Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on nõukogu ja komisjoni avaldused Cancúnis toimunud kliimamuutuste konverentsi tulemuste kohta.

  Joke Schauvliege, nõukogu eesistuja. – (NL) Lugupeetud juhataja, austatud Euroopa Parlamendi liikmed! Mul on väga hea meel viibida täna taas siin Euroopa Parlamendis pärast arutelu, mida pidasime enne Cancúni, ning nüüd, mil meil on olemas kliimamuutuste konverentsi tulemused.

Samuti on mul hea meel näha taas siin istungisaalis mõningaid tuttavaid nägusid, kes viibisid delegatsiooni liikmena ka Cancúnis ja kellele Euroopa Parlament oli andnud mandaadi, et aidata väga vajalikul määral ja aktiivselt kaasa konverentsi edule. Arvan, et seda tuleks kindlasti esile tõsta ja rõhutada.

Cancúni kliimakonverents osutus lõppkokkuvõttes edukaks. Kuni viimase päevani polnud kindel, kas me saavutame tulemuse, aga lõpuks selgus, et tulemus oli positiivne. See oli vajalik nii meie kliimapoliitika kui ka mitmepoolse protsessi jätkumise huvides.

Kliimakonverentsil jõudsime otsusele, mis koosnes tegelikult kahest osast: otsuse üheks tulemuseks võiks pidada arvukaid erimeetmeid, mida saaks kohaldada üsna kiiresti, ning teiseks sätestatakse selle tulemusel mitu alustingimust, mille eesmärk on aidata kaasa üleilmse pikaajalise kokkuleppe saavutamisele pärast 2012. aastat. Loomulikult lepiti nendes kahes osas kokku 2 °C eesmärgi raames, mis lisati kliimakonverentsi tulemuste esmase punktina.

Kui ma räägin viivitamatust rakendamisest või mitmest meetmest, mida saaks kohe ellu viia, siis pean silmas kohanemist, tehnoloogiat, raadamisega võitlemist ja rahastamist. Võib-olla peatuksin põgusalt mõnel punktil?

Esimene ja kõige tähtsam asi on kohanemine. Oleme võtnud vastu raamistiku ning loonud komitee. Sel viisil toetame kõige haavatavamaid valdkondi.

Teiseks: tehnoloogia. Toetatakse nii leevendamist kui ka kohanemist. Luuakse kaks uut struktuuri: tehnoloogia täitevkomitee ning kliimatehnoloogia keskus ja võrgustik. Selle eesmärk on suurendada teadmisi teadusuuringute, levitamise ja tehnosiirde kaudu.

Kolmandaks: raadamise vastane võitlus. Arenguriikide riiklikud strateegiad ja tegevuskavad moodustavad aluse, mille kaudu rahastada raadamise vastase võitluse meetmeid.

Lisaks peab roheline kliimafond tagama, et 2020. aastaks tehakse arenguriikidele kättesaadavaks 100 miljardit USA dollarit.

Need on Cancúni saavutused täpsemalt. Kui me nüüd vaatame küsimust pikemas plaanis ja loodud alustingimusi, siis peaksime muidugi järgmisel aastal töötama jätkuvalt selle nimel, et saavutada rahvusvaheline kokkulepe pärast 2012. aastat. Nii arenenud kui ka arenguriikide leevendusmeetmed on praegu tekstis olemas; see on väga oluline, sest ka Kopenhaageni tulemusi on nüüd ametlikult arvesse võetud.

Lisaks on püütud tagada suurem läbipaistvus. Õiguslikku vormi pikemas perspektiivis, 2012. aasta järgsel perioodil, ei määrata kindlaks enne järgmist aastat. Nüüd kujuneb sellest omaette arutelu: oleme jõudmas Kyoto protokolli teise kohustusteperioodi ning mida teevad tärkava turumajandusega riigid ja Ameerika Ühendriigid?

See pole seega arutelu lõpp, vaid uue algus – oluline uus etapp kliimaarutelus. Arvan, et me kõik – Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon – peame jätkuvalt tegema tihedat koostööd, et tagada suur edusamm järgmisel aastal ning loodetavasti jõuda siduva rahvusvahelise kokkuleppeni.

Igal juhul tahaksin veel kord tänada Euroopa Parlamenti Cancúnis tehtud töö eest.

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Minu arvates on õige öelda, et meie Euroopa Liidust läksime Cancúni kartusega, et tulemust ei pruugigi saavutada. Muidugi läksime sinna väga suure sooviga tagada, et nii ei juhtuks ja et saavutame tegelikult olulise ja tasakaalustatud paketi. Nagu te kõik nüüd teate, me saavutasimegi selle.

See tähendab, et mitmepoolne protsess toimib. Veelgi enam, see toimib suhteliselt hästi, ning kuna see oleks võinud olla nüüdseks läbi, on see iseenesest oluline. Arvan, et kõik, kes seal viibisid, tundsid samuti kergendust, et sõlmiti lõplik kokkulepe. Tundus nii, et kogu rahvusvaheline üldsus tõesti soovis, et see nii läheb, ning tahtis tõestada, et muidugi me vajame mitmepoolset tegutsemist, kui võitleme üleilmsete probleemidega.

Samuti arvan, et on oluline öelda, et see, mille me Cancúnis saavutasime, polnud vaid protsessi päästmine. See oli midagi enamat, mis on muidugi oluline asi. Me tahtsime protsessi päästa. Me tahtsime päästa väljavaadet saavutada üleilmne kokkulepe ning soovisime tagada, et saime midagi olulist Cancúnis tehtud. Tegime väga pingsat tööd koos eesistujariigi Mehhikoga. Tegime nendega tihedat koostööd ning toetasime neid täielikult kohe algusest peale. Pean ütlema, et mehhiklased väärivad täielikult kogu tunnustust, mida neile on avaldatud; nad on teinud suurepärast tööd.

Aasta tagasi astusime Kopenhaagenis esimesed sammud. Arvan, et kui oleksime kohtunud kaks või kolm päeva pärast Kopenhaageni konverentsi lõppu, oleksid vähesed meist arvanud, et aasta hiljem lisatakse kõik Kopenhaageni kokkuleppe punktid siduvasse ÜRO kokkuleppesse. See on tõesti hea.

Ent Cancúnis astusime ka uusi samme. Tugevdasime rahvusvahelist kliimarežiimi uute institutsioonide ja uute fondidega. Tahaksin rõhutada kolme asja, mis olid Euroopa Liidu jaoks eriti olulised lõppetapis, mis oli reedel, nagu mõned kohalolnutest mäletavad.

Meil oli kolm prioriteeti, mida soovisime tulemuses kajastada. Tahtsime, et tunnistataks lõhet Kopenhaageni kokkuleppes sätestatud ning nüüd ÜRO tekstis kinnitatud heitkoguste vähendamise kohustuste ning eesmärgi vahel hoida globaalne soojenemine vähem kui 2 °C piires. Oli väga oluline öelda välja ilmselge fakt, et me ei ole seda veel saavutanud. Samuti soovisime kindlasti suuremat läbipaistvust – mõõtmise, aruandluse ja kontrollimise (MRV – measuring, reporting and verification) ning rahvusvahelise konsultatsiooni ja analüüsi (ICA – international consultation and analysis) kaudu. Kolmandaks soovisime võimalust, et tekstis kajastatakse tulevast õigusraamistikku pärast 2012. aastat.

Kõigis kolmes punktis tegime edusamme. Esmakordselt tunnustatakse 2 °C eesmärki ÜRO dokumendis, kohustused on kirjas ning vajalik on välja öeldud. Nimelt peavad riigid tegema rohkem, et maailmas tõuseks temperatuur vähem kui 2 °C. Samuti hakkasime suurendama läbipaistvust ning – nagu tõdesime Cancúnis – ei piisa vaid sellest, kui öelda, et olete suurema läbipaistvuse poolt. Mida see tähendab? On väga oluline, et tekstis on nüüd mitu lehekülge, kus on selgelt välja öeldud, millised on poliitilised suunised MRV ja ICA jaoks.

See on väga tähtis ning tahaksin lisada veel ühe aspekti. Arvan, et see pole vaid huvitav tõik rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel, et näiteks Hiina-taoline riik on nüüd tunnustanud rahvusvahelist konsultatsiooni ja analüüsi. Leian, et see on ka oluline märguanne, mille mõju on kliimaläbirääkimistest palju laiem. See oli tegelikult väga oluline ja suur samm edasi.

Lisaks suutsime pidada avalikku arutelu Kyoto protokolli ja tulevase õigusliku tulemuse kohta. Arvan, et kui meil poleks olnud teise kohustusteperioodi väljavaadet, siis oleks protsess väga tõenäoliselt nüüd juba läbi.

