Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmistel teemadel:

– Sidonia Elżbieta Jędrzejewska ja Helga Trüpeli eelarvekomisjoni nimel koostatud raport Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti kohta – kõik jaod (12699/2010 – C7 0202/2010 – 2010/2001(BUD)) ja Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti kirjalikud muutmisettepanekud

nr 1/2011 (SEK(2010)1064), 2/2011 (SEK(2010)0000) ja 3/2011 (SEK(2010)0000);

– László Surjáni eelarvekomisjoni nimel koostatud raport nõukogu seisukoha kohta Euroopa Liidu 2010. aasta paranduseelarve nr 3/2010 projekti kohta, III jagu – Komisjon – banaanisektori kaasnevad meetmed

(13472/2010 – C7-0263/2010 – 2010/2048(BUD)) (A7-0281/2010).

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, raportöör. – (PL) Kohtume täna siin selleks, et arutada Euroopa Liidu 2011. aasta eelarvet. 2011. aasta on erakordne eelarveaasta lausa mitmel põhjusel. Eelkõige on kätte jõudnud mitmeaastases finantsraamistiku (2007–2013) viies aasta (2011), mistõttu teame juba üsna hästi, kuidas seda mitmeaastast finantsraamistikku on rakendatud, millised osad on olnud edukad ja millised mitte, ning paljud programmid on oma elutsükli vaatepunktist juba väga kaugele arenenud.

Samal ajal on Euroopa Liidus palju toimunud – võtsime vastu Lissaboni lepingu, mis kehtestab või määrab Euroopa Liidule uued pädevusvaldkonnad. Luban endale siinkohal mitut neist ka mainida, eriti kulukamaid pädevusvaldkondi, nagu kliimamuutusevastane võitlus ja energiapoliitika. Lisaks avab see Euroopa Liidule uusi pädevusvaldkondi globaalsel tasandil – viitan siinkohal liidu diplomaatia loomisele – ning liidu pädevusvaldkondadeks on nüüd ka kosmoseuuringud, sport ja turism. Kahjuks ei kaasne nende uute vastutusaladega vajalikud finantsvahendid. Olukord tundub olevat selline, et Euroopa Liidul on uued eesmärgid ja plaanid, kuid sellel ei pruugi olla vajalikke finantsvahendeid, millega neid plaane ja eesmärke ellu viia. 2011. aasta tundub olevat siis selline.

Euroopa Parlamendi arvamuses kavandas Euroopa Komisjon tegevused oma eelnõus arukalt ja eraldas 2011. aastaks vajalikud vahendid. Nõukogu – oleme seda küsimust siin juba arutanud – aga vähendas neid vahendeid. Soovin lühidalt selgitada, mis eelarvekomisjonis lugemise ajal toimus. Tuletan kõigile meelde, et uue Lissaboni lepinguga kehtestati uus eelarvemenetlus. Meil ei ole enam kahte võimalust. Ei nõukogul ega ka Euroopa Parlamendil ole enam kahte lugemist. Meil toimub ainult üks lugemine, mistõttu peavad eelarvepädevate institutsioonide mõlemad harud nüüdsest eriti tugevalt pingutama ja distsipliini üles näitama, kuna igal institutsioonil on nüüd ainult üks võimalus. Kordan, et meil ei ole enam kahte lugemist.

Homme toimub hääletamine, mille käigus uurime eelarvekomisjoni koostatud seisukohta. Pean vajalikuks rõhutada, et eelarvekomisjoni koostatud seisukoht võtab arvesse ka mitmeaastast finantsraamistikku. Vastupidiselt eelmistele aastatele jäävad Euroopa Parlamendi lugemise läbinud tekstis kavandatud summad mitmeaastase finantsperspektiivi raamesse. Selline seisukoht on uuenduslik, kuid samuti ka selline, mis hõlmab ja võtab arvesse nõukogu hetkeolukorda ning praeguseid probleeme. Olukord, kus nõukogus esindatud liikmesriikidest seitse lükkasid nõukogu seisukoha tagasi, ei jäänud parlamendil kahe silma vahele. Kuulasime teatud liikmesriikide ja seeläbi ka nõukogu kartused ära ning võtsime neid arvesse. Võtsime nõukogu seisukohta hoolikalt arvesse ning seetõttu on parlamendi lugemine distsiplineeritud ega välju mitmeaastase finantsraamistiku piirest. Teisest küljest ei saa me aga loomulikult leppida mitmete tõsiasjadega, millest enne rääkisin – viitan siinkohal sellele, et meil on nüüd küll uued valdkonnad, mille ees Euroopa Liit peab vastutama, ent nendele ei ole eraldatud vajalikke rahalisi vahendeid. Lisaks sellele on nõukogu end sidunud märkimisväärselt paljude meetmetega, mis seonduvad näiteks banaanidega, pakkudes ITERi ja teiste programmidega seotud banaanikasvatajatele hüvitisi, mille jaoks läheb vaja uusi rahalisi vahendeid, mida ei ole aga eraldatud. Ilmselt tuleb neid rahastada olemasolevatest vahenditest. Ja just see tekitab Euroopa Parlamendis kahtlusi.

Eelkõige soovime oma lugemisega taas kord rõhutada eesmärkide kolmnurka, mille moodustavad noored, haridus ja liikuvus. Euroopa Parlament on juba märtsist saati rääkinud, et just need kolm valdkonda on meie 2011. aasta eesmärgid ja et sooviksime noori, haridust ja liikuvust soosivaid eelarveridu sobivalt rahastatutena näha, nii et vahendeid leitaks ka liikuvuse, noorte ja hariduse valdkonna uuenduslike ettevõtmiste tarbeks. Sama puudutab teadus- ning uuendustegevusega seonduvaid programme. Teame, et praeguses finantsraamistikus ei ole piisavalt vahendeid, mistõttu tegimegi ITERi programmis valusaid kärpeid, mis olid meie arvates kahjuks möödapääsmatud. Mul oleks väga hea meel, kui seda parlamendi lugemist nähtaks distsiplineeritud lugemisena, ent ühtlasi ka sellise lugemisena, mis võimaldab rahastada Euroopa Liidu 2011. aasta kulukohustusi.

  Helga Trüpel, raportöör. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud Melchior Wathelet, volinik Lewandowski, head kolleegid! Kuulsime just, kuidas komisjoni eelarve raportöör võttis sõna meie tulevaste suurte probleemide teemal. Võtan sõna parlamendi ja teiste, peamiselt väiksemate institutsioonide eelarve raportöörina.

Poliitiline konflikt, millega silmitsi seisame – ning see ei kohaldu mitte ainult parlamendi, vaid ka komisjoni eelarvele – on järgmine: Lissaboni lepinguga sai parlament endale pädevusvaldkonnad, nagu energiapoliitika ja välispoliitika, ning kaasotsustamisvolituse põllumajanduses. Saime suurema sõnaõiguse sellistes valdkondades nagu sport ja kosmos. Põhimõtteliselt on meie pädevusvaldkondi juurde tekkinud ja see on hea. Euroopa Parlamendi pühendunud liikmetena oleme selle nimel alati võidelnud. Samal ajal aga valitseb liikmesriikides olukord, mis on sundinud neid kokkuhoiumeetmeid võtma ja võla vähendamise poliitikat järgima, mistõttu peamegi nende kahe tähtsa eesmärgi vahel poliitilise kesktee leidma – ühest küljest on meil nüüd uued ülesanded, kuid teisest küljest peame näitama ka seda, et mõistame survet, mis riigieelarvetel hetkel lasub. Just seda keskteed olen parlamendi eelarve raportöörina üritanud leida – pingutasin selle nimel, et leida uute pädevusvaldkondade vahel tõepoolest õiglane tasakaal. See hõlmab näiteks meie uusi töönõudeid ja vajadust lisapersonali järele ning tarvidust saata Euroopa Liidu kodanikele ja valitsustele selge sõnum sellest, et soovime seejuures üles näidata vaoshoitust ja enesedistsipliini.

Juhatus on oma tööülesannetest lähtuvalt ettepanekuid teinud, võttes seejuures arvesse, milliseid kulusid tuleks parlamendi eelarves suurendada, et selle töö ei saaks häiritud. Oleme eelarvekomisjonis otsustanud assigneeringute üle kogusummas umbes 25 miljonit eurot, mis on väiksem kui juhatuse algselt pakutud summa. See tähendab, et kavatseme piirata oma reisikulusid, õpinguteks eraldatud summasid ning täiskogu julgeolekuks ja infotehnoloogiale määratud rahalisi vahendeid – lisaks loome raamatukogus juurde vähem ametikohti. Meil on probleem sellega, kui palju tuleks lähitulevikus Euroopa Parlamendi liikmete assistentide palgaks raha eraldada. Esitatud ettepanekus soovitakse, et 2011. aastaks suurendataks seda summat taas 1500 eurot. Soovin selgelt välja öelda, et Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liikmena ei ole ma selle ettepaneku poolt. Arvan, et praegusel hetkel läheb see liiga kulukaks. Eelarvekomisjoni enamus oli nõus, et vajame rohkem teavet ja et see raha jäetakse esialgu reservi – ehk teisisõnu, seda ei anta välja –, kuid tuleb vastu võtta rohkem poliitilisi otsuseid küsimuses, kas tahame selle raha praegu välja anda või kas peame arukamaks selle raha kasutatavaks muutmist alles 2011. aastast.

Lisaks on mulle isiklikult väga tähtis – kuna meil on otsene huvi Euroopa institutsioonid keskkonnasõbralikumaks muuta ning meid võimaluste piires paremini käituma panna –, et nõudsime liikuvuse puhul palju keskkonnasõbralikumat lahendust. Näiteks kavatsetakse Brüsselis välja anda kohaliku ühistranspordi pilet, mis eeldab hetkel küll veel täiendavaid läbirääkimisi. Oleks lausa suurepärane, kui suudaksime oma autojuhiteenuste kasutamist märgatavalt piirata, kuid see tähendab ühtlasi ka seda, et peaksime siin Strasbourgi täiskogul Euroopa Parlamendi liikmetele ja personalile kasutamiseks rohkem jalgrattaid pakkuma, sest nõnda oleks meil võimalik ka Strasbourgis keskkonnasõbralikult ühest kohast teise jõuda.

Teine minu jaoks ülimalt tähtis punkt on see, et üritasime eelarvekomisjoni enamusega tasakaalukat lahendust leida. Parlamendi esindajatena ei pidanud me silmas vaid endi huve oma eelarve vastutustundlikul suurendamisel, vaid võtsime arvesse ka paljude väiksemate institutsioonide, nagu Regioonide Komitee, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa andmekaitseinspektor ja Euroopa Ombudsman, vajadusi. Selle tagamiseks võtsime endale vastutuse, mille raames ei teinud me lisapersonali ja vahendeid kättesaadavaks ainult endale, vaid suurendasime väga sihipäraselt teataval määral ka Regioonide Komiteele ning Majandus- ja Sotsiaalkomiteele eraldatavaid vahendeid – kahjuks ei olnud meil võimalik neile palutud kogusummat eraldada –, sest loomulikult suurenes Lissaboni lepinguga lisandunud pädevusvaldkondade tõttu ka nende vajadus tööjõu järele. Eriti sellise väikse institutsiooni puhul nagu Euroopa andmekaitseinspektor, mille olulisus on selgelt esile kerkinud mitmete käimasolevate arutelude käigus, kus arutatakse digitaalmaailma andmekaitse küsimust – pidades silmas, et see tähtis institutsioon on endiselt alles asutamisel –, peame õigeks selle eelarvet nii palju suurendada, et võimaldada kahe uue ametikoha loomine. Seetõttu, head kolleegid, soovime selgelt välja öelda, et eelarvekomisjon üritas ühest küljest olla ülimalt kohusetundlik ja leida kesktee eelarve põhjendatud suurendamise juhtumite – mida me toetame ja mida peame ka nõukogule põhjendama, kuna soovime siin head tööd teha – ja selle tõsiasja mõistmise vahel, et hetkel tuleb kõigilt teatavat vaoshoitust nõuda.

  László Surján, raportöör. – (HU) Austatud juhataja, lugupeetud Melchior Wathelet, volinik Lewandowski, head kolleegid! Minu ülesanne on saavutada võimaluste piires kokkulepe 2010. aasta ühes eelarvereas ja hinnata muudatusettepanekut, paranduseelarvet. See probleem hõlmab komisjoni mõne aasta tagust lubadust tagada banaanitootmisega tegelevatele riikidele mõistlikud hüvitised – see on lubadus, mida peame pidama. Ainus probleem seisneb aga selles, et kui komisjon vastava otsuse tegi ning selle välja kuulutas, ei arutanud ta seda eelnevalt eelarvepädevate institutsioonide harude vastavatel tasanditel ega ole endiselt suutnud koostada ettepanekut, millega kõik asjaosalised nõus oleksid. See summa on 300 miljonit eurot, millest 75 miljonit eurot tuleks maksta 2010. aasta eelarvest. Küsimus on selles, kust see raha tulema peaks. Ning just selles punktis on nõukogu ja parlament endiselt eriarvamusel, olles seljataha jätnud kaks ebaõnnestunud kolmepoolset läbirääkimist.

Kahjuks ei ole suudetud midagi kokkuleppelaadset saavutada, kuigi kompromiss on hädavajalik, sest maksed tehtaks riikidele, kelle olukorda vaadates tuleb tõega nentida, et hüvitis on neile ülioluline. Me ei suuda nõukoguga kokkulepet saavutada, sest meie arvates on tegu hoopis uue ülesandega, mis esialgses eelarveprojektis ei sisaldu, ning just selliste olukordade puhuks leiutasimegi vahendi nimega paindlikkusinstrument. Paindlikkusinstrument ongi mõeldud praeguste olukordade lahendamiseks – sellel on asjakohane õigusraamistik ning vahendid, mida kasutusele võtta. Nõukogu oli aga arvamusel, et asjade praegust seisu arvestades ei oleks liikmesriigid selle instrumendi kasutuselevõtmisega nõus, kuna see vajaks lisamakseid ning riigieelarved ei peaks sellele vastu. Parlamendis jäime aga arvamusele, et meie olemasolevatelt ja juba pikka aega edendatud programmidelt ei saa vahendeid ära võtta – seetõttu ei suutnud me kahjuks kompromissile jõuda. Seda arvesse võttes ning eelarvekomisjoni enamuse toetusel pean suure kahetsustundega tegema parlamendile ettepaneku, et parlament lükkaks tagasi paranduseelarve nr 6, komisjoni esitatud kompromissiettepaneku, mida nõukogu ei ole vastu võtnud.

Austatud juhataja! Selle arutelu käigus on mul õigus sõna võtta ka regionaalarengukomisjoni nimel. Kui lubate, liidan need kaks sõnavõttu üheks kokku, ja lisan veel, et soovin tunnustust avaldada komisjonile, mis on teinud kõik endast oleneva, järgides seejuures täies mahus kõiki 2011. aasta eelarves täpsustatud eeskirju ja ülemmäärasid. Me kõik teame, et Euroopa Liit on alarahastatud. Ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid tuleks suurendada. Peame vahendite nappuse teadmiseks võtma ja olemasolevaid vahendeid selle võrra tõhusamalt kasutama. Regionaalarengu vaatepunktist oli meil väga valus näha, et lisaks oli nõukogu teatud regionaalarengu kulud välja jätnud või neid kärpinud. Oleme tunnistajaks viimase kümne aasta kõige suuremale maksete assigneeringute kärpele. Meie arvates ei ole meil niimoodi võimalik tõhusalt edasi toimida. Seetõttu järgneb nüüd lepituskohtumine, kus seisukohad loodetavasti ühtlustuvad, võimaldades meil banaanitootmisega tegelevatele riikidele hüvitiste maksmiseks sobiva eelarve koostada. Tänan tähelepanu eest!

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Nagu äsja sõna võtnud raportöör mainis, on tegu esimese eelarvega pärast Lissaboni lepingu jõustumist, ja see tekitab inimestes arusaadavalt huvi, mis ei ole tingitud niivõrd eelarves kajastuvatest numbritest kuivõrd iga-aastasele eelarvemenetlusele lisandunud institutsioonilisest mõõtmest.

Loomulikult on meil hea meel, et parlament taastab eelarveprojekti kulukohustuste ja maksete üldise tasakaalu – parlamendi hääletamise ja nõukogu hääletamise erinevus ulatus kulukohustuste puhul peaaegu 8,62 miljoni euroni ja maksete korral 3,6 miljoni euroni.

Muudetud prognoosi kohaselt oleme peaaegu kindlad, et meie programmitöö oli õige, et finantsperspektiivi praeguses punktis on eriotstarbeliste ühtekuuluvusfondide kasutamine hoo sisse saanud ja et kuluarved tuleb maksta järgmisel aastal, mistõttu taaskinnitame oma 2011. aasta prognoosi. Olles seda öelnud, pean teie tähelepanu juhtima vajadusele taastada eelarveprojekt põllumajandussektori raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta. Kärpe säilitamine jätaks osa põllumajandusliku kulu prognoosist katteta.

Rõõmustame muudatusettepanekute üle, mille parlamendikomisjonid on sellel teemal esitanud. Parlamendi käidav kesktee, millele raportöör Sidonia Elżbieta Jędrzejewska viitas, on väga selge. See puudutab horisontaalseid muudatusettepanekuid ja poliitilisi eesmärke, mis paigutati prognoosis rubriiki 3b, kus käsitletakse noori ja noorte liikuvust.

Esitatud on ka teisi eelarveprojekti muudatusettepanekuid ning mõnda neist võiks ka rakendada, kui neil oleks õiguslik alus. Saadan mõlema muudatusettepaneku ning pilootprojektide ja parlamendi ettevalmistavate tegevuste teemal, mille üle parlamendikomisjonis hääletasime, välja teostatavust käsitleva kirja.

Avaldame kahetsust märkimisväärsete reservide üle, mille parlament on lisanud. Nii palgareservi suurus (75 miljonit eurot, millest 41 miljonit eurot ei seondu palkade 1,85% korrigeerimisega) kui ka nendega kaasnevate tingimuste arvukus – mis ei ole mõnikord personaliküsimustega üldse seotudki – on muretsemapanev.

Anname endast parima, et tingimustele vastata, ning reservid võib eemaldada hiljemalt lepitamise ajal.

Lisaks hindab komisjon parlamendi plaani mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid mitte ületada. Selle saavutamiseks kärbiti eelarvet näiteks ITERil, mille puhul vajame raha pigem rohkem kui vähem, ning välistegevuste vallas, kus vajame raha samuti pigem rohkem kui vähem.

Näen seda kui kutset arutelule ning see küsimus leiab lahenduse globaalses paketis kokkuleppele jõudmise hetkel.

Viitan siinkohal ka paranduseelarve nr 3 muutmisele, mida raportöör László Surján juba mainis. Kõne all on banaanisektori kaasnevad meetmed ja seni on parlamendi raportöör kinnitanud parlamendi seisukohta, mis on nõukogu seisukohast väga erinev. Nõukogu pooldab ümberpaigutamist, parlament paindlikkusinstrumentide tihedamat kasutamist – see aga ohustab meie institutsioonide usaldusväärsust AKV riikide silmis. Seetõttu peaksime üritama eesoleva lepitusmenetluse käigus kokkuleppele jõuda.

Nagu ikka, kaasneb eelarveprojektiga lisaks selle aasta paranduseelarvele ja banaanisektori järgmise aasta paranduseelarvele ka kirjalik muutmisettepanek Euroopa välisteenistusele ning kirjalik muutmisettepanek poliitilise üksmeele saavutanud uutele järelevalveasutustele. Homme võtab komisjon vastu ja edastab parlamendile kirjaliku muutmisettepaneku, mis kujutab endast põllumajandus- ja kalandussektori lepingute eelarvestuse tavapärast ajakohastamist.

