Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– Sidonia Elżbieta Jędrzejewska raport (A7-0033/2010) eelarvekomisjoni nimel 2011. aasta eelarve prioriteetide kohta – III jagu – Komisjon (2010/2004(BUD)) ja

– Helga Trüpeli raport (A7-0036/2010) eelarvekomisjoni nimel 2011. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta, I jagu – Euroopa Parlament, II jagu – Nõukogu, IV jagu – Euroopa Kohus, V jagu – Kontrollikoda, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, VII jagu – Regioonide Komitee, VIII jagu – Euroopa Ombudsman, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (2010/2003(BUD)).

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, raportöör. – (PL) Austatud juhataja! 2011. aasta eelarvemenetlus on väga eriline ja ebatavaline, sest see on esimest korda seotud eelarveaastaga, mis algab ja mis kiidetakse heaks Lissaboni lepingu sätete kohaselt. Võib öelda, et oleme selles valdkonnas teerajajad ja seetõttu lasub meil eriti suur vastutus. Lissaboni lepinguga antakse Euroopa Parlamendile eelarve valdkonnas uued õigused. Nende õiguste kasutamine sõltub juba meist endist ning me loodame konstruktiivsele dialoogile nii komisjoni kui ka nõukoguga, et kasutada parimal ja tõhusaimal viisil Lissaboni lepinguga antud uusi võimalusi.

Väga tähelepanuväärne on Lissaboni lepinguga tekkinud eripära, et nüüdsest alates ei toimu eelarve teemal enam kaht lugemist. See tähendab, et nii Euroopa Parlamendis kui ka nõukogus toimub ainult üks lugemine. See paneb meid loomulikult proovile ja puudutab ka distsipliini. Me peame parlamendina olema distsiplineeritud, sest lühidalt öeldes antakse meile ainult üks võimalus. Kordusetendust ehk teist võimalust ei tule. Lepituskohtumise käigus peame kindlaks määrama väga paljud asjaolud. Selleks, et uue eelarvemenetlusega saaks sügisel tulemuslikult jätkata, peame tegema koostööd ja olema distsiplineeritud.

Tänavune aasta on erandlik veel seetõttu, et seoses Euroopa Komisjoni viimaste valimistega ei olnud komisjonil võimalust tutvustada oma iga-aastast poliitikastrateegiat. Sestap on ühtaegu nii erandlik kui ka huvitav olukord, kus kõigepealt ütleb oma arvamuse välja Euroopa Parlament. Esimesed arvamused 2011. aasta eelarve kohta ongi pärit Euroopa Parlamendilt käesoleva raporti kujul, mitte Euroopa Komisjonilt nagu „tavalisel” aastal.

Miks on 2011. aasta veel nõnda eriline? 2011. aasta eelarve on mitmeaastase finantsraamistiku viies eelarve. Nagu teate, hõlmab mitmeaastane finantsraamistik aastaid 2007–2013. Oleme eelmisest neljast eelarvemenetlusest juba väga palju õppinud. Poola keeles öeldakse selle kohta, et oleme jõudnud seinani. Inglise keeles öeldakse, et lagi on käes. Olenemata sellest, kuidas me seda nimetame, oleme olukorras, kus mitmeaastane finantsraamistik on end ammendanud. Tegelikult jõuab lagi kätte hetkel, kui varud on väga väikesed, ja parlamendi manööverdamisruumi, olgu see milline tahes, vähendatakse järsult. Varud on juba väga väikesed. Eriti murettekitavad on rubriigi 1b (ligikaudu üks miljon eurot) ja rubriigi 3b varud (ligikaudu üheksa miljonit eurot). Seetõttu on meie võimalused loomulikult piiratud ning eelarvekomisjoni raportis, mille ma koostasin, sisaldub sellepärast tungiv nõue, ootus ja palve, et mitmeaastane finantsraamistik vaadataks põhjalikult läbi – mitte ainult seetõttu, et varud on otsakorral, vaid ka seetõttu, et läbivaatamisel tuleb kindlasti arvestada Lissaboni lepingust tulenevat märkimisväärset mõju eelarvele.

Lissaboni leping annab Euroopa Liidule uued õigused mitmes valdkonnas, näiteks kosmosepoliitikas. Tähelepanuväärne on see, et Lissaboni lepinguga luuakse ka Euroopa välisteenistus. Ka on oluline lepingu mõju eelarvele ja sellele, kuidas me kavatseme ELi 2020. aasta strateegia ellu viia. Mitte ühtki nimetatud elementi ei olnud mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud. Peame nüüd hakkama arutama selle üle, kuidas neid uusi plaane ja eesmärke rahastada.

Soovin kogu hingest – ja eelarvekomisjoni raport kannab seda sõnumit –, et 2011. aasta eelarve tähelepanu keskmes oleksid noored. Nemad on Euroopa edasiviiv jõud ja tulevik. Haridus ja noortesse investeerimine tähendab investeerimist Euroopa, ühiskonna ja majanduse olevikku ja tulevikku. Soovin rõhutada, kui oluline hetk meie kõigi elus on üleminek kooli, akadeemilise õppimise ja hariduse keskkonnast esimesele töökohale. See on väga keeruline hetk, eriti kriisi ajal. Ma mainin statistikat: 21 inimest vanuses 15–24 eluaastat on töötud. On väga oluline, et Euroopa Liit ei suhtuks sellesse ükskõikselt ja et me teeksime koostööd, mille tulemusel muutuks keeruline üleminek õppimiselt tööturule noorte jaoks lihtsamaks.

Soovin rõhutada, et tehnoloogia kiire arengu ja demograafiliste muutuste ajajärgul peame looma teadmistepõhise ühiskonna, kus kodanikud on oma elu ja ametialase karjääri jooksul suutelised kvalifikatsiooni muutma, kus neile antakse võimalus selliseid muutusi ellu viia ja kus nad saavad selleks Euroopa Liidult tuge. Euroopa Liidu tugi peab hõlmama rahvusvahelisi vahetusprogramme akadeemilisel tasandil, samuti praktiliste kogemuste vahetamist ja koolitusi, seda ka kutseala tasandil. Samal ajal parandab see sotsiaalset integratsiooni ja teadmistevoogu ning võimaldab Euroopa Liidu kodanikel vabalt liikuda. Vaba liikumine, nagu te teate, on aluslepingutega tagatud põhivabadus ja toimiva siseturu alustala.

Lähen nüüd üle inglise keelele, sest hakkan kõnelema Helga Trüpeli asemel. Seega olen ma nüüd teistsuguses rollis ega käsitle enam ainult Euroopa Komisjoni, vaid ka teiste institutsioonide ja Euroopa Parlamendi eelarvet. Ma olen valmistunud kõnelema inglise keeles ja sellest ka keele vahetus.

Menetluse praeguses etapis on resolutsiooni eesmärk luua üldine pilt – eriti eelarve kontekstis – ja anda mõned suunised eri institutsioonide, sealhulgas Euroopa Parlamendi halduseelarve kohta. See ei puuduta komisjoni, kellest ma juba rääkisin.

Üldine taust on selline, et tingimused, milles 2011. aasta eelarve vastu võetakse, on väga keerulised, sest rubriigi 5 varud on ülimalt piiratud ja Lissaboni lepingu edukas rakendamine on kõigile Euroopa institutsioonidele esmatähtis. Lissaboni lepingu jõustumine muudab eelarve vastuvõtmise menetlust ning seetõttu on vaja veel tihedamat koostööd ja dialoogi institutsioonide vahel. Institutsioonidevaheline koostöö hõlmab paljusid aspekte, näiteks tõlkesuutlikkust ja töölevõtmist. Parimate tavade vahetamist ja tulemuslikkuse parandamist võiks kaaluda ka valdkondades, mida antud kontekstis ei ole varem kaalutud, näiteks seoses EMASi, diskrimineerimisvastase poliitika ja kaugtööga.

Keskmise tähtajaga ja pikaajalise kinnisvarastrateegia väljatöötamine on olnud eelarvekomisjoni murelaps juba pikka aega, kusjuures mitte ainult seoses Euroopa Parlamendiga, vaid ka teiste institutsioonidega. Rubriigi 5 rahalise olukorra muudavad veelgi ettearvamatumaks ebakindlus välisteenistuse eelarve suuruse ja kuju suhtes ning Euroopa Kohtu otsus kohanemistoetuse maksmise kohta.

Kui käsitleda konkreetsemalt Euroopa Parlamendi eelarvet, siis juhatuse suunisdokument sisaldas järgmisi Euroopa Parlamendi eelarvet puudutavaid eesmärke: parlamendiliikmete asjatundlikkuse suurendamine teaduslike teadmiste ja raamatukogu võimaluste parandamise kaudu ning Lissaboni lepingust tulenevate institutsiooniliste asjaoludega kohanemine. Seetõttu rõhutab eelarvekomisjon, et õigusloome kvaliteet on prioriteetne.

ISTUNGI JUHATAJA: EDWARD McMILLAN-SCOTT
asepresident

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Täna õhtul on mul rõõm teid kuulata. Ma kuulan parlamendi 2011. aasta prioriteete samamoodi, nagu kuulasin nõukogus 16. märtsil heaks kiidetud suuniseid. Ma nõustun oluliste punktidega ja olen nõus, et tegu ei ole rutiinse iga-aastase menetlusega kahel põhjusel, mida parlamendi raportöör mainis.

