Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/0127(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0125/2010

Arutelud :

PV 18/05/2010 - 6
CRE 18/05/2010 - 6

Hääletused :

PV 18/05/2010 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0160

Arutelud
Teisipäev, 18. mai 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

6. Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 (otsuse nr 573/2007/EÜ muutmine) – Migratsioon Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (määruse (EÜ) nr 1104/2008 muutmine) – Migratsioon Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (otsuse 2008/839/JSK muutmine) – Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. Järgmine päevakorrapunkt on ühendatud arutelu järgmistel teemadel:

– Rui Tavaresi poolt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega muudetakse otsust nr 573/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2004/904/EÜ (KOM(2009)0456 – C7-0123/2009 – 2009/0127(COD)) (A7-0125/2010);

– Carlos Coelho poolt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (KOM(2009)0508 – C7-0244/2009 – 2009/0136(NLE)) (A7-0126/2010);

– Carlos Coelho poolt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse otsust 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (KOM(2010)0015 – 2010/0006(NLE)) (A7-0127/2010), ja

– Rui Tavaresi poolt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel koostatud raport Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomise kohta (2009/2240(INI)) (A7-0131/2010).

 
  
MPphoto
 

  Carlos Coelho, raportöör. – (PT) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Tahan kõigepealt tuletada teile meelde, et Euroopa Parlament on juba kritiseerinud suurt hilinemist teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) rakendamisel. 22. oktoobril 2009 võtsime vastu resolutsiooni SIS II ja viisainfosüsteemi kohta. Taas kord väljendas Euroopa Parlament sügavat muret süsteemi käivitumise hilinemise pärast ning nõudis komisjonilt ja nõukogult teavet tehniliste katsete tulemuste kohta, samuti SIS II rakendamisprotsessi täielikku läbipaistvust.

SIS II oleks pidanud tööle hakkama 2007. aastal. Käes on 2010. aasta ja keegi ei suuda kindlalt öelda, millal selle rakendamisega lõpule jõutakse. Mis puutub kaalumise all olevasse ettepanekute paketti, siis siin on esile kerkinud neli peamist küsimust. Esiteks, millal peaks kõnealune migratsioon toimuma? Enne SIS II kasutuselevõtmist tuleb seda ise katsetada, et teha kindlaks, kas süsteem on suuteline töötama vastavalt asjakohastes õigusaktides sätestatud tehnilistele ja talitusnõuetele. Alles pärast kõikide nende katsete edukat lõpuleviimist võib aset leida migratsioon esimese põlvkonna Schengeni infosüsteemilt SIS II süsteemi.

Teiseks, kas need katsed on lõpule viidud? Ei ole. Projekti pika hilinemise ning kõigi tekkinud probleemide ja raskuste tõttu otsustas nõukogu viia läbi kaks nn vahe-eesmärgi katset: esimese 2009. aasta neljandas kvartalis ja teise 2010. aasta suvel. Kuid esimene katse tuli lükata jaanuari lõppu, sest selle eeltingimused ei olnud täidetud. Katse toimus 21.–24. jaanuaril 2010. aastal. Selgus, et süsteem töötas esimesed 25 tundi, kuid oli silmatorkavalt ebastabiilne kogu ülejäänud katse ajal. Katset korrati 2.–5. märtsil ning teise katsesarja lõpphindamine ja kinnitamine leidis aset 6. aprillil.

Kuigi liikmesriigid või töövõtjaks olnud äriühing ei järginud täpselt katsetingimusi ning hoolimata sellest, et piiratud hulk andmeedastusi ei toimunud nõutava reaktsiooniaja piires, leidis liikmesriikide valdav enamik, et kõrvalekalded ei olnud märkimisväärsed ja et katsete peamised eesmärgid saavutati. Uus üldine ajakava, samuti eelarvekava peaks võetama vastu järgmisel nõukogu kohtumisel juunis või hiljemalt 2010. aasta oktoobris.

Oluliseks peeti ka seda, et enne süsteemi kasutuselevõttu oleks täidetud järgmised tingimused. Teine vahe-eesmärgi katse tuleb edukalt läbi viia ja talitustingimused peavad olema täielikult täidetud. Edukalt tuleb läbi viia ka määruse artiklis 55 ette nähtud igakülgne testimine ja tagada võrgu täielik turvalisus.

Kolmas küsimus: miks on nende ettepanekute vastuvõtmisega nii kiire? Kuigi kõik migratsiooniga edasiminekuks vajalikud tingimused ei ole täidetud ja pole teada, millal need täidetakse, aegub komisjonile SIS II väljatöötamiseks antud volitus taas kord 30. juunil 2010. Seetõttu peame muutma 2008. aastal vastuvõetud migratsiooni käsitlevates õigusaktides sisalduvaid aegumisklausleid, et komisjoni volitused ei lõpeks.

Minu neljas ja viimane küsimus on järgmine: mida olen ma ettepanekute juures soovinud muuta? Kõigepealt olen lisanud aegumisklausli, mida komisjon välja ei pakkunud. Me teeme ettepaneku, et tähtajaks määratakse 31. detsember 2013. Arvestades märkimisväärseid viivitusi, on samuti oluline sätestada õiguslikus aluses, et kasutatav tehniline lahendus, milline see siis ka ei ole, peab põhinema olemasoleval tehnoloogial, järgima mõistlikku ajakava ja olema vastuvõetav kulutasuvuse seisukohast.

Luua tuleb ka programmi üldjuhtimise nõukogu ja siduda see ametlikult SIS II juhtimisega. Olen täiesti veendunud, et kui selline organ oleks algusest peale olemas olnud, oleks meil õnnestunud oma tegevust paremini kooskõlastada, me oleks teadnud rohkem ja toiminud tõhusamalt.

Lõpuks on minu arvates ülimalt oluline, et parlament kontrolliks migratsiooniprotsessi. Euroopa Parlament ei vastuta mitte üksnes õigusliku aluse eest, vaid tagab eelarvepädeva institutsioonina ka liidu eelarvest rahastatava tegevuse kontrolli. Seetõttu esitasin koos kolleeg Alexander Alvaroga muudatusettepaneku rahaliste vahendite reservi jätmise kohta. Koos kolleegide Alexander Alvaro, Sarah Ludfordi, Ioan Enciu ja Monika Hohlmeiriga esitasin samuti muudatusettepaneku, milles nõuame, et Euroopa Kontrollikoda viiks läbi auditi. Tahan tänada kõiki väga suure koostöövalmiduse eest.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ma ei saa anda hetkel sõna Rui Tavaresele, sest teatud vulkaani tegevuse tõttu on tal tekkinud mõningad transpordiprobleemid. Annan talle sõna kohe, kui ta meiega ühineb.

 
  
MPphoto
 

  Alexander Alvaro, eelarvekomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Lugupeetud juhataja! SIS II on katsetuste, ebaõnnestumiste ja uute katsetuste saaga, mis on kestnud aastaid. Need katsetused, ebaõnnestumised ja uued katsetused on siiani neelanud kokku 90 miljonit eurot – 90 miljonit, mis on paljude inimeste silmis tervikuna maha visatud raha.

Eelarvet silmas pidades toetan iga Carlos Coelho lauset, sõna ja püüdlust. Me teeme selles küsimuses väga tihedat ja head koostööd. Meie kõigi ühistes huvides on SIS II infosüsteemi toimimine. Kuid mõnikord tuleb tunnistada – nagu sageli elus –, et asjad ei tööta, ja kaaluda muid võimalusi.

Meie siin Euroopa Parlamendis ei ole valmis sellest projektist varakult loobuma ja toetame igati volinik Malmströmi, kes on selle raske pärandi vastu võtnud. Siiski peab olema selge – me oleme taolise otsuse eelarvekomisjonis langetanud ja teeme vastava ettepaneku ka täiskogule –, et SIS II jaoks ette nähtud vahendid tuleks jätta reservi. See annab meile võimaluse nende rahaliste vahendite kasutamist paremini kontrollida. Isiklikult loodan, et on olemas ka varuplaan juhuks, kui me ühel päeval mööname, et ei ole suutelised soovitut saavutama.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Kuna Rui Tavares ei viibi kohal, annan sõna volinik Malmströmile.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Tahan tänada Carlos Coelhot ja Alexander Alvarot kaastöö eest ning öelda teile aitäh väga asjaliku koostöö eest ülimalt keerulises valdkonnas, millega mina nüüd edasi tegelen. See on väga komplitseeritud teema, aga minu eesmärk on teha teiega koostööd, et see probleem õigesti ja läbipaistvalt lahendada ning viia projekt lõpuni.

Homne hääletus on SIS II projekti jaoks väga hästi ajastatud. Nõukogu kinnitas, et esimene vahe-eesmärgi katse oli edukas ja et SIS II arendamine peaks jätkuma praeguste tehniliste lahenduste põhjal.

Teie ees olevad õigusakti ettepanekud sisaldavad kolme olulist osa, millele Carlos Coelho viitas ja mis muudavad projekti väljatöötamist. Esiteks, nagu Carlos Coelho ütles, on esialgne tähtpäev, millal õigusaktid kehtivuse kaotavad – käesoleva aasta 30. juuni –, muutunud ebareaalseks, mistõttu seda muudetakse. See võimaldab SIS II projektiga jätkata, lähtudes tehnilistest nõuetest ja üldisest ajakavast, mida liikmesriikide eksperdid praegu läbi vaatavad. Nõukogu jaoks on need kättesaadavad 3. ja 4. juunil.

