Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso avaldus komisjoni 2010. aasta õigusloome- ja töökava kohta.

Tahaksin rõhutada, et siin saalis on kohal ka hea hulk komisjoni liikmeid. Kogu Euroopa Komisjon on tugevalt esindatud, sest see teema on äärmiselt oluline meie kõigi jaoks. Me pidime päevakorra muutumise tõttu selle teema käsitlemist mõnevõrra lühendama. Kui oleme ära kuulanud, mida president Barrosol on öelda, kuulame fraktsioonide esimehi, kes esitavad poliitilised seisukohad komisjoni 2010. aasta plaanide kohta. Seejärel palume president Barrosol uuesti sõna võtta ja vastata fraktsioonide esimeeste märkustele.

  President. – President Barroso, aitäh, et tulite. Kellelgi meist polnud lihtne Strasbourgi jõuda. Paljud parlamendiliikmed ei ole siia jõudnud, nii et kohalolijate arv ei ole kuigi suur. Me otsustasime sel osaistungjärgul mitte hääletada, sest kõigil peab olema võimalus hääletamisest osa võtta, ent mõned parlamendiliikmed ei saanud Strasbourgi tulla. Nii et sel osaistungjärgul on mõned täiesti uued reeglid.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed! Mul on au ja rõõm tutvustada teile täna komisjoni selle koosseisu esimest töökava. See on ka esimene töökava pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Mul on au ja heameel esitleda seda kava koos peaaegu kogu oma meeskonna, pea kõigi Euroopa Komisjoni liikmetega, väljendades nii austust Euroopa Parlamendi suhtes.

Ma tutvustan seda kava Euroopa jaoks otsustaval hetkel, sest nüüd on aeg tegutseda. See kava on meie poliitilise dialoogi otsene tulemus. Pärast intensiivseid konsultatsioone eelseisva viie aasta poliitiliste suuniste põhjal, mida ma olin tutvustanud, usaldas Euroopa Parlament septembris mulle ülesande juhtida komisjoni teisel ametiajal. Pärast põhjalikke kuulamisi, mis võimaldasid meil jõuda tutvustatud meetmete suhtes ühisele arusaamale, pälvis komisjoni kolleegium tervikuna veebruaris teie usalduse. Teisisõnu, see töökava on vägagi kooskõlas Euroopa Parlamendi sõnastatud poliitiliste eesmärkidega. Seega on see töökava tugev alus kaugeleulatuvate tulemuste saavutamiseks.

Meie kõige tähtsamaks eesmärgiks peab olema kriisist väljumine ning jätkusuutlikule, töökohti tekitavale majanduskasvule vundamendi loomine. Räägin alustuseks kõige kiireloomulisematest küsimustest. Me arutasime hiljuti Euroopa Ülemkogu tulemusi. Vahepeal, 11. aprillil, määratleti Kreekale rahalise toetuse andmise kavandatud mehhanism. Komisjonil on oluline roll selle mehhanismi rakendamisel, kui Kreeka palub selle käivitamist. See on ka loogiline, sest komisjon on algusest peale aktiivselt otsinud lahendust Kreeka rahalistele probleemidele ja võimalust säilitada euroalal stabiilsus. Meie tegutsemine on alati olnud kooskõlas solidaarsuse põhimõttega, aga ka vastutustundlikkuse põhimõttega.

Me peame siiski tegema rohkem ja küsima endalt, miks need probleemid tekkisid ja kuidas saaks selliseid probleeme tulevikus vältida. Seetõttu tegeleme nüüd stabiilsuse ja kasvu pakti läbivaatamisega, et tugevdada majanduslikku järelevalvet ja laiendada seda eelarvepuudujäägi küsimuselt teistele valdkondadele. Me vajame kriiside lahendamise alalist mehhanismi. Lühidalt, me peame näitama, et Euroopa Liit – ja eriti euroala – suudab lahendada tänapäeva probleeme, ja me peame kasutama kõiki võimalusi, mida pakub Lissaboni leping.

Seetõttu on komisjoni üks peamisi esimesi algatusi järgmisel kuul majanduspoliitika ulatuslikuma kooskõlastamise kohta teatise esitamine. Me kõik teame, et kaalul on Euroopa Liidu ühised huvid. Liit peab süsteemi tugevdama ning võtma arvesse kõiki riske ja majanduse tasakaalustamatuse tegureid. Me peame oma sisemisi mehhanisme paremaks muutma. Varustades end tugevamate struktuuride ja kooskõlastatuma lähenemisviisiga, saab Euroopa Liit aidata suunata riikide rahanduse uuele, elujõulisele teele ning luua raamistiku, mis soodustab majanduse jätkusuutlikku taastumist laiemas plaanis.

Lugupeetud parlamendiliikmed, me oleme viimase 18 kuu jooksul teinud suuri edusamme eetilisema, tugevama ja vastutustundlikuma finantssüsteemi loomisel. Me peame sel teel edasi liikuma, täitma viimased lüngad õigusaktides ja tagama, et meie järelevalvestruktuurid suudavad sammu pidada selle sektoriga, mis on pidevas muutumises.

Olen veendunud, et meie ettepanek riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta jõuab peagi otsustavasse etappi. Komisjon usub, et seadusandja nõustub meie ühise eesmärgiga tagada, et finantssektori järelevalve uus Euroopa süsteem võiks alates järgmise aasta algusest täies mahus toimima hakata.

2010. aastal kavatseb komisjon esitada hulga ettepanekuid oluliste valdkondade, näiteks tuletisinstrumentide turgude, hoiuste tagamise süsteemide ja turukuritarvituste kohta. Erilist tähelepanu pööratakse finantsteenuste tavatarbijate kaitsele. Me tegeleme ka muude oluliste tahkudega, mis on seotud krediidiriski vahetustehingutega ja katteta eelmüügiga, ning esitame peagi ettepaneku suuniste kohta, mis käsitlevad pankade makseraskuste leevendamiseks rahaliste vahendite eraldamist.

Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Komisjon on asjad käima pannud. Esitades kohe pärast ametisse astumist Euroopa 2020. aasta strateegia, panime aluse selleks, et Euroopa Liit saaks tagasi pöörduda õigele teele – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele. Nüüd peavad Euroopa Parlament, liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd, et liikuda edasi ja hoida tempot.

2020. aastaks jätkusuutliku sotsiaalse turumajanduse saavutamine nõuab suuri pingutusi kõikidelt otsustustasanditelt ja ühiskonnarühmadelt. Euroopa Liidu tasandil peab meie tegevus andma tõelist Euroopa lisaväärtust. Seda eesmärki kannavad Euroopa 2020. aasta strateegia suurprojektid: Euroopa digitaalne tegevuskava, arenenud tööstuspoliitika, Euroopa teadustegevuse ja innovatsiooni kava, ressursitõhus Euroopa, uute oskuste ja töökohtade tegevuskava, noorte liikuvus ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine. Need on valdkonnad, kus Euroopa Liit saab olukorda paremaks muuta.

Niisiis, me aitame kaasa üleminekule loodusvarasid säästvale ja kliimamuutuse suhtes vastupidavale majandusele. Võitlus kliimamuutuse vastu nii liidusiseselt kui ka ülemaailmselt jääb meie tegevuskavas üheks tähtsamaks eesmärgiks. Energeetika- ja transpordisektorile saab sel aastal osaks eriline tähelepanu. Need kriitilise tähtsusega sektorid aitavad muuta säästva Euroopa meie konkurentsieeliseks.

Ühtne turg kui 500 miljoni tarbija koduturg, mis on töökohtade, konkurentsivõime, taskukohaste hindade ja tarbijate valikuvõimaluste aluseks, on endiselt Euroopa majanduse vundament. Ühtse turu kogu potentsiaali ärakasutamine on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, millel on kõige suurem roll Euroopa Liidus töökohtade loomisel.

Komisjoni jaoks on väga tähtis tuua ühtne turg 21. sajandisse; komisjon esitab sellekohased uued ettepanekud 2012. aastaks. Seda teemat käsitletakse ka raportis, mille ma palusin Mario Montil koostada ja mida me peagi tutvustame.

Ma tahan rõhutada, et sotsiaalsel kaasatusel on Euroopa 2020. aasta strateegias väga tähtis koht. Ühiskonna tegelik tugevus sõltub sellest, milliseid võimalusi luuakse ühiskonna nõrgimatele liikmetele. Me peame haarama kinni igast tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamise võimalusest. See tähendab, et me oleme valmis leidma rakendust uutele sektoritele, kus luuakse uusi töökohti. See tähendab, et me varustame inimesed õigete oskustega, et tekitada ja säilitada kõrge tööhõive ning hõlbustada majanduse üleminekut. See tähendab tööd selle nimel, et ületada kriisi mõju noortele, lihtsustades üleminekut haridussüsteemist tööturule. Sel eesmärgil luuakse tänavuse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta baasil laiaulatuslik Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm. Selle tegevuskavaga aidatakse muidugi kaasa meie majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtte rakendamisele.

