Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2911(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B7-0693/2010

Arutelud :

Hääletused :

OJ 15/12/2010 - 123
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0482

Arutelud
Kolmapäev, 15. detsember 2010 - Strasbourg EÜT väljaanne

10.  Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. − Head kolleegid! Meil on hääletuse kohta palju selgitusi ja seetõttu peame ajalistest piiridest väga täpselt kinni pidama. Katkestan kõik üle ühe minuti kestvad sõnavõtud. Palun küll vabandust, aga mul ei jää kahjuks muud üle.

 
  
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekt

 
  
MPphoto
 

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Soovin selgitada, miks ma 2011. aasta eelarve vastu hääletasin. Hääletasin selle vastu seepärast, et kokkuhoiuperioodil peaks oma kulutusi piirama ka Euroopa Liit. Peaksime oma kulusid kärpima, mitte suurendama. Minu arvates on häbiväärne, et komisjon tegi algselt ettepaneku eelarvet 6% suurendada ja et parlament seda toetas.

Usun, et minu peaminister David Cameron sai hakkama tubli saavutusega, kui suutis eelarve suurendamise 2,9% peale võidelda, kuigi teame, et tegu oli kompromissiga. See ei ole just kompromiss, millega Briti konservatiivid eriti rahule oleksid jäänud, mistõttu hääletasin uhkusega ELi pillamispoliitika vastu.

 
  
MPphoto
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE).(FI) Austatud juhataja! On märkimisväärne, et parlamendile avanes esmakordselt võimalus eelarve heaks kiita. Arvan, et parlament peaks järgnevas eelarvepoliitikas tagama selle, et põhieesmärgid oleksid näiteks ELi võimalus omapanust suurendada, eelarveline toetus ELi tegevussuundadel põhinevale materjalitõhususele ja kliimamuutuse poliitikale ning et sel moel saavutatakse Euroopa 2020. aasta strateegia ning keskkonnasõbralikuma majanduse eesmärgid.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Sarnaselt kolleeg Ashley Foxiga jagan ka mina Briti konservatiivide muret.

Kuidas julgeme kokkuhoiuperioodil, ajal mil valitsused üle kogu Euroopa Liidu – tegelikult lausa üle kogu maailma – üritavad leida viise, kuidas püksirihma pingutada ning pillamisele piir panna, endale maksumaksja rahast veelgi suuremat osa küsida? On ju aeg vähem kulutada ning eeskujuks olla. Me poleks pidanud paluma eelarve suurendamist. Me poleks pidanud paluma isegi mitte selle külmutamist. Selle asemel oleksime hoopis pidanud nõudma ELi eelarve kärpimist, et maksumaksjad üle kogu Euroopa saaksid oma poliitikuid tõsiselt võtta ja teaksid, et me mõistame nende valu ning jagame seda, mitte ei jäta endast muljet kui valitud eliidist, kes ei pööra neid valinud rahvale mitte mingisugust tähelepanu.

 
  
  

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7-0369/2010)

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Eelarve koostamise õigus on parlamendi põhiõigus. See kehtib ka Euroopa Parlamendi puhul. Vastutus, usaldus ja partnerlus on parlamendi, komisjoni ja nõukogu koostöö kolm põhielementi. Seetõttu ei olnud 2011. aasta eelarve konsulteerimisprotsess just eriti usaldust suurendav kogemus. Kutsun komisjoni ja eriti nõukogu üles Euroopa Parlamendi õigusi austama, sest – nagu ma juba ütlesin – eelarve koostamise õigus on Euroopa Parlamendi põhiõigus.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Eile hakkasin mõtlema, et kas olen ehk läbi aegruumi lõhe kukkunud ning 1970ndates lõpetanud. Täna tundus mulle, nagu elaksime 1770ndatel.

Meenutaksin siinkohal Thomas Jeffersoni sõnu eemalt valitsemise kohta. Ta ütles, et kaugel viibivad ja oma valijate silma alt kadunud valitsejad kalduvad korrumpeeruma, riisuma ja raiskama. Kui täpselt kirjeldab see ELi eelarvega toimuvat – heakskiitmata raamatupidamine, vahendite vääreraldamine ja need pidevalt suurenevad summad, mis 27 liikmesriigi kokkuhoiumeetmetest hoolimata põrmugi ei vähene. Just nii juhtub siis, kui puudub igasugune side maksusüsteemi, esindatuse ja kulude vahel, kui EL ootab küll kiidusõnu raha kulutamise eest, ent ei ole valmis selle kogumisega kaasnevaks kriitikaraheks.

Ainus lahendus, kuidas need numbrid taas avaliku arvamuse kohaselt sobivatesse piiridesse saada, on anda eelarveline vastutus uuesti üle riikide parlamentidele ja riigi parlamendiliikmetele, kes peavad end õigustama oma valijate ees, kes on ühtlasi ka nende maksumaksjad.

 
  
  

Raport: Jean-Paul Gauzès (A7-0340/2010)

 
  
MPphoto
 

  Cristiana Muscardini (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Oleme meetme poolt ja täname raportööri, kelle töö oli ülitäpne!

Sellest hoolimata usume, et see töö peaks sundima Euroopa institutsioone selle uue distsipliiniga seonduvaid tulevasi sündmusi jälgima, kuna minevikku uurides näeme, et kahjuks on liigagi tihti tekkinud segaseid olukordi, mis on rahandussüsteemile halvasti mõjunud ning seetõttu ettevõtjatele ja säästjatele kannatusi põhjustanud.

Peame väga tähtsaks, et meil on uus agentuure käsitlev üleeuroopaline süsteem, mille raames teostatakse ka kõigi kesksete pangandusasutuste järelevalvet – nõnda on tagatud see, et reitingud peegeldavad tänapäevast rahandussüsteemi tõhusalt ja et neist on üldsusele kasu. Seetõttu avaldan raportöörile kiitust.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Küsimus on selles, kes tegeleb järelevalveasutuste järelevalvega? Isegi jalgpallikohtunikud peavad läbima järelevalveperioodi või nõusolekumenetluse. Kui see kehtib jalgpalli puhul, kehtib see ju kindlasti ka finantsturgude korral. Reitinguagentuuride hooleks on jäetud finantsinstrumentide, pankade ja isegi tervete riikide krediidivõimelisuse ja usaldusväärsuse hindamine. Ent kui neist agentuuridest saavad monopolid, millel õnnestub igasugusest järelevalvest kõrvale hoida, tõstetakse need jumalatega võrdsele tasemele ja ühtäkki leiamegi, et neid hakatakse kummardama. Me ei tohi lasta sel juhtuda. Piiblis öeldakse: „Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval.” Raportis üritatakse sellist olukorda vältida, kehtestades reitinguagentuuride järelevalve tingimused. Parlament peaks endalt õigel hetkel küsima, kas need meetmed on ka edukad olnud.

 
  
  

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7-0369/2010)

 
  
MPphoto
 

  Barbara Matera (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Tänasel hääletusel 2011. aasta eelarve üle kinnitati uus menetluskord, mille saavutamine, kui valus see ka ei olnud, peegeldab eelarvepädevate institutsioonide vastutustundlikku ja kindlat käitumist.

Kuigi tegu on kompromisslahendusega, mis nõudis ohvreid nii parlamendi kui ka nõukogu poolel, hoidis see ära kaheteistkümnendike süsteemi, millel oleks Euroopa Liidu programmide rahastamisele tõsised tagajärjed olnud.

Parlament on saavutatud eesmärkidega rahul. Siiski näitab parlament sõrmega süüdistavalt nende poole, kelle süül kukkus läbi rahvusvahelise katsetermotuumareaktori programmi ning paindlikkuse leping. Tegelikult kaotas liit oma rahvusvaheliste partnerite silmis usaldust ja riskib sellega, et ei suuda oma kulukohustusi rahastada ega Lissaboni lepingust tingitud uusi tegevusvaldkondi hallata.

Seetõttu peame alates 2011. aasta jaanuarist kindlaks määrama põhieesmärgid ning tagama selle, et need on rahanduslikult jätkusuutlikud veel paljude aastate jooksul.

 
  
  

Raport: Anja Weisgerber (A7-0050/2010)

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Vajadus mõõtmissüsteeme ajakohastades samal ajal ka määrust täiendada ajendas meid metroloogiat käsitlevaid Euroopa direktiive kehtetuks tunnistama.

Ka mina olen veendunud, et see on esimene samm vastavas valdkonna radikaalsete ja täpsemate reformide algatamise suunas. Lisaks ei ole kahtluski, et peame kokkuleppele jõudma sobivas ajakavas, mis võimaldaks liikmesriikidel hinnata, kuidas vastavate õigusnormide kehtetuks tunnistamine riikide õigusaktidele mõjub, ning laseb neil vajalikke muudatusi teha.

Lõpetuseks vastab mitmete direktiivide kehtetuks tunnistamine suurepäraselt meie vajadusele tagada suurem lihtsus, mida kõigis sektorites hädasti vajatakse. Igatahes loodame, et ravim ei muutu ohtlikumaks kui haigus ise.

 
  
  

Raport: Zita Gurmai, Alain Lamassoure (A7-0350/2010)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lissaboni leping on Euroopa Liidu demokraatlikku toimivust tugevalt muutnud, tehes kasutatavaks selle uue praktilise vahendi, millega Euroopa aruteludes ja integratsioonis osaleda.

Õigupoolest kehtestatakse Euroopa kodanikualgatusega rahvusvahelise demokraatia uus mõiste ning tutvustatakse Euroopa Liidule uut osalusdemokraatia vormi. Kõigil meie kodanikel on võimalik pöörduda otse Euroopa Komisjoni poole ning paluda sellel seadusandlik ettepanek esitada.

Tunneme komisjoni ettepaneku üle suurt heameelt, sest kodanikuühiskonna ja tegevussuundade määramise kaasamine otsustusprotsessi tugevdab meie institutsioonide demokraatlikku legitiimsust ning toob Euroopa Liidu oma kodanikele lähemale.

 
  
MPphoto
 

  Oriol Junqueras Vies (Verts/ALE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuna olin kultuuri- ja hariduskomisjoni variraportöör, soovin esiteks väljendada oma rahulolu Euroopa kodanikualgatuse heakskiitmise üle, kuid avaldada siiski kahetsust, et parlament ei hääletanud kahe küsimuse üle, mida pean täiesti hädavajalikeks: üle 16aastaste noorte õigus algatusele allkirja anda ning elanikele antav hääleõigus.

Teame, et need algatused ei kuulu Lissaboni lepingu alla, ja need on vaid mõned põhjustest, miks me selle lepingu vastu oleme.

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Taani Liberaalne Partei hääletas täna kodanikualgatuse poolt, kuna sellega soodustatakse kodanikuosalust ning muudetakse EL palju kättesaadavamaks. Parlamendil õnnestus lisada paar standardset nõuet, mis muudavad kodanikualgatuse kättesaadavaks kõnealusest liikmesriigist sõltumatult ning tagavad selle, et vahendi kasutamine jääb lihtsaks. Kodanikud peavad aga pärinema vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest – igast liikmesriigist pärit kodanike arv peab võrduma vähemalt vastavast liikmesriigist pärit Euroopa Parlamendi liikmete arvuga, mida korrutatakse teguriga 750, ning lisaks peavad kodanikud olema piisavalt vanad, et parlamendivalimistel hääletada. Vaid nende oluliste tingimuste täitmisel saame tagada olukorra, kus kodanikualgatus saavutab vajaliku kaalukuse, mis võimaldab seda näha kui demokraatia arengut tugevalt toetavat ettevõtmist.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Soovin kodanikualgatuse kohta paar sõna öelda. See on tõsi, et Lissaboni lepinguga saime juurde uue algatuse, mis julgustab meie kodanikke demokraatias osalema. Kui petitsioonile annab allkirja miljon kodanikku, võtab komisjon selle menetlusse, kuid kas sellega siis asi lõpebki? Minu meelest on tegu suurepärase algatusega, kuid sellest hoolimata peame mõtlema, kuidas seda edasi arendada.

Eelduseks on see, et meie kodanikud osaleksid demokraatlikus protsessis peamiselt valimistel hääletades. See on meie võimalus tegelda küsimustega, mis on inimestele olulised. Ilmselgelt võib see uus algatus kodanike kaasatust suurendada, kuigi teisest küljest näen ma ohtu, et komisjon hakkab algatustele ainult vastama, ilma et see lõpeks millegi konkreetsega. Seda arvesse võttes peame läbi mõtlema, kuidas inimesi poliitilises otsustusprotsessis ka tegelikult rohkem osalema panna.

 
  
MPphoto
 

  Morten Løkkegaard (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Soovin Taani Liberaalse Partei toetuse teemal veel kord mainida, et tegu on väga olulise algatusega, nagu juba eelnevalt öeldi. Lisaks on tegu eksperimendiga, mida peame väga teraselt jälgima – nõuan just seda – ja tagama selle, et algatuse raames kehtestatud kolmeaastast perioodi ka maksimaalselt rakendatakse, kaaludes ühtlasi ka seda, kas tegu on tõepoolest kodanikualgatusega või – kui ma end nii võin väljendada – kasutatakse seda hoopis teiste eesmärkide saavutamiseks. Kodanikualgatuse edukuse seisukohast – selle edukuse seisukohast, mida me kõik loodame algatusele osaks saavat – on oluline see, et initsiatiivi haaraksid enda kätte just kodanikud. Sel puhul loodan, et see toob endaga kaasa edumeelseid, tõhusaid ja häid küsimusi, mida kodanikud ELi projekti kohta soovivad esitada, nii et sellest ei saaks pidevate eitavate vastuste jada, mis sellise algatuse kasutamise monopoolseks muudab.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Olen Euroopa kodanikualgatust puudutaval õiguslikul menetlusel teraselt silma peal hoidnud ning mul on – osaliselt nõukogu ja komisjoni avalduste põhjal – hea meel, et esimesed petitsioonid käivitatakse juba aasta pärast.

Lisaks on mul hea meel, et saan Euroopa Parlamendile kuulutada, et pärast ennekuulmatu loomuuringute direktiivi vastuvõtmist tekkis Itaalias kodanikke, assotsiatsioone ja komisjone hõlmav laialdane rahvaliikumine. See liikumine ei raiska selle aasta jooksul niisama aega ning töötab selle nimel, et esitada komisjonile ettepanek, milles nõutakse Euroopa Liidule tänapäevaseid ja tsiviliseeritud õigusakte ning milles öeldakse ei loomkatsetele – julmale ning teaduslikult tagajärjetule tavale –, soosides samaaegselt alternatiivsete meetodite rakendamist.

Eluslahkamisele ei ütlemine peab olema Euroopa Liidu üks eesmärke, kuna see on ELi kodanike soov.

 
  
MPphoto
 

  Ashley Fox (ECR). – Austatud juhataja! Pean kodanikualgatust kasulikuks seetõttu, et kodanikel on selle vahendusel võimalik komisjoniga otse rääkida, ent jääb küsimus, kuidas komisjon reageerib ettepanekutele, mis talle ei meeldi.

Arvan, et võime oodata palju selliseid algatusi, kus komisjonil palutakse teha rohkem, soovitakse rohkem Euroopat, ning kahtlemata vastab komisjon sellisele taotlusele väga innukalt.

Ent kuidas võiks komisjon reageerida sellistele ettepanekutele, kus soovitakse vähem Euroopat, seda, et Euroopa ajaks asju paremini või raiskaks vähem raha, või seda, et Euroopa tasandil maksustamine üldse kaotada? Ootan huviga, kuidas komisjon sellistele ettepanekutele reageerib. Kas ta kohtleb neid ettepanekuid austusega? Kui komisjon vastab ainult neile ettepanekutele, mis talle meeldivad, ei ole sellest algatusest kasu.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Hääletasin nende ettepanekute poolt hea meelega ja arvan, et mõlemad raportöörid on teinud väga head tööd mitte ainult Euroopa Liidu, vaid kõigi meie kodanike hüvanguks.

Kodanikualgatus mängis umbes aasta tagasi Iirimaal vastu võetud Lissaboni lepinguga nõustumisel väga suurt osa, kuigi mõnda aega tundus, et kogu protsess jääb mitmesuguste takistuste ja reguleerimise tõttu soiku. Tänu raportööride tööle on protsess palju lihtsamaks muudetud ning eriti meeldib mulle see, et protsessi algatab seitsme riigi seitsmest esindajast koosnev komisjon. Arvan, et see ja teised meetmed tagavad olukorra, kus leiavad kajastamist kodanike tõelised mured, hoides samal ajal kontrolli all erahuvides tegutsejad.

(GA) Seetõttu lõpetangi tuntud vanasõnaga – julge pealehakkamine on pool võitu. Algus on paljulubav.

 
  
MPphoto
 

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Seda on ju raske demokraatiaks kutsuda, kas pole? Nii kahju, et te ei tahtnud Euroopa inimesi ära kuulata, enne kui kodanikualgatuse kaasa toonud Lissaboni lepingu vastu võtsite.

Vastuseks mõni minut tagasi sõna võtnud Ashley Foxile soovin öelda, et pärast selle esimest etappi võib komisjon otsustada, et tegu ei ole kasutoova ettevõtmisega. See ongi kogu asja põhiprobleem – sellel puudub siduv mandaat. Komisjon võib seda lihtsalt eirata. Taas kord näeme, kuidas Euroopa Liit eurooplaste soove arvesse ei võta. Jumala eest, palun kuulake inimesi – nad ju ei taha, et asjad nii läheksid!

 
  
  

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0688/2010

 
  
MPphoto
 

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Mul on komisjoni 2011. aasta tööprogrammi üle väga hea meel ning ma hääletasin selle poolt.

Finantskriis on suur probleem, mille lahendamiseks tuleb see tervikuna ette võtta. Soovin komisjonile endale seatud eesmärkide täitmisel jaksu. Mis eurot puudutab, siis liidu tervikluse ja ühtekuuluvuse vaatepunktist ning Euroopa Liidu solidaarsuse seisukohast on täiesti hädavajalik, et meil oleks ühisraha ja et me teeksime selle kaitsmiseks kõik, mis vähegi võimalik.

Mis töökohti ja majandust puudutab, siis tunnen heameelt selle üle, et 2011. aasta jaanuaris võtab komisjon vastu oma esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi. Selles iga-aastases majanduskasvu analüüsis uuritakse liidu majandusolukorda, sh võimalikke tasakaalustamatusi ja süsteemset riski. See on vältimatu, kui soovime, et Euroopast saaks nutikalt ja säästlikult toimiv majanduspiirkond.

Lõppude lõpuks moodustame ju ikkagi 500 miljonist inimesest koosneva ühenduse. Peame nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel maailma tasandil rasketele probleemidele julgelt vastu astuma. Soovin komisjonile tulevaks aastaks kõike head!

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Mul on selle ettepaneku vastu hääletamiseks palju põhjuseid, kuid kõige veidramaks pean ma siiski seda lõiget, kus liikmesriigid peaksid parlamendi arvates arenguabiks eraldama 0,7% oma sisemajanduse kogutoodangust ja et selle kohustuse järgimise peaks tagama komisjon.

Kui kõrvale jätta küsimus, kas arenguabi andmine on üldse mõttekas, rikutakse sellise nõudega tõsiselt ka subsidiaarsuse põhimõtet. Veider tundub mulle ka lõige 52, kus komisjonil palutakse tungivalt praegust hoogu laienemisprotsessiks ära kasutada. Kas keegi võiks mulle öelda, mis hoost siin juttu on? Kas räägite Türgi pidevatest provokatsioonidest või selles riigis massiliselt rikutavatest inimõigustest, rääkimata üha suurenevast islamiseerumisest?

 
  
  

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0693/2010

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Ei ole kahtlustki, et selles resolutsioonis käsitletakse nii mitutki olulist teemat, nagu seda, et kurjategijast president Mugabe osalemine Lissaboni tippkohtumisel mõisteti hukka, ja viidet sellele, kui kahjulikult ajude väljavool Aafrikale mõjub.

Resolutsioonis rõhutatakse väga õigustatult ka põllumajandusliku suutlikkuse arendamise ülitähtsat rolli. Teisest küljest peame kindlasti lahti saama sellest absurdsest 0,7% standardist. Miljardi USA dollari väärtuses arenguabi, mis Aafrikasse viimase 60 aasta jooksul on voolanud, paistab olevat selle mandri veelgi suuremasse viletsusse tõuganud. Lisaabi andmise asemel peame oma energia suunama muu hulgas kapitali ebaseadusliku väljavooluga võitlemisse, mis on resolutsioonis nagunii esile tõstetud.

Samuti ei avaldanud mulle erilist muljet rännet käsitlev lõige, mis oli ka peamine põhjus, miks ma selle resolutsiooni vastu hääletasin.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Austatud juhataja! Vaadates seda, kuivõrd viletsas olukorras viibivad paljud Aafrika riigid, tekib ELil ja selle liikmesriikidel loomulikult soov sellised riigid vaesusest välja aidata, kuid minu arvates peaksime oma abi siiski mõistlikumalt kasutama. On täiesti õige, et õnnetuse korral mängib abi lühemas perspektiivis väga olulist rolli, ent pikaajalist arengut vaadeldes selgub, et meie abi on kohati väärkasutatud.

Ei ole ju õige, et ELi liikmesriikide maksumaksjad peavad saatma raha Aafrika valitsustele, kes oma riiki korralikult ei juhi, ja et see raha ei jõua nendeni, kes seda tegelikult vajavad. Parim viis arengu toetamiseks on aidata vaesemate riikide ettevõtjaid, kes saavad oma kogukondades jõukust luua ning seeläbi sõbrad ja naabrid vaesusest välja aidata.

Avame oma turud ning suuname oma abi kaubanduse ja arengu edendamisse, mitte lihtsalt abirahasse.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Võtsin hiljuti koos mitmete täiskogu parlamendiliikmetega osa Kinshasas, kõige halvemas olukorras olevate riikide edetabelis teisel kohal asuvas riigis, toimunud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide tippkohtumisest. ÜRO hallatava õnnelikkuse indeksi kohaselt edestab Kongo DV vaid Zimbabwet. Erinevalt zimbabwelastest ei saa kongolased endale kahjuks öelda, et asjad võtavad suuna paremuse poole, kui vaid valitsus välja vahetatud saaks: neil on toimunud valimised, kus kandideeris mitmeid erakondi, neil on rahvusvahelise heakskiidu saanud põhiseadus ja nii edasi.

Kongo DV võimendab ja kätkeb endas kogu Aafrika raskusi. Usun, et seal on võimalik koloniaalkogemust häälekamalt süüdistada kui naaberriikides ning kindlasti ei soovita korrata kogu seda Kongo Vabariigiga seondunud tragöödiat. Kahjuks on seal ka loodusvarade needus, mis lõhub maksustamise ja kulude sideme ning paneb poliitikud au ja rikkuse poole püüdlema. Eelkõige teeb mulle aga muret heterogeensus, rahvustunde puudumine, keelelise ja rahvusliku ühtsuse või eesmärgi puudumine. „Kui sa oma riiki armastad, siis maksa makse,” võis Kinshasas ühelt nukralt sildilt lugeda. Seda aga loomulikult ei tehta.

Usun, et te juba teate, miks ma seda mainin. Euroopa Liidu Nõukogu president ütles, et patriotism viib sõjani. Viiksin ta hea meelega külastama kohta, kus patriotism täielikult puudub, ja näitaksin, kuhu selline tee viib.

 
  
  

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0688/2010

 
  
MPphoto
 

  József Szájer (PPE).(HU) Austatud juhataja! Kõigile on teada, et finantskriisi tagajärjel muutub pensionisüsteemi riiklik sammas, mis pakub suuremat turvalisust, mitmetes Euroopa riikides üha ahvatlevamaks. Paljud riigid vaatavad oma süsteeme läbi ning pingutavad riikliku pensionisüsteemi tugevdamise nimel. Kuigi pensionisüsteemi küsimus jääb lõppude lõpuks ikkagi riigi pädevusse, on suund, mis neid Euroopa probleeme käsitlevatel aruteludel võetakse, endiselt väga tähtis. Seetõttu tunnen heameelt tõsiasja üle, et Euroopa Parlamendi kolme suurima ning populaarseima sotsialistide ja liberaalide fraktsiooni toel vastu võetud komisjoni tööprogrammi käsitleva otsuse punktis 30 tõstetakse esile seda, et pensionisüsteemi esimest ehk riiklikku sammast tuleb tugevdada. Minu asukohamaa Ungari astus eile vastu võetud aktiga sammu õigesse suunda. ELis toimuv valgeid ja hiljem ka rohelisi raamatuid käsitlev pensioniteemaline arutelu peab jätkuma just sellises vaimus – täpselt seda Euroopa Parlament komisjoni tegema kutsubki ning seetõttu on mul selle ettepaneku üle väga hea meel.

 
  
  

Raport: Kinga Gál (A7-0344/2010)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lissaboni lepinguga kehtestatud uue institutsioonilise raamistikuga pannakse rõhku sellele, et inimõiguste ja põhivabaduste tõhus kaitse ja edendamine toetavad Euroopa Liidu demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet.

Toetasin seda raportit, kuna usun kindlalt, et vajame uut liidusisest inimõiguste poliitikat, mis oleks tõhus ja põhjalik ning millega tagatakse tõhusad vastutusmehhanismid nii riiklikul kui ka ELi tasandil, et midagi ette võtta kõigi nende arvukate rikkumistega, mis iga päev toimuvad.

Soovime rõhutada, et Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Liidu õiguse pale kardinaalselt muutunud. Põhiõiguste hartal on nüüd sama õigusjõud mis asutamislepingutelgi ning see esindab põhiõiguste kõige tänapäevasemat kodifitseerimist, pakkudes head õiguste ja solidaarsuse tasakaalu ning hõlmates nii tsiviil-, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ning kultuurilisi õigusi kui ka kolmanda põlvkonna õigusi.

 
  
MPphoto
 

  Antonello Antinoro (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Otsustasin raporti poolt hääletada mitte ainult seetõttu, et nõnda otsustas minu fraktsioon, vaid ka seetõttu, et olen kaljukindlal veendumusel, et see raport omab institutsioonilisest vaatepunktist märkimisväärset tähtsust ning on väga vajalik ajal, mil parlamendi volitused on küll määratletud, kuid nende organiseerimine võtab veel aega.

Ilmselgelt soovisime, et esimene heakskiidetud eelarve pärast Lissaboni lepingu jõustumist oleks silmapaistev sündmus. Seetõttu oli meile kõigile vajalik võtta vastu ühine seisukoht – sellest ka raportööri pingutused kompromiss-muudatusettepanekute leidmisel, millega hoida ära otsused, mille tõttu Lissaboni lepingu kohaldamise lõpliku joone leidmine võtaks rohkem aega.

Seetõttu tänan Kinga Gáli tehtud töö eest ja loodan, et see raport juhatab sisse Euroopa institutsioonide tegevuste üldise paranemise.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Esiteks soovin Kinga Gáli tänada selle suurepärase raporti eest, milles käsitletakse põhiõiguste olukorda Euroopa Liidus! Tegu on siiski ainult raportiga. Peame meeles pidama, et meil on Euroopa Liidus vaja veel palju ära teha. Kahjuks ei rakendata tegelikkuses mitte igaühe põhiõiguseid, kuigi inimesed ütlevad, et teoorias seda tehakse. Selle elav näide on suur romade vähemus, kelle põhiõigusi ei rakendata kõigis punktides.

Lisaks on meil probleeme arvamusvabadusega. Just arvamusvabaduse tõttu andsime Sahharovi auhinna Kuuba dissidendile – sellest hoolimata on meil Euroopas endiselt mitmeid probleeme. Mitte igal pool ei ole inimestel võimalik takistamatult rääkida või oma arvamust avaldada. Selle ehe näide on üks meie kaasparlamendiliige, kes liigub ringi turvatöötajate saatel, kuna kardab oma julgeoleku pärast. Peame võitlema põhiõiguste eest Euroopas ning ühtlasi ka selle eest, et Euroopa Liidus on igale inimesele tagatud arvamusvabadus.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõik teavad, et Itaalia valitsuse tegevus kujutab endast pidevat põhiõiguste harta rikkumist. Peame vaid meenutama Itaalia-Liibüa lepingut või kavandatavat nn suukorviseadust, millega üritatakse ajakirjandus ja õigussüsteem vaikima sundida.

Räägime valitsusest, mida toetab ebademokraatlikult valitud parlament, ilma et kodanikele antaks võimalus oma eelistusi väljendada; valitsusest, mis võitis eile usaldushääletuse tänu häältele, mis saadi opositsiooni kuuluvatelt parlamendiliikmetelt, kes tunnistasid avalikult, et häälte saamiseks pakuti neile raha ning toetust tulevastel valimistel.

(Vahelehüüdja katkestas sõnavõtu)

Faktid tõendavad korruptsiooni. Nagu Mondadori ja Millsi juhtumite lõppotsustest selgub, on selline käitumine korruptant Silvio Berlusconi puhul täiesti tavaline.

(Ärge öelge, et Euroopa Parlament laseb nüüd kalanaisi sisse?)

9. detsembril tähistas Euroopa Parlament rahvusvahelist korruptsioonivastase võitluse päeva. Eile alustas Itaalia parlament oma esimest päeva parlamendiliikmete korruptsiooni legaliseerimise lainel.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Licia Ronzulli, istuge palun maha ja lõpetage rääkimine! Selline käitumine ei ole Euroopa Parlamendi istungisaalis kohane. Praegu ei ole teie kord sõna võtta ning teil pole õigust teist sõnavõtjat niiviisi segada. Palun võtke seda arvesse. Sonia Alfano, palun jätkake! Pikendan teie sõnavõttu 30 sekundit.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja! 9. detsembril tähistas Euroopa Parlament rahvusvahelist korruptsioonivastase võitluse päeva. Eile alustas Itaalia parlament oma esimest päeva parlamendiliikmete korruptsiooni legaliseerimise lainel.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Licia Ronzulli, ütlen seda teile seda nüüd viimast korda. Kui te veel kord püsti tõusete ja istungit segate, palun ma teil istungisaalist lahkuda. Kas on piisavalt selge? Ärge enam nii tehke!

 
  
MPphoto
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE).(FI) Austatud juhataja! Lissaboni lepingu vastuvõtmisega muutus meie kodanike heaolu üks tähtsamaid uusi valdkondi, põhiõiguste harta, nüüd meile kõigile siduvaks. Järgmise sammuna tuleb ELi institutsioonidel keskenduda põhiõiguste järelevalvele ja edendamisele kõigis liidu poliitikavaldkondades ja kõigis liikmesriikides, tehes seda ühtlasi viisil, mis on nii siduv ja tõhus kui vähegi võimalik.

Selle saavutamiseks on tähtis, et nii üksikisikud kui ka eri institutsioonid töötaksid selle nimel, et võrdse kohtlemise direktiiv, mis on hetkel nõukogus menetlemisel ning sinna toppama jäänud, liiguks jõudsalt edasi ja et me omandaksime selle tulemusena õiguslikult siduvad vahendid, mille abil liikmesriikides esinenud diskrimineerimisjuhtumitesse sekkuda.

Soovin veel lisada, et sekkumine on eriti tähtis nii vaikiva kui ka nähtava diskrimineerimise korral. Vaikiv diskrimineerimine mõjutab näiteks eakamaid inimesi.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Austatud juhataja! Nagu näha, hääletasin ilmselgelt selle poliitiliselt korrektse raporti vastu. Flaami rahvuslasena pean täiesti vastuvõetamatuks seda, et parlament paneb rahvusluse ksenofoobia ning diskrimineerimisega automaatselt ühele pulgale.

Ettepanek lisada liikmesriikide puhul rakendatavale sekkumismenetlusele ka menetlus, mis tõkestab teatud poliitikameetmed kuni selle hetkeni, mil komisjon otsustab, kas ametlik sekkumismenetlus algatada või mitte, on suisa ohtlik. See lõpeb ei millegi muu kui liikmesriikidel silma peal hoidmisega ning selline olukord on vastuvõetamatu.

Tulevikus on Euroopa Komisjonil võimalik tõkestada tõhusat väljasaatmispoliitikat, ületades nii toimides tugevasti oma volituste piire. Nende ülesannete rakendamine ja täitmine tuleks jätta vastava liikmesriigi, mitte Euroopa Komisjoni hoolde.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Oma raamatu „1984” lisas kirjutas George Orwell peatüki uuskeelest ning rääkis sellest, kuidas keelt võib tühistada ja muuta ning seeläbi meie mõtet muuta. Ta tõi näiteks sõna „vaba”. Ta suutis sõna „vaba” kasutamist uuskeeles ette kujutada ainult tähenduses „see koer on kirbuvaba” või „see põld on umbrohuvaba” ning seepärast kadusid vaimse või poliitilise vabaduse mõisted, kuna enam ei olnud sõnu, millega neid väljendada. See oli üllatavalt ettenägelik näide, sest laias laastus on sõnaga „vaba” meie eluajal toimunud just selline muutus.

Varem tähendas see vabadust riigi surve eest: kõnevabadust, kogunemisvabadust ja usuvabadust. Nüüd tähendab see õigust. Mul on vabadus töötada, mul on vabadus kasutada riiklikku tervishoiusüsteemi ja nii edasi. Selles inimõiguste raportis liiguti põhimõttelt, et õigused on isikuvabaduse tagatis, põhimõttele, et õigus on kõigile esitatav nõue. Selle asemel et tagada meie õigused võrdsele kohtlemisele, kinnitab see meie õigusi erinevale kohtlemisele. Meil ei ole tegu inimõiguste kriisiga Euroopas, tegu on hoopis demokraatia kriisiga, mille lahendus ei peitu selles, et anname võimu valitud esindajate käest mittevalitud juristidele.

 
  
 

***

 
  
MPphoto
 

  Licia Ronzulli (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Palun ennist toimunud vahejuhtumi pärast vabandust, kuid itaallasena ei suuda ma teatud tüüpi käitumist lihtsalt välja kannatada! Läksin endast välja, kuna Sonia Alfano kasutab hääletuse selgitamiseks antud minuteid jätkuvalt selleks, et valetada ning Itaalias toimuvat moonutada. Eile toimus Itaalia parlamendis valimispiirkondade põhjal ning täiesti demokraatlikes tingimustes toimunud usaldushääletus. Seetõttu loobun oma selgitusest hääletuse kohta ning teatan, et hääletasin Philippe Juvini raporti poolt.

 
  
  

Raport: Philippe Juvin (A7-0338/2010)

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka mina olen veendunud, et reklaam võib mängida tähtsat rolli ettevõtjate konkurentsi ja konkurentsivõime elavdamises, suurendades sel moel tarbijatele avanevaid valikuid.

Sellest hoolimata peab Euroopa hakkama saama karmimate õigusnormide kohaldamisega sektorile, mis võib vastasel juhul üha pealetungivamaks muutuda – seda eriti uute tehnoloogiate kasutamise tõttu. Üha levinum on see, et tarbijad esitavad tähtsat teavet, ilma et neil oleks aimugi, mis sellega võib kaasneda.

Seetõttu toetangi Philippe Juvini raportit, eriti seetõttu, et raportis keskendutakse kõige haavatavamas olukorras viibivatele isikutele (nt lastele), kes ei suuda iseseisvalt hinnata kaubanduslikke pakkumisi, mis üha agressiivsemaks muutuva reklaami vahendusel nendeni jõuavad.

 
  
MPphoto
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE).(FI) Austatud juhataja! Reklaam on tarbijatele tihti kasulik teabeallikas ning aitab neil arukaid otsuseid langetada. Muu hulgas rakendab reklaamitööstus suurepäraseid enesekontrollimeetmeid (nt eetikakoodeksid), milles määratakse kindlaks, milline reklaam on lubatud ning hea.

Viimastel aastatel on see praktika unarusse jäänud – seda võime näha näiteks sellest, kuidas kasutatakse lapsi, ning sellest, kuidas reklaami just lastele suunatakse. Just seetõttu arvan, et parlament peab selles küsimuses sekkuma ning kasutama seda suurepärast raportit hilisemas etapis alusena, mille põhjal uurida, kas direktiivi on vaja läbi vaadata ning rangemaks muuta.

 
  
MPphoto
 

  Anna Maria Corazza Bildt (PPE). – Austatud juhataja! Reklaam on tõhusalt toimiva siseturu lahutamatu osa, mis soodustab konkurentsi ja annab tarbijatele valikuvõimaluse. Hääletasin reklaami käsitleva raporti poolt. Selles ei tehta uute õigusaktide koostamise või tavapärase reklaami määratlemise ettepanekut ega üritata Interneti kasutamist reguleerida või piirata.

Raportiga aidatakse kaasa ebaausate reklaamivaldkonna kaubandustavadega seonduva teadlikkuse suurendamisele ning tarbijate isikuandmete ja privaatsuse austamisele.

Kutsun ärikogukonda üles enesekontrollisüsteemi rakendades vastutust jagama, võtma vabatahtlikke meetmeid, mis aitaksid vältida eksitavat, peidetud ja pealetükkivat reklaami. Eriti rõhutan vajadust vabastada reklaamist lapsed. Lõpetage Batmani, Spidermani ja Bamse kasutamine meie laste vastu!

 
  
  

Raport: Bendt Bendtsen (A7-0331/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jim Higgins (PPE).(GA) Austatud juhataja! Mul on Bendt Bendtseni raporti üle väga hea meel ning hääletasin selle poolt. Peame rõhuma sellele, et energia säästmine on üks energianõudluse vähendamise viise, aidates seetõttu kaasa energiatõhususe saavutamisele kogu Euroopa Liidus. Tihti arutame taastuvate energiaallikate üle, kuid seejuures on väga lihtne unustada meie elektritarbimist. Hääletasin raporti poolt, kuna see on väga tähtis. Tänan raportööri tubli töö eest!

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE). – Austatud juhataja! Kuulsime siin üleval meie Itaalia kolleegi päris huvitavat rünnakut.

Eelmisel nädalal sõitis suur hulk inimesi pika tee Cancúni, kuid kliimamuutuse vastases võitluses jäid edusammud üsna tagasihoidlikeks. Tänane hääletus energiatõhususe üle on aga kindel samm edasi. Nagu raportis väga õigesti välja tuuakse, on energiatõhusus kõige kulutõhusam ja kiirem viis süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks. Ometigi ei ole liikmesriikide võetud meetmed kaugeltki mitte piisavad. Praeguste pingutuste põhjal jõuame 2020. aastaks seatud 20% eesmärgiga alles poole peale. Seetõttu vajamegi energiatõhususe siduvat eesmärki. Raport sisaldab mitmeid lahendusi. Nüüd on vaja need ka rakendada. Soovin Bendt Bendtsenit tänada ning teda raportiga tehtud suurepärase töö eest kiita!

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Austatud juhataja! Soovin raportöör Bendt Bendtsenit väga olulise energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise raporti eest kiita! Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et see on tähtis mitte ainult majanduslikel kaalutlustel, vaid ka Cancúni kliimakonverentsi taustal. Jõudsime siiski teatud ühiste teemadeni ning seetõttu on kõige tähtsam jätkata Euroopa Liidus alustatud tööd süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise nimel. Energiatõhusus on üks kõige sobivamaid lahendusi. Igal liikmesriigil peab selles valdkonnas olema tõhus riiklik tegevuskava, sh finantsmehhanismid. Konkreetse abi küsimuses peavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon lepingu sõlmima. Täna langetatud otsusega sarnanevatest otsustest võidavad kõik eurooplased, kuna käsitleme siin mitmeid sõltumatuid valdkondi, nagu transport, uued tehnoloogiad ning hoonete, tootmise ja siirdeinfrastruktuuri tõhusus. See dokument on meetmete kogum, mille eesmärk ei ole kaitsta mitte ainult keskkonda, vaid ka eri riikide rahvamajandust.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Hääletasin samuti Bendt Bendtseni raporti poolt, milles käsitleti energiatõhusust. Euroopa 2020. aasta strateegia on pannud Euroopa Liidu keskenduma energiatõhususele, energia säästmisele ning taastuvate energiaallikate kasutamisele. Ometigi peame meeles pidama, et kui me juba kord endale sellised eesmärgid seame, peavad kõik neid ka järgima. See on lausa üleeuroopaline probleem: meil on küll väärt eesmärke, ent liikmesriigid ei ole kohustatud neid saavutama.

Loomulikul loodame, et tõhusa energiakasutuse eesmärk ei jää ainult Euroopa piiresse, vaid kohaldub ka laiemas mastaabis. Ilmselgelt ei ole meil võimalik lasta energiatõhususel ja säästmisel konkurentsivõimet vähendavaks takistuseks saada: peame tagama selle, et suudame maailmaturgudel konkurentsivõimelisena püsida, tagades sel moel Euroopa jõukuse ja konkurentsivõime. Nagu ma juba ütlesin, on endale võetud kohustuste täitmine väga tähtis.

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Usun, et Euroopa Liidul ei ole võimalik vältida energiaprobleemi, mis otsustab meie planeedi tuleviku.

Peame hävitama müüdi, mille kohaselt on riigi majanduslik areng tihedasti seotud suurenenud energiatarbimisega. Euroopast peab saama teerajaja uuele säästvale majandusmudelile, mida iseloomustab väiksem ressursikulu (sh energiakulu) ning suurem tootlikkus. Seetõttu peame läbi lõikama sideme majanduskasvu ning tööstustele ja üldsusele müüdava energiakoguse suurenemise vahel ning ühendama selle hoopis töökohtade loomist ja energiatõhustust soodustavate energiateenustega.

Neil põhjustel usungi, et energiatõhusus on ELi üks tulevikueesmärke nii majanduslikus kui ka keskkonna mõttes, ja loodan, et komisjon võtab viivitamatult vajalikud meetmed, millega rakendada siduvad eesmärgid, mis täna parlamendis vastu võeti.

 
  
MPphoto
 

  Sirpa Pietikäinen (PPE).(FI) Austatud juhataja! Hääletasin küll siduvama ja nõudlikuma energiatõhususe tegevuskava poolt, kuid olen väga rahul ka lõppseisukohaga, mille parlament selles küsimuses võttis.

Kliimamuutuse vältimiseks ei piisa ainult rahvusvahelistest kohustustest või deklaratsioonidest: vajame praktilisi lahendusi, millega heitkoguste vähendamise eesmärke täita. Suurem energiatõhusus on selle ettevõtmise üks suurimaid põhiprojekte. Selle saavutamiseks vajame väga laiaulatuslikku ja põhjalikku suurema energiatõhususe poliitikat, mis oleks ühtlasi siduv, vajaduse korral ka rahaliselt motiveeriv ning hõlmaks sanktsioone. See tegevuskava on suur samm õiges suunas.

 
  
 

***

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Sergio Paolo Francesco Silvestris, kas te aplodeerite mulle või soovite hääletuste selgitamise ajal kodukorda puudutava märkuse teha? See on küll päris märkimisväärne tegu, aga olgu nii.

 
  
MPphoto
 

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Nagu näete, siis ma aplodeerin, kasutades samal ajal võimalust teha kodukorda puudutav märkus.

Austatud juhataja! Kas kavatsete võtta meetmeid parlamendiliikmete vastu, kellel õnnestub kasutada neile eraldatud aega selleks, et solvata oma riigi valitsust?

Meie kaasparlamendiliige solvas teie juuresolekul Itaalia valitsust, mis läbis eile Itaalia parlamendi usaldushääletuse ning mida toetab ühtlasi ka Itaalia üldsus. See ei pruugi parlamendiliikmele küll meeldida, aga see on tema enda probleem, mida ta võib oma sõpradega arutada. See parlamendiliige kasutas talle antud aega selleks, et solvata oma riiki, mis on ühtlasi ka minu riik, selle asemel et oma hääletust selgitada.

Austatud juhataja! Küsin teilt, kas kavatsete selliseid asju taluda kodukorrast hoolimata, kuna sellisel juhul võtan tulevikus osa kõigist selgitustest hääletuse kohta ja räägin Itaaliat seaduslikult juhtiva valitsuse poolt, millel on ühtlasi kodanike ja parlamendi üksmeelne toetus.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Loodan, et hindate seda, et ma teil sõna võtta lubasin, kuigi teie tõstatatud küsimus ei olnud tegelikult kodukorda puudutav küsimus. Minu ülesanne ei ole jälgida, mida parlamendiliikmed öelda otsustavad. Minu ülesanne on tagada see, et nad võtavad sõna siis, kui neil on selleks õigus, mitte ei sega üksteisele vahele – ja seda veel üsna ebaviisakalt ja valjusti, võiks lisada. Nii et aitäh teile kommentaari eest! Vähemalt seni, kuni mina istungit juhatan, peavad parlamendiliikmed üksteise vastu viisakaks jääma ning ühtlasi üritan ma ajakavast nii täpselt kinni pidada kui võimalik. See, mida parlamendiliikmed istungisaalis, demokraatlikus istungisaalis nagu see siin, sõna võttes ütlevad, on nende, mitte minu asi.

***

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Mul on sel teemal paar kommentaari.

Arvan, et kliimamuutusega võitlemisel on kogu rõhk siiani pandud taastuvenergiale, mis on ilmselgelt väga oluline. Energiatõhususe valdkonnas on aga endiselt nii palju, mida oleks võimalik ära teha, ning just seepärast olen raporti poolt.

Hoonete valdkonnas on võimalik veel nii palju ära teha, eriti sellesama hoone, Brüsselis asuvate hoonete ja paljude teiste üldkasutatavate hoonetega. On väga oluline, et me need energiatõhusamaks muudaksime. Sama kehtib paljude transpordiliikide puhul. Nii palju on tohutuid diislit kaanivaid mootoreid. Tootjaid tuleks sundida neid palju energiatõhusamaks muutma.

