Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on suuliselt vastatavad küsimused nõukogule ja komisjonile Euroopa teise romide teemalise tippkohtumise kohta. (B7-0013/2010; B7-0014/2010; B7-0202/2010; B7-0203/2010).

  Monika Flašíková Beňová, autor. – (SK) Kõiki parlamendi poolt komisjonile ja nõukogule esitatud küsimusi eelseisva Euroopa romide teemalise tippkohtumise puhul seob mitu ühisnimetajat.

Esimene on rahulolematus enamiku romide hetkeolukorraga Euroopa Liidus. Küsimus on samuti tihedalt seotud rahulolematusega kulutuste ehk liitumiseelsete kulutuste ja struktuurifondide suhtes romide integreerimiseks ülejäänud ühiskonda ning lisaks ka nende sotsiaalse rehabilitatsiooniga. Teine oluline moment on kodanikuühiskonna, sealhulgas romide organisatsioonide roll probleemide lahendamisega tegelemisel.

Mõlemad momendid on olulised, kuid sooviksin välja tuua, et väga oluline on, kuidas selliseid probleeme lahendatakse. Olgem iseendaga ausad! Pärast aastaid ebamääraseid poliitilisi avaldusi ja passiivsust, tunnevad meist mitmed teravat vajadust lõpuks konkreetse tegevuse poole liikuda. Olen kompromissitu inimõiguste kaitsja ja kõik mu avaldused Euroopa Parlamendis viimase kuue aasta jooksul on alati selles kontekstis olnud. Olen selle kuue aasta jooksul kuulanud mitut arutelu romi rahvusest inimeste vastase diskrimineerimise teemal. Rohkele arutelule vaatamata ei ole me suutnud astuda olulisi samme konkreetse lahenduse poole ning minu arvates on see peamiselt tingitud sellest, et keskendume vormiliselt tehnilisele terminile „diskrimineerimine” ega tegele tegelike põhjustega, mis on põhjustanud praeguse olukorra, milles meie romidest kaaskodanikud elavad.

Seetõttu, kui tõesti tahame romide probleemi käsile võtta, peame keskenduma eelkõige riigisisest õigust käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja lisaks ka rahvusvaheliste konventsioonide täitmisele. Pean silmas eriti lapse õiguste konventsiooni, mida paljudes romide perekondades rikutakse. Kõnelen Slovaki Vabariigist, kus pakutakse tasuta hoolet ja tasuta haridust alg- ja keskkoolides. Kõike seda pakub ja rahastab riik. Ent isegi nende kahe poliitika puhul ei austata lapse põhiõigusi.

Kui tõesti tahate romide probleemide lahendamisest objektiivselt rääkida, siis tuleb meil tegelda põhjustega, mis diskrimineerimiseni viivad.

ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS
asepresident

  Hélène Flautre, autor. – (FR) Austatud juhataja! Põhiõiguste Amet teatab, et romid kannatavad kõikides valdkondades igat liiki diskrimineerimise all, olgu see seotud ligipääsuga tööhõivele, tervishoiule, haridusele või elamispinnale. Seetõttu on nad Euroopa diskrimineerituim vähemus.

2009. aastal oli iga neljas romi keskmiselt isikuvastase kuriteo – konkreetselt kallaletungide, ähvarduste ja tõsise ahistamise – ohver vähemalt ühel puhul eelneva 12 kuu jooksul, kuna aga samal ajal iga kolmandat romit küsitles politsei keskmiselt neli korda eelneva 12 kuu jooksul. Nende marginaliseerunud olukorda raskendab teadlikkuse puudumine oma õigustest.

Olukord, mis puudutab peaaegu 10 miljonit inimest Euroopa Liidu südames, mis on nüüd õnnistatud põhiõiguste hartaga ja saab varsti inimõiguste Euroopa konventsiooni allakirjutajaks, seab tõsise kahtluse alla mittediskrimineerimispoliitika ja õiguste tulemuslikkuse nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Selleks et mastaapne kõrgetasemeline Euroopa mobiliseerimine lõppeks esimese Euroopa tippkohtumisega 2008. aasta septembris, pidi Itaalias 2007. aasta detsembris tarvitatama rassistlikku vägivalda.

Ent üleskutse romide integratsiooni käsitleva Euroopa Liidu raamstrateegia, sealhulgas romide kaasamist käsitleva direktiivi loomiseks ei ole ikka veel päevavalgust näinud. Liikmesriigid – nagu Prantsusmaa ja ka mõned teised –, kes hoiavad alal ajutisi meetmeid bulgaarlaste ja rumeenlaste juurdepääsuks oma turgudele, karistavad eeskätt romisid ja peavad need meetmed võimalikult kiiresti poliitilise hea tahte märgina eemaldama.

Liikmesriigid peavad lõpuks loobuma läbirääkimistest kahepoolsete tagasivõtulepingute sõlmimiseks Kosovoga, mis viivad romide tagasiviimiseni liiga saastatud laagritesse Põhja-Mitrovicas, nagu Thomas Hammarberg, Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, on suutnud demonstreerida.

Mis puudutab Euroopa Komisjoni, soovin sellele meenutada romide sotsiaalset olukorda käsitlevat Euroopa Parlamendi resolutsiooni 11. märtsist 2009. Praegusel vaesusega võitlemise aastal suudame minu arvates lõpuks otsustada oma abivahendeid ja struktuurifonde kõige paremini ära kasutada eesmärgiga see tõsine olukord lahendada.

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Austatud juhataja! Vastan Monika Flašíková Beňová ja Hélène Flautre esitatud küsimustele asjas, mis puudutab vahetult inimõigusi, mis puudutab meid kõiki ja mis samuti puudutab laiemat kogukonda, sest romidest elanikkond, nagu teate, on Euroopa Liidus elav suurim etniline vähemus, ning ei saa öelda, et neil on sama elatustase, mis keskmisel Euroopa kodanikul.

Mis puudutab mulle esitatud küsimusi, siis tõstatab esimene valdkonna struktuurifondide teema, ning sooviksin öelda, et järeldused, mida eesistujariik Hispaania nõukogul kindlaks määrata kavatseb, sisaldavad seda kümmet põhimõtet, mis hõlmavad struktuurifondide praeguste rakenduskavade ülevaatamist või muutmist ja lisaks ka edaspidiseid eeskirju 2014. aastal algavaks perioodiks.

Oleme rõhutanud, et struktuurifonde tuleks täielikult ära kasutada, et edendada romidest elanikkonna integratsiooni, ja oleme konkreetselt välja pakkunud, et lähtuvalt Euroopa Regionaalarengu Fondi artikli 7 hiljutisest muudatusettepanekust rakendataks integreeritud meetmeid nii maa- kui ka linnapiirkondades. Selle eesmärk on romide kogukondade kõikehõlmav soodustamine, alustades nende eluolu ja sotsiaalse olukorra parandamisega.

Teine küsimus puudutab kohalike omavalitsuste rakendatavaid meetmeid. Oleme teadlikud, et selleks, et romidest elanikkonnal oleks juurdepääs struktuurifondidele, on tarvis olla kohalikel omavalitsustel, romide organisatsioonidel ja romidest elanikkonnal enesel aktiivselt kaasatud protsessi kõikidesse faasidesse; teisisõnu Euroopa fondide kavandamisse, juhtimisse, seiresse ja hindamisse.

Oma järeldustes teeb nõukogu ka ettepaneku, et Euroopa Komisjon pakuks liikmesriikidele ja kohalikele omavalitsustele tehnilist tuge ja suuniseid ning aitaks kaasa liikmesriikidevahelisele horisontaalsele ja vertikaalsele koordinatsioonile Euroopa tasandilt alla liikmesriikide, piirkondliku ja kohaliku tasandini.

Kolmas küsimus käib selle kohta, kas eesistujakolmikul on selle teema puhul strateegiline ettepanek või tegevuskava. Võin kinnitada, et eesistujakolmiku koostatud kavas käsitletakse romide sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni selge sõnaga. Kavatsus sätestati üldasjade nõukogus ühehäälselt vastuvõetud kavas ja on seetõttu kooskõlas järgmise 18 kuu strateegiaga, mis on eesistujakolmiku kavas kaetud periood.

Mõistame vajadust võtta kohustuseks nii lühi- kui ka pikaajalisi meetmeid. Ebavõrdsuste korrigeerimiseks peame lähiperspektiivis prioritiseerima vahendeid, mida enne mainisin, ja kinnitama tegevuskava, et võtta viivitamatult käsile probleemid, nagu õpilaste käimine erikoolides, mis on mõnedel juhtudel peamiselt või tervenisti romide lastele olukord, mis selget segregatsiooni põhjustab; või elamispinnaga seotud probleemid, nagu enne mainitud; tervishoiuküsimused ja juurdepääs tööhõivele.

Ka pikas perspektiivis tahame näha horisontaalset süvalaiendavat lähenemist romide küsimustele Euroopa Liidu poliitika kõikides valdkondades ja see tuleb viia ellu koordinatsiooni avatud meetodi kontekstis ja sellistes valdkondades nagu põhiõigused, võitlus diskrimineerimisega, piirkondlik areng, haridus ja ligipääs riiklikule tööhõivele ning avalikele teenustele.

Lõpuks, mittediskrimineerimise küsimuse suhtes on hästi teada, et oma ametiaja jooksul kavatsevad eesistujariik Hispaania ja tõepoolest ka eesistujakolmik edendada direktiivi vastuvõtmist, mida nüüd mõnda aega Euroopa Liidus vastu ei ole võetud ega lõpuni viidud: diskrimineerimisega võitlemist ja võrdõiguslikkuse edendamist käsitlev integreeritud direktiiv. See on eluliselt oluline just nendele rühmadele, kes erilise diskrimineerimise all kannatavad, ja eriti romide kogukonnale.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Sooviksin tänada Hannes Swobodat ja tema kolleege selle suuliselt vastatava küsimuse esitamise eest Euroopa romide teemalise tippkohtumise kohta! See lubab komisjonil väljendada ühest küljest oma pühendumust põhiõiguste kaitse tagamisele ja teisest küljest täielikule sotsiaalsele ja majanduslikule integratsioonile meie ühiskondadesse. Äsja kuulsime nõukogu esitamas tõelist palvet selle osas, kuidas liikmesriigid peavad edasi liikuma, seades selle oma poliitikate põhivoolu.

