Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Arutelud
Teisipäev, 21. september 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Infotund (küsimused komisjonile)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on infotund (B7-0462/2010).

Komisjonile esitatakse järgmised küsimused.

Esimene osa

 
  
  

Küsimus nr 21, mille esitas Vilija Blinkevičiūtė (H-0405/10)

Teema: ELi uued meetmed, et võidelda naistevastase vägivalla vastu

Euroopa Parlamendis 2009. aastal heaks kiidetud Stockholmi programmis ja resolutsioonis naistevastase vägivalla likvideerimise kohta kutsuti Komisjoni üles vastu võtma lisameetmeid, et võidelda naistevastase vägivallaga, pöörates erilist tähelepanu selle ennetamisele ja üldsuse teadlikkuse tõstmisele. Komisjoni kutsuti üles esitama selles valdkonnas tehtud uuringu ja teaduslike tööde tulemusi ning alustama uue direktiivi ettevalmistamist, mis käsitleb võitlust naistevastase vägivallaga.

Millal on oodata selle uuringu ja teadusliku töö tulemuste avaldamist ning mida kavatseb komisjon tulevase direktiivi väljatöötamiseks lähiajal teha?

 
  
MPphoto
 

  László Andor, komisjoni liige. – Naistevastane vägivald on põhiõiguste rikkumine ja komisjon kinnitab oma pühendumust tagamaks, et põhiõiguste austamine oleks meie tegevustes kesksel kohal.

Naistevastast vägivalda ei saa õigustada ei tavade, traditsiooni ega ka religiooniga. Komisjon kinnitab oma tugevat pühendumust võitlusele naistevastase vägivallaga. See kajastub ka komisjoni 2010. aasta aprillis avaldatud teatises Stockholmi programmi kohta, milles rõhutatakse kuriteo- ja vägivallaohvrite kaitsmist ning samuti kaitset naiste suguelundite moonutamise eest.

Lähtudes meie Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas võetud kohustustest, on komisjon töötamas välja naistevastase vägivalla vastu võitlemise strateegiat. Komisjon kavatseb võtta naistevastase vägivalla vastu võitlemise strateegia vastu 2011. aasta esimesel poolel. Komisjoni strateegias on kesksel kohal ennetamise ja teadlikkuse suurendamise meetmed.

Möödunud märtsis tugevdas komisjon naisteõiguste harta esitamisega oma pühendumust soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja naistevastase vägivalla vastasele võitlusele. Hartas, mida arutati 15. juunil Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, tehakse ettepanek luua kooskõlastatud ja tõhus poliitiline raamistik naistevastase vägivalla probleemiga tegelemiseks.

Meil on kindel plaan tugevdada oma meetmeid nii õiguslike kui ka soovituslike meetmetega, et kaotada naistevastane vägivald ja naiste suguelundite moonutamine ning kasutada kõiki ELi pädevuse alla kuuluvaid meetmeid. Asepresident Reding kuulutas täna välja soolise võrdõiguslikkuse strateegia. Selles strateegias on võitlus naistevastase vägivalla vastu kesksel kohal.

Komisjoni arvates on naistevastase vägivalla ja ohvrite õiguste paketi toimikute vahel tihe seos. Kõik ohvrite õiguste paketis leiduvad meetmed aitavad oluliselt kaasa naistevastase vägivalla ohvrite kaitsmisele.

Komisjonil on hea meel, et parlament võttis vastu naistevastast vägivalda ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevad resolutsioonid, kaasa arvatud resolutsiooni naistevastase vägivalla kaotamise kohta. Komisjon võttis arvesse ka parlamendi ettepanekut võtta vastu direktiiv naistevastase vägivalla vastu võitlemise ja selle ennetamise kohta. Muu hulgas on hetkel koostamisel teostatavusuuring, et hinnata Euroopa tasandil vastu võetavate soolise ja lastevastase vägivalla vastaste õigusaktide võimalusi ja vajadusi. Selle ning teiste teoksil olevate uuringute tulemused esitatakse naistevastase vägivalla kõrgetasemelisel konverentsil, mille korraldab komisjon koos eesistujariigi Belgiaga 2010. aasta 25. ja 26. novembril Brüsselis.

 
  
MPphoto
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D).(LT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Tänan teid põhjaliku vastuse eest! Sellegipoolest ei ole veel olemas piisavalt usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu tasandil, mis võimaldaksid hinnata naistevastase vägivalla tegelikku olukorda.

Kas komisjon on näinud ette tegevuskava nende statistiliste andmete kogumiseks ja saadud andmete haldamiseks, et saada kogu Euroopa Liidu ulatuses võrreldavaid andmeid naistevastase vägivalla kohta? Kui me ei tea, mis on tegelik olukord, siis ei hakka olukord liikmesriikides kindlasti muutuma.

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI).(DE) Naised kardavad tihti kodusest vägivallast rääkida. On teada, et see probleem on muutumas tõsisemaks eeskätt islamiriikides, nagu Türgi. Amnesty Internationali hinnangul kannatab üks kolmandik kuni 50% Türgi naistest peresisese füüsilise vägivalla all.

Soovin teada, kas nimetatud uuringu koostamisel mõeldi ka selle mõjuala laiendamisele väljapoole ELi piire ning kas sel puhul on pööratud tähelepanu koduvägivalla probleemidele Türgis.

 
  
MPphoto
 

  László Andor, komisjoni liige. – Olen igati nõus, et usaldusväärsete andmete kogumine ja vastavate näitajate väljatöötamine kõne all olevas valdkonnas on tähtis. Võin lugupeetud parlamendiliikmetele kinnitada, et andmete kogumine ja vastavate näitajate väljatöötamine kaasatakse strateegiasse, millest ma oma sissejuhatavas vastuses rääkisin.

Võin Euroopa Parlamendi liikmetele ka kinnitada, et naistevastase vägivalla vastasest võitlusest rääkides käsitleme me nii sise- kui ka välisküsimusi. Ennekõike on meil oluliselt ruumi ja võimalusi, et käsitleda neid probleeme rangemas kontekstis nende riikidega, millega Euroopa Komisjon peab ühinemisläbirääkimisi või millega sellel on muid intensiivseid kontakte.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 22, mille esitas Marian Harkin (H-0414/10)

Teema: Määrus (EÜ) nr 1083/2006

Võttes arvesse määrust (EÜ) nr 1083/2006(1) ning praeguse majanduskriisi ja globaliseerumise mõju tööhõivele kogu ELis, milliseid erimeetmeid või kontrollimisi on komisjon kasutusele võtnud tagamaks, et kui äriettevõtted koondavad töötajaid ühes liikmesriigis, ei ole nad viimase viie aasta jooksul saanud raha struktuurifondist mõnes teises liikmesriigis?

 
  
MPphoto
 

  László Andor, komisjoni liige. – Soovin tänada lugupeetud parlamendiliiget selle küsimuse eest! Nagu teate, juhitakse struktuurifonde, nagu Euroopa Arengufond ja Euroopa Sotsiaalfond, ühiselt.

Rakenduskavade haldamise ja rakendamise eest vastutab liikmesriikide määratud korraldusasutus. Korraldusasutuste ülesanne on tagada, et meetmeid valitakse kaasrahastamiseks vastavalt rakenduskavade tingimustele ja liikmesriikide ning ELi eeskirjadele.

Määruses nr 1083/2006 on kaks viidet ümberpaigutamisele, milles nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

Esimene neist on põhjenduses 42, milles on öeldud, et komisjonil peaks suuremate tootlike investeeringuprojektide hindamisel olema kogu vajalik teave, et otsustada, kas fondide rahaline toetus põhjustab olulist töökohtade kaotamist nende praegustes asukohtades Euroopa Liidus, eesmärgiga tagada, et ühenduse rahastamine ei toetaks ümberpaigutumist Euroopa Liidus.

Teine viide on artiklis 57, kus on sätestatud, et korraldusasutused või liikmesriigid peavad tagama kaasrahastatud investeeringute säilitamise vähemalt viie aasta jooksul alates toimingu lõpetamisest.

Kui toiming nõudele ei vasta, siis nõutakse ELi makstud summad tagasi. Korraldusasutused peavad teavitama komisjoni oma iga-aastastes rakendusaruannetes toimingutest, mis ei ole täitnud artikliga tagatud investeeringute säilitamise nõudeid ning komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

Komisjon ja liikmesriigid peavad tagama, et ettevõtetele, mille suhtes on algatatud sissenõudmismenetlus, ei makstaks fondidest toetusi, kuna nad on tootmistegevuse liikmesriigisiseselt või teise liikmesriiki ümber paigutanud.

Komisjoni abistab ümberkorralduste järelevalvamisel Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond vahendiga European Restructuring Monitor (ERM). Riigiabi kavade puhul on ka nõue, et investeeringut tuleb piirkondliku investeerimisabi ja tööhõiveabi puhul säilitada vähemalt viie aasta jooksul. Komisjon on loonud riigiabi veebipõhise otsinguvahendi, millega leiab teavet riigiabi juhtumite kohta ning jäädvustatud grupierandite juhtumite kohta.

Viimaseks peavad Euroopa Liidu raha ühiselt haldavad liikmesriigid avalikustamisnõuete kohaselt avaldama toimingute abisaajate loetelu ja toimingutele eraldatud avaliku sektori toetuse suuruse.

Euroopa Sotsiaalfondi abisaajate koha saab teavet sotsiaalfondi veebilehelt. Veebilehel on lingid sotsiaalfondi veebilehtedele liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Tänan teid, lugupeetud volinik, selle põhjaliku vastuse eest! On väga tähtis, et meie tööstuspoliitika oleks sidus.

Mul on teile ainult üks spetsiifiline küsimus. Rääkisite põhjendusest 42 ja ütlesite, et ümberpaigutamist ei toetata ühenduse rahaga ning et kaasrahastatud investeeringuid tuleb säilitada viie aasta jooksul. Kas kontrollitakse aga ka seda, mis juhtub pärast raha andmist, et tagada, et asjaomane äriettevõte ei koondaks töötajaid üheski teises 26 liikmesriigist? Kas kontrollitakse, kas midagi sellist juhtub, ja kui juhtub, siis mis on selle tagajärjed?

