Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2009/0138(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0054/2010

Arutelud :

PV 18/05/2010 - 7
CRE 18/05/2010 - 7

Hääletused :

PV 18/05/2010 - 8.14
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0170

Arutelud
Teisipäev, 18. mai 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Rui Tavares (A7-0125/2010)

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Mina andsin Tavaresi raportile vastuhääle, sest ühine ümberasustamisprogramm on juba mitmes samm täiesti ühtse Euroopa varjupaigapoliitika saavutamise suunas.

Ei pea olema selgeltnägija selleks, et ennustada juba praegu, et niisugune ühtne poliitika nagu see toob kaasa varjupaigataotlejate arvu suurenemise liikmesriikides. Raportis toodud põhjendusega, mille kohaselt ühine ümberasustamisprogramm vähendab ahvatlust kasutada ebaseadusliku sisserände võimalusi, ei saa nõus olla. See silmakirjalik otsitud põhjendus kerkib ikka ja jälle esile, kui siin parlamendis hääletatakse sisserännet või varjupaika käsitlevate tekstide üle. Sellega püütakse inimestele puru silma ajada. Niisugustes riikides nagu Belgia ilmneb ebaseaduslik sisseränne tavaliselt siis, kui inimesed pärast varjupaigamenetluse läbimist silmapiirilt kaovad ning hiljem seadustatakse nende viibimine selles riigis.

Niisuguse tegevuse vastu tuleb võidelda, kuid ühine ümberasustamisprogramm ei paku sellele mitte mingil viisil lahendust.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Me võtsime vastu direktiivi, mis loob kahtlemata uusi võimalusi selleks, et uurida teaduslikult hoonete energiatõhusust, ning aitab säästa hoonete küttekuludelt. Probleemsed on mõistagi just vanad hooned, mitte üksnes paneelmajad. Eile mainis kolleeg Marian-Jean Marinescu eriotstarbelist fondi. Täiendavate vahendite eraldamine kriisi ajal on küsitav. Seepärast on vaja paremini kasutada olemasolevaid vahendeid, mille puhul on ajavahemikuks 2010–2014 ette nähtud suurenemine 4% võrra.

 
  
  

Raport: Carlos Coelho (A7-0126/2010)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Ma tahaksin rääkida veel pagulasfondi käsitlevast raportist ning sellepärast võtan uuesti sõna. Soovin öelda, et hääletusseadme järgi jäin ma erapooletuks. Tahaksin siinkohal siiski teatavaks teha, et ma toetan jagatud vastutust, tagamaks õiguspärastele varjupaigataotlejatele inimväärsemad tingimused, ning et ma olin selle raporti poolt. Samas tuleb meil aga ebaseadusliku rände vastu tõhusamalt võidelda.

Nüüd, kui lubate, lähen edasi Schengeni teema juurde. Täna kiitsime heaks täiendavad sammud Schengeni infosüsteemi teise versiooni käivitamisel. Sellega tugevdatakse kõigi ühtses piirideta ruumis elavate eurooplaste julgeolekutagatisi.

Saksa ja Austria politsei tegevus heidab aga halba varju Schengeni ja Euroopa solidaarsuse ideele, sest paljud Tšehhi kodanikud peavad sisepiiridel läbima tarbetu, avaliku ja alavääristava kontrolli. Ma tõstatasin selle teema koos teiste probleemidega kaks aastat tagasi küsimuses Euroopa Komisjonile, kuid olukorda ei ole seni rahuldavalt lahendatud. See kujutab endast ilmset eeskirjade rikkumist ning sellega piiratakse Tšehhi kodanike, sealhulgas ettevõtjate ja töötajate vaba liikumist, mis on üks Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud põhivabadustest.

 
  
  

Raport: Rui Tavares (A7-0131/2010)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja! Rändepoliitika raames, mis peab olema õiglane ja realistlik, on hädavajalik võtta vastu ühised Euroopa eeskirjad varjupaigasüsteemi kohta ning samuti tuleb tagada ümberasustamisprogrammid, mis oleksid tõhusad, usaldusväärsed ja jätkusuutlikud. Ma arvan, et pean siinkohal rõhutama, et ümberasustamine ei teeni mitte ainult humanitaareesmärki, vaid ka poliitilist ja majanduslikku eesmärki vähendada kolmandate riikide koormust suure hulga pagulaste vastuvõtmisel ning sama suurt koormust kulude jagamise ja rahalise vastutuse osas.

Me usume siiski, et ühest eelarvereast ja üht liiki rahalisest toetusest ei piisa, ja seega kutsume liikmesriike üles propageerima täiendavate rahastamismehhanismide loomist erasektoris ning julgustama avaliku ja erasektori partnerluse loomist vabaühenduste ja sotsiaalpartneritega, näiteks usu- ja etniliste organisatsioonidega, et aidata edendada vabatahtlikku tööd selles sektoris. Mis puudutab uut finantsperspektiivi, siis me arvame, et hea oleks näiteks tagada konkreetsed ja sihtotstarbelised rahalised toetused, luues selleks võib-olla uue fondi.

Lõpetuseks teeme ettepaneku, et kõik asjaosalised pühenduksid kindlalt sellele küsimusele ja pakuksid pagulastele, eriti kõige haavatavamatele nende seast juurdepääsu sobivale eluasemele, haridusele ja keelekursustele, tervishoiuteenustele ja psühholoogilisele nõustamisele, samuti juurdepääsu tööturule, mis on oluline selle tagamiseks, et nad integreeruksid piisavalt ühiskonda.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Astrid Lulling (A7-0146/2010)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Mul on hea meel, et naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raport pälvis tänasel hääletusel nii suure toetuse. Ma mõistan, et peamiselt vastutavad liikmesriigid selle eest, et naisettevõtjatele oleksid tagatud samaväärsed sotsiaalsed tingimused, mis kehtivad naistöötajate puhul. Siiski on selles raportis toodud välja selged põhimõtted, mida riigid peaksid järgima. Ma ei pea seda subsidiaarsuse põhimõtte rikkumiseks, kuid kui kellelgi on kahtlusi selle suhtes, võib ta algatada läbivaatuse. Tänu Lissaboni lepingule saavad seda teha ka liikmesriikide parlamendid. Mind huvitab, kas nad võtavad sellest kriitikast õppust või ajavad lihtsalt lõputult tühja juttu.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE).(LT) Mina hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et oluline on rõhutada, et Euroopa Liidus makstakse naistele keskmiselt ikka veel iga töötatud tunni eest 17,4% vähem kui meestele. Viimase 15 aasta jooksul on see erinevus vähenenud üsna vähe ning mõnes riigis on see koguni suurenenud. Nõustun parlamendi nõudmisega koostada korrapäraselt aruandeid meeste ja naiste vahelise palgaerinevuse kohta Euroopa Liidus ning toetan kõiki meetmeid, millega aidatakse vähendada naiste diskrimineerimist Euroopa Liidus.

 
  
  

Raport: Toine Manders (A7-0122/2010)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Me kiitsime selle vastuolulise ettepaneku heaks, sest parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon täiendas ning parandas seda, lisades sellesse Euroopa Liidu jaoks ka päritoluriigi märgistuse kasutamise. Itaaliast pärit parlamendiliikmed esitasid tänasel täiskogu istungjärgul täiendavaid ettepanekuid, sealhulgas määruse täiendamise kohta, et kaasata sellesse ka jalatsisektor. Ma olen toetanud seda ideed veendunult pikka aega ning Euroopa Komisjonil tuleb see sätestada kõrgetasemelise standardina. See on küsimus tehniliste seletuste lahendamise kohta ning parlament ei tule sellega ise väga hästi toime. Seetõttu ei andnud ma sellele poolthäält, kuid samas palun komisjonil alustada viivitamata tööd ja esitada asjakohane ettepanek.

 
  
MPphoto
 

  Morten Løkkegaard (ALDE).(DA) Lugupeetud juhataja! Ma soovin öelda vaid seda, et andsin vastuhääle raporti nendele osadele, mis käsitlevad „made in” päritolumärgistust, sest minu arvates ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et selle märgise eelised oleksid suuremad kui puudused. Ma usun, et sellega kaldutakse pigem protektsionismi poole ning selle poolt on mul raske hääletada. Seetõttu hääletasin ma nimetatud osade vastu.

 
  
  

Raport: Luís Paulo Alves (A7-0054/2010)

 
  
MPphoto
 

  Marek Józef Gróbarczyk (ECR).(PL) Lugupeetud juhataja! Otsustasin toetada seda algatust, mis annab teatavatele Euroopa piirkondadele võimaluse areneda. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et ka Euroopas endas muutuvad teatavad piirkonnad majanduslikus mõttes kõige äärepoolsemaks. Seega on niisuguste programmide üks eesmärk arendada Euroopa piirkondi. Ja ma loodan, et nendega stimuleeritakse põllumajanduse ja ka kalatööstuse arengut.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ma soovin väljendada muret banaanitootjate olukorra pärast Kanaari saartel, Guadeloupe’is, Martinique’il ja Madeiral, mis aluslepingu kohaselt kuuluvad teiste seas äärepoolseimate piirkondade hulka.

Nende olukord on muutunud veelgi keerulisemaks, sest EL sõlmis Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames Ladina-Ameerika riikidega lepingu nende piirkonnast banaanide importimise tariifide vähendamise kohta. Ma soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et 2006. aastal reformis EL banaanituru ühist korraldust. Liit võttis endale kohustuse eraldada eelarvevahendeid eespool nimetatud piirkondade banaanitootjate abistamiseks. Pärast reformi on EL eraldanud Kanaaride, Prantsuse Antillide ja Madeira ning vähemal määral ka Assooride banaanitootjate jaoks igal aastal 208 miljonit eurot.

Ehkki meil peaks niisuguse toetuse üle olema hea meel, ei piisa sellest siiski paljudele banaanitootjatele. Seega palun ma pädevatel institutsioonidel tungivalt võtta vastu vajalikud meetmed, et tagada, et ELi majanduse traditsioonilisi harusid ei ohustataks strateegilisemate kaubanduseesmärkide tõttu.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ma toetan seda raportit, sest selles käsitletakse mitmekesisuse ja meie piirkondade põllumajanduspoliitika küsimust. Soovin teha mõne märkuse volinik Cioloşe kokkuvõtvate sõnade kohta. Ta küll vastas parlamendiliikmete väljendatud murele seoses läbirääkimiste avamisega Mercosuri riikidega ja tema sõnad rahustasid kuulajaid mõningal määral – ta ütles, et tagab ELi põllumajandustootjate huvide ja ELi põllumajandusmudeli kaitse –, kuid mina ei saanud piisavat kinnitust selle kohta.

Komisjoni enda dokumentidest nähtub selgelt, et kui tehing sõlmitakse, avaldab see Euroopa Liidu veise-, linnu- ja sealihatootjatele ränka mõju. Kõneluste taasavamine toimub ajal, mil me reformime oma põllumajanduspoliitikat. Eelarve on ohus. Meie eelarvevahenditest võib-olla ei piisa ning samas seisame taas vastamisi põllumajandustoodete hindade ja -tootjate sissetulekute kõikumisega. Sellel puudub mõte ning ma loodan, et volinik võtab kuulda minu seisukohta.

 
  
  

Raport: Richard Ashworth (A7-0051/2010)

 
  
MPphoto
 

  Krisztina Morvai (NI).(HU) Toetasin kõnealust raportit, sest sellega vähendatakse tohutut haldus- ja bürokraatlikku koormust, mis meie põllumajandustootjaid praegu rõhub. Olen täiesti veendunud, et raportist tulenevalt kujuneb ametnike, kes vastutavad liikmesriikides, eriti niisuguste endistes sotsialismimaades nagu Ungari, ühise põllumajanduspoliitika rakendamise eest, ja põllumajandustootjate vahel välja uus koostöövorm. Sellega lõpetatakse praegu kasutusel olev kord, millega põllumajandustootjaid järjepidevalt karistati, trahviti ja terroriseeriti. Loodan veel, et ka ametnike ja tarbijate vahel kujuneb lõpuks välja uus koostöövorm. Minu arvates on väga oluline, et vastutajaks ei ole üksnes põllumajandustootjad, kes on seni pidanud iga väiksemagi eksimuse eest trahvi maksma, vaid et ka riik hakkab vastutama, näiteks siis, kui riigiasutus ei suuda tootjale õigel ajal väljamakset teha. Niisuguseid makseid peaksid saama kohtu kaudu sisse nõuda nii põllumajandustootjad kui ka tarbijad.

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Hääletasin Ashworthi raporti poolt, sest usun, et ühise põllumajanduspoliitika bürokraatlike menetluste lihtsustamine ja vähendamine ei ole mitte ainult soovitav, vaid ka vajalik, et Euroopa põllumajandustootjad saaksid selle hüvesid täielikult ära kasutada ning selle puhul ei esineks haldusprobleeme ja viivitusi, nagu sageli juhtub.

Ma usun ka, et paljud soovivad tagada, et õigusaktid oleksid nii vastutavate ametiasutuste kui ka põllumajandustootjate jaoks selgemad ja paremini mõistetavad, et kaotataks ära üleliigsed eeskirjad ja edendataks heade tavade vahetamist liikmesriikide ja kohalike ametiasutuste vahel.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Ühise põllumajanduspoliitika asjakohasust tuleb pidevalt kontrollida, sest tarbetu bürokraatia kulutab palju meie ja eeskätt meie põllumajandustootjate aega ja raha. Ebamõistlikud ja asjakohatud elemendid tuleb kaotada või paremaks muuta. See kehtib iseäranis sageli väga keeruliste ja vaieldavate nõuetele vastavuse eeskirjade kohta.

Meie väljaöeldud eesmärk on muuta põllumajanduspoliitika lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Euroopa Liidu põllumajandustootjad peavad saama veeta taas rohkem aega põllul kui töölaua taga. Ma loodan tõepoolest, et komisjon võtab selle meie raporti olulise sõnumi teadmiseks ja tegutseb selle elluviimise eesmärgil.

 
  
MPphoto
 

  Diane Dodds (NI). – Lugupeetud juhataja! Nagu paljud, kellel on tihedad sidemed oma kodupiirkonna põllumajandustootjatega, hääletasin ka mina raporti poolt. Üks peamisi muresid, mida meile ikka ja jälle kurdetakse, käsitleb sektoriga seotud bürokraatiat. Seega peab uue ühise põllumajanduspoliitika peamine siht olema bürokraatia vähendamine. Õigusakt peab olema mõttekas ning me ei tohi takistada põllumajandustootjaid toiduaineid tootmast. Oluline ei ole siiski mitte ainult õigusaktide ühtlustamine, vaid ka liikmesriikidele võimaldatav paindlikkus, mida eeskätt võimaldavad komisjon ja Euroopa Kontrollikoda.

Euroopa Kontrollikoda ei ole karistuste kohaldamisel näidanud üles peaaegu mitte mingisugust paindlikkust ega mõistlikkust. Sellele õigusnormile tuleb kiiresti tähelepanu pöörata ning see vajab rohkem mõistuspärasust. Vajalik on ka finantsläbivaatus, et analüüsida põllumajandusettevõtete kontrollimise kulusid ja seda, kui suur summa saadakse trahvidest tagasi, selleks et näha, kas seda on maksumaksja raha eest mõttekas teha.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ma arvan, et kui me kehtestasime toetustest lahtisidumise korra, siis mõistsid vaid vähesed meist, mida toob kaasa nõuetele vastavuse põhimõtte lisamine sellesse paketti, mida põllumajandusettevõtjad nüüd järgima peavad. Minu arvates koosneb see vähemalt 17 eri direktiivist. Võib-olla peaksime küsima endalt siin parlamendis, kui hästi me suudame õigusakte lihtustada.

Ma soovin aga käsitleda vaid ühte konkreetset küsimust ja selleks on kontroll. Meil on pädevatele asutustele kehtestatud kõikehõlmav süsteem, et kontrollida nõuetele vastavust, kuid põllumajandustootjaid kontrollivad järjest enam ka muude tasandite osalejad, näiteks töötlejad ja erinevat liiki jaemüüjad. Meil tuleks seda kontrollitegevust veidi kooskõlastada ja mitte seda dubleerida. Erinevad kontrollid ei lisa lõpptootele väärtust ega muuda seda ohutumaks, kuid samas tekitavad need tootjatele, kes kõiki neid kontrollijaid vastu peavad võtma, tohutul hulgal bürokraatiat ja meelehärmi. Mul on selle raporti üle hea meel.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin tänada raportööri Richard Ashworthi suurepärase raporti eest. Minu arvates on olemas väga hea põhjus, miks me peaksime tähelepanu pöörama oma võimele lihtsustada Euroopa Liidu põllumajandusega seotud protsesse. Võib öelda, et maksesüsteem on nii segane, et tavalisel talunikul, olgu ta pärit Põhja- või Ida-Soomest või kust iganes Euroopas, ei teki mitte mingisugust soovi selles selgust saada. Seetõttu vajame selgeid, toimivaid ja üldmõistetavaid mudeleid. Meil on samuti vaja, et põllumajandustootjad ja valitsus usaldaksid üksteist, et meil oleks võimalik edasi minna.

Praegu on Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika, mis hõlmab 27 eri riigi korda ja kultuuri, nii vähetõhus, et raske on näha selle tulevikku ilma süsteemi lihtsustamise ja selgitamiseta. Ashworthi raport on suurepärane samm selles suunas ning ma loodan, et me saame ka jätkata sellel kursil – saavutada põllumajanduse vallas selged ja lihtsad eeskirjad ja juhised nii praegu kui ka tulevikus.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja! Minu arvates on asjaolu, et meil on täna parlamendis arutusel raport, mille pealkiri sisaldab sõna „lihtsustamine“, väga kosutav. Mõistagi ei oleks seda iseenesest vaja, kuid see viitab asjaolule, et seni on süsteem olnud liiga keeruline.

Mis tahes konkreetse küsimusega harivast seisukohast tegelemisel peaks eesmärk seisnema lihtsustamises, mitte keerulisemaks muutmises. Seni on meil olnud liiga palju raskusi ning igaüks, kes on käinud põllumajandustootjate kohtumistel, teab seda. Talunikke ajab raevu see, kui palju vorme nad peavad täitma ning kui palju kontrolle taluma.

Seega on mul selle ettepaneku üle hea meel. Siinjuures tuleb mõistagi lisada, et see, kui hästi keegi vorme täidab, ei määra tegelikult seda, kui hästi ta maad harib. Just põllumajandustootjate loomakasvatus- ja maaharimisviis tagab meile vajaliku jälgitavuse ja aruandluse ning toiduohutuse ja toidu kvaliteedi.

Seega on see samm õiges suunas. Ma loodan, et selliseid samme astutakse veel palju ning et teatud ajal kaob ära vajadus rõhutada sõna „lihtsustamine“, sest see peaks olema juba automaatselt teksti põhimõte.

 
  
  

Raport: Helga Trüpel (A7-0134/2010)

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). (FI) Lugpeetud juhataja! Andsin küll raportile poolthääle, kuid hääletasin valesti muudatusettepaneku 5 juures – kõige olulisema lõike 34 puhul. On väga oluline, et me selgitaksime välja kõnealuse süsiniku jalajälje suuruse ja ka sellega seonduvad kulud. Kätte on jõudnud viimane aeg, et Euroopa Parlamendi istungjärgud toimuksid vaid ühes kohas ning mul on väga hea meel, et Ühendkuningriigi uus valitsus otsustas selle teema oma programmi raames tõstatada. Ma loodan, et ka teised liikmesriigid näitavad huvi selle vastu üles. Küsimus seisneb keskkonnas ja kuludes. Kuni Euroopa Parlament saab jätkuvalt kulutada nii palju raha nagu praegu niisugusele rallile, ei tea me midagi majanduskriisist.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Silvia-Adriana Ţicău (A7-0124/2010)

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Ţicău raportiga seoses andsin ma oma poolthääle ühisele seisukohale hoonete energiatõhusust käsitleva direktiivi ajakohastamise kohta, sest eesmärk on, et alates 2020. aasta lõpust oleks kõikide uute hoonete energia netotarve võrdne nulliga ning et Euroopa institutsioonid peaksid tegema kõik võimaliku selle eesmärgi saavutamiseks. Euroopa riigid vastutavad ühiselt ning nad on veendunud, et lähitulevikus ei ole vaja toota rohkem energiat, vaid kasutada juba toodetud energiat paremini.

Energia säästmine ja energiatõhusus kujutavad endast väga efektiivset energia tootmise allikat. Me ei pea ootama kümme aastat, et selles suunas liikuda. Selle asemel peaksid liikmesriigid võtma endale juba praegu kohustuse saavutada energiatõhususe eesmärgid, kasutades selleks vahendeid, mis olid seni ette nähtud suurema hulga energia tootmiseks.

Ma tuletan teile meelde iseäranis nurjatut tuumaprogrammi Itaalias, millega kahjustati ja ohustati kodanike tervist ja keskkonda. Programmile raisati tohutu hulk riiklikke vahendeid selleks, et toota vähem kui kahekümne aastaga sama palju energiat, ilma milleta saaksime hakkama, kui investeeriksime praegu sama palju vahendeid energiatõhususse. Vaja on teha keskkonnahoidlikke investeeringuid meie lastele, mitte toota radioaktiivseid jäätmeid!

Nüüd lähen ma edasi selgitusega Rühle raportile antud hääle kohta.

 
  
  

Raport: Heide Rühle (A7-0151/2010)

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et parlamendil tuleb toetada riigihankeid reguleeriva õiguse lihtsustamist ja otstarbekamaks muutmist. See on lihtsam nii haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kellel on kergem pakkumistes osaleda.

Ma arvan, et oluline on viidata riigihangetele kui vahendile, mis innustab kasutama säästva arengu võimalusi, lisades pakkumiskutsetesse keskkonnaalased ja sotsiaalsed kriteeriumid. Samuti arvan ma, et siinse parlamendi ja Euroopa institutsioonide kohustus on jätkuvalt nõuda riiklike, eriti riigihangete vahendite kasutamisel kõikehõlmavat läbipaistvust, ja seda kõikide võimalike kanalite, eriti interneti abil.

Kodanikepoolne järelevalve täidab riiklike vahendite kasutamisel olulist osa, sest see teenib tõepoolest meie kõigi huve ning – nagu regionaalarengukomisjon meile meelde tuletas – aitab võidelda kohalikes ja piirkondlikes ametiasutustes valitseva korruptsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Riigihanked on kahjuks üks kõrgeima korruptsiooni tasemega valdkondi. Ma toetasin hea meelega Heide Rühle raportit, milles nõutakse riigihangete korra lihtsustamist. Samas soovin aga tähelepanu juhtida sellele, et niikaua kui komisjon ei loo avalikku portaali, kus avaldatakse teavet liidu rahastatavate lepingute kahtlaste asjaolude kohta, ei muutu kuigi palju. Konkurents ei ole väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks tõhus ja õiglane ning nad ei ole võimelised selles osalema. Ma räägin järelevalvest ja analüüsist, näiteks ühe kilomeetri kiirtee võrdlushinnast, konkursi võitnud ettevõtete tegelike omanike ja tütarettevõtete avalikustamisest, samuti nende ettevõtete teatavakstegemisest, mis konkursse pidevalt võidavad, et meedia ja avalikkus saaks nende tegevust uurida.

 
  
  

Raport: Franziska Keller (A7-0140/2010)

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ma soovisin samuti rääkida energiatõhususest, kuid ilmselgelt on kodukorra järgi nii, et kui muudatusettepanekuid ei ole, ei saa anda ka suulist selgitust. Seepärast teen ma seda kirjalikult.

Rääkides Kelleri raportist, siis soovin selgelt esile tuua, et lükkan selle tagasi lõigete 44 ja 45 ning põhjenduse I tõttu. Minu jaoks on lõige 44 iseäranis häiriv.

Samuti soovin küsida, kus on parlament praegu? Eelmisel ja üle-eelmisel aastal nõudsime komisjonilt, et ta võtaks midagi ette hädas olevate Euroopa Liidu piimakarjakasvatajate abistamiseks. Komisjon reageeris sellega, et võttis erakorralise meetmena kasutusele eksporditoetused. Ainsad inimesed, kes mulle selle üle muret kurtsid, olid pärit Uus-Meremaalt, mis ei ole arenguriik. Ma arvan, et nende lõigete lisamisega muidu heasse raportisse tehakse karuteene siinsele parlamendile ja kogu Euroopa Liidu tootjatele, kes võitlevad raske olukorraga. Me vähendame Euroopas tootmist. See avaldab mõju arenguriikidele. Me peame sellele tähelepanu pöörama.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Proua McGuinness, teil oli kodukorra suhtes täiesti õigus. Ma mõtlesin samuti, et kolleeg Alfano jätkab sama vaimus nagu kolleeg Jäätteenmäki, kuigi tegelikult ei olnud selle raporti puhul selgitusi ette nähtud. Teil on õigus.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Lugupeetud juhataja! Soovin öelda vaid, et nõustun kolleeg McGuinnessiga. Meil oli siin lahkarvamusi mõningate ettepanekutega ning seepärast ei nõustunud me fraktsiooni PPE seisukohaga, millega me tavaliselt oleksime nõustunud. Ma arvan, et kolleeg McGuinness selgitas, miks. Ma mõistan teda täielikult ja nõustun tema seisukohaga, seega loodan, et ka fraktsioon PPE mõistab.

 
  
  

Raport: Hella Ranner (A7-0130/2010)

 
  
MPphoto
 

  Peter van Dalen (ECR).(NL) Lugupeetud juhataja! Ma hääletasin Ranneri raporti poolt sellepärast, et see pakub head lahendust sõiduaegade ja puhkeperioodide eeskirjadest tulenevale probleemile maanteetranspordi sektoris. Lahendus seisneb õigusaktide ühtlustamises ja tõlgendamises. Sellele on viidatud muudetud teksti lõikes 17.

Euroopa Komisjon peab koostöös autovedude üle kontrolli teostavate organisatsoonide ühenduse Corte ning organisatsioonidega Tispol ja Euro Contrôle Route töötama välja õigusaktide kohaldamise tõlgenduse artiklite kaupa. Lisaks sellele peab see tõlgendus olema selge ja teada kõigile, kes tegelevad Euroopa maanteetranspordi sektorit käsitlevate õigusaktide kohaldamisega.

Mul on hea meel muudetud lõike 27 ja sõidukijuhtidele esitatud üleskutse üle kasutada Euro Contrôle Route’i asutatud ebaproportsionaalsete trahvide kaebuste osakonna teenuseid. Autojuhid, Euroopas peavad asjaolud seoses sõiduaegade ja puhkeperioodidega muutuma ning selleks on vaja tõendeid. Seepärast julgustan ma teid esitama Euro Contrôle Route’i asutatud osakonnale oma kaebused.

 
  
MPphoto
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja! Kolleegi raportis on õigesti toodud esile, et autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide tõsiseid rikkumisi käsitletakse liikmesriigiti ikka veel väga erinevalt. Seepärast pooldan ma väljapakutud meetmeid, millega ühtlustatakse ja võrdsustatakse õigusnormid ja õigusnormide rikkumiste suhtes kohaldatavad karistused Euroopas, ning võimaliku koostöövahendi loomist Euroopa tasandil.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega konsulteerimise taotlus – Euroopa liiklusohutusala loomine: liiklusohutuse strateegilised suunised aastani 2020

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa maanteedel juhtub liiga palju õnnetusi. See on tingitud järjest tihedamast liiklusest, aga ka liiklejatele esitatavatest ülemäärastest nõudmistest ametist või eraelust tuleneva stressi ja üleväsimuse tõttu ning ka segadust tekitavast hulgast liiklusmärkidest, reklaamtahvlitest jms. Me ei tohi unustada ka seda, et just surmajuhtumite ja raskete vigastustega õnnetuste puhul on raskeveokitel negatiivne osa.

Keskkonna huvides peame hakkama lõpuks rakendama ideid, mida on silmakirjalikult seni vaid kiidetud, näiteks kaubaveo üleviimine raudteele, ning samuti tuleb meil hakata kasutama arukaid liikluskorraldusvahendeid, näiteks valgusfoore. Rahulikuma liiklusega alade, kesklinna sõitmise keelu ja muude selliste meetmete võimalusi ei ole piisavalt uuritud ning seega ei tohiks neid veel ulatuslikult kasutusele võtta. On palju probleeme, mida selles raportis ei ole piisavalt põhjalikult käsitletud, ning seepärast hääletasin ma vastu.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Jean Lambert (A7-0118/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Käesolev ettepanek on osa liidu õigusalastest püüdlustest luua Euroopa varjupaigasüsteem. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peab seega andma liikmesriikidele eksperdiabi ning aitama kaasa järjepideva ja kvaliteetse ühise Euroopa varjupaigapoliitika kohaldamisele.

Selle uue ameti loomine annab liikmesriikidele kahtlemata lisandväärtust vastastikuse usalduse tugevdamisel ja vastutuse jagamisel. Amet peab hõlbustama liikmesriikidevahelist teabe-, analüüside ja kogemuste vahetust, korraldama koolitusi ning arendama konkreetset koostööd haldusasutuste vahel, mis tegelevad varjupaigataotluste analüüsimisega. Oluline on käsitleda märkimisväärseid erinevusi 27 liikmesriigi otsustamisprotsessis seoses rahvusvahelise kaitse taotlustega ning püüda tulemuslikult teataval määral lähendada liikmesriikide analüüsimis- ja taotlustele vastamise viise.

Ma toetan raportööri ettepanekut hakata ümberasumisel pakkuma toetust. Ma nõustun, et vajalikud muudatused Euroopa Pagulasfondi eelarves tagavad uuele ametile selle algetapis piisavad rahalised vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Sisserände- ja eriti varjupaigaõiguse küsimus on väga tundlikud. See, kas kolmanda riigi kodanikule see õigus antakse või mitte, võib mõjutada tema elu märkimisväärselt, seega peab otsus olema põhjalik ja kaalutletud ning arvestama ka inimlikku külge. Ma arvan, et kõik nõustuvad eeldusega, et avatud uste poliitika – liitu sisenemise võimaldamine ilma igasuguste nõueteta – on vastuvõetamatu, kuid ka sisenemise täielikult keelustav poliitika on lubamatu. Vaja on leida õiglane tasakaal, mille puhul kooskõlastatakse liikmesriikide kodanike õiguslikud huvid ja mured nende isikute vajadustega, kes samuti neist osa saada soovivad.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine võib kujutada endast olulist sammu parimate tavade kasutuselevõtu suunas selles valdkonnas, luues rohkem usaldust liikmesriikide vahel ja aidates selle tulemusel parandada teabevahetust.

Siiski pean ma rõhutama, et liikmesriikidel peab olema jätkuvalt vabadus otsustada, kas nad lubavad varjupaigataotlejatel tulla oma territooriumile või mitte. Soovin ka rõhutada, et EL ei tohiks varjata asjaolu, et liikmesriikide huvid ei ole selles küsimuses täiesti ühesugused.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti eesmärk on anda liikmesriikidele eksperdiabi ning aidata kaasa järjepideva ja kvaliteetse ühise Euroopa varjupaigapoliitika kohaldamisele. Amet aitab suurendada vastastikust usaldust ja vastutuse jagamist ning kooskõlastab teabevahetust ja liikmesriikide muud ümberasumisega seotud tegevust. Kuna Euroopa Liit edendab inimväärikust ja väärtusi, mis on vabaduse, demokraatia ja sotsiaal-majandusliku arengu alus, võttes arvesse praegu valitsevaid ülemaailmseid olusid, peab ta olema varjupaiga valdkonnas teerajaja ja teistele eeskujuks. Euroopa ameti loomine selleks, et toetada liikmesriike kolmandatest riikidest pärit kodanikega seotud sekkumisvaldkonnas, on otsustav tegur Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kohaldamisel ja liikmesriikide solidaarsel kaasamisel järjepidevasse tegevusse, mis on kooskõlas Euroopa rajamise projekti väärtuste ja põhimõtetega. Ma nõuan, et kiiresti tagataks varjupaigaküsimuste tugiameti loomiseks vajalikud mehhanismid ja vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Mina hääletasin Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise poolt lootuses, et see võimaldab anda teatavat lisandväärtust Euroopa varjupaigasüsteemi, mis praegu on ilmselgelt puudulik. Ma oleksin kahtlemata tahtnud, et selle ameti volitused oleksid olnud laiahaardelisemad ning et see amet oleks olnud vahend, mille abil saab lõpuks luua liikmesriikide vahel kohustuslikku solidaarsust, et lõpetada õnnemäng varjupaigaõiguse andmisel. See jääb kuni ühise varjupaigasüsteemi menetluste vastuvõtmiseni tagasihoidlikuks lootuseks. Loodetavasti on sellest ametist vähemasti nii palju kasu, et see aitab paremini välja selgitada varjupaigaküsimused ja -probleemid, et tagada parim võimalik kaitse inimestele, kes on tagakiusamise ohvrid ja kes otsivad meie kodumaal varju.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Mina hääletasin Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomise poolt, sest amet saab nende liikmesriikide puhul, kelle riiklikule varjupaigasüsteemile survet avaldatakse, toetada solidaarsusmehhanismide rakendamist. Need on ette nähtud selleks, et aidata rahvusvahelise kaitse saajaid paremini niisugustest liikmesriikidest teistesse ümber paigutada, tagades samal ajal, et varjupaigasüsteemi ei kuritarvitataks. Mul on hea meel asjaolu üle, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet kooskõlastab nende liikmesriikide ühiseid abi andmise operatsioone, kes seisavad vastamisi konkreetse olukorraga, näiteks rahvusvahelist kaitset nõudvate kolmandate riikide kodanike suure sissevooluga.

Oluline on, et me ühtlustaksime nii meie varjupaigaõigust kui ka -tavasid. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet määrab kindlaks head tavad, korraldab Euroopa tasandil koolitusi ja parandab juurdepääsu päritoluriike käsitlevale üksikasjalikule teabele. Lisaks sellele usun ma, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaks koostama suunised, et muuta varjupaigataotluste hindamine õiglasemaks, ning kontrollima asjaomastest ühenduse õigusaktidest kinnipidamist ja nende jõustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Meid veendakse, et Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet annab lisandväärtust vastastikuse usalduse kujunemisel ning poliitiliste ja finantskohustuste jagamisel. ELi liikmesriigid peavad siiski jõudma veel lõplikule kokkuleppele selles suhtes, kuidas pagulasi koheldakse ja millistele isikutele pagulase staatuse peaks andma, ning eeskätt tuleb neil saada üle mõningate valitsuste tagasihoidlikkusest seoses võimalike kuludega.

Nimetatud amet hakkab andma eksperdiabi. Samuti on ameti ülesanne koordineerida teabevahetust ja muid ümberasumisega seotud meetmeid ning juhtida igas riigis asjaomase sektori eest vastutavatele ametiasutustele ette nähtud koolitusprogramme, aidates erinevaid menetlusi rohkem ühtlustada. Meil, parlamendiliikmetel on õigus nimetada ametisse tegevdirektor.

Ma tunnen, et olen kohustatud tooma esile meie üleskutse teha Euroopa Pagulasfondi vajalikud muudatused, et tagada uue ameti nõuetekohane tegutsemine. Suurimaks poliitiliseks küsimuseks jääb inimliku solidaarsuse ja finantskohustuste jagamise suhe: ELi kutsutakse üles andma tõhusat toetust riikidele, keda rändevood ja varjupaigataotlejate suur arv enim mõjutavad ja kes peavad kannatama konkreetse ja sageli nende riikide väiksuse tõttu ebaproportsionaalse surve all.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Niisuguse inimõigustega seotud tundliku küsimuse puhul on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomine oluline, sest see annab ELi tasandil eksperdiabi, et kujundada järjepidevat ja kvaliteetset ühist Euroopa varjupaigapoliitikat. Sellepärast hääletasin ma nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Varjupaigaküsimuste tugiamet võib olla väga kasulik amet, eriti kui see hakkaks kooskõlastama tagasisaatmist ja edendaks seega tagasisaatmismeetmeid. Sellest tulenevalt oleks ka ümberasumise toetusest abi. Praeguses raportis käsitletakse seda tahku, mida mina pean väga oluliseks, üksnes teisejärgulise küsimusena. Selle asemel sisaldab see raport arvukalt bürokraatlikke ettepanekuid, mille tulemuseks on ülepaisutatud süsteem ja meetmete aeglane rakendamine. Seetõttu jäin ma hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Ma avaldan toetust ettepanekule luua Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet. Ametit rahastab esialgu Euroopa Pagulasfond ja ameti ülesanne on anda ühise varjupaigapoliitika elluviimiseks vajalikku eksperdiabi ning koordineerida teabevahetust ja muid ümberasumisega seotud meetmeid. Euroopa Parlamendi ülesanne on nimetada ametisse ameti tegevdirektor, järgides sealjuures läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli põhimõtet. Ühendusesisene solidaarsus tagatakse sidusrühmade heakskiidu saanud liikmesriikide kokkuleppega. Ma pooldan ka nõuandva kogu loomist, mis saavutati tänu meie, Euroopa Parlamendi liikmete survele. Nõuandev kogu tagab tiheda koostöö tugiameti ja mitmesuguste sidusrühmade vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Täna anname heakskiidu Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomisele. Sellel on palju häid külgi. Tugiamet täidab otsustavat osa ühtse Euroopa varjupaigaala integreerimisel. Tänu sellele hakkab kiiresti tööle organisatsioon, mis kooskõlastab ja tugevdab liikmesriikidevahelist tegevust varjupaigaküsimuses, edendades sealjuures riiklike tavade ühtlustamist. Amet aitab lähendada ka reguleerivaid meetmeid, mida ELis varjupaigaõiguse valdkonnas kohaldatakse. Võttes arvesse kõiki neid kasutegureid ja nii liikmesriikide kui ka Euroopa institutsioonide nõusolekut Euroopa ameti loomiseks, hääletasin ma rõõmuga selle loomise poolt.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Silvia-Adriana Ţicău (A7-0124/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult.(IT) Ehkki poolthääle andmine sellele raportile on puhtalt vormitäide, sest Lissaboni lepingu jõustumisest tingituna olid vajalikud mõned kohandused seoses õigusliku aluse ja delegeeritud õigusaktidega, soovin ma siiski rõhutada, kui oluline on energiatõhusus ehitussektoris seoses ELi eesmärgi saavutamisega vähendada 2020. aastaks energiatarbimist ja süsinikdioksiidiheidet 20% võrra ning suurendada energiatootmist taastuvatest energiaallikatest 20% võrra. Nagu me teame, sõltub energiatõhususe ja heite vähendamise eesmärkide saavutamine linnades peamiselt olemasolevate ja rajatavate ehitiste energiatõhususe parandamisest.

