Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0522/2010

Arutelud :

PV 21/09/2010 - 14
CRE 21/09/2010 - 14

Hääletused :

PV 22/09/2010 - 5.14

Vastuvõetud tekstid :


Arutelud
Teisipäev, 21. september 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. Mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitlev ELi strateegia (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Euroopa Komisjoni avaldus mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majanduslikku ja sotsiaalset arengut käsitleva ELi strateegia kohta.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja! Euroopat võiks peaaegu pidada mägisaareks. Mul on hea meel, et Euroopa Parlament tunneb jätkuvalt muret erivajadustega piirkondade – nagu mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud piirkonnad – majandusliku ja sotsiaalse arengu pärast.

Lissaboni lepingus rõhutatakse territoriaalse ühtekuuluvuse olulisust. Artiklis 174 on see sätestatud ühe liidu eesmärgina. Sel põhjusel esitas komisjon territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva rohelise raamatu, et algatada ulatuslik aruteluprotsess. Üks arutelu peamisi tulemusi oli see, et ei ole ilmtingimata vaja uusi ja täiendavaid rahalisi vahendeid, vaid peaksime pigem rõhutama integreeritud territoriaalse arengu mõistete olulisust ja pöörama rohkem tähelepanu eri piirkondade tugevatele külgedele.

Minu arvates võib piirkonna eripära pidada põhimõtteliselt tugevaks küljeks. Sellised piirkondlikud eripärad – olgu selleks staatus saarena või asjaolu, et tegemist on mägipiirkonna või hõredalt asustatud alaga – ei tekita seega automaatselt probleeme ega eelda suuremat abi, eelkõige seetõttu, et need piirkonnad ei ole kaugeltki ühtsed. Seega ei ole võimalik leida nendele ühtekuuluvana näivatele piirkondadele kõigile sobivat ühtset lahendust.

Komisjon peab ülioluliseks tagada piirkondade harmooniline ühine areng. Seetõttu olen huvitatud sellest, et rakendaksime oma ühist Euroopa 2020. aasta strateegiat kõikides piirkondades, selle asemel et kohaldada eri strateegiaid erinevalt ülesehitatud piirkondadele –, mis võib meie ühised jõupingutused nende toetamise asemel ohtu seada. Seega oleme seisukohal, et me ei vaja eritingimustega piirkondadele eraldi poliitikat, vaid peame vastupidi tugevdama oma poliitika integreeritud lähenemisviisi koos muude poliitikavaldkondadega ning piirkonnad peavad tegema suuremaid jõupingutusi nende erivajadustele kohandatud programmide loomiseks. Peame kindlustama suuna, kus territoriaalset mõõdet nii kavandatakse kui ka viiakse ellu kõikides poliitikavaldkondades.

Viimasega tõstatatakse neli peamist tegevusvaldkonda. Esimene on regionaalpoliitika kodanikele lähendamine ja piirkondadesse viimine. Meie territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi huvides peame tugevdama poliitikavaldkondade kooskõla eri tasanditel. See tähendab ka mitmetasandilise juhtimise lähenemisviisi väga tõsiselt võtmist ning kõikide asjaomaste sidusrühmade kaasamist, kui kavandame ja rakendame oma poliitikat. See tähendab siiski ka seda, et intensiivsemalt kasutatakse ära olemasolevaid koostöövõimalusi, mida pakuvad piirkondadevahelised, piirkondadeülesed ja rahvusvahelised partnerlused, et pöörata rohkem tähelepanu teatavate piirkondade, näiteks sellised suured mägipiirkonnad nagu Alpid või Püreneed, ühistele katsumustele.

Teiseks peame piirkondade poliitikat paremini koordineerima. Territoriaalne ühtekuuluvus tähendab ka enama tähelepanu pööramist regionaalpoliitika ning valdkondliku poliitika täiendavusele ja sidususele. Peame tegema selgeks, kuidas iga poliitika piirkondi mõjutab. Seega on komisjon loonud talitustevahelise territoriaalse ühtekuuluvuse töörühma, kuhu kuuluvad eri peadirektoraatide esindajad. Selle peaülesanne on analüüsida üksikuid valdkondlikke poliitikasuundi ja nende mõju piirkondadele – eriti piirkondadele, mis seisavad silmitsi konkreetsete geograafiliste katsumustega.

Kolmandaks vajame territoriaalset koostööd, et tugevdada Euroopa integratsiooni. Koostöö on eriti oluline konkreetsete geograafiliste probleemidega piirkondade jaoks. Küsimus on piiriüleste lahenduste leidmises ühistele probleemidele, kas siis makropiirkondlike strateegiate, nagu Läänemere strateegia, piirkondadevaheliste võrgustike või heade tavade vahetuse kaudu.

Lõpuks peame paremini ära kasutama ka piirkondlikku teavet. Kui tahame saavutada eesmärgipärast regionaalarengu poliitikat, mille aluseks on subsidiaarsuse põhimõte, toetades seeläbi 2020. aasta Euroopa eesmärke, peame teadma rohkem piirkondade olukorra ja poliitiliste meetmete mõju kohta. Vajame veel paremat järelevalvesüsteemi, mis suudab ka paremini töödelda olemasolevaid andmeid, ning vajame eesmärgipäraseid näitajaid tagamaks, et meie poliitika on õige. Seda on võimalik teha ainult ühiselt piirkondade, piirkondlike ettevõtete ja kodanikega.

Austatud parlamendiliikmed! Vajame kõikide piirkondade tugevat regionaalpoliitikat, mis võtab arvesse nende piirkondade erivajadusi ja omadusi. Mul on hea meel, et saan peagi pidada Euroopa Parlamendiga arutelu regionaalpoliitika tuleviku üle, arvestades sealjuures ka eripiirkondadega, mille aluseks on viies ühtekuuluvusaruanne.

 
  
MPphoto
 

  Jan Olbrycht, fraktsiooni PPE nimel.(PL) Alustame täna arutelu piirkondade teemal, millel on väga spetsiifilised ja konkreetsed eripärad. Need on piirkonnad, kus paljud tegevused hõlmavad lisakulusid. Saari ja ka mägipiirkondi koormavad lisakulud, mille määravad kindlaks geograafilised tegurid. Tänane arutelu on oluline ka teises mõttes, mis on väga oluline täiendavate meetmete seisukohast, millest volinik on rääkinud. Viitan asjaolule, et tänane arutelu käivitab arutelu ühtekuuluvuspoliitika teemal pärast 2013. aastat.

Resolutsioonis, millest täna räägime, ei puudutata niivõrd valmisolekut toetada konkreetseid piirkondi – see on sätestatud asutamislepingus –, vaid selles räägitakse väga konkreetsetest meetmetest ja tõstatatakse konkreetseid küsimusi selle kohta, kuidas kavatseme korraldada ühtekuuluvuspoliitikat pärast 2013. aastat. Palun pange tähele, et resolutsioonis pööratakse tähelepanu peamiselt regionaalpoliitika integreerimisele muu poliitikaga! See tõstatab küsimuse näitajate ja õigustuse kohta kasutada ühtekuuluvuspoliitikat ja sisemajanduse kogutoodangut. Selles sätestatakse ka, et ka teisi poliitikavaldkondi tuleks kasutada nende piirkondade toetamiseks, sealhulgas – me ei räägi sellest praegu siin, kuid peaksime seda meeles pidama – põllumajanduspoliitikat. Selles räägitakse territoriaalsest koostööst ja Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse paremast kasutamisest, mille nimel töötasime eelmises finantsraamistikus. Teisisõnu oleme tulevase ühtekuuluvuspoliitika üle toimuva tõsise arutelu esimeses etapis. Alustame arutelu konkreetsete piirkondadega, kuid see algus näitab, et ühtekuuluvuspoliitika on ja peab jääma üheks Euroopa Liidu põhipoliitikaks.

 
  
MPphoto
 

  Georgios Stavrakakis, fraktsiooni S&D nimel.(EL) Austatud juhataja! Tahaksin esmalt tänada volinikku siinviibimise eest!

Kõik mägipiirkonnad ja saared on piirkonnad, kus koordineerimine nii poliitika planeerimise kui ka programmi rakendamise tasandil on üliolulised. Need on piirkonnad, kus eri poliitikasuundade abil, nt maaelu-, regionaal-, transpordi-, keskkonna-, kalandus- ja tööhõivepoliitika, peab lahendama mitmekülgsete probleemide kombinatsioone.

Euroopa Liit on töötanud eri poliitikavaldkondade raames nendele piirkondadele välja mitmeid meetmeid. Minu arvates puudub meil koordineerimine. Sellise riigi puhul nagu Kreeka, kus enamik maad on mägine ja kus asub üle 200 asustatud saare, on näiteks lihtne aru saada, et sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust ei saa parandada, kui puudub koordineerimine kõikidel tasanditel.

Seega saab Euroopa Liit topeltkasu: ühelt poolt väldime ühesuguste meetmete rahastamist eri programmide raames ja teiselt poolt edendame majanduskasvu, suurendades kasu kodanikele, sõltumata sellest, kus nad elavad.

See et Euroopa Liidus on mägipiirkondade ja saarte puhul vajalik integreeritud lähenemisviis poliitika kujundamisele ja rakendamisele, ei tohiks olla soovunelm, vaid peaks olema ilmselge tõde.

 
  
MPphoto
 

  Riikka Manner, ALDE fraktsiooni nimel.(FI) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Resolutsioonis saavutatud kompromiss on suurepärane, mistõttu tänan kõiki oma kaasparlamendiliikmeid, kes sellega seotud olid!

Üks meie põhiprioriteete peab olema olukorra parandamine majanduskriisist mõjutatud piirkondades ning see kehtib ka regionaalpoliitika kohta. Need piirkonnad on tõepoolest põhjapoolsed hõredalt asustatud alad, mägipiirkonnad ja piirialad ning saared. Resolutsioon on parlamendi väga tugev pöördumine komisjoni poole, et pöörata erilist tähelepanu tulevastes finantsraamistikes ja järgmisel programmiperioodil ka piirkondadele, mis kannatavad püsivate ebasoodsate tingimuste käes.

Abi hõredalt asustatud aladele on väga oluline tulevases ühtekuuluvuspoliitikas, kui see peaks jätkuma nõuetekohaselt kõikehõlmavana. Tahaksin samuti oma kaasparlamendiliikmetele, kes resolutsioone toetavad, meelde tuletada, et nad peavad tagama eesmärgi rakendamise ka praktilisel tasandil – mitte üksnes resolutsiooni poolt hääletades, vaid ka kindlustades, et tulevastes finantsraamistikes tõesti eripiirkondadele rahalisi vahendeid eraldatakse.

Mul on hea meel, et dokumendis rõhutatakse, kui oluline on ära kasutada potentsiaali, mida nendel piirkondadel pakkuda on. Oluline on ka, et uuriksime väga väärtuslikke ressursse, mis piirkondades leiduvad, ega arvestaks ainult nende probleemidega. Ainult nende tõelist potentsiaali kasutades saame teha tõelisi edusamme nende arengus. Nende traditsioonilised sissetuleku- ja energiaallikad ning valdkonnad, mida rõhutatakse Euroopa 2020. aasta strateegias, näiteks teadus- ja arendustegevus, on eripiirkondade jaoks üliolulised.

Ootan huviga komisjoni viiendat ühtekuuluvusraportit. Saab olema huvitav näha, kuidas komisjon tegelikult 2020. aasta Euroopa eesmärkidega arvestab ning kuidas erioskuste rühmitisi eripiirkondades kogu Euroopas ära kasutatakse.

 
  
MPphoto
 

  François Alfonsi, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Euroopa strateegia väljatöötamine mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade majandusliku ning sotsiaalse arengu kohta on tõeliselt oluline.

Lõpuks sisaldab Lissaboni lepingu artikkel 174 teadlikkust nendest piirkondadest, mis peavad toime tulema püsivate ebasoodsate tingimustega. Nüüdsest peab komisjon seetõttu esitama konkreetseid strateegiaid, mis sobivad selleks, et tagada nende piirkondade inimeste võrdsus teiste Euroopa kodanikega, nii et neile kompenseeritakse tõhusalt ebasoodsad tingimused, millega nad igapäevaelus ning ka majandustegevuses võitlevad.

Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta, mis on jätkuvalt esmatähtis kriteerium struktuurifondide puhul, ei ole siin iseenesest piisav. Need piirkonnad kannatavad rahvastikukao käes ning selle kao tõttu võib allesjäänud elanikkond saavutada isegi suurema SKT inimese kohta. Seega peab meie lähenemisviis nendele piirkondadele olema peenem ja meie fraktsioon tahab seda punkti rõhutada.

Lugupeetud volinik! Lissaboni lepingu artiklis 174 tunnustatakse nende piirkondade eripära, mistõttu peame kehtestama konkreetsed meetmed konkreetsete probleemide arendamiseks ja käsitlemiseks. Need meetmed peavad vastama struktuurifondide tingimustele eriti siis, kui probleemid muutuvad eriti teravaks, nagu globaalse soojenemise mõju saartele ja mägedele, näiteks energiavarustus, kättesaadavus, transpordiprobleemid jne.

Kutsume komisjoni ka üles eraldama järgmises finantsperspektiivis, mis hõlmab programmiperioodi 2014–2020, piirkondadele konkreetseid rahalisi vahendeid. Tahame ka näha, et selliseid vahendeid nagu Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused järgitakse ja kohaldatakse laiaulatuslikumalt, nõudes kehtestatud piiriülese koostöö tõkete eemaldamist.

 
  
MPphoto
 

  Oldřich Vlasák, fraktsiooni ECR nimel. (CS) Austatud juhataja! Head kolleegid! Üle kahe aasta on möödunud sellest, kui arutasime Euroopa Parlamendis ebasoodsamates tingimustes kaugemate piirkondade küsimust. Kui lugesin uuesti oma tollest ajast pärit algset kõnet, pidin tunnistama, et see on endiselt väga kohaldatav ning ma ei muudaks ühtegi sõna. Kahjuks pean Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni nimel ütlema, et me ei toeta ühist resolutsiooni projekti ning selleks on neli põhjust.

Esiteks oleme sotsiaalse korralduse idee ja ametivõimude liigse sekkumise vastu. Peame aru saama, et mõnda saarte, mägipiirkondade või hõredalt asustatud alade probleemi ei ole võimalik lahendada. Need on konkreetsed probleemid, mis on seotud nende geograafiliste ja struktuuriliste eripäradega, mida me ei saa muuta.

Teiseks ei nõustu me ideega, et kõik saared, mägipiirkonnad ja hõredalt asustatud alad moodustavad ühiste omadustega homogeense rühma. Mis on Prantsusmaa Chamonixi mäekeskusel ühist Kreeka Lefkada saare või Soome regiooniga polaarjoonest üleval pool Rovaniemi piirkonnas?

Kolmandaks oleme ettepanekus ja tegelikus arutelus jätnud täielikult tähelepanuta piirialad. Ilmselgelt ei pea ma kellelegi siin meelde tuletama, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kohaselt tuleks ühtekuuluvuspoliitika raames pöörata erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ning raskete ja püsivate looduslike või demograafiliste halvemustega piirkondadele. Kuigi saar jääb alati saareks ja mägi jääb alati mäeks, võivad piirid – või vähemalt halduslikud piirid – kaduda. Seega peaks suurem tähelepanu piirialadele olema oluline.

Neljandaks peame ennatlikuks arutada konkreetseid uusi õigusloome meetmeid, regionaalarenguprogramme ja rahalisi vahendeid nendele piirkondadele. On selge, et arutelu Euroopa fondide ja nende kasutuse kohta pärast 2013. aastat on hakanud elavnema. On selge, et üksikud riigid, piirkonnad ja territooriumid püüavad arutelu raames juhtida tähelepanu oma probleemidele ning vajadustele, mida nad tahaksid Euroopa allikatest rahastada. On vaieldamatu, et ebasoodsad piirkonnad väärivad eri tingimusi kaasfinantseerimise, riigiabi ja siseturu eeskirjadega tollieeskirjade kohaldamise jaoks. Ka Euroopa raamistik peaks seda arvestama, muutes võimalikuks säilitada piirkondade eripära, leevendades nende piiravaid tingimusi.

Küsimus on siiski selles, kui tõhusad need keerulised Euroopa programmid sellisel juhul on. Euroopa struktuuripoliitikat peaks pigem juhtima idee, et rahalised vahendid peavad peamiselt minema vaeseimatesse piirkondadesse, kus neid enim vajatakse. See peaks kehtima sõltumata sellest, kas tegemist on saare, mäe või hõredasti asustatud alaga.

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Mõne õilsa põhimõtte lisamine aluslepingutesse ja Euroopa Liidu mitmekesistesse õigusaktidesse ei garanteeri, et neid ka tegelikult kohaldama hakatakse, nagu me teame. Territoriaalne ühtekuuluvus – nagu tegelikult ka majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus – on selle kohta väga hea näide. Lisaks resolutsioonidele ja strateegiatele puudub eesmärkidel eelkõige üldine poliitiline ja makromajanduslik raamistik ning samuti konkreetsed meetmed nende edendamiseks ja rakendamiseks.

Kahjuks ei ole poliitika, mille poole Euroopa Liit püüdleb, kaasa toonud ühtekuuluvust, vaid suuremaid asümmeetriaid: majanduslikke, sotsiaalseid ja ka territoriaalseid asümmeetriaid. On tõeline oht, et asümmeetriad muutuvad tulevikus veel suuremaks vahendite, nagu stabiilsuse ja kasvu pakt, veel piiravama rakendamise ning viimases kehtestatud tõsiste piirangute tagajärjel. See on väga tõsine oht, arvestades kui ebapiisavad on liidu eelarved, mis jäävad kaugelt maha sellest, mis on vajalik territoriaalse ühtekuuluvuse ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse rakendamiseks. Lisaks sellele jaotatakse vahendeid sageli ebaõiglaselt.

Ehkki mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad erinevad üksteisest eri viisidel, võitlevad need kõik mitmete püsivate raskustega ja ühiste probleemidega. Mõni ühine poliitika – ma kordan – on muutnud need probleemid hullemaks, selle asemel et neid lahendada või leevendada. Sama kehtib ühise põllumajanduspoliitika ja sellele järgnenud reformide puhul, mille väga halbu tagajärgi tuleb käsitleda ja parandada. Piirkondade sotsiaalmajandusliku struktuuri ja nende tootmissüsteemide eripära muudab nad haavatavaks turu dereguleerimise suhtes, mille poole EL püüdleb.

Oleme teinud mitmeid ettepanekuid olukorra parandamiseks ning majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamiseks nendes piirkondades. Peame aitama mobiliseerida nende sisemist arengupotentsiaali, toetades kohalikku tootmist, soodustades kohalikke ja piirkondlikke turgusid ning soodustades ja suurendades avaliku ja erasektori investeeringuid tootmistegevusse, et säilitada töökohtade taset ning luua rohkem õiguste ja õiglase töötasuga töökohti.

Ei tohi ka unustada, et mõned nendest piirkondadest, näiteks saarepiirkonnad, täiendavad sageli teineteist tootmise ja turgude seisukohast. Peame õppima seda vastastikku täiendavust õigesti ära kasutama ja parandama. Peame ka tunnustama lisaraskusi, millega nad seisavad silmitsi juurdepääsul liidu programmidele ja rahastamisele sellistes valdkondades nagu teadus- ja arendustegevus. Peame nendele valdkondadele kohaldama head diskrimineerimist, et parandada nende juurdepääsu.

Täna siin arutatud teema – loodus- ja inimtekkeliste katastroofide ennetamine – on samuti oluline. Peame tunnustama asjaolu, et need piirkonnad on haavatavamad katastroofide suhtes ning katastroofide ennetamist tuleb tugevdada, millele täna vastu võetud raportis tähelepanu juhitakse.

Taas kord laseme kõlada hoiatusel, mida oleme mitmeid kordi väljendanud: teiste lähenemiseesmärkide seas tuleb need piirkonnad – eriti äärepoolsemaid piirkonnad – säilitada, et mitte raskendada mitmeid struktuurilisi puudusi, mille all enamik neist endiselt kannatavad, nagu Madeira autonoomse piirkonna ja Portugali Assooride puhul.

 
  
MPphoto
 

  Fiorello Provera, fraktsiooni EFD nimel. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Homne hääletus on oluline üle 90 miljoni eurooplase jaoks, kes elavad mägipiirkondades. Lissaboni lepingu artiklis 174 tunnustatakse mägipiirkondade ja eripiirkondade olulisust. Artiklit tuleb siiski rakendada konkreetse poliitika abil. Peame minema sõnadelt tegudele. Mäed ei tähenda ainult puhast õhku, loodust ja puhkust. Lisaks sellele on seal tõelised probleemid, millega mägipiirkondades elavad inimesed peavad iga päev suurte raskustega silmitsi seisma.

Infrastruktuuri puudumine muudab inimeste ja kaupade liikumise raskemaks ning juurdepääs teenustele muudetakse ettevõtetele ja kodanikele kehtestatud lisatasude tõttu keerulisemaks. Et vältida mägipiirkondade rahvastikukadu, peame tagama, et seal elavatel inimestel on korralikud elamistingimused tänapäevaste teenuste ja piisavate tervishoiuteenustega, nagu kõikidel teistel Euroopa kodanikel.

Mägipiirkonnad pakuvad ka suurepärase võimaluse puhtaks energiatootmiseks, energiasäästlikkuseks ning kvaliteetseks ja keskkonnasõbralikuks põllumajanduseks. Et seda kõike saavutada, tuleb investeerida raha raamprogrammi, mis puudutab mägielu iga aspekti. Seda algatust toetavad kõik poliitilised fraktsioonid ja Euroopa mägipiirkondade organisatsioonid, nagu Euromontana ja mägipiirkondade valitud esindajate Euroopa ühing (European Association of Elected Representatives from Mountain Regions). See täidab ka president Barroso soovi.

Nüüd sõltub soovi kiire rakendamine ja piirkondade kaasamine vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele komisjonist. Tahaksin lõpetada konkreetse ettepanekuga määrata ametisse mägi- ja eripiirkondade tegevvolinik, et koordineerida seda uut Euroopa poliitikat tõhusalt.

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Umbes 18% kogu liidu elanikkonnast elab mägipiirkondades. Neid piirkondi iseloomustab ühine keskendumine põllumajandusele ja metsandusele ning muidugi ka turismile. Mägipiirkondade talupidajad töötavad väga kõvasti suhteliselt madala sissetuleku eest. Nad annavad siiski väga olulise panuse Alpide piirkonna korrashoidu ja seega jätkusuutlikkusse. Me ei tohi lasta Alpide piirkonnal muutuda põuaseks rohtlaks. Pigem soovime, et see säiliks hästi hooldatud haritud maastikuna. ELi abi puhul peab võtma arvesse mägipiirkondade topograafilist, ilmastikulist ja ka kultuurilist eripära. Ei ole mingit mõtet kohaldada ühtset malli Gibraltarilt Nordkapini.

Mida me vajame? Vajame piirkondlikku toetust, loomakasvatuse toetust, et toetada talupidajaid nende jõupingutustes liigisobiliku loomakasvatuse nimel ka pärast 2013. aastat. Vajame suuremaid investeerimistoetusi, mis võtavad arvesse asjaolu, et kulud on suuremad kui orupiirkondades, ja vajame seda, et kvaliteetset toidukaupa Alpide piirkonnast märgistataks, kaitstaks ja sertifitseeritaks.

Seega peab EL asuma praegu õigele teele tagamaks, et mägipiirkondade talupidajatel ja seeläbi kogu Alpide piirkonnal on pärast 2013. aastat korralik tulevik.

 
  
MPphoto
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE).(NL) Esiteks tahaksin tänada volinikku meie küsimusele vastamise eest! Lõppude lõpuks oli meie küsimuse eesmärk ju vaadata läbi eelnevalt kavandatud poliitika nüüd, kui leping on kindlalt paigas. Tõepoolest on õige, et regionaalpoliitika saab kõikides oma külgedes tuua meid lähemale oma kodanikele ja nende elu tegelikkusele.

