Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni avaldus olukorra kohta Valgevenes.

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. – Austatud juhataja! Sündmused, mis järgnesid Valgevenes 19. detsembril toimunud valimistele, vapustasid meid kõiki. Ametivõimude jõudemonstratsioon oma kodanike vastu tõi kaasa mureavaldused ja hukkamõistu kogu maailmas.

Olen koos oma kolleegidega kohtunud paljude kannatanutega: opositsiooniliikumise ja kodanikuühiskonna esindajatega, vangistatute pereliikmetega ja rahvaga üldisemalt. Meil on olnud võimalus avaldada kaastunnet ja solidaarsust ning kuulata. Ent nüüd, lugupeetud parlamendiliikmed, on aeg tegutseda.

Mul on väga hea meel selle üle, et Euroopa Parlamendi liikmed on juba saanud aidata sel teemal kaasa mõelda ja et minu kolleeg, volinik Füle, sai tutvustada meie arusaamu möödunud nädalal väliskomisjonis. Ootan huviga võimalust tutvuda teie arutelude tulemusel valmiva ELi resolutsiooniga. Arvestades käsitletava olukorra kiireloomulisusega, on meie kõigi jaoks oluline koondada oma mõtted võimalikult hästi.

Olen viibinud Valgevenes mitmete opositsiooni ja laiema üldsuse esindajate, sealhulgas – nagu ma juba nimetasin – vahistatute sugulaste seltsis. Olen kohtunud ka välisminister Martõnoviga. Need vestlused ei jätnud mulle mingitki kahtlust, et sündmused, mille tunnistajaks me olime, olid vastuolus meie ettekujutusega inimõiguste ja põhivabaduste austamisest ning demokraatiast. Ei kasutatud mitte üksnes lubamatuid jõuvõtteid, vaid kodanikuühiskonna ja opositsiooni liikmete arreteerimine kahjustas kogu valimisprotsessi. OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo hinnang toetab seda järeldust.

Paljud viimastel nädalatel vahistatutest on vabaks lastud. Märkimisväärselt suurele rühmale – 30 inimesele – on siiski esitatud süüdistus, mis võib kaasa tuua tõsise vanglakaristuse. Nagu lugupeetud parlamendiliikmed teavad, kuuluvad sellesse rühma ka mõned presidendikandidaadid.

Lugupeetud juhataja! Olen juba tauninud Minski ametivõimude võetud repressiivseid meetmeid, olen kutsunud üles vabastama viivitamata kõik poliitilistel põhjustel arreteeritud isikud ja olen teinud ettepaneku avada Minskis uuesti OSCE büroo. Olen korranud seda sõnumit USA välisminister Hillary Clintoniga tehtud ühisavalduses.

Kohtumisel välisminister Martõnoviga toonitasin, et EL ootab Valgevene ametivõimudelt kiiret reageerimist rahvusvahelise üldsuse nõudmistele. Järgmiste sammude kindlaksmääramisel peame lähtuma peamistest põhimõtetest.

Esiteks peab rahumeelsete aktivistide, sealhulgas presidendikandidaatide julgeolek olema meie mõtetes kogu aeg esikohal.

Teiseks on valgevenelased meie naabrid ja partnerid ning nende huvid peaksid olema esmatähtsad. Ametivõimudele oma muret väljendades ei saa me jätta kõrvale inimesi.

Kolmandaks on inimõiguste ja põhivabaduste austamine ELi välispoliitika ja idapartnerluse keskmes ning see on osa ühistest väärtustest, mida me jagame oma lähimate partneritega. Teeme nende partneritega koostööd – nagu oleme teinud ka Ameerika Ühendriikidega –, et muuta sõnum, mille rahvusvaheline üldsus on Valgevenele saatnud, võimalikult jõuliseks.

Lugupeetud juhataja! Meie hinnang viib selgele järeldusele: peame kasutama oma kanaleid, et reageerida kindlalt ja kiirelt. Sellega peaksime andma Valgevene ametivõimudele selgelt märku meie vaadetest, jätmata kõrvale kodanikke ja kodanikuühiskonda. Meie reaktsioon peab olema tasakaalustatud. Ühelt poolt peame kaaluma sihipäraseid meetmeid Valgevene ametivõimude suhtes ja minu arvates peaksime üle vaatama ka sanktsioonid. Teiselt poolt vajame elavamat dialoogi kodanikuühiskonna ja kodanikega, et neid toetada. Tegelikkuses tähendab see jätkuvat abi vabaühendustele, meediale ja tudengitele ning vahest ka suuremaid jõupingutusi selle nimel, et parandada Euroopa Liidus reisida soovivate kodanike liikuvust.

Kui vahistatuid ei vabastata, on lähemal ajal kahtlemata üks võimalus taastada president Lukašenka reisikeeld ja laiendada seda keeldu ka teistele isikutele.

Seoses suurema toetusega kodanikuühiskonnale olen palunud välisteenistusel valmistada koostöös komisjoniga ette valik kiireloomulisi meetmeid, milles keskendutaks vabaühendustele, meediale ja tudengitele. Tean, et Euroopa Parlamendil on voli anda ülikoolist välja visatud tudengitele stipendiumi, ja ma loodan, lugupeetud juhataja, et seda võimalust saab kasutada. Me loomulikult püüame leida lisavahendeid ka mujalt, sealhulgas liikmesriikidest.

Mainisin enne liikuvuse küsimust ja ma pean silmas eeskätt viisarežiimi lihtsustamist. Soovin julgustada Minskis asuvaid liikmesriikide konsulaate hõlbustama ajutise meetmena Valgevene kodanikele viisade väljastamist.

Lugupeetud juhataja! Välisasjade nõukogu peab neid lühiajalisi meetmeid, mida ma just kirjeldasin, 31. jaanuaril loomulikult kaaluma, kuid ei ole liiga vara mõelda ka meie ja Valgevene suhete pikemaajaliste aspektide peale.

Esiteks ütlesin ma juba, et peame tegema selles valdkonnas koostööd teiste rahvusvaheliste partneritega. See on ka üks põhjus, miks Valgevene peaks jätkama mitmepoolsuse põhimõtte järgimist ja miks me peame tegutsema agaralt koos idapartnerlusega hõlmatud riikidega, et leida selles küsimuses üksmeel.

Teiseks, mis puudutab Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi kaudu eraldatavat kahepoolset rahalist abi, siis peaksime keskenduma rohkem elanikkonna ja kodanikuühiskonna vajadustele.

Lõpetuseks soovin öelda, et koostasime möödunud aastal ühise vaheplaani, milles kaardistasime arengud meie keskpikkades suhetes Valgevenega. Leian, et peame selle protsessi puhul aja maha võtma. See ei tähenda ühisest vaheplaanist loobumist, kuid meil on vaja täiendavaid konsultatsioone, sealhulgas kodanikuühiskonnaga, ja vajaduse korral selle plaani läbivaatamist.

Lugupeetud juhataja, see on raamistik, milles me praegu töötame. Kuulaksin nüüd huviga parlamendiliikmete arvamusi.

  Jacek Protasiewicz, fraktsiooni PPE nimel. – (PL) Austatud juhataja! Rahvusvahelised vaatlejad on oma seisukohas kindlad ja kindlad peaksime olema oma seisukohas ka meie. Detsembrikuus Valgevenes toimunud hiljutised presidendivalimised ei olnud õiglased. Need ei olnud õiglased ja seepärast ei saa me enam jätkata poliitikat, mida me oleme rakendanud Valgevene ametivõimude suhtes alates 2008. aastast ning mis põhineb dialoogil ja abivalmi käe väljasirutamisel. Praegu ei ole aeg jätkata oma tegevust tavapärasel moel, käes on aeg uuteks otsusteks, uueks poliitikaks ja jäikadeks meetmeteks Valgevene režiimi suhtes, millega ma pean silmas nii poliitilisi sanktsioone kui ka viisasanktsioone ning samuti majandussanktsioone. Me peame kasutama selliseid sanktsioone loomulikult arukalt ja suunama neid nii, et need ei mõjutaks tavaliste valgevenelaste elu, ent me ei tohiks nende kehtestamisel kõhelda ja peaksime muu hulgas peatama Valgevene liikmelisuse idapartnerluses.

Et valimised olid ebaõiglased, ei ole valimistulemused usaldusväärsed. Seega saame väita rahulikult ja fakte teades, et Valgevene demokraatlik opositsioon saab kuulutada end nendel valimistel moraalselt võitjaks. Seepärast peaksime toetama opositsiooni püüdlusi luua siin Brüsselis oma poliitiline esindus, mis esindaks poliitilisel tasandil asjaajamistes Euroopa Liidu ja liikmesriikidega nii opositsiooni kui ka kogu vaba Valgevene huve. Lõpetuseks peaksime nõudma, et vabastataks kõik arreteeritud: nii presidendikandidaadid ja poliitilised aktivistid kui ka sõltumatud ajakirjanikud, üliõpilased ja õppejõud. Nad kõik tuleb vabastada, enne kui me jätkame edasisi läbirääkimisi Valgevene riigi esindajatega.

  Kristian Vigenin, fraktsiooni S&D nimel. – (BG) Lugupeetud juhataja, austatud paruness Ashton, head kolleegid! Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis avaldab kahetsust, et nende presidendivalimiste puhul ei õnnestunud Valgevenel taas liikuda kindlalt ja pühendunult demokraatia poole.

Võime siiski öelda, et põhimõtteliselt on Euroopa Liidu poliitika, haarata Valgevene järk-järgult teatud tingimustel kaasa, andnud teatavaid tulemusi, seega peaksime olema oma poliitika põhjaliku muutmise üleskutsete suhtes ettevaatlikud.

Ütlen seda seepärast, et tänu meie osalusele tehti presidendivalimistel lõppkokkuvõttes mingeidki edusamme ning võib-olla oli see ka põhjus, miks Minski keskväljakule kogunes märksa rohkem inimesi kui korraldajad olid lootnud. Teisisõnu olime ehk loonud suurema vabaduse õhkkonna, mida valgevenelased tõlgendasid vahest õigesti.

Siit edasi peame olema siiski eelkõige piisavalt selged ja kindlad Valgevene ametivõimudele esitatavates nõudmistes vabastada vahistatud ja peatada kohe kõikide meeleavaldustes ühel või teisel viisil osalenute või nende korraldajate tagakiusamine. Me ei saa siinkohal järeleandmisi teha, vaid peame oma soovid selgelt välja ütlema.

Teine küsimus on, mida me saame teha keskpikas ja pikas plaanis. Esiteks peame vältima riigi tagasipaiskamist isolatsiooni, sest Valgevene puhul tähendaks see – nagu rõhutasid opositsiooni ja kodanikuühiskonna esindajad – riigi kodanike isoleerimist.

Küll aga peame püüdma võtta Valgevene suhtes rakendatava poliitika olemasolevas raamistikus teatud meetmeid oma poliitika kohandamiseks nii, et see toob kasu riigi kodanikele ning toetab selle meediat, kodanikuühiskonda ja opositsiooni. Sel viisil saame luua keskkonna, kus on võimalik korraldada õiglaseid ja demokraatlikke valimisi.

Minu arvates peame tegutsema selle nimel koos niisuguste ELi mittekuuluvate Valgevene naabritega nagu Venemaa ja Ukraina ning Euroopa Parlamendina peame kasutama idapartnerluse ja Euronesti pakutavaid võimalusi, et kaasata Valgevene demokratiseerimise ühistegevusse partnerluse ülejäänud viis riiki.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Marek Henryk Migalski (ECR). – (PL) Austatud juhataja, tean, et mul on ainult 30 sekundit.

Härra Vigenin, vahest ei olnud tõlge siinkohal päris selge, kuid kas ma tõepoolest kuulsin õigesti, et teie meelest on pärast valimisi toimunud meeleavaldus ehk teisisõnu meeleavaldus, mis toimus tegelikult valimistulemuste võltsimise ja kõigi aset leidnud eeskirjade rikkumiste vastu, tõend sellest, et valimised ja olukord paranevad? Nii see küll kõlas. Mul on väga raske leppida sellega, et teie sõnu tõlgiti tõepoolest õigesti.

  Kristian Vigenin (S&D). – (BG) Vahest ei väljendanud ma end piisavalt selgelt või läksid mõned peensused tõlkes kaduma. Soovisin öelda seda, et olukord Valgevenes on muutunud ses suhtes, et üha enam inimesi näevad vajadust demokraatia ja selle eest võitlemise järele. Just seoses sellega pean tõsiasja, et Minski keskväljakule kogunes loodetust enam inimesi, heaks märgiks.

Pidasin silmas seda ja mitte mingil juhul ei arva ma, et seda võimaldas Valgevene režiim.

  Juhataja. – Tundub, et on probleeme ingliskeelse tõlkega. Kas meil on probleem ingliskeelse tõlkega? Palun kontrollige. Ei, asi pole tõlkes. Probleem on mikrofonis. Kas nüüd on korras?

  Kristian Vigenin (S&D). – Austatud juhataja, ma püüan kõneleda alati oma emakeeles, kuid mõnikord on mul tunne, et selliste tundlike teemade puhul ei peaks ma seda tegema.

Püüdsin selgitada, et minu arvates paraneb olukord ses mõttes, et üha rohkem Valgevene inimesi mõistavad, et Valgevene vajab demokraatiat, ja üha enam inimesi taipab, et neil tuleb Valgevenes demokraatia eest võidelda. Seepärast ütlesin, et minu meelest on hea märk, et Minski keskväljakul oli nii palju inimesi, tunduvalt rohkem kui korraldajad olid lootnud. Loodetavasti on nüüd selge, mida ma silmas pidasin.

  Kristiina Ojuland, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Hea oli kuulda kõrge esindaja mõtteid ja me nõustume nendega täielikult. On väga tähtis, et Euroopa Liit on suutnud reageerida Valgevene presidendivalimiste luhtumisele.

Soovin, et meil oleks julgust olla sama jõuline, vankumatu ja põhimõttekindel ka Valgevene naaberriigi puhul, kus demokraatliku opositsiooni mahasurumisest ning õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste rikkumisest on saanud tavapärane nähtus.

Demokraatia nõrgenemine Venemaal võib olla ka just see põhjus, miks Kreml on tunnustanud Valgevene presidendivalimisi ja nimetanud vägivaldseid repressioone Valgevene siseasjaks. Selline ükskõiksus kohutava olukorra vastu Valgevenes on tähelepanuväärne märk Venemaal valitsevatest suundumustest.

Euroopa Parlament on koostanud tugeva resolutsiooni, milles tehakse ettepanek Lukašenka kuritegeliku režiimi suhtes rakendatavate sihipäraste viisa- ja majandussanktsioonide kohta. On ülioluline, et Euroopa Liit oleks selles küsimuses ühtne ja et liikmesriigid loobuksid kahepoolsetest ettevõtmistest Lukašenka ja tema režiimiga. Meil tuleb peatada kuni poliitvangide vabastamiseni idapartnerlus ja muu koostöö. Samal ajal peame suurendama toetust Valgevene kodanikuühiskonnale, vabaühendustele ja sõltumatule meediale, et valmistada neid ette Valgevene ülesehitamiseks pärast Lukašenka kukutamist, mis loodetavasti toimub demokraatlike valimiste abil.

