Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2778(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0622/2010

Arutelud :

PV 23/11/2010 - 19
CRE 23/11/2010 - 19

Hääletused :

PV 25/11/2010 - 8.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0440

Arutelud
Neljapäev, 25. november 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

9. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0683/2010)

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). (LT) Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni poolt, mis käsitleb jätkuvaid läbirääkimisi 2011. aasta eelarve üle. Läinud nädala parlamendi-nõukogu lepituskomitee koosoleku läbikukkumine on tekitanud märkimisväärset muret kogu Euroopa Liidus. Kahetsusväärne on, et mõned veel ei arva, et neil on tarvis järgida Lissaboni lepingut. Kui me ei suuda leppida kokku eelarves ja muudes seonduvates küsimustes aasta lõpuks, on tagajärjed väga tõsised. Euroopa välisteenistuse ja kolme uue institutsiooni loomine järelevalve teostamiseks Euroopa Liidu finantsinstitutsioonide üle oleks rahastamise puudumisel väga keeruline. Rahapuudus tähendaks samuti, et ühtekuuluvuspoliitikat, olulisimaid Euroopa Liidus, ei rakendataks nõuetekohaselt, rääkimata sellest, mis juhtuks Euroopa 2020. aasta strateegia ning GALILEO programmiga. Seetõttu arvan, et Euroopa Parlamendi asjalik ja paindlik seisukoht näitab veel kord, et finantskriisi tingimustega silmitsi seistes toimib Euroopa Parlament tegelikult vastutustundlikult.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! 2011. aasta eelarve läbirääkimiste katastroofi kohta sooviksin öelda järgmist: esiteks, et eelarve koostamise õigus on mis tahes demokraatliku parlamendi keskne õigus. Teiseks, et end tõsiselt võttev parlament peab seda õigust teostama. Kolmandaks sooviksin kutsuda Euroopa Ülemkogu üles austama ja aktsepteerima Euroopa Parlamendi seda enesestmõistetavat õigust. Neljandaks tuleb leida protsess tagamaks, et Euroopa Parlamendi häält kuuldaks eelarveotsuste küsimustes.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Hääletasin eelarve poolt ja mõistagi on selge, et kui meil parlamendis on eelarvepädevus, peaksime seda teostama.

Nüüd aga on meil tarvis mõelda järele, kuidas saame toimida vastutustundeliselt. Ütleksin, et mitmes mõttes ei kajasta eelarve sisu ideaale, mida me Euroopa Liidus jagame. Soovin, et võiksime vaadata paljud asjad põhjalikult üle sellisel viisil, mis tõstaks esile seal olevad vanad jäägid, mis ei ole enam asjakohased ja mis julgustaks meid kasutama eelarvet selleks, et neid jääke uuesti vaadata. Mõistagi on samuti oluline tagada, et Euroopa Liit saab kätte oma vahendid, suutes seeläbi teostada ka ülesandeid, mis me koos kokku oleme leppinud ja mis määrati meile Lissaboni lepinguga.

Kui viitan, et on küsimusi, kus peaksime võtma uue seisukoha, on meil vanu jääke, nagu tubaka kasvatamise toetamine jne, mida me minu arvates ei saa enam praegu Euroopa Liidu ülesannete hulka lugeda. Meil on vaja lähtuda praegusest tegelikkusest, koostades eelarve, mis annab Euroopa majandusele tõsise tõuke.

 
  
  

Raport: Tokia Saïfi (A7-0312/2010)

 
  
MPphoto
 

  Antonello Antinoro (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin Tokia Saïfi raporti poolt, sest sellega saavutati seatud eesmärk: täpsustada, kuidas inimõigusi ja sotsiaalseid ning keskkonnastandardeid tuleks rahvusvaheliste kaubanduslepingutega tugevdada.

See võimaldab suurematel rahvusvahelistel organisatsioonidel teha tihedamat koostööd, et leida mitmepoolsetes lepingutes ruumi sotsiaalküsimuste jaoks. Oleks kasulik, kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformitaks, et teha ruumi seda liiki koostööle, ehkki teatud riikide põlu alla panek muudaks taolise reformi elluviimise keeruliseks.

Inimõigusi puudutav klausel juba esineb tegelikult kõige uuemates rahvusvahelistes lepingutes ja sellest saab tulevastes kaubanduslepingutes norm. Seega on tarvis tagada, et rakendataks tõhusalt nii 27 konventsiooni, et riigid saaksid üldiste tariifsete soodustuste kavast kasu, kui kaasnevad meetmed, mille otstarve on täiustada rakendussuutlikkust.

Lõpuks, kui üldiste tariifsete soodustuste kava reformitakse, peaks see keskenduma enim abi vajavatele riikidele.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni poolt. Olles parlamendi raportööri aastaaruandele inimõiguste kohta maailmas sel aastal, võin vaid korrata üle inimõigusi puudutavate klauslite olulisust rahvusvahelistes kaubanduslepingutes.

Kaubandus saab etendada olulist rolli mitte ainult kodaniku- ja poliitiliste, vaid ka majanduslike ning sotsiaalsete õiguste tagamisel. Mõelge vaid rollile, mida kaubandusega seotud abiprogrammid saavad etendada arengu tagamisel paljudes vaestes riikides ümber maailma. Peame samuti silmas pidama, et inimõigusi puudutavaid klausleid lisatakse kõikidesse ELi sõlmitavatesse kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse ja samuti selle üldiste tariifsete soodustuste kava ning säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra kordadesse arengumaade puhul.

Peaksime muutma need klauslid ja tingimuslikkuse jõulisemaks ning teostama nende rakendamise üle pingsamat järelevalvet. Peaksime kaaluma inimõiguste hindamise teostamist nendele riikidele väljaspool ELi, kellel on kaubandussidemed ELiga, ja andma kaubandussoodustusi riikidele, mis on kiitnud heaks ja tõhusalt rakendanud säästvat arengut, sotsiaalõigusi ning head juhtimistava puudutavad peamised rahvusvahelised konventsioonid.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Kaubanduse otstarve on suurendada maksimaalselt mõlema osalise õitsengut ja kasu. Riigid ei kauple üksteisega: seda teevad hoopis ettevõtted ja üksikisikud. Ent raportis ja ELi kaubanduspoliitikas laiemalt näeme komisjoni sihti lisada oma kaubanduslepingutesse kõiksugu mittekaubanduslikke kriteeriume: mitte ainult neid, mis puudutavad inimõigusi, keskkonnastandardeid ja nii edasi, vaid ka – ja seda üsnagi kahjustavalt – neid, mis nõuavad, et maailma teised osad kujundaksid endist ELi jäljendades piirkondlikke kaubandusblokke.

Kaubanduse kogu mõte on teha vahetust erinevusi ära kasutades. Ei ole mõtet näiteks kohustada Kesk-Ameerika riike moodustama isekeskis kaubandusliitu, kus nad müüvad üksteisele banaane ja kohvi ning lõikelilli. Samuti ei ole samamoodi palju kasu, kui meil on Euroopas sarnastest tööstusmajandustest blokk, kus oleme end ülejäänud maailma kasvuturgudest ära lõiganud. See on kahjulik arengumaadele ja ingliskeelsele maailmale ning iseäranis katastroofiline minu riigile, mis on heitnud end kitsa ja hääbuva piirkondliku tolliliidu lõksu.

 
  
  

Raport: Ivo Belet (A7-0286/2010)

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Meedia etendab meie demokraatlikus ühiskonnas väga erilist ja olulist rolli. See tagab kvaliteetse teabe ja annab nõnda olulise panuse meie demokraatia toimimisse. Olen veendunud, et kvaliteetne tasakaalustatud avaliku meedia keskkond avaldab positiivset mõju erameedia standardile. Nii avalik kui ka erameedia vajavad teineteist ja avaldavad teineteisele positiivset mõju. Kui soovime tasakaalustatud informatiivset meediakeskkonda, peame toetama sõltumatuid avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide teisikutena. Tegemist on ühega ajakirjandusvabaduse sõlmküsimustest ja selleta ei saa olla meie kogukonnas sisulist sõnavabadust.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Hääletasin Ivo Beleti raporti poolt vastupidiselt oma fraktsiooni soovitusele, sest ise arvan, et on väga oluline, et tunnistame vajadust kaitsta avalik-õiguslikke ringhäälinguteenuseid, sealhulgas neid, mida pakuvad riiklikud ringhäälinguorganisatsioonid. Tegemist on väga olulise küsimusega ja võiks öelda, et meil on olnud demokraatias sellega ainult häid kogemusi.

On täiesti tõsi, et meil on tarvis ka kommertskanaleid. Need kaks eri liiki teenust, kommerts- ja avalik-õiguslikud ringhäälinguteenuse kanalid, võivad teineteist täiendada. Minu arvates on see, et on olemas avalik-õiguslik kanal, mida hoitakse riiklikult ja mis keskendub aktuaalse ja ajakohase teabe koostamisele kodanike jaoks nii liikmesriikides kui ka igal pool Euroopas, absoluutne põhiõigus ja sõnavabaduse seisukohast ülioluline.

Arvan, et raport on oivaline ja väärib tuge, ning loodan, et edaspidi kujuneb avalik-õiguslik ringhääling suundumuseks kõikides ELi liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin Beleti raporti poolt, sest see tunnistab ja täpsustab põhjapanevat rolli, mida etendab Euroopas avaliku sektori ringhääling. Näen selles olulist sammu parlamendi seisukohast, kes teatab selgelt, et avalik-õiguslikul ringhääling peab jääma poliitilisest võimust sõltumatuks.

Raport näib olevat kirjutatud spetsiaalselt Itaalia jaoks, kus RAI on nüüd lagunemise süvenenud staadiumis, sest seal on võtnud täielikult võimust erakondlik poliitika, ja seda avalik-õigusliku ringhäälingu kultuurilise ja teabesügavuse ning seetõttu terve riigi kahjuks. Vaadake vaid, mis juhtus läinud nädal saates nimega „Vieni via con me” (ee „Tule minuga koos”).

Ringhäälingud Minzolinid ja Masid, avaliku valeteabe professionaalid ning nende tasustajad ei sobi kokku raportiga, mille parlament täna vastu võttis. Euroopa Liit peaks selle teadmiseks võtma ja vastavalt toimima. Me ei taha RAIs enam erakondlikku poliitikat!

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (RC-B7-0624/2010)

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni poolt. Euroopa Parlament peaks tähistama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni naiste, rahu ja julgeoleku kohta.

Sõjaohvritest on 90% tsiviilisikud, enamik neist naised ja lapsed. Vägistamine ja seksuaalorjus on sõja räme argitegelikkus. Genfi konventsioonist lähtuvalt tunnistatakse vägistamist ning seksuaalorjust sõja- ja inimsusevastasteks kuritegudeks. Samuti on tarvis juhtida tähelepanu, et vägistamine on genotsiidi vorm ja rahvusvaheline üldsus tunnistab seda sellisena. On ülioluline, et neid, kes neid kuritegusid toime panevad, sunnitaks oma tegude eest vastutama.

Naisi tuleb kaasata meetmetesse, mida rakendatakse, kui püütakse ennetada konflikte ja edendada kriisiohjamist ja rahuläbirääkimisi. Samuti on oluline võimaldada naistel osaleda oma riikide sõjajärgses ülesehitamises.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE).(LT) Austatud juhataja! Hääletasin selle väga olulise resolutsiooni poolt, kuna me ei saa eirata tõsiasja, et naistevastase vägivalla tase on tõusmas. Seda on näha iseäranis sõja- ja konfliktipiirkondades. Nõustun, et Euroopa Liidus tuleks kõrgeimal tasandil juhtida nõuetekohast tähelepanu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 rakendamisele – mis on esimene resolutsioon, milles käsitleti relvastatud konflikti ebaproportsionaalset ja ainulaadset mõju naistele. ELi inimõiguste poliitika käimasoleva läbivaatamise käigus peaks see olema eriti oluline teema laiaulatusliku inimõigusi puudutava riikliku strateegia väljatöötamisel ja selliste ELi suuniste hindamisel, mis puudutavad vägivalda naiste ja tütarlaste vastu, nende ELi suuniste hindamisel, mis puudutavad lapsi ja relvastatud konflikti ning lisaks ka nendevastase diskrimineerimise kõikide vormidega võitlemist. Toetan üleskutset eraldada vajalikud vahendid, et võidelda naistevastase vägivallaga ja toetada naiste osalemist rahu-, julgeoleku- ja lepitusprotsessides.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0622/2010)

 
  
MPphoto
 

  Dimitar Stoyanov (NI).(BG) Austatud juhataja! Hääletasin mesindust käsitleva resolutsiooni ja mesindussektori toetamise poolt, sest see põllumajandusliku tootmise vorm on kõige spetsialiseerunum põllumajandustegevus, millega tegeldakse. Kui mõtleme tavaliselt putukatele, ei ole seosed, mis nad meelele manavad, iseäranis meeldivad. Putukad ei ole meeldivad olendid, kuid peame nendega koos elama. See asjaolu aga tõstab esile, et mesilased on ainsad putukad, kes on toidu ja põllumajandusliku tootmise otstarbel taltsutatud. See näitab, kui üliolulised nad on.

Ärgem unustagem, et mesilasteta ei oleks meil tohutut osa muudest põllumajandustoodetest, kuna nad vastutavad tolmeldamise eest! On ülioluline, et Euroopa Parlament tagaks üha uuesti, et ELi ja ELi mittekuuluvate riikide standardid oleksid ühtlustatud, eriti põllumajanduses ja mesinduse puhul. Komisjon peab selle teadmiseks võtma.

 
  
  

Raport: Lena Kolarska-Bobińska (A7-0313/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Lubage mul avaldada tänu Lena Kolarska-Bobińskale suurepärase koostöö ja oivalise raporti eest, mis on muudetud täna siin parlamendis veelgi paremaks kui enne seda, kui parlamendi enamus tegi teatavaks seisukoha asjaolu kohta, et peaksime Euroopas suurendama oma CO2 heitkoguste vähendamise eesmärki 20%-lt 30%-le! See on eeltingimus sellele, et meist saaksid teerajajad ja me ei teeks edusamme ainult keskkonna vallas, vaid tagaksime ka, et muutume konkurentsivõimeliseks keskkonnasõbraliku tehnoloogia vallas. Sel moel kaitseme samal ajal töökohti, majandust ja keskkonda ning leiame lahendused olulistele probleemidele, millega Euroopas silmitsi seisame. Tänane hääletus on Euroopa jaoks päeva heaks muutnud.

 
  
MPphoto
 

  Jan Březina (PPE). (CS) Austatud juhataja! Hääletasin energiastrateegiat käsitleva raporti poolt, mis visandab suunad, mis Euroopa Liidu energiapoliitika tulevikus võtma peaks. Sooviksin rõhutada tuumaenergia rolli ELi energiaallikate seas praegu ja tulevikus, mööndes sealhulgas kaudselt vajadust pikendada olemasolevate rajatiste tööiga. Strateegiat võib pidada tasakaalustatuks konkreetsete allikate seisukohast, ehkki seal ei mainita seda, mis minu arvates on söe puhul oluline, kui seda ajakohastatud elektrijaamades põletatakse. On keeruline mõista, kuidas suudame suurendada ELi energiajulgeolekust ja -sõltumatust söeta kui stabiilse primaarse ressursita, mis suudab reageerida paindlikult energianõudmise äkilistele tõusudele. Nõrk koht on raporti ülemäära üldine iseloom ning kaasnevate õigusaktide puudumine. Strateegia konkreetset ja praktilist vormi mõjutab ka tohutult tegevuskava, mida koostatakse vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid tekitava majanduse saavutamiseks 2050. aastaks ja mis on kavas avaldada järgmise aasta alguses.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. See annab olulist hoogu arutelule, mida peame Euroopas tõsiseltvõetava ühise energiastrateegia üle.

Energiajulgeolek on kahtlemata selle strateegia üks põhitahke. EL peab soodustama ühist – kui mitte ühtset – energiapoliitikat. Reguleerivatele asutustele ja institutsioonidele kogu Euroopas tuleks anda suurem roll. Euroopa Komisjon peab etendama tugevamat rolli jõupingutustes arendada alternatiivseid energiatrasse, eelkõige Aserbaidžaanist ja Kesk-Aasiast ning Põhja-Aafrikast ja ka teistest riikidest. Euroopa peab investeerima täiendavalt veeldatud maagaasi terminalidesse ja aitama teha sama oma uusimate liikmete puhul.

Samuti on vaja muid meetmeid, nagu energiatõhususe parendamine, investeeringud tuumaenergiasse ja stiimulite loomine taastuvenergia tehnoloogiate jaoks. Oluline tükike piltmõistatusest on ELi sisemise energiaturu liberaliseerimine. Just seepärast peaksime toetama kogu südamest president Buzeki ja komisjoni endise presidendi, Jacques Delors’i, algatust rajada Euroopa energiakogukond.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Arvan samuti, et Lena Kolarska-Bobińska raport on oivaline. On oluline, et see on järgmise kümne aasta Euroopa energiastrateegia lootsiks. Samuti on oivaline, et selles pööratakse palju tähelepanu selle mõiste „energiavaru julgeolek” olemusele, ehkki samuti energiatõhususele, unustamata seejuures energiasääste. Need on olulised küsimused.

Lisaks on väga oluline, et investeerime teadusuuringutesse ja eri keskkonnatehnoloogiate uutesse rakendustesse. Selles valdkonnas on väga vaja uuendusi, kui tahame rajada Euroopat, mis on puhtam ja energia puhul teistest vähem sõltuv. Seetõttu tuleb meil peamiselt vaadata alternatiivsete energiavormide poole. On tõsi, et meil on tarvis tuumaenergiat energia baasvormina, kuid vajame uusi investeeringuid alternatiivenergia liikidesse. Loodan, et suudame söe kasutamise lõpetada järk-järgult. Ma ei taha näha, et energia jaoks on Euroopas süsimust tulevik.

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Austatud juhataja! Hääletasin Euroopa Liidu energiastrateegiat käsitleva raporti poolt, mis hõlmab palju olulisi punkte ja küsimusi ning kus tehakse juttu taastuvenergiast, teadusuuringutest, uuendustest, saastamise vähendamisest ning mõistagi energiajulgeoleku suurendamisest. Toetan eriti seda, et Euroopa Parlament näeb ette, et energiavõrgustikke, isegi neid, mis ei ole ärilise iseloomuga, peaks reguleerima läbipaistvad valitsustevahelised lepingud, mis ei mõjuta liikmesriikide huve. Mõnede liikmesriikide kahepoolsed lepingud ja projektid, nagu gaasijuhe Nord Stream, põhjustavad umbusaldust mitte ainult keskkonna, vaid ka solidaarsuse üldise põhimõtte seisukohalt. Kahe riigi vahel, millest üks on ELi liikmesriik, sõlmitakse kokkulepe, kuid liikmesriikide solidaarsuse põhimõte, mis on sätestatud ELi aluslepingutes, heidetakse sisuliselt kõrvale. Sel põhjusel nõustun, et torujuhtmeid ja teisi energiavõrgustikke, mis sisenevad Euroopa Liidu territooriumile, peaks reguleerima läbipaistvad valitsustevahelised lepingud, mis koostatakse rangelt vastavuses ELi õigusaktidega. Taolistele torujuhtmetele peaks kehtima siseturu eeskirjad, sealhulgas eeskirjad kolmandate isikute juurdepääsu kohta.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Mul oli hea meel hääletada raporti poolt ja soovin tunnustada kolleegi ning sõpra Lena Kolarska-Bobińskat saavutatu eest!

Osalesin parlamendis arutelul, kuid mul ei õnnestunud hõivata juhataja tähelepanu eelneva registreerimiseta sõnavõtuga. Sooviksin seetõttu tõstatada kaks punkti: Euroopa Liit peaks keskenduma teadusuuringutele, arendus- ja uuendustegevusele ning tuleks rajada Euroopa võrgustik elektri talletamiseks ning edastamiseks üle liidu. Kui toimime vastavalt, teeme suuri edusamme.

Lõpuks soovin öelda, et mul oli väga hea meel, et raporti poolt hääletas enamik Euroopa Parlamendi liikmeid.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0616/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Mul on mõistagi hea meel, et parlament on võtnud vastu resolutsiooni, mis esitab läbirääkimisteks ettepaneku, mis toetab meie kliimavolinikku, kes läheb Cancúni läbi rääkima. Arvan aga samuti, et arvestades suuri probleeme, mis meil olid ELi esinemisega ühel häälel eelmine aasta COP 15-l Kopenhaagenis, paneb mõtlema, et oleme parlamendis nii eri meelt, nagu ilmnes hääletustel nii muudatusettepanekute kui ka kogu resolutsiooni üle. Selles suhtes arvan, et võib-olla oleks meil üht-teist õppida asjaolust, et ehk oleks kasulik hoida veidi tagasi Tobini maksu ja muude maksude nõudmisega, kuna see on osaliselt erimeelsuste põhjus parlamendis. Kui muud asjaolud olid võrdsed, oleks olnud parem, kui oleksime kärpinud oma nõudmisi ja saatnud nõnda oma läbirääkijad teele ühemõttelisema ja laiema mandaadiga kui täna siin.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (RC-B7-0675/2010)

 
  
MPphoto
 

  Antonio Masip Hidalgo (S&D).(ES) Austatud juhataja! Mõned on öelnud, et Maroko hukkamõist on liiga leebe, arvestades inimõiguste repressioonide ulatust Saharas, kus Maroko ei ole muud kui okupeeriv riik ilma igasuguse suveräänsuse või juriidilise õiguseta. Oluline aga on sõnum, et Euroopa tervikuna ja parlament ei aktsepteeri enam selle riigi vägivalda.

Eile rääkisin siin parlamendis Haagi kohtust. Loodan, et rahvusvaheline üldsus, kes kahjuks kukkus läbi oma katsetes ennetada genotsiidi Rwandas, Jugoslaavias ja Darfuris, ennetab seda sel juhul Lääne-Saharas, ning et meil ei tule seda näha teises kohtus – ka Haagis, kuid seekord sõjakurjategude erikohtus.

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE).(FI) Austatud juhataja! On kahetsusväärne, et välispoliitika, mida mitu ELi riiki viljeleb, on iseloomu poolest jätkuvalt väga koloniaalne. See on olnud väga ilmne Lääne-Sahara puhul. Hispaania ja Prantsusmaa, kes toetavad Marokot, on konflikti pikendamise eest iseäranis vastutavad. Lääne-Sahara on Aafrika viimane koloonia ja just ÜRO resolutsioon 1966. aastal pakkus esimest korda välja, et territoorium tuleks koloniaalvõimu alt vabastada.

Olukord Lääne-Saharas on hiljuti halvenenud. Maroko ametivõimud on kasutanud ülemäärast vägivalda. On olnud teateid arvukatest surma-, vigastuste ja kadumiste juhtumitest. Samuti on kriisipiirkond blokeeritud, nii et see ei saa isegi rahvusvahelist abi vastu võtta. Praegune kriis Lääne-Saharas ja kogu konflikt tuleks lahendada võimalikult pea. Tegemist on ülesandega ELi välisministrile, Catherine Ashtonile, ja samuti ELi kõikidele liikmesriikidele.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (RC-B7-0650/2010)

 
  
MPphoto
 

  Dimitar Stoyanov (NI).(BG) Austatud juhataja! Loomulikult hääletasin Ukrainat käsitleva resolutsiooni poolt. Suuremalt jaolt esitasin oma argumendid selleks eilsel arutelul.

Soovin aga kasutada seda menetlust, et teha üks väga oluline täpsustus, kuna eilsel arutelul öeldi midagi, mis on vale. Tol hetkel eksitas Elmar Broki tõenäoliselt valede terminite kasutamine. Ta ütles aga, et julgeolekuteenistuse juhataja nimetab Ukrainas ametisse konstitutsioonikohtu kohtunikud ja on ise sellesse protsessi kaasatud.

Kontrollisin seda fakti täna õhtul ja selgitasin välja, et see ei pea paika. Konstitutsioonikohtu nimetavad ametisse president, Ukraina parlament ja kohtunikud. Praktikas ei ole julgeolekuteenistuse juhataja kuidagi kaasatud konstitutsioonikohtu kohtunike ametisse nimetamisse. Soovisin selle täpsustuse teha.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Lõpuks on meil parlamendis võetud vastu resolutsioon Ukraina kohta. Kahtlemata tunneme muret hiljutiste arengusuundade pärast riigis. Kui Ukraina on meie strateegiline partner, siis minu arusaam on, et meie kohus on väljendada muret puuduste üle, mida näeme – näiteks Ukraina julgeolekuteenistusele antud ülemäärane pädevus ja meetmed, mida nad on rakendanud selles riigis tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide hirmutamiseks ning Ukraina meedia juhtimiseks.

Tunneme samuti muret poliitilise protsessi üle tervikuna, sealhulgas opositsioonis erakondade võimetuse üle osaleda valimistel piirangute ja diskrimineerimiseta. Teisest küljest peaksime jätkama Ukraina Euroopa integratsiooni väljavaadete toetamist ning kasutama pigem präänikut kui piitsa, püüdes tuua Ukrainat Euroopale lähemale, mitte sellest kaugemale, ning tegema kõik enda võimuses oleva, et see meie strateegiline eesmärk saavutada.

 
  
  

Raport: Yannick Jadot (A7-0310/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Euroopa Liit teostab väga ulatuslikku keskkonnakaitsepoliitikat, mis hõlmab ka põllumajandust ja tööstust. Praegustes tootmis- ja konkurentsitingimustes aga ei ole võimalik lõpetada kemikaalide kasutamist põllumajanduses või muuta kaupade tootmiseks kasutatavaid meetodeid nii, et nad ei nõuaks tohutut energiakulu. Liidu süüdistamine selles, et see ei ole keskkonnapoliitika eestvedaja, ning Ameerika Ühendriikide ja Hiina eeskujuks seadmine on tohutult kohatu. On ju need riigid lõppude lõpuks eestvedajad CO2 heitkoguste poolest. Keskkonnakaitse ülekaalukas olulisus on aga vaieldamatu fakt, mistõttu peaksimegi tegema kõik jõupingutusi, et muuta Euroopa majandus – tööstus, põllumajandus ja transport – säästvaks. Looduse kaup on meie hinnalisim kaup, mida on väga keeruline tagasi võita, kui see kord kaotatud on. Seetõttu tuleks teha kõik, et leida niinimetatud kuldne kesktee.

 
  
  

Raport: Harlem Désir (A7-0317/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Majandus- ja sotsiaalsete huvide tasakaalu taotlemine on ülioluline, kuid ka väga keeruline. Majanduskoostöö, mis käib käsikäes demokraatia põhireeglite austamise ning selle kodanike heaoluga, on Euroopa Liidu alus. Just seepärast on nii oluline kehtestada inimõiguste puhul ühtsed standardid ja lisaks ka sotsiaalsed ning keskkonnastandardid rahvusvahelistes kaubanduslepingutes. Seda liiki standardi kasutuselevõtt Euroopa Liidu kaubanduspoliitikas viib selleni, et kodanikud tajuvad Euroopa Liitu positiivselt, ja samuti ELi suhete paranemiseni partneritega. Rahvusvaheline koostöö selles vallas on ebatavaliselt oluline ning Euroopa Parlament peaks seda toetama suurimas võimalikus ulatuses.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0623/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Horisontaalkokkulepped hõlmavad mitmeid määrusi ning möödalaskmised õigussätetes, kas taotluslikud või juhuslikud, võivad viia konkurentsi elimineerimiseni. Seetõttu on tegemist üliolulise küsimusega, mis on samal ajal vigade suhtes tundlik. Tasakaal tuleb tagada asjaomaste määrustega, millega standarditakse menetlused ja edendatakse huvitatud poolte vahelist kokkulepet. Intellektuaalomandi õigusi ei saa jätta tähele panemata ja nende mittejärgimisega peavad kaasnema tõsised tagajärjed. Toetan samuti autori nõudmisi loodavate õigustekstide kvaliteedi parendamise kohta. Praegu paljudes dokumentides kasutatav keel on väga tihti raskesti mõistetav ning tavakodanikule arusaadamatu.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0683/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Jälle kord etendub farss kapitali ning kodanlike valitsuste poliitiliste esindajate vahel, et inimestega manipuleerida. Põhimoment ei ole see, kas meil eelarve suureneb või mitte, vaid see, kuhu raha läheb. Ka see on otsustatud. Ühisest põllumajanduspoliitikast lähtuvaid põllumajandustoetusi vaestele, keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele on kärbitud, samal ajal kui raha põllumajanduse vahenditest läheb nn abikõlblikele projektidele ehk projektidele, mis antakse otse või avaliku ja erasektori partnerluse kaudu suurtele ärikontsernidele. Nõnda kasutatakse ELi eelarvet ka raha suunamiseks monopoolsetesse kontsernidesse. Teisest küljest suunatakse ühenduse eelarve mis tahes suurenemine ELi rohujuuretasandivastase poliitika ja tegevuse rahastamisse, näiteks äsja vastuvõetud Euroopa välisteenistuse mehhanismi, et soodustada ELi poliitilis-militaarset imperialistlikku sekkumispoliitikat.

ELi eelarve on järjekordne vahend rohujuurtetasandi sissetulekute kärpimiseks ja selle ümberjaotamiseks monopolistlikule kapitalile. Imperialistlik sisevõitlus ELis ei puuduta inimesi; see puudutab võitlust kodanlike klasside ja kapitali osade vahel selle üle, kes saab lõviosa rohujuurtetasandi sissetulekust riisutud saagist.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Olen kindel, et olete teadlik probleemidest, mis raputasid Euroopa Liitu taas siis, kui jõudis kätte 2011. aasta eelarve kinnitamine. Euroopa Komisjon ja Parlament tahtsid umbes 5% suurenemist, et rakendada uusi Euroopa poliitikasuundi (finantsturumäärus, ühine välispoliitika jne), mis on määratud kindlaks vastusena probleemidele, millega silmitsi seisame. Praegusi eelarvepiirangid silmas pidades otsustas parlament lõpuks nõustuda 2,91% suurenemise taandamisega, tingimusel et teatud poliitilised tingimused täidetakse (arutelu oma ressursside andmise üle Euroopa Liidule, et lõpetada liikmesriikidevaheline kauplemine, eelarvepaindlikkus ja strateegiliste prioriteetide rahastamine). Kuna Euroopa Ülemkogu on lükanud tingimused tagasi, hääletasin uue resolutsiooni poolt, mis sätestab selgesti parlamendi ülimalt mõistliku, asjaliku ja ometi kaugeleulatuva seisukoha. Ehkki mina ja minu kaasparlamendiliikmed on nõus püksirihma pingutama koos kõigi teistega Euroopas, tahame rõhutada samuti, kui oluline on Euroopa tugi liidus teostatava poliitika koordineerimise ja toetamise puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda resolutsiooni. Lissaboni leping on toonud palju olulisi muutusi eri valdkondades ja andnud Euroopa Parlamendile uued volitused. Edutu püüdlus saavutada kokkulepe Euroopa Ülemkoguga 2011. aasta eelarve üle oli Euroopa Parlamendi esimene tõsine jõupingutus kasutada endale määratud volitusi. Euroopa Parlament on valmis leppima kokku nii pea kui võimalik, nii et EL saab alustada 2011. aastat vastuvõetud eelarvega ning nii et oluliste valdkondade ja projektide rahastamisega ei viivitataks. Euroopa Parlamendi nõudmisi aga tuleb mainida kokkuleppes nõukoguga ja seal peab olema kokkulepe teatud paindlikkusmehhanismide kohta, mis lubavad 2011. aastal ja hiljem nõuetekohast finantseerimist poliitikale, mis tuleneb uutest pädevustest, mis EL saab Lissaboni lepingust ja Euroopa 2020. aasta strateegiast. Komisjon peab võtma kohustuseks esitada ettepanekuid uute omavahendite kohta ELile ja olemas peab olema kokkulepe nõukoguga finantsstruktuuri läbivaatamise kohta. Lisaks peab olema kokkulepe kolme institutsiooni vahel koostöömeetodi kohta, mis sisaldab parlamendi osalemist läbirääkimiste protsessis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle. Euroopa Parlament peab täitma nõudmisi, mis ta on esitanud. ELi eelarve kehtestamine ei ole ainus, mis tulevikus nendest oleneb; nad kehtestavad ka pretsedendi ainsa otse valitud institutsiooni mõju laiendamiseks Euroopa Liidu valitsemises.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Parlament ei tohi anda järele Euroopa Komisjoni survele võtta vastu 2011. aasta eelarve. See oleks samavõrdne asutamislepingu muudatustega, mis on liidu toimimise alus, ja mida rikuks Euroopa Ühenduse kõige demokraatlikum foorum, mis on pealegi ainsana otse valitud. Euroopa Komisjoni juhtide reaktsioon paneb arvama, et liidu täitevorganil on tekkinud mulje, et parlament ei ole nõus eelarvega, mis on koostatud nimelt selleks, et näidata, kelle käes tegelikult võim on. Parlamendil, kes hääletas täies koosseisus komisjoni esitatud 2011. aasta eelarve vastu, on aga selgelt teha tähtsamaid asju kui mõttetus võimuvõitluses osalemine. Tegelikkuses ei ole eelarves arvestatud liidu uute volitustega ning selles ei ole ette nähtud ühehäälselt kokku lepitud ELi 2020. aasta strateegia rahastamist.

Me ei saa olla enda otsuste tegemisel ebajärjekindlad. Me ei saa luua ja heaks kiita heade kavatsustega strateegiaid, ilma et eraldaksime nende elluviimiseks finantsvahendeid. Parlamendil on õigus valida rada, mida mööda liit järgmisel aastal käib – õigus, mille annab Lissaboni leping. Euroopa seadusandliku kogu kõigi parlamendifraktsioonide ühine tegevus näitab, et eelarve tuleb märksa paindlikumalt läbi vaadata.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see tuletab meile tehnilises mõttes meelde kolme nõuet, millest sõltub parlamendi hääletus 2011. aasta eelarve üle: nimelt säilitada võimalus võtta kasutusele paindlikkusinstrument, mis on ühenduse pädevuste ja prioriteetide minimaalse rahastamise tagamise eelarvevahend; Euroopa Komisjoni kohustus esitada konkreetseid ettepanekuid uute omavahendite kohta perioodil praegusest kuni 2011. aasta juulini; parlamendi põhjalik osalus tulevastes aruteludes Euroopa Liidu rahastamissüsteemi üle, konkreetselt omavahendite ja järgmise finantsraamistiku koostamise küsimuses. Selle resolutsiooniga taaskinnitatakse Lissaboni lepinguga nõukogusse tehtud muudatusi, et nõukogu viimaks tunnustaks parlamendi uut legitiimsust eelarveküsimustes. Jättes kõrvale institutsioonidevahelise sõja, peame aru saama, et selles eelarveteemalises arutelus on kaalul Euroopa lõimimine ja ühenduse projekti enda tulevik, kusjuures parlament kehastab taas kord ühenduse vaimu ja austust liidu kodanike vastu. Lõpetuseks: liikmesriigid, mis ratifitseerisid Lissaboni lepingu individuaalselt, peavad täies ulatuses teadma selle nõudeid ja võtma omaks selles sisalduvad eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Enne kui komisjon esitab ettepaneku uue eelarve projekti kohta, tahtis Euroopa Parlament taaskinnitada rolli, mida ta kavatseb mängida järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel. Seadsime kolm tingimust: esiteks paindlikkusmehhanismi säilitamine, et oleks võimalik kasutusele võtta miljoneid eurosid erakorraliseks abiks arenguriikidele; teiseks peab komisjon esitama sisulised ettepanekud uute omavahendite kohta ja kolmandaks peab nõukogu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel neid ettepanekuid koos parlamendiga uurima. Selle resolutsiooni võttis vastu väga suur enamus, mis näitab parlamendi meelekindlust toetada 2011. aasta eelarve vastuvõtmist ainult juhul, kui need kolm tingimust on täidetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm, Olle Ludvigsson ja Marita Ulvskog (S&D), kirjalikult.(SV) Kahetseme asjaolu, et siiani ei ole läbirääkimistel suudetud tulemust saavutada. Vaatamata asjaolule, et Euroopa Parlament on astunud läbirääkimistes suure sammu edasi, nõustudes nõukogu 2011. aasta eelarve ettepanekuga, pakkudes lahenduse suurtele ja keerulistele rahastamisprojektidele, näiteks ITERi fusiooni uurimisprogramm, ja lubades paranduseelarve nr 10 kiiret vastuvõtmist, mille kohaselt saavad liikmesriigid tagasi vaid üle 600 miljoni euro, on liikmesriikide vähemus, sealhulgas Rootsi, takistanud läbirääkimiste jätkumist.

Parlamendi resolutsioonis rõhutatakse, et läbirääkimised peaksid jätkuma, kuid samuti sätestatakse nõuded tulevikuks.

Eelolevatel aastatel vajame rohkem ELi eelarve sisest paindlikkust, et EL saaks vältida edaspidiseid eelarvekriise ja suudaks rahastada põhiprioriteete, nagu kliimapoliitika ja EL 2020. Me ei usu aga, et üldist ELi eelarve taset tuleks suurendada. Parlamendi vetoõiguse riski vältimiseks on lubatud võtta seisukoht liikmesriikidevaheliste pakettide kohta alles siis, kui läbirääkimised on juba lõppenud. Usun ka, et Euroopa Parlamendil peaks olema lubatud osaleda ELi järgmist pikaajalist eelarvet ettevalmistavates läbirääkimistes alles pärast 2013. aastat ja selle pikaajalise eelarve edaspidise rahastamise läbirääkimistes, võtmata sel põhjusel seisukohta oma rahaliste vahendite kohta. Lõpetuseks sooviksin rõhutada, et need nõuded ei ületa Lissaboni lepinguga parlamendile antud pädevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Meil on tekkinud 2011. aasta eelarvega institutsiooniline patiseis, kus mõned liikmesriigid blokeerivad nõukogus komisjoni ettepanekut. Loodan, et see patiseis laheneb võimalikult kiiresti, sest eelarves tuleb austada Euroopa Liidu kohustusi ja vastutust kooskõlas Lissaboni lepinguga.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Parlament tahab, et Lissaboni lepingut austataks ning et ELis valitseks institutsioonide vahel rahu. Tegelikult peab parlament Lissaboni lepingu kohaselt olema kaasatud – hääletuse või arvamuste esitamise teel – uude institutsioonidevahelisse lepingusse, järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku ja uute omavahendite kehtestamisse. Mis puudutab institutsioonidevahelist lepingut, on selge, et jooksva mitmeaastase finantsraamistiku olemasolu eeltingimuseks on Euroopa institutsioonide, täpsemalt nõukogu võetud kohustuste austamine.

Mõned näited finantseerimisvajadustest: Euroopa 2020. aasta strateegia, rahvusvaheline katsetermotuumareaktori kava (ITER), Euroopa välisteenistus (EEAS) ja finantsjärelevalvajad. Nõukogu peab arvestama Lissaboni lepingut nii uute valdkondade, mis lisanduvad Euroopa Liidu jurisdiktsiooni ja mida kajastatakse eelarves, kui ka Euroopa Parlamendi suurenenud volituste seisukohalt, sealhulgas eelarve küsimuses. Need muutused tegelikult tugevdavad liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust. Valitsustevahelise liini asemel ühenduse meetodi kasutamine muudab meie juhtimise demokraatlikumaks. Parlament nõuab vaid miinimumi sellest, mida võiks tahta, ja arvestab liikmesriikide eelarvepiirangutega.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me ei nõustu 2011. aasta eelarve ettepanekuga. Me ei nõustu aga ka enamikuga selgitustest, mida parlamendi enamus lisas, et vältida 2011. aasta eelarve vastuvõtmist.

2013. aastale järgneva perioodi finantsperspektiivide üle alanud arutelu on juba vigane mitmetel põhjustel, sealhulgas Euroopa institutsioonide – parlamendi ja nõukogu – suutmatus jõuda kokkuleppele 2011. aasta eelarve läbirääkimiste üle; mitme liikmesriigi püüdlused suruda läbi rahaliste vahendite vähendamist edaspidistes eelarvetes; teiste liikmesriikide nõudmine luua uued omavahendid ELi jaoks, pannes ette lisaks riigisisestele maksudele Euroopa maksude loomise, mida maksab pigem valitsussektor kui finantssektor; Lissaboni lepingu täieliku rakendamise nõue ja rikaste riikide vastuseis ELi eelarvesse oma sissemaksete olulisele suurendamisele.

Igal juhul, kuigi me nõustume, et uued kohustused peaksid tähendama uusi vahendeid, ei saa me toetada resolutsiooni, millega ei edendata ELi vahendite jaotamist eesmärgiga saavutada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, kriisile kindlat vastuastumist ja õigustega tööhõive toetamist, tugevdamata militarismi või repressiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin selle 2011. aasta eelarve läbirääkimisi puudutava resolutsiooni poolt, sest on oluline, et parlament asuks täitma oma uut ja seadusandlikku rolli Euroopa Liidu eelarve määratlemisel, nüüd kui Lissaboni leping on jõustunud. Kuna lepituskomiteel ei õnnestunud jõuda vaatamata kõikidele parlamendi jõupingutustele kokkuleppele, oleme ümber sõnastanud mitmeid punkte, mille suhtes peab nõukogu paindlik olema. Esiteks vajadus suurema paindlikkuse järele kuni mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 lõpuni, et võtta arvesse Euroopa Liidule antud uusi pädevusi, ja teiseks parlamendi täielik kaasamine 2013. aastale järgneva perioodi finantsraamistiku üle peetavates läbirääkimistes. Lõpetuseks, kui nõukogu on nõustunud esitama üksikasjalikud ettepanekud ELi jaoks omavahendite loomise kohta, soovime, et nõukogu kohustuks kaasama täielikult parlamenti nende ettepanekute aruteludes. Selle resolutsiooniga antakse tugev sõnum Euroopa Ülemkogule, kui see tuleb kokku 16. ja 17. detsembril 2010. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Hedh (S&D), kirjalikult. (SV) Mul on kahju, et läbirääkimistega ei ole veel tulemust saavutatud. Vaatamata asjaolule, et Euroopa Parlament on astunud läbirääkimistes suure sammu edasi, nõustudes nõukogu 2011. aasta eelarve ettepanekuga, pakkudes lahenduse suurtele ja keerulistele rahastamisprojektidele, näiteks ITERi fusiooni uurimisprogramm, ja lubades paranduseelarve nr 10 kiiret vastuvõtmist, mille kohaselt saavad liikmesriigid tagasi vaid üle 600 miljoni euro, on liikmesriikide vähemus, sealhulgas Rootsi, takistanud läbirääkimiste jätkumist.

Parlamendi resolutsioonis rõhutatakse, et läbirääkimised peaksid jätkuma, kuid samuti sätestatakse nõuded tulevikuks.

Eelolevatel aastatel vajame rohkem ELi eelarve sisest paindlikkust, et EL saaks vältida edaspidiseid eelarvekriise ja suudaks rahastada põhiprioriteete, nagu kliimapoliitika ja EL 2020. Ma ei usu aga, et üldist ELi eelarve taset tuleks suurendada. Parlamendipoolse vetoõiguse riski vältimiseks on lubatud võtta vastu seisukoht liikmesriikidevaheliste pakettide kohta alles siis, kui läbirääkimised on juba lõppenud. Usun ka, et Euroopa Parlamendil peaks olema lubatud osaleda ELi järgmist pikaajalist eelarvet ettevalmistavates läbirääkimistes alles pärast 2013. aastat ja selle pikaajalise eelarve edaspidise rahastamise läbirääkimistes, mitte võttes sel põhjusel seisukohta oma rahaliste vahendite kohta. Lõpetuseks sooviksin rõhutada, et need nõuded ei ületa Lissaboni lepinguga parlamendile antud pädevust ja kuigi ma olin selle lepingu kasutuselevõtu vastu, usun, et meil ei ole nüüd muud valikut, kui aktsepteerida selle ratifitseerimise tagajärgi ja töötada vastavalt selle sätetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE) kirjalikult. (DE) Euroopa Liidu eelarve moodustab raamistiku, mille alusel võivad liikmesriigid tegutseda. Eriti majanduslikult ebakindlatel aegadel on oluline, et oleks võimalik toetuda võetud kohustustele. Inimestel peab olema võimalik veenduda, et rahalised vahendid tehakse neile tegelikult kättesaadavaks. Ma räägin siin eriti põllumajandustootjatega. Põllumajanduse valdkonnas kasutamata rahalised vahendid ei tähenda, et neid ei vajatud. See tähendab vaid seda, et neid on juhitud väga hoolikalt. Põllumajandustootjaid ei tohi selle eest karistada rahaliste vahendite ümberpaigutamisega muudesse valdkondadesse. ELi kodanike huvides tuleb põllumajandust rahaliselt toetada. Peame leidma võimalikult kiiresti kompromissi, et saaksime võtta vastu 2011. aasta eelarve. Ainult siis, kui oleme seda teinud, saab tagada põllumajanduse rahastamist ja vältida riigisiseseid kitsaskohti.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin eelarve resolutsiooni poolt, kuid jäin erapooletuks muudatusettepaneku 1b suhtes, mis käsitleb uusi omavahendeid. Ma usun kindlasti, et EL peaks otsima uusi rahalisi allikaid, kuid ma ei arva, et seda peaks tegema, taotledes nõukogult kohustuste võtmist juba ette. Peaksime pidama avatud arutelu kõikide võimaluste üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. (IT) Kui parlament ja nõukogu ei suuda jõuda kokkuleppele 2011. aasta eelarve kohta selle aasta lõpuks, võib see tuua tohutuid tagajärgi Euroopa Liidu programmide rahastamisele, põhjustada tõsiseid viivitusi järelevalveorganite moodustamisel ning muuta erakorralised instrumendid, nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ja Solidaarsusfond, kasutuskõlbmatuteks.

