Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2934(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0650/2010

Arutelud :

PV 24/11/2010 - 19
CRE 24/11/2010 - 19

Hääletused :

PV 25/11/2010 - 8.12
CRE 25/11/2010 - 8.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0444

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 24. november 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

19. Ukraina (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimel esitatud komisjoni avaldus Ukraina kohta. Esmalt soovin anda komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja paruness Ashtoni nimel sõna volinik Karel De Guchtile.

 
  
MPphoto
 

  Karel De Gucht, komisjoni liige, komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimel.(FR) Austatud juhataja! Mul on väga hea meel pidada täna õhtul siin arutelu Ukrainas valitseva olukorra üle, tehes seda kõrge esindaja ja asepresident Catherine Ashtoni nimel, kes ei saanud kahjuks täna siia tulla.

Täna on Ukraina jaoks tähtis päev, kuna hommikul teatati riigi OSCE eesistujaks saamisest 2013. aastal. See on suur au, aga samuti ka vastutus, ning see annab Ukrainale võimaluse vastata vääriliselt ootustele, mis on mõistagi kõrged.

Ma soovin nüüd peatuda meie kahepoolsetel suhetel, mida tähistati eelmisel esmaspäeval tippkohtumisega Brüsselis Chāteau Val Duchesse’is ja kus osalesid nii president Janukovitš kui ka presidendid Herman Van Rompuy ja José Manuel Barroso. Catherine Ashton võttis osa arutelust rahvusvaheliste küsimuste üle. Ka mina olin seal, et hinnata väljavaateid lähitulevikus põhjaliku, laialdase ja ulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomiseks. Meie arutelud olid avameelsed ja ma olen veendunud, et selle tippkohtumisega anti õige suund suhetele, mille puhul oleks suurem ulatuslikkus ja realiteet õigustatud.

Selle tippkohtumise kaks kõige tähtsamat tulemust on isikute vaba liikumise tegevuskava vastuvõtmine ning partnerlus- ja koostöölepingu protokolli allkirjastamine, mis võimaldab Ukrainal ELi programmides osaleda.

Teised päevakorrapunktid olid Ukraina riigisisene olukord, käimasolevad läbirääkimised edaspidise assotsieerimislepingu üle ja reformiprotsess. Ukraina asub meie naabruskonnas. Seepärast püüame selle lähedusega kohaneda ja ega Ukraina naabruskondki muutumatuna püsi, kui mõelda NATO tippkohtumisele sellel nädalavahetusel ja tänastele järeldustele kahepoolsetelt läbirääkimistelt Brüsselis, kus ma veel paari tunni eest olin ja mis lubab ELil toetada Venemaa ühinemist WHOga.

Mingem nüüd tagasi selle tippkohtumise juurde! Võimulolev valitsus on teinud mitmeid olulisi majandusreforme, mille üle on meil hea meel. Esimene nendest on riigihankeõigus, millel peaks olema oluline roll korruptsioonivastases võitluses. Rahvusvahelise Valuutafondiga on sõlmitud lepingud ja energeetikasektoris kui põhisektoris on tehtud olulised reformid. Ukraina valitsusel on riigis valitseva olukorra stabiliseerimine päris edukalt õnnestunud. Ja see on ilmselgelt väga tähtis.

Sellest olenemata teevad meile muret pidevad raportid põhivabaduste ja demokraatia põhimõtete rikkumiste kohta Ukrainas. Eriti murelikuks teevad veel meediavabaduse ning kogunemis- ja ühinemisvabadusega seotud kaebused. Lisaks sellele on Ukraina konstitutsioonikohus tunnistanud hiljuti kehtetuks 2004. aastast pärit põhiseaduse, mis võeti vastu oranži revolutsiooni ajal. Seega kohaldub jälle 1996. aastal vastu võetud põhiseadus, mis annab presidendile suurema võimu. See väga vastuoluline otsus annab tunnistust sellest, et Ukrainas on olemas vajadus põhiseaduse avaliku ja osavõtliku reformiprotsessi järele.

Selle protsessi eesmärk peaks olema Euroopa standarditega kooskõlas oleva jätkusuutliku võimude tasakaalu ja kontrolli süsteemi kehtestamine. See teema tõstatati ka teie resolutsioonis veebruaris.

Teine konstitutsioonikohtu hiljuti vastu võetud otsus, mis on avatud eri tõlgendustele, käsitleb võimuloleva parlamendi ametiaja kestust. Kuigi praegu kehtiva 1996. aasta põhiseaduse järgi kestab ametiaeg neli aastat, otsustas kohus, et praeguse parlamendi volitused kehtivad viis aastat, kuna see valiti 2004. aasta põhiseaduse kehtimise ajal. See otsus väljendab nn ą la carte lähenemisviisi, mida praegune juhtkond üha enam kasutab. Ma kordan, Ukraina vajab väga avalikku ja osavõtlikku põhiseaduse reformiprotsessi, mitte olukorrast lähtuvate otsuste tegemist.

Viimastel aastatel on Ukrainas poliitilise vabaduse tase väga kõrge olnud, kui usaldusväärsed organid on järjest enam valimisi rahvusvahelistele standarditele vastavaks tunnistatud. Seepärast on kahetsusväärne märkida, et enamik vaatlejatest kritiseeris 31. oktoobril toimunud viimaseid kohalikke valimisi. Kuigi see kriitika käis üksnes tehniliste ja menetlusega seotud aspektide kohta, on see siiski samm arengus tagasi.

Demokraatia väärtused ja põhimõtted ning inimõigused on ELi liikmesriikide aluspõhimõtted. Need on põhimõtted, mille puhul ei saa mitte mingeid järeleandmisi teha, seda enam, et meil on siin juttu väga olulisest partnerist.

Ühtsed väärtused ühise tuleviku nimel: see on Ukraina ja ELi edasise koostöö eesmärk. Me peame jätkama põhiväärtuste austamise kohta väga selge sõnumi edastamist, mida me tegime ka eelmisel esmaspäeval toimunud tippkohtumisel, ja peame seda jätkama seni, kuni probleem püsib.