Esimene põhjus on seotud sellega, et me kohaneme alles Lissaboni lepingu järgse keskkonnaga. Osaliselt on kohanemine juba lõpule jõudnud, kuid nii mõndagi ootab veel ees. Head institutsioonidevahelist koostööd on vaja varasemast rohkem, sest Euroopa Parlamendis toimub ainult üks lugemine.

Möödunud aasta novembri lepituskohtumisel jõuti kokkuleppele nii mõneski üleminekuperioodi käsitlevas korralduses. Mõistlik ajakava, mis võimaldab eelarve puhul prognoositavust, on kehtinud juba 1975. aastast saati ja on samuti kinnitatud. Järele on jäänud ainult lepituskomitees tegutsemine. See on nüüd eriti oluline, võttes arvesse, et aastaeelarve teemal toimub ainult üks lugemine. Seetõttu on komisjonil kavas esitada homsel kolmepoolsel kohtumisel ettepanek arutada nimetatud tegutsemist ja seda, kuidas on võimalik jõuda lepituse üksikasjades kokkuleppele enne, kui 2011. aastal algab tegelik menetlus.

Teine põhjus, miks selle aasta menetlus ei ole rutiinne, on seotud asjaoluga, et oleme praegu kriisijärgses Euroopas, kus paljud liikmesriigid võitlevad eelarvepuudujäägi ja võlakoormusega ning osa neist veelgi suuremate probleemidega. Seetõttu peaksime varasemast enam pöörama tähelepanu usaldusväärsele finantsjuhtimisele, täpsele prognoosimisele ja eelarve ratsionaalsele rakendamisele.

Eelarverubriike, mis näivad olevat alarahastatud, on lihtne märgata. Ma viitan rubriikidele 1a ja 4. Tänu koostöövaimule on meil võimalik muuta finantsperspektiivi iga menetluse käigus, s.t nelja iga-aastase menetluse jooksul kokku neli korda.

Meie järeldustest tehakse kokkuvõte institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimist käsitlevas aruandes, mis avalikustatakse eelarveprojektiga samal päeval, 27. aprillil, ja saadetakse seejärel Euroopa Parlamenti.

Meie raportöör – mitte minu raportöör, vaid parlamendi raportöör Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (minu talitusi koolitatakse praegu raportööri nime õigesti hääldama) seab raporti keskmesse õigustatult noored ja noorte võimalused. Teisisõnu rõhutatakse prioriteete käsitlevas raportis ilmselgelt rubriiki 3. See on seotud haridusega ja noorte kohaga tööturul ning on selles kontekstis õigustatud, eriti kui võtta arvesse töötute hulka.

Kuid sama oluline on täita majanduse elavdamise kavas antud lubadusi. Ka see on Euroopa Liidu kodanikele oluline.

Oluline on rakendamine. See peab 2011. aastaks saavutama optimaalse kiiruse. Samuti on oluline tulemuslik juhtimine, millega seoses pean rõhutama, et vaatamata vajadusele kohandada end Lissaboni lepinguga ei taotle komisjon sel aastal uusi ametikohti.

Eelarveprojekt on kavas võtta kolleegiumis vastu 27. aprillil ja nagu tavaks, tutvustatakse seda juba samal päeval Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni liikmetele.

Seetõttu ootan nüüd huviga 2011. aasta eelarvemenetluse algust. Ma luban head koostöövaimu, mida on sel korral tõesti ka vaja, eriti kui võtta arvesse käesoleval aastal esmakordselt proovitavaid menetlusi.

  Thijs Berman, arengukomisjoni arvamuse koostaja. – (NL) Austatud juhataja ja lugupeetud Janusz Lewandowski! Majanduskriisis satub paratamatult surve alla ka ELi eelarve ja see on loomulik. Ka Brüssel peab nüüd jälgima, millele rahva eurosid kulutada. Sellegipoolest – ja ma kõnelen arengukomisjoni nimel – peab investeerimine arenguriikidesse olema endiselt esmatähtis. Püsiv kasv vaestes riikides annab inimestele võimalused, mida neil praegu ei ole. Vähe sellest, nende areng ongi osa meie praeguse kriisi lahendusest. Arenguriigid on turg, mis kasvab kiiresti. Euroopa peab lihtsalt kulutama oma rahalisi vahendeid nutikamalt, näiteks kombineerides toetusi ja mikrokrediiti. Parem juurdepääs finantsteenustele arenguriikides annab ka nende riikide elanikele võimaluse oma eesmärgid täita. Peame arengukoostöö eelarvet kaitsma, ükskõik kui raske see on. Euroopa Komisjoni arenguvolinik Andris Piebalgs peab ka edaspidi oma eelarve eest ise vastutama, seda ei pea tegema kõrge esindaja paruness Ashton, nagu praegu näikse kavas olevat. Peale selle ei tohi vaesuse vähendamisega seotud valikud kunagi sõltuda meie diplomaatilistest huvidest.

  José Manuel Fernandes, fraktsiooni PPE nimel. – (PT) Mul on hea meel, et saame 2011. aasta eelarvet lugeda noorte eelarveks. Sellisel kujul aitab see kaasa nende ettepanekute vastuvõtmisele, mille me esitasime noorte aitamiseks, näiteks tööturule pääsemisel, aga see puudutab ka algatust „Erasmus First Job”. Ettevõtluse edendamine noorte seas, selleks stiimulite pakkumine, innovatsiooni tugevdamine ning digitaalne tegevuskava on ettepanekud, mis aitavad kaasa Euroopa jätkusuutliku majandusarengu saavutamisele ja mille tulemuseks on uute töökohtade loomine.

Euroopa Parlamendi eelarvega seoses väärib mainimist, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon toetab eelarvet, mis on ühtaegu nii jätkusuutlik kui ka range ja kus iga kuluartikkel on õigustatud. Me arvame, et parlament peaks loobuma eelarvemudelist, mis on pelgalt kasumlik, ja me soovitame tal seda teha. Selle asemel peaks eesmärk olema nullpõhine eelarvestamine, sest see muudab võimalikuks tõhususe ja seega ka säästmise. Kiiremas korras tuleb kehtestada pikaajaline kinnisvarapoliitika, et muuta jätkusuutlikkuse, ranguse ja tõhususe idee reaalsuseks.

Peame järjest põhjalikumalt uurima, millised on meie püsikulud. Sellele peab endiselt järgnema erinevate rakendatud poliitiliste meetmete kulude ja tulude analüüs. Peame veel kord rõhutama, et kvaliteetne õigusloome peaks olema Euroopa Parlamendi prioriteet ja et meie institutsioonil peavad selle elluviimiseks olemas olema kõik vajalikud vahendid. Lissaboni lepingu jõustumine, misjärel toimub eelarve teemal ainult üks lugemine, muudab vajalikuks parema koostöö ja põhjalikuma dialoogi. Meie poolt peab see dialoog olema aus. Me oleme kohustatud tagama, et see nõnda ka on.

  Francesca Balzani, fraktsiooni S&D nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! 2011. aasta eelarvemenetluse suunised on esimene, väga konkreetne samm Euroopa Liidu järgmise eelarve poole.

Me oleme eelarvekomisjonis näinud palju vaeva, et määratleda peamised selged prioriteedid, mis toovad esile Euroopa Liidu tasandi tegevuse. Esimene prioriteet on noored – mitte ainult seepärast, et nemad on vara, millele tuleb keskenduda uuendus-, teadus- ja arendustegevuses, vaid ka seepärast, et noored on kaugelenägeliku sotsiaalpoliitika peamine lähtepunkt.

Üks prioriteet on ka 2020. aasta strateegia: võitlus tööpuuduse ja kliimamuutuse vastu ning ennekõike vajadus seda tulevikku suunatud uut strateegiat tõeliselt ja praktiliselt rakendada, eraldades selleks piisavalt vahendeid, ilma kompromisside ja kärbeteta.

Need suunised on ka väga realistlik esimene samm. Finantsperspektiivis on varasemast palju vähem manööverdamisruumi ja see tähendab, et kõige tähtsama – uute meetmete – elluviimiseks ei ole piisavalt vahendeid. Eriti keeruliseks muudab see olukorra esimese rubriigi puhul, mis puudutab konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet.

On aga veel üks oluline küsimus: eelarve peab olema ka väga paindlik ja suutma kiiresti reageerida kodanike vajadustele – inimeste muutuvatele vajadustele. Niisiis on olemas prioriteedid, kuid on ka teatud eeltingimused, mis tuleb täita, et eelarve oleks tõepoolest kasulik vahend ja aitaks Euroopa Liidul areneda.

Nendeks eeltingimusteks on vahendite piisavus, tulevikku suunatud strateegiate, eelkõige 2020. aasta strateegia täpne rakendamine ning lõpliku lahenduse leidmine paindlikkuse tagamiseks, sest ainuüksi paindlikkus võimaldab meil tulevikus esile kerkivate probleemidega toime tulla.

  Ivars Godmanis, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja, ma sooviksin rõhutada kolme punkti.

Esimene puudutab struktuurifonde, mis moodustavad ligikaudu 35% eelarvest. Me ei ole tegutsenud kaugeltki nii tõhusalt kui aastatel 2000–2006. Vahendite kasutamise määr on praegu kõikide fondide puhul 14%, varem oli see näitaja aga 25%. Seega on küsimus selles, kuidas eelarve kõnealust osa täita ja ellu viia. Muidu oleme olukorras, kus raha on kasutamata. Teisalt – see võib ka reservi jääda.

