Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2005/0254(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0273/2010

Arutelud :

PV 20/10/2010 - 15
CRE 20/10/2010 - 15

Hääletused :

PV 21/10/2010 - 7.6
CRE 21/10/2010 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0383

Arutelud
Neljapäev, 21. oktoober 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

8. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Franziska Katharina Brantner (A7–0066/2009)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Suur tänu, proua juhataja! Sellisel juhul alustan uuesti. Viimastel aastatel on Euroopa Liidu majandus kriiside ja nii kohaliku kui ka maailmatasandi finantsalase ebastabiilsuse tõttu sageli kannatanud. Sarnase ohtliku olukorra vältimiseks tulevikus peavad olema varem ettevalmistatud toetuskavad ning sobivaid vastumeetmeid tuleb rakendada nii enne kui ka pärast probleemi ilmnemist. Stabiliseerimisvahend sobib selleks väga hästi.

Rahaline ja tehniline abi peaks sisaldama ka inim- ja majandusarengu edendamist ning konsulteerimist inimõiguste, demokraatia ja põhivabaduste eiramise korral. Samuti toetan raportööri seisukohta strateegilise planeerimise täiustamise kohta. See on eriti oluline ühiskonna konfliktide vältimise ja välisteenistuse loomise seisukohalt.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: László TŐKÉS
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Pärast Franziska Katharina Brantneri raporti poolt hääletamist tahaksin kasutada võimalust ning juhtida komisjoni ja nõukogu tähelepanu vajadusele jõuda võimalikult kiiresti kolmepoolsele kokkuleppele stabiliseerimisvahendi muutmise üle.

Vaidlusalune küsimus puudutab delegeeritud õigusakte ja parlamendi võimalusi kasutada oma õigust teostada järelevalvet ELi finantsinstrumentide kasutamise üle. Vaja on kiiret poliitilist lahendust, mille aluseks on ELi kolme institutsiooni tasakaal.

Samuti ergutaksin komisjoni Euroopa Parlamendile esitatavaid aruandeid täiustama, eelkõige projekti kavandamise, rakendamise ja läbivaatamisega seoses.

Kuigi parlament saab komisjonilt teavet erakorraliste abimeetmete kohta, ei vasta komisjoni aruandlus laiemas strateegilises ja analüütilises mõttes parlamendi ootustele.

 
  
  

Raport: Gay Mitchell (A7–0078/2009)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Arengukoostöö rahastamisvahend aitab otseselt kaasa demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamise edenemisele partnerriikides ja -piirkondades. Sellega antakse abi mitte ainult püsiva sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise arengu jaoks, vaid ka nende riikide järgjärgulisele lõimimisele maailmamajandusse. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni liikmena tahaksin juhtida tähelepanu selle koostöö veel ühele heale küljele, nimelt rahvusvahelisele koostööle loodusvarade haldamise, keskkonnakaitse ja elurikkuse kaitsmise vallas. Toetan eriti muudatusettepanekut 5, milles juhitakse tähelepanu suhkrusektori tähtsusele majanduses. Ei tohi unustada, et toiduga kindlustatus on arenguriikide jaoks väga oluline.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Mul oli hea meel selle raporti poolt hääletada. Tahaksin öelda, et raportöör, kolleeg Gay Mitchell, ei saanud täna siin olla, sest oli eile Iirimaal oma raamatu esitlusel. Muidugi tunnustati teda aasta parlamendiliikme tiitliga kogu arenguvaldkonnas tehtud töö eest.

Veel üks asi, millele peaksime minu arvates rohkem rõhku panema, on haridus. Üks iiri haridusteadlane ütles kord, et tuleb õpetada vaba olema. Arvan, et peaksime sellele kogu arenguvaldkonnas ja kolmandate riikidega seoses rohkem tähelepanu pöörama.

Lõpetuseks tahaksin naljaga pooleks öelda, et eile õhtul varastati mul kontorist ülikond ära. Kas ma ka sellega seoses arenguabi saan?

 
  
  

Raport: Edvard Kožušník (A7–0276/2010)

 
  
MPphoto
 

  Alajos Mészáros (PPE).(HU) Olen rahul komisjoni ettepanekuga vaadata läbi Euroopa standardimissüsteem, et kaotada selle puudused ja leida sobiv tasakaal Euroopa, riikliku ning rahvusvahelise tasandi vahel. Vaja on süsteemi, mis toetab innovatsiooni ja säästvat arengut Euroopas, suurendab Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja parandab selle positsiooni rahvusvahelises kaubanduses. Samuti soovin lisada, et kuigi VKEd on Euroopa turu tähtis osa, arvan, et nad ei osale standardimissüsteemis piisavalt, mistõttu ei saa nad standardimise pakutavat kasu täiel määral nautida. Nende esindatuse ja osaluse suurendamine selles süsteemis võib olla tulevikus määrava tähtsusega. Euroopa standardimise ühendav iseloom parandab siseturu tõhusust ja rõhutab samal ajal maailmaturul Euroopa Liidu rolli majandus- ja poliitpartnerina.

 
  
  

Raport: Cristiana Muscardini (A7–0273/2010)

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE).(ET) Ma tahaksin rääkida proua Muscardini raportist. Ma ei toetanud seda, kui olin süvenenud kogu temaatikasse. Miks? Nimelt seepärast, et muu maailm tõlgendaks Euroopa Liidu sellise meetme kehtestamist praegu protektsionistliku sammuna. Antud meetme kontrollimine nõuaks tollilt enam aega ja potentsiaalselt ka enam tööjõudu, asjade lahtipakkimine ja muud protseduurid seejuures.

Kohustusliku märgistuse nõudmine tekitab iseenesest surve hakata osade anonüümsete kaupade puhul neid võltsima. Nii mõnegi konkreetse maa tegeliku märgistuse asemel võime me leida võltsitud Made in Italy, Made in France ja seda me ometi ei taha.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: Moldova Vabariigis teostatavad reformid ja selle riigi areng (B7–0572/2010)

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). - (LT) Hääletasin Moldova teemalise resolutsiooni ettepaneku poolt. Moldova on käinud pika arengutee alates sellest ajast, kui Molotovi-Ribbentropi pakt jagas Euroopa mõjualadeks ja Moldova jäi Nõukogude Liidu mõju alla. Praegu on Moldova sõltumatu riik, kus on küll palju probleeme, aga kes püüdleb ELiga ühinemise poole. Tahaksin täna taas kord kutsuda Moldova poliitikuid, poliitilist eliiti, riigi kõiki demokraatlikke poliitilisi jõude ja rahvusvähemusi üles jätma tarbetud vastuseisud ning edendama üksmeele ja poliitilise kompromissi kultuuri. Arvan, et nad peaksid pakkuma ühiskonnale kaasava pildi Moldova Vabariigist, mille eesmärk on Euroopa Liitu kuulumine. Resolutsioonis on juttu ka Transnistria külmutatud konfliktist. Transnistria peab olema ELi tegevuskavas tähtsal kohal ja kõik riigid, sh Venemaa, peavad Moldova territoriaalset puutumatust tunnistama. Transnistria peab kuuluma Moldova Vabariiki.

 
  
  

Raport: Gesine Meissner (A7–0266/2010)

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). - (LT) Hääletasin integreeritud merenduspoliitika teemalise resolutsiooni poolt, sest merendussektor on eluliselt tähtis ning tahan, et tulevastele põlvedele jääksid puhtad ja ohutud mered. Mered on geostrateegiliselt palju olulisemaks muutunud. Peame mered ja nende ressursid kohandama ning tegevust kooskõlastama. Selleks on integreeritud merenduspoliitika tähtis, sest see ühendab kõik merenduspoliitika valdkonnad: meretranspordi, kalanduse, vesiviljeluse, energeetika, mereohutuse, merekeskkonna kaitse, teadusuuringud ja turismi. Eelkõige tahaksin juhtida tähelepanu selle sotsiaal-majanduslikule tähtsusele, sest Euroopa Liidul on 320 000 km mereranda ning kolmandik meie inimestest elab rannikualadel ja see osakaal suureneb. Arvan, et mered peaks ka edaspidi olema majanduskasvu mootoriks.

 
  
  

Raport: Helmut Scholz (A7–0277/2010)

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). - (SK) Euroopa Liit on Ladina-Ameerika suurim välismaiste otseinvesteeringute allikas. Vaatamata sellele, et nende kahe piirkonna vahelised kaubandussuhted on tihenenud, on ELi ja Ladina-Ameerika omavaheline kaubandus vähem aktiivne kui meie kaubandussuhted maailma teiste piirkondadega.

Hiljuti Koreaga sõlmitud vabakaubandusleping on näide heast tahtest, aga Ladina-Ameerika kaubandusühendusega Mercosur on läbirääkimisi peetud 1999. aasta algusest peale ja need on isegi viieks aastaks katkenud. Mina isiklikult toetan kaubandussuhete tugevdamist ja mitmekesistamist Ladina-Ameerikaga, kaasa arvatud kindlama õigusraamistiku loomist. See avab Euroopa Liidu ettevõtjatele peaaegu 600 miljoni tarbijaga turu. See, et Ladina-Ameerikal ja Euroopal on ühesugused väärtused, keel, ajalugu ja kultuur, on Euroopa Liidu kaupmeeste jaoks samuti tähtis.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Tahaksin Ladina-Ameerikaga kauplemist käsitleva raporti koostajat selle õigel ajal esitatud ja tasakaalus teksti eest tänada.

Juba on märgata kaubandussuhete tihenemist Ladina-Ameerika riikidega, sest Euroopa Liit sõlmis hiljuti vabakaubanduslepingu kahe Andide riigiga, Colombia ja Peruuga.

Hiljuti lõpetasime Maailma Kaubandusorganisatsiooni ajaloo pikima vaidluse Ladina-Ameerika riikidega banaanikaubanduse teemal. Peagi alustame vabakaubanduslepingu alaseid läbirääkimisi kõigi Mercosuri riikidega. Meie kaubavahetus nendega ületab praegu 62 miljardit eurot. EL investeerib igal aastal Mercosuri piirkonda 167 miljardit eurot.

Lähiaastatel need arvud aina suurenevad. Sellise lepingu sõlmimine, võttes arvesse ka peatseid vabakaubandusläbirääkimisi Jaapani ja Indiaga, on kahtlemata üks tähtsamaid samme ELi maailma kõige tähtsamaks kauplejaks saamise strateegia elluviimisel.

 
  
 

Eile tuli meil ajast puudus. Nüüd järgnevad mõned selgitused eilsete hääletuste kohta.

 
  
  

Raportid: László Surján (A7–0281/2010), Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7–0284/2010)

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Kui mõni meie valijatest tajus eile pärastlõunal mingit pinget õhus, siis seda selle erakorralise ajalise kokkulangevuse pärast, et just samal ajal, kui Ühendkuningriigi rahandusminister seisis parlamendi ees ja andis teada suurimatest kärbetest pärast 1920. aastat, hääletasime meie siin istungisaalis Euroopa Liidu eelarve suurendamise poolt, mis läheb Ühendkuningriigi maksumaksjale maksma 880 miljonit inglise naela. See ei ole meie osa eelarvest. See on meie osa eelarvekasvust. Kuna eile teatati Ühendkuningriigis 490 000 töökoha koondamisest avalikus sektoris, siis ehk tasuks seda summat võrrelda avaliku sektori töökohtadega. Selle eest oleks saanud palka 15 000 arsti, 30 000 õde, 35 000 politseinikku või 50 000 lihtsõjaväelast.

Küsimus ei ole ainult Ühendkuningriigis. Kõik liikmesriigid tahavad riigieelarvet kärpida, aga Euroopa Liidu eelarve aina kasvab ja neelab nende säästud. Kui ainult parlamendi soov juba olemasolevaid volitusi õigesti ära kasutada, eelkõige nõuda täidesaatvalt võimult aruandlust ja hoida kulutused kontrolli all, oleks sama suur kui uute volituste nälg. Meie valijad väärivad seda, et tegutseme paremini.

 
  
MPphoto
 

  Martin Kastler (PPE).(DE) Härra juhataja, tahaksin lühidalt vastata Daniel Hannanile. Muidugi on tähtis, et parlamendil oleks üks tegevuskoht, aga see koht on sätestatud aluslepingutes ja selleks on Strasbourg. Teil on õigus öelda, et peame maksumaksja raha kokku hoidma ja tegutsema selle nimel, et meil oleks üks tegevuskoht. Kuid siiski, härra Hannan, parlamentarismi varjupaik on siin, Strasbourgis. Siin saame parlamendiliikmete ja rahva esindajatena koos töötada.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Vabandage, aga see ei saa jätkuda. See ei ole selgitus hääletuse kohta. Nüüd palun jätkata sõnavõttudega järgmise, Edite Estrela raporti kohta.

 
  
  

Raport: Edite Estrela (A7–0032/2010)

 
  
MPphoto
 

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE).(PL) Eilsel hääletusel Edite Estrela raporti üle pooldasin täispalgaga 20nädalast rasedus- ja sünnituspuhkust, sest vaja on kogu ELis kehtivaid õiglasi ja piisavaid miinimumnõudeid rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkuse ja tasustamise jaoks. Jäin isa- ja lapsendamispuhkuse üle hääletamisel erapooletuks, sest Euroopa Komisjon on teada andnud, et selles küsimuses koostatakse eraldi direktiiv, ja ELi õigusaktide läbipaistvuse eesmärgil ei taha ma, et rasedate töötajate kaitsmise direktiivis käsitletakse isapuhkust.

Loodan, et Euroopa Komisjon jõuab peagi konsulteerimisega lõpule ning esitab rahuldavad ettepanekud isa- ja lapsendamispuhkuse, samuti FIEde kohta, et kõigil Euroopa noortel emadel oleksid samad õigused.

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). - (LT) Vaevalt vaidleks keegi vastu väitele, et lapse ja vanemate vaheline side esimestel elukuudel on eriti tähtis. Seetõttu kindlustatakse Euroopa Liidu uue direktiiviga emadele õigus ja võimalus hoolitseda oma laste eest kauem, ilma et nad peaksid sissetuleku ja töökoha kaotamise pärast muret tundma. Olukord on liikmesriigiti erinev. Näiteks minu kodumaal Leedus kestab rasedus- ja sünnituspuhkus koos isapuhkusega kuni kaks aastat, aga teistes liikmesriikides on rasedus- ja sünnituspuhkus minimaalne. Sellepärast arvan, et eile seatud alampiir on tähtis saavutus. Samuti on mul hea meel, et teksti kaasati ka isapuhkus ja lapsendamispuhkus. Nagu öeldud, on perekonnapoliitika liikmesriikide pädevuses, aga antud juhul on tegemist rohkem töötajakaitsega ning teatavate abinõudega vanemate töö- ja pereelu paremaks ühildamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Ville Itälä (PPE). - (FI) Austatud juhataja! Eile me tõepoolest hääletasime Edite Estrela olulise raporti üle rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta. Selle üle, kui pikk see puhkus peaks olema ja kui palju selle eest tuleks maksta. Pärast seda helistas mulle mitu ajakirjanikku ja küsis, kas ma hääletasin selle raporti poolt või vastu. Ütlesin, et hääletasin naiste poolt. Hääletasin selle poolt, et rasedus- ja sünnituspuhkus kestaks 18 nädalat ja naised saaksid 75% palgast.

Arvan, et minu kodumaal Soomes on kasutusel hea süsteem. Kui seal võetaks kasutusele see süsteem, mille üle me eile kokku leppisime, oleks naiste seisund tööturul märkimisväärselt nõrgem, sest tööandjad peaksid ka edaspidi muretsema, kas võtta tööle noori naisi, sest rasedus- ja sünnituspuhkusega seotud kulud suureneksid märkimisväärselt. Seega väheneksid naiste tööleidmisvõimalused. Sellepärast tahtsingi sõna võtta.

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D). - (FI) Austatud juhataja! Ka mina olen Soomest ja tean, et meie rasedus- ja sünnituspuhkuse süsteem on suurepärane. Sellegipoolest hääletasin ma selle poolt, et rasedus- ja sünnituspuhkus kestaks 20 nädalat. Mõtlesin asjale Euroopa Liidu teiste liikmesriikide vaatevinklist. Arvan, et pikem rasedus- ja sünnituspuhkus on lapse arengu seisukohalt tähtis.

Vastsündinud on Euroopa reaalne kapital. Emad, lapsed ja pered on kolmik, millele ehitada meie tulevik. Samuti on selge, et emad ei peaks rahaliselt kannatama, kui tahavad lapsi saada, sama lugu on naistöötajate rohkete majandusharudega. Ka naistel peavad palgaga seoses olema õigused. Peame siiski olema idealistid. Peame uskuma. See oli moraalne otsus naiste, uue elu ja uue Euroopa kasuks.

 
  
MPphoto
 

  Martin Kastler (PPE).(DE) Austatud juhataja! Eilses Edite Estrela raportis käsitleti väga tähtsat teemat. Sellega seoses tahaksin öelda, et mul oli väga raske selle poolt hääletada. Noore isana olin oma mõlema lapse sünni juures ja pean ütlema, et ma ei tea, milleks mul oleks olnud vaja puhkust, sest sünnitas ju mu naine, mitte mina. Jutt on rasedus- ja sünnituspuhkusest, aga meie laiendasime seda isadele. See on keeruline küsimus. Siiski peavad noored naised saama sünnitada ja seejärel naasta tööle. Arvan, et uus süsteem võimaldab seda. Kuigi mina isiklikult oleksin eelistanud 18 nädalat, hääletasin lõpphääletusel siiski 20 nädala poolt.

Nüüd peame küsima endilt, kas see toob Euroopasse rohkem õiglust ja lapsi. Perepoliitika Euroopas on tulevikuküsimus. Loodan, et see on märk meie tegutsemisest selles valdkonnas. Nüüd peame lihtsalt lootma, et liikmesriigid võtavad vastavaid meetmeid.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Franziska Katharina Brantner (A7–0066/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Hääletasin stabiliseerimisvahendi määruse muutmist käsitleva raporti poolt, sest arvan, et ELi rahalise välisabi raamistiku ulatuslikum läbivaatamine on väga vajalik. Stabiliseerimisvahendi kehtestamisega suurendati ELi võimet reageerida nii kriisiolukordadele kui ka olukordadele, kus kriis on puhkemas.