Tean, et institutsiooniline mõõde peaks eesseisva lepitamise käigus tähtsat rolli mängima. Meie kodanikud on kompromissi ära teeninud – peame tõestama, et Lissaboni lepingust on neile kasu, kuna see aitab Euroopa Liidu keeruka masinavärgi abil erimeelsusi lahendada. Seetõttu võtan endale lõpliku kokkuleppe ootuses ausa vahetalitaja rolli.

  Melchior Wathelet, nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Esiteks palun vabandust, et tänapäeval üha sagedamini esinevate liiklusummikute tõttu veidi hiljaks jäin!

Kuulsin voliniku kõne lõpuosa. Mind viidi kurssi ka raportööri sõnavõtuga. Hetkel piirdun tõepoolest sellega, et teavitan teid nõukogu seisukoha põhipunktidest, ning loomulikult on meil just lepitusmenetluse käigus, mis peaks toimuma siis, kui assamblee kõigi muudatusettepanekute poolt hääletab – ja see ei ole kunagi kindel –, võimalik kõik poliitilised seisukohad lõplikult määratleda. Seetõttu räägin nüüd parlamendi muudatusettepanekutest ning muudatusettepanekutest, mille üle parlament hääletama valmistub.

Kasutan siiski võimalust ja räägin teile mõnest esmareaktsioonist ning tuletan teile ühtlasi meelde nõukogu murekohti, mis seonduvad 2011. aasta eelarvemenetlusega. Esiteks pean rõhutama, et eelarvemenetlus toimub ajal, mil oleme majanduskriisist üle saamas, ja et isegi siis, kui Euroopa eelarve saaks aidata kriisist üle saada ja ka reaalselt aitaks, ei tohi me unustada riigieelarvetele kehtestatud märkimisväärseid eelarvepiiranguid. Ilmselgelt peame selle saavutamiseks kulud range kontrolli alla saama. Selle raames ei pööra nõukogu teravat tähelepanu mitte ainult mitmeaastase finantsraamistiku mitmete rubriikide ülemmääradest kinnipidamisele, vaid eelkõige piisavate varude säilitamisele, et ettenägematute asjaoludega toime tulla.

Selles punktis tunneb nõukogu heameelt kulukohustuste assigneeringute piirangute üle, mille komisjon oma eelarveprojektis kehtestas. Teisest küljest tekitavad meile palju rohkem muret Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud, millega soovitakse teatud varusid märgatavalt vähendada.

Samuti avaldab nõukogu kahetsust maksete assigneeringute taseme tõusu pärast, mille üle parlament hääletada kavatseb – seda eriti seetõttu, et assigneeringute tase ületab komisjoni eelarveprojekti võimalused. Maksete assigneeringute tase peab olema piisav, kuid seda ei tohi üle hinnata ning seejuures tuleb arvesse võtta 2011. aastaga seonduvaid tegelikke vajadusi ning varasemaid rakendamisi. Peame iga hinna eest vältima vale sõnumi saatmist ajal, mil liikmesriikide eelarved on kriisist taastumas. Lisaks soovin teile meelde tuletada, et nende probleemide tõttu suutsime nõukogus tasakaalu saavutada vaid napi häälteenamusega, suurendades maksete assigneeringuid 2010. aastaga võrreldes 2,91%.

Nüüd soovin teie tähelepanu juhtida konkreetsetele punktidele. Nõukogu võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi kavatsuse püsida mitmeaastase finantsraamistiku eri rubriikide ülemmäärade piires, kuid ei saa nõustuda sellega, et kulukohustuste assigneeringute käsitlemine toimuks tähtsate programmide arvelt – pean siinkohal silmas näiteks alamrubriiki 1a, kus käsitletakse konkurentsivõimet majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks, ning alamrubriiki 4, mille teemaks on EL kui ülemaailmne partner.

Seetõttu olen üllatunud, nähes, et parlament tegi ettepaneku vähendada assigneeringuid ühise välis- ja julgeolekupoliitika jaoks ajal, mil tehakse suuri jõupingutusi Euroopa välisteenistuse kiireks loomiseks.

Lisaks üllatab nõukogu see, et rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projektile 2011. aastaks eraldatud assigneeringuid soovitakse vähendada ajal, mil üritame endiselt leida võimalust, kuidas vabastada piisavalt vahendeid, et lahendada projektiga seonduvad rahalised raskused 2010., 2012. ja 2013. aastal. Nõukogu võtab teadmiseks parlamendi eesmärgid, milleks on noored, haridus ja liikuvus, ning võib neid eesmärke ülemaailmse kokkuleppe raames kaaluda. Ettepanekud esitatakse eelseisvate arutelude käigus.

Mis maksete assigneeringutesse puutub, siis soovin teiega jagada nõukogu muret, mis puudutab tegelikku suutlikkust toetust vastu võtta alamrubriigis 1b, mille teemaks on ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive nimel. Kui Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud eelarveprojekti taastavad ja seega assigneeringuid suurendavad, võib see vastavate assigneeringute puhul toetuse vastuvõtmise probleeme tekitada. Juhin tähelepanu sellele, et nõukogu võttis pärast komisjoni ettepanekute hoolikat kaalumist ning 2010. aasta assigneeringute täitmismäära arvessevõtmist vastu maksete assigneeringute 14% suurendamise otsuse.

Tõstatan veel ühe küsimuse, mis puudutab Euroopa Parlamendi kavatsust luua kaheksa uut eelarverida, mille assigneeringud ei seondu ei Lissaboni lepingu rakendamise kulude ega ka omavahendite tuluga. Leian, et 2011. aasta eelarve ei ole see koht, kus muuta eelarvega seotud vahendiks nende tähtsate arutelude tulemused ja need rasked otsused, mis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel Euroopa Liidu tulevase rahastamisega kaasnevad. See on pikk ja keerukas arutelu, millele ei ole võimalik paari järgmise nädala jooksul 2011. aasta eelarvemenetluse küllaltki piiratud raamides lahendust leida.

Siiski märgin, et paljude muude teemade kaasamine 2011. aasta eelarve poliitilisse arutellu on parlamendi uusi volitusi arvestades üsna mõistetav ja ootuspärane. Mõned teemad on selle või järgmiste aastate eelarvetega seotud kuni aastateks 2007–2013 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni. Hetkel on kaalul ITERi saatus ning lõpetada tuleb ka Lissaboni lepingu sätetest lähtuva mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamise eeskirjade vastuvõtmine – nendes kahes punktis peame ilmtingimata kokkuleppele jõudma. Komisjon esitas ettepanekuid, mille nõukogu enamus vastu võttis. Nõukogus tuleb üsna varsti arutlusele eesistujariigi ettepanek sellises tundlikus küsimuses nagu paindlikkus, mida pean väga oluliseks teemaks.

Võttes arvesse teisi küsimusi, nagu selle kohandamise kasutamine eesmärgiga märkimisväärselt suurendada mitmeaastase raamistiku eelarvevahendeid, mille raames võetaks arvesse Lissaboni lepingust tulenevaid uusi eraldisi, pean teile reaalset olukorda vaadates teatama, et see ei ole liikmesriikide rahanduse praegust taset arvestades võimalik. Vajadus kriisist välja tulla ning riikide eelarvepoliitika, mis on suurel määral Euroopa Liidu mõju ja kontrolli all, seda kahjuks aga ei võimalda.

Nagu teame, tuleb nende läbirääkimiste ajal käsitleda ka teisi küsimusi. Komisjon rõhutab neid oma teatises, kus käsitletakse eelarve läbivaatamist. Nõukogu on oma olemuselt organ, mis kuulab, kaalub ja üritab vastuseid pakkuda. Loomulikult ei hakka nõukogu selle arutelu raames teistmoodi käituma. Nõukogu kuulab ettepanekud ära ning koostab arvamuse. Loomulikult jõuab siiski kätte ka aeg neile küsimustele vastused leida ning otsuseid langetada. Kuna tegu on keerukate probleemidega, mis nõuavad märkimisväärseid mehhanisme ja vahendeid, siis teame, et lahendusteni ei jõuta 2011. aasta eelarve arutelu, vaid järgmise mitmeaastase raamistiku arutelu raames. Loomulikult võib mõnede selliste probleemide puhul nõukogult mõnd ettepanekut või kommentaari oodata.

Lõpetuseks soovin veel rõhutada, et 2011. aasta eelarve teemal kokkuleppele jõudmine paari järgmise nädala jooksul on ülitähtis. Seetõttu aitab eesistujariik endiselt kaasa siiani valitsenud suurepärase koostöö keskkonna soodustamisele – lisaks arvan, et kui Euroopa Liit ei suuda Lissaboni lepingu ajastu esimese eelarve hääletamisel üksmeelele jõuda, annab see Euroopa kodanike silmis liidu mainele tugeva hoobi.

Austatud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Tänan teid tähelepanu eest!

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, väliskomisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud Melchior Wathelet, volinik Lewandowski, head kolleegid! Esiteks soovin eelarve üldraportööri tehtud töö eest tänada.

Kuigi oleme väliskomisjonis mõõdukust üles näidanud ning teame ka seda, et alamrubriigis 4 olevad assigneeringud suurenevad tunduvalt üle keskmise, peame neid endiselt ebapiisavaks, kuna nendega ei ole võimalik tagada pidevat nähtavat ja tõhusat välispoliitikat, mis oleks kooskõlas Lissaboni lepingus kehtestatud eesmärkidega.

Meid üllatab, et nõukogu imestab, kui parlament esitab ettepaneku teha mõned taktikalised kärped, võttes arvesse kärbete tähtsust nii kompromissassigneeringute kui ka maksete assigneeringute seisukohast, mille nõukogu ise kehtestas.

Soovin tänada eelarvekomisjoni, mida esindab siin täna nende esimees, et Euroopa välisteenistuse assigneeringud reservi panite!

Austatud juhataja! Loomulikult ei taha ma sõna võtta tegusa ja tõhusa suhtumise vastu, kuid lepitusmenetluse käigus peab parlament endale kindlaks, väga kindlaks jääma, kuna kaalul on ikkagi 2011. aasta eelarve koostamine, nagu nõukogu eesistujagi mainis.

  Thijs Berman, arengukomisjoni arvamuse koostaja. – (NL) Austatud juhataja! Vahendid on kättesaadavaks tehtud selleks, et arengukoostöö toimuks tõepoolest arengueesmärkide saavutamise nimel, kuna nii on meil võimalik pehmendada hoope, mida finants- ja majanduskriis vaestele riikidele teenimatult jagab.

Kui tagame nende integreerimise maailmamajandusse, saab neist uus turg ja seetõttu osa lahendusest. Arengufondid – arengukoostöö rahastamisvahendi fondid – on loodud just vaesusega võitlemiseks, mitte ELi ja tööstusriikide koostöö edendamiseks.

Samuti ei tohiks banaanitootmise reform – banaanisektori kaasnevad meetmed – toimuda praegustele arenguprogrammidele eraldatud vahendite arvelt. Lisaks tuleb demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi all demokraatia ja inimõiguste tugevdamiseks eraldatud summad kindlasti samaks jätta.

Pakistanis toimunud hiljutised üleujutused näitasid taas kord, et peame olema valmis kiiresti ja tõhusalt reageerima – see ei peaks tähendama kiireloomulise meetmena eelarve kallale minekut, vaid võimalust kasutada humanitaarabile eraldatud kindlat summat. EL peab olema võimeline kiiresti reageerima ning jätkuvalt abiks olema.

  Bogusław Liberadzki, eelarvekontrollikomisjoni arvamuse koostaja. – (PL) Eelarvekontrollikomisjoni nimel sõna võttes soovin teie tähelepanu juhtida järgmistele küsimustele. Esimene neist puudutab eelarve koostamise ja rakendamise käigus ilmnevate vigade taset. Kaks eriti tähtsat valdkonda on välistegevus ja struktuurifondid. Meile on ka üliolulised tavapärasel viisil eraldatud summad, mille eraldamise kriteeriumid põhinevad kasutatud fondide mõjude hindamisel. Eelarvega seonduvate otsuste langetamisel on see külg tihti väga puudulik. Kolmas valdkond on ühtlustatud eelarve, näiteks Ühtekuuluvusfond ja üleeuroopalised transpordivõrgud. Tundub, et eelarve kujundamisel kasutame liiga vähe Euroopa metodoloogiat ja liiga palju eelarve riigipõhist killustatust. Viimane eelarvega seonduv tegur on palve võtta arvesse ka riigisisestes aruannetes sisalduvat teavet eelmise aasta eelarve eesmärkide täitmise kohta. Hetkel esitavad neid aruandeid vähem kui pooled liikmesriigid ning esitatud aruannete koostamisel on kasutatud väga erinevaid metodoloogiaid.

  Pervenche Berès, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud Melchior Wathelet, volinik Lewandowski! Mis puudutab 2011. aasta eelarvet, on tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil väga hea meel, et eelarvekomisjon taastas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi assigneeringud. Meie arvates on see kriisi ajal täiesti hädavajalik ning palume nõukogul praegust olukorda arvesse võttes parlamendi mõistlikku kava toetada.

Lisaks palume pöörata erilist tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondi assigneeringute rakendamise määrale, sest vastasel juhul ei ole fondil võimalik oma eesmärke täita.

Lisaks nõuame lisavahendite eraldamist sotsiaalsele dialoogile, kuna tänapäevane ümberkorraldusprotsess on meile õpetanud, et sotsiaalse dialoogi korral laabuvad asjad paremini ja meil on võimalik paremaid lahendusi leida. See on oluline küsimus.

Lõpetuseks tunneme heameelt, et eelarvekomisjon kinnitas EURESi esimese töökoha ettepaneku, kuna Euroopa Parlament aitab sellega tunduvalt kaasa juhtalgatuse „Noorte liikuvus” edendamisele – lisaks on EURESi algatus vahend, millega edendada hädasti tuge vajavat sotsiaalset uuendustegevust.

  Jutta Haug, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud Melchior Wathelet, volinik Lewandowski, head kolleegid! Eelarve teemal keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostajana ei räägi ma täna siinviibijatele midagi uut. Siiski soovin juhtida teie tähelepanu taas kord sellele, et keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon vastutab kogueelarvest vähem kui 1% eest, millest peame rahastama kõik keskkonnakaitse meetmed, bioloogilise mitmekesisuse meetmed ning kliimamuutusega võitlemise meetmed. Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon vastutab kogu rahvatervise valdkonna, toidu- ja söödaohutuse, veterinaarmeetmete ning lisaks viie Euroopa asutuse ülivajaliku töö eest. 1%! Sellises olukorras ei ole meil igatahes võimalik suurtest rahaülejääkidest rääkida. See väike summa, millega hetkel peame läbi ajama, on meie töö jätkamiseks täiesti hädavajalik. Seetõttu ei ole mingi üllatus, et me ei saa nõukogu kärbetega nõustuda. Meil on neid vahendeid vaja.

  Heide Rühle, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud Melchior Wathelet, volinik Lewandowski! Soovin eelmise sõnavõtja seisukohale toetust avaldada. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonina vastutame tolli, siseturu ja tarbijakaitse kitsa valdkonna eest. Üritasime numbreid teraselt silmas pidada ning panime kirja vaid selle, mida pidasime hädavajalikuks. Kriisi ajal läheb raha tarbijakaitse, tolli, tolliametnike koolitamise jms jaoks loomulikult vaja. Seetõttu arvame, et endised arvud tuleb taastada.

Soovime eelarvekomisjoni senise suurepärase koostöö eest tänada ja loodame, et see jätkub ka edaspidi!

  Mairead McGuinness, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamuse koostaja. – Austatud juhataja! Soovin raportööri 2011. aasta eelarvega tehtud hoolsa töö eest tänada!

Alustaksin kohe ühest põllumajanduseelarve valupunktist, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise eelarvereast. Parlamendikomisjonina esitasime muudatusettepaneku uuesti ja kutsume parlamenti üles seda muudatusettepanekut täielikult toetama. Nõukogu on loomingulisi raamatupidamisvõtteid kasutades suutnud leida 420 miljonit eurot. Kui meie muudatusettepanek läbi ei lähe, on meil järgmisel aastal eelarvega suur probleem ning kärpeid tuleb teha põllumajanduse kõigis eelarveridades.

Parlamendina ei saa me sel juhtuda lasta ning seetõttu palume kõigil fraktsioonidel oma muudatusettepanekut toetada. Soovin eelarvekomisjoni tänada mõistvuse ja abi eest, mida põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile piimandusfondi, koolidele puuvilja ja piima jagamise programmi, mesilaspopulatsioone ning enim puudust kannatavate inimeste abistamise programmi käsitlevate muudatusettepanekutega üles näitasite ja andsite.

Loodan, et piimatoodete turuga seonduvad komisjoni optimistlikud eeldused leiavad kinnitust. Mulle teeb siiski muret volatiilsus.

  Morten Løkkegaard, kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostaja. – (DA) Austatud juhataja! Kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamuse koostajana võin uhkusega öelda, et oleme parlamendis hakkama saanud sellega, mida komisjon ei ole suutnud ja mida nõukogu ei ole tahtnud teha – võtsime teadmiseks Euroopa 2020. aasta strateegiaga kaasnenud kohustused ja suutsime tagada strateegias määratletud eesmärkide rahalise toetuse.

Kindlasti peame investeerima haridusse ja elukestvasse õppesse, et tagada „uute töökohtade jaoks uued oskused”, mis on strateegia üks põhieesmärke. Seetõttu soovime, et nõukogu toetaks 2011. aasta eelarve seisukohta, mille loodame homme parlamendis vastu võtta. Loomulikult tuleks selle seisukoha raames elukestva õppe programmile täiendavalt 18 miljonit eurot eraldada. See võimaldaks enam kui 3500 Euroopa üliõpilasel Erasmuse õpirände programmis osaleda. Soovime suurendada nende kutseõpet omandavate üliõpilaste arvu, kellel on võimalik ametipraktikat saada. Soovime ELi rahastatavasse täiendusõppesse rohkem täiskasvanuid kaasata. Õhus on lisaks veel programmile Inimesed – mille eesmärk on suurendada doktorikandidaatide ning doktorikraadi omandajate liikuvust, anda võimalus tihedamaks koostööks tööstusega ja ajakohastada ELi ülikoolid – ja kommunikatsioonile eraldatava 10 miljoni euro küsimus. Meil oleks nõukogu toetuse üle väga hea meel.

  Juan Fernando López Aguilar, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse koostaja. – (ES) Austatud juhataja! Soovin esitada lühiaruande sellest, mida kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon eelarve arutelu edendamise heaks on teinud. Neid teemasid on neli.

Esimene teema puudutab Europoli, sest meie komisjon on nõukogu esitatud kärpeid arvesse võttes selle eelarve taastanud – lisaks tegime ettepaneku suurendada eelarvet 500 000 euro võrra, et Europol saaks täita kohustusi, mille terroristide rahastamise jälgimise programmi teise versiooni jõustumine neile kehtestas.

Teiseks palusime reservis hoitavad assigneeringud kasutusele võtta ja nende arvelt Europoli eelarve suurendamise ettepanek rahuldada.

Lisaks otsustasime teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile eraldatud assigneeringud reservi panna tingimusel, et need vabastatakse kohe, kui saame vajalikud andmed sammude kohta, mille tulevikus astuma peame.

Kuna peame neid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala seisukohast ülimalt tähtsaks, tegime ettepaneku taastada sisserände ja integratsiooniga seonduva fondi assigneeringud – nendeks on Välispiirifond, Euroopa Tagasipöördumisfond ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

Lõpetuseks taastasime eelarve, mis oli kavandatud asutusele Eurojust, mille funktsioone hiljuti laiendati, sest tegu on Euroopa õiguskoostöö arendamise seisukohalt hädavajaliku vahendiga.

