Juhataja. – Enne töö alustamist pean teile kahjuks teada andma, et täna Afganistanis toimunud tulistamises hukkus üks Itaalia sõdur ja teine sai raskelt haavata. Avaldame kaastunnet Luca Sanna, ohvri, perekonnale.

Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni avaldus olukorra kohta Haitis aasta pärast maavärinat: humanitaarabi ja ülesehitustöö.

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Sooviksin samuti liituda kaastundevavalduses mõjutatud isikutele ja nende perekondadele.

Aasta tagasi olime Haitis tunnistajaks ühele lähiajaloo suurimale looduskatastroofile, kuid selle tulemusena väljendati ka ühel parimal moel solidaarsust inimestega, kelle vastupidavus katastroofi ja kaosega silmitsi seistes on vapruse õppetund meile kõigile. Aasta pärast katastroofi tahaksime avaldada austust nende suhtes, kes surid, ja ka nende suhtes, kes on ellu jäänud. Me lubasime neid aidata ja täidame oma lubadusi.

EL on teinud väga palju, et aidata kaasa solidaarsuse avaldamisele Haiti toetuseks. Me oleme mobiliseerinud kõik olemasolevad vahendid, et pakkuda nii humanitaarabi kui ka – nagu volinik Piebalgs hiljem kirjeldab – arenguabi riigi ülesehitamiseks.

Pärast maavärinat eraldas EL üle 320 miljoni euro puhast humanitaarabi, millest komisjon andis 130 miljonit eelmise, 2010. aasta eest.

Need vahendid võimaldasid meil puudutada üle nelja miljoni haitilase elu: toiduabi, sanitaarteenuste ja peavarju kaudu. Ligi 1,5 miljonile inimesele on tagatud elukoht: alus, millelt oma elu taasalustada. Meie abi ei olnud suunatud ainult Port-au-Prince’le vaid ka teistele mõjutatud linnadele, nagu Léogâne and Jacmel, ning jätkasime, andes abi 500 000 haitilasele, kes lahkusid Port-au-Prince’st maapiirkondadesse sugulaste juurde elama, viies toitu, vett ja meditsiiniabi, puhastades teid ja toetades programme, mille raames makstakse töö eest sularaha.

Meie praegune humanitaarabi keskendub koolerale, kasutades 22 miljonit eurot, et katta kõige olulisemad tervishoiuvajadused, juurdepääsu veele ja sanitaartingimustele, teabekampaaniad, epidemioloogiline seire ja logistika. Oleme seni rahastanud 158 000 inimese ravi, aga veelgi olulisem on see, et oleme taganud puhta vee poolele miljonile ja ohutumad sanitaartingimused 900 000 inimesele, oleme suurendanud teadlikkust miljoni haitilase seas selle kohta, mis on koolera, kuidas vältida haigestumist ja kuidas koolerat ravida, ning oleme jaganud 1,3 miljonit seepi ja klooritabletti mõjutatud kogukondadele.

Lootsime, et aasta pärast maavärinat on olukord paranenud, aga ei ole. Seetõttu võtame selle, 2011. aasta eelarvesse 33 miljonit eurot. Kui vajatakse rohkem abi, siis oleme seda valmis andma.

2011. aastal on meie prioriteedid elamud, sanitaarteenused ja tervishoid. Tegeleme jätkuvalt halbade sanitaartingimustega, sest see kujutab ilmselgelt ohtu koolera levimise ja kogukondade mõjutamise seisukohalt. Abistame jätkuvalt ka tervishoidu, aga Haiti tervishoiusüsteemis valitseb kaos. Seal ei aidata inimesi.

Selles protsessis oleme lootnud humanitaarabitöötajate peale ja tahan väljendada oma tänulikkust neile, kes on seadnud ohtu oma elu, et aidata Haiti rahvast.

Samuti toetame volinik Piebalgsi hädaabi ühendamisel taastus- ja arenguabiga. Näiteks eraldatakse üheksanda EAFi määruse B-assigneeringute alla kuuluvad vahendid osaliselt eluaseme programmidesse tihedas koostöös meie humanitaarabiga. Tahan siinkohal rõhutada, et oleme suhtunud olukorda Haitis kõikehõlmavalt eesmärgiga mitte üksnes pakkuda inimestele hädaabi, vaid luua ka alus pikaajaliseks taastumiseks.

  Andris Piebalgs , komisjoni liige. – Austatud juhataja! Aitame kaasa ka taastamistöödele. EL tervikuna, st liit ja liikmesriigid, on juba eraldanud 600 miljonit eurot oma 1,2 miljonilisest lubadusest New Yorgis ning on 330 miljonit eurot juba välja maksnud.

Osana kogu ELi lubatud rahast kuulutati liidu osaks algselt 460 miljonit eurot ning peame vajalikuks suurendada seda 522 miljoni euroni. Sellest lubadusest oleme eraldanud juba 327 miljonit. Käimasolevaid programme kohandati, pikendades nende kestust ja/või suurendades finantsassigneeringuid, et reageerida paremini läbivaadatud prioriteetidele. Käivitati uusi programme, et käsitleda lisavajadusi.

Lubadusega rangelt seotud väljamakseid oli 2010. aastal 74 miljonit eurot. Usun, et arvestades olukorda Haitis, on see hea tulemus. Tuleb aru saada sellest, et sealne olukord, mis oli juba enne maavärinat niigi väga raske, muutus pärast eriti keeruliseks ja hiljem orkaan Tomase, kooleraepideemia ja poliitilise ebastabiilsuse tõttu veel problemaatilisemaks. Abitöötajad ja tehnikaeksperdid töötasid sageli väga rasketes tingimustes.

Teised tegurid, mida peame silmas pidama, on esiteks asjaolu, et keskmist ja pikaajalist ülesehitusabi rakendatakse kolme kuni viie aasta jooksul ja väljamaksed on jaotatud programmi kestuse ulatuses: 2010. aastal pühenduti peamiselt rahaliste vahendite eraldamisele ja projektide ettevalmistamisele, sealhulgas kõik vajalikud tehnilised uuringud ja pakkumised. Konkreetsemad tegevused algavad 2011. aastal ja usume, et lubadusega seotud väljamaksed kahekordistuvad, ulatudes sel aastal 150 miljoni euroni.

ELi arenguabi on seni eelkõige keskendunud vajalike vahendite tagamisele valitsusele, et aidata pakkuda riiklikke põhiteenuseid, nagu haridussüsteemi, tervishoiusüsteemi ja politsei toimimine, ning suutlikkusele tagada personal avalikus sektoris. Teine prioriteet on olnud strateegilise infrastruktuuri ja teede kiire tugevdamine ja ülesehitus; kolmas prioriteet aga Haiti katastroofideks valmisoleku ning kodanikukaitse mehhanismide ja struktuuride tugevdamine.

Oleme seadnud endale eesmärgi ehitada üles tugevam Haiti kui see oli enne maavärinat ja luua see kindlamale alusele. On väga selge, et vajame tugevat Haiti valitsust ning peame keskenduma prioriteetidele. Seega järgime hoolikalt prioriteete, mis Haiti valitsus on meie jaoks määratlenud. Nad tahaksid väga tugevdada juhtimist, keskendudes eelkõige eelarvetoetusele ja võttes arvesse valitsuse tulude piiratud määra, ning investeerida oluliselt infrastruktuuri, eelkõige teedesse.