Euroopa kodanike mured ja heaolu jäävad komisjoni tegevuse keskmesse. Komisjon võtab täna vastu Stockholmi programmi ulatusliku tegevuskava, mille rakendamise eesmärk ongi tagada, et võimalused, mis kaasnevad Euroopa lõimumisega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, muutuksid kodanike jaoks senisest käegakatsutavamateks.

See tegevuskava moodustab komisjoni tervikliku tööprogrammi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala jaoks. See asetab kodanikud meie poliitika keskmesse, hõlbustades nende konkreetsete õiguste teostamist. Selle eesmärk on ka arendada avatud ja turvalist Euroopat, keskendudes eelkõige piiriülese kuritegevuse tõkestamisele ning ühisele sisserände- ja varjupaigapoliitikale.

Vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas on Euroopa Liit viimase kümne aasta jooksul isikute vaba liikumise asemel üle läinud ühise poliitika rakendamisele. Senised saavutused on olnud muljetavaldavad, kuid praegusel kriisist väljumise ajal on meil rohkem kui kunagi varem vaja edendada ja kaitsta Euroopa väärtusi ning ennekõike kasutada ära kõik Lissaboni lepingust tulenevad võimalused. Tegevuskava sisaldab kõikehaaravat loetelu meetmetest selles valdkonnas nii Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil määratletud esmatähtsate eesmärkide saavutamiseks.

Lissaboni lepingu jõustumine annab meile ka võimaluse kõrgemate sihtide seadmiseks. Euroopa Parlamendi suurenenud roll, tõhusam otsustusprotsess nõukogus, liikmesriikide võimalik suurem ühtsus ja üksmeel Euroopa Ülemkogu otsuste vastuvõtmisel ning Euroopa Kohtu teostatav kohtulik kontroll tugevdavad Euroopa Liidu otsusekindlust meie kodanike muredele ja ootustele vastamisel.

Vaadates aastasse 2020, peame silmas pidama ka mitmeid pikaajalisi suundi, millel on otsene mõju kodanike igapäevaelule. Kui me täna tegutseme, tasub see end tulevikus ära. Näiteks algatab komisjon avaliku arutelu pensionide tuleviku üle ning analüüsib pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse ja kapitaliga tagatuse kindlustamise võimalusi. Muidugi on igas sellises valdkonnas paljud hoovad riikide kätes, kuid me peame siiski püüdma tagada, et Euroopa Liidust võimalikult palju kasu oleks.

Välistegevuse valdkonnas annavad kõrge esindaja (asepresidendi) uus roll ja Euroopa välisteenistuse tegevuse alustamine meile võimaluse töötada välja tugevam ja ühtsem Euroopa Liidu välispoliitika. Me määratleme strateegilised kaubanduspoliitilised prioriteedid, jätkame kaubandusläbirääkimisi ja teeme partneritega koostööd mitmesugustes küsimustes alates turulepääsust kuni õigusliku raamistiku ja üleilmse tasakaalustamatuseni. Me kavandame Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid ülemaailmsel turul, näiteks G20 kaudu.

Komisjon kavatseb tegeleda ka energiaga seotud geopoliitiliste probleemidega, et tagada ohutu, kindel, säästev ja mõistliku hinnaga energiavarustus.

Veel üks oluline prioriteet on rahvusvaheline arengutemaatika, mille raames komisjon esitab ELi tegevuskava kuni aastatuhande arengueesmärkide tippkohtumiseni 2015. aastal. Selle algatuse alusel sõnastab Euroopa Ülemkogu oma juunikuisel kohtumisel ELi ühisseisukoha, pidades silmas ÜRO kõrgetasemelist kohtumist septembris, mil aastatuhande arengueesmärgid üle vaadatakse ja mis korraldatakse eesmärgiga võtta vastu ülemaailmne tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks 2015. aastaks. Me tahame Euroopat, mis on avatud ja mis näitab konkreetsete tegudega oma solidaarsust kõige haavatavamate inimestega maailmas.

Euroopa Parlamendiga sõlmitud kokkuleppe kohaselt avaldame selle aasta kolmandas semestris dokumendi eelarve läbivaatamise kohta. Selles dokumendis kirjeldame Euroopa Liidu rahaliste vahendite võimalikult tõhusa kasutamise kõige tähtsamaid põhimõtteid ja parameetreid, võttes täielikult arvesse Euroopa 2020. aasta strateegiat. Paralleelselt sellega viime ellu oluliste valdkondade, sealhulgas põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika üksikasjalikuma hindamise. Ma võin teile kinnitada, et Euroopa Parlament kaasatakse täiel määral kõikidesse eelarve läbivaatamise etappidesse.

Enne kui ma lõpetan, tahaksin lühidalt selgitada mitmeid uuendusi töökavas. See töökava, nagu ka edaspidised töökavad, peab moodustama õige aluse, et institutsioonidel oleks võimalik leida kindel üksmeel küsimustes, millele Euroopa Liit peab põhitähelepanu pöörama. Seetõttu peab see töökava olema poliitilisem ja see peab kavandatud ulatuses kajastama ka mitmeaastaseid algatusi. Ma leian, et tulevaste töökavade koostamise viis peaks olema üks konkreetne näide selle erilise partnerluse kohta, mille mina ja komisjon soovime selle ametiaja jooksul Euroopa Parlamendiga sisse seada.

Komisjoni töökavas on määratletud 34 strateegilist algatust, mille kohta me kavatseme enne detsembri lõppu esitada ettepanekud. Te olete kindlasti nõus, et tegemist on väga mahuka tegevuskavaga järgmiseks kaheksaks kuuks.

Samas sisaldab see töökava ka mitmeid algatusi 2010. aastaks ja sellele järgnevateks aastateks. See orienteeriv nimekiri sisaldab algatusi, millega komisjon kavatseb eelseisvatel aastatel tegeleda. Kõigi nende algatuste tulemuseks ei pruugi tingimata olla konkreetsete ettepanekute esitamine. Tuginedes aruka reguleerimise põhimõtetele, peame põhjalikult hindama, milliste küsimustega tuleks edasi liikuda ja millises vormis.

Komisjon vaatab töökava igal aastal läbi ning määrab kindlaks uued strateegilised algatused ja kohandab vajaduse korral mitmeaastast tegevussuunda. Selline „jooksevˮ lähenemisviis suurendab läbipaistvust ja prognoositavust kõikide sidusrühmade jaoks, tagades samas ettenägematutele sündmustele reageerimiseks vajaliku paindlikkuse. Üks asi, mida me viimastel aastatel oleme õppinud, on see, et me peaksime alati püüdma ennustada ennustamatut. Viimased aastad on näidanud, et strateegilisi plaane ei saa kivisse raiuda, vaid neid tuleb kohandada tegelikele oludele.

Austatud Euroopa Parlamendi liikmed! Komisjoni 2010. aasta töökava, mida me täna uhkusega esitleme, on ambitsioonikas, kuid ühtlasi ka vajalik ja realistlik raamistik Euroopa poliitika kujundamiseks eelseisval aastal. See on realistlik, kui kõik institutsioonid on valmis ühendama jõud ja tegema koostööd, et saavutada Euroopa kodanike jaoks õigeaegseid tulemusi; see on vajalik, sest vanaviisi jätkamine ei tule kõne allagi, kui me tahame, et 2010. aastast saaks pöördepunkt; ja see seab kõrgeid sihte, sest rohkem kui kunagi varem peab Euroopa Liit olema tugev ja pakkuma kodanikele lahendusi, mida nad vajavad. Nad ootavad seda meilt ning meil on kohustus teha tööd nende jõukuse ja heaolu nimel.

  Juhataja. – Tänan teid, president Barroso, et andsite põhjaliku ülevaate komisjoni kõige tähtsamatest algatustest järgmiseks kaheksaks kuuks.

Ma tahan vaid rõhutada, et see strateegiline partnerlus, millest te rääkisite, on meie jaoks väga oluline. Me teeme vahet täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel, kuid meie koostöö on kodanike jaoks otsustava tähtsusega ning seetõttu oli meil väga hea meel kuulda, et te peate vajalikuks võimalikult tihedaid kontakte komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel. Teie kohalolek ning volinike viibimine tänasel istungil on parim tõend selle kohta, et komisjoni kavatsused on tegudega kooskõlas. Me täname teid väga selle eest.