Seda arvesse võttes arvan, et täites võetud kohustusi, nimelt inim- ja majandusarengu jaoks stabiilsete tingimuste edendamist ning inimõiguste, demokraatia ja põhivabaduste edendamist kui Euroopa Liidu välistegevuse peamisi eesmärke, peaks komisjon ühelt poolt parandama strateegilist planeerimist ja kasutama rohkem rahupartnerluse jaoks eraldatud vahendeid ning teiselt poolt esitama kava väljaspool stabiliseerimisvahendit loodud erakorralise välisabi rahastute või mehhanismide rahaliste vahendite kasutamiseks, et ei peaks tarvitama stabiliseerimisvahendi jaoks eraldatud vahendeid.

Usun, et sel eesmärgil peaks komisjon tulevikus suurendama praegu väikeseid eelarvevahendite väljamakseid, võttes aluseks nende parema kasutamise strateegilise visiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasin Franziska Katharina Brantneri raporti poolt, sest eelkõige tehti tekstis ettepanek viia ELi õigusaktid kooskõlla Euroopa Kohtu oluliste otsusega väikerelvade kohta. See on tekst, kus kutsutakse ELi üles pöörama väljaspool ELi aset leidnud kriisiolukordade puhul stabiilsusega seotud rahastamisel rohkem tähelepanu kodanikuühiskonnale, kuigi arvan, et ELi institutsioonid, eelkõige komisjon, peaksid hoolt kandma selle eest, mida alati ei juhtu, nimelt, et abisaajad lubaksid, et nad on poliitiliselt usaldusväärsed. Lisaks palub parlament selle raportiga, et komisjon kaasaks teda senisest rohkem finantsstabiilsusvahendite kasutamise küsimustesse. Parlamendil, kes esindab Euroopa riike ja kodanikke, peab neis küsimustes olema suurem roll ja teised Euroopa institutsioonid peavad harjuma mõttega, et parlamenti tuleb täitevvõimu asutuse rahakasutuse alastest otsustest teavitada, sest kaalul on mitte ainult üksikabinõude tulemuslikkus, vaid ka kogu EL poliitilise süsteemi demokraatlikkus.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa on kujunenud pikkade veriste konfliktide käigus, mille on lõpuks kaotanud muu hulgas institutsioonid, kus meie töötame. Sellepärast peaksime olema meie need, kes kõigepealt näitavad üles suurt vastutustunnet seoses jõu kasutamisega rahvusvahelistes konfliktides. Ja isegi kui jõu kasutamine osutub vajalikuks, nõuab meie praegune tsivilisatsioonitase täppismeetodeid, mitte lahmimist. Praeguses kultuurimudelis arvame, et peame olema eeskujuks kõigile teistele ja näitama, et konfliktide lahendamisel ei ole mõjus mitte suurem majanduslik võim, vaid vahendid, mis seavad alati esikohale inimelu ja lubavad vägivalla kasutamist ainult äärmuslikel juhtudel, eelkõige selleks, et kaitsta Euroopa kodanike elu ja strateegilisi huve. Jutt ei ole mitte kogemusele eelneva hoiaku võtmisest, vaid sellise järjekindla jõulise tegutsemisviisi järgimisest, milles sõjaline võimsus on ainult hoiatuseks ja sellest ei saa kunagi Euroopa Liidu olemuse radikaalset muutjat või praegustest erinevate väärtuste süsteemi edendajat.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) EL on maailma suurim välisabi andja, kes annab üle poole avaliku sektori arenguabist. Üheskoos andsid liikmesriigid maailma vaeseimatele riikidele abi 49 miljardi euro ulatuses. See on peaaegu 0,4% nende brutotulust. Need arvnäitajad on hea näide ELi arenguabi ja loomulikult ka stabiliseerimisvahendi tähtsusest.

Sellepärast ongi selle vahendi tugevdamine ja liidu suurem tähelepanu arengukoostööle minu arvates olulised. Sellegipoolest ei saa ma toonitamata jätta, et kuigi minu arvates on ülitähtis, et EL pööraks endiselt palju tähelepanu väljapoole suunatud arengukoostööle ja humanitaarabi missioonidele, ei saa ma aru, kuidas saab anda abi kolmandatele riikidele kiiremini kui liikmesriikidele, kes on loodusõnnetuste tõttu kannatada saanud, nagu juhtus kahjuks Madeiraga, kes ei ole veel kuid pärast aset leidnud tragöödiat saanud solidaarsusfondist mingit abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Stabiliseerimisvahend on väga tähtis täiendus ELi võimalustele reageerida nii kriisiolukordadele kui ka olukordadele, kus kriis on puhkemas. Kuna EL on peamine välisabi andja maailmas ja annab üle poole avaliku sektori arenguabist, on tal vaja vahendeid, mis võimaldavad reageerida kriisidele, võttes arvesse ELi horisontaalseid ja geograafilisi eesmärke ning prioriteete, täiendades samal ajal liidu territoriaalset poliitikat ning geograafilisi eesmärke ja vahendeid. Arengu seisukohast peaks ELi eesmärk olema võitlus vaesuse ja selle põhjuste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Hääletasin selle õigusloomega seotud resolutsiooni vastu sellepärast, et ma ei ole kuidagi nõus aastaid tagasi meie fraktsiooni toetuseta loodud stabiliseerimisvahendiga. Minu arvates on see järjekordne komisjoni mehhanism, mille eesmärk on vabalt sekkuda kolmandate riikide siseasjadesse, tuues ettekäändeks püüde taotleda nende riikide poliitilist stabiilsust, keda komisjon oma äranägemisel ebastabiilseks peab. Tahetakse, et ELi institutsioonid oleksid need, kes otsustavad, kuidas, millal ja miks seda vahendit kasutada, et seda saaks kasutada vabalt, ilma et kooskõlastaks oma tegevust stabiliseeritava riigi ametivõimudega. See muudab selle sisuliselt mehhanismiks, mille eesmärk on kaitsta varjatult ELi huve. Seepärast hääletasin ma raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. − Haitil, Kosovos, Iraagis ja hiljem Afganistanis toimunud konfliktid on näidanud, kui tähtis roll on väike- ja kergrelvadel terrorismis, organiseeritud kuritegevuses ja uue verevalamise alustamises pärast vaherahu. Ühendus peab leidma tõeliselt kõikehõlmava viisi väike- ja kergrelvade leviku probleemiga tegelemiseks, keskendudes väike- ja kergrelvade ebaseadusliku tarneahela kõikidele tasanditele. Arvestades asjaolu, et maailmas on 70% väike- ja kergrelvadest tsiviilisikute käes, peab EL tunnustama ja toetama kodanikuühiskonna hädavajalikke jõupingutusi väike- ja kergrelvadega kauplemise ja nende tootmise järelevalves kohalikul tasandil ja avalikkuse teadlikkuse parandamisel. Lisaks näitab väike- ja kergrelvade probleem 21. sajandi konfliktide üldist mitmekülgsust ning seega ka vajadust pöörata suuremat tähelepanu kriisieelse ja -järgse võimekuse parandamisele. Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et EL peaks püüdma parandada oma võimet ohjata kriise uuenduslikult, tulemuslikult ja tõhusalt. Ainult siis suudab EL suurima tsiviiljõuna olla maailmale eeskujuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle hääletusega järgis parlament väliskomisjoni seisukohta, väljendades heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1717/2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (KOM(2009)0195), ja mis on osa ELi rahalise välisabi ulatuslikumast läbivaatamisest. Muu hulgas nõustub väliskomisjon ja nüüd kogu parlament sellega, et algse määruse artikli 3 lõike 2 punkti i ning artikli 4 punkti 1 alapunkti a on vaja muuta, et viia need kooskõlla Euroopa Kohtu 20. mai 2008. aasta otsusega, milles leiti, et ühendus võib rakendada väike- ja kergrelvade leviku vastaseid meetmeid arengukoostöö poliitika alusel.

Eesistujariigile tehakse nõukogu nimel ettepanek töötada koos komisjoni ja parlamendiga välja deklaratsioon Euroopa konsensuse kohta väike- ja kergrelvi puudutava ELi tegevuse toetuseks, milles võetaks arvesse kõikide institutsioonide vastavaid pädevusi.

 
  
  

Raport: Gay Mitchell (A7–0078/2009)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Hääletasin arengukoostöö rahastamisvahendit käsitleva raporti poolt, sest arvan, et parlament on selle määruse sätete rakendamist alates määruse jõustumisest 2007. aastal hoolega jälginud. Oma õigusakti ettepanekus arengukoostöö rahastamisvahendi määruse vahekokkuvõtte kohta pakkus komisjon välja ainult ühe tehnilise muudatuse, mille alusel arengukoostöö rahastamisvahendi määruse alla kuuluvate meetmete rahastamisega seotud makse, lõivusid ja muid tasusid lubatakse abi saavates riikides rahastada arengukoostöö rahastamisvahendi eelarvest. Arvan, et see muudatusettepanek võimaldab selliseid kulusid erandjuhul rahastada ning tagab programmide ja projektide rakendamisel suurema paindlikkuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Jäin selle konkreetse raporti üle hääletamisel erapooletuks, vaatamata sellele, et olen esitatud muudatusettepanekutega nõus ja toetan neid – eelkõige ettepanekuid, mis taastavad Euroopa Parlamendi kontrollirolli. Jäin arengukoostöö rahastamisvahendi üle toimunud lõpphääletusel erapooletuks, sest seda raha on otseselt või kaudselt kasutatud Aafrika erinevate piirkondade politsei ja sõjaväe relvastamiseks ja koolitamiseks. Minu arvates ei tohiks arenguraha mitte mingil juhul kasutada sõjalisel või poliitilis-sõjalisel otstarbel.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Me kõik teame, et arengukoostöö vahendis ei ole mingit erandit põhimõttest, et ühenduse raha ei kasutata sobimatutel juhtudel. Nüüd on konkreetsetel juhtudel võimalik teatav paindlikkus. Kui asjakohane, saab eelarvevahendite käsutaja otsustada selliste kulude rahastamise kasuks, et programmid ja projektid toimiksid sujuvalt. Selline paindlikkus on aga hädavajalik teatavates korduvates keerulistes olukordades, kus maksuvabastuse kord puudub või seda ei saa kasutada. Sellises olukorras võib arengukoostöö rahastamisvahendi range sõnastus muuta välisabi saava meetme rakendamise väga keeruliseks. Sellepärast toetangi ettepanekut taotleda komisjonilt õigusakti ettepanekute esitamist, millega tagada kooskõla kontrolliga regulatiivkomitee menetlusega ja õigusakti vastavus komiteemenetluse uutele nõuetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult.(PT) Hääletan üldiselt raportis esitatud ettepaneku poolt. Arengukoostöö rahastamisvahend parandab erinevate geograafiliste ja temaatiliste instrumentide ühendamisega Euroopa Liidu varasemat arengukoostöö raamistikku. Koos tehniliste muudatusettepanekutega, mis puudutavad selliste arengukoostöö vahendist rahastatavate meetmete rahastamist, mille eesmärk on projektide ja programmide elluviimise paindlikumaks muutmine, on selle vahendi vahehindamine ideaalne võimalus kohandada selle komiteemenetlust komiteemenetluse uutele nõuetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kõnealune muudatusettepanek on pelgalt tehniline ja selle eesmärk on lubada erandjuhul kasutada liidu abi maksude, lõivude ja muude tasude maksmiseks. Sellised erandjuhul tehtavad kulutused võivad üksikjuhtudel olla õigustatud, kui need muudavad projektide ja programmide elluviimise paindlikumaks. Asjaomase parlamendikomisjoni üksmeelne heakskiit näitab üksmeelt selle ettepaneku suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Sabine Lösing (GUE/NGL), kirjalikult. − Olen esitatud muudatusettepanekutega täiesti nõus ja toetan neid, eelkõige ettepanekuid, milles käsitletakse delegeeritud õigusakte ja Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse taastamist. Arengukoostöö rahastamisvahendi enda üle toimunud lõpphääletusel jäin aga erapooletuks, sest selle vahendi kaudu rahastati otseselt või kaudselt Aafrika Rahutagamisrahastut ning seda raha kasutati muu hulgas politsei ja sõjaväe koolitamiseks. Minu arvates ei tohi arenguraha kasutada mingisuguseks sõjaväeliseks või tsiviil-sõjaväeliseks otstarbeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Arengukoostöö rahastamisvahend on veel üks väga tähtis põhjus, miks parandada ELi võimalusi reageerida nii kriisiolukordadele kui ka olukordadele, kus kriis on puhkemas. Kuna EL on peamine välisabi andja maailmas ja annab üle poole avaliku sektori arenguabist, on tal vaja vahendeid, mis võimaldavad reageerida kriisidele, võttes arvesse ELi horisontaalseid ja geograafilisi eesmärke ning prioriteete, täiendades samal ajal liidu territoriaalset poliitikat ning geograafilisi eesmärke ja vahendeid. Arengu seisukohast peaks ELi eesmärk olema võitlus vaesuse ja selle põhjuste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Vaja oli tagada, et arengukoostöö rahastamisvahendi määruse alla kuuluvate meetmete rahastamisega seotud makse, lõivusid ja muid tasusid saaks erandjuhul rahastada arengukoostöö rahastamisvahendi eelarvest.

Arengukoostöö rahastamisvahendi loomise peamine eesmärk on kaotada säästva arengu abil vaesus ning see hõlmab ka püüdeid saavutada aastatuhande arengueesmärgid. Selle muudatusettepanekuga suureneb geograafiliste ja temaatiliste programmide elluviimise paindlikkus. See aitab partnerriikidel saavutada aastatuhande arengueesmärgid ja maailmamajandus lõimunumaks muuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Euroopa Parlamendi kõigis viies rahastamisvahendeid hõlmavas raportis käsitletakse vajadust arengukoostöö rahastamisvahendite parema kontrolli, demokraatia ja inimõiguste edendamise ning tööstusriikidega koostöö tegemise järele. Liigset bürokraatiat ja ELi võimaluste mitte alati ratsionaalset kasutamist arvestades võiks selline resolutsioon soodustada ja kiirendada raportites kirjeldatud protsesse. Antud olukorras, kus Euroopa Parlamendi liikmetele antakse võimalus jälgida ja kontrollida vahendite jaotamist, saavad neist stabiliseerimise ja täiustamise osalised.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Parlament on hoolikalt jälginud arengukoostöö rahastamisvahendi määruse sätete rakendamist alates määruse jõustumisest 2007. aastal. Rakendades oma kontrolliõigust komiteemenetluse raames, on parlament tõstatanud rea probleeme ja vastuväiteid viisi kohta, kuidas komisjon on seda õigusakti rakendanud ja kuidas ta on tõlgendanud mitmeid selle põhisätteid. Õigusakti enda sätetes aga parlament suuri puudusi ei leidnud.

Üks parlamendi peamisi muresid, nimelt komisjoni kalduvus rahastada geograafiliste programmide raames ametliku arenguabina meetmeid, mis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitee rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumide järgi ei ole abikõlblikud, sai hiljuti komisjonis lahenduse, kui komisjon tegi parlamendi palvel ettepaneku luua tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi raames võetavate meetmete jaoks uus õiguslik alus.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. (IT) Gay Mitchelli raport arengukoostöö rahastamisvahendi loomise kohta sai minu poolthääle. Mitchelli raporti vastuvõtmine võimaldab arenguriikides tegutsevatel vabaühendustel saada kasu maksusoodustustest.

Nende menetluste vastuvõtmisega võtab Euroopa Parlament tähtsama rolli Euroopa Komisjoni otsustes strateegilise rahastamise kohta ja muudab ELi arengupoliitika elluviimise eeskirjad selgemaks.

 
  
  

Raport: Kinga Gál, Barbara Lochbihler (A7–0188/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Raport, milles käsitletakse määrust, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi määrus) ja mille eesmärk on toetada ühenduse pädevusse kuuluvat majanduslikku, rahanduslikku ja tehnilist koostööd ning uurimis- ja teadustegevust ja akadeemilist teabevahetust, sai minu poolthääle. Arvan, et komisjoni kavandatud muudatused on märkimisväärsed, sest kõik praegused viited partnerriikidele (mis seni hõlmasid ainult tööstus- ning teisi suure sissetulekuga riike ja territooriume), kaasa arvatud nende kvalitatiivsele hindamisele, peavad nüüd hõlmama ka loetelus nimetatud arenguriike. Selline geograafilise hõlmatuse laiendamine annab uue võimaluse, sest tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi määruse alusel praegu rahastatavaid programme saab laiendada ka muudele riikidele. See muudab asja siiski ka keerulisemaks. Sellepärast on vaja väga selgelt määratleda, kellele, milleks ja mis tingimustel seda raha anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult.(PT) Hääletan selles raportis esitatud ettepanekute poolt. Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, mille eesmärk on edendada demokraatia ja õigusriigi põhimõtete arendamist ja tugevdamist ning aidata kaasa inimõiguste ja põhivabaduste austamisele kolmandates riikides, on õiguste, vabaduste ja tagatiste seisukohast tähtis ELi abi kanal. Komisjoni õigusakti ettepanek demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendi vahekokkuvõtte kohta annab suurepärase võimaluse vaadata läbi selle õiguslik alus, tagades selle, et rahastamisvahend on edaspidi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud uute nõuetega, konkreetselt delegeeritud õigusaktide menetlusega (ELi toimimise lepingu artikkel 290), mille kohaselt suurenevad märkimisväärselt parlamendi volitused ja antakse talle vetoõigus ning millega pannakse komisjonile kohustus esitada kaasotsustamismenetluse kohaselt vastu võetud õigusaktide muudetud ettepanekud.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nagu kolleeg Gay Mitchelli koostatud raportis sisalduvas resolutsioonis, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, ning määrust (EÜ) nr 1889/2006 rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas, tunnistatakse ka selles resolutsioonis vajadust teha sarnane peamiselt tehniline muudatus asjaomasesse õigusakti.