  Algirdas Saudargas, põhiseaduskomisjoni arvamuse koostaja. – (LT) Tunnustan raportööri tasakaalustatud seisukoha leidmise eest! Arvan, et 2011. aasta eelarve ettepanekus, mille üle homme hääletame, säilib eelarve kokkuhoiu ja majanduse edendamise ideaalne tasakaal ning et see rahuldab Euroopa Parlamendi korduvalt tõstatatud põhieesmärgid. Mõistan liikmesriikide kulude kärpimise eesmärki, mille saavutamiseks üritatakse eelarve puudujääki maksimaalselt vähendada, ent paljud nõukogu esitatud kärpimisettepanekud on alusetud. Me ei tohi unustada, et Euroopa Liidu eelarve-eesmärgid on erinevad. ELi eelarve raha suunatakse meie tulevastesse investeeringutesse. See, kuidas kriisist jagu saame, sõltub selle raha õigest jagamisest ja kasutamisest. Energia, uuendustegevus, teadusuuringud, haridus ja liikuvus on meie majanduskasvu ning uute töökohtade loomise aluseks. Seepärast ei pea me tagama mitte ainult juba olemasolevate tõhusate programmide järjepidevust, vaid ka Lissaboni lepinguga kaasnenud uute vastutusalade piisavat rahastamist. Kutsun oma kolleege üles seda eelarveprojekti kinnitama!

  Peter Šťastný, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamuse koostaja. – Austatud juhataja! Lissaboni lepinguga anti Euroopa Parlamendile uued volitused rahvusvaheliste lepingute alal ning rahvusvahelise kaubanduse komisjon kavatseb neid uusi volitusi ka tõhusalt kasutada.

Banaanitööstuse kaasnevate meetmete paindlikkusinstrument aitab banaanitootmisega tegelevatel riikidel uutele katsumustele vastu astuda, millest võidavad ka ELi tarbijad ja vähimarenenud riigid. Kaubandusega seotud abi, nt majanduspartnerluslepingud ja kaubandusabi, edendavad kaubandustegevusest lähtuvat majanduskasvu mitte ainult ELis, vaid ka vastavates partnerluspiirkondades.

Lõpetuseks soovin veel mainida meie keskendumist WTO parlamentaarsele mõõtmele ja India, ASEANi ning Hiinaga seonduvatele välistele ärihuvidele. Selliste keskuste vahendusel kiiret majanduskasvu näitavate riikidega suhtlemine toob meie riikidele, eriti meie VKEdele, üldist kasu.

  Dominique Riquet, transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostaja. – (FR) Austatud juhataja! Transpordi- ja turismikomisjon, mis on kriisi ajal oma ettepanekutes väga mõistlik olnud, soovib juhtida tähelepanu sellele, et transport ja turism toovad liidu SKPst sisse üle 10% ja on seetõttu Euroopa suure lisandväärtusega majanduskasvu seisukohast üliolulised sektorid.

Kolm punkti väärivad eraldi väljatoomist ning ühtlasi soovime, et neid toetataks. Esiteks asutuste rahastamine. Milleks õigusloomega tegeleda, kui puuduvad eelnevad kriteeriumid või järgnevad operatiivse rakendamise vahendid? Nende muudatusettepanekutega üritatakse anda asutustele vahendid enda ja seeläbi ka Euroopa volituste täitmiseks.

Teiseks muutus turism, mille poolest liit on esimene sihtkoht kogu maailmas, pärast Lissaboni lepingu jõustumist omaette pädevusvaldkonnaks, kuid sellel puudub eraldi eelarverubriik. Kahe ettevalmistava tegevusega jätkamisest lihtsalt ei piisa. Soovime oma meetmeid tõhustada ning toetada vähemalt sümboolselt uusi pilootprojekte, mis seonduvad tööstus- ja kultuuriturismiga.

Lõpetuseks lisan veel, et Islandil toimunud vulkaanipurse näitas meile selgelt, kui tähtis on kasutusele võtta ühine teabe- ja broneerimisliides kõikide transpordiliikide jaoks, nagu oma viimases taotluses mainisime.

  László Surján, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (HU) Austatud juhataja! Tänan teid sõnavõtu võimaluse eest! Nõukogu võtab ära neli miljardit eurot ja süüdistab majanduskriisi. Mida nad nende vahenditega saavutada suudavad? Kriisi nendega ju ei lahenda! Küll aga suudavad nad saavutada salle, et rikuvad liikmesriikide vahel valitseva solidaarsuse ja muudavad alustatud programmide lõpetamise võimatuks. Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Asi ei ole seda väärt. Seetõttu peame parlamendikomisjoni arvamuse kohaselt, mis on esitatud 2011. aasta eelarve alamrubriigis 1b, Euroopa Komisjoni ettepanekute juurde tagasi pöörduma, sest need põhinevad liikmesriikide prognoosidel. Liikmesriigid ei peaks kahe vastuolulise lahendusega mängima. Tänan tähelepanu eest!

  Paul Rübig (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Soovin teada, miks tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon ei ole oma arvamust esitanud. Kõige suuremad kärped tabasid just neid. Miks ei ole neil siin sõnavõtjat?

  Juhataja. – Hea küsimus, Paul Rübig! Selles raportis puudus säte, kus oleks tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust nõutud. Mul on siin nimekiri kõigist parlamendikomisjonidest, kes pidid arvamuse koostama ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni siin nimekirjas ei ole.

Igatahes üritame selles selgusele jõuda, Paul Rübig.

  Salvador Garriga Polledo, fraktsiooni PPE nimel. – (ES) Austatud juhataja! Optimaalne eelarvepoliitika ei ole mitte selline, mille käigus rohkem või nutikamalt tegutsetakse, vaid see, mis hea tulemuse annab, nagu volinik oma teatises ütles.

Euroopa Komisjoni koostatud 2011. aasta eelarve ülesehitus meeldib mulle, kuid arenguruumi veel jagub. Mulle ei ole kunagi meeldinud ega meeldi ka praegu see, kuidas nõukogu Euroopa eelarveid käsitleb. Komisjoni või parlamendi iga viimase kui projekti igakülgne kärpimine ei ole eelarve koostamise viis – see on ehe näide rahanduslikust tapatööst.

Sooviksime nõukogu esindajalt ühtlasi küsida, kas ta kuulis volinik Lewandowski juttu maksete assigneeringute vajalikkusest.

Minu fraktsiooni arvates on võimalik eelarvelise kokkuhoiu ja Euroopa arengu tasakaal leida. On selge, et Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis ei usu, et meil on võimalik tasakaalustatud lahenduseni jõuda, ning esitab seetõttu muudatusettepanekuid, mis ületavad eelarve ülemmäärasid ning muudavad meie ja nõukogu lahingu vältimatuks.

Palun seetõttu täiskogul seda strateegiat mitte toetada, vaid pooldada hoopis raportööri strateegiat, mis eelmisel nädalal juba eelarvekomisjoni enamuse toetuse pälvis.

  Göran Färm, fraktsiooni S&D nimel. – (SV) Esiteks soovin raportööri Sidonia Elżbieta Jędrzejewskat südamest tänada. Ta on saavutanud suurepärase laheduse, millega oleme eelarvekomisjonis suures osas nõus hoolimata sellest, et seal on teatud valdkondi – mille juurde ma hiljem tagasi pöördun –, milles Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonil Euroopa Parlamendis on veidi teistsugune arvamus.

Oleme liikmesriikide rahanduse kriisiolukorrast täiesti teadlikud. Sellest hoolimata kaitseme eelkõige ELi eelarvet, kuigi hoiame tasemed hetkel väga madalal, võttes siinkohal eriti arvesse järgmise aasta uusi poliitilisi kohustusi, mille raames hoiab ka parlament oma eelarve kasvumäära alla 1%. See on väga tagasihoidlik.

Maksete kasvumäär on kõrgem ja ka see tundub mõistlik. Kui üritaksime struktuurifondi makseid praegu tagasi hoida, oleks sellel otsene mõju riikidele, millel on töökohtade ja majanduskasvuga kõige suuremaid probleeme. Ei tohi unustada, et sellised riigid nagu Kreeka, Iirimaa, Portugal, Hispaania ning Läti on kõik ELi eelarvevahendite netosaajad. Eelarve kärpimine mõjub neile kahjulikult. Me ei tohi seda unustada.

Esiteks meie eelarvet piiratakse. Viimase 20 aasta andmeid vaadates on näha, et ELi eelarve on suurenenud aeglasemalt kui liikmesriikide eelarved. Ka see on miski, mida me ei tohi unustada.

Teiseks ei ole meie, sotsiaaldemokraadid, nõus sellega, et kriisist väljumise ainus lahendus on kokkuhoiumeetmed. Seetõttu võitleme eelarve suurendamise nimel, seda eriti rubriigis 1a, kus käsitletakse investeeringuid, teadus- ja arendustegevust ning tööturuga seonduvaid algatusi. Nende valdkondade eelarvet tuleb suurendada. Me ei ole nõukogu ja komisjoniga ITERi projekti küsimuses täiesti samal seisukohal. Oleme küll selle projekti poolt, ent see ei tohi olla teadus- ja arendustegevuse ainus eesmärk. See ei tohi kõike muud välja tõrjuda. Kui soovime ITERiga jätkata, tuleb teostada läbivaatamisi ning ühtlasi vajame ka rohkem raha.

Kolmandaks peame kindlasti suutma kriisi ajal jätkuvalt solidaarseks jääda. Kui struktuurifondides tehtud kärped annavad kõige suurema hoobi neile, kes abi tõepoolest vajavad, ei saa me sellise poliitikaga nõustuda.

Neljandaks usume ka seda, et Lissaboni leping õigustab eelarve mõningast suurendamist. ELile lisandub palju uusi ülesandeid, mis on seotud Euroopa välisteenistuse, uute finantseerimisasutuste ning energia- ja kliimavaldkonnaga. Me ei saa ELile uusi ülesandeid anda ja nende jaoks siis raha eraldamata jätta.

Lõpetuseks soovin veel mainida välispoliitika eelarvet, mis on ilmselgelt alarahastatud. Kui suudame endale lubada Palestiina abistamist ja leiame vahendid laienemiseks, vajame kindlasti rohkem raha ka välispoliitika edendamiseks. Seetõttu on meile, sotsiaaldemokraatidele, oluline ka see, et saaksime 2011. aasta eelarve siduda aruteluga, millel on ka pikaajalisem perspektiiv: mõtlen siinkohal omavahendeid, 2012. ja 2013. aasta eelarvete ülemmäära ning uut rahalise toetuse mehhanismi. Seetõttu on mul väga hea meel, et volinik mainis paindlikkust kui ühte võimalikest lahendustest, mis aitaks meil soovitud eesmärki saavutada. Olen täiesti kindel, et me ei saavuta neil eelarveläbirääkimistel edu, kui me ei suuda eelarve ülemmäärasid mingil viisil läbi vaadata või paindlikkusinstrumenti rakendada. Usun, et see on täiesti hädavajalik.

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Austatud juhataja, lugupeetud Melchior Wathelet, volinik Lewandowski! Enamiku liikmesriikide riigieelarved on kärpekirvest tunda saanud. Kas me ei peaks siis ka ELi eelarvet piirama? Jah, peaksime küll, ning teatud määral me seda juba teemegi. See on järgmise aasta eelarvet käsitleva parlamendi ettepaneku läbiv teema. Hoidsime oma soovid mitmeaastases finantsraamistikus määratud ülemmäärade piires, kuid see on võimalik vaid siis, kui kärbime kindlaid eesmärke ja rahvusvahelisi kulukohustusi. Vastasel juhul ei ole meil võimalik teadustegevuseks, energiapoliitikaks ja Palestiina abistamiseks piisavalt assigneeringuid leida. Kui konkreetsemaks minna, siis pidime näiteks kärpima assigneeringuid, mis olid eraldatud ITERi ja Tuumasünteesienergeetika Arendamise Euroopa Ühisettevõttele, ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale, banaanitootmisega tegelevate riikide abistamiseks ning koostööks äsja tööstusriikideks saanud riikidega. Minu arvates peegeldab see tõsiasja, et mitmeaastane finantsraamistik on liiga piirav, mistõttu soovin taas kord kahetsust avaldada, sest komisjon ei ole oma lubadustest hoolimata esitanud meile selle raamistiku tõsiseltvõetavat vahearuannet. Peame kuni 2013. aastani kavandatud finantsperspektiivi läbi vaatama. Vastasel juhul ootavad meid ees probleemid. Komisjon edastas meile äsja teatise eelarve läbivaatamise kohta, milles on esitatud meie tegevussuunad paljudeks aastateks, kuid ometigi ei ole seal selgitatud, kuidas tulla 2011., 2012. ja 2013. aastal ots otsaga kokku.

Soovin Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel Sidonia Elżbieta Jędrzejewskat eelarve üle hääletamise korraldamise eest südamest tänada. Oleme tulemusega väga rahul. Oleksime soovinud põllumajanduseelarve teatud osades teistsuguseid numbreid näha. Me ei tahtnud piimandusfondile 300 miljonit eurot. Lisaks peaksime aitama lahendada raamatupidamisarvestuse kontrollimise probleemi. Hääletasime selles küsimuses valesti. Lisaks on parlamendi eelarves paar kohta, kus oleksime soovinud suuremat kokkuhoidu näha, ent lõppkokkuvõttes oleme praeguse tulemusega rahul ning ootan juba kannatamatult nõukoguga algavaid edukaid läbirääkimisi.

  Isabelle Durant, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud minister, volinik Lewandowski! Ka mina soovin raportööre, eriti Sidonia Elżbieta Jędrzejewskat ja Helga Trüpelit, tehtud töö eest tänada. Helga Trüpel on minu meelest ära teinud tohutu töö, täiesti silmapaistva töö, võimaldades isegi staažikatel eelarvekoostajatel, kes on sellega täiskogul juba aastaid tegelenud, Lissaboni lepinguga kaasnenud uutel tingimustel tööga vaid ühe lugemise piires hakkama saada. See on täiesti suurepärane saavutus – aitäh teile!

See on olnud maraton, millest meie fraktsioonide esimehed – istungisaalis on neid hetkel järel vaid üks – kõik mingil hetkel osa võtsid. Tuli ette olukordi, kus kartsime, et asi lõpeb halvasti, kuid tänu meie raportööridele ja presidendile läks kõik õnneks hoopis vastupidi. See võib olla küll ebatavaline, kuid soovin ka teda tehtud töö eest tänada. Meile on kasuks tulnud see, et fraktsioonide esimehed soovivad koos meiega esitada julge eelarve ning luua eelkõige sideme järelevalvega, sellega, mis toimub hiljem, 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjonis (SURE), ning eelseisva finantsperspektiivi raames, sest 2011. aasta eelarve on küll tähtis, ent sellele järgnev on kindlasti veelgi olulisem. Mul on ütlemata hea meel, et üheskoos on meil, fraktsioonide esimeestel ja eelarvekomisjonil, õnnestunud kokkuleppele jõuda.

Loodame parimat! Kusagile ei kao aga tõsiasi, et hetkel on meil teada parlamendi seisukoht, ning olles kuulnud Melchior Watheleti sõnavõttu nõukogu vaadete teemal, olen ilmselgelt veidi mures selle pärast, mis meid lepitamisel ees ootab. See ei saa lihtne olema, sest nõukogu ja parlamendi nõuete vahel kompromissi leidmine saab raske olema. Loodan seejuures teie abile, et lõpptulemuseks oleks tõeliselt julge eelarve.

Need nõukogu liikmed, kes näiteks maksete assigneeringute suurendamist kritiseerivad, käituvad eelarve suhtes ebaõiglaselt. Tegu on endiste kulukohustustega, küsimus on usaldusväärsuses: kui maksame selle summa, mille maksta lubasime, täidame lihtsalt oma kohust hoolimata sellest, kui seejuures maksete assigneeringuid ületame. Arvan, et me ei tohi siin asja tuuma kahe silma vahele jätta.

Kuigi hääletame homme resolutsiooni poolt, arvan siiski, et eelarves on mõned ebakorrapärad, ning soovin neist kaks peamist ka hetkel välja tuua.

Paar kuud tagasi hääletasime Euroopa 2020. aasta strateegia programmi ühe tähtsa resolutsiooni üle ning otsustasime selle raames liita strateegiaga valdkonnad, nagu üleminek rohelisele majandusele, taastuvate energiaallikate toetamine, rohelised tehnoloogiad ning palju muud, mis töö ja töökohtade loomisele kaasa aitab. Seda silmas pidades esitasime oma kavatsuste kinnitamiseks muudatusettepaneku, mille eesmärk oli säästva arengu kriteeriumide eemaldamine keskkonna rahastamisvahendi (LIFE) programmi alt ning selle lisamine kõigi teiste valdkondade alla. Kardan, et see muudatusettepanek lükatakse homme tagasi. Sellest hoolimata kutsun teid üles meie muudatusettepanekut toetama, kuna sel juhul ei jää säästev areng ainult jutu tasandile, vaid me jõuame ka tegudeni.

Ja nüüd teine vastuolu: rahvusvahelise katsetermotuumareaktor (ITER). ITERi eelarvet kärbiti 45 miljoni võrra. Päris märkimisväärne summa. Soovin teie tähelepanu juhtida sellele, et kõnealust summat üritati võtta põllumajanduspoliitikalt. Õnneks nii ei juhtunud – selle asemel võeti raha hoopis teadustegevuselt, mis ei olnud samuti eriti hea valik. Viitan siinkohal Ban Ki-mooni tänahommikustele sõnadele. Ta kutsus eurooplasi üles olema taastuvate energiaallikate valdkonna teerajajad ning edendama uusi, mitte minevikus populaarseid energialiike, mille kasutamise põhieesmärk on aktsionäride taskuid täita – selline mõtteviis ei aita mingil moel Euroopa tarbijaid ega tulevasi põlvkondi, kelle õlgadele jääb üha süvenev jäätmekäitluse probleem. ITERi suhtes võetud kõik-või-mitte-midagi-strateegia, mis läheb meile lõppkokkuvõttes maksma 1,5 miljardit eurot, on minu meelest suur viga, ja mulle tundub, et me ei toimi nii, nagu 2020. aasta resolutsioonis lubasime.

Lõpetuseks soovin mainida veel mõnda ajakavaga seonduvat küsimust, nagu majanduse juhtimine, nõukogu töökonna likvideerimine ning komisjoni ettepanekud, mille tõttu tuleb veel palju tööd teha, et arutlusel olev eelarve tulevaste eelarvete ja finantsperspektiiviga siduda.

  Michał Tomasz Kamiński, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Praegune eelarve arutelu ning terve hulk arutelusid, mis meil ees seisavad, panevad Euroopa eliidi tugevasti proovile. Andsime Euroopale Lissaboni lepingu, millega saavad kodanikud omakorda võimaluse Euroopast rohkem osa saada. Kindlasti ei tohi me öelda, et tahame rohkem Euroopat, jättes aga selle tagamiseks vajalikud vahendid eraldamata. Just sellest punktist soovingi alustada. Me ei saa enda vastu ausaks jäädes öelda, et tahame küll rohkem Euroopat, ent ei taha selle eest maksta. Euroopa ülalpidamine maksab ja kui võrdleme Euroopa eelarve kulude struktuuri suurimate maksjate kulude struktuuriga, siis näeme, et Euroopale kulutamine ei ole just eriti suur kulu. Poola ning Kesk- ja Ida-Euroopa esindajana soovin rõhutada veel ühte tõsiasja: kõik vahendid, mis eraldatakse eesmärgiga arendada meie piirkonda, mis on Lääne-Euroopas välja arendatud ja toodetud kaupade suur tarbija, ning kogu raha, mis Euroopa uutesse riikidesse investeeritakse, on tegelikult ju raha, mis investeeritakse Euroopa tulevikku. Jõukam Kesk- ja Ida-Euroopa ning jõukamad Euroopa uued riigid avaldavad soodsat mõju ka nendele Lääne-Euroopa riikidele, mida me väga austame ning mis on Euroopa Liidu eelarve netomaksjad. Ka selles arutelus vajame rohkem Euroopa solidaarsust.

