Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2008/0142(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0307/2010

Arutelud :

PV 18/01/2011 - 13
CRE 18/01/2011 - 13

Hääletused :

PV 19/01/2011 - 6.1
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0007

Arutelud
Kolmapäev, 19. jaanuar 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

7. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on selgitused hääletuse kohta.

 
  
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Françoise Grossetête (A7-0307/2010)

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Lugupeetud juhataja! Täna saavutasime selle patsiendiõigusi käsitleva direktiiviga ajaloolise kompromissi. Minu arvates on tegemist kõige ajaloolisema kokkuleppega, mille me siin parlamendis minu siinviibimise ajal saavutanud oleme. See ajalooline kompromiss on sidunud kahte osalist, nimelt Euroopa Parlamenti ja nõukogu, mis on olnud liiga kaua väga erinevatel seisukohtadel. Raske tööga on meil õnnestunud saavutada kompromiss, mis on kasulik patsientidele, sest neid kaitstakse ebamõistlikult pika ravijärjekorra eest, ning samal ajal on meil õnnestunud tasakaalustada olukorda, nii et liikmesriigid saavad jälgida toimuvat nii meditsiinilisest kui ka finantsseisukohast lähtuvalt.

Täna saavutatud tulemus on väga hea ning see on kasulik nii patsientidele kui ka liikmesriikidele. Minu arvates tuleb kiita kõigepealt läbirääkijaid ning mõistagi õnnitleda eeskätt Euroopa kodanikke selle tulemuse puhul, mis täna siin hääletusel vastu võeti.

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Praegu on piiriüleste tervishoiuteenuste valdkonnas liiga palju lahendamata küsimusi seoses tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kulude hüvitamisega. Täna heakskiidetud direktiiv võimaldab lõpuks patsientidel kasutada paljusid õigusi ja tervishoiuteenuseid kogu Euroopas.

Direktiivi eesmärk ei ole üldse mitte soodustada piiriüleseid tervishoiuteenuseid kui selliseid, vaid tagada kättesaadavad, ohutud ja kvaliteetsed piiriülesed tervishoiuteenused juhtudel, kus need tuleksid kasuks või oleksid vajalikud. Meil oleks vaja rohkem teavet ja suuremat selgust õigusnormide kohta, mida kohaldatakse siis, kui tervishoiuteenuste kasutamiseks sõidetakse kindlustajaliikmesriigist teise liikmesriiki.

Praegune olukord on ebarahuldav. Direktiiv tagab patsientidele valiku, mis lähtub nende vajadustest, mitte vahenditest, ning on tehtud teadlikult, mitte sunnitult.

 
  
MPphoto
 

  Andres Perello Rodriguez (S&D).(ES) Lugupeetud juhataja! Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Hispaania delegatsioon andis raportile poolthääle, nagu ka ülejäänud fraktsioon, kuid soovin siiski väljendada selgelt oma muret seoses asjaoluga, et elundite siirdamine direktiivi lisati. See teema lisati vastupidi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni otsusele nõukogu kangekaelse järjekindluse tulemusel lisada elundisiirdamine direktiivi.

Ma loodan, et sellega ei muudeta ebatõhusaks mõistlikke õigusakte, mis siin parlamendis vastu võeti, teisiti öeldes elundisiirdamist käsitlevat direktiivi või tegevuskava, mis võeti hiljuti peaaegu ühehäälselt vastu. Soovin öelda, et jälgime hoolikalt, et elundisiirdamise teema lisamisega ei kahjustataks niisuguste edukate organisatsioonide suurepärast tööd nagu Hispaania riiklik elundisiirdamise organisatsioon ning mõistagi püüet päästa 20 000 inimese elu, mis on sätestatud nii elundisiirdamist käsitlevas direktiivis kui ka tegevuskavas, mis – ma kordan – siin vastu võeti.

Ma soovin seepärast siin selle selgeks teha ning öelda, et me tagame jätkuvalt selle, et direktiivist kinni peetaks.

 
  
MPphoto
 

  Morten Messerschmidt (EFD).(DA) Lugupeetud juhataja! Meie ees on täna siin jälle midagi, mille on läbi surunud inimesed, keda ei ole valitud, nimelt Euroopa Kohus, mis on mitme kohtuotsusega avaldanud tõeliselt valitud institutsioonidele survet koostada see direktiiv, mis täna hääletusel vastu võeti.

Soovin öelda, et asjaolu, et eurooplaste võimalusi saada asjakohast ravi parandatakse, on ilmselgelt meeldiv. Selle direktiiviga tekitatavad probleemid aga jätavad selles sisalduva kasu varju. Mida me teeme näiteks siis, kui ükskõik millise konkreetse riigi tervishoiusüsteemile avaldatakse nii suurt survet, et ravijärjekordadega ei suudeta toime tulla? Mida me teeme siis, kui arstid hakkavad saatma inimesi massiliselt mõnda konkreetsesse riiki – eelneva loa alusel mõistagi, kuid siiski? See võib olla Taani, kust mina pärit olen, Saksamaa, Holland või mõni muu ELi riik, mille tervishoiusüsteem on tuntud oma hea kvaliteedi poolest. See tähendab, et kõnealuse riigi kodanikud jäävad järjekorra lõppu. Igal juhul ei tohi neid panna ebasoodsamasse olukorda, sest just nemad on maksude maksmise kaudu taganud asjakohase tervishoiusüsteemi.

Soovin seega öelda selgelt välja, et selle direktiivi puudused ja võimalik kaos, mida sellega riiklikes tervishoiusüsteemides põhjustada võidakse, jätavad varju need kasutegurid, millele kolleegid tähelepanu juhtisid.

 
  
MPphoto
 

  Jim Higgins (PPE). – Lugupeetud juhataja! Kolleeg Messerschmidtil on õigus. Selle surus meile peale Euroopa Kohus, kuid mul on selle üle hea meel ning soovin avaldada kiitust Françoise Grossetête’ile suurepärase raporti eest, sest see direktiiv tagab patsientidele täieliku ja läbipaistva teabe, kui nad otsivad abi teise riigi tervishoiusüsteemilt. Selle sisu on väga selge.

Haruldasi haigusi põdevad patsiendid saavad kasu eksperditeadmistest ja diagnoosimisest, kui nende liikmesriigis ei ole võimalik saada asjaomast ravi. Direktiivi eesmärk on võimaldada patsientidele valik, mis lähtub nende vajadustest, mitte vahenditest, ning on tehtud teadlikult, mitte sunnitult. Ja viimaseks võimaldab see liikmesriikidel koostööd teha.

Mul on hea meel, et sellega keelustatakse miski, mida võidakse kuritarvitada, ning selleks on meditsiiniturism. Minu jaoks on seega tegemist järjekordse edusammuga, millega edendatakse liikmesriikide koostööd ning tagatakse ELis suurem ühtekuuluvus. Arvan, et see on Euroopa patsientide jaoks hea päev.

 
  
MPphoto
 

  Constance Le Grip (PPE).(FR) Lugupeetud juhataja! Ka mina soovisin anda poolthääle kolleeg Grossetête’i koostatud raportile direktiivi kohta, mis käsitleb juurdepääsu piiriülesele tervishoiule.

Mul on tõepoolest hea meel edusammude üle, mis saavutati patsientide liikuvuse valdkonnas kogu ELis ja mida see tekst kajastab. Pärast palju aastaid kestnud kindlusetust, eriti õiguskindlusetust ja Euroopa Parlamendi tublit tööd aitab see tekst lihtsustada, täpsustada ja kodifitseerida nii juurdepääsu kui ka hüvitamise tingimusi, mille alusel saavad Euroopa kodanikud kasutada mõne teise liikmesriigi tervishoiuteenuseid. Ma pean silmas eeskätt kõiki haruldase haigusega patsiente, kellele tagatakse lõppude lõpuks juurdepääs asjaomasele konkreetsele ravile, mis rahuldab nende vajadusi.

Soovin rõhutada, et see direktiiv on konkreetne ELi meede, mis on suunatud inimeste Euroopale ja mis annab eurooplastele uued õigused. Seepärast on see kodanike liikuvuse jaoks täiesti hädavajalik.

 
  
MPphoto
 

  Adam Bielan (ECR).(PL) Lugupeetud juhataja! Andsin poolthääle kolleeg Grossetête’i tutvustatud direktiivile, et ELis saaks lõppude lõpuks pärast palju aastaid kestnud läbirääkimisi hakata rakendama piiriülese ravi põhimõtet. Minu arvates on direktiiv praegusel kujul hea kompromiss, sest lähtub peamiselt patsiendi õigustest, kuid kaitseb samal ajal ka liikmesriikide haigekassade huve.

Kui rääkida tänapäevaste tervishoiuteenuste kasutamisest, siis niisuguse riigi kodanikele nagu Poola tähendab võimalus saada välismaal ravi võrdseid võimalusi. Haiglate ülerahvastatuse, pikkade ravijärjekordade ning teatavate kesksete protseduuride järjekordade tõttu jäävad patsiendid sageli ilma võimalusest saada kiiresti ja asjakohast ravi. Mõningatel juhtudel on aeg määrava tähtsusega. Direktiiv annab kodanikele võimaluse ise otsustada, kas oodata palju kuid, kuni nad saavad ravi oma kodumaal, või otsustada saada seda kuskil mujal. Neil on lihtsam otsustada raviviisi üle, kui nad teavad, et kui raviteenust osutatakse mõnes muus ELi liikmesriigis, siis teenuse kulud hüvitatakse – kui mitte alati täielikult, siis vähemasti suurel määral.

Välismaal ravi saamise eeskirjade lihtsustamist võib mõistagi vaadata ka kui turujõudude koondamist seoses üldise juurdepääsuga raviteenustele. Seega aitavad need lahendused suurendada konkurentsi tervishoiuteenuste sektoris ning avaldavad seetõttu märkimisväärset mõju niisuguste teenuste kiiremale paranemisele.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Mul on hea meel selle tervishoidu käsitleva direktiivi üle, kuid ma olen ettevaatlik, sest oht võib peituda üksikasjades.

On väga oluline, et meie kodanikud mõistaksid, et 30 kuu jooksul see direktiiv kehtima ei hakka. Vahepeal aga võivad kodanikud sõita ravi saamiseks teise liikmesriiki ning saada hüvitist saadud ravi kulude eest. Seega ei ole kahtlustki, et ka praegu on kodanikke, kes sõidavad teise riiki tervishoiuteenuste eesmärgil. See on väga oluline.

Neile, kes soovivad saada teada selle keerulise direktiivi üksikasju, soovin teada anda, et ma tegelesin mõnda aega küsimuste ja vastuste lehekülje koostamisega ning see on saadaval minu veebilehel. Ma kutsun kodanikke, kes võivad jälgida meid internetis või mujal, üles vaatama seda lehte ning kui ma ei ole esitanud õigeid küsimusi, siis võtma minuga ühendust, sest me peame levitama teavet selle kõigi jaoks kiiduväärt muudatuse kohta piiriüleses tervishoius.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Lugupeetud juhataja! Euroopa ühiskond muutub veelgi liikuvamaks. Me õpime, töötame, puhkame ja reisime väljaspool oma kodumaa piire. ELi kodanikel peaks olema õigus saada tasuta erakorralist arstiabi kõikjal Euroopas. See on ütlematagi selge, et meil tuleb kehtestada vahendid, mis hoiavad ära niisuguse nähtuse nagu meditsiiniturism, muutes samal ajal nendele patsientidele, kes kõnealuseid uusi võimalusi enim vajavad, need lihtsamini kättesaadavaks. Ma pean silmas eeskätt ebatavaliste ja haruldaste haigustega patsientide ravi, mida tehakse konkreetsetes keskustes, sageli mujal riigis kui patsiendi elukohariik. Me ei saa aga lubada sekkuda liikmesriikide tervishoiupoliitika struktuuri. See on liikmesriikide pädevuses ning neil on õigus selle üle ise otsustada. Direktiivis on võetud teatavaid meetmeid selle kohta. Mõistagi andsin ma poolthääle.

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE).(FI) Lugupeetud juhataja! Käes on tõepoolest viimane hetk kehtestada ühised ELi eeskirjad, et kaitsta meie kodanikke ja patsiente. See on väga hea, et kõnealuse teema kohta koostati eraldi direktiiv, mitte ei lisatud seda teenuste direktiivi, sest praeguse direktiivi koostamise ajal mõisteti, kui palju küsimusi jäeti teenuste direktiivi vastuvõtmise ajal täielikult tähelepanuta või lahtiseks.

Patsientide õigus piiriülesele tervishoiule sunnib ELi liikmesriike tagama, et nende oma riigis ei oleks ravijärjekordi.

Eellubade süsteem on vajalik, sest ilma selleta võib paljudel liikmesriikidel olla raskusi nende oma tervishoiusüsteemi kulude kontrollimise ning edasise tegevuse kavandamise ja hindamisega. Samuti oleks ilma selleta võinud tekkida olukord, kus otsustavaks teguriks oleks olnud jõukus, mitte vajadus.

Sellest hoolimata ei mõjuta direktiiv väga paljusid eurooplasi. Enamik inimesi soovib saada tervishoiuteenuseid nende kodule lähedal ja nende emakeeles. Sellest hoolimata on niisugust süsteemi vaja ning ravijärjekorra puhul on võimalik ravi saada mõnes muus riigis.

 
  
MPphoto
 

  Marian Harkin (ALDE). – Lugupeetud juhataja! Ka mina olen väga rahul täna saavutatud kokkuleppega, mis minu arvates tagab patsientidele juurdepääsu piiriülesele tervishoiule proportsionaalselt ja õiglaselt.

Nagu mitu sõnavõtjat juba ütles, on praegu see ettepanek meie ees sellepärast, et üks kodanik teie enda riigist, nimelt Inglismaa lõunaosast, astus süsteemile vastu ning Euroopa Kohus kaitses tema õigusi.

Arvan, et nii oma tänase tegevuse kui ka nõukoguga koostööga oleme me püüdnud tagada kodanike õiguste kaitse ning sätestanud kodanike vajadused ja õigused õigusaktis. Just seda peakski Euroopa Parlament kahtlemata tegema.

Direktiivis on siiski mõningaid küsimusi, mis vajavad veel silumist. Arvan, et retseptide vastastikune tunnustamine liikmesriikides on väga oluline, sest küsimus ei seisne mitte ainult ravis, vaid ka järelravis, kuid meile on antud aega selle üksikasja täpsustamiseks.

Viimase märkusena soovin öelda, et praegu, finantskriisi ajal, küsivad paljud kodanikud, kas EL teeb tööd? Kas ta tegutseb oma kodanike huvides? See küsimus on veel lahtine, kuid arvan, et täna võime öelda teatava kindlustundega, et EL teeb tööd.

 
  
MPphoto
 

  Gerard Batten (EFD). – Lugupeetud juhataja! Andsin vastuhääle patsiendi õigusi piiriüleses tervishoius käsitlevale meetmele, sest see tähendab järjekordset suurt koormust Briti maksumaksjatele ja riiklikule tervishoiuteenistusele.

Riiklikku tervishoiuteenistust kasutatakse juba praegu rahvusvahelise tervishoiuteenistusena ning Briti kodakondsuseta inimesed kuritarvitavad seda ulatuslikult sadade miljonite, kui mitte miljardite naelte eest igal aastal. See koormus langeb peamiselt minu, Londonis elavate valijate õlule. See paneb riiklikule tervishoiuteenistusele veelgi suurema kohustuse osutada raviteenuseid ELi kodanikele, kes ei ole maksnud mitte ühtegi maksu Suurbritannias. Eeldatavasti peaks saama kulud nõuda tagantjärele välja patsiendi liikmesriigilt, kuid seda ei saa tõenäoliselt kohaldada.

See on õige, et teise riigi kodanikel peab Suurbritannias olema võimalik saada erakorralist arstiabi, kuid ühtegi välismaalast ei tohiks lubada riiki enne, kui neil on olema piisav reisi- ja tervisekindlustus. Niisugune meede on õiglane, kuid mõistagi on see kohaldamatu seni, kuni Suurbritannia on ELi liige. See on üks järjekordne põhjus – kui seda oleks vaja –, miks me peaksime EList lahkuma.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Lugupeetud juhataja! Minu arvates on väga hea, et Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid lõppude lõpuks sellele ajaloolisele kompromissile. Soovin öelda, et tänu sellele piiriülest tervishoidu käsitlevale õigusaktile võivad ravijärjekorrad, mis on tekkinud paljudes liikmesriikides, kaduda. See annab ka võimaluse jagada parimaid tavasid. Sellega seoses on tähtis tagada patsientide huvide kaitse ja õiguste kehtestamine. Sama oluline on meeles pidada ka seda, et piiriülese koostöö puhul on tähtsal kohal patsiendi ohutus, ning tagada ühtlasi, et tervishoid ja ravi vastaks kõikjal asjakohastele standarditele.

Seepärast on mul Grossetête’i raporti üle hea meel ning ma loodan, et sellega edendatakse Euroopas rahvatervist ja et lõppkokkuvõttes õnnestub meil päästa paljude inimeste elu ja kiirendada nende paranemist.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Minu arvates on oluline, et me ei kasutaks riiklikku maksusüsteemi nii, et see töötab siseturule vastu. See on eriti oluline piiriüleste teenuste puhul, sest just need eeldavad võrdset kohtlemist. Meil on selle kohta praegu halb näide Ungarist, kus kasutatakse tagasiulatuva mõjuga hinnapiiranguid kriisimaksuna. See on vastuvõetamatu ning avaldab suurt mõju finants-, kindlustus- ja ettevõtlussektorile ning ka energiatööstusele. Loodan, et seesama ei juhtu edaspidi tervishoiuteenuste sektoris.

Palun peaminister Orbánil analüüsida uuesti neid eeskirju, sest need on täielikus vastuolus siseturu põhimõttega.

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Head uut aastat! Mul on hea meel teid istungit juhatamas näha.

Üks, mille suhtes me siin parlamendis ühel meelel oleme – ehkki ma tean, et on ka mõningaid märkimisväärseid erandeid –, on meie usk siseturu toimimisse.

Kui minu valijad kirjutavad mulle, et nad ei saa minu valimispiirkonnas head teenust ning soovivad sõita teise liikmesriiki, et saada paremat tervishoiuteenust, ei ole nad oma õiguslikus seisundis kindlad. Seepärast on mul ja ka paljudel teistel hea meel selle tänase, piiriülest tervishoidu käsitleva hääletuse üle. Loodan, et nendes piirkondades, kus patsientidele osutatakse halba teenust, hakkavad need patsiendid direktiiviga antud õiguste piires hääletama jalgadega ja kolivad teise liikmesriiki, avaldades sellega tervishoiusüsteemidele survet, et need parandaksid oma teenuseid ja et nende teenused vastaksid patsientide vajadustele.

Meil tuleb aga lihtsustada menetlust, mille kohaselt saavad liikmesriigid nõuda tagasi kulud nende kodanike eest, kes on saanud tervishoiuteenust mõnes teises liikmesriigis või kellele on seda seal pakutud. Kui me oleme need probleemid lahendanud, peaks sellest saama direktiiv, mille üle me kõik võime uhked olla.

 
  
  

Soovitus: Yannick Jadot (A7-0371/2010), (A7-0370/2010)

 
  
MPphoto
 

  Joe Higgins (GUE/NGL).(GA) Lugupeetud juhataja! Andsin poolthääle resolutsioonile, mis käsitleb ELi ja Kameruni Vabariigi ning ELi ja Kongo Vabariigi lepingut seoses metsahalduse ning nendest riikidest pärit puidu ja puittoodetega kauplemisega. Troopiliste metsade säilitamine on ökosüsteemi tasakaalu hoidmise jaoks elutähtis. Samuti on oluline kaitsta metsaaladel elavaid põliselanikke, kes on metsaraie ning looduskeskkonna ärakasutamise tõttu suurte rahvusvaheliste ettevõtete poolt kasu saamise eesmärgil suure surve all, sest sellest sõltub nende elatis.

Sellepärast esitasin ma muudatusettepaneku, milles on öeldud, et metsad ja metsatööstus peaks olema avalikkuse omanduses ning neid peaksid juhtima demokraatlikult selle tööstuse töötajad ning põliselanikud, kes metsaaladel elavad.

 
  
  

Soovitus: David Martin (A7-0365/2010)

 
  
MPphoto
 

  Morten Messerschmidt (EFD).(DA) Lugupeetud juhataja! Tegelikult on vabakaubandus ainus viis jõukuse saavutamiseks. Oleme näinud seda liikmesriikidevahelise siseturu puhul ning kahtlemata on see samamoodi arenguriikide puhul. See on ainus tõeline arenguprojekt, mille me saame maailmale anda ja mida peaksimegi andma.

Kui me vaatame ringi, kuidas teised suured piirkonnad tegutsevad, lepinguid sõlmivad ja käsitlevad oma partnereid strateegilisest seisukohast, näeme me kindlasti seda, et nad liiguvad kõik järjest kiiremini edasi. Meil on ulatuslik vabakaubanduspiirkond Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikide, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni kuuluvate riikide, Aasia riikide, Mercosuri riikide ja teiste vahel. Ainus piirkond, mis vaatab kõrvalt ja mida üleilmastumisest tulenevad uued ülesanded peaaegu et halvavad, on EL.

Ehkki ma toetan raportit, mille üle täna hääletati, soovin öelda, et vabakaubandusprogramm Fidži ja Paapua Uus-Guineaga ei ole kaugeltki kõige muljetavaldavam tulemus, mida me oleksime võinud oodata pärast nii paljusid aastaid kestnud läbirääkimisi. Kuidas on aga lood Hiinaga? Kuidas on lood Ameerika Ühendriikidega? Aga Indiaga? Kas need ei ole mitte riigid, mis võtavad praegu ära meie töökohti? Kas EL veab Euroopa töötajaid ka selles alt?

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). See on teada-tuntud tõde, et kõige jõukamad ühiskonnad on kõige vabamad ja kõige vabamad on kõige jõukamad ning sellest tulenevalt peaksime mõistma, millist rolli mängib vabakaubandus. Mis aga puudutab mitmepoolseid rahvusvahelisi arutelusid vabakaubanduse teemal, siis Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha voor on kahjuks seiskunud ning EL järgib nüüd USA ja teiste eeskuju ning sõlmib järjest enam kahepoolseid lepinguid.

Me saame võimaldada vabakaubanduse kasuteguritest saada osa paljudel vaesemate riikide elanikel, kui mõistame mõningaid üleminekuprobleeme, millega neil tihedama konkurentsiga kohanemisel toime tuleb tulla. Lõppkokkuvõttes peame aga tähelepanu suunama tootja huvidelt tarbija huvidele. Paljude arenguriikide tarbijad on minult küsinud, miks neil ei ole niisugust kauba- ja teenuste valikut, nagu meil läänes. Üks võimalus nende aitamiseks on tagada ulatuslikum vabakaubandus, mis annab meie tarbijatele õiguse suuremale valikule. See võiks kesta nii pikka aega.

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva (ECR). – Lugupeetud juhataja! Pikka aega on Vaikse ookeani piirkonna riigid olnud ELi välisriikide arenguprojektide vaeslaps. Mul on väga hea meel nüüd näha, et Fidži ja Paapua Uus-Guinea tehtud algatus majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks ei aita muuta mitte ainult meievahelist kaubavahetust liberaalsemaks, vaid kaubelda ka piirkonnasiseselt üksteisega.

Üks selle lepingu suurimaid kasutegureid on seni olnud asjaolu, et kalandust käsitlevad päritolueeskirjad peaksid võimaldama Vaikse ookeani piirkonna riikidel luua kalanduses tõelist lisandväärtust. Mõned Vaikse ookeani piirkonna riigid toovad kala sisse, samal ajal kui nende mered kubisevad kaladest. Nüüd aga saavad nad tõepoolest nende püütud kala töödelda ning peaksid suutma luua lisandväärtust ja eksportida seda kala ELi. Just nii saab edendada arengut ja vähendada vaesust.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0029/2011)

 
  
MPphoto
 

  Barbara Matera (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Andsin täna poolthääle suulisele küsimusele rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus.

Rahvusvaheline lapsendamine on osutunud meetmeks, mis pakub võimalust saada endale alaline pere nendel lastel, kellele ei leita päritoluriigis sobivat perekonda. Koostöö liikmesriikide asutustega, mis vastutavad rahvusvahelise lapsendamise eest, on oluline selleks, et lapsendamine toimuks lapse parimates huvides ja et sealjuures austataks tema põhiõigusi, ning samuti laste müümise ja lastekaubanduse ärahoidmiseks.

Lapsendamise rahvusvahelist korda tuleb lihtsustada, sest see on sageli liiga bürokraatlik ja heidutab perekondi, mistõttu nad ei proovigi lapsendada. Ja viimaseks tekitab muret olukord Rumeenias, sest see on ainus ELi riik, kus rahvusvaheline lapsendamine on seadusega keelatud. Riigis on praegu ligikaudu 70 000 hüljatud last, kellest 40 000 elab lastekodus ja 30 000 kasuperes.

Komisjon peaks käsitlema Rumeenia-küsimust, et ka need hüljatud lapsed saaksid endale rahvusvahelise lapsendamise abil perekonna.

 
  
MPphoto
 

  Andrea Češková (ECR). (CS) Lugupeetud juhataja! Kuna ma ei saanud lapsehoidmise kohustuste tõttu osaleda esmaspäeval arutelus, mis oli ilmselgelt väga huvitav, soovin ma vähemasti avaldada täielikku toetust siinsele täiskogule ning tegin seda ka hääletamisel. Loodan väga, et selle resolutsiooni põhjal võetud meetmed aitavad vähendada laste rahvusvahelise lapsendamise korra bürokraatiat ning võimaldavad ühtlasi jälgida paremini nende edasist käekäiku ja võidelda lastekaubanduse vastu.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Paljud siinse parlamendi liikmed ei tea võib-olla, milline ebameeldiv sõnasõda seda lapsendamise küsimust ümbritseb, mis ei aita sellele mitte mingil viisil kaasa ja on täiesti soovimatu. Kui me seame selle arutelu keskmesse tõepoolest lapse õigused, mida me siin parlamendis ka tegime ja mida on tehtud kõnealuses resolutsioonis, siis on see hea kõikidele lastele, hoolimata sellest, millises liikmesriigis nad sündinud on.

Oluline on mitte valida välja mõnda konkreetset liikmesriiki, vaid mõista, et kõigis riikides on lapsi, kes on hüljatud või kelle eest nende tuumikperekond ei hoolitse nii, nagu vaja, ja kes vajavad teistsugust hoolt. Jah, on perekondi, kes soovivad anda lastele armastava kodu. Ehkki me peaksime võib-olla käsitlema bürokraatia probleemi, ei tohiks me siiski vähendada kontrolli.

Lubage mul lõpetuseks öelda, et teataval määral on need, kes on lapsendanud ja teinud seda edukalt, pidanud tegema läbi tunduvalt raskema katsumuse kui need, kes on lihtsalt sünnitanud.

 
  
MPphoto
 

  Licia Ronzulli (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Olen praegu oma mõtetes nende tuhandete paaridega kogu maailmas, kes seisavad iga päev vastamisi lapse lapsendamisega kaasnevate vajalike raskustega.

Lapsendamine on väärtus, tõelise armastuse näitamine, mis avab ukse uude perekonda niisugusele lapsele, kes ei saa loota enam oma lähedaste armastusele. Neil, kes kannavad endas hüljatuse valu, on õigus kasvada üles õnnelikus keskkonnas ja inimestega, kes võivad anda neile uue elu.

Seepärast on meie kohustus aidata hüljatud lapsi nii, et helge tulevik ei oleks nende jaoks enam kättesaamatu unelm. Selle resolutsiooni ühisettepaneku vastuvõtmine täna peaks edastama jõulise ja kiireloomulise sõnumi. Meil tuleb edendada ELi meetmeid, mis aitavad lahendada need rasked perekondi käsitlevad probleemid. Bürokraatlik tuimus ja õigusalased viivitused ei saa ega tohi purustada laste unistusi ja lootusi, mis on seotud omale perekonna saamise ja õnneliku tulevikuga.

 
  
MPphoto
 

  Diane Dodds (NI). – Mul on hea meel selle täna hääletusel olnud resolutsiooni ettepaneku üle rahvusvahelise lapsendamise kohta. Tean paljusid inimesi minu valijaskonnas, kes on selle menetluse läbi teinud või kes seda praegu teevad, ning selle lõpus on väga meeldiv näha rõõmu nii vanemate kui ka laste näol. Selleni jõudmiseks tuleb sageli käia pikk tee ning paljudel juhtudel võtab see aega mitu aastat. Nagu ettepanekus öeldud, võib see olla ülemääraselt bürokraatlik protsess ning meil on Euroopa Parlamendi liikmetena õigus leida viis niisuguse bürokraatia vähendamiseks ja korra ühtlustamiseks.

Kõige olulisemad on aga laste vajadused ja ohutus, sest paljud neist on suures hädas. See on õige, et selleks, et lapsed ei satuks kohtadesse, kus nad võivad olla ohus, on võetud tarvitusele kõik abinõud. Sageli näib aga olukord olevat selline, et võimalikud armastavad ja hoolitsevad vanemad peavad tegema läbi liialt suuri katsumusi ning nad lihtsalt loobuvad sellest. See on kahjulik nii vanemale kui ka lapsele.

 
  
MPphoto
 

  Cristiana Muscardini (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Meil on ELis olnud palju aastaid lapsendamise probleem ning tänase resolutsiooniga püütakse lõpuks anda lootust, et see järjest keerulisem ja raskem küsimus leiab lahenduse.

Uute riikide ühinemine mitte ei hõlbustanud rahvusvahelise lapsendamise korda, vaid raskendas paljude paaride võimalusi pakkuda uut kodu ja perekonda lastele, kes on oma kodumaal kogenud palju kannatusi ja puudust.

Lapsendamise muutumine järjest bürokraatlikumaks takistab lapsendamist, kuid samal ajal suureneb elundikaubandus ja laste prostitutsioon. Sellepärast olemegi selle resolutsiooni ettepaneku poolt. Oleme seisukohal, et lapsendamise rahvusvahelist korda tuleb ühtlustada ning meil tuleb teha nii, et lõppude lõpuks kehtestataks lapsendamist käsitlevad ELi eeskirjad, mis aitaksid kõigile abi vajavatele lastele kindlustada tuleviku.

 
  
MPphoto
 

  Julie Girling (ECR). – Lugupeetud juhataja! Lubage siit teie tulihingeliste toetajate nurgast tänada teid istungi tõhusa juhatamise eest.

Meil on tegemist väga olulise teemaga. Rahvusvaheline lapsendamine on mõistagi eluliselt tähtis. Oluline on, et me käsitleksime seda õigesti. Mul on väga hea meel selle resolutsiooni pärast, mis hõlmab – nagu paljud resolutsioonid, mille me siin parlamendis vastu võtame – palju tundlikke, arukaid ja asjakohaseid sõnu. Sain palju teada, kui aitasin selles küsimuses ühte valijat – ma aitan ka praegu ühte valijat selles asjas –, ning soovin seega öelda, et tingimuste kindlaksmääramisest resolutsioonis ei piisa.

Meie, Euroopa Parlamendi liikmed, ei saa kuigi palju teha ära selleks, et lihtsustada korda ja tagada, et organisatsioonid töötaksid kodanike heaks. Ma paluksin tegutseda nende resolutsioonis sisalduvate heade sõnade kohaselt, et me ka tegelikult lihtsustaksime korda, et me kaotaksime bürokraatia ja viiksime parandused ellu. Vastasel korral hakkaksime me Euroopa jaoks lihtsalt jalgratast uuesti leiutama ja muudaksime lõppkokkuvõttes menetluse veel keerulisemaks.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Lugupeetud juhataja! Ka mina soovin öelda, et olen väga rahul rahvusvahelist lapsendamist käsitleva resolutsiooniga. Mul on õnnestunud jälgida mõningaid selliseid juhtumeid väga lähedalt. Tean, et praegu on lapsendamise kord väga bürokraatlik ning see on hea, et bürokraatiat saab niisugusel viisil vähendada. Selle tulemusena saab menetlust kiirendada ja muuta selle läbipaistvamaks.

See, et lapsendamine ei hõlmaks midagi ebaeetilist ega oleks seotud inim- ega lastekaubandusega, on kõigi huvides. Oluline on, et laps ei oleks mitte vahend, vaid et ta leiaks endale lapsendamise kaudu armastava kodu ja et teda koheldaks ainulaadse ja väärtusliku isikuna. Lastele tuleks luua olukord, kus neil on nii isa kui ka ema ja neil oleks õigus sellele võimalusele, ning just seepärast tuleb lapsendamise otsust tehes arvestada kogu pere üldist olukorda.

Tegemist on väga tundlike küsimustega. Teame, et mõningad uuringud on näidanud, et me kanname DNAs oma kultuurilist genotüüpi, kuid meil tuleb tagada, et lapsel oleks olemas hea ja armastav kodu ning kultuurikeskkond, kus ta saab kasvada ja areneda tasakaalustatud isikuks ja kodanikuks.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0021/2011)

 
  
MPphoto
 

  Morten Messerschmidt (EFD).(DA) Lugupeetud juhataja! Serbia on tõenäoliselt niisugune Euroopa riik, mida on viimase tuhande aasta jooksul kõige rohkem rünnatud – kõigepealt tegi seda Türgi, siis Saksamaa ning seejärel Venemaa. Nüüd on meil võimalus anda Serbiale halbade aegade asemel – nii pikaajalisest ajaloolisest plaanist kui ka lähiajaloost lähtuvalt – helge tulevik.

Kahtlemata ei ole Serbia seisukohalt ei NATO, mis pani pealinnas toime veresauna, ega EL, mis toetas jõuliselt Serbia ühe osa – Kosovo – lahkulöömist riigist, eriti meeldivad liitlased. Sellest hoolimata on nad siiski liitlased. Nad on sõbrad ning seda teavad kõik hästi. Seepärast on oluline sõlmida mõistlikud suhted üksteisega, et me saaksime jätta mineviku seljataha ja vaadata tulevikku. Seepärast toetab meie erakond dialoogi jätkamist.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Lugupeetud juhataja! Euroopa ühenduste ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping loob aluse tihedatele ja kestvatele suhetele, mis põhinevad ühistel ja vastastikel huvidel ning aitavad kaasa nii Serbia kui ka kogu Balkani piirkonna riikide poliitilisele, majanduslikule ja institutsioonilisele stabiliseerimisele.

Samuti annab see Serbiale uue võimaluse minna üle uuele korrale ning saavutada majanduse ümberkujundamise ja moderniseerimise abil jõukus. Usun siiski kindlalt, et Serbial tuleb jätkata demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete edendamist, teha suuremaid jõupingutusi kohtusüsteemi ja riigihalduse reformimise nimel ning kohaldada õiguspõhimõtteid, tugevdades ühtlasi üldisi haldus- ja kohtustruktuure.

Olen seisukohal, et Serbia ELiga integreerumise põhitingimuseks on raskete inimõiguste rikkumiste ja nendega seotud küsimuste lahendamine tihedas koostöös endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Soovin tänada kõiki teie töötajaid ja tõlke kannatlikkuse eest selle ebatavaliselt pika istungjärgu ajal.

Kui EL peab valima demokraatia ja riikideülesuse vahel, valib ta peaaegu alati viimase ning mitte ühegi teise juhtumi puhul ei ole see selgem, kui tema Lääne-Balkani riike käsitleva poliitika puhul. Me säilitame niisama hästi kui protektoraadi nii Bosnia, Kosovo kui ka väidetavalt isegi Makedoonia üle, et hoida ära niisuguste etnograafiliste piiride teke, mida pooldaksid kohalikud elanikud.

Väga raske on tagada toimivat demokraatiat, kui inimestel puudub piisav ühtsustunne, et leppida ametisoleva valitsusega. Kui te soovite valitsust rahva seast ja rahva heaks, peab see koosnema inimestest, kellega rahvas samastub ja kellele ta on lojaalne.

Teisiti öeldes vajab demokraatia deemost ehk kogukonda, millega me samastume, kui ütleme sõna meie. Ma ei ütle, et see on lihtne. Inimestel võib olla mitu valikut, rahva koosseis võib muutuda mitmekesisemaks, kuid meil tuleb eeldada, et muud võrdsed asjaolud lähtuksid rahva enesemääratlusest. Kui võtta sõnast demokraatia ära deemos, jääb järele vaid kratos ehk võimusüsteem, mis peab kinni pidama seadustest, mida ta ei julgenud küsida kodaniku patriotismi nimel.

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva (ECR). – Lugupeetud juhataja! Tegemist on tõepoolest väga hea uudisega. Kui me tuletame meelde, kui palju on Serbia teinud õigusriigi põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse valdkonnas, ja võrdleme, milline ta oli umbes 20 aastat tagasi ja milline on praegu, arvan, et meil tuleb tunnustada ja kiita Serbia valitsust sammude eest, mida ta on astunud selleks, et Serbias hakkaksid kehtima õigusriigi põhimõtted. Isegi kui arvestada tema suhteid Kosovoga, on praegu õigusriigi põhimõtted ilmselgelt kõige tähtsamad. Ka tema suhetes rahvusvahelise kriminaalkohtuga on õigusriigi põhimõtted kõige tähtsamad.

Kohtureform tugineb rahvusvahelistele pretsedentidele ja parimatele rahvusvahelistele tavadele. Isegi nende loodav sõltumatu avalik teenistus on kvaliteetne ning nad ootavad temalt ka asjakohast tulemuslikkust. Kopenhaageni kriteeriumidest peetakse kinni. Seega, seda kõike arvestades on väga raske sõja üle elanud riik saanud nüüd niisuguseks riigiks, mis on piisavalt hea ja asjakohane, et olla ELi liikmesriikide partner. Ma õnnitlen teda selle puhul.

 
  
  

Soovitus: Jelko Kacin (A7-0362/2010)

 
  
MPphoto
 

  Adam Bielan (ECR).(PL) Lugupeetud juhataja! Soovin Serbia teema kohta öelda veel üht. ELi ja Serbia vaheline leping, mille üle me täna hääletasime, on üks teetähiseid selle riigi ühendamisel ELi struktuuridega. Kaksteist liikmesriiki on juba ratifitseerinud lepingu, mis peaks andma Serbiale võimaluse saada ELi liikmesriigiks. Toetan lepingut täielikult ning kutsun ülejäänud liikmesriike ratifitseerima seda esimesel võimalusel. Mõistagi eeldab Serbia integreerimine ELi struktuuridega seda, et ta teeks seoses sõjakuritegude eest vastutamisega täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, jätkaks dialoogi Kosovoga ning võtaks kõiki vajalikke meetmeid, et hoida ära romade diskrimineerimine. Sellest hoolimata on minu arvates kõik sammud, mis astutakse demokraatia edendamiseks ja inimõiguste kaitse parandamiseks Serbias, teisiti öeldes need, mis aitavad kaasa selle riigi poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele stabiliseerimisele, väga head ning ma toetan neid.

 
  
  

Raport: Marisa Matias (A7-0366/2010)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Andsin raportile poolthääle, sest olen seisukohal, et komisjoni teatis Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta on oluline samm erinevate Euroopa meetmete ühendamise suunas, et käsitleda niisugust haigust. Ma räägin omaenda kogemustest, sest nii minu isa kui ka vanaema kannatas Alzheimeri tõve käes ning ma loodan selle geneetilise jada lõpetada.

Seepärast on meil kavas uuendada oma lubadust võidelda ELis valitseva tegevuse ja lahenduste ebaühtsuse ning ebavõrdsete tingimuste vastu seoses selle haiguse ravimise ja ravi kättesaadavusega. Selle asemel tahame edendada varast diagnoosimist ja elukvaliteeti, täiendada epidemioloogilisi teadmisi ja kooskõlastada teadusuuringuid ning toetada liikmesriikidevahelist solidaarsust parimate tavade jagamise teel.

Raportis kutsume me liikmesriike üles tagama parema liikmesriikide koostöö ning tõhusamad ja solidaarsusel põhinevad meetmed, mis on suunatud ennetamisele ja dementsuse, eelkõige Alzheimeri tõve all kannatavate inimeste ravile, samuti neid ümbritsevatele inimestele, nagu tervishoiutöötajatele, teenuseosutajatele või sugulastele.

Selleks et tagada mis tahes Euroopa strateegia toimimine selles valdkonnas, on hädavajalik – ma lõpetan kohe –, et riigid seaksid esmatähtsale kohale riiklike tegevuskavade koostamise.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Lugupeetud juhataja! Andsin sellele raportile poolthääle ning mul on hea meel, et raport võeti peaaegu ühehäälselt vastu. Pean ütlema, et olin küll kogu parlamendi arutelu ajal kohal, kuid ei saanud võimalust sõna võtta. Seepärast kasutan ma seda minutit, et mõningaid mõtteid esile tuua.

Kõige olulisem punkt on see, et hädasti on vaja teadusuuringuid, mille abil selle haigus põhjus välja selgitada. Millist osa täidab haiguse tekkimises toit, mida me sööme? Millist osa täidavad elu jooksul kogetud pinged? Millist osa täidavad geenid? Miks põevad naised haigust kaks korda sagedamini kui mehed?

Need on väga tähtsad küsimused. Neile ei saa vastata ilma teadusuuringuteta ning ma kutsun komisjoni üles valima välja mõni tuntud meditsiinikeskus, et see korraldaks teadusuuringud ja vastaks nendele küsimustele.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Lugupeetud juhataja! Alzheimeri tõbi on haigus, millele inimesed ei ole veel ravimit leidnud. Ravikeskuste andmetel suureneb diagnoositud juhtumite arv murettekitavalt kiiresti ning Euroopa elanikkonna vananemine raskendab seda olukorda lähitulevikus veelgi. Dementsuse probleem ei puuduta mitte ainult neid, kes haiguse all kannatavad, vaid ka nende lähisugulasi ja sõpru, kes on sageli sunnitud pühendama oma elu lähedaste eest hoolitsemisele. Me vajame hädasti niisuguseid raporteid, milles tuuakse probleemi esile ja tehakse ettepanekuid meie tervise ja elukvaliteedi parandamiseks. See on ütlematagi selge, et ELi liikmesriikide püüdluste ühendamine, ennetusprogrammide loomine ja sotsiaalse toe tagamine kogu perekonnale väärivad igati meie toetust. Meil tuleb teha kõik meist olenev, et aidata kannatajaid ja vähendada nende inimeste arvu, kes edaspidi selle haiguse ohvriks langevad.

 
  
MPphoto
 

  Jim Higgins (PPE). – Lugupeetud juhataja! Mulle meeldib selle raporti puhul asjaolu, et selles käsitletakse keerulist probleemi, mis puudutab kogu Alzheimeri tõvega seonduvat, väga mitmekesisel viisil. Räägitakse ennetusest, diagnoosimisest, ravist ja hooldamisest. Tegelikkuses on kõige kardetavamad haigused vähk ja Alzheimeri tõbi. Me oleme teinud väga palju selleks, et suuta vähki diagnoosida, seda ennetada ja selle ravimisega toime tulla. Oleme teinud selleks väga palju.

Ehkki Alzheimer avastati 1906. aastal, on kogu dementsusega seonduv väga erakordne nähtus: me ei tea endiselt selle põhjust ning meil puudub ikka veel ravi selleks. Kõnealune raport on siiski väga tervitatav. Samal ajal seisavad meil ees rasked ülesanded: mida me võtame ette seoses põhjuste diagnoosimisega selleks, et saaksime hakata haigust ennetama ning et meil oleks sellele olemas kindel ravi?

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0023/2011)

 
  
MPphoto
 

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Need, kes on kas Haitil käinud või näinud juhtunut ja sealset laastavat olukorda, mis seal mõnda aega tagasi tekkis, nõustuvad, et see oli täiesti õige, et vabaühendused ja abiorganisatsioonid otsustasid hakata lahendama kohapeal probleemi seoses peavarju, toidu, tekkide ja kõige muu sellisega.

Vaadakem aga olukorda nüüd, aasta hiljem. Me näeme mõningaid probleeme, mis on resolutsioonis esile toodud – nimelt, et haitilastel on rusude äravedamiseks üksnes labidad, kirkad ja kärud vajaliku rasketehnika asemel. Resolutsioonis avaldatakse kahetsust ka suure eluasemekriisi üle Haitis ning räägitakse vajadusest maaregistri ja omandi järele, kuid kutsutakse ka komisjoni üles tegema üksmeele vaimus suuri jõupingutusi selleks, et aidata valitsusel probleemi lahendada.

Üks teema, mis siit minu arvates puudub, on erasektori roll. Kui lühiajalises plaanis tuleks meil teha koostööd vabaühendustega ja abiorganisatsioonidega, siis kui me soovime pikaajalises plaanis mõningad praegustest probleemidest lahendada, peab selles osalema ka erasektor.

 
  
MPphoto
 

  Nirj Deva (ECR). – Lugupeetud juhataja! Aasta pärast Haiti maavärinat on ära veetud vaid 5% rusudest, miljon inimest on koduta, 230 000 inimest on surnud, 300 000 vigastatud ning ümberasustamisi on korraldatud võimalikest 15%.

Miks? Miks on vaid 5% rusudest ära viidud? Maavärina ajal langeb müüridest suuri tükke. Kes peaks need üles tõstma? Kas vabaühendused labidatega? ELi volinikud ämbritega? Ei. Neid saab üles tõsta vaid suurte tõsteseadmetega ning niisuguseid seadmeid on vaid sõjaväel – õhu-, mere- ja maaväel. Kuid mis juhtus? Kui õhu-, mere- ja maavägi appi tuli, tõstis siinse parlamendi ja kogu maailma vasaktiib häält, et nad Haitilt ära läheksid. Ja seda nad tegidki. Ja nüüd on kogu piirkond jäetud nii, nagu see oli, aastaks ajaks.

Poliitilisest seisukohast on hämmastav, et selle olukorra eest ei ole hakatud vastutama, kuid mina pean katastroofi süüdlaseks just nimelt siinse parlamendi ja rahvusvahelise üldsuse vasakpoolseid.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Lugupeetud juhataja! Soovin öelda mõne sõna olukorra kohta Haitil. Väga oluline on nüüd, kui sealsete olude kohta on antud ajakohane ülevaade, mõista, et tegevust ei ole kooskõlastatud rahuldavalt. Me vajame paremat kooskõlastamist ja seda on näidanud ka asjaolu, et asjad ei edene kuigi kiiresti.

