Juhataja. − Head kolleegid! Meil on hääletuse kohta palju selgitusi ja seetõttu peame ajalistest piiridest väga täpselt kinni pidama. Katkestan kõik üle ühe minuti kestvad sõnavõtud. Palun küll vabandust, aga mul ei jää kahjuks muud üle.

Suulised selgitused hääletuse kohta

Nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekt

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Soovin selgitada, miks ma 2011. aasta eelarve vastu hääletasin. Hääletasin selle vastu seepärast, et kokkuhoiuperioodil peaks oma kulutusi piirama ka Euroopa Liit. Peaksime oma kulusid kärpima, mitte suurendama. Minu arvates on häbiväärne, et komisjon tegi algselt ettepaneku eelarvet 6% suurendada ja et parlament seda toetas.

Usun, et minu peaminister David Cameron sai hakkama tubli saavutusega, kui suutis eelarve suurendamise 2,9% peale võidelda, kuigi teame, et tegu oli kompromissiga. See ei ole just kompromiss, millega Briti konservatiivid eriti rahule oleksid jäänud, mistõttu hääletasin uhkusega ELi pillamispoliitika vastu.

  Sirpa Pietikäinen (PPE). – (FI) Austatud juhataja! On märkimisväärne, et parlamendile avanes esmakordselt võimalus eelarve heaks kiita. Arvan, et parlament peaks järgnevas eelarvepoliitikas tagama selle, et põhieesmärgid oleksid näiteks ELi võimalus omapanust suurendada, eelarveline toetus ELi tegevussuundadel põhinevale materjalitõhususele ja kliimamuutuse poliitikale ning et sel moel saavutatakse Euroopa 2020. aasta strateegia ning keskkonnasõbralikuma majanduse eesmärgid.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Sarnaselt kolleeg Ashley Foxiga jagan ka mina Briti konservatiivide muret.

Kuidas julgeme kokkuhoiuperioodil, ajal mil valitsused üle kogu Euroopa Liidu – tegelikult lausa üle kogu maailma – üritavad leida viise, kuidas püksirihma pingutada ning pillamisele piir panna, endale maksumaksja rahast veelgi suuremat osa küsida? On ju aeg vähem kulutada ning eeskujuks olla. Me poleks pidanud paluma eelarve suurendamist. Me poleks pidanud paluma isegi mitte selle külmutamist. Selle asemel oleksime hoopis pidanud nõudma ELi eelarve kärpimist, et maksumaksjad üle kogu Euroopa saaksid oma poliitikuid tõsiselt võtta ja teaksid, et me mõistame nende valu ning jagame seda, mitte ei jäta endast muljet kui valitud eliidist, kes ei pööra neid valinud rahvale mitte mingisugust tähelepanu.

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7-0369/2010)

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Eelarve koostamise õigus on parlamendi põhiõigus. See kehtib ka Euroopa Parlamendi puhul. Vastutus, usaldus ja partnerlus on parlamendi, komisjoni ja nõukogu koostöö kolm põhielementi. Seetõttu ei olnud 2011. aasta eelarve konsulteerimisprotsess just eriti usaldust suurendav kogemus. Kutsun komisjoni ja eriti nõukogu üles Euroopa Parlamendi õigusi austama, sest – nagu ma juba ütlesin – eelarve koostamise õigus on Euroopa Parlamendi põhiõigus.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Eile hakkasin mõtlema, et kas olen ehk läbi aegruumi lõhe kukkunud ning 1970ndates lõpetanud. Täna tundus mulle, nagu elaksime 1770ndatel.

Meenutaksin siinkohal Thomas Jeffersoni sõnu eemalt valitsemise kohta. Ta ütles, et kaugel viibivad ja oma valijate silma alt kadunud valitsejad kalduvad korrumpeeruma, riisuma ja raiskama. Kui täpselt kirjeldab see ELi eelarvega toimuvat – heakskiitmata raamatupidamine, vahendite vääreraldamine ja need pidevalt suurenevad summad, mis 27 liikmesriigi kokkuhoiumeetmetest hoolimata põrmugi ei vähene. Just nii juhtub siis, kui puudub igasugune side maksusüsteemi, esindatuse ja kulude vahel, kui EL ootab küll kiidusõnu raha kulutamise eest, ent ei ole valmis selle kogumisega kaasnevaks kriitikaraheks.

Ainus lahendus, kuidas need numbrid taas avaliku arvamuse kohaselt sobivatesse piiridesse saada, on anda eelarveline vastutus uuesti üle riikide parlamentidele ja riigi parlamendiliikmetele, kes peavad end õigustama oma valijate ees, kes on ühtlasi ka nende maksumaksjad.

Raport: Jean-Paul Gauzès (A7-0340/2010)

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Oleme meetme poolt ja täname raportööri, kelle töö oli ülitäpne!

Sellest hoolimata usume, et see töö peaks sundima Euroopa institutsioone selle uue distsipliiniga seonduvaid tulevasi sündmusi jälgima, kuna minevikku uurides näeme, et kahjuks on liigagi tihti tekkinud segaseid olukordi, mis on rahandussüsteemile halvasti mõjunud ning seetõttu ettevõtjatele ja säästjatele kannatusi põhjustanud.

Peame väga tähtsaks, et meil on uus agentuure käsitlev üleeuroopaline süsteem, mille raames teostatakse ka kõigi kesksete pangandusasutuste järelevalvet – nõnda on tagatud see, et reitingud peegeldavad tänapäevast rahandussüsteemi tõhusalt ja et neist on üldsusele kasu. Seetõttu avaldan raportöörile kiitust.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Küsimus on selles, kes tegeleb järelevalveasutuste järelevalvega? Isegi jalgpallikohtunikud peavad läbima järelevalveperioodi või nõusolekumenetluse. Kui see kehtib jalgpalli puhul, kehtib see ju kindlasti ka finantsturgude korral. Reitinguagentuuride hooleks on jäetud finantsinstrumentide, pankade ja isegi tervete riikide krediidivõimelisuse ja usaldusväärsuse hindamine. Ent kui neist agentuuridest saavad monopolid, millel õnnestub igasugusest järelevalvest kõrvale hoida, tõstetakse need jumalatega võrdsele tasemele ja ühtäkki leiamegi, et neid hakatakse kummardama. Me ei tohi lasta sel juhtuda. Piiblis öeldakse: „Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.” Raportis üritatakse sellist olukorda vältida, kehtestades reitinguagentuuride järelevalve tingimused. Parlament peaks endalt õigel hetkel küsima, kas need meetmed on ka edukad olnud.

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7-0369/2010)

  Barbara Matera (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänasel hääletusel 2011. aasta eelarve üle kinnitati uus menetluskord, mille saavutamine, kui valus see ka ei olnud, peegeldab eelarvepädevate institutsioonide vastutustundlikku ja kindlat käitumist.

Kuigi tegu on kompromisslahendusega, mis nõudis ohvreid nii parlamendi kui ka nõukogu poolel, hoidis see ära kaheteistkümnendike süsteemi, millel oleks Euroopa Liidu programmide rahastamisele tõsised tagajärjed olnud.

Parlament on saavutatud eesmärkidega rahul. Siiski näitab parlament sõrmega süüdistavalt nende poole, kelle süül kukkus läbi rahvusvahelise katsetermotuumareaktori programmi ning paindlikkuse leping. Tegelikult kaotas liit oma rahvusvaheliste partnerite silmis usaldust ja riskib sellega, et ei suuda oma kulukohustusi rahastada ega Lissaboni lepingust tingitud uusi tegevusvaldkondi hallata.

Seetõttu peame alates 2011. aasta jaanuarist kindlaks määrama põhieesmärgid ning tagama selle, et need on rahanduslikult jätkusuutlikud veel paljude aastate jooksul.

Raport: Anja Weisgerber (A7-0050/2010)

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Vajadus mõõtmissüsteeme ajakohastades samal ajal ka määrust täiendada ajendas meid metroloogiat käsitlevaid Euroopa direktiive kehtetuks tunnistama.

Ka mina olen veendunud, et see on esimene samm vastavas valdkonna radikaalsete ja täpsemate reformide algatamise suunas. Lisaks ei ole kahtluski, et peame kokkuleppele jõudma sobivas ajakavas, mis võimaldaks liikmesriikidel hinnata, kuidas vastavate õigusnormide kehtetuks tunnistamine riikide õigusaktidele mõjub, ning laseb neil vajalikke muudatusi teha.

Lõpetuseks vastab mitmete direktiivide kehtetuks tunnistamine suurepäraselt meie vajadusele tagada suurem lihtsus, mida kõigis sektorites hädasti vajatakse. Igatahes loodame, et ravim ei muutu ohtlikumaks kui haigus ise.

Raport: Zita Gurmai, Alain Lamassoure (A7-0350/2010)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lissaboni leping on Euroopa Liidu demokraatlikku toimivust tugevalt muutnud, tehes kasutatavaks selle uue praktilise vahendi, millega Euroopa aruteludes ja integratsioonis osaleda.

Õigupoolest kehtestatakse Euroopa kodanikualgatusega rahvusvahelise demokraatia uus mõiste ning tutvustatakse Euroopa Liidule uut osalusdemokraatia vormi. Kõigil meie kodanikel on võimalik pöörduda otse Euroopa Komisjoni poole ning paluda sellel seadusandlik ettepanek esitada.

Tunneme komisjoni ettepaneku üle suurt heameelt, sest kodanikuühiskonna ja tegevussuundade määramise kaasamine otsustusprotsessi tugevdab meie institutsioonide demokraatlikku legitiimsust ning toob Euroopa Liidu oma kodanikele lähemale.

  Oriol Junqueras Vies (Verts/ALE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuna olin kultuuri- ja hariduskomisjoni variraportöör, soovin esiteks väljendada oma rahulolu Euroopa kodanikualgatuse heakskiitmise üle, kuid avaldada siiski kahetsust, et parlament ei hääletanud kahe küsimuse üle, mida pean täiesti hädavajalikeks: üle 16aastaste noorte õigus algatusele allkirja anda ning elanikele antav hääleõigus.

Teame, et need algatused ei kuulu Lissaboni lepingu alla, ja need on vaid mõned põhjustest, miks me selle lepingu vastu oleme.

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Taani Liberaalne Partei hääletas täna kodanikualgatuse poolt, kuna sellega soodustatakse kodanikuosalust ning muudetakse EL palju kättesaadavamaks. Parlamendil õnnestus lisada paar standardset nõuet, mis muudavad kodanikualgatuse kättesaadavaks kõnealusest liikmesriigist sõltumatult ning tagavad selle, et vahendi kasutamine jääb lihtsaks. Kodanikud peavad aga pärinema vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest – igast liikmesriigist pärit kodanike arv peab võrduma vähemalt vastavast liikmesriigist pärit Euroopa Parlamendi liikmete arvuga, mida korrutatakse teguriga 750, ning lisaks peavad kodanikud olema piisavalt vanad, et parlamendivalimistel hääletada. Vaid nende oluliste tingimuste täitmisel saame tagada olukorra, kus kodanikualgatus saavutab vajaliku kaalukuse, mis võimaldab seda näha kui demokraatia arengut tugevalt toetavat ettevõtmist.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Soovin kodanikualgatuse kohta paar sõna öelda. See on tõsi, et Lissaboni lepinguga saime juurde uue algatuse, mis julgustab meie kodanikke demokraatias osalema. Kui petitsioonile annab allkirja miljon kodanikku, võtab komisjon selle menetlusse, kuid kas sellega siis asi lõpebki? Minu meelest on tegu suurepärase algatusega, kuid sellest hoolimata peame mõtlema, kuidas seda edasi arendada.

Eelduseks on see, et meie kodanikud osaleksid demokraatlikus protsessis peamiselt valimistel hääletades. See on meie võimalus tegelda küsimustega, mis on inimestele olulised. Ilmselgelt võib see uus algatus kodanike kaasatust suurendada, kuigi teisest küljest näen ma ohtu, et komisjon hakkab algatustele ainult vastama, ilma et see lõpeks millegi konkreetsega. Seda arvesse võttes peame läbi mõtlema, kuidas inimesi poliitilises otsustusprotsessis ka tegelikult rohkem osalema panna.

  Morten Løkkegaard (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Soovin Taani Liberaalse Partei toetuse teemal veel kord mainida, et tegu on väga olulise algatusega, nagu juba eelnevalt öeldi. Lisaks on tegu eksperimendiga, mida peame väga teraselt jälgima – nõuan just seda – ja tagama selle, et algatuse raames kehtestatud kolmeaastast perioodi ka maksimaalselt rakendatakse, kaaludes ühtlasi ka seda, kas tegu on tõepoolest kodanikualgatusega või – kui ma end nii võin väljendada – kasutatakse seda hoopis teiste eesmärkide saavutamiseks. Kodanikualgatuse edukuse seisukohast – selle edukuse seisukohast, mida me kõik loodame algatusele osaks saavat – on oluline see, et initsiatiivi haaraksid enda kätte just kodanikud. Sel puhul loodan, et see toob endaga kaasa edumeelseid, tõhusaid ja häid küsimusi, mida kodanikud ELi projekti kohta soovivad esitada, nii et sellest ei saaks pidevate eitavate vastuste jada, mis sellise algatuse kasutamise monopoolseks muudab.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olen Euroopa kodanikualgatust puudutaval õiguslikul menetlusel teraselt silma peal hoidnud ning mul on – osaliselt nõukogu ja komisjoni avalduste põhjal – hea meel, et esimesed petitsioonid käivitatakse juba aasta pärast.

Lisaks on mul hea meel, et saan Euroopa Parlamendile kuulutada, et pärast ennekuulmatu loomuuringute direktiivi vastuvõtmist tekkis Itaalias kodanikke, assotsiatsioone ja komisjone hõlmav laialdane rahvaliikumine. See liikumine ei raiska selle aasta jooksul niisama aega ning töötab selle nimel, et esitada komisjonile ettepanek, milles nõutakse Euroopa Liidule tänapäevaseid ja tsiviliseeritud õigusakte ning milles öeldakse ei loomkatsetele – julmale ning teaduslikult tagajärjetule tavale –, soosides samaaegselt alternatiivsete meetodite rakendamist.

Eluslahkamisele ei ütlemine peab olema Euroopa Liidu üks eesmärke, kuna see on ELi kodanike soov.

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Pean kodanikualgatust kasulikuks seetõttu, et kodanikel on selle vahendusel võimalik komisjoniga otse rääkida, ent jääb küsimus, kuidas komisjon reageerib ettepanekutele, mis talle ei meeldi.

Arvan, et võime oodata palju selliseid algatusi, kus komisjonil palutakse teha rohkem, soovitakse rohkem Euroopat, ning kahtlemata vastab komisjon sellisele taotlusele väga innukalt.

Ent kuidas võiks komisjon reageerida sellistele ettepanekutele, kus soovitakse vähem Euroopat, seda, et Euroopa ajaks asju paremini või raiskaks vähem raha, või seda, et Euroopa tasandil maksustamine üldse kaotada? Ootan huviga, kuidas komisjon sellistele ettepanekutele reageerib. Kas ta kohtleb neid ettepanekuid austusega? Kui komisjon vastab ainult neile ettepanekutele, mis talle meeldivad, ei ole sellest algatusest kasu.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Hääletasin nende ettepanekute poolt hea meelega ja arvan, et mõlemad raportöörid on teinud väga head tööd mitte ainult Euroopa Liidu, vaid kõigi meie kodanike hüvanguks.

Kodanikualgatus mängis umbes aasta tagasi Iirimaal vastu võetud Lissaboni lepinguga nõustumisel väga suurt osa, kuigi mõnda aega tundus, et kogu protsess jääb mitmesuguste takistuste ja reguleerimise tõttu soiku. Tänu raportööride tööle on protsess palju lihtsamaks muudetud ning eriti meeldib mulle see, et protsessi algatab seitsme riigi seitsmest esindajast koosnev komisjon. Arvan, et see ja teised meetmed tagavad olukorra, kus leiavad kajastamist kodanike tõelised mured, hoides samal ajal kontrolli all erahuvides tegutsejad.

(GA) Seetõttu lõpetangi tuntud vanasõnaga – julge pealehakkamine on pool võitu. Algus on paljulubav.

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Seda on ju raske demokraatiaks kutsuda, kas pole? Nii kahju, et te ei tahtnud Euroopa inimesi ära kuulata, enne kui kodanikualgatuse kaasa toonud Lissaboni lepingu vastu võtsite.

Vastuseks mõni minut tagasi sõna võtnud Ashley Foxile soovin öelda, et pärast selle esimest etappi võib komisjon otsustada, et tegu ei ole kasutoova ettevõtmisega. See ongi kogu asja põhiprobleem – sellel puudub siduv mandaat. Komisjon võib seda lihtsalt eirata. Taas kord näeme, kuidas Euroopa Liit eurooplaste soove arvesse ei võta. Jumala eest, palun kuulake inimesi – nad ju ei taha, et asjad nii läheksid!

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0688/2010

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Mul on komisjoni 2011. aasta tööprogrammi üle väga hea meel ning ma hääletasin selle poolt.

Finantskriis on suur probleem, mille lahendamiseks tuleb see tervikuna ette võtta. Soovin komisjonile endale seatud eesmärkide täitmisel jaksu. Mis eurot puudutab, siis liidu tervikluse ja ühtekuuluvuse vaatepunktist ning Euroopa Liidu solidaarsuse seisukohast on täiesti hädavajalik, et meil oleks ühisraha ja et me teeksime selle kaitsmiseks kõik, mis vähegi võimalik.

Mis töökohti ja majandust puudutab, siis tunnen heameelt selle üle, et 2011. aasta jaanuaris võtab komisjon vastu oma esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi. Selles iga-aastases majanduskasvu analüüsis uuritakse liidu majandusolukorda, sh võimalikke tasakaalustamatusi ja süsteemset riski. See on vältimatu, kui soovime, et Euroopast saaks nutikalt ja säästlikult toimiv majanduspiirkond.

Lõppude lõpuks moodustame ju ikkagi 500 miljonist inimesest koosneva ühenduse. Peame nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel maailma tasandil rasketele probleemidele julgelt vastu astuma. Soovin komisjonile tulevaks aastaks kõike head!

  Philip Claeys (NI). – (NL) Mul on selle ettepaneku vastu hääletamiseks palju põhjuseid, kuid kõige veidramaks pean ma siiski seda lõiget, kus liikmesriigid peaksid parlamendi arvates arenguabiks eraldama 0,7% oma sisemajanduse kogutoodangust ja et selle kohustuse järgimise peaks tagama komisjon.

Kui kõrvale jätta küsimus, kas arenguabi andmine on üldse mõttekas, rikutakse sellise nõudega tõsiselt ka subsidiaarsuse põhimõtet. Veider tundub mulle ka lõige 52, kus komisjonil palutakse tungivalt praegust hoogu laienemisprotsessiks ära kasutada. Kas keegi võiks mulle öelda, mis hoost siin juttu on? Kas räägite Türgi pidevatest provokatsioonidest või selles riigis massiliselt rikutavatest inimõigustest, rääkimata üha suurenevast islamiseerumisest?

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0693/2010

  Philip Claeys (NI). – (NL) Ei ole kahtlustki, et selles resolutsioonis käsitletakse nii mitutki olulist teemat, nagu seda, et kurjategijast president Mugabe osalemine Lissaboni tippkohtumisel mõisteti hukka, ja viidet sellele, kui kahjulikult ajude väljavool Aafrikale mõjub.

Resolutsioonis rõhutatakse väga õigustatult ka põllumajandusliku suutlikkuse arendamise ülitähtsat rolli. Teisest küljest peame kindlasti lahti saama sellest absurdsest 0,7% standardist. Miljardi USA dollari väärtuses arenguabi, mis Aafrikasse viimase 60 aasta jooksul on voolanud, paistab olevat selle mandri veelgi suuremasse viletsusse tõuganud. Lisaabi andmise asemel peame oma energia suunama muu hulgas kapitali ebaseadusliku väljavooluga võitlemisse, mis on resolutsioonis nagunii esile tõstetud.

Samuti ei avaldanud mulle erilist muljet rännet käsitlev lõige, mis oli ka peamine põhjus, miks ma selle resolutsiooni vastu hääletasin.

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Vaadates seda, kuivõrd viletsas olukorras viibivad paljud Aafrika riigid, tekib ELil ja selle liikmesriikidel loomulikult soov sellised riigid vaesusest välja aidata, kuid minu arvates peaksime oma abi siiski mõistlikumalt kasutama. On täiesti õige, et õnnetuse korral mängib abi lühemas perspektiivis väga olulist rolli, ent pikaajalist arengut vaadeldes selgub, et meie abi on kohati väärkasutatud.

Ei ole ju õige, et ELi liikmesriikide maksumaksjad peavad saatma raha Aafrika valitsustele, kes oma riiki korralikult ei juhi, ja et see raha ei jõua nendeni, kes seda tegelikult vajavad. Parim viis arengu toetamiseks on aidata vaesemate riikide ettevõtjaid, kes saavad oma kogukondades jõukust luua ning seeläbi sõbrad ja naabrid vaesusest välja aidata.

Avame oma turud ning suuname oma abi kaubanduse ja arengu edendamisse, mitte lihtsalt abirahasse.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Võtsin hiljuti koos mitmete täiskogu parlamendiliikmetega osa Kinshasas, kõige halvemas olukorras olevate riikide edetabelis teisel kohal asuvas riigis, toimunud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide tippkohtumisest. ÜRO hallatava õnnelikkuse indeksi kohaselt edestab Kongo DV vaid Zimbabwet. Erinevalt zimbabwelastest ei saa kongolased endale kahjuks öelda, et asjad võtavad suuna paremuse poole, kui vaid valitsus välja vahetatud saaks: neil on toimunud valimised, kus kandideeris mitmeid erakondi, neil on rahvusvahelise heakskiidu saanud põhiseadus ja nii edasi.

Kongo DV võimendab ja kätkeb endas kogu Aafrika raskusi. Usun, et seal on võimalik koloniaalkogemust häälekamalt süüdistada kui naaberriikides ning kindlasti ei soovita korrata kogu seda Kongo Vabariigiga seondunud tragöödiat. Kahjuks on seal ka loodusvarade needus, mis lõhub maksustamise ja kulude sideme ning paneb poliitikud au ja rikkuse poole püüdlema. Eelkõige teeb mulle aga muret heterogeensus, rahvustunde puudumine, keelelise ja rahvusliku ühtsuse või eesmärgi puudumine. „Kui sa oma riiki armastad, siis maksa makse,” võis Kinshasas ühelt nukralt sildilt lugeda. Seda aga loomulikult ei tehta.

Usun, et te juba teate, miks ma seda mainin. Euroopa Liidu Nõukogu president ütles, et patriotism viib sõjani. Viiksin ta hea meelega külastama kohta, kus patriotism täielikult puudub, ja näitaksin, kuhu selline tee viib.

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0688/2010

  József Szájer (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Kõigile on teada, et finantskriisi tagajärjel muutub pensionisüsteemi riiklik sammas, mis pakub suuremat turvalisust, mitmetes Euroopa riikides üha ahvatlevamaks. Paljud riigid vaatavad oma süsteeme läbi ning pingutavad riikliku pensionisüsteemi tugevdamise nimel. Kuigi pensionisüsteemi küsimus jääb lõppude lõpuks ikkagi riigi pädevusse, on suund, mis neid Euroopa probleeme käsitlevatel aruteludel võetakse, endiselt väga tähtis. Seetõttu tunnen heameelt tõsiasja üle, et Euroopa Parlamendi kolme suurima ning populaarseima sotsialistide ja liberaalide fraktsiooni toel vastu võetud komisjoni tööprogrammi käsitleva otsuse punktis 30 tõstetakse esile seda, et pensionisüsteemi esimest ehk riiklikku sammast tuleb tugevdada. Minu asukohamaa Ungari astus eile vastu võetud aktiga sammu õigesse suunda. ELis toimuv valgeid ja hiljem ka rohelisi raamatuid käsitlev pensioniteemaline arutelu peab jätkuma just sellises vaimus – täpselt seda Euroopa Parlament komisjoni tegema kutsubki ning seetõttu on mul selle ettepaneku üle väga hea meel.

Raport: Kinga Gál (A7-0344/2010)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lissaboni lepinguga kehtestatud uue institutsioonilise raamistikuga pannakse rõhku sellele, et inimõiguste ja põhivabaduste tõhus kaitse ja edendamine toetavad Euroopa Liidu demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet.

Toetasin seda raportit, kuna usun kindlalt, et vajame uut liidusisest inimõiguste poliitikat, mis oleks tõhus ja põhjalik ning millega tagatakse tõhusad vastutusmehhanismid nii riiklikul kui ka ELi tasandil, et midagi ette võtta kõigi nende arvukate rikkumistega, mis iga päev toimuvad.

Soovime rõhutada, et Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Liidu õiguse pale kardinaalselt muutunud. Põhiõiguste hartal on nüüd sama õigusjõud mis asutamislepingutelgi ning see esindab põhiõiguste kõige tänapäevasemat kodifitseerimist, pakkudes head õiguste ja solidaarsuse tasakaalu ning hõlmates nii tsiviil-, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ning kultuurilisi õigusi kui ka kolmanda põlvkonna õigusi.

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Otsustasin raporti poolt hääletada mitte ainult seetõttu, et nõnda otsustas minu fraktsioon, vaid ka seetõttu, et olen kaljukindlal veendumusel, et see raport omab institutsioonilisest vaatepunktist märkimisväärset tähtsust ning on väga vajalik ajal, mil parlamendi volitused on küll määratletud, kuid nende organiseerimine võtab veel aega.

Ilmselgelt soovisime, et esimene heakskiidetud eelarve pärast Lissaboni lepingu jõustumist oleks silmapaistev sündmus. Seetõttu oli meile kõigile vajalik võtta vastu ühine seisukoht – sellest ka raportööri pingutused kompromiss-muudatusettepanekute leidmisel, millega hoida ära otsused, mille tõttu Lissaboni lepingu kohaldamise lõpliku joone leidmine võtaks rohkem aega.

Seetõttu tänan Kinga Gáli tehtud töö eest ja loodan, et see raport juhatab sisse Euroopa institutsioonide tegevuste üldise paranemise.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Esiteks soovin Kinga Gáli tänada selle suurepärase raporti eest, milles käsitletakse põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus! Tegu on siiski ainult raportiga. Peame meeles pidama, et meil on Euroopa Liidus vaja veel palju ära teha. Kahjuks ei rakendata tegelikkuses mitte igaühe põhiõiguseid, kuigi inimesed ütlevad, et teoorias seda tehakse. Selle elav näide on suur romade vähemus, kelle põhiõigusi ei rakendata kõigis punktides.

Lisaks on meil probleeme arvamusvabadusega. Just arvamusvabaduse tõttu andsime Sahharovi auhinna Kuuba dissidendile – sellest hoolimata on meil Euroopas endiselt mitmeid probleeme. Mitte igal pool ei ole inimestel võimalik takistamatult rääkida või oma arvamust avaldada. Selle ehe näide on üks meie kaasparlamendiliige, kes liigub ringi turvatöötajate saatel, kuna kardab oma julgeoleku pärast. Peame võitlema põhiõiguste eest Euroopas ning ühtlasi ka selle eest, et Euroopa Liidus on igale inimesele tagatud arvamusvabadus.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõik teavad, et Itaalia valitsuse tegevus kujutab endast pidevat põhiõiguste harta rikkumist. Peame vaid meenutama Itaalia-Liibüa lepingut või kavandatavat nn suukorviseadust, millega üritatakse ajakirjandus ja õigussüsteem vaikima sundida.

Räägime valitsusest, mida toetab ebademokraatlikult valitud parlament, ilma et kodanikele antaks võimalus oma eelistusi väljendada; valitsusest, mis võitis eile usaldushääletuse tänu häältele, mis saadi opositsiooni kuuluvatelt parlamendiliikmetelt, kes tunnistasid avalikult, et häälte saamiseks pakuti neile raha ning toetust tulevastel valimistel.

(Vahelehüüdja katkestas sõnavõtu)

Faktid tõendavad korruptsiooni. Nagu Mondadori ja Millsi juhtumite lõppotsustest selgub, on selline käitumine korruptant Silvio Berlusconi puhul täiesti tavaline.

(Ärge öelge, et Euroopa Parlament laseb nüüd kalanaisi sisse?)

9. detsembril tähistas Euroopa Parlament rahvusvahelist korruptsioonivastase võitluse päeva. Eile alustas Itaalia parlament oma esimest päeva parlamendiliikmete korruptsiooni legaliseerimise lainel.

  Juhataja. − Licia Ronzulli, istuge palun maha ja lõpetage rääkimine! Selline käitumine ei ole Euroopa Parlamendi istungisaalis kohane. Praegu ei ole teie kord sõna võtta ning teil pole õigust teist sõnavõtjat niiviisi segada. Palun võtke seda arvesse. Sonia Alfano, palun jätkake! Pikendan teie sõnavõttu 30 sekundit.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! 9. detsembril tähistas Euroopa Parlament rahvusvahelist korruptsioonivastase võitluse päeva. Eile alustas Itaalia parlament oma esimest päeva parlamendiliikmete korruptsiooni legaliseerimise lainel.

  Juhataja. − Licia Ronzulli, ütlen seda teile seda nüüd viimast korda. Kui te veel kord püsti tõusete ja istungit segate, palun ma teil istungisaalist lahkuda. Kas on piisavalt selge? Ärge enam nii tehke!

  Sirpa Pietikäinen (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Lissaboni lepingu vastuvõtmisega muutus meie kodanike heaolu üks tähtsamaid uusi valdkondi, põhiõiguste harta, nüüd meile kõigile siduvaks. Järgmise sammuna tuleb ELi institutsioonidel keskenduda põhiõiguste järelevalvele ja edendamisele kõigis liidu poliitikavaldkondades ja kõigis liikmesriikides, tehes seda ühtlasi viisil, mis on nii siduv ja tõhus kui vähegi võimalik.

Selle saavutamiseks on tähtis, et nii üksikisikud kui ka eri institutsioonid töötaksid selle nimel, et võrdse kohtlemise direktiiv, mis on hetkel nõukogus menetlemisel ning sinna toppama jäänud, liiguks jõudsalt edasi ja et me omandaksime selle tulemusena õiguslikult siduvad vahendid, mille abil liikmesriikides esinenud diskrimineerimisjuhtumitesse sekkuda.

Soovin veel lisada, et sekkumine on eriti tähtis nii vaikiva kui ka nähtava diskrimineerimise korral. Vaikiv diskrimineerimine mõjutab näiteks eakamaid inimesi.

  Philip Claeys (NI). – (NL) Austatud juhataja! Nagu näha, hääletasin ilmselgelt selle poliitiliselt korrektse raporti vastu. Flaami rahvuslasena pean täiesti vastuvõetamatuks seda, et parlament paneb rahvusluse ksenofoobia ning diskrimineerimisega automaatselt ühele pulgale.

Ettepanek lisada liikmesriikide puhul rakendatavale sekkumismenetlusele ka menetlus, mis tõkestab teatud poliitikameetmed kuni selle hetkeni, mil komisjon otsustab, kas ametlik sekkumismenetlus algatada või mitte, on suisa ohtlik. See lõpeb ei millegi muu kui liikmesriikidel silma peal hoidmisega ning selline olukord on vastuvõetamatu.

Tulevikus on Euroopa Komisjonil võimalik tõkestada tõhusat väljasaatmispoliitikat, ületades nii toimides tugevasti oma volituste piire. Nende ülesannete rakendamine ja täitmine tuleks jätta vastava liikmesriigi, mitte Euroopa Komisjoni hoolde.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Oma raamatu „1984” lisas kirjutas George Orwell peatüki uuskeelest ning rääkis sellest, kuidas keelt võib tühistada ja muuta ning seeläbi meie mõtet muuta. Ta tõi näiteks sõna „vaba”. Ta suutis sõna „vaba” kasutamist uuskeeles ette kujutada ainult tähenduses „see koer on kirbuvaba” või „see põld on umbrohuvaba” ning seepärast kadusid vaimse või poliitilise vabaduse mõisted, kuna enam ei olnud sõnu, millega neid väljendada. See oli üllatavalt ettenägelik näide, sest laias laastus on sõnaga „vaba” meie eluajal toimunud just selline muutus.

Varem tähendas see vabadust riigi surve eest: kõnevabadust, kogunemisvabadust ja usuvabadust. Nüüd tähendab see õigust. Mul on vabadus töötada, mul on vabadus kasutada riiklikku tervishoiusüsteemi ja nii edasi. Selles inimõiguste raportis liiguti põhimõttelt, et õigused on isikuvabaduse tagatis, põhimõttele, et õigus on kõigile esitatav nõue. Selle asemel et tagada meie õigused võrdsele kohtlemisele, kinnitab see meie õigusi erinevale kohtlemisele. Meil ei ole tegu inimõiguste kriisiga Euroopas, tegu on hoopis demokraatia kriisiga, mille lahendus ei peitu selles, et anname võimu valitud esindajate käest mittevalitud juristidele.

***

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Palun ennist toimunud vahejuhtumi pärast vabandust, kuid itaallasena ei suuda ma teatud tüüpi käitumist lihtsalt välja kannatada! Läksin endast välja, kuna Sonia Alfano kasutab hääletuse selgitamiseks antud minuteid jätkuvalt selleks, et valetada ning Itaalias toimuvat moonutada. Eile toimus Itaalia parlamendis valimispiirkondade põhjal ning täiesti demokraatlikes tingimustes toimunud usaldushääletus. Seetõttu loobun oma selgitusest hääletuse kohta ning teatan, et hääletasin Philippe Juvini raporti poolt.

Raport: Philippe Juvin (A7-0338/2010)

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka mina olen veendunud, et reklaam võib mängida tähtsat rolli ettevõtjate konkurentsi ja konkurentsivõime elavdamises, suurendades sel moel tarbijatele avanevaid valikuid.

Sellest hoolimata peab Euroopa hakkama saama karmimate õigusnormide kohaldamisega sektorile, mis võib vastasel juhul üha pealetungivamaks muutuda – seda eriti uute tehnoloogiate kasutamise tõttu. Üha levinum on see, et tarbijad esitavad tähtsat teavet, ilma et neil oleks aimugi, mis sellega võib kaasneda.

Seetõttu toetangi Philippe Juvini raportit, eriti seetõttu, et raportis keskendutakse kõige haavatavamas olukorras viibivatele isikutele (nt lastele), kes ei suuda iseseisvalt hinnata kaubanduslikke pakkumisi, mis üha agressiivsemaks muutuva reklaami vahendusel nendeni jõuavad.

  Sirpa Pietikäinen (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Reklaam on tarbijatele tihti kasulik teabeallikas ning aitab neil arukaid otsuseid langetada. Muu hulgas rakendab reklaamitööstus suurepäraseid enesekontrollimeetmeid (nt eetikakoodeksid), milles määratakse kindlaks, milline reklaam on lubatud ning hea.

Viimastel aastatel on see praktika unarusse jäänud – seda võime näha näiteks sellest, kuidas kasutatakse lapsi, ning sellest, kuidas reklaami just lastele suunatakse. Just seetõttu arvan, et parlament peab selles küsimuses sekkuma ning kasutama seda suurepärast raportit hilisemas etapis alusena, mille põhjal uurida, kas direktiivi on vaja läbi vaadata ning rangemaks muuta.

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Reklaam on tõhusalt toimiva siseturu lahutamatu osa, mis soodustab konkurentsi ja annab tarbijatele valikuvõimaluse. Hääletasin reklaami käsitleva raporti poolt. Selles ei tehta uute õigusaktide koostamise või tavapärase reklaami määratlemise ettepanekut ega üritata Interneti kasutamist reguleerida või piirata.

Raportiga aidatakse kaasa ebaausate reklaamivaldkonna kaubandustavadega seonduva teadlikkuse suurendamisele ning tarbijate isikuandmete ja privaatsuse austamisele.

Kutsun ärikogukonda üles enesekontrollisüsteemi rakendades vastutust jagama, võtma vabatahtlikke meetmeid, mis aitaksid vältida eksitavat, peidetud ja pealetükkivat reklaami. Eriti rõhutan vajadust vabastada reklaamist lapsed. Lõpetage Batmani, Spidermani ja Bamse kasutamine meie laste vastu!

Raport: Bendt Bendtsen (A7-0331/2010)

  Jim Higgins (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Mul on Bendt Bendtseni raporti üle väga hea meel ning hääletasin selle poolt. Peame rõhuma sellele, et energia säästmine on üks energianõudluse vähendamise viise, aidates seetõttu kaasa energiatõhususe saavutamisele kogu Euroopa Liidus. Tihti arutame taastuvate energiaallikate üle, kuid seejuures on väga lihtne unustada meie elektritarbimist. Hääletasin raporti poolt, kuna see on väga tähtis. Tänan raportööri tubli töö eest!

  Jens Rohde (ALDE). – Austatud juhataja! Kuulsime siin üleval meie Itaalia kolleegi päris huvitavat rünnakut.

Eelmisel nädalal sõitis suur hulk inimesi pika tee Cancúni, kuid kliimamuutuse vastases võitluses jäid edusammud üsna tagasihoidlikeks. Tänane hääletus energiatõhususe üle on aga kindel samm edasi. Nagu raportis väga õigesti välja tuuakse, on energiatõhusus kõige kulutõhusam ja kiirem viis süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks. Ometigi ei ole liikmesriikide võetud meetmed kaugeltki mitte piisavad. Praeguste pingutuste põhjal jõuame 2020. aastaks seatud 20% eesmärgiga alles poole peale. Seetõttu vajamegi energiatõhususe siduvat eesmärki. Raport sisaldab mitmeid lahendusi. Nüüd on vaja need ka rakendada. Soovin Bendt Bendtsenit tänada ning teda raportiga tehtud suurepärase töö eest kiita!

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Soovin raportöör Bendt Bendtsenit väga olulise energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise raporti eest kiita! Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et see on tähtis mitte ainult majanduslikel kaalutlustel, vaid ka Cancúni kliimakonverentsi taustal. Jõudsime siiski teatud ühiste teemadeni ning seetõttu on kõige tähtsam jätkata Euroopa Liidus alustatud tööd süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise nimel. Energiatõhusus on üks kõige sobivamaid lahendusi. Igal liikmesriigil peab selles valdkonnas olema tõhus riiklik tegevuskava, sh finantsmehhanismid. Konkreetse abi küsimuses peavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon lepingu sõlmima. Täna langetatud otsusega sarnanevatest otsustest võidavad kõik eurooplased, kuna käsitleme siin mitmeid sõltumatuid valdkondi, nagu transport, uued tehnoloogiad ning hoonete, tootmise ja siirdeinfrastruktuuri tõhusus. See dokument on meetmete kogum, mille eesmärk ei ole kaitsta mitte ainult keskkonda, vaid ka eri riikide rahvamajandust.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin samuti Bendt Bendtseni raporti poolt, milles käsitleti energiatõhusust. Euroopa 2020. aasta strateegia on pannud Euroopa Liidu keskenduma energiatõhususele, energia säästmisele ning taastuvate energiaallikate kasutamisele. Ometigi peame meeles pidama, et kui me juba kord endale sellised eesmärgid seame, peavad kõik neid ka järgima. See on lausa üleeuroopaline probleem: meil on küll väärt eesmärke, ent liikmesriigid ei ole kohustatud neid saavutama.

Loomulikul loodame, et tõhusa energiakasutuse eesmärk ei jää ainult Euroopa piiresse, vaid kohaldub ka laiemas mastaabis. Ilmselgelt ei ole meil võimalik lasta energiatõhususel ja säästmisel konkurentsivõimet vähendavaks takistuseks saada: peame tagama selle, et suudame maailmaturgudel konkurentsivõimelisena püsida, tagades sel moel Euroopa jõukuse ja konkurentsivõime. Nagu ma juba ütlesin, on endale võetud kohustuste täitmine väga tähtis.

  Sonia Alfano (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Usun, et Euroopa Liidul ei ole võimalik vältida energiaprobleemi, mis otsustab meie planeedi tuleviku.

Peame hävitama müüdi, mille kohaselt on riigi majanduslik areng tihedasti seotud suurenenud energiatarbimisega. Euroopast peab saama teerajaja uuele säästvale majandusmudelile, mida iseloomustab väiksem ressursikulu (sh energiakulu) ning suurem tootlikkus. Seetõttu peame läbi lõikama sideme majanduskasvu ning tööstustele ja üldsusele müüdava energiakoguse suurenemise vahel ning ühendama selle hoopis töökohtade loomist ja energiatõhustust soodustavate energiateenustega.

Neil põhjustel usungi, et energiatõhusus on ELi üks tulevikueesmärke nii majanduslikus kui ka keskkonna mõttes, ja loodan, et komisjon võtab viivitamatult vajalikud meetmed, millega rakendada siduvad eesmärgid, mis täna parlamendis vastu võeti.

  Sirpa Pietikäinen (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin küll siduvama ja nõudlikuma energiatõhususe tegevuskava poolt, kuid olen väga rahul ka lõppseisukohaga, mille parlament selles küsimuses võttis.

Kliimamuutuse vältimiseks ei piisa ainult rahvusvahelistest kohustustest või deklaratsioonidest: vajame praktilisi lahendusi, millega heitkoguste vähendamise eesmärke täita. Suurem energiatõhusus on selle ettevõtmise üks suurimaid põhiprojekte. Selle saavutamiseks vajame väga laiaulatuslikku ja põhjalikku suurema energiatõhususe poliitikat, mis oleks ühtlasi siduv, vajaduse korral ka rahaliselt motiveeriv ning hõlmaks sanktsioone. See tegevuskava on suur samm õiges suunas.

***

  Juhataja. − Sergio Paolo Francesco Silvestris, kas te aplodeerite mulle või soovite hääletuste selgitamise ajal kodukorda puudutava märkuse teha? See on küll päris märkimisväärne tegu, aga olgu nii.

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu näete, siis ma aplodeerin, kasutades samal ajal võimalust teha kodukorda puudutav märkus.

Austatud juhataja! Kas kavatsete võtta meetmeid parlamendiliikmete vastu, kellel õnnestub kasutada neile eraldatud aega selleks, et solvata oma riigi valitsust?

Meie kaasparlamendiliige solvas teie juuresolekul Itaalia valitsust, mis läbis eile Itaalia parlamendi usaldushääletuse ning mida toetab ühtlasi ka Itaalia üldsus. See ei pruugi parlamendiliikmele küll meeldida, aga see on tema enda probleem, mida ta võib oma sõpradega arutada. See parlamendiliige kasutas talle antud aega selleks, et solvata oma riiki, mis on ühtlasi ka minu riik, selle asemel et oma hääletust selgitada.

Austatud juhataja! Küsin teilt, kas kavatsete selliseid asju taluda kodukorrast hoolimata, kuna sellisel juhul võtan tulevikus osa kõigist selgitustest hääletuse kohta ja räägin Itaaliat seaduslikult juhtiva valitsuse poolt, millel on ühtlasi kodanike ja parlamendi üksmeelne toetus.

  Juhataja. − Loodan, et hindate seda, et ma teil sõna võtta lubasin, kuigi teie tõstatatud küsimus ei olnud tegelikult kodukorda puudutav küsimus. Minu ülesanne ei ole jälgida, mida parlamendiliikmed öelda otsustavad. Minu ülesanne on tagada see, et nad võtavad sõna siis, kui neil on selleks õigus, mitte ei sega üksteisele vahele – ja seda veel üsna ebaviisakalt ja valjusti, võiks lisada. Nii et aitäh teile kommentaari eest! Vähemalt seni, kuni mina istungit juhatan, peavad parlamendiliikmed üksteise vastu viisakaks jääma ning ühtlasi üritan ma ajakavast nii täpselt kinni pidada kui võimalik. See, mida parlamendiliikmed istungisaalis, demokraatlikus istungisaalis nagu see siin, sõna võttes ütlevad, on nende, mitte minu asi.

***

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Mul on sel teemal paar kommentaari.

Arvan, et kliimamuutusega võitlemisel on kogu rõhk siiani pandud taastuvenergiale, mis on ilmselgelt väga oluline. Energiatõhususe valdkonnas on aga endiselt nii palju, mida oleks võimalik ära teha, ning just seepärast olen raporti poolt.

Hoonete valdkonnas on võimalik veel nii palju ära teha, eriti sellesama hoone, Brüsselis asuvate hoonete ja paljude teiste üldkasutatavate hoonetega. On väga oluline, et me need energiatõhusamaks muudaksime. Sama kehtib paljude transpordiliikide puhul. Nii palju on tohutuid diislit kaanivaid mootoreid. Tootjaid tuleks sundida neid palju energiatõhusamaks muutma.

Soovin ühte rühma siiski kiita. Minu riigis teevad koolid keskkonna valdkonnas suurepärast tööd. Seda tuleks tunnustada ja soodustada, sest koolide kaudu jõuab meie sõnum laste ning nende vanemateni ning loob positiivse suhtumise.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Reimer Böge (A7-0367/2010)

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu eelarvemenetluses järgitakse teatud hulka põhimõtteid, sealhulgas spetsialiseerumise põhimõte. See tähendab, et konkreetsele poliitikavaldkonnale eraldatud summat saab kasutada ainult selle poliitikavaldkonna tarbeks. See põhimõte garanteerib teiste hulgas liidu hea finantsjuhtimise, kuid suurendab ka eelarve jäikust. Iga-aastases eelarves ja ammugi mitte mitmeaastases finantsraamistikus ei ole võimalik ette ennustada kõiki kulusid, millega liidul tegeleda tuleb. Just seetõttu on nüüd juba mitmed aastad olemas olnud paindlikkusinstrument. See koosneb rahalisest reservist, mille summa igal aastal eelarvesse kaasatakse. Nii on võimalik rahastada poliitikavaldkondi ja projekte, mille kulusid ei olnud võimalik ette näha. Kolleeg Böge raportis soovitatakse selle instrumendi kasutuselevõtmist elukestva õppe programmi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ning Palestiina rahalise abi rahastamiseks. Kuna need on kolm valdkonda, milles ma liidu positiivsesse tegevusse usun, ei kõhelnud ma selle teksti poolt hääletamast.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Nõustun Euroopa Parlamendi otsusega eraldada täiendav rahaline abi elukestva õppe programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamiseks 2011. aastal. Nende programmide rakendamisega on võimalik saavutada Lissaboni strateegias sätestatud eesmärk muuta Euroopa Liit ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks ja teadmistepõhiseks majanduseks, mis põhineb jätkusuutlikul majandusarengul ja uutel töökohtadel, püüeldes parema sotsiaalse ühtekuuluvuse poole.

Selleks et suurendada Euroopa Liidu ülemaailmset konkurentsivõimet, tuleb erilist tähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, pakkudes neile soovitud abi ja rahalist toetust. Veelgi enam, investeeringud keskkonnasõbralikesse uuendustegevustesse ja teadusuuringute arendamisse ergutaksid taastuvate energiaallikate kasutamist, mis lihtsustaks uute säästvate töökohtade loomist mitmetes sektorites, sealhulgas energiamajandus, tootmine ja transport.

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. − Böge’ raport paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta minu toetust ei saa. Euroopa Komisjoni ettepanek ei ole selles osas, miks selline täiendav rahastamine vajalik on, piisavalt põhjendatud. Lisaks olen paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise suhtes üldiselt väga kriitiline. Soovitav on vähendada teisi eelarveridu, et võimaldada rahastada neid eelarveridu, kus põhjendatud täiendav rahastamine hädavajalik on.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Paindlikkusinstrument annab võimaluse rahastada täpselt kindlaks määratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ühele või mitmele rubriigile ettenähtud ülemmäärade piires. Seetõttu on paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine 2011. aasta eelarve raames seotud vajadusega rahastada elukestva õppe programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuste raamprogrammi – ELi 2020. aasta strateegia raamistikus – ja anda ka Palestiinale rahalist abi, rahastada rahuprotsessi ning UNWRAt. Nende programmide tähtsuse pärast kavatsen selle ettepaneku poolt hääletada.

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. − (IT) Parlamendil peab kahtlemata olema positiivne seisukoht Reimer Böge raporti suhtes paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta elukestva õppe programmi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rahastamiseks ning Palestiinale rahalise abi andmiseks. Nõustun lisakulutuste vajadusega ning nende jaotamisega väljapoole rubriikide 1 ja 4 ülemmäärasid. Praegust majandusolukorda arvesse võttes on need kulutused olulised mitmetest vaatenurkadest, kriisiga võitlemiseks ja ka meie rahvusvahelise usaldusväärsuse säilitamiseks.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) On vastuvõetamatu, et Palestiina rahalise abi, Euroopa haridus- ja koolitusprogrammide ning konkurentsivõimele ja vabale konkurentsile kaasaaitavate programmide rahastamine tuleb kõik hõlmata ühtse tekstiga. Kuritahtlik kavatsus on selge. See kombinatsioon sunnib mind erapooletuks jääma. Kinnitan veel kord oma täielikku toetust Palestiina inimeste üritusele.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle raporti poolt, et tagada ELi rahaliste vahendite kasutuselevõtmine kogusummas umbes 70 miljonit eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena Euroopa Liidu Solidaarsusfondist Portugali loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks, milleks Portugal Madeira saarel maanihete ja üleujutuste tõttu tekkinud katastroofilise olukorra pärast rahalisi vahendeid taotles, ja ka Prantsusmaale, kes esitas taotluse pärast tormi Xynthia põhjustatud katastroofilist olukorda. Tunnen, et peame nendele liikmesriikidele oma toetust näitama, nii et nad saaksid nende loodusnähtuste tagajärgedega võidelda ning need miinimumini viia. Euroopa Liidu Solidaarsusfond asutati selleks, et näidata Euroopa Liidu solidaarsust õnnetustest hävinud piirkondade elanikkonnaga. Hääletasin raporti poolt, sest usun, et seal nõutakse rahaliste vahendite kasutuselevõtmist sel eesmärgil ja et seetõttu on raporti eesmärk selle mehhanismi nõuetekohase kasutamise kättesaadavaks tegemine.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − – (DE) Selles raportis osutatud summad on täiesti ebarealistlikud. Lisaks tõsiasjale, et praegune finantsraamistik peab nende eesmärkide katmiseks piisav olema, siis juhul, kui neid suurendada tuleks, on kavandatud märkimisväärselt väiksemad summad. Finantsraamistiku kohandamine raportis esitatud ettepanekutele ei suurenda liidu paindlikkust, vaid piirab seda. Seepärast hääletasin selle raporti vastu.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Tahaksin eelkõige väljendada oma rahulolu tõsiasja üle, et Euroopa Parlament ja nõukogu on jõudnud kokkuleppele elukestva õppe programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi rahastamise üle. Soovin juhtida erilist tähelepanu elukestva õppe programmile. See koosneb neljast valdkondlikust kavast. Minu arust on erilise tähtsusega Erasmuse programm, mis lihtsustab massiliselt üliõpilasvahetusi. See on väga oluline, nii uute teadmiste ja oskuste omandamise valdkonnas kui ka uute tutvuste sõlmimisel ja liikmesriikide kultuuride kogemisel. Sarnane roll – kooliealiste noorte puhul – on Comeniuse programmil.

Need programmid ei too kasu mitte ainult Euroopa majandusele, vaid tagavad ka Euroopa teadvuse loomise, mis põhineb rahvusvahelisel tutvuste võrgustikul. Nendele programmidele tuleks hoolimata eelarveolukorrast kõrge prioriteet anda, sest tegemist on investeeringuga, mis toob Euroopa Liidule kasu paljudes valdkondades – mitte ainult majanduses, vaid ka kultuuris ja poliitikas. Otsus anda abi Palestiinale on tähelepanuväärne teistel põhjustel, kuid leian, et ka see on põhjendatud.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku võtta pärast lepitusmenetluses üksmeelt saavutamata uue 2011. aasta eelarvemanöövri osana kasutusele paindlikkusinstrument. Hääletasin raporti poolt eelkõige selle pärast, et eelarve suurendamine mõjutab kaht programmi, nimelt elukestva õppe programm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, mis väärivad Euroopa Liidu suurimat toetust ja kõige rohkem vahendeid. Paindlikkusinstrument sätestatakse institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini kohta. Järgides mõlema eelarvepädeva asutuse (Euroopa Parlament ja nõukogu) kokkulepet, võimaldab paindlikkusinstrument rahastada väljapoole finantsperspektiivides kehtestatud ülemmäärasid jäävaid vajadusi, mis mitmeaastase finantsraamistiku koostamise ajal prognoositavad ei olnud, iga-aastases kogusummas kuni 200 miljonit eurot. See on Euroopa Parlamendi jaoks oluline tulemus, sest märgib edu dialoogis nõukoguga eelarve üle.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Tahaksin kiita heaks lepitusmenetluse käigus saavutatud kokkuleppe paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise suhtes, eelkõige elukestva õppe programmi rahastamiseks. Usun, et Euroopa Liidu jaoks on oluline investeerida kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisse ning õppeedukuse kõrge taseme ergutamisse. Ainult ranguse ja kvaliteetse õpetamisega on võimalik Euroopa konkurentsivõimelisemaks muuta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes võimaldatakse kasutusele võtta paindlikkusinstrument, et rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi ülemmäärade piires. 2011. aasta eelarve jaoks on vaja täiendavaid kulutusi, mis ületavad alamrubriigi 1a ja rubriigi 4 ülemmäärasid. Seepärast on tehtud ettepanek võtta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 27 kohaselt kasutusele paindlikkusinstrument. Kasutusele võetakse järgmised summad: 18 miljonit eurot elukestva õppe programmi jaoks alamrubriigis 1a; 16 miljonit eurot konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi jaoks alamrubriigis 1a; 71 miljonit Palestiina jaoks rubriigis 4. Eelarvepädevatele institutsioonidele tuletatakse meelde, et otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tohi toimuda hiljem kui 2011. aasta eelarve avaldamine.

Nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekt

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ühenduse 2011. aasta eelarves on kulukohustuste assigneeringuteks ette nähtud 141,8 miljardit eurot ja maksete assigneeringuteks 126,5 miljardit eurot. Parlamendi selle eelarve prioriteetideks võib pidada hariduse ja uuendustegevuse rahastamise kinnitamist ja tugevdamist. Seetõttu on alamrubriigi 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks – summat suurendatud 18 miljonit eurot elukestva õppe programmi rahastamiseks ja alamrubriigi 3b – Kodakondsus – summat suurendatud kolm miljonit eurot programmi „Euroopa Noored” rahastamiseks.

Mul on hea meel, et järgmised neli ELi eesistujat (Ungari, Poola, Taani ja Küprose valitsused) on pühendunud Euroopa Parlamendi kaasamisele järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud edaspidistesse kõnelustesse ja läbirääkimistesse.

Kiidan heaks Euroopa Komisjoni kohustuse esitada 2011. aasta juuni lõpus ametlik ettepanek, tagades, et komisjoni omavahenditega seotud ettepanekuid arutatakse samal ajal kui mitmeaastast finantsraamistikku. Euroopa Parlamendi kaasamine nendesse teemadesse on sätestatud ka Lissaboni lepingus (artiklid 312, nr 5, 324 ja 311).

Ma loodan, et nõukogu kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja uute omavahendite vastuvõtmiseks ei tõlgendata takistavana.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Nõukogu ja Euroopa Parlament on 2011. aasta eelarve suhtes kokkuleppele jõudnud. Hääletasin eelarve vastuvõtmise poolt selle poliitiliste ja institutsiooniliste aluspõhimõtete tõttu, millega kavatsetakse muu hulgas tugevdada Euroopa Parlamendi rolli läbirääkimistes uue 2013. aasta järgse finantsraamistiku üle ja osalust arutelus uute sissetulekuallikate üle, mille hulka kuulub euromaks. Eelarve täiendav assigneering tähendab selle suuremat paindlikkust ettenägematutes olukordades. Oleme vältinud esialgse eelarve põhjal tegutsemist, mis liidu töö olulisel määral halvaks. Asjade selline seis oleks eriti kahjustav ajal, mil on vaja intensiivselt majanduskriisiga võidelda ja Lissaboni leping jõustada. See on paljuski Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis teene.

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) 2011. aasta eelarve vastuvõtmine tunnistab tõsiasja, et Euroopa Liidus on võimalik kompromissini jõuda. 2011. aasta rahastamiskava projekt kiideti heaks ja see läbis hääletuse tänu kõigi seda luua aidanud institutsioonide heale tahtele. Seda kompromissi tuleks eriti hinnata, sest Lissaboni lepingu jõustumisele järgnenud otsustamismenetlused on uued ja esimest korda ajaloos on Euroopa Parlament teinud kulusid puudutava ühisotsuse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga võrdsetel alustel. See ei ole ideaalne eelarve, kuid ma leian, et kulusid on hinnatud teadlikul viisil ja need katavad kõik Euroopa Liidu prioriteedid. Hääletamisel 2011. aasta eelarve üle väljendasin ka oma toetust edasisele arengule ja Euroopa integratsiooni ideele.

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7-0369/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ühenduse 2011. aasta eelarves, mida parlamendi eelarvekomisjon osaistungjärgul esitles, tõhustatakse Euroopa Parlamendi määratud prioriteetide rahastamist, nagu haridus, uuendustegevus, Lähis-Ida ja Palestiina rahuprotsess, elukestva õppe programm, teadusuuringute programm „Inimesed” ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm. Tänan parlamenti, nõukogu ja komisjoni ka selle eest, et jõuti kokkuleppele selle üle, et juhul kui täiendavad rahalised vahendid peavad olema kooskõlas ELi seaduslike kohustustega, muudetakse eelarveid 2011. aasta jooksul, arvestades, et ELi eelarves ei saa seaduslikult puudujääki olla. Lisaks eelarvele olid parlamendil teatud poliitilised nõudmised Lissaboni lepingus sätestatud eeskirjade rakendamise suhtes, nimelt mis puudutab uut omavahendite süsteemi, ja selles suhtes on hea teada, et Euroopa Komisjon on nüüd teatanud ametliku algatuse esitlemisest 2011. aasta juuni lõpupoole, tagades, et omavahenditega seotud ettepanekuid arutatakse tulevase finantsperspektiiviga samal ajal.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − Hääletasin selle resolutsiooni poolt ja toetasin ELi 2011. aasta eelarvet. Mul on hea meel kokkuleppe üle, milleni nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament lõpuks jõudsid, ning ma loodan, et see on jätkusuutlik eelarve, mida saab finantsaasta algusest täielikult ja prognoositavalt rakendada. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega kindlustame meie, Euroopa Parlament, nõukogu ja eelarvekomisjoni kokku lepitud eelarve rahastamise ja järjepidevuse. Olen veendunud, et vaja oli eraldada rohkem vahendeid haridusele, teadusuuringutele ja uuendustegevusele, sest EL peab suurendama oma tõhusust ja konkurentsivõimet, et olla suuteline finants- ja majanduskriisist väljuma. Selle eesmärgi saavutamiseks peab EL looma pikaajalise strateegia ning see eelarve peaks olema strateegia osa.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi heakskiit ühenduse 2011. aasta eelarvele vaid mõned päevad pärast seda, kui parlament eelarve tagasi lükkas, tõestab, et kogu menetlus on halvasti korraldatud eksiteele viimise mäng eesmärgiga juhtida tähelepanu eelarve olemuselt kõrvale, et aidata kaasa suurettevõtete püüdlustele veeretada oma õlgadelt majanduskriisi koormus ning suurendada imperialistlikke sekkumisi tööliste suhtes. Samal ajal tõstis see hästi läbi mõeldud mäng esile tõsise konkurentsi imperialistide ja tõsiasja vahel, et ühenduse ametid võitlevad selle nimel, kes saab paremini teenida Lissaboni lepingu vastuvõtmisele järgnenud plutokraatia huve. Juba mõnda aega tagasi võeti vastu otsus vähendada kõiki minimaalseid assigneeringuid, mida oleks võidud kasutada vaeste põllumajandusettevõtjate, tööliste ja füüsilisest isikust ettevõtjate hüvanguks, ja suurendada assigneeringuid, mis on suunatud otse monopoolsetele kontsernidele ning tsiviil-militaarsekkumiste teenustele ja infrastruktuurile ning töölisklassi ja rohujuuretasandil liikumise tagakiusamisele ja allasurumisele.

Kapitali poliitilised eestkõnelejad ei suuda päästa end selliste trikkidega laimamisest. Nende roll muutub iga päevaga selgemaks. Töölis- ja rohujuureklassid hoogustavad oma võitlust ELi poliitika ja kodanlike valitsuste vastu, luues sellega uued väljavaated rohujuuremajandusele, mis teenib nende, mitte kapitali huve.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) 2011. aasta eelarve ettevalmistamine on taas kord üles kutsunud Euroopa Parlamendi liikmete ja liikmesriikide valitsuste tegelikud poliitilised läbirääkimised. Praeguses eelarvekärbete kontekstis soovis liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu, et liit võtaks osa kasinusmeetmetest, mille Euroopa riigid enda suhtes jõustanud on. Vaatamata sellele, et Euroopa Parlament ja komisjon soovisid otse vastupidi, et kriisiga võideldaks vabatahtliku poliitika kaudu, asuti nõukogu poolele, näidates selget solidaarsust liikmesriikidega. Selle möönduse tegemisel soovis parlament arutelu liidu vahendite ja eriti küsimuse üle, kas liidul on võimalik omada omavahendeid, mis ei sõltu liikmesriikide osalusest. Nõukogu oli algul järeleandmatu, kuid loobus lõpuks meie seadusjärgsete nõudmiste kasuks. Just seetõttu sain ma koos teiste Euroopa Parlamendi liikmetega anda oma nõusoleku sellele eelarvele, mille püüdlused on piiratud lühikese ajavahemikuga, kuid mis siiski annab edaspidiseid väljavaateid liidu poliitikasuundade avanemisele.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin 2011. aasta eelarve vastuvõtmise poolt. Seda eelarvet tõhustati Lissaboni lepinguga sätestatud uute menetlustega. Pikad ja rasked läbirääkimised 2011. aasta eelarve üle kokkuleppe saavutamiseks näitavad, et kui jõustuvad uued eelarvepõhimõtted, siis oleme sunnitud leidma mõistlikud institutsionaalsed kompromissid ELi kõige olulisemate poliitikavaldkondade üle. Esimest korda alates uue aluslepingu jõustumisest kasutas Euroopa Parlament talle antud volitusi osaleda täielikult Euroopa Liidu eelarve koostamises. Esimene ebaõnnestunud katse kokkuleppele jõuda ja Euroopa Parlamendi seadusjärgseid nõudmisi kaasata näitab konflikti, mis institutsioonides ikka veel eksisteerib ning mida tegelikult olla ei tohiks, sest see takistab tõhusat institutsioonidevahelist koostööd. Kõigi ELi institutsioonide eesmärk on tagada, et kokkulepped, mis on kogu ELile ja selle kodanikele eriti olulised, võetaks vastu nii sujuvalt kui võimalik. Seetõttu usun, et tulevikus tuleks institutsioonide endi tööpõhimõtteid oluliselt muuta ja et Euroopa Parlamendi kaasamist läbirääkimiste kõigisse etappidesse, eriti eelarve puhul, tuleks vaadelda kui väga olulist tegurit esindusdemokraatia põhimõtte elluviimiseks.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liit peab kindlustama endale eelarve, mis vastab tema püüdlustele. Ei tohi lasta end kriisiga kaasa minna, vaid peab eesolevatele katsumustele vastu astuma. Lissaboni lepinguga on parlamendile nüüd antud nõukoguga võrdsed võimalused ning parlament on jätnud endast märgi kui ennetavast jõust. Hääletasin 2011. aasta eelarve poolt, sest meie kui Euroopa Parlamendi liikmete kohus on anda Euroopale selge poliitiline suund. 2011. aastal hoiab Euroopa oma prioriteete sihikul. EL on oma uute volituste elluviimiseks võimeline rahalisi vajadusi suurendama. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale on parlament suutnud liikmesriikide kindla poolehoiu võita.

Parlamendi ettepanekul alustab komisjon 2011. aastal arutelusid omavahendite eri liikide üle, vahendite, mida Euroopa vajab, et tulevikus oma rahaline sõltumatus kindlustada. Mulle teeb väga muret aga see, et parlament ei ole saavutanud konsensust täiendavas rahastamises, mida ITERi projekt 2012. aastal vajab. Eksperimentaalne termotuumareaktor, rahvusvaheliste teadusuuringute ja Euroopa teadusliku dünaamilisuse juhtprojekt, oleks võinud 2011. aasta eelarve kasutamata ja ülemäärasest osast kasu saada.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Parlament, olles nõukoguga toimunud läbirääkimistel 2011. aasta eelarve, järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tingimuste ja liidu omavahendite üle hästi esinenud, on mängu kaotanud. 2011. aasta eelarve vastuvõtmisega detsembri osaistungjärgul näitasime, et nõukogul oli õigus. Meile ei teinud muret mitte arvud, vaid pigem poliitilised nõudmised. Me ei ole unustanud oma seitset nõudmist, mis eelmisel osaistungjärgul vastu võeti. Positiivne on, et 2011. aasta kevadel esitab ka komisjon omavahendeid käsitleva ettepaneku. Parlament kaasatakse nendesse läbirääkimistesse, sest seda on finantsperspektiivide koostamiseks vaja. Tingimused on aga jätkuvalt määratlemata ja seetõttu on võitlus kaasotsustamise austamise üle selles valdkonnas alles alanud.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) See, et parlament võttis vastu ELi 2011. aasta eelarve, näitab, et komisjoni ja seadusandja dialoogi rajamisega on võimalik asjad korraldada nii, et see vastastikust kasu toob. Komisjon on mõistnud, et Euroopa Parlamendil on nüüd liidu rahaliste vahendite suhtes rohkem kaasa rääkida, ning otsustanud, olgugi et hiljem, seda olukorda respekteerida. Praktikas jääb eelarve nõukogu määratud piiridesse, kuid samal ajal on sinna kaasatud ka mõned seadusandja prioriteedid. Enne kokkuleppele jõudmist olime veidras olukorras, omades igasuguseid strateegiaid ja programme, mis järgmise aasta eelarveprognoosides üldse ei kajastunud. Need strateegiad ja programmid ei saa jääda ainult paberile, sest nii rõhutaksid need vaid Euroopa Liidu enda vastuvõetud dokumentide järjekindlusetust ja usalduse puudumist.

On ilmselge, et noori inimesi, uuendustegevust ja teadusuuringuid toetavaid programme ei saa arendada ning ülemaailmses välispoliitikas ei saa aktiivne osaline olla ilma rahaliste vahenditeta, mis kõiki neid plaane rahastama kavandatud on. Parlament on nõukoguga edukalt arutanud vajadust uut õigusakti ja selle rahastamist regulaarselt hinnata. Euroopa Liidu kodanike otse valitud esindajatena peame oluliseks maksumaksjatele näidata, et nende raha kulutatakse hästi.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel täna heaks kiidetud eelarve üle, sest selles on säilitatud parlamendi oktoobris vastu võetud prioriteetsed eelarveread, millega tugevdatakse põhivaldkondi, nagu haridus, noored, teadusuuringud ja uuendustegevus. On oluline, et ELil oleks jätkusuutlik eelarve, mille saaks vastu võtta täielikul ja prognoositaval viisil alates finantsaasta algusest, vastupidi ajutise kaheteistkümnendiku süsteemile, mis liidu poliitikasuundade rakendamise ohtu seaks. Sama oluline on püüelda eelarve poole, mis on kriisiaegadel ettenägelik ja milles tugevdatakse majanduskasvu ning rohkemate ja paremate töökohtade loomist soodustavaid valdkondi, nagu teadus ja uuendustegevus. Majanduse elavdamine Euroopas on võimalik ainult tulevikku vaatava eelarve kaudu.

  Frédéric Daerden (S&D) kirjalikult. – (FR) 2011. aasta eelarve poolt hääletati kohustusest, kibeduse ja veendumusega. Kohustus: sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon ja parlament kinnitasid eelarve poolt hääletamisega oma kohustust, et vältida institutsionaalset ummikseisu ja ajutise kaheteistkümnendiku süsteemile tuginemist. Kibedus: kaasotsustus eelarveküsimustes on kaotatud lahing. Vaatamata parlamendi tehtud järeleandmistele on paljud liikmesriigid, kes erinevalt minust Euroopa eelarve lisandväärtusesse ei usu, jäänud järeleandmatuks. Veendumus: liidu tulevik sõltub uutest omavahenditest ja finantstehingute maksust. Kui me selle põhieesmärgi tegelikkuseks muuta tahame, vajame komisjoni ja selle pühendumist sellele eesmärgile. Me vajame kaubanduse ja transpordi hõlbustamist ja ka 2011. aasta eelarvet, mistõttu jäin erapooletuks roheliste kavandatud selleteemalise muudatusettepaneku suhtes, mis oli sümboolne, kuid vastutustundetu. Kaubanduse ja transpordi hõlbustamine on liiga oluline teema, et sellega naljatleda, kavandades poliitiliste strateegiate raames muudatusettepanekuid, mille esialgne autor ei olda ja mille eelarverida on null. Algselt sotsialistide ettepanek oli kavandatud seda arutelu eelarvemenetluse ajal edasi arendama, kuid selle vastuvõtmine täna oleks tähendatud ilma eelarveta liidu valimist.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin eelarve poolt, mille kasv võrreldes 2010. aastaga oli null, et näidata, et parlament suudab riiklikke valitsusi halvava majanduskriisi kontekstis näidata üles küpsust ja vastutusvõimet. Ei ole õige suurendada 2011. aasta eelarvet ajal, kui enamikus liikmesriikides eelarvet rangelt kontrollitakse. Mul on hea meel, et eri institutsioonide vahelised rasked läbirääkimised sel teemal viisid kompromissini ja et oleme hoidnud ära 2011. aasta eelarvekriisi.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin uut 2011. aasta eelarveprojekti käsitleva raporti poolt, sest seal tõhustatakse Euroopa Parlamendi prioriteetidena määratud valdkondade rahastamist. Sellised valdkonnad on haridus, uuendustegevus, konkurentsivõime ja ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks ning loodusvarade kaitse ja majandamine.

  Göran Färm (S&D), kirjalikult. − (SV) Rootsi sotsiaaldemokraadid hääletasid täna Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti poolt. See on piiratud eelarve, kuid sisaldab ka olulisi investeeringuid teadusuuringutesse, noortele suunatud algatustesse ja vajalikesse Palestiina toetusalgatustesse ning võimaldab ELi uue välisteenistuse ja uute finantsjärelevalveasutuste rajamist.

Jäime aga erapooletuks ELi uute omavahenditega seotud teksti ja esitatud eelarveridade suhtes. Oleme ELi omavahendite süsteemi läbivaatamise ja finantstehingute maksu analüüsimise poolt, kuid usume, et praegu on meil sel teemal üksikasjaliku seisukoha võtmiseks liiga vähe teavet.

Olenemata vormist, mille ELi tulude uus süsteem võtta võib, tahaksime rõhutada, et see ei tohiks mõjutada eelarvet ja peaks austama liikmesriikide pädevust maksustamise valdkonnas.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) 2011. aasta eelarve on esimene liidu eelarve, milles lepiti kokku pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Kuigi selles uue kaasotsustusmenetluse raamistikus saavutatud kokkuleppes ei käsitleta kõiki Euroopa Parlamendi muresid, on see alus vastastikuseks mõistmiseks, mis puudutab liidu eelarveprioriteete. Liidu ees seisvate uute katsumuste kontekstis on muutunud oluliseks abinõu olemasolu, mis võimaldab komisjonil viia eelarvesse sisse muudatused juhul, kui kindlaks määratud rahastamine ei ole piisav strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, nimelt ELi 2020. aasta strateegia raames rajatud prioriteetide raamistikus.

Samamoodi on Euroopa Parlamendi ja nõukogu ülesanne leida ühised alused kiireks ja tõhusaks reageerimiseks, luues tingimused egalitaarsemaks ja konkurentsivõimelisemaks liiduks, mis on suuteline uutele katsumustele vastu astuma.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) 2011. aasta eelarvearutelu tulemus oli prognoositav, arvestades nõukogu ja selle parlamendikoosseisu poliitiliste fraktsioonide kohustusi, olgu need siis praeguse mitmeaastase finantsraamistiku määratlemine ja aktsepteerimine või järgmiste eelarvete, mida see finantsraamistik katma peab, heaks kiitmine.

Mida see kokkulepe aga ei kõrvalda, vaid tegelikult hoopis tugevdab, on paljud põhjused, miks olla kriitiline selle eelarve suhtes, mille me välja jätsime. Olukorras, kus valitseb majandus- ja sotsiaalkriis, kasvab tööpuudus ja halvenevad miljonite inimeste elutingimused – millele aitavad oluliselt kaasa tegeliku sotsiaalse terrorismi kavad, mida EL liikmesriikidele peale suruda kavatseb –, peame kõik veel kord selgeks tegema, mida palju ülistatud Euroopa solidaarsus tegelikult tähendab: eelarve, mis ei ületa 1% ühenduse (rahvamajanduse kogutulust) RKTst, mis ei ole suuteline täitma oma ülesannet jõukuse ümber jaotamiseks, ei ole suuteline tagama majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning mis toob kahtlemata esile kahjuliku mõju poliitikavaldkondadele, mida EL arendab. Kordame veel kord, et sellele eelarvele on olemas alternatiiv, mis ei ainult võimalik, vaid ka tõeliselt vajalik. See alternatiiv hõlmaks ühenduse eelarve märkimisväärset tugevdamist, mis põhineb liikmesriikide õiglasel osalusel vastavalt nende RKT-le.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Toetan Euroopa Parlamendi ja 27 liikmesriigi valitsuse kokkulepet eriti seetõttu, et selle kokkuleppe puudumisel viibiksid järgmisel aastal maksed Iirimaa põllumajandusettevõtjatele.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) 2011. aasta esialgse eelarve kasutuselevõtmise oht sundis Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogu intensiivistama mõttevahetusi, mille tulemust – täna hääletusel olnud eelarve projekti – võib pidada pragmaatiliseks kompromissiks. Institutsioonide läbirääkimised viisid enamiku parlamendi pooldatud ettepanekute kaasamiseni. Oleme saanud nõukogu kinnituse koostöötahte kohta finantsraamistiku (2014–2020) koostamisel, mis on Lissaboni lepingu sätete elluviimine praktikas. Parlament on jõudnud selles küsimuses kokkuleppele ka Ungari, Poola, Taani ja Küprose peaministritega ehk teisisõnu nende liikmesriikidega, kes järgmise kahe kuu jooksul Euroopa Liidu Nõukogu eesistujad on. Meil on hea meel nõukogu otsuse üle säilitada Euroopa Liidu eelarves paindlikkusmehhanism (0,03% ELi SKPst). Need vahendid võimaldavad rahastada olulisi kulusid, mis eelmise finantsraamistiku üle toimunud läbirääkimistel prognoositavad ei olnud, nagu Euroopa Välisteenistus ja Galileo süsteem. Parlamendi järeleandmine on lükata edasi arutelu Euroopa Liidu rahastamise edaspidiste allikate üle, mida on nõudnud ka Euroopa Komisjon. Idee vähendada riiklikke panuseid liidu eelarvesse sai rühma liikmesriikide kindlameelse vastupanu osaliseks, kuna nad kartsid avaliku arvamuse reageeringut. Kahtlemata pöördume selle arutelu juurde tagasi 2011. aasta suvel, kui komisjon esitleb mitmeid uusi viise ELi rahastamiseks.

  Julie Girling (ECR), kirjalikult. − (Ühendkuningriigi konservatiivide nimel) Ühendkuningriigi konservatiivid hääletasid täna eelarve suurendamise poolt 2,9%, sest usume, et kui riigipead otsivad viise oma eelarve puudujääkide vähendamiseks või rahandusliku olukorra parandamiseks, siis ei ole Euroopa Parlamendi liikmetel kohane nõuda ELi kulutuste suurendamist. ELi eelarvet ei saa, nagu mõned Euroopa Parlamendi liikmed väidavad, kasutada riigieelarvete täiendamiseks kasinusperioodil, vaid see peab pigem peegeldama rasket olukorda, milles ELi liikmesriigid on. Just seetõttu esitasid konservatiivid algselt muudatusettepaneku, milles kutsuti üles maksete pikemaajalisele külmutamisele 2010. aasta tasemetel. See samm aitaks kodanikele kinnitada, et EL aitab kaasa pikemaajaliste avalike kulutuste kärpimise kontrolli alla saamisele ja neile jätkusuutlikuma aluse loomisele.

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Tänane 2011. aasta eelarve vastuvõtmine rõhutas Euroopa Parlamendi kahekordset läbikukkumist. Vastu võetud eelarve on liiga väike. +2,91%, mis ei vasta kaugeltki esimese lugemisele (+6%) ja komisjoni esialgsele ettepanekule (+5,8%). Vastuvõetud summad on täpselt samad, mis nõukogule tegelikku läbirääkimisruumi andmata esitati, andes vaevu kindlust edaspidiste eelarvete läbiräägitavuse suhtes. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on parlamendil nõukoguga samaväärne otsustamisõigus: saamata täpset kinnitust rolli kohta, mis meil Euroopa Parlamendi liikmetena järgmise finantsraamistiku ettevalmistamisel ja uusi omavahendeid käsitlevates vajalikes mõtisklustes on, riskime sellega, et laseme nõukogul Euroopa projekti tuleviku üle otsustada. Seega, arvestades teatud liikmesriikide soodustamist, on tegelik oht, et see projekt edeneb vaevaliselt. Kõige rohkem teeb mind ärevaks Euroopa parempoolsete väljendatud suhtumine, sest nad olid läbirääkimiste alguses rohkem kui pühendunud eemale jääma alates hetkest, mil riigipeade või valitsuse telefonid helisema hakkasid. Igaüks teeb sellise meelemuutuse poliitilise järjepidevuse kohta oma järeldused.

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult. – (PL) Toetan 2011. aasta eelarve vastuvõtmist, mida tehti selge häälteenamusega. Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu saavutatud kokkulepe võimaldas meil ära hoida esialgse eelarve kasutuselevõtmise, mis oleks võinud õõnestada ELi ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika eesmärke. Eriti head on need uudised Poola kohalikele omavalitsustele, põllumajandusettevõtjatele ja äriettevõtjatele, kes üha rohkem liidu rahalistest vahenditest kasu saavad, sest vaatamata majanduskriisile suurendati makseid 2010. aastaga võrreldes 2,91%. Samuti on mul hea meel näha vahendite suurendamist parlamendi prioriteetsetes valdkondades, sealhulgas noored, haridus, teadusuuringud ja uuendustegevus.

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. – (FR) Hääletasin uue eelarve poolt ja mul on hea meel, et Euroopa institutsioonid on lõpuks mingisuguse ühise aluse leidnud. Selle hääletusega on Euroopa Parlamendi eesmärk tagada Euroopa Liidule stabiilne eelarve, mille saab tarvitusele võtta kohe 2011. aasta alguses, vältides seega ajutise kaheteistkümnendiku süsteemi kasutamist, mis oleks ohustanud paljude Euroopa poliitikavaldkondade rakendamist. Mõistan siiski hukka paindlikkuse puudumise selles uues eelarves ja mõnede poliitiliste fraktsioonide, eriti sotsialistide, valiku seada rahastamise hääletuse edasilükkamisega ohtu ITER, ainus oluline pikemaajaline teadusuuringute projekt, milles Euroopa liidul juhtroll on. Loovutades 600 miljoni euro suuruse krediidi, mis oli ITERi rahastamiseks kättesaadaval kriisiajal, kui Euroopa avaliku sektori raha on haruldane, näitasid sotsialistid oma vastutustundetust ja järjepidevusetust ning seavad ohtu strateegilise projekti, mis annab inimestele tööd.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Mul on hea meel, et vaatamata paljudele keerulistele asjaoludele on olnud võimalik saavutada kokkulepe ELi 2011. aasta eelarve üle ja see pärast nõukogu tehtud muudatusi vastu võtta. See on väga oluline, mitte ainult seetõttu, et hoiti ära esialgse eelarve kasutamine, vaid põhimõtteliselt ka seetõttu, et võime olla kindlad ühtekuuluvuspoliitikaga seotud kulude kavandamises, mis on väga oluline ELi elanikele ja eelkõige liidu rahalistest vahenditest kasusaajatele. Lisaks tahaksin rõhutada, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid suurendati 10%. On oluline, et jõudsime poliitilisele kokkuleppele. Näitasime sellega Euroopa solidaarsust ning see annab meile nüüd 2011. aastaks rahalise stabiilsuse.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin täna 2011. aasta eelarve poolt. Pärast pikki läbirääkimisi õnnestus meil jõuda parlamenti rahuldavale kokkuleppele. Parlament ootab tõepoolest Lissaboni lepingu sätete rakendamist. Aluslepinguga sätestatakse parlamendi kaasatus järgmise pikemaajalise eelarve üle peetavatesse läbirääkimistesse ning seda muudatust tuleb aktsepteerida kõigil tasanditel. Veelgi enam, parlament soovis säilitada 2011. aasta eelarves mõned reservid. Hea näide on 425 000 euro suurune summa, mis on 2011. aasta eelarves määratud Euroopa Politseikolledžile (CEPOL) ja mille nüüd ainult teatud tingimustel eraldada saab. Seetõttu peab see asutus rakendama Euroopa Parlamendi liikmete soovitusi pärast seda, kui parlament keeldus asutuse eelarve rakendamist kinnitamast nii, et oleks saadud teha otsus CEPOLi eelarve täieliku eraldamise kohta 2011. aastal.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) 2011. aasta eelarve, esimene, mille vastuvõtmisel parlament osaleda sai, näitas ainult seda, kui vähe võimu meie institutsioonil on. Vastuvõetud eelarvel on sisu, milles kinnitatakse neoliberaalsed vastureformid, ning parlament tegutseb neid valinud kodanike huvide asemel finantsturgude huvides, minnes isegi nii kaugele, et kiireloomulisuse ettekäändel alla antakse. See häbiväärne teguviis minu häält ei saa.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Pärast intensiivseid läbirääkimisi suudeti lõpuks 2011. aasta eelarve suhtes kokkuleppele jõuda. See ei ole ideaalne eelarve, kuid sellele vaatamata on see dokument, mis võimaldab ELi esitatud eesmärke saavutada. Selles tänasel osaistungjärgul vastu võetud ühenduse 2011. aasta eelarves tugevdatakse Euroopa Parlamendi kindlaks määratud prioriteete, nagu haridus, uuendustegevus ning Lähis-Ida ja Palestiina rahuprotsess.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Võttes arvesse loendamatuid bürokraate Euroopa Parlamendis ja Euroopa Komisjonis, toob see resolutsioon Euroopa Ühenduse lähemale EÜ vahendite hästi läbi mõeldud ja tulemuslikule eraldamisele aja jooksul. Olen hoolega uurinud teisi raportis olnud seisukohti ning mul on hea meel tõdeda, et teatud inimesed parlamendis mõistavad vajadust kasutada raha õigeaegselt, mitte siis, kui selleks liiga hilja on. Ma hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Nagu viimase ettepaneku puhul 2011. aasta eelarvet suurendada, olin Euroopa kodanike huvides vastu ka sellele ettepanekule. Ei ole võimalik mõista, kuidas saab EL lubada endale eelarve suurendamist, kui kogu Euroopas on rakendatud kasinusprogrammid. Viimast eelarve suurendamist põhjendatakse Lissaboni lepingu jõustumisega ja sellega rajatud uute institutsioonidega, nagu Euroopa Välisteenistus. Austria Vabaduspartei hääletas suure ettenägelikkusega Lissaboni lepingu vastu, mis tõi küll mõnel määral kasu, kuid selle põhitulemus oli bürokraatia kasv ja kulude suurenemine kodanikele. Seetõttu olin 2011. aasta eelarve vastu.

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetan Euroopa Parlamendi kolmapäevast, 15. detsembri hääletust, millega parlament võttis oma Strasbourgi osaistungjärgul pärast teisipäeval toimunud arutelu vastu 2011. aasta eelarve. Vastuvõetud eelarve hõlmab enamiku parlamendi kehtestatud prioriteetide suuremat rahastamist, austades samal ajal nõukogu sätestatud üleilmseid piiranguid. Selle aasta eelarveläbirääkimiste jooksul sõlmisid minu kolleegid Euroopa Parlamendist kokkulepped nõukogu ja komisjoniga ka mitmete eelarvet puudutavate poliitiliste nõudmiste suhtes.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa Nõukogu muudetud eelarve projekt ei kajasta täielikult parlamendi rõhutatud vajadusi ja nõudmisi, kuid Euroopa Liitu ei saa 2011. aasta esimesteks kuudeks ilma heakskiidetud eelarveta jätta. Just seetõttu saavutasid komisjon, nõukogu ja parlament 6. detsembril peetud kolmepoolsetel läbirääkimistel õige kompromissi eelarve üle, mida kohe 2011. aasta algusest täielikult rakendada võib. Hääletasin poolt, sest vastutustundeline seisukoht on kooskõlas parlamendi püüdlustega pakkuda liidu kodanikele asjakohaseid rahalisi vahendeid, mida kinnitab ühisseisukoha heakskiitmine maksete assigneeringute kohta.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest leidsin, et vaatamata asjaolule, et nõukogu muudetud eelarve projekt ei rahulda liidu eelarve tegelikke vajadusi – jätkusuutlikkus, ühtekuuluvus ja tõhusus –, saavutati parlamendi eesmärk tagada liidule eelarve, mida on võimalik alates aasta algusest täielikul ja prognoositaval viisil vastu võtta.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest nõustusin, et vaatamata asjaolule, et nõukogu muudetud eelarve projekt ei rahulda täielikult liidu eelarve tegelikke vajadusi – jätkusuutlikkus, ühtekuuluvus ja tõhusus –, oli parlamendi eesmärk tagada liidule eelarve, mida on võimalik alates finantsaasta algusest täielikul ja prognoositaval viisil vastu võtta.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) See hetk eelmisel kuul oli väga eriline, kui kõik poliitilised fraktsioonid lavale astusid, et saavutada lisaks 2011. aasta eelarvele poliitiline kokkulepe ELi edaspidise rahastamise kohta. Seega andsid kolm peamist poliitilist fraktsiooni pärast kogu läbirääkimiste käigus tekkinud pahameeletormi lõppotsuse suhtes järele. Vaatamata oma uutele volitustele laskis Euroopa Parlament lihtsalt mööda võimaluse kehtestada end oma rollis eelarveküsimuste üle otsustajana. Belgia peaministri kiri, mida eesistujariik Belgia meile näitas ja milles garanteeritakse aluslepingu austamine (sic) ja see, et parlament edaspidistesse aruteludesse kaasatakse, ei paku hea poliitilise tulemuse saavutamiseks mingit tagatist. Meie vastuhääl peegeldab seda kasutamata jäetud võimalust ning järgnevat läbivaatamisklauslit.

Parim vahend selle saavutamiseks on tuua konventsiooniga sama meetodit kasutades kokku Euroopa Parlament ja riikide parlamendid, riikide valitsused ning Euroopa Komisjon. Jätkuvalt liiga palju rahalisi vahendeid nõudva ITERi hiidprojekti rahastamise edasilükkamise pärast meil kahju ei ole. Üritame kohe, kui Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon selle ettepaneku uuesti esitab, veel kord näidata, milline raha raiskamine see on.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Kiidame heaks Euroopa Liidu 2011. aasta eelarve, mis võeti esimest korda vastu vastavalt Lissaboni lepingu uuele korrale. Olen rahul Euroopa Parlamendi rolli kinnitamisega selles küsimuses ning toetan täna hääletusel olevas dokumendis esile tõstetud prioriteete. 2011. aastal tuleb erilist tähelepanu pöörata teemale „Noored, haridus ja liikuvusˮ, prioriteedile, mida kõigis eelarvejaotistes arvesse võetud on. Peame investeerima oma noortesse ja kõigi Euroopa kodanike koolitamisse, nimelt elukestva õppe, Erasmus Munduse ja Eurese programmide kaudu.

Samuti on oluline edendada investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rolli meie majanduse dünaamilisemaks muutmise liikumapaneva jõuna. Arvestades ühtekuuluvuspoliitika kui kõigi ELi poliitikasuundade ühiselemendi olulisust, toetan selle kavandatud kaasamist dokumenti, millest sõltub selle poliitikasuuna edukas rakendamine. Väljatoodud põhjustel ja seetõttu, et ma usun, et Euroopa Liit elab läbi perioodi, mis nõuab rohkem pingutusi Euroopa tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmise nimel, säilitades samal ajal institutsioonidevahelise dialoogi tugevdamise vajaduse, hääletasin parlamendi esitatud projekti poolt.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt. Parlament näitas läbirääkimistel nõukoguga oma tahet. Eelmisel aastal tegi nõukogu Lissaboni lepingu kontekstis parlamendile märkimisväärseid järeleandmisi. Selles eelarvet käsitlevas otsuses on parlament võtnud rohkem omaks nõukogu seisukoha. See kompromiss tundub töötavat.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. − Otsus 2011. aasta eelarve üle võeti vastu probleemsel ja ebastabiilsel ajal. Ajal mil liikmesriikide eelarvetes tehakse tõsiseid kärpeid, on olulisem kui kunagi varem veenduda, et Euroopa tagaks vahendid kriisi mõjudega tegelemiseks. Olen oma ametiajal jooksul näinud ELi rahalistest vahendite eraldamisest tulenevat kasu ning need vahendid on andnud abi neile, kes kannatavad praegu Ühendkuningriigis rakendatud destruktiivse poliitika tõttu.

Siiski on selles eelarves kohti, millega ma nõustuda ei saa. Näiteks ei arva ma, et on asjakohane hääletada raiskavate põllumajandustoetuste ning suuremate esinduskulude poolt. Ma usun, et praegustel majanduslikult ebakindlatel aegadel on oluline näidata, et kulusid piiratakse. Selle tõttu otsustasin 2011. aasta eelarve hääletusel erapooletuks jääda.

  Glenis Willmott (S&D), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi liikmetest leiboristid hääletasid eelarvepaketi vastu, sest me usume, et ajal, kui riigisisese kulutusi niivõrd tõsiselt kärbitakse, ei ole kohane ELi eelarvet suurendada.

Kindlasti ei toeta me viisi, kuidas paljud valitsused oma majanduse riiklike kulutuste vähendamisega ohtu seavad. See ei tähenda aga, et peaksime automaatselt toetama Euroopa Liidu kulutuste üldist suurendamist.

ELil seisab ees oluline tegevusrohke aasta ning paljudel juhtudel tuleb toetada neid valdkondi, mida riigisisesed kärped kõige rängemalt mõjutanud on. Usume siiski, et valdkondades, kus on vaja teha uusi kulutusi, oleks olnud võimalik leida sääste, et raha oluliste projektide jaoks vabastada.

Arvestades praegust survet riikide majandusele, oleksid need eelarveläbirääkimised olnud võimalus veenda ELi juhte teha lõpp raiskavatele ELi kulutustele sellistes valdkondades nagu põllumajandustoetused, mis õõnestavad tihti nende riikide majandust, mille aitamiseks ELi rahvusvaheline eelarve koostatud on. Need toetused jäetakse selles eelarvepaketis aga peaaegu puutumata.

Seda arvestades ei saanud Euroopa Parlamendi leiboristid ELi eelarve suurendamist toetada.

Raport: Barbara Matera (A7-0353/2010)

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Madalmaad taotlesid abi seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis, hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun Euroopa Komisjoni ettepaneku ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega. Nõustun ka sellega, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (GEF) toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus.

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Abi ettevõtete ümberkorraldamise ja ümberpaigutamise tõttu koondatud töötajatele peaks olema dünaamiline ja paindlik, et seda saaks kiiresti ja tõhusalt kasutusele võtta. Maailmakaubanduses toimunud struktuurimuutuste taustal on tähtis, et Euroopa majanduses suudetaks kiiresti rakendada vahendeid sellistest muudatustest puudutatud tööliste toetamiseks, pakkudes neile samas ka oskusi, mida on vaja kiiresti tööturule tagasi pöördumiseks. Seetõttu tuleks finantsabi anda igale üksikisikule eraldi. Samuti on oluline rõhutada, et selline abi ei asenda ettevõtete tavakohustusi ning ei ole mõeldud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Arvestades, et Madalmaad taotlesid abi seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Noord Hollandis, hääletan selle raporti poolt ehk teisisõnu GEFi kasutuselevõtmise poolt Madalmaade toetamiseks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegune finants- ja majanduskriis koos maailmakaubanduses toimunud struktuurimuutustest põhjustatud muutustega tööturul on toonud tulemuseks loendamatul hulgal töötuid, kellest paljud on pikaajalised töötud. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond asutati just sellistele olukordadele reageerimiseks. Praegusel juhul on kõne all veidi üle kahe miljoni ja viiesaja tuhande euro kasutuselevõtmine Madalmaade kasuks, et toetada vahemikus 1. maist 2009 kuni 31. jaanuarini 2010 kahest kaubandus- ja jaemüügiettevõttest koondatud 613 töötajat. Arvestades, et komisjon pidas seda taotlust asjakohaseks ja kehtestatud nõuetele vastavaks ning soovitab seetõttu taotluse heakskiitmist, hääletasin poolt.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalset mõju, mis on eelkõige mõjutanud tööhõivet, on paljude Euroopa kodanike ja perekondade raske olukorra leevendamisel väga oluline kasutada nõuetekohaselt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, aidates kaasa selliste kodanike ühiskonda tagasi integreerumisele ja ametiarengule ning pakkudes samal ajal uusi vahendeid, mis vastavad ettevõtete vajadustele ning elavdavad majandust. Selles kontekstis esitatakse kõnealune tegevusplaan Madalmaade jaoks seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Noord NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis. Seepärast loodan, et Euroopa institutsioonid tõhustavad oma sihikindlat tegutsemist, et rakendada meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad sellise olulise vahendi nagu GEF kasutamise määra, mis on siiani olnud väga väike. Sel aastal on saadavalolevast 500 miljonist eurost ära kasutatud vaid 11%.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on ala, kus valitseb solidaarsus, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on osa sellest. Fondi abi on vajalik töötute ja globaliseerumisest tingitud ümberpaigutamiste tõttu kannatanud töötajate aitamiseks. Üha rohkem ettevõtteid paigutuvad ümber, et kasutada paljude teiste riikide, eriti Hiina ja India, madalamaid tööjõukulusid, mis kahjustab aga oluliselt selliseid riike, kus töötajate õigusi austatakse. GEFi eesmärk on aidata töötajaid, kes on ettevõtete ümberasumise ohvrid, ning väga tähtis on aidata neil edaspidi uus töökoht leida. GEFi on eelnevalt kasutanud teised ELi riigid ning seega on asjakohane anda abi Madalmaadele, kes esitas taotluse GEFi kasutuselevõtmiseks seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − Finants- ja majanduskriisi tõttu töö kaotanud töötajatele tuleb anda võimalus kiiresti töömaailma tagasi pöörduda. Liikmesriigid on kohustatud võtma kasutusele asjakohased meetmed selliste inimeste toetamiseks. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond pakub sel eesmärgil rahalisi vahendeid, mida liikmesriigid taotleda võivad. Hääletan raporti poolt, sest fondi kasutuselevõtmine Madalmaade jaoks on täielikult põhjendatud ning kõik kriteeriumid on täidetud.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, et Madalmaad taotlesid abi seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 46 osa 2 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis, hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun Euroopa Komisjoni ettepanekuga ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega.

Nõustun ka sellega, et:

– GEFist tuleks toetada koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule ja ma soovin rõhutada, et GEFist saadav abi ei tohiks asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

– GEFi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames;

Toetan Euroopa Komisjoni ettepanekut rajada Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muu allikas, et reageerida Euroopa Parlamendi korduvatele avaldustele, et on vaja kindlaks määrata ümberpaigutamiseks asjakohased eelarveread, arvestades, et GEF loodi spetsiifilise ja eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Nõustun täielikult raportöör Barbara Materaga, kes väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon määrab endiselt kindlaks maksete assigneeringute alternatiivsed allikad, milleks ei ole Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendid, seda seoses Euroopa Parlamendi eelnevate taotlustega.

Nõustun raportööriga ka selles suhtes, et viimastel juhtudel valitud alternatiividega (ettevõtluse ja uuendustegevuse toetamiseks mõeldud eelarverida) ei saa rahule jääda, sest konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamisega on komisjonil tõsiseid probleeme. Majanduskriisi ajal tuleks neid assigneeringuid tegelikult pigem suurendada. Raportöör kutsub seetõttu komisjoni üles jätkama makseteks sobivamate eelarveridade kindlakstegemist tulevikus.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Madalmaade esitatud taotlus abi saamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Noord NUTS II tasandi piirkonnas Põhja-Hollandis, vastab kõigile seadusega sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Tõepoolest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2009. aasta 18. juuni määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2006. aasta 20. detsembri määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt GEFi reguleerimisala, sest fondilt eeldati suutlikkust sekkuda olukordades, kus ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tulemusena „koondatakse üheksa kuu jooksul eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACI. 2 jaos NUTS II tasandi priikonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat”. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt ning loodan, et GEFi kasutuselevõtmine aitab nendel töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Selle hääletusega Euroopa Parlament: 1) palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks; 2) tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord ning näha üksikisikutele ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud, ning rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda; 3) rõhutab, et vastavalt EGFi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ning rõhutab, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, milles käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (GEF) kasutuselevõtmist info ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori töötajate jaoks, kes Madalmaade Noord Hollandi piirkonnas koondati.

Euroopa IKT sektorit on negatiivselt mõjutanud nii ülemaailmne finants- ja majanduskriis kui ka globaalse IKT-turu struktuurimuutused, eelkõige tootmise ümberpaigutamine Hiinasse ja Indiasse. Seda kajastab ka IKT indikaator.

IKT indikaator kajastab peamisi uurimistulemusi, mis on seotud IKT sektori äritsükli, kulude ja eelarvega. Lääne-Euroopas oli selle indikaatori väärtus järsult langenud: augustis 2008 oli see 160, 2009. aasta aprilliks oli see langenud 30ni.

Madalmaad on Randstadi majandusüksusesse kuuluvast kahest ettevõttest koondatud 613 töötaja jaoks valmistanud ette individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi, mis hõlmab nõustamist ja toetust töökoha vahetamisel, liikuvuskeskuste loomist, koondatud töötajate töökohavahetust, ametikoolituse pakkumist ja tööalase konkurentsivõime kindlaks määramist. Paketi kogumaksumus on 3 934 055 eurot ning Madalmaad esitasid 8. aprillil 2010. aastal taotluse, et saada GEFist rahalist toetust kogusummas 2 557 135 eurot.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti projekti poolt. Taas kord on meil võimalus aidata ELi kodanikel, kes on pärast ettevõtte raskustesse sattumist koondatud, uusi töökohti leida.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) See taotlus on vaid üks Madalmaade paljudest taotlustest, millele me eelarvekomisjonis hiljuti heakskiidu andnud oleme. Loomulikult hääletasin Barbara Matera Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (GEF) kasutuselevõttu käsitleva raporti poolt, et toetada Noord Hollandis koondatud töötajaid. GEF on loodud selleks, et aidata neid töötajaid, kes on kaotanud oma töö globaliseerumise tagajärjel. Viimastel nädalatel toimunud eelarveläbirääkimistel paistis Madalmaade valitsus silma oma jäärapäise reageeringuga Euroopa Parlamendi kehtivatele seisukohtadele. Parlament on alati kompromissiks valmis. Siinkohal tahaksin öelda, et Madalmaade seisukohaga poliitika suhtes tundub kokku sobivat ühelt poolt kümnete miljonite suuruse ELi abi taotlemine ja teiselt poolt keeldumine seaduspärase mõttevahetuse pidamisest parlamendi esitatud asjaolude üle.

Raport: Tadeusz Zwiefka (A7-0360/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et ELis tuleb rakendada tõhustatud koostööd abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Minu arvates peaksid ELi selle valdkonna määrused olema universaalsed. Teisisõnu, ülemaailmsete kollisiooninormide alusel võib määrata kindlaks, et kohaldatakse ükskõik millist õigust – osaleva liikmesriigi õigust, mitteosaleva liikmesriigi õigust või ELi mittekuuluva riigi õigust. Liit on seadnud endale eesmärgi säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Seetõttu tuleks selleks, et võimaldada abikaasadel valida kohaldatav õigus, millega neil on tihe seos või, et juhul, kui nad ei ole valikut teinud, kohaldataks nende abielulahutuse või lahuselu suhtes kõnealust õigust, tuleks nimetatud õigust kohaldada ka juhul, kui tegu ei ole osaleva liikmesriigi õigusega. Kodanike liikuvuse suurendamine nõuab suuremat paindlikkust ja õiguskindlust ning uus ELi määrus võib seda tõhustada.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. − (IT) Vajadus luua selge ja terviklik õigusraamistik abielulahutuse ja lahuseluga seotud küsimuste suhtes kohaldatava õiguse kohta toob esile pakilise vajaduse käsitleda rahvusvaheliste lahutuste korral esilekerkivaid probleeme. Siiani ei ole erinevused riigisisestes õigusaktides soodustanud abikaasade võrdsete võimaluste ja lahutusse kaasatud laste parimate huvide kaitsmist. Vastupidi, need on aidanud ergutada nn võidujooksu kohtusse. Euroopa Parlamendi lepitajana olukordades, kus eri kodakondsusega vanemad laste nimel võistlevad, ning oma töös omandatud kogemusele tuginedes toetan seda määruse ettepanekut luua asjaomaste paaride jaoks õiguskindlus ning tagada etteaimatavus ja paindlikkus.

Üks määruse tekstis olevatest uuenduslikest ideedest on võimalus enne ja pärast abielulahutusega seotud menetlust ning selle ajal konsulteerida perekondliku lepitajaga. Selline isik ei ole suur abi mitte ainult abielupaaridele, teavitades neid abielulahutuse erinevatest vormidest ja tingimustest ning lahendades abikaasade lahkhelisid, vaid kaitseb ka abielupaari laste õigusi, aidates vanematel teha asjakohaseid ja rahumeelseid valikuid, et järeltulijate heaolu kaitsta.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Mis puutub abieluasju käsitlevate Euroopa seaduste ühtsuse parandamisse, siis 27 liikmesriigi üksmeele saavutamine selles küsimuses on keeruline. Õnneks on alates 1997. aasta Amsterdami lepingust võimalik seda soovivatel liikmesriikidel teha n-ö tõhustatud koostööd, määrates kesksed juhtriigid, kes liitu konkreetses valdkonnas edasi viivad. Abielupaaride kogetavad probleemid, mis on seotud oma staatuse tunnistamisega kogu Euroopas, eriti lahutuse või lahuselu korral, on viinud teatud liikmesriikide jõudude ühendamiseni, et parandada riiklike õigusnormide kooskõlastatust. Olen tõesti väga huvitatud sellise tõhustatud koostöö, kus Prantsusmaa osaleda soovib, elluviimisest. Minu arvates on see algatus eurooplaste ühendamise huvides ja see puudutab meid kõiki ning väga vajalik on õiguskindlus. Seetõttu hääletasin selle tõhustatud koostöö rakendamist käsitleva määruse poolt. Edaspidi tuleks sellist tõhustatud koostööd kasutada nii sageli, kui seda vaja on.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, sest selle määruse eesmärk on luua õiguskindlus eri liikmesriikide kodanikest abielupaaridele, kes soovivad lahuselu või lahutust, tagades neile etteaimatavuse ja paindlikkuse.

Selles suhtes on vastuvõetud algatus samm edasi, kuid kahetsusväärne on esiteks see, et on kaotatud võimalus laiendada määruse reguleerimisala abielude tunnustamisele, abielude kehtetuks tunnistamisele, laste hooldusõigusele ja pärandusele. Samuti ei hõlma määrus teisi olemasolevaid kooseluvõimalusi, nagu homoseksuaalsed paarid, keda mõnedes liikmesriikides tunnustatakse.

Teiseks on kahetsusväärne ka see, et selles tõhustatud koostöös on valmistunud osalema ainult 15 liikmesriiki 27st ning see ei tule kasuks mitteosalevate riikide kodanikele.

Seetõttu loodan ja soovin, et määruse reguleerimisala oleks tulevikus võimalik laiendada ja et selles tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide arv kasvaks: riigid võlgnevad selle oma kodanikele, keda nad esindavad.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi raporti poolt, milles käsitletakse tõhustatud koostöö rakendamist abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas, sest tuleb luua selge ja täpne õiguslik alus, vastavalt millele kohaldatava õigusega seotud õigusnorme kohaldatakse. Sooviksin juhtida tähelepanu, et üks Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk on säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Eri kodakondsusega abikaasade abielulahutuse ja lahuselu suhtes praegu kohaldatavatest Euroopa õigusaktidest on praegu võimatu saada selget vastust küsimusele selle kohta, millise riigi õigust tuleks kohaldada. See toob sageli kaasa nn võidujooksu kohtusse, mille puhul esitab üks abikaasa lahutustaotluse enne, et tagada lahutusprotsessi läbiviimine sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks. Sooviksin rõhutada, et uus määrus peaks tagama asjaomaste abielupaaride jaoks õiguskindluse, etteaimatavuse ja paindlikkuse.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Sooviksin tänada Tadeusz Zwiefkat selle raporti koostamise eest, mida ma toetan! Selle meetme eesmärk on luua selge ja terviklik õigusraamistik abielulahutuse ja lahuseluga seotud küsimuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, võimaldades pooltele teatava hulga autonoomiat. Riigisiseste õigusnormide suured erinevused liikmesriikides võivad rahvusvahelise lahutuse puhul mitmeid probleeme tekitada.

Tõepoolest, lisaks õiguskindluse puudumisele, mis tuleneb raskusest kindlaks teha, millist õigust igal konkreetsel juhul kohaldatakse, võib täheldada ka nn võidujooksu kohtusse, et tagada lahutusprotsess selle õiguse alusel, mis üht kahest abikaasast paremini kaitseb. Seetõttu peab Euroopa Liit vähendama neid ohte ja korvama puudusi, andes pooltele võimaluse valida ühise kokkuleppe alusel kohaldatava õiguse. Seetõttu nõustun vajadusega anda mõlemale abikaasale ausat ja usaldusväärset teavet, mis võimaldab neil võimalikult kiiresti oma valikuvõimalustest teadlik olla.

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Lissaboni lepingu kohaselt saavad liikmesriigid nüüd teha tõhustatud koostööd vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevas alas ning täpsemalt lahutuse ja lahuselu küsimustes. Selles määruses määratakse kindlaks tõhustatud koostöö teatud liikmesriikide (Austria, Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Luksemburg, Malta, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Hispaania) vahel. Sellise koostöö põhieesmärk on välistada igasugune diskrimineerimine soo alusel, tagada abikaasadele võrdsed võimalused ja muuta esmatähtsaks laste heaolu. Abikaasad võistlevad tihti selle nimel, kes esimesena lahutustaotluse esitab, et tagada lahutusprotsess selle õiguse alusel, mis asjaomase poole huve paremini kaitseb. Selle määruse eesmärk on parandada asjaomaste abielupaaride õiguskindlust, tagades samal ajal lahutusprotsessi etteaimatavuse ja paindlikkuse. Toetasin määrust, isegi kui Tšehhi Vabariiki see praegu ei puuduta. Üldiselt arvan, et selle määruse juurutamine on hea eeskuju teistele liikmesriikidele, kaasa arvatud Tšehhi Vabariik. Teistel liikmesriikidel on edaspidi võimalus määrusega ühineda ning teedrajavate liikmesriikide kogemusest kasu saada.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle ettepaneku eesmärk ei ole abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatavat õigust sisuliselt ühtlustada, vaid luua ühtlustatud normid rahvusvaheliste õigusalluvuskonfliktide lahendamiseks. See tähendab, et meil tuleb töötada rahvusvahelise eraõiguse raamistikus, mitte perekonnaõiguse sisulises raamistikus, kus igale liikmesriigile jäävad selle seadused.

Just seetõttu on oluline meeles pidada näiteks seda, et esitatud määruse artikli 7 A muudatusettepanekuga ei võiks liikmesriigilt nõuda, et ta kas või üksnes abielu lahutamise eesmärgil tunnustaks abieluna akti, mida selle riigi õiguse kohaselt abieluks ei peeta, või mis oleks subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus. Siiski ei ole nii võimalik piirata nende inimeste õiguseid, kelle kooseluvorme liikmesriigis ei tunnustata, ja selle asjaolu suhtes tuleb leida kompromisslahendus.

Eespool öeldust lähtuvalt võin suurema õiguskindluse ettenägemist eelkõige abielu ja seadusliku lahuselu puudutavate rahvusvahelise kohtualluvuse konfliktide lahendamise puhul käsitleda kui olulist sammu vabadusel ja õiglusel rajaneva keskkonna ülesehitamiseks, kus inimeste vaba liikumine on tegelikkus.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma olen rõõmus selle raporti vastuvõtmise üle, mis peaks võimaldama eri liikmesriikidest pärit või teises riigis elavatel abielupaaridel valida nende lahutuse suhtes kohaldatava õiguse.

Euroopa Liidus registreeriti 2007. aastal miljon lahutust, nendest 13% eri kodakondsusega partnerite vahel. Nende menetluste ajal seisid Euroopa kodanikud vastamisi lahutusprotsessi mõjutavate õigusprobleemidega.

Juhin tähelepanu asjaolule, et Portugal osaleb tõhustatud koostöös, mis võimaldab edasiliikumist teemal, mida nõukogu blokeerib.

Rõhutaksin, et selle raporti tulemusena ei võiks liikmesriigilt nõuda, et ta kas või üksnes abielu lahutamise eesmärgil tunnustaks abieluna akti, mida selle riigi õiguse kohaselt abieluks ei peeta, või mis oleks subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus.

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult. – (PL) Soovin õnnitleda raportööri, kes on niivõrd põhjalikult käsitlenud sellist rasket teemat nagu abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valik. Selle teema ülima delikaatsuse tunnistajaks on tõsiasi, et Rooma III määrus on esimene näide ELi ajaloos tõhustatud koostöö kohta, mis toimub vastavalt aluslepingutes sätestatud korrale. Määruse territoriaalne reguleerimisala on seega piiratud 14 liikmesriigiga 27st. Poola nende riikide hulka ei kuulu. Ma arvan, et juurutades põhimõtte, mis võimaldab pooltel valida nende lahutuse suhtes kohaldatava õiguse, aitab Rooma III määrus kaasa suuremale õiguslikule etteaimatavusele ja õiguskindlusele. Võttes arvesse määruse piiratud reguleerimisala – see puudutab ainult rahvusvahelise lahutuse korral kohaldatavat seadust –, on siiski vajalik leida vastus ka küsimusele, millisel kohtul on konkreetsel juhul otsustamispädevus.

See probleem on ka teise ELi määruse – Brüsseli II a määrus – teema. Seetõttu leian sarnaselt raportöörile, et see määrus on vaja nii kiiresti kui võimalik läbi vaadata, et võtta vastu kohtualluvuse muutmise eeskiri. See hajutab paljude liikmesriikide hirmud selle suhtes, et nende kohtuid sunnitakse otsustama selliste abielupaaride lahutuse üle, kelle abielu kõnealuse riigi õigussüsteemis ei tunnustata, julgustades liikmesriike omakorda vastu võtma Euroopa üldpõhimõtteid rahvusvahelise lahutuse valdkonnas, mis muudaks paljude ELi kodanike elu kahtlemata lihtsamaks.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kui kaks eri kodakondsusega inimest või lihtsalt kaks inimest, kes enam samas liikmesriigis ei ela, kavatsevad lahutada, siis peavad nad teadma, millise kohtu ja millise riigi alluvusse nende lahutusprotsess kuulub. Nüüdsest on abielu lahutavatele inimestel peagi võimalus valida, millist Euroopa Liidu õigussüsteemi nende lahutuse suhtes kohaldatakse. See on järjekordne konkreetne samm nn ühtse Euroopa õigusruumi järkjärgulise rajamise suunas, mis meie kõigi igapäevaelude suhtes vahetult kohaldatav on. Toetan küll selle raporti vastuvõtmist ning tõhustatud koostöö menetluse esmakordset kasutamist, kuid mul on kahju, et seda menetlust oli vaja kasutada ja et ei suudetud saavutada kokkulepet kõigi ELi liikmesriikide vahel. Ma loodan, et varsti osalevad selles koostöös ka teised liikmesriigid.

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Tšehhi Vabariik on Euroopa Parlamendi liige Tšehhi Vabariik ei ühinenud tõhustatud koostöö mehhanismiga kohaldatavate kollisiooninormide kokkusobivuse valdkonnas. Seda seetõttu, et Tšehhi Vabariigi seisukohalt ei ole see määruse ettepanek siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik meede. Samamoodi peab Tšehhi Vabariik määrust küsitavaks subsidiaarsuse põhimõtte kontekstis, sest määrusega ei kaasne mingit lisandväärtust, mis põhjendaks sekkumise liikmesriikide perekonnaõiguse sätetesse. Tšehhi Vabariik peab määrust küsitavaks ka proportsionaalsuse põhimõtte kontekstis, sest valitud õigusakti liik ei ole sobiv vahend kollisiooninormide kokkusobivuse tagamiseks rahvusvahelise perekonnaõiguse valdkonnas. Siiski pean ütlema, et minu kavatsus ei ole oma vastuhäälega peatada nende liikmesriikide tegevust, kes on otsustanud kasutada tõhustatud koostööd kui vahendit, millega tagada kollisiooninormide kokkusobivus abieluasjade suhtes kohaldatava õiguse kindlaks määramise puhul.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Määruse ettepanek tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas aitab käsitleda sageli esilekerkivaid keerulisi ja tundlikke probleeme, mis on seotud kahe eri kodakondsusega inimese vahel sõlmitud abielu lahutusprotsessiga. See muudab lahutava abielupaari jaoks asjad selgemaks ning võimaldab neil valida kohaldatavat õigust. Samuti suurendab see juba algusest märkimisväärselt lahutava abielupaari õiguskindlust. Kuna vastuvõetud õigusakt ei kuulu ühenduse õigustikku, siis on tõhustatud koostöö mehhanismi rakendamine samm, mis võimaldab osalevatel liikmesriikidel tegeleda mõnede õigusprobleemidega rahvusvahelises koostöös, mis on seotud nn rahvusvaheliste abielude lõppemisega.

See annab tõhustatud koostöö selles etapis mitteosalevatele liikmesriikidele piisavalt võimalusi hinnata aja jooksul selle määruse ettepaneku positiivset ja negatiivset mõju ning kaaluda määrusega ühinemist. Tšehhi Vabariigis on palju aastaid ja paljudel täiesti põhjendatud juhtudel kohaldatud selliste lahutusprotsesside suhtes välisriigi õigust.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Uus määrus võimaldab rahvusvahelistel abielupaaridel (eri kodakondsusega abielupaarid, eri riikides elavad abikaasad või abielupaarid, kes elavad koos teises riigis kui nende päritoluriik) valida nende abielulahutuse suhtes kohaldatava õiguse, tingimusel et ühel partneritest on seos kõnealuse riigiga, näiteks alaline elukoht või kodakondsus. Uute eeskirjadega täpsustatakse ka õigus, mida kohaldatakse juhul, kui partnerid kohaldatava õiguse suhtes kokkuleppele ei jõua. Uus määrus võimaldab näiteks Belgias elaval Hispaania-Portugali abielupaaril valida, kas nende lahutuse suhtes kohaldatakse Portugali, Hispaania või Belgia õigust.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Abielulahutus on tõsine teema. Üsna tihti kaasnevad sellega purunenud taldrikud ja vara jagamine. Imetlen siiralt raportöör Tadeusz Zwiefka idealismi. Mis juhtub, kui sakslasest mees soovib abielu lahutada Saksamaal, kuid tema abikaasa soovib seda teha Sitsiilias, sest tema ema oli sitsiillane? Kuidas jagada tolmuimeja ja pesumasin, kui kokkuleppele ei jõuta? Idee on hea, kuid seda tuleb veel lihvida. 90%ga abielulahutustest kaasneb tragöödia ja skandaal. Olen n-ö poolt, kuid sellise dokumendi kaalutlemisel tuleb arvestada üksikasju. Me vajame seadust, mitte reegleid.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Lahuselu ja abielulahutus on alati keerulised teemad ning hõlmavad paljusid õiguslikke tagajärgi. Eriti palju probleeme on siis, kui abikaasad on eri kodakondsusega. Oleme otsinud Euroopa Liidu tasandil lahendust, kuid meil on õnnestunud saavutada kokkulepe vaid tõhustatud koostöömenetluse suhtes, mis muudab olukorra asjaosalistele ehk eri ELi riikidest pärit abikaasadele, kes lahutavad, ainult veidi lihtsamaks. Tõhustatud koostöömenetluse reguleerimisala ei ole veel täpsustatud ning seega ei ole ka see täiesti selge.

Loomulikult ei tähenda koostöö seda, et kohtuotsuseid, nagu lahutuse korral tehtavaid, tuleks tunnustada sellises liikmesriigis, kus selleks seaduslikku kohustust ei ole. Samuti ei tohi see menetlus anda võimalust sundida liikmesriike tagaselja tunnistama samasooliste abielusid. Piiriüleste lahutuste puhul on vähe tähelepanu pööratud ka lapsevanemate õigustele. Seepärast jäin hääletamisel erapooletuks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et ELis on vaja luua selge ja terviklik õigusraamistik abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Artikli 3 a sisseviimisega antakse abielupaarile esmakordselt võimalus valida ühise kokkuleppe alusel nende lahutusprotsessi suhtes kohaldatav õigus. Minu arust peaksime tagama ka selle, et pooled teevad teavitatud otsuse ehk teisisõnu mõlemat abikaasat on nende otsuse praktilistest tagajärgedest täielikult teavitatud. Sel puhul on kõige olulisem tagada sellise teabe usaldusväärsus ja täielikkus. Minu arvates on oluline kaitsta abielupaari suhet, nii et lahutus saaks toimuda selgel ja läbipaistval viisil mõlema osapoole konsensuse alusel, kes on seeläbi võrdse otsustusõigusega.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Portugal osaleb koos 13 liikmesriigiga (Hispaania, Itaalia, Ungari, Luksemburg, Austria, Rumeenia, Sloveenia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Läti ja Malta) esimeses tõhustatud koostöö katses ELi ajaloos. Tõhustatud koostööd kohaldatakse abielulahutuse, lahuselu ja varalahususe suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas.

Hääletasin selle raporti poolt, millega kehtestatakse selged eeskirjad menetluse kohta, kus rahvusvaheline abielupaar (eri kodakondsusega abikaasas) taotleb abielulahutust, lahuselu või varalahusust oma päritoluriikides või elukohariikides. See on täielikult kokkuleppe küsimus, mis muudab paljude eurooplaste elu lihtsamaks. See on ka sümboolne hetk, sest esimest korda kohaldatakse ELi liikmesriikide tõhustatud koostööd.

Nende sätete eesmärk on tugevdada abielulahutuse, lahuselu ja varalahususega seotud õiguskindlust ja etteaimatavust. Kokkuleppes käsitletakse ainult konfliktsituatsioonide ühtlustamist ning mitte peamiste riigisiseste eeskirjade ühtlustamist.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Üks Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk on säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Eri kodakondsusega abikaasade abielulahutuse ja lahuselu suhtes praegu kohaldatavatest Euroopa õigusaktidest on praegu võimatu saada selget vastust küsimusele selle kohta, millise riigi õigust tuleks kohaldada. See toob sageli kaasa nn võidujooksu kohtusse, mille puhul esitab üks abikaasa lahutustaotluse enne, et tagada lahutusprotsessi läbiviimine sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks. Määruse ettepaneku eesmärk on tagada asjaomaste abielupaaride jaoks õiguskindlus, etteaimatavus ja paindlikkus. Seetõttu olen sunnitud täielikult nõustuma raportööri Tadeusz Zwiefkaga, kes toetab abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valikut käsitlevate sätete sisu.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Kreeka (võttis 3. märtsil 2010 oma taotluse tagasi), Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Austria, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia teatasid komisjonile, et nad kavatsevad omavahel sisse seada tõhustatud koostöö abieluasjades kohaldatava õiguse valdkonnas ning kutsusid komisjoni üles nõukogule sellekohast ettepanekut esitama. Kodanike üha suurenev liikuvus nõuab ühest küljest suuremat paindlikkust ning teisest küljest suuremat õiguskindlust. Selle eesmärgi saavutamiseks peab see määrus tõhustama poolte autonoomiat abielulahutuse ja lahuselu valdkonnas, andes abielupaarile võimaluse valida nende abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatavat õigust.

Määrust kohaldatakse ainult abielu lõpetamise või abielukohustuste (lahuselu) lõppemise suhtes ja alljärgnevate küsimuste suhtes, isegi kui need pelgalt abielulahutust või lahuselu käsitleva menetluse lähteküsimustena esile kerkivad: füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielu eksisteerimine, kehtimine või tunnustamine, abielu kehtetuks tunnustamine, abikaasade nimi, abielu omandiõiguslikud tagajärjed, vanemlik vastutus, ülalpidamiskohustused, usaldusomand või pärimine.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk on arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Seetõttu toetan ettepanekut, millega seatakse sisse suurem õiguskindlus rahvusvaheliste abielulahutuste ja lahuselude suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks ning tahaksin näha, et ka teised liikmesriigid ühinevad püüdlustega saavutada selle valdkonna õiguslikku vastuolu käsitlevate riigisiseste õigusnormide kokkusobivus.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Selles tekstis esitatakse lahendused järgmistele probleemidele: A ja B on eri liikmesriikide kodanikud, kes sõlmisid abielu samasoolisega liikmesriigis, kus on kehtestatud selliste abielude sõlmimist võimaldavad õigusaktid. Nad on kolm aastat elanud alaliselt liikmesriigis, mis ei võimalda samasoolisega abielu sõlmida, kuid mis osales kohaldatavat õigust käsitleva uue määruse vastuvõtmises tõhustatud koostöö menetluse kohaselt. A ja B soovivad abielu lahutada.

Määruse nr 2201/2003 kohaselt on sellistel asjaoludel pädevad üksnes selle liikmesriigi kohtud, kus on poolte alaline elukoht. Ilmselgelt ei oleks see õiglane kõnealuse paari suhtes, kes peaks nägema palju vaeva ja kulutama aega selleks, et viia oma abielulahutuse menetlus üle teise kohtusse.

  Alf Svensson (PPE), kirjalikult. − (SV) Jäin tänasel Euroopa Parlamendi hääletusel ettepaneku üle võtta vastu nõukogu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas erapooletuks. Minu arvates on perekonnaõigus, nagu abielulahutuste reguleerimine, valdkond, kus tuleks säilitada subsidiaarsuse põhimõte ja kus iga liikmesriik peaks oma otsused ise tegema. Raportis käsitletav koostöö on ELi liikmesriikidele vabatahtlik ja praeguse seisuga osaleb selles 14 riiki. Rootsi nende hulka ei kuulu. Minu arvates ei ole kohane, et võtaksin Euroopa Parlamendi Rootsi liikmena vastu seisukoha õigusakti kohta, mis on seotud ainult sellise koostöövormiga, kus Rootsi ei osale.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) ELis sõlmitakse igal aastal eri kodakondsusega isikute vahel 16 miljonit abielu, millest lahutatakse aastas umbes 140 000 abielu. Selles kontekstis on kodanikele vajaliku õiguskindluse tagamiseks vaja pidada läbirääkimisi ning jõuda küsimuses kokkuleppele. Pärast seda, kui teatud liikmesriigid on arvukatele selle valdkonna algatustele veto pannud, annab tõhustatud koostöömenetlus vähemalt 14 riigile võimaluse vajalikud kriteeriumid kehtestada.

Raport: Jean-Paul Gauzès (A7-0340/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Nõustun raporti selle osaga, kus julgustatakse looma Euroopa tasandil süsteemi ELis kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks ning kaalutakse tingimuste kehtestamist kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks ELis. 1. jaanuaril 2011 jõustuv Euroopa järelevalve ülesehituse kohta saavutatud kokkulepe teeb reitinguagentuuride tulemusliku järelevalve võimalikuks. On väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma volitusi, et tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud. Mul on hea meel ka tõsiasja üle, et ka Ameerika Ühendriigid on otsustanud kehtestada selles valdkonnas rangemad järelevalve eeskirjad, arvestades, et ka komisjon kaalub tegutseda edaspidise rahvusvahelise ühtlustamise suunas.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et on vaja luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Seda algatust on mõjutanud ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel. Nõustun Euroopa Komisjoni ettepanekuga korraldada reitinguagentuuride akrediteerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) poolt. On aga väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma pädevusi, et tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Põhimõtteliselt väljastavad reitinguagentuurid sõltumatuid arvamusi ettevõtte krediidivõime, võla, finantskohustuse või finantsinstrumendi kohta. Mõnikord võivad nende agentuuride arvamused aga mõjuda väga tõsiselt selle riigi majandusele, mille finantside korrapärasust nad hindavad. Liidus võeti 2009. aastal vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009, mille eesmärk on reguleerida reitinguagentuuride tegevust, et kaitsta investoreid ja Euroopa finantsturgusid kuritarvitamise ohu eest. Selle määrusega kehtestatakse krediidireitingute väljastamise tingimused ning reitinguagentuuride registreerimist ja järelevalvet reguleerivad eeskirjad. Vahepeal jõuti ekspertrühma esitatud raportis järeldusele, et järelevalveraamistikku tuleb parandada, et vähendada edaspidiste finantskriiside ja nende tõsiduse ohtu. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) määrusega asutati Euroopa järelevalveasutus. Selleks et tagada nimetatud asutuse sujuv toimimine ja nõuetekohane ühendamine finantsreguleerimise üldraamistikku, osutus vajalikuks muuta määrust (EÜ) nr 1060/2009. Hääletasin raporti poolt, sest sellega edendatakse kontrolli reitinguagentuuride üle.

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin suurepärase kolleegi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, Jean-Paul Gauzèsi raportil põhineva ettepaneku poolt võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta ning kindlustatakse täiesti uue Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) järelevalvevolitused reitinguagentuuride suhtes. Toetan raportööri esitatud parandusi, eelkõige EVJA-le uute volituste andmist, mille komisjon eriti karistuste osas enda pädevusse jätta kavatses. Pean oluliseks, et EVJA osa oma ülesannetest riikide asutustele delegeerida saaks. Mul on kahju, et raportis ei ole mainitud (kuigi see reguleeriv muudatusettepanek ei ole tõenäoliselt selleks õige koht) liikmesriikide hindamise küsimust ja erijärelevalvet, mis sel puhul olema peaks. Teen ettepaneku luua riikide krediidireitingu hindamiseks Euroopa avalik-õiguslik asutus, tagades nii vajalikud tehnilised üksikasjad ja sõltumatuse.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Ülemaailmne finantskriis näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Tuleb kehtestada integreeritud järelevalve reitinguagentuuride üle ja ühine kontroll nende toodete üle ELi tasandil. Andsin sellele tähtsale dokumendile oma nõusoleku. 2009. aastal võeti vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta. See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus. Vaja on usaldusväärset järelevalve- ja kontrollsüsteemi ning seetõttu toetan esitatud muudatusettepanekuid, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust tõhustatakse. See asutus peab hakkama tegelema ELis tegutsevate reitinguagentuuride järelevalvega ning oma pädevust tulemuslikult rakendama.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest kogu maailma puudutanud majandus- ja finantskriis näitasid, et on vaja luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Seetõttu esitas Euroopa Komisjon ettepaneku korraldada reitinguagentuuride akrediteerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) poolt. Tähtis on, et sellele ametile antakse järelevalvevolitused, aga ka volitused uurimisi läbi viia, samas on tal õigused määrata karistused käesoleva määruse rakendamata jätmise eest. Nõustun Euroopa Parlamendi seisukohaga, et tuleb kehtestada integreeritud järelevalve reitinguagentuuride üle ja ühine kontroll nende toodete üle ELi tasandil. Veelgi enam, parlament soovitab keskenduda EVJA kaasamisele agentuuride järelevalvesse ja selle uute ülesannete ning volituste kindlaksmääramisele. Õigupoolest on väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma pädevusi, et tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Ma ei osalenud hääletamises reitinguagentuure käsitleva raporti kohta. Need reitinguagentuurid teenivad avalikult rahvusvaheliste spekulantide huve. Neil on olnud negatiivne roll alates kriisi algusest ning see jätkub. Nende sihipärane ja omavoliline teguviis riikide krediidireitingute tähtsuse vähendamisel nii ELis kui ka väljaspool ELi viib need riigid spekuleerimise ja laenamise nõiaringi. Kursi erinevuste suurenemine suurendab riikide finantsprobleeme ning rikastab nende kulul turgusid. Reitinguagentuuride roll ja tavad avaldavad eriti euroalal negatiivset mõju ka euro stabiilsusele. EL kannab tõsist poliitilist vastutust selle eest, et reitinguagentuuridele on antud õigus hinnata nii ettevõtteid kui ka liikmesriikide majandust. Minu arvates tuleb kohe võtta tõhusad meetmed reitinguagentuuride spekulatiivsusele lõpu tegemiseks ning järelikult tuleb radikaalselt muuta määrust (EÜ) nr 1060/2009. Raportis on mõned positiivsed, kuid kahjuks nõrgad ettepanekud, ning selles suunas tehakse vaid kartlikke samme.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Muudatuse vajadus on tingitud vajadusest kohandada määrus (EÜ) nr 1060/2010 Euroopa uue järelevalve ülesehitusega ning uue mehhanismi kasutuselevõtust reitinguagentuuride tegevuse tsentraliseerimiseks.

Selleks antakse Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – EVJA) järelevalve-, investeerimis- ja karistuste kohaldamise volitused. Meie ülesanne on nüüd tagada, et EVJA saaks alates asutamisest rakendada oma volitusi ja tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Raport kujutab endast olemasoleva direktiivi muutmist tehniliselt ning raportiga antakse alates 2011. aasta jaanuarist volitused uuele järelevalveasutusele, EVJA-le. Me ei tohi unustada, et 2011. aasta kevadeks ennustatakse reitinguagentuuride laialdasemat arengut.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teoorias on reitinguagentuuride tegevuse järelevalve ja reguleerimine Euroopa tasandil juba olemas. Kas on aga kahtluse alla seatud kolme Ameerika Ühendriikide agentuuri domineerimine, kes on haaranud endale kogu initsiatiivi Euroopa turgudel, valitsuse võlakirjade puhul ning järelikult ka selles, millises ulatuses Euroopa riigid laenata saavad? Kardan, et seda ei ole tehtud. Miski ei ole takistanud reitinguagentuuri Standard & Poor alles hiljuti taas ähvardamast langetada Belgia reitingut ega agentuuri Moody’s sama teguviisi Hispaania ja agentuuri Fitch Iirimaa suhtes.

Ühtegi neist agentuuridest ei ole karistatud ning nende kliente ega mainet ei ole mõjutanud see, et nad oma tööd Enroni kokkuvarisemise või krediidikriisi ajal nõuetekohaselt teinud ei ole. Nüüd taotlevad nad endale poliitilist rolli: Belgiale suunatud ähvardus on katse valitsusele survet avaldada; Prantsusmaa mitteähvardamine on katse euroala killustumist kunstlikult takistada. Tõde on see, et sellised reitinguagentuurid võimutsevad ainult turgude reguleerimatuse tõttu ning teie õigusaktid, mille poolt ma siiski hääletasin, ei tee olukorra muutmiseks eriti midagi.

  Takis Hadjigeorgiou (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Selle määrusega hõlmatakse nii reitinguagentuuride järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt kui ka järelevalve krediidireitingute kasutamise üle üksikute majandusüksuste poolt liikmesriikide tasandil. Liikmesriikide järelevalveasutused vastutavad jätkuvalt järelevalve eest krediidireitingute kasutamise üle nende üksikute majandusüksuste poolt. Liikmesriikide sellistel asutustel puuduvad siiski volitused võtta järelevalvemeetmeid reitinguagentuuride suhtes, kui nad rikuvad määrust. See on lähtekoht, millest ettepaneku vastavust proportsionaalsuse põhimõttele hinnatakse. Ettepanekuga rajatakse kontrollsüsteem, kuid praeguses uusliberaalses õhkkonnas ei ole tingimusi selle tegelikult ja olemuslikult rakendamiseks ning tegemist on pelgalt psühholoogiliselt uudse tegevusega, mis on suunatud peamiselt laiemale üldsusele.

See ei ole mõeldud eelneva süsteemi asendamiseks, vaid uue kontrollsüsteemi kasutuselevõtuks, mida eelnevalt isegi sellisel kujul olemas ei olnud ning mille puudumine võimaldas reitinguagentuuridel kõigele vaatamata esmajoones edasi rühkida. Selles mõttes on võib-olla parem, et meil on selline süsteem, kui et meil üldse midagi ei ole.

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult. – (CS) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse tsentraliseeritud järelevalve juurutamist reitinguagentuuride üle. Nõustun täielikult Jean-Paul Gauzèsi raportiga määruse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse mudel reitinguagentuuride tsentraliseeritud järelevalveks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) poolt, eriti kui arvestada reitinguagentuuride pakutavate teenuste märkimisväärset liikuvust ning agentuuride silmapilkset mõju finantsturgudele. Tsentraliseeritud järelevalve võib viia reitinguagentuuride läbipaistvuse suurendamiseni ning edendada agentuuride konkurentsi. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt. Mind teeb murelikuks aga liiga lühike ajavahemik, mille jooksul tuleb teha kõik muudatused pädevuse ja kohustuste üleandmise kohta liikmesriikide asjaomastelt järelevalveasutustel EVJA-le, ning seetõttu teen ettepaneku selle pikendamiseks.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Sellel eesmärgil võeti 2009. aastal vastu määrus reitinguagentuuride kohta. See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus. Euroopa järelevalve ülesehituse kohta saavutatud kokkuleppes, mis jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal, sätestatakse, et EVJA rakendab oma järelevalvevolitusi eelkõige reitinguagentuuride suhtes. Seetõttu on vajalik muuta määrust reitinguagentuuride kohta, et korraldada reitinguagentuuride akrediteerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt. Sellele ametile antakse järelevalvevolitused, aga ka volitused uurimisi läbi viia, samas on tal õigused määrata karistused käesoleva määruse rakendamata jätmise eest. Trahvid nõuavad sisse liikmesriigid.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Oluline on luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Peame võtma teadmiseks tõsiasja, et reitinguagentuuridel oli kriisis oma osa. Komisjon esitab 2011. aastal ettepaneku eri täiendavate meetmete kohta reitingute puhul ning selliste meetmete kasutuselevõtmine on võimalik pärast selle raporti vastuvõtmist. Eespool toodud kaalutlused veensid mind raportit toetama ning tegin seda, et näidata oma veendumust, et raport jõustatakse kiiresti ja et me näeme positiivsed tulemusi.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Eraõiguslikele reitinguagentuuridele on antud uued õigused kehtestada standardeid ja lubadused delegeerida volitusi riiklikelt ametiasutustelt. Nende sõltuvus eraõiguslikest partneritest ei tunne piire. Sama käib ka nende omavoli kohta. Riiklikud ametiasutused on alla andnud. See on häbiväärne!

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaja on muudatusi, et oleks võimalik kohandada määrus (EÜ) nr 1060/2010 Euroopa uue järelevalve ülesehitusega ning et oleks võimalik võtta uus mehhanism reitinguagentuuride tegevuse tsentraliseerimiseks. Selleks antakse Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – EVJA) järelevalve-, investeerimis- ja karistuste kohandamise volitused. On väga tähtis, et EVJA saaks alates asutamisest rakendada oma volitusi ja tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride üle.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ma ei saanud seda raportit toetada. Toetan küll paljusid sealtoodud punkte ning üldiseid ettepanekuid läbipaistvuse suurendamise ning teabevahetuse ja reitinguagentuuride ja muude finantsüksuste järelevalve parandamise kohta, kuid see ettepanek teenib investorite huve, kes on mihklid hoidma kaugemale reaalmajandusest, sest selline teguviis annab neile suurema õiguskindluse. Pean küll vajalikuks ettepanekus ära toodud püüdlusi läbipaistvuse ja selge teabe saamise õiguse saavutamiseks finantssüsteemis, kuid arvan siiski, et vajalikum on teha lõpp finantsspekulatsioonidele ning tegutseda selles suunas, et lõpptulemusena oleks meil määrus, mille kohaselt läheks järelevalve finantsturgude üle liikmesriikide pädevusse. Selle raportiga liigutakse läbipaistvuse, teabevahetuse ja finantsagentuuride järelevalve ulatuse suunas, kuid seda tehakse ettevaatlikult ja kapitalismi pooldavast vaatenurgast, mille eesmärk on olla finantstööstusele meele järgi. Mina ei jaga ega toeta seda seisukohta.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − See on väga oluline instrument ELi kodanike teavitamiseks ettevõtete ja pankade olukorrast ning ka eri kaubamärkide ja -artiklite konkurentsivõime võrdlemiseks. Ma hääletasin poolt. Loodan ka, et tulevikus täiendatakse seda määrust erakondade ja massimeedia reitingute kontrollimise suhtes, et vältida avaliku arvamusega manipuleerimist raha nimel. Reitinguagentuurid ei tee teabe saamiseks ja selle analüüsimiseks erilisi pingutusi. Nad on valmis näitama sobivat tulemust neile, kes maksavad. Kõik avaliku arvamusega manipuleerijad ja seega ühiskonna reetjad väärivad tõsist karistust.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Just finantskriis tegi meile lõplikult selgeks, et reitinguagentuuridel on ohtlik monopoliseisund ning et nende hinnangud ei ole alati adekvaatsed ja on mõnikord kõrge riskiga. Seetõttu on oluline luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Kuna reitinguagentuurid on osa finantsturgude väga keerulisest süsteemist, tehti otsus võtta sel eesmärgil kasutusele kahekordne süsteem. Lisaks kehtestatakse raportiga tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus.

Muidugi on oluline, et järelevalvesüsteem võimaldaks rakendada karistusi. Tulevik näitab, millisel määral neid tegelikult kohaldatakse. Tõsiasi, et on moodustatud mitu ELi järelevalveasutust, millega kaasnevad suuremad halduskulud ja muud kulud, ei ole Euroopa maksumaksjatele hea uudis. Võtsin seda oma hääle andmisel arvesse.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest olen nõus, et:

– Euroopa järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) peaks olema ainuvastutus reitinguagentuuride registreerimise ja pideva järelevalve üle liidus, omades ainuõigust sõlmida kolmandate riikide asjaomaste asutustega teabevahetuse alaseid koostöökokkuleppeid;

– Euroopa järelevalveasutus (EVJA) peaks vastutama reitinguagentuuride registreerimise ja pideva järelevalve eest, omades õigust taotleda lihttaotluse või otsuse kujul kogu vajalikku teavet reitinguagentuuridelt, nende hinnatavatelt organisatsioonidelt ja organisatsioonidega seotud kolmandatelt pooltelt – kolmandatelt pooltelt, kellele reitinguagentuurid mis tahes tööülesandeid delegeerinud on, ja mis tahes üksikisikutelt, kes reitinguagentuuride või nende tegevusega tihedalt ja oluliselt seotud on;

– asjaomase asutuse heaks kiidetud reitinguagentuuri registreerimine peaks kehtima kogu liidus pärast asjaomaste asutuste järelevalvevolituste üleandmist Euroopa järelevalveasutusele (EVJA).

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Sellel eesmärgil võeti 2009. aastal vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta.

See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus, rakendades samaväärsuse ja reitingute kinnitamise kahekordset süsteemi. Seetõttu hääletasin ma poolt ja toetan raportöör Gauzesit, kes soovitab keskenduda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse kaasamisele agentuuride järelevalvesse ja selle uute ülesannete ning volituste kindlaksmääramisele. Õigupoolest on väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma pädevusi, et tagada usaldusväärne järelevalve Euroopa Liidus tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on Euroopa Liidus lubatud.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest nõustun, et kindlaksmääratud reitinguagentuuri hinnatud finantsinstrumendi emitendi antava teabe läbipaistvus võib olla potentsiaalne lisandväärtus turu toimimisele ja investorite kaitsele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Sellel eesmärgil võeti 2009. aastal vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta. See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus, rakendades samaväärsuse ja reitingute kinnitamise kahekordset süsteemi. Määruse (EÜ) nr 1060/2009 vastuvõtmisele eelnenud arutelude käigus rõhutas raportöör, et tuleb kehtestada integreeritud järelevalve reitinguagentuuride üle ja ühine kontroll nende toodete üle ELi tasandil.

See põhimõte leidis toetust ja komisjon koostas selleteemalise seadusandliku ettepaneku. 1. jaanuaril 2011. aastal jõustuv Euroopa järelevalve ülesehituse kohta saavutatud kokkulepe teeb reitinguagentuuride tulemusliku järelevalve võimalikuks. Määruses, millega asutatakse EVJA, rõhutatakse, et see amet rakendab oma järelevalvevolitusi eelkõige reitinguagentuuride suhtes.

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Selle määrusega hõlmatakse nii reitinguagentuuride järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt kui ka järelevalve krediidireitingute kasutamise üle üksikute majandusüksuste poolt liikmesriikide tasandil. Liikmesriikide järelevalveasutused vastutavad jätkuvalt järelevalve eest krediidireitingute kasutamise üle nende üksikute majandusüksuste poolt. Liikmesriikide sellistel asutustel puuduvad siiski volitused võtta järelevalvemeetmeid reitingagentuuride suhtes, kui nad rikuvad määrust. See on lähtekoht, millest ettepaneku vastavust proportsionaalsuse põhimõttele hinnatakse.

Ettepanekuga rajatakse kontrollsüsteem, kuid praeguses uusliberaalses õhkkonnas ei ole tingimusi selle tegelikult ja olemuslikult rakendamiseks ning tegemist on pelgalt psühholoogiliselt uudse tegevusega, mis on suunatud peamiselt laiemale üldsusele. See ei ole mõeldud eelneva süsteemi asendamiseks, vaid uue kontrollsüsteemi kasutuselevõtuks, mida eelnevalt isegi sellisel kujul olemas ei olnud ning mille puudumine võimaldas reitinguagentuuridel kõigele vaatamata esmajoones edasi rühkida. Selles mõttes on võib-olla parem, et meil on selline süsteem, kui et meil üldse midagi ei ole.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Mul oli hea meel selle raporti poolt hääletada. Järkjärguline finantsturgude reguleerimine hakkab kuju võtma. Parandatud on investorite kaitset ning suurendatud läbipaistvust. Eeskirjad on nüüd laiaulatuslikumad ning kõikehõlmavamad ning pakuvad seega asjaosalistele paremat kaitset.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Seetõttu alustab alates 1. jaanuarist 2009. aastal tööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA).

Samal ajal muudavad kestev kriis ning pidevad uued tähelepanekud turupõhiste mehhanismide valdkonnas vajalikuks selle asutuse ülesannete ja volituste pideva kohandamise ning vajaduse korral laiendamise. Seetõttu toetan väga üksikasjalikke täpsustusi ja selgitusi EVJA volituste kohta asjaomaste riiklike ametiasutuste suhtes. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

Raport: Anja Weisgerber (A7-0050/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest see aitab ELi õigusraamistikku vajalikul määral lihtsustada. Ma usun, et kaheksa praegust metroloogia valdkonna direktiivi pigem takistavad kui soodustavad selle valdkonna tegevust. Samal ajal jagan raportööri seisukohta, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil. Seetõttu leian, et tuleb võtta vastu lahendus, mille järgi direktiivid tunnistatakse küll kehtetuks, kuid antakse piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti põhjalikuma läbivaatamisega.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Metroloogia on teadus mõõtmisest. Eurooplased on juba antiikajast edukalt kasutanud mõõtesüsteeme kõigis valdkondades (pikkus, maht, alkoholomeetria jne). Näiteks parandab meetermõõdustiku kasutuselevõtmine eri ettevõtjate koostööd ühel mandril ning seejärel ka üle kogu maailma. Siiski on paljudes valdkondades veel ülekaalus mitmed mõõtühikud ja mõõtesüsteemid. Neid takistusi eurooplaste koostöö teelt kõrvaldada soovides on liidul pikaajaline mõõtesüsteemide ühtlustamise poliitika. Selles suunas oli tähtis samm direktiiv 2004/22. Kuna valmistame ette selle direktiivi läbivaatamist, siis on mitmed instrumendid nüüd vananenuteks osutunud ning need tuleks direktiivi parema loetavuse huvides välja jätta. Toetasin seda teksti, sest sealtoodud metroloogiaseaduse reguleerimine on teretulnud.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun vajadusega lihtsustada ühenduse õigustikku ning ajakohastada direktiivid, mis enam ei kehti, kohandades neid tänapäevaga. Need direktiivid on vananenud ega aita paremale õigusloomele kuidagi kaasa. Komisjoni arvates ei ole metroloogiat käsitlevate õigusaktide ühtlustamine vajalik, sest tema arvates teevad liikmesriigid piisavalt koostööd ning praegune olukord, kus vastastikku tunnustatakse rahvusvahelistel standarditel põhinevaid norme, on rahuldav. Siiski tuleb arvestada, et lüngad selles õigusloomes oleksid kahjulikud ning et me ei tohiks soodustada õiguslikku ebakindlust.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse võimalust kuude valdkonda kuuluva kaheksa metroloogiat käsitlevat direktiivi kehtetuks tunnistamiseks, et lihtsustada Euroopa Liidu õigustikku: direktiiv 75/33/EMÜ külmaveearvestite kohta; direktiivid 76/765/EMÜ ja 76/766/EMÜ alkoholomeetrite ja alkoholisisaldustabelite kohta; direktiivid 71/317/EMÜ ja 74/148/EMÜ vastavalt keskmise täpsusega ja keskmisest täpsemate kaaluvihtide kohta; direktiiv 86/217/EMÜ mootorsõidukite rehvimanomeetrite kohta; direktiiv 71/347/EMÜ teravilja puistemassi kohta ja direktiiv 71/349/EMÜ laevatankide kalibreerimise kohta.

Kaheksa metroloogialase direktiivi mõjuhinnangus on komisjon eri valikuvõimalusi (täielik kehtetuks tunnistamine, kehtetuks tunnistamine teatud tingimustel, mitte millegi tegemine) kaaludes jõudnud järeldusele, et ükski valikuvõimalus ei ole teistest parem. Parema õigusloome eesmärgil pooldab komisjon siiski pigem kõikide direktiivide täielikku kehtetuks tunnistamist ehk uusi õigusakte mõõtevahendite valdkonnas.

Seadusandlikust seisukohast pooldan ma seda komisjoni valikut, kuigi leian, et liikmesriikidele tuleb anda piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti, mõõtevahendite ülddirektiivi (2004/22/EÜ) põhjalikuma ülevaatamisega.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi üks eesmärke on lihtne ja ajakohastatud ühenduse õigustik. Ei ole mõtet säilitada täielikult vananenud norme. Metroloogia valdkonna suhtes ollakse arvamusel, et ühtlustamine ei ole vajalik, sest kehtivad õigusaktid on eri liikmesriikide vastastikku tunnustatavad rahvusvahelistel standarditel põhinevad normid. Siiski on oluline, et selle valdkonna õigusloomes ei tekiks lünka, mis põhjustaks õigusliku ebakindluse.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks kaheksa metroloogiat käsitlevat nõukogu direktiivi, sest olen sarnaselt raportöörile parema õigusloome üldeesmärgi poolt. Toetan ka seisukohta, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse. Leian, et mõõtevahendeid käsitlevad direktiivid tuleb kehtetuks tunnistada ja neid lihtsustada, vaadates läbi metroloogia õigusliku aluse: mõõtevahendite direktiivi. Üldiselt pean seda positiivseks sammuks ELi õigusloome lihtsustamise suunas, sest sellega parandatakse kodanike juurdepääsu metroloogiat käsitlevatele õigusaktidele ning võimaldatakse tulemuslikumat tegutsemist selles valdkonnas.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Kaheksa ELi direktiiviga hõlmatakse praegu kuue eri valdkonna metroloogia. Parema õigusloome eesmärgil teeb komisjon ettepaneku need direktiivid kehtetuks tunnistada. Komisjoni arvates ei ole ühtlustamine vajalik, sest praegune olukord, kus vastastikku tunnustatakse riiklikke norme, on rahuldav. Raportöör on aga seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse. Hääletasin raporti poolt, sest raportöör võtab arvesse õigusliku ebakindluse probleeme.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa direktiivide kehtetuks tunnistamine tähendab olemuselt õiguslünka Euroopa Liidu süsteemis, kuid metroloogiat käsitlevate direktiivide süsteemi nüüdisajastamine on kindlasti samm edasi laiaulatuslikuma ja nüüdisaegsema ühtse süsteemi poole. Seetõttu hääletasin raporti, millega tunnistatakse kehtetuks kaheksa metroloogiat käsitlevat direktiivi, poolt. Nõukogu ja komisjoni jagatud põhimõte on kõigele vaatamata delikaatselt tasakaalustatud, sest iga liikmesriik loodab riikide õigusaktide vastastikusele tunnustamisele, vältides probleemide tekitamist metroloogianormidel põhinevate valdkondade ettevõtetele kuni mõõtevahendite ülddirektiivi läbivaatamiseni, millega ühtlustatakse asjaomaste õigusaktide vastuvõtmine Euroopa tasandil.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun raportööri seisukohaga, kes on metroloogiavaldkonna parema õigusloome poolt.

Komisjon pooldas kõigi kaheksa metroloogiadirektiivi täielikult kehtetuks tunnistamist. Raportööri seisukoht on tasakaalustatum, andes liikmesriikidele rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja metroloogia eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil. Seetõttu kehtestatakse üleminekuperiood, et analüüsida nende direktiivide kehtetuks tunnistamise võimalikke tagajärgi ning vajadust vaadata üle selle valdkonna peamine õigusakt, mõõtevahendite ülddirektiiv (2004/22/EÜ).

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. − (IT) Nõustun raportöör Weisgerberiga, kes on parema õigusloome üldeesmärgi poolt. Ettepaneku puhul ei ole siiski selge, milline oleks parim valik. Kaheksa metroloogiadirektiivi mõjuhinnangus on komisjon eri valikuvõimalusi (täielik kehtetuks tunnistamine, kehtetuks tunnistamine teatud tingimustel, mitte millegi tegemine) kaaludes jõudnud järeldusele, et ükski valikuvõimalus ei ole teistest parem.

Parema õigusloome eesmärgil pooldab komisjon siiski pigem kõikide direktiivide täielikku kehtetuks tunnistamist (lootes riikide õigusaktide vastastikusele tunnustamisele) kui ühtlustamist (st mõõtevahendite ülddirektiivi muutmist). Veel kord, nõustun raportööriga, kes on seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas nende direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Kõigi kaheksa direktiivi kehtetuks tunnistamine toob tõenäoliselt kaasa täiendava halduskoormuse, sest liikmesriigid võivad otsustada kehtestada kehtetuks tunnistatud direktiivides käsitletud mõõtevahendite kohta riiklikud rakendussätted. Direktiivide kehtetuks tunnistamine või allesjätmine ei tõsta kumbki tarbijate kaitse üldist taset. Selle saab saavutada ainult direktiivide muutmisega. Leian, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil. Toetan ka raportööri ettepanekut lõpetada kogu protsess 1. maiks 2014. aastal. Seega hääletasin raporti poolt, sest seal pooldatakse lahendust, mille järgi direktiivid tunnistatakse küll kehtetuks, kuid antakse piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti, mõõtevahendite ülddirektiivi (2004/22/EÜ) põhjalikuma ülevaatamisega.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun metroloogia valdkonna õigusloome arendamise üldeesmärgiga. Siiski pean mõistlikuks põhjalikumat keskendumist, sest kiirustades standardimine võib kasu asemel tuua kaasa rohkem segadust ja õiguslikku ebakindlust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. − Selle hääletusega näitab Euroopa Parlament oma poolehoidu parema õigusloome üldeesmärgile. Ettepaneku puhul ei ole siiski selge, milline oleks parim valik. Kaheksa metroloogiadirektiivi mõjuhinnangus on komisjon eri valikuvõimalusi (täielik kehtetuks tunnistamine, kehtetuks tunnistamine teatud tingimustel, mitte millegi tegemine) kaaludes jõudnud järeldusele, et ükski valikuvõimalus ei ole teistest parem. Parema õigusloome eesmärgil pooldab komisjon siiski pigem kõikide direktiivide täielikku kehtetuks tunnistamist (lootes riikide õigusaktide vastastikusele tunnustamisele) kui ühtlustamist (st mõõtevahendite ülddirektiivi muutmist). Euroopa Parlament on seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil.

Seetõttu pooldame lahendust, mille järgi direktiivid tunnistatakse küll kehtetuks, kuid antakse piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti, mõõtevahendite ülddirektiivi (2004/22/EÜ) põhjalikuma ülevaatamisega.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt, sest see aitab märkimisväärselt vähendada bürokraatiat, milleks pidevalt üles kutsutakse, ning võimaldab tunnistada kehtetuks üle 20 vananenud või ebavajalikuks muutunud direktiivi. See on õige lähenemisviis lihtsama ja tõhusama Euroopa saavutamiseks.

Raport: Zita Gurmai, Alain Lamassoure (A7-0350/2010)

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. − (LT) Andsin sellele olulisele resolutsioonile heakskiidu, kuna olen veendunud, et Euroopa kodanikualgatus annab olulise võimaluse tõstatada küsimusi aruteluks ning edendab senisest suuremat piiriülest arutelu ELis. Kodanikualgatusega antakse Euroopa Liidu kodanikele õigus esitada õigusakti ettepanek. Et selline algatus kehtiks, peavad Euroopa kodanikualgatuse korraldajad koonduma kodanike komiteedesse, mis koosneb eri liikmesriikidest pärit isikutest. See tagaks, et esilekerkivad probleemid on tõepoolest Euroopa probleemid ning samaaegselt kaasneks ka see lisaväärtus, et sellest oleks abi allkirjade kogumisel juba algusest peale. Mulle tundub, et kodanikualgatust saadab edu vaid juhul, kui ELi õigusloome on kodanikusõbralik, ei pane korraldajatele koormavaid kohustusi ega tekita neis pingeid. Samuti on väga oluline, et kogu tegevus vastab ELi andmekaitsenõuetele ja et see on algusest lõpuni läbipaistev. Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia uus vahend kogu Euroopa jaoks ning seetõttu tuleb olulist tähelepanu pöörata ka teabe- ja teavituskampaaniatele, mille eesmärk on Euroopa kodanikualgatust rohkem tutvustada.

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Euroopa Parlamendi ja nõukogu kompromiss nn kodanikualgatuse määruses, millega kaasneb naeruväärne triumf ELi demokraatlike institutsioonide tugevdamise üle, ei ole muud kui solvav katse inimestega manipuleerida ja neid lollitada. Eksitavalt nimetatud kodanikualgatus ei ole mitte ainult kasutu, vaid võib inimestele ka ohtlikuks osutuda. Peale 1 000 000 allkirja kogumise tingimuse suhtes kokku lepitud menetlusnormide teeb see sisuliselt sama välja: komisjonil ei ole kohustust seadusandlik algatus esitada ning õigusakti sisu ei ole komisjonile siduv.

Vastupidi, seda liiki nn kodanikualgatust, mida juhivad ja millega manipuleerivad kapitali mehhanismid ja kodanlik poliitiline süsteem, saavad ELi ametiasutused kasutada kõige rohujuurevastasemate ja tagurlikumate ELi lahenduste esitamiseks ning monopolid saavad seda kasutada kui ilmselge üldise nõudmisena. Lisaks kasutatakse sellist liiki algatust allkirjade kogumiseks, memorandumiteks ja taotlusteks, mis on suunatud organiseeritud rohujuuretasandi ja töölisklassi liikumise vastu, massimeeleavaldusteks ja võitlemiseks ning eri vastupanuviisideks. Mitmesuguse kodanikualgatused ei suuda peita ELi kodanlikku olemust ega ole suutelised klassivõitlusele ega rohujuuretasandi liikumisele kaasa aitama.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Kodanikualgatust lubati Lissaboni lepingus ning nüüd see lõpuks rakendatakse. See uus viis Euroopa Liidu poliitika tegemises osalemiseks võimaldab Euroopa kodanikel paluda otse komisjonilt õigusakti ettepaneku esitamist kodanikke huvitavatel teemadel, tingimusel et see kuulub ELi volituste piiresse. Pidime ootama vaid kodukorra juurutamist, et see uus Euroopa kodanike õigus reaalsuseks saaks. Nüüd on see toimunud ning toetasin seda ettepanekut oma häälega. Nn kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsme liikmesriigi kodanikest, saab taotleda komisjonilt algatuse registreerimist. Pärast seda saab alustada allkirjade kogumist paberkandjal või Internetis. Nõutavad miljon allkirja peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust ELi liikmesriikidest ning need tuleb koguda 12 kuu jooksul. Liikmesriigid kinnitavad toetusavaldused. Kõik allakirjutanud peavad olema Euroopa Liidu kodanikud ja Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses. Komisjon on aluslepingu täitmise järelvalvajana lõppotsustaja selle üle, kas esitatud õiguslik menetlus läheb algatamisele.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. − (LT) Toetan Euroopa Parlamendi vastu võetud otsust õiguse kohta esitada Euroopa kodanikualgatuse raames seadusandlik ettepanek. Arvatakse, et kodanikualgatusega luuakse kodanike ja institutsioonide vahel otsene side, mis neid üksteisele lähendab ja tagab selle, et ELi institutsioonid hakkavad tegelema konkreetsete küsimustega, mis on olulised kodanikele. Euroopa kodanikualgatuse kaudu saavad ELi kodanikud pöörduda otse Euroopa Komisjoni poole, et algatada õigusakti vastuvõtmine. Komisjon otsustab, mida teha õnnestunud kodanikualgatustega. Euroopa Parlament saab nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata eelkõige avalike kuulamiste korraldamise ja resolutsioonide vastuvõtmisega. Kuna Euroopa kodanikualgatus on uus vahend, siis oleks kasulik, kui komisjon esitaks iga kolme aasta tagant määruse rakendamise aruande ning teeks vajaduse korral ettepaneku määruse läbivaatamiseks. Algatuse tõhusa rakendamise tagamiseks tuleks vältida keerukaid haldusmenetlusi. Samuti on oluline tagada, et kogu tegevus vastab ELi andmekaitsenõuetele.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Pärast kompromissi saavutamist Euroopa kodanikualgatust reguleerivate eeskirjade suhtes võeti raport vastu väga suure häälteenamusega: 628 poolthäält ning vaid 15 vastuhäält ja 24 erapooletut. Mul on hea meel selle hääletuse üle, millega antakse Euroopa kodanikele alates 2012. aastast võimalus oma hääli kuuldavamaks teha. Idee on lihtne, tegemist on Euroopa tasandil petitsiooniga: kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsme liikmesriigi kodanikest, peab aasta jooksul koguma miljonit allkirja avalikku huvi pakkuval teemal, mis komisjoni tähelepanu nõuab. Komisjon peab seejärel kolme kuu jooksul otsustama, kas ta peab selleteemalist seadusandlikku ettepanekut asjakohaseks või mitte, ja oma otsust põhjendama. Võime olla vastu mõnedele liikmesriikide saavutatud tingimustele, nagu nõue, et petitsioonile allakirjutamiseks tuleb olla Euroopa Liidu kodanik, mitte vaid selle elanik, või riikidele antav võimalus küsida allkirjade kontrollimiseks inimeste isikutunnistusi. Sellele vaatamata on kodanikualgatus positiivne idee ning samm edasi osalusdemokraatia suunas, mille me nüüd praktikasse viima peame.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. − (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest Lissaboni lepingus käsitletud Euroopa kodanikualgatus on suur samm edasi Euroopa Liidu ja selle kodanike suhete tihendamise suunas. Selle uue algatusega antakse kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil. Veelgi enam, kodanikele antakse võimalus end kuuldavaks teha ja esitada neid huvitavaid küsimusi Euroopa institutsioonidele arutamiseks. Selline kahesuunaline tegevus on vastastikku kasulik. Algatuse kasutuselevõtuga tagatakse, et ELi institutsioonid hakkavad tegelema konkreetsete küsimustega, mis on olulised kodanikele. Lisaks saab Euroopa Parlament aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele, kasutades kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et toetada omal valikul kodanikualgatusi, eelkõige avalike kuulamiste korraldamise ja resolutsioonide vastuvõtmisega.

Euroopa Liit peab ka tagama, et kogu tegevus vastab ELi andmekaitsenõuetele ja et see on algusest lõpuni läbipaistev. Ainult turvalise keskkonna tagamisega ettepanekute esitamiseks on meil võimalik võita tarbijate usaldus ning julgustada nende huvitundmist Euroopa Liidu tegevuse vastu.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. − (RO) Kodanikualgatus, millega antakse miljonile Euroopa kodanikule õigus esitada seadusandlikke algatusi, sisaldub Euroopa Liidu osalusdemokraatia mõistes, mis on tegelikult sätestatud Lissaboni lepingus. See on uus ja oluline ELi samm ning seega saab parlament kodanikelt, keda ta esindab, tagasisidet selle kohta, kas ta teeb head tööd või mitte. Toetan tõsiasja, et parlament on püüdnud seadusandliku algatuse korda ELi kodanikele võimalikult lihtsaks ja hõlpsasti kasutatavaks muuta, sest just kodanikud hakkavad seda tegelikult kasutama. Meil ei ole vaja keerulist korda, mis ELi kodanikele ainult pingeid tekitab.

Heaks on kiidetud parlamendi põhinõudmised, nagu vastuvõetavuse kontrollimine kohe alguses, mitte pärast 300 000 allkirja kogumist. Pean parlamendi ja ELi kodanike võiduks seda, et allkirju tuleb koguda vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, mitte ühest kolmandikust, nagu esialgses ettepanekus. Ma loodan, et kui parlamendi otsus 2012. aastal jõustub, esitavad ELi kodanikud nii palju algatusi kui võimalik.

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Hääletasin kodanikualgatust käsitleva raporti poolt, olles täielikult teadlik sellest, et tegemist on vaid Euroopa kodanike tahte väljendamise vahendiga ning mitte olulise võimalusega poliitikas osaleda või praegust poliitikasuunda vastupidiseks muuta. Komisjon püüdis viimse võimaluseni seda konkreetset kodanikuõigust piirata ning seega ei käsitleta lõplikus tekstis tegelikke pikaajalisi eesmärke, esitades näiteks konkreetse keerulise korra kodanikualgatuse rakendamiseks. Kahjuks jäeti välja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni olulised muudatusettepanekud ning selle tulemusel ei saa algatusele alla kirjutada need ELi elanikud, kes ei ole liikmesriikide kodanikud. Sellega takistatakse elanike võrdset osalust olenemata rahvusest ning puudub ka tagatis, et allkirjad vastavad allakirjutanute isikutunnistuste numbritele.

Vaatamata sellele on lõplik tekst esialgsest variandist palju parem, sest selles sätestatakse minimaalseks riikide arvuks üks neljandik, tehakse ettepanek algatuste registreerimiseks kohe ning nõutakse, et komisjon korraldab iga eduka algatuse avaliku kuulamise ja tagab iga algatuse rahastamise täieliku läbipaistvuse.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Olen seda algatust alati Lissaboni lepingu üheks kõige olulisemaks uuenduseks pidanud. Miljonile kodanikule märkimisväärsel arvul liikmesriikidest võimaluse andmine seadusandliku algatuse esitamiseks peaks Euroopa kodakondsuse kaudu aitama kaasa ELi tasandil korraldatud kodanikuühiskonna tugevdamisele. Olen rõhutanud selle meetme reguleerimisala, arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmetel ei ole seadusandlikku algatamisõigust. Loodan, et selle seadusandliku algatuse kohaldamine ei osutu tegelikkuses ülemäära bürokraatlikuks, mis selle uue instrumendi kasutamisel heidutaks.

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. − Toetan küll täielikult Euroopa kodanikualgatust, kuid hääletasin seadusandliku resolutsiooni lõpliku versiooni vastu, sest olen pettunud, kui vähe selle paljutõotava vahendiga tegelikult saavutati. Eelkõige ei nõustu ma sättega, mille kohaselt nõutakse enamiku liikmesriikide allakirjutanutelt isikutunnistuste numbreid. Samuti olen ma vastu, et Euroopa kodanikualgatuses osalemine piiratakse ainult ELi kodanikega.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kodanikualgatuste põhireeglite vastuvõtmine vastavalt Lissaboni lepingus sätestatule märgib veel üht sammu otsedemokraatia suunas Euroopas. Tulevikus peab komisjon kaaluma uue Euroopa õigusakti koostamist, kui seda soovib miljon kodanikku vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest. Seega antakse uue instrumendiga Euroopa kodanikele võimalus õigusloome protsessi tegelikult mõjutada, viies inimeste soovil tõstatatud nõude või küsimuse Euroopa tasandile. See on võit meie liikumisele, mis on pidevalt kutsunud üles Euroopa Liidu lähemaletoomiseks oma kodanikele kindlama, läbipaistvama ja juurdepääsetavama Euroopa rajamise kaudu.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) Mul on hea meel, et hääletasin koos valdava enamiku parlamendiliikmetega kodanikualgatust käsitleva raporti poolt, millega juurutatakse ELi õigusloome protsessi enneolematul määral kodanike osalemine. Tõepoolest, miljonile kodanikule poliitilise algatusõiguse andmisega on parlament osalusdemokraatia suurepärane näide. See on nüüd tee, mida mööda Euroopa Liit jätkama peab: kodanikega tuleb veelgi lähedasemaks saada.

  Martin Ehrenhauser (NI), kirjalikult. − (DE) Esialgse eelnõuga võrreldes on tehtud mõned väiksed parandused. Seetõttu hääletasin raporti poolt. Sellele vaatamata tahaksin öelda, et isegi selle kodanikualgatuse olemasolul on ELis endiselt karjuv demokraatia defitsiit ning otsedemokraatia puudub täiesti. Selle tulemusel peab järgmine samm olema kohustuslike referendumite korraldamine edukate algatuste korral. Väga tervitatav on kohustuslike avalike kuulamiste korraldamine petitsiooni algatajatele komisjoni ja parlamendi kaasamisel. Liikmesriigid peavad kodanikualgatuse nüüd kiiresti ilma aega raiskamata ja ülemäärase bürokraatiata vastu võtma.

Toetusavalduste hindamiseks ei ole vaja teha isikutunnistuste kontrolli, nagu kohalikud ametiasutused referendumite riiklike petitsioonide korral teostavad. Riikide valimisasutused peavad toetuma juhuvalimile, nagu pakkus Euroopa Parlament.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kodanikualgatuse kohta, mis on üks asjakohasemaid Lissaboni lepinguga juurutatud sätteid, võimaldades miljonil kodanikul paluda komisjonilt teatud seadusandlike ettepanekute esitamist. Euroopa Parlamendi vastu võetud ettepanekud peaksid võimaldama muuta kodanikualgatusega seotud reeglid selgemaks, lihtsamaks ja hõlpsamalt kohaldatavaks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Täna heaks kiidetud kodanikualgatus on veel üks samm inimestele kujundatud ja inimeste endi kujundatud Euroopa suunas, suurendades selle demokraatlikku olemust ja läbipaistvust ning julgustades Euroopat kodanikele lähemale liikuma ja aktiivse, huvitatud ning osaleva kodanikuühiskonna kujunemist. Nüüdsest on Euroopa kodanikel võimalus esitada taotlus, et Euroopa Komisjon esitaks teemat käsitleva õigusakti, tingimusel et on kogutud minimaalne arv allkirju, mis on pärit vähemalt ühest viiendikust liikmesriikidest.

Pean aga väljendama oma hämmeldust kollektiivide ja organisatsioonide väljajätmise üle korraldajate hulgast (artikli 2 lõige 3), pidades silmas eelkõige valitsusväliseid organisatsioone ja erakondi, mis on esindusdemokraatia rajanud organisatsioonid, ning ka korraldajate rühma kindlaksmääramiseks valitud terminoloogiat – nn kodanike komitee.

Mind paneb imestama ka katse sätestada hääleõigusliku vanuse alampiiriks 16, sest enamikus liikmesriikides antakse aktiivse või passiivse hääletamise õigus täisealistele ehk 18aastastele kodanikele. See peaks olema kriteerium, nagu komisjon ettepaneku artikli 3 jaotistes 7 ja 2 esitab.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel Lissaboni lepingus käsitletud Euroopa kodanikualgatuse raporti vastuvõtmise pärast, mille eesmärk on anda kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil.

Iga algatuse puhul on 12 kuud aega miljoni allkirja kogumiseks, mis peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, praegusel juhul seitsmest. Minimaalne allkirjade arv riigi kohta varieerub 74 250 allkirjast Saksamaal kuni 3750 allkirjani Maltal. Portugali puhul on algatuse toetamiseks kogutavate allkirjade minimaalne arv 16 500 allkirja.

Toetusavalduste kehtivust hindavad liikmesriigid. Portugali puhul tuleb allkirjale lisada isikutunnistuse, passi või kodanikutunnistuse number. Allakirjutanud peavad olema ELi kodanikud, kes on Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses (Portugalis 18aastased).

Seejärel on komisjoni ülesanne algatust analüüsida ning otsustada kolme kuu jooksul, kas esitada sel teemal Euroopa õigusakt. Ühenduse vastutav isik peab osutama meetmed, mida ta võtta kavatseb, ning põhjendused meetmete võtmiseks või mitte võtmiseks. See põhjendus avalikustatakse.

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. − (IT) Toetan Lamassoure’i ja Gurmai raportit kodanikualgatuse kohta. Selle hääletusega kiideti heaks ning aidatakse kehtestada Euroopa kodanikualgatuse toimimise põhireeglid Lissaboni lepingus sätestatu kohaselt.

Kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsmest liikmesriigist pärit isikutest, võib registreerida algatuse ning alustada vajaliku miljoni allkirja kogumist paberkandjal või Internetis kohe, kui komisjon on teinud vastuvõetavuse kontrolli. Sellel osalusdemokraatia näitel on suur potentsiaal, sest esmajoones kaasab see kodanikke ja võimaldab neil teatud mõttes meie töös osaleda.

Kahe kaasraportööri ühistöö näitas, et tulemuslikult ning kodanike huvides tegutsedes on võimalik ületada ka ideoloogilised vastuolud. See aluseks olev seisukoht on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonile tavaline, sest seal ollakse alati proaktiivsed ning dialoogile ja koostööle avatud, jäädes samas kindlate ja kõigutamatute väärtuste juurde.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See on selgelt demagoogiline algatus, Euroopa Liidu propaganda, mille ainus eesmärk on üritada varjata demokraatia vaesumist ning panna meid unustama, et Euroopat juhivad need, kes vältisid nn kodanikualgatusele eelnenud Lissaboni lepingu referendumit.

Samal ajal kehtestatakse Lissaboni lepingu endaga selliseks kodanikualgatuseks piirangud, sätestades selle artiklis 11, et vaja on miljonit allkirja märkimisväärsest arvust liikmesriikidest ja et Euroopa Komisjoni võib kutsuda üles esitama ettepanekut ainult talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes on kodanike arvates vaja aluslepingute rakendamiseks võtta vastu ELi õigusakt.

Teisisõnu, pärast kogu allkirjade kogumiseks ja määruse eelnõus sätestatud nõuete täitmiseks tehtud pingutusi ei taga keegi, et kodanike soove arvesse võetakse. Igal juhul täiustab Euroopa Parlamendi heakskiidetud raport Euroopa Komisjoni ettepanekut veidi, kuid see peab olema kooskõlas aluslepingu sätetega, mis algselt tegelikult kodanikualgatuse süvendamist piiravad. Just seetõttu jäin ma erapooletuks.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Igale kodanikualgatusele tuleb koguda vähemalt miljoni Euroopa Liidu kodaniku allkirjad ning allakirjutanud peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust Euroopa Liidu liikmesriikidest: see oli määruse olulisim punkt. Iirimaa valitsus kavatseb Iirimaalt pärinevad allkirjad kinnitada Iirimaa valimisregistri põhjal Euroopa Parlamendi valimisteks.

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. – (FR) Jäin Euroopa kodanikualgatuse rakendamist käsitleva määruse suhtes erapooletuks. Minu arust on parlament valel teel, kui ta selliseid algatusi võimalikult palju lihtsustada tahab, eriti riikide arvu vähendamisega, millest allkirjad pärinevad. Toetan jätkuvalt esindusdemokraatiat. Kodanikualgatused ei aita lahendada ELi majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja ühiskondlikke probleeme. Kodanikealgatuseks nimetatud teenivad olemuslikult äärmuslike poliitiliste jõudude huve, kes kasutavad selliseid instrumente kampaaniates surmanuhtluse taastamiseks, minarettide ehitamise keelustamiseks, Euroopa n-ö hiiliva islamistumise peatamiseks ja muudel populistlikel teemadel.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Seda hetke oleme kõik alates Lissaboni lepingu jõustumisest eelmisel aastal oodanud: määrus kodanikualgatuse kohta, millega sätestatakse kodanikualgatuse rakendamise kord, selle eeskirjad ja põhimenetlused ning mis eelkõige võimaldab selle uue instrumendi lõpuks kasutusele võtta. Nüüdsest on miljonil Euroopa kodanikul ehk 0,2% ELi elanikkonnast võimalus paluda komisjonil esitada ettepanekud teatud valdkondades: oluline samm osalusdemokraatia suunas, mis peaks võimaldama ja julgustama piiriülest arutelu Euroopas, sest kodanikualgatuse peavad ellu kutsuma eri liikmesriikide kodanikud; märkimisväärne samm edasi Euroopa kodanike ühendamise suunas, lootuses, et Euroopa kodanikud seda uut instrumenti ka tegelikult kasutama hakkavad, et see on tulemuslik ja et Euroopa Komisjon on suuteline kodanike esitatud ettepanekuid järgima.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. − (FR) Euroopa kodanikualgatus on üks huvitavamatest Lissaboni lepingus sätestatud algatustest. See on Euroopa petitsioon, mis võimaldab miljonil Euroopa kodanikul teatud arvul ELi liikmesriikidest mis tahes küsimuse komisjoni päevakorda tuua. Teisisõnu tähendab see Euroopa kodanikele tegelikku seadusandlikku võimu, sest komisjon on kohustatud sellisele kodanikualgatusele reageerimiseks tegema uuringu või esitama direktiivi ettepaneku. Olukorras, kus kodanikud tunnevad end endiselt liiga nõrgalt liiduga seotuna ning kus Euroopa tasandi valimiste osalusmäär on eriti murettekitav, võimaldab see kodanikualgatus Euroopa kodanikel Euroopa demokraatias täieõiguslikult osaleda. Seetõttu pean mõnevõrra kahetsusväärseks täna tõstatud küsimusi kodanikealgatusega seotud ohtude kohta. Nõukoguga saavutatud kompromiss on täiesti õiglane ning kodanikualgatuse projekti vastuvõetavuse kriteeriumid tagavad, et ebaõiglased algatused teoks ei saa. Peaksime olema julgemad kodanike algatatud arutelude suhtes teemal, millist kasu selline algatus neile toob. Hääletasin selle teksti poolt.

  Salvatore Iacolino (PPE), kirjalikult. − (IT) Euroopa kodanikualgatus on kodanike õigustel põhineva Euroopa ülesehitamisel suur samm edasi. Ranged vastuvõetavuse kriteeriumid, ligipääsetav ja lihtsustatud kord ning liikmesriikide esindatus on selle vahendi põhisambad, millega taastatakse osalusdemokraatia väärtuse esikoht.

Liidu väärtustega kooskõlas antakse Lissaboni lepinguga vähemalt miljonile kodanikule, kes esindavad vähemalt ühte neljandikku liikmesriikidest, autentne võimalus kodanike tulemuslikuks kaasamiseks normide kujundamisse vastavalt Euroopa inimeste ootustele. Loodame, et selle instrumendiga edendatakse kodanike õigusi ning et varsti jõuab kätte aeg, kui meil on võimalik saavutatud tulemusi positiivselt hinnata ning teha vajaduse korral kodanike huvides asjakohaseid parandusi, et see tõeliselt uuenduslik projekt veelgi tõhusamaks ja paindlikumaks muuta. Nii kooskõlastatakse eurol põhinev liit Euroopaga, mis sõltub Euroopa inimeste õigusest kodakondsusele.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Andsin raportile oma heakskiidu, sest Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia uus vahend kogu Euroopa jaoks. Kodanikualgatus on vahend, mida peaksid kasutama kodanikud ise ja mille eesmärk on tugevdada otsedemokraatiat, tõsta kodanikuaktiivsust ja suurendada Euroopa kodanike mõju ELi poliitikale. Kodanikualgatust käsitleti esimest korda Euroopa põhiseaduse lepingus ja hiljem Lissaboni lepingus ning selle eesmärk on anda kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil. Mul on hea meel, et raportis edendatakse nüüdisaegse tehnoloogia kasutamist osalusdemokraatia asjakohase vahendina. Kodanikualgatusega luuakse kodanike ja institutsioonide vahel otsene side, mis neid üksteisele lähendab ja tagab selle, et ELi institutsioonid hakkavad tegelema konkreetsete küsimustega, mis on olulised kodanikele.

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. − (DE) Täna vastu võetud kodanikualgatus on oluline samm Euroopa Liidu kodanikele lähemale toomisel. Lõpuks ometi on Euroopa Liidu kodanikel võimalus aktiivselt poliitikas osaleda. Lisaks poliitikas osalemisele on kodanikel nüüd ka võimalus vahetult nõuda komisjonilt meetmete võtmist.

Oluline on tagada, et see algatus oleks nii kodanikusõbralik ja lihtne kui võimalik, et mitte julgustada selle väärtarvitamist. Olgu kodanikualgatus nii kasutajasõbralik kui tahes, selle ülemäärane kasutamine viib siiski algatuse väärtuse vähenemiseni. Kodanikualgatusega kehtestatakse suurem demokraatia ning aidatakse märkimisväärselt kaasa Euroopa nüüdisaegsemaks muutmisele ja selle toomisele kodanike ellu. Tahaksin veel kord üles kutsuda parlamenti ja komisjoni tagama, et petitsioonikomisjonile antakse selles protsessis asjakohane roll.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa kodanikualgatuse üks põhieesmärk on tuua Euroopa asutused kodanikele lähemale ning muuta tavalistele eurooplastele lihtsamaks oma õiguste ja eelisõiguste praktiseerimine. See parandab kindlasti liikmesriikide elanike eluviisi ning aitab liidule sotsiaalsust pooldavat kujundit luua. Ettepaneku autorid on püüdnud kokku panna lihtsaimat mudelit koosolekute organiseerimiseks ning allkirjade kogumiseks, mis algatuse osana toimub. Kui eurooplased tahavad avaldada oma arvamust teemal, mis nende arvates on oluline, siis on meie kohustus kindlustada, et neid võetaks kuulda ning nende palvet kaalutaks. Lõppude lõpuks selles ju tõeline demokraatia seisnebki.

  Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. – (LV) Täna võttis Euroopa Parlament vastu ajaloolise otsuse, mis võimaldab kodanikuühiskonnal otsuste tegemise protsessis palju aktiivsemalt osaleda.

Aktiivne kodanikuühiskond, mis osaleb poliitiliste otsuste tegemisel, on üks demokraatia nurgakive. See on üks kvaliteetse poliitika põhieeldustest, mis on mitmete aastate jooksul aidanud kaasa kõrgetasemelise demokraatia, inimõiguste ja heaolu kujunemisele Euroopa Liidus ning Euroopa kujunemisele maailma arenenuimaks piirkonnaks. Kodanikuühiskonna ülesanne ei ole ainult valimistes osalemine. Kodanikud peavad igapäevaselt otsustusprotsessis osalema, avaldades oma arvamust poliitilise päevakorra spetsiifiliste otsuste või sündmuste kohta. See on nende huvides, osaleda demokraatlikus kontrollis võimu üle ning kritiseerida poliitikuid nende tegevuste eest. Aktiivse kodanikuühiskonnata ei oleks olnud võimalik taastada Balti riikide iseseisvust ega kindlustada meie naasmist Euroopasse. Seetõttu hääletan kodanikualgatuse poolt suure poolehoiuga.

Senini polnud Euroopa õigusloomes piisavalt väljaarendatud selgeid mehhanisme, mis võimaldanuks eurooplastel osaleda otsustusprotsessides ja tõmmata Euroopa institutsioonide tähelepanu kodanike hetkeprobleemidele. Arvan, et kodanikualgatus kasvatab inimeste usku Euroopa Liitu ning suurendab tehtud otsuste legitiimsust.

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. − Hääletasin kodanikualgatuse teemal tehtud Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekute poolt, kuna leian, et need muudavad algatuse alused kindlamaks ja võimaldavad suuremal arvul inimestel osaleda. Tegemist on ajaloolise hetkega, kuna Euroopa kodanikele antakse konkreetne meede, mille abil käsitleda olulisi probleeme ja teemasid ELi tasandil. Soovitan komisjonile tungivalt pöörata tähelepanu muudatusettepanekule, millega soovitakse kodanikele kehtestada lihtsaid menetlusi ja pakkuda läbipaistvat teavet. Üks asi on sellist mehhanismi luua, kuid samuti peab see ELi kodanikele olema kättesaadav ja arusaadav, et nad saaksid seda täielikult ära kasutada. Parlament soovib ühe allakirjutanuid puudutava kriteeriumi pehmendamist, soovides, et nende päritolumaadeks piisaks algse ühe kolmandiku asemel ühest viiendikust liikmesriikidest.

Samuti soovitakse, et allkirjade kogumiseks loodaks lihtsasti juurdepääsetav ja tasuta kasutatav Interneti-põhine süsteem. Eriti rõhutan vajadust kutsuda kokku kodanikekomiteed, kes organiseeriksid algatusi. Eesti iseseisvuse taastumisel 1991. aastal mängis ühte olulisimat rolli just kodanikekomiteede liikumine. See on selge märk sellest, et kodanikud suudavad müüre purustada.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) Toetan parlamendi otsust võtta ELi kodanike tarbeks kasutusele kodanikualgatuse võimalus. Uus ELi-ülene petitsioonisüsteem on oluline vahend, mis annab kodanikele rohkem võimalusi osalemiseks ning see kindlustab otsesema demokraatia. Euroopa Liidu leping tervikuna parandab liidu demokraatlikku funktsioneerimist. Kodanikud saavad osaleda liidu demokraatlikus elus ning pöörduda komisjoni poole otse. Kodanikualgatus annab kodanikele algatuse tegemise õiguse, mis on sarnane Euroopa Parlamendi ja ülemkogu õigustega. Selleks et tagada kodanikualgatuse korrektne rakendumine, on vaja vähemalt ühest viiendikust liikmesriikidest koguda vähemalt miljon allkirja. Lisaks on Parlament esitanud oma resolutsioonis meetmeid, mis muudaksid kodanikualgatuse kasutamise lihtsamaks.

Komisjon võiks näiteks kaaluda selliste eksisteerivate programmide kasutamist, mis arendavad mobiilsust ja kodanikuaktiivsust ning ka uute suhtlusvormide, muu hulgas sotsiaalvõrgustike kasutamist, mis soodustavad avaliku arutelu teket. Mul on hea meel asjaolu üle, et liikmesriikide esindused ja kontorid hakkavad tegutsema vahendajate ning nõuandvate organitena.

  Sabine Lösing ja Sabine Wils (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Hoolimata Euroopa kodanikualgatusse tehtud parandustest, mis tulenevad komisjoni ja parlamendi vahelisest kompromissist, on selles endiselt asjatuid bürokraatlikke takistusi. Lisaks on ka oht, et suured ettevõtted ja organisatsioonid hakkavad seda näiteks oma töövahendina kasutama, sest kuigi läbipaistvus on garanteeritud, ei ole kehtestatud piiri ettevõtete tehtavatele annetustele. Teiste hulgas selle põhjuse tõttu hoidusime viimasest hääletamisest.

Osa meie kriitikast on järgmine.

1. Ettevõtteid ei ole algatusest välja jäetud.

2. Ei otsustatud, kas nooremad kodanikud, alates 16. eluaastast, saavad osaleda. See sõltub riiklikust valimisseadusest.

3. ELis elavad kolmandad isikud ei saa osaleda.

4. Kompensatsiooni ei saa alates 100 000 allkirjast (0,005 eurot allkirja eest) Selle tulemusena saab algatuse korraldamine algatajatele olema väga kulukas ning ei ole seetõttu kõigile võrdselt kättesaadav.

5. Ettevõtetel ei ole keelatud Euroopa kodanikualgatusi toetada ning toetusel puudub ülempiir.

6. Ei ole spetsiifilist teavet Euroopa kohtusse edasikaebamise võimaluste kohta, kui algatus tagasi lükatakse.

7. Kui Euroopa Komisjon algatusega seotud õigusakti eelnõu tagasi lükkab, ei pea ta oma otsust põhjendama.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Kodanikualgatus loob otseühenduse kodanike ja institutsioonide vahel, täites niimoodi praeguse tühimiku ning sundides ELi institutsioone tegelema kodanike oluliste probleemidega. Rõhutan paari punkti, mida ei tohi kahe silma vahele jätta:

1. Kodanikualgatus saab olema edukas ainult siis, kui kodanikel on seotud määrusest lihtne aru saada ning neil on lihtne neid rakendada, ilma et organiseerijad oleks kohustatud oma õlule üleliigseid kohustusi võtma.

2. Komisjoni ning nõukoguga peetud läbirääkimistele tulemusena jõudsime ühisele arusaamale, mis kehtestab, et kodanikualgatuse toetajad peavad esitama mingisugused isikutunnistused ning liikmesriikide asutustel peab olema võimalus neid kontrollida. Väga oluline on aga kindlustada, et protsess vastab ELi andmekaitse valdkonna õigusaktidele. Mis tahes organisatsioon, millel on võimalik kodanikualgatust toetada, peab toetuse andma täiesti läbipaistvalt, et allkirja andjad oleksid teadlikud sellest, kes on selle algatuse taga, mida nad soovivad toetada.

3. Euroopa Parlamendi infokeskused liikmesriikides ning komisjoni teabevõrgustikud, nagu „Europe Direct” ja kodaniku teeviida teenus peavad pakkuma kogu vajalikku teavet kodanikualgatuse kohta.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Mul oli hea meel, kui kuulsin kodanikualgatuse tänase hääletuse tulemust. Kodanikualgatuse juurutamisega on Lissaboni lepingust saanud ELi kodaniku õiguslik vahend, kuid peame meeles pidama, et miljoni allkirja kokkusaamine ei tähenda veel uue seaduse tegemist. See menetlus peab läbima ELi õigusloome tee kogu selle ulatuses ning meie Euroopa Parlamendi liikmetena peame kindlustama, et menetlused oleksid lihtsad ning et selles küsimuses ei esineks pettumust. Arvan, et peaksime liikmesriikides selle instrumendi kohta korraldama korraliku teabekampaania, et ELi kodanikualgatuse raames tõstatatud teemad langeksid kokku aluslepingutega ning oleksid vastavuses ELi väärtustega.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle olulise Euroopa Parlamendi algatusega saab miljon Euroopa kodanikku paluda Euroopa Komisjonil algata õigusakti ettevalmistuse mingisuguse spetsiifilise probleemi küsimuses. Täna Euroopa Parlamendis heakskiidetud kodanikualgatuse ellukutsuvates reeglites on kirjas, et allkirja andjaid peab olema vähemalt seitsmest liikmesriigist. Portugali puhul on vaja koguda vähemalt 16 500 allkirja andjat, et riik saaks algatuse toetamises osaleda. Lissaboni lepinguga anti kodanikele õigus algatusele ning nende tingimuste kohaselt saab miljon Euroopa kodanikku paluda Euroopa Komisjonil esitada teatud seadusandlikke ettepanekuid. Tänasel täiskogul vastuvõetud määrus kehtestab vajalikud tingimused tulevaste kodanikualgatuse käivitamiseks.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, mis puudutas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut kodanikualgatuse kohta, kuna see rahuldab minu fraktsiooni sisukohti ainult pisut – sest see eirab olulisi probleeme, näiteks seda, et lubataks käivitada selliseid algatusi, mis esitaksid ettepanekuid aluslepingute muutmiseks, või et allkirjade kogumise perioodi pikendataks esitatud 12 kuust 18 kuuni –, leian sellegipoolest, et raport on märkimisväärselt, kuid mitte piisavalt, parem kui tekst, mille komisjon esitas. Kodanikualgatus on Lissaboni lepinguga kehtestatud avalikkuse kaasarääkimise mehhanism, mis võimaldab kodanikel ja kodanikuühiskonnal osaleda Euroopa poliitiliste suuniste väljatöötamisel. Toetan esitatud teksti, kuna see lihtsustab mehhanismi loomist ja selle kombineeritud protseduuri. Näiteks lihtsustab see algatuste registreerimise protsessi ning lõdvendab nõuet, mis puudutab liikmesriikide arvu, keda kodanikud esindama peavad (kolmandikust viiendikuni). Võrreldes komisjoni algatusega on see tekst parem, kuna tõhustab allkirjade kogumise kampaania rahastamise läbipaistvust.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa kodanikualgatus saab olema võimas vahend Euroopa Liidu tegevuskava kujundamisel. Algatus juurutati Lissaboni lepinguga ning see võimaldab miljonil Euroopa kodanikul nõuda Euroopa Komisjonilt algatuste esitamist teemade kohta, mis kuuluvad selle võimkonna piiresse. See algatus annab ELi kodanikele õiguse avaldada oma arvamust ning seeläbi on neil õigus ka algatuseks, mis sarnaneb selle õigusega, mida Euroopa Parlament ja nõukogu praktiseerivad.

Kodanikualgatused peaksid stimuleerima ka suurema piiriülese arutelu teket, kuna neid koostavad mitme liikmesriigi kodanikud. Algatusi saab rakendada aga paraku ainult siis, kui need vastavad kindlatele protseduurireeglitele või Euroopa Liidu põhiväärtuste vastavusnõuetele, et takistada instrumendi kasutamist ebademokraatlikel otstarvetel. Need nõuded tagavad algatuse usaldusväärsuse ja seeläbi ka tõhususe. Kindlasti tuleb tagada ka, et protsess on vastavuses ELi andmekaitsenõuetega ning on algusest lõpuni täiesti läbipaistev.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. − Ma ei jaga oma kolleegide arvamust fraktsioonist S&D, mistõttu jäin erapooletuks. Ei ole vahet, kes seda mõttetust kokku kirjutab: selle teksti mitmekordistamine on rumalus. Kodanikualgatus on vajalik, kuid enese kuuldavaks tegemise jaoks vajamineva miljoni allkirja kogumine on rumalus. Sooviksin raportööridelt küsida, kas nad ise on kunagi allkirju kogunud. Kui on, siis peaksid nad teadma, et notariaalselt tõendatava allkirja maksumus on vähemalt 20 eurot. See tähendab, et uue seaduse juurutamine läheb maksma 20–30 miljonit eurot. Kes seda tegevust rahastab? Seda suudavad ellu viia ainult suurettevõtted, mitte tavalised inimesed. Kas see pole siis mitte võlts? Üks mõte, mida tasuks meeles pidada, on see, et Euroopa Parlamendi liikmed esindavad ka neid inimesi.

  Gay Mitchell (PPE), kirjalikult. − Lissaboni protsessi käigus lubati seda algatust ning seega on mul hea meel, et sellega tegeletakse.

Väga oluline on tagada see, et kodanikualgatust ei oleks võimalik manipuleerida poliitiliselt, äriliselt ega muudel viisidel. See peaks jääma ainult tõeliseks kodanikualgatuseks ning seda ei tohiks olla võimalik varjatult manipuleerida. See peaks olema avatud ja läbipaistev.

Palli veeremalükkamiseks peaks komisjon reklaamima algatuse kokkulepitud tingimusi, kui neis kokkuleppele jõutakse.

Kas poleks mõistlik, et protsessi sissepühitsemiseks korraldaks komisjon mingisuguse ELi-ülese sõltumatu konkursi, et teha väike proov ning uurida, millised on kümme kõige põletavamat teemat, mille puhul sooviksid kodaniku koos kaaskodanikega algatuse alustada.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa kodanikualgatus on esimene väike samm õiges suunas. Hääletasin selle poolt, kuna see on esimene otseselt demokraatlik instrument ELis. Üldises plaanis on kodanikualgatus aga lihtsalt otsedemokraatia pinnapealne kaunistus ning selle tulemusena hakkavad kodanikud uskuma, et neil on mõne Euroopa Liidu teema puhul kaasotsustusõigus. Kodanikualgatusega ei kaasne ühtegi tagajärge hoolimata sellest, mitu inimest selle allkirjastab. Paralleelid Austria referendumi petitsioonisüsteemiga on selged. Austrias lükatakse need petitsioonid tavaliselt lihtsalt sahtlisse ning sama saab suuresti juhtuma ka ELi kodanikualgatustega. Lisaks on selgesti hoolitsetud ka selle eest, et teisitimõtlejate arvamusi saaks alla suruda. Komisjon kontrollib viimasena kodanikualgatuse vastuvõetavust. Tõelises Euroopa Liidus ei kehtesta valitsejad mitte ainult õigusakte ja direktiive, vaid soovivad ohjata ka oma kodanike tahet.

Euroopa kodanikualgatus annab aga teisitimõtlejate liikumistele ja parteidele vähemalt võimaluse oma ideid arendada. Tulevikus saab ELi tasandil – nagu Austrias – korraldada kampaaniaid ning demonstreerida kodanikele, et eksisteerib teid teistsuguse ja parema Euroopani jõudmiseks, mis viivad eemale Brüsseli tupiktänavatest.

  Vital Moreira (S&D), kirjalikult. – (PT) Kuigi ma loomulikult toetan kodanikualgatuse määratlemist, ei nõustu ma sellega, et nendes algatustes saavad osaleda Euroopa Parlamendi või riikide parlamentide liikmed või et neid saavad rahastada poliitilised parteid või avaliku sektori asutused.

Arvan, et mõlemad lahendused on vastuolus uue mehhanismi ideega, mille eesmärk on anda tavalistele kodanikele ja kodanikuühiskonnale vahendid liidu poliitilises elus osalemiseks. Ma ei nõustu ka sellega, et komisjonile anti õigus kehtestada mõned tehnilised täpsustused, mis on vajalikud seaduse rakendamiseks nn rakendusaktiga. Üldiseks rakendamiseks mõeldud meetmeid, mis on komisjonile üle antud õigusaktide rakendamiseks, ei tuleks käsitleda liikmesriikide alluvuses rakendusaktidena, vaid delegeeritud aktidena, mida ohjab otseselt seadusandja.

Samuti ei ole pärast Lissaboni lepingut mõtet jätkata traditsioonilise komisjonisüsteemi alusel regulatiivkomitee menetluse rakendamist, sest ilmselgelt on see seotud teemadega, mida õigusloome või delegeeritud õigusakti menetlused juba reguleerivad. Viidatud muudatusettepanekud on seega Lissaboni lepinguga vastuolus. Kui need spetsiifilised pretensioonid välja arvata, siis leian, et üldjoontes on tegemist suurepärase seadusega, mis põhjendab hästi selle uue mehhanismi poliitilist ja põhiseaduslikku olulisust ELi osalusdemokraatia kontekstis.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. − (LT) Andsin poolthääle Euroopa Parlamendi seisukohale Euroopa kodanikualgatuse küsimuses, sest toetan täielikult seda Lissaboni lepingus sätestatud kodanikuõigust. Optimistina leian, et see võib olla üks põhivahenditest, mis aitab Euroopa Liidu institutsioone tavalistele inimestele lähemale tuua. Lõppude lõpuks saab aktiivsemal osal ühiskonnast olema võimalus avaldada otsest mõju ELi tasemel tehtud otsustele. Tuleb tunnistada, et ajal kui mitmete Euroopa algatuste suhtes on avalikkus suhteliselt kriitiliselt meelestatud, siis Euroopa kodanikualgatusse on juba algusest peale enamjaolt suhtutud hästi ja see on heaks kiidetud. Loodan, et lõpuks on meil selged reeglid, mida ei koorma asjatud bürokraatlikud nõuded ja mis aitavad Euroopa ühiskonnal oma seisukohta kuuldavaks teha.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. − (IT) Raport läheb täielikult kokku minu ootustega ning seda eriti kolmes küsimuses. Esiteks kehtestati seadusandlikule algatusele toetuse avaldamiseks miinimumvanuseks 18. aastat, mis on miinimum ka Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks, ning see vanus on eelduseks ka otsedemokraatia instrumentide, näiteks referendumid, juures osalemiseks. Teiseks tarve nõuda nende Euroopa kodanike isikutunnistust, kes kavatsevad alla kirjutada toetusavaldusele, et teha määrusega sätestatud kontrolle kooskõlas kehtivate seadustega. Viimaseks pärast määruse jõustumist selle kasutuselevõtu 12 kuu pikkune periood eesmärgiga võimaldada kompetentsetel riiklikel asutustel, millest mitmed puutuvad sellist tüüpi instrumendiga kokku esimest korda, koostada vajalikud juriidilised, administratiivsed ja rahanduslikud meetmed.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on väga hea meel hääletada selle raporti poolt, mis on seotud kodanikualgatusega, Lissaboni lepingu parima uuendusega. See uus juriidiline instrument võib saada viisiks, kuidas toetada Euroopa kodanike osalust. Tõepoolest, anda miljonitele inimestele võimalus soovitada Euroopa Komisjonile, et see peaks mingisuguses spetsiifilises valdkonnas õigusloomega tegelema, on väga positiivne samm Euroopa ja selle kodanike teineteisele lähendamise suunas. Kiidan suurima heameelega heaks raportööride töö, kelle eesmärk oli lihtsustada kodanikualgatust ning eemaldada mis tahes bürokraatlik koorem, et see oleks võimalikult kättesaadav.

Nõustun enamiku Euroopa Parlamendi nõuetega, eriti sellega, et algatuse vastuvõetavust kontrollitaks selle esitamisel, mitte alles siis, kui 300 000 allkirja on juba kogutud, kui allkirja andnud kodanike ootused on võib-olla juba üles kruvitud. Toetan osalevate kohustuslike liikmesriikide miinimumarvu kahandamist, kes on algatuse esialgse allkirjastamisega seotud. Algse ettepaneku kohaselt pidid allkirjastanud olema pärit vähemalt ühest kolmandikust liikmesriikidest ning Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, et allkirjastanud peavad pärinema ühest neljandikust kõikidest liikmesriikidest.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetan raportööride Zita Gurmai ja Alain Lamassoure’i algatust, milleks on see, et Euroopa kodanikualgatuse organiseerijad peaksid koonduma kodanikukomiteeks, mis koosneb eri liikmesriikide isikutest. See tagaks, et esilekerkivad probleemid on tõepoolest Euroopa probleemid ning samaaegselt kaasneks ka see lisaväärtus, et sellest oleks abi allkirjade kogumisel juba algusest peale.

Toetan raportööri mõtet, mille kohaselt on Euroopa kodanikualgatuse kujul tegemist mandri mastaabis mõõtmetega osalusdemokraatia instrumendiga. Seetõttu ei pruugi määrus olla veatu ning praktika käigus võivad Euroopa otsustajad seista silmitsi uute katsumustega. Seetõttu nõustun raportööride üleskutsega komisjonile esitada instrumendi rakendumise kohta aruanne iga kolme aasta järel ning vajaduse korral ka ettepanek määruse ülevaatuseks.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Lissaboni lepinguga juurutatud kodanikualgatus on koostatud selleks, et kodanikel oleks võimalik osaleda Euroopa Liidu demokraatlikus elus. Selle eesmärk on kindlustada kodanikele viise, kuidas oma hääl kuuldavaks teha, võimaldades neil tõmmata ELi institutsioonide tähelepanu paljudele huvipakkuvatele teemadele. Teemad võivad olla näiteks probleemid, millega nad oma igapäevases elus tegelema peavad ning mis nende arvates ei saa piisavalt tähelepanu ja tuge ametühingutelt, poliitilistelt institutsioonidelt või teistest institutsioonidest pärinevatelt mis tahes regulaarsetelt osalistelt. Kodanikualgatus loob korraliku otseühenduse kodanike ja institutsioonide vahele, sundides seeläbi ELi institutsioone tegelema kodanikele oluliste spetsiifiliste probleemidega. Kodanikealgatus peab vastama kindlatele administratiivnõuetele, kuid muu seas ka arvesse võtma ELi põhiväärtusi, kindlustades seeläbi oma usaldusväärsuse ja tõhususe, mis saavad olema selle edu võtmeks.

Vaja on kindlustada, et protsess vastaks ELi andmekaitse seadustele ning oleks tagatud ka täielik läbipaistvus. Mis tahes organisatsioonil, ühendusel või isegi poliitilisel parteil avaneb võimalus endale sobivat kodanikualgatust toetada. See toetus peab olema täiesti läbinähtav, et allkirja andjad oleksid teadlikud, kes on algatuse taga, ning saaksid valida, kas nad toetavad seda või mitte.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel, et see raport heaks kiideti. See on väga oluline samm Euroopa Liidu põhiseadusliku iseloomu kinnitamise suunas, pakkudes kodanikele mehhanismi kättesaadavaks ja tõhusaks demokraatlikuks osalemiseks, mis kahtlemata aitab kaasa kodanike kaasatuse ja pühendumise suurendamisele, võttes arvesse Euroopa poliitilist elu ja kindlustades mitmete liikmesriikide solidaarsussidemeid.

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Selle raporti heakskiitmisega, mis käsitleb Euroopa kodanikealgatust, on osalusdemokraatia võidukalt Euroopasse jõudnud. Tegemist on ühe olulise arenguvaldkonnaga, mille juurutas Lissaboni leping. Miljonil kodanikul on nüüd võimalus komisjoni poole pöörduda ning nõuda arvamust teema kohta, mis on ühiskonna jaoks huvipakkuv, võttes arvesse, et see kuulub komisjoni võimkonna raamistikku. Miljon kodanikku, kes peavad pärinema ühest neljandikust liikmesriikidest ning olema valimisealised, ehk teisisõnu ainult 0,2% ELi rahvastikust. Allkirju tuleb koguda kas kirjalikult või Internetis ning neile tuleb saada kinnitus. Organiseerijad tuleb identifitseerida: kes nad on, mida nad toetavad ning kelle heaks nad töötavad. Sellest kujuneb võib-olla Euroopa demokraatia legitiimsuse jaoks üks suur samm edasi. See on samm edasi selles suunas, et tuua ELile lähemale kodanikke, kes nende arvates on sageli – õigustatult või ülekohtuselt – nende igapäevastest murdest valgusaastate kaugusel.

Siiski ei saa eirata riski, et algatust hakkavad enda huvides ära kasutama teatavad vabaühendused või teatud tööstusharud. Selleks et seda saadaks edu, peavad algatused tõepoolest pärinema kodanikelt. See peab aitama arutelusid edasi viia, lepitama kodanikke Euroopa Liiduga ning aitama kaasa Euroopa kodanikuühiskonna arenemisele.