Arvan, et Euroopa Liit peab ka edaspidi olema tähtsaim demokraatia ja inimõiguste kaitsja ja edendaja, mitte ainult sõnades, vaid eelkõige kõikides oma poliitilistes tegudes, ning kindlasti kooskõlastama oma asjaomase tegevuse Ameerika Ühendriikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Tänase hääletusega astusime samme, millega viia kaks tähtsat õigusakti kooskõlla Lissaboni lepinguga. Jutt on konkreetselt ettepanekust võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, ning määrust rahastamisvahendi loomise kohta demokraatia ja inimõiguste edendamiseks kogu maailmas. Esitati tehnilised muudatusettepanekud, millega tahetakse muuta abikõlblikuks nende kahe vahendi eelarvest rahastatavate valdkondade ühismeetmete rahastamisega seotud maksude ja muude tasudega seotud kulutused. Siiani ei ole selliste kulude abikõlbmatuse põhimõttele erandeid ette nähtud. Lõpetuseks soovin rõhutada, et nende muudatusettepanekute praktiline mõju on suur, sest need muudavad demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendi ja arengukoostöö rahastamisvahendi projektide elluviimise paindlikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Maailmas demokraatiat ja inimõigusi edendav rahastamisvahend on veel üks väga tähtis põhjus, miks parandada ELi võimalusi reageerida nii kriisiolukordadele kui ka olukordadele, kus kriis on puhkemas. Kuna EL on peamine välisabi andja maailmas ja annab üle poole avaliku sektori arenguabist, on tal vaja vahendeid, mis võimaldavad reageerida kriisidele, võttes arvesse ELi horisontaalseid ja geograafilisi eesmärke ning prioriteete, täiendades samal ajal liidu territoriaalset poliitikat ning geograafilisi eesmärke ja vahendeid. Arengu seisukohast peaks ELi eesmärk olema võitlus vaesuse ja selle põhjuste vastu. Konkreetselt selle rahastamisvahendiga seotud õigusakti ettepaneku eesmärk on ainult selle tehniline muutmine, mis teeb selle vahendi programmide ja projektide elluviimisel paindlikumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Hääletasin selle raporti vastu, sest kuigi sellega tahetakse anda parlamendile suurem demokraatlik kontroll maailmas demokraatia ja inimõiguste edendamise rahastamisvahendi üle, on see vahend ise, sõltumata sellest, kas parlament teostab selle üle kontrolli või mitte, ELi vahend sekkuda kolmandate riikide siseasjadesse. Seda vahendit kasutades on komisjonil, kes kohaldab demokraatia ja inimõiguste edendamise ning nende õiguste ohustamise, väärkasutamise ja eiramise tähenduse üle otsustamisel oma kriteeriume, võimalus rahastada ja toetada kolmandate riikide ühendusi, erakondi, sihtasutusi ja isegi üksikisikuid omal äranägemisel, ilma oma tegevust asjaomase riigi valitsusega kooskõlastamata või isegi teda sellest teavitamata. Hääletasin vastu sellepärast, et ei ole kuidagi nõus selle rahastamisvahendiga, millest on nelja aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist saanud vahend, millega EL kaitseb kolmandates riikides oma huve – tuues ettekäändeks inimõigused ja demokraatia –, nagu me selle vastuvõtmise ajal kartsimegi.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Oma õigusakti ettepanekus arengukoostöö rahastamisvahendi ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi määruse vahekokkuvõtte kohta pakub komisjon välja ainult ühe tehnilise muudatuse, mille alusel makse, lõivusid ja muid tasusid, mis on seotud arengukoostöö rahastamisvahendi ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi määruse alla kuuluvate meetmete rahastamisega, lubatakse abi saavates riikides rahastada nende rahastamisvahendite eelarvest.

Siiani on arengukoostöö rahastamisvahend ning demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahend olnud ainsad, mille raames ei ole ette nähtud erandit põhimõttest, et ühenduse abi ei või kasutada kõnealuste maksude tasumiseks. Muudatusettepaneku põhjal lubatakse selliseid kulusid erandjuhul rahastada ning see annab programmide ja projektide elluviimisel suurema paindlikkuse. Kuna demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendi projekte viiakse ellu erilistel asjaoludel, on see nende projektide puhul eriti tähtis. Valitsused ei pruugi soovida teha erandit projektidele, mida nad ei toeta. Seda arvestades tuleks komisjoni muudatusettepanekut pidada kiiduväärseks.

 
  
  

Raport: Helmut Scholz (A7–0052/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Raport, milles käsitletakse määrust, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega (tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi määrus) ja mille eesmärk on toetada ühenduse pädevusvaldkonda kuuluvat majanduslikku, rahanduslikku ja tehnilist koostööd ning uurimis- ja teadustegevust ja akadeemilist teabevahetust, sai minu poolthääle, kuna arvan, et komisjoni kavandatud muudatused on märkimisväärsed, sest kõik praegused viited partnerriikidele (mis seni hõlmasid ainult tööstus- ning teisi suure sissetulekuga riike ja territooriume), kaasa arvatud nende kvalitatiivsele hindamisele, peavad nüüd hõlmama ka loetelus nimetatud arenguriike. Selline geograafilise hõlmatuse laiendamine annab uue võimaluse, sest tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi määruse alusel praegu rahastatavaid programme saab laiendada ka muudele riikidele. See muudab asja siiski ka keerulisemaks. Sellepärast on vaja väga selgelt määratleda, kellele, milleks ja mis tingimustel seda raha anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Helmut Scholzi raporti poolt, sest arvan, et kaubanduspoliitika on rikkuse loomisel ja poliitiliste sidemete tugevdamisel väga tähtis. See vahend koostööks tööstus- ja teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega edendab pikaajalisi poliitilisi ja majandussuhteid eesmärgiga suurendada ELi mõju rahvusvahelisel tasandil.

Tahaksin tunnustada Helmut Scholzi suurepärase koostöö eest teiste fraktsioonidega raporti sisu üle toimunud läbirääkimistel. Sellega seoses toetan esitatud muudatusettepanekuid, sest nendes selgitatakse, mis otstarbel seda rahastamisvahendit võib kasutada. Asjaomane sõnastus on lihtsamaks muudetud ja kehtestatud on teatavad piirangud rahastatavate meetmete raamistiku jaoks. On ka mõned muudatusettepanekud, mille eesmärk on luua tihedam seos planeerimis- ja rakendamisetapis kirjeldatud küsimuste vahel.

Lõpetuseks tahan toonitada, kui tähtis on parlamendi osaluse suurendamine planeerimises, hindamises ja aruandluses. Parlament peab rohkem osalema mitmeaastaste koostööprogrammide koostamises ja muutmises ning saama esitada vastuväiteid selleteemalistele ettepanekutele.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult.(PT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest arvan, et suhete tihendamine arenguriikidega, eelkõige majanduse, kaubanduse, kõrghariduse, ettevõtluse ja teaduse valdkonnas, on liidule kasulik. Selleks on liidul tarvis rahastamisvahendit, mille abil oleks võimalik selliseid meetmeid rahastada. Teisalt aga asetab määruse (EÜ) nr 1934/2006 geograafilise kohaldamisala laiendamine asjaomased arenguriigid kahe erineva välistegevuse rahastamisvahendi rakendusalasse. Tuleks tagada, et mõlemad rahastamisvahendid on üksteisest rangelt lahus.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Parlament on pooldanud tööstus- ning teiste suurte sissetulekutega riikide ja territooriumitega koostöö rahastamise vahendi geograafilise kohaldamisala laiendamist. Selle vahendiga saame luua majandus-, kaubandus-, kõrgharidus-, teadus- ja diplomaatiavaldkonnas suhteid maailmamajanduse suurte osalistega, näiteks India, Hiina ja Brasiiliaga. Otsustasime selle vahendi geograafilist kohaldamisala laiendada, et sellest saaksid kasu uued riigid, mis arenevad üha kiiremini ja millest saavad peagi Euroopa majanduse tähtsad kaubanduspartnerid, näiteks Aasia, Kesk-Aasia, Ladina-Ameerika ja Lõuna-Aafrika riigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Minu arvates on tugevad suhted teatavate piirkondliku ja maailma tasandi toimijatega nende toetamise ning nendega tugevate poliitiliste ja majanduslike suhete loomise teel Euroopa jaoks väga tähtsad. Mulle meenuvad eelkõige kaks riiki, kellega Portugalil on tugevad ajaloolised ja emotsionaalsed sidemed – Brasiilia ja Angola, kes on kaks Lõuna-Ameerika ja Aafrika tähtsat maailmatasemel toimijat, keda EL peaks üha enam partneriteks pidama.

Arvestades, et määruse (EÜ) nr 1905/2006 põhieesmärk on kaotada aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega vaesus, piirdub koostöö sisuliselt ainult rahastamismeetmetega, mis on loodud kooskõlas kohaldatavate avaliku sektori arenguabi kriteeriumidega. See ei hõlma mitmeid teisi meetmeid, mis ei kuulu avaliku sektori arenguabi alla, aga on liidu välispoliitika seisukohalt väga olulised.

Just selliste meetmete (majandus-, kaubandus-, kõrgharidus-, ettevõtlus- ja teadusvaldkonna lepingud ja teabevahetus arenguriikidega) reguleerimiseks kavandataksegi selle määruse vastuvõtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Tööstusriikide ja -territooriumitega koostöö rahastamise vahend on finantsinstrument, mille abil rahastatakse koostööd tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega. Selle eesmärk on toetada majandusalast, rahalist ja tehnilist koostööd ning teabevahetust kõrghariduse ja teaduse valdkonnas. Määruse eesmärk on märkimisväärselt laiendada selle rahastamisvahendi kohaldamisala, et see hõlmaks ka koostööd arenguriikidega, mistõttu tuleb suurendada ka üldist finantsraamistikku. Geograafilise kohaldamisala kavandatav laiendamine on võimalus kaasata programmi uusi riike, aga see muudab asja ka keerulisemaks, sest nüüd on vaja väga selgelt määratleda, kellele, milleks ja mis tingimustel seda raha anda.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) EL on viimastel aastatel arendanud kahepoolseid suhteid tööstusriikidega ja teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega, eelkõige Põhja-Ameerika, Ida-Aasia, Kagu-Aasia ja Pärsia lahe piirkonna riikidega. Selle peamine eesmärk on suurendada ELi mõjuvõimu kogu maailmas. Nüüd pikeneb märkimisväärselt nende riikide nimekiri, mille suhtes kohaldati tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi määrust, millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega. See suurendab ELi liikmesriikide kulutusi märkimisväärselt. Hääletasin selle raporti vastu, sest tõenäoliselt suurenevad selle tõttu kulud järsult.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest arvan, et suhete tihendamine arenguriikidega, eelkõige majanduse, kaubanduse, kõrghariduse, ettevõtluse ja teaduse valdkonnas, on liidule kasulik. Selleks on liidul tarvis rahastamisvahendit, mille abil oleks võimalik selliseid meetmeid rahastada. Teisalt aga asetab määruse (EÜ) nr 1934/2006 geograafilise kohaldamisala laiendamine asjaomased arenguriigid kahe erineva välistegevuse rahastamisvahendi rakendusalasse. Tuleks tagada, et mõlemad rahastamisvahendid on üksteisest rangelt lahus.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ühendusepoolse rahastamise eesmärk vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1934/2006 (millega luuakse rahastamisvahend koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumitega) (edaspidi „tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi määrus”) on toetada ühenduse pädevusse kuuluvat majanduslikku, rahanduslikku ja tehnilist koostööd ning uurimis- ja teadustegevust ja akadeemilist teabevahetust. „Liidu (…) välismajandussuhete”, sealhulgas „rahandus-, majandus- ja kaubandussuhete eest kolmandate riikidega” (s.t nii arenguriikide kui ka arenguriikide hulka mittekuuluvate riikidega) vastutava komisjonina oli rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA-komisjon) vastutav komisjon ka tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi algse määruse vastuvõtmise ajal, mis võimaldas INTA-komisjonil mitte ainult Euroopa Komisjoni ettepanekut üksikasjalikult analüüsida, vaid ka vaadelda laiemat ajaloolist ja institutsioonilist konteksti.

Komisjoni ettepanek tööstusriikidega tehtava koostöö rahastamisvahendi määruse (KOM(2009)0197/2) muutmiseks on esitatud selleks, et oluliselt laiendada selle määruse geograafilist kohaldamisala ning kaasata koostöö arenguriikidega (loetletud ettepaneku lisas), kusjuures üldist finantsraamistikku suurendatakse sellega seoses oluliselt. Kuigi komisjoni esitatud muudatuste arv võib tunduda väike, on need olulised muudatused, sest kõik praegused viited partnerriikidele (mis seni hõlmasid ainult tööstus- ning teisi suure sissetulekuga riike ja territooriume), kaasa arvatud nende kvalitatiivsele hindamisele, hõlmavad nüüd ka loetelus nimetatud arenguriike.

 
  
  

Raport: Charles Goerens (A7–0285/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult.(PT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Olen siiski seisukohal, et ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis vähendas järsult mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) rubriigi 4 ülemmäära suhtes jäävat varu, ei jäta piisavalt tegutsemisruumi võimaliku esilekerkiva kriisiga toimetulekuks ja sellele sobivaks reageerimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Komiteemenetluse kohast kontrolliõigust kasutades juhtis parlament tähelepanu paljudele probleemidele ja esitas mitu vastuväidet. Peamiselt puudutavad need seda, kuidas komisjon kõnealust rahastamisvahendit on rakendanud ja mõnd selle põhisätet on tõlgendanud. Nende vastuväidete põhjal on koostatud Euroopa Parlamendi erikomisjonide esitatud muudatusettepanekud, mille on Euroopa Komisjon teadmiseks võtnud. Need lahendavad probleemi, mis tekkis komisjoni ettepanekuga teha ühesugune muudatus nii määruses (EÜ) nr 1905/2006 (arengukoostöö rahastamisvahend) kui ka määruses (EÜ) nr 1889/2006 (inimõiguste rahastamisvahend), sest need kaks õigusakti kuuluvad Euroopa Parlamendis kahe eri komisjoni pädevusse – arengukoostöö rahastamisvahend kuulub arengukomisjoni ja inimõiguste rahastamisvahend väliskomisjoni pädevusse. Nüüd jagati ettepanek kaheks erinevaks õigusakti ettepanekuks, mille me täna heaks kiidame.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Pooldan kavandatud meetmeid, mida saab mitmeaastasesse finantsraamistikku varem kaasata, sest banaanidega kauplemisega seotud probleem on endiselt päevakorras.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult.(PT) Hääletan üldiselt selles raportis esitatud ettepanekute poolt. Arvan, et Euroopa Parlamendi roll seoses komisjoni ettepanekuga luua Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) banaanitootjariikide jaoks kaasnevate meetmete programm on peamiselt poliitiline. Samuti arvan, et selle programmi muudab õiguspäraseks ainult see, kui puhtkaubanduslike huvide asemel keskendutaks laiemalt ja kaasavamalt arengule ja vaesuse vastu võitlemisele (aastatuhande arengueesmärk number üks). Kuna ELi ja AKV riikide vahel sõlmitud sooduslepingud ei ole kooskõlas ELi ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahel sõlmitud lepingutega ning varem AKV banaanitootjariikidega sõlmitud sooduslepingutega saavutatud tulemused olid head, peaksime toetama nende riikide banaaniekspordi sektori kohanemist, ümberkorraldamist ja konkurentsivõimet. Laiemas mõttes peaks need banaanisektori jaoks mõeldud kaasnevad meetmed olema kasulikud mitte ainult tootjatele – tootmisahela esimesele lülile – vaid ka vaesuse vastu võitlemisele. Niimoodi saaks kogu tarneahel osa saada inimväärsetest elutingimustest ja parema turulepääsu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Majanduslik, rahaline ja tehniline koostöö ning teabevahetus kõrghariduse ja teaduse valdkonnas liidu ja kolmandate riikide vahel on ELi välispoliitika üks prioriteete, mistõttu tuleb selle valdkonna tegevust toetada.

Komisjoni kavandatava muudatusega määruses tahetakse laiendada määruse kohaldamisala paljudele arenguriikidele. Nagu raportöör seletuskirjas selgelt välja ütleb, on see muudatus võimalus, aga ühtlasi muudab selle vahendi rakendamise ka keerulisemaks, sest see võib kohaldamisala laiendamise tõttu kaotada osa oma sidususest. Selline laiendamine nõuab lisaraha ning samuti veelgi täpsemat vahendite eraldamist, kuna võib tekkida oht, et tulemuslike koostööprojektide jaoks vajalik raha on hajutatud.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Põhjused, miks me sellel hääletusel erapooletuks jäime, on samad, mis puudutasid raportit eelarve läbivaatamise kohta, eesmärgiga anda rahalist abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele, keda mõjutab ELi ja 11 Ladina-Ameerika riigi vahelise banaanikaubanduse vabaks laskmine. Liberaliseerimisest saavad kasu peamiselt Ameerika Ühendriikide rahvusvahelised ettevõtted, mis sellel turul on valitsevas seisundis. Mis puudutab AKV riike, siis nagu paljud nende esindajad, kaasa arvatud kohalikud tootjad, on juba öelnud, ei piisa ELi poolt neile eraldatavast 200 miljonist eurost kõikide neist meetmetest tingitud tagajärgede korvamiseks.

Seetõttu peame küsima, mille võttis komisjon pärast Genfi lepingu allkirjastamist koostatud mõjuhinnangu läbiviimisel aluseks? Taas kord sõltuvad ELi arenguvaldkonna eesmärgid, eelkõige vaesuse vähendamine, liidu majanduskontsernide ärihuvidest. Seega ei näi ütlemine, et keskendutakse „banaanikasvatuspiirkondade (…) elanike, eelkõige väiketootjate ja -ettevõtjate elatustaseme tõstmisele ja elutingimuste parandamisele”, tähendavat midagi.

 
  
MPphoto
 
 

  Elie Hoarau (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Hääletusel raporti üle, mis käsitleb Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide banaanisektori ümberkorraldamise rahastamisvahendi loomist, jäin ma erapooletuks. Esiteks on mul kahju, et selle rahastamisvahendi eelarve on 190 miljonit eurot, kuigi AKV riigid on hinnanud oma vajadusi sektori ümberkorraldamiseks ja konkurentsivõimeliseks muutmiseks vähemalt 500 miljoni euro suuruseks. Teiseks on mul kahju, et raportiga püütakse seda rahastamisvahendit põllumajandusliku mitmekesistamise sildi all (eesmärk, mida EL AKV riikidega peetavate majanduspartnerluslepingute üle toimuvatel läbirääkimistel nii ehk nii eriti ei toeta) kasutada AKV riikide banaanisektori kiire (kolme aasta jooksul) kadumise ohjamiseks, mis on kasulik Ladina-Ameerika tootjatele, kes on juba niigi maailmaturul liidrid, kuna neile kuulub 70% eksporditurust.