  József Szájer, fraktsiooni PPE nimel. – (HU) Austatud juhataja! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on väga rahul, et komisjon on otsusekindlalt tööle asunud ja esitanud oma 2010. aasta töökava. Me võtame komisjoni siinviibimist nii, nagu see oli mõeldud – märgina austusest Euroopa Parlamendi vastu, märgina sellest, et Euroopa Parlamenti suhtutakse tõsiselt. Meil on hea meel, et kõik need volinikud on siin kohal. Samas on meil kahju, et sel aastal on juba palju aega kaduma läinud, sest Lissaboni lepingu ratifitseerimise viibimine takistas õigusloomekava kooskõlastamist ja eelarve koostamist sel aastal. Me oleme täiesti veendunud, et pärast väikeste raskuste ületamist õnnestub selle protsessi sujuvus 2011. aastal taastada.

Nüüdseks on Lissaboni leping jõustunud ning edaspidi ei ole Euroopa Parlamendi liikmetel, komisjonil ega nõukogul võimalik õigustada viivitusi otsustaval tegutsemisel ja tööga alustamisel, s.t Lissaboni lepingus ette nähtu rakendamisel ja kodanike soovide täitmisel, seades kodanikud meie poliitiliste kavade keskmesse.

Euroopa Rahvapartei on koostanud komisjoni kavatsuste põhjal kaks nimekirja. Me saatsime üksikasjad teile juba enne vastuvõtmist. Need kaks nimekirja, millest ma nüüd lühidalt räägiksin, sisaldavad asju, mida komisjon ei tohiks teha, ja asju, mida komisjon meie arvates peaks tegema.

Esiteks tahaksime paluda, et komisjon ei jätkaks senist praktikat, mille puhul oktoobriks esitatakse vaid 40% aasta õigusloomega seotud ettepanekutest, sest see muudaks tänase arutelu mõttetuks. Kui selline tegutsemine jätkub, ei ole sedalaadi aruteludel mingit mõtet. Euroopa Parlament ei saa kasutada õigust mõjutada seda, milliseid ettepanekuid komisjon esitab. Just seetõttu on meie arvates oluline, et neid õigusloomega seotud ettepanekuid või töökavasid ei käsitletaks nii nagu endisaegseid kommunistlikke viisaastakuplaane, kus kõik oli algusest lõpuni vale. Sel, mis nende plaanide tulemusena lõpuks saavutati, ei olnud midagi pistmist seatud lõppeesmärkidega.

Me palume ka, et komisjon ei lubaks valesid ja pettust. Praegu on mitu Euroopa riiki kriisis, sest nad varjasid õigeid andmeid ja valetasid oma eelarvepuudujäägi suuruse kohta. Nad varjasid seda teavet teiste eest, ent me oleme kõik samas paadis ja sellised asjad mõjutavad paljusid inimesi. Nii juhtus Ungaris ja nii juhtus ka Kreekas. Me ootame, et komisjon sellistel juhtudel ei taganeks, vaid tooks need riigid otsustavalt esile ja tauniks nende käitumist, sest vastasel juhul tekib hiljem palju rohkem probleeme.

Tuntud 19. sajandi mõtleja Ungari reformiajastust, krahv Széchenyi on öelnud, et probleemi varjamine vaid suurendab seda. Nii et me ei tohiks probleeme varjata, vaid me peame need välja tooma ja võtma asjakohaseid otsustavaid meetmeid. Komisjon peaks selles vallas oma pädevust kasutama. Ärge mõistke mind valesti. Ma ei väida, et neis kriisides on süüdi komisjon. Kriiside eest vastutavad nende riikide valitsused, kuid meie ühiseid huve silmas pidades oleks vajalike tulemuste saavutamiseks tulnud valjemalt ja otsustavamalt sõna võtta.

Ma lähen nüüd selle juurde, mida komisjon peaks tegema. Kõigepealt peaks komisjon asuma tegutsema, tegema otsuseid ja töötama välja sihikindla töökohtade loomise kava. Komisjon peaks asetama kodanikud meie tegevuse keskmesse. Töökohad, töökohad, töökohad – see peab olema meie juhtmõte. Lubage mul alustuseks öelda, et kui me pöördume kodanike poole, siis tuleb meil loomulikult kasutada keelt, mida nad mõistavad. Kui me ütleme „2020ˮ, siis mina kui endisest kommunistlikust riigist pärit parlamendiliige seostan seda jällegi viisaastakuplaaniga või mingisuguse arvuga, mida oli tavaks anda vangidele. Miks me ei nimeta 2020. aasta strateegiat Euroopa Liidu töökohtade loomise kavaks? Miks me ei nimeta Stockholmi programmi – muide, ka sellest nimetusest ei saa peale meie mitte keegi aru – Euroopa kodanike julgeolekuprogrammiks? Ma pean silmas seda, et ka sõnadel, mida me kasutame, on oluline osa kogu selle protsessi alustamisel.

Me peame oluliseks, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted osaleksid aktiivselt töökohtade loomisel. Neile ei meeldiks, kui 2020. aastani rakendatav töökohtade loomise kava lihtsalt Euroopa Parlamendile peale surutakse. Me vajame põhjalikku arutelu – ja mitte ainult siin, Euroopa Parlamendis, vaid ka liikmesriikide parlamentides. Ka liikmesriikide otsustustasandid tuleb sellesse kaasata. Võtkem õppust Lissaboni programmi läbikukkumisest! Seegi oli nimetus, millest keegi aru ei saanud. Tehkem tööd meie kodanike julgeoleku nimel ja astugem selleks vajalikke samme. Austatud juhataja, lubage mul teha veel üks tähelepanek: inimene ei ela üksnes leivast – tähtis on tugevdada ka meie ühiseid väärtusi. Me ootame, et komisjon jätkaks nende väärtuspõhiste kavade elluviimist, mis käsitlevad kommunismi, rahvusvähemuste kooseksisteerimist ja Euroopa ühist minevikku. Euroopa Rahvapartei toetab teid, kuid me kritiseerime teid väga karmilt, kui te algsest kavast kõrvale kaldute.

  Hannes Swoboda, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja, president Barroso! Volinikud, mul on hea meel, et nii paljud teist täna siin viibivad. Kahjuks ei saa ma öelda sama oma kolleegide kohta. Mul on häbi öelda, et mitte kõik parlamendiliikmed, kes siin saalis ei viibi, ei ole tegelikult mujal. Nad on Strasbourgis, kuid nad ei ole siin istungitesaalis, kus nad peaksid olema. Ma leian, et see on väga kurb.

Kuna meil ei ole ühisresolutsiooni, siis esitame teile oma märkused ja teil on võimalik neid üksikasjalikult hinnata. President Barroso, me oleme teiega ühel meelel selles, et kõige tähtsamad teemad on Euroopa Liidu konkurentsivõime, sotsiaalsed tagatised ja jätkusuutlikkus. Muidugi peab põhirõhk endiselt olema võitlusel vaesuse ja tööpuuduse vastu, mis mõnes piirkonnas ikka veel kasvab või püsib vastuvõetamatult kõrgel tasemel. Ma tänan teid, et te sellele viitasite, sest mõned riigipead ei näi olevat selles veendunud. Kuidas me suudame seda tagada ajal, mil toimub eelarvete tasakaalustamine? On ütlematagi selge, et eelarved tuleb tasakaalu viia. Kuid seda tehes tuleb tegutseda mõõdutundega – ma paluksin komisjonil seda mõtet arvestada – ja teatava ajakava alusel, et eelarvete tasakaalustamine ei mõjuks hävitavalt teiste oluliste eesmärkide saavutamisele, s.t võitlusele tööpuuduse ja vaesuse vastu.

Ma tahaksin kasutada võimalust rõhutada selle küsimuse tähtsust, arvestades hiljutist Cordobas toimunud Euroopa tippkohtumist romide kaasamise küsimuses, kus teie ei osalenud, ent millest võtsid osa kaks komisjoni liiget: asepresident Viviane Reding ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor. Ma külastasin hiljuti romide asundusi Serbias, ja on kujuteldamatu, et sellised paigad Euroopas ikka veel eksisteerivad. Ma kutsun komisjoni üles tegema kõik, mis tema võimuses, et võidelda vaesuse ja töötuse probleemiga.

Minu järgmine märkus on seotud eelarvete tasakaalustamisega. Me vajame rohkem investeeringuid. Täna hommikul arutasime seda volinik Kallasega. Me oleme investeerinud liiga vähe, näiteks üleeuroopalistesse võrkudesse. Nüüd on näha, kus on tekkinud probleemid, sest me ei ole ikka veel ellu viinud seda, mida soovitati nn Delors’i plaanis. Te rääkisite partnerlusest, president Barroso. Ma palun teil meeles pidada, et me vajame seda partnerlust, eelkõige seoses eelarveküsimusega ja tulevaste eelarvete planeerimisega, sest on selge, et nõukogu kavandab juba väiksemate eelarvekirjete kärpeid Euroopa Liidu tasandil. Me ei saa seda lubada.

