Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel Teresa Jiménez-Becerril Barrio ja Carmen Romero Lópezi esitatud raport Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa lähenemiskeeldu (00002/2010 - C7-0006/2010 - 2010/0802(COD)) (A7-0354/2010).

  Teresa Jiménez-Becerril Barrio, raportöör. – (ES) Lugupeetud juhataja! Täna on tähtis päev kõigi ohvrite jaoks, sest täna võtame vastu Euroopa lähenemiskeelu, mis on ohvrite õigusi silmas pidades oluline edasiminek. Ohvrid on ebaõiglaselt unustatud ning paradoksaalsel viisil on ründajatel sageli palju rohkem õigusi ja ründajate õigustest on rohkem räägitud kui ohvrite õigustest.

Täna austab Euroopa Parlament kõiki ohvreid ja meenutab neile isikutele, kelle arvates kaitsevad piirid neid sel ajal, kui nad oma ohvreid taga kiusavad, et alates tänasest kaitseb Euroopa lähenemiskeeld kõiki ohvreid kõikjal Euroopa Liidus samaväärselt.

Alustasime tööd enam kui aasta tagasi, et jõuda selle eesmärgini ja saavutada edu Stockholmi programmis nimetatud vabadusel ja turvalisusel rajaneva ala osas. Täna võime mõningase uhkusega öelda, et oleme eesmärgi saavutanud, kuigi see tee ei ole olnud kerge, sest paljud inimesed ei ole tihti suutnud keeldu mõista ning on kahelnud selle tõhususes ja selguses.

Pean ütlema, et pärast kolmepoolseid kohtumisi eesistujariigi Belgiaga ja paljusid kõnelusi komisjoniga oleme jõudnud tekstini, millega on rahul peaaegu kõik fraktsioonid. Seetõttu võeti raport kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ühishääletusel vastu suure häälteenamuse ja mitte ühegi vastuhäälega.

Loodan, et nimetatud komisjonide ja suure häälteenamusega vastuvõetud raporti koostanud isikute otsus kajastub täna Euroopa Parlamendis. See saadaks nõukogule selge sõnumi Euroopa Liidu kodanike soovide kohta: nad ei taha muud, kui elada turvalisusel ja õigusel rajanevas piirkonnas, olla kaitstud ning et ohver, keda koduriigis kaitseb ründaja eest lähenemiskeeld, ei peaks teise riiki kolides algatama uut kohtumenetlust.

Meil on kohustus tagada õigusabi kättesaadavus ELi elanikele ja eelkõige ohvritele, kes on kõige haavatavamad. Kõikide ohvrite kaitse erandeid tegemata on kogu raporti väljatöötamise ajal olnud minu teenäitajaks. Seepärast tahtsin hõlmata terrorismi, inimkaubanduse, organiseeritud kuritegevuse ja auroimade ohvrid koos eraldi peatükiga, mis käsitleb alaealisi, kes on kõige haavatavamad ohvrid ning kelle kaitsmisele me kunagi ei mõtle.

Kuigi lähenemiskeeld kaitseb kõiki ohvreid, võidavad sellest õiguskoostöö vahendist kõige rohkem koduvägivalla all kannatavad naised, sest nende ründajad ei saa karistamatult Euroopas reisida ja teavad, et neid jälitatakse samamoodi nagu riigis, kus nad oma partnereid ründasid.

Seepärast peab Euroopa Parlament täna nõukogule oma soovide kohta selge sõnumi välja saatma. Seepärast me hääletame ja peame seejuures kindlalt silmas ohvreid; neid, kes kannatavad ja kes vajavad meie kaitset, kes on hirmul ja peavad elama vabaduses ja lootuses.

Me ei kavatse loobuda õiglasest ja vajalikust ning suurema osa eurooplaste toetatud eesmärgist ainult sellepärast, et mõned inimesed kardavad ega julge kunagi astuda sammukest edasi. Me peame olema julged, liikmesriigid peavad olema julged, ning ma loodan, et tänasel hääletusel on enamus ettepaneku poolt ja julgustab neid, kes endiselt kahtlevad, kas kõnealune vahend kujutab endast ohvrite jaoks nii-öelda avatud ust. Loodan ka, et lähitulevikus esitab komisjon ohvrite õiguste kohta laiaulatuslikud õigusaktid, millel on minu täielik toetus ning kindlasti ka Euroopa Parlamendi toetus.

Kordan: see väike, kuid ülioluline samm – Euroopa lähenemiskeeld – tõhustab kõikide ohvrite kaitset, hoiab samas ära uued kuriteod ja leevendab juba sooritatud kuritegude tagajärgi.

Täna on meil kohustus kõrvaldada raskused, mis on nii kaua takistanud tõelist, kogu Euroopat hõlmavat kaitset. Tänase hääletuse abil on meil võimalus päästa elusid. Seda kavatseme me teha ja me peaksime selle üle siiralt uhked olema.

  Carmen Romero López, raportöör. – (ES) Lugupeetud juhataja! Täna täiskogus esitatav ettepanek võtta vastu direktiiv, mille eesmärk on takistada ründajad, kes jälitavad oma ohvreid kuni nende tapmiseni, ükskõik, kus ohvrid end varjavad, on selge sõnum, mille Euroopa Parlament peab saatma Euroopa ühiskonnale ja nõukogule.

Me ei jää kaitsetuks kuritegude eest, mis iga päev Euroopa riikides sooritatakse ning mis jäävad koduseinte varju. Need kuriteod jäävad varju ka statistika eest, just nagu kooselu jooksul oleks valitsenud ainult tugevaima õigus, kuid me püüame Lissaboni lepingus vastuvõetud põhiõiguste harta maksma panna.

Kas harta I jaotise koostajatele ei tulnud pähe, et kehalist puutumatust ja väärikust ei pruugi ohustada üksnes avalik-õiguslikud asutused ja riik, vaid oht võib olla maskeeritud ka tunneteks? 25% Euroopa naistest kannatavad praegu mõne vägivallavormi all, nende piinajate nimed ei ole avalikud ning enese rünnakute vastu kaitsmine ei luba neil naistel olla kodanikud.

Vabaühenduste andmetel sureb Euroopa Liidus igal aastal enam kui 2500 naist, ilma et oleksime endalt küsinud, kas neid kuritegusid saaks ära hoida või ennetada. Seepärast on Euroopa naised väljendanud heameelt liikmesriikide ja eesistujariigi Hispaania mõtte üle esitada Euroopa lähenemiskeelu idee Euroopa Parlamendile.