Parlament peab aga edaspidistes läbirääkimistes kindlalt tegutsema. Ta on palunud nõukogult tegelikult vaid austust Lissaboni lepinguga antud volituste suhtes. Parlament ei ole teinud midagi muud, kui vaid kaitsnud ELi eelarvet halvasti läbimõeldud kärbete eest, mis oleksid tabanud tööhõivet ja pannud Euroopa inimesi maksma trahvi mõnede liikmesriikide järeleandmatuse eest. Tahan näha suurt vastutustunnet eelolevatel läbirääkimistel, et vältida institutsionaalse kriisi teket lisaks finantskriisile.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni leping on andnud parlamendile uued kohustused ja need tähendavad suuremaid kulusid. Need vajadused nõuavad 2010. aasta eelarvest veidi kõrgemat 2011. aasta eelarvet, et parlament saaks täita oma rolli nõuetekohaselt. Keegi ei saa kasu tupikust, milleni on jõutud läbirääkimistel nõukoguga, ja vaatamata Euroopa läbitavale kriisile on vaja saavutada kokkulepe, et EL saaks saavutada eesmärke, mis on sätestatud ELi 2020. aasta strateegias.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Eriti finantskriisi aegadel, mil kodanikel palutakse pingutada püksirihmu ja aktsepteerida massilisi kärpeid sotsiaalsetes ja perekonnaga seotud valdkondades, peab ELi eelarves olema võimalik teha rangeid kokkuhoide. Selle asemel planeeritakse umbes 3% kasvu. Mõned projektid on lihtsalt ootele pandud, seega ettenähtavas tulevikus on meil väljavaade teha ainult kõige pakilisamaid suuremaid kulutusi. Kokkuhoiuks on mitmeid võimalusi, näiteks seoses plenaaristungite kahe toimumiskohaga või andes lõpuks ometi ELi pettusevastasele võitlusele kindla kuju ja saades täielikult tagasi rahalised vahendid, mis on valesti välja makstud. Peame ka kaaluma, kas tõepoolest on vaja jätkata kõikide prestiižsete projektidega. Mõned neist on ka kindlasti tulevikule orienteeritud, kuid mõnede projektide rakendamine tekitab kahtlust nende põhjendatuse või lähenemisviisi suhtes. Ma ei saa seda ELi 2011. aasta eelarvet mitte mingil juhul toetada!

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Eelarve läbirääkimised on nurjunud eelarve stabiilsuse ja kohandatavuse vahelise vastuolu tõttu. Sel põhjusel nõuavad Euroopa Parlamendi esindajad laia eelarvelist paindlikkust, kuid ei arvesta sealjuures peamisteks rahastajateks olevate riikide huve. Just ELi rahastavad netorahastajad vastutavad majandusmootori taaskäivitamise eest pärast kriisi ja just nemad päästavad suurte eelarvepuudujääkidega riigid, samuti euro enda. Seetõttu hoiavad nad põhjendatult kinni kohustuslikest eelarvelistest eraldistest, et netosaldot ei saaks tagasiulatuvalt muuta mingi tuju ajel ja sellega raisata raha. Raha investeerijatele ja väljamaksjatele peab olema tagatud suurim võimalik stabiilsuse tase. Samuti ei ole kriitilisel suhtumisel ELi maksustamisse midagi tegemist näilise nn solidaarsuse puudumisega. See on lihtsalt tingitud asjaolust, et enamik liikmesriike on selgelt selle vastu ja säilitavad riigisiseste parlamentide ratifitseerimise subsidiaarsuse pärast. Selles kontekstis nii sageli tsiteeritud nn Euroopa Parlamendi emantsipeerumine tundub mulle olevat rohkem kui väga ärevusttekitav emantsipeerumine ELi kodanikest. Seetõttu hääletasin ma resolutsiooni ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Nagu enamik liikmeid, hääletasin minagi eelarve projekti poolt, sest minu arvates tuleb parlamenti arvesse võtta. See ei tulene mitte ainult sümboolsest seisukohast selle kohta, et parlament esindab 500 miljonit eurooplast, vaid eelkõige nn põhiseaduslikust seisukohast, kuna asutamislepingu kohaselt nõutakse, et parlament ise annaks oma heakskiidu tulevase mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmiseks.

Parlamendi taotletav suurenemine ei toimu tuju ajel, vaid on mõeldud tooma kasu Euroopa Liidu kodanikele. Seda kinnitavad kogu Euroopa Liidu ulatuses rakendatud fondidest ja ettepanekutest tulenevad põhikasud. Nõustun aga kindlasti nendega, kelle arvates peaksime võib-olla kaaluma nende jaotamist erinevalt, et vältida olukorda, kus mõned riigid on üksnes netorahastajad ja saavad palju vähem kasu. Loodan, et kõiki neid nõudmisi saab võtta arvesse konsulteerimis- ja lepitusetapis.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Arvestades seda, et nõukogu seisukoht eelarve projekti kohta on piiranud makseeraldisi summani, mis kujutab 2,91% suurenemist võrreldes 2010. aasta eelarvega, ja et 15. novembril 2010. aastal ei õnnestunud parlamendi ja nõukogu lepituskomiteel leppida kokku 2011. aasta eelarve ühises tekstis, hääletan resolutsiooni poolt, sest nõustun parlamendi nõukogule ja komisjonile kehtestavate tingimustega, et aidata kaasa 2011. aasta eelarve suhtes kokkuleppele jõudmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ma jäin 2011. aasta eelarve resolutsiooni ja Euroopa poliitikariikide edaspidise rahastamise üle hääletamisel erapooletuks, kuigi toetasin kõiki muudatusettepanekuid, mille eesmärk oli parandada parlamendi positsiooni eelarve küsimuste üle arutamisel ja kontrolli teostamisel. Tegelikult kujutab kompromissi tekst tagasipöördumist parlamendi varem võetud seisukohtade juurde – nimelt nende juurde, mis olid nõukoguga esimese lepituse nurjumise põhjused.

Oma uuesti kujundatud vormis ei taga liikmete seisukoht seda, mis on oluline neis läbirääkimistes: et ei korrataks piiravat raamistikku, mida ELi rikkamad riigid on praegu 2012. ja 2013. aastaks kehtestanud. Ka ei taga parlamendi seisukoht, et arutelu raames saaks toimuda riigisiseseid parlamente kaasav demokraatlik konverents uute rahaliste vahendite kohta, millega rahastada uusi finantsperspektiive. Minu erapooletuks jäämine toetab parlamendi kritiseerivat hoiakut nende valitsuste positsioon suhtes, mis taotlevad suuremaid Euroopa volitusi väiksema rahaga, kuid ei toeta halbu lepinguid ega keskpärast eelarvet.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) See resolutsioon annab selgelt märku, et parlament on võtnud kohustuse ületada praegune 2011. aasta eelarvet puudutav tupikseis.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – 2011. aasta eelarve nõuetekohasuse suhtes viitas nõukogu, et makseeraldiste tase ei tohiks ületada 2,91% suurenemist võrreldes 2010. aasta eelarvega. See oli absoluutne maksimum nende liikmesriikide jaoks, kes hääletasid augustis eelarve küsimuses nõukogu enamuse seisukoha vastu. Parlament astus kolmepoolsetes läbirääkimistes 2011. aasta eelarve küsimuses sammu selles suunas, et näidata üles valmisolekut aktsepteerida seda seisukohta maksete suhtes pärast kinnituste saamist täiendavalt võetud künnist ületavate kohustuste kohta paindlikkuse instrumendi kohta nii rubriigis 1A (konkurentsivõime) kui ka rubriigis 4 (välisteenistus), et olla suuteline katma kinnitatud poliitika prioriteedid rubriigis 1A (eriti elukestev õpe) ja täiendatud vajadused rubriigis 4 (eriti Palestiina). ITERi puhul tundus ka (nõukogus on vajalik ühehäälsus), et kompromiss tagaks täiendavad 1,4 miljardit aastateks 2012 ja 2013, kasutades eri rubriikide kohaseid kasutamata marginaale 2010. aastast, kuid see osa oli endiselt arutamisel, kuna see oli seotud paremate paindlikkusmehhanismide tagamisega mitmeaastase finantsraamistiku määruse kohaselt – ümberpaigutamised seitsmendast raamistikuprogrammist uurimis- ja arengutööks.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Ma jäin lõike 1 punkti 6 originaalteksti üle hääletamisel erapooletuks, sest idee omavahendite kohta uute ettepanekute esitamise kutsest maksualgatuste ja muude võimalike programmide kaudu, nagu ETd, kujutab endast ELi stiilis maksude ohtu. See hääletus on kooskõlas minu suhtumise ja varasema lähenemisviisiga, mis puudutab euro stiilis maksusüsteemi ettepanekuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – See resolutsioon annab teistele institutsioonidele selgelt märku, et Euroopa Parlament soovib alustada tõsiseid läbirääkimisi, et lahendada praegune eelarve tupikseis ja teha niipea kui võimalik otsus 2011. aasta eelarve kohta. Kokkuleppele jõudmine tähendaks, et üksikud põllumajandustoetused ei hiline ja struktuurifondide rahastamine ei saa kannatada. Ma usun, et Euroopa Parlamendi liikmed kui ainsad otsevalitud esindajad ELis peaksid olema kaasatud uue finantsperspektiivi kujundamisel, et saavutada parim kokkulepe Ühendkuningriigi kodanike jaoks. Tuleb astuda samme ELi eelarve paindlikumaks muutmiseks. See võimaldab ELil reageerida kiiresti kriisidele ja rahastada ettenägematuid vajadusi. Resolutsioonis nähakse ette ka väga vajatud arutelu ELi rahastamise uute viiside kohta, mis võiksid vähendada ELi maksumust Briti maksumaksjate jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Ma hääletasin 2011. aasta eelarve käimasolevaid läbirääkimisi puudutava resolutsiooni poolt, sest praeguseks on eelarve läbirääkimised kahjuks näidanud, et nõukogu ei ole ilmselt viimase 12 kuu jooksul leidnud aega Lissaboni lepingu lugemiseks ja sellest arusaamiseks. Kõik, mida me siin ootame, põhineb rangelt Lissabonis kokkulepitud õigustel ja protseduuridel – ei midagi enamat ega midagi vähemat. Just nõukogu rõhutas vajadust uue lepingu järele. Nõukogu peab järgima lepingut ja on kohustatud mitte lubama silmanähtavaid erinevusi oma töötajate hulgas, et mitte mõjutada negatiivselt Euroopa kodanikke.

Selles kontekstis toetan parlamendi laiaulatuslikku otsustust leppida võimalikult ruttu kokku 2011. aasta eelarves enne aasta lõppu. Me vajame paindlikkust. Veelgi enam vajame ka pakiliselt uusi finantsjärelevalve organeid, nagu näitab Iirimaa tõsine olukord iga päev.

 
  
  

Raport: Tokia Saïfi (A7-0312/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Inimõiguste klausli või sotsiaalsete ja keskkonnastandardite rakendamine kaubanduslepingutes on põhimõte, mida EL peaks püüdma tagada. Seetõttu nõustun ELi eesmärgiga avaldada survet rahvusvahelistes organisatsioonides, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ja Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis (ILO), ning toetada uue keskkonnaorganisatsiooni loomise ideed õiglase kaubanduse edendamiseks.

Ühelt poolt peab Euroopa järgima rangeid sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, kuid ta peab samuti nõudma sama hoolsustaset oma partneritelt. Tasub märkida, et see on võimalik, nagu on tõendatud vabakaubanduslepingutega saavutatud edusammudega. Rahvusvahelistes organisatsioonides peab olema selge standardite raamistik. See saab tekkida tugevdatud dialoogi kaudu neis organisatsioonides, eriti kaubanduslepingutes nende standardite kohustusliku rakendamise ning vajalike järelevalvemehhanismide ja stiimulite rakendamise suhtes koos tugevdatud vahekohtu koosseisudega. Üldiste soodustuste süsteemi instrumendid, mis võimaldavad ELil anda ühepoolselt kaubandussoodustusi, võivad anda võimaluse teha paremini kindlaks, millised osapooled peaksid saama kasu, võttes arvesse nende vastavaid arengutasemeid ja järelevalvet nende võetud kohustuste üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liit allkirjastab igal aastal lepingutes kehtestatud pädevuste kohaselt välisasjades mitmeid kaubanduslepinguid. Nüüd, kus Euroopa Liidu pädevusi on laiendatud inimõiguste (põhiõiguste harta on praegu primaarne õigusakt) ja jätkusuutliku arengu (Euroopa 2020 üks viiest põhieesmärgist) valdkonnas, tundus mulle, et oli vaja toetada minu kolleegi Tokia Saïfi koostatud raportit, millega taotletakse selle tagamist, et need küsimused oleksid paremini kajastatud Euroopa Liidu kaubanduslepingutes. Loomulikult nähakse raportiga ette parandada koostööd olemasolevate rahvusvaheliste organisatsioonidega ja neid teemasid puudutavate klauslite automaatset lisamist, kuid samuti tutvustatakse uusi ideid, nähakse ette Maailma Keskkonnaorganisatsiooni loomine, et edastada sellele keskkonna saastamise juhtumid. See ettepanek on samuti seotud ideega luua süsinikdioksiidi kaasamise mehhanism, et täiendada ELi heidetega kauplemise süsteemi. Selline kahetahuline lähenemisviis võimaldaks meil vältida heidete ülekandumist kolmandatesse riikidesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ma toetan seda raportit. Konkurentsi moonutamised ning keskkonna- ja sotsiaalse dumpingu riskid esinevad üha sagedamini rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas. See kahjustab Euroopa Liidu ettevõtteid ja töötajaid, kes erinevalt oma partneritest ELi-välistes riikides on kohustatud järgima rangemaid sotsiaalseid, keskkonna- ja eelarvestandardeid. Seetõttu tuleks ELi kahepoolsetes ja mitmepoolsetes lepingutes sätestada kõikidele, mitte üksnes ELis asuvatele ettevõtetele, kohustus järgida eespool nimetatud nõudeid. ELi kaubanduslepingutes tuleb sätestada läbipaistvus ja ranged riigihanke standardid eesmärgiga võidelda ebaseadusliku kapitali väljavoolu vastu. Nende eesmärkide saavutamiseks peaks EL tegema aktiivselt koostööd rahvusvaheliste partneritega kaubanduse valdkonnas – Maailma Kaubandusorganisatsioon, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ja Ühendatud Rahvaste Organisatsioon.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest on siiski oluline tagada kaubandusõiguse ja põhiinimõiguste tasakaal ning alustada dialoogi peamiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahel. Peale selle võib inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite lisamine kaubanduslepingutesse lisada väärtust rahvusvahelistele kaubanduslepingutele, võimaldades suuremat toetust poliitilisele ja sotsiaalsele stabiilsusele, luues sellega kaubandusele soodsama kliima. Tuleb märkida, et Euroopa tööstusharud ja ettevõtted on kohustatud järgima Euroopas rangeid sotsiaalseid ja keskkonnaeeskirju.

Ma nõustun Euroopa Parlamendi seisukohaga, et kui Euroopa Liit järgib kohustuslikke standardeid, peab see olema suuteline nõudma sedasama oma kaubanduspartneritelt ja eriti tärkava majandusega riikidelt ning nõudma kvaliteeti ja jätkusuutlikkust, eriti oma territooriumile toodavate toidukaupade suhtes, et säilitada õiglane ja võrdne kaubandus. Sooviksin rõhutada, et inimõiguste ja sotsiaalpoliitika tugevdamiseks rahvusvahelises kaubanduses peame nõudma, et kõikides tulevastes kaubanduslepingutes sätestataks lapstööjõu kasutamise keeld, eriti loodusliku kivi kaevandamisel ja töötlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ma usun, et sotsiaalsed ja keskkonnastandardid ei ole ühildamatud Euroopa Liidu ja selle partnerite kaubandushuvidega. Rahvusvaheliste organisatsioonide koostööd tuleb hoogustada üleilmse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe osana – eriti süsinikdioksiidi kaasamise mehhanismide tasemel ELi heidetega kauplemise skeemi puhul –, kuid samal ajal tagada olemasoleva lekke peatamine. Usun ka, et EL peaks juhtima jõupingutusi kahepoolsete kaubanduslepingute kasutamisel, et see hõlmaks mitte ainult inimõiguste sätteid, vaid ka jätkusuutliku arengu küsimusi käsitlevaid sätteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Ma mõistan, et arutelu inimõiguste klauslite ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite välislepingutes kaasamise teemal on keeruline. Olen ka teadlik, et hetkel ei ole rahvusvahelise kaubanduse eeskirjad ja ülejäänud rahvusvaheline õigus tasakaalus. Ma usun, et Euroopa Liit mängib selles uue maailma valitsemise otsingus põhirolli ja peab selleks ergutama rahvusvaheliste organisatsioonide vastuvõetava poliitika kooskõla.

Ma usun, et Euroopa Liit peab taotlema kaubanduse piiravate ja liberaalsete lähenemisviiside vahelist tasakaalu ning kompromissi oma kaubandushuvide kaitsmise ja selle aluseks olevate väärtuste austamise nõudmise vahel. Seetõttu on oluline ergutada dialoogi ja ühispartnerlust rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga. Tuletan ka meelde, et Lissaboni lepinguga juurutati kaubanduspoliitika muudatused, mis puudutavad mõnd selles raportis toodud ettepanekut. Seetõttu hääletan selles raportis sisalduvate enamiku meetmete poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, mille kohaselt ei tule kaubandust näha kitsa eesmärgina iseenesest. Pigem tuleks meie tulevast kaubandusstrateegiat näha lisameetmetena, et edendada Euroopa väärtusi ja huve. Jätkusuutliku arengu sätted on kasulikud kõikidele osapooltele. Peale selle aitab sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kaasamine kaubanduslepingutes kaasa globaliseerumise reguleerimisele. Kui valime nende ignoreerimise, on see lühinägelik ja vastupidiseid tulemusi andev ega ole mitte ainult vastuolus meie välisteenistust käsitlevate põhimõtetega, vaid õõnestab ka Euroopa sotsiaalset mudelit. ELi kahepoolsed kaubandussuhted kolmandate riikidega on seda olulisemad inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite puhul, kui on olemas kas või väike lootus saavutada WTO raames edu. Sellele vaatamata peame jätkuvalt nõudma, et ILO-le antaks vaatleja staatus ja õigus esineda WTOs, ning peame looma WTO juures kaubanduse ja inimväärse töö komitee. Kuigi kohustuslike inimõiguste klauslite lisamine ELi rahvusvahelistesse lepingutesse on imetlustvääriv tava, muudavad halb järelevalve ja rakendamine need praktiliselt kasutuks, seda tuleb tõsiselt käsitleda kõikides tulevastes lepingutes.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Rahvusvahelised kaubanduslepingud peaksid olema ELi jaoks võimalus julgustada oma partnereid võtma vastu sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Raport võeti vastu suure enamusega ja see sisaldab ettepanekuid nõudmaks, et imporditud kaubad vastaksid samadele sotsiaalsetele ja keskkonnastandarditele nagu Euroopa tooted. Selles pannakse samuti ette, et teil peaks olema võimalik edastada sotsiaalse või keskkonnadumpingu juhtumid kas ILO-le või Maailma Keskkonnaorganisatsioonile, mis tuleb luua võimalikult ruttu. Käimasolevad vabakaubanduskokkulepete läbirääkimised peaksid sisaldama inimõiguste klausleid, kuid ka majandus-, sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Kui seda ei tehta, siis ebaõiglane konkurentsieelis tähendab, et EL ei ole enam suuteline konkureerima madala hinna ja kvaliteediga toodetega. Siin on kaalul nii Euroopa põllumajanduse kui ka Euroopa tööstuse tulevik.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin inimõigusi ning sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid rahvusvahelistes kaubanduslepingutes käsitleva raporti poolt, sest kaubanduspoliitika peaks olema kooskõlas ELi eesmärgiga ja aitama kaasa selle sotsiaal- ja keskkonnapoliitika mudelite kindlustamisele. Seetõttu on väga olulise tähtsusega, et EL tagaks nimetatud sotsiaalsete ja keskkonnastandardite rakendamise rahvusvahelistes kaubanduslepingutes.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Küsimus selle kohta, kas peaksime kauplema nendega, kellel ei ole samu standardeid inimõiguste kohta, ei ole rahvusvahelistes suhetes mitte midagi uut ja ähvardab püsida igavesti. Olles võimalikult realistlik, usun, et EL peaks tegema kõik endast oleneva, et tagada piisavaks peetud standardite suurem aktsepteerimine ning püüda kaasata kaubapartneritest riike ülemaailmsesse tegevusse nende õiguste austamiseks. Majanduslikul ja diplomaatilisel tasemel mõistan, et EL ei tohiks jätta rõhutamata selle küsimuse olulisust ja kesksust kestvate kaubanduskanalite kehtestamise ajal. Kuid samal ajal, nagu on üldiselt teada, ei ole meil võimalik kehtestada neid standardeid ega esitada selliseid nõudmisi. Majanduslikul ja diplomaatilisel tasemel mõistan, et EL ei tohiks jätta rõhutamata selle küsimuse olulisust ja kesksust kestvate kaubanduskanalite kehtestamise ajal. Kuid samal ajal – nagu on üldiselt teada – ei ole meil võimalik kehtestada neid standardeid ega esitada selliseid nõudmisi. Kuigi neid standardeid järgitakse sageli ametlikult, on EL samuti teadlik, et tal on partnereid, kes ei järgi neid regulaarselt. Peamised energiat Euroopasse tarnivad tarnijad kuuluvad selle kategooria alla. Seda öeldes sooviksin korrata tähtust jätkata võitlust inimõiguste nimel ja muutes need tingimuseks tugevate kaubandussuhete sisseseadmisel.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Inimõiguste klausli ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite rakendamise lisamine kaubandusläbirääkimistesse on keeruline küsimus, mis lõhestab rahvusvahelist kogukonda. Ühelt poolt mõistab põhi hukka sotsiaalse ja keskkonnadumpingu, mida praktiseerivad tärkava majandusega riigid ja mis moonutab konkurentsi kaubanduses; teiselt poolt kahtlustab lõuna, et põhi soovib takistada nende kaubanduse arengut ja nende standardite rakendamise kaudu kasutada varjatud protektsionismi vormi.

Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et kaubanduspoliitika peaks toimima instrumendina Euroopa Liidu üldiste eesmärkide teenistuses, mistõttu on oluline, et kaubandust ei nähtaks kui eesmärki iseenesest, kuid pigem kui vahendit Euroopa kaubandushuvide edendamises ja kui õiglase kaubanduse instrumenti, mis võib muuta üldiseks praktikaks sotsiaalsete ja keskkonnastandardite tõhusa lisamise ja rakendamise koos kõikide ELi kaubanduspartneritega.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin inimõigusi ning sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid rahvusvahelistes kaubanduslepingutes käsitleva raporti poolt, sest kaubanduspoliitika peaks olema kooskõlas ELi eesmärgiga ja peaks aitama kaasa selle sotsiaal- ja keskkonnapoliitika mudelite kindlustamisele. Tekstis, mida on oluliselt parandanud Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide Progressiivse Liidu fraktsioon, tehakse selgeks, et kaubandus ei saa enam olla eesmärk iseenesest, vaid pigem peaksid kõik lepingud sisaldama nüüd teatud sotsiaalseid ja keskkonnaklausleid. Need punktid peavad olema kohustuslikud ja sisaldama raamistikku rikkumisjuhtumite edastamiseks eelkõige ÜRO inimõiguste kõrge voliniku büroole.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin raportiga, sest me ei tohiks unustada, et Euroopa tööstusharud ja ettevõtted peavad järgima Euroopas rangeid sotsiaalseid ja keskkonnaeeskirju. Kui Euroopa Liit järgib kohustuslikke standardeid, peab see suutma nõuda sedasama oma kaubanduspartneritelt ja eriti tärkava majandusega riikidelt ning nõuda kvaliteeti ja jätkusuutlikkust, eriti oma territooriumile toodavate toidukaupade suhtes, et säilitada õiglane ja võrdne kaubandus. On oluline parandada juurdepääsu keskkonnasõbralikele kaupadele ja tehnoloogiatele, et täita jätkusuutliku arengu eesmärke, ning peame kiiresti lõpetama keskkonnakaupade ja -teenuste tariifseid ja mittetariifseid tõkkeid käsitlevad läbirääkimised, et edendada tööhõivepoliitika uusi vorme ja luua töökohti, mis vastavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kehtestatud inimväärse töö standarditele ja annavad kasvuvõimalusi Euroopa tööstusharudele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. (PL) Majanduslike ja sotsiaalsete huvide tasakaalu otsimine ei ole mitte üksnes väga oluline, vaid ka väga keeruline. Majanduslik koostöö, mis käib käsikäes austusega demokraatia põhieeskirjade vastu ja kodanike heaoluga, on Euroopa Liidu alustala, mistõttu on väga oluline võtta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes kasutusele ühtsed inimõiguste standardid, samuti sotsiaalsed ja keskkonnastandardid.

Seda liiki standardi kasutuselevõtt Euroopa Liidu kaubanduspoliitikas viib selleni, et kodanikud tajuvad Euroopa Liitu positiivselt, ja samuti ELi suhete paranemiseni partneritega. Rahvusvaheline koostöö selles valdkonnas on ülioluline ja Euroopa Liit peaks toetama seda võimalikult palju.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Hääletasin raporti poolt, sest inimõigused ning sotsiaalsed ja keskkonnastandardid peaksid kehtima kõikides riikides, mitte üksnes Euroopas. Meie mõjusfääris on need riigid, kellega me kaupleme. Sellega on seotud ülesanne, mida peame täitma, ja see raport juhendab meid õiges suunas. See on suund õiglase kaubanduse ning eriti inimeste ja keskkonna suhtes õigluse suunas. Kui meil on võimalik parandada midagi neis valdkondades, peaksime tegema seda võimalikult suures ulatuses.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma toetan väga seda raportit, mis teeb selgeks, et ELi kaubanduspoliitika peab olema midagi enamat kui püüd saavutada maksimaalset majanduslikku eelist. ELi kaubanduslepingud peavad sisaldama tugevaid inimõiguste, sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Selles raportis tuuakse esile mitmeid asjakohaseid punkte, nagu ÜRO Inimõiguste Nõukogu perioodiliselt teostatav ülevaade kaubanduslepingutes inimõiguste klausli rakendamisest, ILO suutlikkusest edastada juhtumeid ÜRO inimõiguste kõrge voliniku büroole, kolmandate riikide riigisiseste parlamentide ja kodanike läbirääkimistesse kaasamisest ja nüüdisaegse orjuse vastasest võitlusest.

Mul on väga hea meel, et parlament, mis toetas riigipööret Hondurases ja sõlmis kaubanduslepingu putši juhtidega, tunneb muret inimõiguste pärast. Jättes aga kõrvale minu kahtlused inimõigusi käsitlevate avalduste tegeliku mõju suhtes, tähendab raportis väljendatud soov võtta kõikjal kasutusele vabakaubanduslepingud ja ka saastamisõiguste vahetamise edendamine, mida nimetame süsinikuturuks, seda, et ma ei saa selle poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi riigid ja kõik nende ettevõtted on väga hoolsad inimõiguste austamisel ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgmisel, mistõttu on täiesti loomulik nõuda sedasama oma kaubanduspartneritelt Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), et muuta maailmakaubandus õiglasemaks ja võrdsemaks. Me teame, et mõnikord ei ole need kohustused hõlpsalt täidetavad, eriti tärkava majandusega riikide puhul. EL peab aga tegema jätkuvalt jõupingutusi selle saavutamiseks, mistõttu on ELi ja parlamendi ülesanne teha endast kõik olenev, et säilitada austus inimõiguste vastu ning kinnitada, et inimväärne töö on sama kõikjal ja kõikide jaoks ning et keskkonna- ja sotsiaalsetel õigustel on universaalne aspekt, kaasa arvatud ametiühingu õigused ja lapstööjõu kasutamise vastu võitlemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Selles on selgesõnaliselt märgitud, et EL peab aitama kaasa maailma, inimestevahelise solidaarsuse ja õiglase kaubanduse jätkusuutlikule arengule ning vaesuse väljajuurimisele. Minu toetus põhineb ka resolutsioonis kajastatud tähtsusel ja vajadusel muuta õiguslikult kohustuslikuks see, et rahvusvahelised kaubanduslepingud peavad austama inimõigusi, mida tuleb rangelt ja pidevalt kontrollida. Selle suhtes arvan, et ettepanek anda Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile (ILO) ametliku vaatleja staatus Maailma Kaubandusorganisatsioonis, on väärtuslik, eriti kaubanduse ja inimväärse töö komitee loomine ILOs, et teostada järelevalvelt kaubanduslepingute üle ILO ja ÜRO inimõiguste kõrge voliniku koordineerimisel. Hääletasin selle resolutsiooni poolt ka selle tõttu, et seal väljendatakse kindlalt vajadust luua nn tõeline Maailma Keskkonnaorganisatsioon ning kaitstakse ühemõtteliselt inimõigusi, jätkusuutlikku arengut ja keskkonna austamist, pidades neid prioriteetsemateks praeguste rahvusvaheliste kaubandusmudelite suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kindlasti peab olema ELi huvides sõlmida kaubanduslepinguid peamiselt võrdväärsete partneritega. See tähendab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata inimõigustele ning sotsiaalsetele ja keskkonnastandarditele, sest seni, kuni EL vastab nendele standarditele, saab ta seda nõuda ka oma kaubanduspartneritelt. Eriti inimõiguste, kuid ka sotsiaalsete ja keskkonnastandardite valdkonnas jookseb EL korduvalt peaga vastu kiviseina, kui teistel riikidel, kellega ta on sõlminud kahepoolsed kaubanduslepingud, on selle kohta erinevad arvamused. Jään erapooletuks, sest ma seaksin kahtluse alla selle, kas ka tegelikult on võimalik raportööri ettepanekuid ellu viia.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Inimõigused ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite rakendamine kaubandusläbirääkimistel on üsna keeruline ja väga problemaatiline küsimus. Seetõttu on väga oluline, et sotsiaalne klausel esineks üha sagedamini kahepoolsetes lepingutes. Vaatamata rahvusvahelise kaubanduse eeskirjade ja rahvusvahelise õiguse muude standardite vahelise tasakaalu puudumisele täna, on minu arvates väga oluline hääletada Tokia Saïfi raporti poolt, et oleks võimalik arendada välja uusi mõtlemisviise, et saavutada rahvusvaheliste organisatsioonide vahelist tõelist koordinatsiooni. Euroopa Liidul on selles uue maailma valitsemise otsingus oluline roll ja peab selleks minu arvates ergutama rahvusvaheliste organisatsioonide vastuvõetava poliitika kooskõla. Hääletasin raporti poolt, et oleks võimalik juurutada ja teha uut kaubanduspoliitikat, mis põhineb kindlusel ja dialoogil ning milles võetakse arvesse keskkonnastandardeid n-ö legitiimsete eesmärkide saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin inimõigusi, sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid rahvusvahelistes kaubanduslepingutes käsitleva raporti poolt, sest olen nõus inimõiguste klauslite lisamisega või sotsiaalsete ja keskkonnastandardite rakendamisega kaubandusläbirääkimistel.

Tõeline pinge valitseb põhjariikide, kes mõistavad hukka tärkava majandusega riikide praktiseeritud sotsiaalse ja keskkonnadumpingu, ja lõunariikide vahel, kes kahtlustavad, et põhi soovib takistada nende majanduslikku arengut ja kasutada nende standardite rakendamise kaudu varjatud protektsionismi vormi. See huvide konflikt ei tohiks aga takistada ELi võtmast vastu positiivset, kuid samas õiguslikult kohustuslikku lähenemisviisi oma läbirääkimistel, lisades jätkusuutliku arengu sätted eelkõige kahepoolsetesse lepingutesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit peab oma poliitikasuundade ja eriti kaubanduspoliitika kaudu toetama oma kaubanduslikke huve, järgides samal ajal oma standardeid ja väärtusi ning tagades, et ka teised neid järgivad. See on just see mõte, mis peaks aitama eri ELi institutsioonidel juurutada ja teha uut ulatuslikku kaubanduspoliitikat, mis põhineb kindlusel ja dialoogil. Me ei tohi unustada, et Euroopa tööstusharud ja ettevõtted peavad järgima Euroopas rangeid sotsiaalseid ja keskkonnaeeskirju. Kui Euroopa Liit järgib kohustuslikke standardeid, peab ta suutma nõuda sedasama oma kaubanduspartneritelt ja eriti tärkava majandusega riikidelt ning nõudma kvaliteeti ja jätkusuutlikkust, eriti oma territooriumile toodavate toidukaupade suhtes, et säilitada õiglane ja võrdne kaubandus.

Selles mõttes kujutavad Euroopa ühisturu ranged eeskirjad tervishoiu, ohutuse, keskkonna ning töötajate ja tarbijate kaitsmise kohta spetsiifilist Euroopa mudelit, mis peab andma inspiratsiooni rahvusvahelisel tasemel ja mitmepoolsetel foorumitel ning mida tuleb käsitleda käimasolevatel kahepoolsete kaubanduslepingute läbirääkimistel.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin poolt, sest usun, et Euroopa Liit etendab ülitähtsat rolli selles uue maailma majandusliku juhtimise otsingus ja peab selleks ergutama rahvusvaheliste organisatsioonide rakendatava poliitika kooskõla. Praegu muutub aina suuremaks tasakaalustamatus rahvusvahelise kaubanduse konkreetsete standardite ja muude rahvusvahelise õiguse normide vahel. Esirinnas tegutsejatena on meil kohustus leida uusi mõtlemisviise konkreetse eesmärgiga tagada rahvusvaheliste organite vahel tõhus koordineerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Inimõiguste klausli ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohaldamise lisamine kaubandusläbirääkimistesse on keeruline probleem, mis lõhestab rahvusvahelist kogukonda. Ühest küljest mõistavad Põhjamaad hukka tärkava turumajandusega riikide ebaausa konkurentsi sotsiaalsetes ja keskkonnaküsimustes, mille tulemusel moonutatakse kaubanduses konkurentsi. Teisest küljest kahtlustavad lõunapoolsed riigid, et Põhjamaad tahavad takistada nende majandusarengut ning et selliste standardite kohaldamine on protektsionismi varjatud meetod. See kõik selgitab, miks mitmepoolsetes institutsioonides, eriti Maailma Kaubandusorganisatsioonis, on neid standardeid väga raske rahulikult arutada, kuna sellega kaasneb sotsiaalklausli aina sagedasem kasutamine kahepoolsetes kaubanduslepetes.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Me oleme inimõigusi ning sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid käsitleva raporti poolt, kuna kolmandad riigid, milles ei austata töötajate õigusi ja mis keelduvad mängimast aktiivset rolli kliimamuutusevastases võitluses, konkureerivad liigagi sageli ebaausalt ELi ettevõtjatega.

Meie äriühingud peavad täitma väga nõudlikke töötajate kaitse standardeid, kandma kõrgeid palga- ja maksukulusid, järgima seaduseid, milles seatakse ranged kontrollid keskkonnaheidetele ning pidama kinni kohalikes planeerimisaktides sätestatud tingimustest. Kolmandate riikide, näiteks Hiina ja India konkureerivatele äriühingutele ilmselgelt selliseid kontrolle ja eeskirju ei kohaldata ning nende lõpptoodang konkureerib kindlasti Euroopa toodanguga.

Kui ma võtsin sõna keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis ja parlamentidevahelisel energiakohtumisel, siis kutsusin ELi üles kasutama oma mõjuvõimu Maailma Kaubandusorganisatsioonis, et Euroopa saaks kehtestada süsinikumaksu riikidele, kes ei sõlmi kliimamuutuste lepingut. Sama argumenti tuleks kasutada nende riikide puhul, kes kasutavad Euroopa omadest väga erinevaid tootmismeetodeid, nagu lapstööjõu kasutamine, ja riikidele puhul, kes ei taga töötajate õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. (PL) Hääletasin inimõigusi ning sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid rahvusvahelistes kaubanduslepingutes käsitleva raporti poolt. Euroopa Liit on rajatud põhimõtetele, mis hõlmavad inimõiguste austamist. Seepärast omistab liit nii suurt tähelepanu inimõiguste järgimisele kogu maailmas.

Lissaboni lepingus kinnitatakse, et Euroopa Liidu välistegevus, mille lahutamatu osa on väliskaubandus, peaks toimuma samade põhimõtete kohaselt, millele on rajatud EL. Seepärast toetan täielikult tava lisada Euroopa Liidu rahvusvahelistesse lepingutesse õiguslikult siduvad inimõiguste klauslid. Tahaksin siiski juhtida tähelepanu vajadusele neid rakendada ja asjaolule, et riigid, kes ei pea kehtestatud eeskirjadest kinni, peavad seisma silmitsi võimalike majanduslike tagajärgedega.

Ma usun kooskõlas resolutsiooni punktiga 15, et on ülitähtis, et kõik vabakaubanduslepingud peaksid sisaldama läbiräägitud sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, sealhulgas: loetelu miinimumstandarditest, mida kõik ELi kaubanduspartnerid peavad täitma, samuti loetelu lisakokkulepetest, mis tuleb ellu viia järk-järgult ja paindlikult, võttes arvesse partneri majandusolukorda ning sotsiaal- ja keskkonnaprobleeme.

Eriti olen ma selle poolt, et kõigis tulevastes kaubanduslepingutes keelustataks lapstööjõud. Toetan ka WTO ja peamiste ÜRO institutsioonide inimõigustealase koostöö tõhustamist.

 
  
  

Raport: Mariya Nedelcheva (A7-0275/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) 2009. aastal esitati Euroopa Ombudsmanile 3098 kaebust, millest 727 oli tema pädevuses. Euroopa Ombudsmani amet loodi 1992. aastal Maastrichti lepinguga, millega loodi vahendaja Euroopa kodanike ja Euroopa Liidu ametiasutuste vahel. Euroopa kodanikel ja äriühingutel, kuid ka institutsioonidel ja isikutel, kes elavad liikmesriigis on või on selle seaduslikud residendid on õigus esitada ombudsmanile kaebuseid. Ombudsmani valib Euroopa Parlament oma ametiaja alguses oma ametiaja kestvuseks ning ombudsman uurib talle esitatud haldusomavoli juhtumeid. Ombudsman esitab oma tegevuse kohta aastaaruande. Selle resolutsiooni poolt hääletades seon ma ennast Euroopa Parlamendis selle demokraatiaahela elulise lüli suhtes üldiselt väljendatud heakskiiduga.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Euroopa Ombudsmani instituut kaitseb põhiõiguste hartas sätestatud iga kodaniku õigust sellele, et sellele, et „liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“. Lissaboni lepingu jõustumine suurendas ombudsmani demokraatlikku legitiimsust tänu sellele, et ta valitakse Euroopa Parlamendi poolt ning et tema volitustele on lisandunud ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa Ülemkogu tegevus. Ma hääletasin resolutsiooni poolt, sest ma toetan 2009. aasta tulemusi. Kaebuste käsitlemisele kuluv keskmine aeg vähenes 2009. aastal nelja kuu võrra ja rohkem kui pool algatatud menetlustest lõppes sõbraliku kokkuleppega. See annab tunnistust ombudsmani ja liidu institutsioonide ning organite vahelisest tõhusast koostööst. Ma tunnen, et on vaja suurendada ELi kodanike usaldust ELi ja selle institutsioonide vastu ning eelkõige on vaja tagada, et kodanikel on kõik võimalused saada vajalikku teavet ning uskuda ELi institutsioonide võimesse kaitsta nende õigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest oma töö kaudu aitab ombudsman Euroopa institutsioonidel võtta vastu läbipaistvaid otsuseid, mis on kättesaadavad kõigile kodanikele ja juriidilistele isikutele. Lissaboni lepingu jõustumine suurendas ombudsmani demokraatlikku legitiimsust tänu sellele, et ta valitakse Euroopa Parlamendi poolt ning et tema volitustele on lisandunud ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa Ülemkogu tegevus. Läbipaistvus, teabe kättesaadavus ja hea halduse õiguse austamine on elutähtsad eeltingimused kodanike usalduse säilimiseks institutsioonide võimest tagada nende õigused. Väidetava haldusomavoli kõige levinumaks tüübiks oli läbipaistvuse puudumine. Seepärast on hädavajalik tagada, et kodanike päringutele, kaebustele ja petitsioonidele vastatakse kiiresti ja sisuliselt. Euroopa institutsioonid ja organid peavad andma kodanikele teavet, mida neilt küsitakse. Ma toetan koostööd Euroopa Ombudsmani ja liikmesriikide ombudsmanide ja sarnaste organite vahel riigisisesel, piirkondlikult ja kohalikul tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa haldusorganite roll on suur ja keeruline. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest ma usun, et on elutähtis tagada üldsuse usaldus Euroopa institutsioonide vastu ja teha seda tõhusa halduse, läbipaistvate menetluste ja infrastruktuuridele hõlpsa juurdepääsu võimaldamise teel. Mul on hea meel, et kaebuste arv on vähenenud ja et nende Euroopa tasandil käsitlemine on paranenud.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Ombudsmani töö on hädavajalik ja aitab kaasa läbipaistvuse suurenemisele, ELi rahvale lähemale viimisele, samal ajal tugevdades üldsuse usaldust institutsioonide võimesse panna nende õigused maksma. Kuigi 2009. aastal kaebuste arv võrreldes 2008. aastaga natuke vähenes (9%), viidi lõpule ja suleti 335st avatud juhtumist 318. Tõsiasi, et 56% juhtumitest suleti sõbralikule kokkuleppele jõudmise teel või leidis lahenduse on üsnagi positiivne. Need tulemused näitavad, et ombudsmani ja ELi institutsioonide ning organite vahel, kes üldjuhul suhtuvad kaebustesse kui suurepärasesse võimalusse heastada tehtud vead ja teha üldsuse liikmete nimel ombudsmaniga koostööd, toimub viljakandev koostöö.

Ma tahaksin rõhutada, kui tähtis on Lissaboni lepingu, millesse on koos ELi kodakondsusega kaasnevate õigustele lisaks kirjutatud õigus heale haldusele, jõustumine. Esitati kaks olulist muudatusettepanekut: ombudsman peab demokraatliku legitiimsuse suurendamiseks olema valitav ja tema volitusi tuleb laiendada ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Raport Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta 2009. aastal pakub suurt huvi, sest see võimaldab meil hinnata, kas ja mil määral on ELi institutsioonide ja inimeste vaheline suhe läbipaistev, kiire ja tõhus. Parlament ja komisjon väljendavad tegelikult oma arvamust paljudel teemadel, saamata üldsuselt muud tagasisidet kui ombudsmanile esitatud kaebused.