Ma usun siiski, et direktiivis sätestatud eesmärgid on väga auahned ning kohalikel asutustel on neid raske täita, kui neile ei anta rahalist toetust, sealhulgas ELi poolt. Ma pean eelkõige silmas tohutut tööd, mis tuleb teha olemasolevate hoonete, näiteks sotsiaalelamute energiasäästlikuks muutmise nimel (see aitab perekondadel vähendada kommunaalmakseid) ja mis eeldab kohalike asutuste suurt rahalist toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Selle kõrgeid eesmärke sisaldava tekstiga tahetakse edendada hoonete ehitamist ja renoveerimist keskkonnasäästlikumate standardite kohaselt, sest need standardid aitavad säästa rohkem energiat. Ma hääletasin kindlalt selle direktiivi vastuvõtmise poolt. Niisuguste algatustega näitab Euroopa Liit oma juhtrolli säästva arengu valdkonnas. See direktiiv on hea kompromiss edendamise ja piiramise vahel seoses keskkonnateadliku ehitamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ehitussektor tarbib ELis 40% energiast ja põhjustab 35% kogu heitest. Kõnealuses õigusaktis sätestatakse, et 2020. aastaks peab uute hoonete energiatarve olema nullilähedane ja et olemasolevate renoveeritud hoonete energiatõhusus peab vastama miinimumnõuetele. Seega aitab see õigusakt vähendada Euroopa energiasõltuvust, kahandades CO2 heidet, parandades sise- ja välisõhu kvaliteeti ning suurendades linnades heaolu. Motivatsioon parandada hoonete energiatõhusust annab ka võimaluse meie linnu ümber liigitada, edendades ELis turismi, töökohtade loomist ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Ümberliigitamine eeldab aga avaliku ja erasektori suuremaid investeeringuid. Meil on vaja riiklikke otseinvesteeringuid, mis avaldavad vahetut mõju töökohtade loomisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalusele, samuti oleks majanduse elavdamise jaoks asjakohane linnade taaselustamise programm. Seetõttu kutsun ma komisjoni ja liikmesriike üles kasutama struktuurifondide vahendeid hoonete ümberliigitamiseks keskkonna- ja energiakriteeriumide alusel, kasutades seda rahastamist erasektori rahastamise vahendina. Ma kutsun nimetatud osapooli üles töötama välja asjakohane rahastamismudel, et renoveerida olemasolevad hooned.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Me veedame poole oma ajast kodus. Tänapäeval on 30% kodudest Euroopas ebatervislikud, isegi kui erinevused liikmesriigiti on väga suured. Seega on lisaks uute hoonete säästvuse edendamisele oluline ka vanade hoonete säästev renoveerimine. Mul on selle uue õigusakti üle hea meel, sest see aitab tarbijatel vähendada energiakulusid ning saavutada kogu ELil kliimamuutustega seotud eesmärki – vähendada kümne aasta jooksul energiatarbimist 20% võrra. Liikmesriikidel tuleb muuta oma ehitusealaseid eeskirju nii, et kõik alates 2020. aasta lõpust ehitatavad hooned vastaksid kõrgetele energiastandarditele. Võimaluse korral tuleb parandada ka olemasolevate hoonete energiatarbimist. Demokraatliku Liikumise erakonna jaoks on eluaseme küsimus seotud linnastumise ja ehituskvaliteediga. Me peame pidama esmatähtsaks seda, kuidas meie kodud on projekteeritud. Seetõttu peame julgustama hoonete taastamist, muutes näiteks kinnisvaramaksud hoonete energiatõhususest sõltuvaks. Seetõttu kutsun ma liikmesriike üles muutma maksusüsteemi nii, et sellega julgustatakse kõiki asjaosalisi tegutsema keskkonna suhtes vastutustundlikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Minu arvates on see raport oluline kogu Euroopa Liidu energiasektori tuleviku jaoks, sest selles toodud eesmärgid on saavutatavad ning kõikide liikmesriikide rahalist olukorda arvestades täidetavad. Mul on hea meel nõukogu poolt 14. aprillil 2010. aastal vastu võetud eesmärkide üle vähendada liikmesriikidevahelisi erinevusi seoses hoonete küttetõhususega ning ettepaneku üle teha nii, et 31. detsembriks 2020 on ajavahemikul 2015–2018 liikmesriikide võetud järkjärguliste meetmete tulemusel kõigi hoonete energiatarve võrdub nulliga. Komisjon ja nõukogu peavad pidama meeles, et paljudes liikmesriikides valitseb veel majanduskriis ning neil on väljapakutud eesmärkide saavutamiseks vaja rahalist ja logistilist toetust. Komisjonil tuleb kaaluda niisuguse tulevase finantssekkumise kava koostamist, mille alusel eraldatakse arenduseks ette nähtud vahendeid liikmesriikidele, kellel ei ole vajalikke vahendeid, eriti renoveerimistööde jaoks. Seda meedet peavad ka tavakodanikud kasulikuks, sest just nemad peavad tasuma osa renoveerimiskulude eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin energiatõhusust käsitleva soovituse poolt, sest see hõlmab edasipüüdlikke ja teostatavaid ettepanekuid, kuidas saavutada 2020. aastaks 20% võrra väiksem energiatarbimine ja süsinikdioksiidiheite vähendamine väljapoole heitkogustega kauplemise süsteemi jäävates sektorites. See direktiiv avaldab Euroopa kodanike elule vahetut mõju, sest aitab tarbijatel vähendada energiakulusid ning samas luua kavandatud investeeringute kaudu energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate kasutamise vallas kogu ELis miljoneid töökohti.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) 2008. aastal võttis EL endale kohustuse vähendada energiatarbimist 2020. aastaks 20% ning katta 20% tarbitavast energiast taastuvatest allikatest. Hoonete energiatõhususe parandamine on kõige tõhusam viis, kuidas saavutada 20% võrra väiksem energiatarbimine ja väljapoole heitkogustega kauplemise süsteemi jäävates sektorites heite vähendamine. Lisaks sellele säästetakse energiatõhusate hoonete puhul võrreldes tavapäraste hoonetega keskmiselt 30% energiat.

13. novembril 2008. aastal esitas komisjon ettepaneku muuta hoonete energiatõhusust käsitlevat direktiivi 2002/91/EÜ. Need muudatused hakkavad Euroopa kodanike elu oluliselt mõjutama, sest avaldavad otsest mõju hoonetele, kus nad elavad, ning tekitavad vajaduse viia läbi asjakohaseid teadusuuringuid ja töötada ehitussektoris välja tõhusam tehnoloogia. Lisaks sellele aitab see strateegia luua töökohti ja tagada jätkusuutliku majanduskasvu. Praegune eelnõu tugineb parlamendi ja nõukogu vahel 2009. aasta novembris saavutatud kokkuleppele ja seega toetan ma raportööri ettepanekut.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Hoonete energiatõhususega seotud direktiivi vastuvõtmine on oluline samm Euroopa CO2 heite ja energiasõltuvuse vähendamise suunas. Need tegurid on Euroopa kodanike elukvaliteedi ning meie majanduse ja ühiskonnaelu korralduse konkurentsivõime seisukohast järjest olulisemad. Arvestades, et ehitussektor tarbib 40% energiast ja põhjustab 35% CO2 koguheitest, siis täidavad renoveeritud hoonete isemajandamisvõime ja parem energiatõhusus otsustavat osa Euroopa Liidu võimes saavutada 2020. aastaks 20% võrra väiksem energiatarbimine ning suurendada taastuvenergia kasutamise osakaalu tarbitavast energiast ja energiatõhusust 20%. Sellega püütakse aidata eratarbijatel ja avalike teenuste osutajatel vähendada energiakulusid ning loodetakse, et uue õigusakti kohaldamine aitab toime tulla kriisiga tsiviilehitussektoris ning arendada linnade uuendusprogramme, mis avaldavad inimeste elukvaliteedi parandamisele ja heaolu suurendamisele head mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hoonete energiatõhususe parandamine on iseäranis oluline ELi üldise energiatõhususe edendamisel ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Kui Euroopa Liit tahab saavutada väljapakutud eesmärgid – püüda enne 2020. aastat vähendada energiatarbimist 20% võrra, tagada, et 20% energiatarbimisest kaetakse taastuvatest energiaallikatest, ja suurendada energiatõhusust 20% – tuleb tal panustada märkimisväärselt hoonete energiatarbimisse.

Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud poliitilise kokkuleppe tulemusel selgitati tehnilisi aspekte ning määrati kindlaks energiatõhususe miinimumnõuded olenevalt hoone vanusest ja sellest, kas seda on renoveeritud või mitte, samuti kohalike ja piirkondlike asutuste roll ning riigiasutuste toetamine soovituste kohaldamisel.

Siiski on meil mõningaid kõhklusi komisjoni tugevama rolli suhtes riiklike kavade ja ülevaatuse aruannete hindamisel ning ka Lissaboni lepingust tingitud kohanduste suhtes, mis annavad nn delegeeritud õigusaktide kaudu komisjonile rohkem võimu.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Gierek (S&D), kirjalikult.(PL) Energiatõhusust mõjutavad järgmised peamised tegurid: 1. Energia muundamine ühest vormist teise nii, et seda saab kasutada ettenähtud otstarbel. Mida pikem on muundamisahel, seda suurem on kadu. Tegelikkuses puudutab see peamiselt soojusenergia voo vabanemist esmastest energiaallikatest. Suur osa sellest jõuab keskkonda. Seda saab vähendada soojuse ja elektri koostootmise abil, mille puhul on võimalik saavutada kuni 90%-line tõhususe määr. 2. Elektritakistus ehk Ohmi seadus, mis on oluline elektrienergia ülekandel. 3. Soojustakistus. Soojusvahetite takistus peab olema väike, kuid suur takistus on samas oluline isolatsioonimaterjalide väikese soojusjuhtivuse pärast. Niisuguste isolatsioonimaterjalide, näiteks polüstüreeni, mineraalvilla ja poorse betooni kasutamine vähendab eluaseme soojusenergia vajadust märkimisväärselt. Praegu on see üsna suur – ligikaudu 40% kogu tarbitavast energiast. 4. Hõõrdumine hõõrdumisvastastes protsessides, näiteks laagrite töös, ja hõõrdumisprotsessides, näiteks pidurdamisel. See puudutab peamiselt sõidukeid ja lennukite turbulentsi. Hõõrdumiskadu on ligikaudu 30% kogu energiast.

Ma hääletasin muudatusettepanekuteta õigusakti poolt, sest eluasemete energiakadu moodustab koos muundamiskadudega suurima osa kogu energia kaost ning energia säästmine on kasulik vaestele inimestele. Poola puhul võib soojusenergia allikate ajakohastamine koos soojuse ja elektri koostootmisega olla nii majanduslikult, sotsiaalselt kui ka keskkonna seisukohalt kasulik. Selles valdkonnas tuleb seada esmatähtsaks rakendamine, sest uued eeskirjad aeglustavad sageli varasemate eeskirjade rakendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Mina andsin poolthääle läbivaadatud direktiivi eelnõule hoonete energiatõhususe kohta, sest usun, et uued hooned peaksid vastama energia säästmise põhimõttele ning et selles valdkonnas tuleb kohaldada siduvaid standardeid, et neid järgitaks kõikjal tulemuslikult. Alates 2018. aastast hakatakse seda direktiivi kohaldama avalike hoonete puhul, andes ametiasutustele rohkem kaalu ja õiguspärasust kodanike teavitamise kampaaniates. Kõnealuses õigusaktis on samuti sätestatud, et energia säästmine peab olema üks peamine element renoveeritud hoonete puhul. Ma soovin seega, et need meetmed annaksid VKEdele uue tõuke ja et liikmesriigid parandaksid koolitusprogramme nende töötajate jaoks, kes vastutavad hoonete energiatõhusaks muutmise eest. Mis puudutab energiat tarbivate toodete energiamärgist, siis arvan, et tarbijad peaksid teadma nende toodete energiatõhususe alaseid omadusi, mida nad ostavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Energiatõhususe teema on ELi 2020. aasta strateegia jaoks sisulise tähtsusega. Selle soovituse vastuvõtmisega astuti oluline samm energiatarbimise vähendamise suunas tulevaste aastate jooksul ning 2020. aastaks tahetakse saavutada olukord, kus hoonete energiatarve on nullilähedane. Jõupingutusi ei tule teha mitte ainult uute hoonete ehitamisel, vaid ka olemasolevate hoonete suurte renoveerimisprojektide puhul. Oluline on näidata head eeskuju ka avalike ehitusprojektidega. Sellepärast hääletasin ma nii, nagu hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kergesti rakendatavaid energia säästmise meetmeid on rakendatud ka varem ning raske on hinnata, kui suur on lihtsalt saavutatava (see tähendab, et see on võimalik ilma väga ulatusliku renoveerimiseta) energiasäästmise potentsiaal. See kõik ei tohi aga viia selleni, et hooned seisavad pärast suurepärast energiatõhususe saavutamise nimel tehtud renoveerimist tühjana, sest üür on nendes hoonetes üüratult kõrge. Üldiselt võib öelda, et isegi kliima kaitsmise huvides ei tohi me lubamatult sekkuda kodanike omandiõigusesse seoses renoveerimisega.

Energia säästmise meetmed on väga kulukad ning sageli ei ole sealjuures kasutatav tehnoloogia täiesti küps, seega ei tohi me siinjuures midagi lihtsalt ette kirjutada, vaid peame tagama ka stiimulid toetuste näol. Arvestades palga- ja sotsiaalkulude kärpeid, mida praegu läbi viiakse, peame me väga hoolikalt kontrollima, et uued eeskirjad ei laostaks lihtsaid elamuehitajaid või nende elanikke. Energianõudluse mõju ei saa ilmselgelt hinnata ja sellepärast andsin ma vastuhääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) EL tegi kindlaks, et ehitussektor on üks suurima energiasäästu potentsiaaliga valdkond. Võrreldes tavaliste hoonetega on energiatõhusate hoonete energiasääst keskmiselt 30%. Uutes ELi liikmesriikides, sealhulgas Leedus, läheb paljudes paneelmajades ligikaudu 60% soojusenergiast kaotsi. Ainuüksi Leedus on rohkem kui 35 000 paneelmaja. Nende elanikud ei maksa mitte ainult kütte eest suuri summasid, vaid põhjustavad tonnide viisi CO2 heidet. Leedu konservatiividest koosnev valitsus ei suuda alustada hoonete isoleerimisega. Pärast peaaegu kahte aastat lubadusi, et renoveerimist alustatakse lähiajal, ei ole seda veel mitte ühegi hoonega tehtud.

Ma andsin hoonete energiatõhusust käsitlevale soovitusele poolthääle, sest sellega edendatakse eesmärki liikuda liginullenergiahoonete suunas. Sellega tagatakse, et aja jooksul muutuvad hooned ELis energia seisukohalt jätkusuutlikeks. Selle direktiivi rakendamisega alustame me protsessi, mille käigus vähendatakse ELi energiatarbimist aastaks 2020 viiendiku võrra. Energiatõhususe suurendamise alased investeeringud loovad miljoneid töökohti ja aitavad kaasa ELi majanduskasvule.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Annan oma toetuse hoonete energiatõhususe parandamist käsitlevale soovitusele. Energiatõhusus ei tähenda mitte ainult energiasäästu, vaid ka CO2 ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Selle saavutamiseks peaksime kahandama majapidamiste energiakadu, mis on suurenenud tehnoloogia tõttu, millega viidi energiakulud ehituselt üle hooldusele. Ehitussektori teadusuuringud liiguvad ehitamise puhul järjest keskkonnasäästlikuma käsitlusviisi poole.

Praegu viiakse suuri projekte ellu peamiselt parasvöötme maades, kus niisugune tehnoloogia levib nii kiiresti, et võime öelda, et meil on juba varsti olemas säästvad linnad. Vahemere maades see uus tehnoloogia nii kiiresti ei levi. Isegi kui soojuskao probleem ei ole selles piirkonnas nii suur, ei ole hooned seal siiski keskkonnasäästlikumad kui mujal.

Kliimaseadmeid kasutatakse järjest sagedamini ning need on ka kodudes järjest tavapärasemad, kuid nende energiatarbimine on tegelikult suur. Euroopa Liidul tuleb seetõttu viia läbi teavituskampaaniaid ning võtta meetmeid, kasutades selleks ühenduse rahalisi vahendeid, stiimuleid ja teavituskampaaniaid ning kohaldades ja arendades uusi tootmismeetodeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Eesmärgi 20-20-20 saavutamine aastaks 2020 ehk teisisõnu energiatarbimise vähendamine 20%, taastuvenergia osakaalu suurendamine energia kogutarbimisest 20%-ni ning energiatõhususe suurendamine 20% võrra eeldab nii ELi kui ka liikmesriikide kooskõlastatud ja sihipärast tegevust. Mis veelgi olulisem: hoonete energiatõhususe parandamine on kõige tõhusam viis, kuidas saavutada 20% väiksem energiatarbimine ja väljapoole heitkogustega kauplemise süsteemi jäävates sektorites heite vähendamine 20%. Täpsemalt öeldes on võrreldes tavaliste hoonetega energiatõhusate hoonete energiasääst keskmiselt 30%. Lisaks kasutavad energiatõhusad hooned vähem vett ning tekitavad vähem hooldus- ja kommunaalkulusid. Seetõttu hääletasin ma hoonete energiatõhusust käsitleva direktiivi poolt, kuna eeldatavasti hakkab see Euroopa kodanike elu oluliselt mõjutama, sest see hõlmab otseselt hooneid, kus nad elavad ja mida nad kasutavad. Lisaks sellele loovad energiatõhususe parandamisse ja taastuvenergia valdkonda tehtavad investeeringud miljoneid töökohti ja aitavad kaasa Euroopa Liidu majanduskasvule ning samas aitavad vähendada summasid, mida praegu kulutatakse palju energiat kasutavate hoonete hooldamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Hooned põhjustavad ligikaudu poole CO2 heitest, mis jääb väljapoole heitkogustega kauplemise süsteemi, pakkudes head võimalust selle heite vähendamiseks. Sealjuures asjaomased vähendamise kulud puuduvad või on väikesed. Uues hoonete energiatõhusust käsitlevas direktiivis on ette nähtud uute hoonete energiatõhususe miinimumnõuded ja -näitajad, et 2020. aastaks oleks nende puhul võimalik saavutada nullilähedane energiatarve, kusjuures suur osa energiast on pärit taastuvatest energiaallikatest. Direktiiv hõlmab ka nõuete kohaldamist olemasolevate hoonete suhtes.

Oluline on teavitada kodanikke nendest nõuetest ning julgustada neid isegi hoonete renoveerimise korral paigaldama arukaid arvesteid (asendada sooja vee ja kliimaseadmesüsteemid energiatõhusate süsteemidega, nagu reverseeritavad soojuspumbad). Energiatõhususe meetmete edendamist rahastatakse osaliselt ELi eelarvest. Liikmesriigid peavad võtma vastu sobivad meetmed, et rakendada kiiresti seda direktiivi. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest uus õigusakt aitab tarbijatel vähendada energiakulusid, võimaldades ELil täita seatud eesmärki ja vähendada 2020. aastaks energiatarbimist 20%.

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. (ES) Ma hääletasin selle olulise direktiivi poolt, sest hoonete energiatõhusust on vaja parandada. See on üks suurima potentsiaaliga valdkondadest, et aidata kaasa ELi üldisele eesmärgile suurendada 2020. aastaks energiatõhusust 20% võrra. Parlamendi ja nõukogu kokkuleppe kohaselt peab enne 2020. aasta lõppu võrduma kõikide uute hoonete energiatarve nulliga, tootes sama palju energiat kui nad tarbivad. Avalikud hooned peavad näitama eeskuju, järgides õigusakti enne 31. detsembrit 2013. Osa reformide kuludest rahastatakse ELi eelarvest. Lisaks sellele peavad olemasolevad hooned vastama kõrgetele energiatõhususe standarditele, mille liikmesriigid on direktiivis sätestatud ühise raamistiku põhjal välja arvutanud. Hoonete energiatõhususe näitaja tuleb esitada ajakirjanduses ilmuvates müügi- ja üürikuulutustes. Veel üks oluline tegur on arukate mõõtjate ning energiasäästu kontrollivate ja juhtivate süsteemide paigaldamine. Direktiiv vaadatakse läbi enne 2017. aastat.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (FR) Tänane hääletus ELi hoonete energiatõhusust käsitlevate eeskirjade üle kujutab endast suurt edusammu energiatõhususe valdkonnas. Me taunime aga täielikult asjaolu, et selles õigusaktis ei võeta arvesse renoveerimisnõudeid olemasolevate hoonete kohta, mis tarbivad Euroopas 40% energiast ja põhjustavad 36% kasvuhoonegaaside heitest. Selle asemel et kehtestada eesmärgikindel energiatõhususe poliitika, investeerides olulisel määral hoonete renoveerimisse, keskendub EL üksnes uutele hoonetele. Liit laseb käest võimaluse luua miljoneid töökohti, vähendada meie energiasõltuvust naabritest ja võidelda märkimisväärselt kliimamuutuste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Ehitussektor on üks suurima energiasäästu potentsiaaliga valdkond. Ehitussektor tarbib 40% energiast ja põhjustab 35% kasvuhoonegaaside koguheitest.

Hoonete energiatõhususe parandamine on üks tõhusamaid viise, kuidas vähendada energiatarbimist ning heidet.

See kokkulepe väärib meie toetust. Hiljemalt 31. detsembriks 2020 peab kõikide uute hoonete energiatarve olema peaaegu null. Kõik avaliku sektori hooned peavad saavutama selle kaks aastat varem. Energiatõhususe miinimumnõudeid hakatakse hoonete renoveerimisel kohaldama juba praegu. Liginullenergiahooned on hooned, mille energiatõhusus on väga suur. Lisaks sellele peaks nullilähedane või väga väike nõutava energia kogus pärinema olulisel määral taastuvatest energiaallikatest.

Hea on see, et direktiivis pööratakse tähelepanu sellele, kuidas tagada rahalised vahendid selleks, et võimaldada ümberehitust. Liikmesriigid koostavad hiljemalt 30. juuniks 2011 loetelu meetmete kohta, mis võimaldavad täita kõnealuse direktiivi eesmärke. Lõpetuseks: komisjon peab aegsasti, s.o hiljemalt 1. jaanuariks 2017 andma kõnealuse direktiivi toimimise kohta hinnangu. See direktiiv täidab olulist osa võitluses kliimamuutuste vastu.

 
  
  

Raport: Rui Tavares (A7-0125/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Stockholmi programmi abil luuakse usaldusväärne ja jätkusuutlik Euroopa Liidu ühine varjupaigapoliitika. Varjupaigapoliitika eesmärkide saavutamiseks ja elluviimiseks tuleb aga soodustada liikmesriikide vabatahtlikku osalust ELi ühises ümberasustamisprogrammis. Selleks on Euroopa Parlament võtnud eesmärgiks anda võimalikult paljudele liikmesriikidele võimalus osaleda ELi pagulaste ümberasustamisprogrammides. Euroopa Parlament toetab komisjoni ideed ja on arvamusel, et ümberasustamine peaks olema ELi varjupaigaalases välispoliitikas kesksel kohal. Seda tuleks arendada ja laiendada ELi tulemuslikuks kaitsevahendiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Selle raporti poolt hääletamisega on Euroopa astunud sammu lähemale ühise varjupaigapoliitika saavutamisele. See võimaldab kaitsta inimõigusi tulemuslikumalt ning samal ajal vähendada ka ebaseaduslikku sisserännet.

Mis puudutab rännet ja integreerimist, siis peab EL tegema ennast kuuldavaks. Tal tuleb määrata kindlaks Euroopa eeskirjad ning aidata nendel ELi liikmesriikidel, mida rändevood mõjutavad, rahastada sellega kaasnevaid kulusid. Ümberasustamist ei saa ega tohi lahutada ühisest ebaseadusliku sisserände vastu suunatud tegevusest. Niisugune tegevus nõuab lisaks naaberriikide vahelisele koostööle ka koostööd nende riikidega, kust tulevased ebaseaduslikud sisserändajad oma teekonda alustavad.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Pagulaste ümberasustamise raames saab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti taotlusel ümber asustada isikud, kelle puhul leitakse, et nad vajavad rahvusvahelist kaitset. See on Euroopa Pagulasfondi üks abikõlblikest kriteeriumidest. See protsess on ideaalne lahendus nende isikute puhul, kellele ei saa piisavat kaitset tagada esmast varjupaika pakkuvates riikides.

Ma olen nõus raportööri järeldustega ning otsustasin seega hääletada selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) ELis saab asjakohase inimõigustealase poliitika saavutada vaid ühise varjupaigapoliitika ja ühise ümberasustamiskava abil. Ümberasustamine on kahtlemata üks kestvam lahendus pagulaste jaoks, kellele ei ole võimalik kaitset tagada esmast varjupaika pakkuvates riikides. Piisavate rahaliste vahendite olemasolu on oluline, kuid pelgalt osa eelarvevahendite eraldamist ei saa pidada tõeliseks pagulaste ümberasustamise programmiks.

Meil ei ole mitte mingisugust kahtlust selle suhtes, kui oluline on muuta pagulasfondi, võimaldades seega kaotada erinevused mitme liikmesriigi vahel ning parandades nende ümberasustamise võimet. Mul on hea meel märkida, et nimetatud programmis osalevate liikmesriikide arv on viimastel aastatel suurenenud. Oluline on, et meil õnnestuks ka teisi julgustada selles osalema. Võimalikult tõhusa kaitse tagamiseks tuleb ELil ümberasustamisvahendit jätkuvalt arendada ja selle kasutust laiendada.

Seega on komisjonil võimalik määrata igal aastal kindlaks ELi ühised eesmärgid inimeste ümberasustamise suhtes. Need eesmärgid võivad olla seotud ümberasustatava pagulase konkreetsete geograafilise piirkonna, rahvuse või kategooriaga, kuid ma nõustun ka sellega, et hädaolukorrale reageerimiseks peab olema tagatud paindlikkus.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Rändevoogude surve suureneb. Meil on palju rände sihtriike, kelle murest selle nähtuse pärast tuleb aru saada. Sellepärast on vaja, et kasutusel oleks ümberasustamisprogramm, sest see aitaks õiglaselt jagada vastutust pagulaste kaitset käsitlevate rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ning kergendaks nende riikide olukorda, keda koormab suur hulk pagulasi, keda nad vastu võtma peavad.

Üks hea samm oleks see, kui käesoleval aastal alustaks tööd Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, sest see toetaks liikmesriike ümberasustamisprogrammide kohaldamisel. Siinkohal ei ole vahet, millise riigi pagulasi ümber asustatakse. Oluline on, et nad saaksid kiiresti võimaluse osaleda asjaomase riigi keele- ja kultuurialastel kursustel ning vajaduse korral ka muud, usulist või psühholoogilise nõustamise alast abi.

Minu arvates peaks niisuguse programmi peamine omadus olema jätkusuutlikkus, mis aitaks kõnealuse otsuse abil tagada pikemaajalise eelarve väljavaate. Abisaajaid traumeerib niigi juba sidemete katkemine selle riigi kultuuri ja traditsioonidega, kust nad pärit on. Nad peavad looma endale uue identiteedi, mis on traumeeriv protsess, ning seda ei ole vaja veelgi halvendada sellega, et nende tulevik oleks ettearvamatu ja ebakindel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Pagulaste ümberasustamise vajadus muutub Euroopa jaoks järjest pakilisemaks, kuna me ei taha olla välismaailmast ära lõigatud ega seal toimuva suhtes silmi kinni pigistada. Kaks Euroopale iseloomulikku ja kristlusest ajendatud omadust on külalislahkus ja solidaarsus kannatajatega ning oleks hea, kui nende väärtuste juurde täielikult tagasi pöördutaks. Ent seejuures ei tohi ignoreerida liikmesriikide kehtestatud õiguspäraseid piiranguid.

Ümberasustatavate pagulaste geograafilist piirkonda ja erikategooriaid käsitlevate ELi iga-aastaste ühiste prioriteetide kehtestamisel tuleb liikmesriikide vajadusi ning nende konkreetset olukorda tegelikkuses arvesse võtta. Liikmesriike tuleb julgustada ümberasustamismeetmete elluviimisest rohkem osa võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Pagulasfondi üks n-ö abikõlblik meede on ümberasustamine. Stockholmi programmis rõhutatakse, et EL peaks tegutsema partnerluses ja tegema koostööd kolmandate riikidega, kus asuvad suured pagulaste kogukonnad. Komisjon kehtestab ümberasustatavate inimeste jaoks ELi iga-aastased ühised prioriteedid, ent seejuures tuleb jätta võimalus paindlikkuseks erandjuhtudel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõige repressiivsemat laadi kultuurilistele, sotsiaalsetele ja poliitilistele süsteemidele. ELi ümberasustamisprogrammides osalevate liikmesriikide arv on järjest suurenenud ning nendesse tuleb kaasata võimalikult palju liikmesriike. Tahaksin seoses ümberasustamise esimeseks kaheks aastaks mõeldud summade suurendamisega rõhutada ümberasustamisele kaasaaitamiseks eraldatud vahendite head mõju. Need rahalised vahendid on mõeldud selleks, et katta mehhanismide ja struktuuride loomisest tingitud lisakulud ning luua pagulaste võimalikult jätkusuutlikuks ja kvaliteetseks ümberasustamiseks vajalikud tingimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Arvestades seni võetud meetmete üsna piiratud mõju, peab Euroopa aitama rohkem kaasa nende pagulaste ümberasustamisele, keda ähvardab neid vastu võtnud riikides eksistentsiaalne oht. Ma hääletasin kõnealuse raporti poolt, mille eesmärk on edendada Euroopas pagulaste vastuvõtmist ja ümberasustamist, selleks et julgustada liikmesriike ühise solidaarsuse liikumisega ühinema. Headest kavatsusest enam ei piisa. Me peame sõnadelt tegudele üle minema ning lugema prioriteetsete kategooriate hulka eeskätt vägivalla või ärakasutamise ohvrid: naised ja lapsed, saatjata alaealised, piinamise ohvrid ning tõsiste haiguste all kannatavad inimesed.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Ümberasustatavaid pagulasi võtab vastu üksnes kümme ELi liikmesriiki, nende hulgas Portugal. Pagulaste ümberasustamine on protsess, mille käigus viiakse kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti taotlusel (mis tugineb nende isikute vajadusele saada rahvusvahelist kaitset) kolmandast riigist liikmesriiki. Kõnealuse soovituse vastuvõtmise eesmärk on suurendada pagulasi ümberasustavate liikmesriikide arvu, mistõttu suurendatakse esimesel kahel aastal rahalist toetust neile liikmesriikidele, kes seda esimest korda taotlevad. Sõltumata mis tahes geograafilise piirkonnaga seotud prioriteedist, mille EL võib kehtestada kindlaks ajavahemikuks, tuleb prioriteetideks lugeda järgmistesse kategooriatesse kuuluvate isikute ümberasustamine: lapsed ja naised, kellel on oht langeda psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ja ärakasutamise ohvriks; saatjate alaealised; eriravi vajavad isikud; vägivalla ja piinamise küüsist pääsenud ja isikud, kes õiguslikel ja kaitse põhjustel vajavad erakorralist ja kiiret ümberasustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa Pagulasfondi üks abikõlblik meede on kolmandatest riikidest pärit inimeste ümberasustamine. Ümberasustamisena käsitatakse protsessi, mille käigus viiakse kolmanda riigi kodanikud või kodakondsuseta isikud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti taotlusel (mis tugineb nende isikute vajadusele saada rahvusvahelist kaitset) kolmandast riigist liikmesriiki, kus neil lubatakse kas a) elada pagulasena või b) neile omistatakse staatus, mis annab neile riikliku ja ühenduse õiguse raames samad õigused ja eelised kui pagulasseisundki.

Raportis soovitatud meetmete tagajärjel on juba praegu massilise sisserände probleemiga kokku puutuv EL muutunud sisserändajate jaoks veelgi ligitõmbavamaks. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti arvandmed kinnitavad seda. Kui 2008. aastal asustati kogu Euroopa Liidus ümber umbes 5000 inimest, siis kogu maailmas on selline vajadus 750 000 inimesel. Seetõttu hääletasingi raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Mitmes liikmesriigis, sealhulgas minu kodumaal Austrias on suutlikkus pagulasi vastu võtta juba praegu ülempiiri saavutanud ning elanikud on täie õigusega uute vastuvõtukeskuste ja teiste sarnaste rajatiste loomise vastu. Euroopa Pagulasfondi käsitlevast raportist, mis kutsub üles pagulasi ELi piires ümber asustama, on seetõttu seda raskem aru saada. Seetõttu hääletasin selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Pagulaste probleem on üleeuroopaline mure ning seda ei tohi jätta liikmesriikide lahendada, arvestades eriti nende geograafilisi ja majanduslikke erinevusi. Seepärast toetan üleeuroopalise fondi loomist.

Sellise fondi loomine peab täitma kaht eesmärki: see peab toetama pagulasi, kes abiotsinguil meie riikidesse ning sageli meie rannikule saabuvad, ja ka neid riike, kes oma geograafilise asendi tõttu võtavad neid meeleheitel inimesi vastu kõige suuremal hulgal. See probleem on kogu Euroopa mure ja peab olema Euroopa tasandil lahendatav ning me ei saa teatud riike selle lahendamisel üksi jätta. Ma loodan, et selle fondi loomine on üksnes esimene samm kogu probleemile üleeuroopalisema ning ühtsema lahenduse väljatöötamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Arvan, et Euroopa Parlamendi langetatud otsus selle küsimuse kohta on Euroopa pagulaste aitamise vajaduse seisukohalt väga oluline. Fondi peaeesmärk on toetada liikmesriikide võetud meetmeid, millega kaasnevad väga sageli lisakulutused. Selliste meetmete eesmärk on pagulastele inimväärsete elutingimuste tagamine, hõlmates ka pagulaste ELi liikmesriikides viibimise õiguslikku reguleerimist. Ma arvan, et pagulaste abistamisega tegelevatele riikidele mõeldud rahalise abi suurendamine on hädavajalik.

Me ei tohi anda alust kriitikale, et meie kui arenenud riigid ei püüa me pagulasi iga hinna eest abistada, vaid üritame neid selle asemel enda juurde tulemast takistada. ELi liikmesriigid peaksid andma arenguriikidest Euroopasse saabuvatele pagulastele, kes on sageli puutunud kokku selliste tõsiste probleemidega nagu vägivald ning elatisallikate ja arstiabile juurdepääsu puudumine, võimalikult hästi organiseeritud abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (SK) Head kolleegid! Parlamendikomisjonis pandi hääletusele mitu muudatusettepanekut, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu kirikute ja usurühmade olulisele rollile pagulaste probleemi lahendamisel. Kõik need muudatusettepanekud lükati tagasi. Kui liberaalid ja vasakpoolsed poliitikud väidavad, et valitsusvälised organisatsioonid ja riigi rahastamine katavad kõik pagulastega töötamisel ilmnevad igapäevased vajadused, näitab see nende lühinägelikku küünilisust ja silmakirjalikkust. Tegelikult on olukord täpselt vastupidine. Võib-olla polegi tõsi, et riike kritiseeritakse sageli pagulaslaagrites valitsevate tingimuste tõttu, mis on enamasti ebaväärikad? Kas oleks kohatu nimetada selliseid riike nagu Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia või Malta otsesõnu silmakirjalikuks? Valitsused ei tule pagulaste vastuvõtmise ja nende eest hoolitsemisega toime. Nende väga vaeste inimeste kannatused mõjuvad külluslikule Euroopale solvavalt ja seega saadame me nad tagasi. Poliitilise korrektsuse tõttu ignoreerime asjaolu, et poliitiliselt nõuetekohased valitsusvälised organisatsioonid on pagulaste vastuvõtulaagrites valitseva suure viletsuse vastu seismisel juba alla andnud ning üksnes katoliku nunnade tagasihoidlikud ordud jätkavad entusiastlikult tööd. Tänu Malta ordu, Jesuiitide Pagulasteenistuse ning paljude kristlike organisatsioonide tegevusele tunnistavad valitsused oma kohustust pagulaste saatusega tegeleda. Kristlikud organisatsioonid koputavad oma tegevusega meie südametunnistusele. Selle eest on nad ära teeninud meie tänu – ka praegu, mil neid rahastatakse ELi eelarvest väga piiratud määral ning neid ei tohi seda teemat käsitlevas algatusraportis isegi mainida.