Teiseks on territoriaalne ühtekuuluvus tõepoolest selleks uueks mõõtmeks ja meil on olemas seda kinnitavaid raporteid. Territoriaalne ühtekuuluvus puudutab ka kõike, mis on seotud sellega, kuidas peaksime käsitlema suuresti erinevaid olukordi sellistes riikides nagu Prantsusmaa ja Hispaania. Asi ei ole ainult üha enamate konkreetsete rahaliste vahendite eraldamises. Ei! On selge suund suurema ühtekuuluvuse ja rahvusriikide suurema tasakaalu suunas. Kui me siis vaatame uut finantsraamistikku, see tähendab uut 2013. aasta järgset poliitilist raamistikku, näeme asju, mis viivad edasi seda ja Euroopa lisaväärtust.

Selles kontekstis on hea, et me praegu selle meetme võtame. Teatava kõhklusega tunnen vajadust juhtida tähelepanu sellele, et vajame rohkem rahalisi vahendeid, kuid selleks on ehk liiga vara. See võib olla konkreetne poliitika, aga kindlasti peaks olema ju võimalik seda saavutada ümberjaotamise teel, näiteks liikmesriikides. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, mille nimel ma räägin, palub samuti panna punkt osade kaupa hääletusele. Peame ootama ja vaatama, mis pärast seda juhtub, sõltumata sellest, kas pooldame ametlikult oma finants- ja õiguslikku raamistikku.

Lõpetuseks lubage mul lisada, et olen pärit Madalmaadest. Meil ei ole mägesid ega hõredalt asustatud alasid, aga meil on saari. Kas tohiksin esitada volinikule järgmise küsimuse: nüüd kui meie kuningriigis on toimunud muutused ning Saba, Sint-Eustatiuse ja Bonaire saartele on tagatud Madalmaades täielik autonoomia, siis kas võime kiiruga kuulutada need saared äärepoolseimateks piirkondadeks? Oleme juba kaua aega oodanud, et seda teha saaksime.

 
  
MPphoto
 

  Teresa Riera Madurell (S&D).(ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Kui tahame saavutada territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki, mis võeti kasutusele uues lepingus, peavad kõik liidu territooriumid omama samu õigusi ja vabadusi.

Seega peaksime olema väga uhked parlamendis saavutatud kokkuleppe üle edendada Euroopa poliitika kohandamist saarte, mägipiirkondade ja hõredalt asustatud alade erivajadustele, et need piirkonnad saaksid arendada kogu oma potentsiaali ja konkureerida võrdsete võimalustega.

Tahaksin sel teemal rõhutada midagi väga olulist: hetkel ei ole mõnedel saarepiirkondadel rahalisi vahendeid piiriüleste koostööprojektide jaoks üksnes seetõttu, et nad asuvad enam kui 150 km kaugusel. See on ebaratsionaalne ja ebaõiglane kriteerium, mis suurendab nende isolatsiooni, ning me teeme ettepaneku selle kõrvaldamise kohta.

Head kolleegid! Nagu Martin Schulz õigustatult ütles, elan ma Euroopa saarel ja tean oma kogemusest, et saareks olemisel on hind. Seadusandjatena on meil kohustus seda kulu leevendada. Nagu volinik õigesti tõdes, annab EÜ asutamislepingu artikkel 174 meile võimaluse seda teha.

 
  
MPphoto
 

  Niccolò Rinaldi (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hõredalt asustatud alade ja äärepoolseimate saarte probleemide arutamine siin istungisaalis – eelkõige minu parlamentaarse kohustuse valguses mägipiirkondade ees – on esimene samm võrgustiku loomise suunas nende piirkondade säilitamiseks, kus Euroopa kodanikud elavad täiesti ainulaadsetes tingimustes ja sageli madala sissetulekuga. Need on vähese elanikkonna tihedusega hõredalt asustatud alad, kus esineb vananeva elanikkonna nähtus, sest noored lahkuvad sageli, ning koolilõpetajate protsent on alla riikliku keskmise.

Need kriteeriumid – eriti SKT, kuid on ka teisi – peavad esile kutsuma Euroopa toetusstrateegia mägipiirkondadele, kus on vähem teenuseid, probleemid infrastruktuuriga ning mis on eriti haavatavad põllumajanduskriisi ja kliimamuutuste tõttu. Mäed on kohad, kus inimesed elavad ja mida nad uurivad ning nüüd peavad need muutuma ka poliitiliseks laboratooriumiks, olles tohutu kultuuriline, puhta energia ja kvaliteetse põllumajanduse arengu ressurss, ning elukvaliteediks, mis on asendamatu linnaelanikkonna suurema heaolu tagamisel.

Lisaks komisjonile, liikmesriikidele ja kohalikele ametivõimudele on ka kohalike kogukondade kohustus saada aru, kuidas juhtida oma saatust 21. sajandi Euroopas integreeritud lähenemisviisi ja eriti aktiivse poliitikakujundamises osalemise abil.

Räägin oma kogemusest, kui ütlen, et mägipiirkondades on parem korraldada kümme kohalikku spordiüritust ühtede maailmameistrivõistluste asemel, ning see peaks olema kõigi töömeetod: peaksime suurendama levinud algatuste arvu ja näitama üles suuremat poliitilist loovust, alustades volinike kolleegiumis erilise mägipiirkondade ja saarte delegatsiooni loomisega.

 
  
MPphoto
 

  Alyn Smith (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Näitan üles huvi saarte ja mägiste ning hõredalt asustatud alade töörühma aseesimehena.

Tahaksin avaldada kiitust siin istungisaalis olevatele kolleegidele, kes on näinud kõvasti vaeva, et tuua teema päevakorda, sest – lugupeetud volinik – ehkki ma tunnustan teie kohalolekut siin ja teie avaldust, on kogu tegevus tegeliku tempo kehtestamisega artikli 174 rakendamisel ning selle kasulikuks muutmisel toimunud siin parlamendis. Teil on artikli 174 kodanike jaoks toimivaks muutmisel abiks väga entusiastlik partner, kuna see on tõesti raske ülesanne, mille peame lahendama, et näidata mõnedele kõige erilaadsematele ja ebaühtlasematele kogukondade tõelist ELi lisaväärtust.

Ma rõhutan sõna „kogukonnad”, sest on oluline aru saada, et kogukonnad on need, mida tahame aidata. Geograafia – olgu tegemist saareks olemise, mägede või hõreda asustatusega – ei ole tegelikult oluline. Räägime ühisest probleemist, mida tekitavad geograafilised eripärad. Siin peame veenduma, et meie liigitused tegelikult sobivad, kuid hetkel see nii ei ole. Eeskirjad, mida järgime, ei vasta nende kogukondade eripäradele, millest me räägime, ja annavad sageli vastakaid tulemusi. Siin oli meil konkreetne probleem regionaalpoliitika peadirektoraadi dokumendiga „Erilise geograafilise iseärasusega piirkonnad”. Loodan, et võtate arvesse kriitikat Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni resolutsiooni ettepaneku lõikes 2, sest mõtleme seda tõsiselt. Vajame praegusest paremat liigitamise süsteemi.

Küsimus ei ole rohkema raha andmises vaestele ebasoodsatele piirkondadele. Meie saartel, mägipiirkondades ja eri kohtades Šotimaal on enam kui küll dünaamikat, elevust ja entusiasmi, mis aitavad iseend ravida. Peame siiski eelkõige veenduma, et riigiabi on takistuse asemel nende elule toetuseks, ning kui pühime takistused minema, saame teha koostööd, et nende elu parandada.

 
  
MPphoto
 

  Marisa Matias (GUE/NGL).(PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Euroopa ilma majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuseta ei ole liit. Mägipiirkondadel, saartel ja hõredalt asustatud aladel on oma keerulised katsumused, mis tuleb ületada rahvaste Euroopa nimel. Peame siiski minema kavatsuste avaldustest kaugemale. Vastasel juhul tekib vastupidine mõju ja me tugevdame ebavõrdsust.

Need piirkonnad on tohutult suured oluliste ressursside hoidlad. Bioloogiline mitmekesisus, metsad, märgalad ja maapiirkonnad pakuvad olulisi teenuseid kõigile, ent kannatavad tulenevate piirkondade majanduse piirangute käes. Me peame midagi tagasi andma! Me kõik peame pakkuma nendes piirkondades elavatele inimestele oma solidaarsust ja toetust.

Ma tahaksin teha kaks ettepanekut. Esimene on seotud nende võimaliku panusega teadus- ja arendustegevusse. Paljude selliste piirkondade loodusvarad muudavad need tõelisteks vabaõhulaboriteks, kuid neil ei ole võrdset juurdepääsu teadusuuringute rahastamisele. Miks me siis ei varusta neid teadusuuringute tippkeskustega, luues seeläbi kvaliteetseid töökohti ja taaselustades majandust?

Minu teine ettepanek puudutab energiat. Need piirkonnad võivad ja peavad olema alusprojektid, mis näitavad potentsiaali energiavarustusega iseseisvaks toimetulekuks ja säästlikkuseks, eelkõige mikrotootmise abil, kasutades kohalikke allikaid. See vähendaks sõltuvust, suurendaks võrdsust ja looks töökohti.

Viimaseks tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et SKT kasutamine ainsa või peamise näitajana rahaliste vahendite eraldamisel saab kaasa tuua ainult täiendavat ebaõiglust. Seega on ülioluline kasutada lisaandmeid, eelkõige andmeid, mis peegeldavad selliste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku reaalsust.

Siinkohal pean ütlema midagi erilist Assuuride, Madeira, mägipiirkondade ja Portugali vähenenud rahvaarvuga sisepiirkondade rahva kohta. Oma jõupingutuste läbi aitavad nad palju kaasa kõikide eurooplaste arengule ja elukvaliteedile.

Nendel ja kõikidel teistel piirkondadel on oma raamistik. Sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust ei tohiks käsitleda heategevusena. Siinkohal otsustame, kas tahame tõelist Euroopa ümberjaotamispoliitikat või mitte. Kõikidel nendel põhjustel pean resolutsiooni oluliseks sammuks, kuid vaid esimeseks sammuks paljudest.

 
  
MPphoto
 

  Timo Soini (EFD).(FI) Austatud juhataja! Soome on suur maa, mille maa-ala on umbes sama suur kui Suurbritannia, kuid meid on ainult 5,3 miljonit. Ma arvan, et see on midagi, mis rikastab meie elu tohutult: maad ei arendata enam kuskil. Maailm ja Euroopa muutuvad ülerahvastatuks, aga puhas vesi ning loodus on hädavajalikud. Inimesi maksustatakse ülemäära, mistõttu on kõikidel õigus põhiteenustele. Hõredalt asustatud alad on sama olulised kui linnad, sest igaühel ja igal elul on väärtus.

Soomes, minu kodumaal, on Lapimaa, Ida-Soome ja riigi keskosa hõredalt asustatud, kuid kõik nad toetavad riigi infrastruktuuri ning moodustavad osa Soomest kui tervikust – riigist, kus lisaks sellele on meil olnud – ja on ka praegu – võimalik tagada äriliselt jätkusuutlik tegevus. Meie ELis, millesse suhtun skeptiliselt, peame suutma tagada, et tegevused oleksid majanduslikult elujõulised. Lisaks peab nendes piirkondades olema ka areng.

Peame ka tagama, et me ei suurendaks maapiirkondade rahvastikukao määra liidu õigusaktidest tulenevalt. Mis sellesse punkti puutub, suhtun eriti kriitiliselt valmivasse postiteenuste direktiivi. Need härrasmehed peaksid minema nendesse hõredalt asustatud piirkondadesse, et vaadata, millal post saabub. Need on sellised asjad, mida tahan rõhutada, ning kui teeme edusamme, muutun võib-olla isegi natuke vähem kriitiliseks.