Nagu kolleeg Nirj Deva just õigesti ütles, on olukord muutunud teataval määral poliitiliseks. See ei ole aga kellegi huvides. Haiti vajab abi ja esmatarbevahendeid veelgi kiiremini kui aasta tagasi. Abi peab jõudma nendeni, kes seda vajavad.

Kui me vaatame rohujuuretasandi tööd, siis mitmesugused abiorganisatsioonid on tegutsenud hästi. Kui me vaatame Euroopa antud abi Haitile, siis paljud kristlikud abiorganisatsioonid on teinud rohujuuretasandil suurepärast tööd – nad on aidanud inimestel ellu jääda. Meil tuleks aga neid jõupingutusi tunnustada ja toetada neid inimesi nende tegevuses, kuid Haiti kriis vajab ka ulatuslikumat ja paremini kooskõlastatud tegevust ELi ja ilmselgelt ka ÜRO tasandil.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0031/2011)

 
  
MPphoto
 

  Peter van Dalen (ECR).(NL) Lugupeetud juhataja! Leedu on suveräänne liikmesriik. Riigi parlament on arutanud uusi ettepanekuid, mis käsitlevad seksuaalsuse väljendust meedias ja avalikkuses. Leedu demokraatlik töö on tõhus. Riigi president on sarnased ettepanekud juba kaks korda tagasi lükanud. Algas poliitiline arutelu uute ettepanekute üle ning selle lõpptulemust on praegu raske ennustada.

Enamik Euroopa Parlamendi liikmeid on aga otsustanud hakata sellest teemast kinni. Tõepoolest näib, et enamikul siinse parlamendi liikmetest on olemas kõiketeadev moraalne suunanäitaja, mis annab neile ülimad teadmised selle kohta, mis on moraalne ja mis mitte. Veel enne, kui ei ole teada, kas uus seadus üldse võetakse vastu või mitte ja milline see on, on parlamendi kõrgete vaimulike salasilm võtnud Leedu juba sihtmärgiks. Ma ei saa mitte mingil juhul niisugust üleolevat suhtumist toetada.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Lugupeetud juhataja! Riigi õigusakte võib vastu võtta asjaomase riigi seadusandlik organ. Suveräänse riigi õigusesse ei tohi väljastpoolt sekkuda. Ka Leedu on suveräänne riik.

ELi kontekstis tuleb esile tuua veel seda, et abielu ja perekonna määratlus sätestatakse liikmesriigi perekonnaseaduses ning EL ei peaks sellesse küsimusesse sekkuma. Perekond on institutsioon, mis tegeleb laste kasvatamise ja eluks ette valmistamisega, ning tema kaitsmisse ei saa suhtuda negatiivselt või pidada seda tegevust diskrimineerimiseks.

Mis puudutab alaealiste kaitset avaliku teabe kahjuliku mõju eest, siis ka Euroopa Parlament otsustas hiljuti, et mitmesugused reklaamid, mis on levinud viimastel aastatel uute suhtlusvõrgustike kaudu, on saanud ühiskondlikuks nähtuseks. Selle nähtusega kaasneb tahtlikult eksitav ja segadusse ajav teave ning usalduse kuritarvitamise oht ning riik peaks leidma asjakohase lahenduse sellele.

Teadusuuringud näitavad, et alaealised vajavad erikaitset teatava teabe eest, mis võib avaldada nende tervislikule arengule kaugeleulatuvaid tagajärgi. Ütlen seda kui arst.

 
  
MPphoto
 

  Vytautas Landsbergis (PPE). – Lugupeetud juhataja! Soovin öelda mõne sõna resolutsiooni kohta, milles mõistetakse Leedu hukka, ehkki midagi ei ole juhtunud. Vastuvõetud tekstis puudub kõige olulisem punkt. Soovisin esitada suulise muudatusettepaneku – kahjuks tulutult – põhjenduse kohta ning see oleks kõlanud nii: „arvestades, et Euroopa Parlamendi sekkumine riiklike parlamentide töösse mis tahes esitatud õigusakti menetlemise varases etapis on vastuolus liikmesriigi suveräänsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega ning kahjustab seega Euroopa Parlamendi au, sest niisugune tegutsemisviis seondub Nõukogude Liidu tavadega rohkem kui ükski teine“, ja et see vastu võetaks.

Niisuguse resolutsiooni aluseks oli vaid üks muudatusettepaneku projekt, mille esitas liikmesriigi parlamendi üks liige. Ma rõhutan, üks muudatusettepanek. Sellest hoolimata lisati see Euroopa Parlamendi äsja vastuvõetud teksti kangekaelselt ja põhjendamatult mitmuses ning koguni kuuel korral mainiti, et väidetavalt oli halbu muudatusettepanekuid palju.

Resolutsiooni pealkiri hõlmab samuti absurdset väidet. Selles on öeldud „rikkumine“. Ei olnud mitte mingisugust rikkumist, oli vaid ühe parlamendiliikme ettepanek. Parlament ei teinud mitte mingisugust otsust, mille eest oleks saanud teda süüdistada rikkumises. Niisugused avaldused näitavad, kui halb on õigusakti koostamise kvaliteet, rääkimata nende inimeste vastutustunde puudumisest, kes koostasid selle teksti ja esitasid selle hääletusele. Kui seda teksti ei peaks mitte päris prügikasti viskama, siis vähemasti tunduvalt arukamat käsitlust oleks see küll vajanud. Seepärast andsin vastuhääle.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Juba aastaid on ELi liikmesriigid teinud ulatuslikke ja mõõdukaid edusamme, et saavutada põhimõte, mille kohaselt koheldakse kõiki seaduse ees võrdselt, samuti eraelu puutumatus ja isikuvabadus, ning seega loodan, et ükski riik ei liigu võrdsuse valdkonnas seksuaalse sättumuse alusel vastupidises suunas. Ma ei usu, et see juhtub. Nagu Vytautas Landsbergis meile just äsja ja Peter van Dalen veidi varem meelde tuletas, on selles arutelus jäetud tähelepanuta asjaolu, et tegemist on ettepanekuga. See ei ole seadusandlik resolutsioon.

Nagu te mäletate, toimusid meil selleteemalised arutelud ka Suurbritannias. Meie vaidlesime 28. paragrahvi üle. See oli sellel ajal väga ebatavaline, et ma olin oma erakonnast erineval seisukohal. Olin selle vastu ka varem, kui seda nimetati veel 27. paragrahviks. Minu jaoks oli täiesti vastuvõetamatu kasutada õigusakti heakskiidu või hukkamõistu vahendina. Seda tehes andsime me riigile uskumatult võimsa vahendi, mida kasutati hiljem revolvreid, jahipidamist ja muud sellist käsitlevate keeldude puhul.

Oluline on aga see, et ma ei ole Leedu seadusandja. Meil võib olla väga jõuline seisukoht Poolas aborte või Hollandis eutanaasiat käsitleva seaduse kohta. Need on meie valijate jaoks tundlikud küsimused, mis tuleb kindlaks määrata asjakohaselt ja iga liikmesriigi riiklike vahenditega. Meil peaks olema tagasihoidlikkust tunnustada 27 liikmesriigis õigust demokraatiale ja parlamendi ülimuslikkust.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Françoise Grossetête (A7-0307/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Andsin poolthääle dokumendile, millega tahetakse parandada patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius. Peab ütlema, et praegu on piiriüleste tervishoiuteenuste valdkonnas liiga palju lahendamata küsimusi seoses tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kulude hüvitamise ja kliinilise järelkontrolliga Käesolev direktiiv peaks võimaldama kõigil patsientidel – mitte ainult kõige paremini informeeritutel või kõige rikkamatel – kasutada teatavaid õigusi, mida Euroopa Kohus on tervishoiuteenuste valdkonnas juba tunnustanud. Tuleb rõhutada, et dokumendi eesmärk ei ole üldse mitte soodustada piiriüleseid tervishoiuteenuseid kui selliseid, vaid tagada kättesaadavad, ohutud ja kvaliteetsed piiriülesed tervishoiuteenused juhtudel, kus need tuleksid kasuks või oleksid vajalikud. Meil oleks vaja rohkem teavet ja suuremat selgust õigusnormide kohta, mida kohaldatakse siis, kui tervishoiuteenuste kasutamiseks sõidetakse kindlustajaliikmesriigist teise liikmesriiki. Nõustun, et meil tuleb võidelda meditsiiniturismi vastu, kuid patsiendiõiguste kaitseks tuleb patsientidele kehtestada lihtsustatud eelloa süsteem, millega samas antakse tervishoiujuhtidele eelhoiatus erakorraliste kulude kohta, mis on seotud sõitmisega teise ELi liikmesriigi raviasutusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Antonello Antinoro (PPE), kirjalikult. (IT) See nõukogule esitatav soovitus on tähtis sellepärast, et annab patsientidele suurima võimaliku õiguskindluse oma õiguste kasutamiseks tegelikkuses, mida tõi esile ka Euroopa Kohus.

Niisuguse käsitlusviisiga ei kahjustata aga liikmesriikide ainupädevust juhtida oma tervishoiusüsteemi ja riikliku tervishoiupoliitika valikuid, mis on sätestatud aluslepingus. Käsitletud on järgmisi põhipunkte: kvaliteedi- ja ohutusstandardid, kulude hüvitamine, eellubade süsteem ja ettemaksed, kontaktpunktide kui universaalsete asutuste roll, liikmesriikide ainupädevus seoses tervishoiukuludega ja tervishoiuvaldkonna eetiliste valikutega ning e-tervis ja liikmesriikidevaheline koostöö.

Soovituses täpsustatakse ka patsiendiõigusi, mille määras kindlaks Euroopa Kohus, ning parandatakse üldist õiguskindlust seoses piiriülese tervishoiuga. Eesmärgiks on hõlbustada kulude hüvitamisega juurdepääsu ohutule ja kvaliteetsele piiriülesele tervishoiule ning edendada tervishoiu valdkonnas liikmesriikide koostööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Andsin raportile poolthääle, sest see on tõsi, et praegu on piiriüleste tervishoiuteenuste valdkonnas liiga palju lahendamata küsimusi seoses tervishoiuteenuste kättesaadavuse, ravi ja kulude hüvitamisega.

Ehkki oluline on mitte suurendada survet riiklikele tervishoiusüsteemidele või tekitada neis ebavõrdseid tingimusi, peab patsientidel olema õigus ja vabadus otsida abi piiriüleselt tervishoiult ning neid tuleb niisugustest õigustest teavitada. Tuleb kaotada õiguskindlusetus, mis valitseb praegu piiriüleses tervishoius kõlblikkuse ja kulude hüvitamisega, ning patsientidele tuleb anda tõest ja selget teavet selle kohta, millal ja millistel tingimustel on neil õigus saada teises liikmesriigis ravi, mille kulud hüvitatakse.

Mul on hea meel selle üle, et raportis nähakse ette kõikides liikmesriikides kontaktpunktid, mis annavad patsientidele teavet kättesaadavate tervishoiuteenuste, haldusmenetluste, kaebuste või apellatsiooni esitamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. ELi kodanikud ootavad, et ELi liikmesriikides osutataks ohutuid, kvaliteetseid ja tõhusaid tervishoiuteenuseid. Liikmesriikidel on õigus otsustada ise oma tervishoiusüsteemi üle ning seega juurdepääs ravile ja selle kvaliteet on mõneti erinev. Patsientidel ei ole alati võimalik oma kodumaal asjakohast ravi saada ning see on mõistagi vastuolus ELi aluslepinguga tagatud vabadustega. Lahendada tuleb veel ELi piires retseptide vastastikkuse tunnustamise küsimus, mis põhjustab suuri probleeme inimestele, kes reisivad. Ma ei arva, et patsientide vaba liikumine ja õigus valida ravi teises liikmesriigis soodustaks meditsiiniturismi. Usun, et see võib ajendada liikmesriike korraldama tervishoiuvaldkonnas asjakohaseid reforme ja tagama, et osutatud tervishoiuteenused oleksid võimalikult mitmekesised ja kvaliteetsed, nii et vajadusel saaksid patsiendid ravi mõnes teises liikmesriigis.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on tähtis samm patsientide liikuvuse jaoks ELis. Sellega tahetakse anda rohkem teavet ja edendada juurdepääsu piiriülesele ja kvaliteetsele tervishoiule ning ka patsiendiõigusi saada kindlustajaliikmesriigilt hüvitist kulude eest ning seega soodustada ka liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle annab see patsientidele, eriti neile, kes kannatavad haruldaste ja raskete haiguste all, selged eelised, sest nende haigust saab diagnoosida ja seda ravida kõige sobivamas liikmesriigis. Niisugune liikuvus võimaldab patsientidel õiguspäraselt vältida ravijärjekordi nende liikmesriigis ning nad saavad kasutada teistes ELi liikmesriikides pakutavaid raviteenuseid. See direktiiv võimaldab patsientidel kasutada teataval hulgal õigusi, mida Euroopa Kohus on juba tunnustanud. Kahtlemata on see samm Euroopa lõimimise suunas, sest tugevdab solidaarsust, aga ka niisuguse Euroopa suunas, mis tegutseb kodanike huvides. Nendel põhjustel hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Andsin raportile poolthääle ja soovin tänada raportööri tehtud töö ja esitatud soovituste eest. Ma toetan mõtet, et patsiendid peaksid tegema valiku lähtuvalt oma vajadustest, mitte majanduslikust olukorrast, ning täiesti teadlikult ja mitte survestatult. Patsientide liikuvuse võimaldamine riiklike ravijärjekordade asemel on ELi kodanike, eriti uutest liikmesriikidest, sealhulgas Rumeeniast pärit kodanike jaoks väga kiireloomuline küsimus. Andsin poolthääle ka ettepanekule kehtestada patsientidele lihtsustatud eellubade süsteem.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult.(FR) Järjest rohkem eurooplasi tahab saada tervishoiuteenuseid väljaspool oma liikmesriiki, kuid sageli nad ei tea, millised on nende õigused selles valdkonnas. Inimesed peavad väga palju vaeva nägema selleks, et nende välismaal tehtud ravi kulud hüvitataks, ning neil on väga raske leida teavet, mida nad vajavad.

Selle 2011. aasta esimese osaistungjärgu ajal võtsime me vastu direktiivi, millega täpsustatakse Euroopa patsientide õigusi, kui nad soovivad saada välismaal ravi. Kõnealune tekst võeti vastu suure häälteenamusega ning selles sätestatakse, et patsientidele hüvitatakse teises liikmesriigis saadud ravi kulud. See on hea uudis kõigile neile patsientidele, kes peavad ootama pikas ravijärjekorras ning näevad vaeva selleks, et saada ravi omaenda liikmesriigis.

Meie eesmärk ongi edendada liikuvust, et parandada Euroopa patsientide ravimist. Peale selle tehakse tihedat koostööd haruldaste haiguste valdkonnas, et parandada nende patsientide haiguste ravi, kes vajavad kõrgelt spetsialiseerunud tervishoiuteenuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Andsin poolthääle sellele raportile, sest direktiivi ettepanekuga tahetakse anda kõigile patsientidele õigus ja võimalus saada hädavajalikke tervishoiuteenuseid teises liikmesriigis võimalikult kiiresti. Selles on selgelt sätestatud juhtumid, mille korral neid teenuseid saab kasutada, sest praegu ei ole teenuste kulude hüvitamist käsitlevad eeskirjad mitte alati üheselt mõistetavad ja arusaadavad. Soovin rõhutada, et see direktiiv peab olema suunatud kõikidele patsientidele, mitte ainult kõige paremini informeeritutele või kõige rikkamatele, ning tagama kõikide patsientide ohutuse. Parlament toetas seda direktiivi juba esimesel lugemisel, kuid kahjuks ei võtnud nõukogu kõiki parlamendi muudatusettepanekuid arvesse. Nõukogu jättis arvestamata näiteks väga olulise küsimuse, mis puudutab haruldaste haiguste ravi. Haruldaste haiguste all kannatab ligikaudu 25 miljonit eurooplast ning seetõttu tuleks neile anda võimalus saada ravi mõnes teises liikmesriigis. Peale selle nõustun ma parlamendi seisukohaga, mille kohaselt tuleb väiksema sissetulekuga inimeste diskrimineerimise ärahoidmiseks päritolu liikmesriigil hüvitada ravikulud otse teise liikmesriigi haiglale, ilma et patsient peaks ravi eest kõigepealt maksma, või vähemasti tuleks patsiendi tasutud kulud hüvitada viivitamatult. Samuti on väga oluline, et kõikides liikmesriikides oleks kontaktpunkt, mis annab patsientidele kogu vajaliku teabe kättesaadavate tervishoiuteenuste, menetluste ja vajalike dokumentide kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Andsin Grossetête’i raportile poolthääle, sest sellega kaotatakse ebakindel olukord, mis on valitsenud palju aastaid seoses piiriülese tervishoiu kulude ja sellele juurdepääsuga. Seni on kasutanud piiriülese tervishoiu hüvesid paremini informeeritud ja motiveeritud patsiendid, kuid nüüd on selleks võimalus kõigil. Nõustun sellega, et kulude hüvitamine oleneb põhjendatud ja eelnevalt kindlaksmääratud juhtumite puhul, s.o siis, kui piiriülese tervishoiuteenuse raames tuleb patsiendil jääda haiglasse vähemalt üheks ööks, kui see nõuab kõrgelt spetsialiseeritud ja kulukate meditsiiniliste seadmete kasutamist või kui see hõlmab erilist riski patsiendi või elanikkonna jaoks, eelloast. Usun, et nende juhtumite puhul on eelluba vahend, mis aitab hoida ära ülemäärast meditsiiniturismi.

Meditsiiniturismi suurenemine mõjub halvasti paljudele Euroopa tervishoiusüsteemidele. Kui patsiendi kodumaal on ravijärjekord pikk, ei tohiks me olla üllatunud, kui ta tahab sõita paika, kus ta saab kiiremini ja võib-olla ka kvaliteetsemat ravi. Niisuguste riikide puhul aga, kuhu välismaalased lähevad sageli ravi ja operatsioonide pärast, on oht, et kohalikke patsiente ravitakse alles pärast seda, kui välisriigi patsientide vajadused on rahuldatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Selle direktiiviga sätestatakse eeskirjad, millega aidatakse kaasa ohutule ja kvaliteetsele piiriülesele tervishoiule ning edendatakse liikmesriikidevahelist koostööd tervishoiu valdkonnas, austades samal ajal liikmesriikide ainupädevust. See hõlmab ka ühiseid põhiväärtusi, mis käsitlevad universaalsust, juurdepääsu kvaliteetsele tervishoiule, võrdsust ja solidaarsust. Direktiiviga kaasnevad patsientidele, eriti neile, kes kannatavad haruldaste ja krooniliste haiguste all, selged eelised, sest selle kohaselt luuakse eksperdikeskused, mis tegelevad nende haigustega, mille all nemad kannatavad, ning neil on ka nimetatud keskustele juurdepääs. Nimetatud direktiiv on järjekordne näide selle kohta, kuidas Euroopa on kodanike teenistuses, sest võimaldab neil valida institutsiooni, mis pakub sobivaid tervishoiuteenuseid, hoolimata sellest, millises Euroopa riigis nad asuvad.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Liikmesriigid vastutavad kodanikele vajalike ohutute, kvaliteetsete ja tõhusate tervishoiuteenuste tagamise eest. Direktiiv ei tohi seega seada ohtu liikmesriikide vabadust otsustada ise kõige sobivama tervishoiusüsteemi üle. Me elame vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, kus ELi kodanikel on liikumisvabadus. See tähendab seda, et oluline on kehtestada konkreetsed eeskirjad piiriülese tervishoiu osutamiseks, eriti seoses teises liikmesriigis saadud tervishoiuteenuse kulude küsimusega. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt tagab see direktiiv Euroopa avalikkusele suurema kindlustunde, sest võimaldab saada vajalikku ravi mõnes teises liikmesriigis ning saada ravikulude eest hüvitist niisuguse summa ulatuses, mis on kindlaks määratud riiklikus süsteemis. Tähtis on luua haiglaravi käsitlev eellubade süsteem, mis oleks lihtne ega takistaks patsientidel saada ohutut ja kvaliteetset ravi. Direktiiv on oluline samm patsientide liikuvuse tagamiseks ELis, sest standardsed minimaalsed eeskirjad on soovitatavamad kui olukord, kus iga juhtumi puhul tuleb abi otsida kohtuotsusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult.(IT) Mul on hea meel, et uus direktiiv, millega kehtestatakse piiriülest tervishoidu käsitlevad eeskirjad, vastu võeti. EL astub uue õigusaktiga olulise sammu. Lisaks tervishoiuteenuste osutamise hõlbustamisele, eriti piirialadel, ja ravivõimaluste parandamisele ELi kodanike jaoks, parandab see ka tänu liikmesriikidevahelise koostöö raames algatatud teadusuuringutele tervishoidu üldiselt. Mul on eriti hea meel õigusakti üle sellepärast, et sellega edendatakse koostööd haruldaste haiguste valdkonnas. See võimaldab haruldasi haigusi põdevatel patsientidel saada kasu tihedama liikmesriikidevahelise koostöö eelistest tervishoiuvaldkonnas. Peale selle aitavad nõuded, et kulude hüvitamine sõltuks ravist ja et kulud katab patsiendi kodumaa tervishoiusüsteem, ning haiglaravi vajavatel juhtumitel eelluba, tagada riiklike tervishoiusüsteemide stabiilsuse. Direktiiv võimaldab seega saavutada tervishoiuteenuste parandamisel märkimisväärseid edusamme, tagades ühtlasi, et tervishoiuteenuse osutamise eest vastutava liikmesriigi vajadused ja tema kodanike vajadused, kes on niisuguste teenuste peamised kasutajad, oleksid tasakaalus.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Õigusloomega seotud resolutsiooni projekt nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on oluline dokument ning selle vastuvõtmine tähistaks sotsiaalsest seisukohast suurt edusammu. ELi kodanike võimalus saada ravi mujal ELi liikmesriikides sunnib neid liikmesriike, mille tervishoiusüsteem on halvas olukorras, muutma oma prioriteete ja keskenduma vajalikul määral sellele valdkonnale.

Peale selle tekitab see võimalus eri süsteemide vahel otsest konkurentsi, sundides neid arenema ning pöörama asjakohast tähelepanu patsientide ootustele ja vajadustele.

Ühtlasi julgustatakse looma piiriüleseid eksperdikeskusi, mis annavad muu hulgas juhendeid ja pakuvad eriväljaõpet üliõpilastele ja arstidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Minu arvates on see kasulik, et piiriülese tervishoiu kulusid käsitlevas direktiivis on sätestatud nõue koostada riiklikul asutusel loetelu konkreetsetest kriteeriumidest ja tingimustest, mille alusel on juhtumid, kui keeldutakse patsienti välismaal ravimast, põhjendatud. Nende tingimuste raames tuleb arvesse võtta võimalikku riski, mida see kujutab patsiendile ja avalikkusele olukorras, kus niisuguseid taotlusi on esitatud palju. Loodan, et ka nõukogu annab direktiivile oma heakskiidu, et see saaks patsientide heaolu pärast võimalikult kiiresti jõustuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Ma toetan seda piiriülest tervishoidu käsitlevat ettepanekut. Tervishoidu ei tohiks kunagi käsitleda turuteenusena. Selle ettepanekuga tahetakse tagada, et patsientidel, kes soovivad saada tervishoiuteenust mujal liikmesriigis, kui nende oma kodumaa, ei oleks selleks põhjendamatuid takistusi. Ettepanekuga tahetakse rakendada korda, mille Euroopa Kohus on sätestanud paljudes oma otsustes. Peale selle täpsustatakse selles patsiendi õigust saada oma riigilt ravikulude eest hüvitist. Kvaliteetse, ohutu ja tõhusa piiriülese tervishoiu tagamisel on tähtis teha nii, et arvesse oleks võetud võrdselt nii ELi patsientide õigust saada välismaal ravi kui ka riiklike tervishoiusüsteemide võimet ja riikliku tervishoiupoliitika prioriteete. Direktiivis täpsustatakse ka teises liikmesriigis saadud ravi kulude hüvitamist ning tagatakse riiklike tervishoiusüsteemide hea toimimine ja rahanduslik tasakaal. Oluline on see, et liikmesriigid saavad otsustada luua põhjaliku süsteemi, mis käsitleb haiglaravi kulude hüvitamise eelluba ja eriravi.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Me edastame oma kaaskodanikele jõulise sõnumi, kui pakume välja süsteemi, milles on esimesel kohal patsiendi vajadused. Euroopa Parlament on olnud jätkuvalt ühisel ja kindlal seisukohal patsientide vajaduste tõelises tunnustamises Euroopas ning see tähistab esimest sammu, millega tugevdatakse nende õigust kasutada ELis ohutuid ja kvaliteetseid tervishoiuteenuseid. Uute eeskirjade kohaselt on ELi kodanikel õigus saada hüvitist teises liikmesriigis saadud ravi kulude eest, kui niisugust tüüpi ravi ja sellega seonduvate kulude eest maksaks tavaliselt nende kodumaal riiklik süsteem. Ametiasutustel on õigus nõuda patsientidelt eelluba, kui ravi eeldab ööseks haiglasse jäämist ja ka eriravi korral, ning eelloa andmisest keeldumine peab olema selgelt põhjendatud. Piiriülene tervishoid on eriti kasulik patsientidele, kes peavad ootama pikas ravijärjekorras, või neile, kellel on vaja eriravi, kuid kes ei saa seda. Nüüd tuleb meil seista hea selle eest, et selle direktiivi rakendamist kontrollitaks asjakohaselt ning et see oleks Euroopa patsientidele ka tegelikkuses tulemuslik.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult.(FR) Piiriülese tervishoiu küsimust on arutatud pikka aega ning see põhjustas suurt pahameelt, kui eelmise eelnõu puhul tekkis oht, et luuakse kahekiiruseline tervishoiusüsteem, mis soodustaks just jõukamate patsientide meditsiiniturismi ning kahjustaks neid liikmesriike, kes ei olnud kavandanud oma tervishoiusüsteemi lähtuvalt pakutavast kvaliteedist sõltuvast nõudlusest. Kolmapäeval vastuvõetud tekst on üksmeelsem. See võimaldab ELi patsientidel kasutada tervishoiuteenuseid, mida nende enda kodumaal saadaval ei ole või millel on pikk järjekord. Mõnes teises liikmesriigis saadud ravi kulud hüvitab liikmesriik, kus patsient on registreeritud, kuid see ei ole suurem kui summa, mida oleks makstud samasuguse ravi eest patsiendi kodumaal. Eriravi või niisuguse ravi korral, mis eeldab ööseks haiglasse paigutamist, tuleb patsientidel taotleda eelluba. Eelloa andmisest keeldumine peab aga olema põhjendatud. See on üks järjekordne samm konkreetsema tervise Euroopa loomiseks. Võime sellega väga rahul olla.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Dušek (S&D), kirjalikult.(CS) Piiriülesele tervishoiule juurdepääsu valdkonnas valitseb üldine teadlikkuse puudumine ja eitav suhtumine. ELi vabaduste alusel peaks kõikidel kodanikel olema üldiselt võimalus kasutada mõne teise liikmesriigi teenuseid, kui seal pakutavad tervishoiuteenused on kvaliteetsemad või kiiremad, eeldusel, et patsient maksab nende eest ise. Elanikele teise liikmesriigi tervishoiuteenustele juurdepääsu tagamine on seega esmatähtis küsimus. See arutelu on kestnud mitu aastat, ilma et me oleksime saavutanud märkimisväärseid edusamme. Teises liikmesriigis saab vaid erakorralist ravi. Seepärast ei ole teises liikmesriigis võimalik tervishoiuteenuse või ravi saamist kavandada.

Sellisel juhul peab alati olema olemas asjaomase liikmesriigi tervisekindlustus, mida saavad taotleda mõistagi vaid selles riigis alaliselt elavad ELi kodanikud. Tegemist on absurdse olukorraga, sest ühelgi kodanikul ei saa olla kahe või enama liikmesriigi ravikindlustust, sest tal võib olla vaid üks alaline elukoht ja see asub riigis, kus ta alaliselt elab. Seega takistame me õiguslikult ELi kodanikel suurel määral investeerimast tervisesse, kui nad seda teha püüavad. See soovitus on vähemasti väike samm õiges suunas ning seepärast hääletan ma selle vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selle ettepanekuga selgitatakse küsimusi, mis käsitlevad piiriülesele tervishoiule juurdepääsu ja õigust saada kindlustajaliikmesriigilt hüvitist, ning hõlbustatakse selle juurdepääsu ja õiguse kasutamist, võimaldades kõikidel patsientidel ELis kasutada teise liikmesriigi tervishoiuteenuseid. Neid õigusi on tunnustanud juba ka Euroopa Kohus. Ettepanekuga edendatakse ravijärjekordade vähendamise, tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamise ja teadusuuringute soodustamisega Euroopa lõimumise protsessi ja suurendatakse solidaarsust. Haruldased haigused on prioriteet ning nüüd saab neid diagnoosida ja ravida liikmesriigis, mis on selle jaoks kõige sobivam. Direktiiv on ette nähtud kõikidele eurooplastele, kes vajavad tervishoiuteenuseid. Portugali tervishoiuministril ei ole seega õigus, kui ta ütleb, et see võimalus on mõeldud haritumatele ja jõukamatele inimestele – selline on olukord praegu, ilma direktiivita. Portugali tervishoiusüsteem on suurepärane ning ta ei saa sellest tähtsast projektist kõrvale jääda, vaid riik peab kasutama selle direktiivi pakutavaid võimalusi ära ja moderniseerima oma süsteemi veelgi ning olema konkurentsivõimeline, et pakkuda selles valdkonnas teenuseid kõigile eurooplastele, kes neid vajavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult.(IT) Mul on hea meel selle uue õigusakti üle, milles käsitletakse patsientide õigust saada ravi teises liikmesriigis. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni töö koos teiste fraktsioonide tööga oli taas põhjalik. Meie Prantsuse kolleegi Grossetête’i raport kiideti heaks pärast pikki läbirääkimisi nõukoguga ning see võimaldab meil saavutada märkimisväärseid edusamme valdkonnas, kus kehtivast õigusaktist ei piisa. Uus õigusakt puudutab vaid inimesi, kes otsustavad saada ravi välisriigis ning selles sätestatakse, et ELi kodanikel on õigus saada hüvitist teises liikmesriigis saadud ravi eest, eeldusel, et kindlustajaliikmesriigi tervishoiusüsteem katab ravi ja sellega seotud kulud. See on väga oluline, kui arvestada, et võimalus saada tervishoiuteenuseid välismaal on kasulik neile patsientidele, kes peavad ootama pikas ravijärjekorras või kes ei saa eriravi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me andsime direktiivile patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius vastuhääle, ehkki esialgset teksti oli teataval määral muudetud. Lõplik tekst on kompromiss, mis saavutati enamikuga nõukogust, ning selle kohaselt on liikmesriikidel direktiivi ülevõtmiseks aega 30 kuud.

Andsime vastuhääle vaba liikumise põhimõtte kohaldamise pärast tervishoius, sest selles ei arvestata eri süsteemide eripära, sealhulgas riiklike tervishoiusüsteemide vajadusi. Riiklike tervishoiusüsteemide esmaülesanne on igas riigis rahuldada oma kodanike vajadusi.

Meil tuleks meeles pidada, et komisjon esitas kõnealuse ettepaneku pärast seda, kui parlament keeldus 2007. aastal lisamast tervishoiuteenuseid siseturgu käsitlevasse teenuste direktiivi töötajate ja avalikkuse otsustava vastuseisu tõttu ning seetõttu jäeti kurikuulsast Bolkesteini direktiivi eelnõust see osa välja.

Parlamendi lõplik otsus, mille vastu me oleme kogu aeg võidelnud, hõlmab paljusid mööndusi, mis võimaldavad ükskõik millisel liikmesriigil soovi korral kasutada teatavaid mehhanisme, et oma avalikke teenuseid kaitsta.

Seega, ehkki see võib muuta tervishoiuteenustele juurdepääsu raskemaks, eriti nende inimeste jaoks, kes ei saa kasutada eraarstiabi või kellel ei ole võimalik sõita välismaale, olenevad selle rakendamise tagajärjed tegelikkuses siiski Portugali parlamendi ja valitsuse otsusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult.(IT) Väga tähtis on parandada olukorda, mis puudutab kodanike õigust saada tervishoiuteenuseid, kui nad on teises liikmesriigis. Loodan, et kartused, et ELi õigusaktiga sekkutakse liikmesriikide õigusesse, ei leia kinnitust. Minu arvates on aga hea, et patsientidel on õigus saada ravi teises liikmesriigis ning saada oma elukohariigi tervishoiusüsteemis kindlaksmääratud maksimaalse summa ulatuses ravikulude eest hüvitist. Seepärast otsustasin ma kolleeg Grossetête’i soovitust toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Ma toetan patsiendi õigust saada vajalikku ravi Euroopa riigis, mis ei ole patsiendi elukohariik. Kõikidel Iiri ja ka teistel Euroopa kodanikel on õigus sõita teise ELi liikmesriiki, et saada ravi. Ma ei poolda meditsiiniturismi, kuid toetan süsteemi, mis aitaks välismaal elavaid pensionäre ja neid, kes kannatavad haruldaste või ebatavaliste haiguste all.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult.(IT) Varasemate parlamendikomisjoni arutelude ajal on sageli korratud, et direktiiviga ei taheta soodustada meditsiiniturismi, vaid kehtestada piiriülesele tervishoiule selged eeskirjad.

Oluline on see, et ravi, mida saadakse mujal liikmesriigis kui kindlustajaliikmesriik, põhineks tõestatud ja objektiivsel vajadusel, et vältida riiklike tervishoiusüsteemide koormamist ülemääraste kuludega, mis ilmselgelt vähendab nende tõhusust. Edusamme on tehtud haruldaste haiguste valdkonnas – patsientidel on lihtsam saada kõrgelt spetsialiseeritud ravi ning neil on võimalus paluda teise liikmesriigi eriarsti vastuvõttu.

Seepärast olengi seisukohal, et riiklikud kontaktpunktid, mis tagavad, et patsiente informeeritaks teistes liikmesriikides saadaolevatest tervishoiuteenustest ning sellest, kuidas neid kasutada ja saada piiriülese ravi kulude eest hüvitist, on otsustava tähtsusega. Viimaseks soovin rõhutada, et mitte mingil juhul ei tohi seada kahtluse alla liikmesriikide ainupädevust otsustada tervishoiuvaldkonnas pakutavate teenuste ja eetiliste valikute üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (S&D), kirjalikult.(PL) Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on uus sisulise tähtsusega õigusakt, mis võib parandada ELi patsientide olukorda märkimisväärselt. Patsiendid, kes soovivad tervishoiuteenuste saamiseks sõita teise liikmesriiki, satuvad vastamisi paljude haldus- ja rahaliste tõketega. Seetõttu saavad vaid kõige rikkamad lubada endale välismaal ravi saamise luksust. Nende probleemide lahenduseks näeb direktiivi ettepanek ette haldusmenetluse lihtsustamise nii palju kui võimalik, näiteks piirates riiklikult tervishoiuametilt ravi eelloa taotlemise kohustust ning luues kontaktpunktid, et tagada parem teabevahetus teiste riikide tervishoiuteenuste kohta. Sellega ei taheta mitte edendada meditsiiniturismi, nagu mõned väidavad, vaid tagada õigus usaldusväärsele ja kvaliteetsele ravile, kui seda on vaja. Usun samuti, et pikaajalises plaanis saab direktiiv aidata ühtlustada ELi liikmesriikides tervishoiuteenuste taset.

Kui me uurime direktiivi ettepanekut, peaks meie mõtetes olema esikohal patsientide heaolu. Seadusandja ülesanne on võtta vastu õigusakt, mis lihtsustab võimalikult palju haldusmenetlust arsti vastuvõtule pääsemisega seoses ning loob olukorra, kus halva tervisega kodanikele on saadaval suur valik tervishoiuteenuseid. Seepärast toetan ma siiralt direktiivi ettepanekut patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius ning loodan, et juba seitse aastat kestnud läbirääkimiste tulemuseks on kokkulepe nõukoguga.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Goebbels (S&D), kirjalikult.(FR) Lõppkokkuvõttes andsin ma piiriülest tervishoidu käsitlevale direktiivile poolthääle. Parlamendi ja nõukogu kompromiss on vastuvõetav eriti sellepärast, et selles tunnustatakse riikide õigust võtta meetmeid, millega tagatakse nende sotsiaalkindlustussüsteemide finantstasakaal ja seda eeskätt teises liikmesriigis saadud haiglaravi kulude hüvitamise eelloa süsteemi abil. Sellega hoitakse ära mis tahes meditsiiniturism.

Komisjoni eelmine koosseis eksis, kui arvas, et tervishoiuteenused kujutavad endast tavapäraseid kommertsteenuseid. Euroopa Parlamendi liikmed, kes ütlevad, et tervise Euroopa on nüüd tegelikkus, eksivad samuti. Parim ravi ei saa kunagi tavakodanikule kättesaadavaks, vaid oleneb suhetest ja eriti rahakoti raskusest. See on kahjuks tegelikkus, mida direktiiviga ilustada ei saa.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel Grossetête’i raporti üle patsiendiõiguste kohaldamist piiriüleses tervishoius käsitleva direktiivi vastuvõtmise kohta. Tänane hääletus viis meid sammu võrra lähemale patsiendiõiguste kodifitseerimisele Euroopa õiguses. See on eluliselt tähtis, et kui direktiiv jõustub, ei jää piiriülese tervishoiuga kaasnev rahaline koorem patsientide õlule ning et kulude hüvitamine toimuks õigel ajal, kiiresti ja sujuvalt. Kvaliteetne, võrdne, solidaarne ja universaalne tervishoid peab liikmesriikides õigusakti ülevõtmise ja rakendamise etapis olema jätkuvalt juhtpõhimõte. Peale selle peaksid valitsused koostama riikliku aja- ja tegevuskava selle kohta, kuidas on niisugust rakendamist kõige parem jälgida ja tagada.

Et see direktiiv oleks tõepoolest tõhus, tuleb komisjonil jälgida ja kooskõlastada kindlustajaliikmesriigi ja ravi osutava liikmesriigi vahelist tegevust ning hoida ära piiriülesele tervishoiule juurdepääsus ja ravis patsientide vahelise ebavõrdsuse ja erinevuste tekkimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult.(FR) Olen pärit Prantsusmaa piirkonnast, millel on ainsana ühine piir kolme ELi liikmesriigiga, ja esindan valijaskonda, keda piiriülesed teemad tugevalt puudutavad. Olen seega nende probleemide suhtes väga tundlik. Piirid takistavad piiriülese elu valdkondi tõepoolest ikka veel liiga sageli. Euroopa rajaneb isikute vaba liikumise põhimõttele. See kodanike liikumisvabadus peab kehtima ka patsientidele. Seega on piiriülese tervishoiu küsimus ilmselgelt sisulise tähtsusega. Seepärast andsin ma otsustavalt poolthääle raportile, mis käsitleb patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius. See tekst võimaldab patsientidel saada teises liikmesriigis lihtsamalt ravi. Peale selle täpsustatakse sellega kohaldatavaid eeskirju. Patsiendid saavad oma õiguste ja ravikulude hüvitamise kohta rohkem teavet – eriti kontaktpunktide kaudu. Seepärast on see otsustav ja konkreetne samm, mis annab sotsiaalse Euroopa ja tõelise tervise Euroopa rajamisse tõelist lisandväärtust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. (DE) Mul on hea meel direktiivi üle, milles käsitletakse patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius. Niisugused tervishoiuteenused, mida saaks osutada võimalikult kiiresti, mis lähtuks patsiendist ja mida saaksid kasutada ka teised liikmesriigid, on hädavajalikud, et muuta Euroopa ühtsemaks. Piiriülene tervishoid on piirialadel, kust ka mina pärit olen, igapäevane tegelikkus. Seda arvestades olen väga rahul, et juurdepääs usaldusväärsele ja kvaliteetsele piiriülesele tervishoiule ja ravikulude eest hüvitise saamine on nüüd lihtsam. Iseäranis pooldan ma lisandväärtuse loomist ravijärjekorras ootavatele patsientidele. Uued eeskirjad võimaldavad neid teises liikmesriigis kiiremini ravida, selle asemel, et nad peaksid ootama oma kodumaal ravi saamist pikka aega. See on tõsi, et eelloast keeldumise eeskirjad on mõistlikud ning muudavad olukorra selgemaks. Jätkuvalt on aga lahenduseta mõned piiriülese tervishoiu probleemid, eriti nende jaoks, kes töötavad ja elavad pikka aega eri riikides, sest neil puudub pärast pensionile jäämist juurdepääs – või see juurdepääs on piiratud – nende jaoks olulistele teenustele riigis, kus nad varem töötasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Andsin poolthääle tekstile, millega hoitakse ära tervishoiuteenuse muutumine pelgalt kaubaks. Soovin tänada ka eesistujariiki Hispaaniat nii selle asjaolu eest kui ka selle eest, et nad toetasid piiriüleses tervishoius ja eriravi puhul eellubade süsteemi kehtestamist.

Jah, EL edendab oma kodanike liikuvust ning tal on kohustus reguleerida tervishoiuteenuseid õiguslikult. Meil tuleb aga teha nii, et tervis oleks jätkuvalt avalik hüve, mis on kõigile kättesaadav parimatel võimalikel tingimustel, ning mitte majanduskasvu allikas, mis vastandab üksteisega tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult.(PL) Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on sisuline samm selle suunas, et kaotada tõkked, mida patsiendid on praeguseni ELi liikmesriikides pidanud kogema. Selle põhieesmärk on muuta juurdepääs teise ELi liikmesriigi tervishoiuteenustele, eriti nendele, mida patsientide elukohariigis kogu aeg saadaval ei ole, eurooplastele lihtsamaks. See on iseäranis hea uudis neile, kes elavad piirialadel, ja eeskätt neile, kes kannatavad haruldaste haiguste all ja vajavad eriravi, mida nende elukohariigis saadaval ei ole. Mul on ka hea meel näha arvukaid sätteid, mis tagavad patsientidele teatava kasu, näiteks retseptide vastastikkune tunnustamine, välismaal lisakindlustuse vajaduse kaotamine ning juurdepääs ravidokumentidele. Kesksel kohal on ka mõte luua riiklikud kontaktpunktid, mis peavad patsiente nende õigustest teavitama.

Patsiente tuleks teavitada üksikasjalikult ravi saamise korrast välismaal. Samamoodi tuleb neid teavitada niisuguse ravi kulude hüvitise taotlemise korrast. Nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt patsiendi kindlustajaliikmesriigis kehtivate hindadega. Usun, et leitud lahendused muudavad patsientide juurdepääsu ohututele ja kvaliteetsetele tervishoiuteenustele kogu ELis lihtsamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Andsin mõned aastat tagasi poolthääle tervishoiuvaldkonna väljajätmise kohta teenuste direktiivi kohaldamisalast ning piiriülest tervishoidu käsitlevale direktiivile andsin ma esimesel lugemisel vastuhääle. Sellel ajal oli ilmselge, et komisjon kaldub pidama tervishoiuteenuseid pelgalt kaubaks. Mina ei suhtu tervishoiuteenustesse niiviisi – patsiente ei tohiks kohelda üksnes klientidena, kes teenuse eest maksavad. Nõukogu on aga õigusakti ettepanekut märkimisväärselt parandanud ning muutnud selle õiguslikku alust nii, et see ei oleks üksnes siseturu küsimus. Sellest tulenevalt andsin ma raportile poolthääle ning olen veendunud, et sellega parandatakse patsiendiõigusi kogu ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin dokumendile poolthääle, sest sellega tahetakse parandada patsiendiõigusi piiriüleses tervishoius. Asjaolu, et praegu on piiriüleste tervishoiuteenuste valdkonnas liiga palju lahendamata küsimusi seoses tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kulude hüvitamise ja kliinilise järelkontrolliga, on kahetsusväärne. Käesolev direktiiv peaks võimaldama kõigil patsientidel – mitte ainult kõige paremini informeeritutel või kõige rikkamatel – kasutada teatavaid õigusi, mida Euroopa Kohus on tervishoiuteenuste valdkonnas juba tunnustanud. Dokumendi eesmärk ei ole edendada piiriülest tervishoidu kui niisugust, vaid tagada selle kättesaadavus, ohutus ja kvaliteet, kui seda kasutatakse või kui see on vajalik. Direktiiv tagab patsientidele valiku, mis lähtub nende vajadustest, mitte vahenditest, ning selle põhjal saab teha otsuse teadlikult, mitte sunnitult. Peale selle nõustun ma parlamendi seisukohaga, mille kohaselt tuleb väiksema sissetulekuga inimeste diskrimineerimise ärahoidmiseks päritolu liikmesriigil hüvitada ravikulud otse teise liikmesriigi haiglale, ilma et patsient peaks ravi eest kõigepealt maksma, või vähemasti tuleks patsiendi tasutud kulud hüvitada viivitamatult. Samuti on väga oluline, et kõikides liikmesriikides oleks riiklik kontaktpunkt, mis annab patsientidele kogu vajaliku teabe kättesaadavate tervishoiuteenuste, menetluste ja vajalike dokumentide kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult.(PL) Andsin Grossetête’i raporti vastuvõtmisele poolthääle mitmel olulisel põhjusel. Direktiivil, mis käsitleb patsiendiõiguste kohaldamist piiriüleses tervishoius, on palju häid omadusi. Sellega kaotatakse tõkked ravile juurdepääsus, tagatakse võrdne juurdepääs kõikidele tervishoiuteenustele kogu ELis, lõpetatakse patsientide diskrimineerimine, kehtestatakse retseptide vastastikkuse tunnustamise põhimõte, vähendatakse arsti vastuvõtuaegade järjekordi ning kaotatakse vajadus välismaal lisakindlustuse järele. Direktiivi heaks küljeks on ka asjaolu, et sellega tagatakse haruldaste haiguse all kannatavatele inimestele ulatuslik juurdepääs ravile ning puuetega inimestele kõrgemad hüvitise määrad.

