Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on Othmar Karasi majandus- ja rahaasjade komisjoni nimel esitatud raport Basel II ja kapitalinõuete direktiivi (CRD 4) läbivaatamise kohta [2010/2074(INI)] (A7-0251/2010).

  Othmar Karas, raportöör. − (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Tänu Basel III käsitlevale raportile on Euroopa Parlamendil olemas selge seisukoht Baseli komitee kaalutluste kohta. Me tahaksime juhtida tähelepanu lahendamata küsimustele ja probleemidele, millega Euroopa silmitsi seisab, ning esitame komisjonile nõuete kogumiku, mille alusel koostada direktiivi eelnõu. Kuigi − ja ma tahaksin siinkohal tänada kõiki variraportööre − see raport võeti komisjonis vastu häältega 38-0, tunnen raportöörina siiski vajadust esitada veel kuus muudatusettepanekut, millest kolm on mõeldud raporti ajakohastamiseks ja on seotud Baseli kohtumistel toimunud arenguga ning kolm on seotud finantsvõimenduse määra ja likviidsusnormidega.

Me arvame, et finantsvõimenduse automaatne hõlmamine I sambasse alates 2018. aastast ei tõota head ja selle asemel tuleks kõigepealt teostada hinnangud. Teiseks on Baselis mõned likviidsusnormidega seotud lahendamata küsimused, mis vajavad lahendamist, et me oleksime asjade kõrgusel.

Mind hämmastavad pisut üheksa Baseli komiteesse kuuluvat ELi liikmesriiki, kuna nad on võimaldanud lugeda protsess lõpetatuks vaatamata asjaolule, et meie arvates ei ole Ameerika Ühendriikide majandusstruktuuri ja Euroopa majandus- ja pangandusstruktuuri vahel ega ka klassikalise jaepanganduse ja investeerimispanganduse vahel võrdseid võimalusi. Lisaks puudub meil ikka veel likviidsuse määratlus.

Majanduskriis näitas loomulikult seda, et peame raamistikku muutma. Seega on õige see küsimus lahendada ning esitada vastavad ettepanekud. Kriis näitas aga selgelt ka seda, et see, mida kogesime, oli peaasjalikult likviidsus- ja mitte kapitalivahendite kriis, ehkki meil on kapitalivahendeid vaja − piisab, kui meenutada Lehman Brothersit, kus hoiti vaid 11% kapitali.

Meie vaatenurgast on lahendamata küsimusi viis. Esiteks see, et ei ole uuritud Euroopa Liidu kasvu ja tööhõive puhul nüüdseks kokkulepitud näitajate mõju. Ma palun komisjoni kiiresti valmistada ette ja koostada sellekohane uurimus. Teiseks ei ole me uurinud üksikasjalikult praegu arutluse all olevate kõigi määruste kumulatiivset toimet. Siinkohal võib peamiste näidetena teiste seas esitada Basel III, hoiuste kaitse, panga- ja tehingute maksu. Kolmandaks ei ole ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel võrdseid võimalusi näiteks raamatupidamiseeskirjade seisukohalt ning ikka veel ei ole saavutatud kokkulepet rakendamise ajakava kohta. Neljandaks ei ole kapitali määratluses võrdseid võimalusi jae- ja investeerimispankade vahel. Viiendaks on sellised lahendamata küsimused nagu finantsvõimenduse määr, likviidsuse määratlus ja reitinguagentuuride roll Ameerika Ühendriikides vastu võetud otsuste valguses.

Need küsimused tuleb lahendada enne, kui komisjon esitab direktiivi eelnõu, ning neid ei tohiks lahendada G20, kes peaks neid selgitama enne nende lõplikku lahendamist Baseli komitees. Me jälgime sündmusi tähelepanelikult.

  Michel Barnier, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud Othmar Karas! Head kolleegid! Vaid mõned päevad pärast Baseli komitees kokkuleppele jõudmist on minu arvates väga tähtis, et parlament demonstreeriks pühendumust panganduse reformile ning näiteks selgelt, et Euroopa käitub ja peab käituma nii, nagu on kohane selle seisundile maailmas. Ma tahaksin tänada Othmar Karasit ning majandus- ja rahaasjade komisjoni nende pühendumuse ja selle suurepärase raporti eest!

Othmar Karas, olete tõstatanud mitmeid ülimalt olulisi küsimusi, mida uuritakse väga hoolikalt, enne kui võtame järgmisel kevadel vastu meie ettepaneku kapitalinõuete direktiivi läbivaatamiseks.

Ma tahan kõigepealt öelda, Othmar Karas, et jagan teie seisukohta konkreetselt Euroopa jaoks oluliste probleemide kohta − Euroopa pangandus ei sarnane kõigis valdkondades maailma teiste piirkondade pangandusega − ja selle kohta, Othmar Karas, et on vaja teha sügavutiminev mõjuhinnang ning säilitada rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused.

Me peame loomulikult rõhutama, et pankade suurem kapitaliseerimine on eeltingimus, mis on vajalik finantssektori stabiilsemaks ja tugevamaks muutmisele, kuid sellest ei piisa. Nagu teate, head kolleegid, sest teie tegelete selle küsimusega, on meil vaja ka rangemat järelevalvet, tõhusamat ettevõtete üldjuhtimist, järelevalvet spekulatiivse finantstegevuse üle ning kriisiohje ja pangakriiside lahendamise raamistikku. See on meie teekaart. Eriti tänu teile on selles suunas juba saavutatud olulist edu. Ma räägin järelevalvet käsitlevast kokkuleppest ja rohelisest raamatust finantsasutuste juhtimise kohta.

Komisjon teeb omalt poolt oma tööd ja teeb seda sellisel viisil, et järgmise kevade lõpuks esitame teile ja nõukogule kõik tekstid, mida meilt oodatakse G20 soovituste rakendamiseks. Just selles vaimus esitasin mõned päevad tagasi määruse eelnõu tuletisinstrumentide ja lühikeseks müügi kohta. Paari päeva pärast esitame uue dokumendi pangakriiside lahendamise ja kriisiohje vahendite kohta.

Tänase arutelu juurde tagasi tulles tahaksin siiski arutada kolme küsimust, mille puhul jagan Othmar Karasi muret. Esiteks kooperatiivpankade või vastastikuste ühingute välja antud kapitaliinstrumendid, mida määratletakse kui nn esimese taseme kapitali. Baselis saavutatud kokkulepe võimaldab meil arvestada nende noteerimata pankade, mis mängivad olulist rolli Euroopa äriettevõtete finantseerimises, konkreetset olukorda. Minu talitused töötavad koos liikmesriikide asjatundjatega, et määratleda tehniline kokkulepe, et nimetatud uusi põhimõtteid Euroopa õigusaktides nõuetekohaselt rakendada.

Teiseks, mis puudutab likviidsusnorme ja niinimetatud likviidsuspuhvri määratlust, on komisjon täiesti teadlik probleemist, mis on tõusetunud eriti Taani ja Austria puhul. Tõesti, komisjoni väljendatud väga tõsine mure on sellel taustal just see põhjus, miks selles küsimuses ei ole veel kokkulepet saavutatud. Meil on mõned kahtlused ja mu talitused jätkavad koostööd meie partneritega Baselis lahenduse leidmiseks, eriti mis puudutab tagatud võlakirjade tunnustamist.

Kolmas punkt on seotud finantsvõimenduse määraga. Me ei saa taganeda oma kohustusest, mille oleme endale praeguseks G20s võtnud. Me oleme siiski rahul Baselis saavutatud kokkuleppega, mille kohaselt on finantsvõimendus aruandlusperioodil II samba osa, mille eesmärk on − nagu Othmar Karas hetk tagasi ütles − kanda see üle I samba alla. Ülekandmine ei toimu automaatselt ning me lõimime selleteemalise läbivaatamisklausli meie CRD 4 käsitleva ettepaneku eelnõusse.

Tahaksin nüüd öelda paar sõna Baseli kokkuleppe rakendamisest Euroopa Liidus. Finantskriis on maailma raputanud. See on meile andnud mõned õppetunnid, millega peame arvestama. Ülemaailmsed usaldatavuseeskirjad ei sobinud reaalses elus valitsevate tingimustega. Lisaks olemasolevate eeskirjade tõhustamiseks juba elluviidud reformidele on meil nüüd keskpankade presidentide ja pangandusjärelevalve eest vastutavate isikute rühma hiljuti koostatud kokkulepe.

Minu arvates on selle kokkuleppe kujul tegu hea uudisega. See on tähtis samm eeskirjade ja ülemaailmse finantsstabiilsuse tõhustamisel ning uus Baseli kokkulepe aitab kehtestada pangandussektoris rahvusvaheliselt ühtsed eeskirjad, mis on ülioluline. Leping sillutab teed tasakaalustatud lahendusele: ettevõtjad saavad kasutada kohanemisperioodi, mis annab piisavalt aega uutele nõuetele vastamiseks ja võimaldab pangandussüsteemi järk-järgult tervendada, ilma et see kahjustaks − nii me usume − majanduskasvu.

Head kolleegid! Minu talitused, minu kolleegid, keda ma tahan tänada, on teinud Baselis tõsist tööd, et jõuda meie Euroopa-väliste partneritega kokkuleppele. Ma loodan, et G20 riigipead ja valitsusjuhid kiidavad uue Baseli kokkuleppe novembris eesseisval Söuli tippkohtumisel heaks. Me ei piirdu siiski ainult sellega.

Järgmise sammuna tuleb reformida pangandussüsteemi alust liidu tasandil. Me võtame alati rahvusvaheliste eeskirjade rakendamisel arvesse meie liidu konkreetset olukorda ja, head kolleegid, CRD 4 direktiiv ei ole siinkohal erandiks: ka selle puhul võtame arvesse Euroopa Liidu konkreetset olukorda. Lisaks teostame sellel taustal konkreetse makro- ja mikromajandusliku analüüsi, mis on osa Baseli kokkuleppest, ning loomulikult teavitatakse sellest teid, Othmar Karas, ja teie kolleege.

Meie eesmärk on võtta vastu ettepanek direktiivi kohta 2011. aasta esimeses kvartalis. See tähendab, et liikmesriigid peavad selle üle võtma enne 1. jaanuari 2013. See annab neile piisavalt aega, et uusi sätteid täitma hakata.

Sellegipoolest peame jääma realistlikuks: Baselis saavutatud kokkulepe on märkimisväärne edasiminek, kuid ma kordan, et teha on veel palju. Me teeme saabuvatel kuudel teie ja liikmesriikidega koostööd, et viia ellu kriisijärgse perioodi olulised reformid. Tahaksin ka selles punktis väga selgelt öelda: me oleme väga tähelepanelikud ja hoolikad, et tagada, et meie peamised partnerid maailmas − eelkõige ameeriklased, kuid mitte ainult nemad − teostavad selle olulise reformi korrektselt ja õigeaegselt. Tõstatan peagi selle küsimuse oma teoks saaval teisel visiidil Ameerika Ühendriikidesse kuu lõpus.

Viimaseks nõustun teiega, Othmar Karas, et on ülimalt tähtis, et Euroopa Parlament mängiks selles protsessis veelgi suuremat rolli. Selle pärast luban lõpetuseks hoida teid − teie komisjoni ja istungjärku − pidevalt kursis Baseli komitees edaspidi aset leidvate sündmustega.

  Jean-Paul Gauzès, fraktsiooni PPE nimel. − (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Tahaksin kõigepealt lühidalt kiita Othmar Karasi suurepärast tööd. Ma olen üks neist, kes pooldas komisjonile esitatavat omaalgatuslikku raporti, milles tehakse ettepanekud Baseli kokkuleppe ülevõtmise raamistiku kohta, ning mul on väga hea meel, et Othmar Karasi eri variraportööride toel tehtud töö on esile tõstnud põhipunktid, mida arutada.

Ma ei korda neid siin, lugupeetud volinik, ja loomulikult kiidan teie esitatud seisukohti ning otsusekindlust tagada selle regulatiivse raamistiku tõhusus ja teostatavus ning eelkõige see, et sellega ei moonutataks konkurentsi rahvusvahelisel tasandil.

Teisest teemast rääkides: paratamatult olen tähele pannud, et sageli on suur erinevus avalikult väljaöeldu ja selle praktikas elluviimise vahel. Olen ka tähele pannud, et Euroopa Liidu välistel riikidel − ja siin pean silmas eeskätt Ameerika Ühendriike − on ärritav komme anda hinnanguid selle kohta, kuidas meie tegutseme, samal ajal kui nad ise ei vii ellu süsteeme nii, nagu nad seda peaksid tegema.

Mis puudutab Baselit, on ülioluline, et Euroopa ettevõtjatesse suhtutakse kui võrdsetesse ning et neid ei karistataks rohkem kui USA ettevõtjaid. Ameerika Ühendriikides arvestavad neid direktiive või Baseli komiteed vaid mõned pangad ning hetkel ei tehta tegelikkuses midagi. Ma ei tahaks, et juunis USA rahanduse reguleerimiseks vastuvõetavaid sätteid − nende kohta tehtud avaldustes liialdatakse nende tegeliku mõjuga − kasutatakse õigusliku alusena, et jätta kohaldamata sätted, mis võidakse vastu võtta väljaspool Ameerika Ühendriike asuvates organites.

Lugupeetud volinik! Ma usaldan seda, mida tean teie täieliku otsusekindluse ja hoolikkuse kohta, et te tagate, et see ei vii konkurentsi moonutamiseni Prantsuse pankade, Euroopa pankade jaoks ja nende jaoks, kes üldiselt majandust rahastavad. Õige on juhtida pangad tagasi nende põhirolli juurde, milleks on majandusarengu rahastamine, kuid peame kandma hoolt, et neid ei karistata ebaproportsionaalselt.

  Udo Bullmann, fraktsiooni S&D nimel. − (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lubage mul enne alustamist osutada vaid ühele asjaolule. Baseli komitee on rühm, mis koosneb enam-vähem intelligentsetest keskpankuritest ja järelevalvajatest, kuid kindlasti ei ole tegemist ilmeksimatu tarkade kogu ja ammugi mitte seadusega. Täiskogu on esindusorgan − volinik, te teate seda ja meie teame, et seda teate − ja see esindusorgan jälgib hoolikalt, mida talle esitatakse, ja kui vaja, siis seda, mida esitatakse ka siin.

Ilmselgelt tahame, et kapitalinõuete eeskirju karmistatakse. Kuidas võiksime seda mitte tahta arvestades majanduskriisi, milles me ikka veel oleme? 20−30% meie riikide majanduse rahvamajanduse kogutoodangust on panditud pankade päästmiseks. Inimesed ootavad meilt loomulikult austusväärset panganduseeskirjade kehtestamist, et me ei leiaks end taas kord sellisest kriisist nagu praegune. Ilmselgelt tahame, et panganduse kaitseabinõuded sisaldaksid tsüklilisusevastaseid komponente, nagu need, mis on juba aastaid Hispaanias oma väärtust tõestanud. Kuigi ka seal seisti nende rakendamisele vastu, tasuvad need nüüd end ära, sest neid rakendati piisavalt varakult ning need ei muutnud pangandussüsteemi halvemaks, vaid tegid selle tugevamaks.

On aga olulisi küsimusi ja ma olen siiralt tänulik raportöör Karasile, kelle omaalgatuslikus raportis olid need küsimused keskel kohal ja kelle raportit saame täielikult ja absoluutselt toetada. Esimene küsimus on tõesti see, et vajame mõjuhinnangut, konkreetselt kompleksset mõjuhinnangut, milles selgitatakse, missugune on mõju ühest küljest finantssektorile kõigis selle osades, kuid loomulikult eelkõige seda, missugune on mõju reaalmajandusele. Missugune on tegelikkuses mõju laenude finantseerimise tingimustele väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks tulevikus?

Teine küsimus, milles peame kindlust saama, on see, et erinevalt minevikust on vaja, et lepinguid rakendatakse ka teistel territooriumitel. Me peame seda teadma enne seaduste tegemist, sest vastasel korral tekib jälle ebasümmeetria, mille eest me ei saa vastutada.

Kolmas küsimus on see, et õigusliku vormi seisukohalt ei tohi esineda diskrimineerimist. Ei tohi karistada oma ettevõtete ühtsuse eest neid õiguslikke vorme Euroopa pangandussüsteemi mitmekesisuses, mis tõestasid ennast eelkõige finantskriisi ajal − see tähendab panku, mis hoolitsesid väikese ja keskmise suurusega ettevõtete sektori eest, ning pankasid, mis keskendusid eraklientidele ega tekitanud seega piiriüleseid riske. Hetkel esitatud ettepanekus ei ole see piisaval määral tagatud. Usume seega, et ettepanekuid on vaja nüüd täiendada, ning peame kaaluma, kuidas sellele küsimusele praktiline lahendus leida. Riikliku panganduse kujul on üldiselt tegemist väga suure väärtusega, tingimusel et seda juhitakse mõistlikult. Peame ka esitama küsimuse − ja ma pean siinkohal silmas hääleõiguseta osalusi −, kuidas see tulevikus tegelikult ellu viiakse, kui me usaldame eeskirju, nii nagu neid Baselis ette kujutatakse. See ei saa olla viimane sõna ega lõplik versioon, millega me nõustume.

Kapitaliinstrumente tuleb mõõta, et näha, millises ulatuses need tagavad järjepideva kvaliteedi ilma valereservatsioonideta, suudavad katta kahjud, on maksete seisukohalt tõhusad ja paindlikud ning mille kohta ka raportöör esitab raportis oma argumendid. See on meie jaoks mõistlik lähtepositsioon. Me tahame, et võimenduse mõjud oleksid piiratud ja võetakse arvesse erinevaid riskiprofiile. Uurime seega, lugupeetud volinik, teie ettepanekut ja loodame parimat koostööd parlamendiga.

  Sharon Bowles, fraktsiooni ALDE nimel. − Austatud juhataja! Kas tohin volinikule öelda, et kui hääletasime järelevalve üle, siis ütlesin ma, et meie õigusaktid on nagu Šveitsi juust: täis auke ja kohti, kuhu tavaeeskirjad ei ulatu.

Eelmisel nädalal kogunesid pankurid kogu EList Eurofile, et arutada Basel III üle. Kõigi huultelt kõlas sõna „riigisisene”: riigisisene paindlikkus, riigisisesed eeskirjad, riigisisesed erandid; väärastunud ajendite elajas oli pidurdamatu. Niipea kui lepitakse kokku ühtlustamise ja stabiilsuse raamistikus, hakkab pihta vingerdamine ja keelitamine, et sellesse auke teha, ning ausalt öeldes ei ole praeguse küsimusega olukord parem. Mul on sellest kõrini! Miks peab Euroopa olema Baseli piripill? See ei olnud see, mida me järelevalvestruktuuriga saavutada tahtsime. Seda ei tahetud saavutada Basel III abil. Faktid on selged. G20 oli selge. Pangad peavad suutma vastu seista sellistele kriisidele, nagu meil just oli, ning selleks on kapital ülimalt tähtis.

Ma ei ole pime reaalmajanduse probleemide ja pankade laenuandmisvajaduste suhtes ja nagu teisedki ootan makromajandusliku ja kumulatiivse mõju hinnanguid ning seda mitte ainult Baseli kohta, vaid kogu kriisijärgse finantsregulatsiooni kohta, mida teie, lugupeetud volinik, ja volinik Rehn mõlemad lubasite mulle, kui me teid volinikuks kandideerimise ajal ära kuulasime.

Pankadele ütlen, et me ei saa arvestada teie protestidega, kui teie koondnäitajad on varjutatud saladuslooriga ja tembeldate kõik salajaseks. Mis minusse puutub, siis Baseli ajakava pikendamine on piisav kõrvalekalle: aitab sellest!

Lugupeetud volinik! Nagu teisedki on öelnud, ei ole likviidsusküsimustele täielikku lahendust leitud, ning kardan, et riigivõla ja lühiajaliste instrumentide kasvava kontsentratsiooni taustal tekib veel rohkem väärastunud ajendeid. Peame selles suhtes väga ettevaatlikud olema; peame mõtlema, mitte kordama samu meetmeid igas usaldatavust käsitlevas määruses, kus nad ei pruugi olla asjakohased ning võivad hävitada investeeringud kapitaliväärtpaberitesse ja reaalmajandusse.

  Philippe Lamberts, fraktsiooni Verts/ALE nimel. − (FR) Austatud juhataja! Basel III pidi olema lähtepunkt ja mingil juhul ei pidanud see olema kõige kaugem punkt, kuhu Euroopa Liit on valmis minema. Ma ütlen nendele, kes väidavad, et kui me läheme Baselist kaugemale, siis võime ohtu seada meie pankade konkurentsivõime rahvusvahelisel tasemel, seda, et meie majanduse elujõulisus on ja peab olema meie peamine hool. Ja kui see tähendab rangemaid eeskirju, siis olgu nii. Ma tahaksin lisada ka seda, et me kuuleme nii palju võrdsetest võimalustest, kuid Ameerika Ühendriigid ei kõhkle üksi tegutsemast, kui nad saavad seda teha või kui see neile sobib. Ma ei taha seega, et Euroopa lihtsalt ootaks mingit konsensust, mis ei pruugi kunagi teoks saada.

Teiseks peab üleminekuperiood kindlasti olema tähtajaline ning ma võin teile öelda, et planeeritav kaheksa aastat on liiga pikk. Mis enamgi veel − ja see on midagi, millega ei ole arvestatud −, tuleb selle üleminekuperioodi ajal kasutusele võtta ranged tingimused dividendide ja boonuste maksmise kohta. Meie arust oleks kohatu ja vastuvõetamatu, kui samal ajal kui pangad väidavad, et uute eeskirjadega nõutavate kapitalireservide loomine on raske, jätkavad nende aktsionärid ja juhid käe sirutamist rahakassa järele.

Minu viimane sõna on vahetult pankadele. Pankadele, mis kaebavad, et nad ei suuda enam teenida samu kasumeid kui kuldaastate ajal, ütlen, et kõik ettevõtted, mis tegutsevad reaalmajanduses tööstuses või jaenduses, peavad leppima 2–5% suuruse kasumiga aastas − ja selles ei ole midagi häbiväärset. On aeg aru saada, et pidu on läbi.

  Vicky Ford, fraktsiooni ECR nimel. − Austatud juhataja! Ma tean väga hästi, et majanduskriis ei ole kaugeltki möödas ning et meil on majanduses vaja laiemalt laenamist. Eelmisel nädalal veendusin siiski, et pangad ootavad ikka, et maksumaksjad päästavad nad välja.

Me ei saa lasta maksumaksjatel pankasid päästa. Me vajame pankasid, mis on valmis võtma riske, kuid nemad vajavad kapitali ja likviidsust, et saada hakkama, kui riskid viltu lähevad. Tegemist on keerulise tööga ja tahaksin selle eest tänada Othmar Karasit, kuid see on ainult osa tööst, ning meil on vaja ka õigeid otsustusmehhanisme.

Kõigi fraktsioonide esitatud ettepanekute arvukus näitab, et Euroopa Parlamendi liikimed tahavad uurida üksikasju ja mõjusid. Peame kandma hoolt, et samamoodi käsitletakse tagatisi tuletisinstrumentide keelekasutuses. Kõigepealt: mõjuhinnang on olemas − see tehti Baseli tarbeks −, kuid see on mähitud sellisesse saladusloori, et me ei näe seda. Tehkem see avalikuks ja kasutagem seda!

Rahvusvahelise lepingu sõlmimisel peame hoolt kandma, et seda rakendatakse kogu maailmas − mitte ainult siin ja Wall Streetil, vaid kogu maailmas. Tekstis on mitmes kohas ruumi vingerdamiseks − lõige 24 vähemusosaluse ja edasilükkunud maksude kohta; lõige 40, milles kirjeldatakse võlaväärtpabereid; ning uus lõige 43A.

Jah, Baselis peaks uurima väikepankade võrgustikke, mis üksteist toetavad. Nad teevad seda. Mina tõlgendan aga inglise keelt nii, et võib-olla nähakse meid mõnes mõttes ennetavat nende järeldusi.

Lisaks on kokku lepitud, et liigutakse täieliku ja siduva finantsvõimenduse määra suunas. Ärgem sellega liiga kaugele liikugem! Nõustun, et kui meil on head kohalikud tavad, siis peaksime lubama nendega jätkata, kuid uurigem neid avalikult ning ärgem kehtestagem erandeid tagatrepi kaudu! Turg suhtub tagatreppi kui pigem halbade, mitte heade tavade edendamisse.

  Astrid Lulling (PPE). − (FR) Austatud juhataja! Tahaksin kõigepealt tänada meie raportöör Karasit suurepärase töö eest ja ma toetan täielikult tema lähenemisviisi sellele keerukale teemale! Arvan siiski, et on tähtis kasutada oma kahte minutit, et rõhutada küsimust, mida raportis küll mainiti, kuid mis väärib suuremat tähelepanu. Ma räägin võlaväärtpaberitest (sks Pfandbriefe) likviidsusnormide taustal.

Uutes Euroopa likviidsusnormides, mille uue määratlusega me tegeleme, tuleks rohkem tunnustada nende erilist majanduslikku, õiguslikku ja toimimisega seotud laadi. Võlaväärtpabereid kasutatakse pikaajaliseks finantseerimiseks ja investeerimiseks majandusse laiemalt. Baseli komitee praegusel ettepanekul nende võlakirjade kohta võib aga olla negatiivne ja ebaproportsionaalne mõju Euroopa majandusele võrreldes muude peamiste majandustsoonidega, nagu Ameerika Ühendriigid.

Mul on kindlasti hea meel selle üle, et 26. juulil 2010 Baseli komitees saavutatud kokkuleppes tunnistatakse võlaväärtpabereid kui äärmiselt likviidset vara likviidsusmäära arvutamise taustal. Ma kutsun siiski Baseli komiteed ja komisjonist Michel Barnieri üles seda finantsinstrumenti rohkem tunnustama, et edendada sobivate likviidsuspuhvervara piisavat mitmekesisust ja vältida turu moonutusi. Selle madala riskiga finantsinstrumendi jaoks tuleb kujundada keskkond, milles see saab jõudsalt kasvada.

  Anni Podimata (S&D). − (EL) Austatud juhataja! Me kõik teame, et tänane arutelu Baseli komitees jõutud kokkuleppe üle on veel üks praeguse kriisi dikteeritud samm; kriisi, milles on jõuliselt esile kerkinud finantssüsteemi regulatsiooni ja järelevalve puudujäägid ning nõrgad küljed; kriisi, mis on ümber pööranud seni valitsenud turgude dereguleerimise doktriini ja tõstnud esile vajaduse rangemate eeskirjade järele nii kapitali piisavuse kui ka finantsasutuste järelevalve puhul.

Sellel taustal on Baseli komitees jõutud kokkuleppele, mis sisaldab teatavaid aluspõhimõtteid ja muudatusi, mis tuleb teha kapitali piisavuse eeskirjades, et parandada pangandussüsteemi kaitseabinõusid. Mis puutub selle kokkuleppe rakendamisesse Euroopas, on Karasi raportis esile tõstetud mitmed tähtsad tahud, mida tuleb tõsiselt arvestada, nagu Euroopa turu omapära – 80% laenudest põhineb pangakrediidil –, Baseli protsessi demokratiseerimise vajadus, muu hulgas Euroopa Parlamendi aktiivsema osalemise kaudu, ning loomulikult ettepanek hõlmata kõik euroala riigivõlad kui kõrge kvaliteediga likviidsed varad sõltumata nende krediidireitingust, et vähendada reitinguagentuuride mõju.

Ma soovin siiski korrata, et uued kapitali piisavuse meetmed on minimaalne läbivaatamine ning neid tuleb pikema ajaperioodi jooksul veel üldiselt reformida. Nagu volinik ütles, on Euroopa uue Euroopa järelevalve süsteemi vastuvõtmisega astunud olulise sammu. Me oleme suunda muutmas ja edendame tõhusamat koordinatsiooni kui põhilist ennetusmeedet. Me ei tohi siiski piirduda ainult sellega. Me peame edasi liikuma ja võtma vastu järelevalve- ja regulatiivraamistiku asutuste jaoks, mis on siiani tegutsenud kontrollimatult, nagu krediidireitinguagentuurid ja alternatiivfondid.

Me peame teie hiljuti esitatud ettepanekute keskmes, lugupeetud volinik, vastu võtma eeskirjad, et reguleerida tehinguid, mis on väga ähmased ja sellistena avatud suurematele süsteemsetele riskidele, näiteks börsivälised tuletisinstrumendid ja katmata optsioonid. Lõpetuseks, lugupeetud volinik, kuna viitasite G20 Söuli tippkohtumisele, peame asuma finantstehingute kasutuselevõtuks tehtavate jõupingutuste etteotsa; loomulikult mitte selleks, et pankadele kätte maksta või neid karistada, vaid selleks, et piirata spekuleerimist ning saata otsustav sõnum ELi kodanikele, kes praegu maksavad kriisi tagajärgede eest, selle kohta, et me eeldame koorma õiglasemat jaotamist.

  Wolf Klinz (ALDE). − (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kui pankadel peab olema rohkem kapitali laenude ja finantsinstrumentide jaoks, siis suurendab see nende suutlikkust kanda kahjusid. Baseli komitee lähtub oma värskeimates ettepanekutest sellest stabiilsusel põhinevast arusaamast. Kahjuks ei ole Baseli komitee veel suutnud leida rahuldavat lahendust süsteemselt oluliste pankade probleemile. Mul on seetõttu hea meel Othmar Karasi üleskutse üle muuta likviidsusnormide nõuded sõltumatuks süsteemsest olulisusest. Teiste sõnadega tuleb kohaldada asjakohaselt karmimaid nõudeid pankade suhtes, mida nende suuruse või ülemaailmse finantssüsteemiga seotuse tõttu võib olla vajalik kriisiolukorras päästa, kasutades selleks maksumaksjate raha.

Peaksime finantsvõimenduse faktorile lähenema rohkem diferentseeritult. Me ei tohiks kaaluda selle püsivat lisamist esimesse sambasse enne, kui on empiiriliselt tõestatud, et see instrument ei vii varade enda kasuks kasutamiseni ega konkurentsi moonutamiseni, vaid aitab tegelikult võidelda laenude ülekuumenemisega.

Igal juhul tuleb neid ettepanekuid rakendada globaalsel tasandil. Me ei saa lasta USA ametiasutustel öelda otsustavat sõna Baseli ettepanekutes, et nad siis lihtsalt jätaksid need rakendamata. Järgmisel kuul Söulis toimuval G20 tippkohtumisel on näha, kas ja mil määral me selle eesmärgi saavutame.

  Sławomir Witold Nitras (PPE). − (PL) Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin öelda, et ma olen väga rahul, et Euroopa Parlament on selle küsimuse tõstatanud, eelkõige kuna raport sündis parlamendi algatusel. Tahaksin Othmar Karasit väga soojalt kiita!

Me oleme viimasel aastakümnel olnud tunnistajaks enneolematule arengule: mitmesugustele finantsuuendustele ja pakutavatele uutele instrumentidele. Sageli määravad just need instrumendid tegelikult tänapäeval turu olemuse. Minu arvates on sellises olukorras tõhusa järelevalve jaoks oluline omada tõeliselt usaldusväärset teavet turul toimuva kohta. Vahepeal on populaarseks saanud finantsinstrumendid muutunud nii keeruliseks, et see takistab järelevalvajaid oluliselt seotud riskide asjakohasel hindamisel.

Lisaks uutele instrumentidele peame teadma, et turg on muutumas ja väga kiiresti üleilmastumas ning et üleilmastunud kujuneva turu ja riigisiseste järelevalvajate vastasseisus on need instrumendid täiesti sobimatud ja järelevalve ei ole edukas. Ka finantsasutuste kasv põhjustab teatud mõttes seire puudumist seal, kus järelevalve toimub, takistades seega ka järelevalvet.

Ma tahan kõige sellega öelda, et tegelikult puudub sektoris täielik ülevaade nii geograafilises mõttes kui ka selles, mis puudutab tegutsemist sektoris endas. Sektoris tegutsevate osalejate suhetest ning tegevuse kujunevast olemusest arusaamine on minu arvates kriitilise tähtsusega finantssüsteemi kindluseks ülemaailmsel tasandil. Mulle tundub, et siiani ei ole seda olnud.

Kehtivad Baseli eeskirjad käsitlevad tegelikult kapitali ja mul on hea meel, et uute meetmetega rakendatakse likviidsusega seotud nõudeid ning ka tsüklilisusevastase poliitika mehhanisme. Sellest valdkonnas esitatud meetmed tuleks heaks kiita. Kapitalinäitajate kui ennetava diagnostilise meetme madala tõhususe taustal tuleks hinnata positiivselt süsteemi stabiilsust ja likviidsusmäärasid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, sest lõppude lõpuks tingisid just likviidsusprobleemid meetmed pankade päästmiseks, mille tunnistajateks me olime.

  Olle Ludvigsson (S&D). − (SV) Austatud juhataja! See et töö uute kapitali piisavuse eeskirjadega edeneb, on nii mõneski suhtes hea märk. Asjaolu, et Baseli III protsess on lähenemas edukale lõpule, on eeltingimus finantssektori stabiilsuse taastamiseks. Raport, mille üle kohe hääletame, on nii tasakaalustatud kui ka hästi sõnastatud, kuid ma tahaksin siiski tõsta esile kolm punkti, milles oleks raport võinud selgem olla.

Esiteks on iseenesest tähtis liiga lühikese rakendusperioodi kehtestamisega mitte avaldada pankadele ülemäära suurt survet, kuid samal ajal on vähemalt sama tähtis see, et rakendamine ei kulgeks liiga aeglaselt. Eesmärk peaks olema, et pangad oleksid piisavalt stabiilsed, et toime tulla järgmise majanduslangusega. Kui siht on seatud nii kaugele kui 2017.−2018. aastale, tekib oht, et paljud pangad ei saa sellega hakkama.

Teiseks peame tagama, et rakendamisel tehakse tihedat ja positiivset koostööd Ameerika Ühendriikide ja teiste osalejatega. Eesmärk peab selgelt olema, et kogu rahvusvaheline pangandussektor stabiliseeruks, mitte ainult osa sellest. Nõrgemalt reguleeritud või aeglasema rakendamistempoga alad võivad ohtu seada kogu globaalse süsteemi.

Kolmandaks: korrapärased stressitestid on suurepärane viis tagada pidev pangandussüsteemi stabiilsus. Seega on see midagi, mida peaksime kasutama tõhusa vahendina kapitalieeskirjade täiendamiseks. Suurendada saaks nende testide sagedust ja tõsta ka nõuete taset. Kriis on näidanud, et mõnikord võivad asjad toimuda väga kiiresti. Finantssektoris on seega tähtis, et arengut alati väga hoolikalt jälgitakse.

  Olle Schmidt (ALDE). − (SV) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Uute Baseli eeskirjadega kehtestatakse stabiilsuse ja jätkusuutliku kasvu eeltingimused. Kriis õpetas meile, et pankadel peab olema suurem ja parem kapital ning et eeskirjades tuleb edendada head pangandustava ja usaldusväärset riskivõtmist. Finantsvõimenduse määra eeskirjad tuleb sõnastada sellisel viisil, et madala riskiga kapitali väljalaenavad pankasid ei karistataks. On oht, et eeskirjad tabavad eriti rängalt Põhjamaades asuvaid pankasid, sest neil on ulatuslikud madala riskiga kodulaenuportfellid. See annab meile põhjust muretsemiseks.

Kõik direktiivid ja uued eeskirjad tuleb hästi läbi mõelda, kuid üldiselt on meil oht, et eeskirju on liiga palju, mis võib omakorda kahjustada kasvu. Ma olen nõus Sharon Bowlesiga, et komisjon peab esitama analüüsi kõigi nende uute panganduseeskirjade mõju kohta Euroopa kasvule. Alati ei ole eeskirjad ja uued seadused vastus. Ärgem leppigem heaga, kui me suudaksime saavutada parimat!

  Antonio Cancian (PPE). − (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Ma sooviksin tänada Othmar Karasit suurepärase töö eest! Ma usun, et oleme viimasel kahel aastal vaadanud jõuetult pealt seda ränka majandus- ja finantskrahhi, ehkki on neid, kes väidavad, et olukord oleks võinud olla hullemgi.

Nüüd on Euroopa Liit kõige raskemas punktis ja teie, lugupeetud volinik, teostate revolutsiooni, mille eesmärk on stabiilsus, et meil oleksid olemas vajaminevad tagatised. Viimasel istungjärgul raputasime heas mõttes majandusjõudusid, et kaitsta Euroopat ennast. Nagu te hiljuti ütlesite, on juba ette valmistatud ettepanekud tuletisinstrumentide ja lühikeseks müügi kohta ning komisjoni lõplikku redaktsiooni oodates arutame ka panga- ja finantstehingute maksude üle.

Lugupeetud volinik! Me peame kandma suuremat hoolt, et me ei läheks − nagu sageli juhtub − ühest äärmusest teise, nii et meil on eeskirjad ja reeglid, mis võivad takistada või aeglustada majandusarengut ja taastumist. Ma usun, et jäikus ja bürokraatia varitsevad meid kõikjal. On tõsi, et hetkel vajame stabiilsust, kuid veelgi enam on tõsi see, et me vajame kasvu, kasvu ja kasvu − nagu president Barroso on siin istungisaalis öelnud.

Basel III märgib protsessi algust, mis nõuab, et me kõik oleksime vastutustundlikud, kuid peame kaitsma ka konkurentsivõimet ja võrdseid tingimusi ning pöörama tähelepanu ühest küljest VKEdele ja teisest küljest hoiu- ja kooperatiivpankadele, mis on rohujuuretasandi lähedal.

  Seán Kelly (PPE). − Austatud juhataja! Ma arvan, et kõik nõustuvad, et peame tugevdama pangandussüsteemi vastupidavust. Tänu Othmar Karasile saime teada, et Baseli ettepanekute järgi ei ole meil võrdseid võimalusi ja kui võrdseid võimalusi ei ole, siis ei ole võimalik ka konkureerida. Tegelikult on oht lüüa omaväravaid.

Küsimus on tõstatatud, kuid peab olema täpne selles, et USA ja Euroopa on täiesti erinevad. USA majandust rahastatakse põhiliselt kapitaliturgude kaudu. Euroopa tugineb põhiliselt pangandussektori laenuvõimele ning Iirimaal teame seda kõige paremini. Meie pangad lihtsalt ei suuda anda laenu VKEdele ning muus mõttes elujõulised VKEd põrkuvad iga päev vastu seina lihtsalt seetõttu, et neil on hädasti krediiti vaja. Ja nagu Vicky ütles, päästavad maksumaksjad pankureid ning rahastavad koondamispakette ja pensionifonde ning soikunud seadusandjate lahkumishüvitistega ülekuldamist jms.

Nõnda siis on vaja teha palju tööd, et asjad tasakaalu saada, mis on minu arvates siinkohal kõige alus. Voliniku vastus julgustas mind ja ta tõesti ütles, et teeb meiega koostööd, et tasakaal paika saada ning saavutada võrdsed võimalused. Siis hakkame väravaid lööma ja mitte omaväravatega punkte ette andma.

  Michel Barnier, komisjoni liige. − (FR) Austatud juhataja, tänan teid! Ja ma tänan kõiki teid teie ettepanekute, teie julgustuse, teie soovituste ja teie palvete eest, mille mina ning mu meeskond hoolikalt üles täheldasime.

Jean-Paul Gauzès mainis esimesena õige tasakaalu paika saamist, mida kordasid Olle Schmidt, Wolf Klinz, Olle Ludvigsson ja äsja Seán Kelly. Jah, meie eesmärk on saada paika õige tasakaal; tegelikult tuleb tasakaal paika saada kolmes konkreetses valdkonnas, millele pööran väga suurt tähelepanu.

Paika on vaja saada arukas tasakaal Baseli meetmetes endis ja viisis, kuidas need meie õigusaktidesse üle võetakse. Ma kasutan võimalikult hästi ära üleminekuperioodi ja manööverdusruumi, mida Baseli kokkulepe meile võimaldab, ning lisaks annate omaenda panuse.

Teine valdkond, kus tuleb saavutada tasakaal, on tasakaal Baseli meetmete ja kõigi teiste meetmete vahel, mida me võtame G20 kriisi ennetamise ja ohje tegevuskava taustal, mille juurde tulen hetke pärast tagasi.

Kolmas valdkond, mida mainis äsja Seán Kelly, on seotud Ameerika Ühendriikidega. Seán Kelly, ma saan aru, et Euroopa pangandussektor on võrreldes Ameerika Ühendriikidega märksa enam seotud majanduse rahastamisega, ning võtame seda erinevust arvesse. See on Atlandi-ülene tasakaal. Me peame selle saavutama − siinkohal pöördun konkreetselt Philippe Lambertsi poole − ilma USA järel ootamata. Naasen Ameerika Ühendriikidesse, et kohtuda Tim Geithneri ja teiste järelevalvajatega. Ma ei lähe sinna, et aega viita, vaid selleks, et kanda hoolt, et me kõik liigume ühes suunas Basel II, Basel II ja ½, Basel III, Basel IV − andestust, Basel III ja CRD 4 − ja ühe muu väga tundliku teemaga, millest võib saada ameeriklaste ja eurooplaste lahkarvamuste alus, nimelt raamatupidamisstandardid. Me ei ole suhetes Ameerika Ühendriikidega naiivsed, kuid me ei taha ka ette anda hinnangut nende kavatsustele.

Ma võin seega kinnitada Jean-Paul Gauzèsile ja kõigile austatud parlamendiliikmetele, et oleme selle kolmeosalise tasakaalu suhtes väga hoolikad. Antonio Cancian mainis täiesti õigustatud rahanduslikku ebastabiilsust, mis on tõepoolest kasvu kõige suurem vaenlane. Seepärast on meil vaja luua tingimused, et edendada suuremat rahanduslikku stabiilsust ja Hiinaga käimasoleva arutelu valguses lisaksin siia ka raha stabiilsuse.

Ma jälgisin tähelepanelikult Udo Bullmanni märkuseid, milles ta nõudis põhjalike mikro- ja makromajanduslike uuringute tegemist. Me kasutame tulemuslikult ära üleminekuperioodi, mis ei ole määramatu, ning teil on õigus, Udo Bullmann, kui te väidate, et Euroopa seaduseid tehakse siin ja nõukogus, mitte mujal, mitte Baselis. Siin on Euroopa seadusandja ja just seetõttu teeme juba enne arutelu ja ettepanekute staadiumit ettepaneku CRD 4 kohta, mis on õigusakti ettepanek, mille heakskiitmist me teilt soovime.

Sharon Bowles, teil on täielik õigus meile küsimusi esitada ja selles, et ütlete, et tegemist ei saa olla tavapärase küsimusega. Ma kuulen aeg-ajalt teatud lühikese mäluga pankureid meile väitmas, et majanduskriis on läbi ja et võime naasta tavapärase äri juurde. Me ei saa endale lubada lühikest mälu ja see ei saa olema tavapärane äri. Me suhtume reformidesse täie tõsidusega.

Ma lisaksin, austatud juhataja, et kapitaliseerimise parandamine, millest me räägime Baseli ja CRD 4 puhul, ei ole ainus vahend ega ka ainus lahendus. Kriisiohjes on võimalikud paljud muud lahendused, mida mainisin oma esimeses sõnavõtus: loomulikult kõik, mida teeme, et reguleerida riskifonde, millega loodetavasti saame valmis järgneva paari päeva jooksul; seejärel meie meetmed erakapitali investeerimisfondide, tuletisinstrumentide ja lühikeseks müügiks kohta. On ka muid vahendeid, mis on samuti tähtsad. Mõni hetk tagasi rääkis Olle Ludvigsson stressitestidest. Neid tuleb teostada korrapäraselt, nii et hetkel on see meie lähenemisviis.