Raportöör nõuab SIS II väljatöötamiseks konkreetset tähtaega. Pean teile kahjuks ütlema, et komisjon ei ole veel valmis seda ettepanekut vastu võtma. Komisjoni eksperdid koos kõigi liikmesriikidega tegelevad praegu nõuete kohandamise ja uue üldise ajakava koostamise lõpuleviimisega. Kui see on tehtud, teeb komisjon sobivad ettepanekud, arvestades uut üldist ajakava, mis esitatakse kahe nädala pärast toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel.

Teiseks koosneb programmi üldjuhtimise nõukogu rühmast tehnilistest ekspertidest, kes nõustavad SIS II väljatöötamist, ja see tuleks ametlikult sätestada. Programmi üldjuhtimise nõukogu on juba osutunud väga heaks koostööorganiks komisjoni ja liikmesriikide ekspertide vahel ja tõestanud end tehnilise analüüsi teostamisel . Ettepanekuga kindlustatakse see ka edaspidiseks ning tõhustatakse nõukogu rolli, koosseisu ja töökorda. Seetõttu – kuna tegemist on üksnes tehniliste küsimustega tegeleva organiga – ei ole kohane arvata nõukokku parlamendiliikmeid või teisi parlamendi ametnikke. Me jätkame SIS II läbipaistvat arendamist koos Euroopa Parlamendiga, aga me peame tegema selget vahet tehnilisel tööl ja poliitilisel läbipaistvusel. Selles vaimus on komisjon valmis andma parlamendiliikmetele igasugust tehnilist teavet, muutes programmi üldjuhtimise nõukogu aruanded Euroopa Parlamendile kättesaadavaks nii, nagu Carlos Coelho soovitab.

Kolmandaks nähakse ette vajalik õigusraamistiku paindlikkus, et töötada välja süsteem alternatiivse tehnilise stsenaariumi järgi, ja ma arvan, et me kõik oleme nõus selle põhjustega.

Mis puudutab SIS II väljatöötamise eelarvelisi küsimusi, siis jagab komisjon raportööri eesmärki kasutada maksumaksja raha võimalikult tõhusalt. Sellest lähtuvalt palutakse raportis jätta Euroopa Parlamendile õigus arvata 2011. aastal SIS II väljatöötamiseks eraldatavad vahendid reservi. Mõistagi on eelarvepädeval institutsioonil täielik õigus nii otsustada. Eelarve täitmise seisukohast tahan üksnes küsida Alexander Alvarolt, kas võiks ette näha mingisuguse selge ja tõhusa vahendite kasutusse andmise menetluse juhuks, kui me seda raha vajame. Tahan tänada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, Carlos Coelhot ning eelarvekomisjoni arvamuse koostajat Alexander Alvarot suurepärase koostöö eest antud valdkonnas.

Mul on kahju, et Rui Tavarest siin ei ole. Me oleks saanud koos temaga arutada ELi ümberasustamisprogrammi, mis on ülimalt oluline teema. Nagu te teate, valdava enamiku maailma pagulastest võtavad vastu Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida riigid. Paljud neist pagulastest leiavad end kinnisest ringist: nad ei saa pöörduda tagasi oma kodumaale ega integreeruda kohapeal esimesse varjupaigariiki, sest paljud neist riikidest on ise konflikti küüsis või vaesuse ohvrid. Taoliste pagulasrühmade jaoks on ümberasustamine ainus lahendus.

Ümberasustamise kaudu saavad Euroopa Liidu liikmesriigid näidata tõelist solidaarsust nende sageli ülekoormatud esimeste varjupaigariikidega, hoolitsedes samal ajal püsivates ja inimlikes tingimustes mõne kõige kaitsetuma pagulase eest. Ümberasustamine toimub ka praegu, aga selles vallas ei tehta ELi tasandil struktuurset koostööd. Komisjon leiab, et EL saab mängida suuremat osa ja olla ümberasustamisel aktiivsem, tugevdades nii liidu rolli maailmas ning näidates üles solidaarsust kõige enam mõjutatud piirkondadega. 2009. aasta septembris esitatud ettepaneku eesmärk on kõnealust olukorda parandada. Me oleme ülimalt rahul Euroopa Parlamendi ja nõukogu väga rõõmustava vastusega nimetatud ettepanekule. Eelkõige soovin tänada Rui Tavarest tubli töö eest selles valdkonnas ja mul on hea meel selle üle, et erinevate fraktsioonide vahel valitseb antud küsimuses suur poliitiline üksmeel.

Ettepaneku kohaselt aitab EL koos ÜRO pagulaste ülemvolinikuga igal aastal ühiste ümberasustamise prioriteetide kohta tehtava otsuse alusel kaasa ümberasustamise strateegilisemale korraldamisele. Riiklike kvootide liitmise teel saab EL aidata leevendada mõningaid kõige raskemaid konflikte maailmas, sealhulgas neid, mis on tekkinud seoses pagulaste olukorraga. Programm jätab küll igale liikmesriigile õiguse teha lõplik otsus ümberasustatavate pagulaste arvu kohta, kuid võimaldab neil kooskõlastada oma tegevust ja vahetada kogemusi ning häid tavasid. Taolise iga-aastase tegevuse kaudu saab EL tekkivatele katsumustele ja üldistele pagulastega seotud vajadustele paremini reageerida ning seeläbi tagada, et liikmesriigid kasutavad Euroopa Pagulasfondi vahendeid tõhusamalt. Programmist on samuti kasu sihipärasemas ja praktilisemas koostööprojektis, mida viib ellu nii riigiasutuste kui ka kodanikuühiskonna organisatsioonidega koostööd tegev Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet. Toetan igati raportööri mõtet luua Maltal asutatava tugiameti juurde eriüksus.

ELi ühist ümberasustamisprogrammi arutatakse ülimalt olulisel ajal: 2007. aastast alates on viis liikmesriiki – lisaks neile, kellel juba olid vastavad programmid – otsustanud alustada riiklike ümberasustamisprogrammide koostamist. Mitmed teised liikmesriigid on viimase aasta jooksul asustanud ümber Iraagist pärit pagulasi, täites 2008. aastal ELi tasandil võetud kohustust. On oluline säilitada seda rõõmustavat hoogu ja mitte viivitada ettepaneku vastuvõtmisega.

Kahjuks aga takistavad teatud lahkhelid ja menetluslikud küsimused kõnealuse ettepaneku kiiret vastuvõtmist. Sellel ettepanekul on suur poliitiline tähtsus. Komisjoni otsus kehtestada iga-aastased ümberasustamise prioriteedid on rakendusotsus ja moodustab osa Euroopa Pagulasfondi finantshaldusest. Delegeeritud õigusaktide menetlemine paneb meid muretsema, et vastav menetlus jääb pikalt venima, mis muudab pagulasfondi haldamise väga keeruliseks.

See on esimene samm ühise tegevuse suunas. Mõistagi koostatakse ülevaade kogemustest ning praegu plaanitakse ka kaugele ulatuvamate ettepanekute esitamist Stockholmi programmi raames.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Papanikolaou, fraktsiooni PPE nimel. – (EL) Aitäh, lugupeetud volinik, värske teabe eest. Kuigi Rui Tavares ei viibi meie seas, tahan teda tänada siiani tehtud koostöö eest ning väljendada meie fraktsiooni nimel poolehoidu ümberasustamisprogrammile.

Me räägime ühisest varjupaigapiirkonnast ja ühtsest pagulasvoogude juhtimise poliitikast, mida me vajame. Mõistagi tulevad rahalised vahendid selle eesmärgi toetuseks Euroopa Pagulasfondist, mida me tõepoolest ei ole siiani piisavalt kasutanud, ning meil on veel varusid, et teha rohkem ja paremini.

Praeguse ajani ei ole Euroopa reaktsioon ülemaailmsele ümberasustamisvajadusele olnud piisav. Tuletan teile meelde, et liikmesriigid osalevad ümberasustamises vabatahtlikult ja siiani on koos nende kahe riigiga, kes võtsid osa nimetatud konkreetsest ümberasustamisest, kõnealuses tegevuses osalenud vaid 12 liikmesriiki 27st ning hetkel ei ole vastavad arvud just eriti innustavad. 2009. aastal jõudis Euroopasse ümberasustamisprogrammi alusel 6896 pagulast, mis moodustab kõigest 8,2% pagulaste üldarvust.

Seetõttu on meil kahtlemata vaja paremini kooskõlastatud tegevust. Antud raporti ja peetud konsultatsioonide kaudu püüdsime luua stiimuleid ning selgitada liikmesriikidele, et meil on tõesti põhjust selle programmi rakendamise ja jõustamisega edasi minna.

Loomulikult on kõige tähtsamateks eesmärkideks inimõiguste kaitse ja meie tõeline solidaarsus kolmandate riikidega. Kuid meil tuleb mõista, et teine põhjus, miks iga liikmesriik peaks kõnealuses programmis osalema, on tõsiasi, et selle programmi kaudu saame edastada kõikidele abivajajatele sõnumi, mille kohaselt on neil Euroopasse jõudmiseks ja meie territooriumile elama asumiseks ning parema tuleviku nimel igati parem valida seaduslikud kanalid.

Ümberasustamisprogrammi abil saab kaudselt tegeleda ka ebaseadusliku sisserändega, sest kui on olemas taolised programmid, ei kasuta pagulased õigusvastaseid kanaleid ja ootavad sellistesse programmidesse kaasamist.

Lõpetuseks tahan öelda, et me esitasime muudatusettepaneku pagulaste riigisisese ümberasustamise kohta, mida vastu ei võetud. Ühel hetkel, austatud volinik, soovime me selles küsimuses näha komisjonipoolset algatust. Dublin II määrusega on teatud riikidele pandud suur koorem ja on ülimalt oluline, et me liiguks Euroopa Pagulasfondi abil ümberasustamisprogrammiga edasi.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Masip Hidalgo, fraktsiooni S&D nimel. – (ES) Lugupeetud juhataja! Tahan tänada Cecilia Malmströmi siin viibimise eest. Soovin väljendada oma toetust käsitletava raporti suhtes ja selle vaimsuse suhtes, milles Rui Tavares oma tööd tegi, sest tema töö valitsusväliste organisatsioonide ja ÜRO pagulaste ülemvolinikuga, samuti Euroopa Liidu välise võrdleva õiguse järgimisel on väga oluline.

Taolised kogemused on ülimalt tähtsad ning olles olnud ühe kohaliku volikogu liige, leian ma, et kõik volikogud Euroopas peaksid antud küsimuses endale mingi kohustuse võtma.

Seda seetõttu, et kuigi me oleme hetkel läbimas kriisi, on kõige sügavamaks kriisiks pagulastega seonduv, millest on kujunenud nn kollektiivse mälulünga kriis. Euroopas ja rikastes riikides oleme unustanud, et pagulaseks saamist põhjustavad sõjad, mille eest kanname vastutust meie koos oma riikide ja valitsustega. Me peame sellest kollektiivsest mälulüngast üle saama.

Olen nõus Cecilia Malmströmi sõnadega kohustuse võtmise kohta. Muidugi peame me seda tegema. Üks parlamendikomisjon külastas Iraagi palestiinlasi. Otse loomulikult tegi ta seda, sest me peame nende pagulaste ees võtma endale kohustuse.

Kuid ma tahan öelda volinik Malmströmile, kes oli varem parlamendiliige, täie lugupidamise juures järgmist: Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelised delegeeritud õigusakte puudutavad erimeelsused tuleb lahendada. Ma ei taha, et selle raporti, mille kohta täna siin selgus, et see on üldiselt hästi vastu võetud, täitmist takistatakse lõpuks põhjusel, et komisjon ja Euroopa Parlament ei jõua delegeeritud õigusaktide osas kokkuleppele.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: DAGMAR ROTH-BEHRENDT
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Nadja Hirsch, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja ja volinik! Kõnealuse teemaga seoses oleme kõik rääkinud sellest, et me lihtsalt peame veenma rohkem liikmesriike kõnealuses programmis osalema. Usun, et siinkohal on võimalik palju saavutada, kui kirjeldada programmi ja ühtlasi toonitada sellest tulenevat kasu, sest need, kes on programmis osalenud, on siiani alati kinnitanud, et teevad seda ka edaspidi ja neil on programmi üle hea meel.

On ülimalt oluline selgitada, milliseid inimesi programm puudutab. See hõlmab inimesi, kellel endal ei ole võimalik Euroopasse tulla. Need on naised, lapsed ja haiged, kes istuvad väljaspool ELi asuvates pagulaslaagrites ja vajavad meie abi. Minu meelest on väga rõõmustav meie otsus muuta senisest suurem osa Euroopa Pagulasfondi vahenditest edaspidi kättesaadavaks.

Samal ajal on minu arvates ühtlasi väga oluline, et see raha, kui see makstakse riikide parlamentidele ja rahvusriikidele, ei kaoks nii-öelda lihtsalt eelarvesse ära, vaid et seda tuleb ka tegelikult kasutada alalise struktuuri loomiseks ja õigupoolest koguni edastada kohalikele asutustele, linnadele ja asulatele, kus toimub tõeline integratsioon ning tagatakse lasteaiakohad ja peavari. On väga tähtis, et linnad, asulad ja kohalikud asutused oleksid meie liitlastena kõnealusesse arutellu kaasatud.

Liikmesriigid kipuvad esialgu vast enam selle vastu olema kui kohalikud asutused kohapeal. Taolise programmiga kaasnev prognoositavus on minu meelest see oluline tegur, mis ühendab meid – ELi – ja kohapeal integratsiooniga tegelevaid isikuid. Kokkuvõttes võib see ümberasustamisprogrammile anda uue hoo, mis on minu arvates väga hea. Lisaks tuleb selgelt rõhutada ühte asja – kodanikke ei tohi kõrvale jätta. Tuleb leida inimesed ja ühendused, kes kergendavad kohapeal uut elu alustada soovivate inimeste olukorda ning näitavad, kuidas asjad nende uues kodulinnas toimivad või kus asub näiteks lähim ujula.

Meil on vaja, et kogu ühiskond üksmeelselt sooviks ümberasustamisprogrammis osaleda ja leiaks, et tegemist on hea lahendusega, ning et inimesed ka tegelikult aitaks kaasa integratsioonile kohapeal.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Lugupeetud juhataja! Oleksin tahtnud kuulata raportöör Rui Tavarest, aga olgu peale. Nüüd on ta lõpuks meie aruteluga ühinenud ja see on peamine. Minu meelest on tal õnnestunud teha ära erakordselt hea töö, et saavutada üksmeel pagulaste ümberasustamisprogramme rahastava ja liikmesriike nende väljatöötamisel aitava Euroopa Pagulasfondi vahendite kasutamise osas. Tema töö kiidab igati heaks ka volinik Malmström ja mul on selle üle hea meel.

Sellegipoolest ei tohi me unustada mõningaid arve, mis aitavad meil näha kõnealuse fondi ulatust õiges valguses. Kui me võtaks kasutusele kõik Euroopa Pagulasfondi vahendid – mida ma ei poolda, sest see kahjustaks vältimatult pagulaste ja varjupaiga taotlejate vastuvõtutingimuste rahastamist Euroopas –, suudaks me Euroopas ümber asustada vaevu 20 000 pagulast, mis on ÜRO pagulaste ülemvoliniku nõutavast arvust oluliselt väiksem, sest tema andmetel on kogu maailmas 470 000 ümberasustamist vajavat pagulast ehk inimest, kellel on tõepoolest konkreetsed vajadused ning kes on kaitsetud ja nõrgad ega saa mingil juhul pöörduda tagasi oma päritoluriiki. Seega peame olema mõistlikud.

Minu silmis seondub teine valdkond, kus me peame ettevaatlikud olema, – põhjusel, et me oleme seda kogenud minu kodumaal Prantsusmaal – tõsiasjaga, et mõne pagulase ümberasustamist on ajakirjanduses kajastatud kui ühte heategevuslikku akti, mis varjab tervet hulka kuritarvitusi, kuna samal ajal on ÜRO piinamisvastane komisjon mõistnud Prantsusmaa äsja hukka selle eest, et viimane on varjupaiga taotlejaid saatnud tagasi kolmandatesse riikidesse, kus neid ohustab ebainimlik või alandav kohtlemine.

Leian – see on minu viimane märkus –, et me ei tohi neid asjaolusid unustada.

 
  
MPphoto
 

  Marie-Christine Vergiat, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Austatud juhataja! Tahan rääkida Schengeni infosüsteemist. Täna tuleb meil analüüsida õigusraamistikku, milles võiks aset leida migratsioon SIS I-lt SIS II-le. Ütleksin, et kõik ohutuled vilgutavad antud teema osas punast. Lugupeetud volinik, heal juhul saame öelda, et katsete tulemused ei ole selles vallas selged.

Sellest hoolimata ning vaatamata kolme suurema liikmesriigi – Prantsusmaa, Saksamaa ja Austria – vastuseisule, jääb komisjon endale kindlaks. Nagu te teate, oleme meie Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioonis, ma ütleksin, sama järjekindlad, kui asi puudutab kahtlusi andmete salvestamise temaatika ja sellest tulenevate andmekaitsega seonduvate ohtude suhtes. Minu arvates elame me suhteliselt pentsikul ajal, mil kõnealuses vallas pädevad eksperdid vaidlevad üha ägedamalt vastu igasuguste turvalisusega seotud kuritarvituste ja ohtude olemasolule. Meil tuleb andmekaitse valdkonnas võtta tarvitusele ettevaatusabinõud kõigi kodanike heaks, kes iganes nad ka ei ole. Meil peavad toimikute ühendamisest tulenevate ohtude suhtes kehtima miinimumkohustused. Me Prantsusmaal teame väga hästi, millised kuritarvitused võivad kaasneda toimikute ühendamisega.

Austatud volinik, praeguses olukorras ei saa fraktsioon GUE/NGL taolist migratsiooni toetada.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud juhataja! Suurbritannia ei ole Schengeni lepinguga ühinenud, nii et formaalselt ei tohiks antud ettepanek Ühendkuningriigi suhtes kehtida. Endine leiboristlik valitsus otsustas lepinguga mitte ühineda ning uus liberaaldemokraatide ja konservatiivide koalitsioon ei tohi seda samuti teha. Taoline süsteem ainult innustaks üha suuremat arvu pagulasi, tõelisi või mitte, Euroopa Liitu tulema.

Kujutage ette, kui Euroopa Liiduga ühineb Türgi: võib eeldada, et automaatset Euroopa riikidesse, sealhulgas Suurbritanniasse sisenemise õigust ei saa mitte üksnes 72 miljonit türklast, vaid Türgi piiri võib ületada ja ümberasustamist Euroopasse taotleda ka pagulaste vool sellistest kohtadest nagu Iraan ja Iraak! Suurbritannia ei pea taolise süsteemiga ühinema, kuid meie uue valitsuse maadlust taoliste probleemidega on huvitav jälgida. Pool sellest valitsusest, s.o konservatiivide erakond teeskleb euroskeptitsismi, mida iganes see siis ka ei tähenda, samas kui teine pool ehk liberaaldemokraatlik erakond on avalikult Euroopa-meelne. Kuid meie uus peaminister David Cameron võib taolised probleemid ühe hoobiga lahendada, nagu ma eile siin täiskogus kirjeldasin.

Siinse parlamendi liikmete arvu suurenemine nõuab Lissaboni lepingu täiesti uut ratifitseerimist. David Cameron võib lihtsalt otsustada seda mitte teha või ta võib hilinenult täita oma raudkindla lubaduse ja tagada brittidele Lissaboni lepingu üle rahvahääletuse, mida neile algselt ei korraldatud.

 
  
MPphoto
 

  Rui Tavares, raportöör. – (PT) Lugupeetud kolleegid! Maailmas on pagulasi, kes ei saa pöörduda tagasi oma kodumaale, sest seal on olukord liiga ebastabiilne, ega jääda ka transiidiriiki, kuna see ei ole ühinenud Genfi konventsioonidega, ja nad ei saa selles riigis näiteks tööle asuda.

Arvud on suhteliselt väikesed – 200 000 aastas – ning mõne sellise pagulase jaoks, kelle puhul ei ole muud valikut kui pakkuda neile uut elu kolmandas riigis, on probleemi juba lahendanud rahvusvahelistes sündmustes osalevad ja pagulasi umber asustavad riigid: 80 000 pagulast on ümber asustanud USA ning mõned ka Kanada, Austraalia, Brasiilia ja Tšiili. Kes on sellest nimekirjast puudu? Selleks on Euroopa.

Rootsi eesistumise ajal tunnistas nõukogu mõistvalt vajadust suurendada olulisel määral Euroopasse umber asustatavate pagulaste arvu, rääkides lausa sellisest numbrist nagu 100 000. Ka komisjon on hoolikalt läbi vaadanud mõned Euroopa Pagulasfondi avaldused, et muuta pagulaste ümberasustamise poliitika jõulisemaks ja kindlamaks.

Hetkel olen kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel esitanud kaks raportit: üks on koostatud kaasotsustamismenetluse raames, teine on omaalgatuslik. Praeguse poliitika parandamiseks oleme kaasotsustamismenetluses teinud neli täiendust, kuigi kaks neist on menetluslikku laadi.

Esimeseks täienduseks on kahetine käsitlus. Komisjoni ettepanekus, millega me töötame, peetakse esmatähtsaks peamiselt piirkondlikku tegevust ja selle raames veel nii-öelda humanitaarset tegevust. Meie arvates oli kohane mainitud prioriteedid säilitada, kuid muuta need teineteisest sõltumatuks. Teisisõnu leiame, et Euroopal peavad olema pagulaste ümberasustamiseks sekkumisstrateegiad, mis on välispoliitika vaatenurgast eriti olulised. Need strateegiad peaksid võimaldama sekkuda mõnikord sündmustesse maailma teatavates piirkondades, avada tee konkreetsesse riiki või luua kindlates maailma paikades usaldusel põhinevaid suhteid.Kuid nendega peab olema liikmesriikidele tagatud vabadus reageerida ka mujal maailmas tekkinud olukordadele, mis on humanitaarses mõttes esmatähtsad.

Millised olukorrad on esmatähtsad? Näiteks sellised, kus on tegemist piinamise ohvritega, seksuaalse vägivalla ohvriks langenud naiste ja lastega või inimestega, kes tuleb ümber asustada raske tervisliku seisundi tõttu.

Teiseks uueks jooneks on toetuste diferentseerimine. Siinkohal on eesmärk muuta praegust olukorda, kus Euroopa tasandil asustab pagulasi ümber kümme liikmesriiki, ja püüda tagada, et kõik 27 liikmesriiki hakkavad sellega tegelema. Et seda saavutada, tegime ettepaneku suurendada esimesel aastal uutele liikmesriikidele ühe pagulase kohta eraldatavat summat, vähendades seda natuke teisel aastal ja võrdsustades selle alates kolmandast aastast teistele pagulasi ümberasustavatele liikmesriikidele eraldatava summaga. Ettepaneku tingimus oli, et suuremat toetust, mida makstakse esimestel aastatel ehk aastatel, mil uue ümberasustamisprogrammiga alustamiseks kulub kõige enam raha, tuleb kasutada jätkusuutliku ümberasustamisprogrammi väljatöötamiseks.

Kaks ülejäänud muudatust on menetluslikku laadi. Ühe muudatuse kohaselt antakse komisjonile võimalus alustada erakorralist menetlust pagulaste ümberasustamiseks konkreetsest maailma piirkonnast, kus on toimunud humanitaarkatastroof või mis on kriisiolukorras, sest praegust menetlust rakendati aastapõhiselt, samas on kindel see, et katastroofid ja humanitaarkriisid ajakava ei järgi. Neljas muudatus puudutab delegeeritud õigusakte ning siinkohal pean teile, austatud proua Malmström, väga selgelt ütlema, et Euroopa Parlament suudab ajakavu ja menetluslikke seisukohti väga kiiresti läbi vaadata ning me lubame, et ei venita delegeeritud õigusaktidele vastamisega. Me lubame ka, et eelnevate konsultatsioonide ja arutelu ettepanek, mille esitasime näiteks koos kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, väliskomisjoni ning arengukomisjoniga, võimaldab ennetada Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelisi erimeelsusi ümberasustamise seisukohast esmatähtsate piirkondade üle.

Me ei saa aga nõustuda aluslepingute täitmist kontrolliva komisjoniga, kes ütleb, et me ei tohi vastu võtta delegeeritud õigusakte, millele komisjonil ei ole õiguslikke vastuväited, selle välispoliitika ja humanitaarvaldkonna seisukohast nii olulise otsuse raames lihtsalt põhjusel, et need õigusaktid tunduvad komisjonile liiga bürokraatlikud – kuigi me kinnitame, et need seda ei ole.

Olukord on selline, et meie ja õigusteenistuse arvates moodustab kõnealune otsus osa delegeeritud õigusaktidest ning sellest tulenevalt peaks komisjon kui aluslepingute täitmise kontrollija pooldama seda, et delegeeritud õigusaktid võetakse vastu siin, ja mitte esitama vastuväiteid, mis on hetkel vaid menetlusliku sisuga. Pealegi leiame, et ükski neist probleemidest ei tohiks takistada meil saavutamast ühist eesmärki ehk suurema arvu pagulaste ümberasustamist Euroopa Liitu.

 
  
MPphoto
 

  Simon Busuttil (PPE). – (MT) Lugupeetud juhataja! Kõnealune koostamisel olev ümberasustamisprogramm täidab olulise ja pikaajalise lünga. Tegelikult hämmastab mind asjaolu, et taolist programmi Euroopa tasandil varem olemas ei olnud. On riike, kes juba annavad eeskuju, näiteks Ameerika Ühendriigid, kus rakendatakse väga tõhusaid ümberasustamisprogramme ja on saadud selles valdkonnas märkimisväärseid kogemusi. Meil on neilt palju õppida.

Sellised programmid on olulised, sest need tõendavad Euroopa Liidu tahet näidata maailma pagulastele oma inimlikku poolt. Kuid nende teine tähtis eesmärk on vähendada ebaseaduslike, sealhulgas kaitset vajavate sisserändajate voolu Euroopa Liitu.

Seega, kui täna kehtestatavat ümberasustamisprogrammi saab kasutada selleks, et asustada rahvusvahelist kaitset taotlevaid isikuid ümber Liibüasse, ei ole neil enam kindlasti erilist põhjust ületada Vahemerd ja seada sellega oma elu ohtu. Sel moel aitame nii neid kui ka oma õlul ebavõrdselt suurt koormat kandvaid Euroopa Liidu riike.

Ütlematagi on selge, et kõnealust programmi tuleb rakendada koos teise programmiga, mis on mõeldud selleks, et abistada praeguse sisserändevoo tõttu ebaproportsionaalselt suure koormusega Euroopa Liidu riike. Me peame nendele riikidele tõendama, et oleme valmis kehtestama programmi, mis lubab saata rahvusvahelise kaitse alla võetud inimesi edasi teistesse Euroopa riikidesse.

Siiani on endiselt tegemist üksnes Maltat puudutava katseprojektiga. Kuid mulle meeldiks, kui nimetatud projekt muutuks alaliseks ja seda laiendataks teistele abi vajavatele Euroopa Liidu riikidele.

 
  
MPphoto
 

  Ioan Enciu (S&D). – (RO) Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni raportöörina Schengeni infosüsteemi küsimuses kõnelen just sellel teemal. Kõigepealt tahan kiita Carlos Coelhot selles valdkonnas tehtud tohutu töö eest ning eriti kahe käsitletava raporti koostamisel üles näidatud järjekindluse eest. Lisaks tahan tänada volinik Malmströmi, sest pärast tema ametisse asumist on komisjoni tegevus muutunud natuke läbipaistvamaks.

Muret valmistas ja valmistab meile endiselt võimetus järgida SIS II rakendamiseks ette nähtud tähtaegu. Euroopa Parlament on mitu korda väljendanud oma arvamust hilinemiste, iseäranis aga komisjoni suutmatuse kohta määrata konkreetne SIS II kasutuselevõtu kuupäev. Tõsiasi, et me veel praegugi ei tea kindlalt, kas läbiviidud katsed olid edukad või mitte, tekitab vaid tõsiseid kahtlusi kõnealuse projekti juhtimise suhtes.

Kuna Euroopa Parlamendi kohus on kontrollida, kuidas ühenduse raha kulutatakse, on ettepanek jätta 2011. aastal SIS II väljatöötamiseks eraldatavad vahendid reservi tavapärane ohutusmeede. SIS II projekti edenemise küsimuses tuleb Euroopa Parlamendiga pidevalt konsulteerida ja hoida teda sellega kursis ning projekti kulgu ei tohi ohustada poliitilise tahte või juhtimisoskuse puudumine. SIS II peab vastama praegustele nõuetele, tagama andmekaitse ja olema tasuv ning see tuleb kasutusele võtta täpselt selle rakendamiseks ette nähtud ajakava raames.

 
  
MPphoto
 

  Tatjana Ždanoka (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Ka mina räägin Schengeni infosüsteemist. Kõigepealt tahan tänada Carlos Coelhot suurepärase töö eest ning rõhutada, et minu fraktsioon suhtus süsteemiga SIS II nõustumisse päris algusest peale üsna ettevaatlikult, arvestades paljusid andmekaitsega seonduvaid probleeme.

Nüüd tundub, et SIS II-ga seotud pikk saaga on lõpulejõudmisest kaugel. Näeme hilinemisi ja kulude ületamist, kuid rõõmustavaid tulemusi ei ole. Me ei ole isegi saavutanud üksmeelt katsete tulemuste hindamise küsimuses, sest Austria, Saksamaa ja Prantsusmaa ei pea katseid edukaks. Minu meelest on raportööri käsitlus täiesti õige. Me peame olema ausad ja tunnistama, et praegune projekt võib ebaõnnestuda ning et arutada tuleb muid variante. Hoolikalt tuleks analüüsida ka ebaõnnestumise põhjuseid. Kui investeerida tuleb veel 30 miljonit eurot, peaks Euroopa Parlamendil olema teadliku otsuse langetamiseks kogu vajalik teave.

Ka aegumisklausel tuleb alles jätta. Me ei saa jätkata investeerimist igavesse projekti. Loomulikult oleks vaja teatavat paindlikkust, kuid meil peavad olema selged hindamis- ja kiire reageerimise kriteeriumid juhuks, kui midagi jälle valesti läheb.

 
  
MPphoto
 

  Cornelia Ernst (GUE/NGL). – (DE) Lugupeetud juhataja! Algatuseks lubage mul öelda, et minu arvates – ja ma pean siinkohal silmas Schengeni infosüsteemi – ei peaks EL viima ellu mitte soovidel, vaid tegelikkusel põhinevat poliitikat. Mis puudutab Schengeni infosüsteemi, siis tuleb meil arvestada tõsiasjaga, et nn esimesed vahe-eesmärgi katsed on ebaõnnestunud.

Pärast kaheksa aasta pikkust vusserdamist on saanud selgeks, et liikmesriigid ei suuda ei tehnilistel ega ka õiguslikel põhjustel saavutada komisjoni välja pakutud meetme eesmärki – migratsiooni süsteemilt SIS 1+ süsteemile SIS II. See ei ole minu hinnang, vaid Saksamaa Liitvabariigi hinnang. Nii arvatakse minu kodumaal ja seda arvamust jagan ma, muide, täielikult. Siiani on sellele süsteemile raisatud 90 miljonit eurot ja komisjon tahaks veel kulutada. Me ei taha, et tähtaega pikendataks 2013. aastani. Seda soovime väga selgelt väljendada. Me tahame hoopis kõnealusest süsteemist loobuda ja hakata otsima alternatiivset lahendust.

Teiseks, Saksamaa vasakpoolsed suhtuvad süsteemi SIS II ülimalt kriitiliselt – ka seda tahan ma siinkohal märkida –, sest juurdepääsu sellele on oluliselt laiendatud, näiteks salateenistustele. Saksamaal kehtib nõue, mille kohaselt peavad salateenistused ja politsei olema eraldatud. Seega igasugune salateenistuste ja politsei andmete liitmine tähendaks seda, et kogu süsteem jõuaks Saksamaa Föderaalse Konstitutsioonikohtu ette. Seda tahtsin ma rõhutada, vähemalt Saksamaa seisukohast. Oleme SIS II vastu ka põhjusel, et sellega kaasneb tohutu hulga andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete kogumine ja salvestamine. See ei vasta eesmärgile ega ole ka proportsionaalne.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Ühtseid strateegiaid käsitleva raamistiku kehtestamine sooviga väljendada liikmesriikidevahelist tõelist solidaarsust tähendab sammu rändevoogusid käsitleva ühenduse poliitika kooskõlastamise suunas. Samas kajastab see meede ka laiemat tegevust, mille eesmärk on tagada pagulastele rahvusvaheline kaitse. Kui kodanikuühiskond saaks selles tegevuses kasulik olla, oleks see abinõu nähtavasti tihedalt seotud peatselt avatava Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti tööga.

Meil tuleb viivitamata koostada prioriteetide ja täitmist vajavate eesmärkide nimekiri koos ajakava ja konkreetsete stimuleerivate meetmetega. Me peame eraldama ka konkreetsed rahalised vahendid, et suurendada programmis osalevate liikmete arvu, mis praegu küündib vaid kümneni. Me ei tohi unustada vajadust tagada lisaks sotsiaalsele kaitsele ka tervishoiuteenused inimestele, kes oma väga nõrga tervisliku seisundi tõttu on sageli kurnatud.

Elektrooniline andmebaas võimaldab teha kindlaks kõik astutud sammud, et kaitsta ümberasustamisel olevat perekonda. Seda arvestades võib liikmesriikidevaheline koostöö olla tõhusa ja paindliku menetluse tagamisel määrav. Me tahame õiglasemat ja realistlikumat Euroopa Liitu, mis arvestab eelkõige liidu lõunapoolsete liikmesriikide tehtud jõupingutustega.

Ülimalt oluline on, et Euroopa Liit kohustuks sõlmima koostöölepingud kolmandate riikidega, nagu Itaalia sõlmis hiljuti Liibüa ja Nigeri Vabariigiga. Meie arvates on nii ja ainult nii võimalik jõuda rändevoogude üldisel juhtimisel siiani sageli vaid fassaadiks osutunud solidaarsuselt tõelise Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise solidaarsuseni.

 
  
MPphoto
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Esiteks tahan tänada Rui Tavarest pagulaspoliitika valdkonnas tehtud töö eest ning samuti soovin siinkohal väljendada oma pettumust selle üle, et vähem kui pooltel Euroopa Liidu liikmesriikidel on kolmandatest riikidest pärit pagulaste jaoks olemas ametlikud ümberasustamisprogrammid.

Lisaks sellele ei ole need programmid piisavalt kooskõlastatud, nagu on siin täiskogus mitu korda märgitud, ning liikmesriikide tegevuse vähese kooskõlastatuse ja nendevahelise napi koostöö tõttu on ka ümberasustamise kulud suured, mistõttu on mõte ümberasustamisest loomulikult ebameeldiv.

Kuid ma usun kindlalt, et küllaldase poliitilise tahte korral suudame eurooplastena koostada tõhusa, õiglase ja ühtse ümberasustamisprogrammi. Selleks on oluline, et loodaks mitte üksnes programm, vaid ka erifond pagulaste liitu ümberasustamiseks. Käsitletava paketiga rahastatakse riiklike ümberasustamisprogrammide loomist seal, kus neid veel ei ole, samuti tegevuse keskset kooskõlastamist. Minu meelest oleks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet ideaalne koordineeriv asutus.

 
  
MPphoto
 

  Indrek Tarand (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Tahan tänada kõiki, kes on SIS II pealtnäha lõputu saaga kallal väga tublit tööd teinud: Carlos Coelhot ja teisi selles valdkonnas tegutsejaid.

Korduv hilinemine ja kulude ületamine on väga muret tekitav, ning kui mitte see, siis mis muu näitaks veelgi kõnekamalt José Manuel Barroso oskust juhtida oma esimest komisjoni? Leian, et me peaks võtma õppust sellest, millest täna siin on võimalik õppust võtta, ja looma selle pinnalt uue IT ameti, mis võiks asuda Tallinnas. Nii võidaksid kõik: kolleegid Prantsusmaalt saaksid jätta serverid Strasbourgi ja uue programmeerimistöö teeksid väheste halduskuludega ära Tallinnas asuvad pädevad spetsialistid. Sel moel välditakse monopoli teket, järgitakse ELi integratsiooni ideed ja antakse kindlus ka andmekaitse osas.

Lõpetuseks tahan öelda, et usun, et volinik Malmström suudab need keerulised probleemid lahendada.

 
  
MPphoto
 

  Agustín Díaz de Mera García Consuegra (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Selgitan lühidalt oma arvamust.

Kõigepealt tahan kiita Carlos Coelhot. Töö pidi olema lõpetatud enne 30. septembrit, nii et õigusakte tuleb muuta enne, kui need kaotavad oma kehtivuse.

Teiseks, komisjon ei ole teinud ettepanekut tähtaja määramise või aegumisklauslite kaotamise kohta algsetest ettepanekutest.

Kolmandaks tuleks migratsiooni jaoks ette näha üleminekuperiood, mida saaks vajaduse korral komiteemenetluse abil pikendada.

Neljandaks ei teosta Euroopa Parlament kontrolli migratsiooni üle, mis minu meelest on väga halb.

Viiendaks me ei tea, millised on teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi katsete tulemused. Euroopa Parlamenti tuleb neist teavitada.

Kuuendaks toetan ma eespool öeldu põhjal raportööri ettepanekuid ja hoiatust, et kui projekt ebaõnnestub, sekkub Euroopa Kontrollikoda.

Mis puudutab Rui Tavaresi raporteid Euroopa Pagulasfondi ja ümberasustamise kohta, siis tahan ka teda tunnustada. Peamine probleem on solidaarsuse puudumine liidus. Esimest korda pagulasi vastuvõtvatele liikmesriikidele finantsabi andmisel peame olema ettevaatlikud, eelkõige nende suhteliselt ebavõrdse seisundi tõttu. Taoliste meetmete suhtes, mida ma, lugupeetud härra Tavares, põhimõtteliselt pooldan, tuleb eelnevalt läbi viia põhjalik finantsuuring.

 
  
MPphoto
 

  Sylvie Guillaume (S&D). – (FR) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Mitmeski mõttes on oluline, et me hääletaksime homme Euroopa Pagulasfondi käsitlevate muudatuste poolt ning see on ka minu sõnavõtu teema. Samas tunnustan Carlos Coelhot ja Rui Tavarest nende mõtete ja töö eest.

Euroopa Pagulasfondi üle toimuv hääletus näitab, et Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb ümberasustamisest täies ulatuses osa võtta, et täita kaks lünka, mis on tekkinud programmis osalevate riikide arvu ja iga riigi vastuvõtuvõime tõttu. Tuletagem meelde, et me räägime siin pagulastest, keda neid vastu võtnud riikides vaevu talutakse ja kelle elamistingimused võivad mõnikord kujuneda ülimalt halvaks, kui ei leita kiiret lahendust.

Tänu arutluse all olevatele uutele vahenditele saame tagada nendele iseäranis kaitsetus olukorras olevatele inimestele suurema turvalisuse, tingimusel et – ma rõhutan – iga Euroopa Pagulasfondi töösse kaasatud liikmesriik kasutab vastavaid rahalisi vahendeid nõuetekohaselt ja läbipaistvalt. Nagu ma tean, tunnete teie, austatud volinik Malmström, suurt muret just selle pärast. Sellise ülesande täitmist on raske enda kanda võtta, teades, kui leigelt liikmesriigid kõnealusesse uude meetmesse suhtuvad, ning ka siinkohal tahan tõsta esile teie meelekindlust, lugupeetud volinik.

Lõpetuseks tahan rõhutada tõsiasja, et pagulaste integratsioon on käsitletava ettevõtmise edu tagamisel kriitilise tähtsusega. Mida enam me pagulaste saabumiseks ettevalmistusi teeme ja selgitusi jagame, seda suurem on võimalus, et sellega ollakse nõus ja see toimub parimates tingimustes ning et seda rohkem liikmesriike – loodetavasti – näitab üles kohusetunnet seoses ümberasustamisega. Seetõttu peab meie parlament andma ülekaaluka poolthääle kõnealustele Euroopa Pagulasfondiga seotud muudatusettepanekutele.

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Paljudes liikmesriikides, sealhulgas minu kodumaal Austrias, ei tea inimesed enam, kuhu uusi varjupaigataotlejaid saata, ning rahvas on täiesti õigustatult uute vastuvõtukeskuste rajamise mõtte vastu. Miks siis sellele vaatamata propageeritakse pagulaste ümberasustamist ELi? Seega on täiesti arusaamatu kava lubada ELi neid varjupaigataotlejaid, kes on juba põgenenud ELiga piirnevasse kolmandasse riiki, näiteks Ukrainasse, põhjusel, et siinne elatustase on kõrgem. Taoliste ettepanekute puhul ei saa teha muud, kui raputada pead, eriti praeguse majanduskriisi ajal.

Minu arvates on kogu ELi varjupaigasüsteem katastroofiline. Selle järgi võib esmakordselt Rumeenias kinni peetud varjupaigataotleja tema olukorra hindamiseks ja varjupaigamenetluse läbiviimiseks sinna riiki tagasi saata. Mõte anda varjupaigataotlejatele põhilist sotsiaalabi vastava liikmesriigi kodanikele tagatud sotsiaalkindlustusega sama kõrgel tasemel on ebareaalne ja ülemäära kulukas. EL peaks andma varjupaiga igaühele, kes seda tõesti vajab – neile, kes on tõesti raskes olukorras, kuid uksi ei tohiks avada majanduslikel põhjustel rändajatele.

Meil on vaja välispiiride suuremat kaitset, kiiret ja mittebürokraatlikku menetlust ning mõistagi ühtset tagasisaatmisstrateegiat.

 
  
MPphoto
 

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Euroopa Liidu aluspõhimõtteks varjupaigaküsimustesse sekkumisel on tagada tihedam koostöö liikmesriikide vahel ja suurem solidaarsus. Üksikute riikide siseselt seda saavutada ei ole võimalik. Euroopa Liidu ühiste meetmete kehtestamise tingib ümberasustamise ulatuslikum strateegiline kasutamine. Vaja on põhjalikku ja kindlasuunalist programmi, mis on tõhus ja kvaliteetne. Selline programm moodustab sobiva raamistiku, mille alusel tagada liikmesriikide osalus pagulaste ümberasustamises.

Liikmesriikide jõupingutusi pagulaste vastuvõtmisel tuleb täiendavate rahaliste stiimulitega toetada ja soodustada. Kõnealused meetmed võimaldavad meil näidata ELi ülemaailmses pagulasküsimuses solidaarsemana. Samuti innustame niimoodi märkimisväärset arvu liikmesriike selles protsessis osalema.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE). – (RO) Tahan kõigepealt alustada märkusega vasakpoolsele kolleegile. Leian, et ka vastupidine näide on kehtiv: kui inglane või iirlane paneb minu kodumaal toime kuriteo, peaks olema võimalik ta tagasi saata.

Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi rakendamine on hilinenud ja näib, et see ei leia aset enne 2011. aasta lõppu. Sellest tulenevalt tahan komisjonilt küsida, milliseid ajakavaga seonduvaid tagajärgi toob see kaasa riikidele, kes veel ei kuulu Schengeni alasse, kuid peaksid sellega ühinema.

On vastuvõetamatu, et hetkel ei suuda komisjon määrata täpset SIS II kasutuselevõtu kuupäeva, tekitades nii suuri kahtlusi kõnealuse projekti juhtimise suhtes. Lisakulude ja uute investeeringutega, mis tuleb kanda juhul, kui migratsioon süsteemi SIS II ebaõnnestub ja rakendatakse varuplaani SIS 1+RE, kaasneb vajadus kontrollida eelarvet palju rangemalt, eriti uues reguleerivas ametis, mis vastutab SISi, viisainfosüsteemi ja Eurodaci rakendamise kooskõlastamise eest.

 
  
MPphoto
 

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Aasta tagasi oli kõikidel Euroopa Parlamendi liikmetel pooleli valimiskampaania ja me püüdsime saada endale mandaadi või pikendada seda. Lisaks tean, et mitmes riigis mängis Schengeni ala küsimus valimiskampaanias eriti tähtsat rolli. Meie valijad, Euroopa kodanikud, ei ole sugugi rahul sellega, kuidas EL tegeleb järgmiste probleemidega: olematu sisepiiride kontroll, täiesti puudulik välispiiride kontroll, suisa küündimatu sisserände kontroll ning see tont, mis ähvardab meid napilt aasta pärast, mil komisjon võib kiita heaks ka Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise Schengeni alaga.

Kuulen inimestelt, et me peame näitama üles solidaarsust, kuid – kui päris ausalt küsida – solidaarsust kellega? Kes peaks näitama üles solidaarsust? Olukorras, kus me näeme nii ELi kui ka meie liikmesriikide kehtestatud süsteemi massilist kuritarvitamist, oleks ehk aeg näidata üles mõningast solidaarsust kodanikega, kes taluvad komisjoni ja liikmesriikide aetavat läbikukkunud poliitikat.

 
  
MPphoto
 

  Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Euroopa ühise varjupaiga- ja ümberasustamispoliitika loomine tähendab inimõiguste tagamist ja ühtlasi ebaseadusliku sisserände piiramist.

Seetõttu tänan kõnelejaid ja volinik Malmströmi, sest nüüd on meil olemas väärtuslik vahend, mis on eelkõige abiks Vahemere-äärsetele riikidele – näiteks Itaaliale –, kes siiani ei ole saanud loota liikmesriikidevahelisele tõelisele solidaarsusele ega ka kohustuste õiglasele jagamisele.Mainitud poliitikat tuleb toetada asjakohase eelarvega, aga ka elluviidud programmide usaldusväärse kontrolli ja sobivate järelmeetmetega, samuti tuleb kindlaks teha head tavad.

Lõpetuseks ütlen inimõiguste kohta järgmist: me peame eelistama kõige kaitsetumas olukorras olijaid, alaealisi, inimkaubanduse, ärakasutamise ja vägivalla, sealhulgas suguelundite moonutamise ohvriks langenud naisi, ning ma tean, et volinik Malmström tegeleb selle küsimusega nii, nagu vaja.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Hetkel tundub, et Euroopa Liidu käsutuses on uskumatu kogus rahalisi vahendeid. Pärast 750 miljardi euro suurust toetuspaketti kulutame nüüd jälle tohutuid summasid rändeküsimusele, aga mitte näiteks repatrieerimismeetmetele või isegi piirikaitsele – igatahes on Schengeni väidetavalt turvalised piirid sama auklikud nagu Šveitsi juust. Ei, pagulaste vabatahtlikuks vastuvõtmiseks kolmandatest riikidest eraldatakse 6000 eurot inimese kohta.

Kui ELil vedeleb tõesti kuskil vajalik vaba raha, toetagu palun Euroopa perekondi – siis ehk suureneks ka meie sündivus. Sel juhul muutuks viimaks ometi alusetuks väide, et sisserännet on meil vaja lastepuuduse kompenseerimiseks. Selle asemel et avada tee sisserändele, tuleks lõpuks hakata nõuetekohaselt kohaldama Genfi pagulasseisundi konventsiooni, mis loomulikult ei kehti majanduslikul põhjustel rändajate armee suhtes. Kui me tõepoolest tahame kulutada miljoneid, võiks selle raha suunata pigem piirikaitseagentuurile FRONTEX kui Schengeni infosüsteemi põhjatusse auku.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Tahan rääkida Schengeni infosüsteemist. Me teame, et selle väljatöötamine on võtnud suhteliselt kaua aega ja on läinud maksma palju raha. Lisaks suurenevad pidevalt rakendamiskulud, samuti ei ole teada katsete tulemused.

Võib-olla oleks hea viia läbi audit siiani kõnealuse süsteemi väljaarendamiseks tehtud töö kohta, et kaaluda, kas süsteem on üldse kasutatav ja kas me oskame selle rakendamist lõpule viia nii, et see oleks Euroopale kasulik, ning alles siis otsustada, kuidas edasi liikuda.

Seoses ümberasustamisprogrammiga olen nõus, et koostada tuleb õigusraamistik, mis piiraks ebaseaduslikku sisserännet Euroopa Liitu ja näeks ette tingimused seaduslikuks rändeks.

Kuid ehk tuleks meil teha järeldusi arenguriikidest pärit kolleegide kogemustest. Nad väidavad, et mitte igasuguse rände ajend ei ole inimesi ähvardav vähene turvalisus ja mitte alati ei võta nende kaasmaalased ette teekonda Euroopa Liitu just sel põhjusel, vaid hoopis majanduslikel kaalutlustel.

 
  
MPphoto
 

  Martin Ehrenhauser (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Tahan tegelikult teha paar hinge peal olevat märkust Vladimír Maňka raporti kohta. Leppisin selle eelnevalt teie kolleegiga kokku. Tahan väga selgelt väljendada oma vastuseisu sekretariaadi hüvitiste suurendamisele, eriti ettenähtud 1500 euro suuruses summas. Lisaks sellele olen vastu ka Euroopa Parlamendi töötajaskonna laiendamisele, ning kui pärast täiendavat hindamist otsustatakse anda sekretariaadi hüvitiste maksmiseks 1500 euro suurune lisasumma, tähendaks see lihtsalt maksumaksjate mõnitamist.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Austatud härra Ehrenhauser, minu meelest kõnelete te valel teemal. Käimas on ühendatud arutelu Schengeni lepingu üle. Mul on kahju, et te ei saanud võtta sõna Vladimír Maňka raporti teemal, aga ma arvan, et meil tuleb nüüd edasi minna.

 
  
MPphoto
 

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Esiteks tahan tunnustada Carlos Coelhot kahe väga õnnestunud raporti eest. Teiseks, praegu ei saa enam süsteemist SIS II loobuda. Kui meie mõttes on turvaline süsteem, tuleb SIS II kasutusele võtta, ning just seetõttu leian ma, et peame jätkama vastavate meetmete rakendamist ja toetama selles küsimuses komisjoni. Tuletan kõigile meelde, et uue viisaeeskirja kohaselt peavad süsteemis kajastuma biomeetrilised andmed. SIS 1+ seda ei taga. SIS II võimaldab tulevikus andmeid kiiresti kontrollida. Nii et siin turvalisusel rajaneval alal ei tohi me tööd SIS II kallal lõpetada. Loomulikult sooviksime, et see töö oleks tõhusam ja tulemuslikum.

Tuletan kõigile meelde, et veel mitte kuigi ammu kehtestasime ka meetmed, millega lihtsustati reisimist kogu Schengeni alal ilma pikaajalise viisata. Sellest tulenevalt tuleb jätkata tööd süsteemiga SIS II. Me tahame komisjoni antud küsimuses toetada, lootes, et nii edeneb tema töö kiiremini ja on tõhusam, ning me soovime komisjonile selleks edu. Aitäh.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Tahan tänada kõiki parlamendiliikmeid toetuse ja nende kahe erineva, aga väga olulise teema kohta tehtud märkuste eest.

Kõigepealt SIS II, mis on tõepoolest olnud – olen ise valmis seda esimesena tunnistama – üks pikk saaga, nagu keegi märkis. Tegemist on keerulise ja väga raske valdkonnaga. Ilmselt oleks teatud asju saanud minevikus paremini teha, kuid pärast ametisse asumist olen ma tõesti püüdnud tegeleda selle küsimusega ülimalt läbipaistvalt ja põhjalikult. Komisjon on täpselt järginud nõukogu koostatud tegevuskava ja nõukogu nõustus oma viimasel kohtumisel tehtud järeldustega. Mõned liikmesriigid olid skeptilised, aga nad olid siiski nõus lõpparvamusega selle kohta, et esimene vahe-eesmärgi katse oli edukas. Hetkel teeme tööd erinevate ekspertidega, et hinnata ja määratleda liikmesriikide lõplikke nõudmisi eesmärgiga vastata nende süsteemi kasutuselevõtuga seotud vajadustele ning näha ette konkreetsem ajakava ja järgmised sammud. Esitan nimetatud ettepaneku 3. ja 4. juunil ministritele arutamiseks ning seda hinnatakse täiendavalt pärast suve. Mõistagi tegutseme läbipaistvalt ning teeme pidevalt koostööd Euroopa Parlamendi ja raportööriga.

Küsimusele uute liikmesriikide kohta vastan, et Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine leiab mõlema puhul aset SIS I alusel. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise korraldamisega tegeletakse vahepealsel ajal.

Me teeme ettevalmistusi – loodetavasti edukaks – Schengeni infosüsteemi teiseks vahe-eesmärgi katseks, mis toimub käesoleva aasta sügisel. Kuni selle eduka lõpuleviimiseni säilitame sidemed ja võimalused, et tagada tulevikuks ka varuplaani olemasolu. Loodetavasti ei ole seda vaja, aga me oleme vastavad ettevalmistused siiski teinud. Seniks lubage tänada kõiki parlamendiliikmeid, eriti Carlos Coelhot, toetuse eest ning kinnitada teile, et komisjon tegutseb selles valdkonnas võimalikult läbipaistvalt ja teeb koostööd Euroopa Parlamendiga.

Ümberasustamise küsimuses olen täiesti nõus Simon Busuttiliga, kes imestas, miks sellist programmi varem olemas ei olnud. Loomulikult on väga hea mõte ühendada liikmesriikide ressursid ja innustada suuremat sekkumist rahvusvahelisel tasandil, et leevendada kriisijärgseid või pärast väga keerulist olukorda tekkinud pingeid pagulaslaagrites. Nii saame tiivustada liikmesriike finantsvahendeid mõistlikumalt kulutama ja kooskõlastama rahakasutust ÜRO pagulaste ülemvolinikuga. Seeläbi võime, mõistagi, tugevdada oluliselt oma positsiooni maailmas, kuid olla tõeliselt abiks ka väga raskesse olukorda sattunud inimestele. ÜRO pagulaste ülemvoliniku hinnangul vajas ainuüksi möödunud aastal ümberasustamist 747 000 inimest. Nagu ütles Hélène Flautre – me saame aidata, aga vajadus abi järele on tohutu. Arvan, et pagulasfondi eesmärgi ja otstarbe osas valitseb laialdane üksmeel, ning ma loodan, et meil õnnestub õige pea leida lahendus menetluslikele probleemidele ja ettepaneku saab kohe vastu võtta.

Mitu parlamendiliiget mainisid liidusisest solidaarsust. See on loomulikult käsitletava valdkonnaga seotud, kuid siiski pisut erinev teema. Mõistan vajadust ka selle järele. Komisjon on vastavad ettepanekud juba teinud. Oleme Dublini määruses pakkunud välja ajutise üleviimiste peatamise ning loonud käesoleval aastal Maltal avatava Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti. Käimas on Malta katseprojekt ja me tegeleme selle hindamisega. Olen nõus, et peaksime püüdma leida võimalusi selle projekti püsivamaks muutmiseks ja suurema arvu liikmesriikide kaasamiseks. Mõistagi sõltub see liikmesriikide valmisolekust kaasa aidata, kuid komisjon võtab selle teema kaalumisele. Me arutame ka üldisi ELi-siseseid solidaarsuspõhimõtteid ja esitame need järgmisel aastal. Seega saame tagasi pöörduda arutelu juurde, mis ei puuduta päriselt ELi ümberasustamisprogrammi, kuid on sellegipoolest väga oluline.

Suur tänu teile, Carlos Coelho, Rui Tavares ja Alexander Alvaro, neis kahes ülimalt tähtsas valdkonnas tehtud töö eest. Ootan väga koostööd teiega, et viia ettevõetu esimesel võimalusel lõpuni.

 
  
MPphoto
 

  Carlos Coelho, raportöör. – (PT) Suur aitäh paljudele kolleegidele heade märkuste eest. Austatud proua Malmström, ma tahtsin, et te teaksite: Euroopa Parlament on teadlik sellest, et te võtsite selle töö üle, ning me usume teie suutlikkusse ja arukusse saavutada selles parim võimalik tulemus. Me hindame ka teie jõupingutusi läbipaistvuse suunas liikumisel, mida kolleeg Ioan Enciu, muide, väga kenasti esile tõi.

Mis puudutab tähtaega, siis me edastame vale sõnumi, kui uued migratsiooni käsitlevad õigusaktid seda ei sätesta. Pealegi ei ole komisjoni volitusi lõpmatuseni pikendavad viivitused sugugi mõistlikud. Ma mõistan, et komisjon ei saa praeguses olukorras siduda ennast Euroopa Parlamendi välja pakutud tärminiga, aga me näeme selle ikkagi ette, ning kui mingil põhjusel ei ole migratsioon selleks hetkeks lõpule viidud, võite tulla tagasi parlamenti, et paluda tähtaja pikendamist ja selgitada, miks seda vaja on. Komisjoni volituste tähtajatu pikendamisega edastatakse nii Euroopa Liidu institutsioonidele kui ka üldsusele pärast seniseid hilinemisi ülimalt halb signaal.

Olen nõus teie mõttega, et programmi üldjuhtimise nõukogu ei tohi kujuneda rahvaesinduseks. Seetõttu mõistan ma komisjoni soovi piirata nimetatud nõukogu töösse sekkumist. Olen sellega igati nõus. Euroopa Parlamendi ettepaneku tingis komisjoni algse ettepaneku eelnõu, mis oli meile ebasoodsam, sest kuigi komisjon ühelt poolt piiras programmi üldjuhtimise nõukogu koosseisu, lubas ta samas selle töös osaleda teistel komisjoni, nõukogu või liikmesriikide ametnikel. See tõstatas õigustatud küsimuse: miks võivad komisjoni ja liikmesriikide ametnikud selle nõukogu töös osaleda, aga Euroopa Parlamendi ametnikud mitte? Usun, et kui kõnealuse organi puhul piirdutakse üksnes sellele antud ülesannete täitmisega, jõuame kõik kokkuleppele, võttes eriti arvesse lugupeetud voliniku kinnitust suurema läbipaistvuse tagamise kohta.

 
  
MPphoto
 

  Rui Tavares, raportöör. – (PT) Austatud juhataja! Suur tänu arutelust osa võtnud parlamendiliikmetele ja volinikule. Arvan, et kui pagulaste ümberasustamise küsimusega seotud soovides on jõutud mingile kokkuleppele, on selle põhjuseks tõsiasi, et oma sisserändeteemalisel arutelul – ja me kõik teame, kui keeruline see koos varjupaiga- ja pagulastealase aruteluga Euroopas on – oleme mõistnud, et ometi kord on meie ees probleem, mille me saame lahendada. Me saame selle lahendada enda ja pagulaste jaoks, sest kõik, kes on pagulaslaagreid külastanud, teavad, et seal on lapsi, kes ei saa kooliharidust ühe, kahe või kolme aasta jooksul, kuid neile saaks seda võimaldada Euroopas. Leian, et see seab praeguse arutelu hädavajalikku õigesse valgusesse.

Loodan ka, et menetluslikud probleemid ületatakse kiiresti vastavalt aluslepingutele, sest me kõik teame, et olemasolevatest vahenditest ei piisa ja vaid osaline eelarve kasutamine ei kujuta endast ikkagi tõelist pagulaste ümberasustamisprogrammi. Just seda teemat käsitleb meie algatusraport, mida me täna siin samuti arutasime ja mis käsitleb kvaliteeti. Kvaliteedi tagamine on pagulaste integreerimisel olulise tähtsusega ja see nõuab mitmepoolset tegevust, mis hõlmab valitsusväliseid organisatsioone, kohalikul tasandil tegutsejaid ja kohalikke asutusi. Sellise tegevuse käigus tuleb ühtlasi lahendada mitmed praegu meie ees seisvad kooskõlastamisega seotud bürokraatlikud probleemid.

Mitme liikmesriigi piiriteenistustes töötavate ametnike sõnul on põhjuseks, miks pagulaslaagrites viibivate ja koolis veel mittekäivate, kuid ümberasustamisele õigust omavate laste ümberasustamine nii kaua aega võtab, näiteks see, et liikmesriikidel kulub palju aega transiididokumentide kooskõlastamiseks ja kontrollimiseks. Selle saaks suures osas ära teha, kasutades vahendit, mida meie algatusraporti järgi peaks rakendama Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet on ümberasustamisüksus, kus töötab küll vähem ametnikke, kuid sealsed inimesed tegutsevad ümberasustamisvaldkonnas alaliselt ning tunnevad häid tavasid ja teavad, kuidas tuua ümberasustamissüsteemi uusi liikmesriike ja teha ümberasustamisprotsessi lihtsustamise eesmärgil koostööd koguni Euroopa välisteenistusega.

Kui me oleme juba otsustanud, et need inimesed asustatakse ümber, ei ole meil mingit põhjust asja venitada ning tegeleda paberimajanduse ja bürokraatiaga enne, kui asume neid tegelikult Euroopasse integreerima.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ühendatud arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Stavros Lambrinidis (S&D), kirjalikult. – (EL) Täna hääletame ELi ühise ümberasustamisprogrammi vastuvõtmise üle. Programm käsitleb varjupaigataotlejate ümberasustamist probleemses olukorras olevatest kolmandatest riikidest ELi. Kuid arutada tuleb ka üht teist küsimust. Üle kümne aasta on Euroopa talunud tohutu arvu pagulaste juurdevoolu ja suuri sisserändelaineid. Lõuna-Euroopa kanda on jäetud kogu Euroopa koorem seoses humanitaarabi andmisega ja selles vallas jõuti viimase piirini juba mõnda aega tagasi. Kuigi Euroopal on – täiesti õigustatult – olemas fond kolmandate riikide abistamiseks, ei eraldata vahendeid liikmesriikidele.

Kui mitte midagi enamat, siis raportööri koostatud raportis seda probleemi siiski tunnistatakse. Teistes raportites, näiteks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist käsitlevas raportis, on – vähemalt paberil – nähtud ette kohustus toetada riike, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemid on nende geograafilise asukoha tõttu eriti suure surve all. Üheks sõnaselgelt väljendatud eesmärgiks on aidata kujundada välja solidaarsuspõhimõtted, näiteks rahvusvahelisele kaitsele õigust omavate isikute ELi-sisene ümberpaigutamine.

Loodame, et Euroopa avastab vähehaaval solidaarsuse. Me ei tohi unustada, et iga viivitus selles valdkonnas kahjustab meie süütuid kaaskodanikke.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Seoses Schengeni infosüsteemiga tahan veel kord juhtida tähelepanu tõsiasjale, et Tšehhi Vabariigi riigi- ja kohalikud asutused, samuti üksikud poliitikud, sealhulgas Euroopa Parlamendi liikmed, saavad Tšehhi kodanikelt pidevalt kaebusi tarbetute ja alandavate politseikontrollide ja ülevaatuste kohta, mida Saksamaale sõites nende suhtes sageli läbi viiakse nii riigipiiri lähistel kui ka laiemalt Saksamaa piirialadel. Saksamaa politsei- ja tolliasutuste niisugune ülimalt sage ja osav tegevus mõjutab väga negatiivselt mitte üksnes Tšehhi ja Saksamaa vahelisi suhteid, vaid eelkõige Tšehhi kodanike suhtumist Euroopa integratsiooni. Kui Tšehhi Vabariik ühines Schengeni infosüsteemiga, öeldi Tšehhi kodanikele, et nad võivad ELi, sealhulgas Saksamaa territooriumil vabalt ja takistamatult liikuda – nii nagu Schengeni süsteemiga on ette nähtud ja tagatud. Minu meelest on Saksamaa riigiasutuste käitumine Tšehhi Vabariigist saabuvate isikute suhtes valdaval osal juhtudest põhjendamatu ja vastuolus väljakuulutatud põhimõttega, mille kohaselt on tagatud isikute vaba liikumine.

 
Viimane päevakajastamine: 19. august 2010Õigusalane teave