  Miguel Portas, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Soovin selle arutelu kommenteerimisel täiesti otsekohene olla. Tegu ei ole raamatupidajate aruteluga, vaid tulevikku puudutavate plaanide ja valikutega.

Valitsuste seisukoht on väga lihtne: need kõik alluvad uuele Brüsseli konsensusele. Riigisisesel tasandil iseloomustab eelarveid aga üksainus sõna – kokkuhoid. Euroopa tasandil on selle lahendus väga lihtne – eelarve ülejääk.

Soovin nõukogule öelda, et kriis ei ole veel läbi ja et sel ajal toimub riigisisesel tasandil tõepoolest kõigi sotsiaalmeetmete kärpimine. Kriis ei ole veel läbi, kuid kõik meie riigieelarved osutavad palkade külmutamisele või vähendamisele, pensionide vähendamisele ning seejuures maailma kõige ebaõiglasema maksu – käibemaksu – suurendamisele.

Kõike seda arvesse võttes ei taha valitsused Euroopa eelarvesse enam ainsatki eurot eraldada. Nende ettepanek on täna arutlusel olevast eelarvest kolm miljardit eurot väiksem. Siiski peaksime arvesse võtma, et täna arutamisel olev ettepanek on tagasihoidlik ja selles puutub igasugune tarmukus.

Oleksime vajanud Euroopa eelarvet, mis suudaks katta riigisisese tasandi valdkonnad ning mille raames investeeritakse selgelt töökohtade loomisesse. Vajasime Euroopa eelarvet, mis oleks tasakaalustanud eelarvepoliitika negatiivset mõju riigisisesel tasandil.

See ei olnud võimalik. Valitsused annavad Euroopale uusi pädevusvaldkondi, ilma et nendega kaasneksid vastavad vahendid – nõnda toimides pesevad nad oma käed puhtaks, kuid säilitavad ometigi võimaluse teha ettepanekuid eelarve suurendamiseks, mida saab selgitada ainult lobistide mõju all olemisega. Selle ilmekas näide on ettepanek eraldada tuumasünteesi instituudile DENIM 350 miljonit eurot – selline investeering on praegustes oludes pehmelt öeldes kaheldav.

Tegelik põhjendus on aga järgmine. Riigisisesel tasandil põhineb eelarvedistsipliin rumalatel karistustel, mis on näiteks sätestatud täna ratifitseerimisele minevas Prantsusmaa-Saksamaa ühisavalduses. Euroopa tasandil on tegu eelarve ülejäägi ning keskpärase eelarvega, mis on pidevalt alarahastatud.

Praegusel otsustaval hetkel on ülimalt oluline arutleda Euroopa Liidu omavahendite ning selle üle, kas finantstehingud tuleks Euroopa tasandil maksustada, kuna see tooks majandusse veidigi õiglust. Euroopa on praegu meeleheitel. Elame Euroopas, kus Kreekas, Hispaanias ja Prantsusmaal korraldatakse üldstreike veel tänasel päevalgi. Järgmisel kuul tabavad streigilained ka Portugali ja Itaaliat. Oleme Euroopale, võitlevale ja meeleheitel Euroopale, võlgu õiglusel, investeeringutel ja töökohtade loomisel tugineva lahenduse.

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Parlament on ühinenud Euroopa Komisjoni nõudmisega suurendada 2011. aasta eelarvet 6%, ajal mil riikide valitsused teevad ettepanekuid oma eelarvete tõsiseks kärpimiseks.

Eelarve suurendamise pooldajad toovad põhjuseks selle, et rahastamispaketi suurendamist läheb vaja Lissaboni lepinguga kaasnenud uute pädevusvaldkondadega seonduvate kulude katmiseks. Kui ma nüüd järele mõtlen, siis ei meenu mulle küll, et oleksin kuulnud – või et keegi seda ratifitseerimise ajal oleks maininud –, et Lissaboni lepinguga kaasnevad mingid kulud ja kui suured need võiksid olla. Meil ei ole isegi tänasel päeval selget ettekujutust sellest, kui palju Lissaboni lepingu rakendamine maksumaksjale maksma läheb.

Lisaks väidetakse, et kokkuhoid ei ole kriisi ajal parim lahendus ja et peame kulutama rohkem haridusele, taastuvatele energiaallikatele jms. Vaadates aga viimaste aastate alakulu, on selge, et EL ei suuda tõhusat eelarvet koostada. See ebaõnnestumine seondub eeskirjade eiramisega, mille Euroopa Kontrollikoda igal aastal tuvastab. Taas kord puudutab eelarve julgeim (17%) suurendusettepanek ühtekuuluvusfonde, mis on just see valdkond, kus audiitorid kõige rohkem eeskirjade eiramisi tuvastavad.

Kui minu arvates on üllatav, et EL üritab kriisi ajal oma eelarvet suurendada, siis veelgi ebaselgemaks jääb mulle see, miks parlament oma esinduskulude eelarvet kahekordistada üritab. Kas tahame sellega öelda, et Ühendkuningriik kärbib lastetoetusi ja ülikoolide rahastamispaketti, lükkab edasi koolide rajamise programme ning peab leppima veel teistegi valusate kärbetega, selleks et Euroopa Parlament saaks endale rohkem šampanjat ja austreid lubada? On see mõistlik, et Ühendkuningriik kärbib oma sõjalisi kulutusi, samal ajal kui selle netomakse Euroopa Liidule suureneb paari järgmise aastaga umbes kuuelt miljardilt Suurbritannia naelalt kaheksale miljardile naelale? See on brittidele lihtsalt vastuvõetamatu.

(Aplaus fraktsioonilt EFD)

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud juhataja! Kui ma kuulen seda, kuidas Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis 2011. aasta eelarvet kommenteerivad, on mul niivõrd häbi, et kaotan igasuguse soovi Euroopa Parlamendiga seotud olla. Sel ajal kui inimesed tunnevad kodudes muret oma töökoha ja sissetuleku pärast ning ootavad seda, et poliitikud hoiaksid kokku, kust võimalik, ning investeeriksid sinna, kus see on hädavajalik, suutsid komisjon ja parlament peaaegu üksmeelselt igasugustele kasututele ja tarbetutele hobide tehtavaid kulusid suurendada.

Sel ajal kui volinik Barroso kutsub liikmesriike üles kokkuhoiule, tegelevad tema komisjon ja Euroopa Parlament hoopis 2011. aasta eelarve suurendamisega. Seda ei ole enam võimalik tõsiselt võtta, kuid ometigi lähevad asjad just seda rada. Täiskogu ei paista mõistvat, millest meie kodumaalased tegelikult mõtlevad. Kui üks ainukene hea näide välja arvata, on meil tegu ühe sünge halli ja kuluka olemisega.

Jaa, mõned siin täiskogul kindlasti mõtlevad, et see on ainult tolle veidra Hollandi Vabaduse Partei (PVV) jutt. Austatud juhataja! See on tõsi, et me vaatame peeglisse ja küsime endalt: „Kas meie kodanike raha ikka tuleb kulutada kallitele ametiautodele, mida nii tihti ka erasõitudeks kasutatakse? Kas me ikka peame pidustuste peale raha laristama, sel ajal kui Euroopas valitseb raske majanduskriis? Kas meil on vaja luua kulukas Euroopa välisteenistus, kui kõik liikmesriigid saaksid selle ülesannetega suurepäraselt ka ise hakkama? Kas meil on vaja arvukaid mõttetuid parlamendikomisjone töös hoida ning Jeemeni ja Palestiina aladele veel raha saata?”

Nii mõtleb ainult PVV. Meid ei tasu aga alahinnata: PVV ei ole Euroopas enam üksi. Võitleme kodanike eest ning tahame, et meie häält siin kulukas tsirkuses kuulda võetaks. Olen uhke oma riigi ja selle kodanike üle ning võtan selle nimel sõna ka tulevikus, kuna seda on vaja teha ja kuna ma tahan seda teha. Seetõttu hääletame 2011. aasta eelarve vastu.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele vastavalt kodukorra artikli 149 lõikele 8)

  Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE). – (NL) Austatud juhataja! Lucas Hartongi sõnavõtust ja tema fraktsiooni muudatusettepanekutest on selgelt näha, et Hollandi Vabaduse Partei (PVV) puhul on tegu Euroopa-vastase erakonnaga. PVV on enda sõnul erakond, mis võitleb kuritegevusega ning soovib sisserändajaid tagasi nende kodumaale saata. Minu küsimus Lucas Hartongile on järgmine: kuidas sellega hakkama saate, kui Europoli eelarve nullini vähendate, kokkuhoiu tõttu Schengeni infosüsteemi hävitate ja Euroopa Tagasipöördumisfondi 113 miljonit eurot tagasi lükkate?

  Lucas Hartong (NI). – (NL) Austatud juhataja! Soovin kaasparlamendiliiget selle küsimuse eest tänada! Nagu Gerben-Jan Gerbrandy teab, on terrorismivastane võitlus ja sellealane poliitika liikmesriikide mure, ning me usume, et siin ei ole tegu Euroopa Liidu pädevusvaldkonnaga. Lisaks olen kindel, et minu austatud kaasparlamendiliige on teadlik ka sellest, et viimastel aastatel on Europolis avastatud hulgaliselt pettusjuhtumeid, mida siin täiskogul ka mõnda aega tagasi arutasime – minu meelest on see piisav põhjus, miks ka politseipoliitika liikmesriikide pädevusse tagasi anda.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele vastavalt kodukorra artikli 149 lõikele 8)

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Ka mul on Lucas Hartongile üks küsimus. Teie ELi rahanduse kritiseerimist arvesse võttes soovin teada, kas teie fraktsioon, mis on Hollandi parlamendis praegusel hetkel valitsuse tugitalana väga tähtis, soovib netomaksja Hollandi netosummat vähendada?

  Lucas Hartong (NI). – (NL) See on väga huvitav küsimus ning ühtlasi on tegu teemaga, mille üle siin täiskogul kindlasti veel palju arutletakse. Hollandi uus valitsus on Euroopa Liidule maksmise tõepoolest oma südameasjaks võtnud ning mul on selle üle väga hea meel ja olen neile selle eest väga tänulik. Muu hulgas ütleme kindlasti sõna sekka selle täiskogu mitmeaastase finantsraamistiku arutelul. Seetõttu võite kindel olla, et oleme nii 2011. aasta kui ka järgnevate aastate eelarvete täiendava suurendamise suhtes väga kriitiliselt meelestatud.

  José Manuel Fernandes (PPE). – (PT) Austatud juhataja, lugupeetud Melchior Wathelet, volinik Lewandowski, head kolleegid! Parlamendi esitatud 2011. aasta eelarve on julge ja arukas ning austab kulukohustusi, mida on käsitletud rangelt ja realistlikult. Olen täiesti teadlik, et see arukas eesmärk on saavutatav, sest ELi eelarve moodustab kogurahvatulust jätkuvalt umbes 1%.

Ühtlasi annab eelarve selgelt märku sellest, et punktide väheseid varusid arvesse võttes vajab mitmeaastane finantsraamistik läbivaatamist – eriti puudutab see punkte 1A, 3B ja 4. Lisaks on samuti selge, et vajame uut arutelu liidu eelarve uute vahendite vajalikkuse teemal.

ELi institutsioonide vahel kokku lepitud põhimõtete ja programmide rakendamine on kindel hoolimata nõukogu ettepanekust võtta vastu karme ja meelevaldseid kärpeid nii maksete kui ka kulukohustuste assigneeringute vallas, mis ei ühti finants- ja eelarvehalduse põhimõtetega. Kõige hullem on see, et nõukogu seab kahtluse alla selliste ettepanekute ja investeeringute rakendamise, mis tähendavad ELile kasu ning lisandväärtust.

On väga hea – soovin siinkohal raportööri tunnustada –, et noori, haridust ja liikuvust käsitlevatest suundumustest on saanud meie põhieesmärk. Suurendasime elukestva õppe programmile, PESSOA programmile, teadlaste liikuvuse programmile, Erasmus Munduse programmile ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile eraldatavat rahastamispaketti. Mis liikuvusse ja noorte tööhõivesse puutub, soovin eriti rõhutada ühte pilootprojekti, millega ma isiklikult ka seotud olin: „Sinu esimene töökoht välismaal”.

Lisaks ei saa ma jätta mainimata parlamendi kõrgetasemelise õigusloome eesmärki, millega kaasneb ka täpsus – sellest annab selget tunnistust tõsiasi, et pärast juhatusega toimunud kohtumist oli algset ettepanekut kärbitud 25 miljonit eurot.

  Derek Vaughan (S&D). – Austatud juhataja! Esiteks soovin raportööre eelarvega seonduva tubli töö eest kiita. Iga eelarve koostamine on raske, kuid liikmesriikide kärpeid arvesse võttes on selle eelarve koostamine olnud ehk veel keerukam kui tavaliselt.

Suurbritannia koalitsioonivalitsus teeb homme teatavaks julmad kärped umbes 83 miljardi Inglise naela ulatuses ning see mõjutab iga viimast kui Suurbritannia elanikku. Kardame, et see muutus on liiga kiire, liiga varajane ja liiga suur.

Me kõik teame, et peame ELi kulutustega ettevaatlikult ümber käima, mistõttu tuleb meil tagada, et EL kulutab oma raha arukalt. Lisaks peame kindlustama selle, et EL ja Euroopa Parlament suudavad oma ülesandeid täita ja et meil on võimalik oma eesmärke rahastada – viitan siinkohal eesmärkidele, nagu struktuurifondid ning teadus- ja arendustegevus, millest võidavad üksikisikud, ühendused ja VKEd üle kogu ELi. Kõik need asjad aitavad meil puudujäägist ja võlast välja kasvada. Neid punkte ei tohiks näha kui mõttetuid kulusid, vaid kui investeeringut tulevikku.

Sel ajal kui liikmesriigid soovivad kriisist kärbetega jagu saada, arvame meie, et saame kaasa aidata teistsuguse strateegia loomisele: see strateegia tugineb raskustest – nagu võlad, puudujäägid ja suurenev tööpuudus – välja kasvamise põhimõttele. Kuna peame neile põhieesmärkidele rahastamispaketi leidma, tuleb meil tarbetu kulutamine ja halduskulud ilmselgelt vaatluse alla võtta. Kui täiendavad kulutused on õigustatud, peaksime neid toetama. Me ei tohi unustada, et ELi praeguste lisakulude põhjuseks on liikmesriikide toetuse saanud otsused, nagu Euroopa välisteenistus ja kolme uue finantsjuhtimisasutuse loomine.

Kui kulutamine on tarbetu, tuleb sellele vastu seista. See kehtib nii üldeelarve kui ka Euroopa Parlamendi eelarve kohta. Raportöör on juba toonud näiteid valdkondadest, mille arvelt oleme üritanud parlamendi eelarvet kokku hoida. Esitan hetkel vaid ühe: vabastada teise osamakse reserv, mille suuruseks on ühe parlamendiliikme kohta 1500 eurot ühes kuus. Peame teada saama uute lisatöökohtade loomise kogukulud, enne kui reservi vabastamist kaalume – loodan, et sellega nõustuvad ka teised parlamendiliikmed.

Lisaks loodan, et homsel hääletusel vaatavad parlamendiliikmed iga muudatusettepaneku hoolikalt läbi, tagades sellega sobiva tasakaalu investeeringute ja parlamendi kohustuste täitmise ning riiklike kulutuste mõõdukuse tagamise vahel. Olen kindel, et iga parlamendiliige seisab selle eest, et EL lisaks väärtust nii liikmesriigi kui ka üksikisikute ja ühenduste kulutamisele.

Lõpetuseks loodan, et nõukogu saab lepituskohtumistel aru sellest, et ta peab silmas pidama mitte ainult kärpeid, vaid ka investeeringuid ja töökohtade loomist kogu ELis, kuna see on lausa hädavajalik.

  Carl Haglund (ALDE). – (SV) Esmalt soovin raportööri suurepärase töö eest tänada! Soovin tänada ka eelarvekomisjoni raportööri, kes sai läbirääkimiste juhtimisega väga edukalt hakkama!

Hetkel valitsev majanduslik olukord on väga raske ja seda on oma sõnavõttudes kinnitanud ka mu kaasparlamendiliikmed. Olin oma fraktsiooni nimel vastutav selle eest, mida nimetati eelarve teisteks osadeks. Raskes majanduslikus olukorras on lihtne jõuda parlamendi omakulusid ja kulutuste suurendamist käsitleva sümboolse aruteluni. Seda on lihtne populistlikuks tembeldada, kuid nagu Ühendkuningriiki esindav kaasparlamendiliige juba märkis, siis kuigi assistentide kulud ning presidendi esinduskulud ei ole üldist pilti ja ELi eelarvet vaadates kindlasti eriti suured, on neil siiski sümboolne tähendus. Tõenäoliselt peaksime vaatluse alla võtma omakulud ning vältima nende suurendamist majanduslikult raskel ajal.

Mis aga üldist eelarveprojekti puudutab, siis olen sunnitud nõukogu kahjuks kritiseerima. Saan aru, et nõukogu soovis selle aasta eelarves teatud kärpeid teha. See on täiesti loogiline, et me ei taha näiteks eelarvet 6% suurendada, kuid samal ajal ei ole me eriti järjekindlad, kui kärbime teadus- ja arendustegevust ning uuendustegevust, kuigi jõudsime eelmisel kevadel ühisele kokkuleppele Euroopa 2020. aasta strateegias, kus need valdkonnad on meie põhiliseks sihiks. Seetõttu tunduvad 2011. aasta eelarvega seonduvad nõukogu eesmärgid veidi ebaloogilised.

Lõpetuseks soovin veel omavahendeid puudutavat arutelu silmas pidades lisada, et Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsioonis on palju neid, kel on selle arutelu üle väga hea meel. See on vajalik. Hetkel toimub meil eelarve rahastamise küsimuses midagi käesurumise laadset, mis ei ole just eriti tõhus lahendus. See on väga hea, et meil on nüüd võimalik ELi tulevase eelarve teisi kaitsemudeleid arutada.

  François Alfonsi (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! 2011. aasta eelarve on esimene eelarve, mille koostamisel lähtutakse uue Lissaboni lepingu sätetest. Meie raportöörid on Euroopa institutsioonide nimel väga head tööd teinud ja ma olen neile selle eest südamest tänulik! Meie parlament on suutnud eelarvelist kokkuhoidu vältida, tuues seejuures ohvriks meie põhieesmärgid – kõige enam on kannatada saanud säästva arengu valdkond. Kiidan heaks mõned vastuvõetud muudatusettepanekud ning

Korsikalt pärit parlamendiliikmena on mul seetõttu väga hea meel, et Euroopa vahendid on nüüdsest saadaval ka Euroopa ohustatud keelte olukorra parandamiseks, hoolimata sellest, milline on vastava keele seisund liikmesriigis. Usume ka seda, et selle ELi eelarvega kaasnevad arutelud on Euroopa tuleviku seisukohast lausa hädavajalikud. 2011. aasta eelarve poolt hääletamine on meie arvates kõigest esimene samm. Parlamendi töö on alles algamas.

Esiteks peame oma uued volitused korralikult toimima saama. Komisjon ja riigipead on selles punktis huvitavaid märke näinud, eriti mis puudutab ITERi projekti.

Teiseks peame algatama arutelu – mille tulemusena peame sisse seadma jõudude tasakaalu – meie vahendite suurendamise üle tulevases mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020. Liidul peavad olema omavahendid, nagu finantstehingute või Euroopa süsinikdioksiidimaks.

Seega kaasnevad 2011. aasta eelarvega konkreetsed arutelud, isegi kui need on sinna lisatud vaid sümboolsetel kaalutlustel. Selle eelarvega on parlament asunud oma uusi kohustusi täitma ning valmistub ette aruteludeks, millest sõltub liidu tulevik.