Kuigi ma kiidan raporti heaks, arvan ma siiski, et Euroopa Ombudsmani ennast ja tema tööd peaks laiemalt tutvustama, eriti liikmesriikides, kus teda kohe ära ei tunta. Tegelikkuses ei tohiks kunagi ära unustada, et kaebuste väike arv võib tähendada ka seda, et inimesed ei pane paljusid rikkumisi tähele või ei usu nad eriti sellesse, et nende probleemidele on võimalik leida juriidiline lahendus. Laiem tutvustamine oleks üks viis ulatuslikuma ülevaate saamiseks, et me saaksime suurema kindlusega väita, kumb nimetatud kahest stsenaariumist siinkohal kehtib.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) 2009. aastal registreeris ombudsman kokku 3098 kaebust võrreldes 3406 kaebusega 2008. aastal, mis kujutab endast 9% langust. Kaebused olid seotud: komisjoniga (56%), parlamendi haldusega (11%), Euroopa Personalivaliku Ametiga (9%), nõukoguga (4%) ja Euroopa Liidu Kohtuga (3%). Peamiselt kaevati halva halduse ja läbipaistvuse puudumise üle, sealhulgas keeldumine anda teavet, mis on peamine tegur üldsuse turvalisuse ja ELi usaldusväärsuse tagamisel. See näitab seega vajadust jätkata tööd parema halduse ja institutsioonide suurema läbipaistvuse suunas, mida on võimalik saavutada ombudsmani ja institutsioonide ühiste pingutustega, eeskätt heade tavade pideva vahetamise teel.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin raporti poolt, milles antakse ülevaade ombudsmani tegevusest 2009. aastal ja toetatakse seda. Ombudsman on tähtis ühenduslüli kodanikega ja tema töö aitab kujundada usaldust ELi institutsioonide vastu ja muudab need paremini ligipääsetavaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Ombudsmani eesmärk on tagada, et liidu igal tasandil austatakse kodanikele ELi õiguse alusel kuuluvaid õigusi ning et ELi institutsioonid ja organid järgivad kõige kõrgemaid haldusstandardeid.

Viimasel ajal on ombudsman jätkanud oma jõupingutusi, et parandada kodanikele ja potentsiaalsetele kaebuste esitajatele antava teabe kvaliteeti nende õiguste osas, eeskätt Euroopa ombudsmanide võrgustiku kaudu. Ombudsman peab jätkama jõupingutusi, et tagada, et ELi institutsioonid ja organid keskenduksid oma tegevuses alati kodanikele ning seega peab ta kasutama iga võimalust, et jõuda kaebuste lahendamisel sõbralikule kokkuleppele ning käivitama omaalgatuslikult rohkem uurimisi, et teha kindlaks probleemid ja soodustada parimaid tavasid.

Ma toetasin seda raportit, sest sellega soovitakse julgustada ombudsmani jätkama tööd institutsioonidega, et edendada head haldus a teenuste kultuuri ning parandada suhtlemist, nii et kodanikud, kes võivad tema teenuseid kasutada, on nõuetekohaselt teavitatud sellest, kuidas seda teha, millega suurendatakse kodanikes usaldust Euroopa Liidu ja selle institutsioonide vastu ning parandatakse meie enda usaldusväärsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Ombudsmani roll on väga tähtis, sest see aitab tuua üldsust Euroopa institutsioonidele lähemale. 2009. aastal registreeris ombudsman kokku 3098 kaebust võrreldes 3406 kaebusega 2008. aastal, mis kujutab endast 9% langust, kusjuures kaebuste alusel algatati 335 uurimist ning 230 kaebust tunnistati mittelubatavaks.

Enamik 2009. aastal ombudsmani algatatud uurimistest puudutas komisjoni (56%). Kaebuseid esitati seoses parlamendi haldusega (11%), Euroopa Personalivaliku Ametiga (9%), nõukoguga (4%) ja Euroopa Liidu Kohtuga (3%). Veel 59 uurimise (17%) aluseks oli 23 muud ELi institutsiooni ja organit. Raportis esitatud arvud annavad rikkalikult tunnistust selle organi tõhususe kohta ja selle tähtsusest Euroopa institutsioonide ja üldsuse vaheliste suhete läbipaistvusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES)Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest ma nõustun, et vaja on saavutada komisjoni tegevuse suurem läbipaistvus ja teha tööd, mis on vajalik, et viia ELi institutsioonid eurooplastele lähemale. Ma andsin oma toetuse ombudsmani esitatud raportile, sest selles kajastub töö, mida ta teeb haldusomavoli hukkamõistmiseks ja töö, mida ta teeb suurema läbipaistvuse nimel, tehes seda vastusena ELi kodanike kaebustele institutsioonide ja Euroopa organite haldusomavoli kohta. Toetan oma häälega ombudsmani tehtavat tööd, kes koostöös parlamendiga on lahendanud arvukalt vaidlusi kokkulepete teel. Ma usun ühtlasi, et on väga positiivne, et selle resolutsiooniga julgustatakse ombudsmani viima läbi omaalgatuslikke uurimisi, et leida lahendus institutsioonides leiduvatele süsteemsetele probleemidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Euroopa Liit on aastakümneid võidelnud bürokraatia vähendamise ja läbipaistvuse suurendamise eest. Euroopa Parlamendis endas ei anna sellest sageli miski erilist märki. Vastupidi – bürokraatlik paberimajandus tundub aasta-aastalt suurenevat. Viimaste valimiste ärakuulamiste eel oli kõigi huulil sõna „läbipaistvus”. Parlamendiliikmetel on tänu oma ameti autoriteedile ja sellega seotud õigustega võimalik oma hääl kuuldavaks teha. Euroopa kodanike kohta ei saa sama öelda, mistõttu ongi meil ombudsman. Kui ombudsmani uurimistest olid rohkem kui kolmandik läbipaistvuse puudumisega seotud juhtumid ja kui kõigist juhtumitest lahendati 56% sõbralikult, siis on ombudsmani ameti tähtsus ilmselge. Ma ei saa siiski täielikult toetada raportööri avaldusi ja seetõttu jään hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Inimõiguste kaitse ja austamine on Euroopa Liidu põhiomadus ja seega ei saa selles valdkonnas tähelepanuta jätta Euroopa Ombudsmani tähtsat rolli. Seepärast hääletasin Mariya Nedelcheva raporti poolt, kuna Euroopa Ombudsmani kui inimõiguste austamise edendaja rolli ei saa eirata. See Euroopa tasandil tähtis isik püüdleb selle poole, et tagada, et institutsioonid keskenduksid oma tegevuses alati kodanikele, kasutades iga võimalust, et jõuda kaebuste lahendamisel sõbralikule kokkuleppele ning käivitades omaalgatuslikult uusi uurimisi, et teha kindlaks probleemid ja soodustada parimaid tavasid. Ombudsmani olemasolu, kes on valmis ja kes tahab lahendada kodanikevahelisi vaidlusi ja lahkarvamusi aitab erinevalt mõtlevaid, erinevate kogemuste ja plaanidega inimestel suhelda ja koos elada. See on selle rolli Euroopas tugevdamise ja edendamise lähtekoht ning sellega tagatakse, et seda talitust edendatakse nõuetekohaselt ja hallatakse ausalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) 2009. aasta Euroopa Ombudsmani tegevuse aruanne näitab, et ta on olnud erakordselt aktiivne. Uus õigusraamistik, milles peegelduvad muutused ombudsmani staatuses, ja Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumine, millega ombudsmani volitustele lisandus ühine välis- ja julgeolekupoliitika ei ole töötempole halvasti mõjunud. Kaebuste käsitlemiseks keskmiselt kuluv aeg vähenes 13-lt kuult 9-le kuule. Esiletõstmist väärib ELi institutsioonide ja organite ilmne valmisolek näha ombudsmanile esitatud kaebusi kui võimalust parandada tehtud vead ning teha ombudsmaniga kodanike nimel koostööd.

Ma hääletasin seega resolutsiooni poolt, milles kiidetakse 2009. aasta aruanne heaks ja antakse suuniseid tulevikuks. Ma tahaksin suunistest rõhutada järgmist: üleskutse ombudsmanile tagada kooskõla põhiõiguste hartaga, mis Lissaboni lepingu jõustumisega on nüüdsest õiguslikult siduv; üleskutse komisjonile koostada Euroopa haldusseadus, mis on ühine kõigile liidu organitele, institutsioonidele ja ametitele; üleskutse ombudsmanile teostada järelevalvet Euroopa Personalivaliku Ameti (EPAO) Euroopa institutsioonide personali valiku uute menetluste üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest selles tõstetakse esile ombudsmani üliolulist rolli ELi kodanike õiguste austamise tagamisel ja institutsioonides hea halduse parimatel tavadel põhineva avaliku teenuse kultuuri edendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Euroopa Ombudsmani 2009. aasta tegevuse aruanne esitati Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzekile 19. aprillil 2010 ning ombudsman Nikiforos Diamandouros esitas oma aruande petitsioonikomisjonile 4. mail 2010. Aruandes antakse ülevaade ombudsmani tegevusest eelmisel aastal. Erinevate uurimiste tulemused on jagatud erinevateks kategooriateks vastavalt haldusomavoliga seotud juhtumite laadile või asjassepuutuvatele institutsioonidele. Avaldatud on ka kuueleheküljeline kokkuvõte. Uus trükis sisaldab kaebuste esitajate saavutatud olulisemad tulemusi ning selles tõstetakse esile eelmisel aasta uuritud peamised poliitilised küsimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult.(DE) Loomulikult hääletasin ma selle poolt, et võtta vastu Euroopa Ombudsmani tegevuse aastaaruanne, sest petitsioonikomisjoni liikmena on mul olnud palju võimalusi olla tunnistajaks, kui pühendunult ja objektiivselt Nikiforos Diamandourose oma tööd teeb. Tema saavutused on olnud suurepärased: 2009. aastal jõuti 70% tema uurimistega lõpule aasta jooksul, 55% neist muljetavaldavalt kolme kuu jooksul.

 
  
  

Raport: Chrysoula Paliadeli (A7-0293/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Ma hääletasin Euroopa Ombudsmani eriaruannet käsitleva raporti poolt, kuna selles märgitakse, et ombudsman on viinud läbi omaalgatusliku uurimise eeskirjade kohta, mida komisjon kohaldab üldsuse liikmete taotlustele, milles soovitakse juurdepääsu rikkumismenetlusi käsitlevatele dokumentidele. ELi kodanike esitatud kaebused on tähtis teabeallikas ELi õiguse võimaliku rikkumise kohta. Komisjon saab eriti suurel hulgal kodanikelt kaebusi haldusomavoli kohta. Seetõttu on väga tähtis, et komisjon võtaks meetmeid, et tagada, et dokumentidele juurdepääsu taotlused saaksid kiire vastu. Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoniga koostöö suurendamiseks ja ombudsmaniga regulaarselt teabe vahetamiseks tuleb teha jõupingutusi. Ombudsman peaks hoidma Euroopa Parlamenti kursis läbiviidavate uurimiste ja nende tulemustega. Komisjon peaks rikkumismenetlusi käsitlevasse teabesse suhtuma avatumalt ja ennetavamalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Ma arvan, et korrektsuse huvides oleks parlament pidanud ära kuulama volinik Verheugeni väited asja sisu kohta. Seetõttu tunnen, et ei saa teda hukka mõista.

Ma toetan sellegipoolest ombudsmani seisukohta, sest usun, et institutsioonidevaheline koostöö on ja peaks ka edaspidi olema üks nende rollide tugevatest külgedest. Seetõttu on hilinemisega vastamine ja mitte seadusandlike, vaid moraalsete kohustuste vältimine märk hukkamõistmist väärt suhtumisest. Sotsiaalse kapitali kujundamine Putnami vaimus on tegelikult midagi enamat kui käitumise seaduslikkus, vaid vaadata tuleb ka selle heausksust, järjekindlust ja moraalsust.

Seega vaatamata sellele, mis põhjused võisid volinikul olla, toetan ma kindlalt ombudsmani.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Ma toetan suurepäraseid institutsioonilisi suhteid ombudsmani ja petitsioonikomisjoni vahel, kus vastastikku austatakse teineteise ülesandeid ja volitusi. Ma usun, et heaks endeks on ombudsmani juurutatud tava tagada, et kõigil petitsioonikomisjoni koosolekutel viibib kohal esindaja.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Ombudsmani eriaruanne on jätkuks komisjoni keeldumisele anda valitsusvälisele keskkonnakaitseorganisatsioonile üle kolm kirja 18st kirjast, mille Porsche AG saatis volinik Verheugenile seoses teabevahetusega komisjoni ja autotootjate vahel sõidukite süsinikdioksiidi heidete võimaliku käsitusviisi kohta. Pärast ombudsmani palvet esitada põhjendatud arvamus nende kolme kirja komisjoni poolt mitteavaldamise kohta viivitas komisjon vastuse andmisega kuus korda 15 kuu jooksul, millega rikkus hea usu ja koostöö põhimõtteid ning kahjustas institutsioonidevahelist dialoogi ja ELi mainet üldsuse silmis. Parlament on ELi ainsa valitud organina kohustatud kaitsma ombudsmani sõltumatust tema ülesannete täitmisel Euroopa üldsuse ees ning jälgida komisjonile esitatud soovituse täitmist.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 228 antakse ombudsmanile volitused võtta vastu kõigilt liidu kodanikelt kaebusi haldusomavoli juhtumite kohta liidu institutsioonide või organite töös. ELi kodanike esitatud kaebused on tähtis teabeallikas ELi õiguse võimalike rikkumiste kohta.

Euroopa põhiõiguste harda artikli 41 kohaselt on igal kodanikul õigus sellele, et „liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul“. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 4 osutatud konsultatsioonide valguses peab komisjon seadma kolmandast isikust dokumendi autorile vastamiseks tähtaja ning komisjon peab seda õigust kasutama viisil, mis võimaldab tal omaenda tähtaegadest kinni pidada. Lisaks ei tohi komisjon viivitada ega takistada ombudsmani uurimisi dokumentidele juurdepääsu käsitlevate juhtumite puhul ning peab ombudsmanile ilma viivituseta vastama, et täita talle lepinguga pandud kohustust teha lojaalset koostööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Ombudsman osutab Iiri kodanikele tähtsat teenust. Kui neile tundub, et EL või valitsus ei tööta nende heaks, siis on neil alati võimalik pöörduda ombudsmani ameti poole kahju heastamiseks. Olen oma suhetes selle ametiga avastanud, et nad aitavad Iiri kodanikke põhjalikult ja professionaalselt ning selle raporti vastuvõtmise poolt hääletamisega näitan ma üles usaldust, mis mul selle ameti vastu on.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Ma olen seisukohal, et komisjoni mittekoostööaldis suhtumine kõnealusel ja muudel juhtumitel ähvardab õõnestada kodanike usaldust komisjoni vastu ning kahjustab Euroopa Ombudsmanil ja Euroopa Parlamendil teostada piisavat ja tõhusat järelevalvet komisjoni üle ja selles osas on see vastuolus õigusriigi põhimõttega, millele Euroopa Liit on rajatud. Ma toetan nõudmisi, et komisjon võtaks endale parlamendi ees kohustuse täita oma ülesannet teha edaspidi Euroopa Ombudsmaniga lojaalset koostööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Ombudsmani rolliks on selge määratluse kohaselt uurida ELi institutsioonide ja organite vastu esitatud kaebusi. Sellised volitused tähendavad suuremat läbipaistvust Euroopa institutsioonide ja kodanike, ettevõtjate, ühenduste ja muude organite vahel, millel on ELis registreeritud tegevuskoht.

Kõnealuse valitsusvälise organisatsiooni (VVO) esitatud kaebus puudutab juurdepääsu komisjoni valduses olevatele dokumentidele. Ombudsman seadis komisjonile üksikasjaliku arvamuse esitamiseks kolmekuise tähtaja, kuid komisjon tegi seda alles 15 kuu pärast. Selline käitumine tähendab, et komisjon rikkus oma kohustust teha ombudsmaniga viimase läbiviidava uurimise ajal lojaalset ja heauskset koostööd ja see kahjustas mitte ainult institutsioonidevahelist dialoogi, vaid ka ELi mainet üldsuse silmis. Ma usun, et parlament on ELi ainsa valitud organina kohustatud kaitsma ombudsmani sõltumatust oma ülesannete täitmisel Euroopa üldsuse ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun komisjoni kritiseerimisega selle eest, et ta seadis rahvusvahelise ettevõtja Porsche huvid kõrgemale üldsuse õigusest saada juurdepääsu parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Resolutsioonis kritiseeritakse komisjoni mittekoostööaldist suhtumist, mis kahjustab nii institutsioonidevahelist dialoogi kui ka ELi mainet üldsuse silmis. Minu resolutsiooni toetamise aluseks on asjaolu, et ma nõustun selles esitatud kriitikaga igapäevase läbipaistvuse puudumise kohta komisjonis, kes rikub pidevalt Euroopa institutsioonide lojaalse koostöö põhimõtet, mis väljendub selles, et kui „ombudsman uurib dokumentidele juurdepääsu juhtumeid, kasutab komisjon enamasti viivitamistaktikat ja takistab uurimist”.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Üldjuhul teevad ELi institutsioonid Euroopa Ombudsmaniga väga head koostööd. Kui ELis on kõik reguleeritud, näiteks ettevõtjatele lubatud maksetähtajad, siis tundub kummaline, et teisest küljest ei suuda komisjon kolmanda poolega konsulteerides sellele kolmandale poolele kehtestada tähtaega, mis võimaldaks tal enda tähtaegadest kinni pidada. Kui arvestame asjaolu, et komisjon on suutnud ELi sisemistest tähtaegadest kinni pidada vaid viiendikul juhtumitest, siis näitab see heade kommete eiramist. On väga kahetsusväärne, kui nii lihtsa küsimuse nagu juurdepääs dokumentidele, millele ELi kodanikel on õigus, avalikustamiseks on vaja ombudsmani eriaruannet. Ombudsmani sõnu tsiteerides: kodanikel on õigus teada, mida EL ja selle haldusorganid teevad. Kas tohiksin seda edasi arendada ja öelda, et ka meie kodanikel on õigus teada, kuidas Euroopa Liit oma makse kasutab ja kus vahendeid raisatakse. Seega saan ainult raporti poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin Euroopa Parlamendile pärast Euroopa Komisjonile kaebuse 676/2008/RT kohta esitatud soovitusettepanekut, mis käsitleb komisjoni liigset viivitust ombudsmani talitustele vastuse andmisel, esitatud Euroopa Ombudsmani eriaruande poolt. Nõustun ombudsmani väljendatud murede ja kriitikaga, sest ombudsmanile vastamisega viivitamine kujutab endast igal juhul Lissaboni lepingus ettenähtud lojaalse koostöö kohustuse rikkumist.

Suutmatusega vastata takistatakse tegelikult ombudsmani tööd ja seepärast nõustun, et komisjonile tuleb vastamiseks seada tähtajad. Tähtaegadest tuleb hoolikalt kinni pidada, et mitte seada ohtu üldsuse usaldust Euroopa institutsioonide vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) See ombudsmani eriaruanne on jätkuks kaebusele, mis esitati komisjoni keeldumise kohta avalikustada Porsche AG-lt volinik Verheugenile saadetud kolm kirja, ning üksteisele järgnenud kuut tähtaja pikendamist, et esitada oma üksikasjalik arvamus ombudsmani soovitusettepaneku kohta. On väga tähtis, et selline olukord ei korduks. ELi institutsioonid on kohustatud oma suhetes üksteisega heauskselt koostööd tegema ning on elutähtis seda kohustust au sees hoida, et tagada üldsuse usaldus Euroopa institutsioonide vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Täna hääletasime täiskogu istungil Euroopa Ombudsmani eriaruande üle, mis on jätkuks Euroopa Komisjonile kaebuses 676/2008/RT tehtud ombudsmani soovitusettepanekule.

2007. aasta märtsis palus keskkonnakaitse valdkonnas tegutsev valitsusväline organisatsioon kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) juurdepääsu teatavatele dokumentidele.

Euroopa Parlament toetab petitsioonikomisjoni nimel Euroopa Ombudsmani kriitilisi märkusi ning tema soovitust komisjonile kaebuse 676/2008/RT asjus ja tunnistab, et selle juhtumi puhul ombudsmanile vastamisega liigne viivitamine tähendab seda, et komisjon on rikkunud talle Euroopa Liidu toimimise lepinguga antud lojaalse koostöö kohustust.

Lisaks on petitsioonikomisjon seisukohal, et komisjoni mittekoostööaldis suhtumine kõnealusel ja muudel dokumentidele juurdepääsu juhtumitel ähvardab õõnestada kodanike usaldust komisjoni vastu ning kahjustab Euroopa Ombudsmanil ja Euroopa Parlamendil teostada piisavat ja tõhusat järelevalvet komisjoni üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Eriaruanded on Euroopa Ombudsmani jaoks viimane võimalus. Euroopa Ombudsmani otsused ei ole õiguslikult siduvad ning seega põhinevad need ombudsmani veenmisoskusel, et keelitada ELi institutsioone põhjendatud väidetega oma soovitusi täitma, ning samuti mõnikord avalikustamisel ja avaliku arvamuse jõul. Eriaruannete, mida Euroopa Ombudsman on olnud sunnitud parlamendile esitama, väike hulk (alates 1995. aastast 17 eriaruannet) tõestab, et enamikul juhtumitest teevad ELi institutsioonid koostööd. Osa selle koostöö taustast moodustab siiski parlamendile eriaruande esitamise õigus. Eriti juhul, kui on esitatud soovitusettepanek, võib teadmine, et järgnevaks sammuks võib olla eriaruanne, sageli panna asjaomast institutsiooni või organit oma seisukohta muutma. Eriaruandeid tuleks seega esitada ainult tähtsates küsimustes, kui parlamendil on võimalik aidata kaasa selles, et panna asjaomane institutsioon või organ oma seisukohta muutma. Parlamendil on poliitilise organina volitused käsitleda Euroopa Ombudsmani eriaruandeid nii menetluse kui ka fookuse ja meetmete mõttes.

 
  
  

Raport: Eva Lichtenberger (A7-0291/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Euroopa Liidu lepingus kehtestatakse liikmesriikide kohustused ELi õiguse kohaldamisega, samal ajal kui komisjonile kui aluslepingute täitmise järelevalvajatele on antud pädevus ja kohustus tagada, et õigust kohaldatakse korrektselt. ELi õigustiku reguleerimisala ja ELi suurust arvestades on kodanikel, kodanikuühiskonna huvirühmadel ja ettevõtjatel palju küsimusi ja kahtlusi. 2008. aastal käivitati ELi katseprojekt, et õigusest õigesti aru saada ning et seda korrektselt kohaldada. Kooskõlas sellega tehti konfidentsiaalne sidusandmebaas komisjoni talituste ja liikmesriikide vaheliseks suhtlemiseks, et jälgida, kuidas ELi õigust rakendatakse, ning algatada menetlusi. Ma nõustun resolutsioonis väljendatud arvamusega, et algatus on asjakohane vastus vajadusele teha Euroopa Liidus hästitoimiva kodanikele keskendunud süsteemi huvides koostööd kõigi Euroopa Liidu institutsioonide vahel. Ma tunnen, et ELi kodanikke esindava institutsioonina tuleb Euroopa Parlamendile anda juurdepääs nimetatud andmebaasile, et parlamendil oleks võimalik teostada järelevalvet selle üle, kuidas komisjon täidab enda kui aluslepingute täitmise järelevalvaja rolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest komisjoni aastaaruanded „Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve” kohta ei anna nende praegusel kujul kodanikele ega muudele institutsioonidele piisavat teavet ELi õiguse kohaldamise tegelikust olukorrast. Komisjoni kokkuvõttes ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve kohta on suurem rõhk asetatud õiguse ülevõtmisele kui tegelikule kohaldamisele. Komisjon osutab vaid formaalsetele menetlustele, mis on algatatud nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole ELi õigust oma riigisisesesse õigussüsteemi üle võtnud. Kodanikke ja parlamenti tuleks seega teavitada sellest, kui komisjon algatab ELi õiguse ebaõige või puuduliku ülevõtmise rikkumismenetluse, esitades ühtlasi selliste rikkumiste üksikasjad. Lisaks võimaldab Lissaboni leping kodanikel kehtestada seadusandlikke tegevuskavasid ning aidata kaasa sellele, et on tagatud Euroopa Liidu õiguse korrektne kohaldamine ning selle järgimine ning seotud menetluste läbipaistvus ja usaldusväärsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) On kahetsusväärne, et mitmed liikmesriigid alahindavad ELi õigusaktide nõuetekohase ja õigeaegse rakendamise tähtsust. ELi õiguse puudulik ja viivitustega ülevõtmine ning selle ebapiisav rakendamine ja kohaldamine tekitavad õiguskindlusetust ning takistavad üldsust ja ettevõtjaid siseturu eeliseid ära kasutamast. 2008. aastal viivitati vajaliku ülevõtmisega 55% juhtumitest, sageli ulatus viivitus kahe või rohkem aastani. Kuigi faktid näitavad, et sellel aastal on olukord 15% parem, ei tohi me unustada, et ühtlasi vähenes ülevõtmiste hulk 40%.

On vastuvõetamatu, et 2009. aasta mais oli 22 direktiivi, mille tähtaeg oli möödunud rohkem kui kaks aastat varem ja mida 1–5 liikmesriiki ei olnud ikka veel üle võtnud. Väga oluline on koostöö tõhustamine ELi institutsioonide ja liikmesriikide ametiasutuste ning samuti liikmesriikide haldusorganite vahel, et tagada parem, tõhusam ja õigeaegsem ELi õigusaktide rakendamine ning avastada rakendamisega seotud probleemid varases etapis.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades et Euroopa Liit on aluslepingutel ja õigusaktidel põhinev juriidiline isik, on väga tähtis et nimetatud lepinguid ja õigusakte rakendatakse ühtselt ja nõuetekohaselt kõigis 27 liikmesriigis. Teame aga, et liikmesriigid ei suuda sageli ELi õiguse norme kiiresti rakendada ega üle võtta või teevad seda vigaselt või ebatäielikult. Nagu siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon on rõhutanud: „eeskirjade puudulik ja hiline ülevõtmine ning ebapiisav rakendamine ja jõustamine põhjustavad õiguskindlusetust ning ei võimalda kodanikel ja ettevõtjatel täiel määral siseturu eeliseid kasutada”. Seetõttu on väga tähtis, et liikmesriigid ei alahindaks ELi õiguse nõuetekohase ja kiire rakendamise tähtsust ning et komisjon hoiaks parlamenti nagu kord ja kohus kursis ELi õiguse kohaldamise olukorraga.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Eeskirjade puudulik ja hiline ülevõtmine ning ebapiisav rakendamine ja jõustamine põhjustavad õiguskindlusetust ning ei võimalda kodanikel ja ettevõtjatel täiel määral siseturu eeliseid kasutada. Seetõttu on väga tähtis, et ELi institutsioonide ja liikmesriikide ametiasutuste ning samuti liikmesriikide haldusorganite vahel oleks tihedam ja püsivam koostöö, et tagada ELi õigusaktide korrektne, tõhus ja õigeaegne rakendamine. Selleks on väga oluline, et parlament ja liikmesriikide parlamendid kasutaksid Lissaboni lepingus kehtestatud uut koostööraamistikku ning vaataksid igal aastal valitud siseturu valdkonnas üle rakendamisprotsessi.

Tahaksin esile tõsta lõiku raportis, milles kutsutakse komisjoni üles esitama üksikasjalikke andmeid igat liiki rikkumiste kohta ning tegema need andmed parlamendile vabalt kättesaadavaks, et tal oleks võimalik täita oma järelevalvaja rolli. Andmete võrdlemine ja kategoriseerimine peaks olema kooskõlas eelmiste aastaaruannetega, nii et Euroopa Parlament saaks nõuetekohaselt hinnata komisjoni tehtud edusamme.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Selles hinnatakse komisjoni järelevalvet Euroopa Liidu õiguse kohaldamise üle 2008. aastal. Analüüsis keskendutakse komisjoni dokumendile „Katseprojekti „EU Pilot” hindamise aruanne”, milles komisjon teeb ettepaneku hinnata ELi katseprojekti tulemuslikkust 22 kuud pärast selle käivitamist. Õiguskomisjon tõstatab mõned olulised küsimused ELi katseprojekti toimimise kohta ning selle kohta, milline on kodanike roll liidu õiguse kohapeal täitmise tagamisel, ning palub komisjonil esitada asjakohased andmed, mille alusel oleks võimalik analüüsida, missugust lisandväärtust pakub ELi katseprojekt kehtivale rikkumismenetlusele. Õiguskomisjon teeb ühtlasi ettepaneku paluda komisjonil teha ettepanek Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 298 sätestatud uue õigusliku aluse kohase nn menetluskorra vastuvõtmiseks, et tugevdada kodanike õigusi ja läbipaistvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalvet käsitlevad aastaaruanded on hädavajalikud, et hinnata, kuidas liikmesriigid ELi õigust rakendavad. 2008. aastal viivitati vajaliku ülevõtmisega 55% juhtumitest, sageli ulatus viivitus kahe või rohkem aastani. Kuigi faktid näitavad, et sellel aastal on olukord 15% parem, ei tohi me unustada, et ühtlasi vähenes ülevõtmiste hulk 40%. Võime seega järeldada, et meil on ikka veel pikk tee minna, enne kui liikmesriigid hakkavad nõuetekohaselt ja kiiresti võtma üle ELi õiguses sätestatud norme. Kodanikud ja ettevõtjad saavad siseturu eeliseid täies ulatuses kasutada alles siis, kui see eesmärk on täidetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Hinnangud on vahend, mille abi saab vajadusel teha muudatusi. Dokumendis „Katseprojekti „EU Pilot” hindamise aruanne” tõstatas vastutav komisjon mitmeid küsimusi, mille tõttu on Euroopa Komisjonil palutud asjakohased andmed kättesaadavaks teha. Peame uurima, mis on konkreetse juhtumi puhul mõistlikum: ELi katseprojekt või eelmise aluslepingu rikkumismenetlused. Sellisel juhul ei tohiks kõrvale heita võimalust vaadata läbi aluslepingus sisalduvad rikkumismenetlused. Tähtis on see, et vaatamata sellele, mis tahes vormi, läbivaatamist või nende kombinatsiooni tulevikus eelistatakse, ei tohi selle tulemusel bürokraatia suureneda ning eriti on vaja täita ELi suurema läbipaistvuse eesmärk. Kuigi raport sisaldab mõnda head ettepanekut, ei saa sellega täita konkreetseid eesmärke. Jäin seetõttu hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Hääletasin täna Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva raporti poolt. Raportis keskendutakse ELi katseprojekti tõhususele komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö soodustamisel, et tagada aluslepingute nõuetekohane kohaldamine.

Raportis tõstetakse esile vajadus võtta vastu määruse kujul menetluskord, et suurendada läbipaistvust ja kaitsta kodanike õigusi, ning milles on kehtestatud rikkumismenetluste põhiaspektid, näiteks teatised, tähtajad, õigus olla ära kuulatud, põhjuste märkimise kohustus. Komisjon peab edaspidi aluslepingute täitmise järelevalvajana esitama kogu teabe, mis näitlikustab ELi katseprojekti lisandväärtust rikkumismenetluse käsitlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 26. aastaaruande (2008) eesmärk on heita valgust ELi õiguse kohaldamise ja ülevõtmise probleemidele. Tingimusel, et see dokument on koostatud nõuetekohaselt kooskõlas tervikliku, süstemaatilise käsitusviisiga, võib see toimida ELi õiguse kujundamise järelevalve ja lihtsustamise mehhanismina.

Uute meetodite puudumine ning ebatäielik teave aastaaruandes on põhjustanud parlamendi kriitikat, mida ma toetan Lichtenbergeri raporti poolt hääletamisega.

Pean siiski rõhutama, et lisaks sellele, et viivitused ELi õiguse nõuetekohase kohaldamise ja ülevõtmisega põhjustavad usaldamatust Euroopa institutsioonide vastu, mõjutavad need ka kõiki meid, eurooplasi ning nendega kaasnevad mõjud, mis ei lase meil teostada õigusaktidega loodud õigusi, põhjustavad õiguskindlusetust ning takistavad üldsusel täiel määral siseturu eeliste kasutamist. Toetan seega soovi tagada, et komisjon esitaks jätkuvalt üksikasjalikke andmeid igat liiki rikkumiste kohta ning teeks need andmed parlamendile vabalt kättesaadavaks, et tal oleks võimalik kontrollida, kuidas komisjon täidab oma aluslepingute järelevalvaja rolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Usun, et tuleks hinnata, missugust lisandväärtust pakub ELi katseprojekt rikkumiste käsitlemise kehtivale menetlusele. Selleks on loomulikult vaja esitada asjakohased andmed. Tahaksin ühtlasi juhtida tähelepanu, et Euroopa Liidu õiguse kohaldamisel on väga tähtis roll liikmesriikidel, mida mainitakse ka raportis. Seetõttu tuleb toetada ELi jõupingutusi, et tõhustada ja koordineerida liikmesriikide kohtunike ja üdiselt õigusspetsialistide õiguskoolitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Raportis hinnatakse komisjoni järelevalvet Euroopa Liidu õiguse kohaldamise üle 2008. aastal. Analüüsis keskendutakse komisjoni aruandele „Katseprojekti „EU Pilot” hindamise aruanne”, milles komisjon teeb ettepaneku hinnata ELi katseprojekti tulemuslikkust 22 kuud pärast selle rakendamist. Õiguskomisjon tõstatab olulisi küsimusi ELi katseprojekti toimimise ning selle kohta, milline on kodanike roll liidu õiguse kohapeal täitmise tagamisel, ning palub komisjonil esitada asjakohased andmed, mille alusel oleks võimalik analüüsida, missugust lisandväärtust pakub ELi katseprojekt kehtivale rikkumismenetlusele. Õiguskomisjon teeb ühtlasi ettepaneku paluda komisjonil teha ettepanek Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 298 sätestatud uue õigusliku aluse kohase nn menetluskorra vastuvõtmiseks, et tugevdada kodanike õigusi ja läbipaistvust.

 
  
  

Raport: Ivo Belet (A7-0286/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa audiovisuaalsete tavade tulemusel on tekkinud duaalsüsteemi alusel kujundatud pluralistlik meediamudel. Ainulaadne süsteem võimaldab avalik-õiguslikul ja kommertsringhäälingul tegutseda tasakaalustatult ja vastastikku kasulikul viisil. Digitaalrevolutsioon on tekitanud selles duaalsüsteemis uusi proovikivisid. Uute sidekanalite teke ja alternatiivvõrgud ohustavad vana korda. Vana süsteemi täiendava iseloomu säilitamiseks ning uutele sideviisidele tee tegemiseks on meil vaja Euroopa ringhäälingut reformida. See on selle resolutsiooni eesmärk, mille poolt hääletasin: selles soovitakse leida lahendus kolmekordsele proovikivile – moderniseerimine, lähenemisviis ja pluralismi austamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ringhäälingumeedia on ELi liikmesriikide kodanike peamiste teabeallikate hulgas ning on seetõttu tähtis tegur inimeste väärtuste ja arvamuste kujundamisel. ELi audiovisuaalmaastik on ainulaadne. Avalik-õigusliku ja kommertsringhäälingu tasakaalustatus on taganud vabalt kättesaadava programmilise mitmekülgsuse ning soodustab meedia pluralismi, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, toimetuste konkurentsi ning sõnavabadust. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Euroopa Parlament toetab eesmärki säilitada sõltumatu, tugev ja elujõuline avalik-õiguslik ringhääling, kohandades seda samal ajal digitaalajastu nõudmistele, ning hõlbustab tarbijatel minna analoogtelevisioonilt üle digitelevisioonile. Usun, et liikmesriigid peaksid võitlema paremini digitaalse lõhega ning tagama, et digiteerimise tulemusel oleks kõigi piirkondade inimestel võrdne juurdepääs avalik-õiguslikule ringhäälingule.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Ringhäälingumeedia on ELi liikmesriikide kodanike peamiste teabeallikate hulgas. Seetõttu on see tähtis tegur inimeste väärtuste ja arvamuste kujundamisel. Tasakaalustatud Euroopa duaalsüsteem mängib olulist rolli demokraatia, sotsiaalse ühtekuuluvuse, integratsiooni ja sõnavabaduse edendamisel ning eriti meedia pluralismi, meediapädevuse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning Euroopa ajakirjandusvabaduse standardite säilitamisel ja edendamisel.

Komisjon peaks kohandama autoriõigust uuele digitaalajastule, võimaldades ringhäälinguorganisatsioonidel säilitada kvaliteetse Euroopa meediasisu lai valik, ning kaaluda konkreetseid viise, kuidas lihtsustada arhiivimaterjalide kasutamist ning luua laiendatud kollektiivse litsentsimise süsteemid ja ühtne kontaktpunkt autoriõiguste hankimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Demokraatlikus Euroopa ühiskonnas on väga tähtis, et kodanikel oleks juurdepääs teabele ning et nad saaksid osaleda avalikus arutelus. Sõltumatu ja konkurentsivõimelise audiovisuaal- ja trükimeedia sektori olemasolu on põhjapaneva tähtsusega. ELi audiovisuaalsektori praeguses olukorras on üldsuse huvides kaitsta seda, mida on kirjeldatud kui duaalsüsteemi, ning tagada, et avalik-õigusliku ja eraringhäälingu vahel oleks tõeline tasakaal. See on ainus viis, kuidas saame tagada, et meil on piisav programmiline mitmekesisus, ja seeläbi aidata kaasa meedia pluralismile, kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele, toimetuste konkurentsile ning sõnavabadusele.

Väga tähtis on, et oleks olemas tugev ja elujõuline ringhääling, mis on vaba poliitilisest survest ja mille toimetused on sõltumatud ning mida piisavalt rahastatakse. Alati peab aga hoolikalt jälgima, et ei seataks ohtu ausat konkurentsi teiste äritegevuses osalejatega. ELi roll on tuua meediasektori eri sidusrühmad kokku eesmärgiga säilitada terve ja elujõuline tööstusharu. Ma usun, et meediapluralismi seire mehhanismi rakendamine võib selles mängida ülitähtsat rolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Ma ei ole piisavalt vana, et mäletada aega, mil ringhääling oli riigi monopol, ning ausalt öeldes ei igatse ma seda taga.

Hoolimata suurtest takistustest turulesisenemisel, millega piiratakse uute osalejate pääsu turule, ning ehkki selles sektoris jääb konkurents struktuurilistel põhjustel alati piiratuks, olen isiklikult olnud tunnistajaks televisiooniringhäälingu konkurentsivõimelisuse märgatavale muutumisele.

Olles seda öelnud, ei usu ma, et tervenisti avalik-õiguslik süsteem oleks isegi mõeldav, sest see lämmataks veelgi enam konkurentide tekitatud vajadust tõhususe järele, mis tuleks kahjuks tarbijatele. Teisest küljest ei pruugi puhtalt kommertslik televisioonisüsteem olla huvitatud täitmast üldist huvi pakkuvaid eesmärke või edastamast haridusprogramme, mis vaatajate arvu mõttes ei pruugi alati olla kasumlikud, kuid mis on oma olemuse tõttu vajalikud. Seepärast on vaja säilitada duaalsüsteem, tingimusel et on olemas eeskirjad, mis võimaldavad vaba ja tervet konkurentsi, ja kontrollimehhanismid, millega ennetatakse avalik-õigusliku ja eraringhäälingu kokkumängu, kuid samas austatakse toimetuse otsuseid, pidades silmas sotsiaalset ülesannet, mida ringhäälinguteenustega tuleb täita.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Avalik-õiguslik ringhääling peab säilitama poliitilise sõltumatuse ja seda tuleb piisavalt rahastada, et edastada kvaliteetsed teabeprogrammid ja suurendada kõigi kodanike juurdepääsu asjaomase riigi igas valdkonnas. Samal ajal arvan, et uue tehnoloogia rakendamine aitab kaasa kvaliteetse programmi tootmisele, mis on suunatud kõigile vaatajagruppidele. Keskenduma peaks rohkem noortele, kes on alati uute tehnoloogiate esirinnas, mille tõttu on vaja konkreetselt neile suunatud programme, sealhulgas Internetis.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liit kutsub kolmandaid riike regulaarselt austama sõnavabadust, kuid peab ise käituma oma sõnade järgi. 25. novembril võeti suure enamusega vastu resolutsioon, kus liikmesriike kutsutakse üles lõpetama poliitilise sekkumise avalik-õigusliku ringhäälingu teenuste sisusse ning tuletatakse meelde, et sõnavabaduse, meedia pluralismi ja sõltumatuse Euroopa standardid ning avalik-õigusliku meedia rahastamine peaksid olema kõigi liikmesriikide prioriteet. Parlament teeb ettepaneku, et Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus hindaks, kuidas liikmesriigid neid standardeid kohaldanud on, ja nõuaks, et liikmesriigid võetakse vastutusele, kui nad oma kohustusi ei täida. Parlament kasutas ühtlasi seda hääletust kui võimalust rõhutada vajadust asjakohase ja stabiilse rahastamise järele, et avalik-õiguslik meedia säilitaks oma sõltumatuse, ning eraringhäälingu omandilise kuuluvuse läbipaistvuse järele. Viimaseks kutsutakse liikmesriike üles võtma vastu õigusakte avalik-õigusliku ringhäälingu kohta Internetis, muutes selleks autoriõiguse seadust, et peegeldada uue digitaalajastu realiteete.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, sest selles toetatakse vajadust selle järele, et ühiskonna avalik-õiguslik ja erameedia täidaksid oma vastavaid ülesandeid ilma poliitilise ja majandusliku surveta. Euroopa duaalsüsteem võiks demokraatia ja sõnavabaduse edendamisel ning nii meedia pluralismi kui ka kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamisel ja edendamisel mängida olulist rolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ringhäälingumeedia pluralismi tagamine on tähtis keskse rolli tõttu, mida meedia mängib meie ühiskonnas teabe ja pluralismi tagamisel ning õiguste, vabaduste ja tagatiste edendamisel, mis aitab ilmselgelt kaasa informeerituma ja suurema osalusega ühiskonna kujundamisele. Seetõttu on väga tähtis tagada, et sellised teenused oleksid rahaliselt ja toimetuslikult sõltumatud ning et välditakse nende politiseerimise või majanduslikele huvidele järeleandmist. Portugalis on viimasel ajal tulnud teateid valitsuse võimalikust sekkumisest uudiste valdkonda. Muu seas on välja vahetatud päevalehe toimetaja ja raadiojaama uudistejuht ning ootamatult lõpetatud kommertskanali uudisteprogramm ja välja vahetatud selle peadirektor. On olnud ka mitmeid juhtumeid, kui on kõrvaldatud kriitilised kolumnistid, ning räägitakse kavast, et äriühing, milles riigil on vetoõigusega osalus, kavatseb osta osaluse erakanalit omavas meediafirmas. Selles valguses on väga tähtis seada esikohale ELi duaalsüsteem, millega tagatakse kõigi tasandite sõltumatus ning kaitstakse sõnavabadust nii avalik-õiguslikus kui ka eraringhäälingus, arvestades et viimane ei ole poliitilise sekkumise suhtes immuunne.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu audiovisuaalmaastikku iseloomustab nn duaalsüsteem. Avalik-õigusliku ja kommertsringhäälingu kooseksisteerimine on taganud suure programmilise mitmekülgsuse. See soodustab meedia pluralismi, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, toimetuste konkurentsi (sisu kvaliteedi ja mitmekülgsuse osas) ning sõnavabadust. Tahaksin rõhutada vajadust selle järele, et liikmesriigid võitleksid linna- ja maapiirkondade digitaalse lõhega ning tagaksid, et digiteerimise tulemusena oleks kõigi piirkondade inimestel võrdne juurdepääs avalik-õiguslikule ringhäälingule ning lisaks pakutakse kvaliteetset sisu, mis meeldib noortele, kellel on juurdepääs meediale.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. (RO) Põhisõnum, mida selle raportiga edastada tahtsime, on vajadus säilitada ringhäälingu sõltumatus. Nõudsime, et raporti projekti lisataks vajadus lähtuda juhatuse liikmeks nimetamisel ainult pädevusest, mitte poliitilistest eelistustest.

Lisaks üritasime võimalikult selgeks teha oma soovi, et meil ei oleks ainult kvaliteetsed atraktiivset sisu pakkuvad avalik-õiguslikud jaamad, vaid et toimuks ka uute platvormide integreerimine, arvestades uusimat tehnoloogiat. Üks punkt, mida tungivalt nõudsime, oli investeeringud avalik-õiguslikku ringhäälingusse, sest ilma selleta ei ole võimalik tegutseda kooskõlas kõrgete standarditega.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (ECR), Briti konservatiivide nimel, kirjalikult. – Briti konservatiivid toetasid raportit, sest selles tunnistatakse, et avaliku teenuse osutamise määratlemine ning avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine kuulub Amsterdami protokolli põhimõtetele kohaselt liikmesriikide ainupädevusse. See on BBC ainulaadse rahastamismeetodi tõttu Ühendkuningriigi jaoks oluline ning meil on hea meel kinnituse üle, et Euroopa Parlament ei ürita sekkuda Ühendkuningriigis BBC rahastamiseks kasutatavatesse meetodisse.

Ühendkuningriigi delegatsioon ei saanud toetada kahte punkti raportis: üleskutse, et otsingumootorid ja Interneti-teenuse pakkujad rahastaksid sisuloomist Internetis, ning üleskutse, et Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskus koguks andmeid liikmesriikide avalik-õiguslike ringhäälingute kohta. Ühendkuningriigi delegatsioon nõudis seetõttu eraldi hääletust nende lõikude üle ning hääletas nende vastu. Üldiselt on raporti kujul aga tegemist tasakaalus käsitusviisiga ning seepärast toetas ka Briti konservatiivide delegatsioon seda.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetan resolutsiooni, milles kinnitatakse veel kord parlamendi pühendumust ringhäälingu duaalsüsteemile, milles on oma poliitilisest ja majanduslikust survest sõltumatu roll nii eraõiguslikul kui ka avalik-õiguslikul meedial, ning nõutakse, et oleks tagatud juurdepääs parima kvaliteediga ringhäälingule hoolimata tarbijate ja kasutajate maksevõimest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Seda juhtub harva, et siin istungisaalis kaitstakse avalik-õiguslikku teenust. Kuigi ma kahtlen selles, et duaalsüsteem tagab ilmtingimata meedia pluralismi, ja kuigi ma ei usu, et eraõiguslikku meediat on võimalik rahastamismuredest lahutada, tahaksin raportit kiita, sest selles toetatakse avalik-õigusliku ringhäälingu säilitamist. Ainult avalik-õiguslikku ringhäälingut on sõltumatul rahval võimalik kontrollida ning teha kõigile kättesaadavaks kvaliteetse, pluralistliku teabe – see on midagi, mis täna ei kehti Prantsusmaa ja mitmete riikide puhul, mida valitseb oligarhia.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Oleme kõik olnud kogu ELis tunnistajaks teatud poliitilisele sekkumisele nii avalik-õigusliku kui ka erasektori ringhäälingu osutatavatesse teenustesse. Portugalis on alles hiljuti olnud kummalisi juhtumeid, kus uute programmide edastamine on katkestatud ning uudisteankrud ja telejaamade juhid on ilma igasuguse usutava põhjuseta välja vahetatud, mis paneb mõtlema, et see toimub poliitikute korraldusel.

Kuigi maksab teada, et sellist survet avaldatakse sagedamini avalik-õiguslikule ringhäälingule, ei ole erasektor sellele immuunne, kuna selle tulud sõltuvad sageli riigisektorile müüdavast reklaamist. Rahval on õigus sõltumatule ja igasugust sisu objektiivselt käsitlevale avalik-õiguslikule ja eraõiguslikule ringhäälingule. Selles valguses olen veendunud, et Euroopa duaalsüsteem mängib demokraatia ja sõnavabaduse edendamisel ning nii meedia pluralismi kui ka kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamisel ja edendamisel olulist rolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Teave on kuld. Meil on televisiooni ja meedia valdkonnas avalik-õiguslik ringhääling, et edastada kodanikele objektiivset teavet ning täita nende harimise ülesannet. Vastutasuks kvaliteetse programmi edastamise eest on ringhäälingul õigus rahastamisele ringhäälingumaksudest. Ringhääling kujutab endast kodanike jaoks peamist teabeallikat. Mõned avalik-õiguslikud ringhäälingud on eraringhäälingute konkurentsi survel suutnud oma programmi üsna edukalt muuta. Parim näide selle kohta on Briti ringhääling – BBC. Teised, näiteks Austria ORF, ei kannata mitte ainult langevate vaatajanumbrite pärast; nad ei suuda ka parteipoliitiliste mõjude tõttu tõeliselt täita erapooletuse ja objektiivsuse nõuet. Eraringhäälingud on lisaks algatanud arutelu selle üle, kas ringhäälingumaks on tegelikult üldsegi seaduslik, kuna ka avalik-õiguslik ringhääling saab reklaamitulust loomulikult kasu. ELi tasandil ei saa võtta vastu standardimise otsust, kuna ringhäälingu korraldus ja raamtingimused on liikmesriigiti erinevad. Seetõttu jäin hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Vaba ja sõltumatu meedia on üks demokraatia põhisammastest. Hääletasin raporti poolt, sest nõustun seisukohaga, et üks selle süsteemi väga tähtis osa on see, et avalik-õiguslik ringhääling oleks vaba poliitilise surve ja ärihuvide ahelatest. Hetke trendid ei sisenda aga julgust. Mõnes riigis seisavad avalik-õiguslikud ringhäälingud silmitsi aina kasvava poliitilise survega ning nende rahastamine on hakanud sõltuma võimuloleva partei heast tahtest. Mujal avaldavad äristruktuurid ringhäälingule aina suuremat mõju. Nõustun arvamusega, et kultuur ja meedia on alati liikmesriikide pädevuses, kuid tunnen, et ELi institutsioonid võiksid samuti suuremat rolli mängida. Nad võiksid aidata vahetada näiteid heade tavade kohta ning teatavatel juhtudel avalikustada ja mõista hukka eeskirjade eiramised. Avalik-õiguslikud ringhäälingud peaksid majanduskriisi ajal paremini kasutama võimalust võtta Euroopa Investeerimispangast pehmet laenu, mille abil moderniseerida infrastruktuuri ning parandada avalik-õigusliku ringhäälingu kvaliteeti, mis aitaks neil seista vastu 21. sajandi katsumustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin avalik-õiguslikku ringhäälingut käsitleva Beleti raporti poolt. Euroopa on jõudnud digitaalajastusse ning institutsioonid peavad tagama erasektori ja avalik-õigusliku ringhäälingu duaalsüsteemis tasakaalu. Kogu süsteemi aluseks peaks olema avalikku arvamust tervikuna mõjutada suutvate raadio- ja televisiooniringhäälingu kuulaja-/vaatajanumbrid. Hädavajalik on kohandada liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu süsteemi rahastamist ELi vahenditest, sest see on otseselt seotud iga ühiskonna demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega ning samuti vajadusega säilitada meedia pluralism ja tagada mitmekesine teave ning sõnavabadus. Kuna see teema on liikmesriikide riigisiseste ametiasutuste vastutusalas, siis loodab EL, et avalik-õiguslikele ringhäälingutele pakutakse suuremaid stiimuleid, et käivitada uuesti teenus, mis paljudes riikides kannatab poliitika ja teabe kontrollimise taaga all, ja et ennetada tasakaalu kadumist konkurentsis erasektoriga, mis võib paiguti olla ebaaus.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Meedia pluralismi saab kaitsta ainult siis, kui tagatakse, et era- ja avalik-õiguslik meedia kooseksisteerivad ilma takistuste ja diskrimineerimiseta. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb siiski täita kaks eeltingimust. Esiteks peame tagama, et nii avalik-õiguslikud kui ka erasektori meediakandjad jõuaksid digitaalajastusse ja moderniseeriksid oma teenuseid ilma – ja see on tähtis – tarbijate kulusid suurendamata, ja teiseks on vaja uues digitaalkeskkonnas kaitsta elujõulise ruumi olemasolu, mis võimaldaks raadiol ja televisioonil eksisteerida koos muude teabeallikatega, nagu ajakirjad ja -lehed, eriti nüüd, kus trükimeedia on kogu Euroopas täielikus languses. Teisisõnu vajame piisavat rahastamist ning riiklikku planeerimist liikmesriikides.

EL saab ja peab näitama oma toetust sellistele parameetritele, tehes seda nii rahastamise kaudu, näiteks meedia digiteerimise investeerimisfondist, kui ka parimate tavade vahetamise koordineerimise teel liikmesriikide raadio ja televisiooni digitiseerimise protsessis. Minu arvates on need punktid raportis hästi esile tõstetud ja seepärast hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin avalik-õiguslikku ringhäälingut (duaalsüsteemi tulevik) käsitleva resolutsiooni poolt, sest ma usun, et avalik-õigusliku televisiooni roll multimeediaühiskonnas on võtta arvesse meediakanalite koondumist ja meedia pluralismi Euroopa Liidus, meediapädevust digitaalmaailmas, meediasisu mitmekesisust ja avalik-õigusliku ringhäälingule sõltumatuse tagamist infoühiskonnas.

Tegelikult on ringhäälingu duaalsüsteem, milles on oma poliitilisest ja majanduslikust survest sõltumatu roll nii eraõiguslikul kui ka avalik-õiguslikul meedial, hädavajalik, et tagada juurdepääs parima kvaliteediga teabele ning edendada demokraatiat. Nii avalik-õiguslikul kui ka eraõiguslikul ringhäälingul on etendada oluline roll kõiges, mis puudutab Euroopa audiovisuaaltoodangut, kultuurilist mitmekesisust ja eripära, teavet, pluralismi, sotsiaalset ühtekuuluvust, põhivabaduste edendamist ning demokraatia toimimist.

Toetan esitatud soovitusi, milles on rõhk stiimulitel parimate tavade vahetamiseks liikmesriikide vahel ning meediavaldkonda reguleerivate asutuste tihedamal koostööl riiklike kontrolliasutuste Euroopa võrgustiku (EPRA) raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ma usun, et ELi jaoks on ülimalt tähtis viia kokku meediasektori eri osalejad ja sidusrühmad, et luua terve ja majanduslikult elujõuline tööstusharu. Kiired muutused meediavaldkonnas, eriti digitaalmeedias, tingivad vajaduse leida uued lahendused ning viivad vältimatult nn uue meediaökoloogia määratlemiseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Ringhääling on eriline sektor. See mõjutab inimeste väärtusi ja arvamusi ning on enamiku ELi kodanike jaoks peamine teabeallikas. Seetõttu on see erilise tähendusega põhiväärtuste ja demokraatia, sealhulgas sotsiaalne ühtekuuluvus, kaitsmisel ja edendamisel. Audiovisuaalsete meediateenuste direktiivis on osutatud, et ELi audiovisuaalmaastikku iseloomustab see, mida on kirjeldatud kui nn duaalsüsteemi. Avalik-õigusliku ja kommertsringhäälingu kooseksisteerimine on taganud suure programmilise mitmekülgsuse. See soodustab ka meedia pluralismi, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, toimetuste konkurentsi (sisu kvaliteedi ja mitmekülgsuse puhul) ning sõnavabadust. Seda on osaliselt võimalik saavutada piisavalt rahastatud tugeva ja elujõulise avalik-õigusliku ringhäälinguga. Hästitoimiva duaalsüsteemi puhul võivad avalik-õiguslikud ringhäälingud tõsta turu kvaliteeti.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. (FR) Ringhääling on tehnoloogilise murrangu keskmes: meedia sisu ja sellele juurdepääsu digitiseerimine tänu Internetile on põhjustanud revolutsiooni ringhäälingu paradigmas. 1970ndatel võitlesid kommerts- ja erafirmad vaatamata riigimonopolile selle eest, et hankida endale ringhäälingusagedusi. Praegu tähendab see, et tarbijad saavad valida multimeedia sisule juurdepääsemiseks väga paljude võimaluste seast, seda, et peame määratlema avalik-õigusliku teenuse ja erameedia tasakaalu. Mida me selles raportis toetame? Meediaomandi ja ärikonkurentsi koondumist arvestades vajab avalik-õiguslik ringhääling erilist tähelepanu, kui soovime selle abil säilitada avalik-õigusliku ruumi, milles ilma poliitilise sekkumiseta edastatakse kvaliteetset programmi ja objektiivset teavet. Palume liikmesriikide eraldada piisavalt vahendeid, et toetada avalik-õigusliku ringhäälingu digitiseerimist ning võidelda eriti ohtliku digitaalse lõhe vastu.

Igaühel peab olema võrdne ja kvaliteetne juurdepääs avalik-õiguslikule ringhäälingule sõltumata sellest, kas ta elab maal või linnas. Viimaseks – arvestades selliste gigantide nagu Google ja selle esitatavate saitide tulude ebavõrdsust, peame mõtlema sellest, kuidas otsingumootorid saaksid rohkem kaasa aidata sisu loomise rahastamisele.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0624/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ ei ole esimene resolutsioon neil teemadel, mille nõukogu on aja jooksul vastu võtnud. Sellesse tuleks suhtuda kui viljastavasse sündmusesse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamises, sest nüüd arvestatakse naistega julgeoleku- ja rahuvalveoperatsioonides. Teksti vastuvõtmise 10. aastapäeva, mis langeb kokku rahvusvahelise naistevastase vägivalla kaotamise päevaga, tähistamiseks olen koos kaasparlamendiliikmetega otsinud võimalust väljendada Euroopa Parlamendi pühendumust resolutsioonis sedastatud eesmärkide edendamisele, peamiselt Euroopa Liidu võetud meetmete kaudu. Me tahame ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika, uue Euroopa välisteeninduse kaudu partnerluses teiste rahvusvaheliste strateegilise koostöö organitega parandada naiste olukorda tõsiste konfliktide tsoonides.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest naiste julgeolekule tuleb rahuvalvemissioonide paigutamisel ja relvakonfliktide ajal pöörata suurt tähelepanu. Tahaksin rõhutada, et ELi inimõiguste poliitika praeguse läbivaatamise käigus peaks see olema eriti oluline teema laiaulatusliku inimõigusi puudutava riikliku strateegia väljatöötamisel ja selliste ELi suuniste hindamisel, mis puudutavad vägivalda naiste ja tütarlaste vastu, nende ELi suuniste hindamisel, mis puudutavad lapsi ja relvastatud konflikti ning lisaks ka nendevastase diskrimineerimise kõikide vormidega võitlemist. Samuti tuleks märkida, et kui see on osa laialdasest ja süstemaatilisest tavast, siis Genfi konventsioonist lähtuvalt tunnistatakse vägistamist ning seksuaalorjust sõja- ja inimsusevastasteks kuritegudeks.

Lisaks peetakse vägistamist nüüd ka genotsiidi üheks tahuks, kui seda tehakse kavatsusega üks sihtrühm tervikuna või osaliselt hävitada. EL peaks seetõttu võtma konkreetseid meetmeid, et teha lõpp nende kurjategijate karistamatusele, kes kasutavad seksuaalset vägivalda naiste ja laste vastu. Lisaks on vaja koostada sõjalistes ja tsiviilmissioonides osaleva ELi personali jaoks käitumisjuhend, mis keelab seksuaalse ärakasutamise kui õigustamatu ja kuritegeliku käitumisviisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Naised, rahu ja julgeolek on valdkonnad, mille tuleb pöörata suurimat tähelepanu. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 10. aastapäev on võimalus nendes valdkondades edasi minna, mida tehakse ELi poliitikavaldkondade praeguse läbivaatamise käigus, eriti inimõiguste ja naistevastase vägivalla vastu võitlemise, laste relvakonfliktide kasutamise ning diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemise valdkondades. Lisaks pean selle raporti oluliseks tahuks asjaolu, et selles kutsutakse üles edendama naiste osalemist lepitus-, rahu-, ja konfliktide ennetamise protsessides, mis on veel üks põhjustes, miks hääletasin selle vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  David Casa (PPE), kirjalikult. – Naiste ja laste kohtlemine ja turvalisus ELi relvakonflikti aladel tekitab aina suuremat muret. On väga tähtis, et tehakse kõik, et piirata sellise olukorra tagajärgi nendes piirkondades. Sellel põhjusel otsustasingi resolutsiooni ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 1325 „Naised, rahu ja julgeolek” 10. aastapäeva ühisettepaneku vastu, sest selles esitatakse moonutatud pilt soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates ei saavuta võrdsust naiste võtmisega sõjalistesse organisatsioonidesse või rahvusvahelistesse politseijõududesse. Samamoodi ei taga naiste julgeolekut ÜRO resolutsiooni nr 1325 tähenduses mitte sõjaline sekkumine, vaid püsivate töökohtade loomine, et ennetada tsiviil- ja rahumeelsete vahenditega konflikte. Vastupidi, selles konkreetses resolutsioonis kutsutakse üles palkama rohkem naisi politsei- ja sõjalistesse missioonidesse ning saatma rohkem naisohvitsere ja -sõdureid ELi missioonidele ÜJKP raames. Veel üks põhjus, miks ma resolutsiooni vastu hääletasin, oli see, et lükati tagasi Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esitatud muudatusettepanekud, mille kohaselt need üleskutsed jäeti välja ning taotleti suuremat naiste kaasatust EUPOLi ja EUSECi missioonidel ja suuremat naiste kohalolu Kongo Demokraatlikus Vabariigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Tähistame ÜRO esimese relvakonfliktide ainulaadset ja ebaproportsionaalset mõju naistele käsitleva resolutsiooni 10. aastapäeva. Loodan, et EL kasutab seda sündmust maksimaalselt ära, et saata tugev poliitiline sõnum ja tõhustada jõupingutusi resolutsiooni rakendamiseks, tehes seda kas poliitiliste suuniste või suurema rahastamise teel. Ühtlasi loodan, et ELi inimõiguspoliitika praegune läbivaatamine viib järjepideva inimõigusstrateegia väljatöötamiseni ning et antakse hinnang ELi suunistele naiste ja tütarlaste vastase vägivalla ning laste olukorrale relvakonfliktis kohta, et võidelda vägivalla ja diskrimineerimise kõigi vormide vastu.

Usun, et Euroopa välisteenistuse asutamine aitab kaasa nende resolutsioonide paremale rakendamisele, kusjuures see peaks samal ajal ühtlasi esile tõstma ELi rolli selles valdkonnas. Soovin kiita kümmet liikmesriiki, sealhulgas Portugal, resolutsiooni rakendamiseks riikliku tegevuskava vastuvõtmise eest ning ma loodan, et ülejäänud liikmesriigid järgivad seda eeskuju võimalikult kiiresti!

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Minu jaoks on üllatav, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu hakkas naiste erilise olukorra vastu sõjatsoonides huvi tundma alles kümme aastat tagasi. Praegu peame aga tegema kokkuvõtte saavutatud tulemustest ning samas suunas edasi liikuma. Euroopa Liit on piisavalt tundlik, et selliste teemadega arvestada. On aeg astuda samm edasi ning tunnistada, et naised kannatavad eri traumasid ning kogevad teatud olukordi ja kannatavad teatud piirangute all rohkem kui mehed keskmiselt. Seetõttu toetan resolutsiooni täielikult, sest inimene, kes tahab konfliktsooni rahu tuua, peab kõigepealt leidma isiklikul tasandil meelerahu. Ressursside tõhusamaks kasutamiseks on parim viis teha vahet oma sihtide vahel – eesmärk, mille suunas peame püüdlema, eriti kui tulemuseks on ühe naise siiras ja kaunis naeratus.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Kahjuks ei ole kaugeleulatuvate jõupingutustega – resolutsioonid ning riigisisesed ja rahvusvahelised kavad konfliktitsoonides asuvate naiste paremaks kaitsmiseks – suudetud likvideerida barbaarset relva, mida tänapäeval sõjategevuses sageli kasutatakse: seksuaalset vägivalda. Vastupidi – karistamatus loob tingimused, mis aitavad sellel taval, mis on risti vastu meie väärtustele, levida.

Olen koos teistega korduvalt sõna võtnud Kongos, Libeerias ja teistes, eriti Aafrikas asuvates konfliktitsoonides toimepandud massivägistamiste vastu. Kõige tõsisem probleem on, et teatatud on juhtumitest, kus metsikusi on toime pandud kiviviske kaugusel ÜRO jõudude baasidest. Tuhanded naised, kes on langenud seksuaalse kuritarvitamise ja vägivalla ohvriks, on ühtlasi määratud tulevikus kandma sotsiaalset häbimärki ning kohutavate haiguste, näiteks HIVi koormat. Euroopa Liit peab intensiivistama oma tegevust, et võidelda selliste tõsiste inimõiguste rikkumiste vastu, et ÜRO resolutsioonid ei oleks vaid tükk paberit.

25. novembril tähistatav rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev peab meile meenutama ka seda, et naised langevad koduvägivalla – mida esineb murettekitavalt palju –, abielusisese vägistamise, seksuaalse väärkohtlemise ja inimkaubanduse ohvriteks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Relvakonfliktidele ja tavapärasematele sõjasündmustele mõeldes näeme ohvritena eeskätt mehi. Kahjuks on siiski tõsiasi see, et igal pool maailmas, kus on relvakonflikte ja ohtu rahule, on sageli esimesteks ja arvukaimateks – ehkki tummadeks – ohvriteks naised ja lapsed. Naisi ähvardavad loendamatud ohud, olgu selleks barbaarsed kombed, millega sõjas ja konfliktis nende õigusi rikutakse, või vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Seetõttu on ülimalt tähtis, et Euroopa ei unustaks naisi, kelle kõige põhilisemaid õigusi, nagu õigus elule ja füüsilisele heaolule, rikutakse iga päev; naisi, kes mõistetakse surma kividega surnuksloopimise teel; naisi, kellele keelatakse võimalus saada haridust; naisi, kes sunnitakse põgenema ja kes peavad elama pagulasena selleks, et teostada õigust, mis põhiõiguste harta kohaselt kuulub meile kõigile; naisi, keda diskrimineeritakse pelgalt nende soo pärast. Põhimõtteliselt on eluliselt tähtis, et Euroopa ei unustaks ega pööraks selga kõigile neile naistele, kellele ei ole tagatud vabaduse ja lootusega täidetud tulevik.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Naistevastane vägivald konfliktitsoonis on sageli soolise diskrimineerimise, mida kahjuks rahu ajal kahjuks ikka veel esineb, pikendus. Hääletasin raporti poolt, sest ma nõustun, et on vaja eraldada finants- ja inimressursse naiste osaluse ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise puhul välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Tahaksin esile tõsta vajadust võtta ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide raames kasutusele asjakohane avalik kaebuste esitamise menetlus eesmärgiga aidata kaasa eriti seksuaalse ja soopõhise vägivalla hukkamõistmisel, ning kutsuda liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles lisama iga kuue kuu tagant esitatavasse ÜJKP missioonide hinnangusse üksikasjaliku aruande naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevate küsimuste kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime resolutsiooni vastu, sest usume, et sõjalistel või tsiviilmissioonidel soolise aspektiga arvestamisest ei piisa. Naiste diskrimineerimise probleem ei lahene ja sõjad ei muutu õiglasemaks lihtsalt seetõttu, et sellistesse sõdadesse ja okupatsioonidesse nagu Iraagis ja Afganistanis sekkumisel kaasatakse sõjalistesse missioonidesse rohkem naisi. Elu näitab, et nii see ei ole.

Me usume, et sõjalised sekkumised ei aita kaitsta naiste õigusi, vaid pigem suurendavad nende õiguste rikkumisi. Ainult konfliktide ennetamise ja konfliktiolukordades tsiviilmeetmete rakendamisega on võimalik täita ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis nr 1325 antud lubadus.

Seepärast oleme pettunud, et meie esitatud muudatusettepanekuid ei võetud vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Täna on 25. november, rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev. Tänase hääletusega naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 (2000) kümnenda aastapäeva ühisettepaneku üle soovime anda käegakatsuvalt märku meie kui Euroopa Parlamendi saadikute, kuid eelkõige meie kui Euroopa kodanike pühendumusest. On täiesti õige, et peame seda 10. aastapäeva meeles puhuks, kui peaksime unustama, et sõjaohvritest on 80% tsiviilisikud, eelkõige naised ja lapsed. Põhiliste inimõiguste ja nende kaitse laiendamise teema peab Euroopas alati arutelu keskmesse jääma, et saaksime välja töötada ühised ja tõhusad strateegiad nii naiste kui ka laste kaitseks. Oleme aina enam tunnistajaks naiste ja laste vastu suunatud vägivallaaktidele, kuid lisaks sellele, et püüelda selle poole, et nende kuritegude toimepanejad võetakse kohtuvõimu sekkumise järel isiklikult vastutusele, peame rakendama teatud olulisi tingimusi, millega tagame, et selle nähtuse esinemisjuhud viiakse miinimumini eesmärgiga ennetada konflikte ja aidata kaasa nende räsitud piirkondade ülesehitamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni poolt, milles nõutakse konkreetsete ja märkimisväärsete finants-, inim- ja korralduslike ressursside eraldamist, et soodustada naiste osalemist välis- ja julgeolekupoliitikas ning soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist selles valdkonnas; nõutakse, et rohkem naisi osaleks sõjalistes ja politseimissioonides, õigusriigi- ja õigusmissioonides ning rahuvalveoperatsioonides, samuti diplomaatilistes missioonides ja demokraatia ülesehitamises; kutsutakse ELi liikmesriike üles aktiivselt edendama naiste osalust kahe- ja mitmepoolsetes suhetes riikide ja organisatsioonidega väljaspool ELi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kuigi me tähistame ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 „Naised, rahu ja julgeolek” 10. aastapäeva, on selles valdkonnas veel palju teha, esmajoones naistevastase vägivalla puhul, ELi suunistega laste kasutamise kohta relvakonfliktides ning nendevastase diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitlusega. On saabunud aeg meil kõigil ühendada jõud, et tagada selle eesmärgi saavutamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Olen küll nõus paljude selle resolutsiooni punktidega, eriti vajadusega teha edusamme arengukoostöö soolise tahuga, hääletasin selle vastu, sest ma ei ole nõus politseinike ega sõdurite, olgu need mees- või naissoost, arvu suurendamisega, sest see kujutab endast edasiminekut ELi militariseerimislainega. Resolutsioonis rõhutatakse, et „EL peaks saatma ÜJKP missioonidele rohkem naispolitseinikke ja naissõdureid”, mis on vastuolus minu fraktsiooni toetatavale ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika demilitariseerimisele. Lisaks viidatakse selles pidevalt Euroopa välisteenistusele, millele vastuseisu olen korduvalt väljendanud, sest see on samm edasi Euroopa välispoliitika militariseerumises.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Kuigi 2000. aasta 31. oktoobri resolutsioonist nr 1325 nähtub, et ÜRO liikmesriigid olid endale teadvustanud relvakonfliktide mõju naistele; vägivalda, mille all nad kannatavad sõdade ajal, ja olulist rolli, mida nad saaksid mängida konfliktide ennetamises ja lahendamises, on täna tähistatav resolutsiooni 10. aastapäev ühtlasi võimalus teha kokkuvõte tulemustest. Sel puhul saame tsiteerida resolutsioone nr 1820 (2008) ja 1888 (2009), milles tunnistati esimest korda sõnaselgelt seksuaalse vägivalla kui sõjataktika kasutamist, mis nõuab konkreetset poliitilist ja julgeolekualast reaktsiooni.

Me võime rääkida ka Margot Wallströmi nimetamisest eriesindajaks naiste ja laste vastu relvakonfliktides suunatud seksuaalse vägivalla alal. See tõsine probleem vajab meie kõigi tähelepanu. Seepärast tahtsin parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidendina isiklikult, et Margot Wallström oleks 2. detsembril Kinshasas toimuva AKV ja ELi parlamentaarse ühisassamblee istungjärgu arutelude keskmes.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Naisi diskrimineeritakse jätkuvalt paljudes maailma riikides. Naistevastane vägivald on päevakajaline ja eriti vapustav on see konfliktiolukordades. Uuringutest nähtub, et kriisipiirkondades, kus esineb sõjalisi konflikte, naisi sageli vägistatakse ja/või sunnitakse seksuaalorjusesse. Põhieesmärk peaks olema karistada naistevastast seksuaalset vägivalda kui inimsusevastast kuritegu, sealhulgas ka maailma sõdadest räsitud piirkondades. Lõppeks – ja siin kannavad vastutust ka läänemaailma rahvad – on seksuaalne kuritarvitamine alati õigustamatu ja kuritegelik. Raportis käsitletakse tähtsaid küsimusi ja seetõttu hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Naistevastane vägivald konfliktitsoonides on sageli soolise diskrimineerimise pikendus; arvestades, et sel aastal langeb rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev kokku ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 kümnenda aastapäevaga, siis võiks ja/või peaks märkima uue hooga tegevuskava algatamist selle resolutsiooni rakendamiseks, mida ei ole võimalik teha ilma poliitilise juhtimiseta kõrgeimal tasandil ning ressursside suurendamiseta. Ma usun, et seda küsimust tuleks nagu kord ja kohus käsitleda ELi inimõiguste poliitika praeguse läbivaatamise käigus, eraldades naiste osaluseks ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks konkreetseid finants-, inim- ja organisatsioonilisi ressursse. Pean seda sündmust sihikindla tegevuse lähtepunktiks, et tugevdada, tõhustada ja edasi arendada naiste integreerimist. Naiste, rahu ja julgeoleku teema peab saama demokraatia ja inimõiguste, rahvastevaheliseks koostööks ja arenguks suunatavate väliste rahastamisinstrumentide planeerimise ja kavandamise lahutamatuks osaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Kümme aastat on möödunud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1325 (2000) ja 1820 (2008) naiste, rahu ja julgeoleku kohta ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1888 (2009) naiste- ja lastevastase seksuaalse vägivalla kohta relvakonfliktis vastuvõtmisest. Nimetatud resolutsioonides rõhutatakse kõikide riikide vastutust selle eest, et tehtaks lõpp karistamatusele ja võetaks vastutusele inimsusevastaste kuritegude ning sõjakuritegude, sealhulgas naiste ja tütarlaste vastu suunatud seksuaalne ning muu vägivald, toimepanijad.

Eespool osutatud resolutsioonide vastuvõtmisest on möödunud kümme aastat ning käia on ikka veel pikk tee, nagu on öeldud resolutsioonis, mille poolt ma hääletasin. Rahvusvaheline naistevastase vägivalla kaotamise päev, mida tähistati 25. novembril – samal päeval kui toimus hääletus kõnealuse resolutsiooni üle –, ei ole lihtsalt tavaline päev, vaid meeldetuletus olukorrast, mis ikka veel kestab. Neid küsimusi tuleb käsitleda kõrgeimal tasandil ning need peavad jääma tegevuskavasse seni, kuni likvideeritakse see nuhtlus, mis ei tee vahet rassil, usutunnistusel ega vanusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) 2000. aasta 31. oktoobril vastu võetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis nr 1325 sedastatakse, et ajaloo vältel ei ole naised olnud üheski riigis kaasatud rahu ja stabiilsuse kehtestamise protsessi ning kutsutakse üles naiste võrdsele kaasamisele kõigil tasanditel alates konfliktide ennetamisest kuni konfliktijärgse ülesehituse ning rahu ja julgeoleku säilitamiseni. Resolutsiooni vastuvõtmise 10. aastapäev peaks märkima uue tegevuskava algust, mida ei saa käivitada ega rakendada ilma poliitilise toetuseta kõige kõrgemal tasandil ja ilma vajalike ressurssideta. EL peab aktiivselt edendama seda, et võimalikult palju naisi nimetatakse juhtivatele kohtadele, et koordineerida ELi poliitikat ja meetmeid ning tagada nende järjepidevus ja et teostada järelevalvet ELi võetud kohustuste üle.

EL peab nimetama vähemalt viis naist juhtivatele kohtadele Euroopa välisteenistuses ning tagama tööle võetud spetsialistide soolise tasakaalu. Euroopa välisteenistuses peab ühtlasi olema organisatsiooniline üksus, mis vastutab soolise võrdõiguslikkuse küsimuste eest ning tagab, et igas piirkondlikus üksuses ja ELi delegatsioonis oleks vähemalt üks täistööajaga soolistele tahkudele pühendatud töökoht naisi käsitlevate küsimustega tegelemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Loodan, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 vastuvõtmise 10. aastapäev märgib uue hooga tegevuskava algatamist, et täita naiste, rahu ja julgeolekuga seotud kohustused.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Mul on hea meel, et see resolutsioon vastu võeti. Selles juhitakse tähelepanu sellele, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 (2000) 10. aastapäev peaks märkima resolutsiooni kohaldamise jõulise tegevuskava käivitamist, mis ei ole võimalik ilma kõrgetasemelise poliitilise juhtimiseta ja kasutada olevate ressursside suurendamiseta. Resolutsioonis soovitatakse tungivalt, et seda küsimust käsitletakse nagu kord kohus ELi inimõiguspoliitika praeguse läbivaatamise käigus, et koostada iga riigi jaoks üldine inimõigusstrateegia ja anda hinnang ELi naiste- ja lastevastase vägivalla, laste ja relvakonflikti ning nendevastase diskrimineerimise kõigi vormidega võitlemise suunistele; selles kutsutakse üles eraldama välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas naiste osaluseks ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks konkreetseid ja olulisi finants-, inim- ja organisatsioonilisi ressursse.

 
  
MPphoto
 
 

  Charles Tannock (ECR), kirjalikult. – ECR toetab kogu südamest kõigi naiste võrdseid õiguseid ja võimalusi ning soolist mittediskrimineerimist, mis on sätestatud ÜRO resolutsioonis nr 1325, ja kaitseb kindlalt naiste hindamatut rolli rahu ja julgeoleku valdkonnas ning mõistab hukka naiste ja laste barbaarse ja kohutava kohtlemise konfliktitsoonides.

ECR seisab siiski järjekindlalt vastu naistele kvootide kehtestamisele riigisisestes, piirkondlikes ja rahvusvahelistes institutsioonides ning Euroopa välisteenistuse (EEAS) rajamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. (FR) Mul on väga hea meel, et resolutsioon võeti vastu ÜRO resolutsiooni nr 1325 „Naised, rahu ja julgeolek” 10. aastapäeval, mis pealegi toimus sümboolsel kuupäeval – 25. novembril, rahvusvahelisel naistevastase vägivalla kaotamise päeval. Ma tahan rõhutada vajadust suurendada naiste osalust kõigis tegevusvaldkondades, eriti lepitamise, läbirääkimiste, ülesehitamise, jõustamise ja rahuvalve valdkondades ning ka konfliktide ennetamises. On hädavajalik, et kõik kohalviibijad võtaksid arvesse naiste konkreetseid vajadusi ja me saame olukorda parandada üksnes siis, kui me suurendame naiste kohalolekut kohapeal.

Lisaks võimaldab naiste nähtavuse suurendamine kohapeal meil paremini teadvustada inimestele vägistamise kui sõjarelva kasutamise ebainimlikkust ning võib-olla teha lõpp sellise vägivalla toimepanijate karistamatusele.

Viimaseks võimaldab selline kohalolu meil tekitada konfliktide tsiviilisikutest ohvrite, kelleks on peamiselt naised, ja kohapealsete osalejate vastastikkust usaldust.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0622/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, kuna mesilaste suremus on tõusmas ja mesinike arv vähenemas. Põllumajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse seisukohast kujutab see probleemi, kuna 76% toidu tootmisest ja 84% taimeliikidest sõltub tolmlemisest mesilaste abil. Sooviksin propageerida ulatuslikumaid teadusuuringuid, et aidata tagada paremate lahenduste rakendamine ja toetus meetmetele, millega tõsta bioloogilist mitmekesisust ning leevendada kliima ebastabiilsuse tagajärgi. Töömesilase elu on väga lühike ning väga tundlik keskkonnamuutuste suhtes. See on tähendanud, et meetootmine on olnud samuti puudutatud, mitte ainult aastaaegade üha ebakindlamast pikkusest ja stabiilsusest, vaid ka üha suuremast kahjust, mis tuleb välistest allikatest, nagu muu hulgas pestitsiidide kasutamine ja lestad. Praeguseid programme tuleb seetõttu tugevdada uue ühise põllumajanduspoliitika raames, nii et suudaksime leida sel tasandil tõhusamaid lahendusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) 2010. aasta kuulutati bioloogilise mitmekesisuse Euroopa aastaks, et juhtida tähelepanu bioloogilise mitmekesisuse ohustatusele kogu maailmas. Mesindussektor, mis on maapiirkondades oluline tööhõiveallikas, on mesilaste suremuse ja mesilaste haiguste hiljutise suurenemise tõttu samuti ohus. Hääletasin resolutsiooni poolt, milles Euroopa Parlament kutsub komisjoni üles rahastama konkreetseid uurimusi, et täiustada teadmisi ja arusaamist mesilaste tervist mõjutavatest teguritest. Resolutsioonis täheldatakse, et geneetiliselt muundatud põllukultuurid või toksiinide levik õietolmu teel võivad mõjutada mesilaste haigusi ning suremust. Arvestades, et teravilja-, puuvilja- ja köögiviljakultuurid on Euroopas sõltuvad tolmlemisest mesilaste abil, seisavad need põllukultuurid ja põllumajandus üldiselt silmitsi mitmete haiguste tohutu riskiga. Arvan, et taolise kindlusetuse korral peab Euroopa Komisjon teostama viivitamatult sõltumatuid teadusuuringuid, mis hindaksid mõjusid, mis geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja toksiinide levik õietolmu teel keskkonnale ning konkreetsetele liikidele avaldavad, ja tagama et taolised andmed avalikustataks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mesilased etendavad ökoloogilises tasakaalus olulist rolli ja nende hukkumisel on toiduahelale tõsiseid tagajärgi. Raportis propageeritakse vajadust edendada ja täiustada mesindussektorit, eriti järgmisel tasandil: statistilised andmed meetootmise prognooside jaoks, seire- ja teadusuuringute programmide täiustamine ning ühtlustamine, selgemad eeskirjad mee päritolumärgistuseks, mesindusprogrammide ja seonduvate õigusaktide arendamine ning uuenduslike ja tõhusate ravimeetodite arendamine Varroa lestade vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Tolmlemise mitmekordistav mõju, see tähendab tolmlemise enese majandusliku väärtuse ja selle tulemusena toodetava mee väärtuse suhtarv, annab majanduslikkus mõttes erakordseid tulemusi.

Seetõttu ei näi ajal, kui otsitakse igasuguseid efektiivsuskohti, loogiline loobuda tegevusest, kui kulude ja tulude suhe näitab, kuivõrd rumala otsusega tegemist on. Kuna põhjuseid ei leia majandusteguritest, vaid pigem välistest tingimustest, siis arvan, et komisjoni raport tabab märki, võttes ette kõikide tegurite võrdluse, mis hetkel mesindust takistavad.

Arvan samuti, et tegevus väärib ergutamist kohustuslike meetmetega ning et mis tahes teaduslikku panust selles suhtes tuleks toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvan, et Euroopa Komisjon peab kohandama Euroopa veterinaarpoliitika rakendusala ja rahastamist, et võtta arvesse mesilaste ning mesinduse spetsiifilist iseloomu, et ergutada koostöös mesinike organisatsioonidega tõhusamat haiguste tõrjet ning tõhusa ja standardse veterinaarmeditsiini kättesaadavust kogu Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa meeturul on hinnad väga kõikuvad, kuna 40% sellest sõltub hetkel impordist, asetades mesinikke igal pool Euroopas, sealhulgas portugallasi, konkurentsis ebasoodsasse seisu võrreldes kolmandatest riikidest pärit meega. Ametliku statistika andmetel on Portugalis 17 291 mesinikku, 38 203 mesilat ja 562 557 kolooniat. Tootmine küündis 2009. aastal 6 654 tonni mee ja 235 tonni vahani, mis kujutavad 1,9% ELis toodetavast meest, mis oli 351 000 tonni. Mesilaste ja mesinike tegevus on üliolulised ökosüsteemide hoidmiseks, taimestiku ökoloogilisele tasakaalule ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Lisaks on see ka majanduslikus mõttes selline tegevus, mida on Euroopa seisukohast mõttekas kaitsta ja ergutada, nii et see muutuks impordist vähem sõltuvaks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Mesilased on olulised põllukultuuride tolmlemiseks, ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse säilitajatena. Kolooniate arvukuse langus on seetõttu kahetsusväärne ja meil on tarvis teaduslikke andmeid, et võimaldada meil mõista mehhanisme, mis aitavad sellel liigil levida, ja arendada mooduseid selle säilitamiseks. Arvan, et on ülioluline suunata tähelepanu Euroopa meele, mida vahetavad järk-järgult välja kehvema kvaliteediga muud meesordid, mis ei vasta ELi tootmiskriteeriumidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Mesindus on üks väikseima keskkonnamõjuga põllumajandusmudeleid ja seetõttu on tegevus iseäranis sobiv kaitsealadel. Mesindus on minu piirkonnas levinud ja kujutab väljapaistvat näidet maakasutusest ning lisaks ka ajaloolisest, traditsioonilisest ja kohaliku identiteedi sümbolist. Pikki aastaid on mesindus Venetos andnud oivalise kvaliteediga tooteid ning aidanud hoida jalul mahajäänuimaid piirkondi. Sektor ei suuda aga jätkata selliste tulemuste andmist, kui Euroopa Liit ei aita seda rahastada, üheskoos riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega. Nagu on osutatud resolutsiooni ettepanekus, on oluline pakkuda stiimuleid mesilaste haiguste vastaste meetmete teadusuuringuteks ja toetada Euroopa tootjaid konkurentsis, mida neile pakuvad kolmandad riigid, pärast ELi turu avamist imporditavale meele. Seetõttu hääletan ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustusin raportiga, kuna mesindussektor etendab ühiskonnas strateegilist rolli, osutades keskkonna seisukohast väärtuslikku avalikku teenust. Praegu toimub tolmeldavate putukate, sealhulgas mesilased, arvukuses murettekitav vähenemine. Lõppude lõpuks sõltub 84% taimeliikidest ja 76% toidu toodangust Euroopas tolmlemisest mesilaste abil, mille majanduslik olulisus on palju suurem kui toodetava mee väärtus. 40% Euroopa meeturust sõltub impordist ja eelnenud ELi turu avamine kolmandatest riikidest pärit meele on asetanud mesinikud kogu ELis konkurentsis ebasoodsasse seisu. Seetõttu peame toetama Euroopa mesinduse arengut tulevikus, aidates kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. On oluline rakendada laiaulatuslikku ja jätkusuutlikku lähenemisviisi, mis hõlmab selliseid tahke nagu maapiirkondade areng, kliimamuutus ja bioloogiline mitmekesisus, toetades eriti meetmeid õistaimedega karjamaade hoidmiseks ja laiendamiseks. Samuti on oluline toetada Euroopa põllumajandussektorit veelgi laiemalt ja sidusamalt, kasutades ühise põllumajanduspoliitika lisavahendeid tulevikus, sealhulgas meetmeid bioloogilise mitmekesisuse tõstmiseks, kliimamuutuse tagajärgede leevendamiseks, rahvustraditsioonide ja kultuuride pärandi säilitamiseks, mis annavad tööd paljudele Euroopa peredele, ja mesindustoodete turu kvaliteedi ning tõhusa toimimise kaitsmiseks ja täiustamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. – (DE) Mesilased on väga olulised olendid, kuna nendeta ei oleks meil tolmlemist. Just seepärast on sagenevad teated mesilaskolooniate arvukuse vähenemisest väga kahetsusväärsed ning nõuavad viivitamatut uurimist. See peab eriti paika põllumajandussektori puhul, kuna see on väga sõltuv mesilaste kasulikust tööst. Kahjuks on ilmne, et tööstustootmine ja nüüdisaegne elu on muutnud nende kasutoovate mesilaste jaoks ellujäämise raskemaks. Stsenaariumid, nagu mesilaste massiline väljasuremine Varroa lesta tõttu, mesilaskolooniate seletamatu väljarännak USAs ja mesilasi ohustav elektrisudu ning valesti töödeldud seeme, ei ole kahjuks vaid üksikjuhtumid. Just sel põhjusel on mul hea meel asjaolu üle, et parlament on nõustunud täna toetama mesindussektorit tulevikus. Arvan, et on oluline, et keskendume mesilaspopulatsioonide teadusuuringutele.

Täpsete teaduslike andmeteta ei suuda me selgitada välja probleeme ega lahendada neid tõhusalt. Loodan, et meil õnnestub seletada ja ennetada mesilaskolooniate kahanemist, nii et saame jätkuvalt kasu mesilaste olulisest mitmetahulisest rollist.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Mesindus on väga oluline põllumajanduse, eriti tolmlemise seisukohast, kuna põllukultuuridelt ja puuviljalt teenitav tulu sõltub tolmlemisest mesilaste abil. Mesilaste jätkuv suremus paljudes piirkondades on veelgi murettekitavam ja sellega võitlemiseks on tarvis rakendada meetmeid. Seetõttu toetan resolutsiooni, mis kutsub komisjoni üles lisama mesilaste haigusi Euroopa veterinaarpoliitika rakendusalasse ning koostama tegevuskava mesilaste suremusega võitlemiseks. Komisjoni kutsutakse samuti üles tagama, et toetust mesindusele säilitataks ja tugevdataks ühises põllumajanduspoliitikas pärast 2013. aastat, tagades sektori jätkumise. 40% Euroopa meeturust sõltub impordist, osaliselt ELi turu avamise tulemusena kolmandatest riikidest pärit meele, ning hinnad on tasuvuse piiril.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin mesindust käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna on oluline tagada tähelepanu sektorile, mis kaitseb bioloogilist mitmekesisust ja toodab sellist täistoiduainet nagu mesi. Seda rolli silmas pidades on sektorile sätestatud Euroopas osutatava iga-aastase abi suurenemine 26 miljonilt eurolt aastateks 2008–2010 32 miljoni eurole aastateks 2011–2013. Vahendid suunatakse konkreetselt mesinduse toetamisele, sealhulgas riiklike projektide kaudu, millega uuritakse uusi meetodeid mesilaste kõrge suremusega võitlemiseks, mis on saavutanud hiljuti murettekitava taseme. Teisest küljest aga on oluline tagada õiglane läbipaistvus abi jagamisel ja rohkem vahendeid riikidele, kes neid tegelikult vajavad. Hääletasin andmete uuringute süsteemi rakendamise poolt 2012. aastaks. See on samm läbipaistvuse suunas tagamaks, et abi jaotatakse eri liikmesriikides olemasolevate tarude uuringute tulemuste, mitte hinnanguliste andmete alusel. Pidasin seda ülioluliseks, et tagada õiglus, mis puudutab riiklikke kulutusi ja kaitset neile, kes tegelikult mesindusega tegelevad.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – 2010. aastal, bioloogilise mitmekesisuse Euroopa aastal, on mesindussektor kogu maailmas tõsiselt ohus, teatades kahjust, mis on tavalisest 100–1000 korda hullem. Sektor etendab ühiskonnas strateegilist rolli, osutades keskkonna seisukohast väärtuslikku avalikku teenust, ja mesindus on väärtuslik näide n-ö keskkonnasõbralikust tegevusalast (täiustades ja säilitades bioloogilist mitmekesisust ning ökoloogilist tasakaalu ja kaitstes taimestikku) ja säästva tootmise mudel maapiirkondade keskkonnas. Toetan sel põhjusel resolutsiooni, mis teeb ettepanekuid mesindussektori olukorra parandamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Mesilaste suremuse murettekitaval tõusul ja mesinike arvu kahanemisel võivad olla väga tõsised tagajärjed toidu tootmisele Euroopas, kuna – nagu kõik teame – enamik põllukultuure ja taimi sõltub tolmlemisest.

Parlament peaks seetõttu kutsuma Euroopa Liitu üles suurendama toetust mesindussektorile, arvestades seda, et ühist põllumajanduspoliitikat on vaja uuendada. Probleemi lahendamiseks ja selle kahjulike tagajärgede ennetamiseks nii meie majanduse põllumajandus- kui ka kaubandussektorile on tarvis tugevaid konkreetseid meetmeid.

Tegevuskava, mida resolutsioonis nõutakse mesilaste suremusega võitlemiseks, on vaid esimene paljudest meetmetest, mis tuleb kasutusele võtta. Hääletasin ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on mesindussektoris väga sõltuv impordist, kuna 40% meie tarvitatavast meest imporditakse. Arvestades mesindussektori olulisust, mis etendab ühiskonnas strateegilist rolli, osutades keskkonna seisukohast väärtuslikku avaliku teenust, ja asjaolu, et tegevus on väärtuslik näide nn keskkonnasõbralikust tegevusalast, täiustades ja säilitades bioloogilist mitmekesisust ning ökoloogilist tasakaalu ja kaitstes taimestikku, ja säästva tootmise mudel maapiirkondade keskkonnas, on kõigi huvides seda toetada, et tagada selle säästev areng ning muuta meid vähem sõltuvaks kolmandatest riikidest. Ka minu riigis tuleb seda sektorit toita, nii et selle kasu oleks näha nii majanduses kui ka keskkonnas ning suureneks meetootmine, mis hetkel küündib vaid 1,9%-ni Euroopa toodangust.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Minu toetus mesindussektoris valitsevat olukorda käsitlevale resolutsioonile on tingitud murest mesilaste arvukuse tõsise languse üle. Mesilased on olulised ja asendamatud nende olulise tolmeldava rolli tõttu, mis ühes teiste tolmeldavate putukatega puudutab 84% taimeliikidest. Seetõttu arvan, et sektori olukorra parandamise aitamine on kohustuslik, arvestades et – nagu resolutsioonis öeldakse – see „etendab strateegilist rolli ühiskonnas, osutades keskkonna seisukohast väärtuslikku avalikku teenust”. Mul on hea meel ka selle üle, et resolutsioonis palutakse komisjonilt, et Euroopa ja riiklikele ametiasutustele muudetaks mesinikega mesindust puudutavate programmide ja seonduvate õigusaktide arendamise ajal konsulteerimine kohustuslikuks, kuna arvan, et tegemist on sammuga üldsuse osalemise täiustamisel ning demokraatliku sammuga edasi. Ka mina hääletasin poolt, kuna nõustun komisjoni kinnitusega, et ühise põllumajanduspoliitika raames mesindussektorile antavat abi suurendatakse pärast 2013. aastat.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Mesilaskolooniate kadu on kogu ELi hõlmav probleem, mille põhjuseid ei osata veel täielikult seletada. Sellised tegurid nagu taimekaitsevahendite kasutamine, mittesäästvad põllumajandustavad, kliimamuutus, haigusetekitajad ja parasiidid ning toidu ja toitumisvõimaluste puudumine monokultuuride suurenemise tõttu on koos põhjustanud mesilaste arvukuse olulise languse. Lisaks ökoloogilistele tagajärgedele on sellel ka majanduslik mõju, kuna importida tuleb üha suuremaid meekoguseid. Probleemiga võitlemiseks peaks Euroopa mesinikud tulevikus saama enam tuge. Raportis rakendatakse täielikult tasakaalustatud lähenemisviisi ja selle tõttu hääletasingi poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Mesindussektor kandis 2010. aastal ränka kahju ja mesilaste varud kahanesid oluliselt. Sellel on negatiivne mõju tervele keskkonnale ja põllumajandusele, kuna mesilased on olulised tolmeldajad. Eriti hull olukord on mesilastega. Hääletasin seetõttu raporti poolt, mis rakendab meetmeid mesilaste ulatusliku suremusega võitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan resolutsiooni, mis võeti täiskogu istungil Strasbourgis 25. novembril suure enamusega vastu ja sisaldab olulist panust Assoori mesinikelt, kellega suheldi otse minu korraldatud konsultatsiooni käigus.

Sellegipoolest ei küündi resolutsiooni lõplik tekst minu ootusteni, kuna mõnede tootjate seisukohast üliolulised tahud, nagu kvaliteedistandardite küsimus ja imporditava mee märgistamine, oleks pidanud olema põhjalikumad. On tõenäoline, et seda ei juhtunud teadmatuse tõttu põhiprobleemidest, millega sektor silmitsi seisab. See tingis näiteks kohaliku märgistamise väljajätmise resolutsiooni lõplikust tekstist.

Ent resolutsioon tõepoolest käsitleb nii Assooride kui ka üldiselt riikliku mesinduse seisukohast olulisi küsimusi, järgides sektoriga koostöös teostatud tööd sellistes küsimustes nagu kolmandatest riikidest imporditav mesi, millega on tõsiseid kvaliteediprobleeme ja mis on praegu ebapiisavalt märgistatud, vajadus jätkuvalt tagada mitmekülgne põllumajandus tolmlemise tagamiseks ning lõpuks ühiste kvaliteedistandardite ning teadusuuringute olulisus ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Mesindussektor etendab strateegilist rolli ühiskonnas, olles väärtuslik näide nn keskkonnasõbralikust tegevusalast, täiustades ja säilitades bioloogilist mitmekesisust ning ökoloogilist tasakaalu ja kaitstes taimestikku, ja säästva tootmise mudel maapiirkondade keskkonnas. Euroopa tasandil on sektor silmitsi lugematute raskuste ja probleemidega, iseäranis turustamisküsimuste, hinnakõikumiste, noorte mesinike sektorisse värbamist puudutavate raskuste, mesilaskolooniate kahaneva arvukuse ning suurenenud suremusega. Seetõttu on täiesti loogiline suurendada tuge sellele sektorile.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Mul on hea meel, et vastu on võetud resolutsioon, milles Euroopa Parlament kiidab komisjoni 28. mai 2010 raportit. Selles märgitakse aga, et praegused programmid lõpevad 2013. aastal, ja tuntakse muret arvukate raskuste ja probleemide üle, millega Euroopa põllumajandussektor ikka veel silmitsi seisab, muu hulgas turustamisküsimuste, hinnakõikumiste, noorte mesinike sektorisse värbamist puudutavate raskuste, Euroopa Liidu mesinike vananemise, mesilaskolooniate kahaneva arvukuse ning mitmest tegurist tingitud suremuse tõttu esile kerkivate üldiste raskustega. Lisaks kutsutakse selles komisjoni üles reageerima positiivselt nii liikmesriikide kui ka ettevõtjate palvetele, täiustades näiteks toodanguprognoose puudutavaid statistilisi andmeid, sealhulgas samade kvaliteedinõudmiste kohaldamist mee puhul, ning mesinduse teadusuuringute programmide ja seire täiustamist ning ühtlustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. – (FR) Mul on väga hea meel meie oivalise kolleegi ja komisjoni juhataja Paolo de Castro ettepaneku vastuvõtmise üle! Tagajärjed, mis seonduvad mesilaste arvukuse vähenemisega maailmas, on üldsusele suhteliselt tundmatud, ehkki mesilased etendavad põhjapanevat rolli meie toiduahela jätkusuutlikkuses. Meil on tarvis kaugeleulatuvat teadusuuringute poliitikat, nii et jõuame põhjalikuma arusaamiseni mehhanismidest, mis soodustavad liigi levikut, ning suudame hankida vajalikud vahendid nende säilitamiseks. Me ei saa aktsepteerida Hiina mett, mis on kehvema kvaliteediga ja mis ei vasta vältimatult meie rangetele tootmiskriteeriumidele, ainsa alternatiivina meepuudusele, mis on Euroopas aeglaselt võimust võtmas. On kahetsusväärne asjaolu, et minu kaasliikmed Euroopa Parlamendis ei hääletanud kõikide minu esitatud muudatusettepanekute poolt. Pean kahetsusväärseks asjaolu, et neurotoksiinide häbiväärset ja ohjeldamatut kasutamist on silmakirjalikult toetatud kokkuleppel tööstuskeemia suurte hiidudega. Einstein ütles, et kui mesilane kaoks maalt, ei oleks inimesel elada rohkem kui neli aastat. Kandkem hoolt selle eest, et me ei saaks kunagi teada, kas tema ütlus vastab tõele!

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult. – (PL) Mesindussektoris valitsevat olukorda käsitleva resolutsiooni vastuvõtmisega astume täiendava sammu selle sektori olukorra tugevdamise ja parandamise poole. Selle jätkuvalt alaväärtustatud olulise sektori probleemidel on üleilmne mõõde. Mesilased on majanduses ja keskkonnas üliolulised. Hetkel mesilasperede seas täheldatav kõrge suremus avaldab põllumajandustootmisele negatiivset mõju. Meil on seetõttu tarvis uusi toetuste mehhanisme järgmises finantsperspektiivis 2013. aasta järgseks perioodiks, mis lubab teostada rohkem teadusuuringuid, et selgitada välja mesilaste arvukuse kahanemise põhjused, ja mis lubab samuti astuda asjakohaseid samme selle negatiivse suundumuse ümberpööramiseks. Sooviksime avaldada toetust teavituskampaaniatele ja koolitusele, mis ergutavad noori mesinikke sektoris tegutsema hakkama.

 
  
  

Raport: Lena Kolarska-Bobińska (A7-0313/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Hääletasin uut Euroopa 2011.–2020. aasta energiastrateegiat käsitleva raporti poolt, sest ma usun, et see uus energiastrateegia on väga tähtis konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kindla strateegia elluviimiseks. Ajal mil Euroopa sõltuvus energiaimpordist aina kasvab, on minu arvates väga tähtis, et Euroopa mängib jätkuvalt juhtivat rolli energiaküsimustes, keskendudes uuendustegevusele ja tehnoloogiale.

Meie energiastrateegia jätkusuutlikumaks muutmine nõuab pidevat keskendumist taastuvenergiale, tagades sektoris suurema konkurentsi, et oleks võimalik rajada tõhus energia siseturg. Sellega vähenevad kulud ning kasvab majanduse konkurentsivõime, mis loob uut jõukust ja uusi töökohti, mis on hästi tasakaalustatud kaubanduse jaoks väga tähtis.

Olen pärit äärepoolseimast piirkonnast, mille energiasõltumatus on hetkel 27% ja kus on püstitatud eesmärk saavutada 2012. aastaks 75% sõltumatus. Assooridel on palju ulatuslikumad ja konkreetsemad eesmärgid kui ELil, eriti geotermilise energia valdkonnas, mille tulemusi tunnustatakse juba Euroopa tasandil. Assooride eesmärk on põhjalik energiapoliitika partnerlusega piirkondlike ning parimate riiklike ja rahvusvaheliste uurimiskeskuste vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa uue energiastrateegia eesmärk on rakendada Lissaboni lepingut ühtset energiaturgu, varustuskindlust, impordist sõltuvuse vähendamist ja energia sissetootmise suurendamist arvestades. Toetan resolutsiooni, kuna Euroopa Liidul on tarvis rakendada selles valdkonnas kiiresti õigusakte ja üleilmseid energiastrateegiaid. Vajame oma energiapoliitikale pikaajalist nägemust, mis tagab, et turg toimib nõuetekohaselt, toetab tehnika viimasel tasemel integreeritud võrgustikke, kasutab paremini liidu energiatõhususe potentsiaali, edendab teadusuuringuid ja arendustegevust ning lisaks ka valdkonna uuendustegevust ja seab Euroopa energiapoliitika keskmesse tarbijakasu. Hääletasin seetõttu raporti poolt, mis tähistab esimest sammu laiaulatuslikku ELi energiapoliitika suunas ELi 2020. aasta strateegia raames.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Ehkki Euroopa on alternatiivenergia tootmises valdkonna eestvedaja, oleme ikka veel ülemäära sõltuvad fossiilkütustest, eriti naftast. Sellisel sõltuvusel on rahvusvahelised tagajärjed, kuna enamik fossiilkütuse allikaist asub väljaspool ELi. Lissaboni leping on kehtestanud Euroopa Liidule uued energiapädevused, mis on ülioluline pädevusvaldkond. Vastusena sellele on parlament võtnud vastu energiastrateegia aastateks 2011–2020, mida ka mina toetasin. Strateegia kätkeb investeeringute soodustamist valdkonnas ja taastuvenergiaallikatele keskendunud algatuste edendamist. Eesmärk on mõistagi tagada varustuskindlus ELis, mistõttu peetaksegi hetkel liitu varustavate gaasi- ja naftajuhtmete majandamist esmatähtsaks. Strateegia ühendab seetõttu energiajulgeoleku vajadused lühiperspektiivis ja plaani rahuldada Euroopa energiavajadused tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda tähtsat dokumenti! Energiat käsitleva konkreetse peatüki lisamine Lissaboni lepingusse tähendab nüüd, et on kindel õiguslik alus energiaalgatuste arendamiseks, mis rajanevad säästvusel, varustuskindlusel, võrguühendustel ning solidaarsusel. Liit seisab silmitsi oluliste probleemidega energiaga seotud õigusaktide hilinenud või ebatäielikul rakendamisel, mis nõuavad komisjonilt lõhe ületamiseks jõulist eestvedamist. Järgmisel kümnendil on tarvis suuri investeeringuid energia sisesektorisse, konkreetselt uutesse elektrijaamadesse, võrguühendustesse ja võrkudesse, arvestades, et need investeeringud kujundavad energiaallikaid isegi pikema perioodi vältel, soodustades säästva ja puhta energia turu loomist. On väga oluline tagada energia valdkonnas projektidele mitmeaastane rahastamine, tagades, et ka Läänemere piirkond on integreeritud ELi energiaturgu ja et maksame energiaallikate eest sama palju kui teised ELi liikmesriigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Lena Kolarska-Bobińska resolutsiooni ettepaneku poolt, sest üldiselt jagan tema vaateid sellele, kuidas Euroopa Liidu energiastrateegia tulevikus orienteeritud peaks olema: suurema autonoomia suunas kolmandatest riikidest hangitavate fossiilkütuste suhtes; selliste liikmesriikide avamise suunas, kes on energia puhul ikka veel n-ö eraldatud ja kes ei ole veel Euroopa energiasüsteemiga nõuetekohaselt ühendatud; taastuvenergiaallikate arendamise soodustamise suunas ja välise energiavarustuse suunas Euroopa uue välisteenistuse raames. Vajame sidusat tulevikku vaatavat Euroopa energiastrateegiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liidu energiajulgeoleku poliitika peaks võimaldama olla valmis kriisiolukordadeks – nagu 2009. aasta gaasikriisi puhul –, mitte ainult hiljem reageerimist. See peab käima käsikäes võetud eesmärkide saavutamisega – kärpida kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% ja vähendada 2020. aastaks energiatarbimist 20%. Ülesanne ei ole kaugeltki lihtne, eriti kuna rahaline kulu, ainuüksi keskkonda puudutavate eesmärkide puhul, küündib 58 miljardi euroni. Sellele lisandub rahaline kulu, et vähendada ELi kasvavat sõltuvust välistest energiaallikatest. Peame ühendama sise- ja välistahud, nii et EL ei oleks enam oma energiavaru poolest haavatav, ja riikide poliitika tuleb kohandada vastavalt. Kõikide meetmetega, mille otstarve on tagada energia siseturu nõuetekohane toimimine, peaks kaasnema aktiivne diplomaatia, mille eesmärk on tugevdada koostööd peamiste tootvate, transiit- ja tarbivate maadega. On absoluutselt kohustuslik koostada riiklikud kavad, mis sisaldavad ennetavaid ja erakorralisi meetmeid. Nende kavade koordineerimine ELi tasandil tagaks, et need on tõhusad.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), (kirjalikult) (CS) Hääletasin energiastrateegiat käsitleva raporti poolt, mis visandab suunad, mis ELi energiapoliitika tulevikus võtma peaks. Sooviksin rõhutada tuumaenergia rolli ELi energiaallikate seas praegu ja tulevikus, mööndes sealhulgas kaudselt vajadust pikendada olemasolevate rajatiste tööiga. Strateegiat võib pidada tasakaalustatuks konkreetsete allikate seisukohast, ehkki seal ei mainita seda, mis minu arvates on söe puhul oluline, kui seda ajakohastatud elektrijaamades põletatakse. On keeruline mõista, kuidas suudame suurendada ELi energiajulgeolekust ja -sõltumatust söeta kui stabiilse primaarse ressursita, mis suudab reageerida paindlikult energianõudmise äkilistele tõusudele. Nõrk koht on raporti ülemäära üldine iseloom ning kaasnevate õigusaktide puudumine. Strateegia konkreetset ja praktilist vormi mõjutab samuti tohutult tegevuskava, mida koostatakse vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid tekitava majanduse saavutamiseks 2050. aastaks ja mis on kavas avaldada järgmise aasta alguses. Arvestades piirkondlike turgude ja turgude sidumise jätkuvat puudumist, pean eesmärki luua ühtne turg 2015. aastaks väga nõudlikuks, eriti kui võtame arvesse asjaolu, et Euroopa Komisjon ei seira minu arusaamist mööda piisavalt kehtivate Euroopa energiaõigusaktide nõuetekohast rakendamist kõikides liikmesriikides. Euroopa Komisjon on ka asjakohaselt lülitanud niinimetatud infrastruktuuripaketi energiastrateegiasse, mis peaks soodustama elektrivõrkude ehitamist kogu ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Reaalse Euroopa energiastrateegia arendamine on saanud nüüd kohustuslikuks. Nagu Lena Kolarska-Bobińska raport selgitab, kannatab Euroopa Liit sügava sõltuvuse all energia impordist ja tõsiste puudujääkide all oma õigusaktides. Nagu raportöörgi, rõhutaksin, et Euroopa Liidul on tarvis varustada end praktiliste ja rahaliste vahenditega, mida on tarvis tema eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas tagades asjaomased vahendid teadusuuringuteks ja arendustegevuseks energia valdkonnas. Olen samuti veendunud, et varustuskindlusega käib käsikäes tugev partnerlus Venemaaga. On muutumas üha ilmsemaks, et meil on tarvis laiendada oluliselt gaasijuhtmete ehitamist, mis toovad maagaasi mujalt maailmast Euroopasse. Peame ka parendama võrguühendusi liikmesriikides, et täiustada energiasolidaarsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Energiasektor on majanduskasvu eestvedavaks jõuks. Euroopal on olnud energiastrateegia ja strateegia võitlemiseks kliimamuutusega juba alates 2008. aastast. On ülioluline, et see strateegia rakendataks.

Lissaboni leping lubab meil siiski kaugemale minna ning annab võimaluse luua Euroopas tõelise energiaühenduse. Peame energia siseturgu süvendama, looma ja arendama sidemeid võrkude vahel, tagama energiajulgeoleku ja -solidaarsuse ning mõtlema esimesena alati tarbijale. On vaja suurendada riigi rahastamist ning töötada välja vahendeid programme energiatõhususe edendamiseks. Teadusuuringud ja tehnoloogia mängivad nende eesmärkide saavutamisel keskset rolli. Sellega arvestades pooldan eri Euroopa tööstusalgatuste loomist Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) raames ning kutsun komisjoni üles kõiki selles kavas olevaid meetmeid rakendama. Ka kaheksandas raamprogrammis tuleb seada prioriteediks teadusuuringud ja uuenduslike tehnoloogiate väljatöötamine energia valdkonnas. Seetõttu on väga tähtis, et oleks tagatud piisav rahastamine keskkonnasõbralike ja jätkusuutlike tehnoloogiate toetamiseks. Ainult nii saame tagada oma tööstuse konkurentsivõime, edendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin selle raporti vastu, mis käsitleb Euroopa uut energiastrateegiat aastateks 2011–2020. Raport on täielikult kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga, mis kaotab sotsiaalse Euroopa viimased jäänused. ELi konkurentsivõime tugevdamine, mida raportis nii jõuliselt edendatakse, viib silmanähtavalt palkade ja tööliste õiguste kärbeteni selles konkreetses sektoris. Samal ajal sätestatakse raportiga keset majanduskriisi, kui suundumus on peaaegu kogu Euroopa energiatööstuse (elektrijaamad, võrgud) erastamisele, rohkem raha energiainfrastruktuurile, st toetatakse kaudselt suurettevõtteid. Lõpetuseks arvan, et raporti püüdlus ühendada ELi energiapoliitikat eesmärgiga vähendada kliimamuutust on puhtalt näiv seos, kuna viited on ebamäärased ega kirjelda tugevat poliitilist tahet.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin resolutsiooni poolt, mis käsitleb Euroopa uut energiastrateegiat aastateks 2011–2020. Resolutsioonis sisalduvad põhieesmärgid on liikuda madala süsinikdioksiidiheitega energiasüsteemi juurde ja tagada energiavarustuse kindlus kõikidele liikmesriikidele. Mõlemad eesmärgid peavad tagama, et EL on konkurentsivõimeline ja energiat vahendatakse taskukohaste hindadega kindla varustuse alusel. Arvan, et energiajulgeoleku tagamise eeltingimuseks on ELi energia siseturul kohaldatavate määruste laiendamine ka naaberriikidele ja jõupingutused energiaallikate ning imporditava energia transporditrasside mitmekesistamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit on seadnud endale järgmiseks kümnendiks hulga väga ulatuslikke eesmärke, millest üks on suurendada 2020. aastaks energiatõhusust. See eesmärk aitab võimendada investeeringute mahtu valdkonnas ja luua tänu sellele uusi töökohti nii maapiirkondades kui ka linnades. Arvan, et selles kontekstis on kasulik mitte ainult anda seda liiki projektidele rahalisi stiimuleid, vaid samuti käivitada üldsuse teavitamise kampaaniaid energiatõhususe ja ressursside taseme kohta, mida tarbijad ning energiaga seotud tooted võivad kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti „Euroopa uue energiastrateegia suunas aastateks 2011–2020” poolt, kuna arvan, et sektori jaoks on tarvis uut strateegilist juhendit, et saavutada Lissaboni lepingu artiklis 194 sätestatud eesmärgid, ELi energia ja kliimamuutuse paketis sätestatud 20-20-20 eesmärgid ja pika perspektiivi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 80–95%.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjon on määranud Euroopa energiapoliitikale kolm eesmärki: i) liikuda madala süsinikdioksiidiheitega energiasüsteemi juurde; ii) tagada varustuskindlus ; iii) tagada, et EL konkurentsivõimelisust ja energiavaru kõikidele tarbijatele taskukohaste hindadega tugevdatakse. Olen üldjoontes nende kolme eesmärgiga nõus, kuid arvan, et neljas ja võib-olla olulisem ülesanne on siit puudu: energiasõltuvuse vähendamine, iseäranis mis puudutab fossiilkütuseid. Lisaks tuleb hoolikalt vaadata läbi süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärk, et maandada süsiniku lekke ja Euroopa tootjate konkurentsivõime kadumise riskid.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjoni dokument pealkirjaga „Euroopa uue energiastrateegia suunas aastateks 2011–2020” annab ELi 2020. aasta strateegia kontekstis laiaulatuslikku ELi energiasektori poliitikasse oivalise panuse. Lissaboni leping annab kindla õigusliku aluse säästvusel, varustuskindlusel, võrkühendustel ja solidaarsusel põhinevate energiaalgatuste arendamisele. Meil võiks olla uus energiasektori strateegia, et saavutada Lissaboni lepingu artikli 149 ja 20-20-20 kliimapaketi eesmärke.

Energiasektori uute algatuste eesmärk peaks olema liikuda madala süsinikdioksiidiheitega energiasüsteemi juurde, kus energiavarustuse julgeolek on tagatud kõigile, samal ajal tagades ELi konkurentsivõime ja energiavarustuse kõikidele tarbijatele taskukohaste hindadega. Täita tuleb Lissaboni lepingu eesmärgid: ühtne energiaturg, varustuskindlus, energiatõhusus ja -säästud, uute ja taastuvenergiaallikate arendamine ning energiavõrkude edendamine. Strateegia tuleb teostada solidaarsuse ja vastutuse vaimus, nii et ükski liikmesriik ei jääks maha ega oleks eraldatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis propageeritav ELi energiastrateegia, mida propageerib komisjon oma eri selleteemalistes teatistes, on seotud tihedalt liidu poliitika määratlusega Lissaboni lepingus: „ELi energia siseturu rajamise lõpuleviimine”.

Raportöör kutsub üles Euroopa energiakogukonna kavade koostamisele, nõudes liikmesriikidelt kehtivate siseturu direktiivide rakendamist ja ülevõtmist ning pidades lõplikuks meetmeks kehtivate siseturu direktiivide põhisätete uuesti esitamist määruste kujul, et tagada täit vahetut kohaldamist igal pool ühtsel turul. Nagu oleme korranud, ei nõustu me üldse selle ettepaneku kui energialahendusega Euroopa jaoks ning hääletasime raporti vastu.

Tegemist on riigi majanduse ja toimimise seisukohast strateegilise sektoriga ja riik peaks olema oma energiapoliitika määratlemisel suveräänne.

Lisaks on primaarressursside ja tarbijate energiahindade suurenenud sõltuvus impordist ühes kapitalimahutuste vähenemisega energiainfrastruktuuris juba paljastanud selle eraturustrateegia nurjumise. Ainult avalik sektor suudab tagada üldise juurdepääsu energiale, selle tõhusa juhtimise ja efektiivsuse ning väiksema sõltuvuse fossiilkütustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Olen nõus resolutsiooni ettepaneku eesmärkidega: ühtse Euroopa energiaturu loomine, energiatõhusus, uute taastuvenergiaallikate arendamine ja energiavõrkude toetamine.

Toetan täielikult komisjonile esitatud palvet võtta vastu põhjalik energiatõhususe tegevuskava, et vähendada ELi sõltuvust, võidelda kliimamuutusega, suurendada töökohtade loomist ja neutraliseerida energiatariifide tõusud.

Samuti on vaja tagada, et integreeritud turg toimib nõuetekohaselt, rajades asjaomase gaasi- ja elektriinfrastruktuuri süsteemi. Tuleks aga rõhutada, et erilist rõhku on asetatud teatud projektidele, mainimata selge sõnaga teisi, mis on samuti Euroopa huvides ja aitavad saavutada energiajulgeoleku eesmärki. Selle eesmärgi saavutamiseks on meil minu arvates vaja mitte ainult toetada teatud infrastruktuuritöid, vaid rakendada ka neutraalset lähenemisviisi kõikidele eri projektidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit on hetkel rahvusvahelisel energiaturul oluline osaline. ELil on aga väga vähe toormaterjale ja on seetõttu sunnitud neid mahtlastina importima. See lihtne asjaolu tekitab küsimusi varustuskindluse ja meie maailmajao sõltuvuse kohta muust maailmast. Need küsimused on tekitanud Euroopa Liidus aastaid tõsist muret. Sel põhjusel hääletasin koos kaasparlamendiliikmetega resolutsiooni vastuvõtmise poolt, mis kutsub Euroopa Liitu üles mitmekesistama oma tarnijaid, et vältida tulevikus varustusprobleeme ja luua sektoris rangem strateegiline lähenemisviis. Resolutsiooni poolt hääletades tahtsin ka rõhutada, et energiatõhusus peaks olema Euroopa Liidu jaoks esmatähtis. Nimelt näib see mulle parim viis ELi energiasõltuvuse vähendamiseks, kuid – mis veelgi olulisem – ka võitlemiseks kliimamuutusega, mis on nüüd muutunud edasilükkamatuks vajaduseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Olin raportiga nõus ja sooviksin kõigepealt tänada raportööri ja variraportööre esimese energiastrateegia puhul Lissaboni lepingu jõustumisest saadik. Strateegia kajastab põhiprobleeme – solidaarsus energia valdkonnas ja energiavarustuse kindlus. Kõigepealt peavad liikmesriigid rakendama õigusaktid, mis on energia valdkonnas juba vastu võetud. Teiseks tuleb rajada ühtne siseturg ja lisaks ka taastuvenergia turg. Kolmandaks tuleb täiustada ja ajakohastada üleeuroopalist energiainfrastruktuuri. Seetõttu peab EL ületama palju haldus- ja finantstõkkeid ning ELi liikmesriigid peavad sobitama oma huve ning ilmutama solidaarsust. Samad reeglid peavad kehtima kõikidele projektidele, olgu see Yamali torujuhe või Nord Streami torujuhe. Nagu teame, on ELi sõltuvus naftat ja gaasi tarnivatest riikidest suurenemas. Ida-Euroopa liikmesriigid maksavad selle monopoli eest kallist hinda – konkurentsi ei ole, tarbijate õigusi ei kaitsta ning ühtset turgu on võimatu luua. Oleme sõltuvad fossiilkütustest, mille allikad on ammendumas, ja seetõttu on eriti edasilükkamatu arendada mitte lihtsalt taastuvenergiat, vaid investeerida energiatõhususe suurendamisse, nii et saame leevendada kliimamuutuse tagajärgi. Oluline väljajätmine praeguses ELi energiapoliitikas on ELi vahendite mittesuunamine valdkonda, mis on Euroopa valitsuste ja kodanike seisukohast üks esmatähtsamaid majanduslangusest hoolimata. Energiavaldkonnas peaks olema tähelepanu suunatud tarbijale ja tema õiguste kaitsele ning EL peab taotlema soodsate energiahindade tagamist tarbijatele ja ettevõtetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Kadenbach (S&D), kirjalikult. (DE) Mul on hea meel, et komisjon ja liikmesriigid peavad kooskõlas selle raportiga tagama, et nii uute kui ka vanade tuumaelektrijaamade suhtes kohaldataks kõrgeimaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid. Ka mina hääletasin selle klausli poolt. Tahaksin siiski selgeks teha, et minu eesmärk on endiselt tuumaenergia kasutamisele lõpu tegemine. Ehkki peame loobuma fossiilkütuste kasutamisest energia tootmiseks, ei ole tuumaenergia alternatiiv. Võimalik oht on ikkagi liiga suur ning lahendust ei ole leitud tuumajäätmete lõpliku ladustamise küsimusele. Tuumalobistide hästi teada argument tuumaenergia küsimuse leevendamiseks on madala süsinikdioksiidi sisaldusega energiaallikate edendamine. Kliimamuutust ei tohiks aga kasutada tuumaenergia kasutuse laiendamise õigustamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. (PL) Praegusel ajal on energiapoliitika eriti tähtis Euroopa Liidu tegevuse valdkond. Naaberriikides energiakriiside ennetamine ja liikmesriikide energiajulgeoleku tagamine peaks olema Euroopa Liidu institutsioonide prioriteet. Eriti tähtis on tagada energiapoliitika ja keskkonnakaitse tasakaal. Seetõttu peame edendama taastuvate energiaallikate võimalikult suures ulatuses kasutuselevõttu. Sellega me mitte ainult ei vähenda kahjulike ainete heitkoguseid, vaid võime ühtlasi tõhusalt piirata ELi turu sõltuvust välistest energiatarnetest.

Kõigi liikmesriikide kodanike jaoks suurt tähtsust omava energiajulgeoleku tagamiseks on hädavajalik edendada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide häid suhteid, eriti riikidega, kes Euroopat varustavad. Sama tähtis on nafta- ja gaasitarnete mitmekesistamine, et Euroopa Liit oleks vähem tundlik naaberriikide energiakriiside suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult.(DE) Jätkusuutlik Euroopa energiastrateegia on energiatarnete kaitsmise põhiline eeltingimus ning see peaks seetõttu hõlmama kõiki energiavarustuse tahkusid. Optimaalne energiavarustus on ka oluline majanduse õitsenguks, sest tänu sellele on olemas ja luuakse juurde töökohti. Mul on hea meel, et raportis rõhutatakse ELi liikmesriikide biomassivarude potentsiaali suurte koguste teise põlvkonna biokütuste tootmiseks. Lähiaastatel tuleb oluliselt vähendada fossiilenergia kasutamist. Biomass võib mängida olulist rolli nafta ja gaasi asendamisel. Energeetika valdkonnas peavad varustuse sõltumatuseks ja varustuskindluseks olemas olema saadaval vajalikud ressursid. Põllumajandus võib oluliselt kaasa aidata ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele. Peame ära tundma tuleviku märgid ning investeerima taastuvatesse energiaallikatesse ning rohelistesse tehnoloogiatesse. Toetan raporti neid osasid, milles kutsutakse üles võtma meetmeid, et töötada Euroopas välja rahvusvahelist tähtsust omav jätkusuutlik energiapoliitika.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin energiastrateegia raporti poolt, kuna tegemist on tõhusa panusega Euroopa selleteemalisse arutelusse ning kuna selles kehtestatakse suunised Euroopa energiapoliitika tuleviku kohta. Me kõik teame, et praegu seisab Euroopa Liit silmitsi eri katsumustega, just nagu me teame seda, et Euroopa sõltub aina enam välismaise energia impordist. Lissaboni leping oli esimene samm selle kursi muutmise teel, kuna selles sätestatakse tugev energiapoliitiline õigusraamistik ja selle õiguslik alus (artikkel 194). Lepingus sätestatakse selged eesmärgid, muu hulgas ühtse energiaturu toimimise, varustuskindluse ja energiatõhususe tagamine ning energiavõrkude ja taastuvate energiavormide edendamine. Seepärast pean seda dokumenti väga kasulikuks panuseks jõupingutustesse luua ja viia ellu ühine energiastrateegia, mis võib saabuvatel aastakümnetel muuta Euroopa tugevamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Kiidan heaks Euroopa uut energiastrateegiat käsitleva raporti, milles esitatakse seisukoht, et tulevase strateegia siht peaks olema täita Lissaboni lepingu eesmärgid, milleks on ühtne energiaturg, varustuskindlus, energiatõhusus, energia säästmine, uute ja taastuvate energialiikide arendamine ning energiavõrkude edendamine; lisaks peaks see kõigi tarbijate huvides aitama saavutada vastuvõetavaid energiahindasid, edendama jätkusuutliku energiatootmise raames taastuvaid energiaallikaid ning vastastikku seotud, integreeritud ja koostalitlusvõimelisi ning arukaid energiavõrke ning aitama vähendada sõltuvust energiaimpordist ja suurendada sisemaist energiatootmist, säilitades seejuures konkurentsivõime ja tööstuse kasvu ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa energiastrateegias perioodiks 2011–2020 kehtestatakse üldised suunised, mille eesmärk on tugevdada hiljuti määratletud energia siseturgu. Raportiga tugevdatakse konkurentsivõimet ja turuinstrumente, kuid see ei ole taastuvate energiavormide ja energiatarbimise vähendamise puhul piisavalt kaugeleulatuv. Samuti ei pöörata selles vajalikku tähelepanu mikrotootmisele ja energiavarustuse sõltumatusele. Viimaseks – raportis seotakse Euroopa energiajulgeolek tiheda koostööga NATOga. Nendel ja muudel põhjustel hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Raport on ood tuumaenergiale, süsinikuturule ja Deserteci projektile. Pealekauba toetatakse selles tihedat koostööd NATOga. Kooskõlas ökoloogia ja rahu põhimõtetega, mille eest ma seisan, kavatsen hääletada raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Kolm eesmärki, mille komisjon on Euroopa energiapoliitikale seadnud, on selged ja kaugeleulatuvad: liikuda madala süsinikdioksiidiheitega energiasüsteemi suunas; tagada varustuskindlus; tagada, et EL konkurentsivõimelisust ja energiavaru kõikidele tarbijatele taskukohaste hindadega tugevdatakse. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb teha suuri finants- ja inimpingutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Lissaboni lepinguga tagatakse Euroopa Liidule energiapoliitiliste meetmete puhul tugev õigusraamistik ja õiguslik alus – artikkel 194. 2020. aastaks kliima- ja energiapaketi 20-20-20 eesmärkide saavutamiseks on vaja pikaajalist nägemust ja uut energiastrateegiat. Euroopa Liit peab näitama, et tal on olemas nii tahe kui ka edasipüüdlikkus. Praegu sõltub Euroopa Liit aina enam energiaimpordist. Seepärast on tähtis, et Euroopa Liit lisaks energiaga seotud kaalutlused nii oma meetmetesse kui ka välispoliitikasse. Lisaks peame soodustama ühenduse territooriumil pikaajalisi investeeringuid. Esikohale tuleb seada energiatõhusus ja energia säästmine, milleks tuleks eelkõige vastu võtta energiatõhususe tegevuskava ning stiimulite programm, milles eelistatakse Euroopa tasandil taastuvaid energiaallikaid.

Liit peab ühtlasi maksimaalselt tõhustama teadusuuringuid ja arendustegevust. Lõpetuseks – me peame pöörama erilist tähelepanu Euroopa Liidu konkurentsivõimele ning tagama, et energia oleks Euroopa tööstusele ja eratarbijatele majanduslikult kättesaadav.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Raportöör on oma raportis käsitlenud Euroopa energiavarustuse parandamist. See on kiiduväärt, kuid tundub, et seda eesmärki tahetakse saavutada ELi mõju suurendamisega energiasektoris. Energiapoliitika on midagi, mis riigiti väga erineb. Euroopas ei olda üksmeelel tuumaenergia ja konkreetselt nn taastuvate energiavormide kasutamise suhtes.

Sel põhjusel ja kuna ma usun, et me peame ka edaspidi ise otsustama, kuidas endale energiat hangime, olen veendunud, et energiapoliitika peab jääma iga liikmesriigi enda pädevusse. Hääletasin seetõttu muudatusettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Kolarska-Bobińska raporti poolt, sest ma tean, et tee Euroopa energia tulevikku on hetkel täis takistusi ja raskusi, mida peame ületama. Katsumusi, mida Euroopa kavatseb meelekindlalt ja otsustavalt ületada, on palju: Euroopa energiasüsteem vajab olulisi investeeringuid tundlikul ajal, mil ta ikka veel üritab välja tulla majanduskriisist, mis on avaldanud mõju mitmetele sektoritele. ELi hetkeolukorda arvestades arvan, et on aeg rakendada uut energiastrateegiat, et saavutada kliimamuutuse paketis (20-20-20) seatud eesmärgid. Kasuks tuleks ELi eelarvevahendite parem eraldamine ELi energia- ja kliimapoliitika tarbeks. Huvitav strateegia, mida ma toetaksin, oleks energiavõrkude arendamiseks ja moderniseerimiseks stiimulite loomise instrumentide väljatöötamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin Euroopa uut energiastrateegiat aastateks 2011–2020 käsitleva parlamendi resolutsiooni (2010/2108(INI)) poolt, sest nagu raportöörgi usun, et tänu peatüki lisamisele energia kohta on Lissaboni lepingus nüüd kindel õiguslik alus energiaalgatuste arendamiseks, mis rajanevad säästvusel, varustuskindlusel, võrguühendustel ning solidaarsusel.

Selleks on väga oluline, et komisjon võtaks liidrirolli, et lahendada probleem energeetikaga seotud õigusaktide hilinenud või puuduliku rakendamise ja koordineeritud energiastrateegiate puudumisega, kuid samal ajal peavad liikmesriigid silmnähtavalt ja veenvalt näitama oma otsusekindlust ja toetust. Seda arvestades on dokument „Uue Euroopa energiastrateegia 2011-2020 väljatöötamine” Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis esimene samm ELi tervikliku energiapoliitika suunas.

Tahaksin rõhutada järgmisi ELi strateegia ettepanekus sisalduvaid punkte:tagada toetus nüüdisaegsetele integreeritud võrkudele; tagada energiavarustuse kindlus; edendada energiaalaseid teadusuuringuid, arendus- ja uuendustegevust; seada tarbijad ja üldsus ELi energiapoliitika keskmesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingus määratletakse selged energiapoliitilised eesmärgid: ühtse energia siseturu toimimise tagamine, varustuskindlus, energiatõhusus ja energiavõrkude ning taastuvate energiaallikate edendamine. Seetõttu peab EL vastu võtma energiasektori uue strateegia, mis võimaldaks lisaks 20-20-20 kliimapaketi eesmärkidele täita ka loetletud eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult.(ES) Meie fraktsioon jäi resolutsiooni üle hääletamisel lõpuks erapooletuks, kuna selles rõhutatakse liigselt kivisöe põletamist. Kuigi kaks peamist muudatusettepanekut langesid ära (punktide 32 ja 52 kohta), on meie fraktsioonil raske sisu aktsepteerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Kolarska-Bobińska raportis juhitakse tähelepanu mitmetele olulistele probleemidele, näiteks üksikute liikmesriikide konkreetseid omapärasid arvestava ühtse energiapoliitika puudumine ning vajadus importida energiaallikaid kolmandatest riikidest. Prognooside kohaselt suureneb tulevikus sõltuvus toornaftast veelgi, mistõttu peab energiastrateegia hõlmama palju eri tahkusid ning olema oma olemuselt rahvusvaheline ja minema kaugemale Euroopa Liidu raamistikust. Arvestades liikmesriikide geograafilist lähedust Venemaaga, peaks Euroopa Liit püüdlema meie idanaabritega tihedama ja õigetel tingimustel põhineva koostöö poole. Peaksime koondama oma jõupingutused, et saavutada Lissaboni lepingu eesmärgid ning kujundada seeläbi välja ühtne energiaturg, tagades samal ajal energiavarustuse kindluse. Nimetatud kavatsuste saavutamiseks on vaja investeerida võrkude infrastruktuuri, sest see soodustaks piirkondlike energiaturgude integreerumist, ning ühtlasi moderniseerida üleeuroopalised energiavõrgud. Lena Kolarska-Bobińska teeb õige ettepaneku ehitada uusi terminale, kuhu oleks võimalik tarnida gaasi kogu maailmast, mis aitaks leida uusi gaasiimpordiallikaid, eriti riikidest, kus seda loodusvara on rikkalikult, näiteks Kesk-Aasia. Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek ja Euroopa Komisjon endine juht Jacques Delors on teinud ettepaneku anda infrastruktuuri arendamiseks finantsabi, sest järjepideva energiapoliitika kujundamiseks on hädavajalik nüüdisaegse ja ulatusliku energiavõrgu olemasolu.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – ELis on energia strateegiline käsitusviis aina olulisemaks muutumas, sest ressurssidega tehakse futuuritehinguid ning mujal maailmas asuvad režiimid suunavad nappe ressursse üksnes endale. Ma küll nõustun, et energia säästmine võib olla tõhus lahendus, kuid see on üksnes osa laiemast käsitusviisist, mida me vajame. Energiatehnoloogiate, nagu termotuumasüntees ja jätkusuutlike energiavarude segud, arendamine on hädavajalik. Seda on aga võimalik saavutada üksnes siis, kui toetada energiajulgeolekut kui poliitikat koostöös teiste läänemaailma organisatsioonidega, näiteks NATOga.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa energiastrateegia on hädavajalik, et rakendada uusi meetmeid kooskõlas Lissaboni lepinguga. Nüüd on olemas kindel õiguslik alus säästvusel, energiavarustuse kindlusel, võrkühendustel ja solidaarsusel põhinevate energiaalgatuste koostamiseks. Parlamendile esitatava struktuurse kava eesmärkide seas peaks olema ühtse energiaturu teostamine ning energiavarustuse kindlus ja energiatõhusus. Vastab tõele, et Euroopa energiasektor on olukorras, kus ta peab nüüd ja tulevikus ületama mitmeid katsumusi. EL sõltub aina enam energia impordist ning ELis energia tootmiseks on vaja suuremaid investeeringuid – seda ajal, mil seisame veel silmitsi majanduskriisi tagajärgedega. Tahaksin rõhutada taastuvate energiavormide potentsiaali ELis parema ärakasutamise ning ELi tarbijate ja üldsuse Euroopa energiapoliitika keskmesse seadmise tähtsust. Nimetatud põhjustel hääletasin dokumendi poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Arvestades et prognooside kohaselt imporditakse 2030. aastaks 70% ELi energiast mujalt, sageli ebastabiilsetest piirkondadest, peab EL varustuskindluse esikohale seadma, ning resolutsioonis kehtestatakse ELi strateegia selle sõltuvuse käsitlemiseks. EL peaks esikohale seadma energiatõhususe eriti seetõttu, et see on kõige tõhusam viis vähendada tarbijate kulusid kogu Euroopa Liidus. Resolutsioonis kutsutakse ühtlasi komisjoni üles tagama, et kehtivaid õigusakte, kaasa arvatud ühtne energiaturg, jõustatakse nõuetekohaselt ning korratakse parlamendi üleskutset võtta kasutusele arukad arvestid, mis peaksid parandama tarbijatele osutatavaid teenuste taset ning aitama neil paremini kontrollida kasutatava energia hulka.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0616/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest ma usun, et Euroopa Liit peab aktiivselt kaasa aitama sellele, et Cancúni kliimamuutuste konverents oleks lootustandev ja läbipaistev, eriti kohanemise, metsanduse, ressursside tõhusa kasutamise, tehnosiirde, järelevalve, aruandluse ja kontrolli rahastamise puhul.

EL peaks seega soodustama tugevat poliitilist koostööd kolmandate riikidega, arendades poliitikat, mille eesmärk on luua tõhusaid mehhanisme rahvusvaheliseks koostööks kliimamuutuste alal nii ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames kui ka sellest väljaspool. Samuti väärib rõhutamist arenenud riikide ajalooline vastutus pöördumatute kliimamuutuste eest ning nende kohustus abistada arengumaid ja vähim arenenud riike muutustega kohanemisel, toetades muu hulgas rahaliselt riiklikke kohanemisega seotud tegevusprogramme (NAPA) kui kliimamuutustega kohanemise olulisi vahendeid, mis edendavad isevastutust.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Nädal enne Cancúnis toimuvat kliimamuutuste tippkohtumist võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni tippkohtumise eesmärkide kohta. Kopenhaageni tippkohtumise, mille puhul meil olid nii suured lootused, läbikukkumine on rahval hästi meeles ja me kõik loodame, et järjekordne võimalus viia rahvusvaheline koostöö kliimamuutuste vallas edasi ei luhtu. Leian kahjuks, et viimasel istungjärgul neljapäeval vastuvõetud resolutsioonist ei ole suurt kasu. Soovisin koos kolleegidega Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist jätta alles eesmärgi vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaase 20%, mis oleks olnud hea alus läbirääkimisteks USA ja Hiinaga. Euroopa Parlamendi Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonil ja Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonil Euroopa Parlamendis õnnestus aga vastu võtta ebareaalne eesmärk: 30%. Arvan, et selline ühepoolne lähenemisviis ei ole Cancúnis toimuvate läbirääkimiste jaoks hea märk, ning minu vaatevinklist on kahetsusväärne, et resolutsioon, mille vastu ma olin, vastu võeti.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda resolutsiooni. Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsil ei jõutud konkreetsete kohustuste võtmiseni. Ka järgnenud kõnelused Saksamaal ja Hiinas ei toonud loodetud tulemusi ning seega on suured lootused seotud Cancúni konverentsiga, kus tuleb kokku leppida sisulistes sammudes – ulatusliku rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimine 2012. aastale järgnevaks perioodiks –, mis peaksid olema kooskõlas viimaste teadussaavutustega ning meie kavatsusega peatada 2020. aastaks atmosfääri soojenemine ning vähendada 2050. aastaks globaalset soojenemist võrreldes 1990. aasta tasemega 2 ºC-ni. Nõustun resolutsioonis väljendatud seisukohaga, et Euroopa Liit peaks kliimaläbirääkimistel võtma juhtrolli ning aitama aktiivselt kaasa tõhusamale kliimakonverentsi toimumisele Cancúnis. Ainult Euroopa Liit on heaks kiitnud siduvad kliimamuutuste vähendamise eesmärgid ning kavatseb seada veelgi kaugeleulatuvamaid eesmärke. Seetõttu peab ELi huvides olema see, et teised riigid võtaksid samad kohustused, sest sellest sõltub Euroopa majanduskasv ja konkurentsivõime.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Loetud päevad enne Cancúni kliimamuutuste konverentsi algust kutsutakse ühisresolutsioonis, mille üle parlament hääletas, „kogu maailma riigipäid ja valitsusjuhte üles andma läbirääkimistel tõelist poliitilist eeskuju ja näitama üles head tahet”. Vajame konkreetseid ja kiireid meetmeid, sest hinnang on karm: praeguses olukorras ei ole tõenäoline, et meie võetud kohustused aitavad vähendada kliimamuutuste põhjustatavat kahju. Lühidalt: meie valitsused peavad tegema rohkem ja tegema seda kiiremini. Euroopa Liit peab kliimaläbirääkimistel võtma endale taganttõukaja rolli ning rääkima ühel häälel, et ta sõnadel oleks Hiina ja Ameerika Ühendriikidega suheldes kaalu. Eesmärkide puhul on meie nõudmine, et need oleksid kaugeleulatuvamad. Peame võtma vastu eesmärgi vähendada ELis 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30% võrreldes 1990. aasta tasemega (§ 16). Kuigi vastab tõele, et kliimamuutustevastane võitlus on paljudeks aastateks üks peamistest poliitilistest ülesannetest, ei ole me siiani oodatud tulemusi näinud. Näiteks ei klapi energiatõhususe ja taastuvenergia 20% osakaaluga seotud 2020. aasta eesmärkide puhul arvud. Cancúnis on võimalik olukorda parandada: ärgem laskem seda võimalust jälle luhta!

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liit peab endale kliimaläbirääkimistel võtma juhtrolli, kuna pärast Kopenhaageni kliimakonverentsi pettumust valmistanud tulemusi tuleb taastada usaldus rahvusvaheliste läbirääkimiste vastu. Toetan Euroopa Parlamendi üleskutset võtta metsade hävitamise peatamiseks konkreetseid meetmeid ja ettepanekut luua tõhus globaalsete heitkogustega kauplemise turg. Tahaksin rõhutada, et peame suurendama kasvuhoonegaaside loomulikku kõrvaldamist, mis aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. Loodetavasti lepitakse Cancúnis kokku sisulistes sammudes, mis peaksid olema kooskõlas viimaste teadussaavutustega, et tagada kõigi riikide, rahvaste ja ökosüsteemide ellujäämine.

Lisaks on väga tähtis, et Cancúnis võetakse vastu sisulisi otsuseid rahastamise kohta ja eriti täiendavuse määra kohta kohanemise, metsanduse, ressursside tõhususe, tehnosiirde, järelevalve, aruandluse ja kontrolli rahastamises. Väga tähtis on ka tagada kiire rahastamise rakendamise täielik läbipaistvus ja sellega seotud tugev poliitiline tahe.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Cancúnis toimuva kliimamuutuste konverentsi edukus on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni egiidi all toimuvate läbirääkimiste usaldusväärsuseks ülitähtis. Seega on ülimalt oluline, et võetaks vastu konkreetsed kohustused ja seataks realistlikud eesmärgid. Ülitähtis on, et jõutaks kokkuleppele sellistes tahkudes nagu metsade kaitsmise meetmed, tehnoloogiasiire arengumaadesse ning rahastamine.

Kui globaalsele kokkuleppele ei jõuta, peaks Euroopa ikkagi jääma avatuks Kyoto protokolli teise kohustuste perioodi kaalumisele võtmise suhtes, kuid peaks kehtestama oma tingimused, eriti protokolli keskkondliku terviklikkuse, puhta arengu mehhanismi ümberkujundamise ja selle kohta, et suurimad heidete tekitajad maailmas, nagu Hiina ja USA, peavad endale kohustused võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Cancúni kliimamuutuste konverentsi käsitleva resolutsiooni algset kuju on tublisti muudetud ning Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud muudatusettepanekute lisamisega nõrgenes selle sisu oluliselt. Hääletasin siiski selle poolt, sest leian, et rahvusvahelisel tasandil on kliimamuutustega võitlemiseks vaja tungivalt võtta kiireid ja koordineeritud meetmeid ning resolutsioon tervikuna sisaldab mitmeid häid punkte ja on ELi oluline panus Cancúni konverentsile Raportis kritiseeritakse konverentsiks ettevalmistuste tegematajätmist, rõhutatakse vajadust vähendada heitkoguseid vähemalt 40% ning kutsutakse ELi ja liikmesriike rakendama nn kliimaõigluse põhimõtet. Esile tõstetakse ka arenenud riikide ajalooline vastutus ning tuletatakse meelde ametliku arenguabi puhul võetud finantskohustust, mille alammäär on 0,7% RKTst, ja selle eesmärki. Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi kaitse on raporti keskmes ning samuti tunnistatakse õigust joogiveele juurdepääsule ja vajadust kaitsta metsi ning koostada metsastamispoliitika. Viimaseks juhitakse raportis õigusega tähelepanu sellele, et ei kasutata ära energia säästmise potentsiaali, ning toonitatakse vajadust suurendada ehitiste ja transpordi energiatõhusust.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Kliimamuutus on globaalne probleem ja seega tuleb sellele ühiselt reageerida. Ühepoolne kohustuste võtmine on siiski hea märk ja seega vajalik, kuid sellest ei piisa.

Kuigi andmete kohaselt ei ole see EL, mis CO2 heitkoguste suurenemise tõttu kõige rohkem kannatab, ei tähenda see seda, et me ei peaks vastutust võtma, sealhulgas minevikus tehtu eest. Me ei saa seetõttu taganeda võetud kohustusest aidata heitkoguste vähenemisele reaalselt kaasa, kuid väärib rõhutamist, et oma olemuselt on meie jõupingutused olnud diplomaatilised.

Eriti peame saavutama teatud põhiküsimustes konsensuse ning seejärel koos teiste osalejatega neile lahenduse leidma. Tegelikult võib tekkida väga suur stiimul tegutseda teiste kulul, kuid seda tuleb igati taunida; vastasel juhul on meie tootmissüsteemi tehtud kulutused – ja vabatahtlikult tehtud kulutused, tingimusel et see annab tulemusi – asjatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin Cancúnis toimuvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi käsitleva Euroopa Parlamendi 2010. aasta 25. novembri resolutsiooni, mille eesmärk on tagada, et täidetakse üldine eesmärk vähendada keskmine aastane pinnatemperatuur 2 ºC-ni (2 ºC eesmärk), poolt. 2 ºC eesmärgi täitmatajätmise tagajärjed võivad olla väga tõsised. Kuni 40% liikidest hävib, miljonid inimesed peavad merepinna tõusu ja sagenevate äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu ümber asuma, põllukultuuride saagikus väheneb, toit muutub kallimaks ja maailmamajanduse kogutoodang kahaneb vähemalt 3%. Teaduslikud väited kliimamuutuse ja selle mõju kohta on silmatorkavalt ilmsed. Sel põhjusel on ülimalt tähtis, et luuakse õigusraamistik, milles teostatakse järelevalvet nende meetmete nõuetekohase täitmise üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Ma arvan, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad määratlema nn kliimaõigluse põhimõtte ja seda rakendama ning seega lisama tulevastesse rahvusvahelistesse kliimaläbirääkimistesse õigluse klausli. Ma usun, et oleks väga ebaõiglane, kui maailm ei suudaks kliimamuutusi vähendada, sest kannataksid just vaeste riikide vaesed elanikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletan raportis esitatud meetmete ja ettepanekute kogumi poolt. Pärast Kopenhaageni kliimakonverentsi pettumust valmistanud tulemusi tuleb taastada usaldus rahvusvaheliste läbirääkimiste vastu. Euroopa Liit peab taas endale võtma juhtrolli kliimaläbirääkimistel ning aitama aktiivselt kaasa sellele, et Cancúni tulemuseks oleksid põhjalikumad, läbipaistvamad ja julgemad kohustused.

Usun ka seda, et Euroopa Liit peaks seadma eesmärgiks tõhustada oma kliimadiplomaatiat ja soodustama tugevat poliitilist koostööd kolmandate riikidega, arendades poliitikat, mille eesmärk on luua tõhusaid mehhanisme rahvusvaheliseks koostööks keskkonnakaitse ja kliimamuutuste alal. Usun ka seda, et Euroopa Liit peaks oma püüdlustes saavutada julgemaid ja kaugeleulatuvamaid tulemusi COP 16 läbirääkimiste lõppfaasis lubama oma pealäbirääkijal tegutseda paindlikult, et reageerida läbirääkimiste käigus toimunud arengule.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liit peab rääkima ühel häälel ja näitama Cancúni kliimamuutuste konverentsil, et ta on põhjalik ja veenev. Kopenhaageni läbikukkumine ei tohi korduda! Vajame konkreetseid ja kiireid meetmeid, sest hinnang on karm: praeguses olukorras ei ole tõenäoline, et meie võetud kohustused aitavad vähendada kliimamuutuste põhjustatavat kahju. Euroopa Liit peab kliimaläbirääkimistel võtma endale juhtrolli ning rääkima ühel häälel, et tema kohalolek oleks Hiina ja Ameerika Ühendriikidega suheldes tuntav. Peame võtma vastu eesmärgi vähendada ELis 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30% võrreldes 1990. aasta tasemega. Ühtlasi peame tagama, et Ameerika Ühendriikide sugused tööstusriigid võtaksid arenguriikide ees endale kohustused, et aidata neil võidelda kliimamuutuse vastu ja sellega kohanduda, milleks tuleb võidelda metsade hävinemise, kõrbestumise jms vastu. Meie valitsustel on aeg analüüsida eesseisvaid kliimaprobleeme ja saavutada poliitiline konsensus, mis võimaldab kliimamuutuste vastu võitlemisel viia ellu tõeliselt globaalset poliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liit võttis juba Prantsusmaa eesistumise ajal 2008. aastal vastu kaugeleulatuva eesmärgi vähendada 2020. aastaks CO2 heitkoguseid 20%. Juba praegu on väga raske saada teiste, rahvusvahelistel kliimamuutust käsitlevatel läbirääkimistel osalevate riikide nõusolekut. See Euroopa Liidu eesmärk võib ilma rahvusvaheliste kokkulepeteta tähendada mõnedes majandussektorites seda, et Euroopa ettevõtjad kaotavad oma rahvusvahelise konkurentsivõime.

Ettepanek uue eesmärgi kohta vähendada Euroopa Liidus CO2 heitkoguseid 30% on seetõttu täiesti ebaproportsionaalne ning see on põhjus, miks hääletasin resolutsiooni ettepaneku vastu. Parlamendi täna vastu võetud seisukoht ei loo Euroopa Liidule usaldusväärset positsiooni järgmisel nädalal Cancúni konverentsil partneritega kokkuleppe üle peetaval läbirääkimistel.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Cancúni kliimamuutuste konverentsi käsitleva resolutsiooni poolt, sest usun, et parlament peaks selgelt märku andma, et maailma liidrid peavad läbirääkimistel andma poliitilist eeskuju, et oleks võimalik edasi liikuda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli tasandile.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Vaatamata arutelule kliimamuutuse põhjuste ja selle üle, kuidas teha kindlaks, kas selle põhjustas inimtegevus ja kas seda on võimalik tagasi pöörata, on nüüdseks selge, et sellega kaasnevad väga tõsised tagajärjed väga erinevates inimelu valdkondades ning et see ähvardab globaalsel tasandil põhjustada tasakaalustamatust. Seepärast peame seda probleemi hoolikalt ja murelikult jälgima. Kliimamuutus on eelkõige kaasa toonud merepinna murettekitava tõusu, pealesunnitud väljarände ning võitluse veeteedele ja viljakamale maale juurdepääsu eest, näiteks Sudaanis, kus rändkarjakasvatajad on asunud vastasseisus paiksete talunikega. EL peab globaalsetes jõupingutustes aktiivselt osalema ning andma endast parima, et probleemi jälgida ning leida püsivad lahendused, mis ideaalis ühendaksid endast teaduse ja tehnoloogia progressi ning kvaliteetses keskkonnas elava ja loodust austava rahvastiku arengu. Cancúni kliimamuutuste konverents on suurepärane võimalus selle eesmärgi poole püüelda, et seada kaugeleulatuvamad eesmärgid ning võtta kindlam ja ulatuslikum ühine kohustus selle probleemiga võidelda.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan Cancúni kliimatippkohtumisel siduva kokkuleppe sõlmimist, mis hõlmab rahvusvaheliste sanktsioonide süsteemi. On selge, et sellisel kokkuleppel on mõtet üksnes siis, kui see on siduv juhtivatele globaalsetele heitkoguste tekitajatele: USA, Hiina ja India. EL on olnud kliimamuutusevastase võitluse esirinnas ning teda tuleks julgustada oma juhtrolli jätkama, kuid ära ei tohi unustada tohutuid jõupingutusi, mida meie tööstused on Euroopas juba teinud vastusena heitkoguste vähendamise kohustusele. Tuleb märkida, et EL osakaal maailma heitkogustes on umbes 15% ning hinnangute kohaselt langeb see näitaja 2030. aastaks 10%ni, samal ajal kui USA, Hiina ja India osaks langeb pool globaalsetest heitkogustest ning see näitaja on tõusuteel.

Seetõttu ei saa ma nõustuda, et EL peaks ühepoolselt oma CO2 heitkoguseid 30% kärpima, mitte 20%, kui teised riigid, eriti USA, samaga ei vasta. See ei tähenda, et EL peaks oma eesmärkidest loobuma. Vastupidi, ma usun, et isegi kui teised meiega kaasa ei tule, peaksime jätkuvalt keskenduma oma jõupingutustele teadusuuringute, süsinikuvabade energiaallikatega seotud tehnoloogilise uuendustegevuse ja keskkonnasõbralike töökohtade loomise valdkonnas, et suurendada meie konkurentsivõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Resolutsioonis korduvad mõned tühimikud, nõrgad küljed ja vead, mis sisaldusid seisukohas, mille parlament võttis Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsil, millega eiratakse põhjuseid, miks konverents nii suurejooneliselt läbi kukkus. Arutelus keskendutakse endiselt liiga palju vähendamiseesmärkidele ja mitte nende saavutamise viisidele, mis seab terve arutelu halba valgusesse. Rõhutakse turukesksele lähenemisviisile, ehkki turuinstrumendid on juba tõestanud oma ebatõhusust ja loomuvastasust. See lähenemisviis ei sisalda seda, mida on vaja arutelus nn paindlikkusmehhanismide, mis on vaja tühistada või ümber kujundada, tekitatud moonutuste üle. Ilmselt ei saada aru nn ühise, kuid erineva vastutuse põhimõtte tähendusest ja olulisusest, kui ajalooliselt maailma juhtivad reostajad, nagu USA, mis on suurim globaalne heitkoguste tekitaja inimese kohta ja mis keeldub võtma tõsist kohustust oma heitkoguseid vähendada, seatakse samale pulgale selliste tärkava turumajandusega riikidega nagu Hiina ja India, mille heitkogused inimesed kohta on võrreldes USAga vastavalt kümme ja neli korda väiksemad.

Arengumaades kohandamise rahastamise ja tagajärgede leevendamise seisukohalt eiratakse endiselt nende riikide suurt koormust, näiteks kõige vähem arenenud riikide ulatuslik ja ebaõiglane välisvõlg. Hoolimata mõnedest headest punktidest, ei vääri resolutsiooni üldine sisu meie toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. – (IT) Me loodame pärast läbikukkunud Kopenhaageni konverentsi lõpuks edasi liikuda. Ma kiidan heaks Cancúni kliimamuutuste konverentsi käsitleva resolutsiooni, eelkõige Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud, milles sedastatakse mõistlik ja pragmaatiline põhimõte: EL ei saa ühepoolselt otsustada heitkoguste vähendamise kvoodi üle, kui teised juhtivad maailma riigid ei võta endale reaalseid kohustusi.

Euroopa peab kindlasti edaspidigi juhtima võitlust kasvuhoonegaaside heitkoguste vastu, kuid seda ei saa teha keskkonnaideoloogia nimel, millega ei nõuta vastutuse jagamist ning millega lõppkokkuvõttes karistatakse sadu tuhandeid Euroopa väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, eriti kriisi ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Karl-Heinz Florenz (PPE), kirjalikult. (DE) Hääletasin tänase ettepaneku võtta vastu resolutsioon Cancúni kliimakonverentsi kohta (COP 16) vastu, sest ma tunnen, et olen kohustatud kliimat kaitsma, mille all ma pean silmas realistlikku kliimakaitset, milles on ühendatud jätkusuutlikkus ja majandusareng Minu jaoks on tähtis samm hääletada raporti vastu, mille koostamises ma olulist rolli mängisin. Resolutsiooni ettepaneku kujul on tegemist nn rohelise unistusega, milles soovitakse saavutada üleliigseid ja ebarealistlikke eesmärke. Meil õnnestus veenda mõnd nõudmist vähendama, näiteks keskmise temperatuuri tõusu vähendamine 1,5 °C kraadini. Kui see nõudmine oleks vastu võetud, oleksime pidanud järgmise kümne aastaga oma heitkogused viima nulli ning püüdlema kas lühikeses või pikas perspektiivis negatiivse heitkoguse poole. Meil ei õnnestunud enamusse jääda ELi ühepoolse vähendamiskohustuse suurendamisega ja seda hoolimata sellest, et see ei ole abiks praegustel läbirääkimistel, ning meil puuduvad uurimused selle kohta, kuidas konkreetselt vähendamist saavutada. Peame selliste nõudmiste esitamist vältima, sest riskime usaldusväärsuse kaotamisega oma partnerite silmis kogu maailmas, eriti nende silmis, kes ei ole veel kindlad, kas nad meiega ühinevad. Hetkel on usaldusväärsus meie põhieelis. Ma olen veendunud, et selle tagamiseks peab Euroopa rääkima ühel häälel. Selle pärast toetan nõukogu ja komisjoni.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Lootused luhtusid, kui Kopenhaageni tippkohtumisel ei suudetud seada kaugeleulatuvaid eesmärke globaalse soojenemise vastu võitlemiseks. Euroopa Liit peab nüüd püsima vankumatuna oma pühendumuses saavutada Cancúni tippkohtumisel veenev tulemus. Parlament on seetõttu vastu võtnud resolutsiooni, milles seatakse eesmärgiks vähendada 2020. aastaks Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20%st 30%ni. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest ma tunnen, et enam ei saa aega kaotada, ja kui me veelgi viivitame ja ettekäändeid otsime, siis laseme me oma võimaluse käest. Kui me tahame saavutada reaalseid tulemusi, siis peab Euroopa Liit võtma endale rahvusvahelises kogukonnas juhtrolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin resolutsiooni lõpliku vastuvõtmise vastu.

Hääletusele esitatud eesmärgid on hämmastavalt ebarealistlikud.

ELi ühepoolselt vastu võetud eesmärgil vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 30% on Prantsusmaa konkurentsivõimele ja tööhõivele rängad tagajärjed.

ELi jaoks on selliste piiravate eesmärkide vastuvõtmiseks läbirääkimistel liiga palju ebakindlaid tegureid. Eelmisel aastal uskus Euroopa ekslikult, et suudab Kopenhaagenis oma partnerite peale suruda oma nägemuse. Kui EL seda viga kordab, siis ei ole isegi lootust läbirääkimiste laua taha istet võtta

Me saame 30%st rääkida alles siis, kui selle näitaja kohta sõlmitakse rahvusvaheline kokkulepe.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin Cancúni kliimamuutuste konverentsi poolt, sest nüüd, Kopenhaageni tippkohtumise nurjumise järel, peab Euroopa Liit karmide eesmärkide täitmiseks jääma ühinenuks. Tekstis võetakse eraldi eesmärk vähendada 2020. aastaks ELi kasvuhoonegaase 30%, et kärpida globaalse temperatuuri kasv 2 °C kraadini. Resolutsioonis kui realistlikus dokumendis võetakse arvesse asjaolu, liikmesriikidel on „erinev, kuid ühine vastutus”, mis peegeldab nende arengut ja kasvu. Selles tehakse samuti ettepanek luua nn roheline kliimarahastu, mida võib kasutada selleks, et tagada vajaduse korral rahastamine, kusjuures esikohale seatakse haavatavas olukorras riigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Romana Jordan Cizelj (PPE), kirjalikult. (SL) Hääletasin resolutsiooni vastu. Minu selgitus: kas oli üldse võimalik arvesse võtta kõiki hääli Euroopa Parlamendis, mis nõudsid, et EL räägiks Cancúnis ühel häälel? Tänane hääletus näitas, et parlament ei suuda ikka seda teha. ELi üks olulistest läbirääkimispositsioonidest on see, et me ei tohiks ühepoolselt nõustuda uute kohustustega. Parlament on selle väikese enamusega tagasi lükanud. See on põhjus, miks hääletasin resolutsiooni vastu. Loodan, et volinik Hedegaard jääb kindlaks seisukohtadele, milles on varem kokku lepitud.

 
  
MPphoto
 
 

  Dan Jørgensen (S&D), kirjalikult.(DA) Taani sotsiaaldemokraadid jäid 40% vähendamise kohustuse hääletusel erapooletuks. Põhimõtteliselt toetavad sotsiaaldemokraadid 40% põhimõtet, kuid konkreetsel hääletusel toetasid nad 30% põhimõtet, sest see on reaalselt saavutatav tulemus. See kajastub ka lõplikus hääletuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Karin Kadenbach (S&D), kirjalikult.(DE) Mul on kahju, et kliimakonverentsi resolutsiooni valguses ei saanud Euroopa Parlamendis enamuse toetust finantstehingute globaalse maksu üleskutse, mille laekumisi oleks muu hulgas saanud kasutada metsade hävitamise ja kõrbestamise vastu. Kahjuks ei järginud konservatiivne enamus selles küsimuses sotsiaaldemokraatide soovitusi. Mul on hea meel, et püstitasime eesmärgi vähendada globaalset soojenemist minimaalselt 2 °C kraadini, välistamata võimalust piirata temperatuuritõus 1,5 °C kraadiga, et tagada kõikide riikide, rahvaste ja ökosüsteemide ellujäämine.

 
  
MPphoto
 
 

  Alan Kelly (S&D), kirjalikult. – Kliimamuutus on reaalne ja vahetu katsumus, millega Euroopa riigid silmitsi seisavad. On väga tähtis, et maailmas võetakse vastu kiiresti otsus, mis võib aidata pärssida kliimamuutuse kõige halvemaid tulemusi. Tahaksin seetõttu Cancúni konverentsil tulemusi näha.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt, milles sedastatakse parlamendi seisukoht enne Cancúni kliimamuutuste konverentsi. Selles rõhutatakse, et Cancúnis on vaja kokku leppida sisulistes sammudes, et sillutada teed ulatusliku 2012. aasta järgse rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimisele Lõuna-Aafrikas 2011. aastal, mis peaks olema kooskõlas viimaste teadussaavutustega ja millega peaks olema võimalik saavutada vähemalt 2 ºC eesmärk, mis ei kahjustaks 1,5 ºC temperatuuri kasvu piirmäära eesmärgiga tagada kõikide riikide, rahvaste ja ökosüsteemide ellujäämine. Selles kutsutakse Euroopa Liitu võtma endale uuesti kliimaläbirääkimistel juhtrolli ning aitama aktiivselt kaasa tõhusamale ja läbipaistvamale Cancúni kliimakonverentsile.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu resolutsioon Cancúnis 29. novembrist kuni 11. detsembrini peetava kliimakonverentsi järelmeetmete kohta peamiselt seetõttu, et peame Mehhikos saavutama selge ja määratletud ühise seisukoha. Kiidan heaks Euroopa Liidu asjaliku nõustumise Kyoto protokolli teise kohustuste protokolliga, kuid Euroopa Liit ei tohiks siiski astuda sammugi tagasi heitkoguste kohta esitatud tingimustest. Mitte ükski rahvusvahelise kogukonna osaleja ei tohiks kunagi mõelda, et võib jätta Euroopa omaenda hooleks lootuses, et sellega lahenevad iseenesest kogu maailma probleemid.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Resolutsioonis nõustutakse mõne Cochabamba tippkohtumisel esitatud väitega. Mul on selle üle väga hea meel ning mind hämmastab, et seda ei ole resolutsioonis mainitud. Resolutsioonis tehakse ettepanek määratleda kliimaõigluse põhimõte ning selles tunnistatakse, ehkki seda otseselt mainimata, Põhjamaade võlga lõunas asuvate riikide ees. Resolutsioonis esitatud ettepanekud kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta on kooskõlas ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertrühma ettepanekutega.

Viimaks on tegevuskavasse jõudnud mõõdukas energiakasutus – sõltumata kasutatud terminist. Kui reostamisõiguste börs ehk nn süsinikuturg ja globaalse süsinikuturu loomine ei oleks selle resolutsiooni põhisambad, oleksin andnud sellele oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Taas kord ümbritsevad Cancúnis toimuvat kliimamuutuste konverentsi suured lootused. Kõige suuremat vastutust kandvad riigid peavad jätkama tööd, et vähendada kasvuhoonegaaside heiteid. Peame kiiresti leidma lahenduse probleemile, mis teeb muret kogu maailmale.

EL peab võtma endale kliimamuutusevastases võitluses juhtrolli. Kõik riigid alates USAst kuni nn tärkava turumajandusega riikideni, sealhulgas Hiina, mis on kõik suured saastajad, peavad nõustuma oma vastutusega võitluses, milles jääb uutele võimalustele aina vähem ruumi. Kaalul on inimkonna jätkusuutlik tulevik. Kui õigel ajal midagi ette ei võeta, võime jõuda kohta, kus puudub tagasipöördumise võimalus.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Saabuval Cancúnis toimuval kliimakonverentsil tuleb kokku leppida globaalselt siduvates CO2 kasvuhoonegaaside heitkogustes, sest varasem Kyoto protokoll lõpeb 2012. aastal. Kuigi Euroopa Liit töötab selle nimel, et vähendada aastakümne lõpuks CO2 heitkoguseid 20%, taotleb parlament tegelikult 30% vähendamist. Me ei ole siiani saavutanud seatud kliimaeesmärke ja see on olukord, mida suurema protsentuaalse vähendamise eesmärk ei paranda. Eriti sel juhul, kui heitkogustega kauplemisega võimaldatakse lihtsalt kõrvaldada osa heitkogustest kuskil mujal.

Meil Euroopas on kõrge keskkonnateadlikkus, erinevalt mõnedest niinimetatud tärkava turumajandusega riikidest. Näiteks tarvitseb vaid mõelda Hiinale või Indiale. Ma olen siiani kasutusel olnud süsteemi suhtes üsna skeptiline. Minu skeptitsismi põhjus on peamiselt see, et CO2 heitkoguste vähendamiseks ehitatakse aina enam tuumaelektrijaamu. See ei tähenda muud, kui räästa alt vihma alla sattumist. Ma lihtsalt ei saa sellist ettepanekut toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. (LT) Kliimamuutus on üks meie aja suurimaid keskkonnaprobleeme, mis omakorda põhjustab suuri loodusõnnetusi. Mõnda aega tagasi võtsime endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heiteid atmosfääri, kuid tundub, et me ei suuda seatud eesmärke saavutada. Ühest küljest ei ole võimalik saavutada seatud eesmärke seni, kui maailma juhtivad reostajad ei ühine ELiga. Seetõttu on vastutustundetu seada veelgi kõrgemaid eesmärke seni, kuni ei ole suudetud saavutada vähem ulatuslikke eesmärke. Pealegi – kui suudame saavutada suuremaid eesmärke, leiame end nurka surutuna, sest peame järgima rangemaid eeskirju ning ELi tööstus ei suuda võrdsetel võimalustel võistelda tööstusega riikides, milles ei ole nii rangeid nõudeid kehtestatud. Kuigi kaugeleulatuvate eesmärkide kehtestamine teeb meist kliimamuutusevastases võitluses liidriks, ei aita see sugugi kaasa ELi eesmärgile saada maailma kõige konkurentsivõimelisemaks piirkonnaks. Hääletasin lõppdokumendi vastu, sest ehkki ma ei kahtle, et EL suudab juhtida võitlust kliimamuutuse mõju vähendamise vastu, ja me kõik teame, mis on meie kohustused looduse ees, peame seadma eesmärgid, mis on võimalikud realistlikud, ning üritama neid järjekindlalt saavutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult.(DE) Asjaolu, et Euroopa majandus on kriisi tõttu pidanud oma toodangut kärpima, mille tulemusel on heitkogused vähenenud, ei ole argument CO2 heitkoguste 30% vähendamise poolt, millele kutsub üles ELi kliimameetmete volinik Hedegaard ajal, mil majanduskriisi tõttu on 20% vähendamine lihtne. Kliimat on võimalik edukalt kaitsta üksnes siis, kui see toimub üleilmselt. ELis ei ole eriti mõtet CO2 heitkoguseid vähendada, kui samal ajal viiakse kliimakahjulikud ja ohtlikke jäätmeid tekitav tööstus üle tööstusriikidest arengumaadesse. Teisest küljest takistavad ELi piirangud meie majandusarengut ning pärsivad meie ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet. Seega peame ütlema jah-sõna kliimakaitsele, kuid ei tohi teha seda meie ettevõtjate arvelt ja nii, et meie oleksime ainsad, kes meetmeid võtavad. Hääletasin seetõttu resolutsiooni ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin ettepaneku poolt võtta vastu resolutsioon Cancúni kliimamuutuste konverentsi kohta, et Euroopa saaks toetada rahvusvahelise tähtsusega konverentsil kliimamuutuste kokkuleppeid. Euroopa Parlament loodab, et riigipead ja valitsusjuhid seavad teema esikohale ning suudavad kokku leppida konkreetsetes meetmetes, kus EL ise saab mängida juhtivat rolli, rõhutades meie pühendumust Kyoto protokollile. Nüüdseks on globaalne soojendamine teaduslikult tõestatud ja seega peab eesmärgiks olema hiljemalt 2015. aastaks kasvuhoonegaaside heited stabiliseerida, et meil oleks võimalik neid 2050. aastaks poole võrra vähendada. Sellega hoitakse temperatuuri kasv allapoole 2 °C, mis aitaks päästa riike, rahvaid ja ökosüsteeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Cancúni kliimamuutuste konverents (COP 16) on kõigi eurooplaste ja kogu maailma inimeste jaoks ülitähtis. Vajame siinkohal kõigilt poliitilistelt osalejatelt vastutustundlikku ja kaugeleulatuvat poliitikat. Euroopa Liidul on keskne roll ja ta peab olema kliimamuutuste puhul nõudlik.

Kõike seda arvestades hääletasin parlamendi resolutsiooni vastu, sest leian, et selles seatud eesmärgid ei ole piisavalt ulatuslikud. Tõepoolest ei saa me viimaseid teadussaavutusi arvestades aktsepteerida Lõuna-Aafrikas pärast tulevast ulatuslikku 2012. aastale järgnevat rahvusvahelist kokkulepet seatud eesmärki, mis on üle 1,5 °C. Heitkoguste vähendamise kohustuste puhul peab samuti eesmärk jääma alla 1,5 °C, mille jaoks on vajalik, et globaalsete kasvuhoonegaaside heitkogused saavutaksid maksimumi hiljemalt 2015. aastal ning väheneksid 1990. aasta tasemega võrreldes 2050. aastaks vähemalt poole võrra ning jätkaksid seejärel vähenemist.

Tegemist ei ole pelgalt suhtarvudega, vaid eesmärkidega, mida on teaduslikult uuritud ja mis on võimalikud ja olulised selleks, et saada otsustavaks pöördepunktiks teel, mida mööda oleme käinud, hävitades olulise osa meie planeedi bioloogilisest mitmekesisusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle resolutsiooni poolt kindlas veendumuses, et tänavu suudame Cancúnis teistsuguse tulemuse saavutada. Arvestades oktoobris saadud positiivset õppetundi Nagoyast ning 2009. aasta negatiivset kogemust Kopenhaagenis, usun, et EL räägib ühel häälel. EL ja selle liikmesriigid peavad edaspidigi oma volitustest lähtuvalt mängima tõhusat rolli kogu maailmas, et saavutada õiguslikult siduv kokkulepe pärast Kyotot. Kokkuleppesse tuleb täiel määral kaasata valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskond, et seda oleks võimalik nõuetekohaselt rakendada ja suurem läbipaistvus saavutada. Seetõttu kiidan heaks asjaolu, et kodanikuühiskonna 5000 esindajat on registreerunud, et võtta osa COP 16 protsessist.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest usun, et Euroopa Liit peaks näitama oma kindlat pühendumust ja meelekindlust globaalsete jõupingutuste valguses, mille eesmärk on leida lahendused, mis leevendaksid kliimamuutust ja selle mõjusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Ütleme otse välja, et Cancúni kliimamuutuste konverents ei saa olema edukas. Pessimismiks on piisavalt põhjust, kui arvestada hea tahte puudumist, mida viimastel kuudel on üles näidanud peaosalised, eriti USA ja Hiina, ilma milleta ei ole võimalik ette kujutada kvantifitseeritud ja siduvat kokkulepet. Sellegipoolest ei pruugi juhtuda, et Cancúnis kordub Kopenhaagen, mis toob kodanikele kaasa sama suure pettumuse. Täna keskpäeval vastuvõetud resolutsioonis tuletas Euroopa Parlament meile meelde, et peaksime püüdlema 1,5 °C tõusu suunas, et tagada kõikide riikide, rahvuste ja ökosüsteemide ellujäämine. Küsimus on vastutustundes tulevaste põlvkondade ees. Resolutsioonis meenutatakse meile, et usaldusväärsuse säilitamiseks ei pea Euroopa Liit mitte üksnes kinni pidama oma kohustusest anda perioodil 2010–2012 kõige vaesematele riikidele abina 20 miljardit dollarit, vaid ka näitama üles kujutlusvõimet, kuidas päästa meie planeet. Euroopa Liit peab samuti leidma uued rahastamisallikad: finantstehingute maks, rahvusvahelised ettevõtlusmaksud, riigisisesed maksud heitkogustele ja panus lennupiletitesse – ettepanekud, mida mina koos 292 Euroopa Parlamendi liikmega toetasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. ENVI resolutsioon võeti suurivaevu (lõplik hääletus: 292/274/38) järgmiste muudatuste/märkustega vastu: väikese enamusega jäeti välja viide „ilma kahjustamata liikumist 1,5 ºC suunas” (RCV muudatusettepanekud nr 14 ja 18: 307/304/xx); välja jäeti viide LULUCF ja AAU seadusaukudele, mis võiksid tühistada kõik I lisa eesmärgid (muudatusettepanek nr 16: 316/301/xx), kuid sisse jäid muud punktid, milles kehtestatakse karmid eeskirjad, et tagada I lisa heitkoguste vähendamine. Ilma elektrooniliste kontrollita väideti, et punkt, milles korrati UNFCCC 4AR teaduslikku väidet ja väidet 40% kohta, hääletati välja (ehkki eraldi hääletusel sama punkti üle jäi osa, milles käsitleti teaduse nõutavat 40% +2 °C kohta, sisse). Punkt, milles korrati, et „Euroopa Liidu edasise majanduskasvu huvides tuleb Euroopa Liidus võtta vastu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 30% võrra 2020. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega” jäi sisse (PPE muudatusettepanek nr 20, mis nimelisel hääletusel tagasi lükati): 298/316/xx). Üldiselt on tegemist hea resolutsiooniga, mis sisaldab mitmeid häid sõnumeid Kyoto protokolli kohta, tasaarvestuse piirmäärasid ning LULUCF ja AAU seadusaukude kriitikat ning karmi sõnastust tööstusriikide ajaloolise vastutuse kohta ja vajaduse kohta rahastada arengumaade kliimapüüdlusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Sedamööda, kuidas konverentsiks ettevalmistumine hoogu kogub, on saanud selgeks, et EL võib Cancúnis anda positiivse panuse. Olles ära kuulanud komisjoni esimehe Jo Leineni, olen veendunud, et mitmepoolse kokkuleppe saavutamine on põhimõtteliselt võimalik ainult siis, kui on võimalik hajutada kahtlused BRIC-riikide suhtes. Samamoodi tuleb konverentsil esile tõsta paljude riikide võetud kohustust aidata arengumaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Alf Svensson (PPE), kirjalikult.(SV) Hääletasin eilsel Euroopa Parlamendi hääletusel Cancúni kliimakonverentsi (COP 16) käsitleva resolutsiooni üle poolt. Põhjus, miks ma seda tegin, on see, et resolutsioonis käsitletakse väga tähtsat teemat – asjaolu, et EL peab kliimaläbirääkimistel kavalalt andma poliitilist eeskuju. Eriti negatiivne on mõju arengumaadele, mistõttu peavad maailma liidrid tegema kõik, et tagada, et kliimaläbirääkimistega ei seata ohtu aastatuhande arengueesmärkide saavutamist. Tahaksin aga eriti rõhutada, et hääletasin resolutsiooni sõnastuse vastu, milles kutsuti ELi üles nõudma läbirääkimistel finantstehingutele 0,01% maksumäära. Sedalaadi maks ei ole õigustatud ega aita arengumaadel võidelda kliimamuutustega ning nendega kohanduda.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0675/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Lääne-Saharas oli hiljuti veel tõsiseid sündmusi. See territoorium, mis oli Hispaania valitsemise all kuni 1976. aastani, tekitab endiselt olulist pinget Maroko ametivõimude ja iseseisvusliikumise vahel. Asudes Atlandi Ookeani, Mauritaania ja Lõuna-Maroko vahel, jaguneb Lääne-Sahara nende kahe viimati nimetatud riigi vahel alates Hispaania taandumisest. Minu mõnede kaasparlamendiliikmete ette pandud resolutsioon 24. oktoobri 2010. aasta traagiliste sündmuste kohta koostati kiirkorras, kuigi teatud määral tagantjärele tarkust on sellistel juhtudel oluline. Otsustasin seetõttu jääda erapooletuks ja jälgin hoolikalt käimasolevat uurimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetan seda raportit. Pärast enam kui 30 aastat jääb Lääne-Sahara dekoloniseerimise protsess lõpetamata. Inimõiguste olukord, vägivallaaktid tsiviillaagris ning käimasolev konflikt ja selle konflikti tagajärjed kogu piirkonnas valmistavad muret. Jagan resolutsioonis väljendatud muret seoses rünnakutega ajakirjandus- ja infovabadusele, mida mitmetel Euroopa ajakirjanikel on samuti tulnud taluda. ÜRO egiidi all peaks seetõttu toimuma sõltumatu rahvusvaheline uurimine, et selgitada tsiviilisikute surma- ja kadumisjuhtumid. Samuti on oluline kehtestada inimõiguste järelevalvemehhanism, vabastada inimõiguste aktivistid ning anda ajakirjandusele, sõltumatutele vaatlejatele ja humanitaarorganisatsioonidele vaba juurdepääs Lääne-Saharale.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Toetan Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uurimist Lääne-Sahara küsimuses ja selle seisukohta, et Maroko peaks võimaldama ajakirjanikele, sõltumatutele vaatlejatele ja humanitaarorganisatsioonidele vaba juurdepääsu sellele konkreetsele piirkonnale. Olen teadlik, et Maroko on Euroopa Liidu strateegiline partner ja liitlane võitluses äärmusliku islami fundamentalismiga.

Siiski ei nõustu ma Maroko ametiasutuste suhtumisega nendesse tõsistesse vägivaldsetesse juhtumitesse, mis toimusid Gdaim Izyki laagris Lääne-Saharas 8. novembril ja põhjustasid veel teadmata arvu inimeste surma. Mul on hea meel kuuluda sellisesse institutsiooni nagu parlament, mille üks põhimõtteid on inimõiguste kaitse ja edendamine. Seda silmas pidades tunnistan vajadust kutsuda üles ÜRO agentuure tegema ettepanekut inimõiguste järelevalvemehhanismi loomiseks Lääne-Saharas. Tänan ÜRO peasekretäri ja tema isiklikku saadikut selle eest, et nad püüavad leida õiglast, kestvat ja vastastikku aktsepteeritavat poliitilist lahendust Lääne-Sahara inimeste enesemääramise lubamiseks!

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Lääne-Sahara olukord on kestnud üle 30 aasta ilma nähtava lahenduseta. Koos Iisraeli-Palestiina konflikti ja Küprose konfliktiga kuulub see juhtumite rühma, mille lahendamine võib osutuda keeruliseks ja mis kestavad kaua. Vaatamata mõnedele üksikutele tervitatavatele algatustele dialoogikanalite avamiseks, tundub täna olevat selge, et vastaspooltel ei ole veel olnud võimalik astuda konkreetseid samme konfliktile läbiräägitud lahenduse leidmiseks. Hiljutised uudised Gdaim Izyki laagris toimunud juhtumitest põhjustavad Maroko ametivõimudele Lääne-Sahara inimeste inimõiguste austamise pärast suurt muret ja annavad märku selle konflikti rahutukstegevast ägenemisest. Loodan, et sellele probleemile tuleb kindel lõpp ning konfliktile leitakse poliitiline ja halduslahendus, et lepitada osapoolte huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meil on hea meel, et parlament on mõistnud tugevalt hukka Lääne-Saharas Gdaim Izyki laagris 8. novembril aset leidnud vägivallajuhtumid, mis põhjustasid teadmata arvu inimeste surma.

Loodame, et komisjon ja nõukogu nõuavad siin väljapakutud meetmeid, rõhutades, et ÜRO organid peavad tegema ettepaneku inimõiguste järelevalvemehhanismi loomiseks Lääne-Saharas ja nõudma vastavust juba vastuvõetud resolutsioonidega, kaasa arvatud Lääne-Sahara inimeste enesemääramine.

Resolutsioonis öeldakse, et ÜRO oleks kõige asjakohasem organ juhtimaks sõltumatut rahvusvahelist uurimist, et selgitada välja juhtumid, surmad ja kadumised.

Kahetsusväärsed on ka rünnakud ajakirjandus- ja infovabaduse vastu, mida mitmed Euroopa ajakirjanikud on kannatanud, ning Maroko Kuningriigilt tuleks nõuda ajakirjandusele, sõltumatutele vaatlejatele ja humanitaarorganisatsioonidele vaba juurdepääsu ja vaba liikumise lubamist Lääne-Saharas.

Lõpetuseks sooviksime rõhutada vajadust suurendada Tindoufi piirkonnas elavatele Sahara põgenikele – kelle hinnanguline arv on 90 000–165 000 – vajaliku humanitaarabi rahastamist ja tarnimist, et anda neile esmavajalikke toiduaineid, vett, peavarju ja meditsiinilist abi, samuti nende elutingimuste parandamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. (IT) Rahva enesemääramine on alati olnud Põhjaliiga prioriteet. Täna hääletame resolutsiooni ettepaneku üle, mille eesmärk on tagada Lääne-Sahara inimestele nende inimõiguste austamine ja vastuvõetavad sotsiomajanduslikud tingimused. Mõistame hukka Maroko valitsuse vägivaldse ja põhjendamatu reaktsiooni, millega suruti veriselt maha rahulik ja demokraatlik protestidemonstratsioon. Seetõttu nõuame, et komisjon ja nõukogu peataksid ELi ja Maroko assotsiatsioonilepingu läbirääkimised. Annan neil eeldustel põhinevale resolutsioonile oma täieliku toetuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Richard Howitt (S&D), kirjalikult. – Mul oli hea meel olla Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni nimel Lääne-Saharat käsitleva parlamendi resolutsiooni kaasautor. Olen jahmunud, et ametivõimud on Lääne-Saharas toimunud protestid vägivaldselt maha surunud, ning jagan selles resolutsioonis väljendatud hirme Sahara inimõiguste kaitsjate julgeoleku pärast. Olukord Lääne-Saharas jääb üheks dekoloniseerimise lõplikuks jäljeks ja pärast 30 aastat tuleb see lahendada. Toetan selles resolutsioonis toodud üleskutset õiglase, kestva ja vastastikku aktsepteeritava poliitilise lahenduse leidmiseks täielikus vastavuses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega ja kordaksin taas ÜRO seisukohta, nõudes selles piirkonnas rahvahääletust.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin seda õnnetut olukorda Lääne-Saharas käsitleva resolutsiooni poolt. Olen šokeeritud Gdaim Izyki laagris ja Laâyoune linnas toimunud vägivaldsetest juhtumitest, samuti jõu kasutamisest samal päeval, mil New Yorgis algas Lääne-Sahara seisu käsitlevate mitteametlike läbirääkimiste kolmas tsükkel. Mõistan hukka inimelude kaotuse, väljendan solidaarsust surmasaanud, vigastatud ja kadunud isikute perekondadega ning nõuan ÜRO egiid all sõltumatu ja läbipaistva uurimiskomitee loomist mandaadiga kehtestada eri osapoolte vastutus eespool nimetatud sündmuste esilekutsumisel ja näidata ka, millised inimkaotused esinesid. Olen hämmeldunud, et Euroopa parlamentääridele ja ajakirjanikele keelati juurdepääs Lääne-Saharale, ning nõuame, et Maroko ametivõimud lubaksid ajakirjandus- ja valitsusvälistele organisatsioonidele juurdepääsu sellele piirkonnale.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Olukord Lääne-Saharas on väga murettekitav ja parlament peaks andma selgelt märku, et mõistab seal toimuva hukka. Mõlemapoolsed vägivallaaktid peavad lõppema, et oleks võimalik pidada läbipaistvat dialoogi heas usus, lõpetades konflikti, mis on juba põhjustanud liiga palju surmajuhtumeid ning mille tõttu on väga palju ümberasustatud isikuid ja põgenikke. EL peab püüdma jätkuvalt anda humanitaarabi põgenikele, et neil oleksid põhitingimused ellujäämiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see saadab tugeva selge sõnumi, mis tugevdab Sahara rahva õigust enesemääramisele ja mõistab hukka Maroko valitsuse toime pandud metsikused. See on positiivne, sest mõistab hukka Maroko vägivalla Sahara väärikuslaagri lammutamisel, noore Nayem El-Garhi surmasaamise ja infoblokaadi, millele okupatsioonijõud allutab Lääne-Sahara, takistades ajakirjanikel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja valitud ametnikel saamast juurdepääsu sellele piirkonnale. Kuigi minu fraktsioon nõudis ELi ja Maroko assotsiatsioonilepingu külmutamist teise punkti rikkumise tõttu, andsin oma toetuse sellele resolutsioonile, sest selles nõutakse ÜRO-lt rahvusvahelise uurimise korraldamist, Lääne-Sahara loodusvarade kasutamist käsitleva rahvusvahelise õiguse järgimist ja rõhutatakse vajadust kutsuda ÜRO organeid tegema ettepanekut inimõiguste järelevalvemehhanismi moodustamiseks Lääne-Saharas. Hääletasin poolt, kuigi oleksin soovinud kindlamat ja selgemat hukkamõistu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Põhjus, miks hääletasin praegust olukorda Lääne-Saharas käsitleva resolutsiooni poolt, seisneb alati üles näidatud kohustumises, milles pannakse erilist rõhku Maroko ja Polisario Rinde vahelisele konfliktile Lääne-Sahara pärast, eelkõige sellest probleemist piirkonna stabiilsusele tulenevate ilmselgete tagajärgede tõttu.

On selge, et Marokot on mitmel juhul kutsutud pidama avatud paindlikku dialoogi ilma eeltingimusteta, et saavutada väikeseid, kuid olulisi edusamme ÜRO vahendatud rahuläbirääkimistel. Olen isiklikult alati toetanud ÜRO ja selle saadiku Christopher Rossi tehtud jõupingutusi eesmärgiga pidada kahepoolseid poliitilisi ja jätkusuutlikke läbirääkimisi kahe osapoole vahel.

Mitmed ELi riigid, k.a Itaalia, on Sahara rahva elutingimuste probleemist vägagi teadlikud ning neile tuntakse kaasa, mõistes eriti Maroko positsiooni ja seisukohti. Euroopa Liit, eriti Vahemereriigid, on alati olnud eesrinnas Sahara rahvale humanitaarabi andmisel, kuna solidaarsus on sellistes probleemsetes tingimustes elavatele inimestele põhiline.

Hääletasin nii, nagu ma seda tegin, eesmärgiga saavutada praeguse olukorra järkjärguline paranemine koostöö ja dialoogi suhtes vastastikuste kohustuste võtmise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Toetasin seda resolutsiooni, sest minu arvates on võitlus inimõiguste eest oluline. Lääne-Saharast on tulnud raporteid politsei vägivalla juhtumite kohta kodanike suhtes, kes pidasid Laâyoune linnast väljas mittevägivaldset protestilaagrit sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra ning nende elutingimuste vastu. Politseijõud kasutasid demonstrantide vastu pisargaasi ja kumminuiasid, et laager evakueerida.

See on enam kui poliitiline küsimus naaberriigiga. Vaatleme inimõiguste rikkumist, mis tuleb kõik eranditult hukka mõista, ning seega hääletan selle resolutsiooni poolt ja lisan oma hääle kaasparlamendiliikmete häälte hulka, paludes kõiki osapooli jääda rahulikuks ja hoiduda kõikidest vägivallaaktidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Pärast Maroko režiimi mitmeid katseid takistada parlamenti väljendamast oma arvamust inimõiguste olukorra kohta Lääne-Saharas, peame rõõmu tundma asjaolu üle, et seekord on Maroko lobitöö nurjunud. Pean Maroko pidevat sekkumist vastuvõetamatuks ja samamoodi on resolutsiooni tekst vaid väga erinevatel analüüsidel põhinevate seisukohtade kompromiss. Seetõttu soovin väljendada oma fraktsiooni seisukohta Sahara rahva kohta ja eriti seda, et mõistame hukka Gdaim Izyki laagri lammutamise provokatiivse ja vastutustundetu viisi. Me ei saa panna ründajaid, piinajaid ja veresauna korraldajaid samale tasemele nendega, kes püüavad end kaitsta. On vaja sõltumatut uurimist ning ligipääsu ja liikumise vabadus tuleb anda neile, kes vastutavad ajakirjanduse ja teabe eest. EL, eriti Hispaania ja Prantsusmaa, peavad võtma oma ajaloolise vastutuse ja nõudma, et Maroko lõpetaks oma takistava ja leppimatu suhtumise, isegi külmutades mitmed kaubanduslepingud ning ELi ja Maroko Kuningriigi erisuhted ning tehes kõik, mis võimalik, et tagada rahvahääletus mitmetes ÜRO resolutsioonides sisalduva enesemääratlemise üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. (FR) Gdaim Izyki laagri lammutamisel Lääne-Saharas ja Laâyoune linnas esinenud vägivaldsed juhtumid on väga tõsised ja need tuleb täielikult hukka mõista. Euroopa Parlamendil on õigus väljendada oma muret selle üle, kui väga olukord piirkonnas halvenenud on. Nagu ÜRO on märkinud, peavad konfliktis kaasatud osapooled nõustuma otsima realistlikku poliitilist lahendust, mis on õiglane, jätkusuutlik, vastuvõetav mõlemale poolele ja kooskõlas asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega. Kahetsusväärne on aga, et see tekst koostati enne, kui parlamendil oli ligipääs kõikidele faktidele ja üksikasjalik teave seda tragöödiat esilekutsunud asjaolude kohta, kaasa arvatud ohvrite täpne arv. Ajakirjanikele, sõltumatutele uurijatele, vaatlejatele ja poliitiliste otsuste tegijatele tuleb anda aega ning juurdepääs Laâyoune linnale ja põgenike laagritele, et heita nendele sündmustele valgust. Sahara rahva täbarat olukorda ei tohi mitte mingil juhul kasutada edasiste vägivallajuhtumite ärgitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. – Hääletasin Lääne-Saharat käsitleva ühisresolutsiooni poolt (B7-0675/2010), kuid mul on väga kahju, et selles resolutsioonis ei mainita ega kritiseerita ebaseaduslikku ELi ja Maroko kalanduslepingut, millega lubatakse Euroopa kalapüügilaevadel tegutseda okupeeritud Lääne-Sahara territooriumi kuuluvas veealas.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Hääletasin Lääne-Sahara olukorda käsitleva resolutsiooni poolt. See ühisresolutsioon saadab välja Euroopa Parlamendi tugeva seisukoha, mis mõistab hukka hiljutise vägivalla uuestipuhkemise Lääne-Saharas. Sahara protestilaagrid lõhuti vägivaldselt 8. novembril, mistõttu oli mõlemal poolel palju surmajuhtumeid ja paljud elanikud said vigastada. Need laagrid sümboliseerisid Sahara rahva rahulikku protesti neile osaks langenud repressiooni, marginaliseerimise ja nende loodusvarade (sealhulgas kalade) riisumise ning halbade tingimuste vastu, milles nad on elanud Maroko okupatsiooni all. Resolutsioonis nõutakse vägivalla viivitamatut lõpetamist ning Gdaim Izykis ja Laâyounes toimunud sündmuste üle sõltumatu uurimise teostamist. Maroko ametivõimudelt nõutakse ajakirjanikele, Euroopa Parlamendi liikmetele ja sõltumatutele vaatlejatele Lääne-Saharasse vaba juurdepääsu andmist.

Inimõigusaktivistide ja Sahara aktivistide suurenenud represseerimine (meelevaldsed arestid, süüdistused ja kinnipidamine) on väga murettekitav. Need sündmused seavad pinge alla Maroko ja Polisario Rinde mitteametlikud läbirääkimised, mis peaksid taasjätkuma ÜRO egiidi all novembri alguses. Vaja on õiglast ja kestvat poliitilist lahendust, et parandada Sahara rahva olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Eva-Britt Svensson (GUE/NGL), kirjalikult. – Hääletasin Lääne-Saharat käsitleva ühisresolutsiooni (B7-0675/2010) poolt, kuid pean väga kahetsusväärseks, et selles resolutsioonis ei mainita ega kritiseerita ebaseaduslikku ELi ja Maroko kalanduslepingut, millega lubatakse Euroopa kalapüügilaevadel tegutseda okupeeritud Lääne-Sahara territooriumisse kuuluvas veealas.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Nagu minu kaasparlamendiliikmed, pean mõistma hukka hiljutised sündmused Lääne-Saharas, ning sooviksin avaldada toetust ja kaastunnet kõikidele ohvrite perekondadele. Seda silmas pidades olen otsustanud mitte hääletada resolutsiooni poolt, sest see sisaldab mitmeid faktilisi vigu, sealt on välja jäänud olulist teavet ja see ei anna objektiivset pilti 8. novembril 2010 esinenud vägivallast. Selle resolutsiooni sõnastus oleks pidanud olema diplomaatiline koos praktiliste ja vaieldamatute faktidega. Selle asemel sisaldab see tasakaalustamata tekst kiiruga antud ja halvasti informeeritud hinnangut olukorra kohta ning põhjuseid esitamata heidab kõrvale Maroko ametivõimude sõltumatu uurimise. Ma olen pettunud selles kiiruga koostatud avalduses – see takistab ÜROs peetavaid Maroko Kuningriigi ja Polisario Rinde mitteametlikke läbirääkimisi ning on tekitanud sellel pinnal pinget. Oleme kaotanud silmist selle, milles peaksid seisnema meie prioriteedid, nimelt tasakaalustatud ja vastastikku aktsepteeritava kahe osapoole kokkuleppe taotlemine, mis võimaldab stabiilsuse ja julgeoleku taastamist tsiviilelanikkonna jaoks. Peame iga hinnaga vältima uue rinde teket palju vaidlustatud Saheli piirkonnas ja püüdma säilitada oma strateegilist partnerlust Marokoga.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0650/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Ukraina on muutunud peamiseks geopoliitiliseks probleemiks Euroopa jaoks alates NSVLi lagunemisest. Pärast Ukraina taasiseseisvumist peab Venemaa seda endiselt lähivälismaa piirkonna osaks. Soovides kasutada täielikult ära oma autonoomiat ja keskenduda oma tugevatele ajaloolistele sidemetele Euroopa Liiduga, on Ukraina mõnda aega väljendanud oma kavatsust ühineda Euroopa Liiduga. Tohutute loodusvaradega riigina ja asukohaga peamise strateegilise piirkonna südames, tuleb Ukrainat vaadelda Euroopa Liidu potentsiaalse tugisambana. Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, millega toetatakse Ukraina Euroopa väljavaadet. Resolutsioonis viidatakse selles hapras demokraatias endiselt vajatavatele edusammudele. Selles tuuakse esile ka hiljuti tehtud jõupingutused ja olulised edasiliikumised. Resolutsioon on vaoshoitud tooniga, kuid see kinnitab, et Ukrainal on Euroopa tulevikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetan seda raportit. Selles tuntakse muret selle pärast, et demokraatlikud vabadused, nagu kogunemisvabadus, väljendusvabadus ja ajakirjandusvabadus, on sattunud viimastel kuudel ohu alla. Ametivõimud peaksid uurima õiguste ja vabaduste rikkumisi ning rakendama meetmeid nende heastamiseks. Peale selle on oluline, et ametivõimud hoiduksid püüdlustest kontrollida ka otseselt või kaudselt riiklikus meedias sisalduvate ülevaadete sisu. Valimiseeskirjad jäävad põhiliseks vaidlusteemaks. Seetõttu on vaja astuda aktiivseid samme, et parandada enne eelolevaid parlamendivalimisi valimissüsteemi ja õigusloomet. Lisaks on vaja tugevdada institutsioonide usaldusväärsust, stabiilsust ja sõltumatust ning tagada, et riigi valitsemine põhineks demokraatial ja õigusriigi põhimõttel. Ukraina ametivõimud peavad tegema ka rohkem jõupingutusi korruptsiooni vastu võitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Nõustun parlamendi resolutsiooniga Ukraina edaspidiste sammude kohta poliitilise stabiilsuse saavutamiseks nii riigisiseselt kui ka väljaspool selle piire. Ukraina on Euroopa Liidu oluline partner Euroopa naabruspoliitika elluviimisel Ida-Euroopaga. Seetõttu on väga oluline teha tihedat koostööd, eriti viisanõuete valdkonnas. Parlament kutsub komisjoni ja nõukogu üles koostama tegevuskava viisavaba reisimise kehtestamiseks Ukraina jaoks. Pikaajalise poliitilise stabiilsuse tagamiseks nii riigis endas kui ka naaberriikidega on oluline teha põhiseaduslikke reforme, mis aitaksid saavutada vajaliku täitev- ja kohtusüsteemi tasakaalu. Edaspidiseid reforme on vaja ka selleks, et tugevdada meediavabadust ja pluralismi. Riigiasutustel palutakse rakendada meetmeid, et tagada ajakirjandusvabadus. Euroopa Liit on kindlalt kohustunud aitama Ukrainal tema reforme ellu viia. Seetõttu jätkab Euroopa Liit Ukrainaga tiheda koostöö taotlemist, tugevdades demokraatiat selles riigis ja kiirendades selle integratsiooni Euroopa Liitu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Olen kriitiline 31. oktoobril Ukrainas toimunud kohalike valimiste suhtes ja sooviksin ajakirjandusvabaduse austamist. Ma taunin valimiseeskirjade muutmist enne 31. oktoobrit viimasel minutil ja ka asjaolu, et opositsiooniparteidel ei lubatud seada üles kandidaate valimisringkondades. Ma nõustun parlamendiga, et demokraatlike standardite piiramist ei tohi taluda ja et sõnavabadus peaks säilima. Sooviksin ühineda parlamendiga Kiievis asuva valitsuse hukkamõistmisel läbikukkumise eest selles tundlikus küsimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Slaavi keeltes tähendab Ukraina piiririiki, venelaste jaoks oli see riik alati kauge provints ning nüüd on Ukraina eelviimase laienemise tulemusena piiririik ka Euroopa Liidu jaoks.

Me ometi ei taha, et asukoha nimi määraks selle rahva saatuse. Rahva demokraatliku tahte austamise puhul nõutava ettevaatlikkusega on Euroopa Liit järjepidev oma ülemaailmses rollis, pakkudes end vabaduse, demokraatia ja pluralismi tagajaks olukorras, kus nende väärtuste austamine võib võimaldada riigil saavutada stabiilsust, mida see hädasti vajab.

Laienemise protsess mitte üksnes ei sisalda strateegilise ja kaubandusliku iseloomuga hinnangut – kuigi neid aspekte tuleb pidada olulisteks –, vaid eelkõige pidevat, rahulikku jõupingutust kultuurisfääri laiendamiseks, viidates ELi esindatavate väärtuste universumile.

Viimase kuue aasta jooksul pärast oranži revolutsiooni, mille tähtpäev on mõne nädala pärast, on see riik läbinud demokraatliku stabiliseerimisperioodi. Loodame, et nii meie kohalolek kui ka füüsiline naabrus annavad tuge tõelise demokraatliku südametunnistuse tekkeks ja austamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletan selle resolutsiooni ettepaneku poolt. Euroopa Liidu ja Ukraina, mis on ELi üks põhipartnereid idanaabrite hulgas, suhted on väga olulised stabiilsuse, julgeoleku ja õitsengu jaoks kogu Euroopas. Teades, et neil on ühised kohustused stabiilsuse edendamisel, astuvad EL ja Ukraina läbirääkimistesse ja otsivad võimalusi uue koostööpartnerluse korraldamiseks. Need ulatuvad kaugemale pelgalt majanduskoostööst, sest katavad ka õigusriigi ja inimõiguste austamise valdkondi, kus jääb Ukrainas veel palju teha, nagu hiljutine tagasilöök valimisprotsessile on demonstreerinud.

Sooviksin rõhutada ka Ukraina Euroopa integratsiooniprotsessi äärmist olulisust, selleks et see saaks teha vajalikke majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi reforme. Selles valguses usun, et assotsiatsioonilepingu sõlmimine on eriti asjakohane ELi-Ukraina assotsiatsiooni agenda tõhusa elluviimise seisukohast.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Vaatamata president Janukovitši esialgsetele sammudele ja Ukraina ametivõimude edaspidistele avaldustele Ukraina soovi kohta ühineda ELiga, võtta vastu Euroopa hea valitsemise mudelid ning austada oma rahva inimõigusi ja kodanikuvabadusi, on mõningane ettevaatlikus paratamatult vajalik. Tegelikult on üha rohkem raporteid sõnavabaduse ja assotsieerumise tagasilöökidest, samuti poliitilisest mõjutusest meedias ja kohtuasutustes ning ka julgeolekuteenistuse meetmetest. Ma usun, et kui Ukraina jääb truuks oma poliitiliste juhtide lubadustele, suudab see alustada teed liikmelisuse suunas, mille esimene samm peaks olema vabaduse ja õigusriigi põhimõtte institutsionaliseerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Minu arvates on Ukraina üks ELi olulisi strateegilisi partnereid, mistõttu pean väljendama oma muret julgeolekuteenistusele antud liigsete volituste pärast riigis tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide hirmutamiseks ja Ukraina meedia kontrollimiseks. Tasub ka märkida, et on oluline lubada Ukraina opositsiooniparteidel osaleda valimistel ilma piirangute või diskrimineerimiseta. Ma usun, et võime üksnes jätkata oma toetuse avaldamist Ukraina Euroopasse integratsiooni väljavaatele, et tagada strateegiline partnerlus selle riigiga, kui Ukraina arvestab selle resolutsiooni soovitustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. – Hääletasin Ukraina resolutsiooni poolt, kuid mul on kahju, et täiskogu on lükanud hääletamise edasi juba kaks korda. Selle tulemusena on tekkinud olukord, et ELi ja Ukraina tippkohtumine, milleks see resolutsioon koostati, toimus enne meie hääletust. Euroopa Parlament on pidanud oma kohuseks ja eesõiguseks võtta oma seisukoht enne regulaarseid kolmandate riikidega peetavaid tippkohtumisi, et ta saaks edastada oma seisukohta õigeaegselt mõlemale osapoolele. Hiljem vastuvõetud resolutsiooni mõju on palju nõrgem. Kui mõned kolleegid soovisid sellise viivitusega püüda mitte liigselt segada uut Ukraina administratsiooni, siis on see kindlasti lühinägelik poliitika.

EL on jätkuvalt avatud kõikidele koostöövaldkondadele, kuid koostöö hind ei saa mitte kunagi olla kõrvalevaatamine ärevusttekitavatest püüetest hävitada oranži revolutsiooni põhisaavutusi – vabad valimised ja meediavabadus. Ma toetan volinik Guchti eilset avaldust, et on ühised Euroopa põhimõtted, mille suhtes me ei saa teha kompromisse.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle Ukrainat käsitleva resolutsiooni poolt. Kiidan praeguse valitsuskoalitsiooni tehtavaid jõupingutusi poliitilise stabiilsuse taastamiseks Ukrainas, mis on oluline tingimus demokraatia konsolideerimiseks selles riigis. Kestvat poliitilist stabiilsust saab tagada üksnes põhiseaduslike muudatustega, mis kehtestavad võimude selge lahususe, samuti nõuetekohase kontrollisüsteemi ning tasakaalu võimu täitev-, seadusandliku ja kohtuliku harude vahel ja keskel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Pidades silmas Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni / Demokraatlike Üksuste ja Inimõiguste Üksuse (OSCE/ODIHR) valimiste vaatlemismissiooni avaldusi, milles leiti, et rahvusvahelised standardid on suures osas täidetud, on Ukrainas hiljuti toimunud valimised märk sellest, et see riik jätkab positiivset arenemist, liikudes ELiga tulevase integratsiooni suunas. Oluline on aga, et Ukraina poliitikud ja ametiasutused kohustuksid tagama peagi poliitilise ja majandusliku stabilisatsiooni. Selle saavutamiseks tuleb viia ellu vajalikud põhiseaduslikud reformid koos õigusriigi konsolideerimise, sotsiaalse turumajanduse sisseseadmise ning uuendatud püüdlustega võidelda korruptsiooni vastu ja parandada äritegevus- ja investeerimiskliimat.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Ukrainas hiljuti toimunud kohalikud valimised laiendasid president Viktor Janukovitši partei mõju piirkondadele. Kahjuks on mitu kuud enne valimisi tehtud valimissüsteemi muudatused, millega see muudeti osaliselt enamussüsteemiks, tekitanud valitsuse ja opositsiooni vahele isegi suurema lõhe ning loonud aluse süüdistusteks ebademokraatlike kavatsustega valitsuse vastu. Resolutsioonis väljendatakse samuti muret sõnavabaduse ja kogunemisvabaduse hiljuti ilmnenud rikkumisjuhtumite ning ajakirjandusvabaduse piiramise pärast. Hääletasin resolutsiooni vastuvõtmise poolt, sest selles kutsutakse Ukrainat, mis pikaajalises perspektiivis taotleb ELi liikmeks saamist, üles võtma vastu meedia tegevust reguleerivaid õigusakte, mis on vastavuses rahvusvaheliste standarditega ning rõhutavad vajadust tugevdada riigiasutuste sõltumatust ja tõhusust. See on ainus viis tagada demokraatia ja õigusriigi toimimine riigis. Toetan resolutsiooni autorite Kiievile esitatud üleskutseid jätkata energia tarneinfrastruktuuri moderniseerimist ja projektide elluviimist energiaallikate mitmekesistamiseks koos ELi liikmesriikidega. Toetan viisade liberaliseerimise tegevuskava, millega sätestatakse praktilised juhised selle kiireks rakendamiseks: õigusriigi täiustamine Ukrainas ja põhiõiguste rakendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Usun, et suhete parandamine naaberriigiga, antud juhul idapartnerlus, kaubanduslepingute sõlmimine, infovahetuse suurendamine ja kodanikel eri riikides reisimise aitamine, on põhivaldkond, millest EL ei tohiks mitte kunagi loobuda. Sel põhjusel hääletasin Ukrainat käsitleva resolutsiooni poolt. Nõustun täielikult resolutsiooni sisuga, mis koos tegevuskava elluviimisega kehtestab tingimused lühiajaliste viisade liberaliseerimiseks ELis ja tugevdab ELi positsiooni riigi demokraatliku arengu suhtes pärast hiljuti toimunud kohalikke valimisi. Resolutsiooniga lubatakse Ukrainal ka osaleda ELi programmides ja määratletakse uute gaasiseaduste rakendamine nüüd, kui Kiiev on ühinenud energiaühendusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Uus poliitiline kontekst ja institutsionaalne raamistik Ukrainas, samuti hiljuti valitud president Viktor Janukovitši ja Ukraina parlamendi (Verhhovna Rada) valmisolek kinnitada Ukraina otsust ühineda Euroopa Liiduga, on järgmine samm liitumisprotsessi alustamise suunas.

Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 49 kohaselt võib Ukraina taotleda ELi liikmelisust, nagu võib seda teha iga Euroopa riik, mis järgib vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtteid ning õigusriiki.

Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kus on toodud Ukraina ametivõimudele edastatavad ettepanekud. Veel on veidi teha institutsionaalse stabiilsuse saavutamiseks, mis tunnistab kõikide poliitiliste osapoolte täielikku osalemist, millega kaasnevad võimu normaalsed üleminekud. Loodan, et ELi ja Ukraina tugevad ajaloolised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed konsolideeritakse ja võimaldavad õigel ajal Ukraina inimeste sisenemist Euroopa Liitu. Seda silmas pidades sooviksin rõhutada koostöö tugevdamise tähtsust noorte ja üliõpilasvahetuste ning stipendiumiprogrammide väljatöötamise puhul, mis võimaldab Ukrainal tutvuda ELi ja tema liikmesriikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) See resolutsioon on suhteline konsensus, märkides et Ukraina võib asutamislepingu artikli 49 alusel taotleda ELiga ühinemist nagu iga Euroopa riik, mis toetab vabaduse, demokraatia, inimõiguste austamise, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtteid. Selles rõhutatakse samuti, et Ukrainal, mis kavatseb ühineda Euroopa Liiduga, on tugevad ajaloolised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed Euroopa Liiduga, ja see on üks peamisi partnereid idanaabrite hulgas, kuna tal on oluline mõju kogu kontinendi julgeolekule, stabiilsusele ja õitsengule.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Pärast aasta alguses toimunud valitsuse valimisi Ukrainas leidis enamik inimesi, et see oli Ukraina lõpp. Asi on selles, et uus Ukraina valitsus on oodatust pragmaatilisem ja avatum reformidele. Tihe koostöö Ukrainaga on oluline, kui on vähimgi võimalus tagada stabiilsus piirkonnas. Viimastel aastatel on Ukraina muutunud poliitiliseks jalgpalliväljakuks, kus toimub Venemaa ja Lääne võitlus mõju pärast oranži revolutsiooni ja viimaste valimiste ajal. Ei ole oluline, kas Ukraina valib Venemaa või Lääne. Nüüd on ELil võimalus rakendada Ukraina suhtes uut poliitikat, mis hõlmaks Venemaad. Minu riigil Leedul on selles samuti oma roll.

Julgeolek ja energeetika on kaks valdkonda, kus on vaja pikaajalist koostööd mõnede Kiievi hädade parandamiseks. Kuna Ukraina teeb aga jõupingutusi oma majanduse nüüdisajastamiseks ja paremaks integreerumiseks Euroopasse, on oluline austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi. Seega loodan siiralt, et 22. novembril toimuval ELi ja Ukraina tippkohtumisel saavutatakse jätkusuutlikku edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Joachim Zeller (PPE), kirjalikult. (DE) Nõukogude Liidu langemine andis Ukraina inimestele esimest korda ajaloos võimaluse otsustada oma tulevik vabaduse ja riikliku autonoomiaga. Euroopa riikidel ja inimestel on solidaarsusvõlg Ukraina suurepärase rahva ees, kes maksis tohutu hinna stalinistlikul perioodil ja Teises maailmasõjas miljonite elude kaotuse kaudu. Oranž revolutsioon tõestas, et Ukraina inimesed soovivad kujundada oma tulevikku demokraatlikel tingimustel, kus järgitakse õigusriigi põhimõtet. Need, kellel on poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne vastutus Ukrainas, ei tohi seda mitte kunagi unustada. Hiljutiste piirkondlike valimiste korraldus ning Ukrainas enne ja pärast valimisi toimunud sündmused panevad imestama, kas Ukrainas poliitilist vastutust omavate isikute meetmed ikka tõepoolest kajastavad vabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. Resolutsioon võimendab Euroopa Parlamendi seisukohta, mille kaudu võivad Ukraina inimesed olla kindlad Euroopa inimeste solidaarsuses, kutsudes samal ajal ka Ukraina poliitikuid üles austama oma rahva tahet elada demokraatia, vabaduse ja õigusriigi põhimõtete järgi. Allakirjutanuna hääletasin selle resolutsiooni ühisettepaneku poolt.

 
  
  

Raport: Yannick Jadot (A7-0310/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest ma usun, et Euroopa Liit peab haarama juhtrolli kliimamuutusevastases võitluses, mis tänu energia säästmisele ja taastuvatele energiaallikatele (kaks sektorit, mis võivad aidata parandada energiajulgeolekut ja millel on suur potentsiaal tööstuse arengu, uuendustegevuse, piirkondliku arengu ja uute töökohtade loomise mõttes) tugevdaks selle majanduslikku konkurentsivõimet.

Sellegipoolest peab EL oma rolli täitmiseks ja konkurentsivõimelisusega kaasnevate eeliste ärakasutamiseks muutma oma kaubanduspoliitikat, olgu siis tegemist kahepoolse, piirkondliku või mitmepoolse kaubanduspoliitikaga, sest kaupade ja teenustega kauplemine moodustab umbes 20% globaalsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. EL peaks soodustama paradigmade vahetamist tootmismeetodites, tarbimises ja investeerimisstrateegiates. EL peab olema aktiivne rahvusvahelise transpordi heitkoguste ja kliimasõbralike tehnoloogiate suhtes. Hoolimata sellest, et ELil on selles suhtes veel pikk maa käia, on juba tehtud ära oluline töö, eriti ebaseadusliku puidu sisseveo, biokütuste ja lennundussektori heidete puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Toodete ja teenustega kauplemine tekitab 20% kasvuhoonegaaside üleilmsest heitkogusest. Olen sellise kaubanduspoliitika rakendamise poolt, mis eristab tooteid ja teenuseid nende kliimamõju alusel. Hääletasin resolutsiooni poolt, kuna selles määratakse kindlaks järgmised etapid, mis võimaldavad Euroopa Liidul jätkata seda teed, see tugevdab positiivset kaubanduse ja kliimakaitse ning kaubanduse-kliima kooskõla tagavate vahendite koostoimet ning soodustab rahvusvahelises kaubanduses õiglasi hindu, vältides seeläbi kasvuhoonegaaside heitkoguste ülekandumist.

Tahan rõhutada, et Euroopa Liit ei saa võtta endale eestvedaja rolli kliimamuutusevastases võitluses, kui ei tugevda oma majanduse konkurentsivõimet energia säästmise ning taastuvenergiaallikate arendamise kaudu. Need on kaks sektorit, millel on tohutu potentsiaal tööstusliku arengu, uuendustegevuse, regionaalse arengu ja töökohtade loomise mõttes ja mis suudavad Euroopa energiajulgeolekut suurendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Kliimamuutust käsitleval ÜRO tippkohtumisel 2009. aasta detsembris ei suutnud Euroopa Liit kahjuks etendada loodetud rolli. Arvan, et on oluline, et teerajajana säästva arengu küsimustes laiendab EL endale võetud kohustusi rahvusvahelise kaubanduspoliitika lisamisega nendesse. Just seepärast tahtsin koos oma kaasparlamendiliikmetega Cancúni tippkohtumise eelõhtul anda positiivse mandaadi delegatsioonile, kes hakkab kaitsma Euroopa seisukohta. Kutsume Euroopa Komisjoni üles eristama imporditavaid kaupu nende ökoloogilise jalajälje alusel ja rajama kogu kaubanduspoliitika jaoks kasvuhoonegaaside heitkoguste seiresüsteemi. Arvestades asjaolu, et kliimamuutusega võitlemine mõjutab konkurentsivõimet, nõuab meie resolutsioon kasvuhoonegaaside heitkoguste ülekandumise teadvustamist tööstusvaldkondadele ning lõppu fossiilkütuste pealt makstavatele toetustele, eriti lennunduse maksueranditele.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Võitluses kliimamuutuse vastu on Euroopa prioriteedid energiasääst ja taastuvenergia. Need aitavad parandada ELi energiajulgeolekut ja pakuvad olulist potentsiaali tööstusliku arengu, uuendustegevuse, regionaalse arengu ja – tänu rohelise energia arengule – töökohtade loomise mõttes. Võitlusel on aga ka negatiivne mõju kogu ELi turu konkurentsivõimele. Rahvusvahelised kaubanduseeskirjad on üliolulised võitluses kliimamuutusega, kuid Maailma Kaubandusorganisatsiooni leping ei viita otseselt kliimamuutusele, toiduga kindlustatusele ega aastatuhande arengueesmärkidele. Arvan, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadesse on tarvis muutusi, et tagada sidusust ja kooskõla Kyoto protokollist ning mitmepoolsetest keskkonnaalastest lepingutest tulenevate kohustustega. See tagaks selle, et kõik riigid peavad kinni samadest standarditest, kuna hetkel on energiahindade subsideerimise ja CO2 heitekoguse piirangu või kvoodi puudumise tõttu teatavatel riikidel suurem konkurentsieelis ning neil puudub stiimul kliimamuutust käsitlevate mitmepoolsete lepingutega ühinemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt, sest selles määratakse kindlaks strateegilised eesmärgid ja etapid, millest Euroopa Liit peaks paremat kliimamuutust käsitlevat lepingut taotledes jätkuvalt lähtuma. Sooviksin rõhutada, et Euroopa Liit on juba astunud esimesed sammud õiges suunas: ebaseadusliku puidu, põllumajandusliku kütuse ja lennundusest õhku paisatud heitkoguste puhul. Sooviksin juhtida tähelepanu, et kliimamuutusega võitlemine on konkurentsivõimet mõjutav tegur, kusjuures Euroopa prioriteedid on energiasääst ja taastuvenergiaallikad, mis aitavad parendada ELi energiajulgeolekut ja pakuvad olulist potentsiaali tööstusliku arengu, uuendustegevuse, regionaalse arengu ja töökohtade loomise mõttes.

Kuna Kopenhaagenis toimunud kliimamuutust käsitleva ÜRO tippkohtumise tulemus oli pettumust valmistav leping, peab Euroopa Liit rääkima nüüd kõvema häälega ning olema ühtsem ja tõhusam. EL peaks pühendama rohkem tähelepanu heitkoguste vähendamise eesmärkidele ning selliste arengumaade toetamisele, mis vastavad teadlaste soovituste ning parlamendi soovide tasemele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Yannick Jadot’ raport meenutab meile, et toodete ja teenustega kauplemine tekitab 20% kasvuhoonegaaside üleilmsest heitkogusest – asjaolu, mida tuleks arvestada, kui tehakse jõupingutusi kliimamuutusega võitlemiseks. Ehkki Euroopa Liit on kehtestanud kaugeleulatuva kliimapoliitika, on tarvis seda poliitilist prioriteeti kajastada ka kaubanduspoliitikas. Pean ühinema raportööriga ja avaldama kahetsust asjaolu üle, et riikidel, kes subsideerivad energiahindu, kuid ei piira või ei rakenda kvoote CO2 heitkoguste suhtes, võib olla konkurentsieelis. On kahju, et nendel riikidel puudub huvi kliimamuutust käsitlevate mitmepoolsete lepingutega ühinemise vastu ja et nad seetõttu soodustavad kõlvatut konkurentsi. Euroopa Liidu kaubanduspoliitika ei ole eesmärk omaette – see peab jääma poliitiliseks reguleerimisvahendiks. Meil on tarvis tagada õiglane konkurents ja keelduda lubamast, et meie jõupingutustest kliimamuutusega võitlemiseks asetaks meid maailmakaubanduses halvemasse olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu pühendumust ohjeldada CO2 heitkoguseid ei saa edendada põhimõtete teatavakstegemise ja ideoloogiliste vaidlustega. Mis iganes ka probleemi tagajärjed poleks ja arvestamata tihtipeale radikaalseid lahendusi, mis tulevad välja enam-vähem põhjendatud uurimustest, on meil kohustus mitte põhjustada keskkonna muutumist, kuna me ei ole täiesti kindlad, mis probleeme meil sellega tekib.

Selles kontekstis peab kaubanduspoliitika etendama oma rolli. Lihtne on paluda liikmesriikidel kärpida oma heitkoguseid, kuid see on mõttetu, kui kõige saastavamad tootmisrajatised kolitakse riikidesse, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu. Poliitiliselt on mugav propageerida kohalike toodete tarbimise kampaaniaid, kuid sellel ei ole mõtet, kui toormaterjalid või vahesaadused nende tootmiseks hangitakse maailma teisest otsast. Vastutustundeliselt toimimine tähendab ka kaubanduspoliitika viimistlemist küsimustega seonduvast tähelepanelikust analüüsist lähtudes. Silmade sulgemine tähendab eelkõige iseenda petmist.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin resolutsiooni poolt, kuna arvan, et raportööri tekst suundub selles suunas, et Euroopa Liit on võtmas julgeid kohustusi võitluses kliimamuutusega. Resolutsioonis pakutakse välja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ELi tasandil kuni 30%. Toetan seda kaugeleulatuvat ettepanekut, ehkki arvan, et ELi jõupingutusi peavad toetama üleilmselt suuremate tööstusriikide jõupingutused. Nimelt on meil tarvis leida moodus, kuidas kaasata ka rahvusvaheliste riikidena tegutsejad, kellele on meie eeskuju järgimine rohkem vastumeelt. Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni variraportöörina Euroopa Parlamendis tõstsin ka algupärase teksti muudatusettepanekuid esitades esile vajaduse luua Maailma Keskkonnaorganisatsioon ning kehtestada keskkonnakriteeriumid säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra reformiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) ELi kaubanduspoliitikal on mõju kliimale ja ELi kohustused ei saa piirduda liidus tekitatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega. Suur enamus Euroopa Parlamendis hääletas raporti poolt, mis taotleb kaubanduse ja kliimameetmete sidemete täiustamist ettepanekutega toodete diskrimineerimiseks nende keskkonnamõju kohaselt ning kogu kaubanduspoliitika tarvis kasvuhoonegaaside heitkoguste seiresüsteemi loomist. On kahju, et konservatiivid ei olnud valmis toetama mõnd kaugeleulatuvamatest ettepanekutest, ent raporti vastuvõtmine kujutab sellegipoolest selget üleskutset muuta keskkonnakaalutlused meie majanduse lahutamatuks osaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb „rahvusvahelist kaubanduspoliitikat kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal”, kuna arvestades, et toodete ja teenustega kauplemine tekitab 20% kasvuhoonegaaside üleilmsest heitkogusest, on tarvis meetmeid üleilmse soojenemise ohjeldamiseks ühise kaubanduspoliitika tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Pärast patiseisu Kopenhaagenis toimunud kliimamuutusi käsitleval konverentsil on oluline, et Euroopa Liit jätkab seni valitud teed, pühendudes tõsiselt säästvale arengule ja püüdes vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, ohustamata Euroopa tööstust. Euroopa pühendumus heitkoguste vähendamisele ei või aga lasta silmist majanduslikku efektiivsust või ohustada nende liikmesriikide majanduslikku jätkusuutlikkust, kes elavad hetkel üle pretsedenditut majanduskriisi. Me ei saa lubada seda, et kasvuhoonegaaside heitkoguste ülekandumisega võitlemise mooduseks oleks tehnoloogia suurem siire arengumaadesse, ning me ei saa lubada CO2 heitkoguste vähendamisele suunatud poliitikavaldkondadel mõista Euroopa tööstust surma.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Kopenhaagenis toimunud kliimamuutust käsitleva ÜRO tippkohtumise tulemus oli pettumust valmistav leping, mis ei suuda hoida üleilmset soojenemist 2 °C allpool. Pealekauba ei ole see ei üleilmne ega siduv. EL ei ole kaugeltki selle nurjumise põhisüüdlane. EL on olnud hoopis eestvedaja võitluses kliimamuutusega ja teda tuleks ergutada seda eestvedamist suurendama, ehkki unustamata tohutuid jõupingutusi, mis meie tööstusvaldkonnad on juba teinud vastusena heitkoguste kohustuslikele piirangutele Euroopas.