Lisaks nendele meeldivatele asjadele tahaksin korrata ka äsja Joke Schauvliege’i öeldut, et see ei tähenda, et meil on ees väga kerge aasta. Meil on käia pikk ja katsumusterohke tee. Nägime Cancúnis, kui aeglane on protsess. Kui arvestate kokku edusammud ÜROs, siis on see protsess iseenesest aeglane. Seega ei tohiks keegi arvata, et edusammud enne Lõuna-Aafrika konverentsi saavad olema kerged. Meil on ees väga probleemiderohke aasta. Ainus, mida selles etapis ütleksin, on see, et teeme Euroopas kõik, mida suudame, et täita jätkuvalt seda väga vajalikku rolli ning üritada tasandada eriarvamused, pidades samal ajal eelkõige silmas meie enda prioriteete.

Arvan, et praegu on väga oluline, et igaüks läheks tagasi koju ja alustaks tegutsemist oma kodumaal, oma kodupiirkonnas ja oma kohalikus omavalitsuses. Kõik peavad praegu tegutsema, nagu me teeme seda Euroopas. Meil on olemas 2020. aasta eesmärk ning oleme algatanud arutelu ka selle kohta, kuidas saaksime lõppkokkuvõttes seada lähiajal kõrgemaid eesmärke. Nagu te teate, esitab komisjon kevadel strateegia, kuidas minna lõplikult üle vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele 2050. aastaks. See strateegia hõlmab ka 2030. aasta eesmärki.

Tahaksin lõpetuseks öelda paar sõna Euroopa Liidu kohta kliimamuutuste konverentsil. Tahaksin rõhutada, et me suutsime tegelikult kõneleda ühehäälselt. Arutasime siin varem, kui oluline see on. Komisjon, eesistuja ja 27 liikmesriiki kindlustasid selle, et Euroopa Liit täitis oma rolli maailmaareenil. Mul on hea meel tõdeda, et toimus suurepärane koostöö minister Schauvliege’i ja tema meeskonna ning minu komisjoniliikmetest koosneva meeskonna vahel. Suur tänu Joke Schauvliege’ile tema osaluse eest selle tulemuse saavutamisel.

Lõpetuseks, ning muidugi pole see vähem oluline, tahaksin tänada Euroopa Parlamendi delegatsiooni. Minu arvates aitasid nad väga palju kaasa sellele, et edastada sõnum, et Euroopa kõneleb tõepoolest ühel häälel. Tahaksin eelkõige tänada keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni esimeest Jo Leinenit. Minu arvates on väga oluline, et kui pöörduti delegatsiooni liikmete poole ning küsiti Euroopa seisukohta, siis nad üritasid kõik ühtviisi vastata. Minu arvates aitas see palju kaasa üldmuljele, et seekord kõneles Euroopa tõesti ühehäälselt. Täname teid väga selle eest.

(Aplaus)

  Richard Seeber, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Tahaksin samuti avaldada tunnustust volinik Hedegaardile. Oleme möödunud aasta sündmustest väga palju õppinud, eriti ühel meelel olemise kohta. Kui võrdleme praegust olukorda Kopenhaageniga, siis võime öelda, et läksime Kopenhaagenisse suurte ootustega ja olime väga pettunud. Läksime Cancúni väiksemate ootustega ning suutsime seal sellegipoolest midagi saavutada. Olen kindel, et järgmisel aastal Durbanis saavutame tegelikult tulemuse, mida me kõik loodame.

Oluline on see, et ÜRO protsess on nüüd käimas ning et oleme Euroopa Liidus teadlikud, et mitu teed viivad sama eesmärgini. Meie ühine eesmärk on piirata üleilmset soojenemist eesmärgiks seatud 2 ºC-ni. Oleme praegu suutnud esmakordselt sätestada selle ÜRO dokumendis. Ent isegi Euroopas peame mõistma, et kuulsast siduvast kokkuleppest ei piisa. Peame tunnustama ka teiste riikide pingutusi ning see hõlmab eelkõige suuri heitkoguste tekitajaid, nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina.

Meie jaoks on väga oluline poliitilisest seisukohast ühiselt pingutada. Suutsime seda Cancúnis näidata. Ent lisaks on oluline, et nagu arenenud maailm, ei täida me vaid oma ajaloolist kohust, vaid peame ka midagi tegema ning eelkõige peame leidma Kyoto protokollile järgneva õigusakti. Sama tähtis on ka see, et arenenud maailm tunnistab, et ka neilt oodatakse jõupingutusi. Usun, et me suutsime seda väga hästi teha ning oleme selles küsimuses õigel teel.

Üksikasju juba mainiti. Minu jaoks tundub eriti oluline asjaolu, et oleme teinud kindlaid edusamme, eriti raadamise vastase võitluse vallas. Eri riike kutsutakse üles töötama välja riiklikud strateegiad ning seejärel näeme, mida nad saavutavad. See osa on meie jaoks väga tähtis, sealhulgas poliitilisest seisukohast.

Meil on kohustus seoses tehnosiirdega.

Me peame olema selles küsimuses aktiivsemad, aga üldiselt on minu hinnang positiivne ning tahaksin veel kord tänada teid, austatud volinik, teie pingutuste eest.

  Jo Leinen, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Tänan komisjoni ja nõukogu, Connie Hedegaardi ja Joke Schauvliege’i igapäevaste ülevaadete eest, mille Euroopa Parlamendi delegatsioon Cancúnis sai. Võime siiralt öelda, et Cancúnis ei tekitanud EL probleeme, vaid pakkus välja lahendusi. See peaks meile kõigile rõõmu valmistama. Positiivset meeleolu tuleb nüüd kasutada selleks, et anda uut tegutsemisindu Euroopa kliimapoliitikale ja ka Euroopa Liidule. Tahaksin nimetada kolme asjaolu. Euroopa Parlament tegi täiesti õigesti, et kutsus meid oma resolutsioonis üles seadma kõrgemad eesmärgid ning saavutama 2020. aastaks süsinikdioksiidiheite 30%-line vähenemine. Loodan, et komisjon ja nõukogu võtavad selle kohta kevadel vastu otsused.

Teiseks on meil roheline kliimafond. Tegime ettepaneku kehtestada finantstehingute maks selle fondi rahastamiseks. Need, kes selle tagasi lükkasid, peavad nüüd pakkuma välja alternatiivseid lahendusi – me ei saa enam keerutada.

Kolmandaks peame oma kodutöö ära tegema. Me peame ELi ökoloogilist jalajälge vähendama, vältides kuuma õhu kasutamist. Minu kokkuvõttev seisukoht on järgmine: kliimakonverents on peetud. Oodakem nüüd järgmist. Praegu tuleb hakata rohkem tööd tegema.

  Chris Davies, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Mind ei huvita absoluutselt jalgpall, aga olen sellest mängust pilte näinud, ning olen vaadanud meeskonnakaptenit ja mõelnud volinikule. Kaks-üks taga ning hoolimata suurimast pingutusest saab tema meeskond lüüa; seejärel lüüakse värav. Ma ei tea, kes punkti saab – võib-olla lööb vastaste väravavaht palli oma väravasse – aga igatahes on nüüd viik; oluline punkt on päästetud ning lüüasaamisest hoidutud. See pole võit, aga see pole ka kaotus – ning kapten saab veel ühe võimaluse.

Mulle on öeldud, et Cancúnis rõõmustati väga, kui läbirääkimiste kohta võeti vastu resolutsioon. Suudan mõista sealsete delegaatide kergendustunnet, et nad ei saanud lüüa, aga see polnud kindlasti ka võit. Kus mainitakse temperatuuritõusu vähendamist 2015. aastaks? Kus on kirjas eesmärk vähendada 2050. aastaks süsinikdioksiidiheidet 50%? Kus on Kyoto-järgsed kohustused? Nendest on kõrvale puigeldud ja need on maha salatud. Ent kritiseerida on lihtne; seda, mida üritatakse, pole kunagi varem tehtud. See nõuab kogu maailma riikide valitsuste vahelist koostööd. Seepärast muidugi kriitikud natsionalistlikust paremtiivast vihkavad seda nii väga.

Iga riigi valitsus maailmas tunnustab teaduslikke andmeid ning on nõus, et me ei tee piisavalt, et peatada maailmas temperatuuri tõus kahe Celsiuse kraadi võrra. Isegi Hiina tunnistas seekord, et riigi suveräänsusel on piirid, ning nõustus sellega, et tema heitkoguseid tuleks kontrollida rahvusvaheliselt, sest see on meie ühine probleem: elame kõik ühel ja samal planeedil.