  Lajos Bokros (ECR). – Austatud juhataja! ELi 2011. aasta eelarve on küll esimene eelarve pärast Lissaboni lepingu jõustumist, kuid see ei ole esimene eelarve, mis on koostatud kokkuhoiutingimustes. Ülemaailmne finantskriis on päevavalgele toonud Euroopa arengumudeli suured struktuurivead, mis põhinevad kõrgetel maksudel, eelarve sagedasel ümberjagamisel, paindumatul tööturul ning sotsiaalabi andmise tarbetul pikendamisel. Just praegu on õige hetk eelarvepoliitika üle järele mõelda ning selles ümberkorraldusi teha – seda mitte ainult riigisisesel, vaid ka Euroopa tasandil.

ELi 2011. aasta eelarves on näha teatavaid kokkuhoiu märke, kuid struktuurilised muudatused jäävad siiski liiga pinnapealseteks. Selle põhjuseks on tõsiasi, et paljud inimesed peavad kvantiteeti kvaliteediks – arvatakse, et mida rohkem kulutada, seda paremaks Euroopa majanduse ja ühiskonna olukord muutub. Lisaks nõutakse lisavahendite eraldamist ettekäändel, et Lissaboni lepingu ja Euroopa 2020. aasta strateegiaga kaasnesid ühendusele uued pädevusvaldkonnad.

Siinkohal saadakse ühest tähtsast asjast aga väga valesti aru. ELi eelarve on riikide eelarvega võrreldes väike – ja seda õigusega. Seda ei ole vaja eesmärkide saavutamise nimel suurendada. Kõige tähtsam on eelarve struktuur ja kulutamise tõhusus. Piisab sellest, kui keskendume tugevalt uuendus-, teadus- ja arendustegevusele, kõrgharidusele, energiatranspordi teatud valdkondadele ning põllumajanduse ja maaelu arengule. Meie eelarve on väga erinev riikide eelarvest, kus on vabalt valitud kulutusteks väga vähe võimalusi. Meil on väga suur valikuvabadus. ELi eelarvet peaks vaatlema kui kapitalieelarvet, mitte kui praegust eelarvet. Selles tuleks keskenduda Euroopa ühisesse tulevikku investeerimisele.

Just seetõttu on meie fraktsioon täiesti veendunud, et ELi eelarvet ei ole vaja suurendada. See ei hakka mitte kunagi asendama riiklikku suveräänsust esindavaid riigieelarveid. Me ei vaja täiendavat üleeuroopalist maksu. ELi tasandil kehtestatavad maksud kahjuks vaid lisanduvad riigisisestele maksudele, mitte ei asenda neid, ja suurendavad seetõttu veelgi Euroopa ebasoodsat maksuolukorda võrreldes ülejäänud maailmaga.

Fraktsioon ECR ütleb ei ka võlakirjade emissioonile. Võlakirjad viitavad ilmselgelt võlale ning avaksid ukse puudujääkidele, mis aja jooksul võlakoormaks kasvavad. Meil on riigisisesel tasandil piisavalt võlgu ja veelgi enam rahastamata kohustusi. Me ei vaja täiendavaid võlakihte, mis hävitaksid Euroopa noorte tuleviku ning muudaksid Euroopa lõpliku allakäigu pöördumatuks. Fraktsioon ECR nõustub küll raportööri esitatud 2011. aasta eelarve eesmärkidega – noored, haridus ja liikuvus –, ent kui neid prioriteete tõsiselt võtame, on ju loogiline järeldada, et noored ei vaja ebasoodsa demograafia ajastul mitte suuremat eelarvekoormat, vaid rohkem solidaarsust ja investeeringuid meie ühisesse tulevikku.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! See eelarve, nagu ka paljud enne seda, koostatakse äärmiselt napi kitsa finantsraamistiku raames, mis välistab tegelikult igasuguse majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse. Nagu ka teised sõnavõtjad on maininud, vajame kiiresti selle finantsraamistiku vahearuannet. Taas kord ei küündi kavandatud eelarve mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepitud summani. Aina süveneva kriisi ning miljonite inimeste töötuse ja halvenevate elamistingimuste taustal oleme kõik jälle teadlikud sellest, mida taevani kiidetud Euroopa solidaarsus mõnedele tegelikult tähendab.

Eelarve on kas vahend, mis vähendab ebavõrdsusi, edendab solidaarsust, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, tööhõivet ning sotsiaalset progressi ja teenib seega töötajate ja inimeste huve, või hoopis vahend, mis süvendab ebavõrdsust, edendab neoliberaalseid ettevõtmisi, töökohakindlusetust, töötust, välist sekkumist ja sõda ning mis töötab töötajate ja inimeste huvidele risti vastu.

Kahjuks annab Euroopa üha suurenevates jõupingutustes tooni just viimane variant. Esiteks kahjustab selle eelarve väiksus eelarve enda ümberjaotavat rolli, muudab selle ebaõiglaseks ning teravdab ELi abinõude hävitavat mõju.

Soovime öelda, et sellele eelarvele on ka alternatiiv, mis ei ole mitte ainult võimalik, vaid ka üha vajalikum. Selle saavutamiseks hõlmavad meie esitatud arvukad ettepanekud ka Euroopa tööhõive ja säästva arengu programmi, mis nõuaks endale ELi sisemajanduse koguproduktist 1% ja mida liikmesriigid täiendavalt toetaksid. Programmi eesmärk on tagada tõeliselt majanduslik lähenemisviis, edendades selleks iga riigi vastavaid eeldusi, varude säästvat kasutamist, tootmisesse investeerimist ning õigustega töökohtade loomist.

ISTUNGI JUHATAJA: Diana WALLIS
asepresident

  Bastiaan Belder (EFD). – (NL) Austatud juhataja! Majanduskriis on sundinud meid kokkuhoidlikud olema, nagu võib väga selgesti näha liikmesriikide eelarvetest. Euroopa Parlament aga seevastu tahab suurendada Euroopa Liidu 2011. aasta eelarvet. Ei saa õigustada asjaolu, et raportööre süüdistatakse ikka veel kõrgelt poliitiliselt tasandilt selles, et nad teevad ettepanekuid liiga väikeste summade kohta.

Lisaks sellele on parlament väljendanud soovi, et Euroopa Liit peaks saama omavahendite kogumises palju sõltumatumaks. Sellega rünnatakse põhimõtet, et Euroopa Liitu rahastavad liikmesriigid. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis teeb ettepaneku kehtestada finantstehingute maks, millest saadud tulu laekuks ELi eelarvesse. ELi maks oleks aga soovimatu. Pankadele maksu kehtestamise korral tuleb sellest saadud tulu kasutada liikmesriikide suurte riigivõlgade tagasimaksmiseks. Lõppude lõpuks pidid ju liikmesriigid pankade päästmiseks suuri summasid kulutama.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! ELi 2011. aasta eelarve on probleemne nii parlamendi, nõukogu kui ka komisjoni jaoks. Lissaboni lepingu jõustumisest peale on Euroopa Parlamendil olnud rohkem vastutust ja rohkem tegemist õigusloome valdkonnas. Esiteks juhiksin tähelepanu sellele, et ELi eelarve maht on hetkel veidi üle 1% RKTst.

Tahaksin rõhutada kõige enam järgmist kolme punkti.

Esiteks on ELi 2011. aasta eelarves kindlad prioriteedid, mida tuleb viimaste aastate struktuurilistele kriisidele tõttu Euroopat tabanud majandusprobleemide valguses tugevdada. Ennekõike peab jääma meie pingutustes kesksele kohale töötuse taseme vähendamine Euroopas, näiteks investeeringutega majandus-, tööstus-, turismi-, energeetika- ning kliimapoliitikasse, nagu ka olemasolevate töökohtade kaitsmisega ja uute loomisega. Selles kontekstis pean silmas eriti noorte, hariduse ja liikuvusega seotud prioriteete. Peame pöörama tähelepanu programmidele nagu elukestva õppimise programm või programm „Aktiivsed noored”. Need toetavad ELi majanduse taastamise strateegiat ning ELi 2020. aasta strateegiat. Noored saavad parema haridusega – eriti haridusega, mis annab neile hea kvalifikatsiooni – tööturul palju paremad võimalused. Programm Erasmus võimaldab nii keelte omandamist kui ka liikuvust, mis on globaliseerimise ajastul ülitähtis. Mis aga liikuvusse puutub, siis peavad ka noored oma vastutust kandma, ja nimetatud programmi tuleks palju rohkem kasutada.

Teiseks peab olema ühise põllumajandusstrateegia eesmärk jätkuvalt turu stabiilsuse ja toiduga kindlustatuse tagamine.

Kolmandaks ja viimaseks tahan öelda, et praegusel raskel ajal on raha vähe. Nagu ma juba arvukaid kordi öelnud olen, peame bürokraatia igas valdkonnas võimalikult tõhusaks muutma, leidma ka liikmesriikidega sünergiaid ning neid kasutama.

  Alain Lamassoure (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Ministrid! Lugupeetud volinik! 2011. aasta paranduseelarve kohta esitatud muudatusettepanekute vastuvõtmisega tahtis eelarvekomisjon käituda vastutustundlikult. Me mõistame, minister, millised on valitsuste seisukohad.

Kõikides riikides rakendatakse julgeid ja ebapopulaarseid poliitilisi meetmeid nüüdseks juba vastuvõetamatuks saanud puudujääkide vähendamiseks. Euroopa Parlament on neid meetmeid omalt poolt toetanud. Sellises kontekstis ei saa me nõuda, et liikmesriigid tõstavad maksusid või suurendavad oma võlga, et rahastada märkimisväärselt kasvanud Euroopa eelarvet.

Seetõttu ei hääleta Euroopa Parlament esimest korda 20 aasta jooksul mitte ühegi sellise muudatusettepaneku poolt, mis ületab kehtiva finantsperspektiivi ülemmäära. Samuti seal, kus nõukogu otsustas suurendada kulukohustuste assigneeringuid sümboolselt 0,2%, teeb eelarvekomisjon ettepaneku 0,8% kohta eurodes ehk siis mahu vähendamise kohta. Mis maksetesse puutub, minister, siis Euroopa Parlament kuulab tähelepanelikult nõukogu, kelle selget sõnumit on mõistetud.

Selle eest ootab aga Euroopa Parlament samasugust vastutustunnet ka nõukogult. Lissaboni leping annab Euroopa Liidule uusi või suuremaid volitusi: ühine energiapoliitika, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, ühine sisserändepoliitika, ühine kosmosepoliitika jne. Kas oleks vastutustundlik lasta kodanikel uskuda, et neid poliitikavaldkondi rakendatakse ilma, et nende jaoks enne selle aastakümne teist poolt ühegi eurot eraldatakse? Euroopa Ülemkogu võttis möödunud juunil ühehäälselt vastu põhjaliku Euroopa 2020. aasta programmi. Kas on vastutustundlik öelda nüüd kuus kuud hiljem, et ei ole õrna ainugi, kuidas seda rahastada? Paneme tähele, et Euroopa eelarve rahastamine riiklike eelarvete kaudu on viinud meid poliitilisse ja rahalisse ummikseisu. Kas oleks vastutustundlik keelduda selle süsteemi edasiarendamisest?

2011. aasta eelarve on esimene Lissaboni lepingu sätetest lähtuv eelarve. Meie arvates peaks seda eelarvet puudutavaid läbirääkimisi saatma ka poliitilised kokkulepped liidu poliitika tulevase rahastamise garanteerimise, omavahendite reformi arutelu algatamise ja finantsperspektiivi läbivaatamise kohta pärast 2012. aastat, et täiendada juba algatatud projektide, nagu ITER või Galileo, rahastamist ning et hakata rahastama uusi Lissaboni lepinguga saadud volitusi ja Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteete. Parlament nõudis seda reformi juba kolm aastat tagasi. Meil on hea meel, et komisjon teeb nüüd esimesi arglikke samme ja pakub välja mõned võimalikud valikud.

Meie kolm institutsiooni peavad nõustuma tegema selles valdkonnas koostööd, mille juures aitaksid meid ka liikmesriikide parlamendid. Vajame kokkulepet menetluse ning ajakava asjus selle ülemaailmse kokkuleppe raames, mida meie, nagu nõukogugi, igati pooldame.

  Ivailo Kalfin (S&D). – (BG) Nagu minu kaasparlamendiliikmed juba mainisid, kiidetakse Euroopa Liidu 2011. aasta eelarve heaks uue menetluse raames, mille suhtes peavad Euroopa Parlament ja nõukogu üksmeelele jõudma. Euroopa Parlament saab sellest täielikult aru.

Eelarvekomisjonis peetud arutelude käigus võtsime väga vastutustundliku hoiaku ning ei teinud seda, mida iga parlamendi viimne kui üks liige loomulikult teeks ehk siis küsiks vahendeid juurde, sest siis sattuksime vastuollu täitevorgani esindajatega.

Hoopis vastupidi, mõistsime, et majanduslanguse õhkkonnas, kus riigid peavad oma eelarveid pidevalt piirama, peab Euroopa Liidu eelarve teistele eeskujuks olema. Liikmesriikide üleskutse, mis kajastab Euroopa kodanike üleskutset, on kasutada igat võimalust, et tagada riiklike vahendite mõistlik ja tõhusam kasutamine.

Leidsime tõhususe suurendamiseks iga võimaluse. Meie ettepanekud kajastavad neid tulemusi. Esimest korda on Euroopa Parlament nii vastutustundlik juba eelarvet puudutava arutelu algusest peale. Samal ajal ootan ka, et nõukogu oma seisukohti uuesti hindaks.

Me ei tohi unustada, et tõhususe tõstmisel on piirid. Vahendite vähendamine tähendab poliitiliste eesmärkide vähendamist. Millise sõnumi saadab nõukogu ettepanekuga vähendada jõuliselt alamrubriigi 1a vahendeid? Need vahendid on nähtud ette uuendustegevuse ja aruka majanduskasvu jaoks, mis on ka kõikide riiklike programmide majanduslangusest ülesaamise alus, ja samuti Euroopa 2020. aasta strateegia jaoks.

Kuidas saab need eesmärgid vähendatud eelarvega saavutada? Praktiliselt tähendab see, et me lükkame mitmed Euroopa prioriteedid tagasi. Millal oleme Euroopa kodanike vastu ausad? Kas siis, kui nõukogu kuulutab ametlikult välja uusi poliitikameetmeid, annab Euroopa institutsioonidele uusi funktsioone või kui ei jõuta üksmeelele vahendite vähendamise asjus?

Viimastel aastatel on Euroopa eelarve moodustanud üha väiksema osa ELi majandusest. Samal ajal on aga suurenenud Euroopa Liidu funktsioonide arv. Selle tagajärjel tekib probleem, et eelarve on põhiline vahend teatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. See ei ole eesmärk iseenesest. Euroopa eelarve annab maksumaksjatele lisandväärtust. Sellega on võimalik saavutada palju enam kui samade vahenditega, kui kõik 27 liikmesriiki neid eraldi kasutaksid.

Euroopa ja liikmesriikide eelarveid ei saa vahetult siduda. Praeguse riiklike eelarvete kulude vähendamise põhjus on nende kasvamine eelmisel aastal. Seda ei juhtunud Euroopa eelarvega, mis on palju stabiilsem.

  Alexander Alvaro (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Soovin eriti tänada mõlemat raportööri. Nagu mu kaasparlamendiliikmed juba ütlesid, jääb mulje, et kasutame võrrandit, et rohkem raha tähendab paremat poliitikat. Minu arvates on aga hoopis vastupidi – see tähendab, et parem poliitika annab õiguse nõuda rohkem raha. Raha, mida eraldame, tuleb kasutada tõhusalt. Kui sellest lähtuda ning tagada ka vajalik kontroll, siis on võimalik ka sellega edu saavutada. Ei ole mõtet rahastada pühasid lehmasid, nagu põllumajanduseelarve ja struktuuri- ning ühtekuuluvusfondid, kui me neid samal ajal ümber ei korralda ega moderniseeri. Paljud minu kaasparlamendiliikmed ütlesid juba, et peame keskenduma teadus- ja arendustegevuse, taastuvenergia, energiajulgeoleku ning haridusalase liikuvuse valdkondadele, ja ma olen nendega nõus.

Distsipliini teema puhul tahaksin tuletada veel kord meelde Deauville’is saavutatud kokkulepet, sest distsipliini peame ka liikmesriikidelt ootama. Uudisteteenistus AFP tsiteeris Prantsuse esindajat, kes ütles Saksamaa valitsuse järeleandmatu seisukoha kohta, et Saksamaal on ajatollasid, kes suhtuvad sellistesse küsimustesse preisiliku nõudlikkusega. Ma isiklikult kahtlen selles, et Prantsuse Euroopa asjade esindajal on selline savoir vivre tõekspidamine, et peaksime andma vabalt raha, mida meil ei ole ja et tulevased põlvkonnad peavad maksma kinni meie praegused võlad. Ma ei suuda uskuda, et liikmesriigid seda tahavad. On viimane aeg, et näitame seda asjaomastes eelarveläbirääkimistes sama distsipliiniga, mida me mais nõudsime ja ka ise üles näitasime.

  James Elles (ECR). – Austatud juhataja! Tunnustan raportööre saavutatu puhul praegustes raskes ja kurnavates finantstingimustes, nagu me juba kuulsime.

Ajal mil Briti valitsus teeb ettepanekuid terve põlvkonna ajaloos kõige ulatuslikumateks eelarvekärbeteks, oleme meie, konservatiivid, nõudnud Euroopa kulutuste peatamist. Meie arvates tuleb kasutada Euroopa Liidu eelarvet, et anda tõelist väärtust sellistele valdkondadele nagu majanduskasvu tagamine praegu ning selle taastamine tulevikus, ELi ja maailma stabiilsus, ülemaailmse vaesuse vähendamine ning meie kõigi ühine võitlus kliimamuutusega.

Lisaks sellele esitasime eelarve resolutsioonile muudatusettepanekud, millega tahame selgust kolmes kindlas valdkonnas: parlamendi liikmesriikides paiknevate välisbüroode kulud; probleemid valitsusväliste organisatsioonide rahastamisega, mille kohta soovime aruannet Euroopa Komisjonilt; viimaks veel personalieeskirjades olevad suuremeelsed pensionikorraldused, kaasa arvatud pensionikorraldused volinikele, kelle ametiaeg lõppeb. Nendes küsimustes tahame eelseisvate kuude jooksul selgust saada.

Mis laiemasse perspektiivi puutub, siis saime täna pärastlõunal Euroopa Komisjonist pressiteate.

Esiteks oleme veendunud, et praegu, viimase 70 aasta kõige tõsisema finantskriisi keskel, ei ole kõige parem aeg omavahenditele mõtlemiseks.

Teiseks, lugupeetud volinik, kuigi ütleme, et tahame rohkem paindlikkust ning panna suuremat rõhku tulemustele ja sisendile, siis kuidas ühildub see üleskutsega luua kümneaastane finantsperspektiiv, kui me näeme, et praegustes oludes on vahekokkuvõte täiesti tulemusteta? Me ei saa raiuda arve kivisse kümne aasta jaoks ette, kui me isegi ei tea, milline Euroopa majandus kahe aasta pärast välja näeb.