 
  
MPphoto
 

  László Andor, komisjoni liige. – Võin öelda, et mehhanismid ja järelevalve on olemas. Euroopa Sotsiaalfond on igas liikmesriigis olemas ja selle eri osakonnad suhtlevad omavahel. See tähendab, et on võimalik kontrollida, mis eri liikmesriikides toimub ning eeskirjade eiramise korral saab esitada vastavat teavet ning vajaduse korral täpsustusi teha.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Küsimus 23 muutus kehtetuks, kuna selle esitaja ei viibinud kohal.

Teine osa

 
  
  

Küsimus nr 24, mille esitas Marc Tarabella (H-0404/10)

Teema: Energiaturu liberaliseerimise mõju tarbijatele

Viimasel kodanike energiafoorumil võttis komisjon avalikult kohustuse parandada tarbijatele pakutavaid teenuseid. Ometi näitavad kõik hiljuti avaldatud uuringud, et energiaturg ei ole tarbijate jaoks üldse läbipaistev ja seal on toimunud hinnatõus, mis ei sobi sugugi kokku tervistava konkurentsiga.

Milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta, et tagada lõpuks energiaarvete läbipaistvus ja võimaldada kodanikel hindu võrrelda?

Miks keeldub komisjon kohustamast energiasektorit täitma harta rangeid ja täpseid tingimusi, mis vähendaks liberaliseerimisohvrite esitatud kaebuste tohutut hulka?

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) On mitmeid põhjusi, miks võtta vaatluse alla energiahinnad ja analüüsida viimasel ajal toimunud üldiseid hinnatõususid. Euroopa konkurentsiseaduse raames on komisjon viimasel ajal võtnud kasutusele mitmeid meetmeid Saksa elektri ja gaasiga tegelevate äriettevõtete E.ON ja RWE puhul, gaasiga tegeleva äriettevõtte GDF puhul ning Rootsi äriettevõtetega sidususe puhul. Meie arvates aitavad need Euroopa energiahindasid kontrolli alla saada.

Selle kuu alguses rõhutasin energiaministritele, et üks energia siseturgu puudutavate sätete peaeesmärkidest on tarbijakaitse ja et me tahame teha kõike, mis meie võimuses, et määratleda selgelt ühised kohustused kvaliteedi ja hindade suhtes, nii et need oleksid läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad.

Harilikult kehtivad tarbijatele arvete esitamisel riiklikud sätted ning seega vastutavad arvete sisu, paigutuse, ülesehituse ja kujundamise eest liikmesriigid. Arvete esitamise küsimust arutati ka kodanike energiafoorumil, et jagada seisukohti heade tavade ja võrdleva hindamise kohta. Lõime seal töörühma, mille ülesanne on leida arvete küsimustele parimaid lahendusi. Asjaomane aruanne on üldiselt kättesaadav.

Energia siseturu kolmas pakett sisaldab ka uusi sätteid arvesti näidu lugemise sageduse ja arukate arvestite kohta, mida me mõlemat edendada soovime. Kolme aasta eest pandi alus avalikule arutelule Euroopa energiatarbijate õiguste harta üle. Tarbijate õigusi reguleeritakse ja need tehakse õiguslikult siduvaks mitmete direktiividega ning samuti arvukate riiklike rakendusmeetmetega. Jätkame tööd selles küsimuses koostöös energiaministritega.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et peame istungi kell 20.30 lõpetama. Seetõttu saame kuulata veel ära küsimused, mille esitasid Marc Tarabella, Silvia-Adriana Ţicău, Nikolaos Chountis ja Salvatore Iacolino, aga ma kardan, et teiste küsimuste jaoks meil enam aega ei ole.

 
  
MPphoto
 

  Marc Tarabella (S&D).(FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Uuring, mille Belgia Riigipank eile avaldas, näitab Belgia elektrihindade äärmuslikku volatiilsust, kuid see näitab ka, et tarbijatel on tõsiseid probleeme puuduva hindade läbipaistvusega. Uuring kinnitab täielikult arvukaid probleeme, mis on tekkinud elektritootjatega pärast liberaliseerimist. Belgia riiklik reguleeriv asutus on väljendanud avalikult muret konkurentsi puudumise üle energiaturul.

Kõik see vaid rõhutab vajadust energiatarbijate õiguste harta järele, mille kohta te äsja ütlesite, et sellega on juba kolm aastat tegeletud, et liberaliseerimine ei avaks ust mitmesugustele rikkumistele, mis tarbijatele kahjuks tulevad. Kas võiksime loota, et võtate vastu otsuse selle energiatarbijate õiguste harta loomise kiirendamiseks?

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D).(RO) Tahan rõhutada Euroopa majapidamiste elektriarvete läbipaistvust ning küsida teilt, kas on kavas luua ühine raamistik ning teha ettepanekuid minimaalse vajaliku teabe kohta, mida elektriarved sisaldama peavad, et tarbijad neist paremini aru saaksid ja et need nende jaoks piisavalt selged oleksid?

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI).(DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Loomulikult on väga hea, et probleemile läbipaistvalt lähenete või – et täpsem olla – te läbipaistvuse puudumise probleemi käsile võtate, sest ilma läbipaistvuseta ei ole tervistav konkurents võimalik ja ilma selleta ei ole kliendid rahul. Mu küsimus on järgmine. Mõned gaasivõrkude operaatorid ei luba kasutada oma võrgustike maksimumvõimsust, et seeläbi konkurentide ja teiste osapoolte sisenemist turule raskemaks muuta. Kas komisjon kavatseb selle lõpetamiseks meetmeid kasutusele võtta ja kui, siis millised need oleksid?

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Kõik teie küsimused on õigustatud ja tähtsad ning need näitavad, et me ei ole oma eesmärki veel saavutanud. Energiaturu liberaliseerimine on mõistlik ainult siis, kui on konkurents, kui on läbipaistvus ja kui energiatootjate ja energiatarbijate vahel on olemas ühendused. Meie siseturupaketid on seetõttu õigel teel. Mitmete rikkumismenetlustega näidatakse liikmesriikidele, kus neil rakendamise seisukohalt veel kohustusi täita on. Loodetavasti jõuame siseturu teise paketiga õige pea oma eesmärgini. Siseturu kolmanda paketi puhul ootame järgmist kevadet. Selleks ajaks peavad liikmesriigid täpsustama, kuidas ja millal rakendamine lõppema peaks.

Mainiti, et mõnesid olemasolevaid võrkusid ei kasutata ära täies ulatuses, olgugi et nõudlus on olemas. See tähendab, et teistele osapooltele ei võimaldata nende kasutamist. Oleksime tänulikud, kui saaksime selle kohta täpsemat teavet. Mis puutub kolmandate osapoolte juurdepääsu võrgule, siis võtame vastutusele kõik, kes takistavad meie ühiseid jõupingutusi anda kõikidele võrdsed tingimused ja vaba juurdepääs kõikidele võrgustikele. See kehtib ka gaasi puhul, kus võrgustikud vajavad palju tänapäevastamist.

Mis teistesse aspektidesse puutub, siis järgmisel aastal esitame siseturu vahearuande, milles arutame, kuhu peame suunduma ja kuhu jõuda tahame, et kõik – nii asjaomased äriettevõtted, liikmesriigid oma poliitikaga või parlament – teaksid, et gaasi ja elektri puhul räägitakse küll siseturust palju häid asju, aga praktikas tegutsetakse hoopis vastupidiselt ning lubatut ei rakendata.

Läbipaistvus arvete puhul on täpselt see, mida tahame. Selle nõuetekohane rakendamine on liikmesriikide kohustus ning töötame selle nimel, et seda saavutada. Minu arvates on siseturu kõrval olulised ka sellised teemad nagu tarbijate harimine ja teavitamine ning ka tarbijate kodudes kasutatav tehnoloogia, sealhulgas arukate arvestite kontseptsioon. Kõik kolm tegurit – pidev järelevalve majapidamises, vastavad pädevused ja konkurents – aitavad meil tarbijate huvisid siseturul kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 25, mille esitas Silvia-Adriana Ţicău (H-0417/10)

Teema: Piirkondlik koostöö energiavaldkonnas

Komisjon on teatanud, et töötab 2010. aastal välja teatise, mis sisaldab soovitusi ja hea tava näiteid energiavaldkonnas tehtava piirkondliku koostöö algatuste kohta. Samuti avaldab komisjon sel aastal Euroopa majanduse elavdamise kava rakendamise aruande, mis sisaldab ka hinnangut energiavaldkonna projektide edusammudele.

Kas energiavaldkonnas tehtava piirkondliku koostöö algatused hõlmava ka aruka energiainfrastruktuuri arendamist makropiirkondlikul tasandil ning aitavad sellega vähendada energiatarbimist ja võimaldavad detsentraliseeritult kasutada taastuvaid energiaallikaid?

Arvestades asjaolu, et liikmesriigid võivad 2010. aastal kohandada oma rakenduskavu, siis kas komisjon saab teatada, millal volinike kolleegium kõnealuse teatise vastu võtab?

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Tunnustame väga teie huvi aruka energiainfrastruktuuri ehk arukate võrkude arendamise vastu! Hetkel on meil arukate võrkudega vaid piiratud kogemusi ning sellest lähtuvalt tuleks meie uuringute tulemuste tõlgendamisel ettevaatlik olla. Uuring, mida komisjon kahe aasta eest toetas, näitas, et arukad võrgud vähendaksid peamist energiatarbimist ELi energiaturul kümne aastaga 9%. Keskmisest elektrihinnast lähtudes säästaks sellega aastas peaaegu 7,5 miljardit eurot. Lisaks sellele näeme turule ning tarbijatele eeliseid tehnoloogia ja turvalisuse valdkonnas. Arukad võrgud kasutavad arukaid arvesteid, et elektrivoolu täpsemini jälgida. See vähendab kadusid võrgus ning parandab varustuskindlust ja võrgustiku töökindlust. Need annavad ka tarbijatele võimaluse oma energiatarbimise tõhusamaks kontrollimiseks ja haldamiseks.