Teiseks peame hüvitama mõningad varasemast perioodist pärinevad nõuded ja komisjon on selleks kavandanud viis miljardit eurot. Kuid mõningate riikide puhul, kes pole taotlenud hüvitamist enam kui kuue kuu eest, kahtlen ma, kas kogu raha nõudma hakatakse. Siingi on küsimus, kas seda raha kasutatakse või mitte.

Mul on üht-teist öelda ka kahe väga tõsise küsimuse kohta, mis puudutavad aastast aastasse üle kanduvaid libisevaid eelarveid. 2009. aasta põllumajanduseelarves oli maaelu arenguks ette nähtud makseid 2008. aastaga võrreldes kahe miljardi euro võrra vähem. Nüüd tuleb välja maksta palju rohkem raha, kuid küsimus on selles, kas kõik projektid viiakse 2010. aastal ellu või mitte.

Lõpetuseks räägin seitsmendast raamprogrammist. Rubriigis 1a, mille alla teadus- ja arendustegevuse seitsmes raamprogramm kuulub, oli maksete maht 2009. aastal märksa väiksem kui 2008. aastal. Seega tuleb vastata küsimusele, kas eelarve täitmine on rahuldav. Seejärel saame kavandada eelarvet vastavalt olukorrale. Meil on väga palju vajadusi ka teistes valdkondades. Niisiis, on need reservid või mitte?

  Zbigniew Ziobro, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja, 2011. aasta eelarve prioriteete käsitlevas Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekus on lõige, milles meile meenutatakse, et prioriteetide rahastamine ei tohi kahjustada Euroopa Liidu põhilisi poliitikavaldkondi, näiteks ühtekuuluvus- või struktuuripoliitikat või ühist põllumajanduspoliitikat. See lõige on oma olemuselt ettekirjutus, mis näib olevat vajalik, arvestades varem määratletud eelarveprioriteete. Need prioriteedid jätavad tõepoolest palju soovida.

Innovatsiooni peetakse esmaseks ja kõige tähtsamaks imerohuks praeguse Euroopat laastava kriisi vastu. Kuid selles ettepanekus jäetakse tähelepanuta asjaolu, et liidu vaesematel piirkondadel puuduvad sageli vahendid innovatsiooni arendamiseks. On riike, kus moodsa majanduse alused on õigupoolest alles tekkimas. Kui Euroopa tahab olla maailmajagu, kus kõigil on võrdsed võimalused, siis on selle olukorra lahenduseks peaasjalikult ühtekuuluvus- ja struktuuripoliitika. Euroopa Liidu poliitika seda osa, eriti solidaarsuse aspekti tuleb meeles pidada just kriisi ajal, et mitte põlistada Euroopa jagunemist rikasteks ja vaesteks piirkondadeks.

  Miguel Portas, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Me alustame täna arutelu 2011. aasta eelarve üldsuuniste teemal. Eelarve prioriteedina on välja pakutud noored. Eriti tähtsaks peetakse selle prioriteedi seadmisel hetke või eluperioodi, mis tähistab noorte üleminekut koolist tööturule. Põhimõtteliselt teeb noorte seadmine prioriteediks heameelt.

Näiteks on tehtud ettepanek noorte esimest töökohta edendava liikuvuse eriprogrammi „Erasmus First Job” kohta. Häda on selles, et poliitikas taandub kõik lõpuks üksikasjadele. Mida me selle programmi „Erasmus First Job” all silmas peame? Kuidas me seda rakendame? Kas me suuname Erasmuse vahendid üliõpilastele või loome uue programmi, millel on oma vahendid? See ei ole lihtsalt pisiasi, nagu seda pole ka küsimus, kas Erasmuse siht on ajutised töökohad või pigem korralikud töökohad, mis kindlustavad noortele tõelise tuleviku. Kas tegemist on lõppkokkuvõttes programmiga, mis võimaldab vähendada noorte tööpuudust, nii nagu on kavandatud? Või saab sellest programm, mille eesmärk on lihtsalt varjata töötust? Ma leian, et just need on selles arutelus sisulised küsimused. 2011. aastal on endiselt kõige tähtsamaks küsimuseks kontrollimatult kasvav tööpuudus Euroopa Liidus. Meie ülesanne on leida tööpuuduse probleemile lahendus.

See peaks Euroopa Liidu eelarves kajastuma, kuid 2011. aasta eelarvet hoiab pantvangis finantsraamistik, milles on kokku lepitud seitsmeks aastaks ja mida ei ole kriisile vaatamata muudetud. Kui seda finantsraamistikku põhjalikult ja karmilt ei muudeta, iseloomustab eelarvet, mille me aasta lõpul vastu võtame, paigalseis ja keskpärasus, isegi kui me paneme paika maailma parimad prioriteedid. Need prioriteedid jäävad ainult kavatsusteks ja nad ei ole eelarve ülesehitust arvestades kuigi asjakohased.

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja, Euroopa Parlamendi 2011. aasta eelarve kavakohane suurendamine 6,5% võrra on veel üks märk sellest, kui kaugeks Euroopa Parlament on jäänud reaalsest maailmast ja oma valijate huvidest.

Meil on oma valijatele ka tavalisel ajal – kriisiajast rääkimata – väga raske põhjendada, miks ületab summa, mida nad igaühe eest meist maksavad, kaht miljonit naela aastas. Kuidas me selgitame neile, et see on hind, mida nad peavad maksma kõrgetasemelise Euroopa Parlamendi eest, mille üle mõned inimesed uhkust tunnevad? Kuidas me põhjendame kõigile neile, kes on kaotamas oma töökohta, et Lissaboni lepingu tõttu vajavad Euroopa Parlamendi liikmed rohkem personali? Kuidas me selgitame, et Euroopa Parlamendi ametnike palka tuleb tõsta, sest nad teevad rohkem tööd?

Need 15% Ühendkuningriigi noortest ja – veelgi hullem – 45% Hispaania noortest, kes on töötud, ei saa aru, kuidas meie eelarve suurendamine aitab neil tööd leida. Paljudel neist on üsna hea haridus. Neil puudub lihtsalt võimalus tööle asuda. Ausalt öeldes ei oskaks mina neile vastata, kui nad selle küsimuse esitaksid.

Kas keegi oskab seletada minu valijatele, kuidas Euroopa Parlamendi kaks istungipaika – üks Brüsselis ja teine Strasbourgis – aitab neil teha oma laenumakseid ning toita ja koolitada lapsi? Suur osa sellest kahest miljonist naelast, millest ma rääkisin, on seotud just selle asjaoluga.

Mis puudutab komisjoni, siis jutud niisugustest õilsatest eesmärkidest nagu investeeringud noortesse ja haridusse, keeleõppe edendamine ning Euroopa majandusarengu ja töökohtade loomise nimel innovatsiooni toetamine on ju väga toredad, kuid kontrollikoja aruanne ei anna Euroopa Liidu vahendite kulutamise suhtes kindlustunnet. Pealegi näitavad täitmata kulukohustused, et Euroopa Liit ei ole planeerimises kuigi tugev.

Igasugused ettepanekud eelarve suurendamise kohta on vastuvõetamatud...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Euroopa Liidu 2011. aasta eelarve prioriteedid keerlevad ümber majandus- ja finantskriisi. Sellega kaasnevad positiivsed ühised jõupingutused, mille eesmärk on rakendada väljumisstrateegiat, mis on nii laiaulatuslik ja sotsiaalselt õiglane kui võimalik.

Ma tahaksin keskenduda kahele aspektile. Esiteks on 2011. aasta eelarve üks põhiosa keskendumine noortele. Noortel on kahtlemata oluline roll Euroopa tuleviku kujundamisel. Investeerimine noortesse tähendab seda, et me mõtleme täna homsele Euroopale.

Teiseks näitab praegune olukord väga selgelt, kui kiiresti võivad töökohad kaduda isegi tugeva majandusega piirkonnas. 2020. aasta strateegia keskendub ka innovatsioonile. Tänu lootustele, mis sellega õigustatult kaasnevad, luuakse uusi töökohti ja leevendatakse sotsiaalseid probleeme.

  László Surján (PPE). – (HU) Head kolleegid, me kõik teame, et Euroopa Liidu eelarve vajab põhjalikke reforme. Kuid me teame ka, et neid reforme ei saa läbi viia ühe aasta eelarve raames. Mis on meie probleem? Meie suur probleem on see, et meie eelarve on äärmiselt jäik. Me ei suuda piisavalt tulemuslikult lahendada igapäevaseid probleeme ja tuleme vaevaliselt toime eri aastatel tekkivate katsumustega. Meil on vähe manööverdamisruumi: võimalused on piiratud. Raportöör on koostanud tasakaaluka ettepaneku. Ta on võtnud arvesse tegelikku olukorda ja sõnastanud mõistlikud eesmärgid. Loodan, et Euroopa Parlament järgib ja toetab seda dokumenti ja ettepanekut, mis meile on esitatud.

On väga hea, et me suuname tähelepanu noortele, sest vastasel juhul pöörduvad noored meist ära ja neid ei huvita enam Euroopa Liidu idee. Ma käsitleksin veel lühidalt ühtekuuluvuspoliitikat. Ühtekuuluvuspoliitika ei ole mingi heategevuse vorm. Jah, arenenud ja vähearenenud piirkondade vahel on väga suured erinevused. Me tahame need erinevused kõrvaldada või vähemalt neid vähendada. Kui me tugevdame üht piirkonda, siis kasvab kogu Euroopa konkurentsivõime ning me muutume üleilmses konkurentsis tugevamaks ja paremaks, muidugi eeldusel, et liikmesriigid haaravad võimalustest kinni, raha ei jää kasutamata ja – mis veelgi tähtsam – raha kasutatakse tulemuslikult. Vastasel juhul on tegemist tohutu raiskamisega. Kui ellu viiakse programme, mis ei anna vajalikke tulemusi, on see veel suurem raiskamine kui Euroopa Liidu kaks istungipaika. Loodan, et selles vallas tehakse edusamme. Eelarvekomisjon on väga huvitatud sellest, et kulutatud raha annaks tulemusi. Tänan teid tähelepanu eest.

  Derek Vaughan (S&D). – Austatud juhataja, ma tunnustan Euroopa Parlamendi eelarvesuuniseid käsitlevat raportit ja mind rõõmustab arutelu meie prioriteetide üle, sest see aitab Euroopa Parlamendil oma tööd teha.

Esialgne raport oli ehk mõistetavatel põhjustel laialivalguv ja üldsõnaline. Kuid tänu parlamendikomisjonides tehtud muudatusettepanekutele on meil nüüd selge, mis on oluline. Eelarvekomisjon püüdis viia omavahel tasakaalu vajaduse vastata Lissaboni lepingu jõustumise tõttu meile esitatavatele nõudmistele ja vajaduse hoida lisakulud võimalikult madalal – see on varude ja riikide rahaliste vahendite väiksust arvestades eriti oluline. Olen kindel, et kõik parlamendiliikmed mõistavad seda.

Seetõttu ongi nii tähtis neis suunistes paika panna meie prioriteedid, ja asi pole muidugi ainult raha kulutamises. On vaja otsida ka kokkuhoiuvõimalusi ja kulutada raha võimalikult otstarbekalt.

Seetõttu on mul hea meel, et üldiselt ollakse nõus vajadusega integreeritud teadmushaldussüsteemi järele, mis koondaks kõik eri teabeallikad parlamendiliikmete ja kodanike jaoks.

Ka Europarl TV analüüs, mis käsitleks selle kanali tõhusust, on hea mõte. Minu arvates on hädavajalik hinnata sekretariaaditoetust ja töötajate arvu suurendamisega kaasnevaid kogukulusid, sealhulgas majutuskulusid. Väga vajalik on ka Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide keskmise tähtajaga ja pikaajaline kinnisvarastrateegia, mille väljatöötamisel peaksime ilmselt senisest palju tihedamat koostööd tegema.

Ja muidugi ei ole kuhugi kadunud aastaid tagasi kokku lepitud 20% künnise keeruline küsimus. Mina ja eelarvekomisjon oleme seisukohal, et selle 20% künnise igasugusele muutmisele peaksid eelnema arutelud eelarvekomisjoni ja juhatuse vahel ning lõpuks ka kõigi institutsioonide vahel. See ei tohiks olla ühepoolne otsus.

Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis on esitanud homseks hääletuseks veel mõned muudatusettepanekud, mis meie arvates teevad need suunised veelgi paremaks. Ühes muudatusettepanekus juhitakse tähelepanu sellele, et kõiki halduskulusid on keeruline rubriigi 5 alla paigutada, teises muudatusettepanekus nõutakse suuniste ja ligikaudsete summade kiiret avaldamist, et me saaksime teha oma otsused nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Loodetavasti toetavad kolleegid homme neid ja teisi muudatusettepanekuid, mille eesmärk on muuta suunised paremaks.

Samuti tahaksin ma loota, et kolleegid mõistavad, et pärast suunistes kokku leppimist tuleb meil alustada tõsiseid arutelusid peasekretäri poolt hiljuti avaldatud summade üle. Alles siis hakkame rääkima oma prioriteetidest ja alles siis tekib meil korralik arutelu selle üle, kuidas me saame oma ülesandeid täita, hoides oma kulud samas võimalikult väikestena.

  Carl Haglund (ALDE). – (SV) Lugupeetud juhataja, majanduslikult rasketel aegadel nagu praegu on eelarvega seotud küsimused keerulised ja tundlikud. 2011. aasta eelarvemenetluse suunised hõlmavad ka Euroopa Parlamendi enda eelarvet. Rubriigis 5 on kulud tavakohaselt jaotatud nii, et Euroopa Parlamendi osa jääb alla 20%.

Lissaboni lepingu jõustumise tõttu on hakatud rääkima, et Euroopa Parlamendi osa peaks kasvama. Kindlasti on vaja kontrollida vahendite suurendamise vajadust, mis võib tuleneda Euroopa Parlamendi uutest volitustest. Me saime Lissaboni lepingu tõttu juba 2010. aastaks rohkem raha.

Samas ei saa Lissaboni lepingut kasutada nagu mõnd uut Euroopa Parlamendi rahaautomaati. Me peame suutma muuta oma töökorralduse tõhusamaks ja me peame püüdma säästa igal pool kus võimalik, et saaks rahastada uusi esile kerkida võivaid vajadusi.

Samuti nõutakse nüüd suuremaid eraldisi töötajate jaoks, kes toetavad Euroopa Parlamendi liikmeid nende töös. Selliste üleskutsete eesmärk on kindlasti hea, kuid huvitav on märkida, et näiteks minu fraktsiooni liikmed leiavad enam-vähem üksmeelselt, et selleks puudub tungiv vajadus ja et praegusel majanduslikult kitsal ajal ei ole see vajalik.

Suunised, mille me täna heaks kiidame, on head ja ma arvan, et me peaksime tõlgendama neid üleskutsena vaadata omaenda kulud kriitilise pilguga üle.

  Peter van Dalen (ECR). – (NL) Austatud juhataja! Rahanduslik ja majanduslik olukord on praegu keeruline. Kõikjal pingutatakse püksirihma ning ka valitsused on sunnitud kulusid kontrollima ja kokkuhoiuvõimalusi leidma. Lisaks ei usalda kodanikud Euroopa Liidu poliitikat kuigivõrd, ja see teeb mulle suurt muret. Seetõttu tahaksin järgmise eelarvega seoses teha kaks ettepanekut. Esiteks: meie, parlamendiliikmed, peame oma igakuise 4200 euro suuruse üldkulude hüvitise kasutamise kohta aru andma samamoodi nagu kõigi oma teiste hüvitiste kohta. Praegu see nii ei ole ja seda olukorda ei saa kuidagi läbipaistvaks pidada. Ma esitan sellekohase muudatusettepaneku, kui me arutame oma aprillikuisel osaistungjärgul kolleeg Staesi raportit.

Lugupeetud juhataja, minu teine ettepanek on seotud liikmesriikides asuvate Euroopa Parlamendi infobüroode eelarvetega. Minu arvates on need eelarved erakordselt helded ja ma leian, et neid tuleks kolme aasta jooksul kolmandiku võrra kärpida. Kutsun kolleege üles neid ettepanekuid toetama. See näitaks meie soovi tagada läbipaistvus ja kavatsust mitte nõuda endale erikohtlemist.

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Austatud juhataja! 2011. aasta eelarve sunnib meid mõtlema Euroopa Liidu prioriteetidele. Praegusel majanduslikult raskel ajal peab Euroopa Liit kõigepealt mõistma, et tema rahalised vahendid pärinevad liikmesriikidest, kes on sunnitud tegema tohutuid kärpeid. Kärpeid ei pea tegema üksnes liikmesriigid – ka Euroopa Liit peaks vähendama oma vahendeid ja kulutama neid sihipärasemal viisil.

Mul on sisuline küsimus seoses tähtsusega, mida raportöör omistab noortele. Üldjuhul saavad liikmesriigid sotsiaal- ja noorsooküsimustega väga hästi hakkama. Sellele vaatamata tahaksin juhtida tähelepanu ühele valdkonnale, kus Euroopa Liidu toetus on tõesti hädavajalik. Raportis mainitakse noorte siirdumist koolist tööturule. Ma tahaksin raportöörilt küsida, kas ta peab silmas ka tähelepanu pööramist haavatavate noorte erivajadustele. Ma mõtlen siinkohal neid noori, kes on üles kasvanud lastekodudes ja kellele oleks hädasti vaja kutsenõustamist. Eelmisel kuul toimunud visiidil Bulgaariasse nägin ma tõeliselt vaimustavat näidet selle kohta. Mul oleks väga hea meel, kui Euroopa Liit toetaks liikmesriikide vastavaid algatusi, näiteks struktuurifondide kaudu. Ma loodan teie peale.

  Nick Griffin (NI). – Lugupeetud juhataja, iga eelarve kõige olulisem prioriteet peaks seisnema selles, et kulutatakse oma raha. Kellegi teise raha kulutamine ilma loata ei ole eelarve planeerimine, vaid vargus.

Briti maksumaksjatelt nööritakse igal aastal 6,4 miljardit naela Euroopa Liidule tehtavate otsemaksetena, ja meile ei võimaldata endiselt rahvahääletust. Selle raha äravõtmine ilma demokraatliku mandaadita on kuritegu, millel on ohvrid. Viiskümmend tuhat meie pensionäri suri tänavusel külmal talvel, sest nad ei saanud endale oma kodu kütmist lubada. Talibani pommid tapavad meie sõdureid, sest me ei saa endale lubada lööklainekindlaid sõidukeid. Tuhanded vähihaiged jäävad ilma elupäästvatest ravimitest, sest need on kallid. 6,4 miljardit naela heastaks kogu selle ülekohtu ning raha jääks veel kaheksa uue haigla ja 50 kooli ehitamiseks.

Meil peaks olema üksainus eelarveprioriteet – vähendada kulutamist ja lõpetada Ühendkuningriigi röövimine. Meie pensionärid, sõdurid ja vähihaiged vajavad raha rohkem kui Euroopa Liit. Teie jaoks on see eelarve, nende jaoks on see elu ja surma küsimus.

  Salvador Garriga Polledo (PPE). – (ES) Austatud juhataja, ma tervitan volinik Lewandowskit, Euroopa Parlamendi vana sõpra, kuigi ta nüüd enam meie seas ei istu.

Mul on hea meel ka traditsioonilise eelarvemenetluse suuniste süsteemi juurde tagasipöördumise üle. Minu arvates on see hea, sest nii saab volinik enne eelarve projekti koostamise juurde asumist ära kuulata Euroopa Parlamendi eelarveprioriteedid.

See, mida volinik täna kuuleb, on väga erinev sellest, mida ta kahtlemata iga päev kuuleb eri peadirektoraatidelt, kes avaldavad talle survet oma eelarve suurendamiseks.

Euroopa Parlament ei kavatse esialgu volinikule survet avaldada. Volinik teab, et me hakkame seda tegema alates septembrist. Praegu tahame lihtsalt volinik Lewandowskile selgeks teha, millised on Euroopa Parlamendi eelarveprioriteedid. Need on meie ettepanekud.

Iga päev kerkivad esile uued 2011. aasta eelarvega seotud küsimused. Juba avaldatakse survet rubriigi 4 puhul, kus varu on väga väike ja muutub veelgi väiksemaks seoses vajadusega hõlmata ka Läänemere strateegiat.

Survet hakatakse avaldama põllumajanduse puhul – mitte ainult sellepärast, et me kasutame esimest korda kaasotsustamismenetlust, vaid ennekõike seetõttu, et me kavatseme kasutada seda Euroopa Parlamendi kaudu ja me ei nõustu põllumajanduseelarve lisakärbetega muude valdkondade rahastamiseks. Ja muidugi tuleb meil lahendada igikestev probleem seoses rubriigiga 5, mis hõlmab halduskulusid ja suuremat läbipaistvust.

Veel üks asi: me oleme väga valmis säästma raha nii Euroopa Liidu eelarves kui ka Euroopa Parlamendi enda eelarves. Küll aga ei ole meie fraktsioonid minu arvates valmis taluma demagoogiat teatud inimeste poolt, kes kasutavad seda oma poliitika ajamiseks.

  Göran Färm (S&D). – (SV) Kallid kolleegid ja eelkõige meie endine kolleeg, Janusz Lewandowski, kellele tahan öelda tere tulemast tagasi! Tahaksin öelda mõne sõna mõlema raporti kohta.

Kõigepealt tahaksin tänada Sidonia Elżbieta Jędrzejewskat suurepärase raporti eest. Siiski on Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon esitanud muudatusettepanekuid paari lõike kohta. Meie arvates on need tähtsad.

Esiteks peame selgeks tegema, et kliimamuutus on endiselt tähtis prioriteet. Me ei tohi selle teemaga seoses survet vähendada, kuigi me Kopenhaagenis oma eesmärki ei saavutanud. Peame hoopiski pingutama, et oma ülesanne täita, nimelt leida lahendused rahastamisprobleemile.

Teiseks, Euroopa 2020. aasta strateegias on kirjas, et Euroopa Liit peab investeerima ka selle strateegia rakendamisse ja selle rakendamist paremaks muutma. Peame ettenägelikult võitlema majanduse arendamise ja kaugeleulatuva sotsiaalmeetmete kava eest. Need on poliitikavaldkonnad, mis lihtsalt nõuavad rohkem ainest.

Muu hulgas peame liikmesriikidele ja nõukogule selgelt märku andma, et vaja on läbi vaadata järgmise kolme aasta eelarve ülempiirid, eelkõige eelarve esimeses rubriigis, mis on mõeldud majanduskasvu ja tööhõive edendamise jaoks.

Mis puudutab parlamendi enda eelarvet, siis vaatamata sellele, et meil on märkimisväärsed vajadused, peame arvestama majandusolukorraga ja endale karmid piirangud seadma. Peame parlamendi tugevamaks muutma, eelkõige parandama fraktsioonide võimet täita Lissaboni lepingu nõudeid. Kõiges muus aga peame otsima võimalusi säästa ja tõhusust parandada. See on eriti asjakohane, kuna eelarve viies, haldust puudutav rubriik on tõsiselt pingul. Hiljuti arutlesime näiteks uue välisteenistuse üle, mis nõuab kindlasti lisavahendeid.

Peame keskenduma parlamendi põhiülesandele ja mujal end palju ohjeldama.

  Geoffrey Van Orden (ECR). – Austatud juhataja! Majandusliku kitsikuse ajal, kui avaliku sektori kulutusi vähendatakse kõikides Euroopa riikides, peavad kõik ELi institutsioonid otsima võimalusi kulude ja raiskamise vähendamiseks.

Parlament peaks teed näitama, aga jätkab selle asemel priiskavalt, suurendades pidevalt kulusid ja personali, ega mõtlegi tagasihoidmisele. Igas teises organisatsioonis oleks uute prioriteetide seadmisega kaasnenud sama suured kärped mujal, aga näib, et siin parlamendis nii ei ole. EP liikmed on peamised avaliku hukkamõistu sihtmärgid, aga raha läheb ülemäärasele bürokraatiale, tarbetutele liialdustele ja liigsetele hoonetele.

Kuidas te saate endiselt õigustada seda, et parlament kulutab aastas 94 miljonit Suurbritannia naela enda reklaamimisele, kusjuures kaheksa miljonit sellest kulub tarbetule Europarl TV-le ja kaks miljonit sellele veidrale Euroopa ajaloo maja kavale? Naeruväärne, et igas liikmesriigis peetakse üleval teabebüroosid, millele kulub aastas 40 miljonit, kui 736 EP liikme ülesanne on oma valijate küsimustele vastamine.

Endiselt on häbiväärne, et see parlament ei ole nõudnud liikmesriikide valitsustelt Strasbourgi tsirkusele lõpu tegemist. Peame oma valitsustele selles küsimuses selgelt märku andma ja säästma aastas 200 miljonit.

  Ingeborg Gräßle (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Tahaksin alustuseks rääkida komisjoni eelarvest. Euroopa välisteenistus on mulle väga huvipakkuv teema. See ei ole siiski veel voliniku poolt peagi esitatavasse eelarvesse lisatud. Ent selle maksumuse küsimus on meie jaoks määrava tähtsusega. Pooldan selle teenistuse paigutamist komisjoni alla, sest sinna ta kuulub. Üks on selge – selles teenistuses toimuv mõjutab märkimisväärselt eelarvet, sealhulgas seoses mitmeaastaste programmidega. Mitmeaastaste programmide haldamine ei saa toimuda väljastpoolt komisjoni. Me ei saa seda mingil juhul lubada.

See, millise juriidilise kontseptsiooni me sellele teenistusele loome, on väga tähtis, sest see mõjutab otseselt eelarvet. Sellepärast on selles eelarves kõige huvipakkuvam see, mida seal ei ole. Loodame väga, et volinik saab varsti esitada meile arvnäitajad, mis annaks aimu, kui palju see kõik maksma läheb. Nii palju on juba selge, et 2011. aastal on meie kulutused, sh selle teenistuse kulutused, eelkõige haldusele, kõige suuremad valdkondades, kus meil on kõige vähem ruumi. Kõigel, kuni viimase sendini, on oma koht olemas. Seetõttu pooldan kiiremas korras personalieeskirjade uurimist, et leida kokkuhoiuvõimalusi. Samuti on mul ettepanek seoses liikmesriikides töötavate ametnike ja assistentide eripuhkusega, milleks nende kodumaale sõitmise kulusid arvestatakse raudteel reisimise kulude alusel. Selline alus tuleks ära kaotada ning keskenduda hoopis lennupiletitele ja -ajale.

Nüüd parlamendi eelarvest. Kõik, kes siin parlamendis töötavad, mida kahjuks küll kõigi parlamendiliikmete kohta öelda ei saa, vajavad personali. Seetõttu tahaksin spetsiaalselt paluda, et varustaksime end sobivate vahenditega, mis võimaldaksid meil tööd teha. Siiski ei arva ma, et õige on seostada seda hoonetega, sest meil on ka valimisringkonnad ja me saame sõlmida teenuste hankelepinguid. Oleks kena, kui juhatus parlamendiliikmeid selles küsimuses ei tüütaks.

Mul on veel üks palve. Euroopa Ülemkogu eesistujat eelarves veel ei ole. Oleks kena, kui me tema olemasolu ka eelarves tunnistaksime.

  Martin Ehrenhauser (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Meil on vaja teistsugust ELi ja teistsugust ELi eelarvet. Minu arvates on meil vaja julgust langetada suuri otsuseid. Kindlasti ei tohiks me tehnilistesse pisiasjadesse takerduda.

Tahaksin ELi eelarve kohta öelda kolme asja. Esiteks on ELi eelarvega seoses vaja läbipaistvust. Näiteks kui suured on halduskulud? Praegune ELi eelarve ei anna selle kohta mingit realistlikku teavet.

Minu teine märkus puudutab kokkuhoidu. ELi eelarvest on väga lihtne miljardeid kokku hoida nii, et ELi institutsioonide osutatavate teenuste kvaliteet ei kannata. Näiteks võiksime paljud ELi ametid kinni panna. Siis on veel see teine asukoht Strasbourgis. Peaksime ehk arutama pädevusalata organite kasulikkust, nagu näiteks Regioonide Komitee või Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

Kolmandaks, kuidas raha kulutatakse? Raha tuleb anda või tagasi anda sinna, kust see tuleb, nimelt maksumaksjatele. Muidugi peaksime kasutama seda ka mõistlike projektide toetamiseks – mõtlen siin näiteks tõelist praktikantidele mõeldud programmi Erasmus. Minu arvates on meil vaja julgust. Peaksime kõik selle endale kõrva taha panema.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Pärast Lissaboni lepingu kehtima hakkamist on Euroopa Parlament saanud juurde palju pädevusi. On tulnud aeg langetada ühiseid otsuseid ELi eelarve kasutamise üle. Selle mehhanismi töölehakkamiseks on siiski vaja aega. On selge, et see aasta ja mõned järgmised on uue eelarvemenetluse lõpliku kuju saavutamisel otsustava tähtsusega. Ainult siis, kui parlament, nõukogu ja komisjon teevad koostööd, on võimalik töötada välja menetlus, mis vastab võimalikult hästi uue lepingu nõuetele.

Tahaksin väljendada toetust üleskutsele suurendada ühenduse eelarvet, kuna parlamendil on uusi kohustusi pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Kahtlemata saab parlament oma kohustusi täita tulemuslikult, kui tal on selleks sobivad vahendid. Parlamendi vastutus kasvab, mistõttu on meil, parlamendiliikmetel, vaja rohkem nõu, eksperdiarvamusi ja erinevate elukutsete esindajate toetust ning keegi peab ju selle eest maksma.

Teine prioriteet, millest aruandes juttu on ja mis väärib täielikku toetust, on vajadus investeerida rohkem noortesse ja seega ka haridusse, mis on nüüdisaegse ja uuendusliku ühiskonna alus. Euroopa on tehnoloogiavõidujooksus endiselt Ameerika Ühendriikidest, Jaapanist ja teistest, uutest mõjukatest riikidest tagapool. Seda saab kindlasti muuta, kuid see nõuab märkimisväärseid väljaminekuid.

Vaesuse vastu võitlemise raames peaksime rahastama selliseid programme nagu näiteks tasuta toidu jagamine kõige vaesematele. Peaksime töötama välja sellised programmid nagu piima ja puuviljade kättesaadavaks muutmine koolides. Me ei tohi taluda laste ja noorte alatoitumust, sest räägime nii palju haridusest ja teadmistepõhisest majandusest.

Praegu on käimas töö liidu järgneva kümne aasta majanduskasvu strateegia (Euroopa 2020) kallal. Sellega seoses on vaja arvestada sellest strateegiast tulenevate kulutustega ja seda on vaja teha nüüd, kui me eelarvega tegeleme. Et see strateegia oleks edukas, on vaja rohkem investeeringuid ühtekuuluvusse piirkondlikul ja Euroopa tasandil, tööhõive edendamisse ja kriisi mõjudega toimetulekusse.

Lõpetuseks tahaksin tänada kolleeg Sidonia Elżbieta Jędrzejewskat 2012. aasta eelarve prioriteetide väga sisuka ja uuendusliku ettevalmistamise eest.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE). – (PT) Noored, teadus ja uuendustegevus on Euroopa Liidu järgmise eelarve prioriteetide tuumik. Noortesse investeerimine on investeering tulevikku. Haridus, erialane koolitus ja haridussüsteemist tööturule minek on selle eelarve põhipunktid.

Üha enam kraadiga noori jääb töötuks. Sellepärast on minu arvates Erasmuse esimese tööga seotud liikuvuse programm strateegiline panus tulevikku, sest see loob selge seose haridussüsteemi ja tööturu vahel. Erasmuse esimese töö programmi loomise ettepanekul, mille ma koos José Manuel Fernandesega esitasin, on kaks põhimõtet: esiteks lisaraha olemasolevatele programmidele hariduse, teaduse, koolituse ja uuendustegevuse valdkondades ning teiseks on igal programmil koolitusosa ja osa, mille raames saab praktikant töölepingu Euroopa uuenduslikus ettevõttes ja töötasu kaasrahastatakse Euroopa eelarvest.

Eelarve teistest prioriteetidest märgiksin teadusuuringuid, uuendustegevust ja digitaalarengut. Samuti keskendutakse selles eelarves rohelise ja uuendusliku tehnoloogia arengu toetamisele, millega aidatakse märkimisväärselt kaasa majanduse elavnemisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengule. Noorte, uuendustegevuse ja teadusega tegelemine aitab Euroopa taas maailmas juhtivale positsioonile.

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja, Janusz Lewandowski ja Sidonia Elżbieta Jędrzejewska! Kõigepealt tahaksin raportöörile suurepärase raporti eest kiitust avaldada. Muidugi ei ole majanduse olukord Euroopa Liidus ikka rahuldav, aga raport näitab meile suuresti, kuidas luua Euroopa lisandväärtust.

Arvan, et meie probleemide lahendamiseks on suurepärane mõte pöörata keskpika ja pika perioodi prioriteetides erilist tähelepanu noortele. Arvan, et uuendustegevusega seotud suundumuste hoidmine ja digitehnoloogia rõhutamine on head näited Euroopa Liidu kiirest arengust. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine, peamiselt nõrgimates piirkondades, on samuti huvipakkuv.

Siiski tasub tähelepanu juhtida ka sellele, et liikuvuse küsimusega seoses kerkivad üleeuroopalisse transpordivõrgustikku investeerimise poliitika ja seega transpordi küsimused. Minu arvates on noortesse investeerimine määrava tähtsusega ja seetõttu tahaksin – ka kultuuri- ja hariduskomisjoni nimel – tänada kõikide jõupingutuste eest, mille eesmärk on toetada noortesse investeerimisega seotud meetmeid.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D). – (RO) 2011. aasta eelarves tuleb arvestada Euroopa Liidu uute volitustega, samuti majandus- ja rahanduskriisi tagajärgedega. Meie põhieesmärk peab olema olemasolevate töökohtade säilitamine ja uute loomine.

Olen veendunud, et Euroopa Liit peab investeerima nutikasse ja kaugeleulatuvasse tööstuspoliitikasse. See, et aastal 2010 annab tööstus suurimate liikmesriikide SKPst ainult 14%, ei ole vastuvõetav.

Sellepärast tuleb 2011. aasta eelarves kaaluda eelarve prioriteetide ümbermääratlemist, mida liikmesriigid saavad teha ainult 2010. aastal 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi vahehindamisel.

Need prioriteedid peavad keskenduma transpordiinfrastruktuurile, energiatõhususele, tööstuspoliitikale ja uurimistegevusele ning põllumajandusele, haridusele ja tervishoiule. Ootame, et komisjon esitaks sel aastal kindla ettepaneku luua Euroopa fond spetsiaalselt transpordiinfrastruktuuri arendamiseks ja ELi eraldis sellesse on ka 2011. aasta eelarves.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Majanduslik ja sotsiaalne olukord ELis nõuab varasemate eelarvete, sealhulgas praeguse, 2010. aasta eelarve, prioriteetides suurte muudatuste tegemist aastaks 2011. Eelarve peab toetama sellist poliitikat, mis erineb tollest, mis viis olukorrani, kus 23 miljonit inimest kaotas töö, ja mis seadis 85 miljonit inimest vaesuseohtu.

Struktuurifonde 0,37 protsendini ELi SKPst vähendanud mitmeaastase finantsraamistiku eesmärgid tuleb läbi vaadata, sest need tähendasid kärpeid sotsiaalsetes ja keskkonnaprogrammides ning uurimistegevuse, hariduse ja kultuuri valdkonnas.

Tulevased eelarved peavad olema majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse teenistuses, mitte pelgalt tuimad sõnad lepingutes. Need peavad teenima täistööhõivet koos õigustega, investeerimist avalikesse teenustesse, keskkonnakaitset, koostööd ja rahu. Neid ei tohiks kasutada üha enamate ühiskondliku elu tahkude ja vabaduste kommertsialiseerimiseks, tööga kindlustatuse puudumise, struktuurse töötuse, kolmandate riikide siseasjadesse sekkumise ja sõja jaoks. Meie poolt raportile esitatud muudatusettepanekute eesmärk on näidata, et on olemas ka teine võimalus, mis ei ole mitte ainult võimalik, vaid ka vajalik.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Tahaksin juhtida tähelepanu viiendale rubriigile, konkreetselt hoonete strateegiale. Keskpika ja pika perioodi hoonestrateegia on tähtis. See peab olema keskkonnahoidlik, energiatõhus ja eriti kulutõhus. Samuti peame avalikult rääkima sellest, kui mõistlik on kasutada Euroopa Parlamendi tööks kolme asukohta. Neid kohutavaid kulutusi erinevatele hoonetele ei saa kuidagi ELi kodanike ja maksumaksjate ees õigustada, eriti veel majanduskriisi ajal. On aeg koostada üksikasjalik ja põhjalik kuluanalüüs ning teha see kõigile ELi kodanikele kättesaadavaks.

Seetõttu peaks Euroopa Parlament koonduma ühte asukohta ja mina isiklikult eelistaksin Strasbourgi selle ajalooliselt, sotsiaalselt ja kultuuriliselt ühendava rolli tõttu ning eelkõige sellepärast, et Brüssel on uppumas kuritegevusse, mõned linnaosad on langenud anarhiasse ja politsei on käega löönud. Isegi kohaliku tasandi poliitikud, nagu linnapea Freddy Thielemans tunnistavad seda.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Kutsun üles Euroopa Liidu 2011. aasta eelarves paremini kajastama ja toetama noorsoopoliitikat. Noori tuleb toetada nii ELi kui ka riigi tasandil.