Kust saame õppida, kuidas olukorda parandada? Näiteks saaksime abi paremini koordineerida ja tugevdada komisjoni ja liikmesriikide koostööd. Oleme praegu lõpetamas ühisprogrammi protsessis, mis hõlmab liikmesriike.

Samuti on meil koostöös kõikide oma partneritega Haiti taastamise ajutises komisjonis head kogemused ning see aitab kindlasti protsessi kiirendada. Usun siiski, et peame järgima oma tugevat soovi saavutada stabiilsus nii abi kui ka Haiti demokraatliku toimimise seisukohalt, sest see on selge eeltingimus, kui tahame, et ELi ja kogu rahvusvahelise kogukonna jõupingutused oleksid edukad.

Austatud kolleegid! Püüame anda endast parima, aga on selge, et saame teha paremat tööd. Oleme õppinud oma kogemustest: EL täidab kindlasti oma lubadust ja võetud kohustust. Seega usun, et ehkki olukord, nagu seda mõnikord meedias kujutatakse, on ühest küljest üsna täpne, siis teeme edusamme. Usun, et 2011. aastal näeme kohapeal olulisi muutusi tingimusel, et Haitis kehtestatakse poliitiline stabiilsus, sest ebastabiilsus takistab kindlasti meie jõupingutusi ning keskendame need jõupingutused Haiti taasülesehitamisele.

  Michèle Striffler, fraktsiooni PPE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Lugupeetud volinikud! Aasta pärast maavärinat on Haiti endiselt erakorralises olukorras ning ülesehitamise püüdlustel on olnud tagasilööke. Selle põhjuseks on Haiti riigi struktuurilised puudujäägid, Haiti ametivõimude poliitilise tahte ja otsuste tegemise suutlikkuse puudumine ning rahvusvahelise kogukonna toetuse puudumine. Kui Haiti ametivõimud ei tee olulisi otsuseid, näiteks sundvõõrandamine, ei veeta ära tuhandeid tonne rususid, mis takistavad taastamisprotsessi.

Pean kiitma humanitaarabiorganisatsioonide jõupingutusi ja nende tehtud tööd. On saavutatud edusamme ja päästetud miljoneid elusid.

Humanitaarabi andjad ei saa siiski jätkata Haiti riigi puuduste korvamist. Euroopa Liit peab seega andma endast parima, et toetada jõuliselt õiglast ja läbipaistvat valimisprotsessi, et tagada ülesehituseks vajalik stabiilsus ja poliitiline tahe. On ülioluline aidata tulevasi Haiti ametivõime kogu ülesehitusprotsessi käigus, nende institutsioonide organiseerimisel eesmärgiga luua kõikidel tasanditel uus tasakaal ja täielikult toimiv demokraatia.

Lisaks on oluline, et Euroopa Komisjon, olles Haiti taastamise ajutine komisjoni liige ning pidades silmas oma rahalist panust, sekkuks, et kiirendada viimase volituste elluviimist ja näha ette selle tegevust.

Pärast maavärinat otsustas rahvusvaheline kogukond Haiti teistmoodi üles ehitada, vältides minevikus tehtud vigu. On aeg kõrvaldada lõplikult Haiti vaesuse sügavad põhjused.

  Corina Creţu, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Austatud juhataja! Aasta pärast Haitit laastanud – nagu olete öelnud – tragöödiat ei vasta hinnang ülesehitusprotsessile kaugeltki mitte ainult elanikkonna ootustele, vaid ka rahvusvahelise kogukonna võetud kohustustele. Lisaks näib, et jõupingutused riigi ülesehitamiseks on hiljutiste tagasilöökide järel jõudnud ummikseisu. Riik, mida laastas maavärin ja tabas kooleraepideemia, mille maale toomises kahtlustatakse ÜRO sinikiivreid, on lükatud ka raskesse poliitilisse kriisi.

Usun, et Haiti kriisi puhul on kolm valdkonda, mille puhul peame eelseisval perioodil meetmeid võtma. Vastasel juhul võime seada ohtu senised jõupingutused. Kooleraepideemia uurimise tulemused tuleb avaldada nii kiiresti kui võimalik, et vaigistada elanikkonna raevu ÜRO kohaloleku suhtes. Teiseks tuleb teha kõik, et vältida vahepealse aja pikendamist, mille kutsub esile president Prévali ametiaja lõppemine 7. veebruaril. Uued valimised pideva rahvusvahelise järelevalve all on ainuke elujõuline ja demokraatlik lahendus. Viimaseks usun, et praegune hindamine peab olema pöördepunkt ülesehituse jõupingutustel, mida on õõnestanud ebatõhusus, viivitused ja huvide konfliktid piirkonna riikide seas.

Ärgem unustagem, et kümnest miljardist USA dollarist, mis lubati abiandjate konverentsil 2010. aasta märtsis, on seni välja makstud ainult 1,2 miljardit USA dollarit! Sealjuures moodustab sellest märkimisväärse osa Euroopa Liidu panus. Lisaks meie murele miljonite haitilaste probleemide lahendamise pärast, kes üritavad ellu jääda hädaabilaagrites, kus vaesus, meeleheide ja seksuaalne vägivald on võtmas ärevusttekitavaid mõõtmeid, peame lisama pikaajalise jätkusuutlike investeeringute perspektiivi Haitis ning konkreetse toetuse elujõulise riigistruktuuri ehitamiseks.

  Charles Goerens, fraktsiooni ALDE nimel. – (FR) Austatud juhataja! Meie kahe voliniku sõnavõtud olid nii kvaliteetsed, et piirdun kahe märkusega.

Esiteks on Haiti aasta pärast maavärinat endiselt suures osas varemetes. Võttes arvesse katastroofi ulatust, teadsime, et riik peab silmitsi seisma märkimisväärsete raskustega. Samuti teadsime, et lisaks paljudele tsiviilohvritele oli maavärin mõjutanud kogu riigi tuuma – nii oluline oli selle looduskatastroofi põhjustatud kahju. Kui lisame sellele struktuurilised raskused ning eelkõige puudujäägid juhtimises, on kohapeal töötavate inimeste katsumused ilmselged.

Kes on selle olukorra eest peamiselt vastutav? Isegi leevendavate asjaolude korral on põhiosaleja Haiti riik ise, ilma kelleta ei saa midagi teha. Alternatiiviks oleks riigivõimu ülevõtmine, mida ei taha keegi.

Teiseks võime täiendada Haiti riigi meetmeid, mida oleme ka tõepoolest teinud. Igal juhul ei ole Euroopa Liit sel puhul jõupingutustega kokku hoidnud. Euroopa Liit on lisaks avalduste tegemisele ka nende järgi tegutsenud. Mida ootame tulevikus Euroopa Liidult, on see, et loomulikult annab see jätkuvalt pidevat toetust, aga eelkõige on oluline aidata kaasa sellele, et Haiti suudaks end sellest sõltuvusest vabastada vaatamata oma tunnistatud nõrkusele. Saan aru, et see ei saa toimuda paari kuu jooksul.