Direktiiviga püütakse hoida ära ka meditsiiniturismi, sätestades, et ravi kulud hüvitatakse ulatuses, mis on ette nähtud niisuguse ravi eest kindlustajaliikmesriigis, ning kui tegelik maksumus on sellest väiksem, hüvitatakse kogu maksumus.

Lubade küsimus on tekitanud elava mõttevahetuse. Riikliku haigekassa eelnev nõusolek on vajalik vaid haiglaravi ja kallite protseduuride korral ning seda ei nõuta teiste ravivormide puhul eeldusel, et kindlustusega kaetud raviteenuste süsteem hõlmab neid. Kui liikmesriik ei ole andnud patsiendile eriravi luba riiklikul tasandil, ei anna ka direktiiv patsiendile õigust seda välismaal saada või selle eest kulude hüvitamist nõuda. Tähtis erand on tehtud haruldasi haigusi põdevatele patsientidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Sandra Kalniete (PPE) , kirjalikult. (LV) Direktiiv, mis käsitleb ELi kodanike õigust saada ravi 27 liikmesriigist ükskõik millises, on märkimisväärne samm parema tervishoiu suunas ELis. Arvestades töötajate suurt liikuvust ELis, on see eriti ajakohane. Kui direktiiv jõustub, antakse patsientidele palju teavet uute eeskirjade kohta, et kodanikud teaksid, millised on nende võimalused ning kasutaksid neid täielikult ära. Esmaabi saavad kodanikud kõikides liikmesriikides ning arstidel ei ole õigust selle andmisest keelduda. Direktiiviga nähakse ette, et tulevikus saavad kodanikud valida, millises liikmesriigis nad planeeritud raviteenust saada soovivad.

Enne seda tuleb neil aga taotleda oma elukohaliikmesriigilt eelluba, sest ravikulude hüvitamisel lähtutakse patsiendi elukohaliikmesriigis kehtivatest hindadest. Sellele hoolimata on see samm õiges suunas, sest parandab tervishoiuteenuste kättesaadavust. Meil tuleks meelde tuletada, et kodanikel on õigus saada tervishoiuteenuseid teises liikmesriigis siis, kui niisugused teenused ei ole nende elukohariigis saadaval. See on eriti oluline raskete ja haruldaste terviseprobleemide korral. Seepärast toetab minu fraktsioon ja toetan ka mina seda direktiivi, sest sellega saavutab Euroopa Parlament otsustava edusammu, mis avaldab head mõju Euroopa elanike elule.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Andsin Grossetête’i soovitusele poolthääle, sest direktiivi ettepanek on Euroopa kodanikele kasulik. Uued tervishoiuteenuseid käsitlevad eeskirjad näevad ette, et ELi kodanikel on õigus saada hüvitist teises liikmesriigis saadud ravi kulude eest, eeldusel, et ravi ja sellega seonduvad kulud kataks tavaliselt nende elukohariik. See on kasulik patsientidele ning vähendab märkimisväärselt ravijärjekordi, mis on mõnikord ülemäära pikad. Meie ühiskond on järjest liikuvam ning ma usun, et nüüd on olulisem kui kunagi varem edendada ELi kodanike liikuvust, sealhulgas niisuguses eluliselt tähtsas valdkonnas nagu tervishoid. Usun samuti, et oluline on juhtida tähelepanu uutele sätetele, mis käsitlevad võitlust haruldaste haiguste vastu, sest sellega tahetakse parandada liikmesriikidevahelist koostööd, et ELi patsiendid saaksid kasutada täielikult oma õigust saada ravi.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult.(PL) Minu arvates on direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius edusamm ning seega andsin selle sätete vastuvõtmisele poolthääle. Tervis on meie väärtuslikem vara. Soovin, et eurooplased saaksid kasutada rangeimatele võimalikele standarditele vastavaid tervishoiuteenuseid. Direktiiv annab patsientidele valiku ja lootust ning sunnib tervishoiusüsteeme võtma ette lisareforme. Direktiiviga avatakse Euroopa haiglad ja kliinikud muu hulgas ka Poola patsientidele. See on kui kinnitus, et Euroopa areneb ning et meie esmatähtis ülesanne on parandada ja edendada ELi liikmesriikidevahelist koostööd tervise kaitse valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin raportile poolthääle sellepärast, et nüüd on selge, et Briti patsiendid võivad välismaal saada vaid niisuguseid tervishoiuteenuseid, mille eest maksab riik ja mida neil oleks õigus saada riikliku tervishoiuteenistuse raames. Mul on hea meel asjaolu üle, et muudatusettepanekuid, millega taheti õigusi laiendada, võimaldades kasutada „kõiki ravimeetodeid, mis on rahvusvahelises arstiteaduses piisavalt järele proovitud ja katsetatud“ või saada „sama tulemuslikku ravi“, vastu ei võetud. Riikliku tervishoiuteenistuse koorem seoses piiriülese tervishoiu kasutamisega oleks olnud väga suur.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Esitatud dokument tugineb arutelule, mis leidis aset Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal. Komisjoni esialgne ettepanek sisaldas mõningaid puudusi ja ohte, mis oleksid võinud avaldada halba mõju tarbijate heaolule ning seega ka kodanikele. Mul on hea meel muudatusettepanekus 107 sisalduva kompromissi üle peamiselt sellepärast, et see parandab patsientide tagatisi piiriüleses tervishoius ning rõhutab positiivset suundumust seoses patisentide suurema teadlikkusega. Ning lõpetuseks on minu arvates hea, et muudatusettepanekus rõhutatakse, et liikmesriigid vastutavad ohutute, kvaliteetsete, tõhusate ja kättesaadavate tervishoiuteenuste osutamise eest oma territooriumil. Tähtis on ka see, et määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võivad liikmesriigid keelduda eelloa andmisest. Muudatusettepanek hõlmab häid meetmeid ka koostalitlusvõime kohta ning toetab koostööd ennetuse ja diagnoosimise valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult.(FR) Kuidas saame me tagada kõikide Euroopa kodanike põhiõigusi liikuda vabalt meie ühisel alal, kui me ei anna neile võimalust saada suurema vaevata ravi muus liikmesriigis, kui nende elukohaliikmesriik? Selle direktiivi eelnõu vastuvõtmine võimaldab viimaks sätestada patsientide liikumise, mis on kodanike liikumise oluline osa, õigusaktis. Soovin avaldada kiitust meie raportöörile selle eest, et ta saavutas nõukoguga kokkuleppe selle tähtsa dokumendi kohta, mille vastuvõtmine on veninud liiga kaua. Loodan väga, et selle õigusakti ülevõtmisega võimaldavad liikmesriigid Euroopa kodanikel pikaajalises plaanis saada tõepoolest võimaluse kasutada kvaliteetset piiriülest tervishoidu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Praegu on piiriüleste tervishoiuteenuste valdkonnas tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kulude hüvitamise ja kliinilise järelkontrolli küsimused ebaselged enamiku eurooplaste jaoks. See direktiiv peaks võimaldama kõigil patsientidel – mitte ainult kõige paremini informeeritutel või kõige rikkamatel – kasutada teatavaid õigusi, mida Euroopa Kohus on tervishoiuteenuste valdkonnas juba tunnustanud. Direktiiv ei kaota aga liikmesriikide kohustusi nende kodanike tervishoiu suhtes. See puudutab vaid patsiente ja nende liikumist ELis, mitte teenuseosutajate vaba liikumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Kui patsiendi kodumaal ei ole tal ravijärjekorra tõttu võimalik operatsioonile pääseda, on teadmine, et välismaal saadud ravi eest maksab tema tervisekindlustuse ettevõte, kergendav. Need sätted annavad kroonilise haiguse all kannatavatele patsientidele ELis liikumisvõimaluse. Need on aga kasulikud vaid siis, kui nendega on võimalik hoida ära meditsiiniturismi, mis avaldaks veelgi suuremat survet niigi raskustes vaevlevatele tervisekindlustuse ettevõtetele. Lisaks asjaolule, et rangete tervishoiustandarditega riikide teatavad tervishoiuvaldkonnad koormataks sellisel juhul kiiresti üle, on ka oht, et vaesemad ELi liikmesriigid, kes on tervishoidu vähem investeerinud, peavad maksma väga suuri summasid. Sellega seoses ei tohi me jätta tähelepanuta, et süsteem, mis peaks võimaldama ELi liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemidel hüvitada üksteisele kulusid, ei toimi ning et aastate jooksul on võlad kasvanud miljonite eurode suuruseks. Ehkki liikmesriigid saavad teoreetiliselt välistada teatavat liiki ravi, kui nad on mures, et patsientide suur voog välismaalt seab nende tervishoiusüsteemi ohtu, ei ole see tegelikkuses nii lihtne. Me ei ole suutnud lahendada isegi praeguseid kulude hüvitamisega seotud probleeme ning meditsiiniturismi ennetavad meetmed ei ole tõenäoliselt tulemuslikud. Andsin sellele resolutsiooni projektile vastuhääle, et hoida ära sotsiaalkindlustuskulude järsku suurenemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Andsin kolleeg Grossetête’i esitatud raportile poolthääle, sest piiriülesele tervishoiule juurdepääsu tagamine on kahtlemata Euroopa kodanike jaoks kasulik saavutus. Paljud kodanikud ei saa oma elukohariigis oma haigusele ravi. Seepärast tuleb meil anda neile võimalus saada seda abi mujal ELis ning samuti võimalus, et selle ravi kulud hüvitatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) 19. jaanuaril 2011. aastal võttis Euroopa Parlament vastu direktiivi patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, millega tahetakse lihtsustada välismaal ravi saamist käsitlevaid eeskirju. Mul on hea meel märkida, et Euroopa Parlament täitis kaasseadusandjana keskset osa ning aitas koostada selged sätted, mis on patsientidele kasulikud ja annavad muu hulgas õiguse saada teises riigis saadud ravi eest hüvitist. Piiriülest tervishoidu käsitlevad sätted on väga olulised sellepärast, et puudutavad kõiki ELi kodanikke. Uue direktiiviga tagatakse retseptide vastastikkune tunnustamine ning lihtsam juurdepääs välismaal ravi saamist käsitlevale teabele, samuti avardatakse haruldaste haiguste all kannatavate inimeste ravivõimalusi ning antakse puuetega inimestele võimalus, et nende ravi kulud hüvitatakse kõrgema määra alusel. Euroopa Parlament täidab sisulist osa ka selles, et kõikides liikmesriikides luuakse kontaktpunktid, mis annavad teavet teises riigis tervishoiuteenuste saamise kõikide aspektide kohta. Kontaktpunktid teevad üksteisega tihedat koostööd. Lõpetuseks soovin öelda, et see direktiiv, mille me vastu võtsime, on hädavajalik, sest praegu kehtiv õigusakt, mis käsitleb teises riigis saadavat ravi, on ebaselge ja liiga keeruline ning niisuguste küsimuste lihtsustamine on kõikide ELi liikmesriikide pärast kohustuslik.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Andsin poolthääle soovitusele, mille eesmärk on võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius, sest minu arvates on väga oluline tagada kogu ELis asjakohased tervishoiuteenused, mis oleksid kvaliteetsed ja vastaksid rangetele patsiendi ohutust käsitlevatele standarditele. Kui direktiiv on vastu võetud, tuleb patsientidel taotleda eelluba, et saada tervishoiuteenuseid teises liikmesriigis. Sellega tagatakse ravi ja tervishoiuteenuste kvaliteet ja ohutus. Seejärel on patsientidel õigus taotleda saadud ravi kulude hüvitamist ning kulud kaetakse samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui samasuguseid tervishoiuteenuseid oleks osutatud kindlustajaliikmesriigis. Patsiente kaitstakse ja ravitakse ning saadud ravi kulud hüvitatakse ka kõikide haruldaste haiguste juhtumite puhul ning nende haiguste ravile aitab kaasa ka liikmesriikidevaheline koostöö teadusuuringute vallas.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Kõik liikmesriigid on kohustatud tagama oma kodanikele tervishoiuteenused. Selle direktiiviga sätestatakse eeskirjad, millega aidatakse kaasa ohutule ja kvaliteetsele piiriülesele tervishoiule ning edendatakse liikmesriikidevahelist koostööd tervishoiu valdkonnas, austades samal ajal täielikult liikmesriikide ainupädevust.

Kõrgelt spetsialiseeritud tervishoiuteenused on arenenud ebaühtlaselt ning teatavates riikides on loodud tippkeskused haruldaste ja krooniliste haiguste jaoks, mis ei ole nendes konkreetsetes paikades tavapärased, vaid nõuavad spetsialiseerumist. See on kahtlemata üks eeldustest, et edendada vaba liikumist selles valdkonnas.

See direktiiv on järjekordne näide selles kohta, kuidas EL on eurooplaste teenistuses ning edendab solidaarsust inimeste vahel ja loob kasulikke võimalusi kodanikele, eriti neile, kes kannatavad haruldaste või krooniliste haiguste all ja saaksid kasutada nende haiguste raviga tegelevat tippkeskust.

Nendel põhjustel hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Direktiiv võimaldab patsientidel kasutada õigusi, mida on tunnustanud juba ka Euroopa Kohus, kusjuures sotsiaalkindlustussüsteemid jäävad endiselt liikmesriikide ainupädevusse, sest õigusakt käsitleb patsiente ja nende liikumist ELis, mitte teenuseosutajate vaba liikumist.

Pooldan seda, et tervishoiuvaldkonna praegune ebarahuldav olukord, mida iseloomustab lõhe kohtupraktika ja riiklike süsteemide vahel, põhjalikult läbi vaadataks. Soovin juhtida tähelepanu sellele, et siinne parlament võttis nii esimesel kui ka teisel lugemisel ühesuguse seisukoha, kodifitseerides Euroopa Kohtu piiriülest tervishoidu käsitleva otsuse (Euroopa kodanikel on õigus saada ravi teises liikmesriigis sama moodi, nagu nende elukohaliikmesriigis) ja jagades nõukogu soovi võidelda meditsiiniturismi vastu.

Ettepanek hõlmab ka konkreetset kaitseklauslit ning eelloa süsteemi, mis on patsientide jaoks paindlik, kuid võimaldab samal ajal anda teada võimalikest erakorralistest kuludest. Seega on eesmärk edendada patsiendiõigusi, tagades selleks teabe saamise ja liikmesriikidevahelise koostöö.

Kindlustajaliikmesriik peab seisma hea selle eest, et tema kodanikel oleks juurdepääs teabele. See soovitus teisele lugemisele on veelgi põhjalikum ning selles võetakse piisavalt arvesse e-tervishoiu võimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Andsin poolthääle raportile, millega toetatakse ELi kodanikke, sest selles sätestatakse selged eeskirjad patsientide õiguste kohta saada välismaal ravi ja võimaluse kohta teha valik, mis lähtub nende vajadustest, mitte vahenditest, ning on tehtud teadlikult, mitte sunnitult. Direktiivis on sõnastatud järgmised põhimõtted: kodanikud võivad saada ilma eelloata teises liikmesriigis kogu haiglavälist ravi, millele neil oleks õigus oma liikmesriigis, ning see hüvitatakse kuni piirmäärani, mille näeb ette nende oma liikmesriigi tervishoiusüsteem. Teave on samuti üks põhiküsimusi. Seepärast on iga liikmesriik kohustatud looma riiklikud kontaktpunktid, mis annavad patsientidele teavet kättesaadavate tervishoiuteenuste, haldusmenetluste, kaebuste või apellatsiooni esitamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Kohtus tehtud otsustele tugineva direktiivi eesmärk on täpsustada ja tugevdada kasutajate õigust, mis käsitleb juurdepääsu ohutule ja kvaliteetsele piiriülesele tervishoiule, edendades patsientide liikuvust ELis ning liikmesriikidevahelist koostööd ja solidaarsust selles valdkonnas. Seepärast on see märkimisväärne samm Euroopa lõimimise suunas ning seetõttu andsin raportile poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Täna vastuvõetud õigusakt on tähtis edusamm ELi patsiendiõiguste valdkonnas. Rohelised on seisukohal, et täna vastuvõetud lõplikus kompromissis on tagatud nii patsiendiõigused piiriüleses tervishoius kui ka kvaliteetsed tervishoiuteenused riiklikul tasandil. Patsiendid võivad saada teises liikmesriigis haiglaravi ning see hüvitatakse nii, nagu oleks nad seda saanud oma elukohaliikmesriigis. See õigus ei tohiks aga tulla riiklike tervishoiusüsteemide elujõulisuse arvelt. Rohelised on arvamusel, et lõplik kompromiss võimaldab liikmesriikidel kehtestada mõistliku eelloa süsteemi ravikulude hüvitamiseks ning Euroopa Parlamendi liikmetel õnnestus vähendada nende põhjuste loetelu, mille alusel on õigus keelduda patsiendile piiriüleseid tervishoiuteenuseid võimaldamast. Tähtis on ka asjaolu, et pärast eelloa andmist ei ole liikmesriikidel õigust kulude hüvitamisest keelduda ning see oli ka üks peamisi muresid selle õigusaktiga seoses.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult.(FR) Piiriülest tervishoidu käsitlev direktiiv, mis täna hääletusele pannakse, toob kaasa põhjaliku pöörde ning mul on selle üle hea meel. ELi pädevus tervishoiuvaldkonnas on väga tundlik teema ning see on õige, et iga liikmesriik peaks kehtestama oma sotsiaalkaitse- ja tervisekindlustuse süsteemi kooskõlas kohaliku kultuuriga. Milleks aga rajada Euroopat ja tagada liikumisvabadus, kui sellega ei kaasne võimalust kasutada tervishoiuteenuseid kogu ELis? Juba kolm aastat on Euroopa Parlament võidelnud selle eest, et tagada seoses piiriülese tervishoiuga õiguskindlus ning täpsustada kulude hüvitamise tingimusi. Nüüd on aga saavutatud suur edusamm ning ma tänan kolleeg Grossetête’i tehtud töö eest. Tegemist on ajaloolise hetkega: me rajame tervise Euroopat ning piiriülene tervishoid ei ole enam mitte oht, vaid võimalus. Meil tuleb tagada, et me viiksime selle ka ellu, nii et kõik ELi kodanikud saaksid kasu kvaliteetsest tervishoiust. Niisugust hinda tuleb maksta tervise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Andsin täna poolthääle, et toetada õigusliku selguse parandamist ja patsientide liikumist niisuguste juhtumite korral, kus inimestel tuleb sõita ravi saamiseks teise riiki. Ideaalne oleks see, kui ühelgi patsiendil ei tuleks ravi saamiseks kodumaalt lahkuda, kuid juhul, kui see on vajalik, peaks tal olema võimalik seda teha teadmisega, et tal on õigus ravile ja kulude hüvitamisele. Tähtis on ka see, et liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemid teaksid oma kohustusi ning seda, et neil on õigus otsustada, milliseid tervishoiuteenuseid nad pakuvad, ning neid teenuseid juhtida ja osutada nii, nagu nad õigeks peavad.

Raportis käsitletakse neid mõlemaid keskseid teemasid, aga ka teisi olulisi küsimusi, sealhulgas haruldaste haiguste ravi ja Euroopa tugivõrgustiku teemat, et edendada parimate tavade vahetamist. Piiriülese tervishoiu küsimus ei ole olnud kunagi lihtne ning ma tänan raportööri ja variraportööre nende raske töö eest selle käsitlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Pooldan seda raportit, sest selles käsitletakse mõnd praegust probleemi, millega valitsused ei ole tegelenud. See ei ole direktiiv, millega öeldakse liikmesriikidele, kuidas oma tervishoiusüsteemi juhtida, nagu mõned seda arvavad. See on raport, mida Ühendkuningriik saab toetada peamiselt sellepärast, et eelmiste raportite konarused on nüüdseks silutud. Patsientide õiguste direktiiviga tahetakse parandada juba olemasolevaid õigusi, konkreetselt näiteks seda, et kui patsient ei saa Ühendkuningriigis piisavat ravi, võib ta juba kehtivate õigussätete kohaselt minna seda nõutama mujale ELi. Tõsiasi, et tõenäoliselt on selliseid inimesi ikkagi vähe, on seotud haigete peredelt saadava toetusega, raviteenuse lähedus on sellise toetuse puhul väga tähtis.

Ühendkuningriik peaks kulud katma juhul, kui on olemas mõistlik põhjendus raviks välismaal. See ei ole mitte tühi tšekk tervishoiuturismi jaoks, vaid Ühendkuningriigi kodanike praeguste õiguste kehtestamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Piiriülese tervishoiu direktiiviga, mida ma toetan, antakse patsientidele selge õigus otsida ravi välismaalt ja saada selle eest kodumaal kehtestatud tasumäärade alusel hüvitist. See suurendab õiguskindlust piirialadel elavate, teist riiki külastavate, haruldaste haigustega ja pika ooteajaga silmitsi seisvate inimeste jaoks. Ravi kvaliteedi ja õiglase kättesaadavuse tagamiseks võivad liikmesriigid siiski kehtestada nõude, et patsiendid peavad küsima selliseks raviks loa, kui tegu on haiglaravi, väga kalli või väga suure riskiga raviga.

Kulude hüvitamisest võidakse ka teatavatel, väga piiratud juhtudel keelduda (nt kui samaväärset ravi saab ka patsiendi kodumaal) ja liikmesriikidel on õigus sekkuda, kui seda võimalust kasutatakse liiga palju. Seega loob direktiiv tasakaalu kahe õiguse vahel – patsientide õiguse vahel saada kvaliteetset ravi ning liikmesriikide õiguse vahel rahastada oma riigi sotsiaalkindlustust ja korraldada ise oma riigi tervishoiu valdkonda. Lisaks loodan, et patsientide soov otsida ravi mujalt ei pingesta teatavates riikides kvaliteetsete teenuste pakkumist, mida eelistab enamik patsiente.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE) kirjalikult. – (FR) Ka patsientidel on õigus saada kasu liikumisvabadusest. Sellepärast saigi raport patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius minu poolthääle. Alsace’is ja kõikidel teistel piirialadel on piiriülese tervishoiu küsimus väga tähtis. Näiteks kui välismaine arstiabi on kodule lähemal kui elukohajärgse liikmesriigi oma.

Selle raportiga luuakse kõigile ELi kodanikele võimalus hankida igas liikmesriigis loodavate kontaktpunktide kaudu teavet piiriülese tervishoiu ja oma asjaomaste õiguste kohta. Selle teksti vastuvõtmine on lähtepunkt tõelise Euroopa tervishoiuruumi loomisele, mis on kasulik 500 miljonile kodanikule.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Liikmesriikidevahelisel vabal liikumisel põhineva siseturu loomiseks on vaja teatavaid meetmeid. Inimeste ja teenuste vaba liikumise puhul on vaja pöörata erilist tähelepanu tervishoiuteenustele, mida ühe liikmesriigi kodanikud võivad saada teises liikmesriigis. Euroopa Kohus on tunnistanud patsientide õigusi, eelkõige õigust seoses tervishoiuteenuse kättesaadavusega, tagades, et selline teenus on kvaliteetne ja ohutu, ning õigust saada hüvitist. Nõue suurema õiguskindluse järele selles valdkonnas näitab liikmesriikide soovi teha omavahel koostööd, eelkõige tunnistades teistes liikmesriikides väljastatud retsepte ja tagades oma territooriumil kvaliteetsed teenused. Tahaksin rõhutada asjaolu, et komisjon on kohustatud võtma meetmeid, millega muudetakse retsepte ja ravimite kasutamist puudutav teave (sh teave toimeaine ja annuse kohta) arusaadavamaks. See on patsientidele selgelt kasulik. Selle küsimuse eripära arvestades on vaja teenuste direktiivist eraldi seisvat direktiivi. Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni kuuluva kolleegi Françoise Grossetête’i raport sai minu poolthääle, sest pean patsientide piiriülese arstiabi saamise õiguse kinnitamist oluliseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Róża Gräfin von Thun und Hohenstein (PPE), kirjalikult.(PL) Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius on ELi kodanike jaoks väga tähtis dokument ja seetõttu olen selle küsimuse käsitlemist väga tähelepanelikult jälginud. Mul on hea meel täheldada, et direktiiviga antakse patsientidele õigus valida tervishoiuteenuse saamise koht. Nii tugevdatakse ühisturgu, millele olen keskendunud ka mina oma töös Euroopa Parlamendis. See tähendab ühtlasi seda, et viiakse sisse muudatused, mille eesmärk on arvestada kodanike õigusega reisida ja töötada ELi mis tahes liikmesriigis. Selles direktiivis, mida võiks nimetada Schengeni tervishoiukonventsiooniks, käsitletakse selliseid küsimusi nagu retseptide vastastikune tunnistamine, patsientide päritolumaa alusel diskrimineerimise lõpetamine ja välismaal viibimiseks lisakindlustuse vajaduse kaotamine.

Ühisturu seisukohalt on teine väga pakiline teema võltsravimid. Direktiivis rõhutatakse, et võltsravimid on tõsine probleem, eelkõige piiriülese tervishoiuga seoses. Sama kehtib ka raviturismi kohta. Selle probleemi lahendamiseks tagatakse direktiiviga ravikulude hüvitamine päritolumaal kehtiva määra alusel. Juhul kui ravi või protseduur on odavam, hüvitatakse tegelikud kulud. Kehtestatud lahendusega paraneb Euroopa Liidus patsientide olukord ja tugevneb ühisturg ning sellepärast hääletasin ma direktiivi vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. (DE) Mul oli hea meel selle raporti poolt hääletada, sest pärast teisel lugemisel nõukoguga saavutatud kokkulepet paraneb patsientide vaba liikumine Euroopa Liidus tunduvalt. Ambulatoorne ravi ei ole ELi kodanike jaoks enam probleem ja haiglaravigi on muutunud palju lihtsamaks. Just sellistes valdkondades saab Euroopa Liit luua märkimisväärset lisandväärtust. Tulemus on see, et tervishoiusektor muudetakse üksiteenuste sigri-migrist ühtseks süsteemiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) On väga tähtis, et meie kodanikel oleks võimalus saada vajalikke kvaliteetseid tervishoiuteenuseid nii kodu- kui ka välismaal. Mul on hea meel, et raportis räägitakse ka patsientide liikuvusest ELis. Välismaal elavatel ja töötavatel leedulastel peab olema võimalus saada vajaduse korral ravi, mille eest ei pea maksma ulmelisi summasid ja mida ei pea teadmatuses kuude kaupa ootama. Teave on siinkohal kõige määravam. Toetan raportööri ettepanekut, et iga liikmesriik peaks looma riiklikud kontaktpunktid, mis annavad patsientidele teavet tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja haldusmenetluste kohta. Mõnikord aga ei ole võimalik kodanikke kõikide haiguste puhul oma kodumaal ravida ja sellepärast tuleb neid sellisel juhul ravida teises riigis. Peame püüdma tagada, et piiriülesed tervishoiuteenused ehk raviturism, nagu raportöör antud juhul seda nimetab, meie riiklikke tervishoiusüsteeme nõrgemaks ei muuda. Tasakaal peab olema täielik. Madalad hinnad ja reisimise lihtsus muudavad Leedu eriti ligitõmbavaks neile ELi kodanikele, kes otsivad välismaalt odavamat ravi ja odavamaid operatsioone. Kui raviturismi ohjes ei hoita, võib see tekitada teenuste ülekülluse või tarbetuid lisakulusid, eelkõige ELi uute liikmesriikide jaoks, nagu seda on Leedu.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Tervishoiusüsteemid on ELis väga erinevad ja mina toetan direktiivi, milles kirjeldatakse piiriülese tervishoiu ühtset rahastamisviisi.

Kuigi piiriülene tervishoid mõjutab ainult väikest osa ELi kodanikest, tagab selliste patsientide õiguste selgitamine ühes õigusaktis rahalise kaitse neile kodanikele, kes soovivad saada ravi teises liikmesriigis. Piirialadel elavatele patsientidele ja väiksemate liikmesriikide patsientidele, kellel on haruldane haigus, tuleb anda rahalist abi, kui nad tahavad saada ravi mujal ELis.

Kokkulepe võimaldab hüvitada patsientidele tehtud ravikulutused nende enda koduriigi tervishoiusüsteemis kehtivate hindade alusel. Piiriülese tervishoiu direktiiviga tagatakse, et liikmesriigid loovad kontaktpunktid, mis jagavad välismaalt ravi soovijatele piisavat teavet.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Euroopa Parlament võttis 19. jaanuaril vastu ELi õigusakti patsientide õiguste kohta piiriüleses tervishoius.

Tervishoiu kättesaadavus kõigile ELi kodanikele liikmesriikide piiridest hoolimata väärib ainult toetust. See aga ei ole selle teksti põhieesmärk. Eelkõige tahetakse sellega tugevdada siseturgu, mitte muuta tervishoiuteenused kõigile kättesaadavaks.

Dokumendis sätestatakse, et välismaale ravile minek oleks eelkõige kasulik neile patsientidele, kes on sunnitud kaua ootama või kes vajalikku eriarstiabi kodumaal ei saa.

Patsientide esmane õigus on saada takistusteta, kohest ja asjakohast ravi elukohajärgses raviasutuses. On alatu esitada õigusena haige kohustus minna sobiva ravi saamiseks välismaale ja selleks raha leida.

Selle asemel et toetada riiklikke tervishoiusüsteeme, et kvaliteetsed tervishoiuteenused oleksid kõigile võrdselt kättesaadavad, palutakse patsientidel otsida ravi mujalt liidust nagu mis tahes kaupa, mis on Euroopa Liidus vabas ringluses.

Ma ei saa sellist tervishoiumudelit toetada.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: (B7-0028/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Pooldasin resolutsiooni, mis hõlmab metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist käsitlevate vabatahtlike partnerluslepingute (FLEGT-partnerluslepingud) sõlmimist Kameruni Vabariigi ja Kongo Vabariigiga. Tuleb rõhutada, et need vabatahtlikud puidukaubanduslepingud ei tohi kahjustada ELi üldist eesmärki võidelda kliimamuutuse vastu ja peavad tagama säästva metsakasutuse. Loodan, et need vabatahtlikud lepingud aitavad ühiselt peatada ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemist, mitte ei takista neid jõupingutusi, ja aitavad lõpetada metsade hävitamise ja metsade seisundi halvenemise ning vähendada sellega seotud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas.

Sellepärast toetan üleskutset komisjonile tagada ELi poliitika kooskõla, pöörata teravdatud tähelepanu sellele, et vabatahtlikud partnerluslepingud ei ergutaks tööstusliku raietegevuse laiendamist puutumata metsamaastikele, teha kõigi tulevikus vabatahtlikke partnerluslepinguid allkirjastavate valitsustega järelevalve vallas koostööd ning võtta meetmeid, et hoida ära tööstusliku raie otsene ja kaudne kahjulik mõju loomastikule.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Minu arvates on vabatahtlikud partnerluslepingud ELis ebaseaduslikult raiutud puiduga kauplemise vastu võitlemise seisukohalt teretulnud. Tahaksin rõhutada nende tähtsust võitluses metsade hävitamise ja nende seisundi halvenemise vastu ning sellest tulenevate süsinikdioksiidi heitkoguste ja bioloogilise mitmekesisuse kao vähendamises kogu maailmas. Kõnealuste raportitega edendatakse üheaegselt majanduskasvu, inimarengut ja säästlikke toiduainete allikaid. Kutsun komisjoni üles tagama, et ELi poliitika oleks sidus ja aitaks tulemuslikult kaasa vabatahtlike partnerluslepingute kõigi osaliste rahvusvaheliste kohustuste täitmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) ÜRO andmetel on 20–40% maailma puidutoodangust ebaseadusliku raietegevuse tagajärg. Lisaks suureneb hävitatud metsade pindala igal aastal 13 miljoni hektari võrra ja see moodustab umbes 20% maailma CO2 heitkogustest. Vabatahtlikud partnerluslepingud, mille parlament just vastu võttis, aitavad võidelda ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemise vastu, parandades sõltumatu auditeerimiskorra ja hea metsahalduspoliitika abil Kongo Vabariigis ja Kamerunis ülestöötatud puidu jälgitavust. Üldisemalt tuletatakse nende lepingutega meelde Euroopa Liidu kohustusi kaubanduslepingute üle toimuvatel läbirääkimistel. Euroopa Liit peab ajama sidusat kaubanduspoliitikat ja hoolitsema selle eest, et kaubanduslepingud ei viiks suuremahulise metsahävituseni, et rahuldada nõudlust puiduga vaba kauplemise ja biokütuse tootmise järele. Sellepärast nõuabki parlament, et Euroopa Komisjon esitaks regulaarselt aruandeid nende lepingute rakendamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Ettepanek võtta vastu resolutsioon metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse valdkonna vabatahtlike partnerluslepingute kohta sai minu poolthääle, sest läbirääkimised nende vabatahtlike partnerluslepingute üle annavad meile võimaluse määrata kindlaks hea tava tulevasteks läbirääkimisteks puitu tarnivate riikidega, et kaotada ebaseaduslik metsaraie ning tagada metsaressursside hoidmine ja säästlik kasutamine kogu maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ebaseaduslik metsaraie ei erine palju puitu tarnivate riikide – peamiselt arenguriikide – loodusvarade rüüstamisest ning see on selge rünnak elurikkuse, inimeste elukvaliteedi ja nende tulevikuväljavaadete vastu. Kui Kongo Vabariigi ja Kameruni Vabariigiga sõlmitud lepingute sarnased lepingud osutuvad selle probleemi vastu võitlemisel edukaks, võib neist saada hea alus tulevaste sarnaste lepingute jaoks. Mul on hea meel, et EL muretseb teiste riikide loodusvarade kaitsmise pärast, aga tahaksin rõhutada, et lepingutes sätestatud õigusraamistikule vaatamata sõltub ebaseadusliku puiduga kauplemise vastane võitlus suuresti puitu tootvate riikide valitsustest ja asutustest. Nende riikide osaluse ja tõelise tahteta on nendega sõlmitavad lepingud kasutud. See mudel on seega ka üleskutse selliste riikidega sõlmitud lepingute vastaspooltele ELis võtta endale vastutus ja saada aru vajadusest kaitsta tulevaste põlvkondade huve, tegutseda kõigi huvides ja saada jagu ahvatlusest teenida kohe kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit on püüdnud võidelda ebaseadusliku metsaraie vastu, hoida metsaressursse ja edendada nende säästlikku kasutamist kogu maailmas.

Sellepärast on mul hea meel vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimise üle Kameruni ja Kongo Vabariigiga sooviga parandada metsahaldust ning vajaduse korral muuta kehtivaid õigusakte, et tagada metsandussektori tegevus, mis oleks läbipaistev, austaks põliselanike õigusi ega aitaks kaasa kahjulikule keskkonnamõjule.

Need lepingud on ebaseadusliku metsaraie kaotamiseks põhjapanevad, kuna nendega lõpetatakse metsade hävitamine ja nende seisundi halvenemine ning vähendatakse sellest tulenevat süsinikdioksiidiheidet ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas. Selleks tahaksin rõhutada, kui tähtis on paluda komisjonil korrapäraselt koostada ja parlamendile esitada eduaruandeid kõigi kehtivate ja tulevaste lepingute eri sätete rakendamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selles resolutsioonis on õigesti öeldud, et vihmametsade ulatuslik tööstuslik kasutamine ei ole jätkusuutlik, sest see nõrgendab ja hävitab ökosüsteeme, mis omavad suurt tähtsust nii funktsionaalsest kui ka loodusvarade kaitsmise seisukohast. Samuti peame õigeks ja õigeaegseks seda, et resolutsioonis juhitakse tähelepanu metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja kauplemist käsitlevate vabatahtlike partnerluslepingute kitsaskohtadele ja vastuoludele. Sellest siiski ei piisa ebaseadusliku ehk jätkusuutmatu metsaraie põhjuste kaotamiseks. Konkreetselt tuleb mainida seda, et probleemi ei saa vaadelda eraldi nende riikide majanduse ülimast nõrkusest ja sealsete inimeste märkimisväärsest vaesusest ning sellest, et mõnikord on selline tegevus paljude perede jaoks ainus tuluallikas. See viib tahes-tahtmata meie esitatud, aga kahjuks tagasi lükatud muudatusettepanekus sisalduva järelduseni, et ebaseaduslikku ehk jätkusuutmatut metsaraiet on võimalik peatada ainult siis, kui parandatakse nende riikide kohutavat sotsiaalset ja majanduslikku olukorda, muutes nende majandusmudelit, mille aluseks on suur sõltuvus teatavate toormaterjalide kasutamisest ja nende materjalide tööstusriikidesse eksportimisest, mis aga soodustab uuskoloniaalseid sõltuvussuhteid, arenguriikide ressursside rüüstamist ja nende riikide orjastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Taas kord tahan paluda Euroopa Parlamendi tähelepanu selleks, et tuletada teile meelde, kui tähtsad on metsad asjaomase riigi või piirkonna kliima, veemajanduse, põllumajanduse ja kultuuri jaoks, eelkõige maapiirkonnas. Puidust toodete turuväärtus on samuti märkimisväärne. Sellepärast peame olema täiesti veendunud, et Kamerunist ja Kongo Vabariigist või mõnest teisest kolmandast riigist pärit puit on hangitud, transporditud ja turule viidud seaduslikult, arvestades kohaliku kogukonna vajaduste ja metsamajanduse alaste õigusaktide nõuetega. Nende riikidega partnerluse sõlmimine parandab eksportivate riikide metsamajandust, usaldusväärsust ja konkurentsivõimet kogu maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel selle resolutsiooni üle, mis on seotud nõusolekumenetlustega eesmärgiga sõlmida Kameruni ja Kongoga metsaõigust ja puidukaubandust käsitlevad vabatahtlikud partnerluslepingud. Resolutsioonis on õigesti toonitatud, et vabatahtlike partnerluslepingute eesmärkide saavutamiseks on väga tähtis piisav rahastus, järelevalve ning vabaühenduste ja kodanikuühiskonna kaasatus.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Elurikkuse laastamise vastu võitlemisel on metsade hävitamise küsimus väga oluline. Hävitustöö on tingitud peamiselt tänapäevasest tootmisele suunatud mõtlemisest üleilmastumisel ning on seega endiselt täiesti seaduslik. Kahepoolsete vabatahtlike partnerluslepingute rakendamine metsade ebaseadusliku kasutamise vastu võitlemiseks on vaid poolik samm selle suunas, et luua vajalik kõigi keskkonnakuritegude karistamist hõlmav süsteem. Need lepingud, mis on veel väga üldjoonelised, aga tõhusad, väärivad siiski toetust, kuid eelkõige vajavad need täiustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Metsa raiutakse Aafrika riikides sageli ebaseaduslikult ja see mõjutab palju tootjariikide loodusvarade kaitsmist ning on kahjulik ka elurikkusele, inimeste elukvaliteedile ja tulevikuväljavaadetele.

Selliste lepingute sõlmimine Kongo Vabariigi ja Kameruniga aitaks seda suundumust muuta, kui need lepingud toimivad ja nende abil saab Aafrika riikides ebaseadusliku metsaraie kaotada. See, et EL kasutab sellist lepingut teiste riikide loodusvarade kaitsmiseks, on tähelepanuväärne. Et need algatused aga edukad oleksid, peavad ka tootjariikide valitsused ja asutused sellele võitlusele kaasa aitama.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Me ei saa loota, et partnerluslepingud metsaressursside säästliku kasutamise kohta kogu maailmas imet teeksid. Ebaseadusliku metsaraie vastu saab võidelda tulemuslikult ainult siis, kui kohalikud süsteemid oleksid vähem vastuvõtlikud korruptsioonile, kui praegu kehtivatest õigusaktidest mööda hiilimiseks kasutatavad tagauksed suletaks ning kui eeskirjade eiramise eest kehtestataks märkimisväärsed karistused ja sanktsioonid. Seoses metsandusest tingitud keskkonnakahjuga ei tohi unustada transpordi tekitatud kahju. Kuigi lepingust ei tasu imet loota, on see samm õiges suunas, mistõttu hääletasin selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Ettepanek võtta vastu metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist käsitlevaid vabatahtlikke partnerluslepinguid hõlmav resolutsioon sai minu poolthääle. Andsin oma poolthääle, kuna minu arvates on võimalik nende lepingute üle toimuvatel läbirääkimistel teada saada, milline on hea tava, mida saaks järgida teiste puitu tootvate riikidega vabatahtlike partnerluslepingute üle läbirääkimisi pidades.

Sellega seoses on mul hea meel, et ELi võtab endale osa vastutusest ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse kaotamise ning ülemaailmsete metsavarude säilitamise ja kestliku kasutamise edendamise eest. Mul on hea meel, et lepinguosaliste võetud kohustused parandada metsahaldust on läbipaistvad, austavad põliselanike õigusi ning tagavad metsade elurikkuse, hea kliima ja säästva inimarengu.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ettepanek võtta vastu resolutsioon Kameruni ja Kongo Vabariigiga sõlmitud vabatahtlike partnerluslepingute kohta sai minu poolthääle. Tahaksin rõhutada vajadust kehtestada tulevaste sarnaste lepingute üle läbirääkimistel meetmed, mis tagavad ebaseadusliku metsaraie kaotamise, metsaressursside hoidmise ja säästliku kasutamise ning kohalike elanike õiguste austamise.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Pärast vabaühendustega läbi viidud põhjalikku uurimist otsustasime nende kahe vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist toetada. Roheliste soovitused võeti parlamendikomisjonis ühehäälselt vastu. Raporti seletuskirjas nõudsime aga Euroopa Komisjonilt mõne asja kohta põhjalikumat selgitust. Seetõttu on teiste mureküsimuste esiletõstmiseks esitatud suuliselt vastatav küsimus (aruteluga), mida toetasid kõik fraktsioonid ja milles rõhutatakse vajadust, et komisjon peab tagama teatavate kriteeriumide täitmise mitte ainult allkirjastamise etapis, vaid ka lepingute kõige tähtsamas – rakendusetapis. Näiteks palume, et komisjon esitaks kuue kuu jooksul alates mis tahes vabatahtliku partnerluslepingu jõustumisest aruande meetmete kohta, mis on võetud, et tagada sidusrühmade ja kodanikuühiskonna, sealhulgas kohalik ja põliselanikkond, vaheline jätkuv dialoog, mis säiliks rakendusetapis. Tekstis on tähelepanu juhitud metsade ulatusliku rüüstamise ohule, kaubandusliku eesmärgiga toimuva metsaraie otsesele ja kaudsele mõjule loomastikule, elurikkusele, metsade hävitamisele, metsade seisundi halvenemisele ning kohalikule elanikkonnale ja põlisrahvastele. Samuti püüdsime juhtida tähelepanu vajadusele tagada sõnavabadus ja inimõiguste austamine, et vabatahtlike partnerluslepingutega seotud riikides võetaks kuulda kõiki kaebusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Vabatahtlikud partnerluslepingud metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja Euroopa Liitu toodavate puittoodetega kauplemise kohta (FLEGT) on Euroopa kavandatav viis võidelda ebaseadusliku puidukaubanduse vastu kogu maailmas.

Heakskiidetud partnerlus Kameruni Vabariigi ja Kongo Vabariigiga annab ka suuniseid hea tava kohta, millest võib saada tähtis pretsedent läbirääkimisteks teiste puitu tootvate riikidega. Heakskiidetud tekstis on tähtsal kohal mõte ühiselt peatada ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodetega kauplemine, metsade hävitamine ja nende seisundi halvenemine ning vähendada sellega seotud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas. Ühtlasi soodustaks see säästvat majandus- ja inimarengut ning põhisrahvastest ja kohalikest lugupidamist.

Kuigi metsad kuuluvad nende asukohariigi ainuomandisse, on metsakeskkond inimkonna ühine pärand ning seda tuleb kaitsta, säilitada ja võimaluse korral taastada lõppeesmärgiga säilitada ülemaailmne bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi toimimine ning kaitsta maailma kliimasüsteemi praeguste muutuste eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) FLEGTi raames on troopikametsade puitu eksportivad riigid hakanud ELiga sõlmima vabatahtlikke partnerluslepinguid, millega tagatakse puidu jälgitavus ja seaduslikkus. Nende lepingute jaoks on loodud ka sõltumatu kontrolli kord. Nii saab kehtestada metsade majandamise ja kasutamise normid. See, et komisjon on Kameruni ja Kongo Vabariigiga sõlminud sellised lepingud, teeb mulle ainult heameelt. Need lepingud on hea alus tulevastele vabatahtlikele partnerluslepingutele, näiteks teatavate Aasia riikidega ja Kongo Demokraatliku Vabariigiga.

Teine Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks tähtis kaalutlus on see, et komisjon on võtnud endale kohustuse anda kuue kuu möödumisel vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimisest aru, teatades meetmetest, mida on võetud, et soodustada ja hoida ülal dialoogi sidusrühmade ja kogukondadega (sh kohalik elanikkond ja põlisrahvad). Metsade liigne kasutamine ei ohusta mitte ainult kohalikke elanikke, vaid ka loomastikku ja taimestikku ning elurikkust. Nende lepingute abil väheneb selline metsade massiline hävitamine, mis suurendab maakera soojenemist.

