Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0240(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0196/2010

Arutelud :

PV 22/11/2010 - 18
CRE 22/11/2010 - 18

Hääletused :

PV 24/11/2010 - 8.5
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0431

Arutelud
Kolmapäev, 24. november 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Christofer Fjellner (A7-0290/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Rahvatervise tõhusaks kaitsmiseks peame tagama selle, et kvaliteetne ravimite teave oleks patsientidele väga hästi kättesaadav. Selle valdkonna õigusaktide ühtlustamine tagab Euroopa patsientide suurema teadlikkuse ning aitab tasandada erinevusi kõigi liikmesriikide elanike tervisliku seisundi vahel. Lisaks sellele tuleb õigusaktid üksikasjalikumaks muuta – eriti tähtis on muuta kohustuslikuks see, et teave peab olema patsientidele kättesaadav –, kuna see võimaldab vältida seda, et ravimiettevõtted ebaausalt oma tooteid reklaamivad. Hetkel puudub selle menetluskorra piisav järelevalve. Lisaks tuleb vastu võtta konkreetseid õigusakte, millega reguleeritakse apteegitoodete vahendajate tegevust, ning tagada nende tõhus rakendamine kõigis liikmesriikides. Hääletasin selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Esiteks soovin Christofer Fjellnerit suurepärase tulemuse eest tänada. Taani liberaalid otsustasid hääletada direktiivi poolt, milles käsitleti retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antavat teavet. On väga oluline, et ELi kodanikel oleks juurdepääs neid ravimeid puudutavale usaldusväärsele teabele, mistõttu on meie arvates tegu hea raportiga, kuna sellega asetatakse esikohale just patsientide huvid.

Ometigi tunneme, et me ei saa selle määruse üle hääletada. Põhjus ei ole selles, nagu me ei pooldaks seda, et ELi kodanikel peab olema juurdepääs retsepti alusel väljastatavaid ravimeid puudutavale usaldusväärsele teabele, vaid selles, et selle ettepaneku teatud osades minnakse vastuollu mitme riigi põhiseadusega. Juba enne seda, kui ravimite pakett esitati, andsid mitu riiki komisjonile teada, et selle paketiga kaasneb nende riikide puhul põhiseadusega seonduv õiguslik probleem. Kui riigiasutused üldsusele avaldatavat teavet eelnevalt kontrollima hakkaksid, läheks see mitmes riigis vastuollu sõnavabaduse määratlusega. Seetõttu ei saa me hääletada selle poolt, et Euroopa Ravimiamet teatud teabe enne selle üldsusele avaldamist üle kontrollib. Eeldame aga, et nii nõukogu kui ka komisjon jätkavad pingutusi sellele probleemile enne teist lugemist lahenduse leidmise nimel, ning loodame, et meil on lõpuks siiski võimalik määruse poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 

  Licia Ronzulli (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Seadusandlikus ettepanekus, mille üle täna hääletasime ja mida ma toetasin, käsitletakse ravimitööstuse tähtsat rolli allikana, kust saab ravimitööstuse toodete reklaamiga mitteseonduvat ravimiteavet.

Patsientide teadlikkuse suurendamine peaks olema ravimitööstuse kohus, mida tuleb täita selgelt ja täpselt, aidates sel moel vältida kaubanduslikest motiividest tingitud ravimite liigtarbimist. See hääletus rõhutab seda, kui tähtis on ravimeid puudutava teabe kättesaadavus Internetis või paberkandjal ning kuidas tuleb sel puhul järgida kindlaid eeskirju, mis on kõigis liikmesriikides samad.

Siiski ei vabasta see tervishoiutöötajaid nende põhirollist peamise ja asendamatu allikana, kust kodanikud tervishoiu ja ravi kohta teavet saavad. Esinduslik arsti-patsiendi suhe jääb unikaalseks ja asendamatuks ning verbaalne suhtlemine on iga ravimeetme kindel alus. Lisaks on patsiendid võetavatest ravimitest paremini teavitatud ning see kaasab neid ravisse, mille nad läbima peavad, muutes nad oma tervenemises seeläbi aktiivseteks osalisteks.

 
  
MPphoto
 

  Paolo Bartolozzi (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Christofer Fjellneri raportid, millega üritatakse integreerida ja täiendada vastavaid Euroopa Liidu kehtivaid õigusnorme neid ajakohastades ning sellisteks muutes, et nendega saaks lahendada probleeme, mida tehnoloogia areng on rahvatervisele tekitanud.

Meie arvates on rahvatervise keskmes patsient ja tema õigus olla teavitatud ning omada juurdepääsu teaduslikele andmetele, mis on nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt paremaks muutunud ning mida tuleb jälgida, alustades teaduslike andmete ja reklaami korrektsema ning täpsema eristamisega.

Raportites kasutatakse tõepoolest täpseid ja standarditud kriteeriume, millega sätestatakse pakutavad andmetüübid, vabatahtlikud ja kohustuslikud andmed ning kanalid, mille vahendusel need kättesaadavaks muudetakse, sätestades seega ravimiettevõtete ja liikmesriikide kohustused.

Selle arusaama tõttu oleme raporti poolt, kuna hüved ei piirdu mitte ainult tervishoiuga, vaid laienevad ka sotsiaalvaldkonda.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Austatud juhataja! Loomulikult hääletasin Christofer Fjellneri raporti poolt, sest lisaks sellele, et seal käsitleti patsientidele toote infolehtede ja ravimite üksikpakendite vahendusel edastatavat teavet, keskenduti raportis peamiselt ravimiettevõtete käitumisele. Veel hiljuti ühendasid paljud neist ravimiinfo enda reklaamiga. Minu arvates mõjutasid nad patsiente ebaobjektiivsel viisil, pannes neid mõnda kindlat toodet märkama.

Pooldan seda, et patsientidel oleks juurdepääs kõige ajakohasemale teabele, mis kiidetakse heaks näiteks samal ajal kui ravim ise – arvan, et oleme sellele märkimisväärselt kaasa aidanud. Loomulikult peab kvaliteetne teave inimese emakeeles kättesaadav olema ka Internetis, millest on tänapäeval saanud tähtis infovahetuskeskkond. Mul on hea meel, et vähendasime seda raportit vastu võttes erinevusi nende ELi liikmesriikidega, mis on selles valdkonnas vähem arenenud. Pean väga heaks ka seda, et mingil moel ei ole kahjustatud ka arsti-patsiendi suhet, kuna patsiendi peamine infoallikas on ju ikkagi just see.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Esiteks soovin Christofer Fjellnerit suurepärase raporti eest tänada! Tuleb tunnistada, et kehtivaid õigusakte on vaja muuta ja ajakohastada. Kui räägime konkreetselt ravimitest ja ravimites sisalduvaid aineid kajastavatest uurimistulemustest, ei tasu unustada, et see on patsiendi ohutuse seisukohalt väga oluline.

Tänapäeval, nüüd kui reklaam mängib üha tähtsamat rolli, on väga vajalik, et sätestaksime kriteeriumid, mis võimaldavad tarbijatel ja patsientidel vastavate ravimitega kaasnevatest mõjudest täielikult teadlikud olla. Selline teave peab põhinema uurimistulemustel, mitte väljamõeldistel ega reklaamiviisidel ja -võimalustel. Euroopa Liit vajab ajakohastatud ja patsiendi ohutust tagavaid õigusakte.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Teave retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta on tundlik teema, kuna see mõjutab tugevalt seda, kuidas kaitseme kõigi kodanike õigust tervishoiule ja heaolule.

Euroopa Komisjon saatis meile ettepaneku direktiiv läbi vaadata, kuna vastasel juhul oleksime riskinud lüngaga õigusloomes – see oleks võimaldanud ravimiettevõtetel ära kasutada teabe ja reklaami ebaselget eristust ning lasknud neil inimeste huve kahjustades reklaamida neid retsepti alusel väljastatavaid ravimeid, mida nad ise toodavad.

Loomulikult on ravimite kohta teabe andmiseks sobiva strateegia alal vaja veel palju ära teha, kuid õnneks reageeris Euroopa Parlament sel korral nii, nagu ta alati peaks reageerima. Parlament võttis seisukoha kaitsta inimesi ja patsiendi õigust paremale teabele ega ole ravimiettevõtete survele järele andnud.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Alternatiivsete ravimite, ravimtaimede, ning suuremas doosis vitamiini- ja mineraallisandite kasutamise ning mõnel juhul ka nende väljakirjutamise piiramine on üks suuremaid Euroopa õigusloomega seonduvaid skandaale.

Mul pole aimugi, kui tõhusad need raviviisid on. Mu naine kiidab neid taevani ja kuigi ma ise olen veidi skeptilisem, ei tasu unustada kuningas Saalomoni sõnu, milles ta pani meile südamele, et pigem olgu laual kibe koirohi ja maja armastust täis kui lehm laudas, ent tüli toas. Harva saame kibeda koirohu kõnekäändu nii täpselt kasutada kui selle juhtumi puhul.

Mis puutub aga nende kasulikkusesse või kasutusse, siis kahjulikult need tervisele igatahes kindlasti ei mõju. Miks muutis Euroopa Liit kriminaalseks ohutu tegevuse, millega on seotud üle 20 miljoni eurooplase? Vastus on, et põhjuseks on teatud suurte ravimiettevõtete lobitöö. Need ettevõtted nägid võimalust, kuidas väikeste ravimtaimekaupmeeste tegevus lõpetada – seda on laialdaselt juhtunud kogu minu valimisringkonnas. Selliseid eeskirju ei oleks riiklikes parlamentides suudetud mitte kunagi läbi suruda. Taas kord näeme, kuidas Brüsseli masinavärk on langenud suurettevõtete väljapressimise ohvriks.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Austatud juhataja! Kasutan nüüd võimalust ja protesteerin selle vastu, et Godfrey Bloomilt siin istungisaalis viibimise õigus võeti. See on tõsi, et ta keelekasutus ei olnud parlamendi vääriline. Sel korral oli Martin Schulz see, kelle pihta solvav sõna oli suunatud. Ta kasutab sõna „fašist” ise väga tihti... (Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  President. – Philip Claeys, tegu ei ole Christofer Fjellneri raportiga seonduva kodukorda puudutava märkusega ja seetõttu ei luba ma teil jätkata. Ütlesin Bruno Gollnischile, et ta saab kodukorda puudutava märkuse teha järgmine kord, kui president istungit juhatab, ja nii see ka juhtub.

 
  
  

Raport: Christofer Fjellner (A7-0289/2010)

 
  
MPphoto
 

  Anna Rosbach (EFD).(DA) Austatud juhataja! Soovin rääkida Christofer Fjellneri raportist (A7-0289/2010), millega asutatakse Euroopa Ravimiamet: sellest raportist leiame mitmeid häid ja olulisi ideid. Seetõttu hääletasin selle raporti poolt. Tegelikult oli mul üsna raske nõnda hääletada, kuna üldiselt olen ma täiendavate ELi ametite loomise vastu. Ühe üldise ameti loomine, mille ülesanne on ravimite hindamine ning üldsusele teabe andmine retsepti alusel väljastatavate inim- ja veterinaarravimite kohta, on aga minu meelest väga hea mõte, eriti kui arvestada seda, et tänapäeval toodetakse ravimeid nii siin- kui ka sealpool ELi piiri üha rohkem ja rohkem.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Eelmisel aastal, kui kandsime plakateid kirjaga „referendumid”, ütles Graham Watson, et meie käitumine meenutab talle natsionaalsotsialistide käitumist Saksamaa Riigipäevas. Martin Schulz ütles, et meie käitumine meenutas talle Adolf Hitlerit. Ma mõistan, et olete raskes...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Daniel Hannan! Ma mõistan, kuhu te sellega sihite. Olen juba öelnud, et Bruno Gollnisch palus nendes küsimustes kodukorda puudutava märkuse tegemise võimalust. Talle avaneb see võimalus siis, kui president järgmine kord istungit juhatab. Arvan, et selline lahendus on hetkel kõige mõistlikum. Kui teil ei ole Christofer Fjellneri raporti kohta midagi öelda, siis jätkame Jan Březina sõnavõtuga.

Ma kuulsin, mis te ütlesite. Te ütlesite, et Bruno Gollnisch ei räägi teie eest. Ütlen selle täiskogule edasi. Bruno Gollnisch on fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige. Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliige ei kuulu küll ühtegi fraktsiooni, kuid ometigi võtab ta sõna parlamendi olulise osa nimel. Ma olen sellega nõus ja seetõttu tegingi ettepaneku, et Bruno Gollnisch saab kodukorda puudutava märkuse teha järgmine kord, kui president istungit juhatab.

Palun vabandust, aga kahjuks ei ole mul võimalik teile sõna anda, Daniel Hannan, sest kui ma seda teeksin, sooviksid kõik sellel tundlikul ja tähtsal teemal kaasa rääkida. Jätkame nüüd selgitustega Jill Evansi raporti hääletuse kohta.

 
  
  

Raport: Jill Evans (A7-0196/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jan Březina (PPE). (CS) Austatud juhataja! See direktiiv on ilmselgelt samm jäätmete tekitamise vältimise ning ohtlike materjalide kasutamise piiramise suunas. Siiski pean mõnel määral vaieldavaks seda, et direktiivi esmajärjekorras läbivaadatavate materjalide reguleerimisalasse kuulub ka PVC. Ei PVC, teisisõnu polüvinüülkloriid, ega ka PVC jäätmed ole ELi õiguses ohtlike materjalidena klassifitseeritud. Isegi kui me nõustusime protestiga, et ohtlikke materjale käsitlevad õigusaktid ja uuringud on nüüdseks juba üle kümne aasta vanad ja võivad seetõttu mitmes punktis aegunud olla, on eelnevate uuringute põhjal siiski selge, et PVC on ringlusse võetav ja et kui see alternatiivsete materjalidega asendada, võib tagajärjeks olla negatiivne keskkonnamõju. Seetõttu ei ole võimalik nõustuda tihti kõlava väitega, et PVC kasutamise vähendamine elektri- ja elektroonikaseadmetes on õigustatud sellega, et kui ainet väljas põletada, tekib selle käigus dioksiini heide. Sellise väitega jäetakse täiesti tähelepanuta tõsiasi, et jäätmete põletamine on jäätmeliigist sõltumata igal juhul ebasoovitav.

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Austatud juhataja! Varem või hiljem lõpetavad elektroonikaseadmed romudena, mis sisaldavad kahjuks endiselt teatavaid ohtlikke aineid. Liikmesriikidel on mõnikord elektroonikaseadmete romude töötlemisega raskusi, mistõttu tasub järk-järgult püüelda põhimõtte „ennetamine on parem kui tagajärgede kõrvaldamine” poole. Kasutades kemikaalide ühtlustamiseks määrust, milles käsitletakse kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), ning teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi, astume vähemalt samme selles suunas, et kemikaalid elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatavate teiste ohtlike ainetega ühtlustada. Loomulikult ei saa me selle käigus kõiki süsteeme täies mahus ühtlustada ning see jätab liikmesriikidele teataval määral tõlgendusruumi, kuid ühtlustamisega kaotame vähemalt märkimisväärsed erinevused, mis hetkel liikmesriikide vahel esinevad. Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramine ja täna võetud meetmed ei tohi ületada kahte piiri. Esiteks ei tohi need väikeettevõtjatele ebavõrdelisi raskusi põhjustada. Teiseks ei tohi keelatud ainete loetelu peatada tehnoloogiaarengut. Me ei tohi suhtuda eelarvamustega ainetesse, mida hetkel alles katsetatakse ja mis võivad tulevikus olla tehnoloogia- ja elektroonikamaailma tähtsate läbimurrete aluseks.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin Jill Evansi raporti poolt, milles käsitleti direktiivi uuestisõnastamist, kuna kompromissettepanekust, mille me tööstust esindavate lobistide tugeva surve tõttu vastu võtsime, olid kadunud kõik viited PVC ja halogeenitud leegiaeglustite kohta – seda hoolimata sellest, et kõik komisjoni korraldatud uuringud on kinnitanud (ja seda lausa 2000. aastast alates) tõsiasja, mille kohaselt nende ainete kõrvaldamine on inimtervisele ja keskkonnale tõsiseks ohuks.

Tööstuse kulude ülekandmine keskkonnale ja kodanikele on selline lahendus, millega me ei saa absoluutselt nõustuda, sest lisaks vabaturu moonutamisele kujutab see endast vastuvõetamatut tehingut, mille käigus vahetatakse inimeste elukvaliteet ettevõtjate kasumi vastu.

Loodan, et kui direktiivi kolme aasta pärast uuesti täiendatakse, saab kodanike õigus tervishoiule ja keskkonnakaitsele ka väärilise tähelepanu osaliseks.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Ehk lubate mul teha üldise märkuse, mis puudutab avatud ühiskonda: kõnevabadus trumpab üle inimese solvamist keelava õiguse ning demokraatia puhul peaksid vaid meie valijad otsustama, kas me võime siin istungisaalis viibida ja õigusloomega tegeleda.

Parlamendiliikme eemaldamine võib lõpptulemust materiaalselt mõjutada.

Kui me juba eeskirjade eiramise teed läheme, siis peaksime ühtlasi keelustama ka talumatud vihjed olenemata nende tegijast, kuid minu meelest on see meelevaldne ja ebaaus, kui lubame euroskeptikuid natsideks kutsuda...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Ei, Daniel Hannan, te liikusite üldiselt märkuselt konkreetsele. Syed Kamall! Loodan, et võtate sõna Jill Evansi raporti teemal, sest vastasel juhul olen sunnitud ka teie sõnavõtu katkestama.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Ma ei kahtlegi, et üritate mu sõnavõtu katkestada nagu ikka, kui sõnavabadusega seonduvaid küsimusi käsitlen, aga ma tõepoolest ei soovi rääkida ohtlikest ainetest ja mürgisusest. Tõenäoliselt oleme sellega kõik nõus – endise elektroonikainsenerina tean seadmetes sisalduvate ohtlike ja mürgiste ainete taset üsna hästi. See, et üritame seda probleemi lahendada, on väga õige tegu. Soovin aga rääkida ka mürgisusest, mis on rikkunud täna siin Euroopa Parlamendis kestva arutelu ja demokraatia. On ilmselge, et kui Saksamaa kodanikust sotsialist räägib...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Austatud juhataja! Mul oli hea meel hääletada direktiivi kompromissversiooni poolt, milles käsitleti teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes. Loomulikult on ka meie eesmärk loodust ja rahvatervist kaitsta, kuid unustada ei tohi ka teatava tasakaalu säilitamise vajadust. Hetkel kestva majanduskriisi ajal ei ole tark tegu väikeettevõtete ja tarbijate finantskoormat ülirangete normidega suurendada. Seetõttu tundsin heameelt selle üle, et institutsioonidevaheline rühm tegi komisjonile ülesandeks ohtlike ainete loetelu läbi vaadata ega hakanud neid viivitamatult keelustama – see oleks avaldanud negatiivset mõju VKEdele ning ELi sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0617/2010 (Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna see kujutab endast Euroopa Komisjoni ja mitmete kolmandate riikide (sh Kanada, Jaapani, Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Mehhiko) vahel toimunud ülimalt keerukate läbirääkimiste lõpplahendust.

Võltsimisvastane võitlus peab olema üks meie prioriteete ning kõigi riigisiseste ja rahvusvaheliste põhimõtete eesmärk. Kui soovime tõhusaid tulemusi, on liikmesriikide koostöö lausa määrava tähtsusega.

Sõlmitud leping ei ole küll lahendus rahvusvaheliste turgude keeruka olukorra selgitamisel, kuid see on siiski samm õiges suunas. Meie praegune ülesanne on jätkata tööd tsiviil- ja tollikaitse rakendamisega oma geograafilistele tähistele, sest need saavad kannatada konkurentsis, mis on pehmelt öeldes ebaõiglane, kuna väga hästi tuntud Euroopa tootemarkidele viitavaid nimesid ja akronüüme kasutatakse pidevalt. Kõige enam saavad kannatada meie põllumajandus- ja toiduainetööstuse, disaini, moe ning luksuskaupade alla kuuluvad tööstusharud ja tootjad.

Minu arvates on komisjon pingutanud selle nimel, et Euroopa Parlament rahvusvaheliste lepingute üle kestvate läbirääkimiste kõigi etappidega kursis hoida. Kasutan juhust ja kordan meie palvet muuta need tekstid kättesaadavaks ka üldsusele ja Euroopa Parlamendile. Kokkuvõtteks nõuan tungivalt, et Euroopa Komisjon hoiaks parlamenti täielikult ja igakülgselt kursis kõigi tulevaste ideedega, mida selles küsimuses rakendada kavatsetakse.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Austatud juhataja! Minu meelest tuleks intellektuaalomandi õiguse kaitse valdkonnas erilist tähelepanu pöörata sellele, et igal inimesel on õigus tervishoiule, mis on omakorda tihedasti seotud õigusega elule.

Pean täiesti vastuvõetamatuks sellist olukorda, kus intellektuaalomandi õiguse jõulise kaitsmise sildi all – mis tundub teatud juhtumeid vaadates lausa liialdatuna – muudetakse põhilised ravimid kättesaamatuks mitmetele elanikkonna kihtidele, seda eriti arenguriikides. Seetõttu kutsun komisjoni üles võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu tehnilisi üksikasju arutades kindlasti ka rahvatervise kaitse ja ravimite kättesaadavuse põhimõtteid edendama.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Võltsimisvastane võitlus on ülioluline teema. 20 aasta eest võisime veel naerda, kui keegi 10 USA dollari eest endale Rolexi kella ostis. See ei kujutanud endast turu kõrgemale hinnaklassile ohtu. Tänapäeval on olukord aga hoopis teistsugune. Probleem on selles, et võltsitakse ka madalama ja keskmise hinnaklassi tooteid. Võltsitakse nii T-särke, mänguasju ja kaitseriietust kui ka intellektuaalomandit. Sel juhul ei ole küsimus mitte ainult finantshuvides, vaid ka tööohutuses, keskkonna- ja tervisekaitses ja sotsiaalsetes standardites. Igaüks, kes soovib ausat maailma, peab võltsimise vastu visalt võitlema.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Hetkel valitsev olukord, kus Euroopa turg on kogu maailmast pärit võltsitud kaupade ebaõiglase konkurentsiga üle ujutatud, on ebaõiglane ja ilmselgelt vastuvõetamatu. Lisaks juhin tähelepanu sellele, et Interneti-teenuse pakkujate kohustusliku järelevalve kehtestamine ei ole piisavalt selgelt sõnastatud. See rikub eraelu puutumatuse põhimõtet ning tundub tsenseerimise katsena. Lisaks kahjustab see e-kaubandust, mis on majanduse üks osa, mida soovime ühest küljest arendada väga dünaamiliselt, võttes sel eesmärgil kasutusele üha uuenduslikumaid meetodeid, kuid teisest küljest kehtestame sellele valdkonnale üha uusi ja uusi piiranguid. Täna selles küsimuses langetatud otsused muutsid olukorra siiski veidi paremaks.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Austatud juhataja! Hääletasin ACTA resolutsiooni ühisettepaneku poolt, kuigi hääletasin oma fraktsioonist erinevalt, sest ka mina usun, et peame tegutsema selles suunas, et komisjon korraldaks uuringuid, mille alusel kaoksid ka viimased küsimärgid võltsimisvastast võitlust käsitleva lepingu mõju kohta Euroopa kodanikele, ja võtaks meetmeid minevikus tekkinud infosulu kaotamiseks, mille põhjustas komisjoni vastumeelsus läbi arutatud tekste jagada. See põhineb peamiselt Euroopa andmekaitseinspektori arvamusel, Euroopas kehtivate õigusaktide mõju-uuringutel ja kinnitustel, et Interneti-teenuse pakkujatele tehtavad erandid ei muutu. Ometigi pean ma üsna skandaalseks seda, et lepingus on endiselt sätestatud võimalus piiril reisija arvuteid ja isiklikke asju kontrollida.