Edasi liikudes peame vastama mõnele väga keerulisele küsimusele. Kuidas jätkame nüüd tegevust, et koostada Kyoto-järgne siduv kokkulepe, mis seab nõudmised mitte üksnes arenenud riikidele, vaid ka arenguriikidele? Kuidas tagame rahastamise? Tõepoolest – kuidas saame raha, mida lubasime kohanemiseks ja metsade kaitseks? Kuidas veename oma valitsusi muutma ELi 2020. aasta eesmärki rangemaks ja vähendama süsinikdioksiidiheidet 20% asemel 30%? Aga võib-olla on meil sellele vastus. Samal ajal kui Hiina on kindlalt vähendamas oma süsinikdioksiidiheidet 45% võrra, on meie majanduslik huvi tagada, et võtame sellised meetmed. Vastasel korral jääme majanduslikult maha. Võib-olla nüüd, tänu sellele, et me Cancúnis lüüa ei saanud, on meil jõudu – tunne, et liigume taas edasi – teha vajalikke muudatusi.

  Yannick Jadot, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Nii nagu Jo Leinen, tahtsin tõsta esile volinik Hedegaardi ja tema meeskonna suurepärast tööd Cancúnis.

Praegu tähendab Cancúni edu teatavas mõttes seda, et peame lõpetama selle strateegia, et kui teised ei võta meetmeid, siis ütleme, et ka meie ei tee seda. Positiivne aspekt seoses Cancúniga on see, et igaüks peab praegu osalema rahvusvaheliste läbirääkimiste masinavärgis, tugevdades eelkõige oma riiklikke või piirkondlikke eesmärke. Arvestades kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki, peab Euroopa nüüd jõudma 30%ni. 30%ni jõudmine on osa eesmärgist saavutada 2050. aastaks süsinikuvaba majandus; 20% ei võimalda meil seda üleminekut saavutada.

Lisaks, jõudes 30%ni, seome end nüüd selgelt tärkava turumajandusega riikidega: Brasiilia, Hiina ja Lõuna-Aafrikaga. Me teame, et nendel riikidel on mõned eesmärgid, mis on praegu mõnevõrra kõrgemad kui Euroopa Liidul. Seepärast peame lõpetama tegevusetuse ning senise olukorra säilitamise strateegia. Cancúnis saavutatud edu tähendab, et peame pidama rahvusvahelisi läbirääkimisi palju konstruktiivsemalt.

  Julie Girling, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Mul polnud piisavalt õnne osaleda Euroopa Parlamendi delegatsiooniga Cancúnis, aga tahaksin kasutada võimalust avaldada tunnustust kõikidele, kes osalesid. Võib-olla olin pisut küüniline selles suhtes, kas sellistel kohtumistel suudetakse midagi saavutada, aga kuna ajakirjanduses on olnud palju kuulda kaebusi vähese üksikasjalikkuse üle, eelkõige – nagu väidab Jo Leinen – ei olda piisavalt üksikasjalik rohelise fondi rahastamise valdkonnas ning paljudes muudes küsimustes, mis on jäetud praeguses etapis määratlemata, siis olen optimistlik selles suhtes, et see kohtumine ei toimunud ajal ega olnud sobiv koht, et teha plaane minuti täpsusega, vaid see toimus ajal, mil tuli väljendada üleilmseid ootusi ning kõnelda pisut üldisemalt strateegiast. Arvan, et see eesmärk saavutati.

Meie Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioonis usume valitsuse vähemasse sekkumisse. Me usume, et te saavutate rohkem julgustamisega ja mitte valju häält tehes, ning arvan, et see on samm sellele lähemale. Mul ei jää muud üle kui kasutada lõpetuseks meie peaministri David Cameroni sõnu, kes ütles eile, et „Cancúni leping on väga tähtis edusamm, et suurendada rahvusvahelise üldsuse otsusekindlust tegeleda kliimamuutuse küsimusega mitmepoolse tegevuse kaudu”. Avaldan tunnustust kõikidele oma kolleegidele, kes selle saavutamisel osalesid.

  Bairbre de Brún, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (GA) Peamine eesmärk, mis tuleb veel saavutada, on üleilmne leping, mis on õiguspärane ja kõrgete eesmärkidega ning mille eesmärk on hoida temperatuuritõus madalamal tasemel kui 2 °C või isegi 1,5 °C, mis on kõrgem tase kui tööstusperioodi eel.

Cancúnis saavutatud kokkulepe on samm selles suunas. Olen nõus nendega, kes ütlevad praegu, et meil on veel palju teha. Valitsused peavad nüüd nendele saavutustele tuginema. Lüngad tuleb täita. Nüüd tuleb lahendada päevakorras olevaid keerulisi küsimusi ning seada eesmärgid, mis on palju rangemad, selgemad ja siduvamad. Tuleb pidada kinni tähtaegadest, mis jäävad praeguse aja ja konventsiooniosaliste 17. konverentsi (COP 17) vahele, mis toimub Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Tänan seepärast ka nõukogu ja komisjoni selle eest, mille oleme saavutanud, aga meil on veel palju tõsist tööd ees. Peame viivitamata leppima Euroopas kokku süsinikdioksiidi lekke vähemalt 30%-lises vähendamises mitte üksnes rahvusvahelise lepingu täitmiseks, vaid ka meie endi hüvanguks.

  Anna Rosbach, fraktsiooni EFD nimel. – (DA) Austatud juhataja! Tahaksin avaldada suurt tänu volinikule tema kiiduväärse töö ja suurepäraste ülevaadete eest, mille ta meile kõigile Cancúnis esitas. Ent kogu kliimakonverents keskendus muidugi kuuma õhu probleemile ning arenguriikide jaoks fondi loomisele. See on minu arvates õige, aga kes kontrollib, et raha eraldatakse nõuetekohaselt ning et see ei lähe diktaatorite taskusse? Mulle oleks väga meeldinud ka see, kui konverentsil oleks arutatud ka põhiressursside kasutamise piiramist, bioloogilise mitmekesisuse vajadust kliima ja rahvaarvu kasvu loomulikuks reguleerimiseks – teema, mida kõik maailma poliitikud eiravad – sest vaid mõne aasta pärast tuleb maakeral toita ligikaudu 10 miljardit inimest. Kuidas hangime neile toitu süsinikdioksiidi heitkoguseid suurendamata ning looduslikku tasakaalu ja üleilmset kliimat segi paiskamata?

Cancúni konverentsiga seotud ootused olid erakordselt madalad ning seetõttu saatis meid seal edu. Ent nüüd ollakse valmis edasiseks koostööks enne COP 17 toimumist ning mul on selle üle hea meel.

  Nick Griffin (NI). – Austatud juhataja! Kuna süsinikdioksiidiheite kogus väheneb ning maailma juhtivriikide vandenõulased tähistavad oma edusamme Cancúnis, väljendas Ühendkuningriigi peaminister Dave Cameron oma rahulolu tulemustega.

Pärast 1772. aasta rekordile järgnenud külmima detsembri esimese poole lõpus on Cameron rahul, et roheline kliimafond läheb Briti maksumaksjale maksma 2,9 miljardit naela lisaks 18,3 miljardile naelale aastas, mille kliimamuutuste seadus võtab Briti tarbijatelt, et katta suurkelmusi keskkonnahoidliku tööstuskompleksi loomisel. Juhuslikult on 2,9 miljardit naela ka summa, mille rahandusministeerium säästab, suurendades Briti tudengite võlgnevusi ning määrates nad eluaegseteks laenuvõlgnikeks pankade ees.

See pettus on juba põhjustanud tudengite mässu. Maksumaksjate meeleavaldused aina suuremate pettuste pärast – käendused korrumpeerunud ja ebapädevatele pankadele, varjusurmas euro toetamine ja globaalse soojenemise väär põhjendus – on veel ees, aga toimuvad kindlasti, ning erinevalt prints Charlesist ja Camillast väärivad nende sihtmärgid seda kõike.

  Pilar del Castillo Vera (PPE). – (ES) Austatud juhataja, lugupeetud proua Schauvliege, austatud volinik, kallid kolleegid! Tahaksin kõigepealt tänada komisjoni ja Euroopa Parlamendi delegatsiooni, mida juhtis meie kolleeg Jo Leinen, nende töö eest Cancúnis – kohtumisel, kus ma kahjuks ei saanud lõpuks osaleda.