Loome turvalisusel rajaneva Euroopa ala: Euroopa vahistamismäärus tähendab, et ükski meie liikmesriik ei tohi olla kurjategijate varjupaik. Loome vastastikuse usalduse õhkkonna: lähenemiskeelu abil loome õigusel ja vabadusel rajaneva ala, sest kuritegude ohvreid võivad võtta vastu kõik riigid ilma edasisi menetlusi läbi viimata, nagu ütles mu kaasraportöör Teresa Jiménez-Becerril.

Lugupeetud kolleegid! Räägime siin nii-öelda eraviisilisest terrorismist – nii nimetatakse nüüd neid pidevaid kuritegelikke rünnakuid, mis leiavad aset eraelus koduseinte varjus. Räägime ka eri päritolu ennetavatest meetmetest. Mitte kõik riigid ei järgi või ei kavatse järgida samu õigustraditsioone: mida suuremaid edusamme me teeme, seda rohkem on praegu ja tulevikus vaja vahendit, mis suudaks arvestada meie mitmekesisusega. Sel seisukohal on nõukogu õigusteenistus, samuti Euroopa Parlamendi õigusteenistus. Mis meid takistab? Lugupeetud kolleegid! Meid ei takista õigussüsteemi keerukus, mis jääb edaspidigi püsima.

Seadus ei ole vahend konfliktide loomiseks, vaid nende lahendamiseks. Niisugune on olnud konservatiivsete valitsuste seisukoht, kes on mõistlike hinnangute alusel ettevõtmist toetanud. Kui me terrorismist kõneldes rääkinuks tagatistest ja põhiõigustest, siis kuidas oleksime saanud algatada rahvusvahelisi kokkuleppeid, kui mitte sellepärast, et me rääkisime turvalisusest? Ja kas 2500 naist igal aastal ei ole Euroopa Liidu jaoks turvalisusprobleem?

Praegu ei ole esimene kord ajaloos, kui seadus peab toime tulema raske ülesandega. Seepärast tunneme kahetsust komisjoni seisukoha pärast kogu protsessi vältel, sest me ei saa rääkida õiguslikest alustest, kui me räägime poliitilisest tahtest. Ärgem pöördugem seaduse pole ainult siis, kui see meile sobib.

See tekst on kokkuleppe tulemus. Parandustes, mis me oleme lisanud seoses õigusega teabele, tõlkele ja menetlustagatistele, on võetud arvesse asjaolu, et tegemist on tunnustamisvahendiga ning Euroopa Parlamendi otsuse kohaselt on esmatähtis see, et liikmesriigid tooksid olemasolevad andmed päevavalgele.

Me ei ole unustanud ohvrite õigusi psühholoogilisele toetusele ja õigusabile. Jätkame nende nimel võitlust ja loodame, et need lisatakse järgmisesse ohvritega seotud meetmepakmesse.

Tahame tänada eesistujariiki Belgiat ja kõiki kaasraportööre ja meie meeskonda tehtud töö eest. Tänase hääletuse abil tahame saata nõukogule sõnumi, et selline on Euroopa Parlamendi soov ning nüüd on nõukogu kord vastutus võtta. Meil ei õnnestu takistustele vastu astuda, kui mõned liikmesriigid usuvad, et probleemi ei ole, sest andmed puuduvad.

Nüüd peab nõukogu otsustama, kas Euroopa Liit tõepoolest astub vägivalla vastasesse võitlusse ja asub kaitsma põhiõigusi.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Vägivalla all kannatavate või vägivallaohus olevate kodanike, tegelikkuses peamiselt naiste kaitse on kõikide praegu selle teema kallal töötavate institutsioonide tegevuskavas olulisel kohal.

Teema päevakorras olemine on tähtis, sest meil on ühine eesmärk: ohvrite kaitsmine parimal võimalikul viisil kogu ELi territooriumil. Just sellepärast olen ma algusest peale seda kaitse-eesmärki toetanud ning just seepärast valmistan ette põhjalikku meetmepaket ohvrite õiguste kohta, mille saaks vastu võtta 2011. aasta kevadel.

Olen täiesti teadlik tööst, mida on teinud kaasraportöörid Teresa Jiménez-Becerril Barrio ja Carmen Romero López ning nii naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon kui ka kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon, kes on ohvrite kaitse tõhustamiseks praegu tehtavale tööle palju kaasa aidanud. Kaalun mõningaid teie esitatud ettepanekuid: näiteks, et ohvrid ei peaks kandma kulusid, et neile pakutaks tõlketeenust või et vähendataks viivitusi tunnustamismenetluses. Olen valmis töötama välja tõhusat ja õiguskindlat mehhanismi, mille abil aidata ohvritel saada tsiviilõiguse kaitsemeetmetest kasu kogu Euroopa Liidus.

Oleme töötanud süüdistatavate isikute menetlusõiguste kallal. Sellega seonduvalt peaksime töötama ohvrite õiguste kallal, sest väga tihti räägime süüdistatava kohtumenetlusest, kuid unustame ohvri olemasolu. Niisiis peame me tähelepanu keskmesse uuesti tooma ohvri.

Just seepärast tuginetakse komisjoni edasises ohvritega seotud meetmepakmes eesistujariigi Hispaania, eesistujariigi Belgia, nõukogu ja loomulikult Euroopa Parlamendi tehtud suurepärasele tööle ning arendatakse seda edasi. Kogu tehtud töö on väga oluline ning see võetakse kokku niisuguses vormis, et kui ohvreid käsitlev pake esitatakse, on see kõikehõlmav ja valmis ning tõepoolest muudab midagi kõikide ohvrite jaoks – olgu need naised, lapsed või mehed, kuigi enamik on naised ja lapsed –, et meil oleks võimalik võtta kiiresti konkreetsed meetmed, mis on kohaldatavad ega loo õiguslikku ebakindlust. Tänan teid tehtud töö eest. Seda võetakse kõnealuse pakme ettevalmistamisel arvesse.

  Monica Luisa Macovei, fraktsiooni PPE nimel. – (RO) Lugupeetud juhataja! Umbkaudu 8000 Rumeenia naist Hispaanias on saanud sel aastal ohvritena kasu lähenemiskeeldudest, mis kehtivad Hispaanias. Keeldude kehtivust tuleks laiendada ka Rumeeniasse ja muudesse liikmesriikidesse, kuhu need inimesed reisivad.

Mitteametliku hinnangu kohaselt on Euroopas ligi 100 000 naist, kes saavad kasu lähenemiskeeldudest, mis kehtivad need väljastanud riikides. Direktiivi eelnõus muudetakse nende kaitsemeetmete piiratust, territoriaalsust. Kasutusele võetud vahendi abil tunnustatakse ühes liikmesriigis väljastatud lähenemiskeeldu teises liikmesriigis, kuhu ohver reisib. Nii saab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala tegelikkuseks ja vägivalla või muud ohvrid võivad hirmu tundmata elada ja reisida.