President Barroso, te viitasite Mario Monti raportile. See on kahtlemata vajalik raport ja on hea, et te palusite just Mario Montil see koostada, sest tema on selles valdkonnas asjatundja. Kuid kui me räägime ühtsest turust, peame rääkima ka sotsiaalsest turumajandusest. Sellega seoses on meie jaoks olulised eelkõige avalikud teenused. Te olete nõustunud esitama ettepanekud raamdirektiivi kohta. Me ei taha siin ja praegu kõiki üksikuid punkte käsitleda, kuid minu meelest tuleb Euroopa identiteedi huvides tugineda just avalikele teenustele, arvestades eriti hiljutisi transpordiprobleeme, mis osutavad näiteks avalike raudteeteenuste suurele tähtsusele. Sõltumata sellest, kas neid teenuseid pakub era- või avalik sektor, peavad need olema reguleeritud ja kaitstud avalike teenuste ühise Euroopa poliitikaga.

Ma tuleksin nüüd oma viimase teema juurde, mis on erakordselt tähtis. Te rääkisite majanduskriisist ning ka Kreekast ja teistest riikidest, kes on raskustes. Meie eelmistes aruteludes Herman Van Rompuyga tõdeti, et Euroopa Ülemkogul vastu võetud meetmed ei olnud praegusel juhul parim, mida Euroopa Liit suudaks pakkuda. Kui kõike seda oleks tehtud kaks või kolm kuud tagasi, oleks Kreeka pääsenud suurtest intressimaksetest. Te viitasite sellele, kuid minu arvates on meil vaja viitamisest enamat. Meil on vaja, et komisjon nõuaks selliseid asju jõuliselt.

Ma nõustun teiega selles, et kui kriis on juba käes ja puudujääk ületab igasugused piirid, on sekkumisest vähe abi – sageli seda ei mõisteta. Kui vähegi võimalik, tuleb selliseid asju ennetada, jälgides majanduslikke ja eelarvetega seotud muutusi. Ma kuulen taas valitsusi ütlemas, et me ei saa uurida nende statistikat ega eelarvemenetlusi. See ei ole vastuvõetav. Kui me tahame vältida viimastel kuudel ja aastatel toimunu kordumist, siis me peame seda tegema. Miks peavad valitsused oma statistikat ja eelarvemenetlusi salajas hoidma? Muidugi peab valitsustel olema teatav vabadus. Neil peab see vabadus olema, kuid – eriti euroalal – see peab olema kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkide ja sihtidega.

President Barroso, me oleme valmis sõlmima seda eripartnerlust, millele te viitasite. Kuid see partnerlus peab tuginema Euroopa Parlamendi ja komisjoni tugevale positsioonile. Me hakkame eelseisvatel päevadel pidama läbirääkimisi raamlepingu üle. Lepingus sätestatakse mõningad üksikasjad, kuid kõige tähtsam on selle lepingu mõte. See tähendab ka seda, et kui mõned valitsusjuhid soovivad kasutada Lissaboni lepingut oma positsiooni tugevdamiseks, siis teie ütlete selgelt välja, et Lissaboni lepingu eesmärk on tugevdada Euroopa Liitu. Seega peab komisjon tegutsema jõuliselt. Sel juhul me oleme teiega ja toetame teid, isegi kui meie arvamused lähevad mõnes detailis lahku. Kumbki meie institutsioon peab võitlema tugeva Euroopa Liidu eest. See on väga tähtis, arvestades eriti mõne valitsusjuhi käitumist viimasel ajal.

  Marielle De Sarnez, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja ja komisjoni president! Ma leian, et see kava on praeguse aja muutusi ja probleeme arvestades ehk liiga tagasihoidlik ning et meil on õigus oodata komisjonilt suuremat sihikindlust, seda enam, et te olete seda lubanud.

Mis puudutab finantsturgude reguleerimist, siis ma mõistan täielikult, mida Michel Barnier püüab teha. See on samm õiges suunas, kuid minu meelest oleks võinud minna kaugemale ja kaaluda teisi võimalusi, näiteks pangandustegevuste eraldamist, raha liikumise maksustamist või tuletistoodete ühemõttelist keelamist, nii nagu seda nüüd kavandatakse Ameerika Ühendriikides.

Kuid minu arvates on kõige tähtsam see, et hädavajalik on teha kõik, mis meie võimuses, edendamaks reaalmajandust ja jätkusuutlikku investeerimist, mis erinevalt praegusest äärmuseni finantsteenustel põhinevast majandusest tõepoolest looks töökohti. Mulle meeldiks väga, kui me tegeleksime konkreetsete projektidega selles vallas. Praegu ma selliseid projekte teie töökavas ei näe.

Samuti on minu arvates vaja suuremahulisi projekte. Nüüd on õige aeg taaselustada Euroopa raudteede idee, arvestades hiljutist kriisi. Praegusel ajal tehakse Euroopa Liidus iga päev 28 000 lendu. Nüüd on tõepoolest õige aeg taasalustada Euroopa raudteede idee, millest aastakümneid on räägitud.

Kuid ilma tõelise majandusliku kooskõlastamise ja juhtimiseta ei saavuta me midagi. Seepärast on mul kahju, et selle küsimusega tegeleva töörühma eest vastutab nõukogu; mulle meeldiks, kui sellega tegeleks komisjon.

Meil on hädasti vaja eelarve-, majandus- ja tööstuspoliitika kooskõlastamist. Me peame looma Euroopa Valuutafondi ja lisaks rakendama meetmeid liikmesriikide rahanduse stabiliseerimiseks. Kuigi seda väljendit enam ei kasutata, peame siiski tegema tööd maksustamise ühtlustamise nimel. Ma pean eelkõige silmas ettevõtete maksustamise küsimust. Lisaks tuleb teha tööd selle nimel, et saada Euroopa Liidu eelarvesse omavahendid. Ma usun, et need jõulised meetmed aitaksid meid tagasi majanduskasvu teele.

Ma tahaksin teha veel ühe märkuse Euroopa Liidu 2020. aasta majandusstrateegia kohta: palun ärge loobuge kvantitatiivsetest eesmärkidest vaesuse ja hariduse puhul. Usun, et selles küsimuses pälviksite kogu Euroopa Parlamendi toetuse. Kõne all on Euroopa sotsiaalmudel, mida me soovime ja väärtuslikuks peame.

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja, president Barroso, volinikud! Ka mulle meeldiks, kui Euroopa Parlament oleks vastanud teie austusavaldusele arvukama kohalviibimisega. Me peame selle küsimusega tegelema.

Töökava, mida te tutvustasite, on väga laiaulatuslik ja sisaldab üsna kõrgelennulisi alapealkirju. Koguni sissejuhatuse pealkiri on „Uus ajajärkˮ. Kuid ma ei ole kindel, kas sisu nende suurte pealkirjade all on kooskõlas selle positiivselt kõlava käsitusviisiga. Kliima-, finants- ja majanduskriis jätkuvad. Kreeka juhtum on taas näidanud, et peale majandusliku lõhe kasvab meie riikide vahel ka sotsiaalne lõhe, sest Euroopa kodanike elutingimused on lõunas, idas ja loodes väga erinevad. See tähendab, et meil tuleb lahendada keerulisi ülesandeid.

Ma pean sotsiaalse Euroopa ja suurema õigluse küsimuses nõustuma kolleeg Swobodaga. See valdkond tuleb kindlasti üle vaadata. Me ei ole üldse veendunud, et esitatud töökava on piisav Euroopa Liidus kasvava vaesuse vastu võitlemiseks.

Kas me oleme finantskriisist ja sellele järgnenud majanduskriisist teinud õigeid järeldusi? Meie arvates oleks finantsalase ja majandusliku lõimumise edendamiseks vaja teha uusi ettepanekuid ettevõtte tulumaksu muutmiseks. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on juba ammu pooldanud selles küsimuses edasiliikumist. Me toetame ka energia maksustamist. Kui te seda mõtet hakkate ellu viima, võite arvestada meie toetusega. Mis aga puudutab finantskriisist saadud kogemusi, siis meie arvates puudub endiselt finantstehingute maksu selge eesmärk. Muidugi võib öelda, et me ootame liikmesriikide vastust, kuid minu meelest on mõnikord vaja esitada konkreetsemaid ja täpsemaid nõudmisi ning siis nende eest võidelda. Seda ütles ka kolleeg Szájer. On selge, et meie lahendus Kreeka olukorrale on ebapiisav. See, et eurovõlakirjade kohta ei ole tehtud ühtki ettepanekut, on meie arvates vastuvõetamatu.

President Barroso, te panite oma teise ametiaja kampaania ajal väga suurt rõhku üldhuviteenustele. Ka Euroopa Parlamendi fraktsioonid on selle valdkonna kohta teile küsimusi esitanud. Ma leian, et see, mida te ütlete avalike teenuste ja nende reguleerimise viisi kohta alapealkirja „Kodanike asetamine Euroopa tegevuse keskmesseˮ all, on täiesti ebapiisav. See tähendab, et te olete juba praegu murdmas üht oma peamistest lubadustest.

Mis puudutab kliima kaitsmist, siis kliimakaitsega tegelevad eri peadirektoraadid töötavad praegu välja erinevate eesmärkidega stsenaariume aastani 2050. Transpordi puhul on seatud 70% vähendamise pikaajaline eesmärk; energia puhul on see eesmärk 75%. Connie Hedegaardi meeskond ei ole veel otsust teinud, kuid ma loodan, et nad seavad kõrgemad sihid. Siiski on selge, et Bali ja kahe kraadi eesmärk ei mängi ühegi peadirektoraadi jaoks mingit rolli. Mis kasu on kõigist neist juttudest Euroopa uue olulise kliimadiplomaatia algatuse kohta, kui me oleme ilmselgelt käega löönud Bali kliimakonverentsi järeldustele ja G8 kokkulepetele? Selle töökava sisu ei võimalda Euroopa Liidul Bonnis, Cancúnis või Lõuna-Aafrikas edukalt esineda. Tööd on veel palju.

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Rääkides töökavadest, lubage mul teile meelde tuletada 1992. aasta töökavaga seoses saadud õppetundi: et saavutada tulemusi, peab komisjon määratlema ühe prioriteedi ja keskenduma samaaegu ühele poliitikale. Keskendumine ühtse turu loomisele oli väärt eesmärk, mis oli kõigile asjaosalistele – ja ennekõike üldsusele – kergesti arusaadav. Kuid edaspidi oleme liigagi tihti näinud, et komisjon käivitab ühe algatuse teise järel, olenemata sellest, kas Euroopa Liit on selleks sobiv tasand või kas see tõepoolest annab käegakatsutavat kasu, lootes asjatult nii populaarsust võita. Selline tegutsemisviis oli vale ja see on läbi kukkunud. Seetõttu oleme rahul uue suunaga, mille president Barroso on välja töötanud.

Euroopa majandus on ikka veel sügavas kriisis ja see olukord muutub üksnes järjepideva töö tulemusena. Ma ei viita ainult otseselt sellele kriisile, mis tulenes pangandussüsteemi krahhist, ega hiljutisele eriolukorrale transpordisüsteemis. Ma pean silmas seda kõige aluseks olevat kriisi, mille tõttu Euroopa majandus jääb maha konkurentsivõimelisemast ja uuenduslikumast majandusest teisel pool Atlandi ookeani ja Aasias. Seetõttu me toetame komisjoni kõige põhilisemat algatust: 2020. aasta strateegiat. Kuigi meie arvates tuleks selles teha muudatusi ja täiendusi, on poliitika põhisuund õige. Euroopa vajab tõepoolest aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat, mis tagaks kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse. See peab olema kõige tähtsam eesmärk, mis määrab ära komisjoni kogu tegevuse.

Meie tulevane majanduslik õitseng ja kõik sellest tuleneda võivad hüved sõltuvad edukatest ettevõtetest ja ettevõtjatest – nemad on need, kes loovad jõukust ja püsivaid, tootvaid töökohti. See on parim vaesuse vastu võitlemise poliitika, mis on seni leiutatud. Komisjon peab olema nende liitlane, mitte vastane. Seetõttu me tervitame kavatsusi taaskäivitada ühtne turg, laiendades seda veelgi, panna rõhku arukale reguleerimisele, tagada eeskirjade järjepidev ja õiglane rakendamine kogu Euroopa Liidus, vähendada oluliselt halduskoormust ja bürokraatiat ning kõrvaldada kitsaskohti, levitada parimaid tavasid väljaõppe korraldamisel, ajakohastada tööturgu ning vähendada kaubandustõkkeid.

Asudes juhtima elava ja paindliku Euroopa majanduse arendamist, kuulub president Barrosole meie toetus. Kõike me muidugi heaks ei kiida. Meile teeb muret, et mõningate meetmete tulemusena võidakse riivata liikmesriikide õigusi ja kohustusi; ma pean silmas näiteks „Kodanike Euroopaˮ ideed ja Stockholmi programmi teatud aspekte. Ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika reformimise väljavaade on julgustav, kuid meile teeb muret, et reformimine võib suurendada bürokraatiat ega paku õiglast lahendust meie põllumajandusettevõtjatele ja kaluritele. Samuti ei nõustu me sellega, et komisjon võtab nõukogult täielikult üle liikmesriikide ühisalgatused välispoliitika valdkonnas.

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon loodi selleks, et toetada subsidiaarsuse põhimõtet. Me tahame Euroopa Liitu, mis keskendub oma õigetele põhiülesannetele ja toob reaalset kasu, ning me loodame, et president Barroso ja tema komisjoni liikmed – kes kõik on siin täna kohal, üks volinik iga siinviibiva parlamendiliikme kohta – kasutavad selles töökavas sisalduvat võimalust arendada Euroopa Liitu, millel on oma roll majanduse elavnemise kujundamisel, ja pakuvad välja võimalused meie pikaajalise heaolu tagamiseks eelseisvatel keerulistel ja väljakutseterohketel aastatel.

  Miguel Portas, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Täna arutatava töökava pealkiri on „Aeg tegutsedaˮ. Et Euroopa Liidu liikmesriikide ministrite videokonverentsi korraldamiseks kulus viis päeva, siis ei jää mul muud üle, kui õnnitleda teid huumorimeele puhul, president Barroso. Aga miks on nüüd aeg tegutseda? Kas sellepärast, et keegi ei ole siiani veel tegutsenud ja see pealkiri viitab enesekriitikale? Või sellepärast, et see pealkiri – nagu kõik teised meie bürokraatlike teatiste pealkirjad – on lihtsalt üks tühi lubadus sõnadevoolu taga?

Toon teile ühe näite. Tänavune aasta on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta – ainult et vaesed ise ei tea seda. Teie dokumendis räägitakse algatusest, mille eesmärk on – ma tsiteerin – „tagada, et majanduskasvust ja töökohtade loomisest tõusev kasu jaguneks senisest laiemaltˮ. Kas see on mingi järjekordne nali? Mis algatus see on ja kuidas saab see korvata sotsiaalset toetust, mida liikmesriigid oma stabiliseerimiskavade huvides kärbivad?

Kuidas kavatseb komisjon jagada hüvesid, mille algallikat – majanduskasvu – ei ole olemas? Kuidas kavatseb ta vähendada vaeste arvu, puutumata rikaste ja ülirikaste sissetulekuid? Meie lahkarvamused teiega on poliitilised. Tagasipöördumine puudujäägidiktatuuri juurde pidurdab majandust, selle tulemusena kärbitakse palku ja toetusi ning riiklike investeeringute tegemine muutub võimatuks. Selle tagajärjel saab tööpuudus vaid kasvada.

Kuigi nüüd on aeg tegutseda, arvab komisjon, et Euroopa Liit on lõpuks suutnud ühendada jõud kriisi vastu võitlemisel. Küsige kreeklastelt, kas nende arvates on see nii, kas me oleme tegutsenud kiiresti ja kas me oleme olnud õiglased. Millal me saame Euroopa Reitinguagentuuri? Küsige portugallastelt, kelle intressimaksed kasvavad iga kord, kui mõni volinik otsustab rääkida majandusest. Küsige Euroopa üldsuselt. Küsige eurooplastelt, miks asjad on nii nagu nad on, ja nad hakkavad sõnumitoojat vaadates naerma, sest huumorimeelelt makse ei maksta.

  Fiorello Provera, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ettevõtted, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mis moodustavad 99% Euroopa tootmisettevõtetest, vajavad nelja põhilist asja: hõlpsamat juurdepääsu laenudele, tööjõuturu suuremat paindlikkust, vähem bürokraatiat ettevõtte asutamisel ja selle tegevuse korraldamisel ning kaitset kõlvatu konkurentsi eest.

Me hindame kõrgelt komisjoni tööd Euroopa Liidu õiguse ratsionaliseerimisel, mille nimel tühistati eelmise komisjoni ametiajal 1600 õigusakti, ja toetame Edmund Stoiberi juhitud kõrgetasemelise töörühma ettepanekuid.

Teine ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt oluline tegur on rahvusvahelise kaubanduse olukord. Praegusel kriisiajal on oluline tugevdada Euroopa Liidu kaubanduse kaitsemeetmete süsteemi. Ettevõtted ei suuda konkureerida sotsiaalse ja keskkonnaalase dumpingu strateegiatega, mida viivad ellu mõned areneva majandusega riigid nagu Hiina, kus tööjõukulud on erakordselt väikesed ning kus puuduvad sotsiaalsed tagatised ja nendega seotud kulud või ranged keskkonnakaitsenormid.