Nagu teate, toimub praegune arutelu vaid mõni nädal enne teist romide teemalist tippkohtumist, mille korraldab eesistujariik Hispaania Córdobas 8. ja 9. aprillil. Komisjon tervitab ja toetab seda algatust aktiivselt. Minu arvates on algatus teretulnud hetkeks, et teha kokkuvõte liikmesriikide, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil alates 2008. aastast toimunud arengutest. See aitab meil siis panustada tuleviku nimel ühisesse perspektiivi.

Kaks aastat tagasi peeti esimene tippkohtumine. Kui kaugele jõudnud oleme? Klaasi võib näha pooltäis või pooltühjana. Muidugi on olnud olulisi paranemisi, kuid on ka olulisi lünki. Teie küsimus tõstab õigesti esile Euroopa Liidu abivahendite ja poliitikate keskse rolli ning võtmeosalejate – liikmesriikide, Euroopa tasandi institutsioonide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna – koostöö tugevdamise tähtsuse.

Komisjon on pühendunud rassi või etnilise päritolu alusel diskrimineerimist keelava direktiivi jõustamisele ning romide diskrimineerimist katab antud direktiiv täielikult. Meil on nüüd Euroopa tasandil õigusaktid ja raamotsus rassismi ja ksenofoobia osas, mis on võtmevahendiks võitluses rassismiga, mille all romid kannatavad.

Selle aasta novembriks peaksid kõik liikmesriigid kehtestama kriminaalkaristused rassismi- ja ksenofoobiakuritegude eest, nagu on raamotsuses sätestatud. Nagu olen juba teatavaks teinud, olen pühendunud raamotsuse rakendamise jälgimisele võimalikult pingsalt.

Komisjon on täielikult teadlik, et sellest ei piisa ning et tugevaid õigusakte on tarvis täiendada teabe ja õiguste- ning kohustustealase teadlikkuse tõstmisega. Selleks võtab komisjon romide küsimused käsile ELi kampaania „Mitmekesisuse eest, diskrimineerimise vastu” kontekstis ning õigusala töötajate spetsiifilisel koolitusel.

Täiesti õigesti toonitati struktuurifonde, maa-arengufonde ja ühinemiseelset abi muutuste oluliste hoobadena, sest need lubavad liikmesriikidel rakendada romidele suunatud ambitsioonikaid kavu. On ilmne, et need kavad peavad olema väga elulähedased ja pragmaatilised, rajanema tõenditel ning lähenema romide elutingimustele kogu nende keerukuses.

Tegemist ei ole küsimusega, mille saab lihtsa loosungi abil lahendada. Vaja on palju konkreetset tööd. Just seepärast ergutab komisjon liikmesriike kasutama nende fondide kogu potentsiaali romide kaasamise toetamiseks. Selleks oleme käivitanud mitmeid kõrgetasemelisi külaskäike märkimisväärse romidest elanikkonnaga liikmesriikidesse. Nad peaksid juhtima konkreetseid võetud kohustusi kokkulepitud eesmärkidega. Esimene sündmus toimus 2009. aasta oktoobris Ungaris valitsuse täiel koostööl. Teisi korraldatakse tulevikus.

Teine konkreetne näide komisjoni pühendumusest struktuurifondide kasutamisele romide tõrjutusega tegelemisel on muudatusettepanek, mis on esitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva määruse artikli 7 lõike 2 kohta. Väga suur täiskogu enamus hääletas läinud kuu alguses teie kolleegi Ricardo van Nistelrooij raporti poolt: meede, mis avab uued elamispinnapoliitika ja rahastamise võimalused marginaliseerunud kogukondade hüvanguks, kus saame romisid sihistada konkreetselt, ehkki mitte eranditult.

Lõpuks, tänu Euroopa Parlamendile, on olemas romide kaasamise teemalised pilootprojektid eelarvega 5 miljonit eurot kahe aasta jooksul. See pilootprojekt tegeleb koolieelse õppega, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega mikrokrediidi kaudu ja teadlikkusega. Pilootprojekti hindamine teostatakse ühiselt ÜRO arenguprogrammi ja Maailmapangaga. Ootan seda hindamist tõesti huviga, sest see annab meile teavet selle kohta, mida hästi teinud oleme ning kus vajakajäämised on, nii et saaksime luua aluse, et minna hiljem edasi väga sihistatud meetmetega.

Romide kaasamise Euroopa platvorm käivitati komisjoni ja eesistujariigi Tšehhi ühisalgatusena 2009. aasta aprillis. Selle eesmärk on viia kokku asjasse puutuvad osalejad Euroopa, liikmesriikide ja rahvusvahelisel tasandil ning lisaks ka osalejad kodanikuühiskonnast ja muuta olemasolevad poliitikad palju sidusamaks. Platvorm on viinud romide kaasamise ühiste aluspõhimõtete väljatöötamiseni, mis lisati läinud aasta juunis romide kaasamist käsitlevatele nõukogu järeldustele. Need järeldused kutsuvad komisjoni üles arvestama romide kaasamise 10 aluspõhimõtet poliitikate kujundamisel ja rakendamisel. Eeldatakse, et platvormi täiendavad kohtumised toimuvad eesistujariikide Hispaania ja Belgia all, nii et ei oleks tegemist ühekordse meetmega, vaid oleks järelmeetmeid. Tervitan väga eesistujakolmiku tugevat pühendumust selle eesmärgi osas, sest meil on tarvis mängida üksteisele kätte, nii et tehtaks edusamme. Komisjon jätkab panustamist kolmiku meetmeisse oma poliitikate ja abivahendite kaudu, olles mõistagi tihedas partnerluses liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga.

Enne romide teemalist tippkohtumist sooviksin teavitada täiskogu, et mu kolleeg volinik Andor ja mina avaldame romide sotsiaalset kaasatust käsitleva teatise, milles vaadeldakse eelseisvaid väljakutseid ja visandatakse ELi panus väljakutsele vastamisse. See teatis on seejärel Córdobas arutelu aluseks.

  Lívia Járóka, fraktsiooni PPE nimel. – (HU) Lisaks rahvusvaheliste ja liikmesriikide diskrimineerimisvastaste seaduste tulemuslikumale rakendamisele, nagu äsja volinik Redingilt kuulsime, peab erilist rõhku Córdobas panema romide kaasamisele, sest nende integreerimine tööturgu ja haridusse on liikmesriikide majandusliku võtme huvi. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on viimastel aastatel töötanud välja ettepoole vaatavaid kavu, kuid neid ei ole siduva jõu, potentsiaalsete sanktsioonide väljavaate ja sobilike eelarveeraldiste puudumise tõttu liikmesriikide tasandil rakendatud.

Euroopa Liit on võimeline tagama nn mittesiduvate õigusaktide meetmetest kaugemale ulatuva mittekohustusliku ühenduse strateegia selgetel näidikutel rajanevat arendust, asjakohast jõustamist ja hindamist. Euroopa Liidu romide Euroopa strateegia raportöörina arvan, et iseäranis oluline on strateegial määratleda liikmesriikides kriisivaldkonnad, mis viivitamatut sekkumist nõuavad. Sotsiaalsed halvemused on jaotunud geograafiliste piirkondade vahel ebaühtlaselt, kusjuures äärmine vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on kontsentreerunud tiheda romidest ja mitteromidest elanikkonnaga mikroregioonidesse. See tekitab Euroopa sotsiaalse arengu teele tõsiseid tõkkeid. Piirkonnad tuleks eemaldada nendele ebaõiglasest konkurentsist ja nende areng tuleks käivitada, kasutades nende iseäralikele vajadustele kohandatud intensiivseid kavu.

Subsidiaarsuse põhimõttele vastavalt peaks strateegia olema järelevalve ja seire kohalike organisatsioonide vastutuse all. Samuti soovitan ulatuslikke küsitlusi kohalike sihtrühmade vajaduste kohta, sarnaselt Iirimaa põllumajandusprojektidele. Selleks et oleks võimalik kava tulemusi hinnata, on samuti hädavajalik koguda rahvusrühmade lõikes statistilisi andmeid ja neid sõltumatult hinnata. Euroopa Rahvapartei arvates on need olulisteks küsimusteks, millega Córdoba tippkohtumistel tegelda tuleks.

  Claude Moraes, fraktsiooni S&D nimel. – Austatud juhataja! Nagu ütles eelmine sõnavõtja ja nagu ütles volinik, on tegemist sügavalt keeruka probleemiga, seega on suuliselt vastatav küsimus, mille täna esitame, ettepanek kindlasti meie fraktsiooni ja ,olen kindel, et kõikide fraktsioonide poolt romide küsimuse arutelu uuendamiseks ja värskendamiseks.

Romide kogukonnad Euroopas puutuvad jätkuvalt kokku vastuvõetamatul tasemel eelarvamuse ja paljudel juhtudel vägivallaga. Ent nagu näeme romide kaasamise kümnendi algatusest, on täiskogul tõeline tunne, et tahame näha kõikehõlmavat lähenemist.

Oleme aga sellest kõikehõlmavast lähenemisest varem rääkinud. Siin täiskogul on vajadus ümber hinnata, mida oleme mikrokrediidi küsimusest rassivägivalla käsilevõtmiseni teinud, ning kõikide keerukate küsimuste jaoks peab meil olema kõikehõlmav strateegia.

On kasvav kogus tõendeid, et kohapealne olukord ei parane piisavalt. Avatud Ühiskonna Instituut räägib, kuidas eelarvamus ja vägivald, millega romide kogukonnad kogu Euroopas kokku puutuvad, ei vähene. Lisaks leidis Põhiõiguste Ameti diskrimineerimisküsitlus, et romisid diskrimineeriti enam kui ühtki teist küsitletud rühma.

Võlgnema täiskogule seda, et olemasolevaid õigusakte – rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi, nõukogu raamistikku vägivallaga võitlemiseks – tegelikult rakendataks, nagu enne öeldud, et vaataksime seda keeruka probleemina, kuid probleemina, mis nõuab tegutsemist, integreeritud lähenemist, kõikehõlmavat lähenemist.