Viimaks, mis vähemalt minu riiki puutub, siis meie netopanus tõuseb järgmise kahe aasta jooksul 60%, aga ühises põllumajanduspoliitikas ei ole meil samaaegset muutust olnud. Miks peaks see sellel aastal teistmoodi olema? Peaksime nõudma oma panustele neto-ülempiiri, kuni saame ELi eelarvele ausa süsteemi.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL). – (EL) Austatud juhataja! Me teame, et ELi eelarve on poliitiliste suundade ja prioriteetide rakendamise põhivahend. Teame samuti, et eelarve olemuse määrab põhimõtteliselt 2007.–2013. aasta finantsraamistik. Seega on poliitilisest vaatenurgast tegemist mittepaindliku vahendiga. Kuid, kui tohib nii öelda, me ei ole märganud järgmist absurdsust: kõige suurimate finantskriiside ajal, mille tõttu on kannatanud perekonnad ja töötajad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning noored inimesed, on kõik komisjoni ja nõukogu ettepanekud piirdunud vaid stiimulitega erasektori ettevõtjate jaoks. Kas kõigi nende aastate jooksul ei ole olnud akuutses töötuses ning kasvavas vaesuses ja töötuses süüdi mitte nn vaba turu dogma ja ulatuslik Lissaboni strateegia? Kuhu oleme jõudnud kõikide nende aastate jooksul, kui oleme olnud keskendunud seadmetele ja strateegilisele lähenemisele rahvusvahelistele määrustele, mida ka meile esitatud eelarves endiselt kasutatakse? Kui olemasolev mudel ei toimi, siis miks mitte pakkuda välja julgeid sotsiaalseid muudatusi?

Viimaks soovin juhtida teie tähelepanu kadunud inimeste probleemile Küprosel pärast Türgi sissetungimist ning 1963.–1967. aasta sündmusi, mis saare osadeks jaotamisega lõppesid. Kiidame asjaolu, et Euroopa Parlament kiitis taas heaks kolme miljoni euro suuruse assigneeringu Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni töö tagamiseks. Sellest saavad kasu nii Türgi kui ka Kreeka küproslased. Sellegipoolest pean rõhutama, et Türgi peab lubama selgeks teha meie kadunud inimeste saatuse süstemaatilisel ja pühendunud viisil ning esitama kogu vajaliku teabe, mis on klassifitseeritud sõjasaladustena.

  Frank Vanhecke (NI). – (NL) Austatud juhataja! Esindan täiskogul rahvast, kes annab oma maksudest makstava rahaga proportsionaalselt kõige suurema netopanuse Euroopa Liidu eelarvesse. Iga flaamlane teeb igal aastal ligikaudu 290 euro suuruse netopanuse, et Euroopa institutsioonid saaksid edasi toimida. Flaamlased on Euroopa maksumaksjate eesliinil.

Seepärast on minu arvates eriti vastuvõetamatu, et juba raporti esimestes lõigetes viibutatakse noomivalt sõrme inimestele, kes julgevad esitada väga õigustatud küsimusi Euroopa Liidu panuse ulatuse kohta ning paljude Euroopa Liidu kuludega saadud kasu kohta. Ei ole üldsegi kindel, et maksumaksjate raha kulutatakse Euroopa tasandil palju tõhusamalt, kui seda tehakse maksumaksjatele palju lähemal. Pigem on see vastupidi.

Minu arvates on ka vastuvõetamatu ELi halduskolossi jätkuv suurendamine, eriti nüüd, kui kõikides nendes Euroopa institutsioonides makstakse kuninglikke palku ja toetusi. Ma ei räägigi Euroopa toetustest, mille üks näide on aastas ühe miljardi euro suurune toetus valitsusvälistele organisatsioonidele, kelle jaoks ei kehti peaaegu mingeid tõhususe kriteeriume.

Kõik ELi liikmesriigid peavad tegema suuri rahanduslikke jõupingutusi ja raha kokku hoidma. Võime oodata Euroopa Liidu palju suuremaid pingutusi, aga nähtavasti peame end sellest inimrämpsust mõnevõrra paremaks. See on järjekordne võimalus, mille parlament ja Euroopa Liit kasutamata jätsid.

  Reimer Böge (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Mul on kiusatus öelda selle kohta, mida Frank Vanhecke äsja ütles, et Flaami ELi kodanikud maksavad siis ju väga soodsat kindlustusmaksu, sest EL tagab rahu, vabaduse, heaolu ning loodetavasti ka austuse ja sallivuse kõigile Euroopa Liidu kodanikele.

Arutleme 2011. aasta eelarve üle ajal, mil toimub riigieelarvete konsolideerimine. Olgugi et Euroopa eelarve struktuuri ei saa üldse võrrelda riigieelarvete struktuuriga, peame ka meie end vaos hoidma, kuid peame rääkima ka valdkondadest, millele tulevikus rohkem tähelepanu pöörata tuleb. Siin tulebki tasakaal leida. Komisjoni ja nõukogu läbivaatamise ning muutmise teostamisest keeldumise tegelik tagajärg oleks Lissaboni lepingu eelarveliste aspektide hilinenud jõustumine. Globaliseerumise ajastul, kui kaalul on Euroopa Liidu majanduslik ja poliitiline püsimajäämine, ei ole see rahuldav vastus meie tulevikku puudutavatele küsimustele. Lepitusmenetluses saame loodetavasti lõpuks võimaluse rääkida mõistlikult ja võrdsel tasemel lisandväärtusest ja subsidiaarsusest, positiivsetest ja negatiivsetest prioriteetidest ning samal ajal ka kiireloomulistest poliitilistest nõudmistest.

Sellega koos peame arutama ka eelarvet puudutava institutsioonidevahelise kokkuleppe kohandamise üle. Peame leppima kokku menetluses, kuidas me tulevikus ühes koos mitmeaastase finantsraamistiku üle arutame ja otsustame. Vajame rohkem paindlikkust institutsioonidevahelise kokkuleppe punktide 21 ja 23 alusel. Lisaks – vabandan küll komisjoni ees – aga kui teie dokumentides on öeldud, et ELi eelarve kasutamine stabiilsusmehhanismi jaoks kujutab endast uuenduslikku ELi eelarve kasutamist, siis ütleksin mina, et põhimõtteliselt kujutab see endast parlamendist möödaminemist. Ka selle nimel peame veel tööd tegema.

Mul on nõukogule veel viimane ja väga tähtis märkus. Kaebate, et oleme teinud projekti ITER puhul kärpeid. Tahame projekti ITER jaoks usaldusväärset mitmeaastast lahendust, aga te ei tohiks kaevelda praeguste kärbete üle, kuni projekti ITER haldusstruktuurid on veel puudulikud. Kõigepealt tuleb see probleem lahendada ja alles siis leiame mõistliku lahenduse, kuid mitte sellise lahenduse, mis on jaotatud pisikesteks osadeks kolme aasta peale.

  Eider Gardiazábal Rubial (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Rakendame uut poliitikat, võtame endale uusi ülesandeid ja anname lubadusi kolmandatele riikidele, aga kui ükskord saabub tõehetk, siis ei taha te neid uute vahenditega rahastada.

Paistab, et nõukogu ja komisjoni ülesanne on hoolitseda uute prioriteetide eest, kuid kärpida eelnevaid prioriteete. Me ei ole sellise suhtumisega nõus. Lisaks arvan ma, et sellel saab olla ainult kaks selgitust: nõukogul ja komisjonil ei ole kas palju vastutustunnet reaalsete ostuste suhtes, mis vastu võeti, või siis jääb mulje, et tegemist on enam-vähem varjatud Euroopa-vastase suhtumisega.

Esimesse kategooriasse kuulujatele ütleksin, et kui lubadus antakse, siis tuleb see ka täita. Seetõttu ei saa me lubada täita kõige uuemaid vajadusi 100% ulatuses ning samal ajal unustada need vajadused, mis nähtavasti enam nii ajakohased ei ole.

Neil, kelle eesmärk on kärpida Euroopa Liidu eelarvet, palun ma selle üle veel põhjalikult järele mõelda. Tean, et mõned inimesed teevad seda sellepärast, et nad ei usu Euroopa integratsiooni. Nagu me kahjuks siin täiskogul näinud oleme, ei meeldi mõnedele inimestele üldse midagi koos üles ehitada. Nad eelistavad töötada omaette ja naabritest hoolimata. Praegu on nad aga vähemuses.

Igal juhul peab lepituskomitee otsuse tegema ja me oleme põhiküsimustega nõus. Ka meie tahame rahastada rahvusvahelise termotuumaenergia katsereaktori (ITER) projekti. Küsimus on aga, kuidas? Kas rahastame uusi prioriteete eelmiste prioriteetide vahendite kärpimise läbi, nagu nõukogu ja komisjon tahavad, või teeme seda hoopis nõuetekohaselt?

Jõudsime kokkuleppele ja leidsime Euroopa majanduse elavdamise kava jaoks 1,8 miljardit eurot. Miks peame nüüd kärpima teadusuuringute raamprogrammi, et rahastada projekti ITER? Olgem siiski järjepidevad!

Me ei saa kuulutada välja Euroopa 2020. aasta strateegiat suure kihutustöö saatel, nõuda jätkusuutlikku kasvu majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonna vaatepunktist ning üritada saavutada ka Lissaboni strateegia saavutamata eesmärke ning siis kohe kärpida näiteks teadustegevuse kulusid, et rahastada hoopis muid teadustegevuse kulusid. Nad õigustavad seda meie ees sellega, et praegust ajastut iseloomustavadki kärped.

Nad on eelarvet aga igal aastal kärpinud ja praegune finantsraamistik võeti vastu 2005. aastal, kui majandusbuum veel kestis. Seepärast vaidlemegi paarisaja miljoni euro üle, sest 2005. aastal ei olnud nad piisavalt põhjalikud, ja ka selle tõttu, et praegu on kriisiperiood.

Nad ei tohiks meile öelda, et eelarvevahendid, mida me nõuame, ajavad liikmesriikide riigikassad pankrotti. Tahan vaid öelda, et kõne all olevad eelarvevahendid moodustavad vaid 0,003% liidu rahvamajanduse kogutoodangust. Minu arvates on see igati vastuvõetav.

  Riikka Manner (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Selle eelarve koostamise käigus oleme kuulnud mitmelt poolt, et Euroopa Liit peaks praeguse majanduskriisi ajal oma püksirihma koomale tõmbama. Me ei saa aga olla rahul majanduslanguse perioodi eelarvega, milles peame murdma oma ühiseid lubadusi ja võimalik, et isegi oma rahvusvahelisi lubadusi.

Eriti murettekitav on nõukogu kärbete juures aga asjaolu, et need on suunatud muu seas ka teadus- ja arendustegevusele, nagu ennist mainiti. See et liikmesriigid tahavad majanduskasvu ja vähendada riigivõlga, ei anna meile veel õigust lasta meie prioriteetidel raisku minna. Tormi ajal peame veelgi enesekindlamalt tuleviku suunas vaatama. Minu riigis Soomes on see näiteks väga heaks valemiks osutunud.

Lissaboni eesmärkides on teadus- ja arendustegevuse jaoks eraldatud 3% SKPst. Hetkel on see tase aga ligikaudu 1,9% kogu ELi ulatuses. Hinnanguliselt looks selle kasvamine 1% mitu miljonit töökohta. Seetõttu on meil iga põhjus, et üritada seda väga tähtsat ja ulatuslikku eesmärki saavutada.

Minu arvates näitab homme hääletamiseks esitatav 2011. aasta eelarve, et eelarvekomisjoni arvates on tähtis üritada ka tulevikus regioonide kaudu majanduskasvu tagada. Seepärast on nõukogu kärped regionaalarenguarengu valdkonnas täiesti lubamatud. Loodan, et nõukogu hindab samuti regionaalpoliitika tähtsust ja selle tihedat seotust Euroopa 2020. aasta strateegiaga.

  Hynek Fajmon (ECR). – (CS) Mul on Euroopa järgmise aasta eelarve koostamise kohta kolm märkust. Minu arvates peame toimima järgmiselt. Esiteks peab Euroopa Parlament arvestama liikmesriikide reaalse majandusolukorraga, asjaoluga, et enamikus Euroopa Liidu riikides oma majandus langemas või mandumas ja et see vaid paaris riigis kasvab. Seda peame meeles pidama ning seepärast ei saa me Euroopa kulutusi kasinate vahenditega olukorras suurendada. Teiseks peab Euroopa Parlament jätkama Euroopa eelarvete tasakaalustatud haldamise traditsiooni. On hea, et meie eelarved on tasakaalustatud ja et me ei pea oma võlgasid välja ostma, nagu peaaegu kõik liikmesriigid. Kolmandaks peab Euroopa Parlament arutlema eelarve üle nii, et saaksime jätkata selle korrakohase heakskiitmisega viimasel täiskogu istungil enne jõule. Kindlustunne, mida annab heakskiidetud eelarve, on tähtis Euroopa majanduslik stabiilsuse jaoks ning nii peaksime seda ka toetama.

  Giovanni La Via (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Eesistuja Wathelet, lugupeetud volinik, head kolleegid! Soovin esmalt tänada Sidonia Elżbieta Jędrzejewskat ja teisi parlamendiliikmeid viimaste kuude jooksul tehtud suurepärase töö eest, mille tõttu saime määratleda oma seisukoha 2011. aasta eelarve kohta – esmalt komisjonis ja homme ka parlamendis.

Minu arvates peab Euroopa eelarvet puudutavate meetmete puhul alustama Euroopa lisandväärtuse kontseptsiooniga, mis – nagu teate – tähendab, et Euroopa kulutused peavad looma selget ja nähtavat kasu liidule ja selle kodanikele. Sel puhul tuleb rõhutada, et uue poliitika kasutuselevõtmine ning juba praegu üleliiduliselt tunnustatud volituste täiendamine, nagu Lissaboni lepingu jõustumisega saadud uued volitused, näitavad selgemini kui kunagi varem, et vajame piisavat eelarvet.

Usun seetõttu, et Euroopa eelarve peab jääma piisavalt suureks, et saavutada tulemusi, mis ei oleks võimalikud teistsuguste kulutustega riiklikul või kohalikul tasandil. See on veelgi tähtsam praeguse kriisi ajal, kui liikmesriikide ees seisab kulude kontrolli all hoidmise ja omaenda eelarvete tasakaalustamise raske ülesanne ja kui eelarvekomisjon on esitanud rikkalikult tõendeid oma hoolika ja vastutustundliku poliitika kohta, püsides esimest korda 20 aasta jooksul kinni mitmeaastase finantsraamistiku piirides.

Parlament otsustas järgida paljuski komisjoni esialgset seisukohta ning suurendas ka rahastamist mõnede omaenda prioriteetide jaoks, mida on alates 2010. aasta märtsist esitatud, nagu noored, liikuvus, teadusuuringud ja uuendustegevus. Seega kaotas parlament nõukogu esitatud kärped, mida rakendati tihti valimatult isegi tähtsate eelarveridade puhul, nagu raamatupidamisarvestuse kontrollimise puhul alamrubriigis 2, mis näitas, et ettepaneku aluseks ei olnud võetud mingit selget ja mõistlikku poliitilist otsust.

Usun samuti, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve peab jääma praegusele tasemele, seda eriti arvestades ÜPP järgmise läbivaatamisega pärast 2013. aastat, mis nõuab piisavat rahastamist, mis oleks kooskõlas rahastamise tasemega praeguses eelarves.

  Edit Herczog (S&D). – Austatud juhataja! Ma ei tea, mis tegelikult juhtus, aga tahaksin võtta sõna tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostajana. Annan hea meelega fraktsioonile PSE aega juurde, sest praegusel haruldasel juhul on Euroopa sotsiaaldemokraadid, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon ning eelarvekomisjon täiesti ühel meelel. Võin seega ükskõik kellena rääkida, sest oleme kõik ühel meelel.

Peatükkide 1a ja 5 puhul, mis käsitlevad teadus- ja arendustegevuse haldamist, oleme kõik arvamusel, et nõukogu esitatud kärpe võrdlemine komisjoni ettepaneku projektiga on vastuvõetamatu. Kärped on lihtsalt vastuvõetamatud majanduse taastamise ja stimuleerimise valdkonnas, ettevõtteid puudutava poliitika puhul ning digitaalse tegevuskava VKEsid puudutava poliitika puhul, samuti uuenduspoliitika, teadus- ja arendustegevuse poliitika, kosmosepoliitika ning selliste programmide nagu ITER puhul.

Eelarve peab olema kooskõlas meie lepingu ilusate sõnadega ja meie poliitiliste eesmärkidega, nagu ELi 2020. aasta strateegia, suur „Innovatiivne liit”, digitaalne juurdepääs kõigile, järgmise põlvkonna võrgustikud jne.

Meie sõnad peavad olema kooskõlas eelarves olevate summadega. Seepärast peab olema eelarve kooskõlas maailma ees seisvate katsumustega 21. sajandil.

Saame peatada Euroopa arengu, aga me ei saa peatada maailma arengut, mistõttu on meie parlamendikomisjon otsustanud üksmeelselt nõuda esmalt eelarve taastamist vastavalt komisjoni ettepanekule, mis oli juba iseenesest kompromiss, sest oleksime palju enamat vajanud. Seejärel tuleb leida veel lisavahendeid uute poliitiliste eesmärkide jaoks Lissaboni lepingu raames, nimelt kosmosepoliitika ja projekti ITER jaoks.

Mäng peab jätkuma! Oleme valmis selleks, et leida lepitusmenetluse käigus 21. sajandi Euroopa kodanike jaoks kõige parem kompromiss.

  Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE). – (NL) Austatud juhataja! Minu fraktsioon ei näe põhjust, miks 2011. aasta eelarve peaks olema suurem 2010. aasta omast. See ei ole vajalik! Tahame aga, et raha kulutataks palju arukamalt ja nii, et me sellega tõelist Euroopa lisandväärtust luua saame.

Kahjuks ei toiminud nõukogu nii. Hoopis vastupidi – nõukogu jättis alles valdkonnad, mille puhul on tulevik kindel – põllumajandus ja ühtekuuluvus – ning hoiab kokku hariduse, uuendustegevuse, jätkusuutlikkuse ja energeetika arvelt. Aga just need investeeringud määravad meie konkurentsipositsiooni tulevikus. Seetõttu ei üllata mind, et nõukogu ühise seisukoha vastu hääletas kokku seitse liikmesriiki.

Nagu te kõik teate, on eelarve kivisse raiutud ja parlamendil ei ole peaaegu mingit paindlikkust vahendite ümbertõstmiseks peatükkide vahel. Ka nõukogu on selle üle juba kaevelnud. Väga kahetsusväärne on ka, et kehtiva finantsraamistiku läbivaatamine valmis alles tänaseks – liiga hilja, et sellesse vajalikku paindlikkust lisada. Kõige selle tulemus on, et parlamendil ei ole valikut, nagu mina seda näen. Peame suurendama investeeringuid haridusse, uuendustegevusse, jätkusuutlikkusse ja energeetikasse, mis suurendavad eelarvet, aga nõukogu ei jäta meile teist valikut.

Viimaseks, austatud juhataja, vajame omavahendeid, sest see on ainus võimalus, kuidas saame panna nõukogu oma meelt muutma.

  Konrad Szymański (ECR). – (PL) Uus Euroopa Liidu eelarve on arutlemisel paljude liikmesriikide rahanduses valitseva kriisi ning riigieelarvetes tehtavate tõsiste kärbete kontekstis, mistõttu ei ole sugugi imelik, et otsime ka liidu eelarve puhul kärbete tegemiseks sarnaseid võimalusi. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et ühisturg on tõhusaim ja parim vahend, mis meil kriisi vastu võitlemiseks on. Jätkusuutliku ühisturu loomine on palju kiirem, kui me kasutame selleks investeeringuid ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas ning struktuuriinvesteeringuid. Seepärast ärge palun nõudke kärpeid nendes valdkondades, kus ei ole tegemist sotsiaalabi poliitika või raha raiskamisega, vaid mis on seotud investeeringutega, mis aitavad meil saada kasu ühisturust, mida me 2004. ja 2007. aastal suurendasime.

Veel üks asi, täna on kõne all uus eelarve diplomaatiliste institutsioonide ülesehitamise kontekstis. Palun ärge eeldage, et Euroopa Parlamendi liikmed Kesk-Euroopast toetavad tingimusteta välisteenistuse kulutuste suurendamist olukorras, kus nende huvid ja nende riigid nendes uutes institutsioonides võrdselt esindatud ei ole.