Nendel eelistel on aga oma hind. Vaja on suuri avaliku ja erasektori investeeringuid. Mõned liikmesriigid on astunud juba esimesed sammud selliste võrgustike loomise poole. Näiteks suurem osa Rootsi ja Itaalia tarbijatest kasutab juba arukaid arvesteid. Katseprojekte on algatatud ka Prantsusmaal, Saksamaal, Madalmaades, Hispaanias ja Ühendkuningriigis.

Komisjon edendab arukate arvestite ulatuslikku kasutuselevõtmist ning vastavate võrgustike väljatöötamist suuremas ulatuses, kui on uues direktiivis ette nähtud. Selle saavutamiseks lõime möödunud aasta novembris arukate võrkude töörühma. Arukate võrkude sobivust eesmärgiga kontrollivad tööstuse esindajad, reguleerivad asutused ning tarbijaühingud. Komisjon tutvub stiimulite ja nõudmistega ning uurib, kus on vaja reguleerimist ning vaatab, kas oleks vaja täiendavaid tehnilisi standardeid. Töörühmas saadud tulemused esitatakse parlamendile järgmisel aastal.

Teatisel piirkondliku koostöö algatuste kohta, mille kohta lugupeetud parlamendiliige küsis, on mitmeid eesmärke ja see ei keskendu ainult arukatele võrkudele. Eelseisva komisjoni teatise eesmärk on arutada liikmesriikide reguleerivate asutustega ning teiste osapooltega, millised on komisjoni võimalused piirkondlike elektri- ja gaasivõrkude puhul. Teisisõnu tahame tasakaalustada omavahel eesmärgid, ülesanded, kaetud piirkonnad ja piirkondlike algatuste haldamise. Sel puhul tuleb rõhutada ka järgmisel kevadel tööd alustava energeetikasektorit reguleerivate Euroopa asutuste koostööameti (ACER) tööd.

Üldiselt tahame saavutada Euroopa energiaeesmärgid nii Euroopa tasandil kui ka piirkondliku partnerluse tasandil. Meie meetmed toetavad seda selgesõnaliselt.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D).(RO) Kui arvestada sellega, et arukad elektrivõrgud aitavad kaasa energiatõhususe suurendamisele ning aitavad tuvastada piirkondi, mis kasutavad palju elektrit või kus energiainfrastruktuur ei ole piisavalt hästi välja töötatud, kui see üldse olemas on, siis tahaksin teada, millistele investeeringutele te mõelnud olete. Pean siinkohal silmas nii vahekokkuvõtet kui ka tulevast finantsperspektiivi.

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Nagu teate, on selle jaoks olemas vahendid SET-kavas, mille te heaks kiitsite. Tulevatel nädalatel peab komisjon otsustama, esmalt vahekokkuvõtte ja seejärel finantsperspektiivi puhul, kas ja milleks me energiasektori investeeringute jaoks eelarvest rahalisi vahendeid eraldame. Seejärel peame selle üle arutama ja liikmesriikidega ning parlamendilt heakskiidu saama. Tahtmata midagi enesestmõistetavana võtta, võin julgelt öelda, et minu arvates peaks jätkama SET-kavas ja taastamiskavades sätestatud rahastamist nendes valdkondades, kus see seni häid tulemusi andunud on. Teisisõnu teen ma kõik endast sõltuva, et tagada infrastruktuuriinvesteeringute jätkuv rahastamine mitte ainult üleeuroopaliste investeeringute puhul, vaid ka kohalike ja riigisiseste seadmete uuendamise puhul ning loodan selle juures teie toetusele.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine on küsimus nr 26, mille esitas Nikolaos Chountis, keda asendab Takis Hadjigeorgiou. Võimalik, et jõuame Salvatore Iacolino küsimuseni, aga ma kardan, et küsimused nr 28, 29, 30 ja 31 tuleb vastata kirjalikult. Palun vabandust kõikidelt kolleegidelt, kes siin on või kontorites ootavad.

 
  
  

Küsimus nr 26, mille esitas Nikolaos Chountis (H-0419/10)

Teema: Energiaturu liberaliseerimine Kreekas

Oma hiljutisel visiidil Kreekasse, mille eesmärk oli hinnata Kreeka, Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahelise memorandumi rakendamist, nõudsid komisjoni kõrgemad ametnikud, et Kreeka valitsus erastaks 40% Kreeka riiklikule elektriettevõttele (DEI) kuuluvatest kivisöe- ja hüdroelektrijaamadest ning eraldaks ka elektrijaotusvõrgu omandisuhted ettekäändel, et viia täielikult ellu elektrienergia hulgituru liberaliseerimise projektid ja alustada tarbijahindade ratsionaliseerimise protsessi.

Kas komisjon võiks selgitada, mida tähendab tarbijahindade ratsionaliseerimine? Kas komisjon leiab, et DEI kohaldatavad hinnad on madalad?

Kas komisjoni nõue DEI elektrijaamade müügi osas mahub komisjoni pädevuste ja volituste piiridesse?

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Peate silmas Kreeka energiasektorit ja selle ümberkorraldamist. Võib oletada, et turu avamine konkurentsile võimaldab vahendeid tõhusamalt jaotada, mis tagaks energiasektoris majanduskasvu ja töökohtade kindluse ning avaldaks mõju ka muudele majandusvaldkondadele. Kreeka peab otsustama, mis on kõige parem viis riigi energiasektori ümberkorraldamiseks ELi energia siseturu õigusaktide raames. Omandisuhete eraldamine ehk elektrivõrkude omandisuhted ja nende ümberkorraldamine on tõhus vahend konkurentsi edendamiseks. Praeguses olukorras võib Kreekal olla ka eelarvelisi põhjusi võrkude täielikuks või osaliseks privatiseerimiseks. Sama kehtib ka mõnede kivisöe- ja hüdroelektrijaamade ning riikliku elektriettevõtte müügi puhul. Nagu eelnevalt mainiti, on esmatähtsad tulud ja konkurents. See, kuidas seda ELi õigusest lähtuvalt tehakse, on Kreeka otsustada.

Üks oluline aspekt puudutab meetmeid, millega kompenseerida asjaolu, et ainsa operaatorina saab Kreeka riiklik elektriettevõte kasutada elektrijaamu. Kivisöeelektrijaamade puhul on Kreeka rakendamise protsessiga maha jäänud ning peab täitma oma kohustusi, mille üle komisjon konkurentsimenetluste käigus otsustas. Meil on selles punktis Kreeka valitsusega hea dialoog. Minu arvates on see tähtis. Kreeka valitsus peab hetkel täitma suuri nõudeid eelarve ja raha valdkonnas. Seepärast on veelgi tähtsam tagada sujuv partnerlus ühest küljest ELi õiguse ja komisjoni ning teisest küljest Kreeka valitsuse vahel.

Mis tarbijahindasid puudutab, siis pakkus valitsus välja mitmeid hinnakategooriaid. Need ei ole ühtsed ning mitmel juhul ei arvestata nendes hulgihinda ehk siis energiatootmise kulusid. Seepärast töötab kohalik ministeerium hetkel tarbijahindade ratsionaliseerimisega. Meie arvetes peaks olema tarbijahindade aluseks kulud, et anda tarbijale stiimuleid energia kokkuhoidmiseks ning julgustada energiaettevõtteid tegema õigeid investeeringuid. Elektrihinnad on Kreekas hetkel väga madalad, mille põhjuseks on kulutõhus elektritootmine kivisöeelektrijaamades, viimase kahe aasta jooksul esinenud tugevate vihmasadude tõttu saadav odav hüdroenergia ning majanduskriisist tulenev väiksem nõudlus. Tulevatel aastatel lisanduvad veel teised tegurid, nagu kallimate kütuste (nt gaas) kasvav kasutamine ning kasvavad keskkonnakulud, mille tõttu hinnad Kreekas tõusevad. Mitu aastat tavapärasel tasemel sademeid vähendavad hüdroelektrijaamade töövõimsust, mis samuti hindasid tõstab. Need tegurid mõjutavad hindasid turu liberaliseerimisest hoolimata.

Struktuuriliste hindasid mõjutavate teguritega arvestades on veelgi tähtsam, et süsteemid saaksid muudetud võimalikult tõhusaks ning et kõik hinnatõusud oleksid ettevõtlusele ja kodukasutajatele võimalikult väikesed.

 
  
MPphoto
 

  Takis Hadjigeorgiou (GUE/NGL).(EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, Kreekale esitatud Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahelise uuendatud memorandumi kohaselt peab Kreeka valitsus võtma kasutusele mehhanismi, millega oleks tagatud, et selle raames reguleeritavad elektriarved kajastavad järkjärguliselt hulgituru hindasid alates praegusest hetkest kuni hiljemalt 2013. aasta juunini.

Teisisõnu kutsume Kreeka valitsust üles tõstma elektrihinda tarbijate, eriti ühiskonna haavatavamate liikmete ja majanduse arvelt.

Milline on nende meetmete mõju Kreeka tootlikkusele ja majanduskasvule? Kas need meetmed ja kõrgemad hinnad aitavad Kreekal kriisist ning Rahvusvahelise Valuutafondi järelevalve alt pääseda?

Viimaseks – alles eelmisel nädalal saime Olli Rehnilt vastuse järsult tõusva inflatsiooni kohta, mis on tõusnud 5,6%ni. Millist mõju avaldavad need meetmed inflatsioonile?

 
  
MPphoto
 

  Anni Podimata (S&D).(EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, te mainisite oma vastuses elektrijaotusvõrgu omandisuhete eraldamist. Kui saate, siis palun kinnitage, et Kreekal, nagu igal teisel Euroopa Liidu liikmesriigil, on direktiivi nr 72/2009/EÜ tekstist ja mõttest lähtudes õigus valida elektrijaotusvõrgu omandisuhete eraldamise jaoks üks kolmest samaväärsest mudelist ja et komisjoni ülesanne ei ole soovitada liikmesriikidele, millise nendest kolmest mudelist nad kasutusele võtma peaksid.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Papanikolaou (PPE).(EL) Lugupeetud volinik! Kreeka riiklik elektriettevõte on tulus ja suhteliselt hea tervise juures olev ettevõte vaatamata majanduslangusele ja vähesemast tarbimisest tingitud kasumi langemisele sel aastal.