Soovin ühte rühma siiski kiita. Minu riigis teevad koolid keskkonna valdkonnas suurepärast tööd. Seda tuleks tunnustada ja soodustada, sest koolide kaudu jõuab meie sõnum laste ning nende vanemateni ning loob positiivse suhtumise.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Reimer Böge (A7-0367/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liidu eelarvemenetluses järgitakse teatud hulka põhimõtteid, sealhulgas spetsialiseerumise põhimõte. See tähendab, et konkreetsele poliitikavaldkonnale eraldatud summat saab kasutada ainult selle poliitikavaldkonna tarbeks. See põhimõte garanteerib teiste hulgas liidu hea finantsjuhtimise, kuid suurendab ka eelarve jäikust. Iga-aastases eelarves ja ammugi mitte mitmeaastases finantsraamistikus ei ole võimalik ette ennustada kõiki kulusid, millega liidul tegeleda tuleb. Just seetõttu on nüüd juba mitmed aastad olemas olnud paindlikkusinstrument. See koosneb rahalisest reservist, mille summa igal aastal eelarvesse kaasatakse. Nii on võimalik rahastada poliitikavaldkondi ja projekte, mille kulusid ei olnud võimalik ette näha. Kolleeg Böge raportis soovitatakse selle instrumendi kasutuselevõtmist elukestva õppe programmi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ning Palestiina rahalise abi rahastamiseks. Kuna need on kolm valdkonda, milles ma liidu positiivsesse tegevusse usun, ei kõhelnud ma selle teksti poolt hääletamast.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Nõustun Euroopa Parlamendi otsusega eraldada täiendav rahaline abi elukestva õppe programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamiseks 2011. aastal. Nende programmide rakendamisega on võimalik saavutada Lissaboni strateegias sätestatud eesmärk muuta Euroopa Liit ülemaailmselt konkurentsivõimeliseks ja teadmistepõhiseks majanduseks, mis põhineb jätkusuutlikul majandusarengul ja uutel töökohtadel, püüeldes parema sotsiaalse ühtekuuluvuse poole.

Selleks et suurendada Euroopa Liidu ülemaailmset konkurentsivõimet, tuleb erilist tähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, pakkudes neile soovitud abi ja rahalist toetust. Veelgi enam, investeeringud keskkonnasõbralikesse uuendustegevustesse ja teadusuuringute arendamisse ergutaksid taastuvate energiaallikate kasutamist, mis lihtsustaks uute säästvate töökohtade loomist mitmetes sektorites, sealhulgas energiamajandus, tootmine ja transport.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. − Böge’ raport paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta minu toetust ei saa. Euroopa Komisjoni ettepanek ei ole selles osas, miks selline täiendav rahastamine vajalik on, piisavalt põhjendatud. Lisaks olen paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise suhtes üldiselt väga kriitiline. Soovitav on vähendada teisi eelarveridu, et võimaldada rahastada neid eelarveridu, kus põhjendatud täiendav rahastamine hädavajalik on.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Paindlikkusinstrument annab võimaluse rahastada täpselt kindlaks määratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ühele või mitmele rubriigile ettenähtud ülemmäärade piires. Seetõttu on paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmine 2011. aasta eelarve raames seotud vajadusega rahastada elukestva õppe programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuste raamprogrammi – ELi 2020. aasta strateegia raamistikus – ja anda ka Palestiinale rahalist abi, rahastada rahuprotsessi ning UNWRAt. Nende programmide tähtsuse pärast kavatsen selle ettepaneku poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. − (IT) Parlamendil peab kahtlemata olema positiivne seisukoht Reimer Böge raporti suhtes paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise kohta elukestva õppe programmi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rahastamiseks ning Palestiinale rahalise abi andmiseks. Nõustun lisakulutuste vajadusega ning nende jaotamisega väljapoole rubriikide 1 ja 4 ülemmäärasid. Praegust majandusolukorda arvesse võttes on need kulutused olulised mitmetest vaatenurkadest, kriisiga võitlemiseks ja ka meie rahvusvahelise usaldusväärsuse säilitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) On vastuvõetamatu, et Palestiina rahalise abi, Euroopa haridus- ja koolitusprogrammide ning konkurentsivõimele ja vabale konkurentsile kaasaaitavate programmide rahastamine tuleb kõik hõlmata ühtse tekstiga. Kuritahtlik kavatsus on selge. See kombinatsioon sunnib mind erapooletuks jääma. Kinnitan veel kord oma täielikku toetust Palestiina inimeste üritusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle raporti poolt, et tagada ELi rahaliste vahendite kasutuselevõtmine kogusummas umbes 70 miljonit eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena Euroopa Liidu Solidaarsusfondist Portugali loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks, milleks Portugal Madeira saarel maanihete ja üleujutuste tõttu tekkinud katastroofilise olukorra pärast rahalisi vahendeid taotles, ja ka Prantsusmaale, kes esitas taotluse pärast tormi Xynthia põhjustatud katastroofilist olukorda. Tunnen, et peame nendele liikmesriikidele oma toetust näitama, nii et nad saaksid nende loodusnähtuste tagajärgedega võidelda ning need miinimumini viia. Euroopa Liidu Solidaarsusfond asutati selleks, et näidata Euroopa Liidu solidaarsust õnnetustest hävinud piirkondade elanikkonnaga. Hääletasin raporti poolt, sest usun, et seal nõutakse rahaliste vahendite kasutuselevõtmist sel eesmärgil ja et seetõttu on raporti eesmärk selle mehhanismi nõuetekohase kasutamise kättesaadavaks tegemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − – (DE) Selles raportis osutatud summad on täiesti ebarealistlikud. Lisaks tõsiasjale, et praegune finantsraamistik peab nende eesmärkide katmiseks piisav olema, siis juhul, kui neid suurendada tuleks, on kavandatud märkimisväärselt väiksemad summad. Finantsraamistiku kohandamine raportis esitatud ettepanekutele ei suurenda liidu paindlikkust, vaid piirab seda. Seepärast hääletasin selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Tahaksin eelkõige väljendada oma rahulolu tõsiasja üle, et Euroopa Parlament ja nõukogu on jõudnud kokkuleppele elukestva õppe programmi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi rahastamise üle. Soovin juhtida erilist tähelepanu elukestva õppe programmile. See koosneb neljast valdkondlikust kavast. Minu arust on erilise tähtsusega Erasmuse programm, mis lihtsustab massiliselt üliõpilasvahetusi. See on väga oluline, nii uute teadmiste ja oskuste omandamise valdkonnas kui ka uute tutvuste sõlmimisel ja liikmesriikide kultuuride kogemisel. Sarnane roll – kooliealiste noorte puhul – on Comeniuse programmil.

Need programmid ei too kasu mitte ainult Euroopa majandusele, vaid tagavad ka Euroopa teadvuse loomise, mis põhineb rahvusvahelisel tutvuste võrgustikul. Nendele programmidele tuleks hoolimata eelarveolukorrast kõrge prioriteet anda, sest tegemist on investeeringuga, mis toob Euroopa Liidule kasu paljudes valdkondades – mitte ainult majanduses, vaid ka kultuuris ja poliitikas. Otsus anda abi Palestiinale on tähelepanuväärne teistel põhjustel, kuid leian, et ka see on põhjendatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku võtta pärast lepitusmenetluses üksmeelt saavutamata uue 2011. aasta eelarvemanöövri osana kasutusele paindlikkusinstrument. Hääletasin raporti poolt eelkõige selle pärast, et eelarve suurendamine mõjutab kaht programmi, nimelt elukestva õppe programm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, mis väärivad Euroopa Liidu suurimat toetust ja kõige rohkem vahendeid. Paindlikkusinstrument sätestatakse institutsioonidevahelise kokkuleppega eelarvedistsipliini kohta. Järgides mõlema eelarvepädeva asutuse (Euroopa Parlament ja nõukogu) kokkulepet, võimaldab paindlikkusinstrument rahastada väljapoole finantsperspektiivides kehtestatud ülemmäärasid jäävaid vajadusi, mis mitmeaastase finantsraamistiku koostamise ajal prognoositavad ei olnud, iga-aastases kogusummas kuni 200 miljonit eurot. See on Euroopa Parlamendi jaoks oluline tulemus, sest märgib edu dialoogis nõukoguga eelarve üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Tahaksin kiita heaks lepitusmenetluse käigus saavutatud kokkuleppe paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise suhtes, eelkõige elukestva õppe programmi rahastamiseks. Usun, et Euroopa Liidu jaoks on oluline investeerida kvaliteetse hariduse ja koolituse arendamisse ning õppeedukuse kõrge taseme ergutamisse. Ainult ranguse ja kvaliteetse õpetamisega on võimalik Euroopa konkurentsivõimelisemaks muuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes võimaldatakse kasutusele võtta paindlikkusinstrument, et rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi ülemmäärade piires. 2011. aasta eelarve jaoks on vaja täiendavaid kulutusi, mis ületavad alamrubriigi 1a ja rubriigi 4 ülemmäärasid. Seepärast on tehtud ettepanek võtta institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 27 kohaselt kasutusele paindlikkusinstrument. Kasutusele võetakse järgmised summad: 18 miljonit eurot elukestva õppe programmi jaoks alamrubriigis 1a; 16 miljonit eurot konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi jaoks alamrubriigis 1a; 71 miljonit Palestiina jaoks rubriigis 4. Eelarvepädevatele institutsioonidele tuletatakse meelde, et otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ei tohi toimuda hiljem kui 2011. aasta eelarve avaldamine.

 
  
  

Nõukogu muudetud Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekt

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Ühenduse 2011. aasta eelarves on kulukohustuste assigneeringuteks ette nähtud 141,8 miljardit eurot ja maksete assigneeringuteks 126,5 miljardit eurot. Parlamendi selle eelarve prioriteetideks võib pidada hariduse ja uuendustegevuse rahastamise kinnitamist ja tugevdamist. Seetõttu on alamrubriigi 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks – summat suurendatud 18 miljonit eurot elukestva õppe programmi rahastamiseks ja alamrubriigi 3b – Kodakondsus – summat suurendatud kolm miljonit eurot programmi „Euroopa Noored” rahastamiseks.

Mul on hea meel, et järgmised neli ELi eesistujat (Ungari, Poola, Taani ja Küprose valitsused) on pühendunud Euroopa Parlamendi kaasamisele järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud edaspidistesse kõnelustesse ja läbirääkimistesse.

Kiidan heaks Euroopa Komisjoni kohustuse esitada 2011. aasta juuni lõpus ametlik ettepanek, tagades, et komisjoni omavahenditega seotud ettepanekuid arutatakse samal ajal kui mitmeaastast finantsraamistikku. Euroopa Parlamendi kaasamine nendesse teemadesse on sätestatud ka Lissaboni lepingus (artiklid 312, nr 5, 324 ja 311).

Ma loodan, et nõukogu kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja uute omavahendite vastuvõtmiseks ei tõlgendata takistavana.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult.(PL) Nõukogu ja Euroopa Parlament on 2011. aasta eelarve suhtes kokkuleppele jõudnud. Hääletasin eelarve vastuvõtmise poolt selle poliitiliste ja institutsiooniliste aluspõhimõtete tõttu, millega kavatsetakse muu hulgas tugevdada Euroopa Parlamendi rolli läbirääkimistes uue 2013. aasta järgse finantsraamistiku üle ja osalust arutelus uute sissetulekuallikate üle, mille hulka kuulub euromaks. Eelarve täiendav assigneering tähendab selle suuremat paindlikkust ettenägematutes olukordades. Oleme vältinud esialgse eelarve põhjal tegutsemist, mis liidu töö olulisel määral halvaks. Asjade selline seis oleks eriti kahjustav ajal, mil on vaja intensiivselt majanduskriisiga võidelda ja Lissaboni leping jõustada. See on paljuski Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis teene.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult.(PL) 2011. aasta eelarve vastuvõtmine tunnistab tõsiasja, et Euroopa Liidus on võimalik kompromissini jõuda. 2011. aasta rahastamiskava projekt kiideti heaks ja see läbis hääletuse tänu kõigi seda luua aidanud institutsioonide heale tahtele. Seda kompromissi tuleks eriti hinnata, sest Lissaboni lepingu jõustumisele järgnenud otsustamismenetlused on uued ja esimest korda ajaloos on Euroopa Parlament teinud kulusid puudutava ühisotsuse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga võrdsetel alustel. See ei ole ideaalne eelarve, kuid ma leian, et kulusid on hinnatud teadlikul viisil ja need katavad kõik Euroopa Liidu prioriteedid. Hääletamisel 2011. aasta eelarve üle väljendasin ka oma toetust edasisele arengule ja Euroopa integratsiooni ideele.

 
  
  

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska, Helga Trüpel (A7-0369/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ühenduse 2011. aasta eelarves, mida parlamendi eelarvekomisjon osaistungjärgul esitles, tõhustatakse Euroopa Parlamendi määratud prioriteetide rahastamist, nagu haridus, uuendustegevus, Lähis-Ida ja Palestiina rahuprotsess, elukestva õppe programm, teadusuuringute programm „Inimesed” ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm. Tänan parlamenti, nõukogu ja komisjoni ka selle eest, et jõuti kokkuleppele selle üle, et juhul kui täiendavad rahalised vahendid peavad olema kooskõlas ELi seaduslike kohustustega, muudetakse eelarveid 2011. aasta jooksul, arvestades, et ELi eelarves ei saa seaduslikult puudujääki olla. Lisaks eelarvele olid parlamendil teatud poliitilised nõudmised Lissaboni lepingus sätestatud eeskirjade rakendamise suhtes, nimelt mis puudutab uut omavahendite süsteemi, ja selles suhtes on hea teada, et Euroopa Komisjon on nüüd teatanud ametliku algatuse esitlemisest 2011. aasta juuni lõpupoole, tagades, et omavahenditega seotud ettepanekuid arutatakse tulevase finantsperspektiiviga samal ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. Hääletasin selle resolutsiooni poolt ja toetasin ELi 2011. aasta eelarvet. Mul on hea meel kokkuleppe üle, milleni nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament lõpuks jõudsid, ning ma loodan, et see on jätkusuutlik eelarve, mida saab finantsaasta algusest täielikult ja prognoositavalt rakendada. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega kindlustame meie, Euroopa Parlament, nõukogu ja eelarvekomisjoni kokku lepitud eelarve rahastamise ja järjepidevuse. Olen veendunud, et vaja oli eraldada rohkem vahendeid haridusele, teadusuuringutele ja uuendustegevusele, sest EL peab suurendama oma tõhusust ja konkurentsivõimet, et olla suuteline finants- ja majanduskriisist väljuma. Selle eesmärgi saavutamiseks peab EL looma pikaajalise strateegia ning see eelarve peaks olema strateegia osa.

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Euroopa Parlamendi heakskiit ühenduse 2011. aasta eelarvele vaid mõned päevad pärast seda, kui parlament eelarve tagasi lükkas, tõestab, et kogu menetlus on halvasti korraldatud eksiteele viimise mäng eesmärgiga juhtida tähelepanu eelarve olemuselt kõrvale, et aidata kaasa suurettevõtete püüdlustele veeretada oma õlgadelt majanduskriisi koormus ning suurendada imperialistlikke sekkumisi tööliste suhtes. Samal ajal tõstis see hästi läbi mõeldud mäng esile tõsise konkurentsi imperialistide ja tõsiasja vahel, et ühenduse ametid võitlevad selle nimel, kes saab paremini teenida Lissaboni lepingu vastuvõtmisele järgnenud plutokraatia huve. Juba mõnda aega tagasi võeti vastu otsus vähendada kõiki minimaalseid assigneeringuid, mida oleks võidud kasutada vaeste põllumajandusettevõtjate, tööliste ja füüsilisest isikust ettevõtjate hüvanguks, ja suurendada assigneeringuid, mis on suunatud otse monopoolsetele kontsernidele ning tsiviil-militaarsekkumiste teenustele ja infrastruktuurile ning töölisklassi ja rohujuuretasandil liikumise tagakiusamisele ja allasurumisele.

Kapitali poliitilised eestkõnelejad ei suuda päästa end selliste trikkidega laimamisest. Nende roll muutub iga päevaga selgemaks. Töölis- ja rohujuureklassid hoogustavad oma võitlust ELi poliitika ja kodanlike valitsuste vastu, luues sellega uued väljavaated rohujuuremajandusele, mis teenib nende, mitte kapitali huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) 2011. aasta eelarve ettevalmistamine on taas kord üles kutsunud Euroopa Parlamendi liikmete ja liikmesriikide valitsuste tegelikud poliitilised läbirääkimised. Praeguses eelarvekärbete kontekstis soovis liikmesriikide valitsusi esindav Euroopa Liidu Nõukogu, et liit võtaks osa kasinusmeetmetest, mille Euroopa riigid enda suhtes jõustanud on. Vaatamata sellele, et Euroopa Parlament ja komisjon soovisid otse vastupidi, et kriisiga võideldaks vabatahtliku poliitika kaudu, asuti nõukogu poolele, näidates selget solidaarsust liikmesriikidega. Selle möönduse tegemisel soovis parlament arutelu liidu vahendite ja eriti küsimuse üle, kas liidul on võimalik omada omavahendeid, mis ei sõltu liikmesriikide osalusest. Nõukogu oli algul järeleandmatu, kuid loobus lõpuks meie seadusjärgsete nõudmiste kasuks. Just seetõttu sain ma koos teiste Euroopa Parlamendi liikmetega anda oma nõusoleku sellele eelarvele, mille püüdlused on piiratud lühikese ajavahemikuga, kuid mis siiski annab edaspidiseid väljavaateid liidu poliitikasuundade avanemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin 2011. aasta eelarve vastuvõtmise poolt. Seda eelarvet tõhustati Lissaboni lepinguga sätestatud uute menetlustega. Pikad ja rasked läbirääkimised 2011. aasta eelarve üle kokkuleppe saavutamiseks näitavad, et kui jõustuvad uued eelarvepõhimõtted, siis oleme sunnitud leidma mõistlikud institutsionaalsed kompromissid ELi kõige olulisemate poliitikavaldkondade üle. Esimest korda alates uue aluslepingu jõustumisest kasutas Euroopa Parlament talle antud volitusi osaleda täielikult Euroopa Liidu eelarve koostamises. Esimene ebaõnnestunud katse kokkuleppele jõuda ja Euroopa Parlamendi seadusjärgseid nõudmisi kaasata näitab konflikti, mis institutsioonides ikka veel eksisteerib ning mida tegelikult olla ei tohiks, sest see takistab tõhusat institutsioonidevahelist koostööd. Kõigi ELi institutsioonide eesmärk on tagada, et kokkulepped, mis on kogu ELile ja selle kodanikele eriti olulised, võetaks vastu nii sujuvalt kui võimalik. Seetõttu usun, et tulevikus tuleks institutsioonide endi tööpõhimõtteid oluliselt muuta ja et Euroopa Parlamendi kaasamist läbirääkimiste kõigisse etappidesse, eriti eelarve puhul, tuleks vaadelda kui väga olulist tegurit esindusdemokraatia põhimõtte elluviimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liit peab kindlustama endale eelarve, mis vastab tema püüdlustele. Ei tohi lasta end kriisiga kaasa minna, vaid peab eesolevatele katsumustele vastu astuma. Lissaboni lepinguga on parlamendile nüüd antud nõukoguga võrdsed võimalused ning parlament on jätnud endast märgi kui ennetavast jõust. Hääletasin 2011. aasta eelarve poolt, sest meie kui Euroopa Parlamendi liikmete kohus on anda Euroopale selge poliitiline suund. 2011. aastal hoiab Euroopa oma prioriteete sihikul. EL on oma uute volituste elluviimiseks võimeline rahalisi vajadusi suurendama. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale on parlament suutnud liikmesriikide kindla poolehoiu võita.

Parlamendi ettepanekul alustab komisjon 2011. aastal arutelusid omavahendite eri liikide üle, vahendite, mida Euroopa vajab, et tulevikus oma rahaline sõltumatus kindlustada. Mulle teeb väga muret aga see, et parlament ei ole saavutanud konsensust täiendavas rahastamises, mida ITERi projekt 2012. aastal vajab. Eksperimentaalne termotuumareaktor, rahvusvaheliste teadusuuringute ja Euroopa teadusliku dünaamilisuse juhtprojekt, oleks võinud 2011. aasta eelarve kasutamata ja ülemäärasest osast kasu saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Parlament, olles nõukoguga toimunud läbirääkimistel 2011. aasta eelarve, järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tingimuste ja liidu omavahendite üle hästi esinenud, on mängu kaotanud. 2011. aasta eelarve vastuvõtmisega detsembri osaistungjärgul näitasime, et nõukogul oli õigus. Meile ei teinud muret mitte arvud, vaid pigem poliitilised nõudmised. Me ei ole unustanud oma seitset nõudmist, mis eelmisel osaistungjärgul vastu võeti. Positiivne on, et 2011. aasta kevadel esitab ka komisjon omavahendeid käsitleva ettepaneku. Parlament kaasatakse nendesse läbirääkimistesse, sest seda on finantsperspektiivide koostamiseks vaja. Tingimused on aga jätkuvalt määratlemata ja seetõttu on võitlus kaasotsustamise austamise üle selles valdkonnas alles alanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) See, et parlament võttis vastu ELi 2011. aasta eelarve, näitab, et komisjoni ja seadusandja dialoogi rajamisega on võimalik asjad korraldada nii, et see vastastikust kasu toob. Komisjon on mõistnud, et Euroopa Parlamendil on nüüd liidu rahaliste vahendite suhtes rohkem kaasa rääkida, ning otsustanud, olgugi et hiljem, seda olukorda respekteerida. Praktikas jääb eelarve nõukogu määratud piiridesse, kuid samal ajal on sinna kaasatud ka mõned seadusandja prioriteedid. Enne kokkuleppele jõudmist olime veidras olukorras, omades igasuguseid strateegiaid ja programme, mis järgmise aasta eelarveprognoosides üldse ei kajastunud. Need strateegiad ja programmid ei saa jääda ainult paberile, sest nii rõhutaksid need vaid Euroopa Liidu enda vastuvõetud dokumentide järjekindlusetust ja usalduse puudumist.

On ilmselge, et noori inimesi, uuendustegevust ja teadusuuringuid toetavaid programme ei saa arendada ning ülemaailmses välispoliitikas ei saa aktiivne osaline olla ilma rahaliste vahenditeta, mis kõiki neid plaane rahastama kavandatud on. Parlament on nõukoguga edukalt arutanud vajadust uut õigusakti ja selle rahastamist regulaarselt hinnata. Euroopa Liidu kodanike otse valitud esindajatena peame oluliseks maksumaksjatele näidata, et nende raha kulutatakse hästi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel täna heaks kiidetud eelarve üle, sest selles on säilitatud parlamendi oktoobris vastu võetud prioriteetsed eelarveread, millega tugevdatakse põhivaldkondi, nagu haridus, noored, teadusuuringud ja uuendustegevus. On oluline, et ELil oleks jätkusuutlik eelarve, mille saaks vastu võtta täielikul ja prognoositaval viisil alates finantsaasta algusest, vastupidi ajutise kaheteistkümnendiku süsteemile, mis liidu poliitikasuundade rakendamise ohtu seaks. Sama oluline on püüelda eelarve poole, mis on kriisiaegadel ettenägelik ja milles tugevdatakse majanduskasvu ning rohkemate ja paremate töökohtade loomist soodustavaid valdkondi, nagu teadus ja uuendustegevus. Majanduse elavdamine Euroopas on võimalik ainult tulevikku vaatava eelarve kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédéric Daerden (S&D) kirjalikult. – (FR) 2011. aasta eelarve poolt hääletati kohustusest, kibeduse ja veendumusega. Kohustus: sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon ja parlament kinnitasid eelarve poolt hääletamisega oma kohustust, et vältida institutsionaalset ummikseisu ja ajutise kaheteistkümnendiku süsteemile tuginemist. Kibedus: kaasotsustus eelarveküsimustes on kaotatud lahing. Vaatamata parlamendi tehtud järeleandmistele on paljud liikmesriigid, kes erinevalt minust Euroopa eelarve lisandväärtusesse ei usu, jäänud järeleandmatuks. Veendumus: liidu tulevik sõltub uutest omavahenditest ja finantstehingute maksust. Kui me selle põhieesmärgi tegelikkuseks muuta tahame, vajame komisjoni ja selle pühendumist sellele eesmärgile. Me vajame kaubanduse ja transpordi hõlbustamist ja ka 2011. aasta eelarvet, mistõttu jäin erapooletuks roheliste kavandatud selleteemalise muudatusettepaneku suhtes, mis oli sümboolne, kuid vastutustundetu. Kaubanduse ja transpordi hõlbustamine on liiga oluline teema, et sellega naljatleda, kavandades poliitiliste strateegiate raames muudatusettepanekuid, mille esialgne autor ei olda ja mille eelarverida on null. Algselt sotsialistide ettepanek oli kavandatud seda arutelu eelarvemenetluse ajal edasi arendama, kuid selle vastuvõtmine täna oleks tähendatud ilma eelarveta liidu valimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin eelarve poolt, mille kasv võrreldes 2010. aastaga oli null, et näidata, et parlament suudab riiklikke valitsusi halvava majanduskriisi kontekstis näidata üles küpsust ja vastutusvõimet. Ei ole õige suurendada 2011. aasta eelarvet ajal, kui enamikus liikmesriikides eelarvet rangelt kontrollitakse. Mul on hea meel, et eri institutsioonide vahelised rasked läbirääkimised sel teemal viisid kompromissini ja et oleme hoidnud ära 2011. aasta eelarvekriisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin uut 2011. aasta eelarveprojekti käsitleva raporti poolt, sest seal tõhustatakse Euroopa Parlamendi prioriteetidena määratud valdkondade rahastamist. Sellised valdkonnad on haridus, uuendustegevus, konkurentsivõime ja ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks ning loodusvarade kaitse ja majandamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Göran Färm (S&D), kirjalikult. (SV) Rootsi sotsiaaldemokraadid hääletasid täna Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve projekti poolt. See on piiratud eelarve, kuid sisaldab ka olulisi investeeringuid teadusuuringutesse, noortele suunatud algatustesse ja vajalikesse Palestiina toetusalgatustesse ning võimaldab ELi uue välisteenistuse ja uute finantsjärelevalveasutuste rajamist.

Jäime aga erapooletuks ELi uute omavahenditega seotud teksti ja esitatud eelarveridade suhtes. Oleme ELi omavahendite süsteemi läbivaatamise ja finantstehingute maksu analüüsimise poolt, kuid usume, et praegu on meil sel teemal üksikasjaliku seisukoha võtmiseks liiga vähe teavet.

Olenemata vormist, mille ELi tulude uus süsteem võtta võib, tahaksime rõhutada, et see ei tohiks mõjutada eelarvet ja peaks austama liikmesriikide pädevust maksustamise valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) 2011. aasta eelarve on esimene liidu eelarve, milles lepiti kokku pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Kuigi selles uue kaasotsustusmenetluse raamistikus saavutatud kokkuleppes ei käsitleta kõiki Euroopa Parlamendi muresid, on see alus vastastikuseks mõistmiseks, mis puudutab liidu eelarveprioriteete. Liidu ees seisvate uute katsumuste kontekstis on muutunud oluliseks abinõu olemasolu, mis võimaldab komisjonil viia eelarvesse sisse muudatused juhul, kui kindlaks määratud rahastamine ei ole piisav strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, nimelt ELi 2020. aasta strateegia raames rajatud prioriteetide raamistikus.

Samamoodi on Euroopa Parlamendi ja nõukogu ülesanne leida ühised alused kiireks ja tõhusaks reageerimiseks, luues tingimused egalitaarsemaks ja konkurentsivõimelisemaks liiduks, mis on suuteline uutele katsumustele vastu astuma.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) 2011. aasta eelarvearutelu tulemus oli prognoositav, arvestades nõukogu ja selle parlamendikoosseisu poliitiliste fraktsioonide kohustusi, olgu need siis praeguse mitmeaastase finantsraamistiku määratlemine ja aktsepteerimine või järgmiste eelarvete, mida see finantsraamistik katma peab, heaks kiitmine.

Mida see kokkulepe aga ei kõrvalda, vaid tegelikult hoopis tugevdab, on paljud põhjused, miks olla kriitiline selle eelarve suhtes, mille me välja jätsime. Olukorras, kus valitseb majandus- ja sotsiaalkriis, kasvab tööpuudus ja halvenevad miljonite inimeste elutingimused – millele aitavad oluliselt kaasa tegeliku sotsiaalse terrorismi kavad, mida EL liikmesriikidele peale suruda kavatseb –, peame kõik veel kord selgeks tegema, mida palju ülistatud Euroopa solidaarsus tegelikult tähendab: eelarve, mis ei ületa 1% ühenduse (rahvamajanduse kogutulust) RKTst, mis ei ole suuteline täitma oma ülesannet jõukuse ümber jaotamiseks, ei ole suuteline tagama majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning mis toob kahtlemata esile kahjuliku mõju poliitikavaldkondadele, mida EL arendab. Kordame veel kord, et sellele eelarvele on olemas alternatiiv, mis ei ainult võimalik, vaid ka tõeliselt vajalik. See alternatiiv hõlmaks ühenduse eelarve märkimisväärset tugevdamist, mis põhineb liikmesriikide õiglasel osalusel vastavalt nende RKT-le.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Toetan Euroopa Parlamendi ja 27 liikmesriigi valitsuse kokkulepet eriti seetõttu, et selle kokkuleppe puudumisel viibiksid järgmisel aastal maksed Iirimaa põllumajandusettevõtjatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult.(PL) 2011. aasta esialgse eelarve kasutuselevõtmise oht sundis Euroopa Parlamenti ja Euroopa Liidu Nõukogu intensiivistama mõttevahetusi, mille tulemust – täna hääletusel olnud eelarve projekti – võib pidada pragmaatiliseks kompromissiks. Institutsioonide läbirääkimised viisid enamiku parlamendi pooldatud ettepanekute kaasamiseni. Oleme saanud nõukogu kinnituse koostöötahte kohta finantsraamistiku (2014–2020) koostamisel, mis on Lissaboni lepingu sätete elluviimine praktikas. Parlament on jõudnud selles küsimuses kokkuleppele ka Ungari, Poola, Taani ja Küprose peaministritega ehk teisisõnu nende liikmesriikidega, kes järgmise kahe kuu jooksul Euroopa Liidu Nõukogu eesistujad on. Meil on hea meel nõukogu otsuse üle säilitada Euroopa Liidu eelarves paindlikkusmehhanism (0,03% ELi SKPst). Need vahendid võimaldavad rahastada olulisi kulusid, mis eelmise finantsraamistiku üle toimunud läbirääkimistel prognoositavad ei olnud, nagu Euroopa Välisteenistus ja Galileo süsteem. Parlamendi järeleandmine on lükata edasi arutelu Euroopa Liidu rahastamise edaspidiste allikate üle, mida on nõudnud ka Euroopa Komisjon. Idee vähendada riiklikke panuseid liidu eelarvesse sai rühma liikmesriikide kindlameelse vastupanu osaliseks, kuna nad kartsid avaliku arvamuse reageeringut. Kahtlemata pöördume selle arutelu juurde tagasi 2011. aasta suvel, kui komisjon esitleb mitmeid uusi viise ELi rahastamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Julie Girling (ECR), kirjalikult. (Ühendkuningriigi konservatiivide nimel) Ühendkuningriigi konservatiivid hääletasid täna eelarve suurendamise poolt 2,9%, sest usume, et kui riigipead otsivad viise oma eelarve puudujääkide vähendamiseks või rahandusliku olukorra parandamiseks, siis ei ole Euroopa Parlamendi liikmetel kohane nõuda ELi kulutuste suurendamist. ELi eelarvet ei saa, nagu mõned Euroopa Parlamendi liikmed väidavad, kasutada riigieelarvete täiendamiseks kasinusperioodil, vaid see peab pigem peegeldama rasket olukorda, milles ELi liikmesriigid on. Just seetõttu esitasid konservatiivid algselt muudatusettepaneku, milles kutsuti üles maksete pikemaajalisele külmutamisele 2010. aasta tasemetel. See samm aitaks kodanikele kinnitada, et EL aitab kaasa pikemaajaliste avalike kulutuste kärpimise kontrolli alla saamisele ja neile jätkusuutlikuma aluse loomisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. (FR) Tänane 2011. aasta eelarve vastuvõtmine rõhutas Euroopa Parlamendi kahekordset läbikukkumist. Vastu võetud eelarve on liiga väike. +2,91%, mis ei vasta kaugeltki esimese lugemisele (+6%) ja komisjoni esialgsele ettepanekule (+5,8%). Vastuvõetud summad on täpselt samad, mis nõukogule tegelikku läbirääkimisruumi andmata esitati, andes vaevu kindlust edaspidiste eelarvete läbiräägitavuse suhtes. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest on parlamendil nõukoguga samaväärne otsustamisõigus: saamata täpset kinnitust rolli kohta, mis meil Euroopa Parlamendi liikmetena järgmise finantsraamistiku ettevalmistamisel ja uusi omavahendeid käsitlevates vajalikes mõtisklustes on, riskime sellega, et laseme nõukogul Euroopa projekti tuleviku üle otsustada. Seega, arvestades teatud liikmesriikide soodustamist, on tegelik oht, et see projekt edeneb vaevaliselt. Kõige rohkem teeb mind ärevaks Euroopa parempoolsete väljendatud suhtumine, sest nad olid läbirääkimiste alguses rohkem kui pühendunud eemale jääma alates hetkest, mil riigipeade või valitsuse telefonid helisema hakkasid. Igaüks teeb sellise meelemuutuse poliitilise järjepidevuse kohta oma järeldused.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult.(PL) Toetan 2011. aasta eelarve vastuvõtmist, mida tehti selge häälteenamusega. Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu saavutatud kokkulepe võimaldas meil ära hoida esialgse eelarve kasutuselevõtmise, mis oleks võinud õõnestada ELi ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika eesmärke. Eriti head on need uudised Poola kohalikele omavalitsustele, põllumajandusettevõtjatele ja äriettevõtjatele, kes üha rohkem liidu rahalistest vahenditest kasu saavad, sest vaatamata majanduskriisile suurendati makseid 2010. aastaga võrreldes 2,91%. Samuti on mul hea meel näha vahendite suurendamist parlamendi prioriteetsetes valdkondades, sealhulgas noored, haridus, teadusuuringud ja uuendustegevus.

 
  
MPphoto
 
 

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. (FR) Hääletasin uue eelarve poolt ja mul on hea meel, et Euroopa institutsioonid on lõpuks mingisuguse ühise aluse leidnud. Selle hääletusega on Euroopa Parlamendi eesmärk tagada Euroopa Liidule stabiilne eelarve, mille saab tarvitusele võtta kohe 2011. aasta alguses, vältides seega ajutise kaheteistkümnendiku süsteemi kasutamist, mis oleks ohustanud paljude Euroopa poliitikavaldkondade rakendamist. Mõistan siiski hukka paindlikkuse puudumise selles uues eelarves ja mõnede poliitiliste fraktsioonide, eriti sotsialistide, valiku seada rahastamise hääletuse edasilükkamisega ohtu ITER, ainus oluline pikemaajaline teadusuuringute projekt, milles Euroopa liidul juhtroll on. Loovutades 600 miljoni euro suuruse krediidi, mis oli ITERi rahastamiseks kättesaadaval kriisiajal, kui Euroopa avaliku sektori raha on haruldane, näitasid sotsialistid oma vastutustundetust ja järjepidevusetust ning seavad ohtu strateegilise projekti, mis annab inimestele tööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult.(PL) Mul on hea meel, et vaatamata paljudele keerulistele asjaoludele on olnud võimalik saavutada kokkulepe ELi 2011. aasta eelarve üle ja see pärast nõukogu tehtud muudatusi vastu võtta. See on väga oluline, mitte ainult seetõttu, et hoiti ära esialgse eelarve kasutamine, vaid põhimõtteliselt ka seetõttu, et võime olla kindlad ühtekuuluvuspoliitikaga seotud kulude kavandamises, mis on väga oluline ELi elanikele ja eelkõige liidu rahalistest vahenditest kasusaajatele. Lisaks tahaksin rõhutada, et ühtekuuluvuspoliitika vahendeid suurendati 10%. On oluline, et jõudsime poliitilisele kokkuleppele. Näitasime sellega Euroopa solidaarsust ning see annab meile nüüd 2011. aastaks rahalise stabiilsuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin täna 2011. aasta eelarve poolt. Pärast pikki läbirääkimisi õnnestus meil jõuda parlamenti rahuldavale kokkuleppele. Parlament ootab tõepoolest Lissaboni lepingu sätete rakendamist. Aluslepinguga sätestatakse parlamendi kaasatus järgmise pikemaajalise eelarve üle peetavatesse läbirääkimistesse ning seda muudatust tuleb aktsepteerida kõigil tasanditel. Veelgi enam, parlament soovis säilitada 2011. aasta eelarves mõned reservid. Hea näide on 425 000 euro suurune summa, mis on 2011. aasta eelarves määratud Euroopa Politseikolledžile (CEPOL) ja mille nüüd ainult teatud tingimustel eraldada saab. Seetõttu peab see asutus rakendama Euroopa Parlamendi liikmete soovitusi pärast seda, kui parlament keeldus asutuse eelarve rakendamist kinnitamast nii, et oleks saadud teha otsus CEPOLi eelarve täieliku eraldamise kohta 2011. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) 2011. aasta eelarve, esimene, mille vastuvõtmisel parlament osaleda sai, näitas ainult seda, kui vähe võimu meie institutsioonil on. Vastuvõetud eelarvel on sisu, milles kinnitatakse neoliberaalsed vastureformid, ning parlament tegutseb neid valinud kodanike huvide asemel finantsturgude huvides, minnes isegi nii kaugele, et kiireloomulisuse ettekäändel alla antakse. See häbiväärne teguviis minu häält ei saa.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Pärast intensiivseid läbirääkimisi suudeti lõpuks 2011. aasta eelarve suhtes kokkuleppele jõuda. See ei ole ideaalne eelarve, kuid sellele vaatamata on see dokument, mis võimaldab ELi esitatud eesmärke saavutada. Selles tänasel osaistungjärgul vastu võetud ühenduse 2011. aasta eelarves tugevdatakse Euroopa Parlamendi kindlaks määratud prioriteete, nagu haridus, uuendustegevus ning Lähis-Ida ja Palestiina rahuprotsess.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Võttes arvesse loendamatuid bürokraate Euroopa Parlamendis ja Euroopa Komisjonis, toob see resolutsioon Euroopa Ühenduse lähemale EÜ vahendite hästi läbi mõeldud ja tulemuslikule eraldamisele aja jooksul. Olen hoolega uurinud teisi raportis olnud seisukohti ning mul on hea meel tõdeda, et teatud inimesed parlamendis mõistavad vajadust kasutada raha õigeaegselt, mitte siis, kui selleks liiga hilja on. Ma hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Nagu viimase ettepaneku puhul 2011. aasta eelarvet suurendada, olin Euroopa kodanike huvides vastu ka sellele ettepanekule. Ei ole võimalik mõista, kuidas saab EL lubada endale eelarve suurendamist, kui kogu Euroopas on rakendatud kasinusprogrammid. Viimast eelarve suurendamist põhjendatakse Lissaboni lepingu jõustumisega ja sellega rajatud uute institutsioonidega, nagu Euroopa Välisteenistus. Austria Vabaduspartei hääletas suure ettenägelikkusega Lissaboni lepingu vastu, mis tõi küll mõnel määral kasu, kuid selle põhitulemus oli bürokraatia kasv ja kulude suurenemine kodanikele. Seetõttu olin 2011. aasta eelarve vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE), kirjalikult. (FR) Toetan Euroopa Parlamendi kolmapäevast, 15. detsembri hääletust, millega parlament võttis oma Strasbourgi osaistungjärgul pärast teisipäeval toimunud arutelu vastu 2011. aasta eelarve. Vastuvõetud eelarve hõlmab enamiku parlamendi kehtestatud prioriteetide suuremat rahastamist, austades samal ajal nõukogu sätestatud üleilmseid piiranguid. Selle aasta eelarveläbirääkimiste jooksul sõlmisid minu kolleegid Euroopa Parlamendist kokkulepped nõukogu ja komisjoniga ka mitmete eelarvet puudutavate poliitiliste nõudmiste suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Nõukogu muudetud eelarve projekt ei kajasta täielikult parlamendi rõhutatud vajadusi ja nõudmisi, kuid Euroopa Liitu ei saa 2011. aasta esimesteks kuudeks ilma heakskiidetud eelarveta jätta. Just seetõttu saavutasid komisjon, nõukogu ja parlament 6. detsembril peetud kolmepoolsetel läbirääkimistel õige kompromissi eelarve üle, mida kohe 2011. aasta algusest täielikult rakendada võib. Hääletasin poolt, sest vastutustundeline seisukoht on kooskõlas parlamendi püüdlustega pakkuda liidu kodanikele asjakohaseid rahalisi vahendeid, mida kinnitab ühisseisukoha heakskiitmine maksete assigneeringute kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest leidsin, et vaatamata asjaolule, et nõukogu muudetud eelarve projekt ei rahulda liidu eelarve tegelikke vajadusi – jätkusuutlikkus, ühtekuuluvus ja tõhusus –, saavutati parlamendi eesmärk tagada liidule eelarve, mida on võimalik alates aasta algusest täielikul ja prognoositaval viisil vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest nõustusin, et vaatamata asjaolule, et nõukogu muudetud eelarve projekt ei rahulda täielikult liidu eelarve tegelikke vajadusi – jätkusuutlikkus, ühtekuuluvus ja tõhusus –, oli parlamendi eesmärk tagada liidule eelarve, mida on võimalik alates finantsaasta algusest täielikul ja prognoositaval viisil vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (FR) See hetk eelmisel kuul oli väga eriline, kui kõik poliitilised fraktsioonid lavale astusid, et saavutada lisaks 2011. aasta eelarvele poliitiline kokkulepe ELi edaspidise rahastamise kohta. Seega andsid kolm peamist poliitilist fraktsiooni pärast kogu läbirääkimiste käigus tekkinud pahameeletormi lõppotsuse suhtes järele. Vaatamata oma uutele volitustele laskis Euroopa Parlament lihtsalt mööda võimaluse kehtestada end oma rollis eelarveküsimuste üle otsustajana. Belgia peaministri kiri, mida eesistujariik Belgia meile näitas ja milles garanteeritakse aluslepingu austamine (sic) ja see, et parlament edaspidistesse aruteludesse kaasatakse, ei paku hea poliitilise tulemuse saavutamiseks mingit tagatist. Meie vastuhääl peegeldab seda kasutamata jäetud võimalust ning järgnevat läbivaatamisklauslit.

Parim vahend selle saavutamiseks on tuua konventsiooniga sama meetodit kasutades kokku Euroopa Parlament ja riikide parlamendid, riikide valitsused ning Euroopa Komisjon. Jätkuvalt liiga palju rahalisi vahendeid nõudva ITERi hiidprojekti rahastamise edasilükkamise pärast meil kahju ei ole. Üritame kohe, kui Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon selle ettepaneku uuesti esitab, veel kord näidata, milline raha raiskamine see on.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Kiidame heaks Euroopa Liidu 2011. aasta eelarve, mis võeti esimest korda vastu vastavalt Lissaboni lepingu uuele korrale. Olen rahul Euroopa Parlamendi rolli kinnitamisega selles küsimuses ning toetan täna hääletusel olevas dokumendis esile tõstetud prioriteete. 2011. aastal tuleb erilist tähelepanu pöörata teemale „Noored, haridus ja liikuvusˮ, prioriteedile, mida kõigis eelarvejaotistes arvesse võetud on. Peame investeerima oma noortesse ja kõigi Euroopa kodanike koolitamisse, nimelt elukestva õppe, Erasmus Munduse ja Eurese programmide kaudu.

Samuti on oluline edendada investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rolli meie majanduse dünaamilisemaks muutmise liikumapaneva jõuna. Arvestades ühtekuuluvuspoliitika kui kõigi ELi poliitikasuundade ühiselemendi olulisust, toetan selle kavandatud kaasamist dokumenti, millest sõltub selle poliitikasuuna edukas rakendamine. Väljatoodud põhjustel ja seetõttu, et ma usun, et Euroopa Liit elab läbi perioodi, mis nõuab rohkem pingutusi Euroopa tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmise nimel, säilitades samal ajal institutsioonidevahelise dialoogi tugevdamise vajaduse, hääletasin parlamendi esitatud projekti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt. Parlament näitas läbirääkimistel nõukoguga oma tahet. Eelmisel aastal tegi nõukogu Lissaboni lepingu kontekstis parlamendile märkimisväärseid järeleandmisi. Selles eelarvet käsitlevas otsuses on parlament võtnud rohkem omaks nõukogu seisukoha. See kompromiss tundub töötavat.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. Otsus 2011. aasta eelarve üle võeti vastu probleemsel ja ebastabiilsel ajal. Ajal mil liikmesriikide eelarvetes tehakse tõsiseid kärpeid, on olulisem kui kunagi varem veenduda, et Euroopa tagaks vahendid kriisi mõjudega tegelemiseks. Olen oma ametiajal jooksul näinud ELi rahalistest vahendite eraldamisest tulenevat kasu ning need vahendid on andnud abi neile, kes kannatavad praegu Ühendkuningriigis rakendatud destruktiivse poliitika tõttu.

Siiski on selles eelarves kohti, millega ma nõustuda ei saa. Näiteks ei arva ma, et on asjakohane hääletada raiskavate põllumajandustoetuste ning suuremate esinduskulude poolt. Ma usun, et praegustel majanduslikult ebakindlatel aegadel on oluline näidata, et kulusid piiratakse. Selle tõttu otsustasin 2011. aasta eelarve hääletusel erapooletuks jääda.

 
  
MPphoto
 
 

  Glenis Willmott (S&D), kirjalikult. − Euroopa Parlamendi liikmetest leiboristid hääletasid eelarvepaketi vastu, sest me usume, et ajal, kui riigisisese kulutusi niivõrd tõsiselt kärbitakse, ei ole kohane ELi eelarvet suurendada.