  Ingeborg Gräßle (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Eesistuja Wathelet, lugupeetud volinik, head kolleegid! 2011. aasta eelarve puhul on kõige tähtsam asi avalik arvamus liikmesriikides. Tuleb tunnistada, et sellega siis tuli nõukogu väga hästi toime. Te esitasite arvu –2,77%, aga see ei ütle mitte midagi riikide parlamentidele, mis sellega tuttavad ei ole. Teisisõnu tegite kärpeid seal, kus oli juba niigi liiga palju raha, ja pärast seda saab nii-öelda paharetina kogu süü endale kaela Euroopa Parlament, kes üritab neid kärpeid oma heast usust tühistada. See on kõik väga geniaalne, aga liiga läbipaistev, et see teil õnnestuks. Eelarvekontrollikomisjoni liikmena ei näe ma mingeid märke sellest, et nõukogu on huvitatud ELi eelarvest, mis oleks pikemas perspektiivis parem. Kus on siis meie ühine järelevalve ja eelarvekontroll? Mis nõukogusse puutub, siis see ei toimi.

Tahaksin – ja sellega pöördun ma eriti oma kaasparlamendiliikmete poole, sest homme räägime ka reservidest –, et me oma kontrollmehhanisme täiustaksime. Kõige rohkem valmistab mulle siin muret halduseelarve, sest ka liikmesriikides pööratakse sellele alati väga palju tähelepanu. Alates 2007. aastast oleme vaadanud läbi personalivajadusi halduse ja kooskõlastamise valdkonnas. See personalivajaduste läbivaatamine peab jätkuma. Lõime selle jaoks uuesti reservi. Komisjonis on suvest alates 100 ametlikku peadirektori ametikohta. Komisjoni enda kriteeriumide kohaselt aga tohib komisjonis olla ainult 87 peadirektori ametikohta. Üht teist reservi kasutatakse selleks, et nõuda komisjonilt, et see omaenda sätestatud 87 ametikoha juurde tagasi läheks. Ütlesime, et vajame paremat ELi õiguse kohaldamise järelevalvet liikmesriikides, sest seadusest kinnipidamine on Euroopa Liidu nurgakivi. Ka selle jaoks on reserv olemas. Peame endalt küsima, mis saab arengu peadirektoraadist ja koostöötalitusest EuropeAid pärast välisteenistuse loomist? Paljud inimesed lihtsalt istuvad seal ja kui me ettevaatlikud ei ole, siis istub komisjoni delegatsioonides ikka veel sama palju inimesi kui välisteenistuses. Seni oleme saavutanud välisteenistuses ainult 1% suuruse tõhususe kasvu, kuid eesmärk on 10%. Ka siin oleks meil väga tasuv ühine ülesanne ja ma kutsun nõukogu üles seda ellu viima.

  Jens Geier (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Eesistuja Wathelet, lugupeetud volinik! Minu arvates oleme kõik nõus, isegi kõik täiskogu euroskeptikud ja Euroopa-vastased fraktsioonid, et EL täidab tähtsaid ülesandeid ja et nende ülesannete elluviimine annab Euroopale lisandväärtust, sest rahvusriigid ei saaks neid ülesandeid ellu viia või lõppkasusaajad lihtsalt ei saaks seda raha rahvusriikidelt. Viimase stsenaariumi põhjus on eriti asjaolu, et liikmesriigid ei investeeriks säästusid, vaid peaksid kasutama neid võla vähendamiseks, Euroopa eelarve on seevastu aga suurelt jaolt investor. Kui tahame saavutada eesmärke, mida siin igal nädalal seame, vajame põhjalikku eelarvet ning see tähendab, et me ei vaja vähem raha, vaid vajame edaspidi rohkem raha. Selles kontekstis on minu arvates tähtis rõhutada, et riiklikud eelarved ja Euroopa eelarve täiendavad üksteist.

Nõukogu ja liikmesriigid käituvad nii, nagu kaoks Euroopa eelarvesse minev raha suurde musta auku. See ei ole nii! Raha investeeritakse siin eelnevalt kokku lepitud eesmärkidesse. Seepärast on vaja ka keskpika finantsplaneeringu kriitilist läbivaatamist, nagu Reimer Böge ütles. Loomulikult saab sellega näidata ainult seda, et nõukogu ei saa öelda jah Lissaboni lepingule, esitades samal ajal rahastamiseks ühe või teise projekti, aga öelda siis, et selle rakendamiseks raha ei saa. Kui see ei ole võimalik, siis peame kustutama need eelarveread, mida parlament prioriteetseteks ei pea.

Head kolleegid! Kuni ELil ei ole piisavaid omavahendeid, jäämegi me seda arutelu pidama. Oluline, isegi hädavajalik on, et need omavahendid ei avaldaks täiendavat koormust tavalistele palgatöötajatele. Sotsiaaldemokraadina pooldan finantstehingute maksu kehtestamist, sest üldjoontes ei mõjuta see tavalisi palgatöötajaid ning aitab pidurdada ka finantsturgu. Oleme veendunud, et need, kes praeguse enneolematu kriisi põhjustasid, mille me aga kõik peame oma liikmesriikide riigieelarvetest kinni maksma, peavad need kaotused kompenseerima.

  Oldřich Vlasák (ECR). – (CS) Kõikidel valitsuse tasanditel alates kohalikest omavalitsustest tuleb kokku hoida. Eranditult kõik Euroopa valitsused on sunnitud riigi kulusid vähendama. See ei kehti ainult palju arutlemisainet andnud olukorra puhul Kreekas, kus riik suutis vähendada oma eelarvepuudujääki selle aasta esimese kuue kuu jooksul 46%, vaid ka Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Iirimaa ja kõikide teiste riikide puhul. Euroopa Komisjon ütleb tihti liikmesriikidele, et nad peavad riigi rahanduse kiiresti kontrolli alla saama.

Minu arvates ei ole seetõttu üldsegi mõistlik, et endiselt jätkuva majanduskriisi ajal tegi Euroopa Komisjon taas ettepaneku suurendada Euroopa 2011. aasta eelarvet. Ka Euroopa peab kokku hoidma! Loomulikult ei ole väga arusaadavatel põhjustel üksmeelt küsimuses, kus kokku hoida. Minu arvates ei tohi hoida kokku regionaalpoliitika arvelt, vaid pigem Euroopa haldussüsteemi, reklaamikulude ja Brüsseli bürokraatiaga kaasnevate kulude arvelt, mis on peaaegu 7%. Traditsiooniliselt tekitavad kõige rohkem lahkarvamusi halduskulud ning kahjuks erineb minu ettekujutus selles küsimuses enamiku teiste parlamendiliikmete omast.

  Véronique Mathieu (PPE). – (FR) Austatud juhataja! Lähtudes parlamendi eelmisel nädalal tehtud otsusest mitte anda heakskiitu Euroopa Politseikolledži (CEPOL) 2008. aasta eelarve täitmisele, tugevdab parlament oma positsiooni nüüd veel sellega, et külmutab osa CEPOLi eelarvest.

Teeme kõik tagamaks, et eelarvekomisjonis välja pakutud reservi eesmärk saavutatakse. Teisisõnu kanname hoolt selle eest, et üks osa CEPOLi eelarvest võetakse taas kasutusele olenevalt vastustest, mis see asutus meie päringutele eelarve täitmise kohta annab. Sellega on kolmapäevane hääletus edasine vahend, mida parlament saab kasutada, et kohustada politseikolledžit esitama tõendeid oma usaldusväärsuse kohta.

Tahan rõhutada, et ajavahemikul 2000−2010 on toetused detsentraliseeritud asutustele suurenenud 610%. Toetused on suurenenud 95 miljonilt eurolt 579 miljoni euroni, kuigi nende asutuste personal suurenes umbes 271%. 2000. aastal töötas nendes asutustes 1219 inimest, nüüdseks töötab seal 4794 inimest.

Sel ajal kui Euroopa riigid peavad oma eelarveid piirama, tuleb võtta arutluse alla ka võimalikud kärped asutustes nende volituste, tõhususe ja nendele eraldatud raha suhtes ning parlament peab tegema sellekohaseid ettepanekuid. Hetkel seisneb küsimus selles, kas CEPOL peaks praegustes tingimustes edasi eksisteerima.

Poliitikutena peame defineerima Euroopa eeskirjad, et tagada ühenduse asutuste jaoks eraldatud eelarve võimalikult tõhus kasutamine.

  Roberto Gualtieri (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelarvemenetluse edukas lõpetamine on ülioluline, seda mitte ainult seepärast, et tegemist on esimese eelarvega, mis võetakse vastu Lissaboni lepingu raames ning uue menetlusega ja Euroopa Liidu jaoks uute funktsioonidega, vaid eeskätt seepärast, et see toimub mitmest kriisist mõjutatud Euroopa tuleviku jaoks ülitähtsal ajal.

Kriisiga silmitsi seistes mõtlevad paljud valitsused sellisele majandusjuhtimise mudelile, mille aluseks on ainult stabiilsusmehhanismid, mis tähendaks aga riikide eelarvete ja võib olla ka Euroopa eelarve kärpimist. Meie seevastu arvame, et tugevam Euroopa eelarve, mida toetavad omavahendid ja finantstehingute maks, on tõhusama Euroopa majandusjuhtimise ja samuti parema riikliku eelarvedistsipliini eeltingimus. Seetõttu peame otsustama, millises suunas minna ning seepärast ongi need muudatusettepanekud, mida nõukogu eesistuja kohatuks pidas, tegelikult väga tähtsad.

Loomulikult tekitavad kõige enam lahkarvamusi arvud. Mis sellesse puutub, siis soovin ma, et nõukogu võtaks lõpliku seisukoha, sest nõukogu ei saa nõuda varude piiridest ranget kinnipidamist ning eeldada samal ajal, et parlament ei ürita oma prioriteete mängu tuua. Lissaboni leping teeb selle üsna selgeks: nõukogu roll on esmatähtis kulude kvantiteedi määramisel, kuid parlamendile jääb jälle viimane sõna kulude kvaliteedi kohta. Rubriigile 4 mõeldes ei ole me ühise välis- ja julgeolekupoliitika või tööstusriikide rahastamisvahendi (ICI+) rahastamise suurendamise vastu, aga me ei taha, et seda tehakse meie prioriteetide arvelt: esmalt Palestiina ja seejärel arengukoostöö.

Seetõttu on nõukogul järgmised kolm valikut. Nõukogu võib leppida parlamendi prioriteetidega või nõustuda varude läbivaatamisega või leppida suurema paindlikkusega eelarves teades, et parlament kaitseb nagu üks mees oma õigusi ja prioriteete.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE). – (PT) Austatud juhataja! Eesistuja, lugupeetud volinik! Euroopa majanduse taastamine on võimalik ainult põhjaliku eelarvega, mis tugevdab olulisemaid valdkondi, nagu haridus, noored, teadusuuringud ja uuendustegevus.

Ma olen väga rahul parlamendi 2011. aasta eelarveprojektiga, mille üle täna arutleme, sest selles käsitletakse just neid prioriteete, ja tänan selle eest raportööri! Esimest korda on parlamendil nendes küsimustes nõukoguga võrdsed õigused. See on esimene eelarve pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Sel põhjusel ning samuti kriisi tõttu, mida Euroopa hetkel läbi elab, on lepitusprotsessi edukus väga tähtis.

On ülioluline, et EL saab piisava eelarve, et rakendada prioriteetseid valdkondi ja aluslepinguga kaasnevaid uusi volitusi, nagu energia-, kosmose- ja välispoliitika. On tähtis, et me võitleme oma veendumuste nimel, et saada kriisi ajal tulevikku vaatav eelarve. Parlamendi ettepanek peegeldab seda soovi. Ainult valdkondade, nagu teadus ja uuendustegevus, tugevdamise ning majanduskasvu ja rohkematesse ning parematesse töökohtadesse panustamisega saame teha Euroopast atraktiivsema koha elamiseks ja töötamiseks.

  Estelle Grelier (S&D). – (FR) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu tänane arutelu näitab, oleme kõik ühes asjas nõus: mida rohkem Euroopa laieneb ja mida rohkem volitusi see saab, seda rohkem näitab see oma eesmärke ja seda vähem vahendeid saab nende elluviimiseks. Seega on igaüks diagnoosiga nõus, aga on selge, et me ei ole leidnud üksmeelt selle üle, mida tuleb teha, et sellest rahalisest ummikseisust pääseda. Kuna esialgselt lühiajalisena mõeldu on püsima jäänud, on liidu eelarve saanud sõltuvaks riiklikust osalusest, mis moodustab peaaegu 75% liidu vahenditest.

Kui tahaksime nüüd tõsta kulude ülempiiri aluslepingus lubatud maksimaalse tasemeni, tähendaks see sellistele riikidele nagu Prantsusmaa ja Saksamaa veel üle viie miljardi euro panustamist. Kõik siinviibijad on nõus, et see on võimatu. Küsimus ei ole distsipliini tugevdamises, sest nende riiklike kokkuhoiumeetmete tagajärgede tõttu kannatavad kõige enam inimesed ning ennekõike just kõige vaesemad inimesed.

Arvestades sellega, et kriisi ja riigivõla järsu tõusmise eest kannab kõige suuremat vastutust finantssektor, teeb Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis ettepaneku luua omavahendid, mida rahastatakse finantstehingute maksuga. Eelarvekomisjonis lükkasid parempoolsed selle ettepaneku tagasi, kuid saavad selle aga nüüd homme heastada ning kooskõlastada oma tegevuse kõigi nende arvukate avaldustega, mida nad meedias selle meetme kasuks teinud on.

Lehman Brothersi kokkuvarisemisest on möödas üle kahe aasta ja parlament ei tohi magada maha ajaloolist võimalust panna alus uuele arengumudelile, mille aluseks olevad ressursid on palju kauakestvamad ja kindlasti palju õiglasemad jõukuse ümberjaotamise ja solidaarsuse poolest.

Esimese Lissaboni lepingu raames vastu võetava eelarve puhul oleks see tugev poliitiline sõnum parlamendilt, mis ei kavatse kasutada oma uusi kaasotsustamisõigusi kõigest rahapuuduse haldamiseks ehk siis selleks, et otsustada, millist võlga laenatud rahaga tagasi maksta. Kui anname homse hääletusega endale vahendid liidu eelarve suurendamiseks, anname endale sellega ka vahendid edasipüüdlikku majanduse taastamise, teadusuuringute ning tööstus- ja tööhõivepoliitika elluviimiseks. Me peame seda võimalust igal juhul kasutama, sest seda ootavad meilt Euroopa kodanikud ja kindlasti ootavad seda finantsettevõtjad.

  Georgios Stavrakakis (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Eesistuja Wathelet, volinik, head kolleegid! Oleme kõik nõus, et praeguse majanduskriisi ajal on kehtiv mitmeaastane finantsraamistik osutunud korduvalt ebapiisavaks, kui on vaja rahastada mitut tähtsat poliitilist prioriteeti. Läbirääkimised 2011. aasta eelarve üle toimuvad veel eriti raskel ajal. Ühest küljest nõuavad mitmed liikmesriigid majanduskriisi tõttu kärpeid. Teisest küljest on juba praegu märgatavaid puudujääke tähtsates eelarvesektorites, nagu majanduskasv, tööhõive ja välissuhted. Majandus- ja sotsiaalkriis on tabanud kogu Euroopat, mistõttu on ainus võimalik vastus Euroopa vastus, kasutades ühenduse eelarvet, mille käsutuses on kõik vajalikud vahendid.

Seepärast on meie, sotsiaaldemokraatide, esitatud ettepanekud nendes võetud kohustuste poolest nõukogu omadega võrreldes palju nõudlikumad, eriti tööhõive, uuendustegevuse ja teadusuuringute valdkonnas. Kohustused väljendavad ELi poliitilise edasipüüdlikkuse taset. Liidu eelarve toetab investeerimist. Seda ei tohi vaadata koormana riikide eelarvetele. Hoopis vastupidi, see annab liikmesriikide eelarvetele lisandväärtust. Sellega väljendub liikmesriikidevaheline solidaarsus – eriti kriisi ajal, kui ELi eelarve saab mängida otsustavat rolli võitluses Euroopa Liidus valitseva majandusolukorraga, eeskätt nendes liikmesriikides, mis on kõige suuremates raskustes.

  Vladimír Maňka (S&D) . – (SK) Olen oma riigis piirkondliku omavalitsuse juht. Majanduskriisi tagajärjel on selle aasta piirkondlik eelarve eelmise aastaga võrreldes 25% väiksem. Seetõttu ei tasu imestada, et piirkondlikul tasandil räägitakse nii palju sellest, et Euroopa Liidu eelarvet tuleb kärpida.

Sellegipoolest teame kõik väga hästi, et paljude poliitiliste projektide rahastamine oleks palju odavam ja tõhusam, kui me oma jõudusid ei killustaks ja kui me neid liikmesriikide eelarvete asemel ühisest Euroopa eelarvest rahastaksime. Neid vahendeid me otsimegi. Head kolleegid! Lissaboni leping mõjutab mitme Euroopa institutsiooni tööd. Juba 2010. aasta eelarve menetluse läbirääkimistel leppisime kokku, et rubriigis 5 olevaid varusid kasutatakse esmajoones Lissaboni lepingust tulenevate kohustuste rahastamiseks.

Euroopa Liidu 2010. aasta eelarvet puudutava raporti pearaportöörina teiste institutsioonide jaoks palusin 30. juunil toimunud kolmepoolsetel läbirääkimistel võtta nõukogul paranduseelarve suhtes seisukoht, mis puudutab Lissaboni lepingu tagajärgi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Seni ei ole nõukogu selle eelarve kohta seisukohta võtnud. Selline lähenemisviis tekitab institutsioonide rolli täitmise asjus tõsiseid probleeme. Lahendus, mis kahjuks küll nii pea veel võimalik ei ole, võiks olla rahastamisvahendite läbivaatamine, sest sama lähenemisviis, mis kehtib eelarve puhul, peab kehtima ka paranduseelarvete puhul.

  Andreas Schwab, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja! Eesistuja Wathelet, volinik Lewandowski! Selle parlamendi ametiaja jooksul olin ma eelarvet puudutava arvamuse koostaja majandus- ja rahanduskomisjoni nimel ning võin teile öelda, et ma ei mõista päris hästi mõnda sõnavõttu, mida täna kuulnud olen.

Loomulikult peame end Euroopa Parlamendi liikmetena solidaarseks liikmesriikide suhtes, mis peavad tegema oma eelarvetes tõsiseid kärpeid ja need välja kuulutama. Loomulikult oleme valmis koos nendega neid raskeid otsuseid välja kuulutama. Kui aga vaadata näiteks uute Euroopa ametite eelarvet, siis on näha, et säästa ei ole võimalik, sest meil on hoopis vaja täiendavaid kulutusi teha.

Kui me vaatame teist punkti, mis puudutab Euroopa statistikat, siis nõukogu on üritanud juba aastaid neid teatud määral kõrvale lükata ja vältida. Täna on näha, et suuremad investeeringud Euroopa statistikasse oleks end igal juhul ära tasunud.

Ma ei ütle seda ainult selleks, et vaid teid süüdistada. Olen aga sellegipoolest veendunud, et järgmise viie nädala jooksul vajame arutelu, kus käsitletakse kõiki teemasid eraldi ja kus ei panda rõhku kokkuhoitavatele protsentidele Euroopas, sest meie eesmärk peab olema siiski see, et kogu Euroopa rahvas saab kasu liikmesriikide ja Euroopa Liidu ühisest eelarvepoliitikast. Ootame teilt sellekohaseid ettepanekuid.

  Giovanni Collino (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Täiskogu valmistub ette hääletuseks Lissaboni ajastu esimese eelarve üle. See võimas vahend, mille uus alusleping meie käsutusse andis, langeb ajaliselt kokku halvima majandusolukorraga, mida Euroopa 1929. aastast alates läbi elanud on. Peame kandma hoolt, et see tõsine majanduskriis ei muutuks veelgi tõsisemaks poliitiliseks kriisiks.