Seega olgu suuliselt vastatav küsimus ettepanekuks värskendada arutelu ja tulla välja uute lahendustega ning rakendada neid seadusi, mis juba olemas on, mis peaksid romide kogukondi aitama.

  Renate Weber, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Sooviksin teist romide teemalist tippkohtumist silmas pidades jagada teiega paari ideed lootuses, et need võimalikult pea teostuvad.

Esiteks olen tugevalt arvamusel, et meil on tarvis laia ja sidusat romide kaasamise strateegiat ning samuti selgete võrdlusnäitajate ja asjakohase eelarvekujundusega tegevuskava. Minu arvates peaks strateegia olema mitte ainult ELi liikmesriikide jaoks, vaid ka teiste riikide jaoks, kus romide kogukonnad elavad ja mis on kas laienemisprotsessis või naabruspoliitikas, lubades nõnda ELil kasutada romide poliitikates kohaseimaid saadavalolevaid vahendeid.

Teiseks olen veendunud, et peame rakendama soolise võrdõiguslikkuse poliitikast omandatud õppetunde, nimelt süvalaiendamist. Romide süvalaiendamine peaks saama ELi institutsioonide praktiliseks lähenemiseks.

Kolmandaks, romide teemalise asjatundlikkuse osas peaksime kaaluma positiivset diskrimineerimist, eriti romide asjatundjate palkamist nõukokku, komisjoni ja parlamenti. Just selle teadmisega olen koostanud kirjad president Herman Van Rompuy’le ja president Barrosole, soovitades neil juhtides eeskuju näidata ja palgata romide küsimuses nõuandjad.

  Jean Lambert, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Sooviksin korrata üleskutseid, mis siin kõikehõlmavaks strateegiaks tehtud on.

Nagu on välja toodud, on meil nüüd vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta, mis, nagu teame, langeb kokku majanduslanguse ajaga. Just seepärast oleme nõudnud sotsiaalset tingimuslikkust päästepakettide puhul, nii et enim tõrjutud ei leiaks end olevat veelgi kaugemale maha jäänud.

Oleme juba kuulnud, et lõhe on laienemas, mistõttu tulebki meie ELi 2020. aasta strateegial arvestada vajadust vähendada rikaste ja vaeste vahelisi lõhesid.

Piirkondliku arengu fondide muutused on olulised. Nõustume nõukoguga, et kohalikud omavalitsused on olulised, sest just seal tuntakse tihti kõige lähemalt diskrimineerimist elamispinna ja romide konkreetsete vajaduste osas, hariduse ja politsei osas, kelle töö on kaitsta ja mitte lihtsalt kriminaliseerida, nagu näib olevat kombeks mõnedes liikmesriikides.

Ja tahame näha kvaliteetseid avalikke teenuseid. Nõukogu mäletab oma soovitust tööturust kaugeimate aktiivsemaks kaasamiseks, kus üliolulisena nähakse kvaliteetseid avalikke teenuseid.

Meil on huvitav teada, kas nõukogu ja komisjon rahul hetkel fondide puhul ilmneva kasutusmääraga.

Sooviksin samuti tervitada kontekstimuutust, mille komisjon tugevalt esile tõi rassismivastase võitluse ja ksenofoobia osas, ning loodame, et iga liikmesriigi valitsus nendele ideaalidele pühendub.

  Peter van Dalen, fraktsiooni ECR nimel. – (NL) Austatud juhataja! On nii hea kui ka vajalik, et see täiskogu tegeleks romide saatusega. Viimase paari sajandi jooksul on diskrimineerimine neid tabanud hädade seas võib-olla vähim. On vaja kasutada Euroopa fonde ja Euroopa direktiive romide integreerimise edendamiseks ja nende ebasoodsa olukorra elimineerimiseks. Samuti on minu arvates oluline töötada välja hea strateegia tagamaks, et Euroopa miljonid tegelikult neid vajavate inimesteni jõuaks. Rõhuasetus peab siin haridusel olema. Peame relvastama romide lapsed negatiivsest tsüklist väljamurdmiseks, mis on kahetsusväärne tegelikkus.

Sooviksin aga tänasesse arutellu lisada kaks elementi. Esiteks ei ole minu arvates hea, et paljud romid ohvri rolli kinni jäävad. Nad peavad ka ise tegutsema, et kõrvaldada paljud kuritarvitamised oma kogukondades.

Teiseks ei saa jõustada romide integratsiooni Euroopa fondide ja Euroopa õigusaktide abil. Lõpuks peavad võtma liikmesriigid, kus romid elavad ja on tihti põlvkondi elanud, endale romide integratsiooni küsimuse edendamisel oma riikides liidrirolli. Tegemist on palju enama kui poliitilise või rahalise väljakutsega. Euroopa fondid saavad ja peaksid ulatama vähemalt abikäe.

  Cornelia Ernst, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Austatud juhataja! 2009. aasta detsembris, kui olin Pristinas ja Mitrovicas ning nägin, kuidas inimesed Mahalas ja iseäranis pliiga saastatud laagrites elavad, olin üsna šokeeritud, iseäranis laste raske olukorra üle. Peaaegu igas vestluses, milles osalesin, räägiti mulle, et mitte ainult Kosovos, vaid ka paljudes Euroopa riikides on olukord Euroopa ühe vanima elanikkonnarühma, nimelt romide jaoks kohutav. Kohtusin Bekim Sylaga Romide ja Aškali dokumenteerimiskeskusest Pristinas, kes võttis meid vastu, öeldes: „Oleme rääkimisest väsinud”.

Vaja on rakendada meetmeid ja seetõttu on meie absoluutselt kõrgeim ootus Córdoba tippkohtumisele, et tuleb enam kui pelgalt jutt ning meetmeid rakendatakse viivitamatult. Viivitamatud meetmed tähendavad, et me ei puhka loorberitel ELi direktiividest, mis rakendavad võrdse kohtlemise põhimõtet, inimeste võrdset kohtlemist hoolimata rassist või etnilisest päritolust ja samuti tööhõive raamdirektiivist, sest sellest ei ole kasu. Viivitamatud meetmed nõuavad tunnistamist ja eeldamist, et need direktiivid ei ole piisavad romide kaitsmiseks Euroopa Liidus alandava ja diskrimineeriva kohtlemise eest ning – mis kõige olulisem – nende alaliseks integreerimiseks. See, mida meil on seetõttu tarvis, on romide Euroopa strateegia, mis on kõikide poliitikavaldkondade komponent – kõikide poliitikate lahutamatu komponent.

Enamik valitsusi rakendab aga projekte, mis on pelgalt sporaadilised meetmed. See, mida meil on tarvis, on keskpikad ja pikaajalised poliitilised algatused. Meil on kiiresti vaja meetmeid romide kogukondade majanduslikuks arenguks. EL ei tohi oodata struktuuri- ja piirkondliku rahastamise paindlikuks muutmisega 2014. aastani. See peab tegema seda nüüd, nii et romid sellest samuti kasu saaksid. Siia kuuluvad mikrokrediidi laenud, mida on vaja väljastada võimalikult väikse bürokraatiaga, näiteks romide asulate ehitamiseks. Siia kuuluvad väga konkreetsed meetmed tervise ja hariduse, koolitamise ja tööturu arendamise edendamiseks. Sooviksin väga selgelt väljendada, et ükski laps ei tohi läbi kukkuda haridus- või keelebarjääride tõttu. Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon ei taha romide koole, vaid koole kõikidele, kus ka romid elada ja õppida saaksid.

Sooviksin lisada, et asi ei ole ainult rahas, vaid ka otsustavate meetmete rakendamises rassismi vastu võitlemiseks. Mustlasviha ei tohi pidada või jätta pisikuriteoks, vaid seda tuleb kuriteona karistada. EL kannab suurt vastutust ulatuse eest, milles loodetavasti õnnestub meil varsti saavutada õiglus rohkem kui 10 miljonile romile Euroopas, sest see alustab õiglusest ja peaks jätkama võrdsusega. Selleks on meil tarvis väga selget poliitilist jaatavat vastust ja resoluutset võimsat Euroopa raamstrateegiat ning – täiesti avameelselt – on vaja ka meie kirglikku pühendumust Euroopa Parlamendi liikmete ja inimestena sellele elanikkonnarühmale – romidele ja sintidele. Tegutsegem nüüd!

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Teine romide teemaline Euroopa Liidu tippkohtumine oleks kindlasti suureks võimaluseks osalistele jagada oma kogemusi arvukate rakendatud meetmete tulemustega, et edendada romide edukat integratsiooni ühiskonda.

Ajaloolased ütlevad, et romid tulid Euroopasse 5.–9. sajandil pKr ning paljud Euroopa riigid on sest saadik otsinud moodust romidega võimalikult heaks kooseksisteerimiseks. On tarvis objektiivselt tunnistada, et isegi pärast tuhandeaastast taolise mudeli otsimist ei ole meil õnnestunud leida moodust romide nõuetekohaseks integreerimiseks meie ühiskonda. Ma ei tea, kas püsivate probleemide põhjus on meis või teisel poolel, ent pärast oma riigis kogetut tean kindlalt, et nende aitamine ainult andmise kaudu ei ole loogiline.

Meie valitsus on kogunud kõikidelt töötavatelt inimestelt laekunud maksudest märkimisväärseid fonde ja andnud neid romidest kodanikele, et nad saaksid elada väärikat elu. Neile on ehitatud ja antud kaasaegseid kortereid, samu, mida teised inimesed ostma peavad. Meie valitsus on taganud neile juurdepääsu tööle, arstiabile ja haridusele kõikide teiste kodanikega võrdsetel alustel. Sama tuge ja sotsiaalseid toetusi antakse töötutele romidele, mis teistele kodanikele.

