Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/2120(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0083/2010

Arutelud :

PV 21/04/2010 - 3
CRE 21/04/2010 - 3

Hääletused :

PV 05/05/2010 - 13.22
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0112

Arutelud
Kolmapäev, 5. mai 2010 - Brüssel EÜT väljaanne

14. Selgitused hääletuse kohta
PV
 

Selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: José Manuel García-Margallo y Marfil (A7-0061/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Toetan Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni kuuluva raportööri hoiakut käesoleva toimiku suhtes ja toetan komisjoni ettepanekut maksupettuste vastu võitlemiseks Euroopa Liidus. Usun, et käesoleva ettepanekuga võib paraneda ühendusesiseseid tehinguid puudutav halduskoostöö seoses käibemaksu arvutamise ja käibemaksu õige kohaldamise kontrollimisega.

Saame näha, kas komisjoni ettepanekud laiendada EUROCANETi võrgustikku ja luua uus, õigusvõimeta vabatahtlik struktuur EUROFISC muudavad ELi maksupettustevastase võitluse edukamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1798/2003 reguleeritavat halduskoostööd käibemaksu valdkonnas tuleb tõhustada, eriti maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse osas. José Manuel García-Margallo y Marfili koostatud raport toetab seda eesmärki ning Euroopa Komisjoni ettepanekuid, mis on suunatud liikmesriikidevahelise andmevahetuse lihtsustamisele. Hääletasin raporti poolt, kuna see sisaldab ettepanekuid, mis Euroopa Komisjoni teksti oluliselt parandavad, eriti seoses üksikisikute andmete kaitsega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlamendi nõuandemenetluse raames hääletasin ma oma suurepärase Hispaania kolleegi José Manuel García-Margallo y Marfili raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus halduskoostöö ja maksupettustevastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas. Käibemaksupettused on sageli piiriülesed, seepärast peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid oma tegevust eriti käibemaksu- ja üldisemalt maksupettuste vastu võitlemiseks paremini koordineerima. Mul on hea meel, et komisjoni ettepanekus sisaldub põhimõte ühise struktuuri, EUROFISCi loomise õiguslikust alusest, mis võimaldab mitmepoolset, kiiret ja sihipärast teabevahetust, mille abil liikmesriigid saavad asjakohaselt ja koordineeritult reageerida mis tahes uut tüüpi pettustele, tuginedes ühiselt korraldatud riskianalüüsile. Samas jagan raportööri muret seoses isikuandmete kaitsega – nimetatud reegleid tuleb täita. Seda liiki andmeid tohib kasutada ainult maksukuritegude ärahoidmise ja nende vastu võitlemise eesmärgil.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda raportit, sest leian, et pettusevastasele võitlusele suunatud õigusakte on vaja tugevdada. Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil toime pandud pettus toob kaasa tõsiseid tagajärgi riikide eelarvetele, rikub maksualase võrdõiguslikkuse põhimõtet, võib moonutada konkurentsi ning mõjutada siseturu toimimist. Kehtivad õigusaktid ei taga piisavalt tõhusat liikmesriikidevahelist koostööd, samas hõlmab käibemaksupettus tihti just mitmeid riike ja seetõttu tuleb liikmesriikidel selle ärahoidmiseks ühiselt tegutseda. Määruse uus versioon on lootustandev, sest sellega tõhustatakse ühenduse käibemaksukohustuslaste ja nende tehingute andmebaasi, nõnda et liikmesriigid saavad juurdepääsu teabele, paraneb halduskoostöö ning me saame käibemaksupettuste vastu edukamalt võidelda.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin maksupettuste ja käibemaksust kõrvalehoidumise vastu võitlemise Euroopa strateegia poolt. Leian, et Euroopa tasandil on vaja pettusevastase võitluse mehhanismi, sest selle nähtuse ulatus näitab, et ainult riiklikud meetmed ei ole enam piisavad probleemi lahendamiseks.

Rahvusvahelise käibemaksu ühingu hinnangul jääb kogu Euroopa Liidus saamata 60 kuni 100 miljardit eurot käibemaksu aastas. Seepärast kutsungi liikmesriikide haldusasutusi ja Euroopa Komisjoni üles tihedamale koostööle, et hoida ära maksupettuste kahjulikke tagajärgi riikide eelarvetele ja konkurentsivõimele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Pettuste ja finantskuritegude vastases võitluses on liikmesriikidevaheline halduskoostöö väga oluline nii õigluse ja õiguse seisukohalt kui ka taoliste kuritegude tohutu mõju tõttu riigi majandusolukorrale. Käibemaksu valdkonnas pannakse toime lugematul arvul pettusi; nende arvu oluliseks vähendamiseks on hädasti tarvis tugevate meetmetega õigusraamistikku.

Keskvalitsuste vahel peaks toimuma tihedam koostöö teabevahetuse vormis, austades seejuures üksikisiku eraelu puutumatust, samuti on vaja täielikke andmebaase ning pettusejuhtumite avastamiseks ja lahendamiseks kohaselt koolitatud ametnikke. Liikmesriikidel tuleb nii kiiresti kui võimalik rakendada Euroopa Liidu pakutud meetmed, et luua nõnda läbipaistvam süsteem tõhusaks võitluseks maksupettuste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Käibemaksupettustest põhjustatud moonutused kahjustavad omavahendite süsteemi üldist tasakaalu, see aga peab liidu tõrgeteta toimimiseks olema õiglane ja läbipaistev. Kuna ametivõimud on sunnitud vastava tulude puudujäägi korvama, suurendab maksupettuste kasv maksueeskirju järgivate ettevõtjate maksukoormust. Kuigi kõikides liikmesriikides ei ole käibemaksust kõrvalehoidumise ja käibemaksupettuse ulatust uuritud, jääb rahvusvahelise käibemaksu ühingu hinnangul kogu Euroopa Liidus aastas saamata 60 miljardit kuni 100 miljardit eurot käibemaksu. Keskvalitsuste vahel oleks vaja tihedamat koostööd teabevahetuse vormis, tingimusel, et austatakse üksikisiku eraelu puutumatust. Liikmesriikidel tuleb nii kiiresti kui võimalik rakendada Euroopa Liidu pakutud meetmed, et nõnda luua läbipaistvam süsteem tõhusaks võitluseks maksupettuste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Maksupettuste, eriti käibemaksupettuste vastane võitlus peab olema ELis esmatähtis. Just sellest lähtudes soovitaksegi kujundada kõikides liikmesriikides sektoriülest pettusevastase võitluse poliitikat, mis muuhulgas hõlmab ka teabevahetust. See on eriti tähelepanuväärne, kuna pettus on ELis üks peamisi ebaõigluse allikaid, põhjustades kõlvatut konkurentsi ning viies turge tasakaalust välja.

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. (ET) Hääletasin halduskoostöö ning maksupettuste vastast võitlust käibemaksuvaldkonnas puudutava nõukogu määruse eelnõu poolt, sest antud õigusakt võimaldab liikmesriikidel tõhusamalt ja ühiselt võidelda piiriüleste maksupettuste vastu. Just maksupettused põhjustavad liikmesriikide eelarvetele tõsiseid tagajärgi, rikuvad maksualase võrdõiguslikkuse põhimõtet ja põhjustavad konkurentsimoonutusi. Kuigi maksupettuste vastane võitlus on suurel määral vaid liikmesriikide pädevuses, leian, et tänases globaalses maailmas peab maksupettuste vastu võitlemine olema prioriteet ka ELi jaoks!

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Oma ettepanekuga annab komisjon liikmesriikide käsutusse vahendid, millega tõhusalt võidelda piiriüleste käibemaksupettuste vastu; selleks täiendatakse ja muudetakse kehtivat määrust ning luuakse õiguslik alus EUROFISCi ülesehitamiseks, mis võimaldab sihipärast koostööd maksupettustega võitlemisel. Maksupettusel on riikide eelarvetele tõsised tagajärjed, sellega rikutakse maksualase võrdõiguslikkuse põhimõtet ja see võib põhjustada konkurentsi moonutamist. Samuti ei tohiks unustada, et ametivõimud on kohustatud vastava tulude puudujäägi korvama, mistõttu maksueeskirju järgivate ettevõtjate maksukoormus suureneb. Maksupettusevastane võitlus ELi tasandil peab täiendama liikmesriikide tegevust. Määruse eelnõu eesmärk ei ole ainult võimaldada käibemaksu õigesti arvutada, vaid ka kontrollida käibemaksu õiget kohaldamist, eelkõige ühendusesisestes tehingutes, ja võidelda käibemaksupettuste vastu. Üldiselt muudetakse teabevahetust paremaks mitmes aspektis: piiritletakse paremini juhud, kus liikmesriigid võivad läbi viia haldusuurimise, ja sätestades kompenseerivad meetmed juhuks, kui uurimist ei toimu.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Mind rõõmustab, et 2008. aastal vähenesid eeskirjade eiramise rahalised tagajärjed (niivõrd, kuivõrd neid tuvastatakse) 2007. aasta 1 024 miljonilt eurolt 783,2 miljonile eurole; ja seda kõikides kasutusvaldkondades, välja arvatud otsekulud ja ühinemiseelsed vahendid. Toetan südamest komisjoni tehtud tööd ning leian, et pettuse- ja korruptsioonivastane võitlus on Euroopa institutsioonide ja kõigi liikmesriikide jaoks tähtis ülesanne.

Olen seda meelt, et kogu Euroopat mõjutava majandusolukorra valguses on vaja kaitsta liidu finantshuve ning võidelda organiseeritud kuritegevusega, mis liikmesriikide näitajate kohaselt suudab üha paremini institutsioonidesse imbuda, eriti ühenduse eelarvest raha väljapetmise teel.

Seepärast leian, et tuleb kindlasti jõustada tõhusad õigusaktid, mis parandavad halduskoostööd kahjulike maksutavade vastu võitlemisel ja siseturu tõrgeteta toimimise tagamisel. Seetõttu toetan nõukogu direktiivi halduskoostöö kohta maksustamisel käsitlevat ettepanekut, kuid rõhutan samas, et liikmesriikide vastutust tuleb suurendada, esmajoones seoses andmebaasidesse sisestatavate andmete kvaliteediga.

 
  
  

Raport: David Casa (A7-0065/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Komisjoni ettepanekus käibemaksuga arvete eeskirjade lihtsustamise, kaasajastamise ja ühtlustamise kohta leidub mitmeid edasiminekuid, eriti nende sätete osas, mis võimaldavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel kasutada lihtsustatud arveid, aga ka nende osas, mis tagavad elektrooniliste ja paberarvete võrdse kohtlemise maksuametite poolt. Selles mõttes saab raportööri ettepanekut anda maksuametile võimalus täiendavate nõuete esitamiseks (näiteks järjekorranumbrite kasutamine lihtsustatud arvete puhul) vaadelda lihtsa turvameetmena, mis komisjoni ettepanekute headust ei vähenda.

Komisjon peab ühise käibemaksusüsteemi ja arvete esitamise eeskirjade osas toetama e-halduse nüüdisajastamisel tehnilist abi vajavaid liikmesriike, kasutades selleks ühenduse programmi „Fiscalis 2013” või tõukefonde. Minu arvates teevad raportööri muudatusettepanekud komisjoni pakutu veelgi paremaks ja see on põhjus, miks ma raporti vastuvõtmise poolt hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin David Casa käibemaksuga arvete esitamise eeskirju käsitleva raporti poolt. Nõukogu 2001. aasta direktiiviga sätestati selles valdkonnas ühised Euroopa tasandi eeskirjad selleks, et lihtsustada, kaasajastada ning ühtlustada käibemaksuga arvete esitamist. Siiski esineb eri liikmesriikide eeskirjades erinevusi, eriti seoses e-arvete esitamisega. Kuigi seda liiki arvete esitamine tähendab lihtsustamist, takistavad nimetatud erinevused ühtsuse saavutamist. Seepärast on Euroopa Komisjoni eeskirjade suurema ühtlustamise ettepanek, mida toetab ka raportöör, kõigi Euroopa ettevõtjate jaoks hea uudis, sest e-arvete esitamise võimalused paranevad ning ettevõtjate halduskoormus väheneb.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlamendi nõuandemenetluse raames hääletasin ma oma suurepärase Malta kolleegi David Casa raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas. Käes oli viimane aeg kaotada senine arvete esitamisega seotud halduskorraldus. Aegade jooksul on liikmesriigid tänu oma erinevatele võimalustele töötanud selles valdkonnas välja erinevad eeskirjad, eriti e-arvete esitamise osas. Nimetatud eeskirjad takistavad (esmajoones just uusi virtuaalseid tehnoloogiaid kasutavate) ettevõtjate tõrgeteta toimimist siseturul ja seda ajal, mil põhjendamatu halduskoormus takistab majanduskasvu Euroopas. Toetan kõiki raportis ette pandud lihtsustamise viise, eriti aga neid, mis on mõeldud VKEdele, sh kõigi liikmesriikide vorminõuetele vastavate arvete kohustuse kaotamist, paber- ja e-arvete võrdsustamist ning arvete selle liikmesriigi ametlikesse keeltesse tõlkimise kohustuse kaotamist, kus maks tasumisele kuulub.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Tervitan käesoleva raporti vastuvõtmist mitmel põhjusel. Kuid raportööri ja mõne olulise muudatusettepaneku autorina peatun vaid kahel kõige tähtsamal aspektil, mis ettevõtjate halduskoormust märkimisväärselt vähendavad.

Esimene kohustab liikmesriike lubama VKEdel kasutada laekumiste- ja väljamaksetepõhist (kassapõhist) raamatupidamisarvestust (ELis loetakse VKEdeks alla kahe miljonilise käibega äriühinguid). See peaks ettevõtlussektorit hästi motiveerima. Uus süsteem asendab kehtiva korra, mille kohaselt tuleb müüjal arve väljastamisel käibemaks koheselt riigile ära maksta, kuid arve (sh sellel märgitud käibemaks) võidakse tasuda talle alles mitme kuu pärast, kui üldse. Igal juhul aga jääb alles käibemaksu mahaarvamise aluspõhimõte – mahaarvamine on lahutamatult seotud käibemaksu tasumisega.

Teise aspektina antakse elektroonilistele arvetele paberarvetega võrdne õiguslik staatus, nõnda et e-postiga saadetud arved vahetavad arvatavasti edaspidi välja praegused paberarved ja lisaks arvete väljastamisele ja saatmisele muutub lihtsamaks ka nende haldamine ja säilitamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Tahaksin kiita raportööri David Casat seni tehtud tähtsa töö eest. Minu fraktsioon on alati väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid toetanud, sest just nemad on Euroopa majanduse liikumapanev jõud ja meil, poliitikutel, lasub kohustus neid toetada.

Eriti toetan ma komisjoni pakutud võimalust, mille kohaselt tarnija või teenuse osutaja maksab käibemaksu ära alles siis, kui tarne või teenuse eest on tasu saadud. Samuti nõustun põhimõttega, mille kohaselt loetakse elektroonilised arved paberarvetega samaväärseks. Need meetmed moodustavad minu arvates osa üldisemast protsessist, mis on suunatud Euroopa ettevõtjate jaoks bürokraatia vähendamisele – see on suundumus, mis praeguses majandusolukorras on eriti oluline.

Seetõttu loodan, et kõnealused meetmed võetakse osana väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid toetavast laiemast raamistikust vastu võimalikult kiiresti, sest VKEd vajavad tegutsemiseks vähem koormavat majanduslikku ja fiskaalset keskkonda.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. − See oli minu raport, mis käsitles käibemaksu eeskirju arvete esitamisel. Meil õnnestus läbi viia kassapõhise raamatupidamisarvestuse kehtestamine kohustuslikus korras kõikides liikmesriikides ja seeläbi saavad VKEd ise valida, kas nimetatud kava kasutada või mitte. Raportis läks meil korda vähendada ettevõtjatele komisjoni ettepanekuga pandud ebavajalikku koormat. Seega saavutasime raportiga seatud eesmärgid ning ma hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Liidu õigusaktide koostamisel tuleb eesmärgiks seada suurem siseturu integreeritus ja lihtsustamise ning haldustõkete kaotamise abil äriühingute põhjendamata kulude vähendamine.

Nimetatud eesmärkide saavutamisel on seega oluline ka käesolev direktiiv, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas. Minu arvates on eriti tähtis asendada traditsiooniline arvete esitamise meetod elektrooniliste arvete esitamisega, mis on kiirem ja odavam nii äriühingutele kui üksikisikutele, eeldusel, et täidetakse läbipaistvuse põhimõtet.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Käsitletava direktiivi eesmärk on kehtestada arvete esitamisel ühine käibemaksusüsteem, lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise kaudu; see on hädavajalik suurema integreerituse saavutamiseks siseturul ning äriühingute põhjendamata kulude vähendamiseks. Usun, et direktiiviga astutakse positiivne samm nii maksukohustuslaste kui maksuametite jaoks selguse ja õiguskindluse loomise suunas, samas nähakse ette ka täiendavad vahendid käibemaksupettuste vastu võitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Ühine käibemaksusüsteem arvete esitamist käsitlevate eeskirjade osas on käibemaksuga arvete esitamise lihtsustamise, nüüdisajastamise ja ühtlustamise jaoks ülioluline. Uus süsteem võimaldab äriühingutele ka olulist kokkuhoidu, mis praegusel kriisiajal on esmatähtis. Käesoleva raporti vastuvõtmine on veel üks samm pettuse- ja maksumaksmisest kõrvalehoidumise vastases võitluses.

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult. (ET) Hääletasin liberaalina arvete esitamist käsitlevaid eeskirju muutva direktiivi poolt, sest leian, et tänane viis, kus see peatükk oli inkorporeeritud käibemaksudirektiivi, ei ole täitnud täielikult oma eesmärki, s.t lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada käibemaksuga arvete esitamist. Leian, et uued reeglid vähendavad ettevõtjate bürokraatiakoormust ning tagavad, et kõigis liikmesriikides hakkavad kehtima arvete vormistamiseks ja esitamiseks ühesugused reeglid. Avatud turu ja teenuste liikumise tingimustes ei oleks teisiti mõistlik.

 
  
  

Raport: Ryszard Czarnecki (A7-0079/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Lähtudes Poola kaasliikme Ryszard Czarnecki raportis antud soovitusest hääletasin Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Kohtu 2008. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise poolt. Toetan kontrollikoja ettepanekut, mille kohaselt Euroopa Kohus peaks täiustama oma hankemenetlusi. Mul on hea meel, et Euroopa Kohus toimib tõrgeteta. Siiski ei mõista ma, miks Euroopa Kohus ei soovi avaldada oma liikmete majanduslike huvide deklaratsioone ja toetan Euroopa Parlamendi palvet viivitamata avaldamisega alustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Käesolev raport annab ammendava ülevaate Euroopa Kohtu eelarve olukorrast. Osutatakse tervele reale olulistele probleemidele, mis vajavad kohest käsitlemist, näiteks vajadus täiustada hankemenetlusi, et aidata eelarvevahendeid käsutavaid talitusi hankemenetluste korraldamisel ja õigusaktidest tulenevatest kohustustest kinnipidamise kontrollimisel. Tunnustan Euroopa Kohut juurdunud tava eest lisada oma tegevusaruandesse peatükk, milles on üldjoontes välja toodud järelmeetmed aasta jooksul seoses parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise varasemate otsuste ja kontrollikoja aruannetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Kohut käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Ryszard Czarnecki (A7-0097/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Lähtudes Poola kaasliikme Ryszard Czarnecki raportis antud soovitusest, hääletasin kontrollikoja peasekretäri tegevusele kontrollikoja 2008. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise poolt. Sarnaselt paljude kaasliikmetega on mul hea meel, et kontrollikoda toimib nõuetekohaselt ja tema finantsjuhtimine on usaldusväärne. Siiski avaldan kahetsust selle üle, et vastavalt tegevusjuhendile kontrollikoja presidendile esitatavaid kontrollikoja liikmete majanduslike huvide deklaratsioone ei avalikustata; vähemalt eelarvekontrollikomisjoni liikmetele tuleks need edastada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Mul on hea meel selle üle, et kontrollikoja raamatupidamisaruandeid auditeeris välisaudiitor PricewaterhouseCoopers, kes jõudis järeldusele, et „kontrolli käigus ei ilmnenud midagi sellist, mis näitaks, et kõigis olulistes aspektides ja eelkirjeldatud kriteeriumidele tuginedes a) kontrollikojale eraldatud vahendeid ei oleks kasutatud ettenähtud eesmärgil; b) kehtestatud kontrollimenetlused ei annaks vajalikku garantiid finantstehingute vastavuse kohta kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.” Samuti tunnen heameelt, et kontrollikoja aruandesse on lisatud peatükk, mis kirjeldab parlamendi varasemate heakskiidu andmise otsuste kohaste aasta jooksul võetud järelmeetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Peamiselt Euroopa institutsioonide kontrollimise eest vastutavat kontrollikoda tuleb omakorda kontrollida. On selge, et välisaudiitori PricewaterhouseCoopersi läbi viidud audit on osutunud väga positiivseks. Ka siseaudiitori aruanne oli positiivne, kusjuures enamuse soovitustega nõustuti ning neid hakati eri tegevuskavade raames koheselt ellu viima.

 
  
  

Raport: Ryszard Czarnecki (A7-0070/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Lähtudes Poola kaasliikme Ryszard Czarnecki raportis antud soovitusest hääletasin Euroopa Ombudsmani tegevusele 2008. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise poolt. Tunnen heameelt ombudsmani Nikiforos Diamandourose otsuse üle avaldada oma iga-aastane majanduslike huvide deklaratsioon ombudsmani kodulehel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis oma aastaaruandes, et ombudsmani osas ei andnud audit alust olulisteks tähelepanekuteks. Siiski leidis kontrollikoda, et teatud avalike hangete menetluse aspekte tuleks veel parandada. Jagan raportööri suurt heameelt ombudsmani otsuse üle avaldada ombudsmani iga-aastane majanduslike huvide deklaratsioon Internetis. Nõustun raportööri nõudmisega, mille kohaselt peab ombudsman lisama järgmisesse (2009. eelarveaasta) tegevusaruandesse peatüki, milles esitatakse üksikasjalik ülevaade parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise varasemate otsuste kohaste vastaval aastal võetud meetmete kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Ombudsmani käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Ryszard Czarnecki (A7-0098/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Lähtudes Poola kaasliikme Ryszard Czarnecki raportis Euroopa Parlamendile antud soovitusest hääletasin Euroopa Andmekaitseinspektori tegevusele 2008. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise poolt. Mul on hea meel selle üle, et igal aastal avaldatakse asutuse valitud liikmete (Euroopa andmekaitseinspektor ja inspektori asetäitja) majanduslike huvide deklaratsioonid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Ühinen raportööri positiivse hinnanguga finants- ja personalijuhtimise konsolideerimiseks tehtud jõupingutustele ning sisekontrolli paremini toimivaks ja tõhusamaks muutmisele 2008. aastal. Samuti väljendan heameelt selle üle, et igal aastal avaldatakse Euroopa Andmekaitseinspektori valitud liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid, mis sisaldavad asjaomast teavet tasustatavate ametikohtade või deklareeritava kutsetegevuse kohta. See on hädavajalik, et tekitada inimestes usaldust avaliku võimu kandjate suhtes. Ühinen ka raportööri palvega, et Euroopa andmekaitseinspektor lisaks järgmise aasta (2009. eelarveaasta) tegevusaruandesse peatüki, milles esitatakse üksikasjalik ülevaade Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise varasemate otsuste kohaste vastaval aastal võetud järelmeetmete kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Andmekaitseinspektorit käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0071/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Lähtudes oma suurepärase kolleegi ja sõbra Véronique Mathieu raportis Euroopa Parlamendile antud soovitusest hääletasin Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse direktori tegevusele keskuse 2008. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise poolt. Ma ei mõista, miks sellel asutusel tekib näiliselt põhjendamata akumuleeritud eelarveülejääk, mis moodustas 2008. aastal ligikaudu 27 miljonit eurot, ja miks neil 2008. aasta 31. detsembril oli akumuleeritud vahendeid ligi 50 miljonit eurot. Olen üllatunud, et pensionivaidlus ei ole seni lahendust leidnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kinnituse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse raamatupidamise aastaaruande usaldatavuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda täheldas teatavat ebatäpsust saadud tõlketellimuste prognoosides, mille tõttu on keskusel tekkinud määrusega (EÜ) nr 2965/94 vastuolus olev akumuleeritud eelarveülejääk. Seepärast tuleb olukorrale lahendus leida. Sarnaselt raportööriga pean kahetsusväärseks, et ei ole veel lahendatud keskuse ja komisjoni vahelist konflikti seoses tööandja poolt töötajate eest tasutavate pensionifondi sissemaksetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskust käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0091/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis oma aruandes, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. See tähendab, et keskus on teinud suuri edusamme varade selgitamise, registreerimise ja kapitaliseerimise inventuurikorra, sisekontrollimenetluste dokumenteerimise ja hankemenetluste osas. Kahjuks pole aga olnud edasiminekut personalijuhtimises, sest töötajatele seatud eesmärgid ja tulemusnäitajad ei ole mõõdetavad ega tulemustele suunatud. Siiski õnnitlen koos raportööriga keskust seoses kavatsusega võtta 2010. aastal kasutusele katsesüsteem, mis võimaldab salvestada iga töötaja tööaega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Kutseõppe Arenduskeskust käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0105/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis oma aruandes, et Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. Mulle teeb muret kontrollikoja märkus, et agentuur ei koosta mitmeaastast töökava, mis on tõhusa finantsjuhtimise ja selgete sihtide seadmise jaoks hädavajalik. Haldusnõukogu tuleb kiita otsuse eest hakata nimetatud kava koostama. Niisugune kava on väga oluline agentuuri eelarve haldamisele ning finantsjuhtimisele. Kuigi kontrollikoda juhtimise heaks kiitis, on siiski veel puudusi, mis tulevad kõrvaldada. Jagan raportööri arvamust selle kohta, et vaja on tõhusat vahendit töötajate tööaja juhtimiseks, mis määrab rangelt kindlaks iga projekti peale kuluva soovitusliku tundide arvu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0072/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Lähtudes oma suurepärase kolleegi ja sõbra Véronique Mathieu raportis Euroopa Parlamendile antud soovitusest hääletasin Euroopa Ülesehitusameti direktori tegevusele ameti 2008. aasta eelarve täitmisel heakskiidu andmise poolt. Leian, et komisjoni ja ameti vahel 2008. aasta detsembris sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi järel, mis sätestab, et tuleb teha teatud sulgemistehingud ja et pärast 31. detsembrit 2008 lähevad ameti ülejäänud varad komisjoni valdusse, peaks komisjon koostama sulgemistehingute sotsiaalseid ja finantsaspekte käsitleva üksikasjaliku sulgemisaruande. Samuti toetan üleskutset selgitada Kosovole eraldatud vahendite kasutamist, sest siin on kaalul nii liidu kui ka selle tulevikus ELi liikmesriigiks pürgiva noore riigi usaldusväärsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Ma pean osutama kontrollikoja tuvastatud asjaolule, et täidetud polnud ükski rahvusvahelisele organisatsioonile 1 399 132 euro (st 0,31% ettenähtud tegevuseelarvest) suuruse otsese toetuse andmiseks vajalikest ametlikest tingimustest. Sarnaselt raportööriga pean kahetsusväärseks, et tõhusalt töötanud Euroopa Ülesehitusameti tegevus lõpetati ja varade valitsemine anti üle delegatsioonidele; ma nõuan, et komisjon koostaks aruande, milles näidatakse, kui palju suurendati seoses ameti ülesannete ülevõtmisega delegatsioonide isikkoosseisu ning palun komisjonil anda põhjalik ja täielik selgitus selle kohta, kas ametilt delegatsioonidele üle antud vahenditest anti eelarvetoetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Ülesehitusametit käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0068/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Väidan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis oma aruandes, et Euroopa Lennundusohutusameti 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. Võrreldes eelmiste aastatega on saavutatud märkimisväärset edu ning tehtud jõupingutusi nii kontrollikoja kui ka siseauditi talituse varasemate soovituste rakendamiseks. Nagu märkis raportöör, tuleb ameti eesmärkide seadmise mehhanisme tugevdada, et muuta eesmärkide täitmise hindamine lihtsamaks, samuti on vaja kehtestada uus personalijuhtimise metoodika, mis hõlmab kogu protsessi tööle võtmisest tulemuste hindamiseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Lennundusohutusametit käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0104/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoja avalduse kohaselt sai ta piisava kinnituse selle kohta, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Vajalik on märkida, et keskus tugevdas oma tegevust rahvatervise valdkonnas, suurendas konkreetsetele haigustele suunatud programmide võimsusi, arendas partnerlusi ja parandas oma juhtimisstruktuure. Mõistan hukka asjaolu, et keskus ei ole ikka veel täielikult täitnud oma kohustust saata eelarve täitmisele heakskiitu andvale asutusele keskuse direktori koostatud aruanne, milles esitatakse kokkuvõtlikult siseaudiitori läbiviidud siseauditite arv.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0089/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoja avalduse kohaselt sai ta piisava kinnituse selle kohta, et Euroopa Kemikaaliameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Amet täidab rolli, mida komisjon ei saa üle võtta, ameti tegevus on täielikult kooskõlas liidu strateegiliste prioriteetidega ning see täiendab teiste ametite tegevust. Tuleb osutada kontrollikoja märkusele, mille kohaselt esines põhitegevuse puhul viivitusi seoses infotehnoloogia süsteemi rakendamisprobleemide ja kvalifitseeritud töötajate puudumisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Kemikaaliametit käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0092/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda avaldas oma aruandes arvamust, et Euroopa Keskkonnaagentuuri 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldatav ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. Tunnustan agentuuri ELi detsentraliseeritud asutuste välishinnangu eest, mille tellis komisjon 2009. aastal – selle põhitähelepanekud olid väga positiivsed. Eriti tunnustan ma agentuuri selle eest, et see on üles ehitanud toimiva tegevuspõhise juhtimissüsteemi, mitmeaastase tööprogrammi, näitajatega tasakaalustatud tulemuskaardi süsteemi ja integreeritud halduskontrolli süsteemi, mis kõik aitavad kaasa agentuuri tõhusale juhtimisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Keskkonnaagentuuri käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0086/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda kirjeldas oma aruandes Euroopa Toiduohutusameti 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannet usaldusväärsena ning selle aluseks olevaid tehinguid seaduslike ja korrektsetena. Amet saavutas eelarve täitmisel kõrge taseme, täites kulukohustuste assigneeringutest 97 % ja maksete assigneeringutest 95 %. Siiski tuleb märkida, et ei ole likvideeritud mõningaid kontrollikoja varem täheldatud puudusi, mis korduvad taas, näiteks assigneeringute ülekandmine järgmisesse aastasse ja eelmisest aastast ülekantud põhitegevusega seotud kulukohustuste tühistamine. Antud olukord on vastuolus aastasuse põhimõttega ning viitab puudustele ameti programmitöös ja eelarves – need probleemid tuleb lahendada. Samas on väga positiivne, et amet on viimastel aastatel suutnud oluliselt ja pidevalt parandada oma tulemusnäitajaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Toiduohutusametit käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0067/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis oma aruandes, et Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. Sarnaselt raportööriga leian minagi, et keskus peaks selgesti esitama oma eesmärgid iga-aastases töökavas, et lihtsustada aasta tulemuste hindamist. See peaks hõlmama ka personalijuhtimist, mis peaks muutuma tõhusamaks, näiteks seades töötajatele tööajaga seotud eesmärgid ning määrates kindlaks iga projekti jaoks kuluva keskmise aja.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskust käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0078/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoja avalduse kohaselt sai ta piisava kinnituse selle kohta, et Euroopa Ravimiameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Avaldan koos raportööriga ametile tunnustust selle eest, et amet on võtnud kasutusele täiustatud tegevuspõhise eelarvestamise ja kasutajate rahulolu jälgimise. Siiski tuleb ametil parandada oma hankemenetluste kvaliteeti, et kõrvaldada kontrollikoja leitud puudused (nt hinnakriteeriumide ebasobivad hindamismeetodid, valitud menetluste ebapiisav põhjendatus).

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Ravimiametit käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0081/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoja arvamuse kohaselt on tõendatud, et Euroopa Meresõiduohutuse Ameti raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. Kuid amet ei ole koostanud mitmeaastast töökava ja ameti iga-aastane töökava ei olnud kooskõlas eelarveliste kulukohustustega. Samas on ametil valmimas viieaastane strateegia ning töötatakse välja peamisi tulemusnäitajaid; need tuleb esitada parlamendile ülevaatamiseks. Samuti märgitakse raportis, et eelarve koostamise kord ei ole piisavalt range, kuna eelarves esineb liiga palju ümberpaigutusi ja maksete assigneeringute tühistamist, mis on märk halvast planeerimisest ja järelevalvest. Loodetavasti oli tegu ühekordse juhtumiga seoses ameti kolimisega selle lõplikku asukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Meresõiduohutuse Ametit käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0087/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis oma aruandes, et Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. Kuid kontrollikoda leidis puudusi hankemenetlustes, eelkõige raamlepingute eelarvete alahindamise osas, mis omakorda takistab õiglast konkurentsi. Seepärast tuleb nimetatud puudused kõrvaldada. Arvestades elektroonilise side võrgustike tähtsust, tuleb ametile kiitust avaldada Euroopa elektroonilise side võrgustike töökindluse parandamise eest, liikmesriikidega koostöö arendamise ja hoidmise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametit käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0084/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis oma aruandes, et Euroopa Raudteeagentuuri 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. Kuid kontrollikoda osutas ka puudustele eesmärkide seadmisel ja tulemuste mõõtmisel ning probleemidele seoses hankemenetlustega. Arvestades rangemat kontrolli avaliku sektori asutuste tegevuse üle, tuleb agentuuril võtta kohaseid meetmeid osutatud probleemide lahendamiseks. Lõpuks tahan aga agentuuri kiita selle eest, et 2006. aastast on siseauditi talituse 36 soovitusest ellu viidud 32. Neljast soovitusest, mille rakendamine on pooleli, peetakse ühte ülitähtsaks ja kolme väga tähtsaks; palun seetõttu tungivalt, et agentuur rakendaks soovitustes nimetatud teatavaid sisekontrollistandardeid, mis puudutavad panga allkirju, ülesannete lahusust, delikaatseid ametikohti ja delegeerimisvolituste säilitamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Raudteeagentuuri käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0083/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis oma aruandes, et Euroopa Koolitusfondi 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. Siiski hoiatas kontrollikoda, et värbamismenetluste osas esines eeskirjade eiramist ja puudus läbipaistvus ning Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on algatanud fondi suhtes lausa uurimise. Samas tuleb tunnistada, et fond on nüüd kontrollikoja tähelepanekutele reageerides märkinud, et ta on värbamismenetlused põhjalikult läbi vaadanud, kuigi meid pole sellest veel teavitatud. Lõpuks on oluline märkida, et komisjon oli fondi komisjoni toetava tegevusega 2008. aastal 97 % rahul.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Koolitusfondi käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0069/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kinnituse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kiidan agentuuri finantsjuhtimise olulise parandamise puhul viimasel kolmel aastal ning innustan agentuuri jätkama eelarve planeerimisel, täitmisel ja kontrollimisel kõrgeimate standardite poole püüdlemist. Siiski on ka mõningaid eeskirjade eiramisi, eriti hankemenetlustes, ja need puudused tuleb kõrvaldada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0076/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kinnituse Euratomi Tarneagentuuri raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Osutan sellele, et agentuur ei saanud oma tegevuskulude katmiseks toetusi ja komisjon võttis enda kanda kõik agentuuri 2008. aasta eelarve täitmisega seotud kulud. Ühtlasi kaeti 2007. eelarveaastast ülekantud kulukohustused 2007. aasta toetuste kasutamata osast. Kuna agentuuril puudub omaette eelarve, on ta seega sisuliselt igas mõttes komisjoni osa. Siinkohal võib tekkida küsimusi agentuuri struktuuri ja autonoomia kohta, mida tuleks edaspidi käsitleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euratomi Tarneagentuuri käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0088/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Olles eelmisel aastal leidnud puudusi seoses Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi värbamist ja hankeid käsitlevate menetlustega, sai kontrollikoda nüüd märkida oma aruandes, et selle 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. See märgib teretulnud edasiminekut fondi raamatupidamisarvestuses ja siseauditi süsteemides. Agentuuri tähtsust arvestades loodan, et jõupingutused eelarvedistsipliini ja personalijuhtimise menetluste parandamiseks jätkuvad ning et agentuur esitab töötajate (sh lepinguliste töötajate) arvu tegevusaruandes läbipaistvalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0093/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Vaatamata sellele, et kontrollikoja arvamuse kohaselt on Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (Eurojusti) raamatupidamise aastaaruanne usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed, teeb mulle muret, et raportööri hinnangul muudavad näitajate puudumine, puudused kasutajate rahulolu mõõtmisel ning eelarve ja tööprogrammi vaheline kooskõlastamatus Eurojusti tulemuste hindamise raskeks. Samuti tahan osutada kontrollikoja tähelepanekule, mille kohaselt oli Eurojustil 2008. aastal probleeme assigneeringute ülekandmisega järgmisesse aastasse, kuigi summa oli väiksem kui eelneval aastal; sellise olukorra kordumise vältimiseks tulevikus tuleb võtta meetmeid. Lõpetuseks jagan ma raportööri muret selle üle, et Eurojust ei ole ühtegi siseauditi talituse 26 soovitusest täielikult rakendanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Eurojusti käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0090/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kiidan Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit kontrollikoja ja siseauditi talituse osutatud varasemate puuduste kõrvaldamiseks tehtud jõupingutuste eest. Eriti tahaksin rõhutada tulemuste hindamise meetmete kehtestamist. Seda tööd tuleb jätkata.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0085/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis oma aruandes, et Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud seaduslikud ja korrektsed. Täheldame, et agentuuri eelarve on kolme viimase aastaga oluliselt suurenenud, 2008. aastal 69 %. Kahjuks on kontrollikoda leidnud mitmeid korduvalt esinevaid puudusi, sh: i) assigneeringute ulatuslik ülekandmine ja tühistamine (49 % 2008. aastal agentuuri käsutuses olnud assigneeringutest jäeti eelarveaasta jooksul kasutamata, 2007. aastal oli vastav näitaja ligikaudu 69 % ja 2006. aastal 55%); ii) juriidiliste kohutuste võtmine enne vastavaid eelarvelisi kulukohustusi; ja iii) töötajate värbamiseeskirjadest mittekinnipidamine, eelkõige seoses kõnealuste menetluste läbipaistvuse ja mittediskrimineeriva olemusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0073/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Väljendan oma muret selle üle, nagu raportöör väljendus, et Euroopa ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi järelevalveamet otsustas esitada oma tegevuse tulemused, arvestamata asjaolu, et ametipoolne Galileo programmi ja Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi haldamine pidi lõppema pärast varade ja rahaliste vahendite komisjonile üleandmist, mis oli ette nähtud 2008. aasta esimese kvartali lõpuks. Samuti pean kahetsusväärseks, et kontrollikoda tegi kinnitava avalduse 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta märkustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma Euroopa GNSS Järelevalveametit käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0094/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda kirjeldas oma aruandes ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruannet usaldusväärsena ning selle aluseks olevaid tehinguid seaduslike ja korrektsetena. Olgu märgitud, et kontrollikoda täheldas eelarve täitumise ülevaate põhjal 57 600 000 euro suurust ülejääki, mis moodustab 38 % akumuleerunud tulust, kusjuures üks osa sellest ülejäägist kanti üle eelarveaastasse 2009. Põhjuseks võib olla asjaolu, et ühisettevõte alles käivitas oma tegevust ning ei jõudnud sisekontrolli ja finantsteabe süsteeme 2008. eelarveaasta jooksul täielikult sisse seada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtet käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0077/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda märkis, et ta sai piisava kinnituse ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamise ühisettevõtte 2008. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Sarnaselt raportöörile ei saa minagi jätta osutamata sellele, et haldusnõukogu 2008. aasta aprillis vastu võetud lõplik eelarve osutus väga ebarealistlikuks, mida näitavad ka kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutusmäärad, mis on vastavalt 1 % ja 17 %. Samuti märgin, et puudusi esines tehingute kontrollimises ning lepingute ja hangete tarbeks ei olnud kehtestatud piisavat sisekontrolli. Leian, et SESAR peab võtma kohased meetmed, et leitud puudused järgmise eelarveaasta jooksul kõrvaldada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seepärast hääletasin ma ühisettevõtet SESAR käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Brian Simpson (A7-0101/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Mina hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistataks kehtetuks praegu kehtiv direktiiv ja rida teisi sellega seotud direktiive. Kuna mõned kehtiva direktiivi tehnilised sätted on vastuolus ohtlike kaupade veo rahvusvaheliste eeskirjadega, on vaja kõrvaldada puudused ja viia tehnilised nõuded vastavusse rahvusvaheliste eeskirjadega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Surveseadmete, nt mahutite, anumate ja balloonide transport kuulub praegu direktiivi 1999/36/EÜ kohaldamisalasse, millega sätestatakse ohutusnõuded maantee- ja raudteetranspordi jaoks. Lisaks kehtestatakse direktiiviga selliste seadmete ühtsed projekteerimise, konstrueerimise ja hilisema kontrolli normid.