Usun, et Cancúni ja selle tulemusi võib vaadelda vastavalt sellele, mida minu kolleeg Richard Seeber ütles, s.o vastavalt Kopenhaageni kohtumisele. Vaatleme Cancúni kohtumist Kopenhaageni seisukohast. Esimene järeldus seda perspektiivi arvestades on, et neid eristas oluline tegur. Kopenhaagenis olid ootused väga kõrged ja Cancúnis olid ootused realistlikumad, mistõttu Kopenhaagenile antud hinnang oli väga negatiivne ja Cancúnile – nii osalejate kui ka ajakirjanduse poolt üldiselt – antud hinnang oli väga positiivne. Cancúnis võeti Kopenhaagenis toimunust õppust ning minu arvates on see esimene väga huvitav järeldus.

Usun, et on võetud meetmeid ja saavutatud kokkuleppeid, mis ei ole muidugi põhjapanevad, aga mis võivad olla väga paljutõotavad tõhususe seisukohast. Muu hulgas arvan, et komitee ja tehnoloogiavõrgu loomine tehnoloogiaalase koostöö edendamiseks on tõeliselt oluline. Kavatseme siin parlamendis käesoleva istungi ajal võtta vastu raporti energiatõhususe kohta. See on üks alustingimustest, et võidelda tõhusalt kliimamuutuse vastu. Samuti arvan, et sellised teemad nagu Maailmapanga suurem kaasamine või heitkoguste vähendamiseks riikide võetud meetmete ametlik tunnustamine ÜRO menetluse ja raamistiku alusel on väga teretulnud.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et Lõuna-Aafrika Vabariigis toimuva konverentsini on üks aasta aega. On väga hea mõte, kui me samamoodi nagu Cancúnis õppisime Kopenhaagenis toimunust, õpiksime nüüd ka Kyotost ning saavutaksime rahvusvahelise alusraamistiku kliimamuutusega võitlemise kokkuleppe kohta, mis on paindlikum, läbipaistvam, tõhusam ja lõimitum.

  Linda McAvan (S&D). – Austatud juhataja! Ma ei arva, et see on vandenõu, kui ütleme, et elame ühes maailmas ja ühel planeedil, ning minu arvates oli Cancúni saavutus see, et kõik inimesed tegid tegelikult koostööd. Üks paremaid kogemusi Cancúnis oli see, kui meid sõidutati bussidega konverentsikeskusse ja tagasi ning kuulasime delegaate rääkimas oma tegevusest: zambialased teevad koostööd venelastega, kes teevad koostööd jaapanlastega ja Hiina läbirääkijaga, et saavutada kokkulepe. Me elame samal planeedil ning meil pole tulevikku, kui me ei tee koostööd.

Tänan nõukogu ja komisjoni nende töö eest. Euroopa kõneles ühehäälselt ning meie kohtumised eri delegatsioonidega näitasid väga selgelt, et Euroopa juhtrolli hinnati ning oldi väga teadlik, et meil oli eesmärgiks võetud 20%, aga kavatseme seda tõsta 30%ni. Tahaksin teada, mida volinik arvab nüüd võimalusest seada veelgi kõrgemad eesmärgid enne Durbani konverentsi, sest meie poolt kuuldu põhjal arvan, et Euroopa sõnadel on Durbanis kaalu.

  Satu Hassi (Verts/ALE). – (FI) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Olen nõus kaasparlamendiliikmetega, et volinik Hedegaardi poolt Cancúni kliimamuutuste konverentsil tehtud töö väärib kiitust. Cancúnis astuti samm edasi, ehkki kahjuks palju väiksem samm kui tegelikult vaja. Igal juhul kinnitati Cancúnis ametlikult Kopenhaagenis võetud heitkogustega seotud kohustused. Samal ajal märgiti seal, et nendest kohustustest ei piisa selleks, et hoida kliimamuutus allpool kahte kraadi, ning kutsuti üles tööstusriike oma heitkoguste norme rangemaks muutma.

Nüüd pannakse tegelikult proovile ELi juhtroll kliimamuutuse vallas: kas oleme valmis muutma oma heitkoguste normid rangemaks, liikudes 20%-lt 30%-le? See oleks parim viis aidata saavutada seda, mida me järgmisel aastal Durbanis vajame: kõikehõlmav rahvusvaheline kliimakokkulepe. Pärast Cancúni pole kindlasti enam asjakohane väide, et EL on oma kliimaeesmärkidega mingil viisil üksi.

  Marisa Matias (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Tahaksin samuti avaldada tänu tehtud töö eest. Praegu on kindlasti aeg luua tasakaal, aga me kõik teame, et on ka aeg võtta kohustusi, tõsiseid kohustusi: siin on öeldud palju olulist ning meile esitatud projekti kirjeldused on väga või liigagi pikad. Cancúnis tehti selgeks olulised kohustused, aga tegelikult ei sätestata ühtegi neist ametlikult enne järgmise aasta konverentsi Lõuna-Aafrikas. Nagu juba ütlesin, on meil ees palju tööd – terve aasta jagu.

Tahaksin rõhutada asjaolu, et põliselanike ja kõige rohkem mõjutatud elanike õigused tuleb ühendada, sest see on kohustus, mis vajab kehtestamist ja millesse tuleb suhtuda tõsiselt. Me ei tohi lubada, et vaesed on alati need, kes maksavad rohkem, sest keskkonna- ja kliimakriis mõjutab meie kõikide ellujäämist ning see teema puudutab meid kõiki.

Kõrgemate eesmärkide kohta tahaksin samuti korrata seda, mida olen juba öelnud: me peame seadma kõrgemad eesmärgid, nagu oleme varemgi teinud. Mis puutub heitkoguste vähendamisse, siis peame taas saavutama 30%-lise vähenemise, ilma et meil oleks põhjust seda kohustust mitte täita, ning sama kehtib temperatuuri ja üleilmse soojenemise kohta. Võime seada veel kõrgemad eesmärgid ning võtta keskmise tähtajaga ja pikaajalisi meetmeid. Selleks ei piisa üksnes selle väljaütlemisest. Me peame seda tõendama ning nüüd on selleks õige aeg, sest minu arvates ei saa me seda rada käia tagasihoidlike sammudega.

  Paul Nuttall (EFD). – Austatud juhataja! Loodan, et kõik jäid Cancúnis rahule. See on kaunis koht, aga olen veidi pettunud, et ükski seal viibinutest ei ole päevitunud.

Jah, arvan, et seda võiski tegelikult oodata, sest samal ajal kui mitmed teist pidasid meile loengut, kuidas peame muutma oma eluviise, et võidelda globaalse soojenemisega, oli tegelikult jahedaim nädal, mida Méxicos on rohkem kui viimase saja aasta jooksul kogetud.

Tagasi Ühendkuningriigis olles on meile esinenud ka mõned teadlased, üritades väita, et viimase saja aasta jooksul ühe külmema novembrikuu on tegelikult põhjustanud globaalne soojenemine. Kas need inimesed arvavad, et oleme eile sündinud? See selgitab ka seda, miks aina rohkem britte arvab praegu, et globaalne soojenemine on pettus ning viis tõsta makse ja rakendada kontrolli. Aga mida te tegelikult Cancúnis saavutasite lisaks sellele, et eraldada rohelise kliimafondi nime all suures koguses maksumaksja raha, mis kardetavasti voolab lõpuks Aafrika diktaatorite õnnelikesse taskutesse, et osta endale rohkem Mercedes Benze ja eralennukeid.

Mina isiklikult arvan, et rohelise kliimafondi nimi tuleks ära muuta, ning minu arvates oleks „kadeduspoliitika fond” parem ja tõelähedasem nimetus.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Chris Davies (ALDE). – Kõikide maailma riikide valitsused tunnistasid Cancúnis asjaolu, et inimkonna tegevus muudab kliimat. Kõik riigivalitsused olid ühel nõul, et kui me ei võta meetmeid – arvukamaid meetmeid, siis me ei suuda maailmas hoida ära temperatuuri tõusu rohkem kui 2 °C. Kas austatud eelkõneleja teab midagi sellist, mida ülejäänud maailm ei tea?

  Paul Nuttall (EFD). – Siinkohal te paljastate end, sest räägite maailma riikide valitsustest, poliitikutest. Meie räägime teadlastest. Teadus on aeganõudev protsess, tõendeid tuleb uurida ja lahti mõtestada. Poliitikas käivad asjad kiiremini ning poliitika jõuab alati teadusest ette; selles probleem seisnebki. Tõsi on see, et tegelikult kliima ei soojene. See pole soojenenud 1998. aastast saadik. Seega on mäng läbi, inimesed saavad teada, et teil on probleem. Te tüssate inimesi. See on pettus ja inimesed saavad sellest teada.