Ja mis on tulemus? Kaasaegsed elamud on hävitatud, samas kui sanitaarrajatised ja muu sisustus lammutatakse ja varastatakse. Nendes korterites elavad inimesed viskavad reovee ja prügi akendest otse välja tänavale. Tööl käia nad ei taha, isegi kui kohalik omavalitsus neile seda pakub. Meditsiinitöötajad, kes neile nakkushaiguste vastast kaitset toovad, aetakse romide asulatest välja. Lapsed on hooletusse jäetud, näljas ja tihti ei käi kooliski. Seetõttu olen veendunud, et kui tõesti romisid aidata tahame, peame püüdma õpetada romide lastele eelkõige tsiviliseeritud, kultuurset ja soliidset eluviisi.

  Zoltán Balczó (NI). – (HU) Kuna võtan sõna ungari keeles, oma emakeeles, kasutan tüüptermini „romid” asemel sõna „mustlased”, millel minu keeles halvustava tähendust ei ole ja mida kasutatakse ka meie põhiseaduses.

Päevakorrapunktiks on mustlaste tõrjutuse ja diskrimineerimise vastane meede. Lahenduse oluliseks eelduseks on mustlaste sotsiaalne integratsioon. Kool on selleks oluline vahend. Paljudel juhtudel on põhjust eraldi kohtlemisele või positiivsele diskrimineerimisele, kõrvaldamaks halvemusi. Kui nad seda kuulevad, räägivad vähemuste õigust aktivistid kõvahäälselt kohe segregatsioonist, ehkki eesmärgiks on kiire kaasamine.

Ungari teatud piirkondades on mustlaste põlvkonnad kasvanud üles toetustest elatuvates, mitte leiba teenivates perekondades. Töökohti loomata väljapääsu ei ole. Just seepärast peame irduma neoliberalistlikest majanduspoliitikatest. Isegi raske sotsiaalne olukord ei saa õigustada seaduse rikkumist. Ungaris on mustlased segatud väga suurde protsenti kuritegevusest. Peame tegutsema selle vastu mitte ainult ühiskonna enamiku hüvanguks, vaid ka ausate mustlaste hüvanguks. Me ei ole kunagi määratlenud põhjusena geneetilisi või etnilisi silte. Seega ei mainita rassismi, mainime taustana ainult erilisi sotsiaalkultuurilisi asjaolusid. Kui pidevalt sellest rääkivaid inimesi rassistidena häbimärgistame, teostame ainult nn jaanalinnupoliitikat.

Meil on tarvis koos väljapääs leida! Selleks on ülioluline, et mustlastel oleks juhid, keda nende kogukonnad ja ühiskond tervikuna tunnistaks. Tõepoolest, meil on tarvis ühist Euroopa strateegiat, ent tegemist peaks olema strateegiaga, mis vaatab silma küsimuse kõikidele tahkudele ja kavatseb leida lahenduse neid ausalt uurides.

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Alustan Lívia Járóka õnnitlemisega romidest elanikkonna kaitsmise puhul Euroopa Liidu institutsioonides. Samuti tuleks tähelepanu juhtida, et Lívia Járóka ja Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on kujundanud esimese Euroopa strateegia romide vähemuse integreerimiseks, pakkudes välja konkreetseid ühenduse meetmeid, mis tooks kasu rohkem kui üheksale miljonile Euroopa Liidus elavale kodanikule. Romidest elanikkonna olukord on erinev Euroopa teiste rahvusvähemuste omast, mistõttu ongi meil tarvis nende suhtes kasutusele võtta konkreetseid meetmeid.

Córdobas peetav teine romide teemaline Euroopa tippkohtumine peaks olema foorumiks, kus võetakse julgelt käsile selles kogukonnas kogetavad probleemid ja kujundatakse konkreetsed rahalised ja õiguslikud abivahendid, mis toovad kasu vähemusele, mis peab etendama oma enda tuleviku kujundamisel juhtivat rolli, nii et meie eelmised patroneerivad lähenemised jääksid seljataha. Olen nõus, et kellelgi ei ole õigust nende kulul poliitilist kapitali võita.

Ainult komisjoni, nõukogu ja liikmesriikide vaheline multidistsiplinaarne koordineeritud tegevus saab tuua romidest elanikkonnale positiivseid tulemusi. Asjasse puutuvatel eri Euroopa volinikel on tarvis oma lähenemist koordineerida nii, et tehtaks lõpp meetmetele, mis romisid tõrjuvad või diskrimineerivad. Nõukogu koos liikmesriikidega peaks edendama romidest elanikkonna täielikku integratsiooni.

Lõpuks vastutavad liikmesriigid meetmete edendamise eest, et võidelda diskrimineerimisega, mille käes romid nii tihti kannatavad. Ligipääs tervishoiule, kvaliteetsele haridusele, lisakoolitusele ja kutsealasele ümberkoolitamisele on hädavajalikud eesmärgid, et romid suudaksid saavutada soliidse tööhõive ja täieliku osalemise kodanikuühiskonnas. Selles suhtes on eluliselt oluline osaleda kohalikel omavalitsustelt ja tean väga hästi, millest on jutt. Peame tegema kõik võimaliku nende heaks, ent midagi ei saa teha nendeta, ning siin istungisaalis, austatud juhataja, on meil juba oivalisi romidest parlamendiliikmeid.

  Kinga Göncz (S&D). – (HU) Minu arvates pakub teine romide teemaline tippkohtumine Córdobas oivalist võimalust teha kokkuvõtte viimase mõne aastaga Euroopa suurima ja kaitsetuima etnilise vähemuse romide integreerimise osas saavutatust. Kõigepealt sooviksin rõhutada, et oleme astunud väga olulisi samme, et sellest Euroopa teema teha. Tegemist ei ole lihtsalt Kesk- ja Ida-Euroopa teemaga, vaid pigem üle-euroopalise teemaga. Selleks et suudaksime lahendusi leida, peame kasutama sama lähenemist tulevikus. Euroopa Parlamendis on olulisi samme astutud romide strateegia vajalikkuse resolutsiooniga. Kahjuks ei ole seda veel vastu võetud, kuid loodame, et eesistujakolmiku ja praeguse komisjoni mandaadi jooksul astutakse täiendavaid olulisi samme. Euroopa Parlamendi 2009. aasta aruanne romide sotsiaalse ja tööturuolukorra kohta oli oluline maatähis ning meil on läbi pool romide integreerimise kümnendist, mis on samuti oluline kava. Selleks et strateegia edukaks muuta, on meil tarvis välja selgitada, mil määral on kasutatud struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde ja kas ning mis asjaoludel on nad romide sotsiaalsele integratsioonile kaasa aidanud. Meil on tarvis andmeid, kuid oleme teadlikud, et etnilise päritolu andmed on alati tundlikud ja peame neid nõudes ja nendega ümber käies ettevaatlikud olema. Ehkki astutud on arvukaid positiivseid samme, märgime samuti, et tagasivõtulepingute jõustamine on ka mitmeid probleeme tõstatanud. Kosovot on siin juba mainitud. Loodan siiralt, et tippkohtumine antud küsimuste lahendamisele kaasa aitab.

  Nicole Kiil-Nielsen (Verts/ALE). - (FR) Austatud juhataja! Romide teemat tajutakse teravalt minu piirkonnas Prantsusmaa lääneosas. Nantes’is aetakse üle 1000 romi välja ühest kohast teise järel valitsuse reguleeritavate objektide puudusel, kus neid majutada. Vähesed omavalitsused, kus on võimalused romide majutamiseks, näiteks Nantes’i linnastus asuvad Rezé ja Indre, on viimase piirini täis ja riiklike ametivõimude toetuseta. Proaktiivseimad ja avatumad linnapead on seetõttu silmitsi tohutute raskustega. Reageeringud ei saa olla kohalikud. Need peavad olema üleilmsed. Romide kaasamine tuleb lülitada kõikidesse Euroopa Liidu poliitikatesse, et teha lõpp diskrimineerimisele, mille all need Euroopa kodanikud kannatavad.

Sooviksin samuti juhtida tähelepanu naiste konkreetsele olukorrale. Probleemid, millega romidest naised silmitsi seisavad, on iseäranis silmatorkavad näiteks abieluvägivalla ja soovimatute raseduste osas. Seega on organisatsiooni Médecins du monde’i andmetel Prantsusmaal iga teine romi naine ehk 43% sellest rühmast teinud 22. eluaastaks abordi. Esimese raseduse keskmine iga on 17. Ainult 10% romi naisi kasutab rasestumisvastaseid vahendeid. Euroopa Liit peab seetõttu kaasama kõikidesse romisid puudutavatesse uurimustesse ja seadustesse soolise vaatenurga. Peame tegutsema romide kogukondade puhul kiiresti, et teadvustada neile nende põhiõigusi ja aidata hõlbustada ligipääsu avalikele teenustele.

Loodan, et teisel romide kaasamise teemalisel Euroopa tippkohtumisel näitab Euroopa Liit oma otsustavust tegelda romide küsimusega kõikehõlmavalt.

  Lorenzo Fontana (EFD). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Romide küsimus on muutumas üha keerukamaks ja nõuab tulemuslikke ning viivitamatuid reageeringuid. Nende esindajad, institutsioonid, ühendused ja osa kodanikuühiskonnast nõuavad nende kaasamist sotsiaalmajanduslikku struktuuri, kuid harva nimetatakse olulist momenti, nimelt et integratsioon on kahepoolne, ajalooline ja kultuuriline protsess.

Ilma mõnede romide tõelise tahteta aktsepteerida riikide reegleid ja kultuuri, kus nad elavad, ning ilma samas hoidumast kogu käitumisest, mis kodanikuühiskonna harmooniaga ühildamatu on, ei saa nende kaasamine kunagi teoks: sellisel juhul tuleksime jätkuvalt välja projektidega ja eraldaksime fonde, kuid ei näeks kunagi märgatavaid tulemusi.

Väljakutset ei tuleks võtta käsile demagoogiaga: palume, et küsimusele lähenetaks nõuetekohase pragmaatilisusega ja silmas pidades, et murettekitav majandus- ja tööhõiveolukord on teguriks, mis romide kaasamise tööturul raskemaks muudab. Meie arvates, nagu sajandid ajalugu meile õpetavad, ei saa selle problemaatilise integratsiooni eest ainuüksi vastuvõtjariike vastutama panna, vaid praeguse integratsiooni puuduse eest peavad vastutama vähemalt mõlemad osapooled.