 
  
MPphoto
 

  Angelika Werthmann (NI).(DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Olles pärit Austriast, köidab raportis mind kõige enam nende inimeste olukord, kes elavad mägipiirkondades. Nagu deklaratsioonis juba määratletud, on põllumajandus nendes piirkondades peamine majandusharu. Statistika näitab, et iga päev loobub Austrias põllumajandusest 13 talupidajat. Eriti kaitsetud on väiketalupidajad. Üldiselt on meil praegu alles ainult pooled talumajapidamistest võrreldes 1950. aastaga. Mägipiirkondade talupidajad on veel ebasoodsamates tingimustes, sest nad ei saa olla kaugeltki nii tootlikud kui talupidajad orgudes. Nende tooted suudavad vaevu turul konkureerida. Selle põhjus on kõrge transpordikulu, mille määrab nende asukoht. Traditsioonid kohustavad.

Talupidajate ja nende perekondade elud on tunnistuseks sellele, kuidas põlvkonnad on koos elanud ja töötanud. Meie praeguses ühiskonnas on see mõnevõrra haruldane ning see on midagi, millel me ei tohi lasta kaduma minna.

 
  
MPphoto
 

  Danuta Maria Hübner (PPE). – Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Territoriaalne mitmekesisus on Euroopa eelis. Meie kohustus Euroopa institutsioonidena on tagada tingimused, et eelis Euroopa ning selle kultuuri ja majanduse huvides toimiks.

Lepingus kutsutakse ühendust üles võtma oma poliitikas arvesse eripäradega territooriume, mis toovad kaasa konkreetseid arengueesmärke nii lahendust vajavate probleemide kui ka kasutatavate võimaluste seisukohalt. Lubage mul selles kontekstis tõstatada kolm küsimust.

Esiteks territoriaalne mõju hindamine. Küsimus on olnud Euroopa päevakavas aastaid. Tahaksin kutsuda komisjoni üles kaasama Euroopa algatuste mõju hindamise menetlusse territoriaalset mõõdet. Territoriaalse mõju hindamine võiks olla suurepärane horisontaalne vahend, et käsitleda tõhusalt selliste piirkondade erivajadusi. Tahaksin seega jõuliselt toetada mõju hindamise vahendi territorialiseerimise ideed. Siinkohal võiks abiks olla strateegilise keskkonnahindamise mudeli kasutamine.

Teiseks, lugupeetud volinik, kõnelesite talitustevahelisest territoriaalse ühtekuuluvuse töörühmast. Olen veendunud, et komisjonis on veel potentsiaali suurendada paljudes asjaomastes poliitikavaldkondades teadlikkust konkreetsete piirkondade arengueesmärkidest. Regionaalpoliitika peadirektoraadi töö abil kõikide asjaomaste teenistustega tuleks kindlaks määrata kogu Euroopa poliitika territoriaalne tundlikkus. Eriti usun, et transpordi- ja energiapoliitika peaks olema territooriumist sõltumatu. Territooriumist sõltumatuks muutmine peaks saama liidus osaks heast tavast.

Kolmandaks tahaksin paluda komisjonil uurida hoolikalt ELi 2020. aasta strateegiat ja eelkõige selle juhtalgatusi, et määratleda konkreetsete arenguomadustega piirkondade eriti olulised prioriteedid.

Kokkuvõttes lubage mul kasutada võimalust öelda üldisemalt, et Euroopa kodanikud võivad ainult kasu saada sellest, kui ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatused viiakse kohalikule ja piirkondlikule tasandile.

 
  
MPphoto
 

  Juan Fernando López Aguilar (S&D).(ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Esimest korda Euroopa integratsiooni ajaloos hõlmab Lissaboni leping piirkondlikku mõõdet ja territoriaalset ühtekuuluvust liidu määrava eesmärgina.

Osalen arutelus kui veel üks Euroopa Parlamendi liige, kes on pärit saarepiirkonnast Kanaari saartelt, mida hõlmab asutamislepingu artikkel 174, kui selles viidatakse konkreetselt saartele, ning artikkel 349, sest see on äärepoolseim piirkond. Teen seda siiski, olles teadlik sellest, et lisaks nende territoriaalsele killustatusele, mis tuleneb asjaolust, et saared on alati Euroopa Liidu välispiiriks, on need eriti kaitsetud energia-, transpordi ja infrastruktuuri strateegiate suhtes ning eelkõige strateegiate suhtes, mis on seotud liidu sise- ja välisjulgeolekuga ohtude vastu ja eelkõige ebaseadusliku kaubanduse vastu.

Palun seega tugevat toetust resolutsioonile ning eelkõige selle jaotamisele käegakatsutavateks poliitikasuundadeks – mis peaksid selle täitma sisuga ja mida me ei saa üksikasjalikult arutada – ning eelkõige selle ülekandmisele 2014.–2020. aasta finantsperspektiividele. Meil peab olema eelarve, mis vastab eesmärkidele ja tagab rahalise toetuse soovile anda liidu saartel elavatele eurooplastele täielikud ja võrdsed õigused ning võimalused nendega, kes elavad Euroopa integratsiooni tohutu piirkonna mandrialadel.

 
  
MPphoto
 

  George Lyon (ALDE). – Austatud juhataja! Ka mina tahaksin tunnustada raportit, mille üle täna siin arutleme. Saareelanikuna, kes elab Šotimaa läänerannikul, olen väga hästi kursis probleemidega, mille ees seisavad paljud meie äärepoolseimad piirkonnad ja tõepoolest meie saarepiirkonnad. Põhiprobleem saartele ja tõepoolest ka meie mägipiirkondadele on loomulikult transpordikulu. See muudab meid konkurentsivõimetuks, toob kaasa nendes piirkondades võimaluste ja töökohtade puuduse ning lõppkokkuvõttes noorte inimeste kao.

Raporti lõikes 6 viidatakse vajadusele muuta piirkonnad konkurentsivõimelisemaks, mis tundub mulle olevat piirkondliku ühtekuuluvuspoliitika põhiline katsumus, mille tulevikus saareelanike ja mägipiirkondades elavate inimeste murede lahendamiseks ületama peab.

Lubage mul tõstatada konkreetne küsimus, mida tahtsin käsitleda koos komisjoniga ning sellele voliniku tähelepanu juhtida! Šotimaal oli meil väärt ettepanek – mille esitas Šotimaa valitsus kolm aastat tagasi –, millega püüti alandada parvlaeva piletite hindu saartele, et näha, kas see ergutab neid saari elule. Katseprojekt kestis kolm kuud ja on nüüdseks lõppenud. Mõned saared said selle toetuse osaliseks, teised mitte. Eeldasime, et pärast hindamist levitatakse programmi kõikidel Šotimaa saartel.

Kahjuks on Šotimaa valitsus otsustanud levitada programmi uuesti ainult Hebriidi saarestikel ja ülejäänud ei saa mingeid hüvesid.

Lugupeetud volinik! Minu valijad Argyllis usuvad, et see on ebaõiglane. Osa neist usub, et see on üksnes valimisteaegne altkäemaks. Tahaksin teada, et kui teile ja transpordivolinikule kirjutan, kas vastaksite siis nende murele ja uuriksite ebaõiglast olukorda, millega paljud minu saareelanikest valijad silmitsi seisavad.

 
  
MPphoto
 

  Malika Benarab-Attou (Verts/ALE).(FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Alpid on üks enim täisehitatud mägipiirkondi Euroopas. Need sisaldavad kõige olulisemaid veeressursse, aga nende praegune majanduslik olukord muudab need globaalse soojenemise suhtes kaitsetuks.

Alpid võiksid mängida olulist rolli 2050. aastaks süsinikdioksiidivabaks muutumisel, nagu selle aasta juunis määratlesid neli keskkonnaministrit saksa keelt kõnelevatest Alpi riikidest. Nad võiksid saada taastuvenergia loomise eelispiirkonnaks ning hoogustada 2020. aastaks 20% eesmärgi saavutamist.

(Sõnavõtja katkestas sõnavõtu.)

 
  
MPphoto
 

  Giancarlo Scottà (EFD).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lissaboni lepingus pööratakse erilist tähelepanu tõsiste ja püsivate ebasoodsate tingimustega piirkondadele. Toetan seetõttu Fiorello Provera ettepanekut nende piirkondade põllumajandusliku, keskkonna- ja kultuurilise tervendamise kohta. Seetõttu kutsun komisjoni üles, et alustataks nii kiiresti kui võimalik mägipiirkondade poliitika rakendamist. See käsitleb raskusi, elanikkonna vähenemist ja mägipiirkondade hülgamist koos keskkonnaseisundi halvenemisega, mida see endaga kaasa toob.

On väga oluline rahastada nende põllumajanduslikku tegevust, elukvaliteeti ja kultuuripärandit, kes elavad ebasoodsates tingimustes, ning oluline on tagada, et komisjoni, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste võetud meetmed oleksid kooskõlas.

Euroopa Liidu aluspõhimõte on subsidiaarsus – vahend, mis on oluline ebasoodsate tingimustega piirkondade arengu edendamisel kauakestvate ja sihipäraste meetmete abil, mis on piirkondlike ettepanekute tulemus. See on märkimisväärne probleem. Ülesanne on hoida inimesi neis piirkondades või – veel parem – julgustada neid sinna tagasi minema.

 
  
MPphoto
 

  Nuno Teixeira (PPE).(PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk, mis on nüüd sätestatud Lissaboni lepingus, hõlmab Euroopa solidaarsuse väärtust ja liikmesriikide ning liidu kohustust vähendada praeguseid lahknevusi eri piirkondades.

Ei piisa siiski soovitud eesmärkide avaldamisest aluslepingute tekstis. Liidus on piirkondi, mis kannatavad püsivate ebasoodsate tingimuste käes, mis tõsiselt piiravad nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Seega tuleb kehtestada konkreetsed programmid, et täielikult ja tõhusalt ületada nendes piirkondades arengupuudus, kohandades nende arengumudelid nende potentsiaalile ja ressurssidele, aidates seeläbi saavutada ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid.

Stiimul nendele piirkondadele ei peaks tulema ainult regionaalpoliitika vahenditest, struktuurilise kohandamise vahenditest (nt ühtekuuluvusfond ja neli struktuurifondi), vaid ka eri valdkondlike poliitikasuundade kasutamise muutumisest, mis omavad märkimisväärset territoriaalset mõju igale piirkonnale ja võivad seega nende majandusele tõuke anda.

Peaksime kindlasti säilitama sisemajanduse kogutoodangu (SKT) nende piirkondade jaoks Euroopa abikõlblikkuse määramise põhinäitajana. Arvestades siiski nende looduslikult ebasoodsaid tingimusi, tuleks kasutada ka muid mõõdetavaid kriteeriume, nagu töötuse määr, rahvastiku tihedus ja haridustase, et tagada realistlikum pilt nende arengutasemest. See on ainus viis saada täielikum pilt kõige halvemas olukorras olevate piirkondade keerulisest tegelikkusest.

Sel puhul peaksime ära märkima äärepoolseimate piirkondade juhtumi, kelle staatust uues lepingus tunnustatakse. Nad moodustavad rühma ELi piirkondadest, millel on kindlad eripärad ja mis väärivad ka erilist kohtlemist. Ehkki need on omavahel seotud oma eripärade tõttu, erinevad ka äärepoolseimad piirkonnad oma arengutaseme poolest. Sellistele piirkondadele on vaja ka muude näitajate kasutamist peale SKT, mis suudab tagada täielikuma kirjelduse nende konkreetsest reaalsusest ja aidata seeläbi kaasa nende arengutaseme täpsemale hindamisele.

 
  
MPphoto
 

  Luís Paulo Alves (S&D).(PT) Austatud juhataja! Toetan resolutsiooni ettepanekut, mis viitab Euroopa strateegia vajadusele, mis suudab teisaldada Lissaboni lepinguga saavutatud territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtte võimalusteks, mis annavad erinevate püsivate looduslike ebasoodsate tingimustega vaevatud piirkondade elanikele võimaluse osaleda Euroopa projektis.

Olen pärit Assuuridelt, piirkonnast, kus need ebasoodsad tingimused kuhjuvad ja on teravamad, nagu sellistes teistes piirkondades, mis on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 349 tuntud kui Euroopa äärepoolseimad piirkonnad.