Euroopa Parlament soovib, et ohvrikaitset edasi arendataks. Seepärast palume ja ootame komisjonilt pärast kõnealust direktiivi, et järgmine samm oleks õiguse ja turvalisuse ühisel alal toimiva ohvrikaitse suurendamine. Seepärast ootame innukalt ja huviga meetmepaket, mis esitatakse 2011. aasta kevadel.

Lõpetuseks kordan, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon toetab ohvrite kaitsmist, kõnealust direktiivi eelnõud ja suuremat ohvrikaitset.

  Silvia Costa, fraktsiooni S&D nimel. – (IT) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Ettepanekuga võtta vastu direktiiv – mille eest tahan avaldada suurt tänu raportööridele, kellega ma variraportöörina koos töötasin – toetab ja arendab Euroopa Parlament nõukogu ettepanekut, mille eesmärk on kaitsta kõigis 27 liikmesriigis inimesi, kes kannatavad tagakiusamise või tõsiste ja korduvate ohtude tõttu, mida tekitavad teadaolevad ja eelnevalt kindlakstehtud isikud – sageli on need endised poiss-sõbrad, abikaasad või partnerid –, kes ohustavad nende kehalist ja vaimset puutumatust, väärikust ja isikuvabadust.

Rünnakute ja tapmiste arv – eelkõige naiste – tõesti kasvab. Politsei ja kohus ei võta nende kaebusi sageli piisavalt tõsiselt ning lähenemiskeelud ja ründaja vastu võetavad meetmed kehtivad praegu ainult riikides, kus need on väljastatud ja kehtestatud. Lugupeetud volinik Reding! Vastuvõtmisel olev meede ei pruugi olla täiuslik, kuid see täidab õigusliku vaakumi.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala loomisel oleme alati toiminud kogemuste toel, surudes vajadusel asju läbi. Usume, et see algatus on oluline, sest võimaldab kõikidel Euroopa Liidu kodanikel – nii meestel kui ka naistel – ja kõikidel Euroopa Liidu elanikel reisida vabalt üle piiride, võtta kaasa oma inimõigused ja õiguse kaitsele ja turvalisusele, nagu on märgitud Lissaboni lepingu artiklis 3. Seda artiklit soovisime Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonis õiguslikuks aluseks, et anda ettepaneku ülesehitusele ühtsem suund.

Euroopa lähenemiskeelu sisseseadmise abil tagatakse kaitstavale inimesele kiire ja tasuta menetluse kaudu järelevalve ka teises liikmesriigis. Iga liikmesriik peab nimetama pädeva asutuse, kes teavitaks ohvreid nende õigustest, korraldaks kampaaniaid, koguks statistilisi andmeid ja teataks inimestele kohe nende riikliku lähenemiskeelu väljastamisest. Lisaks annab see tugeva tõuke Euroopa Liidu õigusruumi loomiseks ja liikumisvabaduse ellurakendamiseks, kuid see kohaldab esimest korda ka seadusandlikku tavamenetlust, mis hõlmab nõukogu ja parlamendi vahelist kaasotsustamist.

Loodan, et nõukogu kinnitab seda kohustust, ning loodan, et komisjon – kuigi pöörates erilist tähelepanu eelseisvale ohvrite turvalisust käsitlevale meetmepakmele – ei jäta kasutamata seda konkreetset võimalust reageerida kohe ülitõsisele olukorrale, mida illustreerib ka Euroopa ja liikmesriigi tasandi statistika. Muu hulgas võib see aidata kaasa liikmesriikide olulisele õiguslikule lähenemisele.

Seepärast soovitan vältida igasuguseid viivitusi ja võtta sellist tüüpi ohvrikaitses konkreetsed kohustused.

  Izaskun Bilbao Barandica, fraktsiooni ALDE nimel. – (ES) Lugupeetud juhataja! Tahan, et Euroopa lähenemiskeeld oleks eriti tõhus naistevastase vägivalla ennetamisel ja kujutaks endast kasulikku sissejuhatust ettepanekule, mida komisjon valmistab ette eesmärgiga anda meie käsutusse ühesugune vahend kõikide kuriteotüüpide jaoks.

Tunnen kahetsust fakti üle, et teksti koostamine on olnud nii raske ja keerukas, hoolimata asjaolust, et meil kõigil on ühine keskne eesmärk.

Oleksin tahtnud, et kõnealusesse keeldu oleks lisatud veel kaks aspekti. Esiteks Euroopa lähenemiskeeldude register vastavate privaatsustagatistega, et säästa abisaajaid bürokraatiast ja saavutada keeldude kohene kohaldamine. Lisaks vähendaks see nende protsesside kulusid, mida pädevad asutused peaksid läbi viima, ning pakuks standarditud ja pidevalt ajakohastatud statistikat.

Teiseks usun, et oleksime pidanud püüdma põhjalikult uurida selle valdkonna koostööd kolmandate riikidega, eriti kui vaatame statistikat ohvrite päritolu kohta ja nende võimalikke elukoha vahetamisi.

Arenev Euroopa välisteenistus on seega kaotanud võimaluse tutvustada end avalikult sedalaadi missiooniga, mis on eurooplastele mõistetav ning mis lahendab probleemid, mis on praegu kõikide eurooplaste jaoks reaalsed.

Tahan tänada raportööre kogu nende töö eest ning loodan, et volinik Reding on kõnealuse ettevõtmise suhtes ärgas.

  Raül Romeva i Rueda, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (ES) Lugupeetud juhataja! Minu arvates peame Euroopa Parlamendis olema väga vastutustundlikud ja tegutsema meile antud volituste raames, mille kohaselt peame me ka Euroopa Liidu tasandil kaitsma vägivallaohvritest naisi ja tegema lõpu mõrvadele.

Nagu öeldud, on küsimus võitluses teatud laadi sotsiaalse terrorismi, šovinistliku vägivalla vastu. Seepärast ei tohi me takerduda statistikasse või õiguslikesse üksikasjadesse. Räägime õigusest, põhiõigustest, elust ja surmast, ründajate eest kaitset vajavate inimeste kaitsmisest ja mis kõige olulisem – sellest, et meil ei oleks põhjust tunda kahetsust asjaolu pärast, et 2500 naist langeb igal aastal meid tabanud õigusliku letargia ohvriks.

Me kõik teame õiguslikke raskusi ning seda, et tegemist on uuendusliku praktikaga Lissaboni-järgses institutsioonidevahelises dünaamikas. Need raskused ei tohiks aga mingil tingimusel olla tegevusetuse vabanduseks. Vägivalla ja mõrva ohvriks langenud või selles ohus olevate naiste õiguste kaitsmine ning niisuguste tegude ennetamine ei saa sõltuda mõnest õiguslikust probleemist. Peame omandama poliitilise tahte – seda nõuab kõnealuse teema kiireloomulisus ja tähtsus.