Lisaks toetasin hea meelega Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni resolutsiooni, milles pakuti välja väga tasakaalustatud ja kõrgele standardile vastav versioon, milles puudus loomulikult nõukogule avaldatav surve enne lepingu viimase kuju üle toimuvaid tähtsaid läbirääkimisi.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Eeldan, et teie sõrm juba hõljub nupu kohal. Paljud inimesed küsivad minu, võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu ühe variraportööri käest, et mille eest ACTA õieti seisab.

Olen kindel, et pärast tänast kahtlevad mõned meie läbipaistvuses, demokraatlikkuses ja kõnevabaduse austamises, kuid ometigi soovin keskenduda viiele põhjusele, miks me selle resolutsiooniga ei nõustunud. Mul oli Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni / Euroopa Konservatiivide ja Reformistide resolutsiooni ühisettepaneku üle väga hea meel. Esiteks ei lähe see kaugemale ühenduse õigustikust. Teiseks on komisjon olnud läbipaistev. Kolmandaks ei toimu läbirääkimised WTO tasandil, sest Hiina ja India olid algusest peale selle lepingu vastu. Neljandaks ei hõlma see geneeriliste ravimite transiiti läbi ELi ja lõpetuseks on arenguriikidel vaba voli soovi korral ACTAga liituda. Nad otsustasid seda lihtsalt mitte teha. Tegu on avatud mehhanismiga, millega riigid võivad soovi korral liituda. Mul on väga kahju, et me ei järgi samu kõnevabaduse põhimõtteid siinsamas istungisaalis.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: László Surján (A7-0327/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Pärast 2002. aasta üleujutusi, mis põhjustasid Saksamaal, Austrias, Tšehhi Vabariigis ja Prantsusmaal nii suuri inimkaotusi kui ka materiaalset kahju, lõi Euroopa Liidu Nõukogu vahendi, millega oleks võimalik vabastada rahalisi vahendeid, et neid saaks kiiresti kasutusele võtta piirkondades, mis on loodusõnnetuste käigus kannatada saanud. Praegu on see üleujutuste käes kannatav Iirimaa, mille tõttu need vahendid kasutusele võetakse. Hääletasin selle ELi eelarve muudatusettepaneku poolt, kuna nõnda saame toetuse meie Iiri sõpradele välja maksta. See hääletus sümboliseerib Euroopa solidaarsust loodusõnnetuste korral. Seda solidaarsust näidatakse täna Iirimaal ja homme Prantsusmaal. Meie riik saab 2010. aasta veebruaris märatsenud tormi Xynthia tagajärgede likvideerimiseks varsti tõepoolest märkimisväärset rahalist abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) 2009. aasta novembris toimunud üleujutustel olid Iirimaale väga tõsised tagajärjed, tekitades hinnanguliselt kahju üle 520 miljoni euro eest. Paranduseelarvega rahastatakse kahjude katmise eesmärgil Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist 13 022 500 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena. Nagu mul avanes juba eilegi võimalus öelda, on mul tunne, et fondi kasutuselevõtmine on täielikult õigustatud, kuna sellest on abi neile, kes on selle loodusõnnetuse tõttu kõige enam kannatanud, ning seetõttu on see muudatusettepanek ELi eelarvega kooskõlas.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Komisjon tegi 24. septembril 2010 ettepaneku võtta vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta. Eelarveaastal 2010 on see esimene ettepanek võtta kasutusele solidaarsusfond. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on solidaarsusfondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas. Oluline on märkida, et fondi eesmärk ei ole eraisikutele tekitatud kahju hüvitamine, vaid taristu taastamine ja refinantseerimiseks vajalike vahendite eraldamine. Iirimaa ametiasutused hindavad loodusõnnetusest tekkinud otseste kahjude kogusummaks 520,9 miljonit eurot. Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele 13 022 500 eurot ülemmäärast 1 000 000 000 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena seoses Iirimaad kahjustanud üleujutuste tagajärgedega. Kuna juriidilised nõuded on täidetud, olen selle paranduseelarvega nõus.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime selle poolt, et võtta Euroopa Liidu solidaarsusfond kasutusele Iirimaa puhul, mida tabasid eelmise aasta novembris üleujutused. Taas kord kasutaksime võimalust ja kritiseeriksime fondi kasutuselevõtmisega kaasnevaid viivitusi. Õnnetuse toimumise aja ning selle hetke vahele, millal liikmesriik abi lõpuks kätte saab, jääb mitmeid pikki kuid: sel juhul kulus selleks üle aasta. Iga juhtumi asjaoludest lähtuvalt tuleb selle (ja tõenäoliselt ka mitme teise) fondi kasutuselevõtmist oluliselt kiirendada, et hädaolukordadele tõhusalt ja kiiresti reageerida. Loodusõnnetuse tagajärgedega tegelemisel peaks olema ühtekuuluvuse mõõde – see vähendaks erinevusi ELi eri piirkondade ja liikmesriikide vahel. Soovime taas kord rõhutada, kui tähtis on ka tõhustada katastroofide ennetamist ning nende soovituste rakendamist, mille parlament hiljuti vastu võttis.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin paranduseelarve nr 8/2010 projekti poolt, sest see on hädavajalik, kui soovime Iirimaad 2009. aasta novembris tabanud tõsiste sadude põhjustatud suurte üleujutustega seonduva abi andmiseks solidaarsusfondist kasutusele võtta 13 022 500 eurot.

Minu arvates on solidaarsusfond väärtuslik vahend, millega EL saab loodusõnnetuste käes kannatada saanud piirkondade elanikkonnale solidaarsust väljendada, pakkudes neile rahalist toetust, mis aitab elutingimused võimalikult kiiresti normaliseerida. Solidaarsusfondi aastaeelarve on miljard eurot. Aastaks 2010 ei ole varasemate taotluste rahuldamiseks midagi eraldatud, mistõttu on veel võimalik kasutada kogu 1 000 000 000 eurot.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin ettepaneku poolt, et Euroopa Sotsiaalfondist kantaks eelarvereale üle 13 022 500 eurot, mis eraldatakse Iirimaale seda 2009. aasta novembris tabanud suurte üleujutuste tagajärgede likvideerimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Solidaarsusfondi abil kasutusele võetavate vahendite eesmärki arvestades on see paranduseelarve projekt täiesti loogiline. 2009. aasta novembris Iirimaad tabanud üleujutused tekitasid tõsiseid kahjustusi eriti põllumajandussektorile, kodudele ning ettevõtetele, teedevõrgule ja taristu teistele osadele. Juhin tähelepanu seda tüüpi abi kasutuselevõtmise viibimisele. Menetluskord tuleb muuta vähembürokraatlikuks ning kiiremaks, sest nii on meil võimalik tulevaste katastroofide korral õigeaegselt tegutseda.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Hääletasin poolt, sest minu meelest peab iga ELi liikmesriik end ühise Euroopa Liidu osana tundma. Sellest hoolimata oleks väga hea, kui raportöör ei avalikustaks järgmine kord mitte ainult vahendite eraldamist, vaid teeks ka kristallselgeks, millistele töödele ja meetmetele need suured rahalised vahendid (13 022 500 eurot) kulutatakse. Vastasel juhul on vahendite kuritarvitamine ja muud rikkumised vältimatud. Summa peab olema konkreetne ja õigustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Euroopa Liidu solidaarsusfondi eelarve on miljard eurot aastas. Praeguse kalendriaasta vältel ei ole fondi kasutuselevõtmiseks veel ühtegi taotlust esitatud. Fondi kasutuselevõtmise eeskirjad, mille kohaselt ei ole fondi eesmärk eraisikutele tekitatud kahju hüvitamine, vaid pigem taristu taastamine, on selgelt sätestatud. Iirimaa taotles abi, mida kavatsetakse kasutada üleujutuste põhjustatud kahjustuste likvideerimiseks. Hääletan selle raporti poolt, sest fondi ei ole sel aastal veel kasutusele võetud ning eelarvet tuleks kindlasti võimalikult tõhusalt kasutada. Lisaks sellele vastab Iirimaa taotlus kõigile kriteeriumidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt. Nagu juba eile Reimer Böge raporti poolt hääletades ütlesin, on loodusõnnetuste ja -katastroofide käes kannatada saanud piirkondadele abi andmine ning nende toetamine minu meelest Euroopa Liidu kohus. Usun, et solidaarsuse põhimõte on Euroopa Liidu põhieesmärgi ja -väärtustega tihedasti seotud. See on üks neist põhiväärtustest, millele liit rajati ning mis on kindlustanud liidu heaolu ja laienemise. Just seetõttu ei ole see rahaliste vahendite eraldamine mitte ainult õigustatud ja piisavalt põhjendatud, vaid ka peaaegu kohustuslik. Seetõttu loodan, et sellist abi antakse ka Itaalia piirkondadele, mis said tugevasti kannatada hiljutiste üleujutuste käes, mis kohaliku majanduse põlvili surusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades seda, et 2010. aasta üldeelarve paranduseelarve nr 8/2010 projekt hõlmab Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist 13 022 500 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses Iirimaad kahjustanud üleujutuste tagajärgedega ja et vastavaid maksete assigneeringuid vähendati 13 022 500 euro ulatuses eelarvereal 04 02 01 – Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine, 1. eesmärk (2000–2006) –, pooldasin hääletades nõukogu seisukohta paranduseelarve nr 8/2010 projekti kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Soovin László Surjáni suurepärase töö eest tänada! Hääletasin paranduseelarve nr 8/2010 projekti heakskiitmise poolt ja olin sellega nõus. Paranduseelarve projektis määratakse abisummad rubriikidele Solidaarsusfond ja Euroopa Liidu solidaarsusfond – Liikmesriigid ning paigutatakse 13 022 500 eurot ümber maksete assigneeringutesse tööhõive ja sotsiaalküsimusi käsitlevast poliitikavaldkonnast 4.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel selle paranduseelarve projekti üle, millega tagatakse Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 13 022 500 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses 2009. aasta novembris Iirimaad kahjustanud üleujutuste tagajärgedega. Üleujutused põhjustasid märkimisväärset kahju põllumajandus- ja ettevõtlussektorile ning taristule, eriti teevõrgule ja veevarustussüsteemidele, ning elupiirkondades – kahjude kogusumma on üle 520 miljoni euro.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Vastavalt finantsmääruse artikli 37 lõikele 1 võib komisjon esitada paranduseelarve projekte, kui ilmnevad „vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud”. Paranduseelarve nr 8/2010 projekti eri punktide suhtes käsitletakse vastu võetud raportis Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist. Euroopa Komisjon tegi 24. septembril 2010 ettepaneku võtta vastavalt 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 26 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta. Fondist abi saamise tingimused on üksikasjalikult kindlaks määratud kõnealuses dokumendis ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta. Oluline on märkida, et fondi eesmärk ei ole eraisikutele tekitatud kahju hüvitamine, vaid taristu taastamine ja refinantseerimiseks vajalike vahendite eraldamine.

 
  
  

Soovitus: Graham Watson (A7-0300/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa Komisjon alustab läbirääkimisi Euroopa naabruspoliitika (ENP) läbivaatamise teemal, et määratleda ELi tulevased suhted oma lõuna- ja idanaabritega. ELi idapartnerluse ettepaneku eesmärk peaks olema ühiste euroopalike väärtuste edendamine, mille keskmesse kuuluksid toimivad demokraatlikud institutsioonid ning inimõiguste ja vabaduste austamine. Toetasin seda raportit, milles sätestatakse üldpõhimõtted, mille alusel Moldova Vabariik ühenduse programmides ja ametite tegevuses osaleda saab. Mulle tundub, et protokolli sõlmimine võimaldaks Moldoval teatavates ühenduse programmides osalemise astmeliselt avada või seda süvendada, mis annaks Moldovale poliitiliste suhete tugevdamise kõrval võimaluse edendada kultuurilisi, hariduslikke, keskkonna- ja teadustehnilisi sidemeid. Moldova jaoks on ülioluline jätkata ENP tegevuskava rakendamist ja reformide elluviimist, sest vaid nii on võimalik saavutada poliitilise stabiilsuse ja demokraatliku arengu eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Graham Watsoni soovituse poolt, sest protokolli sõlmimine annab Moldova Vabariigile uusi võimalusi osaleda ühenduse programmides, mille vastu huvi tuntakse. ELi programmides ja ametite tegevuses osalemise astmeline avanemine ENP-riikidele aitab kaasa nende riikide püüdlustele reformide ja uuenduste elluviimises. See edendab koostööd ELiga tähtsates valdkondades, nagu toll, transport ja konkurentsivõime. Minu meelest aitab Moldova Vabariigi kaasamine asjakohastesse algatustesse luua riigisisese ja Euroopa tasandi poliitika sidet. Samal ajal ergutab see ka assotsiatsioonilepingu allkirjastamise teemal peetavaid läbirääkimisi. Selles punktis on näha juba märkimisväärset arengut. Lisaks tunnen heameelt nõukogu kavatsuse üle Moldova Vabariigile jätkuvalt makromajanduslikku abi anda ning Chişinău haldamises asjatundlikku nõu jagada.

Nagu Euroopa Komisjoni koostatud eduaruandest selgub, on Moldova Vabariik ELi soovitusi järgides struktuurireformide tõhusaks elluviimiseks suuri pingutusi teinud. Lisaks sellele on praeguse valitsuse Euroopa integratsiooni platvorm endaga kaasa toonud ennenägematult dünaamilise suhete arengu ELiga. Seetõttu on Moldova Vabariigi kaasamise suurendamine ühenduse programmides ja ametite tegevuses loomulik samm Euroopa standarditele vastavuse suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin protokolli sõlmimise poolt, mis võimaldaks Moldoval teatavates ühenduse programmides osalemist suurendada – see annaks Moldovale idapartnerluse ja uue assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kaudu poliitiliste suhete tugevdamise kõrval võimaluse edendada kultuurilisi, hariduslikke, keskkonna- ja teadustehnilisi sidemeid. Poliitiline stabiilsus ja demokraatlik areng on protokolli terviklikuks rakendamiseks ja vajalike vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimise võimaldamiseks ülimalt olulised. Praegune põhiseadusega seotud ummikseis Moldovas on seega probleem, millega tuleks tegeleda viivitamata ja tulemuslikult. Moldova jaoks on ülioluline jätkata ENP tegevuskava rakendamist ja programmis „Rethink Moldova” määratud reformide elluviimist. Moldova stabiilsuse ja sealse heaolu saavutamise ning ELi ja Moldova suhete arengu nimel on esmatähtis korraldada valimised nii, nagu näeb seda ette põhiseadus.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Moldova Vabariigi püüdlused Euroopa Liidu osaks saamise suunas ning sel eesmärgil tehtavad ettevalmistused on võimalikud tänu Euroopa naabruspoliitika raames sõlmitud ELi ja Moldova Vabariigi partnerlus- ja koostöölepingule. Mul on hea meel Moldova Vabariigi hõlmamise üle teatavates ühenduse programmides, mis aitab Moldoval idapartnerluse ja uue assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kaudu poliitiliste suhete tugevdamise kõrval edendada ka kultuurilisi, hariduslikke, keskkonna- ja teadustehnilisi sidemeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Moldova Vabariigi presidendi valimiseks hiljuti korraldatud rahvahääletuse madal valimisaktiivsus ja tõsiasi, et riiki juhib ajutine president, näitavad selgelt raskusi riigi juhtimisel ning üldsuse pettumust. Olukord Transnistrias muutub üha tõsisemaks ning paneb ametivõimud ja Moldova üldsuse üha suureneva surve alla. Sellel riigil on institutsioonilise stabiilsuse ja täieliku õigusriigi põhimõtte kehtestamiseni läbida veel pikk tee. Seetõttu väärib Moldova Vabariik Euroopa Liidu erilist tuge ja tähelepanu. Moldova kaasamine ELi programmidesse on selle saavutamisel tähtis samm edasi.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Moldova ja Euroopa ühenduste vaheline partnerlus- ja koostööleping sõlmiti 28. novembril 1994 ja alates 2004. aastast on Moldovat kaasatud Euroopa naabruspoliitikasse (ENP). Käesolevas soovituse projektis käsitletakse Moldova Vabariigi osalemist nimetatud ühenduse programmides. 18. juunil 2007 andis nõukogu komisjonile suunised pidada läbirääkimisi kolmeteistkümne naaberriigiga raamlepingute üle, mis käsitlevad ühenduse programmides osalemise üldtingimusi. Läbirääkimised Moldova Vabariigiga algasid 2008. aasta märtsis. Moldova Vabariik peaks programmidesse, milles ta osaleb, rahaliselt panustama. Rahaline panus on programmiti erinev ja see määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis. Protokolli allkirjastamine võimaldaks Moldoval teatavates ühenduse programmides osalemise astmeliselt avada või seda süvendada, mis annaks Moldovale idapartnerluse ja uue assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kaudu poliitiliste suhete tugevdamise kõrval võimaluse edendada kultuurilisi, hariduslike, keskkonnaalaseid ja teadustehnilisi sidemeid. Poliitiline stabiilsus ja demokraatlik areng on protokolli terviklikuks rakendamiseks üliolulised.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Moldova ja Euroopa ühenduste vaheline partnerlus- ja koostööleping sõlmiti 28. novembril 1994 ja alates 2004. aastast on Moldovat kaasatud Euroopa naabruspoliitikasse (ENP).

18. juunil 2007 andis nõukogu komisjonile suunised pidada läbirääkimisi kolmeteistkümne naaberriigiga raamlepingute üle, mis käsitlevad ühenduse programmides osalemise üldtingimusi. Läbirääkimised Moldova Vabariigiga algasid 2008. aasta märtsis.

Protokollis on raamleping, milles käsitletakse üldtingimusi Moldova Vabariigi osalemiseks ühenduse programmides ja ametite tegevuses. Moldova Vabariik on programmidesse, milles ta osaleb, rahaliselt panustanud. Rahaline panus on programmiti erinev ja see määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

Esile kerkinud probleemiks on aga ELi nõuded, mida nn poliitilise stabiilsuse ja demokraatia nimel tehakse – nendes üritatakse sekkuda riigi siseasjadesse ning toetatakse avalikult Moldova neid jõude, mis võitlevad ELi majandusrühmade huvide eest, rünnates nii riigi iseseisvust ja võimu kui ka Moldova elanike soove. Seetõttu oleme vastu võetud resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Toetasin Graham Watsoni soovitust ning tunnen ELi ja Moldova jätkuva koostöö üle suurt heameelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – Olen Moldova Vabariigi Euroopa-püüdlusi alati toetanud ja julgustanud. Usun tugevasse koostöösse riigiga, mis hiljuti tõestas, et on Euroopa-tee jalge alla võtmiseks valmis. Moldova osalemine teatavates Moldovale mõeldud ühenduse programmides julgustab seda naaberriiki reforme ellu viima, pakkudes idapartnerluse ja uue assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kaudu poliitiliste suhete tugevdamise kõrval võimalust edendada kultuurilisi, hariduslikke, keskkonna- ja teadustehnilisi sidemeid. Olen Graham Watsoni soovituse poolt, kuna see edendab Moldova osalemist mitmes Euroopa Ühenduse programmis ning ametite töös ning aitab kaasa naaberriigi pingutustele reformide ja uuenduste vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Moldova Vabariik on Euroopa üks vaesemaid riike. Uuringutest on selgunud, et enamik riigi elanikkonnast elab äärmises vaesuses. Sisereformid, mis majandusele kasu tooksid, jäävad enamasti poliitiliste või etniliste konfliktide taha toppama. Seetõttu peaks Euroopa Liit Moldovat aitama ning suurendama riigi stabiilsust, julgeolekut ja heaolu.

Euroopa poliitika võib lahendada Moldova Vabariigi põhiseadusega seonduva probleemi, millega kaasneksid omakorda täiendavad soodsad muudatused. Moldova Vabariik avaldas soovi osaleda Euroopa naabruspoliitika programmides ning riigi rahalised panused on selle kohta selge tõend. Euroopa Liit peaks selliseid riike veelgi pühendunumalt toetama ja seepärast on koostöö tihendamine Moldova Vabariigiga kahtlemata õigustatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Protokolli sõlmimine võimaldaks Moldovaga teatavates ühenduse programmides koostööd süvendada. See viiks Moldova ja ELi tihedama integreerumiseni. Võttes arvesse Iirimaal elavate ja töötavate moldovlaste arvu ja nende panust Iirimaa ühiskonda, on see tervitatav samm Euroopa tuleviku nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liidu naaberriikide (sh Moldova Vabariik) reformide, uuenduste edendamise ja ülemineku hõlbustamise meetmena võimaldatakse Euroopa naabruspoliitika partnerriikidel valitud ühenduse programmides ning institutsioonide ja ametite tegevuses astmeliselt osaleda. Hääletasin selle raporti poolt ja arvan, et Euroopa Liit peab Moldova Vabariiki toetama ning hõlbustama selle osalemist teatavates Euroopa Ühenduse programmides. See aitab kaasa liidu ja Moldova Vabariigi hea koostöö süvendamisele eri valdkondades, nagu majandus, teadus, kultuur ja haridus.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin EÜ ja Moldova vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli käsitleva raporti poolt. Kuigi inimõiguste olukord Moldovas teeb mulle endiselt tõsiselt muret, sain uut lootust Amnesty Internationali hiljutistest kommentaaridest, mis puudutasid eriti oktoobris Moldovas ratifitseeritud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti, mis on väga lootustandev samm edasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Kuna kuulun delegatsiooni ELi-Moldova parlamentaarsesse koostöökomisjoni, on mul hea meel iga sammu üle, mis võib viia või viib meid Moldova poliitilise olukorra konsolideerumise ning elanikkonna parema elustandardi poole. Soovitusi, mille üle täna hääletame ning mille rakendamine võib tähendada integratsiooni soodustava Euroopa naabruspoliitika tugevnemist, võib võtta just sellise sammuna. Nõustun raportööri arvamusega, et Moldovas hetkel valitsev kriis kujutab endast probleemi ja et see tuleb lahendada kiiresti ja eelkõige seaduslike vahenditega. Täiesti läbipaistmatu ja eksitav väljend „Euroopa pakutud lahendus” tuleb kindlasti välja jätta. Raportöör mõtleb sellega ilmselgelt Euroopa Ühenduse lepingutele ja dokumentidele ning üldkehtivatele demokraatlikele eeskirjadele vastavat lahendust. Igal juhul peame ühiselt ja ühemõtteliselt astuma vastu kõigile tahtlikele välistele katsetele Moldova Vabariigi siseasjadesse sekkuda. Kõik teised lahendused lõpevad lihtsalt Moldova pingete suurenemise, mitte probleemide hea lahenemisega – lisaks on need probleemid vähemalt osaliselt põhjustatud ELi minevikus näidatud ebaühtlasest suhtumisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Moldova inimarengu indeks on piirkonna üks väiksemaid. Selle eest on suuresti vastutav kiire liberaliseerimise poliitika, millest lõikab kasu vaid Euroopa Liidu rahanduseliit. Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi surmav haare, millega kaasnevad makromajandusliku finantsabi lubadused, muudab olukorra ainult hullemaks.