Pärast 2008. aasta komisjoni teatist pealkirjaga „Äärepoolseimad piirkonnad – Euroopa eelis” ning pikaleveninud arutelu, millest äärepoolseimad piirkonnad ise aktiivselt osa võtsid, ootame nüüd oma versiooni strateegiast, mis peab lisaks meie ebasoodsatele tingimustele võtma eelkõige arvesse ka meie potentsiaali.

Kutsun seega komisjoni üles esitama oma ettepanekuid kiiresti, et saaksime kehtestada parima strateegia enne arutelu finantsraamistiku üle, sest peame esmalt määratlema oma poliitika sisu enne nende rakendamiseks vajalike rahaliste vahendite eraldamist, nagu on juhtunud praegu läbivaatamisel olevate liidu poliitikasuundadega.

 
  
MPphoto
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja, nagu paljud kolleegid on öelnud, viidatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 territoriaalsele ühtekuuluvusele kui Euroopa Liidu uuele eesmärgile. Liit peab seega pöörama rohkem tähelepanu nende inimeste majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele, kes elavad mägipiirkondades, väikestel saartel ja kaugetes piirkondades. Usun kindlalt, et EL peab nüüd reageerima, võttes varakult kasutusele konkreetsed meetmed.

Tegin resolutsiooni raames ettepaneku rohkem rõhutada olulisi majandusharusid, millest sellised kogukonnad oluliselt sõltuvad. Olen eriti mures kalurite pärast, kes kalastavad ranniku ja saarte lähedal väikeste laevadega. Väikesed laevad on väga olulised äärealade jaoks, kus puuduvad alternatiivsed tööhõiveallikad.

Iirimaal on enamik neist laevadest alla 15 m pikad ja püütavad kogused ei avalda märkimisväärset mõju kalavarudele. Nad peavad siiski järgima määrusi, mis on kehtestatud suurematele laevadele, mis ei ole nendega võrreldavad.

Kutsun komisjoni üles ühise kalanduspoliitika läbivaatamisel tunnustama seda tõsiasja ning lisama uude poliitikasse lõiku nende piirkondade kohta ranniku ja saarte lähedal, mis sõltuvad kalastusest.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade poliitika peaks olema põhjalik, integreeritud ja tasakaalukas ning tunnustama selliste piirkondade mitmekesisust ja vastavat õigust konkreetsele arengumeetodile kohalikes, piirkondlikes ja riiklikes õigusaktides. Poliitika peaks tunnustama elanike, kohalike ametiasutuste ja ettevõtete kogetud ebasoodsaid tingimusi ning määratlema erimeetmed traditsiooniliste tööhõivevormide säilitamiseks, toetades mitmeaastaseid kompleksprogramme, mille eesmärk on ajakohastada traditsioonilise tootmise vormide suutlikkust, toetades elanikkonna majandustegevuse mitmekesistamist ressursside arendamise abil külalistele või turistidele traditsiooniliste elatusallikate lisana, säilitades ja tõhustades juurdepääsu teenustele ja tehnilisele infrastruktuurile, rakendades meetmeid noorte inimeste väljavoolu tõkestamiseks, säilitades erilist identiteeti ja kultuurilisi väärtusi, mis on omased igale homogeensele piirkonnale ning loomulikult säilitades ka bioloogilist ja keskkonnatasakaalu.

Nende piirkondade eest hoolt kandmine nõuab erilist lähenemisviisi ja valitud meetmete erakordselt tundlikku rakendamist. See, head kolleegid, on nende konkreetsete Euroopa piirkondade jaoks viis edasi tegutseda.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Vulkaanilise tuha kriisi ajal läks mul oma kodumaale koju jõudmiseks kaks päeva, sest Iirimaa ja Inglismaa vahel puudub maismaaühendus ja tunnel. Sain väga selgesti aru saarel maismaaühenduseta elavate inimeste konkreetsetest probleemidest. Sama kehtib hõredalt asustatud mägiste piirkondade ja teiste ebasoodsate tingimustega piirkondade kohta. See kehtiks minu olukorra kohta Iirimaa lõunaosas kuni mööda läänerannikut Donegalini välja. Need piirkonnad vajavad kindlasti suurt tähelepanu.

Ma sooviksin tõstatada kolm teemat. Esiteks juhtis Nuno Teixeira tähelepanu sellele, et lõike 3 raames saavad liikmesriigid eraldada rahalisi vahendeid lisaks SKT-le ka muudel kaalutlustel. See on midagi, mida peaksime nende piirkondade puhul soodustama, sest need on erilised.

Teiseks on need piirkonnad bioloogilise mitmekesisuse, keskkonnakaitse ja avalike hüvede tootmise seisukohast Euroopa rikkaimad. See tegur tuleb väga jõuliselt lisada saabuvatesse ühise põllumajanduspoliitika läbirääkimistesse.

Kolmandaks on Lissaboni lepingu artikli 195 raames Euroopa Liidul nüüd mõnevõrra pädevust turismi arendamiseks. Need piirkonnad pakuvad palju ruumi tugeva ja jätkusuutliku turismi arendamiseks. Need on maalilise ilu piirkonnad ning seal on hea traditsiooniline eluviis ja väga sõbralikud inimesed. Kui teeme jõupingutusi, eelkõige siin Euroopa Liidu tasandil, et neid aidata, aitame neil nii ellu jääda kui ka iseend aidata. See on lõppkokkuvõttes parim toetus, mida neile anda saame.

 
  
MPphoto
 

  Alan Kelly (S&D). – Austatud juhataja! Kui aus olla, siis on piirkonnad, millest me täna õhtul räägime, juba põlvkondi majanduslikult ja sotsiaalselt kannatanud ning seisavad praegu nüüdisaegsete globaliseerumise mõjude tõttu silmitsi suuremate katsumustega.

Esindan piirkonda, kus on palju saari ning kus asub suurim Iirimaa mäeahelik. Nagu eelmised kaks sõnavõtjat, minu kolleegid Iirimaalt, tean ka mina piirkondi, mis on kannatanud mitmeid põlvkondi. Elanikkonnad liiguvad linnapiirkondadesse, noorte jaoks puuduvad majanduslikud võimalused – võiksime terve päeva rääkida neid vaevavatest probleemidest.

Usun, et on aeg tunnistada, et hoolimata paljudest edusammudest ja väga õilsatest jõupingutustest ei ole ühtekuuluvuspoliitika majandusarengu tagamisel kogu liidus, eelkõige kõnealustes piirkondades olnud täielikult edukas. Loodaksin, et ELi reageerimine probleemile toob kaasa tõelisi konkreetseid muutusi, käsitledes ebavõrdsuse alust ja – mis on väga oluline – kohanedes nüüdisaegsete vajadustega, nagu kommunikatsioonivaldkond ja eelkõige järgmise põlvkonna lairibaside, mida pean väga oluliseks küsimuseks. Juurdepääs kommunikatsioonile on järgmine suur katsumus. See on praegu väga suur katsumus.

On aeg tagada, et anname nendele kogukondadele majandusliku päästenööri. Tahaksin meile kõigile meenutada, et oleme kohustatud seda tegema kõikide asutamislepingute kohaselt.

 
  
MPphoto
 

  Vladko Todorov Panayotov (ALDE).(BG) Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Mägipiirkondi leidub enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides, mis muudavad saared Euroopa geograafia lahutamatuks osaks. Näiteks Bulgaarias on mägipiirkonnad peaaegu sama rahvarohked kui lauskmaa piirkonnad. Seetõttu on mitmeid kõnealuste piirkondadega seotud ökoloogilised, sotsiaalseid ja territoriaalseid küsimused väärt seda, et Euroopa seadusandja neid lähemalt uuriks.

Keskkonna seisukohast pakuvad Euroopa mäed oma rikka ökosüsteemi, mitmekesisuse ja muljetavaldava suurusega ideaalsed tingimused erakordse bioloogilise mitmekesisuse arendamiseks ja säilitamiseks. Tundlikud mägede ökosüsteemid on siiski eriti haprad ja kaitsetud muutuste suhtes, mille kutsub esile inimtegevuse mõju.

Euroopa Liit peab õppima, kuidas kasutada mägipiirkondade majanduslikke ja ökoloogilisi eeliseid parimal ja kõige vastutustundlikumal viisil. Neid eesmärke on võimalik saavutada rahastades ja edendades ökoloogiliselt tõhusat tegevust, näiteks mägipiirkondade põllumajandust, traditsioonilist loomakasvatust Alpide piirkonnas ja integreeritud metsaressursside juhtimist.

Kaasparlamendiliikmed, ma usun, et need meetmed toovad Euroopa Liidu territoriaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse seisukohalt kaasa palju häid tulemusi.

 
  
MPphoto
 

  Iosif Matula (PPE).(RO) Jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne areng saavutatakse, kasutades olemasolevaid territoriaalseid eeliseid. See mõiste on üks peamisi punkte territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevas rohelises raamatus. Ühtekuuluvuse põhimõtet on tugevdanud perioodil 2007–2013 struktuurifonde reguleerivad määrused ning see on üks Lissaboni lepingus sätestatud Euroopa Liidu uutest põhieesmärkidest. Artikli 174 sätted tuleks muuta konkreetseteks arengustrateegiateks ja meetmeteks, mille eesmärk on ületada ebasoodsad tingimused ja kasutada ära mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud piirkondade potentsiaali. Seda on võimalik saavutada Euroopa poliitilise raamistiku abil ja võiks toota lisaväärtust, kasutades erinevaid kohalikke varasid.

Teadus- ja arenduspoliitika tulemus oleks kõnealuste piirkondade tohutu loodusliku potentsiaali parem kasutamine otsese mõjuga näiteks säästva energia ja turismivaldkondades. See võimaldaks meil muuta konkreetsed geograafilised omadused hüvedeks.

Üks oluline aspekt, millele keskenduma peame, on demograafilised muudatused. Peame julgustama konkreetset demograafilist poliitikat, mis on keskendunud nende piirkondade elanikele, pakkudes neile eri vahendeid vastavalt piirkonna eripärale. Ebasoodsate tingimustega mägipiirkonnad minu kodumaal, mille elanikkond on stabiilselt vähenemas, ootavad meetmeid oma majandusliku olukorra parandamiseks, et nende elanikke julgustataks jääma nendesse asulatesse ja panustama nende arengusse.

Tahan rääkida veel ühest väga olulisest küsimusest. Usun, et SKT-d peab jätkuvalt kasutama regionaalpoliitilise abi saamise kõlblikkuse määratlemisel põhikriteeriumina. Teiste näitajate kasutusele võtmine ajaks pikemas perspektiivis asjad keerulisemaks ja rikuks nii nendes piirkondades tegelikku arenguprotsessi kui ka ühtekuuluvuspoliitikat tervikuna. Liikmesriigid võivad siiski neid näitajaid kasutada rahaliste vahendite ümberjaotamiseks piirkondade vahel nende pakettide piirideni, mis neile eraldati ainult mainitud piirkondade hüvanguks.

 
  
MPphoto
 

  Spyros Danellis (S&D) . – (EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Mägipiirkonnad, saared ja kauged piirkonnad on Euroopas tugevuse ja rikkuse allikaks. Euroopa poliitika piirkondade kohta peaks keskenduma nende positiivsete aspektide tugevdamisele ja negatiivsete aspektide leevendamisele, et Euroopa kodanikud ei tunneks end mitte kuskil kaaskodanikest äralõigatuna ning et inimestel oleksid Euroopas võrdsed võimalused jõukaks saada.

Piirkonna sisemajanduse kogutoodang ei anna mitmekesisusest õiget pilti. On olemas sellised, mis näivad olema rikkad saared ja mägipiirkonnad ilma tootebaasita, mis on lukustatud kokkuvarisemise äärel teenindussektori küüsi ja mis seetõttu vajavad investeerimist. Lisaks ei ole erineva arengutasemega saarte vaikimisi keskmised nende kõigi kohta adekvaatsed.

Teised olulised tegurid, nagu tööturg ja juurdepääs piirkonnale, reisija- ja kaubaveo suurenenud kulu ning vajalikud infrastruktuurid ja võrgustikud, on elemendid, mida tuleb arvestada nende piirkondade globaalsemas käsitluses nii regionaalpoliitika kui ka laiemate kriteeriumite kehtestamise lähtepunkti seisukohalt.