 
  
MPphoto
 

  Elmar Brok, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Volinik! Head kolleegid! Ma soovin avaldada oma siirast tänu avalduse eest, mida siin kõrge esindaja nimel esitati ja millele mul polegi tegelikult väga palju midagi lisada. Minu arvates võime kindlalt öelda, et otsused on langetatud reformide ja suurema stabiilsuse kasuks, sealhulgas parlamentaarse stabiilsusega seotud alustel, ja see on väga tervitatav, kuid peame ka märkima, et kuigi eelmised parlamendivalimised olid ausad ja õiglased, siis kohalikud valimised seda ei olnud, kuna neid muudeti ja opositsioonil ei olnud võrdset võimalust kõikjal oma nimekirjade koostamiseks. Minu arvates tuleb meil meeles pidada ka asjaolu, et salateenistuse juhil on ka konstitutsioonikohtus suur järelevalveroll ning seal vahetatakse kohtunikke välja, et oranži revolutsiooni ajal kehtestatud põhiseadust kehtetuks tunnistada. Sellised on faktid. Seepärast soovin tänada arvamusavalduse eest, mille kohaselt on ühtsete väärtuste ja põhiõiguste küsimused ülitähtsad. Loomulikult on tähtis ka Ukraina ELi liikmeks saamise väljavaateid käsitlev küsimus.

Teiselt poolt olen ma rahul, et esmaspäevasel tippkohtumisel tehti olulistes küsimustes väga tähtsaid edusamme. Minu äsjane kriitika ei tohiks olla sõltuv ega muudetud sõltuvaks sellest, mis toimub praeguses etapis viisarežiimi kaotamisega. Selles valdkonnas edusammude tegemine on hea ja oluline.

On tähtis, et me teeksime edusamme laiendatud vabakaubanduspiirkonnaga, mis toob Ukraina Euroopa siseturule lähemale ning teeb selgeks, et mitte üksnes Ukraina poliitiline, vaid ka majanduslik perspektiiv seisneb Euroopas. Ei ole mõttekas kasutada Venemaa majandussüsteemi, kui puuduvad Venemaa tooraineid. Siis pakuks Euroopa turg Ukrainale palju suuremat huvi ja see peaks paranema ka assotsieerimislepinguga. Arvan siiski, et peaksime ka aru saama, et see kõik ei ole mitte üksnes Ukraina huvides, vaid ka meie endi huvides, ning et me peaksime tähtsustama Türgi välis- ja sisearengu kulgemise tagamist nii, et see rahuldaks meie ühiseid huvisid.

 
  
MPphoto
 

  Adrian Severin, fraktsiooni S&D nimel. Austatud juhataja! Meie fraktsiooni arvamust praeguste Ukraina ja Euroopa Liidu suhete kohta võiks väljendada järgmise tuntud kõne ümbersõnastusega: ärge küsige, mida Ukraina saaks teha Euroopa Liidu heaks, vaid küsige, mida Euroopa Liit saaks teha Ukraina heaks, et Ukrainana oleks Euroopa Liidu projektil olemas kindel tugisammas.

Seepärast peaks Euroopa Liidu lähenemisviis Ukraina suhtes olema tasakaalukas, õiglane, faktiline ja strateegiline. Ma usun, et need kriteeriumid täideti hiljutise tippkohtumise tulemusel ning ma soovin tänada volinikku meie lähenemisviisi sellisel moel väljendamise eest.

Sõna „tasakaalukas” tähendab edusammude nõudmist ja samal ajal oma abi pakkumist. Sõna „õiglane” tähendab sisepoliitiliste vaidluste puhul poolte valimise vältimist ning meile meelepäraste poolte ja antipaatsete poolte tegevuste hindamisel samasugustest standarditest lähtumist. Sõna „faktiline” tähendab mitte paljaste väidete, kuulujuttude ja eelarvamuste, vaid üksnes tõendusmaterjalide usaldamist. Ja sõna „strateegiline” tähendab sellise poliitika edendamist, mis võimaldab Ukrainal süsteemselt Euroopa Liidu projekti integreeruda, mitte poliitikat, mille eesmärk on kasutada Ukrainat ära meie vastasseisus selle naabritega.

Kompromissresolutsioon, mille me tänase arutelu järel vastu peaksime võtma, ei ole küll täiuslik, kuid siiski väärikas näide sellise lähenemisviisi kohta. Ma pean taunima mõnda viga selle teksti trükkimisel. Me peame paluma kõikidel Ukraina poliitikategijatel vältida selle resolutsiooni esitamist kui võitu teiste üle. Tegelikult on selle resolutsiooni eesmärk saata kõikidele Ukraina poliitilistele jõududele sõnum, et neil on viimane aeg koonduda minimaalse riikliku tegevuskava taha, teostada kauaoodatud reforme ja poliitikat ning näidata poliitilisi saavutusi, mis tagaksid rahvale parema elujärje ja riigile parema võimaluse, ja seda Euroopasse integreerumise eesmärgil. Ei ole mingit vajadust Ukraina sisevaidlusi rahvusvaheliseks muuta.

Täitkem kõik oma kohustusi, nii siin kui ka seal, ja küll siis tulevik meile kasu toob!

 
  
MPphoto
 

  Adina-Ioana Vălean, fraktsiooni ALDE nimel. Austatud juhataja! On huvitav, et Ukraina nii sageli meie päevakorras on. Ma loodan, et see tähendab edusamme meie suhetes.

Ma kaldun arvama, et mõlemapoolse pragmaatilisuse ja austuse ning erinevuste mõistmisega, kuid ka ühishuvide leidmisega saame ühiseid projekte luua ja ausa partnerluse saavutada.

Ma tunnustan Ukraina valitsuse hiljutisi avaldusi ja loodan, et nad heidavad nüüd kõrvale kartused, nagu oleks Ukraina Euroopa tulevikust eemaldumas. Teiselt poolt kipuvad kõik Ukrainat käsitlevad arutelud muutuma võitluseks opositsioonis olevate Euroopa poliitiliste fraktsioonide ja Ukraina valitsusparteide vahel. Minu arvates ei ole sellest mingit kasu, kuna küsimus ei ole mitte selles, kes on parem – valitsus või opositsioon – või keda eurooplased rohkem toetavad, vaid hoopis Ukraina kodanike demokraatlikus tulevikus ning neile tugeva, demokraatliku ja eduka riigi tagamises.

Sellel nädalal toimunud tippkohtumisel saavutati häid tulemusi ELi programmidele juurdepääsu edendamisel ja läbirääkimistel assotsieerimislepingu üle. Eriti hea meel on mul kauaoodatud edusammude üle vabakaubanduspiirkonna suhtes.

Loomulikult on veel palju, mida tuleb nii majandus- kui ka institutsioonilise reformi puhul korda saata, ning astutud sammud peaksid olema konsolideeritud. Selle aasta alguses vastu võetud riigihankeõiguse suhtes ei tohiks lubada mitte mingeid vabastusi, isegi mitte Euroopa jalgpalli meistrivõistluste puhul.

Kuigi uus maksukoodeks on hea samm edasi eelarvekeskkonna parandamise nimel, ei tohiks see muutuda koormaks, eriti VKEde jaoks, kellel on niivõrd oluline roll iga terve majanduse puhul.

Teeme selle selgeks: tähtis ei ole mitte see, et me dikteeriksime Ukrainale, mida teha tuleb, ja ka mitte see, mida Ukraina meie heaks tegema peaks. Kõige tähtsam on see, mida on Ukrainal vaja iseenda heaks teha, kuna nii institutsiooniline kui ka majandusreform on eduka demokraatliku tuleviku eelduseks ning Ukraina kodanike huvides.

 
  
MPphoto
 

  Rebecca Harms , fraktsiooni Verts/ALE nimel. (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Viimaste päevade jooksul on Kiievis, Luganskis, Harkivis ja mitmetes teistes Ukraina suur- ja väikelinnades toimunud ulatuslikud protestiavaldused. Kümned või isegi sajad tuhanded Ukraina kodanikud on läinud tänavatele meelt avaldama. Nad protestivad maksuseaduste vastu, mis on nende arvates ebaõiglased. Kui meie resolutsioon on kellelegi suunatud, siis praeguses kontekstis peaks selleks minu arvates olema Ukraina kodanikud, kes tagavad selle protestiga, et Ukraina demokraatia areng jätkub. Meie demokraatia vähenemise üle muret väljendav resolutsioon on suunatud muidugi valitsusele ja asutustele, eriti mis puudutab neid protestiavaldusi, ning eriti just Ukraina riigiasutustele, et õhutada neid nende protestiavalduste jätkumist lubama. Homme on Kiievisse sadu tuhandeid või ehk isegi miljoneid inimesi oodata. Ma pean tunnistama, et ma olen siin neid arengusuundi jälgides väga rahutu ja mures selle pärast, mis võib juhtuda. Esialgu on kõik korras – ma koputan vastu puitu. Viimase paari päeva jooksul on valitsus näidanud, et kogunemisvabadus on jõus. Ma loodan väga, et see on ka edaspidi nii.

Minu arvates oli meie poolt selle fraktsiooniülese resolutsiooni loomine väga tähis samm. Ukraina arengu mõttes oleks ränk viga see, kui edaspidi asuks üks täiskogu pool Regioonide Partei poolele ja teine Julia Tõmošenko partei poolele. See ei tuleks mitte kuidagi Ukraina demokraatlikule arengule kasuks. Ma loodan, et seda resolutsiooni võetakse tõsiselt – isegi kui me selle pärast tippkohtumist vastu võtame –, eriti kui pidada silmas neid ulatuslikke protestiavaldusi ja rahva muret Rahvusvahelise Valuutafondi reformi mõju üle, ning samuti loodan, et me jälgime Kiievis ja Ukrainas toimuvat üldiselt väga hoolikalt. Tänan teid tähelepanu eest ja loodan, et me – sealhulgas ka komisjon – näitame ka edaspidi üles solidaarsust oma koostöös selle riigiga, mis meile kui eurooplastele nii lähedane on!

 
  
MPphoto
 

  Paweł Robert Kowal, fraktsiooni ECR nimel.(PL) Austatud juhataja! Meil on siin Euroopa Parlamendis olnud mitmete nädalate jagu paeluvat arutelu Ukraina asjade üle. Minu arvates on see väga hea. Meie arutelude tulemusi jälgitakse Ukrainas suure huviga – isegi suurema huviga kui paljudes Euroopa Liidu riikides. Käsitlegem siis oma resolutsiooni kirjana, mis ei ole suunatud mitte ühele või teisele parteile, vaid ukrainlastele, ning milles me ütleme siiralt, et jälgime toimuvat suure huviga ja oleme naabrid, kes on valmis oma ukse Ukrainale avama ja kes soovivad tihedamat kontakti selle riigi kodanikega! Ma soovin tänada Rebecca Harmsi tema suurepäraste sõnade eest! Ta tajub alati väga hästi, mida sellistel puhkudel öelda.

Rääkigem avameelselt valimistest, mis meid ei rahuldanud. Mitmed valimiste asjaolud jätsid kõvasti soovida. See kummutas võimaluse eelnevate valimiste hea suuna jätkumiseks, kuid öelgem ka, et Ukrainal on siiski veel võimalus ja me soovime Ukrainat selles aidata. Seepärast rääkigem, millised head asjad seal toimuvad, mitte ainult majanduse, vaid ka poliitika valdkonnas, ja kõige tähtsam on, et iga ukrainlase jaoks on uks Euroopasse avatud ning on kiiduväärne, et selline sõnum sel nädalal Euroopa Liidu ja Ukraina tippkohtumiselt välja saadeti. On hea kokkusattumus, et me räägime täna asjaolust, et see resolutsioon ei ole suunatud ühele või teisele Ukraina parteile. See on suunatud ukrainlastele ja me võtame selle üksmeelselt vastu.

 
  
MPphoto
 

  Jaromír Kohlíček, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Austatud juhataja! Alati kui Ukraina jutuks tuleb, mõtleb keskmine ELi kodanik poksija Klitškole, kes hõlpsasti oma vastaseid alistab. Majanduslikus mõttes on aga Ukrainal sama oluline tähtsus ning mitmed ELi riigid ja Balkanimaad on sõltuvad Ukraina territooriumi läbivatest transpordiliinidest, mis varustavad neid Kesk-Aasiast ja Siberist pärit nafta ning maagaasiga. Ukraina on ilmselgelt kõige olulisem osaline idapartnerluse riikidest. Seepärast on mul ka hea meel Venemaaga paranenud suhete ja ELi-Ukraina tippkohtumise tulemuste üle. Paljudes ELi riikides moodustavad ukrainlased olulise osa võõrtöötajatest ning Ukraina ja ELi kaubavahetus näitab hoogsat kasvu. Selle riigi põhiprobleemid on sarnased paljude ELi riikide probleemidega: korruptsioon, ebasoodne viisarežiim ja vastastikuselt ühildumatud õigusaktid. Tuleb mainida, et vaatlejate hinnangul möödusid kohalikud valimised ilma suuremate tehniliste puudusteta. Kogu poliitilist skaalat hõlmav resolutsioon esindab tasakaalustatud kompromissi ja kuigi mul võib olla kahtlusi mõnede üksikasjade suhtes, on sellel siiski fraktsiooni GUE/NGL toetus.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel. – (NL) Austatud juhataja! 31. oktoobril Ukraina kohalike ja piirkondlike valimistega seotud mitmed segadused, mis olid kohati isegi uskumatud, peavad olema Euroopa Liidule hoiatuseks. Ma toon vaid mõned näited: paljudes piirkondades massiline kontrollimatu lisavalimissedelite trükkimine ja valimissedelite pildistamine ning tugev surve ametnikele, õpetajatele, arstidele ja õppejõududele opositsiooniparteide eest seismisest hoidumiseks. Euroopa Liit peaks võtma kindla seisukoha selle 2012. aasta Ukraina parlamendivalimiste puuduliku ja ebademokraatliku avamängu kohta ning te saate seda teha, säilitades Ukraina autoritaarseid kalduvusi trotsides oma poliitilised väärtused. Kui me seda ei tee, siis riskime oma usaldusväärsusega selle riigi eliitide ning eriti reformimeelsete ja demokraatlike jõudude hulgas. Õnneks ei anna teie selge kõne, volinik, mingit põhjust selle üle muret tunda.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Austatud juhataja! Me kõik teame, et Ukraina on üks suurematest ELi naaberriikidest ja et sellel on tuleviku seisukohalt päris palju potentsiaali. Seepärast on see ka ELi jaoks kindlasti väga tähtis partner. Poliitilisest aspektist näib aga, et Ukraina distantseerib end märgatavalt EList. Venemaad toetava fraktsiooni edu viimastel kohalikel valimistel oli muidugi arusaadav. Arvatavasti tähendas see lüüasaamist ka Euroopa Liidu jaoks. Seepärast on EL selgelt oma võlu ukrainlaste seas kaotamas. Ukraina tavakodanikud sooviksid tõenäoliselt küll eurooplased olla, kuid mitte tingimata just Euroopa Liitu kuuluda. Üleoleva autoriteedina käitudes annab EL siin üha enam oma trumpe käest ära. Ukrainlased sooviksid aga kahtlemata, et nii EL kui ka Venemaa peaksid neid võrdväärseteks partneriteks.

Seepärast ärgem vaadakem ukrainlastele lihtsalt ülevalt alla, justkui saaks nende kõrgeim eesmärk olla ainult ELiga ühinemine! Andkem neile võimalus järgnevate aastate jooksul omaenda identiteet välja kujundada ja seejärel otsustada, kas nad soovivad ELile läheneda või eelistavad ehk iseseisvaks jääda.

 
  
MPphoto
 

  Michael Gahler (PPE).(DE) Austatud juhataja! ELi ja Ukraina koostööl on väga suur potentsiaal. See sai tippkohtumisel selgeks. Tegevuskava viisanõude kaotamise ja assotsieerimislepingu suunas on vaid kaks seda tõestavat näidet.

Ka selles kompromissresolutsioonis oleme rõhutanud võimalikult positiivseid vaatenurki, mis on selge ka selle resolutsiooni moodustavatest aspektidest. Inglise vanasõna ütleb, et pudingi proovimine seisneb söömises. Seda, kas reforme ja reformiseadusi ka tegelikult rakendatakse, saame veel näha.

Volinik mainis riigihankeseadust. Selle suhtes on äsja vastu võetud üks suur erand. Kõik Euroopa jalgpalli meistrivõistlustega seotud hanked on selle seaduse käsitlusalast välja jäetud. Ma kujutan juba väga hästi ette, kes selle tulemusel väga rikkaks saab. Seega on see üheks näiteks olukorrast, kus põhimõte on küll väga kõrgelt hinnatud, kuid praktikas on asjad hoopis teistsugused.

Ma soovin eriti tänada volinikku ajakirjandusvabaduse, kogunemisvabaduse ja sõnavabaduse üle mure väljendamise ning selge väite eest, et kohalikud valimised tähistavad arengus tagasiminekut. Vähemalt kasutati sellist väljendust saksakeelses tõlkes. Selline on ka Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni arvamus ja me oleme seda ka väga selgelt väljendanud.

Kui Adrian Severin väidab, et ei ole vaja sisekonflikte rahvusvaheliseks muuta, siis tundub see mulle parema väljendusena siseasjadesse mittesekkumise põhimõttest, millele varasemalt viidati. Seda on liiga palju kasutatud ja seepärast ei tohiks see olla põhimõte, millest me oma tegevuses Ukraina suhtes lähtume. Kuna me tahame seda riiki Euroopale lähemale tuua, peab see lubama end Euroopa standardite kohaselt hinnata. Seepärast oli Rebecca Harmsil õigus, kui ta ütles, et peame nüüd Ukrainaga väga tihedasse kontakti jääma ja tagama, et sealseid saavutusi demokraatia ja inimõiguste vallas tagasivaatava poliitikaga uuesti kahtluse alla ei seataks.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (S&D).(DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olgem ausad! Kahjuks – ja ma rõhutan siin sõna „kahjuks” – ei ole oranži revolutsiooniga saavutatud seda, mida oleks pidanud saavutama. Muu hulgas on selle põhjuseks ka Julia Tõmošenko ja Viktor Jušenko vastasseis. Viktor Jušenko väidab praegu, et Julia Tõmošenko on täpselt samasugune nagu Viktor Janukovitš, mis on huvitav. Kahjuks ei ole kohalikud valimised vastanud meie ootustele. Need ei vastanud Euroopa standarditele ja nüüd on see ka Ukraina rahvale selgeks saanud.

Michael Gahler, olgem ausad, et Adrian Severin pidas hoopis midagi muud silmas! Te peaksite rääkima Julia Tõmošenkoga samamoodi nagu meie oma sõpradega Ukraina Regioonide Parteist ehk teisisõnu peaksite julgustama teda võtma suunda Euroopasse. Jätkem oligarhid selja taha ja liikugem demokraatliku riigi suunas! Ärge proovige parlamendi tööd segada ja me avaldame kindlasti survet Euroopa õiguslike standardite täitmise tagamiseks. Rebecca Harms istub saali keskel. Kuigi see ei ole just alati Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni positsioon, võime nõustuda Rebecca Harmsi sõnadega. Ulatagem sellele riigile Euroopa standardite ja õigussüsteemi kujul oma abikäe! See on igas mõttes oluline. Selline meie poliitika on ja me jätkame seda nii kaua, kuni me midagi saavutame. Seepärast olime kriitilised ka asjaolu suhtes, et valimised ei läinud hästi. Tagage, et Julia Tõmošenko aitaks luua asjalikku opositsiooni! Nõustage Julia Tõmošenkot samamoodi, nagu meie Viktor Janukovitši puhul tegime!

 
  
MPphoto
 

  Marek Henryk Migalski (ECR).(PL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Alustan oma kõnet Adrian Severini sõnadega, kes ütles ühe väga tähtsa asja, nimelt seda, et me peaks üritama mõelda, mida saame Ukraina heaks teha, mitte seda, mida ukrainlased saavad meie heaks teha. Ma soovin Adrian Severini nende sõnade eest tänada, kuna see on tõepoolest see, mida tegema peaksime!

Jah, need valimised ei olnud tõesti korraldatud nii, nagu meie tahtsime. Seal toimus asju, mida ei oleks pidanud toimuma. Nõustun aga Rebecca Harmsiga, kes ütleb, et me ei peaks otsima ühe või teise poole toetust, vaid vaatama hoopis, mida tahavad ukrainlased ja mida tahame meie. Seepärast on Ukraina integratsioon Euroopa struktuuridesse – ja väljendagem seda selgelt: Euroopa Liidu liikmelisus – nii Euroopa Liidu kui ka ukrainlaste endi huvides. Minu arvates on ukrainlastelt oodatavate standardite tõstmine natuke ebaõiglane. Seda põhjusel, et selles istungisaalis on inimesi, kes on oma strateegiliste partnerite suhtes inimõiguste, sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse küsimustes väga suuremeelsed. Samal ajal tõstavad ja laiendavad nad oluliselt standardeid, mille täitmist meie Ukraina sõpradelt oodatakse. Me peame siin mõõdukad olema. Ukrainlased väärivad meie koostööd ja meie toetussõnu ning – nagu Hannes Swoboda ütles – seda hoolimata sellest, kas selleks on meie resolutsioon või Ukraina võimude toetajaskond. Mõnikord toimub ka siin nii: teatavad lahkhelid kaotavad oma tähtsuse, sest teema ise on palju tähtsam kui need lahkhelid. Praegu on selleks teemaks võimalikult tihe Euroopa Liidu ja Ukraina koostöö.

 
  
MPphoto
 

  David Campbell Bannerman (EFD). – Austatud juhataja! Ma olen Ukrainaga tuttav tänu oma visiitidele Kiievisse ja Krimmi ning Ukraina kunstnike Tetenko ja Šiško kaudu. Ukrainlased on head, lahked ja heasüdamlikud inimesed, kuid poliitiliselt soovitaksin ma väga ettevaatlik olla. Ukraina on riik, mis jaguneb läänemeelse lääne ja Venemaa-näolise ida vahel. Samuti on see riik oma 45 miljoni kodanikuga väga suur osaline ning Venemaa peab seda justkui oma tagahooviks.

Ma olen teeninud Sevastopolis, mis asub Krimmi poolsaarel, Venemaa laevastikul. Venelased kaitsevad seal kadedalt juurdepääsu Mustale merele. Igasugune jutt selle kohta, nagu Ukraina ühineks NATOga, oleks nn Vene karu jaoks terav hoop.

Paruness Ashtoni kohmakas diplomaatiline lähenemisviis võib keerulisel ajal pingeid veelgi suurendada, kuna Ukraina ELi suunas sundimise hind saaks põllumajandustoetuste, regionaalabi ja massilise rände tõttu takistavaks. Parem oleks aidata mõnel teisel moel ja jätta Ukraina uhkeks ja iseseisvaks ELi mittekuuluvaks riigiks.

 
  
MPphoto
 

  Csanád Szegedi (NI).(HU) Austatud juhataja! Head kolleegid! Arvatavasti oleme kõik nõus, et oma ulatusliku geograafilise suuruse ja elanikkonna tõttu on Ukraina Euroopa Liidu jaoks strateegilise või ehk isegi põhitähtsusega.

Minu arust on aga sellest raportist kaks asja välja jäänud. Üks neist on Ukraina vähemuste mainimine. Nagu me kõik teame, moodustavad vaid umbes 65–70% Ukraina elanikkonnast ukrainlased, isegi kui arvestada ka Ruteenia elanikkonda. Seal on päris suur vene vähemus, aga ka palju ungarlasi, tatarlasi ja rumeenlasi. Ma teen kindla ettepaneku selle raportisse lisamise kohta, et meie mure vähemuste üle avalduks meie nõudmistes. Mainida tuleb ka vajadust toetada kohalikku haridust, just nimelt vähemuste haridust ja vähemuskeelte kasutamist, ning samuti tõsiasja, et Alam-Karpaatia Ungari vähemuste kohalike monumentide kallal on vandaalitsetud.

Teisena tahan avaldada kahetsust, et me ei ole olnud otsustavamad oma arvamusavalduses kohalike parlamendivalimiste ajal sooritatud pettuste puhul. Käesolevaga kutsun ELi üles paluma Ukrainalt selgitusi nende kahe küsimuse kohta.

 
  
MPphoto
 

  Paweł Zalewski (PPE).(PL) Austatud juhataja! See nädal on ELi-Ukraina suhetes väga positiivne. Esiteks rajasime esmaspäevasel tippkohtumisel ühiselt teed viisarežiimi piirangute kaotamiseks. Teiseks hääletame homme minu arvates mõistliku Euroopa Parlamendi resolutsiooni üle, mis loob võimalusi täiendavaks koostööks ning Euroopa Liidu ja Ukraina koostöö tugevdamiseks. See loob tohutu võimaluse ning lõpetab samal ajal ka väga tähtsa arutelu, mida on Euroopa Parlamendis sellel teemal peetud.

On hea, et me oleme saavutanud kompromissi ja räägime üksmeelselt! Me oleme kooskõlalised oma sõnades, mis ei ole suunatud mitte konkreetsetele erakondadele Ukrainas, president Janukovitši võimulolevale erakonnale või Julia Tõmošenko opositsioonile, vaid pöördume eelkõige ukrainlaste endi poole. Me soovime, et Ukraina muutuks paremaks ja see võimaldaks riigil tulevikus Euroopa Liidu liikmeks saada. See on ääretult tähtis! On oluline hinnata Ukraina valitsuse tööd selle väärtuste ja tegevuse põhjal.

Tuleb mainida, et esiteks on see mitmete aastate jooksul esimene valitsus, mis on alustanud reformidega koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga, ning tänaseks on näha, et nendel reformidel on majandusele positiivne mõju – on selge, et viimastel aastatel Ukrainas valitsenud stagnatsiooniaeg on tõenäoliselt lõppemas. Teiselt poolt ütleb Ukraina ka ise, et soovib Euroopa Liidu liikmeks saada ja annab meile seega õiguse seda riiki Euroopa standardite kohaselt hinnata. Seepärast peamegi muidugi tegelema küsimustega, mis käsitlevad viimaste valimiste segadusi.

 
  
MPphoto
 

  Marek Siwiec (S&D).(PL) Austatud juhataja! Meie tänane arutelu toimub teistsuguses õhkkonnas kui kuu aega tagasi. Emotsioonid on vaibunud. Resolutsiooni ettepanekus sisalduvad sõnad on reaalolukorra suhtes palju asjakohasemad. On hea, et parlament üritab olla oma sõnades üksmeelne, kuigi need sõnad on kohati võhiklikud ja väljendavad mõnikord tõelist ebapädevust.

Mis on selle resolutsiooni mõte? See räägib tegelikult demokraatia kvaliteedist ja sellest, kuivõrd Euroopa Parlament soovib, et Ukraina demokraatia oleks kvaliteetne. See resolutsioon on suunatud mõlemale n-ö sinise-oranži vastasseisu poolele. Viimase viie aasta jooksul on olnud Ukrainas selline olukord, et esmalt võitis nn oranž partei, seejärel nn sinine partei, siis jällegi oranžid ja praegu on valitsuses sinine partei. Ma tahan, et sinine partei – president Janukovitš, peaminister Azarov, Regioonide Partei – kuuleks sellelt täiskogult, et nemad on vastutavad Iseseisvuse väljaku suure pärandi kaitsmise eest, selle pärandi, mida miljonid inimesed mitu aastat tagasi Iseseisvuse väljakul nõudsid. Nemad on vastutavad, kuna nende käes on võim.

Samuti tahan ma, et neid sõnu kuuleks ka Julia Tõmošenko, kes on vastutav opositsiooni maine eest. Ma soovin, et suur opositsiooni juht Julia Tõmošenko mõistaks, et opositsioonis olles ei piisa vaid võimu endale nõudmisest. Vajalik on riigi jaoks alternatiivse nägemuse olemasolu ning seda tuleb inimestele näidata, pannes nad selle vastu huvi tundma, et nad sellest aru saaksid. Kui nii oranž kui ka sinine partei mõistavad, et nad on mõnda aega võimul ja siis mõnda aega opositsioonis, ning et tegelikult vajab Ukraina kogu aeg samasugust hoolt, kontseptsiooni ja julgust, siis oleme olnud väga edukad, sest oleme neid selles aidanud.

Oma Tšehhist pärit kaasparlamendiliikmele ütlen, et mitte Viktor Klitško ei ole see, kes on ameeriklasi Saksamaa poksiringides tagunud, vaid hoopis Vitali Klitško. Need on kaks eri Klitškod. Asjaolu, et Ukrainast on pärit kaks nii head poksijat, näitab kui suurepärane riik see on.

 
  
MPphoto
 

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Nõukogude Liidu lagunemise üheks tähtsaimaks tagajärjeks oli iseseisva Ukraina loomine. See on riik, mida võib vaadata kui tulevast Euroopa Ühenduse liiget.

Tõsiasi, et president Janukovitš ja uus parlament on kinnitanud oma püüdlust Euroopaga liituda, on ainult tervitatav, kuna tõeliselt iseseisev ja demokraatlik Ukraina, mis on vaba korruptsioonist ja hirmust võimustruktuuride ja oligarhide ees ning tugineb kindlalt õigusriigi põhimõttele, on nii praegu kui ka edaspidi kogu kontinendi stabiilsuses asendamatu tegur. Ilma tõeliselt demokraatliku Ukrainata on raske tõeliselt demokraatlikku Venemaad ette kujutada.

Eile täitus kuus aastat oranži revolutsiooni algusest. Kahjuks on selle muutuse suur potentsiaal raisku lastud. Tänu demokraatlike protesteerijate võidule 2004. aasta detsembris pandi aga alus mitmeparteiliste valimiste omaksvõtmisele ja ajakirjandusvabadusele. Euroopa Parlament väljendab oma resolutsiooni eelnõus muret üha lisanduvate raportite pärast, mille kohaselt on ohus demokraatlikud vabadused ja õigused, sealhulgas massiteabevahendite vabadus, ning julgeolekuteenistus on hakanud jälle kodanike demokraatlikesse tegevustesse sekkuma.

Sooviksin saata uuele valitsusele tähtsa sõnumi, mis ütleb, et Euroopa on avatud igasugusele koostööle, kuid selle koostöö hinnaks ei saa kunagi olla põhivabaduste allasurumise eiramine. Tõeliste Ukraina sõpradena tuleb meil varasemast veelgi enam aus, sõbralik ja oma väärtuste kinnitamisel järjepidev olla. On kahetsusväärne, et isegi kuus aastat hiljem ei suuda uued eliidid oranži revolutsiooni kui tõelist rahvalikku tahteavaldust aktsepteerida. Selle revolutsiooni põhjuste ja tagajärgedega leppimine aitab Ukraina ühiskonna integratsioonile ainult kaasa.

 
  
MPphoto
 

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE).(PL) Austatud juhataja! Ma ei taha rääkida sellest, mida meie peame Ukraina heaks või mida Ukraina peab meie heaks tegema; tahan hoopis rääkida sellest, et mida Ukraina peab iseenda heaks tegema, kuna selle saatus on tegelikult riigi enda kätes. Ühelt poolt avaldab Ukraina soovi Euroopa Liiduga liituda, kuid teiselt poolt saame jätkuvalt mitmeid raporteid sealsete kodanikuvabaduste rikkumiste kohta. Viimase paari päeva jooksul on Euroopa Parlament saanud kaebuse Ukraina telekanali TVi ajakirjanikelt, kes kurdavad poliitilise surve ja pideva järelevalve üle. Sarnane probleem on ka erakanalil Kanal 5. Teiselt poolt on Ukraina sõltumatud analüüsikeskused hiljuti teatanud, et 69st kavandatud reformist on täide viidud ainult neli.

Euroopa Parlamendis toimunud hiljutiste arutelude ajal on mõned parlamendiliikmed olnud arvamusel, et ebademokraatliku käitumise kritiseerimine heidutab nii Euroopa Komisjoni kui ka Ukraina ametivõime Euroopa Liidu ja Ukraina vahel lähedasemaid suhteid otsimast, mispärast on parem Ukraina ametivõime mitte hukka mõista, vaid julgustada neid reforme teostama. Minu arvates peaks Euroopa Parlament kaitsma aga eelkõige demokraatlikke väärtusi ja juhtima tähelepanu vajadusele õigusriigi põhimõtte kehtestamiseks. Valitsused peaksid püüdlema reaalse poliitika – surve-, ergutus- ja läbirääkimispoliitika – poole, samal ajal kui Euroopa Parlament peaks mõistma hukka demokraatlike vabaduste rikkumise ja veenma Euroopa Komisjoni kasutama liidule sellel eesmärgil kättesaadavaid vahendeid, mille all ma pean silmas demokraatia edendamise programme.

Ma olen väga rahul, et esmaspäevase ELi-Ukraina tippkohtumise tulemusel on allkirjastatud protokoll, mis annab Ukrainale juurdepääsu teatavatele ELi programmidele, ning et viisarežiimi kaotamise suhtes on astutud kindlaid samme. Reformide ja demokraatia areng on aga Ukraina enda kätes.

 
  
MPphoto
 

  Jan Kozłowski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Oktoobris toimunud osaistungjärgu ajal rõhutas volinik Štefan Füle, et suhteid Ukrainaga tuleb vaadata kolmest sündmusest lähtuvalt: nimelt ELi-Ukraina ministrite tasandil kohtumised, kohalikud valimised ja ELi-Ukraina tippkohtumine.

Mind teevad eriti rahutuks kohalikud valimised, mida mul oli võimalik koos kolleeg Paweł Robert Kowaliga ka vaadelda. Kahjuks võib kolm kuud enne valimisi valimisseaduse muutmine ja 2004. aasta põhiseaduse annulleerimine tähendada, et Ukraina kodanikel puudub kindlustunne ja kindlus seaduste püsivuse suhtes. Lisaks võivad valimistel toimunud rikkumised tekitada ise kahtlusi, kas demokraatlikest standarditest peeti ikka kinni. Ka korruptsioonivastane võitlus ja riigi administratsiooni tegevuse üha suurenev läbipaistvus peaksid olema selles reformis tähtsad tegevused. Sooviksin aga avaldada lootust, et see resolutsioon julgustab Ukrainat juba alanud majandus- ja institutsiooniliste reformide teed jätkama.

 
  
MPphoto
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D).(LT) Austatud juhataja! Parlamendi kompromissresolutsioon Ukraina teemal on Ukraina elanike jaoks väga tähtis, kuid ärgem unustagem, et see on tähtis ka Euroopa Liidu elanike jaoks, kuna Ukraina on meie oluline partner, eriti Euroopa naabruspoliitika rakendamisel Ida-Euroopaga. Seepärast on tõesti väga oluline jätkata tiheda koostöö poole püüdlemist, eriti viisarežiimi kaotamise vallas. Järelikult peavad nii komisjon kui ka nõukogu koostama võimalikult kiiresti tegevuskava viisavaba režiimi kehtestamiseks. Peame peagi saavutama kokkuleppe ka vabakaubanduslepingu kohta. Selleks et tagada pikaajaline poliitiline stabiilsus nii Ukrainas kui ka selle naaberriikidega, on Ukraina jaoks kahtlemata väga oluline konstitutsiooniliste reformide teostamine, kuid meie – Euroopa Liit ja selle institutsioonid – peame aru saama, et see nõuab aega ning et me ei peaks alati kritiseerima, vaid aitama Ukrainal meie sekka integreeruda.

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE). (ET) Lugupeetud volinik, head kolleegid! Ukraina on ennustatavalt ennustamatu. Mul on hea meel, et see Euroopa Poliitika Keskuse poolt antud iseloomustus hakkab hajuma. Mul on hea meel, et Ukraina valitsusel on õnnestunud olukorda stabiliseerida. On hea meel, et ka töötus on vähenemas ja majandus tõusmas. Ukraina on huvitatud koostööst Euroopa Liiduga, aga huvi on kahepoolne. Ka Euroopa Liit on huvitatud demokraatliku õigusriigi olemasolust oma piiril.

Täna on meil Ukrainale ette heita olukorda inim- ja põhiõiguste alal. Meid hirmutab korruptsioon ja selle läbipõimumine poliitikaga. Aga Ukraina teab, et Euroopa Liit ei tee nendes küsimustes järeleandmisi. Ja siin tuleb meil teha tõsist koostööd. Lõpetuseks ei saa ma jätta ütlemata, et selle saali eelmise kuu otsus lükata edasi raporti vastuvõtmine oli tark otsus. Homme võtame vastu igakülgse ja tasakaalus raporti, millest Ukrainal on tõeliselt kasu.

 
  
MPphoto
 

  Dimitar Stoyanov (NI).(BG) Austatud juhataja! Kuulusin Ukrainat külastanud parlamendidelegatsiooni. Ausalt öeldes naasin sealt segaste tunnetega. Me olime kohapeal olles protestiavalduste ja mitmete rahutuste tunnistajaks, kuid ometi nägime ka positiivseid märke. Mul on hea meel konstitutsioonikohtu otsuse üle parlamendi ametiaja kestuse kohta, kuna see kõrvaldab stabiilsuse saavutamise teelt olulise takistuse.

Head kaasparlamendiliikmed! Ukrainas elab peaaegu miljon Bulgaaria päritolu inimest. See tähendab miljonit potentsiaalset Euroopa idee esindajat Ukrainas, kellel ei ole oligarhiliste võimumängudega mitte midagi pistmist ja kes pole süüdi nendes osalemises. Me peame leidma viisapoliitika raames võimaluse, kuidas tagada, et need inimesed, kes on koos oma esivanematega juba üle 300 aasta oma kodumaast ära lõigatud, saaksid võimaluse vabalt Bulgaariasse reisida ja sealt meie Euroopa ideaale ka Ukrainasse eksportida.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE).(LT) Austatud juhataja! Veel üpris hiljuti edestas Ukraina kahtlemata Euroopa standardite rakendamise, majandus- ja õigusreformide ning sisepoliitilise protsessi suhtes meie teisi, idapoolseid naabreid. Hiljutised sündmused selles riigis on muidugi murettekitavad ja seepärast arvan, et peame oma partnerile Ukrainale väljendama kindlasti oma muret nende puuduste pärast, mida me näeme, eriti Ukraina julgeolekuteenistusele antud volituste ja meetmete üle, mida see teenistus on rakendanud valitsusväliste organisatsioonide heidutamiseks ja Ukraina ajakirjanduse kontrollimiseks. Samal ajal sooviksin veel midagi öelda. Peaksime toetama Ukraina Euroopasse integreerumise protsessi. Võime kasutada piitsa ja prääniku põhimõtet, kuid präänikut peab ikka rohkem olema. Peaksime tooma Ukraina Euroopa Liidule lähemale, mitte seda üha rohkem eemale tõukama. Usun, et Ukraina liikmelisus Euroopa Liidus on samuti meie strateegiline eesmärk, mistõttu peame leidma sobivad võimalused selle eesmärgi saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Alexander Mirsky (S&D).(LV) Austatud juhataja! Mul on kõikidele parlamendiliikmetele üks küsimus. Miks meil oli praegu seda Ukrainat käsitlevat resolutsiooni tarvis? Kas selleks, et aidata Ukraina uut valitsust või et sekkuda kohalike valimiste eel selle riigi siseasjadesse ja takistada neil endil oma riigi olukorda parandada? Näib, et kohalike valimiste eel sekkumiseks. Vargsi koostati tekst, mis kajastab arvamust, et Ukrainas läheb kõik väga halvasti. Need inimesed, kes tahavad Ukrainas valitsevat reaalset olukorda teises valguses näidata, aga eksivad. Nüüdsest peaksime esmalt fakte õigesti ja üldisemalt kajastama ning alles hiljem kirja panema. Peame oma järeldustes olema väga tõsised, sest on täiesti kindel, et mida külvame, seda ka lõikame. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE).(RO) Austatud juhataja! Tänase arutelu üks tähtis punkt on olnud kriitika 31. oktoobril peetud kohalike valimiste läbipaistvuse ja aususe kohta. See on olnud õigustatult suunatud valitsuse suurenenud mõjule meedia üle, julgestusteenistuse poliitilisele rollile ning uue valimisseaduse vastuvõtmisele, mis seab opositsiooniparteid ebasoodsasse olukorda.

Ukraina jääb ELi põhipartneriks. Sel puhul on mul hea meel ELi osalemise üle reformi- ja demokratiseerimisprotsessis, mida kinnitati ka esmaspäevasel tippkohtumisel. Partnerlus Ukrainaga on loomulik ka Rumeenia jaoks, arvestades nende olulist rolli Musta mere piirkonnas ja ühiseid probleeme energiajulgeolekuga.

Ukrainaga sõlmitakse eeldatavasti peagi ELi määrustega kooskõlas olev kohalik piiriliikluse leping, mis on Moldovaga juba olemas. Ka minu koduriik on avaldanud toetust ELi tegevuskava rakendamisele, mille eesmärk on Ukraina kodanikele viisavabaduse kehtestamine.

 
  
MPphoto
 

  Karel De Gucht, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Lubage ma vastan esmalt ühele faktilisele küsimusele riigihankeseaduse kohta, mille esitas mulle Adina-Ioana Vălean!

Kui see seadus vastu võeti, siis olime selle poolt. Sellele järgnevad muudatused langetasid aga selle seaduse kvaliteeti. Komisjon jälgib hoolega hiljutisi arengusuundi ning olukorra paranemine on ka üks eeltingimus energeetikasektoris meie eelarvetoetuse väljamaksmiseks. Peale selle on mul väga hea meel laiaulatusliku üksmeele üle selles, milline peaks Ukrainas valitseva olukorra analüüs olema. See väljendub nõuetekohaselt ka resolutsioonis, mille me homme hääletusele paneme.

Ma tõepoolest usun, et kui meie – Euroopa Parlament ja Euroopa Liit – soovime selle konkreetse küsimuse üle mingit mõjuvõimu, siis on üldine üksmeel selliste põhimõtete puhul väga oluline. Seega toetan seda nii komisjoni kui ka kõrge esindaja nimel.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Olen saanud arutelu lõpetuseks kuus resolutsiooni ettepanekut(1). Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Dan Preda (PPE), kirjalikult.(RO) Soovin meenutada, et asutamislepingu artikli 49 kohaselt on igal riigil õigus ELi liikmeks saada. Just seepärast, et Ukraina soovib ühel päeval ELi liikmeks saada, olen ma väga mures selle pärast, kuidas selles riigis hiljuti kohalikke valimisi korraldati. Need valimised ei olnud vabad, õiglased ega demokraatlikud. Vahetult enne hääletamist toimunud õigusaktide muutmine, aga ka asjaolu, et Regioonide partei n-ö lükati 85% juhtudest valimisnimekirjade etteotsa opositsiooniparteide hilisema registreerimisega ja koos muude takistustega, mis ei lasknud opositsiooniparteidel õiglast esindatust saada, tõstatavad küsimuse poliitilise süsteemi olemuse kohta.

Ka USA valitsus on rõhutanud, et need kohalikud valimised jäid kindlasti jaanuaris toimunud presidendivalimiste tasemele alla. Selleks et näidata oma pühendumust demokraatlikele väärtustele, peavad Ukraina liidrid võtma vastu valimist käsitlevad õigusaktid, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele.

 
  
MPphoto
 
 

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult.(PL) Meie idapoolses naaberriigis valitseva olukorra keerukuse kohta annab tõestust hiljuti selles istungisaalis toimunud väga intensiivne arutelu. On kindel, et me ei saa ignoreerida enne ja pärast hiljutisi kohalikke valimisi toimunud segadusi, mille tunnistajateks me olime, kuna need segadused tähendavad, et Ukraina poliitiline kultuur ei vasta ikka veel Euroopa standarditele. Me ei tohi aga jätta märkimata Ukrainas toimuvate muudatuste positiivset mõju, eriti jõupingutusi, mida tehakse majandusreformide nimel – seda kinnitas ka ELi-Ukraina hiljutine tippkohtumine. Kompromiss on see, mis peaks saama parlamendi seisukohaks.

 
  

(1)Vt protokoll

Õigusteave - Privaatsuspoliitika