  Simon Busuttil (PPE). – (MT) Sooviksin samuti toetust avaldada Euroopa Parlamendi liikmele Lívia Járókale, kes on töötanud lakkamatult tundliku ja olulise teemaga. Austatud juhataja! Nagu mu kaasparlamendiliige ütles, ei puuduta romidest elanikkonna olukord Euroopas mitte ainult piiratud arvu riike. Tegemist on olukorraga, mis puudutab tervet Euroopa Liitu, kuna romide kogukond on Euroopa suurim rahvusvähemus. Selles valguses on vajalik, et hindaksime seda, mida Euroopa Liit hetkel teeb, et selgitada välja, kuidas saame asju paremini teha. Mul oli hea meel kuulata, kuidas Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding andis meile selle teema kohta täit selgitust ja praegu on sobiv aega seda teha, pidades silmas romide teemalist tippkohtumist, mis järgmisel kuul Córdobas peetakse. Kindel on see, et me ei saa olukorda samaks jätta, sest see ei lahene iseenesest ning kui me vajalikke samme ei astu, jäävad need inimesed marginaliseerituks ja vaesuse lõksu. Peame seetõttu võtma kasutusele integratsioonipoliitika, mis viib selleni, et romide kogukonnal on tõesti ligipääs teiste jaoks kättesaadavatele võimalustele. Iseäranis tuleb tagada nendele inimestele võimalus töötada, teostada oma võimeid, elada väärikat elu ja olla edukas. Seega, mitte ainult ei suuda nad end ülal pidada, vaid ka panustada ühiskondadesse, kus elavad. Ent selle saavutamiseks peame astuma vajalikke samme olemasolevate tõkete eemaldamiseks. Loodan, et meie sõnum siin istungisaalis ja parlamendis, sõnum meie solidaarsusest romidega, võetakse järgmise kuu tippkohtumist silmas pidades vastu.

  María Muñiz De Urquiza (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Euroopa 10 miljonit romit moodustaks keskmise suurusega Euroopa Liidu liikmesriigi, kui nad riik oleks, ent nad ei ole. Romid on alati oma euroopluse kõikidest piiridest ettepoole seadnud. Tegelikult on nad nagu teise järgu kodanikud diskrimineerimise tõttu, mille all on nad kannatanud ajaloo jooksul mitte ainult hariduse, tervise ja elamispinna vallas, vaid ka rändajatena, mis on nende sisuline olemus.

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on öelnud, et teatud Euroopa Liidu riikides ei kohelda romidest rändajaid samamoodi kui eurooplastest rändajaid, mis on vaba liikumise õiguse karjuv rikkumine.

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis on pühendunud rajama Euroopat, kus rahvus- ja kultuurivähemusi tunnistatakse ja kus teeme edusamme kaasava Euroopa kodakondsuse ja võrdsuse, vabaduse ning mitmekesisuses kaaseksisteerimise piirkonna poole. Sellel põhjusel tervitame kõikides valdkondades mittediskrimineerimisdirektiivi – direktiivi, mis ei ole siin istungisaalis alati kõikide fraktsioonide toetust pälvinud.

Tervitame samuti eesistujariigi Hispaania kava siin valdkonnas. Meie arvates on seda vaja, sest enam ei saa olla viivitusi romisid tunnistavate ja toetavate Euroopa algatuste loomise osas.

Córdoba tippkohtumine, mis toimub eesistujariigi Hispaania juhtimisel, on oluline võimalus luua kõikehõlmav kava romidele, jättes selja taha aastatepikkuse vaikimise ja rassismi.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Lisada on väga vähe – vaid ettepanek. Nagu öeldi, ärgem unustagem, et romide teemaline tippkohtumine oli selle parlamendi algatus, mis esitati eesistujariigi Sloveenia ajal ja taotleb ELi valitsuste kokkuviimist, et töötada romide küsimustega!

Tegemist on veel ühe põhjusega, miks parlament selle küsimuses aktiivne peaks olema. Rohelised on aga eriarvamusel ja me ei tunne uhkust, kui kõik liikmesriigid ei tunnista, et suudame romide küsimuses paremini teha. Taolised küsimused peavad kuuluma ühisesse üleskutsesse romide kaasamise Euroopa strateegiaks. Meil on seda strateegiat tarvis! Meil on seda strateegiat tarvis, sest Euroopa Liit on ka rahvusvahelisel tasandil tõsiseltvõetavust kaotamas. See on oluline ka sellepärast, et oleme isegi minevikus mõistnud, et tegemist on millegagi, mis on seotud inimõiguste ja sotsiaalse kaasatusega.

Mõistame samuti, et tegemist on poliitilise küsimusega. Just poliitilise arutelu raames peame mõistma, et otsida tuleb vajalikku lahendust.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Arvestades, et nad on Euroopa suurimaid ent kaitsetumaid vähemusi, peab romide kogukond figureerima veelgi aktiivsemalt Euroopa päevakorra punktina. Töötus, vaesus, väärkohtlemine, diskrimineerimine ja lõpuks, ent mitte kõige vähem, piiratud ligipääs haridusele, on kõik probleemid, millega romide vähemus tihti kokku puutub ning mis lõpuks sotsiaalse tõrjutuseni viivad. Minu arvates on tarvis nende kultuurile ja väärtustele sobilikku integreeritud Euroopa kava, pidades silmas, et nad vabalt ringi liiguvad.

Lapsed moodustavad romidest elanikkonnast 46%, mille põhjuseks on kõrge sündivuse ja kahjuks madala keskmise eluea mõju kokkulangemine. Ligipääs haridusele tagaks neile tõelisi võimalusi. Ehkki ligipääsu ja õiguse haridusele tagavad Euroopa eeskirjad, ei käi enamik vaestesse romide kogukondadesse kuuluvaid lapsi üldse koolis võib kukub välja. Üheks konkreetseks meetmeks oleks kaasata need lapsed ja noored kohustuslikku kooliharidussüsteemi, ennetades nõnda nende koolidest väljalangemist. Kooliaastal 2009–2010 eraldas Rumeenia haridusminister riigi keskkoolides 7483 erikohta, kusjuures kirja pani end nendele 2460 õpilast, kelles vastu võeti 2246.

Ent jõupingutusi tuleb teha mõlemalt poolelt. Romide vähemus peab oma elatustaseme parandamiseks toimima vastutustundlikult. Hariduse puudulikkus takistab romisid osalemast aktiivselt riigi sotsiaalses, majanduslikus ja poliitilises elus, kus nad elavad. Euroopa Liit toetab romide integratsiooni ühiskonda eri rahastamiskavade kaudu, nagu Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja lisaks ka progressi programmi ning programmi „Aktiivsed noored” kaudu.

Tänan teid!

  Emine Bozkurt (S&D). – Austatud juhataja! Romid, Euroopa suurim vähemus, kannatavad institutsionaalse diskrimineerimise, mustlasviha, erakordse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse taseme, segregeeritud elamispinna-, haridus- ning sotsiaalhoolekandesüsteemide käes. Lühiajalised lahendused ei ole vastus romide levinud ja sügavalt juurdunud probleemidele. Meil on tarvis hinnata praeguseid häid tavasid ja lisaks ka olemasolevate romidest elanikkonnale mõeldud poliitikate negatiivseid mõjusid.

Üks, kuid mitte ainuke, näide on romidest laste eemaldamine peredest ja nende panemine eraldi internaatkoolidesse. Antud meetmed probleeme ei lahenda: pigem viivad need suurema segregatsioonini ning mõjuvad romide perede elule sügavalt ja negatiivselt. Euroopal on tarvis tulemuslikku pikaajalist romide strateegiat. See tippkohtumine annab meile uue võimaluse positiivseks diskrimineerimiseks, erinevalt esimesest romide teemalisest tippkohtumisest, mis ei sisaldanud tegelikke võetud poliitilisi kohustusi ELis. EL peaks hakkama pihta sellest, et näitab head eeskuju, pakkudes romidele rohkem ametikohti ja kaasates strateegiasse romide ja kodanikuühiskonda.

  Danuta Maria Hübner (PPE). – Austatud juhataja! Córdoba tippkohtumine on proovikiviks meie kõigi, Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide jaoks. Seal peaks demonstreeritama selget Euroopa pühendumust täiemahulise poliitilise ja rakendusliku strateegia kaalumisele, mis romide küsimustega tegelemisel läheks kaugemale enesestmõistetavatest inimõigusi puudutavatest perspektiividest, olgugi et need fundamentaalsed on, tegeliku majandusliku ja sotsiaalse kaasamise poole.

Meil on tarvis integreeritud strateegiapoliitikat ja tegevuskava, mis läbiks kõiki majanduslikku ja sotsiaalset kuulumist puudutavaid valdkondi. Palju on tehtud ja saavutatud, ent kahtlemata on meil ees veel pikk teekond. Meil on tarvis, et komisjon, parlament, liikmesriigid, ent samuti, nagu ütles minister López Garrido, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused käsikäes töötaksid.

Ootame komisjonilt sellel teemal selget vastustuste määramist ning tulemuslikku koordineerimist kõikide asjakohaste teenistuste vahel. Eeldame, et komisjoni hetkel rakendatava 5 miljoni euroline projekt sillutab teed tõhusatele ja tulemuslikel lahendustele olulisimates valdkondades, nagu koolieelne õpe ja majanduslik kaasatus, ning tagab edusammud heade tavade vahetamise ja hindamise osas.

Hindame komisjoni, eriti regionaalpoliitika peadirektoraadi jõupingutusi, ning ergutame komisjoni veelgi tõhustama kohalikku ja piirkondlikku arengut romide ühiskonna majanduslikku kaasatust tugevdavate praktiliste meetmetega.

Parlamendis on juba paljud kolleegid eri fraktsioonidest demonstreerinud oma kaasatust, kuid meie kohus on küsimusse palju suuremat poliitilist jõudu suunata.

Romide kaasamine annaks meile võimaluse liikuda edasi Euroopa tööturu tõeliselt kaasavaks muutmise suunas. See annaks meile võimaluse liikuda edasi Euroopa demograafiliste väljakutsetega tegelemisel.

