Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni nimel Carlos Coelho koostatud raport, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (06714/2010 – C7-0067/2010 – 2010/0814(NLE)) (A7-0199/2010).

  Carlos Coelho, raportöör. – (PT) Austatud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Tahaksin teha neli olulist märkust. Esiteks hindamismenetlus. Pärast 2007. aastal toimunud ühinemist Euroopa Liiduga alustasid Rumeenia ja Bulgaaria tööd täielikuks lõimumiseks Schengeni alaga. Kui nõukogu teeb otsuse sisepiiride kaotamise kohta, tuleb hindamismenetluse abil eelnevalt kindlaks teha, et vajalikud tingimused ühenduse õigustiku asjaomaste osade rakendamiseks on täidetud. Need osad hõlmavad andmekaitset, Schengeni infosüsteem, õhu-, maismaa- ja merepiiri, politseikoostööd ning viisade väljaandmist.

Hindamismenetlus algas andmekaitset puudutava osaga. Sellega kontrolliti, kas nende kahe liikmesriigi andmekaitse on kõigi andmekaitset käsitlevate sätete rakendamiseks valmis. Saadud tulemused on seega eeltingimus, mis võimaldab jätkata hindamismenetlust seoses Schengeni infosüsteemi kaudu nendesse riikidesse andmete edastamisega. Kui see otsus heaks kiidetakse, on see esimene samm kontrolli kaotamise poole sisepiiridel Bulgaaria ja Rumeeniaga.

Teiseks juurdepääs dokumentidele. Nõukogu esitas parlamendile selle otsuse eelnõu. Hindamisaruandeid ja järelmeetmeid puudutavat teavet aga ei saadetud, ehkki need dokumendid oleksid võimaldanud parlamendil juurde pääseda kogu teabele, mis on vajalik põhjendatud ja motiveeritud arvamuse koostamiseks. Nõukogu edastas need dokumendid alles pärast seda, kui parlament oli seda nõudnud.

Pooldan Rumeenia suursaadiku tehtud jõupingutusi, kes aitas seda olukorda lahendada, tehes avalduse, et salajased dokumendid liigitataks ümber piiratud juurdepääsuga dokumentideks. See lubas meil ajagraafikust kinni pidada, ent kui parlamendi arvamust küsitakse Schengeni acquis’ ülejäänud valdkondade kohta, kordub sama probleem. Seetõttu on hädavajalik, et parlament ja nõukogu jõuaksid salajaste dokumentide edastamise asjus võimalikult kiiresti kokkuleppele.

Kolmandaks küsimuseks on Rumeenia ja Bulgaaria hindamine. Bulgaaria puhul pandi tähele mõningaid vajakajäämisi seoses Euroopa Nõukogu soovituse nr (85)15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politseivaldkonnas, vastuvõtmise, rakendamise ja kohaldamisega. Samuti täheldati puudusi isikuandmete kaitse riikliku komisjoni tegevuses. Bulgaaria võttis vajalikud meetmed nende soovituste täitmiseks ning 26. aprillil tegi nõukogu järelduse, et andmekaitse valdkonna tingimused on täidetud.

Rumeenias pandi tähele puudujääke järgmistes valdkondades: kaks vastuvõtmist ootavat seadust, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist, andmekaitsega tegeleva riikliku asutuse ruumid ja ressursid ning seoses Schengeni alase teabega korrapärase hindamise kehtestamine. Rumeenia on üldiselt võtnud vajalikud meetmed nende soovituste täitmiseks ning seni lahendamata puudujäägid ei takista riigil kohaldada asjakohasel viisil andmekaitsega seotud nõudeid. Seega on kindlaks tehtud, et Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud kõik andmekaitse valdkonna tingimused.

Lõpetuseks, austatud juhataja, sellest, mis puudutab Schengeni hindamismehhanismi läbivaatamist. Kasutan juhust ja tuletan meelde, et Schengeni hindamiseks on vaja luua lihtne, tõhus ja läbipaistev Euroopa hindamismehhanism. Parlament ei võtnud eelmise aasta oktoobris esitatud ettepanekuid vastu. Palun komisjonil kasutada võimalikult ruttu oma algatusõigust.

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja, ma olen kindel, et Bulgaaria ja Rumeenia teevad kõik võimaliku, et sätestatud kuupäeval ehk 2011. aasta märtsis oleksid tingimused sisepiiridel kontrolli kaotamiseks täidetud. Komisjon toetab oma volituste piires igati mõlemat riiki, et aidata neil Schengeni hindamist edukalt läbida.

Schengeni hindamiste läbiviimine on nõukogu ülesanne ning hindamistulemuste põhjal teeb nõukogu otsuse sisepiiridel kontrolli kaotamise kohta. Hindamismenetlus kestab veel, nii et tehtud ettevalmistustele on vara hinnangut anda. Ent nagu kinnitab andmekaitsega seotud hindamise positiivne tulemus, mis võimaldab Bulgaarial ja Rumeenial nüüd Schengeni infosüsteemile juurde pääseda, on esimesed sammud olnud edukad.

Euroopa Parlamendi ja Carlos Coelho ettepaneku kohaselt peaksid Bulgaaria ja Rumeenia teavitama nõukogu ning parlamenti järelmeetmetena tehtud soovitustest. Praeguse Schengeni hindamise puhul on tõepoolest tavaks, et asjaomased liikmesriigid esitavad nõukogule aruande soovituste täitmiseks võetud meetmete kohta, kuna hindamismehhanismi rakendamine kuulub nüüd nõukogu ainupädevusse. Sellest tulenevalt ning kehtivate õigusaktide kohaselt on asjakohase teabe parlamendile esitamine nõukogu ülesanne.

Sellega seoses tahaksin Carlos Coelho ettepaneku vastu võtta ja kinnitan, et Coelho mainitud põhjustel teen ma peatselt, sügisel ettepaneku Lissaboni lepingu jõustumise järgse uue hindamismehhanismi kohta.

Ma arvan, et nii liikmesriigid kui ka parlament peaksid selle mehhanismi rakendamises osalema. Liikmesriikide kaasamise eesmärk on mõistagi vastastikuse usalduse säilitamine seoses nende võimega kohaldada kõiki sisepiiride kontrolli kaotamist võimaldavaid kaasnevaid meetmeid, eeskätt sisepiiride, viisade väljaandmise ja politseikoostöö vallas.

Euroopa Parlamenti tuleks tõepoolest hindamistulemustest täielikult teavitada. Komisjoni eesmärk on kõrvaldada uue mehhanismi abil praegused puudujäägid, millele raportöör viitas. Praegu ei võeta reaalseid järelmeetmeid enne hindamiste lõppu ning soovitusi ei viida alati ellu. Parlamendi toetus on selles protsessis tõesti väga teretulnud.

  Mariya Nedelcheva, fraktsiooni PPE nimel. – (BG) Toetan Carlos Coelhot ning avaldan heameelt Bulgaariat ja Rumeeniat käsitlevas raportis mainitud edusammude üle. Head tulemused ning isikuandmete kaitsega seotud hindamise järeldused võimaldasid määrata kindlaks kuupäeva, mil Schengeni infosüsteemi hakati rakendama ka Bulgaarias.

Nii Bulgaaria ühinemine Euroopa Liiduga kui ka riigi ühinemine Schengeni alaga annavad kõigile Bulgaaria kodanikele põhjust entusiasmiks. Tegelikult on tegu entusiasmist enamaga, kuna see puudutab võimalust kaotada piiridel kontroll ning tagada inimestele õigus kogu Euroopa Liidus vabalt liikuda. Nimetatud edu põhjuseks on tohutud jõupingutused ja resoluutne tegutsemine praeguse Bulgaaria valitsuse poolt, kes on teinud kõik võimaliku, et teha tasa eelnenud aastad, mil tingimuste täitmisega hilineti, ning et teha vajalikud ettevalmistused Schengeni acquis’ kohaldamiseks.

Schengeni ala ei tähenda üksnes liikumisvabadust. See tähendab ka tugevdatud politsei- ja tollikoostööd, eriti seoses inimkaubanduse ja kaupade salakaubaveo ning üldisemalt organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni alaga on samm kodanike Euroopaga seotud unistuse täitumise suunas. Selle eesmärgi saavutamiseks läheb vaja pidevaid jõupingutusi ning seda, et kõnealuste riikide valitsused Schengeni acquis’ nõuetest kinni peaksid, rääkimata Euroopa institutsioonide järjekindla toetuse vajadusest.

Euroopa Parlamendi juurdepääs hindamisaruannetes sisalduvatele soovitustele ning edasisi meetmeid puudutavatele dokumentidele tagab meie kõigi viljakandva dialoogi jätkumise. See läbipaistev dialoog tagab ka Rumeenia ja Bulgaaria kodanikele lepingutes käsitletud põhiõiguste tegeliku kohaldamise.

  Ioan Enciu, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Eile tähistasime me 25. aastapäeva sellest, kui Euroopa kodanikud said esimest korda vabaduse Euroopa Liidus piiranguteta liikuda. Selle tähtpäeva puhul teatas volinik Malmström, et Schengen on saanud üheks võimsamaks sümboliks, mis osutab ELi suutlikkusele oma kodanike elukvaliteeti parandada. Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esimees Martin Schulz ütles, et Schengen on tõenäoliselt Euroopa Liidu kõige edukam ning käegakatsutavam saavutus viimase 30 aasta jooksul. Sama tähtpäeva puhul tahan ka mina lihtsalt öelda: palju õnne Schengenile ja vabadusele! Rumeenia ja Bulgaaria võivad olla Schengeni alale sünnipäevakingituseks.

Pärast hindamiste lõppu jõudis nõukogu järeldusele, et mõlemad liikmesriigid on piisavalt valmis tegema esimesi samme Schengeni alaga liitumise suunas. Me toetame seda sammu, hääletades homme raporti poolt. Sellest, et Rumeenia ja Bulgaaria kodanikud viimaks ühineda saavad, ei võida üksnes nemad, vaid ka kogu Euroopa Liit. Tihedam koostöö majandus-, sotsiaal-, ja haldusvaldkonnas tugevdab ELi. Osana ühinemisprotsessist peavad mõlema liikmesriigi valitsused täitma Schengeni alastes soovitustes sisalduvaid nõudeid.

Olen rahul, et Euroopa Parlament on oma rolli Euroopa demokraatia tagajana edukalt täitnud. Raportööri esitatud ettepaneku eesmärk on üksnes algatada läbipaistev koostöö Euroopa institutsioonide vahel. See on ainuke võimalus saada Euroopa õigusaktide arutamisel ja heakskiitmisel kiireid ja käegakatsutavaid tulemusi. Euroopa Liidu institutsioonide vahelised eriarvamused ei tohi viivitada ega ohustada Euroopa kodanike õiguste, vabaduste ja heaolu tagamist, kuna kõik Euroopa institutsioonid eksisteerivad kodanike teenimiseks.

Nagu Carlos Coelho ütles, võimaldab hindamissüsteemi kehtestamine tagada julgeoleku ning tugevdada vastastikuse usalduse põhimõtet, mis on Schengeni ala säilitamiseks hädavajalik. Toetan Carlos Coelho ettepanekuid.

  Nathalie Griesbeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Mõni päev tagasi tähistasime koos president Buzeki ja president Barrosoga Schengeni lepingute sõlmimise aastapäeva. Täna hilisõhtul teeme nõukogu otsuse eelnõu ettevalmistamiseks uue konkreetse sammu.

Ideede staadiumist oleme jõudnud tegude ja koostööni, Bulgaaria ja Rumeenia piiril kontrolli kaotamise vältimatute eeltingimusteni, mis on esialgsete hindamiste kohaselt loomulikult täitmisel. Tegelikult peaksid need kaks riiki olema varsti võimelised tagama isikuandmete kaitse ja töötlemise.

See on hea uudis ning selle tagajärg on nende kahe riigi täielik lõimimine Schengeni süsteemi, mis aitab kaasa mitte üksnes nende riikide, vaid kogu Euroopa kontinendi julgeoleku ja jõukuse suurenemisele. Ma olen kindel, et see aitab võidelda ebaseadusliku rände ja sisserände, rahvusvahelise kuritegevuse ning kõikvõimalike muude probleemide vastu. See aitab ohte vähendada.

Kaks lühikest märkust ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Tatjana Ždanoka, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Kuna SIS on Schengeni ala lahutamatu osa, on arutatav küsimus erakordselt oluline. Ka mina olen pärit uuest liikmesriigist. Ma mäletan, kuidas Läti soovis alaga ühineda. Seetõttu pean Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist väga rõõmustavaks.

Ent ma pean osutama, et ilmnenud on mõningad puudujäägid. Minu fraktsioon jagab täielikult raportööri arvamust, et järelmeetmed on vajalikud. Teisisõnu tuleb parlamenti teavitada sellest, kuidas probleeme lahendatakse, ning võtta arvesse meie muret seoses andmekaitsega. Ma loodan ka, et vabade kohtade puudumine ei ole projektiga SISOne4ALL liitumisel takistuseks.

Lõpetuseks, me jagame täielikult raportööri muret seoses Schengeni uue hindamismehhanismiga. Me usume, et parlament peaks olema suuteline teostama demokraatlikku järelevalvet, ning ma toetan igati volinik Malmströmi vastavasisulist avaldust.

  Zbigniew Ziobro, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad Euroopa Liiduga ühinesid. Nüüd on meil aga hea meel arutada nõukogu otsuse eelnõud Schengeni acquis’ kohaldamise kohta kahes Euroopa Liidu uusimas liikmesriigis, mis on üks viimaseid vajalikke samme enne kontrolli kaotamist sisepiiridel Bulgaaria ja Rumeeniaga. Mõlemad riigid said eksperdikomisjonilt heakskiitva hinnangu valmisoleku kohta kaotada kontrollid ELi sisepiiridel ning täheldatud puudujäägid tuleb kaotada, nagu kindlasti ka tehakse. Sellisel juhul on Bulgaaria ja Rumeenia eeldatavasti tehniliselt valmis 2010. aasta oktoobris SIS II süsteemiga ühinema, nagu praegune kava ette näeb. Tänu sellele on kahel uuel riigil võimalik Schengeni alaga liituda, hoolitsedes samal ajal asjakohasel määral kodanike julgeoleku ja nende huvide eest.

  John Bufton, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Schengen oli kompromisslahendus, mis puudutas ühelt poolt inimeste ja kaupade vaba liikumist ning teiselt poolt usaldust nende liikmesriikide suhtes, kes soovivad oma territooriumil turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks vajalikke meetmeid võtta. Ehkki Ühendkuningriik ei rakenda ametlikult Schengeni acquis’d, kasutame me Schengeni infosüsteemi osasid kuritegevusega võitlemiseks. Samal ajal annab see süsteem ning üldisemalt Schengeni acquis nutikamale kurjategijale laiema kandepinna rahvusvahelise kuritegevuse ja korruptsiooniga tegelemiseks.

Pärast Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist SISiga peab põhiküsimuseks olema, kas need liikmesriigid on valmis tagama riigisiseselt piisava kontrolli, et lubada vaba liikumist kogu mandri piires. Schengeni infosüsteemi teise põlvkonna suunas liikumise suhtes on esitatud tõsiseid vastuväiteid, eeskätt seoses hinna ja tõhususe vahelise tasakaaluga. Ühendkuningriik teostab iseseisvalt ranget kontrolli ja ei luba ilma passita reisimist. Kas me peame tulevikus andma rahalist toetust Schengeni süsteemiga ühineda soovivates riikides teabekogumissüsteemide väljatöötamiseks, et leevendada kuritegevuse võimalikku suurenemist seoses avatud piiride poliitikaga?

Schengen tõi endaga kaasa illegaalsete kaupade ning inimeste piiriülese salaveo võimaluse suurenemise. Et piirikontrollita reisimise korral oleks tagatud julgeolek, sõltub suures osas üksikute liikmesriikide võimest viia läbi asjakohastele nõuetele vastavat kontrolli.

Schengeni infosüsteemi laiendamine suurendab korruptsiooni võimalust ning pakub võrku sisse murda soovivatele kurjategijatele märksa suuremat hulka teavet. Samuti võib tugevam lõimumine koos liikmesriikide osaluse suurendamisega tähendada vajadust laiendada Schengeni infosüsteemis kasutatud meetmeid, eriti nüüd, kui läheneb SIS II süsteemi kasutuselevõtt. Näiteks millisest hetkest alates tuleb biomeetriliste andmete salvestamist pidada tulemuslikuks?

Kriitikud muretsevad ka selle pärast, et süsteemi võib kasutada kindlate poliitiliste vaadetega inimeste jälgimiseks ning kogutud teavet võidakse kasutada poliitiliste eesmärkide täitmiseks. Ohte suurendab asjaolu, et acquis’ga ühineb järjest rohkem riike. Praegu on Schengeni infosüsteemile juurdepääs umbes 500 000 arvutil. Pole võimalik teada, kui paljud nende arvutite süsteemidest on kahjulikust tarkvarast vabad. Üldiselt on iga teine arvuti puutunud kokku kahjuliku nakkusega. Nuhkvara võimaldab kolmandal isikul juurde pääseda arvutikasutajaga samadele andmetele. Mida laiaulatuslikum on süsteem, seda enamatele andmetele on võimalik juurde pääseda ning seda suurem arv kurjategijaid soovib süsteemi kuritarvitada.

Liikmesriigid peavad tõendama, et nende turvasüsteemid on erakordselt kõrgelt arenenud, kuid isegi suurimate jõupingutuste ja parima tahtmise juures ei saa välistada turvaaugu võimalust, mis ohustaks omakorda kõiki asjaosalisi.

  Elena Oana Antonescu (PPE). – (RO) Tahaksin raportöör Coelhot väga sügavalt tänada viisi eest, kuidas ta seda ettepanekut käsitles, ning avaldan talle kogu tehtud töö eest tunnustust. Avaldan tugevat toetust tema poolt varem öeldule, mis ei puuduta üksnes praegust andmekaitsega seotud hindamist, vaid ka teisi aruandeid, mis koostatakse hindamist ootavate valdkondade kohta.

Nõukogu peab suutma tagada Euroopa Parlamendi liikmetele kogu vajaliku teabe, mis võimaldaks parlamendil võtta vastu sobiv ja õiglane otsus. Ma loodan siiralt, et me jõuame lahenduseni, nii et me saame oma tööd normaalsetes tingimustes jätkata ja informeeritud otsuseid langetada.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Esiteks tahaksin väljendada Carlos Coelhole selle Rumeenia ja Bulgaaria jaoks väga olulise raportiga tehtud erakordse töö eest tunnustust ning teha järgmised täpsustused. Rumeenias vastu võetud isikuandmete töötlemise seadus on oluline samm, mis võimaldab täita kõiki Schengeni alaga liitumiseks vajalikke tingimusi.

Haldus- ja siseministeerium on viimasel ajal teinud olulisi edusamme, nii et Rumeenia on valmis 2011. aasta märtsiks ettenähtud tähtajal Schengeni alaga ühinema. Mitmes Euroopa ekspertide koostatud aruandes toodi Rumeeniat eeskujuks, eriti merepiiri valvamise süsteemi SCOMAR poolest. Samal ajal hõlmavad ülejäänud meetmed piiripolitsei uute piirkondlike teenistuste loomist, koostöö parandamist Frontexiga ning investeeringute jätkamist, et tagada maismaapiiri julgeolek.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et julgeolek piiridel ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Petru Constantin Luhan (PPE). – (RO) Ka mina tahaksin alustuseks ühineda nendega, kes raportöör Coelhole tunnustust avaldavad. Ta on Rumeenia ja Bulgaaria heaks tõesti erakordselt head tööd teinud.

Esiteks tahaksin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et Rumeeniat on seoses meretranspordi ohutuse valdkonnas kasutatavate heade tavadega eeskujuks toodud. Lisaks sellele usun ma, et nii Rumeenia kui ka Bulgaaria täidavad SIS-süsteemiga ühinemiseks vajalikke tingimusi. Seepärast arvan, et samuti peaks komisjon mõlemat riiki toetama, et lõpetada ka teised hindamised, nii et me saaksime Euroopa Liidu ühise alaga ühineda.

Me räägime praegu kogu Euroopa Liidu, sealhulgas selle väärtuste laiendamisest. Üks neist väärtustest on vabadus ning õigus vabalt liikuda.

  Czesław Adam Siekierski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Eurooplased saavad Schengeni lepingust kasu. See lihtsustab inimeste tõhusat ja vaba liikumist, turismi arengut ning kaubavahetuse kasvu. See on nii tänu meie tegevusele ja tähendab Euroopa Liidu jaoks suurt saavutust. Ent selleks on hädavajalik sobiva tehnilise infrastruktuuri olemasolu, mis võimaldaks neid protsesse jälgida. Me teame oma kogemusest, et Schengeni lepinguga ühinevate riikide ülesanne ja vastutus on täita Schengeni infosüsteemiga seotud nõudeid. See on meie ühistes huvides ning toetab meie ühist julgeolekut. Seda valdkonda puudutavaid standardeid tuleb kaitsta.

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Tahaksin tänada Carlos Coelhot, kes on parlamendi ekspert Schengeni alal ning kes on tõepoolest teinud selles valdkonnas ära tohutu töö.

Esiteks teeb mulle heameelt, et nõukogu juures tegutsev Schengeni hindamise töörühm andis Bulgaaria ja Rumeenia avaldustele pooldava hinnangu ning et need riigid on lahendanud kõik probleemid, mis selle olulise saavutuseni jõudmist takistasid. Ma arvan, et kõige olulisem küsimus on muidugi sisepiiride kaitse, ning usun, et me jätkame ka tööd SIS II-ga ning kasutatavate biomeetriliste andmetega. See küsimus puudutab muidugi tulevikku, ent pidagem meeles, et see protsess seisab meil ees.

Ma loodan, et meie Bulgaaria ja Rumeenia sõbrad saavad kogeda sama rõõmu, mida kogesid tšehhid ja teised riigid ning ka minu kodumaa, Poola, kaks aastat tagasi, kui tõkked sümboolselt eemaldati ning Schengen sai reaalsuseks. See mõjutab tegelikult Euroopa Liidu sidusust ning ajaloolist lähenemist vana ja uue liidu ühendamisele. Loodan samuti, et Bulgaaria ja Rumeenia täidavad järgmisel etapil kõik vajalikud nõuded, ning soovin, et volinik Malmström kiirendaks seda tööd ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja, mul ei ole palju lisada, kuna siin tundub valitsevat väga tugev konsensus. Ma nõustun täielikult nendega teie hulgast, kes väljendasid arvamust, et sel nädalal oli tõepoolest põhjust tähistada. Schengeni ala on Euroopa Liidu saavutus; me võime selle üle erakordselt uhked olla. See annab inimestele võimaluse piirideta Euroopas vabalt liikuda ning ma loodan, et Schengeni ala laieneb peagi kahe uue liikme võrra. Samal ajal on juurdepääs Schengeni infosüsteemile muidugi väga oluline esimene samm.

Nendes riikides tuleb teha endiselt mõningaid jõupingutusi seoses viisade väljaandmise, politseikoostöö, kohtumenetluse, organiseeritud kuritegevuse ja teiste selliste küsimustega ning me jälgime muidugi olukorda hoolega. Ma ise kavatsen mõlemat riiki aasta lõpus külastada, et oma toetust väljendada ja edusammudega kohapeal tutvuda. Ma tahan neid riike praegu tehtavate edusammude eest tõeliselt tänada.

Nagu mõned teie seast ütlesid, on selleks, et ülejäänud liikmesriigid näeksid konkreetseid tulemusi, väga tähtis usalduse olemasolu. Sellega seoses on süsteemi läbipaistvuse suurendamine ning Euroopa Parlamendi suurem kaasamine hindamis- ja kohaldamisprotsessi väga oluline samm.

Seepärast loodan ma, et me saame selle uue hindamismehhanismi väljatöötamisel koostööd teha. Tahaksin omakorda tänada Carlos Coelhot seoses nende kahe riigiga tehtud töö eest ning ootan võimalust teiega edasist koostööd teha.

  Carlos Coelho, raportöör. – (PT) Austatud juhataja, lisaksin neli viimast märkust. Esiteks tänan häid kolleege lahkete sõnade eest ning variraportööre suurepärase koostöö eest. Teiseks rõhutan, et eksisteerib laialdane konsensus toetada neid algatusi, aga nõuda seejuures, et parlamenti teavitataks kuue kuu jooksul nende soovituste järelmeetmetest, mida pole veel ellu viidud.

Kolmandaks tahaksin meenutada, et see on ainult esimene samm. Nagu volinik Malmström meile õigesti meelde tuletaks, tuleb astuda veel teisi samme. Neljanda ja viimase märkusena tahaksin väljendada tunnustust volinik Malmströmile, kes lubas, et sel sügisel esitatakse hindamissüsteemi käsitlev õigusloomega seotud algatus.

Nende kahe riigi edusammude hindamine on praegu nõukogu ainupädevuses. Nagu volinik Malmström ütles, vajame me Euroopa hindamissüsteemi, mis kaasab kõik Euroopa institutsioonid, Euroopa Komisjoni ja nõukogu, aga ka parlamendi. Ent eelkõige ei tohi Euroopa hindamissüsteem toimida topeltstandardite alusel. Me ei saa kehtestada väljaspool Schengeni süsteemi asuvatele ja ühineda soovivatele riikidele rangemaid hindamiskriteeriume kui neile liikmesriikidele, kes on juba Schengeni liikmed. Kõik riigid, nii need, kes soovivad Schengeniga ühineda, kui ka need, kes on seda juba teinud, peavad tõestama, et nad järgivad rangelt Schengeni acquis’d ning et nad kontrollivad Schengeni välispiire piisavalt. Ainult niimoodi saame tagada vaba liikumise ala julgeoleku ja kodanike õiguse vabalt reisida.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Kinga Gál (PPE), kirjalikult. – (HU) Schengeni ala edasine laienemine on positiivne areng ning seda tuleks igati toetada, kuna see annab kõigile kodanikele vaba liikumise õiguse, mis on ühenduse õigustiku üks põhielemente. See tähendab liidu poolt kodanikele antud käegakatsutavat ja nende igapäevaelu mõjutavat eelist. Schengeni acquis on eriti oluline meie, uute liikmesriikide kodanike jaoks, keda takistati aastakümnete vältel Euroopasse reisimast. Mulle tähendab palju teadmine, et lähitulevikus on oodata järjekordse piiri kadumist, mis puudutab seekord Ungari Schengeni välispiiri Rumeeniaga. See annab mõlemal pool piiri elavatele kodanikele, sealhulgas Transilvaanias elavale 1,5 miljonile ungarlasele võimaluse kasutada piirideta Euroopa hüvesid. Ettevalmistusi puudutava ajagraafiku järgi on Rumeenia ja Bulgaaria valmis ühinema Schengeni alaga 2011. aasta esimeses pooles, see tähendab ajal, mil Ungari on eesistujariik.

Sellest ajakavast tuleb kinni pidada, tagamaks, et ka vahehindamiste tulemused oleksid head. Praeguse (vahe)hindamise tulemuste kohaselt puuduvad õiguslikud takistused, et ka Rumeenia ja Bulgaaria võiksid alustada aasta teisel poolel tehnilisi ettevalmistusi alaga ühinemiseks. Toetan raportööri hinnangut ja järeldusi, konkreetsemalt seda, et Euroopa Parlament ja eriti kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon peavad teadliku arvamuse väljendamiseks saama esmalt juurdepääsu hindamisaruannetele ja asjaomasele teabele.

  Kinga Göncz (S&D), kirjalikult. – (HU) Kui Bulgaaria ja Rumeenia järgmisel aastal Schengeni alaga ühinevad, on see Ungari kui jaanuaris tööd alustava eesistujariigi jaoks suur saavutus. See otsus suurendab piirkonna julgeolekut ning annab miljonitele inimestele, sealhulgas ungarlastele vabaduse Euroopas ilma piirikontrollita reisida. Mul on hea meel Schengeni hindamise töörühma viimase aruande üle nende kahe liikmesriigi valmisoleku kohta ning asjaolu üle, et liikmesriikide esindajaid koondav nõukogu kiitis selle heaks. Selle tulemusena eeldatakse, et Bulgaaria ja Rumeenia on 2010. aasta oktoobris tehniliselt valmis Schengeni infosüsteemiga ühinema. Pärast viimast, detsembris toimuvat hindamist saavad mõlemad riigid tõenäoliselt järgmisel kevadel piirideta Euroopa täieõiguslikuks liikmeks. Schengeni infosüsteemi arendamisest põhjustatud viivitus ei tohi kahjustada lõimumist ootavate riikide ühinemisprotsessi. Ungari jaoks on eriti oluline tagada, et naaberriikide kodanikud, sealhulgas väljaspool Ungarit elavate ungarlaste kogukondade liikmed, saaksid vabaduse reisida kogu Euroopa Liidus ilma piirikontrollita.

  Csaba Sógor (PPE), kirjalikult. – (HU) Mul on hea meel, et Euroopa Ülemkogu jõudis järeldusele, et kaks Euroopa Liidu uusimat liikmesriiki, Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud asjaomased kriteeriumid ning seega võib Schengeni acquis’d kohaldada ka nendes riikides. Euroopa kodanike jaoks on piiramatut piiriülest reisimist võimaldav Schengeni ala üks Euroopa lõimumise konkreetsemaid tagajärgi. See võimalus omab märksa suuremat tähendust endiste kommunistlike riikide jaoks, kelle kodanikud asusid nii füüsilises kui ka vaimses mõttes raudse eesriide taga, mis muutis nende jaoks Lääne-Euroopa riikidesse reisimise praktiliselt võimatuks. Praegu, kakskümmend aastat pärast kommunismi langemist tundub see kõik halva unenäona. Schengeni alaga liitudes astuvad Rumeenia ja Bulgaaria järjekordse sammu ühendatud Euroopaga lõimumise suunas. Sellal, kui kontroll sisepiiridel kaob, omandab „piiri“ mõiste uue tähenduse ning liikmesriikide vaheliste piiride funktsioon muutub. Riigipiirid ei tähenda enam halduslikke piire, vaid need muutuvad Euroopa rahvaid ja riike ühendavateks sildadeks. Asjaolu, et Rumeenia ja Bulgaaria saavad paljusid sildu ja avatud piire sisaldava Schengeni ala täisliikmeks, on oodatud areng.