Veel üks valdkond, mille puhul komisjon peaks jõulisemalt sekkuma, on võitlus võltsimise vastu ja intellektuaalomandiõiguste kaitse.

Lühidalt: ma ei näe komisjoni töökavas algatusi, mille eesmärk on rakendada Lissaboni lepingus sätestatud ühtekuuluvuspoliitika suuniseid.

Esimest korda tunnistatakse lepingu artiklis 174, et mägipiirkondadel, mis moodustavad 40% meie territooriumist ja kus elab üle 90 miljoni Euroopa kodaniku, on eriline roll. Seepärast kutsun ma teid üles lisama komisjoni järgmisse õigusloomekavasse ettepaneku raamprogrammi kohta, mille eesmärk on kaitsta mägipiirkondi ja toetada nende arengut ning kasutada ära kõik taastuvenergia rakendamise võimalused, mida mäed pakuvad.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Komisjoni 2010. aasta töökavas öeldakse, et Euroopa Liidul tuleb lahendada sellised pikaajalised probleemid nagu üleilmastumine ja taastada konkurentsivõime. Häda on selles, et Euroopa Liit ei ole asunud üleilmastumise probleemi lahendama: ta on üleilmastumise omaks võtnud. Euroopa Liit lubab meie turu üleujutamist importtoodetega arengumaadest, kus palgad moodustavad vaid murdosa Euroopa palkadest. Me saaksime oma konkurentsivõime taastada ainult siis, kui laseksime palgad nende riikide tasemele.

Mina ei poolda muidugi isegi Euroopa Liitu kuulumist, ent isegi kui ma seda pooldaksin, süüdistaksin ma selle juhte Euroopa Liidu riikide majandushuvide reetmises. Ma ütleksin, et EL ei ole mitte niivõrd Euroopa Liit kui pigem ülemaailmne liit, mis püüab saavutada kõikide kaupade ja teenuste ülemaailmset liikuvust.

Minu arvates peaksid suveräänsed rahvusriigid oma tootmise alused ümber kujundama ning seejärel kaitsma oma turgu ja oma kodanike töökohti. Kuid minu sõnum on mõeldud ka eurofiilidele. Euroopa ei suuda tervikuna ega eraldi kaitsta oma tootmist ja põllumajandust kolmanda maailma konkurentsi eest ning on selles ise süüdi. Üleilmastumisele tuleb vastu seista, eraldi või ühiselt, sest vastasel juhul see hävitab meid kõiki.

Komisjoni dokumendis viidatakse väidetavale vajadusele arendada edasi seadusliku sisserände poliitikat, et leevendada elanikkonna vananemisest tulenevat survet. Ei ole kahtlust, et elanikkonna vananemine on probleemiks paljudes riikides. Kuid me peame uurima, miks see probleem on tekkinud. Paljud naised töötavad karjääri katkestamata ja hoiduvad laste saamisest omal valikul – ja selleks on neil täielik õigus –, kuid paljud teised töötavad sellepärast, et see on neile majanduslikult vajalik. Nad töötavad selleks, et maksta arveid, mitte sellepärast, et nad halvustavad emaksolemist.

Kahtlemata on see tendents avaldanud mõju sündimusele, mis on majandusjõudude survel kunstlikult langenud. Kuid me ei pea majandusjõudude puhul võtma omaks laissez-faire’i hoiakut. Majanduslik sekkumine võib neid majandusjõude muuta, ja nende jõudude muutumine toob enesega kaasa vastava muutuse peredemograafias. Mõte, et me võime importida kolmandast maailmast suuri peresid, asendamaks Euroopa sündimata lapsi, põhineb erakordselt kuritahtlikul ja valel eeldusel, nagu oleksime meie kasvatuse viljad ja justkui oleks kolmanda maailma kultuurid nagu mantlid, mille võib sissesõidusadamas maha võtta ja Euroopa kultuurimantliga asendada – selleks on vaja vaid elamisluba ja kodakondsuspabereid.

Selliste sisserändajate lapsed on väidetavalt niisama palju eurooplased kui põliselanikud – aga nad ei ole. Iseloomulik kultuur tuleneb inimestest, keda ühendavad teatud erijooned, mitte vastupidi. Me ei ole oma kultuuri vili: meie kultuuri aluseks on meie rahvad. Eurooplaste asendamine inimestega kolmandast maailmast tähendab seda, et Euroopa asendatakse kolmanda maailmaga. Euroopa puhastatakse aeglaselt, kuid järjekindlalt etniliselt eurooplastest.

  José Manuel Barroso, komisjoni president. – (FR) Austatud juhataja! Üldiselt – arvestamata neid, kes on selgelt ja ausalt välja öelnud, et nad on Euroopa Liidu ja Euroopa Liitu kuulumise vastu, – tundub mulle, et selles saalis valitseb siiski laialdane üksmeel töökava suhtes, mida ma äsja tutvustasin.

Üks ühine mõte, mis kõige suurema liikmeskonnaga fraktsioonide esindajate sõnavõttudest kõlama jäi, puudutab vajadust seada kõrgemaid sihte. Euroopa vajab kõrgemaid sihte. Seoses sellega tahaksin käsitleda paari ideed, mida siin väljendati ja millega ma iseäranis nõus olen.

Meie sõber József Szájer rääkis vajadusest vältida kommunistlike režiimide viisaastakuplaanide mudelit. Just seetõttu me tahamegi säilitada seda paindlikkust, mis on vajalik muutuva keskkonnaga kohandumiseks.

Samas tahaksin ma vastuseks härra Szájerile ja ka vastuseks härra Swobodale veel kord kinnitada, et neil on õigus, nõudes Euroopa Liidult jõulisemat tegutsemist majandus- ja finantsvaldkonnas ning osutades liikmesriikide vastuseisule näiteks selles, et komisjonil võiks olla suurem roll riikide rahanduse üle järelevalve teostamisel.

Esimene komisjoni koosseis, mida mul oli au juhtida, esitas konkreetse määruse, mille eesmärk oli anda Eurostatile suuremad auditeerimisvolitused, ent teatud liikmesriigid lükkasid selle tagasi, sest nad ei tahtnud, et komisjon sellist rolli etendaks.

Loodetavasti oleme sellest kriisist nüüd õppinud, et me sõltume üha enam üksteisest ja et majanduspoliitika ei ole Euroopas pelgalt riiklik küsimus. See kuulub muidugi riikide pädevusse, kuid küsimus on ka Euroopa ühishuvides ja me vajame suuremat kooskõlastamist. Sellega seoses näib mulle, et József Szájer, Hannes Swoboda, Marielle De Sarnez ja kõik teised on ühel meelel vajaduses kooskõlastatuma majanduspoliitika järele.

See võimaldab meil edasi areneda ning sellega seoses tahaksin ma rõhutada eelkõige Hannes Swoboda soovi – ma tänan teda selle eest – luua komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel tugevdatud partnerlus, pidades silmas finantsperspektiive ja vajadust seista vastu teatud valitsustevahelistele tõlgendustele, mida viimasel ajal kuulda on olnud. Need tõlgendused on üllatavad, sest Lissaboni leping on tegelikult valitsustevahelisuse täielik vastand – see tugevdab Euroopa mõõdet.

Ma loodan, et teeme sellest kriisist õiged järeldused, seades eesmärgiks Euroopa rolli suurenemise, mitte vähenemise. Üks näide puudutab finantsturgude reguleerimist, millele viitas Marielle De Sarnez. On kummaline, et mitte öelda irooniline, et hoolimata teatud liikmesriikide arvukatest üleskutsetest võtta finantsturgude reguleerimiseks meetmeid otsustasid liikmesriigid ühehäälselt kärpida pärast Larosière’i raporti valmimist tehtud komisjoni ettepanekute ambitsioonikust.

See näitab, et aeg-ajalt on sõnade ja otsuste vahel teatav lõhe. Loodetavasti suudame meie – Euroopa Parlamendi ja komisjon – üheskoos selle lõhe ületada, et saavutada veidi rohkem järjekindlust Euroopa tasandil, sest meil on tõepoolest vaja seada kõrgemaid eesmärke.

Järgmiseks tahaksin rõhutada, et oluline on subsidiaarsuse põhimõtet õigesti mõista. Mina pooldan subsidiaarsust. Härra Kirkhope, ma tahan kinnitada, et pooldan igati subsidiaarsust, kuid tähtis on õigesti aru saada, mida see tähendab. Subsidiaarsus tähendab kaalumist, millisel tasandil oleks kõige parem otsuseid langetada.

Nüüd lennunduskriisist – see on kummaline, mis toimub. Ma lugesin tänastest ajalehtedest – ja mitte ainult euroskeptilistest või eurofoobsetest ajalehtedest, mitte ainult tabloidilehtedest, vaid ka kvaliteetlehtedest –, et Euroopa Liit tunnistab nüüd oma viga lendude peatamise otsuse tegemisel. See on uskumatu!

Kui on olemas üks valdkond, mis kuulub täielikult liikmesriikide pädevusse, siis see on just lennuliikluse juhtimine. Selle otsuse tegid kõik Euroopa riikide vastavad ametid. Ja ometi protestivad inimesed, kes on Euroopa tasandi pädevuse vastu, nüüd Euroopa Liidu vastu. Varsti hakatakse rääkima, et Euroopa Komisjon ja Brüssel tekitasid selle vulkaani Islandil. See kõik on tõesti üsna eriskummaline.

(Aplaus)

Tehkem asjad selgeks. On olemas eri vastutustasandid: riiklik tasand ja Euroopa Liidu tasand. Me peame iga juhtumi puhul vaatama, milline on kõige sobivam tasand. Ma võin teile kinnitada, et komisjon on valmis võtma vastutust, kuid minu arvates tuleb meil luua liit Euroopa Parlamendiga, et selgelt määratleda, mis kuulub meie vastutusalasse ja mis ei kuulu.

Me teame, et kriisiolukorras on lihtsam kasutada natsionalistlikku, populistlikku retoorikat, ning ilma selle liiduta tekib alati instinktiivne vajadus lükata Brüsseli – nagu mõnikord öeldakse, või siis ka Strasbourgi – vastutusele küsimused, mis tegelikult kuuluvad riikide pädevusse.

Ilmutagem tervet mõistust! Keskendugem sellele, mida me saame ära teha Euroopa Liidu tasandil, nendes valdkondades, kus me saame lisada tegevusele lisaväärtust, austades samas muidugi meie demokraatlikke liikmesriike. Minu arvates tõstab 2020. aasta strateegia Euroopa fookusesse selle, mis on kõige tähtsam.

Me vajame majanduskasvu, kuid mitte igasugust, endisaegset majanduskasvu; me vajame õiglasemat, avatumat, jätkusuutlikumat ja arukamat majanduskasvu, mis on suunatud tulevikku.

Me peame looma uued majanduskasvu allikad, et edukalt võidelda meie suurima probleemiga, mida me hakkame täna pärastlõunal arutama, nimelt tööpuudusega ja eriti noorte tööpuudusega. Just selles valdkonnas tulebki luua liit Euroopa Liidu institutsioonide vahel, tehes samas ausalt ja lojaalselt koostööd meie liikmesriikidega, et saavutada konkreetseid tulemusi meie kaaskodanike jaoks.

Usun, et meil on olemas hea alus eelseisvatel aastatel tehtavaks tööks, ning teie toetavad sõnad ja mõningatel juhtudel ka nõudmised, mida me tänasel arutelul kuulsime, andsid mulle – ja usutavasti ka minu kolleegidele – julgust. Püüame seista selle ülesande kõrgusel, mille täitmise te meile usaldate.

(Aplaus)

  Juhataja. – Suur tänu teie avalduse eest, president Barroso. Ma tahaksin öelda, et Euroopa Ühenduse nimel tehtavas töös on komisjonil Euroopa Parlamendi näol olemas suur liitlane. Enamik parlamendiliikmeid toetab seda tööd ja komisjoni seisukohta, et ta peaks võtma enesele suurema vastutuse, eriti kriisiolukorras, millest me eelnevalt rääkisime, sest just sellises olukorras mõistame, kui hädasti on vaja Euroopa Liitu ja komisjoni tegutsemist. Ka Euroopa Parlamendi vastutus on Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena märgatavalt kasvanud ja me oleme sellega rahul. Meie arvates on see eurooplaste, meie kodanike jaoks hea. Nüüd peame selle suurema vastutuse omaks võtma ja kasutama kõiki võimalusi, mida see leping pakub. President Barroso, ma tahaksin teile veel kord kinnitada, et teie ja komisjon olete meie liitlased. Ma ütlen seda Euroopa Parlamendi enamuse nimel.

  Diego López Garrido, nõukogu eesistuja. – (ES) Austatud juhataja! Ma tahtsin vaid tunnustada komisjoni ja selle presidenti José Manuel Durão Barrosot selle kaugeleulatuva ja väga Euroopa-meelse töökava puhul, mida ta täna siin tutvustas. See töökava on selgelt kooskõlas Euroopa Liidu eesistujariigi Hispaania eesmärkidega ning Hispaaniast, Belgiast ja Ungarist koosneva eesistujakolmiku tegevuskavaga.

Ma võin öelda, et nõukogu teeb koostööd komisjoni ja ka Euroopa Parlamendiga, keda ma samuti kiidan asjalike sõnavõttude eest komisjoni õigusloomekava toetuseks.

Komisjon on teinud väga palju tööd. Kõik teavad, et uus komisjon, mida nimetatakse ka Barroso II komisjoniks, oleks pidanud ametisse astuma alates 1. novembrist, kuid mitmesugustel põhjustel astus komisjon ametisse paar kuud hiljem ja teeb nüüd tulemuslikke ja sihikindlaid jõupingutusi, et korvata kaotatud aega. Eesistujariik Hispaania on komisjonile selle eest tänulik. President Barroso ja kõik komisjoni liikmed – asepresidendid ja volinikud – teavad, et me teeme komisjoniga minu meelest väga edukalt koostööd, ning me tunnustame komisjoni jõupingutusi selles.

Kiita tuleb ka Euroopa Parlamenti. Alati, kui me oleme neid küsimusi arutanud, on Euroopa Parlament ilmutanud väga konstruktiivset suhtumist. Tahaksin kasutada võimalust ja kutsuda Euroopa Parlamenti veel kord üles neid õigusloomega seotud algatusi vastu võtma – täna me räägime peamiselt õigusloomega seotud algatustest. Loodetavasti juhtub see varsti, et me saaksime kaotatud aja, millele ma viitasin, tasa teha. Ma olen kindel, et ka koostöö Euroopa Parlamendiga on edukas.

  Juhataja. – Tänan teid nõukogu nimel tehtud avalduse eest ja komisjoni töökavale avaldatud toetuse eest. President Barroso, kõik komisjoni aseesimehed ja volinikud, ma tänan teid veel kord siinviibimise eest. Teie siinviibimine annab tunnistust asjaolust, et komisjon omistab suurt tähtsust koostööle Euroopa Parlamendiga, mida meiegi lootsime.

Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Komisjoni 2010. aasta töökava on sihiteadlik ja paindlik mitmeaastane kava, milles on sätestatud järgmised peaeesmärgid: tulla toime kriisiga ja toetada Euroopa sotsiaalset turumajandust; võtta aluseks kodanikekeskne tegevuskava, milles asetatakse kodanikud Euroopa tegevuse keskmesse; töötada välja ambitsioonikas ja sidus üleilmse ulatusega välispoliitika tegevuskava; ning ajakohastada Euroopa Liidu vahendeid ja töömeetodeid. Kodanikekeskse tegevuskava oluliseks osaks on Euroopa Ülemkogu 2009. aasta detsembri kohtumisel vastuvõetud „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitselˮ. Ma olen rahul komisjoni kavatsusega esitada Stockholmi programmi tegevuskava, mille eesmärk on tagada, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga kaasnevad võimalused muutuvad kodanike jaoks käegakatsutavamateks. Programm keskendub eelkõige piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisele ning ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika tugevdamisele, hõlmates muu hulgas selliseid valdkondi nagu võitlus organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude ohtude vastu senisest parema politsei- ja õigusalase koostöö kaudu.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa seisab praegu silmitsi suureneva tööpuudusega ja peaaegu 17% Euroopa elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri. Iga päev võitlevad paljud eurooplased, sealhulgas need, kellel on töö, vaesusega ja neil ei ole võimalik elu täielikult nautida, sest majanduslangus surub ka paljud keskmise sissetulekuga inimesed vaesusesse. Seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata eelkõige nende inimeste vaesumisele, kes käivad tööl. Et suurendada tööhõivet, tuleb luua uusi töökohti. Samas ei vaja me mitte igasuguseid töökohti, vaid peame püüdma tagada kvaliteetse tööhõive, võttes arvesse tööturu nõudmisi. Enim tähelepanu tuleks pöörata kasvavale tööpuudusele noorte seas, mis on ühiskonna üks kõige teravamaid probleeme. Kui noortele ei anta võimalust tööturule siseneda, siis on oht, et Euroopa jaoks läheb kaduma terve põlvkonna jagu noori inimesi. Euroopa demograafiline olukord on juba mõnda aega sundinud meid mõtlema ka vanemaealiste inimeste tööhõivele. Me peame tagama töösuhted, mis edendavad tööhõivet ja kindlustavad elukestva õppe võimaluse. Tahaksin rõhutada, et me peame arutama ka puuetega inimeste tööhõivet. On oluline luua neile tingimused tööturule sisenemiseks – mitte ainult demograafiliste muutuste tõttu, vaid ka nende endi pärast, selleks, et tagada neile eneseväärikus ja enesest lugupidamise võimalus. Seepärast tahaksin komisjonilt küsida, kuidas kavatseb Euroopa Liit uusi töökohti luua? Millised on inimeste reaalsed võimalused tööturule sisenemiseks? Kuidas me saame tagada kvaliteetse tööhõive, et vähendada töötavate inimeste vaesust?

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Komisjoni 2010. aasta töökava sisaldab 14 lehekülge tavapäraseid banaalsusi ja klišeid. On õige, et Euroopa peab ühiselt kriisi lahendama asuma. Kuid tegemist on kriisiga, mis sai Euroopale niivõrd negatiivset mõju avaldada üksnes komisjoni poliitika ja kõikide valdkondade piiramatu liberaliseerimise tõttu. Kuid sellegipoolest ei taha keegi midagi muuta. Vastupidi – komisjon tahab läbi suruda kaubanduspiirangute edasist kõrvaldamist, mis soodustab üleilmastumist, toob kasu suurkontsernidele ning tekitab kahju liikmesriikidele ja nende kodanikele.

Praegusest kriisist kavatsetakse välja tulla Euroopa 2020. aasta strateegia abil. Mis puudutab konkreetseid meetmeid, siis lähenemisviis majandus- ja rahanduspoliitikale tundub mõistlik; sama võib öelda finantsturgude järelevalve uue Euroopa struktuuri väljatöötamise kohta. Rangem kontroll liikmesriikide rahanduse ja eelarvedistsipliini üle võimaldab loodetavasti tulevikus vältida selliseid probleeme, millega on praegu silmitsi Kreeka. Komisjoni uued maksukavad ning energia maksustamise direktiivi muutmine eesmärgiga maksustada energiatooteid nende energiasisalduse järgi tuleb tagasi lükata, sest kliimamuutust, mis on ennekõike loodusnähtus, ei saa lahendada pelgalt CO2-le keskendumisega. Lisaks paneb see Euroopa majanduse veelgi suurema surve alla võrreldes konkurentidega Ameerikas ja Aasias, kus sedalaadi algatusi ei kavandata.

  Richard Seeber (PPE), kirjalikult. – (DE) Komisjoni 2010. aasta töökavas on seatud õiged prioriteedid. Peale töömeetodite ajakohastamise, mis on majanduse elavdamisel otsustav tegur, ja Euroopa kodanike kaasatuse suurendamise keskendub komisjon peamiselt finantskriisi lahendamisele. On oluline, et just neile ELi kodanikele, kes praeguse kriisi ajal on kaotanud oma töö, antaks võimalikult kiiresti uued tulevikuväljavaated.

Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esindajana keskkonnaküsimustes leian, et me peaksime looma võimalikult palju püsivaid töökohti ja andma tööturule lisaväärtust, mis tuleneb Euroopa Liidu eestvedajarollist keskkonna kaitsmisel. Kui me tahame liikuda uue, säästva tööstuse ajastusse, ei tohiks me töökohtade loomist ja keskkonna igakülgset kaitset enam pidada vastastikku välistavateks tegevusteks. Minu arvates on komisjon olnud selle hoiaku kasuks otsustamisel mõnevõrra ettevaatlik. Vundament selleks tuleb laduda praegu. Meil on võimalik palju saavutada, kui suudame parandada olemasolevate õigusaktide kohaldamise viisi.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Ma tunnustan president Barrosot komisjoni 2010. aasta eesmärgikindla õigusloome- ja töökava eest. Kahjuks on aeg otsa saamas – vaid kaheksa kuud ongi veel jäänud. Sellegipoolest loodan, et seatud eesmärgid ei ole pelgalt tühjad lubadused. Selle töökava tugevus seisneb kriisi vastu võitlemise meetmetes, mis on kavas sätestatud. Kahjuks hõlmavad need peamiselt majanduse olukorda. Kodanikekeskset tegevuskava käsitlevas osas puuduvad diskrimineerimise tõkestamise algatused, näiteks võitlus naiste vastu suunatud vägivallaga; puudub ka suurem otsustavus ja pühendumus sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks ning pikaajaline strateegia Euroopa Liidu kodanikega suhtlemise parandamiseks. Me oleme naiste vastu suunatud vägivalla küsimusega aastaid tegelenud. On ülim aeg kehtestada selles valdkonnas tõhusad Euroopa õigusaktid. Ma sooviksin näha komisjoni töökavas ettepanekut naiste vastu suunatud vägivalla tõkestamist käsitleva direktiivi kohta. Mis puudutab sotsiaalseid eesmärke, siis Euroopa vaesusevastase võitluse platvormi loomine enne tänavu aasta lõppu on oluline algatus. Kahjuks puudub töökavas üksikasjalikum teave selle algatuse kohta. See teave tuleb edastada Euroopa Ülemkogu juunikuisel kohtumisel. Euroopa Liidu ja tema töövahendite ajakohastamise puhul tahaksin juhtida tähelepanu suhtlemisele kodanikega. See suhtlus peab olema protsess ja see ei tohi piirduda valimiskampaaniatega. Euroopa Liidu ja tema kodanike vahelises suhtluses on lõhe, mida me peame püüdma vähendada ja mis tuleb tulevikus kaotada. Me peame panema Euroopa Liidu kodanikud tundma, et nad on Euroopa Liidu tegevuse keskmes. Ainult siis ei tule rahvahääletuste tulemused meile üllatusena.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Arutelu komisjoni töökava üle on eriti oluline, kuna see langeb kokku uue ajastu algusega Euroopa Liidus. Kuna praegusel kriisiajal on vaja võtta meetmeid, mis võimaldavad lahendada probleeme pikaajalises plaanis, tuleb prioriteediks seada töökohtade loomine, finantsturgude reguleerimine ja euro stabiliseerimine, mis peaks taastama avalikkuse, aga ka majandus- ja sotsiaalvaldkonnas osalejate usalduse.

Tahaksin rõhutada ühtekuuluvuspoliitika tähtsust Euroopa Liidu eri poliitikavaldkondade seas. Euroopa piirkonnad suudavad saavutada jätkusuutliku, lõimitud majanduskasvu üksnes ühtekuuluvuspoliitika kaudu, millel on nähtavad tulemused ja mis järgib subsidiaarsuse põhimõtet, ning eri tasanditel – riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil – juhtimise kaudu. Euroopa Liidu meetmed peavad olema kantud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgist. See eesmärk tuleb saavutada ühenduse piisava raha ning tõukefondide kasutamise suurema läbipaistvuse, lihtsuse ja tõhususe abil.

On oluline määratleda ühtekuuluvuspoliitika suunised ja finantsperspektiiv 2013. aastale järgnevaks perioodiks. Ma tahaksin juhtida tähelepanu olukorrale äärepoolseimates piirkondades, mis oma alaliste struktuuriliste erijoonte tõttu peavad ületama majandusarengule tõsist mõju avaldavaid takistusi ja vajavad seega erimeetmeid.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu peamine ülesanne on võidelda majanduskriisiga ja toetada oma sotsiaalset turumajandust. Euroopa Liidu töötuse määr jõudis aasta algul 10%-ni ja noorte seas on töötuse määr lausa 20%. Tööhõivemäära suurendamine on tihedalt seotud liidu tööstuspoliitikaga. Milliseid õigusloomega seotud algatusi komisjon kavandab seoses Euroopa Liidu tulevase tööstuspoliitikaga ja selleks, et luua uusi töökohti?

Euroopa Ülemkogu, mis kogunes 25. ja 26. märtsil 2010, seadis esimest korda ühena Euroopa Liidu eesmärkidest energiatõhususe suurendamise 2020. aastaks 20% võrra. Me ei leidnud seda eesmärki komisjoni töökavast, kuigi selles valdkonnas oleks vaja nii Euroopa majapidamistele kui ka ettevõtetele suunatud algatusi.

Lisaks on ühenduse transpordiinfrastruktuuri eelarve aastateks 2010–2013 peaaegu olematu, ehkki ülesanded ja arenguvajadused on tohutud: tagada eri transpordiliikide intermodaalsus, arendada kiirraudteeliine, mis teenindaksid peale kõigi liikmesriikide pealinnade ka Euroopa teisi suuremaid linnu, arendada raudteeveokoridore ja ühtset Euroopa taevast ning ajakohastada sadamaid ja arendada meretransporti. Millal kavatseb komisjon esitada ettepaneku üleeuroopalise transpordivõrgu infrastruktuuri arendamiseks vajaliku rahastamise kohta?

ISTUNGI JUHATAJA: LIBOR ROUČEK
asepresident