Kuna nimetatud sätted on vastuolus ohtlike kaupade veo rahvusvaheliste eeskirjadega, esitas komisjon muudetud direktiivi ettepaneku. Ettepanekuga ei tehta olulisi muudatusi kehtiva õigusliku raamistiku reguleerimisalas ega peamistes sätetes. Selle eesmärk on kõrvaldada ainult eespool nimetatud puudused, viies ohtlike kaupade veo tehnilised nõuded vastavusse kehtivate rahvusvaheliste eeskirjadega.

Seepärast jagan raportööri seisukohta selles, et institutsioonidevahelise horisontaalse lahenduse puudumisel uute komiteemenetluse sätete sõnastuse kohta tuleks ettepanek võimalikult kiiresti vastu võtta ning jõuda kokkuleppele esimesel lugemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Surveseadmete, nt mahutite, anumate ja balloonide transport kuulub praegu direktiivi 1999/36/EÜ kohaldamisalasse. Direktiiviga kindlustatakse nende seadmete vaba liikumine liidu piires, kaasa arvatud nende turule toomine, kehtestades ühtsed projekteerimise, konstrueerimise ja hilisema kontrolli normid. Kuid mõned kehtiva direktiivi tehnilised sätted on vastuolus ohtlike kaupade veo rahvusvaheliste eeskirjadega. Seetõttu esitas komisjon muudetud direktiivi ettepaneku, millega tunnistataks kehtetuks praegu kehtiv transporditavaid surveseadmeid käsitlev direktiiv ja rida teisi sellega seotud direktiive. Eespool toodud põhjustel hääletasin ma resolutsiooni poolt, millega palutakse komisjonil kiita raport heaks ilma täiendavate muudatusettepanekuteta ning volitada raportööri sellel alusel nõukoguga läbirääkimisi alustama.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kasvav mure keskkonnaprobleemide ja -kaitse üle sunnib meid erilisele hoolikusele seoses surveseadmete transpordi ohutuseeskirjadega. Kõnealuse direktiivi eesmärk on suurendada selliste seadmete ohutust ja tagada nende vaba liikumine liidu piires, kehtestades selged, läbipaistvad ja kohustuslikud eeskirjad surveseadmete ohutuks transpordiks kõikides liikmesriikides ning standardides vastavad menetlused kogu ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Käesoleva direktiivi peaeesmärk on kõrvaldada kehtiva õigusakti vastuolud, viies tehnilised sätted ohtlike kaupade veo rahvusvaheliste eeskirjadega vastavusse. Lisaks soovitakse lihtsustada ja ühtlustada mõningaid sätteid, eelkõige neid, mis käsitlevad vastavushindamise korda. Ettepanek hõlmab ka sätteid seadmete kohta siseturul toimuvateks transpordioperatsioonideks, kehtestades nii üldise raamistiku toodete turustamiseks Euroopa ühtsel turul.

Mina hääletasin raporti poolt, kuna olen veendunud, et kui ettepanek vastu võetakse, tagab see transporditavate surveseadmete ja nende kasutajate jaoks kõrge ohutustaseme. Selle nõuetekohane rakendamine liikmesriikide tasandil tagab parema kaitse keskkonnale ja kodanike tervisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Mina hääletasin transporditavaid surveseadmeid käsitleva Simpsoni raporti poolt, kuigi meie muudatusettepanekut ei võetud vastu.

 
  
  

Raport: Jörg Leichtfried (A7-0035/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennundusjulgestustasude kohta käsitleb lennujaamade julgestust ja tarbijatelt võetavate tasude läbipaistvust, eesmärgiga kumbagi paremaks muuta.

Lennundusjulgestuskulusid kaetakse tänapäeval süsteemide abil, mida reguleeritakse liikmesriigi tasandil, ning need ei ole alati lõppkasutajate seisukohast läbipaistvad; kasutajatega sageli isegi ei konsulteerita enne neid puudutavate tasude kindlaksmääramist või enne tasude süsteemi muutmist. Muuhulgas soovitatakse raportis, et reisijate- ja tarbijakaitseorganisatsioonid peaksid julgestusega tegeleva organi ja lennuettevõtjate vahel toimuvates konsultatsioonides osalema, et tagada julgestusmeetmete hinna õige määramine, mida saaks lõppkasutaja makstud piletihinnaga võrrelda.

Tervitan veel üht raportis tehtud ettepanekut: direktiivi tuleks kohaldada vaid nende liikmesriikide lennujaamades, mis ka tegelikult julgestusmeetmete eest tasu võtavad, mitte aga seal, kus niisugust meedet ei kasutata. Need on põhjused, miks ma raporti poolt hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Viimaste nädalate sündmused näitavad, et lennujaamade julgestus on liikmesriikide jaoks väga tähtis ülesanne ning meil tuleb võtta tarvitusele kõik olulised ettevaatusabinõud. Iga liikmesriik otsustab ise, milliseid lennundusjulgestuse meetodeid kasutada ja kuidas neid rahastada. Väga oluline on, et direktiivis määratletakse üldpõhimõtted ja menetlused, mida kohaldatakse julgestuse eest vastutava organi ja lennuettevõtjate suhtes. Kuigi lennujaamu reguleerivad õigusnormid on liikmesriigiti väga erinevad, peab lennujaama käitaja lennuettevõtjatele edastama siiski mõistlikul hulgal teavet, et nendevahelisel konsulteerimisel üldse mõtet oleks. Seda silmas pidades määratakse direktiivis kindlaks, missugust teavet peab lennujaama juhtorgan regulaarselt esitama. Lennuettevõtjad peaksid omalt poolt edastama teavet oma lennuliikluse prognooside, lennukite kavandatud kasutamise ja lennujaamale esitatavate praeguste ja tulevaste nõudmiste kohta, et lennujaama juhtorgan saaks kõige optimaalsemal viisil kasutada oma kapitali ja võimsusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (S&D), kirjalikult. (DA) Euroopa Parlamendi Taani sotsiaaldemokraadid jäid käesoleva ettepaneku hääletusel erapooletuks, sest esiteks leiame, et uut õigusakti pole tarvis, kuna olemasolevad õigusaktid juba reguleerivad nimetatud valdkonda. Teiseks ei ole meie arvates ELi ülesanne sundida liikmesriike lennujaamade julgestuse eest lisatasu maksma. Julgestustasude rahastamise küsimus tuleks jätta iga liikmesriigi otsustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Mina hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv lennundusjulgestustasude kohta. Ettepanekul on suur tähtsus tarbijate ja reisijate õiguste tagamisel ja kaitsmisel, sest sellega kehtestatakse rida üldpõhimõtteid, mida lennujaamade käitajad peavad julgestustasude määratlemisel arvestama. Need põhimõtted on järgmised: mittediskrimineerimine, konsulteerimine ja parandusmeetmed, julgestustasude läbipaistvus ja kulude-tulude vaheline seos ning järelevalveasutuse loomine.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Komisjon esitas ettepaneku, millega kehtestatakse üldpõhimõtted, mida lennujaamade käitajad peavad julgestustasude määratlemisel arvestama: i) mittediskrimineerimine; ii) konsulteerimine ja parandusmeetmed; iii) julgestustasude läbipaistvus ja kulude-tulude vaheline seos; ning iv) järelevalveasutuse loomine.

Põhiküsimus, mis siinkohal kerkib, puudutab rakendatavate rangemate julgestusmeetmete rahastamist. Euroopa Parlament on korduvalt asjatult nõudnud julgestustasude rahastamise reguleerimist. Raportööril on õigus, kui ta ütleb, et rangemate meetmete rahastamist ei saa panna (kulude hajutamisega) ainult reisijate õlgadele; seda peavad rahastama liikmesriigid, kuna nemad ju kannavad vastutust oma lennujaamade ohutuse eest. Lõpetuseks tahaksin lisada, et lennujaamade ja reisijate julgestamiseks ei saa kunagi ülemäära kulutada, seda näitasid ilmselgelt viimase aja tsiviillennunduse vastu suunatud terrorirünnakute katsed, mis õnneks küll nurjati.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlament on korduvalt ja asjatult nõudnud suurema läbipaistvuse huvides julgestustasude rahastamise reguleerimist ning nimetatud tasude ja maksude sihipärast kasutamist. Euroopa Parlament leiab, et liikmesriigid peavad rangemate meetmete rakendamise kulud ise kinni maksma. Paari nädala tagune terrorirünnaku katse näitas taas kord, et lennujaamade julgestamine on liikmesriikide kohus ning et olemasolevate ja edaspidi rakendatavate julgestusmeetmete eesmärk on terrorismiakte ära hoida. Siiski pole ühte teemat käimasolevas arutelus veel tõstatatud, nimelt et lõppude-lõpuks maksavad taolised meetmed kinni ikkagi reisijad. Toetan käesoleva resolutsiooni muudatusettepanekuid, mis aitavad vältida selles valdkonnas ebavajalikke paralleelmenetlusi ja halduskulusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. − Meil tuleb hoolitseda selle eest, et lennujaamade julgestustasud oleksid läbipaistvad, objektiivsed ja põhineksid tegelikke kulusid peegeldavatele selgetele kriteeriumidele. Kõikide uute lennureisikulude puhul tuleb meeles pidada, kui olulised on lennujaamad piirkondade arengule, eriti turismist sõltuvatele piirkondadele, aga ka ebasoodsate looduslike ja geograafiliste tingimustega piirkondadele, nagu äärepoolseimad piirkonnad ja saared. Nii lennujaamade kasutajad kui kohalikud omavalitsused peaksid saama õigeaegselt teavet selle kohta, kuidas ja mille alusel tasusid arvutatakse. Tasude ümbervaatamise jaoks tuleks ette näha kohustuslik konsulteerimine lennujaama juhtorgani ja huvitatud poolte või kohalike omavalitsuste vahel. Sõltumatul järelevalveorganil peaks olema täpselt ja selgelt määratletud mandaat, eriti seoses pädevusega rakendada võimalikke karistusmeetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Minu arvates ei ole vastuvõetav, et liikmesriigid ei taga Euroopa õigusaktides sätestamata lennujaamade julgestusmeetmete rahastamist, sundides lennuettevõtjaid nimetatud kulusid katma, kes siis omakorda need reisijatelt sisse kasseerivad. Leian, et oli tarvis minna 2008. aasta määrusest kaugemale ja võtta vastu õigusakt, mis tagab, et reisijad ei peaks kandma lisakulusid, mis vahel pole üldse julgestustasudega seotud. Seepärast toetasingi oma Austria kolleegi Jörg Leichtfriedi raportit, mis tagab suurema läbipaistvuse nii kodanike kui lennuettevõtjate jaoks ja sunnib liikmesriike kasutama oma avaliku sektori vahendeid Euroopa nõuetest rangemate julgestusmeetmete rahastamiseks, kuna siin on tegemist iga liikmesriigi riikliku julgeolekuga. Juhul kui komisjon teeb ettepaneku lisada Euroopa meetodite loetellu ka kehaskannerid, vältimaks nende liikmesriikidepoolset rahastamist, siis toetan ma samuti oma kolleegi ja hääletan vajadusel selle ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Mida rohkem hoolitsetakse meie lennujaamade julgestuse eest, seda suuremaks lähevad ka vastavad kulud, mille reisijad peavad kinni maksma. Rangemate julgestusmeetmete lisakulud tuleb katta liikmesriikidel, sest nimetatud meetmeid on vaja rakendada terrorismiaktide ärahoidmiseks, kuid tegelikult kasseeritakse need sisse reisijatelt. Me hääletasime raporti poolt, sest me pole sellise olukorraga rahul.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Avaliku julgeoleku tagamine on riigi ülesanne ja sellega seotud kulutusi lihtsalt ei tohi sedasi teiste õlule panna. Meil on tarvis otsustada, milliste kulude katmist võib reisijatelt mõistlikult oodata seoses üha karmimaks muutuvate terrorismi vastu võitlemise julgeolekueeskirjadega. Ainult siis kui riigid ise peavad ette nähtud rangete julgestusmeetmete rahastamise eest vastutama ja ise ka nende kasutamise üle otsustama, saame ära hoida kehaskannerite ja muude sarnaste meetmete kasutamise piiramatu kasvu. Terrorismi ümbritsevast hüsteeriast ja parema varustuse nimel toimuvast võidujooksust saavad kasu vaid innovatsioonifirmad USAs. Neil põhjustel on ettepanek tervitatav.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Mina ütlesin hääletusel raportile JAH. Meie jaoks on tähtis aga hoopis see, et EPP ja ALDE lükkasid nimelisel hääletusel tagasi mõlemad meie eesmärgid: „julgestusalase läbivaatuse ja skaneerimise kulude ühendamine liberaliseeritud maapealse käitlusega” ning „õiglane ja jagatud kohtlemine julgestusmeetmete rahastamisel”.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Parlament on korduvalt nõudnud komisjonilt lennundussektori julgestustasude rahastamise reguleerimist. Iga kord nõudis parlament suuremat läbipaistvust ja julgestusmaksude ja -tasude sihipärasust ning rangemate meetmete kulude katmist liikmesriikide poolt.

Komisjoni ettepanekus nimetatud küsimusi ei käsitleta. Komisjon taotleb vaid uut majandusliku mõju hindamist, et kulusid piirata mittediskrimineerimise, konsulteerimise ja parandusmeetmete ning tasude läbipaistvuse põhimõtetest lähtuvalt. Käesolevas dokumendis aga tehakse ettepanek rangemate meetmete rakendamisest tulenevate lisakulude katmiseks liikmesriikide poolt. Ma rõhutan lennujaamade julgestusmeetmete tähtsust ja hääletan parlamendi algatuse poolt.

Kõikidel Euroopa Liidu äriliseks lennuliikluseks avatud lennuväljadel kohaldatava ettepanekuga on lahutamatult seotud küsimused õigusest teabele, reisijate mittediskrimineerimisest ja tarbijakaitsest. Usun, et suuremat läbipaistvust saavutada ja ebavajalikke kulusid vältida on võimalik vaid õigusaktide ühtlustamise ning julgestusmeetmete suhtes lennuettevõtjate ja liikmesriikide vahelise vastutuse jaotumise selgitamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Mul oli hea meel kuulda tänase hääletuse tulemustest. Arvan, et käesoleva dokumendiga töötades kujundasime me ühemõttelise ja ambitsioonika seisukoha, eriti seoses rahastamisega. Kordaksin veel kord, et terroristide rünnakud ei ole suunatud lennuettevõtjate, vaid riikide vastu. Riik on oma kodanike julgeoleku tagaja ning peab seda kohustust täitma. Tänane hääletustulemus, 613 seitsme vastu, annab nõukogule väga selge signaali. See näitab Euroopa Parlamendi suurt otsusekindlust selles, et kõikide liikmesriikide kohustus on vähemalt osa lennuliikluse julgestamise kuludest enda kanda võtta.

 
  
  

Raport: Brian Simpson (A7-0030/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste raporti poolt, kuna selle eesmärk on ehitada ja nüüdisajastada raudtee infrastruktuuri, sadamaid, veeteesid ja lennujaamu. Esmatähtsate projektide hulka kuulub ka Curtici-Braşovi raudteeliin. Tervitatav on komitee moodustamine, mis hakkab komisjoni abistama käesoleva otsuse rakendamisel ja sellega ette nähtud suuniste koostamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Mina hääletasin kindlalt käesoleva teksti poolt. Kuigi tegemist on ainult tehniliste muudatustega, aitab see meil meeles pidada Euroopa transpordivõrgu tähtsat rolli ELi kodanike ühendamisel ja liikuvuse soodustamisel. Liikuvus on esmatähtis, sest naabreid, nende maid ja kultuure tundmata ei ole võimalik õiget Euroopat üles ehitada. Üleeuroopaline transpordivõrk annab panuse ka kasvuhoonegaaside heidete vähendamise plaanidesse eri transpordiliikide parema juhtimise ja koostoimivuse edendamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Vaadeldav tekst kätkeb endas komisjoni ettepanekut, mis pole muud kui varasemate õigusaktide ja määruste kodifitseeritud versioon. Tehakse ka mõned väiksemad muudatused. Lähtudes raportööri soovitusest ja võtnud teatavaks õiguslikud ja poliitilised kinnitused, toetan teksti vastuvõtmist koos nõukogu tehtud väikeste muudatuste ja parandustega ja menetluse lõpetamist kokkuleppega esimesel lugemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Sisuliselt kodifitseeritakse ettepanekuga õiguslik tekst. Kuid komisjon pidi selle uuesti sõnastama, sest lisa oli pisut muudetud. Ma hääletasin nimetatud muudatusettepanekute poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Elie Hoarau (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma mõistan hukka selle, et äärepoolseimad piirkonnad ei moodusta alati üleüldise üleeuroopalise transpordivõrgu lahutamatut osa, vaatamata sellele, kuivõrd põhimõttelise tähtsusega on see majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks. On mõeldamatu, et äärepoolseimad piirkonnad ei ole kaasatud võrgu kavandamisse ega ole paljudel üleeuroopalise transpordivõrgu kaartidel kajastatud. Kogu võrk, meremagistraale ja esmatähtsad projektid peaksid hõlmama eranditult kõiki äärepoolseimaid piirkondi. TEN-T poliitika peaks haarama ka võrgutööstusi ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid; see ei tohiks piirduda vaid peamiste kauba- ja reisijateveo voogudega. Äärepoolseimate piirkondade võrdse kohtlemise nõuet tuleb kuulda võtta. Kuidas saab ette kujutada, et meid jäetakse üleeuroopalisest transpordivõrgust kõrvale, kui Euroopa transpordipoliitika on esmatähtis meie piirkondade avanemisele ning liikumisvabadusele siseturul? Samal ajal kui Euroopa Liit ühe käega müüb teistele riikidele kaubanduslepingutega maha meie suhkru-, banaani- ja rummitootmise, hoiab ta teise käega meid eemal Euroopa-sisestest kaubateedest. Need käed on meid kägistama hakanud ning me mõistame selle hukka.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Täiskogu istungjärgul hääletasin mina raporti poolt, mis käsitles ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta. Tegemist oli tehnilist laadi ettepanekuga, sest käimas on ettevalmistused suuniste põhjalikuks läbivaatamiseks. See töö peaks tuleva aasta lõpuks valmis saama. Leian, et see annab meile absoluutselt unikaalse võimaluse kinnitada transpordi tähtsat rolli Euroopa tasandil, arvestades käimasolevat arutelu Euroopa 2020. aasta eesmärkide üle. Liikmesriigid, ja eriti Rumeenia, kes endiselt vajab investeeringuid transpordi infrastruktuuri, peavad endale teadvustama seda, et transpordipoliitikat kujundatakse ümber toimetulekuks uute väljakutsetega. Vananev elanikkond ja eakate liikuvusega seotud erinõuded, sotsiaalne ränne ja kliimamuutused on vaid mõned tegurid, mida sobiva transpordipoliitika kujundamisel on tarvis arvestada. Kuna nimetatud poliitika kujundamise protsess langeb ajaliselt kokku ELi Doonau strateegiaga, loob see suurepärase raamistiku tagamaks jõetranspordi võimalikult laialdast kasutamist ELi siseveeteedel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Üleeuroopalise transpordivõrgu muutmine ja uuesti määratlemine on protsess, mis on kestnud juba aastaid. Tõhus üleeuroopaline transpordivõrk on siseturu hea käekäigu jaoks hädavajalik, see tugevdab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Island vulkaan näitas meile ühemõtteliselt kätte vajaduse üleeuroopalise transpordivõrgu järele; sellise võrgu järele, mis on efektiivne ja suudab koordineeritult reageerida taolistes olukordades tekkivatele probleemidele. Käesolev otsus on oluline just sellepärast, et annab suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu eesmärkide, prioriteetide ja põhiliste tegevuste kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa Liit peab Läänemere ja Aadria mere vahelist koridori tähtsaks, selle tõendiks on koridori Gdańskist Tšehhi Vabariiki kulgevale põhjaharule prioriteetse staatuse omistamine ja Brenneri peatunneli projekti suhtes kohustuste võtmise kinnitamine. Veelgi olulisem on välja arendada koridori lõunaosa Austria Lõunaraudtee kaudu Itaaliani. Meil tuleb just selles võrgus, kus toimub umbes pool kauba- ja reisijateveost, jagu saada ohtlikust „nõelasilma” olukorrast. ELi toetus Koralmi tunnelile on hädavajalik piirkonna kaubavedusid teostavatel raudteeliinidel esinevate kitsaskohtade likvideerimiseks; Euroopa Liit on just raudteetransporti alati propageerinud! Koralmi tunnel annaks ELile ainulaadse võimaluse suunata liiklus raudteedele sellises ulatuses, mille poole juba aastakümneid on püüeldud. Kuna üleeuroopalise transpordivõrgu arendamine võib osutuda Euroopa konkurentsivõime jaoks määravaks ning kuna esitatud muudatusettepanekud on vaid tehnilist laadi, siis hääletasin mina raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti poolt, kuigi meie muudatusettepanekut vastu ei võetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Seoses riiklike prioriteetidega üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) osas pean ma oluliseks investeerida mitte ainult raudteedesse, vaid eelkõige meremagistraalidesse ja eri transpordiliikide koostalitlusvõimesse ning koostöövõimesse.

Ainult ehtne kombineeritud transpordi võrgustik, mida toetab tõhus juhtimine, on suuteline tagama meretranspordi alternatiivi konkurentsivõime. Minu koduriigile, millel on privilegeeritud juurdepääs laevatatavatele veeteedele, on meretransport vajalik ja äärepoolseimatele ning saarepiirkondadele, nagu Madeira, on see tõesti ülioluline. Lisaks on tegemist olulise vahendiga siseturu konsolideerimise ja territoriaalse ühtekuuluvuse jätkamiseks.

Raportit toetavad üldjoontes mitte ainult parlament, vaid ka komisjon ja nõukogu. Tegemist on ka silmapaistvalt tehnilise raportiga. Raporti vastuvõtmisele selles täiskogus järgneb selle praktiliselt ühehäälne soovitamine transpordi- ja turismikomisjoni poolt.

Lühidalt. Kõnealune ettepanek, mida mina isiklikult toetasin, ei muuda TEN-T teksti sisu, vaid lisab liiduga 2004. ja 2007. aastal liitunud 12 liikmesriigi kaardid. Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste läbivaatamine on ettevalmistamisel ja jõuab lõpule alles 2010. aasta lõpupoole.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Euroopa Liidus on viis miljonit kilomeetrit teid (62 000 kilomeetrit magistraale), 215 000 kilomeetrit raudteid ja 41 000 kilomeetrit siseveeteid. Loodetavasti kahekordistub liikmesriikidevaheline suhtlus 2020. aastaks. Koordineerimata ja tõhusa üleeuroopalise transpordivõrguta (TEN-T) ei ole ühendatud Euroopa võimalik. Asjakohase ELi lepingu alusel ulatuvad investeeringud üleeuroopalisse transpordivõrku ligikaudu 500 miljardi euroni. Seetõttu on oluline tagada Euroopa koostöö ja hoolikalt valida prioriteetsed projektid. TEN-T on kavandatud 2020. aastaks ühendama kogu Euroopa maismaa-, mere- ja õhutranspordivõrgud. Peamine eesmärk on tagada inimeste ja kaupade kiire ning lihtne liikumine liikmesriikide vahel. Euroopa standardile vastav magistraal ühendab Leedu suurimat sadamat Klaipėdat Vilniusega ja raudteeliin ühendab viimast Moskva ja idaga. Kui me tahame sadama konkurentsivõimet säilitada, tuleb selle praegune infrastruktuur nüüdisajastada ja kõrvaldada bürokraatlikud nõuded. Raudteid ja siseveeteid tuleks eelkõige kasutada pikamaatranspordiks ja maanteid lühemate vahemaade korral. Rohkem jõupingutusi tuleks pühendada kaubatranspordile ja siseveetranspordile, mis on tulusamad ja energiatõhusamad, mittesaastavad ja turvalised. Kõige olulisem on reisijate ohutus ja kaitse. Finantskriis on transpordipoliitikat mõjutanud. Üleeuroopalist transpordivõrku võib aga kasutada töökohtade loomiseks ning sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse järgimiseks. Euroopa 2020. aasta strateegia kinnitab transpordipoliitika tähtsust Euroopa majandusele. Inimeste ja kaupade vaba liikumine on ELi tunnuseks. See on võimalik ainult hea üleeuroopalise transpordivõrgu olemasolul.

 
  
  

Raport: Evgeni Kirilov (A7-0055/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et praeguse kriisi käsitlemiseks on vaja leida viise abiprogrammide rakendamise kiirendamiseks, et kodanike, täpsemalt töötute toetamiseks mõeldud Euroopa Liidu rahastamist täielikumalt ära kasutada. Selle ettepaneku eesmärk on teha mitmeid regulatiivseid muudatusi, et lihtsustada ühtekuuluvuspoliitika rakenduseeskirju ja suurendada Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmide eelrahastamist (ettemakseid). Majandusprognoosid ennustavad, et 2010. aastal aeglustub ELi majanduskasv 1,1 % Selles kontekstis on kõnealune raport reageering finantskriisile ja selle sotsiomajanduslikele mõjudele. Seega on minu arvates väga oluline saavutada ühtekuuluvuspoliitikat reguleerivate eeskirjade suurem läbipaistvus ja lihtsustamine. Sellel on positiivne mõju programmi rakendamisele, eelkõige riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele asutustele selgemate ja vähem bürokraatlike eeskirjade tagamisel, mis võimaldavad rohkem paindlikkust programmide kohandamisel uutele väljakutsetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Eelmisel aastal esitas komisjon ettepaneku, millega muudetakse struktuurifonde käsitlevat määrust (1083/2006), et tagada finantssoodustused liikmesriikidele, keda tabas majanduskriis rängalt. Üks komisjoni ettepanekus esile toodud meetmetest oli erand kaasrahastamise põhimõttest, viies sisse ajutise lahenduse rahavoogude probleemide tõttu kannatavatele liikmesriikidele taotleda 100 % kulude katmist Euroopa Sotsiaalfondi raames abikõlblike meetmete rahastamiseks.

Nõukogu lükkas selle ettepaneku tagasi, kuid nõustus automaatse kulukohustustest vabastamise arvutamise tähtaega pikendama iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste puhul, mis on seotud 2007. aasta kogutoetusega, et parandada teatavate rakenduskavade jaoks ette nähtud vahendite kasutamist.

Usun, et raportööri esitatud ajutine abinõu moodustada kulukohustustest vabastamise tõttu uuesti 2007. eelarveaasta assigneeringud Euroopa Sotsiaalfondi abifondidele, on Lissaboni lepingu jõustumist arvestades õigustatud, sest see takistaks määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 93 lõike 1 kohaldamist selle praegusel kujul.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond on tõestanud oma tõhusust ja ülimat kasulikkust territoriaalse arengu ning Euroopat ja maailma juba mõnda aega vaevanud majanduskriisi tagajärgedega võitlemise vahendina. Sellega seoses tervitan ma ettepanekuid lihtsustada menetlusi fondide kulukohustustest vabastamiseks ja lihtsustada väljamakseid erinevate rakendatud programmide toetusesaajatele eespool nimetatud fonde kasutades. Lisaks pooldan ma täiendava eelrahastamise sisseviimist 2010. aastaks nendele liikmesriikidele, keda kriis kõige rängemalt tabas.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni referendina kõnealusele raportile kutsusin ma oma kolleege üles selle teksti poolt hääletama. Olen veendunud, et selle raporti lihtsustused on väga head. See on tõeline hüpe edasi: on tarvis vähem teavet esitada, on suurem paindlikkus seoses tulusate projektidega, vähem komisjonipoolseid kontrolle 25–50 miljoni euro väärtuses keskkonnaprojektidele jne.

Finantsaspekti osas kutsusin ma üles esialgset ettepanekut muule keskendama. Poleks tõepoolest olnud hea mõte kaasrahastamise kulude põhimõte kahtluse alla seada ja rakendada täielikult Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavaid projekte, nagu tegi ettepaneku komisjon. Pikaajaliseks kulude tasakaalustamiseks oleksid mõned liikmesriigid seisnud silmitsi tõsiste finantsraskustega. Parlament on leidnud kompromissi, mis võimaldab meil aidata kriisist kõige rängemalt mõjutatud riike ja vältida 2007. aasta kulukohustustest vabastamist.

Selle hääletuse kaudu toetame tugevalt ELi fondidest toetusesaajaid ja ka algatavaid üksusi. Siiski ei tohi me unustada, et lihtsustamise osas on siiski veel palju teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Oluline on rõhutada, et surve riiklikele rahalistele vahenditele suureneb jätkuvalt ja muudab hädavajalikuks edasised sammud selle surve leevendamiseks ELi rahaliste vahendite parema kasutamise kaudu ning kõigi saadavalolevate fondide mobiliseerimise ja nende kasutamise kiirendamisega kriisiga võitlemiseks, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kasutamisega kiireteks majanduse elavdamise pakettideks, nagu mainitud teatises rõhutati. Eriti oluline on, et tehtaks rohkem jõupingutusi ELi rahaliste vahendite haldamise lihtsustamiseks, et kiirendada rahavoogusid majanduslangusest kõige rohkem mõjutatud toetusesaajatele. Oluline on saavutada kaasrahastatud investeeringute lihtsustamise üldeesmärk liikmesriikides ja piirkondades ning suurendada rahaliste vahendite mõju kogu majandusele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja tööhõivele. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on Euroopa majanduse liikumapanev jõud ja jätkusuutliku majanduskasvu peamised tagajad, luues arvukalt kvaliteetseid töökohti. Ühtekuuluvuspoliitikat reguleerivate eeskirjade täiendaval lihtsustamisel ja selgitamisel on kahtlemata positiivne mõju programmi rakendamisele, eelkõige riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele selgemate ja vähem bürokraatlike eeskirjade tagamisel, mis võimaldavad rohkem paindlikkust programmide kohaldamisel uutele väljakutsetele.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. − See raport on seotud mõne kõige tähtsama Euroopa Liidu fondi finantshaldusega. Nende fondide hulka kuuluvad Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond. Pärast seda, kui olin lisaks teistele dokumentidele põhjalikult analüüsinud määruse vastuvõtmist käsitlevat ettepanekut (KOM(2009)0384) ja Euroopa Liidu lepingu artiklit 161, kaldusin raportööri seisukohta toetama ja hääletasin seetõttu raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO)

Struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi rakendamist käsitleva määruse muutmine on meede, mille eesmärk on ELi liikmesriike praeguse kriisi ajal toetada. Eelkõige vastab see liikmesriikide nõudmistele fondide haldamist lihtsustada.

Usun, et samas aitavad uued sätted vähendada ohtu, et kui fonde piisavalt kiiresti ei kasutata, siis need kaovad, sest projektidele, mida määratud perioodi jooksul heaks kiidetud või veel rakendatud ei ole, pakutakse pikemat tähtaega.

Samuti loodan, et need lihtsustatud eeskirjad jõustuvad niipea kui võimalik, nii et liikmesriigid ja eelkõige piirkonnad, mis on kavandatud sellest ELi rahaliste vahendite võimalusest kasu saama, ja ka selliste piirkondade riigiasutused jätkavad eelarvekitsendustest hoolimata Euroopa projektidesse investeerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Demokraatliku liikumise delegatsioon tervitab raporti vastuvõtmist, mis võimaldab Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi mõne sätte lihtsustamist. Fondide kasutamistähtaegade lõdvendamine on suur samm edasi. Praegused eeskirjad sätestavad, et abi tuleb kasutada ära kahe aasta jooksul pärast selle saamist või vastasel juhul tuleb see tagastada. Uute eeskirjade kohaselt ei kaota piirkonnad ja liikmesriigid 2007. aastal üle antud rahalisi vahendeid projektidele, mille rakendamine on viibinud. Järelikult ei tule keskkonnaprojektide puhul, mille kogusumma on vähem kui 50 miljonit eurot, enam kohaldada liikmesriikide eritaotlust Euroopa Komisjonilt heakskiidu saamiseks. Täiendavad rahalised maksed määratakse 2010. aastaks nendele liikmesriikidele, keda majandus- ja finantskriis kõige rängemalt on mõjutanud. Mõne sätte lihtsustamine muudab kergemaks ka juba alustatud rakenduskavade läbivaatamise ja võimaldab meil kriisiolukordadele paremini reageerida. Näiteks saavad tormist Xynthia kahjustatud piirkonnad kasutada sellist uut paindlikkust katastroofiohvrite abistamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Komisjon on esitanud struktuurifonde käsitleva määruse kavandatud muudatused, mille eesmärk on pakkuda finantskriisist tõsiselt mõjutatud liikmesriikidele vajalikku majanduslikku ergutust. Muudatused peaksid viima niinimetatud toetuskünniste kohaldamiseni. Praeguse 25 miljoni euro asemel tuleks kohaldada 50 miljoni euro suurust künnist. Samuti tuleks suuri projekte automaatse tühistamise eest kaitsta. Mõnele riigile tuleks võimaldada ka tööturul kohaldatud meetmete kulude 100 % katmist Euroopa Sotsiaalfondist. Juhul kui eelarve seisukohast vaadatuna on võimalik rahastamist ühisosaluseta algatada, milles ma väga kahtlen, siis on ainuõige ja võimalik viis kõiki eeskirju ja määruseid sama mõõdupuuga võrrelda. Täiesti vastuvõetamatu on, et mõned liikmesriigid määratletakse „kriisist rohkem mõjutatuks” ja vabastatakse seetõttu eeskirjade täitmisest. Kui vabastusi tuleb rakendada, siis võimaldagem nende kohaldamist kõigile samal viisil! EL ei ole niivõrd hiiglaslik üksus, et finantskriisi tagajärjed liikmesriikidele niivõrd erinevad olla saaksid. Liikmesriikide majandused on omavahel seotud ja majandusjuhtimise tagajärjed mõjutavad kõiki. Vale oleks ka see, kui me keelaksime kohustustest vabastamised eesmärgiga karistada neid liikmesriike, kes püüavad oma majandust ergutada ega oota ELilt abi. Võidelgem isegi kriisiaegadel võrdsete tingimuste eest võrdsetes olukordades! Raport võtab seda arvesse ja seetõttu toetan selle vastuvõtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Tervitan Kirilovi raporti vastuvõtmist ja andsin sellele oma poolthääle. Usun, et selle raporti vastuvõtmine nii ruttu pärast komisjoni teatist on tulutoov, sest raportis kavandatud meetmed kiirendavad rahastamisprotsessi, aidates elavdada majanduslikku taastumist piirkondades, ja see on praeguse kriisi ajal tingimata hädavajalik. Raport on osa komisjoni koostatud suunistest muudatusettepanekute kohta, mis on seotud ESP kaasrahastatavate programmide finantshalduse eeskirjadega ning eeskirjadega, mis puudutavad ühtekuuluvuspoliitikat reguleerivate määruste kergendamiseks, lihtsustamiseks ja selgitamiseks kavandatud programmide rakendamist. Rumeenia puhul tähendab see suurenenud ettemaksete mahtu Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi ning rohkem aega Euroopa rahaliste vahendite kasutamiseks neid „kohustustest vabastades”, nii et liikmesriigid võivad rahalisi vahendeid programmi osana taaskasutada. Teised muudatusettepanekud hõlmavad struktuurifondide rakendamiseks nõutavate meetmete lihtsustamist ja selgitamist nii rahastamistaotluste esitamise etapis kui ka programmi rakendamist käsitleva aastaaruande koostamisel. Kokku on lepitud ka ühtses 50 miljoni euro suuruses künnises, mis määrab kindlaks projekti suuruse, mida on võimalik kvalifitseerida mitmetest Euroopa programmidest rahastamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, teatud nõuete lihtsustamise ja finantshaldusega seotud sätete osas. Praeguse majandus- ja finantskriisi tõsine ja ennenägematu mõju liikmesriikide eelarvetele tähendab, et ühtekuuluvuspoliitika haldamist tuleb lihtsustada ja ettemakseid suurendada. Hoolimata raskest olukorrast, muudavad need meetmed võimalikuks regulaarse sularahavoo säilitamise, et tagada kõnealuste programmide rakendamisel väljamaksete tegemine toetusesaajatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Minu arvates on keskne tegur liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõtte arengus ja rakendamises ELi ühtekuuluvuspoliitika, mida Euroopa Liit toetab. Seetõttu ja eelkõige kriisiaegadel, kui kõnealused fondid võivad aidata just kõige rohkem mahajäänud piirkondades tuntavat mõju leevendada, on väga oluline ühtekuuluvuspoliitika praegust struktuuri paremaks muuta, et rahalisi vahendeid oleks võimalik tõhusamalt paigutada ja et need mõistliku aja jooksul tõhusamaid tulemusi saavutaksid.