  Elisabetta Gardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Olen pisut mures selle pärast, millise pöörde arutelu nüüd võttis, sest minu arvates oli Cancúnis üks paremaid asju tõik, et suutsime väidelda ja arutleda kahte leeri – hukatuse kuulutajad ja probleemi eitajad – jagunemata, mis oli võib-olla Kopenhaageni tippkohtumise halvim tulemus.

Kopenhaagenis said kokku kõik üleilmsed osalised; sinna saabusid ja seal avaldasid meelt tuhanded vabaühendused ning me tulime Kopenhaageni karmist külmast kliimast koju üles ärritatuna ja kuumaks köetuna, tundes lisaks pettumust läbikukkumise pärast.

Eesistuja Mehhiko väga osava juhtimise all, mida minu arvates võis igaüks märgata – ja me oleme Mehhikole tänulik, et ta suutis juhtida nii keerulisi läbirääkimisi, mis olid varem lõppenud patiseisus –, nägime Cancúnis tegelikult, et mitmepoolne protsess siiski toimib.

Sellegipoolest arvan, et me ei tohi lasta raisku seda Cancúnis loodud võimalust olla asjalik ja pidada läbirääkimisi. Me ei tohi jälle muutuda vaid jalgpallimatši pealtvaatajateks, sest me räägime siin tegelikult tõsisel teemal: me räägime oma planeedi tulevikust.

Seepärast tahan oma seisukoha toetamiseks tsiteerida Itaalia kliimateadlast, kes on ka välismaal väga tuntud. See kliimateadlane on Franco Prodi, endise peaministri Romano Prodi vend. Ta kutsub üles säilitama rahulik ja mõistlik meel ning mitte jagunema eri leeridesse, arutades küsimust, millega peaksime kõik nõustuma: tema sõnul kulub meil veel palju aastaid, et saada kliimamuutuste kohta sama palju teada nagu me teame praegu meteoroloogia kohta. Seepärast peame aitama teadusringkondadel oma tööd kiirendada ning pakkuda välja usaldusväärseid poliitilisi prognoose nii kiiresti kui võimalik.

Samal ajal peab meie planeedi keskkonnakaitse olema iga tõsiselt võetava keskkonnapoliitika alus. Seepärast usun, et suudame jätkata praktilist tööd selles vallas, ning tänan kõiki selle eest, kuidas Cancúnis tulemusi saavutati.

  Dan Jørgensen (S&D). – (DA) Austatud juhataja! Ameerika kirjanik Mark Twain on öelnud: „Kuuldused minu surmast on tugevasti liialdatud”. Samamoodi võiksime öelda, et õnneks on ÜRO kliimaprotsessi puudutavad kuulujutud osutunud suures osas liialdatuks. Kliimaprotsess toimib hästi. Cancúni konverents näitas, et ÜRO suudab tegelikult tulemuslikult töötada. Ent muidugi on selge ka see, et peamine probleem ja oluline küsimus – kui palju me peame vähendama süsinikdioksiidiheidet ning millal seda teha, et hoida temperatuuri tõus allpool kaht kraadi – vajab alles lahendust.

Siiski on lootust, eriti kui on keegi, kes võtab liidrirolli. Meie ELis peame võtma selle juhtrolli. Tegime seda Cancúnis, aga peame tegema seda ka seoses heite vähendamise eesmärkidega. Oleme praegu andnud lubaduse saavutada 20%-line vähendamine 2020. aastaks. Siin Euroopa Parlamendis oleme leppinud kokku ka selles, et meie arvates peaksime seadma eesmärgiks lausa 30%. Kui kohtusime Cancúnis teiste riikide delegatsioonide, vabaühenduste ja ÜRO institutsioonide juhtidega, siis rõhutasime korduvalt, kui oluline oli meie jaoks Euroopa Parlamendis näidata teed ning kui palju me lootsime, et meie kui Euroopa ühendus otsustame võimalikult kiiresti võtta kohustuse vähendada heidet 30%.

  Bas Eickhout (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Tänan volinikku ja eesistujariiki Belgiat eduka töö eest Cancúnis, sest Cancúnis suutsime Kopenhaageni nurjumisest üle saada. Ka mina suutsin sellest pettumusest üle saada, sest nüüd saame lõpuks ettepoole vaadata. Saame taas tulevikku vaadata ning arutada, mida peame Durbanis saavutama.

Vaadakem tõele näkku: kõige tundlikumad küsimused – teine kohustusteperiood, Kyoto, rahastamine, leevendamiseesmärgid – on veel lahenduseta. Meil on enne Durbani konverentsi ees väga tähtis aasta. Tehkem asjad selgeks. Hiina ja USA käituvad endiselt ning nende kahe suurriigi edasiminek ei ole ikka veel väga kiire. Just seda me Durbanis vajamegi. Seega on mul volinikule väga lihtne küsimus. Mida kavatseb EL täpsemalt teha, et panna teised üleilmsed partnerid, nagu Brasiilia ja India, koos eurooplastega tegutsema, et saavutada Durbanis kõrgete eesmärkidega kokkulepe? Üksmeelel olemine on väga hea, aga nüüd peame kehtestama oma ennetava poliitika.

  Romana Jordan Cizelj (PPE). – (SL) Austatud juhataja! Laupäeva hommikul ärkasin kergendustundega, olles saanud teada, et mõlemad kokkulepped on vastu võetud. Muidugi annab see mulle kindlustunde, et globaalset soojenemist saab endiselt hoida allpool kahe kraadi ülempiiri.

See on jätnud siiski mõruda järelmaitse, sest rahvusvaheliste läbirääkimiste tegelik protsess on kindlasti liiga aeglane ning me oleksime pidanud sõlmima sellise kokkuleppe vähemalt aasta tagasi. Nüüd oleme suures ajahädas, eelkõige seepärast, et meil pole endiselt mingeid näitajaid ega kindlaid kohustusi, kuidas eri riigid kavatsevad vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet.

Üks hea asi on siiski see, et dokument on põhjalik ning hõlmab tegelikult kõiki esmatähtsaid valdkondi, mille Euroopa Liit määratles isegi enne läbirääkimiste algust.

Minu hinnangul oli Euroopa Liit läbirääkimistel edukas ning ka piisavalt eesmärgikindel, sest suutis säilitada oma juhtrolli ning edendada läbirääkimisi. Kui oleksime nüüd olnud liiga ambitsioonikad, siis oleks meid jäetud kõrvale, nagu juhtus meiega eelmisel aastal. Arvan ka seda, et möödunud aastal aset leidnust oleme palju õppinud. Sooviksin, et kasutaksime neid teadmisi järgmises läbirääkimiste voorus eeloleval aastal ning hoiduksime selle strateegia muutmisest.

Sel aastal on meil ees väga raske ülesanne, eriti meie kokkulepete vallas kolmandate riikidega. Selle kohta arvan, et Euroopa Liit peab kasutama kõiki võimalusi, mis tal on, et aidata Ameerika Ühendriike, et nad võtaksid järgmisel aastal palju suurema kohustuse kui tänavu.

Euroopa Liidus peame keskenduma eelkõige sellele, et rakendada õigusnorme, mille oleme viimastel aastatel vastu võtnud, sest meil on palju asju, mida peame praktikas kasutama hakkama. Euroopa Liit on endiselt ainus piirkond maailmas, mis on oma heitkogused seadusega piiranud.

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Olen siin juba öelnud, et ehkki Kopenhaageni suhtes olid ootused alguses väga kõrged, siis Cancúni eel need väga suured polnud. Seepärast peeti Kopenhaageni kohtumist läbikukkumiseks ja Cancúni oma edukaks. Ent esineb veel üks erinevus Cancúni kasuks, mis tulenes ka eesistujariigi Mehhiko heast tööst. Mehhiko tegi kõik endast oleneva, et konverents oleks edukas.

Euroopa Liit tegi oma võimuses oleva ning aitas saavutada edu. See hõlmas kahe Celsiuse kraadi suuruse ülempiiri kinnitamist ning rohelise fondi loomist, et toetada kliimamuutustega kohanemist arenguriikides ning raadamise vastast võitlust. Tahaksin rõhutada midagi muud, millele olen siin samuti viidanud – see on usalduse taastamine mitmepoolse protsessi suhtes ning võimaluse suhtes saavutada siduv rahvusvaheline kokkulepe kliimamuutuste kohta, mis tuleb sõlmida järgmisel aastal Durbanis, ning me peame pingutama selle saavutamise nimel.

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! Nagu paljud inimesed, tunneme kergendust, et on häid uudiseid. Ehkki sellest on pigem liiga vähe kui liiga palju kõneldud, olete teinud tasapisi edusamme, sest meil olid väiksemad ootused.