Philippe Lamberts, mainin möödaminnes veel ühte olulist küsimust, mille te tõstatasite: pangad, mis ei rakenda miinimumkapitali nõudeid, kuid maksavad dividende. Seda probleemi on selgelt käsitletud ühe nõndanimetatud puhvri abil, praegusel juhul kapitali säilitamise puhvri abil, milles sätestatakse, et pank ei või maksta dividendi, kui ei ole täitnud miinimumkapitali nõudeid. See on üks sätetest, mille loomulikult lisame oma õigusakti ettepanekusse.

Vicky Ford, peame tõepoolest maksumaksjaid kaitsma. Ma olen kindel, et ootate valvsalt ettepanekuid, mille me mõne päeva pärast esitame kriisiohje ja -ennetuse ning igas liikmesriigis pangakriiside lahendamise fondide loomise kohta, mis loodetavasti tagavad, et pankade eest maksavad pangad ja mitte maksumaksjad.

Astrid Lulling esitas väga konkreetse küsimuse. Jah, pöörasin oma kolleegidega Baseli kõnelustel sellele küsimusele väga suurt tähelepanu ning saavutasime kokkuleppe, et Pfandbriefe ehk võlaväärtpaberid, mille kohta te küsisite, võivad moodustada 40% likviidsuspuhvrist. Minu arust on see hea tulemus ning pooldame täielikult likviidsete varade mitmekesistamist.

Wolf Klinz tõstatas küsimuse ebaõnnestumiseks liiga suurtest finantsasutustest. Veel kord: kui see küsimus Ameerika Ühendriikides tõstatati, siis vastasin, et võrdlus ei ole võimalik, sest USA ja Euroopa pangandussüsteemid ei ole ühesugused ei nende majanduspanuse ega struktuuri mõttes. See on siiski küsimus, Wolf Klinz, mida ei ole rahvusvahelisel tasandil G20s ja finantsstabiilsuse nõukogus veel lahendatud. Me jälgime olukorda hoolikalt, et tagada, et ei pöördutaks ega oleks võimalik pöörduda maksumaksja poole.

Sławomir Nitras, meil on keerukate finantsinstrumentide suhtes vaja tõhusamat järelevalvet. Sel põhjusel saab suures osas tänu parlamendile olema uuel Euroopa asutusel (ESMA) peamine roll, et uurida võimalust keelata teatud nn mürgised tooted, ning te näete, et tulevikus anname ESMA-le suurema rolli.

Viimaseks tahaksin Anni Podimatale teada anda, et reitinguagentuuride puhul on jällegi kavas kolmas meetmete voor. Sellest, mida me koos teiega siiani oleme teinud, ei piisa, ning praegu töötan meetmete kolmanda vooruga, et reguleerida reitinguagentuure ja mitmekesistada reitinguagentuuride turgu, mis leebelt öeldes on koondunud liiga vähestesse kätesse. Me küsitlesime eelmisel reedel toimunud ECOFINi kohtumisel ministreid ning teie komisjoni esinaine Sharon Bowles oli kohal. Ma kavatsen ette valmistada konsultatsiooni, mille eesmärk on seda määrust tõhustada.

Olle Schmidt tõstatas küsimuse kumulatiivsest mõjust. Vastasin sellele aga kolmeosalisest tasakaalust rääkides, mis on midagi, mida me väga hoolikalt jälgime.

  Othmar Karas, raportöör. − (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Arutelu oli arusaadav, selge, pädev ja vastutustundlik. Me jätsime endast väga hea ühtekuuluva ja otsusekindla mulje. Lugupeetud volinik! Tahaksin tänada kõiki osalejaid, sealhulgas teid! Me ei sea protsessi kahtluse alla, kuid see ei ole veel lõppenud. Me tõstatasime ka ühe valusa teema. See hell küsimus on eelkõige Euroopa ja Ameerika Ühendriikide pangandus- ning majandusstruktuuride erinevus. Peame siinkohal midagi selgelt välja ütlema ja selleks on see, et ehkki õigusloome protsess ei ole veel alanud, ei kahjusta ega piira Baseli protsess meie vabadust poliitiliste otsuste langetamisel laveerida. Mis oleks saanud, kui me ei oleks täiesti iseseisvalt omaalgatuslikku raportit esitanud? Täna ei oleks arutelu toimunud. Peame seega tooma demokraatia ja parlamentarismi Baseli protsessi, G20 protsessi, uutesse loodavatesse globaalsetesse asutustesse ja samal ajal peame olema protsessi kaasatud, et meile ei esitataks alati fait accompli tulemusi.

Basel III ja hoiuste kaitse tuleb ühendada, sest need on omavahel seotud. Meil on vaja siduda meie otsuste langetamine globaalse rakendamisega, eriti Ameerika Ühendriikides. Meil on enne direktiivi eelnõu vaja likviidsuse määratlust. Vahepeal on meil Ameerika Ühendriikide Dodd-Franki aktiga veel üks probleem tekkinud. Kuna ameeriklastel tekib likviidsusnormide rakendamisega probleeme, üritavad nad taas kord võtta kasutusele paralleelselt välisreitingutega lisakriteeriumeid. Meie tarkussõna käitumisreeglina peab olema, et hinnangu aluseks peavad olema kas välisreitingud või sellised alternatiivsed kriteeriumid nagu hinnastabiilsus. Kindlasti ei tohi olla aga nii, et Euroopa suhtes kehtivad mõlemad, aga Ameerika Ühendriikide suhtes vaid üks.

Me peame olema valvsad ja kandma koos hoolt, lugupeetud volinik, et liikmesriikide rahandus- ja majandusministrid edastaksid oma parlamentidele selle, millest komisjon nüüd oma mõju-uuringus teada andis. Liikmesriikide parlamentides teatakse võrreldes täiskoguga vähem seda, mida meie siin teame ja missugused on mõjud ja põhjused liikmesriikides. Peame asuma ka siinkohal pealetungile. Kaasakem liikmesriikide parlamendid sellesse suhtlusesse!

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. − (IT) Ma usun, et hiljutine majandus- ja finantskriis ehk suurim majanduslangus pärast suurt depressiooni on tõstnud esile vajaduse vaadata igakülgselt üle kehtiv Basel II reguleeriv raamistik. Tahaksin teile siin parlamendis meelde tuletada, et Basel II kokkuleppes määratletakse krediidile juurdepääsetavuse kriteeriumid, sundides pankasid hindama objektiivselt ettevõtte krediidiseisundit, võtma pankroti korral arvesse võimaliku maksejõuetusega seotud riske, tagatisi ja kahju. Kuigi nende kriteeriumide eesmärk on parandada ettevõtjate konkurentsivõimet ning tõhustada finantssüsteemi, karistatakse nendega liigselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis on liidu majanduse tõukejõuks. Konkreetselt rääkides: kuna Euroopa ettevõtjad ei ole rahaliselt kindlas olukorras, siis tähendab kokkuleppe kohaldamine sageli vähem võimalusi krediiti ja kõrgemaid intressimäärasid saada. Kuigi ma leian, et Baseli komitee jõupingutused ajakohastada üldist reguleerivat raamistikku on julgust süstivad, teevad mulle väga suurt muret puudujäägid, mis ilmnesid läbirääkimiste protsessis. Seepärast olen nõus, et parlament peaks olema läbirääkimistesse rohkem kaasatud eesmärgiga teha muudatused, mis on vajalikud tagamaks, et Euroopa tööstus ja Euroopa majandus ei oleks ebasoodsamas olukorras.

  Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa uus stabiilsuse pakt hõlmab kindlasti pangandussüsteemi, mis kujutab endast selle protsessi, milles kasutatakse Euroopa majanduse südametukseteks olevaid omavahendeid, teist poolt. Teiste sõnadega: liikmesriikide võlgu, mis aja jooksul kuhjuvad rahvusliku rikkuse tootmisel ja selle kodanikele jagamisel, rahastavad ja juhivad pangad, mis peaksid suutma panna sellised võlad kasumit tootma.

Ehkki on küll tõsi, et liikmesriigid vajavad veel palju aega, et kohanduda finantsseaduste standardimisega ning saavutada oma maksusüsteemides vajalik ühtlustamine, kehtestada normaalsed likviidsusmäärad ning nõuda usaldusväärset leevendamise mõju, et tagada hoiused ja oma pikaajalised trendid, siis peame tagama, et suudame leida õige vastuse kriisile ka lühikeses perspektiivis.

Omavahendid, millele Euroopa Liidul on aina suurenev juurdepääs, tagavad, et ELi ressursside juhtimise eesmärk on aina vähem süsteemsete riskide toetamine ja aina enam stiimulite loomine, millest võidavad liikmesriigid, mida ei kaitsta kiivalt vaid riigisiseste piiride sees, vaid mida ka lõimitakse, et kasutada maksimaalselt ära vastavad võrreldavaid eeliseid.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. − (PT) Kapitalituru jätkusuutlikkuse, krediidile juurdepääsu, konkurentsivõime ning majandus- ja finantsstabiilsuse jaoks on ülimalt tähtis tugevate ja stabiilsete finantsasutuste olemasolu. Mul on seetõttu hea meel raporti vastuvõtmise üle, eriti selle tõttu, et see sisaldab olulisi meetmeid, mida esitasin riigisiseste finantsasutuste olukorra lahendamisel. Eriti viitan järgmisele: vajadus, et Baseli komitee ja komisjon selgitaksid vastastikuse osaluse lepingute käsitlust; kvaliteetsete likviidsete varade kriteeriumide määratlemise tähtsus, võttes arvesse Euroopa Keskpanga rahapoliitika toimingute nõuetele vastavate kõlblike varade (repo-vahendite) praegust määratlust; kõigi euroala riiklike varade lisamine kvaliteetse likviidse varana, sõltumata konkreetsetest reitingutest, vähendades nii reitinguagentuuride tegevuse ebaproportsionaalset mõju määratlust.

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult. − (CS) Esitatud raport on koostatud suhteliselt täpses sõnastuses. Selles analüüsitakse selgelt uut ettepanekut võtta vastu pangamäärus, mis on läbivaatamisel (Basel II), ja analüüsitakse üksikasjalikult selle põhipunkte, mida hetkel arutatakse praktilisel ja akadeemilisel tasandil. Konkreetselt hõlmab raport meetmete kasutuselevõtu, mis peaksid aitama kaasa pangandussektori suuremale finantsstabiilsusele ning vähendama uue kriisi tõenäosust, keskendudes järgmisele viiele valdkonnale: kapitali kvaliteet (pangakapitali kvaliteet on kahtlemata vajalik), karmimad likviidsusnormid (kriisi ajal osutus likviidsusrisk märkimisväärselt suuremaks), tsüklilisusevastased meetmed (heal ajal pangakapitali suurendamine peaks piirama üleliigset laenuandmist ning sellele järgnevaid hinnamulle, näiteks Hispaanias); finantsvõimenduse kasutuselevõtt (see uus näitaja peaks aitama kaasa pankade suuremale stabiilsusele, kuid see ei tohiks hõlmata ainult panga bilansis sisalduvad finantskirjeid, vaid ka bilansiväliseid kirjeid, nagu tuletisinstrumendid ja panga tingimuslikud kohustused) ning viimasena, kuid mitte vähemtähtsama: keskse vastaspoole loomine börsiväliste tehingute sooritamiseks, eriti tuletisinstrumentide suurema läbipaistvuse huvides. Ma usun eespool öeldu põhjal, et esitatud raport sisaldab üksikasjalikku analüüsi ja ka asjakohaseid soovitusi ettepandud pangamääruse valdkonnas, ning soovitan seega esitatud teksti heaks kiita.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. − (RO) Ma usun, et Euroopa majanduse taastumiseks on hädavajalikud dünaamilised selgelt määratletud finantsturud, mis on suutelised rahastama väga suuri investeeringuid. Ma toetan kindlalt G20 kohtumisel võetud kohustust suurendada kapitalimahtu ja töötada välja likviidsuse juhtimise normid. Kvaliteetsed likviidsusnormid on kriisile vastamise põhielement.

Ma arvan ka, et kriisiolukorras loob lühikeses ja pikas perspektiivis suurema finantsstabiilsuse see, kui Euroopa Liidus olemasolevatel sobivatel varadel on suurem paindlikkus, mida on võimalik saavutada turvaliste finantsallikate ja nende konkreetsete tunnuste kindlakstegemise teel.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. − (PL) Viimaste aastate finants- ja majanduskriis on hajutanud pettekujutelma, et pangad teavad oma riske kõige paremini ning suudavad ise kindlaks määrata oma turvalisusnõuded. Pangandussektori põhilised patud ja otsesed majanduslanguse katalüsaatorid maailmas olid mõnede pankade juhtkonda kuuluvate inimeste sügav võhiklikkus, müügiplaanide ületähtsustamine ja riskitegurite eiramine, millega kaasnes finantsjärelevalvesüsteemi passiivsus.

Basel II ei ole osutunud eriti tõhusaks kriisiennetusmehhanismiks. Sellises olukorras on oluline luua võimalikult kiiresti uus normide kogumik − Basel III −, mis enam ei sisalda optimistlikku eeldust, et pangad suudavad end ise reguleerida.

Kapitalinõuete suurendamine aitab likviidsuse suurendamisega kindlasti kaasa pangasektori turvalisuse kasvule. Selliste meetmetega kaasneb siiski risk, et kulud peavad kandma pankade kliendid − krediidi ja muude finantsteenuste kallinemise teel −, mis tuleb kahjuks majandusele. Seetõttu on vaja tagada sobilikud kaitseraamistikud, millega ennetatakse sellist soovimatut mõju või vähemalt viiakse see miinimumini. Me peame teisest küljest siiski olema teadlikud, et finantsturvalisusega kaasnevad kulud. Küsimus on selles, kui palju oleme selle eest valmis maksma.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Kriis on selgesti näidanud, et maksevõime seisukohalt on pankade kapital olnud ebapiisav. Olemasolev regulatiivne raamistik on seega vaja põhjalikult läbi vaadata, mistõttu on Baseli komitee jõupingutused – eriti ühtsed selged ja läbipaistvad eeskirjad – raamistiku täiendamiseks üldiselt kiiduväärt. Siiski on mõned puudujäägid ja oma praegusel kujul paneks raamistik Euroopa majanduse konkurentsivõime ebasoodsamasse olukorda. Euroopa ettevõtjad tuginevad pangakrediidile. 80% investeeringutest ja laenudest põhineb Euroopas pangakrediidil. Sel puhul on eriti tähtis tagada VKEde rahastamine. Erinevusi tuleb arvesse võtta ja teatud ärimudeleid ei tohi karistada. Vastasel juhul tekib oht kahjustada Euroopa majandust.