Lisaks tuleb instrumendid muuta paindlikumaks, sest jäigad instrumendid, mida sellistes ettenägematutes tingimustes nagu kriisiolukord kasutada ei saa, kahjustavad Euroopa Liidu majandusarengut. Oluline on ka tagada, et liikmesriigid kasutaksid ühtekuuluvuspoliitika raames kättesaadavaks tehtud rahalisi vahendeid vastavalt ja et neid kulutataks tõhusalt. Seetõttu pean ma ülioluliseks mõelda uuesti läbi mitte ainult liidu ühtekuuluvuspoliitika struktuur, vaid ka olemasolevad kontrollimehhanismid ja sundmeetodid, mida liikmesriikidepoolsete nõuete mittetäitmise korral kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Käesoleva ettepaneku eesmärk on pakkuda majanduskriisis tõsiselt kannatada saanud liikmesriikidele täiendavat majanduslikku ergutust. Ettepanek järgnes Euroopa majanduse elavdamise kavale, millega seoses on eespool mainitud algmääruse rakendussätteid 2009. aastal juba muudetud, et võimaldada ettemaksete puhul rohkem paindlikkust. Komisjoni ettepaneku peamine osa on suunatud finantskriisi tagajärgedega tegelemisele. Esitatud lahendus oli viia tõsiste sularahavoogude probleemide käes kannatavate liikmesriikide jaoks sisse ajutine võimalus taotleda tööturumeetmete rahastamise kulude 100 % katmist Euroopa Sotsiaalfondist ehk kaasrahastamise põhimõtte erand. Lissaboni lepingu jõustumine tõi kaasa muutuse seadusandlikus menetluses. Nõusolekumenetluse asemel, kus parlament sai öelda ainult „jah” või „ei”, omandas parlament õiguse tavapärases seadusandlikus menetluses teksti sisu osas täielikult kaasa rääkida. Just seetõttu hääletasin ma kõnealuse ettepaneku poolt ja loodetavasti teeb komisjon vastava ettepaneku eelarve muutmiseks selle eelarveasutusepoolse läbivaatamise ja kinnitamise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Komisjoni ettepanek hõlmab Euroopa Sotsiaalfondi raames abikõlbliku ajutise lahenduse sisseviimist, mida saaksid kasutada tõsiste sularahavoogude probleemide käes kannatavad liikmesriigid, et rahastada kriisiga võitlemiseks vajaliku majanduskasvu ja tööhõive edendamise meetmeid. See võimaldaks liikmesriikidel taotleda komisjonilt 2009. ja 2010. aastaks 100 % kulude katmist, nii et riiklikku kaasrahastamist sel ajavahemikul ei oleks vaja.

Seda meedet oleme toetanud, et võimaldada ELi rahaliste vahendite täielikku kasutamist ajal, kui neid kõige rohkem vajatakse. Nõukogu seisukoht on siiski erinev ja rõhutab peamiselt seda, et „on vaja täiendavat eelmakse osamakset liikmesriikidele […] kriisis kõige enam kannatanud liikmesriikidele”.

Dokumendis, mille osas parlament hääletab, ollakse nõukogu seisukoha poolt, mis meie arvates on vähem mitmetähenduslik ja vähem soodsam liikmesriikidele, keda kriis kõige rängemalt on tabanud. Usume siiski, et „automaatse kulukohustustest vabastamise arvutamise tähtaega pikendada iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste puhul, mis on seotud 2007. aasta kogutoetusega, et parandada teatavate rakenduskavade jaoks ette nähtud vahendite kasutamist” on positiivne seisukoht.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO)

Peamised väljakutsed, millega Euroopa Liit majandus- ja finantskriisi tõttu vastamisi seati, on toonud tulemuseks kindlate prioriteetsete tegevuste algatamise, mis aitavad riikide majandustel tekkinud olukorraga kohalduda. Hääletasin raporti poolt, sest pooldan väga täiendavaid finantsstiimuleid majanduskriisist rängalt mõjutatud liikmesriikidele ja finantshaldusega seotud aspektide lihtsustamist. Kohustustest vabastamise edasilükkamisest saaksid kasu kõik riigid, samas kui täiendavatest ettemaksetest saaksid kasu kõige halvemas olukorras olevad riigid – Eesti, Ungari, Rumeenia, Läti ja Leedu. Ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevate määruste edasine selgitamine ja toimingute lihtsustamine mõjutaks positiivselt programmide rakendamise kiirust. See samm on eriti oluline seetõttu, et ühtekuuluvuspoliitika on reaalmajandusele abi pakkumise kõige võimsam instrument.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Juurdepääsu lihtsustamine Euroopa Regionaalarengu Fondile, Euroopa Sotsiaalfondile ja Ühtekuuluvusfondile on praegusest majanduskriisist kõige rohkem mõjutatud liikmesriikide toetamise oluline osa. Kui me selgitame välja finantskriisi poolt reaalmajandusele ja tööturule põhjustatud kahju ulatuse, peame võtma meetmed liidu finantsinstrumentidele juurdepääsu parandamiseks. Rahastamisvahendite juurdevool peab olema regulaarne, mis võimaldaks programmide rakendamisel teha väljamakseid toetusesaajatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kriisiaegadel näitab EL taas oma tõelist palet. Kui ELi idapoolsed liikmesriigid pidid Venemaa gaasivaidluse ajal külmetama, ei näidatud üles erilist solidaarsust. Nüüd, kui asi puudutab Euroopa lipulaeva euro majanduslikku seisundit, on järsku võimalik midagi ette võtta. Isegi ELi abirahad on vastavalt kohandatud. Kuigi võimalik kulude 100 % katmine 2009. ja 2010. aastaks tööturupoliitika meetmete rahastamiseks ei edenda täiendharidust ega kvaliteetseid praktikaid selles ulatuses, nagu me seda soovinud oleksime, on see kindlasti praeguses olukorras ülioluline. Eelarvelistest kohustustest vabastamisest saavad kasu kõik liikmesriigid ja kõige suuremate probleemidega riigid saavad täiendavaid ettemakseid. Raha põhjatusse auku matmine ilma kaasnevate meetmeteta võib aga olla ohtlik ja seetõttu lükkasin ma selle ettepaneku tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Majandus- ja finantskriisi arvestades tuleb optimaalselt ära kasutada meetmeid, mis lihtsustavad Euroopa rahalistele vahenditele juurdepääsu reguleerivaid teatud toiminguid. Nende meetmete hulka kuuluvad:

– kriisist mõjutatud liikmesriikide täiendav avansiline rahastamine 2010. aastaks, tagades sellega püsiva rahavoo ja lihtsustades väljamakseid toetusesaajatele programmide rakendamise etapis;

– automaatse kulukohustustest vabastamise arvutamise tähtaja pikendamine iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste puhul, mis on seotud 2007. aasta kogutoetusega, mis parandab teatavate rakenduskavade jaoks ette nähtud vahendite kasutamist ja tagab piisava toetuse töökohtade säilitamisele ja loomisele suunatud algatustele;

– 2009. aastal toetust saanud liikmesriigid võivad kooskõlas liikmesriikide maksete tasakaalustamiseks keskpikka finantsabi pakkuva vahendi õigusaktidega saada 2010. aastal kindlatel tingimustel toetust 2 % Ühtekuuluvusfondi toetusest ja 4 % Euroopa Sotsiaalfondi toetusest tegevusprogrammi.

Need meetmed aitavad kaasa paindliku ja kõikehõlmava tööturu arengule ja edendavad märkimisväärselt ELi rahastamise loodud positiivset mõju majandusele tervikuna, kuid eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjale ja tööturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin raporti vastu, sest kavandasime fraktsioonis Verts/ALE kuus muudatusettepanekut ja kõik need lükati tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin ettepaneku poolt, sest usun, et see on olulise tähtsusega Portugalile ja eriti selle äärepoolseimatele piirkondadele, mis on praeguses kriisis haavatavamad, sest kriisi mõjud on seal tugevamalt tunda ja nendest vabanemine võtab rohkem aega.

Olen küll ettepaneku sisuga üldiselt nõus, kuid pean esile tõstma raskused, millega seisavad silmitsi piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused rahaliste vahendite eraldamise tagamisel, mis võimaldaks neil anda oma osa ELi rahalistest vahenditest subsideeritavate projektide rahastamisse. Olin pettunud, et nõukogu tõkestas võimaluse suurendada ELi kaasrahastamise osakaalu 100 %-ni isegi ajutiselt ja ettemakse kujul, mis tasakaalustataks programmide järgmistel aastatel.

Kompromisslahendus, mis ei ole siiski täiuslik, tähendab, et 2007. aastaks eraldatud ELi rahalisi vahendeid, mida aeglaselt käivitunud programmides ära kasutada ei ole jõutud, saab erandkorras kasutada pärast tähtaja ületamist, enne kui need tühistatakse.

Oleme kõik teadlikud rasketest valikutest, mida perekonnad ja ettevõtjad neil päevil tegema peavad, ja sellest, kuidas tähtsad meetmed, nagu hetkel plaanitavad, võivad aidata kaasa loodetavasti kiirele ja jätkusuutlikule majanduse taastamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Ülemaailmne finantskriis on mõjutanud kõiki ELi liikmesriike. Mulle tundub, et kõige valusama hoobi on saanud Balti riigid. Finantskatastroofi ja töökohtade kaotamise tõttu võeti rangeid meetmeid. Siiski on meil ainulaadne võimalus kriis võimaluseks muuta. Tahaksime pakkuda noortele Leedu kodanikele oma riigis paljutõotavat tulevikku ja vältida ajude äravoolu. Ilma ELi struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondita ja eelkõige ilma Euroopa Regionaalarengu Fondita (ERF) on see võimatu. Struktuurifondid moodustavad ELi rahalistest vahenditest suure osa: 2007.–2013. aasta eelarvesse paigutati 277 miljardit eurot. ERF ergutab majanduse arengut ja taastamist ELi vaesemates osades, aidates rahastada meetmeid, nagu linnade ja külade kahanemisest mõjutatud tööstuspiirkondade uuesti ellu äratamine. ERFi kuuluvad tähtsad piirkondlikud programmid, nagu Läänemere piirkonna programm, mille eesmärk on tugevdada piirkondlikku identiteeti ja tunnustamist. Ühtekuuluvusfondil on oluline osa ELi liikmesriikide vaheliste erinevuste vähendamisel, eelkõige seoses keskkonna ja üleeuroopalise transpordivõrguga. Praegu (2007–2013) on samuti oluline osa Euroopa Sotsiaalfondil: aidata ettevõtjatel ja töötajatel uute turutingimustega kohanduda ning toetada uuendusi töökohtadel, elukestvat õpet ja suurenenud liikuvust. ESFi Leedu programm lahendab tööjõupuuduse inimressursse mobiliseerides, oskusi arendades ja kvalifikatsioonitasemeid tõstes. Pärast ELiga ühinemist on Leedus aset leidnud massiline ajude äravool. Parim viis selle vastu võitlemiseks on kasutada ELi struktuurifondide investeeringuid noortele spetsialistidele.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: (B7-0221/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin komisjonide esimeeste konverentsil esitatud resolutsiooni poolt, mis nõuab komisjonilt uute ettepanekute esitamist nende küsimuste kohta, mis parlamendis Lissaboni lepingu jõustumise ajal otsustamata olid ja mille menetlemine on aegunud.

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamuse „Ettepanek: Nõukogu soovitus võtta meetmeid neurodegeneratiivsete haiguste, eelkõige Alzheimeri tõve vastu võitlemiseks teadustegevuse ühise kavandamise kaudu” raportöörina toetan ma komisjonide esimeeste konverentsil esitatud üleskutset Euroopa Komisjonile esitada nende toimikute kohta uus ettepanek nii, et parlamendiga konsulteeritaks viisil, mis vastab ka uue aluslepingu sätetega parlamendile määratud institutsioonilisele rollile.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Selle resolutsiooniga asub Euroopa Parlament kohe Euroopa Liidu kõige tähtsamate poliitikate juurde. Resolutsioon pakub seadusandlikke muudatusi, mida Euroopa Parlament institutsionaalsel ja rahvusvahelisel tasemel täieliku rolli täitmiseks vajab. Vähemalt saab Euroopa Parlament täielikult tagada ELi kodanike huvide kaitse ja seetõttu hääletasin ma resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepinguga antakse parlamendile selgesõnaliselt uued kohustused ja volitused. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 kohaldatakse muudatusi paljude komisjoni ettepanekute suhtes, mis olid kavandatud aluslepingute põhjal, kuid olid selleks ajaks veel otsustamata (seadusandliku või muu kui seadusandliku protsessi erinevates etappides). Mõnel juhul on erinevused otsustamismenetluse tasandil kas seadusandliku tavamenetluse ulatuse märkimisväärse laiendamise tõttu või seetõttu, et rahvusvaheliste lepingute sõlmimise suhtes kohaldatakse uut tunnustamismenetlust. Teistel juhtudel on tegemist lihtsalt muutusega seaduslikus aluses. Komisjon taotleb selliste toimikute formaalset muutmist oma kõikehõlmava ettepaneku abil. Siiski on mõni (endise kolmanda samba alusel) esitatud ettepanek, kus õiguslik raamistik on oluliselt muutunud ja seetõttu on need ettepanekud aegunud ning tuleb asendada uutega. Schengeni acquis’ rakendamise jälgimise hindamismehhanismi loomise algatuse raportöörina kutsun ma komisjoni üles esitama uusi ettepanekuid nii ruttu kui võimalik ja toetan seetõttu täiskogu resolutsiooni ettepanekut.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, mis käsitleb Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevaid tagajärgi käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele. Lissaboni lepingu jõustumine tähendab, et mitmete otsustamata toimikute seaduslikud alused tuleb uuesti kindlaks määrata. Seoses uue õigusliku raamistikuga peavad komisjon ja nõukogu vajalikud muudatused kiiresti tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu jõustumine ei kehtestanud mitte ainult uut institutsioonilist korraldust ja uut õigusaktide hierarhiat, vaid nõuab ka spetsiaalseid ettevaatusabinõusid sellel ajal veel käimasolnud otsustamismenetluste suhtes. Nendel juhtudel on seaduslik alus ja ka sellega seotud menetlused muutunud ning selliste otsustamismenetluste uuesti läbivaatamine on täielikult õigustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni leping annab parlamendile uued kohustused ja volitused. Selle jõustumisega 1. detsembril 2009 kohaldatakse muudatusi paljude komisjoni ettepanekute suhtes, mis olid kavandatud aluslepingute põhjal, kuid olid sellel ajal veel otsustamata (seadusandliku või muu kui seadusandliku protsessi erinevates etappides). Mõnel juhul on erinevused otsustamismenetluse tasandil kas seadusandliku tavamenetluse ulatuse märkimisväärse laiendamise tõttu või seetõttu, et rahvusvaheliste lepingute sõlmimise suhtes kohaldatakse uut tunnustamismenetlust. Teistel juhtudel on tegemist lihtsalt muutusega seaduslikus aluses. Komisjon taotleb selliste toimikute formaalset muutmist oma kõikehõlmava ettepaneku abil. Siiski on mõned (endise kolmanda samba alusel) esitatud ettepanekud, kus õiguslik raamistik on oluliselt muutunud ja seetõttu on need ettepanekud aegunud ja tuleb asendada uutega. Seetõttu toetan ma Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekut.

 
  
MPphoto
 
 

  Eleni Theocharous (PPE), kirjalikult. − Hääletasin resolutsiooni vastu, mis käsitleb Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevaid tagajärgi käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele, sest resolutsioon hõlmab niinimetatud otsekaubanduse määrust ELi ja Küprose Vabariigi okupeeritud osa vahel.

Selle määruse seaduslik alus on täiesti vale, sest Euroopa Komisjon valis aluslepingu artikli 133 (nüüd vastavalt Lissaboni lepingule artikli 207 lõige 2), mis käsitleb kolmandate riikidega seotud küsimusi. Sellise seadusliku aluse kasutamine on vastuolus Küprost käsitleva protokolliga nr10, kus sätestatakse selgesõnaliselt, et Küprose Vabariik ühines ELiga ühtse territooriumina, peatades Euroopa Liidu õigustiku kohaldamise saare põhjaosas Türgi okupatsiooni tõttu. Määruse kehtiv seaduslik alus solvab ühe ELi liikmesriigi, Küprose Vabariigi iseseisvust ja territoriaalset ühtsust ning on vastuolus ELi asutamise aluspõhimõtete ja väärtustega, mida Euroopa Parlament kui Euroopa demokraatia lipulaev austama ja edendama peaks.

 
  
  

Raport: József Szájer (A7-0110/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin József Szájeri raporti poolt ja tahaksin teda tänada Lissaboni lepinguga sisseviidud muudatuste kontekstis suurepärase analüüsi teostamise eest.

Arvestades delegeeritud õigusaktide laiaulatuslikke ja mitmekesiseid mõjusid seadusandlikule menetlusele, usun ma, et parlamendi soov kohaldada delegeeritud õigusaktidele spetsiifilisi ja selgeid tingimusi, et tagada selle täiskogu tõeline demokraatlik kontrolli nende üle, on eriti soovitatav. Samuti on minu arvates vaja meil ka uut süsteemi eelkõige praktikas katsetada, et sellesse vajalikke muudatusi teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni leping käsitleb demokraatia defitsiiti nii Euroopa Parlamendi kui liikmesriikide parlamentide volituste tugevdamisega. See on raamistik uuele instrumendile, mis võimaldab seaduseandjal delegeerida osa oma volitustest komisjonile (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 290) tingimusel, et tegemist on üldise ulatusega õigusaktiga, mida kasutatakse seadusandliku akti nende osade täiendamiseks või muutmiseks, mida ei peeta ülioluliseks. See muudab seadusandliku akti lünkade täitmise või üksikasjalikumate aspektide reguleerimise või uuendamise kiiremaks ja lihtsamaks, vältides ülemäära keerulisi ja pikalevenivaid seadusandlikke menetlusi, millel on üldsusele negatiivne mõju. On kaks kindlustatud aspekti: et delegeerimise võib igal ajal tagasi võtta ja et enne komisjoni poolt vastavalt delegeerimisvolitustele heaks kiidetud õigusaktide jõustumist on vajalik parlamendi (ja nõukogu) eelnev nõusolek. Toetan seda uuendust, mis peaks saama koha üldtuntud komitoloogiasüsteemis, kuid nüüd tuleb meil kiiresti määrata kindlaks selliste delegeerimisvolituste läbiviimine, nende ulatus, eesmärk, kasutatavad töömeetodid ja tingimused, mille alusel võib seaduseandja kontrolli rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu jõustumine nõuab mõne selle normi selgemaks muutmist, eriti õigusliku ja menetlusliku sisuga normide, nagu seadusandlikku menetlust, standardite hierarhiat ja institutsioonide volitusi käsitlevad normid. Aluslepingu artikli 290 lõige 1 sätestab, et seadusandliku aktiga võib delegeerida komisjonile volitused võtta vastu üldise ulatusega muid kui seadusandlikke akte, et täiendada või muuta seadusandliku akti teatud mitteolulisi osasid. See toimub spetsiaalsete kitsendustega ja piirab oluliselt selliste õigusaktide ulatust. Sellest hoolimata on aluslepingus määratud seaduse üksikasjalikustamine oluline, et vältida ELi õiguse terviklikkust ohustada võivaid ülemäära kokkusobimatuid tõlgendusi. Liikmesriikides on sellised õigusaktid küll tavalised, kuid seda ei saa öelda kõnealuste õigusaktide kohta. Komisjoni ja liikmesriikide valitsuste legitiimsus ei ole sama ja seetõttu nõuab õigusaktide delegeerimine komisjonile suuremat hoolt ja tähelepanu ning seda tuleb kasutada ettevaatlikult. Nõustun, et õigusaktide delegeerimise kasutamine peaks tegema võimalikuks lihtsa ja juurdepääsetava õigusaktide vastuvõtmise, aidates sellega kaasa õiguskindlusele, delegeerimise tõhususele ja delegeerijapoolsele kontrollile.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 võib seaduseandja delegeerida teatud ulatuses volitusi komisjonile, millega seoses võib komisjon seadusandliku akti ainult täiendada või muuta. Komisjoni poolt vastavalt vastu võetud delegeeritud õigusaktid on üldise ulatusega muud kui seadusandlikud aktid. Raportöör toetab komisjoni delegeeritud seadusandlike volituste kasutamise rangemat jälgimist. Seetõttu hääletasin ma raporti vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin József Szájeri seadusandliku delegeerimise volitusi käsitleva raporti ja Enrico Speroni Ransdorfilt immuunsuse äravõtmist käsitleva raporti poolt. See võeti vastu suure häälteenamusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. (SV) Hääletasin seadusandliku delegeerimise volitusi käsitleva raporti poolt. Lissaboni lepingu artikkel 290 võimaldab parlamendil komisjonipoolsetele seadusandlike aktide muudatustele ja täiendustele vastuväiteid esitada või need tühistada. See nõuab siiski absoluutset häälteenamust, teisisõnu – enamiku Euroopa Parlamenti valitud liikmete kohalolekut. Parlamendiliikmete puudumise tõttu tähendab see tavaliselt 60 % häältest. Varem sai seadusandlikke akte muuta või tühistada ainult nõukogu tingimusel, et saavutati kvalifitseeritud häälteenamus. Komisjoni eksperdirühmad, mida liikmesriikidest eraldi valitakse, avaldavad seadusandlikule delegeerimisele suurt mõju. Üks näide sellest on asjaolu, et eksperdirühmade kaudu lubas komisjon uut tüüpi geneetiliselt muundatud maisi, hoolimata asjaolust, et parlament ja nõukogu olid selle vastu. Veel üks näide on algne teenuste direktiiv, kus nõukogu ja parlament kustutasid lõike, mis sätestas, et töötajate ametisse määramisel on keelatud nõuda alalist esindajat, teisisõnu ametiühingu vaste. Komisjon oli siiski selle vastu ja koostas suunised, millega kehtestati, et alaline esindaja ei ole vajalik. Komisjon tahab oma sõltumatust kindlustada ja eksperdirühmade kasutamist jätkata (KOM(2009)0673). Raportöör József Szájer jätab kõrvale nii liikmesriikide eksperdirühmad kui riiklike ametivõimude kaasamise. Viimasega ma nõus ei ole.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni leping on muutnud endist komitoloogiasüsteemi, osutades uutele õigusaktidele, nagu delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid. Uue aluslepinguga võtab parlament koos nõukoguga kaasseaduseandja rolli.

Sätestades aluslepingus võimaluse delegeerida komisjonile volitused seadusandlikke akte täiendavate muude kui seadusandlike õigusaktide vastuvõtmiseks, tehti samm edasi selles, et kaks institutsiooni on asetatud võrdsetele alustele. Käesolev raport taotleb tingimuste selgitamist, vastavalt millele delegeerivad parlament ja nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 volitused komisjonile. See dokument rõhutab seaduseandja vaba valiku põhimõtte tähtsust komisjonile volituste delegeerimisel kui parema seadusloome vahendit.

Raport kinnitab vajadust vältida seaduseandjale täiendavate kohustuste kehtestamist lisaks aluslepingus sisalduvatele kohustustele. Seaduseandja peab võimaldama komisjonil delegeeritud volituste tõhusat teostamist ja peab selle kasutamist korrakohaselt jälgima. Eespool nimetatud põhjustel ja arvestades, et esmatähtis peab olema acquis’ kohaldamine valdkondades, mille suhtes enne Lissaboni lepingut kaasotsustamismenetlust ei kohaldatud, hääletasin ma selle dokumendi poolt.

 
  
  

Raport: Peter van Dalen (A7-0114/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Euroopa meretranspordi konkurentsivõime peab jääma Euroopa Liidu meretranspordipoliitika üheks strateegiliseks eesmärgiks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb meil tagada vajalik toetus uuendustele, teadusuuringutele ja nende arendamisele, mis kiirendaks meresadamate infrastruktuuri nüüdisajastamist ja tagaks uusimate tehnoloogiate kasutamise laevatööstuses. Administratiivkoormuse ja bürokraatia vähendamine viiks avaliku ja erasektori investeeringute kasvuni meresadamatesse ja laevandussektorisse. Üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamine, meremagistraalide rajamine ja transpordivahenditevahelise modaalsuse arendamine viiks konkurentsivõimelise ja uuendustele avatud Euroopa meretranspordisüsteemi loomiseni. Samuti tuleb meil käsitleda Euroopa Liidu lipu all seilavate laevade meeskondadele kohaldatava maksustamise küsimust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu mereterritoorium on maailma suurim. Meremajanduses saab tööd viis miljonit inimest ja 5 % ELi SKT-st tuleb merendussektoriga otseselt seotud tööstustest ja teenustest. Andmed ja faktid näitavad kindlalt, et meri on liikmesriikide tööhõivele ja majanduskasvule ülioluline allikas, eriti kui arvestada selle rahvusvahelist mõõdet ja järelikult surve suurust, millele see ülemaailmse konkurentsi tingimustes vastu pidama peab.

Selles osas pakub raport palju positiivseid seisukohti, mis puudutavad nõudlust merendussektori algatuste järele riiklikul tasandil ja ulatuslikuma regulatiivse koordineerimise järele ELi tasandil. Sellega saaks hakata vähendama bürokraatiat, mis aitaks suurendada kogu valdkonna konkurentsivõimet. Nõustun raporti lähenemisviisiga ja hääletan seetõttu selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Demokraatliku liikumise delegatsioon tervitab ELi meretranspordi strateegiliste eesmärkide vastuvõtmist kuni 2018. aastani. Vastu võetud resolutsioon kutsub eelkõige üles merendusspetsialistide oskuste täiustamisele ametialaste kvalifikatsioonide tugevdamise kaudu ja Euroopa koolituse ühtlustamisele. Väga oluline on tõepoolest pakkuda kõigile meremeestele, nii laevadel kui kaldal töötavatele, elukestvat õpet ja ümberõpet. Seda kavatsedes peavad liikmesriigid kiiresti ratifitseerima Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2006. aasta meretöönormide konventsiooni. Selleks, et meretransport jääks üheks kõige vähem saastavaks transpordiliigiks, tuleb teha veel edusamme vääveloksiidi, lämmastikoksiidi, PM10-osakeste ja CO2-heidete vähendamiseks. Seetõttu kahetsevad demokraatlikku liikumisse kuuluvad parlamendiliikmed komisjoni keeldumist hõlmata merendussektor ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Peame jätkama edu saavutamisega selles suunas ja selleks peab Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) määrama kõikidele liikmesriikidele kohaldatavad heitkoguste vähendamise eesmärgid, mis võimaldavad meil vältida konkurentsimoonutusi kolmandate riikide laevastikega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjon on esitanud teatise ELi meretranspordipoliitika strateegiliste eesmärkide ja soovituste kohta kuni 2018. aastani. Komisjoni ettepanek hõlmab ELi meretranspordipoliitikaga seotud laialdast teemavaldkonda, võimaldades meretranspordi sidusrühmadele ettepanekus määratletud strateegiliste eesmärkide ja soovituste täideviimiseks avarat käsitlusala ja algatust.

Peamised komisjoni ettepanekus käsitletud teemad on järgmised: i) Euroopa merelaevanduse väärtus ja konkurentsipositsioon ülemaailmsel turul; ii) töövõimalused merendussektoris; iii) Euroopa laevanduse kvaliteet; iv) rahvusvaheline koostöö; v) Euroopa meretransport Euroopa majanduse osana ja majandusliku integratsiooni liikumapaneva jõuna; ja vi) Euroopa kui merendusalaste teadusuuringute ja uuenduste juht maailmas.

Portugali geograafilise asendi ja mere strateegilise tähtsuse seisukohast on see teema meie riigile üliolulise tähtsusega ning kõik püüdlused meremajanduse arendamiseks teenivad meie toetuse ja pühendumise.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa merendussektor annab selge ja olulise panuse nii liidu sisemajandusse kui transpordisüsteemi. Seetõttu tuleks Euroopa meretranspordi sektori huvid üldise Euroopa transpordipoliitika rajamisel selgelt prioriteetseks määrata. Tuleb mõista, et Euroopa merendussektor tegutseb ja konkureerib peamiselt ülemaailmsel turul. Meretranspordisektori ees seisavad keskkonnaga seoses suured väljakutsed. Esmane ülesanne on oluliselt arendada merel sõitvate laevade keskkonnakaitse meetmete tõhusust ning tuleb vähendada vääveloksiidide, lämmastikoksiidide, osakeste ja süsinikdioksiidi heiteid. Selles suhtes rõhutaksin ma vajadust jõuda sellel teemal kokkulepeteni ülemaailmsel tasandil, et võidelda mitteosalevate riikide laevade teise lipu alla ümberpaigutamise ohuga. Ohutuse valdkonnas rõhutaksin ma asjaolu, et liikmesriike kutsutakse üles paketti kiiresti ja nõuetekohaselt rakendama, eelkõige seoses vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumiga (kus osutatakse riskipõhistele kontrollidele). See ennetaks ebavajalike kontrollide läbiviimist, suurendaks jälgimise tõhusust ja vähendaks bürokraatiat nende suhtes, keda kontrollitakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Üleskutsetel vähendada laevade ja sadama infrastruktuuride süsiniku jalajälge, arendada soodsaid tingimusi meremeestele, vähendada vääveloksiidide, lämmastikoksiidide, PM-osakeste ja CO2-heiteid ja isegi üleskutsel rajada mereheidete kontrollpiirkonnad, on palju meetmeid, millel võib sõltuvalt nende kohaldamise viisist positiivne tulemus olla. Pidev vaba ja moonutusteta konkurentsi ülimuslikkus ning meremeeste õiguste allutamine konkurentsivõimele tähendavad siiski aga seda, et raport on vastuolus meremeeste õigustega ja üldhuvidega. Seetõttu hääletan ma selle teksti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Selle raporti vastuvõtmisega määratakse kindlaks liidu meretranspordipoliitika olemasoluks vajalikud eesmärgid. Selle transpordiliigi tähtsus kasvab, sest tegemist on keskkonnasõbraliku variandiga, millel on potentsiaali veelgi keskkonnasõbralikumaks muutuda. Meretranspordisektor on Euroopa majandusele väga oluline, mitte ainult reisijateveo, toormaterjalide, kaupade ja energiatoodete osas, vaid ka seetõttu, et meretransport on paljude merega seotud tegevuste keskmes, nagu sõjalaevade tööstus, logistika, teadusuuringud, turism, kalandus ja akvakultuur, kui nimetada vaid mõned.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin Peter van Daleni raporti poolt, mis käsitleb meretranspordistrateegiat 2018. aastani, kuigi meie muudatusettepanek meretranspordi hõlmamiseks heitkogustega kauplemise süsteemi lükati nimelisel hääletamisel suure häälteenamusega tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilja Savisaar (ALDE), kirjalikult. (ET) Euroopa merendussektori tulevik mängib märkimisväärselt suurt rolli Euroopa Liidus nii majanduslikus, sotsiaalses kui ka keskkondlikus mõttes. Täna toimunud hääletus paneb paika Euroopa merenduspoliitika strateegia aastani 2018 ehk see mõjutab otseselt seda 41 % laevastikust, mis kuulub Euroopale, ja kaudselt kogu maailma merendust. Euroopa Liberaalide fraktsioon toetas antud raportit, kuna see vastab enamjaolt meie ootustele ning toetust leidsid ka meie parandusettepanekud. Oleme seisukohal, et tulevikus peavad merendussektoris juhtrolli mängima järgmised märksõnad: efektiivsus, keskkonnasõbralikkus ja võrdsed turutingimused. Seetõttu on oluline, et täna vastuvõetud raport kutsub üles kõiki liikmesmaid ratifitseerima Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni konventsioone, et tagada parimad tingimused nii meremeestele, laevaomanikele kui ka keskkonnale. Lõpetuseks tänan veel raportööri hea koostöö ning avatuse eest raporti menetlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Meretransport on igasuguse kahtluseta Euroopa konkurentsieelis, kuid eri transpordiliikide ühitamise ning koostalitluse edendamisel on veel palju teha. Sinna hulka kuulub ka meretranspordi ümberpositsioneerimine tõeliselt konkurentsivõimeliseks alternatiiviks.

Merendustööstus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mida on võimalik muuta tõelisteks võimalusteks, kui me teame, kuidas neid kasutada, investeerides noorte tehnikaspetsialistide koolitamisse selle sektori spetsialistide puuduse vähendamiseks. Prioriteedid on ka tehnika areng ja ebavajaliku bürokraatia vähendamine, et muuta sadamsektorisse investeerimine ahvatlevaks.

Mõelda tuleb ka ohutumale ja puhtamale laevandusele, vähendades kasvuhoonegaaside heiteid ja reageerides tõhusalt piraatlusele. Euroopa merelaevastiku positsioone ohustavat survet, mille peamine põhjus on kolmandate riikide meretranspordisektorile antav riigiabi, tuleb reguleerida Maailma Kaubandusorganisatsioonis välja arendatava raamistiku piires.

Euroopa infrastruktuuride ja sadamate võimsus on väärt edasist arendamist ja see kehtib ka meremagistraalide kohta, mis on väga tähtsad ELi lõunaosa ja äärepoolsetele riikidele, nagu Portugal, ja äärepoolseimatele piirkondadele, nagu Madeira.

Täna vastu võetud raport hõlmab selliseid suuniseid üldiselt ja seetõttu toetan ma seda raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Rohkem kui 80 % maailma kaubandusest toimub mere kaudu ja meretransport on rahvusvahelise kaubanduse selgroog. EL on kõige märkimisväärsem ülemaailmne eksportija ja suuruselt teine importija. Seetõttu on laevandus ja sarnased teenused väga olulised, kui me tahame, et Euroopa ettevõtted oleksid ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimelised. Lähimereveod on oluline osa Euroopa transpordiahelast – nende kaudu toimub 40 % Euroopa-sisestest kaubavedudest. Igal aastal kasutab Euroopa sadamaid rohkem kui 400 miljonit reisijat ja seetõttu mõjutab meretransport otseselt Euroopa kodanike elukvaliteeti. Euroopa Parlament on üks nendest, kes ELis merenduspoliitikat kaitseb. ELi meretranspordipoliitika toetab ka teisi poliitikaid, eelkõige integreeritud merenduspoliitikat. Ülemaailmne finantskriis on mõjutanud ka meretranspordisektorit. Seetõttu peame nüüd tõepoolest Euroopa merenduse potentsiaali valla päästma, et majanduskasvu ning sotsiaalset ja keskkonnastabiilsust ergutada. Euroopa laevanduse pikaajaline konkurentsivõime on ELi merenduspoliitika alustala. See strateegia soodustab ohutut, puhast ja tõhusat laevandust ning töökohtade loomist Euroopa merenduspoliitikatööstuses. Strateegiline väljavaade, kus arvestatakse laevanduse, sadamate ja sarnaste sektorite arengut, on oluline ELi merenduspoliitika lihtsustamiseks, et see suudaks vastu seista tulevastele väljakutsele, nagu piraatlusevastane võitlus ja laevandusest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine. Väga oluline on integreeritud sektoritevaheline lähenemisviis, mis hõlmab kalandus-, transpordi-, keskkonna-, energia-, tööstus- ja teadusuuringute poliitikat. Ajad, kus Euroopas asuvad naaberriigid omavahel konkureerivad, on möödas. See kehtib nii Leedu kui ülejäänud Euroopa kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Tervitan selle raporti vastuvõtmist, mis ühendab mõned minu ettepanekud meretranspordipoliitika ja sellega seotud valdkondade (kas laevaehituse, turismi või kalanduse osas) tuleviku kohta. Minu jaoks oli tähtis kinnitada veel kord ohutuse kui meretranspordi põhitingimuse olulisust ja rõhutada keerulisest majanduslikust taustast hoolimata vajadust arvestada mere- ja rannikukaitse kõrgete standarditega. Eeldatav kaupade ja reisijate arvu suurenemine, rangemad keskkonnastandardid ning vajadus edendada transpordiliikide ühitamist ja nendevahelise tööjaotuse muutmist muudavad vajalikuks sadamainfrastruktuuride nüüdisajastamise. Need struktuurilised meetmed vajavad läbipaistvate ja õiglaste rahastamiseeskirjadega kombineeritud märkimisväärseid investeeringuid, et toetada uuendusi ja suurendada Euroopa sadamate konkurentsivõimet. Lõpetuseks tervitan ma asjaolu, et meie strateegiasse on hõlmatud sotsiaalne mõõde ja et see rõhutab eelkõige tööhõivet, koolitust, merendusspetsialistide oskuste täiustamist ning meremeeste töötingimuste parandamist kaldal ja laevadel.

 
  
  

Raport: Helga Trüpel (A7-0028/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Europeana, Euroopa digitaalne raamatukogu, on Euroopa kultuuripärandi otstarbeks loodud ühtne vahetu mitmekeelne portaal. Tulevikus pakub see suurele hulgale lugejatele juurdepääsu haruldastele või vanadele Euroopa dokumentidele, millele on nende hoiustamisviisi tõttu keeruline ligi pääseda.

Täna hääletusel olnud resolutsiooni ettepanekus palusin ma Euroopa Komisjonil algatada õpilastele ja õpetajatele suunatud erikampaania meedias ja Internetis, mis on keskendunud selle portaali digitaalsete allikate kasutamisele hariduslikel eesmärkidel, et tõsta teadlikkust Europeana veebilehest. Europeana portaalist peaks saama hariduse ja teaduse üks viitepunkte, mis toob noored eurooplased lähemale oma kultuuripärandile ja aitab luua kultuuridevahelist sidusust ELis.