Kui lubame Moldova valitsusel sundida elanikkonda sellistes tingimustes rahastama nii ebakindlaid Euroopa programme ja ameteid nagu konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm või Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem (SESAR) – arvestades, et Moldova pole isegi Euroopa Liidu liikmesriik –, tundub see üsna küünilisena. Hääletan selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Moldova on viimastel aastatel kõvasti pingutanud, et vabaduse, demokraatia ja hea valitsemistava Euroopa standarditele vastata. Kirjeldatud pingutused ühtivad võimaliku laienemise tee eesmärkidega ning on selgelt näidanud Moldova soovi selles suunas püüdlemist jätkata. Hiljuti toimunud valimised ei olnud just kõige õnnestunumad ja tõsiasi, et riiki juhib hetkel ajutine president, ei ole just kõige parem näide sellest, kuidas Moldova demokraatliku kultuuri konsolideerimise taseme tõstmisega endiselt õigel teel ollakse. Sellele lisandub veel loomulikult Transnistria küsimus, mis võib teatavat ebastabiilsust põhjustada. EL peaks jätkuvalt tegema kõik endast oleneva, et Moldovas vajalikud reformid liiguksid õiges suunas, selle partnerlus- ja koostööprotokolli suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Moldova kaasatuse suurendamine ühenduse programmides annaks Moldovale idapartnerluse ja uue assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kaudu poliitiliste suhete tugevdamise kõrval võimaluse edendada kultuurilisi, hariduslikke, keskkonnaalaseid ja teadustehnilisi sidemeid. Moldova poliitiline stabiilsus ja demokraatlik areng on protokolli rakendamiseks ülimalt olulised. Põhiseadusliku referendumi läbikukkumine 5. septembril 2010 on kahetsusväärne. Moldova jaoks on ülioluline jätkata ENP tegevuskava rakendamist ja programmis „Rethink Moldova” määratud reformide elluviimist. 28. novembril toimuvate seadusandliku kogu valimiste korraldamine on Moldova tulevase stabiilsuse ja heaolu ning Moldova-ELi suhete arendamise seisukohast väga tähtsad. Need valimised peavad aitama riigil selles suunas edasi pürgida ning vastama täielikult vabade ja õiglaste valimiste korraldamise rahvusvahelistele standarditele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Kahjuks leiab Moldova end hetkel täiesti ebastabiilsete majanduslike ja poliitiliste muudatuste keskelt. Euroopa Liidu ja Moldova vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise kohta annab moldovlastele lootust helgemaks tulevikuks. Protokolli sõlmimine soodustab koostöö tihendamist kultuuri-, haridus- ja muudes valdkondades. Hääletasin poolt, sest loodan, et see partnerlus aitab kaasa Moldova integreerumisele Euroopa Liitu.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Nagu enamik parlamendiliikmeid, hääletasin minagi soovituse poolt – olen selle soovitusega väga rahul, kuna see toetab ning julgustab Moldova Vabariigi euroopameelseid pingutusi. See Euroopa Liidu piiril asuv riik ei suuda hetkel valitsevast ummikseisust pääseda, kui talle ei saadeta selgeid sõnumeid, mis veenaksid Moldova kodanikke selles, et Euroopa on õige valik. Lisaks ei ole hetkel võimalik paremat ajastust tahtagi – vaid mõne päeva pärast toimuvad Moldovas erakorralised parlamendivalimised.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda protokolli, milles sätestatakse üldpõhimõtted, mille alusel Moldova Vabariik ühenduse programmides ja ametite tegevuses osaleda saab. See võimaldab Moldoval teiste ELi liikmesriikidega kultuurilisi, hariduslikke, keskkonnaalaseid ja teadustehnilisi sidemeid edendada. Olen veendunud, et idapartnerluse ja uue assotsiatsioonilepingu üle peetavate läbirääkimiste kaudu tugevnevad ELi ja Moldova poliitilised suhted veelgi. Moldova poliitiline stabiilsus ja demokraatlik areng on ühenduse programmides täielikuks osalemiseks üliolulised ning seetõttu on väga tähtis, et pikaaegne rahutuste ja ebastabiilsuse periood pärast parlamendivalimisi kindlasti lõpeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Alates 1994. aastast, siis kui allkirjastati EÜ ja Moldova vaheline partnerlus- ja koostööleping, on meil olemas olnud võimalus Moldova sooduskohtlemiseks. Alates 2004. aastast on Moldovat kaasatud Euroopa naabruspoliitikasse (ENP). Institutsioonidevaheline koostöö ELi ja naaberriikide vahel võib, aga ei pruugi, viia vastava riigi ühinemiseni Euroopa Liiduga. Tulemusest sõltumata juhitakse Euroopa Liitu, rahvusülest üksust, lähtudes väärtuste kogumisest, mis põhinevad rahul, vabadusel ja demokraatial, mida liit peab Mandri-Euroopa heaolu tagamisel esmatähtsaks.

On väga oluline, et naaberriikidega tehtava koostöö raames pööratakse erilist tähelepanu liidu panusele nende riikide stabiilsuse tagamisel, institutsioonide sekkumatul toetamisel, kui need õigusriigi põhimõtte tõhusa rakendamise ning inimõiguste täieliku austamise poole pürgivad. Selle aasta oktoobris Moldovas ratifitseeritud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut on väga õige samm selle saavutamise suunas.

Seda arvesse võttes hääletasin ELi ja Moldova vahelise partnerlus- ja koostöölepingu lisaprotokolliga seonduva seadusandliku resolutsiooni allkirjastamise ning Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise raamlepingu poolt, milles käsitletakse Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Soovin Graham Watsonit suurepärase töö eest tänada! Hääletasin poolt, kuna olen nõus, et Moldova jaoks on ülioluline jätkata ENP tegevuskava rakendamist ja programmis „Rethink Moldova” määratud reformide elluviimist.

Moldova stabiilsuse ja sealse heaolu saavutamise ning ELi ja Moldova suhete arengu nimel on esmatähtis korraldada valimised nii, nagu näeb seda ette põhiseadus. Kõik pooled peaksid lahenduse leidmiseks ühinema ning jagama Moldova inimeste usku Euroopa pakutavasse lahendusse. EL ja Euroopa Nõukogu on pakkunud märkimisväärset abi ja peaksid abi pakkumist jätkama, et sellest paigalseisust kiiresti üle saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Pirillo (S&D), kirjalikult. (IT) Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitleva protokolli vastuvõtmine on struktureerituma koostöö jätkumise seisukohast väga tähtis, kuna see peaks tulevikus loodetavasti lõppema assotsiatsioonilepinguga.

Hetkel Moldovas valitsev põhiseadusega seonduv ummikseis võib mõjutada protokolli ja vastastikuse mõistmise memorandumite terviklikku rakendamist. Pärast septembris toimunud rahvahääletuse ebaõnnestumist on väga tähtis, et kõik poliitilised jõud käituksid enne 28. novembril 2010 toimuvaid valimisi eriti vastutustundlikult. Poliitiline stabiilsus on ELi programmides suurema kaasatuse hädavajalik eeltingimus. Selgelt euroopameelseid valikud võiksid Moldova majanduslikku ja demokraatlikku arengut samuti hõlbustada.

Ja just seetõttu, austatud juhataja, hääletasin täna Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, ning loodan, et kõik Moldovas käivitatud protsessid saavad Euroopalt tehnilist ning teaduslikku tuge.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Euroopa naabruspoliitika raames teatavates ühenduse programmides osalemise astmeline avamine ENP-partnerriikidele on üks arvukatest meetmetest, mida Euroopa Liidu naaberriikide reformide, uuenduste ja ülemineku edendamise meetmena rakendatakse. Läbirääkimised Moldova Vabariigiga algasid 2008. aasta märtsis ning on nüüdseks lõpule jõudnud. Protokollis on raamleping, milles käsitletakse üldtingimusi Moldova Vabariigi osalemiseks ühenduse programmides ja ametite tegevuses, mis puudutavad valdkondi, nagu transport, toiduga kindlustatus, toll, lennuohutus jt. Hääletasin selle raporti poolt, sest see ettepanek toetab Moldova Vabariigi, ELi naaberriigi pingutusi reformide ja uuenduste elluviimisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin ELi ja Moldova vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli allkirjastamise poolt, kuna mõistan, et ELilt Moldovale antav abi on hädavajalik, kui soovime, et Moldova suudaks ellu viia vajalikud reformid ning saavutada soovitud poliitilise stabiilsuse, austades seejuures täiel määral demokraatliku õigusriigi põhimõtteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis käsitletakse nõukogu otsuse eelnõu, millega sõlmitakse partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel) protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. Poolt hääletades annab EP protokolli sõlmimiseks oma nõusoleku.

 
  
MPphoto
 
 

  Traian Ungureanu (PPE), kirjalikult. – Kuna olin ELi ja Moldova Vabariigi vahel sõlmitud lepingute Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni variraportöör, on mul ääretult hea meel, et parlamendi enamus hääletas ELi ja Moldova Vabariigi partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise poolt, milles käsitletakse Moldova Vabariigi liidu programmides osalemist. Juba enne Moldova Vabariigiga assotsiatsioonilepingu sõlmimist pakutakse sellele riigile seaduslikku võimalust osaleda ELi siseprogrammides ja ametite töös, pürgides sel moel ELi standarditele üha lähemale – seda eriti sellistes valdkondades, nagu transport, toiduga kindlustatus, toll ja lennuohutus. Moldova Vabariigi parlamendivalimiste eelõhtul ütleb Euroopa Parlament selge jah-sõna selle naaberriigi euroopameelsetele reformidele ja nende elluviimise vajadusele. Mul on hea meel tõdeda, et Euroopa Parlament väljendas selle küsimuse käsitlemise igas etapis siin täiskogul fraktsioonideülest üksmeelt ning võttis seega ühise seisukoha, et see protokoll tuleb sõlmida võimalikult kiiresti ning Moldova Vabariigile peab pakkuma kõiki võimalusi Moldova-ELi suhete kõige kasulikumaks rakendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Euroopa Liit ja iga uus liikmesriik, nagu Leedu, vastutab meie idanaabrite huvide kaitsmise eest. ELi ja Moldova koostöö tugevnemine ja Moldova kaasamine ühenduse programmidesse aitab seda riiki ELi standarditele ja normidele üha lähemale viia. Partnerlus- ja koostööleping võimaldab ELi ja Moldova uute tihedate sidemete loomist sellistes valdkondades nagu kultuur, haridus ja tehnoloogia. On väga oluline, et EL näitaks Euroopa Liitu kuulumise hüvesid ka Moldova noortele. Eelmisel aastal moodustas teistes Euroopa riikides (kohati ebaseaduslikult) töötavate Moldova väljarändajate sissetulek Moldova SKPst lausa 19%. Vaesus, korruptsioon ja inimkaubandus on probleemid, mille peame üheskoos lahendama. ELiga liitumiseks valmistuval Moldoval seisab ees mitmeid tähtsaid struktuurireforme.

EL peab Moldova tehtavaid pingutusi järjekindlalt toetama. Eriti tuleb tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet. Transnistria konflikt kujutab endast küll Euroopa probleemi, ent samas annab see ELile võimaluse Moldova, Venemaa ja Ukrainaga tihedamat koostööd teha. Seda võimalust ei tohi kahe silma vahele jätta. Loodan, et 28. novembril toimuvad Moldova parlamendivalimised võimaldavad Moldoval arengut jätkata!

 
  
  

Raport: Christofer Fjellner (A7-0290/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Damien Abad (PPE) , kirjalikult. (FR) Parlament võttis täna esimesel lugemisel vastu kaks õigusloomega seotud raportit: määruse, milles käsitleti Euroopa Liidu teatud seisukohti, ja direktiivi, milles käsitleti eeskirju, mida liikmesriigid peavad kohaldama riiklikul tasandil. Liikmesriigid vastutavad selle eest, et riigisiseste õigusaktidega oleks tagatud üldsuse juurdepääs objektiivsele ja erapooletule teabele. See hõlmab pakendil olevat teavet, tootehindamisaruannet ning haiguste ennetamise teavet. Patsientidel peaks retsepti alusel väljastatavatele ravimitele parem juurdepääs olema. See hõlmab teavet ravimi omaduste ja haiguste kohta, mille puhul vastavat ravimit tarvitatakse. Meie kohus on tarbijaid kaitsta ning neid olulise teabega läbipaistval viisil varustada. Meie kui Euroopa Parlamendi liikmete ülesanne on muu hulgas püüelda kaitsva ja teavitava Euroopa poole ja seetõttu ma nende kahe teksti poolt hääletasingi.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Direktiivis 2001/83/EÜ kehtestatakse inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevad ühenduse eeskirjad. Selles sätestatakse eeskirjad ravimitele lisatavale ning nende omadusi ja kasutamist puudutavale teabele. Sellest hoolimata puudub direktiivis patsientidele antava reklaamiga mitte seotud teabe sisu ja kvaliteedi ühtlustatud raamistik. Lisaks sellele on kogemus näidanud, et tekstide erinev tõlgendamine võib viia olukordadeni, kus üldsus langeb varjatud reklaami ohvriks, seda eriti Internetis. Komisjon tegi ettepaneku vastu võtta direktiiv, millega muudetakse kehtivaid õigusakte, et parandada viisi, kuidas üldsusele retsepti alusel väljastatavate ravimitega seonduvat teavet avaldatakse. Direktiiviga soovitakse kehtestada õigusraamistik, millest müügiloa omanikud peaksid üldsusele ravimitega seonduvat konkreetset teavet avaldades lähtuma. Euroopa Parlament on koostanud seadusandliku resolutsiooni, mis on komisjoni ettepanekust palju nõudlikum. Hääletasin selle teksti poolt, sest sellega parandatakse patsientidele kättesaadavaks tehtava teabe kvaliteeti ning muudetakse elu veidi ohutumaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, mille eesmärk on patsiente neile retsepti alusel väljastatavatest ravimitest paremini teavitada. Praeguse õigusraamistiku ja Euroopas valitseva olukorraga on seotud palju probleeme, kui asi puudutab patsientide juurdepääsu retsepti alusel väljastatavatele ravimitele. Direktiivi erinev tõlgendamine liikmesriikide poolt loob patsientidele Euroopa eri osades erineva juurdepääsu kvaliteetsele teabele ravimite kohta. Mõnedes liikmesriikides ei ole patsientidel lihtne juurde pääseda isegi kõige põhilisemale teabele neile välja kirjutatud ravimite kohta. Arvestades seda, et direktiivi tõlgendatakse liikmesriikides erinevalt, tuleks sätteid minu arust palju selgemaks muuta – nii oleks kõigil ELi kodanikel võimalik ravimitega seonduvat teavet saada. Euroopa Parlamendi vastu võetud muudatusettepanekud tagavad ka selle, et retsepti alusel väljastatava ravimi teavet antakse üldsusele vaid kindlate teabe edastamise kanalite kaudu, mille hulka kuuluvad näiteks spetsialiseerunud ja sertifitseeritud veebisaidid, mis kaitsevad patsientide huve ning piiravad ravimiettevõtete reklaamivõimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Kui tagame patsientidele parema juurdepääsu nende ravi puudutavale kvaliteetsele teabele, suurendame tõenäosust, et nad mõistavad, kuidas see otsus neid otseselt puudutab. Seetõttu on meie püüdluste taga head kavatsused – kuid ometigi peame selle siduma põhjalikuma tervishoiualase kasvatustöö strateegiaga, milles keskendutakse patsiendi, mitte ravimiettevõtte heaolule. Praeguse õigusraamistiku ja Euroopas valitseva olukorraga on seotud palju probleeme, kui asi puudutab patsientide juurdepääsu retsepti alusel väljastatavatele ravimitele. Direktiivi erinev tõlgendamine liikmesriikide poolt loob patsientidele Euroopa eri osades erineva juurdepääsu kvaliteetsele teabele vastavate ravimite kohta. Mõnedes liikmesriikides ei ole patsientidel lihtne juurde pääseda isegi kõige põhilisemale teabele neile välja kirjutatud ravimite kohta. See tekitab tervisealast ebavõrdsust. Patsientidel on juba paari sekundi jooksul piiramatu juurdepääs kontrollimata ja sageli ebaõigele teabele retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta. See juurdepääs peaks aga olema hoopis kontrollitud ja turvalisele teabele, et asju mitte veel keerulisemaks ajada. Seetõttu tuleb retsepti alusel väljastatavate ravimite teavet käsitlevaid sätteid kindlasti ajakohastada.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Avaldan raportöörile kolleeg Christofer Fjellnerile raportiga tehtud töö eest tunnustust! Hääletasin raporti poolt, sest usun, et patsientidele juurdepääsu võimaldamine retsepti alusel väljastatavate ravimite teabele on täiesti hädavajalik.

Nii Euroopa Parlament kui ka patsientide ühendused on juba mõnda aega palunud kehtivate õigusnormide kohandamist, kuna praegusel kujul ei taga need vajalikule teabele juurdepääsu. Tehniline areng ning lihtne ligipääs Internetis asuvale ravimite kasutamist käsitlevale teabele on liigagi tihti petlik ja vale.

Nõustun selle raporti ideega, mille kohaselt asetatakse õigusaktide keskmesse patsiendi õigus teabele ja soovitatakse seda, et ravimiettevõtted annaksid patsientidele teatavat põhiteavet.

Seetõttu loodan, et õigus muutub konkreetsemaks – tihti jääb sellest vajaka ning osaliselt on selles süüdi eri astmed, millest liikmesriigid on eelmise direktiivi rakendamisel lähtunud. Seetõttu peame ajakohastama sätteid, milles käsitletakse retsepti alusel väljastatavate ravimitega seonduvat teavet, ja võtma vastu uued eeskirjad, milles edendatakse terviseharitust ja pannakse tervishoiutööstust suuremal määral rahvatervise parandamise põhirolli mängima.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Tervishoiu valdkonnas tagab juurdepääs kvaliteetsele teabele paremad tulemused, sest kui patsiendid ravi mõistavad, jätkavad nad seda palju tõenäolisemalt. Ühinen raportööri arvamusega, milles rõhutatakse, et teatud Euroopa riikides on juurdepääs sellisele teabele raskendatud, kuna liikmesriigid tõlgendavad ravimitega seonduvat teavet käsitlevat direktiivi erinevalt ja kuna vastav teave ei ole usaldusväärne ega selge. Kuna patsiendil on õigus teabele, peame selle muutma paremini kättesaadavaks. Sellest hoolimata peame aga liikmesriikidevahelise tasakaalutuse tekkimise vältimiseks kindlasti määratlema vahendid, millega seda teavet avaldada, ega ühte teiste arvel eelistama. Lõpuks on väga oluline eristada teavet ja reklaami ning vältida olukorda, kus ravimiettevõtted neid teavituskampaaniaid oma toodete edendamiseks ära saavad kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE) , kirjalikult. (PT) Muudatusettepanekud, mille Euroopa Parlament esitas komisjoni ettepaneku kohta, milles käsitleti ravimeid puudutava teabe jagamist, said mu poolthääle, kuna usun, et üldsusel peab ravimite kohta käivale teabele kindlasti lihtne juurdepääs olema – eriti tähtis on Interneti vahendusel kõigis Euroopa keeltes pakutav teave.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle teksti vastu, kuna me ei saa lubada, et ravimiettevõtted ja komisjon muudavad tervishoiu tavaliseks kaubaks. Euroopa ravimitööstuse ja ravimiohutuse järelevalve sidemest on taas kord saanud arutelu keskpunkt. Me ei saa lasta ravimiettevõtetel üldsust oma suva järgi teavitada ega lubada, et retsepti alusel väljastatavaid ravimeid üldsusele otse reklaamitakse. Selliste ettevõtete kaubanduslikud huvid on meie tervishoiupoliitika üldeesmärkidega tõepoolest vastuolus ning siinkohal oleks silma kinni pigistamine väga ohtlik.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Euroopa Komisjoni algne ettepanek võtta vastu direktiiv retsepti alusel väljastatavate ravimitega seonduva üldsusele antava teabe kohta jättis ravimiettevõtetele oma ravimite reklaamimiseks vabad käed. Tänasel täiskogu istungil muudeti komisjoni algset ettepanekut, mis oli kohandatud ravimiettevõtete soovide kohaselt. Hääletasin nende muudatusettepanekute poolt, kuna need muutsid algteksti palju paremaks, nihutades õigusaktide fookuse ravimiettevõtete õiguselt oma tooteid reklaamida patsientide õigusele saada usaldusväärset, objektiivset ja sõltumatut teavet. Lisaks hääletasin muudatusettepanekute poolt, millega keelatakse ravimite kohta teabe edastamine nii televisioonis, raadios kui ka ajakirjanduses. Edusammudest hoolimata on aga teavet ja reklaami eraldav joon endiselt hägune ning kõnealune tekst sisaldab jätkuvalt mitmeid nõrku kohti ja möödahiilimisvõimalusi. Jäin lõpphääletusel erapooletuks, kuna minu meelest on parim lahendus see, kui komisjon direktiivi vastuvõtmise ettepaneku läbi vaataks, võttes seejuures aluseks suunised, mille täna komisjonile esitasime. Ei ole mingi kokkusattumus, et liikmesriigid võtsid selle toimiku suhtes nõukogus peaaegu üksmeelselt vastumeelse hoiaku.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Arvan, et patsientidel peab olema juurdepääs retsepti alusel väljastatavaid ravimeid puudutavale paremale teabele. See tähendab objektiivse teabe andmist ravimite omaduste ning nendega ravitavate haiguste kohta ning kaitset mittevajaliku teabe ja varjatud reklaami eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Kui soovime üldsust kaitsta, on ravimitega seonduva teabe ja reklaami eristamine väga oluline. Seepärast hääletasingi Christofer Fjellneri raporti poolt, kus nõutakse seda, et teave, mida patsient ravimi pakendilt ravimi kasutamise kohta loeb, oleks täiesti objektiivne. Lisaks sellele suurendatakse juurdepääsu selgele ja usaldusväärsele teabele – vastav teave muudetakse heakskiidetud veebisaitidel ja ametlikes brošüürides kättesaadavaks kõigis Euroopa Liidu keeltes. Mul on selle ettepaneku vastuvõtmise üle väga hea meel, kuna see on suur samm edasi tervishoiuküsimuste parema läbipaistvuse poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle raporti vastu ja tuletan meelde, et olen raporti vastu varemgi sõna võtnud. Kuigi pooldan mõtet patsientidele paremat teavet jagada, ei ole ma nõus selle saavutamise vahenditega. Ravimiettevõtetest ei saa iialgi heategevusasutusi. Lisaks sellele on teavet ja reklaami eristav joon väga ähmane. See on tõsi, et peaaegu ühehäälselt vastu võetud tekstil pole komisjoni algse ideega mitte midagi pistmist. See algne idee oleks reklaamile salaja lihtsalt teabe sildi all ukse avanud. Lisaks sellele vastas ettepanek ravimitööstuse selgele ootusele, et seadusega kehtestatud ravimite reklaami keeld kaotatakse. Praegusel kujul täna vastu võetud raport sisaldab mitmeid lisatagatisi: ravimiettevõtete esitatud ning avaldamiseks mõeldud teave saab enne avaldamist kontrollitud ning seda ei avaldata meedias. Sellest hoolimata tähendab pakendi infolehe kokkuvõtete avaldamise luba seda, et seal saab olema asju, mis teiste hulgast esile tõstetakse, ja asju (nt ravimi kõrvaltoimed), mida võidakse hakata kokkuvõtetest regulaarselt välja jätma, kuna need ei avalda müügile soodsat mõju. Kas juba see ei olegi reklaamivõte? Kas sellist tulemust siis tahtsimegi? Oli see siis kogu seda pingutamist väärt?