Tahan käsitleda üht konkreetset küsimust ning see on raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate heitkoguste vähendamise ehk nn REDD-programm, mis on väga tähtis teema, aga mulle valmistab muret kooskõlastatud poliitika puudumine komisjonis seoses selle küsimusega. Näiteks üritab kaubandusvolinik praegu sõlmida tehingut Mercosuri riikidega, mis toob kaasa suurema veiseliha tootmise nendes riikides. Seda saab teha vaid raadatud maa arvelt, mis suurendab kliimamuutusi.

Kutsuksin volinikku üles edastama see sõnum selgelt volinike kolleegiumile ning lahendama see viisil, mis näitab, et tegutseme ühtselt Euroopa Liiduna.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Ehkki Cancún iseenesest ei ole veel pöördepunkt, siis ilma selleta poleks meil võimalik jõuda pöördepunkti alates praegusest aasta jooksul enne Durbani konverentsi. Avaldan tunnustust kõikidele, kes aitasid seda saavutada. Olen jälginud seda protsessi nii Brüsselist kui ka Budapestist ning see on väga suur saavutus, et aasta jooksul enne Durbani on võimalus saavutada kõikehõlmav rahvusvaheline kokkulepe, millega sätestatakse siduvad kohustused pärast pingelist tööd. See on tähtis samm õiges suunas, et arenevad riigid, nagu Hiina, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika, võtavad esmakordselt kohustuse pidada kinni 2 °C eesmärgist. Lisaks pean väga oluliseks seda, et Euroopa Liit mitte ainult ei kõnelenud ühel häälel, vaid muutis oma seisukohta võrreldes Kopenhaageniga ning suhtus teistesse riikidesse kui partneritesse ja toetas neid. See aitas märkimisväärselt Cancúnis edu saavutada.

  Oreste Rossi (EFD). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Kliimamuutuste 16. konverents Cancúnis lõppes ka seekord mittesiduva kompromissiga, mida nimetatakse tasakaalustatud paketiks.

Loodi roheline kliimafond, mis läheb alates 2020. aastast kõige arenenumatele riikidele aastas maksma 100 miljardit USA dollarit, samal ajal kui 30 miljardit USA dollarit eraldatakse kohe nn kiire alguse rahastamiseks ning 410 miljonit USA dollarit sellest summast peab leidma Itaalia.

Samal ajal ei ole esitatud nõudmisi enamikule väga suurt saastet tekitavatele riikidele; vastupidi, ainuüksi Hiina on teatanud, et kavatseb 2020. aastaks kahekordistada oma energiatootmise ning seega, kuna ta on otsustanud säilitada olukorra, et 80% tootmisest tekitab süsinikdioksiidi ning 20% ulatuses kasutatakse muid energiaallikaid, siis kahekordistab Hiina ka oma heitkoguseid.

Meie arvates ei ole vastuvõetav, et nõuame jätkuvalt, et meie ettevõtted tooksid ohvreid kolmandate riikide ettevõtete heaks. Järgmisel aastal toimuval osaliste 17. konverentsil tuleb kindlasti saavutada üldine siduv kokkulepe kliimamuutusega võitlemise kohta, mis hõlmab sanktsioone nendele riikidele, kes endiselt keelduvad koostööst.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Märkimisväärselt väiksemad ootused enne Cancúni konverentsi ei tohiks õigustada liiga optimistlikku arutelu selle tulemuste üle ning seda vähem tuleks seda pidada edukaks. Kui oleksime analüüsikriteeriumide puhul pisutki järjepidevad, siis peaksime teadvustama, et tulemused olid, nagu oodatud, kasinad.

Kus on Kyoto protokolli asendav dokument, mida oli aasta tagasi tingimata vaja? Kus on vähendamiseesmärgid, mis vastavad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma välja pakutud ajakavale? Euroopa Liit ise ei järgi neid tähtaegu, Ameerika Ühendriikide eesmärk on 3–4%-line vähenemine võrreldes 1990. aasta tasemega, mida vähendati pärast Kopenhaagenit. Kus on tõsine arutelu selle üle, et turuinstrumendid (nt süsinikdioksiiditurg), paindlikkusmehhanismid (nt puhta arengu mehhanism) ning kuuma õhu ja muude pettustega seotud teemad, mille eesmärk on pigem tekitada vähemusele häid ärivõimalusi ja mitte saavutada heite vähendamise eesmärke, on ebatõhusad ja valed?

Neid küsimusi me täna ei esitanud – ajal, mil kolmandik kiireks stardiks nimetatud ajast on möödunud.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Tahaksin avaldada tunnustust Euroopa Parlamendi delegatsioonile, komisjoni liikmele ja kogu Euroopa Liidule Cancúnis ühehäälselt kõnelemise eest. Eelmisel aastal mõistsime hukka Kopenhaageni tulemused või täpsemalt tulemuste puudumise. Täna oleme Cancúniga rahul, aga minu rõõm on siiski pisut piiratud, sest sooviksin rohkemat. On selge, et läbirääkimised on suur ja keeruline ülesanne. See on tõeline proovikivi, kui on nii palju erinevaid seisukohti. Ent mulle teeb enim muret selle teema kuvand ühiskonnas. Ühiskonna poolehoidu pole tegelikult võidetud. Kokkuleppele jõudmisel – mille all pean silmas õiguslikult kehtivate meetmete saavutamist – esinevaid raskusi peame kõik oluliseks, aga need muutuvad väsitavaks. Olen nõus komisjoni liikmega, et peame oma kodutöö ära tegema, meie ise peame eri vahenditega saavutama 20%-lise eesmärgi. Muidugi on alati lihtsam näidata näpuga nendele, kes midagi ei tee, ning öelda, et ka meie ei pea ehk seda tegema. Hoolimata teie sõnadest – et suutsime midagi saavutada – tahaksin siiski küsida, kas te tõesti poleks soovinud Cancúnis mõnevõrra paremaid tulemusi?

  Vittorio Prodi (S&D). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Olen tänulik volinikule ja kogu ELi delegatsioonile, kes on aidanud protsessi töös hoida. Ent meil on lahendamata tegelikud probleemid: esiteks peame andma Bali deklaratsioonile poliitilise väljundi – eriti seoses sellega, mida me Euroopa Parlamendis oleme juba nimetanud kliimaõiguseks – ning peame üldistama ja lihtsustama heitkogustega kauplemise süsteemi, sest on mõeldamatu, et meil on turumehhanism, mille raames pool saastekvoodist antakse ära tasuta.

Teiseks tahaksin rõhutada vajadust edendada jälgimis-, aruandlus- ja kontrollivahendeid, eelkõige üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) teenuseid ning satelliite, mis annavad väga vajalikku teavet selles valdkonnas.

  Connie Hedegaard, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Kas võin teid kõigepealt tänada väga paljude heade märkuste ees, sealhulgas Chris Daviese tähelepanekute eest, ehkki tean jalgpallist veel vähem kui tema ega suutnud teda jälgida, aga oletan, et ta kõneles positiivselt!

Paljud on küsinud 30% eesmärgi kohta. Kuidas me nüüd oma tegevust kiirendame, milline on see protsess ning, nagu Linda McAvan ütles – millised on väljavaated? Arvan, et te kõik siin teate, milline protsess praegu toimub. Me analüüsime praegu eri liikmesriike: millised on probleemid, proovikivid, lisakasutegurid, mida me saame teha? Seejuures on meil veel käimas ka arutelu vähese CO2-heitega majanduse 2050. aasta strateegia kohta, mille esitame märtsiks – sealhulgas, nagu ütlesin, 2030. aasta eesmärk, sest kui me teame, kuhu me 2050. aastaks jõuame, siis on ka väga selge see, et tuleb teha teatavaid kompromisse. Mida vähem oleme 2020. aastaks saavutanud, seda rohkem peame tegema hiljem ja seda tõenäolisemalt on see kallis.

Just sellist arutelu üritame siin parlamendis kevadel edendada ning mul on hea meel näha, et aina rohkem liikmesriike on hakanud seda arutelu omavahel pidama ning andnud mitmel viisil märku, kuidas nad seda ette näevad.

Chris Davies küsis 2050. aasta kohta ja 50% ja veel mõne asja kohta, mida seal ei arutatud. Seda küsimust arutati väga põhjalikult erirühmas koos mõne ministriga, kes arutlesid ühise seisukoha üle. Rootsi minister oli üks kahest ministrist, kes seda rühma juhtis, ning võin kindlalt öelda, et Euroopa üritas seda väga kindlakäeliselt kehtestada. Te kõik teate, miks seda on raske saavutada, aga see on üks teemasid, mida me peame veel arutama enne Lõuna-Aafrika konverentsi. See küsimus peab jääma päevakorda.