Resolutsiooni ettepanekus julgustab Euroopa Parlament liikmesriike Europeana projekti sisusse võrdsel määral panustama ja suurendama oma püüdlusi pakkuda töid raamatukogudele ning riiklikele kultuuriasutustele, nii et kõigil eurooplastel oleks täielik juurdepääs oma kultuuripärandile.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Europeana, Euroopa digitaalse raamatukogu näol on tegemist ambitsioonika väljakutsega, nimelt kõigi Euroopas avaldatud tööde digitaliseerimisega, et need laiemale üldsusele kättesaadavaks teha. See on pikaajaline ülesanne, mis nõuab lähedast jälgimist ja mõõdetavat edu. Omaalgatuslik raport seab eesmärgiks 15 miljoni töö kättesaadavaks tegemise 2015. aastaks ning veebilehe kättesaadavaks tegemise kõigile ja kõigis Euroopa Liidu keeltes.

See Euroopa projekt on väga vajalik, sest sellega antakse panus meie ühise pärandi täiustamisele ja selle mõjule maailmas ning välditakse seega nende tööde monopoliseerimist eraõiguslike asutuste poolt. Seetõttu hääletasin ma kindlalt selle ambitsioonika projekti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − Toetasin seda raportit, sest usun, et juurdepääs kultuuri- ja haridusteabele peab olema prioriteet, et Euroopa haridus- ja elustandardeid arendada. Et Europeana raamatukogule juurdepääsust saaksid kasu kõik ELi kodanikud, tuleb niipea kui võimalik kavandada selle kättesaadavus kõigis ELi ametlikes keeltes. Digitaalsest tehnoloogiast peaksid kasu saama ka puudega inimesed, kellel peaks olema haridusele ja teabele lihtsam juurdepääs kättesaadavate formaatide ja kohaldatud tehnoloogiate kaudu. Europeana kättesaadavust tuleks parandada, tagades keskkoolide, ülikoolide ning muude haridusasutuste õpilastele, üliõpilastele ja õpetajatele tasuta juurdepääsu. Seetõttu on väga oluline tagada universaalne juurdepääs Euroopa kultuuripärandile ja juurdepääsu lihtsustada ning kindlustada selle edendamine ja säilitamine tulevastele põlvedele.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu liikmesriikide kunsti- ja kultuuripärandi kogumine ning säilitamine, rajades pilte, helisid ja videoid koondava multimeedia platvormi, et luua üheaegselt raamatukogu, muuseumi ja arhiivina toimiv allikas – see on 2008. aastal algatatud Europeana projekti eesmärk, mis nüüdseks tänu rohkem kui 1000 kultuuriasutuse panusele Euroopa kultuuripärandi Internetis kättesaadavaks teeb.

Kuigi projektis on veel mitmeid nõrku kohti, sealhulgas projekti enda avaldamine ja selle kohta teadlikkuse tõstmine, omanikuta või autoriõigustega kaitstud tööde Internetis kättesaadavaks tegemine ja kättesaadavaks tehtud objektide ning materjalide teatud korrigeerimine, kasutab Europeana sellest hoolimata uusi tehnoloogiavorme Euroopa kultuuripärandi laiaulatuslikuks digitaliseerimiseks, toetudes mitte ainult ELi allikatele, vaid ka riiklikele ja eraõiguslikele allikatele.

Kunstilise mälu ning üksikute liikmesriikide esituste ja kultuurilise eripära säilitamine on väga oluline noorematele põlvkondadele tugeva identiteeditunde tagamisel. Sellel põhjusel olen ma raporti projekti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Raporti „Europeana – järgmised sammud” poolt antud hääle tõttu ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse raportöörina tervitan ma raporti lõpetamist ning loodan, et komisjon võtab raportis esitatud soovitused vastu. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis järgnenud aruteludel raporti kohta arutati mitmeid teemasid, nagu infotehnoloogiastruktuur, Europeana.eu veebilehe haldamine, tasuta juurdepääs raamatukogus olevale teabele, digitaliseerimistoimingute standardiseerimise vajadus ning veebilehe meedias kajastamise probleem. Mõned nendest teemadest on peamise vastutava komisjoni – kultuuri- ja hariduskomisjoni – raportis juba olemas ja see annab lootust, et oleme edukalt täieliku raportini jõudnud.

Siiski usun ma, et tuleb jätkuvalt arutada tervikuna mitte vastu võetud teemasid, nagu veebilehe haldamine, rahastamismeetodid ja eelkõige veebilehe korraldamine ühtse andmebaasi kujule, mitte portaalina. Loodan, et meie täpsustatud soovitused koos komisjoni mõtetega eespool nimetatud teemade kohta muudavad selle projekti edukaks. Niikaua kui Europeana projekt rajatakse ELi väärtustele ja ideaalidele ja see toimib Euroopa kultuuriteabe keskpunktina, on tegemist eduka Euroopa Liidu projektiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti „Europeana – järgmised sammud” poolt, mis julgustab kõiki ELi liikmesriike tegutsema aktiivsemalt oma raamatukogudes ja kultuuriasutustes leiduvate tööde kättesaadavaks tegemisel, nii et kõigil eurooplastel oleks juurdepääs oma kultuuripärandile. Eesmärk salvestada veebilehele lühikese aja jooksul rohkem kui 15 miljonit tööd võib aidata kaasa Euroopa kultuuripärandi kaitsmisele, võimaldades tulevastel põlvkondadel panna kokku kollektiivse Euroopa mälu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Isegi perioodidel, kui Euroopa riikide vahel valitsesid eraldusjooned ja isegi vaenuavaldused, oli Euroopa kultuur ja teadus alati suuteline neid piire ületama ning levima kogu tänase liidu piirkonnas ja isegi kaugemale. Selles suhtes on rohkem kui kohane rõhutada ülikoolide osa. Oma religioosse päritoluga oli neil otsustav roll lahutatud osade taasühendamisel riigiks, mida teame kui respublica christiana’t, ja kõigi nende meelespidamisel, kes suutsid eraldusjooned ületada ja oma ideed kogu mandril ning selle kaudu kogu maailmas kuuldavaks teha. Portugallasena ja üle kogu maailma levinud keele ja kultuuri järeltulijana toetan ma püüdlusi, mida tehakse Euroopa kultuuri ja teaduse nähtavamaks ja juurdepääsetavamaks tegemisel kõigile asjast huvitatutele. Selles suhtes on Europeana parima Euroopa tava edasiviija. Loodan projekti jätkumist jätkusuutlikul viisil ning et minu koduriik annab uue pühendumisega vastavalt oma universaalsele kutsumusele sellesse projekti koostööpanuse.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Europeana sai alguse 2008. aasta novembris ja selle eesmärk on Euroopa kultuuri- ja teaduspärand kõigile Internetis kättesaadavaks teha. Praegu on Europeana kataloogis 6 miljonit digitaliseeritud tööd ja eesmärk on 2010. aasta juuniks jõuda 10 miljoni kirjeni. Projekti teises etapis lastakse 2011. aastal käiku täielikult töökorras Europeana.eu veebileht, mis on olemuselt mitmekeelsem ja millel on semantilised veebitunnusjooned. Europeanas on kättesaadav ainult 5 % digitaalsetest raamatutest ja peaaegu pooled neist on pärit Prantsusmaalt, järgnevad Saksamaa (16 %), Madalmaad (8 %), ja Ühendkuningriik (8 %). Kõigi teiste riikide panus on 5 % või vähem. Soovitav on, et liikmesriigid annaksid suurema panuse. Toetan üleskutset, et 2015. aastaks oleks Europeanas vähemalt 15 miljonit erinevat digitaliseeritud objekti. Nõustun, et erilist tähelepanu tuleks pöörata hapratele ja üsna pea hävida võivatele töödele, sealhulgas audiovisuaalsetele materjalidele. Tuleb leida viisid autorikaitsega materjalide lisamiseks, et andmebaas hõlmaks ka tänapäeva ja lähimineviku töid.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa kultuuripärandi digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi loomine, mis sisaldab materjale kirjalikest teostest teiste kultuurilise ja teadusliku tähtsusega materjalideni, on hariduse, uurimistöö ja kultuuri valdkonnas märkimisväärselt kasutoov. Selleks, et üldsus saaks projektist kasu ja et see oleks kättesaadav kõigile ning mitte ainult Euroopas, vaid ka ülejäänud maailmas, on väga oluline, et Europeana tagaks kättesaadavaks tehtud materjalidele tasuta avaliku juurdepääsu. Samuti on väga vajalik meeles pidada, et selline juurdepääs tuleb tagada ka puudega inimestele juurdepääsu võimaldavates formaatides ja vastavate vahenditega.

Siiski on vastuvõetud resolutsioonis veel teatud aspekte, mis ei ole nii selged, ja aspekte, mis ei ole piisavalt välja arendatud. Selge ei ole, kuidas määratakse, millise kultuurilise ja teadusliku sisuga tööd Europeanasse hõlmatakse ja kes selle määrab, ning ka see, kuidas seda hallatakse. Need küsimused on olulised, et hinnata, millises ulatuses Europeana Euroopa kultuuripärandi mitmekesisuse asjakohase esitatuse tagab.

Kahtlused püsivad selle kohta, kuidas toimivad raportis esitatud Europeanaga seonduvad avalik-õiguslikud partnerlused ja kultuuriasutuste üldrahastamine. Usume, et kultuuri- ja teaduspärand kuulub kõigile ja et see peab kogu elanikkonnale tasuta kättesaadav olema ning seda ei tohiks kohelda nagu kaupa.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Peame tagama kõigile eurooplastele juurdepääsu meie pärandi moodustavatele Euroopa kunsti- ja kultuuriaaretele. Seda peeti silmas, kui tänaseks peaaegu kuut miljonit digitaliseeritud tööd sisaldav hämmastav digitaalne raamatukogu Europeana 2008. aastal, hoolimata sissetöötamisraskustest, käiku lasti. Tänapäeval peame Europeana sisu täiendama, samal ajal intellektuaalset omandit austades. Lõpetuseks omistan ma erilist tähelepanu püüdlustele, mida tehakse Europeana kättesaadavaks tegemise edendamisel puudega inimestele. Seetõttu peaksid liikmesriigid kättesaadavate formaatide ja asjakohaste tehnoloogiatega tagama puudega inimestele täieliku ja tasuta juurdepääsu Euroopa kollektiivsetele teadmistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. (RO) Europeana projekti, Euroopa Liidu digitaalset raamatukogu, tuleb tervitada kui Euroopa kultuurifoorumi loomiseks kavandatud algatust, mis pakub Euroopa kodanikele ulatuslikku juurdepääsu Euroopa kultuuripärandile. Projekt lasti käiku juba 2008. aasta novembris, kuid kahjuks see ei edene ning seda peamiselt autoriõigustega seotud takistuste ja vähenenud rahastamise tõttu. Täna vastu võetud Euroopa Parlamendi raporti lõplikus versioonis esitatakse kasulikud soovitused selle projekti haldamiseks tulevikus. Esiteks tuleb uuesti läbi vaadata rahastamise viis, pöörates tähelepanu avalik-õiguslikele partnerlustele ja liikmesriikide panustele, mis on hetkel väga kõikuvad. Teiseks võimaldab see raport rõhutada meil asjaolu, et tegelikke tulemusi ei saavutata mitte ainult kirjandusteoste laiaulatusliku digitaliseerimise kaudu, vaid ka autoriõigustega tööde kasutamist võimaldavate koheste lahenduste leidmisega. Raport võib anda olulise panuse olemasolevasse raamistikku tööde kuvamise kohta esitatud eeskirjade kaudu. Kuvatavate tööde vaatamine peab olema tasuta, samas kui nende allalaadimine peab olema taskukohase hinnaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa kultuuripärandi avalikkusele levitamine on kasutoov mitmetele valdkondadele, sealhulgas eelkõige haridusele, teadusele, uurimistööle ja turismile. Siiski ei ole seda kultuuripärandit üldse hästi levitatud ja liikmesriikide vahel on suured erinevused oma kultuuripärandi digitaliseerimisel sellele juurdepääsu kergendamiseks. Vaja on ühtset jõupingutust, mis viib kogu Euroopa kultuuripärandi kiiret kvaliteetsetesse digitaalformaatidesse kogumist võimaldavate uute tehnoloogiate kiire vastuvõtmiseni. Seda jõupingutust on vaja kultuuripärandi levitamiseks kogu maailmas, aidates sellega teistel rahvastel Euroopa kultuurilisele rikkusele juurde pääseda.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa digitaalses raamatukogus on võimalik juurdepääs umbes miljonile ELi liikmesriikide raamatule, maakaardile ja fotole. Asjaolu, et äritegevuses osalejad registreerivad Google Books teenuse kaudu märkimisväärselt rohkem päringuid ja on edukalt arenenud, on loogiline ja seotud suurema teadlikkuse tasemega Google Booksi kohta. Europeana kiirema arengu saavutamiseks ja digitaalse raamatukogu tutvustamiseks on vaja kõigepealt projekti kaasata rohkem ülikoole ja asutusi, sest ainult sellisel juhul saavad kõne alla tulla suuremad rahalised vahendid. Kuigi Europeana on Euroopa kultuuripärandile ja kultuuriteadmistele oluline, on mõistmine rahaliste vahendite (ka majandusarengu fondidest saadavate) suurendamisest piiratud, eelkõige finantskriisi ajal ja arvestades Kreeka aitamiseks eraldatavaid miljardeid. Seetõttu jäin ma hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. (LT) Euroopa Liidu juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses” on Europeana projekti jaoks väga sobilik. Hääletasin raporti poolt, sest see on esimene tõsine katse kogu Euroopa kultuuripärandit digitaalsel kujul esitada. Euroopal on üks maailma suurimaid kultuuriaarete kogumikke, mis peaks minu arvates suuremale osale ühiskonnast kättesaadav olema. Kahetsusväärne on, et mitte kõik ELi riigid ei ole oma kultuuripärandi ülekandmisel virtuaalkeskkonda võrdselt aktiivsed. Eelkõige kehtib see uute liikmesriikide kohta. Mainida tuleb ka teisi veel lahendamata probleeme: projekti rahastamine, avaliku ja erasektori koostöö ja kõige olulisemana autorikaitse küsimus. Nende probleemidega tuleb tegeleda niipea kui võimalik, nii et Euroopa ja kogu maailma inimesed saaksid juurdepääsu Euroopa kultuuripärandile. Loodan, et vastuvõetud raport kiirendab Europeana projekti rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Europeana programmi poolt hääletamine tähendab liikmesriikide kultuuripärandi digitaliseerimiseks tehtavate jõupingutuste toetamist. Siiski on väga oluline märkida, et eesmärk on kaitsta tööde elektroonilist formaati iseenesest, võimaldamata kasutajatel neid muuta. Lühidalt, eesmärk ei ole mitte järjekordse Interneti otsingumootori väljaarendamine, vaid veebilehe loomine, mis oleks üheaegselt nii muuseum, raamatukogu kui ka teadusteadmiste allikas. Kultuuripärandi digitaliseerimine ei ole aga teostatav liikmesriikide ja riigiasutuste abita. Kahjuks on 47 % Europeana sisust praegu pärit Prantsusmaalt, samas kui riikide, nagu Kreeka, mis peaksid nende tohutut kultuuripärandit arvestades märkimisväärselt esindatud olema, digitaliseeritud failid moodustavad vaid tühise protsendi. Lisaks tuleb erilist tähelepanu pöörata intellektuaalse omandi õiguste kaitsele. Digitaliseerimine tähendab kodanike vaba juurdepääsu teadmistele ja teadusele ning mingil juhul ei tähenda see uut viisi elektrooniliseks piraatluseks ega aruandekohustuste puudumiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Virtuaalse Euroopa raamatukogu loomise idee sai alguse 2000. aastal. Eesmärk oli teha Euroopa kultuuripärand kättesaadavaks Internetis, et kõik sellele lihtsamalt juurde pääseksid. Et Europeanaga seostuks kõigile mõiste „kultuur”. Nüüdseks pakub Europeana ühe hiireklõpsuga juurdepääsu seitsmele miljonile digitaliseeritud objektile (pildid, tekstid, muusikafailid ja videod), olgu need kas maailmakuulsad tööd või väiksed peidetud aarded. Europeana sisu aitavad luua rohkem kui 1000 kultuuriasutust ning nende hulka kuuluvad kunstigaleriid, arhiivid, raamatukogud ja muuseumid (sealhulgas Rijksmuseum, Briti Raamatukogu ja isegi Louvre). Loomulikult on projekt lõpust veel kaugel. Sellel aastal lastakse käiku hetkel arendamisel olev uus Europeana versioon eesmärgiga jõuda enne juunit rohkem kui kümne miljoni digitaliseeritud objektini. Selle saavutamiseks tuleb ületada veel mitmeid suuri väljakutseid. Nende hulka kuuluvad Europeana sisu laiendamine pikemas perspektiivis, lisades rohkem autoriõigustega materjali, ja lõppenud tiraažiga või autorita tööde probleemi lahendamine, uute rahastamismeetodite leidmine, materjalide kättesaadavuse parandamine puudega inimestele, täielikult mitmekeelse teenuse pakkumine ning kõik täna hääletusel olnud tekstis arukalt käsitletud teemad, mistõttu ma selle teksti poolt hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmena toetan ma raportit „Europeana – järgmised sammud”. Euroopa riikide digitaalsete raamatukogude varasid ühendavast Europeanast on saanud juurdepääs inimkonna kultuuri- ja teaduspärandile. Poola raamatukoguhoidjate ühendus toetab projekti. Projekti tõhus realiseerimine nõuab stabiilseid rahalisi vahendeid, mis tagavad riiklike raamatukogude osalemise ja universaalse juurdepääsu Euroopa varadele. Praegu on digitaalsel kujul saadaval vaid 5 % Euroopa kultuuripärandist. Peaaegu pool sellest (47 %) on pärit Prantsusmaalt, 6 % Saksamaalt ja 5 % nii Madalmaadest kui Ühendkuningriigist. Projekti eesmärk on teha 2010. aasta juunist kättesaadavaks 10 miljonit ja 2011. aastaks 15 miljonit digitaliseeritud objekti. Selleks on vajalik suurendada kultuuritoodete digitaliseerimise rahastamist, tagades samas tiheda koostöö intellektuaalsete õiguste valdajate, kultuuriasutuste ning avaliku ja erasektori vahel. Selleks, et Europeanat saaks kasutada nii palju inimesi kui võimalik, peavad materjalid olema saadaval kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Teadlikkuse suurendamiseks Europeanast on vajalik teabekampaania. Portaalis tuleb arvestada ka puudega inimeste vajadusi, kellel peaks Euroopa kollektiivsetele teadmistele täielik juurdepääs olema. Selleks peaksid Euroopa Komisjon ja tööde avaldajad tagama, et puudega inimestele oleksid saadaval tööde spetsiaalsed digitaalversioonid, näiteks audiofailide kujul.

 
  
MPphoto
 
 

  Róża Gräfin Von Thun Und Hohenstein (PPE), kirjalikult. – (PL) Minu arvates on Europeana multimeedia raamatukogu avamine Internetis ülimalt märkimisväärne samm Euroopa ja maailma kultuuripärandi digitaliseerimisel. Seetõttu toetasin ma Helga Trüpeli raportit.

Projekt muudab kättesaadavaks rohkem kui neli ja pool miljonit raamatut, filmi, maakaarti, ajakirja, fotot ja muusikateost ning on arhiiv, kus säilitatakse tulevastele põlvkondadele algselt paberile, lõuendile või pärgamendile salvestatud materjali. Tegemist on väga väärtusliku allikaga nii tavakodanikele kui teadlastele, sest see lihtsustab juurdepääsu haruldastele ja raskesti kättesaadavatele teostele.

Europeana edasise arengu peamine takistus on erinevad autoriõiguse seadused erinevates liikmesriikides. Peaksime püüdlema seaduse ühtlustamise poole, et teha kodanikele kättesaadavaks nii palju teoseid kui võimalik, kindlustades õiglase tehingu ka autoritele. Projekti edu sõltub suures ulatuses liikmesriikide pidevast finantskohustusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma jäin alternatiivse resolutsiooni „Europeana – järgmised sammud” hääletusel erapooletuks, sest hoolimata komisjonis toimunud hääletusest kavandas selle resolutsiooni Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon.

Uus resolutsioon kordab suures osas algset resolutsiooni ja hõlmab seega minu koostatud ja vastu võetud muudatusettepanekuid, kuid eelkõige on uue teksti eesmärk keelata kodanikele võimalused Europeana sisu teatud ulatuses täiendada ja uue Web 2.0 tööriistade väljaarendamise väljavaade.

Seetõttu keeldusin ma asjade sellist käiku nii vormiliselt kui sisuliselt toetamast.

 
  
  

Raport: Marit Paulsen (A7-0053/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest see nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon hindaks hetkel kehtiva (2006–2010) loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohaldamist ja koostaks uue tegevuskava aastateks 2011–2015. Raportis on ka rangema jälgimissüsteemi rajamise säte ja tõhusamate karistuste kehtestamise säte nendele loomaomanikele, kes ei austa seadusega kehtivaid heaolunõudeid, ning säte Euroopa talunikele kõrgemate heaolustandarditega seotud täiendavate tootmiskulude hüvitamiseks. Samuti väidetakse raportis, et nende meetmete rahastamine tuleks hõlmata 2013. aastast uue ühise põllumajanduspoliitika toetuskavasse. Uus ühenduse tegevuskava peab keskenduma üldisele Euroopa loomade heaolu seadusele, loomade heaolu ja loomatervise Euroopa keskusele, kehtivate õigusaktide paremale jõustamisele, loomatervishoiu ja rahvatervise vahelisele seosele ning uutele tehnoloogiatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Usun, et loomade kaitses ja heaolus on tänu ühenduse tegevuskava aastateks 2006–2010 rakendamisele tehtud edusamme, sest enamik selles tegevuskavas esile tõstetud meetmetest on rahuldavalt rakendatud.

Rahvatervist ja toiduohutust jälgiva komisjoni liikmena tundsin ma heameelt eelkõige meetmete üle, mis võetakse loomatoidus kasutatavate antibiootikumide kahjulike mõjude vähendamiseks inimtervisele, järgides 2006. aastal nende suhtes kehtestatud keeldu. Need olid peamised põhjused, miks ma raporti poolt hääletasin.

Siiski soovin ma rõhutada, et tuleviku tegevuskavasse tuleks kaasata rohkem meetmeid, mille eesmärk on toetada ELi talunikke ja edendada loomade transportimist käsitlevate praeguste eeskirjade jõustamist liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Hääletasin aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava käsitleva raporti poolt. Loomade ja kariloomade tervis on oluline Euroopa inimestele, Euroopa põllumajandusele ja Euroopa majandusele.

Tervitan raporti soovitust, et tegevuskavas tuleks rohkem rõhutada juba kehtivate õigusaktide täitmist. Kindlasti tuleb parandada loomade kaitse ja heaoluga seotud Euroopa eeskirjade ja karistussüsteemide rakendamist, et tagada loomade kaitse ja heaolu piisavate miinimumstandardite olemasolu Euroopa Liidus. Euroopa tootjatel ja talunikel on kõrged standardid. Nõustun raportis esitatud väitega, et tuleb tagada Euroopa Liitu imporditavate loomsete toodete, nagu liha, vastavus samadele loomade kaitse ja heaolu tingimustele, nii et kõigi turuosaliste suhtes kehtiksid aus konkurents ja võrdsed võimalused.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest Euroopa loomade heaolu poliitika ja õigusaktide rakendamine on ühtsete ELi loomade kaitse ja heaolu standardite koostamiseks väga oluline. Hea loomatervis ja hea karjakasvatus ei ole olulised mitte ainult loomade kaitsele ja heaolule, vaid ka rahvatervise kui terviku seisukohalt. Arvestades, et vastavalt ELi õigusaktidele koheldakse kõiki loomi aistimisvõimeliste olenditena, tuleb karmistada loomade kaitse ja heaolu kontrolle ning pidada kinni loomakaitsestandarditest. Kahjuks ei ole komisjon veel ette valmistanud loomade kaitse ja heaolu standarditega seotud konkreetset strateegiat ja tema tegevus piirdub vaid 2009. aasta oktoobris esitatud raportiga. Nõustun Euroopa Parlamendi üleskutsega komisjonile valmistada ette uus ühenduse tegevuskava aastateks 2011–2015 ja eraldada vajalikud rahalised vahendid. Euroopa Liidu eelarve peab sisaldama piisavalt assigneeringuid, et võimaldada komisjonil teostada oma jälgimisülesandeid, toetada vajadusel tootjaid ja anda vastulöök konkurentsivõime kaotusele, millega tootjad loomade kaitse ja heaolu standardite uute ja muudetud versioonide vastuvõtmise tulemusena silmitsi seisavad. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et kõigi ELi loomade kaitse ja heaolu eeskirjade rikkumise suhtes kohaldatakse tõhusaid karistusi. Järelikult saame ainult loomakaitsealaste õigusaktide karmistamise ja rakendamisega tagada loomakaitse ning vältida siseturul pakutavaid loomseid tooteid, mis ei vasta üldistes õigusaktides sätestatud tingimustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Bontes (NI), kirjalikult. (NL) Kuigi Hollandi Vabaduspartei (PVV) toetab loomade heaolu, on see liikmesriikide teema, mitte ELi.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Euroopas on olnud ja on jätkuvalt aktiivne soov ning pikaajaline traditsioon loomi korralikult kohelda. Kariloomade hea tervis ja kvaliteetne pidamine on väga olulise tähtsusega ka rahvatervisele. Muu maailmaga võrreldes ranged standardid on osa Euroopa talunike kaubamärgist ning seda on ka näiteks nende põllumajandustoodete kvaliteet. Neil põhjustel peame tegema kõik jõupingutused õigusliku raamistiku loomiseks, mis täpsustab kogu ELis kehtivad miinimumstandardid kõigile kariloomade pidamise viisidele. Ainult nii on vaba ja õiglane majanduslik konkurents siseturul võimalik. Vaja on nõuda miinimustandardeid ka ülemaailmsel turul, et vältida Euroopa talunike kariloomade ümberpaigutamist väljapoole ELi madalamate standarditega piirkondadesse. Tervitan raportööri ettepanekut, et rangemate standarditega seotud kõrgemad tootmiskulud tuleb hüvitada uutele ühise põllumajanduspoliitika vormidele vastavate toetuste raames. Siiski tuleb mainida, et edu ei ole saavutatud kariloomade transportimise jälgimisel satelliidiga ning kahetsusväärne on ka asjaolu, et mõned Euroopa talunikud ei järgi heakskiidetud standardeid, eriti seakasvatuses. Meeles tuleb pidada seda, et kõrgemad standardid on rahaliselt kulukamad ning seetõttu kahjustab vastutustundetute talunike käitumine korralike ja kohusetundlike talunike turupositsiooni. Seetõttu on väga oluline kehtestada ELi eeskirjade rikkumiste korral vastavad sanktsioonid.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamist käsitleva raporti poolt, kus tehakse ettepanek rangema järelevalvesüsteemi ja tõhusamate karistuste kohaldamiseks nendele loomaomanikele, kes ei austa kehtiva seadusega määratud heaolunõudeid. Väga oluline on Euroopa talunikele uue ühise põllumajanduspoliitika kohaste nõudlikumate loomade kaitse ja heaolu standarditega seotud kõrgemate tootmiskulude hüvitamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. (SV) Pärast mõningat kõhklust otsustasid Rootsi sotsiaaldemokraadid selle loomade kaitset ja heaolu Euroopas käsitleva raporti poolt hääletada. Oleksime eelistanud ambitsioonikamat lähenemisviisi Euroopa loomade kaitsele ja heaolule ning me ei soovi, et kaitse formuleeritaks viisil, mis takistab üksikutel liikmesriikidel ELi eeskirjadest kõrgemate standardite kehtestamist. Oleme siiski otsustanud suhtuda sellesse raportisse kui pideva protsessi ühte osasse, mis võimaldab kõnealuste standardite täitmist järkjärgult, ja hääletasime seetõttu raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nõustun Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportööri Elisabeth Jegglega selles, et vaja on järjepidevamat lähenemisviisi loomade kaitsele ja heaolule, kuid see ei tähenda täiendavate seaduste ja eeskirjade vajadust. Lisaks tahaksin ma loomade heaolu kaitse teema tähtsust vähendamata teha tähelepaneku selle kohta, et liiga palju eeskirju ja standardeid võivad lõppkokkuvõttes turule negatiivset mõju avaldada.

Ei tohi unustada, et mida rohkem standardeid, seda raskem on tootjatel neid täita ja seda vähem konkurentsivõimelisemaks karjakasvatus Euroopas muutub. Lisaks ei tohi loomade ülemäärane kaitsmine panna meid unustama teisi sama olulisi väärtusi ja seda, et oluline on säilitada majanduslik konkurentsivõimelisus, vilja- ja karjakasvatuse jätkusuutlikkus ning isegi mõned rahvuslikud traditsioonid.

Teisest küljest tuleb aga kaitsta inimtervist loomadega (metsloomad, lemmikloomad või toiduks kasutatavad loomad) edasikantavate haiguste eest ning see nõuab teaduslikke uuringuid, mis meile rahvatervise parema reguleerimise ja kaitsmise viise näitaksid.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Loomade kaitse ja heaolu kõrge tase tõuaretusest kuni tapmiseni võib edendada tooteohutust ja kvaliteeti. Selle valdkonna Euroopa standardid on ühed maailma kõrgeimad. Siiski ei peaks nende standardite täitmine Euroopa tootjaid Euroopa turul ebasoodsasse olukorda panema. Tõsi on see, et need standardid suurendavad ELi talunike tegevus-, finants- ja halduskulusid. Standardite vastastikkus on vajalik juhul, kui ELi-väliste tootjate suhtes peab kehtima aus konkurents. Seetõttu tuleb hüvitada Euroopa talunikele kõrgematele loomade kaitse ja heaolu standarditele omased kõrgemad tootmiskulud. Selle hüvitamise rahastamine peab koosnema 2013. aastast kehtima hakkava uue ühise põllumajanduspoliitika toetuskavadest. Rõhutaksin, et Euroopa loomakaitsepoliitikaga peab kaasnema järjepidev kaubanduspoliitika. Tõstaksin esile ka asjaolu, et 2004. aasta juuli raamkokkuleppes ega üheski teises Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Doha ümarlaua põhidokumendis ei mainitud loomade kaitse ja heaolu küsimusi. Täiendavaid loomade kaitse ja heaolu standardeid, millel on negatiivsed mõjud tootjate konkurentsivõimele, ei tohiks seetõttu rakendada enne, kui meie WTO kaubanduspartnerid nendele alla kirjutavad.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Vastuvõetud raportis on mitmeid märkimisväärselt positiivseid aspekte: esiteks, vajadus reguleerida importi ja tagada kõigi kolmandatest riikidest imporditavate loomade ja lihatoodete vastavus ELis kehtivatele heaolunõuetele; teiseks, vajadus katta küllaldaselt loomade kaitse ja heaolu edendamisest tulenevad lisakulud; kolmandaks, paljude väikese ja keskmise suurusega tootjate, keda kahjustab toidu turustusahela ebaaus toimimisviis, piiratud investeerimissuutlikkuse tunnistamine; ja lõpuks, ettepanek võtta vastu algatused loomade piirkondlikuks kasvatamiseks, turustamiseks ja tapmiseks, et vältida loomade pika maa taha transportimise vajadust nende kasvatamiseks või tapmiseks. Kahjuks on raport ebaõnnestunud selle tunnistamise osas, et kehtiv ühine põllumajanduspoliitika edendab ja soodustab intensiivseid tootmismudeleid, mis loomade kaitse ja heaolu ning loomatervisega harva kooskõlas on. Raportis oleks võinud minna ja oleks pidanud minema kaugemale, kritiseerides praegust ühist põllumajanduspoliitikat, lükates tagasi selle produktivismi ja esitades pooltväiteid uuele põllumajanduspoliitikale. Lisaks tehakse raportis ebarealistlikke ja vaevu teostavaid ettepanekuid, nagu loomade transportimise jälgimise satelliitsüsteemi väljaarendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Mul on selle raportiga seoses kaks kommentaari. Kuigi raportöör oma loogikat täielikult lõpuni ei järgi, on värskendav näha, et parlamendi käesolev koosseis lõpuks paljudest probleemidest teadlikuks saab. Seaduslike eeskirjade kehtestamine meie tootjatele ja tõuaretajatele karistab neid üleilmses ülivabakaubanduse süsteemis, kus WTO sotsiaalseid, keskkondlikke ega muid probleeme mittetariifsete kaubandustõketena ei käsitle. Kas ma pean kellelegi meelde tuletama, et sama parlamendi koosseis on alati kaubandust esmatähtsaks seadnud ja on seetõttu sellise olukorra eest ühiselt vastutav? Samuti üllatab mind asjaolu, et raportis ei ole mainitud komisjoni kehtestatud olukorda halvendavaid õigusakte, eelkõige seoses orgaanilise tootmisega, mis mõjutavad mitte ainult toodete kvaliteeti, vaid ka loomade heaolu ja inimtervist. Teiseks on aeg tunnistada, et austus eelkõige religioossete riituste ja kultuuritraditsioonidega seotud kommete vastu võib minna vastuollu taotletavate kaitsestandardite ja tegelike Euroopa traditsioonide ja tavadega. Vastuvõetamatu on, et selle alusel võivad mõned välised kogukonnad nõuda julmi tapmisviise ja isegi soovitada ELi eeskirjade rikkumist selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Dan Jørgensen (S&D), kirjalikult. (DA) Taani sotsiaaldemokraadid hääletasid loomade kaitset ja heaolu Euroopas käsitleva raporti poolt. Toetame ambitsioonikat loomade heaolu poliitikat, mis suurendab loomade kaitse ja heaoluga arvestamist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 13 - võimalusel positiivsete algatuste süsteemi vormis. Siiski ei poolda me loomade kaitse ja heaolu käsitlemisega seotud finantskulude tõttu uute rahaliste vahendite automaatset eraldamist Euroopa põllumajandussektorile.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Leian, et loomade kaitse ja heaolu on rahvatervisele ja Euroopa majandusele väga suurt mõju avaldav prioriteet. Väga vajalik on järjepidevate õigusaktide kiire ja tõhus rakendamine selles valdkonnas ning loomade kaitset ja heaolu koordineeriva asutuse rajamine. Hetkel on olemasolevat ühenduse tegevuskava rahuldaval määral rakendatud, kuid tulevikus on vaja pöörata suuremat tähelepanu loomade transportimise ja jälgimise küsimustele. Vaja on taotleda erinevuste vähendamist loomade kaitse ja heaolu standardite praeguste tasemete vahel liidu erinevates liikmesriikides, sest hetkel valitseb loomade elutingimustes suur ebaühtlus ja kariloomaturgudel suureneb destabiliseerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel asjaolu üle, et Euroopa on selles valdkonnas saavutanud ühe maailma kõrgeimatest tasemetest. Väga oluline on tõhusama jälgimissüsteemi rajamine ja tõhusamate karistuste kehtestamine nendele loomaomanikele, kes seadusega kehtestatud heaolunõudeid ei järgi. Need meetmed toovad talunikele kaasa aga kõrgemad kulud ja seetõttu pooldame kõnealusesse kavasse ja 2013. aastast kehtima hakkava uue ühise põllumajanduspoliitika toetuskavasse hõlmatud hüvitiste määramist. Oluline on rõhutada, et koos kõnealuse tegevuskavaga peab EL kehtestama ranged ja hästi määratletud eeskirjad teistele riikidele, kes selliseid standardeid ei järgi ja nõnda ELi talunikele ebaausat konkurentsi pakuvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) EL on püüdnud aastaid loomakasvatusega seotud küsimusi käsitlevaid standardiseeritud direktiive saavutada. Eelkõige on edu saavutatud intensiivse karjakasvatuse valdkonnas, kuid töö ei ole veel lõppenud. Igal juhul on mõtet ühenduse tegevuskavaga jätkata, eelkõige seoses kehtivate seaduste ja direktiivide täitmisega. Selles suhtes tuleb veel kord selgelt mainida idast imporditavate koerte probleemi, mille suhtes kõiki kehtivatest eeskirjadest möödahiilimisvõimalusi veel likvideeritud pole. Haiged ja hüljatud loomad, enamik oma emade juurest liiga vara ära võetud, transporditakse kõige haletsusväärsemates tingimustes läände, et need siin suure raha eest maha müüa. Seda raportit tuleb vaadelda kui õiges suunas tehtud positiivset sammu ja sellepärast hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. (DA) Hääletasin Euroopa Parlamendi omaalgatusliku raporti poolt, mis kajastab loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamist (Marit Paulseni raport), sest toetan täielikult eemärki tugevdada loomade kaitset ja heaolu ELis.

Raportis ei ole siiski selge, kas EL kavatseb selle valdkonna maksimaalset ühtlustada. Mitte mingil tingimusel ei ole ma valmis toetama ettepanekut, mis takistab liikmesriikidel kehtestada paremad kohustuslikud loomade kaitse ja heaolu standardid kui need, mille me ELi tasandil kokku leppida suudame.

Usun otse vastupidi, et pidevaks parema loomade kaitse ja heaolu poole püüdlemiseks on ülioluline võimaldada liikmesriikidel selles valdkonnas teed näidata.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL) , kirjalikult. (SV) Hääletasin Marit Paulseni loomade kaitse ja heaolu õigusakte käsitleva raporti poolt. Siiski tahaksin ma rõhutada, et oluline on kehtestada nende õigusaktidega miinimumstandardid. Liikmesriikidel ja piirkondadel peab olema võimalus põhjalikumate loomade heaolu õigusaktide rakendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Täna hääletusel olnud raport hindab objektiivselt ja kriitiliselt aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava tulemusi ning määrab kindlaks realistlikud ja vajalikud eesmärgid Euroopa Liidu toidutootmise ja tarbimise kasvuks progressi silmas pidades. Üks punkt, mille ma esile tõsta tahaksin, on tunnistamine, et kvaliteetsemad tooted tähendavad tootjatele ja eriti toormetootjatele suurenenud kulusid, mis tavaliselt ei tähenda suurenenud kaubanduslikku nõudlust, sest ainult väike osa tarbijaid valib kallimad tooted.

Seetõttu rõhutatakse raportis vajadust sellistele tootjatele nende püüdlused kompenseerida. Märkida tuleb ka kavatsust kehtestada ELi toodetele kohaldatavad eeskirjad kolmandate riikide tootjatele, sest see tagab õiglase ja tasakaalustatud kaubanduskonkurentsi. Lisaks pean oluliseks esitada argument Euroopa koordineerimisasutuse rajamiseks ning üldiste ja ühiste õigusaktide vastuvõtmiseks, et parimad tavad ühtlustada ja järelevalvemehhanismid rajada.

