Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille majandus- ja rahanduskomisjoni nimel on komisjonile esitanud Othmar Karas ja Sharon Bowles ning mis puudutab statistiliste andmete kvaliteeti Euroopa Liidus ja komisjoni (Eurostati) kontrollivolituste laiendamist (O-0080/2010 – B7-0314/2010).

  Othmar Karas, esitaja. – (DE) Austatud juhataja, volinik Rehn, kolleegid! Tänane arutelu on oluline poliitiline sõnum, mille Euroopa Parlament neil päevil soovib saata. Selle suuliselt vastatava küsimuse esitamine Eurostati ümberkujundamise protsessi kestel ja Euroopa Parlamendilt komisjonile suunatud arvamuse koostamine on ka märk meie otsusekindlusest.

Eraldi resolutsiooni esitades osutame, et Euroopa Parlament soovib ja vajab, et Eurostat tegutseks sõltumatult ja terviklikult. See on seadusandja esimene otsene vastus Kreeka juhtumile. Samas ei tohiks me unustada, et 2005. aastal lükkas nõukogu tagasi volinik Almunia nn viie punkti plaani ning seeläbi välistati komisjoni varustamine vajalike vahenditega. Me teeme nüüd seda, mida oleksime võinud teha ja oleksime pidanud tegema kaua aega tagasi. Seega tahaksin ma nii komisjonile kui ka nõukogule meenutada, et on olemas poliitiline tahe töötada välja kõik vajalikud vahendid, tagamaks, et lisaks rahaliidule saaks euro tugineda ka majandusliidule. Ma kutsun nõukogu üles mitte blokeerima, mitte viivitama, mitte takistama, vaid andma komisjonile see võimalus.

Samuti soovime teada, kas on algatatud uurimine, kas Eurostat ja/või liikmesriigid on viimastel aastatel ebakorrektselt toiminud, sest üksnes selge analüüsi tulemusena saame teada, milliseid parandusi ja täiendusi on vaja teha.

Mida Euroopa Parlament tahab? Me tahame sõltumatust ja võrreldavust – ning seega statistika kogumise miinimumstandardeid, asutuste institutsioonilise struktuuri miinimumstandardeid ja koostööd Euroopa Keskpangaga. Me tahame, et kõiki toiminguid oleks võimalik kontrollida, mistõttu Eurostatil peab olema õigus viia igal ajal läbi etteteatamata kontrolle. Me tahame Eurostati volituste laiendamist, sest me tahame näha kõiki andmeid, sealhulgas piirkondliku ja omavalitsuse tasandi andmeid ning sotsiaalkindlustuse andmeid. Me tahame tõhusat koostööd, me tahame tugevdada kooskõlastamisfunktsiooni ja me tahame, et komisjon ütleks meile enne meie raporti valmimist, kas kõik see, milles seni on nõukoguga kokku lepitud, on piisav. Meie arvates see nii ei ole. Me peame silmas miinimumselgitust, tegemata töö ärategemist ning suurema sõltumatuse ja ulatuslikuma pädevuse saavutamiseks järgmise sammu astumist.

  Sharon Bowles, esitaja. – Austatud juhataja! Majandus- ja rahanduskomisjon on ühel meelel selles, et Eurostati on vaja tugevdada, ning me oleme juba pikka aega püüelnud statistiliste andmete kvaliteedi tõstmise poole.

Me teame, mis on minevikus toimunud, nagu viitas ka kolleeg Karas. 2005. aastal häbistas nõukogu end ja pani aluse praegustele riigivõlaprobleemidele, nõrgestades stabiilsuse ja kasvu pakti ning samaaegselt keeldudes Eurostatile volitusi andmast. Sellist minevikku arvestades võtab usalduse taastamine aega, ning usalduse puudumine oli üks põhjusi, miks liikmesriigid pidid äsjaste probleemidega seoses palju raha eraldama. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu sõnadest ja poliitilistest lubadustest ei piisanud.

Me saame peagi Eurostatile viimaks kontrollivolitused ja see on praegu väga oluline, sest nii on võimalik tagada teiste majanduse järelevalve kavade rakendumine. Vahend, mis võimaldab saada andmeid lubaduste täitmise kohta, on märksa vajalikum kui teadmised lubaduste kohta.

Me tahame, et andmete kvaliteeti parandataks ja et andmed oleksid ajakohased. Me tahame võimalust kontrollida rahvamajanduse arvepidamise sisendandmeid ja me küsime: kas Eurostatile antud uued volitused on piisavad? Ka nüüd on majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu seadnud uute kontrollivolituste rakendamisele mõningaid tingimusi, mis on tegelikult küll vähem piiravamad kui paljud meist kartsid. Kuid kas majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu on kahjustanud tõeliselt varajase uurimise ja sekkumise võimalust?

Euroopa Parlamendi raport pooldab Eurostatile nn metodoloogiliste külastuste tegemiseks tingimusteta õiguste andmist. Muidugi tuleb ressursid suunata sinna, kus neid on vaja, kuid uurima tuleb hakata kahtluse tekkimise ajal, mitte tagantjärele.

Lõpetuseks: millal me teame, et omavahel võrreldakse tõepoolest võrreldavaid asju? Milliseid samme on astutud, tagamaks raamatupidamiseeskirjade standardimine ja piisav läbipaistvus, et saada teavet bilansivälise tegevuse ja muude „loominguliste” meetodite kohta?

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Lubage mul kõigepealt tänada Othmar Karasit, Sharon Bowlesi ja teisi nende väga oluliste küsimuste tõstatamise eest, mis puudutavad statistiliste andmete kvaliteeti ja Eurostati. Mul on hea meel ka toetuse üle, mida teie arvamuse eelnõus väljendatakse komisjoni ettepanekule muuta määrust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta.

Ma juhiksin tähelepanu, et tegemist on hr Barroso teise komisjoni esimese õigusloomega seotud ettepanekuga, mis esitati veebruaris. Mul on hea meel, et see peagi vastu võetakse, nagu ma loodan, ja sellest saab üks meie käsutuses olevatest vahenditest. Me vajasime seda juba ammu, nagu Sharon Bowles ütles.

Esialgne selleteemaline ettepanek esitati 2005. aastal, kuid liikmesriigid lükkasid selle toona tagasi. Ajad on muutunud ja nüüd on meil ettepanekule nõukogu laialdane toetus.

Mis puudutab täna arutatavat ettepanekut, siis üldine seisukoht, milles majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eelmisel nädalal, 8. juunil, kokku leppis, kinnitab vajadust tagada valitsemissektori võlga ja eelarve puudujääki puudutava statistika kõrge kvaliteet ning tunnistab komisjoni ja Eurostati rolli selle eesmärgi saavutamisel.

Koostatavas määruses säilitatakse komisjoni ettepaneku põhieesmärk anda Eurostatile ulatuslikumad kontrollivolitused juhuks, on ilmnenud andmete kvaliteediga seotud märkimisväärne oht või probleem. Seega saab komisjon kompromisstekstiga nõus olla.

Komisjon kavatseb võtta veel mitu meedet, parandamaks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud Euroopa statistika kvaliteeti. Kavas on otseselt tugevdada seda tööd tegevat personaliressurssi, peamiselt asutusesiseste ümberpaigutuste kaudu. Liikmesriike hakatakse senisest korrapärasemalt külastama nn ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dialoogkülastuste raames.

Komisjon kavatseb tagada, et määruses ette nähtud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse loetelud sisaldaksid rohkem teavet statistika koostamiseks kasutatavate lähteandmete kohta. Erandlikel juhtudel, kui on ilmnenud märkimisväärsed ohud või probleemid seoses andmete kvaliteediga, kasutab Eurostat kõiki talle uute eeskirjade alusel antud asjakohaseid volitusi, sealhulgas muidugi ka kontrollivolitusi.

Enne kui ma lõpetan, lubage mul öelda paar sõna Kreeka ja mõnede päevakajaliste küsimuste kohta. Ma kasutaksin seda võimalust ja kulutaksin veel ehk minuti teie ajast. Nagu on hästi teada, on komisjon mitme aasta jooksul põhjalikult tegelenud Kreeka statistikaga. Muudetud määrus peaks tulevikus paremini maandama pettuste või statistika manipuleerimise ning kõikvõimalike muude rikkumiste riske.

Eile toimus Kreekaga seoses uus areng. Te teate, et Moody's otsustas eile alandada Kreeka võlakirjade krediidireitingut. Ma arutasin seda teemat ka kolleeg Michel Barnier’ga ja komisjoni presidendiga. Pean ütlema, et Moody'se otsuse ajastus on nii üllatav kui ka äärmiselt kahetsusväärne, sest see otsus järgnes Kreeka, komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahelisele kokkuleppele makromajandusliku kohandamisprogrammi kohta.

Kreeka valitsuse võetud meetmed osutavad valitsuse kindlale kavatsusele viia ellu statistikasüsteemi reformimise, riigi rahanduse stabiliseerimise ja pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu taastamise strateegiat. Moody'se otsus tundub olevat vastuolus muutustega Kreeka riigivõlakirjadega tehtavates tehingutes ja krediidiriski vahetustehingute tasudes, mis pärast kohandamisprogrammis kokkuleppimist on oluliselt vähenenud. See tõstatab taas küsimuse reitinguagentuuride rollist rahandussüsteemis ja seoses usaldatavusnormatiividega.

Komisjon käsitleb neid ja teisi küsimusi reitinguagentuuride tulevikku kaaludes. Eelkõige uurib komisjon lähikuudel küsimusi, mis puudutavad konkurentsi selles sektoris – mis on praegu väga kontsentreeritud – ning metoodika läbipaistvust ja huvide konflikti, kuna süsteemi aluseks on jätkuvalt maksja-emitendi mudel.

Lubage mul lõpetuseks öelda, et täpsed ja usaldusväärsed statistilised andmed rahvamajanduse arvepidamise kohta on ülimalt tähtsad. Sellised andmed moodustavad korralikult ja tõhusalt toimiva majandus- ja rahaliidu ühe nurgakivi, nagu toonitas ka Othmar Karas. Eurostati volituste muutmise ettepanek moodustab seega lahutamatu osa Euroopa majandusliku juhtimise tugevdamisest, mis on tõepoolest vajalik eesmärk.

  Edward Scicluna, fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel, et komisjon on esitanud Eurostati tugevdamiseks õigusloomega seotud ettepanekud, mida majandus- ja rahanduskomisjon nüüd kaalub.

Statistiliste andmete haldamise kvaliteet moodustab eurotsooni kriisi keskse osa. Ma olen kahtlemata nõus, et Eurostatil peaksid olema suuremad volitused, eelkõige liikmesriikides kohapealsete kontrollide läbiviimiseks. Kuid selliste kontrollide tegemisel ei peaks suhtlema üksnes liikmesriigi rahandusministeeriumi ametnikega, riikliku statistikaametiga ja riigiosalusega ettevõtetega, vaid need peaksid vajadusel hõlmama ka majandusteadlasi, ametiühinguid, valitsusväliseid organisatsioone jne. Selliselt tegutsevad näiteks reitinguagentuurid ja isegi Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioonid.

Teiseks: meil peab olema ühtne arvestussüsteem, mida kasutaksid kõik liikmesriigid, mis põhineks standarditud ja rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusmetoodikal ning mis oleks kokku lepitud liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel. Seda süsteemi ei peaks kasutama üksnes komisjonile esitatavate finantsaruannete puhul, vaid ka liikmesriikide avalikus sektoris endas.

Euroala loomisele ja euro kasutuselevõtule järgnenud kümne aasta jooksul oleme avastanud süsteemis põhimõttelisi vigu, mis põhjustavad kahju. Irooniline on see, et me eirasime neid vigu, tuginedes euro edukusest tulenenud väärale kindlustundele. Me peame tagama, et turud võiksid tulevikus usaldada valitsuste majandusprognoose ja statistikat. Me peame need vead kiiresti parandama.

Seepärast kutsun komisjoni üles jätkama tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et need probleemid kiiremas korras lahendada.

  Sylvie Goulard, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja ja volinik! Praegune euroala kriis ei saa muidugi olla tingitud ühise statistikasüsteemi puudustest. Sellegipoolest on neil puudustel olnud tõsised tagajärjed. Need tagajärjed on seotud majandusega, ja neist tagajärgedest oleme juba väga palju kuulnud, ent ka Euroopa Liidu usaldusväärsusega. Minu arvates tõstatub kõnealuse teemaga seoses üks suuremaid probleeme Euroopa Liidu praeguses toimimises. Valitsused annavad oma kodanikele õigustatult lubadusi, öeldes, et vastastikuste kohustuste täitmist kontrollitakse rangelt, et kriteeriumide täitmist kontrollitakse kuni komakohani – algses saksakeelses sõnastuses oli see kohustus drei komma null –, kuid needsamad valitsused on aasta-aastalt keeldunud andmast Eurostatile vahendeid, mida too oma töö tegemiseks vajab. Kõik see kahjustab meie ühist heaolu, sest kõik, mis nõrgestab komisjoni, nõrgestab meid kõiki.

Seetõttu toetame täielikult seda resolutsiooni, milles nõutakse komisjonile, s.t Eurostatile uurimisvolituste andmist ja ühiste standardite tugevdamist. Kui me ei astu seda sammu statistika kasutamise ja koostamise nõuete järgimise tagamiseks, siis jäävad nõuete järgimise lubadused täitmata. Eurooplased tunnevad end aina rohkem segaduses olevat ja Euroopa Liit kaotab oma näo.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Arutelu Eurostati volituste laiendamise üle ei käsitle tegelikku probleemi. Me ei tohi kunagi enam sattuda olukorda, kus liikmesriik trikitab oma eelarveandmetega ja elab aastaid üle jõu teiste kulul; kui andmetes on põhjust kahelda, siis tuleb andmeid kontrollida. Kuid Euroopa Liit ei tohi kasutada Kreekat ja praegust eurokriisi ettekäändena liikmesriikide eelarvepädevuse täielikuks likvideerimiseks. Pigem tuleb probleem välja juurida.

Liikmesriikide sotsiaalmajanduslik ülesehitus on kohati väga erinev. Ka Eurostat, mis žongleerib Euroopa Liidu andmetega, peab seda mõistma. Londoni töötu ei ole samasugune nagu Pariisi töötu, sest selle mõiste puhul kohaldatakse erinevaid kriteeriume. Traditsiooniliselt tugeva valuutaga ja traditsiooniliselt nõrga valuutaga riikide vahel on sotsiaalmajandusliku olukorra erinevused veelgi suuremad.

Eurostat ei tohi võrreldavuse müüdist iga hinna eest kinni hoida; pigem tuleb euroala riikide võrreldavus põhjalikult läbi mõelda.

  Anni Podimata (S&D). – (EL) Lugupeetud juhataja ja volinik! Lubage mul kõigepealt väljendada oma täielikku rahulolu märkuse suhtes, mille te tegite Moody'se reitinguagentuuri eilse ootamatu ja põhjendamatu otsuse kohta alandada Kreeka krediidireitingut. Te nimetasite seda otsust kahetsusväärseks ja vääraks, kinnitades seega, et meie otsus vaadata põhjalikult läbi selliste ettevõtete tegutsemise alused Euroopas ja kaaluda tõsiselt Euroopa avaliku reitinguagentuuri loomise võimalust oli õige.

Mis puudutab tänast arutelu ja ettepanekut muuta määrust ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud statistiliste andmete kvaliteedi kohta, siis me kõik teame, et see on tingitud niinimetatud Kreeka valestatistika juhtumist.

Mind kui Kreekat esindavat parlamendiliiget ei tee muidugi rõõmsaks, et selles arutelus kasutatakse Kreekat näitena, mida tuleb vältida. Tahaksin siiski Euroopa Parlamendile meelde tuletada – seda tegi ka volinik –, et Kreeka, praegune Kreeka valitsus, oli esimene, kes probleemi tunnistas ja kes võttis vastu radikaalsed otsused selle lahendamiseks, muutes kõigepealt riikliku statistikaameti täiesti sõltumatuks asutuseks, mille tegevust kontrollib parlament, ja astudes samme uurimiskomisjoni moodustamiseks, mille ülesanne on asja uurida ja teha kindlaks, kes vastutavad selle vastuvõetamatu tegevuse eest.

Me peame sellegipoolest tunnistama, et Euroopa tasandil on see arutelu hiljaks jäänud, sest alates 2005. aastast on olnud piisavalt statistikat, mis oleks pidanud sundima meid tegutsema.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Tahaksin juhtida selle arutelu praktilisemasse suunda, kuna eelmisel nädalal teatas volinik, et Eurostat kavatseb viia läbi erikontrolli statistiliste andmete osas, mille komisjon on saanud Bulgaarialt.

Kahjuks ei selgunud härra Rehni avaldusest, miks see kontrollimine on vajalik. Seetõttu tahaksin esitada talle nüüd ühe küsimuse.

Milliste kriteeriumide alusel valiti välja see kõige stabiilsem liikmesriik Balkanil, samas kui kõikidel teistel Balkanil asuvatel liikmesriikidel on tekkinud suuri raskusi? Milliste kriteeriumide alusel otsustati, et just Bulgaariat tuleb kontrollida? Kas see ei ole ka märk teie teatavast inertsist, mis on seotud teie eelmise vastutusalaga, milleks oli laienemine?

Te ütlesite äsja, et Kreeka krediidireitingu alandamine Moody'se poolt on äärmiselt kahetsusväärne. Kuid kas te mõistate, et kui avalikkuses loobitakse selliseid avaldusi, võidakse järgmiseks alandada ka Bulgaaria krediidireitingut? Siis ei saa te Moody’se peale pahandada, vaid peate ainuüksi ennast süüdistama.

  Olle Ludvigsson (S&D). – (SV) Austatud juhataja! Euroopa Liidu majandusliku stabiilsuse tagamiseks on vaja võtta lihtsaid meetmeid. Üks lihtsamaid, kuid samas olulisemaid meetmeid on majandusstatistika kvaliteedi tõstmine. Selles valdkonnas on täiesti võimalik saavutada suhteliselt kiiresti olulisi edusamme. Seetõttu on mul hea meel nii komisjoni kui ka nõukogu positiivsete sõnumite üle. Loodetavasti on võimalik kiiresti jõuda kokkuleppele statistika kvaliteedi tõstmiseks võetavate tulemuslike meetmete pakettides.

Mina leian, et Eurostati rolli ja volitusi tuleb tugevdada. Eurostat peab ka jätkama koostööd riiklike statistikatootjatega, kuid otsustusprotsessi hierarhia ja otsustamistasandid tuleb muuta selgemaks. Eurostat peab olema võimalik nõuda õigeid riiklikke andmeid ning tal peab olema õigus kasutada nii sanktsioone kui ka erikontrolle, kui kvaliteet ei ole piisavalt hea.

Statistika kvaliteedi parandamiseks on vaja rohkem ressursse. Me peame mõistma, et kõrgem kvaliteet eeldab selles valdkonnas suuremaid investeeringuid. Me peame Eurostati jaoks plaani paika panema. Eurostati suutlikkust tuleb suurendada ja me peame tagama, et eelarve võimaldaks seda teha. Mulle teeb muret, et seni pole statistikat kõnealuse valdkonna otsustusprotsessi aruteludes prioriteedina käsitatud. Ma loodan, et investeeringuid suurendatakse.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Me kõik oleme teadlikud, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud statistiliste andmete kvaliteedi määruse muutmine on erakordselt oluline ja kiireloomuline meede, arvestades praeguseid probleeme enamiku liikmesriikide eelarvetes. Ilma täpsete ja selgete andmetega on raske teha otsuseid edasiste meetmete kohta ja neid meetmeid võtta. Sellega seoses tuleb panna paika kontrollimehhanism, mis võimaldab liikmesriikide asutuste esitatud andmeid õigeaegselt kontrollida. Igal juhul ei tohi me end taas leida samasugusest olukorrast, nagu juhtus Kreekaga, kus alles tagantjärele selgub, et laiaulatusliku mõjuga otsuseid tehti ebaõigete või võltsitud andmete alusel. Me peame kaaluma ka karistusi nende riikide puhul, kes teadlikult edastavad ebaõigeid andmeid või ebaõiget statistikat. Eurostati tugevdamist ja muutmist sõltumatuks asutuseks tuleks niisiis igal juhul kaaluda. See ei tähenda liikmesriikide eelarvepädevusse sekkumist, vaid eesmärgiks on andmete tulemuslik kontrollimine.

  Liisa Jaakonsaari (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Ma leian, et komisjoni tuleb tunnustada nii kiirete edusammude eest kõnealustes küsimustes. Näiteks vaid paar kuud tagas peeti riigi statistiliste andmete uurimist riikliku suveräänsuse rikkumiseks. Tollal peeti seda praktiliselt võimatuks, kuid nüüdseks oleme väga kaugele jõudnud. On suurepärane, et Eurostati volitusi tahetakse laiendada. Euroopas oleks sattunud omamoodi moraalsesse kriisi, kui statistika moonutamisele oleks läbi sõrmede vaadatud.

Olen nõus kolleeg Podimataga, et Kreeka säärane naeruvääristamine peaks nüüd lõppema. Kreeka väärib tema raskete otsuste eest austust. Sealsetele inimestele tuleks tagada ka varasemast parem juurdepääs statistilistele andmetele ja üldisele teabele majanduse kohta.

  Olli Rehn, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Ma tänan selle väga sisulise arutelu eest ja teie toetuse eest Eurostati volituste tugevdamise ettepanekule. Ma pean nõustuma proua Jaakonsaariga selles, et suhtumises majanduspoliitika kooskõlastamisse on Euroopas viimastel kuudel tõepoolest aset leidnud suur muutus – tõeline kultuuriline muutus.

Selle ettepaneku vastuvõtmine on meie majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks tehtavate jõupingutuste üks nurgakive. Mitu märkust tehti Kreeka ja Bulgaaria kohta ning ma tahaksin anda selgitusi ja vastata mõningatele küsimustele, mis täna tõstatati. Mis puudutab Kreekat, siis ma ei hakka selle saaga pikka ajalugu lahkama. Ma olen nõus nendega, kes ütlevad, et ei ole õiglane Kreekat jätkuvalt „materdada”, sest Kreeka liigub nüüd edasi ja tema programmi rakendatakse tulemuslikult. Kreeka väärib austust ja toetust, mitte „materdamist”. Mis puudutab statistikareforme, siis me teeme Kreeka ametiasutustega koostööd. Me külastasime Kreekat sel talvel ja kevadel mitu korda ning leppisime hiljuti kokku tegevuskavas, mille eesmärk on tugevdada Kreeka statistikasüsteemi ja parandada Kreeka riigi rahanduse statistika kvaliteeti.

Mis puudutab Bulgaariat, siis me tunneme muret peamiselt eelarveprognoosi kahe aspekti pärast. Ma loodan, et vähemalt Bulgaariat esindavad parlamendiliikmed kuulavad minu selgitusi Bulgaaria ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ja statistikaga seotud probleemide kohta.

Esiteks ei teatanud Bulgaaria komisjonile õigeaegselt eelarveprognoosi ulatuslikust korrigeerimisest, rikkudes seega asutamislepingus sätestatud kohustusi. Teiseks puudub meil teave selle kohta, miks asendas Bulgaaria vaid mõne nädala jooksul oma 2010. aastaks kavandatud tasakaalus eelarve 3,8%-lise puudujäägiga eelarvega, kui makromajanduslik olukord on jäänud samaks või isegi paranenud. Järelikult ei saa komisjon praegu anda hinnangut Bulgaaria eelarveplaanidele selleks aastaks.

Eurostati kavandatud visiit Bulgaariasse, mis peaks toimuma käesoleva aasta teises pooles, ei ole seotud 2010. aasta prognoosi lahknevustega ja selleteemaliste küsimustega. Tegemist ei ole statistikaga seotud probleemidega. Selle asemel keskendub Eurostat võimalikele ohtudele seoses varasemate andmetega 2009. aasta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta. Need andmed puudutavad valitsuse lepingulisi kohustusi, millest varem ei ole teatatud.

Ma olen väga tänulik selle eest, et te juhtisite tähelepanu nendele olulistele küsimustele, millel võivad olla teatavad tagajärjed Bulgaaria positsioonile turgudel. Bulgaaria ametiasutustelt saadud teabe kohaselt lõpetatakse eelarve siseauditid alles suve keskpaigaks. Eurostat kasutab nende auditite tulemusi Bulgaaria külastamisel seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega. Sõltuvalt sellest, kui kiiresti võetakse vastu muudetud määrus, mis annab Eurostatile tugevamad volitused, võib Eurostat nendele volitustele oma töös vajadusel tugineda.

Daamid ja härrad, tänan teid veel kord tähelepanu eest ning eriti teie ulatusliku ja tugeva toetuse eest meie ettepanekule, mis on Barroso teise komisjoni kõige esimene õigusloomega seotud ettepanek. Ettepaneku vastuvõtmine on majandus- ja rahaliidu tulemusliku toimimise seisukohalt hädavajalik.

  Juhataja. – Tänan teid, volinik. Tänan ka teie suuremeelsete kommentaaride eest meie aadressil, ehkki me ei kuulanud neid piisavalt tähelepanelikult. Minu arvates on kahetsusväärne, kui sõnavõtu ajal avaldatakse meelsust, näiteks aplodeerimisega, mis ei ole kuidagi seotud käsitletava teemaga ega meie arutelu raames aset leidva sõnavõtuga.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 16. juunil 2010.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Enikő Győri (PPE) , kirjalikult. – (HU) Euroopa Parlament peab tänases arutelus võtma seisukoha väga olulises küsimuses, nimelt selles, mis suunas praegu Eurostati vastutusalas toimiv statistilise teabe süsteem peaks liikuma, et tulevikus vältida Kreeka skandaaliga sarnaseid olukordi. Lubage mul teile meenutada, et Kreeka ametiasutuste poolt toime pandud pettus tuli ilmsiks juba 2004. aastal ja umbes samal ajal olid ka sotsiaaldemokraatide juhitud Ungari valitsuse rahaasjad hämarad. Sellele vaatamata ei ole EL siiani astunud ühtki sammu statistilise teabe süsteemi reformimiseks. Kuigi komisjoni plaan anda Eurostatile kontrollivolitused on minu arvates samm õiges suunas, leian ma, et me peame tegema rohkem, sest kaalul on nüüd meie ühisraha tulevik. Mida me minu arvates edasi peaksime tegema? Ma leian, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei tuleks sanktsioone rakendada mitte üksnes nende liikmesriikide suhtes, kes on korduvalt jätnud täitmata 3%-lise eelarvepuudujäägi Maastrichti kriteeriumi, vaid ka nende suhtes, kes on aastaid esitanud ebaõigeid statistilisi andmeid, eksitades investoreid ja ELi ning ohustades euroala stabiilsust. Ma pooldan põhimõtet, et riiklike statistikaametite ametnikud peavad olema isiklikult vastutavad Eurostatile esitatud andmete kvaliteedi eest. Võttes arvesse Herman Van Rompuy juhitava nõukogu töörühma tööd, teen ettepaneku paluda komisjonil töötada välja praegu kehtivate sanktsioonide asemele rangem sanktsioonidesüsteem.

ISTUNGI JUHATAJA: JERZY BUZEK
president