Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2107(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0331/2010

Esitatud tekstid :

A7-0331/2010

Arutelud :

PV 14/12/2010 - 18
CRE 14/12/2010 - 18

Hääletused :

PV 15/12/2010 - 9.10
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0485

Arutelud
Teisipäev, 14. detsember 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

18. Energiatõhususe tegevuskava (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel Bendt Bendtseni esitatud raport energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise kohta (2010/2107(INI)) (A7-0331/2010).

 
  
MPphoto
 

  Bendt Bendtsen, raportöör.(DA) Austatud juhataja! On oht, et ELi eesmärk saavutada 2020. aastaks 20%-line energiatõhususe suurenemine võib muutuda taas üheks Lissaboni ennustuseks. Praeguste algatuste järgi tundub, et me saavutame 10–11%-lise tulemuse. See pole piisavalt hea. Me peame investeerima energiatõhususse majanduslikel, kaubanduslikel, keskkonnaga seotud ja sotsiaalsetel põhjustel. Suurem tähelepanu energiatõhususele tähendab eelkõige seda, et me kasutame vähem energiat. See toob kaasa säästu ning komisjoni näitajate kohaselt on meie 20%-lise eesmärgi saavutamisest tulenev finantskasu ligikaudu tuhat eurot majapidamise kohta aastas.

Samal ajal kui Hiina ja Ameerika Ühendriigid teevad selles valdkonnas olulisi investeeringuid, liiguvad asjad Euroopas palju aeglasemalt. Me lohiseme järel. Hiinas toetab riik neid tööstusharusid. Ameerika Ühendriikidel on suurepärased raamtingimused ettevõtluseks, samal ajal kui Euroopa kodanikud mõtlevad üksnes sellest, kui palju luksust saab oma palga eest lubada. Liiga vähe pööratakse tähelepanu innovatsioonile ja tulemuste saavutamisele. Poliitilisest seisukohast peame keskenduma mõnele valdkonnale, mis võimaldab meil muuta oma elu paremaks kui see on – need on valdkonnad, mis annavad ka suurt majanduslikku tulu, tekitavad uusi töökohti ja edendavad meie konkurentsivõimet.

Energiatõhususel on veel täiendav eelis, et see pakub tööd Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. ELi energiatõhususe poliitika kolm keskset sammast on minu arvates riiklikud tegevuskavad, tootepoliitika ja hoonete energiatõhusus. Need on kolm väga erinevat poliitikavaldkonda. Kui räägime kõigepealt riiklikest tegevuskavadest, siis need ei ole osutunud eriti tõhusaks, aga neil on sellegipoolest väga suur potentsiaal. Seepärast peame neid laiemalt rakendama ning andma komisjonile võimaluse neid aktiivselt töövahendina kasutada. Komisjonil on võimalus tegevuskavad tagasi lükata, kui need pole piisavalt eesmärgikindlad. See toob kodanike jaoks kaasa läbipaistvuse. End on väga oluline, et me säilitame liikmesriikide sõltumatuse ning anname neile võimaluse otsustada ise, millises valdkonnas nad soovivad pingutada. Seega mõnes riigis on energiasäästu võimalused hoonetes suuremad kui teistes riikides, nii nagu hoopis teised riigid keskenduvad eeldatavasti energiasäästu suurendamisele seoses toodanguga.

Teine sammas on tootepoliitika, mis puudutab nii standardeid kui ka märgistamist. Standardid on kindlasti neist kahest valdkonnast olulisem valdkond ning väga lihtne on näidata seda, kui palju säästetakse standardite tulemusena, ning see suurendab jällegi innovatsiooni.

Hoonetega seotud poliitika on samuti oluline. Eesmärgid seatakse seoses 2050. aasta tegevuskavaga. Hooned on üliolulised nii energia- kui ka kliimapoliitika puhul. Nelikümmend protsenti energiatarbimisest tuleneb meie hoonetest. See on valdkond, kus on võimalik säästa mahus, mis kajastub lõpparuannetes. Olen veendunud, et need kolm valdkonda on oluline alus konkurentsivõimele ja innovatsioonile mitmel eeloleval aastal. Seega soovitatakse raportis rahastamisvahendit, et suurendada investeeringuid energiatõhususega seotud projektidesse. Mõnes Euroopa riigis on näiteid, kuidas investeeringuid suurendatakse mitu korda, ning küsimus on selles, kas EL ei peaks samuti oma rahandust sel viisil korraldama. Loodan, et Euroopa Parlament suudab leppida kokku, et võtta see raport vastu suure poliitilise häälteenamusega, sest see on oluline – see on väga tähtis valdkond Euroopa ja meie ettevõtete jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Austatud juhataja, kallid parlamendiliikmed! Esiteks olen tänulik Euroopa Parlamendi keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile ning regionaalarengu komisjonile intensiivse arutelu eest ning raporti eest, mida täna arutame. See kehtib eriti Bendt Bendtseni kohta, aga ka teiste parlamendiliikmete kohta, kes on tegelenud selle küsimusega pikka aega ning näidanud üles suurt pädevust.

Kui teeme olukorrast vahekokkuvõtte seoses kolme eesmärgiks seatud 20% tasemega – süsinikdioksiid, taastuvenergia osakaal energiaallikate seas ning suurem energiatõhusus, siis seoses süsinikdioksiidi ja taastuvenergiaga teeme edusamme, aga energiatõhususe puhul oleme alles alguses. Kui me ei võta meetmeid, siis me ei saavuta eesmärki. See tähendab, et ehkki oleme seadnud eesmärgi – Euroopa Parlament, nõukogu, kõik Euroopa institutsioonid –, ei too meie edusammud, eriti pärast kriisi, ilmselt kaasa 20% võrra suuremat energiatõhusust. Selle asemel oleks praeguses olukorras võimalik kümne aastaga saavutada maksimaalselt 8, 9 või 10%.

Minu käsitletav teine punkt on see, et ma ei ole täielikult rahul mõistega „energiatõhusus”, sest mitte keegi peale meie ei saa sellest aru. Kui küsite oma naabrilt või sõbralt, siis nad saavad aru, mida tähendab energiasääst, aga energiatõhusus on lihtsalt üks tehniline termin. Tegelikult on selle eesmärgiga seotud küsimus selles, et pole veel kindlalt määratletud, mida tuleb tegelikult saavutada. Meil on energiatarbimise üldhinnang 2005. aasta kohta, mida täiendavad 2007. aasta andmed tulenevalt Rumeenia ja Bulgaaria kaasamisest, ning see aasta on lähtepunkt. Selles hinnangus osutatud tarbimise tase on hästi teada. Sel ajal – see oli enne minu ametiaega – kajastasid kõik otsused tavapärast prognoosi, teisisõnu energianõudlust, mis suureneb, ning sellest omakorda arvati 20% maha. Küsin endalt, et kui energiasäästu arvesse ei võeta, kas siis meie energianõudlus tegelikult suureneb. Minu kodumaal Saksamaal ilmselt mitte. Ent uutes liikmesriikides – mul tarvitseb nimetada vaid mootorsõidukeid, autode arvu elaniku kohta, eluasemete suurust, tööstuse arengut – see kindlasti suureneb. Ent kuni praeguseni ei ole koostatud objektiivset raportit, milles hinnatakse prognoose. Kakskümmend protsenti – kui suurest näitajast täpselt, seda me ei tea. Meil on PRIMESi ja muud mudelid – mul on kahtlusi paljude näitajate prognooside kohta. Näiteks Euroopa Liidu asutajaliikmed väidavad, et ilma energiasäästuta nende energianõudlus suureneb järsult 2020. aastaks. 20%-lise vähendamise tulemusel saame täpselt samad näitajad nagu 2005. aastal. See pole kindlasti võimalik. See tähendab esiteks, et me vajame näitajaid, väljavaateid ja prognoose, millel on kaalu. Me soovime need koostada veebruariks või märtsiks.

Ma loodan riigipeade ja valitsusjuhtide peale, et nad suhtuksid sellesse küsimusse veebruaris sama tõsiselt nagu enne kriisi, sest mulle tundub, et praeguses olukorras ei hääleta liikmesriigid siduvate eesmärkide poolt. Nad võivad saavutada Euroopa Parlamendis enamuse, aga liikmesriigid soovivad töötada vabatahtlikkuse alusel, ning nad on veel kaugel kaks või kolm aastat tagasi otsustatud siduvate eesmärkide kokkuleppimisest. Seega peame selgitama, milline on 2020. aasta prognoos ilma energiasäästuta – pigem teoreetilisest vaatenurgast – ning seejärel seda lihtsalt 20% võrra vähendama.

Seejärel peame küsima, millest alustada? Esiteks: hoonestuse vallas. Kõige rohkem peame tegelema olemasolevate elu-, büroo- ja tööstushoonetega. Siinkohal arvan, et avaliku sektori omanikud – kohalikud omavalitsused ja riik – peavad olema eeskujuks. Teisisõnu tuleb eelkõige üritada tõhustada kõiki riigile kuuluvaid kinnisvaraobjekte. Teiseks on meil Euroopa tasandil struktuuriprogrammid ning eri riikides on mitmesugused ümberehitusprogrammid. Me peame need kaks omavahel ühendama. Võib-olla peame andma vähem raha turuplatside sillutamiseks ning ehitama vähem ülesõidukohti ja selle asemel kaasrahastama rohkem energiatõhusust. Pean seda Euroopa tasandil väga oluliseks eesmärgiks ka järgmise eelarveperioodi jooksul.

Lisaks tuleb tegeleda transpordiga. On ütlematagi selge, et peame selles vallas säästma, kui teame, et on liikmesriike, kus on 550 bensiini- ja diiselmootoriga autot iga 1000 elaniku kohta, ning riike, kus neid on 100 või 120. Seda ühtlustatakse, aga mitte tasemel 100 autot 1000 elaniku kohta Saksamaal, vaid 400–500 autot 1000 elaniku kohta Euroopas. Seepärast vajame suuremat energiatõhusust transpordivaldkonnas. Juhtumisi on kõige tõhusam transpordiliik see, mida välditakse. Kolmandaks peame tegutsema tööstus- ja neljandaks energiasektoris.

Euroopa Parlamendis on pikalt arutletud kõikide selliste meetmete kohustuslikkuse üle. Tõstatasime selle teema mitteametlikul lõunasöögil energianõukogus mõni nädal tagasi. Võin teile öelda, et liikmesriigid ja energeetikaministrid käsitlevad energiatõhususe teemat väga ettevaatlikult, aga pole veel valmis tegema otsust siduvate eesmärkide kohta. Vaadakem näiteks sellist arenevat liikmesriiki nagu Poola: kas ta suudab 20% ulatuses energiakulu vähendada? Ma kahtlen. Või mõelgem väljakujunenud liikmesriikidele, nagu Saksamaa, Austria või Itaalia: kuidas saaksime panna näiteks Austria või Saksamaa nõustuma 30%-lise kärpega, et Poola saaks kohandada oma majanduslikku arengut, autode arvu kodaniku kohta ja muid valdkondi sihtmärkidega? Seoses sellega on meil veel ees pingelisi arutelusid selle kohta, kuidas seda täpselt rakendatakse eri sektorites – tööstuses, energiasektoris, transpordivaldkonnas ja elamumajanduses – ning liikmesriikides.

Nüüd olen raportiga nõus ning tänan teid selle sisu eest. Soovin seda küsimust arutada 4. veebruaril Euroopa Ülemkogus, et näha veel kord selgelt, kui tõsiselt valitsused sellesse suhtuvad. Seejärel saaksin teile esitada konkreetse ettepaneku uue energiatõhususe kava kohta. Olen kindel, et seejärel on meil kevadel ja suvel piisavalt võimalusi arutada kõike, sealhulgas siduvate eesmärkide küsimust.

Pidades silmas subsidiaarsuse põhimõtet, siis võib-olla on kaheetapiline kava õige lahendus. 1. etapp oleks vabatahtlik. Me ootame, et igal aastal esitatakse riiklikud energiatõhususe tegevuskavad, ning täpsustame, mida eeldame igal aastal seoses eesmärkide saavutamisega, aga me ei oota 2020. aastani. Selle asemel, kui see on asjakohane, otsustame kahe aasta pärast võtta vastu siduvad eesmärgid, kui märkame, et kahel esimesel aastal ei ole liikmesriikides vabatahtliku etapi jooksul tehtud edusamme 20% eesmärgi saavutamise suunas. Tänan teid väga tänase arutelu eest.

 
  
MPphoto
 

  Peter Liese, keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja.(DE) Austatud juhataja, lugupeetud härra Oettinger, kallid kolleegid! Esiteks tahaksin teha paranduse: saksakeelses tõlkes on kirjas, et olen keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni esimees, aga see pole õige. Ma olen arvamuse koostaja. Ent selles rollis tahaksin avaldada siirast tänu Bendt Bendstenile tema meeldiva töö ja suurepärase koostöö eest. Ta on esitanud eesmärgikindla strateegia energiatõhususe vallas Euroopa Liidus. Energiatõhusus on kõige kulutõhusam vahend heitkoguste kärpimiseks ning meie energiaimpordist sõltuvuse vähendamiseks. Sellega luuakse Euroopas töökohti ning meie investeeritud raha ei voola enam Venemaale, Lähis-Itta ja muudesse piirkondadesse, vaid jääb meie majandusse.

Keskkonnakomisjon on võtnud vastu kõikehõlmava arvamuse. Ma ei pea kõike seal märgitut kordama, aga ka see on väga eesmärgikindel. Ent kõik selles sisalduv ei ole sama suure tähtsusega. Ent sooviksin veel kord rõhutada kahte punkti. Esiteks – oleme sellest kõnelenud, austatud volinik – teeme ettepaneku, et Euroopa Liit ise kehtestab pikaajalise eesmärgi energiatõhususe vallas, sest kui teeme plaane kuni 2050. aastani, siis peame ligikaudu ka teadma, kui palju me tarbime. Teiseks oleme osutanud ka probleemidele seoses määratlusega. Arvan, et peaksime võtma aluseks tarbitud energia koguse, sest see on mõõdetav ning meil on selle kohta andmeid. Meil ei ole andmeid muude asjade kohta, näiteks mõõtmistulemusi ühiku kohta. Seepärast on see minu arvates õige lahendus ning loodan, et saame selle lähikuudel vastavalt ka strateegiasse lisada.

 
  
MPphoto
 

  Lena Kolarska-Bobińska, regionaalarengu komisjoni arvamuse koostaja.(PL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Energiatõhusus on üks peamisi proovikive, mis Euroopa Liidul järgmise kümne aasta jooksul ees seisab. See on ka meie energiastrateegia põhiosa. Praegu on esmatähtis, et liikmesriigid rakendaksid raporti asjalikud sätted ja komisjoni energiastrateegia. Selleks tuleb lahendada mitu probleemi. ELi tasandil on meil endiselt probleem energiatõhususe mõõtmisega. Me kasutame sel eesmärgil praegu 2020. aasta prognoose, kuid siiski poleks arukas võtta nende prognooside alusel vastu siduvad õiguslikud eesmärgid. Mis puutub tulevikku, siis me ei ole selgeltnägijad. Seetõttu tuleb töötada välja uus ja parem tehnoloogia ning seda on tänase arutelu jooksul juba mainitud. See tehnoloogia võimaldab meil eesmärgi saavutada.

Samuti on oluline võtta arvesse piirkondlikke erinevusi. Energia kasutamine Kopenhaagenis erineb energia kasutamisest Ida-Poolas. Puudub kindel tegevuskava, mis sobib kõigega, ning me peame tagama, et need kavad vastaksid tegelikkusele. Piirkondlikud ja kohalikud asutused vastutavad energiatõhususe poliitika elluviimise eest ning seega peavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid kooskõlastama oma tegevuse kohalike omavalitsustega. Vastasel korral nähakse neis bürokraatiat ning piirkondadele ja kodanikele suurte kulude tekitajat. Ilma mitmetasandilise juhtimiseta ja selle eesmärgi jaoks eraldatud rahastamiseta on kogu projekt määratud läbikukkumisele.

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul, fraktsiooni PPE nimel.(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Tahaksin esiteks tänada neid, kes on selle raportiga tööd teinud ja eelkõige Bendt Bendsteni. Tahaksin nimetada kahte tahku ja võib-olla anda teile mõtteainet. Oleme kõik ühel nõul, et energiatõhusus, energia ökonoomne kasutamine, on kõige lihtsam ja mõistlikum lahendus. Küsimus on selles, kuidas me selle eesmärgi saavutame. Tahaksin esitada ka ühe küsimuse. Mida oleme tegelikult Euroopa Parlamendis saavutanud sellega, et esitame inimestele aina uusi ja kõrgemaid protsente? Kas oleme tõesti saavutanud rohkem ja olnud tulemuslikumad? Miks ja millistes valdkondades oleme kasutanud energiat tõhusamalt? Mulle on öeldud, et tööstus, mis tarbib palju energiat, kasutab energiat tõhusamalt, sest säästab sellega raha ning see on tööstusele kasulik. Mulle on öeldud ka seda, et kui inimesed teavad, et mõni seade tarbib rohkem või vähem energiat, see tähendab, et kui nad näevad seda ja saavad näha selles enda jaoks eelist, siis nad otsustavad energiatõhususe kasuks, Võib-olla on protsentidega tegelemine täiesti vale viis seda küsimust lahendada ning me peaksime selle asemel kasutama stiimulitel põhinevat lahendust.

Minu teine küsimus on järgmine: volinik esitas mõned väga ilmsed ja selged märkused selle kohta, kui keeruline on lihtsalt seletada, mida energiatõhusus tähendab. Mis see tegelikult on? Kui erinevalt seda liikmesriikides rakendatakse? Minu kolleeg märkis äsja, et liikmesriigid on ka väga erinevas olukorras oma majanduse ja geograafilise asendi seisukohalt – täiesti erinevas. Kas on õige lahendus püüelda ühe kohustusliku näitaja poole või peaksime kaaluma midagi muud? Arvan, et energiapoliitika puhul peame teataval määral eemalduma varasemast arutelust, milles üritati midagi saavutada lihtsate näitajate, siduvate eesmärkide ja imelahenduste abil, sest me ei ole ilmselgelt piisavalt saavutanud. Võib-olla peaksime kordki üritama minna teist teed ja kasutama mitmesuguseid diferentseeritud lahendusi, milles võetakse arvesse erinevaid olukordi, aga millel on ka tulemused. Oluline on mõju, mille me saavutame, ja mitte meie konkreetne olukord.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (S&D).(DE) Austatud juhataja! Mul on vaid üks küsimus Herbert Reulile. Kas pole võimalik seada arengu käigus siduvaid eesmärke ning samal ajal neid ka eristada? Teie vastandasite sõnad „siduv” ja „diferentseeritud”, kusjuures mina arvan, et neid kahte on võimalik ühendada. Toetan täielikult mõningaid samme, mille volinik välja pakkus, aga võib-olla leiame viisi, kuidas toimida diferentseeritult vastavalt geograafilistele ja muudele asjaoludele, aga lõppkokkuvõttes saavutada siiski siduvad eesmärgid.

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul (PPE).(DE) Austatud juhataja! Ka mina toetan diferentseeritud lahendusi ning nagu teiegi, härra Swoboda, mõtlen selle peale, kuidas selliseid lahendusi leida. Me ei tohiks midagi välistada selles suhtes, kus midagi tuleb teha. Lähtun tänasest. Praegu arvan, et see on vale lahendus: jätta endale vähe tegutsemisruumi siduvate eesmärkide ja protsentidega. Kutsun meid kõiki üles mõtlema rohkem selle peale, mida ja kuidas saame järk-järgult saavutada. Mind teeb kurvaks see, et me pole saavutanud rohkem. Võib-olla peame seetõttu valima teistsuguse lahenduse.

 
  
MPphoto
 

  Britta Thomsen, fraktsiooni S&D nimel.(DA) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Tahaksin kõigepealt tänada raportööri Bendt Bendtseni ja teisi raportööre nende viljaka koostöö eest selle raportiga.

Meil on õnnestunud jõuda kokkuleppele mitmes valdkonnas – eelkõige kõrges eesmärgis noppida küps vili, mis tuleneb energiatõhususe suurendamisest. Ent mõnes valdkonnas on ka lahkarvamusi esinenud. Me pole ühel nõul energiatõhususe jaoks kõrgete ja siduvate eesmärkide seadmisel.

Minu arvates on oluline, et me järgime kindlalt miinimumeesmärki suurendada energiatõhusust 20%. See on edasiviiv, kui soovime keskkonnahoidlikku ja säästvat majandust, kus suudetakse Euroopas luua miljon uut töökohta. Ent on väga tähtis, et need energiatõhususe eesmärgid oleksid liikmesriikide jaoks kohustuslikud, sest see on kõikidele selge, et ELil on väga paljudes valdkondades soovitusi ja eesmärke, mida pole kunagi ellu viidud, sest need pole siduvad.

Samal ajal oleme kogenud, et siduvad eesmärgid toimivad. Seepärast on ilmne, et seda taktikat tuleks kohaldada ka energiatõhususe meetmete suhtes. Me teame, et see on tõenäoliselt odavaim viis vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, tagada energiajulgeolek ning samal ajal kindlustada, et tarbijatel on väiksemad küttearved – ning vähem kulusid küttearvetele tähendab edasiminekut eelkõige paljude eurooplaste jaoks, keda praegu mõjutab nähtus, mida võiksime nimetada kütteostuvõimetuseks.

Inimesed kannatavad kütteostuvõimetuse tõttu, kui suhteliselt suur osa nende sissetulekust kulub eluaseme küttele. Praegu puudub ühtne kütteostuvõimetuse määratlus, samuti pole kehtestatud ühtegi nõuetekohast poliitikaalgatust selle vähendamiseks. Kütteostuvõimetuse tagajärjed on katastroofilised. See toob kaasa madala sissetulekuga elanikerühmade tervise ja üldiste elamistingimuste halvenemise. Seepärast peame pakkuma odavaid laene investeeringuteks energiatõhususse elumajades ning kasutama selle jaoks ka struktuurifonde.

Ootan homset hääletust ning loodan, et suur enamus toetab raportit ning konkreetsemaid meetmeid kütteostuvõimetusega võitlemiseks.

 
  
MPphoto
 

  Fiona Hall, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Tahan tunnustada Bendt Bendtsenit, kes on selle raporti kallal kõvasti töötanud ning teinud tihedat koostööd variraportööridega teistest fraktsioonidest. Tal on õnnestunud parlamendiliikmed selles küsimuses ühele meelele saada ning ta väärib siirast tunnustust.

Energiasääst avaldab mõju väga paljudele valdkondadele. Esiteks: kliimamuutus. Cancún tuletas meile meelde, kui palju me peame tegema, ning energia säästmine on odavaim ja lihtsaim viis liikuda kasvuhoonegaaside heite 30%-lise vähenemise poole. Teiseks: energiajulgeolek. Viibisin sel nädalal Zagrebis, arutades kolleegidega liberaalide seast Horvaatia ühinemist, ning nad ütlesid mulle, et Horvaatia impordib 50% oma energiast ning kasutab kaks korda nii palju energiat kui ta kasutaks siis, kui oleks kehtestatud nõuetekohased energiatõhususe meetmed.

Nüüd, mil energia kuulub Lissaboni lepingu alusel Euroopa ühisesse pädevusse, peab ka energiatõhususe eest ühiselt vastutama.

Tehes rohkem ära energiasäästu vallas, lahendame ka väga praktilisi probleeme, millega inimesed oma elus kokku puutuvad. Liiga paljud inimesed elavad kütteostuvõimetuse tõttu külmades eluruumides, võideldes selle eest, et saada sooja majades, mis ei ole nõuetekohaselt soojustatud. Majapidamiste energiatõhusamaks muutmine jätab inimestele alles raha, mida nad saavad kulutada kohalikus majanduses praeguste finants- ja majanduslike raskuste ajal. See tekitaks ka tuhandeid töökohti kohalikus majanduses.

Seega, arvestades kõiki neid positiivseid mõjusid, on suur šokk mõista, et 20%-line energiatõhususe eesmärk on see osa 2020. aasta paketist, mis on praegu läbi kukkumas, nagu volinik ütles. Värskeimad näitajad kinnitavad tõepoolest, et saavutame 2020. aastaks vaid 9% kavandatud 20% asemel.

Ning on saabunud aeg, et tõstaksime käed üles ning möönaksime, et tegime 2008. aastal valearvestuse. Oleksime pidanud tollal kehtestama siduva eesmärgi ning me peame tõesti praegu edasi liikuma ja leidma viise, kuidas see võimalikuks muuta.

Tänan volinikku, et ta on kinnitanud seda, mida ta järgmiseks aastaks ette valmistab. Arvan, et on saabunud aeg teha siinkohal poliitiline otsus, et me peame kehtestama siduva energiasäästu eesmärgi, sest ilma selleta me tegelikult kahjustame kõike muud, mida teeme majanduse, energiajulgeoleku ja kliimamuutuse nimel.

 
  
MPphoto
 

  Yannick Jadot, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Tahaksin kõigepealt tunnustada raportööri tema töö kvaliteedi eest ning põhimõtteliselt toetada kindlasti tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis kinnitatud raporti vastuvõtmist homme.