Mul on üks väga spetsiifiline küsimus. Kas komisjon tegi enne neid ettepanekuid uuringuid, et leida, milline oleks sellise ettepaneku mõju ettevõtte positsioonile energiaturul ning milline oleks mõju tööhõivele ja ettevõtte tasuvusele?

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Jälgin Kreekas toimuvat suure huvi ja austusega. Mul on suur aukartus valitsuse ees, mis oma praegusest positsioonist tulevikku vaatab ning on võtnud kasutusele ulatuslikke meetmeid – säästud, kulude kärped ja ümberkorraldused – ja teeb kõik võimaliku koostöös komisjoniga ja Euroopa ning ülemaailmsete ametiasutustega, et oma eelarvet konsolideerida ja euro stabiliseerimisele kaasa aidata.

Loomulikult vaatame üldpilti, aga on selge, et me ei saa peatada eeskirju, mis kõigile siseturul kehtivad või kehtestada paariks aastaks moratooriumi. Seepärast ei ole mul õigus, vaid kohustus edendada arengut siseturu poole, monopolist eemale ja liberaliseerimise ning konkurentsi poole, et seeläbi meie tarbijate positsiooni tugevdada. Siseturu eeskirjad olid olemas ammu enne seda, kui ma komisjoni tulin. Omandisuhete eraldamine on juba mitu aastat vana. Ma pean poliitikas sellest lähtuma.

Olen kindlasti valmis tõlgendama seda vastastikuse mõistmise memorandumit pragmaatiliselt, mitte piiravalt. Teisisõnu olen valmis andma Kreeka valitsusele turu arendamiseks ja tegutsemiseks nii palju manööverdamisruumi kui vähegi võimalik. Omandisuhete eraldamise puhul ei ütle me näiteks, et võrgud tuleb müüa või kaotada. Nõuame läbipaistvust ja nõuame, et võrkude endised omanikud, kes jäävad edasi energiasektorisse tegusema, ei tohi enam sekkuda võrku kasutavate tütarettevõtete tegevusse, et võrk oleks ligipääsetav kõigile, kes seda kasutada tahavad, kaasa arvatud konkurentidele gaasi- ja elektrienergiaturul.

Üldiselt tahab komisjon olla aus üldhuvide ja Kreeka vajaduste seisukohalt. See kehtib nii eelarve kui ka energiaturu puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 27, mille esitas Salvatore Iacolino (H-0420/10)

Teema: Naftapuurimine Vahemeres

Mõni kuu pärast õnnetust Mehhiko lahes on äriühing British Petroleum valmis 2007. aastal sõlmitud lepingu alusel alustama naftapuurimist viiest uuest puuraugust Liibüa territoriaalvetes, umbes 600 kilomeetri kaugusel Sitsiilia, Malta ja Kreeka rannikualadest. Võttes arvesse Vahemere erilist bioloogilist mitmekesisust, suletust ning arvestatava veevahetuse puudumist, kas komisjon võiks vastata järgmistele küsimustele?

Kas komisjon kavatseb tugevdada kontrolli naftapuurimise üle merel ja kui, siis kuidas? Kas komisjon peab võimalikuks kehtestada moratoorium naftapuurimisele Vahemeres? Kas komisjon kavatseb soovitada Liibüal arvesse võtta piiriüleseid keskkonnamõjusid?

Kas komisjon kavatseb võtta Euroopa tasandil kasutusele keskkonnakuriteo mõiste, et ära hoida ohtlikke algatusi liikmesriikidele kuuluval alal ja neile kuuluvas ruumis?

Kas komisjon kaalub võimalust kehtestada Euroopas tegutsevatele naftaettevõtetele ranged tegutsemiseeskirjad, et kaitsta isikuid, keskkonda ja äritegevust, mis on aja jooksul arenenud näiteks Vahemere piirkonnas?

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliige, head kolleegid! See teema on minu jaoks väga tähtis. Alles 7. juulil arutasime siin täiskogul viie tähtsama tegevusvaldkonna üle, kuidas tagada ülemaailmsel tasandil parim võimalik ohutus avamerel toimuva tegevuse puhul Euroopas ja naaberriikides. Hetkel uurime, millised meetmed on vajalikud ja kohased. Üks aspekt on kontrollimine. Tahame tagada, et ELis rakendataks järjepidevalt kõige kõrgemaid ohutusstandardeid. See nõuab praegusest palju tihedamat koostööd liikmesriikide reguleerivate asutustega, nagu ka nende asutuste vahel, mis kannavad hetkel suurt vastutust muu hulgas ülevaatuste ja määruste ning nendest kinnipidamise eest.

Tahame tagada, et liikmesriigid kasutaksid avamerel toimuva tegevuse puhul ühtlustatud kontrollmeetmeid, mis on igal pool Euroopas ühtemoodi ranged. Praeguste seaduste kohaselt kuulub ka avamerel toimuva tegevuse lubamine vastutuse alla. Enne selle aasta suve soovitasin olla avamerel toimuva tegevuse suhtes ettevaatlik ja nõuda selle puhul jätkuvat tööd või litsentside andmist, eeskätt erakorralistes tingimustes ja oludes töötades. Mõned ELi liikmesriigid, kaasa arvatud Itaalia, otsustasid sellise ennetava lähenemisviisi kasuks. Komisjon astub samme, et tagada ülemaailmsel tasemel kõrge ohutuse tase. Räägime Euroopa piirkondadest, täpsemini Vahemerest. Meil on ühine huvi keskkonna vastu, sest õnnetus ELi vetes võib avaldada kiiresti laastavat mõju Vahemere lõunarannikule, nagu õnnetus Vahemeres avaldaks omakorda mõju ELi vetele. Astusime seepärast kontakti Alžeeria ja Liibüa pädevate ministeeriumidega ning tegime ministritele ettepaneku teha antud piirkonnas tihedat koostööd. Vastutust Vahemere keskkonna kvaliteedi eest ei saa jagada.

Komisjoni eesmärk on pakkuda välja ülemaailmsed kõrged ohutusstandardid. Seepärast peame arutelusid ja oleme kontaktis USA ametiasutustega ja administratsiooniga. Minu arvates peaks sisaldama Euroopa õigusaktid selgeid eeskirju vastutuse kohta. Selles valdkonnas saab teha parandusi, eriti kehtiva keskkonnaõiguse geograafilise kohaldamisala laiendamise alal, et paremini oleks kaetud sellised aspektid nagu bioloogiline mitmekesisus ja õnnetuste tagajärjel tekkinud kahjustused. Selle aasta lõpus jõustub direktiiv keskkonna kaitsmiseks kriminaalõiguse kaudu. Vajaduse korral teeme ettepanekuid täiendavate õigusaktide kohta.

Mis Vahemeres tegutsevatele ettevõtetele kehtestatavatesse rangetesse tegutsemiseeskirjadesse puutub, siis tahame ja peame koos liikmesriikidega tagama, et tööstus võtaks kasutusele kõik võimalikud meetmed ohutuse parandamiseks, parima võimaliku ennetamise tagamiseks ning taastamiskavade väljatöötamiseks katastroofide korral. Seda ei ole vaja ainult Euroopa vete jaoks, vaid kogu maailma vete, kaasa arvatud ELi naaberriikide vete jaoks. Peame kontrollima seda aspekti lubade andmise menetlustes ning nõudma tõendeid selle kohta, et ettevõttel on tehnilised võimalused kriitiliste olukordade lahendamiseks. Peame samuti nõudma tõendeid finantssuutlikkuse kohta ehk siis selle kohta, et ettevõte suudab kanda halvima olukorra puhul sellega kaasnevad kulud. Vajaduse korral võib kehtestada selle jaoks kohustusliku kindlustuse nõude.

Komisjon esitab mõne nädala pärast teatise ohutusest nafta ja gaasi puurimistööde kohta avamere sektoris, mis sisaldab eelnevalt nimetatud meetmeid, et tagada Euroopa kodanikele ja keskkonnale parim võimalik ohutus. Esitame selle teatise ka ekspertidele tehnilisele tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis, kus me selle teema üle meelsasti põhjalikumalt arutame.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Iacolino (PPE).(IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik, head kolleegid! Soovin ühte asja täpsustada. Nähtavasti suhtuti voliniku välja pakutud garantiidesse soosivalt. Seda pean ma tunnistama. Kas te ei arva aga, lugupeetud volinik, et Liibüa ametiasutustega oleks võimalik teha veel rohkem koostööd, et moratooriumi, mille üle arutasime, saaks reaalselt kehtestada? Kas te ei arva ka, et seda tõhusat kooskõlastamist saaks arendada edasi veel paremini Vahemere tegevuskava raames?

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE).(DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Milliseid rahvusvahelisi vahendid saame kasutada, et võtta kasutusele ülemaailmsel tasemel konkurentsisüsteem ja lubade andmise menetlus, mis annaks kõigile võrdsed võimalused, kuid ka samad riskid ja kulud? On ilmnenud, et paljude lubade andmise menetluste puhul ei ole me enam positsioonis, et luua vajalikke struktuure. Seetõttu vajame tõhusaid ja kiireid ning samuti põhjalikke ja nõuetekohaseid lubade andmise menetlusi, kuid vajame ka aega projektide elluviimiseks. See on väga oluline!

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Ma ei saa oma küsimust esitada, aga ka mind huvitab see, mida eelmine sõnavõtja küsis. Mul on hea meel Euroopa Komisjoni pingutuste üle luua nõuetekohane ja tugev õigussüsteem Euroopa Liidu keskkonnakaitse ja naftavarude kasutamisega kaasnevate küsimuste jaoks.

Mu küsimus on väga sarnane küsimusega Vahemere probleemi kohta. Mu küsimus puudutab Läänemerd ja samuti kolmandaid riike, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Loodan, et Euroopa Liit tegeleb selle probleemiga ise, aga kuidas tagada dialoog kolmandate riikidega ja kas Euroopa Komisjon saaks aidata individuaalsetel riikidel naaberriikidega koostööd teha?

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Kõigepealt peame võtma liikmesriikide või Euroopa tasandil üle kõrgeimad võimalikud standardid, mis on maailmatasemel tehniliselt elluviidavad. Mainiksin siinkohal, et Ühendkuningriigil on väga kõrged standardid ja väga head teadmised. Sama kehtib ka meie partnerriigi Norra kohta. Oma teatises loodame teha liikmesriikidele ettepanekuid, et need tunnistaksid üleeuroopaliselt siduvana kõige kõrgemaid standardeid lubade andmise, tööohutuse, kriisiolukordadele reageerimiseks loodud tegevusplaanide, personali väljaõppe ja täiendõppe puhul.