Kui kolmepoolsed läbirääkimised ei oleks edukad ja 2011. aasta eelarves olevad summad oleksid samad 2010. aasta eelarve summad, mis on veel jagatud kaheteistkümneks, siis muutuks struktuurifondide jagunemine ja toimimine väga raskeks ning oleks oht, et Euroopa välisteenistus ei hakka üldse toimima. Kõik see peaks meid mõtlikuks tegema.

Kiidame raportööri Sidonia Elżbieta Jędrzejewska tähtsat tööd ning täname teda muu hulgas ka jõupingutuste eest suunata Euroopa Liidu vahendeid noortele, teadusuuringutele ja uuendustegevusele! Me ei tohi mitte mingil juhul unustada, kui tähtis on anda head eeskuju oma rahanduse hästi toimiva ja distsiplineeritud haldamisega, vältida võimalikult palju raiskamist ja võimaluse korral isegi struktuuride dubleerimist, mida meie kodanikud ei mõistaks ja mis tulevasele Euroopale kindlasti kasu ei tooks.

  Andrew Henry William Brons (NI). – Austatud juhataja! Raportis on öeldud, et ELi eelarvet ei tohiks mingil juhul vaadata nii, nagu oleks see riikide eelarvetele koormaks. Sellistele riikidele nagu Ühendkuningriik, mis peavad kärpima oma kulusid, oleks igasugune ELi eelarve suurendamine vastuvõetamatu, rääkimata esialgsest ettepanekust suurendada eelarvet 5,9%. Palju sobivam oleks arvatavasti raha andmise tingimuste kärpimine või külmutamine.

Ühendkuningriik on kannatanud veelgi rohkem. Ainuüksi viimasel aastal vähendati meie tagasimakset kolmandiku võrra, mistõttu sai meist veelgi suurem netomaksja, kui me seni olime. Öeldi, et kui EL oli netomaksja, siis uued liikmesriigid olid netosaajad, milles nende riikide rahvas loomulikult süüdi ei ole. Kas sellise vaieldamatu fakti valguses ei saaks öelda, et on lausa pöörane, et me tahame laiendada ELi kaasates veelgi vaesemaid ning vaieldamatult veelgi koormavamaid riike, nagu Türgi, mis ei ole isegi mitte Euroopa riik?

  Milan Zver (PPE). – (SL) Mõistan, et eelarve tuleb vastu võtta, ja mõistan ka argumenti, et eelarve ei tohi kasvada ning peab olema mõistlik. Ma ei mõista aga, miks ei ole nõukogu teinud nüüd, kus Lissaboni leping on ratifitseeritud, rohkem tööd selle nimel, et eelarve, see tähendab eelarvepunktid saaksid parlamendiga kooskõlastatud.

Mõistan samuti, et mõnedes meie ühise poliitika valdkondades tuleb teha kärpeid, aga ma ei mõista, miks just haridus ja liikuvus nn pehme poliitika kärbete tõttu kannatama peavad.

Nagu teate, pandi programmile Erasmus algus 1987. aastal, kui programmis osales 3000 üliõpilast. 2012. aastaks on see arv kasvanud kolme miljonini ja 2020. aastaks on kavas pakkuda üliõpilasvahetuse võimalusi ligemale 15 miljonile üliõpilasele.

Liikuvusega saame tugevdada Euroopa dimensiooni ja parandada vastutasuks haridussüsteemide ja teaduse üldkvaliteeti.

Kuidas saame saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia suured eesmärgid samal ajal nende valdkondade rahastamist kärpides?

  Janusz Lewandowski, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Vastan lühidalt ainult Marta Andreaseni, Lucas Hartongi, Bastiaan Belderi, Frank Vanhecke, Hynek Fajmoni, Oldřich Vlasáki ja Andrew Henry William Bronsi märkustele, millest viimane on vastuolus parlamendi eelarvet puudutava seisukoha ja komisjoni ettepanekuga.

96% 2011. aasta eelarve tagasihoidlikust suurendamisest on suunatud majanduskasvu ja tööhõivet edendavatele valdkondadele. Need on arved, mida tuleb tasuda, võiks öelda, et need on õiguslikud kohustused. Veelgi enam, sellega täidetakse lünk investeeringute alal, riiklikul tasandil puudujääk krediiditurul, kus kõige esimesena kärbitakse investeeringuid. Seepärast arvan, et selles tagasihoidlikus eelarve suurendamises ning nendes vastutustes on lisandväärtust, kui arvestada, et projekt jääb nelja miljardi euroga allapoole 2005.–2006. aastal 2011. aasta jaoks kokku lepitud ülemmääradest.

Mida tuleks arvesse võtta, on see, et halduskulud moodustavad 6% eelarve kogusummast, mis võrdub 1% SKPst. See tähendab, et 94% jõuab kasusaajateni. Sellega tuleks Euroopa eelarve tuleviku üle arutades arvestada.

Kutsun mõlemat eelarvepädevat asutust üles tulevatel nädalatel lepitusmenetlust alustades üksteisele lähemale tulema ning tõestama, et Lissaboni leping võimaldab kompromisse.

  Melchior Wathelet, nõukogu eesistuja. – (FR) Austatud juhataja! Kõikidele nõukogule esitatud küsimustele on võimatu vastata. Kordan vaid mõnda põhimõtet, mida ma tänases arutelus nõukogu eelarvet esitades edasi anda tahtsin. Tuleb veel kord rõhutada, et kõik assigneeringud, mis nõukogu vastu võttis, põhinevad 2010. aasta eelarve rakendamisel ja et kõikide eelarveridade puhul on arvestatud võimalike muudatustega, mis esitatakse muudatusettepanekutena 2011. aasta eelarve rakendamise raames.

Praegu on rasked ajad ning eelarvete kasv on piiratud ja nagu teate, kiideti nõukogus kokku lepitud eelarve suurendamine 2,91% heaks vaid väga väikese häälteenamusega. Võimalused täiendavate või muud liiki häälteenamuste saamiseks on peaaegu olematud. Seetõttu ei tohi me raisata tuleva aasta jooksul võimalust arendada eelarvet selle täitmise käigus muudatusettepanekutega.

Väga palju mainiti rubriiki 1b. Tuletan meelde, et nõukogu lubas oma avalduses tagada eelarve 1b täitmise arendamise hindamise, mistõttu tahame selle juurde jääda ning jälgida selle reaalset toimimist ja täitmist.

Nagu ma sissejuhatuses ütlesin, ei puuduta arutelu 2011. aasta eelarve üle ainult 2011. aasta eelarvet. Arutletakse ka teiste eelarvega seotud elementide üle. Meil seisab ees arutelu eelarve läbivaatamise üle. Loomulikult toimuvad meil ühised arutelud kõikide eelarve läbivaatamise käigus tekkinud ning eeskätt omavahenditega seotud küsimuste üle. Muu hulgas peame arutlema ühe teise eelarve läbivaatamise punkti ehk siis paindlikkuse üle.

Loodan, et selle ühise arutelu korraldamisega õnnestub meil näidata, et uue Lissaboni menetluse alusel koostatud 2011. aasta eelarve tuleb edukas. Tuletan teile veel meelde, et kui me 2011. aasta eelarve üle kokkulepet ei saavuta, on lisakulutuste tegemise väljavaated 2011. aastal veelgi väiksemad ning ei vasta sellele, mida nõukogu täna välja pakub. Peame võtma arvesse kõiki neid elemente, et esimene Lissaboni menetluse alusel koostatud 2011. aasta eelarve oleks edukas ja et me selle edu ühiselt saavutaksime.

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, raportöör. – (PL) Soovin rõhutada ühte asja, millega saab võtta kokku selle, millest rääkisid üksikasjalikult kõik tänases arutelus sõna võtnud oma vastavaid valdkondi puudutavate teemade puhul. Eelkõige on homme Euroopa Parlamendis vastu võetava 2011. aasta eelarve erakordselt distsiplineeritud lugemine. Esimest korda mitme aasta jooksul ei tee Euroopa Parlament ühtegi ettepanekut, mis ületaks 2006. aastal mitmeaastase finantsraamistikuga kavasse võetu. Tuleb rõhutada, et see on mõnevõrra erakorraline olukord ning see näitab, et Euroopa Parlament on väga hea distsipliiniga. Mõistame ka nõukogu kahtlusi. Soovin rõhutada, et Euroopa Liidu eelarve ei sarnane riikide eelarvetega. See eelarve on suunatud investeeringutele ning on ka kriisivastane vahend. Sellega pakutud võimalusi tasub igal juhul kasutada. Soovin samuti rõhutada, et pearaportöörina loodan, et suudame koostööd tehes 2011. aasta eelarve edukalt ja tõhusat vastu võtta. Loodan ka, et eelarve võetakse vastu nii, et me saame hakata alates jaanuarist viima ellu liidu poliitikat nii 2006. aastal kokkulepitu kohaselt kui ka selle kohaselt, mille nimel me kogu selle aasta jooksul tööd teinud oleme.

Nõukogu peab pöörama rohkem tähelepanu teemadele, mida me eelarve lugemisel rõhutasime. On kaheldav, kas peaksime lisama uusi rolle ja uusi eesmärke, kui ei ole valmisolekut uute finantskohustuste võtmiseks. Palun nõukogu eesistujal, kes täna samuti siin on, arvestada hea tahtega, mida Euroopa Parlament lugemisel üles näitas. Loodan, et Belgia eesistumise ajal õnnestub nõukogul leida rohkem toetust Euroopa Komisjoni esialgsele ideele 2011. aasta eelarve ja selle jaoks tehtud ettepanekute kohta. Kõik kõne all olev ning samuti see, mida Euroopa Parlament välja pakub, ei ole lihtsalt mingi väljamõeldis, vaid see on kogu meie varasema töö tulemus, ning arvan, et suur osa nõukogu skeptilisusest tuleb lihtsalt asjaolust, et nõukogu lugemine toimus kirjaliku menetluse raames, sest kirjalikul kujul on palju lihtsam olla negatiivne kui suulises arutelus. Loodan, et dialoog tuleb avatud ja vahetu ning võimaldab meil 2011. aasta jaoks mõistliku ja aruka eelarve vastu võtta.

  Helga Trüpel, raportöör. – (DE) Austatud juhataja! Eesistuja Wathelet, volinik, head kolleegid! Soovin tänada kõiki, kes täiskogul arutelusse panustasid, ning veel kord oma kolleege eelarvekomisjonist nende kompromissivalmiduse eest, tänu mille suutsime parlamendi eelarve ning samuti teiste institutsioonide puhul saavutada vastutustundliku üksmeele kõikide Lissaboni lepinguga kaasnevate uute rahastamisvajaduste ja pädevuste üle ning samuti endale kindlate piirangute seadmise asjus. Tahan veel kord rõhutada, et minu arvates on hea, et me näitasime oma valmidust vaadata põhjalikult läbi oma kulud, kuid peame siiski nõudma täieliku enesekindlusega seda, mida me oma uute kohustuste täitmiseks vajame, ning ka selle jaoks vajaliku rahastamise saamise nimel võitlema. Kui lubate, siis lisaksin ka ühe poliitilise sõnumi. Pärast homset hääletust algab kolmenädalane konsulteerimisperiood nõukoguga, mille jooksul me loodetavasti kokkuleppe saavutame.

See on küll esimene kord, kus me seda uut menetlust pärast Lissaboni lepingu jõustumist kasutame, aga usun, et me kõik – isegi Euroopa-vastased ja skeptikud – peame nii üldise kriitika kui ka suunatud kriitikaga silmitsi seistes olema kogu südamest veendunud, et Euroopa Liit teeb meid tugevaks. Meie kõik ja ka liikmesriigid saavad Euroopa Liidust kasu, eriti uute ülemaailmsete katsumustega arvestades. Kõigile on selge, et ülemaailmsest vaatepunktist oleks iga individuaalne liikmesriik omaette palju nõrgem. See peabki olema meie ühine lähtepunkt ning seepärast on õige ka Euroopa Liidu jaoks rohkemate vahendite eest võidelda ja mõelda üheskoos hoolikalt sellele, mis vajab kõige enam rahastamist ning kuidas oma eelarvet jätkusuutlikumaks, sotsiaalsemaks ja tulevikku suunatumaks muuta.

Loodan, et parlament saavutab sellist lähenemisviisi kasutades nõukoguga üksmeele ning et ka Euroopa kodanikud sellest kasu saavad.

  László Surján, raportöör. – (HU) Soovin anda banaani kõigile neile, kes selle suure töö ära tegid! Kõigepealt meie pearaportööridele, 2011. aasta eelarveprojekti koostajatele, kuid sooviksin anda puhtast südamest ühe banaani ka nõukogule, lootes, et selle söömine valmistab neile nii rahulolu kui ka naudingut, kuid annab neile ka vajaliku kompromissivalmiduse, et me saaksime selle banaaniprobleemiga ükskord ühele poole. Ka Janusz Lewandowski on teeninud välja ilusa suure banaani selle eest, et ta esitas 2011. aasta eelarve, mis parlamendi seisukohaga nii sarnane on. Me ei töötanud juhuslikult viis aastat koos. Tänan teid, volinik! Tänu väärivad ka kõik sõnavõtjad, kes parlamendi seisukohast nii selge ülevaate andsid. See ei olnud küll täiesti üksmeelne seisukoht, aga sellel oli siiski üks üldsuund. Soovime paremat ja tõhusamat eelarvet, et me ei peaks kulutama mitut kuud või poolt aastat, et vaielda näiteks selle üle, kas saame kulutada banaane tootvatele riikidele 75 miljonit eurot või mitte.

Usun, et meie arutelu põhiteema on see, et meie arvates on Euroopa eelarve vahend kriisiga toime tulemiseks, mitte kriisi põhjus, nagu ka 2010. aasta eelarves öeldi. Selles peamegi üksmeele saavutama ja ma loodan, et nõukogu paneb siinkohal tähele meie kindlat kavatsust. Mõtlen parlamendi kindlat kavatust teha koostööd komisjoniga, et õhutada liikmesriike palju tootlikumat tööd tegema. Selline töö peaks olema suunatud eesmärkide saavutamisele ning tootmise ja töökohtade arvu suurendamisele. Kui see tõepoolest nii on, siis õigustab end ka vastava Euroopa Liidu eelarve taseme säilitamine. Tänan tähelepanu eest! Nautige oma banaane!

  Göran Färm (S&D). – Austatud juhataja! Soovin juhtida tähelepanu probleemile sõnavõtuaja jagunemisega siin arutelus. Edit Herczog mainis, et tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon ei saanud üldse sõnavõtuaega. See tuleb sellest, et nad esitasid oma ettepanekud eelarve kohta teisel kujul, selle asemel et esitada ametlik arvamus. Ei ole arukas karistada seda parlamendikomisjoni selle eest, et nad otsustasid ametliku arvamuse esitamise asemel palju tõhusama koostööviisi kasuks.

Paistab, et valitses ka väike segadus arutelu kahe osa vahel ehk siis 2011. aasta eelarvet puudutava arutelu ja eelseisva eelarve läbivaatamise vahel. Nagu võisite näha, olid eelmises arutelus viimased viis sõnavõtjat fraktsioonist S&D. Eelseisvas arutelus võtab sõna vaid üks sõnavõtja fraktsioonist S&D, aga ma arvan, et nimekirjas on vähemalt pool tosinat sõnavõtjat fraktsioonist PPE. Sekretariaadi, juhataja ja fraktsioonide vahel on midagi sassi läinud. Me ei tea, kes selle vea tegi – äkki olime need meie ise –, aga edaspidi peaksime selle üle vaatama, et sõnavõtuaeg nendes aruteludes mõistlikumalt jaguneks.

  Juhataja. – Tänan teid märkuste eest! Oleme teinud kõik selleks, et kontrollida seisukohta tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni suhtes ning ametlikku arvamust ei esitatud, aga loomulikult võetakse teie märkust arvesse. Mis sõnavõtuaega puutub, siis selle korraldamine ja jaotamine on fraktsioonide ülesanne.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) 2011. aasta eelarvemenetlus sai alguse pettumust valmistava ettepanekuga komisjonilt. Raportöör Sidonia Elżbieta Jędrzejewska lubas aga olla edasipüüdlik ja võidelda eelarve eest, mis kaitseks parlamendi poliitilisi prioriteete, eriti noortele suunatud poliitikat.

Nüüd esitas oma seisukoha ka nõukogu, milles puudub aga igasugune püüdlikkus, või pigem, milles väljendub nõukogu populistlik lähenemisviis, milles on ühest küljest esitatud küll põhjalikud strateegiad, nagu Euroopa 2020. aasta strateegia, kuid milles ei ole samas eraldatud piisavaid rahalisi vahendeid selle strateegia eesmärkide saavutamiseks.

Tänase arutelu teema on aga parlamendi seisukoht. Nagu näha võime, ei ole ka parlamendi seisukohas põhjalikku visiooni 2011. aasta eelarve jaoks. Tunnistan, et meil on majanduslangus. Me ei saa aga sellest üle sellise keskpärase eelarveprojektiga, vaid vajame ettekujutusvõimet ja poliitilist julgust ning samuti peame võtma kasutusse vajalikud vahendid tõeliste muutuste tegemiseks.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Euroopa Liidu tõhusus sõltub täielikult liidu eelarvest. Toetan 2011. aasta eelarve kohta tehtud ettepanekuid, sest nendes on võetud arvesse tähtsaid poliitikavaldkondi ja samuti individuaalseid arvamusi. Peab olema selge, et vähemate rahaliste vahenditega ei saa EL täita tulevikus oma laiahaardelisi ülesandeid. Põllumajandusettevõtjate esindajana ei poolda ma mingil juhul põllumajanduselt raha ära võtmist. Rahalisi tagasimakseid tuleb kasutada selleks, et anda meie põllumajandustootjatele planeerimiskindlust, mitte neid muudesse poliitika valdkondadesse ümber paigutada. Hetkel kavatsetakse võtta rahalisi vahendeid põllumajandusest, et rahastada nendega tuumauuringute projekti ITER. See näitab, et suuremõõtmeliste teadusuuringuprojektide rahastamine sõltub teistes valdkondades tehtud tagasimaksetest, mille hulka on raske ette näha. Ei tohi nii olla, et Euroopa teadusuuringute rahastamise jaoks ei tehta pikaajalisi ja hoolikalt läbimõeldud plaane. Ka põllumajanduspoliitika puhul on pikaajalisi kaalutlusi ja plaane ning ka põllumajandusettevõtjad vajavad samasugust turvalisust. Toiduainetööstuse ahela nõrgima lülina vajavad põllumajandusettevõtted piisavat turvalisust, et teha plaane püsimajäämiseks. Selleks eraldatud rahaliste vahendite eraldamine on vajalik, et tugevdada ELi põllumajanduse konkurentsivõimet. Investeeringud põllumajandusalastesse teadusuuringutesse ja keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse on investeeringud tulevikku ning need loovad ka uusi töökohti.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) 2009. kooliaastal alanud koolidele puuvilja jagamise kava on spetsiifiline Euroopa algatus ning selle positiivseid ja vahetuid tulemusi meie kodanikele tuleb rõhutada.

Selle kava toetamine on tõhus viis investeerida noorte eurooplaste tervisesse. Tegelikult on laste rasvumine Euroopas väga tõsine probleem. Elamiskulude tõusmisest hoolimata peavad puuviljad jääma Euroopa Liidus laste põhitoiduainete hulka. Toidu toiteväärtuse parandamine aitab kaitsta lapsi paremini ka südame-veresoonkonna haiguste, vähi ja diabeedi eest.

ELi koolidele puuvilja jagamise kava on hea näide Euroopast, mis on oma kodanikele lähedal ja mis nende igapäevaste probleemidega tegeleb, ning ma soovin sellele pikka iga.