Pilar del Castillo Vera märkis, et Cancúnis oldi Kopenhaagenist õppust võetud. Ütleksin jah, aga võib-olla eelkõige selles mõttes, et inimesed said viimase 24 tunni jooksul aru, et kui nad ei näita üles kompromissivalmidust, siis esineb tõsine oht mitte midagi saavutada ning kogu protsess võib kokku kukkuda. See argument polnud vaid taktikaline käik, vaid tegelik otsus ruumis, kus inimesed teadsid, et see on ilmselt viimane võimalus enamiku jaoks neist päästa protsess, mille nimel kõik läbirääkimistelaua taga istusid. Kopenhaageni kogemuste tõttu esines üsna suur surve, et Mehhikos tuleb näidata üles vajalikku poliitilist tahet.

Võiks küsida, mida EL kavatseb täpsemalt teha, et püüda saavutada kokkulepe Durbanis. Ütleksin, et me toimime nii nagu tänavu, mil oleme tegelikult teinud laialdast teavitustööd, mõelnud ennetavalt ning arutanud palju ka seda, kus võiks kokkuleppe sõlmida. Need teie seast, kes kohal viibisid, teavad ka seda, et paljude tekstide ja suure osa töö puhul olid abiks paljud Euroopa eksperdid ja muud Euroopa osalised. Eeloleval aastal peaksime täpselt samamoodi toimima. Peaksime tuginema ka sellele, mis on saavutatud Cartagena protsessi raames, milles 25 riiki – nii arengu- kui ka arenenud riigid – soovivad tõepoolest edasi liikuda. Me jätkame seda tööd. Meile tõi see protsess Cancúnis palju kasu, sest saavutasime kooskõla paljude eri piirkondlike rühmade vahel. Üks esimesi asju, mida teeme, on see, et üritame inimesed Cartagena töörühma kokku kutsuda ning nendega seal koostööd teha ning lisaks teha koostööd ka paljude teistega.

Esitati küsimus lepingu kohta, mis peaks asendama Kyoto protokolli. Selline leping puudub, sest maailmas pole selles kokku lepitud, aga see ei ole kindlasti Euroopa Liidu süü. Kinnitan veel kord, et kui Euroopa Liit poleks andnud märku oma soovist kehtestada teine kohustusteperiood ja kui oleksime Cancúnis kõnelnud nii nagu teised Kyoto protokolli osapooled, siis oleks igasugune väljavaade saavutada õiguslikult siduv kokkulepe praeguseks kadunud.

Lisaks küsis Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė, kas me ei oodanud Cancúnist pisut rohkem. Vastaksin, et tegelikult mitte. Viimastel arutelutundidel oli mul ees kontrollnimekiri. Vahetevahel tuleks kanda hoolt, et millestki osa võttes ei kaldutaks teemast kõrvale. Inimene mõtleb, et kui mõned asjad saab tehtud, siis võiks saada veel mõned asjad valmis, mida enne kodust lahkumist ei arvatud teha jõudvat. Kui vaatasin seda kontrollnimekirja, siis pean ütlema, et see sisaldas punkte, mida me soovisime. Muidugi on alati asju, mida me ei saavuta, aga tegelikult me teadsime näiteks seda, et teine kohustusteperiood ei saa olla Cancúni teema, seega tahtsime lihtsalt säilitada selle kehtestamise võimaluse ning tugineda jätkuvalt sellele, mis meil olemas on.

Kliimamuutustega kohanemise raamistik, tehnoloogia ja metsanduse õigusraamistik, kõik Kopenhaageni kokkuleppe osad, väljavaade saavutada siiski õiguslikult siduv kokkulepe ning teatav oluline edasiminek mõõtmise, aruandluse ja kontrollimise (MRV) ning rahvusvahelise konsultatsiooni ja analüüsi (ICA) vallas ning veel palju küsimusi; lisaks asjaolu, et kõik osapooled toetavad nüüd seisukohta, et me kõik ei ole koos piisavalt kaasa aidanud – arvan, et kui oleksime arutanud seda tulemust samamoodi enne Cancúni sõitmist, oleks enamik teist arvatavasti nõustunud, et see oleks hea tulemus.

Lõpetuseks: nüüd peame väga hoolikalt mõtlema eesseisvale strateegiale. Paljud meist vajavad jõulu- ja aastavahetuse puhkust, aga kohe järgmise aasta alguses peaksime jätkama väga kindlameelset dialoogi nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel ning vahetama mõtteid pärast mõningast analüüsi ja Cancúni tulemuste seedimist. Nagu ütlesin alguses, saab see olema väga raske aasta, aga me peaksime tuginema saadud kogemustele. Kui Euroopa kehtestab selge strateegia, siis suudame tegelikult juhtida asju õiges suunas, ning ehkki see ei saa olema Durbani puhul vähem keerukas, olen kindel, et suudame seda teha. Võib-olla vajame esmalt vaid puhkust ning alustame siis taas dialoogi 2011. aasta alguses.

  Joke Schauvliege, nõukogu eesistuja. – (NL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Tänan teid positiivsete märkuste eest Cancúnis sõlmitud kokkuleppe kohta.

Te kõik teate, et Cancúni konverents on kasulik, aga väga tähtis samm kliimapoliitikas ja -arutelus. Te teate, et põhimõte, et me peaksime lõppkokkuvõttes saavutama üleilmse õiguslikult siduva kokkuleppe, jäeti sisse ka nõukogu järeldustesse, mis võeti vastu eelmise aasta oktoobris. Ent me kõik olime teadlikud, et on võimatu tagada üleilmset kokkulepet Mehhikos ning see oli ka varem ära otsustatud. Seetõttu valisime mitu tasakaalustatud osalist kokkulepet. Need on samuti sõlmitud ning, nagu volinik ütles, on Cancúni konverentsi tulemuseks ka punktid, mida me pidasime oluliseks, et saavutada see tasakaal Euroopa Liidu rolli puhul.

Ma peaksime tunnustama Euroopa Liitu ka väga selgele ja läbipaistvale seisukohale asumise eest. See seisukoht on lisatud nõukogu järeldustesse ning seda ka kaitsti ühehäälselt. Kõik komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajad aitasid väga tulemuslikult seda seisukohta kaitsta ning nõukogu omalt poolt andis endast parima, et tagada selle seisukoha võimalikult ulatuslik selgitamine. Mõnel puhul oli tõesti vaja jätkuvalt toonitada seda, milline on nende järelduste sisu ning millised on Euroopa Liidu kavatsused seoses selle seisukohaga.

Me tasandasime eriarvamusi. Mehhikos saime ka mitmel korral positiivset tagasisidet asjaolule, et Euroopa Liit on võtnud juhtrolli ning et olime tegelikult üritanud mitut erinevat seisukohta üksteisele lähemale viia. Me täitsime seda ülesannet hästi ning minu arvates oli see selge ka kogu maailmale.

Austatud volinik! See on tõsi, et peame nüüd mõnest küsimusest kokkuvõtte tegema, aga see ei tulene asjaolust, et peame nüüd üsna kiirelt tegutsema. Võin teile öelda, et juba järgmisel esmaspäeval on meil nõukogus mõttevahetus Cancúni tulemuste teemal. Lisaks arvan, et see on hea, et siin Euroopa Parlamendis sel teemal juba seisukohti vahetame. Lisaks sellele peame kindlasti töötama välja strateegia ning tegema seda niipea kui võimalik.

Nõukogu on otsustanud kevadel arutada ka 30%-list vähendamist. Oleme palunud komisjonil teostada teine läbivaatus, et teaksime, mida see 30%-line heite vähendamine liikmesriigi tasandil kaasa toob, ning nõukogu on otsustanud kevadel alustada taas arutelu.