Teiseks tõstatame selle küsimuse ka meie energiasektorit puudutavates aruteludes välisriikidega. Tegime seda juba Liibüaga ning vajaduse korral võtame selle teema uuesti päevakorda. Selle kõik saab kaasata ka selliste partnerriikidega nagu Venemaa peetavatesse muudesse dialoogidesse, näiteks Musta mere ja Läänemere kohta.

Kolmandaks tahame avaldada mõju Euroopa osapooltele. Kui eeldame, et sellistel ettevõtetel nagu Shell, Total või BP on oma standardid, millest kinni pidada ja mida me Euroopa Liidu territooriumil süvamere puurimise puhul siduvatena ette näeme, siis arvan, et samad standardid, mis kehtivad Põhjamere jaoks ja mis seal nii tehniliselt kui ka kulude seisukohalt rakendatavad on, peaksid olema jõukohased ka Liibüale. Teisisõnu ei luba me, et Euroopa ettevõtted langetaksid oma standardeid muudes maailma piirkondades töötades. Sellest lähtuvalt teeme kõik, mis meie võimuses, et tagada, et Euroopa ettevõtted ekspordiksid oma tehnilisi standardeid, mida nad Euroopa jaoks võimalikuks peavad ning aitaksid sellega kaasa Vahemere ja muude piirkondade kaitsmisele.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Palun väga vabandust, aga küsimused 28–32 tuleb kirjalikult vastata. Nagu ma alguses ütlesin, on meil täna õhtul aega napilt. Järgmised küsimused on Máire Geoghegan-Quinnile. Alustame küsimusega nr 33, mille esitas Ioannis A. Tsoukalas. Arvan, et jõuame vähemalt küsimuseni nr 35 ja siis vaatame, kuidas me jätkame.

 
  
  

Küsimus nr 33, mille esitas Ioannis A. Tsoukalas (H-0401/10)

Teema: Euroopa teadusuuringute rahastamise radikaalse ümberkorraldamise vajadus

Teadusuuringute rahastamiseks nõutavate menetluste keerukus ja aeglus ei innusta sugugi teadlasi liidu rahastamist taotlema. Komisjoni hiljutiste teadusuuringute raamprogrammi lihtsustamist käsitlevate avalduste aluseks näib olevat järkjärgulise täiustamise loogika. Teadusuuringute kavandamine, rahastamine ja juhtimine ELis vajab aga tõelist haldusrevolutsiooni.

Millised on komisjoni ettepanekud teadusuuringute raamprogrammi rahastamise lihtsustamiseks? Mida ta arvab mõttest siduda rahastamine eeldatavate tulemustega? Kuidas suhtub komisjon ideesse luua lõppkokkuvõttes ühtne logistilise ja haldusjuhtimise raamistik nii üleeuroopalisel kui ka liikmesriikide tasandil? Milliseid konkreetseid meetmeid soovitab ta kõrge riskitasemega teadusuuringute soodustamiseks Euroopas? Mida mõtleb komisjon teha, et väärata pidevat „ajude väljavoolu” protsessi?

 
  
MPphoto
 

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. – Selle aasta aprillis võttis komisjon vastu teatise teadusuuringute raamprogrammi rakendamise lihtsustamise kohta, milles on ettepanekud mitmete meetmete kohta, mille seas on nii järkjärgulisi parandusi kui ka suuri muudatusi, mis nõuavad ELi teadusuuringute õigusliku aluse läbivaatamist ning samuti tasakaalu leidmist usalduse ja kontrollimise ning riskimise ja riskide vältimise vahel.

Üks võimalus, mille komisjon teiste institutsioonide ja sidusrühmadega edasiseks arutlemiseks esitas, puudutab tulemustepõhise lähenemisviisi kasutuselevõtmist, milles kasutatakse tervete projektide rahastamiseks ühekordseid makseid. Sellise lähenemisviisi puhul ei oleks enam vaja üksikasjalikke kulukalkulatsioone, kuna tervete projektide jaoks võetakse kasutusele ühekordsed maksed, mis seotakse ainult teaduslike ja tehniliste saavutustega. Komisjon teab, et sellisel lähenemisviisil on potentsiaalsed puudused, näiteks läbirääkimismenetluste pikkus, ning samuti näevad eri sidusrühmad seda erinevalt.

Seepärast soovitab komisjon uurida enne konkreetsete õigusakti ettepanekute tegemist põhjalikult kõiki rakendamise üksikasju ja potentsiaalset mõju. Keskmine toetuse andmise aeg seitsmendas raamprogrammis on 340 päeva ringis, mis on umbes kuu aega vähem kui kuuendas raamprogrammis. Kuigi komisjon tunnistab, et asjaomaseid protsesse saab veel kiiremaks muuta, näitavad koos riiklike rahastajatega teostatud võrdlusanalüüsid, et võrreldava komplekssusega projektide puhul ei ole ühe aasta möödumine kuni toetuse andmiseni üldsegi mitte ebatavaline.

Euroopa teadusruumi loomise raames pooldab komisjon pikaajalist eesmärki, et liikmesriikide ja Euroopa teadustegevuse rahastamise süsteemide haldamine vajab ühtlustamist. Sellele eesmärgile aitavad kaasa ERA-NET-skeemid kuuendas ja seitsmendas raamprogrammis ning arengule aitavad kaasa ka ühise kavandamise algatused.

Järgmise sammuna loodi hiljuti sidusrühma platvorm ühiste põhimõtete jaoks väliseks rahastamiseks ERA raames. Eeskätt oodatakse Euroopa Teadusnõukogu rakendatavas eriprogrammis „Ideed” suure riski ja suure kasuteguriga projekte. Esialgsed analüüsid näitavad, et Euroopa Teadusnõukogu loodud valimisprotsess suudab esitada edukalt nõudeid nende suure riski ja suure kasuteguriga projektide rahastamisele.

Nn Marie Curie’i meetmed on tähtis vahend ajude väljavoolu trendi ümberpööramiseks. 1994. aastast alates on Marie Curie’i meetmetega loodud Euroopas kõikidel karjääritasemetel umbes 50 000 uut teadustegevusega seotud väga atraktiivsete palkadega ametikohta. Kokku 4,7 miljardi euro suuruse eelarvega seitsmendas raamprogrammis annavad Marie Curie’i meetmed umbes 50 000 teadustöötajale, sh 10 000 doktorikandidaati, uuenduslikud oskused, mis nende karjääriväljavaateid nii riigi- kui ka erasektoris palju paremaks muudavad ning neid tuleviku töökohtadeks ette valmistavad.

Viimaks on ka Marie Curie’i taasintegreerimise toetused ümber korraldatud ja lihtsustatud ühtseks karjääri integreerimise meetmeks, mille konkreetne eesmärk on ajude väljavoolu küsimuse lahendamine.

 
  
MPphoto
 

  Ioannis A. Tsoukalas (PPE).(EL) Austatud juhataja! Tänan volinikku vastuse eest! Tahtsin juhtida oma küsimusega tähelepanu asjaolule, et oma ennast täis ja auahnetest plaanidest hoolimata ei ole Euroopa veel saavutanud juba alguses võetud Lissaboni eesmärke. Selle tulemusel on sel aastal Aasia ja Vahemere riigid saanud 30% osakaalu bibliomeetria turul, võrreldes nendega on USA osakaal 28% ning alles lõpus tuleb Euroopa.

Ehk peaks neid kõrgeid standardeid, millest Günther Oettinger rääkis, ka teadustegevuses rakendama.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE).(DE) Lugupeetud volinik! Projekti ITER valguses on teadustegevuse finantsraamistiku üle viimasel ajal tõsiseid arutelusid peetud. Tõsised vaidlused toimuvad kärbete üle teadusuuringute seitsmendas raamprogrammis ja konkurentsivõime ning uuendustegevuse raamprogrammis ja mitte ükski parlamendi fraktsioon ei ole nõus selle valdkonna kärbetega. Kas kujutate projekti ITER jaoks ette uut finantsraamistikku, milles lepitakse uuesti kokku ka rahvusvahelisel tasandil?

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D).(RO) Minu küsimus puudutab teatud protsendi, ütleme näiteks 15% eraldamist teadusuuringute rahast ainult VKEde vahelise konkurentsi jaoks, sest paljudel juhtudel ei ole VKEdel võimalust kaasrahastamise saamiseks või ei saa nad suurte äriühingutega kaasrahastamise alal konkureerida. Tahaksin samuti teada, kas te kaalute ühiste eeskirjade loomist erinevate teadustegevuse rahastamise allikate jaoks, et ülikoolid nendele rahalistele vahenditele lihtsamini juurde pääseks?

 
  
MPphoto
 

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Soovin tänada parlamendiliikmeid, kes need küsimused esitasid. Tegelikult käsitletakse nendest küsimustest kõige viimast ülejärgmises küsimuses. Kui hea parlamendiliige lubab, siis vastaksin sellele siis.

Oluline on rõhutada poliitilist asjaolu, et me vajame ELi teadusprogrammide toimimise puhul institutsioonidevahelist kokkulepet. Seepärast teeme tihedat koostööd kahe asjaomase parlamendikomisjoni – tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning eelarvekomisjoniga – ja samuti kontrollkojaga, et luua nende väga tähtsate küsimuste jaoks ühine poliitika.

ELi teadusprogrammide toimimist reguleerivad eeskirjad peavad olema selgelt defineeritud ja ennekõike peavad need olema kooskõlastatud. Teadusprogrammidele taotluste esitajad, kas siis kõrgharidusasutused, teaduskeskused või erasektori ettevõtted, peavad teadma täpselt, kuidas ELi rahastatud teadustegevuse algatused nende jaoks praktikas toimivad.