On ütlematagi selge, et tähtis on teha asju õigesti, kuid eelkõige on oluline neid teha ja minu arvates on see põhiline idee, mille võime loodetavasti vastu võetava tekstiga edastada nii nõukogule kui ka komisjonile. Tuleb mõista, et mitte mingil tingimusel ei saa me peatada algatust mõne tehnilise probleemi tõttu, mida me ei ole suutnud varem lahendada.

Tahan kasutada võimalust tänada kahte raportööri ja nii eesistujariiki Hispaaniat kui ka eesistujariiki Belgiat töö eest, mida nad on teinud selleks, et jätkuvalt edasi liikuda, töötada ja ületada – kordan – šovinistliku vägivalla nuhtlus.

  Timothy Kirkhope, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Olen jälginud tähelepanelikult kolmepoolseid kõnelusi ning tahan tänada oma kolleege, eeskätt Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) ning Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonist töö eest, mida nad on teinud.

Ühendkuningriigi advokaadina on mul aastate jooksul olnud kogemusi õigusabi ja toetuse pakkumisega inimestele, kes on langenud sugulase või eelmise partneri toimepandud koduvägivalla, jälitamise või ahistamise ohvriks. Olen otseselt näinud ahastust, mida võib põhjustada füüsiline, psühholoogiline ja seksuaalne ahistamine, ja ahistamisohvrite haavatavust.

Toetan täielikult kõnealuse ettepaneku eesmärke. Pean aga väljendama ka muret ettepaneku õiguslike aluste ja kohaldamisala pärast. ELi toimimise lepingu artikli 82 kasutamise kaudu on ettepaneku aluseks ilmselgelt üksnes kriminaalasjad. Mõned väärteod, mida ettepanekuga soovitakse hõlmata, kuuluvad oma laadilt ja õiguslikust aspektist tsiviilõiguse alla, kuid sellegipoolest on artikli 81 kasutamine märgatavalt puudulik.

Kuigi ma ei ole vastu ELi õiguskoostööle, olen sügavalt veendunud, et me peame tagama ELi tasandil koostatavate õigusaktide õigusliku kindluse, tugevuse ja tõhusa rakendatavuse liikmesriigi tasandil, ilma et need seaksid ohtu liikmesriigi olemasoleva õigussüsteemi.

  Paul Nuttall, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud juhataja! Toetan ohvrite kaitsmist. Kui ma aga esimest korda Euroopa lähenemiskeeluga tutvusin, näis see hirmutav just nagu Euroopa vahistamismäärus, mis minu arvates on üks kõige pealetükkivamaid ja diktaatorlikumaid õigusakte, mida kunagi Briti rahvale peale on surutud.

Üleskiidetud Euroopa lähenemiskeelu ettepaneku järgi on tegemist naiste kaitsmisega. Meile öeldi, et Euroopa vahistamismäärus aitab terrorismiga võidelda ning me kõik teame, et sellest on saanud midagi enamat. Olgem selgesõnalised ja ausad: põhieesmärk on panna paika alus üleeuroopalisele õigussüsteemile, mis hakkab kahtlemata Briti õigustikku õõnestama. Kui tõendeid peaks vaja minema, tarvitseb meil vaid heita pilk Euroopa vahistamismäärusele.

Arvan ka, et neid keelde on Ühendkuningriigis väga raske jõustada, sest lõpuks jõuame olukorda, kus keelu on väljastanud võõra maa võõras kohtunik, kes ei tea midagi Ühendkuningriigi tingimustest või meie eluviisist. Meil Inglismaal öeldakse, et hirmutatud vares kardab põõsastki. Meid on ükskord Euroopa vahistamismäärusega ära hirmutatud. Mina soovitan meil Euroopa lähenemiskeeldu karta.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Võttes arvesse esitatud muudatusettepanekuid, ei ole kahtlustki, et kõne all olev direktiiv on üks esimestest ettevõtmistest, mille eesmärk on nende oluliste eesmärkide täitmine. Peaksime tagama, et vägivallaohvrid ei oleks edasise kahju eest kaitstud üksnes oma koduriigis, vaid et nad saaksid kaitsemeetmetest kasu kogu Euroopa Liidus. Seepärast peame minu arvates toetama raportööri seisukohta.

Samuti tuleks märkida, et direktiivil on teadlikult lai kohaldamisala. Kuigi enamik väljastatud lähenemiskeelde on seotud soolise vägivalla ohvritest naistega, võib direktiiv hõlmata kõiki vägivallaohvreid – lapsi ja mõlemast soost täiskasvanuid, tingimusel, et teo toimepanija on kindlaks tehtud. Selle kohta märgitakse Stockholmi programmis, et erilist toetust, sealhulgas õiguskaitset vajavad kuriteo, sealhulgas terrorismiohvrid, kes on kõige kaitsetumas olukorras, või eriti raskes olukorras olevad isikud, kelle vastu korduvalt kasutatakse perevägivalda, soopõhise vägivalla ohvriks langenud isikud või isikud, kes langevad muud liiki kuriteo ohvriks liikmesriigis, mille kodanikud või elanikud nad ei ole.

Eelnimetatuga seoses peaks Euroopa lähenemiskeeld kehtima kõikide kuritegude, sealhulgas inimkaubanduse, naiste suguelundite moonutamise, sundabielude, aumõrvade, intsesti ja muude sedalaadi kuritegude ohvrite korral. Seepärast tuleks lähenemiskeelu ideed pooldada ja mina toetan raportööri täielikult.

  Emine Bozkurt (S&D). – (NL) Lugupeetud juhataja! Praegu saavad Euroopa lähenemiskeelust kasu 100 000 inimest. Üks neist on Rasja, kes tahaks koos oma lastega Hispaaniasse kolida. Kui tema jälitaja suhtes Hollandis kehtestatud lähenemiskeeld ei tule koos temaga Hispaaniasse kaasa, muutuvad Rasja ja ka tema lapsed seisvaks märklauaks, kui Hispaania ametivõimud sama keeldu ei tunnusta või jõusta. Õnneks Hispaania tunnustab seda.

See kaitse kehtib ka nendele, keda kiusatakse taga sõnavabadusõiguse kasutamise pärast. Nad peavad saama kõneleda muudes Euroopa riikides teadmisega, et nende ähvardajad ei istu publiku hulgas. Euroopa lähenemiskeeld teeb selle võimalikuks. Tegemist on suurepärase mõttega, millele Hollandi valitsus on toetust avaldanud. Uue koalitsiooniga on sellise kaitse all olevate inimeste seisukord teinud läbi 180-kraadise pöörde: naised, mehed ja lapsed, kes peavad iga päev hirmus elama, on jäetud tundetult abitusse olukorda. On lihtsalt vastuvõetamatu, et üksikisiku turvalisus tunneb riigipiire.