 
  
  

Raport: Carlos Coelho (A7-0126/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Schengeni infosüsteemi ja selle ajakohastamist käsitlev raport aitab seda suurepärast saavutust Euroopa-sisese vaba liikumise vallas süvendada. Kuna Schengeni ala liikmesriikide vahel liikuvate inimeste arv suureneb ning ka ala ise laieneb, peame parandama andmetöötluse kvaliteeti, tagamaks, et seda vabadust kasutatakse täieliku turvalisuse tingimustes. Coelho raport aitab teaberinglust tõhustada ning tagab samal ajal, et Euroopa Liidu tagatud isikuvabadustest vajalikul määral kinni peetakse. On loogiline, et ma hääletasin selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Selle ettepaneku eesmärk on tagada migratsioon Schengeni infosüsteemist, mille praegune vorm on SIS 1+, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II). On tõesti kahetsusväärne, et selle süsteemi käivitumine on hilinenud. Euroopa Parlament tegi kõik endast oleneva tagamaks, et see süsteem hakkaks toimima võimalikult kiiresti ja et SIS II süsteemi rakendamise protsess oleks täiesti läbipaistev. Ometi on vaja taotleda kõigi institutsioonide heakskiitu. Oluline on rõhutada, et kui SIS II projekt ebaõnnestub, peaks komisjon kohaldama alternatiivset programmi, ning et parlamenti tuleb kaasata migratsiooni käsitlevate otsuste langetamisse. Enne uuele SIS II süsteemile üleminekut peaks komisjon parlamenti katsete tulemusest igakülgselt teavitama ning parlamendile tuleks anda võimalus arvamust väljendada.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Enne migratsiooni uude SIS-süsteemi tuleb läbi viia asjakohased katsed ning rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid. Ehkki ma usun, et eespool nimetatud tegevusi tuleb läbi viia professionaalselt ja põhjalikult, jagan ma ühtlasi raportööri pettumust pika hilinemise pärast, mis takistab migratsiooni uude süsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin üldiselt käesoleva määruse kohta esitatud muudatusettepanekute poolt. Viimane ülesanne, mis teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) arendamiseks antud volituste raames ellu viiakse, on andmete migratsiooni etapp. See põhjendab vajadust anda komisjonile volitused süsteemi arendamiseks kuni selle kasutuselevõtuni. Arvestades juba kinnituse saanud olulisi viivitusi ning SIS II projekti suurenenud maksumust, mõistan ma aegumisklausli kehtimajäämise vajadust. Komisjonile antud uute volituste määratlemisel tuleb lähtuda SIS II kasutuselevõtuks kavandatud tähtajast 2011. aasta lõpus.

Ent komisjonile tuleks anda teatud määral paindlikkust, et ta saaks komiteemenetluse alusel tähtaegu pikendada ning saaks SIS II ebaõnnestumise korral võtta vastu alternatiivset stsenaariumi reguleeriva õigusraamistiku. Komisjoni suutmatus SIS II kasutuselevõtu tõenäolist kuupäeva kindlaks määrata on vastuvõetamatu, kuna sellest sõltub paremate tagatiste olemasolu Euroopa ala turvalisuse, vabaduse ja õigluse kaitse eesmärgil. Samuti tekitab protsessi suunamise viis kahtlusi läbipaistvuse puudumises.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Selle küsimuse eriti tundlik iseloom põhjendab, miks raporti koostamine usaldati Euroopa Parlamendi liikmele, kes on sellele teemale kõige enam pühendunud – kolleeg Carlos Coelhole. Ma tänan teda tema saavutuse eest. Seda protsessi kahjustanud viivitused on kahetsusväärsed, ent ma jagan raportööri ettevaatlikkust migratsiooniprotsessi edu suhtes ning tema muret parlamendi õiguse pärast olla arengusammudest teavitatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Saaga seoses migratsiooniga SIS I-lt SIS II-le on kestnud lihtsalt liiga kaua. Seepärast hääletasingi ma selle raporti poolt – et osutada vajadusele seatud tähtaegadest kinni pidada ning teha lõpp sellele, mida võiks lugematute viljatute katsete järel ning nimetatud migratsiooni eesmärgi saavutamiseks – siiani edutult – kulutatud vahendeid arvestades pidada väärkasutuseks. Pall on komisjoni väljakupoolel, ent Euroopa Parlament kui eelarveküsimustes pädev institutsioon peab kasutama oma volitusi ning jätma endale õiguse paluda Euroopa Kontrollikojal projekti haldamise ning selle ebaõnnestumise korral ELi eelarvele avaldatava mõju osas läbi viia üksikasjalik audit.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma märkan kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni muudatusettepanekute puhul, mida kõnealune raport sisaldab, teatavat edasiminekut. Raportis nõutakse tegelikult, et Euroopa Parlamenti otsustusprotsessi kaasataks, ning osutatakse, et enne migratsiooni Schengeni infosüsteemi peab parlament andma heakskiitva arvamuse. Siiski on see raport endiselt vastuvõetamatu. Me ei saa karistamatult toetada võimalust migratsiooniks SIS II infosüsteemi, mis on uus vahend „täieliku turvalisuse“ saavutamiseks.

See süsteem võimaldab järjest suurema hulga isikuandmete kogumist ning seda põhjustel, mille tegeliku õiguspärasuse üle annab kõvasti vaielda. Kuidas saab lugeda õiguspäraseks kahtlustust selles, et soovitakse toime panna terroriakt? Kõige hullem on see, et Ameerika Ühendriikidele võidakse anda juurdepääs nendele andmetele. Praegusel kriisiajal jätkab valitsev eurokraatia sellise Euroopa ehitamist, mida iseloomustab konkurents ning seaduse ja korra ülemäärane rõhutamine. Ent vajadus ehitada solidaarsusele ja koostööle tuginev Euroopa – selline Euroopa, mida me vajame – on praegu suurem kui kunagi varem.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Meil on toimiv ja laienemisvõimeline Schengeni infosüsteem ning meil on miljoneid maksev mainet kujundav projekt, mis paistab olevat läbi kukkumas. Aeg on lõpetada raha põhjatusse auku loopimine ning tuleb päästa, mis päästa annab. Kui EL tahab tõepoolest täiendavaid miljoneid kulutada, tuleks need kulutada piirivalvele või kohalikku päritolu perekondade toetuseks. Pagulaste vastuvõtmise eest lihtsalt hüvitiste maksmise asemel tuleks lõpuks ometi nõuetekohaselt kohaldada Genfi pagulasseisundi konventsiooni ning mõistagi ei kehti see majanduslikel põhjustel rändajate armee suhtes.

Lõpuks ei vaja me uut varjupaigaküsimuste tugiametit, mis niigi segast varjupaigamenetlust ja miljoneid neelavate ELi asutuste lõputut hulka veelgi läbipaistmatumaks muudaks. Kuni Schengeni infosüsteemi toimima hakkamiseni ei tohi Schengeni ala laiendada. Uued ettepanekud ei ole üksnes halvasti läbi mõeldud, vaid lihtlabaselt eesmärgiga vastuolus. Seepärast jäin ma hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Avaldan Carlos Coelho raportile täielikku toetust. Schengeni infosüsteem on osutunud suurepäraseks ja siduvaks vahendiks, mis võimaldab teostada Euroopa Liidu piires haldust ja kontrolli. Ometi on infosüsteemi arengu käigus ning ilmsiks tulnud täiendavate nõuete raames tekkinud vajadus muuta ja kohandada seda süsteemi.

Raportööri ettepanek kattub vägagi selle seisukohaga: migratsiooniga teise põlvkonna süsteemi ei saa enam viivitada ega seda edasi lükata. Vajame tõhusaid vahendeid selleks, et kooskõlastada asjaomast teavet ning kontrollida Schengeni süsteemi sisenevaid ning selle piires reisivaid inimesi. Seepärast nõustun kolleeg Coelhoga, kes rõhutab, et komisjon peab teise põlvkonna SIS süsteemi tööle rakendama nii kiiresti kui võimalik.

 
  
  

Raport: Carlos Coelho (A7-0127/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Enne migratsiooni uude SIS-süsteemi tuleb läbi viia asjakohased katsed ning kohaldada vajalikke ettevaatusabinõusid. Ehkki ma usun, et eespool nimetatud tegevusi tuleb läbi viia professionaalselt ja põhjalikult, jagan ma ühtlasi raportööri pettumust pika hilinemise pärast, mis takistab migratsiooni uude süsteemi.

Lisaks arvan ma, et Euroopa Kontrollikojalt tuleks paluda antud küsimuse lahendamist üksikasjalikult uurida.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Liikmesriikide arvu suurenemine on üleminekuprotsessi ning migratsiooni Schengeni infosüsteemist teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi muutnud tõsiselt keeruliseks. Parlament on täie õigusega nõudnud raporti edusammude kohta täpset ning ajakohastatud teavet. Loodan, et migratsioon toimub võimalikult tõhusalt, et muutus ei kahjusta mingil viisil Euroopa turvalisust ning et selle tulemus on rahuldav.

 
  
  

Raport: Rui Tavares (A7-0131/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, kuna ühenduses elavate pagulaste küsimus on endiselt väga oluline. Praegu tegeleb igal aastal pagulaste ümberasustamisega ainult kümme liikmesriiki, kes ei kooskõlasta enda tegevust omavahel piisavalt, mille tõttu ei ole võimalik kasutada ümberasustamist ELi välispoliitika strateegilise vahendina. Tervitan komisjoni otsust luua Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, mis saab aidata liikmesriikidel ümberasustamisalgatusi ellu viia ja tagada ELi-siseselt poliitika kooskõlastamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) EL tegeleb kolmandatest riikidest pärit pagulaste vastuvõtmise ja ümberasustamisega märksa vähem kui Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Hääletasin Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomist käsitleva Euroopa Parlamendi algatusraporti poolt. Selles nõutakse edasipüüdliku ja jätkusuutliku ELi ümberasustamisprogrammi loomist ning tehakse ettepanek anda sellises programmis osaleda soovivatele liikmesriikidele rahalist abi.

Raportis osutatakse ka meie mittenõustumisele nõukogu nägemusega. Nõukogu soovib ümberasustatavaid inimesi käsitlevate prioriteetide kehtestamisel võtta aluseks pagulaste kodakondsuse. Lisaks pagulaste geograafilisele päritolule soovime me nn ohustatud pagulaste kategooria loomist (vägivalla ja ärakasutamise ohvriks langenud naised ja lapsed, saatjata alaealised, ravi vajavad isikud, piinamise ohvrid jne). Seda kategooriat tuleb alati lugeda esmatähtsaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Õiglase ja realistliku rändepoliitika olemasolu on Euroopa Liidule hädavajalik. Seetõttu väljendan toetust sellele tulemuslikule, usaldusväärsele ja jätkusuutlikule ümberasustamisprogrammile, mis püsivalt lahendab nende pagulaste olukorra, kes ei saa pöörduda tagasi oma päritoluriiki. Ümberasustamisprogramm võib aidata muuta ebaseadusliku sisserände Euroopa Liitu siseneda püüdvate pagulaste jaoks vähem ahvatlevaks. Selleks et ümberasustamisalgatus oleks edukas, on tähtis pakkuda täiskasvanutele töövõimalusi ja alustada koolides kohe alaealiste integratsiooniga. Seetõttu on juurdepääs haridus- ja ametialase suunamise teenustele hädavajalik. Järelmeetmeid peab ellu viima avalik sektor (näiteks haldusüksused) ja kodanikuühiskond, valitsusvälised ja heategevuslikud organisatsioonid, koolid ja sotsiaalteenuste pakkujad. Koostöö edendamine nende üksuste vahel on hädavajalik. Kutsun liikmesriike üles edendama erasektori rahastamismehhanismide loomist ja laialdasemaid avaliku ja erasektori algatusi, et toetada Euroopa ümberasustamisprogrammi.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) On kiiduväärt, et nendes ümberasustamisprogrammides osalevate liikmesriikide arv on viimastel aastatel suurenenud. Siiski tegeleb igal aastal pagulaste ümberasustamisega ainult kümme liikmesriiki, kes ei kooskõlasta üldse oma tegevust omavahel ega ELi ühise ümberasustamisprogrammiga. On oluline, et liikmesriigid üksteise suhtes solidaarsust üles näitaksid ja jagaksid rahvusvahelistest nõuetest kinnipidamise seisukohalt omavahel õiglaselt vastutust.

Tõhus ja jätkusuutlik Euroopa ümberasustamisprogramm toob kasu ümberasustatavatele pagulastele, liikmesriikidele ja ELile endale, andes liidule rahvusvahelise humanitaarabi vallas juhtrolli. Vaja on mitmepoolset seisukohta, mis kaasaks kõik kohalikul tasandil asjaomased osapooled, ja et seejuures ei unustataks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tähtsat rolli.

Tõhus ELi ümberasustamisprogramm peab pakkuma pidevat kaitset ja lahendusi ning looma mehhanismid liikmesriikidevaheliseks koostööks ja kooskõlastamise jaoks. Selline programm peab võimaldama vahetada häid tavasid, luua ühine strateegia ning vähendada ümberasustamise kulusid. Toetan raportööri ettepanekut – ja kiidan kolleeg Tavarest suurepärase raporti eest – luua ümberasustamisüksus, mis võimaldaks ümberasustamisprotsessi kooskõlastada ja lihtsustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Ümberasustamise juhtimise ja reguleerimise ELi programmi käsitleva määruse eelnõu lahendab esmatähtsa küsimuse, milleks on pagulaste asumine uude keskkonda ja kohanemine sellega. Humanitaarkatastroofid või muud ettenägematud sündmused võivad vallandada pagulaste laine. Me peame olema suutelised sellisele rändevoole ühiselt, ELi raames reageerima. Ent ma olen täielikult vastu sellele, et ELis elavad pagulased peaksid poliitilist varjupaika otsima. Pole mõeldav, et kodanike poliitilistel põhjustel tagakiusamine oleks üheski ELi liikmesriigis juriidiliselt võimalik. Kohalike võimude osalemine ümberasustamisprogrammis peaks lähtuma nende vabast tahtest, sama kehtib liikmesriikide osalemise kohta.

Mõned riigid on harjunud, et kohalike elanike seas elab suur hulk välismaalasi, ent teiste jaoks on see muidugi uus kogemus. Et vältida mõnes piirkonnas välismaalaste suhtes tekkida võivaid foobiaid ning hirme, peaksime austama nende otsust osaleda või mitte. Et ELi ümberasustamisprogramm oleks kooskõlas ELi muu varjupaigapoliitikaga ja täiendaks seda, oleks ühtlasi asjakohane, kui esitatud programmi kooskõlastataks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga. Eespool mainitud reservatsioonidest hoolimata avaldan ma raportile täielikku toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Pagulaste ümberasustamine on osutunud vajalikuks juhul, kui vastuvõtvad kolmandad riigid ei suuda pagulastele võimaldada kohalejäämiseks vajalikku turvalisust ja elatusvahendeid. Sellepärast leiavad erinevad kohapeal tegutsevad üksused, et see probleem tuleb lahendada Euroopa tasandil ning komisjoni ettepanek luua ELi ühine ümberasustamisprogramm võib olla selleks sobiv vahend. Sõltumata sellest, millist mudelit lõpuks eelistatakse, peavad liikmesriigid kindlasti tegema rohkem koostööd nii omavahel kui ka esimesena varjupaika pakkuvate riikidega, et jõuda selle tõsise humanitaarprobleemi kestva, jätkusuutliku ja ühise lahenduseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Euroopa kodanikud ei tohiks end selle raporti pealkirjas sisalduvast ümberasustamise mõistest eksitada lasta. Me ei räägi ühest või teisest abipaketist sisserändajate kodumaale tagasisaatmise jaoks, vaid ELi territooriumile ÜRO pagulaste ülemvoliniku soovituse alusel selliste inimeste vastuvõtmisest, kes on juba palunud kolmandast riigist varjupaika – kuna esimesena varjupaika pakkunud riik ei sobi mingil põhjusel neile või ÜRO-le. See on uus ja uskumatu sotsiaal-majandusliku rände stiimul, mille maskeerimiseks kasutatakse rahvusvahelise kaitse taotlemist. Samal ajal saab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet järjest suuremaid volitusi varjupaigataotlejate ELi riikide vahel laiali jaotamiseks, meeldigu see meile või mitte. Kuidas me saame sellise kontrolli korraldamist usaldada ÜRO-le ja esimesena varjupaika pakkunud riikidele? Kuidas me saame leppida asjaoluga, et Euroopa Liidu asutus ütleb liikmesriikidele, keda ja millise staatuse alusel nad oma territooriumile lubama peavad? ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on maailmas 750 000 inimest, kes võivad varjupaika taotleda. Kas me peame selle asutuse korraldusel kõik need inimesed oma riikidesse vastu võtma? See programm on täiesti vastutustundetu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Ümberasustatavaid pagulasi võtab vastu üksnes kümme ELi liikmesriiki, nende hulgas Portugal. Selline olukord peab muutuma ning tuleb leida lahendused ja stiimulid, et panna enamik liikmesriike pagulaste ümberasustamisega nõustuma. Selle programmi loomine on oluline samm selles suunas. See aitab samuti suurendada ELi jõupingutusi ümberasustamise vallas ülemaailmsel tasandil ning aidata nii ühtlasi kaasa ELi eesmärgile mängida maailma humanitaarprobleemide lahendamisel ja rahvusvahelisel areenil juhtrolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE) , kirjalikult. (IT) Avaldan kolleeg Tavaresi raportile toetust. Nagu ma seoses Euroopa Pagulasfondi loomisega rõhutasin, nõuab see probleem üleeuroopalist tegevuskava ja käsitlust.

Ma usun, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb ühtlustada pagulasseisundi andmise korda. Me ei saa lubada, et Euroopa tasandil valitsevad selle mõiste osas lahknevused. Mõiste ühine määratlemine takistaks pagulaste n-ö migratsiooni ühest Euroopa riigist teise, võimaldades samal ajal pagulaspoliitika paremat juhtimist. Mulle tundub seega, et ühisprogramm on samm õiges suunas. Lõpuks peaks tõhus ELi ümberasustamisprogramm pakkuma kaitset ning püsivaid lahendusi mitte üksnes pikaajaliste pagulaste olukorrale, vaid ka võimaldama hädaolukorrale või kiiret tegutsemist nõudvale olukorrale kiiresti ja asjakohaselt reageerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Kolmandatest riikidest ELi liikmesriikidesse pagulaste ümberasustamise Euroopa programmi heakskiitmine on samm õiges suunas ning loomulikult hääletasin ma selle raporti poolt, mida ma ise Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni raportöörina koostada aitasin. ELi ning kolmandate riikide vahel pagulastega seotud küsimustes solidaarsuse loomine on väga oluline. Kuid õige pea peame olema vaprad ja näitama samasugust solidaarsust üles ELi sees, luues ELi-sisese ümberasustamise programmi, et leevendada ebaproportsionaalset survet, mida mõnele liikmesriigile teistega võrreldes avaldatakse. Maltas kohaldatav katseprogramm on väga hea näide selles suunas liikumisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) ELi ühise ümberasustamisprogrammi loomine on rõõmustav sündmus. Ümberasustamist vajavate pagulaste arv suureneb, erinevalt nende riikide arvust, kes saavad neid vastu võtta. Samas kuuluvad pagulasi vastu võtvad liikmesriigid sageli vaeseimate hulka ning nende vahendid ei võimalda neil suuri inimhulki vastu võtta. Ümberasustamist peaks käsitlema viimase võimalusena – ainsa lahendusena olukorras, kus pagulased ei saa kodumaale naasta ning ei suuda kolmandas riigis turvalist pelgupaika leida. Liikmesriigid peaksid vastu võtma edasipüüdlikuma programmi, mis tagaks ümberasustamise kvaliteedi ja tulemuslikkuse.

Me peame toetama erasektori rahastamismehhanismide loomist ning laialdasemaid riiklikke ja õigusloomega seotud algatusi, et toetada Euroopa ümberasustamisprogrammi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõigis ELi praegustes või tulevastes ümberasustamisprogrammides hõivatud inimestele, et tagada sellise menetluse kasutuselevõtt, mis võimaldab järgida häid tavasid seoses pagulaste kohandamise ja integreerimisega vastuvõtvasse ühiskonda.

Eesmärk on luua Euroopa Liidu ühine ümberasustamisprogramm, nii et ELi liikmesriikide valitsuste tihedama koostöö kaudu oleks võimalik suurendada ümberasustatavate inimeste arvu ning parandada nende olukorda ELis. Tuleb teha kõik võimalikud jõupingutused, et rohkem ELi liikmesriike ühineks Euroopa Liidu ümberasustamisprogrammiga, millega käivitatakse liikmesriikide vahel välismaalaste alalist kaitset käsitlev poliitiline ja praktiline koostöö.

 
  
  

Raportid: Rui Tavares (A7-0125/2010A7-0131/2010), Carlos Coelho (A7-0126/2010A7-0127/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin nende raportite poolt ning jagasin raportööride seisukohta ka kodanikuõiguste komisjonis toimunud aruteludel.

 
  
  

Raport: Maria Badia i Cutchet (A7-0141/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Badia i Cutchet (S&D), kirjalikult. (ES) Raportis, mille poolt enamik teist loodetavasti hääletab, hinnatakse Euroopa haridus- ja koolituspoliitika edusamme ajavahemikul 2007–2009. Raportis käsitletakse ka algatuses „Uute töökohtade jaoks uued oskused” nimetatud probleeme. Kokkuvõttes näidatakse, et Euroopa noorte koolitamise vallas eksisteerib endiselt liiga palju puudujääke, mis on seotud nii noorte ettevalmistamisega uutes majandussektorites osalemiseks kui ka neile selliste oskuste tagamisega, mis aitaksid neil areneda järjest rohkem avatumas ja vastastikku sõltuvas Euroopas ja maailmas. 2020. aasta strateegias rõhutatakse koolituse ja hariduse olulisust järgmise kümne aasta jooksul esile kerkivate sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisel. ELi majanduskriisi kontekstis tahan seega rõhutada liikmesriikide ja liidu tasandil hariduse ja koolituse jaoks mõeldud eelarvevahendite säilitamise tähtsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda raportit, kuna usun, et me peame ELi hariduse ja koolituse kvaliteeti parandama. Kahjuks ei kohaldata Lissaboni strateegias määratletud suuniseid enne 2010. aasta lõppu. Hoolimata eelnevatel aastatel tehtud edusammudest ei ole paljudel eurooplastel ikka veel piisavaid oskusi ja kolmandikul Euroopa elanikest on väga madal hariduslik kvalifikatsioon. Samuti teeb muret asjaolu, et üha rohkem noori inimesi langeb koolist välja ning ei omanda hiljem üldse mingit kvalifikatsiooni. Pean väga oluliseks, et võimalikult ruttu hakatakse ellu viima poliitikat, mille eesmärk on parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti liikmesriikides. Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja tööandjad peaksid tegema tihedat koostööd hariduse ja koolituse pakkujatega, et tõsta hariduse taset ning laiendada selle ulatust, et rahuldada erialasektori ja tööturu pakilisi vajadusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Ma hääletasin töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamist käsitleva raporti poolt, kuna see sisaldab mõningaid väga olulisi soovitusi, mis leiavad loodetavasti ELi poliitikasfääris konkreetset kohaldamist ning seejärel täielikku rakendamist liikmesriikides.

Pean eeskätt silmas punkte, mis puudutavad kutseharidust ning seost haridusprotsesside ja tööturu vajaduste vahel. Sellest seisukohast lähtudes ning nii meie haridussüsteemi kui ka peaaegu tervenisti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele üles ehitatud majandussüsteemi arvestades tuleb loota, et tunnistatakse vajadust tugevdada sidet asutuste, eriti kutseharidusasutuste ning ettevõtete vahel.

Mõte edendada eri vormis koostööd ühelt poolt üleriigiliste ja kohalike tootmisettevõtete ning teiselt poolt haridussektori vahel on kahtlemata kasulik. See võimaldaks koolidel seada õppeprogrammid paremini vastavusse kohapeal tegelikult eksisteerivate vajadustega ning neid vajadusi kajastavate majandussuhetega, rääkimata sellest, et see mõte aitaks koolidel lahendada alalise probleemi, mis puudutab noortele inimeste kvaliteetse ning kohest ametialast rakendust võimaldava koolituse andmiseks vajalike vahendite leidmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna praegu on õige aeg vaadata läbi Lissaboni strateegias määratletud haridus- ja koolituseesmärgid ning hinnata, millised sammud on nende elluviimisel ebaõnnestunud. Mul on hea meel, et üks uue Euroopa 2020. aasta strateegia tähtsamaid eesmärke on tõsta hariduse taset, vähendada kooli enne kvalifikatsiooni saamist pooleli jätjate arvu ja suurendada kõrghariduse või võrdväärse haridusega inimeste hulka. Esiteks tahaksin rõhutada asjaolu, et teabevahetuse ja uue tehnoloogia kiire arengu tõttu muutub hariduskeskkond järjest keerukamaks ning vaja on kohanduda muutuva maailma uute vajadustega. Seetõttu tuleb koolide ja ülikoolide õppekavasid reformida ja täiustada, võttes arvesse muutuva tööturu vajadusi. Teiseks nõuan, et tehtaks suuremaid jõupingutusi kirjaoskuse suurendamiseks ning soodustataks halvemas olukorras olevate inimeste oskuste taseme tõstmist. Üks selle programmi olulisimaid eesmärke on kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse ajakohastamine. Teisisõnu on üha rohkem vaja tihendada sidemeid ettevõtetega ning on väga oluline arendada uusi ja atraktiivsemaid võimalusi kvalifikatsiooni parandamiseks ning liikuvuse edendamiseks kutsehariduses ja -koolituses osalevate õpilaste jaoks. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament on pööranud märkimisväärset tähelepanu asjaolule, et me peame lihtsustama puuetega inimeste integreerumist haridus- ja koolitusvaldkonda. Olen nõus ka sellega, et peame selleks, et tagada puuetega inimeste koolitussüsteemi integreerimine, eraldama asjakohaseid rahalisi vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Hariduse ja koolituse kvaliteet on kohustuslik üksikisiku enesearengu, võrdõiguslikkuse, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemise, kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse mõttes. Hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamine kõigi õpilaste jaoks on hädavajalik, saavutamaks paremaid tulemusi ja ulatuslikumaid pädevusi. See on ainuke viis, kuidas võimalusi, juurdepääsu ja solidaarsust edendavat uuendatud sotsiaalmeetmete kava edukalt ellu viia ning aidata luua rohkem ja paremaid töökohti. Liikuvust kõrgkoolide, ettevõtete ning kutseharidus- ja -koolitusasutuste vahel tuleb tõhustada, et edendada õppijakeskset õpet ja pädevuste omandamist, ettevõtlust, kultuuridevahelise mõistmist, kriitilist mõtlemist ja loovust. Kutsun ühtlasi liikmesriike üles ajakohastama kõrghariduse õppekavasid ja eelkõige kooskõlastama õppekavad tööturu nõudmistega.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Alates Lissaboni strateegia vastuvõtmisest on Euroopa Liidu haridus- ja koolituspoliitika muutunud järjest olulisemaks. Seetõttu avaldan ma toetust kõnealusele raportile üldiselt ning konkreetsemalt komisjoni teatisele „Muutuva maailma võtmepädevused”. Kuid mulle teeb muret, et koolis omandatud oskuste ning Euroopa Liidu tööturu vajaduste vaheline ebakõla suureneb.

Selgesõnaliselt võetud kohustus edendada ametialast koolitust ja elukestvat õpet, samuti selliste valdkonnaüleste võtmepädevuste nagu infotehnoloogilise pädevuse, õppimisvõime, sotsiaalse, kodaniku-, spordi- ja kunstialase pädevuse, ettevõtlikkuse ning kultuuriteadlikkuse arendamine aitab algatuse „Uute töökohtade jaoks uued oskused” õnnestumisele oluliselt kaasa.

Et järgmised põlvkonnad suudaksid omandatud oskuste ning turu vajaduste vahel praegu valitsevat vastuolu ületada, pean ma seega hädavajalikuks kõrge kvaliteediga eelkooliharidust kui põhioskuste varajase omandamise vahendit. Samuti pean ma esmatähtsaks põhi- ja keskhariduse keskendumist spetsiifilisemate oskuste arendamisele, näiteks võõrkeelte omandamisele ning kooli ümbritseva kogukonna vajadustega kohanemisele. Ühtlasi on hädavajalik kõrghariduse kooskõlastamine tööturu, ettevõtete ja laiema ühiskonna vajadustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin raporti poolt, mis käsitleb muutuva maailma võtmepädevusi ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamist. Hoolimata teatud rõõmustavatest suundumustest on Lissaboni strateegias määratletud haridus- ja koolituseesmärkide saavutamine endiselt kauge tulevik. Raportis analüüsitakse seda, mis on läinud valesti, ning viidatakse probleemidele, mis ootavad veel lahendamist, nagu õpetamise, kutsekoolituse ning elukestva õppe süsteemide parem kooskõlastamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna olen oma kodumaal töötanud haridusvaldkonna eest vastutava valitsusliikmena, pean väga kahetsusväärseks, et minu kodumaad liigitatakse peaaegu kõigi nimetatud küsimustega seotud näitajate alusel vääralt. Ma kardan, et need ebasoodsad tulemused on suures osas tingitud sellest, et komisjoni teatises ja parlamendi resolutsioonis puuduvad täielikult õppimispõhimõtted. Nendes dokumentides ei kohta kordagi sõnu „väärtus”, „rangus”, „keskendumine” ja „distsipliin” ning teadmussiiret ja meeldejätmist peetakse vähem oluliseks kui põhioskustel põhinevate võimete ja suhtumise küsimust.

Oleks kasulik, kui valitsused lõpetaksid statistika pärast muretsemise ning lahendaksid probleemi algpõhjuse, loobudes meetoditest, millega kaasneb palju juttu, vastutuse võtmine kõigilt haridusprotsessis osalevatelt inimestelt ning varjumine statistika taha. Selle asemel peaksid nad võtma kasutusele meetodid, mis keskenduvad eelkõige teaduslikule sisule ja kognitiivsetele protsessidele ning tulemuslikule õppimisele ja õpetamisele. Vähem tuleb keskenduda ühiste seisukohtade väljendamisele, mis on samavõrd tühjad kui headest kavatsustest ajendatud. Arvestades resolutsiooni üldiselt kasutoovat sisu, hääletan ma selle poolt, ent väljendan seejuures jõulist vastuseisu sellisele nägemusele haridussüsteemi tulevikust.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) On selge, et haridus- ja koolitusküsimused on ülimalt olulised, arvestades teaduse ja tehnoloogia peatumatuid edusamme ning teaduslike ja tehniliste teadmiste järjest suuremat kaasamist tootmisprotsessi. Seda arvestades peetakse kõnealuses raportis „esmatähtsaks rakendada poliitikat, mis parandaks kõigi õpilaste hariduse ja koolituse kvaliteeti”; mõistagi jagame me seda seisukohta.

Ent seda seisukohta väljendades eiratakse vajadust rõhutada riigikoolide tähtsust selle eesmärgi täitmisel, samuti ei viidata riigikoolidesse tehtud ebapiisavatest investeeringutest tulenevatele tagajärgedele ega sellele, et paljud noored ei oma juurdepääsu haridusele ja koolitusele. Selle asemel kutsutakse raportis ekslikult ja mitmetähenduslikult üles tugevdama „avaliku ja erasektori koostööd”. Kõrghariduse vallas ei paku Bologna protsess hariduse kvaliteedi parandamiseks ühtki vajalikku lahendust: vastupidi, sellistes riikides nagu Portugal on see hariduse kvaliteeti halvendanud, kusjuures riiklik haridus pole sugugi parimas olukorras.

Me peame juhtima tähelepanu nn paindlikkuse propageerimisele, mis sunnib noori ebaturvalisele, ebakindlale, hooajalisele ja vähepalgalisele tööle, ning seda hukka mõistma. Me ei ole samuti nõus ideega, et vabatahtlik töö võiks töökohti asendada, kuna see suurendab tööturule sisenevate noorte ärakasutamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Emma McClarkin (ECR), kirjalikult. – Mina ning minu Suurbritannia konservatiividest kolleegid võime raportiga paljus nõustuda. Toetame jätkuvalt katseid töötada välja elukestva õppe strateegiaid, edendada kutseharidust ja -koolitust ning selliste võtmepädevuste nagu võõrkeeleõpe, matemaatika ja reaalainete paremat integreerimist. Ning me usume, et kõige olulisem asi on tagada, et tööturud on piisavalt paindlikud selleks, et kindlustada noortele inimestele tööhõive.

Ent me ei saa toetada raportis sisalduvat üleskutset õpetada kõiki sisserändajate lapsi nende emakeeles. Me usume, et see on täiesti teostamatu, kulukas ja ebatõhus, eriti koolides, kus õpib mitmest erinevast keelekeskkonnast pärit lapsi, ja et see aitaks vähe kaasa sisserändajate tõhusamale integreerimisele kohalikku kogukonda. Lisaks on hariduspoliitika kujundamine liikmesriikide ainuõigus ning peaks selleks ka jääma. Seetõttu hääletasime raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) 2000. aasta Lissaboni strateegia vastuvõtmise järel viidi ellu mitmeid algatusi, et saavutada Euroopa Ülemkogu seatud strateegiline eesmärk „saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks maailmas”. Pühendumine haridusele ja koolitusele on hädavajalik ning sellega peab kaasnema Euroopa haridussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe suurendamine. Kindlaks eesmärgiks tuleb võtta õpetajate ja haridustöötajate koolitamine, kõigile tagatud juurdepääs haridus- ja koolitussüsteemidele, atraktiivsem õpetamisprotsess, ülejäänud maailmale avatud haridus- ja koolitussüsteemid ning tugevamad sidemed tööturuga. Elukestva õppe võtmepädevuste raamistikus kehtestatud eesmärkide ühtlustamine oli oluline samm 2010. aastaks seatud eesmärkide saavutamise suunas, mis jäi siiski täiel määral teostamata. Seni tehtud töö läbivaatamise ja hindamise seisukohast on see dokument veelgi olulisem, kui vaadelda seda taastamiskavade ettevalmistamise perspektiivist, mille eesmärk on saavutada haridussektorit käsitlevas esialgses ettepanekus sisalduvad eesmärgid, ja võttes arvesse uut ettepanekut Euroopa koostöö strateegilise raamistiku loomiseks kõnealuses sektoris: „Haridus ja koolitus 2020”.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Haridus on tähtis, ent tegelik olukord on selline, et hea haridus või koolitus ei ole juba mõnda aega olnud tööhõive, veel vähem hea töökoha tagatis. Selle asemel et investeerida raha asjakohastesse kvalifikatsioonikavadesse, kavatsetakse kõikvõimalikke kaardilahendusi kasutades tuua ELi madalalt kvalifitseeritud tööjõudu, lükates tööturu üleminekutähtajad kui ebavajalikud tagasi. Viidatud põhitingimuste kontekstis ei ole koolitusprogramm küllaldane ning seetõttu hääletasin ma raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Tõsiasi, et haridus ja koolitus on teadmispõhise ühiskonna ja tuleviku majanduse jaoks hädavajalik, pole enam müüt. Haridus ja koolitus on meie ühiskonna vundament ning alussammas meie enda ning tulevaste põlvede tulevikule.

Euroopa ees seisvate raskustega tegelemiseks, sealhulgas ELi 2020. aasta strateegia raames, on haridus (eel-, põhi-, kesk- ja kõrgkooliharidus) ning kvaliteetne kutsekoolitus hädavajalikud. Toetan teatise süsteemi, kus mainitakse erinevaid võimalikke strateegiaid, nagu õpetajate pädevuste hindamise toetamine, hindamismeetodite ajakohastamine ja õppetöö korraldamise uute viiside kasutuselevõtt. Väljendan oma toetust ning avaldan raportöörile tunnustust raportit koostades üles näidatud peenetundelisuse eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Ma hääletasin raporti poolt, mis käsitleb muutuva maailma võtmepädevusi ning töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamist. Tekstis tutvustatakse kõikehõlmavat seisukohta seoses haridussüsteemi uuendamise ja selle kohandamisega nüüdisaja vajadustega. Tulevase haridussüsteemi jaoks on väga oluline määrata kindlaks põhjused, mis viisid Bologna protsessi eesmärgi lähendada liikmesriikide kõrgharidussüsteemid läbikukkumiseni, samuti haridussüsteemide kohandamise olulisus, et valmistada ette Euroopa ühiskondi väljumaks majanduskriisist ja naasmaks jätkusuutliku majanduskasvu juurde, ning haridussüsteemi igasse tasandisse jõudnud uute tehnoloogiate tähtsus. Seetõttu esitasin vastavasisulised muudatusettepanekud, mis võeti kultuuri- ja hariduskomisjonis vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul on väga hea meel, et me võtsime täna vastu S&D fraktsiooni kuuluva katalaanist kolleegi Maria Badia i Cutcheti raporti, mis käsitles väga olulist teemat: haridus ja koolitus kui muutuva maailma võtmepädevused.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle raporti poolt ning tahaksin tuletada meelde, kui olulised on põhioskused, mida iga eurooplane peab omandama. Noorte arv, kes 15aastaselt korralikult lugeda ei oska, suureneb pidevalt (21,3% 2000. aastal ja 24,1% 2006. aastal). Kvaliteetsetele töökohtadele ja arukale majandusele keskendunud Euroopa strateegia kontekstis jätab selline lõhe teadmiste taseme vahel veelgi suurema osa elanikkonnast tööturult kõrvale. Liikmesriigid peavad lisama oma haridusprogrammidesse enne õppurite spetsialiseerumist prioriteetse eesmärgina põhioskuste (lugemine, kirjutamine, aritmeetika) omandamise. Lisaks on erakordselt oluline võõrkeelte õpe. Inglise keele õpetajana olen sellest eriti hästi teadlik. Asjaolu, et mõned Euroopa riigid on võõrkeelte õpetamisel maha jäänud, suleb üliõpilaste ees palju uksi – ja seda ajal, mil töökohad muutuvad järjest rahvusvahelisemaks. Viimaks on Euroopa hariduse ees seisev suur ülesanne haridusmudelite kohandamine keskkonnasõbraliku majanduse uute kutsealadega. Seetõttu on elukestva õppe toetamine paindliku ja tulevaste kutsealade jaoks kohandatud karjääri jaoks võtmetähtsusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Ma toetasin töökava „Haridus ja koolitus 2010” käsitlevat raportit hea meelega ning lootes, et töökavas väljendatud mõtted kiiresti ellu viiakse. Kuna mul on mitmeaastane töökogemus kooliõpetajana ja ülikooli õppejõuna, pööran ma erilist tähelepanu vajadusele tõhustada liikuvust kõrgharidusasutuste, ettevõtete ning kutseharidus- ja -koolitusasutuste vahel.

Kaasaegne kõrgharidus peaks üliõpilasi tööturule sisenemiseks täielikult ette valmistama. Lisaks vajalikele teadmistele on järjest olulisemaks muutumas sellised pädevused nagu ettevõtlikkus, kultuuridevaheline mõistmine ja loovus, mis mängivad ametialase edu saavutamisel sama otsustavat rolli kui ametlik koolitus.

Seda arvestades on haridus väga oluline tegur. Samuti on tähtis võtta vastu tõhusad meetmed, et suurendada naiste esindatust teaduses ja teadusuuringutes. Selles küsimuses palusin ma juba Euroopa Komisjonil arvamust avaldada ning kaaluda võimalust luua eriprogrammid naistele teaduses võrdsete võimaluste loomiseks.

Arvestades eurooplaste kvalifikatsiooni käsitlevat hirmutavat statistikat – muu hulgas asjaolu, et 77 miljonil inimesel ehk peaaegu ühel kolmandikul Euroopa 25–64 aasta vanustest elanikest puudub või on madal ametlik kvalifikatsioon –, leian ma, et see raport on teaduse edendamise ja ametialase kvalifikatsiooni tõstmise seisukohast väga vajalik. Sellega seoses kutsun ELi liikmesriike ja komisjoni üles programmis väljendatud mõtteid tõhusalt ellu viima.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Haridusel on tähtsad sotsiaalsed ülesanded; see avab uksi ning pakub väljavaateid paremaks tulevikuks. Seetõttu tuleb meil teha kõik võimalikud jõupingutused, et aidata ELi programmide ning grantide ja riiklike meetmete kaudu kaasa noorte inimeste hariduse omandamisele. Globaliseerumise, suureneva konkurentsi ja kiirete muutuste ajastul on tähtis osaleda elukestvas õppes.

Tänu üliõpilasvahetusele, näiteks Erasmuse programmile saavad meie noored lisaks konkreetseid õppeaineid puudutavate teadmiste avardamisele laiendada ka oma maailmapilti. Kokkupuude uute kultuuride ja keeltega ning rahvusvaheliste kontaktide loomine aitab rajada tugevamaid sidemeid Euroopaga ning luua Euroopa identiteeti. Euroopa eesmärk on võtta energiavarusid paremini kasutada võimaldavate teadusuuringute ja arendustegevuse, uuenduslikkuse ning uute tehnoloogiliste lahenduste vallas juhtroll.

Meie lootused on seotud noortega, nii et me peame eelkõige sellele elanikkonnarühmale tähelepanu pöörama. Ülikoolihariduse omandanud noorte jaoks on tööturule sisenemine raske, kuna tööandjad rõhutavad väga sageli töökogemust, mida noortel sel eluperioodil ei ole. Seetõttu peame edendama ülikoolide ja ettevõtete dialoogi, kohandama õppeprogramme tööturu vajadustega ning rõhutama praktikakohtade ja praktilise töökogemuse tähtsust töökoha leidmisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Head kolleegid! Kogu Euroopas on valusa ja ränga meetmena püksirihma pingutatud ning see hakkab mõju avaldama. Mitmes ELi sektoris on ohvrite toomine ja kompromisside tegemine juba praegu saanud igapäevaelu osaks, ent oluline on (eriti majanduslanguse ajal), et me ei unustaks oma kohustusi sellistes esmatähtsates poliitikavaldkondades nagu haridus. Nagu ajalugu on näidanud, on haridus väärt, et selle nimel võidelda – olgu natside okupeeritud Euroopas tegutsenud põrandaalustes haridusasutustes või Stalini-aegsete dissidentide nn lendavas ülikoolis. Ülemaailmne majanduskriis sunnib meid uuesti kohanduma olukorraga. Kutseharidus ja -koolitus tuleb kohandada tööturu vajadustele vastavaks. Euroopa kirjaoskuse taset tuleb parandada, kuna Euroopa on selles valdkonnas Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist kaugel maas. Me peame selle vahe tasa tegema. Lisaks sellele, et noorte seas tuleb tõsta kirjaoskuse, arvutamis- ja arvuti kasutamise oskuse taset, on see sama oluline madalamasse sotsiaal-majanduslikku rühma kuuluvate töötute täiskasvanute puhul. Elukestev õpe hällist hauani ning piiratud võimetega täiskasvanutele suunatud ja niinimetatud teist võimalust pakkuvad programmid ei ole vajalikud üksnes majanduse ja tööturu stimuleerimiseks, vaid ka sotsiaalseks kaasamiseks ja aktiivse kodanikuühiskonna tekkeks. Meie kohus on suurendada koolituse kvaliteeti kogu Euroopas ning muuta haridus atraktiivsemaks. See võitlus kestab pikka aega, ent see on pingutust väärt.

 
  
  

Raport: Klaus-Heiner Lehne (A7-0135/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Äriühingute haldamine ja juhtimine on vaatamata pidevale reguleerimisele valdkond, mis põhjustab uusi probleeme, eriti praeguse kriisi ajal. Juhtide vastutuselevõtmine – ja ma ei viita siin üksnes haldusjuhtidele – on absoluutselt vajalik, kui soovime süsteemseid riske vähendada. Strateegilistes sektorites tegutsevate ettevõtete puhul, millel on kas suur käive või oluline turuosa, ei kuulu nende ettevõtete võimalikud finantsprobleemid pelgalt aktsionäride huvisfääri, vaid mõjutavad ka teisi sidusrühmi ehk teisisõnu võlausaldajaid, töötajaid, tarbijaid ning asjaomast sektorit või riiki.

Sellises olukorras aitab süsteemseid riske vähendada minu esitatud muudatusettepanek muuta juhatuse liikmed vastutavaks, nõudes, et kindel protsent nende seast oleksid töötajad, kuna praegu ei piisa üksnes sellest, kui juhatuse liige esindab aktsionäri, sest – nagu ma osutasin – mõne ettevõtte majandusliku olukorra tugevus ja stabiilsus on hüve, mis ei ole seotud üksnes aktsiakapitali omanike investeeringutest tuleneva hüvega. Lisaks tuleks nendes ettevõtetes aktsionäride kaasamise suurendamiseks kehtestada elektroonilise hääletuse kasutamise nõue, kuna paljudel juhtudel, kus aktsionäri omatava kapitali suhtarv on liiga väike, on aktsionärid passiivsed.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Äriühingute juhtimine ja eetika on kriitilise tähtsusega küsimus, eriti praeguses olukorras, kus paljud aktsionärid kannavad seoses oma investeeringutega kaotusi, kuna mõnda neist põhimõtetest on rikutud. Tasakaalustatud otsustamisprotsessi saavutamisel, mis aitaks äriühingute konkurentsivõimet parandada, on keskne tähtsus headel ja vastutustundlikel juhtidel, kes tegutsevad eetikast lähtudes. Teatud eetilise käitumise reguleerimisest rääkides ei tohi me unustada eraisikute autonoomia põhimõtet ning seda, et teatud käitumise reguleerimisel peavad olema piirid.

Pean ühtlasi hädavajalikuks aktsionäride suuremat osalemist ja suurema vastutuse võtmist, et tagada turul tegutsevate heade juhtide premeerimine ning vähem eetiliste juhtide karistamine, nii et nende tegevus ei kahjustaks aktsionäride huve ega mõjuks negatiivselt kogu turule.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Hiljutine finantskriis suurendas vajadust uurida äriühingute vastutustundlikuma juhtimisega seotud deontoloogilisi küsimusi. Seoses palga- ja juhtimisstruktuuriga tuleb noteeritud äriühingute direktorite ja juhtide tasustamisega seotud küsimusi lahendada lähtuvalt eetilistest ja deontoloogilistest põhimõtetest, mis ei võimalda lähiminevikus esinenud olukorra kordumist, kus preemiaid maksti nende ettevõtete juhtidele, mis esitasid vahetult pärast seda pankrotiavalduse või mille majandusolukorras ilmnesid tõsised raskused. EL peab jõudma tootliku, sotsiaalse ja keskkonnasäästliku ning pikaajalist perspektiivi arvestava mudelini, mis austab kõigi, nii äriühingute, aktsionäride kui ka töötajate õigusi. Lähtusin hääletades sellest kaalutlusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Avaldan kolleeg Lehne raportile toetust. Äsjane finantskriis näitas vajadust analüüsida äriühingute juhtkonna palgapoliitikaga seotud küsimusi. Olen nõus raportööriga, kes soovitab kasutada siduvatel meetmetel põhinevat meetodit, et vältida olukorda, kus palga muutuvosa (lisatasud, aktsiaoptsioonid jne) paneb ettevõtteid kasutama liiga riskantset investeerimispoliitikat, mille juures ei võeta arvesse reaalmajandust.

Tundub, et selle eesmärgi täitmiseks on vaja õiguslikke meetmeid, mis võimaldaksid lahendada probleemi seoses ettevõtete erinevate riiklike tasustamiseeskirjadega, eriti piiriülese ühinemise puhul. Eetilistel küsimustel peab olema keskne tähtsus, eriti finantssektori puhul; seda mitte üksnes moraalsetel, vaid ühtlasi ja eelkõige sotsiaalsetel kaalutlustel. Selle eesmärgi saavutamiseks peame kehtestama ühtsed ja terviklikud juhised.

 
  
MPphoto
 
 

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. (DE) Hääletasin äriühingute juhtimisega seotud deontoloogilisi küsimusi käsitleva algatusraporti poolt, kuna pooldan eelkõige Euroopa Parlamendi üleskutset ergutada naiste juhtivatele ametikohtadele nimetamist ning Euroopa Komisjonile tehtud üleskutset esitada ettepanek võtta kasutusele süsteem, mille abil täidetakse ettevõtete otsuseid tegevate organite ja teiste organite ametikohti ning muid ametikohti. Samas aga väljendan kahetsust, et lõpptekstile ei lisatud minu muudatusettepanekut, mis oleks muutnud sellise tegutsemisviisi kohustuslikuks.

Mulle oleks meeldinud, kui Euroopa Parlament oleks esitanud sihipärasemaid nõudmisi. Seoses palgapoliitikaga tahaksin samuti juhtida tähelepanu tegelikkuses eksisteerivatele tõsistele erinevustele ning rõhutada, et meeste ja naiste võrdset tasustamist ja kohtlemist käsitlevates Euroopa direktiivides määratletud põhimõtete täitmist tuleb jälgida ja toetada. Ma pooldan nende aluspõhimõtete kohustuslikku rakendamist igas liikmesriigis ning usun, et nende rikkumise korral tuleks rakendada karistussüsteemi.

 
  
  

Raport: Georgios Papanikolaou (A7-0113/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Toetasin kolleeg Papanikolau raportit, kuna tean, et majandus- ja finantskriisi tagajärgede mõju on juba jõudnud ühiskonna struktuurini ja eriti noorte eurooplasteni, keda tööpuudus hirmutaval määral puudutab.

Seetõttu usun ma, et Euroopa institutsioonide kohus on luua hästi määratletud strateegia, mis aitaks olemasolevaid koolitus- ja liikuvusprogramme (näiteks Comenius, Erasmus ja Leonardo da Vinci) maksimaalselt ära kasutada, suurendades samal ajal ka koolitusprogrammide, omandatud pädevuste ning tööturu nõuete ja vajaduste vahelist vastavust, et muuta vajalik üleminek kutsekoolituselt ametikoolitusele sujuvamaks ja turvalisemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Olen kõnealuse resolutsiooni poolt, kuna tänase poliitika kujundamisel on meil suur vastutus noorte ja tulevaste põlvkondade ees. Euroopa Liidul on olulised noorsoopoliitika vahendid, kuid neid vahendeid peab täielikult rakendama, neist teavitama ning need integreerima. Olen mures töötute, madala tööhõivega ja juhutööd tegevate noorte arvu suurenemise pärast, eriti praeguse majanduskriisi ajal. On väga oluline, et 2010. aasta järgses Lissaboni strateegias ja Euroopa 2020. aasta strateegias oleks tagatud noortemõõde. Samuti toetan ettepanekut töötada majandus- ja finantskriisist ülesaamise taastamiskavade raames välja noortele suunatud meetmed ning tagada noorte parem integreerimine tööturule.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Raport, mille poolt ma hääletasin, sisaldab huvitavaid mõtteid ning ettepanekuid tänapäeva ühiskonna noorte vastutustunde arendamiseks mõeldud asjakohase poliitika väljatöötamise kohta.

Praegu puutuvad noored tööturule ja ühiskonda sisenedes kokku mitmete probleemidega. Nõustun raporti põhieeldusega: tänu demokraatlikele alustele ning sellest tulenevale võimele võtta kohapeal ning liikmesriikides vastu noorte esitatud palveid ja juhtida neile nõudmistele Euroopa tähelepanu võiks parlamendil olla Euroopa noorsoostrateegiate elluviimisel kasulik roll.

Rõhutan sarnaselt eelkõnelejatele selle tagamist, et koolitusprogrammid võtavad arvesse kohaliku tööturu vajadusi. Ainult sellisel viisil saame aidata tänastel ja homsetel noortel kergemini ja suurema rahuloluga tööturule siseneda. Praegu on tööpuudus endiselt miljonite Euroopa noorte põhiprobleem, eriti praeguse majanduskriisi ajal, mis suurendas noorte tööpuuduse määra enam kui 20%-le.

Samuti nõustun täielikult raporti osaga, mis rõhutab noorte vabatahtlikus töös osalemise sotsiaalset ja inimlikku tähtsust, kuna see aitab neil saavutada isiklikku ja kollektiivset arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna ELi noorsoostrateegia ettevalmistamine ja rakendamine on väga oluline, eriti praegusel ajal, mil majandus- ja finantskriis on negatiivselt mõjutanud noorte tööhõivet ning ohustab endiselt nende jõukust tulevikus. Kuna noored on Euroopa tulevik, on meie kohus neid aidata, viies ellu hästi ette valmistatud noorsoostrateegiat. Seega peavad liikmesriigid eelkõige tagama, et lastel ja noortel oleks õigus riiklikule haridusele, ning tagama kõigile võrdsed võimalused hariduse vallas, sõltumata nende sotsiaalsest päritolust ja rahalisest olukorrast. Tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et nagu on sätestatud uues Euroopa 2020. aasta strateegias, tuleb võimalikult ruttu võtta meetmeid, et vähendada õpilaste arvu, kes jätavad kooli pooleli kvalifikatsiooni saamata. Üksnes sellega, et loome kõigile noortele paindlikumad õppetingimused ning tagame kõigile õppimisõiguse, saame luua tingimused, mis võimaldavad noortel tööturule pääseda. Samuti tahaksin rõhutada, et tööhõivepoliitika elluviimiseks ning noorte tööpuudusega võitlemiseks on vaja välja töötada konkreetsed poliitilised suunised. Väga tähtis on edendada noorte ettevõtluskultuuri ning pakkuda noortele paindlikumaid tingimusi mikrokrediidi ja mikrorahastamise vahendite kasutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Finantskriis on noorte elusid rängalt mõjutanud. Avaldan seetõttu toetust uuendatud noorsoostrateegiale, mis seab poliitiliseks eesmärgiks järgmiste põlvkondade heaolu. Kuna teadmiste kolmnurk on majanduskasvu ja töökohtade loomise põhitegur, tahaksin rõhutada, et oluline on luua noorte jaoks rohkem võimalusi hariduse ja tööhõive vallas, sidudes omavahel tihedamalt hariduse, teadus- ja uuendustegevuse. Euroopa Parlamendi liikmetel on liikmesriikides Euroopa noorsoopoliitika edendamisel oluline osa. Tahaksin teie tähelepanu juhtida kooli pooleli jätmise probleemile ning vajadusele tagada, et kohustusliku koolihariduse omandaks suurem hulk noori.

Euroopa Parlament mängib tähtsat rolli ka noorsoostrateegia väljatöötamisel, rakendamisel, järelevalvel ja hindamisel. On hädavajalik, et ühenduse programmid ja rahalised vahendid kajastaksid Euroopa eesmärke seoses noortega ning et ELi poliitikat, programme ning meetmeid kooskõlastataks ELi noorsoostrateegiaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Hääletasin poolt, kuna vaatamata sellele, et ELi noorsoostrateegia on oma olemuselt laiahaardeline ja kõikehõlmav dokument, on hädavajalik rõhutada, et igasuguse uue strateegia määratlemisel peavad selle eesmärk ja poliitikasuunad omistama keskse tähtsuse haridusele. Minevikus oleks selline hariduspoliitika õigesti rõhutanud vajadust anda kõigile ELi õpilastele põhi- ja keskharidus. Õnneks oleme nüüdseks jõudnud punkti, kus saame tähelepanu pöörata edasipüüdlikumatele eesmärkidele. Viimase paarikümne aasta vältel on katsetatud mitmeid algatusi eesmärgiga tuua ülikoolist traditsiooniliselt kõrvale jäänud elanikkonnarühmade liikmed kõrgharidusasutustesse õppima. Mõned neist algatustest on olnud edukamad kui teised, ent üldiselt on valdav enamik kõrgharidust ja teaduskraadi omandavatest õppijatest pärit samadest sotsiaalsetest rühmadest mis varemgi. Niisugune olukord ei tohi jätkuda. Kui me tahame tõesti võidelda vaesuse vastu, mis on ELis endiselt alles, ent jääb sageli tähelepanuta, tuleb luua tõhus süsteem, mis võimaldaks ühiskonna vähem soodsatel rühmadel osaleda tõeliselt kõrghariduse ja teaduskraadide omandamises.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Toetan Georgios Papanikolau raportit „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine”. Nõustun raportööri nõudega, et liikmesriigid peaksid rakendama Lissaboni lepingu sätteid täiel määral noorsoopoliitika vallas, näiteks edendama noorte osalemist demokraatias, pöörama erilist tähelepanu noortele sportlastele ning põhiõiguste harta õiguslikule jõustamisele.

Tahaksin rõhutada Comeniuse, Erasmuse ja Leonardo da Vinci programmi tähtsat rolli Euroopa haridus- ja koolituspoliitika väljatöötamisel. Kutsun komisjoni üles andma prioriteet noorte kvalifikatsiooni parandamiseks ning töökoha leidmise võimaluse parandamiseks mõeldud vahenditele ning eeskätt arendama eriprogrammi „Erasmus first job”. Toetan võitlust narkootikumide, alkoholi ja tubaka ning muude sõltuvusvormide, sealhulgas hasartmängusõltuvuse vastu.

Tahaksin rõhutada noortele seksuaalhariduse küsimuste kohta teabe andmise tähtsust nende tervise kaitsmisel. Rõhutaksin vabatahtliku tegevuse ning – nagu Portugali Noorte Sotsiaaldemokraatide Liikumine (JSD) on alati rõhutanud – noortele Euroopa, riikliku ja piirkondliku noorsoopoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel keskse rolli andmise tähtsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Noorsoopoliitikasse investeerimine on Euroopa ühiskonna tuleviku seisukohast hädavajalik, eriti ajal, mil noorte suhtarv üldises rahvastikus jätkab kahanemist. Pooldasin ELi noorsoostrateegia vastuvõtmist, mille käigus koguti esimest korda teavet Euroopa noorte olukorra kohta, ning samuti komisjoni määratletud noorsoopoliitika kolme prioriteeti.

Noortele hariduses ja tööhõives suuremate võimaluste loomine, noorte võimaluste parandamine osalemaks ühiskonnas täieõiguslikult ning samuti sotsiaalse kaasatuse ja ühiskonna ning noorte vahelise solidaarsuse edendamine on põhieesmärgid Euroopa tõhusa noorsoopoliitika jaoks, mis on suuteline aitama kaasa Euroopa mentaliteedi arendamisele. Mõiste „noorus” määratluse erinevus liikmesriikides ning asjaolu, et noorsoopoliitikat reguleerib subsidiaarsuse põhimõte, osutavad samas probleemidele seoses noorsoopoliitika vahendite tõhusa rakendamisega. Selleks et konkreetseid tulemusi saavutada, on Euroopa noorsoopoliitikat käsitleva koostöö eeltingimusteks liikmesriikide valitsuste tugev soov ning pühendumine, nagu ka avatud koordinatsiooni meetodi kiire tugevdamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine” poolt. Finantskriis kahjustab vähemalt lühiajaliselt miljonite noorte ametialast tulevikku kogu Euroopa Liidus, peamiselt tööturule sisenemise keerukamaks muutumise tõttu. Me peame kiiresti tagama, et koolitusmeetmed kindlustaksid oskuste ja tööturu nõuete parema sobivuse, edendades seega noorte iseseisvust ja majanduslikku sõltumatust. Vastasel korral on oht noorte annet raisata.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ajal, mil Euroopa võitleb viimaste aastakümnete suurima ning tõsiseima majandus- ja finantskriisiga, on hädavajalik, et praegu arutluse all olev Euroopa noorsoostrateegia keskenduks kriisi põhjustatud probleemidele, mis puudutavad eeskätt noori. Nende probleemide seast tooksime esile noorte tööpuuduse kõrge määra; tööturule sisenemisega seotud raskused; madalad palgad; koolide ja ülikoolide pakutava ametliku koolituse mittevastavuse tööturu nõutele ning tööelu alguse – mis on alati keeruline – ja pereelu ühitamisega seotud raskused.

Neid probleeme tuleb käsitleda kõigis Euroopa noorsoostrateegiates. Samuti tuleb välja töötada poliitika ning strateegiad, mis võimaldaksid eurooplastel 21. sajandi katsumustega paremini ja kiiremini kohaneda, eriti kriisiolukorras. Eriti tahaksin rõhutada hariduse tähtsuse suurendamise, oskuste omandamise ning loovuse ja ettevõtlikkuse suurendamise eesmärgil võetavate meetmete olulisust. Lõpetuseks, ma usun, et nimetatud eesmärkide edukaks saavutamiseks on vaja tugevdada koostööd eri osalejate vahel, kes on kaasatud noorsoostrateegia elluviimisse.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selleks et noorte inimeste ees võetud kohustusi täita, on vaja head haridussüsteemi, mis seaks absoluutseks prioriteediks koolist väljalangemise ja kirjaoskusega seotud probleemide lahendamise ning toetaks kõigi noorte võrdset juurdepääsu hariduse ja koolituse kõigile tasanditele. Toetame samuti elukestva õppe võimaluste edendamist. Arvestades, et tänased Euroopa noored puutuvad kokku suureneva töötusega ja et suurema tõenäosusega jäävad töötuks eelkõige madalama haridustasemega noored, on oluline kanda hoolt noorte parima võimaliku väljaõppe eest, et tagada nende kiire sisenemine tööturule ja pikaajaline osalus tööturul. Esimene töökoht on väga oluline. Seetõttu tegime ettepaneku rakendada programmi „Erasmus first job”, mis kiideti heaks. Ootame, et komisjon selle ettepaneku ellu viiks. EL peaks oma käsutuses olevatest vahenditest paremini teavitama, neid paremini rakendama ja integreerima. Noori tuleb kutsuda üles ühiskonnas rohkem osalema, sealjuures pole sugugi vähetähtis jäätmeid taaskasutava ühiskonna ehitamine ning kliimamuutusega võitlemise eesmärgi saavutamine, millele nad tegelikult juba praegu jõuliselt kaasa aitavad.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me usume, et see raport väljendab õiget seisukohta, kinnitades, et noorte probleemid on seotud ühiskonna mitme erineva sektoriga. Sellega seoses määratletakse raportis konkreetsed probleemid, mis puudutavad erinevaid valdkondi: haridus ja koolitus; tööhõive; tervishoid; heaolu ja keskkond; kultuur ja muud valdkonnad. Need probleemid hõlmavad muu hulgas järgmist: koolist väljalangemine; tööalane ebakindlus ja halvad töötingimused; tasustamata praktikakohad; ajude äravool; keskkonnaseisundi halvenemine; sõltuvus narkootikumidest ja sotsiaalne tõrjutus.

Kuigi raportöör esitab nende probleemide lahendamiseks mõningaid ettepanekuid, mis on meie arvates sobivad ja väärivad meie toetust, on raportis ka selgelt sobimatuid ettepanekuid; mõned on isegi mitmetähenduslikult sõnastatud ning osa neist on lausa vastuolulised. Näiteks ei saa me pidada vastuvõetavaks, et „noortele suuremat tähelepanu” pööravas Euroopa 2020. aasta strateegias loetakse ebakindlaid või hooajalisi töökohti noorte jaoks strateegiliseks lahenduseks. Nimetatud strateegias, kus ühtlasi räägitakse konkurentsivõimest kui kriisi ületamise võimalikust vahendist, sisalduvad mõlemad mõisted.

Nagu ka muudes valdkondades, tuleb ka siin saavutada ühtlustamine sotsiaalse arengu kaudu, mitte sellisel viisil, et kõik saavutavad ühesuguse madala elatustaseme. Mõne riigi, sealhulgas Portugali põhiseadus sisaldab laia valikut noorte õigusi käsitlevaid sätteid; neid sätteid tuleb rakendada, mitte piirata.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. (IT) Seoses selliste küsimustega nagu tööpuudus, ajutine töö, praktikakohad. Millised väljavaated ootavad nooremat põlvkonda? Mida võivad nad elult oodata? Mis tunne võib neil olla koju jäädes ja vanemate kulul elades, ilma et nad saaksid isegi mõelda perekonna loomisele? Noored teevad sageli alatasustatud hooajatöid ning töötavad ametikohtadel, mis ei vasta nende haridustasemele. Neil puudub pensioniväljavaade. Mida tulevik neile kaasa toob?

Austatud juhataja, head kolleegid! Noored kannatavad kriisi tõttu kõige enam.

Nende illusioonid on purunenud ning neile teeb muret võimalus, et nende juurdepääs tööturule lõigatakse ära. Pole mingit mõtet pugeda heade kavatsuste ja lubaduste taha. Noored tahavad näha konkreetseid fakte. Ja meie kohus on anda neile õiged vastused.

Me peame tegema investeeringuid, andma neile kindlust ja pakkuma võimalusi. Tööturg on muutumas ning me peame looma noortele tingimused, et nad saaksid esimestena nende muutustega kohaneda, kasutada uut tehnoloogiat täielikult ära ning valiksid haridustee, mis sobib uute vajadustega.

Me peame oma jõupingutusi kahekordistama. Me peame seadma noored Euroopa poliitika keskmesse. Kui noortel puudub tulevik, puudub tulevik ka kogu ühiskonnal.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Hääletasin uut noorsoostrateegiat käsitleva raporti poolt, kuna usun, et tänased noored on Euroopa tulevik. Meil tuleb kohe tegutseda, et noored saaksid olla eelseisvaks eluks võimalikult hästi ette valmistatud ja probleemidega toimetulemiseks võimalikult hästi varustatud.

Kutsun liikmesriike üles võtma uut noorsoostrateegiat tõsiselt ning rakendama jõuliselt selles soovitatud meetmeid. Noorsoostrateegia peab toetama kõigi Euroopa noorte isiklikku ja ametialast arengut, pakkudes neile võimalusi õppida kodus ja välismaal nii formaalse, mitteformaalse kui ka informaalse õppe vormis. Strateegia peaks samuti aitama suurendada noorte otsustusõigust ja nende osalemist ühiskonnas.

Lisaks sellele ei saa ükski poliitika tõeliselt toimida, kui seda ei rakendata sektoriüleselt. Et strateegia õnnestuks, peavad kõik asjaomased pooled tegema sektoriülest koostööd. Ehkki Euroopas viiakse noorsoopoliitikat ellu liikmesriikide tasandil, peame üksteiselt õppima ja seadma eeskujud. Riiklike aruannete avalikustamine on noortele lähemale pääsemiseks hädavajalik samm ning aitab meil ühtlasi üksteiselt heade tavade vahetamise ja võimalike probleemide kaudu õppida.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Ülemaailmne majanduskriis on vaid üks Euroopa noorte käitumist ja elutingimusi mõjutavatest teguritest. See peaks tekitama tõsist muret nii liikmesriikidele kui ka kogu Euroopa Liidule.

Me oleme juba mõnda aega olnud tunnistajaks elanikkonna arvu vähenemisele Euroopas koos märkimisväärsete tagajärgedega, mida see meie riikide majandusele ja sotsiaalhoolekandesüsteemile kaasa toob. Üks mureallikas on see, et noored abielluvad järjest hiljem ja saavad hilises vanuses järjest vähem lapsi. Samal ajal ei tagata neile piisavaid võimalusi oma oskuste arendamiseks ning ühiskonnas aktiivselt osalemiseks.

Haridus, tööhõive, sotsiaalne kaasamine ja tervishoid on noorema põlvkonna jaoks suured probleemid, ent see seab liikmesriikide ette küsimusi. Just sellepärast hääletasin ma kolleeg Papanikolau koostatud raporti projekti poolt. Olen veendunud, et meie väljapakutud muudatusettepanekud aitavad noorsoopoliitika väljatöötamisel oluliselt kaasa, võimaldades noortel iseseisvalt otsuseid langetada ja toetades nende isiklikke algatusi ning tagades ebasoodsas olukorras olevatele noortele võrdse juurdepääsu haridusele ning kaasates nad hiljem tööturule.

Usun, et meie eesmärkide saavutamisel on võtmeteguriks partnerlus massimeediaga, et suurendada teadlikkust Euroopa noorteprogrammidest ja -projektidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi noorsoostrateegia olulisus on järjest suurenenud ning seda tuleb nüüd käsitleda kui üht liidu poliitilist prioriteeti, arvestades, et noored moodustavad kogu elanikkonnast kuni 20%. Eesmärgid on selged ja määratletud ning seotud selliste oluliste valdkondadega nagu rohkemate tööhõivevõimaluste tagamine ning noorte julgustamine ühiskonnas aktiivselt osalema. Praeguse majandus- ja finantskriisi olukorras, millele lisandub ühiskonna vananemise probleem, on noored üks kõige haavatavamaid inimrühmi. Seetõttu pooldan ma ELi tasandil võimalikult suurt pühendumist noorsoopoliitikale. Lähtusin hääletades sellest kaalutlusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Praegune kriis mõjutab eriti rängalt noori. Arvestades noorte suurenevat tööpuudust, on oluline parandada haridusega seotud võimalusi. Samal ajal kui meie räägime ELi tasandil endiselt edendamisest, vähendavad liikmesriigid juba praegu ülikoolide rahastamist.

Kui tahame noori tõesti aidata, peame tegema lõpu nn igaveste üliõpilaste nähtusele. Need meetmed aitavad parimal juhul väljendada kavatsusi, ent praegust kriisiolukorda arvestades piisab neist vaevu, et tegelikkuses üldse midagi saavutada. Seetõttu jäin ma hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, kuna ma ise kuulun sellesse nooremasse põlvkonda, kes kujundab ELi tuleviku, ning mulle teeb muret küsimus, milline tulevik mind ja mu põlvkonnakaaslasi ootab. Praegu on tööpuudus üks Leedu ja teiste ELi liikmesriikide noorte põhiprobleeme ning tänastele noortele on juba hakatud viitama kui tänapäeva kadunud põlvkonnale. Teine probleem on haridussüsteemi kokkusobimatus tööturu vajadustega. Kuigi me nõustume ELi noorsoostrateegiat käsitleva komisjoni teatisega, teeb mulle muret see, et sarnaselt paljudele strateegiatele, mida me varem oleme vastu võtnud, ei pruugi see strateegia saada kunagi millekski enamaks kui rida paberile märgitud kauneid avaldusi. Meie – nii Euroopa Parlament, teised ELi institutsioonid kui ka liikmesriigid – peame mõistma, et kui me tänastest noortest ei hooli, võib juhtuda, et ühtegi meie teistest strateegiatest, sealhulgas ELi 2020. aasta strateegia, ei viida kunagi ellu, kuna pole enam kedagi, kes neid ellu viiks. Seetõttu kutsun komisjoni, teisi pädevaid institutsioone ning liikmesriike üles võtma võimalikult ruttu konkreetseid meetmeid selle strateegia tegelikuks kohaldamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Ma hääletasin raportit „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine” (2009/2159(INI)) käsitlenud Euroopa Parlamendi resolutsiooni nr A7-0113/2010 poolt, kuna noorsoostrateegia määratlemine on praegu väga oluline. Euroopa ühiskonna noorsoo ees seisab mitmeid ülesandeid, millega tuleb lähiajal tegeleda. Majanduskriis ning ühiskonna vananemine on kahtlemata olulised ja kiireloomulist lahendust nõudvad küsimused ja need puudutavad peamiselt neid, kes asuvad tulevikku ehitama. Me peaksime ja tegelikult peamegi tagama võrdsed võimalused ja võrdse juurdepääsu kõigile, kes mõne aasta pärast täiskasvanuks saavad, ja samuti neile, kes oma täiskasvanuelu praegu alustavad. Kahjuks leidub palju andekaid noori, kes on erinevatel põhjustel teistest maha jäänud. Me peaksime andma neile uue võimaluse. Selleks et tagada tööturul põlvkondade sujuv üleminek, on vaja selliseid meetmeid nagu rahaline toetus ülikoolilõpetajatele. Kahjuks valitseb noorte seas suur tööpuudus ning tööturul püsib ebavõrdsus. Kindlasti eksisteerib rohkem probleeme kui need, mida ma nimetasin. Seetõttu nõustun täielikult raportööriga, kes ütleb, et „käesolev raport on üks osa pidevast tööst. Seda tööd teha on meie kohus. Meie igavene kohus tulevaste põlvede ees.” Seda meilt praegu oodatakse ning seda peame ka tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Olen kolleeg Papanikolau väljendatud arvamusega nõus. ELi uue noorsoostrateegia loomine on ülioluline. Uue noorsoostrateegia peaeesmärk peaks olema olemasolevate vahendite parem kasutamine ja teadmiste levitamine. Edu võib saavutada, julgustades valitsusi tegema tihedamat koostööd selles küsimuses, liikmesriikide noorsoopoliitika erinevustest hoolimata.

See on eurooplaste tulevaste põlvede paljutõotava tuleviku kujundamisel oluline tegur. Majanduskriis mõjutab noori suurel määral ja ohustab nende tulevast jõukust. Lisaks sellele mõjutab noorte tulevikku eriti suurel määral elanikkonna vananemine. Arvestades noortele avalduva surve eri vorme ja meie kohustust neid hästi koostatud noorsoostrateegia abil aidata ning arvestades asjaolu, et noorsoopoliitika kuulub subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamisalasse, ja tõsiasja, et liikmesriigid teevad selles valdkonnas koostööd vabatahtlikult, peab raportöör erakordselt tähtsaks seda, et uue strateegiaga parandatakse vana strateegia vead ja saadakse konkreetseid tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Mircea Paşcu (S&D), kirjalikult. – Noorte harimine on ülimalt oluline valdkond, sest võimalikud vead võivad juhul, kui neid ei parandata kohe, avaldada põlvkonnaülest mõju ning nende kordamine on tõenäoline, halvendades olukorda veelgi. Meie nn strateegiate probleem on selles, et pärast väljatöötamist võtame oma kinnisideeks need ellu viia, unustades vajaduse neid regulaarselt läbi vaadata ja kohandada.

Kehtiv noorsoostrateegia, mis on põhijoontes töötatud välja enne praegust kriisi, peab juba praegu tegelema mitme probleemiga: kuidas kaitsta noori kriisi psühholoogiliselt negatiivse mõju eest; kuidas valmistada neid ette mitte tänases, vaid homses maailmas toime tulema; kuidas tagada võrdsed võimalused, sõltumata sissetuleku suurusest; kuidas eristada liikuvust ja ajude äravoolu ning kuidas tasakaalustada omavahel veebi kaudu toimuvat nn virtuaalset sidet ning ühistegevuse kaudu tekkivaid reaalseid sidemeid ning meeskonnavaimu.

Need on nn strateegilised väljakutsed, mis nõuavad kõigi ELi riikide poliitikutelt strateegilist tähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin raporti poolt, kuna selle eesmärk on edendada kõikide noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust. Et noorsoopoliitika valdkonnas on subsidiaarsus reegliks, peame julgustama liikmesriike määratlema ühised eesmärgid ja tegevuskavad ning tegema rohkem koostööd ja vahetama häid tavasid. See probleem nõuab kiiret lahendamist, kuna me teame, et iga neljas 15aastane Euroopa noor ei oska korralikult lugeda. 2011. aasta eelarvest rääkides teeb mulle muret vastuolu äsja hääletusele pandud raporti eesmärkide ning asjaolu vahel, et programmi„Aktiivsed noored” eelarvet vähendati 3,4%. Miks on vaja kärpida vahendeid programmi puhul, mille eesmärk on just nimelt noorte eurooplaste kodanikutunde, solidaarsuse ja sallivuse arendamine? Ma loodan seetõttu, et arukal, jätkusuutlikul ja kaasaval majandusel põhinev 2020. aasta strateegia toob kaasa igakülgse rahalise toetuse võimaldamise noorte harimisel ja koolitamisel, kuna praeguse süsteemikriisi ajal sõltub ELi ellujäämine keskpikas perspektiivis haritud ning Euroopa projekti toetavatest noortest.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Toetasin ELi noorsoostrateegiat täie kindlusega ning veendununa, et see õnnestub. See on kultuuri- ja hariduskomisjoni jaoks, mille liige ma olen, üks peamine valdkond. Noorte olukorra ning nende haridus- ja koolituse taseme parandamine on hädavajalik. Siin on kolm võtmetähtsusega küsimust.

1. ELi ja ühtlasi Poola noored kasutavad edukalt ELi programme, nagu Comenius, Erasmus ja Leonardo da Vinci. Seetõttu on väga oluline suurendada neile programmidele suunatud rahalist toetust ning tunnistada neid kui ELi mitmeaastase noorsoostrateegia arengu alust. Tulevikus peaks neid programme rahaliselt rohkem toetama. Noorte tulevikku investeerimine on parim viis ELi eelarvet kasutada. Ühtlasi kutsun üles Erasmus Munduse programmi parandama ning seda täielikult rakendama.

2. Sotsialistina rõhutan ühtlasi vajadust luua noortele võrdsed võimalused haridusele juurdepääsul. Neid, kes ei saa kõrghariduse omandamist majandusliku olukorra tõttu lõpetada, tuleb rahaliselt toetada. Ühtlasi tuleb noori aidata, lihtsustades nende juurdepääsu tööturule.

3. Lissaboni lepingu jõustumise osas tahaksin juhtida tähelepanu, et liikmesriigid kohustusid strateegia elluviimise käigus muu hulgas edendama noorte osalemist demokraatias, pöörama erilist tähelepanu noortele sportlastele ning põhiõiguste harta õiguslikule jõustamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Euroopa Parlamendi vastu võetud raportis analüüsitakse üksikasjalikult noorsoopoliitika mitmemõõtmelisi probleeme – probleeme, mis mõnikord tunduvad liiga harva arutluseaineks olevat või tagaplaanile tõrjutud. Tänased noored ehitavad üles tuleviku Euroopa, nii et me peame olema kindlad, et nad arenevad õiges suunas, ning aitama neil liidu pakutud võimalusi võimalikult hästi ära kasutada. Noored pakuvad erilist lisandväärtust – nad toovad endaga kaasa värskuse ja innovatsiooni ning suudavad muuta Euroopa sotsiaalse visiooni tolerantsil, erisustel ja võrdsusel põhinevaks tegelikkuseks. Noorte küsimus on praeguses olukorras, majanduskriisi ja Euroopa demograafiliste muutuste tingimustes veelgi olulisem.

Noored on praeguse majandusliku olukorra kahjuliku mõju suhtes haavatavamad. Selles rühmas on tööpuudus selle kogumäärast peaaegu kaks korda kõrgem ning noorte rahaline olukord sunnib neid sageli haridusest loobuma, mille tagajärg võib olla vaesus ja tõrjutus.

Vananeva elanikkonna kontekstis tuleb leida vahendid, et julgustada noori peret looma. Sageli lükkavad nad selle otsuse ebasoodsa rahalise olukorra, töökoha leidmisega seotud probleemide või töö- ja pereelu ühitamise vajaduse tõttu edasi. Noorsoopoliitika korraldamist ning koostööstruktuure puudutavates küsimustes oleksime pidanud olema selgemad ja konkreetsemad. Noorte küsimus on keerukas ning nõuab mitme poliitikavaldkonna kaasamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE), kirjalikult.(PL) Täna vastu võetud resolutsioon, mis käsitleb komisjoni teatist „ELi noorsoostrateegia”, on samm õiges suunas, mis põhineb noorte probleemide ja vajaduste integreeritud käsitlusel. Me eeldame, et noorte ning tulevaste põlvkondade huvide arvestamine poliitiliste strateegiate väljatöötamisel tagab kõige kiireloomulisemate probleemide tõhusa ja tulemusliku lahendamise. Selle sotsiaalse rühma jätkuvalt kõrge tööpuuduse määr osutab struktuurilahenduste puudumisele, näiteks puudustele haridussüsteemis, mis ignoreerib noorte harimisel tööturu vajadusi.

Me peame julgustama noori aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ja poliitikas ning edendama nende ettevõtlikkust. Me peame looma noortele tingimused kultuuriliseks loovuseks ning äratama neis huvi kunsti, teaduse ja uue tehnoloogia vastu. Teiselt poolt peaksime tagama noortele kaitse diskrimineerimise eest ning viima läbi keskkonnasõbralikke ideid edendavaid kampaaniaid, unustamata samal ajal ka võitlust narkootikumide kuritarvitamise ning muude, iseäranis noori ohustavate sõltuvuste vastu. Seepärast oli mul täna hea meel hääletada kolleeg Papanikolaou koostatud resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) 96 miljonit 15–29 aasta vanust noort eurooplast esindab umbes 20% Euroopa Liidu elanikkonnast. Noorte seas valitseva tööpuuduse määr ületas majanduskriisi tõttu aasta alguses 20% ning samal ajal ületas kooli pooleli jätnud õpilaste määr 17%, kusjuures kõige enam mõjutab see maapiirkondade noori. Lisaks pakutakse noortele järjest sagedamini ajutisi töölepinguid, mis vähendab nende võimalust saavutada rahaline stabiilsus ning soetada omale elukoht. Noored on meie tulevik ning me peaksime neid Euroopa tasandil tehtavatesse otsustesse rohkem kaasama. Just nemad peaksid koos meiega kavasid koostama ja neid ellu viima ning aitama kaasa meie ühiskonna arengule. Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles võtma kiiresti vastu konkreetne strateegia ja meetmed, mis aitaksid noori rohkem ühiskonda kaasata. Need meetmed peaksid teenima järgmisi eesmärke: diskrimineerimise vältimine haridusele juurdepääsul, et võimaldada noortel omandada väärikat elatist pakkuva töö leidmiseks vajalikke oskusi; juurdepääsetavate lastehoiuteenuste olemasolu tagamine, et aidata kaasa töö- ja eraelu ühitamisele ning toetada noorte sisenemist tööturule, ja noortele sotsiaalkorterite pakkumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Ülemaailmne majanduskriis tuli meile kõigile valusa löögina. Kõige rohkem on kahju sellest, et tugevaim löök tabas neid, kellest sõltub meie tulevik. Viimaste aastate finantsraputused jätsid enamiku noortest töötuks või vaeghõivatuks. Kõnealuse raporti andmetel on noorte tööpuuduse määr enamikus ELi liikmesriikides peaaegu kaks korda suurenenud võrreldes kogu töötava elanikkonnaga. Praegu on meil hea juhus muuta kriis võimaluseks. Me võlgneme seda eurooplaste järgmisele põlvkonnale.

Minu kodumaa Leedu ning enamiku selle naabrite jaoks on tähtis peatada kvalifitseeritud töötajate pidevalt suurenev ajude äravool. Nagu viitab raporti pealkiri, saab seda eesmärki täita investeeringute ja võimaluste pakkumise kaudu. Investeeringute mõttes on põhivaldkonnad haridus ja tööhõive. Me peame muutma ülemineku hariduse omandamiselt tööturule sujuvamaks. Ent kui me ei paku oma noortele võimalusi, on nende hädavajalike investeeringute mõju piiratud. Me peame edendama noorte kodanikuaktiivsust nii sotsiaalses kui ka poliitilises mõttes. Noorte osalusprotsent valimistel on Ida-Euroopas väga madal. Seega peame taas äratama nende huvi poliitilise protsessi vastu.

Kodanikuühiskond ja asjaomased valitsusvälised organisatsioonid saavad ELi huvisid toetada. Näiteks uuenduslikku internetitehnoloogiat kasutanud projekt „Minu hääl” aitas tõsta noorte poliitilist teadlikkust. Lisaks peame alustama Euroopa noorte ja noorteorganisatsioonidega tulemuslikku dialoogi, mida ei kammitseks bürokraatia ja tehnilise žargooni võrk.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Euroopa noorsoostrateegiat käsitleva raporti poolt, kuna usun, et noortele täiskohaga tööhõive tagamine osutub lähiaastatel hädavajalikuks. Olukorras, kus 5,5 miljonit alla 25 aasta vanust eurooplast on töötud, on selge, et selle probleemiga võitlemiseks läheb vaja tõhusat strateegiat.

Noorte tööpuuduse probleem ei ole tingitud ainult majanduskriisist; tööandjad otsivad töökogemusega töötajaid. Nõustun täielikult väitega, et kõrgharidus peaks olema tööturuga tõhusamalt seotud. Noorte tööpuudusega seotud probleemi, millel võivad olla rängad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed, lahendamisel on peamine liikmesriikidevaheline koostöö.

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Astrid Lulling (A7-0146/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste kaitse tugevdamine on oluline. Astrid Lullingi koostatud raport, mis käsitleb füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdset kohtlemist, on üks samm selle eesmärgi täitmisel. Erinevalt varasemast tagatakse sellega 14nädalane rasedus- ja sünnituspuhkus ning abistavate abikaasade sotsiaalkaitse. Euroopa Parlament tagab taas töötavate naiste õiguste kaitse. Kuna ma jagan seda eesmärki, hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades vajadust tunnistada direktiiv 86/613/EMÜ füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta kehtetuks, on see esitatud muudatusettepanek oluline samm edasi ka füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade jaoks.

Sotsiaalkaitse valdkonnas näeb soovitus ette, et juhul kui füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks kehtib sotsiaalkaitsesüsteem, peaks liikmesriik võtma vajalikud meetmed, et füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasadele kehtiks vastavalt siseriiklikule õigusele sotsiaalkaitse. Ehkki abikaasadele sotsiaalkaitse tagamine on vabatahtlik, on see ettepanek oluline samm, kuna paljudes liikmesriikides ei kohaldata abikaasade suhtes mingit sotsiaalkaitset, olgu see kohustuslik või vabatahtlik.

Lõpuks käsitleb ettepanek ka kaitset raseduse ja sünnituse ajal, ehkki füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavate abikaasade rasedus- ja sünnituspuhkus ei kesta sama kaua kui palgatöötajate puhul. Abistavatel abikaasadel on siiski õigus asjakohasele rahasummale, mis võimaldab neil oma kutsetegevust vähemalt 14 nädalaks katkestada ja/või taotleda ajutise asenduse teenust. Nimetatud põhjustel hääletasin selle ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Majanduslangusega toimetulekuks on väga oluline investeerida inimkapitali ja sotsiaalsesse infrastruktuuri, luues meestele ja naistele tingimused kõigi oma võimaluste ärakasutamiseks. Euroopa Liit on jõudnud lähedale Lissaboni strateegia eesmärgile suurendada naiste tööhõivet 2010. aastaks 60%ni, ent naiste tööhõive määr on eri liikmesriikides väga ebaühtlane. Seega peavad komisjon ja liikmesriigid võtma tõhusaid meetmeid, et füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist käsitlevat direktiivi saaks võimalikult ruttu rakendada. Naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate ning neid abistavate abikaasade või siseriikliku õiguse järgi tunnustatud elukaaslaste kaitse raseduse ja sünnituse ajal on väga oluline. Tuleb tunnistada, et on oluline anda neile hüvitist, mis võimaldab neil töötamise katkestada piisavalt pikaks ajaks, mis tagaks raseduse tavapärase kulgemise ja sünnitusjärgse füüsilise taastumise, ja et naistele antav rasedus- ja sünnitushüvitis peab olema piisav. Seetõttu olen raportööri arvamusega direktiivi teisel lugemisel esitatud ettepanekute kohta vägagi nõus. Lisaks ei pöörata uut 2020. aasta strateegiat käsitlevates komisjoni konsultatsioonides piisavalt tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse küsimusele. Me peame soolise võrdõiguslikkuse mõõtmega seotud teemasid tähtsustama ning lisama need uude strateegiasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Avaldan heameelt kõnealuse direktiivi vastuvõtmise üle, millega luuakse raamistik selleks, et kohaldada liikmesriikides füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate või sellisele tegevusele kaasa aitavate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet. Asjaolu, et naised tegutsevad füüsiliselt isikust ettevõtjana väiksemal määral, tähendab ebavõrdsust seni, kuni perekondlikud kohustused näivad avaldavat naiste ettevõtlikkusele võrreldes meestega negatiivset mõju. Abistavate abikaasade sotsiaalkaitse puudumine ning nende poolt pereettevõttesse antava osa mittetunnustamine annab mõnele ettevõttele ebaõiglase konkurentsieelise, nii et selle algatuse abil saaks tagada Euroopas võrdsed tingimused. Oluline on võtta vastu meetmed ettevõtlust hõlmava soolise ebavõrdsuse kaotamiseks, et aidata paremini ühitada era- ja tööelu. Kutsun liikmesriike üles tagama praktikas meeste ja naiste täielik tööalane võrdsus, et edendada naisettevõtluse algatusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) 1986. aasta detsembri direktiiv on osutunud ebatõhusaks, kuna selle rakendusaruannete järgi on direktiivi tulemused olnud üsna mitterahuldavad.

Seetõttu on naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate rasedus- ja sünnitusaegse kaitse tugevdamine ning naissoost füüsilisest isikust ettevõtjate ja neid abistavate abikaasade võrdse kohtlemise tagamine ülioluline.

Euroopas moodustavad füüsilisest isikust ettevõtjad 16% töötajatest ning ainult kolmandik neist on naised. Selline arv on kahtlemata tingitud ärinaisi puudutavatest loendamatutest raskustest, mille seas pole sugugi vähetähtis pereelu ja töö ühitamine. Ent kui 1986. aasta direktiivi eesmärgid jäid saavutamata, siis pole ka käesolev ettepanek piisavalt edasipüüdlik.

On kahetsusväärne, et nõukoguga poliitilise kompromissi saavutamiseks on selle direktiivi võimalikku mõju vähendatud. Ometi võib seda algatust lugeda esimeseks sammuks füüsilisest isikust ettevõtjate ja neid abistavate abikaasade praeguse olukorra parandamise suunas sotsiaalse kaitse seisukohast. Välja on töötatud miinimumnõuded, mille kohaselt tunnustatakse liidu tasandil esimest korda õigust rasedus- ja sünnitushüvitisele ning võimaldatakse töötamise katkestamist vähemalt 14 nädalaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Maria Corazza Bildt, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark, Anna Ibrisagic and Alf Svensson (PPE), kirjalikult. (SV) Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni Rootsi delegatsioon hääletas eile (18. mail 2010) teisele lugemisele esitatud soovituse vastu, mis käsitles järgmist teemat: nõukogu ühine seisukoht esimesel lugemisel eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ (A7-0146/2010). On oluline, et liikmesriigid teeksid koostööd, tagamaks meeste ja naiste võrdse kohtlemise, et füüsilisest isikust ettevõtjatena võiks hakata tegutsema rohkem naisi. Teiselt poolt ei usu me, et ELi ülesanne on langetada võrdõiguslikkuse poliitika alaseid otsuseid, mis avaldavad liikmesriikide rahandusele kaugele ulatuvat mõju. Selles küsimuses peaksid otsuseid langetama liikmesriigid ise. Lisaks ei usu me, et naiste ja meeste võrdset kohtlemist saab tagada sellega, kui üksnes naissoost (ja mitte meessoost) füüsilisest isikust ettevõtjatele tagatakse lapsevanemaks saamisel hüvitised ja rasedus- ning sünnituspuhkus. Viimaks tahaksime rõhutada asjaolu, et sooline võrdõiguslikkus on üks ELi ees seisvaid suuri katsumusi ning et Rootsi võiks siin teistele liidu liikmesriikidele eeskujuks olla. Praeguse majanduskriisi ajal on füüsilisest isikust ettevõtjate toetamine ja julgustamine ülioluline.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Sellest, kui me arutasime maapiirkondade naiste olukorda käsitlevat raportit ning kutsusime üles tegema sotsiaalkaitset puudutavatesse õigusaktidesse vajalikke kohandusi, on möödunud juba enam kui kaks aastat. Nõukogu esitab meile nüüd uut tüüpi direktiivi, mille kohaldamisala piirdub aga üksnes põllumajandusega. Ma ei arva, et selline piirang oleks põhjendatud. Maapiirkondade naiste olukord on eriti uutes liikmesriikides väga raske ning me peame seda probleemi pidevalt ning aktiivselt meeles pidama. Ent füüsilisest isikust ettevõtjate tegevusest rääkides ei tohi me unustada inimesi, kes teenivad tulusat elatist käsitööga, kaubandusega, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetes ning vabakutselistena.

Lisaks leian ma, et nõukogu ettepaneku punkte, mis võimaldaksid liikmesriikidel piirata juurdepääsu sotsiaalkaitsesüsteemidele, ei tohiks vastu võtta. Vastavalt proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttele loob direktiiv parlamendi ettepaneku kohaselt muudetud kujul vajaliku raamistiku füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste ja meeste vaheliste lahknevuste vähendamiseks. Siinkohal usun ma ühelt poolt, et töö vähemalt 14nädalase katkestamise lubamisel ning rasedus- ja sünnitushüvitisel põhinev rasedus- ja sünnitusaegne kaitse on hädavajalik. Teiselt poolt on sama oluline tagada abikaasade või elukaaslaste õigus seaduslikult ettevõtet asutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Inimõiguste ja võrdsuse põhimõtte vankumatu kaitsjana ei tahaks ma õõnestada algatusi, mille eesmärk on kaitsta tööturul naiste õigusi, nagu tehakse ka hea kolleegi Astrid Lullingi raportis. Nagu ma olen juba öelnud: „Mehi ja naisi on vaja õiglaselt kohelda, andes neile samad õigused, kuid arvestades ka nende vastavate vajadustega. Naiste puhul on see eriti asjakohane sellistes valdkondades nagu ematoetus, pereelu ja tööelu ühitamine ...”

Seetõttu väljendan heakskiitu asjaolule, et siin võib tajuda muu hulgas muret füüsilisest isikutest ettevõtjate rasedus- ja sünnitusaegse kaitse pärast. Samas olen ma ka subsidiaarsuse põhimõtte vankumatu kaitsja ning usun, et paljud arutluse all olnud küsimused peavad jääma liikmesriikide jurisdiktsiooni alla.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Pooldan jõupingutusi, mida Euroopa Parlament on Euroopa Liidu sotsiaalse õiguse ja soolise võrdõiguslikkuse mehhanismide tugevdamiseks teinud. Füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise tagamist – eriti sotsiaalkaitse ja eeskätt rasedus- ja sünnitusaegse kaitse mehhanismidele juurdepääsuga seoses – loetakse tsiviliseeritud maailmas, sealhulgas end kultuuriliselt ja sotsiaalselt arenenud piirkonnaks pidavas Euroopas vaidlustamatuks põhimõtteks, mille austamine muutub praeguse sügava ja pikaajalise majandusliku ja sotsiaalse kriisi ajal järjest tungivamaks ja ilmsemaks. Arvestades hästi tuntud arenguid niihästi töö ja tootmise korralduse kui ka töövahendite ning mehhanismide osas, tahaksin rõhutada meie soovi, et eri tegevusvaldkondade ebavõrdne kohtlemine lõppeks. Töötajate riiklikele sotsiaalkaitsesüsteemidele juurdepääsu puhul peavad kehtima ühesugused kriteeriumid, sealhulgas toetuste ning eesõiguste osas. Tahaksin ühtlasi rõhutada, et see soovitus tugevdab kindlasti naistele mõeldud stiimuleid ettevõtlusega tegelemiseks. Euroopa majandusel on naiste suuremast ja kõikehõlmavamast kaasamisest endiselt palju võita ning veel mitmeid arenguetappe läbida.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Olles soolise võrdõiguslikkuse ja laiemalt võrdõiguslikkusega, sealhulgas sotsiaalsete õigustega seotud küsimuste suhtes iseäranis tundlik, avaldan kõnealuse raporti vastuvõtmise üle heameelt. Minu jaoks on esmatähtis, et liikmesriigid peavad tagama füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatele naistele ning neid abistavatele abikaasadele sotsiaalkaitse ning et see kaitse peab olema võrdne kaitsega, mis on tagatud palgatöötajatena tegutsevatele naistele. Meetme eesmärk on suurendada ettevõtluses Euroopa naiste osalust, mis on endiselt liiga madal. Eelkõige on selle meetme eesmärk võimaldada neil naistel saada rasedus- ja sünnituspuhkust samamoodi nagu teistsugust tööd tegevad naised. Rasedus- ja sünnituspuhkus peab olema tagatud kõigis liikmesriikides ja kõigi naiste jaoks, töökoha iseloomule vaatamata. Kuna see meede kuulub subsidiaarsuse põhimõtte rakendusalasse, tuleb meil loota, et liikmesriigid teevad kõik vajaliku tagamaks, et need mehed ja naised saaksid pere- ja tööelu võimalikult kiiresti ja suurema vaevata ühitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. (HU) Tahaksin õnnitleda kolleeg Astrid Lullingit raporti vastuvõtmise puhul, mis on oluline samm väga pikaajalise probleemi lahenduse suunas. Füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade ja elukaaslaste olukorda – kes aitavad ettevõtte tegevusele ja kasumile kaasa, ilma et neil oleks töötaja või äripartneri staatus – ei suudetud nõukogu 1986. aasta direktiiviga rahuldavalt lahendada. Seetõttu saabus aeg nimetatud õigusakt kehtetuks tunnistada ning koostada uus direktiiv, milles tunnustatakse abistavate abikaasade tööd ning tagatakse neile samasugune sotsiaalkaitse nagu füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Lisaks on raportööri ja Euroopa Parlamendi oluliseks saavutuseks asjaolu, et võrreldes nõukogu esialgse soovitusega ei piirdu kohaldamisala enam põllumajandussektoris tegutsevate füüsilisest isikutest ettevõtjatega, kuna sihtrühm töötab ka näiteks väikestes ning keskmise suurusega ettevõtetes või jaemüügi alal, kus nad moodustavad enamuse. Ehkki nõukogu ei nõustunud raportööri ja parlamendi tehtud mitme olulise soovitusega, jättes abikaasade ning elukaaslaste võrdse sotsiaalkaitse liikmesriikide otsustada ning lubades liikmesriikidel säilitada piiravaid sätteid seoses teatavate sotsiaalkindlustussüsteemide või sotsiaalkaitse tasemetega, on direktiivi eelnõu tervikuna oluline samm.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. (IT) Väljendan füüsilisest isikust ettevõtjatest naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist käsitleva direktiivi ettepaneku vastuvõtmise üle heameelt. Lõpuks ometi väljendab Euroopa Parlament arvamust selle põhimõtte kohaldamise asjus, mis on sotsiaalse ja majandusliku arengu mõttes niivõrd sümboolne!

Ehkki ma austan riikide eelisõigusi, arvan ma, et eksisteerib niihästi vajadus määratleda füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste ja emade ning neid abistavate abikaasade ja siseriikliku õiguse kohaselt tunnustatud elukaaslaste minimaalse kaitse eeskirjad kui ka tagada neile samasugune kaitse nagu neile emadele, kes pole füüsilisest isikust ettevõtjad, vaid on palgatöötajad.

Loodetavasti hakatakse nende õiguste deklareerimise järel neid reaalselt austama ning liikmesriigid võtavad enda kohuseks asjakohaste meetmete elluviimise, eeskätt füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate naiste ning neid abistavate abikaasade kaitse osas raseduse ja sünnituse ajal ning järel. Me peame naiste ning meeste emantsipeerumise toetuseks võitlema tööalase diskrimineerimise kõigi vormide vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjoni ettepaneku eesmärk on tagada füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdne kohtlemine. Seetõttu pean selle dokumendi vastuvõtmist oluliseks ja väga tervitatavaks sammuks, mis toob endaga kaasa suurema ühtsuse palgatöötajaid käsitlevate kehtivate Euroopa õigusaktidega, kuna võrdsuse ja sotsiaalse kaitsega seotud põhiõigused on juba praegu kaitstud ning algteksti kohta esitatud muudatusettepanekud aitavad parandada füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasade kaitse üldist olukorda, eeskätt füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevatele naistele ning füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasadele ning siseriikliku õiguse kohaselt tunnustatud elukaaslastele määratava rasedus- ja sünnitushüvitise kaudu. Lähtusin hääletades sellest kaalutlusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt – mitte ainult seetõttu, et see on oluline ning mõjutab minu arvates miljoneid ELi kodanikke. Tunnen paljusid kunstnikke, advokaate ning teisi füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevaid inimesi ja tean, et sageli abistavad neid pereliikmed, kelleks on enamasti naine või lapsed. Asjaolu, et neil on nüüd õigus sotsiaalsele kaitsele, parandab kahtlemata nende materiaalset seisundit, moraali ja töötahet. See on Leedu jaoks eriti oluline, kuna praegu, mil kriis on Baltimaid rängalt tabanud, läheneb paljude perede materiaalne olukord vaesusele.

Me ei tohi enam pealt vaadata, kuidas füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevad naised ja mehed sotsiaalse ebaõigluse all kannatavad. Kõnealuse raporti vastuvõtmine saadab ELi liikmesriikide valitsustele selge märguande toetada füüsilisest isikust ettevõtjate abikaasasid, tagades neile õiguse pensionile, tasustatud puhkusele, ema- või isapuhkusele ning aidates neil uuesti tööturule siseneda.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Avaldan Astrid Lullingi raportile toetust. Ettepanek on vajalik, kuna füüsilisest isikust ettevõtjate sektoris siiani eksisteeriv märgatav sooline vahetegemine ähvardab veelgi suureneda. Ettepanekus leitakse ühtlasi, et abistavatele abikaasadele, kes sageli aitavad füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete edule oluliselt kaasa, tuleks tagada sotsiaalkaitse, mis mitmes liikmesriigis praegu täielikult puudub.

Ettepanek, mille eesmärk on pakkuda stiimuleid selleks, et naised saaksid siseneda tööturule ja et aidata võidelda mitteametlike töökohtade vastu, toob ühenduse kehtivasse õigusse kolm peamist muudatust: „abistava abikaasa” määratlust laiendatakse siseriikliku õiguse järgi tunnustatud paaridele, kes pole abielus. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevatele naistele ja neid abistavatele abikaasadele antakse õigus saada taotluse alusel vähemalt 14 nädala pikkust palgalist rasedus- ja sünnituspuhkust. Abistavale abikaasale antakse samuti õigus kasutada taotluse alusel sotsiaalkaitsesüsteemi hüvitisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, kuna leian, et praegust majandus- ja finantskriisi arvestades on selle direktiivi vastuvõtmine Euroopa Liidu jaoks väga oluline. Arvestades asjaolu, et enamikus liikmesriikides ei laiene abikaasa sotsiaalkaitsest tulenevad eelised abistavatele abikaasadele, usun ma, et juhul, kui liikmesriigis kehtib juriidilisest isikust ettevõtjale sotsiaalkaitsesüsteemiga ühinemise kohustus, peab see olema kohustuslik ka neid abistavate abikaasade ja elukaaslaste jaoks.

Nõukogu seisukoht on kahetsusväärne, kuna selle kohaselt ei peaks sotsiaalkaitsesüsteemiga ühinemine füüsilisest isikust ettevõtjaid abistavate abikaasade ja elukaaslaste jaoks olema kohustuslik riikides, kus nende sellist seisundit siseriiklike õigusaktide alusel tunnustatakse. Arvestades, et valdav enamik neist inimestest sellistesse süsteemidesse ei kuulu, pole nad ka teadlikud haiguse, töövõimetuse ja vanaduse puhul kaitset pakkuvate sotsiaalkaitsesüsteemide eelistest.

Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Liidu fraktsiooni variraportöörina toetasin seisukohta, et füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevad naised, nende abikaasad ja elukaaslased, kes otsustavad lapsesaamise kasuks, peaksid saama kasutada sotsiaalkaitset ja tasustatud puhkust ning neid ei tohiks takistada lastetoetuse saamisel, nagu teeb Rumeenia valitsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Olen väga rõõmus, et Euroopa Parlament võttis täna vastu soovituse teisele lugemisele: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ.

Naistel on füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuses omanikena ning abistavate abikaasade või elukaaslastena hädavajalik roll. Avaldan füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist käsitleva parlamendi otsuse üle heameelt, kuna see on oluline ELi õigusakt.

 
  
MPphoto
 
 

  Marina Yannakoudakis (ECR), kirjalikult. – fraktsioon ECR toetab jõuliselt füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende elukaaslaste soolise ebavõrdsuse kaotamist. Toetame raporti eesmärki, mille kohaselt peaksid kõik ELi riigid pakkuma füüsilisest isikust ettevõtjatele toetust ja sotsiaalkaitset. Samas oleme ELi tasandil sellise õigusakti vastuvõtmise vastu. Fraktsioon ECR on alati olnud subsidiaarsuse põhimõtte kaitsja ning on kindlalt veendunud, et liikmesriikidel peaks olema tööhõive- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamisel ning elluviimisel juhtroll. Nimetatud põhjustel jäi fraktsioon ECR muudatusettepanekute 1–17 hääletamisel erapooletuks.

 
  
  

Raport: Toine Manders (A7-0122/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Parlament rõhutas täna vajadust saavutada kogu ELis kõrgetasemeline tarbijakaitse ja vajadust ühtlustada tekstiiltoodete märgistamist käsitlevaid eeskirju, muutes selle kõigi Euroopas turustatavate rõivatoodete jaoks kohustuslikuks. Tekstiiltoodete nimetamist ning materjalide märgistusi puudutavat teavet käsitleva tulevase määruse rakendamine lihtsustab praegust õigusraamistikku, muutes selle läbipaistvaks, selgeks ning tarbijatele ja väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele soodsaks.

Tarbijad saavad tulevikus tooteid ostes langetada märgistuste põhjal teadlikke valikuid, mis põhinevad ka sellistel eetilistel kaalutlustel nagu tervishoid, mõju keskkonnale, inimõigused ning tekstiiltooteid tootvate töötajate töötingimused ja palk. Samal ajal on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning laiem tekstiilitööstus võimelised kaitsma oma toodete kvaliteeti, disaini ja innovatsiooni, mis annab neile nii Euroopa kui ka ülemaailmsel turul konkurentsieelised. „Made in” märgistus võimaldaks tarbijatel lisaks toote omadusi käsitleva lisateabe saamisele tugevdada majandust, arendades mitme sektori jaoks välja uusi tooteid, edendades tööhõivet ning toetades kolmandatest riikidest pärit toodetega seoses võltsimisvastast võitlust.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Praegusel globaliseerumisajastul, mil tooted valmistatakse järjest enam rahvusvahelise tööjaotuse abil, on nende päritolu keeruline määratleda. Samal ajal soovivad tarbijad oste sooritades kõiki fakte teada, eelistades mõnikord nende riikide tooteid, kus kehtivad kõrgemad kvaliteedinõuded või sotsiaalsed ja keskonnanõuded. Seda arvestades otsustasin hääletada raporti poolt, kuna selles tehakse ettepanek muuta päritoluriiki hõlmav märgistus kohustuslikuks. Minu arvates on see esmatähtis teave, mis tuleb tarbijale alati esitada. Ühtlasi avaldan toetust mõttele, et Euroopa Komisjon koostaks kahe aasta pärast tekstiiltoodete märgistamise ühtlustamist käsitleva aruande või isegi õigusakti ettepaneku. Arvestades asjaolu, et me oleme aastakümneid ühisturu tingimustes tegutsenud, tekib küsimus, miks kasutatakse liikmesriikides endiselt erinevaid suurusmärgistusi ja mitmeid teisi sama olulisi teabeühikuid?

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin kõnealuse määruse poolt, kuna usun, et see annab suurema selguse nii tekstiilitootjatele kui ka tarbijatele. Avaldan heameelt asjaolu üle, et õigusakti vormiks valiti määrus, mis ühendab mitu praegu kehtivat direktiivi ning vähendab halduskoormust liikmesriikide jaoks, kes peavad iga kord, kui loetelusse lisatakse uue kiu nimetus, võtma tehnilised kohandused üle siseriiklikesse õigusaktidesse. Samas tundub mulle, et on aeg hakata arutama tekstiiltoodete märgistuste süsteemi läbivaatamist, et see ei põhjustaks tootjatele lisakoormust ning oleks tarbijate jaoks selgelt arusaadav ning vastuvõetav. Seetõttu toetan määruse raames vastu võetud ettepanekuid, mille kohaselt tuleks Euroopa Komisjoni aruandes käsitleda selliseid küsimusi nagu ühtne ELi süsteem rõivaste ja jalatsite suurusmärgistuse kohta, võimalike allergiat tekitavate või ohtlike ainete näitamine ning ökoloogiline ja sotsiaalne märgistamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult . (FR) Võib tunduda üllatav, et sõna „valmistatud” (made in), mida kohtame paljude rõivaste märgistel, ei ole tänapäeval enam kohustuslik ja selle kasutamine erineb liikmesriigiti väga. Kui arutasime komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus uue kiu turuletoomise aja kohta, siis me kasutasime seda dokumenti märgistusprobleemi parandamiseks. Tegelikult valitseb Euroopa Liidu õigusaktide puudumise tõttu oht, et turule ilmuvad tooted, mis on valmistatud kolmandates riikides, aga millele on kirjutatud, et need on toodetud Euroopas. Raportis palutakse komisjonil samuti võtta vaatluse alla märgistus, mis võimaldaks tarbijatel pääseda juurde teabele ostetavate toodete sotsiaalsete ja keskkonnaalaste tootmistingimuste kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Ma õnnitlen raportöör Mandersit kolme keerulise direktiivi ühendamisel tehtud suure töö puhul. Käesolev raport lihtsustab kehtivat õiguslikku raamistikku, tagades näiteks, et uue kiu saab kiiresti turule tuua. Meie väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks tähendab see halduskulude kokkuhoidu ja uue kiu müügist kiiremini saadavat tulu. Need meetmed edendavad uuendusmeelsust ja see on minu arvates Euroopa ettevõtete jaoks esmatähtis. Tõepoolest, ainult uuenduslike ja kvaliteetsete toodete toel suudame karmi üleilmse konkurentsiga toime tulla ja sellest keerulisest kriisiajast välja tulla.

See dokument kaitseb ka tarbijaid, kelle huvid, ma rõhutan, on meie poliitika keskmes. Vastu võetud eeskirjad tagavad Euroopa kodanikele selgemad ja läbipaistvamad õigusaktid, mis tähendab ka seda, et kodanikud saavad uudsetest toodetest kiiremini kasu. Lõppkokkuvõttes on rahvatervis paremini kaitstud, sest üksikasjalikum märgistus annab kodanikele teavet lõnga ja sellest tehtud toodete päritolu kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel selle määruse üle, mis püüab lihtsustada ja parandada praegu jõus olevat õigusraamistikku eesmärgiga ergutada innovatsiooni tekstiili- ja rõivatööstuses, võimaldades samal ajal kiudude kasutajatel ja tarbijatel uudsetest toodetest kiiremini kasu saada. Lihtsustamise küsimus on Euroopa tööstusuuenduste edendamisel ja tarbijainfo avardamisel ülimalt tähtis. Samuti tuleb leida teistsugused õigusaktid, mis on direktiivide ülevõtmise menetluse ja kulude poolest vähem koormavad. Tööstus saab kasu, kui taotluse esitamise ja toote turuletoomise võimaluse vahele jääb vähem aega, sest see tähendab halduskulude kokkuhoidu ja väljavaadet, et toode jõuab varem turule, mis suurendab müügikasumit.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Lõpuks ometi võtsime vastu tekstiilisektori made-in-märgistuse eeskirjad. Juba 2005. aastal hääletas Euroopa Parlament ettepaneku poolt võtta vastu nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta, aga nõukogu blokeeris selle ettepaneku. Kuna tegemist ei olnud kaasotsustamismenetlusega, ei olnud kahjuks võimalik mõne liikmesriigi valitsuse vastuseisu tõttu midagi eriti ette võtta.

Ometi kujutab tänane hääletus endast Euroopa kodanikke esindava assamblee kindlat poliitilist sõnumit ja sellega kutsutakse nüüd nõukogu jõuliselt üles neid eeskirju vastu võtma. See eesmärk on nüüdseks lähemal, samuti on see kooskõlas Lissaboni lepingu eesmärkidega.

See võib küll ainult olla esimese lugemise hääletus, aga tegemist on tähtsa saavutusega, milleni jõuti teiste liikmesriikide delegatsioonide ja fraktsioonide kolleegide viimaste kuude suure töö tulemusena. See uus määrus kaitseb Euroopa tarbijaid, kes soovivad teada tekstiiltoodete päritolu, ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes valmistavad neid tooteid liikmesriikides. Näiteks ei saa me siis enam väita, et toode on valmistatud liikmesriigis, kui tegelikult ainult 25% sellest on seal toodetud; nüüd peab vähemalt 50% tootest olema tehtud made-in-riigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) Üldiselt me toetame kolleeg Toine Mandersi raportit tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta. Samas oleme väga kriitilised kohustusliku päritolumärgistuse suhtes, sest oleme veendunud, et see toob Euroopa tarbijatele kaasa kõrgemad hinnad, halvemad tingimused ja suuremad kulud eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Meie usume vabakaubandusse ja arvame seetõttu, et me ei peaks looma tarbetute eeskirjadega suuremaid vormilisi kaubandustõkkeid. Selle asemel toetame vabatahtlikku märgistussüsteemi, mis põhineb tarbijate nõudlusel päritolumärgistuse järele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) 2009. aasta 30. jaanuaril võttis komisjon vastu ettepaneku võtta vastu uus määrus tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta. See ettepanek ühendab kõik jõusolevad tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise õigusaktid üheks määruseks. Raportööri sõnul on selline läbivaatamine tegelikult tehniline töö, millel ei ole erilist poliitilist mõju.