Aga arutagem nüüd uskumatut potentsiaali, mis on seotud energiasäästuga. Sellest on siin räägitud. Euroopa Komisjoni enda aruannetes on kirjas, et kui me lõpetaksime oma ülemäärase energiatarbimise ja vähendaksime energiakadu 20%, siis suudaksime luua miljon töökohta, säästa ligikaudu tuhat eurot iga Euroopa majapidamise kohta ning kindlasti vähendada oma välist energiaarvet.

20%-line energiasääst või vähendamine Euroopas võrdub 15 Nabucco torujuhtmega energiamahtu arvestades, ning me ei suuda seda eesmärki praegu saavutada. Fiona Hall ütles seda ning minu arvates on meil probleeme arvutamisega. Kui aruanded näitavad praegu, et me ei saavuta kaugeltki 20%, siis võime hinnata sääste, mille me igal aastal saavutame või ei saavuta. Samuti teame, et keskkonnasõbraliku tootekujunduse ja ökomärgiste kasutuselevõtt autode puhul jne ei too kaasa üldist sidusust ning võimaldab meil saavutada soovitud tulemused.

Olen pisut üllatunud arutelu üle, mida siin peame. Vabandage mind, austatud volinik, aga kui te ütlete, et meil on probleem energiatõhususe määratlemisega, siis see võib vastata teoreetiliselt tõele, aga kliima- ja energiapakett on väga selge eesmärgiga. Selle kohaselt tuleb energiatarbimist vähendada 20% võrreldes lähtetasemega. Sellel probleemil pole pistmist energiatõhususe määratlusega. Me peame taas saavutama teatavad energiatasemed – nii on kirjas kliima- ja energiapaketis.

Meile öeldakse, et me ei vaja siduvat eesmärki. Seega kehtestame eesmärgi taastuvenergia vallas. Mõni päev tagasi pidas Euroopa Komisjon Cancúnis läbirääkimisi kliimamuutuse teemalise siduva lepingu teemal ning üritas kaitsta Kyoto protokolli. Me tsiteerime siin Euroopa Parlamendis Ameerika Ühendriikide ja Hiina väiteid, öeldes: „Me soovime vabatahtlikke eesmärke ning, kui ühel päeval mõistame, et need ei toimi, siis kehtestame siduvad eesmärgid”.

Vaatlusaluse raporti puhul on mitu parlamendiliiget teinud ettepaneku tugevdada hooneid käsitlevat osa. Meil on võimalik võtta vastu laiaulatuslik Euroopa algatus hoonete kohta, mis moodustavad siiski 40% meie energiatarbest. Me saame tegutseda palju ulatuslikumalt hoonete renoveerimise vallas.

Lisaks kannatavad inimesed täna külma käes. Nende energiaarved on väga suured. Kui Euroopa kriisist väljub, siis on energia rahvusvaheliselt palju kallim. Kodanikud satuvad silmitsi energiahindade kahekordse tõusuga. Me peame liikuma edasi palju kiiremini ning ma paluksin teid, austatud volinik, rõhutada Herman Van Rompuyile, et 4. veebruari istungil tuleks käsitleda ka energiatarbimist. Sellest seisukohast on tema poolt täna välja pakutud tegevuskava ennekuulmatu.

 
  
MPphoto
 

  Konrad Szymański, fraktsiooni ECR nimel.(PL) Austatud juhataja! Tahaksin eelkõige tänada raportööri väga viljaka ja avatud koostöö eest raporti koostamisel. Oma sõnavõtus tahaksin keskenduda ühele küsimusele. Meie fraktsioon ei saa kiita heaks, et Euroopa süsteemi jaoks kehtestatakse siduvad energiatõhususe eesmärgid. Esiteks puudub meil ühine metoodika tõhususe mõõtmiseks – liiga paljud näitajad ei ole võrreldavad. Eesmärgid tuleks kehtestada iga riigi jaoks eraldi, et võtta arvesse erinevat säästmispotentsiaali ning seniseid saavutusi selles valdkonnas. Toon näiteks oma kodumaa – alates 1990. aastast on Poola parandanud oma energiatõhusust 50% võrra. Sellest hoolimata on Poola endiselt vähese energiatõhususega riik võrreldes Euroopa keskmisega. Ühtse siduva eesmärgi kehtestamine toob poliitilist kahju ning tähendab, et muudatuste tegemise kulu jaotub liikmesriikide vahel ebaühtlaselt.

 
  
MPphoto
 

  Marisa Matias, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(PT) Austatud juhataja! Tahaksin samuti kõigepealt öelda, et minu arvates on hea aeg esitada ettepanek vaadata läbi energiatõhususe tegevuskava, ning kui esineb mingeid kahtlusi, siis usun, et meie tänane arutelu toob selgust. Energiatõhususe poliitika on ääretult oluline mitmes sektoris, alates hoonetest kuni energiainfrastruktuurini, info- ja kommunikatsioonitehnoloogias, transpordis, finantsküsimustes; kõikides nimetatud ja veel paljudes muudes küsimustes ja kõikides teistes sektorites. Me vajame kindlasti kooskõlastatud ja ühtset poliitikat, sest vastasel korral me ei suuda oma eesmärke saavutada. Energiatõhususe poliitika on vajalik ka selleks, et saaksime võidelda kliimamuutusega, nagu juba märkisin, seoses heitkoguste vähendamisega, millele peame reageerima.

Me ei saa ühelt poolt pidada arutelu, et toetada heitkoguste vähendamist, ning teiselt poolt arutada ka energiatõhusust, väites, et see pole võimalik. Seepärast tahaksin peatuda mõnel küsimusel, mis tunduvad mulle selles arutelus peamised. Esiteks on oluline, et me kehtestaksime siduvad eesmärgid. Nagu juba märkisin, on see, et meil on endiselt vabatahtlikud kriteeriumid, viinud meid lihtsalt olukorda, kus praegu oleme: me ei saa kehtestada siduvaid eesmärke, sest pole võimalik saavutada 2020. aastaks 20%-list energiatõhusust, ning me ütleme Euroopa üldsusele, et lõppkokkuvõttes oli see tühi lubadus ja et midagi sellist tegelikkuses ei juhtu, sest me saavutasime vaid 9%. Leian, et see on vastuvõetamatu argument, mis on iseendaga vastuolus, sest asjaolu, et me ei saavuta 20%-list energiatõhusust, ongi see põhjus, miks me ei kehtesta selle saavutamiseks siduvaid eesmärke. Kui eesmärkidel on selline mõju, siis on neil ka mõju, mis pakub stiimuleid poliitika ja projektide jaoks. Kui me ei soovi seda teha, siis oleme argpüksid ega saa sõltuda heast tahtest. Käesoleval juhul peame kahjuks sõltuma poliitilisest tahtest.

Loodan, et homme tagab poliitiline tahe selle, et kehtestatakse see eesmärk saavutada 20%-line energiatõhusus 2020. aastaks, ja mitte vaid seetõttu, et selle saavutamine võimaldab luua miljon töökohta. Need on uued töökohad ning me pole olukorras, kus saame jätta kasutamata võimaluse luua töökohti. Mulle tundub, et praegu selle ühise kohustuse puudumise eeldusega juhtub samuti, nagu majanduspoliitikaga Euroopa tasandil.

Euroopa Liit on osutunud võimetuks tagada majanduspoliitika, millega luuakse töökohti. Lisaks ei ole ta suutnud luua ühist energiatõhususe poliitikat. Loodan, et see ei jää nii. Loodan, et oleme edukad mitte ainult selles sektoris, aga ka ehitussektoris, ning loodan siiralt, et homme suudame anda vastuse, mis ei ole ainult kooskõlastatud ja selge, vaid aitab ka meil kriisist väljuda.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel.(SK) Austatud juhataja! Energiatõhususe tegevuskava arutletaval läbivaatamisel kirjeldatakse mitut võimalust, kuidas Euroopa Liit saab aidata kaasa, et saavutada oma kõrge eesmärk vähendada kavandatud määral kasvuhoonegaaside heite kogust 2020. aastaks.

Väljapakutud paranduse mõte põhineb loogilisel arvestusel, et me suudame tublisti vähendada tootmiskulusid ja keskkonnasaastet, kui meil õnnestub kasutada energiat ratsionaalselt ning kui võtame vajalikke ja taskukohaseid meetmeid, et piirata energiakadu kõikides energiatarbimise sektorites. Väljapakutud meetmed ei kehti üksnes energiainfrastruktuuri valdkonnas ehk energia tootmisel ja ülekandel, vaid ka ehitussektoris ning tööstustoodangu ja transpordi puhul. Meetmeid kujutatakse tavaliselt põhiseisukohtadena, ilma et tarvitseks kirjeldada nende oodatud kasutegurit. See on kahtlemata hea, et EL koostab nii-öelda koondloetelu meetmetest, mis võimaldavad järk-järgult energiatõhusust suurendada. Ent seoses sihiks seatud tähtajaga, mille jooksul EL on kohustatud vähendama Euroopas tekitatavate kasvuhoonegaaside heitkogust 2020. aastaks 20% võrra, oleks võib-olla hea mõelda meetmetele, kohaldamisalale, kuludele ja lõpptulemusele, mida oleme valmis järgmise kümne aasta jooksul rakendama, arvestades praeguseid võimalusi ja suutlikkust.

Ma ei ütle, et me peaksime loobuma muudatuste edendamisest või energia tootmise ja ülekande tõhususe suurendamisest, aga pidades silmas kavandamiseks, väljatöötamiseks ja rakendamiseks vajalikke kulusid ja ajalist mahtu, ei arva ma, et 2020. aastaks selles valdkonnas või isegi paljude muude kavandatud meetmete puhul eriti palju muutub. Seepärast usun kindlalt, et oleks hea, kui komisjon saaks eespool nimetatud ulatuslikust dokumendist valida praegu välja meetmed, mis on teostatavad korralduslikus, rahalises ja ajalises mõttes ning millele saame keskenduda, et tekitada esialgne tugev tõuge võtta omaks energia käsitlemise aluspõhimõtted kõigepealt ekspertide ja hiljem laiema üldsuse seisukohtades. Pealegi, austatud volinik, me juba üritame toetada hoonete küttesüsteemide vallas ning julgustame inimesi vahetama välja tarbekaupu või autosid, et nad saaksid osta tõhusamad ja paremad. Jätkakem selle tegevusega otsustavamalt ning võib-olla arukamalt ning julgustagem veelgi uute ja mõistlike meetmete kehtestamist. Minu arvates saab nii edendada energiatõhusust.

 
  
MPphoto
 

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE).(LV) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Mul on üks küsimus. Kes teab, kui palju naftat ja gaasi me Euroopas impordime? Kes teist teab, kui palju naftat ja gaasi me Euroopas kaevandame? Vastus on see, et ehkki me kaevandame Euroopas teatava hulga ise, siis võrreldes oma nõudmistega impordime tohutus mahus naftat ja gaasi Lähis-Idast ja Venemaalt. See kasvav sõltuvus impordist tähendab ka seda, et meil on aina keerulisem kujundada suhteid nende kolmandate riikidega objektiivsel alusel. Ent kallid kolleegid, mõelgem korraks sellele, mida see nafta ja gaasi import tähendab. Mida see tähendab meie elanikkonna jaoks? See on tegelikult Euroopa raha väljaviimine nendesse kolmandatesse riikidesse. Naftat ja gaasi importides me tegelikult ekspordime raha.

Mida me teame tuleviku kohta? Me teame, et tulevikus nafta ja gaasi eest makstav hind aina tõuseb, sest need ressursid muutuvad üha raskemini kättesaadavaks ja nende kaevandamine kallineb veelgi. See tähendab, et kui me edaspidi ei muuda oma käitumist, siis ekspordime jätkuvalt aina rohkem raha Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse.

Kallid kolleegid! On üks väga lihtne viis peatada see massiline raha väljavool Euroopa Liidust. See on tõeliselt lihtne: me säästame. Säästame energiat. Energiat säästes me tegelikult teenime raha, mida saame investeerida mitte kolmandatesse riikidesse, vaid enda majandusse. Seepärast kutsun üles kõiki oma kolleege toetama Bendt Bendtseni raportit energiatõhususe kohta, mille abil saame tegelikult oma majandust aidata. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 

  Marita Ulvskog (S&D).(SV) Austatud juhataja! Ka mina tahaksin kõigepealt tänada Bendt Bendtsenit. Raportis tehtud järeldus on väga selge. Me vajame siduvaid energiatõhususe eesmärke võimalikult kiiresti ning see on oluline väga mitmel põhjusel: majanduslikel põhjustel ning konkurentsi, töökohtade, keskkonna ja kliimaga seotud põhjustel.

Volinik Oettinger nimetas keelelist küsimust. See on seotud energiasäästu või energiatõhususega ning küsimus on järgmine: millest me tegelikult kõneleme? Minu kodumaal on tavaks öelda, et on rumal lasta korstnast leeki välja. Teisisõnu – me ei tohiks kasutada oma energiaressursse nii, et saame neist ebapiisavat tulu. See on üsna ilmne ning paljud teist märkisid tasakaalu energiatootmise mahu ning tootmisega kaasnevate kulude vahel, võttes sellega ja energiatarbimisega seotud riske. Me peame olema loomulikult võimalikult arukad.

Kuidas peaksime mõõtma voliniku nimetatud eesmärke? Nii nagu kõikides muudes valdkondades, kus meil on ühised eesmärgid üleilmsel ja Euroopa tasandil, peame leppima kokku ühtses mõõtmismeetodis ning seejärel otsustama siduvate eesmärkide üle. Me katsetame praegu sellega, kas on ebatõhus mitte kehtestada siduvaid eesmärke, ning kasutades järkjärgulist meetodit, lükkame muudatuste tegemise tulevikku. Arvan, et peaksime selle lõpetama ja toetama Bendtsenit.

 
  
MPphoto
 

  Jorgo Chatzimarkakis (ALDE).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Energiatõhusus on olnud alati suurim ressurss, mida meile on pakutud. See on varjatud ja tohutult suur kasutamata potentsiaal Euroopa energiamajanduse jaoks. See kõik on tõsi ning hea asi selle juures on see, et see on ideoloogiavaba. Pealegi võib sellele küsimusele läheneda tehnoloogiliselt sõltumatult.

Meid huvitab siinjuures vaid see – ning see on küsimus, mis tekitab kindlasti ka mõningaid lahkarvamusi – kas meie sihtmärgid on siduvad või mitte. Austatud volinik! Pean seoses sellega ütlema, et mulle meeldib teie kaheetapiline meetod, mille kohaselt te kõigepealt usaldate liikmesriike ja sõlmite vabatahtlikke kokkuleppeid ning seejärel – kui me täheldame, et ei saavuta eesmärke 2020. aastaks – hakkate võib-olla kasutama sunnimeetmeid. See on hea lahendus.

See raport liigub laias laastus õiges suunas – seda pole eriti vaja kritiseerida. Tahaksin siiski tõstatada ühe küsimuse. See on regionaalfondide roll. Te nimetasite seda küsimust, austatud volinik. Regionaalfondide ja ühtekuuluvusfondide näol on meie käsutuses Euroopa Liidus tohutult mõjukas vahend, mida me ei kasuta. Kõnealuses energiatõhususe küsimuses suudaksime lõpuks luua Euroopa lisandväärtust, mida saaksime kasutada uuenduslikult, et hakata tegelema energiatõhususega nii, nagu seda varem pole tehtud. Mina kui komisjoni eelarve täitmist jälgiv raportöör näen, kui palju oleme raisanud raha ühtekuuluvuse valdkonnas. Lõpetagem see raiskamine! Kiidan heaks selle, et pöörate sellele teemale tähelepanu, austatud volinik Oettinger, ning et te üritate neid fonde rohkem kasutada, sealhulgas selle energiatõhususe vahendi jaoks. Vaid nii tagame tõelise ühtekuuluvuse, vähemalt energiasektoris.

Mulle tundub, et pean hoiatama laimukampaaniate eest, mida täheldasime elektripirnide ja dušisegistite teemal. Sellised kampaaniad tõukavad kodanikke eemale. Me peame seega tagama, et meie eesmärk on saavutada üldine energiatõhusus ning et me peame seda eesmärki silmas ilma ideoloogiliste laimukampaaniateta, mille lõpptagajärg on see, et kodanike positiivne mulje EList kaob.

 
  
MPphoto
 

  Bas Eickhout (Verts/ALE).(NL) Esiteks tahaksin tänada raportöör Bendt Bendtsenit tema koostatud raporti eest, milles sätestatakse põhiline, mis tuleb saavutada.

Ent vaadelgem kõike perspektiivitundega. Kõik teavad, et 2050. aastaks peab Euroopa Liit vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80% või, nagu me soovitame, 95%. See on uskumatu proovikivi. Kus saame kõige rohkem säästa? Suurim sääst tekib siis, kui tarbime veel vähem energiat. Siis peame importima vähem energiat, asendama vähem energiat, seega töötama välja vähem alternatiive – see on lihtsalt odavaim viis seda saavutada. Seepärast on absurdne, et ehkki me oleme juba teadlikud, et Euroopa ilmselt ei suuda täita just seda energia säästmise eesmärki, siis meie ning eriti need meie seast, kes on komisjonis, pöörame jätkuvalt tähelepanu vähendamise ja taastuvenergia eesmärkide saavutamisele. See tähendab, et energia säästmine või vähemal määral energia kasutamine on eesmärk, mida me ei täida.

Ehkki me saaksime enda ümber niivõrd palju energiat säästa. Näiteks hoonestatud keskkonna arvelt. Tehiskeskkond tarbib ligikaudu 40% meie energiast, millest 99% tarbivad olemasolevad hooned. Neid hooneid tuleb kohandada, et muuta need energiatõhusamaks. Praegune kohandamismäär Euroopas on 1,4% aastas: see tähendab, et meil kulub veel 60 aastat, et oma tehiskeskkond täielikult asendada. See tähendab 2070. aastat, aga samal ajal oleme kehtestanud enda jaoks eesmärgid, mille peame saavutama 2050. aastaks!

Just sellest peaksime kõnelema: me peame tagama, et säästame energiat hoonestatud keskkonnas, näiteks palju lühema aja jooksul, mistõttu oleme esitanud ehitisi käsitleva Euroopa algatuse muudatusettepaneku. See säästab meie kõigi raha, see on odavam võimalus, me valmistame end ette tulevikuks ning – mis on kõige olulisem – sellega hoitakse kokku inimeste raha. Nad ei pea nii palju energiale kulutama. Ent seda argumenti ei kuule peaaegu kunagi. Lõppkokkuvõttes peavad seega tavainimesed energiale vähem kulutama. Just sellega peaks siin olema tegemist!

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Ziobro (ECR).(PL) Austatud juhataja! Alates 2009. aasta septembrist on eurooplased vahetanud tavalisi elektripirne, millega nad on olnud harjunud, uute energiasäästliku tehnoloogiaga toodetud elektripirnide vastu. Selle muudatuse vajadust õigustati energiasäästu loosungitega ning muudatus toimus vaatamata märkidele, et ELi kodanike kantavad finantskulud muutuvad liiga suureks, eriti niivõrd lühikese aja jooksul. See on avalik saladus, et tollal Euroopa Komisjoni poolt sellise muudatuse mõju kohta esitatud andmed tulenesid nende uue tehnoloogiaga toodetud elektripirnide tootjate reklaammaterjalidest, ning on väga palju tõendeid, mis seda kinnitavad.

Arutatavas raportis võime märgata samasuguseid liiga optimistlikke oletusi. Liiga vähe viidatakse arengu erinevustele ELi liikmesriikide vahel ning seega ka kuludele, mida nad peavad kandma, kui soovitused rakendatakse. Kui tööstusrajatised peavad aastas säästma 2% rohkem energiat, nagu on öeldud, samal ajal vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid, siis on tulemuseks tootmiskulude tõus ja tootmise üleviimine väljapoole Euroopat.

 
  
MPphoto
 

  Jacky Hénin (GUE/NGL).(FR) Austatud juhataja! Püüe säästa on tõeline katsumus – proovikivi, mille ületamisel on meil võimalik vähendada Euroopa sõltuvust ja mis võimaldab meil vabastada olulisi finantsvahendeid, millega saab rahastada teadusuuringuid uute energiatootmise viiside vallas, ning proovikivi, mis võimaldab meil piirkonnad taaselustada.

Ehkki hoonete energiatõhusus peab olema meie põhimure, on oluline, et liidu ning ka liikmesriikide eesmärgid ja meetmed keskenduksid sotsiaalmajadele, sest kõige vaesemad peavad saama kõige rohkem kasu meie energiatõhususega seotud püüdlustest. Me peame tegema lõpu sellele enneolematule olukorrale, et kõige vaesemad maksavad suurimaid energiaarveid, ja samal ajal tekitatakse energiatõhususe nime all eelarves auke, mis võimaldavad kõige rikkamatel vähendada oma arveid, makstes vähem makse.

Tõeline energiatõhususe poliitika peaks tähendama ka võimalust müüa elektrit odavamalt raudtee-, metroo- ja trammiettevõtetele, nagu seda tehti Prantsusmaal, enne kui Euroopa direktiivid ühtse energiaturu kohta selle keelasid.

Seega üks esimesi meetmeid oleks kaotada ühtne elektriturg liidus, sest konkurents selliste toodete puhul nagu elekter, mida ei saa ladustada ja on raske transportida, on energiatõhususe puhul üks puudusi.

Lisaks ei tekita energiatõhusus kvaliteetseid töökohti, kui see ei põhine toimival ELi strateegilisel tööstusalgatusel, mille puhul puuduvad vaba turu takistused.

 
  
MPphoto
 

  Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz (PPE).(PL) Austatud juhataja! Olen nõus raportööriga, et tuleks panna rohkem rõhku süsteemide uuendamisele, nagu arukad võrgud, nutikad mõõtmissüsteemid, taastuvate energiaallikate lihtsam kasutuselevõtt ning soojuse tootjate ja müüjate jaoks kõikehõlmava strateegia loomine. Usun siiski, et suurim sääst ja suurim tõhusus saavutatakse, suurendades iga Euroopa Liidu kodaniku isiklikku vastutust. Nii nagu õppisime vett säästma, peame õppima energiat hoidma ja tõhusalt kasutama. Kõiki uue infrastruktuuri jaoks loa andmise menetlusi tuleks lihtsustada ja kiirendada, et suurendada võimalikku säästu.

Energiatõhusus ja energiajulgeolek on Euroopa Liidu tulevase eesistujariigi Ungari prioriteedid. Poola, kellest saab eesistuja pärast Ungarit ja kes on lisanud energiajulgeoleku küsimuse oma tegevuskavasse, intensiivistab samuti arutelu ajakohaste õiguslike ja muude lahenduste teemal, mis võimaldavad Euroopa energiasektoril püsida konkurentsivõimelisena, suurendades samal ajal energiatõhusust.

Pean siinkohal rõhutama, et minu jaoks on aina valusam teema prognooside usutavus ja Euroopa Liidus kasutatava PRIMESi mudeli kvaliteet, eelkõige pidades silmas seda, et Cancúnis ei saavutatud üksmeelt. See on eraldi arutelu teema, aga tahaksin praegu paluda arutada uut kriisijärgset suhtumist tarbimisse ja energianõudluse küsimusse Euroopa Liidus. Transport tundub olevat kõige asjakohasem viis rakendada tänapäevaseid energiatõhusaid lahendusi. Energiatõhusust Euroopa Liidus tuleks kohandada nõudluse suunas, mis on seotud otseselt kuludega ja kodanike harjumuste muutmisega. Minu arvates saavutame muudatused, kui tagame tarbijate jaoks mõõdetavad eelised ning tootjate jaoks asjakohased stiimulid ja pikaajalised rahastamisvõimalused.

 
  
MPphoto
 

  Francesco De Angelis (S&D).(IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Bendt Bendtseni raport on hea vähemalt neljal põhjusel:

– selles taaskinnitatakse, et energiatõhusus on kõige tulemuslikum ja kiirem viis vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning et kindel kohustus tagada vahendid ja investeeringud selles valdkonnas toob kaasa majanduskasvu ja töökohtade loomise väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks;

– sellega tehakse kehtivaid ettepanekuid toimivate finantsinstrumentide kohta ning kutsutakse komisjoni üles keskenduma kindlalt tööalasele koolitusele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks teabe kättesaadavusele ning olemasolevate hoonete renoveerimisele;

– selles seatakse erieesmärgid ning kinnitatakse energiatulemuslikkuse lepingud kui vahendid garanteeritud energiasäästu saavutamiseks ja lähtealused töökohtade loomiseks ja Euroopa kodanike arvete vähendamiseks;

– lisaks on raport seda kasulikum, kui kohustuslikud heitkoguste eesmärgid saab kehtestada ilma tingimusteta.

Me peame muutma 20%-lise eesmärgi saavutatavaks. Me ei tohi seda võimalust käest lasta, sest see saadaks Euroopale julgustava märguande.

 
  
MPphoto
 

  Vladko Todorov Panayotov (ALDE).(BG) Austatud juhataja! Ulatusliku energiatõhususe saavutamine on Euroopa Liidu peamine poliitiline eesmärk, sest sellel on kindel koht üldstrateegias, millega luuakse konkurentsivõimeline ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandus, mis edendab ettevõtlust ning parandab tööhõivet sellega, et luuakse väga palju uusi töökohti. Hääletades homme energiatõhususe kava üle, saadab Euroopa Parlament tugeva märguande komisjonile ja nõukogule, et selles valdkonnas tuleb võtta kiireid ja sihipäraseid meetmeid.

Esiteks kutsun Euroopa Komisjoni üles põhjalikult analüüsima olemasolevate eluasemete renoveerimist ning uute hoonete kõrgemaid energiastandardeid käsitlevate kehtivate õigusnormide tõhusust. Tõhusa energiainfrastruktuuri loomine ning sõidukite puhul tänapäevase tehnoloogia väljatöötamine on samuti olulised prioriteedid, mis on loodetavasti komisjoni esitatud 2011. aasta uue energiatõhususe kava osa.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et energiatõhususel on potentsiaali ning see peab muutuma kasumlikuks tegevusalaks. See valdkond võib saada ise kasu ning tekitada suure sotsiaalse tulu.

 
  
MPphoto
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL).(PT) Austatud juhataja! Tegelik olukord näitab, et energiatõhususe tegevuskava vastuvõtmisest ei piisa. Tuleb hinnata 2006. aasta kava tulemusi ning kehtestada poliitika, et aidata eesmärke ellu viia, mitmekesistades energiatõhususe suurendamise meetodeid. Kriisi ei saa kasutada vabandusena, kui 2020. aastal 20%-list eesmärki ei saavutata, ega ka kütteostuvõimetuse tõsise probleemi lahenduste pärssimisel.

Oluline on anda teada teiste riikide, sealhulgas Hiina ja Ameerika Ühendriikide kasulikest kogemustest ning investeerida selliste meetmete rahastamisse, mis suurendavad hoonete, sotsiaalpindade ning transpordi ja tööstuse energiatõhusust. ELi eelarvesse tuleks lisada vajalikud vahendid, et toetada raskemas olukorras liikmesriike ja perekondi. Energiatõhusus suurendab ka tööhõivet, vähendab vaesust ning on edasimineku ja sotsiaalse arengu tegur. Me peame sellesse investeerima.

 
  
MPphoto
 

  Richard Seeber (PPE).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Te pakkusite välja väga mõistliku kava ning Bendt Bendtsen muutis selle veelgi paremaks. Me peame suutma kummutada võrduse, et suurem majanduskasv tähendab samal ajal suuremat energiatarbimist. See on meie kui poliitikute jaoks eriline proovikivi, sest meil on tavapärane tehnoloogia areng, mida muidugi iseloomustab asjaolu, et meil on rohkem energiatõhusaid tooteid ja ettevõtlusviise. Me peame siiski suutma vähendada oma energiaarveid suuremast majanduskasvust hoolimata. Seoses sellega peame esitama tõeliselt uuenduslikke lahendusi ning pakkuma poliitika kaudu õigeid stiimuleid. Majandusajalugu on samuti näidanud, et kõige edukamad olid pika aja vältel need ühiskonnad, kus toimiti tõhusalt – kas seoses tooraine või energiaga – see oli nende ühiskondade alus. See on meie kui kõrge elatustasemega eurooplaste jaoks tõeline katsumus.

Me peame edendama energiatõhusust, kui loodame reaalselt saavutada oma kliimaeesmärgid. Tahaksin võtta ka vabaduse tuletada teile meelde, et fossiilkütuste impordist sõltuvuse vähendamine on endiselt tähtis poliitiline eesmärk. Lisaks tekitab kapital, mis vabaneb tulenevalt väiksematest energiaarvetest, suurema tarbimispotentsiaali, mis võib omakorda pikas perspektiivis suurendada meie majanduskasvu.

Seda arvestades usun, et teie valitud meetod, see tähendab mitte muuta neid eesmärke kohustuslikuks, on õige. Me ei tohiks hakata arutlema määratluste ja mõõtmisprobleemide üle. Oluline on panna paika tulevane tegevuskava. Komisjon ja raportöör kasutavad selles suhtes õiget meetodit. Me peaksime tõepoolest jätma selle eesmärgi mittekohustuslikuks, aga see ei tähenda, et peaksime oma eesmärke alandama. Nimetatud põhjustel peavad need eesmärgid jääma kõrgeks, aga otsus, et suudame selle saavutada vaid siduva eesmärgi kaudu, ei ole õige, ning seepärast lükkab meie fraktsioon selle lahenduse tagasi.

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (S&D).(DE) Austatud juhataja! Tahaksin alustuseks tunnustada Bendt Bendtsenit väga hea raporti eest. Üldiselt on mul vaid üks märkus, austatud volinik, ning tahan öelda, et teie olete pädev regionaalpoliitika vallas suurriigis Saksamaal, samal ajal kui minu valdkond on kohalik poliitika. Me ei saavuta eesmärke, ei siduvaid ega muid – ning ma toetan siduvaid eesmärke – kui me ei pöördu otse riikide, piirkondade ja kogukondade poole ega selgita neile, mida saame ära teha. Kui mõtlen eluasemete renoveerimisele, transpordipoliitikale – mida te olete õnneks korduvalt maininud – ning kütteostuvõimetuse vastu võitlemisele, siis neid valdkondi ei reguleerita riigi tasandil, vaid eelkõige kohalikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Seepärast peame tegutsema ka sellel rindel. See oleks hea võimalus võita enda poole linnad ja kogukonnad ELi energiatõhususe, energiasäästu ja muidugi muude energiapoliitika valdkondade suure Euroopa projekti puhul.

Seepärast paluksin teil vastavalt tegutseda ning võib-olla ka mõelda selle peale, kuidas me jõuaksime paremini kodanikeni, eelkõige linnade, kogukondade ja piirkondade kaudu, sest see seos on tingimata vajalik, et saavutada tegelikult nende eesmärkide – olgu need siis siduvad või mitte – heakskiit.

 
  
MPphoto
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE).(PT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Energiatõhusus on väga tähtis, et suurendada varustuskindlust, parandada õhukvaliteeti, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada meie ühiskonna konkurentsivõimet. Energiatõhusus tähendab, et teeme rohkem vähemate ressurssidega. Selles raportis sätestatakse energiatõhususe kõikehõlmav tulevikukava näiteks eraldi eesmärkide ja innustavate stiimulite kehtestamise kaudu. Nähakse ette olulised tegurid seoses energiainfrastruktuuri ajakohastamisega, näiteks arukad võrgustikud, hoonete ja transpordi energiatõhusus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine ning teadusuuringute arendamine energia valdkonnas.

Raportis tõstetakse esile vajadust kahekordistada energia valdkonnas tehnoloogiaarenduseks ja tutvustamistegevuseks vajalike teadusuuringute rahastamist. Rahastamise valdkonnas innustatakse raportis energiatõhususe toetamiseks kasutama struktuurifonde ning kutsutakse üles muutma see ELi eelarves pärast 2013. aastat prioriteediks.

Eeltoodut silmas pidades tahaksin avaldada tunnustust raportöör Bendtsenile suurepärase töö ja saavutatud tasakaalu eest ning kutsuda teid kõiki üles seda olulist raportit toetama.

 
  
MPphoto
 

  Zigmantas Balčytis (S&D).(LT) Austatud juhataja! Ehkki energiatõhususe ja -säästu valdkonnas on kehtestatud mitu õiguslikku meedet, ei anna need kõik soovitud tulemust. Teadusuuringute kohaselt ei saavuta me praeguse arengutempoga isegi poolt eesmärgiks seatud 20%st. Seepärast on vaja võtta siduvamaid meetmeid ja tagada suurem kontroll liikmesriikides. Arvan, et kui vaatame läbi energiatõhususe tegevuskava, siis peab Euroopa Komisjon võtma tõsiselt arvesse asjaolu, et liikmesriigid ei kasuta energiasäästmise võimalusi piisaval määral, mis ei lase suurendada energiasõltumatust. Lisaks peavad eri liikmesriigid seadma siduvad energiatõhususe eesmärgid ning jälgima nende rakendamist, sest vastasel korral jääb tohutu energiasäästu potentsiaal kasutamata.

 
  
MPphoto
 

  Lambert van Nistelrooij (PPE).(NL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Mul on hea meel esitada mõned märkused selle raporti kohta. See on suurepärane raport, sest see võimaldab meil saavutada mitu asja samal ajal: mitte ainult keskkonnaga seotud ja süsinikdioksiidiheite vähendamise eesmärgid, vaid ka mõned meie tootmiseesmärgid ja konkurentsivõime säilimise tagamiseks ette nähtud sihid. Sellest tõuseb kasu nii keskkonnale kui ka rahakotile.

Austatud volinik, te kõnelesite ka oma soovist koostada lähiajal tegevuskava. Tahaksin siiski märkida kolme asja. Esimene punkt puudutab riiklikke energiatõhususe tegevuskavasid. Selles vallas on palju rohkem arenguruumi ning Euroopa Komisjon peaks neid põhjalikult uurima. Austatud volinik! Te ütlesite, et töötate kahes etapis. Esimene etapp hõlmab konsulteerimist, aga avaldatakse ka mõningast survet, ning teine etapp hõlmab ilmselt teatavaid sunnimeetmeid. Olen oma varasemates aruteludes volinikuga ja oma muudatusettepanekutes esile toonud surve avaldamist ning olen rahul, et see küsimus muutub nüüd olulisemaks.

Mul on volinikule vaid üks küsimus. Kas teil on piisavalt vahendeid, et püsida kursil sunniabinõude etappi jõudes? Kas võiksite esitada meile selle kohta analüüsi praegu või lähitulevikus või oma tegevuskavas?

Minu teine märkus puudutab regionaalpoliitikat. Hannes Swoboda kõneles samuti sellest. Nende fondidega võiks palju rohkem ära teha. Enamikus riikides isegi ei kasutata kättesaadavaid fonde energiatõhususe parandamiseks. Seepärast esitasin artikli 81 muudatusettepaneku, et selgitada selle sõnastust. See ei tähenda alati rohkem raha; see tähendab ka olemasolevate vahendite arukat kasutamist.

Lõpetuseks peatun kolmandal punktil – ka siin olen nõus Hannes Swobodaga – me peame kodanikud, kohalikud asutused ja ettevõtted kaasama rohkem energia säästmisse selliste meetmete kaudu nagu kvaliteedimärgid, paktid linnapeadega ja kokkulepped tööstusega. Minu koduriigis Madalmaades on ainuüksi tööstusega sõlmitud kokkulepe juba tekitanud 2%-lise energiatõhususe paranemise aastas. See näitab, mida me võiksime konkreetselt saavutada! Tänan teid ning soovin teile edu ning tänan raportööri.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D).(RO) Austatud juhataja! 50–125 miljonit Euroopa kodanikku kannatab kütteostuvõimetuse tõttu. Seepärast arvame, et esmatähtsal kohal peab olema energiasäästu ja energiatõhususe poliitika sotsiaalpindade puhul.

Vaid 1% hoonetest on 2020. aastal uued hooned. Seepärast ei saa me olemasolevatest hoonetest kõneldes rääkida siduvatest eesmärkidest, piisavaid rahalisi vahendeid eraldamata. Seetõttu arvame, et on vaja uuenduslikke rahastamiskavasid ning eelarvevahendeid, mis muudavad energiatõhususe investeeringud ligitõmbavaks ja pakuvad pikaajalist institutsioonilist tuge.

Austatud volinik! Euroopa Parlamendis toimus hiljuti CONCERTO programmi töörühma koosolek – viis aastat pärast selle loomist. Kahjuks märkis 400 kohaliku ja piirkondliku asutuse esindajat, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil ei teata, et kõikidel liikmesriikidel on võimalus kasutada 4% Euroopa Regionaalarengu Fondi eraldistest riigi tasandil hoonete energiatõhususe jaoks.

Austatud volinik! Seetõttu tahaksin lõpetuseks paluda teil kasutada vahekokkuvõtet, et eraldada suurem summa energiatõhususe programmide rahastamiseks ning eelkõige toetada võimalusi kasutada tulevases finantsperspektiivis kuni 15% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest energiatõhususe saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Antonio Cancian (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, kallid kolleegid! Soovin raportöör Bendt Bendtsenit tema täpse raporti eest tänada.

Volinik ütles selle istungi alguses – ning olen temaga nõus –, et me oleme täna pisut retoorilised, kui räägime tõhususest, et 20%-list eesmärki varjutab ebakindlus, arvestades, et see on juba poole võrra vähenenud, ning et me ei tea päriselt, millele me viitame. Tahaksin lisada seda, et energiasäästu ja energiatõhususe tava ei eksisteeri.

Seepärast leiame end olukorrast ja punktist, kus meil ei jää üle muud kui muutuda. Kuidas? Esiteks arvan, et me peaksime liikuma uuenduse ja uue tehnoloogia suunas mõlemas valdkonnas – hoonete ja eelkõige transpordi energiatõhususe puhul.

Tahaksin keskenduda ka sellele, et nende eesmärkide saavutamiseks on oluline omada piisavaid vahendeid. Arvan, et peame kulutama selleks, et säästa. Täna märkis president Barroso Euroopa Parlamendis, et eurovõlakirju ei hakata kasutama ning et ta on eraldanud muid finantsvahendeid.

Austatud volinik! Võtsime hiljuti vastu raporti, millega luuakse fond energiatõhususe rahastamiseks, kasutades eelmistest taastamiskavadest üle jäänud vahendeid. Isegi piiratud eelarvega on see fond minu arvates väga sümboolse tähendusega, kuivõrd sellega kehtestatakse põhimõte, et avaliku ja erasektori partnerluse kaudu meelitatakse ligi erakapitali, ratsionaliseeritakse juba meie käsutuses olevaid fonde – Ühtekuuluvusfond ja muud fondid – ning esitletakse neid nii, et meelitada ligi raha, mida äraandmise asemel laenatakse suurte projektide arendamise kaudu; see peaks olema käibefond, mis annab sellele kõigele mõtte.

Usun, et see on õige süsteem, et hankida vahendeid ning tagada see, et tõhusus ei oleks enam tabuteema.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Energiatõhususe tegevuskava tuleks läbi vaadata vastavalt terviklikule lahendusele, milles ühitatakse mitu Euroopa strateegilist poliitikavaldkonda.

Ehkki energiatõhususse investeerimine on vajalik, sest see aitab tagada, et 2020. aastaks täidetakse heitkoguste vähendamise eesmärgid, on oluline tõsta esile ka neid algatusi, mis võimaldavad meil täielikumalt kasutada ELi veel kasutamata energiasäästu potentsiaali.

Olen rahul, et väga palju tähelepanu on pööratud hoonete energiatõhususele; sellega seotud algatusi tuleb ette võtta ka Euroopa tasandil. Meie ettevõtted peaksid mõtlema veel kord sellele, kuidas nad saaksid nii oma tootmisprotsessid kui ka tooted tõhusamaks muuta.

Lisaks on kohustuslike tõhususeesmärkide kehtestamine hea, sest ilma nendeta on keeruline saavutada ELis ambitsioonikaid tulemusi.

 
  
MPphoto
 

  Anni Podimata (S&D).(EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Tahaksin pöörduda tagasi ühe teema juurde: siduva energiatõhususe eesmärgi vastuvõtmise tähtsus Euroopa majanduse jaoks. Arvestades raskeid majandustingimusi mitmes liikmesriigis, mis vajavad tugevaid stiimuleid majanduskasvuks ning töökohtade kaitseks ja loomiseks, tekitab siduv eesmärk sobiva investeerimiskeskkonna, et tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja ekspordipotentsiaali, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, mis kauplevad energiatõhusate tehnoloogiate ja teenustega.

Liikmesriigid saavad stiimulid, mida on vaja nende turgude tugevdamiseks iga riigi majanduses ja mille abil nad suudavad pakkuda suurimat lisandväärtust ja luua enim töökohti. Lisaks saavad majapidamised, ettevõtted ja avalik sektor märkimisväärset võrreldavat majanduslikku kasu, sest nende energiaarved vähenevad. Seepärast tahaksin avaldada tunnustust raportöörile tema raporti eest ja kutsuda Euroopa Komisjoni üles rakendama Bendsteni raporti ettepanekud, aidates samal ajal meie majandusel sellega kriisist väljuda.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Muidugi on energiatõhusus väga tähtis teema ning loomulikult peame olema fossiilkütustega väga ökonoomsed. Ilmselgelt peavad nõutavad põhinäitajad olema väljakutseks, aga need peavad alati jääma ka piisavalt proportsionaalseks; need peavad alati olema realistlikud. Need peavad olema tõhusad ühiskonna, aga ka üksikisiku jaoks, ning omanikele taskukohased. See peab olema kodanike jaoks arusaadav ja seletatav ning eelkõige peab see olema nende jaoks majanduslikult teostatav. Seda seetõttu, et ilma üldsuse heakskiiduta ei saavutata kliimakaitset. Leian, et just see tahk puudub raportist.

 
  
MPphoto
 

  Kriton Arsenis (S&D).(EL) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Cancúnis peetud läbirääkimised olid suhteliselt edukad. Kliimamuutuse alaste läbirääkimiste vallas tehakse edusamme. Sellised riigid nagu Hiina on oodanud Cancúni tulemusi. Nad on võtnud meetmeid isegi alates läbikukkumisest Kopenhaagenis. Kui me ei investeeri sellistesse sektoritesse nagu energiatõhusus ja energiasääst, siis kaotame topelt. Ühest küljest peavad meie kodumajapidamised, ettevõtted ja avalikud teenistused kandma jätkuvalt mõttetult suuri kulusid ning teisest küljest võime kaotada juhtpositsiooni keskkonnahoidliku majandusega Euroopas.

Seepärast peame mõtlema, et kui meil juba on probleeme selliste riikidega konkureerimisega nagu Hiina, siis kuidas suudame konkureerida edaspidi keskkonnahoidliku Hiinaga? Seepärast on tõesti oluline, et toetaksime Euroopa Liidu jaoks siduvat eesmärki, et saavutada 20%-line energiasääst.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Eri liikmesriikides seni ellu viidud energiatõhususe poliitikakavad 2020. aastaks ei võimalda meil saavutada eesmärki vähendada energiatarbimist 20%. Meil on läinud hästi, kui saavutame 10%, mis on kindlasti pettumust valmistav tulemus.

Kui energiatarbimise kasv jätkub, siis võib sattuda ohtu ka eesmärk saavutada 20%-line taastuvenergia sihtmärk, sest see sihtmärk arvutatakse osakaaluna ELi lõplikust energiatarbimisest. Toetan kindlalt ka energiatõhususe jaoks siduva eesmärgi kehtestamist, et tagada, et Euroopa kliima- ja energiapoliitika tugevdavad teineteist.

Kahjuks näitavad asjaolud, et eri liikmesriikide heale tahtele lootmine ei toimi. Euroopa Liit peab näitama teed selge ja tõhusa poliitika ja eesmärkidega. Lõpetagem investeerimine uutesse rajatistesse, et toota rohkem energiat, ning suunakem oma raha ja püüdlused kõige puhtamasse energiasse maailmas, see on energia, mille kasutamisest saame hoiduda.

Lisaks kutsun üles võtma vastu muudatusettepaneku 2, milles kutsutakse komisjoni üles käivitama algatus olemasolevate hoonete energiatõhususe kohta 2011. aastal.

 
  
MPphoto
 

  Oreste Rossi (EFD).(IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Energiatõhusus on meie tulevase majanduse võtmesõna, aga seda tuleks edendada, mitte peale sundida. Liikmesriigid tuleb kaasata, et tagada, et igaühel, kes otsustab muuta oma ettevõtte või kodu energiatõhusamaks, aidataks seda teha.

Me ei saa kujutleda, et sunnime eraisikuid investeerima, neid veenmata või julgustamata: energiatõhususe suurendamine tähendab keskkonna abistamist ja ressursside säästmist, aga sellises tundlikus valdkonnas on väga oluline ühitada need valikud Euroopa poliitikaga, mille eesmärk on ühtne Euroopa energiaturg.

Siduvad eesmärgid tähendavad vaid tarbetuid ja väga sageli ebatõhusaid kulusid; parem on veenda kodanikke, institutsioone ja asutusi, et selles vallas säästmine avaldab mõju ka inimeste julgeolekule ja elukvaliteedile.

 
  
MPphoto
 

  Csanád Szegedi (NI).(HU) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Meie seisukoht on selline, et praegu kasvava mõjuga kliimamuutuse algpõhjus ei ole vaid inimkonna põhjustatud keskkonnasaaste. Ehkki me kõik vastutame ühiselt selle eest, et peatada meie keskkonna hävitamine nii kohalikul kui ka üleilmsel tasandil ning, andes endast parima, püüda taastada selle esialgne ja terve seisund. Seega on üleskutse energiatõhususele samuti oodatud. Meie kasutatavatest hoonetest tuleneb ligikaudu 40% maailma energiatarbimisest ning seega on eriti tähtis nende hoonete küsimuse lahendamine. Me peame astuma sammu uute, nullmääraga süsinikdioksiidi heitkogusega ehitiste suunas ning leidma lahenduse probleemidele, kuidas uuendada olemasolevaid hooneid energiatõhusust silmas pidades. Lisaks peame jätkuvalt vähendama sõidukite energiatarbimist ja heitkoguseid, kutsudes üles võtma kasutusele hübriid- ja täiselektriline tehnoloogia. Olen veendunud, et meie kui parlamendiliikmed ja poliitikud peame näitama eeskuju energiatõhususe küsimuses.

 
  
MPphoto
 

  Elena Băsescu (PPE).(RO) Austatud juhataja! Ka mina tahaksin rõhutada, kui oluline on edendada energiatõhusust, sest see võib anda olulist kasu kogu majandusele. Tuleb mainida ka sotsiaalseid kasutegureid, mis hõlmavad uute töökohtade loomist 2020. aastaks.

Arvan, et on väga oluline töötada välja ja müüa uusi uuenduslikke energiatehnoloogiaid. Sel viisil säilitame energiamahukate Euroopa ettevõtete konkurentsivõime üleilmses konkurentsis. Toetan kokkuleppe sõlmimist ühise metoodika suhtes, kuidas mõõta riigi energiatõhususe eesmärke ja jälgida nende saavutamisel tehtud edusamme.

Samuti tunnustan komisjoni tööd ühtse energiavõrgu nimel. Komisjon peaks esitama praktilised ettepanekud, kuidas lihtsustada ja kiirendada infrastruktuuriprojektidele lubade andmise menetlust.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Stihler (S&D). – Austatud juhataja! Tänan Bendt Bendtsenit sissejuhatuses ehitussektori nimetamise eest. Tahaksin vaid juhtida tema tähelepanu sellele, et minu raportit ehitustoodete kohta hääletatakse jaanuaris ning ka selles raportis arutasime energiatõhusust.

Siiski peatun põgusalt kahel punktil. Hannes Swoboda märkis kohalike asutuste tähtsust. Tahtsin vaid juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu sellele, kui tundlikud on praegu eelarvekärped, eriti Ühendkuningriigis, mis mõjutavad kohalikke asutusi. Arvan, et me peame ka seda edaspidi arutama.

Samuti tahan esitada komisjonile küsimuse. Raportis kõneleme sellest, kui olulised on arukad mõõdikud, ning raportis nähakse ette, et 2011. aasta lõpuks tuleb kokku leppida nende ühiste funktsioonide miinimumnõuetes. Kas suudame selle saavutada, austatud volinik? Mul on kahju, et täna õhtul ei ole siin kedagi eesistujariigist, aga arvan, et see on oluline. Ühineksin ka eelkõnelejatega kütteostuvõimetuse teema tõstatamisel ning usun, et kogu Euroopa Parlament on nõus, et seda on väga oluline rõhutada.

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige. (DE) Austatud juhataja, kallid parlamendiliikmed! Tahaksin kõigepealt kinnitada Hannes Swoboda märkust, et rakendamine toimub kohapeal – piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Tegelikult on meil mitmekordsed ja peamiselt head kogemused renoveerimisprogrammidega – sageli on riigi eelarvest pärit iga euro kohta lisatud kuus või isegi seitse eurot erainvesteeringutena. Lisaks peame uurima seda, kas meie piirkondlikke programme saab sellesse kaasata. Minu arvates on raske ette kujutada, et kohalik asutus taotleks rahastamist otse komisjonilt, aga piirkondlike programmide laiendamine hoonete ulatuslikuks ümberehitamiseks tundub mulle väga oluline samm hiljemalt järgmisel rahastamisperioodil.

Lisaks tekib soodsamate laenuintresside küsimus. Kas soovime kasutada avalik-õiguslikke struktuuripankasid, et alandada hoonete renoveerimisega seotud laenude intressi? Seoses hoonetega tahaksin veel üht asja nimetada. Mitu korda on öeldud, et energiatõhususe suurendamisel säästame raha. See on tõsi, aga mitte otseselt. Kui vaatame Euroopa eluasemeid, siis näeme, et keskmiselt ulatuks iga eluhoone vajalik renoveerimine – alates akendest kuni aktiivse ja passiivse soojustamiseni ning nõuetekohaste elektriseadmete ja küttesüsteemi asjakohase parendamiseni – 30 000–60 000 euroni eluhoone kohta. Esimesel aastal te raha ei säästa. Selle tulemus on see, et peame investeerima järgmiseks kümneks aastaks, et energiakulusid saaks vähendada ja järgmise 40 aasta jooksul taasinvesteerida. Põhimõtteliselt on see vastupidine põlvkondadevaheline leping. Seega minu põlvkond on tekitanud väga suure võlgnevuse, mida näitavad meil esinenud valuutaprobleemid. Nüüd on meil esmakordselt võimalus investeerida energiatõhususe kaudu, nii et järgmistel aastakümnetel lõikavad meie lapsed kasu väiksematest energiakuludest. Kas me saame seda teha? Kas oleme valmis seda tegema? Ma loodan teie peale. Me peame kehtestama uued prioriteedid seoses eelarveküsimustega. Igaüks, kes tõstatab energiatõhususe eesmärgil tehtavad renoveerimiskulud Euroopa eelarves, peab seda vaatlema ka tagajärgede seisukohast. Me ei saa raha juurde, seega mida me soovime ümber korraldada? See on väga oluline küsimus seoses selle teemaga ka Euroopa eelarve tasandil.

Peatun ka teisel küsimusel. Kaks Euroopa Parlamendi liiget, Yannick Jadot ja Bas Eickhout on öelnud, et alus on selge. Ma ei saa siiski nõustuda: see pole selge. Ütlen seda, arvestades meie arutletavaid Euroopa Ülemkogu otsuseid. Juhtumisi pole ka viimane Euroopa Ülemkogu otsus, mis on tehtud selle aasta märtsis ja milles on märgitud: „liikudes energiatõhususe 20%-lise kasvu poole” enam nii järjepidev. Seda seetõttu, et liikumine 20% poole tähendab ka seda, et 18, 19 või 17% oleks piisav. Jään siiski 20% juurde, ehkki Euroopa Ülemkogu taganes sellest mõnevõrra esimest korda märtsis. 2007. aasta märtsi otsuses viidatakse prognoositud energiatarbimisele 2020. aastal, mida tuleb vähendada 20%.

Euroopale koostab selle kohta uurimusi asutus nimega PRIMES. Tutvustan teile kolme riigi näitajaid, et esile tuua probleemid, mis meil seoses sellega esinevad ja mida ei ole siiani tõstatatud. Itaalia energiatarbimine oli 2007. aastal 173 miljonit tonni. 2020. aastaks prognoositakse selle tõusu 208 miljoni tonnini, millest pidi seejärel 20% maha arvama. Seega jääb Itaalia üldjoontes samasse olukorda, kus ta oli varem. Prognoos tõuseb ja 20% arvatakse maha.

Või võtame näiteks tõeliselt väikese riigi – Luksemburgi. Luksemburgi energiatarbimine oli 2007. aastal 4,6 miljonit tonni. Prognoositud nõudlus kasvab 5,6 miljoni tonnini, aga seejärel vähendatakse seda uuesti 4,5 miljonini. Või vaatame näiteks Portugali. Võrdlusaasta tarbimine oli 23,8 miljonit tonni, mida seejärel suurendatakse 30 miljonini, enne kui seda uuesti alandatakse 24 miljonini. Peame väga kiiresti neid prognoose arutama. See on väga tähtis punkt ning seda on kogu arutelus liiga lühidalt kõikide riikide kaupa käsitletud.

Paljud teist on otsustanud toetada siduvaid eesmärke. Olen optimist ja realist. Kui me komisjonis kehtestaksime igale liikmesriigile siduva eesmärgi, siis oleksid need praegu lükatud tagasi liikmesriikide poolt, mille kodanikud me kõik ka ise oleme. Seega pole meil mingit võimalust seda teha, sest sellisel juhul ei saavutaks me midagi. Võib-olla kaheetapiline kava, mille puhul me kaasame liikmesriigid, oleks realistlikum ja asjakohasem. Sellises kavas soovitaksin liikmesriikidel nüüd koostada vabatahtlikult riiklikud tõhususkavad, aga 20% kehtiks igal juhul. Kui näeme kahe aasta jooksul, et me pole teinud piisavalt järjepidevaid edusamme, siis kehtestame siduvad eesmärgid, mida liikmesriigid ei saaks sel juhul eeldatavasti tagasi lükata. Palun teil kõikidel arutada – sealhulgas teavitada oma valitsusi –, kas poleks ehk parem kasutada Euroopa kava meie ühiste eesmärkide seadmiseks.

Need võivad olla siduvad või vabatahtlikud, aga riiklikke tegevuskavasid on vaja. Me saame arutada sisu, vastavust ja kavade mõju poliitilisest vaatevinklist. Kindlasti ei luba me ka jätta muutmata ühtegi plaani, mille sisu ei vasta meie nõuetele. Saadaksime poliitika alusel kõik sellised plaanid tagasi.

Tänan teid väga tänase arutelu eest. Mul on hea meel naasta siia Euroopa Parlamenti märtsis, et algatada ametlikult arutelu koos ettepanekuga. Raport on suurepärane esimene samm selles suunas.

 
  
MPphoto
 

  Bendt Bendtsen, raportöör.(FR) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, kallid kolleegid! Tänan teid sisuka arutelu eest. Kui inimesed istuvad ja seda kuulavad, siis võib tunduda, nagu oleksid meil suured lahkarvamused energiatõhususe kohta. Olgu eesmärgid siduvad või mitte, energiatõhusus on valdkond, mille kohta peame arvamust avaldama. Me peame selles vallas midagi ette võtma. Tahaksin märkida, et ehkki meil on olnud põhjalik arutelu sel teemal – siduvate eesmärkide teemal –, on raportöörid muidugi arutanud ka asjaolusid ning jõudnud kokkuleppele, et meie jaoks on oluline tagada kehtivate ELi õigusaktide täitmine selles valdkonnas. Oleme kehtestanud õigusakte paljudes küsimustes. Oluline on see, et neid õigusakte täidetakse, ning oluline on, et neid rakendatakse. Samuti on oluline, et me võtaksime meetmeid seoses linnade arenguga, hoonetega, uute energiatehnoloogiate kasutamisega ning parema tootepoliitika järgimisega. Ka transport on valdkond, milles peame seisukoha võtma, ning lisaks on oluline saavutada tulevikus paljude nende energiaalgatuste rahastamine. Minu arvates on praegu endiselt palju küpseid vilju meie käeulatuses – teisisõnu võimalusi suurendada energiatõhusust Euroopas.

Miks see on praegu oluline? Ma ei korda seda, mida minu Läti kolleeg Kariņš seoses sellega ütles, nimelt seda, et Euroopa maksab väga palju raha Lähis-Idale ja Venemaale. Kas seda raha ei saaks Euroopas paremini kasutada? See pole veel kõik: pole kahtlust, et kui Euroopa soovib olla selles vallas esirinnas, siis me peame investeerima. Investeeringud tekitavad loomulikult tulu suurema tööhõive, uuenduslikumate ettevõtete ja uute töökohtade näol – eelkõige luuakse töökohti meie väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes Euroopas.

Seda kõike arvestades tahaksin tänada kõiki osalejaid. Tahaksin tänada ka komisjoni ja asjaomaseid talitusi. Tahan öelda, et te kõik olete olnud väga koostöövalmid, ning olen tänulik oma fraktsioonile, kes on näidanud üles suurt usaldust ning toetanud mind kogu raporti kallal tehtud töö käigus. Samuti tahaksin tänada variraportööre nende tõeliselt edasiviiva koostöö eest, mille puhul nad näitasid üles ka vastupidavust. Ent nüüd, mil oleme jõudnud nii kaugele, on oluline saata see selge märguanne siit Euroopa Parlamendist komisjonile seoses sellega, kuidas me peame toimima, et saavutada tulevikus energiatõhusus.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme (kolmapäeval, 15. detsembril 2010).

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Energiatõhususe meetmed on väga olulised, et EL saavutaks eesmärgid, mille ta on endale seadnud kliimamuutusega võitlemiseks. Meil on eesmärk vähendada energiatarbimist 20% võrra. Ent ehkki meil on direktiivid kahe teise eesmärgi kohta, milles on selgelt sätestatud, kuidas sihtmärk saavutatakse, siis meil puudub õigusakt energiatõhususe puhul. Seepärast väidan kindlalt, et meil on vaja energiatõhususe direktiivi.

Lisaks tuleb selleks, et olla valmis saavutama soovitud tulemus, edendada energiatõhusust igal tasandil igas riiklikus ja Euroopa poliitikavaldkonnas. Innovatsioon on üks edu võtmeid selles küsimuses. Seepärast arvan, et tulevases teadusuuringute raamprogrammis tuleks energiatõhusus muuta prioriteediks.

Lisaks usun, et riigiasutused peavad näitama selles vallas eeskuju ning muutma neile kuuluvad hooned energiatõhusaks.

Peale selle saavad liikmesriigid edendada energiatõhusust riigihankemenetlustes sätestatud nõuete kaudu. Seepärast tuleb esmatähtsaks pidada ettevõtteid, mis kasutavad puhtamat tehnoloogiat.

Pealegi saavad liikmesriigid suurendada keskkonnahoidlike toodete nõudlust siseturule vastavate eelarvemeetmete või toetuste kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult.(IT) Energiatõhususe tegevuskava pole võistlus, milles seatakse teele takistusi ja tõkkeid, vaid käitumiskultuuri edendava protsessi algus, oluline Euroopa poliitikaeesmärk, millega soovitakse mõjutada eraisikute ja ettevõtete käitumist. See on protsess, mida ei lihtsusta ranged piirangud, mis tekitavad kodanikele ja ettevõtetele kulusid, mida nad ei jõua kanda, vaid mida lihtsustavad reaalsed stiimulid. See on protsess, mis viiakse ellu energiainfrastruktuuri, muutuva linnaarenduse, toodete, pakendite ja transpordi kaudu. Ütleksin, et energiatõhusust peetakse kõige kulutõhusamaks viisiks hallata kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja muid heitkoguseid, mis tulenevad energia tootmisest. Itaalia tööstuskonföderatsiooni Confindustria läbi viidud uuringu kohaselt võiks ainuüksi Itaalias ulatuda energiatõhususe sotsiaal-majanduslik mõju kogu riigi majandusele ligikaudu 238 miljardi euroni ning suurendada kogutoodangu väärtust. Seejuures tööhõive kasvaks ajavahemikul 2020–2020 1,6 miljoni standardtööühiku võrra. Seepärast pean väga oluliseks mitte ainult suunata investeeringuid sellesse sektorisse, vaid tagada ka olemasolevate Euroopa vahendite tõhus kasutamine ning tugevdamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Gierek (S&D), kirjalikult.(PL) Energiatõhusus tähendab kõige üldisemas mõttes individuaalse tarbimise piiramist, kasutades seadmeid ratsionaalsemalt. Olulisi võimalusi koguenergiatõhususe suurendamiseks tuleks siiski otsida füüsikalistest ja keemilistest tööstusprotsessidest, mis põhinevad järgmisel: 1) fossiil- või tuumakütustest tulenevate soojavoogude parem kasutamine, a) suurendades Carnot’ tsükliga muundamisel kõrgemat temperatuuri ja rõhku, b) kasutades jääksoojuse asjakohast taastamist, näiteks koostootmise protsessides; 2) oomi resistentsuse vähendamine vooluülekandel; 3) soojusvahetites kuumapüsivuse vähendamine; 4) kuumapüsivuse suurendamine, kasutades ehituses soojustusmaterjale; 5) hõõrdekindluse vähendamine; 6) magnetvälja kadude vähendamine; 7) ülemääraselt pikkade energia muundamise ahelate lühendamine.

Poliitiline eesmärk saavutada 2020. aastaks kolme näitaja 20%-line vähenemine ei ole seega seotud pelgalt energia kasutamisega 20%-lise koguvähendamisega, näiteks hinnatõusu abil, sest see põhjustaks vaid elatustaseme languse, vaid pigem ratsionaliseerimise teel, mis võimaldaks saavutada 20% rohkem kasulikku tööd samas mahus primaarenergiast. Seepärast on vaja asjakohaseid meetodeid, et liikmesriigid saaksid hinnata selle poliitilise eesmärgi elluviimist.

 
  
MPphoto
 
 

  András Gyürk (PPE) , kirjalikult.(HU) 2006. aasta energiatõhususe tegevuskava läbivaatamine on aina pakilisem ülesanne, sest seoses ELi kolme näitaja 20% eesmärgiga on edusammude puudumine kõige tuntavam energiatõhususe eesmärkide puhul. Paljud algatused juba tüürivad õiges suunas, aga praegused saavutused on endiselt vähesed ja paljud võimalused kasutamata. Euroopa hakkas alles hiljuti tunnistama oma vähest edasiminekut ning on mõistnud, et ta ei saa lubada endale luksust suhtuda energiatõhususe arengusse kergekäeliselt. Sellised investeeringud võivad vähendada heitkoguseid odavamalt kui muud lahendused ning saavad kohe majandust elavdada. Üks märk positiivse pöördepunkti kohta on see, et Euroopa Parlamendi otsuse põhjal saab isegi majanduse elavdamise kava seni kasutamata ressursse rakendada energiatõhususe arendamiseks ja keskkonnahoidlikeks investeeringuteks.