100 000 inimese nimel ütlen nüüd Euroopa lähenemiskeelule jah. Loodetavasti teevad kõik valitsused, sealhulgas mu enda riigi valitsus oma parima, et suurendada oma kodanike turvalisust, kaitset ja vabadust, et kõik inimesed võiksid elada vabaduse ja turvatundega.

  Nathalie Griesbeck (ALDE). – (FR) Lugupeetud juhataja, volinik, kolleegid! Esmalt tahan muidugi tänada kahte kaasraportööri, kes pärast kolmepoolse kohtumise keerulisi läbirääkimisi tegid ettepaneku kompromisskokkuleppeks, mida mina kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ja omaenda fraktsiooni variraportöörina loomulikult kutsun teid vastu võtma.

Teiseks: kuigi ma tunnen kahetsust selle üle – nagu mõned on täna öelnud –, et teatud punkte, nagu dokumentide tõlkimine ohvrite jaoks, ei lisatud kokkuleppe teksti põhiosasse, või et lihtsustuselemendid ei olnud piisavalt selged – ja ma loodan, et ohvreid käsitlev meetmepake lihvib neid –, tahan rõhutada, et lõpuks kõlab kõik see tänapäevaselt tervemõistuslikuna; see on nagu loogiline jätk vabadusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala üha suuremale lõimitusele ning sisuliselt vastava õigussüsteemi loomisele.

See väljendab enamiku jaoks meist teatavat poliitilist julgust ja tahet minna kaugemale poliitilistest poosidest ja luua arusaadav tööriist kriminaalasjades tehtavaks koostööks. See tööriist esindab teatud määral – nagu Viviane Reding varem toonitas – tõeliste õiguste poliitikat Euroopa Liidus. See tähendab tõelisi poliitikameetmeid inimeste jaoks, eelkõige naiste jaoks, kelle kehaline puutumatus võib olla ohus; poliitikameetmeid, mis on vastavuses pikka aega eksisteerinud liikumisvabadusega – seepärast on see õiguste poliitika.

ISTUNGI JUHATAJA: ROBERTA ANGELILLI
asepresident

  Véronique Mathieu (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja, volinik, kolleegid! Lubage mul esmalt öelda, et alates eilsest on arutelult puudunud nõukogu ja ma pean seda kahetsusväärseks, sest nõukogu on üldiselt viibinud kohal kõikide nende teemade üle peetavatel läbirääkimistel, mida me alates eilsest oleme arutanud; need on nimelt kodanikuvabaduste, justiits- ja siseküsimustega seotud teemad. On kahetsusväärne, et nõukogu ei ole praegu siin Euroopa Parlamendi häält kuulamas. See on tõeliselt häbiväärne!

Soovin tunnustada kaht kaasraportööri – kes on teinud tekstiga ära tohutu töö – edusammude puhul, mis on pöördelised kõikide ohvrite jaoks: esiteks koduvägivallaohvrite jaoks – kas teadsite, et 45% Euroopa naistest kannatab koduvägivalla all, samuti mõned mehed, sest ei tohi unustada mehi, kes kannatavad naiste vägivalla all – ning terrorismiohvrite, sealhulgas laste jaoks, kes on loomulikult eriti haavatavad.

Meile täna esitatud tekst on ülioluline ning tahan veel kord edastada oma kiidusõnad. Lugupeetud volinik! Ootame kannatamatult ohvreid käsitlevat meetmepaket, mille esitate meile järgmisel aastal ning mis täiendab homme hääletamisele minevat teksti.

  Antigoni Papadopoulou (S&D). – Lugupeetud juhataja! Koduvägivald, suguelundite moonutamine, aumõrvad, sundabielud ja inimkaubandus on vaid mõned vägivallavormid, mille all kannatab 45% naistest kogu Euroopas.

Naised ja lapsed vajavad paremat kaitset. Euroopa lähenemiskeeld on tubli samm selles suunas ning täielikus kooskõlas ühendatud Euroopa Stockholmi programmis ettenähtuga: kodanike teenistuses olev vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

Ühes Euroopa Liidu riigis süüdlase suhtes kehtestatud lähenemiskeeld jõustatakse kõigis ülejäänud 26-s ELi liikmesriigis. Eesistujariigi Hispaania ettevõtmine, mida me kõik oleme täna toetanud, paneb rõhu ohvrite kaitsele ja ennetustööle ning edendab õiguskorra menetluste ühtlust. See lubab ohvritel lõpetada vaikimise ja taotleda Euroopa Liidus kaitset geograafilistest piiridest sõltumata.

Loodan, et komisjon kiidab kahe kaasraportööri raporti oma laiaulatuslikus ohvreid käsitlevas meetmepakmes täielikult heaks.

  Salvatore Iacolino (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Kahtlemata on ohvrite kaitseks ettenähtud Euroopa lähenemiskeeldu käsitlev direktiiv veel üks märk konkreetsete tagatiste tähendusrikkast muutusest eelkõige naiste jaoks – nagu juba öeldud –, kuid mitte ainult.

Suunised kõnealuse meetme kohta töötati juba välja esmalt Lissaboni lepingus, seejärel Stockholmi programmis. Mina tahan eriti tunnustada kaht kaasraportööri Teresa Jiménez-Becerril Barriot ja Carmen Romero Lópezi järjekindla töö eest ja paljude nõukogus ettetulnud probleemide lahendamise eest, mis aitas sillutada teed üliolulisele ettepanekule, vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajanevale alale, mis tõepoolest kodanike teenistuses oleks.

Ettepanekus võideldakse koduvägivallaga kindlalt ja otsustavalt ning see sisaldab ulatuslikke meetmeid ja kohaldamisala, mis on täiesti ühtne. Need väljakujundatud, õigeaegsed ja tõhusad ettevaatusabinõud lubavad meil uskuda, et ettepanekut võiks tulemuslikult kasutada ka ohvrite perekondade kaitsmiseks. Ootame huviga volinik Redingi väljakuulutatud ja lähinädalatel valmivat struktureeritumat meetmepaket vägivallaohvrite kaitse kohta.

Lugupeetud juhataja! Lõpetuseks tahan kinnitada, kui oluline on teha kõnealuse meetme tegelikul ellurakendamisel tihedat liikmesriikide vahelist koostööd ning rakendada meedet suure tundlikkusega. Samuti on ülioluline pidada meeles ohvrite psühholoogilist toetamist. Olen kindel, et komisjon võtab seda oma seadusandliku menetluse lõppetapis nõuetekohaselt arvesse.