 
  
MPphoto
 
 

  Daniël van der Stoep (NI), kirjalikult. (NL) Kuigi Hollandi Vabaduspartei (PVV) toetab loomade kaitset ja heaolu, on see liikmesriikide teema, mitte ELi.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Oleme täna vastu võtnud olulise resolutsiooni, mis hindab Euroopa Komisjoni aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitlevat ühenduse tegevuskava. Kõrgeid loomatervise standardeid ei nõuta mitte ainult eetilistel, vaid ka loomsete toodete ohutuse ja kvaliteedi kaalutlustel ning kahtlemata loob see positiivse ja usaldusväärse Euroopa põllumajandusbrändi.

 
  
  

Raport: Stéphane Le Foll (A7-0060/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Ashworth (ECR), kirjalikult. − Toetame küll Euroopa metsade haldamise ja kaitsmise meetmeid, kuid ei toeta uue Euroopa metsanduspoliitika loomist, mis annaks selle valdkonna volitused üle Euroopa Liidule. Raportis viidatakse ka mulladirektiivile, millele Suurbritannia konservatiivide delegatsioon vastu on, sest mullatemaatika haldamiseks on kõige kohasemad liikmesriigid. Samade eeskirjade kohaldamine kõigile muldadele Põhja-Soomest kuni Lõuna-Kreekani ei tooks Ühendkuningriigi talunikele midagi kasu. Ühendkuningriigi talunikud täidavad juba väga kõrgeid vabatahtlikke mullaharimise standardeid ja neid arendatakse pidevalt. Euroopa Komisjoni esitatud mulladirektiiv sellisel kujul on paljudes aspektides vigane ja tooks Suurbritannia talunikele kaasa ainult rohkem reguleerimist, rohkem kulusid ja vähem paindlikkust ning me usume, et talunikud teavad oma maa hooldamisest rohkem kui Euroopa bürokraadid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Minu arvates on ELi põllumajandust ja kliimamuutusi käsitlev raport väga kvaliteetne keskkonnakaitse ühendamisel tugevama Euroopa põllumajandussektori arendamisega. Põllumajandussektor peab tõepoolest liikuma otsustavalt keskkonnaga rohkem arvestavate ja jätkusuutlikumate kaitsemeetmete poole.

Sellest hoolimata ei tohi need eesmärgid olla kindlasti ettekääne ELi põllumajanduse nõrgendamiseks. Selle tagamiseks peame kindlustama ressursside parema kasutamise ja toodete jälgitavuse. Seetõttu hääletasin ma raporti poolt, sest selles arvestatakse kõnealuse tasakaaluga.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − Toetasin raportit täielikult. Eelseisev ühise põllumajanduspoliitika reform peab võtma arvesse paljusid teemasid, sealhulgas kliimamuutusi. Selge on see, et kliimamuutustel on ELi põllumajandusele negatiivne mõju, eriti lõuna- ja kagupiirkondades. Seega peab uus ühine põllumajanduspoliitika vastama üldsuse kasvavale nõudmisele jätkusuutlikuma põllumajanduspoliitika järele. Praegu ei käsitleta ühises põllumajanduspoliitikas keskkonnaküsimusi järjepidevalt. Ühise põllumajanduspoliitika kontrolli ajal ei kaasatud täielikult selliseid uusi väljakutseid nagu kliimamuutused, veemajandus, taastuvenergiad ja bioloogiline mitmekesisus. Olen veendunud, et ühine põllumajanduspoliitika tuleb muuta talunike õiglasemate ja jätkusuutlikumate toetussüsteemidega põllumajandus-, toidu- ja keskkonnapoliitikaks, tagades samas põllumajanduspiirkondade ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, süsinikdioksiidi kogumise ja toiduohutuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Ühine põllumajanduspoliitika on järgnevatel aastatel kliimamuutustevastase võitluse võtmevaldkond. Sellisena asetab Stéphane Le Folli esitletud raport kliimateema ettenägelikult ühise põllumajanduspoliitika keskmesse.

Kliimamuutused annavad põllumajandusele topeltlöögi. Põllumajandus on esimene, mis põudade ja looduskatastroofide kasvu käes kannatama hakkab. Siiski pärineb ka 9 % Euroopa kasvuhoonegaaside heidetest põllumajandusest. Euroopa Parlament näitab, et mõjusad tegevused on meie käeulatuses.

Talunike kasutatavad lämmastikväetised on märkimisväärsed CO2 eritajad. Nende kasutamist suunates, orgaanilistel jäätmetel põhinevate väetiste kasutamist edendades ja orgaanilise põllumajanduse tähtsust rõhutades vähendame oluliselt kasvuhoonegaaside heiteid. Samuti on loomasõnnikust eralduv metaan taastuv energiaallikas. Lisaks on Euroopa metsad ja muld hämmastavad CO2 mahutid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit on maailma suurim põllumajandustoodangu importija, kuid ma kiidan heaks ka sisetootmise julgustamise minimaalse mõjuga kliimamuutustele. Kolmapäeval Euroopa Parlamendis arutletud raporti järeldused rõhutavad meile, et kolmandatest riikidest põllumajandustoodangu importimisel on keskkonnale palju kahjulikum mõju kui sisetootmisel, mille suhtes kohaldatakse rangeid süsinikdioksiidi heidete vähendamise eeskirju, muutes sisetootmise kliimamuutuste seisukohast soodsaks.

Põllumajandus on olnud ja jääb peamiseks ülemaailmseks toiduallikaks. Vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile peab põllumajandustoodang järgneva 40 aasta jooksul kasvama 70 %, et maailma rahvastiku vajadusi katta. Euroopa Liit peab pikaajalise kriisi ärahoidmiseks alustama poliitikate kavandamist või kiiresti olemasolevad poliitikad rakendama. Neid poliitikaid tuleb toetada ambitsioonikate eesmärkidega ebasoodsa keskkonnamõjuga süsinikdioksiidide heidete vähendamiseks, sest oleme nõiaringis. Ekspertide hinnangute kohaselt põhjustab keskkonnamõju suhtes hoolimatu põllumajandus globaalset soojenemist, mis viib suurte probleemideni isegi põllumajanduse viljelemise pikemas perspektiivis.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa põllumajandus annab oma panuse liidu kliimamuutuste tagajärgede leevendamise eesmärkidesse 2020. aastaks. Kasvuhoonegaaside heited on vähenenud tänu ELi põllumajanduse suurenenud tõhususele, pidevatele uuendustele, uute tehnikate kasutamisele, nagu CO2 ladustamine mullas, ja jätkusuutlike taastuvenergiate tootmise arendamisele. Seetõttu on uuendustel tähtis roll põllumajanduse mõju vähendamisel kliimamuutustele ja selle keskkonnatagajärgedele. Kutsun üles Euroopa põllumajandussektori rahaliste vahendite kasutamisele tehnoloogia väljaarendamiseks, et seda valdkonda kliimamuutustevastase võitlusega kohandada. Põllumajanduse rolli puhul kliimamuutustevastases võitluses peab arvestama ELi põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsiasendiga maailmaturul, seega tuleb leida lahendused, mis võimaldavad traditsioonilisel põllumajandusel keskkonna jätkusuutlikule majandamisele kaasa aidata, kaitstes samas seda toiduainetega spekuleerimise eest turul ja rahvusvahelise kaubanduse protektsionismi eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlamendi demokraatliku liikumise delegatsioon tervitab ELi põllumajandust ja kliimamuutusi käsitleva raporti vastuvõtmist. Raportis nõustutakse asjaoluga, et rõhk asetatakse uutele väljakutsetele, millega uus ühine põllumajanduspoliitika silmitsi seisma peab, nagu kliimamuutused, veeküsimus, taastuvenergiad ja bioloogiline mitmekesisus ning mullaharimine (süsiniku kogumine, vee ja mineraalelementide vähenemine, bioloogiline elu jne). Demokraatlik liikumine soovis ühise Euroopa metsanduspoliitika väljaarendamist samas vaimus, et edendada jätkusuutlikku metsamajandust ja tootmist ning hakata arvestama puidutööstuse ja selle majandusliku arengu panuseid. Need kõik on väga olulised teemad ja tulevases põllumajanduspoliitikas peab neile koht olema.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin ELi põllumajandust ja kliimamuutusi käsitleva raporti poolt, sest seal tõstetakse esile spetsiifilisi meetmeid, mis võivad aidata kaasa põllumajanduse jätkusuutlikumaks muutmisele. Põllumajandus on üks kliimamuutuste poolt enim mõjutatud tegevusi, kuid samas ka üks suurimaid CO2-heidete tootjaid. Ühise põllumajanduspoliitika eelseisev läbivaatamine peab intensiivistama nende tavade arendamist, mis võimaldavad Euroopa põllumajanduse paremat kohandamist kliimamuutuste tagajärgedega, aidates samas ka seda aeglustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson and Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, hääletasime raporti selle osa vastu, kus kutsutakse üles ühise ELi metsanduspoliitika loomisele. Usume, et metsanduspoliitikaga seotud küsimuste üle peaksid endiselt otsustama liikmesriigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Põllumajanduse arvele kantakse 9,3 % Euroopa Liidu CO2-heidete koguarvust, samas kui 1990. aastal oli see 11 %. Näha on pidevat ja edukat kasvuhoonegaaside heidete vähendamist ja põllumajandus on andnud positiivse panuse Euroopa Liidu seatud heidete vähendamise eesmärkide täitmiseks.

Lisaks pean ma rõhutama, et kuigi põllumajandussektoriga seotud keskkonnaprobleemide käsitlemine on seaduslik ja vajalik, tuleb seda täielikult kaaluda ettepanekute mõju suhtes põllumajanduse jätkusuutlikkusele ja tootlikkusele. Just seetõttu tuleb ühise põllumajanduspoliitika reformimisel vaadelda põhjalikult põllumajanduse ja keskkonnakaitse vahelist seost, unustamata, et hoolimata negatiivsest mõjust keskkonnale (mis tuleneb peamiselt CO2-heidetest), annab põllumajandus otsustava panuse loodusressursside säilitamisse ja haldamisse, keskkonnasõbraliku majanduskasvu ning maastikuhooldusse ja bioloogilisse mitmekesisuse haldamisse. Need on põllumajanduse positiivsed kõrvalmõjud, mida tuleb kõigis põllumajanduse ja keskkonna vahelisi suhteid analüüsivates ettepanekutes täielikult arvesse võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Põllumajandus on kliimamuutustega otseselt seotud, sest sealt tuleb osa kasvuhoonegaasidest ja samal ajal mõjutavad kliimamuutused ka põllumajandust ennast. Kliimamuutuste negatiivset mõju on juba tunda. Põud ja mulla erosioon põhjustavad suuri probleeme, eriti lõunapoolsetes liikmesriikides. Siiski võib põllumajandus kliimamuutustevastasele võitlusele ka kaasa aidata ja selle jätkusuutliku arengu potentsiaal on suur. Seetõttu peab ühine põllumajanduspoliitika julgustama heiteid piiravaid ja/või süsiniku kinnistamist arendavaid tootmisviise, sest põllumajandus ja metsandus on peamised majandusvaldkonnad, kus inimtegevusest tulenev CO2 on võimalik kinni püüda ning see pinnasesse koguda ja ladustada. Peame liikuma jätkusuutlikuma põllumajanduse poole, mis tähendab suuremat tõhusust. Vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonile vajatakse 2050. aastaks maailma rahvastiku kasvust tulenevate vajaduste täitmiseks ka maailma toidutoodangu suurenemist 70 %. Peame tootma rohkem, kuid jätkusuutlikul viisil, mis nõuab suuremat tõhusust, parimaid tehnikaid ja tootmisviise ning suuremaid investeeringuid selle valdkonna teadusuuringutesse.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Arutlemine kliimamuutuste mõjude üle põllumajandusele on asjakohane ja samuti on asjakohane, täielikult õigustatud ja vajalik ka põllumajanduse konkurentsivõimelisemaks muutmine paljude loodusliku ja kultuurilise väärtusega asjade säilitamisega, nagu mullad, maastik ja bioloogiline mitmekesisus. Sellest hoolimata ei tohiks need probleemid panna meid unustama, et põllumajanduse peamine ülesanne on toidu tootmine, mitte ühise põllumajanduspoliitika muudatusettepanekutele eeltingimuseks olemine, mis halvendavad mitmete riikide, nii liikmesriikide (nagu Portugal) kui ka kolmandate riikide, nagunii juba tõsist ja vastuvõetamatut toiduabist sõltuvust. Selline sõltuvus ohustab nende riikide inimeste sõltumatust toiduainetega varustamisel ja toiduainetega kindlustatust väidetavalt puutumatu ELi põllumajandus- ja toiduainetööstuse konkurentsiasendi nimel maailmaturul. Oluline oleks olnud pühendada vähemalt mõned read selles raportis vajadusele lõhkuda ühise põllumajanduspoliitika edukaid reforme varjutanud produktivistlik mudel ja mõned read selle sotsiaalsetele ja keskkonnatagajärgedele. Kahjuks ei olnud nendel teemadel raportis ühtegi sõna. Samuti oleks olnud oluline vältida igasugust mitmetimõistetavust ajal, mil me seisame vastamisi Euroopa Komisjoni püüdlustega rakendada paljurahvuseliste põllumajandusettevõtete huvisid geneetiliselt muundatud põllukultuuride levitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Toetasin oma sotsialistist prantsuse kolleegi Stéphane Le Folli raportit, sest seal kaitstakse ideed, et Euroopa põllumajandus peab jätkama juba alustatud kohandumist asetleidvate kliimamuutuste tagajärgedega ja valmistuma nende muutuste tulevaseks mõjuks Euroopa Liidu paljudele piirkondadele. Tegelikult on põllumajandusel oluline koht ja roll globaalse soojenemise vastases võitluses. See on väga oluline teema, kui tegemist on toiduainetega kindlustatuse tagamise ja jätkusuutlikkusele aluse panemisega. Sellega seoses peab 2013. aastast kehtima hakkav ühine põllumajanduspoliitika tingimata integreerima kliimamõõtme, pakkudes lahendusi ja toetust kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks, ergutades süsiniku ladustamist maapinda, arendades jätkusuutlike taastuvenergiate tootmist ja maksimeerides fotosünteesi funktsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Dan Jørgensen (S&D), kirjalikult. (DA) Taani sotsiaaldemokraadid hääletasid ELi põllumajanduse ja kliimamuutuste raporti (A7-0060/2010) poolt. Toetame ambitsioonikat põllumajanduspoliitikat, mis valmistab Euroopa põllumajandussektori ette kliimamuutustega toimetulekuks, kuid me ei poolda uute rahaliste vahendite eraldamist Euroopa põllumajanduspoliitikale.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. (PL) Kliimamuutuste küsimuse korral ei tuleks põllumajandust käsitleda kahjuliku majandusharuna. Seda tuleks otse vastupidi käsitleda kui tööstusharu, millel ei ole ainult parimad võimalused muutuste kohaldamiseks ökosüsteemis, vaid ka kui tööstusharu, mis võimaldab globaalse soojenemise kahjulike mõjudega tõhusalt võidelda. Võrreldes eelmiste dekaadidega on põllumajanduses nüüd näha märkimisväärset CO2-heidete taseme vähenemist. Investeeringud põllumajanduse arengusse ja seega ühise põllumajanduspoliitika teine sammas võimaldab talunikele paremat haridust, talude tehnoloogilist nüüdisajastamist ning samuti ka sobivat järelevalvet ja kontrolli keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise üle. Talude asjakohase haldamise tulemus on süsinikdioksiidi kogumine ja suurem toiduainetega kindlustatus. Innovatiivsed teadusuuringud ja piisavad investeeringud ühise põllumajanduspoliitika raames aitavad põllumajandusel saada võimsaks vahendiks kliimamuutuste ja atmosfääri saastamise vastases võitluses.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) See raport toetab produktivismi ja liberalismi, mis on vastuolus üldiste huvidega. Need sõltuvad inimeste ja meie ökosüsteemiga arvestamisest. Produktivism ja kapitalism ei ahvatle kumbagi. Sellest hoolimata on avaliku hüvena kirjeldatud lühiühenduste (kuigi neid nii ei kirjeldata) eelistamisel, taastuvenergia allikatele eelisõiguse andmisel, kulukate niisutussüsteemide ülevaatamisel või isegi kliimamuutuste tagajärgede mõjude leevendamisel liiga palju mööndusi meie argumentidele, et neid ignoreerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kliimamuutustest on järk-järgult saanud reaalsus, millele meil kõigil ELi poliitika prioriteedina kindlalt vastu astuda tuleb. Kliimamuutused kahjustavad põllumajandust, millel on vastavalt hiljuti avaldatud raportitele väga hirmutavad väljavaated. Kliimamuutused tabavad kõige rängemalt ilmselt eelkõige Lõuna-Euroopa riike. Väga oluline on, et ühises põllumajanduspoliitikas võetaks asjakohased meetmed kliimamuutustele reageerimiseks, edendades paremat ressursihaldust. Euroopa põllumajanduse kohandamisel globaalse soojenemise mõjudega on ülitähtsad meetmed veeressursside optimeerimine, põllukultuuride valimine vastavalt nende vastupidavusele kliimamuutuste ja haiguste suhtes, mulla kaitsmine erosiooni eest, karjamaade säilitamine, suurenenud metsastamine, kahjustatud piirkondade taastamine, metsade parem haldamine tulekahjuohtu piiraval viisil ja uued meetmed haiguste jälgimiseks ning kontrollimiseks. Talunikud sõltuvad kliima olukorrast üha rohkem, seega kiidame heaks kõik seda probleemi lahendavad meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et põllumajandus on tootmisvaldkond, mida kliimamuutuste tagajärjed mõjutavad ja mis nende survele aldis on. Samas on põllumajandus siiski otse seotud kliimamuutuste tagajärgede mõju leevendamise eesmärkidega kas kasvuhoonegaaside heidete vähendamise, veeressursside rahuldava haldamise säilitamise ja tagamise või tootmise ergutamise ning jätkusuutlike taastuvenergia allikate detsentraliseerimise kaudu. Selles suhtes saavad kõrgelt arenenud põllumajandussektoriga Ida-Euroopa riigid täielikult kasu biokütuste väljaarendamisest, aidates sellega kaasa maapiirkondade sissetulekute kasvule ja keskkonnasõbralike töökohtade loomisele (näiteks on kavandatud 750 000 taastuvenergia allikatega seotud töökoha loomine põllumajandussektoris 2020. aastaks).

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Kõik algatused globaalse soojenemise vähendamiseks on teretulnud. Sellise järelduse saab teha eile Euroopa Parlamendis toimunust, kus 1 500 Euroopa suurlinnadest valitud ametnikku võtsid endale kohustuse vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heiteid rohkem kui 20 % võrra. Tänane Stéphane Le Folli raport Euroopa põllumajanduse kliimamuutustega kohandamise kohta järgib seda lähenemisviisi. Me ei tohi unustada, et peaaegu 10 % CO2-heidetest on pärit põllumajandusest. Põllumajandus saab palju kasu kliimamuutuse kahjulike tagajärgede mõjude ettenägemisest, niikaua kui need on seotud üleujutatud piirkondade, põllumajanduspiirkondade vähenemise, metsade hävitamise ja ettenägematute tagajärgedega. Seetõttu on vajalik rajada põllumajanduse jätkusuutlikkuse aspekt. Väetiste ja pestitsiidide mõistliku kasutamise edendamine koos põllumajandustoodangu ja karjakasvatuse mitmekesistamisega tagab talunikele palju suurema iseseisvuse ja arenenud kapitalibaasi. Ilmselgelt peab Euroopa põllumajandusel kliimamuutustevastases võitluses põhiroll olema. Selleks on mitmeid võimalusi: süsinikdioksiidi talletamine, taastuvenergia allikad ja uued niisutustehnikad. Need ideed on vaja ainult konkreetseteks poliitikateks muuta ja 2013. aastast kehtima hakkavasse reformeeritud ühisesse põllumajanduspoliitikasse üle kanda.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL) , kirjalikult. (SV) Hääletasin selle raporti vastu ja seda seetõttu, et Stéphane Le Foll pooldab ühist metsanduspoliitikat. Metsanduspoliitika on riiklik teema, sest ELi liikmesriikide vahel on väga suured erinevused. Usun ka seda, et hoolimata piiriülestest keskkonnaküsimustest ei ole põllumajanduspoliitika otsuste tegemine liidu tasandil asjakohane, eelkõige pärast ELi laienemist 27 liikmesriigiga ühenduseks. Siiski soovin ma, et niikaua kui ELi ühine põllumajanduspoliitika eksisteerib, oleksid selle otsused võimalikult head ja selge eesmärk oleks kliimamuutustevastane võitlus. Pooldan paljusid Stéphane Le Folli ettepanekuid meie aja olulisima teema, kliimaohuga võitlemiseks, kuid ühise metsanduspoliitika soovitamine on vale suund.

 
  
MPphoto
 
 

  József Szájer (PPE), kirjalikult. − Ametlik teade: fraktsiooni PPE distsipliinivalvurina teatan ma käesolevaga, et fraktsiooni PPE algne kavatsus oli nimelise hääletusel hääletada lõike 18/2 vastu. Fraktsioon tegi tehnilise vea.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin Stéphane Le Folli raporti poolt, sest olen veendunud põllumajanduse märkimisväärses osas globaalse soojenemise vastase võitlusega seotud probleemides. Meie põllumajandus aitab Euroopa Liidul täita oma heitkoguste vähendamise eesmärke. Tervitan lõigete 18 ja 20 vastuvõtmist, mis käsitlevad mullakvaliteedi parandamist süsiniku kinnistamisega ja biomassi kasutamist kütuseks, mis võib märkimisväärselt vähendada kliimamuutuste tagajärgede kahjulikku mõju. Olen absoluutselt kindel, et ühine põllumajanduspoliitika muutub aja jooksul jätkusuutlikumaks. Toetan keskkonnasõbralikku ühist põllumajanduspoliitikat!

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Kliimamuutused võivad põllumajandust mõjutada: veevarude lõppemine, uued haigused, kariloomade ülekuumenemine. Põllumajandus võib aidata kliimamuutusi aeglustada, kuid peab olema valmis ka globaalse soojenemise mõjuga kohanduma. Ühine põllumajanduspoliitika peab globaalse soojenemise mõju tunnistama ja võtma meetmed kliimamuutuste vähendamiseks. Seda võib saavutada puhta ja taastuvenergia edendamisega, talletades süsinikdioksiidi geoloogiliselt ja piirates kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside heitkoguste hulka. Siiski ei ole veel selged ühise põllumajanduspoliitika kohaldamise ja kliimamuutuste vähendamise kulud. Tuleb teha põhjalik analüüs majandusliku kasu kohta. Kliimamuutused on reaalne oht, kuid lühiajaliselt on vajalik ressursside parem haldamine. ELi laienemine avaldas ELi põllumajandusele suurt mõju: olemas olnud ELi kuue miljoni talunikuga ühinesid veel seitse miljonit talunikku. Rohkem kui 90 % ELi territooriumist moodustavad maapiirkonnad ja rohkem kui pooled nendest on seotud põllumajandusega. Ainuüksi see asjaolu rõhutab põllumajanduse tähtsust ELi looduskeskkonnale. Veebruaris 2010 toimunud Varsssavi konverentsil sõlmis Leedu koos kaheksa teise ELi liikmesriigiga uue ühise põllumajanduspoliitika deklaratsiooni kui solidaarsuse ja sündsuse veel ühe väljendusviisi. Me ei tohiks jagada Euroopat „uuteks” ja „vanadeks” liikmesriikideks, vaid peame näitama üles solidaarsust. Vajame tugevat Euroopa põllumajanduspoliitikat, et tagada Euroopa talunikele pärast 2013. aastat stabiilne ja õiglane sissetulek ning vähendada kliimamuutusi.

 
  
  

Raport: Herbert Dorfmann (A7-0056/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin itaallase Herbert Dorfmanni koostatud suurepärase raporti poolt, mis käsitleb Euroopa Komisjoni algatatud protsessi vaadata läbi ebasoodsate looduslike tingimustega põllumajanduspiirkondade staatuse andmise kriteeriumid ja järelikult kompenseeriv abiraha püsivate ebasoodsate looduslike tingimuste eest. Peaksime eelkõige rõhutama raporti punkti 18 olulisust, mis Euroopa Komisjoni soovitatud kriteeriume juba toetamast keeldub: „rõhutab, et valitud põhiterritoriaalüksuse, komisjoni kavandatud kriteeriumide ja läviväärtuste kohta saab lõpliku seisukoha võtta alles siis, kui liikmesriikide koostatud üksikasjalikud kaardid on olemas [...]”.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Hääletasin põllumajandust ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondades käsitleva Herbert Dorfmanni raporti poolt.

Umbes 75 % Iirimaast on määratletud ebasoodsate tingimustega piirkonnaks ja praeguse kava alusel saavad toetust umbes 100 000 põllumajandusega tegelevat peret. See kava on vajalik maaelu elujõulisuseks ja arendamiseks, maa kasutamata jätmise vastaseks võitluseks ning bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonna kaitsmiseks. Nõuetekohase rahastamisega võib see kava pakkuda sissetulekutoetusi väga rasketes tingimustes põllumajandusega tegelevatele talunikele.

Kuna Iirimaal on põllumajandusega tegelemine piiratud külmade ja niiskete ilmastikutingimuste tõttu, on mul heameel näha, et raport viitab põllumajandusega seotud raskustele, mis tulenevad mittetöödeldavatest niisketest muldadest. Samuti tervitan ma osutamist mõistele „veesiduvus päevades”, mis aitab arvestada mullatüübi ja kliima vahelist seost.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Usun, et ühtsete kriteeriumide rakendamine lihtsustab toetuste kava kohaldamist ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondadele kogu Euroopa Liidus, pakkudes sellistest toetuskavadest toetusesaajatele suuremat läbipaistvust ja ühtset käsitlust.

Kõige olulisem on koondada kõnealune toetus piirkondadesse, mida maa kasutamata jätmine kõige rohkem mõjutanud on. Samas tuleb tegevuse osana arvestada järgmisi kriteeriume: see ei too kaasa lisakulusid ja arvesse tuleb võtta piiritlemise muudatuse mõju piirkondadele, kus põllumajandusel on kohalikus majanduses peamine roll. Selles osas leian ma, et piiritlemise muudatustest mõjutatud piirkondades on võetud asjakohased meetmed, mille eesmärk on ergutada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja edendada mitmekesisust.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Ebasoodsate tingimustega maapiirkondade toetamist käsitleva raporti eesmärk on määrata uuesti kindlaks ELi ebasoodsate tingimustega piirkonnad ning reformida nende rahalist ja struktuurilist toetust. Liikmesriigid on eelnevalt ebasoodsate tingimustega piirkondadeks määranud rohkem kui poole ELis põllumajanduseks kasutatavast maast ja seetõttu on oluline sellisele maale kohaldatavad mõisted ja tingimused uuesti määratleda. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi maaelu arengu toetused võimaldavad liikmesriikidel keskkonna ja paikkonna parandamise raames maksta toetusi ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu mäepiirkondades ja teistes ebasoodsate tingimustega piirkondades. Sellised maksed peavad põllumajandusmaa pideva kasutamise tõttu aitama kaasa paikkonna säilitamisele ja toetama jätkusuutlikke põllumajandussüsteeme ning hüvitama lisakulud ja kaotatud sissetuleku. Uuringud on näidanud, et liikmesriigid tuvastavad ajutiste ebasoodsate tingimustega piirkonnad erinevate kriteeriumide alusel ja see võib viia erinevate reageeringuteni ning erinevate toetuse maksmise tasemeteni erinevate liikmesriikide vahel. Seetõttu tervitan ma raportööri ettepanekut jätta enne toetuste väljamaksmist liikmesriikidele veidi aega uute kriteeriumide läbivaatamiseks. Siiski peaks sellel olema ajapiirang, sest kogu reformimine võib mõne liikmesriigi ükskõiksuse tõttu kõvasti hilineda ja see ei mõjutaks negatiivselt mitte ainult nendest fondidest väljamaksete tegemist, vaid aitaks kaasa ka segase õigusliku raamistiku loomisele üksikutes liikmesriikides. Seetõttu toetan ma kogu raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Abi vähem soodsatele maapiirkondadele on ühise põllumajanduspoliitika (maaelu arengu poliitika) teise samba väga oluline osa, sest on loomulik, et ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondi tuleb käsitleda erivahendite ja -poliitikatega.

Komisjon teeb selles teatises vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 lõikele 3 ettepaneku, et „muud vähem soodsad piirkonnad” määratletaks objektiivsete kriteeriumide alusel. Sel eesmärgil esitab komisjon kaheksa mulla- ja kliimakriteeriumi, mis viitavad kindlal läviväärtusel Euroopa põllumajanduse tõsistele piirangutele: kliimakriteeriumid (pikaajaline madal temperatuur või kuumus), biofüüsikalised kriteeriumid (halvasti kuivendatud muld; kivine, liivane või savine muld; madal juurtesügavus; soolane muld) ja geograafilised kriteeriumid (väga ebasoodsa niiskustasakaalu või sügavate orgudega piirkonnad). Selline objektiivsete kriteeriumide kindlaks määramine on positiivne, kuid neid tuleb usaldusväärsuse ja tegelikes olukordades kohaldatavatuse ning iga looduspiirkonna eritunnuste alusel katsetada.

Tuleb kaaluda võimalikku üleminekuperioodi oma kava alusel igale piirkonnale, mida enam vähem soodsaks piirkonnaks ei liigitata.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PL) Vähem soodsate maapiirkondade toetamine on maaelu arengu poliitika väga oluline osa. Toetan piisavate kompenseerivate toetuste maksmist vähem soodsatele piirkondadele, et talunikud aitaksid säilitada maakeskkonda ja tegeleksid avalikke hüvesid, nagu maastik, vee ja õhu kvaliteet ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, tagava jätkusuutliku põllumajandusega. Selline toetus võimaldab sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, maapiirkondade säilimist ning nende muutmist elujõulise majandusega ja looduslikult tähtsateks piirkondadeks. Käesolevas raportis on kõne all „muude vähem soodsate piirkondadega” seotud kriteeriumid vastavalt määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 50 lõike 3 punktile a. Eksperdirühm on määratlenud kaheksa mulla- ja kliimakriteeriumi, mis viitavad kindlal läviväärtusel Euroopa põllumajanduse tõsistele piirangutele. Nõustun, et arvesse tuleb võtta ka geograafilist kriteeriumit, millele viidatakse kui „eraldatusele”, sest see on looduslikult ebasoodus tingimus. Loodan, et liikmesriigid rakendavad looduslikult ebasoodsate piirkondade kindlaks määramisel objektiivseid mullakriteeriume, mida nende looduslikule piirkonnale kohaldatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Positiivne on arvamus, et „LFA-toetus peab olema seotud aktiivse maaharimisega” ning et „ranged ja puhtalt biofüüsikalised kriteeriumid ei pruugi sobida”. Väärtuslikuna näeme ka geograafilise kriteeriumi „eraldatus” kaasamist ja väidet, et „võib osutuda vajalikuks vastuvõetud kriteeriumide kumulatiivne kasutamine”. Siiski on need aspektid vastuolus teiste raportis esitatutega, eelkõige uute kriteeriumide kohaldamiseks mõeldud „üleminekuperioodi” määratlusega, ehk teisisõnu, komisjoni esitatud uute kriteeriumidega ollakse vaikimisi nõus. Oleme täielikult vastu siin samuti mainitud uute kriteeriumide kajastamisele ühise põllumajanduspoliitika edasises arengus, hoides ühist poliitikat kaasrahastamisega maaelu arengu valdkonnas ehk teisisõnu, säilitades veel üht riikidevahelise diskrimineerimise viisi. Kui komisjoni ettepanek jõustub, on see väga kahjulik lõunapoolsete riikide, eelkõige Portugali huvidele. Seetõttu hoiatame, et ühise põllumajanduspoliitika koostamisel on vaja komisjoni ettepanekut korrigeerida ning näidata ja hinnata mitte ainult biofüüsikaliste kriteeriumide kogumi, vaid ka sotsiaal-majanduslike kriteeriumide kasutamist, nagu SKT inimese kohta, sissetulek ühe pereliikme kohta ja desertifitseerimise näitajad.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Raportis rõhutatakse uue ühise põllumajanduspoliitika olulisust kõigile liikmesriikidele. Ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade kindlustamine on selle ELis ja liikmesriikide piirkondades rakendatava poliitika üks põhipunkte, rakendades sellega subsidiaarsust praktikas. Euroopa Komisjon peab seda subsidiaarsust arvesse võtma, eriti selliste piirkondade kindlaks määramise parameetrite tuvastamisel. Komisjon ei tohi jätta tähelepanuta asjaolu, et looduslikult ebasoodsate tingimustega piirkondade taastamine pakub käegakatsutavat abi praegusest majanduskriisist mõjutatud taludele ja aitab säilitada häid keskkonnatingimusi. Tuletan teile meelde, et kõik see peab olema võimalik mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas, selliste piirkondade kindlustamiseks ja taasarendamiseks piisavate rahaliste vahendite eraldamisega. Nii toimides võime taastada ja pakkuda põllumajandusarengu algatusi kõigis potentsiaalse majanduskasvuga piirkondades ja määrata turule pääsemise mõjud, nagu piirkonnale tüüpiliste toiduainete põllumajanduslik tootmine, ning kindlustada maastiku ja keskkonna säilimise. Tänan ja õnnitlen Herbert Dorfmanni suurepärase raporti eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. (PL) Õiglaste ja ühtsete tingimuste loomiseks kõigile Euroopa Liidu talunikele, mis peaks kahtlemata olema ühise põllumajanduspoliitika reformi peamine eesmärk, tuleb kanda hoolt looduslikult ebasoodsate tingimustega piirkondade eest. Õigusaktide ühtlustamiseks, mille alusel piirkonnad toetuste maksmiseks kõlblikuks liigitatakse, on eelkõige vajalik ühtlustada selliste piirkondade klassifitseerimise kriteeriumid. Seda eesmärki ei ole võimalik saavutada tiheda koostööta liikmesriikidega. Raporti autori esitatud pragmaatiline lähenemine, mille kohaselt võimaldatakse biofüüsikalised kriteeriumid kindlaks määrata liikmesriikidel, võib kujutada ohtu teatud riiklike huvide kehtestamise püüdluste kujul. Niikaua aga, kui komisjon hoolitseb Euroopa õigusliku raamistiku sätete täitmise tagamise eest, edendab kõnealune lahendus märkimisväärselt arutluse all olevate piirkondade objektiivset tuvastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades, et rohkem kui pool ELis kasutusele võetud põllumajanduspiirkonnast (54 %) on liigitatud ebasoodsate tingimustega piirkonnaks kas orograafia, kliimatingimuste või vähem viljaka maa tõttu ja et selline meede on maaelu arenguks väga oluline, leiame, et vähem soodsatele piirkondadele antav abi peab olema liikmesriikidele prioriteet. Sel põhjusel viib vähem soodsate piirkondade põhjaliku strateegia ettevalmistamine, mis vastab mitmete piirkondade kohalikele vajadustele, liikmesriikidevaheliste erinevuste vähendamiseni neile antava abi osas. Seetõttu on ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade täpse kindlaks määramisega võimalik pakkuda piisavalt rahalisi vahendeid maa kasutuselevõtmiseks ja põllumajandustoodangu edendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Pole kahtlust, et kõige rohkem vajavad rahalist toetust äärepoolseimates piirkondades asuvad talud. Väikesed mägedes asuvad talud peavad tihti ellujäämise eest võitlema, sest nendel on vaevalt võimalik uutele turunõuetele kiiresti reageerida. Eelkõige napib väikepõllumajandustootjatel konkurentsis püsimiseks personali. Järelikult on ainuüksi ärilisest vaatenurgast nende olukord palju keerulisem kui avatud piirkondades asuvate suurte põllumajandusettevõtjate oma. Viimastel aastatel tegevuse lõpetanud talude suur arv ja osalise ajaga talunike arvu kasv näitavad selgelt, et ELi toetuspoliitika keskendub liiga palju intensiivsele karjakasvatusele ja sarnastele aladele. Selleks, et ELi liikmesriigid säilitaksid natukenegi iseseisvust, on viimane aeg meie põllumajandustoetused renatsionaliseerida. Õiglasema toetuste jaotuse eesmärgil hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, mis võitleb probleemidega, millega talunikud paljudes liikmesriikides silmitsi seisavad. Tahaksin eelkõige rõhutada oma komisjonis tehtud muudatusettepaneku olulisust ja tänada oma kolleege selle toetamise eest. Selle muudatusettepaneku eesmärk on tagada, et ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade piiritlemise viis on asjakohane ja põhineb pigem homogeensetel ökoloogilistel tsoonidel kui LAU 2 tasandil nagu praegu. Samuti tahaksin ka juhtida tähelepanu sellele, et minu arvates on asjakohane kaasata komisjoni tulevasse ettepanekusse paindlikud eeskirjad, mis võimaldavad toetust ka talunikele ebasoodsate looduslike tingimustega väikese pindalaga piirkondades, mis administratiivsest vaatenurgast asuvad rajatud kriteeriumidele mittevastavates üksustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Väljakutsuvate ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade toetamine on ühise põllumajanduspoliitika teise samba üks olulisemaid osi. Lisaks pakutakse raportis sellistele piirkondadele toetusi mitte ainult toidutootmise osas, vaid ka makromajanduslikus kontekstis. Seetõttu hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni (A7-0056/2010) poolt, sest ühise põllumajanduspoliitika teine sammas, nimelt maaelu arengu poliitika, on väga oluline ühise põllumajanduspoliitika enda tõhususe arendamiseks, kuid ka ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondade mullaharimise soodustamiseks. Raportööri kavandatud dokument on väga vajalik mitte ainult meile, vaid kogu Euroopa Liidule. Meil peab olema teave maa kohta, mida omanikest sõltumatutel põhjusel tõhusalt või hästi kasutada ei saa. Nõustun raportööri hinnanguga 2005. aastal alustatud ebasoodsate tingimustega piirkondade klassifitseerimise kriteeriumide läbivaatamise kohta. Eelnevaid kriteeriume nende piirkondade toetamiseks tuleb muuta, nii et need kajastaksid tegelikult olemasolevaid ebasoodsaid tingimusi. Meeles tuleb pidada ka seda, et mõnest erikriteeriumidele vastanud piirkonnast on ebasoodsad tingimused nüüdseks tõhusate lahenduste kasutamise tõttu kõrvaldatud. Vähem soodsate piirkondade tuvastamise ning toetus- ja arendusprogrammide eest peavad vastutama liikmesriigid. Loomulikult peavad kõik meetmed ELi raamistikul põhinema.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin koos oma fraktsiooniga selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. (SV) Hääletasin Herbert Dorfmanni raporti vastu / jäin erapooletuks. Sellise seisukoha võtmise põhjus on ilmne raportist. EL on kaugelt liiga suur piirkond, et olla suuteline ebasoodsate looduslike tingimustega piirkondadele antavat põllumajandustoetust tõhusalt käsitlema. ELi maapiirkonnad on väga erinevad. Erinevad on kasvatatavad põllukultuurid, mulla niiskustasemed, mullatüüpide ja kliimatingimuste kombinatsioonid. Kliimamuutus teeb toetuste kriteeriumide loendi ja fikseeritud standardite koostamise eriti raskeks. EL on palunud liikmesriikidel esitada detailsed maakaardid, kuid vähesed riigid on seda teinud. Üks raportis kontrollikoja poolt esile toodud näide on, et Hispaania maksab 16 eurot hektarilt, samas kui Malta maksab 250 eurot hektarilt selle eest, mida mõistetakse sarnaste tingimuste all. Ühine põllumajanduspoliitika koostati siis, kui EÜs/ELis oli kuus liikmesriiki. Tänane olukord on täiesti erinev ja isegi keerulisem. Põllumajandustoetustega peaksid tegelema liikmesriigid, kellel on kohalikud teadmised. Hetkel oleme euroga seotud kriisis. Ühisraha on takistus intressimäärade ja valuuta kohaldamisel euroala erinevatele tingimustele. Ühine põllumajanduspoliitika on kõigi27 liikmesriigi suhtes võrdselt sobimatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjon on oma teatises püüelnud rangemate ja ühtsemate kriteeriumide poole looduslikult ebasoodsate tingimustega piirkondade talunikele toetuse määramisel. Samuti on komisjon püüdnud korrigeerida kompenseerivate toetuste ebavõrdset määramist liikmesriikide vahel, mis tuleneb erinevustest klassifitseerimises, eelkõige nn „tavaliste vähem soodsate piirkondade” osas.

