Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Neljapäev, 11. märts 2010 - StrasbourgEÜT väljaanne
LISA (kirjalikud vastused) - KÜSIMUSED KOMISJONILE

Küsimus nr 46 , mille esitas Ilda Figueiredo (H-0067/10 ) 
 Teema: ühenduse vahendid
H-0067/10
 

Seoses olukorra tõsidusega teatavates liikmesriikides on vaja kiiresti võtta mitmesuguseid meetmeid, eelkõige eelarvelisi ja rahalisi meetmeid, et võidelda tulemuslikult tööpuudusega, millest on mõjutatud 23 miljonit inimest, ning vaesusega, milles elab üle 85 miljoni inimese.

Oluline on keskenduda sotsiaalsetele edusammudele, et muuta esmatähtsaks võitlus tööpuuduse ja vaesusega, edendada tootmist ja luua töökohad, millega kaasnevad õigused, selleks et tagada majanduslik ja sotsiaalne sidusus ning anda rahalist abi raskemas olukorras olevatele riikidele ilma nende riikide omafinantseeringu kohustuseta.

Kas komisjon võiks öelda, kas ta on valmis kiiresti üle kandma ühenduse vahendeid riikidele, kellel tõsiste sotsiaalsete ja majanduslike probleemide tõttu on nendele õigus, nii et need riigid saaksid neid vahendeid kasutada ilma omafinantseeringu kohustuseta?

 
  
 

(EN) Oma teatistes „Euroopa majanduse taastamise kava”(1) ja „Ühine kohustus tööhõive tagamisel”(2) andis komisjon kindla lubaduse võtta tulemuslikke meetmeid liikmesriikide abistamiseks kriisi mõju leevendamisel, kiirendades struktuurifondidest ja Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate rakenduskavade elluviimist.

Esimesed meetmed, mis sisaldavad abikõlblikkuse eeskirjade lihtsustamist ja lisaettemakset seoses rakenduskavadega, võeti Euroopa majanduse taastamise kava kohaselt vastu 2009. aasta aprillis ja mais. Liikmesriikidele maksti lisaks 4,5 miljardit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 1,8 miljardit eurot Euroopa Sotsiaalfondist, et toetada kiireloomulist tegevust, mis aitaks kriisiga toime tulla (2009. aastal tehti liikmesriikidele ettemakseid kokku 11,3 miljardi euro suuruses summas).

Samuti julgustas komisjon liikmesriike kasutama rakenduskavade paindlikkust, et tarvitada struktuurifondi vahendeid kriisile reageerimiseks, ja vajaduse korral rakenduskavu muutma. Lisaks märkis komisjon, et mõningaid meetmeid võib rahastada ainult struktuurifondidest, sest kaasrahastamise põhimõtte järgimist hinnatakse programmi ajal prioriteedile kulutatud keskmise summa alusel. See tähendab, et selliseid meetmeid saab täiel määral rahastada fondidest, tingimusel, et teisi meetmeid rahastatakse enne 2015. aasta lõppu samas ulatuses ainult riiklikest vahenditest.

Teatist „Ühine kohustus tööhõive tagamisel” ja sellega seotud meetmeid oli vaja töökohtade loomise hoogustamiseks ja kriisist tööhõivele tulenenud tagajärgede leevendamiseks ajal, mil kriis hakkas reaalmajandusele ja tööturule mõju avaldama. Sellega koos esitati ettepanekud muuta struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi üldmäärust.

Tähtsaimas muudatusettepanekus oli kaheaastane luba (aastateks 2009 ja 2010) eirata Euroopa Sotsiaalfondi rakenduskavadele tehtud vahemaksete hüvitamise arvutamise eeskirju ja see oleks tähendanud, et kui liikmesriik oleks tahtnud seda võimalust kasutada, oleks hüvitatud kogu summa, mille riik maksis prioriteetsele tegevusele, mida hõlmavad vahemaksete nõuded kuni 2010. aasta lõpuni. Kui rakenduskavades oleks pidanud kinni pidama kaasrahastamismäärast kogu perioodi arvestuses, oleks kavad näidanud, mida on võimalik rakendada. Arvestades, et Euroopa Sotsiaalfond on ELi peamine inimestesse investeerimise vahend (see toetab igal aastal üheksat miljonit inimest), oli selle sätte selge eesmärk kiirendada meetmeid inimeste heaks ja eelkõige nende heaks, kes seda kõige rohkem vajavad – töötute ja töö kaotamise ohus inimeste heaks –, eraldades selleks hinnanguliselt 6,6 miljardit eurot.

Nõukogu jõudis kompromisskokkuleppele, mille kohaselt tehti Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist 775 miljoni euro suurune lisaettemakse viiele kriisis kõige rohkem kannatada saanud liikmesriigile (Rumeeniale, Ungarile, Leedule, Lätile ja Eestile). Lisaks tehti ettepanek suurendada paindlikkust automaatsel 2007. aasta summadega seotud kohustustest vabastamisel.

Komisjon oli selle kompromissi vastu, sest meie arvates ei pakkunud see kriisis kannatada saanud inimestele piisavat tuge. See ettepanek on praegu Euroopa Parlamendi käes.

Komisjoni ettepanek võtta vastu uus Euroopa 2020. aasta strateegia sisaldab suurprojektide raames mitut ettepanekut koostada või tugevdada ELi vahendeid, mida saab kasutada otseselt või kaudselt töötuse kasvu vastu võitlemiseks. Suurprojektis „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” tehakse ettepanek soodustada ja edendada tööjõu liikuvust ELis ja sobitada tööjõu nõudlus pakkumisega, kasutades selleks sobivat rahalist abi struktuurifondidest, nimelt Euroopa Sotsiaalfondist. Suurprojektis „Innovatiivne liit” tehakse ettepanek tugevdada struktuurifondide, maaelu arengu fondide ning teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi rolli uuendustegevuse toetamisel. Suurprojektis „Euroopa digitaalne tegevuskava” tehakse ettepanek lihtsustada ELi struktuurifondide kasutamist selle tegevuskava elluviimisel.

 
 

(1) KOM(2008) 800 lõplik.
(2) KOM(2009) 257 lõplik.

 
Viimane päevakajastamine: 4. juuni 2010Õigusalane teave