Kindlasti ei toeta me viisi, kuidas paljud valitsused oma majanduse riiklike kulutuste vähendamisega ohtu seavad. See ei tähenda aga, et peaksime automaatselt toetama Euroopa Liidu kulutuste üldist suurendamist.

ELil seisab ees oluline tegevusrohke aasta ning paljudel juhtudel tuleb toetada neid valdkondi, mida riigisisesed kärped kõige rängemalt mõjutanud on. Usume siiski, et valdkondades, kus on vaja teha uusi kulutusi, oleks olnud võimalik leida sääste, et raha oluliste projektide jaoks vabastada.

Arvestades praegust survet riikide majandusele, oleksid need eelarveläbirääkimised olnud võimalus veenda ELi juhte teha lõpp raiskavatele ELi kulutustele sellistes valdkondades nagu põllumajandustoetused, mis õõnestavad tihti nende riikide majandust, mille aitamiseks ELi rahvusvaheline eelarve koostatud on. Need toetused jäetakse selles eelarvepaketis aga peaaegu puutumata.

Seda arvestades ei saanud Euroopa Parlamendi leiboristid ELi eelarve suurendamist toetada.

 
  
  

Raport: Barbara Matera (A7-0353/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades, et Madalmaad taotlesid abi seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis, hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun Euroopa Komisjoni ettepaneku ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega. Nõustun ka sellega, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (GEF) toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) vahekokkuvõtte tegemise käigus.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Abi ettevõtete ümberkorraldamise ja ümberpaigutamise tõttu koondatud töötajatele peaks olema dünaamiline ja paindlik, et seda saaks kiiresti ja tõhusalt kasutusele võtta. Maailmakaubanduses toimunud struktuurimuutuste taustal on tähtis, et Euroopa majanduses suudetaks kiiresti rakendada vahendeid sellistest muudatustest puudutatud tööliste toetamiseks, pakkudes neile samas ka oskusi, mida on vaja kiiresti tööturule tagasi pöördumiseks. Seetõttu tuleks finantsabi anda igale üksikisikule eraldi. Samuti on oluline rõhutada, et selline abi ei asenda ettevõtete tavakohustusi ning ei ole mõeldud ettevõtete rahastamiseks ega ümberkorraldamiseks. Arvestades, et Madalmaad taotlesid abi seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 18 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Noord Hollandis, hääletan selle raporti poolt ehk teisisõnu GEFi kasutuselevõtmise poolt Madalmaade toetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Praegune finants- ja majanduskriis koos maailmakaubanduses toimunud struktuurimuutustest põhjustatud muutustega tööturul on toonud tulemuseks loendamatul hulgal töötuid, kellest paljud on pikaajalised töötud. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond asutati just sellistele olukordadele reageerimiseks. Praegusel juhul on kõne all veidi üle kahe miljoni ja viiesaja tuhande euro kasutuselevõtmine Madalmaade kasuks, et toetada vahemikus 1. maist 2009 kuni 31. jaanuarini 2010 kahest kaubandus- ja jaemüügiettevõttest koondatud 613 töötajat. Arvestades, et komisjon pidas seda taotlust asjakohaseks ja kehtestatud nõuetele vastavaks ning soovitab seetõttu taotluse heakskiitmist, hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades ülemaailmse majanduskriisi sotsiaalset mõju, mis on eelkõige mõjutanud tööhõivet, on paljude Euroopa kodanike ja perekondade raske olukorra leevendamisel väga oluline kasutada nõuetekohaselt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, aidates kaasa selliste kodanike ühiskonda tagasi integreerumisele ja ametiarengule ning pakkudes samal ajal uusi vahendeid, mis vastavad ettevõtete vajadustele ning elavdavad majandust. Selles kontekstis esitatakse kõnealune tegevusplaan Madalmaade jaoks seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Noord NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis. Seepärast loodan, et Euroopa institutsioonid tõhustavad oma sihikindlat tegutsemist, et rakendada meetmeid, mis kiirendavad ja parandavad sellise olulise vahendi nagu GEF kasutamise määra, mis on siiani olnud väga väike. Sel aastal on saadavalolevast 500 miljonist eurost ära kasutatud vaid 11%.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL on ala, kus valitseb solidaarsus, ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on osa sellest. Fondi abi on vajalik töötute ja globaliseerumisest tingitud ümberpaigutamiste tõttu kannatanud töötajate aitamiseks. Üha rohkem ettevõtteid paigutuvad ümber, et kasutada paljude teiste riikide, eriti Hiina ja India, madalamaid tööjõukulusid, mis kahjustab aga oluliselt selliseid riike, kus töötajate õigusi austatakse. GEFi eesmärk on aidata töötajaid, kes on ettevõtete ümberasumise ohvrid, ning väga tähtis on aidata neil edaspidi uus töökoht leida. GEFi on eelnevalt kasutanud teised ELi riigid ning seega on asjakohane anda abi Madalmaadele, kes esitas taotluse GEFi kasutuselevõtmiseks seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − Finants- ja majanduskriisi tõttu töö kaotanud töötajatele tuleb anda võimalus kiiresti töömaailma tagasi pöörduda. Liikmesriigid on kohustatud võtma kasutusele asjakohased meetmed selliste inimeste toetamiseks. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond pakub sel eesmärgil rahalisi vahendeid, mida liikmesriigid taotleda võivad. Hääletan raporti poolt, sest fondi kasutuselevõtmine Madalmaade jaoks on täielikult põhjendatud ning kõik kriteeriumid on täidetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades, et Madalmaad taotlesid abi seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 46 osa 2 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad NUTS II tasandi piirkonnas Noord Hollandis, hääletasin resolutsiooni poolt, sest nõustun Euroopa Komisjoni ettepanekuga ja parlamendi vastavate muudatusettepanekutega.

Nõustun ka sellega, et:

– GEFist tuleks toetada koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule ja ma soovin rõhutada, et GEFist saadav abi ei tohiks asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

– GEFi toimimist ja lisandväärtust tuleks hinnata 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel loodud programmide ja muude eri vahendite üldise hindamise raames;

Toetan Euroopa Komisjoni ettepanekut rajada Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendite asemel muu allikas, et reageerida Euroopa Parlamendi korduvatele avaldustele, et on vaja kindlaks määrata ümberpaigutamiseks asjakohased eelarveread, arvestades, et GEF loodi spetsiifilise ja eraldi instrumendina, millel on oma eesmärgid ja tähtajad.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Nõustun täielikult raportöör Barbara Materaga, kes väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon määrab endiselt kindlaks maksete assigneeringute alternatiivsed allikad, milleks ei ole Euroopa Sotsiaalfondi kasutamata vahendid, seda seoses Euroopa Parlamendi eelnevate taotlustega.

Nõustun raportööriga ka selles suhtes, et viimastel juhtudel valitud alternatiividega (ettevõtluse ja uuendustegevuse toetamiseks mõeldud eelarverida) ei saa rahule jääda, sest konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi rakendamisega on komisjonil tõsiseid probleeme. Majanduskriisi ajal tuleks neid assigneeringuid tegelikult pigem suurendada. Raportöör kutsub seetõttu komisjoni üles jätkama makseteks sobivamate eelarveridade kindlakstegemist tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Madalmaade esitatud taotlus abi saamiseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist seoses 613 inimese koondamisega NACE Revision 2 osa 46 (hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvas kahes ettevõttes, mis tegutsevad Noord NUTS II tasandi piirkonnas Põhja-Hollandis, vastab kõigile seadusega sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Tõepoolest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2009. aasta 18. juuni määrusega (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2006. aasta 20. detsembri määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta, laiendati ajutiselt GEFi reguleerimisala, sest fondilt eeldati suutlikkust sekkuda olukordades, kus ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tulemusena „koondatakse üheksa kuu jooksul eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes NACI. 2 jaos NUTS II tasandi priikonnas või kahes külgnevas piirkonnas vähemalt 500 töötajat”. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni poolt ning loodan, et GEFi kasutuselevõtmine aitab nendel töötajatel edukalt tööturule tagasi pöörduda.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Selle hääletusega Euroopa Parlament: 1) palub asjaomastel institutsioonidel teha vajalikke jõupingutusi fondi kasutuselevõtmise kiirendamiseks; 2) tuletab meelde institutsioonide võetud kohustust tagada fondi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks sujuv ja kiire menetluskord ning näha üksikisikutele ette ühekordne ja ajaliselt piiratud toetus, mille eesmärk on aidata töötajaid, kes on üleilmastumise tõttu ning finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud, ning rõhutab, et fond võib aidata koondatud töötajatel tööturule tagasi pöörduda; 3) rõhutab, et vastavalt EGFi määruse artiklile 6 tuleks tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist tööturule, ning rõhutab, et fondist saadav abi ei tohi asendada siseriiklikust õigusest või kollektiivlepingutest tulenevaid äriühingute vastutusalas olevaid meetmeid ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, milles käsitletakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (GEF) kasutuselevõtmist info ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori töötajate jaoks, kes Madalmaade Noord Hollandi piirkonnas koondati.

Euroopa IKT sektorit on negatiivselt mõjutanud nii ülemaailmne finants- ja majanduskriis kui ka globaalse IKT-turu struktuurimuutused, eelkõige tootmise ümberpaigutamine Hiinasse ja Indiasse. Seda kajastab ka IKT indikaator.

IKT indikaator kajastab peamisi uurimistulemusi, mis on seotud IKT sektori äritsükli, kulude ja eelarvega. Lääne-Euroopas oli selle indikaatori väärtus järsult langenud: augustis 2008 oli see 160, 2009. aasta aprilliks oli see langenud 30ni.

Madalmaad on Randstadi majandusüksusesse kuuluvast kahest ettevõttest koondatud 613 töötaja jaoks valmistanud ette individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi, mis hõlmab nõustamist ja toetust töökoha vahetamisel, liikuvuskeskuste loomist, koondatud töötajate töökohavahetust, ametikoolituse pakkumist ja tööalase konkurentsivõime kindlaks määramist. Paketi kogumaksumus on 3 934 055 eurot ning Madalmaad esitasid 8. aprillil 2010. aastal taotluse, et saada GEFist rahalist toetust kogusummas 2 557 135 eurot.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti projekti poolt. Taas kord on meil võimalus aidata ELi kodanikel, kes on pärast ettevõtte raskustesse sattumist koondatud, uusi töökohti leida.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) See taotlus on vaid üks Madalmaade paljudest taotlustest, millele me eelarvekomisjonis hiljuti heakskiidu andnud oleme. Loomulikult hääletasin Barbara Matera Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (GEF) kasutuselevõttu käsitleva raporti poolt, et toetada Noord Hollandis koondatud töötajaid. GEF on loodud selleks, et aidata neid töötajaid, kes on kaotanud oma töö globaliseerumise tagajärjel. Viimastel nädalatel toimunud eelarveläbirääkimistel paistis Madalmaade valitsus silma oma jäärapäise reageeringuga Euroopa Parlamendi kehtivatele seisukohtadele. Parlament on alati kompromissiks valmis. Siinkohal tahaksin öelda, et Madalmaade seisukohaga poliitika suhtes tundub kokku sobivat ühelt poolt kümnete miljonite suuruse ELi abi taotlemine ja teiselt poolt keeldumine seaduspärase mõttevahetuse pidamisest parlamendi esitatud asjaolude üle.

 
  
  

Raport: Tadeusz Zwiefka (A7-0360/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et ELis tuleb rakendada tõhustatud koostööd abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Minu arvates peaksid ELi selle valdkonna määrused olema universaalsed. Teisisõnu, ülemaailmsete kollisiooninormide alusel võib määrata kindlaks, et kohaldatakse ükskõik millist õigust – osaleva liikmesriigi õigust, mitteosaleva liikmesriigi õigust või ELi mittekuuluva riigi õigust. Liit on seadnud endale eesmärgi säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Seetõttu tuleks selleks, et võimaldada abikaasadel valida kohaldatav õigus, millega neil on tihe seos või, et juhul, kui nad ei ole valikut teinud, kohaldataks nende abielulahutuse või lahuselu suhtes kõnealust õigust, tuleks nimetatud õigust kohaldada ka juhul, kui tegu ei ole osaleva liikmesriigi õigusega. Kodanike liikuvuse suurendamine nõuab suuremat paindlikkust ja õiguskindlust ning uus ELi määrus võib seda tõhustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Vajadus luua selge ja terviklik õigusraamistik abielulahutuse ja lahuseluga seotud küsimuste suhtes kohaldatava õiguse kohta toob esile pakilise vajaduse käsitleda rahvusvaheliste lahutuste korral esilekerkivaid probleeme. Siiani ei ole erinevused riigisisestes õigusaktides soodustanud abikaasade võrdsete võimaluste ja lahutusse kaasatud laste parimate huvide kaitsmist. Vastupidi, need on aidanud ergutada nn võidujooksu kohtusse. Euroopa Parlamendi lepitajana olukordades, kus eri kodakondsusega vanemad laste nimel võistlevad, ning oma töös omandatud kogemusele tuginedes toetan seda määruse ettepanekut luua asjaomaste paaride jaoks õiguskindlus ning tagada etteaimatavus ja paindlikkus.

Üks määruse tekstis olevatest uuenduslikest ideedest on võimalus enne ja pärast abielulahutusega seotud menetlust ning selle ajal konsulteerida perekondliku lepitajaga. Selline isik ei ole suur abi mitte ainult abielupaaridele, teavitades neid abielulahutuse erinevatest vormidest ja tingimustest ning lahendades abikaasade lahkhelisid, vaid kaitseb ka abielupaari laste õigusi, aidates vanematel teha asjakohaseid ja rahumeelseid valikuid, et järeltulijate heaolu kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Mis puutub abieluasju käsitlevate Euroopa seaduste ühtsuse parandamisse, siis 27 liikmesriigi üksmeele saavutamine selles küsimuses on keeruline. Õnneks on alates 1997. aasta Amsterdami lepingust võimalik seda soovivatel liikmesriikidel teha n-ö tõhustatud koostööd, määrates kesksed juhtriigid, kes liitu konkreetses valdkonnas edasi viivad. Abielupaaride kogetavad probleemid, mis on seotud oma staatuse tunnistamisega kogu Euroopas, eriti lahutuse või lahuselu korral, on viinud teatud liikmesriikide jõudude ühendamiseni, et parandada riiklike õigusnormide kooskõlastatust. Olen tõesti väga huvitatud sellise tõhustatud koostöö, kus Prantsusmaa osaleda soovib, elluviimisest. Minu arvates on see algatus eurooplaste ühendamise huvides ja see puudutab meid kõiki ning väga vajalik on õiguskindlus. Seetõttu hääletasin selle tõhustatud koostöö rakendamist käsitleva määruse poolt. Edaspidi tuleks sellist tõhustatud koostööd kasutada nii sageli, kui seda vaja on.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Hääletasin raporti poolt, sest selle määruse eesmärk on luua õiguskindlus eri liikmesriikide kodanikest abielupaaridele, kes soovivad lahuselu või lahutust, tagades neile etteaimatavuse ja paindlikkuse.

Selles suhtes on vastuvõetud algatus samm edasi, kuid kahetsusväärne on esiteks see, et on kaotatud võimalus laiendada määruse reguleerimisala abielude tunnustamisele, abielude kehtetuks tunnistamisele, laste hooldusõigusele ja pärandusele. Samuti ei hõlma määrus teisi olemasolevaid kooseluvõimalusi, nagu homoseksuaalsed paarid, keda mõnedes liikmesriikides tunnustatakse.

Teiseks on kahetsusväärne ka see, et selles tõhustatud koostöös on valmistunud osalema ainult 15 liikmesriiki 27st ning see ei tule kasuks mitteosalevate riikide kodanikele.

Seetõttu loodan ja soovin, et määruse reguleerimisala oleks tulevikus võimalik laiendada ja et selles tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide arv kasvaks: riigid võlgnevad selle oma kodanikele, keda nad esindavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi raporti poolt, milles käsitletakse tõhustatud koostöö rakendamist abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas, sest tuleb luua selge ja täpne õiguslik alus, vastavalt millele kohaldatava õigusega seotud õigusnorme kohaldatakse. Sooviksin juhtida tähelepanu, et üks Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk on säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Eri kodakondsusega abikaasade abielulahutuse ja lahuselu suhtes praegu kohaldatavatest Euroopa õigusaktidest on praegu võimatu saada selget vastust küsimusele selle kohta, millise riigi õigust tuleks kohaldada. See toob sageli kaasa nn võidujooksu kohtusse, mille puhul esitab üks abikaasa lahutustaotluse enne, et tagada lahutusprotsessi läbiviimine sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks. Sooviksin rõhutada, et uus määrus peaks tagama asjaomaste abielupaaride jaoks õiguskindluse, etteaimatavuse ja paindlikkuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Sooviksin tänada Tadeusz Zwiefkat selle raporti koostamise eest, mida ma toetan! Selle meetme eesmärk on luua selge ja terviklik õigusraamistik abielulahutuse ja lahuseluga seotud küsimuste suhtes kohaldatava õiguse kohta, võimaldades pooltele teatava hulga autonoomiat. Riigisiseste õigusnormide suured erinevused liikmesriikides võivad rahvusvahelise lahutuse puhul mitmeid probleeme tekitada.

Tõepoolest, lisaks õiguskindluse puudumisele, mis tuleneb raskusest kindlaks teha, millist õigust igal konkreetsel juhul kohaldatakse, võib täheldada ka nn võidujooksu kohtusse, et tagada lahutusprotsess selle õiguse alusel, mis üht kahest abikaasast paremini kaitseb. Seetõttu peab Euroopa Liit vähendama neid ohte ja korvama puudusi, andes pooltele võimaluse valida ühise kokkuleppe alusel kohaldatava õiguse. Seetõttu nõustun vajadusega anda mõlemale abikaasale ausat ja usaldusväärset teavet, mis võimaldab neil võimalikult kiiresti oma valikuvõimalustest teadlik olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult.(CS) Lissaboni lepingu kohaselt saavad liikmesriigid nüüd teha tõhustatud koostööd vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevas alas ning täpsemalt lahutuse ja lahuselu küsimustes. Selles määruses määratakse kindlaks tõhustatud koostöö teatud liikmesriikide (Austria, Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Luksemburg, Malta, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Hispaania) vahel. Sellise koostöö põhieesmärk on välistada igasugune diskrimineerimine soo alusel, tagada abikaasadele võrdsed võimalused ja muuta esmatähtsaks laste heaolu. Abikaasad võistlevad tihti selle nimel, kes esimesena lahutustaotluse esitab, et tagada lahutusprotsess selle õiguse alusel, mis asjaomase poole huve paremini kaitseb. Selle määruse eesmärk on parandada asjaomaste abielupaaride õiguskindlust, tagades samal ajal lahutusprotsessi etteaimatavuse ja paindlikkuse. Toetasin määrust, isegi kui Tšehhi Vabariiki see praegu ei puuduta. Üldiselt arvan, et selle määruse juurutamine on hea eeskuju teistele liikmesriikidele, kaasa arvatud Tšehhi Vabariik. Teistel liikmesriikidel on edaspidi võimalus määrusega ühineda ning teedrajavate liikmesriikide kogemusest kasu saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Selle ettepaneku eesmärk ei ole abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatavat õigust sisuliselt ühtlustada, vaid luua ühtlustatud normid rahvusvaheliste õigusalluvuskonfliktide lahendamiseks. See tähendab, et meil tuleb töötada rahvusvahelise eraõiguse raamistikus, mitte perekonnaõiguse sisulises raamistikus, kus igale liikmesriigile jäävad selle seadused.

Just seetõttu on oluline meeles pidada näiteks seda, et esitatud määruse artikli 7 A muudatusettepanekuga ei võiks liikmesriigilt nõuda, et ta kas või üksnes abielu lahutamise eesmärgil tunnustaks abieluna akti, mida selle riigi õiguse kohaselt abieluks ei peeta, või mis oleks subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus. Siiski ei ole nii võimalik piirata nende inimeste õiguseid, kelle kooseluvorme liikmesriigis ei tunnustata, ja selle asjaolu suhtes tuleb leida kompromisslahendus.

Eespool öeldust lähtuvalt võin suurema õiguskindluse ettenägemist eelkõige abielu ja seadusliku lahuselu puudutavate rahvusvahelise kohtualluvuse konfliktide lahendamise puhul käsitleda kui olulist sammu vabadusel ja õiglusel rajaneva keskkonna ülesehitamiseks, kus inimeste vaba liikumine on tegelikkus.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Ma olen rõõmus selle raporti vastuvõtmise üle, mis peaks võimaldama eri liikmesriikidest pärit või teises riigis elavatel abielupaaridel valida nende lahutuse suhtes kohaldatava õiguse.

Euroopa Liidus registreeriti 2007. aastal miljon lahutust, nendest 13% eri kodakondsusega partnerite vahel. Nende menetluste ajal seisid Euroopa kodanikud vastamisi lahutusprotsessi mõjutavate õigusprobleemidega.

Juhin tähelepanu asjaolule, et Portugal osaleb tõhustatud koostöös, mis võimaldab edasiliikumist teemal, mida nõukogu blokeerib.

Rõhutaksin, et selle raporti tulemusena ei võiks liikmesriigilt nõuda, et ta kas või üksnes abielu lahutamise eesmärgil tunnustaks abieluna akti, mida selle riigi õiguse kohaselt abieluks ei peeta, või mis oleks subsidiaarsuse põhimõttega vastuolus.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult.(PL) Soovin õnnitleda raportööri, kes on niivõrd põhjalikult käsitlenud sellist rasket teemat nagu abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valik. Selle teema ülima delikaatsuse tunnistajaks on tõsiasi, et Rooma III määrus on esimene näide ELi ajaloos tõhustatud koostöö kohta, mis toimub vastavalt aluslepingutes sätestatud korrale. Määruse territoriaalne reguleerimisala on seega piiratud 14 liikmesriigiga 27st. Poola nende riikide hulka ei kuulu. Ma arvan, et juurutades põhimõtte, mis võimaldab pooltel valida nende lahutuse suhtes kohaldatava õiguse, aitab Rooma III määrus kaasa suuremale õiguslikule etteaimatavusele ja õiguskindlusele. Võttes arvesse määruse piiratud reguleerimisala – see puudutab ainult rahvusvahelise lahutuse korral kohaldatavat seadust –, on siiski vajalik leida vastus ka küsimusele, millisel kohtul on konkreetsel juhul otsustamispädevus.

See probleem on ka teise ELi määruse – Brüsseli II a määrus – teema. Seetõttu leian sarnaselt raportöörile, et see määrus on vaja nii kiiresti kui võimalik läbi vaadata, et võtta vastu kohtualluvuse muutmise eeskiri. See hajutab paljude liikmesriikide hirmud selle suhtes, et nende kohtuid sunnitakse otsustama selliste abielupaaride lahutuse üle, kelle abielu kõnealuse riigi õigussüsteemis ei tunnustata, julgustades liikmesriike omakorda vastu võtma Euroopa üldpõhimõtteid rahvusvahelise lahutuse valdkonnas, mis muudaks paljude ELi kodanike elu kahtlemata lihtsamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Kui kaks eri kodakondsusega inimest või lihtsalt kaks inimest, kes enam samas liikmesriigis ei ela, kavatsevad lahutada, siis peavad nad teadma, millise kohtu ja millise riigi alluvusse nende lahutusprotsess kuulub. Nüüdsest on abielu lahutavatele inimestel peagi võimalus valida, millist Euroopa Liidu õigussüsteemi nende lahutuse suhtes kohaldatakse. See on järjekordne konkreetne samm nn ühtse Euroopa õigusruumi järkjärgulise rajamise suunas, mis meie kõigi igapäevaelude suhtes vahetult kohaldatav on. Toetan küll selle raporti vastuvõtmist ning tõhustatud koostöö menetluse esmakordset kasutamist, kuid mul on kahju, et seda menetlust oli vaja kasutada ja et ei suudetud saavutada kokkulepet kõigi ELi liikmesriikide vahel. Ma loodan, et varsti osalevad selles koostöös ka teised liikmesriigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult.(CS) Tšehhi Vabariik on Euroopa Parlamendi liige Tšehhi Vabariik ei ühinenud tõhustatud koostöö mehhanismiga kohaldatavate kollisiooninormide kokkusobivuse valdkonnas. Seda seetõttu, et Tšehhi Vabariigi seisukohalt ei ole see määruse ettepanek siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik meede. Samamoodi peab Tšehhi Vabariik määrust küsitavaks subsidiaarsuse põhimõtte kontekstis, sest määrusega ei kaasne mingit lisandväärtust, mis põhjendaks sekkumise liikmesriikide perekonnaõiguse sätetesse. Tšehhi Vabariik peab määrust küsitavaks ka proportsionaalsuse põhimõtte kontekstis, sest valitud õigusakti liik ei ole sobiv vahend kollisiooninormide kokkusobivuse tagamiseks rahvusvahelise perekonnaõiguse valdkonnas. Siiski pean ütlema, et minu kavatsus ei ole oma vastuhäälega peatada nende liikmesriikide tegevust, kes on otsustanud kasutada tõhustatud koostööd kui vahendit, millega tagada kollisiooninormide kokkusobivus abieluasjade suhtes kohaldatava õiguse kindlaks määramise puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult.(CS) Määruse ettepanek tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas aitab käsitleda sageli esilekerkivaid keerulisi ja tundlikke probleeme, mis on seotud kahe eri kodakondsusega inimese vahel sõlmitud abielu lahutusprotsessiga. See muudab lahutava abielupaari jaoks asjad selgemaks ning võimaldab neil valida kohaldatavat õigust. Samuti suurendab see juba algusest märkimisväärselt lahutava abielupaari õiguskindlust. Kuna vastuvõetud õigusakt ei kuulu ühenduse õigustikku, siis on tõhustatud koostöö mehhanismi rakendamine samm, mis võimaldab osalevatel liikmesriikidel tegeleda mõnede õigusprobleemidega rahvusvahelises koostöös, mis on seotud nn rahvusvaheliste abielude lõppemisega.

See annab tõhustatud koostöö selles etapis mitteosalevatele liikmesriikidele piisavalt võimalusi hinnata aja jooksul selle määruse ettepaneku positiivset ja negatiivset mõju ning kaaluda määrusega ühinemist. Tšehhi Vabariigis on palju aastaid ja paljudel täiesti põhjendatud juhtudel kohaldatud selliste lahutusprotsesside suhtes välisriigi õigust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Uus määrus võimaldab rahvusvahelistel abielupaaridel (eri kodakondsusega abielupaarid, eri riikides elavad abikaasad või abielupaarid, kes elavad koos teises riigis kui nende päritoluriik) valida nende abielulahutuse suhtes kohaldatava õiguse, tingimusel et ühel partneritest on seos kõnealuse riigiga, näiteks alaline elukoht või kodakondsus. Uute eeskirjadega täpsustatakse ka õigus, mida kohaldatakse juhul, kui partnerid kohaldatava õiguse suhtes kokkuleppele ei jõua. Uus määrus võimaldab näiteks Belgias elaval Hispaania-Portugali abielupaaril valida, kas nende lahutuse suhtes kohaldatakse Portugali, Hispaania või Belgia õigust.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Abielulahutus on tõsine teema. Üsna tihti kaasnevad sellega purunenud taldrikud ja vara jagamine. Imetlen siiralt raportöör Tadeusz Zwiefka idealismi. Mis juhtub, kui sakslasest mees soovib abielu lahutada Saksamaal, kuid tema abikaasa soovib seda teha Sitsiilias, sest tema ema oli sitsiillane? Kuidas jagada tolmuimeja ja pesumasin, kui kokkuleppele ei jõuta? Idee on hea, kuid seda tuleb veel lihvida. 90%ga abielulahutustest kaasneb tragöödia ja skandaal. Olen n-ö poolt, kuid sellise dokumendi kaalutlemisel tuleb arvestada üksikasju. Me vajame seadust, mitte reegleid.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Lahuselu ja abielulahutus on alati keerulised teemad ning hõlmavad paljusid õiguslikke tagajärgi. Eriti palju probleeme on siis, kui abikaasad on eri kodakondsusega. Oleme otsinud Euroopa Liidu tasandil lahendust, kuid meil on õnnestunud saavutada kokkulepe vaid tõhustatud koostöömenetluse suhtes, mis muudab olukorra asjaosalistele ehk eri ELi riikidest pärit abikaasadele, kes lahutavad, ainult veidi lihtsamaks. Tõhustatud koostöömenetluse reguleerimisala ei ole veel täpsustatud ning seega ei ole ka see täiesti selge.

Loomulikult ei tähenda koostöö seda, et kohtuotsuseid, nagu lahutuse korral tehtavaid, tuleks tunnustada sellises liikmesriigis, kus selleks seaduslikku kohustust ei ole. Samuti ei tohi see menetlus anda võimalust sundida liikmesriike tagaselja tunnistama samasooliste abielusid. Piiriüleste lahutuste puhul on vähe tähelepanu pööratud ka lapsevanemate õigustele. Seepärast jäin hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest usun, et ELis on vaja luua selge ja terviklik õigusraamistik abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas. Artikli 3 a sisseviimisega antakse abielupaarile esmakordselt võimalus valida ühise kokkuleppe alusel nende lahutusprotsessi suhtes kohaldatav õigus. Minu arust peaksime tagama ka selle, et pooled teevad teavitatud otsuse ehk teisisõnu mõlemat abikaasat on nende otsuse praktilistest tagajärgedest täielikult teavitatud. Sel puhul on kõige olulisem tagada sellise teabe usaldusväärsus ja täielikkus. Minu arvates on oluline kaitsta abielupaari suhet, nii et lahutus saaks toimuda selgel ja läbipaistval viisil mõlema osapoole konsensuse alusel, kes on seeläbi võrdse otsustusõigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Portugal osaleb koos 13 liikmesriigiga (Hispaania, Itaalia, Ungari, Luksemburg, Austria, Rumeenia, Sloveenia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Läti ja Malta) esimeses tõhustatud koostöö katses ELi ajaloos. Tõhustatud koostööd kohaldatakse abielulahutuse, lahuselu ja varalahususe suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas.

Hääletasin selle raporti poolt, millega kehtestatakse selged eeskirjad menetluse kohta, kus rahvusvaheline abielupaar (eri kodakondsusega abikaasas) taotleb abielulahutust, lahuselu või varalahusust oma päritoluriikides või elukohariikides. See on täielikult kokkuleppe küsimus, mis muudab paljude eurooplaste elu lihtsamaks. See on ka sümboolne hetk, sest esimest korda kohaldatakse ELi liikmesriikide tõhustatud koostööd.

Nende sätete eesmärk on tugevdada abielulahutuse, lahuselu ja varalahususega seotud õiguskindlust ja etteaimatavust. Kokkuleppes käsitletakse ainult konfliktsituatsioonide ühtlustamist ning mitte peamiste riigisiseste eeskirjade ühtlustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Üks Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk on säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Eri kodakondsusega abikaasade abielulahutuse ja lahuselu suhtes praegu kohaldatavatest Euroopa õigusaktidest on praegu võimatu saada selget vastust küsimusele selle kohta, millise riigi õigust tuleks kohaldada. See toob sageli kaasa nn võidujooksu kohtusse, mille puhul esitab üks abikaasa lahutustaotluse enne, et tagada lahutusprotsessi läbiviimine sellise õiguse alusel, mida ta peab oma huvide kaitsmise seisukohast soodsamaks. Määruse ettepaneku eesmärk on tagada asjaomaste abielupaaride jaoks õiguskindlus, etteaimatavus ja paindlikkus. Seetõttu olen sunnitud täielikult nõustuma raportööri Tadeusz Zwiefkaga, kes toetab abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valikut käsitlevate sätete sisu.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Kreeka (võttis 3. märtsil 2010 oma taotluse tagasi), Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Austria, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia teatasid komisjonile, et nad kavatsevad omavahel sisse seada tõhustatud koostöö abieluasjades kohaldatava õiguse valdkonnas ning kutsusid komisjoni üles nõukogule sellekohast ettepanekut esitama. Kodanike üha suurenev liikuvus nõuab ühest küljest suuremat paindlikkust ning teisest küljest suuremat õiguskindlust. Selle eesmärgi saavutamiseks peab see määrus tõhustama poolte autonoomiat abielulahutuse ja lahuselu valdkonnas, andes abielupaarile võimaluse valida nende abielulahutuse või lahuselu suhtes kohaldatavat õigust.

Määrust kohaldatakse ainult abielu lõpetamise või abielukohustuste (lahuselu) lõppemise suhtes ja alljärgnevate küsimuste suhtes, isegi kui need pelgalt abielulahutust või lahuselu käsitleva menetluse lähteküsimustena esile kerkivad: füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielu eksisteerimine, kehtimine või tunnustamine, abielu kehtetuks tunnustamine, abikaasade nimi, abielu omandiõiguslikud tagajärjed, vanemlik vastutus, ülalpidamiskohustused, usaldusomand või pärimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Üks Euroopa Liidu esmatähtis eesmärk on arendada vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Seetõttu toetan ettepanekut, millega seatakse sisse suurem õiguskindlus rahvusvaheliste abielulahutuste ja lahuselude suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks ning tahaksin näha, et ka teised liikmesriigid ühinevad püüdlustega saavutada selle valdkonna õiguslikku vastuolu käsitlevate riigisiseste õigusnormide kokkusobivus.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Selles tekstis esitatakse lahendused järgmistele probleemidele: A ja B on eri liikmesriikide kodanikud, kes sõlmisid abielu samasoolisega liikmesriigis, kus on kehtestatud selliste abielude sõlmimist võimaldavad õigusaktid. Nad on kolm aastat elanud alaliselt liikmesriigis, mis ei võimalda samasoolisega abielu sõlmida, kuid mis osales kohaldatavat õigust käsitleva uue määruse vastuvõtmises tõhustatud koostöö menetluse kohaselt. A ja B soovivad abielu lahutada.

Määruse nr 2201/2003 kohaselt on sellistel asjaoludel pädevad üksnes selle liikmesriigi kohtud, kus on poolte alaline elukoht. Ilmselgelt ei oleks see õiglane kõnealuse paari suhtes, kes peaks nägema palju vaeva ja kulutama aega selleks, et viia oma abielulahutuse menetlus üle teise kohtusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Alf Svensson (PPE), kirjalikult. (SV) Jäin tänasel Euroopa Parlamendi hääletusel ettepaneku üle võtta vastu nõukogu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas erapooletuks. Minu arvates on perekonnaõigus, nagu abielulahutuste reguleerimine, valdkond, kus tuleks säilitada subsidiaarsuse põhimõte ja kus iga liikmesriik peaks oma otsused ise tegema. Raportis käsitletav koostöö on ELi liikmesriikidele vabatahtlik ja praeguse seisuga osaleb selles 14 riiki. Rootsi nende hulka ei kuulu. Minu arvates ei ole kohane, et võtaksin Euroopa Parlamendi Rootsi liikmena vastu seisukoha õigusakti kohta, mis on seotud ainult sellise koostöövormiga, kus Rootsi ei osale.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) ELis sõlmitakse igal aastal eri kodakondsusega isikute vahel 16 miljonit abielu, millest lahutatakse aastas umbes 140 000 abielu. Selles kontekstis on kodanikele vajaliku õiguskindluse tagamiseks vaja pidada läbirääkimisi ning jõuda küsimuses kokkuleppele. Pärast seda, kui teatud liikmesriigid on arvukatele selle valdkonna algatustele veto pannud, annab tõhustatud koostöömenetlus vähemalt 14 riigile võimaluse vajalikud kriteeriumid kehtestada.

 
  
  

Raport: Jean-Paul Gauzès (A7-0340/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Nõustun raporti selle osaga, kus julgustatakse looma Euroopa tasandil süsteemi ELis kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks ning kaalutakse tingimuste kehtestamist kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks ELis. 1. jaanuaril 2011 jõustuv Euroopa järelevalve ülesehituse kohta saavutatud kokkulepe teeb reitinguagentuuride tulemusliku järelevalve võimalikuks. On väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma volitusi, et tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud. Mul on hea meel ka tõsiasja üle, et ka Ameerika Ühendriigid on otsustanud kehtestada selles valdkonnas rangemad järelevalve eeskirjad, arvestades, et ka komisjon kaalub tegutseda edaspidise rahvusvahelise ühtlustamise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et on vaja luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Seda algatust on mõjutanud ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel. Nõustun Euroopa Komisjoni ettepanekuga korraldada reitinguagentuuride akrediteerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) poolt. On aga väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma pädevusi, et tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Põhimõtteliselt väljastavad reitinguagentuurid sõltumatuid arvamusi ettevõtte krediidivõime, võla, finantskohustuse või finantsinstrumendi kohta. Mõnikord võivad nende agentuuride arvamused aga mõjuda väga tõsiselt selle riigi majandusele, mille finantside korrapärasust nad hindavad. Liidus võeti 2009. aastal vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009, mille eesmärk on reguleerida reitinguagentuuride tegevust, et kaitsta investoreid ja Euroopa finantsturgusid kuritarvitamise ohu eest. Selle määrusega kehtestatakse krediidireitingute väljastamise tingimused ning reitinguagentuuride registreerimist ja järelevalvet reguleerivad eeskirjad. Vahepeal jõuti ekspertrühma esitatud raportis järeldusele, et järelevalveraamistikku tuleb parandada, et vähendada edaspidiste finantskriiside ja nende tõsiduse ohtu. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) määrusega asutati Euroopa järelevalveasutus. Selleks et tagada nimetatud asutuse sujuv toimimine ja nõuetekohane ühendamine finantsreguleerimise üldraamistikku, osutus vajalikuks muuta määrust (EÜ) nr 1060/2009. Hääletasin raporti poolt, sest sellega edendatakse kontrolli reitinguagentuuride üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Pierre Audy (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin suurepärase kolleegi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist, Jean-Paul Gauzèsi raportil põhineva ettepaneku poolt võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta ning kindlustatakse täiesti uue Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) järelevalvevolitused reitinguagentuuride suhtes. Toetan raportööri esitatud parandusi, eelkõige EVJA-le uute volituste andmist, mille komisjon eriti karistuste osas enda pädevusse jätta kavatses. Pean oluliseks, et EVJA osa oma ülesannetest riikide asutustele delegeerida saaks. Mul on kahju, et raportis ei ole mainitud (kuigi see reguleeriv muudatusettepanek ei ole tõenäoliselt selleks õige koht) liikmesriikide hindamise küsimust ja erijärelevalvet, mis sel puhul olema peaks. Teen ettepaneku luua riikide krediidireitingu hindamiseks Euroopa avalik-õiguslik asutus, tagades nii vajalikud tehnilised üksikasjad ja sõltumatuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Ülemaailmne finantskriis näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Tuleb kehtestada integreeritud järelevalve reitinguagentuuride üle ja ühine kontroll nende toodete üle ELi tasandil. Andsin sellele tähtsale dokumendile oma nõusoleku. 2009. aastal võeti vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta. See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus. Vaja on usaldusväärset järelevalve- ja kontrollsüsteemi ning seetõttu toetan esitatud muudatusettepanekuid, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust tõhustatakse. See asutus peab hakkama tegelema ELis tegutsevate reitinguagentuuride järelevalvega ning oma pädevust tulemuslikult rakendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest kogu maailma puudutanud majandus- ja finantskriis näitasid, et on vaja luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Seetõttu esitas Euroopa Komisjon ettepaneku korraldada reitinguagentuuride akrediteerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) poolt. Tähtis on, et sellele ametile antakse järelevalvevolitused, aga ka volitused uurimisi läbi viia, samas on tal õigused määrata karistused käesoleva määruse rakendamata jätmise eest. Nõustun Euroopa Parlamendi seisukohaga, et tuleb kehtestada integreeritud järelevalve reitinguagentuuride üle ja ühine kontroll nende toodete üle ELi tasandil. Veelgi enam, parlament soovitab keskenduda EVJA kaasamisele agentuuride järelevalvesse ja selle uute ülesannete ning volituste kindlaksmääramisele. Õigupoolest on väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma pädevusi, et tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Ma ei osalenud hääletamises reitinguagentuure käsitleva raporti kohta. Need reitinguagentuurid teenivad avalikult rahvusvaheliste spekulantide huve. Neil on olnud negatiivne roll alates kriisi algusest ning see jätkub. Nende sihipärane ja omavoliline teguviis riikide krediidireitingute tähtsuse vähendamisel nii ELis kui ka väljaspool ELi viib need riigid spekuleerimise ja laenamise nõiaringi. Kursi erinevuste suurenemine suurendab riikide finantsprobleeme ning rikastab nende kulul turgusid. Reitinguagentuuride roll ja tavad avaldavad eriti euroalal negatiivset mõju ka euro stabiilsusele. EL kannab tõsist poliitilist vastutust selle eest, et reitinguagentuuridele on antud õigus hinnata nii ettevõtteid kui ka liikmesriikide majandust. Minu arvates tuleb kohe võtta tõhusad meetmed reitinguagentuuride spekulatiivsusele lõpu tegemiseks ning järelikult tuleb radikaalselt muuta määrust (EÜ) nr 1060/2009. Raportis on mõned positiivsed, kuid kahjuks nõrgad ettepanekud, ning selles suunas tehakse vaid kartlikke samme.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Muudatuse vajadus on tingitud vajadusest kohandada määrus (EÜ) nr 1060/2010 Euroopa uue järelevalve ülesehitusega ning uue mehhanismi kasutuselevõtust reitinguagentuuride tegevuse tsentraliseerimiseks.

Selleks antakse Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – EVJA) järelevalve-, investeerimis- ja karistuste kohaldamise volitused. Meie ülesanne on nüüd tagada, et EVJA saaks alates asutamisest rakendada oma volitusi ja tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on ELis lubatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Raport kujutab endast olemasoleva direktiivi muutmist tehniliselt ning raportiga antakse alates 2011. aasta jaanuarist volitused uuele järelevalveasutusele, EVJA-le. Me ei tohi unustada, et 2011. aasta kevadeks ennustatakse reitinguagentuuride laialdasemat arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teoorias on reitinguagentuuride tegevuse järelevalve ja reguleerimine Euroopa tasandil juba olemas. Kas on aga kahtluse alla seatud kolme Ameerika Ühendriikide agentuuri domineerimine, kes on haaranud endale kogu initsiatiivi Euroopa turgudel, valitsuse võlakirjade puhul ning järelikult ka selles, millises ulatuses Euroopa riigid laenata saavad? Kardan, et seda ei ole tehtud. Miski ei ole takistanud reitinguagentuuri Standard & Poor alles hiljuti taas ähvardamast langetada Belgia reitingut ega agentuuri Moody’s sama teguviisi Hispaania ja agentuuri Fitch Iirimaa suhtes.

Ühtegi neist agentuuridest ei ole karistatud ning nende kliente ega mainet ei ole mõjutanud see, et nad oma tööd Enroni kokkuvarisemise või krediidikriisi ajal nõuetekohaselt teinud ei ole. Nüüd taotlevad nad endale poliitilist rolli: Belgiale suunatud ähvardus on katse valitsusele survet avaldada; Prantsusmaa mitteähvardamine on katse euroala killustumist kunstlikult takistada. Tõde on see, et sellised reitinguagentuurid võimutsevad ainult turgude reguleerimatuse tõttu ning teie õigusaktid, mille poolt ma siiski hääletasin, ei tee olukorra muutmiseks eriti midagi.

 
  
MPphoto
 
 

  Takis Hadjigeorgiou (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Selle määrusega hõlmatakse nii reitinguagentuuride järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt kui ka järelevalve krediidireitingute kasutamise üle üksikute majandusüksuste poolt liikmesriikide tasandil. Liikmesriikide järelevalveasutused vastutavad jätkuvalt järelevalve eest krediidireitingute kasutamise üle nende üksikute majandusüksuste poolt. Liikmesriikide sellistel asutustel puuduvad siiski volitused võtta järelevalvemeetmeid reitinguagentuuride suhtes, kui nad rikuvad määrust. See on lähtekoht, millest ettepaneku vastavust proportsionaalsuse põhimõttele hinnatakse. Ettepanekuga rajatakse kontrollsüsteem, kuid praeguses uusliberaalses õhkkonnas ei ole tingimusi selle tegelikult ja olemuslikult rakendamiseks ning tegemist on pelgalt psühholoogiliselt uudse tegevusega, mis on suunatud peamiselt laiemale üldsusele.

See ei ole mõeldud eelneva süsteemi asendamiseks, vaid uue kontrollsüsteemi kasutuselevõtuks, mida eelnevalt isegi sellisel kujul olemas ei olnud ning mille puudumine võimaldas reitinguagentuuridel kõigele vaatamata esmajoones edasi rühkida. Selles mõttes on võib-olla parem, et meil on selline süsteem, kui et meil üldse midagi ei ole.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Havel (S&D), kirjalikult.(CS) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse tsentraliseeritud järelevalve juurutamist reitinguagentuuride üle. Nõustun täielikult Jean-Paul Gauzèsi raportiga määruse ettepaneku kohta, millega kehtestatakse mudel reitinguagentuuride tsentraliseeritud järelevalveks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse (EVJA) poolt, eriti kui arvestada reitinguagentuuride pakutavate teenuste märkimisväärset liikuvust ning agentuuride silmapilkset mõju finantsturgudele. Tsentraliseeritud järelevalve võib viia reitinguagentuuride läbipaistvuse suurendamiseni ning edendada agentuuride konkurentsi. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt. Mind teeb murelikuks aga liiga lühike ajavahemik, mille jooksul tuleb teha kõik muudatused pädevuse ja kohustuste üleandmise kohta liikmesriikide asjaomastelt järelevalveasutustel EVJA-le, ning seetõttu teen ettepaneku selle pikendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Hääletasin raporti poolt, sest ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Sellel eesmärgil võeti 2009. aastal vastu määrus reitinguagentuuride kohta. See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus. Euroopa järelevalve ülesehituse kohta saavutatud kokkuleppes, mis jõustub 1. jaanuaril 2011. aastal, sätestatakse, et EVJA rakendab oma järelevalvevolitusi eelkõige reitinguagentuuride suhtes. Seetõttu on vajalik muuta määrust reitinguagentuuride kohta, et korraldada reitinguagentuuride akrediteerimine ja järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt. Sellele ametile antakse järelevalvevolitused, aga ka volitused uurimisi läbi viia, samas on tal õigused määrata karistused käesoleva määruse rakendamata jätmise eest. Trahvid nõuavad sisse liikmesriigid.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult.(PL) Oluline on luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Peame võtma teadmiseks tõsiasja, et reitinguagentuuridel oli kriisis oma osa. Komisjon esitab 2011. aastal ettepaneku eri täiendavate meetmete kohta reitingute puhul ning selliste meetmete kasutuselevõtmine on võimalik pärast selle raporti vastuvõtmist. Eespool toodud kaalutlused veensid mind raportit toetama ning tegin seda, et näidata oma veendumust, et raport jõustatakse kiiresti ja et me näeme positiivsed tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Eraõiguslikele reitinguagentuuridele on antud uued õigused kehtestada standardeid ja lubadused delegeerida volitusi riiklikelt ametiasutustelt. Nende sõltuvus eraõiguslikest partneritest ei tunne piire. Sama käib ka nende omavoli kohta. Riiklikud ametiasutused on alla andnud. See on häbiväärne!

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Vaja on muudatusi, et oleks võimalik kohandada määrus (EÜ) nr 1060/2010 Euroopa uue järelevalve ülesehitusega ning et oleks võimalik võtta uus mehhanism reitinguagentuuride tegevuse tsentraliseerimiseks. Selleks antakse Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus – EVJA) järelevalve-, investeerimis- ja karistuste kohandamise volitused. On väga tähtis, et EVJA saaks alates asutamisest rakendada oma volitusi ja tagada usaldusväärne järelevalve ELis tegutsevate reitinguagentuuride üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Ma ei saanud seda raportit toetada. Toetan küll paljusid sealtoodud punkte ning üldiseid ettepanekuid läbipaistvuse suurendamise ning teabevahetuse ja reitinguagentuuride ja muude finantsüksuste järelevalve parandamise kohta, kuid see ettepanek teenib investorite huve, kes on mihklid hoidma kaugemale reaalmajandusest, sest selline teguviis annab neile suurema õiguskindluse. Pean küll vajalikuks ettepanekus ära toodud püüdlusi läbipaistvuse ja selge teabe saamise õiguse saavutamiseks finantssüsteemis, kuid arvan siiski, et vajalikum on teha lõpp finantsspekulatsioonidele ning tegutseda selles suunas, et lõpptulemusena oleks meil määrus, mille kohaselt läheks järelevalve finantsturgude üle liikmesriikide pädevusse. Selle raportiga liigutakse läbipaistvuse, teabevahetuse ja finantsagentuuride järelevalve ulatuse suunas, kuid seda tehakse ettevaatlikult ja kapitalismi pooldavast vaatenurgast, mille eesmärk on olla finantstööstusele meele järgi. Mina ei jaga ega toeta seda seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. See on väga oluline instrument ELi kodanike teavitamiseks ettevõtete ja pankade olukorrast ning ka eri kaubamärkide ja -artiklite konkurentsivõime võrdlemiseks. Ma hääletasin poolt. Loodan ka, et tulevikus täiendatakse seda määrust erakondade ja massimeedia reitingute kontrollimise suhtes, et vältida avaliku arvamusega manipuleerimist raha nimel. Reitinguagentuurid ei tee teabe saamiseks ja selle analüüsimiseks erilisi pingutusi. Nad on valmis näitama sobivat tulemust neile, kes maksavad. Kõik avaliku arvamusega manipuleerijad ja seega ühiskonna reetjad väärivad tõsist karistust.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Just finantskriis tegi meile lõplikult selgeks, et reitinguagentuuridel on ohtlik monopoliseisund ning et nende hinnangud ei ole alati adekvaatsed ja on mõnikord kõrge riskiga. Seetõttu on oluline luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Kuna reitinguagentuurid on osa finantsturgude väga keerulisest süsteemist, tehti otsus võtta sel eesmärgil kasutusele kahekordne süsteem. Lisaks kehtestatakse raportiga tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus.

Muidugi on oluline, et järelevalvesüsteem võimaldaks rakendada karistusi. Tulevik näitab, millisel määral neid tegelikult kohaldatakse. Tõsiasi, et on moodustatud mitu ELi järelevalveasutust, millega kaasnevad suuremad halduskulud ja muud kulud, ei ole Euroopa maksumaksjatele hea uudis. Võtsin seda oma hääle andmisel arvesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest olen nõus, et:

– Euroopa järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus) peaks olema ainuvastutus reitinguagentuuride registreerimise ja pideva järelevalve üle liidus, omades ainuõigust sõlmida kolmandate riikide asjaomaste asutustega teabevahetuse alaseid koostöökokkuleppeid;

– Euroopa järelevalveasutus (EVJA) peaks vastutama reitinguagentuuride registreerimise ja pideva järelevalve eest, omades õigust taotleda lihttaotluse või otsuse kujul kogu vajalikku teavet reitinguagentuuridelt, nende hinnatavatelt organisatsioonidelt ja organisatsioonidega seotud kolmandatelt pooltelt – kolmandatelt pooltelt, kellele reitinguagentuurid mis tahes tööülesandeid delegeerinud on, ja mis tahes üksikisikutelt, kes reitinguagentuuride või nende tegevusega tihedalt ja oluliselt seotud on;

– asjaomase asutuse heaks kiidetud reitinguagentuuri registreerimine peaks kehtima kogu liidus pärast asjaomaste asutuste järelevalvevolituste üleandmist Euroopa järelevalveasutusele (EVJA).

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Sellel eesmärgil võeti 2009. aastal vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta.

See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus, rakendades samaväärsuse ja reitingute kinnitamise kahekordset süsteemi. Seetõttu hääletasin ma poolt ja toetan raportöör Gauzesit, kes soovitab keskenduda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse kaasamisele agentuuride järelevalvesse ja selle uute ülesannete ning volituste kindlaksmääramisele. Õigupoolest on väga tähtis, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA) saaks alates asutamisest rakendada oma pädevusi, et tagada usaldusväärne järelevalve Euroopa Liidus tegutsevate reitinguagentuuride ning nende kolmandate riikide agentuuride üle, kelle reitingud on Euroopa Liidus lubatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin parlamendi resolutsiooni poolt, sest nõustun, et kindlaksmääratud reitinguagentuuri hinnatud finantsinstrumendi emitendi antava teabe läbipaistvus võib olla potentsiaalne lisandväärtus turu toimimisele ja investorite kaitsele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Sellel eesmärgil võeti 2009. aastal vastu määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta. See võimaldas luua Euroopa tasandil süsteemi Euroopa Liidus kasutatavaid reitinguid väljastavate reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Sellega kehtestatakse ühtlasi tingimused kolmandate riikide agentuuride väljastatud reitingute kasutamiseks Euroopa Liidus, rakendades samaväärsuse ja reitingute kinnitamise kahekordset süsteemi. Määruse (EÜ) nr 1060/2009 vastuvõtmisele eelnenud arutelude käigus rõhutas raportöör, et tuleb kehtestada integreeritud järelevalve reitinguagentuuride üle ja ühine kontroll nende toodete üle ELi tasandil.

See põhimõte leidis toetust ja komisjon koostas selleteemalise seadusandliku ettepaneku. 1. jaanuaril 2011. aastal jõustuv Euroopa järelevalve ülesehituse kohta saavutatud kokkulepe teeb reitinguagentuuride tulemusliku järelevalve võimalikuks. Määruses, millega asutatakse EVJA, rõhutatakse, et see amet rakendab oma järelevalvevolitusi eelkõige reitinguagentuuride suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyriacos Triantaphyllides (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Selle määrusega hõlmatakse nii reitinguagentuuride järelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt kui ka järelevalve krediidireitingute kasutamise üle üksikute majandusüksuste poolt liikmesriikide tasandil. Liikmesriikide järelevalveasutused vastutavad jätkuvalt järelevalve eest krediidireitingute kasutamise üle nende üksikute majandusüksuste poolt. Liikmesriikide sellistel asutustel puuduvad siiski volitused võtta järelevalvemeetmeid reitingagentuuride suhtes, kui nad rikuvad määrust. See on lähtekoht, millest ettepaneku vastavust proportsionaalsuse põhimõttele hinnatakse.

Ettepanekuga rajatakse kontrollsüsteem, kuid praeguses uusliberaalses õhkkonnas ei ole tingimusi selle tegelikult ja olemuslikult rakendamiseks ning tegemist on pelgalt psühholoogiliselt uudse tegevusega, mis on suunatud peamiselt laiemale üldsusele. See ei ole mõeldud eelneva süsteemi asendamiseks, vaid uue kontrollsüsteemi kasutuselevõtuks, mida eelnevalt isegi sellisel kujul olemas ei olnud ning mille puudumine võimaldas reitinguagentuuridel kõigele vaatamata esmajoones edasi rühkida. Selles mõttes on võib-olla parem, et meil on selline süsteem, kui et meil üldse midagi ei ole.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Mul oli hea meel selle raporti poolt hääletada. Järkjärguline finantsturgude reguleerimine hakkab kuju võtma. Parandatud on investorite kaitset ning suurendatud läbipaistvust. Eeskirjad on nüüd laiaulatuslikumad ning kõikehõlmavamad ning pakuvad seega asjaosalistele paremat kaitset.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Ülemaailmne finantskriis, mille tekkimisel oli oma panus ka reitinguagentuuridel, näitas vajadust luua reitinguagentuuride järelevalvemehhanism. Seetõttu alustab alates 1. jaanuarist 2009. aastal tööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA).

Samal ajal muudavad kestev kriis ning pidevad uued tähelepanekud turupõhiste mehhanismide valdkonnas vajalikuks selle asutuse ülesannete ja volituste pideva kohandamise ning vajaduse korral laiendamise. Seetõttu toetan väga üksikasjalikke täpsustusi ja selgitusi EVJA volituste kohta asjaomaste riiklike ametiasutuste suhtes. Sel põhjusel hääletasin raporti poolt.

 
  
  

Raport: Anja Weisgerber (A7-0050/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest see aitab ELi õigusraamistikku vajalikul määral lihtsustada. Ma usun, et kaheksa praegust metroloogia valdkonna direktiivi pigem takistavad kui soodustavad selle valdkonna tegevust. Samal ajal jagan raportööri seisukohta, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil. Seetõttu leian, et tuleb võtta vastu lahendus, mille järgi direktiivid tunnistatakse küll kehtetuks, kuid antakse piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti põhjalikuma läbivaatamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Metroloogia on teadus mõõtmisest. Eurooplased on juba antiikajast edukalt kasutanud mõõtesüsteeme kõigis valdkondades (pikkus, maht, alkoholomeetria jne). Näiteks parandab meetermõõdustiku kasutuselevõtmine eri ettevõtjate koostööd ühel mandril ning seejärel ka üle kogu maailma. Siiski on paljudes valdkondades veel ülekaalus mitmed mõõtühikud ja mõõtesüsteemid. Neid takistusi eurooplaste koostöö teelt kõrvaldada soovides on liidul pikaajaline mõõtesüsteemide ühtlustamise poliitika. Selles suunas oli tähtis samm direktiiv 2004/22. Kuna valmistame ette selle direktiivi läbivaatamist, siis on mitmed instrumendid nüüd vananenuteks osutunud ning need tuleks direktiivi parema loetavuse huvides välja jätta. Toetasin seda teksti, sest sealtoodud metroloogiaseaduse reguleerimine on teretulnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nõustun vajadusega lihtsustada ühenduse õigustikku ning ajakohastada direktiivid, mis enam ei kehti, kohandades neid tänapäevaga. Need direktiivid on vananenud ega aita paremale õigusloomele kuidagi kaasa. Komisjoni arvates ei ole metroloogiat käsitlevate õigusaktide ühtlustamine vajalik, sest tema arvates teevad liikmesriigid piisavalt koostööd ning praegune olukord, kus vastastikku tunnustatakse rahvusvahelistel standarditel põhinevaid norme, on rahuldav. Siiski tuleb arvestada, et lüngad selles õigusloomes oleksid kahjulikud ning et me ei tohiks soodustada õiguslikku ebakindlust.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse võimalust kuude valdkonda kuuluva kaheksa metroloogiat käsitlevat direktiivi kehtetuks tunnistamiseks, et lihtsustada Euroopa Liidu õigustikku: direktiiv 75/33/EMÜ külmaveearvestite kohta; direktiivid 76/765/EMÜ ja 76/766/EMÜ alkoholomeetrite ja alkoholisisaldustabelite kohta; direktiivid 71/317/EMÜ ja 74/148/EMÜ vastavalt keskmise täpsusega ja keskmisest täpsemate kaaluvihtide kohta; direktiiv 86/217/EMÜ mootorsõidukite rehvimanomeetrite kohta; direktiiv 71/347/EMÜ teravilja puistemassi kohta ja direktiiv 71/349/EMÜ laevatankide kalibreerimise kohta.

Kaheksa metroloogialase direktiivi mõjuhinnangus on komisjon eri valikuvõimalusi (täielik kehtetuks tunnistamine, kehtetuks tunnistamine teatud tingimustel, mitte millegi tegemine) kaaludes jõudnud järeldusele, et ükski valikuvõimalus ei ole teistest parem. Parema õigusloome eesmärgil pooldab komisjon siiski pigem kõikide direktiivide täielikku kehtetuks tunnistamist ehk uusi õigusakte mõõtevahendite valdkonnas.

Seadusandlikust seisukohast pooldan ma seda komisjoni valikut, kuigi leian, et liikmesriikidele tuleb anda piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti, mõõtevahendite ülddirektiivi (2004/22/EÜ) põhjalikuma ülevaatamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) ELi üks eesmärke on lihtne ja ajakohastatud ühenduse õigustik. Ei ole mõtet säilitada täielikult vananenud norme. Metroloogia valdkonna suhtes ollakse arvamusel, et ühtlustamine ei ole vajalik, sest kehtivad õigusaktid on eri liikmesriikide vastastikku tunnustatavad rahvusvahelistel standarditel põhinevad normid. Siiski on oluline, et selle valdkonna õigusloomes ei tekiks lünka, mis põhjustaks õigusliku ebakindluse.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks kaheksa metroloogiat käsitlevat nõukogu direktiivi, sest olen sarnaselt raportöörile parema õigusloome üldeesmärgi poolt. Toetan ka seisukohta, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse. Leian, et mõõtevahendeid käsitlevad direktiivid tuleb kehtetuks tunnistada ja neid lihtsustada, vaadates läbi metroloogia õigusliku aluse: mõõtevahendite direktiivi. Üldiselt pean seda positiivseks sammuks ELi õigusloome lihtsustamise suunas, sest sellega parandatakse kodanike juurdepääsu metroloogiat käsitlevatele õigusaktidele ning võimaldatakse tulemuslikumat tegutsemist selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kaheksa ELi direktiiviga hõlmatakse praegu kuue eri valdkonna metroloogia. Parema õigusloome eesmärgil teeb komisjon ettepaneku need direktiivid kehtetuks tunnistada. Komisjoni arvates ei ole ühtlustamine vajalik, sest praegune olukord, kus vastastikku tunnustatakse riiklikke norme, on rahuldav. Raportöör on aga seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse. Hääletasin raporti poolt, sest raportöör võtab arvesse õigusliku ebakindluse probleeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa direktiivide kehtetuks tunnistamine tähendab olemuselt õiguslünka Euroopa Liidu süsteemis, kuid metroloogiat käsitlevate direktiivide süsteemi nüüdisajastamine on kindlasti samm edasi laiaulatuslikuma ja nüüdisaegsema ühtse süsteemi poole. Seetõttu hääletasin raporti, millega tunnistatakse kehtetuks kaheksa metroloogiat käsitlevat direktiivi, poolt. Nõukogu ja komisjoni jagatud põhimõte on kõigele vaatamata delikaatselt tasakaalustatud, sest iga liikmesriik loodab riikide õigusaktide vastastikusele tunnustamisele, vältides probleemide tekitamist metroloogianormidel põhinevate valdkondade ettevõtetele kuni mõõtevahendite ülddirektiivi läbivaatamiseni, millega ühtlustatakse asjaomaste õigusaktide vastuvõtmine Euroopa tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Nõustun raportööri seisukohaga, kes on metroloogiavaldkonna parema õigusloome poolt.

Komisjon pooldas kõigi kaheksa metroloogiadirektiivi täielikult kehtetuks tunnistamist. Raportööri seisukoht on tasakaalustatum, andes liikmesriikidele rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja metroloogia eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil. Seetõttu kehtestatakse üleminekuperiood, et analüüsida nende direktiivide kehtetuks tunnistamise võimalikke tagajärgi ning vajadust vaadata üle selle valdkonna peamine õigusakt, mõõtevahendite ülddirektiiv (2004/22/EÜ).

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Nõustun raportöör Weisgerberiga, kes on parema õigusloome üldeesmärgi poolt. Ettepaneku puhul ei ole siiski selge, milline oleks parim valik. Kaheksa metroloogiadirektiivi mõjuhinnangus on komisjon eri valikuvõimalusi (täielik kehtetuks tunnistamine, kehtetuks tunnistamine teatud tingimustel, mitte millegi tegemine) kaaludes jõudnud järeldusele, et ükski valikuvõimalus ei ole teistest parem.

Parema õigusloome eesmärgil pooldab komisjon siiski pigem kõikide direktiivide täielikku kehtetuks tunnistamist (lootes riikide õigusaktide vastastikusele tunnustamisele) kui ühtlustamist (st mõõtevahendite ülddirektiivi muutmist). Veel kord, nõustun raportööriga, kes on seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas nende direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Kõigi kaheksa direktiivi kehtetuks tunnistamine toob tõenäoliselt kaasa täiendava halduskoormuse, sest liikmesriigid võivad otsustada kehtestada kehtetuks tunnistatud direktiivides käsitletud mõõtevahendite kohta riiklikud rakendussätted. Direktiivide kehtetuks tunnistamine või allesjätmine ei tõsta kumbki tarbijate kaitse üldist taset. Selle saab saavutada ainult direktiivide muutmisega. Leian, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil. Toetan ka raportööri ettepanekut lõpetada kogu protsess 1. maiks 2014. aastal. Seega hääletasin raporti poolt, sest seal pooldatakse lahendust, mille järgi direktiivid tunnistatakse küll kehtetuks, kuid antakse piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti, mõõtevahendite ülddirektiivi (2004/22/EÜ) põhjalikuma ülevaatamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Nõustun metroloogia valdkonna õigusloome arendamise üldeesmärgiga. Siiski pean mõistlikuks põhjalikumat keskendumist, sest kiirustades standardimine võib kasu asemel tuua kaasa rohkem segadust ja õiguslikku ebakindlust.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Selle hääletusega näitab Euroopa Parlament oma poolehoidu parema õigusloome üldeesmärgile. Ettepaneku puhul ei ole siiski selge, milline oleks parim valik. Kaheksa metroloogiadirektiivi mõjuhinnangus on komisjon eri valikuvõimalusi (täielik kehtetuks tunnistamine, kehtetuks tunnistamine teatud tingimustel, mitte millegi tegemine) kaaludes jõudnud järeldusele, et ükski valikuvõimalus ei ole teistest parem. Parema õigusloome eesmärgil pooldab komisjon siiski pigem kõikide direktiivide täielikku kehtetuks tunnistamist (lootes riikide õigusaktide vastastikusele tunnustamisele) kui ühtlustamist (st mõõtevahendite ülddirektiivi muutmist). Euroopa Parlament on seisukohal, et liikmesriikidele tuleks anda rohkem aega uurimiseks, kas direktiivide kehtetuks tunnistamine tekitab õigusliku ebakindluse, mille tõttu oleks vaja eeskirju ühtlustada Euroopa tasandil.

Seetõttu pooldame lahendust, mille järgi direktiivid tunnistatakse küll kehtetuks, kuid antakse piisavalt aega analüüsida võimalikke tagajärgi seoses selle valdkonna peamise õigusakti, mõõtevahendite ülddirektiivi (2004/22/EÜ) põhjalikuma ülevaatamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti poolt, sest see aitab märkimisväärselt vähendada bürokraatiat, milleks pidevalt üles kutsutakse, ning võimaldab tunnistada kehtetuks üle 20 vananenud või ebavajalikuks muutunud direktiivi. See on õige lähenemisviis lihtsama ja tõhusama Euroopa saavutamiseks.

 
  
  

Raport: Zita Gurmai, Alain Lamassoure (A7-0350/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Andsin sellele olulisele resolutsioonile heakskiidu, kuna olen veendunud, et Euroopa kodanikualgatus annab olulise võimaluse tõstatada küsimusi aruteluks ning edendab senisest suuremat piiriülest arutelu ELis. Kodanikualgatusega antakse Euroopa Liidu kodanikele õigus esitada õigusakti ettepanek. Et selline algatus kehtiks, peavad Euroopa kodanikualgatuse korraldajad koonduma kodanike komiteedesse, mis koosneb eri liikmesriikidest pärit isikutest. See tagaks, et esilekerkivad probleemid on tõepoolest Euroopa probleemid ning samaaegselt kaasneks ka see lisaväärtus, et sellest oleks abi allkirjade kogumisel juba algusest peale. Mulle tundub, et kodanikualgatust saadab edu vaid juhul, kui ELi õigusloome on kodanikusõbralik, ei pane korraldajatele koormavaid kohustusi ega tekita neis pingeid. Samuti on väga oluline, et kogu tegevus vastab ELi andmekaitsenõuetele ja et see on algusest lõpuni läbipaistev. Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia uus vahend kogu Euroopa jaoks ning seetõttu tuleb olulist tähelepanu pöörata ka teabe- ja teavituskampaaniatele, mille eesmärk on Euroopa kodanikualgatust rohkem tutvustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Euroopa Parlamendi ja nõukogu kompromiss nn kodanikualgatuse määruses, millega kaasneb naeruväärne triumf ELi demokraatlike institutsioonide tugevdamise üle, ei ole muud kui solvav katse inimestega manipuleerida ja neid lollitada. Eksitavalt nimetatud kodanikualgatus ei ole mitte ainult kasutu, vaid võib inimestele ka ohtlikuks osutuda. Peale 1 000 000 allkirja kogumise tingimuse suhtes kokku lepitud menetlusnormide teeb see sisuliselt sama välja: komisjonil ei ole kohustust seadusandlik algatus esitada ning õigusakti sisu ei ole komisjonile siduv.

Vastupidi, seda liiki nn kodanikualgatust, mida juhivad ja millega manipuleerivad kapitali mehhanismid ja kodanlik poliitiline süsteem, saavad ELi ametiasutused kasutada kõige rohujuurevastasemate ja tagurlikumate ELi lahenduste esitamiseks ning monopolid saavad seda kasutada kui ilmselge üldise nõudmisena. Lisaks kasutatakse sellist liiki algatust allkirjade kogumiseks, memorandumiteks ja taotlusteks, mis on suunatud organiseeritud rohujuuretasandi ja töölisklassi liikumise vastu, massimeeleavaldusteks ja võitlemiseks ning eri vastupanuviisideks. Mitmesuguse kodanikualgatused ei suuda peita ELi kodanlikku olemust ega ole suutelised klassivõitlusele ega rohujuuretasandi liikumisele kaasa aitama.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Kodanikualgatust lubati Lissaboni lepingus ning nüüd see lõpuks rakendatakse. See uus viis Euroopa Liidu poliitika tegemises osalemiseks võimaldab Euroopa kodanikel paluda otse komisjonilt õigusakti ettepaneku esitamist kodanikke huvitavatel teemadel, tingimusel et see kuulub ELi volituste piiresse. Pidime ootama vaid kodukorra juurutamist, et see uus Euroopa kodanike õigus reaalsuseks saaks. Nüüd on see toimunud ning toetasin seda ettepanekut oma häälega. Nn kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsme liikmesriigi kodanikest, saab taotleda komisjonilt algatuse registreerimist. Pärast seda saab alustada allkirjade kogumist paberkandjal või Internetis. Nõutavad miljon allkirja peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust ELi liikmesriikidest ning need tuleb koguda 12 kuu jooksul. Liikmesriigid kinnitavad toetusavaldused. Kõik allakirjutanud peavad olema Euroopa Liidu kodanikud ja Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses. Komisjon on aluslepingu täitmise järelvalvajana lõppotsustaja selle üle, kas esitatud õiguslik menetlus läheb algatamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetan Euroopa Parlamendi vastu võetud otsust õiguse kohta esitada Euroopa kodanikualgatuse raames seadusandlik ettepanek. Arvatakse, et kodanikualgatusega luuakse kodanike ja institutsioonide vahel otsene side, mis neid üksteisele lähendab ja tagab selle, et ELi institutsioonid hakkavad tegelema konkreetsete küsimustega, mis on olulised kodanikele. Euroopa kodanikualgatuse kaudu saavad ELi kodanikud pöörduda otse Euroopa Komisjoni poole, et algatada õigusakti vastuvõtmine. Komisjon otsustab, mida teha õnnestunud kodanikualgatustega. Euroopa Parlament saab nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata eelkõige avalike kuulamiste korraldamise ja resolutsioonide vastuvõtmisega. Kuna Euroopa kodanikualgatus on uus vahend, siis oleks kasulik, kui komisjon esitaks iga kolme aasta tagant määruse rakendamise aruande ning teeks vajaduse korral ettepaneku määruse läbivaatamiseks. Algatuse tõhusa rakendamise tagamiseks tuleks vältida keerukaid haldusmenetlusi. Samuti on oluline tagada, et kogu tegevus vastab ELi andmekaitsenõuetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Pärast kompromissi saavutamist Euroopa kodanikualgatust reguleerivate eeskirjade suhtes võeti raport vastu väga suure häälteenamusega: 628 poolthäält ning vaid 15 vastuhäält ja 24 erapooletut. Mul on hea meel selle hääletuse üle, millega antakse Euroopa kodanikele alates 2012. aastast võimalus oma hääli kuuldavamaks teha. Idee on lihtne, tegemist on Euroopa tasandil petitsiooniga: kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsme liikmesriigi kodanikest, peab aasta jooksul koguma miljonit allkirja avalikku huvi pakkuval teemal, mis komisjoni tähelepanu nõuab. Komisjon peab seejärel kolme kuu jooksul otsustama, kas ta peab selleteemalist seadusandlikku ettepanekut asjakohaseks või mitte, ja oma otsust põhjendama. Võime olla vastu mõnedele liikmesriikide saavutatud tingimustele, nagu nõue, et petitsioonile allakirjutamiseks tuleb olla Euroopa Liidu kodanik, mitte vaid selle elanik, või riikidele antav võimalus küsida allkirjade kontrollimiseks inimeste isikutunnistusi. Sellele vaatamata on kodanikualgatus positiivne idee ning samm edasi osalusdemokraatia suunas, mille me nüüd praktikasse viima peame.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest Lissaboni lepingus käsitletud Euroopa kodanikualgatus on suur samm edasi Euroopa Liidu ja selle kodanike suhete tihendamise suunas. Selle uue algatusega antakse kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil. Veelgi enam, kodanikele antakse võimalus end kuuldavaks teha ja esitada neid huvitavaid küsimusi Euroopa institutsioonidele arutamiseks. Selline kahesuunaline tegevus on vastastikku kasulik. Algatuse kasutuselevõtuga tagatakse, et ELi institutsioonid hakkavad tegelema konkreetsete küsimustega, mis on olulised kodanikele. Lisaks saab Euroopa Parlament aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele, kasutades kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et toetada omal valikul kodanikualgatusi, eelkõige avalike kuulamiste korraldamise ja resolutsioonide vastuvõtmisega.

Euroopa Liit peab ka tagama, et kogu tegevus vastab ELi andmekaitsenõuetele ja et see on algusest lõpuni läbipaistev. Ainult turvalise keskkonna tagamisega ettepanekute esitamiseks on meil võimalik võita tarbijate usaldus ning julgustada nende huvitundmist Euroopa Liidu tegevuse vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Kodanikualgatus, millega antakse miljonile Euroopa kodanikule õigus esitada seadusandlikke algatusi, sisaldub Euroopa Liidu osalusdemokraatia mõistes, mis on tegelikult sätestatud Lissaboni lepingus. See on uus ja oluline ELi samm ning seega saab parlament kodanikelt, keda ta esindab, tagasisidet selle kohta, kas ta teeb head tööd või mitte. Toetan tõsiasja, et parlament on püüdnud seadusandliku algatuse korda ELi kodanikele võimalikult lihtsaks ja hõlpsasti kasutatavaks muuta, sest just kodanikud hakkavad seda tegelikult kasutama. Meil ei ole vaja keerulist korda, mis ELi kodanikele ainult pingeid tekitab.

Heaks on kiidetud parlamendi põhinõudmised, nagu vastuvõetavuse kontrollimine kohe alguses, mitte pärast 300 000 allkirja kogumist. Pean parlamendi ja ELi kodanike võiduks seda, et allkirju tuleb koguda vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, mitte ühest kolmandikust, nagu esialgses ettepanekus. Ma loodan, et kui parlamendi otsus 2012. aastal jõustub, esitavad ELi kodanikud nii palju algatusi kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin kodanikualgatust käsitleva raporti poolt, olles täielikult teadlik sellest, et tegemist on vaid Euroopa kodanike tahte väljendamise vahendiga ning mitte olulise võimalusega poliitikas osaleda või praegust poliitikasuunda vastupidiseks muuta. Komisjon püüdis viimse võimaluseni seda konkreetset kodanikuõigust piirata ning seega ei käsitleta lõplikus tekstis tegelikke pikaajalisi eesmärke, esitades näiteks konkreetse keerulise korra kodanikualgatuse rakendamiseks. Kahjuks jäeti välja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni olulised muudatusettepanekud ning selle tulemusel ei saa algatusele alla kirjutada need ELi elanikud, kes ei ole liikmesriikide kodanikud. Sellega takistatakse elanike võrdset osalust olenemata rahvusest ning puudub ka tagatis, et allkirjad vastavad allakirjutanute isikutunnistuste numbritele.

Vaatamata sellele on lõplik tekst esialgsest variandist palju parem, sest selles sätestatakse minimaalseks riikide arvuks üks neljandik, tehakse ettepanek algatuste registreerimiseks kohe ning nõutakse, et komisjon korraldab iga eduka algatuse avaliku kuulamise ja tagab iga algatuse rahastamise täieliku läbipaistvuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Olen seda algatust alati Lissaboni lepingu üheks kõige olulisemaks uuenduseks pidanud. Miljonile kodanikule märkimisväärsel arvul liikmesriikidest võimaluse andmine seadusandliku algatuse esitamiseks peaks Euroopa kodakondsuse kaudu aitama kaasa ELi tasandil korraldatud kodanikuühiskonna tugevdamisele. Olen rõhutanud selle meetme reguleerimisala, arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmetel ei ole seadusandlikku algatamisõigust. Loodan, et selle seadusandliku algatuse kohaldamine ei osutu tegelikkuses ülemäära bürokraatlikuks, mis selle uue instrumendi kasutamisel heidutaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Cornelis de Jong (GUE/NGL), kirjalikult. Toetan küll täielikult Euroopa kodanikualgatust, kuid hääletasin seadusandliku resolutsiooni lõpliku versiooni vastu, sest olen pettunud, kui vähe selle paljutõotava vahendiga tegelikult saavutati. Eelkõige ei nõustu ma sättega, mille kohaselt nõutakse enamiku liikmesriikide allakirjutanutelt isikutunnistuste numbreid. Samuti olen ma vastu, et Euroopa kodanikualgatuses osalemine piiratakse ainult ELi kodanikega.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Kodanikualgatuste põhireeglite vastuvõtmine vastavalt Lissaboni lepingus sätestatule märgib veel üht sammu otsedemokraatia suunas Euroopas. Tulevikus peab komisjon kaaluma uue Euroopa õigusakti koostamist, kui seda soovib miljon kodanikku vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest. Seega antakse uue instrumendiga Euroopa kodanikele võimalus õigusloome protsessi tegelikult mõjutada, viies inimeste soovil tõstatatud nõude või küsimuse Euroopa tasandile. See on võit meie liikumisele, mis on pidevalt kutsunud üles Euroopa Liidu lähemaletoomiseks oma kodanikele kindlama, läbipaistvama ja juurdepääsetavama Euroopa rajamise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel, et hääletasin koos valdava enamiku parlamendiliikmetega kodanikualgatust käsitleva raporti poolt, millega juurutatakse ELi õigusloome protsessi enneolematul määral kodanike osalemine. Tõepoolest, miljonile kodanikule poliitilise algatusõiguse andmisega on parlament osalusdemokraatia suurepärane näide. See on nüüd tee, mida mööda Euroopa Liit jätkama peab: kodanikega tuleb veelgi lähedasemaks saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Ehrenhauser (NI), kirjalikult. − (DE) Esialgse eelnõuga võrreldes on tehtud mõned väiksed parandused. Seetõttu hääletasin raporti poolt. Sellele vaatamata tahaksin öelda, et isegi selle kodanikualgatuse olemasolul on ELis endiselt karjuv demokraatia defitsiit ning otsedemokraatia puudub täiesti. Selle tulemusel peab järgmine samm olema kohustuslike referendumite korraldamine edukate algatuste korral. Väga tervitatav on kohustuslike avalike kuulamiste korraldamine petitsiooni algatajatele komisjoni ja parlamendi kaasamisel. Liikmesriigid peavad kodanikualgatuse nüüd kiiresti ilma aega raiskamata ja ülemäärase bürokraatiata vastu võtma.

Toetusavalduste hindamiseks ei ole vaja teha isikutunnistuste kontrolli, nagu kohalikud ametiasutused referendumite riiklike petitsioonide korral teostavad. Riikide valimisasutused peavad toetuma juhuvalimile, nagu pakkus Euroopa Parlament.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kodanikualgatuse kohta, mis on üks asjakohasemaid Lissaboni lepinguga juurutatud sätteid, võimaldades miljonil kodanikul paluda komisjonilt teatud seadusandlike ettepanekute esitamist. Euroopa Parlamendi vastu võetud ettepanekud peaksid võimaldama muuta kodanikualgatusega seotud reeglid selgemaks, lihtsamaks ja hõlpsamalt kohaldatavaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Täna heaks kiidetud kodanikualgatus on veel üks samm inimestele kujundatud ja inimeste endi kujundatud Euroopa suunas, suurendades selle demokraatlikku olemust ja läbipaistvust ning julgustades Euroopat kodanikele lähemale liikuma ja aktiivse, huvitatud ning osaleva kodanikuühiskonna kujunemist. Nüüdsest on Euroopa kodanikel võimalus esitada taotlus, et Euroopa Komisjon esitaks teemat käsitleva õigusakti, tingimusel et on kogutud minimaalne arv allkirju, mis on pärit vähemalt ühest viiendikust liikmesriikidest.

Pean aga väljendama oma hämmeldust kollektiivide ja organisatsioonide väljajätmise üle korraldajate hulgast (artikli 2 lõige 3), pidades silmas eelkõige valitsusväliseid organisatsioone ja erakondi, mis on esindusdemokraatia rajanud organisatsioonid, ning ka korraldajate rühma kindlaksmääramiseks valitud terminoloogiat – nn kodanike komitee.

Mind paneb imestama ka katse sätestada hääleõigusliku vanuse alampiiriks 16, sest enamikus liikmesriikides antakse aktiivse või passiivse hääletamise õigus täisealistele ehk 18aastastele kodanikele. See peaks olema kriteerium, nagu komisjon ettepaneku artikli 3 jaotistes 7 ja 2 esitab.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel Lissaboni lepingus käsitletud Euroopa kodanikualgatuse raporti vastuvõtmise pärast, mille eesmärk on anda kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil.

Iga algatuse puhul on 12 kuud aega miljoni allkirja kogumiseks, mis peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, praegusel juhul seitsmest. Minimaalne allkirjade arv riigi kohta varieerub 74 250 allkirjast Saksamaal kuni 3750 allkirjani Maltal. Portugali puhul on algatuse toetamiseks kogutavate allkirjade minimaalne arv 16 500 allkirja.

Toetusavalduste kehtivust hindavad liikmesriigid. Portugali puhul tuleb allkirjale lisada isikutunnistuse, passi või kodanikutunnistuse number. Allakirjutanud peavad olema ELi kodanikud, kes on Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses (Portugalis 18aastased).

Seejärel on komisjoni ülesanne algatust analüüsida ning otsustada kolme kuu jooksul, kas esitada sel teemal Euroopa õigusakt. Ühenduse vastutav isik peab osutama meetmed, mida ta võtta kavatseb, ning põhjendused meetmete võtmiseks või mitte võtmiseks. See põhjendus avalikustatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult. (IT) Toetan Lamassoure’i ja Gurmai raportit kodanikualgatuse kohta. Selle hääletusega kiideti heaks ning aidatakse kehtestada Euroopa kodanikualgatuse toimimise põhireeglid Lissaboni lepingus sätestatu kohaselt.

Kodanike komitee, mis koosneb vähemalt seitsmest liikmesriigist pärit isikutest, võib registreerida algatuse ning alustada vajaliku miljoni allkirja kogumist paberkandjal või Internetis kohe, kui komisjon on teinud vastuvõetavuse kontrolli. Sellel osalusdemokraatia näitel on suur potentsiaal, sest esmajoones kaasab see kodanikke ja võimaldab neil teatud mõttes meie töös osaleda.

Kahe kaasraportööri ühistöö näitas, et tulemuslikult ning kodanike huvides tegutsedes on võimalik ületada ka ideoloogilised vastuolud. See aluseks olev seisukoht on Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonile tavaline, sest seal ollakse alati proaktiivsed ning dialoogile ja koostööle avatud, jäädes samas kindlate ja kõigutamatute väärtuste juurde.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See on selgelt demagoogiline algatus, Euroopa Liidu propaganda, mille ainus eesmärk on üritada varjata demokraatia vaesumist ning panna meid unustama, et Euroopat juhivad need, kes vältisid nn kodanikualgatusele eelnenud Lissaboni lepingu referendumit.

Samal ajal kehtestatakse Lissaboni lepingu endaga selliseks kodanikualgatuseks piirangud, sätestades selle artiklis 11, et vaja on miljonit allkirja märkimisväärsest arvust liikmesriikidest ja et Euroopa Komisjoni võib kutsuda üles esitama ettepanekut ainult talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes on kodanike arvates vaja aluslepingute rakendamiseks võtta vastu ELi õigusakt.

Teisisõnu, pärast kogu allkirjade kogumiseks ja määruse eelnõus sätestatud nõuete täitmiseks tehtud pingutusi ei taga keegi, et kodanike soove arvesse võetakse. Igal juhul täiustab Euroopa Parlamendi heakskiidetud raport Euroopa Komisjoni ettepanekut veidi, kuid see peab olema kooskõlas aluslepingu sätetega, mis algselt tegelikult kodanikualgatuse süvendamist piiravad. Just seetõttu jäin ma erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Igale kodanikualgatusele tuleb koguda vähemalt miljoni Euroopa Liidu kodaniku allkirjad ning allakirjutanud peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust Euroopa Liidu liikmesriikidest: see oli määruse olulisim punkt. Iirimaa valitsus kavatseb Iirimaalt pärinevad allkirjad kinnitada Iirimaa valimisregistri põhjal Euroopa Parlamendi valimisteks.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult. (FR) Jäin Euroopa kodanikualgatuse rakendamist käsitleva määruse suhtes erapooletuks. Minu arust on parlament valel teel, kui ta selliseid algatusi võimalikult palju lihtsustada tahab, eriti riikide arvu vähendamisega, millest allkirjad pärinevad. Toetan jätkuvalt esindusdemokraatiat. Kodanikualgatused ei aita lahendada ELi majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja ühiskondlikke probleeme. Kodanikealgatuseks nimetatud teenivad olemuslikult äärmuslike poliitiliste jõudude huve, kes kasutavad selliseid instrumente kampaaniates surmanuhtluse taastamiseks, minarettide ehitamise keelustamiseks, Euroopa n-ö hiiliva islamistumise peatamiseks ja muudel populistlikel teemadel.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Seda hetke oleme kõik alates Lissaboni lepingu jõustumisest eelmisel aastal oodanud: määrus kodanikualgatuse kohta, millega sätestatakse kodanikualgatuse rakendamise kord, selle eeskirjad ja põhimenetlused ning mis eelkõige võimaldab selle uue instrumendi lõpuks kasutusele võtta. Nüüdsest on miljonil Euroopa kodanikul ehk 0,2% ELi elanikkonnast võimalus paluda komisjonil esitada ettepanekud teatud valdkondades: oluline samm osalusdemokraatia suunas, mis peaks võimaldama ja julgustama piiriülest arutelu Euroopas, sest kodanikualgatuse peavad ellu kutsuma eri liikmesriikide kodanikud; märkimisväärne samm edasi Euroopa kodanike ühendamise suunas, lootuses, et Euroopa kodanikud seda uut instrumenti ka tegelikult kasutama hakkavad, et see on tulemuslik ja et Euroopa Komisjon on suuteline kodanike esitatud ettepanekuid järgima.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Euroopa kodanikualgatus on üks huvitavamatest Lissaboni lepingus sätestatud algatustest. See on Euroopa petitsioon, mis võimaldab miljonil Euroopa kodanikul teatud arvul ELi liikmesriikidest mis tahes küsimuse komisjoni päevakorda tuua. Teisisõnu tähendab see Euroopa kodanikele tegelikku seadusandlikku võimu, sest komisjon on kohustatud sellisele kodanikualgatusele reageerimiseks tegema uuringu või esitama direktiivi ettepaneku. Olukorras, kus kodanikud tunnevad end endiselt liiga nõrgalt liiduga seotuna ning kus Euroopa tasandi valimiste osalusmäär on eriti murettekitav, võimaldab see kodanikualgatus Euroopa kodanikel Euroopa demokraatias täieõiguslikult osaleda. Seetõttu pean mõnevõrra kahetsusväärseks täna tõstatud küsimusi kodanikealgatusega seotud ohtude kohta. Nõukoguga saavutatud kompromiss on täiesti õiglane ning kodanikualgatuse projekti vastuvõetavuse kriteeriumid tagavad, et ebaõiglased algatused teoks ei saa. Peaksime olema julgemad kodanike algatatud arutelude suhtes teemal, millist kasu selline algatus neile toob. Hääletasin selle teksti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Salvatore Iacolino (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa kodanikualgatus on kodanike õigustel põhineva Euroopa ülesehitamisel suur samm edasi. Ranged vastuvõetavuse kriteeriumid, ligipääsetav ja lihtsustatud kord ning liikmesriikide esindatus on selle vahendi põhisambad, millega taastatakse osalusdemokraatia väärtuse esikoht.

Liidu väärtustega kooskõlas antakse Lissaboni lepinguga vähemalt miljonile kodanikule, kes esindavad vähemalt ühte neljandikku liikmesriikidest, autentne võimalus kodanike tulemuslikuks kaasamiseks normide kujundamisse vastavalt Euroopa inimeste ootustele. Loodame, et selle instrumendiga edendatakse kodanike õigusi ning et varsti jõuab kätte aeg, kui meil on võimalik saavutatud tulemusi positiivselt hinnata ning teha vajaduse korral kodanike huvides asjakohaseid parandusi, et see tõeliselt uuenduslik projekt veelgi tõhusamaks ja paindlikumaks muuta. Nii kooskõlastatakse eurol põhinev liit Euroopaga, mis sõltub Euroopa inimeste õigusest kodakondsusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin raportile oma heakskiidu, sest Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia uus vahend kogu Euroopa jaoks. Kodanikualgatus on vahend, mida peaksid kasutama kodanikud ise ja mille eesmärk on tugevdada otsedemokraatiat, tõsta kodanikuaktiivsust ja suurendada Euroopa kodanike mõju ELi poliitikale. Kodanikualgatust käsitleti esimest korda Euroopa põhiseaduse lepingus ja hiljem Lissaboni lepingus ning selle eesmärk on anda kodanikele samad poliitikaalgatuste tegemise õigused, mis on juba nõukogul ja Euroopa Parlamendil. Mul on hea meel, et raportis edendatakse nüüdisaegse tehnoloogia kasutamist osalusdemokraatia asjakohase vahendina. Kodanikualgatusega luuakse kodanike ja institutsioonide vahel otsene side, mis neid üksteisele lähendab ja tagab selle, et ELi institutsioonid hakkavad tegelema konkreetsete küsimustega, mis on olulised kodanikele.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. − (DE) Täna vastu võetud kodanikualgatus on oluline samm Euroopa Liidu kodanikele lähemale toomisel. Lõpuks ometi on Euroopa Liidu kodanikel võimalus aktiivselt poliitikas osaleda. Lisaks poliitikas osalemisele on kodanikel nüüd ka võimalus vahetult nõuda komisjonilt meetmete võtmist.

Oluline on tagada, et see algatus oleks nii kodanikusõbralik ja lihtne kui võimalik, et mitte julgustada selle väärtarvitamist. Olgu kodanikualgatus nii kasutajasõbralik kui tahes, selle ülemäärane kasutamine viib siiski algatuse väärtuse vähenemiseni. Kodanikualgatusega kehtestatakse suurem demokraatia ning aidatakse märkimisväärselt kaasa Euroopa nüüdisaegsemaks muutmisele ja selle toomisele kodanike ellu. Tahaksin veel kord üles kutsuda parlamenti ja komisjoni tagama, et petitsioonikomisjonile antakse selles protsessis asjakohane roll.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa kodanikualgatuse üks põhieesmärk on tuua Euroopa asutused kodanikele lähemale ning muuta tavalistele eurooplastele lihtsamaks oma õiguste ja eelisõiguste praktiseerimine. See parandab kindlasti liikmesriikide elanike eluviisi ning aitab liidule sotsiaalsust pooldavat kujundit luua. Ettepaneku autorid on püüdnud kokku panna lihtsaimat mudelit koosolekute organiseerimiseks ning allkirjade kogumiseks, mis algatuse osana toimub. Kui eurooplased tahavad avaldada oma arvamust teemal, mis nende arvates on oluline, siis on meie kohustus kindlustada, et neid võetaks kuulda ning nende palvet kaalutaks. Lõppude lõpuks selles ju tõeline demokraatia seisnebki.

 
  
MPphoto
 
 

  Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. (LV) Täna võttis Euroopa Parlament vastu ajaloolise otsuse, mis võimaldab kodanikuühiskonnal otsuste tegemise protsessis palju aktiivsemalt osaleda.

Aktiivne kodanikuühiskond, mis osaleb poliitiliste otsuste tegemisel, on üks demokraatia nurgakive. See on üks kvaliteetse poliitika põhieeldustest, mis on mitmete aastate jooksul aidanud kaasa kõrgetasemelise demokraatia, inimõiguste ja heaolu kujunemisele Euroopa Liidus ning Euroopa kujunemisele maailma arenenuimaks piirkonnaks. Kodanikuühiskonna ülesanne ei ole ainult valimistes osalemine. Kodanikud peavad igapäevaselt otsustusprotsessis osalema, avaldades oma arvamust poliitilise päevakorra spetsiifiliste otsuste või sündmuste kohta. See on nende huvides, osaleda demokraatlikus kontrollis võimu üle ning kritiseerida poliitikuid nende tegevuste eest. Aktiivse kodanikuühiskonnata ei oleks olnud võimalik taastada Balti riikide iseseisvust ega kindlustada meie naasmist Euroopasse. Seetõttu hääletan kodanikualgatuse poolt suure poolehoiuga.

Senini polnud Euroopa õigusloomes piisavalt väljaarendatud selgeid mehhanisme, mis võimaldanuks eurooplastel osaleda otsustusprotsessides ja tõmmata Euroopa institutsioonide tähelepanu kodanike hetkeprobleemidele. Arvan, et kodanikualgatus kasvatab inimeste usku Euroopa Liitu ning suurendab tehtud otsuste legitiimsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Tunne Kelam (PPE), kirjalikult. Hääletasin kodanikualgatuse teemal tehtud Euroopa Parlamendi esitatud muudatusettepanekute poolt, kuna leian, et need muudavad algatuse alused kindlamaks ja võimaldavad suuremal arvul inimestel osaleda. Tegemist on ajaloolise hetkega, kuna Euroopa kodanikele antakse konkreetne meede, mille abil käsitleda olulisi probleeme ja teemasid ELi tasandil. Soovitan komisjonile tungivalt pöörata tähelepanu muudatusettepanekule, millega soovitakse kodanikele kehtestada lihtsaid menetlusi ja pakkuda läbipaistvat teavet. Üks asi on sellist mehhanismi luua, kuid samuti peab see ELi kodanikele olema kättesaadav ja arusaadav, et nad saaksid seda täielikult ära kasutada. Parlament soovib ühe allakirjutanuid puudutava kriteeriumi pehmendamist, soovides, et nende päritolumaadeks piisaks algse ühe kolmandiku asemel ühest viiendikust liikmesriikidest.

Samuti soovitakse, et allkirjade kogumiseks loodaks lihtsasti juurdepääsetav ja tasuta kasutatav Interneti-põhine süsteem. Eriti rõhutan vajadust kutsuda kokku kodanikekomiteed, kes organiseeriksid algatusi. Eesti iseseisvuse taastumisel 1991. aastal mängis ühte olulisimat rolli just kodanikekomiteede liikumine. See on selge märk sellest, et kodanikud suudavad müüre purustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Toetan parlamendi otsust võtta ELi kodanike tarbeks kasutusele kodanikualgatuse võimalus. Uus ELi-ülene petitsioonisüsteem on oluline vahend, mis annab kodanikele rohkem võimalusi osalemiseks ning see kindlustab otsesema demokraatia. Euroopa Liidu leping tervikuna parandab liidu demokraatlikku funktsioneerimist. Kodanikud saavad osaleda liidu demokraatlikus elus ning pöörduda komisjoni poole otse. Kodanikualgatus annab kodanikele algatuse tegemise õiguse, mis on sarnane Euroopa Parlamendi ja ülemkogu õigustega. Selleks et tagada kodanikualgatuse korrektne rakendumine, on vaja vähemalt ühest viiendikust liikmesriikidest koguda vähemalt miljon allkirja. Lisaks on Parlament esitanud oma resolutsioonis meetmeid, mis muudaksid kodanikualgatuse kasutamise lihtsamaks.

Komisjon võiks näiteks kaaluda selliste eksisteerivate programmide kasutamist, mis arendavad mobiilsust ja kodanikuaktiivsust ning ka uute suhtlusvormide, muu hulgas sotsiaalvõrgustike kasutamist, mis soodustavad avaliku arutelu teket. Mul on hea meel asjaolu üle, et liikmesriikide esindused ja kontorid hakkavad tegutsema vahendajate ning nõuandvate organitena.

 
  
MPphoto
 
 

  Sabine Lösing ja Sabine Wils (GUE/NGL), kirjalikult. − (DE) Hoolimata Euroopa kodanikualgatusse tehtud parandustest, mis tulenevad komisjoni ja parlamendi vahelisest kompromissist, on selles endiselt asjatuid bürokraatlikke takistusi. Lisaks on ka oht, et suured ettevõtted ja organisatsioonid hakkavad seda näiteks oma töövahendina kasutama, sest kuigi läbipaistvus on garanteeritud, ei ole kehtestatud piiri ettevõtete tehtavatele annetustele. Teiste hulgas selle põhjuse tõttu hoidusime viimasest hääletamisest.

Osa meie kriitikast on järgmine.

1. Ettevõtteid ei ole algatusest välja jäetud.

2. Ei otsustatud, kas nooremad kodanikud, alates 16. eluaastast, saavad osaleda. See sõltub riiklikust valimisseadusest.

3. ELis elavad kolmandad isikud ei saa osaleda.

4. Kompensatsiooni ei saa alates 100 000 allkirjast (0,005 eurot allkirja eest) Selle tulemusena saab algatuse korraldamine algatajatele olema väga kulukas ning ei ole seetõttu kõigile võrdselt kättesaadav.

5. Ettevõtetel ei ole keelatud Euroopa kodanikualgatusi toetada ning toetusel puudub ülempiir.

6. Ei ole spetsiifilist teavet Euroopa kohtusse edasikaebamise võimaluste kohta, kui algatus tagasi lükatakse.

7. Kui Euroopa Komisjon algatusega seotud õigusakti eelnõu tagasi lükkab, ei pea ta oma otsust põhjendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Kodanikualgatus loob otseühenduse kodanike ja institutsioonide vahel, täites niimoodi praeguse tühimiku ning sundides ELi institutsioone tegelema kodanike oluliste probleemidega. Rõhutan paari punkti, mida ei tohi kahe silma vahele jätta:

1. Kodanikualgatus saab olema edukas ainult siis, kui kodanikel on seotud määrusest lihtne aru saada ning neil on lihtne neid rakendada, ilma et organiseerijad oleks kohustatud oma õlule üleliigseid kohustusi võtma.

2. Komisjoni ning nõukoguga peetud läbirääkimistele tulemusena jõudsime ühisele arusaamale, mis kehtestab, et kodanikualgatuse toetajad peavad esitama mingisugused isikutunnistused ning liikmesriikide asutustel peab olema võimalus neid kontrollida. Väga oluline on aga kindlustada, et protsess vastab ELi andmekaitse valdkonna õigusaktidele. Mis tahes organisatsioon, millel on võimalik kodanikualgatust toetada, peab toetuse andma täiesti läbipaistvalt, et allkirja andjad oleksid teadlikud sellest, kes on selle algatuse taga, mida nad soovivad toetada.

3. Euroopa Parlamendi infokeskused liikmesriikides ning komisjoni teabevõrgustikud, nagu „Europe Direct” ja kodaniku teeviida teenus peavad pakkuma kogu vajalikku teavet kodanikualgatuse kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult.(PL) Mul oli hea meel, kui kuulsin kodanikualgatuse tänase hääletuse tulemust. Kodanikualgatuse juurutamisega on Lissaboni lepingust saanud ELi kodaniku õiguslik vahend, kuid peame meeles pidama, et miljoni allkirja kokkusaamine ei tähenda veel uue seaduse tegemist. See menetlus peab läbima ELi õigusloome tee kogu selle ulatuses ning meie Euroopa Parlamendi liikmetena peame kindlustama, et menetlused oleksid lihtsad ning et selles küsimuses ei esineks pettumust. Arvan, et peaksime liikmesriikides selle instrumendi kohta korraldama korraliku teabekampaania, et ELi kodanikualgatuse raames tõstatatud teemad langeksid kokku aluslepingutega ning oleksid vastavuses ELi väärtustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Selle olulise Euroopa Parlamendi algatusega saab miljon Euroopa kodanikku paluda Euroopa Komisjonil algata õigusakti ettevalmistuse mingisuguse spetsiifilise probleemi küsimuses. Täna Euroopa Parlamendis heakskiidetud kodanikualgatuse ellukutsuvates reeglites on kirjas, et allkirja andjaid peab olema vähemalt seitsmest liikmesriigist. Portugali puhul on vaja koguda vähemalt 16 500 allkirja andjat, et riik saaks algatuse toetamises osaleda. Lissaboni lepinguga anti kodanikele õigus algatusele ning nende tingimuste kohaselt saab miljon Euroopa kodanikku paluda Euroopa Komisjonil esitada teatud seadusandlikke ettepanekuid. Tänasel täiskogul vastuvõetud määrus kehtestab vajalikud tingimused tulevaste kodanikualgatuse käivitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin raporti poolt, mis puudutas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut kodanikualgatuse kohta, kuna see rahuldab minu fraktsiooni sisukohti ainult pisut – sest see eirab olulisi probleeme, näiteks seda, et lubataks käivitada selliseid algatusi, mis esitaksid ettepanekuid aluslepingute muutmiseks, või et allkirjade kogumise perioodi pikendataks esitatud 12 kuust 18 kuuni –, leian sellegipoolest, et raport on märkimisväärselt, kuid mitte piisavalt, parem kui tekst, mille komisjon esitas. Kodanikualgatus on Lissaboni lepinguga kehtestatud avalikkuse kaasarääkimise mehhanism, mis võimaldab kodanikel ja kodanikuühiskonnal osaleda Euroopa poliitiliste suuniste väljatöötamisel. Toetan esitatud teksti, kuna see lihtsustab mehhanismi loomist ja selle kombineeritud protseduuri. Näiteks lihtsustab see algatuste registreerimise protsessi ning lõdvendab nõuet, mis puudutab liikmesriikide arvu, keda kodanikud esindama peavad (kolmandikust viiendikuni). Võrreldes komisjoni algatusega on see tekst parem, kuna tõhustab allkirjade kogumise kampaania rahastamise läbipaistvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Euroopa kodanikualgatus saab olema võimas vahend Euroopa Liidu tegevuskava kujundamisel. Algatus juurutati Lissaboni lepinguga ning see võimaldab miljonil Euroopa kodanikul nõuda Euroopa Komisjonilt algatuste esitamist teemade kohta, mis kuuluvad selle võimkonna piiresse. See algatus annab ELi kodanikele õiguse avaldada oma arvamust ning seeläbi on neil õigus ka algatuseks, mis sarnaneb selle õigusega, mida Euroopa Parlament ja nõukogu praktiseerivad.

Kodanikualgatused peaksid stimuleerima ka suurema piiriülese arutelu teket, kuna neid koostavad mitme liikmesriigi kodanikud. Algatusi saab rakendada aga paraku ainult siis, kui need vastavad kindlatele protseduurireeglitele või Euroopa Liidu põhiväärtuste vastavusnõuetele, et takistada instrumendi kasutamist ebademokraatlikel otstarvetel. Need nõuded tagavad algatuse usaldusväärsuse ja seeläbi ka tõhususe. Kindlasti tuleb tagada ka, et protsess on vastavuses ELi andmekaitsenõuetega ning on algusest lõpuni täiesti läbipaistev.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Ma ei jaga oma kolleegide arvamust fraktsioonist S&D, mistõttu jäin erapooletuks. Ei ole vahet, kes seda mõttetust kokku kirjutab: selle teksti mitmekordistamine on rumalus. Kodanikualgatus on vajalik, kuid enese kuuldavaks tegemise jaoks vajamineva miljoni allkirja kogumine on rumalus. Sooviksin raportööridelt küsida, kas nad ise on kunagi allkirju kogunud. Kui on, siis peaksid nad teadma, et notariaalselt tõendatava allkirja maksumus on vähemalt 20 eurot. See tähendab, et uue seaduse juurutamine läheb maksma 20–30 miljonit eurot. Kes seda tegevust rahastab? Seda suudavad ellu viia ainult suurettevõtted, mitte tavalised inimesed. Kas see pole siis mitte võlts? Üks mõte, mida tasuks meeles pidada, on see, et Euroopa Parlamendi liikmed esindavad ka neid inimesi.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE), kirjalikult. Lissaboni protsessi käigus lubati seda algatust ning seega on mul hea meel, et sellega tegeletakse.

Väga oluline on tagada see, et kodanikualgatust ei oleks võimalik manipuleerida poliitiliselt, äriliselt ega muudel viisidel. See peaks jääma ainult tõeliseks kodanikualgatuseks ning seda ei tohiks olla võimalik varjatult manipuleerida. See peaks olema avatud ja läbipaistev.

Palli veeremalükkamiseks peaks komisjon reklaamima algatuse kokkulepitud tingimusi, kui neis kokkuleppele jõutakse.

Kas poleks mõistlik, et protsessi sissepühitsemiseks korraldaks komisjon mingisuguse ELi-ülese sõltumatu konkursi, et teha väike proov ning uurida, millised on kümme kõige põletavamat teemat, mille puhul sooviksid kodaniku koos kaaskodanikega algatuse alustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa kodanikualgatus on esimene väike samm õiges suunas. Hääletasin selle poolt, kuna see on esimene otseselt demokraatlik instrument ELis. Üldises plaanis on kodanikualgatus aga lihtsalt otsedemokraatia pinnapealne kaunistus ning selle tulemusena hakkavad kodanikud uskuma, et neil on mõne Euroopa Liidu teema puhul kaasotsustusõigus. Kodanikualgatusega ei kaasne ühtegi tagajärge hoolimata sellest, mitu inimest selle allkirjastab. Paralleelid Austria referendumi petitsioonisüsteemiga on selged. Austrias lükatakse need petitsioonid tavaliselt lihtsalt sahtlisse ning sama saab suuresti juhtuma ka ELi kodanikualgatustega. Lisaks on selgesti hoolitsetud ka selle eest, et teisitimõtlejate arvamusi saaks alla suruda. Komisjon kontrollib viimasena kodanikualgatuse vastuvõetavust. Tõelises Euroopa Liidus ei kehtesta valitsejad mitte ainult õigusakte ja direktiive, vaid soovivad ohjata ka oma kodanike tahet.

Euroopa kodanikualgatus annab aga teisitimõtlejate liikumistele ja parteidele vähemalt võimaluse oma ideid arendada. Tulevikus saab ELi tasandil – nagu Austrias – korraldada kampaaniaid ning demonstreerida kodanikele, et eksisteerib teid teistsuguse ja parema Euroopani jõudmiseks, mis viivad eemale Brüsseli tupiktänavatest.

 
  
MPphoto
 
 

  Vital Moreira (S&D), kirjalikult. (PT) Kuigi ma loomulikult toetan kodanikualgatuse määratlemist, ei nõustu ma sellega, et nendes algatustes saavad osaleda Euroopa Parlamendi või riikide parlamentide liikmed või et neid saavad rahastada poliitilised parteid või avaliku sektori asutused.

Arvan, et mõlemad lahendused on vastuolus uue mehhanismi ideega, mille eesmärk on anda tavalistele kodanikele ja kodanikuühiskonnale vahendid liidu poliitilises elus osalemiseks. Ma ei nõustu ka sellega, et komisjonile anti õigus kehtestada mõned tehnilised täpsustused, mis on vajalikud seaduse rakendamiseks nn rakendusaktiga. Üldiseks rakendamiseks mõeldud meetmeid, mis on komisjonile üle antud õigusaktide rakendamiseks, ei tuleks käsitleda liikmesriikide alluvuses rakendusaktidena, vaid delegeeritud aktidena, mida ohjab otseselt seadusandja.

Samuti ei ole pärast Lissaboni lepingut mõtet jätkata traditsioonilise komisjonisüsteemi alusel regulatiivkomitee menetluse rakendamist, sest ilmselgelt on see seotud teemadega, mida õigusloome või delegeeritud õigusakti menetlused juba reguleerivad. Viidatud muudatusettepanekud on seega Lissaboni lepinguga vastuolus. Kui need spetsiifilised pretensioonid välja arvata, siis leian, et üldjoontes on tegemist suurepärase seadusega, mis põhjendab hästi selle uue mehhanismi poliitilist ja põhiseaduslikku olulisust ELi osalusdemokraatia kontekstis.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Andsin poolthääle Euroopa Parlamendi seisukohale Euroopa kodanikualgatuse küsimuses, sest toetan täielikult seda Lissaboni lepingus sätestatud kodanikuõigust. Optimistina leian, et see võib olla üks põhivahenditest, mis aitab Euroopa Liidu institutsioone tavalistele inimestele lähemale tuua. Lõppude lõpuks saab aktiivsemal osal ühiskonnast olema võimalus avaldada otsest mõju ELi tasemel tehtud otsustele. Tuleb tunnistada, et ajal kui mitmete Euroopa algatuste suhtes on avalikkus suhteliselt kriitiliselt meelestatud, siis Euroopa kodanikualgatusse on juba algusest peale enamjaolt suhtutud hästi ja see on heaks kiidetud. Loodan, et lõpuks on meil selged reeglid, mida ei koorma asjatud bürokraatlikud nõuded ja mis aitavad Euroopa ühiskonnal oma seisukohta kuuldavaks teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Raport läheb täielikult kokku minu ootustega ning seda eriti kolmes küsimuses. Esiteks kehtestati seadusandlikule algatusele toetuse avaldamiseks miinimumvanuseks 18. aastat, mis on miinimum ka Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks, ning see vanus on eelduseks ka otsedemokraatia instrumentide, näiteks referendumid, juures osalemiseks. Teiseks tarve nõuda nende Euroopa kodanike isikutunnistust, kes kavatsevad alla kirjutada toetusavaldusele, et teha määrusega sätestatud kontrolle kooskõlas kehtivate seadustega. Viimaseks pärast määruse jõustumist selle kasutuselevõtu 12 kuu pikkune periood eesmärgiga võimaldada kompetentsetel riiklikel asutustel, millest mitmed puutuvad sellist tüüpi instrumendiga kokku esimest korda, koostada vajalikud juriidilised, administratiivsed ja rahanduslikud meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on väga hea meel hääletada selle raporti poolt, mis on seotud kodanikualgatusega, Lissaboni lepingu parima uuendusega. See uus juriidiline instrument võib saada viisiks, kuidas toetada Euroopa kodanike osalust. Tõepoolest, anda miljonitele inimestele võimalus soovitada Euroopa Komisjonile, et see peaks mingisuguses spetsiifilises valdkonnas õigusloomega tegelema, on väga positiivne samm Euroopa ja selle kodanike teineteisele lähendamise suunas. Kiidan suurima heameelega heaks raportööride töö, kelle eesmärk oli lihtsustada kodanikualgatust ning eemaldada mis tahes bürokraatlik koorem, et see oleks võimalikult kättesaadav.

Nõustun enamiku Euroopa Parlamendi nõuetega, eriti sellega, et algatuse vastuvõetavust kontrollitaks selle esitamisel, mitte alles siis, kui 300 000 allkirja on juba kogutud, kui allkirja andnud kodanike ootused on võib-olla juba üles kruvitud. Toetan osalevate kohustuslike liikmesriikide miinimumarvu kahandamist, kes on algatuse esialgse allkirjastamisega seotud. Algse ettepaneku kohaselt pidid allkirjastanud olema pärit vähemalt ühest kolmandikust liikmesriikidest ning Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, et allkirjastanud peavad pärinema ühest neljandikust kõikidest liikmesriikidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Toetan raportööride Zita Gurmai ja Alain Lamassoure’i algatust, milleks on see, et Euroopa kodanikualgatuse organiseerijad peaksid koonduma kodanikukomiteeks, mis koosneb eri liikmesriikide isikutest. See tagaks, et esilekerkivad probleemid on tõepoolest Euroopa probleemid ning samaaegselt kaasneks ka see lisaväärtus, et sellest oleks abi allkirjade kogumisel juba algusest peale.

Toetan raportööri mõtet, mille kohaselt on Euroopa kodanikualgatuse kujul tegemist mandri mastaabis mõõtmetega osalusdemokraatia instrumendiga. Seetõttu ei pruugi määrus olla veatu ning praktika käigus võivad Euroopa otsustajad seista silmitsi uute katsumustega. Seetõttu nõustun raportööride üleskutsega komisjonile esitada instrumendi rakendumise kohta aruanne iga kolme aasta järel ning vajaduse korral ka ettepanek määruse ülevaatuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Lissaboni lepinguga juurutatud kodanikualgatus on koostatud selleks, et kodanikel oleks võimalik osaleda Euroopa Liidu demokraatlikus elus. Selle eesmärk on kindlustada kodanikele viise, kuidas oma hääl kuuldavaks teha, võimaldades neil tõmmata ELi institutsioonide tähelepanu paljudele huvipakkuvatele teemadele. Teemad võivad olla näiteks probleemid, millega nad oma igapäevases elus tegelema peavad ning mis nende arvates ei saa piisavalt tähelepanu ja tuge ametühingutelt, poliitilistelt institutsioonidelt või teistest institutsioonidest pärinevatelt mis tahes regulaarsetelt osalistelt. Kodanikualgatus loob korraliku otseühenduse kodanike ja institutsioonide vahele, sundides seeläbi ELi institutsioone tegelema kodanikele oluliste spetsiifiliste probleemidega. Kodanikealgatus peab vastama kindlatele administratiivnõuetele, kuid muu seas ka arvesse võtma ELi põhiväärtusi, kindlustades seeläbi oma usaldusväärsuse ja tõhususe, mis saavad olema selle edu võtmeks.

Vaja on kindlustada, et protsess vastaks ELi andmekaitse seadustele ning oleks tagatud ka täielik läbipaistvus. Mis tahes organisatsioonil, ühendusel või isegi poliitilisel parteil avaneb võimalus endale sobivat kodanikualgatust toetada. See toetus peab olema täiesti läbinähtav, et allkirja andjad oleksid teadlikud, kes on algatuse taga, ning saaksid valida, kas nad toetavad seda või mitte.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel, et see raport heaks kiideti. See on väga oluline samm Euroopa Liidu põhiseadusliku iseloomu kinnitamise suunas, pakkudes kodanikele mehhanismi kättesaadavaks ja tõhusaks demokraatlikuks osalemiseks, mis kahtlemata aitab kaasa kodanike kaasatuse ja pühendumise suurendamisele, võttes arvesse Euroopa poliitilist elu ja kindlustades mitmete liikmesriikide solidaarsussidemeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. – (FR) Selle raporti heakskiitmisega, mis käsitleb Euroopa kodanikealgatust, on osalusdemokraatia võidukalt Euroopasse jõudnud. Tegemist on ühe olulise arenguvaldkonnaga, mille juurutas Lissaboni leping. Miljonil kodanikul on nüüd võimalus komisjoni poole pöörduda ning nõuda arvamust teema kohta, mis on ühiskonna jaoks huvipakkuv, võttes arvesse, et see kuulub komisjoni võimkonna raamistikku. Miljon kodanikku, kes peavad pärinema ühest neljandikust liikmesriikidest ning olema valimisealised, ehk teisisõnu ainult 0,2% ELi rahvastikust. Allkirju tuleb koguda kas kirjalikult või Internetis ning neile tuleb saada kinnitus. Organiseerijad tuleb identifitseerida: kes nad on, mida nad toetavad ning kelle heaks nad töötavad. Sellest kujuneb võib-olla Euroopa demokraatia legitiimsuse jaoks üks suur samm edasi. See on samm edasi selles suunas, et tuua ELile lähemale kodanikke, kes nende arvates on sageli – õigustatult või ülekohtuselt – nende igapäevastest murdest valgusaastate kaugusel.

Siiski ei saa eirata riski, et algatust hakkavad enda huvides ära kasutama teatavad vabaühendused või teatud tööstusharud. Selleks et seda saadaks edu, peavad algatused tõepoolest pärinema kodanikelt. See peab aitama arutelusid edasi viia, lepitama kodanikke Euroopa Liiduga ning aitama kaasa Euroopa kodanikuühiskonna arenemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Täna hääletasime täiskogul Euroopa kodanikualgatuse üle. Algatust tutvustati Lissaboni lepingu artiklis 11 ning selle eesmärk oli võimendada kodanikke samasuguse poliitilise algatusvõimega, mis Euroopa Parlamendil ning Euroopa Liidu Nõukogul juba on. Euroopa kodanikualgatus on uus osalusdemokraatia algatus mandri mastaabis.

2010. aasta 31. märtsil esitas komisjon määruse ettepaneku ning 14. juunil kiitis nõukogu Euroopa kodanikualgatuse üldise lähenemisviisi heaks. Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon kiitis raporti heaks novembris. Sellega kaasnes ka läbirääkimiste mandaat. 30. novembri trialoogi käigus jõuti kokkuleppele mitmetes muudatustes. Kokkuleppe põhipunktid on: registreerimise ja lubatavuse kombineerimine; allkirjade arv, mille andjateks peab kodanikke kokku olema vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest; kodanikekomitee rajamine; algatuse toetamise miinimumvanus ning allkirjade kogumise süsteem Internetis.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (FR) Meie kodanikud on seda uut instrumenti oodanud, mis neile ELi poliitiliste suuniste suhtes mõnevõrra mõjuvõimu annab. Nad on juba tõestanud, et nad teavad, kuidas seda kasutada, et arutelus õigusloome üle oma sõna sekka öelda: näiteks geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) moratooriumi petitsioon, mille käivitasid Greenpeace ja Avaaz ning mis saadeti eelmisel nädalal komisjoni presidendile José Manuel Barrosole. Kahjuks jõudsid kodanikud tegutseda enne seadusandjaid ning petitsioon jõudis kohale enne, kui olid määratletud protseduurireeglid, mis teevad kodanikualgatused kasutuskõlblikuks alates 2012. aasta algusest.

Seetõttu peavad parlamendiliikmed edastama ja toetama soovi, mille suhtes avaldas toetust peaaegu 1,2 miljonit inimest, ning kindlustama asjakohased järeltoimingud. Parlamendil õnnestus rakendada oma mõjuvõimu läbirääkimistel nõukogu ja komisjoniga, et algatus oleks võimalikult kättesaadav, tõhus ja teedrajav. Nüüd ei takista kodanikke enam mitte miski ELi funktsioneerimises otseselt osaleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult. (IT) Tänane hääletus andis rohelise tule esimesele euroopalikule demokraatlikule osalemispraktikale. Euroopa kodanikualgatus on Lissaboni lepingu üks uuenduslikumaid sätteid ning esimene samm otsedemokraatia suunas.

Algatus on instrument, mis võimaldab kodanikel nõuda Euroopa Komisjonil esitada seadusandlik ettepanek mis tahes teemal, mis kodanike jaoks oluline tundub, andes miljon allkirja, mis esindavad 0,2% Euroopa Liidu rahvastikust. Keskkonna, sotsiaalteemade ja finantskriisi põhjustatud katastroofidega seotud probleemid on ühed kõige tundlikumad teemad, mis võivad kodanikke piisavalt mobiliseerida, mille tulemusena esitatakse ELile palve neid teemasid õiguslikult reguleerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Täna heakskiidetud ettepanekuga kodanikualgatuse kohta jõustasime Lissaboni lepingu olulise osa, mille abil saavad kodanikud osaleda otse Euroopa Liitu puudutavas debatis. See on eriti oluline Euroopa Parlamendi jaoks, kes valitakse rahva häältega. Meie ülesanne on nüüd sellele töövahendile tõsist tähelepanu pöörata, mis suurendab Euroopa avaliku elu demokratiseerumist. See ei oleks hea, kui see muutuks seaduseks, mida ei jõustata, ning kodanikel tekiks arusaam, et me pakume neile ainult teoreetilist võimalus seadusandlikus algatuses osaleda. See saab Euroopa institutsioonidele olema oluliseks katseks, mis näitab, kui suures ulatuses nad kodanike, mitte isendi heaks töötavad. Hea on see, et pärast seda, kui seadus on kolm aastat jõus olnud, saame vaadata üle sätted, mis on osutunud ebaefektiivseteks, nii et sellest saab tõesti süsteem, mis tagab demokraatliku diskussiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. – (NL) Hääletasin Euroopa kodanikualgatuse reeglite vastuvõtmise poolt. Euroopa Parlament on Euroopa Liidu Nõukoguga peetud arutelu käigus saavutanud piisavalt palju. Kodanikualgatus annab Euroopa Liidu kodanikele võimaluse lisada ettepanek Euroopa poliitilisse päevakorda. Pärast miljoni allkirja kogumist on Euroopa Komisjon kohustatud ettepanekut kaaluma ning esitama põhjused miks ta teeb või ei tee sellest ametlikku seadusandlikku ettepanekut. Euroopa Liit nõudis, et allkirju tuleb koguda vähemalt üheksast ELi liikmesriigist, kuid parlamendil õnnestus seda piiri seitsmele alandada. Lisaks lubatakse organisaatoritel, kellel õnnestub piisavalt allkirju kokku koguda, selgitada oma ettepanekut isiklikult Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile. Kahju, et parlamendil ei õnnestunud kaotada reeglit, mille kohaselt peavad kaheksateist riiki nõudma oma kodanikelt isikutunnistuse numbri esitamist, kui nad kodanikualgatust allkirjastavad. See peletab inimesed eemale. Mõned kardavad identiteedipettust. On riike, mis ei hakka isikutunnistuse numbrit küsima. See loob ELis ebavõrdsed seadused. See, kui tõsiselt Euroopa kodanikud sellesse suhtuma hakkavad, saab olema teema, millega nüüd peamiselt Euroopa Komisjon tegelema hakkab.

 
  
MPphoto
 
 

  Ernst Strasser (PPE), kirjalikult. − (DE) Tänane hääletus Euroopa kodanikualgatuse üle kehtestas otsedemokraatia uue elemendi, peaaegu täpselt aasta pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Võtsin endale usaldatud volitused Euroopa Parlamendis eesmärgiga tõstatada Austria kodanike mured Brüsselis päevakorda. Olen sellele põhimõttele truuks jäänud ja seega on minu jaoks oluline, et inimeste muresid Euroopa tasandil kuuldaks. Euroopa kodanikualgatust tuleks näha võimalusena kaasata rohkem inimesi lähemalt ELi otsustusprotsessi. ELi kodanikel on nüüd võimalus esimest korda komisjonile seadusandlikke algatusi esitada ning selle tulemusena ELi poliitikat aktiivselt kujundada.

Pikkade läbirääkimiste tulemusena võib pidada edukaks seda, et vastuvõetavuse barjääri langetati alla 300 000 allkirja ning liikmesriikide arvu vähendati ühe neljandikuni. Üks Austria eripära on see, et noored inimesed saavad kodanikualgatustes osaleda alates 16. eluaastast. See demonstreerib jällegi, et Austria jaoks on oluline kaasata noori inimesi ELi projekti, sest nemad on lõppude lõpuks need, kes Euroopa vaimu edasi kannavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa kodanikealgatus on avalikkuse osalemise instrument, mille eesmärk on astuda vastu demokraatia defitsiidile ning sellisena vähendada distantsi, mida Euroopa kodanikud tunnevad enda ning Euroopa institutsioonide vahel olevat. Selle algatuse institutsionaliseerumine, mida sätestab Lissaboni leping, võimaldab Euroopa kodanikel kaudselt kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama teatud seadusandlikke meetmeid, eeldusel et need kuuluvad komisjoni võimkonna alla.

Euroopa Parlamendi esitatud raport määratleb kriteeriumid selle Euroopa algatusõiguse rakendamiseks, et see muutuks kõikides liikmesriikides lihtsamaks, kättesaadavamaks, kiireks, läbipaistvamaks ning ühetaolisemaks. Tõelise Euroopa avaliku ruumi loomine saab võimalikuks tänu sellele algatusele, mis annab tõuke kodanike dialoogile ning kodanikuühiskonna kaasamisele. Leian, et kõiki algatusi, mille eesmärk on vähendada kodanike ja Euroopa projekti lõhet, tuleks esile tõsta, rakendada ja täielikult ellu viia.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin kodanikualgatuse raporti poolt. Lissaboni lepingu juurutatud uued sätted annavad tõuke osalusdemokraatiale ning tähistavad olulist sammu kodanikuvaimu levitamise suunal. 42% Euroopa kodanikest usaldab ELi institutsioone. Selle üks põhjus võib olla asjaolu, et Euroopa kodanikud on teadlikud ainult mõnedest Euroopa algatustest ning nende suunal rakendatavatest poliitilistest suunistest. Just seetõttu ei paku kodanikualgatus Euroopa kodanikele mitte ainult võimalust osaleda otse otsustusprotsessis, vaid annab neile ka võimaluse aidata kaasa Euroopa liidu tegevuskava kujundamisel. Kodanikualgatus aitab seega tuua Euroopa kodanike põhiprobleemid ja nõuded Euroopa seadusandja ette. See ei ole uus kontseptsioon. 2007. aastal tegime ettepaneku koguda miljon allkirja, et nõuda komisjonilt sellist direktiivi, millega integreerida puudega inimesi ühiskonda.

Sel ajal suudeti koguda vaid umbes 700 000 allkirja, kuid seadusandlikud ettepanekud esitati Euroopa Komisjonile. Lõppude lõpuks saab meile oluliseks – võttes arvesse meie eesmärki täita kohustust Euroopa kodanike ees – kindlustada, et kodanikualgatusega esitatud nõuded muudetaks seadusandlikeks aktideks, mis parandavad nende inimeste olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. Toetan seda raportit kui vahendit, millega püütakse Euroopas kodanikke rohkem kaasata, võimaldades ELi kodanikel esitada õigusakte, mis võivad nende igapäevasele elule mõju avaldada. Kodanikud saavad Euroopa Liidule teada anda, mida nad liidu tööst arvavad. Miljoni allkirjaga, mis peavad pärinema vähemalt ühest neljandikust ELi liikmesriikidest, annab see algatus osa võimu inimestele tagasi. Parlament on protseduuri lihtsustanud, et kindlustada selle lihtne kasutamine ning maksimeerida kodanike osalust algatuses. Pärast kõikide allkirjade kinnitamist otsustab komisjon kolme kuu jooksul, kas tuleks esitada uus seadus, ning peab oma põhjused avalikustama.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (SK) Sageli viidatakse siin parlamendis Euroopa Liidu kodanikele, kelle huve me esindame. Samaaegselt on need samad inimesed kaua aega leidnud, et mitte ainult see parlament, vaid kõik Euroopa institutsioonid on neist liiga kaugel ning tundetud nende probleemide suhtes.

Euroopa kodanikualgatus saab seda muuta. See võimaldab inimestel öelda otse, et me tahame seda, me ei taha toda ning see peab muutuma.

Meile meeldib rääkida ka Euroopa integreerumisest. Mis aga ühendab eri riikide inimesi rohkem kui vajadus jõuda ühisele seisukohale, sõnastada ühine ettepanek ning leida tuge eri keeli kõnelevatelt inimestelt? Euroopa kodanikualgatuse rakendamine tähendab praktikas seda, et eri liikmesriikide kodanikud hakkavad rääkima ühel häälel teemadel, mis on nende jaoks olulised. Ühine algatus ja ühine huvi on pinnas, millelt võib võrsuda tõeline Euroopa identiteet.

Usun siiralt, et lähitulevikus hakkab see praktiline euroopalikkuse vaim välja kujunema. Arvan, et vastukaaluks Euroopa institutsioonide brošüüride fraasidele saab see olema elujõuline, kuna kodanikest endist saab uue Euroopa identiteedi ja euroopalikkuse allikas.

Seetõttu pooldan esitatud määruse eelnõud selle kohta, kuidas kodanikualgatust kohaldama hakatakse ning olen valmis tegema kõike, mis vaja, et kindlustada, et kodaniku häält mitte ainult ei kuuldaks, vaid ka austataks.

 
  
  

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0688/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Arvan, et komisjoni 2011. aasta tööprogramm on põhjalik, kuna selle põhieesmärk on Euroopa majanduse taastumine, EL 2020. aasta strateegia poliitiliste prioriteetide ja 2011. aasta mitmeaastase finantsraamistiku eelarve raames koos uue rahastamise ja kulutuste meetmetega ning koos uue otsusega oma ressursside küsimuses, demonstreerides muret, et tingimuslik rahastamine võib nõrgemate riikide majandusolukorrad tõsisemaks muuta ning sellega ei kaasneks EL 2020. aasta strateegia soovitud mõju, milleks on majanduse taaskäivitamine. Leian, et tõukefondid on Euroopa piirkondade majanduse taastumise ja konkurentsivõime seisukohalt vaadatuna väga olulised, sest kui lisada kriisi ajal kokkuhoiumeetmetele tingimuslikkus, võib see avaldada ELi sisemisele arengule veelgi tõsisemat mõju. Tähelepanu tuleb pöörata ühise põllumajanduspoliitika, ühise kalanduspoliitika ning ühtekuuluvuspoliitika reformimisele ning alati tuleb võtta arvesse eri piirkondade erinevaid lähtepunkte, mis hõlmab ka erinevate reaalsuste jaoks kohandatuid meetmeid. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad peaksid mängima olulist rolli ning tervitatav on lähenemisviis, mis hõlmab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumist üleilmsete kaubandussuhete kontekstis ning püüdlusi neid nüüdisajastada ja konkurentsivõimelisemaks muuta, mida selle tööprogrammi prioriteetides sätestatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. Soovin juhtida teie tähelepanu väga olulistele teemadele, mis komisjoni järgmise aasta tööprogrammist puuduvad. Need on seotud inimõiguste probleemidega. Kas komisjon kavatseb järgmise aasta jooksul algatada spetsiifilisi tegevusi või õigusakte inimõiguste valdkonnas?

Oleme kuulnud, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident paruness Ashton plaanib oma ametisoleku aja jooksul pöörata inimõigustele erilist tähelepanu. Tema tegevustes ja sõnavõttudes on aga inimõigustele senini veel vähe tähelepanu pööratud. Ka Euroopa välisteenistus peaks ELi tegevusi inimõiguste valdkonnas toetama, aga kuna 2011. aastaks pole ELi eelarvet koostatud, ei saa Euroopa välisteenistus alates 2011. aasta jaanuarist täielikult oma kohustusi täitma asuda.

Austatud president! Kas võiksite meile öelda, mis on teie varuplaan ning kuidas kavatsete kindlustada ELi usaldusväärsust inimõiguste kaitsmise ja propageerimise puhul maailmas?

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Parlamendilt küsiti arvamust komisjoni seisukoha kohta, mis puudutas komisjoni tööprogrammi 2011. aastaks. Mina hääletasin selle resolutsiooni poolt, mis juhib tähelepanu korralikule koostöövajadusele komisjoni ja parlamendi vahel ning komisjoni rollile aluslepingute ja ELi üldhuvide kaitsjana. Resolutsioon rõhutab eriti ka Euroopa 2020. aasta kasvueesmärke tööhõive valdkonnas ning kiidab heaks Euroopa semestri, mille eesmärk on avalike ressursside parem haldamine. See kasv peab olema nutikas (see peab propageerima digitaaltehnoloogiat, teadus- ja arendustööd ning haridust); kestlik (20% energiatõhususe eesmärgiga) ning kaasav (võideldes diskrimineerimisega töötajate vahel ning paremate tööstussuhete abil). Komisjon peab lähemalt uurima siseturgu, vabaduse, julgeoleku ja õigluse valdkondi ning oma välispoliitikat, mis on endiselt alles algusjärgus.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi ühisresolutsiooni poolt, sest see analüüsib ja hindab Euroopa Komisjoni prioriteete 2011. aastaks ning tulevasi katsumusi. Euroopa Parlamendi viimasel osaistungijärgul Strasbourgis, esitas José Manuel Barroso komisjoni tööprogrammi tulevaks aastaks ning seetõttu leiab Euroopa Parlament, et on väga oluline alustada komisjoniga dialoogi ning pöörata erilist tähelepanu põhilistele ELi strateegilistele eesmärkidele. Lisaks kutsub parlament komisjoni üles kehtestama esitatavate oluliste ettepanekute puhul realistlikku ja selgemat ajakava, mis peab olema tõhus, mille peab reaalselt ellu viima ning mida rakendataks varasematest paremini. Juhin tähelepanu asjaolule, et kuigi komisjon plaanis luua uusi töökohti ning viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke niipea kui võimalik, puuduvad komisjoni tuleva aasta programmis tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas spetsiifilised ettepanekud uute ja kvaliteetsete töökohtade loomise kohta. Komisjon esitab jälle samu seadusandlikke algatusi töötajate lähetamise ja tööaja kohta, mida esitati ka eelmise aasta tööprogrammis, ning annab lubadusi parandada migrantidest töötajate õigusi kõikjal Euroopa Liidus. Täielik majanduslik taastumine eeldab kestliku kasvu ja tööhõive kasvatamise valdkonnas ühtset Euroopa strateegiat, mida toetaks piisavad volitused ja vahendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Kiiresti on vaja ellu viia märkimisväärseid muudatusi nii riiklikul kui ka liidu tasandil, kui mõtleme sellele, et praegune kriis, millesse Euroopa on sattunud, mõjutab jätkuvalt liikmesriikide majandust. Olles teadlik, kui oluline on 2011. aasta liidu tuleviku ning Euroopa Komisjonile ning üldiselt ka tervele liidule kaasnevate katsumuste valguses, hääletan selle resolutsiooni eelnõu poolt. Lisaks pean oluliseks juhtida tähelepanu kõikidele ettepanekutele, milles avalduvad Euroopa Komisjoni püüdlused uurida ühtse turu kasvupotentsiaali. Leian, et ühisturu potentsiaali maksimeerimine – turgude suurema integreerimise ja Euroopa ettevõtete ning tarbijate kindlustunde kasvatamise läbi – võib tekitada Euroopa majandusele võimendamise efekti. Leian aga, et komisjon oleks võinud selles küsimuses kaugemale minna, esitades põhjalikumaid ja konkreetsemaid ettepanekuid, et pöörata tähelepanu turul tegutsejate probleemidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Komisjoni 2011. aasta tööprogramm vajab täiendavat doosi Euroopa Liidu vaimu ning suuremat julgust ELi poliitiliste ja institutsiooniliste põhiprobleemidega tegelemisel, eriti Lissaboni lepingu jõustumise valguses ning sellega kooskõlas. Probleemid, millega tuleb tegeleda, on muu hulgas järgmised: 1. suurem austus Euroopa Parlamendi rolli suhtes ettepanekute kujul, võttes arvesse parlamendi seisukohti tema avaldatud arvamustes ja algatuste ettepanekutes; 2. tihedam ja institutsioonidevaheliselt tasakaalustatum koostöö eelarve ja rahastamise väljavaadete küsimustes; 3. suurem julgus ELi ressursside tõhusa kasutamise ettepanekute koostamisel, mis võimaldaksid määrata siduvaid eesmärke ning konkreetseid võrdlustasemeid; 4. tõhus ja lõikav majanduse ja rahanduse haldamine ning ka töötajate rahaline osalemine ettevõtte edus, mis võimaldab laiaulatuslikumat, tasakaalustatumat ning kaasavamat majandus- ja sotsiaalarengut. Kuigi komisjoni 2011. aasta tööprogramm katab ainult mõned ülaloetletud punktidest, on minu arvates siiski vajalik seda toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin komisjoni 2011. aasta tööprogrammi resolutsiooni poolt. See on esimene programm, mis uue programmiperioodi raames vastu võetakse ning see peaks kaasa aitama parlamendi ja komisjoni tihedama dialoogi tekkimisele, mille eesmärk on parandada ELi tasandil poliitiliste ja eelarveliste prioriteetide suhet.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjon esitas 2011. aastaks põhjaliku komisjoni tööprogrammi, mis sisaldab järgmisi põhipunkte: (i) kaasav kasv; (ii) kestlik kasv ja (iii) finantsregulatsioon. Mis puudutab kaasava kasvu teemat, mille raames rõhutab komisjon sotsiaalkindlustusskeemide kestlikkust ning võitlust vaesuse vastu, pooldan vajadust leida täpne tasakaal kokkuhoidliku majanduse ja sotsiaaltoe vahel ning määratleda, milline suund peaks Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformidel olema.

Kestliku kasvu teema puhul on oluline mõista, kuidas saavutatakse vajaliku keskkonnakaitse ja ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja ühtse kalanduspoliitika (ÜKP) tulevaste reformide tasakaal. Lõpetuseks peaks majandusjuhtimise tugevdamise ja finantsregulatsiooni puhul prioriteediks kujunema mis tahes sammud, mis muudavad Euroopa pangandussüsteemi kindlamaks ja kriisistsenaariumite suhtes püsivamaks, ning liikmesriikide rahanduspoliitiliste suuniste kindlustamine ja nende majanduslik kooskõlastamine, sest 2011. aasta suur katsumus on kriisist väljatulemine ja kasvupoliitikale vundamendi rajamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime Euroopa Parlamendi resolutsiooni eelnõu vastu, mis puudutas Euroopa Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi, sest põhivaldkondades on see enda seisukohtade toetus ning eirab tõelist vajadust murda vabaks Euroopa Komisjoni toetatavatest neoliberaalsetest, militaristlikest ja antisotsiaalsetest poliitilistest suunistest.

Kuigi Euroopa Komisjoni on kritiseeritud selle eest, ta ei ole andnud vastuseid parlamendi küsimustele, siis tegelikult on ta seda teinud, kui õnnitleb ennast majandusreformi prioriteedi, eelarve kestlikkuse prioriseerimise ja sotsiaalse kestlikkuse teisejärgustamise eest või kui eelistatakse tungivalt tihedamat ühtset turgu või kui soovitakse Doha kõnelused lõpetada võimalikult kiiresti ning panna punkt ka selle vastavatele vabakaubanduslepetele.

Seega, parlamendi enamus soovib jätkata samasuguse poliitikaga, milleks on plaan edendada mitmetes riikides eelmainitud range eelarve plaane hoolimata töötuse, vaesuse, ebavõrdsuse, asümmeetria kasvust ning majanduslanguse süvenemisest, mida need range eelarvepoliitika plaanid põhjustavad, samal ajal kui finants- ja majandusrühmitused teenivad jätkuvalt üha kasvavaid kasumeid. Kõikide nende põhjuste tõttu olime sunnitud hääletama selle resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) 2011. aastal avaldab Euroopa Komisjon ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika muutmiseks. Need kaks algatust on Iirimaa talunikele ja kaluritele väga olulised.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) 2011. aastal esitab komisjon oma ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku kohta vahemikus 2013.–2020. aasta. Minu jaoks on see ilmselge, et põllumajanduse ja maaelu arengu valdkondade rahastuse tase peab jääma praegusele tasemele ning Euroopa rahvaste võimalus ennast toiduga varustada tuleb tagada. Toidu tootmine ja maapiirkondade elluäratamine majanduspiirkondade ning vaba aja piirkondadena, mis asuvad linnade lähedal, peab tulevikus olema Euroopa üks olulisimatest prioriteetidest. Komisjoni kestliku ja interaktiivse kasvu kohustus võtab arvesse 2020. aasta keskkonna ja kliima eesmärgid ning need nõuavad investeeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse, mis omakorda tekitavad töökohti.

Toetan parlamendi üleskutset, et uus mitmeaastane finantsraamistik, mis on koostatud perioodiks pärast 2013. aastat, võtaks arvesse ELi vastutusala laienemist. ELi kaubanduspoliitika plaanid on väga olulised. Komisjon on kohustatud lõpetama Maailma Kaubandusorganisatsiooni läbirääkimised positiivse lõppotsusega. Peame väga kriitiliselt lähenema kahepoolsete kaubanduslepete üha suurenevale olulisusele, eriti Mercosuri läbirääkimiste puhul, mis jätkuvad järgmisel aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. (DE) Hääletasin just komisjoni 2011. aasta tööprogrammi poolt, kuid reservatsioonidega. See ei sisalda enam lubatud teavet ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadilt ettevõtte ühiskondliku vastutuse (EÜV) teemal. Selle asemel on siseturu ja peateenuste peadirektoraat alustanud Interneti-konsultatsioone teemal, mis puudutab ettevõtete finantseerimist mittepuudutava teabe avaldamist. See on ärevusttekitav ning viitab võimalikule poliitikamuutusele. Siseturu ja teenuste peadirektoraat ei küsi enam, kas EÜV vallas on ELi määrust vaja, vaid küsib selle asemel, kuidas seda struktureerida tuleks. Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat korraldas mitmeid läbipaistvuse töötube, millest selgus, et peaaegu kõik tööandjad ja ametühingud olid väga tugevalt kohustusliku EÜV vastu. Alates 2006. aastast on ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat protsessi ohjanud, sest EÜV algatustega aitavad ettevõtted kaasa säästliku keskkonna loomisele, mis on osa nende äritegevusest. Algatused on ettevõtjaliku kohustuse tulemus ning põhinevad individuaalsel algatusel ja vastutusel. Põhikontseptsiooni puhul on olemas konsensus, mida on välja töötatud aastaid paljudel mitme osapoole kohtumistel.

Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadil on institutsionaalne teave, mida kasutatakse nende protsesside ohjamiseks. Kutsun komisjoni üles jätma EÜVde haldamise ja struktureerimise vastutus ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadile. Olen jätkuvalt vastu kohustuslikule EÜVdest raporteerimisele, kuna see tekitab uut bürokraatiat ning peletab ettevõtteid võtmast endale vabatahtlikke lisakohustusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. Finantskriis on tõsiselt kahjustanud kõikide Euroopa liikmesriikide majandust. Selles resolutsioonis nõuame Euroopa Komisjonilt tugevat ja meelekindlat reaktsiooni, mis annaks tõuke kasvule ning kindlustaks tugeva ja püsiva taastumise, millest saavad kasu kõik Euroopa kodanikud. Toetame nõuet vaadata üle enda ressursside süsteem, et luua süsteem, mis maksukoormuse seisukohast vaadatuna on õiglane, selge, läbipaistev ja neutraalne; toetame valikuvariantide kaalumist, mis vähendaksid ELi maksumust kodanikele, näiteks parandades rahandussektori praegust alamaksustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Komisjoni uus 2011. aasta tööprogramm põhineb kolmel punktil: 1) kaasav kasv; 2) kestlik kasv ja 3) finantsregulatsioon. Seetõttu peame tegema tööd selle nimel, et meil oleks paindlik sotsiaalkindlustusskeem, millega saaksime võidelda vaesuse vastu, tekitades samaaegselt sellist majanduskasvu, mille raames võetakse samuti arvesse keskkonnakaitset, et meie majandusjuhtimine muutuks kindlamaks, et Euroopa pangandussüsteem muutuks tugevamaks ning püsivamaks tuleviku kriisistsenaariumite suhtes ning et liikmesriikide eelarvepoliitikad muutuksid ka stabiilsemaks, sest 2011. aasta põhikatsumus on kriisist väljumine ja kasvupoliitika jätkamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Palju õnne! Lõpuks ometi pööras keegi tähelepanu Euroopa Komisjoni ja jumalate erinevusele. Aeg on tühi jutt reaalse tööga asendada. Euroopa Komisjon ei peaks eirama Euroopa Parlamendi liikmete küsimusi. Nende kohus on ellu viia Euroopa Parlamendi otsuseid. Tundub, et mõned volinikud on selle ära unustanud. Kui ei, siis mis juhtus üksikasjaliku seirearuande raporti resolutsiooniga, mille Euroopa Parlament 2004. aasta 11. märtsil heaks kiitis ning mis oli Lätis elavate kodakondsuseta isikute teema avalöök? See lihtsalt kadus päevakorrast. Kes selle eest vastutas? Kelle palka vähendati? Keda manitseti? Mitte kedagi! Elagu Euroopa Ülemkogu!

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Komisjoni 2011. aasta tööprogrammiga seotud resolutsiooni poolt, sest nõustun selle põhieesmärkidega. See on tõsiasi, et 2011. aasta prioriteediks peaks olema majanduse taastumisele kaasaaitamine. Komisjoni tööprogrammi väga positiivsed osad on majandusjuhtimise tugevdamine ning finantssektori reformimise lõpetamine selliste meetmetega, mis võimaldavad kasvu taastumist, et luua töökohti. Majanduse tõhus kestlik ja kaasav kasv on oluline, et taastada ELis kindlustunnet ja optimismi. Investeeringud teadus- ja arendustöösse, energiajulgeolekusse ning horisontaalsed tööjõupoliitilised suunised, mis võimaldavad tõelist töötajate liikumist, on seetõttu sellise tööprogrammi alustoed, mis on suunatud kasvule. Samuti tuleb rõhutada vabaduse, julgeoleku ja õiguse ühtse ala loomise eesmärki.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Komisjoni 2011. aasta tööprogramm ei peegelda piisavalt neid märkimisväärseid sündmusi, mis Euroopale alates 2008. aastast on mõju avaldanud, ega ka Euroopa kodanike lootusi ja ootusi. On kahetsusväärne, et programm ei keskendu rohkem seitsme miljoni töökoha kadumisele, mille põhjuseks oli finantskriis, kindlustades seeläbi põhimõtteliselt tulevateks aastateks pideva tööpuuduse. See aspekt on üks olulisimaid katsumusi, millega EL 2011. aastal silmitsi seisab. Komisjon peab seetõttu leidma viisi, mille abil tema algatused ja ettepanekud loovad tavalistele kodanikele piisavalt häid töökohti. Pensionite küsimuses peab komisjon kuulda võtma sotsiaalpartnerite seisukohti ning tagama, et tulevane valge raamat peegeldab osapoolte ootusi, mille hulka kuulub esimese samba, mis on avalik sammas, tugevdamine.

Toetan tööteabe ja konsultatsiooni portaali EURESe uuendamist, mille eesmärk on muuta see noortele töötajatele kättesaadavamaks. Kahju on aga, et see ettepanek on edasi lükatud 2012. aastani, kuigi praegu vajavad noored seda kohe. Komisjoni programmis ei viidata soo küsimusele. Selle tulemusena on vaja Euroopa direktiivi, mis tegeleks 17,4%-suuruse meeste ja naiste palgavahega, ning ka direktiivi, mis kaotaks naistevastase vägivalla.

 
  
MPphoto
 
 

  Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. − (DE) Kuna hääletusnimekirja muutmise etteteatamisaeg oli lühike, ei olnud mul piisavalt aega sisuga tutvuda ning otsust langetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on toetanud esitatud ühisresolutsiooni ning ka mitmeid muid teisi esitatud muudatusettepanekuid. Mul on hea meel selle üle, et ei puudutatud viidet, kus me väidame, et EP soovitab komisjonil tungivalt esile tulla julgete ja uuenduslike ettepanekutega, mille abil oma ressursside süsteemi põhjalikult üle vaadata.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Toetasin komisjoni 2011. aasta tööprogrammi resolutsiooni vastuvõtmist. Eelmises kõnes rõhutasin, et on vaja koostada direktiivi eelnõu naistevastase vägivalla kohta, võtta kiiresti ja tõhusalt üle Stockholmi programm ning lisada järgmise aasta eelarvesse sport. Samuti on oluline jätkata tööd diskrimineerimise ärahoidmise direktiiviga. Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles astuma nendel suundadel 2011. aastal otsustavaid samme.

Samal ajal kui ELi kodanikud ootavad kannatamatul seda direktiivi, seavad mõned liikmesriigid selle vastuvõtmise seaduslikkuse endiselt kahtluse alla. Raske on aru saada teadlikkuse puudumisest, vajadusest omada ühte diskrimineerimisvastast seadust, mis tagaks võrdse kohtlemise kõikidele inimestele ja mitte ainult väljavalitud sotsiaalsetele rühmadele. Mind ei veena finantsargumendid, milles rõhutatakse direktiivi juurutamisega kaasnevaid suuri kulusid, kui see laieneb puudega inimestele. Isegi kriisi ajal peab Euroopa jätkama kõikide oma kodanike võrdset kohtlemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjon esitas oma 2011. aasta tööprogrammi Euroopa Liidu jaoks väga delikaatselt ajal. Majanduskriisist taastumine ei ole endiselt veel täielikult alanud, mis tähendab, et järgmise aasta programm peab jätkuvalt keskenduma Euroopa majanduse taastumise dünaamikale. 2011 peaks saama aastaks, kui ELi 2020. aasta strateegia integreerub Euroopa menetlustega, eesmärgiga püüelda nutika kestliku ja integreeritud kasvu eesmärkide poole.

Toonitan töökohti loova kasvu taastamise olulisust, mis on võimalik ELi 2020. aasta reformiprogrammi kiirendamisega. Selles kontekstis rõhutan järgmiste juhtalgatuste rolli: innovatsiooniliit, digitaalarengu tegevuskava, uued oskused ja töökohad ning vaesuse vastu võitlemise platvorm. Leian, et on oluline tagada strukturaalreform, et parandada Euroopa konkurentsivõimet ning kiirendada majanduskasvu, eriti just ühtekuuluvuspoliitika kaudu, mis julgustab investeerima reaalmajandusse. Mis tahes tulevane ühtekuuluvuspoliitika peaks ka kindlustama, et uue mitmeaastase finantsraamistiku fookuseks on ELi 2020. aasta strateegia ja Lissaboni lepingu raames ka Euroopa poliitiliste suuniste eesmärkide saavutamine. Euroopa Parlament peab selles küsimuses endale aktiivse rolli võtma ning on väga oluline, et komisjon esitaks selle tarbeks institutsioonidevahelise koostöö mudeli.

 
  
  

Resolutsioonide ettepanekud RC-B7-0693/2010

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna EL ja Aafrika Liit (AL) peavad koos pöörama tähelepanu mõlemale osapoolele murettekitava teema olulisimatele probleemidele, et alustada edukalt Aafrika ja ELi partnerlusega, mis põhineb vastastikusel huvil kasutada ära mõlema kombineeritud potentsiaale. Tihedama koostöö jaoks on vaja tagada demokraatlik juhtimine ja inimõigused, kuid kahjuks kutsuti Robert Mugabe kolmandale Aafrika-ELi tippkohtumisele, millest ta võttis aktiivselt osa. Seetõttu kutsun kõiki osalejaid üles võtma tulevikus kindlam poliitiline seisukoht, et saata selge sõnum, et EL usub vankumatult õigusriigi ja demokraatia kontseptsiooni.

Oluline on ka, et kõik Aafrika Liidu liikmesriigid ratifitseeriksid Aafrika Liidu harta demokraatia, valimiste ja valitsemise kohta ning toetaksid täielikult Rahvusvahelist Kriminaalkohust. See kaitseks demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtteid ning samal ajal looks võimalusi tõhusaks koostööks majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja teistes valdkondades.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Alates Kairos toimunud 2000. aasta Aafrika-ELi tippkohtumisest on Euroopa Liit käivitanud Aafrika suunal väga kaugeleulatuva välispoliitika programmi. 2005. aastal käivitas EL oma Aafrika strateegia. Kaks aastat hiljem oli vaatenurk teistsugune ning seekord lõppes Lissaboni Aafrika-ELi tippkohtumine Aafrikaga strateegilise partnerluse loomisega. Hiljuti lõppes kolmas Aafrika-ELi tippkohtumine. See ei olnud tõesti edukas: näiteks ei olnud meil hea meel diktaatori Robert Mugabe kohaoleku üle ning oleksime soovinud vastupidi näha Sudaani esindajat. Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, mis käsitleb tulevast partnerlust. Uus tegevuskava põhineb kaheksal uuel põhiteemal: 1 – rahu ja julgeolek; 2 – demokraatlik valitsemine ja inimõigused; 3 – kaubandus, piirkondlik integratsioon ja infrastruktuur; 4 – aastatuhande arengueesmärgid; 5 – energia; 6 – kliimamuutus; 7 – migratsioon, mobiilsus ja tööhõive; 8 – teadus, infoühiskond ja kosmos.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Peame veelgi rohkem arendama Aafrika ja Euroopa Liidu strateegilist partnerlust, et suudaksime koos ühistele raskustele vastu astuda, edendada kestlikku majanduskasvu ning arendada koostööd energia, kaubanduse ja kliimamuutuse valdkondades. Koostöö arendamisel on oluline osutada märkimisväärset tuge vaesusega võitlemisel, inimõiguste kaitsmisel, sh sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaõiguste kaitsmisel, ning pöörata tähelepanu Aafrika mandri rahu ja julgeolekuga seotud katsumustele. Toetan Aafrika-ELi taastuvenergia koostööprogrammi ning võetud kohustusi, millega pakutakse aafriklastele juurdepääs nüüdisaegsetele ja kestlikele energiateenustele, et suurendada Aafrikas taastuvenergia kasutust ning parandada Aafrikas energiatõhusust kõikides valdkondades. EL ja Aafrika peaksid ühendama oma püüdlused, et vähendada raadamisest ja metsade seisukorra halvenemisest tingitud heiteid ning võtma kliimamuutusega võitlemiseks tarvitusele tõhusad meetmed. Tuleks leida vajalik rahastus, et oleks võimalik ellu viia loetletud tegevusi ning kindlustada tõhus parlamendi teostatav järelvalve ELi finantsabi kasutamise üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul oli hea meel hääletada selle ühisresolutsiooni poolt, mis puudutas kolmanda Aafrika-ELi tippkohtumise järeldusi. Vaadatuna sellelt seisukohalt, et Aafrika mandril on vajadus mitmekesistada oma investeerimispartnerlusi, eriti Aasia riikide ja Lõuna-Ameerikaga, on esitatud 2010.–2013. aasta Aafrika-ELi strateegiline tegevuskava eriti oluline just selles mõttes, et see võiks anda liidule lisaväärtust Vahemere piirkonna ja Cotonou’ lepinguks. Leian, et Aafrika riikide piirkondlik integratsioon Aafrika Liidu kaudu ning selles kontekstis ka kaubandusinvesteeringud, muutuvad Aafrika kestliku kasvu ning poliitilise ja majandusliku stabiilsuse saavutamisel väga oluliseks. Seetõttu loodan, et Aafrika ja ELi juhid mitte ainult ei austa Tripoli lepet, vaid tunnistavad muu seas ka, et see strateegiline partnerlus on väärtuslik instrument piirkonnavahelise Aafrika kaubanduse edendamiseks. Jagan ka José Manuel Barroso veendumust, et taastuvenergia on Aafrika majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks ülioluline, ning toetan tema Aafrika rohelise energia revolutsiooni üleskutset.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, mis puudutas Aafrika-ELi strateegilise partnerluse tulevikku kolmandale Aafrika-ELi tippkohtumisele eelnenud perioodil, kuna leian, et seda partnerlust, mis kolm aastat tagasi kahe mandri vahel Portugali ELi eesistumise ajal sõlmiti, tuleks kindlustada, et saaksime koos vastu astuda ühistele katsumustele ning edendada kestlikku arengut, rahu ja inimõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Olin 2007. aastal Lissabonis, kui toimus esimene Aafrika-ELi tippkohtumine, mis pani aluse kestvale dialoogile Euroopa ja Aafrika mandri vahel, kellega meid seovad väga olulised ajaloolised, kultuurilised, majanduslikud ja ärilised sidemed, ning oli esimene samm koostöö poole, mis tõi Euroopa ja Aafrika liidrid kolm aastat hiljem Tripolis uuesti kokku.

Leian, et püsiv ja tervislik Aafrika-ELi partnerlus on arengu ja progressi alus, mistõttu arvan, et see investeering, mille mõlemad osapooled tegid omavaheliste suhete tihendamiseks, on täiesti õigustatud. Elame ajal, kui traditsiooniline koostööpoliitika, mida rakendatakse ainult humanitaarabina, ei vasta enam arenguriikide vajadustele, eriti nende riikide, kes asuvad Aafrika mandril.

Seega usun, et tulevikus liigub koostöö hoopis teistsuguses suunas, ärisuhete ja majanduspartnerluse poole ning ka tõhusa vastastikuse vahetuse suunas, teadustöö, uuenduste ja haridusvaldkondades, sest seal vajab Aafrika-ELi koostöö tihendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Kolmas Aafrika-ELi tippkohtumine toimus Tripolis vahemikus 29–30.10.2010. Mul on kahju, et Aafrika-ELi ühisstrateegiaga ei suudetud alust panna uuele strateegilise suhtele.

Ütlen uuesti, et ma loodan, et järgmisel tippkohtumisel jõutakse viljaka kokkuleppeni ning mõlemal partneril kujunevad välja ka kestlikud sihid eesmärgiga võidelda vaesusega ning tagada õiglane sissetuleke ja tugi ning hoida ka alal põhilisi inimõigusi, sh sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaõigusi Aafrikas.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Tõsise maailmamajanduse kriisi kontekstis on katsumused Aafrika riikide ees meeletud. See finantskriisina esitletud kriis on lõppude lõpuks paljastanud majanduskasvu piirid, nagu kapitalism seda silmas peab, nimelt viljaka maa saadavus toidu ja muude orgaaniliste toorainete valmistamiseks, geoloogiliste varude saadavus mineraalidest toormaterjalide kaevandamiseks ning energia saadavus tööstuse tööshoidmiseks.

Olukord intensiivistab Aafrika pärast kisklemist, sest tegemist on mandriga, kus on tohutult palju loodusvarasid. Eesmärk on turgude ja loodusvarad üle valitsemine. ELi poliitikat Aafrika suunal tuleks mõista sellises kontekstis: väljapressimine, et allkirjastataks need n-ö majanduspartnerluse lepingud; Lõuna-Sudaani lahkulöömise propageerimine; Aafrika rahu- ja julgeolekustruktuuri toetamine ja rahastamine, mille raames otsitakse võimalusi paigutada oma armeesid selliselt, et saaks represseerida enda inimesi; et teenida ELi ja selle majandus- ja finantsrühmituste huve. Need on ainult mõned näited.

Resolutsioon käsitleb seega uuskolonialismi. Sidemeid, mis hoiavad selle piirkonna riike selliste huvide kütkes, mis on piirkonna inimestele tundmatud, tuleb lõdvendada, pannes aluse tõelisele koostööle ning aidates neil koondada oma iseseisvust ning suveräänsust, et saavutada nende majanduslik ja sotsiaalne areng ning progress.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Viimasest Aafrika-ELi tippkohtumisest, kus pandi alus dialoogile, mida Euroopa ja Aafrika manner olid otsinud, on möödas kolm aastat. Partnerlus on arengu ja progressi seisukohalt fundamentaalne ning on oluline, et mõlemad pooled püüaksid oma suhteid kindlustada. Partnerlused ei peaks seostuma ainult ühenduse abiga, vaid lisaks tuleks alus panna ka ärilistele ja majanduslikele partnerlustele, vahetades kogemusi teadustöö, uuenduste ja haridusvaldkondades ning kindlustades seeläbi tulevikusuhteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Aafrika-ELi strateegiline partnerlus on Euroopa Liidu ainukene vahend, mis mandritevahelisi suhteid käsitleb. See tähistab ELi ja Aafrika suhetes muutust: neist on saamas tõelised partnerid võrdsetele alustel, kes käsitlevad dialoogi käigus suurt hulka teemasid, mis neile mõlemale huvi pakuvad. Tegemist ei ole enam andjate ja saajate suhtega. See on strateegiliselt oluline suhe, see tuleb ellu äratada ning seda tuleb kindlustada, kui nii Euroopa kui ka Aafrika tahavad tulla toime katsumustega, mis meie ees seisavad. Pean siinkohal silmas aastatuhande arengueesmärkide realiseerimist, toidukriisi, majandus- ja finantskriisi, kliimamuutust jne. Tripoli tippkohtumise teema „Investeeringud, majanduskasv ja töökohtade loomine” on meeldetuletus sellest, et rahu ja julgeolek, majandus- ja poliitiline juhtimine ning inimõiguste austamine on arengu eeldused. Erainvesteeringute juriidiline ja õiguskaitse on Aafrika majandusliku ning sotsiaalse arengu üks olulisimatest eeldustest. Jõukuse puudumisel ei saa olla sotsiaal-, inim-, ja majandusarengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Tulevik on tume, eriti nüüd, Aafrika-ELi tippkohtumise künnisel. Parim viis selle kindlustamiseks on finantseerida riiklikke haridusprogramme. Gümnaasiumiharidusega inimesed eelistaksid Euroopas kerjamise asemel elada oma riikides. Peame toetama neid valitsusi, kelle püüdluste keskmes on enda kodanikele riikide atraktiivseks muutmine. Mina hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) ELi jaoks on oluline luua Aafrika riikidega lähedased suhted ning tegeleda praeguste ja tulevaste katsumustega ühise strateegia kaudu. Nende seas vajab äramärkimist demokraatia tutvustamine Aafrikas, seal elavate inimeste elamistingimuste parandamine ning ka toorainete kestlik kasutamine, millest on kasu mõlemale osapoolele. Veel üks probleem, mis tuleb lahendada, on korruptsioon. See takistab paljudel Aafrika riikidel arenemast sellisel viisil, mis parandaks nende riikide inimeste heaolu. Kahjuks kaob korruptsiooni tõttu miljoneid eurosid ELi eraldatud abist. Neid kadunud summasid saaks kasutada tõhusalt, nii et kodanikud sellest otseselt kasu saaksid. Peame rakendama seda põhimõtet, et aitame inimesi, et nad suudaksid ennast aidata. Kahjuks ei arvesta resolutsioon sellega ning kavandab lihtsalt praeguste praktikate jätkumist.

Vaesus on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed Aafrikast Euroopasse emigreeruvad. Selle asemel et seada kahtluse alla Euroopa eksporditoetuste praktika, millel on meeletu mõju mõnede Aafrika riikide püsimajäämise suutlikkusele, räägime ainult tühje sõnu. Migratsiooni negatiivsetest tagajärgedest libisetakse üle, mistõttu leidsin, et olen kohustatud hääletama selle resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Euroopa Liidu ja Aafrika suhted on ilmselgelt üliolulised. Seetõttu on mul hea meel, et 2010.–2013. aasta strateegiline tegevuskava ning sellega koos ka rajatud partnerlused heaks kiideti. Tõstaksin neist esile punkti, mis puudutas rahu ja julgeolekut koos ELi püüdlustega pakkuda ennustatavat ja kestlikku rahastust Aafrika rahutagamismissioonidele ning vajadust kutsuda esile kohalikku võimendumist, taastumist ning meelekindlust tsiviilisikute kaitsmisel sõjaliste konfliktide ajal. Tõstaksin esile ka koostööpüüdlusi ühiste huvidega teemadel, nagu demokraatlik juhtimine ja inimõigused; kaubandus, piirkondlik integratsioon ja infrastruktuur ning aastatuhande arengueesmärgid. Viimase aspekti raames tuleks esile tõsta ka Euroopa Liidu riikide lubadust, uuendada 2015. aastani kohustust, mille alusel suunatakse 0,7% oma kogurahvatulust arenguabiks. See püüdlus on aastatuhande eesmärkide saavutamise seisukohalt väga oluline, võttes eriti arvesse spetsiifilisi poliitilisi suuniseid sellistel teemadel nagu emade, vastsündinute ja laste tervis, seks, haridus, põllumajanduspoliitika, kestlik areng, juurdepääs veele ning kanalisatsiooni olemasolu.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Mul on kahju, et Tripoli tippkohtumisel 30. novembril oli kohal Zimbabwe president Robert Mugabe ning et tippkohtumiselt puudusid paljud Euroopa riikide või valitsuste juhid. Juhin tähelepanu ka asjaolule, et Ameerika Ühendriikide uus konfliktimineraalide seadus on suur samm edasi Aafrika mineraalide ebaseadusliku kasutamise vastu võitlemisel.

Seetõttu kutsun komisjoni ja nõukogu üles esitama sarnaseid ettepanekuid, et kindlustada võimalus teha kindlaks ELi turule imporditavate mineraalide päritolu, ning Aafrika Liitu kutsun üles tegema koostööd toorainete sektori kestlikul kasutamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Mõned ühised punktid, milles mitmed fraktsioonid kokku leppisid, sealhulgas ka meie, on järgmised. 1. Tervitab strateegilise 2010.–2013. aasta tegevuskava ja selle partnerluste heakskiitmist ning loodab, et Cotonou’ lepingu ja Vahemere liiduga kaasneb lisaväärtus ning see väljendab tõhusat lähenemisviisi mandritevahelistele suhetele. 2. Rõhutab, et Aafrika-ELi ühise strateegia aluspõhimõtted tuleks kujundada selliselt, et need toetaksid arenevate riikide püsivaid vajadusi, selleks et võidelda vaesusega, tagada mõistlik sissetulek ja elatis ning et oleks tagatud põhilised inimõigused, sealhulgas sotsiaal-, majandus-, keskkonnaõigused. 3. Loodab, et õpitakse probleemidest, mis tekkisid 2008.–2010. aastate esimese tegevuskava realiseerimise käigus, ning loodab, et riikide ja valitsuste juhtide lõppdeklaratsioonis äramärgitud plaanid tehakse ka teoks. 4. Märgib huviga ära, et nii erasektoril kui ka kodanikuühiskonnal, eriti Aafrikast, võidaks lubada strateegiasse senisest palju rohkem panustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Ameerika seadus on juba kehtestanud piirangud konfliktimineraalide ebaseaduslikule kasutamisele. Aafrika-ELi strateegia tulevikku käsitlev ühisresolutsioon kutsub ELi üles sama tegema. ELi imporditavate mineraalide päritolu peab olema võimalik kindlaks teha. Praegu on ebaseaduslik kasutamine liiga sagedasti piirkonna kodusõdade ja konfliktide põhjuseks, samal ajal kui see rikkus saaks tegelikult olla kestliku majanduskasvu mootoriks.

Vajame tegutsemist võimekuse kasvatamise, hea juhtimise, infrastruktuuri arendamise ja investeerimise valdkondades. Hädavajalik on selline poliitika, mida iseloomustab osalus, mis on sotsiaalselt ja keskkondlikult vastutustundlik ning millest inimesed kasu saavad. Ka põllumajandus on arengumootor. Seetõttu peame põllumajandus- ja kalandussektorit kestlikul viisil tugevdama, võttes eriti arvese väiketalunikke ja -kalureid.

Arutelu põllumajandusmaa ja maaomandi üle peaks olema põhjalik. Cancúni leping on Aafrika vaesusega võitlemise seisukohalt oluline, võttes arvesse meeletuid loodusvarade potentsiaale – päike, tuul, jõed ning tõusud ja mõõnad –, mida Aafrika riikidel on sageli külluslikult. Resolutsiooni tekstis ei väldita vastuolulisi teemasid, mistõttu kiitsin selle heaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Kolmandal Aafrika-ELi tippkohtumisel, mis toimus Liibüa pealinnas Tripolis, püüti tihendada kahe mandri koostöö taset. Kasvu, investeeringute ja töökohtade loomise teemal rõhutati tippkohtumisel vajadust tekitada majanduskasvu, mis koos kestliku sotsiaalarenguga suudaks kasvatada tööhõivet.

Aafrika-ELi strateegia viiakse ellu kooskõlas aastateks 2010–2013 vastuvõetud tegevuskavaga, mis keskendub juba Lissaboni 2007. aasta tippkohtumisel määratletud kaheksale prioriteetvaldkonnale. Tripoli lõppdeklaratsioonis nimetati konkreetseid meetmeid, mis on seotud inimõiguste austamise ja aastatuhande arengueesmärkide elluviimise, eraettevõtluse, majanduslõimumise ja sotsiaalküsimuste, Aafrika mandri rahu ja julgeolekuga.

Esiteks on mul väga hea meel kahe mandri partnerluse üle, millest ilmneb, et sellega on kaasnenud lisaväärtus mõlemale partnerile ning et Aafrika mandri piirkondlik ja üleilmne lõimumise suurendamise jätkamine on vajalik. Leian aga, et Euroopa Parlamendi jaoks on oluline selles partnerluses endale aktiivsem roll võtta ning peame koostama 2010.–2013. aasta tegevuskava rahastamisplaani.

 
  
  

: Kinga Gál (A7-0344/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmise ja edendamise olulisus on Euroopa Liidu demokraatlike väärtuste keskmes. Nõustun sellega, et kohalikel ja piirkondlikel ametkondadel on pöördeline roll nende väärtuste elluviimises ning nn alt üles lähenemisviisi esitamisel Lissaboni lepingu jõustumist tuleks näha inimõiguste kaitsmise süsteemi kindlustamisena mitmel tasandil, sealhulgas harta kindlustumisena. Tekkinud on vajadus analüüsida nende õiguste kaitsmisega seotud arengut pärast Lissaboni lepingu jõustumist, pidades meeles, et hartal on juriidiliselt aluslepingutega võrdväärne väärtus, ning see tuleb integreerida ELi põhiseadusandlusesse. Lissaboni lepinguga loodud uued horisontaalsed kohustused on tervitatavad ning nende tõhususe nimel peavad institutsioonidevahelised pingutused olema paremini koordineeritud. Tuleks meelde tuletada ka, et komisjonis loodi uus õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuste portfell ning selle uue stsenaariumi kontekstis eeldatakse komisjonilt uusi tegevusi. Uue komisjoni teatisega oodatakse käegakatsutavate tulemuste saavutamist: strateegiat, millega EL saaks põhiõiguste hartat edukalt ellu viia.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Väga pikka aega koosnes Euroopa lõimumine ainult ühtse turu loomise nimel töötamisest. On aga näha, et viimase kümne aasta jooksul on pretsedenditu imiteerimise soov ELi seadusandjaid haaranud. Alguses eksisteeris automaatne sõnatu tööjaotus Euroopa Nõukogu, kes vastutas üksikisiku õigustega seotud teemade eest, ning Euroopa Ühenduse vahel, mis oli ühtse turu embrüo staatuses. Liikmesriikide riigikohtud pidid aga hakkama varsti tegelema vaidlustega, mis vaidlustasid ühenduse seaduse inimõiguste baasil. Seetõttu, pärast pikka tiinusperioodi, võeti põhiõiguste harta vastu 2000. aastal ning jõustus eelmisel aastal koos Lissaboni lepinguga. Tänu hartale on Euroopa Kohtul üks seaduslik alus, millest lähtuvalt Euroopa kodanike põhiõigusi kaitsta. See uus süsteem on aga alles algus. Seetõttu toetasin seda teksti, mis tuletab kõikidele seotud Euroopa osapooltele, sealhulgas liikmesriigid ja institutsioonid, meelde hartaga endale võetud kohustusi ning vajadust arendada välja tõeline kodanikuvabaduste kultuur ning teemaga seotud tõhus koostöö.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Inimõiguste ja põhivabaduste tõhus kaitse moodustab ELi demokraatia ja õigusriigi tuuma. Seetõttu toetan Lissaboni lepinguga kindlustatud kohustust kindlustada põhiliste inimõiguste kaitset, võidelda sotsiaalse kõrvalejäetuse ning diskrimineerimisega ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset. Isegi kui need eesmärgid saavutatakse, on vaja tagada Euroopa Liidu ning riiklike asutuste koostöö, pannes aluse tõhusale institutsioonidevahelisele koostööle, et jälgida inimõiguste olukorda ELis. Komisjon peaks jätkuvalt jälgima inimõiguste kaitsmise õigusaktide rakendamist riiklikul tasandil ning puudujääkide korral peaks esitama spetsiifiliste meetmete ettepanekuid. Sellest oleks kasu, kui igal aastal antaks välja raport põhiõiguste olukorra kohta ELis, et kindlustada, et inimesi on uuest põhiõiguste struktuurist korralikult teavitatud. Lisaks peaks ELi institutsioonid tihendama rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd inimõiguste kaitse vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Mul on hea meel, et Lissaboni lepingu jõustumisest alates oleme inimõiguste valdkonnas mõned märkimisväärsed saavutused teinud, esiteks, kuna Euroopa Liidu põhiõiguste harta muutus juriidiliselt siduvaks, ning teiseks kuna Euroopa Liit on kohustatud liituma Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Hääletasin selle raporti poolt, sest mis puudutab Euroopa Liidu strateegiat lapse õiguste küsimuses, on väga oluline välja töötada praktilisi meetmeid, et võidelda laste kuritarvituse, seksuaalse väärkohtlemise ning lapspornograafiaga ning propageerida Interneti turvalisemat kasutamist ning elimineerida lapstööjõu kasutamine ja vaesus laste seas. Inimkaubandusega, eriti naiste ja laste kaubandusega võitlemine on veel üks põletav teema. Kuigi selles valdkonnas on ELi ja riikide tasandil juba mitmeid seadusi vastu võetud, on igal aastal sadu tuhandeid inimesi, keda müüakse ELi või kellega ELis kaubeldakse, mistõttu on vaja kiiresti rakendada uut esitatud Euroopa Liidu direktiivi inimkaubandusega võitlemise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Põhiõiguste tõhus kaitse ning inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse ning õigusriigi austamine peaks olema kõikide Euroopa poliitiliste suuniste üleilmne eesmärk ning oluline tingimus Euroopa vabaduse, turvalisuse ja õiguse ala kujunemiseks. 2009.–2010. aasta oli selles suhtes väga oluline, kuna jõustus Lissaboni leping, millega kaasnenud põhiõiguste harta muutus juriidiliselt siduvaks, kujundades põhiväärtused ümber konkreetseteks õigusteks, mida Euroopa Kohus ja riikide kohtud saavad otse jõustada.

Vaja on tagada, et kõik uued seadusandlikud ettepanekud on hartaga vastavuses ning et sama loogika kohaselt kontrollitaks üle ka kõik eksisteerivad instrumendid. Väga oluline on eri vastutavate kehade koostöö ja sidususe tihendamine nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil, et ohjata ning ellu viia seda Lissaboni lepinguga kehtestatud uut üldist raamistikku ning tagada selle tõhus rakendamine. Samuti loodan, et komisjon lõpetab kiiresti protsessi, mille tulemusena saab EL piirkonnaks, kus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon kehtima hakkab, sest see on inimõiguste austamise täiendav mehhanism.

Mul on väga hea meel, et kodanikud ning nende õigused on lõpuks asetatud Euroopa ülesehituse keskmesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin raporti poolt, mis käsitles põhiõigusi Euroopa Liidus (2009) – tõhus rakendamine, mis järgnes Lissaboni lepingu jõustumisele, kuna leian, et on vajalik edendada põhiõiguste kultuuri nii Euroopa Liidus kui ka liikmesriikides. Põhiõiguste kaitsmine peaks olema kõikide Euroopa poliitiliste suuniste, eriti välispoliitiliste suuniste siht, sest see aitab edendada rahu, inim- ja põhiõigusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu jõustumine paneb liidus aluse uuele põhiõiguste paradigmale ning muudab põhiõiguste harta juriidiliselt siduvaks. Meil on kohustus positsioneerida liit ühendusena, mis kaitseb põhiõigusi nii liidus sees kui ka väljaspool seda.

Olen korduvalt rääkinud sellest, et sõnavabadust piiratakse endiselt liiga palju, nagu tõestavad hiljutised näited Saudi-Araabiast ja Aserbaidžaanist Resolutsioonis juhib raportöör tähelepanu mitmele olukorrale, mis on aina edasilükkamatumad ja sagedamad nii liikmesriikides kui ka terves Euroopa Liidus. Meie ülesanne on nüüd nendele küsimustele reageerida ning võtta vastu probleemide lahendamiseks vajaminevad strateegiad ja meetmed.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu jõustumine lõi ELis inimõiguste valdkonnas uue olukorra, muutes põhiõiguste harta juriidiliselt siduvaks ning omistades Euroopa Liidule juriidilise keha staatuse, mis võimaldab ELil rahvusvahelisi lepinguid allkirjastada.

Inimõiguste ja põhiõiguste tõhus kaitse ja edendamine on Euroopa Liidu demokraatia ja õigusriigi alus ning hädavajalik eeltingimus Euroopa valitsemisasjade ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse ala moodustumiseks, mis omakorda nõuab tegutsemist mitmel tasandil (rahvusvahelisel, Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil). Selles kontekstis on põhjust rääkida sellest olulisest rollist, mida piirkondlikud ja kohalikud ametkonnad nende õiguste konkreetsel rakendamisel ning edendamisel täita saavad.

Mul on ka hea meel komisjonile esitatud üleskutse üle nimetada 2013. aasta Euroopa kodanikuaastaks, et intensiivistada arutelu Euroopa kodanikustaatuse üle ning teavitada Euroopa kodanikke nende uutest õigustest pärast Lissaboni lepingu jõustumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Nagu tavaliselt on raport põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus põhjustanud kahe pahelise trendi tekke: esiteks see, et nõutakse aina rohkem õigusi igasugustele vähemustele, meie kaaskodanikest enamuse kahjuks; teiseks see, et nuheldakse patriootilisi poliitilisi liikumisi ning neid tahetakse matta sama vana vasakpoolse laimava solvangulaviiniga, püüdes samaaegselt vaidlustada valimisvõitudega saadud legitiimsust ning piirata nende sõnavabadust. Selline sõjakas ksenofiilia ja patriotismi vastasus on väga kurnav. Teil ei ole õigust hukka mõista demokraatlikes riikides peetud demokraatlike valimiste tulemuste üle. Rahvusparteide hiljutised võidud Prantsusmaal, Ungaris, Austrias, Rootsis ja Hollandis ning mujal ei ole märk mingisugusest murettekitavast ebaloomulikkusest.

See on märk sellest, et Euroopa kodanikud on väsinud teie poliitilistest suunistest, teie lõdvast suhtumisest immigratsiooni, teie nõrkusest meie riigi majandushuvide kaitsmisel, teie mugavusest mõjukate kehade ja organite finantshuvide suhtes ning sellest, et te meie sotsiaalset heaolu õõnestate. Teie rikute pidevalt nende õigusi, eriti nende õigusi turvalisusele, tööhõivele, mõistlikule tasule kultuuri säilitamisele ning oma tuleviku üle otsustamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Oleme Euroopa Parlamendi foorumis korduvalt tõstatanud küsimusi inimõiguste rikkumise, demokraatia põhimõtete ning rahvusvähemuste diskrimineerimise kohta ning jätkame samasugust käitumist. Anname välja Sahharovi auhinda, toetame humanitaarmeetmeid ning püüame säilitada mitte ainult Euroopa, vaid terve maailma inimeste õigusi ja privileege. Mul on siiski väga kahju, et me ei suuda liidu liikmesriikides endiselt kehtestada austust põhiliste inimõiguste vastu.

Poolakatest rahvusvähemus Leedus, kes moodustab tervest rahvastikust pea 7%, kannatab endiselt diskrimineerimise all ning nende õigusi rikutakse räigelt. Jälle kord soovin, et Euroopa Parlamendi liikmed, kes on täiskogule kogunenud, ning ka Euroopa Parlamendi president, komisjon ja Euroopa Nõukogu võtaksid tarvitusele efektiivseid meetmeid tagamaks, et Leedu valitsus täidab demokraatia põhimõtteid ning austaks oma kodanike väärikust.

 
  
MPphoto
 
 

  Timothy Kirkhope (ECR), kirjalikult. Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon on kõigutamatu inimõiguste ja põhivabaduste toetaja. Leiame, et ELil on mängida oma roll põhiõiguste kaitsmisel, kuid liikmesriigid on aga need, kes on esimesena vastutavad kooskõlas oma demokraatia traditsioonide ja õigusriigi kontseptsiooniga. Meie arvates on Gáli raportis häid osi, kuid kokkuvõtlikult rõhub see liiga palju ELi rollile valdkondades, mis meie arvates kuuluvad ainult liikmesriikide pädevusse, nagu immigratsioon ja õigussüsteemid. Seetõttu oleme selle raporti puhul pidanud täna jääma erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Lissaboni lepingu jõustumisega on ELile tekkinud rohkem kohustusi, mis on seotud põhiõiguste kaitsmise kultuuri loomisega ELis ja liikmesriikides. On väga oluline, et EL propageerib põhiõiguste kaitset mitte ainult liidus sees vaid üle maailma, kus kahjuks jätkuvad suured rünnakud nende õiguste vastu. Ainult sel viisil saab rahu, inimõigusi ja põhivabadusi edendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Nagu ka raportis on kirjas, on mul kahju asjaolust, et ei ülemkogu ega ka komisjon ei ole järginud 2007. aasta raporti soovitusi, mis puudutas LKA Euroopa riikide kasutamist vangide transportimiseks ja ebaseaduslikuks vangistamiseks ning seda, et nad ei ole asjassepuutuvat teavet parlamendiga jaganud. Toetan üldist hinnangut selle kohta, et EL peab oma pingutusi kahekordistama, et takistada põhiliste inimõiguste rikkumisi, mida sel aastal on Euroopa Liidus elavad immigrandid ja kolmandate riikide kodanikud pidanud liiga palju taluma. Kuigi ma ei nõustu raporti hinnanguga, mis käsitleb ELi rolli maailmas inimõiguste tagajana ning Euroopa Välisteenistuse rolli, kuna see jääb ähmaseks selles aspektis, mis puudutab selle rolli sobivust vajadusega austada teiste riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõtet, hääletasin raporti poolt, kuna toetan selle üldist vaimu ELi vajaduse puhul austada inimõigusi oma töö igas aspektis.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse moodustab ELi demokraatia ja õigusriigi tuuma. ELi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni vastuvõtmine on inimõiguste kaitsmise lisamehhanism, nimelt võimalus anda kaasusi Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Oluline on ka, et ELi asutused ning liikmesriigid taastaksid oma teadlikkuse tõstmise pingutused kindlustamaks, et kodanikud on nendest põhiõigustest teadlikud ning seeläbi kindlustades, et need õigused on paremini kaitstud. Vajame ka tõhusamat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, kes põhiõiguste ja vabaduste kaitsmise nimel tööd teevad.

Euroopa Liit peab koostama lapse õiguste strateegia, et võidelda praktiliste meetmete kaudu kuritarvituse, seksuaalse ärakasutuse ja lapspornograafiaga ning propageerima turvalist Interneti-kasutust ja kaotama lapstööjõu kasutamise ning vaesuse laste seas. Inimkaubandusega ning just naiste ja laste kaubandusega võitlemine, mis on talumatu orjuse vorm, peab jääma prioriteediks.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Inimõigused ja põhivabadused on demokraatia õigusriigi keskmeks. Seetõttu on oluline tagada, et neid põhiväärtusi Euroopa Liidus kaitstaks. Õigus sõna-, religiooni-, kogunemise ning ühenduse moodustamise vabadusele koos vaba liikumise ning inimese terviklikkuse ja väärikuse austamise õigusega on vaba ühiskonna nurgakivid. Ma ei hääletanud selle raporti poolt, kuna see ei keskendunud kristlikele väärtustele ega immigratsioonist tingitud elanike piirangutele.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. − (DE) Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, nii nagu on kirjas Lissaboni lepingus, on problemaatiline. Selle kohaselt hakkab ELi põhiõigusi ohjama Euroopa Inimõiguste Kohus. Lisaks juriidilistele probleemidele, mille eest hoiatavad ka Euroopa Kohtu kohtunikud, on selge, et kohus, kes võtab vastu otsuse, mille kohaselt ei ole ristidele klassiruumis kohta, ei sobi otsuseid tegevaks kehaks ELis.