Seega lubage mul lõpetada, öeldes, et peame kohtlema Córdoba tippkohtumist viimase üleskutsena romide kaasamiseks.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Esimese keskpika Euroopa valitsuskava väljatöötajana romide küsimuses ning 2002. aasta Euroopa Nõukogu romide raporti raportöörina nõustun nendega, kes teatavad, et tegemist on tänapäeval Euroopa ühe keerukaima küsimusega. Ma ei kadesta volinik Redingi olukorda, sest hetkel on see Euroopas keerukaim küsimus. Ilmselgelt ei ole romid lihtsalt etniline ja rahvusvähemus, vaid samuti ka mitmekordselt ebasoodsas olukorras sotsiaalne vähemus. Ent vastutuse jaotus enamuse ja vähemuse vahel ei ole selge. Sotsiaalne vastutus on enamuse ja vähemuse vahel jaotunud ebasümmeetriliselt, sest enamusel on kaugelt enam vastutust, kuid vähemusel, praegusel juhul romidel, on samuti oma vastutus. Neljas ja iseäranis oluline moment on, et vajame integratsiooni assimilatsioonita.

Lõpuks ei ole tegemist lihtsalt eelarveküsimusega ja see ei olene pelgalt ressurssidest. Tegemist on küsimusega, kas tagatud on inimesed ja mehhanismid nii enamuse ühiskonnas kui ka romide seas. Endise riigisekretärina pean ütlema, et tulemusi saavutati piirkondades, kus oli küsimusele pühendunud kohalikke enamuse juhte ning tõsiseltvõetavaid vähemuse juhte, kes suutsid vähemust motiveerida ja keda toetasid valitsusvälised organisatsioonid. Tegemist ei ole rahastamisküsimusega. Meil on vaja Euroopa tasandit, kuid edu tuleb saavutada liikmesriikide ja kohalikult tasandil. Just seepärast toetangi liidu strateegiat.

  Elena Oana Antonescu (PPE). – (RO) Romide vähemusrühma majanduslik ja sotsiaalne areng on delikaatseimaid ja vastuolulisimaid küsimusi, millega Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriigid silmitsi seisavad. Meil ei ole täpseid hinnanguid romide tegeliku arvu kohta ELis, ent teame, et romide vähemus on suurim ja vaeseim piiriülene etniline vähemus.

Euroopa Liidul on tarvis sidusat pikaajalist lähenemist, sest liikmesriikide poliitikad on romide olukorra muutmise puhul ebapiisavad. Iga liikmesriik vastutab romidest elanikkonna elamistingimuste parandamise eest, ent protsessi edu sõltub suuresti küsimuse käsilevõtmisest tervikuna koordineeritud meetmete kaudu.

Minu arvates on üheks suurimaks probleemiks, millega silmitsi seisame, väljavaadete puudumine noore põlvkonna jaoks. Romidest elanikkond on noor elanikkond, kusjuures oluline osa neist on alla 20 aasta vanad. Teadmiste- ja uuendusepõhises ühiskonnas, mida Euroopa arendada tahab, kui me viivitamatuid meetmeid ei rakenda, kasvavad noorte romide ja ülejäänud elanikkonna vahelised lõhed. Lapsed ja noored on lülitatud vähestesse praegustest poliitikatest ja strateegiatest, ehkki suur arv lapsi ja noori romidest elanikkonnas teeb neist muutuste põlvkonna. Jätkusuutliku arengu protsess peab algama laste põlvkonnast, kellel on juurdepääs haridusele, meditsiiniabile ja kõikidele võimalustele, mida lapsed enamuse ühiskonnast täna naudivad.

Just seepärast soovin pöörata teie tähelepanu asjaolule, et komisjoni ettepanek ELi 2020. aasta strateegia kohta ei sisalda eesmärke romide kogukonna probleemide lahendamiseks. Kui me ei rakenda konkreetseid meetmeid ja kui ei tee suuremaid muutusi lähenemise osas, seisavad miljonid noored romid jätkuvalt silmitsi sotsiaalse tõrjutuse ja marginaliseerumisega kogu oma elu jooksul. Lootuse puudumine muudab need kogukonnad elanike ja ülejäänud elanikkonna jaoks ebakindluse piirkondadeks. Peame pakkuma romide kogukonnale tegelikku võimalust oma väljavaadete muutmiseks. Solidaarsus on fundamentaalne väärtus Euroopa ürituse südames. Just seepärast peame liikuma poliitilisest tahtest meetmeid rakendada nende tegeliku rakendamise juurde.

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

  Olga Sehnalová (S&D). – (CS) Kallid kolleegid! Hiljutise avaliku arvamuse küsitluse andmetel ei taha 76% tšehhe romisid oma naabriks. Viimase kümne või enama aasta jooksul olen oma poliitilises argielus tegelenud linnapeana romidest ja mitteromidest kodanike kooseksisteerimise ja heanaaberlike suhete probleemidega oma kodulinnas. Selle tagajärjel usun kindlalt, et finantslahendused ei ole vastus, mis on niikuinii selge romide sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele suunatud ELi rahastatavate projektide ebaveenvatest üldistest tulemustest tänini.

Minu arvates on lahenduseks ainult kohalike kogukondade ühtekuuluvus linnades ja külades, mis peavad aktsepteerima romisid täielike kodanikena, tulgu mis tuleb. Sama kehtib aga ka vastupidi. Romidel peab samuti olema oma kogukonda kuulumise tunne ning aktsepteerima selle reegleid ja norme. Nende positiivsed näited ja rollimudelid on tohutult olulised suhetele enamuse kogukonnaga ning tulemuslikuks tööks romide kogukonnas. Fundamentaalne on aga, et oleks järjekindel ja kompromissitu ühiskonnas laiemalt levinud võitlus ksenofoobia ja rassismiga. Väljendagem seda täiesti selgesti kõikide võimalike ressursside, konkreetsete meetmete ja seisukohtade kaudu, et need on meie jaoks täiesti vastuvõetamatud! Peaksime tegema selles suunas tulevikus ühise jõupingutuse.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D). – (RO) Sooviksin kohe algusest väljendada lootust, et romide teemaline tippkohtumine Córdobas on oluliseks ajaks romide kaasatusele pühendatud ühise strateegia vastuvõtmiseks.

Selle kogukonna elutingimused on ikka veel vastuvõetamatud ning nende diskrimineerimine suureneb hoolimata asjaolust, et viimastel aastatel olukorra parandamisele suunatud projektidele eraldatud summad lähenevad 0,5 miljardile eurole. Minu arvates on tulnud aeg, et liiguksime headelt kavatsustelt tegude juurde.

Kahjuks ei ole Euroopa Komisjon tõestanud, et sellel on vajalik soov koordineerida meetmeid romide elatustaseme ja sotsiaalse integratsiooni parandamiseks ega nende vastase rassistliku tegevusega võitlemiseks. Minu arvates peab olema romide küsimus eriülesanne, mis on selgelt määratletud sotsiaalasjade voliniku jaoks. Oleks samuti äärmiselt kasulik, kui komisjoni asjatundjate hulka, kellele on antud küsimusega tegelemine ülesandeks tehtud, kuuluks romi päritolu asjatundjaid.

Minu arvates on meil vaja sotsiaalset ja kultuurilist lähenemist, et vältida juba olemasolevate ebavõrdsuste suurendamist nii kirjaoskuse kui ka tööhõive taseme osas. Seda silmas pidades kutsun komisjoni üles julgustama programme, mis on mõeldud romidest rändajatele tööturule ligipääsu parandamiseks, ja kohalike omavalitsuste ja romide kogukondade koostööd ning kaaluma võimalust teha tihedamat koostööd valitsusväliste organisatsioonidega.

  Milan Zver (PPE). – (SL) Austatud juhataja, volinik, Diego López Garrido! Esmalt sooviksin õnnitleda Hispaaniat selle tippkohtumise lisamise puhul oma prioriteetide loendisse! Samas lubage mul samuti õnnitleda komisjoni otsuse puhul koostada kõikehõlmav raport romide olukorra kohta Euroopas! See annab tunnistust asjaolust, et oleme teadlikud, kuivõrd aktuaalne see teema on. Teema on aga on muutunud aktuaalseks alles viimastel aastatel koos Euroopa Liidu laienemisega.

Teine asi, mida mul hea meel näha on, et praktiliselt kõik fraktsioonidest või enamik neist on lähenenud küsimuse lahendamisele tõsiselt. Lissaboni leping on andnud meile täiendava õigusliku aluse, võimaldades meil läheneda põhjalikumalt kõikehõlmava ja võimsa strateegia väljatöötamisele romide küsimuse lahendamiseks selle raames, mida tavapäraselt mittesiduvateks õigusaktideks nimetatakse.

Selge on, et meil ei ole võimalik välja töötada ühist romide poliitikat ELi tasandil, sest esmane pädevus selles suhtes on liikmesriikide käes. Ent saame töötada välja näitajaid ja ühiseid andmebaase; saame vahetada häid tavasid ning siin saavad liikmesriigid üksteisele suureks abiks olla.

Olen pärit Sloveeniast, kus näiteks oleme algatanud nn romide klassiruumi abilise rolli, kelle töö on olla vahendajaks kooli ja vanemate vahel ning kes on suureks abiks romidest laste juhatamisel haridussüsteemi.

  Corina Creţu (S&D). – (RO) Esimene romide teemaline Euroopa tippkohtumine tunnistas tegelikult Euroopa riikide individuaalset läbikukkumist romidele nende õiguste ja integratsiooni tagamisel ning tähistas esimest sammu ühise pikaajalise strateegia kasutuselevõtmise poole ELi tasandil.

Kahjuks püsib suur lahknevus kavade ning uurimuste ja nende praktikasse rakendamise vahel, et parandada käegakatsutavalt romide kogukonna elu, mis on ikka veel Euroopa kaitsetuim etniline rühm ajal, kui nad on silmitsi kõrgeima vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tasemega. Tõepoolest ei ole nende väljavaated julgustavad, kui arvestame, et umbes poole romidest elanikkonnast koosneb kõrge sündivuse ja lühikese keskmise eluea tõttu alaealistest.