  Judith Sargentini, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (NL) Austatud juhataja! Tõeline küsimus seisneb selles, kuidas ehitada üles riiki, mis on läbi kukkunud? Haiti riik on läbi kukkumas. Kas saame tõesti rääkida taasülesehitamisest, kui Haiti ei ole kunagi demokraatlik riik olnudki? See on ülesanne, millega silmitsi seisame. Vaatamata kõikidele komisjoni jõupingutustele ei ole meil sellele küsimusele lihtsalt veel vastust. Võib öelda, et koolerapuhang, hääletamise võltsimine novembris ja inimeste hirmutamine muidugi ei aita kaasa selle riigi ülesehitamisele. Asjaolu, et naised ja tüdrukud olid kohutavas olukorras juba enne maavärinat, on viinud meie jätkuva vastumeelsuseni selle aktsepteerimisel, et naiste ja tüdrukute suhtes kohaldatakse vastuvõtulaagrites seksuaalvägivalda.

Kõigele lisaks on teada, et Baby Doc on tagasi Haitis ja ta võib tahta ära kasutada kodanike praegusi kannatusi, sest kuulujuttude alusel on ta raha lõpuks otsa saanud. Me ei saa sel Haitis lasta juhtuda!

Meie reaktsioon viimase aasta jooksul alates katastroofist on olnud võimaldada haitilastel üritada riiki üles ehitada, aga tegelikult puudub neil organisatoorne suutlikkus. Seetõttu on nad ikka ummikus hädaabiga ja me peame liikuma arengukoostöö suunas. Kuskilt on lüli puudu. Ehkki see ei ole miski, mis võib lihtsalt üleöö juhtuda, on see üks koht, kuhu peaksime oma jõupingutusi suunama, sest see rik ei suuda ehitada hooneid, kui ta ei ole demokraatlik või sellel ei ole vähemalt korralikke juhte. Seega soovin volinikele Georgieva ja Piebalgs edu nende püüdluses. Soovin teile kõige paremat!

  Nirj Deva, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! On hea taas seda arutelu pidada – hiljuti pidasime üht samateemalist. See näitab meie muret Haiti rahva pärast – ilmselgelt tunneme meie rohkem muret Haiti rahva pärast kui Haiti valitsus.

Räägime kohustusest kaitsta. Räägime vastutusest kaitsta inimesi massimõrvarite ja genotsiidi toimepanevate diktaatorite eest, aga kuidas on lood kohustusega kaitsta ebatõhusate ja korrumpeerunud valitsuste eest, kes ei hooli oma rahvast? Haitis on üle miljoni kodutu; 230 000 on hukkunud; 300 000 on haavatud. Koristatud on aga ainult 5% rusudest ja ainult 15% majadest on ühel või teisel viisil üles ehitatud.

Kui Haiti valitsus ei hooli oma rahvast, peame võtma nende kaitsmise vastutuse enda peale. Kuni ja kui me seda ei tee, on üsna absurdne paluda meie kahel suurepärasel volinikul jätkuvalt parlamendis üles ja alla karata, püüdes meile öelda, mida nad saavad ega saa teha, kui lootus, et kohalikud pädevad ametiasutused midagi ette võtavad, on nii hädine ja habras.

Kui toimub maavärin, tuleb esimese asjana koristada rusud. Rusude koristamiseks on vaja suuri tõstemasinaid, kraanasid, helikoptereid, buldoosereid ja suutlikkust neid juhtida. Kui mitte keegi ei suuda neid masinaid juhtida, peab tooma kuskilt mujalt inimesi sisse, kes teavad, kuidas neid juhtida ja juhivad neid. Vasakpoolsed oleksid aga selle vastu, kui mõne liikmesriigi armee või õhujõud või merevägi tuleks ja aitaks seda teha. Ei saa eeldada, et inimesed sellistest organisatsioonidest nagu Oxfam või „Save the Children” juhiksid traktoreid ja tõstaksid raskeid rususid. Peame depolitiseerima oma lähenemisviisi ja neid inimesi asjalikult aitama.

  Jacky Hénin, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (FR) Austatud juhataja! Napilt aasta tagasi langes Haiti ja selle rahvas kohutava katastroofi ohvriks. Kõikjal valitses laastamistöö ja surm.

Avaldame lugupidamist Haiti rahvale julguse eest ja ülemaailmse populaarse solidaarsuse voo eest ohvrite suhtes. Kasutan sõnu „populaarne solidaarsus” seepärast, et Euroopas nagu mujalgi annavad väga sageli kõige enam need, kellel on vähe.

Tahaksin siinkohal ka ametlikult tänada Kuuba riiki ja rahvast nende abi eest tõhusa toetuse osutamisel ilma varjatud motiivita ning tulemustega, mis räägivad enda eest. Seni on Kuuba meditsiinipersonal ravinud üle 50 000 koolera juhtumi, võimaldanud üles ehitada 76 tervisekeskust ja haiglat ning opereerinud paljusid haitilasi. Kuuba abi peavad paljud eksperdid eriti tõhusaks. Seega on tõsi, et selline riik nagu Norra tahtis paluda Kuubal enda nimel sekkuda.

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid peaksid Kuuba eeskujust inspiratsiooni võtma, selle asemel et olla endaga rahul meediakajastuste varjus, mis maskeerivad halvasti nende kujutlust abist heategevusena, kui see tegelikult teenib eelkõige nende endi majanduslikke ja poliitilisi huve Haiti riigi ja selle majanduse jätkusuutliku ülesehitamise kulul.

Arvestades ajaloolist vastutust Haiti ebaõnne eest, on Prantsusmaal ja Ameerika Ühendriikidel kohatu teeselda, et nad teavad, mis on parim. Tuletagem meelde, et selleks oli vaja kõige hullemaid katastroofe, et Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) otsustaks viimaks tühistada Haiti võla!

Hetkel Haitis toimuv näitab ÜRO praeguse tegevuse piiratust. Haitis näitab humanitaarsekkumine selle suutmatust viia ellu jätkusuutlikke lahendusi inimeste jaoks. Veel hullem on see, et keskpikas ja pikemas perspektiivis takistab see demokraatliku riigi ja majanduse ülesehitamist, mis lõpuks reageerib Haiti rahva inimlikule vajadusele arengu järele.

Rahvusvaheline kogukond on lubanud 11,5 miljardit USA dollarit riigi ülesehitamiseks. Edaspidi selgub, mida peetakse silmas ülesehituse all. Kui palju sellest abist on reaalselt kohale jõudnud? Kes otsustab projektide üle? Kas näeme, nagu juhtus Kosovos, koondatud inimesi, kes vaatavad, kuidas suured rahvusvahelised ettevõtted ehitavad nende riiki üles, sest nemad on ainukesed, kes suudavad võita rahvusvahelisi hankeid?

Euroopa Liit ei tohi olla osa patroneerivast või uuskolonialistlikust nägemusest, vaid peab aitama kaasa demokraatlikule uuestisünnile Haiti Vabariigis, mis on rahva enda töö tulemus. Haiti rahvas oli esimene maailmas, kes vabastas end Prantsuse kolonialismist. Lisaks sõja hävitustööle pidid nad maksma üle 20 miljardi euro praeguses rahas n-ö kompensatsiooniks orjapidajatest Euroopa kolonistidele.