Lõpetuseks tahaksin tänada veel kord kõiki koostöö eest ning eelkõige volinik Connie Hedegaardi selle eest, kuidas ta tegi meiega väga meeldivat ja sisukat koostööd, ning teie pingutuste eest, mis aitasid saavutada suurepäraseid tulemusi Cancúnis. See poleks olnud võimalik kõikide poolte asjaliku koostööta ning juhul, kui Euroopa Liit poleks suutnud Cancúnis saavutatud kokkulepet nii kindlalt teatavaks teha. Tänan teid siiralt selle eest.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  János Áder (PPE), kirjalikult. – (HU) Paljud peavad möödunud nädalal lõppenud Cancúni kliimamuutuste konverentsi tulemusi edukaks, pöördeliseks ja uueks lootusekiireks. Arvan siiski, et me ei saa rääkida edust enne, kui on sõlmitud õiguslikult siduv rahvusvaheline kokkulepe, mis on jätk Kyoto protokollile, mille kehtivus lõpeb 2012. aastal – kokkulepe, mille põhjal saab kehtestada sanktsioone. Cancúnis sellise lepingu suhtes otsust ei tehtud. Tegelikult sooviksid mõned riigid ka protokolli enda kehtetuks tunnistada. Seega jääb kuni 2011. aastal Lõuna-Aafrikas toimuva kliimamuutuste tippkohtumiseni lahenduseta küsimus, kas Kyoto kvoodi ülejääki saab kasutada pärast 2013. aastat, mis on Ungari jaoks ülimalt oluline ja mida võib pidada riigi varaks.

Ikka veel esineb võimalus, et Ida-Euroopa riigid jäetakse ebaausalt ja ebaõiglaselt ilma preemiast, mille nad oleksid saanud oma tegeliku heitkoguste vähendamise kohustuse täitmise eest Kyoto süsteemi alusel, samal ajal kui rikkuvatele pooltele ei kehtestata mitte mingeid karistusi. Lisaks sellele ei ole suurimad heitkoguste tekitajad USA ja Hiina ikka veel Kyoto protokolli osalised ning seepärast jäävad tulemused, mida suudame globaalse soojenemise peatamisel saavutada, endiselt kasinaks. Seega ei saa me seni, kuni meil puudub õiguslikult siduv rahvusvaheline kokkulepe, mille alusel saab halvasti käituvaid riike karistada ja hästi käituvaid kiita, mingil juhul rääkida edust.

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Austatud juhataja! Tahaksin avaldada tunnustust Cancúni konverentsi eesistujale läbipaistvate läbirääkimiste ees sellise keerulise protsessi käigus. Ehkki see kokkulepe oleks võinud olla põhjalikum, tundub see olevat praegu parim võimalik. Kyoto protokolli kehtivust võiks veelgi pikendada, mis on soovitatav: Durbanis avaldatakse järgmisel aastal palju survet, arvestades, et ainus siduv kokkulepe kliimamuutuste kohta aegub, aga väga oluline on see, et Kopenhaagenis saavutatud kokkuleppest saab nüüd ÜRO ametlik dokument, sest seda toetavad kõik riigid peale Boliivia. Mul on hea meel, et teksti lisati paljud siin Euroopa Parlamendis toetust leidnud sotsiaaldemokraatide seisukohad, näiteks üleilmse rohelise fondi loomine, et aidata arenguriikidel kohaneda kliimamuutusega ja leevendada selle mõju. Samuti tunnustan kõiki riike, kes nõustusid toetama 1,5 kraadi ettepanekut, mis on kõrgem eesmärk järgmiseks tippkohtumiseks. See on väga tähtis märguanne ning järgmine samm on tagada, et seda kajastatakse süsinikdioksiidiheite vähendamise eesmärkides.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Pärast pikki läbirääkimisi on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste konverents Cancúnis jõudnud oodatud kompromissini. Tulemus pole tippsaavutus, aga on oluline samm kliimamuutusega võitlemisel. Edusamme on tehtud kõikides valdkondades, mida esimest korda ÜRO dokumendis kajastatakse. Avaldan heameelt tehtud otsuste üle, sest need aitavad eeloleval perioodil läbirääkimisi edasi viia ning tagavad märkimisväärsed edusammud, eriti seoses tahkudega, mis on suunatud arenguriikidele ning riikidele, mida kliimamuutus enim mõjutab. Lisaks toetan seda, et vähendatakse lõhet arenenud riikide ja vähem arenenud piirkondade vahel, andes rahalist ja tehnilist abi. Arvan, et see tippkohtumine on väga oluline sündmus, millega meie läbirääkijad on sillutanud teed kokkuleppe sõlmimiseks järgmisel aastal Lõuna-Aafrikas Durbanis. Tahaksin avaldada tunnustust Euroopa Parlamendi delegatsioonile tehtud töö ja saavutatud edu eest.

  Ivo Belet (PPE), kirjalikult. – (NL) Cancúnis toimunud kliimakonverentsi tulemusi ei saa kindlasti nimetada suureks saavutuseks. Ent see on parem kui mitte midagi. Mõned konkreetsed sammud on astutud, näiteks raadamise vastases võitluses, ning on antud luba 100 miljardi USA dollari suuruse kliimafondi loomiseks. Ent kogu olukord areneb ülimalt aeglaselt ja vaevaliselt. See sarnaneb väga Echternachi aeglase tantsurongkäiguga. Samal ajal tiksub globaalse soojenemise kell vaikselt edasi.

Milline oli Euroopa osa selles loos? EL on kindlasti õppinud eelmise aasta Kopenhaageni konverentsi vigadest. Cancúnis oli Euroopa läbirääkimiste keskmes ning tegutses ühisrindena. Kogu maailm järgib ELi eeskuju ning imetleb seda, sest meil on kõige edasiviivamad ja siduvamad lepingud. Euroopa on kliima valdkonnas eeskujuks.

Me peame seda juhtrolli lähiaastatel kindlalt hoidma. See eristab meid selgelt peaaegu kõigist teistest maailmajagudest ja seda positiivses mõttes. See on väga suur eelis meie kuvandi jaoks ning samal ajal tekitab see olulist majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Austatud juhataja! Olen jälginud rahvusvahelisi kliimaläbirääkimisi viimased 15 aastat ning olen eriti rahul Cancúnis saavutatud kokkulepetega. Vastuvõetud otsused kinnitavad tõelisi edusamme läbirääkimistel. Kopenhaageni kokkuleppe põhipunkte täidetakse nüüd ÜRO egiidi all. ÜRO on taastanud oma usaldusväärsuse mitmepoolsete kliimakokkulepete sõlmimise foorumina. Mehhiko korraldas osalust soodustava ja läbipaistva konverentsi. ELil oli juhtiv roll. Tahaksin tõsta esile, et Euroopa Komisjon ja eesistujariik Belgia täitsid tõhusalt oma ülesandeid. Toimus märkimisväärne edasiminek tehnoloogia, metsade ja kohanemise vallas. Eelkõige avaldan heameelt kliimafondi loomise üle. Cancúni tulemuste põhjal on vaja teha kõvasti tööd, et saavutada 2011. aastal Durbani konverentsil edu.

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. – (FI) Cancúni konverentsi on nimetatud edukaks ning see on õige sõnavalik, arvestades, et sellelt ei oodatud mingeid tulemusi. Sellegipoolest on ELi jaoks oluline tunnistada järgmisi tõsiasju: midagi ei ole toimunud heitkoguste kärpimise küsimuses ning pole antud ühtegi lubadust, et heidet vähendada. Lähimal ajal ei ole ette näha, millal saavutame üleilmse kokkuleppe, ning miski ei sunni meid karmistama ELi enda ühepoolset eesmärki vähendada heitkoguseid 20% asemel 30% võrra.

Cancúnis kohtus Euroopa Parlamendi delegatsioon ÜRO keskkonnaprogrammi tegevdirektori Achim Steineriga, kes ütles täiesti tõsiselt, et Euroopale on 20%-line eesmärk ainult kasuks tulnud: see on meile andnud arvatavasti tõuke ning parandanud meie konkurentsivõimet. Seepärast toetas ta mõtet muuta eesmärk veelgi rangemaks.

Tahaksin nüüd kutsuda üles kõiki neid üleilmselt tegutsevaid ettevõtteid, kes leiavad, et neid mõjutab süsinikdioksiidi leke, teavitama Achim Steinerit ja teisi selliste organisatsioonide mõjukaid juhte oma tegelikust rahalisest seisust. Näidake neile andmeid kulude otsese ja kaudse suurenemise kohta tulenevalt heitkogustega kauplemisest, kui te süsteemi ei järgi.

See pole õige, kuivõrd see puudutab Euroopa kodanikke ja töötajaid, et meie põhiotsustajad ja isegi komisjon, kellelt Steiner ilmselt oma teabe hankis, elavad muinasjutumaailmas ja hõljuvad pilvedes.

Cancúni edu seisneb selles, et poliitikute au päästeti. Lepiti kokku, et sõlmitakse kokkulepe. Me mõistame, et kliimaküsimuses pinge raugeb ning kliimamuutus muutub tavaliseks igapäevateemaks. See kaob tähelepanu keskmest ning võib-olla on see hea. Asugem uuesti ajama mõistlikku ja kõikehõlmavat keskkonnakaitsepoliitikat.

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident