Juhataja. – Esimene päevakorrapunkt on õiguskomisjoni nimel koostatud Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi raport (A7-0215/2010) parema õigusloome kohta – Euroopa Komisjoni 15. aruanne vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli artiklile 9 (2009/2141(INI)).

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, raportöör. – (PL) Austatud juhataja! Subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes loome Euroopa Liidu õigust seal, kus seda vaja on. Liikmesriigid peavad õigusaktid nõuetekohaselt oma õigussüsteemides üle võtma ning need peavad olema selged, läbipaistvad ja kodanike jaoks arusaadavad. Praktikas ei ole asjad aga nii lihtsad. Euroopa õiguse kohta öeldakse tihti, et see on segane, ebatäpne ja mitmeti tõlgendatav.

Üldised viivitused õigusaktide ülevõtmisega said aluseks Lissaboni lepingu artiklile 260. See säte annab Euroopa Komisjonile õiguse karistada liikmesriike, kes ei ole suutnud ELi õigust nõuetekohaselt või õigeaegselt üle võtta. Sellega meenub mulle, et kuulasin suure huviga aruka reguleerimise ideed, millest president Barroso möödunud aastal oma poliitilistes suunistes rääkis. Julgustan komisjoni igati jõustama oma aruka reguleerimise kava ning kasutades juhust, et komisjoni esindaja täna siin viibib, tahaksin temalt küsida, mis sellega toimub? Kuidas komisjon seda ideed ellu viib? Loodan, et see ei olnud kõigest moekas tehnokraatlik hüüdlause. President Barroso lubas lisaks sellele ka järelhindamisi. Olen nõus, et kindlasti tuleb jälgida hoolikalt, mis ELi õigusaktidega pärast nende vastu võtmist tehakse. Kas neid rakendatakse nõuetekohaselt ja kui ei, siis mis on nõuetekohase rakendamise käigus esinenud viivituste põhjuseks? Kas meie kodanikud saavad uutest õigusaktidest aru? Kui Euroopa õigusaktid ei ole toonud kasu majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale, siis kaotab kogu meie töö oma mõtte. Sellega jõuamegi järgmise küsimuse juurde, mis mul komisjonile on: mida tehakse järelhindamistega? Kuidas erinevad need olemasolevatest mehhanismidest, mida kasutatakse õigusaktide rakendamise jälgimiseks? Probleeme on ka mõjuhinnanguga, mis kaasneb iga uue õigusakti ettepanekuga.

Parlament on juhtinud korduvalt tähelepanu asjaolule, et komisjon peab uute õigusaktide ettepanekute tegemisel teostama nende rakendamise üksikasjaliku analüüsi, mis põhineb usaldusväärsetel andmetel.

Raportis lähenesin mõju hindamise probleemile kahest suunast. Esiteks sisu ehk siis, milliseid esitatud õigusaktide tagajärgi komisjon põhjalikult uurima peaks. Palun siinkohal pöörata volinikul erilist tähelepanu just komisjoni ideede sotsiaalsete mõjude uurimisele. Majanduskriisi kontekstis on eriti tähtis saada vastused sellistele küsimustele nagu see, millist mõju avaldab mõni kindel õigusakti ettepanek Euroopa tööturule ja tööhõivele teatud vanuserühmades ja sektorites. Minu arvates ei ole seda aspekti veel piisavalt analüüsitud. Teisest küljest aga tahaksin käsitleda mõju hindamise sõltumatuse küsimust, mis on seotud vahetult parema õigusloome probleemiga.

Raportis juhtisin tähelepanu asjaolule, et mõjuhinnangute kvaliteeti jälgivale organile, mis, nagu teate, asutati parlamendi nõudmistest lähtudes, tuleb tagada täielik sõltumatus ning kõik vajalikud vahendid. Pean siinkohal silmas mõjuhinnangu nõukogu, mis koosneb komisjoni kõrgematest ametnikest ning annab aru komisjoni presidendile.

Samal ajal olen väga ettevaatlik oma lähenemisviisis küsimusele, mis on seotud välisekspertide kasutamisega mõjuhinnangute teostamiseks, sest parlament ei saa tegelikult nende sõltumatust kinnitada. Raportis käsitlen ka halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi. Avalik arvamus seostab Euroopa Liitu liiga tihti keerulise ja ülearuse bürokraatiaga. Seepärast on mul väga hea meel, et komisjon kavatseb vähendada seda koormust 2012. aastaks kuni 33%. Sellele vaatamata on minuni jõudnud teateid sellest, et teatud juhtudel, näiteks tööohutuses, on halduskohustustes ettevõtjatele erandi tegemine standardeid vähendanud. Seetõttu palun komisjonil läheneda probleemile globaalsest vaatenurgast. Halduskulude kärpeid ei tohi teha Euroopa Liidu sotsiaalsete standardite arvelt.

Raportis käsitlen ka Edmund Stoiberi juhitud halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise rühma tööd. Arvan, et kõrgetasemelises rühmas seni tehtud töö on olnud väga tõhus, ning mul on hea meel uudise üle, et rühma volitusi pikendatakse 2013. aastani. Loodan, et parlamenti hoitakse kursis sellega, kuidas rühm hindab halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi Euroopa Liidu tasandil.

Lõpuks tahaksin käsitleda ka küsimusi Lissaboni lepingu jõustumise ning eeskätt selle kohta, milliseks kujuneb praktikas kontaktide tugevdamine riikide parlamentidega ning kodanikualgatuste elluviimine. Loodan, et parlamentide koostöö ei piirdu vaid subsidiaarsuse põhimõtte jälgimisega, vaid aitab kaasa ka Euroopa õigusaktide paremale ülevõtmisele. Mis kodanikualgatusi puudutab, siis ma arvan, et miljonid kodanikud tahavad teada, mis parlamendi seisukoht selles on. Ma tean, et põhiseaduskomisjon teeb sellega tõsist tööd, ning loodan, et dokumendi esimene lugemine toimub veel enne selle aasta lõppu. Jään nüüd lootma viljakale koostööle.

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Tahan kõigepealt tänada Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi suurepärase raporti eest. Mu sissejuhatuses tehtud märkustest näeb ta, et suuremalt jaolt on komisjon raporti sisuga täiesti nõus. Meile meeldivad väga Euroopa Parlamendi aruka reguleerimise nimel tehtud jõupingutused ning selle tähtsuse esiletoomine, sest kahtlemata on just see kõige õigem tee.

Mul on hea meel teatada, et teisipäeval astus komisjon viimased sammud selleks, et võtta tagasi 59 käsitlemisel olevat ettepanekut 2010. aasta tööprogrammidest, millega enam ei tegeleta, sest need ei ole ajakohased või ei ole neid enam vaja. Nii peame kinni ka oma lubadusest, mille raamkokkuleppe läbirääkimistel andsime.

Tahan kinnitada teile ka, et komisjon võtab 6. oktoobril vastu arukat reguleerimist käsitleva teatise ning ka paremat õigusloomet käsitleva aastaaruande, milles võtame üksikasjalikult vaatluse alla subsidiaarsuse küsimused. Usun, et nendes dokumentides käsitletakse üksikasjalikult Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi raportis tõstatatud küsimusi, ning seetõttu piirdun hetkel vaid mõne tähtsama punktiga.

Esimene punkt, millega me arvatavasti kõik nõus oleme ja mida ka finantskriis selgesti tõestab, on see, et reguleerimine mängib positiivset ja väga tähtsat rolli tagamaks, et turud pakuvad kõigile jätkusuutlikku heaolu. Olen aga ka täiesti nõus Lidia Joanna Geringer de Oedenbergiga, et peame olema õigusloomega ettevaatlikud, sest me ei taha ettevõtjaid ja eeskätt just VKEsid liigse halduskoormusega koormata. Anname endast parima, et vähendada halduskoormust nii olemasolevates kui ka koostamisel olevates õigusaktides.

Teeme kõvasti tööd nelja peamise tegevusega, mis arukat reguleerimist puudutavad. Jätkame mõjuhinnangutega. Teeme kõik selleks, et kvaliteeti veelgi parandada. Lihtsustame olemasolevaid õigusakte. Jätkame oma jõupingutusi, et vähendada ettevõtjate halduskoormust, ning hindame ka olemasolevaid määrusi, et näha, kui tõhusad need õigusaktid on.

Pean aga ütlema, et on ka mõned lahkarvamused, ning piirdun siinkohal kahe probleemiga. Esimene probleem puudutab sõltumatut välisasutust, mis peab andma oma tegevusest aru parlamendile. Me oleme rahul sellega, kuidas mõjuhinnanguid komisjonis koostatakse. Nagu te väga hästi teate, annab komisjon oma tegevustest aru Euroopa Parlamendile. Seega on parlament oma rollis seadusandjana see asutus, mis lõpuks õigusaktide kvaliteeti kontrollib.

Teine probleem puudutab uuesti sõnastamist. Te teate, et komisjon ja parlament vahetavad omavahel arvamusi, mis kajastuvad meie presidentide vahelises kirjavahetuses, millest on näha, et praegune olukord, mis tekkis pärast Euroopa Parlamendi kodukorra muutmist, tõstatas küsimusi uuesti sõnastamise tehnika kasutamise kohta. Kui selline olukord jääb püsima, ei ole enam mõtet kasutada uuesti sõnastamist lihtsustavate ettepanekute jaoks ja olemasolevate õigusaktide muutmise eesmärgil.

Mis muudesse küsimustesse puutub, siis oleme minu arvates kindlal üksmeelel ning meie ühine eesmärk on saavutada arukas ja tõhus õigusloome, mis oleks hea meie kodanikele ja meie ettevõtjatele.

  Tadeusz Zwiefka, põhiseaduskomisjoni arvamuse koostaja. – (PL) Austatud juhataja! Tahan kõigepealt kiita raportööri ja tänada teda raporti koostamisel tehtud suurepärase meeskonnatöö eest! Mul on ka hea meel, et dokumendi lõplikku versiooni võeti ulatuslikult sisse ka minu arvamus, mis põhiseaduskomisjonis koostati. Euroopa Ühenduste ning seejärel Euroopa Liidu toimimisest oleme aastate jooksul õppinud, et kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise maailmas töötab kõikide liikmesriikide jaoks ühine ELi määrus palju tõhusamalt kui keerulised ja tihti äärmiselt keerukad õigusaktid 27 liikmesriigi tasandil.

Uued ja olemasolevad õigusaktid ei tohiks aga luua lisatakistusi inimestele, kes neid kasutavad. Õigusaktid peavad reguleerima eluvaldkondi, mitte takistama tegutsemist. Põhiideeks on lihtsustada Euroopa Liidu õigusakte ning luua sõbralikum regulatiivne keskkond, mille eesmärgiks on muuta meie kodanike elu Euroopa regulatiivses džunglis lihtsamaks. See ei tohi aga mitte mingil juhul vähendada selles valdkonnas olemasolevaid standardeid, vaid vastupidi – see peaks neid standardeid. Selle aasta raportis juhitakse tähelepanu mitmele Lissaboni lepingust tulenevale muudatusele, mis hakkavad avaldama suurt mõju kogu õigusloomeprotsessile Euroopa Liidus.