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ seoses retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega. Direktiivis sätestatakse inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevad ühenduse eeskirjad ning aidatakse tagada patsientide õigust saada pakutavate ravimite kohta pädevate asutuste kontrolli läbinud usaldusväärset, kättesaadavat ja sõltumatut teavet.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (ES) Direktiiv 2001/83/EÜ, milles sätestatakse inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevad ühenduse eeskirjad, aitab ühenduse tasandil ravimireklaamis ühtlustatud raamistikku luua – kõnealuste eeskirjade kohaldamine jääb endiselt liikmesriikide kohuseks. Õigusaktidega keelatakse retsepti alusel väljastatavate ravimite üldsusele reklaamimine. Ravimiteavet käsitlevaid sätteid ei ole aga reguleeritud – sätestatud on vaid see, et reklaami käsitlevate sätete nõuded ei kohaldu ainult tarnetegevuse teabega seonduvate teatud nüansside puhul. Seetõttu ei keela ühenduse õigusaktid liikmesriikidel ravimeid käsitleva teabe puhul oma tõlgendust kasutada, seni kuni järgitakse eespool mainitud reklaami reguleerivaid eeskirju. Nõustun raportööri ettepanekuga, mille kohaselt tuleks keelustada ravimiettevõtetelt pärineva teabe avaldamine ajalehtedes, ajakirjades ja analoogsetes teabeallikates ning televisioonis ja raadios.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle ettepanekuga võtta vastu direktiiv muudetakse varasemat direktiivi, milles käsitleti retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antavat teavet. Üldiselt keskendutakse selles esiteks ravimiettevõtete kohustusele üldsust teavitada, tagades ühtlasi selle, et teave ei oleks reklaamiotstarbeline. Teiseks antakse komisjonile delegeeritud õigusaktide vahendusel järelevalve- ja otsustamisvolitused, kuna komisjonil on nüüd võimalik määratleda, mis on teave ja mis on reklaam. Arvame, et sellise käsitluse tulemusena satub liiga palju teabe andmise rolle ravimiettevõtete ja komisjoni kätte ning et neid rolle tuleks täita riiklikul tasandil – patsientidele ja üldsusele antava teabe kvaliteedi parandamiseks ning nende õiguste kaitsmiseks peaksid teabe koordineerimise ja heakskiitmisega tegelema kindlad riigi ametiasutused.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. (IT) Ravimite kohta antavat teavet käsitleva õigusakti heakskiitmine on järjekordne samm selle poole, et patsientideni jõuab selgem ja kasulikum teave nende ravimite kohta, mida nad võtavad või mis neile välja on kirjutatud.

Vajame Euroopa tasandil ühtlustatud õigusraamistikku, millega ei säilitata mitte ainult retsepti alusel väljastatavate ravimite reklaami keeldu, vaid milles arvestatakse ka patsiendi õigust teabele. See on väga tähtis, sest toote reklaami ja toote teavet eraldav kohati hägune joon võib patsiente tihti segadusse ajada.

Peame meeles pidama, et patsiendid mängivad kogu Euroopa Liidu tervishoiusektoris üha aktiivsemat rolli. Parem juurdepääs reklaamiga mitte seotud teabele võib seega aidata patsientidel neile määratud ravi paremini mõista ning taastumisele kaasa aidata – kõik see toimub ju nende endi huvides.

Lõpuks soovin veel rõhutada seda, kui tähtis on läbipaistvalt määratleda ravimeid käsitleva teabe tüübid ning kanalid, mille kaudu vastavat teavet võib avaldada. Peame vähendama varjatud reklaami ohtu ning, kui selleks tekib vajadus, ka kontrollimata ja eksitava teabe üleküllust.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu direktiiv, milles käsitleti retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antavat teavet, kuna olen seda meelt, et selle sektori õigusaktide ühtlustamine on Euroopa patsientide teadmiste kaitseks hädavajalik. Tegu on väga tundliku teemaga, sest see seondub tervishoiuga, mis on üks inimese põhiõigustest. Toetan täielikult täiskogu nõuet, mille kohaselt ravimi teave ja reklaam peavad olema selgelt eristatud. Ravimiettevõtted ei tohi kasutada patsientide õigust teabele kui vahendit, millega oma reklaamialaseid eesmärke saavutada, vaid peavad hoopis tagama selle, et Euroopa tarbijatel tekib ravimi omaduste teaduslike uuringute, pakendite ja hindamisaruannete vahendusel ravimitest õige arusaam. Lisaks tuleb veel märkida, et parem juurdepääs elektroonilisele (Internetis kättesaadavale) ja prinditud kujul esitatavale teabele aitab samuti paremate ravitulemuste saavutamisele kaasa, kuna neile välja kirjutatud ravimite omadustest teadlikud patsiendid saavad terapeutilises taastumisprotsessis aktiivsemat ja teadlikumat rolli mängida.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, mis moodustab osa paketist, millega muudetakse hetkel kehtivat 2001. aasta direktiivi inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta. Selles asetatakse eriline rõhk retsepti alusel väljastatavate ravimite teabe andmisele. Direktiivis sätestatud eesmärgid on tagada patsientidele parem juurdepääs teabele ja täpsustada eeskirju, mida hetkel tõlgendatakse igas ELi liikmesriigis erinevalt ning mis tekitavad seetõttu tervisealast ebavõrdsust. Lisaks käsitletakse direktiivis ka Internetis leiduvat teavet, mis ei ole hetkel reguleeritud ning mille puhul on tegu eriti tõsise probleemiga, kuna seda on raske reguleerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See parlamendi enamiku toel vastu võetud ettepanek on komisjoni algsele ettepanekule suurepärane täiendus, kuna nüüd on paremini kaitstud patsientide õigus teabele. Parlamendi raporti selgetest edusammudest hoolimata jäin aga hääletamisel erapooletuks, kuna teatud tagatised, mida vajame selleks, et tagada inimeste juurdepääs ravimite selgele ja sõltumatule teabele, on veel endiselt ebapiisavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Mitte kõik komisjoni ja nõukogu ettepanekutega seonduvad täiskogu muudatusettepanekud ei ole samm paremuse poole. Nendes järgitakse rangelt ravimite ühtse turu põhimõtet ning käsitletakse vabamüügis olevaid ravimeid nagu tavalist kaupa – raporti koostajad räägivad lõpuks lausa tarbijatest, mitte patsientidest. Muudatusettepanekutes ei tehta ettepanekut keelata ravimiettevõtetel oma ravimeid üldsusele reklaamida.

Siiski üritatakse neis anda liikmesriikidele võimalikult suurt sõnaõigust vastavate ettevõtete avaldatava teabe reguleerimiseks. Eriti märkimisväärne on liikmesriikidele antav õigus mõista hukka neid ettevõtteid, mis avaldavad riiklike andmetega vastuollu minevaid andmeid või mis avaldavad eksitavaid andmeid. Parem ikka kui mitte midagi. Sellest hoolimata ei saa ma niivõrd nõrga teksti poolt hääletada. Seetõttu jään erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. (PT) Juurdepääs retsepti alusel väljastatavate ravimite teabele tagab patsiendi tervisega seonduvad paremad tulemused, sest mida teadlikumad on patsiendid, seda paremini nad oma ravi puudutavaid otsuseid mõistavad. Seega ei saa ettepaneku ainus eesmärk olla Euroopa õigusaktide ühtlustamine, vaid ka tervise edendamine suurema terviseharituse kaudu. Ravimitööstusel on oluline osa terviseharituse ja hea tervise edendamisel, aga nende roll peab olema selgelt määratletud ja nende osalus rangelt reguleeritud, et hoida ära ärilistest kaalutlustest ajendatud ravimite ületarbimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Eakatele inimestele ja krooniliste haigustega patsientidele on tihtilugu välja kirjutatud mitmeid ravimeid, mis võivad üksteist kahjulikult mõjutada – põhjuseks on see, et üks arst ei pruugi ju teada, mida ta kolleeg on patsiendile juba välja kirjutanud. Samal ajal müüakse ilma retseptita üha enam ja enam tooteid, alustades aspiriinist ja külmetusravimitest ning lõpetades unerohtudega. Kas kellelegi tuleb üldse pähe, et isegi looduslike taimede põhjal valmistatud ravimid võivad koos teiste ravimitega võetuna kõrvalmõjusid põhjustada? Ka patsiendid muudavad olukorra omalt poolt veelgi segasemaks: ei lausuta sõnagi retsepti alusel väljastatud ravimite valel ajal võtmise või ravimite kohta, mille võtmise oleme otsustanud omal algatusel lõpetada või mille võtmise korda on muudetud jne. Ravijuhiste ebapiisavast järgimisest põhjustatud majanduslikud kahjud ulatuvad miljarditesse. Seepärast on väga oluline teha vahet reklaamil ja teabel, mida raportöör oma raportis ka nõudis. Loodetavasti selgitatakse selle tulemusena tõsiasja, et retseptita ravimid võivad retsepti alusel väljastatavate ravimitega samuti reageerida. Ravimit väljakirjutav arst peab jääma peamiseks teabeallikaks, sest just tema valib välja ravimi, mis sobib patsiendile vanuse, soo, kaalu, teatud ainete talumatuse jms poolest. Nendel kaalutlustel jäin hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Christofer Fjellneri raporti poolt, sest olen veendumusel, et tema sõnum ja esitatud suunised on väga olulised. Euroopa tarbijad satuvad ravimite infolehti lugedes tihti segadusse, kuna neid peetakse keerukateks ning nendes sisalduv teave on alatihti ebamäärane.

Selle ettepanekus võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antavat teavet, soovime pakkuda lihtsat teavet, mida on kerge mõista ja kasutada, ent kust puuduks reklaam. On väga tähtis, et sama teave oleks lisaks pakendi infolehele kättesaadav ka teiste kanalite kaudu, mistõttu pooldan ka vastava teabe avaldamist Internetis.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Minu arvates on ravimitega seonduva teabe ja reklaami selge eristamine meie kodanike kaitse seisukohast lausa määrava tähtsusega. Hääletasin Christofer Fjellneri raporti poolt, kuna selles sisalduvad muudatusettepanekud muutsid direktiivi 2001/83/EÜ tunduvalt paremaks. Dokumendi heaks kiitnud parlamendi enamus on veendunud, et patsiendi õigust teabele tuleb kaitsta. Keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni tööd Euroopa Komisjoni algselt esitatud ettepaneku täiustamisel tuleb minu meelest veel eraldi esile tuua.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Soovin Christofer Fjellnerit suurepärase töö eest tänada! Hääletasin raporti poolt, sest olen seda meelt, et müügiloa omanikud peavad reklaamiga mitte seotud teabe ravimite kohta tegema patsientidele ja üldsusele kättesaadavaks nõudmise põhimõtte alusel, mille kohaselt patsiendid ja üldsus omavad juurdepääsu teabele siis, kui nad seda vajavad (vastupidiselt pakkumise põhimõttele, mille puhul müügiloa omanikud levitavad teavet patsientide ja üldsuse hulgas).

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Patsienditeave peaks vastama järgmistele põhiomadustele:

– usaldusväärsus: patsienditeave peaks põhinema viimastel teaduslikult põhjendatud teadmistel ning viitama selgelt allikatele;

– sõltumatus: peab olema selge, kes esitab ja kes rahastab teavet, et tarbijatel oleks võimalik tuvastada võimalikke huvide konflikte;

– teave peaks olema tarbijasõbralik ja patsiendile suunatud: teave peaks olema arusaadav ja kergesti leitav, arvestades tarbijate erivajadusi (vanus, kultuurilised erinevused ning kättesaadavus kõigis Euroopa keeltes). Patsientidele antav teave retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta peaks olema osa laiemast patsientide teavitamise strateegiast ja laiemast terviseharituse strateegiast.

Patsientidel ja kõikidel huvitatud isikutel peaks olema võimalik leida täpset ja objektiivset teavet tervislike eluviiside, haiguste ennetamise ja konkreetsete haiguste ning erinevate ravivõimaluste kohta. Seetõttu arvangi, et kõnealusele ettepanekule tuleb lisada patsientidele antava teabega seonduv toimimisjuhend, mis tuleb koostada koos patsientide ühendustega. See võimaldab patsientide hääle kuuldavaks teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest mul on hea meel, et komisjoni algsesse ettepanekusse lisatud kompromissmuudatused tegid tunduvalt kindlamaks selle, et teave, mida patsiendid turul saadaolevate retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta saavad, on usaldusväärne ja sõltumatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Retsepti alusel väljastatavate ravimite reklaam on Euroopa Liidus keelatud nii praegusel hetkel kui ka tulevikus. Ravimiettevõtted peavad reklaamiga mitte seotud teabe avaldamisel järgima selgeid objektiivsuse säilitamise eeskirju. Need on kaks põhisõnumit, mida patsientidele antavat teavet käsitleva õigusaktide paketi vastuvõtmise puhul rõhutada soovime. Parlamendi üksmeelne hääletus (558 poolt, 48 vastu) vaid kinnitab keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ühehäälset seisukohta. Rakendatud on arvukaid kaitsemeetmeid. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku keelustada retsepti alusel väljastatavate ravimite reklaam televisioonis ja raadios ning Euroopa Parlament otsustas keeldu laiendada ka ajakirjandusele. Tootjatele kehtestati mitmeid kohustusi, mis seonduvad näiteks toote omaduste kirjelduste, täiustatud markeeringu ning tervishoiuasutustelt eelneva loa hankimisega. Ma ei mõista kogu seda ärevust, mida küsimus on tekitanud, seda eriti prantsuse keelt kõnelevas Belgias, tarbijate ühendustes ja vastastikustes kindlustusandjates. Sellele annavad hoogu juurde ka Euroopa Parlamendi mõned liikmed, kes olid juba enne arutelude algust need kaks õigusakti hukka mõistnud. See on pinnapealne poliitiline seisukoht, mis on minu arvates üsna kahetsusväärne, arvestades haigestunud patsientide suuri ootusi ja seda, et ilma nende õigusaktideta oleks üldsus täielikult nn Interneti-kauboide meelevallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Otsustasime, et hääletame kas poolt või jääme erapooletuks sõltuvalt sellest, mis saab muudatusettepaneku nr 31 kolmandast osast, kus tagatakse see, et ravimiettevõtted võivad anda teabematerjale tervishoiutöötajatele, mis on mõeldud kasutamiseks ainult neile ning mida nad ei tohi patsientidele edasi anda. See oli Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks määrav küsimus. Kuna kolmas osa võeti lõpuks vastu, otsustasime raportit lõpphääletusel toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasime selle meetme poolt, sest raportis tõmmati ravimite teabe ja reklaami vahele selge ning ametlik joon.

Toetame ravimeid puudutava teabe laialdasemat avaldamist, kui sellega kaasneb patsientide teadlikkuse suurendamine. Me ei nõustu ei praegu ega ka tulevikus ühegi meetmega, mille abil üritatakse kasutusele võtta reklaamiviise, mis muudavad ülla ravimi tavaliseks kommertstooteks. Seetõttu on väga hea, et ravimeid puututavat teavet ei lubata avaldada ajalehtedes ja ajakirjades, veel vähem raadios või televisioonis.

Väga tore on ka see, et ettepanekus võtta vastu direktiiv tehakse selgeks, millist teavet ning mil määral seda võib ja peab avaldama – selle alla kuulub teadusuuringute kaudu saadud teave ja sinna ei kuulu näiteks reklaamiga seonduv materjal.

Muudatusettepanek, millega kehtestatakse vastavat teavet avaldatavate veebisaitide sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteem, tagab selle, et vastav teave ei ole oma olemuselt reklaam. Jaemüügiapteek on ja peab ka edaspidi olema peamine tervishoiuasutus ning seetõttu kuuluma kaubandus- ja konkurentsieeskirjadega kaitstud valdkonda. Usume, et see eeskiri aitab jaemüügiapteekidel täita oma rasket ülesannet ravimiohutuse järelevalve ja ravimite õige kasutamise õpetamise vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Ajastul, mil inimesed tegelevad teabe otsimisega ise, tuleb patsiente ravimite mõjudest teavitada selgelt, objektiivselt, usaldusväärselt ja terviklikult. Kuigi ravimireklaam on liidus keelatud, tekitas komisjon selleks võimaluse. Komisjoni ettepanekus – mida ma ei pooldanud – sellist strateegiat ei olnud ning teavet ja reklaami eristav joon oli liiga ähmane. Lisaks sellele andis komisjon ravimitööstusele liiga palju õigusi ja vastutust. Nüüd mil parlament on ettepanekut ulatuslikult muutnud, võin lõpuks selle ettepaneku poolt hääletada. See, milliseid ametlikke dokumente (toote teabe kokkuvõte, hindamisaruanded) ettevõtted kasutada võivad, ja kanalid, mille kaudu nad teavet avaldavad, on piiratud: tervishoiuteemalistes ajalehtedes ja ajakirjades, veebisaitidel ja patsientidele saadetavates kirjades ei ole seda nüüdsest enam lubatud teha. Pädevate asutuste ülesanne on kõik ravimitega seonduvad suunised eelnevalt üle kontrollida ja heaks kiita. See välistab iseregulatsiooni, mida algne ettepanek ei taganud. Kahtlen endiselt selle ettepaneku rakendatavuses, sest valitsuse tasandil loodud kohustuslik teavitusstrateegia oleks endiselt mõjusam kui see, et valitsus ettevõtete poliitika järelevalvega tegeleb. Kõigest hoolimata hääletasin ikkagi selle seadusandliku ettepaneku poolt, sest lõppude lõpuks tagab see patsientidele ikkagi parema teabe.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. (FR) Christofer Fjellneri raportis, milles käsitletakse ravimite teavet, tõstatatakse mitmeid õigustatud küsimusi, mis seonduvad ravimiettevõtete võimalustega patsientidele reklaami teha. Minu kolleegid keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis muutsid teksti vaieldamatult paremaks, kuna keelduti mitmete varjatud reklaamiviiside toetamisest ning tehti ettepanek, et liikmesriikide tervishoiuasutused kontrolliksid ravimiettevõtete teavet, mida nad enda toodetud ja retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele edastavad. Sellest hoolimata muudab teabe ja reklaami vahele tõmmatud ülimalt hägune joon mu vägagi ettevaatlikuks.

Olen näiteks täiesti vastu mõttele lubada ettevõtetel oma ravimeid meditsiinitöötajate kaudu patsientidele reklaamida. Ma ei taha, et arstid langeksid surve alla ning hakkaksid ravimitööstuse müügiagentideks. Kuna pean seda teksti vägagi problemaatiliseks, jäin oma kolleegide rakendatud rangetest järelevalvemeetmetest hoolimata hääletusel siiski erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. (DE) Hääletasin raporti poolt, sest ravimite kohta patsientidele antava teabe küsimuses kaasneb sellega selge ja säästev pööre paremuse poole. Ravimite reklaamimine on jätkuvalt keelatud. Direktiiv ei mõju halvasti arsti-patsiendi suhtele ning teenusepakkuja võimupiirid ravimite väljakirjutamisel jäävad samuti selgeks. Üldiselt on meil teiseks lugemiseks olemas farmaatsiapaketti kuuluv väga hea ettepanek võtta vastu direktiiv.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult.(DE) Selle direktiiviga kehtestatakse retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta üldsusele antavale kindlale teabele esmakordselt ühtsed õigusnormid. Vajaliku teabe all mõtlen vajadust selgitada patsientidele, millised hüved ja ohud retsepti alusel väljastatavate ravimitega kaasnevad, sest nii on neil võimalik langetada teadlikke otsuseid. Pärast muu hulgas nii patsientide ühenduste kui ka tervishoiutöötajatega konsulteerimist võtab komisjon vastu teabele kehtestatavad kvaliteedikriteeriumid. Nende kriteeriumidega tagatakse – sh veebisaitidel ja Interneti-portaalides – esitatud andmete usaldusväärsus ning muudetakse ravimitööstus antava teabe eest vastutavaks.

Christofer Fjellneri muudatusettepanekutes soovitati teavituskampaaniaid, millega suurendada üldsuse teadlikkust võltsitud ravimitega kaasnevatest ohtudest, millel on olnud surmavad tagajärjed näiteks sellises liikmesriigis nagu Ühendkuningriik. ELi tollitöötajad on aastate jooksul täheldanud võltsitud ravimite (eriti antibiootikumide, valuvaigistite ja isegi vähktõve ravimite) importi kiiret kasvu. Vastupidiselt meedias avaldatud teatud lugudele kohaldub direktiiv ainult retsepti alusel väljastatavatele ravimitele. Keegi ei pea oma taimetee pärast kartma.