  Heidi Hautala (Verts/ALE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Euroopa lähenemiskeeld on oluline samm ohvrite parema kaitsmise poole kogu Euroopas. Saadame nõukogule ja komisjonile jõulise märguande: Euroopa Parlament on lähenemiskeelust väga huvitatud ja see tuleks kiiresti sisse viia. Peaksime nüüd püüdma üle saada nõukogu vastuseisust ja õiguslikest aspektidest, millega komisjon oma vastuseisu põhjendab.

On oluline, et direktiivi kohaldataks laialdaselt. Sinna tuleks kaasata peale kriminaalkuritegudega seotud kaitsemeetmete ka paljud eri tüüpi kaitsemeetmed. Direktiivis ei tohiks olla mingit õigusalast juuksekarva lõhkiajamist. Lähenemiskeeld peaks olema ka piisavalt paindlik, et arvestada erinevusi liikmesriikide õigustikes.

On oluline, et Euroopa Parlament ei keskenduks üksnes soolise vägivalla ohvritele, vaid ka muudele vägivallaohvritele. Direktiivis tuleb selgelt määratleda, missugused on ohvri õigused ja kaebuse esitamiseks vajalik menetlus. Need on mõned asjaolud, mida ma ise olen püüdnud parlamendi seisukohas toonitada. Oluline on ka see, et riik, kus lähenemiskeeldu taotletakse, teavitab oma kodanikke nendest menetlustest.

Kui lähenemiskeeld jõustub, ei ole töö sellega õigupoolest veel otsa saanud. Ametiasutusi tuleb koolitada ning me ei saa olla täielikult rahul sellega, et teabekampaania piirdub vaid praegusega.

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Täna arutluse all olevas raportis sisalduvad sätted muudavad mind väga entusiastlikuks. Ohvrile ühes liikmesriigis antud kaitse kindel kehtimine ka igas muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ohvrid on korduva vägivalla hirmus sunnitud reisima, tähendab viimaste jaoks võimalust elada normaalset elu. Euroopa lähenemiskeeld tähendab, et ühes liikmesriigis vastuvõetud kaitsemeetmeid võivad tunnustada, kohaldada ja jõustada muu liikmesriigi kohtud.

Veelgi enam: direktiivi kohaldamisala laiendamine igasuguse, mitte üksnes soolise vägivalla ohvritele esindab järgmist teetähist. Kõik ohvrid väärivad lugupidamist ja ootavad, et nende kannatuste põhjustajaid õiglaselt karistataks. Mulle näib, et ainult ohvrist juhinduv kaitsemehhanism võib olla täielikult tõhus ja ennetada sama kuriteo kordumist ning pakkuda ka ohvrile tegelikku kaitset. Mul on hea meel, et Poola oli üks kõnealuse idee algatajaid.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Lugupeetud juhataja! Kui Euroopa Liit tahab muutuda tõeliseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks, peame kõrvaldama erinevused, mis liikmesriikide vahel selles valdkonnas jätkuvalt olemas on.

Vägivallaohvrid peavad olema kurjategijate eest kaitstud mitte üksnes oma koduriigis, vaid nende käsutuses peavad olema kaitsemeetmed kogu ELis. Kuigi tegemist on laiahaardelise ettepanekuga, käsitleb see otseselt koduvägivalla ohvritest naisi. On hea, et ettepanek pakub ka võimalust leida lahendus teiste võimalike ohvrite olukorrale – olgu need siis inimkaubanduse, sundabielude, aumõrvade või intsesti ohvrid –, või tunnistajate, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ohvrite olukorrale. Mina isiklikult kiidan väga heaks püüdlused pakkuda ohvritele parimat võimalikku kaitset muu hulgas ka vajaliku õiguskindluse tagamise abil. Ohvrid peavad saama tugineda selgetele eeskirjadele ning neid tuleb alati hoida kursis meetmetega, mis on neile kättesaadavad päritoluriigis ja riikides, kuhu nad tahavad kolida või kuhu nad on juba kolinud.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kolleegid! Hindan kõrgelt kahe raportööri tehtud tööd. Direktiivi eelnõu nõrk koht seisneb aga selles, et eelnõu tugineb kõige tavalisemale jälitamisele, mille korral on inimene olnud teise inimese vägivalla ohver ning järelikult tuleb teda kaitsta igasuguse füüsilise või vaimse ahistamise kordumise eest. Loomulikult on see teema ülioluline sadade tuhandete naiste jaoks Euroopa Liidus ning seepärast toetan eelnõu sisu täielikult.

Kahjuks ei võta need meetmed aga arvesse organiseeritud kuritegevuse ohvreid, kes enamikul juhtudel ei vaja kaitset tuvastatud või tuvastatava isiku eest, vaid organisatsioonide eest, kelle suhtes ei saa kindlasti piiravat keeldu kohaldada. Seepärast peaks Euroopa Parlament minu arvates käsitlema seda direktiivi kui esimest sammu, millega hakata rakendama Stockholmi programmi, kus on konkreetselt juttu kuritegeliku tegevuse ohvrite kaitsmiseks võetavatest meetmetest, ning mulle näib, et Teresa Jiménez ja volinik Reding on sama meelt.

Pöördun Euroopa Komisjoni poole sooviga tagada, et ohvrite kaitsmisega seotud meetmepake, mida kavandatakse 2011. aastaks, kaitseb ka organiseeritud kuritegevuse ohvreid ja ohvreid, kes on viga saanud tööülesannete käigus.

  Cornelia Ernst (GUE/NGL). – (DE) Lugupeetud juhataja! Euroopa lähenemiskeeld on samm õiges suunas. Põhimõtteliselt tuleb vägivallaohvriteks tunnistatutele võimaldada kõikides liikmesriikides samatasemeline kaitse. Parim lahendus oleks liikmesriikide õigustike ühtlustamine kõnealuse teema osas, kuid seda ei olnud võimalik saavutada. Rõõmustav aspekt lähenemiskeelu juures on selle eesmärk tuua võimalikult palju kasu kõikidele vägivallaohvritele ning keelu lai kohaldamisala: seksuaalne vägivald, jälitamine ning eeskätt alaealiste ärakasutamine, mida ma pean väga-väga oluliseks. Nii saadab lähenemiskeeld vägivallaohvritele ja eelkõige naistele julgustava sõnumi. Sellegipoolest on meepotis tilgake tõrva: artikli 9 mittetunnustamise põhjendused on väga laiaulatuslikud ja võivad ka mõnel määral olla liikmesriikidele vahendiks direktiivist hoidumiseks. Seepärast peame aasta pärast väga tähelepanelikult hindama, kuidas me saame arutelu jätkata, sest kõik ohvrid kõikides liikmesriikides vajavad samasugust kaitset.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Lugupeetud juhataja! Toetan Euroopa lähenemiskeelu projektis sisalduvat ideed.