Seepärast toimuvad hetkel komisjonis tõsised arutlused ja läbirääkimised lihtsustamise ja teabevahetuse poliitika üle, sest me saame aru, et antud valdkonnas on vaja veel rohkem poliitikameetmeid lihtsustada. Nende programmide lihtsustamine on nii minu jaoks isiklikult kui ka terve komisjoni jaoks väga oluline poliitiline prioriteet ning selle täiendava lihtsustamise saamiseks peame töötama igati selgelt ja sihikindlalt ning ka parlamendiga koostööd tegema.

Mis projekti ITER puudutab, siis nii praegune kui ka eelmine komisjon on selle üle palju pead murdnud. See küsimus vajab kõikehõlmavat lahendust. Komisjon tegi sellekohase ettepaneku. See ettepanek on arutlemisel ja ma saan väga hästi aru, millised on valdavad tunded parlamendis selle kohta, kust projekti ITER jaoks raha saadakse, aga tegemist on murrangulise projektiga ning kui see edukas on, siis saab sellest suurt kasu nii Euroopa kui ka kogu maailm. Nagu teate, ei ole see ainult ELi projekt, vaid meil on ka rahvusvahelised partnerid.

Töötame seega väga hoolikalt, põhjalikult ja kooskõlastatult oma rahvusvaheliste partneritega, et see projekt saaks edasi areneda. Mul ei ole mingit kahtlust, et me seda teie koostöö ja toetusega ka saavutame.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Nagu ma juba alguses ütlesin, napib meil aega ja kell 20.15 jätkame Johannes Hahnile esitatud küsimustega. Kardan, et me ei jõua käsitleda Seán Kelly esitatud küsimust nr 36 ega ka sellele järgnevaid küsimusi nr 37, 38, 39, 40 ja 41.

 
  
  

Küsimus nr 34, mille esitas Georgios Papanikolaou (H-0407/10)

Teema: Hinnang Euroopa Teadusnõukogu tööle

Euroopa Teadusnõukogu alustas ametlikult tööd 27. veebruaril 2007. aastal Berliinis. Euroopa Teadusnõukogul, mille peaeesmärk on rahastada kõrgetasemelisi teadusuuringute programme, on kuni 2013. aastani seitsmenda raamprogrammi alusel 7,5 miljardi suurune eelarve. Selle algatuse põhieesmärgiks on seatud leidlikkuse ning lõpuks ka uute toodete ja teenuste edendamine, et ELi majandus jääks ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks.

Palun komisjonil vastata järgmistele küsimustele. Milliseid käegakatsutavaid tulemusi on Euroopa Teadusnõukogu saavutanud kuni tänaseni Euroopa konkurentsivõime suurendamise vallas, võttes arvesse seda, et ta on tegutsenud juba kolm aastat? Kas tänu Euroopa Teadusnõukogu tegevusele on Euroopa tasandil märgata leidlikkuse ja innovatsiooni kasvu?

 
  
MPphoto
 

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. – Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk on saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ülesanne on aidata kaasa kõikide neid eesmärkide saavutamisele. Loomulikult tähendab arukas majanduskasv, et peame arendama teadmistele ja uuendustegevusele tuginevat ühiskonda. See tähendab, et peame tugevdama kõiki uuendusahela lülisid alates alusuuringutest kuni turustuseni.

Euroopa tulevase heaolu alus on Euroopa ideede kvaliteet ning oskus muuta need ideed toodeteks, protsessideks ja teenusteks, mida inimesed kogu maailmast meilt osta tahavad.

Uuendusliku liidu loomise esimene tingimus on meie teadmiste baasi tugevdamine ja kõrgetasemelisuse edendamine ning just sellega ERC tegelebki.

ERC on märkimisväärselt lühikese aja jooksul saanud maailmatasemel mainekaks teadusuuringuid rahastavaks asutuseks. Seda kinnitati sõltumatus uuringus, mille teostas 2009. aasta juulis kuuest tunnustatud eksperdist koosnev paneel, ja olgugi et esimesed projektid algasid alles 2008. aasta teisel poolel, annavad mitmed neist juba praegu paljulubavaid ja kasutatavaid tulemusi.

Näiteks avaldasid Londoni Keiserliku kolledži teadlased murrangulised tulemused laboratoorses keskkonnas kasvatatud luusarnaste materjalide kvaliteedi kohta. Neid materjale saab siirdada luudesse, et aidata luudel paraneda. Need teadlased asutasid oma ettevõtte, mis töötab välja bioaktiivseid materjale, mida saab siirdada luude asemel, et ravida luuhaigusi ja raskeid luumurdusid.

Frankfurdi Ülikooli teadlased avaldasid ka tähtsad tulemused, mis näitavad, kuidas teatud geenifragmentide blokeerimisega on võimalik vereringlust parandada. Sellel on tohutu potentsiaal uute ravimeetmete väljatöötamiseks südameinfarktide puhul ning teadlased taotlesid oma meetodile patendi.

Projektid, mille eesmärk on vastata fundamentaalsetele teadusküsimustele, loovad seega radikaalseid uusi ideid, mis edendavad uuendustegevust ning mida on vaja meie ühiskonna suurte probleemide lahendamiseks.

Viimaks on ERC suutnud luua ka eduka võrdlusaluse riiklike uuendussüsteemide konkurentsivõime võrdlemiseks. ERC on aidanud kaasa ka riiklike rahastamissüsteemide ümberkorraldamisele mitmes riigis, nagu Prantsusmaal, Poolas, Portugalis ja Rootsis. Maailmatasemel kõrgtaseme võrdlusaluste loomisega oma vastastikustes eksperdihinnangutes ja rahastatavates teadusuuringutes tõstab ERC Euroopa eesliini teadusuuringute staatust, nähtavust ja atraktiivsust.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Papanikolaou (PPE).(EL) Tänan teid vastuse eest, volinik! Teadustegevus on tõepoolest seotud vahetult uuendusega, mis on omakorda majanduskasvu eeltingimus. Lähtudes sellest, mida te ütlesite, tahaksin küsida järgmist. Kui ma õigesti mäletan, siis viitasite Londonile, Poolale, Rootsile ja Lõuna-Euroopa riikidest viitasite ainult Portugalile.

Kas uute paljulubavate ideede ning ühenduse raha kasutamise kohta teadusuuringutes on rohkem teavet, eriti Lõuna-Euroopa riike silmas pidades? Võttes arvesse nende riikide madalaid näitajaid, siis kas majanduskasvule on piisavalt rõhku pandud? Pean loomulikult silmas Kreekat, Hispaaniat ja teisi Lõuna-Euroopa riike.

 
  
MPphoto
 

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. – Kahjuks ei ole mul neid konkreetseid andmeid Lõuna-Euroopa riikide kohta, mida lugupeetud parlamendiliige soovis. Tahan aga öelda, et Euroopa Teadusnõukogu vastab taotlustele puhtalt kõrgetasemelisusest lähtudes. Toetuste andmisel ei lähtuta sellest, milline riik või milline teaduskeskus neid taotleb. See ei mängi rolli vastamisel ja otsuste tegemisel. Lähtutakse ainult kõrgetasemelisuse seisukohast.

Minu arvates on see ka põhjus, miks teadusnõukogu nii kiiresti rahvusvaheliselt tunnustatud maine omandas – saadi aru, et nõukogu tegi oma otsused ainult kõrgetasemelisuse alusel. Seda tuleb edendada ja edasi arendada. Euroopa Teadusnõukogu peaks tegema ka jätkuvalt koostööd Euroopa ettevõtetega.

Tahan lisada, et Euroopa Teadusnõukogu algatab järgmisel aastal rahastamisvõimaluse kontseptsiooni tõestamise projekti, mille eesmärk on ületada rahastamisega seotud lõhe uuendusprotsessi varajastel etappidel, kus on näiteks vaja potentsiaalse kaubandusliku kontseptsiooni teostatavust katsetamise ja prototüüpidega kinnitada või õiget turgu tuvastada või luua kaitstav intellektuaalse omandi õigus. Kindlasti on väga oluline julgustada Euroopa Teadusnõukogu edasi arenema ja olema maailmatasemel eestvedavaks jõuks.

Huvitav on ka näha, et mitmed liikmesriigid, kaasa arvatud Lõuna-Euroopa liikmesriigid, vaatavad Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni ja otsustavad, et ka nemad ise peaksid looma oma territooriumil teadusnõukogu.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 35, mille esitas Pat the Cope Gallagher (H-0409/10)

Teema: VKEde osalemine ELi teadusuuringute programmides

Kas komisjon võiks anda ülevaate, mida ta teeb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemise määra suurendamiseks ELi teadusuuringute programmides?

 
  
MPphoto
 

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige. – Komisjon on pühendunud sellele, et suurendada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist ELi teadusprogrammides ning aidata neil oma uuendustulemusi lõpuks ka turule tuua. See on komisjoni prioriteet ning jääb selleks kuni komisjoni mandaadi kestuseni.

Esiteks on komisjonil kindel kava muuta programm VKEdele võimalikult juurdepääsetavaks. Selleks lihtsustatakse menetlusi nii palju kui võimalik, kuid samal ajal tagatakse ka usaldusväärne finantsjuhtimine. Selle nimel on juba astutud mitu konkreetset sammu, nagu kontrollsertifikaatide vajaduse vähendamine, eelnevate finantssuutlikkuse kontrollide ja kaitsemeetmete vähendamine ning tõhusam projektiaruandlus. Siiski on vaja veel enamat.

Komisjon esitas teatise lihtsustamise kohta, mis edastati parlamendile ja nõukogule ametlikult selle aasta 29. aprillil. Teatises pakutakse välja mitut lühi- ja pikaajalist meedet, kaasa arvatud ühekordsete maksete kasutuselevõtmine, et korvata VKEde omanikele ja juhtidele personalikulud.

Komisjon esitab need meetmed nii kiiresti kui võimalik ning teeb vajaduse korral ettepanekuid õigusraamistiku muutmise kohta.

Teiseks võttis komisjon kasutusele 20. juulil värskeimas seitsmendas raamprogrammis avaldatud mitmed meetmed, mis on suunatud just VKEdele. Meetmete hulka kuuluvad ka eelarvelised eraldised.

VKEde osakaal eelarves kasvab hinnanguliselt praeguselt 14,7%lt 15,7%le koostööprogrammis, mis on veidi üle raamprogrammi õigusaktis sätestatud 15% eesmärgi. Loomulikult on veel arenguruumi ja komisjon jälgib jätkuvalt väga hoolikalt nende uute meetmete arenemist.

Kolmandaks toetab VKEsid samamoodi ka Eurostarsi teadus- ja arendustegevuse ühisprogramm koos EUREKAga, millesse on kaasatud 26 liikmesriiki ja veel kuus riiki. Programm on suunatud teadus- ja arendustegevusega tegelevatele VKEdele, mis tegutsevad turu lähedal.

Neljandaks pakub 2008. aastal konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames loodud Euroopa ettevõtlusvõrgustik VKEdele teenuseid ning julgustab neid seitsmendas raamprogrammis osalema.

Täpsemalt toetab see võrgustik koos liikmesriikide kontaktpunktidega ja neid täiendades VKEsid. Võrgustik aitab suurendada teadlikkust, tõstab suutlikkust seitsmendas raamprogrammis osalemiseks, kaasab uusi VKEsid ja seitsmenda raamprogrammi ettepanekuid, aitab otsida partnereid, teostab VKEdele suunatud ühistegevusi ning korraldab konsultatsioone VKEsid puudutavate teemade kaasamiseks tööprogrammides.

Tänu nendele meetmetele on seitsmendast raamprogrammist saanud programmi lõppedes hinnanguliselt vahetut kasu ligikaudu 20 000 VKEd.

Viimaseks on kavas luua 2011. aastaks VKEde e-õppe platvorm, mille eesmärk on anda VKEdele juurdepääs projektidele teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning sealt saadud tulemuste kasutamisele, pakkudes tasuta Interneti-koolitusi, kohandatud teavet ja luues foorumi teabe vahetamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE).(GA) Tänan teid selle põhjaliku vastuse eest, volinik! Väikeettevõtted ja -firmad on Euroopa Liidu majanduse selgroog. Nagu teate, tuleb seda sektorit igal juhul toetada, kui tahame, et Euroopa Liidu majanduslik olukord edaspidi paraneks.

Euroopa 2020. aasta strateegias on Euroopa majandusstrateegiates kesksel kohal teadustegevus ja ettevõtlus.

Kas ei ole aga nii, et eriti tähtis on parandada VKEde osalemise taset teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise seitsmendas raamprogrammis? Seetõttu tahaksin küsida volinikult, mida Euroopa Komisjon veel teha saab, et anda sellele sektorile paremaid võimalusi rahaliste vahendite saamiseks Euroopa Liidu iga-aastaste teadusprogrammide raames?

 
  
MPphoto
 

  Brian Crowley (ALDE). – Kohe tõusevad esiplaanile kolm punkti: 90% uutest toodetest, mis saadakse tänu teadus- ja arendustegevuse programmidele, tuleb väikese ja keskmise suurusega ettevõtetelt, kuid kõige suurem probleem on nende jaoks just intellektuaalse omandi õiguste kaitsmine.

Kas on kavasid või kas teie direktoraat ning teised direktoraadid on oma tegevusi selle küsimuse käsitlemiseks kooskõlastanud? Teiseks, kas te pöörate teadus- ja arendustegevuse rahastamise võimaluste puhul tähelepanu uutele kvantfüüsika ja tehniliste andmete hoidlate valdkondadele?

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Esmalt arvan, et volinik oleks suutnud vastata mu küsimusele, aga sellest ei ole midagi, sest see on antud teemaga seotud.

See jõudis kätte oodatust varem.

Minu küsimus on järgnev: millistes kohtades võivad inimesed näha, et suur töö, mida teete, ja ettevõtlikkus, mida näitate lähtuvalt oma tööülesannetest, toob kiiret kasu selle kujul, et saaksime luua töökohti ja laiendada tööstusi nii kiiresti kui võimalik?

 
  
MPphoto
 

  Máire Geoghegan-Quinn, komisjoni liige.(GA) Esmalt soovin öelda Pat the Cope Gallagherile, kui hea meel mul on, et saan oma esimeses infotunnis siin parlamendi ees vastata ühele küsimusele ka oma emakeeles.

Võiks eeldada, et Teadusuuringute Rakendusamet, mis sai 2009. aasta juunis iseseisva staatuse, aitab muuta otsuste tegemise protsessi kiiremaks ja tõhusamaks ning et see parandab ameti vastutuse alla jäävaid raamprogrammi teenuseid. Loomulikult kehtib see eeskätt VKEde mõjuvõimu suurendamise programmile.

2011. aasta koostöökavade raames on võetud kasutusele konkreetsed uued poliitikameetmed, mis peaksid väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ja nende teaduspartnereid osalema julgustama. Nende poliitikameetmete arengut jälgitakse tähelepanelikult ning see jätkub ka 2012. ja 2013. aasta koostöökavades.

Lisavõimalusi eeskirjade ja menetluste lihtsustamiseks on pakutud välja 30. aprillil esitatud lihtsustamist käsitlevas teatises, mida ma juba mõnda aega tagasi mainisin. Teatud poliitikameetmeid saab rakendada juba nüüd kehtivas õiguslikus ja reguleerivas raamistikus ehk siis nn teadustöös osalejate portaalis, näiteks selle elluviimisega, ametikohtade struktuuri ja ajastuse parandamisega ning konsortsiumide suuruse ümberkorraldamisega.

Komisjon uurib hetkel teist poliitikameetmete paketti, mis sisaldab võimalikku komisjoni eeskirjade muutmist, mis võimaldaks ulatuslikumaid keskmisi personalikulusid, ühiste põhimõtete kasutamist konkreetsete eeskirjade asemel ja liigkasu võtvaid kontosid käsitlevate eeskirjade läbivaatamist.

Lugupeetud parlamendiliikmel Brian Crowleyl on loomulikult õigus, kui ta räägib suurest hulgast uutest projektidest ja kui ta ütleb, et üks VKEde paljudest probleemidest on seotud intellektuaalse omandi kaitsmisega.

Olen komisjoni uuendustegevuse töörühma esimees ja loomulikult on üks mu kolleegidest volinik Barnier, kellele see valdkond eriti tähtis on. Oleme teinud tihedat koostööd, mida te loodetavasti näete, kui uuenduspoliitika katseprojekt oktoobri alguses avaldatakse, et leida lahendusi VKEde ja teiste paljudele probleemidele, eeskätt probleemidele intellektuaalse omandi õiguse valdkonnas.

Nagu ütlesite, on tehniliste andmete hoidlate valdkonnas palju võimalusi, mida saab kasutada. Paljud eraettevõtjad leiavad, et nad saavad selle valdkonna pakutavaid võimalusi ära kasutada. Tahame, et uuenduspoliitika katseprojekti avaldamisel esitaks komisjon tõsiseid, julgeid ja uljaid ettepanekuid, mille üle, nagu me teame, tuleb loomulikult arutleda, kuid mis neid küsimusi, probleeme ja takistusi viivitamatult käsitlevad.

Loodan, et ettevõtjad, kes selliste küsimuste vastu huvi tunnevad, näevad, et komisjon on valmis positiivselt reageerima. Me vajame nende osalemist ja toetust.

Seán Kelly mainis kohti, kust inimesed saaksid näha, et meie suur töö kannab kiirelt vilja. Seda saab näha uuendustegevuse katseprojektis. Arvan, et näete, et seal käsitletakse muu hulgas sellised probleeme nagu standardid, määrused, intellektuaalne omand ja patendid. Arvan, et näete katseprojekti poliitika reaalsel avaldamisel, et oleme pööranud tähelepanu kõigile nendele probleemidele, mille hulka kuulub ka riskikapital, mis põhjustab hetkel paljudele väikeettevõtetele raskusi. Nimetatud probleemide puhul arutasime ka teaduskeskuste, ülikoolide, riigi- ja eraettevõtetega ning Euroopa Parlamendi liikmetega selle üle, mis peaks katseprojekti kuuluma.

Poliitika loomine ei lahenda aga veel probleeme. Peame seda jälgima, toetama ning tagama, et selle poliitika kasutajad on valmis koos meiega osalema. Loomulikult kehtib see kindlasti ka Euroopa Parlamendi liikmete kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 42, mille esitas Bernd Posselt (H-0400/10)

Teema: Doonau piirkonna strateegia ja euroregioonid

Millist rolli omab Doonau piirkonna strateegias Baieri ja Austria koostöö Tšehhi Vabariigiga ning kuidas on lood kultuurilise ja turismipoliitilise mõõtmega vastavate euroregioonide edendamisel ELi poolt?

 
  
MPphoto
 

  Johannes Hahn, komisjoni liige. − (DE) Tänan teid küsimuse eest! Baieri ja Austria koostöö Tšehhi Vabariigiga on tõepoolest suurepärane võimalus kõne all oleva piirkonna edasiseks arenguks, kus elab viis miljonit inimest. Eriti võib selle euroregiooni edendamisel mängida tähtsat rolli kultuuri- ja turismipoliitika mõõde. Piirkond mängib ka kindlat rolli Doonau piirkonna strateegias. Strateegia ettevalmistamisel konsulteeriti piirkonna riike. Eriti suurt tähelepanu pöörati selles piirkonnas turismi teemale. Ka kultuurilise koostöö valdkonnas tehti huvitavaid ettepanekuid, näiteks kultuuridevahelise dialoogi teemal.

Mis nende piirkondade abistamist puudutab, siis on eri koostööprogramme Tšehhi Vabariigi, Austria ja Baieri piirkonna jaoks, mida on praegusel perioodil toetatud peaaegu 430 miljoni euroga. See on suur summa ja nüüd peavad asjaomased piirkonnad otsustama, kuidas seda kõige paremini ära kasutada. Idee luua lähitulevikus Euroopa piiriülese koostöö rühmitus paistab mulle hea võimalusena selle piiriülese koostöö laiendamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE).(DE) Olen väga tänulik volinikule selle hea vastuse eest. Vahepeal on aga tekkinud uus küsimus. 2015. aastal saab Euroopa kultuuripealinnaks arvatavasti Plzeň. Tahaksin teada, kas euroregiooni kultuurilist mõõdet saaks eraldi tugevdada ja kas teie arvates on euroregioon õige platvorm selle tegemiseks.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – (DE) Kindlasti, lugupeetud parlamendiliige. Olen sajaprotsendiliselt veendunud, et kultuuriline koostöö vajab piiriülest piirkondlikku koostööd, sest kultuurimaailm ületab piirkondade halduspiirid. Mul oleks seetõttu väga hea meel, kui sellest saaks üks Doonau-Vltava euroregiooni piirkondliku koostöö keskpunktidest. Plzeňi nimetamine Euroopa kultuuripealinnaks on lisastiimuliks, mis on igati hea.