Seoses sellega on üks projekte, mida Rumeenia valitsus noorte toetamiseks kasutab, neile 100 000 eluaseme ehitamine järgmisel kolmel aastal.

Samal ajal avaldan heameelt Euroopa Komisjoni eesmärgi üle anda tudengitele kolme miljoni ulatuses Erasmuse stipendiume aastaks 2012. Samuti on äärmiselt oluline suurendada Erasmus Munduse stipendiumite rahastamist. See võimaldab veelgi rohkematel üliõpilastel ja teaduritel kolmandatest riikidest – ja siinkohal pean eelkõige silmas ka Moldova Vabariiki – õppida Euroopa Liidus.

Mina kui noor Euroopa Parlamendi liige toetan Erasmuse algatust, mis on esimene töökoht, mis pakub noortele juurdepääsu tööturule.

Lisaks tahaksin tänada Euroopa Komisjoni tema kiire tegutsemise eest, kiites heaks neli energiaprojekti, milles ka Rumeenia osaleb.

  Zigmantas Balčytis (S&D). – (LT) Võttes arvesse keerulist majanduslikku olukorda liikmesriikides, tuleks järgmise aasta eelarvet kavandada väga põhjalikult. Töökohtade säilitamine ja loomine peaks pälvima enim tähelepanu. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine ja edendamine peaks siin abiks olema, kuna nendes ettevõtetes töötab suur osa Euroopa Liidu kodanikest. Finantsabimeetmeid tuleb pakkuda paindlikumalt ja need peavad olema paremini ligipääsetavad, kui soovime, et äsja asutatud ettevõtted või finantsraskustes olnud ettevõtted püsima jääksid. Me ei tohiks unustada ka valdkondi, mis pakuvad lisandväärtust ja mitte ainult üksikutele liikmesriikidele, vaid ühendusele tervikuna. Nende valdkondade hulgas võiksime nimetada transporti, mille prioriteediks peaks olema säästva ja ohutu transpordisüsteemi väljatöötamine ja üleeuroopaliste võrkude arendamine. Energiaühenduse projektide jaoks sobiv rahastamine, mis tagab energiasõltumatuse, peab samuti jääma üheks 2011. aasta eelarve prioriteediks.

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tahaksin tänada parlamendiliikmeid nende märkuste eest, mis laiendasid ja täiustasid minu arusaama Euroopa Parlamendi prioriteetidest 2011. aastaks. Sain sellest aru, kui kuulasin – ning olen täna õhtul valmis kuulama – seda, mida mitu parlamendiliiget rõhutas, et me koostame 2011. aasta eelarvet erakorralises kriisijärgse Euroopa keskkonnas, kus mitu riiki võitleb tõsiste eelarveprobleemidega. See avaldab tõsist survet eelarvenäitajatele ning ka usaldusväärsele juhtimisele ja eelarve läbipaistvusele – seda mõistsime härra Van Ordeni, härra Bermani, härra Fernandese ja härra Haglundi sõnavõttude põhjal. Aga kui ressursse napib, siis tuleb eelkõige prioriteedid õigesti määrata.

Pärast arutelu tundub mulle, et noori – see tähendab rubriiki 3b, mida raportöör esile tõstis – toetavad siin istungisaalis viibivad nooremad ja vanemad parlamendiliikmed, seega tundub, et see prioriteet on 2011. aastaks õigesti seatud, lähtudes Euroopa Parlamendi enamuse arvamusest. Vaja on ka kvaliteeti ja head rakendamist ning me mõtleme kohe – nagu tegid näiteks härra Godmanis ja härra Surján – ühtekuuluvuse peale. Jah, see oli madalal tasemel aastatel 2009–2010. 2011. aastaks peaks see liikuma täiskiirusel, nii nagu ka kriisivastased meetmed. Aga meil on vähendatud kulusid ka teadusuuringutele ning see väärib palju kasutajasõbralikumat finantsregulatsiooni. Me peaksime selle avalikustama tänavu mai lõpus või juunis.

Teie arutelu kuulates mõistsin ka seda, et Euroopa Parlament on teadlik, et manööverdamisruumi on eelarves väga piiratud määral. Härra Salvador Garriga Polledo, härra Färm ja teised toonitasid, et manööverdamisruumi on väga vähe, aga järelikult võiks olla rohkem paindlikkust eelarve koostamisel ja rakendamisel. Saan vaid ühineda selle järeldusega.

Nagu ikka, on Ingeborg Grässlel õigus, et eelarvet pole veel lisatud välisteenistuse jaoks, aga eelarve koostamiseks on vaja näitajaid. Meil pole veel näitajaid ja ilma nendeta on väga keeruline eelarvet kehtestada. Aga muidugi peaks see selginema sel aastal, kui välisteenistus tegevust alustab.

Ma ootan tõepoolest homseid arutelusid mitteametliku kolmepoolse kõnelusena ja seejärel tegeliku arutelu alustamist. Loodame ka viljakat lepitusmenetlust 2011. aasta näitajate suhtes.

ISTUNGI JUHATAJA: ISABELLE DURANT
asepresident

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, raportöör. – (PL) Austatud juhataja, lugupeetud härra Lewandowski, kallid kolleegid! Olen kuulanud teie sõnavõtte suure huviga ning tahaksin eelkõige öelda, et olen väga rahul, et prioriteet, mis on seotud peamise muudatusega 2010. aasta eelarves, noortega seotud prioriteet, mille ma välja pakkusin ja mille eelarvekomisjon vastu võttis, on pälvinud ka teie toetuse ja huvi. See rõõmustab ja motiveerib mind väga.

Tahaksin muidugi uuesti rõhutada, mida te arutelu käigus õigesti märkasite, et meil on vähe manööverdamisruumi. See tähendab, et seda enam on põhjust pöörduda Euroopa Komisjoni poole, et näidata üles edasipüüdlikkust, kujutlusvõimet ja julgust, alustades mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise ja võimaliku muutmisega. Nagu te teate, on 2011. aasta mitmeaastase finantsraamistiku viies aasta. Kindlasti peaksime olema midagi õppinud nende nelja aastaga. Viies aasta peaks olema märgatavalt parem.

Muidugi on selge, et me võitleme finants- ja majanduskriisiga, mis on eri riikides ilmselgelt erinev. Mõnes riigis on kriisist väljumise märke, aga see ei muuda tõsiasja, et me peaksime seadma kõrged eesmärgid, eriti seetõttu, et kui me vaatame Euroopa Ühenduse eelarvet, siis uuendusele, teadusuuringutele, noortele, ühisturu toimimisele ja ühisturu vabaduste toimimisele ette nähtud vahendid moodustavad tegelikult väikese osa Euroopa Ühenduse eelarvest. Seega ei peaks mis tahes kokkuhoid minu arvates mõjutama seda osa Euroopa Liidu eelarvest.

Paljud teist mainisid ühte asjaolu, millega ma nõustun: noored on Euroopa Liidu tulevik. Ent tahaksin lisada, et nad ei ole vaid tulevik, sest noored on olemas siin ja praegu. Nad õpivad täna ja nad otsivad tööd täna. Noored ei ole vaid meie tulevik, vaid nad on ka meie olevik. Noortesse investeerimine ei ole vaid investeering sellesse, mis edaspidi saama hakkab, vaid see on seotud sellega, mis toimub siin ja praegu. Me peaksime seda endale pidevalt meelde tuletama.

Tahaksin kõneleda mõne sõnaga ka sellest, kuidas me mõistame Euroopa Liidu eelarvet sel viisil laiemalt. Siin ei ole tegemist vaid noortega, vaid ulatuslikuma arusaamaga, mis hõlmab ka noortega seotud küsimusi ning laiemas perspektiivis küsimusi, mis on seotud hariduse ja koolitusega. Mulle tundub, et siinkohal on Euroopa mõõde ja Euroopa lisandväärtuse mõõde väga selge. Me ei tohiks siiski unustada, et me tegutseme ühendatud Euroopas, kus teadmiste ja inimeste liikuvus on tegelikult üks meie tähtsamaid väärtusi, ning me peame selle eest pidevalt hoolt kandma.

Tahaksin ka mõne sõnaga Euroopa Liidu eelarve teemalise arutelu kokku võtta. See on tõsi, et täidan täna raportööri kohustusi, aga tahan öelda paar sõna ja toonitada ühte asjaolu, mis on juba kirjas eelarvekomisjoni raportis. Mõtlen muidugi seda, et on oluline pidada kogu aeg silmas kokkuhoidu ning mõelda alati sellele, kas tehtavad kulutused on õigustatud ja kas need on parimad võimalikud. Seda tuleb pidevalt meeles pidada ja see peaks puudutama meid kõiki. Seda mõttekäiku tuleb kindlasti näha Euroopa Parlamendi raportis.

Loodan väga, et see arutelu, mis toimus nii hilisel tunnil, ei olnud kellegi jaoks meist ajaraiskamine. Loodan väga, et härra Lewandowski kuulab kõike, mida siin on öeldud, ega ole unustanud, et hiljuti oli ta selle parlamendi liige. Lisaks loodan väga, et seda arutelu kajastatakse eelarveprojektis, mille Euroopa Komisjon on lubanud esitada 27. aprillil. Ma kordan seda muidugi hea meelega aina uuesti ja uuesti kogu kevade jooksul ja kuni sügiseni, aga sellegipoolest oleksin väga rõõmus, kui mõned ettepanekutest, mis on siin juba tõstatatud, lisatakse nüüd Euroopa Komisjoni projekti, et ei peaks enam nii palju sama asja kordama. Ma tahaksin teid veel kord teie tähelepanu eest tänada.