Ohustatud inimeste kaitse üksikute liikmesriikide tasandil on osutunud paljudel juhtudel ebapiisavaks. Tänu Euroopa ruumi praegusele avatusele sõlmivad noored tihti rahvusvahelisi abielusuhteid. Mitte kõik neist suhetest ei kesta aga kaua ning sellisel juhul saavad lastest sageli vanematevaheliste vaidluste pantvangid. Vaenutsevad vanemad keelduvad tihti austamast teise riigi kohtu otsuseid, millega antakse laste hooldusõigus ühele neist, ning nad lihtsalt võtavad siis õigusemõistmise enda kätesse ja viivad endise partneri lapsed oma koduriikidesse, kasutades ära eri liikmesriikide õigussüsteemide erinevusi, et saada jagu kehtivast kohtuotsusest. Sellise Euroopa Liidu õigusliku anarhia ohvrid on sageli väiksed süütud lapsed. Loodan, et Euroopa lähenemiskeeluga see probleem lahendatakse.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Kuigi viimastel aastatel on võetud mõned meetmed ohvrite kaitsmiseks, tunnevad paljud kannatada saanud inimesed end hättajäetuna. Kuigi advokaadid ja kohtunikud kuulevad oma õppe käigus palju süüaluste õigustest, saavad nad vähe teada ohvritega ümberkäimise kohta. See ei ole ainuke valdkond, kus on vaja suuremat teadlikkust. Seda on vaja ka meditsiinilises õppes, et vägivalla kasutamist oleks võimalik paremini kindlaks teha. Lapsohvrite puhul on tsiviilkahjunõuetega seotud aegumise küsimus seksuaalkuritegude korral ülioluline. Ainult laitmatu karistusregistriga isikud tohivad lastega töötada. Kui nüüd näiteks Liechtensteinis sundabielud kohtulikule vastutusele võetakse ja seda isegi ohvri nõusolekuta, ning võimalik on võtta õiguslikke meetmeid alaealise suguelundite moonutamise vastu, näitab see selgelt paljukiidetud multikultuurse rikastamise võimalikku ohtlikkust. Minu arvates on oluline võtta arvesse ELi sellist arengut, samuti selle olulisust inimkaubanduse vastases võitluses.

  Krisztina Morvai (NI). – (HU) Lugupeetud juhataja! Advokaadina olen üle kümne aasta tegelenud naiste ja laste vastase vägivalla juhtumitega, olgu siis tegemist koduvägivalla, vägistamise või naistekaubandusega. Mul oli võimalus ise näha, et tänase arutelu teemaks olev lähenemiskeeld on üks olulistest ja hädavajalikest ohvrite kaitsmise vahenditest, kuid see ei ole kaugeltki mitte ainuke. Vaja on keerukaid meetmeid, nagu õigusabi, psühholoogiline toetus, laste toetamine, ning väga oluline on kuulata ohvreid, kes on – pean kahjuks ütlema – suurimad asjatundjad selles, mis puudutab nende vajadusi.

Mul on Viviane Redingile ja raportööridele kaks küsimust. Esiteks soovin teada, mil määral kaasatakse töösse naistevastase vägivalla ohvrid, et lasta neil oma kogemusi jagada. Teiseks tahan teada, kui tuttav on Viviane Reding ja raportöörid naistevastase vägivalla konventsiooniga, mida Euroopa Liidu kaksik, Euroopa Nõukogu praegu ette valmistab, ning mil määral osaleme nende töö ettevalmistustes.

  Angelika Werthmann (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Kannatada saanud naiste turvalisus peaks tõesti meie kõigi mure olema. Ükskõik, kes on ohvrid, ei ole küsimus üksnes nende füüsilises kaitsmises ründajate eest, vaid ka nende inimväärikuse arvestamises. Kõnealune Euroopa lähenemiskeeld peaks kehtima kõikide vägivallaohvrite suhtes nende vanusest või soost sõltumata.

  Antonyia Parvanova (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Tahan samuti raportööri tänada. Elu, kehalise ja psühholoogilise puutumatuse, samuti seksuaalse puutumatuse ja vabaduse kaitsmine on ohvrikaitse esmatähtsad eesmärgid. Euroopa lähenemiskeeldu käsitleva direktiivi poliitilise toetamisega oleme toonud teema päevakorda, kuhu ta kuulub, ja esitanud tervet Euroopa Liitu hõlmava laiahaardelise konkreetsete kaitsemeetmete pakme, mis kehtib ELis ja pakub kuriteo, eelkõige vägivaldse kuriteo ohvritele õiguslikku kaitset ja abi.

Õigus kaitsele vägivalla eest on põhiline inimõigus sõltumata etnilisest kuuluvusest, õiguslikust seisundist või sisserändaja staatusest ning seepärast on meie kõigi moraalne kohus kaitsta seda õigust riigipiiride sees ja neist väljaspool. Olen veendunud, et see uus haavatavate ohvrite kaitse käsitus on väga jõuline poliitiline sõnum, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidus vabadust, turvalisust ja õigust.

  Teresa Jiménez-Becerril Barrio, raportöör. – (ES) Lugupeetud juhataja! Minu arvates on praegune arutelu selgelt näidanud, et oleme kõik kõnealuse raporti eesmärgi toetamises ühel nõul.

Paljud fraktsioonid on näidanud, et pooldavad ohvritele suuremat kaitset pakkuvat direktiivi. Seepärast on minu küsimus järgmine: mis takistab seda vahendit heaks kiitmast? Kordan: mida on karta millegi nii olulise ja lihtsa tõekssaamisest, nagu on ohvrite samaväärne kaitsmine kõikjal Euroopa Liidus?

Lootuses, et Euroopa Parlament raporti häälteenamusega vastu võtab, tahan pöörduda nõukogu ja komisjoni poole ja tuletada neile meelde, et oleme oma läbirääkimiste käigus lahendanud õiguslikud takistused ning mul on hea meel, et komisjon meie tööd tunnustab, just nagu meiegi tunnustame selle edaspidist tööd.

Seepärast ei peaks me üksteist välja jätma, vaid pigem üksteist aitama, võttes praegu vastu konkreetsema vahendi ning võttes hiljem vastu laiaulatuslikuma ohvrite aitamiseks ette nähtud meetmepakme, mille esitab komisjon, kellega ma luban koostööd teha.

Seepärast olgem vaprad ja vastutustundlikud ning aidakem kõiki neid, kel on õigus elada turvalisemas Euroopa Liidus. Kordan: aidakem kõiki, olgu nad mehed, naised või lapsed. Aidakem neid, kes ootavad, et annaksime neile parema elu – elu, mis annab neile tagasi nende vabaduse, turvalisuse ja eeskätt nende väärikuse.