2020. aasta energiastrateegia, mille Euroopa Komisjon avaldas novembris, liigitab samuti energiatõhususe kõrgeimate prioriteetide hulka. Nüüd on Bendtseni raportis sõnastatud kindlad soovitused, kuidas võiksime oma võimalusi tõhusamalt kasutada. Mul on hea meel, et uuenduslikud lahendused, nagu arukad võrgud ja energiateenuste ettevõtted, kes teevad investeeringuid, millest tekib energiatõhususega seotud tulu, on samuti raportisse lisatud. Ent rahastamine on endiselt kõige tähtsam küsimus. Energiatõhususe abi tuleb lisada ka tulevastesse pikaajalistesse ELi eelarvetesse, võttes eelkõige arvesse endiste sotsialistlike riikide hoonete ümberehituskavasid. See on valdkond, kus saab suhteliselt väheste kuludega saavutada väga suure säästu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Havel (S&D) kirjalikult. (CS) Energiatõhusus on üks Euroopa 2020. aasta strateegia ja Euroopa energiastrateegia 2011–2020 üks võtmetähtsusega prioriteete, mille tõttu on ka esitatud raport väga oluline ja päevakajaline seoses hiljutise tippkohtumisega Cancúnis. Raportis tuginetakse energiatõhususe tegevuskavale, mis pärineb aastast 2006, ja kutsutakse komisjoni üles seda kava ajakohastama, vaatama läbi energiateenuste direktiiv ning kehtestama siduvad eesmärgid, et saavutada energiatõhususe 20%-line paranemine 2020. aastaks. Raportis arutatakse suurema energiatõhususe eeliste kasuks rääkivaid argumente: sotsiaalsed (võimalus luua miljon töökohta või vähendada kütteostuvõimetust ELis), majanduslikud (võimalik energiasääst kuni 100 miljardit eurot), strateegilised (Euroopa ettevõtete konkurentsivõime säilitamine energiasäästu kaudu) ning lisaks energiajulgeolek (ELi suurem sõltumatus energia vallas). Raport sisaldab soovitusi energiainfrastruktuuri, linnade ja hoonete arenduse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete, pakkumiste ja rahastamise valdkonnas. Minu arvates on rahastamisallikate (struktuurifondid, Euroopa Investeerimispanga tehniline abivahend ELENA, energiatõhususe riiklikud fondid jne) roll energiatõhususe projektide rahastamisel eriti tähtis. Üldjoontes leian, et Bendt Bendtseni esitatud raport sisaldab selle küsimuse täpset analüüsi ning asjakohaseid soovitusi energiatõhususe kohta, ning seepärast soovitan see esitatud kujul heaks kiita.

 
  
MPphoto
 
 

  Edit Herczog (S&D), kirjalikult.(HU) See on ELi ja kõikide tema liikmesriikide oluline huvi: saavutada võimalikult palju võimalikult vähese energiaga. Sellega saab vähendada sõltuvust välisenergiast, suurendada energiajulgeolekut ja ka Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Energiatõhusus peab seepärast olema eriline prioriteet Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel ning energiafondide võimalikult ulatuslik kasutamine peaks sõltuma sellest põhimõttest. Vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegia alusel (pärast 2005. aastat) võetud eesmärkidele nähakse Ungari riiklikus tegevuskavas ette väga olulised sammud nii taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kui ka energiatõhususe vallas. Energiatõhususe krediidifond (EHA) on tegutsenud alates 1991. aastast ning andnud toetust kodanikele investeeringuteks energiatõhususse.

Lisaks kavatseb Ungari valitsus parandada suurimate avaliku sektori tarbijate energiatõhusust 60% võrra, ajakohastades avalikke asutusi (sealhulgas paigaldades päikesepaneele ning ajakohastades soojustus- ja küttesüsteeme) esialgse programmi „Complex Building Energy and Climate Protection Programme” alusel. Need on suured plaanid, aga nende rakendamist on tõsiselt ohustanud finants- ja majanduskriis, mis veel kestab. Seepärast peame paluma komisjonil pöörata tõsist tähelepanu riiklikele tegevuskavadele ja nende rakendamisele ning tagada, et seni vastu võetud ELi direktiivid võetakse üle riikide õigusse, sest 2020. aasta energiastrateegia rakendamine ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamine sõltuvad sellest. Lisaks sellele saab selles valdkonnas edusamme eeldada üksnes asjakohaste finantsinstrumentide ühise kohaldamisega ja sobiva õigusraamistiku kehtestamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Energiatõhususe kasv aitab otseselt parandada kogu ELi energiajulgeolekut. Kui muudatused viiakse nõuetekohaselt ellu, siis need toovad kaasa saasteainete heitkoguse vähenemise. See on kindlasti väga oodatud arengusuund, mis toetab meie püüdlusi kliimamuutusega võitlemisel. Infrastruktuuri ajakohastamisel ajakohaste tehnoloogiate kasutamine kindlustab ka rahalise säästu ning selle tulemusena ELi liikmesriikide majanduskasvu. Tänu sellele, nagu raportöör ise rõhutab, luuakse uusi töökohti mitte ainult linnapiirkondades, vaid ka kohalikel turgudel ja maapiirkondades. Muidugi nõuavad kõik need eesmärgid esialgu asjakohaseid vahendeid ja investeeringuid. Kuid arvan, et on kindlasti oluline tagada, et Euroopa majandus oleks energiasäästlik, tõhus ja keskkonnahoidlik.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult.(RO) Euroopa Liit peab võtma meetmeid, et tagada oma energiateenustega varustamise tulevik ja kaitsta enda olulisi energiahuve. Energiatõhususe meetmetel on oluline roll selle saavutamisel, tagades, et seatud kliima- ja energiaeesmärgid saavutatakse võimalikult väikeste kuludega. Arvan, et tuleks algatada laiaulatuslikud konsultatsioonid kohalike ja piirkondlike esindajatega, et kehtestada hästi määratletud suunised energiatõhususe kohta ning toetada projektide koostamist ja tagada juurdepääs üheksale miljardile eurole, mille komisjon on ühtekuuluvuspoliitika kaudu kättesaadavaks teinud. Nende rahaliste vahendite arukas kasutamine võimaldab meil saavutada 20%-lise energiatõhususe eesmärgi, mis aitab suures ulatuses täita Euroopa Liidu eesmärke jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime vallas. Lisaks sellele on energiatõhususe kaudu tarbimise vähendamine kõige säästvam viis vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja see vähendab oluliselt importi (ligikaudu 25–26%).

 
  
MPphoto
 
 

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult.(HU) Mis puudutab energiatõhususe tegevuskava läbivaatamist, siis üks kõige tõhusam vahend süsinikdioksiidi ja muude gaaside heitkoguste vähendamiseks on energiatõhusus. Sellel on ka väga suured kasutegurid töökohtade loomisel ja majanduskasvu puhul. 2006. aasta energiatõhususe tegevuskava vastuvõtmisest saadik on majanduskeskkond oluliselt muutunud. Seepärast pean ELi energiatõhususe poliitika läbivaatamist ning selle kohandamist meie praeguste prioriteetidega kindlasti oluliseks sammuks. Olen arvamusel, et peaksime kasutama 2006. aasta tegevuskava tulemuste ja puuduste hindamise dokumenti selle poliitika hindamise alusena. Me peame tegema kõik, et suuta täita Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud 20%-line eesmärk.

Samal ajal kui väärtused, mis on seotud heitkoguste ja taastuvenergia allikatega, on kergesti mõõdetavad, siis energiatõhususe andmeid on keerulisem arvutada. Sel puhul vajame komisjoni abi. Komisjoni esitatud statistiliste andmete kaudu saame jälgida muutusi ELi energiapoliitikas. On üldteada, et hoonete energiatõhususega kaasnevad ka märkimisväärsed võimalused. Me peame seepärast ergutama oma olemasolevate hoonete ajakohastamist, sest uute ehitatavate hoonete osakaal väheneb. Meil on arvukalt hooneid, eelkõige Kesk-Euroopa riikides, mille tõhusus võib pärast asjakohast renoveerimist oluliselt suureneda. Mis puutub õiguslikesse meetmetesse energiatõhusate lahenduste toetamisel, siis on USA ja Hiina meist kaugel ees. Peame tegema kõik, et vähendada oma mahajäämust. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad toetama selles valdkonnas meetmeid ja rahastamise suurendamise vahendeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Pavel Poc (S&D), kirjalikult.(CS) Ehkki Euroopa Liit on kehtestanud eesmärgid vähendada energiatarbimist 2020. aastaks 20% võrra, ei ole need siduvad, erinevalt heitkoguste vähendamise ja taastuvenergia eesmärkidest. Seepärast ei ole liikmesriigid piisavalt motiveeritud energiatõhususe vallas parimaid võimalikke tulemusi saavutama. Energiatõhususe parandamise tehnoloogia ja praktilised protsessid on juba olemas, aga kuna siduvaid eesmärke pole, siis neid projekte ei rahastata nõuetekohaselt ning seega neid ka ei rakendata. Kui EL soovib saavutada 2020. aastaks oma eesmärgi, siis tähendaks see siiski kuni 78 miljardi euro säästmist aastas. Lisaks nafta ja maagaasi impordist sõltuvuse vähendamisele, suurendades sellega energiavarustuse kindlust, tähendaks see ka olulist säästu kodumajapidamiste jaoks. Minu arvates on see tegur väga oluline, sest nende inimeste arv, kes kannatavad nii-öelda kütteostuvõimetuse tõttu, mille puhul elektri- ja gaasiarved neelavad suurema osa perekonna sissetulekust, kasvab pidevalt. Kui kehtestatakse siduvad eesmärgid, siis saaksid Euroopa Komisjoni andmetel kodumajapidamised säästa kuni 1000 eurot aastas. Lisaks suuremale konkurentsivõimele ergutaks parem energiatõhusus ka alaliste töökohtade loomist ning aitaks vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 780 miljoni tonni võrra, mis on rohkem kui Kyoto protokolliga nõutud.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Energiatarbimise ja sõltuvuse vähendamise eelised Euroopas oleksid kõigepealt majanduslikud, keskkonnaalased ja poliitilised. Seepärast on energiatõhususe tegevuskaval väga ulatuslik mõju. Olin keskkonnakomisjoni arvamuse koostaja, arvamuses käsitleti IKT tähtsust energiatõhususe puhul, ning tean, et üks kõige olulisemaid ülesandeid on praegu hõlbustada taastuvate energiaallikate lõimimist energiavarustusse. Arukad võrgud võivad aidata seda saavutada, samal ajal kui arukad mõõdikud kodumajapidamistes aitavad meil mõista, millal saame säästa energiat, ja aidata meil vähendada tarbimist. Komisjon peab põhjalikult keskenduma nendele kahele tegevuskava punktile ning liikmesriigid peavad täielikult toetama selleks vajaliku infrastruktuuri paigaldamist vajaduse korral riigihankelepingute kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Vladimir Urutchev (PPE), kirjalikult. – Energiatõhusus on kõige kulutõhusam meede kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Väiksema energiatarbimise kaudu sõltume vähem nafta- ja gaasiimpordist ja nende hindade muutustest. Väga tähtis on koondada tähelepanu energiatõhususele ning piirata nafta ja gaasi impordile kuluvat raha hulka. Selle raha abil tuleks luua töökohti meie VKEdes, põllumajanduses, metsandussektoris ja tööstuses. Komisjoni hinnangud näitasid, et energiatõhususe 20%-line kasv võiks tekitada Euroopas miljon uut töökohta ning keskmine kodumajapidamine säästaks vähemalt tuhat eurot aastas. Pärast viimast energiatõhususe tegevuskava on palju saavutatud, aga puuduvad tõendid, et sihtmärk 2020. aastaks saavutatakse. ELi ja riiklikul tasandil tuleks kehtestada uued vahendid energiasäästu suurendamiseks, rõhuasetusega kahel põhivaldkonnal: olemasolevate hoonete renoveerimine ja rahastamise ergutamise meetmed. Vanadel hoonetel on suurim tõhususpotentsiaal ning asjakohased finantsvahendid selle potentsiaali kasutamiseks puuduvad. Neid kahte küsimust tuleks nõuetekohaselt arutada energiatõhususe tegevuskava läbivaatamisel, et asjad areneksid soovitud suunas.

 
Viimane päevakajastamine: 5. mai 2011Õigusalane teave