Need toetused on üliolulised tööhõive ja maakogukondade säilitamisel, põllumajandusmaa pideval kasutamisel ning bioloogilise mitmekesisusele ja kultuurmaastiku säilitamisel.

Olen raportiga üldiselt rahul ja eriti regionaalarengukomisjoni arvamusega, mis püüab kindlustada äärepoolseimate piirkondade huve, sest saared on komisjoni teatisest välja jäetud.

Subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas tundub mulle loogiline, et tavaliste vähem soodsate piirkondade tuvastamisel võimaldatakse liikmesriikidel arvestada mitte ainult biofüüsikalisi, vaid ka muid kriteeriume, näiteks saare või äärepoolseima piirkonna staatus.

Samuti tundub mulle oluline, et iga piirkond, mida enam looduslikult ebasoodsate tingimustega piirkonnaks ei loeta, saab kasu üleminekuperioodist, võimaldades toetuste äravõtmise mõju vähendada.

Peame nüüd tagama, et ühise põllumajanduspoliitika üldises läbivaatamises oleksid uued talunikele mõeldud toetuskavad järjepidevalt läbi mõeldud ning põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika oleksid paremini koordineeritud.

 
  
  

Raport: Pilar del Castillo Vera (A7-0066/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti „Euroopa uus digitaalne tegevuskava: 2015.eu” poolt, sest usun, et Euroopa peab olema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna uuenduste edendamise esireas. Seetõttu peame sellesuunalisi investeeringuid kiirendama. Kahjuks valitseb praegu oht, et Euroopa jääb Aasiast maha ja seda lihtsalt mõne näitaja puhul otsustades, nagu keskmine andmeedastuskiirus või asjaolu, et hoolimata sellest, et lairibasideteenused on kättesaadavad rohkem kui 90 % Euroopa Liidu elanikest, on need tarbijateni jõudnud ainult 50 % kodumajapidamistes. Komisjon peab selles valdkonnas esitama selge ambitsioonika tegevuskava, mis ei jää vaid nägemuseks või väljavaateid kirjeldavaks dokumendiks. Peame toetama kindlaid lahendusi, nagu avatud lähtekoodiga programmide kasutamine, mis aitaks kiirendada tarkvarauuendusi avatud panuste kaudu ja vähendaks selliseid programme kasutavate ettevõtjate kulusid. Samas peame võtma meetmed, mille eesmärk on vähendada ELi raamprogrammi bürokraatiat ja tõsta meie konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Pilar del Castillo Vera omaalgatuslik raport on Euroopa digitaalse strateegia teema osas ambitsioonikas. See teema räägib Internetile juurdepääsust kõigile ELi kodanikele. Sellega seoses on soovitatud, et 2015. aastaks peaks lairibajuurdepääs olema pooltel Euroopa elanikel ja 2020. aastaks kõigil elanikel. Interneti laiaulatuslikku kasutamist toetatakse ettepanekutega selle kohta, kuidas tarbijaid ja ohutust käsitlevad õigusaktid välja kujunema peaksid, ja ka vajaliku digitaalse juurdepääsuga avalikele teenustele. Lisaks võimaldab tegevuskava pakkuda meil toetust uuenduslikule teadus- ja arendustegevusele, soodustades nõnda teadmiste kiiret kasvu ja kultuuripärandile juurdepääsu. Kõigil neil põhjustel hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − Hääletasin raporti poolt. Olen veendunud, et kui kõik ELi kodanikud on mobiilseks tehtud ja neile on antud võimalus uues digitaalühiskonnas täielikult osaleda, lõikab Euroopa digitaalsest revolutsioonist ainult kasu. Selleks tuleb ületada palju väljakutseid: seotus pikaajaliste investeeringutega, valitsustepoolne kindlustunne kindlamalt e-valitsuse suunas liikuda ja kodanike usaldus digitaalteenuste kasutamise suhtes. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja vähendada 2015. aastaks märkimisväärselt digitaalset kirjaoskamatust ja lünki pädevuses. Eriti tervitan ma ettepanekuid, mille eesmärk on tagada kõigile alg- ja keskkoolidele 2015. aastaks kiire Interneti-ühendus ja et kõigile tööealistele täiskasvanutele tuleb pakkuda IKT-koolituse võimalusi. Konkurentsivõimelise digitaalse tegevuskava saavutamiseks tuleb alustada inimestest.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) on üks viimaste aastakümnete enim arenenud valdkondi, mis on esindatud kõigil elualadel. Pidevate muutuste ja kasvava konkurentsi keskkonnas võib IKT olla võimas vahend jätkusuutlikule arengule kaasaaitamisel ning vaesuse ja sotsiaalse ning majandusliku ebavõrdsuse vastases võitluses. Igale inimesele tuleb anda õigus vastavate oskuste omandamiseks ning üldlevinud ja kiireks Interneti-ühenduseks ning vaja on selget õiguslikku raamistikku õiguste kaitseks ning vajaliku usaldusväärsuse ja turvalisuse pakkumiseks. Raportis „Euroopa uus digitaalne tegevuskava: 2015.eu”, mille poolt ma hääletasin, taotletakse koostööd komisjoniga universaalse strateegilise ettepaneku ja tegevuskava koostamisel 2015. aastaks. Sel eesmärgil peab 2013. aastaks igal ELi kodumajapidamisel olema taskukohase hinnaga lairibajuurdepääs Internetile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, eelkõige äärepoolseimatele piirkondadele. Samuti on oluline tagada puudega lõppkasutajatele teiste lõppkasutajatega võrdväärne juurdepääs Internetile.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Lissaboni strateegia üks ambitsioonikamaid, kuid realiseerimata eesmärke oli muuta Euroopa kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks maailmas. ELi 2020. aasta strateegiat täiendava 2015.eu tegevuskava vastuvõtmise eesmärk on muuta kodanikud tarbijatena ELi meetme keskmeks, mille eesmärk on tagada, et kõik liikmesriikide kodanikud saavad kasutada infotehnoloogia võimaluste asjakohaseid allikaid, mis kindlustavad neile juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tänapäeval kättesaadavatele peamistele vormidele. Perede, õpilaste, ettevõtjate ja Euroopa valitsuste digitaalse kirjaoskuse tagamisele kaasaaitamiseks kasutatakse mitmeid strateegiaid, mis tegelevad digitaalsete õiguste määratlemise teemaga ja rakendavad lairibaühenduse arendamiseks ja laiendamiseks vajalikku infrastruktuuri, eriti maapiirkondades.

Olen ülimalt veendunud, et koolituse tulevik peab käima käsikäes arvutipõhise koolituse laiendamise ja IT-oskuste koostalitlusvõimega ning seetõttu olen raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Toetan Pilar del Castillo Vera suurepärast uue digitaalse tegevuskava raportit. Olen nõus, et ELil peab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rajamisel ja rakendamisel juhtiv roll olema, luues seeläbi oma ettevõtjatele ja kodanikele lisandväärtuse. Samuti nõustun ma sellega, et kui Euroopa üldsus tervikuna on mobiilseks tehtud ja neile on antud vajalikud vahendid uues digitaalühiskonnas täielikult osalemiseks, nopitakse sellest digitaalsest revolutsioonist ainult kasu. Tervitan eesmärki viia lairibaühendus kõigi Euroopa kodanikeni ja üle kogu territooriumi, sealhulgas äärepoolseimatesse piirkondadesse. Samuti tervitan soovitust digitaalse kirjaoskuse mõiste sisseviimiseks haridussüsteemi, alustades selle õpetamist koos võõrkeeltega juba lasteaias, et kasutajaid nii vara kui võimalik oskuslikeks muuta. Rõhutaksin avalike teenuste digitaalseks (e-valitsus) muutmise potentsiaalset väärtust kodanikele ja ettevõtjatele, et võimaldada avalike teenuste tõhusamat ja personaliseeritumat pakkumist. Samuti rõhutaksin asjaolu, et e-hangete süsteemide (ehitustööde riigihankelepingute) kasutamine võib tuua märkimisväärset kasu läbipaistvuse ja konkurentsivõime osas, pakkudes suuremat valikut, kõrgemat kvaliteeti ja madalamaid hindu.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult(IT) Hääletasin raporti poolt ning toetan selle olemust ja sisu. Usun, et selle raporti vastuvõtmisega on Euroopa Liit näidanud selgelt poliitilist juhtrolli digitaalse tegevuskava loomisega, mis on tõeliselt sidus ja laiahaardeline Euroopa tegevuskava ning ülioluline samm Euroopa tulevikuks.

Ühest küljest pakub digitaalne areng väga suurt võimalust majanduskasvuks, kuid teisest küljest kujutab see endast olulist sotsiaalset muutust, millel on kodanike käitumisele märkimisväärne mõju. Oluline on tagada, et see muutus viib demokraatlikuma, avatuma ja kõikehõlmavama Euroopa ühiskonnani ning õitsva, konkurentsivõimelise ja teadmistepõhise tulevikumajanduseni. Seda on võimalik saavutada ainult siis, kui „poliitiliste meetmete keskmesse seatakse inimene”, nagu raportis rõhutatakse.

Oluline on hoolega keskenduda lairibaühenduste laiendamisele ja digitaalsete tehnoloogiate kohaldamisele turu võtmevaldkondades, nagu energia, transport ja tervishoid. Sellistes poliitilistes meetmetes tuleb esitada aga vastavad garantiid, et vältida erinevuste kasvamist suurte ning väikse ja keskmise suurusega ettevõtjate vahel, avalike asutuste ja erasektori vahel, tihedalt asustatud piirkondade ning maa-, saare- ja mäestikualade vahel ning riikliku ja piiriülese e-kaubanduse vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Hindan Pilar del Castillo Vera jõupingutusi, mida ta koos mu kaasparlamendiliikmetega selle raporti koostamisel tegi. Digitaalne tegevuskava ja ühtse IKT-turu väljaarendamine on meie ning eesistujariigi prioriteetide hulgas. Tervitan rõhu asetamist digitaalse kirjaoskuse arendamisele noorte hulgas, sest nemad kasutavad uusi tehnoloogiaid kõige rohkem ja peavad seda seetõttu turvalisel ja tõhusal viisil tegema.

Soovin tänada oma kolleege toetuse eest, kui ma palusin komisjonil koostada tegevuskava uute veebiettevõtjate edendamiseks ja vajalikuga varustamiseks, eelkõige hiljuti koondatute puhul. Olen kindel, et mu kolleegide ja mu enda hääl märgivad olulist sammu Euroopa digitaalse tuleviku tõelise ja tõhusa lähenemisviisi suunas. Loodan, et komisjon toetab meid selle valdkonna selgete eekirjade loomisel nii ELi kui liikmesriikide tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Digitaalne tegevuskava on meie ühiskonnas aina olulisem ja vältimatum. Tehnoloogilised arengud, eriti teabe, sisu ja teadmiste kättsaadavaks tegemisel Internetis, on olnud ülikiired ja veidi vähem kui kümne aastaga on nn digitaalne maastik oluliselt muutunud. Massidel on nüüd juurdepääs Internetile ja mobiilsidele. Seetõttu on oluline vaadata tulevikku ja määrata kindlaks digitaalse tegevuskava strateegia, pannes paika konkreetsed eesmärgid ja pöörates erilist tähelepanu teemadele, mis on seotud tarbijate õigustega privaatsusele ja andmekaitsele ning autoriõiguste ja Interneti-piraatluse vastu võitlemisega.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel (IKT) on heal järjel ja konkurentsivõimelises majanduses oma osa ning need aitavad tugevdada keskkonnasõbralikumat, demokraatlikumat, avatumat ja kõikehõlmavamat ühiskonda. IKT pakub tõhusust, aidates liikuda jätkusuutliku majanduskasvu suunas ja andes nii panuse ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse. Hetkel on liikmesriikide vahel ja piires suured erinevused võimaliku avaliku juurdepääsu osas lairibaühendusele. Vaja on kiiresti rajada teenuste digitaalne ühisturg, mis takistab killustunud eeskirjade olemasolu ja aitab kaasa digitaalteenuste ja e-kaubanduse vabale ringlusele. Vastu tuleb võtta ambitsioonikas digitaalne tegevuskava ja üldine tegevuskava, võimaldades Euroopal edukalt liikuda avatud ja õitsva digitaalühiskonna suunas, mis pakub kõigile kodanikele majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi võimalusi, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondadele. Rõhutaksin selle olulisust, et kõigile kodanikele tuleb pakkuda kõikehõlmavat ja kiiret juurdepääsu fikseeritud ja mobiilsele lairibaühendusele. Tuleb kasutada riigi ja ELi rahalisi vahendeid, et tagada 2013. aastaks kõigile ELi kodanikele taskukohase hinnaga lairibajuurdepääs Internetile.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selles raportis on üsna palju positiivset, hoolimata asjaolust, et raport koostati siseturu raamistikus, mida Euroopa Liit toetab. Tunnistame raportisse kaasatud Euroopa digitaalse päevakava aluseks olevaid kasusid, eriti seda, et tagatakse „kõigi kodanike juurdepääs kultuuritoodetele”, „puudega lõppkasutajatele teiste lõppkasutajatega võrdsel tasemel juurdepääs”, et ollakse valmis „suuremateks investeeringuteks avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamisse Euroopa Liidus” ja väidet, et „erilist tähelepanu tuleb pöörata maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ning piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, eelkõige äärepoolseimatele piirkondadele”. Andkem nendesse ettepanekutesse oma panus.

Kõigest hoolimata usume, et nüüdisaegne digitaalne tegevuskava ei tunnusta teadmiste, hariduse ja teadusuuringute kommertsialiseerumist. Seetõttu ei aktsepteeri me positiivsete eesmärkide nivelleerimist Euroopa ühisturu mitmetähenduslikkuste ja variatsioonidega.

„Hästi toimiva” siseturu tugevdamine ja arendamine ei muuda seda rohkem „tarbijatele orienteerituks” ega too kaasa „madalamaid hindu”, nagu meid üritatakse uskuma panna. Paljudel juhtudel on tõestatud kogu Euroopa Liidu tegevuste ulatuses vastupidist. Seetõttu jäime hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. (RO) Suuremat tähelepanu tuleb pöörata uue digitaalse tegevuskava 2015.eu määratlemisele, mis on kavandatud konkurentsivõimelisemaks ja uuenduslikumaks kui hiljuti algatatud i2010 strateegia, eriti hariduslikes ja kultuurilistes aspektides. Seetõttu toetasin ma kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse raportöörina seda raportit, eelkõige punktide osas, mis on seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate osaga noorte inimeste koolitamisel ja nende ettevalmistamisel tööturu jaoks. Esitatud ja vastuvõetud tekstis rõhutasin ma nii selle olulisust, et lapsed omandaks IKT põhiteadmised juba algkoolitasandil, kui ka pidevalt muutuva Interneti-põhise õppe lisandväärtust meie ühiskonnale. Nõustusin ka asjaoluga, et noored inimesed on IKT-le kõige vastuvõtlikum elanikkonnarühm. Tegelikult peavadki noored sellele valdkonnale keskenduma, sest selline teguviis võib kooskõlas ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega aidata oluliselt kaasa töötuse vähendamisele ELis. Lõpetuseks. Ma veendusin taas vajaduses arendada Europeana projekti 2015.eu tegevuskava osana, rakendades selle viisil, mis tagab Europeana kõrge profiili, tagades samuti projekti sisemise kultuurilise eesmärgi täitmise.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Tervitan raporti vastuvõtmist, mis aitab kõikehõlmava info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) 2015. aasta strateegia ettepaneku kavandamisel. Usun, et meie majanduskriisist välja tulemine sõltub suures ulatuses selle ettepaneku suutlikkusest lihtsustada IKT laiaulatuslikku ja tõhusat kohaldamist ärivaldkonnas. VKEd võivad toimida Euroopa majandusliku taastumise katalüsaatorina. Tegelikult peab Euroopa Komisjon tulevikus tugevdama meetmeid, mis toetavad VKEsid IKT-vahendite kasutamisel, et nende tootlikkust ergutada. Annan oma hääle täna raporti ettepaneku toetamiseks, kus käsitletakse digitaalse tegevuskava kavandamist veebiettevõtjate edendamiseks, peamise eesmärgiga pakkuda valikuvõimalusi praeguse majanduskriisi tõttu hiljuti koondatutele. Sellist algatust võiks rakendada just tasuta Interneti-ühenduse ja konsultatsioonide pakkumisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa uus digitaalne tegevuskava on väga oluline digitaalse revolutsiooni seisukohalt, millest Euroopa üldsus tervikuna kasu võib saada. Selliseks revolutsiooniks on vajalik aga kõigi kodanike kaasamine protsessi, et nad uue digitaalühiskonna osalisteks saaksid. Selle reaalsuseks muutmiseks on vaja laiaulatuslikke investeeringuid, et võimaldada vähendada praegu ELis olemasolevaid digitaalseid erinevusi. Me ei tohi unustada, et teavitatud ja teadlik üldsus aitab kaasa Euroopa potentsiaali suurendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. (SK) Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiate täielik ärakasutamine on konkurentsivõimelisema Euroopa ja jätkusuutliku majanduskasvu eeltingimus.

EL peab tagama nende tehnoloogiate arendamise ja rakendamise ning võimaldama kõigil ELi kodanikel sulanduda uude digitaalühiskonda kvaliteetse, kiire ja taskukohase Interneti-ühenduse kaudu. Kahjuks ei ole paljude liikmesriikide telekommunikatsiooniturud veel jõudnud piisava avatud konkurentsi tasemeni ning seetõttu hirmutatakse tarbijaid ja kodumajapidamisi kõrgete hindadega, mistõttu need piisavalt digitaalseid oskusi ei omanda.

Seetõttu pean ma väga vajalikuks laiendada ühtse turu integratsiooni ja üldist liberaliseerimist ning kõrvaldada piiriüleste telekommunikatsiooniteenuste pakkumise takistused.

Samas toetan ma uue digitaalruumi parema õigusraamistiku loomist, mis tagab põhiliste kodanikuõiguste ja intellektuaalse omandi õiguste kaitse, ennetades samas ka arvutikuritegevust, lapsporno levikut ja muid Interneti-kuritegusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Kavandatud on, et 2013. aastaks oleks igas ELi kodumajapidamises taskukohase hinnaga lairiba Interneti-ühendus. Lisaks on kavatsus muuta Euroopa 2015. aastaks Interneti juurdepääsu osas maailma kõige mobiilsemaks maailmajaoks. Toetan selle saavutamiseks vajalikke meetmeid ja hääletasin seetõttu raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Euroopa uus digitaalne tegevuskava on ambitsioonikas programm uute tehnoloogiate ja kiirete ühenduste levitamiseks liikmesriikides ja seetõttu hääletasin ma selle poolt. Siiski ilmneb, et lisaks põhimõttelistele väljakuulutatud eesmärkidele, nagu Interneti-ühenduse kiiruse suurendamine ja kodanike kurssi viimine uute tehnoloogiatega, on tegevuskavas ka mõned väga raskesti saavutatavad eesmärgid. Näiteks ilmneb, kuigi see on väga soovitatav, et eesmärki, mille kohaselt peaks kõigis Euroopa Liidu koolides 2015. aastaks kiire Internet olema, on objektiivsetel põhjustel raske saavutada (näiteks kaugeimates mäestiku- ja saareriikides on kiiret ühendust kohe saavutada raske). Järelikult tuleb Euroopa uut digitaalset tegevuskava toetada rea koordineeritud tegevuste ja algatustega, nagu ulatuslikum ELi rahastamine, et tagada parem juurdepääs Internetile isegi geograafiliselt ebasoodsate tingimustega piirkondade õpilastele.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa on arenenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) valdkonnas jätkuvalt ülemaailmne teenäitaja. Ülemaailmne võrk (WWW), GSM-standard mobiiltelefonidele, MPEG-standard digitaalsele sisule ja ADSL-tehnoloogia on Euroopa leiutised. Juhtpositsiooni säilitamine ja selle muutmine konkurentsieeliseks on ülioluline poliitiline eesmärk.

Viimase nelja aastaga on IKT-poliitikad kinnitanud nende tehnoloogiate liikumapaneva jõu rolli Euroopa majanduslikus ja sotsiaalses nüüdisasjastamises ja tugevdanud Euroopa vastupidavust kriisiaegadel. Kõik liidu liikmesriigid on IKT-poliitikad välja arendanud ja leiavad, et need tehnoloogiad on uuendatud Lissaboni strateegia kontekstis väga oluline panus riigi majanduskasvu ja tööhõivesse.

Hoolimata sellest, on EL 21. sajandi esimese kümnendi jooksul IKT-alaste teadusuuringute ja uuenduste osas maha jäänud. Seetõttu on liit algatanud ambitsioonikad teadusuuringute programmid, mille eesmärk on vähendada erinevusi ning toetada ettenägelikku teadus- ja arendustegevust. Kinnitaksin seetõttu veel kord selgelt oma täielikku toetust sellisele tegevusele, kindlas usus, et Euroopa võib taas selle üliolulise valdkonna etteotsa tõusta ja peamiseks edasiviijaks saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. (ES) Hääletasin selle parlamendi omaalgatusliku raporti poolt, arvestades digitaalse tegevuskava olulisust Euroopa tehnoloogilise juhtrolli tugevdamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKTd) on praeguse majanduse taastumise aegse kasvu võtmetegurid, kuid väga olulised ka jätkusuutlikuks majanduskasvuks ja sotsiaalse eraldatuse vastaseks võitluseks. Raport toetab telekommunikatsiooniministrite mitteametlikul kohtumisel Granadas (18.–19. aprill) heaks kiidetud digitaalset tegevuskava käsitleva ministrite deklaratsiooni põhipunkte. Parlament kordab vajadust kindlate, kiirete ja tõhusate infrastruktuuride järele ELis ning julgustab võtma meetmeid, mis võimaldavad täielikku lairibaühendusega katvust kõigile kodanikele. Digitaalse revolutsiooni õnnestumiseks peavad kõik kodanikud selles osalema. Sellise edu reaalsuseks muutmiseks ei tohi kõrvale jätta aga ka selliseid aspekte nagu Interneti turvalisus. Seetõttu ei pühendu vastuvõetud raport mitte ainult kõigile kodanikele arvutioskuste pakkumisele, vaid rõhutab samal ajal ka vajadust Interneti turvalisust tugevdada ja kodanike õigusi austada.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Hääletasin resolutsiooni poolt, arvestades asjaolu, et sinna ei olnud kaasatud kahjustavaid muudatusi.

 
  
  

Raport: Bogusław Liberadzki (A7-0099/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Nagu minu poolakast kolleegi Bogusław Liberadzki suurepärases raportis on soovitatud, hääletasin ma Euroopa Komisjonile heakskiidu andmise poolt ELi 2008. aasta üldeelarve täitmise suhtes. Hea meel on tõdeda, et tegelema on hakatud teatud ideedega, mis on minu jaoks väga olulised: institutsioonidevahelise konverentsi korraldamine, kus osalevad kõik asjaga seotud pooled, eelkõige riikide parlamendid ja auditeerimisasutused, et heakskiidumenetlus reformida; tähtaegade lühendamine, nii et heakskiidu andmise üle hääletatakse läbivaadatavale aastale järgneval aastal; ja Euroopa Kontrollikoja üleskutse ühtseks arvamuseks („ühtse auditi” eeskirja jõustamine) raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute usaldusväärsuse ja korrektsuse kohta vastavalt Lissaboni lepingus sätestatule. Lisaks peame lihtsustama Euroopa rahaliste vahendite eraldamise eeskirju, sest paljud vead tulenevad menetluste keerulisest olemusest, millele sageli lisanduvad veel riiklikud keerukused. Lõpetuseks. Mis puudutab Euroopa teadusasutuste auditeid, on mul hea meel, et Euroopa Parlament on tugevdanud komisjonile saadetud sõnumit mitte seada karmil ja tihti põhjendamatul viisil kahtluse alla rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega seotud rahastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) ELi 2008. aasta üldeelarve täitmisel on saavutatud edu, kuid struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi, maaelu arengu, teadusliku uurimistöö, energia ja transpordi valdkondades on siiski väga palju vigu. Valesti on välja makstud 11 % rahalistest vahenditest. Seda põhjustasid keerulised eeskirjad ja määrused, millest liikmesriigid kinni pidama peavad. Seetõttu tuleb järgmise aasta eelarve rakendamisel pöörata erilist tähelepanu selliste eeskirjade ja määruste lihtsustamisele, valesti välja makstud rahaliste vahendite tagasimaksmise mehhanismi arendamisele ja tõhusamate järelevalve- ja kontrollisüsteemide sisseviimisele. Tõenäoline on, et pärast selliste meetmete rakendamist ELi eelarve täitmine paraneb, tagatud on tõhusam eelarvevahendite kontroll ja liikmesriikide rakendatud projektidel on suurem lisandväärtus mitme majandus- ja muu valdkonna arengule.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 317 sätestatakse, et ELi eelarve täitmise eest vastutab komisjon koostöös liikmesriikidega ja et kontrollikoda saadab parlamendile ja nõukogule seisukoha raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse ning raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute korrektsuse ja seaduslikkuse kohta. Läbipaistvuse huvides pean ma väga oluliseks, et Euroopa Parlament oleks suuteline raamatupidamisaruandeid tõendama ning liidu eelarve täitmist üksikasjalikult analüüsima. Nõustun raportööri ja heakskiitmise resolutsioonidega, kui nad pööravad tähelepanu pakilisele vajadusele viia sisse asjakohasel poliitilisel tasandil riiklik deklareerimine, mis hõlmab kõiki koostöös hallatavaid ELi rahalisi vahendeid, eesmärgiga, et iga liikmesriik võtaks endale kohustuse hallata saadud ELi vahendeid. Eriti oluline on see, kui jõuame arusaamisele, et 80 % ELi kuludest haldavad liikmesriigid. Lõpetuseks märgiksin ma kontrollikoja positiivset aruannet seoses raamatupidamisaruannetega, mis kinnitab Euroopa üldsusele veel kord, et liidu eelarvet hallatakse asjakohaselt ja rangelt, hoolimata teatud probleemidest, mis püsivad ja mida selles raportis üksikasjalikult analüüsitakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Peaaegu 40 ELi 2008. aasta eelarve täitmisele pühendatud raporti ülevaade erinevate ELi asutuste poolt on piinav. Oma 15. tegevusaasta jooksul ei ole Euroopa Kontrollikoda suuteline kiitma heaks Euroopa Komisjoni eelarve täitmist, sest see kubiseb vigadest ja põhjendamatutest kulutustest. Hoolimata sellest, annab Euroopa Parlament eelarve haldamisele heakskiidu. Komisjon peidab end liikmesriikide kohustuste taha, kes haldavad eeldatavalt 80 % kuludest, eelkõige põllumajanduse ja piirkondlikest kuludest. Siiski on nende kahe valdkonna probleemid vähenemas, samas kui otse Brüsselis hallatavate abirahade puhul on probleemide arv plahvatuslikult kasvamas. Eriti tõsine ja muret tekitav on Türgile antava ühinemiseelse toetuse olukord. Ilma igasuguse kahtluseta ajavad halduskulud kõrgeks mitmekordseks muutunud detsentraliseeritud asutuste arv ja vusserdatud riigihankemenetlused, personali ja värbamise plaanitu juhtimine, vastavatele seaduslikele kohustustele eelnevad eelarvekohustused ja ülemäärased juhatused, mis lõppkokkuvõttes ei ole suutelised oma kohati üsna ebaselget tegevust ja seetõttu ka oma eelarvet nõuetekohaselt kavandama. See on niivõrd sage juhtum, et ühes oma raportites kutsub kolleeg Véronique Mathieu üles nende kasulikkuse üldisele hindamisele. Seetõttu hääletasime enamike eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate tekstide vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletamine eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt ei tähenda, et olukord on täielikult ideaalne. Minu arvates areneb olukord õiges suunas, kuid liiga aeglaselt. Vigade arv on langenud, kuid me ei ole ikka veel jõudnud nn vastuvõetavate vigade tasemeni. Soovin rõhutada vajadust teha kõigile liikmesriikidele kohustuslikuks riiklike tegevjuhtkonna deklaratsioonide esitamine, nagu parlament on korduvalt nõudnud. Olen vastu vaid Rumeeniale ja Bulgaariale nn valgusfoorisüsteemi (punane, kollane, roheline) kohaldamisel, sest see oleks diskrimineeriv. Puudujääke esineb ka paljudes teistes liikmesriikides ja kohaldada tuleb ühiseid jälgimiseeskirju.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seetõttu hääletasin ma komisjoni ja täitevasutusi käsitleva raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Bogusław Liberadzki raportis „Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine, III jagu – Komisjon ja rakendusametid” on võetud väga negatiivne toon Kreeka osas terve rea teemade suhtes, mis ulatuvad finantsstatistikaga manipuleerimisest kuni ebamääraste süüdistusteni kogu riigi üldises korruptsioonis. Meie fraktsioon palus võimalust hääletada vastavalt osalise hääletuse protseduurile eraldi Kreeka suhtes solvavate spetsiaalsete viidete vastu. Kahjuks ei olnud võimalik seda teostada ja seetõttu hääletasin ma kogu Bogusław Liberadzki raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alf Svensson (PPE), kirjalikult. (SV) Hääletasin 5. mail Bogusław Liberadzki raporti „Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine, III jagu – Komisjon ja rakendusametid” poolt. Hääletasin aga lõike 376 kustutamise poolt, kus tehakse ettepanek vähendada ühinemiseelset abi Türgile 2006. aasta tasemele, ja lõike 378 kustutamise poolt, kus Euroopa Parlament nõuab komisjonilt ühinemiseelse abi instrumendi eesmärkide muutmist, näiteks liikmelisuse spetsiaalsete vormide kaudu. Palusin nende lõigete kustutamist, sest pean valeks, et komisjonile heakskiidu andmist käsitlevas raportis seatakse kahtluse alla kandidaatriikide ühinemisprotsess ja ühinemise väljavaade. Usun kindlalt, et kandidaatriigist sõltumata tuleb kohe pärast ühinemisläbirääkimiste alustamist jätkata neid positiivses vaimus ilma ELiga ühinemise protsessi jätkuvalt keerukamaks muutmata või teele takistusi seadmata.

 
  
  

Raport: Inès Ayala Sender (A7-0063/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Nagu minu suurepärase kolleegi ja hispaanlasest naabri Inès Ayala Senderi väga heas raportis on soovitatud, hääletasin ma seitsmenda, kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi (EAF) 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Toetan täielikult EAFi eelarvesse kandmist ja kui selleks õige aeg on, rajab liit oma instrumendi arenguvaldkonnas meetmete võtmiseks. Seoses Euroopa Investeerimispanga juhitava investeerimisrahastuga, mis on EAFi rahastatav riskikandev instrument erainvesteeringute edendamiseks AKV riikide raskes majanduslikus ja poliitilises olukorras, on mul väga vastakad tunded idee suhtes, et Euroopa Investeerimispank peab osana heakskiidumenetlusest esitama raporti. See on aga punkt, mille üle arutleda, eriti sel juhul, nagu parlament loodab, kui liidust saab Euroopa Investeerimispanga osanik.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda usub küll, et tuludes ja kohustustes ei esine olulisi vigu, kuid on siiski mures eelarvetoetuse kulukohustustes esinenud mittekvantifitseeritavate vigade suure arvu pärast ja oluliste vigade tõttu väljamaksetes. Sarnaselt raportöörile mõistan ma hukka asjaolu, et kontrollikoda ei olnud suuteline omandama kogu teavet ega dokumentatsiooni kümne rahvusvahelistele organisatsioonidele tehtud näidismakse kohta ja järelikult ei saa ta väljendada arvamust kulude korrektsuse kohta, mis ulatuvad 190 miljoni euroni ehk 6,7 %-ni iga-aastastest kuludest. Seetõttu kutsun ma Euroopa Arengufondi üles kõiki neid küsimusi 2009. eelarveaastaks lahendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seetõttu hääletasin ma seitsmendat, kaheksandat, üheksandat ja kümnendat Euroopa Arengufondi käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Bart Staes (A7-0095/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward ja Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult.(GA) Parlamendiliikmed Pat the Cope Gallagher ja Liam Aylward hääletasid raporti „ELi 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Parlament” poolt ja mõlemad tervitavad raporti soovitusi läbipaistvuse ja vastutuse arendamise suhtes. Selline läbipaistvus ja vastutus on vajalik Euroopa Parlamendi edukaks toimimiseks ja hea valitsemistava soodustamiseks Euroopa Liidus.

Eriti toetasid Pat the Cope Gallagher ja Liam Aylward muudatusettepanekuid, mille eesmärk on täiendav läbipaistvus ja milles soovitatakse siseauditi talituse raportite avalikustamist. Samuti toetasid nad soovitusi anda Euroopa maksumaksjatele teavet selle kohta, kuidas parlament maksumaksjate raha kulutab.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Raportis on teostatud parlamendi eelarvega seotud olukorra põhjalik analüüs, pöörates tähelepanu teatud küsimustele, mis tuleb kiiresti läbi vaadata. Märgin ära, et raportöör väljendab muret parlamendihoonetes pidevalt aset leidvate pisikuritegude suhtes, nõudes selle tulemusena, et peasekretär pööraks sellele küsimusele erilist tähelepanu, et pisikuritegusid vähendada. See punkt võib küll tunduda triviaalne, kuid on loomulikult ülioluline kõigile meile, kes me Euroopa Parlamendi hooneid iga päev kasutame. Lõpetuseks tahaksin ma ära märkida kontrollikoja positiivse arvamuse raamatupidamisaruannete suhtes, mis kinnitab Euroopa üldsusele taas, et liidu eelarvet hallatakse nõuetekohaselt ja rangelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Dan Jørgensen ja Christel Schaldemose (S&D), kirjalikult. (DA) Euroopa Parlament hääletas parlamendi enda 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise poolt. Mitte kunagi varem ei ole seda nii põhjalikult tehtud ega kriitiliselt vaadeldud. See on selge võit nii läbipaistvuse kui kontrolli seisukohast ja ühtib Taani tavapärase seisukohaga hea tava kohta. Heakskiidu andmise raport sisaldab mitmeid kritiseeritavaid punkte, mis nõuavad kehtivate menetluste ja tavade rangemaks muutmist. Nende hulka kuuluvad suurenenud selgus ja avatus täiendavate rahaliste vahendite kasutamise osas ja parlamendi finantstegevuses osalejate aruandekohustus. Loomulikult pooldame seda ja hääletasime seetõttu eelarvele heakskiidu andmise ning resolutsiooni kui terviku poolt. Euroopa Parlament peab igal aastal enda eelarve täitmisele heakskiidu andma ja just seetõttu on vaja kriitilist suhtumist. Raport on loomulikult paljude kompromisside tulemus, kuid põhiolemuselt on selle suhtumine eriti kriitiline, osutades samal ajal tulevaste heakskiidumenetluste jaoks õiges suunas. Lisaks on paljud parlamendifraktsioonid seda kriitilist raportit toetanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. (FR) Minu poolthääl Euroopa Parlamendi 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisele ei tohiks varjata mu skeptilisust või koguni vastuseisu mõnele Bart Staesi raporti resolutsiooni seisukohtadele. Väitest, et Euroopa maksumaksjad ei pea kandma 2008. aasta augusti looduskatastroofis kannatada saanud Strasbourgi parlamendihoone renoveerimiskulusid, ei piisa.

Tegelikult on Euroopa Parlamendil seaduslik kohustus tema valduses olevate hoonete järele nõuetekohaselt hoolikalt ja tähelepanelikult valvata.

Lisaks on algatatud asjakohane seaduslik menetlus katastroofijärgsete kulude tagasimaksmiseks.

Lõpetuseks tahaksin ma pigem näha ranget ja objektiivset ülevaadet parlamendiliikmete pensionifondide olukorrast, kui lasta sel teatud demagoogia suunas tüürida.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seetõttu hääletasin ma raporti „Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine, I jagu – Euroopa Parlament” poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Järgisime sellel hääletusel raportöör Bart Staesi soovitusi, kuigi teksti ei läinud sisse üks olulisem muudatusettepanek, number 22, riiklike vahendite kasutamise läbipaistvuse kohta, mida sama raportöör kaitses.

 
  
  

Raport: Ryszard Czarnecki (A7-0080/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Kontrollikoda osutas oma aastaaruandes, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee suhtes ei selgunud auditist mingeid märkimisväärseid tähelepanekuid. Sellest hoolimata osutab kontrollikoda mõnele olukorrale, kus arengut ei ole toimunud, nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete reisikulude tagasimaksmine, mis peab põhinema vaid tegelikel kuludel, ja asjaolu, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pakub oma personalile finantssoodustusi, mida teised institutsioonid ei paku, ja selle tulemus on kõrgemad kulud. Märgin rahulolevalt, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on viinud sisse tava lisada oma iga-aastasesse tegevusaruandesse peatüki, kus kirjeldatakse, kuidas on järgitud eelmiste Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja otsuseid eelarve täitmise kinnitamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seetõttu hääletasin ma raporti „Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine, VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee” poolt.

 
  
  

Raport: Ryszard Czarnecki (A7-0082/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvan, et avalikud teenistujad peavad olema avalikkuse ees aruandekohustuslikud. Seepärast tuleb neil anda objektiivselt ja rangelt aru sellest, kuidas nad on kasutanud nende kätte usaldatud avaliku sektori vahendeid. Sinna kategooriasse kuulub ka parlamendi hinnang esitatud raamatupidamisaruannetele ja nendele antud heakskiitudele. Märgin rahulolevalt, et kontrollikoja raportis mainitakse, et Regioonide Komitee suhtes ei selgunud auditist mingeid märkimisväärseid tähelepanekuid. Nõustun raportööri positiivse hinnanguga Regioonide Komitee sisekontrolli keskkonnas täheldatud arengute kohta, eelkõige komitee peamiste haldus-, tegevus- ja finantsmenetluste vallas. Lõpetuseks märgin rahuloluga ära Regioonide Komitee iga-aastase tegevusaruande kvaliteedi, eriti selle, et on selgelt kaasatud, kuidas on järgitud parlamendi ja kontrollikoja eelmiseid otsuseid eelarve täitmise kinnitamise kohta, tõstes esile nende otsuste olulisuse ja asjakohasuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seetõttu hääletasin ma raporti „Euroopa Liidu 2008. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmine, VII jagu – Regioonide Komitee” poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0074/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Väliste ametite arvu suurenemisel on olnud oluline roll tehnilise ja haldussuutlikkuse koondamisel, mis toetab otsuste tegemist komisjonis. Asjaolu, et sellised ametid on üle kogu ELi laiali pillutatud, võimaldab neil üldsusele tõeliselt lähedale pääseda, suurendades nende nähtavust ja seaduslikkust. Kuigi ametite suurenenud arv on üldiselt positiivne, siis tegelikult loob see seoses ametite tegevuse jälgimise ja analüüsimisega ka väljakutseid. Sel põhjusel algatasid parlament, nõukogu ja komisjon pärast komisjoni 11. märtsi 2008. aasta teatise „Euroopa ametid – edasised sammud” vastuvõtmist uuesti selliste ametite ühise raamistiku määratlemise projekti ja rajasid 2009. aastal institutsioonidevahelise töörühma. Leian, et sellel rühmal on väga oluline osa nende probleemide kõrvaldamisel, mille kontrollikoda mitmetest asutustest on tuvastanud ja millest paljud on tavalised, ja ühise raamistiku määratlemisel, mis võimaldab tulevikus paremat rahaliste vahendite ja eelarve haldamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seetõttu hääletasin ma ELi ametite tulemusi, finantsjuhtimist ja kontrolli käsitleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Véronique Mathieu (A7-0075/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Oma raportis Euroopa Politseikolledži 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta lisas kontrollikoda oma arvamusele raamatupidamisaruannete usaldusvääruse kohta lisatingimuse, ilma seda sõnaselgelt kõlblikuks tunnistamata, ja kvalifitseeris oma arvamuse raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Lisaks on kolledži vastused kontrollikoja märkustele üldiselt jällegi ebakohased ja esitatud parandusmeetmed on liiga ebamäärased ja üldised, et võimaldada eelarve täitmist kinnitaval asutusel adekvaatselt määrata, kas kolledž on tulevikus võimeline paremaks muutuma. Lisaks sellele püsib loetamatul hulgal kolledžiga seotud struktuurilisi probleeme ja ebakorrapärasusi, mille üksikasjad on raportis olemas. Just sel põhjusel nõustun ma raportööriga tema otsuses lükata edasi otsus anda Euroopa Politseikolledži direktorile 2008. aasta eelarve täitmise osas heakskiit.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõiki Euroopa Liidu eelarvest sõltuvaid Euroopa institutsioone auditeerivad põhjalikult kontrollikoda ja teised sama funktsiooni täitvad asutused. Vaja on kontrollida, kas liidu raha kasutatakse sihipäraselt, kas institutsioonid täidavad neile pandud eesmärke ja ega vahendeid ei raisata. Otsustades seniste auditite järgi, on kõnealused institutsioonid, väheste eranditega, üldiselt neile antud vahendeid nõuetekohaselt kasutanud ning oma eesmärke täitnud. Seetõttu hääletasin ma Euroopa Politseikolledži raporti poolt.

 
  
  

Raport: José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (A7-0111/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Kahe piirkonna vahelise strateegilise partnerluse tugevdamine Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vahel, mis allkirjastati 1999. aastal, peab olema Euroopa Liidu välispoliitilise tegevuskava prioriteet. Kuigi viimase kümne aasta jooksul on ELi ja Ladina-Ameerika kahepoolsete suhete arendamisel märkimisväärset edu saavutatud, tuleb ikka veel astuda täiendavaid samme. Partnerluse suurim eesmärk on rajada 2015. aastal Euroopa – Ladina-Ameerika globaalne piirkondadevaheline partnerluspiirkond poliitika, majanduse, kaubanduse ning sotsiaalküsimuste ja kultuuri valdkonnas, tagades nii mõlema piirkonna säästva arengu.

Tänane hääletus tähendab, et Euroopa Parlament toetab Euroopa – Ladina-Ameerika rahu ja julgeoleku harta vastuvõtmist tulevikus, kuhu kaasatakse ÜRO harta ja sellega seotud rahvusvaheliste õigusaktide alusel poliitiliste meetmete ja ühise julgeoleku strateegiad ja suunised.

Minu arvates peaks Euroopa Liidu Ladina-Ameerika strateegia oluliseks komponendiks saama ka kliimamuutustevastane võitlus, sest kliimamuutused tabavad kõige rängemalt maailma vaeseimat elanikkonda. Mõlemad pooled peavad tegema märkimisväärseid pingutusi, et jõuda aasta lõpus Mehhikos peetava ÜRO kliimakonverentsini viivate arutelude raames ühisele läbirääkimispositsioonile.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Omaalgatuslik raport „ELi strateegia suhete arendamiseks Ladina-Ameerikaga” hõlmab lähenemisviisi, mida EL rahvusvaheliste suhete raames edendab. See tekst sobitab tõepoolest majanduslikke, sotsiaalseid, poliitilisi ja institutsioonilisi mõõtmeid, et tagada kahe geograafilise piirkonna vahelisest kaubandusest kasu ka kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikkonna rühmadele ning tagada, et see aitaks kaasa alakontinendi säästvale arengule. Lisaks soovitatakse raportis finantsmääruste ühtlustamist, et viia selles osas ülemaailmsel tasandil sisse suurem läbipaistvus. Seetõttu hääletasin ma kindlalt raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Täna Euroopa Parlamendi täiskogu istungil vastu võetud resolutsioon on oluline märk, mis näitab ELi täielikku teadlikkust oma ülemaailmsest rollist. Ladina-Ameerika on paljude eurooplaste lemmikreisisiht, kuid Euroopale tähendab see rohkemat. Euroopa standarditele ja põhimõtetele vastavalt võib Ladina-Ameerikas demokraatia valdkonnas puudujääke olla.

Euroopa Parlament arutles hiljuti resolutsiooni üle, milles käsitletakse selgeid inimõiguste rikkumisi Kuubas. Olukord lõppes nende inimeste surmaga, kes kasutasid õigust väljendada vabalt oma seisukohti. Sellised traagilised olukorrad ei tohiks enam kunagi korduda. Siiski viitab Euroopa Liidu kogemus sellele, et aja jooksul rajatud sõprusel ja diplomaatial põhinev suhe on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum.

Konstruktiivne lähenemine võimaldab Euroopa Liidul anda edukalt edasi demokraatlikke põhimõtteid, mis on ka ta eesmärk. Ladina-Ameerika on hiiglaslik maailmajagu, mida majanduslikus ega sotsiaalses perspektiivis ignoreerida ei saa. Tegelikult on Euroopa Investeerimispank Lõuna-Ameerikas juba pikka aega tegutsenud, pakkudes võimalust pikaajalisteks investeeringuteks, mis on juba iseenesest märkimisväärne. Täna vastu võetud resolutsioon on osa ELi kõrgele esindajale antud selgest mandaadist, kuidas suhetele Ladina-Ameerikaga läheneda.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Toetan resolutsioonis edasi antud sõnumit kahe maailmajao riikide positsioonide koordineerimise parandamiseks seoses aastatuhande arengueesmärkide rakendamise meetoditega, eriti selle aasta septembris peetava aastatuhande arengueesmärkide tippkohtumise tõttu. Meil on vaja rajada ühine alus, seda enam, et oleme 2015. aastaks esitatud eesmärkide saavutamisega, eelkõige vaesusevastase võitlusega, graafikust maast. Just ülemaailmse surutise ajal tuleb investeeringud koondada vaesematesse riikidesse ja kõige haavatavamatele elanikkonna rühmadele, et need uutest töökohtadest ja sotsiaalseks integratsiooniks vajalikest tingimustest kasu saaksid.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti „ELi strateegia suhete arendamiseks Ladina-Ameerikaga” poolt, kus esitatakse pooltväiteid kahe piirkonna vahelise täieliku strateegilise partnerluse loomiseks. Rõhutan soovituse olulisust kahe piirkondliku bloki seisukohtade sobitamise osas seoses ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni läbirääkimistega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Jagan raportööri arvamust seoses vajadusega luua kahe piirkonna vahelise koostöö osas sügavamad ja tihedamad sidemed Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika vahel. Sellest hoolimata usun, et EL peab pöörama erilist tähelepanu ühele Ladina-Ameerika riigile, mille hiiglaslik rahvaarv, majanduslik potentsiaal ja piirkondlik juhtpositsioon seda nõuavad. Loomulikult räägin ma suurimast portugali keelt kõnelevast riigist maailmas – Brasiiliast. Komisjoni 30. mai teatises (KOM(2007)281) on selgesõnaliselt tunnistatud, et „ei olnud ELi ja Brasiilia dialoog veel hiljuti kasutust leidnud ja see toimus peamiselt ELi ja Mercosuri dialoogi raames. Brasiilia on viimane „BRICi riikidest”, kes peab ELiga tippkohtumise. On aeg hakata pidama Brasiiliat nii strateegiliseks partneriks kui ka peamiseks Ladina-Ameerika majanduse edasiviijaks ja piirkondlikuks juhtriigiks.” Samas kui teised ELi institutsioonid täidavad oma kohust, keeldub Euroopa Parlament selle suure riigiga suhet loomast muul viisil kui Mercosuri kaudu, mistõttu on Brasiilia peale Venemaa, India ja Hiina ainus BRIC-riik, kuhu Euroopa Liit eraldi parlamentaarset delegatsiooni ei saada. Sellist anakronistlikku ja kahetsusväärset olukorda tuleb kiiresti parandada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Kahe piirkonna vaheline strateegiline partnerlus aitab kaasa ELi ja Ladina-Ameerika vahelisele edasisele koordineerimisele rahvusvahelistes foorumites ja institutsioonides. Sarnaselt ühise tegevuskava kindlaksmääramisega peaks selline strateegiline partnerlus jätkama ülemaailmse tähtsusega teemasid käsitlevate seisukohtade koordineerimisega, võttes arvesse mõlema poole huvisid ja muresid. Sellepärast hääletasin ma komisjoni teatise „Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil” poolt, mis otsib tegevusettepanekuid, mille eesmärk on kahe piirkonna vahelise strateegilise partnerluse täielik rakendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Käesolev raport ei käsitle Ladina-Ameerikas esinevaid tegelikke probleeme ega too välja olulisi punkte, mis peaksid sisalduma ELi strateegias Ladina-Ameerikaga suhtlemisel.

Näiteks vaikitakse selles maha kõik vabakaubanduslepingute sõlmimisest tulenevad majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid ning aktsepteeritakse Hondurasega suhete normaliseerimist kui selget fakti, ignoreerides riigipööret ja hiljutisi riigipöördevastase vastupanuliikumise liikmete tapmisi. Selles ignoreeritakse ka Colombias valitsevat olukorda: poolsõjaväeliste üksuste kuriteod ning ametiühingute liikmete ja poliitikute tagakiusamine ei ole märkimist väärivad probleemid. Teiselt poolt kritiseeritakse selles Boliiviat ja Venezuelat, ilma nendele riikidele siiski konkreetselt viitamata.

Kuid selles ei ole siiski sõnagi piirkonnas neljanda USA laevastiku ümberpaigutamise kohta, USA kavatsuse kohta kasutada seitset Colombia sõjaväebaasi ega ELi ja NATO liikmesriikide territooriumidel paiknevatest sõjaväebaasidest korraldatava sekkumistegevuse kohta.

Kahjuks lükati enamus meie eespool nimetatud probleeme käsitlevatest ettepanekutest tagasi, seega me hääletasime siiski käesoleva resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin käesoleva raporti poolt ühel tingimusel ja lootusega, et me leiame lahenduse sügavalt juurdunud „tango bond” olukorrale, mis heidab tugevalt varju meie suhetele Argentinaga.

Otsustavus Ladina-Ameerika riikidega suhete edendamisel võib sillutada teed Euroopa investorite õigustega seotud probleemile sobiva lahenduse leidmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) See üleolev ja imperialistlik tekst ei ole vastuvõetav. See toetab Kesk-Ameerika, Colombia ja Peruuga vabakaubanduslepingute üle läbirääkimiste jätkamist. Need läbirääkimised on nii majanduslikust, sotsiaalsest kui ka demokraatlikust vaatenurgast kahjulikud. Kuidas me saame pärast riigipööret Hondurases võimule tulnud Porfirio Lobo Sosa valitsusega läbirääkimisi pidada ja seejärel end õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste kaitsjateks pidada? Kuidas me saame pidada kahepoolseid läbirääkimisi Álvaro Uribe ja Alan García despootlike valitsustega ning kritiseerida teiste suveräänsete riikide, Andide Ühenduse liikmete, Boliivia ja Ecuadori arvamusi? Ma hääletan selle teksti vastu, mis rikub demokraatia ja humanismi põhimõtteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Meie arvates on tõsiasi, et EL on Ladina-Ameerika peamine investor ning suuruselt teine kaubanduspartner, aga ka suurim arenguabi andja, piisavaks põhjuseks ELi ja Ladina-Ameerika suhetes selge ja täpselt määratletud strateegia väljatöötamiseks. Me toetame parima võimaliku koostöö saavutamiseks selgete eeskirjade kindlaks määramist, et aidata kaasa poliitilise stabiilsuse tekkele, võidelda kliimamuutuste vastu, hallata rändevooge ja hoida ära looduskatastroofe. Haiti tragöödia näitas, et EL on praegu teiste asjaosalistega võrreldes selgelt teisejärguline. Seepärast me väidame, et EL peab tõhustama oma tegevust rahvusvahelisel tasandil. Sel juhul tuleb ELil rahvusvahelisse poliitikasse palju järjepidevamalt ja tõhusamalt sekkuda. Seda tuleb teha juba järgmisel tippkohtumisel, mis toimub 18. mail Madridis ja kus liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal / Euroopa Komisjoni asepresidendil tuleb aktiivselt osaleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Ma ei saanud selle teksti poolt hääletada, kuna strateegilise partnerluse üks eesmärk on alampiirkondlike partnerluslepingute sõlmimine Kesk-Ameerika, Peruu ja Colombiaga ning Mercosuriga, hoolimata Hondurase riigipöördest ja selle tulemusena Porfirio Lobo moodustatud ebaseaduslikust valitsusest. EL ei saa kohelda riigipöördes osalenud valitsusi samamoodi kui valimiste teel võimule tulnud valitsusi. Ka Euroopa – Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise partnerluspiirkonna moodustamise eesmärk ei võta arvesse piirkondadevahelist asümmeetriat. Kehtivad ELi ning Peruu ja Colombia vahelise assotsiatsioonilepingu tingimused on sarnased vabakaubanduslepingu omadega ning ei ole Euroopa ega Ladina-Ameerika rahvaste jaoks kasulikud. Samuti ei ole ma nõus võimalusega kolmepoolse (nt EL – Ladina-Ameerika – Ameerika Ühendriigid) poliitilise dialoogi pidamiseks. Sellise dialoogi pidamiseks on olemas juba mitmepoolsed organisatsioonid, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. See hõlmab ka Euroopa ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna fondi loomist. Ma ei oleks selle idee vastu, kui raportöör ei oleks teinud ettepanekut moodustada see avaliku sektori ja erakapitali abil, mis on rahvusvaheliste firmade jaoks selgeks sissepääsuvõimaluseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Laiaulatuslik raport Ladina-Ameerika kohta läheneb mõistlikult ELi ja Lõuna-Ameerika riikide vaheliste suhete edendamise tagamisele strateegilise partnerluse kaudu. Euroopa – Ladina-Ameerika ala moodustamine ei too mitte üksnes potentsiaalseid positiivseid majanduslikke tulemusi, vaid ennekõike tugevdab see ELi kui välispoliitilise jõu rolli, eriti Ameerika Ühendriikide suhtes. Kahjuks sisaldub selles raportis lõike ja sõnastust, mis annavad mõista mõne parlamendiliikme peaaegu misjonärlikust agarusest ja mida võib tõlgendada liigse sekkumisena Lõuna-Ameerika riikide siseasjadesse. Ei ole vajalik ega mõistlik nendele riikidele üksikasjalikult ette kirjutada, kuidas nad peaksid oma majandust või haridus- ja teaduspoliitikat korraldama või oma välispoliitikat reguleerima. Näiteks on absurdne paluda Ladina-Ameerika riikides seksuaalkasvatuse sisseviimist. Seepärast olin ma lõpphääletusel ka erapooletu.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Euroopa Liit on Ladina-Ameerika partner. Me peame koos tänaste väljakutsete ja ülemaailmsete probleemide vastu võitlema. Selliste probleemide vastu nagu majandus- ja finantskriis, kliimamuutused, julgeolekuohud, terrorismivastane võitlus, uimastikaubandus ja organiseeritud kuritegevus. Meil tuleb koos keskkonda hoida, loodusvarasid säästa ning vaesuse, ebavõrdsuse ja rände vastu võidelda. Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna see sisaldab ettepanekut asjakohaste meetmete kohta selles piirkonnas vaesuse vastu võitlemiseks: haridus ning piirkonna rikkamate ja vaesemate riikide erinevuste vähendamine. ELis on olemas solidaarsusfond ja siin edendatakse integratsiooniprojekte, samas kui Ladina-Ameerikal sellised võimalused puuduvad. Ma olen raportööriga nõus, et kui Ladina-Ameerika järgib ELi integratsioonimudelit, siis muutub see piirkond tugevamaks. Lisaks sellele suureneb nende riikide elanike julgeolek ja heaolu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma jäin lõpphääletusel selle raporti suhtes erapooletuks. Kuigi see raport ei ole kaugeltki mitte selline, mida me saaksime tunnustada kui kiiduväärset panust eelseisvale ELi – Ladina-Ameerika tippkohtumisele Madridis, õnnestus meil tekstis mõnda olulist aspekti säilitada või see sinna sisse hääletada. Kogu selles pettumust valmistavas raportis sisalduvad positiivsed punktid on järgmised: teksti jäi 359 poolthääle, 235 vastuhääle ja 17 erapooletuks jääjaga alles lõik Ameerika Inimõiguste Kohtu otsuse kohta naiste mõrvade üle (Campo Algodonero juhtum Mehhikos); meil õnnestus sellesse teksti sisse hääletada, et Euroopa investeerimisrahastut tuleks kasutada eelkõige projektide jaoks, mis võitlevad kliimamuutuste vastu, näiteks kohalik ühistransport, elektriautod ja Yasuni-ITT projekt Ecuadoris („Hoiame nafta maa all”). Kokkuvõttes võeti 16st Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni muudatusettepanekust vastu 10. Kahjuks ei läinud teksti sisse mitte ühtegi muudatusettepanekut, mis viitasid skeptiliselt hiljuti sõlmitud vabakaubanduselepingutele ja läbirääkimiste faasis olevale assotsieerimislepingule ning mis hoiatasid ohu eest nõrgestada olemasolevaid hapraid piirkondlikke integratsioonipüüdlusi. Ja lõpetuseks. Tagasi lükati ka meie muudatusettepanek, milles palusime keskkonda tugevalt kahjustavate ülisuurte energiaprojektide järkjärgulist kaotamist.

 
  
MPphoto
 
 

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, (PPE) , kirjalikult. (ES) Pidades silmas tõsiasja, et mõned lõikes 34 sisalduvad väljendid, mis toodi sisse arengukomisjoni arvamusega ja mis on nii kahemõttelised, et neid võidakse tõlgendada kui rahulolekut millegi nii vastumeelsega kui abort, on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) Hispaania delegatsioon palunud fraktsioonilt selle lõike üle eraldi hääletust, et teha täiesti selgeks, et me oleme vastu kõikidele algatustele, mille eesmärgiks on rikkuda kõige kaitsetumate isikute võõrandamatuid õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika on juba aastaid tugevat strateegilist partnerlust arendanud. Euroopa Liit on Ladina-Ameerika peamine investor, suuruselt teine kaubanduspartner ja suurim arenguabi andja. Lõppeesmärk on Euroopa – Ladina-Ameerika globaalse piirkondadevahelise partnerluspiirkonna moodustamine aastaks 2015 ja seda poliitika, majanduse, kaubanduse ning sotsiaalküsimuste ja kultuuri valdkonnas, kavatsusega tagada mõlemas piirkonnas säästev areng.

Selles kontekstis rõhutaksin ma ennekõike ELi–Mercosuri assotsiatsioonilepingu üle jätkuvate läbirääkimiste tähtsust, sest sellest saab kindlasti kõige ambitsioonikam kahte piirkonda hõlmav kokkulepe üldse. Ma tervitan ka kaubanduspartnerluslepinguid Euroopa Liidu ning Kesk-Ameerika ja Andide Ühenduse vahel, aga ka olemasolevate Mehhiko ja Tšiiliga kehtivate assotsiatsioonilepingute laiendamist.

Sellest olenemata on kahetsusväärne, et sellised lepingud võivad mõjutada ELi-sisest tootlikkust nendes samades sektorites, eriti äärepoolseimates piirkondades, mis pidevalt raskustega silmitsi seisavad. Samuti on kahetsusväärne, et ELi tasandil ei ole kindlaks määratud nende piirkondade jaoks sobivat hüvitist. Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna ma pean nende kahe maailma piirkonna partnerlust oluliseks, sest see toob vastastikust kasu nii poliitilises, majanduslikus kui ka sotsiaalses valdkonnas.

 
  
  

Resolutsiooni ühisettepanek RC-B7-0233/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Täna hääletuse all olev resolutsioon väljendab Euroopa Parlamendi muret selle üle, et Kanada ametiasutused säilitavad viisanõude Rumeenia, Bulgaaria ja Tšehhi kodanike puhul, ning kutsub üles sellest nõudest võimalikult kiiresti loobuma.

Nimetatud liikmesriikide kodanike puhul viisanõude säilitamine rikub liikumisvabaduse põhimõtet, põhjustades õigustamatuid lahknevusi ja ebavõrdsust. Euroopa Liidu kodanikke tuleb kohelda võrdselt ja õiglaselt.

Vaatamata sellele, et 2009. aastal Prahas peetud ELi–Kanada tippkohtumisel kinnitati partnerite ühist eesmärki tagada täiesti turvaline isikute vaba liikumine ELi ja Kanada vahel, on praegu juba aasta 2010 ja olukord ei ole ikka muutunud.

Ma usun kindlalt, et lähitulevikus püüavad Kanada ametiasutused igati nendest viisanõuetest loobuda. Koos teiste Euroopa Parlamendi liikmetega jätkan ma juba algatatud tegevusi, et võimaldada Rumeenia, Bulgaaria ja Tšehhi kodanikel võimalikult kiiresti vabalt reisida.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna ma usun, et käimasolevad läbirääkimised üldise majandus- ja kaubanduskokkuleppe üle võivad tugevdada ELi–Kanada suhteid. Eelolevalt ELi–Kanada tippkohtumiselt oodatakse nende kahe partneri vaheliste poliitiliste suhete tugevdamisele keskendumist, eriti selliste ühiste keeruliste teemade käsitlemist nagu läbirääkimised üldise majandus- ja kaubanduskokkuleppe üle, välis- ja julgeolekuküsimused, kooskõlastatud reageerimine nii finants- ja majanduskriisile kui ka kliimamuutustele ja energeetikaküsimused. Seda põhjusel, et EL ja Kanada on pühendunud vähem süsihappegaasiheiteid tekitava majanduse ülesehitamisele, mis on ohutu ja säästlik; samuti on nad pühendunud puhta energia tehnoloogiatesse investeerimisele ja juhtivateks keskkonnasõbralike töökohtade loojateks saamisele, et tugevdada võimet kliimamuutuste mõjudega kohaneda.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Kolme ELi liikmesriigi kodanikel on Kanadasse reisimisel ikka veel viisat vaja. Rumeenlastele, bulgaarlastele ja tšehhidele kehtestati romide suure sisserände tõttu uuesti kohustuslik viisanõue. Sellises olukorras on vaja tihedamat koostööd ühelt poolt ELi liikmesriikide vahel, et lahendada romide kogukonna probleem, ja teiselt poolt liikmesriikide ja Kanada vahel, et luua võimalikult tõhus ning läbipaistev süsteem viisade väljastamise tingimuste kohta teabe jagamiseks, et vähendada viisade väljastamisest keeldumiste arvu. Samas tuleb läbi vaadata ka Kanada varjupaigasüsteem. Tegelikult peitub käesoleva resolutsiooni väärtus selles, et see esitab Kanadale otsese taotluse hakata tegutsema kohustuslikust viisanõudest loobumise nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Kanada on üks Euroopa Liidu kõige pikemaajalisematest partneritest ning tänavune tippkohtumine on tähtis, et jätkata ja tugevdada seda tihedat kahepoolset koostööd igas valdkonnas. Ma hääletasin selle ühisresolutsiooni poolt, kuna see kajastab lühidalt ja objektiivselt positiivset väljavaadet meie edasisele koostööle.

Kahepoolsetes suhetes vastastikkuse tagamine on üks Euroopa Liidu peamistest põhimõtetest. Ma loodan, et Kanada loobub lähitulevikus viisanõuetest Rumeenia, Tšehhi ja Bulgaaria kodanike suhtes, tagades sellega kõikide Euroopa Liidu kodanike õiglase ja võrdse kohtlemise. Samal ajal on mul hea meel meetmete üle, mida on siiamaani võetud eesmärgiga ELi–Kanada kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks, ning ma loodan, et tänavune kohtumine annab vajaliku tõuke selle lõpuleviimiseks.

Pidades silmas praegust majanduslikku ja kliimaga seotud olukorda, pean ma rõhutama vajadust tihedama koostöö järele, et teha kindlaks alternatiivid traditsioonilistele energiatootmise ressurssidele, mis võtaksid arvesse iga riigi eripärasid, kuna nii EL kui ka Kanada on seotud vähem süsihappegaasiheiteid tekitavate tehnoloogiate väljatöötamisega ja kasutamisega. Samal ajal tuleb edendada koostööd energeetika-, kliima- ja merendussektori osas ka Arktika piirkonnaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kanada on Euroopa Liidu jaoks usaldusväärne ja tähtis partner, seda nii ajaloolistel kui kultuurilistel põhjustel, etniliste ja poliitiliste vaadete tõttu ning kuna meie tsivilisatsioonid jagavad ühiseid väärtusi ja seisukohti. Üldine majandus- ja kaubanduskokkulepe Kanadaga võib aidata positiivses mõttes kaasa juba praegu ELi ja Kanada vahel valitsevate suurepäraste suhete süvendamisele. Kuigi nendes suhetes on tekkinud raskusi, eriti kalanduse, julgeoleku ja sisserände osas, on tõsi, et võrreldes teiste riikidega on ELi ja Kanada vahelised suhted stabiilsed ja mõlemapoolselt kasulikud. Ma loodan, et see usaldussuhe kestab veel pikalt ning et Põhja-Atlandi mõlemad pooled on jätkuvalt rahumeelsed ja edukad.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ma märgin ära, et Kanada ja Euroopa Liidu vaheline partnerlussuhe on meie jaoks üks pikemaajalisematest ja lähedasematest, ulatudes tagasi aastasse 1959, ning samuti, et käimasolevad läbirääkimised üldise majandus- ja kaubanduskokkuleppe saavutamiseks püüavad ELi–Kanada suhteid veelgi tugevdada. Ma rõhutaksin, et 2010. aastal on Kanada G8 eesistujariik ning korraldab järgmise G20 tippkohtumise. Seepärast on mul väga hea meel komisjoni avalduse üle, milles on viidatud üldise majandus- ja kaubanduskokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste edenemisele kui ELi–Kanada majandussuhete alusele. Selles suhtes usun ma, et 2010. aasta 5. mail Brüsselis toimuv ELi–Kanada tippkohtumine pakub head võimalust nende läbirääkimiste kiirendamiseks. Eriti hea meel on mul kavatsuse üle teostada suur reform Kanada kalanduse juhtimissüsteemis, mis hõlmab ka Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Käesolev tekst on väga soosiv komisjoni algatatud läbirääkimiste suhtes, kavatsusega kindlustada ELi ja Kanada vahel ülemaailmse majandus- ja kaubanduskokkuleppe saavutamine. Selle kokkuleppe üle toimuvaid läbirääkimisi peetakse Euroopa kodanike selja taga, vaatamata tõsiasjale, et see hakkab oluliselt mõjutama nende igapäevaelu järgmistes valdkondades: avalike teenuste hävitamine; investorite kasumi kaitsmise õiguste üleolek võrreldes riigi õigustega üldiste huvide kaitsmisel; töötajate õiguste vähenemine; ning tervishoiuteenustele, veele, haridusele ja kultuurile juurdepääsu piiramine. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Euroopa Konservatiivid ja Reformistid ning Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis teevad ettepaneku selle poliitika ja sellise demokraatia põhimõtete silmatorkava eiramise toetamiseks ja isegi kiirendamiseks. Mina olen sellele täielikult vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kanadal on Euroopa Liiduga juba väga pikaajaline partnerlussuhe. Seepärast on loomulik, et see suhe on aastatega süvenenud ja paranenud. Eeloleval tippkohtumisel käsitletakse üldist majandus- ja kaubanduskokkulepet väga erilisel viisil lootuses, et need läbirääkimised on edukad, kuna see kokkulepe on ELi–Kanada majandussuhetes põhjapaneva tähtsusega. ELi ja Kanada vahel on veel teisigi olulisi küsimusi, nagu ühenduse abi, eriti Haitile, ning kalanduse ja keskkonnaprobleemidega seotud küsimused. Me ei tohi unustada, et Lissaboni lepinguga sai see parlament uued volitused seoses rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamisega: nüüd peab parlament olema kaasatud kõikidesse läbirääkimiste etappidesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Ma hääletasin selle resolutsiooni ühisettepaneku poolt, mis käsitleb tänavust ELi–Kanada tippkohtumist, kuna minu arvates ei ole tähtis mitte üksnes kõrgetasemeliste suhete säilitamine, vaid ka nende süvendamine ja parandamine. Käesolevas kontekstis tuleb rõhutada ka kavandatud ühistegevust ülemaailmsel tasandil pangamaksu või finantstehingute maksu kehtestamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − See resolutsioon kiideti suure häälteenamusega heaks. Mina jäin erapooletuks lõike 6 sõnastuse tõttu, mis käsitleb romisid kui õigustust Kanada rangele viisapoliitikale Bulgaaria, Rumeenia ja Tšehhi Vabariigi suhtes. Kuid fraktsioonil Verts/ALE õnnestus sellesse resolutsiooni siiski hariliku tuuni ja CITESi kohta järgmine sõnastus saada: „väljendab pettumust viimatisel CITESi osaliste konverentsil Kanada valitsuse avaldatud seisukoha pärast harilikule tuunile CITESi 1. liite laiendamise suhtes”.

 
  
MPphoto
 
 

  Alf Svensson (PPE) , kirjalikult. (SV) Kui Euroopa Parlament hääletas resolutsiooni üle, millega pandi paika ELi ja Kanada vahelise eelseisva tippkohtumise prioriteedid, siis ma kuulusin selle vähemuse hulka, kes hääletas selle ettepaneku vastu. Üldiselt on see tekst mõistlik, kuid see sisaldab kahte lõiget, mida ma lihtsalt ei saa toetada. Lõikes 2 sedastatakse, et üheks tippkohtumisel arutatavaks peamiseks teemaks peaks olema „ülemaailmsel tasandil panga- või tehingumaksu sisseviimise küsimus”. Ma olen veendunult rahvusvahelistele tehingutele sellist liiki maksude kehtestamise vastu. Minu arvates on majandussfääris mitmeid teisi küsimusi, mida tuleks selle tippkohtumise ajal prioriteetselt käsitleda.

Lisaks sellele olen ma mures lõike 6 sõnastuse pärast, milles sedastatakse, et parlament „märgib, et Tšehhi Vabariigi kodanikele kehtestas viisanõude Kanada valitsus romide massilise sisserände tõttu”. See võib küll olla põhjuseks, miks Kanada on nii toiminud, kuid minu arvates ei ole meil kui eurooplastel mitte mingit põhjust seda toetada või isegi ELi dokumendis mainida. Kuna need kaks lõiku jäid sellesse resolutsiooni sisse ning nende kustutamise taotlus ei leidnud enamushäältega toetust, hääletasin ma kogu selle resolutsiooni vastu.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0243/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Parlament on tänase hääletusega näidanud, et on aldis terroristide rahastamise jälgimisprogrammi raames rahaülekannetega seotud andmete töötlemist ja nende edastamist käsitlevat uut lepingut allkirjastama. Samuti on parlament korranud, et iga uus leping selles valdkonnas peab vastama Lissaboni lepinguga kehtestatud uuele õiguslikule raamistikule.

Terrorismivastane võitlus on ikka ELi jaoks prioriteetse tähtsusega ning produktiivne koostöö USAga, mis sisaldab selliseid tegevusi nagu andme- ja teabevahetus, on edasiste terrorirünnakute ärahoidmise tähtsaks tingimuseks.

Minu arvates on väga oluline, et see andmevahetus piirduks rangelt vaid terrorismi vastu võitlemiseks vajaliku teabega ning igasugune massilise andmemahu väljastamine lahkneks Euroopa õigusaktide ja tavade aluseks olevatest põhimõtetest. Seepärast kasutasin ma käesolevat resolutsiooni, et taotleda komisjonilt ja nõukogult selgesõnaliselt lähitulevikus USAga toimuvate läbirääkimiste raames sobival viisil selle küsimuse tõstatamist ning uurida koos meie USA partneritega võimalusi õiguslikult läbipaistva ja rakendatava korra kehtestamiseks, eesmärgiga kinnitada ametlikult asjakohaste andmete edastamist ja väljastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Ma andsin oma poolthääle sellele ühisresolutsioonile SWIFTi kohta, mis käsitleb terrorismivastase võitluse raames eurooplaste pangandusandmete edastamist Ameerika Ühendriikidele. Järgides Euroopa Parlamendi poolt mõne nädala eest välja antud hoiatusi, on läbirääkimiste protsess nüüd õigel teel. Vastavalt Lissaboni lepinguga kehtestatud korrale osaleb selles nüüd ka Euroopa Parlament. Eesmärk on hea tasakaalu saavutamine oma kaaskodanikke terrorismiohtude eest tõhusalt kaitsmise ning isikuõiguste austamise vahel. Minu arvates toetab täna parlamendilt nõukogule esitatud läbirääkimisvolitus seda vaadet.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − Ma toetasin seda resolutsiooni, kuna on tähtis saavutada kokkulepe, mis aitaks nii Euroopal kui ka Ameerika Ühendriikidel kodanike julgeoleku huvides terrorismivastast võitlust tugevdada ja seda ilma õigusriiki kahjustamata. EL peab siiski määratlema põhimõtted, millega sätestatakse, kuidas toimub üldine koostöö USAga terrorismivastase võitluse eesmärgil. Seepärast on komisjoni ja nõukogu kohustus uurida võimalusi asjakohaste andmete edastamise ja väljastamise volitamiseks ning samuti andmevahetuse teostamiseks ja järelevalveks läbipaistva ja õiguslikult kindla korra kehtestamiseks. Nende sammude astumisel peab valitsema täielik kooskõla vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega ning tuleb täielikult austada ELi seaduste järgi kehtivaid põhiõiguste nõudeid, millega muudetakse asjakohased Euroopa õigusaktid täielikult kohaldatavaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Me peame püüdma parandada atlandiülest koostööd inimõiguste ja kodanikuvabaduste austamise kontekstis õiguse, vabaduse ja julgeoleku valdkonnas. Isikuandmete kaitsmise süsteem peab olema rakendatud läbipaistvalt ja selgelt. Euroopa juriidilised nõuded isikuandmete õiglaseks, proportsionaalseks ja õiguspäraseks töötlemiseks on ülimalt tähtsad ja nendest tuleb alati kinni pidada. Praegu sihiks olev andmevahetus on võimatu. Lahendused peaksid sisaldama edastatavate andmete ulatuse piiramist ja andmeliikide nimetamist, mida teenuseosutajad saavad filtreerida ja eraldada, aga ka andmeliike, mida võib edastada. Seepärast on eriti tähtis paluda nõukogul ja komisjonil uurida võimalusi asjakohaste andmete edastamise ja eraldamise volitamiseks läbipaistva ja õiguslikult kindla korra kehtestamiseks, aga ka andmevahetustoimingute täideviimiseks ja jälgimiseks. Iga ELi ja USA vaheline leping peab sisaldama rangeid rakendamise ja järelevalve kaitsemeetmeid selle lepingu alusel kõikide USA ametiasutustele edastatud andmete regulaarse eraldamise, neile juurdepääsu ja kasutamise kohta. EL peaks määrama asjakohase asutuse, mis jälgiks nende meetmete rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Rumeenia kui rahvusriik toetas SWIFT-lepingu vastuvõtmist. Kuid Euroopa Parlament arvas, et esimene versioon sellest lepingust, mille üle komisjoni ja USA administratsiooni esindajate vahel läbirääkimisi peeti, rikkus Euroopa kodanike õigusi, kelle andmeid töödeldi pigem massiliselt kui konkreetsete kahtluste korral. On tähtis, et uues lepingus, mille üle hiljuti ELi ja USA kongressi esindajate vahel Washingtonis läbirääkimisi peeti, võetaks arvesse Euroopa Parlamendi muret. Kui ka selle lepingu uus versioon rikub Euroopa inimõiguste hartat, siis on oht, et ka see lükatakse tagasi.