  Carmen Romero López, raportöör. – (ES) Lugupeetud juhataja, volinik! Teame, et ettevalmistatav ohvreid käsitlev meetmepake ei sisalda mingeid õiguslikke meetmeid. Seda on Euroopa Parlamendis kritiseerinud Euroopa naiste surverühm: räägitakse headest tavadest ja kooskõlastamisest, kuid meil on ikka veel pikk tee käia.

Tahan öelda ka, et meie kogetav vägivald ei ole eksootilist päritolu: see on meie enda vägivald. Tahan nõukogule ja liikmesriikidele öelda, et teistest kultuuridest pärinev vägivald nõuab samuti õiguslikku vahendit. Ilma sedalaadi vahendita ei ole võimalik võidelda suguelundite moonutamise, auroimade ja kogu ahistamisega, mille all kannatavad teistest kultuuriruumidest pärit naised.

Seepärast ongi nii oluline käsitleda ka neid naisi ja Euroopa Parlament on töötanud kõikide variraportööride parandusettepanekute abil selle nimel, et tagada kõikide nende ohvrite hõlmamine kõnealuses õiguslikus vahendis.

Seepärast on nii tähtis selles küsimuses koostööd teha ning seepärast on kahju, et parlament ja komisjon ei ole terve menetluse käigus jõudnud ühesuguse teksti osas kokkuleppele. Isegi kui parlament ja komisjon teksti osas kokku lepivad, ei ole võitlus veel lõppenud.

Lugupeetud volinik! Vägivallaohvritel ei ole palju abi sellest, kui arvame, et algatuse edasilükkamine kahe, kolme või nelja aasta võrra on nende jaoks parem, sest nii see ei ole.

Ütlesite oma eelmises sõnavõtus, et me ei ole mõistnud põhiõiguste harta tähtsust. Me mõistsime seda. Kuid seda on tarvis kohaldada; me peame võtma meetmed ja vahel on tegemist õiguslike meetmetega ning vahel on nende teel takistusi. Suurim takistus on poliitiline tahe.

Seepärast on niivõrd oluline, et oleksime kõik sedalaadi algatusega nõus ning nüüd sõltub kõik nõukogust. Nüüd sõltub liikmesriikidest, kel tuleb otsustada, kas kõnealune vahend on tõepoolest see, mis on vajalik ja toimib ohvrite suhtes tõhusalt. Meie usume, et on küll ning seepärast oleme vahendit kaitsnud ning seepärast oleme me siin. Toetame ka asja kiireloomulisust.

Seepärast tahtsime, et Euroopa Parlament hääletaks suure enamusega vahendi poolt. Nii näeksid riigid, kes ei ole veel otsustanud või on otsustanud algatuse vastu seista, seda ainsa meetodina, mida võib kasutada nüüd ja edaspidi. Tegemist on raske ja keeruka vahendiga, kuid see annab võimalused ning kaitseb ohvreid ja naiste kodanikuõigusi.

  Viviane Reding, komisjoni asepresident. – Lugupeetud juhataja! Ma ei kavatsenud uuesti sõna võtta, kuid öeldut tuleb parandada. Ohvreid käsitleva pakme osa moodustavad meetmed sisaldavad üldist kommunikatsiooni, 2001. raamotsuse (ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses) Lissaboni lepinguga kooskõlla viimist, kodanikukaitsemeetmeid käsitlevat ettepanekut ning vajadusel kriminaalkaitsemeetmeid käsitlevat ettepanekut. Pake esitatakse Euroopa Parlamendile järgmise aasta mais.

Me ei saa lihtsalt jätkata ja oma ideid paberile panna. Kõigi meie ettepanekutega peab kaasnema põhjalik mõjuhinnang. Peame sellesse väga tõsiselt suhtuma ning võtma eesmärgiks tõelise lisaväärtusega üksikasjalikud uuringud. Seda me praegu teemegi. Korraldame mõjuhinnangu, et määrata kindlaks õiguslike ja praktiliste meetmetega seotud üksikasjalik tegevus; meie eesmärgiks seejuures on õiguskindlus ning kiired ja tõhusad kaitsemeetmed.

Kõige öeldu taustal tahan ka Euroopa Parlamendile teada anda, et praeguseks on liikmesriikide parlamendid saatnud lähenemiskeelu kohta neli arvamust: heakskiitvad arvamused Itaalia, Kreeka ja Portugali parlamendilt ning eitav arvamus Saksa Bundesratilt, kelle väitel läheb direktiiv mittekriminaalseid meetmeid ja kuritegevuse ennetamist hõlmates kaugemale artikli 82 kohaldamisalast. Lähimuspõhimõtte alusel lükkas ta lähenemiskeelu idee tagasi. Peame tulema toime väga keerulise küsimusega. Enne õiguslike ja mitteõiguslike ettepanekute esitamist tehtava tõsise analüüsi abil püüan soovitada meetmeid, mis on piisavalt mõistlikud ega too ohvreid kaitsemeetmete kaudu teist korda ohvriks.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub täna kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Rumeenias kahjustavad koduvägivallajuhtumid hinnangute kohaselt igal aastal 1,2 miljonit inimest, kuid ainult 1% vägivallaohvritest on piisavalt julge, et juhtunust ametiasutustele teatada. Sagedased kodused pinged, tülid ja peksmine muudab pereliikmed traumatiseeritud ohvriteks, kes on sunnitud sellega leppima kui tavapärase olukorraga. Vägivald mõjutab lapse normaalset harmoonilist arengut. Uuringute tulemused näitavad, et 75%-l juhtudest kandub vägivaldse käitumise muster ühelt põlvkonnalt teisele edasi. Stockholmi sündroomi tuleb ravida, kuid mitte jõuetute reformidega, nagu tehakse Rumeenias. Selle nähtusega võitlemiseks on vaja ennetavaid meetmeid, samuti asjakohase õigusraamistiku muutmist ning dialoogi ja koostöö algatamist kõikide selles valdkonnas pädevate riiklike institutsioonide ja kodanikuühiskonna vahel. Selles mõttes peab Euroopa lähenemiskeeld olema jõuline vahend, mis suudab pakkuda vägivallaohvritele liikmesriikide piiride üleselt turvalist varjupaika. See peaks hõlmama ka kaitset inimrühmade toime pandud vägivallaaktide eest ning kehtima kõikide kuritegude, nagu inimkaubanduse, naiste suguelundite moonutamise, sundabielude, auroimade, intsesti, soolise vägivalla ohvrite, tunnistajate ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ohvrite suhtes.