 
  
MPphoto
 

  Tamás Deutsch (PPE). (HU) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Resolutsiooni ettepanekus juhitakse õigesti tähelepanu sellele, et mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud piirkonnad seisavad silmitsi tõsiste katsumustega ja vajavad seega erilisi regionaalarengu programme ja toetust. Ettepanekus pakutakse näitajana välja SKT. Selles kontekstis on oluline rõhutada, et peame jätkuvalt kasutama SKTd liikmesriigi regionaalpoliitilise abi saamise kõlblikkuse hindajana ELi rahaliste vahendite jaotamisel. SKT on arengu, edusammude ja regionaalarengu meetmete tähtsaim näitaja ning näitaja, mida saab siduda ka teiste mõõdupuudega.

See kõik ei tähenda siiski, et võime eirata majanduslike otsuste sotsiaalseid ning keskkonnatagajärgi, sest majanduskasv on kasulik ainult siis, kui sellega kaasneb sotsiaalne areng ja parem elukvaliteet. Liikmesriigi tasandil saavad iga riigi poliitikakujundajad võtta arvesse teisi näitajaid arengufondide jagamisel piirkondade vahel, näiteks liikmesriigi toetuse määramisel mägipiirkondadele, saartele ja hõredalt asustatud aladele. Tahaksin siiski juhtida komisjoni tähelepanu ka asjaolule, et peame ELi tasandil jätkuvalt kasutama SKTd peamise abikõlblikkuse näitajana, et tagada, et vähemarenenud liikmesriigid jätkuvalt tõhusalt toetust kasutaksid.

 
  
MPphoto
 

  Derek Vaughan (S&D). – Austatud juhataja! Olen päris Walesist, kus leidub mägesid, saari, hõredalt asustatud alasid ja palju muudki. Sellel põhjusel pooldan resolutsiooni ettepanekus esitatud soovitusi.

Oma lühikeses panuses tahtsin keskenduda kohaliku omavalitsuse ja piirkondliku omavalitsuse rollile, sest on selge, et mis tahes strateegiad, projektid või programmid kehtestatakse, neid koostavad, rakendavad, jõustavad ja juhivad piirkondlikud ning kohalikud ametiasutused.

See on õige, sest see on valitsuse tasand, mis on lähim tegelikkusele ja inimestele. Seega on ka õige, et nad on seotud mis tahes programmi või algatuse kõikide staadiumitega.

Seega loodaksin, et komisjon peaks seda silmas ning kehtestaks mehhanismid, et tagada kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse täieliku kaasatuse, ning ma olen kindel, et nemad omakorda tagavad meie kogukondade ja piirkondade arengu.

 
  
MPphoto
 

  Joachim Zeller (PPE).(DE) Lugupeetud volinik Johannes Hahn! Head kolleegid! Osa arutelust tekitab mulle probleeme. Kuulates mõnesid sõnavõtte mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud piirkondade kohta, jääb mulle mulje, et need on ekstraterritoriaalsed ja alluvad vahetult Euroopa Liidule. See ei ole siiski nii. Kõik need piirkonnad kuuluvad suveräänsetele liikmesriikidele. Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele jääb Euroopa otsuste ja eesmärkide rakendamine liikmesriikide probleemiks.

Euroopa tasandil oleme alati pööranud erilist tähelepanu just nendele piirkondadele – mägipiirkonnad, hõredalt asustatud piirkonnad, saared – komisjoni teatistest kuni Lissaboni lepinguni välja. Ka siin parlamendis on tehtud palju otsuseid, mis toetavad neid piirkondi. Kui ma kuulen siin nii paljusid kaeblemas, et sellised piirkonnad on ikka halvas seisus, pean endalt küsima, mida on liikmesriigid teinud algatustega, mille oleme Euroopa tasandil taganud. Mida on piirkonnad ise nendega ette võtnud? Kuidas on nad kasutanud Euroopa antud abi? Siin on vajalik uus strateegia ja mul on kahju regionaalpoliitika peadirektoraadi ametnikest, kes peavad integreerima suure hulga saarte, mägipiirkondade ja hõredalt asustatud alade probleeme ühte strateegiasse. Samal ajal toimub selline strateegiate inflatsioon – strateegiad Doonau, Läänemere, Musta mere, kliimamuutuste ja muu sellise kohta –, et vajame peagi strateegiat strateegiate kohta, kui tahame nende kõigi kohta ülevaadet säilitada.

Jättes naljad kõrvale, head kolleegid, seisneb küsimus tegelikult selles – nagu siin täna öeldud on ja ma olen tänulik volinik Hahnile selle mainimise eest –, et peame võitlema tagamaks, et meil pärast 2013. aastat veel Euroopa tasandil ühtekuuluvuspoliitika ja regionaalpoliitika oleks. Sellele peaks meie töö keskenduma ja peaksime oma kaasparlamendiliikmeid veenma. Mägipiirkonnad, saared ja muud piirkonnad leiaksid kõik oma koha jätkuvas poliitikas ühtekuuluvuse ja regionaalarengu kohta pärast 2013. aastat. Ei ole mõtet raisata oma aega sel teemal esitatud üksikute resolutsiooni ettepanekute peale.

 
  
MPphoto
 

  Patrice Tirolien (S&D) . – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Toetan väga tänast arutelu! See näitab taas kord liidu vajadust hinnata regionaalset mitmekesisust ja võtta sellest parim.

Praegusel ajal, kui peame läbirääkimisi uute raamprogrammide kohta perioodiks 2014–2020, pean oluliseks rõhutada muudatusettepanekuid, millest konkreetsed piirkonnad peavad kasu saama. Järjepidevuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse küsimus peab olema meie mure keskne osa.

Mägipiirkondade, saarte ja hõredalt asustatud alade areng nõuab siiski rohkem kui ainult erandite paketti. Peame võtma kasutusele horisontaalse lähenemisviisi. Peame kehtestama vahendid, mis suudavad panna liidu meetmed kõikides valdkondades sünergiliselt koos eksisteerima, suurendades seeläbi nende lisaväärtust.

Lisaks ootan äärepoolse piirkonna esindajana uut liidu strateegiat äärepoolseimate piirkondade kohta, mida komisjoni teenistused on lubanud 2011. aasta alguseks.

 
  
MPphoto
 

  Damien Abad (PPE).(FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Meie Euroopa on liidu sümbol selle mitmekesisuses: kauguste, kultuuride, lähenemisviiside mitmekesisus ning samuti territooriumite ja piirkondade mitmekesisus.

Kuigi Euroopa Liit koosneb täiesti erinevatest komponentidest, peavad territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgid jääma kõikide meie meetmete sammasteks ning lisaks tunnistatakse seda selgelt Lissaboni lepingus. Just selles kontekstis peame seega pöörama erilist tähelepanu mägipiirkondadele, saartele ja hõredalt asustatud aladele.

Mind valiti suurest kagupiirkonnast, mis hõlmab ka saari – pean silmas Korsikat – ning Savoyd ja Aini departemangi, kus mitmed piirkonnad on hõredalt asustatud, ning näen oma tööst kohapeal, et meil peab olema selge kohustus ühendada Euroopa nende piirkondadega.

Et see juhtuks, peame esmalt kindlaks tegema raskused, millega need piirkonnad silmitsi seisavad. Pean silmas näiteks üldhuviteenuseid, sealhulgas sotsiaalseid üldhuviteenuseid. Kuidas korraldame asjad nii, et saame tagada kõikidele oma kodanikele, ükskõik kus nad asuvad, minimaalse sotsiaalse kaitse taseme?

Peame ka arendama nende piirkondade kogu potentsiaali, et nad saaksid juurdepääsu ühtse turu ja majandusliku arengu hüvedele. Lisaks on väga lihtne näha, et hetkel ei kohaldata liidu poliitikat saarte ja mägipiirkondade kohta tõhusalt.

Ühest küljest ei suudeta üldse arvestada konkreetsete kohalike ja piirkondlike tingimustega ning teisest küljest on oht, et need piirkonnad, kui neist täielikult mööda vaadatakse, jäävad omaette, ilma et neil aidataks võidelda rahvastikukao, keskkonnaohtude või majanduslangusega. Just siinkohal, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, saaks Euroopa toota lisaväärtust.

Loen ennast üheks nende seast, kes usuvad, et Euroopa peab kehtestama nende piirkondade kohta konkreetsed eesmärgid. Esiteks peab vaatama läbi erinevad liidu poliitikasuunad, millel on nendele piirkondadele mõju, et lisada horisontaalne klausel, mis võimaldab võtta arvesse eritingimusi. Usun ka seda, et lisaks regionaalpoliitikale tuleb läbi vaadata ka ühine kalanduspoliitika koos kaitsemeetmetega väikesemahulisele ja kohalikule kalapüügile, põllumajandusele ja maaelu arengule. Seda tuleb teha väikesemahulise tootmise parema suunamisega otsetoetuse suurendamise abil, pärast mida peaksime kohaldama sama menetlust transpordile ja energeetikale.

Kokkuvõttes tahaksin öelda, et tahtmisest üksi alati ei piisa. Eesmärgid ei tohiks piirduda ainult ilusate sõnadega. Mõne kuu pärast tekib meil oluline võimalus, mille peame ära kasutama, nimelt läbirääkimised uue finantsperspektiivi üle.

 
  
MPphoto
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D).(RO) Lugupeetud volinik! Euroopa Liit peab kasutama oma ühtekuuluvuspoliitikat, et pöörata erilist tähelepanu looduslikest ja demograafilistest ebasoodsatest tingimustest mõjutatud piirkondadele, nagu piirkonnad mandri põhjaosas, hõredamalt asustatud piirkonnad või saared, piiriülesed ja mägipiirkonnad.

Rohkem kui mis tahes muud piirkonnad ELis seisavad need piirkonnad silmitsi konkreetsete katsumustega, mida põhjustavad raske juurdepääs, kliimamuutused, piirkondlik integratsioon ja demograafilised muutused. Lisaks on neil ühine hulk omadusi, mis nõuavad eriliste regionaalarengu programmide koostamist ja rakendamist, ning ka näitajad kasutusele võetavate rahaliste vahendite eraldamiseks, sest tuleb arvesse võtta iga piirkonna konkreetseid omadusi. Tõepoolest, arvesse tuleb võtta madalat rahvastikutihedust ja juurdepääsu erialastele koolitusprogrammidele, mis edaspidi annab elanikkonnale võimaluse pääseda juurde tööturule ja mõjutab nendes valdkondades tööpuuduse määra.

Nende piirkondade elanikkond ei tohiks elatuda abiprogrammidest osana riiklikest avalikest kavadest. Neil peavad olema vahendid ja suutlikkus sobivaks säästlikuks arenguks ja juurdepääsuks üldhuviteenustele.

 
  
MPphoto
 

  Richard Seeber (PPE).(DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Lissaboni leping on andnud meile uue õigusliku aluse ning eelkõige artiklis 174 antakse meile ülesanne edendada territoriaalset ühtekuuluvust. See, mida see konkreetselt tähendab regionaalpoliitika ja regionaalpoliitika voliniku jaoks, on see, et ta peab hoolt kandma selle poliitikavaldkonna ning ka topograafiliste eriomadustega valdkondade eest, nagu mägipiirkonnad ja saared. Peame seega looma selle rühma jaoks erilise poliitika. Nagu Joachim Zeller ütles, ei tohi selle tulemus olla see, et meil on palju programme ja eraldame neile raha, vaid pigem vajaliku paindlikkuse kaasamine Euroopa programmidesse. See on seotud esitatavate näitajatega, kuid eelkõige ka poliitikaga, mida tahame eriti edendada.

Siiski ei sõltu ainult volinik Hahnist see, kas selles valdkonnas suudetakse suruda läbi korralik poliitika, sest poliitika mägipiirkondade kohta mängib rolli kõikides Euroopa poliitika valdkondades. Põllumajanduspoliitikat on juba mainitud. Ka siin eeldavad mägipiirkondade eritingimused abi või tasakaalustamist erimeetmete abil. See mängib rolli transpordipoliitikas – ma ise olen pärit riigist, mis seisab silmitsi eriliste proovikivide ja probleemidega, mis on seotud rahvusvahelise kaubaveoga. Ka siin püüame lisada vajalikke erandeid Eurovignette’i direktiivi. Soomest pärit parlamendiliige mainis postiteenuste direktiivi. Kui ta oleks seda hoolikalt lugenud, oleks ta näinud, et lisasime eelmisel ametiajal probleemsetele valdkondadele väga head lahendused.

Piirkondade esindajana on volinik Hahnil eriline vastutus tagada, et need eripärad kajastuksid kõikides Euroopa Liidu poliitikavaldkondades. Ainult siis saame tagada, et meie asutamislepingus sätestatud territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk tõepoolest saavutatakse.

 
  
MPphoto
 

  Rosa Estaràs Ferragut (PPE).(ES) Austatud juhataja! Kõigepealt lubage mul tänada kõiki neid, kes allkirjastasid resolutsiooni ettepaneku, mida väga pooldavad Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) ja Hispaania – riik, mida me esindame.

Meil on õiguslik raamistik, milleks on Lissaboni lepingu artikli 174 lõige 3. Meil on ka territoriaalne ühtekuuluvus, mis on selles lepingus sätestatud uus sammas, ning seetõttu on meil õiguslik alus astuda esile ning aidata neid piirkondi: mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad.

Mägipiirkondade puhul – nagu siin on öeldud – räägime 90 miljonist elanikust. Saarte puhul elab 21 miljonit inimest saartel 14 riigis ja veel paljud miljonid elavad mägipiirkondades.

Kõikidel nendel piirkondadel on väga sarnased kultuuri, hariduse, transpordi ja keskkonnaga seotud probleemid. Täpsemalt on üks ebasoodne tingimus, mis ühendab meid kõiki. See on transport. Olen pärit Baleaari saartelt, kus transpordi lisakuluks on arvestatud 20%. See omab kahtlemata tagajärgi meie tööstusele, põllumajandusele, strateegilistele sektoritele, turismile ja lühidalt kogu ettevõtlussektorile: kogu majandusstruktuurile. Seetõttu mõjutab see meie konkurentsivõimet.

Järelikult kui keskendume siis ressurssidele, nagu joogivesi või maa, mis on piiratud, või toormaterjalidele, nagu energia või eluruumid nendes piirkondades, näeme, et nende tulemuseks on kahtlemata nappus ja majandusliku mitmekesistamise puudus.

Nõuame seega, et uued finantsperspektiivid võtaksid arvesse kõnealuste piirkondade eripära ning et liiguksime sõnadelt tegudele, nagu siin on ka öeldud, mis tuleks muuta eelarveteks ja seega rohkemaks territoriaalseks mitmekesisuseks.

 
  
MPphoto
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE).(PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Euroopa Liidu kauged piirkonnad, eelkõige äärepoolseimad piirkonnad (sealhulgas Assuurid – piirkond, mida mina siin esindan), mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud piirkonnad, kannatavad looduslike ja geograafiliste ebasoodsate tingimuste käes, mida on raske ületada ning millel on suur sotsiaalne kulu.

Näitena võiksin mainida juurdepääsuraskusi, põhiliste avalike teenuste tagamise kõrget hinda, energiavarustust jne.

Peaksime meeles pidama ka seda, et ainult 7% Euroopa Liidu elanikest elab linnades ja 14 miljonit eurooplast elab saartel.

Liit, mis on rajatud ja korraldatud selliste väärtuste ümber nagu solidaarsus ning sotsiaalne õiglus, omab poliitilist ja moraalset kohustust edendada oma kaugete piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Tõepoolest on see Euroopa ühtekuuluvuspoliitika olemasolu põhipõhjus: territoriaalne ühtekuuluvus ning majanduslik ja sotsiaalne lähenemisviis.

Territoriaalse ühtekuuluvuse lisamine liidu uue eesmärgina peegeldab seega üksnes selle loomulikku arengu protsessi ning majandusliku ja sotsiaalse lähenemisviisi strateegiad on selle kasvu eelduseks.

EL otsustas lähenemisviisi kasuks kaua aega tagasi ning see on toonud väga häid tulemusi paljudes piirkondades, kui nad on liikunud esimesest sihtalast teise sihtalasse. Tegelikult isegi enne, kui need piirkonnad jõuavad teise sihtalasse, isegi enne, kui arengutase kaugetes Euroopa piirkondades jääb alla Euroopa keskmise ning neil puudub proportsionaalne toetus, annavad nad ikkagi asendamatu panuse Euroopa mitmekesisuse rikkusesse – igaüks oma konkreetse eripäraga.

Nendel kaugetel Euroopa piirkondadel on kohustus kasutada maksimaalselt ära kõiki neile kättesaadavaid arenguvahendeid, eelkõige keskendudes oma konkreetsetele eelistele. ELi kohustus on tagada kõikide piirkondade tõhus integratsioon ja ühtekuuluvus, vastasel juhul kaotab selle oluline majanduskasvu projekt usaldusväärsuse.

Selles kontekstis peab komisjon võtma ettepanekus esitatud tegevusliine arvesse väärtusliku panusena Euroopa integratsiooniprojekti edule, mida me kõik jagame.

 
  
MPphoto
 

  Sari Essayah (PPE).(FI) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Struktuurifondid on oluline ELi rahastamisvahend meie püüdlustes saavutada 2020. aasta eesmärgid. Need on eriti olulised hõredalt asustatud põhjapiirkonnas ning tahaksin teha järgmised neli märkust. Esiteks on need eripiirkonnad esimesed, mis puutuvad kokku mitmete probleemidega ja on neist kõige hullemini mõjutatud. Kuna tööealine elanikkond on paljudel juhtudel kolinud ära, et leida töökoht, on paljud hõredalt asustatud piirkonnad esimesed, mis seisavad silmitsi vananeva elanikkonna probleemiga.

Ilmselgelt olen ma kõige paremini kursis Soome olukorraga ja võin öelda, et Ida- ja Põhja-Soomes on peagi piirkondi, kus üle poole rahvastikust on pensionil. 2020. aastaks on vanemate inimeste ja tööealise elanikkonna proportsioon, see tähendab nn sõltuvussuhe, kõige kriitilisem Ida-Soomes, Itaalias ja Ida-Saksamaal. Polariseerumise määr piirkondade vahel suureneb märkimisväärselt ja piirkondade hulk, mille sõltuvussuhe on rohkem kui 25% üle ELi keskmise, tõuseb 2020. aastaks 40ni. Seetõttu on oluline arvestada piirkondlikus ja struktuuripoliitikas vananeva elanikkonna demograafiliste kriteeriumidega ning mitte lubada seda, et SKT on ainuke oluline tegur.

Teiseks ei tohi lubada nendel piirkondadel enam kaotada tööealist elanikkonda. Selle asemel on vaja keskenduda nendes piirkondades konkurentsivõimele, aidata nad välja majanduskriisist ning saavutada ELi 2020. aasta eesmärgid. Vajalik on uuendustegevuse ja asjatundlikkuse arendamine ning tugevam konkurentsivõime. Nad peavad saavutama rohkem vähema rahaga. Uuendustegevuse rahastamise valikukriteeriumiks peaks olema tõeliselt head tulemused. Keskenduma peab teemadele, mis edendavad igas valdkonnas kõige paremini konkurentsivõimet ja tööhõivet ning samuti on vajadus uue sotsiaalsete ja teenuste uuenduste järele.

Kolmandaks vajame piirkondlikke programme, mis integreerivad struktuurifondide raames meetmeid ning mille tulemusi on võimalik mõõta ja hinnata. Halduskoormus, mis tuleneb juhtimis- ja järelevalvesüsteemidest liikmesriikides, peab olema proportsionaalne olemasoleva rahastamise määraga. Rahastamine peab muutuma tulemustest sõltuvaks ja siduma selle majanduses tehtavate struktuurireformide ning vastutustundliku majanduspoliitikaga.

Lõpetuseks on mu neljas märkus see, et vajame piiriülest piirkondade koostööd, eelkõige ettevõtluse, tööstuse ja keskkonnaga seotud projektidega. Hea võimalus selleks on näiteks koostöö Läänemere ja Doonau makroregioonide kontekstis, mida on juba siin arutelus mainitud. Koostööd on vaja ELi naabrite vahel, aga näiteks Läänemeri vajab, et ka Venemaa osaleks piirkondlikus koostöös. Euroopa ainuke põlisrahvas ..

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Audy (PPE).(FR) Austatud juhataja! Keskmassiivi elanikuna Auvergnest, Limousinist, tahaksin teid, lugupeetud volinik, tänada selle eest, mis olete oma teatises teinud! Tänan kõiki fraktsioone, kes allkirjastasid resolutsiooni ning on lisaks aidanud kaasa mägede ja saarte töörühma loomisele. Aitäh meie partneritele Euromontanast ja mägipiirkondade valitud esindajate Euroopa ühingust!

Lõpuks on sõna „mägi” Euroopa lepingu artiklis 174. Peame oma vara – põllumajandust, metsi, turismi, tööstusettevõtteid – parimal viisil ära kasutama. Lugupeetud volinik! Tahaksin eriti rõhutada põllumajandust. Meil on kvaliteetseid tooteid, mis on peened ja kasulikud. Palun arutage neid oma kolleegi Dacian Cioloşega! Peame tagama võrdsed võimalused kogu infrastruktuuri, maanteede, kiirrongide, energeetika, hariduse, tervishoiu ja digitaaltehnoloogiaga.

Austatud juhataja! Sõdades on meil olnud võrdsed kohustused. Meie, mägiinimesed, usume ka võrsetesse õigustesse.

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis (S&D). – Austatud juhataja! Liidu harmooniline areng on jätkusuutliku majanduskasvu ja sotsiaalse heaolu eeltingimus. Territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte kohustab ELi kehtestama konkreetsed meetmed, et ületada olemasolevad ebasoodsad tingimused ja kasutada ära nende piirkondade potentsiaal.

Euroopa poliitikaraamistik oleks väga kasulik ja tooks pikaajalist lisaväärtust ebasoodsate tingimustega piirkondadele, aidates vormida ja kohandada ainulaadseid arengumudeleid, mis muudaksid nad konkurentsivõimelisemaks ning suutlikumaks probleemidega hakkama saada.

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! Elanikkonna säilitamine hõredalt asutatud aladel on parim viis tagada nende säilimine. Strateegias kasutatakse sõna „areng”, kuid ma tahaksin tõsta esile kolme põhimõtet.

Esiteks peavad nendes piirkondades arengut loovad ärimudelid olema suunatud kasumlikkusele ja kvaliteetsele tootmisele ning uued tegevused, mis on seotud madala süsinikusisaldusega majandusega, on viis nende edendamiseks.

Teiseks on sotsiaalmajandus parim lähenemisviis nende elanikkondade sidumiseks jagatud projektidega, mis on seotud nende heaoluga.

Kolmandaks peab nendes piirkondades elavatel inimestel olema võrdne avalike tervishoiu- ja haridusteenuste ning ka transpordi infrastruktuuri tase ülejäänud üldsusega. Parem on investeerida sellesse kui tootmistoetustesse.

Seda tahan ma Euskadi jaoks ja – lugupeetud volinik – see on võimalik ainult siis, kui Euroopa usub neisse piirkondadesse ja kohalikesse valitsustesse, kui ta sätestab selgelt fondide eesmärgid, kui ta hindab nende mõju ning kui võtab arvesse piirkondade erinevat olukorda.

 
  
MPphoto
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE).(RO) Vajadust hea korrelatsiooni järele ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika vahel on juba maininud mitmed minu kaasparlamendiliikmed. Ka mina soovin rõhutada seda asjaolu koos olulise rolliga, mida Euroopa maaelu arengu fondid mängivad mägipiirkondade majanduslikus ja sotsiaalses arengus. Arutame praegu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle. Peame võtma arvesse, et reformi tuleb rakendada viisil, mis aitab avada mägipiirkondade arengupotentsiaali ja suurendada isegi nende osalust majandusarengus.

Kohalike toodete ja turismitegevuste mitmekesisus võiks olla näiteks paljude piirkondade jõukuse allikas. Et see saaks siiski juhtuda, peab nendel piirkondadel olema juurdepääs avalikele teenustele, infrastruktuurile ja transpordile. Ühise põllumajanduspoliitika abil peaks olema võimalik jätkata selle teise samba abil juurdepääsu tagamist sellistele teenustele ja samal ajal, tingimused...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

 
  
MPphoto
 

  Ricardo Cortés Lastra (S&D).(ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Sellised küsimused nagu tööpuudus, maaelu areng, põllumajandus, kalandus, transport, taastuvenergia edendamine ning keskkonnakaitse on väga olulised meie saartele, mägipiirkondade ja hõredalt asustatud aladele.

Vajame integreeritud ja koordineeritud strateegiat, mis järjekindlalt panustab nende arengusse. Nendel piirkondadel on tohutu majandusliku ja sotsiaalse arengu potentsiaal, mida me ei saa raisata.

Et see oleks võimalik, peame samal ajal kompenseerima puudusi, mis tulenevad nende erilisest geograafilisest või demograafilisest olukorrast. Sel puhul on regionaalpoliitika kontekstis üks vajalik meede mõnede piirangute kaotamine piiriülestes koostööprogrammides osalemisele, nagu nõue, et piiriüleste piirkondade vahel tohib olla maksimaalselt 150 km vahemaa, mis on takistab suuremat koostööd saarepiirkondade vahel ja piirnevate merepiirkondadega.

 
  
MPphoto
 

  Gabriel Mato Adrover (PPE).(ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Kui räägime territoriaalsest ühtekuuluvusest, peame rääkima saartest, mägipiirkondadest ja ka äärepoolseimatest piirkondadest. See tähendab, et räägime nende probleemidest ja raskustest, nende looduslikest ebasoodsatest tingimustest ja struktuurilistest puudustest. See tähendab siiski põhimõtteliselt ka rääkimist sellest, kuidas saame kõrvaldada tõkked, mis takistavad nende arengut. See tähendab rääkimist strateegiatest, mis muudavad need ebasoodsad tingimused võimalusteks. Ühendatuse parandamine, piisav naabruspoliitika ja stabiilsus poliitikas ja struktuurifondides on küsimused, mida peame kõhklematult käsitlema nende kahe peamise eelduse alusel: territoriaalne ühtekuuluvus ja solidaarsuspõhimõte.

On kaks inimest, kes ei usu strateegiatesse. Mina usun nendesse ja resolutsioon peaks olema tõestuseks parlamendi pühendumisest kõnealustele piirkondadele ja nõudmisest, et komisjon teeks poliitilisi otsuseid, mis võtavad arvesse kaitsetute piirkondade vajadusi, kelle probleemid muutuvad veel teravamalt ilmsemaks majanduskriisi perioodil, nagu kogeme hetkel.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Kuigi kell on pool 12 õhtul, räägime endiselt siin sellest huvitavast ja olulisest teemast, sest mägipiirkonnad jäävad endiselt maha ega saa piisavalt tähelepanu hoolimata nende loodusvarade ning ainulaadse taimestiku ja loomastiku selgest potentsiaalist.

Need piirkonnad nõuavad konkreetseid meetmeid ja eriliselt kohandatud arengustrateegiaid, mis võimaldaksid neil ületada pidevaid ebasoodsaid tingimusi ja kasutada ära oma looduslikku potentsiaali, samal ajal kui maantee- ja raudteeinfrastruktuuri valmimine on nende jaoks ellujäämise ning jõukuse küsimus. Sel põhjusel toetan täielikult erilise Euroopa integreeritud raamistiku loomist, et lahendada mägipiirkondade probleemid territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtte kohaselt, mis on üks Euroopa Liidu põhieesmärke, kuid tahaksin siiski rõhutada vajadust täiendada poliitilist raamistikku konkreetse õiguslikku mõõtmega, mis on seotud vabastamisega...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtja)

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Sonik (PPE).(PL) Konkurentsivõime ja jõukus sõltuvad konkreetse piirkonna kodanike suutlikkusest ja seal asuvate ettevõtete suutlikkusest kasutada kohalikke ressursse parimal võimalikul viisil. Euroopa Liidu poliitika peaks selliseid tegevusi ergutama, pöörates erilist tähelepanu ebaproportsionaalsuste vähendamisele arengutasemes piirkondade vahel, millel on konkreetsed looduslikud ja geograafilised tingimused. Harmoonilise arengu toetamise eesmärk on tugevdada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Jõupingutused peaksid keskenduma tugevate külgede arendamisele ning mägipiirkondade ja saarte potentsiaalsete konkurentsieelisega valdkondade leidmisele. See on erilise silla ehitamine ökoloogilise stabiilsuse, majandusliku tõhususe ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vahele, et tagada arenguvõimalused kõigile, kes elavad nendes rasketes piirkondades. Lissaboni lepingu jõustumise järel on liidul kohustus otsida selliseid lahendusi.

 
  
MPphoto
 

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja! Sooviksin korrata tänusõnu ja sooviksin tänada ka austatud parlamendiliikmeid. Me oleme kuulanud 47 sõnavõttu – lugesin need üle –, mis tunnistavad nii parlamendi elujõulisust kui ka selle teema olulisust. Mul on eriti hea meel, et ainult üks nendest 47 sõnavõtust oli negatiivne. See sõnavõtt oli seotud sellega, kas ühtekuuluvuspoliitika olemasolul on mõtet. See peaks meid julgustama, et tegemist on väga olulise poliitikavaldkonnaga, mis suudab jõuda Euroopa inimesteni ja muuta Euroopa nähtavaks isegi – ja eelkõige – piirkondades, mille üle täna arutleti. Kuna seda ei ole veel mainitud, tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et praegusel uuel perioodil on meil nüüd võimalus kasutada kohandatud kaasfinantseerimise süsteemi, et luua piirkondade tasakaal. Mis puudutab seda, mida Joachim Zeller ja teised ütlesid, oleme loonud võimaluse reageerida kohalikul tasandil – ja täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega – konkreetsetele vajadustele, mis põhinevad vastutavate isikute teadmistel. Meil on ka mitmeid võimalusi riiklike toetuste valdkonnas, näiteks konkurentsipoliitika valdkonnas, ning peaksime kasutama neid võimalusi asjaomaste inimeste huvides.

Paljud sõnavõtud puudutasid näitajate küsimust, millega puutume sageli kokku aruteludes regionaalpoliitika teemal. Nõustun Tamás Deutschi ja teistega, kes arvavad, et sisemajanduse kogutoodangut peab endiselt kasutama keskse näitajana. Saan siiski täielikult aru vajadusest ja soovist täiendavate näitajate kasutamise järele. Juba praegu on käimas mitmeid projekte, näiteks ESPONi raames. Üks selline projekt on projekt EUROISLANDS, mis seisneb täiendavate näitajate määratlemises, mis on peamiselt ja konkreetselt loodud, et võimaldada meil koostada paremat poliitikat nendes piirkondades koos nendega, kellel lasub põhivastutus. Neid ei tohiks ega saaks kasutada peamiselt uute finantsnäitajate väljatöötamiseks, vaid on olemas selleks, et võimaldada meil koostada oma poliitikat nendes piirkondades täpsemalt, et tulla vastu inimeste vajadustele.

Tahaksin eriti tänada neid sõnavõtjaid, kes mainisid piirkondade varjatud potentsiaali ja seda, mida saab veel teha sellistes valdkondades nagu teadus- ja arendustegevus. Mõned meie piirkonnad asuvad erakordsetes kohtades, kus toimuvad väga konkreetsed teadusuuringud. Mõeldes näiteks Kanaari saarte ja nende vaatluskeskuste peale, siis seal teostatavaid teadusuuringuid ei saa läbi teha kusagil mujal, sest kusagil mujal ei ole täpselt selliseid geograafilisi, topograafilisi ja ilmastikutingimusi. Peame selliseid tegureid paremini ära kasutama, sealhulgas taastuvenergiasektoris. Tahaksin ka lisada oma toetuse neile, kes konkreetselt mainisid juurdepääsu Internetile. See on tõepoolest midagi, millele peame pöörama erilist tähelepanu tulevikus, sest tuleb tunnistada, et selles valdkonnas on veel palju potentsiaali realiseerida.

Tänan teid veel kord kogu arutelus antud toetuse eest! Regionaalpoliitikat ootab ees palju tööd. Vaja on tasakaalustada piirkondade erinevused, aga ka rahuldada kaheksa inimese vajadused kümnest, kelle puhul me teame, et nad tahavad saada võimaluse leida töö piirkonnas, kus nad sündisid ja seal ka vananeda. Seetõttu peaksime ja peame seadma sihiks poliitika, mis võtab arvesse just neid vajadusi ning seda me teeme. Meie poliitika põhineb inimestel ja nende vajadustel ning loodame selle poliitika abil nendeni jõuda. See on lõputu ülesanne, mis vajab ikka ja jälle uut hoogu. Selles mõttes on tänane arutelu ja eelkõige see raport andnud märkimisväärse panuse meie otsuste alusele. Võin teile kinnitada, et meie jaoks komisjonis, ei ole töö nende küsimustega üksnes kohustus ja vastutus, vaid ka rõõm.

(Aplaus)

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. Ma olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut(1), mis esitati vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, kolmapäeval, 22. septembril kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult.(FR) See resolutsioon, mille üle homme parlamendis hääletame, aitab suurendada ametiasutuste tundlikkust raskuste suhtes, millega need piirkonnad vastamisi seisavad, ja mul on selle üle hea meel. Rõhutaksin selle raporti kolme olulist punkti, mis on minu murede keskpunktiks ja mis ise mu allkirja põhjendavad. Olen pärit Püreneede mägipiirkonnast ja seetõttu tundlik probleemide suhtes, millega seda liiki piirkonnad kokku puutuvad. Geograafiliste ja demograafiliste piirangute tõttu vajavad mäed regionaalarengu eriprogramme ja ma loodan, et seda arvestatakse ühtekuuluvuspoliitikas pärast 2013. aastat. Minu poliitilise võitluse keskmes on Euroopa territoriaalse koostöörühmituse (ETKR) kaitsmine ja arendamine. Ma loodan, et ETKRi edukas kasutamine minu regioonis Puigcerdá haigla juures ergutab looma Euroopas teisi samalaadseid projekte. Lõpuks on 150 km vahemaakriteeriumi väljajätmine saarte liigitamisel tähtis ettepanek, mida on nõudnud paljud kohalikud sidusrühmad. Tegelikult ei saa mõned saared oma kauguse tõttu piirülestest programmidest siiani kasu. Seetõttu kannatavad nad veel märkimisväärsema isoleerituse tõttu ja seda peame parandama.

 
  
MPphoto
 
 

  Edward Scicluna (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel näha komisjoni ja parlamenti mägipiirkondade ja saarte küsimuse üle arutlemas. Olen Maltast pärit parlamendiliige, kes esindab kaht alla 500 000 elanikuga saart Maltat ja Gozot, ning see teema on mulle kahtlemata südamelähedane. Ei ole kahtlust, et saari ja väikseid piirkondi tuleb ELi tasandil kohelda vastavalt nende erivajadustele. Gozo ja ülejäänud Malta vahel on näiteks märkimisväärsed majanduslikud erinevused ja Malta statistikaameti andmetel on Gozo SKT inimese kohta praegu 75% väiksem kui Maltal. Sellistel juhtudel peab komisjon tagama Gozo suhtes ELi regionaalpoliitika aspektide erilise arvestamise ja spetsiaalsed abikõlblikkuskriteeriumid, mitte rahalised vahendid, mis samuti realiseerunud ei ole. Loomulikult on ELi mägipiirkondadel, saartel ja hõredalt asustatud aladel ühiseid tunnuseid, mis eristavad neid teistest piirkondadest. Tavaliselt on seal halb transpordiühendus, mis viib töövõimaluste puudumiseni ja ligipääsu probleemideni. Statistiliselt on neil ka suurem võimalus vaesuda kui riigi teistel piirkondadel. Me ei tohi lubada sellest mööda vaatamist.

 
  

(1)Vt protokolli

Viimane päevakajastamine: 24. jaanuar 2011Õigusalane teave