Minu arvates peab olema esimene samm sidusa kaasamisstrateegia poole tagada romide noorele põlvkonnale mittediskrimineeriv ligipääs haridusele. See on ainuke meede, mis saab etendada üliolulist rolli muutusele kaasaaitamisel, nii et romisid saaks integreerida tööturgu ja nad pääseksid sotsiaalse tõrjutuse nõiaringist.

  Iosif Matula (PPE). – (RO) Romid on piiriülene etniline ja kultuuriline kogukond, keda üle Euroopa on rohkem kui kümme miljonit. Romisid puudutavad sotsiaalsed probleemid nõuavad Euroopa Liitu ja liikmesriike kaasavaid koordineeritud pikaajalisi meetmeid.

Selles valdkonnas on käivitatud olulisi algatusi, kuid minu arvates on meil tarvis minna kaugemale. Meil on tarvis võtta kasutusele nõuetekohane romide Euroopa strateegia, mis rajaneks sihistatud meetmetel ja selle mõju korrapärasel hindamisel.

Olen pärit suure romide kogukonnaga riigist ning tervitan seda, et me täna tunnistame, et romide teema on teema, millega tervel Euroopa tegelda on vaja. Rumeenias kehtib strateegia, mis on pärit ELiga ühinemise eelsest ajast ja mille eesmärk on romide olukorra parandamine. Neile pakutakse tasuta erikohti ülikoolides, mis aitab suuresti selle kogukonna liikmete seas haridus- ja kultuuritaset tõsta. Riiklikud ja kohalikud ametiasutused teevad jõupingutusi romide sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ning nende integreerimiseks tööturgu, et võidelda kohutava vaesusega ning tagada neile ligipääs tervishoiuteenustele. Soovitud tulemuste saavutamiseks on aga vaja Euroopalt järjekindlat rahalist abi.

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Mustlaste lastel, romide lastel, on ainsaks viisiks olukorrast väljamurdmiseks käia korrapäraselt koolis. Kahjuks kuuleme korrapäraselt poliitilise korrektsuse väljendusena erinevatel põhjustel vabandusi, mida tehakse vanematele, kes ei erguta või isegi takistavad laste kooliskäimist. Sellest seisukohast diskrimineeritakse ja on diskrimineerimise ohvrid eriti tütarlapsed, mustlastest tütarlapsed, sest nende vastutustundetud vanemad koormavad neid kooliskäimise asemel tihti arvukate vendade ja õdede hoidmise ning majapidamistööde tegemisega. Ainuke rahvusvaheliste inimõiguste normidega kooskõlas olev lähenemine on, kui valitsus võtab kohustuse taolistel juhtudel sekkuda ja laste õigusi kaitsta karistuste, sanktsioonide või vajadusel perede toetuste või muud liiki abi kinnipidamise abil, et sundida vanemaid lapse õigusi austama.

  Monika Smolková (S&D). – (SK) Euroopa Liidu vaeseim rühm inimesi on kindlasti romid. Seetõttu olen kõikide vahendite kasutamise poolt, et integreerida romisid sotsiaalsesse ja majanduslikku tegevusse. Eelkõige näen lahendusena laste ja noorte haridust.

Nõustun samuti, et on tarvis elimineerida romide varjatud ja ilmne diskrimineerimine, ent olen samuti selle poolt, et kõneldaks täiesti avalikult, kuidas romidest laste õigusi nende oma vanemad alla suruvad. Kõigil on õigus väärikale elule. Romidest lastel seda valdaval määral ei ole. Järgmisel tippkohtumisel rääkigem sellest, kuidas romid ise eelkõige peavad olema aktiivsed oma probleemide lahendamisel! Esiteks oma laste hariduse osas, kuid ka isikliku kaasatuse osas oma elutingimuste parandamisse. Kuna ma ei taha olla tulevikus volinik, tahan siin ruumis öelda, et peaksime ka järgmisel tippkohtumisel kõnelema sellest, kuidas toetust romidele kuritarvitavad romid ise.

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Austatud juhataja! Arutelu, mis meil äsja romidest elanikkonna ja eelseisva Córdoba tippkohtumise osas olnud on, näitab veel kord selgesti, et romide sotsiaalne ja majanduslik integratsioon on Euroopa tasandil probleem ja seetõttu nõuab Euroopa strateegiat. Lähtuvalt ebaküllaldastest tehtud edusammudest on just see midagi, mida loodame saavutada Córdoba tippkohtumisel, mida on juba palju kordi mainitud.

Meil on tarvis tegevuskaval rajanevat strateegiat, mida nõukogu järgida kavatseb, pidades silmas eesistujakolmiku kavandatavat üldist kava, sest just kaugeleulatuval kaval, toimival tegevuskaval peaks olema kahtlemata ühe peamise abivahendina struktuurifondid – sest see on Euroopa võimsaim sotsiaalse ühtekuuluvuse vahend – ja seda peaks rakendatama konkreetsete meetmete kaudu.

Minu arvates peaksid mõned nendest meetmetest keskenduma konkreetsetele probleemidele, millega romid silmitsi seisavad: diskrimineerimine, mille all nad romidena kannatavad, näiteks raskused, mis neil on avalikele teenustele ja tööhõivele ligipääsemisel. Peame samuti pöörama tähelepanu romidest naiste küsimusele, kes kannatavad eriliste vaesuse, elamispinnale ligipääsu, diskrimineerimise ja vägivalla probleemide käes, ning ka noorte romide probleemile, sest kvalifikatsioonide puudumine teeb nende jaoks praeguse majandusliku kriisi ajal veelgi raskemaks ligipääsu tööhõivele. Samuti on romidest laste küsimus: nende keskmine eluiga olevat keskmise Euroopa lapse omast 10 aastat lühem.

Samas on meil tarvis rakendada üldisi meetmeid, mis tooks kasu romidest elanikkonnale tervikuna. Nad on üks kogukondadest, kes kannatavad kõige hullema diskrimineerimise käes ning seega aitab neid igasugune diskrimineerimisvastane poliitika. Samuti on nii soospetsiifilise vägivalla vastu rakendatavate meetmetega, mistõttu on nii oluline, et meil oleks võimalikult varsti lähenemiskeelu direktiiv, mis võitleks soospetsiifilise vägivallaga, sest see meede tooks iseäranis kasu romidest naistele. Samuti on nii mittediskrimineerimise direktiiviga, mis toob iseäranis kasu romidest elanikkonnale.

Me ei tohi kõigele sellele patroneerivalt läheneda, sest eelkõige peame austama romidest elanikkonna identiteeti ja kultuurilisi iseloomujooni.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Austatud juhataja! Sooviksin tänada täiskogu rohkete esitatud soovituste ja ettepanekut eest! Volinik Andor ja ma ise võtame neid arvesse, kui enne tippkohtumist oma teatist tutvustame. Teatises väljendatakse samuti väga selgelt, et komisjon ei või aktsepteerida ega aktsepteeri, et romisid diskrimineeritakse ja tõrjutakse meie ühiskonnast nende rahvuse pärast.

Aga meil on abivahendeid; meil on poliitikaid. Küsimus on, kuidas neid kasutada? Kuidas süvalaiendada romide küsimust ja probleeme nendes abivahendites ja poliitikates? Minu arvates ei ole meil tarvis romide teemalist direktiivi ega romide fondi. See, mida meil on tarvis, on võtta romide teemat täielikult arvesse, kui kohaldame ELi õigust ja rakendame ELi fonde. Selle võti – ning seda on öelnud paljud teist – on partnerlus ja kõikide võtmeosaliste koostöö. Komisjon rakendab lähenemist romide kaasamise Euroopa platvormis ja oma sisemenetluste puhul.

Sooviksin aga samuti väga selgelt rõhutada, et ehk küll mõistagi romide tõrjutus on paljuski seotud põhiõigustega, on see peamiselt seotud sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega. Näiteks sooviksin tsiteerida Maailmapanga uurimust romide tõrjutuste majandusliku maksumuse kohta ning tunnistada, et tegemist on väga olulise tõendiga, millest ilmneb, et meil on tarvis leida lahendusi ühiskonna pärast üldiselt. Seega vajab meie olemasolevate abivahendite võimalikult tulemuslik rakendamine strateegilist lähenemist, mõistagi – süvalaiendatult, nagu mõned teist öelnud on. See lähenemine rajaneb koostööl, vajalike ressursside mobiliseerimisel ja õnnestumistest ning lisaks ka luhtumisest õppimise strateegial.

See, mida peame vältima, on ainult paberil eksisteeriva strateegia loomine. Vaja on tulemusi! Tulemusi, mis viivad romide integreerimiseni tavakoolidesse. Olen paljusid teist kuulnud kooliharidusest sõna võtmas. Ootan huviga meie koolieelse õpetuse meetme üksikasju, kuidas see lahenenud on. Tavatööturg – siin otsib mu kolleeg László Andor täpseid eesmärke, mida saavutada, ning tavaühiskonda, mis on kõikide meie poliitikate vastutus.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Meil on tehniline probleem, sest mu nimi, Tabajdi nimi, ilmus kolleegide puhul, kellel olid kaardid sisestatud. Märkasin seda proua Gomeze puhul ja ka mujal. Seega on vist mingisugune probleem arvutiga. Kaasparlamendiliige Kinga Gönczil on samuti kaardil Tabajdi nimi. Palun kontrollige seda, kuna ma ei taha, et Euroopa Parlamendis nii palju kloone oleks! Palun teavitage tehnilist teenistust! Tänan teid! Zoli, kas sinul oli sama?