Rist on kristluse sümbol ning see on üks Euroopa ja meie põhiväärtuste aluseid.

Euroopa Inimõiguste Kohus on endale tähelepanu tõmmanud oma hiljutise otsustega, sealhulgas püüdlusega takistada Dublini teise määruse kohaselt ülekandeid Austriast Kreekasse. Euroopa Inimõiguste Kohus näib arvavat, et parimate sotsiaalteenuste süsteemidega liikmesriigid peaksid kandma kogu ELi põgenike koormat. Selle Euroopa Inimõiguste Kohuse otsuse tulemusena ei parane põgenike integreerumine ning see ei ole tõhus viis lahendada varjupaiga taotlejatega kaasnevat ülesannet, millega EL silmitsi seisab. Lisaks ei ole garanteeritud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunike erapooletus. Üks kohtunikest tunnistas, et ta pigem vaataks detailsemalt läbi varjupaiga taotlejate taotlusi kui muid kaasusi. Sobimatu on eeliskohelda mõnda abipalveid esitavat rühma. Veelgi enam, üks Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikest on Türgist, kus inimõigusi ei austata ning kes on osa ELi aladest okupeerinud. Minu jaoks ei ole Euroopa Inimõiguste kohus ei Euroopa ega inimõiguste kohus. Hääletasin seetõttu raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse on demokraatia ja õigusriigi süda. Pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist eelmisel aastal muutus Euroopa Liidu põhiõiguste harta juriidiliselt siduvaks, määratledes Euroopas uue juriidilise raamistiku, mille raames muutuvad hartas kirjeldatud universaalsed väärtused lõpuks konkreetseteks õigusteks. Hääletasin Kinga Gáli raporti poolt, sest see tekst kiidab heaks põhiõiguste viivitamatu rakendamise Euroopa Liidus pärast Lissaboni lepingut. See ei ole mitte ainult ELi piires astutud samm, vaid ka väljapoole peegelduv seisukoht inimõiguste kaitse ning rahu edendamise kohta kodanike heaolu nimel just sellises atmosfääris, kus seadus tagab meelerahu, ohutuse ja õigluse.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Hääletasin täna selle raporti poolt, mis käsitles põhiõiguste olukorda ELis. Raport annab lisaväärtust, täpsustades rolli, mida ELi institutsioonid uues Euroopa arhitektuuri põhiõiguste sektoris mängima hakkavad, eriti pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist, edendades suuremat läbipaistvust, demokraatlikku ohjamist ning juurdepääsu dokumentidele ELi organite vahel. Mis puudutab põhiõiguste hartat, mis on nüüd siduv ning katab suurt hulka õigusi, on komisjoni kutsutud üles koostama iga-aastast aruannet harta sätete järgimise kohta koos hinnanguga mitmesuguste õiguste rakendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Raport rõhutab Lissaboni lepingust tulenevaid kohustusi, mis on seotud sotsiaalse kõrvalejäetuse ja diskrimineerimise vastu võitlemisega ning õigluse ja sotsiaalse kaitse, meeste ja naiste võrdsuse, põlvkondadevahelise solidaarsuse ning laste õiguste kaitsmise edendamisega. Minu poolthääletamise põhjuseks oli nende punktide rõhutamine koos selge viitega rahvusvähemustele, mis on veel üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Toetan Euroopa Parlamendi seisukohta komisjonile esitatud palves lõpetada arutelud ja tehnilised konsultatsioonid, et Euroopa Liit saaks edasise viivituseta ühineda Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Selle raportiga rõhutab EP veel kord, et inimõiguste ja põhivabaduste tõhus kaitsmine ja edendamine on ELis demokraatia ja õigusriigi kontseptsiooni tuumaks ning oluliseks tingimuseks Euroopa valitsemisasjade ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse ala moodustumiseks ning et selleks on vaja tegutseda mitmetel tasanditel (rahvusvahelisel, Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul); EP rõhutab ka seda, milline roll on piirkondlikel ja kohalikel ametkondadel selliste õiguste konkreetsel elluviimisel ning edendamisel; kutsub seetõttu üles kõiki ELi institutsioone, liikmesriike, valitsusi ning parlamente võtma aluseks Lissaboni lepinguga loodud uut institutsionaalset ja juriidilise raamistikku, et koostada liidule laiaulatuslik sisemine inimõiguste poliitika, mis kindlustab tõhusad vastutusele võtmise mehhanismid nii riiklikul kui ka ELi tasemel, millega inimõiguste rikkumisele tähelepanu pöörata.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Toetasin Gáli raportit Euroopa Liidu (2009) põhiõiguste olukorra kohta. Soovin juhtida tähelepanu lõikele 13, mis kutsub üles Stockholmi programmi täielikult ja pidevalt rakendama. Selle aasta septembris kinnitas José Manuel Barroso meile, et komisjon teeb selles valdkonnas intensiivset tööd. Oluline on püsida töögraafikus ning säilitada takistusteta edenemine. Kõikidel eurooplastel peab olema võimalus saada kasu samadest õigustest. 21. sajandi Euroopas ei ole diskrimineerimisele ruumi.

Soovin et järgmised eesistujariigid Ungari ja Poola ütleksid, mida nad Stockholmi programmi tõhusaks elluviimiseks teha kavatsevad. Peame täitma oma kohustused kodanike ees ning kohaldama loodavaid õigusakte. Rõhutan ka seda, et lähtuvalt resolutsiooni lõikest 39 peavad liikmesriigid pidevalt koolitama põhiõiguste ja -vabaduste kohtunikke, hõlmates ka valdkonna uusi aspekte, mis kaasnesid Lissaboni lepingu vastuvõtmisega. Isegi parim seadus ei muuda üksi midagi, kui seda ei tõlgendata ega rakendata korralikult.

 
  
  

Raport: Philippe Juvin (A7-0338/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna on vaja võtta kasutusele meetmeid, et peatada reklaamvaldkonnas ebaausate praktikate kasutamine, millel on eelkõige negatiivne mõju tarbijatele. Selleks, et saavutada käegakatsutavaid tulemusi, on oluline parandada koostööd Euroopas ebaausate Interneti-reklaami praktikate vastu võitlemisel ning kõige haavatavad inimeste rühmad, nagu näiteks lapsed, noorukid, eakad ja teised, vajad erikaitset. Tuleb ära märkida, et tarbijate õigustest reklaamitemaatikas liigub liiga vähe teavet ning seetõttu toetan ettepanekut astuda samme lihtsustamaks juurdepääsu teabele ja muutmaks reklaami läbipaistvamaks. Samuti on oluline arendada välja kriitiline suhtumine meedia sisu kvaliteedi suhtes, sest hästi informeeritud tarbijate positsioon on kindlam. Arvan, et reklaami kirjaoskuse puudumisel peaksime käiku laskma lastele ja noorukitele suunatud spetsiaalse haridusprogrammi, mis muudaks nad reklaami kirjaoskajateks, suurendades nende arusaama reklaamist ning õpetades neile, kuidas reklaami tõlgendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Euroopa Liit on tarbijate kaitsmise siseturul võtnud endale auasjaks. Tegemist pole lihtsalt eetikaküsimuse, vaid ühe poliitilise strateegiaga. Nõudlust kasvatab suurem tarbijakindlus turule trügivate tooteseeriate suhtes. Selles suhtes on reklaami roll ambivalentne. See võib olla võimas vahend nõudluse suurendamiseks, kuid samal ajal vaidlusaluste praktikate tõttu võib see turu toimimise seisukohast olla ka negatiivne faktor. Need rikkumised on märksa sagedasemad Interneti-reklaami valdkonnas ning peamised ohvrid on meie kõige väetimad. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, mis kutsub komisjoni üles võtma kasutusele vajalikke meetmeid praeguste määruste reformimiseks konsultatsioonide ja analüüsi lõppemisel, millega parlament on juba alustanud.. Nendele pettuslikele praktikatele tähelepanu pööramine viib meid ühe sammu võrra edasi üksikisikuid austava ühtse turu suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Hääletasin selle raporti poolt, mis puudutas reklaami mõju tarbijakäitumisele. Eksitav ja agressiivne reklaam teeb murelikuks tarbijad ja ettevõtted ning selles raportis on mõni hea soovitus, kuidas sellele tähelepanu pöörata.

Euroopa tarbijaid ning ärisid tuleb kaitsta eksitava reklaamiga tegelevate ettevõtete eest. Seepärast tuleb ELi inimestele ja ettevõtetele teadvustada ebaausate kaubandustavade direktiivi ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi, et nad mõistaksid oma õigusi. Selliseid kaupu ja teenuseid, nagu Interneti- hasartmängud ning alkohol tuleb ohjata, et haavatavad tarbijad oleks kaitstud.

Eriti tervitan asjaolu, et antud raport nõuab komisjonilt uurida agressiivse reklaami mõju haavatavatele tarbijatele ning õigesti kohaldada asjakohaseid laste kaitsmise seadusi.

Muret tekitab käitumispõhine reklaam ning esilekerkiv agressiivse reklaami praktika, nagu näiteks sotsiaalvõrgustike kasutamine ja e-posti lugemine, et omandada reklaamis kasutatavat teavet. Komisjon peab nendele tarbijaprivaatsuse rünnakutele tähelepanu pöörama.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Reklaamitehnoloogiate kiire arenguga ning reklaami levikuga Interneti, mobiiltelefonide ja sotsiaalvõrgustike kaudu on oluline võtta kasutusele tõhusaid meetmeid, et kaitsta tarbijat soovimatu või eksitava reklaami mõju eest. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõige haavatavatele inimestele, sealhulgas lastele ja noortele. Tuleks tõhustada liikmesriikidevahelist koostööd ebaausate Interneti-praktikate vastu võitlemisel, et ära hoida siseturu moonutuste ning ebaausate äripraktikate tagajärgi. Lisaks on vaja tarbijatele pakkuda rohkem teavet nende õiguste kohta reklaamivaldkonnas ning muuta see teave kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks. Komisjon peaks pidevalt jälgima ja hindama seadusandluse rakendamist, mis reguleerib ebaausaid äripraktikaid liikmesriikides ning valmistama ette raporteid seadusandluse rakendamise kohta. Kuna endiselt pole piisavalt teavet, millist mõju avaldavad reklaami sotsiopsühholoogilised efektid tarbijale, siis on nende mõjude uurimiseks vaja tegutsema hakata.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna see käsitleb ebaausaid äripraktikaid reklaamivaldkonnas ning keskendub probleemidele, mis tekivad uute reklaamipraktikate ning -tehnoloogiate väljaarendamistega. Juhin tähelepanu asjaolule, et reklaamil on suur mõju soolisele võrdsusele, eriti kui reklaam edastab sageli diskrimineerivaid ja/või väärituid sõnumeid, mis põhinevad soolise stereotüpiseerimise kõikidel vormidel, mis on takistuseks soolise võrdõiguslikkuse strateegiatele. Seetõttu nõustun, et Euroopa Parlament peaks kutsuma üles nii komisjoni kui ka liikmesriike tagama, et meedia- ning reklaamiprofessionaalid tagavad inimväärikuse austamise ning püüavad igatpidi võidelda diskrimineerimise ja mis tahes vihkamisele õhutamise vastu, mille aluseks on sugu, rass, etniline päritolu, vanus, religioon või muud uskumused, seksuaalne orientatsioon, puue ja sotsiaalne staatus. Mis puudutab haavatavatest inimestest koosnevate rühmade kaitsmist, siis peaks komisjon uurima haavatavatele tarbijatele suunatud eksitava ja agressiivse reklaami mõju. Rõhutan, et lapsed, teismelised ning eriti eakad vajavad reklaami negatiivsete mõjude eest erikaitset.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Reklaam on seotud ebaausate praktikate ning tungimisega avalikesse ja privaatsetesse ruumidesse, muutes paljud avalikud sihtrühmad haavatavateks. Interneti-reklaam on see valdkond, mis on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning hetkel on selle valdkonna toodetav väärtus ainuüksi Euroopa turul rohkem kui 14 miljonit eurot. Meie jaoks on oluline, et tõhustataks koostööd Euroopas ebaausate Interneti-reklaami praktikate vastu võitlemisel, võttes arvesse „põhjalike läbikammimiste“ edu, mis on liikmesriikide tehtavad süstemaatilised samaaegsed veebilehtede kontrollimised, ning hetkel on piirdutud kolme sektoriga: lennupiletid, mobiiltelefonide helinad ja elektroonikaseadmed. Need kontrollimised peaksid olema palju sagedasemad ning nende rakendusulatust tuleks laiendada. Riiklike turgude eneseregulatsioon pöörab tähelepanu reklaamisektori kiiretele arengutele, keskendudes osapooltesse vastutustundlike hoiakute süstimisesse ning levitades häid praktikaid.

Eneseregulatsiooni tuleb soodustada ELi tasandil, et panna alus enesedistsipliinile ja kohusetundliku suhtluse traditsioonile. Euroopa ebaausate kaubandustavade direktiiv, mis katab Interneti-reklaami aspekte, osana ettevõtete ja tarbijate vahelisest suhtest, on muutunud ebapiisavaks, sest Interneti-reklaami valdkond areneb iga päev. Sotsiaalvõrgustikud on laienenud sellises mastaabis, mida mõni aasta tagasi ei suudetud ette kujutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt, mis puudutas reklaami mõju tarbijakäitumisele. Tõepoolest, võttes arvesse seda mõju, mida reklaam tarbijatele ja majandusele avaldab, on enam kui vajalik tegutseda, et takistada teatud ebaausatel reklaamipraktikatel ärivalikuid mõjutamast ja tingimustel põhinevaks muutmast.

Uute kommunikatsioonisüsteemide, nagu näiteks Interneti levik tähendab, et tarbijatele tuleb veelgi enam tähelepanu pöörata ning just ühiskonna haavatavatele rühmadele, näiteks lastele ja noorukitele. Meie kohustus on võidelda valeliku ja eksitava teabe levikuga ning eelkõige teatud praktikatega, nagu näiteks e-posti rämpskirjad, mis tungivad kasutajate eraellu ning nende privaatsfääri.

Nõustun raportööri Philippe Juviniga selles, et tegevus peab olema keskendunud ebaausate reklaamipraktikate allasurumisele, laiendades jõusoleva direktiivi ulatust. Leian, et see meede, mille üle täna hääletasime, on sobivalt tasakaalus sõnavabaduse ning tarbija kaitsmise vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Funktsioneeriva turu ja konkurentsi eksisteerimise tagamiseks on reklaam põhiinstrument ning kui see on lõppude lõpuks ka korralikult reguleeritud, võimaldab reklaam tarbijal teha teadlikumaid valikuid. Samas, reklaami käsutuses olevad uued tehnoloogiad loovad uusi võimalusi uute ebaausate reklaampraktikate arenguks, mis õigustab ebaausate kaubandustavade direktiivi muutmist.

Selleks, et reklaam täidaks vabal ja konkurentsivõimelisel turul oma põhifunktsioone, peab ta olema hästi reguleeritud ning turgu moonutavaid äripraktikaid tuleb nõuetekohaselt karistada. See on eriti oluline Interneti- ja telefonireklaami puhul, mis jõuab sageli publikuni pealesunnitud viisil ning tekitab olulisi küsimusi, mis muu hulgas on seotud ka ebaausate praktikate ja isikuandmete volitamata kasutamisega. Seetõttu leian, et see on suurepärane algatus, mis minu toetust väärib.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Antud raport käsitleb reklaamivaldkonna ebaausaid äripraktikaid, mis on määratletud ebaausate kaubandustavade direktiivis ning keskendub uute reklaampraktikate ja -tehnoloogiate väljaarendamisega kaasnevatele probleemidele. Antud raport ei puuduta ettevõtete vahelisi suhteid (B2B), mida on detailselt kirjeldatud direktiivis 2006/114/EC.

Ebaausad reklaampraktikad esinevad mitmel moel: avalikku ruumi ja sfääri tungimine ning keskendumine inimestele, kes on eriti haavatavad, näiteks lastele. Võttes arvesse seda, et noored ning lapsed puutuvad Interneti-reklaamiga kõige rohkem kokku, olen selle poolt, et Interneti kasutuse ning suhtlusvahendite reguleerimata kasutuse vastu võitlemiseks tuleks välja töötada integreeritud Euroopa poliitika.

Selle tarbeks soovitan uue kohustusliku valdkonna loomist, mis keskendub spetsiaalselt Interneti ja suhtlusvahendite kasutamisega seotud riskide tundmaõppimisele, eriti seoses põhikooli õpilastele suunatud ebaausate reklaampraktikatega ning kohustusliku aine lisamist põhikooli õpetajate ja lastekaitsetöötajate õppe- või koolitusprogrammi viimasesse aastasse, et nad õpiksid, kuidas valmistada ette lapsi turvaliseks ja vastutustundlikuks Interneti ja suhtlusvahendite kasutamiseks, koos haridusspetsialistidele pakutava hetkel toimuva koolitusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. (IT) Arengud suhtlusmeedia ja Interneti valdkondades on kaasa aidanud varjatud reklaamsõnumite ja ebaausate reklaampraktikate levikule, mis sageli tungivad tarbijate eraellu.

Väga oluline on hoolikalt kaaluda tagajärgi, mida see võib kõige haavatavate seas esile kutsuda, keda tuleb kaitsta kahjustava ja kontrollimatu tilgutava reklaami eest. Me ei tohi ka unustada, et vahetevahel väljendab reklaam sotsiaalseid stereotüüpe, mis on näiteks seotud üleliigselt vaba seksuaalsuse ja vägivalla tõlgendusega või sisaldab sobimatuid sõnumeid, mis võivad avaldada negatiivset mõju vastuvõtlike laste ja noorte käitumisele, kellel pole veel vajalikke kriitilisi analüüsioskusi.

Seetõttu on vajalik uuendada teemaga seotud jõus olevat seadusandlust ning kindlustada ebaausate kaubandustavade direktiivi parem rakendamine ja tõlgendamine. Lõpuks rõhutan, et on oluline, et tarbijaid teavitatakse korralikult viisist, kuidas andmeid kasutatakse ja töödeldakse, eriti selliste juhtumite puhul, kui neilt soovitakse andmeid vastutasuks hinnaalandustele ja muudele reklaampakkumistele. Selle eesmärgi saavutamiseks oleks kasulik propageerida tõhusaid teabekampaaniaid asjakohaste tarbijaõiguste kohta ning seeläbi üritada kompenseerida teabe puudujääki isikuandmete kasutamisega seotud probleemide kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. Hääletasin raporti poolt, mis käsitles reklaami mõju tarbijakäitumisele, sest nõustun raportööriga selle koha pealt, et digitaalajastul on reklaamile tekkinud uus dimensioon, mis eeldab, nagu raportöör soovitas, ELi veebilehtede sildistamise süsteemi, mis põhineb Euroopa eraelu puutumatuse märgistamise süsteemil, kinnitades lehe vastavust andmekaitseseadustega. Tarbijad vajavad teavet, mis on selge, ei ole manipuleeriv ning on objektiivne, et suuta teha intelligentseid otsuseid. Peened ja agressiivsed turundustehnikad on aastate jooksul takistanud tarbijatel tegemast toodete ja teenuste kohta teadlikke otsuseid. See kehtib eriti haavatavate kodanike, näiteks laste puhul. Meil on vaja distsiplineeritumat lähenemist, mis tõesti kaitseb kodanike huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Kiidan selle raporti heaks, kuna see käsitleb ebaausaid äripraktikaid reklaamivaldkonnas, nii nagu defineeritud ebaausate kaubandustavade direktiivis, ning keskendub probleemidele, mis tekivad uute reklaamipraktikate ning -tehnoloogiate väljaarendamistega. Reklaam on vahend, millest on kasu nii siseturul, ehk teisisõnu õlitab see majandusaktiivsuse rattaid, stimuleerides konkurentsi, konkurentsivõimelisust, innovatsiooni ja loomingulisust, ning sellest on kasu ka tarbijatele, kuna valikuvõimalusi tekib rohkem ning hinnad muutuvad madalamaks. Tegemist on olulise majandussektoriga: ainuüksi ELi Interneti-reklaami turg on väärt rohkem kui 14 miljardit eurot. Samas ei tuleks seda idealiseerida: reklaamiga võivad seotud olla ka ebaausad praktikad, see võib tungida avalikku sfääri, mis väljendub näiteks reklaamtahvlitena, ning erasfääri, mis väljendub näiteks soovimatute e-kirjadena, ta võib valida oma sihtmärgiks haavatavad inimesed, näiteks lapsed ning suurtes võlgades inimesed, tekitada võimalikke sisenemisbarjääre siseturul, kus nõutavad kulutused on liiga suured, moonutada siseturgu, pannes tarbijaid ostma kaupu ja teenused, mida nad tavaliselt ei ostaks, ning põhjustada suuri kadusid. Nende ja teiste esilekerkinud probleemide tulemusena, mis on tingitud uute tehnoloogiate kasutuselevõtust, esitab raportöör tarbijate kaitsmiseks hulga meetmeid. Kuigi isikupärastatud reklaam, mille hulka kuuluvad näiteks tarbija maitsetele põhinevad toodete või teenuste pakkumised, ei ole iseenesest probleem, ei tohi see lõppeda tarbija jälgimisel põhineva pealetükkiva reklaami tekkega, mis rikub andmekaitse ja privaatsuse põhimõtteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. − (DE) Tahame, et tarbijad oleks vastutustundlikud, hästi informeeritud ning sellises olukorras, et nad saaks teha mõistlikke otsuseid. Meie eesmärk on pakkuda tarbijale kogu teave, mida nad vajavad, et nad saaksid majanduslikust aspektist vaadatuna vastu võtta õigeid otsuseid. Reklaam on samuti oluline vahend tarbijatele teabe edastamisel. Samas peab see sisaldama objektiivseid, usaldusväärseid ning asjakohaseid üksikasju, sest vastasel juhul see info, mis pidi olema tarbijateave, juhib tarbijaid kiiresti eksiteele või see võib lõppeda isegi nende pettasaamisega. Poliitika eesmärk on tagada õiglane ja turvaline kauplemiskeskkond, et tarbijad saaksid turul osaleda võrdsetel alustel. Samas on minule oluline ka see, et tarbijatest ei saaks ohvrid. Ostuotsuseid tehes on nad sellises positsioonis, kust nad saavad palju mõju avaldada, kuid nad peavad kindlustama, et nad kasutavad seda olukorda hästi ära.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Reklaam on oluline töövahend, mis tagab, et vabaturg toimib ettenähtud viisil. See toob endaga kaasa märkimisväärseid kasusid ja seda mitte ainult majandusele, vaid ka tarbijatele, kes on reklaami tõttu kindlustatud suure tootevalikuga. Kahjuks on pidevate uute tehnoloogiate, just Interneti-tehnoloogiate arendamise tulemuseks nende tehnoloogiate üha kasvav kasutus ettevõtete poolt ebaeetilistel ja ebaausatel otstarvetel reklaamivaldkonnas.

Nagu raportöör märgib, ei reguleeri eksisteeriv seadusandlus kõiki probleeme piisaval määral. See on väga oluline, et astutaks samme Euroopa tarbijate tõhusaks kaitsmiseks ning haritaks neid nende õiguste valdkondades, millele neil on õigus. Rühmad, keda ebaeetilised praktikad kõige rohkem ohustavad, näiteks lapsed, noored ja eakad, peaksid saama erikaitset. Seetõttu nõustun raportööri tehtud ettepanekutega.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) Uus meedia, eriti sotsiaalvõrgustike saidid ning blogid pakuvad uusi suhtlus- ja reklaamivõimalusi. Internetiturunduse võimaluste tulemiks on tarbijakaitse seadusele kehtestatavad täiendavad nõuded. Praegune direktiiv, mis puudutab ebaausaid ettevõte-tarbija kaubandustavasid siseturul, ei võta neid uusi reklaamiviise arvesse. Noored tarbijad, just teismelised ja lapsed kasutavad neid uusi tehnoloogiaid väga palju ning nad võivad eksitava ning agressiivse reklaamiga kokku puutuda. Uuringust „ELi lapsed Internetis“ selgub, et üks kolmandik Interneti kasutajatest vanusevahemikus 9 ja 10 aastat kasutavad Internetti iga päev, samal ajal kui 15–16 aastaste puhul on see näitaja 77%. Seetõttu on veelgi olulisem hakata selles valdkonnas meetmeid kiiresti kasutusele võtma, sealhulgas piirangute rakendamisi ning samal ajal pakkuma sellealast haridust ja teavet. Toetan resolutsiooni, et tarbijatele antaks rohkem teavet uute tehniliste suhtlusvõimaluste ning nendega seotud riskide kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult.(CS) Saan nõustuda mitmete materjalis esitatud kommentaaride ja ettepanekutega. Samas ei saa ma olla nõus mõningate väidete ja ettepanekutega, mis tarbijakaitse varjus kalduvad riigile täiendava võimu andmise poole. Minu arvates peaks raport rõhutama rohkem seda, et kasutajaid tuleks harida nende Interneti käitumises, kuidas oma arvutit turvaliseks muuta ning kuidas ja kellele peaksid nad oma isikuandmeid andma. Riikide asi ei ole tarbijakaitse ettekäändel pakkuda rakendatavaid tehnoloogilise lahendusi. Arvuti on sama haavatav, kui mis tahes teine elektroonikaseade, mis on Internetiga üle elektroonilise kommunikatsioonivõrgu ühendatud. Poliitikud ning riigid peaksid õpetama kodanikele, et privaatsus on midagi, mida tuleks kaitsta. Nii nagu tuleb lukustada oma kodu ning kaitsta oma kodu, on täna sama oluline samal määral kaitsta oma elektroonikaseadmeid ning neid viise, mida nad maailmaga suhtlemiseks kasutavad. Poliitikud peaksid ka kehtestama rangeid trahve neile, kes väärkasutavad isikuandmeid või rikuvad isiklikku privaatsust. Tegelikult pole vahet, kas see toimub Interneti teel või muud moodi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Kui lugesin selle isealgatatud raporti pealkirja, siis arvasin, et parlament hakkab lõppude lõpuks uurima seda ühiskonnamudelit, mida reklaamijad meile müüvad, ilma et neilt oleks midagi palutud. Kui aga mõni huvitav punkt, nagu näiteks suunatud reklaami ohjamine ning diskrimineerimine reklaamis või üleskutse vähendada lastele suunatud reklaami televisioonis, jääb see tekst siiski meie ootustest nõrgemaks. See kiidab ennast, nuheldes ebaseaduslikku reklaami, mis väidetavalt on meie puutumatult püha konkurentsi pidurdajaks ning deklareerib kasusid, mida kodanikud, keda tekstis nimetatakse tarbijateks, ja meedia reklaamist saavad. Mitte minu heakskiiduga. Olen selle raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Reklaamivaldkonna ebaausate kaubandustavadega tuleb võidelda. Jõuame aina lähemal isikliku võla tõsisele fenomenile. Peame tegema endast kõik, et probleem ei eskaleeruks. Reklaam võib olla ja peaks olema ettevõtete jaoks oluline vahend, olles sissetulekuallikaks, stimuleerides konkurentsivõimelisust, võimaldades terve konkurentsi teket ning suurendades loomingulisust. Me kõik teame, et eksisteerib haavatavaid isikuid, näiteks lapsi, kes on reklaamkampaaniate erilised sihtmärgid Seetõttu leian, et sellele probleemile tuleks erilist tähelepanu pöörata, et me saaksime ehitada ühiskonna, mis püsiks paremini nii majanduslikul kui sotsiaalsel tasandil. Seetõttu hääletasin nii, nagu ma hääletasin.

 
  
MPphoto
 
 

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. (HU) Mis puudutab reklaami mõju tarbijakäitumisele, siis on reklaam siseturule kasulik samamoodi, nagu see on kasulik ka tarbijatele. See kasvatab konkurentsi, suurendab konkurentsivõimet ning stimuleerib uuenduslikkust ja loomingulisust. Samuti on majandussektor, sest ainuüksi Interneti-reklaami turu käive on 14 miljonit eurot. Samas peame olema teadlikud ka mündi teisest poolest. Paljud reklaamid püüavad manipuleerida haavatavate sihtgruppidega, nagu näiteks laste ja väga suurtes võlgades olevate isikutega. Minu arvates on oluline tihendada ühist Euroopa koostööd ebaausate reklaamipraktikate vastu võitlemisel.

Leiame, et diskrimineerivate soostereotüüpide esilekerkimine, mis võib soolise võrdõiguslikkuse levikut takistada, on meile vastuvõetamatu. Vastavate meetmetega peame tagama, et meedia ning reklaamiprofessionaalid austavad inimväärikust ning seisvad vastu otsesele või kaudsele diskrimineerimisele või stereotüüpilistele kirjeldustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. (ES) Hääletasin selle raporti poolt, mis puudutas reklaami mõju tarbijakäitumisele, sest see viitab selgelt tarbijaid reklaami eest kaitsva eksisteeriva seadusandliku raamistiku paranemisele ning vajadusele see raamistik üle vaadata, võttes arvesse uut reklaamimeediat, mida pole veel reguleeritud. Toetan seda raportit ka seetõttu, et see püüab parandada liikmesriikide vahelist harmoniseerimist, et ära hoida seaduslünkade teket, mis võimaldaksid ettevõtetel kasutada ELi liikmesriikides petlikke reklaamipraktikaid. Arvan, et on paslik viidata Internetis tekkinud ja seal kasutatavatele „varjatud“ reklaamimehhanismidele. Paljudel juhtudel on reklaam maskeeritud sotsiaalvõrgustike lehtede, foorumite või blogide arvamusteks või kommentaarideks. Olen ka rahul, et raport teavitab ülemkogu ja komisjon sellest murest, millised tõelised riskid kaasnevad ettevõtetega, kes on nii sisu pakkujad kui ka reklaamimüügi maiad. Need on peamised põhjused, lisaks teistele põhjustele, miks ma seda raportit toetan.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult.(FR) Reklaami on kõikjal: tänavatel, ajalehtedes, televisioonis, raadios, Internetis, ja meeldigu see meile või mitte, on sel suur mõju meie tarbijakäitumisele. See on kommunikatsioonikanal. Kuigi reklaami informeeriv roll on siseturu tõhusaks funktsioneerimiseks väga oluline, on tarbijatel õigus olla informeeritud ja kaitstud. Seetõttu on raport reklaami ebaausate äripraktikate ning uute reklaamipraktikate ja -tehnoloogiate arengutega seotud probleemide kohta väga oluline. Reklaami ohjamine on oluline, kui me tahame seda hoida selge ja tõepärasena. Väga oluline on, et selles valdkonnas tihendataks Euroopas koostööd, nii nagu on oluline ka soodustada ühist regulatsiooni. Lõpetuseks, Interneti-reklaam on sageli agressiivne ja pealetükkiv. Seda tuleb sügavamalt analüüsida.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Hääletasin poolt mitmetel põhjustel:

1. on aeg tuvastada kogu massimeedia Internetis;

2. valed andmed ning laim peaks kuuluma kriminaalvastutuse alla;

3. et piirata juurdepääsu haavatavatele rühmadele, nagu lastele;

4. et puhastada Internet rämpskirjadest ning karistada neid, kes neid ringlusse lasevad;

5. et teadaannete suhtes kehtestada väga ranged reeglid;

6. et kohustada parlamenti kehtestama spetsiaalne struktuur, kes otsiks strateege ja häkkereid ning võtaks neid vastutusele.

Hakkame tööle ja teeme selle ära.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Reklaam on ettevõtete jaoks võimas tööriist, mida vahetevahel saab kasutada alateadvuse köitmiseks. Reklaami eesmärk on mõjutada tarbija- ja ostukäitumist. Samas tuleb takistada ebaausate äripraktikate kasutamist. Kõige olulisem ülesanne on kaitsta avalikke kohti, haavatavaid inimesi ning privaatsust. Reklaami võimalike piiriületuste hindamine võtab loomulikult väga palju aega. Tundlike valdkondade puhul, mille hulka kuuluvad seaduslikud mõnuained, näiteks alkohol ja sigaretid, on karmid reeglid olnud paigas juba kaua aega.

Teiste valdkondade puhul kehtib jätkuvalt eneseregulatsioon liikmesriikides, täiendusena määruse sätetele. Vaja on arengutele järgi jõuda ja mitte ainult Interneti-reklaami valdkonnas, vaid näiteks ka juhtudel, kui varjatakse täiendavaid kulusid ning kus uute tehnoloogiate ning reklaamimeetodite kasutamine, näiteks sotsiaalvõrgustike saitide või blogide, tähendab uut ala. Kuna tarbijate kaitsmine „varjatud“ reklaami ja sarnaste problemaatiliste reklaamitaktikate eest on oluline, hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. (LT) Kaasaegne reklaam on selle valdkonna juriidilisest raamistikust juba ammu välja kasvanud. Reklaami Internetis, otsingumootorites, e-kirjades, sotsiaalvõrgustikes ja Interneti-televisioonis ning mobiiltelefonides esitatakse tarbijatele sageli ilma nende heakskiiduta, ning mis veel hullem, selleks kasutatakse nendega seotud andmeid, mida vahetevahel kogutakse, ilma et inimesed sellest täielikult teadlikud oleksid. Lisaks sellise reklaami juriidilises raamistikus kümneid seaduslünki. Kuigi alkoholireklaam on keelatud näiteks televisioonis, on see endiselt alaealistele kättesaadav Internetis. Teisest küljest võib Interneti-reklaam ületada väga lihtsasti riigi piire. Seetõttu on algatus karmistada sellise reklaami regulatsiooni ning seeläbi kaitsta tarbijaid, nende privaatsust ja isikuandmeid volitamata või üleliigse kasutamise eest väga tervitatav.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Nagu raportöör rõhutas, on reklaam oluline majandussektor. Samas kaasneb sellega palju ohte, Toetan täielikult naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni seisukohta, mis rõhutab vajadust elimineerida diskrimineeriv reklaamsisu. Samas on ka väga vajalik, ning seda rõhutas raportöör, kaitsta rühmi, kes on eriti haavatavad reklaami manipulatsiooni suhtes, nagu näiteks lapsed, teismelised ja eakad. Toetan raportööri ettepanekut käivitada Euroopa Liidu ülene lastele suunatud haridusprogramm, mille eesmärk on aidata neil reklaamis kasutatavatest meetoditest paremini aru saada. Peaksime kaaluma sarnaste programmide väljatöötamist ka teisele kahele rühmale, kes on manipulatsiooni suhtes haavatavad – teismelised ja eakad. Võib-olla oleks hea mõte anda sellist haridust inimestele ka teistes vanuserühmades. Nende kommentaaride valguses otsustasin toetada raportit, mis puudutas reklaami mõju tarbijakäitumisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Reklaam avaldab tarbijale sageli väga suurt mõju ning selle tulemusena võib tekkida ebaausate kaubandustavade tekkimise oht. Minu otsus hääletada selle raporti poolt tuleneb sellest, kuidas reklaami turul kasutatakse. See on vahend, millest on kasu nii siseturule, õlitades majandustegevuse rattaid, kui ka tarbijatele. Samas on see eelkõige oluline majandussektor. Loomulikult peame arvesse võtma ka negatiivseid aspekte, mis reklaamiga kaasneda võivad: ebaausad praktikad, avalikku ja erasfääri tungimine, kõige haavatavate inimrühmade mõjutamine, võimalike turule sisenemise barjääride loomine ning siseturu moonutamine. Seetõttu on oluline tihendada koostööd Euroopas ning võidelda reklaami ebaausate praktikate vastu, kaasreguleerimise protsessi kaudu, mis võib tõhustada meetmete tõhusust ja rakendatavust. Samuti on minu arvates väga oluline kaitsta kõige haavatavaid kategooriaid ning tõhustada haridust ja teabe kättesaamist, suurendades reklaamide läbipaistvust. Väga hea idee oleks korraldada tarbijaõiguste teabekampaaniaid õppematerjalidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Reklaami mõju tarbijakäitumisele on reaalsus, seda ei tohiks pühkida vaiba alla ning käesolev raport ka ei tee seda. See raport, mille poolt ma hääletasin, käsitleb reklaamivaldkonnas kasutatavaid ebaausaid äripraktikaid, mis on määratletud ebaausate kaubandustavade direktiivis ning keskendub uute reklaampraktikate ja -tehnoloogiate väljaarendamisega kaasnevatele probleemidele.

Reklaam on positiivne töövahend, millest on kasu nii siseturule kui ka tarbijatele. Samas on oluline võidelda mitmesuguste väärtarvituste vastu, millest rõhutaksin järgmisi: ebaausad praktikad, avalikku ja erasfääri tungimine, nagu näiteks soovimatud e-kirjad, liialdatud tähelepanu haavatavatele inimestele ning võimalik siseturu moonutamine, see tähendab selliste toodete ja teenuste tarbimist, mida tarbijad tavaliselt ei ostaks.

Praeguste õigusaktide analüüs ning ettepanekud nende ülevaatamiseks või parandamiseks peaks keskenduma nende moonutuste hindamisele. Toetan raportööri tema soovis intensiivistada koostööd Euroopas ebaausate reklaamipraktikate võitlemise vallas, laiendades selle võitluse ulatust või sagedust.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Nõustun raportööri Philippe Juviniga, et Euroopa Liidu ülest koostööd ebaausate Interneti-reklaami praktikatega võitlemisel tuleks „ELi põhjalike läbikammimiste“ (süstemaatilised, samaaegsed veebilehtede kontrollimised liikmesriikide poolt) edu arvesse võttes tõhustada. Hetkel tehakse läbikammimisi kolmes sektoris: lennupiletid, mobiiltelefonide helinad ning elektroonikaseadmed. Nõustun raportööriga, kes soovitab selliste läbikammimiste ulatust laiendada ning sagedust tõsta ja kaasa aidata kaasregulatsioonile, mille raames on erinevad osapooled kaasatud seadusandlikesse arengutesse, et selle tulemusena välja töötatud meetmeid oleks tõhusam ja lihtsam rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Raport käsitleb ebaausaid äripraktikaid reklaamivaldkonnas, nii nagu defineeritud ebaausate kaubandustavade direktiivis, ning keskendub probleemidele, mis tekivad uute reklaamipraktikate ning -tehnoloogiate väljaarendamistega. Selles ei arutleta B2B suhete üle, mida on spetsiifilisemalt käsitletud direktiivis 2006/114/EÜ. Reklaam on vahend, millest on kasu nii siseturule, õlitades majandusaktiivsuse rattaid (stimuleerides konkurentsi, konkurentsivõimelisust, uuenduslikkust ja loomingulisust), kui ka tarbijatele (valikuvõimaluste suurenemise ja madalamatele hindade tõttu). See on oluline majandussektor, sest ainuüksi Interneti-reklaami väärtus Euroopa turul on rohkem kui 14 miljardit eurot Ajal, kui ei levi piisavalt teavet tarbijate õiguste kohta reklaamvaldkonnas, tuleb astuda samme, et lihtsustada juurdepääsu teabele ning muuta reklaami läbipaistvamaks.

Võttes arvesse asjaolu, et avalikkus pole isegi teadlik probleemidest, mis ümbritsevad isikuandmete kasutamist, ning vahenditest, mille abil probleemidega tegeleda, tuleb sageli käivitada teabekampaaniaid tarbijate õiguste kohta reklaamivaldkonnas, eriti mis puudutab isikuandmete kasutamist hoolimata sellest, kas neid andmeid antakse vabatahtlikult või kogutakse automaatselt. Samuti on vajalik välja töötada koolitusvahendeid, mille eesmärk on teavitada Interneti kasutajaid (näiteks tehnoloogiad netti jäetud „jälgede“ haldamiseks ja ressursse privaatsuse kaitseks).

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Õnnitlen Philippe Juvini tema suurepärase töö eest. 2005. aasta ebaausate kaubandustavade direktiiv, mis ei paku vastavat juriidilist raamistikku eksitava ja agressiivse reklaamiga võitlemiseks, samal ajal kui Interneti teel on välja arenemas seeria uusi ja veenvamaid reklaami vorme. Resolutsioon võimaldab Euroopa tarbijatel saada rohkem teavet Internetis levivatest uutest pealetükkivatest reklaami vormidest, kutsub üles haavatavaid tarbijaid rohkem kaitsma ning rõhutab reklaami rolli positiivsete eeskujude propageerimisel.

Olen eriti mures käitumusliku reklaami rutiinse kasutuse ning pealetükkivate reklaamipraktikate arengu pärast (nagu näiteks e-kirjade sisu lugemine, sotsiaalvõrgustike ja geopositsioneerimise kasutamine ning taas eesmärgistatud reklaam), mis on rünnak tarbijate privaatsuse vastu. Seetõttu kutsun komisjoni üles muutma kohustuslikuks selgelt loetavate sõnade „käitumuslik reklaam“ lisamist asjakohastesse Interneti-reklaamidesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. See raport käsitleb ebaausaid äripraktikaid reklaamivaldkonnas, nii nagu defineeritud ebaausate kaubandustavade direktiivis, ning keskendub probleemidele, mis tekivad uute reklaamipraktikate ning -tehnoloogiate väljaarendamistega. Selles ei arutleta B2B suhete üle, mida on muuseas käsitletud direktiivis 2006/114/EÜ. Reklaam on vahend, millest on kasu nii siseturul (õlitades majandusaktiivsuse rattaid, stimuleerides konkurentsi, konkurentsivõimelisust, uuenduslikkust ja loomingulisust) ning sellest on kasu ka tarbijatele (kuna valikuvõimalused kasvavad ning hinnad muutuvad madalamaks).

Tegemist on olulise majandussektoriga: ainuüksi ELi Interneti-reklaami turg on väärt rohkem kui 14 miljardit eurot Samas ei tohi seda idealiseerida: reklaamiga võivad seotud olla ka ebaausad praktikad, see võib tungida avalikku sfääri (näiteks reklaamtahvlite näol) ning erasfääri (näiteks soovimatute e-kirjade näol). Ta võib valida oma sihtmärgiks haavatavad inimesed (näiteks lapsed ning suurtes võlgades inimesed), tekitades võimalikke sisenemisbarjääre siseturul (kus nõutavad kulutused on liiga suured) ning moonutada siseturgu (pannes tarbijaid ostma kaupu ja teenuseid, mida nad tavaliselt ei ostaks).

 
  
MPphoto
 
 

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult.(CS) Soovin Philippe Juvini raportist eraldi välja tuua Internetis kasutatavate andmete kaitse probleemi. Vaja on kindlustada, et tarbijad saaksid selget ja kõikehaaravat teavet selle kohta, kuidas nende isikuandmeid kogutakse, töödeldakse ja kasutatakse. Samas eelistaksin Interneti reguleerimise asemel lahendust, mis hõlmab Interneti kasutajate harimist ning määruseid ja keelde kasutataks ainult piiratud arvu juhtude korral. Tsensorluspraktikate juurutamise tulemuseks on ainult peenemad petuskeemid ja tüssamised, mis on alati mis tahes regulatsioonist ühe sammu võrra ees. Kasutajaid informeerivad ja harivad tegevused on olulised nagu ka Interneti kasutajatele nende isikuandmete töötlemise puhul suurema arvu valikute pakkumine. Oluline on, et komisjon hakkaks välja töötama teabekampaaniaid, mis puudutavad tarbijate põhiõigusi reklaamivaldkonnas, eriti kui see hõlmab nende isikuandmete kasutamist. Samuti tervitan selliste ELi haridusprogrammide väljatöötamist, mis õpetavad lastele ja teistele haavatavatele isikutele, kuidas aru saada reklaami lõksudest. Samaväärselt tervitan ka seda, et raport pöörab tähelepanu haavatavatele tarbijarühmadele ning inimväärikuse austamise tagamisele reklaamivaldkonnas.

Reklaam võib tõhusalt stereotüüpe muuta ning neile vastu seista. See võib olla positiivne jõud näiteks rassismi, seksismi, diskrimineerimise vastu. Samas võib see avaldada ka negatiivset mõju, suurendades vägivalda, kasvatades sõltuvust, näiteks suitsetamist või alkoholismi või intensiivistades söömishäireid, nagu anoreksia ja buliimia Raport mainib ka teisi olulisi faktoreid, mis vajavad tähelepanu. Seetõttu toetasin raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. − (DE) Interneti-reklaam kohaneb kasutaja käitumisega. Kasutajaprofiili abil saavad reklaamijad oma reklaami suunata ning vältida inimesi, kes nende sihtrühma ei kuulu. Samas näitavad uuringud, et inimesed on enamasti isikupärastatud Interneti-reklaami vastu, mida nähakse sageli pealetükkivana. Paljud isegi tunnevad, et neid jälgitakse. 62% küsitlusest on mures selle pärast, et isikupärastatud reklaami puhul ei pöörata andmekaitsele enam tähelepanu ning andmekaitse spetsialistidel on samuti mures, sest isikuandmeid säilitatakse, võrreldakse ja lingitakse teiste andmetega. Teoorias saab iga kasutaja selle valiku välja lülitada. Samas pole link lihtsasti leitav ning seetõttu soovitatakse raportis, et tarbijatel võiks olla lihtsam keelduda igasugusest edasisest e-kirja reklaamist vahetu, toimiva hüperlingi abil.