 
  
  

Soovitus: Yannick Jadot (A7-0371/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Olen nõus eesmärgiga luua õigusraamistik puittoodete päritolu kindlakstegemiseks ja jälgitavuse tagamiseks, luua sõltumatu riiklik kontrollikord, mille alusel kinnitatakse, et kõik Kameruni Vabariigist Euroopa turule eksporditavad puittooted on hangitud, ülestöötatud, transporditud ja eksporditud seaduslikult, panna Kamerunis alus seaduslikule metsamajandusele ja -kasutusele ning parandada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust. Samuti pean seda lepingut väga tähtsaks, kuna see riik ekspordib Aafrikast Euroopasse kõige rohkem puitu ning kuna mitmel haldustasandil on suuri probleeme (nt keskkonna kahjustamine ja korruptsioon). Samuti tuleb hoolt kanda selle eest, et täidetud saaksid ELi ja Kameruni rahvusvahelised kohustused seoses keskkonnaga, kodanikuühiskonnapoolse kontrolli kehtestamisega ning kohalike ja põliselanike suurema osalusega, mis tagaks nende põhiõiguste kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle soovituse poolt. Kamerun, kelle territoorium on 40% ulatuses kaetud metsaga, on kõige suurem Euroopasse saadetava lehtpuidu eksportija Aafrikas. See riik müüb 80% saematerjali ELi. Kõnealuses valdkonnas on samas tõsiseid probleeme metsahaldusega, mis põhjustab keskkonnakahjustusi, ebavõrdsust, vaesumist ja korruptsiooni. Seni on vabaühenduste korraldatud uuringud näidanud, et 20% Kongost Euroopa turule imporditud puidust on kas toodetud, müüdud, töödeldud või eksporditud ebaseaduslikult. See vabatahtlik partnerlusleping Euroopa Liidu ja Kameruni vahel on hea näide sellest, kuidas me saame vastutustundliku ostmisega mõjutada kolmandate riikide ehk kogu maailma keskkonna kvaliteeti ning vähendada saastet, kliimamuutust, vaesust ja korruptsiooni. Arvan, et vastutustundliku ostmise põhimõte aitab suuresti kaasa ebaõiglase ja ebaseadusliku kaubanduse vähendamisele ning metsade ja elurikkuse kaitsmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel ELi ja Kameruni Vabariigi võetud kohustuste üle, mille eesmärk on parandada metsahaldust ning vajaduse korral muuta kehtivaid õigusakte, et tagada metsandussektori tegevus, mis oleks läbipaistev, austaks põliselanike õigusi ega aitaks kaasa kahjulikule keskkonnamõjule.

Metsakeskkond on meie kõigi ühine osa maailmapärandist, mida tuleb kaitsta, säilitada ja võimaluse korral taastada, et säilitada maakera elurikkust ja ökosüsteemi toimimist ning kaitsta kliimat. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad partnervalitsused Aafrikas ja kolmandates riikides koostama ressursihaldus- ja maakasutuskavad. Ühtlasi peavad nad välja selgitama, millist abi nad vajavad välispartneritelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, et neid eesmärke saavutada.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise poolt Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vahel, sest sellega luuakse õigusraamistik Kamerunis puidu kasutamise seadusliku haldamise jaoks ja puidu eksportimiseks ELi. Selle eesmärk on kaotada korruptsioon, mis ebaseaduslikku puidukaubandust soodustab, ja töötada välja hea valitsemistava selle valdkonna jaoks.

Kodanikuühiskonna kaasamine lepingu sõlmimisse on kasulik ja selline suhtumine peab jätkuma, et oleks tagatud väline kontroll pettuste kaotamise ja kaubanduse säästlikuks muutmise üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Soovitus ELi ja Kameruni Vabariigi vabatahtliku partnerluslepingu kohta sai minu poolthääle, sest selles on kirjas poliitilised ja reguleerivad reformid, mille tulemusena edeneks Kameruni puidusektoris hea valitsemistava ja läbipaistvus, et kaoks pettus ja ebaseaduslik puidukaubandus.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimine Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vahel metsandussektori õigusnormide rakendamise, halduse ja kaubanduse kohta seoses metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubandusega seotud tegevuskava (FLEGT-tegevuskava) alusel loodud süsteemi kaudu ELi imporditavate puittoodetega on väga tähtis, kuna ebaseadusliku puiduga kauplemine on kahjulik. Leping peaks võimaldama puidu päritolu kindlakstegemist ja soodustama seda tõendavate sõltumatute kontrollimenetluste rakendamist. Loodan, et Kameruni osalemine FLEGTi süsteemis vähendab ebaseaduslike kaubitsejate võimalusi ning seega luuakse tulemuslik ja läbipaistev süsteem puidu seaduslikkuse kontrollimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit on püüdnud võidelda ebaseadusliku metsaraie vastu, hoida metsaressursse ja edendada nende säästlikku kasutamist kogu maailmas.

Sellepärast on mul hea meel Kameruniga vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimise üle eesmärgiga parandada metsahaldust ning vajaduse korral muuta kehtivaid õigusakte, et tagada metsandussektori tegevus, mis oleks läbipaistev, austaks põliselanike õigusi ega aitaks kaasa kahjulikule keskkonnamõjule.

Need lepingud on ebaseadusliku metsaraie kaotamiseks põhjapanevad, kuna nendega lõpetatakse metsade hävitamine ja nende seisundi halvenemine ning vähendatakse sellest tulenevat süsinikdioksiidiheidet ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas. Selleks tahaksin rõhutada, kui tähtis on paluda komisjonil korrapäraselt koostada ja parlamendile esitada eduaruandeid kõigi kehtivate ja tulevaste lepingute eri sätete rakendamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuigi kõnealuses lepingus, mille ülesanne on sertifitseerida Kameruni Vabariigist pärit puittooted ja neid jälgida, sätestatud eesmärgid on pealtnäha kiiduväärsed, ei ole need meie arvates piisavad, et peatada sellise ulatusega metsahävitus ning kaotada sellega seotud oht ökoloogilisest ja keskkonnahoiu seisukohast väga tähtsa vara puutumatusele, mis on kohaliku kogukonna ja põliselanike jaoks ja nende eluviisi säilimiseks hädavajalik. Raportöör mõistab lepingu nõrku külgi ja esitab pika loetelu mureküsimustest, mida lepingus ei käsitleta. Eelkõige ei välistata lepinguga võimalust, et suuremahuline tööstuslik metsaraie halvendab metsade seisundit ja suurendab nende hävitamist (sh väga elurikkad põlismetsad). Raportöör möönab, et leping soodustab Kameruni puidu importi ELi ja see võib tekitada vastuolu ELi eesmärgiga võidelda kliimamuutuse vastu. Tunnistatakse, et kohalikud ja põliselanikud ei ole lepingu üle toimunud arutelus otseselt osalenud. Samuti tunnistatakse, et puuduvad sihtotstarbelised rahalised vahendid, samuti lepingu rakendamiseks vajalikud inimesed ja tehniline tugi. Need on vaid mõned põhjused, miks me erapooletuks jäime.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult.(IT) Kuna Kamerun impordib lehtpuitu Euroopa Liitu Aafrika riikidest kõige enam, on täna hääletusel olevat partnerluslepingut vaja kaubavoogude reguleerimiseks. Kamerunis tuleb kaotada kaubandust kahjustav korruptsioon ja ebaseaduslikkus, kasutades selleks seaduslikkuse kontrollimise süsteemi ja kogu süsteemi sõltumatut auditit. Kuigi lepingu tegelik tulemuslikkus on endiselt kaheldav, pean õigeks toetada Yannick Jadot’ soovitust.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Olin selle dokumendiga nõus, sest Kameruni ja Euroopa Liidu vahelise vabatahtliku partnerluslepingu eesmärk on luua õigusraamistik, mille abil tagada puidu jälgitavus, kehtestada valitsusepoolsed ja sõltumatud kontrollimenetlused, mis kinnitavad, et kogu Kamerunist Euroopa turgudele eksporditav puit on omandatud, raiutud, veetud ja eksporditud õiguspäraselt, ning kehtestada Kamerunis õiguspärane metsamajandamise ja raie kord ning toetada metsaõigusnormide täitmist ja metsahaldust. Minu arvates peame kaotama ebaseadusliku puidukaubanduse ja korruptsiooni ning looma mõjusa ja läbipaistva puidu ja puittoodete seaduslikkuse kontrolli süsteemi. WTO eeskirju järgides sõlmitud Kameruni ja ELi vahelises vabatahtlikus kaubanduslepingus on ette nähtud rida poliitilisi ja regulatiivseid reforme, mis võimaldavad Kameruni metsandussektoril luua hea valitsemistava ja suurema läbipaistvuse. Vabatahtlikus kaubanduslepingus kehtestatakse puidukaubanduses esineva pettuse ja seadusevastasuse vastu võitlemiseks uuenduslik menetlus, milleks on eelkõige puidukaubanduse õiguspärasuse määratlemine, õiguspärasust kontrolliva süsteemi väljatöötamine ning kogu süsteemi sõltumatud auditid, mis viiakse läbi säästvama puidukaubanduse nimel. Tuleb rõhutada, et need vabatahtlikud puidukaubanduslepingud ei tohi minna vastuollu ELi üldeesmärgiga võidelda kliimamuutuse vastu, peavad tagama säästva metsakasutuse, peatama metsade hävitamise ja metsade seisundi halvenemise ning vähendama sellega seotud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Kõnealuses resolutsiooni ettepanekus käsitletakse tähtsat Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vahel sõlmitavat partnerluslepingut. Partnerluse põhieesmärk on luua puidu jälgimist tagav õigusraamistik, kehtestada Kamerunist Euroopa Liidu riikidesse eksporditavate puidukoguste sertimise kord ning kontrollida, et kaubandus oleks kooskõlas õigusaktidest tulenevate ning ennekõike keskkonnanõuetega. Kamerun on kõige suurem Aafrika lehtpuidu eksportija Euroopasse. Euroopa ostab sealsest toodangust 80%. Seda asjaolu arvestades peame mõtlema vajadusele võtta selles turusegmendis kasutusele järelevalvesüsteemid ja menetlused, mis tõkestaksid ebaseadusliku tegevuse. Otsustasin selle soovituse poolt hääletada, sest olen veendunud vajaduses sõlmida ELi-väliste riikidega lepinguid. Tahaksin siiski rõhutada, et selline partnerlus peab olema kooskõlas keskkonnakaitse eeskirjadega ja seda tuleb rangelt kontrollida, et selline tegevus oleks arengu ja majanduskasvu jaoks tõeline võimalus.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Elurikkuse rüüstamise vastu võitlemise puhul on metsade hävimise küsimus vaieldamatult oluline. See on tingitud peamiselt tänapäevasest tootmisele suunatud mõtlemisest üleilmastumisel ning on seega endiselt täiesti seaduslik. ELi ja Kameruni kahepoolse vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine metsade ebaseadusliku kasutamise vastu võitlemiseks on vaid poolik samm selle suunas, et luua vajalik kõigi keskkonnakuritegude karistamist hõlmav süsteem.

Riigiasutused peavad tagama ekspordilubade andmise ja kontrollimisega seotud otsuste sõltumatuse ning puidukaubandust ja metsatööstust tuleks edendada ainult ökoloogiliselt säästlikus ulatuses. Selliste meetmete puudumine on eriti kahetsusväärne. Lisaks on kontrollisüsteemi usaldusväärsus vägagi kaheldav, kuna Kameruni ametivõimud on oma kohustused hooletusse jätnud.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Metsa raiutakse Aafrika riikides sageli ebaseaduslikult ja see mõjutab palju tootjariikide loodusvarade kaitsmist ning on kahjulik ka elurikkusele, inimeste elukvaliteedile ja tulevikuväljavaadetele.

Loodan, et Kameruniga sõlmitava lepinguga võideldakse tõhusalt ebaseadusliku raietegevuse vastu selles riigis, parandades seega kõnealuses majandusharus töötavate inimeste elutingimusi, ning aidatakse kaasa elurikkuse olukorra paranemisele ja loodusvarade kaitsele Kamerunis.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Metsandussektorit käsitlev partnerlusleping Kameruniga on küll kiiduväärne ja kuna see sõlmitakse ka rahvusvahelisel metsa-aastal, on see väga hea võimalus ELil oma kuvandit parandada, aga kahtlen, kas kokkulepe on väärt seda paberit, millele see kirjutatud on. Korruptsioon on Kamerunis igapäevane asi. Rahvusvaheline korruptsioonivaba liikumine Transparency International asetas Kameruni 2010. aastal maailmas 146. kohale. Keskkonnaorganisatsioonide väitel on Kameruni valitsus metsanduse vallas toime pandud keskkonnakuritegudest teadlik, aga korruptsiooni tõttu ei ole ettevõtete üle järelevalve teostamine ja nende kohtu ette toomine võimalik. Välisettevõtete käes on väidetavalt enam kui 60% puidu ülestöötamisest ja töötlemisest ning kolm neljandikku puiduekspordist. Kuigi lepingust ei tasu imet loota, on see samm õiges suunas, mistõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult.(DE) 40% Kameruni pindalast on kaetud metsaga. Vähemalt praegu, sest Kamerun on Aafrika suurim troopikametsadest pärineva puidu eksportija. Üheski teises riigis ei langetata metsa nii ulatuslikult kui selles riigis. Asjatundjate hinnangul on 10–15 aasta pärast keskkonna seisukohalt tähtsamad puuliigid Kongo jõgikonnas kadunud, kui senine maksimaalsele tootlusele suunatud metsalangetustegevus jätkub. See aga ohustab Aafrika metsi ehk nn rohelisi kopse, mis on elutähtsad kogu maailma kliima jaoks, ning Kameruni ainulaadset taimestikku ja loomastikku. Kameruni troopiliste metsade kaitsmiseks on vaja võidelda korruptsiooni vastu (ametnike ja riigimetsade rentnike seas), kehtestada mõjusad kriminaalkaristused ja säästlik metsandus, mille puhul langetatakse ainult nii palju metsa kui tagasi kasvab, ning koolitada rohkem raietöölisi, et nad ei kahjustaks raietööde ajal maad. Eelkõige peavad Euroopa ettevõtted võtma osa vastutusest endale, sest umbes 80% sealsest toodangust tuuakse Euroopasse. Euroopa Liit peab selles valdkonnas kindlalt ja otsustavalt tegutsema. Hääletasin raporti poolt, sest sellega liigutakse õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Pooldan Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vahelist vabatahtlikku partnerluslepingut, mille eesmärk on parandada metsahaldust, edendada Kameruni puittoodete kaubandust ja suurendada riigi konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul.

Need eesmärgid peavad olema kooskõlas metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse lepingu eesmärkide ja sellega võetud kohustustega, milleks on toetada kogukonna maaomandit ja juurdepääsuõigust, tagada kodanikuühiskonna aktiivne osalemine metsahalduse poliitika väljatöötamises, pöörates erilist tähelepanu põlisrahvastele, suurendada läbipaistvust ja vähendada korruptsiooni. Kameruni Vabariigi ametivõimude tõelise ja mõjusa osaluseta ei jõuta eelnimetatud eesmärkidele kuidagi lähemale.

Olen nõus raportööriga, kui ta juhib tähelepanu sellele, et Lissaboni lepinguga antud uusi pädevusi arvestades peab Euroopa Parlament teostama järelevalvet vabatahtlike partnerluslepingute üle toimuvate läbirääkimiste ja nende rakendamise üle, ning kutsub komisjoni üles esitama parlamendile lepingu rakendamisega seotud dokumentide seas ka uuringud lepingu sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) 6. mail 2010 Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vahel sõlmitud vabatahtliku partnerluslepingu eesmärgid on luua õigusraamistik, mille abil tagada puidu jälgitavus, kehtestada valitsusepoolsed ja sõltumatud kontrollimenetlused, mis kinnitavad, et kogu Kamerunist Euroopa turgudele eksporditav puit on liikunud seaduslikke kanaleid pidi, ning toetada metsaõigusnormide täitmist ja metsahaldust.

Enamik vabatahtliku partnerluslepingu määratlusest tulenevaid kriteeriume on täidetud. Kamerun, kelle territoorium on 40% ulatuses kaetud metsaga, on kõige suurem Euroopasse imporditava lehtpuidu eksportija Aafrikas. 80% sealsest saematerjalist müüakse ELi. Riigis on aga tõsiseid probleeme metsahaldusega (korruptsioon), mis põhjustab keskkonnakahju.

Seega on ebaseadusliku puidukaubanduse vastu võitlemiseks hädavajalik kehtestada meetodid, mis võimaldavad tihti keerukat kaubandusvoogu paremini analüüsida ja jälgida. ELi ja Kameruni vabatahtlikus partnerluslepingus on mitu poliitilist ja reguleerivat reformi ning see hakkab kehtima pärast lubatud seadusandlike muudatuste rakendamist ja õiguspärasust kontrolliva süsteemi sisseseadmist.

Kõigil neil põhjustel pooldan ettepanekut, mis võimaldab parlamendil järgida nõukogu seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Kameruni ja ELi vahelises vabatahtlikus partnerluslepingus on ette nähtud mitu poliitilist ja reguleerivat reformi, mis võimaldavad Kameruni metsandussektoril luua hea valitsemistava ja suurema läbipaistvuse. Peame hoolitsema selle eest, et kogu puit ja kõik puittooted, mis on pärit Kamerunist ja tuuakse Euroopa turule, oleksid seaduslikud ning et läbiviidud reformid tagaksid kohalike ja põliselanike õigustest lugupidamise ja oleksid mõjusad korruptsiooni vähendamisel ja kohaliku kodanikuühiskonna osaluse suurendamisel. Seetõttu hääletasin selle lepingu sõlmimise poolt ning loodan, et selle täitmisel arvestatakse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tegevuskava raames võetud kohustuste ja selle eesmärkidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. (HU) Raport, milles nõustutakse Kameruni ja Euroopa Liidu vahel vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimisega, oli minu arvates poolthäält väärt. Arvan, et Kamerun kui Aafrika suurim lehtpuidu Euroopasse eksportija peab kohaldama selles valdkonnas karme õigusnorme. Me ei tohi lubada keskkonna ärakasutamise ja laastamise jätkumist. Vaja on kehtestada tulemuslik ja läbipaistev järelevalvesüsteem. Olen veendunud, et ELi poliitikud peavad pöörama erilist tähelepanu keskkonnakaitsele ja toetama kõiki jõupingutusi meie keskkonna tervise kaitsmisel mitte ainult Euroopas, vaid ka kogu maailmas.

 
  
  

Soovitus: Yannick Jadot (A7-0370/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Olen nõus eesmärgiga luua õigusraamistik puittoodete päritolu kindlakstegemiseks ja jälgitavuse tagamiseks, luua sõltumatu riiklik kontrollikord, mille alusel kinnitatakse, et kõik Kongo Vabariigist Euroopa turule eksporditavad puittooted on hangitud, ülestöötatud, transporditud ja eksporditud seaduslikult, panna Kongos alus seaduslikule metsamajandusele ja -kasutusele ning parandada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust. See leping on väga tähtis, sest see riik ekspordib puitu ja puittooteid aastas enama kui 250 miljoni euro eest, millest üle poole tuuakse ELi. Samuti olen nõus sellega, et on vaja hoolt kanda selle eest, et Kongo Vabariik täidaks inim- ja keskkonnaõigustega seoses võetud rahvusvahelisi kohustusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel ELi ja Kongo Vabariigi vahel sõlmitud vabatahtlikus partnerluslepingus võetud kohustuste üle, mille eesmärk on parandada metsahaldust ja reformida selle valdkonna õigusakte. Tuleb hoolt kanda selle eest, et metsandussektori tegevus oleks läbipaistev, selles peetaks lugu inimeste õigustest ja see ei kahjustaks keskkonda. Tahaksin rõhutada sõltumatute riiklike kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sõltumatute välisvaatlejate osalust vabatahtlike partnerluslepingute nõuetekohase täitmise järelevalves.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Soovitus ELi ja Kongo Vabariigi vabatahtliku partnerluslepingu kohta sai minu poolthääle, sest selles on kirjas poliitilised ja reguleerivad reformid, mille tulemusena edeneks Kongo puidusektoris hea valitsemistava ja läbipaistvus, et kaoks pettus ja ebaseaduslik puidukaubandus.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Ebaseadusliku puiduga kauplemine on probleem, mis kahjustab tõsiselt tootjariike (sh Kongo Vabariiki) ning arenguriikide ökosüsteeme, eluviise ja majandust. Kahjuks võtab Euroopa Liit endiselt vastu ebaseaduslikku puitu, seega on selle ELi sisenemist takistavad meetmed väga oodatud. Selles mõttes on partnerlusleping, mille eesmärk on teha kindlaks ELi saabuva puidu päritolu ja seaduslikkus, selgelt kasulik meede. Nagu teistegi tarbekaupade puhul, peab tarbijal olema võimalus kindlaks teha selle päritolu ja ta peab olema veendunud, et kaup vastab kõigile selle suhtes kohaldatavatele nõuetele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit on näinud vaeva, et võidelda ebaseadusliku metsaraie vastu, hoida metsaressursse ja edendada nende säästlikku kasutamist kogu maailmas.

Sellepärast on mul hea meel vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimise üle Kongo Vabariigiga sooviga parandada metsahaldust ning vajaduse korral muuta kehtivaid õigusakte, et tagada metsandussektori tegevus, mis oleks läbipaistev, austaks põliselanike õigusi ega aitaks kaasa kahjulikule keskkonnamõjule.

Need lepingud on ebaseadusliku metsaraie kaotamiseks väga tähtsad, kuna nendega lõpetatakse metsade hävitamine ja nende seisundi halvenemine ning vähendatakse sellest tulenevaid süsinikdioksiidi heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas. Selleks tahaksin rõhutada, kui tähtis on paluda komisjonil korrapäraselt koostada ja parlamendile esitada eduaruandeid kõigi kehtivate ja tulevaste lepingute eri sätete rakendamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Lepingu eesmärk on tagada Kongo Vabariigist pärit puittoodete jälgitavus ja sertimine. Need eesmärgid on pealtnäha küll kiiduväärsed, aga meie arvates ei ole need piisavad, et peatada sellise ulatusega metsahävitus ning kaotada sellega seotud oht ökoloogilisest ja keskkonnahoiu seisukohast väga tähtsa vara puutumatusele, mis on kohaliku kogukonna ja põliselanike jaoks ja nende eluviisi säilimiseks hädavajalik. Raportööri enda esile toodud mureküsimused on piisavad selleks, et näidata lepingu nõrku külgi, mispärast me jäime hääletusel erapooletuks. Konkreetselt ei taga leping iseenesest võitlust puutumatute metsade hävitamise ja nende seisukorra laialdase halvenemise vastu, vaid võib isegi sellele kaasa aidata, kui ei ole täiendavaid meetmeid, sest selle lepingu eesmärk on edendada puittoodete importi Kongo Vabariigist ELi. See võib tekitada selge vastuolu ELi eesmärkidega võidelda kliimamuutuse vastu ja kaitsta elurikkust. Samuti tuleb rõhutada (nagu raportöör seda teebki), et puuduvad sihtotstarbelised rahalised vahendid, samuti lepingu rakendamiseks vajalikud inimesed ja tehniline tugi.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult.(IT) Nagu Kamerunigagi seotud sätete puhul, otsustasin Yannick Jadot’ soovitust toetada, kuigi mul on kahju, et Lissaboni lepinguga ei ole Euroopa Parlamendile antud muutmisvolitusi, vaid ainult nõusolekuvolitused. Kongo ekspordib igal aastal enam kui 250 miljoni euro eest puitu ja puittooteid, millest pool tuuakse ELi. Vaatamata sellele, et ikka veel (nagu Kamerunigi puhul) püsib kahtlus, kas hääletusel olev leping on tulemuslik, otsustasin seda toetada, sest see on esimene samm puidukaubanduses pettuse ja ebaseaduslikkuse vastu võitlemisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Olin selle dokumendiga nõus, sest Kongo ja Euroopa Liidu vahelise vabatahtliku partnerluslepingu eesmärk on luua õigusraamistik, mille abil tagada puidu jälgitavus, kehtestada valitsusepoolsed ja sõltumatud kontrollimenetlused, mis kinnitavad, et kogu Kongost Euroopa turgudele eksporditav puit on omandatud, raiutud, veetud ja eksporditud seaduslikult. Minu arvates peame kaotama ebaseadusliku puidukaubanduse ja korruptsiooni ning looma mõjusa ja läbipaistva puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontrolli süsteemi. Kongo ekspordib enam kui 250 miljoni euro eest puitu ja puittooteid, millest pool tuuakse Euroopa Liitu. Seni on 20% Kongost Euroopa turule imporditud puidust kas toodetud, müüdud, töödeldud või eksporditud ebaseaduslikult. Korduvad sõjad aastatel 1993–1999 ei aidanud olukorra paranemisele kuidagi kaasa ja avasid tee korruptsioonitulvale. Seega oli pettusega seotud puidukaubanduse vastu võitlemiseks hädavajalik kehtestada meetodid, mis võimaldavad tihti keerukat kaubandusvoogu paremini analüüsida ja jälgida. Tuleb rõhutada, et need vabatahtlikud puidukaubanduslepingud ei tohi minna vastuollu ELi üldeesmärgiga võidelda kliimamuutuse vastu, peavad tagama säästva metsakasutuse, peatama metsade hävitamise ja metsade seisundi halvenemise ning vähendama sellega seotud süsinikdioksiidi heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse kadu kogu maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Nagu me kõik teame, pärineb suur hulk Euroopa Liidus kasutatavast puidust Kongo Vabariigist. Seal töötavate vabaühenduste korraldatud uurimuste kohaselt on vähemalt 20% Kongo puidust ebaseaduslikku päritolu. Metsaõigusaktide täitmise järelevalvet käsitleva otsuse eelnõu kohta koostatud soovituse eesmärk on teha Kongos sama, mida Euroopa Liit saavutas Kameruniga, see tähendab astuda samme selle nimel, et puiduturul ei oleks ebaseaduslikke ja seega lubamatuid moonutusi. Soovituses väidetakse, et seda on võimalik saavutada, kui võetakse vastu meetmed, mis võimaldavad ELil tagada see, et partnerluslepingute alusel algatatud reformid muudavad majanduse puhtamaks nii seaduste kui ka keskkonna vaatevinklist, et riik oleks kaitstud kuritegevuse ja loodusvarade väärkasutamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Kongo ekspordib enam kui 250 miljoni euro eest puitu ja puittooteid, millest pool tuuakse Euroopa Liitu. Seni on vabaühenduste korraldatud uuringud näidanud, et 20% Kongost Euroopa turule imporditud puidust on kas toodetud, müüdud, töödeldud või eksporditud ebaseaduslikult. Korduvad sõjad aastatel 1993–1999 ei aidanud olukorra paranemisele kuidagi kaasa ja avasid tee korruptsioonile. Seega oli pettusega seotud puidukaubanduse vastu võitlemiseks hädavajalik kehtestada meetodid, mis võimaldavad tihti keerukat kaubandusvoogu paremini analüüsida ja jälgida. Vabatahtlik partnerlusleping peaks aitama võidelda korruptsiooni vastu ja vähendada märkimisväärselt ebaseadusliku puiduga kauplemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Elurikkuse rüüstamise vastu võitlemise puhul on metsade hävimise küsimus vaieldamatult oluline. See on tingitud peamiselt tänapäevasest tootmisele suunatud mõtlemisest üleilmastumisel ning on seega endiselt täiesti seaduslik. ELi ja Kongo kahepoolse vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine metsade ebaseadusliku kasutamise vastu võitlemiseks on vaid poolik samm selle suunas, et luua vajalik kõigi keskkonnakuritegude karistamist hõlmav süsteem. Riigiasutused peavad tagama ekspordilubade andmise ja kontrollimisega seotud otsuste sõltumatuse ning metsade väära kasutamise vastu võitlemiseks tuleb anda abi. Selliste meetmete puudumine on eriti kahetsusväärne.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Metsa raiutakse Aafrika riikides sageli ebaseaduslikult ja see mõjutab palju tootjariikide loodusvarade kaitsmist ning on kahjulik ka elurikkusele, inimeste elukvaliteedile ja tulevikuväljavaadetele. Loodan, et Kongo Vabariigiga sõlmitud lepinguga võideldakse tõhusalt ebaseadusliku raietegevuse vastu selles riigis, parandades kõnealuses majandusharus töötavate inimeste elutingimusi, ning aidatakse kaasa elurikkuse suurenemisele ja loodusvarade kaitsele Kongos.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Sellisel lepingul on tähtsust ainult siis, kui saame olla kindlad, et välisettevõtted ei kasuta enam ära kohalikke ettevõtteid, kellel puuduvad teadmised metsandusest ja keskkonnast, ning kui Kongo Vabariik hakkab korruptsiooni vastu võitlema. Eesmärgiks peab olema metsandussektor, kus tegutsetakse vastutustundlikult ja tulevaste põlvkondadega arvestades. Kuni kohalikud inimesed ei ole neist küsimustest teadlikud, jätkuvad pettused.

Seni kuni langetamisega seotud õigusnormide eiramisele ei järgne märkimisväärseid karistusi ja sanktsioone, on ELi leping täiesti kasutu. Isegi kui puid hakatakse langetama valikuliselt, ei tohi me unustada, kui palju puid läheb kaotsi transportimise käigus, näiteks selleks, et puudest teid teha. Kuigi lepingust ei tasu imet loota, on see samm õiges suunas, mistõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja ELi toodavate puittoodetega kauplemist, sai samuti minu poolthääle. Mul on hea meel eesmärgi üle luua õigusraamistik, millega tagatakse (muu hulgas) puittoodete päritolu kindlakstegemine ja jälgitavus, kehtestatakse sõltumatu riiklik kontrollikord, mille alusel kinnitatakse, et kõik Kongo Vabariigist Euroopa turule eksporditavad puittooted on hangitud, ülestöötatud, transporditud ja eksporditud seaduslikult, et panna Kongo metsandussektoris alus seaduslikule metsamajandusele ja -kasutusele ning parandada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust.

9. mail 2009 Kongo ja ELi vahel sõlmitud vabatahtlikust partnerluslepingust tahaksin esile tõsta vabatahtliku partnerluslepingu määratlustest tulenevate kriteeriumide täitmist, kaasa arvatud läbirääkimisprotsessis, mille tulemusena sõlmiti uuenduslik leping, mille eesmärk on võidelda tõhusalt ebaseadusliku puidukaubanduse ja korruptsiooni aluseks oleva halva metsahalduse vastu ning luua tõhus ja läbipaistev puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontrollimise süsteem.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu ja Kongo Vabariigi vahel sõlmitud vabatahtliku partnerluslepingu eesmärgid on luua õigusraamistik, mille abil tagada puidu jälgitavus, kehtestada valitsusepoolsed ja sõltumatud kontrollimenetlused, mis kinnitavad, et kogu Kongost Euroopa turgudele eksporditav puit on liikunud seaduslikke kanaleid pidi, ning toetada metsaõigusnormide täitmist ja metsahaldust.

Vabaühenduste korraldatud uuringud on näidanud, et 20% Kongost Euroopa turule imporditud puidust on kas toodetud, müüdud, töödeldud või eksporditud ebaseaduslikult. Sellepärast, kallid kolleegid, on hädasti vaja kehtestada ebaseadusliku puidukaubanduse vastu võitlemise meetmed.

Kongo ja ELi vahelises vabatahtlikus kaubanduslepingus on ette nähtud mitu poliitilist ja reguleerivat reformi, mis võimaldavad Kongo metsandussektoril luua hea valitsemistava ja suurema läbipaistvuse. Vaja on hoolt kanda selle eest, et ette võetud poliitilised ja reguleerivad reformid vähendavad vaesust ja parandavad märkimisväärselt inimeste elutingimusi.

Leping hakkab kehtima pärast lubatud seadusandlike muudatuste rakendamist ja õiguspärasust kontrolliva süsteemi sisseseadmist. Kõigil neil põhjustel pooldan raportööri ettepanekut järgida nõukogu seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Kongo ja ELi vahelises vabatahtlikus kaubanduslepingus on ette nähtud mitu poliitilist ja reguleerivat reformi, mis võimaldavad Kongo metsandussektoril luua hea valitsemistava ja suurema läbipaistvuse. Peame hoolt kandma selle eest, et kogu puit ja kõik puittooted, mis on pärit Kongost ja tuuakse Euroopa turule, oleksid seaduslikud ning et läbiviidud reformid tagaksid kohalike ja põliselanike õigustest lugupidamise, parandaksid rahva elutingimusi ja keskkonnahoidu ning oleksid mõjusad korruptsiooni vähendamisel ja kohaliku kodanikuühiskonna võimekuse suurendamisel.

Seetõttu hääletasin selle lepingu sõlmimise poolt ning loodan, et selle täitmisel arvestatakse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse tegevuskava raames võetud kohustuste ja selle eesmärkidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Pooldan seda resolutsiooni, sest arvan, et peame püüdma seda tõsist probleemi, mis kaasneb metsade hävitamise ja kahjustamisega, kuidagi lahendada. Metsade puutumatuse säilitamine on endiselt üks esmatähtsaid küsimusi.

Komisjon ja nõukogu peavad suurendama oma jõupingutusi, et tagada Kongo Vabariigis inimõigustest lugupidamine. Teine ennetamist nõudev probleem on korruptsioon, mida on vaja olulisel määral vähendada. Selleks et tagada korruptsiooni vähenemine, on vaja toetada meetmeid, millega kindlustatakse riigi kohtusüsteemi sõltumatus ja uute kohtumenetluste väljatöötamine.

Samuti on vaja ajakohastada õigusakte, mille eesmärk on parandada sotsiaalset õiglust ning kohalike ja põliselanike inimõigustest lugupidamist. Lõpetuseks soovin rõhutada, et puidu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kehtestamiseks on vaja täiendavaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid.

 
  
  

Soovitused: Yannick Jadot (A7-0371/2010) ja (A7-0370/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult.(DE) Euroopa Parlamendi nõusolek Euroopa Liidu ning Kameruni Vabariigi ja Kongo Vabariigi vahel sõlmitud vabatahtlikele partnerluslepingutele on tähtis samm võitluses ebaseadusliku raietegevuse ja puidukaubanduse vastu. Selget jälgitavust tagav sertimissüsteem on kasulik mitte ainult Euroopa majandusele ja eelkõige Euroopa puidutööstusele, vaid ka Kameruni ja Kongo majandusele ja puidutööstusele. Olen kindlalt nende kahe lepingu poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – FLEGTi (metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus) raames on troopilist lehtpuitu eksportivad riigid hakanud ELiga sõlmima vabatahtlikke partnerluslepinguid, millega püütakse tagada puidu jälgitavus ja õiguspärasus ning nende kontrollimise kord. Kongo Vabariigi ja Kameruniga sõlmitud vabatahtlike partnerluslepingute (FLEGT) eesmärk on luua õigusraamistik, mille abil i) tuvastada õigusrikkumised ja tagada puidu jälgitavus, ii) kehtestada sõltumatu kontrollikord, et sertida kogu partnerriigi eksport Euroopa turule, et Kongo ja Kameruni metsade majandamine oleks õiguspärane, ning iii) parandada metsaõigusnormide ja -halduse kohaldamist. Üks vabatahtlik partnerlusleping sõlmiti juba 2009. aastal ELi ja Ghana vahel. Lissaboni lepinguga anti Euroopa Parlamendile kaasotsustusvolitused ja parlament peab andma Kameruni ja Kongo Vabariigiga sõlmitavatele vabatahtlikele partnerluslepingutele ametliku heakskiidu. Tulevikus tuleb sõlmida veel vabatahtlikke partnerluslepinguid, eelkõige mõne Aasia riigiga ja Kongo Demokraatliku Vabariigiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin nende resolutsioonide poolt, sest pean vajalikuks säilitada looduslikud metsad, mille raie võib soodustada metsade seisundi halvenemist ja nende hävimist ning üldise keskkonna hävimist.

Seetõttu on metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskavaga kooskõlas oleva vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimiseks vaja reformida metsandussektori õigusraamistikku ning tagada sotsiaalsete ja keskkonnakriteeriumide täitmine. Sotsiaalse õigluse parandamiseks mõeldud õigusakte tuleb ajakohastada, et arvestada põliselanike ja kohalike kogukondade õigustega, tagades nii nende otsese osalemise uute õigusaktide koostamises ja läbipaistvuse tagamises.

Komisjon peab hoolt kandma selle eest, et arvestatakse kohalike kogukondade õigustega, sest nemad on sageli kliima ja keskkonna olukorra halvenemise esimesed ohvrid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Euroopa Parlament hääletas mitme Euroopa Liidu ning Kongo ja Kameruni vahel sõlmitava lepingu üle, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku puidukaubandusega.

Nende rahvusvaheliste lepingute eesmärk on tagada ELi eksporditava puidu jälgitavus, et võidelda metsade hävitamise vastu, säilitada elurikkus ja kaitsta põlisrahvaste õigusi.

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni raportöör Yannick Jadot võttis arvesse mitut muudatusettepanekut, mille esitas Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon.

Raportid vajavad veel rakendamist ja me peame hoolt kandma selle eest, et komisjon Euroopa Parlamendi seisukohtadega ikka arvestaks.

Sellegipoolest võivad need lepingud pakkuda tuge kõigile, kes tahavad teistsuguseid suhteid lõunamaadega, eelkõige Sahara-taguse Aafrika riikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Pooldasin vabatahtlike partnerluslepingute sõlmimist ELi ning Kameruni Vabariigi ja Kongo Vabariigi vahel. 2011 on rahvusvaheline metsa-aasta. Terved metsad on kohaliku elurikkuse säilitamiseks hädavajalikud ja aitavad palju kaasa meie kliimaeesmärkide saavutamisele, sest need toimivad looduslike CO2 hoidlatena. Taimestikku ja puistuid hävitatakse kogu maailmas, kaasa arvatud Kesk-Aafrikas. Satelliidifotodelt on näha, et viimase 30 aasta jooksul on Aafrika metsad ja muu taimkate vähenenud umbes 25 000 km2 võrra. Need uued partnerluslepingud soodustavad vastutustundlikku majandamist nende riikide metsandussektoris. On ju EL nende eest kaudselt vastutav, kuna impordib sealt puitu. EL tunnistab nüüd seda vastutust. Puittoodete jälgitavuse ja õiguspärasuse kontrollimise süsteemi loomine tekitab ka vajaliku läbipaistvuse.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: (B7-0022/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  John Attard-Montalto (S&D), kirjalikult. – Kuigi resolutsioonis on juttu tööviisadest, on väga ebatõenäoline, et Vaikse ookeani piirkonna riikide kodanikud valivad tööotsinguteks just Malta, mitte ülejäänud ELi. Sellepärast hääletasin esitatud algteksti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult.(FR) Resolutsioonis on selgitatud parlamendi mureküsimusi seoses vahepealse majanduspartnerluslepinguga. Selles juhitakse tähelepanu lepingu eesmärkidele (areng ning ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheliste kaubandussidemete tugevdamine) ja toonitatakse töödeldud kalatoodete suhtes kohaldatavatest päritolureeglitest tehtava erandi tõttu tekkinud probleeme. Kuna ma ei ole lepinguga nõus, andsin vastuhääle ka resolutsioonile, sest selles ei rõhutata piisavalt töödeldud kalatoodete (eelkõige tuunikala) suhtes kohaldatavatest päritolureeglitest tehtava erandi tõttu tekkinud mureküsimusi.

Ootan, et Euroopa Komisjon esitaks meile lepingus sätestatud mõjuhinnangu. Selles analüüsitakse lepingu mõju tööhõivele ELis ja Vaikse ookeani piirkonna riikides ning ELi kalandusele ja kalatöötlemisele. ELi turule saabuva tuunikala päritolu ei ole võimalik tuvastada. Hoian silma peal läbirääkimistel lõpliku partnerluslepingu üle ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel ning teen kõik selleks, et leping ei sisaldaks ühtegi erandit Paapua Uus-Guinealt pärit töödeldud kalatoodete päritolu suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel jõupingutuste üle tihendada Vaikse ookeani piirkonna riikide ja ELi kaubandussuhteid, et soodustada piirkondlikku lõimumist ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide majanduse kaasamist maailmamajandusse.

ELil on tähtis roll AKV riikide säästva sotsiaalse ja majandusliku arengu soodustamisel ning nendes riikides vaesuse kaotamisele kaasaaitamisel. Seetõttu peavad kaubandussuhted selle piirkonna ja ELi vahel toetama ja suurendama kaubavahetust, säästvat arengut, piirkondlikku integratsiooni, edendades samal ajal majanduse mitmekesistumist ja vaesuse vähendamist.

Kaubanduspoliitika on praeguse finants- ja majanduskriisi tõttu arenguriikidele tähtsam kui kunagi varem. Soovin võimalikult kiireid läbirääkimisi kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks kõigi 14 AKV riigiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Ole Christensen, Dan Jørgensen, Christel Schaldemose ja Britta Thomsen (S&D), kirjalikult. (DA) Seoses muudatusettepanekuga 6, mis puudutab lõike 23 punkti 3, oleme arvamusel, et kolmanda riigi kodanikule viisa andmise üle peab alati otsustama konkreetne liikmesriik ise. Kui tegu on tööviisaga, peab asjaomases liikmesriigis toimuma töö samadel tingimustel nagu ELi kodanike puhul. Samuti tahaksime täpsemat määratlust fraasile „hooldajatena ja sarnastel kutsealadel”.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Kaubanduspoliitika on praeguse finants- ja majanduskriisi tõttu arenguriikidele tähtsam kui kunagi varem. Piirkonna eripära arvestades on suurim potentsiaal eksporti tulevikus suurendada kalandusel ning kalandusega seotud tegevusel ja tootmisharudel, tingimusel et kalandusega tegeletakse keskkonda säästvalt.

Kaubandusabi eesmärk on tugevdada arenguriikide suutlikkust saada kasu uutest kaubandusvõimalustest.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise vahepealse partnerluslepingu teemalise resolutsiooni poolt, lähtudes asjaolust, et see on vaid üks samm lähemale läbirääkimistele, mis käsitlevad uut, kõikehõlmavamat partnerluslepingut.

Ühtlasi peab Euroopa Komisjon meeles pidama, et tulevase lepingu üle tuleb läbi rääkida rohkemate riikidega kõnealusest piirkonnast, et see leping ei tekitaks seal lahkhelisid. Lisaks ei tohi lepinguga lubada kolmandate riikide ettevõtetel kasutada ELi tollimaksuvabastust, sest see kahjustab kohalikke majandusharusid, töötajaid ja sissetulekuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest usun, et partnerlusleping soodustab piirkondlikku lõimumist ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduse kaasamist maailmamajandusse, soodustades ühtlasi ka nende riikide säästvat sotsiaalset ja majandusarengut, mis aitab kaasa vaesuse vähendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kuigi ELiga on sõlminud vahepealsed partnerluslepingud ainult Paapua Uus-Guinea ja Fidži, arvan, et need väärivad meie toetust, sest nii saab Euroopa turg olla kohalikele toodetele avatud ja ühtlasi võimaldab see järk-järgult avada ka nende riikide turu ELi toodetele. Loodan, et kaubandussuhted Vaikse ookeani piirkonna riikide ja ELi vahel arenevad ja tihenevad, arvestades ühtlasi erinevate alade eripäraga ja vaeseimate piirkondade erivajadustega. Seetõttu tuleb sellist kaubandussüsteemi kasutada lepingu sõlminud riikide arenguvajadusi arvestades ja neid leevendades. Võimalikus laiahaardelises lepingus ei tohiks kahe silma vahele jääda järgmised resolutsioonis nimetatud tähtsaimad teemad: 1) läbirääkimised intellektuaalomandiõiguste teemal, 2) riigihangete läbipaistvus ja 3) tööviisade andmine.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelisele partnerluse vahelepingule heakskiidu andmisega kaasas olevas resolutsioonis, mille koostaja ma olin, kiidetakse küll vahepealse majanduspartnerluslepingu sõlmimine ainult Fidži ja Paapua Uus-Guineaga heaks, aga väljendatakse veendumust, et täieõiguslik majanduspartnerlusleping tuleb sõlmida kõigi Vaikse ookeani piirkonna 14 saareriigiga. See on tähtis selle piirkonna solidaarsuse, ühtekuuluvuse ja lõimituse seisukohalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheliste majanduspartnerluslepingute eesmärk peab olema soodustada kaubavahetust, säästvat arengut, piirkondlikku integratsiooni, edendades samal ajal majanduse mitmekesistumist ja vaesuse vähendamist. Kuigi praegu on lepingu allkirjastanud ainult Paapua Uus-Guinea ja Fidži, on see tähtis samm selle 14 riigist koosneva piirkonna majanduse ja maailma kaubanduse arengu seisukohalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Paljude arvamus, et kaubandussuhete edendamine selle piirkonna ja ELi vahel peaks soodustama ja suurendama kaubavahetust, säästvat arengut ja piirkondlikku integratsiooni, edendades samal ajal majanduse mitmekesistumist ja vaesuse vähendamist, on väga tähtis osa sellest Euroopa Parlamendi resolutsioonist, mis käsitleb EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel sõlmitud vahepealset partnerluslepingut. Selle vahelepinguga saavutatakse aastatuhande arengueesmärgid.

See koos tõelise piirkondliku turu loomisega on tähtis alus majanduspartnerluse vahelepingu edukaks rakendamiseks ning sama kehtib ka võimaliku kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu kohta. Piirkondlik lõimumine ja koostöö on Vaikse ookeani piirkonna riikide sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks hädavajalikud.

Andsin poolthääle, sest olen veendunud, et majanduspartnerlusleping soodustab nende piirkondade majanduse arengut, ning nõustun resolutsioonis esitatud mureküsimuste käsitlusega ehk sellega, et sellise arenguga peab kaasnema keskkonnahoiu- ja kaasamispoliitika. Lissaboni lepingus kehtestatud pädevuste kohaselt on parlamendi kohus lepingu rakendamisel silma peal hoida.

 
  
MPphoto
 
 

  Maurice Ponga (PPE), kirjalikult.(FR) Mul on hea meel Euroopa Parlamendi otsuse üle kiita heaks vaheleping, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel. Lepinguga näidatakse, et Euroopa Liit hoolib sellest maailmaosast, ja sellega saadetakse kõnealuse piirkonna riikidele jõuline poliitiline sõnum. Mul on selle üle hea meel. Lepingu heakskiitmise otsusega kaasas olev poliitiline resolutsioon annab võimaluse juhtida tähelepanu meie nõuetele. Tahame luua Vaikse ookeani piirkonna riikidega tasakaalus ja õiglased suhted, mis võimaldavad nendel saareriikidel areneda, aga kus on samas ka ELi kodanike huvid kaitstud. Kuigi vaheleping sisaldab konkreetseid sätteid kalatoodete päritolureeglite kohta, oli selle erandi käsitlemine vajalik. Selleks et erand, mis peaks võimaldama luua töökohti ja rikkust, oleks kohalikele tõeliselt kasulik ega kahjustaks ELi kalatöötlemist ja -konserveerimist, oli vaja kiiresti hinnata selle erandi mõju ja vajaduse korral see kaotada. On olemas tagatised, et leping on õiglane ja et vajaduse korral võetakse meetmeid kaitsmaks meie huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel sõlmitud vahepealset partnerluslepingut käsitleva resolutsiooni poolt lootuses, et see leping, mis piirdub praegu ainult kahe riigi – Paapua Uus-Guinea ja Fidžiga, on ettevalmistus kõikehõlmavama lepingu sõlmimiseks. Sellise lepingu abil saaks kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega edendada Vaikse ookeani piirkonnas säästvat sotsiaalset ja majanduslikku arengut, vähendada vaesust ning parandada piirkondlikku lõimumist ja koostööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Paapua Uus-Guinea, Fidži ja Euroopa Ühendus parafeerisid vahepealse partnerluslepingu 14. detsembril 2007.

Need olid ainsad Vaikse ookeani piirkonna riigid, kes selle lepingu sõlmisid, sest nad tegutsesid kõige rohkem Euroopa Liiduga kaubandussuhete säilitamise nimel ning peamiselt sellepärast, et nad tahtsid kaitsta oma suhkru- ja tuunikalatööstust. Lepingust peaks tõusma neile riikidele lisakasu, kuna on kehtestatud uus õigusnorm tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääsu kohta.

Parem pääs ELi turule loob nende jaoks ka paremad investeerimisvõimalused, mis on kasulik ka tööhõive seisukohast. Majanduspartnerluslepinguga kavatsetakse järgmise sammuna luua ajutine komisjon, kes peab kontrollima regulaarselt lepingu täitmist ning mõju kohalikule ühiskonnale ja majandusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult.(FR) Resolutsioonis on selgitatud parlamendi mureküsimusi seoses majanduspartnerluse vahelepinguga. Selles juhitakse tähelepanu lepingu eesmärkidele (areng ning ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheliste kaubandussidemete tugevdamine) ja toonitatakse töödeldud kalatoodete suhtes kohaldatavates päritolueeskirjades tehtava erandi tõttu tekkinud probleeme. Sellepärast hääletasingi selle resolutsiooni poolt ja toetasin roheliste esitatud muudatusettepanekuid, mis ühtivad täielikult meie mureküsimustega. Ootan, et Euroopa Komisjon esitaks meile lepingus sätestatud mõjuhinnangu, ja hoian lõpliku partnerluslepingu üle toimuvatel läbirääkimistel hoolega silma peal.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda majanduspartnerluse vahelepingut, mis sõlmitakse Paapua Uus-Guinea ja Fidžiga, sest tihedad sidemed Vaikse ookeani piirkonna eksportijariikidega on tähtsad. Vaatamata mõne parlamendiliikme kõhklustele arvan, et peame soodustama tihedamat koostööd nende riikidega, sest nii saab EL jälgida tuunikala ja teiste kalaliikide püügimahte ja konserveerimist Paapua Uus-Guineas. See majandusharu on selles vaesunud riigis loonud kohalikele elanikele sadu töökohti.

 
  
  

Soovitus: David Martin (A7-0365/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest arvan, et see aitab luua Fidži ja Paapua Uus-Guineaga uue kaubanduskorra, mis on kookõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega. Kaubavahetust käsitlevad majanduspartnerluse vahelepingud on lepingud, millega tahetakse vältida kaubanduse hääbumist Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ning Euroopa vahel. Kuigi vahelepinguid võib pidada protsessi esimeseks etapiks, on need õiguslikus mõttes täiesti iseseisvad rahvusvahelised lepingud, mis ei pruugi viia täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseni. Mul on hea meel soovituste üle, milles käsitletakse lõplike lepingute sõlmimist, nende lepingute rahastamiseks mõeldud vahendite võimalikku päritolu ELis, sest need ei tohiks tulla Euroopa Arengufondist, vajadust luua parlamendikomisjon, kes teostab lepingu täitmise üle järelevalvet, ja läbivaatamisklauslit, kus on ette nähtud üleilmne mõju hindamine kolme kuni viie aasta jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  Bastiaan Belder (EFD), kirjalikult. (NL) Majanduspartnerluslepingud peaksid soodustama kaubandust ELi ning Paapua Uus-Guinea ja Fidži vahel, arengut, säästvat majanduskasvu ja vaesuse vähenemist. Nende riikide arengu jaoks on määrava tähtsusega piirkondlik lõimumine. Sellepärast peaks komisjon selgitama, kuidas need vahelepingud sellele kaasa aitavad. Peame selle piirkonna riikidega sõlmima lõpliku lepingu. Päritolureeglite leevendamine on Paapua Uus-Guineale suurepärane võimalus oma majanduse edendamiseks.

Siiski on oluline, et tagaksime, et vaeseimaid riike ei kasutata lihtsalt transiidiriigina selliste teistest riikidest pärit toodete edastamiseks, mille suhtes sellist erikorda ei kohaldata. Kohaliku majanduse huvid on siinkohal kõige tähtsamad. Komisjon peaks jälgima lepingu täitmist ja võtma sobivaid meetmeid, kui mõjuhinnangus tuvastatakse tõsiseid turumoonutusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult.(FR) Selle lepinguga antakse Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit toodetele eelistingimused pääsuks ELi turule. Pooldan selle piirkonna arendamist, aga mulle on vastuvõetamatu erandi lubamine seoses töödeldud kalatoodete suhtes kohaldatavate päritolureeglitega. Selline erand loob ju ELi konservitööstuse jaoks ebaõiglase konkurentsi ja ei ole tegelikult kasulik ka kohalikule elanikkonnale.

Lisaks on Paapua Uus-Guineast pärineva tuunikala import viimase kahe aastaga kahekordistunud ja on põhjust karta, et see suundumus süveneb. Kalanduskomisjoni aseesimehena otsustasin hääletada selle lepingu vastu, sest selles eiratakse kalanduskomisjoni otsust, mille kohaselt tuleks töödeldud kalatoodete puhul kaotada päritolureeglitest tehtav erand vahepealse partnerluslepingu üle toimunud läbirääkimiste lõpuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Vaatamata sellele, et majanduspartnerluse vahelepingutega on nõustunud vähe riike, näitavad sellised lepingud ELi soovi toetada Vaikse ookeani piirkonna riikide arengut enama kui pelga abiga ja tugevdada sealset majandust, mille tulemusena loodetakse suurendada uute ettevõtete ja töökohtade teket ning inimeste ja kaupade liikumist. Kuigi põhimõtteliselt olen ma sellise vahendiga nõus, ei saa ma eirata kõhklust seoses majanduspartnerluslepingu mõjuga kalandusele. Seetõttu tahaksin, et komisjon käsitleks seda teemat eriti põhjalikult, ning pean õigustatuks raportööri nõuet, et komisjon esitaks parlamendile aruande Vaikse ookeani piirkonna kalanduse ja sealsete kalavarude haldamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Nõustun nõukogu otsuse eelnõuga majanduspartnerluse vahelepingute sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja kahe Vaikse ookeani piirkonna riigi – Paapua Uus-Guinea ja Fidži – vahel järgmistel põhjustel: 1) need riigid on piirkonna suurima majandusega ning on varem juba sõlminud majanduspartnerluslepingud ELiga; 2) vaatamata sellise partnerluse piirkonna teistele riikidele laiendamisest saadavale võimalikule kasule ei ole seda olnud võimalik teha; 3) see on vaheleping, mida parlament peab uuesti hindama, kui tahame selle kõikehõlmavaks muuta; 4) Fidži on ELile andnud lubaduse pidada rohkem lugu inimõigustest ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetest; 5) vaatamata selle piirkonna kodanikuühiskonna esindajate ja poliitikute kriitikale võib see partnerlus kaasa aidata nende riikide strateegilisele arengule.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Oleme kaua kritiseerinud majanduspartnerluslepingute sõlmimist Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega. Vaatamata nende lepingute otstarbele ja esitlemise retoorikale on nende sisuline eesmärk vabakaubandus koos kõigi sellega seotud väga kahjulike tagajärgedega. Hiljutisel AKV–ELi parlamentaarsel assambleel, mis toimus 2010. aasta detsembris, väljendas AKV riikide nõukogu muret selle pärast, et Euroopa Komisjon ei arvesta nende vastuseisuga küsimustes, mis on seotud nende riikide majanduse kaitsmisega. Samuti esineb vastuolu komisjoni paljukiidetud paindlikkuse ja tehnilistel läbirääkimistel võetud jäikade seisukohtade vahel. Fidži ja Paapua Uus-Guineaga sõlmitud majanduspartnerluse vahelepingutega seoses on Vaike ookeani piirkonna ühiskondlikud ja poliitilised organisatsioonid ELi palju kritiseerinud sellepärast, et ta on avaldanud neile riikidele lepingu sõlmimiseks survet, hirmutades neid ELi turule soodustingimustel pääsust ilmajäämisega. Kriitikud on rääkinud ka sellest, et Vaikse ookeani riikide vahel on solidaarsus pärast lepingu sõlmimist märkimisväärselt vähenenud, tekitades nii lahkhelisid, mis on viinud teatavate piirkondlike rühmade lagunemiseni vahelepingute sõlmimiseks avaldatava surve tõttu.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Ei ole midagi tähtsamat kui laste tervis ning laste õiguste ja heaolu kaitsmine. Lastel peab olema ka õigus pereelule ja nad ei tohiks elada kaua lastekodus.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) ELi ja Vaikse ookeani riikide vahel sõlmitava lepinguga kehtestatakse Paapua Uus-Guineale üldine erand kalatoodete (eelkõige tuunikala) päritolu suhtes kohaldatavates reeglites. See säte tähendab seda, et sellest riigist saabunud kaupa võib lugeda Paapua omaks ning seetõttu tollimaksust ja kvootidest vabastatuks ka siis, kui kalurid, püügikohad ja konservitootjad ei ole Paapuast pärit.

Kasu saavad sellest Hiina, Austraalia, Tai ja teiste riikide kalurid, kes lossivad oma püügi Paapua sadamates. Samuti nende riikide kalakonservitehased, kes tegutsevad Paapua Uus-Guineas, aga annavad kahtlastel tingimustel tööd välismaalastele. Selle ebaõiglase ja ebaseadusliku konkurentsi tagajärjed on selgelt kõige rängemad Euroopa, eelkõige Prantsusmaa kalandussektori jaoks.

Euroopa Liidus suurenes ajavahemikul 2008–2009 Paapua Uus-Guineast pärineva tuunikala import 76%; ainuüksi Prantsusmaal ulatus kasv samas ajavahemikus 1500 protsendini. Selle erandi kahjulik sotsiaalne ja majanduslik mõju on hästi teada ning hirm selle piirkonna kalavarude pärast on täiesti õigustatud. Sellepärast hääletasin ma selle lepingu vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Vaikse ookeani riigid moodustavad ainulaadse ala, mis koosneb peamiselt saareriikidest, kus elab palju erinevaid rahvusi ja mille kultuur on Euroopa omast väga erinev. Neil on vaja teistsuguseid poliitilisi ja majanduslikke prioriteete. Nendega lepingu sõlmimisega tahame soodustada kaupade ja teenuste vaba liikumist, mis peaks olema mõlema poole kaubandusele kasulik. Peame siiski hoolt kandma ka selle eest, et turu liberaliseerimise poole püüeldes ei nähtaks meid ainult vaheletungijana, kes tahab kindlustada loodusvarade kättesaadavuse ja kahjustab selle käigus solidaarsust, nagu kriitikud seda ette kujutavad. Sõlmigem need lepingud, avagem turud ja edendagem konkurentsivõimet, aga juhtigu meie tegusid alati terve mõistus ja vastastikune kasu, eelkõige siis, kui abistame selliseid piirkondi nagu Vaikse ookeani piirkonna riigid, mida tabavad sageli loodusõnnetused.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult.(DE) Euroopa Ühenduse ja AKV riikide – nimelt Paapua Uus-Guinea ja Fidži – vahelist vahepealset partnerluslepingut tuleb käsitleda sammuna kõikehõlmava lepingu suunas. Vahepealses partnerluslepingus käsitletakse kõiki olulisi kaubanduslepingu valdkondi, aga sellesse võidakse hõlmata ka intellektuaalomandiõigused ja riigihanked. Toetan lepingut, aga ühtlasi tean väga hästi, milline võib olla selle mõju ELi kalandusele. Seetõttu loodan, et komisjon viib läbi mõju hindamise, mida parlament nõuab oma vastu võetud resolutsiooni lõikes 15.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Parlamendis täna vastu võetud algatusega on loodud leping, mis kahtlemata parandab kaubandussidemeid Euroopa Liidu ja mõne Vaikse ookeani piirkonna riigi vahel. Täpsemalt on vahepealne partnerlusleping sõlmitud Paapua Uus-Guineaga ja Fidžiga, kes loodavad kaitsta oma suhkru- ja tuunikalatööstust. Minu arvates soodustab see arengut ja rikkust. Päritolureeglite tõttu loob see nende piirkondade kalanduse ja ekspordisektori jaoks tõelist lisandväärtust. Samuti tuleb rõhutada, et lepingul võib olla suur mõju suhetele teiste Vaikse ookeani piirkonna riikidega, sealhulgas Austraalia ja Uus-Meremaaga.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel, et minu soovitus nõustuda ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduspartnerluse vahelepinguga sai parlamendi enamuse toetuse. Paapua Uus-Guinea, Fidži ja Euroopa Ühendus parafeerisid vahelepingu 14. detsembril 2007. Nimetatud kaks riiki olid sel ajal Vaikse ookeani piirkonnast ainsad, kes lepingu sõlmisid – teised Vaikse ookeani piirkondliku rühma liikmed, kelle kaubavahetuse maht ELiga oli väiksem, otsustasid seda mitte teha. Fidži ja Paapua Uus-Guinea sõlmisid lepingu peamiselt lootuses kaitsta oma suhkru- ja tuunikalatööstust, mis oleksid üldise soodustuste süsteemi all tugevasti kannatada saanud. Vaheleping hõlmab päritolureegleid ja turulepääsu küsimusi. Päritolureeglite puhul hõlmab leping reegleid, mis on seotud kalanduse, tekstiilitööstuse ja põllumajandusega, ning see loob investeerimis- ja tööhõivevõimalusi. Turulepääsu osas võimaldaks leping tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu turgudele, mis pakuks investeerimis- ja tööhõivevõimalusi. Kaubandus- ja arenguküsimusi tuleb käsitleda laiemas piirkondlikus raamistikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) ELi ning Paapua Uus-Guinea ja Fidži vahel sõlmitud vahepealne partnerlusleping on häbiväärse surveavaldamise tulemus. Lepingus on sätestatud, et järkjärgult kaotatakse tollimaksud ulatuses, mis on nende riikide jaoks jätkusuutmatu, samuti kaotatakse ekspordi ja impordi koguselised piirangud ning Paapua Uus-Guineasse ja kõik Fidžile eksporditava põllumajandustoodangu suhtes kohaldatavad toetused. Selles on kirjas ka läbivaatamisklausel kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu üle toimuvate läbirääkimiste eduka lõpuleviimise puhuks. Need lepingud on veel üks tõestus Euroopa Liidu uuskolonialismist. Seetõttu hääletasin vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vaheliste majanduspartnerluslepingute eesmärk peab olema soodustada kaubavahetust, säästvat arengut, piirkondlikku integratsiooni, edendades samal ajal majanduse mitmekesistumist ja vaesuse vähendamist. Kuigi praegu on lepingu allkirjastanud ainult Paapua Uus-Guinea ja Fidži, on see tähtis samm selle 14 riigist koosneva piirkonna majanduse ja maailma kaubanduse arengu seisukohalt. See on esimene samm selles suunas, et laiendada seda lepingut teistele kõnealuse piirkonna riikidele ning edendada nende riikide majandust ja elanikkonna heaolu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin Euroopa Ühenduse ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel sõlmitava vahepealse partnerluslepingu poolt, sest pean Euroopa jaoks oluliseks sõlmida kaubanduspartnerluslepingud kolmandate riikidega, kes suudavad eksportida tooteid, mida Euroopa riikidel on raske kätte saada. Rahvusvahelise kaubanduse arenguga kaasnevad loogiliselt kokkulepped, mis soodustavad kaubandust ja muudavad kaubandusvõrgu ligipääsetavamaks. Läbirääkimised uute majanduspartnerluslepingute üle eesmärgiga edendada AKV riikide piirkondlikku lõimumist algasid 2002. aastal. Kõnealuses lepingus käsitletakse päritolureegleid, mis on seotud kalanduse, tekstiilitööstuse ja põllumajandusega, ning sellega luuakse investeerimis- ja tööhõivevõimalusi ning parandatakse turulepääsu, sealhulgas tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääsu, mis loob investeerimis- ja tööhõivevõimalusi. Vahelepinguga on kaasnenud ka loobumine poliitilisest mänguruumist valitsuste reguleerivate volituste loovutamise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise partnerluslepingu sõlmist käsitleva soovituse poolt järgmistel põhjustel. Fidži ja Paapua Uus-Guinea otsustasid sõlmida selle lepingu peamiselt lootuses kaitsta oma suhkru- ja tuunikalatööstust. Vahelepingus käsitletakse kalanduse, tekstiilitööstuse ja põllumajandusega seotud päritolueeskirju ning kehtestatakse erandid, mis võivad küll kahjustada ELi mõne tööstusharu konkurentsivõimet. Tuunikala konserveerimise sektoriga seoses on Paapua Uus-Guineale antud erand teinud riigist tõelise sõlmpunkti, kus töödeldakse suures koguses mis tahes päritolu (Filipiinidelt, Taist, Hiinast, USAst, Austraaliast jne) tuunikala. Tuunikala lossitakse Paapua Uus-Guinea sadamates, kus seda töödeldakse tehastes, mille asjaomaste riikide ettevõtjad on sinna kiirkorras rajanud ainsa eesmärgiga: saada kasu täielikust tollimaksuvabastusest, mida EL vahelepingu alusel pakub. See on kahjustanud ELi konservitööstust, mis on kaevanud ebaõiglase konkurentsi üle.

Sellepärast ühinen raportööri nõudega, et parlamendile tuleb esitada aruanne Vaikse ookeani piirkonna riikide kalanduse eripära kohta, et hinnata nende meetmete võimalikku tegelikku mõju ELi turule.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel algasid läbirääkimised uute majanduspartnerluslepingute üle 2002. aastal, et asendada seni kehtinud ühepoolne süsteem, mille puhul olid AKV riigid kaubanduse vallas eelisolukorras.

Kuna erihuvid olid iga riigiga eraldi toimuvate läbirääkimiste teema ja lepingute kohe sõlmimine ei olnud tõenäoline, otsustati sõlmida majanduspartnerluse vahelepingud kaubavahetuse kohta 2007. aasta lõpuks. Lepingutega taheti vältida kaubandussidemete katkemist ja need ei pruugi viia kõikehõlmavate majanduspartnerluslepinguteni.

Vaikse ookeani piirkonnas sõlmisid sellise lepingu ainult Fidži ja Paapua Uus-Guinea. Lepingus käsitletakse päritolureegleid, mis on seotud kalanduse, tekstiilitööstuse ja põllumajandusega, ning sellega luuakse investeerimis- ja tööhõivevõimalusi. Euroopa Komisjon loodab sõlmida kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu kogu Vaikse ookeani piirkonna riikide rühmaga. Vastavad kõnelused on praegu käimas.

Minu arvates on asjakohane toetada nõukogu vahepealset partnerluslepingut toetavat seisukohta, sest pean ressursside tagamist üheks esmatähtsaks küsimuseks, eriti kui arvestada nende kasinust ja keskkonna seisukorra halvenemist. Samuti on vaja kümnendivanused lepingud AKV riikidega säilitada, mis siis, et teisel kujul.

 
  
MPphoto
 
 

  Maurice Ponga (PPE), kirjalikult.(FR) Mul on hea meel Euroopa Parlamendi otsuse üle kiita heaks vaheleping, mis on sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel. Lepinguga näidatakse, et Euroopa Liit hoolib sellest maailmaosast, ja sellega saadetakse kõnealuse piirkonna riikidele jõuline poliitiline sõnum. Mul on selle üle hea meel. Lepingu heakskiitmise otsusega kaasas olev poliitiline resolutsioon annab võimaluse juhtida tähelepanu meie nõuetele. Tahame luua Vaikse ookeani piirkonna riikidega tasakaalus ja õiglased suhted, mis võimaldavad nendel saareriikidel areneda, aga kus on samas ka ELi kodanike huvid kaitstud. Kuigi vaheleping sisaldab konkreetseid sätteid kalatoodete päritolureeglite kohta, oli selle erandi käsitlemine vajalik.

Selleks et erand, mis peaks võimaldama luua töökohti ja rikkust, oleks kohalikele tõeliselt kasulik ega kahjustaks ELi kalatöötlemist ja -konserveerimist, oli vaja kiiresti hinnata selle erandi mõju ja vajaduse korral see kaotada. On olemas tagatised, et leping on õiglane ja et vajaduse korral võetakse meetmeid kaitsmaks meie huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et Vaikse ookeani piirkonna riikide ja ELi vaheliste kaubandussuhete edendamine soodustaks kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega selle piirkonna säästvat sotsiaalset ja majanduslikku arengut, vähendaks vaesust ning parandaks piirkondlikku lõimumist ja koostööd. Olen siiski sarnaselt raportööriga mures päritolureeglitest tehtavate erandite pärast ning nende kahjuliku mõju pärast ELi kalatöötlemis- ja -konserveerimise sektorile, mida komisjon peaks piisavalt hindama.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Rohelised säilitavad oma kaua kestnud vastuseisu majanduspartnerluslepingutele AKV riikidega ning ei näe kahe Vaikse ookeani piirkonna riigiga sõlmitava majanduspartnerluse vahelepingu lisandväärtust.

Konkreetsel juhul kardavad rohelised selle Vaikses ookeanis laiali pillutatud piirkonna suuremat killustumist ELiga sõlmitud majanduspartnerluse vahelepingutes lubatud kaubanduse soodustingimuste tagajärjena. Lisaks on ennustatav tavaekspordi – peamiselt toormaterjalide, nagu vask, suhkur, kuivatatud kookos, kala ja palmiõli (agrokütus!) – piiramatu kasv täielikult vastuolus säästva arengu vajadustega. Seetõttu toetasid rohelised Vaikse ookeani piirkonna riikide kaubandusministrite (rahuldamata jäänud) soovi vaadata läbi majanduspartnerluse vahelepingute kõige tähtsamad osad, eelkõige fraasi „olulisel määral kogu kaupade” määratlus, ekspordimaksude kasutamise keeld ja nõrga, alles tekkiva majandusharu kaitsemeetmed ning enamsoodustusrežiimi säte.

Üleilmseid hankeid arvestades olnuks teine võimalus piirduda selle sätte rakendamisel 200 miili pikkuse majandusvööndiga, mitte hõlmata kõiki püügikohti. Ja lõpetuseks: Fidži riigivõim ei ole demokraatlik. Meie variraportöör José Bové esitas sellega seoses 11 muudatusettepanekut.

 
  
MPphoto
 
 

  Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult.(FR) EÜ ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepinguga antakse Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit toodetele eelistingimused pääsuks ELi turule. Pooldan selle piirkonna arengut, aga minu jaoks on töödeldud kalatoodete puhul tehtav erand päritolureeglitest vastuvõetamatu, sest tollimaksust vabastatakse neis riikides töödeldud, aga mitte sealt püütud kalast valmistatud tooted. Selline erand ajendab troopikameres kala püüdma, mõtlemata sealjuures kalavarude jätkusuutlikkusele. Seni kuni kaubanduse eelistingimusi ei kohaldata ainult seoses Paapua Uus-Guinea püügitsoonidega, on raske jälgida püütud kala päritolu. See on vastuolus Euroopa Liidu võetud kohustusega peatada ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük. Samuti teeb mulle muret sellest piirkonnast ELi imporditavate toodete jälgitavus. Tahtsin oma vastuhäälega näidata vastumeelsust sellise sätte suhtes, mida ei tohiks tulevikus enam olla üheski kaubanduslepingus.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: (RC-B7-0029/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Pooldasin seda resolutsiooni, milles käsitletakse rahvusvahelist lapsendamist Euroopa Liidus ja mille eesmärk on iga lapse heaolu ning milles tunnistatakse orbude ja hüljatud laste õigust elada peres ja olla kaitstud. Olen nõus üleskutsetega uurida võimalusi selleks, et luua kooskõlastatud strateegia rahvusvahelise lapsendamisega seotud meetmete jaoks, võttes arvesse rahvusvahelisi konventsioone, kuid tuleb rõhutada seda, et lapse huve arvestades tuleks võimaluse korral eelistada lapse adopteerimist tema päritolumaal.

Väga tähtis on töötada välja raamistik, millega tagatakse läbipaistvus, ja kooskõlastada tegevus nii, et välditakse lastega kaubitsemist ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil. Ühtlasi peame täiustama, tõhustama ja soodustama rahvusvahelist lapsendamist ning kaotama tarbetu bürokraatia, tagades samal ajal ka kolmandatest riikidest pärit laste õiguste kaitsmise.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Laste õiguste kaitse, mis on sätestatud Lissaboni lepingus, on Euroopa Liidu üks eesmärke, millele tuleb pärast Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumist pöörata veelgi suuremat tähelepanu. Seega peab Euroopa Liidu poliitika tagama ja rakendama laste õiguse kaitsele ja hoolitsusele, mis on nende heaoluks vajalikud. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest leian, et laste õiguste kaitsmise poliitikat on vaja täiustada. Muret valmistab hüljatud ja hoolekandeasutustesse pandud laste arv, mis on mõnes liikmesriigis väga suur. Samuti on Euroopa Liidus endiselt suur probleem laste õiguste rikkumine, nende vastane vägivald, lastega kaubitsemine, nende prostitutsioonile meelitamine, ebaseaduslik töötamine ja muu ebaseaduslik tegevus. Olen nõus, et riiklike süsteemide toimimist on vaja hinnata ELi tasandil, nii et oleks võimalik selgitada laste õiguste kaitsmise alaseid küsimusi, ning vajaduse korral tuleb võtta meetmeid, mis tagavad mõjusama kaitse kodutute laste jaoks ning annavad neile võimaluse elada peres ja turvalisuses.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest hüljatud laste probleem on Euroopa Liidus pidevalt süvenenud. Vaja on kaitsta rahvusvahelise lapsendamise õigust, et lapsed ei peaks olema sunnitud elama lastekodus. Komisjon peab meile teada andma, milliseid meetmeid on võetud või võetakse ELi kodanike lapsendatavate alaealiste kaitse puhul ELi tasandil. Arvan, et lapsendamine peab toimuma kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonidega.

Komisjon peab meile selgitama, kuidas need menetlused tagavad selle, et lapse huvid on alati kaitstud.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Hääletasin rahvusvahelist lapsendamist käsitleva ühisresolutsiooni poolt, sest olen kindlalt veendunud, et lapsendamisstrateegiate ja -vahendite kooskõlastamine ELi tasandil mitte ainult ei paranda lapsendamise korda, vaid tagab ka orbude ja hüljatud laste parema kaitse ja nende õiguse perele. Rahvusvaheliste organisatsioonide, ELi institutsioonide ja liikmesriikide koostöö tekitaks olukorra, kus laste vajadusi toetavad neid lapsendanud peredele tagatud teabe-, ettevalmistus- ja tugiteenused. Lõpetuseks arvan, et parem kooskõlastatus tagab lapsendatute jaoks suurema võimaluse, et nende adopteerimine on korrektne ja dokumente tunnistatakse vastastikku, mis tõkestab lastega kauplemise.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Pooldasin resolutsiooni rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus. Laste õiguste kaitse on Euroopa Liidu üks olulisimaid eesmärke. Peame kaitsma iga lapse heaolu ja huve. Praegu kehtib palju konventsioone laste kaitsmise ja vanemlike kohustuste kohta. Euroopa 1967. aasta konventsiooniga alaealiste lapsendamise kohta tahetakse kooskõlastada liikmesriikide õigusnorme seoses lapsendamisega. Kõik liikmesriigid on ühinenud 1993. aasta konventsiooniga riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö kohta (Haagi konventsioon). Kuigi lapsendamine kuulub liikmesriikide pädevusalasse, arvan, et on vaja uurida võimalust luua ELi tasandil kooskõlastatud strateegia rahvusvahelise lapsendamisega seotud meetmete jaoks. Sellise strateegia koostamisel tuleb kindlasti arvestada rahvusvaheliste konventsioonidega. Peame püüdma parandada teabeteenuseid, riikidevahelise lapsendamise ettevalmistamist, rahvusvahelise lapsendamise taotluste menetlemist ning lapsendamisjärgseid teenuseid, unustamata, et kõikides rahvusvahelistes konventsioonides laste õiguste kaitse kohta on sätestatud orvuks jäänud või hüljatud lapse õigus perele ja kaitstusele. Näiteks peavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid võitlema aktiivselt lastega kaubitsemise vastu ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Rumeenia on Euroopa riik, kus vahetult pärast kommunismi kokkuvarisemist 1990ndatel toimusid kõige suuremad rikkumised seoses rahvusvahelise lapsendamisega. See oli tingitud kogemuste puudumisest, sest riik oli elanud n-ö pimeduses pea pool sajandit, aga selles olid süüdi ka need, kes olid täiesti valmis neid nõrku külgi ära kasutama. Seetõttu kaotas riik silmist peaaegu tuhat last, kes lapsendati riigist väljaspool. Euroopa Liiduga ühinemiseks ettevalmistusi tehes tegi Rumeenia liidu abiga põhjalikke muudatusi lapsendamisalastes õigusaktides, vaatamata tohutule rahvusvahelisele survele mitte võtta nii suure mõjuga meetmeid, nagu seda on näiteks rahvusvahelise lapsendamise lõpetamine. Sellises olukorras ja Rumeenia rahvusvahelise lapsendamise kurbi kogemusi arvestades on täiest arusaadav, et ei taheta nõustuda Euroopa Lapsendusameti loomisega, mille tulemusena tekib ELi lapsendusturg.

Mis tahes rahvusvahelise lapsendamise resolutsiooni eesmärk peab riikide ja lapsendajate huvidest olenemata olema ainult alaealiste turvalisus. Lisaks tuleb minu arvates igasugustest resolutsioonidest ja otsustest sõltumata eelistada igas praeguses ja tulevases õigussüsteemis riigisisest lapsendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Euroopa Parlamendi resolutsioon rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus sai minu poolthääle Rumeenia selles valdkonnas saadud kogemuste tõttu. Tõesti on vaja analüüsida kõiki riiklikke lapsendamissüsteeme, et teada saada, millised on nende tugevad ja nõrgad küljed, ning soovitada liikmesriikidele parimat lapsendamistava. Edusammud oleksid korralikud, kui saavutataks olukord, kus rahvusvahelise lapsendamise vahendiga seotud poliitikat ja strateegiat kooskõlastatakse ELi tasandil, et parandada abi sellistes valdkondades nagu teabeteenused, riikidevahelise lapsendamise ettevalmistamine, rahvusvahelise lapsendamise taotluste menetlemine ja lapsendamisjärgsed teenused, sest orbude ja hüljatud laste õigus perele ja kaitstusele peab saama reaalsuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Resolutsioon rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus sai minu poolthääle. Kuigi see on liikmesriikide pädevuses, arvan, et laste õiguste kaitsmine peab olema üks ELi eesmärke. Sellega seoses pooldan vajadust kaaluda võimalust kooskõlastada rahvusvahelise lapsendamise vahendi strateegiad ja lapsendamisjärgsed teenused ELi tasandil, pidades meeles, et kõikides rahvusvahelistes konventsioonides laste õiguste kaitsmise kohta on sätestatud hüljatud ja orvuks jäänud alaealiste õigus perele ja kaitstusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Lapsendamine on eriti tundlik küsimus. Inimväärikuse ja antud juhul alaealise huvide parimaks kaitseks mõeldud erihoolitsuse tõttu on soovitav järgida selleteemalisi rahvusvahelisi konventsioone ning uurida häid tavasid ja jagada kogemusi liikmesriikide vahel. Euroopa Liit saab seda jälgida ja aidata vähendada lastega kaubitsemist, mis puudutab kõige rohkem vaeseimaid riike ja inimesi.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit on alati võidelnud laste õiguste ja huvide parima kaitse eest. Resolutsiooniga tahetakse, et kaalutaks võimalust kooskõlastada ELi tasandil rahvusvahelise lapsendamise strateegiad, et need oleksid kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega ning et parandada teabeteenuseid, riikidevahelise lapsendamise ettevalmistamist, rahvusvahelise lapsendamise taotluste menetlemist ning lapsendamisjärgseid teenuseid, unustamata, et kõikides rahvusvahelistes konventsioonides laste õiguste kaitse kohta on sätestatud orvuks jäänud või hüljatud lapse õigus perele ja kaitstusele. Hääletasin poolt, sest usun, et kuigi lapsendamine kuulub liikmesriikide pädevusalasse, on vaja minimaalset ühtlustamist ELi tasandil, tingimusel et laste huvid on alati kõige paremini kaitstud.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Oleme kõik nõus vajadusega kaitsta laste heaolu ja tagada neile õigused, nagu on sätestatud parlamendi kõnealuses resolutsioonis. Üldsõnalistest väidetest siiski ei piisa: lisaks on vaja tunnistada põhjusi, miks rahvusvahelise lapsendamisega on kaasnenud laste ärakasutamine.

Peamised põhjused, miks lapsed hüljatakse, on vaesus, ebapiisav sotsiaalhoolekandesüsteem, piisava sotsiaaltaristu või piisavate avalike teenuste puudumine, samuti konfliktid ja sõjategevus.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Süveneva laste hülgamise probleemi lahendamiseks peavad ELi institutsioonid ja liikmesriigid aktiivsemalt täiustama rahvusvahelise lapsendamise vahendeid, soodustades ja kooskõlastades rahvusvahelise lapsendamise menetlusi ELi tasandil, ohustamata sealjuures kuidagi laste turvalisust ja õigusi ning järgides kõiki rahvusvahelisi laste õiguste kaitse konventsioone. Liit ja liikmesriigid peavad tagama rahvusvahelise lapsendamise juhtude rangema järelevalve, et vältida laste ärakasutamist, väärkohtlemist, röövimist ja nendega kauplemist. Liikmesriigid peavad leidma tasakaalu rangete rahvusvaheliste kaitsemeetmete ja laste õiguste kaitse normide ning bürokraatia vähendamise ja rahvusvahelise lapsendamise lihtsustamise vahel. Lisaks peaks liikmesriikidel olema läbipaistvamad eeskirjad rahvusvahelise lapsendamise jaoks ning nad peaksid hoidma end samuti pidevalt kursis lapsendatud lapse olukorraga uues keskkonnas. Kokkuvõttes tuleb rahvusvahelise lapsendamise puhul alati kõigepealt silmas pidada laste huve, pöörates erilist tähelepanu erivajadustega lastele, et oleks tagatud laste ja perede õiguste kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Pooldasin seda ühisresolutsiooni, milles lubatakse üheaegselt kaitsta vanemate õigust lapsendada laps teisest liikmesriigist ning kaitsta alaealiste huvisid nii lapsendamise ajal kui ka pärast seda. Rahvusvahelise lapsendamise puhul peakski kehtima erieeskirjade raamistik, mis aitaks hoida ära väärkohtlemist, nagu seda on näiteks lastega kaubitsemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Riikide õigussüsteemides käsitletakse lapsendamist ja teisi laste hoolekande küsimusi erinevalt. Kuna aga inimkaubandus ja laste seksuaalne ärakasutamine on sedavõrd rahvusvahelised, võib olla õige käsitleda seda küsimust ELi tasandil. Me ei tohi kunagi unustada asjaolu, et kõige tähtsamad on lapse huvid, ja seetõttu hääletasin ma selle resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Pooldasin seda tähtsat resolutsiooni rahvusvahelise lapsendamise kohta Euroopa Liidus, sest laste õiguste kaitse on üks Euroopa Liidu peamisi eesmärke. Praegu kehtib palju konventsioone laste kaitsmise ja vanemlike kohustuste kohta. Arvan, et oleks vaja kaaluda võimalust kooskõlastada rahvusvahelise lapsendamise küsimused ELi tasandil, et parandada teabeteenuseid, riikidevahelise lapsendamise ettevalmistamist, rahvusvahelise lapsendamise taotluste menetlemist ning lapsendamisjärgseid teenuseid. Väga tähtis on luua süsteem, mis tagab läbipaistvuse ja peatab lastega kauplemise lapsendamise eesmärgil. Samuti tahaksin toonitada, et eelkõige tuleb lapsendamist julgustada võimaluse korral lapse päritoluriigis, kuna see on lapsele parim.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel resolutsiooni üle, milles nõutakse, et kaalutaks võimalust kooskõlastada ELi tasandil rahvusvahelise lapsendamise strateegiad, et need oleksid kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega ja et parandada teabeteenuseid, riikidevahelise lapsendamise ettevalmistamist, rahvusvahelise lapsendamise taotluste menetlemist ning lapsendamisjärgseid teenuseid, unustamata, et kõikides rahvusvahelistes konventsioonides laste õiguste kaitse kohta on sätestatud orvuks jäänud või hüljatud lapse õigus perele ja kaitstusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult.(FR) Hüljatud laste arv on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. See tendents on märgatav kõikides liikmesriikides. Need lapsed, kes on konfliktide ja sotsiaalse tõrjutuse ohvrid ning keda kasutavad ära kuritegelikud võrgustikud, kasutades neid igasuguse otstarbega inimkaubanduses, on puuduliku rahvusvahelise lapsendamise süsteemi ohvrid. Lisaks tuleb märkida, et enamik neist lastest on tüdrukud, kes on lihtne saak prostitutsioonivõrgustikele ja teistele tänapäevase orjapidamise vormidele. Üks asi, mida me saame selle kurva olukorraga ette võtta, on lihtsustada rahvusvahelise lapsendamise korda. Peame koostama rahvusvahelise lapsendamise kohta eraldi õigusakti. Kõikidele lastele tuleb tagada õigus saada lapsendatud.

Kuigi see on praegu veel liikmesriikide kohustus, tuleb siiski toonitada, et laste huvide parim kaitse on Euroopa Liidu üks aluspõhimõtteid, mis on sätestatud põhiõiguste hartas. Kuni puudub ELi sellesisuline õigusakt, peaks Euroopa Liit tegema kõik selleks, et sellist lapsendamist lihtsustada, eelkõige lubades tulevastel kuudel vastastikku tunnustada perekonnaseisu dokumente ja lapsendamisotsuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Lapsendamine on teema, mis on ELi jaoks alati tähtis olnud. Seda tuleb käsitleda suure hoolega. Lapsed on iga ühiskonna tulevik ja seetõttu tuleb neid kohelda suurima väärikusega. Tuleb arvestada sellega, mis on neile parim, mis tähendab, et tuleb järgida asjaomastes rahvusvahelistes konventsioonides nõutut ja soovitatut. Seetõttu on ELi kohus teha kõik võimalik, et kaotada lastega kaubitsemine, mis mõjutab kõige rohkem vaeseimaid riike ja inimesi.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Lapsed on meie ühiskonna nõrgim lüli. Nende õiguste kaitsmine ning seejärel nende õiguste austamise tagamine peab olema üks suurimaid prioriteete kogu ELis. Ent lapsed langevad Euroopa Liidus ikkagi inimkaubanduse ja ärakasutamise ohvriks ning seda sageli reguleerimata lapsendamise tulemusena. Kuigi adopteerimine on hea viis selle tagamiseks, et lapsed ei elaks lastekodudes, tuleb kindlasti korraldada range järelevalve, mida teostavad eelkõige rahvusvahelised organisatsioonid, et vältida väärkohtlemist. Jään erapooletuks, sest resolutsioonis ei ole piisavaid meetmeid, mis tagaksid laste kaitse lapsendamisele järgneva ärakasutamise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Lapsendamine on alati väga tundlik teema, mis nõuab erilist tähelepanu, sest otsustatakse laste tuleviku üle. Lapsendamine on sageli hea võimalus selle tagamiseks, et välistatakse hüljatud laste ja orbude õnnetu lapsepõlv lastekodus, kus neid ei armastata ega hoolitseda nende eest, armastust ja hoolt vajavad aga kõik lapsed. Keelata süütutele lastele võimalus olla armastatud vanemate poolt, kes näitavad neile teed läbi elu ja on nende jaoks alati olemas, on julm ja ebaõiglane. Sellepärast hääletasin resolutsiooni poolt, sest usun kindlalt lapsendamisse kui võimalusse anda lastele – maailma tulevikule – parem elu. Peame looma ELi tasandil kooskõlastatud süsteemi, milles on läbipaistvad ja tulemuslikud menetlused, lapsendamisjärgne tugi ja kontrollisüsteem, mille abil juhendatakse liikmesriikide tegevust. Lapsendamine tähendab anda lapsele parem, turvaline ja lootusrikas tulevik. Sellepärast arvan, et peame kindlasti rakendama konkreetsed selleteemalised õigusaktid, mis aitaksid toime tulla rahvusvaheliste erinevustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Toetasin täna ühisresolutsiooni rahvusvahelise lapsendamise kohta ELis, millega tahetakse täiustada liikmesriikidevahelise lapsendamise süsteemi ja kehtestada meetmed, mis tagavad selle, et lapsendamine toimub lapse huvides ja tema põhiõigusi täiel määral kaitstes. Tõstame esile järgmisi resolutsioonis mainitud vajadusi: luua ELi lapsendamisstrateegia, milles on sätestatud eeskirjad kõige vaesematest riikidest kõige arenenumatesse riikidesse lapsendamise jaoks ning mille kohaselt oleks päritoluriigil võimalik jälgida iga teise riiki lapsendatud lapse arengut pädevate riigiasutuste koostatud regulaarsete aruannete kaudu; tõhustada lapsendamismenetlusi ja kaotada bürokraatia; vähendada laste hoolekandeasutustes viibimise aega; eelistada riigisisest lapsendamist ning peatada kuritegelike rühmituste vastutustundetu laste ärakasutamine ja nendega kauplemine lapsendamise eesmärgil.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Resolutsioon rahvusvahelise lapsendamise kohta ELis sai minu poolthääle. See dokument täidab liidu eesmärgi, milleks on kaitsta laste õigusi ning mis on sätestatud Lissaboni lepingu artiklis 3.

ELi riikide majanduslik areng ei välista ikkagi tõsiseid puudujääke laste õigustest lugupidamisel: täpsemalt ebakindel lapsepõlv ning eelkõige hüljatud ja hoolekandeasutustesse pandud lapsed ja nendevastane vägivald. Teine puudujääk on seotud lastega kauplemisega lapsendamise, prostitutsiooni, ebaseadusliku töö, sundabielu ja tänavatel kerjamise või mis tahes muul ebaseaduslikul eesmärgil, mis kõik on ELis endiselt suur probleem.

See näitab, kui tähtis on see algatus, milles palutakse, et komisjon kaaluks võimalust kooskõlastada rahvusvahelise lapsendamise strateegiaid ELi tasandil. Et parandada abi seoses teabeteenuste, taotluste ettevalmistamise ja menetlemise ning lapsendamisjärgsete teenustega, on vaja strateegiat, mis on kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega. Selles tuleb arvestada laste õiguste kaitsega ning tunnistada orvuks jäänud ja hüljatud laste õigust perele ja kaitstusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Rahvusvahelise lapsendamise lõpetamine oli Rumeenia jaoks üks tingimus ühinemisel Euroopa Liiduga. Rumeenia otsustas rahvusvahelise lapsendamise keelustada 2001. aastal, pärast seda, kui Euroopa Parlamendis Rumeenia teemat käsitlenud raportöör paruness Emma Nicholson mõistis hukka lastega kauplemise ja kritiseeris Rumeenia riiki oma laste hooletusse jätmise eest. Arvan, et võimaluse korral ja kui see on lapse huvides, tuleks eelistada lapsendamist lapse päritoluriigis, kusjuures alternatiivseks võimaluseks oleks kasuperesse paigutamine või asenduskodu või perekonna leidmine rahvusvahelise lapsendamise kaudu vastavalt asjakohastele riiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele konventsioonidele. Lapse hoolekandeasutusse panemist tuleks kasutada ainult ajutise lahendusena. Samuti tuleb ELi tasandil töötada välja metoodiline raamistik lapsendatud laste arengu hindamiseks uues perekonnas. Selleks peaks lapsendajariigi sotsiaaltöötajad koostama regulaarselt lapsendamisjärgseid aruandeid ja esitama need lapse päritoluriigile. Selline süsteem tuleb luua liikmesriikide ja komisjoni tegevuse kooskõlastamise tulemusena koostöös Haagi konverentsi, Euroopa Nõukogu ja lastekaitseorganisatsioonidega, kes püüavad ennetada lastega kauplemist lapsendamise eesmärgil.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Lapsendamine on eriti tundlik teema, mis peaks pälvima ELi liikmesriikide täieliku tähelepanu. Kuigi pärast Haagi lastekaitsekonventsiooni on saavutatud märkimisväärset edu ja tehtud koostööd riikidevahelises lapsendamises, on ELis endiselt probleemiks ebakindel lapsepõlv, laste õiguste rikkumine, lastevastane vägivald ning lastega kauplemine lapsendamise, prostitutsiooni, ebaseadusliku töö, sundabielu ja tänavatel kerjamise või mis tahes muul ebaseaduslikul eesmärgil.

Seetõttu tuleb teha kõik selleks, et kaitsta lapse õigust pereelule. Selleks on vaja kaaluda võimalust kooskõlastada ELi tasandil rahvusvahelise lapsendamise strateegiad, et need oleks kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega ning et parandada teabeteenuseid, rahvusvahelise lapsendamise taotluste ettevalmistamist ja menetlemist ning lapsendamisjärgseid teenuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Fraktsioon Verts/ALE jäi erapooletuks. Resolutsiooni ühisettepanekus asendati fraktsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemusel fraktsiooni PPE koostatud resolutsiooni sobimatud punktid uutega. Ent resolutsiooni koostamise algatasid ikkagi itaallased vastuseks konkreetsele riiklikule vajadusele küsimuses, mis ei kuulu ELi pädevusalasse. Suutsime koostada resolutsiooni, mis on üksnes üleskutse kaaluda võimalust kooskõlastada rahvusvahelise lapsendamise strateegiad ELi tasandil, viitamata sealjuures kuidagi konkreetsetele riiklikele probleemidele. Kuna selle teemaga juba õiguskomisjonis ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis tegeletakse, ei olnud sellist resolutsiooni vaja.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Resolutsiooni läbiv mõte on lapse õigus kasvada üles eluterves perekeskkonnas, mis soodustab tema tasakaalus arengut. Lastekodulaste arv suureneb Euroopa Liidus jätkuvalt, nagu sageneb ka laste õiguste rikkumine, eelkõige inimkaubandus, ebaseaduslik lapsendamine ja töötamine ning prostitutsioon, mistõttu on tekkinud soov olukorda muuta. Samuti tuleb märkida, et sageneb ka kolmandate riikidega seotud ebaseaduslik rahvusvaheline lapsendamine, mis on vastuolus Haagi konventsioonis sätestatud tingimustega. Laste õiguste sätestamine ELis, mis on kirjas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 3 ELi ühe eesmärgina ning põhiõiguste harta artiklis 24, sillutab teed poliitika ja strateegia kooskõlastamiseks liikmesriikide vahel, võttes aluseks juba kehtivad rahvusvahelised dokumendid. Arvan, et vaja on kiiremas korras luua ELi tasandi süsteem, mis näitab erinevate asjaomaste riiklike süsteemide toimimist. Rahvusvahelisi organisatsioone kaasav läbipaistev tulemuslik süsteem laste jälgimiseks nii enne kui ka pärast lapsendamist mitte ainult ei edenda laste õigusi, vaid soodustab ka nende tasakaalus kasvatamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Uute rändevoogudega muutub hüljatud laste probleem, mida tasapisi lahendati, uuesti suureks.

Peame kindlasti leidma õigusraamistiku, mis hõlmaks lastekaitset ja vanemlikku vastutust, kaotama asjaajamisest tarbetu bürokraatia ning ühtlustama liikmesriikide õigusaktid kooskõlas Lissaboni lepingu ning 1993. aasta konventsiooniga lastekaitse ja koostöö kohta riikidevahelises lapsendamises.

Tahaksin mainida näiteks Saksamaa lapsendamiskorda, mida ei tohiks järgida, eelkõige seda, et lapsendada saavad vanemad, kellest üks on Saksamaa kodanik ja teine mõne teise liikmesriigi kodanik. Õiguslooja lõppeesmärk peab olema muidugi kindlustada lastele õigus kaitstusele ja hoolitsusele, mis on nende heaolu jaoks vajalik, püüdes ühtlasi vältida nende paigutamist lastekodusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Rahvusvaheline lapsendamine peab olema lubatud lapse huvides, aga ainult siis, kui koduliikmesriigis on kõik lapsendamisvõimalused ammendatud. Reeglina tuleks laps üles kasvatada riigis, mille kodanik ta on.

Ka minu kodumaal Poolas toimub rahvusvaheline lapsendamine. See puudutab tavaliselt selliseid lapsi, kellel on haiguse tõttu vähe lootust saada lapsendatud Poolas. Näiteks 2006. aastal otsustas 202 välismaist peret hakata hoolitsema 311 Poola kaaskodaniku eest: 214 Poola last said itaallastest vanemad, 25 prantslastest, 22 ameeriklastest, 20 hollandlastest, 15 rootslastest, 7 sakslastest ja 6 šveitslastest vanemad, üks laps sai belglastest ja üks laps kanadalastest vanemad. Lääne-Euroopas vanemateta laste probleemi peaaegu ei esinegi, mistõttu ollakse väga huvitatud võimalusest lapsendada Kesk- ja Ida-Euroopast.

Arvan, et Euroopa Komisjon peab eelkõige 1) teavitama parlamenti sellest, millised meetmed on ELi tasandil võetud ja võetakse selleks, et vältida rahvusvahelise lapsendamise kasutamist lastega kauplemise ettekäändena, ning 2) andma vastuse küsimusele, kuidas komisjon kavatseb vältida laste adopteerimist viimase moe järgimise tõttu. Eurooplased tahavad üha enam lapsendada Aafrika lapsi, sest see on filmistaaride seas populaarne. See ei ole aga piisav ega tõsiselt võetav põhjendus lapsendamiseks.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: (B7-0021/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Nõustusin resolutsiooniga Serbia Euroopaga integreerumise kohta. Selles kinnitatakse, et Serbia tulevik on ELis, ning julgustatakse riigi jõupingutusi selle eesmärgi poole liikumisel. Serbia on edukalt reforme ellu viinud, aga Kopenhaageni kriteeriumide täitmiseks on vaja veel üht-teist ära teha. Kosovo teema on väga tähtis. Seetõttu toetan resolutsioonis esitatud üleskutset Serbia valitsusele kaotada Kosovost Serbia paralleelstruktuurid, mis õõnestavad detsentraliseerimist ja takistavad serblaste täielikku lõimumist Kosovo institutsioonidesse.

EL peab andma Serbia valitsusele selgelt märku, et ootame Serbialt konstruktiivset suhtumist Kosovo peatsetesse üldvalimistesse. Nõustun resolutsioonis esitatud arvamusega, et Kosovo serblaste kõrvaletõrjumise vältimiseks on nende osalus valimistel hädavajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin kõnealuse resolutsiooni poolt. Euroopa Liidu laienemise aluseks on ELi nõudlike poliitiliste, õiguslike ja tehniliste normide järgimine. Juba 2003. aastal lubati Lääne-Balkani riikidele, et nad võivad Euroopa Liiduga ühineda, kui kehtestatud kriteeriumid on täidetud. Euroopa Liidu eesmärk on tagada Lääne-Balkani riikide pikaajaline stabiilsus ja säästev areng. Kuna selle piirkonna riikide integreerumise kiirus on erinev, peab iga riik andma endast kõik, et viia ellu vajalikud reformid ja võtta vajalikud meetmed, mis tagavad riigi ja kogu piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse. Serbia edusammud on paljudes valdkondades märkimisväärsed ning koostöö Euroopa Liiduga on edukas ja konstruktiivne. ELi viisanõude kaotamine 2009. aastal näitab Serbia kodanikele, et EL suhtub riigis toimuvatesse reformidesse soosivalt. Nõustun resolutsioonis esitatud väitega, et kodanike ja vähemuste õiguste kaitse, meediakanalite mitmekesisuse, kohtute sõltumatuse, vanglate ja paljude teiste valdkondade reformid peavad jätkuma. Õigusriigi põhimõtte järgimine, mis tagab riigi institutsioonide demokraatliku toimimise ning inimõiguste ja vabaduste tulemusliku kaitse, peab jääma Serbia ametivõimude põhiprioriteediks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu üle toimunud hääletus oli Serbiale julgustav. Loodan, et Euroopa Parlamendi tänane heakskiit kiirendab lepingu ratifitseerimist. Tuleb nentida, et üks probleem, millele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut käsitlevas raportis tähelepanu juhitakse, on Serbia keeldumine tunnistamast Kosovo ametiasutusi ja seal paralleelstruktuuride säilitamine. Rumeenia ei ole Kosovo iseseisvust tunnistanud, kuna see kuulutati välja ühepoolselt ja vastuolus rahvusvahelise õigusega. Serbia on Rumeeniale suurepärane naaber. Meid ühendab sajanditepikkune ajalugu. Rumeenia mõistab ja toetab oma sõpru. Serbia tulevik on selgelt ELis ning riigi koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga peaks näitama Belgradi pühendumust ELi väärtustele, demokraatiale ja inimõigustele.

Serbia peab kindlasti käima ELiga ühinemisel teiste liikmesriikidega sama teed ning teda tuleb sellel teel kohelda teistega võrdselt. Hiljutised sündmused näitavad, et Serbia on mõistnud, mida Euroopa temalt ootab. Edusammud on silmnähtavad, aga EL peab Belgradi lähiajaloo teatavaid tahke käsitlema taktitundeliselt, sest need muserdavad tõsiselt Serbia rahvast.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Euroopa Liidu aluspõhimõtted on muu hulgas leppimine ja rahumeelne kooseksisteerimine ning samu eesmärke kasutatakse piirkonna rahvaste vaheliste suhete parandamiseks. Sellega seoses arvan, et Serbia tulevik on ELi riikide seas, ja usun, et see riik peab sellesuunalisi jõupingutusi tugevdama.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest mõistan, et Serbial on võimalus saada Balkanimaades julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel otsustavaks tegutsejaks. Serbia tulevik on kahtlemata ELis. Seetõttu arvan, et riik peaks jätkama selle eesmärgi poole pürgimist. Senised edusammud reformide vallas on kiiduväärsed.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Igaüks, kes vaatab Euroopa Liidu kaarti, saab kohe aru, et Lääne-Balkani riikide tulevik on liiduga ühineda. Arvan, et nii ka lõpuks läheb. Serbia tee selles suunas on olnud pärast nõukogude võimu kadumist ja Jugoslaavia lagunemist eriti raske. Agressorina osalemine vennatapusõdades, mis on mõjunud kohutavalt nii naaberriikidele kui ka kogu rahvusvahelisele üldsusele, on jätnud riigile ja selle rahvale sügava jälje. Kosovo eraldumine, mis on endiselt väga vastuoluline teema, on piirkonnas pingeid suurendanud ja endiselt suur oht ebastabiilsuseks. Loodan, et Serbia jääb ELi valikule kindlaks, ning tahan kiita selle rahvast ja juhte sellesuunaliste edusammude eest.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Serbia tulevik on ELis. Sellepärast on mul hea meel Serbia Euroopa Liiduga ühinemise taotluse üle, mis esitati 22. detsembril 2009, ning ministrite nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse üle paluda komisjonil Serbia taotlus läbi vaadata.

Avaldan Serbiale reformide eest kiitust. Rõhutan, et piirkondliku koostöö arendamine on ELi jaoks endiselt prioriteet ning see peab Lääne-Balkani riikides soodustama leppimist, heanaaberlikkust ja tihedamaid suhteid inimeste vahel. Sellepärast kutsun Serbiat üles tegelema asjakohaselt kaasavama piirkondliku koostööga.

Juhiksin teie tähelepanu sellele, et igakülgne koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga on Serbia ELiga ühinemise möödapääsmatu tingimus. Tuleb märkida, et Serbia vastab endiselt kriminaalkohtu abitaotlustele piisavalt. Kutsun Serbia valitsust üles jätkama tihedat koostööd selle kohtuga, sealhulgas edastama kiiresti kõik nõutavad dokumendid ja viima õigel ajal lõpule tagasi saadetud kohtuasjad.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasime selle resolutsiooni vastu. Peamiselt Serbiale esitatud nõuete pärast ja ELi vastuvõetamatu seisukoha pärast Kosovo suhtes. Näiteks palub parlament, et „Serbia valitsus kaotaks Kosovos Serbia paralleelstruktuurid, mis õõnestavad detsentraliseerimisprotsessi ja takistavad Serbia kogukonna täielikku integratsiooni Kosovo asutustega”, ning nõuab, et jätkataks koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Selline surve Serbiale ei ole vastuvõetav. Seda enam, et Kosovo suhtes ei ole samaväärseid meetmeid võetud, kuigi avalikkus on avaldanud muret Kosovo praeguste juhtide elundikaubanduse pärast.

Samuti ei ole vastuvõetav, et parlament avaldab Serbiale survet alustada läbirääkimisi Kosovoga, viitamata enam uutele läbirääkimistele staatuse või lahkulöömise üle.

Euroopa integratsiooniprotsess Serbias tõstab esile midagi, millest me oleme ammu rääkinud. Tänaseks on selge, et NATO ja ELi teiste suurriikide, eelkõige Saksamaa alustatud sõja eesmärk oli Jugoslaavia lammutamine ja selle maa jagamine riikideks, mis kaitseksid ELi suurettevõtete majandushuve.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) Resolutsioon Serbia Euroopaga integreerumise kohta ei saanud minu poolthäält. Seda mitte integreerumise enda pärast, vaid teksti ebamäärasuse pärast Kosovo küsimuses.

Mainitakse küll Euroopa Liidu ja Serbia ühisresolutsiooni, mis võeti vastu ÜRO Peaassambleel, aga kordagi ei mainita, et seda ei saa käsitleda Kosovo iseseisvuse ametliku tunnistamisena Serbia poolt ega liidu nende liikmesriikide poolt, kes seda tunnustanud ei ole.

Samuti ei mainita Euroopa Nõukogu väga murettekitavat aruannet serblastest vangidelt võetud elunditega kaubitsemise kohta Kosovo Vabastusarmee poolt, mis seab kahtluse alla Kosovo praeguse peaministri. Samal ajal on aga kahe hiljuti tabatud serblasest tagaotsitava üleandmine rahvusvahelisele kriminaalkohtule möödapääsmatu tingimus Serbia ühinemiseks ELiga.

Nagu erinevates Jugoslaavia lagunemiseni viinud sõdadeski, omistatakse kurjust ainult ühele poolele ja kahetsust nõutakse vaid ühelt osapoolelt. Pikemas perspektiivis muutub see keeruliseks, kuigi Euroopa Liidust pimestatud Serbia valitsus näib sellega liitumislootuses nõustuvat.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Serbia liikumine ELiga ühinemise poole on teretulnud ning loodetavasti tugevdab see selles piirkonnas rahu ja heaolu. Parlamendi resolutsioonis nõutakse vähemuskultuuridest ja -keeltest lugupidamist, mis on Euroopa Vabaliidu fraktsiooni jaoks väga tähtsad.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) EÜ ja Serbia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping jõustus 1. veebruaril 2010. Vaatamata sellele, et möödas on 11 kuud, ei ole kõik ELi liikmesriigid seda lepingut veel ratifitseerinud. Selle resolutsiooni ettepanekuga tahtis Euroopa Parlament esiteks rõhutada Serbia tähtsust Euroopa Liidus ning teiseks kiita heaks Serbia valitsuse poolt viimastel aastatel tehtud sotsiaalsed ja poliitilised muudatused. Samuti taheti juhtida tähelepanu sellele, mida riik peab veel ära tegema, et täita Euroopa Liidu nõudeid seoses demokraatia, vabaduse ning õiglase ja säästva poliitika vastuvõtmisega. Arvan, et Serbia ühinemine ELiga on märkimisväärne samm edasi nii ELi kui ka Serbia Vabariigi jaoks. Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest arvan, et see riik suudab peagi ületada kõik suured takistused, mis on nii kaua nende kahe poole vahel olnud.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Pooldasin resolutsiooni, milles märgitakse ära Serbia edusammud reformide vallas ning nõukogu hiljutine palve komisjonile koostada arvamus, mis käsitleb Serbia taotlust ELi liikmeks saamise kohta. Sellegipoolest juhitakse resolutsioonis õigustatult tähelepanu sellele, et igakülgne koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, kaasa arvatud kahe viimase põgeniku Haagi toomine, on Serbia ELiga ühinemise möödapääsmatu tingimus.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Hääletan selle teksti vastu solidaarsusest serblastega. Lisada Rahvusvahelise Valuutafondi poolt 2009. aasta jaanuaris kehtestatud kokkuhoiuprogrammidest tingitud sotsiaalkulude suurele vähendamisele kohustus täita Kopenhaageni majanduskriteeriume on sotsiaalne kuritegu, mille toetamisest ma keeldun. Rääkimata veel sellest, et tekstis eirati mitu korda Serbia õigust keelduda suhtlemast separatistliku Kosovo ringkonna esindajatega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Oleme kõik ühel meelel, et Lääne-Balkani riigid saavad ELi osaks. See juhtub õige pea.

Serbia on üks neist riikidest. See on riik, mille tee on pärast nõukogude võimu lõppu ja Jugoslaavia lagunemist olnud raske. Lisaks on osalemine vennatapusõdades, mis on mõjunud kohutavalt nii naaberriikidele kui ka kogu rahvusvahelisele üldsusele, teinud sellele riigile ja rahvale palju kahju. Nn Kosovo sõda, mis on endiselt lahenduseta ja kogu maailmas väga vaieldav, aitas samuti kaasa rahu puudumisele selles piirkonnas.

Seetõttu on Serbia liikumine ELi poole soovitav. Tahaksin kasutada võimalust ja avaldada Serbia juhtidele ja rahvale kiitust tehtud jõupingutuste ja edusammude eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Ettepanek võtta vastu resolutsioon Serbia integreerumise kohta Euroopaga sai minu poolthääle, sest piirkondliku koostöö arendamine on ELi jaoks endiselt prioriteet ning see peab Lääne-Balkani riikides soodustama leppimise ja heanaaberlikkuse poliitika elluviimist. Kuna riigist võib saada tähtis tegur selles piirkonnas julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel, on Serbia tulevik tihedalt seotud Euroopa Liidu omaga. Seetõttu peab ta ELi täieõiguslikuks liikmeks saamise nimel kõigest väest pingutama. ELi kandidaatriigiks saamiseks ja ELiga läbirääkimiste alustamiseks peab Serbia alustama läbirääkimisi Kosovoga, suhtuma konstruktiivselt Kosovo peatsetesse üldvalimistesse ja tegema kõik selleks, et Kosovo serblased ei jääks tõrjutuks. Olen nõus ettepanekuga, et kandidaatriigi staatus tuleks Serbiale anda ainult siis, kui ta on hakanud tegema täielikult koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

Lisaks peab Serbia käimasolevad reformid lõpule viima ja läbi viima ka uusi reforme. Serbia ametivõimud peavad tegema kõik selle tagamiseks, et riigis järgitaks nõuetekohaselt õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid, ning jälgima, et korruptsioon väheneks Serbias pidevalt ja oma ametikohta kuritarvitavad inimesed saaksid karmi karistuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Ettepanek võtta vastu resolutsioon Serbia ELiga integreerumise kohta väärib toetust järgmistel põhjustel.

2003. aasta juunis Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogul lubati kõigile Lääne-Balkani riikidele, et nad saavad Euroopa Liiduga ühineda, kui on täitnud kehtestatud liitumiskriteeriumid. Lääne-Balkani riikide ELiga integreerumise tempo on individuaalne ja sõltub nende saavutustest, eelkõige nende otsustavast tegutsemisest, et täita kõik nõuded ja kohustused, viia läbi kõik reformid ning võtta ELi liikmeks saamiseks vajalikud meetmed.

Serbia roll piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse tagajana on otsustav. Sellepärast kinnitatakse resolutsioonis veel kord, et Serbia tulevik on ELis, ning ergutatakse riiki selle eesmärgi nimel edasi pingutama. Selles kiidetakse Serbiat reformidega seotud edusammude eest ning väljendatakse heameelt nõukogu 14. juuni 2010. aasta otsuse üle alustada Serbiaga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimismenetlust ja selle üle, et 10 liikmesriiki on lepingu juba ratifitseerinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Pooldasin seda resolutsiooni, milles kinnitatakse taas, et Serbia tulevik on ELis, tõstetakse esile elluviidud reformidega saavutatud edu ning julgustatakse riiki jätkama tegutsemist ELi liikmesuse saavutamiseks vajalike nõuete ja kriteeriumide täitmise nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Meie fraktsioon andis oma poolthääled, sest 17st esitatud muudatusettepanekust 16 kiideti heaks või kaasati raportööri koostatud kompromissmuudatusettepanekutesse, kaasa arvatud muudatusettepanek, millega soovitakse siduda kandidaatriigiks saamine tihedama koostööga endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga. Ülejäänud muudatusettepanekud käsitlesid Kosovot, soolist võrdõiguslikkust, vähemuste õigusi, kodanikuühiskonda, ühistransporti, keskkonda ja suhteid Bosniaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Selle raportiga vähendatakse kaubandustõkkeid Euroopa Liidu ja Serbia vahel ning see on samm edasi selle Balkanimaa liiduga ühinemise suunas.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping sõlmiti 2008. aastal, aga selle on seni ratifitseerinud ainult 12 liikmesriiki, kaasa arvatud Itaalia. Igatahes peab täna saavutatud tähtis eesmärk olema uus alguspunkt Serbia jaoks, kes esitas oma taotluse 2009. aasta detsembris. Riik peab siiski jätkama igakülgset koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, sest see on alati olnud hädavajalik ühinemistingimus.

 
  
MPphoto
 
 

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. (HU) Serbias on suuri puudujääke inimõigustest lugupidamisel. Ungari kodanikke peetakse teisejärgulisteks ja politsei vägivald on sagedane. Temerini poistega juhtunut ei ole endiselt uuritud. Kuni eelnimetatud valdkondades ei ole märkimisväärset edu saavutatud, ei saa ma Serbia lõimumist ELiga toetada. Lisaks arvan, et Vojvodinale, kus on alati elanud ungarlased, tuleks kindlasti anda täielik territoriaalne autonoomia.

 
  
  

Soovitus: Jelko Kacin (A7-0362/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Võttes arvesse nõukogu ja komisjoni vaheotsust (15191/2007) ning Euroopa Liidu ja Serbia vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, olen lepingu sõlmimisega nõus.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle raporti poolt ja see ei ole esimene kord, kui ma põhjendan oma valikut isiklike põhjustega. Lääne-Balkani riigid ja Serbia on midagi enamat kui pelgalt piirkond, mis on Euroopa Liidule strateegiliselt huvipakkuv. Samuti ei ole ainult nii, et selle piirkonna inimesed vajavad meid, vaid meie kõik vajame ka neid. EL on Serbia peamine kaubanduspartner ja see ütleb väga palju. Serbia on Euroopas ainulaadses olukorras, sest see on riik, kus on kõige enam pagulasi ja ümberasustatud isikuid. Olen kindlalt veendunud, et Serbia liiduga integreerimise kiirendamine on kasulik kogu Lääne-Balkani piirkonnale.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Resolutsioon Serbia integratsiooni kohta sai minu poolthääle. Üks tähtis põhjus selleks on see, et Serbiast võib saada oluline toimija selles piirkonnas julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamisel. Konstruktiivne piirkondlik koostöö ja heanaaberlikud suhted on aga stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis väga määravad. Kõik need on väga tähtsad tegurid Lääne-Balkani riikide muutmisel piirkonnaks, kus valitseb pikaajaline stabiilsus ja toimub säästev areng.

Serbia integratsiooni ELiga soodustab ka reformidega saavutatud edu. Serbia jõupingutused kaitsta vähemusi on kiiduväärsed, kuigi teabe ja hariduse kättesaadavus vähemuskeeltes jätab veel soovida, eelkõige seoses rumeenlastega, keda diskrimineeriti kogu eelmise sajandi vältel väga palju.

Samuti on saavutatud märkimisväärset edu soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, eriti soolise võrdõiguslikkuse seaduse ning naiste olukorra ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise riikliku tegevuskava vastuvõtmisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Serbia otsustav roll Lääne-Balkani piirkonnas on selge: kui Serbia ei ole stabiilne, on kogu piirkonnal stabiilsuse saavutamisega raskusi. Riigis ellu viidud reformid väärivad kiitust, sest nende eesmärk on olnud tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid ning suurendada läbipaistvust. Lisaks on püütud taastada suhteid ja koostööd naaberriikidega, kellega varem vaenutseti. See samm teeb mulle väga head meelt, sest see on inimlikust seisukohast hädavajalik. Serbia ja ELi vahelised lepingud ning hiljutine vastastikune piiride avamine näitavad, et järkjärguline tõelise solidaarsuse loomine ei ole unarusse jäänud. Loodan, et EL kaalub Serbia ühinemissoovi piisava karmusega, unustamata sealjuures tähtsat märki, mida Serbia ja ka kaugemale jõudnud Horvaatia ühinemine tähendab Serbia rahvale, kogu piirkonnale ja ELile endale.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Serbia tulevik on ELis. Sellepärast on mul hea meel Serbia Euroopa Liiduga ühinemise taotluse üle, mis esitati 22. detsembril 2009, ning ministrite nõukogu 25. oktoobri 2010. aasta otsuse üle paluda komisjonil Serbia taotlus läbi vaadata.

Avaldan Serbiale reformide eest kiitust. Rõhutan, et piirkondliku koostöö arendamine on ELi jaoks endiselt prioriteet ning see peab Lääne-Balkani riikides soodustama leppimist, heanaaberlikkust ja tihedamaid suhteid inimeste vahel.

Sellepärast kutsun Serbiat üles tegelema asjakohaselt kaasavama piirkondliku koostööga. Pooldan nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlo Fidanza (PPE), kirjalikult.(IT) Mul on hea meel ELi ja Serbia vahelise stabiliseerimislepingu üle. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga vähendatakse Euroopa Liidu ja Serbia vahel esinevaid kaubandustõkkeid ning see on samm edasi selle Balkanimaa ELiga ühinemise suunas. Leping sõlmiti 2008. aastal, aga seni on selle ratifitseerinud ainult 12 liikmesriiki, kaasa arvatud Itaalia. Tänane hääletus näitas, et parlament on lepinguga nõus, ning see annab ülejäänud 15 liikmesriigile märku, et ka nemad peaksid selle ratifitseerima. Vaatamata sellele, et lähiajaloo sündmused mõjusid Serbiale väga rängalt, on riik hakanud aeglaselt taastuma ja oma demokraatlikke struktuure tugevdama. Serbia geograafiline asukoht ja strateegiline tähtsus seavad selle kahtlemata Balkani riikide ELiga ühinemise keskmesse. Serbia on ka tähtis kaubanduspartner, kes on muu hulgas raua- ja terasetööstuse jaoks väga tähtis. Tänane hääletus on järg 2009. aasta detsembri tähtsale sammule, kui kogu Schengeni alal kaotati viisad ja serblased said end rohkem eurooplastena tunda.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Täna võeti vastu uus ELi ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, milles on sätestatud vabakaubanduspiirkonna loomine ja millega lubatakse riigile ELiga ühinemise võimalust. Võttes arvesse meie seisukohti seoses laienemisega, jäime raporti üle toimunud hääletusel erapooletuks.

Me ei ole siiski nõus mõne selle osaga, täpsemalt ELi seatud tingimustega, eriti endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga igakülgse koostöö tegemise nõudega, mis on endiselt Serbia ELiga ühinemise eeltingimus. Neid teemasid ei ole teiste sarnases olukorras olnud riikidega käsitletud. Samuti peaksime meeles pidama, et leping ei saa jõustuda enne, kui selle on ratifitseerinud kõik 27 liikmesriiki.

2008. aastal sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus on sätestatud ELi ja Serbia vahelise vabakaubanduspiirkonna loomine ning sellega lubatakse riigile ELiga ühinemise võimalust. Serbia esitas ELiga ühinemise taotluse 2009. aasta detsembris. Eelmise aasta oktoobris palus nõukogu komisjonil koostada riigi ühinemistaotluse kohta arvamus, mis esitatakse käesoleva aasta sügisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult.(IT) Laienemisega seoses väärib Lääne-Balkani riikide olukord erilist tähelepanu. Serbia sugune riik on kahtlemata probleem, aga olukord Belgradis paistab olevat palju parem kui teistes selle piirkonna riikides. Sellepärast toetasin seda teksti, lootes, et koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga kindlasti tiheneb ning see hääletus mõjub Serbia rahvale ja riigivõimudele ergutavalt.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Pooldasin Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, kuid juhin tähelepanu sellele, et seni on ainult 11 liikmesriiki selle ratifitseerinud. Nõuan tungivalt, et ka ülejäänud 16 teeksid seda niipea kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) ELi ja Serbia vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping, nagu kõik sellelaadsed lepingud, määrab inimesed äärmisesse vaesusesse selle nimel, et kiiresti üle minna turumajandusele ja luua järgmise viie aasta jooksul vabakaubanduspiirkond. Euroopa Liit ei ole oma kodanike ega sellega ühineda soovivate riikide kodanike vääriline. Hääletan raporti vastu solidaarsusest Serbia Vabariigi kodanikega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Oleme kõik ühel meelel, et Lääne-Balkani riigid saavad ELi osaks. See juhtub õige pea.

Serbia on üks neist riikidest. See on riik, mille tee on pärast nõukogude võimu lõppu ja Jugoslaavia lagunemist olnud raske. Lisaks on osalemine vennatapusõdades, mis on mõjunud kohutavalt nii naaberriikidele kui ka kogu rahvusvahelisele üldsusele, teinud sellele riigile ja rahvale palju kahju. Nn Kosovo sõda, mis on endiselt lahenduseta ja kogu maailmas väga vaieldav, aitas samuti kaasa rahu puudumisele selles piirkonnas.

Seetõttu on Serbia liikumine ELi poole soovitav. Tahaksin kasutada võimalust ja avaldada Serbia juhtidele ja rahvale kiitust tehtud jõupingutuste ja edusammude eest. Rõhutan, kui tähtis on olnud Serbia roll kogu Lääne-Balkani piirkonna stabiliseerumises ning eriti Bosnia ja Hertsegoviina stabiilsuses ja ühtsuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest suhtun pooldavalt Serbia edusammudesse reformide elluviimisel avaliku halduse, õigusraamistiku ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse vallas. Nõustun raportööri üleskutsega kõigile ELi liikmesriikidele alustada Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ratifitseerimist. Tähtsaim tingimus Serbiale ELiga ühinemise jaoks, millel ka see raport põhineb, on riigi täielik koostöö Haagi tribunaliga. Samuti kutsun Serbiat tungivalt üles pühenduma kindlamalt ka tööhõivepoliitikale ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.

Lisaks kutsun Serbiat üles looma demokraatia, õigusriigi ja vaba turumajanduse arengut ning inimõigustest kinnipidamist soodustav keskkond. Serbia on teinud edusamme keskkonna alal. Sellele vaatama peab riik suurendama jõupingutusi taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas. Ühenduse õigustiku taastuvenergia teemalised põhisätted on veel üle võtmata. Riik peab vastu võtma energiatõhususe õigusraamistiku.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Resolutsioon Serbia integreerumise kohta Euroopaga ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu kohta sai minu poolthääle, sest arvan, et piirkondlik koostöö ja head suhted naaberriikide vahel on stabiliseerumis- ja assotsieerumisprotsessis möödapääsmatud ning otsustava tähtsusega Lääne-Balkani riikide muutmisel pikaajaliselt stabiilseks ja jätkusuutlikult arenevaks piirkonnaks. Serbial on ka tähtis roll selle piirkonna rahvaste julgeoleku, stabiilsuse ja leppimise seisukohalt. Euroopa Liit mõistab hukka kõik sõjakuriteod, mis hävitasid Jugoslaavia, ning toetab endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu tööd. Samuti rõhutatakse, et Serbia tulevik on Euroopa Liidus, ning ergutatakse riiki selle eesmärgi nimel edasi pingutama.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi ees ei ole mingeid takistusi, mis segaksid andmast heakskiitu nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõule ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta.

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi praegust pädevust seoses rahvusvaheliste lepingutega on nõukogu esitanud taotluse lepingu heakskiitmiseks ning väliskomisjon on esitanud soovituse vormis arvamuse, et leping tuleb sõlmida.

Hääletasin selle poolt, sest arvan, et leping on väga tähtis täiendus jõulisele ja tulemuslikule naabruspoliitikale, milles on Serbial Balkanimaades geopoliitilise tasakaalu seisukohalt tähtis roll.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Võttes arvesse nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõud, Euroopa ühenduste ja Serbia vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 217 ja 218 kohaselt esitatud nõusolekutaotlust, parlamendi kodukorra artikleid 81 ja 90 ning väliskomisjoni soovitust, pean parlamendi seisukoha kinnitamist väga loogiliseks ja vajalikuks sammuks.

Seetõttu kiidan heaks kõnealuse nõukogu ja komisjoni otsuse eelnõu, et soodustada tihedamat koostööd Serbiaga ning üldisemat stabiliseerimist ja koostööd Euroopa Liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Serbias ette võetud reformid võimaldavad riigil saavutada märkimisväärset edu ELi liikmeks pürgimisel. Seetõttu usun, et ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimist tuleb toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Teresa Riera Madurell (S&D), kirjalikult. (ES) Parlamendi nõusolek ELi ja Serbia vahelisele stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule, mis järgnes nõukogu otsusele algatada lepingu ratifitseerimine, on tähtis samm edasi teel Lääne-Balkani riikide ELiga lõimimiseks. Andsin oma poolthääle, kuna pean ELi tähtsaks toimijaks, kellel on kohustus toetada Lääne-Balkani riikide täielikku stabiliseerimist. ELi rahvusvaheline tõsiseltvõetavus on tihedalt seotud selle võimega naaberriikides midagi ära teha. Lääne-Balkani riikide, sealhulgas Serbiaga seoses näib, et ainus võimalus on nende ühinemine ELiga. Ühinemisel on aga mitu tingimust. Serbia näitab üles suurepärast tahet ELiga liituda.

Siiski on vaatamata tänasele parlamendi antud nõusolekule võetud vastu ka resolutsioon, mis on küll Serbia suhtes soosiv, aga milles on juhitud tähelepanu sellele, et Belgradi koostöö rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning selle täielik pühendumus demokraatiale ja õigusriigi põhimõttele on endiselt hädavajalikud riigi ühinemiseks ELiga.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Toetasime seda teksti, sest enamik meie esitatud muudatusettepanekuid võeti vastu. Need muudatusettepanekud käsitlesid Kosovot, soolist võrdõiguslikkust, vähemuste õigusi, kodanikuühiskonda, ühistransporti, keskkonda ja suhteid Bosniaga. Tagasilükatud muudatusettepanek esitatakse uuesti, sest see jäi häälte võrdse jagunemise (27 : 27) tõttu vastu võtmata. See on väga tähtis, sest selles kutsutakse Serbiat üles alustama läbirääkimisi Kosovoga, viitamata enam uutele läbirääkimistele staatuse või lahkulöömise üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise poolt. Serbia on kogu Balkani piirkonna stabiilsuse seisukohalt tähtis, mistõttu peame jätkama selle riigiga institutsioonidevahelist dialoogi. Viimastel aastatel on Serbia saavutanud ELile lähenemisel palju edu. Pärast Rahvusvahelise Kohtu otsust, mille kohaselt Kosovo iseseisvuse ühepoolne väljakuulutamine ei olnud vastuolus rahvusvahelise õigusega, peab EL tegutsema aktiivselt rahu loomise nimel. Peame samuti igati toetama Serbiat selle koostöös rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE), kirjalikult.(PL) Tänane hääletus ettepaneku üle võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimise kohta valmistas mulle suurt heameelt. Serbia on 2007. aastast alates palju edasi liikunud koostöös Euroopa Liiduga ja see tegi tal võimalikuks jätkata ELiga läbirääkimisi. Need viidi lõpule 10. septembril 2007 ning pärast ELi liikmesriikidega konsulteerimist parafeeriti 7. novembril 2007 Brüsselis stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping. Peame siiski meeles pidama, et täieliku koostöö eeltingimus on see, et Serbia täidab kõiki poliitilisi tingimusi, mille nõukogu läbirääkimiste alaste direktiivide vastuvõtmisel seadis, nimelt et Serbia teeb igakülgselt koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

 
  
  

Raport: Marisa Matias (A7-0366/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Pooldasin algatusraportit, mille eesmärk on töötada täiendavalt välja mitmeid meetmeid eelkõige selleks, et edendada varast avastamist ja parandada elukvaliteeti, täiendada epidemioloogilisi teadmisi sellest haigusest ja kooskõlastada teadusuuringuid, toetada liikmesriikidevahelist parimate tavade jagamist ning pidada dementsuse all kannatavatest inimestest lugu. Praegusel ajal kujuneb igal aastal dementsus välja umbes 14 miljonil eurooplasel ja pooltel neist juhtudest on põhjuseks Alzheimeri tõbi.

Erinevad kehtivad tegutsemisjuhised on vaja koondada, et tegeleda selle olukorraga kooskõlastatult, objektiivselt ja tulemuslikumalt ning toetada hooldajaid ja perekondi, näiteks tervishoiusüsteemide, koolituse ja nõustamise täiustamise abil. Pean tähtsaks, et dementsust käsitlevas ELi strateegias pööratakse rohkem tähelepanu dementsete inimeste sotsiaalsetele küsimustele, keskendudes üha enam uurimistegevusele ja ennetusele ning varasele avastamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Pooldasin seda resolutsiooni, milles käsitletakse Euroopa algatust Alzheimeri tõve ja muude dementsuse vormide kohta ning mille põhieesmärk on tagada parem liikmesriikidevaheline koostöö ning tõhusamad ja solidaarsusel põhinevad meetmed, mis on suunatud ennetamisele ja dementsuse (eelkõige Alzheimeri tõve) all kannatavate inimeste ravile, samuti neid ümbritsevatele inimestele, näiteks tervishoiutöötajatele, teenuseosutajatele ja sugulastele. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta on oluline samm teel konkreetsete ettepanekute suunas, et ühendada erinevad olemasolevad meetmed ning viisid, kuidas seda tüüpi haigusega võidelda. Killustatud tegevus, Euroopa tasandil ühtlustamata tegevus ning ebavõrdsed kättesaadavuse ja ravitingimused on enam kui piisav põhjendus kõnealuse algatuse esitamiseks.

Seetõttu tuleb keskenduda varasele avastamisele ja ennetamisele ning parandada avalikkuse teadlikkust sellest, mida tähendab dementsusega elamine. Lisaks peab Euroopa strateegia püüdma tagada selliste teenuste olemasolu, mis kindlustavad võimalikult suure tegevusulatuse ning haigetele võrdsed tingimused seoses raviteenuse kättesaadavuse ja raviga, hoolimata nende vanusest, soost, rahalisest olukorrast või elukohast.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. Iga 24 tunni tagant avastatakse uus neurodegeneratiivse haiguse (närvisüsteemi häire) juhtum. Praegu on see üks peamisi eakate teovõimetuse põhjusi ning Alzheimeri tõbi põhjustab seda enamatel kui pooltel juhtudel. Arvatakse, et selle haiguse all kannatavate inimeste arv suureneb märkimisväärselt. See teeb muret, sest keskmine eluiga pikeneb ja tööealiste inimeste suhteline arv võrreldes pensioniealiste inimeste arvuga väheneb. Toetan Euroopa Komisjoni ettepanekut luua ELi strateegia, mis hõlmab solidaarsusel põhinevat dementsuse (vaimsete võimete järkjärguline halvenemine) ennetamist ja selle haiguse all kannatavate inimeste ravi ning neid ümbritsevate inimeste toetamist. Lisaks peab Euroopa strateegia püüdma tagada selliste teenuste olemasolu, mis kindlustavad võimalikult suure tegevusulatuse ning haigetele võrdsed tingimused seoses raviteenuse kättesaadavuse ja raviga, hoolimata nende vanusest, soost, rahalisest olukorrast või elukohast.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Dementsus on haigus, mida iseloomustab aeglane progresseeruv mälu ning keskendumis- ja õppimisvõime halvenemine tavaliselt üle 65aastastel inimestel. Dementsuse alla kuulub rühm neurodegeneratiivseid haigusi, mida ei tohi pidada tavalise vananemise osaks. Hinnangute kohaselt kannatab neurodegeneratiivsete haiguste all rohkem kui 8 miljonit eurooplast vanuses 30–99. See on 12,5% iga 1000 inimese kohta. Neist enamik on naised. Teadlased arvavad, et see arv võib järgmise 20 aasta jooksul kahekordistuda. Tavalisim dementsuse vorm Euroopas on Alzheimeri tõbi, mis moodustab 50–70% dementsusjuhtudest. Pooldasin seda raportit, mille eesmärk on parandada haigete elukvaliteeti ja heaolu, julgustades uurimistegevust ja ennetamist, ning edendada liikmesriikidevahelist suhtlemist, et muuta reageerimine tulemuslikumaks ja kaasavamaks, eesmärgiga ennetada dementsusega seotud haigusi, eelkõige Alzheimeri tõbe, ravida nende all kannatavaid inimesi ja toetada neid ümbritsevaid inimesi. Samuti on tähtis ettepanek kuulutada välja üleeuroopaline vaimse tervise aasta.

 
  
MPphoto
 
 

  George Becali (NI), kirjalikult. (RO) Toetan raportööri ja hääletasin tema ettepaneku poolt. Alzheimeri tõbi muutub üha levinumaks ja puudutab üha rohkem inimesi, eelkõige kui arvestada, et töötava elanikkonna arv võrreldes pensionil oleva elanikkonna arvuga väheneb. Muutused haigete käitumises ja isiksuses muudavad nad ümbritsevatest sõltuvaks. Ettepanek, mille raportöör meile esitas, on mõeldud liikmesriikidevahelise kooskõlastatuse, solidaarsuse ja toetamise parandamiseks, mis oleks kasulik mitte ainult haigetele, vaid ka teistele asjaomastele isikutele.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Alzheimeri tõbi mõjutab üha rohkem inimesi nii Euroopas kui ka mujal maailmas ning viimastel aastatel on sellesse haigestumise iga alanenud. Varem oli see haigus sotsiaalne ja tervishoiusüsteemi probleem, nüüd on see aga juba muutunud riikide tervishoiupoliitika pakiliseks prioriteediks. Seetõttu on hea, et Euroopa Liit tahab järgmisel aastal selles valdkonnas midagi ära teha, eelkõige asjaomaste poliitikavaldkondade ELi tasandil kooskõlastamise teel. See hõlmab uurimistegevust ja Alzheimeri tõvega tegelemise hea tava levitamist, varast avastamist ja haigete perekonna toetamist, sest paljudes liikmesriikides lasub peredel praegu suur rahaline ja psühholoogiline koorem, kuna nad peavad hoolitsema inimeste eest, kes vajavad pidevat hoolitsust ja ravi. Hääletan Marisa Matiasi raporti poolt lootuses, et seoses haigusega, mis muutub üha tavalisemaks, aga mille sotsiaalsed tagajärjed ei ole veel nii tuntud, tehakse ära palju – rohkem kui seni.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Nõustun Euroopa algatusega Alzheimeri tõve ja teiste dementsuse vormide kohta, sest igal aastal areneb üha enamatel inimestel välja mingi dementsuse vorm. Kuna Euroopa elanikkond vananeb ning sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed mõjutavad oluliselt liikmesriikide tervishoiusüsteeme, on vaja tegutseda ja võtta kiiremas korras vastu konkreetsed selle haiguse vastu võitlemise algatused. Alzheimer Europe’i hiljutised uuringutulemused näitavad, et Alzheimeri tõbi jääb ELis sageli diagnoosimata ning liikmesriikides on palju ebavõrdsust ennetuse, ravile pääsemise ja sobivate teenuste osutamisega seoses. Keskenduda tuleb Alzheimeri tõve varasele avastamisele ja ennetamisele. Toiduvalik on Alzheimeri tõve väljakujunemise oluline põhjus ning seetõttu peaks prioriteediks olema dementsuse ennetamine muudetavate sekkumismeetmete kaudu ning erilist tähelepanu tuleks pöörata ennetavatele teguritele, nagu tervislik toitumine, füüsilise aktiivsuse ja vaimse tegevuse edendamine ning veresoonkonna haiguste riskitegurite, nt diabeedi, kõrge kolesteroolitaseme, hüpertoonia ja suitsetamise kontrolli all hoidmine. Lisaks tuleb kindlasti tõsta kõikide haigete inimväärikust ja vähendada ebavõrdsust ehk teisisõnu tagada selliste teenuste olemasolu, mis kindlustavad võimalikult suure tegevusulatuse ning haigetele võrdsed tingimused seoses raviteenuse kättesaadavuse ja raviga, hoolimata nende vanusest, soost, rahalisest olukorrast või elukohast.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Alzheimeri tõbi mõjub ühtmoodi igal pool. See, et teaduslikult ei ole suudetud haigust avastada enne selle tagajärgede avaldumist või leida sellele ravi, seab meile veelgi suurema kohustuse leida lahendusi, mis parandaks selle all kannatavate inimeste elu. Neurodegeneratiivsete haigustega seisab silmitsi üle kaheksa miljoni eurooplase ja prognoos ei ole kaugeltki paljulubav: 30 aasta jooksul haigete arv kahekordistub. Sellepärast ongi vaja parandada liikmesriikidevahelist koostööd ning võtta tõhusamaid ja solidaarsusel põhinevaid meetmeid ennetamiseks ja dementsuse (eelkõige Alzheimeri tõve) all kannatavate inimeste raviks ning neid ümbritsevate inimeste toetamiseks. Selleks et tagada ELi mis tahes strateegia toimimine selles valdkonnas, on hädavajalik, et eri riigid seaksid esmatähtsale kohale riiklike tegevuskavade koostamise. Samuti peame keskenduma varasele avastamisele ja ennetamisele ning haiguse epidemioloogiliste andmete kogumisele ja töötlemisele.

Kui need olulised sammud on astutud, on vaja ühtseid meetmeid alates teadusuuringutest kuni tervishoiuteenuste osutamiseni. On oluline täita lüngad, mis endiselt esinevad sellistes valdkondades nagu kutsealane koolitus ja perede toetamine ning tegevuses, mis on suunatud üldsuse teadlikkuse parandamisele sellest, mida toob endaga kaasa dementsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin Alzheimeri tõve käsitlevat Euroopa algatust puudutava raporti poolt, sest Euroopa Komisjon ja liikmesriikide valitsused on võtnud endale kohustuse koostada ELi ja riiklikud tegevuskavad selleks, et edendada Alzheimeri tõve põhjuste, ennetamise ja ravi alaseid uuringuid ELi tasandil ja suurendada selleks vajalikku rahastamist, parandada ennetamist ja varast avastamist, korraldada avalikkusele teabekampaaniaid, et osataks paremini ära tunda selle haiguse sümptomeid, ja selleks, et tunnistada dementsuse all kannatavate inimeste hooldajate rasket koormat ning pakkuda haigetele ja nende peredele psühholoogilist tuge. Kõige tähtsam on siiski tagada ja edendada selle haigusega tegelemist riiklikul tasandil. Avaliku sektori rahastatavad teadusuuringud, ennetamine, ravi ning haigete ja nende perede ja sugulaste toetamine ei ole tähtis mitte ainult põhimõtte pärast.

Selline avaliku sektori tegevus on vajalik selleks, et vältida ravimiettevõtete spekulatsioone ja muid erahuvisid. Liikmesriigid peavad tagama vajalikud riiklikult rahastatavad teenused ja taristu, mille abil tulla toime tervisega seotud ja sotsiaalsete tagajärgedega haigetele ja neid ümbritsevatele inimestele.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Dementsuse erinevate vormide all kannatab hinnanguliselt 7,3 miljonit eurooplast, kellest enamik põeb Alzheimeri tõbe. See on laialt levinud terviseprobleem, sest me ei tohi unustada, et dementsus ei mõjuta mitte ainult haigeid endid, vaid ka nende eest hoolitsejaid. Kui selles valdkonnas toimiks ELi strateegia, oleks sellega tegelemine kooskõlastatum ning vaimse tervise probleemide ravi ja teadvustamine tulemuslikum – eurooplased saaksid paremini aru vananemisega seotud ajupatoloogiast.

Esiteks arvan, et on vaja parandada liikmesriikidevahelist kooskõlastatust, töötades välja riiklikud Alzheimeri tõvega seotud strateegiad ja tegevuskavad. Teiseks arvan, et haigetele ja nende peredele on vaja pakkuda rohkem abi ja teenuseid. Kolmandaks pean vajalikuks parandada selliste haiguste uurimist, ravimist ja ennetamist. Tahaksin Marisa Matiast esitatud raporti eest kiita ning toetan komisjonile, nõukogule ja liikmesriikidele esitatud soovitusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopas kannatab dementsuse all hinnanguliselt 9,9 miljonit inimest, kellest suuremal enamusel – üle seitsme miljoni inimese – on diagnoositud Alzheimeri tõbi. Teadusuuringud viitavad sellele, et see arv võib iga 20 aastaga kahekordistuda. See olukord nõuab Euroopa Liidult ja liikmesriikidelt uut suhtumist selle haiguse ennetamisse ja ravisse.

Raportis, mille üle me täna hääletasime ja mille sisu ma toetan, pakutakse välja liikmesriikide ravi- ja sotsiaalteenuste ning Alzheimeri-haigeid ümbritsevate inimeste (tervishoiutöötajad, sugulased ja heategevusorganisatsioonid) tegevuse kooskõlastatuse parandamine. Samuti tahaksin rõhutada raportis omistatud tähelepanu varasele avastamisele, ühendatud teabekeskuste olemasolule, haiguse valdkondadevahelisele käsitlusele, sellelaadsetele haigustele keskenduvale erialasele koolitusele ning perede toetamise võrgustikele. Samamoodi tähtis on toetus avalikkust degeneratiivsetest haigustest teavitavate kampaaniate jaoks. Samuti nõustun raportis esitatud mõttega, et selliseid haigusi käsitlev ELi strateegia peab tagama teenused, mis on üldiselt ja geograafiliselt laialdaselt kättesaadavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult.(FR) Vaimse tervise probleemide, eelkõige Alzheimeri tõve all kannatab peaaegu 10 miljonit eurooplast. Euroopa vastumeetmed on nõrgad ning haigete, nende perede ja hooldajate olukord on Euroopas väga erinev: praegu on asjaomased riiklikud strateegiad olemas ainult seitsmel liikmesriigil. Sellepärast ongi Euroopa Parlamendi tungiv soovitus liikmesriikidele koostada konkreetsed riiklikud kavad ja strateegiad selle haiguse ja selle tagajärgedega tegelemiseks. Strateegiates tuleb käsitleda haiguse sotsiaalseid ja tervisega seotud tagajärgi, samuti haigetele ja nende peredele vajalikke teenuseid ja toetust. Varase avastamise edendamine, ennetamisele keskenduvad tervishoiuteenused ja teadusuuringud peavad saama tervishoiu prioriteediks ka Euroopa Liidu tasandil. Seetõttu tuleb ELi tasandil ärgitada avaliku ja erasektori ühise teadus-, arendus- ja investeerimisprogrammi loomist. Sellest, kui kiiresti me suudame aeglustada Alzheimeri tõve arengut – võimalik, et isegi see kaotada –, oleneb suuresti teistest sõltuvate inimeste arv ja see võib aidata eakatel oma elu nautida võimalikult kaua.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Raport Alzheimeri tõbe ja teisi dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta sai minu poolthääle, sest selles on välja pakutud meetmed, mis tagavad dementsuse all kannatavate inimeste väärikuse, vähendavad ebavõrdsust ja väldivad sotsiaalset tõrjutust ning edendavad nende haiguste varast avastamist ja nende ennetamise uurimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopas kannatab dementsuse eri vormide all umbes 9,9 miljonit inimest, mis tähendab, et Euroopa on seda liiki haiguste levikut vaadates maailmas teisel kohal. Ainuüksi Portugalis on dementsuse all kannatavate inimeste arv hinnanguliselt 153 000, neist enam kui 90 000 on Alzheimeri tõvega ja arvatakse, aastaks 2020 need arvud kahekordistuvad. Kuna elanikkond vananeb, on ühiskonna ja valitsuste vastumeetmed sellistele paljuski eaga seotud haigustele selle aastatuhande alguse suur proovikivi. Sellepärast ei saa ma teha muud kui toetada kindlalt seda algatust, kus tehakse ettepanek kuulutada dementsus ELi prioriteediks, ja kutsuda liikmesriike üles töötama välja konkreetsed riiklikud strateegiad ja tegevuskavad Alzheimeri tõvega tegelemiseks. Portugali Rahvapartei on pooldanud sellist lähenemist Portugalis, sest see on esiplaanil ja täielikult kooskõlas ELi tervishoiupoliitika ja -prioriteetidega, ning nõudnud valitsuselt riiklikku dementsuskava, mis tagab väärika, inimliku ja oskusliku abi ja hoolitsuse Alzheimeri tõbe ja teisi dementsuse vorme põdevatele inimestele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Igal aastal kujuneb 1,4 miljonil eurooplasel välja mingit liiki dementsus, mis tähendab seda, et iga 24 sekundi tagant avastatakse uus dementsusjuhtum. Portugalis on dementsuse all kannatajaid hinnanguliselt 153 000, kellest 90 000 põevad Alzheimeri tõbe. ELi elanikkonna vananemist arvestades prognoosivad asjatundjad, et aastaks 2040 on see arv kahekordistunud.

Arvestades elanikkonna vananemist ning töötavate elanike arvu vähenemist võrreldes pensionäride arvuga, võib arvata, et dementsusest saab riiklike sotsiaal- ja tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse põhiprobleem. Sellepärast peavad valitsused kindlasti töötama välja riiklikud strateegiad ja kavad Alzheimeri tõve jaoks, et tegeleda dementsuse sotsiaalsete ja tervishoiu alaste tagajärgedega ning mitte piirduma ainult teenuste tagamisega, vaid ka toetama dementsuse all kannatajaid ja nende peresid.

Mul on hea meel ettepaneku üle kuulutada välja üleeuroopaline vaimse tervise aasta, et suurendada teadlikkust vananemisega kaasnevatest ajuhaigustest ning võimalustest, kuidas avastada ja tuvastada selliste haiguste varajasi sümptomeid, korraldades teavituskampaaniaid nende haiguste ennetamise ja ravi teemal.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Alzheimeri tõbi ja teised dementsuse vormid on haigused, mis on nõudnud õigustatult tähelepanu ja tekitanud muret. Organisatsiooni Alzheimer’s Disease International 2010. aasta aruande kohaselt on dementsuse all kannatavate inimeste arv Euroopas umbes 9,9 miljonit ning prognoositakse, et see arv suureneb aastaks 2020 märkimisväärselt. Alzheimeri-haigete kutseliste hooldajate puudus on suur mure, sest tulevikus olukord halveneb, kui midagi ette ei võeta. Need meetmed peavad hõlmama piisava arvu tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate väljaõpetamist ning sobiva hoolitsuse tagamist avalike teenuste kaudu, arvestades haigete sooviga võimaluse korral mitte lahkuda kodust, samuti inimväärikuse, sotsiaalse kaasamise ning haigete iseseisvuse ja enesemääramisega. Kuna selle haiguse ravimid on väga kallid, enamikule haigetest liiga kallid, on vaja neid ravimeid rohkem hüvitada. Hädasti on vaja ärgitada selleteemalisi teadusuuringuid, eelkõige seoses selle haiguse ennetamise, diagnoosimise ja raviga, ning aluspõhimõte peab olema, et avalik sektor võtab endale selle kohustuse ega piira ühtegi haiget sellest kasu saamast.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Toetan täielikult seda Alzheimeri tõve ja muude dementsuse vormidega seotud projekti. Alzheimeri tõbi on peamine dementsuse tekitaja ning selle all kannatab üle 44 000 iirlase ja umbes 10 miljonit eurooplast.

Alzheimer on progresseeruv haigus, mis tähendab, et aja jooksul ajukahjustus süveneb. Ühtlasi ägenevad ka haiguse sümptomid. Kahjuks on väga tõenäoline, et selle põdejate arv suureneb, sest Euroopa elanikkond vananeb. Liikmesriigid peavad tegema dementsust tekitavate haiguste põhjuste uurimisel ja parima ravimeetodi väljatöötamisel rohkem koostööd.

Sageli jääb haigete eest hoolitsemine pereliikmete ülesandeks. Iirimaal hoolitseb dementsuse all kannatavate inimeste eest iga päev 50 000 inimest. Tahaksin neile hoolekandjatele erilist tänu avaldada, samuti Iirimaa Alzheimeri Ühingule, kes annab Alzheimeri-haigetele suurepärast abi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult.(FR) Euroopas kannatab dementsuse all hinnanguliselt peaaegu 10 miljonit inimest, kellest enamikul on Alzheimeri tõbi. See arv kahekordistub tõenäoliselt iga 20 aasta jooksul. Üle 65aastaste inimeste hulgas võib aastal 2020 kannatada dementsuse all iga neljas inimene. Prantsusmaal avastatakse aastas 160 000 uut juhtumit. Seetõttu võib öelda, et kõik eurooplased puutuvad kunagi kas otseselt või kaudselt kokku Alzheimeri tõvest või teistest dementsuse vormidest tingitud probleemidega. Seetõttu toetasin täielikult seda algatusraportit, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni üles astuma Alzheimeri tõve vastu võitlusse, tehes sellest ELi tervishoiuvaldkonna ühe prioriteedi. Alzheimeri-haigetele tuleb kindlasti tagada sobivate tervishoiuteenuste kättesaadavus ning eelkõige on meil vaja tihedamat koostööd teadusuuringute (järgmises teadusuuringute raamprogrammis), ennetamise, diagnoosimise (ühised kriteeriumid, menetlused jne) ja ravi valdkonnas. Samuti kutsume üles kuulutama välja üleeuroopalise vaimse tervise aasta, mis oleks täiendus ülemaailmsele Alzheimeri päevale ning mis on loodetavasti lisavõimalus selleks, et parandada teadlikkust sellest küsimusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult.(FR) Alzheimeri tõve vastu võitlemise Euroopa ühingu esimehena saan ma ainult rõõmustada selles ELi algatuses soovitatud meetmete üle, millega tahetakse parandada epidemioloogilisi teadmisi sellest haigusest ja kooskõlastada praegusi teadusuuringuid. ELi toetusel on loodud ühiseid uurimisprogramme ja ma loodan, et need kannavad vilja. Seni aga peab tingimata olema mis tahes strateegia kese ennetamine ning jõupingutused tuleb suunata võimalikult varasele avastamisele, nagu raportis on toonitatud. Liikmesriigid peavad kohe tegutsema hakkama, sealhulgas ennetuskampaaniate abil, mis põhinevad ELi kaugeleulatuval selle haiguse vastu võitlemise kaval. Haiguse tekitatud käitumis- ja isiksusemuutused muudavad haiged järk-järgult teistest sõltuvamaks. Selle haiguse tõttu ei kannata mitte ainult haiged ise, vaid ka nende pered ja hooldajad. Lisaks tahan avaldada kiitust organisatsioonile Alzheimer Europe, kes koos riiklike organisatsioonidega võitleb selle haiguse vastu ning kellel on suur roll haigete ja nende perede abistamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) See algatusraport, millega tahetakse ärgitada Euroopa Komisjoni seadma Alzheimeri tõbi tervishoiuvaldkonna esimeseks prioriteediks, sai minu täieliku toetuse. Me mitte ainult ei pea edendama selle haiguse varajast avastamist võimaldavaid diagnoosimeetodeid, arendama selle sümptomite võimalikult varase avastamise viise ja keskenduma neurodegeneratiivsete haiguste uurimisele, vaid peame eelkõige püüdma parandada haigete ja nende perede igapäevaelu, sest avaliku sektori poliitikas jääb see tahk sageli tähelepanuta. Lisaks tuleb erilist tähelepanu pöörata naistele, sest neid tabab see haigus kaks korda sagedamini kui mehi.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Marisa Matiase raportis käsitletakse teemat, mille tähtsus meie vananevas ühiskonnas suureneb. Minu kodumaal Šotimaal on valitsus teinud dementsusest riikliku prioriteedi ning šotlaste teadmisi ja oskusi kasutatakse rahvusvahelise tähtsusega teadusuuringutes. See ELi algatus on teretulnud vahend ELi dementsusevastase tegevuse paremaks kooskõlastamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Pooldasin seda resolutsiooni, milles käsitletakse Euroopa algatust Alzheimeri tõve ja muude dementsuse vormide kohta, sest selle põhieesmärk on tagada parem liikmesriikidevaheline koostöö ning tõhusamad ja solidaarsusel põhinevad meetmed, mis on suunatud ennetamisele ja dementsuse (eelkõige Alzheimeri tõve) all kannatavate inimeste ravile, samuti neid ümbritsevatele inimestele, näiteks tervishoiutöötajatele, teenuseosutajatele ja sugulastele. Varase avastamise edendamine, hea elukvaliteedi tagamine, liikmesriikidevahelise koostöö toetamine asjaomaste parimate tavade ja kliiniliste uuringute levitamisega ning selle raske haiguse all kannatavate inimeste õiguste ja ootustega arvestamine on tähtsad ja hädavajalikud. See on hädavajalik samm konkreetsete ettepanekute suunas, mis ühendaksid olemasolevad poliitikavaldkonnad ja selliste haigustega tegelemise viisid ning kindlustaksid võimalikult suure tegevusulatuse ning haigetele võrdsed tingimused seoses raviteenuse kättesaadavuse ja raviga, hoolimata nende rahalisest olukorrast.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Tänase hääletusega Matiase raporti üle püüdis Euroopa Parlament rõhutada, et Alzheimeri tõve vastane võitlus on ELi tervishoiuvaldkonna prioriteet. 2009. aasta aruandes Alzheimeri tõve kohta maailmas on kirjas, et seda liiki dementsuse all kannatab umbes 28% eurooplastest, ja Euroopa elanikkonna vananemist arvestades see protsent tõenäoliselt suureneb. Seetõttu arvan, et institutsioonidel on kohustus mitte alahinnata seda haigust ning võtta konkreetseid meetmeid haigete ja nende perede toetamiseks. Sellega seoses peab Euroopa Parlamendi roll olema selleteemalise teadlikkuse parandamine avalikkuse seas ning nõukogu ja komisjoni ärgitamine arvestama tulevaste ennetava tervishoiupoliitika meetmete kavandamisel piisavalt dementsusega. Raportis soovitatud meetmetest tahaksin esile tõsta varasele avastamisele suunatud diagnoosimisteenuste rakendamise suuniste koostamist ja rahastamise parandamise vahendite kindlaksmääramist.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) ELi Alzheimeri tõve teemalist algatust käsitleva raporti vastuvõtmine on tähtis samm selle haiguse vastases võitluses ajal, mil dementsuse all kannatab Euroopas 9,9 miljonit inimest, kellest enamikul on Alzheimeri tõbi. Selle raporti vastuvõtmise tulemusena saavad liikmesriigid võtta kooskõlastatud meetmeid, et võidelda Euroopa Liidus selle haiguse vastu. Minu arvates on üks võimalik lahendus suurendada Euroopa 2020. aasta strateegia raames juhtalgatuse „Innovatiivne liit” ja kevadel käivitatava täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva innovatsioonipartnerluse vahendeid.

Arvestades Alzheimeri-haigete arvu oodatavat märkimisväärset suurenemist 2020. aastaks, on vaja edendada riigiasutuste- ning eraõiguslike ja riigiasutuste vahelist koostööd uurimisprojektide elluviimisel ning seeläbi kasutada era- ja avaliku sektori hooneid ja seadmeid, ressursse, teadmisi ja kogemusi Alzheimeri tõve ja muude dementsuse vormide mõjuga võitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult.(PL) Üks tulemuslikumaid viise ühiskonna teadlikkuse parandamiseks eakate dementsusest on probleemile tähelepanu juhtimine ja mõjusa teabekampaania korraldamine. Peaksime pöörama erilist tähelepanu Alzheimeri tõvele, sest sellest on saamas üha suurem probleem ja seda mitte ainult ELis, vaid ka kogu maailmas, ning spetsialistide sõnul suureneb selle all kannatajate arv pidevalt. Meie ühiskond vananeb ning me peame rääkima sellest probleemist avatult ja otsima lahendusi. Eelkõige peame toonitama selle haiguse ennetamise tähtsust. Sellepärast sai Marisa Matiase raport Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta minu poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – See algatusraport, mis on parlamendi vastus komisjoni teatisele Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta, sai minu poolthääle.

Selle peamised eesmärgid on parandada varast avastamist ja elukvaliteeti, täiendada epidemioloogilisi teadmisi sellest haigusest ja kooskõlastada teadusuuringuid, toetada liikmesriikidevahelist solidaarsust parimate tavade jagamise teel ning austada dementsuse all kannatavate inimeste õigusi.

Need kõik on teretulnud ettepanekud, sest arvan, et dementsust käsitlevas ELi strateegias tuleb panna rohkem rõhku dementsete inimeste ja nende hooldajate sotsiaalsetele probleemidele, toetades samas rohkem ennetamist ja varast avastamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. (IT) 2009. aasta aruandest Alzheimeri kohta võib leida murettekitava statistika: dementsuse kõigi vormide all kokku kannatab maailmas hinnanguliselt 35,6 miljonit inimest. Euroopas see näitaja pidevalt suureneb, kuna elanikkonna keskmine vanus on kiirelt kasvamas.

Seetõttu on vaja luua liikmesriikide statistiliste andmete vahetamise võrgustik ning platvorm Alzheimeri tõve põhjuste, ennetamise ja ravi uurimise kooskõlastamise jaoks. Kui arvestada, et varase avastamisega saab kogu Euroopas hoida tervishoiukulud madalal, on vaja teha ühiselt finantsinvesteeringuid ja töötada välja ELi tasandi poliitika, millega edendatakse sihtotstarbelist edendamist.

Samuti pean rõhutama, et meditsiini- ja sotsiaalteaduslikes uuringutes ning tervishoiu- ja sotsiaalpoliitikas on vaja arvestada naiste erivajadusi, sest naised kannatavad selle haiguse all kaks korda sagedamini kui mehed ja neid on ka ebaproportsionaalselt palju hooldajate seas. Alzheimeri tõbi on Euroopa ühiskonna suur probleem. Ainult üheskoos suudame leevendada dementsuse sotsiaalseid ja tervisega seotud tagajärgi ning osutada teenuseid ja abi neurodegeneratiivsete haiguste põdejatele ja nende peredele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Meie erakond, Portugali Rahvapartei, on alati jõuliselt nõudnud riiklikku dementsuskava, et sellise haiguse põdejaid hooldaksid väärikalt ja inimlikult vastava väljaõppega inimesed. Seetõttu ei saa ma toetamata jätta ka seda ELi algatust, millega tahetakse muuta dementsuse vastu võitlemine üheks ELi prioriteediks. Alzheimeri tõve ja teiste dementsuse vormide all kannatajate arv on Euroopas nii suur, et selline prioriteet on vajalik. Abinõude rakendamine haiguse algfaasis on sellise haigusvormi korral väga tähtis ja tagab haigetele parima võimaliku elukvaliteedi.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Alzheimeri tõbi on salakaval haigus, mille jaoks pole laialdastele uuringutele vaatamata veel mõjusaid ravimeid. On ebatõenäoline, et leiame lähitulevikus ravi sellele haigusele ja selle tagajärgedele, nagu süvenev mälu ja aju teiste kõrgema tasandi funktsioonide halvenemine, mille tulemusena jäädakse teistest täielikult sõltuvaks. Seda vajalikum on ravi alustamine varajases staadiumis. Üks tähtis meede on avalikkuse teavitamine ennetamisest, samuti selle haiguse varajasest äratundmisest ja selle väljakujunemise edasilükkamisest. Ilmneb, et paljud perearstid alustavad ravi dementsusevastaste ravimite abil liiga hilja, et mitte ületada oma eelarvet, aga sellel on loodetust vastupidised tulemused. Meditsiini asjatundjate sõnul saab õigete ravimite kasutamisega lükata haige kallisse hoolekandeasutusse panemist edasi kuni aasta võrra.

Sellega seoses ei tohi unustada haigete eest hoolitsevate sugulaste suurt füüsilist ja vaimset koormust. Kolmandikul hooldajatest tekitab selline pinge depressiooni, läbipõlemissündroomi ja teisi sarnaseid probleeme. Püüame leevendada Alzheimeri-haigete kannatusi ELi tasandil. Sellepärast hääletasin Marisa Matiase raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. (IT) Pooldan Marisa Matiase raportit, sest ELis on vaja tagada liikmesriikide vahel tihedam koostöö ja parem kooskõlastus, et praegu kuut miljonit eurooplast puudutava Alzheimeri tõve ennetamine ja ravi oleks tulemuslikum.

Kui EL riike ei abistaks – mitte ainult ennetamise ja ravi valdkonnas, vaid ka teadusuuringute rahastamise kooskõlastamises, parimate tavade levitamises ja mõjusate ravimite avastamise nimel tegutseva ravimitööstuse rahastamisel –, ei suudaks me tagada tõsiselt invaliidistavate haiguste all kannatavate inimeste iseseisvust ja inimväärikust, kaasa arvatud nende emotsionaalsete ja sotsiaalsete suhetega seoses.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Minu otsus hääletada Alzheimeri tõve käsitleva raporti poolt tuleneb soovist täiustada ELi praegust selle haiguse vastu võitlemise strateegiat. Euroopa elanikkonna üha süveneva vananemisega kaasneb ka neurodegeneratiivseid haigusi põdevate inimeste arvu märkimisväärne suurenemine. 50% neist põevad Alzheimeri tõbe. Seetõttu on see raport samm edasi selle tõsise haiguse vastases võitluses. Arvan, et sellega seoses on vaja keskenduda ennetamisele, seda nii varase avastamise kui ka epidemioloogilise teabe kogumise näol. Samuti on vaja täita lüngad, mis endiselt esinevad sellistes valdkondades nagu kutsealane koolitus ja perede toetamine, suurendades selleks üldsuse teadlikkust sellest, mida toob endaga kaasa dementsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Hääletasin raporti poolt, mis käsitleb Alzheimeri tõve puudutavat Euroopa algatust, sest see aitab parandada haigete ja nende sugulaste elukvaliteeti ning vähendada liikmesriikidevahelist ebavõrdsust seoses ennetamise, ravilepääsu ja dementsetele inimestele sobivate teenuste osutamisega. Euroopas kannatab dementsuse erinevate vormide all 1,4 miljonit inimest. Neurodegeneratiivsete haiguste all kannatab üle kaheksa miljoni 30–99aastase eurooplase, kellest pooltel on Alzheimeri tõbi, ning tõenäoliselt kahekordistub see arv iga 20 aastaga. Raporti eesmärk on praegust olukorda paremaks muuta; selles seatud põhieesmärgid on varase avastamise ja ennetamise edendamine, haigete elukvaliteedi parandamine, riikide solidaarsusel põhinev ühtne tegutsemine alates teadusuuringutest kuni ravini ning haigete väärikuse suurendamine kogu ravi vältel.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Parlamendi resolutsioon Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta sai minu poolthääle. Olen mõne Marisa Matiase raportis esitatud mureküsimusega nõus ja toetan üleskutset nõukogule kuulutada dementsus ELi tervishoiuprioriteediks.

Tegutseda tuleb üleilmselt. Riikidevahelist kooskõlastamist toimub ELis suhteliselt vähe, mille tagajärjeks on teadmiste ja parimate tavade killustatus ja piiratud jagamine liikmesriikide vahel, ning Alzheimeri tõve uuringud on Euroopas maha jäänud teiste raskete haiguste uuringutest.

Neid dokumendis kenasti kajastatud asjaolusid arvestades on vaja välja töötada mitte ainult riiklikud Alzheimeri tõve tegevuskavad ja strateegiad, mis on hädavajalikud, vaid ka ELi tasandi dokument, millega soodustatakse ELi selle valdkonna teadusuuringute tulemuslikku kooskõlastamist. Arvan, et nii saab tagada parimale tavale vastavad tervishoiuteenused üheaegselt kõikides ELi riikides. Nii saame vältida vastuabinõude erinevust ning selle haiguse ravi kättesaadavuse ja kvaliteedi tingimuste erinevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Statistika Alzheimeri tõve ja dementsuse teiste vormide kohta on väga murettekitav: näiteks see, et igal aastal kujuneb 1,4 miljonil ELi kodanikul välja mingit liiki dementsus ja iga 24 sekundi tagant avastatakse uus dementsusjuhtum.

Üle 65aastaste inimeste hulgas kannatab dementsuse all peaaegu iga 20. inimene ning hinnanguliselt kannatab selliste haiguste all üle kaheksa miljoni eurooplase. Seda arvesse võttes on vaja ELis erinev riiklik poliitika kooskõlastada. Killustatud tegevus, Euroopa tasandil ühtlustamata tegevus ning ebavõrdsed kättesaadavuse ja ravitingimused on enam kui piisav põhjendus kõnealuse algatuse esitamiseks. Selle aluseks on neli põhieesmärki: parandada varast avastamist, täiendada epidemioloogilisi teadmisi sellest haigusest, toetada liikmesriikidevahelist solidaarsust ja arvestada dementsuse all kannatavate inimeste õigustega.

Seni ei ole Alzheimeri tõvele ravi leitud. Seega on hädavajalik tõhustada farmakoloogiavälist sekkumist, edendades sekkumisviise, mis parandavad haiguse all kannatavate inimeste heaolu. Kõike eeltoodut arvestades pooldan igati liikmesriikidevahelist paremat kooskõlastamist ja dementsuse mõjusamat ennetamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) See raport on väga vajalik samm selleks, et luua ELi selle valdkonna strateegia, mille aluseks on neli peamist eesmärki: edendada varast avastamist ja elukvaliteeti, täiendada epidemioloogilisi teadmisi ja kooskõlastada teadusuuringuid, toetada liikmesriikidevahelist solidaarsust parimate tavade jagamise teel ning arvestada dementsuse all kannatavate inimeste ja nende hooldajate õigustega. Igal aastal kujuneb 1,4 miljonil ELi kodanikul välja mingit liiki dementsus. Uus juhtum diagnoositakse iga 24 sekundi järel. Üle 65aastaste inimeste hulgas kannatab dementsuse all peaaegu iga 20. inimene ja üle 80aastaste hulgas iga viies. Hinnangute kohaselt kannatab neurodegeneratiivsete haiguste all rohkem kui 8 miljonit eurooplast vanuses 30–99 (pooltel neist on Alzheimeri tõbi) ning teadlased prognoosivad, et see arv kahekordistub iga 20 aasta järel. Kuna diagnoosimise ja ravi kättesaadavus on erinev mitte ainult liikmesriigiti, vaid ka riigisiseselt, on vaja välja töötada riiklikud tegevuskavad, milles on sätestatud solidaarsusel põhinevad meetmed ennetamiseks ja dementsuse (eelkõige Alzheimeri tõve) all kannatavate inimeste raviks ning neid ümbritsevate inimeste (tervishoiutöötajad, teenuseosutajad ja sugulased) toetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Dementsuse all kannatavate inimeste arv on Euroopas hinnanguliselt 9,9 miljonit ning enamikul juhtudest on tegemist Alzheimeri tõvega. Neurodegeneratiivsed haigused on üks peamisi invaliidsuse ja teistest sõltuvaks jäämise põhjusi eakatel ning arvatakse, et dementsuse erinevate vormide all kannatavate inimeste arv võib aastaks 2020 kahekordistuda.

Seda arvesse võttes tuleb toonitada selle raporti tähtsust: selles juhitakse tähelepanu sellele, et liikmesriigid ja EL peavad märkimisväärselt tõhustama koostööd ning uuenduslike kliiniliste ja mitut teadusharu hõlmavate teadusuuringute kooskõlastamist Alzheimeri tõve põhjuste, ennetamise ja ravi valdkonnas, parandama teabevahetust ning suurendama kõnealuse valdkonna rahastamist. Samuti tahaksin toonitada rõhuasetust varasele avastamisele, töötajate koolitamisele, perede toetamisele ja avalikkuse teavitamise kampaaniatele, et haigetele oleks tagatud tervishoiuteenuste osutamine parima tava kohaselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult.(FR) ELis diagnoositakse iga 24 sekundi tagant mõnel inimesel neurodegeneratiivne haigus. Üle 65aastaste inimeste hulgas kannatab dementsuse all peaaegu iga 20. inimene ja üle 80aastaste hulgas iga viies. Alzheimeri tõbi moodustab enam kui poole eelnimetatud juhtumitest. Kokku kannatab neurodegeneratiivsete haiguste all rohkem kui 8 miljonit eurooplast vanuses 30–99 ning teadlased prognoosivad, et see arv võib kahekordistuda iga 20 aasta järel. Euroopa Liit peab härjal sarvist haarama, et neid haigusi põdevate inimeste arvu suurenemisega järgmistel kümnenditel midagi ette võtta. Pooldasin seda Euroopa Parlamendi resolutsiooni, kus eelkõige kutsutakse liikmesriike üles astuma samme, mis aitaks aeglustada haiguse kulgu (näiteks propageerida tervislikke eluviise ja tagada ravimite kättesaadavus kõigile haigetele), luua spetsiaalseid keskusi, tagada rahuldavad raviseadmed kogu riigis ja koostada strateegilised tegevuskavad selle valdkonna teadusuuringute jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Toetasime seda ettepanekut, sest muu hulgas kutsutakse selles nõukogu üles kuulutama dementsus ELi tervisealaseks prioriteediks ning nõutakse tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja konkreetsed riiklikud kavad ja strateegiad Alzheimeri tõve jaoks, et tegeleda dementsuse sotsiaalsete ja tervisetagajärgedega ning pakkuda teenuseid ja tuge dementsuse all kannatavatele inimestele ja nende peredele, nagu seda juba tehakse mitmes liikmesriigis, kus 2008. aastal algatatud kava „Alzheimeri tõbi ja sellega seotud haigused” on võimaldanud kooskõlastada haigete meditsiinilise ja sotsiaalse hooldamise ning selle haiguse alased kliinilised ja põhiuuringud riiklikul tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa elanikkonna keskmine vanus tõuseb pidevalt ja see muudab vanusega seotud probleemid, eelkõige dementsuse üha tähtsamaks.

Hinnanguliselt kannatab dementsuse all maailmas rohkem kui 35 miljonit inimest ja see arv võib kahekordistuda iga 20 aasta järel. Euroopas kannatab dementsuse all hinnanguliselt 9,9 miljonit inimest, kellest paljudel on Alzheimeri tõbi.

Organisatsiooni Alzheimer’s Disease International uuring näitab, et üks Alzheimeri-haige maksab ELi riikidele aastas 24 000 eurot, mis teeb kokku umbes 161 miljardit eurot. Tulevastel kümnenditel saab dementsusest tõenäoliselt üks peamisi probleeme riiklike tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse jaoks.

Asjaomaste inimeste arvu arvestades on vaja tagada teenused ja toetus dementsuse all kannatavatele inimestele ja eelkõige nende peredele, kes on nende peamised hoolekandjad. Mitmes liikmesriigis on seda tehtud ning võetud kasutusse Alzheimeri tõve ja teiste sarnaste haigustega seotud tegevuskava. Ühine eesmärk peab olema avalikkuse teadlikkuse parandamine vananemisega seotud haigustest ning täiendada 21. septembril tähistatavat üleilmset Alzheimeri päeva teabekampaaniatega selliste haiguste ennetamise ja ajuveresoonkonna haiguste ravi kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Raport Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta sai minu poolthääle. Parlamendis toimus hiljuti arutelu eakatega seotud teemadel seoses majanduskriisi, tööturu nõudluse ja suureneva tööhõivega. Statistika dementsusega inimeste arvu kohta näitab, kui tohutu see probleem on. Igal aastal kujuneb mõni dementsuse vorm välja umbes 1,4 miljonil eurooplasel ja selliste haigete arv on hinnanguliselt 10 miljonit. Poolas kannatab Alzheimeri all enam kui 200 000 inimest. Neurodegeneratiivsed haigused on üks peamisi invaliidsuse põhjusi eakatel ja keskmise eluea pikenemise tõttu see probleem süveneb.

Alzheimeri tõbi on kõigi riikide ühiskonna jaoks suur majanduslik probleem. 2010. aasta aruandes Alzheimeri tõve kohta maailmas väidetakse, et iga-aastased kulud Alzheimerile ja teistele dementsuse vormidele ulatuvad maailmas 600 miljardi USA dollarini. Dementsuse vastu võitlemiseks on vaja ELi ühist strateegiat. Peame looma ja propageerima Alzheimeri tõve ennetamise meetmeid ehk teisisõnu tervislikke eluviise, mis tähendab füüsilist ja vaimset aktiivsust, ühiskonnaelus osalemist ja tervislikku toitumist. Haigete eest hoolitsejatele tuleb kindlustada asjakohane rahaline ja psühholoogiline toetus. ELi strateegias Alzheimeri tõve vastu võitlemiseks tuleks pöörata erilist tähelepanu naiste vajadustele, sest nemad haigestuvad dementsusesse kaks korda sagedamini kui mehed ja hoolitsevad selliste haigete eest ka oluliselt rohkem.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Hääletasin kindlalt selle Alzheimeri tõbe käsitleva algatusraporti poolt. Raportiga antakse väga hea ülevaade selles valdkonnas vajalikest meetmetest. Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis vastu võetud tekstile ei ole muudatusettepanekuid esitatud, mis tähendab, et neid soovitusi toetavad paljud. Lisaks tahaksin, et pööraksime tähelepanu ka suurenevale arvule arstipunktidele, mis on mõeldud dementsusesse hästi suhtuvate kogukondade jaoks, näiteks Saksamaal, Belgias ja Šotimaal. Samuti peame mõtlema selle haiguse kulu suhtes tekkivate ootuste mõjule. Põhjendamata negatiivsed ootused võivad haigusele sageli halvasti mõjuda. Sellisele järeldusele jõuti ka eesistujariigi Belgia korraldatud konverentsil, mis toimus eelmise aasta lõpus. Neid märkusi tuleks ka asjaomases poliitikas arvesse võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Csanád Szegedi (NI), kirjalikult. (HU) Olen raportiga nõus, sest erinevate selle haiguse ravimise meetodite ühendamine on vajalik. Euroopas tabab dementsus igal aastal 1,4 miljonit inimest ning seetõttu on varane avastamine ja ennetamine eriti tähtsad. Samuti on hädavajalik parem liikmesriikidevaheline kooskõlastamine. Toetan ka arvamust, et peame püüdma saavutada võimalikult laialdased ravilepääsu võimalused ning haigetele võrdsed tingimused, hoolimata nende vanusest, soost, rahalisest olukorrast või elukohast.

 
  
MPphoto
 
 

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. (DE) Pooldasin raportit, milles on muljetavaldav ja üksikasjalik kirjeldus Alzheimeri-haigete ja nende hooldajate probleemidest, soovidest ja mureküsimustest ning milles kutsutakse meid üles ühiselt tegutsema. Praegu põeb dementsust ainult üks 15st üle 65aastasest eurooplasest, aga tulevastel kümnenditel see arv suureneb märkimisväärselt. Selle tulemusena on meie ees suur probleem.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Toetan täielikult seda uut algatust Alzheimeri tõve ja muude dementsuse vormide kohta. Arvatakse, et dementsusest saab tulevastel aastatel üks suurimaid tervishoiuprobleeme, ning liikmesriikidevaheline koostöö ennetamise, diagnoosimise ja ravi täiustamiseks on väga vajalik. Raportis kutsutakse üles parandama teadlikkust sellest teemast ja vajadusest tunda ära Alzheimeri tõve sümptomid varakult. Nii saab Alzheimeri tõve varakult diagnoosida ja parandada ravilepääsu. Lisaks dementsuse all kannatajate heaolu tagamisele on vaja parandada hooldajate teadlikkust, sest neil on sageli emotsionaalseid ja rahalisi probleeme. Hooldajate igapäevaolukorra parandamise tegevuskavade väljatöötamine on veel üks viis, kuidas parandada Alzheimeri ja dementsuse tõttu kannatavate inimeste elu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Leszek Wałęsa (PPE), kirjalikult.(PL) Selle täiskogu istungi ajal hääletasime Euroopa Parlamendi resolutsiooni üle Alzheimeri tõbe ja muid dementsuse vorme käsitleva Euroopa algatuse kohta. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest see on väga tähtis samm edasi, et esitada üksikasjalikud ettepanekud olemasolevate poliitiliste strateegiate ja selliste haiguste ravimisviiside ühendamise jaoks. Neurodegeneratiivsed haigused on praegu üks peamisi invaliidsuse põhjustajaid eakatel ning on väga tõenäoline, et nende haiguste all kannatavate inimeste arv suureneb märkimisväärselt. See tõsiasi muutub veelgi tähtsamaks, kui vaadata keskmise eluea pikenemist ning töötava elanikkonna arvu vähenemist ja pensionäride arvu suurenemist. Eeltoodut arvestades on väga oluline, et ennetamine oleks kõikides strateegiates kõige tähtsamal kohal ja et tehakse kõik selleks, et haigus avastatakse võimalikult vara. Rahva esindajana tunnen ühist vastutust selle eest, et EL kasutaks oma volitusi selle probleemi lahendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Alzheimeri tõve ja dementsuse teiste vormide all kannatavate inimeste arvu kiire kasvu tõttu on vaja ELi viivitamatut tegutsemist, millega tagatakse suurem keskendumine varasele avastamisele ja ennetamisele. Näiteks võiks riskirühma kuuluvad inimesed käia varakult uuringutel ning tuleks korraldada sihipäraseid teavituskampaaniaid, et eakate sugulased oskaksid teha vahet tavaliste vananemissümptomite ja dementsuse esmaste sümptomite vahel. Liikmesriigid peavad jagama teadmisi ja oskusi ning kaasama sellesse nii teadlased kui ka tervishoiutöötajad. Seda haigust põdevate inimeste rohkus, mis on ärevust tekitav, ja sellest tulenevad kulud liikmesriikidele muudavad ennetamisvajaduse pakiliseks. Ennetamine peaks hõlmama tervislikku toitumist ja haiguse ilmnemise edasilükkamise viise. Raportis mainitakse ka praktilist ja psühholoogilist toetust sugulastele. Uuringud näitavad, et kodus hooldatav haige vajab kolme hooldajat, kes peavad tavaliselt töölt ära tulema. Lõpetuseks mainitakse raportis ka Alzheimeri-haigete väärikuse säilitamise tähtsust. Seda on võimalik saavutada juba koolis algava haridusprogrammiga.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek: (B7-0026/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Pooldasin ettepanekut võtta vastu resolutsioon petitsiooni kohta, mis käsitleb Euroopa Komisjoni suutmatust võtta meetmeid seoses ühe konkurentsijuhtumiga ja sellest tulenevat kahjulikku mõju asjaomasele ettevõttele. Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et komisjoni vastuses petitsioonikomisjonile ei vastatud piisavalt petitsiooni esitaja ja parlamendikomisjoni liikmete küsimustele ning õiguskomisjoni arvamuses tõstatatud mureküsimustele. Seetõttu tuleb nõuda, et komisjon võtaks kohe vajalikud abinõud, et viia lõpule direktiivi 93/42/EMÜ artiklis 8 sätestatud kaitseklausli alusel 1997. aastal algatatud menetlus. Lisaks peab komisjon kiiresti lahendama õigustatud mured, mida on väljendanud petitsiooni esitaja, kes on 13 aastat viibinud väljakannatamatus olukorras, mille tagajärjel tal on saamata jäänud oluline osa sissetulekust, ning võtta vajalikud meetmed, et petitsiooni esitaja saaks oma õigusi kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) See juhtum, mis on enam kui kümme aastat vana, on tekitanud ettevõttele märkimisväärset rahalist kahju, sest ta ei ole ikka veel saanud komisjonilt lõplikku vastust seoses arusaamatusega Saksamaa ametiasutustega. Kõik ELis müüdavad meditsiiniseadmed peavad vastama liidu õigusaktidele ja ohutusstandarditele, et tarbijad oleksid kaitstud. Selle juhtumi lõpetamiseks on siiski vaja komisjoni tegutsemist, sest vaidlused tuleb lahendada mõistliku aja jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Kõnealune probleem puudutab astmainhalaatorit, mis on olnud turul alates 1996. aastast. Saksamaa ametiasutustele tekitas see toode muret ja nad teavitasid sellest komisjoni, et algatada kaitseklausli alusel menetlus. Komisjon aga ei konsulteerinud tootjaga ega langetanud otsust, nii et otsus selles küsimuses on endiselt tegemata ja petitsiooni esitaja ei saa kasutada ühtki õiguskaitsevahendit. Tootja laskis seadme 2003. aastal turule uue nime all ning 2005. aastal käskis Ülem-Baieri ringkonnavalitsus seadme vastavalt Saksamaa meditsiiniseadmete seadusele turult kõrvaldada ilma sellest komisjonile teatamata. Tootja teavitas komisjoni teisest müügikeelust, et algatada Saksamaa vastu rikkumismenetlus, aga komisjoni väitel ei olnud piisavalt tõendeid selle kohta, et inhalaator vastab direktiivis kehtestatud olulistele nõuetele ning järelikult ei olnud tarvis uuesti toote ohutust kontrollida.

Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest arvan, et komisjon peab kiiremas korras reageerima kahju kannatanud poole õigustatud küsimustele, et too saaks oma õigusi kehtestada.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE), kirjalikult. (DE) Mul on hea meel, et parlament võttis täna vastu resolutsiooni Christoph Kleini petitsiooni kohta. Petitsioonikomisjon on tegelenud selle küsimusega pikka aega. 1990. aastatel leiutas Christoph Klein astmahaigetele inhalaatori, mille suhtes kohaldati kaks korda müügikeeldu, mis vaidlustati. Üksikasjadesse laskumata nendin, et olen veendunud, et algne inhalaatori müügi keeld 1996. aastal ei olnud päris seaduslik. Vähemalt tuleb keeluni viinud asjaolud kriitiliselt üle vaadata. Komisjonilt nõuti kaitseklausli alusel algatatud menetluse lõpuleviimist, et asjaomane pool saaks otsuse edasi kaevata. Menetlus ei ole ikka veel lõpetatud. Teise keelu õiguslik alus ja õiguspärasus on kindlasti vaieldavad. Lisaks näib, et on rikutud ka Euroopa Liidu õigust. Selle tulemusena on Christoph Klein jäänud julmalt ilma õigussüsteemi abita ja selline olukord tuleb heastada. Komisjon peab leidma kiiresti lahenduse, mis selle probleemi lõplikult lahendab.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Minu poolthääl resolutsiooni ettepanekule põhines vajadusel kinnitada, et EL ja konkreetselt Euroopa Parlament kui demokraatlikult valitud organ on alati olnud kodanike poolel. Täna vastu võetud resolutsiooni aluseks on Saksamaa kodaniku Christoph Kleini esitatud petitsioon nr 0473/2008, mis käsitleb Euroopa Komisjoni suutmatust võtta meetmeid seoses ühe konkurentsijuhtumiga, mis puudutab astmat raviva seadme müügilt kõrvaldamist. Sarnastes olukordades peab meil – eelkõige kui ELi kodanikel ja kui Euroopa Parlamendi liikmetel – olema võimalus kasutada kaitsemeetmeid, kui mõni ELi institutsioon ei täida aluslepingute sätteid. Selline on kokkuvõtvalt mu poolthääle põhjendus. Lisaks loodan, et komisjon heastab oma käitumise ja annab vähemalt mõne konkreetse vastuse selle astmat raviva seadme turult kõrvaldamise kohta, et selgitada juhtunut.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – See raport näitab, kui väärtuslik on parlamendi petitsioonikomisjoni töö. Tegutseme vastusena Saksamaa kodaniku õigustatud kaebusele seoses astmainhalaatoriga. Resolutsioonis nõutakse, et komisjon lahendaks kiiresti õigustatud mured, mida on väljendanud petitsiooni esitaja, kes on viibinud 13 aastat väljakannatamatus olukorras, mille tagajärjel tal on saamata jäänud oluline osa sissetulekust, ning võtta vajalikud meetmed, et petitsiooni esitaja saaks oma õigusi kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Selline konflikt kahjustab kõiki osapooli: kõnealune ettevõte kannatab rahalist kahju ja ELi institutsioonide maine saab väga palju kannatada, kuna nad on viivitanud selle menetluse lõpuleviimisega. Mulle tundub, et 10 aastat on konflikti lahendamiseks liiga pikk aeg ja komisjoni kohustus on kõikide kasuks leida kiire lahendus. Pean siiski rõhutama, et kõik ELi turule lastavad meditsiiniseadmed peavad vastama kõikidele liidu ohutusstandarditele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Nõukogu direktiivis 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta on täpselt selgitatud, millistele nõuetele seade peab vastama, et saada esiteks müügiluba ja et seejärel jääda turule. Kui tootel on CE-märgis, vastab see neile nõuetele. Liikmesriikide kohustus on teostada kontroll, mis väldiks CE-märgise lubamatut kasutamist ja tagaks vajaduse korral toodete turult kõrvaldamise. Asjaomane riigiasutus peab komisjoni kohe sellistest meetmetest teavitama. Jäin hääletusel erapooletuks, ses minu arvates ei pea komisjon antud juhul midagi ette võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Pooldasin seda resolutsiooni, milles palutakse pärast Saksamaa kodaniku esitatud astmainhalaatori turulelaskmist käsitlevat petitsiooni komisjonil võtta vajalikke meetmeid, et viia lõpule menetlus, mis on veninud kahjuks 13 aastat ja tekitanud asjaomasele ettevõttele märkimisväärset rahalist kahju.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle resolutsiooni vastuvõtmisega parlament:

1) on seisukohal, et Euroopa Komisjoni vastus petitsioonikomisjonile ei sisaldanud rahuldavaid vastuseid petitsiooni esitaja küsimustele, komisjoniliikmete küsimustele ega õiguskomisjoni arvamuses tõstatatud küsimustele;

2) palub komisjonil viivitamata võtta vajalikke meetmeid, et viia lõpule direktiivi 93/42/EMÜ artiklis 8 sätestatud kaitseklausli alusel 1997. aastal algatatud menetlus, ning

3) palub komisjonil kiiresti lahendada õigustatud mured, mida on väljendanud petitsiooni esitaja, kes on 13 aastat viibinud väljakannatamatus olukorras, mille tagajärjel tal on saamata jäänud oluline osa sissetulekust, ning võtta vajalikud meetmed, et petitsiooni esitaja saaks oma õigusi kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Astmahood tekitavad ootamatuid hingamisraskusi, mis võivad kesta tunde.

Saksamaa keelustas kõnealuste astmainhalaatorite müügi kõigepealt 1997. aastal ja seejärel uuesti 2005. aastal. Komisjonil paluti anda vastus keeldude õiguspärasuse kohta, aga seda otsust ei tehtud. See on aga vastuolus direktiivis 93/42/EMÜ sätestatud kaitseklausliga, mille kohaselt oleks komisjon pidanud seda asjaomase menetluse lõpuks tegema.

Selle tegematajätmise muudab veelgi tõsisemaks asjaolu, et usaldusväärsete hinnangute kohaselt oleks turult kõrvaldatud inhalaatorid võinud parandada umbes 30 miljoni astmahaige elukvaliteeti.

Erminia Mazzoni esitatud küsimuses palutakse komisjonil võtta vajalikke meetmeid seoses direktiivi 93/42/EMÜ artiklis 8 sätestatud kaitseklausli eiramisega. Selle artikli kohaselt peab komisjon, kui tal palutakse teha otsus tervishoiuvaldkonda puudutava riikliku õigusliku meetme kohta, konsulteerima võimalikult kiiresti asjaomaste pooltega ja teatama neile, kas riiklik meede on õiguspärane või mitte. Selles menetlusetapis tuleb luua uurimiskomisjon, kes teeb kindlaks Euroopa Komisjoni tegeliku vastutuse. Sellise otsuse on teinud ka Euroopa Kohus.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanekud: RC (B7-0023/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Pooldasin resolutsiooni olukorra kohta Haitis aasta pärast maavärinat. Euroopa Parlament kinnitab selles taas kord solidaarsust Haiti rahvaga, kes kannatab maavärina ja kooleraepideemia tagajärjel. Nõustun väga tähtsa üleskutsega rahvusvahelisele üldsusele, kaasa arvatud ELile, võtta kindel ja pikaajaline kohustus täita kõik New Yorgis rahvusvahelisel doonorriikide konverentsil antud lubadused. Tegutseda tuleb kohe ja kooskõlastada humanitaarabi andmist Haiti inimestele, kellest enam kui miljon elavad endiselt ajutistes laagrites. Inimõigusorganisatsioonid mõistavad jätkuvalt hukka sealsed elamistingimused, eelkõige naiste vägistamise ja nende vastu suunatud seksuaalse vägivalla.

Pikemas perspektiivis on siiski selge, et humanitaarabi andjad ei saa ega tohigi jätkata Haiti riigi puuduste korvamist või riigi asemel tegutsemist ja et on hädavajalik lõpuks võtta meetmeid, et tagada pikaajaline areng, eelkõige seoses tervishoiuteenuste, joogivee kättesaadavuse ning linnade ülesehitamisega. Poliitilisel tasandil on vaja viivitamata parandada Haiti riigi suutlikkust järgida demokraatia ja hea valitsemistava põhimõtteid, mis on riigi ülesehitamiseks hädavajalikud, ning tagada Haiti kodanikuühiskonna ja rahva kaasamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda resolutsiooni, kus hinnatakse olukorda Haitis aasta pärast maavärinat. Olukord selles riigis on endiselt väga keeruline ja segane, ülesehitustööde alustamisega on raskusi, miljonid inimesed nälgivad ning maavärin on mõjunud kohutavalt enamale kui 800 000 lapsele, keda ähvardab vägivalla, seksuaalse väärkohtlemise, inimkaubanduse ja ärakasutamise oht. Olukord muutus riigis pärast presidendi- ja parlamendivalimistele järgnenud poliitilist kriisi veelgi halvemaks. Kuigi rahvusvaheline üldsus reageeris Haiti tragöödiale mõjusalt, andes rahalist ja humanitaarabi, on siiski seni lubatud 10 miljardist USA dollarist välja makstud ainult väike osa. Maad rüüstanud kooleraepideemia on esile toonud Haiti riigi suutmatuse olukorrale kohaselt reageerida, ent samuti rahvusvahelise abi süsteemi piirangud. Jätkuvad poliitilised rahutused takistavad ülesehitustööde alustamist ja ohvrite abistamist ning teevad olukorra veelgi halvemaks. Euroopa Liit kui abistajate eestvedaja peab Haitis ülesehitamise kooskõlastamiseks ise poliitiliselt ohjad haarama ja tagama abi jõudmise nendeni, kellel seda kõige rohkem vaja on.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Olukord Haitis on muutunud väga süngeks, sest rahvusvahelise üldsuse jõupingutused ei ole kodusõjast ja loodusõnnetustest ning nüüd kooleraepideemiast laastatud riigi olukorra parandamisel vilja kandnud. Eelmisel aastal toimunud laastav maavärin tõi Haiti maailma avalikkuse tähelepanuorbiiti. Jõulise emotsiooni ajel tehtud ühistele jõupingutustele vaatamata olukord ei parane. Sellepärast ongi Euroopa Parlamendi vastu võetud resolutsiooni kõige tähtsam punkt tõenäoliselt üleskutse ÜRO-le vaadata läbi stabiliseerimismissiooni MINUSTAH mandaat Haitis, võttes arvesse epideemiat ning hiljutiste tasavägiste, aga rahvusvahelise üldsuse arvates väga küsitava õiguspärasusega valimiste tekitatud pingeid. Selle väikese riigi vaene elanikkond on neid probleeme arvestades palju kaotanud.

ÜRO peab kindlasti olema ja jääma vastutavaks kõigi julgeoleku taastamisele ja humanitaarabi andmisele suunatud tsiviil- ja sõjaliste operatsioonide kooskõlastamise ning ülesehitus- ja arendustööde eest. Kogu rahvusvaheline üldsus ja eelkõige Euroopa Liit peavad seadma Haiti ülesehitamise oma tegevuskavas võimalikult tähtsale kohale, enne kui on selle rahva jaoks liiga hilja.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel rahvusvahelise üldsuse ulatusliku reageerimise üle Haiti laastavale maavärinale ja tõelise poliitilise toetuse üle riigi ülesehitusele. Eriti hea meel on mul komisjoni ja liikmesriikide lubaduse üle eraldada ühiselt 1,2 miljardit eurot, millest 460 miljonit on Euroopa Komisjoni mittehumanitaarabi.

Haiti katastroofi ulatus on aga kahetsusväärne ja selle tagajärjed on hästi nähtavad ka aasta pärast maavärinat. Samuti on olukord kahetsusväärne seoses ohutuse, hügieeni- ja sanitaartingimuste, rahvatervise ja elutingimustega ning viivitamata on vaja parandada Haiti riigi suutlikkust järgida demokraatia ja hea valitsemistava põhimõtteid, mis on riigi ülesehitamiseks hädavajalikud, ning tagada Haiti kodanikuühiskonna ja rahva kaasamine. Me peame endiselt tingimata aitama sel riigil maavärina tagajärgedest toibuda, kuid rahvusvaheline üldsus peab kasutama seda võimalust ka selleks, et aidata kaotada majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline ebavõrdsus Haitis.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Aasta hiljem on katastroofi tagajärjed Haitis murettekitavad ning humanitaar-, majanduslik ja sotsiaalne olukord segane. Kahetsusega peab tõdema, et ülesehitustööd on peaaegu olematud, koristatud rusude kogus üliväike, vaesus tohutu ja vägivald murettekitav ning levib kooleraepideemia ja pagulaslaagrites elavaid naisi vägistatakse.

Praegust olukorda tuleb muuta! Rahvusvaheline üldsus peab koos Haiti valitsusega võtma endale pikaajalise kindla kohustuse täita antud lubadused ja teha Haiti rahva kaitseks kõik, mis võimalik. Nõuan tungivalt, et Euroopa Komisjon võtaks kohe midagi ette, et kaitsta enamat kui 800 000 last, keda ähvardab vägivald, seksuaalne väärkohtlemine, tööotstarbeline ärakasutamine ja inimkaubandus.

Lisaks pean hädavajalikuks seda, et ülesehitustööd hõlmaksid ka kohalikku toiduainetootmist ja toiduga kindlustatust, arendades selleks maapiirkonna infrastruktuuri ja toetades väiketalunikke. Mul on hea meel humanitaarabiorganisatsioonide töö üle Haitis, aga pean hukka mõistma Haiti taastamise ajutise komisjoni suutmatuse kooskõlastada tuhandete humanitaarabiorganisatsioonide ja ülesehitustöödeks raha annetajate tegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Haiti elanikele on tähtis, et Euroopa Liit näitab pärast neid tabanud ning palju inimesi ja vara hävitanud katastroofi üles solidaarsust nende suhtes. Seetõttu on mul hea meel ELi otsuse üle anda selle riigi ülesehituseks rahalist abi umbes 1,2 miljardi euro ulatuses ning ELi välisasjade kõrge esindaja Catherine Ashtoni ettepaneku üle võtta vastu järgmist kümmet aastat hõlmav majanduskava, milles keskendutakse lisaks riigi ülesehitamisele ka selle piirkonna arengule ja majanduskasvule. See on tähtis otsus, eriti kuna EL on üks suurimaid selle Kariibi mere piirkonna riigi abistajaid. Sellele vaatamata arvan, et ELi rahalisi vahendeid tuleb jagada liikmesriikide suhtes kohaldatavate kriteeriumidega sarnastel tingimustel või konkreetsete programmide raames, mitte ainult majade, koolide, teede ja muu taristu ülesehitamiseks, vaid ka mikrokrediidina, mis soodustaks arengut ja majanduskasvu tekitavate mikroprojektide käivitamist, nii nagu ELis mikroettevõtteid toetatakse. Pärast Teist maailmasõda käivitasid Ameerika Ühendriigid Marshalli plaani, millel oli Lääne-Euroopa ülesehitamises suur osa. Euroopa omakorda võib käivitada sarnase kava Haitis.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Aasta tagasi Haitit tabanud kohutav katastroof šokeeris meid kõiki ning käivitas üleilmse hea tahte avalduse, mille tulemusena saadeti riiki kohe palju logistilist, rahalist ja humanitaarabi ning inimesi.

Kui aasta oli möödunud, oli õige aeg sealset olukorda uuesti hinnata, eeskätt kuna Haiti ei ole enam massimeedia esiuudis. Esitatud resolutsioonis ongi seda tehtud ning pakutud välja lahendusteed sealse elanikkonna tohutute igapäevaprobleemide lahendamiseks. Minu meelest on tulemus hea: ainus puudus on suurema tähelepanu puudumine kohalike kogukondade ja ühenduste kaasamisele abi jagamises ja tulevikulahenduste otsimises.

Sellegipoolest tahaksin toonitada tugevat rõhuasetust nn pikaajalisele kohustusele ja lahendustele, mis kõrvaldavad „lõplikult Haiti vaesuse algpõhjused”, ning üleskutset ELile ja liikmesriikidele rakendada meetmeid, mis hõlmaksid ka „kohaliku toiduainetootmise ja toiduga kindlustatuse, arendades selleks maapiirkonna infrastruktuuri ja toetades väiketalunikke”.

Samuti loodan, et kiiresti leitakse alaline lahendus ajutistele pagulaslaagritele, kus elab peaaegu miljon inimest tingimustes, mis on allpool igasugust inimväärikust.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Veidi rohkem kui aasta tagasi jahmatas maailma Haitit laastanud maavärin, mis tappis üle 200 000 inimese ja jättis endast maha kohutava hävitustöö. Siis võttis rahvusvaheline üldsus end kokku ja tuli ohvritele appi ning rahvusvahelised organisatsioonid, üleilmne avalik arvamus ja meedia kajastasid seda pühendumust. Kahjuks näib maailma tähelepanu olevat liikunud mujale, nii et Euroopa Parlamendi kohustus on juhtunut uuesti meelde tuletada ja rääkida praegusest olukorrast. Aasta möödudes tuleb tõdeda, et märkimisväärseid muutusi ei ole ning niigi raskustes ja loodusõnnetuse järel kokku varisenud riik ei ole veel suutnud toibuda. Kogutud kättesaadavad andmed osutavad faktile, et miski ei ole edenenud kiiresti – ei vajalik tõhusus ega piisav pädevus. Endiselt on koduta üle miljoni inimese. Rahvusvaheline üldsus ei saa seda maad hüljata ja lasta sel veel üheks äpardunud riigiks saada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Aasta pärast maavärinat on olukord Haitis endiselt kaootiline, riik on ikka veel hädaolukorras ja taastamistöö algus on vaevaline. Mul on hea meel humanitaarabiorganisatsioonide tegevuse üle vigastatute eest hoolitsemisel, joogiveega varustamisel ja toidu jagamisel. Tahaksin siiski toonitada, et ülesehituse kohustus lasub Haiti valitsusel, sest eelkõige on just poliitiline stabiilsus see, mis aitab kaasa riigi ülesehitamisele. Seetõttu väidan, et Haiti valitsus peaks järgima ja täitma riiklikus taastamiskavas sisalduvaid kohustusi ning tugevdama riigivõimu, et tõhustada kohaliku omavalitsuse tasandit, suurendades ühtlasi kohalike ja keskasutuste suutlikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Tegelik olukord kohapeal näitab, mida resolutsioonis tahetakse varjata, nimelt seda, et Ameerika Ühendriigid ja EL tegelevad peamiselt oma poliitilise sekkumise kindlustamise ja põlistamisega, et tagada majanduslik ja geostrateegiline domineerimine Haiti üle, eirates inimlikku draamat, milles haitilased on elanud aastakümneid. Pärast seda, kui suruti Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga kaudu peale strukturaalse kohanemise poliitika, mis hävitas majanduse ja tekitas katastroofilise sotsiaalse olukorra, reageerisid Ameerika Ühendriigid eelmise aasta maavärinale sõjalise sissetungiga. Kõike seda süvendas veelgi hiljutine kooleraepideemia, mille kohta on nüüdseks teada, et selle tõid sinna ÜRO sõdurid, ÜRO stabiliseerimismissioon Haitil (MINUSTAH) (kuigi nad ei ole nõus enda süüd tunnistama). Enamik parlamendiliikmeid ei ole nende asjaolude kohta midagi öelnud. Samuti ei ole midagi öeldud nende kohta, kes on Haiti suhtes üles näidanud tõelist solidaarsust – Kuuba ja Bolivari Alternatiiv Ameerikale (ALBA). Kuuba on saatnud sinna arste ja spetsialiste, kes on seni ravinud enam kui 50 000 koolerahaiget, ning Haiti riigivõimude abiga on nüüd suudetud jõuda kõige eraldatumate kogukondadeni, tagades kooleravastase abi riigi kõigile elanikele ja päästes nii tuhandeid elusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Maavärin ja sellele järgnenud kooleraepideemia olid Haiti rahvale täielik katastroof. Kutsun rahvusvahelist üldsust, kaasa arvatud Euroopa Liitu, üles täitma kõik eelmisel aastal New Yorgis toimunud doonorriikide konverentsil antud lubadused ning andma see raha viivitamata üle Haiti rahvale ja asjaomastele vabaühendustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Olukord Haitis on endiselt väga murettekitav. Paljud abitöötajad teevad pühendunult ja vapralt kiiduväärt tööd, aga valitsev võim ei suuda vähendada saart ähvardavat kodusõjaohtu. Peame nõudma, et rakendatakse täielikult Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas (ühine kooskõlastatud tegevus humanitaarkriisidele reageerimise täiustamiseks), ning rõhutama asjaolu, et 31. märtsil toimunud rahvusvahelisel doonorriikide konverentsil antud lubadused, eelkõige lubadus aidata ehitada üles Haiti, saaksid teoks ega jääks vaid sõnadeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Elie Hoarau (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Jäin Euroopa Parlamendi fraktsioonide vahelise kompromissina Haiti teemal valminud resolutsiooni üle toimunud hääletamisel erapooletuks. Seda sellepärast, et resolutsiooniga (mis on küll põhjendatud) ei pakuta välja mingit püsivat lahendust, mis tagaks, et Haiti saab kriisist tõepoolest jagu, samuti ei esitata selles piisavalt küsimusi Euroopa Liidu lubatud abi reaalse maksmise kohta.

Haiti rahvas vajab tõelist arenguabi ning seda tuleb esmajärjekorras ka anda, kasutades selleks rahvusvahelisi ehitustöid ja -meeskondi ning sobivat tehnikat, et nad saaksid aktiivselt osaleda riigi avalike ja eraehitiste hädavajalikus ülesehitamises, alustades vaeseimatest piirkondadest, linnadest ja küladest. Haiti rahvas vajab ka reaalset arstiabi. Kõigepealt selleks, et peatada võimalikult kiiresti kooleraepideemia levik, ja seejärel selleks, et see välja ravida. Viivitamata tuleb Haitisse saata palju arste ja ravimeid ning tugiteenuste pakkujaid.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Pooldasin resolutsiooni olukorra kohta Haitis, sest Euroopa Parlament kinnitab selles taas kord solidaarsust Haiti rahvaga, kes kannatab maavärina ja kooleraepideemia tagajärjel. Nõustun väga tähtsa üleskutsega rahvusvahelisele üldsusele, kaasa arvatud ELile, võtta kindel pikaajaline kohustus täita kohe kõik lubadused, sest enam kui miljon inimest elab ajutistes laagrites ning inimõigusorganisatsioonide väitel on elamistingimused neis veevarustuse ja kanalisatsioonita laagrites kohutavad ja naisi ähvardab vägistamise ja seksuaalse vägivalla oht. Inimestel ei ole piisavalt toitu ja 80% Haiti elanikkonnast elab äärmises vaesuses. Inimestele peavad olema tagatud tervishoiuteenused, joogivesi, veevarustus ja kanalisatsiooni olemasolu. Tuleb tegutseda Haiti pikaajalise arengu tagamise nimel. Seetõttu olen nõus üleskutsega, et EL ja liikmesriigid peaksid seadma Haiti taastamise ja ülesehitamise oma tähtsaimate prioriteetide sekka ning et on tulnud aeg aidata Haitil saada majanduslikult ja poliitiliselt tugevaks ja iseseisvaks riigiks. Rahvusvaheline üldsus peab kasutama seda võimalust, et kaotada Haitis lõplikult vaesuse peamine põhjus.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) 12. jaanuaril 2010 Haitit tabanud maavärin tappis umbes 222 750 ja jättis koduta kaks miljonit inimest. Kümme kuud hiljem puhkes saarel kooleraepideemia, mis on seni nõudnud 3333 inimelu. Nagu need kurvad arvud näitavad, ei ole olukord lihtsate killast. Lisaks on riik endiselt valitsuseta, kuigi novembris toimusid valimised, mille tulemusi aga paljude arvates võltsiti. Tänase hääletusega palusime Euroopa Liidul teha Haiti institutsioonidega koostööd, et töötada välja eeskirjad ja õigusnormid, mille abil saaks riik viimase aasta jooksul saadud rahalist abi paremini ära kasutada ning eelkõige teha seda demokraatlikult ja õiguspäraselt. Hädaabi, ülesehitustööde ja arengu vahelise seose ning kohalike omavalitsustega tiheda koostöö edendamise tähtsuse esiletõstmine on lühidalt öeldes see tulemus, mida me selle resolutsiooniga saavutada tahame.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Pooldasin seda resolutsiooni, milles kiidetakse humanitaarabiorganisatsioonide (Punane Rist, valitsusvälised organisatsioonid, ÜRO) ja liikmesriikide jõupingutusi ja saavutusi ning rõhutatakse humanitaartegevuse nähtamatu mõju tutvustamise olulisust ja asjaolu, et olukord saadi kontrolli alla muu hulgas vigastatute eest hoolitsedes, joogivett ja toiduaineid jagades ning ajutist peavarju pakkudes.

Resolutsioonis tõdetakse siiski ka, et kooleraepideemia tõi selgelt esile Haiti riigi peaaegu täieliku võimetuse lihtsalt ennetatava ja ravitava haiguse korral ning rahvusvahelise abisüsteemi piiratuse riigis, kus tegutseb hulgaliselt humanitaarabi andjaid (12 000 valitsusvälist organisatsiooni), ning rõhutatakse, et humanitaarabi andjad ei saa jätkata Haiti riigi puuduste korvamist või riigi asemel tegutsemist ja et on hädavajalik lõpuks võtta meetmeid, et tagada pikaajaline areng, eelkõige seoses tervishoiuteenuste ja joogivee kättesaadavusega ning linnade ülesehitamisega.

Samuti väljendatakse heameelt selle üle, et Haiti taastamist käsitlenud rahvusvahelisel doonorriikide konverentsil kohustusid komisjon ja liikmesriigid eraldama ühiselt 1,2 miljardit eurot, millest 460 miljonit on Euroopa Komisjoni mittehumanitaarabi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Haitis aset leidnud tragöödiast, kus hukkus üle 200 000 inimese ja mis mõjutas enamat kui kolme miljonit inimest, on möödas veidi üle aasta. Isegi praegu on inimõigusorganisatsioonide väitel endiselt koduta miljon inimest, kes elavad ebainimlikes tingimustes ajutistes pagulaslaagrites. Aasta tagasi tegi rahvusvaheline üldsus, kaasa arvatud EL, tohutu jõupingutuse Haiti abistamiseks, et vältida looduskatastroofi selliseid tagajärgi, mis praegu seal valitsevad. Seetõttu on aeg neid inimesi taas meelde tuletada: nad kannatavad tohutult, eelkõige nõrgimad neist – naised ja lapsed. On aeg ühendada jõud ja taastada selles riigis tavapärane elu-olu, mille loodusnähtused on segi paisanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Aasta pärast laastavat maavärinat Haitis ei ole olukord seal riigis üldse paremaks muutunud. Riiki voolavale humanitaar- ja majanduslikule abile vaatamata tegi koolerapuhang olukorra hoopis tunduvalt halvemaks. Pealinn Port-au-Prince on endiselt rusumägede all, aga kohalikel elanikel on selle rusu äravedamiseks ainult labidad ja käsikärud. Tuhandetel inimestel pole endiselt peavarju ja lokkab lastega kaubitsemine ning siiani diktaatori võimu all olevas riigis valitseb pärast valimisi poliitiline kaos. Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest Haiti rahvas vajab meie abi ja läänemaailm peab oma kohustustele silma vaatama.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult.(PL) 12. jaanuaril möödus aasta Haitis toimunud kurbade tagajärgedega maavärinast, mis nõudis 222 750 inimese elu ja sundis umbes 1,7 miljonit oma kodud jätma. Nende kurbade sündmustega seoses võttis Euroopa Parlament 19. jaanuaril vastu resolutsiooni, milles kirjeldatakse aasta hiljem saarel valitsevat olukorda. Vaatamata paljude rahvusvaheliste organisatsioonide jõupingutustele ja riigi ülesehitamisele suunatud rahvusvahelisele abile on olukord Haitis endiselt rahutu ja riik kriisis. Kümme kuud pärast maavärinat maadles saar kooleraepideemiaga ning rahvusvahelised vaatlejad seadsid kahtluse alla presidendi- ja parlamendivalimiste aususe. Riigi praegust olukorda arvestades kutsub Euroopa Parlament Euroopa Liitu ja rahvusvahelist üldsust tervikuna üles näitama saare suhtes üles solidaarsust ja tegema Haiti riigivõimuga tihedamat koostööd ning mainib, et mis tahes meetmeid riigi ülesehitamiseks tuleb võtta alles pärast sealsete elanikega nõupidamist. Samuti on tähtis see, et parlament juhib tähelepanu Haitile abi andmise viisile – see peab olema annetus, mitte laen, mis tõukaks riigi võlgadesse. Lõpetuseks tahaksin väljendada solidaarsust Haitiga ning loodan, et riigi ülesehitustööd muutuvad tõhusamaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Aasta pärast Haitis toimunud kohutavat maavärinat, mis oli üks laastavamaid loodusõnnetusi inimkonna ajaloos, on katastroofi tekitatud armid endiselt sügavad. Täiesti uskumatu, et mõni kuu pärast maavärinat saabunud orkaan tõi endaga kaasa kooleraepideemia, mis muutis niigi keerulise poliitilise olukorra palju halvemaks. Minu otsus resolutsiooni poolt hääletada põhineb eelkõige vajadusel koondada sekkumistegevus, et riik saaks abi, mida on vaja vähemalt talutavate elutingimuste taastamiseks. Praegused kodanikevahelised ja poliitilised pinged ainult suurendavad probleeme, sest takistavad ELi humanitaarabi kohaletoimetamist ja aeglustavad nii ülesehitustööd. Seetõttu arvan, et ELi institutsioonid peavad andma võimalikult palju abi, vähemalt nii palju, et inimesed, kes on kaotanud kõik, saaksid koha, kus elada, arstiabi ja et neile tagataks peamised sotsiaalteenused. Ainult meie abiga saab Haiti rahvas tasapisi naasta tavapärasesse elurütmi.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Hääletasin ühisresolutsiooni poolt, mis käsitleb olukorda Haitis aasta pärast maavärinat: humanitaarabi ja taastamistöö. Resolutsioonis toonitatakse selliseid teemasid nagu inimõiguste ja -väärikuse kaitse. Selles tuletatakse meile meelde, et lisaks vaesusele ja turvatunde puudumisele Haitis (60% elanikkonnast elab välitingimustes ja 80% täielikus vaesuses) teeb suurt muret kõige haavatavamate inimeste olukord, sest neid ohustab vägivald, seksuaalne väärkohtlemine, inimkaubandus, ärakasutamine ja hüljatus. Resolutsioonis kutsub Euroopa Parlament komisjoni üles minema kaugemale kui lihtsalt nende juhtumite registreerimine ja aitama reaalselt kaasa sotsiaalkaitse süsteemi loomisele Haitis.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Aasta pärast maavärinat on olukord Haitis endiselt kaootiline, riik on ikka veel hädaolukorras ja enamik elanikkonnast elab äärmiselt ebakindlates tingimustes. Seetõttu peab rahvusvaheline üldsus, kaasa arvatud EL, võtma pikaajalise kohustuse täita kõik lubadused, mis on antud seoses Haitile ülesehitusabi andmise ja Haiti elanike elutingimuste parandamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Haiti on taas kord pakiline küsimus. Väljendame selle resolutsiooniga veel kord solidaarsust maavärina ohvriks langenud ja koolera käes kannatavate Haiti elanikega ning rõhutame, et taastamistöö peab toimuma Haiti elanike ja kodanikuühiskonnaga konsulteerides ja neid kaasates. Samuti nõuame tungivalt, et rahvusvaheline üldsus ja Euroopa Liit võtaksid kindla ja pikaajalise kohustuse täita kõik New Yorgis rahvusvahelisel doonorriikide konverentsil antud lubadused ning toimetada rahalised vahendid viivitamata kohale. Rõhutame lisaks, et maavärinajärgset häda- ja taastamisabi tuleb anda annetustena, mitte laenudena, mis tuleb tagasi maksta.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Kõikidest 2010. aasta looduskatastroofidest jättis Haiti maavärin kõige raskemini paraneva haava.

Täna, aasta pärast inimkonna ajaloo laastavuse seisukohalt teist maavärinat, on katastroofi valusad tagajärjed endiselt nähtavad. Enam kui miljon inimest, kellest pooled on lapsed, elavad ikka veel ajutistes laagrites ning kooleraepideemia nõudis eelmise aasta oktoobris üle 4000 elu. Endiselt pole piisavalt toitu, joogivett, veevarustust ja kanalisatsiooni ega koole. Riikide ja eraorganisatsioonide lubatud 500 miljardist USA dollarist on kohale jõudnud väga vähe – ainult 6 miljardit. Ülejäänu on ainult lubadus.

Selle ühisresolutsiooni vastuvõtmine täna on tähtis samm ühise tegutsemise suunas tulevaste proovikivide vastu. Kui loodus hävitab loodu, ehitavad inimesed selle uuesti üles. Need sõnad peaksid inspireerima meid endast veelgi rohkem andma.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanekud: RC (B7-0031/2010)

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest loodan, et Leedu Vabariigi parlamendil on poliitilist tahet lükata tagasi see kavandatud seadus, mis rikub inimõigusi ja vabadusi. Loodan, et lõpetatakse igasugune diskrimineerimine, kaasa arvatud diskrimineerimine seksuaalse sättumuse põhjal. Leedu Vabariigi parlament ei ole seda seaduse eelnõu veel vastu võtnud, nii et kõnealuse resolutsiooniga tahab Euroopa Parlament hoiatada, et Euroopa Liidule teevad muret sellised seadusandlikud ettepanekud, mis rikuvad inimõigusi ja diskrimineerivad kodanikke. Lisaks on need haldusõiguserikkumiste seadustikku kavandatud muudatused vastuolus Leedu Vabariigi põhiseaduse artikliga 25, kus on sätestatud, et inimest ei tohi teabe ja ideede otsimisel, saamisel ja jagamisel takistada, ning artikliga 29, kus on sätestatud, et kõik inimesed on seaduse, riigi institutsioonide ja ametnike ees võrdsed. Leedu valitsus avaldas Leedu parlamendis arutlusel oleva ettepaneku kohta tauniva arvamuse, sest see on vastuolus rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja riikliku õigusega. Leedu parlamendi inimõiguste komisjon ei ole veel nende kavandatud muudatuste üle arvamust avaldanud. Seetõttu loodan, et Leedu parlament arvestab rahvusvahelise ja Euroopa Liidu kriitikaga, selle Euroopa Parlamendi resolutsiooniga ja Leedu valitsuse tauniva arvamusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Kui vaadata rahvusvahelisi ja ELi inimõigustega seotud kohustusi, mida EL peab täitma, eelkõige vähemuste õigustega arvestamist ja diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemist, ei ole vastuvõetav, et üks liikmesriik kehtestab seadused, mis seavad liidu aluseks olevad väärtused ja põhimõtted selgelt kahtluse alla. Pean lugu õigusest, et iga riik peab saama arutada, muuta ja heaks kiita riiklikke seadusi välise sekkumiseta, kui seda tehakse inimõigusi täiel määral austades ja eiramata sealjuures aluspõhimõtteid, käesoleval juhul mittediskrimineerimise põhimõtet, mis on sätestatud kas aluslepingutes või põhiõiguste hartas. Loodan, et Leedu või mis tahes teine liikmesriik, kes on samasuguses olukorras, ei kiida heaks riiklikke seadusi, mis on vastuolus mõne ELi õiguses sätestatud eeskirja, põhimõtte või väärtusega, ning muudab need kiiresti ja nõuetekohaselt ära.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan seda resolutsiooni, milles kutsutakse Leedu parlamenti üles lükkama tagasi seaduse eelnõu, millega tahetakse trahvida homoseksuaalsete suhete avalikku propageerimist. Kõnealuses Euroopa Parlamendi resolutsioonis käsitletakse tervet rida murettekitavaid sündmusi, näiteks avaliku teabe kahjuliku mõju eest alaealiste kaitsmise seaduse vastuvõtmine, kohalike omavalitsuste püüe keelustada võrdsust propageerivad rongkäigud ja geiparaadid ning tipp-poliitikute ja parlamendiliikmete mässule kihutav, ähvardav ja viha väljendav kõnepruuk. ELi Põhiõiguste Ameti hiljutises aruandes jõuti järgmisele järeldusele: „Nimetatud muudatuste kohaselt oleks edaspidi võimalik kuriteona määratleda peaaegu igasugust homoseksuaalsuse avalikku väljendamist, kujutamist või sellest teavitamist”. Need muudatusettepanekud näivad olevat kindlasti vastuolus Leedu kohustustega, mis on sätestatud riigi enda põhiseaduses, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis. Juhin tähelepanu Leedu Vabariigi presidendi Dalia Grybauskaitė mitmele kindlale seisukohavõtule, milles ta mõistis selle homofoobse eelnõu hukka, öeldes, et see on kahjulik nii Leedu kodanikele kui ka Leedu mainele, ning julgustan presidenti haldusõiguserikkumiste seadustiku muudatusettepanekud vetostama, kui need vastu peaks võetama.

 
  
MPphoto
 
 

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult.(FR) Leedu parlament on viimastel kuudel võtnud vastu mitu õigusakti, millega keelatakse või muudetakse karistatavaks igasugused avalikud viited homo- ja biseksuaalsusele. Praegu parlamendis arutlusel oleva eelnõuga tahetakse muuta haldusõiguserikkumiste seadustikku, et karistada homoseksuaalsete suhete avalikku propageerimist kuni 2900 euro suuruse trahviga.

See õigusakt on täielikult vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Euroopa Liidu aluslepingutega, mille kohaselt on ELil ja liikmesriikidel kohustus järgida sõnavabadust ja põhivabadusi ning koostada ELi õigusakte eesmärgiga võidelda diskrimineerimise ja inimõiguste rikkumise vastu.

Kõnealuse resolutsiooni vastuvõtmisega esitame üleskutse see eelnõu tagasi lükata, lisada riigi haridusseaduse alusel kaitstavate põhimõtete hulka seksuaalse sättumusega arvestamine, tagada alaealistele seksuaalset sättumust käsitleva teabe takistusteta kättesaadavus ning muuta riigi reklaamiseaduses sätestatud keeld selgemaks.

See ei ole esimene kord, kui üks liikmesriik rikub ELi kodanike seksuaalse sättumusega seotud õigusi ja vabadusi, viidates sekkumise keelule, ning on niimoodi tegelikult soodustanud diskrimineerimist. Selline homofoobne hüsteeria peab lõppema.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest selles on kinnitatud, et ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel on kohustus tagada inimõiguste järgimine, kaitsmine ja edendamine kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning Euroopa Liidu lepingu artikliga 6, vältides mis tahes diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Leedu parlament hakkas 12. novembril 2010 hindama Leedu haldusseadustiku muutmist nii, et homoseksuaalsete suhete propageerimine oleks karistatav trahviga. Leedu ametivõimud kaaluvad praegu neid muudatusi. See asjaolu on meie kaalutluste seisukohalt tähtis, sest veel ei ole ELi eeskirjadega vastuolus õigusakti vastu võetud. Seetõttu hoidun ma andmast hinnangut poliitilistele, seadusandlikele ja jurisdiktsiooni käsitlevatele dokumentidele, mis on rangelt ainult Leedu seadusandliku, täitev- ja kohtuvõimu pädevuses. Siiski on mu tungiv soovitus Leedu ametivõimudele pidada kinni vabadustest, võrdsuse põhimõttest ning mittediskrimineerimisest seksuaalse sättumuse alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidul ja selle institutsioonidel on kohustus tagada inimõigustega, kaasa arvatud vähemuste õigustega, arvestamine. Seetõttu tuleb seista vastu mis tahes vormis diskrimineerimisele, eelkõige seoses seksuaalse sättumusega.

Sellega seoses toetan parlamendi resolutsiooni, milles kinnitatakse Euroopa Liidu identiteedi aluseks olevaid väärtusi ja põhimõtteid, ohustamata sealjuures subsidiaarsuse põhimõtet. Tahaksin rõhutada, et liikmesriigil, antud juhul Leedul, on riiklike õigusaktide muutmise või koostamise ajal täielik õigus vabalt arutleda erinevate arusaamade ja ideede üle ning neid võrrelda. Samuti tahaksin rõhutada Leedu riigivõimu esindajate kinnitust järgida ELi õigusraamistikku ja mitte sellega vastuollu minna, samuti edendada inimõigustest lugupidamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) Leedu püüab ohjeldada teatavate vähemuste seksuaalse sättumuse propageerimist, kahtlemata ja õiglaselt soovides selle asemel esile tuua hoopis perekonda, mis koosneb isast, emast ja nende lastest ning mis on iga ühiskonna põhirakuke. Mõne inimese arvates on see vastuvõetamatu rünnak inimõiguste vastu ja otsene diskrimineerimine. Ent nagu Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud resolutsioonis on õigesti märgitud, ei ole Leedus käimas olev õigusloome protsess kaugeltki veel lõppenud ning selle kokkusobivust põhiseaduslike ja rahvusvaheliste kohustustega uurivad praegu asjaomased järelevalveasutused.

Resolutsioonis rõhutatakse ka iga demokraatliku riigi õigust riiklikke seadusi ja sätteid vastu võtta ja muuta, ilma et keegi riigi parlamendi aruteludesse sekkuks. Ent see, et me selle teema üle arutleme ja tekste esitame, on sekkumine ning Leedu õiguste ja selle kodanike õiguste rikkumine. See on vastuvõetamatu. Kuna need küsimused on omavahel seotud, tahaksin kasutada võimalust ja väljendada Prantsusmaa kodanikuna suurt muret mittediskrimineerimise nimel Prantsusmaa konstitutsioonikohtusse jõudnud kohtuasja üle, kus seatakse kahtluse alla tsiviilseadustiku artiklid, milles on üsna loomuliku osana sätestatud põhimõte, et abielu on mehe ja naise liit.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult.(FR) Mul on hea meel selle üle, et Euroopa Parlament on võtnud seisukoha, millega kutsutakse Leedut üles loobuma eelnõust, millega tahetakse kehtestada trahv homoseksuaalsete suhete avaliku propageerimise eest. Ärgem unustagem, et ELis ei ole kohta homofoobiale ja põhiõiguste harta artikliga 21 on selgelt keelatud igasugune diskrimineerimine, kaasa arvatud seksuaalse sättumuse alusel. Nõukogu on endiselt vastu kõikehõlmavale diskrimineerimisvastasele direktiivile, mis kaitseks võrdselt mis tahes vormis diskrimineerimise eest. Igatahes on viimane aeg tegutseda, et vältida Euroopas selliste õigusaktide vastuvõtmist, mis on kaugel väärtustest, mida me hindame.

 
  
MPphoto
 
 

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Üks taasasutatud Šoti parlamendi varasemaid ülesandeid oli kaotada seadus, millega keelati homoseksuaalsuse avalik kajastamine Šotimaa koolides. Selle õigusakti oli vastu võtnud Margaret Thatcheri parempoolne unionistlik valitsus, mida šotlased õiguspäraseks ei pidanud. Šoti parlament oli teistsugusel seisukohal ja muutis seda õigusakti nii, et see sobiks 21. sajandisse. Loodan, et Leedu rahvas otsustab olla sama meelt.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Euroopa Parlamendi juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses” väljendab põhimõtet, mis peab kajastuma meie kõikides tegudes nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool. Kooskõlas selle põhimõttega hääletasingi selle resolutsiooni poolt, sest arvan, et kuigi Euroopa Parlament ei taha sekkuda riigi siseasjadesse, peab ta alati väljendama arvamust ja toimima kõlapinnana, mis näitab, millised on ELi üldsuse kui terviku vajadused. Täna vastu võetud resolutsioonis tõstetakse esile Euroopa Parlamendi ühine seisukoht Leedu seimi suhtes. Selles on esitatud nõue muuta seaduse eelnõu, millega tahetakse muuta haldusõiguserikkumiste seadustikku nii, et karistatavaks muudetakse igasugune homoseksuaalsuse avalik propageerimine, mis (nagu resolutsioonis selgelt rõhutatud) võib tähendada seda, et igasugune avalik homoseksuaalsuse väljendus või kujutamine või selle kohta teabe avaldamine on käsitletav kuriteona. Seetõttu arvan, et meie kui Euroopa Parlamendi liikmete, aga eelkõige kui kodanike kohustus on nõuda, et Leedu parlament selle eelnõu tagasi lükkaks, et kaitsta peamisi inimõigusi, mis on hädavajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Euroopa Liidus ei tohi lubada mingisugust diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel (ega muudel põhjustel). Seetõttu on mul hea meel selle resolutsiooni üle, milles suhtutakse karmilt sallimatuse ilmingutesse Leedus ja öeldakse selgelt välja, et ELi institutsioonid ei vaata käed rüpes pealt, kui Leedu võtab vastu üht ühiskonna osa diskrimineeriva õigusakti.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult.(FR) Tahaksin kõigepealt rõhutada, et võitlus igasuguse, eelkõige seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise vastu on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid. Meil on nüüd palju selleteemalisi ELi õigusakte, mis tähendab, et kõik meie liikmesriigid saavad seda põhimõtet täielikult rakendada. Peame asuma võitlusse homofoobia vastu nii siin parlamendis kui ka liikmesriikide parlamentides. Samuti tuleb tähelepanu juhtida selle, et täna arutlusel olev tekst on praegu ainult eelnõu, mille on esitanud mõned Leedu parlamendi liikmed.

Lisaks on seda esitatud muudatusettepanekut, millega tahetakse homoseksuaalsete suhete avalik kajastamine kuriteoks kuulutada, kritiseerinud nii Leedu president kui ka valitsus. Seega ei tasu riiki või valitsust nii kiiresti hukka mõista. Selle asemel kutsuksin hoopis Leedu parlamendiliikmeid üles järgima ühenduse õigusakte, eelkõige põhiõiguste harta artiklit 21, millega keelatakse igasugune diskrimineerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Kodanike võrdsus on põhimõte, millega seoses läheb Euroopa Liit liiga sageli kompromissile. Tahaksime, et ta reageeriks iga kord, kui seda põhimõtet eiratakse. Selle resolutsiooniga taunitakse sellise seaduse vastuvõtmist, millega eiratakse leedulaste võrdsuse põhimõtet nende seksuaalse sättumuse alusel ja isegi karistatakse neid selle alusel. Mul on resolutsiooni üle hea meel ja annan sellele kindlasti oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi institutsioonide ja liikmesriikide ülesanne on tagada Euroopa Liidus inimõiguste järgimine, kaitsmine ja edendamine kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning Euroopa Liidu lepingu artikliga 6, vältides mis tahes diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel. See resolutsiooni ettepanek on nendega kooskõlas: selles hoiatatakse, et Leedu riik kahjustab vabadusi, võrdsuse põhimõtet ja seksuaalse sättumusega seotud diskrimineerimise lubamatuse põhimõtet.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga tagatakse, et erineva seksuaalse sättumusega inimesi ei diskrimineerita. Kui Leedu allkirjastas Lissaboni lepingu, allkirjastas ta ka eelnimetatud konventsiooni. Euroopa Parlamendi arvates on avaliku teabe kahjuliku mõju eest alaealiste kaitsmise seaduse vastuvõtmine Leedu parlamendi poolt Lissaboni lepingu selge rikkumine. Samuti kutsutakse Leedu valitsust üles mitte tegema rohkem selleteemalisi seadusandlikke muudatusi ja lisama seksuaalne sättumus kaitstud põhjuste hulka. Jäin erapooletuks, kuna minu arvates ei ole selge, mil määral see on ELi sekkumine riigi siseasjadesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) ELi institutsioonide ja liikmesriikide kohustus on tagada Euroopa Liidus inimõiguste järgimine, kaitsmine ja edendamine kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning Euroopa Liidu lepingu artikliga 6, vältides mis tahes diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel. Seetõttu tuleb esitada Leedu ametivõimudele üleskutse mitte võtta vastu õigusakte, mis on vastuolus võrdsuse põhimõttega ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise lubamatuse põhimõttega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Taas kord oleme sunnitud esitama seimile üleskutse lükata tagasi haldusõiguserikkumiste seadustiku muudatusettepanekud, lisada seksuaalne sättumus haridusseaduses kaitstavate põhjuste hulka, lubada alaealistel vabalt leida teavet seksuaalse sättumuse kohta ning selgitada keelu tähendust reklaamiseaduses, kuigi ühtlasi avaldame tunnustust ka Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė mitmele kindlale seisukohavõtule, milles ta mõistab homofoobse õigusakti hukka kui Leedu kodanikele ja Leedu mainele kahjuliku dokumendi. Parlament kutsub presidenti üles haldusõiguserikkumiste seadustiku muudatusettepanekud vetostama, kui need peaks vastu võetama.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) 2010. aastal võttis Leedu parlament vastu haldusseadustiku muudatuse, kehtestades avaliku teabe kahjuliku mõju eest alaealiste kaitsmise seaduse, mis võeti vastu 2009. aastal.

Selle muudatusettepanekuga tahetakse keelustada seksuaalsete suhete propageerimine massimeedias ja muud homoseksuaalse käitumise ilmingud, mis ei ole sätestatud põhiseaduses ega tsiviilseadustikus, tuues ettekäändeks eeskätt massimeedia mõju laste emotsionaalsele ja vaimsele arengule.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 on sätestatud, et igaühel on õigus sõnavabadusele. Nende vabaduste kasutamisega kaasnevad aga kohustused ja vastutus ning nende suhtes võidakse kohaldada õigusaktides sätestatud trahve, kui need on vajalikud avaliku moraali kaitsmiseks.

Näib, et massimeedia ei arvesta turumuutustele reageerides kuigi sageli lastega, keda on võimalik väga lihtsal viisil emotsionaalselt mõjutada. Üldine eesmärk peaks olema suurem tähelepanu laste ja noorukitega seotud teemadele, mis tähendab koostööd igasuguste meediatöötajatega, et kujundada välja kindel kollektiivne vastutustunne.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult.(FR) Resolutsioon sõnavabaduse rikkumise ja seksuaalse sättumusega seotud diskrimineerimise kohta Leedus sai minu poolthääle. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist on parlamentidevaheline dialoog (Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide vahel) muutunud väga tähtsaks. Lisaks on Euroopa Liidu aluseks kindlad väärtused, mis hõlmavad diskrimineerimise mis tahes vormide vastu võitlemist. Mina kavatsen seda väärtust toetada kogu oma ametiaja.

 
Viimane päevakajastamine: 20. mai 2011Õigusalane teave