 
  
  

Küsimus nr 43, mille esitas Brian Crowley (H-0412/10)

Teema: Iiri valitsuse taotlus üleujutuskahjude likvideerimise toetuse saamiseks

Milline on hetkeseis seoses Euroopa Solidaarsusfondi taotlusega üleujutuskahjude likvideerimise toetuse saamiseks, mille Iiri valitsus esitas jaanuaris 2010 komisjonile?

 
  
MPphoto
 

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – (DE) Lugupeetud parlamendiliige! Mul on hea meel teile öelda, et paari päeva eest sai komisjon teha küsimuse kohta positiivse avalduse ja et tehakse ettepanek anda finantsabi veidi üle 13 miljoni euro ulatuses. Ütlen, et tehakse ettepanek, sest nagu te teate, on nüüd vaja lisaks parlamendi nõusolekule ka nõukogu heakskiitu.

Kui lubate, siis teeksin lühikese kokkuvõtte. Esimestest kahjustustest teatati 2009. aasta 19. novembril. Taotlus saadi viimasel võimalikul kuupäeval, 27. jaanuaril 2010 ehk vahetult enne kümnenädalase tähtaja möödumist. Seejärel oli vaja teha päringuid. Sellest lähtuvalt saatis komisjon Iiri ametiasutustele 24. märtsil päringu, millele vastati korrakohaselt 15. juunil. Probleem seisnes selles, et üldised tuvastatud kahjustused ei ületanud riikliku katastroofi künnist. Seetõttu oli vaja määrata, kas selle saaks klassifitseerida piirkondlikuks katastroofiks. See nõudis lisauuringuid ja hindamisi, mis on nüüdseks juba tehtud.

Nagu ütlesin, on meil nüüd olemas positiivne tulemus. Saime esitada 14. septembril ettepaneku, mille kohaselt eraldab Euroopa Liit pärast nõukogu ja parlamendi heakskiidu saamist veidi üle 13 miljoni euro avalikule sektorile üleujutuskahjude likvideerimisega kaasnevate kulude katmiseks.

 
  
MPphoto
 

  Brian Crowley (ALDE). – Austatud juhataja! Soovin tänada volinikku vastuse eest! Arvan, et suurim probleem on jätkuvate kahjustuste kõrvaldamisega kaasnevad kulutused, sest kohe pärast seda, kui novembri üleujutuste probleemi üle arutati, tabasid meid veel uued üleujutused. Mu oma kodulinnas Bandonis, kus on üle 5000 elaniku, on ikka veel 19 ettevõtet, mida ei ole saanud üleujutuste ja nendega seotud kahjude tõttu avada. Võib-olla peaksime lisaks vahetule rahastamisele pöörama tähelepanu ka pikaajalistele juhtimise kavadele.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Tänan teid, volinik, vastuse eest ning ka rahastamise eest, mille te heaks kiitsite, vaatamata asjaolule, et katastroof ei ületanud riikliku katastroofi künnist.

Kas kaaluksite seetõttu riikliku katastroofi künnise kriteeriumide muutmist, sest iga riigi jaoks samade kriteeriumide puhul oleks katastroof väikese riigi jaoks hoopis teistsugune kui suurema riigi jaoks?

 
  
MPphoto
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Tahan kõigest tänada volinikku, tema eelkäijat ja ta ametnikke, kes tegid tihedat koostööd Iiri ametnikega nii Brüsselis kui ka Dublinis, ning eriti tema rahandusministrit, kes andis heakskiidu peaaegu viimasel minutil, nagu te ütlesite!

Olgugi et toetus on väike, hindame seda väga: 30 miljonit, mida me ei oleks pruukinud saadagi. Loodan ka, et teete oma kolleegidele ettepaneku riikliku katastroofi künnise muutmiseks, sest Iirimaa künnis on peaaegu miljard eurot ning loomulikult jäime kaugelt sellele alla.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – (DE) Tänan teid, härrased, nende kiidusõnade eest, mille annan suurima heameelega edasi oma kolleegidele, kes selle teemaga kõvasti tööd tegid. Solidaarsusfondi eeskirjade kohaselt on künnis 0,6% sisemajanduse kogutoodangust, mis on hetkel Iirimaa puhul 935 miljonit eurot. On olemas ka kate 3,5 miljardi euroni küündivate kahjustuste puhul, mis kehtib aga eeskätt neljale viiest suuremast liikmesriigist, mis oleksid muul juhul kaetud hoopis teistsuguses mahus kahjustuste puhul. See on üks põhjustest, miks komisjon tegi 2005. aastal ettepaneku, et solidaarsusfondi tuleb kohandada kahest suunast lähtudes. Esiteks tuleks künnist või künniseid ühtlustada, mille tulemusel väheneksid ühest küljest riiklikud künnised, kuid teisest küljest ühendataks omavahel riiklike ja piirkondlike katastroofide kategooriad. Ma ei kavatse varjata asjaolu, et saame keskmiselt kaks korda nii palju taotlusi kulude hüvitamiseks, kui me tegelikult hüvitada saame, ja seda mitte rahalistel põhjustel, vaid selle tõttu, et hinnangud ei luba Euroopa Liidul neid kulusid hüvitada. Seepärast oli meie eesmärk protsessi lihtsustada ja sellest tulenevalt ka kiirendada.

Nagu võis näha nüüd näiteks Iirimaa puhul, võib kuluda kaheksa, üheksa või kümme kuud. Kõne all oleva juhtumi puhul läheb arvatavasti veel paar nädalat, kuni see summa reaalselt üle kantakse ning selleks ajaks on möödunud terve aasta. Osaliselt on see seotud asjaoluga, et solidaarsusfond on eelarveväline fond.

Meie teine eesmärk oli katastroofi kriteeriumide laiendamine. Hetkel on solidaarsusfondiga kaetud ainult looduskatastroofid. Kavas on laiendada kohaldamisala ka tehnoloogilistele katastroofidele.

Nõukogu lükkas need ettepanekud 2005. aastal tagasi. Viimasel ajal aset leidnud arvukate katastroofide tõttu olen aga teema uuesti käsile võtnud. Minu teenistus koostab muudetud ettepanekut, milles on võetud arvesse ka viimase viie aasta jooksul saadud kogemusi. Loodan, et mõned riigid, mis on viimastel kuudel Euroopa solidaarsusabist kasu saanud, toetavad nüüd neid muudatusi ning et me saame tulevikus ulatuslikuma ja eelkõige kiiremini reageeriva Euroopa Solidaarsusfondi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Küsimus nr 44, mille esitas Richard Howitt (H-0445/10)

Teema: ELi regionaalfondidest sõltuvate kohalike ühenduste rahapuudus

Briti valitsuse otsus kaotada Ühendkuningriigi regionaalarengu ametid (RDA) tähendab, et Euroopa Liidu poolt Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja maaelu arengu programmide raames eraldatavaid vahendeid, mida siiani jagas minu kodukohas Ida-Inglismaal Ida-Inglismaa arengu amet, tuleb nüüd Ühendkuningriigis jagada teisel moel.

Kuna kõik muudatused ELi programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemides peavad saama komisjoni heakskiidu, siis kas komisjon võiks öelda, missugused konsultatsioonid Ühendkuningriigi valitsusega on selles küsimuses juba toimunud, ning kinnitada, kas ELi maksed võidakse peatada, kuni komisjon on juhtimis- ja kontrollisüsteemi muudatused heaks kiitnud? Missuguseid ajutisi lahendusi võidakse kasutada, tagamaks, et kohalikud inimesed ja kogukonnad, kellele ELi fondidest vahendeid eraldatakse – nii minu kodukandis kui ka teistes Ühendkuningriigi piirkondades – ei kannataks rahapuuduse tõttu tulenevalt Ühendkuningriigi valitsuse otsusest kaotada regionaalarengu ametid?

 
  
MPphoto
 

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – (DE) Uus Briti valitsus lähtub majandusmudelist, mis on suunatud kohalikule tasandile. Ei ole veel selge, milline saab olema uute struktuuride vorm. Seetõttu ei saa ma hetkel kindlat vastust anda. Vaatame, millise vormi uued struktuurid – korraldusasutused – võtavad, ja vajaduse korral tuleb kohandada sellest lähtuvalt ka asjaomaseid programme. Mul on mõned kahtlused, aga ma loodan, et projektide rakendamisel ei esine suuri viivitusi.

 
  
MPphoto
 

  Richard Howitt (S&D). – Tänan teid, lugupeetud volinik, nagu alati teie suurepärase erapooletuse eest ning selle eest, et te demokraatlikku protsessi toetate! Esitan küsimuse lühidalt ja pean ka ajast kinni.

Lugupeetud volinik! Küsisin, missugused konsultatsioonid on komisjoni ja Ühendkuningriigi valitsuse vahel nende uute kavade kohta juba toimunud. See on väga faktiline küsimus. Kas konsultatsioone on üldse olnud? Kui on, siis millised? Arvan, et olete õige inimene sellele vastama.

Kas aktsepteerite täna siin istungisaalis, et struktuurifondi määruse nõuded nii täiendavuse kui ka koostöö jaoks on fundamentaalsed ja et te kannate ilma kõhklemata selle eest hoolt, et neist kõikides uutes struktuurides kinni peetakse?

 
  
MPphoto
 

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – (DE) Vastus on lihtne: seni ei ole selles küsimuses toimunud ühtegi kontakti. Kaasrahastamise põhimõte – kui te seda silmas pidasite – peab ka edaspidi kehtima.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ajapuudusel vastamata jäänud küsimustele vastatakse kirjalikult (vt lisa).

Sellega on infotund lõppenud.

(Istung katkestati kell 20.30 ja jätkus kell 21.00)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Miguel Angel MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

 
  

(1)ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

Viimane päevakajastamine: 24. jaanuar 2011Õigusalane teave