 
  
  

Raport: Christofer Fjellner (A7-0289/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Määruses (EÜ) nr 726/2004 sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning asutatakse Euroopa Ravimiamet. Direktiivi 2001/83/EÜ muudatusettepanekus rõhutatakse vajadust pakkuda patsientidele paremat teavet, eriti teabe ja reklaami eristamise kohta. Pärast muudatusettepaneku vastuvõtmist peaks muudetud määrus olema selline, et määruse reguleerimisalasse jäävate toodete teatud teabeelemente saaks Euroopa Ravimiametile esialgseks kontrolliks esitada. Seda eesmärki silmas pidades tegi Euroopa Komisjon ettepaneku muuta määrust seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega. Euroopa Parlament, millel paluti ettepaneku üle arvamust avaldada, esitas Euroopa Komisjoni tekstile suure hulga muudatusettepanekuid. Nendel põhjustel hääletasingi määruse poolt, millega muudeti direktiivi 2001/83/EÜ. Üheskoos muudavad need kaks õigusakti patsientidele välja kirjutatud ravimitega seonduva teabe palju kvaliteetsemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Kreeka Kommunistlik Partei ei pooldanud kumbagi ettepanekut võtta vastu määrus ega ka Euroopa Parlamendi vastavaid raporteid, sest nendes nihutatakse vastutus patsientidele pädeva, usaldusväärse ja täpse teabe edastamise eest valitsusasutustelt rahvusvahelistele ravimiettevõtetele. Patsientidele mõeldud teave on valitsuse, mitte üksikisiku vastutus. Monopoolses seisundis ravimiettevõtete kasumid ja rahvatervise kaitse on oma olemuselt täielikud vastandid. Väidetava nn uue gripi pandeemiaga seonduv hiljutine vaktsineerimispettus on tüüpiline näide sellest, kuidas suunatud teavitamise tulemuseks on rahvusvaheliste ravimiettevõtete miljarditesse ulatuvad kasumid. Jääme endiselt seisukohale, et kodanike üldine (mitte ainult kõnealuses määruses sätestatud ning retsepti alusel väljastatavate ravimitega seonduv) ravimialane teavitamine peaks olema täielikult riigi ülesanne. See on minimaalne nõue, et patsiente ja töötajaid vähegi kaitsta. Ravimid, ravimiuuringud ja teadmiste ning teabe avaldamise vahendid on rahvusvaheliste ettevõtete käes – nende ainus kriteerium on kasum. (Tervishoiu)töötajad ei saa nendeni jõudvate ravimite kvaliteedis ja tõhususes ning saadavates andmetes ja teabes kindlad olla. Sellise poliitikaga tuleb võidelda, et ravimitega tervishoiu arvelt äri ei tehtaks. Vajame riiklikke ravimiameteid ning tasuta riiklikke tervishoiuteenuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, milles üritatakse tagada ühte ELi põhieesmärkidest, milleks on inimtervishoius kasutamiseks mõeldud ravimite siseturu nõuetekohase toimimise tagamine ning ELi kodanike tervise tõhusam kaitse. Täna vastu võetud dokument loob tingimused, mis võimaldavad kavandada retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta tarbijatele antava teabe selge raamistiku, pidades seejuures silmas teadlikumaid tarbijavalikuid, ning tagavad selle, et retsepti alusel väljastatavate ravimite otsene reklaam on jätkuvalt keelatud. Euroopa Parlamendi ettepaneku kohaselt võetakse ette avaliku ligipääsuga ravimiandmebaasi loomine kõigis ELi ametlikes keeltes, selle ajakohastamise tagamine ning haldamine ravimifirmade ärihuvidest sõltumatult. Andmebaas lihtsustab teabe otsimist ja muudab üldsusele antava teabe arusaadavaks ka tavainimestele.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle raporti vastu ja tuletan meelde, et olen raporti vastu varemgi sõna võtnud. Kuigi pooldan mõtet patsientidele paremat teavet jagada, ei ole ma nõus selle saavutamise vahenditega. Ravimiettevõtetest ei saa iialgi heategevusasutusi. Lisaks sellele on teavet ja reklaami eristav joon väga ähmane. See on tõsi, et peaaegu ühehäälselt vastu võetud tekstil pole komisjoni algse ideega mitte midagi pistmist. See algne idee oleks reklaamile salaja lihtsalt teabe sildi all ukse avanud. Lisaks sellele vastas ettepanek ravimitööstuse selgele ootusele, et seadusega kehtestatud ravimite reklaami keeld kaotatakse. Praegusel kujul täna vastu võetud raport sisaldab mitmeid lisatagatisi: ravimiettevõtete esitatud ning avaldamiseks mõeldud teave saab enne avaldamist kontrollitud ning seda ei avaldata meedias. Sellest hoolimata tähendab pakendi infolehe kokkuvõtete avaldamise luba seda, et seal saab olema asju, mis teiste hulgast esile tõstetakse, ja asju (nt ravimi kõrvaltoimed), mida võidakse hakata kokkuvõtetest regulaarselt välja jätma, kuna need ei avalda müügile soodsat mõju. Kas juba see ei olegi reklaamivõte? Kas sellist tulemust siis tahtsimegi? Oli see siis kogu seda pingutamist väärt?

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004, milles käsitletakse retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antavat teavet. Selles määruses sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet ja aidatakse tagada patsientide õigust saada pakutavate ravimite kohta pädevate asutuste kontrolli läbinud usaldusväärset, kättesaadavat ja sõltumatut teavet.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades seda, kui tähtis on ravi tõhususe seisukohast see, et patsiendid ravijuhiseid järgivad ja ravimeid õigesti võtavad, pean täiesti hädavajalikuks seda, et üldsusel (st patsientidel) oleks juurdepääs kvaliteetsele ja reklaamiga mitte seotud teabele, mis on õige, ajakohane, mitteeksitav ning ravimi omaduste kokkuvõttega kooskõlas. Parimad võimalused ükskõik millise ravimi kohta ajakohastatud ja täpseima teabe andmiseks on selle ravimi müügiloa omanikul. Parlament tegi õige valiku ning otsustas keskenduda patsientide huvidele ja nende kaitsmisele. Olen sellise käsitlusviisiga täielikult nõus, kuigi ma ei usu, et peaksime piirama võimalusi, mida võimaldati pakkumise põhimõttega komisjoni ettepanekus ravimitööstuse teabe avalikustamise kohta. Tegu oli tasakaalustatud ettepanekuga, milles võeti arvesse kõigi poolte huve – muu hulgas arvestati seal tervishoiutöötajatega ning kaitsti üldsust retsepti alusel väljastatavate ravimitega seonduva reklaami eest, mis on täiesti õigustatult endiselt keelatud. Ma ei usu, et äsja vastu võetud tekst patsientide jaoks teabe kättesaadavust reaalselt just palju muudab ja pean seda käest lastud võimaluseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – On oluline, et patsiendid oleksid võetavatest ravimitest paremini teavitatud. Tähtis on ka see, et kogu patsientideni jõudev teave oleks objektiivne ja et ravimitööstus ei hägustaks teavet ning reklaami eraldavat joont. Majandus- ja rahanduskomisjon on selle ettepaneku muutmisel tublit tööd teinud ja seetõttu oli mul võimalik ka selle poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Ma ei pea otse tarbijatele suunatud ravimite otsest reklaamimist õigeks. On väga tähtis, et võetavate ravimite teave oleks patsientidele kättesaadav, kuid mulle tundub, et seda tüüpi reklaam õõnestab arsti kui infovoogude kontrollija rolli ning võib kahjustada nende vastutust patsientide ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Tunnustan Christofer Fjellnerit tehtud töö eest retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega, eriti seoses ühenduse korraga ravimilubade andmise ja järelevalve kohta.

Kehtiva ELi õigusraamistikuga, millega reguleeritakse Euroopa tarbijatele antavat teadusinfot, kaasneb mitmeid probleeme – üheks tõsisemaks valupunktiks on see, et direktiivi tõlgendatakse liikmesriigiti erinevalt.

Täna vastu võetud raportis üritatakse tõsta sektori õigusnormide ühtlustamise taset, kaotada lüngad ja kõrvaldada erinevused, mis tänapäeval tervishoiu õiguse kaitsmise puhul esinevad. See kõik kuulub ulatuslikuma tervisealase teadlikkuse suurendamise strateegia alla, mille eesmärk on tagada see, et retsepti alusel väljastatavate ravimite teadusinfo oleks Euroopa üldsusele hõlpsasti kättesaadav.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle raporti poolt, sest tunnen tervishoiuga seonduvate teemade vastu suurt huvi: erilise tähelepanuga jälgin ma kõike, mis seondub sellega, et ravimeid puudutav teave ja arstiabi oleks kõigile patsientidele võrdselt kättesaadav. Hetkel on turul pakutavate ravimite teabe kogus Euroopa piirkondades väga erinev, mis on minu meelest patsientide suhtes ebaaus. Patsientidel peab olema õigus saada ravimite kohta täielikku ja õiget teavet. Kolleeg Christofer Fjellneri ettepanekud on sihitud just sinna suunda, seades esikohale eelkõige patsiendi huvid. Muudatusettepanekutes, mille Euroopa Parlament esitas Euroopa Komisjoni seadusandliku ettepaneku kohta, rõhutatakse seda, et ravimitootjad peavad esitama põhiteabe, nagu toote omadused, etiketi, patsiendi infolehe ja hindamisaruande avalikult kättesaadava versiooni. Sellest hoolimata arvan, et teabe usaldusväärsuse tagamiseks peavad riigi ametiasutused sellist teavet avaldavaid veebisaite rangelt kontrollima.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) See raport tuletab meile meelde, milline Euroopa Ravimiamet olema peaks. Keegi ei saa vastu vaielda projektile, milles nenditakse ilmselgeid tõsiasju, nagu vajadus „rõhutada patsientide õigusi ja huve”, kohustada ettevõtteid nende toodetavate ravimite kõrvaltoimeid üldsusele avaldama ja avaldada teavet kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

Küll aga võime jahmuda selle üle, et nõnda tavapäraseid asju tuleb eraldi välja tuua lausa 15 aastat pärast Euroopa Ravimiameti loomist. Parlament peaks Euroopa Ravimiameti läbipaistmatuse hukka mõistma ning selgelt ja üheselt kuulutama, et seal tuleks kõigi huvides reformid teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. (PT) Juurdepääs retsepti alusel väljastatavate ravimite kvaliteetsele teabele mõjub patsientide tervisele kasulikult, sest mida teadlikumad on patsiendid, seda paremini mõistavad nad tõenäoliselt oma raviga seonduvaid otsuseid. Seega ei saa ettepaneku ainus eesmärk olla Euroopa õigusaktide ühtlustamine, vaid ka tervise edendamine suurema terviseharituse kaudu. Ravimitööstusel on oluline osa terviseharituse ja hea tervise edendamisel, aga nende roll peab olema selgelt määratletud ja nende osalus rangelt reguleeritud, et hoida ära ärilistest kaalutlustest ajendatud ravimite ületarbimine. Lisaks tuleb kindlasti vältida eksitavat reklaami ning üritada pakkuda paremat teavet tarbijale (patsiendile), kellel on Interneti vahendusel juurdepääs suurele hulgale kontrollimata teabele, mis ei vasta kvaliteedilt ravimilaboritest saadavale usaldusväärsele teabele.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Patsiendi õiguste ja huvide kaitsmiseks peaks neil olema juurdepääs kvaliteetsele, objektiivsele, usaldusväärsele ja reklaamiga mitte seotud ravimiteabele. Kui soovime tervishoidu edendada, peavad ravimi infolehed olema nii selged ja arusaadavad kui võimalik ning vastama peamistele kvaliteedikriteeriumidele. Pidades silmas eesmärki, milleks on patsientide kaitsmine ning üldsuse teavitamine, peame edendama lihtsaimaid teabe kättesaamisviise, eriti ravimi omaduste kokkuvõtteid ning nende infolehti, mis oleksid saadaval nii elektroonilisel kui ka prinditud kujul. Peamegi tagama selle, et meil oleks sertifitseeritud ja registreeritud veebisaite, kus pakutakse suures koguses sõltumatut, objektiivset ja reklaamiga mitte seotud teavet.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Christofer Fjellneri raport tuli väga õigel ajal. Varjatud ravimireklaam on vastuvõetamatu. Arstidel peab olema võimalus patsientidele ravimeid soovitada. Ravimitootjate spekulatsioonide ja konkurentsi vältimiseks peavad patsientidele ravimeid välja kirjutama ja neid reguleerima arstid. Ravimiettevõtete volitused peaksid piirduma toe pakkumisega teabe esitamise vormis, kuid mitte mingil juhul ei tohi neil lubada oma tooteid patsientidele pähe määrida. Ravi eest vastutavad ju arstid – seetõttu peavad just nemad otsustama, milliseid ravimeid patsiendile ravi vältel välja kirjutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Arvestades, et ainuüksi Saksamaal sureb igal aastal ravimi kõrvaltoimete ja vastastikmõju tõttu 25 000 inimest ja et 3% õnnetustest on seotud retsepti alusel väljastatavate ravimitega, on selge, et peame patsiente parema teabega varustama. Võtame näiteks Prantsusmaa, kus kõik funktsioonihäired on pakendil selgelt kirjas. Patsientidele tuleb küll teavet pakkuda, ent samuti peame aitama neil ravimite džunglis orienteeruda, leppides näiteks kokku ravimite igapäevase võtmise korras, pakendite kujunduses ja erimärgistuses. Sel moel säästame üldsuse rahakotist miljardeid ning kaitseme patsiente ravimi kõrvaltoimete ja vastastikmõjude eest. Selles ettepanekus on paar ideed, mille eesmärk on teavitada patsiente paremini ravimitest, mis neile välja on kirjutatud, ja vastavate ravimite kasutamisest. Paljude patsientide käitumist arvestades on muidugi küsitav, kas nad täiustatud juurdepääsu võimalust kvaliteetsele teabele ka kasutama hakkavad. Sellest hoolimata on loomulikult väga tähtis, et teave muudetakse kättesaadavaks kogu ELis. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Kuna raportis keskendutakse patsiendi õigusele teavet saada, olen täielikult raporti poolt, kuna see sisaldab mitmeid tähtsaid uuendusi.

Esimene neist puudutab Internetti. Parlament kavatseb tarbijaid teavitada riskidest, mis Internetist ravimite ostmisega kaasnevad, üritades samal ajal läbi suruda ettepanekut võtta vastu sellist müügiviisi reguleeriv eriõigusakt.

Teises käsitletakse retsepti alusel väljastatavate ravimite reklaami keelustamist, kuna on oluline eristada geneerilisi ja mittegeneerilisi ravimeid – seda mitte ainult patsientidele antava teabe seisukohast, vaid eelkõige toimeainete (eriti väljaspool Euroopat) tootmise hea tava järgimise vaatepunktist.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Raportis, milles käsitleti ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega, kehtestatakse teabe läbipaistvuse ja tõhususega seonduvaid uusi eeskirju ning pannakse rõhku patsientide huvidele ja nende kaitsele. Seetõttu hääletasin raporti poolt. Esile tuleb tõsta Euroopa Ravimiameti loomist ning selgeid pingutusi selle nimel, et tagada patsientide õigus usaldusväärsele, kättesaadavale ja sõltumatule teabele, mille on kinnitanud vastavad pädevad asutused.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Euroopa Liidus on palju allikaid, kust ravivõimaluste kohta sõltumatut ja tõendatud teavet hankida. Nende vahendite puhul võetakse arvesse rahvastiku kultuurilisi eripärasid ja keskkondi, sh tervist mõjutavaid tegureid. Kvaliteetse teabe parem kättesaadavus aitab kaasa patsientide tervishoiunäitajatele avaldatava mõju paranemisele, sest teadlikumad patsiendid jätkavad vajalikku ravi suurema tõenäosusega ja saavad paremini aru nende ravi puudutavatest otsustest. Seega annab ettepanek lisandväärtust, kui see on asjakohaselt sõnastatud ja rakendatud.

Määruses ei arvestata tehnika arengu ega Interneti pakutavate võimaluste ja katsumustega. Patsientidel on juba paari sekundi jooksul piiramatu juurdepääs kontrollimata ja sageli ebaõigele teabele retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta. Juurdepääs Internetis olevale kontrollitud ja turvalisele teabele ravimite kohta on enamiku patsientide jaoks siiski väga piiratud. Eeskätt on see probleem nende jaoks, kes vajavad teavet oma emakeeles. Seega ei saa ettepaneku ainukeseks eesmärgiks olla Euroopa õigusaktide ühtlustamine, vaid samuti tervise edendamine suurema terviseharituse kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet) seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega. Minu meelest on ülioluline tagada patsientidele juurdepääs turul saadaolevate retsepti alusel väljastatavate ravimite usaldusväärsele ja sõltumatule teabele.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Tänasel istungil hääletasime esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepaneku üle võtta vastu ravimiteabe avaldamisega seonduv määrus (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta). Parlament ja patsientide ühendused on palunud sellise ettepaneku esitamist pikka aega, et oleks võimalik suurendada patsientide teadlikkust ravimite kohta, mis neile välja kirjutatakse ja mida nad võtavad.

Kehtiv määrus ei ole kooskõlas tehnika arengu ega Interneti pakutavate võimaluste ja katsumustega. Patsientidel on juba paari sekundi jooksul piiramatu juurdepääs kontrollimata ja sageli ebaõigele teabele retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta.

Raportöör teeb seetõttu ettepaneku nihutada ettepaneku fookust ja teha ravimiettevõtetele kohustuseks patsientidele teatavat infot edastada, millega patsientide õigus teabele paigutatakse õigusakti keskmesse. Kvaliteetse teabe parem kättesaadavus aitab kaasa patsientide tervishoiunäitajatele avaldatava mõju paranemisele, sest teadlikumad patsiendid jätkavad vajalikku ravi suurema tõenäosusega ja saavad paremini aru nende ravi puudutavatest otsustest. Seega annab ettepanek lisandväärtust.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selles raportis kiidetakse heaks komisjoni ettepanek, milles käsitletakse retsepti alusel väljastatavate ravimite kohta patsientidele antavat teavet (KOM(2008)0662-0663). Parlament ja patsientide ühendused on palunud sellise ettepaneku esitamist pikka aega, et oleks võimalik suurendada patsientide teadlikkust ravimite kohta, mis neile välja kirjutatakse ja mida nad võtavad. Kvaliteetse teabe parem kättesaadavus aitab kaasa patsientide tervishoiunäitajatele avaldatava mõju paranemisele, sest teadlikumad patsiendid jätkavad vajalikku ravi suurema tõenäosusega ja saavad paremini aru nende ravi puudutavatest otsustest; seega annab ettepanek lisandväärtust, kui see on asjakohaselt sõnastatud ja rakendatud. Seega ei saa ettepaneku ainukeseks eesmärgiks olla Euroopa õigusaktide ühtlustamine, vaid samuti tervise edendamine suurema terviseharituse kaudu. Ravimitööstusel on oluline osa terviseharituse ja hea tervise edendamisel, aga nende roll peab olema selgelt määratletud ja nende osalus rangelt reguleeritud, et hoida ära ärilistest kaalutlustest ajendatud ravimite ületarbimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Christel Schaldemose (S&D), kirjalikult.(DA) Meie, Taani sotsiaaldemokraadid Euroopa Parlamendis (Dan Jørgensen, Christel Schaldemose, Britta Thomsen ja Ole Christensen), jäime erapooletuks hääletusel, kus käsitleti ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet) seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega. Kuigi raportis on mitmeid häid ettepanekuid, ei ole meil võimalik hääletada ettepaneku poolt, mis on vastuolus Taani põhiseadusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin raporti poolt, milles käsitleti ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet) seoses retsepti alusel väljastatavate inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta üldsusele antava teabega, kuna sel moel on tulevikus tagatud ELi õigusraamistik, millega kindlustatakse Euroopa kodanikele võrdne juurdepääs õigele ja selgele teabele ravimite kohta.

20. detsembril 2007 esitas komisjon aruande, mis käsitleb kehtivat tava patsientide ravimitest teavitamisel. Aruandest järeldub, et liikmesriikides teabe andmise kohta kehtestatud eeskirjad ja tavad on erinevad, mis on tekitanud olukorra, kus patsientide ja laiema üldsuse võimalused ravimiinfole juurdepääsuks ei ole võrdsed. Euroopa kodanikel on õigus omada juurdepääsu õigele ja selgele ravimiteabele. Minu meelest on tähtis see, et määrusega kaitstakse patsientide huve ja tagatakse see, et üldsusele õige, kättesaadava ja lihtsasti mõistetava teabe läbipaistvaks ja ravimiettevõtete ärihuvidest sõltumatul viisil edastamiseks kasutatakse uusimaid teabeedastusvahendeid.

 
  
  

Raport: Christofer Fjellner (A7-0290/2010), (A7-0289/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm (S&D), kirjalikult.(SV) Arvestades, et olin eelmisel töökohal ühe huvitatud poole konsultant, jäin täna hääletusel nende raportite (7-0289/2010 ja A7-0290/2010) üle erapooletuks.

 
  
  

Raport: Jill Evans (A7-0196/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Igal aastal on Euroopas hinnanguliselt 9,3 miljonit tonni elektroonikaseadmete jäätmeid. On tõsi, et need seadmed sisaldavad tihti olulises koguses väga saastavaid materjale. Need jäätmed tekitavad tõsise keskkonnaprobleemi. Jättes ümbertöötluse kõrvale, näib olevat ülioluline piirata algusest peale nende ohtlike ainete kasutamist. Suured tööstuskontsernid on nende kasutamise piiramist juba alustanud. Siiski on meil tarvis selgeid eeskirju, et tagada selleks oluliseks ülesandeks ühine raamistik. Seetõttu hääletasin seadusandliku Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitleb nende ainete kasutamist piirava direktiivi vastuvõtmist. See hääletus ei ole olnud aga lihtne. Nimelt sisaldab ettepanek mitut erandit, eriti fotogalvaaniliste paneelide kohta. Kuna need võimaldavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, pidasime vajalikuks lubada neis sisalduvaid aineid. Sellest kujunes aga arutelu küsimus –loomulikult liidu keskkonnapoliitika prioriteetide kohta, mis on kahjuks vastamisi vasturääkivate probleemidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult.(LT) Toetasin seda raportit. Iga aasta müüakse ainuüksi ELis hinnanguliselt 9,3 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid, millest suurima osa moodustavad suured kodumasinad ning infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed. Kuna turg jätkab kasvamist ja uuendustsüklid muutuvad veelgi lühemaks, kiireneb seadmete väljavahetamine, muutes elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed kõige kiiremini kasvavaks jäätmevooks. Hinnanguliselt kasvavad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed 2020. aastaks 12,3 miljoni tonnini. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulgas on mitu ohtlikku ainet, mis võivad eralduda keskkonda ja kahjustada inimeste tervist ning keskkonda, eriti kui neid asjakohaselt ei käidelda. RoHS 1.0 neid probleeme ei lahendanud.

Toetan dokumendis tehtud ettepanekuid, et Euroopa Komisjonil tuleks tugevdada ohtlike ainete kasutamise ennetamist ja vaadata perioodiliselt läbi muude ohtlike ainete keelustamine ning asendamine keskkonnasõbralikumate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, mis tagaksid inimeste tervise ning keskkonnakaitse asjakohase taseme.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult.(FR) Euroopa Parlament on õigusliku tavamenetluse kohaselt kiitnud heaks kokkuleppe nõukoguga, võttes esimesel lugemisel vastu elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi uue sõnastuse. See on hea uudis Euroopa tarbijatele: Euroopa Liidus müüdavad elektri- ja elektroonikaseadmed moodustavad olulise osa müüdavatest tarbekaupadest. Iga aasta ainuüksi Euroopa Liidus müüdavate elektri- ja elektroonikaseadmete kogust hinnatakse 9,3 miljonile tonnile. Nende eri seadmete üha sagedasem väljavahetamine toob esile jäätmete ja jäätmetes sisalduvate ohtlike ainete küsimuse. Nende kasutamist on vaja ohutuse ja rahvatervisega seotud põhjustel piirata. 2003. aastast pärineva kehtiva direktiivi uuestisõnastamise mõte on minna ohtlike ainete kasutamise piiramisel veelgi kaugemale. Ka komisjonil seisab kolme aasta pärast ees oma õigusakti läbivaatamine, et õigusakti veelgi tulevaste uuendustega kohandada.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Sooviksin tänada raportöör Jill Evansit tema töö ja hea kompromissi eest, mis tal meie fraktsioonide seas saavutada õnnestus!