Euroopa Parlamendi tähtsam roll ja Euroopa õigusloomega seotud ideed ning jätkuv väikese ja keskmise suurusega ettevõtete halduskoormuse vähendamine juhib loomulikul viisil ELi kodanike tähelepanu protsessile endale ning selle kvaliteedile ja tõhususele. Parlamendi suurema osalemisega Euroopa Liidu õigusloomeprotsessis kaasneb loomulikult ka suurem vastutus. Seetõttu näevad kodanikud parlamenti kui institutsiooni, mis loodavatele õigusaktidele tõelist mõju avaldab, ning seega vaatavad nad ka hoolikamalt tööd, mida me Euroopa Parlamendi liikmetena teeme. Seetõttu puudutab teine tähtis küsimus sõltumatute ja põhjalike mõjuhinnangute koostamise garanteerimist. Meie, parlamendikomisjoni seisukoht selles punktis erineb raportööri omast. Sellegipoolest tahame kõik, et meil oleks objektiivne ja tõhus alus, millelt suunda seada ja tulevaste õigusaktide kohta otsuseid teha. Peame meeles pidama ka, et head õigusaktid garanteerivad ELi õiguse sätete tõhusa rakendamise ning sellest tulenevalt ka nende kohaldamise liikmesriikides, mis on kahjuks ikka veel väga tõsine probleem kogu Euroopa Liidu ulatuses.

  Raffaele Baldassarre, fraktsiooni PPE nimel. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi raportis on toodud välja üks ELi integratsiooniprotsessi põhiküsimustest: on vaja luua lihtsaid ja selgeid õigusakte, millest ELi kodanikud aru saaksid.

Olen täiesti nõus peamiste eesmärkidega, mida raportöör välja toob, eeskätt subsidiaarsuse põhimõtetest kinni pidamine ja proportsionaalsus ning mõjuhinnangutele ja halduskoormuse vähendamisele omistatud tähtsus.

Mis puudutab mõjuhinnanguid, tahan kindlasti rõhutada, et õiguskomisjon teeb aktiivselt tööd selle nimel, et Euroopa Komisjon saaks töötada välja mehhanisme garantiide andmiseks ning teostatavate analüüside sõltumatuse tagamiseks. See on põhiküsimus: hinnangute sõltumatuse tagamiseks kõrgemate standardite loomine annaks ELi õigusloomega seotud ettepanekutele rohkem usaldusväärsust ning lihtsustaks õigusaktide vastuvõtmisprotsessi.

Lisaks sellele on minu arvates äärmiselt tähtis töötada Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva halduskoormuse vähendamise nimel. Euroopa Komisjon tahab vähendada neid koormusi 2012. aastaks 25%, mis tooks kaasa 1,4% tõusu ELi SKPs, mis on 150 miljardi eurot.

Suur osa ELi halduskoormusest tuleb tegelikult riiklikul tasemel kasutusele võetud haldusmenetluste ebatõhususest ja ebaefektiivsusest. ELi 72 õigusaktiga on näiteks kehtestatud 486 teavituskohustust, mistõttu liikmesriikides võeti vastu enam kui 10 000 rakendusakti.

Kui ühest küljest on vaja Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ajaks rohkem järelevalvet, siis teisest küljest on äärmiselt tähtis nõukogu ja üksikute liikmesriikide suurem koostöö.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et kui jätta kõrvale subsidiaarsuse põhimõtet puudutavad küsimused, siis minu arvates annaks tihedam koostöö riikide parlamentidega otsustava panuse ELi õigusaktide tõhusamaks muutmisele ning sellele, et need ka rohkem ELi kodanike vajadustele vastaksid.

  Evelyn Regner, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Meie raportöör Lidia Joanna Geringer de Oedenberg esitas nõudliku raporti. Kui kõik need, kes Euroopa õigusloomes osalevad, sellest kinni peavad, oleme juba väga palju saavutanud. Asi on ikkagi Euroopa õiguse usaldusväärsuses. Eesmärk on muuta õiguskeskkond palju paremaks. Oluline on suurendada Euroopa õiguse läbipaistvust, järjekindlust ja tõhusust.

Eriti tähtsad on raporti kaks elementi. Seaduste lihtsustamine ehk parem õigusloome ei tohi vähendada olemasolevate õigusaktidega sätestatud Euroopa standardeid. Selles valguses tuleb paremat õigusloomet käsitleda tihedas seoses ühe teise ettepanekuga, milleks on arukas või parem reguleerimine. Iga õigusloomega seotud algatuse juurde peaks kuuluma põhjalik huvitatud osapooltega konsulteerimine, eriti siis, kui tahame mõjutada tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat.

Lisaks sellele on minu ja kõigi teiste raporti koostamisel osalenute jaoks väga tähtis suurepärane mõjuhinnangute süsteem. Vajame süsteemi, mis näitab selgelt, et rakendatud meetmete sõltumatus ja usaldusväärsus on tagatud, sest meil on olnud minevikus sellega väga halbu kogemusi. Pean siinkohal silmas teenuste direktiivi ning sellele tehtud väga ühekülgset mõjuhinnangut, eeskätt komisjoni osa selles.

Lissaboni lepingus on nüüd horisontaalne sotsiaalklausel. Minu arvates on see ka alus asjaolule, mida ka juba mainiti, et pöörame mõjuhinnangute süsteemis erilist tähelepanu sellele, et oleks tagatud põhjalik konsulteerimine tööturu osapooltega, et tuvastada mõju tööhõivele ja sotsiaalküsimustele.

  Alexandra Thein, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Mida tähendab parem õigusloome? Tahame luua lihtsaid ja läbipaistvaid eeskirju, millest ELi kodanikud ja ettevõtjad aru saavad. Seepärast on kõige tähtsam austada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Tahame reguleerida Euroopa tasandil ainult seda, mida ei saa reguleerida riiklikul või kohalikul tasandil.