  Juhataja. – Ühisarutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Edit Herczog (S&D), kirjalikult. – Esiteks tahaksin tuletada meelde, et kuigi EL oli valmis reageerima ühiselt finants- ja majanduskriisile, võttes vastu Euroopa majanduse elavdamise kava, ei ole üldine majanduslik olukord ELis ikka veel rahuldav. Paratamatult tuleb arvesse võtta järgmisi prioriteete 2011. aasta eelarvesuunistes: hoolikalt tuleks jälgida 2011. aastal lõppeva seitsmenda raamprogrammi rakendamist; äsja loodud Euroopa kosmosepoliitika arendamine ning teadus- ja tehnoloogilise arengu edendamine, uuenduslike tehnoloogiate ja säästva arengu toetamine; säästva energiaga seotud probleemid ja kliimamuutuse vastane võitlus peavad kajastuma ELi eelarveprioriteetides; need prioriteedid nõuavad täiendavaid eelarvevahendeid, eriti ITERi ja Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava rahastamiseks ja energiatõhususe edendamiseks; Galileo projekti, üleilmse keskkonna- ja turvaseire kava ja Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi tähtsus; käimasolevate katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete nõuetekohane rakendamine ja hindamine peaks olema prioriteet.

Usun, et neid võtmeküsimusi võetakse nõuetekohaselt arvesse eelseisvas 2011. aasta eelarvemenetluses.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Sel aastal toimub eelarvemenetluses suurim reform pärast mitmeaastaste finantsraamistike sisseseadmist 1988. aastal. Kuigi eelarvemenetluse reform on käimas, siis rangelt võttes tuleb kogu eelarveraamistikku kohandada uue institutsioonilise olukorraga, mis on loodud Lissaboni lepinguga, ja eelkõige Euroopa välisteenistusega. Ent usun, et tulevase eelarve peamine eesmärk on toetada poliitikat, mis tuleneb uuest Euroopa 2020. aasta tegevuskavast. Seda projekti saab saata edu vaid siis, kui tagame selle jaoks vajaliku rahastamise. Vastasel korral on selle tegevuskava tulemus täpselt selline nagu sellele eelnenud kaval ehk Lissaboni strateegial, mille puhul on kõikide seatud eesmärkide saavutamisega märgist mööda pandud. Seoses sellega tahaksin jagada raportööri arvamust ja rõhutada, kui olulised on noorsoo, hariduse, teadusuuringute ja uuendusega seotud poliitikavaldkonnad. Minu arvates on need vundament, millele peame ehitama nii 2011. aasta eelarve kui ka oma tulevikueesmärgid.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa Liidu 2011. aasta eelarve peaks selgelt toetama ühenduse strateegia peamisi suundumusi järgmiseks kümnendiks. See hõlmab tehnoloogilist uuendust, säästvat arengut, kliimamuutusega võitlemist ja bioloogilise mitmekesisuse tagamist.

Haridussüsteemi arendamise toetamine interdistsiplinaarsete investeeringute abiga on samuti väga põhjendatud. Raha tuleb investeerida ettevõtetesse, mis tagavad, et koolilõpetajad leiavad tööd. Kui me ei toeta praegu noori, siis satume silmitsi majanduskasvu aeglustumise ja võib-olla veel ühe kriisi kurva väljavaatega.

Meile ei pea tuletama meelde vajadust infotehnoloogia sektori tugeva arengu järele ja seda, et me peame tagama oma kodanike juurdepääsu digitaaltehnoloogiale. See hõlbustab haridust infotehnoloogia valdkonnas ning aitab lihtsustada teabe hankimist, eriti inimestel, kes elavad maapiirkondades.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Tahaksin lisada oma märkused raportööri ja teiste parlamendiliikmete omadele, mis esitati 2011. aasta eelarve prioriteetide aruteludel. Nagu teatas ka Euroopa Komisjon jaanuaris, on Galileo projekti puhul ootel ambitsioonikad kavad. Esimesed selle süsteemi pakutavad teenused käivitatakse 2014. aasta alguses: avatud teenus, avalik reguleeritud teenus ning otsingu- ja päästeteenused. 2014. aastal hakatakse katsetama ka ohutusteenust ja kaubandusteenust. Tuletaksin teile meelde, et Galileo on väga oluline kõrgtehnoloogilise tööstusharu tuleviku jaoks Euroopas. See loob uusi turge ning võimaldab Euroopal hakata tehnoloogia valdkonnas üleilmselt konkureerima. TEN-T poliitika on siiani toetanud selle olulise Euroopa projekti ettevalmistusi ning kui sellega alustatakse, siis on võimalik kasutada transpordiinfrastruktuuri palju tõhusamalt. Kokkuvõtteks arvan, et Galileo peab saama Euroopa Liidu eelarvest edaspidi piisavalt vahendeid, et see kõrgete eesmärkidega projekt läheks käima.

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Olukord, milles 2010. ja 2011. aasta eelarved vastu võetakse, on erakorraline ja paneb meid eriti tugevalt proovile. Seetõttu tuleb leida parim lahendus Lissaboni lepingu edukaks rakendamiseks, mis on iseenesest väga suur rahaline proovikivi. Tuleb leida lahendused ka eesmärgiga vähendada finantskriisi mõjusid, mida mitmes liikmesriigis endiselt tuntakse. Euroopa Parlament peab osalema avalikus arutelus rubriigi 5 kulude ülemmäära teemal aastaks 2011. Me peame saavutama tasakaalu selle vahel, et tagada vahendid kõikide nõuete jaoks ja säilitada eelarvedistsipliin, isegi kui see tähendab kulude piiramist, et täita mitmeaastast finantsraamistikku. Esiteks peame standardima halduskulud, lisades need täielikult selle rubriigi alla, ning kulude ülempiiri asjakohaselt ja realistlikult läbi vaatama. Eelkõige on oluline, et luuakse institutsioonide vaheline koostöö, et edendada heade tavade vahetust ja otsida endiselt võimalusi nende tõhustamiseks. Lisaks tuleb pöörata palju tähelepanu paljude valdkondade jälgimisele ja analüüsimisele, millel on otsene mõju eelarvele, ning tuleb kindlaks teha kõik vahendite jagamise ja säästmise võimalused.

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Töö 2011. aasta eelarve kallal on käimas. Üks arutelu teemasid on see, et Euroopa Parlament võiks teha muudatusi 2007.−2013. aasta finantsperspektiivis sellistes valdkondades nagu konkurentsivõime ja ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel. Lisaks on meil töö pooleli Euroopa 2020. aasta strateegia kallal, mis peaks keskenduma uuenduse edendamisele, ettevõtluse toetamisele ning teadusse, uutesse tehnoloogiatesse ja piirkondlikku arengusse investeerimisele. Tahaksin pöörata eritähelepanu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse küsimusele, mis on võti selleks, et tagada jätkuv majanduskasv ELis ja liikmesriikide täielik lõimimine. Lissaboni lepingu artiklis 174 on mainitud mägipiirkondadega seotud poliitikat kui teatavat tüüpi regionaalpoliitikat saarte ja piiriüleste piirkondade kõrval. Selleks et edendada liidu harmoonilist arengut, peaks liit püüdlema niisuguse tegevuse poole, mis tugevdab tema majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Eelkõige tuleks panna rõhku teatavate looduslike ja geograafiliste tingimustega piirkondade arengutaseme erinevuste vähendamisele. Mäestike ja eelmäestike piirkonnad moodustavad ligikaudu 40% ELi territooriumist ning neis elab ligi 20% ELi kodanikest. Mägipiirkondade erilised majanduslikud ja ruumilised probleemid nõuavad rahvusvaheliste õigusnormide kehtestamist, mis reguleerivad eesmärke ja põhimõtteid, et saavutada teatav mägialade poliitika liikmesriikides. Veelgi olulisem on see, et need nõuavad asjakohasel tasemel rahastamise tagamist projektidele ja programmidele eelkõige nendes piirkondades. Minu arvates tuleks mägipiirkondade toetus lisada uude finantsperspektiivi ja Euroopa 2020. aasta strateegiasse.

  Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult. – (HU) Järgmine aasta on Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamise esimene aasta, mis võib tähistada uut etappi Euroopa Liidu arengus. Selle tulemusena on 2011. eelarveaasta äärmiselt oluline järgmiste aastate finantsplaneerimise seisukohast. Eelarveprioriteedid peavad kajastama Euroopa Liidu reaktsiooni üleilmse kriisi probleemidele. Euroopa 2020. aasta strateegia on sellest seisukohast väga oluline tegur. 2011. aasta eelarveprojektis sisalduvad prioriteedid ei saa siiski tuua kaasa ELi põhipoliitika muutmist. Tulevikus tuleb pöörata palju tähelepanu ühtekuuluvus- ja struktuuripoliitikale ja põllumajanduspoliitikale ning VKEdele antavale toetusele, kuna Euroopa võime muutuda jätkusuutlikuks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks sõltub VKEdest. Me ei tohi hetkekski unustada asjaolu, et need poliitikavaldkonnad väljendavad solidaarsust, mis on Euroopa lõimumise põhiväärtus.