Vastuvõetud tekst, mis sõnastab uuesti hetkel kehtiva direktiivi, taotleb nõudlikemate parameetrite määramist elektri- ja elektroonikaseadmete kasutamiseks. Tuleb märkida, et viimastel aastatel on Euroopa institutsioonid teinud tänu suurtele jõupingutustele märkimisväärseid edusamme, et muuta elektroonikaseadmete kasutuselt kõrvaldamine ning tootmine keskkonna ja inimeste tervise suhtes lugupidavamaks.

Hääletasin meetme poolt, mis sobib sellesse konteksti ja on äriühingutele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele kahtlemata nii koorem kui ka võimalus. Suutlikkus pakkuda tarbijaile vähem saastavaid tooteid loob tegelikult ettevõtjatele hea võimaluse parandada oma äriprotsesse ja üleilmset konkurentsivõimet. Lõppkokkuvõttes tagavad raportis vaadeldavad uued parameetrid nii suurema kaitse Euroopa tarbijate seisukohast kui ka suurema lugupidamise keskkonna vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (uuesti sõnastatud), kuna arvan, et nõukoguga saavutatud kokkulepe täidab eesmärki aidata kaasa inimeste tervise ja keskkonna kaitsmisele, muutes olemasolevat õigusakti lihtsamaks ja sidusamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjoni andmetel müüakse iga aasta ainuüksi ELis 9,3 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid, millest enamiku moodustavad suured kodumasinad ning infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed. Kuna turg jätkab kasvamist ja uuendustsüklid muutuvad lühemaks, nähakse elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetes kõige kiiremini kasvavat jäätmevoogu. Hinnanguliselt kasvavad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed 2020. aastaks 12,3 miljoni tonnini. Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva uuesti sõnastatud direktiivi eesmärk on laiendada direktiivi rakendusala ja tugevdada selle ennetavat osa, nii et keskkonnakahju saaks kooskõlas asutamiselepingu artikli 174 lõikega 2 esmajärjekorras lähtekohas kõrvaldada. Direktiiv keskendub aga sisuliselt suurtele edasimüüjatele, jättes hooletusse mõju, mida see võib avaldada elektri- ja elektroonikaseadmeid valmistavate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) eelarvele, ega paku lahendusi lähtuvalt ettepanekust KOM(2008)0809 ja raportist „Bio Intelligence”, milles märgitakse, et uue süsteemi korral tekib tõenäoliselt probleeme meditsiinilisi järelevalve ja seireseadmeid tootvatele VKEdele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Uus sõnastus, mis puudutab elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist, on komisjoni sõnul vajalik rakendusala ebakindluse, õigusnormide selgusetuse ja erinevuste tõttu, mis nende toodete vastavuse puhul liikmesriikide seas valitsevad. Sain enne hääletust mitu üleskutset lükata tagasi polüvinüülkloriidi lisamine ainete loendisse, mis on määratud ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi 3. lisa raames esimeses järjekorras läbivaatamiseks. Sooviksin teatada, et ma ei ole lisamisega nõus, kuna mitmete kahtlaste toodete, sealhulgas polüvinüülkloriidi, lisamine loendisse, mis ei põhine ühelgi kriteeriumil, ei ole loogiline. Kui toodet peetakse teadusliku aluseta a priori tulevikus potentsiaalselt keelustatavaks, tekitab see lubamatu olukorra, kuna õigusnormid on määratlemata. Polüvinüülkloriidi puhul leiti REACH-määruse tingimuste kohaselt teostatud esmases hindamises, et see ei ole väga ohtlik ega ole esmatähtis aine 3. lisasse lisamise seisukohast. Hääletasin raporti poolt, kuna parlamendi täiskogu hääletusele eelnenud läbirääkimiste ajal võeti loend tagasi. Komisjonil tuleks nüüd, kolm aastat pärast õigusakti jõustumist, hindamist korrata.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) ELis müüdavate elektri- ja elektroonikaseadmete kogus ja seadmetest tekkivate jäätmete vältimatu suurenemine tähendavad, et teatavad neis sisalduvad ained on vaja välja vahetada, et viia keskkonnamõju miinimumini ja tagada tarbijate ning rahvatervise kaitse. Mõistame, et see on vajalik, ning meie silmis on vastust pakkuvate lahenduste otsing väärtuslik. Seetõttu hääletasime raporti poolt. Viimastel kuudel toimunud aruteluprotsessi jooksul on nõukogu pärast läbirääkimisi jõudnud teatavate vastuolulisemate ja murettekitavamate küsimuste üle parlamendiga kokkuleppele. Peame heaks teguriks asjaolu, et väljapakutud lõplik tekst jättis direktiivi rakendusalast välja polüvinüülkloriidi, mis võimaldab säilitada tootmise teatavates tööstussektorites, kuna need sektorid oleks väljapakutud lisamise korral tõsiselt kannatanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. (FR) Evansi raporti suhtes, mis käsitleb elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist, jäin erapooletuks, sest minu arvates on parlamendi lähenemisviis imelik. Ühest küljest on raport ilma teaduslike tõenduseta lakkamatult vastu nanoosakestele, mis oma väiksuse tõttu peavad olema paratamatult ohtlikud. Teisest küljest – soovides väidetavalt ergutada taastuvenergia tehnoloogiate arengut – ei sisalda ettepanek võtta vastu direktiiv päikesepaneelide jäätmeid. Elektrilised ained on kas ohtlikud või mitteohtlikud Kui eesmärk on kehtestada nn ettevaatuspõhimõte, tuleks seda kohaldada ka päikesetehnoloogiale.

 
  
MPphoto
 
 

  Matthias Groote (S&D), kirjalikult.(DE) Hääletasin elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva raporti poolt, sest rakendusala laiendamine kõikidele elektroonikaseadmetele on kindel edusamm. Siiski on asjaolu, et on nii palju erandeid, minu arvates problemaatiline. Taastuvenergia valdkonnas konkreetselt ei hõlma direktiiv fotogalvaanilisi mooduleid, mis koosnevad osaliselt kaadmiumtelluriidi ühenditest. See aine ei ole mitte ainult tervisele kahjulik, vaid ka ohtlik, ja tuleks seetõttu tõepoolest paigutada ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi rakendusalasse. Ei tekiks ohtu, et selle tulemusena peaksid katustelt fotogalvaanilised seadmed täielikult kaduma. Turul on hoopis arvukalt alternatiive, mis ei sisalda kaadmiumtelluriidi. Seetõttu ei nõustu ma sel puhul parlamendi ja nõukogu enamuse otsusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. (FR) Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed suurenevad kogu aeg ja nendes sattuvad kokku mitmed ohtlikud ained. Kui neid nõuetekohaselt ei käidelda, võivad ained erituda keskkonda ja kahjustada inimeste tervist.

Tehnoloogilisi uuendusi ergutades võimaldab direktiiv paljudel äriühingutel teha uute ning ohutumate elektri- ja elektroonikaseadmete projekteerimisel täiendavaid edusamme. Ohtlike ainete vähenemine protsessi eelnevas järgus viib ka ringlussevõtu kulude vähenemiseni. Lõppkokkuvõttes – ja see on ülioluline – oleme saavutanud erandi päikesepaneelidele, et ergutada Euroopas taastuvenergia tehnoloogiate arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult.(PL) Poola on üks suurimaid telerite, raadiote ja elektriliste kodumasinate tootjaid Euroopas. See on samuti riik, kus taoliste seadmete müük aastast aastasse suureneb. Tehnoloogia areng ja nõudmise kasv seda liiki kaupade järele põhjustavad samuti selle koguste suurenemist, mida tuntakse e-jäätmetena, ning nende jäätmete töötlemine ja protsessi mõju keskkonna saastamisele on probleem. Seetõttu on ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi uued sätted selliste seadmete tootjate seisukohast üliolulised. Neil tuleb kõrvaldada kahjulikud ained ja tõsta argikasutuseks mõeldud seadmete ohutusnõudmisi. See on ka hea uudis tarbijatele, sest uute eeskirjadega tehakse kohustuslikuks see, et tuleb kasutada aineid, mis on tervisele ja keskkonnale ohutud. See kehtib kõikidele elektriseadmete tootjatele Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Jutta Haug (S&D), kirjalikult. – Ehkki esimese lugemise kompromiss ei ole eriti põhjalik, parandab see kehtivat õigusakti, mistõttu hääletasin poolt. Peale ainete kasutamise piiramise uue tehnoloogia on üks oluline edusamm avatud rakendusala: keskpikas perspektiivis hõlmab ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev direktiiv kõik elektri- ja elektroonikaseadmed, sealhulgas elektrivoolu tootmise seadmed. Halb külg on aga erandite rohkus, sealhulgas fotogalvaanilised paneelid. Selle otsustava tähtsusega n-ö puhta tehnoloogia väljajätmine keskkonnaga seotud õigusaktist saadab vale sõnumi nii ELi kui ka üle maailma. Asi on sidusate jätkusuutlike investeeringute seisukohast õige reguleeriva raamistiku määramises. Isegi kui kaadmiumtelluriiditaoliste ohtlike ainetega fotogalvaaniliste paneelide tootmine on võib-olla kulusäästlikum, on vähemprobleemsed alternatiivid olnud ammu olemas ja osutunud oivaliselt toimivaks. Seetõttu ei näe ma mingit vajadust katta meie katuseid ja põlde potentsiaalselt ohtlike jäätmetega, lükates kasutuselt kõrvaldamise probleemi edasi tulevastele põlvedele. Selles punktis ei nõustu ma absoluutselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu enamuse seisukoha ega otsusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Kompromiss, mille minu kolleeg Jill Evans läbirääkimistel saavutas, tähistab selle õigusvaldkonna edusammu. Selle tagatav õiguskindlus viib keskkonnakaitse paranemiseni ja seetõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Telerite, raadiote ja elektriliste kodumasinate pidevalt kasvav tootmine tuleneb nüüdisaegsete tehnoloogiate arengust ja suurenenud nõudmisest seda liiki toote järele. Tarbijatena eeldame nendelt seadmetelt funktsionaalsust ja ergonoomikat, kuid eelkõige peaksime nõudma, et eri liiki tooted vastaks asjakohastele normidele, mis reguleerivad ohutusstandardeid nii kasutaja kui ka keskkonna seisukohast. Vahetame kasutatud seadmeid uute vastu, tekitades murettekitavates kogustes jäätmeid, ning tootmises kasutatavad ohtlikud ained põhjustavad pöördumatut kahju ökosüsteemile.

Seetõttu on hädavajalik kehtestada õigusnormid, mis piiravad ohtlike ainete kasutamist seadmete tootmises, mis meie kodudesse jõuavad, ning samal ajal toetavad tootjaid uuenduslike ökoloogiliste meetmete rakendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Kehtiv ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev direktiiv piirab kuue ohtliku materjali kasutamist, mida kunagi sisaldasid teatavad elektri- ja elektroonikaseadmed. See sõnastatakse uuesti selleks, et seda lihtsustada ja hõlbustada tootjatel keelatud ainete eristamist, et vältida tarbetuid segiajamisi, mis võivad olla ohtlikud tarbijatele ja jäätmekäitlejate ressurssidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidul oli tarvis üksikasjalikke eeskirju teatavate ohtlikuks peetavate ainete kasutamise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. See vajadus sai selgeks tänu komisjoni andmetele, mis näitavad, et iga aasta müüakse ainuüksi ELis hinnanguliselt 9,3 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid.

Kuna turg kasvab ja uuendustsüklid muutuvad veelgi lühemaks, kiireneb seadmete väljavahetamine, muutes elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed kõige kiiremini kasvavaks jäätmevooks. Pärast lühidat üleminekuetappi, mis võimaldab äriühingutel uue õigusaktiga kohaneda, keelatakse ohtlike ainete kasutamine kõikides elektri- ja elektroonikaseadmetes, ehkki mõnede eranditega, nagu fotogalvaanilised paneelid. Selle meetmega nõutakse ka, et konkureerivad kolmandate riikide tööstused täidaksid samu kohustusi, mis pannakse meie oma ettevõtetele, nõudes sõnaselgelt, et imporditud tooted peavad vastama samadele ohutusstandarditele, mida ELi eeskirjad tagavad.

Seetõttu arvan lõppkokkuvõttes, et esmatähtis on kaitsta teatavaid esmaseid varasid, nagu rahvatervis ja keskkond, ehkki teadmisega, et tegutseme tingimustes, mille lõi Euroopat ja maailma mõjutanud ränk majanduskriis.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva raporti poolt. Kehtiv ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev direktiiv piirab kuue ohtliku materjali kasutamist teatavate elektri- ja elektroonikaseadmete valmistamisel. Eesmärk on vältida mürgiseid jäätmeid pärast seadmete äraviskamist tagamaks, et mobiiltelefonid, arvutid ja külmikud, mida Euroopas enam ei vajata, ei kahjustaks prügilates kemikaalide immitsemise tõttu ja põletamisel mürgiste aurude tekkimise tõttu keskkonda ega inimeste tervist. Direktiivi lihtsustatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ohtlike ainete kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmetes on suur probleem rahvatervise, keskkonna ja jäätmekäitluse seisukohast. Need riskid on veelgi suuremad ringlussevõtul ja taaskasutamisel arengumaade kehvades tingimustes, eriti kui eksporditakse ebaseaduslikult lõppladustamiseks vaesemate riikide ulaprügilatesse. Selle õigusakti eelnõuga lisatakse kogu kõnealune materjal direktiivi rakendusalasse. Tulevikus peab seega kogu materjal direktiivi sätetele vastama, kui seda keskkonnamõju hindamisel vajalikuks peetakse.

Direktiiv aitab kujundada liikmesriikides selged eeskirjad nende ainete turuleviimiseks ja edaspidiseks taaskasutamiseks. Direktiiv viib praeguse olukorra olulise paranemiseni, mistõttu hääletasingi poolt. Arvan aga, et osa ohtlikest ainetest, mis jäeti direktiivist välja, tuleks lisada sinna järgmise kolme aasta jooksul pärast nende mõju läbivaatamist ja hindamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. (PT) Elektri- ja elektroonikaseadmete suurenenud kasutamine ühes nende märkimisväärse tehnoloogilise arenguga on viinud üha lüheneva elutsüklini. See omakorda on viinud tõsiste probleemideni, mis on seotud nendes seadmetes ohtlike ainete kasutamisega, ning lisaks ka raskusteni üha suurema koguse jäätmete käitlemisel. Seetõttu on teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi (RoHS) eesmärk laiendada direktiivi rakendusala ja tugevdada selle ennetavat osa, nii et keskkonnakahju saaks asutamiselepingu artikli 174 lõike 2 kohaselt esmatähtsa ülesandena lähtekohas korrigeerida. Uuesti sõnastatud direktiiv on oluline ohtlike ainete edukaks vähendamiseks seda liiki seadmetes.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) Toetan täielikult Jill Evansi raportit. Sooviksin aga lisada, et küsimusele tuleks enam tähelepanu pöörata. Plii, magneesiumi, elavhõbeda ja haruldaste muldmetallide kasutamine elektroonikas ja tööstustehnoloogias on vältimatu. Meie ülesanne on ajendada tootjaid vähemkahjulikele materjalidele üle minema. Kui see võimalik ei ole, on oluline, et üldsust teavitataks kõikide kasutatud kahjulike ainete potentsiaalselt kahjulikust mõjust tarbijale.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev direktiiv reguleerib kahjulike ainete kasutamist seadmetes ja komponentides. See on samuti oluline vahend tootjatele Euroopa ja lisaks ka üleilmse standardi kehtestamiseks. Direktiivi rakendusala laiendamise eesmärk on arvestada ka ohtlike ainete jäätmete käitlemist. Jäin hääletusel erapooletuks, kuna raport ei lahenda veel täielikult kõiki ohtlike ainete käitlemisega seotud probleeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult.(DE) Elektriseadmete turg on kahtlemata kiiresti arenenud, iseäranis infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas. Sellest ja üha lühematest uuendustsüklitest tulenevad ka üha suuremad kogused elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid. Ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva uuesti sõnastatud direktiivi eesmärk on ennetada ohtlike ainete kasutamist, mis võiks kahjustada keskkonda või inimeste tervist. Mõned ettepanekutest on vastuolulised: ühest küljest on suured arvutitootjad, nagu HP, ACER ja Sony Ericsson, öelnud, et nad on kõikide elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatavate broomitud leegiaeglustite keelu poolt. Teisest küljest on selge, et komisjoni uurimuste tulemused ei ole täiesti vaieldamatud, vähemalt mis puudutab potentsiaalset keskkonnakahju. Lisaks väljendavad tootjad muret polüvinüülkloriidi keelu pärast, eriti kaablitööstuse valdkonnas. Polüvinüülkloriidi negatiivsete omaduste üle vaieldakse ja kardetakse, et kulud suurenevad, kui polüvinüülkloriidiga kaetud kaablid keelatakse. Enne konkreetsete keeldude kehtestamist on vaja neid argumente kaaluda. Seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin mitmel põhjusel raporti poolt. Olen nõus, et paigaldised ja fotogalvaanilised paneelid tuleks direktiivi rakendusalast välja jätta. Mulle tegi heameelt ka metodoloogia vastuvõtmine 4. lisas sisalduvate ohtlike ainete läbivaatamiseks, kuna see tähendab, et komisjonis läbivaadatavate ainete loendi (3. lisa) võib eemaldada. Arvan, et termini „sõltuvus” mitte liialt lai määratlus on seadmete toimimise elektrivajaduse tähenduses õige. Arvan ka, et on ennatlik hõlmata õigusaktiga nanomaterjalide hindamist, mida komisjon hetkel läbi vaatab. Viimaseks rõõmustan asjaolu üle, et rakendusala on n-ö avatud, et ka kõik elektri- ja elektroonikaseadmed oleksid hõlmatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Minu hääl raporti poolt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (uus sõnastus), oli tingitud nõukoguga saavutatud vastastikusel kokkuleppel tehtud parandustest, mis peaksid aitama kaasa rahvatervise ja keskkonnakaitse ning jäätmekäitluse olulisele paranemisele. Tõstaksin esile uue õigusakti lihtsustamise ja suurema kooskõla. Ohtlike ainete kasutamise ümberkorraldamine ja piiramine oli ülioluline, arvestades elektri- ja elektroonikaseadmete müügi olulist suurenemist ELis.

Selle õigusaktiga aitame ennetada seda, et jäätmed, mida tekitame elektri- ja elektroonikaseadmetega, nagu mobiiltelefonid, arvutid ja külmikud, kahjustavad keskkonda ja inimeste tervist keemiatoodete eritamisega keskkonda kas prügilast või põletamisel mürgiste gaaside vabanemisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Sooviksin tänada Jill Evansit oivalise töö eest! Hääletasin poolt, sest olen nõus, et ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev uuesti sõnastatud direktiiv on tarvis suhestada ELi rahvusvaheliste kohustustega vähendada dioksiinide ja furaanide koguheidet, kusjuures eesmärk on neid pidevalt vähendada ja võimaluse korral need lõpuks täielikult elimineerida.

Suurte koguste elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete lõplik saatus on jätkuvalt selgusetu. Kõrgetemperatuuriline põletamine on jätkuvalt erand. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete madalakvaliteediline käitlemine – ELis või kolmandates riikides – ähvardab jääda oluliste koguste puhul tõsiasjaks. Dioksiinide ja furaanide heidete vastu saab võidelda ainult materjalivalikutega projekteerimisjärgus.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Iga aasta müüakse ainuüksi ELis hinnanguliselt 9,3 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid, millest suurima osa moodustavad suured kodumasinad ning infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed. Kuna turg jätkab kasvamist ja uuendustsüklid muutuvad veelgi lühemaks, kiireneb seadmete väljavahetamine, muutes elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed kõige kiiremini kasvavaks jäätmevooks. Hinnanguliselt suurenevad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed 2020. aastaks 12,3 miljoni tonnini.

Uuesti sõnastatud direktiivi vajalikkuse põhipunktid on järgmised:

– avatud rakendusala;

– ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi ja REACHi eristamine;

– erandi tegemise kriteeriumide muutmine;

– kriteeriumid erandi kestuse/ajapikenduse otsustamiseks;

– edaspidi piirangute puhul kaasotsustamine komiteemenetluse asemel;

– konkreetsed sätted nanomaterjalide kohta.

Mul on hea meel, et kokkulepe saavutati esimesel lugemisel. Hääletasin raporti poolt, kuna uus ettepanek võtta vastu direktiiv on lihtsam ja annab tootjatele lihtsama vahendi toodete liigitamiseks direktiivis ettenähtud kategooriatesse. Samuti arvestatakse selles tervise ja keskkonnakaitsega seotud sotsiomajanduslikku mõju erandi tegemise kriteeriumide muutmisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjoni sõnul on soovitatav selguse ja õiguskindluse põhjustel sõnastada uuesti kehtiv elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev direktiiv, mis võeti vastu 2003. aastal. Direktiivi uuesti sõnastamine nõuab direktiivi rakendusala laiendamist, et soodustada inimeste tervise kaitset ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ökoloogiliselt õiget ringlussevõttu ja lõppladustamist. Selle küsimuse puhul on nüüd ülioluline arvestada soovitatud lahenduste võimalikku mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Peaaegu kaheksa aastat tagasi võttis Euroopa Parlament vastu ohtlike ainete piiramist käsitleva direktiivi ja vastas sellega tarbijate tugevale nõudmisele ohutute ja mittekahjulike igapäevaste tarbekaupade järele. Ohutusepõhine lähenemisviis rakendati peamiselt plii, elavhõbeda ja kaadmiumi kasutamise keeluga sellistes väga erinevates toodetes nagu kodumasinad, raadiod ja telerid, elektrirongid ning videomängud. Toetan täna vastu võetud muudetud versiooni, mis laiendab direktiivi rakendusala teistele toodetele, ilma et mõistetaks hukka sellised olulised ained nagu polüvinüülkloriid. Sarnaselt oli oluline vaadata uuesti läbi juunis keskkonnakomisjonis vastu võetud piirav seisukoht nanomaterjalide kohta. See mikroskoopilisel tasandil revolutsioon väärib enamat kui lihtsustav seisukoht: poolt või vastu, nagu geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) puhul. Oluline on ka, et ohtlike ainete piiramist käsitlev direktiiv oleks teostatav ja siinkohal on mul hea meel, et arvestatud on nende ainete võimalikke mõjusid tervisele ja keskkonnale, metoodika kehtestamist ning tagatud vastastikust täiendavust kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramist käsitleva (REACH) määrusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin tänasel istungil elektri- või elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi muudetud versiooni poolt.

Osaliselt tingituna uutest teaduslikest teadmistest valdkonnas, taotleb tekst, milles sõnastatakse uuesti 2003. aasta direktiiv, piirangute kehtestamist selliste materjalide kasutamisel nagu kaadmium, kloor, elavhõbe ja polüvinüülkloriid, mis on osutunud inimeste tervisele ohtlikuks.

Ehkki olen teadlik selle valdkonna tootjate tugevast vastuseisust, iseäranis polüvinüülkloriidi kasutamise piirangutele, arvan, et poliitika ja seetõttu demokraatlikult valitud poliitikute esmane ülesanne on püüda reguleerida selliste ainete kasutamist, mis võivad kahjustada inimeste tervist kas või ainult potentsiaalselt. Samal ajal on meil tarvis soodustada alternatiivsete ja asendusainete kasutamist olemasoleva tehnoloogia piires.

Arvan, et elektri- ja elektroonikaseadmete seisukohast on lõpptulemus eriti oluline, eriti juhtudel, kus need sisaldavad hiljem ohtlikuks tunnistatud materjale. Sellistel juhtudel peab kasutuselt kõrvaldamine olema tegelikult veelgi rangem ja hoolikam.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Komisjoni andmetel müüakse iga aasta ainuüksi ELis 9,3 miljonit tonni elektri- ja elektroonikaseadmeid, millest suurima osa moodustavad suured kodumasinad ning infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed. Kuna turg jätkab kasvamist ja uuendustsüklid muutuvad veelgi lühemaks, kiireneb seadmete väljavahetamine, muutes elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed kõige kiiremini kasvavaks jäätmevooks. Hinnanguliselt kasvavad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed 2020. aastaks 12,3 miljoni tonnini. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed on keeruline jäätmevoog, hõlmates mitut ohtlikku ainet. Need ained või nende muundumissaadused võivad pääseda – eriti nende väärkäitlemise tõttu – keskkonda ja kahjustada inimeste tervist. Riske inimeste tervisele ja keskkonnale suurendab veelgi madalakvaliteediline ringlussevõtt/taaskasutus arengumaades. Asutamislepingu artikli 174 lõike 2 kohaselt tuleb kõrvaldada keskkonnakahju esmajärjekorras selle lähtekohas. Jäätmehierarhia jäätmete raamdirektiivis seab esmatähtsaks ennetamise, mida määratletakse muu hulgas kui selliste jäätmete ennetamise meetmete kehtestamine, mis vähendaksid ohtlike ainete sisaldust materjalides ja toodetes. Loodan väga, et raport aitab need probleemid lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Elektroonikaseadmed tekitavad Euroopa kõige kiiremini kasvavat jäätmevoogu ning kantserogeensete ja mürgiste ainete vähendamine sellest jäätmevoost peab olema esmatähtis. Õigusakti avatud rakendusala, nagu soovitas keskkonnakomisjon, on palju parem lähenemisviis kui komisjoni väljapakutu. Konkreetsete toodete lõplik loend võiks jätta määrusest välja uued tooted ning meil on tarvis tagada, et õigusakt mitte ainult ei edendaks tootjate uuendustegevust, vaid hoiaks sellega ka ühte tempot. Julgustav on näha, et mitu firmat praegu lõpetab järk-järgult mõnede nende potentsiaalselt kahjulike ainete kasutamise oma toodetes. Siiski on meil ikkagi tarvis vastu võtta ulatuslikke õigusakte, mis ergutaks ülejäänud tootjaid järgima teiste eeskuju ja tegelema uuendustega, et tagada keskkonna parem kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Toetasin elektri- või elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlevat raportit. Raport on samm õiges suunas. Sellega laiendatakse seadmete kategooriat muu hulgas meditsiiniseadmetele. Lisaks raskemetallidele, nagu elavhõbe ja plii, keelatakse hulk broomitud leegiaeglusteid. Lisaks tagab raport avatud rakendusala, võimaldades direktiiviga edaspidi hõlmata kõik elektroonikaseadmed – mitmete konkreetselt määratletud eranditega – ja samuti teised ohtlikud ained. Selleks sätestatakse selged kriteeriumid. Kahetsusväärne on aga, et direktiivi ei ole lisatud polüvinüülkloriidi keeldu, nagu pani ette Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon. Väga oluline on saavutada ohtlike ainete vähendamine elektroonikajäätmetes. Ehkki Euroopa õigusaktidega keelatakse ohtlike jäätmete eksportimine ringlussevõtuks, on uurimused näidanud, et üle kahe kolmandiku Euroopa elektroonikajäätmetest eksporditakse. Tihti kallutatakse need e-jäätmed ebaseaduslikult maha sellistes piirkondades nagu Lääne-Aafrika, kus jäätmete käitlemine on väga madalakvaliteediline ja põhjustab tohutuid terviseprobleeme ning keskkonna saastamist. See kiiresti kasvav jäätmeturg pakub korralikku rahateenimisvõimalust, mistõttu on elektroonikajäätmete ebaseadusliku ekspordi ohjeldamiseks tarvis usaldusväärset järelvalvet ja seiret.

 
  
MPphoto
 
 

  Marianne Thyssen (PPE), kirjalikult. (NL) On muutunud võimatuks kujutleda argielu elektri- ja elektroonikaseadmeteta. Euroopa ohtlike ainete piiramise süsteemist, mis reguleerib ohtlike ainete kasutamist nendes elektroonikaseadmetes, on saanud tegelikult universaalne süsteem, mida kasutatakse koguni 28 riigis väljaspool ELi. Praeguseks on kehtiva ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi alusel juba kehtestatud piirangud elavhõbedale, pliile, kaadmiumile ja hulgale leegiaeglustitele. Tehnoloogia kiire areng ja paremad teaduslikud teadmised on ajendanud meid õigusakti uuesti sõnastama. Uuesti sõnastatud direktiivi on vaja ka selleks, et muuta ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlev direktiiv efektiivseks paindlikuks vahendiks. Nimelt on nüüdsest peale võimalik ohtlikke aineid kiiremini välja arvata, mis on kasulik inimestele ja keskkonnale. Samuti määratakse kindlaks suhe kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise (REACH) määruse ja ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitleva direktiivi vahel ja välditakse nõnda kahekordset reguleerimist. Nendel põhjustel toetasin täna veendunult kokkulepet, mille parlament suutis nõukoguga sõlmida. Loodan, et kokkulepe suudetakse saavutada kiiresti ka elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivi üle. Lõppude lõpuks on need kaks õigusakti omavahel tihedalt seotud.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult.(DE) Tegemist on hea raportiga, mis võtab enamikku tootjate muredest ja keskkonnakaitseküsimustest tasakaalustatult arvesse. Ehkki niivõrd keerulises asjas ei ole kindlasti võimalik saavutada täielikku rahulolu, on jõutud raportiga sellele väga lähedale.

 
  
MPphoto
 
 

  Kathleen Van Brempt (S&D), kirjalikult. (NL) Hääletasin Evansi raporti poolt, sest nõukoguga saavutatud kokkuleppe üldine tasakaal on positiivne. Sellest hoolimata sooviksin väljendada variraportöörina pahameelt asjaolu üle, et päikesepaneelid on sektori esindajate intensiivse lobitöö järel direktiivi rakendusalast välja jäetud. Sellest tulenevalt võib kaadmium jääda Euroopa turule viidavatesse päikesepaneelidesse (vähemalt) veel kümneks aastaks, kuigi seda ei lubata muude elektri- või elektroonikaseadmete puhul. Mõistan selge sõnaga hukka olukorra, kus sektoris, mis peaks olema liikumapanev jõud meie arengus keskkonnasõbraliku majanduse suunas, on tahetud sellest olulisest keskkonnakaitsega seotud õigusaktist kõrvale hiilida, ning kus parlamendi ja nõukogu enamus on andnud järele konkreetselt üht liiki tehnoloogia huvidele (kaadmiumtelluriidi kasutamine õhukese kelmega päikesepaneelides).

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Toetasin tänasel hääletusel elektri- ja elektroonikaseadmetes teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlevat raportit. Hiljuti veendusime probleemi tähtsuses, mida vastu võetud õigusakt käsitleb, kuna miljonites majapidamistes Euroopa Liidus on vahetatud kineskooptelerid nüüdisaegsete vedelkristallekraanide vastu. Täna mõeldakse samades majapidamistes vedelkristalltelerite vahetamisele vedelkristall-valgusdioodtelerite vastu.

Asjatundjad ütlevad, et kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmed on muutumas kõige kiiremini kasvavaks jäätmeallikaks. Lisaks on uurimisinstituudi Öko-Institut teostatud analüüsid näidanud polüvinüülkloriidi ja halogeenitud leegiaeglustite kahjulikku mõju keskkonnale ning inimeste tervisele. Olen kindel, et täna vastu võetud dokument aitab vähendada seda liiki ohtlikke ainete koguseid.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0617/2010 (Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping)

 
  
MPphoto
 
 

  Damien Abad (PPE) , kirjalikult. – (FR) Parlament võttis täna vastu resolutsiooni ettepaneku võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta, et tagada paremini võltsimisvastaste meetmete rahvusvaheline rakendamine. ACTA on vahend selleks, et muuta olemasolevad määrused tõhusamaks ja et pakkuda paremat kaitset autoriõiguse, kaubamärkide, patentide, disainilahenduste ja geograafiliste tähiste rikkumiste vastu. Hääletasin resolutsiooni poolt, mille esitas minu fraktsioon, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon, kuna arvan, et ACTA kaitseb Euroopa tööstust. Seetõttu suudame tagada autoriõiguse kaitse ja lisaks ka loovuse ning uuendustegevuse kultuuri- ja teadusasjades. Nimelt tuleks meil täna peatuda ja järele mõelda, kuidas võidelda paremini piraatlusega, ja see rahvusvaheline lepe on samm võltsimisvastaste meetmete tõhusama rakendamise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt, mille Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ning Euroopa Konservatiivid ja Reformistid esitasid võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu kohta, mis on tuntud nime ACTA all. Lepingu eesmärk on võidelda võltsimise leviku ja autoriõigustega kaitstud toodete suurenenud piraatluse vastu uue rahvusvahelise haldusstruktuuri kehtestamisega. Arvan, et on oluline kaitsta loovust varguse eest, sest just seda piraatlus ja võltsimine tegelikult on. Liit, mille eesmärk on saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmuspõhiseks majanduseks, ei saa jääda selle suure probleemi suhtes ükskõikseks. Sel põhjusel toetangi resolutsiooni vastuvõtmist. Tegemist on tugeva tekstiga, mis oleks pidanud liitma kõik Euroopa Parlamendi liikmed. Kahjuks võeti see vastu vaid napi enamusega. Ehkki Euroopa Komisjon pakkus põhiõiguste austamise suhtes tugevaid tagatisi, eelistasid vasakpoolsed parlamendis alusetute protestiloosungite külge klammerduda. Minu seisukoht on, et Euroopa Liit peab olema eestvedaja selles võitluses hooletuse ja pühendumuse puudumise vastu, mille eest Hiina ja Venemaa selles valdkonnas tihti vastutavad on. Kaalul on meie konkurentsivõime üleilmastunud maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Võltsimisvastane võitlus on ELi poliitilise strateegia oluline element, mille eesmärk on tagada õiglus, ühetaolised tingimused meie tootjatele, tööhõive meie kodanikele ja kinnipidamine õigusriigi põhimõtetest. Digitaaltehnoloogia esilekerkimisega omandas võltsimine juhitamatu rahvusvahelise mõõtme ja nii on rahvusvaheline koostöö selle probleemiga võitlemisel põhivahend. Toetasin seda resolutsiooni ettepanekut, milles kehtestatakse Euroopa Liidu eesmärgid ja prioriteedid mitmepoolsetel läbirääkimistel võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu üle, mille eesmärk on kehtestada esimest korda laiaulatuslik rahvusvaheline raamistik, et võidelda tõhusamalt intellektuaalomandi õiguste rikkumistega. Arvan, et oluline on tagada, et intellektuaalomandi õiguste jõustamise meetmed ei tõkestaks uuendusi ega konkurentsi ning et ei kahjustataks intellektuaalomandi õiguste piiranguid ega isikuandmete kaitset või piirataks teabe vaba liikumist või takistataks põhjendamatult seaduslikku kauplemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult.(FR) Hääletasin teksti vastu: Euroopa parempoolsed on andnud järele teatavate valitsuste nõudmistele ja kultuurimajanduse survele Euroopa kodanike põhiõiguste arvelt. Kõik kaitsemeetmed, mida komisjonilt küsisime, on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon algusest peale tagasi lükanud. See saadab järgmine nädal toimuvate Sydney läbirääkimiste eel komisjonile halva sõnumi. Lisaks võib termini „kaubanduseesmärgid” ähmane määratlus, mis puudutab kriminaalsanktsioone Interneti-põhiste autoriõiguste rikkumiste vallas, julgustada liikmesriike võtma vastu õigusakte, mis viivad erakasutajate ja tehniliste vahendajate kriminaliseerimiseni. ACTA mõju ei tohi võimaldada Euroopa Liidul teostada juurdlust üksikisikute üle või kehtestada paindliku reageerimise süsteeme või muud taolist. Lõpuks peab komisjon teostama kiiresti – pigem enne kui pärast ACTA rakendamist – mõjuhindamise selle rakendamise ja tagajärgede kohta põhiõiguste, andmekaitse ja e-kaubandust käsitleva direktiivi seisukohast.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Leping võimaldab tugevdada rahvusvahelist koostööd võltsimisvastases võitluses, luues vahendi intellektuaalomandi õiguste tõhusaks kaitsmiseks. Eesmärk ei ole luua uusi õigusi, vaid tagada olemasolevate õiguste austamine piiravate meetmete ja laiaulatusliku raamistiku loomise kaudu poolte abistamiseks. Tegemist on keerulise lepinguga, kus vastandlikud huvid jätavad ruumi tagajärgede vastuolulistele tõlgendustele. Intellektuaalomandi õiguste kaitsmine on tähtis, kuid ühest küljest on ülioluline tagada tasakaal, nii et ei ohustata sõnavabadust ja uuendustegevusi ega piirata üksikisiku suutlikkust teostada oma kodaniku- ja põhivabadusi. Võltsimine on väga tõsine probleem, millega kaasnevad tohutud riskid Euroopa tootjatele, majandusele ja uuendustegevusele.

Loodan, et leping on samm õiges suunas ja et eelseisvatel läbirääkimistel on võimalik lahendada ebamäärasused ja väljajätmised, mille all tekst ikka veel kannatab, nagu viite puhul vääratele geograafilistele asukohtadele. Sooviksin kiita komisjoni jõupingutuste eest, mida see on teinud, et suurendada läbirääkimiste läbipaistvust, ning loodan, et see suhtumine säilib, teavitades pidevalt parlamenti täielikult läbirääkimiste kulust.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu kohta, mille esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis koos veel kolme Euroopa õigusloome fraktsiooniga. Resolutsiooni otstarve oli nii austada põhivabadusi ja isikuõigusi kui ka säilitada vaba juurdepääs Internetile. Resolutsioon püüdis tagada ka juurdepääsu ravimitele arengumaades. On kahetsusväärne, et resolutsioon ei võitnud täiskogu häält, kuna sotsialistide seisukoht toetas Euroopa kodanike huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE) , kirjalikult. (PT) Tervikuna nõustun resolutsiooni ettepanekuga, mis puudutab võltsimisvastast võitlust käsitlevat kaubanduslepingut (ACTA), mis kiideti heaks pärast kuid kestnud arutelu ja jõupingutusi leida eri fraktsioonide vahel kompromiss, mida kahjuks ei saavutatud. Selleks et tagada turgude tervislik toimimine, ühtse turu kaitse, Euroopa ettevõtete konkurentsivõime üleilmses majanduses ning töökohtade loome ja säilimine ELis, on oluline, et liit teeks võltsimise eri vormide vastastest meetmetest oma sise- ja välispoliitika prioriteedi. Teadlikuna sellest, et ACTA ei paku lahendust sellisele keerulisele ja mitmemõõtmelisele probleemile nagu võltsimine, nagu väljendatakse lõikes 3, arvan siiski, et ACTA on hea vahend olemasolevate standardite tõhustamiseks, tuues nõnda kasu EList väljuvale ekspordile ja kaitstes õiguste valdajaid, kui nad tegutsevad üleilmsel turul, kus eri tööstus- ja intellektuaalomandi õiguste valdajad on hetkel autoriõiguse, kaubamärkide, patentide, disainilahenduste ja geograafiliste tähiste süstemaatilise ning levinud rikkumise ohvrid.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni vastu, mis väljendab võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) parafeerimise eel Euroopa Parlamendi seisukohta, kuna konservatiivne enamus siin täiskogul keeldus selle üleilmse autoriõigust käsitleva lepingu puhul tõstatamast küsimust vajaduse kohta meie kodanikele mõeldud põhiliste kaitsemeetmete järele. Parlament ei ole veel näinud tõendeid selle kohta, et nende läbirääkimiste õiguslik alus on enne lepingu parafeerimist Lissaboni lepinguga kooskõlas. Samuti peab komisjon näitama meile, et teenuseosutajate ja autoriõiguste valdajate koostöö ei mõjuta kodanike põhiõigusi, eriti õigust eraelu puutumatusele, õigust sõnavabadusele ja õigust nõuetekohasele menetlusele. See nõuab andmekaitsele ja põhiõigustele avalduva ACTA mõju hindamist. Meil on tarvis nõukogult ja komisjonilt tagatist selle kohta, et ACTAga ei teki vajadus muuta ELi õigust, mis puudutab intellektuaalomandi õiguste jõustamisega seonduvaid karistusmeetmeid. Patente puudutavad tsiviilõigusliku jõustamise sätted võivad mõjutada negatiivselt ka juurdepääsu geneerilistele ravimitele ning komisjon peaks selle probleemi lahendama. Peaksime hoiduma ACTAt heaks kiitmast, kuni saame kirjalikud tagatised nendes kriitilistes küsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Küsimusi tekitab veel võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) sisu. Lepingu põhieesmärk, mille üle on ligikaudu kümne riigi vahel aastaid ülisalajasi läbirääkimisi peetud, on võidelda võltsimisega ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi. Sellegipoolest tuleks märkida, et ei Hiina, Brasiilia ega India ei ole nendel läbirääkimistel osalenud. Ehkki võltsimisega tuleb võidelda, tähendavad peale selle lepingu teada-tuntud sätted meetmete kehtestamist, mida võiks pidada rünnakuteks isikuvabaduste vastu: Interneti-ühenduse pakkujate järelvalve, piirikontrolli tugevdamine ja suuremad raskused soodsa hinnaga geneeriliste ravimite veol arengumaadesse. Need on kõik mured, mida on edastanud paljud Euroopa Parlamendi liikmed, kes ei soovi pimesi usaldada Euroopa Komisjoni läbirääkimisi. Resolutsiooni, mis võeti vastu napi enamusega ja sedagi vaevalt, ei saa tegelikult pidada toeks, kuna on veel kahtlusi, kas tekst vastab ühenduse õigustikule ja kas see sobib kokku põhiõiguste austamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Jäin hääletusel võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) üle erapooletuks, kuna arvan, et ehkki tekstis on olulisi punkte, on see liialt kriitiline vaadeldava lepingu suhtes. Üldiselt arvan, et ACTA soosib ELi majandushuve ja et see saavutab tasakaalu intellektuaalomandi õiguste kaitsmise ja põhiõiguste tagamise vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Pärast parlamendi pikka pealekäimist on läbipaistvuse määr võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) läbirääkimistel oluliselt suurenenud ja Uus-Meremaal toiminud läbirääkimiste voorust saadik on parlamenti pidevalt täielikult teavitatud. Läbirääkimistel saavutatud tekst kajastab parlamendis väljendatud põhimuresid, eriti selliste küsimuste puhul nagu põhiõiguste austamine, eraelu puutumatuse ja andmete kaitse, vaba Interneti olulisuse austamine, teenuseosutajate rolli kaitsmise kasulikkus ja ravimitele juurdepääsu kaitsmise vajadus. Võltsimisvastane võitlus on esmatähtis ja eesmärgi saavutamiseks on põhjapaneva tähtsusega rahvusvaheline koostöö. Arvestades võimalust, et lepinguga ühinevad uued tärkava turumajandusega maad ja arengumaad, soodustades nõnda intellektuaalomandi õiguste kaitset laiemalt, suudab ACTA saavutada vajaliku mitmepoolsuse.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. – (PT) Läbirääkimistel saavutatud leping on oluline samm võltsimisvastases võitluses ja oluline element ELi poliitilises strateegias, et tagada õiglus, võrdsed võimalused Euroopa tootjatele, töökohtade säilimine meie kodanikele ja õigusriigi põhimõtete austamine. Võltsimisvastane võitlus peaks olema üks sise- ja välispoliitilise strateegia prioriteete ning rahvusvaheline koostöö on selle eesmärgi saavutamiseks põhjapaneva tähtsusega. ACTA on vahend, mis tõhustab olemasolevaid standardeid, tuues nõnda kasu EList väljuvale ekspordile ja kaitstes õiguste valdajaid, kui nad tegutsevad üleilmsel turul. Rõhutaksin geograafiliste tähiste olulisust Euroopa firmadele ja töökohtadele ELis ning toetan komisjoni jõupingutusi lisada geograafiliste tähiste kaitse ACTA rakendusalasse. Lõpuks rõhutaksin, kui oluline on, et komisjon kinnitaks, et ACTA rakendamine ei mõjuta põhiõigusi ega andmekaitset või jõupingutusi, mida EL hetkel teeb, et ühtlustada intellektuaalomandi õiguste rakendusmeetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Kui ma ei oleks otsustanud istungit boikoteerida pärast äsja kogetud kahetsusväärset sotsialistlik-eurokraatlikku totalitarismi episoodi, oleksin hääletanud vasakpoolsete fraktsioonide resolutsiooni ühisettepaneku poolt, mis puudutab võltsimisvastast võitlust käsitlevat lepingut. Oleksin teinud seda mitte selle pärast, et olen muutnud oma poliitilisi veendumusi, vaid seepärast, et arvan, et leping ei ole piisav selleks, et kaitsta meie majandusharusid võltsimise eest, et see ei taga geograafiliste tähiste järgimist, et sellel ei ole eriti mõtet, kui see ei hõlma Hiinat, mis on suurim võltsija maailmas, ning et see ohustab mittemateriaalsete omandiõiguste puhul kodanike õigusi ja vabadusi. Pooldan samuti kõiki resolutsioonis esitatud eelneva teabe soove, mõjuhindamisi ja muud taolist. Lühidalt öeldes on leping praegusel kujul mõttetu ja potentsiaalselt kahjulik. Selle üle ei oleks tulnud isegi läbirääkimisi pidada, veel vähem ainult Euroopa Komisjonis, kui arvestades hõlmatud küsimusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Euroopa Konservatiivide ja Reformistide esitatud resolutsiooni ettepaneku vastu, mis puudutab võltsimisvastast võitlust käsitlevat kaubanduslepingut, kuna tekst ei ole isikuvabaduste kaitsmiseks kuidagi piisav. Euroopa Parlamendi liikmed on väljendanud korrapäraselt mitmeid muresid, mis on seotud läbirääkimistega selle rahvusvahelise lepingu üle, ning enne kui liikmesriigid ja Euroopa Liit lepingu lõplikult heaks kiidavad, oli oluline tõstatada hulk probleeme, eriti neid, mis puudutavad juurdepääsu ravimitele, Interneti-ühenduse pakkujate vastutust ja reisijate isikliku pagasi läbiotsimist piiril. Kahjuks ei suudetud võtta vastu resolutsiooni ühisettepanekut, mille esitasid Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, mille poolt hääletasin ja mis väljendas neid muresid, kuna vajalikest häältest jäi napilt puudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen pettunud, et resolutsiooni, mida toetas minu fraktsioon, täna vastu ei võetud. Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA) võib potentsiaalselt avaldada väga negatiivset mõju kodanikuvabadustele ja tänane hääletus ei leevenda neid hirme mitte kuidagi.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult.(DE) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, mille Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ning Euroopa Konservatiivid ja Reformistid esitasid võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta. Resolutsioon väljendab samu muresid, mida ELi kodanikud väljendasid andmekaitse suhtes. See lükkab selge sõnaga tagasi nn kolmanda üleastumise määruse, mida on arutatud meetmena, mida kasutataks autoriõiguse rikkumiste puhul. Resolutsiooniga juhitakse tähelepanu ka sellele, et leping peab olema kooskõlas ühenduse õigustikuga, teisisõnu ühise ELi õiguse kogumiga. Võltsitud tooted ja rahvusvahelise autoriõiguse rikkumised kahjustavad Euroopa majandust, seades sellega ohtu ka Euroopa töökohad. Selle vastu tuleb rakendada otsustavaid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. (CS) Kiidan heaks asjaolu, et selle rahvusvahelise lepingu lõplikust variandist on eemaldatud kõige vastuolulisemad sätted, nagu kolmandate poolte vastutus, kohustuslik arvutimälude kontroll piiride ületamisel ja nn digitaalgiljotiini kohustuslik rakendamine. Ehkki mul on hea meel jõupingutuste üle, mis siin tehti, et tagada suurem kaitse intellektuaalomandi õigustele, ei ole ma veendunud, et meile esitatud kujul leping on täiesti optimaalne. Mulle teeb väga muret, et sellised riigid nagu Hiina ja Venemaa ei ole allakirjutanute hulgas. Kuna leping asetab suurema rõhu õiguste valdajate ja mitte tegelikele autorite kaitsele, olen mures, kas leping hakkab tegelikult kaitsma üldisi intellektuaalomandi õigusi, mitte vaid peamiselt USAs asuvate väheste üksuste õigusi.

Asjaolu, et lepingusse ei olnud võimalik lisada geograafilisi tähiseid, ainult kinnitab mu hirme. Võib-olla ei ole enam tarvis kommenteerida lepingu üle läbirääkimise meetodit, kuid arvan tõesti, et ACTA jaoks valitud vormile sarnast mitteläbipaistvat läbirääkimisviisi ei korrata ning parlamenti teavitatakse tulevikus aegsasti sarnaste lepingute läbirääkimiste korrast ja lepingute sisust.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA) on suurendanud ja suurendab jätkuvalt eeskirjade tõhusust, mis soodustavad Euroopa Liidu eksporti ja kaitsevad inimesi, kelle intellektuaalomandi õiguste rikkumine on üleilmsel turul tegutsedes üha enam levinud.

Nagu resolutsiooni ühisettepanekus tõhusalt rõhutatakse, kujutab võltsimisvastane võitlus üleilmsel tasandil Euroopa Liidu poliitilise strateegia põhitahku, mille eesmärk on suuta pakkuda standardseid konkurentsitingimusi kõikidele Euroopa tootjatele. Arvan, et selles sektoris, nagu teisteski, on nüüd liikmesriikidevahelise koostöö olulist iseloomu selgelt tunnistatud. Autoriõiguse, kaubamärkide, patentide, disainilahenduste ja geograafiliste tähiste kaitsmine on kahtlemata tundlik küsimus, kuna puudutab põhilisi inimõigusi, kuid tänane ettepanek kujutab tõsist üleskutset jätkata õiges suunas. Komisjon peab tegelikult võtma endale kohustuse tagada tõhusate meetodite lisamine geograafiliste tähiste kaitse jõustamiseks, sest see on oluline ettevõtete ja Euroopa kodanike tööhõive seisukohast.

 
  
MPphoto
 
 

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult.(FR) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubanduslepingu kohta, mille esitasid Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ja Euroopa Konservatiivid ja Reformistid. PPE/ECRi resolutsioonis juhitakse tähelepanu, et võltsimisvastane võitlus on esmatähtis liidu sise- ja välispoliitilises strateegias ning et rahvusvaheline koostöö on eesmärgi taotlemisel põhielement. Arvestades Euroopa Parlamendi ja meie kaaskodanike muresid, nagu põhiõiguste austamine, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsmine, Internetile piiramatu juurdepääsu üliolulise rolli tunnistamine, teenuseosutajate rolli kaitsmise olulisus ning vajadus kaitsta juurdepääsu ravimitele, muudab akt kehtivaid eeskirju tõhusamaks. Eesmärk on tagada parem kaitse intellektuaalomandi õiguste, kaubamärkide, disainilahenduste ning patentide kõikide rikkumiste eest ühenduse ekspordi ja nende õiguste valdajate huvides. Vastupidiselt tema kohta avaldatud kriitikale sobib leping täielikult kokku ühenduse õigustikuga. Lepingus ei kehtestata näiteks niinimetatud kolmanda üleastumise menetlust.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta, kuna see: 1) on täielikult kooskõlas ühenduse õigustikuga; 2) avaldab positiivset mõju meetmetele, mis kaitsevad intellektuaalomandi õigusi üleilmselt ja mis kaitsevad teiste territooriumide, nagu Aasia, Austraalia, Vaikse ookeani piirkonna jne eest; 3) kaitsevad ELi tasandil konkurentsi ja kultuurilist mitmekesisust ning lisaks soodustavad töökohtade loomist.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta. ACTA otstarve on jõustada rahvusvahelisel tasandil intellektuaalomandiõigust ja see puudutab autoriõiguste rikkumisi majandustegevuses. Tegemist on väga delikaatse teemaga, kus peame pakkuma õiguste valdajatele küllaldast kaitset ja mõistlikku investeeringutasuvust, teisest küljest rikkumata kodanikuvabadusi, piiramata juurdepääsu ravimitele või kriminaliseerimata üksikisikuid autoriõiguse tühiste rikkumiste eest. Seda hindamist on õige teostada kaubanduskomisjonis, kui seal kaalutakse, kas anda ACTA-le parlamendi nõusolek.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Võltsimise eest kaitsmine ja intellektuaalomandi kaitsmine on rahvusvahelises mastaabis kahtlemata olulised. Väljapakutud ACTA lepingust ei tule välja aga kõrge kvaliteedi ja eriti kõikide ELi liikmesriikide kodanike huvide kaitsmise tähtsus. Lepingul, mille koostamine on võtnud kaua aega, oli puudu ettevalmistamise eri tasanditel läbipaistvus ning oma kontekstis on see suunatud rohkem ühe rühma huvidele. Ehkki lepinguga kuulutatakse muu seas ka, et asjaomastes asutustes tugevdatakse transiitkauba ja ekspordikorra või ametiülesande korras peetavate läbirääkimiste seiret, tekib siinkohal küsimus rakendusala ja lepingu jõustamise muude võimaluste kohta, kuna selle mõju näib olevat vaieldav, sest puudub kokkulepitud heakskiit paljudelt olulistelt riikidelt kogu maailmast.

Mis puudutab intellektuaalomandi kaitse tegelikku tagamist, võib öelda, et üleilmses mastaabis on nüüd palju tunnustatud, toimivaid ja end piisavalt õigustanud vahendeid, institutsioone ning lepingulisi suhteid, mis hetkel tagavad kaitse võltsingute vastu. Niivõrd olulise ja sellise iseloomuga dokumendi puhul vajaks kinnitus, et ühenduse õigustikku ei ole tarvis muuta, põhjalikuma õigusanalüüsi esitamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna see kujutab olulist sammu võltsimisvastasel võitlusel, seadmata kahtluse alla selliseid küsimusi nagu geneeriliste ravimite vedu, ning tagab põhiõigused, nagu õigus eraelu puutumatusele ja andmekaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Läbirääkimised võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) üle peeti meie kodanike selja taga ning ÜRO ja selle Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni heakskiiduta, mis on ainuke organ, mis võib taolise lepingu õiguspäraselt sõlmida. ACTA puhul on peotäis riike leppinud omavahel kokku reeglid, mis peaksid kehtima intellektuaalomandi õiguste vallas. Rahvusvahelise õiguse seadusevastane omastamine rikkaimate riikide ja nende lähiliitlaste kasuks on täiesti vastuvõetamatu.

Peale selle, arvestades, et elusolendite võimaliku patentimise ja geneeriliste ravimite ringluse potentsiaalsete takistuste suhtes valitseb ebakindlus, on just ülioluline mitte tunda muret ühe punkti üle või avaldada kahetsust teise punkti üle, aktsepteerides samal ajal, et oleme silmitsi pöördumatu olukorraga. Hääletan selle teksti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. (PT) Võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu projekti esitamine 2. oktoobril 2010 pärast läbirääkimiste Tokyo vooru on väga oluline. On vaja ka, et komisjon teeks parlamendile ja üldsusele kättesaadavaks ACTA lepingu lõpliku teksti, mis järgnes 2010. aastal 30. novembrist kuni 3. detsembrini Sydneys toimunud kohtumisele, kus räägiti läbi tehniliste tahkude üle. Võltsimisvastane võitlus on üks sise- ja välispoliitilise strateegia prioriteete ning rahvusvaheline koostöö on selle eesmärgi saavutamiseks põhjapaneva tähtsusega. Oleme täiesti teadlikud, et läbirääkimistel saavutatud leping ei lahenda võltsimise keerulist ja mitmemõõtelist probleemi, kuid see on samm õiges suunas, et teha lõpp sellele tõsisele probleemile, mis põhjustab ränka kahju ELi majandusele ja liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangule.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. (LV) On oluline, et leping jõustuks võimalikult pea. Väiksemgi viivitus avab väravad intellektuaalomandi takistamata vargusele. Tootjate kulud ületavad kõik mõeldavad summad. Interneti-piraatlus on praegu väga aktuaalne teema. Paljud Interneti-ühenduse pakkujad ja Euroopa Liidu kodanikud on kaasatud ebaeetilistesse tegevustesse. Selles kontekstis peame reguleerima kõik toimingud, mis on seotud allalaadimise ja niinimetatud teabevahetusega. Tegevusetus võltsimise ennetamise puhul soodustab karistamatust ja jätab küünilise mulje. Toetan resolutsiooni ettepanekut täielikult!

 
  
MPphoto
 
 

  Vital Moreira (S&D), kirjalikult. (PT) Jäin erapooletuks hääletusel resolutsiooni ühisettepaneku üle, mille Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon esitasid võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu kohta. Arvan, et tekst on liialt kriitiline ja peaks olema tasakaalustatum. Esitatud versioonis märgitakse selgesti, et meie lõplik seisukoht on see, et oleme lepingu vastuvõtmisele vastu. Arvan, et leping on Euroopa Liidu majandushuvidele üldiselt soodne, eriti arvestades asjaolu, et tahame, et meie majandus põhineks uuendus-, teadus- ja arendustegevusel ehk nn nutikal kasvul.

Seetõttu arvan, et tööstusomandite, sealhulgas patendid, õiguste tõhustatud kaitse on Euroopa konkurentsivõime seisukohast oluline. Ühest küljest leian, et algsed mured geneeriliste ravimite, Internetile juurdepääsu õiguse kaitse ja geograafiliste tähiste ehk päritolunimetuste kaitsega lahendati lõppläbirääkimistel rahuldavalt. Me ei saa tehtud edusamme tähele panemata jätta. On ilmne, et kõik ei ole rahuldav, kuid rahvusvahelise lepingu üle tuleb otsustada üldises mõttes.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni / Euroopa Konservatiivide ja Reformistide resolutsiooni ettepaneku poolt ja teiste vastu, kuna rahvusvaheline ACTA võimaldab võidelda võltsimisega tõhusamalt, viies autoriõiguse parema kaitseni ja aidates seeläbi kaitsta Euroopa tootjaid. Lisaks aitab ACTA kaitsta tarbijaid võltsitud toodete eest, mis on muutumas Euroopa turgudel üha valdavamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ACTAt käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, kuivõrd arvan, et on oluline, et leping rakendataks. Seda tuleb teha kiiresti, lisaviivitusteta või ajaraiskamiseta, sest vastasel juhul riskime ummikseisuga läbirääkimistel, mis kahjustaks ühtmoodi nii tootjaid kui ka Euroopa tarbijaid.

Euroopal on kohustus jätkata jõupingutuste keskendamist kahele küsimusele. Esimene probleem on see, et Euroopa geograafiliste tähiste kaitsmine peab olema kohustuslik nii kodanikele kui ka tollile, kuna neile tekitatakse kahju, mis puudutab mitte ainult põllumajanduslikku toidutööstust, mille võltsitud tooted kannatavad kõlvatu konkurentsi all, mis tavapäraselt kätkeb nimede kasutamist, mis jäljendavad ja toovad meelele tuttavaid Euroopa tootemarke, vaid ka disaini- ja moevaldkonnas tegutsevaid tootjaid. Teine probleem on möödapääsmatu vajadus ühiste eeskirjade järele, millega reguleerida Interneti-müüki. Selles valdkonnas on toimunud raamatute, filmide, muusika ja miljonite võltsitud kaupade müügi suurenemine, mis kahjustab mitte ainult tarbijaid, vaid ka Euroopa tootjaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Hääletasin Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ja Euroopa Konservatiivide ja Reformistide resolutsiooni ettepaneku poolt, mis käsitleb võltsimisvastast võitlust käsitlevat kaubanduslepingut (ACTA), kuna tegemist on lepinguga, mille otstarve on kaitsta õiglust ja tervet konkurentsi. Leping kehtestab täieliku rahvusvahelise raamistiku, et tugevdada võitlust intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu. Ta soodustab teiste arengumaade ühinemist lepinguga, kuna ACTAs osalemine ei ole piiratud.

Läbirääkimistes lepingu üle võetakse nüüd arvesse ELi põhimuresid, sealhulgas: põhiõiguste ja eraelu puutumatuse austamine; vaba Interneti rolli austamine; teenuseosutajate rolli kaitsmine ja vajadus kaitsta juurdepääsu ravimitele ning rahvatervist.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Olen veendunud, et resolutsiooni ettepanek kujutab olulist sammu võltsimisvastases võitluses, säilitades samal ajal vajalikku tasakaalu vastandlike väärtuste vahel. See ei sea kahtluse alla sõnavabaduse ega uuendustegevuse ja tagab põhiõigused, nagu õiguse eraelu puutumatusele ja andmekaitse. On vastandlikke huve, mis muudavad konsensuse keeruliseks, kuid see, mis on siin teatava edukusega saavutatud, on leping, kus ühendatakse sisuliselt ühised soovid. Tervitada tuleb läbipaistvust, millele komisjon nendel läbirääkimistel rõhus, teavitades pidevalt Euroopa Parlamenti, ning loodan, et eelseisvatel läbirääkimistel on võimalik lahendada ebamäärasused ja väljajätmised, millele kõik osapooled ikka veel tähelepanu juhivad. Arvan, et saavutatud leping tugevdab rahvusvahelist koostööd võltsimisvastases võitluses, luues vahendi intellektuaalomandi õiguste tõhusaks kaitseks ja põhiõiguste tagamiseks. Samuti on oluline tagada olemasolevate õiguste austamine piiravate meetmete kaudu ja osapooltele osutatava abi laiaulatusliku rahvusvahelise raamistiku loomine.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna see kujutab endast olulist sammu võltsimisvastases võitluses, seadmata kahtluse alla selliseid küsimusi nagu geneeriliste ravimite vedu, ja tagab põhiõigused, nagu õigus eraelu puutumatusele ning andmekaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE) , kirjalikult. (PT) Võitlus võltsimisega, mis on üleilmne nähtus, nõuab mitmepoolset lähenemisviisi, mis rajaneb koostöö tugevdamisele üleilmselt kaasatud olulisemate poolte vahel. Ehkki olen teadlik, et läbirääkimistel saavutatud leping ei lahenda võltsimise keerulist probleemi, olen veendunud, et see kujutab sammu õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin täna hiljuti valminud rahvusvahelise võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) poolt.

Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Kanada, Jaapani, Mehhiko, Maroko, Uus-Meremaa, Singapuri, Lõuna-Korea ja Šveitsi vahelise uue mitmepoolse ACTA eesmärk on tugevdada intellektuaalomandi kaitset ja aidata kaasa võitlusele selliste toodete võltsimise ja piraatluse vastu nagu tuntud rõivamargid, muusika ja filmid.

Olen teadlik, et läbirääkimistel saavutatud leping ei lahenda võltsimise keerulist ja mitmemõõtmelist probleemi, kuid arvan, et kujutab sammu õiges suunas. Igatahes kutsun Euroopa Komisjoni üles kinnitama, et tekst ei põhjusta tagasilööke põhivabadustele ega Euroopa Liidu õigusaktidele. Tahan ka ära märkida, et parlamendil on õigus panna veto rahvusvahelistele lepingutele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Euroopa Parlamendil jäi napilt vastu võtmata resolutsioon, mis nõuab, et komisjon täpsustaks ja hindaks võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu ACTA tagajärgi. Poolt oli 306, vastu 322 ja lisaks oli 26 erapooletut. Resolutsiooni esitasid roheliste fraktsioon (sealhulgas piraadipartei), sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja vasakpoolsed. Selle asemel võidutses kristlike demokraatide fraktsioon EPP ja konservatiivide alternatiivne resolutsioon. Sisuliselt kiidab see resolutsioon heaks selle, mida läbirääkijad seni on teinud, esitamata komisjonile konkreetseid nõudmisi täpsustusteks või hindamisteks. Tegemist oli lüüasaamisega, kuid see ei ole kindlasti sellel teemal viimane sõnavõtt. Resolutsioonil ei ole mitte mingit sorti formaalset mõju, vaid väljendab pelgalt parlamendi seisukohta. Otsustav hääletus tuleb (tõenäoliselt) mingil ajal järgmise aasta alguses, kui parlamendil palutakse lepingule oma nõusolek anda. Kui hääletusel domineerib siis ei-sõna, heidetakse leping kõrvale. Tänane hääletus oli meenutuseks, et peame jätkama jõupingutusi, et hankida rohkem teavet ACTA tagajärgede kohta, nii et Euroopa Parlament oskaks teha teadliku otsuse lõplikul hääletusel enne nõusoleku andmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. (FR) Võltsimisvastast võitlust käsitlev kaubandusleping (ACTA) on leping, millega kaitstakse meie kodanikke, loojaid, kunstnikke ja ettevõtteid, ning just seepärast toetangi teda. Nimelt aitab see täpsustada heastamisvahendeid, mis on kasutatavad intellektuaalomandi õiguste räigete rikkumiste puhul ühes lepinguosalises riigis. Komisjon on olnud läbipaistev, ACTA ei saa minna kaugemale ühenduse õigustikust, ei saa ületada Euroopa direktiivide raames rakendatud meetmeid ega mitte mingil juhul rikkuda põhiõigusi. See on saavutatud läbirääkimistel väljaspool traditsioonilisi rahvusvahelisi institutsioone (Maailma Kaubandusorganisatsioon jne), kuna Hiina ja India olid mis tahes lepingu vastu. Lõpuks on ACTA avatud leping ja sellest osa võtta soovivad liikmesriigid võivad meiega ühineda, nii et saaksime koos pakkuda õiguslikku ja ka füüsilist kaitset kaaskodanikele kahju eest, mida põhjustab võltsimine. Hääletasin seetõttu resolutsiooni eelnõu poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Schmidt (ALDE), kirjalikult.(SV) Euroopa Parlament on mitmel korral avaldanud oma arvamust ACTA lepingu kohta. Näiteks hääletasin 2010. aasta märtsis parlamendi resolutsiooni ettepaneku poolt, mis puudutas avaliku kontrolli ja läbipaistvuse puudumist läbirääkimistel, ja olen allkirjastanud parlamendi kirjaliku avalduse ACTA kohta. Samal ajal vääris komisjon kriitikat, nagu praegugi, läbipaistvuse puudumise eest läbirääkimistel nii parlamendiliikmete kui ka Euroopa kodanike seisukohast. Arvan, et praeguses olukorras on parlamendi eelmised arvamused piisavad, ning hääletasin resolutsiooni kõikide ettepanekute vastu. On oluline, et parlament võtaks oma vastutust rahvusvaheliste lepingute eest väga tõsiselt. Komisjon peab läbirääkimisi lepingute üle ja allkirjastab neid. Parlamendil on õigus saada protsessi ajal täielikku ja viivitamatut teavet ning pärast seda, kui komisjon on lepingu allkirjastanud, on tal õigus see kinnitada või tagasi lükata. Parlamendil on mõistlik esitada oma seisukoht, mida oleme teinud mitmel viisil, et tagada, et komisjon ei peaks läbirääkimisi lepingute üle, millel puudub parlamendi toetus. Resolutsiooni ühisettepanekuga nõuti, et komisjon esitaks enne lepingu allkirjastamist mitu aeganõudvat analüüsi, mis tekitaks riskiolukorra, kus teised pooled hakkaksid kahtlema, kas Euroopa on tegelikult tõsine osapool, kellega rahvusvahelisi kaubanduslepinguid sõlmida. See kahjustaks Euroopa võimalust osaleda tulevikus läbirääkimistes rahvusvaheliste vabakaubanduslepingute üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult.(PL) Toetasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekut võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA) kohta, kuna arvan, et piraatlusevastase võitluse raames on vaja kehtestada intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks ühised põhimõtted. Kaupade võltsimise ja teiste inimeste intellektuaalomandi loata kasutamise probleem on ikka veel laialt levinud. Eriti keeruline on see mittemateriaalse omandi puhul, nagu autoriõigus muusika- ja kirjandusteostele ning patentidele. ACTAst saab hea vahend, mille abil kehtestada ühine õigusplatvorm, mille eesmärk on võidelda võltsimise ja piraatlusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult.(DE) Mul on väga hea meel, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni ning Euroopa Konservatiivide ja Reformistide raport on võeti vastu. Selle tulemusena ei olnud opositsiooni mürgisel ja demagoogilisel tööl võimalustki. Tänan autoreid, meie koordinaatorit Daniel Casparyt ning kogu fraktsiooni siin selles olulises asjas ilmutatud ühtsuse eest!

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult.(FR) Hääletasin oma fraktsiooni resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna võltsimisvastane võitlus on ülioluline ja peab olema tõhus terves maailmas. Võltsimine on kasvav varimajandus, mis võimaldab laiaulatuslikku rahapesu. Lisaks ei saa meie tootjad, keda eksportimisel juba kahjustab jüaani alaväärtustus ja dollari nõrkus, nõustuda täiendavalt sellega, et väljaspool ELi toodetud võltsingud pakuks nende toodetele kõlvatut konkurentsi siseturul. Sellel üleilmselt organiseeritud vargusel on tõsine mõju loovusele ja uuendustegevusele ning katastroofilised tagajärjed meie töökohtade ning eksitatud tarbijate ohutuse seisukohast. Meie arengumudel, mis on suunatud teadmuspõhisele majandusele, nõuab selle põhiõiguse rahvusvahelisel tasandil kaitsmist – intellektuaalomand kaitsmist. Hääletus avab nüüdsest tee võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu heakskiidule, mis muudab hagide esitamise lihtsamaks, kui intellektuaalomandi õigusi on rikutud ühes lepinguosalistest riikidest. Nõnda rajame mitmepoolse strateegia alusmüüri, mis kaitseb seda, mis muudab meie majandusarengu dünaamiliseks: meie leiutisi, tootemarke ja kunstiteoseid.

 
Viimane päevakajastamine: 13. aprill 2011Õigusalane teave