Ma ei tahtnud ka vastu hääletada, sest AKV riigid ja Euroopa banaanitootmispiirkonnad vajavad hädasti abi, et tulla toime tagajärgedega, mis on juba tunda andnud pärast Genfi lepingute ja teiste kahepoolsete lepingute sõlmimist, mille tulemusena on alandatud Ladina-Ameerika banaanide tollitariifi 185 eurolt 74 eurole tonni kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) Arengukoostöö rahastamisvahend on veel üks väga tähtis täiendus ELi võimalustele reageerida nii kriisiolukordadele kui ka olukordadele, kus kriis on puhkemas. Kuna EL on suurim välisabi andja maailmas ja annab üle poole avaliku sektori arenguabist, on tal vaja vahendeid, mis võimaldavad reageerida kriisidele, võttes arvesse ELi horisontaalseid ja geograafilisi eesmärke ja prioriteete, täiendades samal ajal liidu territoriaalset poliitikat, geograafilisi eesmärke ja vahendeid. Arengu seisukohast peaks ELi eesmärk olema võitlus vaesuse ja selle põhjuste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Vaeseimate riikide toetamine neile sihipärase säästva arengu abi andmisega on tähtis ja õige. Peame aitama kohalikel inimestel endid aidata, et väheneks arenguriikidest ELi saabuvate sisserändajate arv. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt vaatamata sellele, et ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis vähendab järsult mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) rubriigi 4 ülemmäära suhtes jäävat varu, ei jäta piisavalt tegutsemisruumi tulevase võimaliku kriisiga toimetulekuks ja sellele sobivaks reageerimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) peamiste banaane eksportivate riikide toetamine banaanisektori kaasnevate meetmete abil, mis on ette nähtud neljaks aastaks (2010–2013). Kuigi varem rahastatud meetmed (toetuse eriraamistik) olid ette nähtud selleks, et aidata AKV riikidel kohaneda ülemaailmse konkurentsi muutustega, seistakse sarnaste probleemidega silmitsi ka praegu, ning „AKV riikide banaaniekspordi jätkusuutlikkus on endiselt habras”.

Seetõttu peame käsitlema seda küsimust, lähtudes arenguabist ja võitlusest vaesuse vastu. Meie tööks parlamendis oli kontrollida, kas kavandatavad meetmed täidavad ELi arengupoliitika peamist eesmärki, milleks on vaesuse vähendamine kuni selle lõpliku kaotamiseni.

 
  
  

Raport: Cristiana Muscardini (A7–0273/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest Euroopa tarbijatel on õigus teada ostetavate toodete päritolu. Teisisõnu oleks neil samasugused õigused nagu teiste suurte riikide kodanikel ja tarbijatel. See määrus kannab hoolt selle eest, et lõpuks ometi oleks Euroopa Liidu tarbijatel samad õigused, mis on miljonitel teistel tarbijatel maailmas, isegi kui see kehtib ainult piiratud arvu tootekategooriate kohta. Kui esineb huvide vastuolu, siis on meie kohus suurte edasimüüjate ja üksikute lobitöörühmade huvidest hoolimata kaitsta tarbijaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Malika Benarab-Attou (Verts/ALE), kirjalikult. (FR) Meie kaaskodanikud peavad olema päritolumaa märgistusest rohkem teadlikud ja saama teha ostuotsuseid kõiki fakte teades. Eurooplased ei tea ikka veel, kas nad ostavad kaupa, mis on tõepoolest toodetud Iisraelis või on see pärit Palestiina territooriumil asuvatest iisraellaste asundustest. Liidu päritolumärgistuse standardimine, eelkõige seoses Iisraelist ja Palestiina territooriumidelt pärinevate põllumajandustoodetega, ongi suunatud just selle puuduse kõrvaldamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Pooldan seda raportit, sest olen kindlalt veendunud, et selge ja mõjus päritolumärgistus on vajalik Euroopa tarbijate teavitamiseks, et nad teaksid ostetava toote valimisel, kust see pärineb. Päritolumärgistus näitab ka mitut muud sama tähtsat tootjariigi või tootjariikidega seotud asjaolu. Arvan, et Euroopa Liit peab pakkuma Euroopa tarbijatele suuremat kaitset.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimist käsitleva raporti heakskiitmisega vastab parlament tarbijate ootusele, et tooted oleksid n-ö läbipaistvamad. Edaspidi naudib ka Euroopa tarbija õigust teada toodete päritolu, nagu see on võimalik Hiina ja Ameerika Ühendriikide tarbijatel. See ettepanek võtta vastu määrus annab Euroopa ettevõtetele võimaluse propageerida oma oskusteadmisi, traditsioonilisi tootmismeetodeid ja töö kvaliteeti. Samuti luuakse selle määrusega õiglased konkurentsitingimused Euroopa ettevõtete jaoks konkurentsis ELi kaubanduspartneritega, kelle jaoks juba kehtib selline õigusakt. Nüüd saavad kvaliteetseid tipptooteid tootvad Euroopa ettevõtted kasu õigusaktist, mis kaitseb ja soosib neid karmis konkurentsis, mida kolmandad riigid teatavates sektorites pakuvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Raport teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta sai minu poolthääle, sest minu arvates on vaja tarbijaid täpselt teavitada, et neil oleks valikuvabadus. Euroopa tarbijatel on õigus teada, kust nende ostetavad tooted pärinevad, et nad saaksid langetada teadliku otsuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kui on olemas mingi valdkond, kus ELi osalus on olnud kasulik, on see tarbijakaitse, sest kehtestatud on eeskirjad, mis kaitsevad tarbijate õigusi ja tagavad neile teadliku valikuvabaduse jaoks piisava teabe andmise. Euroopa tarbijad on selle normiga harjunud ja tootjad kohanenud.

Sellepärast on läbipaistvuse ja tarbijate kaitsmise, aga ka Euroopa tootjate kaitsmise pärast vaja, et kolmandatest riikidest pärit kaupadel oleks märgitud nende õige päritolu.

Veelgi enam, kui EL kehtestab oma tootjatele nii piiravad eeskirjad, peaks ta lubama importida ainult neile samadele nõuetele vastavaid tooteid. Kariloomade pidamise eeskirjad on selle hea näide. Alternatiiv oleks selline, et turule lubatakse odavad tooted, mis ei ole toodetud, järgides liidu õigusakte, ja tekitatakse niimoodi ebaõiglane konkurents ELis toodetud toodete suhtes, mille tootmine on palju kallim.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise poolt sellepärast, et vaja on teha selgeks, kust on tooted ELi riikidesse saabunud. Peame tegema rohkemat, sest sellise märgistuse mõju on väike, kui sellega ei kaasne muud meetmed. Hädasti oleks vaja lõpetada Maailma Kaubandusorganisatsiooni suuniste järgimine, et riigid saaksid eelistada oma toodete ja turgude arendamist, teostades järelevalvet importkaupade üle, kehtestades neile samad vähimad kvaliteedi- ja tehnilised nõuded, mida kohaldatakse ELi ettevõtete suhtes, võideldes turu solkimise vastu, reguleerides tõhusalt kapitaliturge, karistades ettevõtete ümberasumist, maksustades finantstehinguid ja kaotades maksuparadiisid.

Vaja on luua võrdsemad ja õiglasemad majandussuhted. Need oleks kasulikud nii inimestele kui ka riikidele, toetaksid riikidevahelisel võrdsusel põhinevat koostööd ja arengut, kõikide mandrite riikide vaheliste liitude ja lepingute sõlmimist ning aitaksid võidelda suure sotsiaalse ebavõrdsuse, ebaõigluse, nälja, haiguste ja vaesuse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel, et parlament kiitis suure häälteenamusega heaks ELi märgistussüsteemi kolmandatest riikidest imporditavate kaupade jaoks. Seni on see liidus olnud vabatahtlik, aga nüüd muutub kohustuslikuks. Sellega seoses ärgem unustagem, et liidu selline tegevus ei ole midagi uut. Näiteks Ameerika Ühendriigid kehtestasid sellise nõude 1930. aastal. Tänapäeval on ju hädavajalik, et Euroopa tarbijad oleksid ostetavate kaupade päritolust paremini informeeritud. Ainult selgete eeskirjadega süsteem saab neid teavitada tootmise sotsiaalsetest ja keskkonnaalastest tingimustest, kaitsta neid terviseohtude eest ja aidata neil langetada teadlikke otsuseid. See on võit mitte ainult tarbijate jaoks, vaid ka Euroopa ekspordiettevõtete jaoks, kelle suhtes juba kohaldatakse karme nõudeid. Selle hääletusega kinnitas Euroopa Parlament ebaõiglast konkurentsi põhjustava süsteemi kaotamise ja kindlustas sellega, et kvaliteedi ja töökohtade loomise valinud Euroopa ettevõtteid ei karistataks ebaõiglaselt sellega, et nende konkurentidele mujal maailmas kohaldatakse leebemaid eeskirju.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Euroopa tarbijal on kahtlemata õigus teada kolmandatest riikidest ELi imporditud kaupadest. Objektiivsete ostuotsuste langetamiseks on vaja võimalikult suurt läbipaistvust ja laiaulatuslikke õigusi. Üldiselt ma pooldan seda projekti, mille eesmärk on teavitada ELi kodanikke kasutatud tooraine päritolust, tootmisetappidest ning asjaomases riigis valitsevatest tootmis-, sotsiaal- ja töötingimustest. Kahjuks komisjoni ettepanekuga seda ei saavutata. Praeguses versioonis sisalduv kohustuslik tootjamaa märkimise nõue ei näita kuidagi toote tegelikku päritolu ega selle tootmise ja töötlemise tingimusi. Isegi ELi suured tekstiiliettevõtted ei suuda vabatahtlikule iseregulatsioonile vaatamata tagada, et tootmises kasutatav kolmandatest riikidest hangitav tooraine ei ole saadud lapstööjõudu kasutades. Ma pean toote läbipaistvuse all tarbija jaoks silmas midagi muud. Selles ettepanekus ei minda piisavalt kaugele ja see ei rahulda asjast huvitatud lõpptarbijate teabevajadust. Neil põhjustel ei saanud ma komisjoni ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Toine Manders ja Jan Mulder (ALDE), kirjalikult. (NL) Hollandi Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) Euroopa Parlamendis toetas täna Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni arvamust päritolumärgistuse kohta, välja arvatud seoses ravimeid puudutava muudatusettepanekuga 37. Hääletasime ravimite kohustusliku märgistamise poolt, sest arvame, et tarbijatel on õigus teada, kust nende ravimid jms tulevad. Lisaks on märgistamine vajalik sellepärast, et see aitab võltsravimid paremini kindlaks teha. Kõikidest võltstoodetest on ELis kõige levinumad võltsravimid.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Parlament, kes on üksikriikide kultuuri ja traditsioone kaitstes alati seisnud mitmekesisuse eest, näeb määruses, millega muudetakse toodete päritoluriigi märkimine kohustuslikuks, vajaliku selguse tagamise vahendit, mis seab Euroopa tarbijad meie kaubanduspartnerite tarbijatega sarnasesse olukorda. Samuti on see vahend selleks, et paremini arendada kaubandussuhteid ja traditsioonilisi majandussüsteeme.

Olen veendunud, et see ettepanek täidab tarbijate õige teavitamise eesmärgi, et neil oleks kaupade ostmisel valikuvabadus. Mitu aastat oleme selgelt väljendanud soovi seada tarbijad ja tarbijaõigused poliitiliste ja kaubanduslike otsuste langetamisel tähtsale kohale, uskudes, et just eeskirjad võivad muuta globaliseerunud turu paremini vastavaks selle ettenähtud funktsioonile – muuta areng maailmas kiiremaks ja ühtsemaks.

Meil on kahju, et nõukogu ei ole veel ühisele seisukohale jõudnud. Teisalt juhtisime tähelepanu vajadusele selliste õigusaktide järele, kus on kindlad eeskirjad, mis lõpuks ometi suudavad meie tootjaid ja tarbijaid kaitsta – nii nagu mujal maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. (IT) Itaalia valitsuse aastatepikkuse õigustatud surveavalduse tõttu on viimaks ometi jõudnud parlamenti väga tähtis ettepanek, mis on tarbijatele väga kasulik, mis täpsemalt tähendab seda, et neid teavitatakse paremini teatavat liiki kauba geograafilisest päritolust. Ühtlasi viib EL oma õigusaktid kooskõlla enda kõige mõjukamate kaubanduspartnerite õigusaktidega. Eesmärk on luua võrdsed tingimused ELi tootjatele ja tootjatele kolmandatest riikidest (Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Kanada), kes, nagu juba öeldud, näitavad meile selliste meetmetega seoses teed. Nüüd on võimalus, et importkaupadel on eksitav või täiesti vale päritolumärgistus, palju väiksem. Hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletus näitab, et tootjamaa näitamine on turu läbipaistvuse ja tarbijatele kasutatavate toodete päritolu selgitamise jaoks väga tähtis. Liidu majanduse tugevdamiseks on vaja parandada ELi tööstuse konkurentsivõimet maailmamajanduses. Saavutame ausa konkurentsi vaid siis, kui eeskirjad on selged tootjatele, eksportijatele ja importijatele ning silmas peetakse ka üldiseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid nõudeid. Seega on see määrus tähtis samm selles suunas, et ELi tarbijad saaksid lõpuks ometi samasugused õigused, mis on miljonitel tarbijatel kogu maailmas. Kuigi seda õigusakti ei kohaldata kõikide ELi imporditavate kaupade suhtes, peame seda edasi arendama, et päritolumärgistus oleks igal importtootel.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) ELi märgistussüsteem kolmandates riikides toodetud ja ELi imporditavate kaupade jaoks peab andma tarbijatele täpselt teada, millisest riigist nende ostetav kaup pärineb. Nii on tarbijatel võimalik seostada neid tooteid vastava riigiga üldiselt seostuvate sotsiaalsete, keskkonna- ja ohutusstandarditega. Euroopa tarbijatel on ju õigus teada ostetava kauba päritolu ja seega kasutada samu õigusi, mis on teiste riikide kodanikel. Samuti loob see määrus meile võrdsed tingimused paljude kaubanduspartneritega, kes juba kohaldavad importkauba kohustusliku päritolumärgistuse nõuet. Vaja on ju tagada ELi peamiste partnerite tootjate suhtes kohaldatavate tingimustega sarnased ja seega õiglased konkurentsitingimused. Arvan, et need eeskirjad soodustavad ka arenguriikide ekspordimahtude suurenemist, sest paljud Euroopa tarbijad tahavad kaitsta nende riikide käsitöö- ja väikeettevõtteid suurte rahvusvaheliste ettevõtete eest. Lõpetuseks ütlen, et ravimite eripära tõttu jagan arvamust, et neid ei tohi sellesse loetellu lisada.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Päritolumärgistuse eesmärk on anda tarbijale teavet, mis võimaldab tal langetada teadliku ostuotsuse. Paljud riigid märgistavad oma tooteid õigesti. Siiski on sageli esinenud juhtumeid, kus teatavast riigist pärinevana reklaamitud tooted on pärit hoopis mujalt. Märgistamine on valdkond, kus on tarbijat lihtne petta. Täpsem märgistus on põhimõtteliselt hea, aga selle raportiga ei suudeta võltsmärgistust täielikult vältida. Eeskirjad ei ole piisavalt täpsed ja jätavad tõlgendusruumi. Sellepärast ei saa ma hääletada selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. (LT) Olin selle dokumendiga nõus, sest arvan, et tarbijad peavad teadma, kes nende valitud toote on tootnud. Nagu vastuvõetud dokumendis kirjas, tagab teave ohutuse, ning tarbijate ohutus ja teavitamine peavad olema meie juhtpõhimõtted. Euroopa Liidu liikmesriigid on sageli ainult üks lüli tootmisahelas – toode võib olla toodetud ELis, kuid kolmandast riigist saadud toorainest, nii et on raske öelda, kes selle tegelik tootja on. Päritoluriigi märgistus on samuti vajalik selleks, et kaitsta väiketootjaid, kellele suured originaaltooteid kopeerivad ettevõtted sageli liiga teevad. Samuti on see vajalik selleks, et kehtestada ühtsed märgistuseeskirjad tootmises järgitavate keskkonnakaitsenõuete jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin kindlalt ja rõõmuga poolt. Cristiana Muscardini raport on Euroopa majanduse ja tarbijate jaoks tähtis ning meede, mida kogu tootmissektor on oodanud kaua, liigagi kaua.

Need ei ole protektsionistlikud meetmed, vaid meie tarbijate tervise ja vabaduse kaitse ning ELi strateegiliste tootmisharude kaitse meetmed.

Selle määrusega viiakse ELi õigusaktid kooskõlla meie tähtsate kaubanduspartnerite (Ameerika Ühendriigid, Kanada, Hiina ja Austraalia) õigusaktidega. Euroopa kodanikel on maailma teiste tarbijatega sarnane õigus teada ostetava kauba päritolu. See määrus annab meile võimaluse tarbijatele see õigus anda, kuigi määruse kohaldamisala piirdub ainult teatavat liiki kaubaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni projekt (ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta) sai minult poolthääle, sest arvan, et tarbijatel on õigus teada, kust ostetavad tooted pärinevad, et neil oleks teave, mille alusel otsustada. See meede on eriti oluline praeguses üleilmastunud maailmas, kus väliskaubandus murrab maha üha enam piire. Sellepärast tuleb tagada toodete päritolu selge näitamine ja seda mitte ainult ELis ringlevatel toodetel. See võib olla ka tähtis samm erinevate toodete üksikasjalikuma märgistamise suunas, et mitte ainult anda tarbijatele suuremad õigused, vaid tagada ka ELi ja välistootjate jaoks võrdsed tootmisnõuded.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See õigusloomega seotud resolutsioon võeti vastu üllatavalt suure häälteenamusega: see sai 525 poolt- ja 49 vastuhäält ning 44 jäid erapooletuks. See oli tingitud peamiselt sellest, et raportöör esitas viimasel minutil muudatusettepaneku, millega piirati määruse kohaldamisaega viiele aastale, pärast mida vajab see uut heakskiitu. Seda tehti peamiselt vastuseks survele, mida avaldas nõukogu, kes oli kogu sellele asjale vastu. Kuna see muudatusettepanek võeti vastu 393 häälega 216 vastu, jäi fraktsioon Verts/ALE muudetud resolutsiooni üle toimunud lõpphääletusel erapooletuks

Siiski hääletas fraktsioon Verts/ALE selle õigusloomega seotud resolutsiooni poolt. Suure üllatusena kiideti 328 häälega 219 vastu heaks ka Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni muudatusettepanek hõlmata päritolumärgistuse nõudega ka pooltooted. Kahjuks jäeti ka mõned tooterühmad märgistusnõude alt välja, eelkõige ravimid, prillid ja läätsed.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Pooldame seda raportit, sest meile ei mahu pähe, et ei kaitsta ELi ettevõtjaid, kes on otsustanud jätkata tootmist ELis, kindlustades niimoodi töökohad ja heaolu. Eeskirjad, kus on sätestatud, et toote päritolu peab näha olema, on täielikult kooskõlas Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Jaapanis ja Indias juba kehtivate nõuetega ning juba heakskiidetud direktiivides sätestatud nõuetega läbipaistvuse ja tarbijakaitse-eeskirjade täieliku kohaldamise kohta.

Tahaksin enne peatset otsustamist tuua ühe teistsuguse, aga huvitava näite Jaapanist saabuvate kullatoodetega seotud ebaausast konkurentsist: nende toodete suhtes kohaldatakse 3,5% tollimaksu ning kui need on Euroopasse saabunud, müüakse neid pärast viimistlemist Euroopa kaubamärgi all.

EList Hiinasse eksporditavatelt kullatoodetelt nõutakse aga 30% tollimaksu. Kõnealuse teksti puudus on see, et praeguses ettepanekus võtta vastu määrus käsitletakse ainult mõnda liiki tooteid. Meie fraktsioon esitas mitu muudatusettepanekut eesmärgiga lisada kohe ka teisi tooteliike. Meie, Itaaliast pärit parlamendiliikmed, koostame teksti, millega muudetakse päritolumärgistus kohustuslikuks palju rohkemate toodete puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. (IT) Hääletasin teatavate kolmandatest riikidest imporditavate toodete päritolumaa märgistuse poolt. Niimoodi hääletades tahtsin toonitada Euroopa Parlamendi soovi edendada Euroopa tööstust, mille konkurentsivõimet tuleb täna kaitsta ja toetada.

Lisaks tagatakse ELi kodanikele õigus teada ostetavate toodete päritolu. Siiski ei ai arva ma, et pika ajaloo ja traditsioonidega tunnustatud spetsialiseerunud tootmisharude (nt optikatööstus) väljajätmine on kooskõlas ELi poliitikaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Euroopa Liidus toodetud toodete märgistamise kohta on meil üksikasjalikud õigusaktid. Anname nii ELi kui ka välisriikide tarbijatele teavet toodete päritoluriigi kohta. Arvan, et peame võimalikult kiiresti kehtestama õigusakti, milles on tingimusteta nõue, et samasugune märgistus peab olema ka kolmandate riikide toodetel, mida turustatakse ELis. Seda tava järgivad paljud suured kolmandad riigid, kes on meie suurimad kaubanduspartnerid. Paljudes suurtes riikides, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan ja Saudi Araabia, kaitseb tarbijaid õigusaktides sätestatud nõue, et nende territooriumile toodavatel kaupadel peab olema päritolumärgistus. Meie ja meie peamiste kaubanduspartnerite tarbijate ja tootjate suhtes tuleb kohaldada sarnaseid õigusakte. Siis võime rääkida õiglastest mängureeglitest.

Kaubanduspoliitika võib olla arengupoliitikaga tihedas kooskõlas. Tootemärgistus võib suurendada arenguriikide eksporti. Euroopa tarbijad on vähem tööstuslike riikide abivajaduse suhtes tundlikud ning kui nad teavad, kust konkreetne toode pärineb, saavad nad kaasa aidata vaesemate riikide arengule. Märgistus muudab valimise tarbijate jaoks lihtsamaks, kuna konkreetse toote geograafilist päritolu seostatakse sageli selle turuväärtusega. ELi standardid tagavad keskkonnahoiu ning tarbijate tervise kaitse ja ohutuse. See aga mõjutab meie toodete konkurentsivõimet.

 
  
  

Raport: Edvard Kožušník (A7–0276/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest kuigi riiklikud standardiametid moodustavad Euroopa standardimissüsteemi selgroo, erinevad nad üksteisest märkimisväärselt nii ressursside, tehnilise pädevuse kui ka sidusrühmade kaasatuse poolest. Selline ebavõrdsus põhjustab olulist tasakaalustamatust nende osalemises Euroopa standardimissüsteemis. Raportis esitatakse mitu ettepanekut selle süsteemi paremaks muutmiseks, võttes arvesse selle praegusi piiranguid ning tuginedes selle tugevatele külgedele.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Algatusraport, mille üle me täna hääletasime, on kena kokkuvõte erinevatest poliitilistest vaadetest ja sisaldab mitut muudatusettepanekut standardimissüsteemi paremaks muutmiseks. See teema on väga tehniline ja keeruline, aga standarditel on meie igapäevaelus oma osa. Enamik asju, mida me iga päev kasutame, vastavad mingitele kindlatele standarditele. Majanduslikust ja poliitilisest seisukohast on ELi õigusaktide ja standardimise sidumine olnud kaupade vaba liikumise jaoks otsustava tähtsusega ning aidanud tehniliste standardite ühtlustamisega kaotada vaba kaubanduse takistused Euroopa ühtselt turult. Praegune süsteem toimib täitsa hästi, aga vajab veidi täiustamist, eelkõige juhtimise valdkonnas. Mõtlen siin konkreetselt VKEsid, kes peavad saama teistega võrdselt osaleda standardite loomises, ilma ülemääraseid kulusid kandmata. Euroopa Komisjon esitab järgmise aasta esimeses pooles selle süsteemi läbivaatamise ettepaneku. Jätkame meie turgude, ettevõtete ja tarbijate nimel tööd Euroopa tehnilise standardimise täiustamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Arvan, et on vaja välja töötada Euroopa standardimise strateegiline käsitlusviis ja läbi vaadata senine süsteem, et see oleks ka edaspidi edukas ning vastaks järgmise kümnendi vajadustele, et seeläbi võimaldada Euroopal säilitada ülemaailmses standardimissüsteemis juhtroll.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult.(PT) Ühtse turu täielikku potentsiaali ei ole võimalik kasutada ilma tänapäevase standardimissüsteemita. Seetõttu on ELi jõustamist vajava standardimissüsteemi täiustamine ühtse turu loomiseks väga tähtis, nimelt sellepärast, et sellega suudetakse reageerida üha suuremale vajadusele selliste standardite järele, mis tagaksid tarbijatele tooteohutuse, juurdepääsetavuse, keskkonnakaitse ja uuenduslikkuse. Arvan, et Euroopa standardimistegevus on oluline innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse edendamise vahend, mis toetab liidu konkurentsivõimet. ELi raamprogrammid, mis toetavad uuendus-, teadus- ja arendustegevust, võivad olla väärt lähtepunkt standardimisele. Samuti arvan, et ELi standardimistegevus aitab kaasa kõikidele turuosalistele võrdsete tingimuste loomisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, kes on Euroopa majanduse arengu jaoks nii olulised. Lisaks arvan, et liit ja liikmesriigid peaksid standardite koostamisel rohkem arvestama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvidega, sest nende osalus standardimisprotsessis ei ole sageli nii suur kui nende tähtsus ELi majanduses. Seepärast hääletan üldiselt raportis esitatud ettepanekute poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kui komisjon väljendab soovi vaadata läbi Euroopa standardimissüsteem, tuleb kindlasti tunnistada selle süsteemi panust Euroopa tarbijate ja siseturu kaitsmisse.

Arvan nagu raportöörgi, et Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamine „peaks rajanema kehtiva süsteemi tugevatele külgedele, mis on tugevaks aluseks selle edasiarendamisele, ja selle käigus tuleks hoiduda radikaalsetest muudatustest, mis võivad kahjustada süsteemi põhiväärtusi. Selles vaimus esitab ta mitu ettepanekut eesmärgiga parandada süsteemi selle praegustes raamides ning ootab täiendavaid soovitusi.”

Seda arutelu tuleb huviga jälgida.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Toetasin Euroopa standardimise tulevikku käsitlevat raportit täielikult, sest tean, kui tähtis see on kõikidele turuosalistele võrdsete võimaluste loomisel. Edvard Kožušníki raporti eesmärk on ju anda otsustav panus Euroopa standardimissüsteemi tulevast läbivaatamist käsitlevasse arutellu. Teame täna, et ühtse turu täielikku potentsiaali ei ole võimalik avada ilma tänapäevase standardimiseta. Just sellepärast anname täna komisjonile märku, et eesmärk ei ole süsteemi täielik ümbertegemine – see ei vaja märkimisväärseid muutusi. Näitame hoopis oma kavatsust kanda hoolt selle eest, et alles jääksid süsteemi kasulikud küljed, millele lisatakse uued osad, et oleks tagatud tasakaal ELi, riikliku ja rahvusvahelise tasandi vahel. Samuti pooldatakse raportis kõigi huvitatud osapoolte, eelkõige VKEde esindajate ja kõigi avaliku huvi esindajate, sealhulgas tarbijate julgustamist standardimisest osa võtma. Lõpetuseks arvan, et täna tegime esimese sammu, et rõhutada vajadust konkreetsete tegude järele, millega muuta Euroopa standardimine vastavaks ELi kodanike majanduslikele vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE), kirjalikult. – Mul on hea meel selle raporti ja komisjoni kava üle vaadata läbi Euroopa standardimissüsteem. Loodan, et need sillutavad teed kaasaegsele lõimitud standardimispoliitikale. Praegusel süsteemil on häid tahke, aga ka puudusi: ei saa ju olla õige, et tänapäeval on veel kasutuses 13 aasta vanune standard EN1384 (ratsutamiskiivrid), vaatama sellele, et enne selle avaldamist juhiti tähelepanu teatavatele murekohtadele ja komisjon on esitanud kaks ajakohastamisnõuet. Ehk suudame selle raporti vastuvõtmisega lõpuks ometi teha heameelt minu valijale Peter Downesile, kelle poeg sai ratsutamisel peavigastusi, mis lõppesid surmaga, ning kes on seetõttu esitanud kaks petitsiooni ja propageerinud väsimatult ohutusnõuete täiustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) Euroopa standardimissüsteem on ühtse turu saavutamisel olnud määrava tähtsusega. Sellel on olnud tähtis roll Euroopa poliitikas ja õigusloomes üha suureneva standardimisvajaduse rahuldamises, luues standardeid, mis tagavad tooteohutuse, juurdepääsetavuse, innovatsiooni, koostalitlusvõime ja keskkonnakaitse. Ettevõtete ja tarbijate tulevaste vajaduste rahuldamiseks, avalikkuse kasuks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks peab Euroopa standardimissüsteem kohanema üleilmastumise, kliimamuutuse, uute majandusjõudude tekkimise ja tehnoloogilise arenguga. Sellepärast on vaja välja töötada Euroopa standardimise strateegiline käsitlusviis ja läbi vaadata senine süsteem, et see oleks ka edaspidi edukas ning vastaks järgmise kümnendi vajadustele, et seeläbi võimaldada Euroopal säilitada ülemaailmses standardimissüsteemis juhtroll.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) On tõsi, et riikide standardimisasutused on Euroopa standardisüsteemi alus, aga need erinevad riigiti suuresti ressursside, tehniliste teadmiste ja sidusrühmade osaluse poolest. Sellepärast on tahetud seda süsteemi ühtlustada ja lihtsustada. Kuigi väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid nimetatakse tekstides sageli ELi majanduse selgrooks, on nad bürokraatiaga ülekoormatud. Kõnealuses tekstis kirjeldatud protsesside puhul ei arvestata ebavõrdsusega. Taas kord eelistatakse neis suurettevõtteid ja rahvusvahelisi ettevõtteid, kes võivad endale lubada kalleid ja aeganõudvaid bürokraatlikke heakskiidumenetlusi. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Raporti eesmärk on siseturu täielik ühtlustamine. Kuigi tunnistatakse, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on Euroopa majanduse selgroog, loovad raportis sätestatud meetmed keerulised tingimused just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Seepärast hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Edvard Kožušníki raporti poolt. Raportis on palju mõistlikke ettepanekuid ja suuniseid Euroopa Komisjonile ning hea kokkuvõte erinevatest arvamustest. Praegust süsteemi ei ole vaja põhjalikult muuta. See toimib hästi. Mõningaid täiendusi võiks siiski teha, eelkõige seoses juhtimisega. Arvan, et standardimissüsteem peaks jääma vabatahtlikuks erasüsteemiks, mille aluseks on riigi tasandil juhtimine, aga leian ka, et avalikud huvid peaksid olema selles reaalse ja tulemusliku osalemise kaudu rohkem esindatud. Lisaks on vaja tagada VKEde sobiv esindatus, eelkõige riiklikes tehnikakomiteedes, kus neile ei seataks keelelisi või kuludega seotud takistusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. Hääletasin Euroopa standardimist käsitleva raporti poolt, sest sellega parandatakse praegust süsteemi keskkonnaohutuse seisukohast. Tunnen siiski muret selle pärast, et komisjon on tekstis pööranud vähe tähelepanu uuendustegevusele kui Euroopa standardimisnormide täiustamise soodustajale. On paradoksaalne, et teadus- ja uuendustegevust, mida nii sageli nimetatakse majanduskasvu ja konkurentsivõime mootoriks, ELi kaubanduse edendamise jaoks nii tähtsas valdkonnas nii vähe tähtsustatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Standardimisprotsess on tähtis avalike ja eratoodete ja -teenuste kvaliteedi tagamiseks ning ohutus-, keskkonna- ja sotsiaalse vastutuse alaste nõuete täitmiseks. Raportiga tahetakse kaasata standardimisprotsessi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ja erinevad ühiskonna osapooled.

Raportiga propageeritakse teabe jagamist uute õigusnormide kohta ning nendest protsessidest teavitamist veebilehtedel, mis on selged, lihtsad, lihtsad kasutada ja kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Siiski on mul kahtlusi seoses sellega, kui hästi on tulevikus kõik ühiskonna osapooled standardimisprotsessis esindatud ja milline näeb välja Euroopa standardimissüsteemi rahastamine.

Hääletan poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Kõnealuse raporti eesmärk on anda panus jätkuvasse arutellu Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise üle. Euroopa Komisjon koostab praegu nn standardimispaketti, mis hõlmab õigusakti ettepanekuid, mille eesmärk on vaadata läbi Euroopa kehtiv standardimise õigusraamistik, ja koondteatist, milles esitatakse järgmise kümne aasta standardimispoliitika. Standardimispaketi ettevalmistusel on komisjon palunud peamistel ekspertidel anda strateegilisi soovitusi.

Eksperdid on koondunud Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise ekspertide rühma (EXPRESS), kes esitas oma soovitused 2010. aasta veebruaris aruandes „Standardimine konkurentsivõimelise ja innovaatilise Euroopa heaks: visioon aastaks 2020”. Komisjon korraldas Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamise asjus samuti konsulteerimise üldsusega (23. märts – 21. mai 2010) ning tellis mõjuhindamise uuringu (9. märts 2010). Tulevane standardimispakett põhineb ka 3. juuli 2009. aasta valgel raamatul „IKT standardimise ajakohastamine ELis – edasised sammud”.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Pooldan seda raportit, sest selle eesmärk on vaadata läbi Euroopa standardimissüsteem, et leida sobiv tasakaal Euroopa ja riikliku tasandi vahel. Raportis on olulised suunised sellise standardimissüsteemi loomiseks, mis soodustab uuendustegevust, ettevõtete konkurentsivõimet ja koostalitlusvõimet, tagab tooteohutuse ja keskkonnakaitse ning kaotab kaubandustõkked.

Lisaks on vaja tunnistada riiklike standardimisasutuste rolli kogu standardimissüsteemis, et ELi kaubanduspartnerite õigusnormid oleksid ühtlustatud.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7–0571/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. (LV) Euroopa Liit peab jätkama Ukrainaga dialoogi liiduga ühinemise teemal, kuigi me saame aru, et lähiaastatel Ukraina liikmesriigiks ei saa. Meie kõigi huvides on näha Ukrainat majanduslikult arenenud ja poliitiliselt stabiilse riigina, kelle lähimad partnerid on läänes. Me saame aru, et seda ei ole lihtne saavutada, sest riik peab oma finantsolukorra stabiilseks muutma ja läbi viima palju reforme. Seda tuleb aga teha ja EL peab Ukrainat selles toetama. ELi ja Ukraina assotsieerimislepinguga tuleb tööd jätkata ning taasalustada tööd laiendatud vabakaubanduslepinguga. Ukraina asub geograafiliselt väga tähtsas kohas, mis on ELi jaoks oluline ka gaasivarustuse seisukohalt. Sellepärast tuleb toetada Ukraina gaasitransiidisüsteemi ajakohastamist, et vähendada võimalikke katkestusi ELi riikide gaasivarustuses, nagu hiljuti juhtus. Samal ajal ei tohi me eirata demokraatia puudumist, mis on pärast Viktor Janukovitši presidendiks saamist süvenenud. Meie kohus on sellele tähelepanu juhtida ja nõuda, et Ukraina järgiks lääne väärtusi, sest need on meie liidu alus.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7–0572/2010

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest mul on hea meel Euroopa Liidu viimase aasta edusammude üle suhetes Moldovaga. Rumeenia on liiduga ühinemisest alates kaitsnud ELis Moldova Vabariigi ühinemissoovi. Arvan, et selle tahte konkreetne tõendusmaterjal on see, et resolutsioonile on alla kirjutanud paljud rumeenlastest parlamendiliikmed parlamendi erinevatest fraktsioonidest. Need 90 miljonit eurot, mis sellele riigile antakse makromajanduslikuks finantsabiks, oli ja on endiselt päästerõngas, mida Moldoval ja selle kodanikel on vaja, et areneda ja eelkõige täita reformide, õigusriigi ja korruptsioonivastase võitlusega seoses võetud kohustusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Resolutsiooni ettepanek Moldova Vabariigi reformide ja edusammude kohta on õigeaegne julgustus teisel pool Pruti jõge elavatele inimestele ja poliitikutele, keda ootavad 28. novembril ees valimised. Euroopa Parlament julgustab riigi demokraatlikke jõude ning erinevate rahvaste ja kultuuride esindajaid vältima tarbetuid vastuseise ja tegema koostööd selle nimel, et anda ELiga ühinemise võimalus sellele riigile, mille majandust on majanduslangus palju räsinud ning kus on suured riskid seoses poliitika ja demokraatlike reformidega. ELi kohustus on hoolitseda selle eest, et parlamendivalimised toimuksid nõuetekohaselt, ja võtta karmimaid abinõusid, et Tiraspoli separatistlikud võimud ei saaks takistada Transnistria piirkonnas elavatel Moldova kodanikel valima minna. On ju Transnistria probleem Moldova Vabariigi ja kogu piirkonna stabiilsuse seisukohalt ülioluline ning ELil on läbirääkimiste tulemusena saadava püsiva lahenduse elluviimisel suur roll. Moldovale antava makromajandusliku finantsabi suurendamine, struktuurireformide ja korruptsioonivastase võitluse ärgitamine, investeerimiskeskkonna soodustamine ning Moldova kodanikele viisavabaduse andmise alaste läbirääkimiste sisulise osa võimalikult kiire alustamine – need on tähtis osa ELi abist riigile, kelle koht on Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Moldova Vabariik on viimase aasta jooksul näidanud tõelist poliitilist tahet Euroopa Liidule lähenemisel. Siiski peab selle riigi kaasajastamine jätkuma ning Euroopa Liit peab seda kiiret arengut toetama. Seda arvesse võttes hääletasin asjaomase resolutsiooni ettepaneku poolt, sest arvan, et Euroopa Parlament ja kogu Euroopa Liit peab Moldova Vabariigile enne sealseid parlamendivalimisi kindlust sisendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Moldova on ette võtnud liikumise selliste Euroopa normide järgimise poole nagu vabadus, demokraatia ja hea valitsemistava ning näitab üles soovi seda jätkata, mille üle ma saan ainult rõõmu tunda.