Lisaks võimaldab raport pakkuda tarbijatele selget, juurdepääsetavat ning kõikehaaravat teavet selle kohta, kuidas nende andmeid kogutakse, töödeldakse ja kasutatakse. Nende andmeid tuleb hoida täiesti eraldi andmetest, mis on kogutud reklaamtegevuste käigus. Isiklike e-kirjade sisu ei tohi mitte mingil juhul kasutada reklaami eesmärgil ning arvutisüsteemide vaikeseadistusi tuleb kasutada selleks, et kaitsta privaatsust Internetis (privaatsus läbi kujunduse).

 
  
  

Raport: Bendt Bendtsen (A7-0331/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Nõustun selle tegevuskava üldeesmärkidega, mis peaks tagama parema infoleviku kohalikul tasandil või ühtse kontrollpunkti loomise, võttes arvesse Euroopa Regionaalarengu Fondi ressursside vähenenud kasutuse, mis puudutab energiatõhususega seotud meetmeid nüüd, kui liikmesriigid ja piirkonnad võtavad energiatõhususe arendamisel kasutusele horisontaalset lähenemist, võttes arvesse, et see on positiivne viis majanduse konkurentsivõimelisuse stimuleerimiseks ja kütusepuudujääkide vähendamiseks. Nõustun ka sellega, et komisjon peaks konsulteerima kohalike ja piirkondlike esindajatega, et määratleda energiapoliitika arengusuund ning pakkuma finantstuge kohalikele ja piirkondlikele projektidele uuenduslike programmide abil, mis kasutavad eksisteerivaid energiaressursse ja struktuurifonde. Selle võimaliku tegevuse raamistikus soovitatakse, et suured stiimulid on loodud piirkondadele, kes kuni praeguseni on energiatõhususe puhul mänginud keskmisest paremat rolli, propageerides oma energiasõltumatust ning teisest küljest soodustades heade praktikate jagamist nende regioonide ja selliste regioonide vahel, kellel on selles valdkonnas vähe arenguid olnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuna oleme võtnud endale kohustuse austada keskkonda, leida säästlikke viise energia tootmiseks ning võidelda kliimamuutuse vastu. Vaja on kindlustada säästlik areng, kuid majandusareng on samuti oluline. Neid kahte dimensiooni tuleb omavahel kokku viia. Võimatu on energiatõhusust arvesse võtmata kliimamuutuse vastu võidelda. Seetõttu tuleb kehtestada laiahaardelised ja realistlikud eesmärgid ja karistused, et energiatõhusus ei põhineks lihtsalt majanduslikel kasudel. Energiatõhusus on peamiselt seotud hoonetega, kuna hoonete puhul saab rääkida väga suurest energiatõhususe potentsiaalist. Seetõttu toetan raportööri seisukohta, et tuleks keskenduda eksisteerivate hoonete renoveerimisele, kuna uute hoonete ehitamise mahud ELis on kestvas languses ning väga paljud vanad hooned võivad märkimisväärselt tõhusamaks muutuda, kui need korralikult renoveerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult.(FR) Energiateema on Euroopale suur väljakutse. Peame meenutama, kui palju sõltub meie mandri areng sellest, et meil on suhteliselt lihtne juurdepääs energiale, mida Euroopa riigid on rohkem kui sajandi jooksul ära kasutanud. Energiaküsimus on omandanud uue tahu. Fossiilkütuste kasutamine on aina rohkem jäämas minevikku. Topeltsurve, mis on tingitud üleilmsest soojenemisest ja paratamatult kasvavatest raskustest naftavarude ning lõpuks ka gaasi hankimisel, sunnib meid välja mõtlema uusi lahendusi. 2006. aastast on paigas olnud energiatõhususe tegevuskava ning see on seotud tõhususe kahe spetsiifilise aspektiga. Selleks, et säästa viisil, mis muudab ELi vähemsõltuvaks oma rahvusvahelistest partneritest, peab ta tõhustama nii tootmist kui tarbimist: vähem energiat tarbivad majad, säästlikumad seadmed, kuid ka tõhusamad tootmistehnoloogiad, mis võimaldava meil kombineerida konkurentsivõimelisust ning uuenduslikkust mastaabisäästuga. On mainimatagi selge, et toetasin seda olulist teksti (sealhulgas siduvat eesmärki suurendada energiatõhusust täiendavalt 20% praegusest hetkest 2020. aastani), mis asetab Euroopa Liidu nendes valdkondades esimeste hulka.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Alates energiatõhususe tegevuskava kinnitamisest 2006. aastal on palju saavutatud. Samas on nii poliitiline kui ka majanduslik kontekst sellest ajast alates küllaltki palju muutunud. Seetõttu on tekkinud selge vajadus ELi energiatõhususe poliitika üle vaadata, et seda praeguste prioriteetide ja arengutega ühildada. Energiatõhusus on kõige tulusam ja kiirem viis CO2 ja teiste heitmete piiramiseks. Nii majanduskasvu kui ka töökohtade loomise seisukohast vaadatuna on eelised meeletud. Leian, et ELi energiatõhususe poliitika ülevaatamise aluseks tuleks võtta 2006. aasta energiatõhususe tegevuskava saavutuste ja puuduste põhjalik hinnang. Aina ilmsemaks on saamas tõsiasi, et EL ei ole oma 20% eesmärgi saavutamise kursil ning seega on energiatõhususe edendamiseks vaja võtta tarvitusele palju tõhusamaid meetmeid. Suurt tähelepanu tuleb pöörata eksisteerivate hoonete renoveerimisele, sest senini pole selles vallas suuri arenguid toimunud. Uute hoonete ehitamise maht on ELis kestvas languses ning paljud vanad hooned kätkevad endas suurima tõhususe potentsiaali, kui need korralikult renoveeritaks. See lihtsustaks ELil oma energiasõltuvust vähendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Suure enamusega heaks kiidetud Bendt Bendtseni isealgatatud raport saadab tervitatava poliitilise signaali energia teemal, mitu päeva pärast Cancuni tippkohtumist ning kaks kuud enne energia tippkohtumist 2011. aasta 4. veebruaril. Energiatõhusus on kahtlemata üks olulisimaid teemasid meie keskkonnakaitse võitluses. Energiasääst ning energiatõhusus on kõige tulusamad ja kiireimad viisid CO2 heitmete piiramiseks ning tarnekindluse parandamiseks. Käesolevas raportis kutsume üles pingutusi uuendama, et saavutada energiatõhususe 20% suurune eesmärk aastaks 2020. Samas on mul kahju, et muudatusettepanek, mis kutsub Euroopa Komisjoni üles algatama eksisteerivate hoonete põhjaliku renoveerimise järgmisel aastal, ei saanud vajalikku häälteenamust. Raportis mainitakse ainult uusi hooneid ning ei räägita eksisteerivate hoonete haldamisest. Samas on hoonete osakaal energiatarbimises 40% ning ELi kasvuhoonegaaside heitmetest umbes 36%.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, kuna energiatõhususe tegevuskava elluviimiseks tuleb võtta kasutusele spetsiifilised meetmed, kuna on saamas üha selgemaks, et EL ei saavuta oma eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 20% võrra. Juhin tähelepanu asjaolule, et energiatõhusus on kõige tulusam viis vähendada CO2 ja teisi heitmeid. Lisaks on see unikaalne võimalus toetada ja luua töökohti, vähendades samal ajal sõltuvust imporditavast energiast. Euroopa Komisjon kutsub seega Euroopa Komisjoni üles välja töötama uut energiatõhususe tegevuskava, võttes arvesse haavatavate energiatarbijate vajadusi. Lisaks kutsutakse liikmesriike üles võtma kasutusele asjakohaseid meetmeid ja rakendama tõhusaid poliitilisi suuniseid, nagu näiteks riiklikke tegevuskavasid või eesmärgistatud sotsiaalmeetmeid, et vähendada energiavaesust, ning et raporteeritaks regulaarselt oma tegevustest sellele probleemile tähelepanu pööramisel. Komisjon peaks ka vastutama statistika esitamise eest ELi energiapoliitika olulisimate elementide arengute kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Õnnitlen Bendt Bendtsenit selle olulise ning päevakohase raporti eest energiatõhususe kohta. Hääletasin selle raporti poolt, kuna arvan, et hea energiatõhusus aitab meil CO2 heitmeid märkimisväärselt kahandada.

Selline poliitiline tegevus võib olla aluseks mitmesugustele kasudele: esiteks loodakse uusi töökohti, kuid samuti oleks võimalik suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaasatust, Itaalia ja Euroopa majandusi ühendav kude, millele võiks pakkuda uuenduslikke arenguvõimalusi. Selleks oleks vaja leida sobivad finantsvahendid, et kindlustada erialane koolitus, uurimistöö ning juurdepääs teabele. Seetõttu nõustun vajadusega vaadata üle Euroopa Liidu energiatõhususe poliitilised suunised ning rakendada konkreetseid plaane konkurentsivõimelisuse stimuleerimiseks.

Mis puutub hoonetesse ja ökodisaini, siis nõustun, et fookus peaks olema suunatud eksisteerivate hoonete renoveerimisele, kuna nende energiatõhususe potentsiaal on väga kõrge, kui need korralikult ära renoveeritakse. Selleks, et neid eesmärke saavutada, tuleb soodustada meetmete ja instrumentide kasutuselevõttu ning rahastamise toetamist nii liikmesriikide kui Euroopa tasandil, näiteks ad hoc fondide juurutamise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult.(CS) Energiatõhususe raport nõuab õigustatult suurema tähelepanu pööramist uuenduslikele lahendustele, nagu näiteks nutikad võrgud ning nutikad mõõturid, taastuvenergiaallikate paindlikumale integreerimisele ning soojustootmise üleilmse strateegia loomisele. Siinkohal tuleks ära märkida, et 2015. aastaks on 50% kodudest varustatud nutikate mõõturitega, kasvades 2020. aastaks 80%. Mul on hea meel, et ei esitatud ettepanekuid seadusandlike meetmete kasutuselevõtuks energiavaesuse valdkonnas. Selle asemel sõnastati see selliselt, et on selge, et liikmesriigid on need, kes suudavad energiavaesuse probleemiga kõige paremini toime tulla, ning seetõttu on see probleem, mida tuleks lahendada liikmesriikide tasandil. Võimalus suunata Euroopa Regionaalarengu Fondi ressurssidest 15% energiatõhususe programmideks peaks samuti aitama energiatõhusust parandama. Samas ma ei usu, et energiatõhususest tuleks teha horisontaalne Euroopa prioriteet, mida rahastatakse muudest allikatest kui struktuurifondid.

Arvan, et oli õige lükata tagasi üle-Euroopalise energia või söemaksu kasutuselevõtu ettepanekud, sest need oleksid suurendanud kulutusi energiale ning avaldanud suurimat mõju väikese sissetulekuga rühmadele. Olen ka seda meelt, et energiatõhususe eesmärgid ei peaks olema juriidiliselt siduvad ning me ei tohiks juurutada energiatõhususest sõltuvat pealiskaudset tingimuslikkust struktuurirahastuse eraldamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Energiatõhusus on väga vajalik tarnekindluse ja õhu kvaliteedi parandamiseks, kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks ning meie ühiskonna konkurentsivõimelisuse tõstmiseks. Energiatõhusus tähendab „rohkema“ tegemist „vähemate“ ressurssidega. Käesolev raport paneb ette ambitsioonika energiatõhususe visiooni, mis realiseeruks näiteks individuaalsete eesmärkide ja positiivsete stiimulite juurutamise kaudu. Energiataristu kaasajastamisega võetakse kasutusele olulisi elemente, nagu näiteks nutikad võrgud, energiatõhusus hoonetes ja transpordis, IKT kasutamine ning teadustööd arendamine energia valdkonnas. Käesolev raport rõhutab vajadust kahekordistada teadustöö, tehnoloogilise arengu ja demonstreerimise rahastust energiavaldkonnas. Rahastuse tõttu julgustab raport energiatõhususe toetamiseks kasutama ka struktuurifonde ning see saab ELi eelarves olema prioriteet pärast 2013. aastat. Kõige selle valguses õnnitlen raportöör Bendt Bendtsenit suurepärase töö ning saavutatud tasakaalu eest ning kutsun teid kõik üles seda olulist raportit toetama.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE) kirjalikult. – (FR) Hoonete osakaal energiatarbimises on 40% ning Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitmetest umbes 36%. Energiatõhususe tegevuskava järgmise ülevaatuse üks prioriteetidest peaks olema energiatõhusad hooned. Täna on 30% eksisteerivatest kodudest Euroopas ebatervislikud ning neis on suured energiaarved. Seetõttu on oluline mitte ainult propageerida uusi kestlikke hooneid, vaid ka renoveerida eksisteerivaid hooneid kestlikult. Seetõttu peavad liikmesriigid kohe käivitama eksisteerivate hoonete põhjalike renoveerimiste programmi, saavutamaks 2050. aastaks juba eksisteerivate hoonetega keskkonnas peaaegu nullilähedase energiatarbimise määra. Lisaks eksisteerib seos ka energiatõhususe ja energiavaesuse vahel. Seetõttu kutsume komisjoni üles valmistama ette uut energiatõhususe tegevuskava, mis võtaks arvesse haavatavate tarbijate vajadusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. Tervitan seda energiatõhususe raportit, sest see suurendab energiajulgeolekut ning loob ELi majandusele sotsiaalseid ja majanduslikke eeliseid. S&D fraktsioon on juhtinud tähelepanu asjaolule, et energiaressursid pole liikmesriikide vahel võrdselt jaotunud. Energiatõhususe valdkonnas õigusakte luues peame alati arvestama Euroopa solidaarsusega. Väidetakse, et kokkuhoid energialt on üks kiireimaid teid energiatõhususeni. Energiatõhususe propageerimine loob töökohti ning liikmesriikide valitsused säästavad küttekuludelt igal aastal miljardeid.

Tervitan suurima heameelega väiksema süsinikuintensiivsusega ühiskonna rajamist, kuid peame olema ettevaatlikud tasakaalu saavutamisel liikmesriikide vahel, põhinedes nende võimekusel ning ressurssidel. Olen mures selle pärast, et sellistelt liikmesriikidelt, nagu näiteks Rumeenia, oodatakse edu võrdväärsetes tingimustes selliste riikide, nagu näiteks Rootsiga, kellel on energiatõhususe vallas näidata ette hulk saavutusi. Finantsperspektiiv 8 saab olema oluline rahastamisvahend, millega soodustada ja edendada energiatõhusust vahemikul 2014–2020.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, mis käsitles energiatõhususe tegevuskava, kuna selles on esitatud olulisi ettepanekuid keskkonna ja majanduse teemadel, eriti Euroopa õigusakti tutvustamine, mis tooks kaasa siduvad eesmärgid energiatarbimise vähendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) 2008. aastal võttis Euroopa endale kohustuse piirata energiatarbimist 20% hiljemalt 2020. aastaks ning kindlustada, et 20% tarbitud energiast pärineb taastuvenergiaallikatest. See eesmärk on oluline aitamaks Euroopal saavutada oma CO2 heitmete vähendamise eesmärki ning vähendamaks sõltuvust fossiilkütustest, kuid olemuselt peaks see jääma jätkuvalt selliseks eesmärgiks, millest liikmesriigid vabatahtlikult kinni peavad.

Selleks et see toimuks vastupidiselt siduva piiri kehtestamisele, on palju olulisem, et liikmesriigid lepiksid kokku lahendustes, mis võimaldavad suuremat energiatõhusust ning väiksemat energiaraiskamist, ilma et see avaldaks mõju arengule ning ilma et see oleks kujuneks liiga kulukaks Euroopa tööstustele ja tootjatele, eriti praeguse majanduskriisi ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) See raport keskendub energiatõhususe poliitikale ELis. Selle teemaga seoses ma toetan vajadust määrata siduvad eesmärgid. Komisjoni energiatõhususe rohelise raamatu (2005/0265 lõplik) hinnangu järgi võiks Euroopas tekkida umbes miljon uut töökohta kas otseselt või kaudselt. Selle teatise kohaselt saavad energiatõhususe meetmetest erilist kasu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning lisaks on seal kirjas, et keskmine kodumajapidamine võib energiatõhususe meetmetega säästa aastas keskmiselt umbes 1000 eurot.

Kohustuslikud energiatõhususe meetmed on samuti väga olulised ka selleks, et vähendada energiapuudujääki, mis tulenevad Pärsia lahe ja Venemaa nafta ja maagaasi impordist.

Meil on juba siduvad eesmärgid suurendamaks taastuvenergia kvooti Euroopa Liidus 20%ni. Praeguses raamistikus suudaksime säilitada ainult poole potentsiaalist ilma energiatõhususe siduvate eesmärkidega. Tegemist on ka juriidilise kindlusega ning olulise signaaliga uue instrumendi loomiseks.

ELi ja Portugali seisukohast vaadatuna näen, et mõlemal on selle siduva eesmärgiga rohkem võita kui kaotada. Lisan ka seda, et kui EL 2020 eesmärgid ei lähe kaugemale lihtsatest kavatsustest, siis ei saavutata selle strateegiaga midagi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Lubadused kasvatada energiatõhusust on mitmekordistunud, kuid Euroopa Liitu ähvardab oht, et esitatud eesmärgid jäävad täitmata: 20% aastaks 2020. Kõige uuematest andmetest selgub, et tegelik keskmine on ainult 9%, hoolimata lisast, et energiatõhususe kasv võiks kaasa tuua heitmete, tarbimise ja energiasõltuvuse vähenemise.

Raporti sisaldab suurt hulka elemente, mis katavad energiatõhususe laia teema küllaltki hästi, kuigi see viitab valikutele, mis võivad muuta keeruliseks nende eesmärkide saavutamise, mille poole püüeldakse.

Kuid on aspekte, mille koha pealt minu ja raporti seisukohad on erinevad, nagu näiteks väidetav seos energiatõhususe ja Euroopa 2020 strateegia vahel, mis näeb ette energia ühisturu loomise, turupõhiste instrumentide propageerimise. Väide et ELi heitkogustega kauplemiste süsteem peidab osa energiatõhususest saadud kasumeid ning jäetakse kahe silma vahele, tekib vajadus kaitsta tugevat avaliku energia sektorit, mida iga riik peab propageerima.

Kuigi me nõustume sellega, et eesmärkide eluviimiseks on vaja ühenduse ressursse, on meil endiselt kahtlused praktilise võimaluse suhtes kasutada kuni 15% Euroopa Regionaalarengu Fondi või Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi vahenditest energiatõhususe otstarbel, võttes arvesse asjaolu, et see peaks olema liikmesriikide otsustada, kes otsustavad nende ressursside jagamise oma prioriteetide ja vajaduste järgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult.(FR) Energiatõhususe parandamiseks sellistes olulistes sektorites, nagu transport ja hoonestatud keskkond, saab kasutusele võtta palju meetmeid, mis pakuvad kasutamata võimalusi.

Sellegipoolest on ebarealistlik seada siduvat eesmärki parandada energiatõhusust 2020. aastaks vähemalt 20%, kuna puudub hindamismeetod ning puuduvad ühised indikaatorid. Selle asemel peaksime keskenduma spetsiifilistele sektoripõhistele eesmärkidele, nagu näiteks võetud kohustus piirata energia tarbimist eksisteerivates hoonetes kuni 38% võrra.

Rahastuse puudumine on peamiseks takistuseks hoonete renoveerimisel nii elamu kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtete sektorites. Selle asemel, et asuda võitlusse ebarealistlike eesmärkidega, peaks Euroopa Komisjon tulema lagedale uuenduslike lahendustega ning stimuleerima avalik-õigusliku ja erasektori partnerluse teket, kuna selline loominguline ökoloogia on töökohtade allikas.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. − (LT) Kiitsin selle raporti heaks, kuna selle eesmärk on tõsta energiatõhusust 2020. aastaks vähemalt 20% ning seeläbi aidata kaasa üleminekut kestlikule ja rohelisele majandusele. Nii majanduskasvu kui ka töökohtade loomise seisukohast vaadatuna on eelised meeletud. Töökohti luuakse nii maapiirkondades kui ka linnas. See on teada tuntud asjaolu, et hooned kätkevad endis suurt energiatõhususe potentsiaali. Seetõttu tuleks keskenduda eksisteerivate hoonete renoveerimisele, kuna uute hoonete ehitusmaht on ELis kestvas languses ning paljudes vanades hoonetes on peidus suur tõhususe potentsiaal, mis avaldub nende korralikul renoveerimisel. Puhta tehnoloogia tööstuses on vaja ületada lõhe ühest küljest USA ja Hiina ning teisest küljest ELI vahel. Mõlemad riigid on ELiga võrreldes palju progressiivsemad, mis puudutab seadusandlike määruste heakskiitmist energiatõhusate lahenduste propageerimisel. Seetõttu peaks EL ja liikmesriigid toetama rahastamist suurendavaid meetmeid ja instrumente. Riiklike energiatõhususe fondide loomine, mis toetaks energiatulemuslikkuse lepinguid, tuleks stimuleerida Euroopa tasandil eksisteeriva finantsinstrumendiga. Energiatulemuslikkuse leping, mille alusel klient ostab garanteeritud energiasäästu, on mõjutusvahendiks, kuna investeering teenib ennast tagasi 2–15 aasta jooksul. Selline mudel loob töökohti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, tarbijad säästavad raha energiaarvetelt ning vähenevad heitmed.

 
  
MPphoto
 
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE), kirjalikult. − (FI) Hääletades kohustusliku 20% suuruse energiasäästueesmärgi vastu, nii nagu seda tegi enamik minu fraktsioonist, ei võtnud ma seisukohta energiasäästu olulisuse, vaid selle viisi suhtes, kuidas seda üritatakse edendada. Energiasäästu tõhustamise olulisuse vastu ei saa vaielda, kuid ELi energiajulgeoleku ning kliima- ja tarneprobleemide lahendamise püüdlused ei põhine minu arust kestlikul ning kaalutleval alusel.

Kuulsas 20/20/20 kliima ja energiapaketis oli energiasäästmise eesmärk ainukene mittesiduv eesmärk, sest eeldati, et see muutub tõhusamaks muude kohalike kohustuslike eesmärkide tõttu, nagu näiteks heitmete vähendamine ning taastuvenergiaallikate lisamine. Energiasäästmise eesmärk ei realiseerunud nii, nagu tahtsime, aga nüüd, enne kui koormame oma ühiskonda veel ühe uue siduva eesmärgiga lisaks teistele siduvatele eesmärkidele, ja seejuures teadmata, kuidas seda eesmärki saavutada, peaksime analüüsima, kas need teise eesmärgid olid alguses peale üldse õigesti püstitatud.

Viies ellu heitmete kärpimise ja taastuvenergiaallikatega seotud eesmärke, satuvad liikmesriigid ja neis tegutsevad ettevõtted sellise surve alla, kus kiusatus teha lühinägelikke ja mittejätkusuutlikke otsuseid kasvab meeletuks. Kui lisaks nendele eesmärkidele lisatakse veel üks kohustus, siis avastame ennast olukorrast, kus EL saeb sõna otseses mõttes seda oksa, kus ta istub, põhjustades juba praegu ainult massiivse tulude ülekande, ilma et see avaldaks positiivset mõju kliimale, keskkonnale või meie energiajulgeolekule.

Püüdes teha head, on juhtunud hoopis vastupidine. Tööstuse eeldused tegutsemiseks nõrgenevad üle ilma, taastuvenergiaallikate nime all põletatakse jätkusuutmatult puitu ning samal ajal muutub probleem ise, milleks on süsihappegaasiemissioonid, meie piiridest väljaspool märkimisväärselt tõsisemaks.

Aeg on tegutseda mõistlikult ja kestlikult, mitte harrastada mõistliku konkreetsuseta lühinägelikku pealesundi.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) ELi ülene energiatõhususe kasv on Euroopa kestliku energiastrateegia keskne komponent. See võimaldab piirata CO2 heitmeid ning samal ajal parandada energiajulgeolekut kõige kiiremal ja kasumlikumal viisil. Tervitan asjaolu, et raport rõhutab kasvavat investeeringute vajadust hoonete energiatõhustamisse, mis loob ehitussektoris ning väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes uusi töökohti ning suurendab võimalikud iga-aastased energiakasud kuni 1000 euroni kodumajapidamise kohta. Raport viitab ka vajadusele suurendada energiatõhusust kõikjal transpordisüsteemis, vahetades energiaintensiivsed transpordiliigid, nagu näiteks autod ja veokid, energiasäästlike transpordiliikide, näiteks rongide vastu. Tervitan raporti neid aspekte, mis kutsuvad komisjoni ja liikmesriike osutama energiatõhususele seda tähelepanu, mida ta väärib ning samal ajal kindlustama, et täidetaks selle valdkonnaga seotud paljusid juba ELi ja riiklikul tasandil heakskiidetud õigusnorme.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult.(PL) Tänasel hääletusel toetasin Bendt Bendtseni raporti heakskiitmist, mis puudutas energiatõhususe tegevuskava ülevaatamist. Pole kahtlustki, et energiatõhususe parandamine on kõige kasumlikum ning kiirem viis süsihappegaaside heitmete vähendamiseks. Tõde on see, et hoonete osakaal ELi energiatarbimises on umbes 40% ning kasvuhoonegaaside heitmetest umbes 36%. Seetõttu arvan, et üks olulisimaid asju, mida tuleb ära teha, on kasvatada hoonete energiatõhusust ja seda tuleks ellu viia selliselt, et alustatakse tööd eksisteerivate seadmete renoveerimisega ning paigaldatakse hoonetesse ja küttesüsteemidesse tõhusam ühine taristu. Hääletasin selle poolt, et hoonete isolatsiooni rahastatakse tõukefondidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. (RO) Energiatõhususe raport on eriti oluline, sest eesmärk on võtta lähiaastatel vastu ELi tegevuskava selles valdkonnas. Sellel saab olema suur mõju meetoditele, mida kasutatakse CO2 heitmete piiramisel, majanduskasvule ning töökohtade loomisele sellistes valdkondades, nagu IT, ehitus ja teenused. Hääletasin haavatavate tarbijate tõhusama kaitse poolt. Need tarbijad peavad energiatõhususe parandustest kõige rohkem kasu saama. Samas on vaja rohkem finantsressursse, et teha nõutavaid investeeringuid. Lisaks hääletasin energiatõhususe fondide rajamise poolt riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. Need fondid võivad väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning energiatõhususe teenuseid pakkuvate ettevõtete väljatöötamisel mängida olulist rolli. Hääletasin juriidiliselt siduva eesmärgi kehtestamise vastu, mille kohaselt tuleks 2020. aastaks hoida energiat kokku vähemalt 20%, sest selline kohustuslik element ELi tasandil võiks avaldada ühtsele turule kahjulikku mõju. Arvan, et üleminek kestlikule rohelisele majandusele toimub isegi üleliigsete juriidiliste meetmete kehtestamiseta.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. (IT) Oma raportis energiatõhususe tegevuskava ülevaatuse kohta juhib Bendt Bendtsen õigesti tähelepanu asjaolule, et riiklikud poliitilised suunised ei kasuta veel täielikult ära energiatõhususe potentsiaali. Seetõttu peame Euroopa Liidu strateegiaid selles suunas veel kindlustama. Hääletasin ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) See raport propageerib energiatõhususe põhimõtet ning pooldab energiamärgistust. See on hea, kuigi diskussioon oleks võinud laieneda säästlikule energiakasutusele ja ökomärgistamisele. Raport on mures ka energiavaesuse pärast. See on hea uudis. Kahju siis, et see raport muudab need aspektid rohelise kapitalismi instrumentideks, et see pooldab vaba konkurentsi, soovib finantsvahendajate sekkumist ning ülistab süsinikuturu vooruslikkust. See põrmustab need edusammud, mida algselt lubatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa energiapoliitikaga vastavuses olev tegevuskava peab pöörama tähelepanu järgmistele probleemidele: liikumine väheste süsinikheitmetega süsteemi poole, energiatarne julgeoleku kindlustamine ning liidu parema konkurentsivõimelisuse kindlustamine ja energiatarne kõikidele tarbijatele taskukohaste hindade eest. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja teha märkimisväärseid finantsilisi ja inimestepoolseid pingutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Siin on kümme peamist energiatõhususe juhist:

1. energia – tõhusad tehnoloogiad; 2. transporditehnoloogiad; 3. energia tõhus kasutus; 4. energiatranspordi ringluse turvalisus; 5. energia tootmiseks kasutatavate kaupade kogumine ja säilitamine; 6. riikide – tarnijate energia ärakasutus; 7. energiaressursside loomine ja jaotamine; 8. energiatarbimise ja energiatarbe monopolivastased programmid; 9. nanotehnoloogiad energiatarne sektoris ja selle areng; 10. tõhus energia seadusandlus.

Kahjuks see raport neid aspekte ei kata. Hääletasin raporti poolt, pidades meeles, et põhiline töö on just alanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. − (DE) Energiatõhusus on suure tulevikupotentsiaaliga valdkond, mille vallas on ELil juba mõningaid kogemusi. Lisaks on ELi liikmesriigid endiselt koduks paljudele juhtivatele tehnoloogiaettevõtetele. Lisaks ilmselgele keskkonnakasule pakub see sektor ka võimalusi majanduskasvu kiirendamiseks ning töökohtade loomiseks. Samas on juba minevikus saanud selgeks, et EL seab endale sageli ambitsioonikad eesmärgid ning siis tekivad probleemid nende saavutamisega või loobutakse neist üldse. Sama võib juhtuda ka hoonete teemaga, milles peitub loomulikult meeletu energiasäästu potentsiaal.

Märkimisväärselt lihtsam on sellist tüüpi meetmeid rakendada uute hoonete kui eksisteerivate vanade hoonete puhul Muinsuskaitse all olevate hoonetega kaasnevad omaette probleemid. Lõpetuseks ei tohi me olukorral lasta kontrolli alt väljuda, kehtestades kohustuslikke energiatõhususe meetmeid, mille rakendamine läheb nii kalliks maksma, et elukallidus muutub peaaegu mittetaskukohaseks. Hääletasin vastavalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) Ei saa teisiti, kui ainult olla nõus raportööri väitega, et „energiatõhusus on kõige tulusam ning kiirem viis CO2 heitmeid ja teisi heitmeid vähendada“. Lisaks, energiatõhusust parandavad tegevused aitavad kaasa majanduskasvule ning töökohtade loomisele. Seda fenomeni on märgata näiteks uutes liikmesriikides, kus väljakutsete määr võib olla tohutu.

Tasub ka mainimist, et Euroopa Liidu hoonete isolatsiooni toetus on ühtekuuluvuspoliitika üks nähtavamaid iseärasusi. Kaasajastatud hooned on ühed parimad märgid sellest, et piirkond kuulub Euroopa Liitu. Seda meeles pidades toetan raportis sisalduvaid ettepanekuid, mis puudutasid kulutuste kasvatamist energiatõhususe parandamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin energiatõhususe tegevuskava poolt, sest minu arvates on oluline survestada Euroopa Liitu, et toimuks areng rohelise ja kestliku tuleviku suunas. Energiatarbimise piiramine energia taristute süsteemi uuendustega ning linnapiirkonna areng on Euroopa seatud eesmärk uues tegevuskavas, mille komisjon veebruaris esitab. Leian ka, et eesmärgid ei tohi olla siduvad, sest kui me kiirendama ajastamist, siis võib tekkida oht, et me tekitame finantskahju ettevõtjatele ja üksikisikutele. Tegevuskava meetmed peavad olema seotud riiklike plaanidega, et oleks võimalik kavandada ühine metodoloogia energiatõhususe eesmärkide mõõtmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Raportöör, kes on PPE fraktsiooni liige, teeb oma energiatõhususe tegevuskava ülevaates tasakaalustatud ettepaneku saavutamaks 20% suuruse energiasäästu eesmärgi, mille Euroopa Ülemkogu 2007. aastal kehtestas.

Pragmaatiline viis raportööri soovitatud energiatõhusa poliitika rakendamiseks, määrates individuaalseid sihte ning ilma juriidiliselt siduvaid kohustuslikke eesmärke kehtestamata, tundus minu arvates olevat kõige sobivam meetod praeguses majanduslikus ja poliitilises kontekstis saavutamaks kõnealust eesmärki. Samas võeti tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon (ITRE) poolt vastu lahendus, mis hõlmab kohustuslike eesmärkide sisseviimist, milleks on energiatarbimise vähemalt 20% suurune piiramine, ning see muudatus sai sotsialistide, liberaalide, roheliste heakskiidu.

Tooksin sellest raportist, mille poolt ma hääletasin, välja mitmed ühenduse ja liikmesriikide tegevused, mis energiatõhusust toetavad: valdkonnas eksisteerivate õigusaktide rakendamine, energiatõhus linnapiirkonna areng, energiatõhusate hoonete ehitamine ning nende ja teiste meetmete rahastamine, riiklike energiatõhususe fondide loomise kaudu.

Tuleks rõhutada, et see Euroopa Parlamendi raport on oluline panus energiatõhususe tegevuskava ülevaatusele, mida Euroopa Komisjonis juba tehakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Osaliselt mitmete algse plaani paranduste tõttu nõustun Bendt Bendtseniga, et energiatõhusus on kõige tulusam viis CO2 ja muud tüüpi heitmeid vähendada ning et tegemist on unikaalse võimalusega toetada töökohti ning luua uusi töökohti, vähendades samal ajal sõltuvust energiaimpordist. Ta märgib ära, et komisjoni väidete kohaselt võivad energiasäästu kasud ulatuda rohkem kui 1000 euroni kodumajapidamise kohta aastas.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Energiatõhusus on kõige tulusam ja kiirem viis CO2 ja teiste heitmete piiramiseks. Nii majandkasvu kui ka töökohtade loomise seisukohast vaadatuna, eelkõige IT, ehituse ja teenuste sektorite valdkonnas, on kasud meeletud. Need töökohad tekivad nii maa- kui linnapiirkondades, sageli väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning need saavad olema kohalikud töökohad, mida pole võimalik väljastpoolt tellida. Komisjon esitab 2011. aasta alguses uue parandatud tegevuskava, mis peab sisaldama järgmisi elemente: - ELi siduv eesmärk, mille kohaselt on minimaalne energiatõhususe kasv aastaks 2020 vähemalt 20% - energiavaesusega võitlemise meetmed, mis võetakse kasutusele kõikides energiapoliitilistes suunistes - energiateenuste direktiivi ülevaatamine 2011. aastal - nutikatesse võrkudesse investeerimise soodustamine ning liikmesriikide vastavus siseturu kolmanda seadusandliku paketi nõudega paigaldada nutikad mõõturid kodumajapidamistesse 80% ulatuses aastaks 2020 - liikmesriigid peavad kehtestama iga-aastased hoonete renoveerimise eesmärgid - komisjon peab esitama poliitilisi suuniseid saavutamaks hoonetes aastaks 2050 pea nullilähedase energiakadu - komisjon peab analüüsima uuenduslikke rahastamismudeleid, nagu näiteks käibefondid, et saavutada sektoris seatud eesmärke.

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates on oluline, et 20% suurune energiatõhususe eesmärk oleks kohustuslik ning mitte ainult CO2 heitmete, vaid ka sotsiaalsete põhjuste tõttu. Suure osa Euroopa kodumajapidamiste kulutustest võtavad enda alla energiaarved. Energia raiskamist ning energiavaesust vähendavate tõhususmeetmete kasutuselevõtmine on sotsialistlik eesmärk.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Kuni ajani, millal kosmose päikeseenergia hull väljakutse saab reaalsuseks ning terve maailm hakkab lõikama kasu sellest peaaegu lõpmatust elektrimannast, ei jää Euroopa Liidul oma praeguse energiapoliitika raames muud üle, kui saada energiat võimalikult erinevatest allikatest ning valida energiatõhususe kasuks. See on Euroopa järgmise kümnendi strateegia oluline prioriteet, mida rõhutati ka Bendt Bendtseni raportis, mille kiitis Euroopa Parlamendi enamus heaks täna pärastlõunal. Eriti tervitan siduva energiasäästu sihi heakskiitmist, mis 2020 aastaks peab olema 20% ning mis aitaks ELil säästa umbes 100 miljardit eurot. Selle saavutamiseks peame ilmselgelt rohkem ära tegema nii teineteisest erinevates valdkondades kui energiateenused, transport (mis ajaks saab meil olema raamistik elektrisõidukite standardimiseks?) ja hooned. Viimane vajab erilist tähelepanu, sest nagu me kõik teame, on hoonete osakaal ELi energiatarbimisest umbes 40% ning moodustab kasvuhoonegaasi heitmetest umbes 36%. Näiteks avalike hoonete energiasäästu potentsiaal on märkimisväärne ning see lihtsustaks üleminekut stabiilsele rohelisele majandusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. See raport on võimas ja ajakohane meeldetuletus komisjonile ja ülemkogule siduva energiasäästu eesmärgi olulisuse kohta, väga olulise 2011. aasta neljanda veebruari energia tippkohtumise eelõhtul ning ajal, kui komisjon on koostamas oma energiatõhususe tegevuskava. Ambitsioonikad ELi meetmed energiasäästu ja -tõhususe kohta on ülimalt olulised, kui Euroopa tahab vastu astuda energiajulgeoleku ning kliimamuutuse väljakutsetega. Need on ka majanduslikult mõttekad, loovad töökohti ning säästavad tarbijate raha energiaarvetelt. Senini on liikmesriigid taganenud oma lubadusest piirata energiatarbimist 2020. aastaks 20% ning nad ei ole selles vallas piisavalt samme edasi astunud. Selle eesmärgi siduvaks tegemine aitab (nagu taastuvenergia puhul) kindlustada, et ELi valitsused teevad selle potentsiaali ka reaalselt teoks.

Lisaks kutsub raport üles kehtestama rangemaid meetmeid, millega pöörata tähelepanu hoonete energia tarbivusele ning seda nimelt just eksisteerivaid hooneid renoveerides. Kuna hoonete osakaal ELi energiatarbimises on 40%, siis on väga oluline, et selle sektoriga hakataks otsejoones tegelema. Rohelised loodavad, et ELi energiatippkohtumisel pööratakse sellele olulisele probleemile samuti tähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Energiatõhususe tegevuskava on tulus viis kasvatada majanduse konkurentsivõimet ning kindlustada Euroopa Liidu energiatarne julgeolekut. Energiatõhususe parandamise alustamise plaan on ka suurepärane võimalus väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamiseks. Bendt Bendtseni raport juhib õigesti tähelepanu energia tõhusatele kasutamisviisidele, ilma et oleks vaja piirata energia tarbimist, sest selle maht jätkab liikmesriikides kasvamist. Uute energiatehnoloogiate kasutamine ehitusel ning transpordis aitab märkimisväärselt säästa terve liidu tasandil. Samas, selleks et sellised meetodeid kasutusele võetaks, on vaja korraldada kodanikele teabekampaania ning peavad alanema energiasäästlikke tehnoloogiate kulud. Tõepoolest, uuenduslike seadmete kallis hind on suurim takistus nende kasutuselevõtmisel. 2020. aastaks siduvate eesmärkide kasutuselevõtt on mitmetele liikmesriikidele keeruline.

Samas peame meeles pidama, et iga liikmesriigi energiapoliitika on erinevas arengustaadiumis. Siduv eesmärk, mille kohaselt pärineb 2020. aastaks kogu energia tarbimisest 20% taastuvenergiaallikatest, võib osutuda liiga suureks väljakutseks, eriti just 12 uuele liikmesriigile.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. − (NL) Mul on hea meel, et Euroopa Parlament on kinnitanud, et nad pooldavad kohustuslikku 2020. aasta 20% suurust energiasäästueesmärki. Prognooside kohaselt saavutab Euroopa praeguse poliitikaga ainult 11% suuruse energiasäästu. Samal ajal raiskavad kodumajapidamised energiale igal aastal 1000 eurot ning igal aastal ekspordime umbes 350 miljardi euro väärtuses Euroopa heaolu naftarikastesse riikidesse. Majade parem isolatsioon, tõhusam energiatransport ning tõhusamad seadmed garanteerivad väiksema energiaarve nii tarbijatele kui ka ettevõtetele.

Nende tõhusate meetmete kasutuselevõttu takistavad sageli barjäärid, nagu näiteks suured investeeringukulud või ebakindlus kasude suhtes. Kui Euroopa ministrid seda ettepanekut toetavad, siis peavad valitsused oma tuge energiasäästmismeetmetele kasvatama. Need meetmed säästavad lõppude lõpuks raha, sest energiakulud saavad olema väiksemad.

Energiasääst on meie jaoks odavaim viis meie kliimaeesmärki saavutada ning selle tulemusena vähenevad CO2 heitmete mahud 560 miljoni tonni võrra. Energiasäästu abil on meil seega lihtsam isegi parandada meie kliimaeesmärki. Kahjuks oleme sellest eesmärgist endiselt lootusetult maas. Hiljutise aruande kohaselt peame Euroopa eesmärki kolmekordistama, kui soovime saavutada 20% suurust energiasäästu. Seetõttu on oluline, et see eesmärk muutuks kohustuslikult siduvaks kõikidele ELi liikmesriikidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Konrad Szymański (ECR), kirjalikult. − ECRi parlamendiliikmed leiavad, et energiatõhusus mängib olulist rolli ELi taastuvenergia ning heitmete vähendamise eesmärkide saavutamisel. See mängib ka väga olulist rolli meie energiajulgeoleku ning meie majanduse konkurentsivõimelisuse parandamise kindlustamisel. Toetame väga suurt osa sellest raportist, nagu näiteks keskendumist nutikatele võrkudele ja mõõturitele, rahastamist Euroopa Investeerimispangast ja erasektorist ning teadus-ja arendustöö potentsiaali energiatõhususe parandamisel. ECRi parlamendiliikmed ei toeta aga siduvaid energiatõhususe eesmärke. Leiame, et EL ja liikmesriigid on juba stimuleeritud rakendamaks energiatõhususe poliitilisi suunised taastuvenergia ja heitmete vähendamise eesmärkide ning ka energiateenuste direktiivi energiasäästu eesmärkide raames. ECRi liikmed hoidusid seetõttu selle raporti suhtes hääletamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin Bendt Bendtseni raporti vastu, sest arve on jälle muudetud ning sihid on piiravad. Tõepoolest on sellel juhul tegemist mitteseadusandliku raportiga, kuid ökodisaini direktiivi mõjud on tunnistuseks sellele, kui ettevaatlikult neid teemasid käsitleda tuleb. Lambipirni keelu tõttu pidin terve toa evakueerima pärast seda, kui elavhõbedat sisaldav energiasäästupirn purunes, et vältida kahjusid inimeste tervisele. Just sellised asjad tuleb eos peatada.

 
  
MPphoto
 
 

  Hermann Winkler (PPE), kirjalikult. − (DE) Hääletasin raporti vastu. Tervitan lähenemist, mida see raport energiatõhususe tegevuskava suhtes rakendab. Samas leian, et kohustuslike energiatõhususe eesmärkide kehtestamine „ülevalt“ ning kohustuslike kaasasjastamiste ning remontimiseesmärkide kehtestamine avalikele (näiteks koolidele) ja erakätes olevatele hoonetele on viga. Ajal, kui provintside, kohalike omavalitsuste ning eramajapidamiste eelarved on väikesed, seavad need ebarealistlikud nõuded neile liiga suure koormuse. Näiteks ELi komisjon, kelle hooned vastasid uutele tõhususkriteeriumitele, pidi hiljuti tunnistama, et ta ei suutnud täita oma hoonete energiatõhususe renoveerimise täiendavaid tingimusi. EL ei saa nõuda teistelt asju, mida nad ei suuda ise korda saata.

Paljudele Saksimaa keskmise suurusega ettevõtete ning eriti just väikeste töövõtjate jaoks lähevad need meetmed liiga kaugele. Need koormavad ettevõtted üle ning ilmselgelt põhjustavad töökohtade kadusid ning kulude kasvu tarbijatele. Minu arvates peaksime võtma kriitilise lähenemise, eriti mis puudutab üleskutset rakendada energiatõhususe kriteeriume riigihangete poliitikas. Õige energiasäästmise viis hõlmab Euroopa kodanike harimist ning maksusoodustuste süsteemide kehtestamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Joachim Zeller (PPE), kirjalikult. − (DE) Olen selle raporti vastu. Kuigi see sisaldab mõningaid kaalumist väärivaid ettepanekuid, ei arva ma kuigi palju sellist tüüpi žestide poliitikast, mis nõuab selliseid piiravaid meetmeid, mida on praktikas pea võimatu ellu viia. Võttes arvesse kõikide osapoolte finantsolukorda on kohalikele ja piirkondlikele ametkondadele ning koduomanikele esitatud nõuded teha oma kinnisvaral energia renoveerimisi eriti mõttetud. Isegi ELi komisjon pidi tunnistama, et nad ei suutnud oma ehitiste puhul täita energia renoveerimise kõikehaaravaid nõudeid. Lisaks pole me veel näinud ühtegi tõestust selle väite kohta, et energia renoveerimiste tulemiks on otsesed säästmised kulutustelt. Taristu ja taastuvenergia tootmisrajatiste ehitamisse ning majandamisse tehtud kulutuste tulemusena kasvavad energiale tehtud kulutused kiiremini kui kompensatsioonid, mis tulenevad võimalikest energiatõhususe meetmetest tingitud säästmisest. Eksisteerivat 2002. aasta ELi energiatõhususe poliitikat on erinevates liikmesriikides rakendatud väga erinevatel viisidel, mis tähendab, et Euroopas puudub ühine lähenemine selles suhtes. Käimasolevate finantsarutelude valguses on ebasobiv nõuda tõukefondide suuremat mobiliseerimist tasumaks energiatõhususe meetmete eest. Pooldan väga arutelu energiatõhususe üle, mis põhineb kõikide poliitiliste tasandite laiaulatuslikul konsensusel ning mis hõlmab kõiki olulisi osapooli ning stiimulsüsteemide loomist. Samas olen vastu „ülevalt“ kehtestatud määrustele, mille peavad kinni maksma teised.

 
Viimane päevakajastamine: 2. mai 2011Õigusalane teave