Tuleks märkida, et EL tekitab ligikaudu 15% üleilmsest heitkogusest ning hinnanguliselt langeb see protsent 2030. aastal 10%ni, samal ajal kui USA, Hiina ja India tekitavad pool üleilmsest heitkogusest, kusjuures see näitaja jätkab kasvamist. Mis puudutab ELi rahvusvahelist kaubanduspoliitikat kliimamuutuse kontekstis, siis isegi kui teised meiega kaasa ei tule, peaks meie eesmärk olema suunata oma jõupingutused teadusuuringutele, süsinikku mittesisaldavate energiaallikatega seotud tehnoloogilisele uuendusele, energiatõhususele ja roheliste töökohtade loomisele, et tõsta meie konkurentsivõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Enamiku raportis sisalduvate meetmete rakendamine ei tähendaks positiivsete sammude astumist kliimamuutusega võitlemiseks. Vastupidi, Lissaboni lepingu ja nn vaba kaubanduse toetamine, rakendades tõrjemeetmeid kaubanduse liberaliseerimisest tingitud keskkonnaseisundi halvenemise leevendamiseks, muudab keskkonnaseisundi halvenemise ainult hullemaks, mis üha enam meie planeeti ja selle inimesi ähvardab. Kaalul on see, kas nõustume loodusvarade, tööliste ja rahvaste ohjeldamatu ekspluateerimisega valitseva kapitalistliku süsteemi teenimiseks, mis on alalises kriisis. Mis puutub meisse, siis meie ei toeta seda ja oleme seetõttu järgmise vastu: jätkuvad nõudmised, et heitkoguseid juhitaks heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu, mis on näidanud, et heitkoguste vähendamise asemel see suurendab neid; turgude suurem avamine ja tööjaotus üleilmsel tasandil, nii et ELi kapital pääseks ligi arengumaailma riikide loodusvaradele, langetades kulusid ja tõstes kasumit; roheline kapitalism, mis seostab omavahel kliimakaitse ja kaubanduse liberaliseerimise ning keskkonnasõbralike kaupade ja teenustega kauplemise.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult.(DE) ELil on kohustus lülitada oma rahvusvahelisse kaubanduspoliitikasse keskkonnapoliitika kaubandusega seonduvad tahud. Toetan esimesi samme selles suunas, mis EL oma kaubanduslepingutes astunud on. Teha on aga veel palju. Artiklile 48 ma toetust avaldada siiski ei saanud. Põllumajandustoetusi on vaja toiduga kindlustatuse ja 500 miljoni eurooplase sõltumatuse seisukohast ning minu jaoks on see keskse tähtsusega. Toetused võimaldavad samuti mitmekesistada põllumajandustootmist ning aitavad kaasa maastikukaitsele.

 
  
MPphoto
 
 

  Astrid Lulling (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin raporti vastu, mis käsitleb rahvusvahelist kaubanduspoliitikat kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal, kuna ma ei nõustu üldse raportööri arvamuse ja mõttekäiguga. Nõudmine, et tugevdataks eesmärke kasvuhoone gaaside heitkoguste vähendamiseks hoolimata rahvusvaheliste läbirääkimiste lõplikest tulemustest, asetaks Euroopa ettevõtted selle tagajärjel konkurentsis ebasoodsasse olukorda. Raportööri ettepanek kompenseerida seda ebasoodsat olukorda protektsionistlikke meetmetega, nagu süsinikdioksiidimaks liidu piiridel ja CO2 reguleeritud miinimumhinnad, suurendaks konkurentsivõime puudujääki võrreldes teiste valdkondadega, mis on tööstuslikust väärtusloomeahelast allpool. Lisaks kahjustaks need meetmed liidu väliskaubanduspoliitikat, muutes tulevikus keerulisemaks vabakaubanduslepingute sõlmimise, olgu need kahe- või mitmepoolsed.

Aastatagune Kopenhaageni konverents näitas, et kui Euroopa Liit liigub edasi ühepoolselt, on selle kliimapoliitika hukatusele määratud. Seda selle pärast, et majanduspartnerid ei luba dikteerida endale Euroopa eesmärke või meetodeid. Liit peab toetama ettevõtete jõupingutusi energiakulu vähendamiseks, säilitades samal ajal oma rahvusvahelise konkurentsivõime. Alustuseks oleks hea pragmaatilisem lähenemisviis rahvusvahelistele läbirääkimistele.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, milles kirjeldatakse, kuidas ELi kaubanduspoliitika saaks aidata kaasa võitlusele kliimamuutusega. Yannick Jadot tahab, et EL võtaks endale asjas rahvusvahelise eestvedamise ja kaaluks finantstehingumaksu võimalikkust, reformiks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (eriti selle dumpinguvastaseid eeskirju), takistaks Euroopa Investeerimispanka andmast laene negatiivse kliimamõjuga projektidele ning lõpetama põllumajanduse eksporditoetused – seda kõike toetan.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Toodete ja teenustega kauplemine tekitab ligikaudu 20% kasvuhoonegaaside üleilmsest heitkogusest. Paljudes liikmesriikides on tarbimisega seotud heitkogused suuremad tootmisega seotud heitkoguste tasemetest. Euroopa Liit peab võitlema nende nn kaubeldavate heitkogustega. See on ainuke viis, kuidas saame tõhusalt kliimamuutusega võidelda. EL ei saa näiteks rahastada metsatustamisega võitlemise meetmeid, stimuleerides samal ajal puidusaaduste ja biokütuste importimist. EL peab kujundama ümber oma tootmis- ja tarbimisrežiimi, mitte aga piirduma oma heitkoguste väljast sisseostmisega. EL peab kohandama oma kaubanduspoliitikat toodete mingit laadi diskrimineerimise suunas nende kliimamõju alusel, stimuleerides nõnda tootmis- ja tarbimismeetodites ning investeerimisstrateegiates vajalikke paradigmade vahetusi.

Meie kaubanduspartnerite kliimapoliitikat ei saa Euroopa turuosa võimendamiseks ohtu seada. EL peab olema aktiivne rahvusvahelise transpordi heitkoguste suhtes ja tagama arengumaadele juurdepääsu kliimasõbralikele tehnoloogiatele. Raportis osutatakse nendele meetmetele, seega hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Ei ole lihtne saavutada tasakaalu rahvusvahelise kaubanduspoliitika ja kliimamuutuse nõudmiste vahel, kuid on vaja pingutada, et vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside heitkoguste tasemeid, mille eest vastutab rahvusvaheline kaubandus. Seda ei saa aga teha Euroopa tööstuse konkurentsivõime kadumise arvelt, eriti raske majanduskriisi ja tõusva töötuse ajal. Meil on tarvis rakendada poliitikat, mis on keskkonnasõbralik, kiirendades samal ajal majandust ja vähendades töötuse murettekitavaid tasemeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Raport on katse, et leida lahendus üleilmastumise probleemile, mille EL on ise tekitanud. Odavaid tooteid toodetakse väljaspool Euroopa Liitu täiesti teistsugustes tingimustes ja imporditakse siis odavalt Euroopasse, avaldades survet Euroopa palgatasemetele ning nõrgestades meie majandust.

Raportis käsitletakse selle tulemusena tekitatavaid CO2 palju kõrgemaid heitkoguste tasemeid. Tema eesmärk ei ole aga asetada asjaomaseid tooteid vastavasse kaubanduslikult ebasoodsasse olukorda, vaid vastupidi soosib Euroopa tehnoloogia ja asjatundlikkuse ärakinkimist laiale maailmale. See ei saavuta midagi üleilmastumise probleemi vähendamisel, vaid hoopis teeb selle hullemaks. Just sel põhjusel hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni vastu, mis käsitleb rahvusvahelist kaubanduspoliitikat kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal, kuna toetan Euroopa Ülemkogu kaugeleulatuvat eesmärki vähendada Euroopa kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 80–95% võrreldes nende 1990. aasta tasemetega, kuna seda eesmärki on vaja, et EL võidaks tagasi oma eestvedajarolli kliimaga seotud asjades, mis peaks ajendama teisi riike võtma kaugeleulatuvamaid kohustusi.

Sooviksin rõhutada kliimakaitset käsitlevate rahvusvaheliselt siduvate lepingute saavutamise tähtust ning toetan tungivalt avaliku arutelu käivitamist Maailma Keskkonnaorganisatsiooni teemal. Arvan samuti, et on oluline tugevdada positiivset kaubanduse ja kliimakaitse koostoimet, muuta hindu rahvusvahelises kaubanduses õiglasemaks ja vältida kasvuhoonegaaside heitkoguste ülekandumist, edendada toodete eristamist vastavalt nende kliimamõjule, tagada, et kaubanduse liberaliseerimine ei ohusta ulatuslikku kliimapoliitikat, lülitada transport täielikult kaubandust ja kliimat sisaldavasse valemisse ning tugevdada vahendeid kaubanduse ja kliima kokkusobitamiseks ning tõsta ELi järjekindlust kliima ning kaubanduse küsimustes arengumaade seisukohast.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Selleks et etendada võitluses kliimamuutusega eestvedajarolli, peab Euroopa Liit võimendama oma majanduse konkurentsivõimet, säästes energiat ja kasutades taastuvenergiaallikaid. Need on kaks valdkonda, mis võivad tema energiajulgeolekut suurendada ning pakkuda kõrget potentsiaali tööstusliku arengu, uuendustegevuse, ruumilise arengu ja töökohtade loomise mõttes.

Samal ajal on ELil tarvis muuta kogu oma kaubanduspoliitikat, olgu see siis kahepoolne, regionaalne või mitmepoolne. Seda on vaja, kuna toodete ja teenustega kauplemine tekitab 20% kasvuhoonegaaside üleilmsest heitkogusest. Tegemist on keerulise projektiga. EL on aga juba astunud esimesed sammud õiges suunas ebaseadusliku puidu, põllumajandusliku kütuse ja lennundusest õhku paisatud heitkoguste suhtes. Raporti eesmärk, mis tuleneb ettevõtjate, ühenduste, ametiühingute esindajate või komisjoniga peetud arvukatest aruteludest, on selgitada välja täiendavad sammud, mis võimaldaksid ELil selles suunas jätkata.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Kopenhaagenis toimunud kliimamuutust käsitleva ÜRO tippkohtumise tulemus oli pettumust valmistav leping, mis ei suuda hoida üleilmset soojenemist 2 °C allpool. Samamoodi ei ole Kopenhaageni leping ei üleilmne ega siduv. EL ei ole kaugeltki peamine vastutaja selle äpardumise eest, kuid selle ühtsuse puudumine, suutmatus kõnelda ühel häälel, suutmatus ühtlustada heitkoguste vähendamise eesmärgid ja arengumaade toetamine teaduslike soovituste ning parlamendi soovidega on teinud temast kuuldamatu ja saamatu olemi. Miks on nii palju probleeme? Kahtlemata ei ole sellele küsimusele ühtset vastust, kuid oluline osa probleemist on tingitud asjaolust, et paljudel riikidel ei ole majandus veel keskkonna seisukohast mastaapselt ümber kujundatud ja nad kahtlevad jätkuvalt selle majanduslikus, sotsiaalses ja demokraatlikus kasus. Seda hoolimata arvukatest uurimustest ja õnnestunud kogemustest energeetika ümberkujundamise ning säästvama põllumajanduse ja transpordisüsteemidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Oleme tungivalt raporti vastu, sest ei saa nõustuda selle kallutatud lähenemisviisiga, mis on täielikult vastuolus meie ühiskonna ja ettevõtete majandushuvidega. Arvata, et Euroopa suudab lahendada keskkonda paisatavate CO2 heitkoguste probleemi üksipäini, on pelgalt utoopia. Pärast läinud aastal Kopenhaageni konverentsil esitatud ülemääraseid nõudmisi ei ole me õppust võtnud ja koostame jälle dokumenti, mis nõuab liiga palju, seekord eelseisvalt Cancúnis peetavalt kliimamuutust käsitlevalt konverentsilt. Me ei kahtle tulemuses, kui täiskogule esitamisel see tekst vastu võetakse: see heidetakse prügikasti, nagu eelminegi. Raport näib püüdvat visandada põhipunkte järgmisest dokumendist, mida koostatakse kliimamuutust käsitleva tippkohtumise (COP 16) kohta.

 
  
  

Raport: Yannick Jadot (A7-0310/2010) ja resolutsiooni ettepanek (RC-B7-0616/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. (FR) Ma ei mõista loogikat, millele tugineb Euroopa Parlamendi töö kliimamuutusega. Paljude Euroopa Parlamendi liikmete sõnul tuleks liidul teha heitkoguste vähendamiseks üha enam – vähendada 30%, 40%, 50%, ehkki samal ajal ei õnnestu meil rakendada kuulsat 2020. aasta strateegiat. Seda enam, kui ülejäänud maailm jätab tähele panemata liigutusi, mida Euroopa teeb. Kopenhaagenis saavutati kokkulepe ameeriklaste, hiinlaste, indialaste, brasiillaste ja aafriklaste vahel. Euroopa Liitu ei kutsutudki.

Cancúnis ei tule n-ö siduvat kokkulepet kuulsate CO2 sertifikaatide üle sel mõjuval põhjusel, et Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Austraalia seadusandjad ei taha seda ning et Hiina, India ja Brasiilia ei luba end niiviisi hullusärki siduda. Euroopa Liit peaks investeerima enam uutesse tehnoloogiatesse, mitte ainult finantsspekulatsiooni teenivatesse tegevustesse.

 
  
  

Raport: Harlem Désir (A7-0317/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Ettevõtete sotsiaalne vastutus rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes viib meid üleilmse majanduse parema haldamiseni, soodustab õiglasemat, sotsiaalsemat, inimlikumat üleilmastumist ning aitab kaasa säästvale arengule. Üleilmastumise ajajärgul toetan ettepanekut, mille eesmärk on muuta rahvusvahelised ettevõtlustavad moraalsemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Üleilmastumine ning finants- ja sotsiaalne kriis on suurendanud vajadust rangemate eeskirjade järele maailma majanduse jaoks, kuna hetkel on rahvusvahelise kaubanduspoliitika eesmärk teenida vaid väheste majandusosaliste huve, kes on kasutanud ära turu liberaliseerimist, et viia välja osa oma tootmisest ja mitmekesistada oma tarnesüsteemi, rakendades riike, kus tootmiskulud on madalamad ja reguleerimiskord ei ole nii range.

Seetõttu nõustun raportis väljapakutud põhimõtetega, mille eesmärk on tegelda kaubandusega viisil, mis on kooskõlas ELi eesmärkidega, eriti välispoliitika seisukohast. Seda on võimalik saavutada ettevõtete sotsiaalse ja keskkonna vastutuse rakendamise teel kaubanduses, nii et nad lakkavad rikkumast sotsiaalse vastutuse põhimõtteid. Tegemist on sotsiaalse dumpingu vormiga, mida peab reguleerima, leppides kokku raportis sisalduvates ettepanekutes, eriti nendes, mis puudutavad õiguskoostöö mehhanisme ELi ja partnerriikide vahel, et võtta hargmaiseid korporatsioone vastutusele keskkonnaeeskirjade või põhiõiguste tõsiste rikkumiste eest, ning uue algatuse vastuvõtmise kaudu komisjonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Teise maailmasõja lõpust saadik on Euroopa Liit saanud tohutult kasu rahvusvaheliste turgude avanemisest. Samal ajal on Euroopas üleilmastumisega seostatud Euroopa sotsiaalne mudel avaldanud kahjuks rahvusvahelistele kaubandusläbirääkimistele vähe mõju. See on resolutsiooni eesmärk, mille poolt sel nädalal hääletasin. Selle resolutsiooni tekstiga tahtsin soovitada Euroopa Liidul tungivalt rakendada sotsiaalse dumpingu suhtes jõulist joont. Resolutsioonis nõutakse, et ettevõtete sotsiaalne vastutus, OECD, ILO ja ÜRO tunnustatud mõiste, lülitataks üldiste tariifsete soodustuste kavasse. Selles kutsutakse ka komisjoni üles teostama uusi mõjuhindamisi, et tutvuda mõjuga, mis kaubanduslepingutel Euroopa VKEdele on. Lõpuks öeldakse resolutsioonis, et kõik uued lepingud peaksid sisaldama automaatselt ettevõtete sotsiaalse vastutuse klauslit. Nagu säästva arengu vallaski, on Euroopa Liidul tarvis jõuda sõnadest tegudeni, kaitstes sotsiaalset mudelit ja kasutades seda arengu ajendamiseks koos üleilmastumisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest selles kirjeldatakse Euroopa Liidu ettepanekuid, mis näevad ette konkreetseid meetmeid ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamiseks Euroopa Liidu kaubanduspoliitika kontekstis. Sooviksin juhtida tähelepanu, et rahvusvaheline majandus- ja finantskriis on tekitanud kogu maailmas sotsiaalse kriisi, ning see on vaid suurendanud vajadust rangete reeglite järele, et tagada, et järelevalve maailma majanduse üle oleks tõhusam ning et see ei areneks meie ühiskondade kahjuks. Seega peab Euroopa puhul teostama kaubanduspoliitikat viisil, mis on kooskõlas liidu kõikide eesmärkidega ning eriti selle välispoliitika eesmärkidega. Lisaks on väga oluline, et Euroopa tagaks, et selle ühine kaubanduspoliitika ei õõnesta, vaid pigem aitab kaitsta selle sotsiaalset mudelit ja keskkonnapoliitikat.

Nõustun Euroopa Parlamendilt Euroopa Komisjonile esitatud nõudmisega täiustada oma jätkusuutlikkuse hindamise mudelit, et kajastada nõuetekohaselt kaubandusläbirääkimiste majanduslikke, sotsiaalseid ja inimõigusi ning keskkonda puudutavaid tagajärgi, sealhulgas kliimamuutuse leevendamise eesmärke. Lisaks peaks komisjon teostama järeltegevusi ELi partnerriikidega sõlmitud kaubanduslepingute puhul, teostades enne ja pärast kaubanduslepingu allkirjastamist jätkusuutlikkuse hindamisi, võttes arvesse iseäranis kaitsetuid valdkondi.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) EL etendab üliolulist rolli jõupingutustes luua uus haldamine. Seda eesmärki silmas pidades tuleb edendada rahvusvaheliste institutsioonide poliitika kooskõla. Selgeks on saamas, et EL peab mõtlema järele kaubanduspoliitika üle, mida soovib vastu võtta, kui vaatab üle oma kaubandusstrateegiat. Kui EL tahab saata välja selge protektsionismivastase sõnumi, peab see tagama, et rahvusvaheline kaubandus on õiglane.

Euroopa Liit peab kaitsma oma kaubandushuve, järgides ja tagades samal ajal seda, et teised järgivad selle standardeid ja väärtusi. Me ei tohi unustada, et ettevõtteid seovad Euroopas ranged sotsiaalsed ja keskkonda puudutavad eeskirjad. ELil peab olema võimalik nõuda sedasama kaubanduspartneritelt, iseäranis tärkava majandusega riikidelt, ning nõudma kvaliteeti ja säästvust, eriti selle territooriumile jõudvate toiduainete puhul, et säilitada õiglane ja võrdne kaubandus. Liit peab rajama oma partneritega dialoogi ja leidma ühisosa oma väärtuste edastamiseks. Lähtuvalt sellest taotlusest olla läbipaistev ja rajada dialoog, lähtuvalt talle antud uuest pädevusest, on Euroopa Parlamendil etendada pearoll, kusjuures tema kohustus on anda läbirääkimistele poliitiline ning moraalne mandaat.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Majanduse üleilmastumise ja rahvusvahelise kaubanduse käigus on suurenenud riikide vahel konkurentsisurve, mis mõnikord on viinud inimõiguste ja keskkonna tõsiste rikkumisteni. Hääletasin raporti poolt, kuna arvan, et see on iseäranis asjakohane selle tagamisel, et arendataks jätkusuutlikumat poliitikat, mis arvestab sotsiaalseid ja keskkonda puudutavaid küsimusi, edendades iseäranis ettevõtete sotsiaalset vastutust.

Ülioluline on, et Euroopa korporatsioonid, mis investeerivad ja tegutsevad teistes piirkondades, peaksid kinni Euroopa väärtustest ning rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditest. Raport pakub konkreetselt välja, et kaubanduslepingud, mille üle Euroopa Liit tulevikus läbi räägib, peaks sisaldama peatükki säästva arengu kohta, mis sisaldab ettevõtete sotsiaalse vastutuse klauslit, mida pean ülioluliseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Vaadeldavast raportist ilmneb, et eesmärk on lisada ettevõtjate hoiakutesse neid väärtusi, mis on alati eristanud Euroopa Liitu ja selle eellasi.

Eesmärk on väga kiiduväärt tingimusel, et seda rakendatakse õigesti ja et see ei koorma meie ettevõtteid, takistades nende konkurentsivõimet, kuna seda kitsendavad juba eeskirjad, mis on liiga paindumatud sellistes valdkondades nagu töötajate õigused ja keskkonnastandardid (ehkki mitte keegi liikmesriikides ei sea kahtluse alla sotsiaalset kasu, mis tuleb kulustruktuuride ülepaisumisega).

Seetõttu arvan, et meil tuleb toimida ettevaatlikult, kuna nüüd ei ole õige aeg lisada koormaid, kui keegi teine tunnista nende vajadust ega ole valmis nendega nõustuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Välisinvesteeringud on oluline majandusküsimus tärkava majandusega riikidele ning arengumaadele. Viletsad sotsiaalsed ja keskkonda puudutavad õigusaktid nendes riikides aga tähendavad, et on lubamatute töötingimuste, inimõiguste ja keskkonnakahju oht. Just seepärast on Euroopa Parlament nõudnud, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse klausel lisataks kaubanduslepingutesse, millele Euroopa Liit alla kirjutab ja mis kehtiksid arengumaadesse investeerivatele ettevõtetele. Klausel nõuaks, et need ettevõtted, nende tütarettevõtted ja tarneahel võtaksid selgeid ja tõendatavaid kohustusi oma äritegevuse sotsiaalse ning keskkonnamõju vastu. Klausel lubaks ka ohvritel kohtumenetlusi algatada. Tegemist on parima lahendusega, et tagada parem sotsiaalne kaitse ning keskkonnastandardid terves maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, kuna see propageerib vajadust rahvusvahelise kaubanduse uue regulatiivse lähenemisviisi järele. Need standardid, mis on tõhusamad ja paremini rakendatavad, peaks soodustama jätkusuutlikuma poliitika arendamist, mis tõesti võtaks arvesse sotsiaalseid ja keskkonda puudutavaid huve, mitte ainult kasumit ettevõtetele iga hinna eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Põhimõtteid, millest juhindub ettevõtete sotsiaalne vastutus, tunnistatakse rahvusvahelisel tasandil täielikult ning need on suunatud ettevõtete vastutustundelise käitumise ootusele, mis eeldab kehtivate õigusaktide austamist, iseäranis maksustamise, tööhõive, töösuhete, keskkonna, tarbijate õiguste ning ka nende korruptsioonivastasesse võitlusse kaasatuse puhul. Seetõttu arvan, et on väga hea, et EL lisab nüüd tulevastesse kaubanduslepingutesse säästvat arengut käsitleva peatüki, mis sisaldab ettevõtete sotsiaalse vastutuse klauslit.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit toetab ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamise eesmärki. Liit peab tagama, et välispoliitika, mida see rakendab, annab tõhusa panuse asjaomaste riikide säästvasse ning sotsiaalsesse arengusse. Peame tagama ka, et Euroopa korporatsioonide tegevus, kus iganes nad ei investeeri ega tegutse, on kooskõlas Euroopa väärtuste ning rahvusvaheliselt kokkulepitud normidega.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt tuleb ELi ühist kaubanduspoliitikat teostada „kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega” ning artikli 3 kohaselt peaks see iseäranis soodustama „maailma säästvat arengut, rahvaste solidaarsust ja vastastikust austust, vaba ja ausat kaubandust, vaesuse kaotamist ning inimõiguste, eriti lapse õiguste kaitset, samuti rahvusvahelise õiguse ranget järgimist ja arendamist, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtete austamist”.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin ettevõtete rahvusvahelistes kaubanduslepingutes sotsiaalset vastutust käsitleva raporti poolt. Globaliseerumine on tekitanud riikide vahel karmi konkurentsi, mis omakorda on viinud vastuvõetamatute tavadeni paljudes rahvusvahelistes äriühingutes ja arengumaades: põhiliste tööstandardite eiramine, inimõiguste rikkumised ning keskkonnakahju. Parlament kutsub üles lisama klauslit ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta kõigisse Euroopa Liidu allakirjutatavatesse rahvusvahelistesse kaubanduslepingutesse. Selle klausli kohaselt tuleb korrapäraselt avaldada aruandeid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult iga ettevõtja tegevuse mõju keskkonnale, võttes arvesse kõiki tütarettevõtjaid ja tarneahelat. Raportis kutsutakse üles looma ELi ja allakirjutajariikide vahel ning kaubanduslepingute alusel õigusliku koostöö mehhanisme, et tagada ohvritele õigus pöörduda kohtusüsteemi poole, kui rahvusvahelised äriühingud ja nende tütarettevõtted ei pea kinni sotsiaal- ja keskkonnaõigusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustusin raportiga, sest nagu teate, on rahvusvahelise kaubanduse laienemine õigustatud, kui see aitab kaasa majanduslikule arengule, töökohtade loomisele ja elustandardi paranemisele. Ainult sellisel juhul saab kaubanduse liberaliseerimisse suhtuda kui millessegi, mis on positiivne ja aktsepteeritud. Vastupidiselt põhjustab see aga väga häälekat vastuseisu, juhul kui selle tõttu hävinevad töökohad või halvenevad elutingimused, sotsiaalsed õigused ja keskkonnad. Seetõttu ei saa ühist kaubanduspoliitikat taandada meetmete kogumile, mille eesmärk on teenida pelgalt üksikute majandustegevuses osalejate vahetuid huve. Kaubanduse liberaliseerimise majanduslik ja sotsiaalne mõju erineb riigiti oluliselt ning seda mõju tuleb juhtida ja mõnikord tasandada, sest liberaliseerumine on protsess, milles on alati võitjaid ja kaotajaid. Rahvusvahelise kaubanduse laienemisest tõuseb üldine kasu üksnes teatud tingimuste täitmisel, mistõttu on vaja juhtida kaubanduse liberaliseerumist, sealhulgas selle praktilist korraldust ja mahtu – vajadus, mida globaliseerumisprotsessi kiirenedes aina enam tuntakse. Euroopa ja rahvusvaheline kogukond tervikuna seisavad seega silmitsi vältimatuga: nad peavad rahvusvahelist kaubandust reguleerivatesse eeskirjadesse lisama tõelised tagatised jätkusuutliku arengu ja tööõiguse kohta. See kohustus, mis vastab nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kui ka Euroopa Liidu eesmärkidele, on täielikus kooskõlas Euroopa üldsuse ootustega. Siiani on kaubanduse ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse seos olnud parimal juhul kasin. Ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtte lisamine rahvusvahelist kaubandust reguleerivatesse eeskirjadesse võimaldaks ELil avaldada survet ettevõtetele, et nad oma suhtumist muudaksid, ning riikidele, kellega EL kaubanduslepinguid sõlmib, et panna nad järgima tööõiguse ja keskkonnastandardeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult.(DE) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et kaubandusega tegelevad ettevõtted kannavad teatud vastutust inimeste eest, kes nende heaks töötavad. Esiteks loob sotsiaalse vastutuse klausli lisamine kolmandate riikidega sõlmitavatesse kaubanduslepingutesse võrdsed tingimused ELi ja kolmandate riikide firmade vahel ning tagab töötajate kaitse. Klauslite kehtestamisel tuleb arvestada aga proportsionaalsuse põhimõtet. Need peavad olema tasakaalus ega tohi takistada kaubandust sellises ulatuses, mis kõigepealt kahjustaks töötajaid ning seejärel ka tarbijaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Kaubanduse liberaliseerimise majanduslik ja sotsiaalne mõju erineb riigiti ning seda tuleb enamasti kontrolli all hoida. Ühine kaubanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa üldiste eesmärkidega ega tohi teenida pelgalt suurettevõtjate lühiajalisi huvisid.

Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtete lisamine rahvusvahelistesse kaubanduseeskirjadesse annab liidule võimaluse avaldada teatud survet Euroopa Liiduga kaubanduslepinguid sõlmivatele äriühingutele ja riikidele, et nad peaksid kinni tööõiguse standarditest. See aitab meil tagada, et meie elluviidav välispoliitika aitab reaalselt kaasa jätkusuutlikule sotsiaalsele ja majanduslikule arengule, samal ajal kui äriühingud järgivad rahvusvahelisi eeskirju ja väärtusi.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Kiidan kolleeg Harlem Desiri raportit ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta! Ta usub, et ettevõtete sotsiaalne vastutus on tõhus vahend, mille abil parandada konkurentsivõimet ja koolitusvõimalus, tööohutust ja –keskkonda; kaitsta töötajate ning kohalike ja põlisrahvusest kogukondade õigusi; edendada jätkusuutlikku keskkonnapoliitikat ning soodustada heade tavade kasutamist kohalikul, riigisisesel, Euroopa ja maailma tasandil. Ta väidab aga ka selgelt, et see ei saa asendada tööõiguseeskirju ega üldiseid või sektoripõhiseid kollektiivlepinguid.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ettevõtete sotsiaalne vastutus võib osutuda illusoorseks ja ehkki selle abil saab piirata teatud liiki kuritarvitusi, võib jääda mulje, et ülejäänud kuritarvituste liigid on vastuvõetavad. See võib siiski olla kontseptuaalne ja õiguslik raamistik, mis võimaldab riigil sekkuda tootmisesse ning tootmise sotsiaalökoloogilistesse tingimustesse. Sel põhjusel toetan raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõik rahvusvahelises kaubanduses tegutsevad ettevõtted peavad rakendama kehtivatele õigusaktidele kohaldatavaid põhimõtteid, eriti maksude, tööhõive, töösuhete, inimõiguste, keskkonna, tarbijaõiguste ning samuti korruptsioonivastase võitluse puhul. Seetõttu on tähtis lisada sedalaadi klauslid tulevastesse kaubanduslepingutesse, mille üle peetakse läbirääkimisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Raportiga soovitakse Euroopa Liidus äritegevust rohkem reguleerida. Euroopa Liit on aga sageli tõestanud, et seatud piirangud ei tõhusta äritegevust ega elustandardit, vaid on pigem vastupidise mõjuga. Raportöör on rõõmsalt nõus, et globaliseerumise kõige suuremate liialduste kärpimine on tähtis. Ta nõuab üsna konkreetselt, et rahvusvahelist kaubandust võib liberaliseerida üksnes niivõrd, kuivõrd sellest tõuseb kasu ühiskonna kõigile tasanditele ja kuivõrd seeläbi paraneb elustandard. Jäin seetõttu hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Pärast kliima-, toidu- ja energiakriise on rahvusvahelise finantskriisiga, mis on põhjustanud ulatusliku sotsiaalkriisi, lisandunud vaid nõue, et kehtiksid karmid eeskirjad, mis tagavad globaalmajanduse suurema integreerituse ning väldivad kahju ühiskonnale.

Globaliseerumise keskmes olev rahvusvaheline kaubandus ei jää sellest nõudmisest puutumata. Ükskõik kus maailma osas asuvate inimeste jaoks õigustab rahvusvahelise kaubanduse areng end tegelikult üksnes siis, kui see aitab kaasa majandusarengule, tööhõivele ning kui seeläbi paraneb elustandard. Ainult siis suhtutakse kaubanduse avatusse kui millessegi positiivsesse ja aktsepteeritavasse. Vastupidiselt tekitab see väga suurt vastuseisu, kui selle tõttu kaovad töökohad või see mõjutab elustandardit, sotsiaalseid õiguseid ja keskkonda.

Kaubanduspoliitikat ei saa seetõttu taandada pelgalt mõne ettevõtja vahetutele huvidele. Euroopa kaubanduspoliitika peab olema kooskõlas kõigi liidu eesmärkidega, eriti välispoliitiliste eesmärkidega. Tegelikult on tegemist ühega hoobadest, millega soovitakse reguleerida globaliseerumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Ettevõtete sotsiaalset vastutust rahvusvahelistes kaubanduslepingutes käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni eesmärk on olla hoiatuseks ning võimaldada edasi minna teel uue sotsiaalmudeli suunas, mille aluseks on ärimaailma eetika ja sotsiaalne vastutus. Heaoluriigi – nii nagu me seda mõistame – läbikukkumine nõuab uute realiteetide loomist ning ettevõtete sotsiaalne vastutus võib uut muutuste paradigmat tagant tõugata.

Tõepoolest − finantskriis ja selle sotsiaalsed tagajärjed on globaalseid probleeme teravdanud. Ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtteid tunnustatakse rahvusvahelisel tasandil täiel määral – teeb seda siis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) või Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).

Ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine on eesmärk, mida Euroopa Liit toetab ja mille ma heaks kiidan. Selles valguses tahaksin ühtlasi rõhutada oma toetust Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaubanduse ja normaalsete töötingimuste komiteele, mida võiks kasutada foorumina, kus arutada tööstandarditega seotud probleeme, eriti mis puudutab lapstööjõudu ja ettevõtete sotsiaalset vastutust, sest see on seotud rahvusvahelise kaubandusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Euroopa Parlament sedastab resolutsioonis, et finantskriis ja selle sotsiaalsed tagajärjed on süvendanud ülemaailmseid probleeme ning toonud kaasa arutelud uue reguleeriva lähenemisviisi vajalikkuse ja juhtimisküsimuste üle maailmamajanduses, sealhulgas rahvusvahelises kaubanduses. Selles avaldatakse arvamust, et uued, tõhusamad ja paremini jõustatud eeskirjad peaksid toetama jätkusuutlikuma poliitika kujundamist, kus tegelikult arvestatakse sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega ning sedastatakse, et üleilmastumine on suurendanud riikide konkurentsi välisinvestorite ligimeelitamisel ja konkurentsi ettevõtete vahel. Aeg-ajalt on selle tulemus olnud see, et valitsused on talunud raskeid inimõiguste ja sotsiaalõiguste rikkumisi ning olulist keskkonnakahju, et edendada kaubandust ja investeeringuid.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0623/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit on algusest peale püüelnud selle poole, et saavutada oma eesmärk luua ühtne turg. Konkurentsiõigus on neid jõupingutusi toetanud. Kaugel sellest, et saavutada suurte kontsernide soosingut, on konkurentsipoliitika tegelik eesmärk olnud kaitsta väiksemaid ettevõtjaid konkurentsi moonutavate tavade eest. Äriühingute kokkulepetes – näiteks teadusuuringute kavade toetamise kohta – võivad peituda kitsendavad kaubandustavad rivaalide kõrvaldamiseks. Euroopa majanduse dünaamika on siiski osaliselt seotud sellesama koostöösuutlikkusega. Järelikult on Euroopa Komisjon vastu võtnud pragmaatilise poliitilise lähenemisviisi. Komisjon kehtestab korrapäraselt lepinguliigid, mille puhul on lubatud eirata karme konkurentsieeskirju, juhul kui see võib kasulik olla. Euroopa Komisjon osaleb nüüd, kus eeskirju läbi vaadatakse, ulatuslikes konsultatsioonides. Üldiselt on õigusakti ettepanekus arvestatud Euroopa Parlamendi väljendatud seisukohti ning see on kooskõlas meie selleteemaliste vaadetega. Hääletasin seega teksti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) 31. detsembril 2010 kaotab kehtivuse kaks grupierandit: spetsialiseerumise grupierand (komisjoni määrus (EÜ) nr 2658/2000) ja teadus- ja arendustegevuse grupierand (komisjoni määrus (EO) nr 2659/2000). Komisjon kavatseb vastu võtta kaks uut grupierandi määrust, millega muudetakse varasemaid määruseid ning teatud suuniseid, mis aitavad sidusrühmadel analüüsida ja aru saada, kas nende koostöölepingud on kooskõlas konkurentsieeskirjadega. Hetkel on olemas uus komisjoni ja Euroopa Kohtu praktikal põhinev eeskirjade kogum, mis tuleb kodifitseerida. Toetasin resolutsiooni, eriti Euroopa Parlamendi eesmärki tagada sidusrühmadele õiguskindlus. Arvan, et suuniste kehtestamisel peaks EL arvestama ELi liikmesriikide ja kogu maailma konkurentsiametite kogemust. Leian ka, et kasuks tuleks algatada rahvusvahelised läbirääkimised ühtsete konkurentsieeskirjade üle kogu maailmas, võttes arvesse asjaolu, et paljud kokkulepped ja tegevused on hõlmatud mitme õigusliku konkurentsikorraga, mis takistab sidusrühmadel turul võrdselt konkureerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Terve turumajandus ei saa eksisteerida ilma, et ei selle konkurentsiolukorra üle teostataks pidevat ja jätkuvat järelevalvet. Järelevalve ei tohi siiski võtta kõigile kohaldatavate ideoloogiliste parameetrite vormi. Tegelikult tuleks üksikjuhtumite baasil uurida olukorda igas turunišis, et anda õiglane hinnang selle kohta, kas seal austatakse põhimõtteid, mis mehaanilise kohaldamise korral tekitaksid paradoksaalseid ja ebamajanduslikke olukorda. Komisjon väärib seega kiitust selle eest, et üritab spetsialiseerumislepingute ning teadus- ja arendustegevuse lepingutega – kaks mõnevõrra tundlikku sektorit, mille eripära õigustab nende erilist kohtlemist − hoida horisontaalne koostöö kontrolli all.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ettevõtjate horisontaalkokkulepped, mis on tehtud kooskõlas õigusnormidega, on koostöövorm, mis on sageli vajalik, et luua olulisi majanduslikke eeliseid, millest lõppkokkuvõttes võidavad nii turg kui ka tarbijad. Üldjuhul on tegemist koostööga, mis ei hõlma turuosaliste konkureerimise koordineerimist, nii et see ei mõjuta konkurentsivõimet, vaid tekitavad hüvesid, mida muul viisil ei ole võimalik saavutada. Seetõttu ei pea sel puhul rakendama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1. Eriti oluline on see spetsialiseerumis- ning teadus- ja arendustegevuse lepingute puhul, mis on sätestatud määrustes (EÜ) nr 2659/2000 ja nr 2658/2000, mille läbivaatamiseks on komisjon esitanud ettepaneku. Ajal mil Euroopa vajab investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning peab investeerima uuendustegevusse, on ülitähtis, et kooskõlas konkurentsiõigusega kehtestatakse turul tegutsevate ettevõtjate sünergia loomiseks õiguslikud tingimused.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõigetele 1 ja 3, artikli 103 lõikele 1 ja artikli 105 lõikele 3 on lubatud ettevõtjate horisontaalse koostöö vormid, tingimusel et sellised lepingud aitavad parandada tootmist või toodete turustamist või edendavad tehnoloogilist või majandusprogressi ning loovad tarbijatele hüvesid. Hääletasin raporti poolt, sest ma usun, et arvestades määruste ja horisontaalsete suuniste vastuvõtmisest tehtud olulisi õigusmuudatusi ning vahepeal komisjoni omandatud kogemusi eeskirjade kohaldamisel, on vaja kodifitseerida komisjoni väljaantud uus eeskirjade kogum, milles võetakse arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Nõustun ettepanekuga, sest tavaliselt tekib võrreldes vertikaalkokkulepetega horisontaalkokkulepete puhul rohkem konkurentsiprobleeme ja mul on seetõttu hea meel, et komisjon rakendab horisontaalkokkulepete turuosa künnisele kitsendavat lähenemisviisi. Ühtlasi olen arvamusel, et selline lähenemisviis ei tohiks siiski reguleerivat raamistikku keerulisemaks muuta.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Mul on hea meel asjaolu üle, et komisjon on horisontaalsetele koostöölepetele kohaldatavate konkurentsieeskirjade läbivaatamise puhul algatanud kaks avalikku konsultatsiooni. Resolutsioonis rõhutatakse, kui tähtis on otsustamisprotsessis ära kuulata sidusrühmade arvamused ning neid arvesse võtta, et saavutada realistlik ja tasakaalus reguleeriv raamistik.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Horisontaalsetele koostöölepetele kohaldatavate konkurentsieeskirjade läbivaatamine on ülitähtis, et suurendada ettevõtjate koostööd, eriti teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, mis aitab luua sünergiat koostöö kõigi valdkondade paremaks arenemiseks. Me ei tohi siiski unustada, et sedalaadi koostöö eesmärk ei ole konkurentsieeskirjade kahtluse alla seadmine.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Horisontaalsed koostöölepped võivad tekitada olulisi majanduseeliseid. Konkurendid jagavad riske, säästavad kulusid, investeeringud suurenevad ning teadmised ja toodete kvaliteet paranevad ning mitmekesisus ja uuendused saavutatakse kiiremini. Teisest küljest saab horisontaalsete koostöölepete abil vähendada konkurentsi, kui konkurendid peaksid kehtestama hinnad, fikseerima toodangu või otsustama turu jagada. Seetõttu on selged lepingud, mis tagavad stabiilsuse, väga tervitatavad. Jään hääletused erapooletuseks, sest osa punkte ei ole ikka veel piisavalt selgelt sõnastatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin horisontaalsetele kokkulepetele kohaldatavate konkurentsieeskirjade läbivaatamist käsitleva resolutsiooni poolt, sest selles võetakse arvesse komisjoni tegevust, eriti selle läbipaistvust suhetes parlamendiga ning avatuse vaimu, mille tõttu algatati läbivaatamise protsess eesmärgiga kuulata ära kõik sidusrühmad.

Õigusaktide läbivaatamisel peab alati arvestama õiguskindlust. Kooskõlas resolutsiooniga usun, et on ülitähtis, et pärast lõpliku uue reguleeriva raamistiku vastuvõtmist koostatakse kokkuvõte ja korduma kippuvad küsimused, et selgitada turuosalistele üksikasjalikult raamistikku. Jagan parlamendi muret, et seda tuleks vaadelda intellektuaalomandi õiguste kaitset käsitleva integreeritud reguleeriva osana. Intellektuaalomandi õigused aitavad uuendustegevusele oluliselt kaasa ja seega on tähtis, et neid austataks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (ES) Resolutsioonis tunneb Euroopa Parlament heameelt asjaolu üle, et komisjon on horisontaalsetele koostöölepetele kohaldatavate konkurentsieeskirjade läbivaatamisega algatanud kaks avalikku konsultatsiooni. Selles rõhutatakse, kui tähtis on otsustamisprotsessis ära kuulata huvitatud poolte arvamused ning neid analüüsida, et saavutada realistlik ja tasakaalus reguleeriv raamistik. Samuti kutsutakse komisjoni üles läbivaatamise järel selgelt ära näitama, kuidas ta on huvitatud poolte panust arvesse võtnud.

 
  
 

(Istung katkestati kell 13.20 ja jätkus kell 15.00)

 
Viimane päevakajastamine: 3. mai 2011Õigusalane teave