Tulevased valimised on selle institutsioonide ja demokraatia kindluse proovikivi. Headele märkidele vaatamata ei tohi unustada, et endiselt on lahenduseta probleemid, mis ohustavad riigi stabiilsust ja edusamme. Tähtsaim neist on Transnistria küsimus.

Loodan, et liit saab selle probleemi lõplikuks lahendamiseks midagi ära teha.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades tulemusi, mida on saadud 2009. aasta mais käivitatud idapartnerluse ja ELi naabruspoliitika raames, mis tunnistavad Moldova Vabariigi ELi-suunalisi püüdlusi ja Moldova tähtsust riigina, kellel on Euroopa Liidu liikmesriikidega tihedad ajaloolised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed, on mul hea meel Moldova Vabariigi viimase aasta edusammude üle ja usun, et valimised tugevdavad demokraatlikke institutsioone ning õigusriigi põhimõtete järgimist ja inimõiguste austamist Moldovas veelgi. Loodan, et Moldova võimud viivad ellu vajalikud reformid ja täidavad oma lubaduse hoida Moldova Vabariik kindlalt Euroopa integratsiooni kursil. Samuti pean toonitama, et 12. jaanuaril 2010 algasid Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi läbirääkimised assotsieerimislepingu üle ning komisjon saab selles protsessis Moldovalt väga häid tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Taas kord püüab enamik parlamendiliikmeid sekkuda teise riigi siseasjadesse, pooldades avalikult neid Moldova jõude, kes propageerivad ELi majanduskontsernide huve, ning rünnates riigi sõltumatust, suveräänsust ja rahva tahet. Solvangud hakkavad kohe, kui tekstis on kirjas, et tuntakse „heameelt Moldova Vabariigi eelmisel aastal tehtud edusammude üle” ja nõutakse, et riigi „võimud jätkavad vajalikke reforme ning täidavad oma lubaduse hoida Moldova Vabariik kindlalt Euroopa integratsiooni kursil”.

Mainimata jäetakse, et Moldova valitsus on tekkinud koalitsioonist, mis moodustati pärast ilmselget riigipööret, milles kasutati mitmeid provokatiivseid ja destabiliseerivaid võtteid, millega kukutada kommunistlik valitsus, kes oli valimised võitnud. Samuti ei mainita, et see sama koalitsioon alustas pärast võimule saamist muret tekitavat kommunistide- ja demokraatiavastast rünnakut selge sooviga kommunistliku partei väärikust rüvetada.

Parlamendi enamuse seisukoht näitab selle kommunismivastasust ja silmakirjalikkust demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste kaitsmisest rääkimisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias ja Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime selle ühisresolutsiooni poolt, sest kuna 28. novembrile 2010 on kavandatud valimised ja mõned sektantlikud parempoolsed erakonnad on püüdnud keelustada oma peamiste vasakpoolsete rivaalide nimed ja sümbolid, on vaja rõhutada, et need valimised peavad toimuma rangelt rahvusvahelisi norme järgides, et kõikidel erakondadel oleksid võrdsed võimalused. Samuti arvame, et on vaja uuesti kinnitada toetust Moldova Vabariigi territoriaalsele terviklikkusele ning rõhutada ELi võimalikku ja kohustuslikku rolli Transnistria küsimuse lahendamises.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Rahvaparteisse (kristlikud demokraadid) kuuluvate kolleegide esitatud resolutsiooni ettepanekule antud poolthääled on sisuliselt tingitud sellest, et Transnistria probleem vajab kiiret lahendamist, sest see on otsustav tegur Moldova Vabariigi ja kogu piirkonna poliitilise stabiilsuse ja majandusliku heaolu saavutamises. Ootuste kohaselt toetab Euroopa Parlament kindlalt Moldova Vabariigi territoriaalset terviklikkust ja juhib tähelepanu sellele, et EL peab mängima Transnistria küsimuse lahendamisel jõulisemat rolli. Üldiselt analüüsitakse resolutsioonis õigesti, mida peab Moldova Vabariik tegema, et otsustavalt ja tõsiselt võetavalt saavutada Euroopa Liidu võimalike liikmesriikide jaoks seatud eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Moldova on viimastel aastatel teinud üha enam jõupingutusi, et järgida selliseid Euroopa norme nagu vabadus, demokraatia ja hea valitsemistava. Need jõupingutused on olnud järjekindlad ja näidanud Moldova kindlat plaani hoida ELi võimaliku laienemise kurssi. Moldovas toimuvad peagi valimised, mis on hea proov, millega mõõta selle riigi demokraatia ja institutsioonide tugevust. Vaatamata kõigele heale, mida mainisin, on siiski ka küsimusi, mis nõuavad lahendust, eelkõige Transnistria küsimus, mis võib põhjustada teatavat ebastabiilsust. ELi peab jätkuvalt tegema kõik selleks, et Moldova reformid kulgeksid kavapäraselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Olen Moldova teemalise resolutsiooni ettepanekuga täiesti nõus. Ainus asi, mida ma resolutsioonist siiski ei leidnud, on selge arvamus Transnistria probleemi kohta. Moldovast ei saa ELi täisliiget, kui Transnistria konflikt ei leia rahumeelset lahendust. Riik ei tohi jaguneda kaheks. Kui Moldova valitsus tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab ta alustama läbirääkimisi Transnistria valitsusega, et tõestada rahvusvahelisele üldsusele, et ta on kogu Moldova territooriumi õiguspärane esindaja.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Moldova Vabariigi reforme ja edusamme käsitlev resolutsiooni ettepanek on väga sarnane assotsieerimislepingule, mille üle EL ja Moldova praegu läbirääkimisi peavad. Selle eesmärk on märkimisväärselt parandada ELi ja Moldova Vabariigi ühist institutsionaalset raamistikku, et suhted kõikides valdkondades tiheneksid ning toimuks poliitiline ja majanduslik lõimumine, ning kehtestada ühtlasi vastastikused õigused ja kohustused. Lisaks teistele tekstis mainitud reformidele pööratakse palju tähelepanu viisavabadusele. Seda süsteemi on vaja võimalikult kiiresti. Kui vaadata, mis probleemidega see riik veel tegelema peab, on mõistlik eeldada, et need viivad suure sisserändeni ELi, mistõttu hääletasingi selle resolutsiooni ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult.(DE) Selle resolutsiooni ettepaneku eesmärk on kehtestada Moldova Vabariigile viisavabadus. Selle tagajärg Euroopa Liidule oleks sisserände ja piiriülese kuritegevuse suurenemine. Selline lihtsustamine annab vaba voli väärkasutamisele ja lühiajalisele viisale järgneb väga sageli alaline elamine. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. − (LT) Moldova on üks neist naabritest, kes on Euroopa Liidule lähenemises edukas. Toimuvad kohtusüsteemi ja avaliku halduse reformid ning karmistatakse võitlust korruptsiooni vastu. ELiga viisavabaduse saamise küsimuses tehakse edusamme. Siiski on palju lahendamata küsimusi, millest üks on Transnistria. Riik sipleb majanduskriisis. Moldova kodanikud ootavad konkreetseid reforme, mis nende elu paremaks muudaks.

Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, sest selles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles püüdlema täieliku viisavabaduse poole selle riigiga, et soodustada inimestevahelisi kontakte, ning jätkuvalt Moldovat toetama ja aitama tal ELiga ühineda. 28. novembril toimuvad parlamendivalimised on Moldova jaoks suur proovilepanek. See on võimalus näidata, et selle kodanikel on ELi elanikega samad väärtused. Kutsun selle riigi poliitikuid üles tagama riigis pärast valimisi poliitiline kord ja stabiilsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selles resolutsioonis avaldab Euroopa Parlament heameelt Moldova Vabariigi eelmisel aastal tehtud edusammude üle ning loodab, et valimisprotsessiga suudetakse veelgi tugevdada demokraatlikke institutsioone ning õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamist Moldovas; eeldab, et Moldova võimud jätkavad vajalikke reforme ning täidavad oma lubaduse hoida Moldova Vabariik kindlalt Euroopa integratsiooni kursil; väljendab rahulolu selle üle, et 12. jaanuaril 2010 algasid Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi läbirääkimised assotsieerimislepingu üle, ning võtab rahuloluga teadmiseks, et komisjon saab selles protsessis Moldovalt väga häid tulemusi; palub komisjonil anda hinnang olemasolevale viisarežiimi lihtsustamise kokkuleppele, jõuda kiiresti kokkuleppele viisavabaduse kehtestamise ametliku kava asjus ning pakkuda Moldova ametivõimudele sihtotstarbelist toetust ja abi täielikult viisavaba reisimise tingimuste täitmiseks; palub nõukogul nõuda komisjonilt viisarežiimi lihtsustamise tegevuskava koostamist, millega algaks viisaküsimustes toimuva dialoogi täistegevuslik osa, mis põhineb Moldova Vabariigi edusammudel pärast viisadialoogi nelja osa üle peetud ettevalmistavaid kõnelusi.

 
  
  

Raport: Gesine Meissner (A7–0266/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Raport „Integreeritud merenduspoliitika – edusammude hindamine ja uued ülesanded” sai minu poolthääle, sest arvan, et ELil on vaja konkreetseid meetmeid, millega koondada meremajandus, luues stiimuleid ja edendades merendusalaste kobarorganisatsioonide majanduslikku potentsiaali, eelkõige liikmesriikides ja suurte majandusvöönditega piirkondades, nagu Portugal ja Assoorid. Arvan, et arukat majanduskasvu, mida soovitatakse ELi 2020. aasta strateegias, saab saavutada ainult siis, kui koondatakse arukalt kõik Euroopa mitmekesisuses sisalduvad erinevad võimalused. Sellepärast arvan, et integreeritud merenduspoliitika täiustamine on väga kasulik majanduskasvu edendamiseks, uute keskkonnahoidlike töökohtade loomiseks merenduspiirkondades, mereökosüsteemide kaitsmiseks ja eelkõige heade tavade leviku jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) EL peab tagama oma ranniku kaitstuse. Samuti peavad kehtivad õigusaktid parandama naftamaardlate uurimise ja naftapuurimise ohutust. Lissabonis asuv Euroopa Meresõiduohutuse Amet toetab (ka tehniliselt) ohutust, merekaitset ja laevade tekitatud saastet käsitlevate liidu õigusaktide väljatöötamist ja rakendamist. Selle aasta juunis esitasin Günther Oettingerile, Siim Kallasele ja Kristalina Georgievale kirjaliku ettepaneku laiendada Euroopa Meresõiduohutuse Ameti volitusi, et luua Põhjameres, Mustas meres ja Vahemeres asuvate naftaplatvormide ohutuse järelevalve süsteem ja et amet vastutaks naftamaardlate uurimisega seotud keskkonnakatastroofide vältimise eest. See soovitus võimaldab mastaabipõhist rahaliste, inim- ja tehniliste ressursside kokkuhoidu. Mul on hea meel volinike vastuse üle, kust võis näha, et nad on avatud Euroopa Meresõiduohutuse Ameti määruse läbivaatamisele, millega laiendataks ameti volitusi meresaaste juhtumitega tegelemisele. Palun taas Euroopa Komisjoni laiendada Euroopa Meresõiduohutuse Ameti volitusi, et tagada meie ranniku kaitstus.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Arvan, et ajal, mil kolmandik ELi kodanikke elab rannikupiirkonnas ja see arv üha suureneb, peab kliimamuutus olema Euroopa merepoliitika põhiteema. Lisaks peab loodusõnnetuste ennetamist ja nende tagajärgede likvideerimist toetama mere ja sellega piirnevate alade kaitsmine selliste võimalike tööstusõnnetuste eest, nagu hiljutine naftakatastroof Mehhiko lahes. Kokkuvõttes arvan, et peame käsitlema merede potentsiaali haldamist keskkonnahoidlikust ja majanduslikult säästvast vaatevinklist.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Kui võtta arvesse ELi seitset äärepoolseimat piirkonda, mis asuvad India ja Atlandi ookeanis, ning ülemereterritooriume, siis kuulub Euroopa Liidule maailmas kõige suurem osa merd. Lisaks on ELil veel üks hea asi – väljakujunenud meresõidutraditsioon, mis nõuab nn sinise majanduskasvu strateegia väljatöötamist, et siis rakendada seda tihedas kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga. Sellise majandusstrateegiaga saab jätkuvalt arendada erinevate merendussektorite potentsiaali. Selles strateegias peavad tähtsal kohal olema kohalikud ja piirkondlikud asutused, rannikupiirkonna elanikud jt.

Sarnaselt ELi teiste poliitikavaldkondadega saab integreeritud merenduspoliitika aidata kaasa tähtsa eesmärgi saavutamisele: see aitaks luua konkurentsivõimelise, sotsiaalse ja säästva Euroopa Liidu, kus on suur tööhõive. See võib merenduse noortele ja teistele tööotsijatele veelgi ligitõmbavamaks muuta. Ühtlasi peab liit töötama välja meetmed, mis soodustavad tegutsemist Mehhiko lahe katastroofi sarnaste õnnetuste korral, ning esitama ELi kooskõlastatud tegevuskava hädaolukordade vältimiseks ja puurtornide tekitatud õnnetustega tegelemiseks maailma tasandil, eelkõige kui tegu on piiriülese reostusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin integreeritud merenduspoliitika raporti poolt, sest arvan, et vaja on erinevate poliitikavaldkondade suuremat sidusust, mis võimaldab kasutada merede ja merendussektori pakutavaid võimalusi keskkonnaalaselt ja majanduslikult jätkusuutlikul ja tõhusal viisil.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) „Euroopa Liidul on 320 000 kilomeetrit rannajoont ja tema elanikest üks kolmandik elab rannikul ning nende arv kasvab. Meie majandustegevus merel ja rannikul annab 40% ELi SKP-st ning kõikide prognooside kohaselt on selle valdkonna arenguvõimalused suured. 40% Euroopa sisekaubandusest ja 95% ekspordist väljapoole Euroopat toimub meritsi.”

Raportöör võttis mere tähtsuse Euroopa jaoks kokku ühe lõiguga. Portugallasena tean seda hästi. Ent samuti portugallasena – alati merele naasnud ja sealt rikkust leidnud rahva esindajana – arvan, et ELil peab olema merenduspoliitika, mis võimaldab ära kasutada mere kogu potentsiaali majandus- ja energiaressursina, tööhõive ja rikkuse pakkujana ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse mootorina.

Eriti soovin rõhutada muret merel tekkida võivate keskkonnakatastroofide pärast – mäletan naftatankeri Prestige juhtumit, mis leidis aset Portugali põhjarannikule väga lähedal – ning vajadust karmimate eeskirjade järele, et Euroopa meredel selliseid asju ei toimuks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Merel on tähtsad kaubateed, meri reguleerib kliimat, annab toitu, energiat ja muid ressursse. 21. sajandil on mere identiteet muutumas. See on muutunud inimkonna ajaloos geostrateegiliselt ja geopoliitiliselt kõige tähtsamaks. Täna rohkem kui kunagi varem asetab see Euroopa maailma keskpunkti. Euroopa peab sellest keskpunktiks olemisest kasu lõikama. Liikmesriigid, näiteks Portugal, peavad oma suhet merega ja majandusvööndi suurust ära kasutama, sest näiteks Portugali majandusvöönd on üks suurimaid maailmas.

Umbes 40% Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist tuleb rannikupiirkonnast, kus elab ka 40% liidu elanikkonnast. Mereturismi otsene hinnanguline käive oli Euroopas 2004. aastal 72 miljardit eurot. Peaaegu 90% Euroopa väliskaubandusest ja ligi 40% sisekaubandusest toimub sadamate kaudu.

Sellepärast pooldan ambitsioonikat nn sinise majanduskasvu strateegiat. Selleks peab komisjon esitama aastaks 2012 rannikupiirkondade ja merendussektori säästva arengu laiaulatusliku valdkonnaülese strateegia, mille aluseks on võimaluste ja poliitiliste valikute põhjalik uurimine ning laiaulatuslik konsulteerimine sidusrühmadega.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportis on esitatud üldine ettekujutus integreeritud merenduspoliitikast, mis on seotud ELi välispoliitika eesmärkidega. Me ei ole sellise käsitlusega nõus, samuti raporti mitme teise küsimusega, näiteks Euroopa rannavalve loomise sooviga, mis järgib föderalistlikku hoiakut: eirab liikmesriikide suveräänsust ning nende territoriaalvete ja majandusvööndite haldamisega seotud õigusi.

Me ei ole nõus ettepanekuga võtta merenduses kasutusele „turupõhised majanduslikud vahendid”, näiteks heitkogustega kauplemise süsteem, sest need meetmed on juba enne merendussektori suhtes kohaldamist tõestanud oma tulemusetust soovitud keskkonnaeesmärkide saavutamisel.

Mööname siiski, et raportil on ka häid külgi. Näiteks ettepanek, et rahvusvaheliste foorumite päevakorda ja rahvusvahelistesse lepingutesse tuleb lisada merel töötamise tingimuste, ohutuse ja aluste keskkonnasuutlikkuse täiustamine; ettepanek rakendada ühenduse õiguses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö(normide) konventsioon; merel toimuva kaubaveo tunnustamine; väikeste ja teisejärguliste sadamate säilitamine; lähimereveo võrgustiku laiendamine ning äärepoolseimate piirkondadega sidemete tihendamine.

Samuti tahetakse muuta merega seotud teadusharud teadusuuringute kaheksanda raamprogrammi prioriteetideks.

 
  
MPphoto
 
 

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. (FR) Üht Normandia sadamalinna esindava parlamendiliikmena ning ka mere- ja rannikuküsimuste laiendatud töörühma liikmena olen integreeritud merenduspoliitika raporti koostamist tähelepanelikult jälginud. Olen palju kordi toonitanud vajadust tagada mere kui ressursi erinevate kasutusviiside üksmeelne kooseksisteerimine, mis edendab traditsioonilisi tegevusvaldkondi (nt kalandus; palusin, et see sümboolse žestina asetataks raportis esitatud merendustegevuse loetelu etteotsa) ja samuti uute tegevusvaldkondade väljakujunemist. Sellega seoses märkisin, et taastuvenergiasektor (sh avamere tuulepargid) peaksid saama erilist toetust, sest see on kooskõlas ELi eesmärkidega mitmekesistada energiaallikaid ja võib komisjoni uuringu kohaselt anda ajavahemikul 2010–2020 Euroopale 410 000 uut töökohta. Lõpetuseks tegime koos raportööriga raportisse muudatuse, et teavitada komisjoni vajadusest integreeritud merenduspoliitikat ka rahastada. Esmased mõttevahetused 2013. aastale järgneva perioodi poliitiliste proovikivide ja eelarvevahendite kohta parlamendikomisjonis, mille liige ma olen, tekitasid kahtlusi piirkondliku ühtekuuluvuspoliitika pikemaajalises rahastamises, aga mõned selle programmid puudutavad ka integreeritud merenduspoliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Integreeritud merenduspoliitika on Euroopa Liidu jaoks suur proovikivi. Selle poliitika loomine peaks võimaldama majandustegevuse laiendamist merel ja rannikul, suuremat arvestamist tööhõivega, paremat keskkonnakaitset ning merendusvaldkonna teadus- ja uuendustegevuse arendamist. Seda arvesse võttes hääletasin raporti poolt, sest see on märkimisväärne edasiminek, kuna selles rõhutatakse kõiki neid asju, kasutades valdkonnaülest käsitlust, mitte killustatud käsitlust nagu varem.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Integreeritud merenduspoliitika on Euroopa Liidu majanduse jaoks tohutult tähtis, sest võib märkimisväärselt parandada selle konkurentsivõimet. Sellele raamistiku loomisel tuleb tähelepanu pöörata ka majandusarengu hoogustamisele, tööhõive määra suurendamisele selles sektoris ja keskkonnakaitsele. Strateegia tähtis osa peaks olema ka meremajandusega seotud teadusuuringutes ning tehnoloogia, laevamehhaanika ja mereressursside arendamises Euroopa riikide rolli suurendamise küsimuse ühtne käsitlemine.

Samuti ei tohiks me unustada selliste ohtude nagu piraatlus, ebaseaduslik kalapüük ja keskkonna saastamine kaotamist. Seega peaks integreeritud merenduspoliitika hõlmama mitte ainult mitme merendusvaldkonna ja strateegilise meremajanduse koondamist ja mere potentsiaali maksimaalset realiseerimist, vaid ka merel töötamise tingimuste parandamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult.(PL) Euroopa Liit töötas mereteemalise õigusaktide paketi välja ja võttis selle vastu eelmise parlamendikoosseisu ametiajal. See hõlmab kõiki meremajanduse põhivaldkondi. Transpordi- ja turismikomisjon mainib, et umbes 90% liidu ekspordist ja impordist toimub meritsi. Vaja on integreeritud merenduspoliitikat, mis hõlmab transporti, haldust, keskkonnakaitset, mereressursside haldamist ja mereturismi. Need on tähtsad põhjused, miks seda raportit tuleks toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Väljendame selle raportiga toetust Euroopa Komisjoni poolt 2009. aastal kavandatud integreeritud merenduspoliitika paketile, sest arvame, et see on kõrgelennuline valdkonnaülene strateegia, millega saavutada majandusareng, kõrge tööhõive tase ning keskkonnakaitse rannikupiirkonnas ja merenduses. Sellepärast kutsume liikmesriike üles pärast hiljuti Mehhiko lahes toimunud looduskatastroofi laiendama Euroopa Meresõiduohutuse Ameti volitusi ohutuse kontrollimisele ja reguleerima merel naftapuurimise Euroopas. Toetame merendusjärelevalve kooskõlastamist ja asjaomast koostööd kolmandate riikidega, et luua ühine teabevahetuskeskkond ja ühendada erinevate riikide rannavalve.

Lisaks kavatseb Euroopa Parlament suurendada teadus- ja arendustegevust taastuvenergiaallikate kasutamises, parandada meresõitjate töötingimusi (programm Merendus-Erasmus) ning tihendada sidemeid äärepoolseimate merepiirkondade vahel. Seetõttu toetame mereatlase ja merendusfoorumi loomist ning teeme ettepaneku luua Euroopa mereuurimisinstituut ja panna tööle Euroopa mereseire- ja andmevõrgustik.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Integreeritud merenduspoliitika on hädavajalik, kui tahame kasutada seda tohutut rikkust ja majanduslikku potentsiaali, mida meri pakub. Ei tohi unustada, et mere ja rannikuga seotud majandustegevus annab 40% ELi sisemajanduse koguproduktist ja paljude uuringute kohaselt on veel palju arenguruumi. Toimub ju 40% Euroopa sisekaubandusest ja 95% ekspordist väljapoole Euroopat meritsi. Neile arvnäitajatele ja tohutule kasutamata potentsiaalile vaatamata puudub Euroopal integreeritud merenduspoliitikat, mis lõpetaks meretranspordi, meremajanduse, uue tehnoloogia, rannikupiirkondade, avamere energia, kalanduse, mereseire ja merel toimuva tegevuse kontrollimise, turismi, merekeskkonnakaitse ja mereuuringute valdkonna eraldi käsitlemise. Selle resolutsiooni ettepanekuga aidatakse kaasa praeguse olukorra muutmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Merenduspoliitika peab mitte ainult hõlmama naftamaardlate uurimise ja transpordiga seotud kohustuslikke õigusnorme, vaid pakkuma ka kahekordset hüvitist õnnetuste tulemusel tekkinud kahju eest. Peame koostama ka rohkem ohutuseeskirju, tõhusa reageerimise eeskirju ja õnnetuste vältimise meetmeid. Selleks tuleb luua fond, millesse peavad makseid tegema kõik merekeskkonnas tegutsevad ettevõtjad. Kõiki asjaolusid arvesse võttes suudame keelustada naftamaardlate uurimisel ja nafta puurimisel kasutatava ohtliku tehnoloogia. See toimib ka uue ohutu ja tõhusa tehnoloogia väljatöötamise stiimulina.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kui ELi vetes kehtestatakse heitkogustele erinevad piirmäärad, on see integreeritud merenduspoliitikaga vastuolus, kuna on teada antud, et selles tahetakse arvestada kõigi teguritega. Sellega seoses ei tohi unustada veealuseid tuumakatsetusi. Eelkõige tundliku keskkonnaga piirkondades tuleb lisaks püügikvootidele, püügikeelualadele ja vesiviljeluse eeskirjadele kaaluda lahendusi keskkonda säästvat rannikuturismi, sõjaväeõppuste, laevanduse, nafta ja gaasi puurimise ning liiva ja kruusa kaevandamise jaoks, samuti meetmeid selliste keskkonnakatastroofide vältimiseks nagu hiljutine mürgise muda vool. Kui Euroopa rannikutel ohutusega tegelev asutus asendaks riiklikke rannikualade ameteid või merevägesid, ei oleks see kooskõlas riikide suveräänsete õigustega ja suurendaks tsentraliseerimist. Üldkokkuvõttes ei paista see strateegia olevat kuigi hästi läbi mõeldud ja sellepärast hääletasin ma selle vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest arvan, et piisava keskkonnakaitse jaoks on integreeritud merenduspoliitika vajalik. Ühed tähtsamad põhimõtted on erinevate poliitikavaldkondade kooskõlastamine ja vajadus tagada ELi merestrateegia raamdirektiivis ette nähtud ökosüsteemipõhise lähenemisviisi rakendamine. Konkreetselt pooldan dokumendis nimetatud meetmeid mereseire ja korrakaitse kooskõlastamise, merekeskkonna kaitse ja teadusuuringute vallas. Läänemere ääres asuva Leedu esindajana on mul hea meel, et dokumendis juhitakse tähelepanu laiematele teadusuuringutele, mille eesmärk on teha kindlaks merekeskkonna praegune olukord ja seda hinnata. Läänemeri on üks majandustegevuse tõttu kõige rohkem kahjustatud ja kõige rohkem saastatud meresid maailmas. Nagu Mehhiko lahe naftakatastroof näitas, võivad tundlikud mereökosüsteemid saada kahjustatud vaid hetkega. Sellepärast toetan eriti raportis esitatud üleskutset liikmesriikidele kavandada aktiivsemalt laiaulatuslikku merekeskkonna kaitse strateegiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Gesine Meissneri raport on tasakaalus tekst, mis sisaldab palju tähtsaid tegureid ja taotlusi. Merendus on ELi üks tähtsamaid tuluallikaid. Kui mainida vaid mõnd arvnäitajat, siis see annab 40% ELi SKPst ning ühtlasi hõlmab ka 40% liidusisesest kaubandusest ja 95% liiduvälisest kaubandusest. Raportis keskendutakse mõnele tähtsale teemale, näiteks järgmistele: sobivate merenduse juhtimise struktuuride loomine riiklikul ja piirkondlikul tasandil, kooskõlastatud piiriülene mereruumi planeerimine, liikmesriikide ja ELi kaitsele suunatud mereseire, merekeskkonna kaitse, säästva ranniku- ja saareturismi strateegia loomine ning ELi niigi juhtiva laevaehitustööstuse ja meretranspordi edendamine, et muuta laevandus keskkonnahoidlikuks. Eelnimetatud põhjustel pidin hääletama selle poolt. Peame kindlasti tagama eduka suhtluse merenduspoliitika erinevate valdkondade vahel ja nende lõimimise; seda paljudel tõhususe, konkurentsivõime ja merekeskkonna kaitsega seotud põhjustel.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Parlament nõustub komisjoniga, et iidsed meresõidutraditsioonid on üks Euroopa tugevatest külgedest. Parlament kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles arendama edasi erinevate merendussektorite pakutavaid võimalusi, töötades välja nn sinise majanduskasvu edasipürgiva strateegia. Parlament arvab, et integreeritud merenduspoliitika peaks edendama konkurentsivõimelist, sotsiaalset ja jätkusuutlikku liitu. Parlament on sellega seoses arvamusel, et integreeritud merenduspoliitika arendamine peab harmooniliselt hõlmama majandusarengu, kõrge tööhõive – eelkõige sektori atraktiivsuse tõstmisega noorte silmis koolitusmeetmete ja programmi Merendus-Erasmus käivitamise abil – ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamist. Parlament on seetõttu seisukohal, et integreeritud merenduspoliitika peaks olema vastastikku seotud ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide ja algatustega. Lisaks palub Euroopa Parlament komisjonil sellepärast esitada aastaks 2013 rannikupiirkondade ja merendussektori säästva arengu laiaulatuslik ja valdkonnaülene strateegia, mis põhineb võimaluste ja poliitiliste valikute põhjalikul uurimisel ning laiaulatuslikul konsulteerimisel sidusrühmadega.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Kuigi ühelt poolt on selge vajadus Euroopa Liidus merenduspoliitika integreerida, kuna sellega seotud tegevus annab 40% ELi SKPst, siis teiselt poolt on õige reguleerida sellist tegevust, võttes arvesse ELi-välised konkurendid. Liiga sageli on selle valdkonna kalanduse, turismi, transpordi ja keskkonnakaitse eeskirjade väljatöötamine toimunud üksteisest eraldi ja kolmandate riikide ebaausa konkurentsiga seotud riske arvestamata. Näiteks heitkogustele seatud liiga karmide piirmäärade laiendamine Euroopa kõigile rannikualadele võib konkurentsi moonutada.

Teised neid probleeme käsitlevad tekstid on parlament läbi arutanud ja heaks kiitnud ning nende kooskõlastamine peab kindlasti olema lõimitud. Üks selline teema on mereseire, mis on ebaseadusliku tegevuse ohjamisel otsustava tähtsusega. Ebaseaduslik tegevus on Euroopa ranniku lähedal sagedane ning ulatub võltskaupade salakaubaveost keelatud ainete vedamiseni ja ebaseadusliku kalastamiseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Euroopa Liidu majandustegevus merel ja rannikul annab 40% liidu SKPst ja ennustatakse, et tulevikus see osakaal suure tõenäosusega suureneb. Sellepärast on merendus kahtlemata väga tähtis ja üks Euroopa tugevaid külgi. Arvan, et meremajanduse edasiarendamine on väga oluline.

Praegune liidu merenduspoliitika töötati eraldi välja sellistes valdkondades nagu meretransport, meremajandus, uus tehnoloogia, rannikualad, avamere energia, kalandus, mereseire ja merel toimuva tegevuse kontrollimine, turism, merekeskkonna kaitse ja mereuuringud. Sageli on nende valdkondade tegevus omavahel vastuolus ja see on merenduspoliitikale tervikuna kahjulik. On selge, et integreeritud merenduspoliitika soodustab Euroopa Liidu edasist jätkusuutlikku majandusarengut. See teeb muu hulgas võimalikuks erinevate poliitikavaldkondade parema sidususe, paremate õigusnormide ja valdkondadeüleste vahendite loomise ning mere ja merendussektori potentsiaali säästliku ja keskkonnahoidliku kasutamise.

Lisaks on minu arvates vaja muuta see majandusharu noortele huvitavamaks, korraldades koolitusi ja ettevõtmisi, millega julgustada noori sellesse valdkonda tööle asuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Salvatore Tatarella (PPE), kirjalikult. (IT) Raportis integreeritud merenduspoliitika kohta käsitletakse Euroopa majanduse jaoks tähtsat sektorit. Merendus on ju ELi oluline tuluallikas, seda nii SKP kui ka ELi sise- ja väliskaubanduse seisukohalt. Arvan, et vaja oleks juhtida tähelepanu mõningatele probleemidele. Esiteks mainitakse raportis, et selle sektori jaoks tulevasi strateegiaid koostades võetakse arvesse merepiirkondade eripära, aga minu arvates tuleks kindlasti arvestada ka piirkonna erisustega. Samuti keskendutakse uues merenduspoliitikas ohutute laevade väljatöötamisele, mis pakub suurepäraseid võimalusi Euroopa laevaehitustööstusele. Meie mered peavad ka tulevikus olema majanduskasvu edendajad. Sellepärast arvan, et integreeritud merenduspoliitika peab tagama parema sidususe erinevate merendusvaldkondade eeskirjade vahel ja ühtlasi kaitsma merekeskkonda.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Siiani on meretranspordi, meremajanduse, uue tehnoloogia, rannikualade, avamere energia, kalanduse, mereseire ja merel toimuva tegevuse kontrollimise, turismi, merekeskkonna kaitse ja mereuuringute valdkonda arendatud üksteisest eraldi. Killustatud käsitlus viib sageli vastuoluliste meetmete, konfliktide ja ebakõladeni. Sellepärast on vaja integreeritud käsitlust, mis hõlmaks esiteks juhtimisraamistikku kõikide otsustamistasandite jaoks ning teiseks kõikide valdkondade ja valdkonnaüleseid instrumente.

Tegevuse kooskõlastatud kavandamisega seoses toetan üleskutset komisjonile koostada merepiirkondade strateegiad, milles arvestatakse piirkondade iseärasustega ja rõhutakse nende tugevatele külgedele.

See oleks hea ettepanek sellistele äärepoolseimatele piirkondadele nagu Madeira, sest võimaldaks piirkonnal jätkata merega seotud tegevusega ja alustada koostööd sama mere teiste piirkondade toimijatega. On ju tänu äärepoolseimate piirkondade territoriaalvetele ELil maailma suurim majandusvöönd, mis muudab merega seotud tegevuse nende piirkondade jaoks väga hinnatuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Mul on hea meel tänase hääletuse tulemuste üle. Ookeanide, merede ja rannikualade säästva kasutamise ja sidusa majandamise poole püüdlemine peaks olema Euroopa Liidu jaoks prioriteet. Olen veendunud, et integreeritud merenduspoliitika on kasulik nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Poliitikavaldkondade eraldatuse kaotamine ja erineva, liidu merendust otseselt mõjutava tegevuse vahel koostoime loomine on eesmärgid, mida ei tohi unustada.