Inimsusevastaste kuritegude tõttu, mida orjapidamine ja kolonialism esindavad, on Euroopa Liit ja eelkõige Prantsusmaa nüüd Haiti ees moraalne, poliitiline ja majanduslik võlglane. Peame austama seda auvõlga.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel. – (NL) Austatud juhataja! Aasta pärast kohutavat maavärinat Haitis on selle riigi ülesehitamine piinarikkalt aeglane. Siiski on tehtud sammhaaval edusamme. Haiti inimesed vajavad hädasti meie abi, eriti nüüd, kui kooleraepideemia nõuab oma osa. Peaksime keskenduma toiduainetega kindlustatusele. Kohalik põllumajandus on kõvasti lüüa saanud, mille tulemusena on riik muutunud liiga sõltuvaks toiduainete impordist. On oluline, et suur osa energiast ja rahast investeeritakse põllumajanduse ja kohaliku infrastruktuuri uuendamiseks. Sel puhul on üliolulised mikrolaenud, sest need ergutavad majanduslikku arengut alt-üles suunas. Kas komisjon jagab seda seisukohta?

Samal ajal on poliitiline olukord Haitis pärast presidendivalimiste esimest vooru endiselt murettekitav. Ameerika Riikide Organisatsiooni eelmisel nädalal avaldatud hindamisaruande alusel on see selge. Kuidas hindab komisjon praegust poliitilist olukorda Haitis ja mõju, mida see on avaldanud riigi ülesehitamisele?

Lõpuks, austatud juhataja, eelmisel nädalal avaldas Hollandi ajakirjanik muljetavaldava raamatu Haiti kohta ja üks pilt on mulle sellest ajast saadik mällu sööbinud: mõned inimesed Haitis, kes koristasid pärast maavärinat prügi ja kandsid T-särke hüüdlausega „Haiti pap peri” (ee Haiti ei sure). See peaks innustama meid tagama, et haitilased tõepoolest ellu jäävad ja saavad tänu meie toetusele head väljavaated tulevikuks.

  Filip Kaczmarek (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Euroopa Liit ei ole Haitit unustanud. Oleme endiselt suurim humanitaarabiallikas. Siiski on masendav, et riik on endiselt takerdunud riigisisesesse ja poliitilisse kaosesse.

Humanitaarabi andmine Haitile toimus kahes klassikalises etapis. Esimene etapp oli tagada hädaabi ja see pidi olema suunatud neile, kellel seda kõige rohkem vaja oli. Teine etapp oli keskendumine riigi majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele ülesehitamisele. Koolerapuhangu, orkaani, ebastabiilse sotsiaalse ja poliitilise olukorra ja isegi usunditevaheliste pingete ja tülide tõttu võtab humanitaarabi tagamise etapp siiski rohkem aega, kui me algselt arvasime. Selle tulemusega ei saa me liikuda teise etappi nii kiiresti või ulatuslikult, kui oleksime tahtnud.

Kriis Haitis ei ole läbi. Meie sekkumine on endiselt vajalik. Me ei saa hüljata oma kohustusi. Nagu Andris Piebalgs meile meelde tuletas, on Euroopa Komisjon andnud pooled vahenditest, mida lubati abiandjate konverentsil New Yorgis. Selles suhtes edenevad meie plaanid hästi.

Resolutsioonide eesmärk, mille parlament homme vastu võtab, on mobiliseerida liikmesriike ja komisjoni viima täide tehtud avaldusi. Tuletagem meelde, et sajad tuhanded inimesed elavad endiselt ajutistes laagrites ja üle 3,5 tuhande inimese on surnud koolerasse. Oleme algusest peale rõhutanud, et ülesehitamise eest peaks vastutama Haiti rahvas ise. Haiti riigi ülesehitamise plaan põhineb detsentraliseerimisel ja kohaliku põllumajanduse ja toiduainetega kindlustatuse rõhutamisel. Austame neid Haiti rahva prioriteete. On veel üks soovitus. Peaksime tõhustama humanitaarseid jõupingutusi ja ma tean, et volinik teeb juba selle nimel tööd.

  Kriton Arsenis (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinikud! Haiti on tõepoolest juhtum omaette. Me kõik peame sellest aru saama. See ei ole selline humanitaarkriis, kus maksame natuke raha ja siis valitsus otsustab, kuidas projekte rakendada. Haiti on täielikult kokkuvarisenud riik. Arvestades riigi olukorda, on ainuke asi, mida saame eeldada, see et riigis tekib rohkem korruptsiooni ja üha raskem on toime tulla kriisiga ja võtta vajalikke meetmeid. See on riik, kus meie sekkumine peab olema jõulisem, stabiilsem; sageli peame olema aktiivsemas rollis kui teiste juhtumite puhul.

Nirj Deva viitas rusudele, mida ei ole veel koristatud, et kahju saaks parandada. Rusud on vaja tänavatelt ära koristada. See peab olema meie esmane prioriteet. Praeguses tempos kulub meil sellele veel viis aastat. See töö tuleb viivitamata lõpetada. Selles riigis tuleb nii palju tööd teha, et tavapäraselt, kui kõike seda tehakse nõuetekohaselt, ei tohiks olla tööpuudust.

Peame tõesti ennetavalt sekkuma rusude, veevarustuse ja toiduvarudega kindlustatuse küsimustesse, et see riik saaks seista omal jalul, et selle riigi kodanikud, kes on sunnitud iga päev mõtlema, kuidas nad ellu jäävad, võiksid mõelda ka tuleviku peale.

  Niccolò Rinaldi (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinikud! Head kolleegid! Tõepoolest on tõsi, et Haiti on omaette juhtum, et see on erinev, sest katastroofide aastapäevi mälestatakse alati ohvrite meenutamiseks, oma vigadest õppimiseks ja selleks, et järgmine kord paremini toimida, aga Haiti puhul on see teistmoodi, sest midagi ei ole meenutada – midagi pole veel juhtunud.

Selle asemel et öelda „aasta pärast maavärinat”, peaksime tegelikult ütlema „aasta maavärinaid”, sest toimus seismiline maavärin, seejärel kaootilise abi jaotamise maavärin, seejärel tervishoiumaavärin koolerapuhanguga, seejärel poliitiline maavärin läbipaistmatute valimistega, mida peeti tõenäoliselt halvimal võimalikul ajal, ning nüüd maavärin, mis on mõnes mõttes ka ajalooline endise diktaatori naasmisega kahtlustäratava multimiljonärist turisti maski all.

Komisjon teeb head tööd – tegelikult isegi väga head tööd. Külastasin Haitit eelmise aasta juunis koos arengukomisjoniga ja nägin, et tehakse suurepärast tööd, mille eest täname komisjoni. Siiski on vaja rohkem poliitilist kaitset ja rahvusvahelise kogukonna suuremat rolli, kes peab seadma eesmärgid ja tähtajad ning otsese järelevalve ülesehitamise üle.

Seda tuleb tasakaalustada üha suurema elanikkonna ja kohalike valitsusväliste organisatsioonide kaasamisega, kes selle asemel sageli välja jäetakse. Seega: väiksem roll riigi poliitikutele ja Haiti riiklikele valitsusasutustele ning suurem roll kodanike ja rahvusvahelise kogukonna nii haprale partnerlusele.

  Michèle Rivasi (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Olles osalenud vaatlusmissioonil Haitis eelmise aasta septembris, mõistsin, millised on olukorrad, millega kohe tegelema peab. Nüüd peame vaatama kaugemale neist hädaolukordadest, et lõpuks jõuda arenguetappi. Me ei pea taas üles ehitama, vaid pigem üles ehitama riigi, mille alused ja juhtimine ei ole kunagi tugevad olnud.

Üks asi on selge, nagu kaasparlamendiliikmed on öelnud: koristada on 20 miljonit tonni rususid ning ainult 5%, minimaalne osa, on aastaga koristatud. Selles tempos kulub Port-au-Prince’i rusude koristamisele üle kuue aasta. Seega on see iseenesest poliitiline projekt, millele komisjon peab kaasa aitama.

Teine prioriteet on juhtimine ja mul on hea meel, et Euroopa Liit teeb olulise panuse riigi eelarvetoetusesse. Peame suurendama seda rahalist pingutust, sest see on ainuke vahend, millega taastada Haiti riigi ja rahva pädevus. Selle praegust sõltuvust valitsusvälistest organisatsioonidest on näha põhiliste avalike teenuste tasandil, nagu tervishoid ja haridus. Me ei tohi siiski sõlmida kõikide avalike teenuste alltöövõtulepinguid valitsusväliste organisatsioonidega.

Eelkõige peame toetama rohkem valimiste kiiret korraldamist ja need ellu viima, mis – ma loodan – peaks võimaldama asendada korrumpeerunud poliitilise eliidi. Praegu takistab igasugust majanduslikku arengut väidetavalt 20 perekonnast koosnev oligarhia, sest see kontrollib kaubandust aga samal ajal ei tee midagi, et arendada riigi tootmisvõimsust.

Lõpuks peame andma Haitile vahendid, et vabaneda sõltuvusest, mis õõnestas seda isegi enne maavärinat. Seega kutsun Euroopa institutsioone üles määratlema ühtsed prioriteedid ja avaldama massilist toetust avalike teenuste kehtestamisele tugeva pühendumusega Haiti valitsuselt.

  James Nicholson (ECR). – Austatud juhataja! Mul oli vist au koos Michèle Rivasiga juhtida septembris AKV delegatsiooni Haitisse. Ma ütlesin siis, et miski ei suutnud mind ette valmistada selleks, mida me seal kohapeal nägime.

Tahan täna mitut asja öelda. Üks on see, et peame liikuma viivitamatult humanitaarabi juurest ülesehituse juurde. Siin ei ole me küsimuses edasi liikunud. Olen siin täna õhtul kuulnud väga häid asju, aga need ei ole kohapeal võimalikud, kui ei saadeta rohkem abi.

Peame avaldama rohkem survet neile, kes lubasid oma toetust selle toetuse andmiseks, ning peame avaldama survet Clintoni juhitud ülesehitustööle ja ÜROle kiiremini edasi liikuda. See peab olema väga selge.

Kuulasin volinikku ja tal on täiesti õigus. Meil on vaja poliitilist stabiilsust. Ma loodan ja palvetan, et saavutame selle poliitilise stabiilsuse, aga ma ei ole päris kindel, et see juhtub.

Kui seal olime, panin tähele – ja tahan seda öelda ja protokolli jäädvustada –, et Haiti rahvas on väga uhke rahvas. Nad on suurepärane rahvas. Vaatasime neid koos Michèle Rivasiga tulemas välja oma telkidest kell 6 hommikul, särades nagu kuldmündid koos oma pestud lastega. Suurepärased naeratavad inimesed – võiks mõelda, miks nad suudavad naeratada.

Samuti tahaksin jäädvustada protokolli austusavalduse paljudele inimestele meie valitsusvälistest organisatsioonidest, kes seavad ohtu oma elu, ning meie komisjoni töötajatele, kellele avaldasin austust, kui olime kohapeal. Meie meelest olid nad suurepärased ja me ei tohiks unustada, et need inimesed seavad iga päev ohtu oma elu, et aidata Haiti inimesi. Me ei tohi unustada Haiti rahvast. Me peame töötama Haiti rahva heaks ja aitama Haiti rahvast. Kui tuleme siia istungisaali tagasi veel kümme korda, et seda saavutada, siis peaksime seda tegema ja jätkama.

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja! 12. jaanuaril 2010. aastal pühiti Haiti riik sõna otseses mõttes minema, nagu paljud kaasparlamendiliikmed on ka maininud. Praegu, aasta pärast seda kohutavat maavärinat, ootab riik ikka ülesehitamist. Vahepeal on probleeme juurde tekitanud kooleraepideemia ja valimised, mis kõik on olukorda komplitseerinud.

Tegelikult on Port-au-Prince hetkel üks suur põgenikelaager. Haiti rahvas jääb ellu ainult tänu humanitaarabiorganisatsioonide jõupingutustele. Peame tõepoolest nendele organisatsioonidele tänulikud olema. Nagu selle riigi ÜRO eriesindaja ütles, on Haitist saanud valitsusväliste organisatsioonide vabariik. Kaua see olukord saab aga kesta? Näeme, et tervishoiu olukord on katastroofiline, haridussüsteemi ülesehitamine on absoluutselt kohustuslik, rääkimata katastroofi jälgedest vabanemise protsessist. Kõik see tekitab vajaduse Haiti riigi ülesehitamiseks. Lisaks maavärinale on hetkel suur probleem asutuste ja hea valitsemistava puudumine.

Seega tuleb jõupingutused koondada riigi suutlikkuse taastamisele ja demokraatia ülesehitamisele Haitis. Vajadus tuleb väga jõuliselt välja tuua, et saavutada usaldusväärne, läbipaistev valimisprotsess väljavaatega valimiste teiseks vooruks veebruaris.

Viimane asi, mida tahan öelda, on see, et Haiti tuleb taastada – kui lubate mul nii öelda – teistmoodi. Sõna „teistmoodi” all pean silmas, et ülesehitustöö peab olema varasemast kvaliteetsem, et ennetada sarnaste katastroofide kordumist. Sõna „teistmoodi” all pean silmas ka seda, et meie jõupingutused riiki üles ehitada peavad hõlmama ka, ütleksin, kohalikke kogukondi. Usun, et peamise huvigrupi – Haiti rahvaga – tuleb selles taastamisprotsessis nõu pidada.

  Ricardo Cortés Lastra (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Head kolleegid! Ma ei tahtnud alustada oma sõnavõttu kohapeal viibivaid valitsusväliseid organisatsioone tervitamata. Arvan, et nende töö on kiiduväärt ja nad esindavad meie parimaid väärtusi, inimkonna parimaid väärtusi.

Aasta on möödunud maavärinast Haitis ja ilmselt on kätte jõudnud aeg tõhusust suurendada. Meie ees seisab palju probleeme, mida tuleb käsitleda kiiresti ja viivitamatult. Selles ei ole mingit kahtlust.

Esimene probleem on tõenäoliselt vastuvõetava sanitaarsüsteemi ehitamine. Usun, et see on prioriteet, mis hetkel ohustab elu Haitis. Kui oleme selle probleemi lahendanud, peame käsitlema majutuse probleemi, lahendades kiiresti maa omandiõiguse küsimuse.

Lisaks vajame õiguspärast demokraatlikult valitud valitsust, kes suudab läbirääkimisi pidada. Tean, et olukord ei ole lihtne, aga vajame seda õiguspärast arutelu, et kiirendada olukorra parandamist Haitis.

On veel teine oluline probleem, mida paljud kaasparlamendiliikmed on juba maininud: rusud, mis on iseenesest suur poliitiline probleem. Samuti ei tohiks me lõpetada tulevikku vaatamist, et hakata kehtestama pikaajalist haridusstrateegiat. Seda, mis juhtus Haitis, ei oleks tõenäoliselt juhtunud, kui oleks olemas olnud riiklik haridussüsteem ja kui laste eest oleks hoolitsetud, nagu oleks pidanud.

Peame lõpetama mitte üksnes vaesuse, vaid ka sõltuvuse.

  Zbigniew Ziobro (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Aasta tagasi toimus Haitis kohutav katastroof, suur maavärin, mis põhjustas 200 000 inimese hukkumise ja mille tagajärjel jäi kodutuks 1 300 000 inimest. Aasta aega on kestnud abi tagamise ja taastamisabi pakkumise operatsioon. See on kahtlemata suur ja väga keeruline humanitaaroperatsioon. Saar ei vaja siiski üksnes materiaalset ja rahalist abi, vaid ka haldusasutuste ja poliitilise stabiilsuse ülesehitamist ilma milleta ei saa ta areneda. Lisaks seab hiljutine kooleraepideemia, mille tõttu on surnud juba üle 3500 inimese, endiselt ohtu tuhandeid inimesi. Haiti kogemus näitab, et isegi helded rahasummad ei aita, kui neid õigesti ei suunata. Haiti juhtum peaks pakkuma meile mõtlemisainet ning see viitab selgelt vajadusele luua tõhus rahvusvahelise abi süsteem võimalike looduskatastroofide puhuks tulevikus.

  Ria Oomen-Ruijten (PPE). – (NL) Austatud juhataja! Lugupeetud volinikud! Head kolleegid! Kui mõtlen Haitile, mõtlen selle riigi kodanikele, aga mõtlen ka Euroopa kodanikele, kes on tohutul määral Haiti rahvast toetanud. Mõtlen ka humanitaarabiorganisatsioonidele, kes on teinud tohutult palju tööd. Juhataja, see on loo hea külg! Peame võtma õppetunde ja minu meelest on neid kolm.

Kõigepealt koordineerimine. Humanitaarabi etapi koordineerimine ei olnud väga edukas ja praeguseks oleme saanud selle küsimuse kohta raporti. Peame olema paremad ülesehitustöö valdkonnas. See paneb mind mõtlema ka abi tõhususe peale, sest ka see on seotud koordineerimisega. Milliseid täiendavaid ja tõhusamaid meetmeid saab siinkohal võtta?

Mu teine märkus puudutab korruptsiooni. Kui tahame, et Euroopa kodanikud toetaksid, ei taha nad, et seda toetust kasutatakse ebasobivalt. Me ei taha seda näha ametivõimude esindajatena ega tavakodanikena. Mida saaksime teha parema koordineerimise abil tagamaks, et korruptsioon ei võta võimust nende süsteemide üle?

Minu kolmas märkus, austatud juhataja, on poliitiline aspekt. Ilma poliitilise stabiilsuse ja väga otsustava avaliku halduseta, ei suuda see jätkusuutlik ehitustöö üldse edasi areneda. Toimus esimene valimiste voor, mis on endiselt vaieldav küsimus. Tahaksin teilt küsida järgmist: milliseid edusamme teeme koordineerimise puhul koos Ameerika Riikide Organisatsiooni ja teiste osalejatega tagamaks, et saabuvad valimisel läheksid hästi? Eurooplastena oleme väljendanud oma kohustust aidata Haitit lühiajaliselt ja arvan, et peame jätkuvalt näitama üles solidaarsust.

  Edite Estrela (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Lugupeetud volinikud! Head kolleegid! Maavärin on viinud Haiti ühte raskeimatest humanitaarkriisidest: tuhanded on hukkunud ja haavatud, on miljoneid kodutuid ning väga suured kahjustused. Rahvusvaheline kogukond lubas väga palju, kuid on teinud väga vähe, ning on raske aru saada, miks taastamisprotsess nii aeglane on hoolimata Euroopa Liidu heast tahtest ja valitsusväliste organisatsioonide tööst.

Olukord on halvenenud koolerapuhangu ja poliitilise ebastabiilsuse tõttu pärast valimisi, millega kaasnes tohutu vägivald, mille põhiohvriteks olid naised ja lapsed. Euroopa Liit peab jätkuvalt aitama ülesehitustöös ja parandama haavatavate rühmade humanitaarolukorda Haiti elanikkonnas, aga ka aitama kaasa suutlikkuse tugevdamisele katastroofide ennetamisel pikemas perspektiivis.

Seega tahaksin öelda, et toetan komisjoni esitatud hiljutisi ettepanekuid Euroopa suurõnnetustele reageerimise loomise kohta, mis hõlmab liikmesriikide hädaabiorganisatsioonide vabatahtliku reservi loomist ja kriisireguleerimisplaanide väljatöötamist ning samuti humanitaarabi kriisikeskuste liitmist tsiviilkaitsega, et moodustada Euroopa kiirreageerimise keskus, mis vastutab ohtlike olukordade järelevalve eest, väljastades varajasi hoiatusi ja koordineerides ELi katastroofidele reageerimist.

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Varsti möödub aasta meie eelmisest arutelust humanitaarabi koordineerimise ja ülesehitustööde kohta Haitis. Täna on ülevaatuse ja võib teha ühe ilmselge järelduse: tragöödiast on möödunud aasta ja ohvrite arv endiselt suureneb. Praeguses staadiumis tuleb rõhutada kahte võrdselt tähtsat küsimust, mis on olulisemad kui uute majade ja teede ehitamine. Esiteks peab siinne parlament esitama kõva ja selge häälega üleskutse seksuaalkuritegude epideemia viivitamatuks lõpetamiseks. Meie allikad näitavad, et ainult mõni päev pärast maavärinat oli vägistatud 250 naist ja tüdrukut ning olukord on halvenemas. Sellist tüüpi vägivald üha kasvab. Meil on ülim aeg rääkida sellest häbiväärsest teemast, käsitleda seda ebainimlikku nähtust ning hakata tõhusalt takistama seksuaalkuritegusid Haitis.

Teiseks kooleraepideemia, mida on siin juba mainitud. Nakatunute arv on vähenenud, aga see sõltub loomulikult aastaajast. On seos kummalise aga häiriva suundumusega, mille puhul patsiendid teesklevad, et neil on koolera. Meil on seda raske uskuda, sest läheme täna õhtul koju tagasi oma mugavatesse vooditesse, aga nende inimeste jaoks on öö haiglas palju parem väljavaade kui öö oma kodus, mis ei ole midagi muud kui algeline varjupaik. Samuti peaksime pidama meeles, et kooleraepideemia sagedus aastaaegade vahetumisega kindlasti suureneb. See on põhjus, miks peame tähelepanu pöörama ja miks peame eelkõige neid tingimusi parandama.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Öeldakse, et jumal aitab neid, kes ennast ise aitavad, aga Euroopa Liit läheb veel kaugemale, sest Euroopa Liit aitab neid, kes ennast ise ei aita, eelkõige Haiti puhul, kus valitsus – nagu Nirj Deva ja teised on märkinud – on korrumpeerunud ega tundu oma rahvast hoolivat. Siiski on oluline, et jätkaksime head tööd koostöös ÜRO ja valitsusväliste organisatsioonidega jne. Tean, et üks meie kõige edukamatest Iirimaa ärimeestest Denis O’Brien mängib siinkohal juhtivat rolli.

Kõik see on siiski tilk meres võrreldes sellega, mida oleks võimalik saavutada, kui meil oleks nõuetekohaselt toimiv valitsus. Seega peab Haiti valitsus saama valju ja selge sõnumi, et see peab kas n-ö järele jõudma või peab selle – loodetavasti – välja vahetama pädevama valitsuse vastu. Siis näeksime tõelisi edusamme.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Ehkki on olnud võimalik järk-järgult leevendada ja kõrvaldada hävitava maavärina tagajärgi, seisavad kodanikud endiselt silmitsi keeruliste probleemidega. Neil on puudus joogiveest, toidust ja teistest põhimaterjalidest. On igapäevased probleemid ja raskused. Samuti on Haitil ebastabiilne valitsus, millel puuduvad demokraatlikud väärtused, ning kooleraepideemia, järjest suureneva kuritegevuse, rüüstamise, inimröövide ning naiste ja laste vägistamisega.

Peame selle kõige tõttu astuma samme, et piirata selliseid õõvastavaid tegevusi. Euroopa institutsioonid peavad jätkama oma jõupingutuskatastroofi tagajärgede leevendamisel. 2011. aastal peab abi andmisel keskenduma keerulistele ülesannetele, eelkõige eluasemete taastamine, põhivajaduste tagamine kogukondades ja olukorra stabiliseerimine ajutistes laagrites.

Samal ajal on oluline püüda täita pikaajalisi eesmärke, nagu avalike asutuste, kohalike ametivõimude, koolide, haiglate jne arendamine.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL). – (PT) Avaldaksin veel kord fraktsiooni nimel solidaarsust Haiti elanikega, aastataguste maavärina ohvrite ja hiljutiste koolera ohvritega. Kiiresti on vaja rohkem abi; rohkem abi elanikkonnale, keda tabas aasta tagasi tragöödia, ning hiljutiste haiguspuhangute ohvritele. On vastuvõetamatu, et osa abist ei ole veel kohale jõudnud. Juba heaks kiidetud abiga tuleb jätkata, eelkõige Euroopa Liidu abiga. Lisaks peaks EL tunnustama mõnede piirkonna riikide eeskujulikku solidaarsust, mille nad on ära teeninud. Rõhutaksin Kuuba juhtumit, kelle valitsus saatis arstid ja eripersonali, kes on juba ravinud üle 50 000 inimese koolerat. Rõhutaksin siiski ka algatuse ALBA (Bolivari Alternatiiv Meie Ameerika Rahvastele) abi rahastamise ning ka energia, põllumajanduse ja toiduga.

Oleks hea, kui Euroopa Liit võtaks seda arvesse ja mängiks aktiivsemat rolli. Kõik vajalikud meetmed Haiti kiire ülesehitustöö kiirendamiseks ja elanikkonna elutingimuste parandamiseks tuleb võtta viivitamatult, aga nõuame suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtete austamist, mida Haiti rahva vaprus ja õilsus väärivad.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Aasta pärast kohutavat maavärinat Haitis ei ole endiselt tõendeid taastamisprotsessi konkreetsete tulemuste kohta. Ummikseis tuleneb eelkõige asjaolust, et Haiti riigil ei suutlikkust tagada põhilisi avalikke teenuseid, kasutades oma ressursse. Puudub poliitiline tahe ja Haiti ametivõimud ei suuda rakendada otsuseid, mille eesmärk on riik üles ehitada.

See tõkestab märkimisväärselt Haiti taastamise ajutise komisjoni tegevust – põhiorgan, mille ülesanne on rahvusvahelise kogukonna antud ressursside tõhus haldamine. Olukord jätkub, kui riigis ei kehtestata edukalt poliitilist stabiilsust, riigi suutlikkust ei taastata ning ametisse ei määrata tõhusat valitsust. Seetõttu arvan, et EL peab andma endast kõik, et toetada õiguspärast ja läbipaistvat valimisprotsessi. Teise hääletusvooru, mis on kavandatud veebruariks, nõuetekohasuse tagamine on ainus viis poliitilise kriisi lõpetamiseks.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Lugupeetud juhataja! Tahaksin veenduda, et minust õigesti aru saadakse. Mul ei ole erilisi reservatsioone Euroopa Liidu praeguse abi pakkumise kohta Haitile. Euroopa Liit kahtlemata pakub Haitile suurel määral materiaalset abi ja ma olen üllatunud, et paljud teised riigid ei tee seda samas ulatuses kui Euroopa Liit.

Tahtsin teile meelde tuletada, et reservatsioone, mis olid seotud Euroopa Liidu meetmetega, tõstatati kohe pärast katastroofi. Euroopa Liit tegutses liiga aeglaselt ja humanitaarabi oli ilmselgelt halvasti koordineeritud. Tahaksin küsida, millistele konkreetsetele järeldustele jõudis Euroopa Komisjon abi aeglase tagamise kohta sel ajal. Arvan, et see on väga oluline küsimus, sest abi saamise ajaraamistik võib mõnede jaoks olla elu ja surma küsimus.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Lugupeetud volinik! Haiti näitab väga selgelt, et tõelised katastroofid on inimese põhjustatud. Rahvusvaheline kogukond ning eelkõige Euroopa Liit on valmis aitama. Siiski ei ole probleem raha, vaid ebastabiilne poliitiline olukord. Praegu ei ole ükski riik päris valmis aitama kaasa raha korrumpeerunud poliitilisele süsteemile. Minu palve komisjonile on seega järgmine: loomulikult peame jätkuvalt Haitit aitama, aga eelkõige peame investeerima ka poliitilisse infrastruktuuri. Kuni on olemas toimiv valitsuse süsteem ja toimiv juhtkond, peame kasutama olemasolevaid abiorganisatsioone, sest lihtsalt ei ole muud alternatiivi.

  Kristalina Georgieva, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Tänan parlamendiliikmeid siiralt täna õhtul tehtud märkuste eest! Kokkuvõtteks tahaksin teha viis märkust.

Esiteks nõustun täielikult kõikide sõnavõtjatega, kes rõhutasid, et probleemide, millega Haiti täna silmitsi seisab, peamine põhjus on valitsemise läbikukkumine. See oli mu esmamulje pärast maavärinat ja kehtib praegugi: nii halb, kui maavärin ka ei olnud, ei ole see Haiti suurim probleem. Riigi suurim probleem on palju aastakümneid halba juhtimist, mis ei ole sisuliselt paika jätnud mingeid sotsiaalseid struktuure ega valitsusstruktuure Haiti rahva aitamiseks ning see tekitab Haiti rahva umbusalduse valitsuse vastu.

Mäletan väga selgelt kuidas seal olles ütlesid kõik haitilased, kellega rääkisin, mulle üht: „Ärge andke raha valitsusele”. Humanitaarabi korras me raha ei anna, vaid pakume otsest abi. See annab meile hetke, et mõelda selle üle, kui kaua läheb aega Haiti ülesehitamiseks: selleks kulub väga kaua aega, sest see ei juhtu enne, kui institutsiooniline infrastruktuur paigas on.

Olles seda öelnud, tahan teiseks märkida, et tegelikult on Haiti ühiskonnal positiivne külg, mis on aidanud Haiti rahval ellu jääda: nende endi vastupidavus ja kogukondade vastupidavus. Kohtusin inimestega, kes koos elasid: nad kaotasid oma majad koos, kolisid laagritesse koos ning ja on loonud laagrites üksteisele toetussüsteemi, seejuures mõned võtavad vastutuse laste valvamise eest ja improviseerivad neile mõnel määral ka õppetööd; mõned võtavad vastutuse töö leidmise eest; mõned, tegelikult naised, võtavad vastutuse kõigile söögi tegemise eest. See vastupidavus annab meile praegu veidi lootust Haiti tuleviku suhtes.

See viib edasi mu kolmanda märkuse juurde, milleks on, et toetuskavad Haiti jaoks peavad võtma arvesse seda, mis riigil olemas on ja mida riigil ei ole. Seetõttu oleme humanitaarosa poolel rõhutanud töö eest sularaha maksmist, nn vautšerite programme, selliseid uuendusi nagu seemnete ja tööriistade hankimine ühenduse tasandil, et inimesed saaksid tõepoolest rohkem iseendale loota.

Neljandaks olen tänulik märkuste eest, mida tehti õppetundide kohta, mida oleme Haitilt saanud. Ma ei nõustuks sellega, et reageerisime aeglaselt: abi Euroopa Liidust jõudis kohale 24 tunni jooksul. Nõustuksin aga sellega, et koordineerimises on arenguruumi ja meie suutlikkus ennast enne katastroofi toimumist mobiliseerida on ülioluline. Selles mõttes olen tänulik tehtud märkuse eest, et Haitilt saadud õppetundide alusel oleme tõepoolest liikunud Euroopa reageerimise suutlikkuse ja parema koordineerimise suunas läbi Euroopa suurõnnetustele reageerimise suutlikkuse keskuse.

Lubage mul nüüd minna viimase puntki, humanitaarvaldkonna juurde! Mille pärast me muretseme? Tegelikult on küsimus kaitses, eriti naiste puhul, ning meie toetuse suurendamises laagritesse kinni jäänud peamiselt naiste juhitud majapidamiste tragöödia käsitlemiseks. Võin teile kinnitada, et rõhutame sel aastal ning ka järgmisel aastal rahastamise puhul, et tuleb tagada kaitse küsimuse käsitlemine ja ELi olemasolu inimeste jaoks.

Lubage mul kokkuvõtteks lihtsalt tänada kõiki veel kord nende sõnavõttude eest ja eelkõige neid teie seast, kes tunnustasid humanitaarabitöötajate ohverdust Haiti rahva hüvanguks!

  Andris Piebalgs , komisjoni liige. – Austatud juhataja! Esiteks tahaksin tänada selle täiskogu liikmeid nende solidaarsuse ja toetuse eest! Alustan poliitilise mõõtmega. Olukord Haitis ei ole kindlasti lihtne, aga kõrge esindaja jälgib seda väga tähelepanelikult ja annab kogu vajaliku diplomaatilise toetuse stabiilsuse kindlustamiseks. Presidendivalimiste teine voor aitab taastada usaldusväärsust, kui sellega ei kaasne vägivalda, seega teeme ka kõik vajalikud diplomaatilised jõupingutused; aga diplomaatilistel jõupingutustel on mõnikord viivitamatud tulemused ja mõnikord on vaja aega tulemusteni jõudmiseks.

Mõned teist mainisid Baby Doci külastust. Võime öelda, et ehkki kõik võivad vabalt liikuda, ei olnud see kindlasti kogu poliitilise arengu parim märk Ent me ei tohiks lasta sel end rajalt kõrvale juhtida. Arvan, et Haitis on olemas terve poliitiline tuum ja peaksime sellesse uskuma. Loodame, et inimestel, keda valitakse seadusandliku kogu valimistel, ja presidendil on vajalik suutlikkus juhtida riigi taastamist.

Teine asi, mida tahan rõhutada, on see, et arengukoostöö hõlmab raskeid valikuid. Üks valik on teha midagi hästi nähtavat, mis ei too kaasa struktuurilist muudatust. Ei oleks raske rahastada tuhandeid arste EList või ehitada uut ülikooli ELi nimel; see oleks nähtav ja kõik oleksid rahul. Aga kuidas on lood ebakindlusega tänavatel? Rahastame julgeolekut üsna keerulistes tingimustes läbi valitsuse. Seega, kui julgeolek on tagatud osaliselt, rahastab seda Euroopa Liit. Kas see on nähtav? Mitte eriti, sest ei ole ELi silti, aga usun, et on kindel, et oleme taganud riigi stabiilsuse.

Teine küsimus on see, kuhu raha investeerida. Taas kord oleks majade ülesehitamine kõige lihtsam poliitiline valik, aga mis abi sellest on, kui riiki ei taasühendata, kui puudub infrastruktuur? Ning infrastruktuur eeldab massilist investeerimist. Üldjoontes maksab kilomeeter teed miljon USA dollarit ja Haitis veel rohkem, sest vaja on hooldust ning samuti peame aitama kohalikke kogukondi, kust tee läbi läheb. Seega on kulud väga suured. Haitil ei ole selliseid vahendeid investeerimiseks. Kummaline on see, et oleme Haitis ainukesed, kes tegelevad teede infrastruktuuriga. Tavaliselt osalevad teede infrastruktuuris ka paljud teised riigid, aga Haitis oleme meie ainukesed, kes seda toetavad. See on raske valik, aga usun, et see aitab riiki struktuurilistes muudatustes.

Viimane märkus, mida on täna väga palju tõstatatud, on kohustuste võtmise ja raha väljamaksmise kiirus. Rahalisi vahendeid ei tohiks kuritarvitada ja eelarvetoetus võtab aega. Ei ole lihtsalt nii, et valitsus annab meile arvenumbri ja kanname raha üle. Ei! Kontrollime arvet; teame, kuhu väljamaksed lähevad, mistõttu on see üsna mahukas protseduur. Ei saa lihtsalt saata 1,2 miljardit eurot arvele ja oodata, et kõik lahendatakse. Samuti vastutame oma maksumaksjate ees. Samad kaalutlused kehtivad teede kohta: peame käivitama pakkumismenetluse, peame sel puhul olema läbipaistvad ja see võtab natuke aega. Aga usun, et see aeg on õigustatult võetud, sest ei ole vaja rohkem kui ühte rahaliste vahendite kuritarvitamise juhtumit, et toetus Haiti taastamiseks saaks Euroopa kodanike silmis kahjustatud. Võin teile tagada, et astume ka sel puhul vajalikud sammud.

Veel kord, tänan teid teie toetuse eest! See oli väga kasulik ja julgustav arutelu ning usun, et üritame täita neid küsimusi, mida täna mainisite.

  Juhataja. – Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾ , mis esitati vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval, 19. jaanuaril 2011. aastal.