Vaatamata sellele teame, et Euroopa tekstiiltooteid tabav konkurents (eelkõige Hiina toodete poolt) tingib vältimatu vajaduse võtta tulevikus põhjalikumad märgistamise meetmed. See peab olema praegusest hetkest komisjoni ülesanne. Lisaks tingivad praegu Euroopa Liidu ees seisvad probleemid vajaduse parandada ja tugevdada siseturgu. Seetõttu tuleb pingutada kõige selle täielikku saavutamist takistavate asjaolude kõrvaldamise nimel. Tekstiilinimetuste standardite ühtlustamine ja lihtsustamine täidab seda eesmärki, muutes tarbijateabe selgemaks ja aidates sel viisil muuta sektorit konkurentsivõimelisemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Tarbija üks peamisi eelisõigusi on võimalus korralikult kindlaks teha, kus ja kuidas toode on valmistatud ning millest see on tegelikult tehtud. See õigus aitab tagada tarbija usalduse ja kaitseb tema õigusi, samuti edendab see suurel määral ausat konkurentsi üleilmsel tekstiiliturul. Sellest tulenevalt toob tekstiiltoodete märgistamise standardimine kasu Euroopa ja eriti Portugali tekstiili- ja rõivatööstuse konkurentsivõimele. Rõhutan, et vajalikud on ELi-välistest riikidest imporditud tekstiiltoodete päritolu näitamise ühtlustatud eeskirjad, liidus valmistatud toodete päritolu näitava märgise („valmistatud” (made in)) täpsed kasutuskriteeriumid ja sotsiaalne märgistus, mille abil saab teavitada tarbijaid tervishoiu- ja ohutusnormide täitmisest ning inimõiguste austamisest. Samuti pean oluliseks ökoloogilist märgistust, mis on seotud tekstiiltoodete keskkonnahoidlikkusega. Tarbijate võimet eristada tooteid ja nende kvaliteeti suurendavad ka selgemad ja läbipaistvamad märgistuseeskirjad, kus on kirjas teave loomset päritolu mittetekstiilsete osade kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meie hääletasime raporti poolt selle põhiolemuse pärast, sest selles soositakse päritolumärgistust ja tuntakse muret tarbijate, töötajate ja meie riikide tekstiili- ja rõivatööstuse toodanguga seotud õiguste kaitse pärast. Siiski ei ole me nõus mõne märgistamispeensusega, eriti liiga üksikasjaliku kiude puudutava osaga, saati kui see hõlmab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning võimalikke kaasnevaid kulusid.

Niisiis, kuigi me hääletasime kokkuvõttes raporti poolt, on seal esitatud üksikasju, millega me ei nõustu. Me väidame, et see osa tuleb üle vaadata või vähemalt peab see sisaldama abimeetmete sätteid, mis aitavad kaitsta väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid probleemide eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) Toote päritolumärgistus on oluline, et tarbijad teaksid ostetava toote täpset päritolu. Pole õige märgistada toodet nii, nagu see pärineks EList, kui see on ELi liikmesriigis ainult pakendatud ja teised tootmisprotsessi etapid on läbitud ELi-välistes riikides. Vastuvõetud uued eeskirjad suurendavad rahvusvahelise kaubanduse läbipaistvust ja teevad asjad tarbijatele selgemaks. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Jällegi lubatakse biomärgisega hoopis midagi muud, kui see tegelikult kaasa toob – mõelge kasvõi mahepuuvilla skandaalile või viimase aja biokeemilistele läbikukkumistele. Esiteks tekitab see veel ühe märgiste ja tähistuste segaduse mahetoodete turul, mille EL võiks lõpuks mõistlikul määral standardida (seda EL armastab tavaliselt teha); teiseks on ELil ülim aeg nõustuda geneetiliselt muundatud puuvillaga. Kui me ootame uuringuid kahjulike ainete võimaliku mõju kohta, siis samal ajal peaksid märgised vähemalt näitama, et tooted sisaldavad geneetiliselt muundatud puuvilla.

Lisaks on ELil viimane aeg hakata tegelema raadiosagedustuvastuse (RFID) küsimusega. Me ei saa lisada tekstiilidele elektroonilisi märgiseid asjassepuutuvate inimeste teadmata; meil ei ole veel sobivaid märgistamiseeskirju. Kui jalakäijad tehakse RFID-rõivaste abil nähtavaks, on võimalik jälgida inimese iga sammu. Kuna raportis on see ära toodud, sai see hääletusel minu toetuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Mina pooldan Mandersi raportit tekstiiltoodete päritolumärgistuse kohta, sest see lahendab probleemi, mis on meie tarbijate valikuvabadust kaua ähvardanud. Päritolumärgised tagavad Euroopa kodanike jaoks läbipaistvuse, ohutuse ja teabe ning meie ettevõtete jaoks selged ja ühised eeskirjad.

Samas ei kao probleem kolmandate riikide, meie kaubanduspartnerite tekstiiltoodetega. Seetõttu kutsun ma kolleege üles väljendama oma toetust päritolumärgistuse määrusele, mis on praegu arutusel rahvusvahelise kaubanduse komisjonis. See kaitseb meie tarbijaid ja ettevõtteid – mitte ainult tekstiil- ja rõivatoodete valdkonda, vaid ka Euroopa majanduskasvu seisukohalt tundlikke sektoreid.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa tekstiilitööstus reageeris viimaste aastate suurtele majanduslikele probleemidele sellega, et võttis ette keerulise restruktureerimise, ajakohastamise ja tehnoloogilise innovatsiooni tee. Euroopa ettevõtted on parandanud oma positsiooni maailmaturul, keskendudes suure lisandväärtusega toodete konkurentsieelistele nagu kvaliteet, disain ja tehnouuendus. Euroopa Liidu tööstusel on maailma tasandil juhtroll: ta arendab uusi tooteid, kõrgtehnoloogilisi ja mittekootuid tekstiiltooteid uute vajaduste tarbeks, samuti puhastusteenuste, autotööstuse ja meditsiinisektori tooteid.

Ma tunnen heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu määrus, sest ma usun, et see lihtsustab kehtivat uute kiudude arendamise ja edendamise õiguslikku raamistikku ning võib ergutada innovatsiooni tekstiili- ja rõivatööstuses, võimaldades samal ajal kiudude kasutajatel ja tarbijatel uudsetest toodetest kiiremini kasu saada.

Lõpetuseks soovin avaldada made-in-õigusaktile täit toetust, sest ma arvan, et tarbijatele tuleb anda küllaldast teavet ostetava toote koostise ja päritolu kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie, rohelised, jäime raporti lõpphääletusel erapooletuks peamiselt seetõttu, et vastu võeti mõned PPE, liberaalide ja EFD esitatud olulised muudatusettepanekud. Kokkuvõttes kaasneb kõigi nende muudatusettepanekutega tendents laiendada nn made-in-tingimusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. – (FR) Mandersi raportis tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta ei toetanud ma muudatusettepanekuid, mis puudutavad sõnaga „valmistatud” („made-in”) seotud muudatusi (47/49, 48, 12 ja 67). Need muudatusettepanekud, millega püütakse kehtestada kolmandatest riikidest (peale Türgi ja EMP liikmesriikide) imporditud tekstiiltoodetele päritolumärgistust või reguleerida täpselt Euroopas valmistatud tekstiiltoodete vabatahtliku päritolumärgistuse tingimusi kõnesoleva määruse abil, võivad seada ohtu selle tähtsa õigusakti vastuvõtmise mõistliku aja jooksul. Euroopa Komisjoni esitatud ettepanek päritolumärgistuse määruse kohta on endiselt nõukogus arutusel ja rahvusvahelise kaubanduse komisjon koostab selle kohta raporti.

Ma ei ole tarbijate hüvanguks tagatava toodetega seonduva läbipaistvuse ja jälgitavuse vastu. Vaatamata sellele on meil, Euroopa Parlamendi liikmetel kohustus austada teatuid õiguslikke raamistikke. Enne kui teeme Euroopas müüdud rõivaste märgistel sõna „valmistatud” („made in”) näitamise kohustuslikuks, peame minu arvates kõigepealt kindlaks tegema, kas made-in-märgistuse määruse projekt sisaldab kõiki vajalike garantiisid, eriti rakendusmeetodites.

 
  
  

Raport: Vital Moreira (A7-0058/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – Mina toetasin seda dokumenti. ELi ja Ukraina vahelised suhted on alati olnud väga tihedad ja tuginenud viljakale dialoogile. Nii Ukraina kui ka ELi liikmesriikide majandus on saanud räsida rahvusvahelises finantskriisis, mille tulemusena on riigi SKP järsult vähenenud, eelarvetulu kahanenud ja tekkinud suurem vajadus välisvahendite järele. Liidu 500 miljoni euro suurune makromajanduslik finantsabi ei peaks üksnes täiendama Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga programme ja vahendeid, vaid näitama ka ELi osalemisega kaasnevat lisaväärtust. Vaatamata sellele saab makromajanduslik finantsabi Ukraina majanduse stabiliseerimisele kaasa aidata vaid juhul, kui peamised poliitilised jõud tagavad riigi poliitilise stabiilsuse ja jõuavad laiapõhjalisele üksmeelele vajalike struktuurireformide ranges elluviimises.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Makromajanduslik finantsabi Ukrainale on praegu eriti oluline. See abi võib suurendada ELi mõju Ukraina poliitika kujundamisele ja aidata Ukrainal ületada praeguse sügava majanduskriisi. Ühenduse finantsabi näitab, et Ukraina on ELi võimaliku kandidaatriigina strateegiliselt tähtis. Makromajanduslikku finantsabi antakse samal ajal, mil EL aitab leida vahendeid Ukraina energiasektori reformimiseks. Komisjon ja teised asjaomased institutsioonid töötavad Ukraina ametiasutuste jaoks ühiselt välja toetuspaketti, mille abil aidata keskpikas plaanis lõplikult lahendada Ukraina gaasitransiidi- ja gaasimaksete probleem. Kuigi kavandatav makromajanduslik finantsabi ei ole otseselt selle paketiga seotud, soodustaks see Ukraina majanduse stabiliseerimist ja reforme. Olen nõus otsusega anda Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi. Selle abita ei oleks Ukraina suuteline majandusvaldkondade lõimimist jätkama ja järgmisi eesmärke täide viima.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Ukraina maksab praegu ränga majanduskriisi ja pikaleveninud poliitilise ebastabiilsuse eest, mille tõttu on Kiievi võimud rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ees võetud kohustuste täitmisega hiljaks jäänud. Euroopa Liidu jaoks on tähtis olla kaasatud oma idanaabri abistamisse ajal, mil sotsiaalne olukord halveneb iga riigi toimimiseks vajaliku rahavoo puudumise tõttu.

Ukraina peab saavutama stabiilsuse. Ühenduse õigusaktide alusel Euroopa Komisjoni antud laenuga kinnitatakse ka seda, et Kiievit võib pidada kandidaatriigiks. Siiski peab Euroopa Komisjon nüüdsest võtma erilise tähelepanu alla Kiievile antud laenu seiremehhanismi.

Lisaks on Euroopa Liidul võimalik nõuda Ukrainalt palju otsustavamat tööd elutähtsate reformidega, mis aitavad tugevdada õigusriigi põhimõtteid. Ukraina üleminek riigi kontrollitud majanduselt turumajandusele on keeruline ja valulik protsess, eriti riigi elanike jaoks. Majanduslikku üleminekut peavad toetama institutsionaalse reformimise nimel tehtavad jõupingutused. Ukraina peab raskustele vastu astuma mõlemal rindel, ükskõik kui keeruline see võib praegu näida.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel, et võetakse vastu õigusloomega seotud resolutsioon, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist Ukrainale, sest see võimaldab sel riigil tegeleda üleilmse finantskriisi tagajärgedega, tugevdades riigieelarve ja maksebilansi tasakaalu. See reaktsioon Ukraina palvele ja käimasolev Rahvusvahelise Valuutafondi programm on majanduse stabiliseerimiseks väga tähtis. Siiski tuleb Ukrainal võtta asjakohaseid meetmeid nimetatud abiga seotud pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks, samuti tuleb Ukrainal tagada, et abi kasutamist kontrollib komisjon ja auditeerib kontrollikoda. Pean silmas Ukraina ametiasutustega sõlmitavat vastastikuse mõistmise memorandumi ja laenulepingut, kus sätestatakse konkreetsed meetmed, mida riik rakendab seoses kõnesoleva abiga pettuse, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Andsin rõõmuga oma poolthääle parlamendi ettepanekule eraldada Ukrainale makromajanduslikku finantsabi. Ukraina kui Euroopa Liidu võimalik kandidaatriik on privilegeeritud partner ja seetõttu tuleb selle riigi teatavate probleemide lahendamiseks võtta erimeetmed. Siiski aitab Euroopa Liidu makromajanduslik finantsabi Ukraina riigi majandust stabiliseerida vaid juhul, kui parteipoliitiline maastik stabiliseerub ja valitsevad poliitilised jõud (mis on viimastel aastatel olnud liiga hõivatud oma väikeste sisesõdadega võimu ja mõjujõu pärast) jõuavad laiapõhjalisele üksmeelele rangelt elluviidavates struktuurireformides, mis on vajalikud riigi tuleviku jaoks.

Samuti on väga oluline, et Ukraina astuks vajalikud sammud, et teha lõpp vajakajäämistele, mis on seotud kohtuvõimude sõltumatusega, sest viimaseid mõjutavad ülemäära palju nii poliitilised võimuorganid kui ka majandustegelased. Vaba ja sõltumatu kohtusüsteemita ei saa õigusriik eksisteerida, inimõigused ei ole tagatud, välisinvesteeringud ja edasiminek jäävad tulemata. Laenulepinguga ette nähtud mehhanismide puhul tuleb neid asjaolusid arvesse võtta, et võimaldada ELi institutsioonidel lepingu rakendamise edukust rangelt kontrollida.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu lähinaaber Ukraina on samuti nende Euroopa riikide hulgas, kes on saanud üleilmses finantskriisis tõsiselt räsida. Kriisi kahjulik mõju Ukraina majandusele ei sea ohtu mitte ainult riigi, vaid ka terve piirkonna stabiilsuse. Mina hääletasin Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise poolt, see pakub riigi stabiilsuse tagamisel ja majandusreformide jätkamisel väga suurt tuge.

Komisjon ja teised asjaomased institutsioonid (Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Investeerimispank) peavad kiirendama Ukraina toetuspaketi koostamist, et leida jätkusuutlik lahendus majanduse, eriti energiasektori reformimiseks, ja rakendada see ellu.

Ukraina territooriumi läbiva maagaasi transiidiga seotud probleemide lahendamine on strateegiliselt tähtis. Minu arvates oli gaasitransiidi teema lisamine Euroopa Liidu ja Ukraina assotsieerimiskavasse teretulnud. Olen kindlalt veendunud, et seda koostööd tuleb tugevdada, mis tähendab ka uute koostöövormide leidmist. Ukrainat tuleb reformide jätkamisel toetada, et ta saaks liikuda Euroopa lõimimise poole, s.t täita ELi eesmärgid, mida on kirjeldatud Euroopa naabruspoliitika raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutised uudised Ukraina parlamendiliikmete omavahelisest vägivallatsemisest tekitavad muret kogu Euroopas ja näitavad selgelt Ukraina ühiskonnas valitsevaid erimeelsusi, riigi praegust seismist teelahkmel ja Venemaa möödapääsmatut osatähtsust piirkonnas. Olen seisukohal, et Euroopa Liit ei tohi lõpetada Ukrainale Euroopa-suuna näitamist. Seepärast peab nüüd eraldatav makromajanduslik finantsabi pakkuma veel ühte tõendit Ukrainale lähenemisest ja solidaarsusest selle riigi suhtes ajal, mil see on sotsiaalselt, majanduslikult ja rahanduslikult erakordselt nõrk.

Loodan, et Ukraina võtab täiel rinnal ette lähenemise Euroopa Liidule, et läbiräägitav assotsieerimisleping jõustub ning tugevdab kahepoolseid suhteid ja inimeste vahetusi ning et lõpuks liitub Ukraina meie ühise alaga. Samuti loodan, et vajadus seda tüüpi abi järele väheneb järk-järgult, et Ukraina taastab poliitilise stabiilsuse, et see riik suudab leida taas sotsiaalse tasakaalu ja uuendada oma kaubandusstruktuuri ning suudab jätkata demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi kursil.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Rahvusvaheline finantskriis räsib Ukraina majandust üha valusamalt. Muu hulgas on järsult vähenenud SKP, kahanenud eelarvetulu ja tekkinud suurem vajadus välisvahendite järele. ELi finantsabi kajastab Ukraina kui ELi võimaliku kandidaatriigi strateegilist tähtsust. Seetõttu hääletasin ma selle poolt, et anda Ukrainale laenu kujul makromajanduslikku finantsabi põhiosaga kuni 500 miljonit eurot. Sellega saab toetada riigi majanduslikku stabiliseerumist ning leevendada maksebilansi ja eelarve puudujääki, millele käimasoleva toetusprogrammi raames on viidanud Rahvusvaheline Valuutafond. Ma pean oluliseks aidata Ukrainal naasta minimaalselt vajaliku sotsiaalmajandusliku tasemeni ja võimaldada tal riigieelarve stabiliseerida, et luua väljavaated majanduskasvuks ja poliitilise kindluse tekkeks. Olen nõus ka sellega, et tagada tuleb seiremehhanismid, mis suurendavad selgust, läbipaistvust ja aruandekohustust. Euroopa Parlamendile tuleb anda korrapäraseid ülevaateid majandus- ja rahanduskomitee tööst.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Praegu kavandatav makromajanduslik finantsabi Ukrainale ei ole ehe ega erapooletu, vaid vastupidi. Kuna see abi seatakse sõltuvusse muu hulgas Rahvusvahelise Valuutafondi tingimustest ja ELi–Ukraina assotsieerimiskavas ette nähtud majandusreformi peamistest põhimõtetest ja eesmärkidest, tähendab see ELi ja Ukraina vahelise tervikliku vabakaubandusala loomist; ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide järgimist; tihedamat koostööd sõjaväeliste kanalite kaudu ühist huvi pakkuvates küsimustes; Ukraina võimalikku osalemist ELi mereoperatsioonis Atalanta; tervikliku ja täiesti toimiva turumajanduse ning ELi sätestatud makromajandusliku stabiilsuse põhimõtete kehtestamist Ukrainas; ELi ja Ukraina heade tavade vahetamist heaoluriigi saavutamiseks tehtavate reformide valdkonnas, et muuta Ukraina pensionisüsteem jätkusuutlikumaks. Kõige selle põhjal, mis on sõnaselgelt välja öeldud, ja selle põhjal, mida võib lugeda ridade vahelt, samuti võttes arvesse eelmainitud ELi kõnepruugi taga olevat teada-tuntud sõnumit, oli meie ainuke võimalus hääletada selle ettepaneku vastu. Sel viisil väljendame solidaarsust Ukraina rahvaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. – (PL) Austatud juhataja, head kolleegid! Mina toetasin raportit, mis käsitleb makromajandusliku finantsabi andmist Ukrainale. See tähtis otsus tähendab, et me aitame Euroopa Liidu ja Poola väga olulist naabrit.

500 miljoni euro suurune laen aitab Ukrainal finantskriisist välja tulla. Minu arvates pole vaja kedagi veenda selles, et Ukraina majanduslik stabiliseerimine ja riigi energiasektori reform on liidu huvides. Kas neid eesmärke on võimalik täita, sõltub ukrainlastest endist. Mul on hea meel, et me näitasime täna soovi nendega koos töötada ja neid abistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Mina hääletasin selle poolt, et anda Ukrainale ELi finantsabi, sest minu arvates peame näitama solidaarsust, mis tähendab ühtlasi selle riigi väljaaitamist praegusest majanduskriisist. Ukrainale kui Euroopa naaberriigile, kes soovib kaugemas tulevikus ELiga ühineda, tuleb anda selge poliitiline märguanne, mis julgustab selle riigi ametiasutusi ELiga kokku lepitud reformi meetmeid täide viima.

Samal ajal on meile, eurooplastele, vajalikud stabiilse sisepoliitikaga jõukad naabrid, kes järgivad euroopalikke standardeid ja väärtusi. Seetõttu loodame, et ELilt sellele naaberriigile antud laenu kasutatakse kogu Ukraina ühiskonna abistamiseks. See hõlmab ka Põhja-Bukoviinas, Põhja-Maramureşis ja Lõuna-Bessaraabias elavaid rumeenlasi, keda on rohkem kui pool miljonit. Loomulikult peab Euroopa Komisjon võtma kõik meetmed selle tagamiseks, et seda erakorralist finantsabi kasutataks mõistlikult ja seal, kus seda on vaja loodetud tulemuste saavutamiseks. Abi andmise tingimused peavad olema kooskõlas ELi ja Ukraina assotsieerimiskavaga ja vahendeid tuleb kasutada Euroopa Liidu range kontrolli all, sealhulgas tuleb Euroopa Parlamenti sellest korrapäraselt teavitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) On talumatu, et Euroopa laenud ja toetused sõltuvad Rahvusvahelise Valuutafondi pealesunnitud piirangutest. On lubamatu, et Euroopa Komisjon võtab endale ülesande kontrollida, kas liikmesriigid rakendavad Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi poliitikat, saades sellest ise kasu ja hoolimata Ukraina rahva suveräänsusest.

Mina hääletan täna Euroopa Parlamendile esitatud makromajandusliku finantsabi andmise vastu. See ei tähenda, et ma ei toeta Ukraina rahvast. Vastupidi, ma ei soovi, et nad kannatavad senisest veelgi enam Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ja Euroopa Komisjoni pealesunnitud, iganenud ja ohtliku neoliberaalse süsteemi tõttu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Ukraina majanduse stabiliseerimist ja elavdamist toetab Rahvusvahelise Valuutafondi rahaline toetus. Halvenevate majandusväljavaadete tõttu on Ukraina palunud liidult makromajanduslikku finantsabi. Makromajandusliku finantsabi programm on ülitähtis, et parandada finantsstabiilsust Euroopa riikides, kes on üle elanud hiljutise üleilmse kriisi ja kannatanud ka oma peamisi kaubanduspartnereid tabanud kriisi tagajärgede tõttu. Rahaline tasakaalustamatus mõjutab eelarvet ja maksebilanssi. See abi on Ukrainale oluline, et tulla kriisiga toime kõige terviklikumal viisil. Niisiis peab EL olema piirkond, kus valitseb solidaarsus. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Ukraina, ELi peamine ja tähtis partner liidu idanaabrite seas, on saanud ülemaailmses majanduskriisis rängalt kannatada. Seepärast tuleks heaks kiita komisjoni ettepanek anda Ukrainale laenu kujul makromajanduslikku finantsabi kuni 500 miljonit eurot. See raha on mõeldud riigi maksebilansi puudujäägi ja välisvahendite vajaduste katmiseks, nagu seda on ette näinud Rahvusvaheline Valuutafond.

Ukrainat tuleb pikaajalise makromajandusliku stabiilsuse tugevdamisel toetada, sest see riik on ka ELi oluline kaubanduspartner. Minu jaoks oli siiski märkimisväärne see, et ELi eelarvest antav abi ei ole ainult kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi programmiga, vaid ka Ukrainaga seotud ELi poliitika peamiste põhimõtete ja eesmärkidega. ELi toetus on positiivses plaanis tõukejõuks, tänu millele saab panna aluse edasistele vajalikele struktuurireformidele. Seetõttu hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Mina hääletasin Moreira raporti poolt. ELi makromajandusliku finantsabi eesmärk on täiendada Rahvusvahelise Valuutafondi reservkrediidilepinguga ette nähtud toetust ja Maailmapanga abi, mida antakse eelarvepoliitikat toetavate laenude kujul.

Makromajandusliku finantsabi programm on muudele ELi abikavadele täienduseks. Liidu finantsabi kajastab Ukraina kui ELi võimaliku kandidaatriigi strateegilist tähtsust. Makromajanduslikku finantsabi antakse ajal, mil EL osaleb ka Ukraina energiasektori reformimiseks vajalike vahendite leidmisel. Ma nõustun raportööri eesmärgiga parandada välja pakutud projekti selgust, läbipaistvust ja aruandekohustust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Mircea Paşcu (S&D), kirjalikult. – Keegi ei vaidle selle üle, et Ukraina on meie strateegiline partner, kelle olukord läheb meile väga korda. Ukraina on praegu teelahkmel nii majanduslikult, arvestades riigi keerulist olukorda, kui ka poliitiliselt, sest uus valitsus soosib tihedamaid suhteid Venemaaga. Kui me aitame Ukrainat 500 miljoni euroga, on see niisiis strateegiliselt õige otsus, mida me toetame. Ent taktikalisest küljest vaadatuna tekib küsimus, kas rahalise toetuse suuruse (ainult pool miljonit võrreldes teiste programmidega, mis hõlmavad finantstoetust kümnete miljardite ulatuses) ja vastutasuks soovitava Ukraina majanduse üle kontrolli saamise vahel ei ole ebakõla. Loomulikult on ELil karmid reeglid, mida liidu rahalise toetuse saajad peavad järgima olenemata saadavast rahasummast; aga mõnikord, eriti kui see toetus on üsna väike, näitab sama karmide tingimuste järgimine poliitilist paindumatust, mis ainult vähendab selle vahendi tõhusust eriti ajal, mil teiste toetus on palju paindlikum.

 
  
MPphoto
 
 

  Traian Ungureanu (PPE), kirjalikult. – Euronesti aseesimehena hääletasin ma Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise poolt. Loodan, et abi antakse kiiresti ja kooskõlas selle andmiseks vajalike tingimustega. Eriti hea meel on mul Lissaboni lepingu sätete jõustumise tulemusena Euroopa Parlamendi osalemise üle selles otsustusprotsessis. Makromajandusliku finantsabi andmine Ukrainale on esimene otsus, mis tehti uue menetluse kohaselt. Samal ajal on selle uue menetluse tõttu otsustusprotsessis tekkinud viivitus kahetsusväärne.

Nõuan tungivalt, et ELi institutsioonid võtaksid õppust Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmisest ja väldiksid edasisi viivitusi. Meie idapartnereid tuleks säästa tarbetutest viivitustest. Pean eelkõige silmas juhtumit seoses Moldova Vabariigi ja selle euroopameelse valitsusega, kes ootab siiani ELi makromajandusliku abi. Sellal kui Moldova Vabariik vajab kiiresti tuge, on Euroopa Komisjoni ettepanek juba lubamatult hiljaks jäänud. See esitatakse Euroopa Parlamendile alles sel nädalal. Kutsun kõiki ELi institutsioone üles vältima edasisi viivitusi Moldova Vabariigile makromajandusliku finantsabi andmise otsustamisel.

 
  
  

Raport: Luís Paulo Alves (A7-0054/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Meie üheksa äärepoolseimat piirkonda (Assoorid, Kanaari saared, Guadaloupe, Prantsuse Guajaana, Madeira, Martinique, Réunion, Saint-Barthélemy ja Saint-Martin) on Euroopa Liidu jaoks tõeline varandus. Et nende kauge asukoht tõkestab nende arengut, peab Euroopa Liit võtma konkreetsed tasakaalustavad meetmed. Nii näiteks peab Réunionis olema võimalik toota inimtoiduks piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima. Madeirale tehtud väärt erand tuleb kehtestada ka Réunioni puhul, mida iseloomustab sama erakordne geograafiline kaugus. Seetõttu hääletasin ma selle raporti poolt, et tagada jõusolevate erandite kehtestamine, laiendamine ja kohandamine Assooride, Kanaari saarte, Réunioni ja Madeira suhkru-, piima- ja veinisektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Äärepoolseimad piirkonnad puutuvad kokku rohkemate probleemidega. Selle taga on geograafilised tingimused, mille tõttu nad asuvad liidu keskmest kaugel. Seetõttu on mul hea meel, et vastu võetakse põllumajanduse erimeetmed, millega aidatakse neid piirkondi praeguses majanduskriisis. Soovin eelkõige rõhutada Assooride ja Madeira eripära ja ma väljendan heameelt peamiste vastu võetud meetmete üle. Need on seotud teatud erandite kehtestamise, laiendamise või kohandamisega suhkru-, piima- ja veinisektoris. Tuleb rõhutada, et äärepoolseimatel piirkondadel peab olema lõimitud strateegia, mille juures pole unustatud kellegi eripära: igale piirkonnale tuleb leida parim lahendus. Esiletõstmist väärib mitu senist ELi vahendit, näiteks piirkonnastrateegiad ja Euroopa naabruspoliitika. Sama oluline on jätkata äärepoolseimate piirkondade strateegiliste suuniste teemalist arutelu, et suurendada poliitikakujundajate teadlikkust nende piirkondade iseärasustest ja võimalustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Meil on rohkem kui üks äärepoolseim piirkond. Igal saarel, igal territooriumil on oma eripära, identiteet ja probleemid. Äsja vastu võetud raport võimaldab kehtestada teatud erandid äärepoolseimate piirkondade põllumajanduse toetamiseks. Näiteks on Réunioni elanikel nüüd võimalik toota ELi päritolu piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima, mis korvab värske piima ebapiisava tootmise. Samal ajal saavad Assoorid kasu Euroopa Liitu eksporditava suhkru piiramise eeskirjade erandist, sest suhkrupeedi tootmine on saare parim elujõuline alternatiiv piimakvootide lõppemisele nii majanduse kui ka keskkonna seisukohast. Need erandid aitavad äärepoolseimaid piirkondi. See on hea ja seetõttu soovime nende pikaajalist tagamist. Seda me komisjonilt ootamegi.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Mina andsin oma poolthääle raportile ettepaneku kohta võtta vastu määrus, kus sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks. Raporti vastuvõtmine tähendab, et luuakse võimalused põllumajanduse mitmekesistamiseks ja kaotatakse teatavate toodete reekspordi keeld. Majanduskriisi ajal toob see otsustavat kasu nii Assooride kümnete töökohtade kui ka piirkonna suhkrutööstuse tegevuse ümberkujundamisel ja säilitamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjoni ettepaneku eesmärk on määruse (EÜ) nr 247/2006 muutmine, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks. Muudatused on seotud suhkru-, piima- ja veinisektoriga. Ma õnnitlen asjassepuutuvaid raportööre nende suurepärase töö puhul. Üks praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ja järgmiste finantsperspektiivide aluspõhimõtteid peab olema solidaarsus; seda järgides tuleb tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Me kõik teame raskustest, millega Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad peavad geograafilise asendi ja tingimuste tõttu toime tulema ja mis kahjustavad nende majandustegevust ja tootmisvõimsust. Välja pakutud muudatusettepanekud on kooskõlas solidaarsuspõhimõttega ja seetõttu ma toetan neid.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Selle raporti aluseks olev eelarve – mis on selgelt välja toodud kompromissettepaneku preambuli esimeses osas, kus nõustutakse piimakvootide lõppemisega – on meile vastuvõetamatu ja seetõttu me hääletasime selle vastu. Tegelikult on kvootide kaotamisel Assooride ja piirkonna kogu piimandussektori jaoks ülimalt tõsised tagajärjed, nagu vastu võetud raportis ka tunnistatakse, nimetades seda fait accompli’ks.

Piimakvootide kaotamise – oleme selle vastu võidelnud ja jätkame seda – mõju piirkonna majandusele ei leevenda ka nüüd välja pakutud meetmed, mis puudutavad suhkrut töötlevat tööstust, arvestades suhkru reekspordi pikendamist. See on ilus eesmärk, aga see on algusest peale rajatud nõrgale alusele, kui on heaks kiidetud selle meetme kaotamine viie aasta jooksul.

Mis puudutab Madeirat, siis viinamarjaistanduste muutmine on ajakavast kõvasti maas ja see võib isegi ohtu sattuda, kui stiimuleid ei tugevdata. Samuti eiratakse niinimetatud Genfi lepingu negatiivset mõju piirkonna banaanikaubandusele. Veel üks käsitlemist vääriv teema on võimalus pakkuda abi, et toetada saare siseturgu kohalike põllumajandustoodete müümisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Elie Hoarau (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Mina hääletasin selle kiiresti läbisurutud lõppversiooni poolt, sest selliste erinevat erandite kohaldamine Réunionis, Assooridel, Kanaari saartel ja Madeiral on vajalik, et kaitsta töökohti ja jätkata põllumajandustegevust, eriti piimatootmist Réunionis. Hääletasin siiski Euroopa Komisjoni ja nõukogu tehtud kompromissi vastu, sest nõukogu tegi ettepanekuid, mis ei küündinud kaugeltki meie välja pakutud meetmeteni ning mille oli vastu võtnud regionaalarengukomisjon ja põllumajanduskomisjon.

On kahetsusväärne, et Assooride suhkruekspordi kvooti ei hoita 3000 tonni juures, et Réunionile tehtud piimatootmise erandit ei kehtestata teistes Prantsuse ülemeredepartemangudes ja et komisjon ei toeta Réunioni piimatootjate tegevuse jätkusuutlikkuse kaitseabinõusid. Ma esitaksin kõik need küsimused uuesti POSEI programmi reformi teemaliste läbirääkimiste ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Äärepoolseimaid piirkondi iseloomustatakse tavaliselt vähese rahvaarvu, väiksuse, stagnatsiooni ja keeruliste majanduslike tingimustega. Need piirkonnad sõltuvad suuresti geograafilistest ja kliimatingimustest ning nende juurdepääs toodetele ja teenustele põhineb koostööl liidu mandriosaga. Nende piirkondade toetus tuleb alaliselt tagada, sest raskused, mida äärepoolseimate piirkondade inimestel tuleb ületada, on alalised. Et tagada nendes piirkondades ettevõtluse areng, kutsetöö edendamine ja kogu Euroopaga võrreldav põllumajandussektori tase, peame kehtestama eri piirkondade vajadustele kohandatud õiguslikud mööndused ja jätkama juba olemasolevatega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu tingib nende erakordne kaugus ja isoleeritus, väiksus, keeruline maastik ja kliima ning nende majanduslik sõltuvus vähesest arvust toodetest. Kuna kõik need tegurid pärsivad kõvasti nende piirkondade arengut, siis on Lissaboni lepingu artiklis 349 äärepoolseimate piirkondade hüvanguks sätestatud erimeetmed, mis tuleb nende erivajadustega toimetulemiseks võtta asjakohaste algatuste kaudu, eriti põllumajandus- ja kalandussektoris. Peamised muudatusettepanekud on seotud teatud erandite kehtestamise, laiendamise või kohandamisega suhkru-, piima- ja veinisektoris. Meie hääletame nende meetmete poolt kõigi nimetatud piirangute ja praegu meid laastava rahvusvahelise kriisi tõttu. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Mina hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni (A7-0056/2010) poolt, sest ühise põllumajanduspoliitika teine sammas ehk maaelu arengu poliitika on ühise põllumajanduspoliitika enda tõhustamisel, aga ka ebasoodsate looduslike piirkondade maakasutuse hõlbustamisel erakordselt oluline. Raportööri koostatud dokument ei ole vajalik mitte ainult meile, vaid ka Euroopa Liidule tervikuna. Me peame saama teavet maa kohta, mida nende omanikest sõltumatute põhjuste tõttu ei saa kasutada tulemuslikult või hästi. Nõustun raportööri hinnanguga 2005. aastal alustatud ebasoodsate piirkondade määratlemise läbivaatamise kohta. Nende piirkondade varasemaid toetuskriteeriume tuleb muuta, nii et nad kajastaksid tegelikke ebasoodsaid tingimusi. Samuti tuleks meenutada, et mõned piirkonnad küll vastavad erikriteeriumidele, aga tõhusate meetmete abil on need ebasoodsad tingimused seal kõrvaldatud. Liikmesriigid peavad vastutama vähem soodsate piirkondade kindlakstegemise ning toetuste ja arenguprogrammide edendamise eest. Mõistagi peavad kõik meetmed põhinema ühenduse raamistikul.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Komisjoni ettepanek, mida raportöör on täiendanud, sätestab mõned muudatused ühenduse eelmises õigusaktis – määruses nr 247/2006. Peamised muudatused puudutavad teatud erandite kehtestamist, laiendamist või kohandamist suhkru-, piima- ja veinisektoris. Olen seisukohal, et tehtud muudatused on äärepoolseimate piirkondade jaoks kasutoovad.

Olukord on väga keeruline, eriti mõnes piirkonnas, kus peamised majandussektorid (piimandussektor Assooridel, suhkrupeet jne) on saanud hiljutiste kriiside tõttu kannatada. Seetõttu tasub pooldada majandustegevuse mitmekesistamist. Samas tuleb sellise mitmekesistamise soodustamiseks pakkuda tootjatele ja töötlejatele pikaajalist perspektiivi ning võimaldada ettevõtjatel jõuda tööstus- ja kaubandustegevuses vajalikule tasemele. Toetan seda raportit, arvestades raportööri väljapakutud kava ja vastutava komisjoni kolleegide esitatud muudatusettepanekuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Mina, kes ma koostasin Luís Paulo Alvesi raporti kohta regionaalarengu komisjoni arvamuse, olen rahul, et me alustasime äärepoolseimate piirkondade tarnimiskorras olevate toodete ekspordi maksimumkoguste kiiremat ja tõhusamat kohandamist. Selle raporti raamistik on Lissaboni lepingu artikkel 349, kus on sätestatud toetus selleks, et äärepoolseimad piirkonnad tuleksid toime geograafilisest asukohast, topograafiast ja kliimast tulenevate alaliste raskustega.

Selle määruse sätted peavad käsitlema nende piirkondade erivajadusi ja kohaliku turu reaalset olukorda. See oli eesmärk, mida ma pidasin silmas, kui ma koostasin oma ettepanekud, mille Euroopa Komisjon on otsustanud uuesti üle vaadata selle määruse üldise läbivaatamise ajal, mis on kavas veel 2010. aastal.

Samuti soovisin kaitsta Madeira ja Assooride veinitootjate sissetulekut, mida nad saavad hübriididest pärit viinamarjasortide eest, mis on veinituru ühise korraldusega keelatud. Selline kaitse võimaldab neil jätkata nende sortide kasvatamist pereringis tarbimiseks, mis tähendab, et veinitootjaid ei sunnita neid sorte likvideerima. Nagu ma lootsin, kinnitaski tänane Euroopa Parlamendi suur enamus parlamendi, komisjoni ja nõukogu kolmepoolse arutelu tulemusena saadud kompromissi.

 
  
  

Raport: Helga Trüpel (A7-0134/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Trüpeli raport 2011. aasta eelarve kohta kajastab Euroopa Parlamendi eelarve vastuvõtmise menetluses uut ajajärku. Märtsis võttis parlament vastu 2011. aasta suunised. Praegu on eesmärk võtta vastu eelarvestuse projekt, mis on järg eelarvekomisjoni ja küsimuse eest vastutava Euroopa Parlamendi juhatuse vahelistele läbirääkimistele. Mina toetasin seda raportit, kus eelkõige nähakse ette järgmiste punktide vastuvõtmine: parlamendiliikmete assisteerimiskulude teise osa suurenemine 1500 euro võrra kuus; Euroopa Parlamendi 18 uue liikme rahastamine nende tööle asumisel; Euroopa Parlamendi liikmete tugiteenuste parandamine (poliitikaosakonnad, raamatukogu teenused); parlamendiliikmete rahalisel toel kutsutavate külaliste arvu suurendamine 100-lt 110-le aastas. Need sätted on kooskõlas Euroopa Parlamendile Lissaboni lepinguga antud uute kohustustega: nagu liikmesriikide ministrite kaasseadusandjatel, nii peab ka Euroopa Parlamendi liikmetel seega kõigis Euroopat puudutavates valdkondandes olema võimalik saada kasu tehnilistest süvateadmistest õigusloomeküsimustes, samuti peab parlamendiliikmetel olema võimalik rääkida kodanikele oma tööst ja eelkõige võtta neid Strasbourgi või Brüsseli parlamendihoones vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Ehrenhauser (NI), kirjalikult. – (DE) Mina hääletasin Trüpeli raporti vastu. Sellega näitan ma selgelt vastumeelsust sekretariaadi kulude ja Euroopa Parlamendi ametnike arvu suurendamise suhtes. Väide, et Lissaboni leping toob Euroopa Parlamendi liikmetele rohkem tööd, tuleb kõigepealt tõestada.

Kui see on nii, siis saab praegusel valitsussektori plahvatusliku suurenemise ajal ainus lahendus olla suurem tõhusus, mitte suurem bürokraatia. Parlamendil on siin hea võimalus oma tõhusust parandada ja tulemuslikkust oleks lihtne suurendada ka väiksema arvu töötajate ja vähesema rahastamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu ma olen juba varem öelnud, kasvab Lissaboni lepingu tõttu parlamendis seadusandliku tavamenetlusena arutatavate teemade hulk. Et tööd saaks teha kiiresti ja tõhusalt, on vajalikud sobivad tehnilised ja logistilised vahendid.

Võttes arvesse Euroopa Liidu edasist laienemist ja vajadust teavitada avalikkust paremini parlamendi tegevusest, tuleb eraldada vahendid, mis lasevad teha 2011. aastal tõhusat tööd, nii et kogu liidu õigusloomeprotsess parlamendi alarahastamise tõttu ei aeglustuks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Kooskõlas poliitikaga, mida ma toetan, pean ma oluliseks nullpõhise eelarve kontseptsiooni vastuvõtmist iga parlamendikoosseisu ametiaja alguses. Selle tulemusel kajastab parlamendi eelarve tegelikke vajadusi ning suurendab läbipaistvust, eelarvedistsipliini ja tõhusust. Toetan ka püsi- ja muutuvkulude eristamist, kus muutuvkulud on tasuvusanalüüsi põhjal õigustatud. Tasuvusanalüüs on vajalik paremate tulemuste ja vahendite haldamise tagamiseks. Lissaboni lepingu jõustumisega määrati parlamendile uued pädevusvaldkonnad ja 18 uue parlamendiliikme juurdearvamine toob kaasa vajaduse luua vajalikud tingimused, et nad saaksid oma volitusi sobival ja tõhusal viisil täita. Soovin rõhutada, et parlamendi esmane eesmärk peab olema õigusloomepädevus. Parlamendil peavad olema korralikuks tööks tarvilikud vahendid, eriti veel praegusel nõudlikul ajal, mil ELi institutsioonidel on täita tähtis roll eurooplaste ja kogu ühiskonna jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie, rohelised, hääletasime kolleeg Helga Trüpeli raporti poolt. Kõik raporti kohta esitatud muudatusettepanekud lükati tagasi. Euroopa Parlamendi 2011. aasta eelarvestus on niisiis edastatud komisjonile, et lisada see 2011. aasta eelarveprojektile. Mis puudutab parlamendiliikmete assisteerimiskulude teise osa kasvu 2011. aastal, siis paigutatakse vastavad assigneeringud praegu reservi kuni kogukulu kohta käiva üksikasjaliku finantsselgituseni. Parlament võib selle küsimuse juurde tagasi tulla 2011. aasta eelarve esimesel lugemisel septembris-oktoobris. Kui käsitleda sekretariaadi kulude esimese osa kasvu 2010. aastal, siis selle üle hääletatakse homme paranduseelarvet nr 1/2010 käsitleva Maňka raporti ühe osana. Oleme juba eelarvemenetluse põhiosa juures ja selle lõpliku tulemuse määrab hääletus.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Me oleme harjunud tõsiasjaga, et Euroopa Parlamendi eelarve kujutab endast parlamendi ja teiste ELi institutsioonide ning kaudselt ka Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelist keerukat kompromissi.

Kui me vaatame parlamenti ees ootava töö tähtsust ja hulka, siis võib järgmine aasta selles vallas kujuneda eriti raskeks. Esiteks tuleb parlamendil harjuda Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevate uute tingimustega ja ELi laienemisega Horvaatiasse. Piisab, kui nimetan 18 uut parlamendiliiget, 68 uut ametikohta ja 62 Horvaatia ühinemisega seotud ametikohta. Teiseks ei suurene parlamendi eelarve eriti võrreldes 2010. aastaga (5,5%), mis paneb küsima, et kuidas seda numbrit uue tegelikkusega sobitada. Seepärast rõõmustab mind kogu raportit läbiv ettepanek kavandada kulutused mõistlikult.

Nagu selle dokumendi autor, nii pean ka mina vajalikuks läbi vaadata töötajate pereliikmetele antavad toetused, suurendada raamatukogu töötajate arvu alles pärast põhjalikku parlamendiliikmete vajaduste analüüsi ja tagada parlamendi töötajate turvalisus mõistliku raha eest ja põhimõttel, et parlament jääb tavakodanikule avatuks. Parlament kui asutus on liiga kinnine ja nii palju kui võimalik, peaksime me intensiivistama selliste projektide rahastamist nagu Euroopa Ajaloo Maja ja parlamendi ekskursioonid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu jõustumine suurendas Euroopa Parlamendi volitusi, mis tähendab loomulikult uusi vahendeid kasvanud vajaduste täitmiseks. 2011. aasta eelarve prognoos näitab 5,8% suurust kasvu võrreldes 2010. eelarveaastaga, ning nii püütakse tagada, et parlament saaks oma õigusi kasutada ja täide viia.

2011. aasta eelarve kasvab 1 710 574 354 euroni, millest 20,32% moodustab rubriik 5 (haldus). Selline eelarve võimaldab kooskõlastada poliitilised eesmärgid ja nende rahastamise. See eelarveprojekt sisaldab sätteid, mis on seotud Horvaatia esindusega, parlamendiliikmete sekretariaaditeenuste lisavahenditega, uute ametikohtadega, parlamendiliikmete võimalusega kutsuda aasta jooksul rohkem külalisi, parlamendi süsinikujalajälje vähendamisega ning Euroopa Ajaloo Maja ja külastajatekeskuse rahastamisega.

Raport kajastab mõistlikku eelarvet, mille siht on parlamendi säästmispoliitika. Samas on eelarves range käsitus olemasolevate vahendite tõhusa kasutamise kohta.

 
  
  

Raport: Richard Ashworth (A7-0051/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD), kirjalikult. – Me hääletasime selle raporti vastu, lähtudes Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei põhimõtetest ja sellest, et me toetame õigusakte üksnes siis, kui need piiravad ELi võimu või annavad selle rahvusriikidele tagasi. Me ei toetanud muudatusettepanekuid, mis kahjustasid meie arvates asjatult Briti põllumajandustootjaid, ega ka neid, mis suurendasid kõnealuses sektoris ELi kontrolli. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei kaitseb Briti põllumajandustootjate huve jätkuvalt ELi sekkumise eest, sest me leiame, et Briti põllumajandussektor on täiesti võimeline oma asju ise korraldama ning et seal kehtivad niigi ranged kvaliteedi- ja ohutusstandardid. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei ei poolda seda, et Briti maksumaksjat sunnitakse toetama teistes Euroopa osades asuvaid põllumajandusettevõtteid, kes pakuvad meie oma põllumajandustootjatele konkurentsi. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei panustab põllumajandustoodetega kauplemisse Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjades sätestatud tingimuste alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Põllumajandusettevõtjate halduskoormust tuleb vähendada ja põllumajanduslikus asjaajamises tihti esinevat liigset bürokraatiat on vaja kärpida. Põllumajandusettevõtjatel peab olema võimalik keskenduda oma peamisele vastutusalale – kvaliteettoodete tootmisele.

Mina hääletasin raporti nende sätete poolt, mis on seotud dubleerimise kõrvaldamise ja paindlikkuse parandamisega. Samuti olen nõus raporti nende väidetega, mis puudutavad kõnealuse sektori õigusakte; see tähendab, et need õigusaktid peavad olema proportsionaalsed eesmärgiga ja et ühtegi õigusakti ei tohiks esitada enne, kui ei ole hinnatud selle mõju võimalikele finantskohustustele. Kui me soovime Euroopas tõhusat ja konkurentsivõimelist põllumajandussektorit, tuleb liigset bürokraatiat kärpida.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Mina hääletasin selle dokumendi poolt, sest minu meelest on vaja jätkata õigusaktide ja juba 2005. aastal alustatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sätete lihtsustamisega. Põllumajandustootjad ja muud põllumajandussektori ettevõtjad tuleks vabastada bürokraatiast ja nõuetest, mis ei ole poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja maksumaksjate raha nõuetekohase kasutamise tagamiseks vajalikud. ÜPP lihtsustamine on tarvilik põllumajanduse konkurentsivõime suurendamiseks, töökohtade säilitamiseks ja loomiseks ning maapiirkondade tervikliku arengu soodustamiseks. Mõnes liikmeriigis on täheldatud arvukaid vigu seoses toetuste taotlustega, mille tõttu on põllumajandusettevõtjatel keeruline toetust õigel ajal saada. Liikmesriigid peaksid tagama võimalike toetusesaajate jaoks lihtsad, selged ja läbipaistvad süsteemid. Seetõttu nõuan, et komisjon lisaks selle küsimuse liikmesriikidega peetavate kahepoolsete kõneluste päevakorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Kolm aastat pärast ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi arutleme selle üle, kuidas kohandada meie põllumajanduspoliitikat praeguste probleemidega. See algatusraport pakub kasulikke ja teada-tuntud ettepanekuid eesmärkide saavutamiseks põllumajandussektoris, kus on ühendatud kvaliteet ja konkurentsivõime. Me peame heasoovlikult selle raporti vaimsust tunnustama, sest sellega nõuab parlament, et 2013. aastal võetaks kasutusele uus ÜPP, mis kärbiks põllumajandusettevõtjate jaoks bürokraatiat. Meie toetust väärib kindlasti iga meede, mis suudab põllumajandusettevõtjaid – rääkimata asjaomastest kohalikest ametiasutustest – rõhuvaid haldusprotseduure ja -koormust vähendada ning mis ei sea ohtu kvaliteeti. Seesugune raport, milles pööratakse tähelepanu põllumajandusettevõtjate vajadustele, sealhulgas tarvidusele tagada, et bürokraatia taak ei koormaks neid liialt, soodustab kindlasti ühise põllumajanduspoliitika reformimist, mis on Euroopa majanduse tuleviku seisukohast arusaadavatel põhjustel paratamatult keeruline ja tundlik protsess. Samuti aitab see raport suurel määral kaitsta lõpmatult mitmekesist traditsioonilist kohalikku toodangut. Seetõttu hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Põllumajandus on alati olnud Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonile südamelähedane ja me peame seda Euroopa majanduse üheks alussektoriks. Sellegipoolest on meie põllumajandusettevõtjad olnud liiga kaua aega üle uputatud bürokraatia ja halduskoormusega. Käes on aeg lihtsustada nende tegevust.

Õigupoolest olen veendunud, et bürokraatliku korra lihtsustamine ühise põllumajanduspoliitika reformiga 2013. aastal ei ole üksnes soovitav, vaid vajalik. Seetõttu arvan, et on õige lihtsustada loomade elektroonilise identifitseerimise eeskirju ja luua kõikides liikmesriikides abitelefonid, et teave oleks rohkem kättesaadav. Lisaks tuleb taastada kohalike ametiasutuste ja põllumajandusettevõtjate vaheline usaldus.

Põllumajandusettevõtjad ei peaks enam kulutama oma päevi taotlusvormide ja deklaratsioonide täitmisele, vaid oma põldude eest hoolitsemisele, tarnides sel viisil rangematele standarditele vastavaid paremaid põllumajandustooteid. Seetõttu toetasin ma neid meetmeid, mis on osa bürokraatia lihtsustamise protsessist, mida minu fraktsioon julgelt toetab ja mis pakuvad kriisi ajal suurt abi.

 
  
MPphoto
 
 

  David Campbell Bannerman (EFD), kirjalikult. – Me hääletasime selle raporti vastu, lähtudes Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei põhimõtetest ja sellest, et me toetame õigusakte üksnes siis, kui need piiravad ELi võimu või annavad selle rahvusriikidele tagasi. Me ei toetanud muudatusettepanekuid, mis kahjustasid meie arvates asjatult Briti põllumajandustootjaid, ega ka neid, mis suurendasid kõnealuses sektoris ELi kontrolli. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei kaitseb Briti põllumajandustootjate huve jätkuvalt ELi sekkumise eest, sest me leiame, et Briti põllumajandussektor on täiesti võimeline oma asju ise korraldama ning et seal kehtivad niigi ranged kvaliteedi- ja ohutusstandardid. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei ei poolda viisi, kuidas ühist põllumajanduspoliitikat on minevikus korruptiivselt kasutatud (nt fantoomviinamarjaistandused), ega moodust, kuidas seda rakendatakse ELi riikides teatavate talunikest poliitikute sissetulekute suurendamiseks. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei on samuti vastu kohustusele toetada teistes Euroopa osades asuvaid põllumajandusettevõtteid, kes pakuvad meie oma põllumajandustootjatele konkurentsi. Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei panustab põllumajandustoodetega kauplemisse Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjades sätestatud tingimuste alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei hääletas ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamist käsitleva raporti vastu, sest kuigi raporti rakendamine muudaks kõnealuse poliitika arusaadavamaks, läbipaistvamaks ja teostatavamaks, hõlbustades põllumajandusettevõtete kontrollimist, tehes maksete tegemise korra paindlikumaks ja seades põllumajandustootjad varasemast rohkem tähelepanu keskmesse, võib see kõik tähendada ühise põllumajanduspoliitika rakendamise jätkamist veel ühe põlvkonna jooksul! Seepärast hääletas Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei terve resolutsiooni vastu, eriti kuna sel puudub seadusandlik mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Mina hääletasin ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamist käsitleva raporti poolt ning tunnustan Richard Ashworthi ja variraportööre suurepärase töö eest. Me peame tegutsema, et lihtsustada põllumajandusettevõtetele kehtestatud bürokraatlikke menetlusi ja nõudeid, sest sellega vähendame nende kulusid ning suurendame samal ajal nende konkurentsivõimet ja õiguskindlust. Sageli me unustame, et kuigi põllumajandusettevõtted toodavad toorainet, on tegemist ikkagi äriettevõtetega, mille konkurentsivõime saab liigse bürokraatia tagajärjel kannatada.

Leian, et just sel põhjusel on niisugused raportid tähtsad, sest neis rõhutatakse probleeme, mis tekivad seoses seatud tingimustega või liigkeeruliste menetlustega, ja pakutakse samal ajal välja lahendusi, et lihtsustada ja täiustada vähemalt rahalises mõttes Euroopa Liidu endiselt kõige tähtsamat programmi. Ma usun, et selle raporti poolt hääletades on parlament astunud järjekordse sammu ühise põllumajanduspoliitika poole, mis on nüüdisaegsem, tõhusam, säästlikum ning eelkõige võimeline tagama, et Euroopas toiduainetele kehtestatud nõudeid ei järgita mitte üksnes praegu, vaid ka järgnevatel aastatel.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Põllumajandustootjad on alati olnud kõige innukamad ja vankumatumad Euroopa Liidu lõimimise toetajad. Nad usuvad kindlalt, et ühine põllumajanduspoliitika on endiselt ühine poliitika selle sõna otseses mõttes. Üleilmastunud maailmas peab Euroopa Liit koos ühenduse turuga astuma ühtseid samme, et tagada toiduga kindlustatus ja hoolitseda taastuvvarude eest. Euroopa Liit peab samuti kliimamuutusega võitlema ja teadustööd hoogustama, et saada viimase pakutavatest võimalustest suurimat kasu.

Ühise põllumajanduspoliitika eelarve võimalikud kärped võivad põhjustada märkimisväärseid häireid sotsiaalvaldkonnas ja majandustegevuses, takistades põllumajandusel tulevikuülesannetega toime tulemast. Meil tuleb mõista, et põllumajandustootjate sissetulekud sõltuvad otsetoetustest, kuigi neist üksi ei piisa, et tagada põllumajandustootjatele korralik elatustase. ELi keskmine põllumajandussissetulek moodustab koos kõikide otsetoetustega vaid poole ülejäänud majandussektorites makstavast keskmisest palgast.

Usun, et ühise põllumajanduspoliitika I samba osaks oleval otsetoetuste vähendamisel ei oleks laastav mõju mitte üksnes põllumajandustootjatele, vaid ka maapiirkondadele, põllumajandusliku tootmisega seotud avalikele teenustele, tarbijatele ja kogu ühiskonnale, kellele kõnealused toetused kasu toovad. Seepärast on otsetoetused ülitähtsad ja need tuleb säilitada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult.(PT) Üldjoontes hääletasin ma ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamise püüete poolt. Selline lihtsustamine peaks tooma kasu põllumajandustootjatele, võimaldades neil keskenduda ohutute, kvaliteetsete toiduainete tootmisele, samuti ELi ametiasutustele, kergendades ÜPP rakendamisega kaasnevat bürokraatiakoormust.

ÜPP on ELi jaoks ülioluline sellepärast, et see tagab ohutute toiduainete tootmise, aga ka seetõttu, et ÜPP keskmes on maapiirkondade keskkonna kaitsmine tõeliselt säästva arengu nimel. Lihtsustamine peab tähendama kõikide osaliste suuremat vastutust.

Seepärast rõhutan ma vajadust muuta ÜPP lihtsamaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks vahendiks. Kõigepealt soovin ma esile tõsta ettepanekut luua ühtne loomade identifitseerimise süsteem. See süsteem peab hõlmama võimalust loomi ise sertifitseerida, vähendada kontrolli määra praegusest madalama tasemeni ning jälgida lamba- ja kitseliha päritolu. Ma pean eelkõige silmas ettepanekut identifitseerida korraga terve kari. Lõpetuseks, ÜPP peaks vajaliku reformimise järel tegema toetuste määramisel vahet üksikute põllumajandustootjate ja nende ühistute vahel ning jätma põllumajanduslike toiduainete tootmisega tegelevad suurettevõtted turu hoolde.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Raporti projekt ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise kohta on samm edasi ÜPP lihtsustamise ja tõhustamise poole. Mõistagi peame tegema palju enam, et anda hoogu Euroopa põllumajandusele, säilitada ja luua töökohti ning toetada maapiirkondade loomulikku arengut. Selles kontekstis soovin käsitleda otsetoetuste maksmist piirialadel, kus valitseb põllumajandusüksuste registreerimise kohast lähtuv kõlvatu konkurents ja diskrimineerimine.

Naabruses asuvates liikmesriikide piirkondades, kus hinnad on teistsugused, võib märgata, et mõni põllumajandusüksus reageerib sellisele hinnaerinevusele jõulise majandustegevusega. Põllumajandusüksus, kes saab oma päritoluriigis kõrgemat hinda, ajab teises riigis (kus on madalamad otsesed hinnad) äri madalamate tootmiskuludega ja registreerib müügi teisel pool piiri. Sel moel diskrimineeritakse põllumajandusüksusi, kes asuvad madalamate otseste hindadega riikides, ja pannakse need kohalikul turul majanduslikult ebasoodsamasse olukorda, samas kui kõrgemate otseste hindadega liikmesriikidest pärit põllumajandusüksustele on ELi poliitika tulemusel tagatud majanduslik eelis. Neil põhjustel tuleb ühise põllumajanduspoliitika ümberkujundamisel võtta arvesse selle mõju hindadele, sealjuures tuleb võrrelda omavahel tootmiskohta ja kohta, kus otsesed hinnad on registreeritud. Sellise reguleerimise abil aitame samuti kaasa uue ja õiglase põllumajandusturu loomisele. Mina olen esitatud raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult.(PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest ma leian, et ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamine on ELi põllumajanduse konkurentsivõimet, töökohtade säilitamist ja Euroopa maapiirkondade säästvat arengut silmas pidades ülioluline. Kontrollimise kord tuleks muuta lihtsamaks ning riigiorganite abi ja nõuannete toel põllumajandustootjatele kättesaadavamaks. Sellega saab tagada, et Euroopa põllumajandustoodete kvaliteedinõuded ei koorma asjatult põllumajandussektori osalisi ega põhjusta neile lisaraskusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Õigusaktide lihtsustamine on tähtis eesmärk, mille saavutamisega tuuakse Euroopa rahvale lähemale. Lihtne ja arusaadav poliitika on vajalik nende jaoks, kes ei tunne põhjalikult ELi eeskirju ega valda nn euroslängi. See on põhjus, miks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) taoline pikaajaline aluspoliitika peab olema mõistetav selle peamistele toetusesaajatele, siinsel juhul Euroopa põllumajandustootjatele.

Seetõttu tunnustan ma väga raportööri, kes ütles: „Uus ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) peaks võimaldama põllumajandustootjatel keskenduda peaeesmärgile, s.t ohutute, kvaliteetsete ja jälgitavate toiduainete tootmisele, aidates neil ühtlasi pakkuda turuväliseid avalikke hüviseid.” Loodan, et uus ÜPP on lihtsam, läbipaistvam ja õiglasem, et see täidab paremini põllumajandustootjate ja turu vajadused ning et selle toimimine on kiirem ja vähembürokraatlik, ent turvaline ja tõhus. Õiguskindlus ei nõua keerukust ega pikaldasi protsesse, vaid pigem lihtsust ja tõhusust. Just seda soovime ka uuelt ÜPP-lt.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) peab ühelt poolt tagama ohutu toidu piisavad varud, kuid teisalt täitma ka muid ülesandeid, näiteks säilitama maapiirkondade, mägi- ja vähem soodsate piirkondade ja Euroopa põllumajanduse multifunktsionaalsuse. Õigusaktide ühtlustamisega peab kaasnema ebavajalike õigusaktide kõrvaldamine. Loodetavasti saavutatakse eesmärk vähendada halduskoormust 25% enne 2012. aastat. ÜPPd tuleb lihtsustada, sest see muudaks meie põllumajanduse konkurentsivõimelisemaks, säilitades ja luues töökohti ning panustades meie maapiirkondade säästvasse arengusse. ÜPP lihtsustamisest peavad kasu saama eelkõige põllumajandustootjad, mitte ainult liikmesriikide avalikud ja makseasutused. Põllumajandustootjad peavad juurde pääsema toimivatele süsteemidele, mis võimaldavad kergesti ja tulutu bürokraatiata esitada oma elukohas otsetoetuste taotlusi. Niisugune lihtsustamine peab toimuma koos ÜPP elluviimise hõlbustamisega ja liikmesriigid peavad vähendama toetuse saajatelt nõutavaid bürokraatlikke formaalsusi, eriti maaelu arengu valdkonnas. On vaja suuremat paindlikkust, seega oleme selle poolt, et lubada paindlikumat korda, mis laseks teha väljamakseid ka enne kõigi kontrollide täielikku lõpetamist.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Sellel raportil on häid külgi, mille seast sooviksin nimetada järgmised: ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamine ei tohi tähendada põllumajandustootjate toetamise vähenemist ega tavapäraste turu korralduse vahendite lõhkumist; vajadus muuta trahve, eriti rikkumiste eest, mille eest tootja ei vastuta; kohaldamisprotsessi lihtsustamine; väga head muudatusettepanekud loomade, eriti lammaste ja kitsede identifitseerimise kohta.

Sellele vaatamata keskendub raportööri valitud lahendus peamiselt turule, konkurentsivõimele, liigse protektsionismi vähendamisele ja jätkuvale liberaliseerimisele, millel on teadaolevalt hukatuslikud tagajärjed. Samuti jätkatakse raportis praeguse abi jaotamise mudeli toetamist. Selles väidetakse, et „ühtsete otsemaksete jaotamine peaks tagama õigluse”, kuid ei esitata erimeetmeid selle eesmärgi saavutamiseks.

Raportis väljendatakse veendumust, et praegune põllumajandustegevuse määratlus tuleks ühtsete otsetoetuste vaatenurgast läbi vaadata, kuid ei tehta ühtki ettepanekut, et muuta praegust mudelit, mille kohaselt inimestele makstakse selleks, et nad ei toodaks. Mis puutub toetuste jaotamisse, siis eelkõige puuduvad raportis kehtiva ÜPP mudeli muutmise ettepanekud ja meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian Harkin (ALDE), kirjalikult. – Olen täiesti nõus, et ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise tulemuseks ei peaks olema põllumajandustootjate toetamise vähenemine ja see ei peaks viima tavapäraste turu korralduse vahendite lõhkumiseni. Veelgi enam, ma nõustun lammaste elektroonilise märgistamise kohustuse edasilükkamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Ühise põllumajanduspoliitika toimimist määratlevate põhimõtete lihtsustamine on ülimalt oluline. ÜPPd ei tohiks taandada üksnes raha jaotamisele. Mulle isiklikult meeldiks suuremate vahendite eraldamine üksikutele põllumajandusinvestoritele, kes suudaksid põllumajandusettevõtteid tõhusamalt nüüdisajastada ja tootmist laiendada. Otsetoetuste rahastamise suurendamine on minu arvates üksnes viis, kuidas säilitada vaesus kõige mahajäänumates piirkondades, sest see toetab inimesi, kes ei ole tegelikult põllumajandusega seotud, ja takistab põllumajanduse ümberkorraldamist. Üksnes tõeliste põllumajandustootjate – tervisliku toidu ja kvaliteettoodete tootjate – toetamine tagab selles valdkonnas kindlustatuse Euroopas ja maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Cornelis de Jong, Kartika Tamara Liotard ja Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. – Ma hääletasin Ashworthi raporti „Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamine” (A7-0051/2010) vastu lõike 12 pärast. Põllumajandustootjad ei vaja rohkem otsetoetusi, neile tuleb maksta nende toodete eest õiglasemat hinda.

Nõustun siiski raporti ivaga. ÜPP on liiga keeruline ja koormab asjatult põllumajandustootjaid, liikmesriike ning detsentraliseeritud valitsusi ja asutusi. Seda halduskoormust ja bürokraatiat on eriti praegusel kriisiajal vaja suurel määral vähendada.

Pealegi peaks põllumajandustootjal, kes on sooritanud rikkumise tahtmatult või asjaoludel, mille üle tal puudub kontroll, ja keda on selle tagajärjel trahvitud, olema võimalus viga parandada ning kõnealused trahvid peaksid olema läbipaistvamad.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Ühine põllumajanduspoliitika on Euroopa Liidu tähtis osa, olgu kõne all meie kodanike varustamine toiduga või mägi- ja maapiirkondade, samuti äärepoolseimate või vähem soodsate piirkondade säilitamine ja kaitsmine. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest ma toetan vajadust ÜPPd lihtsustada. See peab olema tulemuskeskne ja pakkuma suuremaid reageerimisvõimalusi. Ühtlasi leian, et hea tava jagamiseks on vaja tihedamat koostööd liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste vahel. Samal ajal tuleb hoida põllumajandustootjaid teabega hästi kursis ja kõnealused omavalitsused peaksid neile rohkem abi pakkuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Erminia Mazzoni (PPE), kirjalikult. (IT) Põllumajandus on üks Euroopa põhiressursse, kuid see on ühtlasi sektor, mis on jäänud kõige enam ELi bürokraatiamasina hammasrataste vahele. Me ei tohi alahinnata ka mõju, mida avaldavad kliima- ja majandustegurid – neid on nende olemuse tõttu raske ennustada ja need sunnivad seoses aset leidvate üleilmsete muutustega põllumajandusmaailma toime tulema uute ja raskete katsumustega.

Nende raskuste valguses peab Euroopa Parlament hädavajalikuks pidada meeles, et 2003. aasta programmis sätestatud eesmärk vähendada halduskoormust 25% ei ole piisav ega küllalt kõrgelennuline, sest me täidame selle eesmärgi tõenäoliselt enne 2012. aastaks kehtestatud tähtaega. Parlament usub ka vajadusse soovitada komisjonile ja nõukogule kiireloomulisi strateegiaid, et leevendada veelgi meie põllumajandustootjaid rõhuvat koormust.

Ka käesolevas parlamendi resolutsioonis esitatud ettepanekute eesmärk on ennetada ELi 2020. aasta strateegiat arvestades ÜPP veelkordset muutmist. See samm on hädavajalik, et tagada kõnealuses sektoris kasv ning säilitada ELi vahendite jaotamine, kui pidada silmas nende prognoositavat vähenemist aastal 2013.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Selle raporti väärtuseks on tähelepanu juhtimine asjaolule, et üksnes avalik teenus tagab sõltumatu ja õiglase kontrolli ning et põllumajandus on üldkasutatav kaup. Samuti on oluline toiduainete jälgitavuse nõue, kuigi selge märgistus nende ökoloogilise jalajälje kohta suurendaks tõenäoliselt rohkem kõigi kodanike (tootjate ja tarbijate) teadlikkust tootmise ümberpaigutamise tähtsuse ja keskkonnakvaliteedi kohta.

Oluline on ka raportis väljendatud kindel otsus lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika halduseeskirju. Asjaolu, et ÜPP-le lähenetakse Euroopa Liidus viimastel aastatel rakendatud poliitika vaimus üksnes konkurentsivõime ja neoliberalismi vaatevinklist, takistab mind siiski selle poolt hääletamast. Seetõttu jään ma selle dokumendi hääletamisel erapooletuks, väljendades sellega heasoovlikkust siinkirjeldatud kavatsustega seotud edusammude suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kui põllumajandussektori halduskoormuse 25% vähendamise eesmärk tahetakse saavutada 2010. aastaks, tuleb ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustada. Põllumajandustootjatele on bürokraatia tõeline takistus, sest see sunnib neid jätma unarusse igapäevase põlluharimise ja raiskama palju aega paberitööle. Uued muudatusettepanekud tähendaksid ka põllumajandustootjate halduskoormuse vähendamist sadade miljonite eurode võrra, millest tekib käegakatsutav kasu, eriti kui võtta arvesse praegust keerulist majandusolukorda. Standardite ja kontrollimehhanismide lihtsustamine on oluline põllumajandustootjate jaoks, kes peavad tagama mõistliku hinnaga toiduvarud 500 miljonile inimesele. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest see sisaldab olulisi sätteid, mille eesmärk on kõrvaldada Euroopa põllumajandustootjaid kahjustav bürokraatia – eriti praegu, mil põllumajandust on tabanud väga sügav finantskriis. Soovin tänada parlamendiliikmeid, kes hääletasid minu esitatud muudatusettepanekute poolt, jättes sellega alles komisjonis kord juba kinnitatud teksti.

Pean silmas peamiselt muudatusettepanekut 49, kus käsitletakse mõnes liikmesriigis täheldatud arvukaid vigu seoses otsetoetuste taotlustega ja kus rõhutatakse, et need vead on peamiselt seostatavad kasutatavate ortofotograafiliste seadmetega, mitte põllumajandustootjatega. Viitan ka muudatusettepanekule 65, milles puudutatakse 2010. aastast nõutava lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise kohustuse edasilükkamist, võttes arvesse liiga suuri kulutusi majanduskriisi tingimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Ettepanek lihtsustada ÜPPd on osa suuremast bürokraatlike menetluste vähendamise protsessist, mille algatasid mõne aasta eest ELi eri liikmesriigid, et tagada kodanikele tõhusamad ja kättesaadavamad teenused.

See reform on vajalik ka põllumajandussektoris, et lasta põllumajandustootjatel säästa aega ja raha ning tagada juurdepääs tingimuslikkuse ja otsetoetuste süsteemi kohastele soodustustele. Reform on seotud veel maaelu arengu teatavate aspektide ja kasvatatavate loomade identifitseerimisega.

Nüüd, mil arutelu 2013. aasta järgse ÜPP teemal on juba käimas, on kõnealune lihtsustamisettepanek otsekui lakmuspaber, mille abil saab esile tõsta võimalused ja ohud ning luua aluse ettepanekutele, mis käsitlevad Euroopa põllumajandust tulevikus. Eelnimetatud põhjustel hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamist käsitlevas raportis vaadeldakse probleemi, mis on valmistanud suurt muret põllumajandustootjatele, kes on ÜPP peamised toetusesaajad, ja samuti Euroopa üldsusele, kes leiab, et ÜPP mehhanismide keerukuse tõttu on seda raske mõista. Seetõttu tunnistavad kõik lihtsustamismeetmete vajalikkust ja kiireloomulisust. Kõnealused meetmed peavad avaldama otsest mõju põllumajandustootjatele, mitte üksnes liikmesriikide ametiasutustele, nagu on sageli juhtunud. Turu korralduse vahendite kõrvaldamist ei saa lihtsustamisviisiks pidada.

Üks asi, mida lihtsustamine peab puudutama, on vajadus kõrvaldada eri liikmesriikides ühtsest otsetoetuste kavast tulenev diskrimineerimine, mis on tingitud riiklike ametiasutuste saamatusest kontrolli korraldamisel, tähtaegade kehtestamisel, maksete sooritamisel jne. Niisuguse diskrimineerimise kõrvaldamine aitab välistada olukorda, kus meil on mitme kiirusega ÜPP, mis soodustab eri liikmeriikide põllumajandustootjate ebavõrdsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin lihtsamat ühist põllumajanduspoliitikat käsitleva Ashworthi raporti poolt, sest põllumajandustootjatel on sellest kergem aru saada. Ühise põllumajanduspoliitika kohaldamine on sageli liiga keeruline. Seetõttu on kogu põllumajandussektori jaoks esmatähtis seda lihtsustada ja hõlbustada põllumajandustootjate elu. Euroopa Komisjoni esitatud eeskirju on sageli ülimalt keeruline rakendada ja liikmesriikides on põllumajandust käsitlevate õigusaktide kohaldamisel väga palju bürokraatiat. Eelkõige tuleb läbi vaadata loomade identifitseerimisega seotud õigusaktid, et muuta need paindlikumaks ja vähembürokraatlikuks. Praegused õigusaktid on selles valdkonnas liiga jäigad ja töötavad paljudel juhtudel eesmärgile vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamine on ülitähtis, et muuta Euroopa majandus konkurentsivõimelisemaks, säilitada töökohad ja soodustada nende loomist ning panustada maapiirkondade arengusse. Pean väga oluliseks, et komisjon püüaks selle valdkonna uusi õigusakte esitades kõrvaldada samal ajal ka tarbetud bürokraatlikud takistused.

Mida lihtsamad on õigusaktid, seda parem on asjaosalistel neist aru saada, olgu tegemist põllumajandustootjate, riiklike ja piirkondlike ametiasutustega või rahaliste vahendite kasutamist kontrollivate asutustega. Samamoodi võib öelda, et mida vähem aega kulutavad osalised taotluste ettevalmistamisele, seda vähem vigu nad teevad. Rahastamise järelevalvekulud oleksid samuti väiksemad.

Lihtsustada tuleks ka järelevalvet rahaliste vahendite kasutamise üle ja mulle tundub, et parim viis selleks oleks välisauditite kasutamine. Trahve tuleks kohaldada läbipaistvalt ja proportsionaalselt ning samal ajal tuleks arvesse võtta põllumajandusettevõtte suurust ja kohalikku olukorda, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades nagu Madeira. Hääletasin täna siin istungisaalis raporti poolt, sest selles püütakse kõnealuseid küsimusi lahendada. Nüüd tuleb meil vaid ÜPP üldisel läbivaatamisel tagada, et põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika oleks omavahel paremini kooskõlla viidud.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Selle dokumendi heakskiitmisega oleme me väljendanud oma otsusekindlust ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise suhtes. See protsess on oluline, et tagada Euroopa põllumajandussektoris õige konkurents. On ilmne, et õigusakte ühtlustades, halduskoormust vähendades ja kulusid piirates on meil lootust saavutada lihtsam, õiglasem ja arusaadavam ühine põllumajanduspoliitika. Siiski tuleb meeles pidada, et lihtsustamine ei peaks puudutama üksnes riigiasutusi ja -organeid, kes haldavad põllumajandussektorit, vaid eelkõige põllumajandustootjaid, keda õigusaktid liigselt koormavad.

 
  
  

Raport: Heide Rühle (A7-0151/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Heide Rühle raporti puhul on tegu algatusraportiga, mille eesmärk on uurida viise, kuidas täiustada Euroopas riigihankemenetlusi, et saavutada stabiilsem ja läbipaistvam õigusraamistik. Riigihankeid reguleerivate eeskirjade vale kohaldamine on üks Euroopa Liidu struktuurifondide maksevigade sagedasemaid põhjusi. Ma toetan algatusraporti põhipunkte: nõuet, et komisjoni direktoraadid riigihankemenetlusi omavahel paremini kooskõlastaksid; väidet, et 2004. aastal riigihankedirektiivide läbivaatamisel sätestatud eesmärgid (eeskirjade selgitamine ja suurem õiguskindlus) ei ole veel täielikult saavutatud. Samuti kiidan heaks raportis väljendatud seisukoha, et kõnealuste menetluste keerukuse all kannatavad eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, sest see võib õigusabivahendite puudumise tõttu takistada mõnikord nende osalemist pakkumismenetluses. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt ja jälgin tähelepanelikult juba kehtivate riigihankedirektiivide nõuetekohast kohaldamist meie liikmesriikides, eriti Prantsusmaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ma toetasin seda raportit, sest nõuetekohaselt ja läbipaistvalt toimiv riigihangete süsteem on eriti oluline siseturu jaoks, et edendada piiriülest konkurentsi ja innovatsiooni ning võimaldada riigiasutustel saada sellest suurimat kasu. 2004. aastal riigihankedirektiivide läbivaatamisel püstitatud eesmärgid ei ole veel saavutatud, eriti hanke-eeskirjade lihtsustamise ja suurema õiguskindluse loomise vallas. Euroopa Kohus on riigihangete valdkonnas läbi vaadanud ebaproportsionaalselt suure arvu rikkumismenetlusi, mis näitab, et paljudel liikmesriikidel on olnud raskusi riigihankedirektiivide täitmisel. Lissaboni lepinguga tunnustatakse esmakordselt Euroopa Liidu esmastes õigusaktides piirkondlike ja kohalike asutuste õigust omavalitsuslikule staatusele ja tugevdatakse subsidiaarsuse põhimõtet. Arvestades, et riigihankeõiguse eesmärk on tagada riiklike vahendite kokkuhoidlik ja tõhus kasutamine ja anda huvitatud ettevõtetele võimalus võita riigihankeid ausas konkurentsis, palun ma komisjoni lihtsustada riigihankemenetlusi, et kohalikud omavalitsused ja ettevõtted ei peaks kulutama hulka aega ja raha puhtbürokraatlikele küsimustele, muuta sellised lepingud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kättesaadavamaks ja lubada neil võrdsematel tingimustel osaleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Märgatav osa liikmesriikide eelarvevahenditest kulub riigihangetele. Seetõttu nõustun ma raportööri arvamusega, et riiklikud vahendid peavad olema läbipaistvad ja avalikkuse kontrollile kättesaadavad. Riigihankelepinguid tuleb sõlmida läbipaistvalt, kõiki sidusrühmi tuleb võrdselt kohelda ning peamine kriteerium on hind ja projekti tulemuslikkus, nii et lepinguid ei anta mitte lihtsalt kõige odavamatele, vaid parimatele pakkujatele. Et suurendada riigihangete läbipaistvust, tuleb riigihankemenetlusi lihtsustada, et kohalikud omavalitsused ja ettevõtted ei peaks kulutama hulka aega ja raha puhtbürokraatlikele küsimustele. Menetluste lihtsustamine muudab sellised lepingud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kättesaadavamaks ja lubab neil võrdsematel tingimustel osaleda. Üleilmastumise tõttu on eriti oluline, et komisjon keskenduks sotsiaalsete kriteeriumite kohaldamise menetlusele. Seepärast on oluline, et ametiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele antaks säästvate hangete korraldamisel suuniseid või muud praktilist abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult.(PT) Tunnen heameelt käesoleva resolutsiooni üle, millega püütakse lihtsustada riigihanke eeskirju ja panustatakse ühtlasi suurema õiguskindluse loomisse. Euroopa Liidu algatused riigihangete valdkonnas tuleb kooskõlastada Euroopa Liidu tasandil, et vältida järjekindlusetust ja õiguslikke raskusi. Samuti on oluline selgitada õiguslikult tingimusi, mille põhjal kohaldatakse riigihankeõigust avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerlussuhete suhtes. Ma palun komisjonil lihtsustada riigihankemenetlusi, et kohalikud omavalitsused ja ettevõtted ei peaks kulutama hulka aega ja raha puhtbürokraatlikele küsimustele. Menetluste lihtsustamine muudab sellised lepingud ühtlasi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kättesaadavamaks ja lubab neil võrdsematel tingimustel osaleda. Ametiasutusi tuleb ergutada teostama riigihankemenetlusi keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja muude kriteeriumite alusel. Ma kutsun komisjoni üles uurima võimalust kasutada keskkonnasäästlikke riigihankeid säästva arengu edendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) 2004. aastal vaatas komisjon riigihankedirektiivid läbi, et lihtsustada hangete korda, muuta need läbipaistvamaks, tõhusamaks, paindlikumaks ja vähembürokraatlikumaks.

Raportöör ütles: „Riigihangete peamine eesmärk on osta majanduslikult ja kulutõhusalt kaupu ja teenuseid avalikule võimule usaldatud ülesannete täitmiseks. Avalik sektor ei sarnane siiski teiste turul osalejatega, sest temal kui riiklike vahendite haldajal lasub eriline vastutus.”

Olen taas sunnitud ütlema, et keerukad seadused ei teeni asjaosaliste huve just kõige paremini, riigihangete puhul on see lausa vastupidi. Mida keerulisem, vähemläbipaistev ja aeglasem on menetlus, seda suurem on tõenäosus, et seadusest hoitakse kõrvale ning äärmuslikel juhtudel võib esineda ka korruptsiooni. Seepärast on ülioluline, et praeguste riigihankedirektiivide läbivaatamisel püüeldaks lihtsamate ja tõhusamate eeskirjade poole, et reguleerida sektorit, mis moodustab ligi 16% Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) Kaupade ja teenuste riigihangete aastane käive on 1500 miljardit eurot, mis moodustab enam kui 16% Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist. Praeguse majanduskriisi ajal ei tohiks riigihankedirektiivid muuta hankelepingute sõlmimise menetlust aeglasemaks ega kulukamaks. Töövõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, nõuavad õiguskindlust ja kiiret menetlust. Olen veendunud, et komisjon ja liikmesriigid peaksid koostöös piirkondlike ja kohalike asutustega läbi vaatama riigihangete puhul kohaldatavad erinevad eeskirjadekogumid, et neid eeskirju ühtlustada ja lihtsustada kogu riigihangete õigusraamistikku eelkõige vigade vähendamiseks ja struktuurifondide kasutamise tõhustamiseks. Tuleb märkida, et ELi hanke-eeskirjade ebaõige ülevõtmine põhjustab sageli eeskirjade eiramist struktuurifondidest ja ühtekuuluvusfondist kaasfinantseeritavate üleeuroopaliste projektide realiseerimisel. Arvan, et komisjon peab kaaluma võimalust kasutada ka pärast 2010. aastat struktuurifondidega seotud menetluste kiirversioone, et liikmesriigid ei raiskaks kõnealuseid vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. (FR) Kuigi ma toetan raporti eesmärki paluda komisjonil lihtsustada riigihankemenetlusi, et kohalikud omavalitsused ja ettevõtted ei peaks kulutama hulka aega ja raha puhtbürokraatlikele küsimustele, on mul kahju lõike 9 teise osalause pärast.

Mulle tundub, et Euroopa Kohtu otsuse selline tõlgendus, mille kohaselt kohalikud omavalitsused võivad teha koostööd omaenda vahendeid kasutades, kaldub kõrvale neutraalsuspõhimõttest. See võib kahjustada (era või riiklikul kapitalil põhinevaid) ettevõtteid, kes jäävad sel moel ilma võimalusest osaleda majanduslikku laadi avalike teenuste riigihangetes.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) See raport heidab pisut valgust sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele standarditele, mida me peame suutma oma pakkumismenetlustesse lisada. Samuti antakse selles soovitusi, kuidas hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu riigihanketurule. Raportil on aga ka üks suur puudus. Selles ei viidata kordagi vajadusele võtta vastu õigusakt, milles sätestataks teenuste kontsessioonide määratlus ja staatus riigihankedirektiivide uuesti sõnastamise ajal. Me ei saa avalike teenuste kontsessioonide puhul piirduda Euroopa Kohtu senise kohtupraktikaga. On tunda suurt vajadust üldhuviteenuseid käsitleva raamdirektiivi järele. Õiguslik selgitamine on vajalik kõigi jaoks. Seepärast jäin ma käesoleva raporti lõpphääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult.(PL) Riigihanked moodustavad Euroopa Liidu siseturul umbes 15% sisemajanduse koguproduktist. Riigihanketuru kättesaadavaks tegemine on tellijatele kasulik, sest suurem turg pakub rohkem valikuvõimalusi, tagades seega väiksemad kulud ja parema kvaliteedi. See, kuidas riigi raha kasutatakse, on ülimalt tähtis, eriti praegu, mil kriisijärgne majandus vajab turgutust ja liikmesriikidel on eelarveprobleeme. Nagu raportöör ka õigesti täheldas, on praegused õigusaktid üsna keerulised ja see tekitab eriti suuri probleeme kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Lisaks vajavad ikka veel selgitust küsimused, mis puudutavad avaliku ja erasektori partnerlust, linnaplaneerimist ja teenuste kontsessioone.

Seetõttu nõustun ma Heide Rühle raporti põhipunktidega, milles väljendatakse vajadust suurema õigusliku läbipaistvuse järele riigihangete valdkonnas ja millega ei kutsuta üles praeguseid direktiive kohe muutma, vaid analüüsima olemasolevaid probleeme põhjalikult komisjoni talitustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Riigihanked moodustavad tähtsa osa Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist. Nende eesmärk on osta kaupu ja teenuseid parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Euroopa Liidu hankedirektiivid muudavad hankelepingute sõlmimise menetluse aeglasemaks ja kulukamaks ning piiravad riigihanke korraldajate tegutsemisvõimalusi. Kahjuks puutub selliste probleemidega kokku üha rohkem liikmesriike. Nimetatud põhjusel hääletasin ma raporti poolt, sest toetan innukalt meetmeid, mille abil menetlust lihtsustada ja ajakohastada. Lihtsustatud ja ühtsed õigusaktid on vajalikud kõikidele liikmesriikidele. See võimaldab meil kaotada liikmesriikide kohaldatavate õigusaktide senised lahknevused ja vead ning kasutada riigi raha tõhusamalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) Riigihanked on väga tundlik teema, mida tuleb võtta väga tõsiselt, sest see puudutab avalikke vahendeid. Riigihankelepingud peavad olema seetõttu läbipaistvad ja avalikkuse kontrollile kättesaadavad, et vältida võimalikke kahtlusi. Selleks peab riigihankelepinguid sõlmima läbipaistvalt, kõiki huvitatud osapooli tuleb võrdselt kohelda ning peamine kriteerium on hind ja projekti tulemuslikkus, nii et lepingud antakse mitte lihtsalt kõige odavamatele, vaid parimatele pakkujatele. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Riigihanked moodustavad umbes 18% ühenduse sisemajanduse koguproduktist ning neil on seetõttu majanduse ja tööhõive taaselavdamisel juhtroll. Hanked mõjutavad tuntavalt ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes tegutsevad sageli alltöövõtjatena.

Praegusel ajal, mil siseturu ja rahvusvaheliste turgude vastastikune mõju on üha selgem, ähvardab Euroopa ettevõtteid tõsine oht kõlvatut konkurentsi pakkuvate kolmandate riikide (nt Hiina) ettevõtete näol, kellele makstakse riiklikke toetusi, mida Euroopa ettevõtetele ei võimaldata, ja kes saavad toota palju madalamate kulude ja lühema tähtajaga, sest nad ei pea kinni pidama Euroopa Liidu ohutusnormidest ja töötajate õigustest.

Selle ohu tõkestamiseks vajame me kooskõlastatud tegevust Euroopa tasandil. Lõpetuseks soovin teile meelde tuletada, kui tähtis on austada vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Näiteks on Hiina ettevõtetel juurdepääs Euroopa turule, kuid Euroopa ettevõtted ei saa Hiina pakkumismenetlustes osaleda. Ma kiidan raportööri tehtud töö eest ja hääletan selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Mul on väga hea meel, et sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud tagasi lükati, mis annab meile, Verts/ALE fraktsioonile, võimaluse hääletada Rühle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Vergnaud (S&D), kirjalikult. (FR) Ma taunin nende kodanike jaanalinnupoliitikat, kes arvavad, et Euroopa Kohtu senine kohtupraktika avalike teenuste kontsessioonide vallas on piisav ja et pole mingit vajadust uute õigusaktide muutmise järele. Sotsiaaldemokraadid on aastaid teinud kihutustööd ja võidelnud selle nimel, et loodaks üldhuviteenuseid kaitsvad raamdirektiivid, ja meil ei ole mingit kavatsust sellest eesmärgist loobuda. Avalike teenuste puhul on ainus pikaajaline tagatis Euroopa Liidu õigusaktid, mitte kohtuotsused, olgu need nii põhjendatud kui tahes. Nagu võime näha teenuste direktiivi ülevõtmisel sotsiaalteenustega tekkinud raskuste puhul, saab õiguskindluse ja teenuse kvaliteedi tagada vaid kindel raamistik. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ootavad selliste riigihankelepingute – näiteks sotsiaalkortereid käsitlevate riigihankelepingute – sõlmimisel selgust ja õiguskindlust. Sellegipoolest ei tahtnud meiegi anda vastuhäält raportile, mis sisaldab tähtsaid punkte, eelkõige sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid, mida me peame suutma oma pakkumismenetlustesse lisada, soovitusi muuta kõnealused lepingud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kättesaadavamaks ning selget üleskutset olla valvsad avaliku ja erasektori partnerluslepingute suhtes.

 
  
  

Raport: Franziska Keller (A7-0140/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) On ilmselge, et Euroopa Liidu poliitikavaldkondade areng peab olema sidus. Franziska Kelleri raport kipub olema oma sõnastuses siiski kohati liialdav või ebaselge. Ma ütlen väga selgelt „jah” ELi poliitikavaldkondade sidususele, ent „ei”, kui kahtluse alla seatakse Euroopa Liidu (ja Prantsusmaa) osatähtsus Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Meie põllumajandus peab arenema järk-järgult ja kohanema raskustega, millega puutuvad kokku meie põllumajandustootjad, kellel on juhtroll nii meie maapiirkondades kui ka linnades. Seetõttu hääletasin ma selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit on suurim abiandja maailmas. Tänavu suureneb kolmandatele riikidele antava arenguabi maht eeldatavasti 69 miljardi euroni, mis tähendab 2008. aastaga võrreldes 20% juurdekasvu. Euroopa Liit on olnud rahvusvaheliste institutsioonide suhtes võetud kohustuste täitmisel järjekindel. Konflikt Euroopa arengupoliitika ja kaubanduspoliitika vahel on reaalsus. Ometi on Euroopa Liit võtnud endale kohustuse, et kogu arenguriike mõjutav ELi poliitika peab lähtuma kehtestatud arengueesmärkidest.

Vastupidiselt esialgsetele ennustustele mõjutab majanduskriis eelkõige vaeseid riike, millest paljud on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate arenguprojektidega. Teisalt avaldab ELi eksport kolmandatesse riikidesse ja seal rakendatav ELi põllumajanduspoliitika ebasoodsat mõju kõnealuste riikide arengule. Seepärast tuleb meil vaadata näkku soovimatule lõpptulemusele: makrotasandil EL ehitab, ent mikrotasandil on ELi mõju vastupidine. Seepärast omandavad eilsel Euroopa Parlamendi istungil hääletusele pandud resolutsiooniga vastu võetud eesmärgid tohutu tähtsuse ja need tuleb juurutada kõikides ELi institutsioonides.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Vaatamata majandus- ja humanitaarkriisile, millest maailm püüab praegu välja tulla, on olulisem kui kunagi varem töötada Euroopa Liidu arenguabipõhimõtted kiiresti ümber viisil, mis tagaks nende järjekindluse ja ühtsuse ning mis oleks põhjalikult seotud Euroopa Liidu muude põhimõtetega kaubanduse, keskkonna jt valdkonnas. Nüüdseks on selge, et kuigi Euroopa Liit peab arengupoliitikat tähtsaks ning on teadupärast suurim abiandja maailmas, ei ole ELi poliitikavaldkondade vahelised suhted just kõige tulemuslikumad, ohustades aastatuhande arengueesmärkide saavutamist.

Meie eesmärk on seda status quo’d muuta – ja õigusega. Me peame vaatlema ametlikku arenguabi pikas plaanis, et ühendada kõikide liikmesriikide vaheline koostoime ja poliitikavaldkondade järjekindlus. Järjekindluse saavutamine on vajalik selleks, et rahuldada puudustkannatajate arenguvajadusi. Üldjoontes toetan seda Euroopa Parlamendi raportit ja pean ülioluliseks, et EL annaks endast kõik, kõrvaldamaks takistused, mis segavad arengut, aastatuhande eesmärkide saavutamist, võitlust vaesusega ning inimõiguste ja sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaalaste õiguste rakendamist arenguriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Maria Corazza Bildt, Christofer Fjellner, Gunnar Hökmark ja Anna Ibrisagic (PPE), kirjalikult. (SV) Rootsi konservatiivide delegatsioon andis eile (18. mail 2010) vastuhääle raportile A7-0140/2010, mis käsitleb ELi poliitikavaldkondade arengusidusust ja laiendatud ametliku arenguabi kontseptsiooni (2009/2218(INI)). Selle taga oli peamiselt asjaolu, et me ei toeta ettepanekut kehtestada rahvusvaheline finantstehingute maks. Tobini maksu kehtestamine teeks arenguriikidele liiga ja suurendaks vaesust. Tahaksime siiski rõhutada, et raportis on punkte, mis on kooskõlas meie mõtteviisiga, näiteks tähelepanek, et liidu toetustel Euroopa põllumajandustoodete ekspordile on laastav mõju toiduga kindlustatusele ja elujõulise põllumajandussektori arengule arenguriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Maailmas peab üks miljard nelisada miljonit inimest tulema toime vähema kui ühe euroga päevas. Euroopa Liidu kohus on selle olukorra vastu võidelda. See nõuab tõhusamat arengukoostööd ja abiandmispoliitikat. Ametliku arenguabi ülesandeid ei täideta ikka veel rahuldavalt. Arengu pakilisust silmas pidades nõuame, et komisjon määratleks kiiresti täiendavad uuenduslikud rahastamisallikad, nagu rahvusvaheline finantstehingute maks, et luua lisavahendeid ja tulla toime kriisi halvimate tagajärgedega. Samas vaimus peaksid liikmesriigid kinnitama veel kord millenniumi tippkohtumisel püstitatud eesmärki eraldada järgmise kümne aasta jooksul ametlikuks arenguabiks sisemajanduse koguproduktist 0,7%, võttes arvesse abisaajate riikide suutlikkust abi kasutada ja head valitsemistava. Lõpetuseks, Euroopa arengupoliitika peab olema seotud ELi ja arenguriikide vahelise isikute, kaupade ja kapitali vaba liikumise paindliku reguleerimisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Ek, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) Me toetame käesoleva raporti sihti, mille kohaselt peab ELi poliitika olema kooskõlas ELi eesmärgiga edendada väikese ja keskmise sissetulekuga riikide arengut. Ent Franziska Kelleri raportis räägitakse ka näiteks arenenud teenuseturust ja selgetest konkurentsieeskirjadest, mis takistavad aastatuhande arengueesmärkide saavutamist. Selle tagajärjel tunneme, et me ei saa tervet raportit toetada. Selged põhieeskirjad on turumajanduse nõuetekohase toimimise eeltingimus ja teenustega kauplemine hõlmab riikide majanduse arengust olulise osa.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit puutub sageli kokku enda loodud paradokside ja mõttetustega, mis mõjutavad ELi poliitika kaudu liikmesriike ja nende kodanikke, aga ka kolmandaid riike ja nende elanikke. Suurima abiandjana maailmas peavad Euroopa Liit ja liikmesriigid püüdlema selle poole, et arenguabipoliitika ei oleks mitte üksnes tõhus, vaid ka järjekindel ja sidus. See ei taha alati õnnestuda. Teretulnud on kõik katsed kõnealust järjekindlust edendada ja arvestada abisaajate erinevaid vajadusi. Kaubanduspoliitika ei saa olla selle eesmärgi suhtes immuunne.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle raporti teema on väga oluline, sest me teame, et ELi strateegiad ja tegevus on mitmes valdkonnas pidevalt vastuolus väidetavate arenguabi eesmärkidega. Raportil on mitu tähtsat ja rõõmustavat tahku. Selles juhitakse tähelepanu näljatragöödiale maailmas; osutatakse kalanduskokkulepete järjekindlusetusele ja ebatõhususele, hoolimata välja kuulutatud arengu- ja koostööeesmärkidest; mõistetakse hukka ELi eksporditoetuste mõju; kritiseeritakse teenuste liberaliseerimist, konkurentsieeskirjade kehtestamist, maksuparadiise, vastuolulisest poliitikast tingitud kapitali äravoolu arenguriikidest Euroopa Liitu, põllumajandusele eraldatavate abisummade väiksust; ning toetatakse HIV/AIDSi ravimite patentide ühiskasutuse sisseseadmist. Kahjuks on raportöör ise ebajärjekindel, pooldades seda, et selliseid vahendeid nagu vabakaubanduspiirkonnad ja nn majanduspartnerluslepingud tuleb edasi arendada. Raportöör eirab tõsiasja, et niisugused vahendid ohustavad mitmes valdkonnas arenguriikide huve. Seda näitab paljude arenguriikide vastumeelsus kõnealuste lepingute allkirjastamise suhtes, mis on ületatud mõnel juhul vaid ELi poolse lubamatu surve ja väljapressimisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papastamkos (PPE), kirjalikult. (EL) Ma tunnistan täielikult ELi arengupoliitika ja arenguriikide abistamise tähtsust, ent ma hääletasin siiski Kelleri raporti vastu. Selle põhjuseks oli täiesti ekslik seisukoht, mis puudutab põllumajandussektoris antavate ELi eksporditoetuste mõju arenguriikide põllumajanduslikule tootmisele.

Kui mõelda toodete impordile arenguriikidest, siis on ELi turg algatuse „Kõik peale relvade” ja muude sooduslepingute tulemusel eriti avatud. Tuleb märkida, et 2005. aastal võtsid Maailma Terviseorganisatsiooni liikmed Hongkongis ministrite tippkohtumisel endale kohustuse kaotada ühekorraga eksporditoetused ja kehtestada kõiki konkurentsi ühevõrra mõjutavaid ekspordimeetmeid hõlmav kord.

 
  
MPphoto
 
 

  Evelyn Regner (S&D), kirjalikult. (DE) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest ma tahaksin väga, et vabakaubanduskokkulepped sisaldaksid õiguslikult siduvaid sotsiaal- ja keskkonnanorme. Ma pean eriti tähtsaks, et Euroopa Liit ei kohaldaks sotsiaalse turumajanduse põhimõtet üksnes ELis, vaid viiks selle ka väljapoole oma piire. Meie vabakaubanduskokkulepete partnerid peaksid järgima teatavaid norme ning ma olen veendunud, et me peaksime lõpetama läbirääkimised riikidega, kes ei täida selliseid norme.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma andsin vaimustusega oma poolthääle Franziska Kelleri raportile poliitikavaldkondade arengusidususe kohta ja mul on väga hea meel, et see võeti häälteenamusega vastu. Pean fraktsioonide PPE ja ECR vastuhääli taunimisväärseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alf Svensson (PPE) , kirjalikult. (SV) Euroopa Parlamendi hääletusel olin ma raporti „ELi poliitikavaldkondade arengusidusus ja laiendatud ametliku arenguabi kontseptsioon” vastu. Vastutustundliku ja tõhusa arengupoliitika elluviimine peaks olema Euroopa Parlamendi tähelepanu keskpunktis. See on miski, mille nimel me arengukomisjonis iga päev töötame. On naeruväärne ja kõike muud kui vastutustundlik, et EL ühe käega võtab – näiteks arenguriikide konkurentsivõimet vähendavate põllumajandustoetuste kaudu – ja teise käega annab abi „kahju hüvitamiseks”. Arutelu ELi poliitikavaldkondade arengusidususe teemal on tähtis ja väärtuslik.

Raportis leidub veel üht-teist, mida ma ei saa toetada – näiteks lõige finantstehingutele kehtestatava maksu kohta ja ebaselgelt määratletud termini „keskkonnaalased õigused” kasutamine. Suur osa raportist, mida parlamendi istungil hääletati, on siiski väga hea ja minu vastuhäält ei tohiks tõlgendada soovimatusena osaleda poliitikavaldkondade arengusidususe edendamises. Vastupidi, see on protsess, mis pakub mulle suurt huvi ja ma loodan südamest, et see sujub parimal viisil.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. (FR) Mulle valmistab erilist heameelt, et ELi poliitikavaldkondade arengusidusust ja laiendatud ametliku arenguabi kontseptsiooni käsitlev raport vastu võeti, sest tegemist on suurepärase raportiga, mille eesmärk on tagada suurem austus arenguriikide vastu. Eriti rõõmustab mind see, et väikse häälteenamusega võeti vastu lõige 70, milles palutakse komisjonil lisada Euroopa Liiduga läbi räägitud kaubanduslepingutesse alati õiguslikult siduvad sotsiaal- ja keskkonnanormid. See on oluline samm õiglasema kaubanduse suunas. Euroopa Liit peab olema selles valdkonnas eeskujuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Praeguses üleilmses majandusolukorras on see raport ülitähtis, sest selles püütakse muuta ELi poliitika järjekindlamaks, et oleks võimalik saavutada püstitatud sihid, näiteks aastatuhande arengueesmärgid. EL on suurim arenguabi andja maailmas – värskeimatel andmetel küündib see summa 49 miljoni euroni – ja liidu abi toetab nii riike kui ka nende kodanikke. Seega on tegemist kaugeleulatuva ELi poliitikaga, mis hõlmab kaubandus-, keskkonna- ja sotsiaalküsimusi.

Raportis rõhutatakse vajadust soodustada kõnealustest riikidest pärit toodete pääsu Euroopa turgudele ja muu hulgas tarvet arendada edasi ELi tollitariifide vähendamise mehhanisme. Soovin siiski väljendada oma muret teatavate ettepanekute pärast, mis võivad mõjutada Euroopa tootjaid, eriti neid, kes on pärit eritähelepanu väärivatest geograafilistest piirkondadest. Arenguabi ja vaesuse kaotamine on väga tähtsad nõuded ja need on ära teeninud minu täieliku toetuse. Sellegipoolest leian, et ei tasu võtta kohustusi, mida ei ole võimalik kaaskodanike huve kahjustamata täita. Me ei tohi oma kodanikke unustada ega tagaplaanile seada. Meil on nende ees kindlad kohustused.

 
  
  

Raport: Hella Ranner (A7-0130/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Andsin oma poolthääle sellele Euroopa Parlamendi algatusraportile, mis on koostatud vastusena komisjoni analüüsile, milles käsitletakse autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide tõsiste rikkumiste eest kehtestatud karistusi. Praegu esineb liikmesriigiti erinevusi, mis mõjutavad ebasoodsalt siseturu toimimist ja liiklusohutust. Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjon pakub sellega seoses välja mõned viisid, kuidas leida lahendusi. Raportis pannakse eelkõige ette karistuste ühtlustamine trahvide ühtsetesse kategooriatesse paigutamise teel. Selles kutsutakse üles looma koostööasutus, mille ülesanne oleks parandada liikmeriikide koostööd sotsiaalõigusnormide rakendamisel, samuti moodustama kontrolliasutusi. Lõpetuseks, raportis rõhutatakse vajadust anda veoettevõtjatele ja autojuhtidele piisavalt teavet asjaomaste sotsiaalõigusnormide ja nende rikkumisega kaasnevate karistuste kohta, kasutades selleks trükiseid, infotehnoloogiat ja arukaid transpordisüsteeme. Kuna ma toetan neid ettepanekuid täielikult, hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Euroopa Liidu liikmesriikide karistussüsteemides on suuri lahknevusi ja seetõttu on rahvusvaheliste vedudega seotud õiguslik olukord muutunud ettevõtjatele ja eelkõige autojuhtidele väga raskesti mõistetavaks. Kehtivad määrused ja direktiiv autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide kohta jätavad liikmesriikidele väga palju tõlgendamisruumi ja seetõttu rakendavad liikmesriigid eeskirju paratamatult ebaühtlaselt. Lissaboni lepinguga nähakse ette võimalus ühtlustada liikmesriikide kriminaalõigusnormid ja muud õigusaktid. Olen veendunud, et tõkete kõrvaldamiseks Euroopa siseturul ja liiklusohutuse parandamiseks peab komisjon seda võimalust kasutama, et töötada välja ühtsustatud kontrollikavad ja neid edendada ning võtta õiguslikke meetmeid. Et tagada autovedudega seotud sotsiaalõigusnormide võimalikult tõhus rakendamine, peab komisjon töötama välja sõidu- ja puhketundide määruse ühtse ja siduva tõlgenduse, mida kontrolliasutused peaksid arvesse võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Alates 2006. aastast on Euroopa Liidu määrus kohustanud kõiki Euroopas tegutsevaid veoettevõtjaid kinni pidama maksimaalsest päevasest sõiduajast ja kasutama puhkeperioode, et tagada Euroopa teedel turvalisus. Kahjuks pole nende meetmete kohaldamisviis kaugeltki parim: rikkumisega kaasnevad karistused on igas liikmesriigis täiesti erinevad.

Kui autojuht ületab maksimaalset päevast sõiduaega rohkem kui kaks tundi, määratakse talle trahv, mis on Hispaanias kümme korda suurem kui Kreekas. Mõnes liikmesriigis võidakse tõsiste rikkumiste korral kohaldada vanglakaristust, samal ajal kui teises jäetakse autojuht lihtsalt juhiloast ilma. See ebaühtlus vähendab määruse tõhusust ja tekitab veoettevõtjate seas märkimisväärset õiguslikku ebakindlust.

Ma andsin poolthääle Hella Ranneri raportile, milles palutakse komisjonil teha ettepanek rikkumistega kaasnevate maksimumkaristuste kohta, mis tulek ühtlustada kõikides liikmesriikides. Samuti kutsutakse raportis üles koostama lihtne ja kättesaadav infobrošüür, et teavitada veokijuhte sellest, millega nad rikkumise korral riskivad.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu mure autovedusid puudutava ühtse karistussüsteemi puudumise pärast liikmesriikide tasandil on põhjendatud. Selliste karistuste, vähemalt mitterahaliste karistuste kehtestamine liikmesriikide kõikidele autojuhtidele vähendaks hämmeldust, mida on paljude veoettevõtjate või autojuhtide seas põhjustanud lahknevused päritoluriigi ja selle kolmanda ELi liikmesriigi õigusaktide vahel, kus nad sõidavad.

Teiselt poolt on Euroopa Komisjonil ja asjaomastel parlamendikomisjonidel õigus, kui nad ütlevad, et on liiga vara hakata isegi mõtlema liiklusrikkumiste suhtes kohaldatavate rahaliste karistuste standardimisele. Euroopa Liidus on ettevõtete ja elanike majandusolude vallas suured lahknevused, mis tähendab, et sama liiklusrikkumise eest kehtestatavad trahvid ei saa olla kõikides liikmesriikides ühesuurused. Reisijateveo suhtes kohaldatavate õigusaktide standardimine paneks aga veoettevõtetele suurema vastutuse.

Euroopa teedel suurendaks liiklusohutust ka õigusaktide ühtlustamine kõikides liikmesriikides ja nende range jõustamine, mille puhul ei jäeta liikmesriigile võimalust valida, kas ta soovib ELi soovitusi kohaldada või mitte.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Autoveoga seonduvad rikkumised tõsine probleem, mis tekitab piiriületustel palju küsimusi. Seepärast on tähtis, et komisjon arvestaks eri liikmesriikide olukorda ja otsustaks ühtlasi, mida käsitleda erinevates riiklikes õigussüsteemides rikkumisena ning milliseid karistusi ja trahve kohaldada. Raportöör väidab, et „tõhusa, tasakaalustatud ja hoiatava karistussüsteemi eelduseks on selged, läbipaistvad ja liikmesriikide vahel võrreldavad karistused”, ning „kutsub liikmesriike üles leidma seadusandlikke ja praktilisi lahendusi, et vähendada teatavaid väga suuri erinevusi karistusviisi ja karistuse suuruse vahel”.

Ma kaldun nõustuma tõhusa ja tasakaalustatud karistussüsteemi vajalikkusega ning sellega, et liikmesriigid peaksid tegema koostööd, vähendamaks erinevusi autoveoga seonduvate rikkumiste käsitluses. Ent mul on raske mõista mõtteviisi, et liikmesriikide seadusandjate volitused peaksid kriminaalasjades vähenema selleks, et ELi tasandil oleks võimalik karistusviise ja trahvide suurust ühtlustada.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Komisjoni koostatud raportis võetakse kokku liikmesriikides esinevad eri liiki karistused ja osutatakse liikmesriikides kõnealuses valdkonnas vastu võetud süsteemide erinevustele, järeldades, et olukord on ebarahuldav. Seepärast kutsutakse raportis liikmesriike üles kohaldama autovedudega seotud sotsiaalõigusnorme ühtlustatud moel. Euroopa Parlamendi raportöör teeb ettepaneku suurendada kõnealuses valdkonnas ühtlustamispüüdlusi eriti seoses vajadusega tõlgendada ühtlaselt karistuste ja sotsiaalõigusaktide kohaldamist, kasutades selleks kategooriatesse paigutamist ja tehes seda transpordi siseturu väljakujundamiseks ja õiguskindluse suurendamiseks.

Liiklusohutus on kahtlemata tähtis küsimus, nagu ka töötingimuste parandamine autoveonduses, rääkimata sõiduaegadest ja puhkeperioodidest. Kinnitagem uuesti, et nende eesmärkide saavutamiseks ei pea tingimata kasutama tavaühtlustamist. Ühtlustamine on kindlasti vajalik, kuid pideva arengu käigus, mitte nii, et kõik langevad samale madalale tasemele, mis on olnud tavaks katsetel kujundada välja siseturgu. On vaja suurendada liiklusohutust, samuti parandada veondussektori töötingimusi. See tagaks parema liiklusohutuse igas liikmesriigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit on alati liiklusohutuse pärast muret tundnud. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega astutakse kõnealuses valdkonnas sotsiaalõigusnormide rikkumise kõrvaldamiseks samm edasi. Liikmesriikide koostööd on vaja tihendada, et luua lihtne sidevõrgustik kõikidele kõnealuse sektori ettevõtjatele puhuks, kui nad töötavad mõnes muus liikmesriigis peale nende enda riigi. Samuti on vaja rahalises mõttes pingutada, et luua Euroopa teedel nõuetekohane infrastruktuur, mis hõlmab piisaval arvul ohutuid parkimiskohti ja teenuseid, nii et sõidukijuhid saaksid sõiduaegade ja puhkeperioodide eeskirjadest reaalselt kinni pidada. Seepärast hääletasin ma nii, nagu ma seda tegin.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Statistika näitab, et raskeveokid põhjustavad palju liiklusõnnetusi. Seda tähtsam on veoki laitmatu seisund. Autojuhtide tähelepanuvõime väheneb nii väsimuse tõttu kui ka alkoholi toimel. Sellest tulenevalt peame tagama üldise ohutuse nimel kõnealuste eeskirjade järgimise. Seepärast on oluline, et samu tingimusi kohaldataks nii palgatöötajate kui ka füüsilistest isikutest ettevõtjate suhtes, et inimesi ei tõugataks tegelema võltsi eraettevõtlusega, mis kurnaks neid taluvuse piirini või enamgi.

Puhkeperioodist kinnipidamise tagamiseks trahvid siiski tihti ei sobi, sest seda on võimalik saavutada üksnes juhul, kui sõiduki kasutamine on takistatud. Kuna kõnealuste liiklusohutusmeetmete laiendamist ei ole kavandatud, hääletasin ma selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Raport, mille on koostanud kolleeg Ranner, keda ma tehtud töö eest tunnustan, heidab valgust nii trahvide erinevusele eri liikmesriikides kui ka lahknevustele karistuse liikides, näidates, kui ebarahuldav on see olukord veokijuhtide ja veoettevõtete jaoks.

Ma nõustun parlamendi raportis toodud käsitlusviisiga, milles rõhutatakse sotsiaalõigusnormide täieliku rakendamise olulisust siseturu jaoks. Selleks tuleb vajaduse korral teha sagedamini kontrolle, kasutades Euroopa tasandil koostööasutust ning ühtlustades rikkumised ja nendega kaasnevad karistused. Vaid ühtne kord aitab tagada rikkumistega seotud summade kiire sissenõudmise. Seepärast andsin ma oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Raport, mille on koostanud minu kolleeg transpordi- ja turismikomisjonis, on suurepärane katse lahendada mõnda neist probleemidest, mis on seotud tõsiste liiklusrikkumiste korral autoveonduses kohaldatavate karistustega. Sotsiaalõigusnormide tõsiste rikkumiste korral kohaldatavad eeskirjad on trahvide suuruse ning karistuste laadi ja kategooriatesse paigutamise poolest liikmesriigiti väga erinevad. See olukord tekitab vajaduse suurema ühtlustamise järele.

Ma kiidan heaks raportis pakutavad lahendused selliste erinevuste kõrvaldamiseks, eelkõige tõsiste rikkumiste liigituse ühtlustamise vajaduse ja kontrollide süsteemi rakendamise, mida kooskõlastaks Euroopa tasandil nõuetele vastav asutus. Kõnealuste meetmete eesmärk on parandada koostööd sotsiaalõigusnormide rakendamise valdkonnas ja tagada kõnealuste eeskirjade kohaldamise eest vastutavatele kontrolliasutustele asjakohane väljaõpe.

Soovin veel rõhutada, kui tähtis on arendada ideid, mille eesmärk on jagada sotsiaalõigusnormide kohta piisavalt teavet, ja luua eeskirjade täitmise tagamiseks piisav infrastruktuur ja autoparklad. Eeltoodud põhjustel hääletasin ma täna parlamendis esitatud raporti poolt.

 
Viimane päevakajastamine: 19. august 2010Õigusalane teave