Üks parema õigusloome tähtsamaid elemente on selge arusaam kavandatavate määruste mõjust. Ainult nii on võimalik saada parimad võimalikud tulemused ning hoida samal ajal negatiivne mõju võimalikult madalal tasemel, mistõttu peabki komisjon mõjuhinnangu suurima võimaliku täpsusega koostama. Sel põhjusel on väga hea, et Euroopa Parlamendi avaldatud surve tõttu loodi sõltumatu nõukogu mõjuhinnangute kvaliteedi jälgimiseks. See nõukogu peab aga andma oma tegevustest aru Euroopa Parlamendile.

Ettevõtjate, ametiasutuste ja kodanike jaoks seostuvad need määrused kuludega, olgu siis tegemist teabe esitamise, toodete märgistamise või jälgimisega seotud kohustuste täitmise kuludega. Kui kulud on liiga suured, kaotab poliitika sellega oma eelised. Seepärast on meil väga õiglane suur eesmärk – kärpida 2012. aastaks halduskulusid halduskoormuse vähendamise abil 25%. Selle eesmärgi saavutamiseks peame tegutsema Euroopa tasandil ja võimalus, et me selle eesmärgi saavutame, on väga suur. Siinkohal tuleks aga ka mainida, et vähemalt üks kolmandik – mõned ütlevad, et isegi kaks kolmandikku – ELiga seotud halduskoormusest tuleb sellest, et liikmesriigid sätestavad ELi õiguse ülevõtmisel lihtsalt palju ülearuseid haldus- ja bürokraatlikke määrusi. ELi ametid ja liikmesriigid peaksid seetõttu tegema aktiivselt koostööd, et liigset bürokraatiat ära hoida. Ka ühenduse õiguse ülevõtmine tuleb põhjalikult ja aktiivselt vaatluse alla võtta. Ennekõike peavad liikmesriikide parlamendid täitma oma Lissaboni lepingust tulenevaid osalemisega seotud kohustusi.

  Eva Lichtenberger, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, head kolleegid! Kui vastamisi on 27 õigussüsteemi, mis kõik tahavad koos töötada, siis on ainult loomulik, et esineb raskusi. Sellest tulenevalt kritiseeritakse palju ka Euroopa õigusloomet ja me peame sellele vastama. Selle vastuse juurde peavad kuuluma olulised elemendid, nagu mõjuhinnangud, mis on täiesti sõltumatud ja milles arvestatakse kõikide huvitatud osapooltega, mitte ainult majanduse, tööstuse ja lobirühmadega. Minu arvates on see äärmiselt tähtis.

Teine punkt, mida on eriti tugevalt kritiseeritud, on ühenduse õiguse rakendamine riiklikul tasandil. Palju probleeme tekkibki just Euroopa õiguse riiklikesse seadustesse ülevõtmise ajal või hoopis ülevõtmata jätmise tõttu. Just nimelt seda ülevõtmise etappi peamegi täiustama ning meie kodanike muredele tõhusalt läbipaistvalt ja selgelt vastu tulema. Kodanike kaebused on parimaks tõukeks Euroopa õiguse täiustamisele.

  Sajjad Karim, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Kõigepealt tahan tänada oma kolleegi raportöör Geringer de Oedenbergi raporti ja selle sisu eest.

Parem õigusloome on meie liikmesriikide kodanike jaoks sobiva ELi tuleviku seisukohalt äärmiselt oluline eesmärk. Kahjuks kaotab palju siin täiskogul vastu võetud headest seadustest oma mõju esmalt suure arvu täiesti ülearuste määruste tõttu, mis ikka veel meie põhimäärustes leiduvad ning suure halduskoormuse tõttu, millega need ELi majanduse selgroogu ehk siis VKEsid koormavad. Mul on hea meel, et komisjon seda täna siin täiskogul tunnistas. Teine probleem on need mõnevõrra pöörased algatused, millega komisjon aeg-ajalt meie poole pöördub ja millega ei saavutata mitte midagi muud peale selle, et meie tegelik töö jääb tagaplaanile, et me need pöörased ideed õigusega tagasi lükata saaksime.

Lissaboni leping on aga jõustunud ja nüüd on tähtis, et keskenduksime nendele arvukatele probleemidele, millele mu kolleeg tähelepanu juhtis. Esmalt võin teile subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise järelevalvega tegeleva alalise raportöörina öelda, et kindlasti on äärmiselt tähtis, et meie riikide parlamendid osalevad siinses õigusloomeprotsessis, kuid ilma piisava tõlgendamiseta, ei saa me seda osa oma tööst võimetekohaselt teha.

Rõõmustan väga mõjuhinnangute arengu üle. Katsetamist vajab ka konsulteerimine kõikide huvitatud osapooltega ning subsidiaarsuse põhimõttest kinnipidamine. Pooldan ka raportis olevat üleskutset, et arukas reguleerimine vajab määratlemist. Mõjuhinnangud tuleb esitada parlamendikomisjonidele kohe alguses, et parlament saaks juba enne hinnangu koostamist oma arvamusi komisjoniga vahetada.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et minu fraktsioon toetab väga asjaolu, et liigume edasi järgmistel alustel: Euroopa Liidu institutsioonid peavad austama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; kõikide õigusaktide eelnõud peavad sisaldama põhjusi, millest saab järeldada, et eesmärki on võimalik kõige paremini saavutada ELi tasandil; kõikide õigusaktide ettepanekutega peab olema kaasas sõltumatu mõjuhinnang; komisjon peab esitama kõik mõjuhinnangud parlamendikomisjonile kohe alguses; peame tagama, et otsuseid tehtaks nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

  Morten Messerschmidt, fraktsiooni EFD nimel. – (DA) Austatud juhataja! Tänan raportööri suurepärase töö eest, milles on palju tähtsaid punkte! Eriti tänulik olen selle eest, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele on nii palju tähelepanu pööratud. Kahjuks tuleb aga tunnistada, et komisjoni ettepanekutega ei ole võimalik Lissaboni lepingus sätestatud kavatsusi isegi vähesel määral täide viia. On kahetsusväärne näha, et välja võeti kogu jaotis riikide parlamentide järelevalve kohta, mis on kõik seotud proportsionaalsusega. Sama kahetsusväärne on, et me ei ole kasutanud kõiki Lissaboni lepinguga loodud võimalusi ja ei öelnud, et kui parlamendi suur enamus ei taha mõne õigusakti vastuvõtmist lubada, sest see rikub subsidiaarsuse põhimõtet, siis peaks parlament seda loomulikult ka teha saama. Ainus, mis me tõesti luua suutsime, on kollased ja oranžid kaardid, mis on aga tegelikult täiesti kasutu ning riikide parlamentide sõltumatuse ja iseseisvuse seisukohalt on see pigem nali kui reaalne õigusvahend.

See on kahetsusväärne, aga ma olen rahul sellega, et me nüüd arutelu alustasime, et me tähelepanu nendele tähtsatele elementidele suunasime ja et me protsessis, millega komisjon nüüd algust teeb, loodetavasti olukorrani jõuame, kus liikmesriikidest reaalselt lugu peetakse ja kus ei tehta kõigest märkust nendel juhtudel, kus liikmesriigid tunnevad, et subsidiaarsuse põhimõtet on rikutud, vaid et me peatume ja mõtleme reaalselt selle, et peame praegusel juhul leidma teise lahenduse.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Tahaksin jätkata kahe enne mind sõna võtnud kaasparlamendiliikme tõstatatud teemadega, eeskätt teemaga, mis puudutab Lissaboni lepingu raames riiklikele parlamentidele antud uusi volitusi sekkumiseks, kui nad leiavad, et mõni kindel õigusakt ei pea kinni subsidiaarsuse põhimõtetest. See oli üks Lissaboni lepingu peenemaid aspekte, mida väga palju reklaamiti. Sellegipoolest on aeg teha kindlaks, kas sellel juhul ei olnud tegemist kõigest populistide lepitava žestiga, mille eesmärk oli saada Lissaboni lepingule rohkem avalikkuse toetust.

Kui olite tõesti aus, öeldes, et riikide parlamentidel peab olema suurem roll, kui määratletakse, kas mõni kindel õigusakt austab subsidiaarsuse põhimõtet, siis tuleb kohe nüüd luua vastav menetlus, millega riikide parlamendid saavad ühes koos tegutseda. See on ka põhjus, miks on vaja, et nii suur enamus – kaks kolmandikku riikide parlamentidest – oleks mõne sellise õigusakti vastu, mis ei austa subsidiaarsuse põhimõtet. Hetkel tuleb selle põhimõtte reaalseks rakendamiseks koostada ühtne menetlus, millega kõik riikide parlamendid nõustuma peavad. Alles siis saab selle määruse rakendada. Sel põhjusel kutsun üles eesistujariiki Belgiat, mis korraldab riikide parlamentide Euroopa ja ühenduse asjade komisjonide konverentsi (COSAC), võtma kasutusele vajalikud meetmed selles suunas liikumiseks.

  Antonio Masip Hidalgo (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Oleme aastast aastasse sellel teemal väsinult ja korduvalt ning ühel või teisel viisil sõna võtnud ning tahaksin siinkohal tuletada meelde väga põhjalikku tööd, mida Monica Frassoni ja Manuel Medina Ortega eelmise parlamendi ametiaja jooksul tegid.

Arvan aga, et peaksime Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi suurepärases raportis, mille eest teda kiidan, panema tähele nii selle kirjapilti – mis on väga tähtis –, seal olevaid eesmärke kui ka seda, millises vaimus see raport kirjutatud on. Vaimus, mis peaks kõiki Euroopa Liidu osalisi valdama. Vastasel juhul jätkame taas väsinud ja korduvate sõnavõttudega selle kohta, mis toimub ja kui halvasti mõned asjad lähevad.

Arvan seepärast, et lugupeetud voliniku tänased märkused näitavad üles poliitilist tahet ning on ka usaldusväärsed. Ma usun teid, lugupeetud volinik, ning usun, et raport ja teie jõupingutused aitavad kaasa 25% eesmärkide ning teistegi eesmärkide saavutamisele, mis on raportis ja selle vaimus väga hästi edasi antud.

  Martin Ehrenhauser (NI). – (DE) Austatud juhataja! Tahan lühidalt rääkida subsidiaarsuse põhimõttest. Loomulikult peab poliitikat tegema just nimelt piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Ainult seal on poliitika kodanikele täiesti arusaadav ja otsedemokraatia tähtsa vahendi rakendamine on reaalselt võimalik ainult sellel tasandil. See on kogu subsidiaarsuse põhimõtte eesmärk ja just seepärast kaasneb subsidiaarsuse põhimõttega ka põhjendatud arvamuse nõue. Sellest lähtuvalt peame esitama kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele näitajatele tuginedes argumente selle kohta, miks poliitikat tehakse ELi, mitte kohalikul tasandil.

Hetkel aga on nii, et see põhjendatud arvamuse nõue jäetakse pidevalt kõrvale, ning seda teemat tahaksin ma siinkohal nüüd käsitelda. Mõnel juhul on võimalik leida komisjoni raportist teavet selle kohta, et need ülesanded on juba riiklikul tasandil ellu viidud. Järelikult ei ole piisavalt argumente, mis näitaksid, et seda reguleerimist on parem ELi tasandil ellu viia.

Lissaboni lepinguga kehtestatud õigus subsidiaarsuse põhimõtte järgimise järelevalveks on minu arvates ebapiisav. Riikide parlamentidel ei ole piisavaid volitusi ja see õigus järelevalveks on kõigest näiline. Kutsun seetõttu komisjoni üles pidama palju rangemalt kinni subsidiaarsuse põhimõttest ja ennekõike pidama kinni põhjendatud arvamuse nõudest.

  Edvard Kožušník (ECR). – (CS) Tänan raportööri kvaliteetse raporti eest! Lubage mul selle kohta paar märkust teha! Viimastel aastatel on komisjon astunud mitmeid samme õigusliku reguleerimise parandamise suunas ja ma isiklikult olen igati selle poolt. Seda vaatamata asjaolule, et ma näen ise, et süsteem ei tööta alati nii, nagu me seda tahaksime. Vahetevahel on mul selles auväärses institutsioonis tunne, et parema poolkera seisukoht parema reguleerimise sisu kohta on võrreldes vasaku poolkera omaga risti vastupidine. Tahaksin tuua esile ka Edmund Stoiberi juhitud halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise rühma töö tulemused.

Ma ei ole raportiga nõus ühes probleemis, milleks on üleskutse suurendada mõjuhinnangu nõukogu töötajate arvu. Minu arvates oleks parem mõelda, kuidas saaksime nõukogu selles aidata. Võiksime näiteks praeguste Euroopa Parlamendi võimaluste raames luua bürokraatliku koormuse vähendamise komisjoni, mis hindaks oma tegevuse raames mõjuhinnangut ning hindaks samuti halduskoormuse vähendamist, mis esitatud õigusaktidega kaasneks. Sellise komisjoni tegevus lihtsustaks komisjoni rasket ülesannet ilma parlamendi tegevuskulusid mõjutamata.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Tahan tunnustada raportööri ja tänada volinikku tema toetuse eest! Lissaboni lepingu jõustumisega algas Euroopa koostöö ja Euroopa Parlamendi jaoks uus ajastu. Meie roll muutus tähtsamaks, kuid sellega kaasneb ka suurem vastutus. Väga tähtis on kasutada igat võimalust, et teha soovitusi õigusaktide kvaliteedi parandamiseks. Eriline tähtsus on selle raporti punktidel, milles nõutakse tõhusamat VKEde kaasamist mõjuhinnangute koostamisel. Ettevõtjate toetamise juurde kuulub arukas õiguslik raamistik ja lihtsam haldus. Mõjuhinnangu kokkuvõtted aitavad parlamenti selle töös. ELi õigusaktid arenevad õiges suunas, omistades erilist tähtsust tõhusale institutsioonide ja riikide parlamentide koostööle. Meie veebruaris vastu võetud resolutsiooniga on tagatud Euroopa Parlamendile põhjaliku ja võrdse õigusloomega seotud teabe kättesaadavus.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Tahame paremat õigusloomet, aga subsidiaarsuse protokoll ei toimi – piirkondade ja riikide parlamentide osalemine ei ole veel tegelikkus.

Lissaboni lepingu jõustumisest alates on komisjon enda andmete kohaselt saatnud Euroopa Liidu 27 liikmesriigi parlamentidele 26 õigusloomega seotud algatust. 702 võimalikust vastusest on aga saadud vaid 52, mis on vaid veidi üle 7%.

Nendest 52 arvamusest saadi 10 Austrialt, kaks Tšehhi Vabariigi senatilt, üks Hispaania kongressilt, üks Prantsuse senatilt, 18 Itaalia Vabariigi senatilt, kolm Itaalia esindajatekojalt, kaks Poola senatilt ja 15 Portugali Vabariigi Assambleelt.

Lisaks sellele ei ole komisjonil teavet piirkondlike parlamentide kaasamise kohta nende seisukohtade koostamisse ja kasutuselevõtmisse, mis on üks Lissaboni lepinguga loodud võimalustest.

  Alfreds Rubiks (GUE/NGL) . – (LV) Tänan teid, austatud juhataja! Üldiselt toetan ma suurima heameelega kõiki raportis väljendatud seisukohti, sest kui parlament ja Euroopa Liit seisavad inimõiguste ja kodanike õiguste kaitsmise eest väljaspool Euroopa Liitu, siis on veel palju tähtsam, et me seda ka iseenese suhtes teeksime. Minu arvates puudub tihti piisav järelevalve üleeuroopaliste dokumentide, kaasa arvatud inimõiguste valdkonda puudutavad dokumendid, praktilise rakendamise üle. Toon esile vaid ühe fakti. Lätis, mida ma esindan, toimuvad 2. oktoobril parlamendivalimised. Nendel parlamendivalimistel on keelatud hääletada üle...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja sõnavõtuaja ületamise tõttu)

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Sissejuhatuseks tahan öelda, et mul on hea meel selle üle, et Euroopa Komisjon ja asjaomased Euroopa Parlamendi komisjonid – õiguskomisjon ja põhiseaduskomisjon – on märganud, et Euroopa Liidu õiguskeskkond on kohutavalt keeruline ja küündib mõnel juhul lausa läbipaistmatuseni ning et on vaja võtta kasutusele põhjalikud meetmed selle parandamiseks ja lihtsustamiseks. Ma tean, kui raske see ülesanne on, sest liikmesriikide haldus- ja õigussüsteemide erinevused loovad väga ebaühtlased ja tihti omavahel kokkusobimatud struktuurid. Selline olukord ei tohi aga mitte mingil juhul seada ohtu meie kodanike õiguskindlust või rikkuda nende õigust ausale ja pädevale õigusemõistmisele nende probleemide lahendamiseks.

Euroopa ja liikmesriikide õiguskeskkondade vastastikuse sõltuvuse parema mõistmise huvides peab Euroopa Liit suurendama pingutusi, et muuta õigusaktide loomise protsess ja sellele järgnev määruste ning seaduste rakendamine kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike jaoks lihtsaks, läbipaistvaks ja arusaadavaks.

Oluline on ka tagada kvaliteetsete volitatud institutsioonide võrgustike loomine, asjatundjate eriväljaõpe…

  Andrew Henry William Brons (NI). - Austatud juhataja! Paistab, et Euroopa Parlamendi õigusloomeprotsess on loodud nii, et üksikud parlamendiliikmed ei saaks teha individuaalseid otsuseid.

Õigusloomega seotud ettepanekud ja muudatusettepanekud kirjutatakse ümber või määratakse muudesse muudatusettepanekutesse või jaotatakse viimasel hetkel ümber. Need suurte fraktsioonide liikmed, kes soovivad järelemõtlematult kuuletuda, ei pea sellega vaeva nägema, sest nad järgivad pimesi oma partei või fraktsiooni juhatuselt tulevaid juhiseid.

Iseseisvalt mõtlevad parlamendiliikmed, kuulugu nad siis suurtesse või väikestesse fraktsioonidesse, kes tahavad langetada iseseisvat otsust enne hääletust, peavad vahetevahel valima, kas nad võtavad osa hommikusest arutelust enne hääletust ja jätavad tähtsad otsused oma assistentide teha, või loobuma nendest aruteludest osa võtmisest, et nad saaksid langetada isikliku otsuse.

Nii ei saa demokraatlik institutsioon toimida!

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Tahan raportööri selle raporti eest kiita! Raport rõhutab õigusega, et on väga tähtis, et õigusloomeprotsess oleks lihtne, läbipaistev ja Euroopa Liidu kodanikele arusaadav. Vaatamata aga sellele, et me seda nõuame, koostame siin Euroopa Parlamendis ise raporteid, deklaratsioone ja resolutsioone keeles, mis on tavakodanike jaoks väga keeruline ja raskesti arusaadav. Paljud siin koostatud dokumentidest on kirjutatud arusaamatus õiguskeeles. Selles keeles on kirjutatud ka resolutsioonid, milles anname kolmandatele riikidele teavet meie väärtuste kohta ja räägime inimõiguste rikkumistest. Olen seetõttu arvamusel, et parlament peaks ühinema komisjoni korraldatud selges keeles kirjutamise kampaaniaga. Kampaania raames näidatakse inimestele, kuidas dokumente selges keeles kirjutada.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Jälgisin seda tähtsat ja huvitavat arutelu oma kontorist ning tahan tänada Lidia Joanna Geringer de Oedenbergi ning teid, Euroopa Komisjoni asepresident. Minu arvates on väga hea, et Euroopa Komisjon lõi kõrgetasemelise töörühma, mis aitab Euroopa Komisjonis bürokraatiat vähendada.

Igal riigil on oma kultuur, kuid asjaolu, et nimetasite selle töörühma esimeheks Saksa poliitiku Edmund Stoiberi, on väga hea uudis, sest just nimelt Saksamaa suudab meile näidata, kuidas vähendada bürokraatiat poliitikas, mis rakendub nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil.

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. −Austatud juhataja! Üritan mulle antud aja jooksul võimalikult paljudele küsimustele vastata, aga esmalt tahan tänada kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid nende selge ja tugeva pühendumuse eest arukamale ja paremale õigusloomele! Minu arvates vajavad Euroopa Liit ja meie liikmesriigid seda. Tänan ka raportööri selle eest, et ta rõhutas, kui tähtis on töö komisjoni jaoks koostatud mõjuhinnangutega!

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon on loonud paar väga positiivset pretsedenti ning jääme lootma, et teised komisjonid töötavad meie mõjuhinnangutega sama korrapäraselt ja üksikasjalikult. Loomulikult anname endast parima, et mõjuhinnangute kvaliteeti veelgi tõsta ja neid koos õigusakti ettepanekutega esitada.

Asjaolu, et peame muudatusettepanekute mõju uurima, on väga tähtis. Mul on hea meel, et seda ka raportis esile toodi. Väga tihti tehakse õigusakti ettepanek ja me muudame seda märkimisväärsete muudatusettepanekutega, mis tihti liiga kiireloomuliselt vastu võetakse. Nii on küll võimalik õigusakte palju paremaks muuta, aga me ei tohi unustada, et nii saab õigusakte ka palju halvemaks muuta.

Olen täiesti nõus nende parlamendiliikmetega, kes ütlesid, et vajame erapooletut hindamist. Just seda me komisjonis teha tahamegi. Teeme Edmund Stoiberi töörühmaga tihedat koostööd. Meil on väga tugev mõjuhinnangu nõukogu, mis aitab komisjoni sisetööd põhjalikult muuta. Keel on väga ilmetu ja võin teile öelda, et mõjuhinnangu nõukogu lükkab tagasi üle 30% ettepanekutest, mis asjaomastele talitlustele saadetakse, ning need saadetakse õigusaktide kvaliteedi tõstmiseks tagasi täiendamiseks.

Mis VKEdesse puutub, siis ma arvan, et kaks päeva tagasi arutlesime selle üle, kui tähtis on vähendada koormust just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, et nad saaksid ühisturust rohkem kasu. Mul on hea meel teatada, et suudame kindlasti ületada oma eesmärgi vähendada halduskoormust 2012. aastaks 25%.

Ma näen, et mu aeg on otsas ning tahan veel kord tänada raportööri selle kvaliteetse raporti eest ja kõiki parlamendiliikmeid pühendumuse eest arukale ja paremale õigusloomele!

  Juhataja. − Volinik Šefčovič, tegelikult ei ole komisjonil ajapiirangut ja komisjon otsustab ise sõnavõtu kestuse üle. Äkki ei tohikski ma seda teile öelda, sest on väga hea, et volinikud arvavad, et nende sõnavõtuaeg on piiratud, sest siis kasutavad nad seda aega palju mõõdukamalt, aga igal juhul on asjalood nii.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, raportöör. – (PL) Soovin arutelu lõpus tänada siiralt kõiki parlamendiliikmeid ja volinik Šefčoviči väga tulemusrikka arutelu eest! Mul on hea meel, et mulle anti võimalus koostada parem õigusloomet käsitlev raport sellel aastal, mis on esimene aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist, ning samuti aasta, mil Euroopa Ülemkogu ELi 2020. aasta strateegia vastu võttis. Mõlemad dokumendid mõjutavad paljusid parema õigusloomega seotud aspekte ja raport andis hea võimaluse sellega kaasnevate probleemide käsitlemiseks. Raporti ettevalmistamise käigus kohtusin paljude rühmadega ja üritasin kuulata nii ärimaailma kui ka töötajate rühmituste, ametiühingute ja organisatsioonide, näiteks Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) arvamusi.

Minu arvates kinnitab täielik üksmeel õiguskomisjonis aset leidnud hääletusel, et suutsime leida mõistliku kompromissi kõikide fraktsioonide ootuste vahel. Tänan kõiki kaasparlamendiliikmeid suurepärase koostöö eest ning sooviksin lisada, et see oli nii erakorraline just seepärast, et kõik fraktsioonid töötasid koos, ja seda juhtub siin täiskogul harva. Ka mina loodan, et tänasel hääletusel oleks heale tulemus.

  Juhataja. −Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Komisjoni mõjuhinnangud peavad tagama meie loodud õigusaktide kvaliteedi ning seetõttu oleme kõik väga huvitatud sellest, et ka mõjuhinnangud ise oleksid hea kvaliteediga.

Need mõjuhinnangud peavad lähtuma järgmistest aluspõhimõtetest: mõjuhinnangud peavad andma suuniseid õigusloomele ning ei tohi asendada või takistada poliitiliselt vastutavate otsuste tegijate rolli. Iga tasuvusanalüüs peab sisaldama lisaks majanduslikele kaalutlustele ka sotsiaalseid, tervise- ja keskkonnamõjusid.

Mis sõltumatu mõjuhinnangu nõukogu loomise küsimusse puutub, siis on minu arvates parim meetod tagada, et nõukogus oleks esindatud eri sidusrühmad ja nende huvid, et oleks välditud huvide konfliktid. Olen raportööriga nõus, et nõukogu algul tagasi lükatud mõjuhinnangute kõrge osakaal (üle 30%) näitab, et komisjoni vastavad talitused peavad mõjuhinnangute kvaliteeti parandama. Loomulikult peab nõukogu protsessis kõigest teavitavat rolli mängima, mitte tegema poliitilisi otsuseid. Viimaseks palun, et nõukogu esimees annaks aru keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile kord aastas pärast nõukogu aastaaruande avaldamist.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Igal aastal arutleme selle üle, kuidas Euroopa Liidus paremaid õigusakte luua. Ainult selged sidusad ja kergesti mõistetavad õigusaktid tagavad liikmesriikides tõhusa rakendamise. Ajal, mil on vaja halduskoormust vähendada, leiab eriti tähtsat materjali e-komisjoni teatisest 2006–2010 ning strateegiast i2010, mille eesmärk on ajakohastada Euroopa haldust. Elektroonilised sidevahendid on reaalne osa meie elust ning on seda ka tulevikus. Tänu elektroonilistele sidevahenditele võidame ajas, kõrvaldame palju haldustakistusi ja vähendame loodusvarade kasutust ning kaitseme nii palju tõhusamalt keskkonda. Seepärast peame suunama oma pingutused ja vahendid elektrooniliste sidevahendite kasutuselevõtmise suurendamisele ning samuti ei tohi me unustada puuetega inimeste ja eakate abistamist ning nende elu lihtsamaks tegemist. Palume regulaarselt, et Euroopa Komisjon lihtsustaks ja kiirendaks menetlusi täiendavate ELi vahendite, nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks. ELi institutsioonide reageerimine looduskatastroofidele ja liikmesriikide tõsistele majandusraskustele on ikka veel liiga paindumatu ja aeglane. On viimane aeg töötada välja uued vahendid ilma varasemaid puudusi kordamata. Õigusaktide tõhusust mõjutab nii see, kas need on kirjutatud selgelt ja arusaadavalt, kui ka see, kuidas neid avaldatakse ja ellu rakendatakse.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Meie ees seisab suur ülesanne, mis sobib hästi kokku praeguse raporti teemaga: anda kodanike käsutusse Euroopa kodanikualgatus, millega saab rahvas vahendi Euroopa tegevuskava vahetuks mõjutamiseks. Seda teemat käsitlevates jätkuvates aruteludes räägime kõik sellest, et seda vahendit on vaja võimalikult palju lihtsustada, et kodanikud tunneksid, et neil on reaalne võimalus oma ettepanekuid ellu rakendada ja et nad ei takerduks ELi keeruliste menetluste rägastikku. Teisest küljest aga tahame kaitsta seda vahendit kuritarvitamise eest ning seeläbi Euroopa Komisjoni liigse koormamise eest. Pingekoht on siin ühelt küljelt maksimaalse lihtsustamise idee ning teiselt küljelt teatud standardite säilitamise vahel. Meie kohustus on õige tasakaalu leidmine.