  Juhataja. - Tänan teid! Tehniline teenistust teeb sellest märke.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub järgmisel osaistungjärgul.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Sooviksin rõhutada, et jagades vastutust romide vastase diskrimineerimise ennetamisel ning nende ühiskonda integreerimisele kaasaaitamisel, on saanud romide küsimusest osa Euroopa inimõiguste poliitikast. Seetõttu, lähenedes teisele romide teemalisele Euroopa tippkohtumisele Córdobas, peame arutama sotsiaalseid probleeme, millega romid silmitsi seisavad, ning vahendeid antud probleemide lahendamiseks. Mul on hea meel, et eesistujariik Hispaania seda tippkohtumist võõrustab, kuna peame tõstatama ja tunnistama romidega seotud teemade olemasolu. Sooviksin rõhutada, et demokraatlikus ja vabas ühiskonnas on vastuvõetamatu, et rühm inimesi on ühiskonnast eraldatud ja et inimeste põhiõigusi ja -vabadusi avalikult rikutakse. Romide kogukonna liikmed seisavad silmitsi rassistlike rünnakutega, ebavõrdse ligipääsuga avalikele teenustele ja sotsiaalhoolekandele ning tohutu elutingimuste ja haridusega seotud segregatsiooniga. Pealegi peame juhtima tähelepanu asjaolule, et romid ei koge mitte ainult otsest diskrimineerimist, vaid seisavad silmitsi varjatud kaudse diskrimineerimisega, näiteks romide mittepalkamisega ning samas nende mitteintegratsiooniga sotsiaalellu. Seetõttu olen nõus, et peame kutsuma Euroopa Komisjoni üles julgustama liikmesriikide valitsusi ja piirkondlikke ning kohalikke omavalitsusi ELi projekte romide suhtes paremini rakendama. Samuti kutsun komisjoni üles rakendama konkreetseid meetmeid ja algatusi romide vastase otsese ja kaudse diskrimineerimisega võitlemiseks Euroopas.

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – Statistika näitab, et kahjuks on romid Euroopa vihatuim ja diskrimineerituim etniline vähemus Euroopas. Oleme näinud raskusi, mis mitmel liikmesriigil, sealhulgas minu omal, romide sotsiaalse kaasamise osas on. See näitab selgesti, et tegemist on laiema Euroopa probleemiga, millega koos tegelema peame. Parem ligipääs haridusele ja tööhõivele on ülioluline, nii et väldiksime romide suundumust valida muid kergemaid, kuid kahjulikemaid rahateenimismooduseid. Meil on tarvis rakendada täielikult romide suhtes diskrimineerimisvasteid õigusakte ning rakendada nende ühiskonda integreerimiseks täiendavaid algatusi. Seni ei ole meil sidusat strateegiat olnud. Soovin, et Euroopa teine romide teemaline tippkohtumine tooks romidele tõelise ELi strateegia. Struktuuri- ja ühinemiseelseid fonde peaks kasutatama tõhusamalt taoliste algatuste rahastamiseks. Samuti sooviksin rõhutada asjaolu, et strateegia peaks olema liikmesriikide jaoks koordineerimisvahend ja tõuge. Algatusi peaks rakendatama kohalikul tasandil ning ammutama kasu kohalikelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja romidelt, kes teavad, mis peamised raskused on, nii et see strateegia tegelikult romide vajadusi rahuldaks.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – Romid on jätkuvalt kogu Euroopa ebasoodsaimas olukorras vähemus, kelle suhtes on levinud diskrimineerimine kõikidel elualadel.

Viimasel kümnendil on Euroopa Liit ja selle liikmesriigid pühendanud tähelepanu ja ressursse romide olukorra parandamisele. Romide õiguste liikumisega koostööd tehes on mõned liikmesriigid hakanud rakendama romide laste jaoks kvaliteetsele haridusele ligipääsu tagamisele suunatud poliitikaid. Jõupingutuste jätkamine valdkonnas peaks jääma järgnevatel aastatel kõrgeimaks prioriteediks.

On tarvis, et poliitikad oleksid kõikehõlmavad maksimaalse süsteemse mõju saavutamiseks romide ja mitteromide vahelise lõhe ületamiseks kõikides valdkondades: haridus, tööhõive, elamispind ja tervis. Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid jätkama oma romidega seotud poliitikate hindamist ja otsima mooduseid igasuguste patroneerivate lähenemiste kõrvaldamist romide küsimusele, mis kohtlevad romisid poliitikast tuleneva kasu sõltuvate ja passiivsete vastuvõtjatena.

Samuti tuleks rajada praktikasüsteem noortele romidele, et nad suurendaksid oma kutsealast asjatundlikkust kavade kaudu komisjoni talitustes ning asjakohastes valitsusinstitutsioonides.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Meil on läbi pool romide kaasamisele pühendatud kümneaastasest perioodist (2005–2015). Mida näeme, on see, et romide vähemusest räägitakse palju, luuakse eri programme ja platvorme, kuid tulemused on piiratud. Hariduse, tööhõive, piirkondliku arengu jne seotud probleemid püsivad ja muutuvad mõnedes liikmesriikides hullemaks. Sel aastal Córdobas peetav teine romide teemaline tippkohtumine peaks taaselavdama Euroopa momenti ja leidma uusi tegevuskäike. Olen nõus, et põhimõtted tuleb ümber määratleda, kuid minu arvates peaksime selle asemel kujundama valdkonnaülese horisontaalse strateegia, mis võtab vähemuse probleemid käsile integreeritud, kuid mitte eksklusiivsel moel. Olulisim tahk on, et ühinemiseelsed ja struktuurifondid leiaksid nõuetekohast kasutust ning annaks tulemusi, mida soovime poliitiliste otsuste tegijatena ja mida soovib kodanikuühiskond ning eelkõige romide vähemus.

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Esimesel romide teemalisel tippkohtumisel oli vähemalt üks positiivne lõpptulemus: ühenduse tasandil järeldus, et romidel on tarvis esimese sammuna sotsiaalse integratsiooni poole haridust. Selles suhtes tervitan samuti romide kaasamise Euroopa platvormi teist kohtumist, mis on pühendatud eranditult romide haridusele Euroopas. Haridusreformi protsess nõuab mitte ainult riigiinstitutsioonide kaasatust, vaid ka valitsusväliste organisatsioonide oma, mis ei pea tegema oma põhieesmärgiks enam diskrimineerimisaktide kindlakstegemist, vaid etniliste rühmade harimist. Kirjaoskamatuse vähendamine, laste kooliõppe terviklikkuse tagamine ja vajadus kutsehariduse ning ümberkoolitamise järele pakuvad võimalusi ligipääsuks tööturule ja lisaks ka sotsiaalse kaasamise vahendit. Selge on, et meil on kiiresti selle vähemuse seas tarvis positiivset arengut, kuid tegemist on millegagi, mille eest nii ametiasutused kui ka romide kogukond ise vastutavad. Teine romide teemaline tippkohtumine peab motiveerima Euroopa Komisjoni piisavalt tulema välja õigusaktide ettepanekutega, mille eesmärgiks on selles valdkonnas käegakatsutavate tulemuste saavutamine. Euroopa Komisjon peab samuti vaatama üle sotsiaalfondi ja pakkuma välja rahastamise suurenemise projektidele, mille eesmärk on Euroopa Liidu suurima vähemuse sotsiaalmajandusliku olukorra parandamine.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Romide teemaline tippkohtumine Córdobas on mõeldud olema võimalus Euroopa paralleelsete ühiskondade avameelseks arutamiseks ja see peaks rajanema tõhusal integratsioonil kõikidel tasanditel. Seda peaks edendatama liikmesriikide ja lisaks ka Euroopa tasandil. Ent on üks asi, mida me selles suhtes unustada ei tohiks, ja see on, et tõhusa integratsiooni seisukohast peavad mõlemad pooled koostööd tegema. Romid peavad samuti oma osa integratsiooni heaks tegema ning töötama seestpoolt paralleelsete ühiskondade tekke ennetamiseks. Selles suhtes tunnen iseäranis muret laste, iseäranis tütarlaste koolihariduse üle. Keset Euroopa ei tohi olla nii, et lapsed on vaevu või üldse mitte olemasolevasse koolisüsteemi integreeritud ning et paljud neist siis kooli pooleli jätavad. Nende edaspidine positsioon tööturul on selle tulemusena märkimisväärselt ohus ning nad peavad otsima varju ühiskonna äärtelt, veelgi enam, end seeläbi eraldades. Sotsiaalkindlustuse ja nende elamistingimustega seotud probleemid on siis ette määratud ning nõiaring on täis. Seetõttu on ülioluline kutsuda romisid Euroopas üles muutma oma arhailist hoiakut koolihariduse ja naiste õiguste suhtes, võitlema aktiivselt oma tõrjutuse vastu ja töötama eneste integreerimiseks ühiskonda ning iseäranis tööturgu.

  Csaba Sógor (PPE), kirjalikult. – (HU) Ehkki liikmesriigid on juba kulutanud märkimisväärseid ELi ja liikmesriikide ressursse töökohtade loomiseks pikaajaliste töötute romide heaks, ei ole sidusat Euroopa tasandil lahendust leitud: liikmesriigid on silmitsi olukorraga erineval moel ja eri ulatuses. Minu arvates on oluline arendada välja sidus ja tõhus strateegia romide küsimuse lahendamiseks, mis on jäänud tänini lahendamata ning on Euroopa Liidu kui õigusliku üksuse ning liikmesriikide ühine probleem. Olulisim teema romide teemalisel Euroopa tippkohtumisel, mis peetakse 8. aprillil Córdobas, peaks olema Euroopa tasandil strateegia põhimõtete sõnastamine, et ennetada romide küsimuse täiendavat n-ö rändamist ning võimaldada kõikidel liikmesriikidel leida ühisel Euroopa strateegial põhinev lahendus. Olen veendunud, et põhivahend selle käsilevõtmiseks on haridus. Pean vajalikuks, et töötataks välja kõikehõlmav kavade pakett, mis soodustaks ja ergutaks noori romi intellektuaale naasma kogukonda ja tööle kogukonna raames ning kogukonna heaks. Eri romide tugiorganisatsioonide, vastutavate riigiinstitutsioonide, kodanikuühiskonna ja koostööd tegevate ELi institutsioonide tiheda partnerluse rajamine võiks seda suuresti toetada. Olulisem roll tuleks anda doteeritud mikrokrediidi või riigi intressimaksete meetoditele. Romide kogukondade ligipääs elatise teenimiseks vajalikele tingimustele peaks olema oluline eesmärk põllumajandustoetuste kontseptioonis. Olukord on tõsisem, kui võiks arvata: pikaajalise töötuse suhtarv on kasvanud romide seas hüppeliselt ning üha rohkem neist marginaliseerub.