Arvan, et Euroopa Parlament peaks nõudma rea valdkondlike meetmete kasutuselevõtmist eelkõige juhul, kui kaluritele avaldab kalavarude rikastamise või mere ökosüsteemide kaitsmise alane tegevus kahjulikku sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

 
  
  

Raport: Helmut Scholz (A7–0277/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward, Brian Crowley ja Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Toetan raportis sisalduvat palvet komisjonile peatada läbirääkimised Mercosuriga, kuni on kokku lepitud kõikide liikmesriikide huve arvestavas mandaadis. Põllumajandus on Iirimaa suurim põline majandusharu, mis on riigi majanduse elavnemiseks väga tähtis. Majanduse elavnemist ei tohi ohtu seada. Kuna põllumajandus on oluline ka ELi majanduse jaoks, peab Euroopa Parlament asjaomaste läbirääkimiste igas etapis igati kaasa lööma. Lisaks toetan raportile esitatud muudatusettepanekut selliste meetmete rakendamise kohta, mis tagavad kõigi ELi imporditavate põllumajanduslike toodete vastavuse samadele tarbijakaitse, loomade heaolu ja keskkonnakaitsega ning sotsiaalsete normidega seotud tootmisnõuetele, mida tuleb täita ELis toodetud kauba puhul. Iiri põllumajandustootjad on väga tublid, et tagavad oma kauba ja tootmisprotsesside tippkvaliteedi. Samaväärseid nõudeid on vaja selleks, et tingimused oleksid võrdsed, konkurents aus ja ELi põllumajandus jääks ellu.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest Euroopa Liit on tugevdanud majandus- ja kaubandussuhteid Ladina-Ameerikaga ja on saanud Ladina-Ameerika tähtsuselt teiseks kaubanduspartneriks ning Mercosuri ja Tšiili peamiseks kaubanduspartneriks. Euroopa ja Ladina-Ameerika majanduse tihedama sidumise eesmärk on mõlemale poolele kasu tuua. Tihedam koostöö ELi ja Ladina-Ameerika riikide vahel on vajalik selleks, et vastavalt Madridi deklaratsiooniga võetud kohustustele teha ühiseid jõupingutusi kõrgete eesmärkidega, õiglase ja kõikehõlmava WTO Doha lepingu võimalikult kiireks sõlmimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin oma kolleegi raporti vastu vaatamata asjaolule, et oleme samast fraktsioonist ja ta oli raportis käsitlenud mitut head asja. Kahjuks suutsid Euroopa parempoolsed esitatud muudatusettepanekutega raporti sisu ja seisukohti muuta. Ma ei saanud selle raporti poolt hääletada, kui lisaks kõigele muule nimetatakse selles protektsionistlikeks Argentiina finantskriisile reageerimise meetmeid ja kaudselt palutakse seetõttu komisjonil kehtestada sanktsioonid, nõudes „tungivalt, et komisjon käsitleks Ladina-Ameerika riikidega korrapäraselt turulepääsu küsimusi”. Ma ei saanud eirata turueeskirjade ja ELi teiste riikide siseasjadesse sekkumise poliitika ülimuslikkust, eelkõige seoses meetmetega, mis edendavad nende riikide kodanike kaitset ja ühtekuuluvust. ELi ja Ladina-Ameerika riikide vaheliste suhete ja kaubanduse aluseks peab olema võrdsus, solidaarsus ning töötajate õigustest ja keskkonnast lugupidamine, mitte tugevamate riikide ja ettevõtete huvid.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liit on rajatud väärtustele, millega seoses Ladina-Ameerika riigid on viimastel aastatel märkimisväärseid edusamme teinud. Sellist edu tuleks kindlasti tasustada lisastiimulitega ELi kaubanduspoliitikas. Kui lisada sellele ajaloo jooksul kujunenud keele- ja kultuurisidemed, on meil võimalus soodustada võimalikult palju nende riikide majanduslikku ja sotsiaalset arengut, sõltumata sellest, kui erinevas olukorras nad on. Samuti on mõlemal osapoolel vaja aru saada, mis mõjutab nende riikide poliitikat, ja sekkuda nii, et vältida nii neile kui ka meile kahjulikku kuritarvitamist. Kaubandussidemete tugevdamise üle saame ainult rõõmu tunda, tingimusel et arengupoliitika üle teostatakse järelevalvet, et see oleks arengut soodustav.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Vaatamata viimaste aastate majanduslikele ja sotsiaalsetele edusammudele – Brasiilia on selle kõige parem näide – on iga kolmas Ladina-Ameerika elanik vaene. Selle häda tõttu kannatavad kõige rohkem Ladina-Ameerika lapsed ja noored, kellest enam kui pooltel ei ole piisavalt materiaalseid hüvesid. Selline olukord mõjutab tõenäoliselt nende haridusteed ja karjääri. See omakorda avaldab pikemas perspektiivis mõju kogu ühiskonnale. Ajal, mil ELi kaubanduspoliitika peab olulisel määral aitama saavutada aastatuhande arengueesmärgid, arvan, et peame keskenduma rohkem Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikide toetamisele nende võitluses vaesusega, ostujõu suurendamises ja säästva arengu saavutamises.

 
  
MPphoto
 
 

  Michel Dantin (PPE), kirjalikult. (FR) Muudatusettepanekus, mille ma koos Albert Dessi ja veel 77 parlamendiliikmega esitasin, nõutakse, et põllumajanduslikud importkaubad peavad vastama ELi tervishoiu-, sotsiaalsetele, tarbija-, keskkonna- ja loomakaitse normidele. Muidu oleks ju veider, kui nõuaksime ELi põllumajandustootjatelt maailma karmimate tootmisnormide järgimist, aga samal ajal suurendaksime neile normidele mittevastavate imporditavate põllumajandustoodete kogust.

Tarbijakaitse peab ostetavast kaubast sõltumata olema ühesugune ja põllumajandustootjaid tuleb nende suurte jõupingutuste eest tunnustada, mitte tekitada neile ebaausat konkurentsi kolmandate riikide poolt. Igatahes on see minu arusaam tasakaalus toidu- ja põllumajanduspoliitikast. See resolutsioon saadab komisjonile ja kolmandatele riikidele selge sõnumi ja sellepärast ma toetan seda.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Parlamendi vastu võetud raport ELi ja Ladina-Ameerika kaubandussuhete kohta võiks saada pretsedendiks. Ladina-Ameerikaga sõlmitavates kaubanduslepingutes on väga tundlik põllumajanduspeatükk. Seepärast palus parlament, et Euroopa Liit peaks lubama ainult selliste põllumajandustoodete importimist, mis vastavad ELi tarbijakaitse, loomade heaolu ja keskkonnakaitse nõuetele ning minimaalsetele sotsiaalsetele normidele. Nüüd on parlamendi selle poliitikanõudega arvestamine tulevastes läbirääkimistes komisjoni teha. Nende läbirääkimistega tahtis parlament, et Ladina-Ameerika teatavate toodete, eelkõige banaanide pakutava konkurentsi tõttu pöörataks erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele. Sellepärast palus parlament äärepoolseimate piirkondade strateegiliste ja traditsiooniliste majandusharude kaitset ja piisavat kompenseerimist, mis oleks kooskõlas lubadustega, mille EL neile piirkondadele 2009. aastal andis.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Raport ELi kaubandussuhete kohta Ladina-Ameerika riikidega sai minu poolthääle, sest arvan, et need peaksid olema üks ELi prioriteet. EL on praegu Ladina-Ameerika tähtsuselt teine kaubanduspartner ning Mercosuri ja Tšiili tähtsaim kaubanduspartner. Euroopa kaubanduspoliitika peaks etendama olulist rolli aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ning inimõiguste, toiduga kindlustatuse ja keskkonnahoiuga seonduvate rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu kohaselt on ELi kaubanduspoliitika liidu välistegevuse lahutamatu osa. Viimasel ajal on Euroopa Liidu kaubandussuhted Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnaga nõrgenenud, sest need piirkonnad suhtlevad rohkem Aasiaga, kuigi EL on endiselt Ladina-Ameerika suuruselt teine kaubanduspartner. Kuigi Euroopa Liidu assotsieerimislepingud Mehhiko ja Tšiiliga on kaubamahte märkimisväärselt suurendanud, on Mehhiko kaubavahetus Euroopaga võrreldes Ameerika Ühendriikidega kauplemisega endiselt tagasihoidlik. Sellepärast toonitan, et mõlemad osapooled peaksid töötama välja rohkem erinevaid kaubandusega seotud majandustegevusi. Ülekaaluka osa Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide EList pärit impordist moodustavad tänapäeval tööstustooted (enam kui 85%). Samal ajal moodustavad üle 40% selle piirkonna ekspordist ELi põhisaadused. Sellepärast tuleb kasutada vahendeid ja tehnilist abi selliste programmide kindlakstegemiseks ja rahastamiseks, mis pakuvad kohalikke ja piirkondlikke tootmisvõimalusi ning võimaldavad kõrvalejäetud kogukondadele ja VKEdele jätkusuutlikku juurdepääsu ülemaailmsetele turgudele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me ei hääletanud selle raporti poolt selles sisalduvate vastuolude tõttu. Kuigi raportil on tõesti mõned head küljed, mis puudutavad Ladina-Ameerika uut olukorda, on mitu selle lõiget vastuvõetamatud.

Head küljed, mida me esile tõstaksime, on näiteks möönmine, et kõigil riikidel on õigus luua vajalikud mehhanismid oma toiduga kindlustatuse kaitseks ning väikeste ja keskmise suurusega toiduainetetootjate püsimajäämise ja arengu tagamiseks.

Teises kohas aga öeldakse risti vastupidist, kui mõistetakse hukka finantskriisi ajal mõne Ladina-Ameerika riigi, eriti Argentina võetud protektsionistlikud meetmed; nõutakse tungivalt, et komisjon käsitleks Ladina-Ameerika riikidega korrapäraselt turulepääsu küsimusi, või väljendatakse sügavat muret Argentina ametivõimude kehtestatud hiljutiste piirangute pärast kolmandatest riikidest, kaasa arvatud Euroopa Liidust, imporditavatele toiduainetele.

Samamoodi vastuvõetamatu on mõnest ettepanekust välja loetav rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimise toetamine, kuigi mõnes teises punktis on teistsugused seisukohad.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Euroopa Liidu majandussuhted Ladina-Ameerika riikidega on Maailma Kaubandusorganisatsiooni tasandil head. Sama on lugu ka kahepoolsete ja mitmepoolsete suhetega. Selliste kaubandus- ja majandussuhete edendamine peab jätkuma, võttes arvesse ELi tundlikke majandusharusid. Sellepärast toetan selgelt lõikele 30 esitatud muudatusettepanekut, milles nõutakse, et EL peaks lubama ainult selliste põllumajandustoodete importimist, mis vastavad ELi tarbijakaitse, loomade heaolu ja keskkonnakaitse nõuetele ning minimaalsetele sotsiaalsetele normidele. ELi kodanikud peavad olema hästi kaitstud ja neid ei tohi seada ebaausa konkurentsi tõttu ebasoodsasse olukorda. Selleks et kulud oleksid kaetud, on vaja planeerimist ja sissetulekute kindlust. Nendega tuleb arvestada ka vabakaubanduslepingutes.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. (IT) Kui mitte arvestada muudatusettepanekut 32, mille jaoks Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon palus eraldi hääletust ja mille vastu me hääletame, tuleks raport tervikuna heaks kiita, sest see annab kasuliku ülevaate ELi ja Ladina-Ameerika suhete olukorrast. 18. märtsil Madridis toimunud Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika tippkohtumine andis tugeva tõuke nende kahe osapoole suhete arengule – meie suhted tugevnevad aasta-aastalt. Kumbki osapool ei saa kaubandussuhteid välistada, aga need peavad siiski andma konkreetseid tulemusi ja parandama inimeste elutingimusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Mairead McGuinness (PPE), kirjalikult. − Vaatamata sellele, et olin nõus raporti paljude osadega, hääletasin lõpphääletusel selle vastu. Raportis toetatakse sõnaselgelt kaubandusläbirääkimiste taasalustamist Mercosuri riikidega. Kuigi toetan nõuet, et kolmandatest riikidest imporditav kaup peab vastama ELi normidele, on ELi ja Mercosuri assotsieerimisleping ELi põllumajandusele, eelkõige loomapidamisele kahjulik. Komisjon ei ole pärast läbirääkimiste taasalustamist Mercosuriga selle aasta alguses hinnanud lepingu mõju ELi põllumajandusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna EL on Ladina-Ameerika peamine investor ja suuruselt teine kaubanduspartner ning annab ka kõige rohkem arenguabi, arvame, et sellest piisab selgelt määratletud strateegia loomiseks ELi ja Ladina-Ameerika kaubandussuhete jaoks. Peame toetama selgete suuniste väljatöötamist selle kohta, milline oleks kõige parem koostööviis, mis edendaks poliitilist stabiilsust ning aitaks võidelda kliimamuutuse vastu, ohjata rändevooge ja vältida loodusõnnetusi. Hea viis Ladina-Ameerikale vajaliku abi andmiseks on tugevdada kahe ühenduse kaubandussuhteid, mis viiks ühe maailma suurima kaubandusliidu tekkeni. Unustada ei tohi aga ELi äärepoolseimaid piirkondi, eelkõige Portugali Madeira piirkonda, mida teatavate põllumajandustoodete, eelkõige banaanide import võib kahjustada. Peame jõudma tasakaalus kokkuleppele, mis võimaldab Ladina-Ameerika riikidel areneda, kahjustamata sealjuures meie liikmesriikide erinevaid majandusharusid, peamiselt põllumajandusvaldkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Ladina-Ameerikast on viimastel aastatel saanud tärkav majanduspiirkond. Lõuna-Ameerika riikidega sõlmitud kaubanduslepingud on väga oodatud areng. Kuna Euroopa Liit on juba teinud tähtsat arendustööd, peab ta selle piirkonna suuruselt teise kaubanduspartnerina oma positsiooni tugevdama, nagu seda teeb juba Venemaa. EL peaks siiski hoolega kaaluma, milliste riikidega kaubelda, sest töötajate ärakasutamine on paljudes Lõuna-Ameerika riikides endiselt tavaline. Hääletasin raporti vastu, sest selles pööratakse liiga vähe tähelepanu Ladina-Ameerika vahel väga halbadele töötingimustele ja esitatakse liiga vähe ettepanekuid nende parandamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Raportöör soovib ELi ja Ladina-Ameerika vahelise kaubanduse täielikku vabaks laskmist. Lisaks ei pakuta raportis piisavat lahendust ELi ja Mercosuri assotsieerimislepingu küsimustele. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et komisjonile on vaja märku anda, et parlament tahab kindlalt veelgi tihedamaid suhteid Ladina-Ameerikaga. Lõuna-Ameerikal on paljude ajalooliste, sotsiaalsete ja majanduslike põhjuste tõttu Euroopaga palju ühist. Meie kaubandussuhted on alati olnud suurepärased, aga neid tuleb tugevdada ja toetada, sealhulgas mõlema mandri uusi vajadusi arvestades. Me ei tohi unustada, kui tähtsad on mõned riigid, keda varem võidi küll arenguriikideks pidada, aga kes on tänapäeval tõelised maailma majandusjõud. Kõiki neid punkte arvestades usun, et EL peab jätkuvalt olema kõigi selle piirkonna riikide jaoks eelistatud kaubanduspartner, teenäitaja ja võrdlusalus.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult.(EL) Hääletasin Helmut Scholzi raporti poolt, sest Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide vaheliste kaubandussuhete suurem toetamine on seotud suurte demokraatlike reformidega ja inimõiguste kaitsmise raamistiku täiustamisega selles piirkonnas. Peame siiski hoolitsema selle eest, et need kahe piirkonna vahelised kaubandussuhted seda edu tulevikus ei takistaks ja et ELi imporditavad tooted vastaksid ELi kvaliteedi-, tarbijaohutus- ja keskkonnakaitse nõuetele. Samuti olen nõus arvamusega, et komisjon peaks põhilisi inimõigusi rikkuvate riikidega kaubanduslepingute sõlmimisel ja pikendamisel väljendama rohkem muret.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2010. aasta resolutsioon Euroopa Liidu kaubandussuhete kohta Ladina-Ameerikaga sai minu poolthääle, sest arvan, et vabaturg soodustab maailma majanduse arengut ja võib olla oluline tegur Ladina-Ameerika riikide arengus. Siiski arvan, et läbirääkimismandaat, mille Euroopa Komisjon sai, tuleks läbi vaadata, sest see on liiga vana ja praegust olukorda arvestades sobimatu. Läbivaatamisel oleks kindlasti võimalik nõuda, et enne lepingute sõlmimist tuleb uurida nende mõju ELi tootmissüsteemidele, eelkõige põllumajandusele. Samuti tuleks võtta jäik seisukoht, et põllumajandustooteid ei tohi enam kasutada n-ö vahetuskaubana, millega saavutada kaubanduslikke eeliseid muudel tasanditel.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Põhjus, miks me lõpuks selle teksti vastu hääletasime, on see, et konkreetsemad muudatusettepanekud – kaitsta Ladina-Ameerikat spekulatiivsete rünnakute ja kliimamuutuse eest, heidutada jõulist ekspordile suunatust, vältida keskkonna saastamist ja korvata finantsteenuste liberaliseerimist – muutusid kompromissides liiga leebeteks, et mitte võtta kasutusele veelgi jubedamat hispaaniakeelset sõnastust. Üleskutse unustada Maailma Kaubandusorganisatsioonis see õnnetu Doha arengukava ja keskenduda tulevases töös uute probleemidega tegelevatele õigusnormidele, pöörati pahupidi ja sellest sai sada korda korrutatud üleskutse viia võimalikult kiiresti lõpule õiglane, ambitsioonikas ja kõikehõlmav Doha arengukava.

Samuti kadus toidualase iseseisvuse teema. Selle asemel et öelda, nagu asi on, rõhutatakse raportis ainult selle ja tolle olulisust ega nimetata mingeid konkreetseid arve, võrdlusaluseid ega tähtaegu. Sellepärast ei ole raportil kehtivate dokumentidega võrreldes mingit lisaväärtust. Konkreetseid nõudeid arvestades on see neist nõrgem.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Meie toetame seda raportit, sest selles rõhutatakse ELi suhete tugevdamist Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidega. Euroopa Liidu ülesanne on tegutseda maailmas majandus- ja kaubandusmõjurina, kes tuleb toime Ladina-Ameerikas kanda kinnitanud teiste partnerite – Ameerika Ühendriikide ja Hiina – konkurentsiga.

Neist kaubandussuhetest saavad kasu vähesed majandusharud. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidesse imporditavast kaubast 85% on tööstuskaubad, aga nende ekspordist ELi on 40% põhisaadused. Keskpikas ja pikas perspektiivis tuleb kaubandussuhteid tugevdada selgete ja läbipaistvate eeskirjade alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit on eelkõige inimõiguste austamise propageerija. Sellepärast arvan, et peame väga hoolega pöörama tähelepanu inimõiguste austamisele Colombias, enne kui nendega toimuva kaubanduse vabaks laseme. Teisalt peame Ladina-Ameerikast toiduainete importimisel tagama selle, et need riigid järgiksid samu kvaliteedi- ja loomakaitsenõudeid, mida kohaldatakse meie endi tootjate suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) ELi ühine kaubanduspoliitika on liidu üldise välistegevuse tähtis ja lahutamatu osa. See võiks rikkuse loomises ning Euroopa ja Ladina-Ameerika inimeste ja riikide vahelistes majandus- ja poliitilistes suhetes väga kasulik olla. Pole kahtlustki, et tihedamad majandussidemed oleks mõlemale osapoolele kasulikud, eelkõige sellepärast, et tekiks rohkem ja paremaid töökohti. Siiski tean ka seda, mis mõju võib Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide vahel sõlmitud kaubanduslepingutel olla äärepoolseimate piirkondade majandusele.

Minu kodupiirkonnas Madeiral on tagajärjed väga selgelt näha, eelkõige banaanitootmises. Sellepärast väidan, et see tootmissektor ning teised äärepoolseimate piirkondade strateegilised ja traditsioonilised majandusharud tuleb alles hoida.

Sellepärast peavad äärepoolseimad piirkonnad saama piisavat hüvitist, nagu Euroopa Liit on lubanud, ja sealjuures tuleb erilist tähelepanu pöörata nende haavatavatele majandusharudele. Raportis on sätted nende piirkondade jaoks mõeldud kaitsemeetmete kohta ja sellepärast ma hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Jumal õnnistagu teid ja teie lapsi! Sellega katkestan istungi.

 
Viimane päevakajastamine: 31. jaanuar 2011Õigusalane teave