Euroopa Parlament on teadlik, et see leping on tähtis just eurooplaste julgeolekuga seoses. Sellest tulenevalt selgub, et Euroopa Parlamendi liikmete vastuväited on seotud pigem selle lepingu sisulise kui vormilise osaga. Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlament suurema otsustusõiguse. Sellel institutsioonil on tavaks oma eelisõiguseid ära kasutada ja Euroopa Liidu kodanike huve jälgida. Kuid kui selle lepingu järgmises versioonis sisalduvad Euroopa õigusaktides väljenduvad vaated, siis võetakse see vastu. Terrorismivastane võitlus ja kahtlaste pangaülekannete kiire avastamine jäävad ka edaspidi üheks ELi peamiseks prioriteediks.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Pärast SWIFT-lepingu tagasilükkamist Euroopa Parlamendi poolt 2010. aasta veebruaris tuleb Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel läbirääkimisi pidada uue lepingu üle, mis käsitleb pangaandmete edastamist terrorismivastase võitluse kontekstis. Veebruaris seda lepingut tagasi lükates keeldusime meie, Euroopa Parlamendi liikmed, lubamast Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumile massilise ja kontrollimatu andmete edastamise jätkumist. Ma hääletasin täna selle resolutsiooni poolt, et mõjutada uut volitust, mis Euroopa Komisjonil Ameerika Ühendriikidega uue lepingu üle läbirääkimistel kehtib. Õigupoolest palume isikuandmete massilise edastamise uuesti läbiarutamist, et see toimuks eesmärgipärasemalt, et oleks tagatud õiguskaitse, et andmed säiliksid võimalikult lühikest aega ja et andmevahetus toimuks vastastikusel alusel. Isikuandmete kaitsmise küsimus on Euroopa Parlamendi jaoks tähtis. Seepärast oleme olnud väga valvsad seoses lennureisijate andmete edastamise küsimusega. Me kaitseme täielikult oma kaaskodanike põhiõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. − Ma toetasin seda resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni uut soovitust nõukogule seoses Ameerika Ühendriikidega terrorismivastase võitluse kontekstis rahaülekannetega seotud andmete edastamise üle läbirääkimiste alustamise volitamiseks. Uute Lissaboni lepingu sätete järgi nõuab Euroopa Liidu ja USA vahel 2009. aasta novembris allkirjastatud vaheleping Euroopa Parlamendi heakskiitu. Ma hääletasin selle lepingu vastu, mille sõlmimist parlament takistas, kuna oli mures, et reguleerimata massiliste andmete jagamise kokkulepete tõttu satuvad ohtu Euroopa kodanike ja ettevõtjate eraelu puutumatuse õigused. Terrorismi vastu tuleb võidelda kindlameelselt, kuid rakendatavad meetmed ei tohi luua kodanike õiguste jaoks ebakindlat keskkonda, mis ongi ju terrorirünnakute peamiseks eesmärgiks. Mis tahes uus leping peab järgima selliseid põhimõtteid nagu andmevahetuste range piiramine vaid terrorismivastaseks võitluseks vajaliku määrani ning Euroopa ametiasutused peavad tagama õigusliku järelevalve ja ELi seaduste järgi kehtivate põhiõiguste austamise. See leping peab olema piiratud kehtivusega ning mis tahes kohustuste mittetäitmisel koheselt lõpetatav.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ma hääletasin kõnealuse resolutsiooni ettepaneku vastu, kuna see ei takista massilist andmevahetust väidetava terrorismivastase võitluse kontekstis USA ja teiste riikidega. Samuti ei aita see kaasa vajadusele seaduse kehtestamise eesmärgil andmevahetuse raames ELi ja USA vahel rahvusvaheliselt siduva lepingu sõlmimise järele. Ja lõpetuseks. Kuna lepingu projekt peab Euroopa Parlamendilt heakskiidu saama, siis on isegi mitteametlike läbirääkimistega alustamine ilma parlamendi täieliku ja õiglase osaluseta vastuvõetamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel allkirjastatud Euroopa kodanike rahaülekannetega seotud andmete töötlemist ja edastamist käsitleva vahelepingu vastu, mitte üksnes seepärast, et see on ilmselgelt puudulik, kuna seab ohtu vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtete austamise, aga ka Euroopa finantsandmete puutumatuse ja turvalisuse, vaid ka seepärast, et parlamendil ei lastud oma eelisõigust täielikult kasutada.. Ma usun, et atlandiülese koostöö parandamine kõikides asjakohastes valdkondades, eriti vabaduse, julgeoleku ja õiguse valdkonnas, on vajalik, kuid see saab toimuda ainult proportsionaalsuse, vajalikkuse ja vastastikkuse põhimõtete täieliku austamise korral. Ma pean praegusel hetkel õnnitlema nii komisjoni kui ka nõukogu nende seisukoha pärast seoses parlamendiga koostöö tegemisega. Ma loodan, et koos õnnestub meil kehtestada peamised põhimõtted, mis hõlbustavad ja mille järgi orienteerub edasine koostöö ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel seoses terrorismivastase võitlusega. Ma ootan huviga järeldusi seoses parlamendi delegatsiooni visiidiga Washingtoni, ning loodan, et me saame ka siin näha uue peatüki avamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt ning pean kordama, et ELi–USA koostöö terrorismivastases võitluses, nagu ka selles valdkonnas ELi ja USA vahel konkreetse lepingu allkirjastamine, on äärmiselt tähtis. Parlament peab selle lepinguga pidevalt kursis olema. Nõukogu ja komisjon peavad Euroopa seadusandlikku organit selle lepingu üle peetavate läbirääkimiste igast etapist ja allkirjastamisest informeerima. Euroopa Parlament on selles küsimuses juba mitmel korral oma seisukohta väljendanud.

Selle resolutsiooni veel üks tähtis punkt näeb ette, et igasugune andmeedastuse taotlus peab saama Euroopa õigusasutuselt heakskiidu. Andmeedastus peab olema õigustatud ja toimuma läbipaistvalt. Kodanike õigused peavad olema tagatud, nagu õigus andmetele juurde pääseda, neid muuta ja kustutada, aga ka saada hüvitist ja kahjutasu nende eraelu puutumatuse mis tahes rikkumise korral.

Ma soovin rõhutada vajadust andmeedastuse piiramiseks lahenduse leidmise järele, mis võimaldab jagada andmeid ainult nende isikute kohta, keda kahtlustatakse terrorismis. On tähtis, et selles lepingus oleks tagatud vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtete austamine ning võetud kohustuste mittetäitmisel saaks lepingu koheselt lõpetada. Ma usun kindlalt, et justiits- ja siseküsimuste nõukogu võtab arvesse selle resolutsiooniga kaasnevaid soovitusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna ma usun, et mis tahes ELi ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping selles valdkonnas peab sisaldama rangeid kaitsemeetmeid seoses rakendamise ja järelevalvega, mille täitmist jälgib ELi määratud asjakohane asutus. Ainult nii saab tagada, et need andmeedastused ei kaldu ELi õigusaktide ja tavade aluseks olevatest põhimõtetest kõrvale.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Rahvusvaheline õigusalane ja atlandiülene koostöö on terrorismi vastu võitlemiseks põhjapaneva tähtsusega. Seepärast tulebki tervitada Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist pikaajalist lepingut, mis käsitleb terrorismi rahastamise takistamist. Sellest hoolimata ei tohi see leping füüsiliste ja juriidiliste isikute tehingute privaatsust ohtu seada. Seepärast on Euroopa juriidilised nõuded isikuandmete õiglaseks, vajalikuks, proportsionaalseks ja õiguspäraseks töötlemiseks ülimalt tähtsad ja peavad jätkuvalt igal juhul kehtima.

EL peab panema paika peamised põhimõtted, mis reguleerivad üldist koostööd USAga terrorismivastases võitluses ning kodanike kahtlaste või ebatavaliste tehingute kohta teabe edastamise mehhanisme. ELi–USA õigusalase koostöö leping terrorismi rahastamise takistamise kohta tuleb allkirjastada, tagades, et isikuandmete edastamisel austatakse Euroopa kodanike ja ettevõtjate õigusi ja vabadusi ning kaitstakse nende julgeolekut, ilma nende tehingute privaatsust tarbetult ohtu seadmata.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Vastavalt USA ja ELi vahel allkirjastatud vahelepingule tunnistan ma vajadust atlandiülese koostöö järele seoses rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemisega. Ma rõhutasin, et see koostöö tuleb rajada vastastikusele usaldusväärsusele ning vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtete ja kodanike õiguste austamisele. Turvalisus ei tohiks siiski teistest õigustest, vabadustest ja tagatistest üle olla, vaid pigem peaks see nendega ühilduma. Ei ole vastuvõetav, et Portugali politsei pääseb isiku pangaandmetele ligi üksnes kohtu orderiga, kuid miljoneid andmeid tohib ilma kohtuliku kontrollita USA politseile interpreteerimiseks ja analüüsimiseks saata. Seepärast hääletasin ma selle vahelepingu vastu. Sellest hoolimata näitab kõnealune resolutsiooni ettepanek komisjoni ja nõukogu uut seisukohta parlamendiga koostöö tegemise suhtes. Ma loodan, et ELi–USA edasine koostöö terrorismivastases võitluses põhineb proportsionaalsuse, vajalikkuse ja vastastikkuse põhimõttel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Pärast ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise SWIFT-lepingu projekti nurjumist tuli meile tagasi resolutsioon, mis väärib meie tugevat kriitikat, kuna see aktsepteerib väidetava terrorismivastase võitluse kontekstis suuremahulise andmevahetuse ideed. Paljud spetsialistid on sedastanud, et selle lepinguga ei ole õiguste, vabaduste ja tagatiste kaitsmine tagatud. Niinimetatud SWIFT-leping ning andmete kaitsmise ja jagamise raamleping kujutavad endast ohtu, mitte ei taga turvalisust.

ELi–USA suhetes valitsevad erinevad arusaamad andmekaitsest, kompetentsist, õigusaktidest ja eraelu puutumatusest. Enne komisjonile uue volituse andmist tuleb need küsimused selgeks teha.

Sellest olenemata on enamus sellest parlamendist andnud komisjonile tühja tšeki, määrates kindlaks vaid ebaselged piirangud, nagu „proportsionaalsus” ja „vastastikkus”. See avab vabaduse suhtes tõelise Pandora laeka ning aitab liikmesriikidelt volitusi ära võtta, nagu oma kodanike andmete edastamise üle otsustamine, mis antakse hoopis Euroopa „õigusasutustele”.

Massiliselt andmete salvestamise ja edastamise puhul ei ole proportsionaalsus ja vastastikkus võimalik, kuna see sisaldab mitmeid kontrollimatuid ohte, eriti seoses sellega, kellel on neile juurdepääs, kuidas neid andmeid kasutatakse ja millisel eesmärgil.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin selle poolt, et Euroopa Komisjon saaks suurema volituse USA ametiasutustega SWIFTi küsimuses läbirääkimiste pidamiseks. Tõepoolest, me peame saama kinnitust selle kohta, et kaks tähtsat kahtlust – massilise andmeedastuse ja Ameerika Ühendriikides eurooplastele õiguskaitse tagamise küsimus – saaksid hajutatud. Seepärast ma usun, et enne selle vastuvõtmist tuleks seda volitust oluliselt muuta, vastasel juhul olen ma läbirääkimiste lõppedes sunnitud taas selle lepingu vastu hääletama, nagu ma olen juba varem ka teinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma hääletan selle teksti vastu, mis pooldab Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel SWIFT-andmete edastamise suhtes lepingu sõlmimise võimalust. Praegustes tingimustes ei ole USA ametiasutustele saadetavate andmete filtreerimine teostatav. Seega saavad USA ametiasutused juurdepääsu väga paljudele privaatsetele andmetele, mida saadetakse kiireloomulise meetmena küll ehtsa terrorismiohu korral, kuid mida kasutatakse siiski riiklikel eesmärkidel. Lisaks sellele ei nõua see tekst Ameerika Ühendriikidelt vastastikkust, vaid söendab vaid alandlikult mainida, et see oleks loomulik. Euroopa muutmine Ameerika Ühendriikidest sõltuvaks on täielikult vastuvõetamatu. Euroopa jaoks ei ole veel kunagi olnud paremat aega, et kinnitada oma sõltumatust Ameerika Ühendriikidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Terrorismivastane võitlus on probleemiks nii ELile kui ka ülejäänud demokraatlikule maailmale. Kõik mehhanismid, mis võivad aidata kaasa võimalike rünnakute avastamisele, on selles võitluses edu saavutamiseks hädavajalikud. SWIFT-leping on terrorismivastases võitluses väga võimas vahend, kuna see annab juurdepääsu eesõigustatud finantsandmetele seoses riikide vahel toimuvate rahaülekannetega. Ameerika Ühendriikidega peetavad uued läbirääkimised selle lepingu üle on ELi jaoks erakordseks võimaluseks aidata oluliselt kaasa uute terroristide ja võimalike rünnakute avastamisele. Praegu on USA-poolne koostöösoov väga suur: see aitab kaasa lepingu sõlmimisele, mis kaitseb tõhusalt edastatavaid andmeid ning võimaldab maksimaalset vastastikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ma hääletasin selle Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Euroopa Konservatiivide ja Reformistide nimel koostatud ühisresolutsiooni vastu, kuna see tekst toetab 27 liikmesriigi ja Ameerika Ühendriikide vahel kokkuleppele jõudmist seoses pangaandmete edastamisega terrorismivastase võitluse ettekäändel. Praegustes tingimustes saaksid Ameerika Ühendriikide ametiasutused juurdepääsu suurele hulgale miljonite eurooplaste privaatsetele andmetele. Minu arvates on Ameerika Ühendriikide taotlus vastuvõetamatu ning ohustab Euroopa kodanike vabadusi ja õigusi. Selle ettepanekuga üritavad kõige konservatiivsemad jõud meid USA huvides käsist ja jalust siduda, mõtlemata kodanike turvalisusele ja eraelu puutumatusele. Euroopa Parlament ei tohi lubada eurooplaste kodanikuõiguste ja vabaduste rikkumist terrorismivastastel eesmärkidel.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Resolutsiooni ettepanek, mis käsitleb uue SWIFT-lepingu üle läbirääkimiste pidamist, sisaldab mitmeid üksikasjalikke ettepanekuid selle kohta, kuidas saab edaspidi Ameerika Ühendriikidele rahaülekannetega seotud andmete kättesaadavaks tegemisel andmekaitset parandada. See peaks olema vägagi tervitatav. Kuid see peidab endas küsitavust sellise massilise eraelu puutumatusesse tungimise vajalikkuse kohta. See on lihtsalt oletatav. Kuid ei ole üldse selge, kas me saame sel viisil üldse tõhusalt terrorismi vastu võidelda. Samuti on segane, kuidas paremat andmekaitset praktikas rakendatakse. Me teame varasematest kogemustest ja üldistest tavadest, et andmeid kasutatakse võimalikult laialdaselt ja sageli ka kasu teenimise eesmärgil. Seepärast lükkan ma ettepaneku äärmiselt isiklike andmete edastamise kohta põhimõtteliselt tagasi ja hääletasin seega ka selle resolutsiooni ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Ma hääletasin täna selle parlamendi resolutsiooni poolt, mida toetas ka enamik fraktsioone ja mis sisaldab parlamendi tingimusi uue SWIFT-lepingu ratifitseerimiseks ning USAga uue läbirääkimiste ringi alustamiseks. Parlamendi eesmärk on kehtestada paindlikud eeskirjad atlandiülese koostöö edendamiseks, mis aitavad terrorismi vastu võidelda ja luua ülekandesüsteemi, mida liidu kodanikud võiksid usaldada. Läbirääkimiste üheks kõige tundlikumaks punktiks on edastatavate andmemahtude vähendamine, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata. Selle saavutamiseks peab uus leping sisaldama mitmeid tagatisi, mis on ette nähtud kindlustamaks Euroopa õigusaktide järgimist, mis kaitseb Euroopa kodanike isikuandmeid. Lisaks sellele, nagu resolutsioonis ka sedastatud, on tähtis anda ELi kodanikele parem edasikaebamismehhanism, et nad saaksid oma õigusi mõjusamalt kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma jäin täna SWIFT-resolutsiooni (TFTP) üle hääletamisel erapooletuks. Kuid see võeti siiski väga suure häälteenamusega vastu (tegemist ei olnud nimelise hääletusega). Meie fraktsioon jäi erapooletuks, kuna meie peamised muudatusettepanekud lükati tagasi, nimelt muudatusettepanek 8, milles palusime andmeedastuse toimumist kohtu loa alusel, ning muudatusettepanek 9, milles palusime vastastikuse õigusabi lepingu kasutamist terroristide rahastamise jälgimisprogrammi (TFTP) eesmärkidel. Ka teised fraktsiooni Verts/ALE olulised muudatusettepanekud lükati tagasi: ELi-poolne terrorismi määratlus USA oma asemel, kolmandatele riikidele ja asutustele täiendava edastamise keelamine ning piirangud andmete säilitamisaja suhtes. Sellest hoolimata on see resolutsioon ELi–USA vahel uue TFTP-lepingu üle peetavaid läbirääkimisi silmas pidades siiski päris jõuline sõnum pärast eelmise lepingu tagasilükkamist (nõusolekumenetlus) möödunud veebruaril, kuigi meie arvates on täna vastu võetud tekst möödunud septembril vastu võetud parlamendi resolutsiooniga võrreldes samm tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Võitlus terrorismi ja selle rahastamise vastu on möödapääsmatu reaalsus ning väärib meie täielikku tähelepanu, mistõttu on atlandiülene koostöö lausa pakiline. Eelmise püüdluse puhul Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel andmete töötlemist ja edastamist käsitlevat lepingut sõlmida jäi puudu proportsionaalsusest, vastastikkusest ja läbipaistvusest.

Käesolev resolutsiooni ettepanek nõuab „terroristliku tegevuse” kohta ühise definitsiooni vastuvõtmist ja „valimata andmete” mõiste selgitamist. Samuti kordab see vajadust kasutada vajalikkuse põhimõtet andmevahetuse piiramiseks nii, et sellised andmevahetused piirduksid rangelt vaid eesmärgi täitmiseks vajaliku ajaga.

Siin on tehtud ettepanek mitmete tagatiste kohta, mis põhinevad Euroopa õiguspraktikal ja pakuvad seega paremat kaitset kodanike põhiõiguste osas. Üritatud on mitte üksnes kaitsta mittediskrimineerimise põhimõtet kogu andmetöötlusprotseduuri ajal, vaid luua ka Euroopa asutust, mis on kompetentne Ameerika Ühendriikide taotlusi vastu võtma ja neid üle vaatama. Ma hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna ma saan aru, et on loodud alus läbirääkimiste alustamiseks, mis pooldavad Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel tasakaalustatud kokkuleppe sõlmimist.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: (B7-0244/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − Ma toetasin seda resolutsiooni, kuna meie digitaalajastul on andmekaitse, informatsioonilise enesemääramise õigus, isikuõigused ja õigus eraelu puutumatusele muutunud väärtusteks, mille tähtsus üha suureneb ja mida tuleb seega eriti hoolsalt kaitsta. Nende õiguste asjakohasel viisil kaitsmiseks tuleks tagada, et EList ja selle liikmesriikidest julgeoleku eesmärgil toimuvad isikuandmete edastused kolmandatele riikidele põhineksid õigusakti staatuses olevatel rahvusvahelistel lepingutel. Lisaks sellele peaks broneeringuinfo andmete kasutamine põhinema ühel kindlal põhimõtete kogumil, mis oleks aluseks kolmandate riikidega sõlmitavatele lepingutele ja kooskõlas Euroopa andmekaitsestandarditega.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Ma nõustun selles Euroopa Parlamendi resolutsioonis sätestatud ettepanekutega, et enne uue õigusliku meetme vastuvõtmist peame proportsionaalsuse põhjal hindama selle mõju eraelu puutumatusele, kuna on väga oluline hinnata, kas olemasolevad õiguslikud meetmed on ebapiisavad. Tehnoloogia ja mobiilsus on tänapäeva maailmas väga olulised, ning seega on isikuõigused ja õigus eraelu puutumatusele muutunud väärtusteks, mis tuleb tagada ja mida tuleb hoolsalt kaitsta. Ma nõustun parlamendi palvega uurida eelteavet reisijate kohta ja broneeringuinfo meetmeid; kuritegevuse vastu võideldes tuleb meil samal ajal tagada, et kehtivad meetmed oleks proportsionaalsed ja ei rikuks inimeste põhiõigusi. Seega peab reisijate andmete edastamine vastama ELi andmekaitsestandarditele ning neid andmeid tohib kasutada ainult seoses konkreetsete kuritegudega või ohtudega. Arvestades sellega, et broneeringuinfo andmeid kasutatakse julgeoleku eesmärkidel, tuleb andmete edastuse tingimused ELiga sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes sätestada, tagades ELi kodanikele ja lennukompaniidele õiguskindluse. ELi uutes lepingutes tuleb meil sätestada ka asjakohased järelevalve- ja kontrollimeetmed, mis aitaksid meil broneeringuinfo andmete edastamist ja kasutamist kooskõlastada.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Ameerika Ühendriikidega broneeringuinfo andmete edastamise suhtes tasakaalustatud kokkuleppe saavutamise vajadus on olnud viimastel aastatel pidavaks mureks. Läbirääkimiste hetkeolukord ei näita ikka veel andmete tõelise õiguskaitse tagamist Ameerika Ühendriikides, kuna neid andmeid võidakse säilitada aastaid pärast turvakontrollide sooritamist ja igal inimesel, kes ei ole USA kodanik, puudub õiguskaitse. Austraalia ja Kanadaga saavutatud kokkulepped on palju vastuvõetavamad, kuna nendes austatakse proportsionaalsuse põhimõtet rohkem ning juurdepääs andmetele on kohtuliku kontrolli alusel liigiti, ajaliselt ja mahuliselt piiratud. Ainult järjekindla lähenemisviisiga ning broneeringuinfo andmete kasutamisega seotud üldpõhimõtete ja eeskirjade kehtestamisega saame lõpetada selle väljapääsmatu olukorra ning liikuda edasi selles valdkonnas rahvusvaheliste lepingute sõlmimise juurde, kas siis nende kolme riigiga või paljude teiste riikidega, kelle taotlusi on peagi oodata. Ma toetan ühisettepanekut parlamendi heakskiidu üle hääletamise edasilükkamiseks lootuses, et mõninga lisaajaga jõuavad läbirääkimised probleemide lahendamiseni, mida parlament on alati väljendanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arutelu lennukompaniide poolt atlandiüleste lendude reisijate isikuandmete edastamise kohta on Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Kanada vahelistes suhetes oluline valupunkt olnud ning see hõlmab ühe meie ajastu dilemma põhiolemust.

Ühelt poolt ei kahtle keegi konkreetses vajaduses iga kodaniku andmete privaatsuse ja konfidentsiaalsuse kaitsmise järele. Teiselt poolt ei ole vaid vähesed nõus, et me elame ajal, mil ohud inimeste julgeolekule nõuavad kuritegevuse vastu võitlemises mitte üksnes paremat teabevahetust politseiasutuste vahel, vaid ka selle teabe paremat töötlemist, et muuta see organiseeritud kuritegevuse ja eriti terrorismi vastu võitlemiseks sobivamaks. Ma loodan, et viivitus Euroopa Liidu kehtestatud protsessis võimaldab nende väärtuste suhtes õiglase tasakaalu saavutada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Andmeedastuste üle peetavate läbirääkimiste hetkeolukord ei taga ikka veel andmete tõhusat õiguskaitset Ameerika Ühendriikides, kuna neid andmeid võib säilitada aastaid pärast turvakontrollide sooritamist ja igal inimesel, kes ei ole USA kodanik, puudub õiguskaitse. Seepärast toetan ma ühisettepanekut parlamendi heakskiidu üle hääletamise edasilükkamiseks lootuses, et mõninga lisaajaga jõuavad läbirääkimised probleemide käsitlemiseni, mida parlament on selles küsimuses väljendanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma toetasin seda resolutsiooni, et väljendada oma muret broneeringuinfo andmete (põhimõtteliselt puhtalt ärimajanduslike andmete) kasutamise suhtes Ameerika Ühendriikide ja Austraaliaga lepingute sõlmimise üle peetavate läbirääkimiste raames (kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil). Ma usun tõepoolest, et enne mis tahes lepingu sõlmimist kolmandatele pooltele andmete edastamise kohta oleks targem teha esmalt tööd seda tüüpi lepingu üldise raamistiku arendamise kallal, määrates kindlaks miinimumtingimused, nagu õiguslikud piirangud, kindel õiguslik alus, andmekaitsestandardid ja piiratud säilitamisaeg. Samuti tuleb meil kaitsta Euroopa kodanike õigust ebakorrektsete andmete kustutamiseks ning saavutada vastastikkus, pääsedes ligi meie partnerite andmetele. Seepärast ma loodan, et need arutelud jätkuvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma kavatsen selle teksti poolt hääletada. See sisaldab ettepanekut lükata tagasi Ameerika Ühendriikide ja Austraaliaga kehtivad lepingud Euroopa lennureisijate broneeringuinfo andmete edastamise kohta. Selliste andmete edastamine kahjustab Euroopa kodanike liikumisvabadust. Fraktsioonil, millesse ma kuulun, on selles suhtes mõned kogemused: ühel töötajal, inimõiguste aktivistil, on keelatud täielikult Ameerika Ühendriikidesse või üle selle territooriumi lendamine, kuna ta on lisatud potentsiaalsete terroristide musta nimekirja. Just taolisi omavolilisi vabaduste piiranguid sellist liiki lepingud meile peale panevadki. Terrorismiaktid ei ole kuhugi kadunud. Ja nende vastu tuleb võidelda. Kuid neid ei tohi kunagi kasutada põhivabaduste tõkestamise ettekäändena.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Broneeringuinfo on üheks relvaks terrorismivastases võitluses. Lissaboni lepingu alusel tuleb parlamendil taas osaleda läbirääkimistel, mida peetakse ELi, USA, Austraalia ja Kanada vahel uue broneeringuinfo lepingu üle. Terrorismivastase võitluse suure toetajana on EL valmis läbirääkimisi pidama iga lepingu üle, mis võib selles võitluses tõhus olla. Kuid see liit ei sea siiski kodanikuvabadusi ja põhiõigusi ohtu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Põhjustel, mida SWIFT-lepinguga seoses juba mainiti, olen ma andmete edastamise vastu, eriti kui nende andmete konstruktiivset kasutamist ei saa tegelikult tõestada või kui andmete kuritarvitamist ei saa välistada. Käesolev resolutsiooni ettepanek viitab täpselt võimalikele ohtudele ning soovitab lükata edasi hääletuse USA ja Austraaliaga broneeringuinfo andmete edastamist käsitlevate lepingute suhtes nõusolekutaotluse üle. Seepärast hääletasin ma selle ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Reisijate nimekirjade jaoks ühtse vormi loomine, mida rakendataks kõikide asjast huvitatud riikidega sõlmitavates broneeringuinfot käsitlevates lepingutes, ning USA ja Austraaliaga sõlmitavate lepingute suhtes nõusolekutaotluse üle toimuva hääletuse edasilükkamine näib olevat parimaks lahenduseks. Kiirustav lähenemine, mis võib kaasa tuua negatiivse märkuse USA ja Austraaliaga sõlmitavate broneeringuinfo lepingute kohta, peataks andmevoolu ja see võib omakorda kaasa tuua maandumisõiguste tühistamise, mis oleks lennukompaniide jaoks hävitavate tagajärgedega. Täna kõikide parlamendi fraktsioonide esitatud ühisresolutsiooni ettepanek, mille poolt ka mina hääletasin, sedastab õigustatult, et broneeringuinfot käsitlevates lepingutes tuleb arvestada miinimumnõuetega, mis ei ole kaubeldavad. Peamine eesmärk on reisijate turvalisuse tagamine, kuid seda ei saa saavutada eraelu puutumatuse austamise ja isikuandmete kaitsmise arvelt. Andmete kogumise piiramine, mis peab alati olema kooskõlas ka proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõttega, on reisijate andmete edastamisel otsustava tähtsusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt. Broneeringuinfot käsitlev resolutsioon võeti väga suure häälteenamusega ja meie toetusega vastu. See kutsub üles lükkama edasi hääletust USA, Kanada ja Austraaliaga sõlmitavate broneeringuinfot käsitlevate lepingute heakskiitmise üle seni, kuni on olemas tugevamad tagatised andmekaitse, andmete säilitamisaja, kasutuseesmärgi piiramise, parlamentaarse kontrolli, kohtuliku kontrolli, juurdepääsuõiguste ja hüvitamise suhtes.

 
  
  

Resolutsiooni ühisettepanek (RC-B7-0238/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − Ma toetasin seda resolutsiooni, kuna see tekitas palju muret nii Euroopa Parlamendis kui ka väljaspool seda. Tsüaniidi tuntakse kui väga toksilist kemikaali, mida kasutatakse kullakaevandustööstuses ja kvalifitseerub peamise reostusaine alla ning millel võivad olla katastroofilised ja pöördumatud tagajärjed inimese tervisele ja keskkonnale. See kemikaal on põhjustanud Kesk-Euroopa kõigi aegade suurima ökokatastroofi. On kahetsusväärne, et ELi tasandil ei kehtestata mingeid asjakohaseid ja selgeid eeskirju, ning tsüaniidi kasutatakse jätkuvalt kullakaevandustes, seades sellega suurde ohtu nii töötajad kui keskkonna. Ma arvan, et ainult kaevandamisel tsüaniidi kasutamise täieliku keelustamisega saame kaitsta oma veeressursse ja ökosüsteemi tsüaniidireostuse eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Ma ei ole Ungarist pärit Euroopa Parlamendi liige, kes kaitseb selle riigi huve ja toetab seega János Áderit, samuti ei tööta ma mõne valitsusvälise organisatsiooni heaks. Ma olen Rumeeniast pärit Euroopa Parlamendi liige ja kaitsen oma riigi huve.

Sellega tunnen ma moraalset kohustust enne kaevandamisel tsüaniidi kasutamise keelustamise nõudmist paluda selliste tehnoloogiate kasutamise kohta mõjuhinnangu läbiviimist.

Selle resolutsiooni esitajate ülesanne oli pakkuda välja mõni alternatiiv, mis oleks majanduslikult teostatav ja vähem mürgine kui see valik, mille kasutamisele nad täielikku keelustamist nõuavad.

Pärast Euroopa Komisjoni esindaja Cecilia Malmströmi kahe nädala tagust avaldust ja kohalike kogukondade esindajatega (sealhulgas Roşia Montană piirkonna linnade linnapeadega) kohtumist olen ma jõudnud arvamusele, et enne selle tehnoloogia kasutamisele täieliku keelu kehtestamist tuleb läbi viia põhjalik uuring ning läbi tuleb vaadata ka kõik olemasolevad võimalused.

Enne otsuse langetamist tuleb meil kaaluda kõiki järgmisi asjaolusid: keskkonnakaitse, töökohtade loomine, investeerimishuvi, aga ka kogu piirkonna elanike jaoks alternatiivsete tegevuste puudumine.

Lõpetuseks. Ma hääletasin selle resolutsiooni ja kahe esitatud muudatusettepaneku vastu, kuna see resolutsioon väljendab ainult ühe poole arvamusi ja huve.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Ma toetan muudatusettepanekut, mille eesmärgiks on täna hääletuse all olevast resolutsiooni projektist lõike 4 eemaldamine. Seega ma hääletasin selle muudatusettepaneku poolt. Kuid resolutsiooni projekti vastu hääletamiseks oli mul mitu põhjust. Me ei saa paluda Euroopa Komisjonilt kullakaevandustes tsüaniidi kasutamise keelustamist osades liikmesriikides, nagu Rumeenias, kus on hulgaliselt puutumata ressursse. Roşia Montană projekt väärib toetust, pidades silmas selle majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning keskkonna ja arheoloogiliste asulakohtade kaitsmiseks ette nähtud piirangute täielikku järgimist. Euroopa Parlamendi liikmena toetan ma sellele probleemsele piirkonnale võimaluse pakkumist. Ma usun kindlalt, et vastutavad riiklikud valitsusasutused peavad läbirääkimisi litsentsitasude taseme üle, mis võib Roşia Montană piirkonnale ja selle kullamaardlatele uut elu juurde anda ja neid kaitsta. Liikmesriigina on Rumeenial õigus oma maardlaid ohututes tingimustes kaevandada, tagades keskkonnakaitse ning lõigates oma loodusvarade olemasoluga proportsionaalsel tasemel vilja majanduslikust ja sotsiaalsest kasust.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Tsüaniid on äärmiselt ohtlik kemikaal, mida kasutatakse kaevandustööstuses, hoolimata selle ohust keskkonnale ja inimese tervisele. Kümme aastat tagasi pääses ühest Rumeenia kullakaevanduse mahutist kogemata enam kui 100 000 kuupmeetrit tsüaniidiga saastatud vett jõesüsteemi. See leke põhjustas ühe suurima keskkonnakatastroofi Kesk-Euroopas. Need toksilised ained on juba mitu aastat seal jõgedes ökoloogilist tasakaalu, toiduahelat ja inimeste põhilist veevajadust ohustanud. Mitte miski ei hoia ära sellise õnnetuse kordumist. Euroopas on mitmeid kaevandusprojekte, kus kasutatakse tsüaniidi. Uus katastroof võib igal hetkel aset leida. Küsimus on ainult ajas ja inimeste hooletuses. Tsüaniidipõhine kaevandamine annab tööd ainult väiksele hulgale inimestele, kuid kujutab endast ohtu tõelise keskkonnakatastroofi tekkimisele. Euroopa keskkonnakaitsealased õigusaktid väärtustavad kõrgelt ettevaatusprintsiipi ning nõuavad veesaaste ärahoidmist ja jälgimist. Seepärast hääletasin ma selle parlamendi resolutsiooni poolt, mis nõuab ELi kullakaevandustes tsüaniidi kasutamise keelustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ma toetan seda konkreetset resolutsiooni ettepanekut ja hääletasin selle poolt, kuna kaevandamisel tsüaniidi kasutamise probleem on äärmiselt tõsine ning nõuab viivitamatut ja otsustavat tegutsemist, ilma tõeväänamiseta. Kuni praeguse ajani on komisjon sellesse teemasse väga kergekäeliselt suhtunud, ning see peab otsekohe muutuma. Kõnealune probleem puudutab mitmeid riike, Euroopa kodanike tervist ja keskkonnakaitset. Kaevandustes tsüaniidi kasutamisest tulenevad juhtumid ja tagajärjed, nagu Rumeenias ja teistes riikides on juhtunud, on hästi dokumenteeritud ja äärmiselt murettekitavad. Kui ma küsisin komisjonilt hiljutise otsuse kohta rajada Bulgaariasse tsüaniidipõhised kullakaevandused, siis suurendas komisjoni vastus minu hirme veelgi. Kahjuks näib, et praegu võivad välisettevõtted Põhja-Kreekas kolmes investeerimisprogrammis tsüaniidi kasutada. Lõpetuseks. Komisjon peaks tegema ettepaneku ELis tsüaniidi kasutamise täieliku keelustamise kohta järgmise kuue kuu jooksul, et see võiks hiljemalt 2012. aasta lõpuks kohalduda. Samuti peaksid kõik liikmesriigid võtma endale kohustuseks tsüaniidi kasutamine keelustada, nagu Ungari juba hiljuti tegi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Euroopa Parlament on võtnud vastu resolutsiooni, mis pooldab 2011. aasta lõpuks kaevandamisel tsüaniidi kasutamise üldist keelustamist. Tsüaniidireostuse tagajärjed keskkonnale on riigiülesed ja seepärast peab see keeld Euroopa tasandil kohalduma. Näiteks 2000. aasta jaanuaris pääses enam kui 100 000 kuupmeetrit tsüaniidiga saastatud vett Rumeenia kullakaevandusest välja ning reostas nii Rumeenia, Ungari, Serbia kui ka Bulgaaria jõgesid ja ojasid. Me loodame, et liikmesriigid lõpetavad tsüaniidipõhiseid tehnoloogiaid kasutavate kaevandusprojektide toetamise. Samal ajal peab komisjon aitama kaasa nende piirkondade tööstuslikule ümberarendamisele, toetades rahaliselt keskkonnasõbralikke asendustööstusi, taastuvenergeetikaid ja turismi.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) Rootsi kullakaevandustööstuses kasutatakse tsüaniidi suletud süsteemides keskkonnasäästlikul viisil. Enne süsteemist vee väljutamist tsüaniid lõhustatakse ning parim võimalik tehnoloogia (BAT) pakub piirväärtusi, mis jäävad rahvusvaheliselt kokku lepitud ohutustasemetest oluliselt allapoole. Kõrged ohutusstandardid ei lase tsüaniidil keskkonnale mitte mingit mõju avaldada. Need kaevandused pakuvad hajaasustusega piirkondades töökohti ning tänini ei ole suudetud alternatiivset tehnoloogiat välja töötada. Ka selles valdkonnas tuleb teadus- ja arendustegevusele kaasa aidata, kuid praeguses olukorras oleks keelustamine nii sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes hävitavate tagajärgedega.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Anna Hedh, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult. (SV) Meie, sotsiaaldemokraadid, töötame ulatuslikult selle nimel, et ohtlikke aineid toidust, keskkonnast, tootmisest jne järk-järgult välja saada. Tsüaniid on üks nendest ohtlikest ainetest ning tsüaniidi käsitlemine on ilmselgetel põhjustel reguleeritud. Rootsis toimub kaevandustes kogu tsüaniidi käitlemine suletud protsessides ja ohutuks peetaval viisil. Mujal ELis ei ole aga selle aine käsitlemine nii rangelt reguleeritud.

Me otsustasime lõpphääletusel erapooletuks jääda, kuna me ei saa toetada järelemõtlematut ja täielikku keelustamist, mis karistaks ka nende riikide kaevandusi, kus toimub tsüaniidi käsitlemine ohutuks peetaval viisil. Kuid me soovime, et komisjon astuks viivitamatuid samme, et muuta tsüaniidi kasutamist hõlmavad protsessid ohutuks, et tagada kõikides liikmesriikides suletud protsesside kasutamine ning pikemas perspektiivis vähendada keelustamise abil tootmises tsüaniidi kasutamist järk-järgult.