Seepärast, lugupeetud kõrge esindaja, soovin teie toetust ettepanekule kutsuda Valgevene tuleviku küsimuses kokku üleeuroopaline foorum.

  Heidi Hautala, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Minu meelest peegeldab kõrge esindaja täpselt meie tundeid, öeldes, et ta oli vapustatud.

Me olime pärast 19. detsembrit kahtlemata kõik vapustatud, sest paljud meist olid juba lootnud, et Valgevene hakkab liikuma samm-sammult Euroopa Liidu poole. Mulle tundub, et suur osa nendest lootustest on mõneks ajaks purunenud. On väga murettekitav kuulda peaaegu iga tund uusi sõnumeid jätkuvatest repressioonidest Minskis ja Valgevene teistes osades.

Alles eile algas uuesti inimõiguste organisatsiooni Viasna ahistamine koos läbiotsimiste ja vahistamistega. See on organisatsioon, mis on kaitsnud Valgevenes väga vapralt inimõigusi. Ametivõimud ei ole ikka veel lubanud sellel organisatsioonil end registreerida.

Valgevene Helsingi komitee sai hoiatuse pärast ühendusevõtmist ÜRO eriraportööriga, kes tegeleb kohtunike ja juristide sõltumatusega. Sel komiteel on põhjust uskuda, et isikutele, keda süüdistatakse neis rasketes kuritegudes, ei tagata õiglast kohtumõistmist.

Täna kuulsime uudiseid ka endisest presidendikandidaadist Andrei Sannikovist, tema abikaasast, ajakirjanikust ja Novaja Gazeta korrespondendist Irina Khalipist ja nende lapsest. See oli ülemaailmne sensatsioon. Oleme kuulnud, et lapsel lubatakse ehk jääda oma vanavanemate juurde, aga vanemad on võetud vahi alla. Pean siiski hoiatama, et tegemist ei pruugi olla veel hea uudisega. Vajame sellele kinnitust, mis võib saabuda järgmisel nädalal.

Miks sellised jõhkrad sündmused Valgevenes aset leiavad? Peame tõepoolest nõudma, et sõltumatu rahvusvaheline komisjon toimunut uuriks, mõistmaks kogu tausta ja seda, kas selle nüüdseks kuritegelikuks kuulutatud vägivalla ajendajateks olid tegelikult provokaatorid, mitte need, kes nõudsid vaid demokraatlikku Valgevenet. Minu arvates oleks kõige sobivam organ sellise uurimise korraldamiseks OSCE või – kui see ei ole võimalik – ÜRO.

Mis saab uute valimistega? Me ei tohiks uute valimiste korraldamise ettepanekuga kiirustada, sest peame tagama tegevuskava, mille eesmärk on demokraatlikud reformid. Tuleb tagada ajakirjandusvabadus ning kogunemis- ja ühinemisvabadus. Ilma selleta ei saavuta me eriti midagi, isegi kui Valgevene peaks täna uued valimised korraldama.

ISTUNGI JUHATAJA: STAVROS LAMBRINIDIS
asepresident

  Ryszard Czarnecki, fraktsiooni ECR nimel. – (PL) Lugupeetud juhataja! Räägime olukorrast Valgevenes, kuid ärgem veeretagem vastutust kellegi teise kaela. On lihtne pommitada süüdistustega Lukašenka režiimi, mis on neid süüdistusi väärt, ja me peame loomulikult seda tegema ja selle režiimi avalikult hukka mõistma. Ent ka Euroopa peaks osa süüst enda kanda võtma. Kas pole mitte nii, et Itaalia peaministri Silvio Berlusconi visiit lisas sellele režiimile usaldusväärsust? Kas pole mitte nii, et Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė visiit lisas sellele režiimile usaldusväärsust? Kas pole mitte nii, et Saksamaa ja Poola välisministrite, Guido Westerwelle ja Radoslaw Sikorski visiit lisas sellele režiimile usaldusväärsust ja toimus kahtlemata režiimi jaoks väga sobival ajal? Tõde on see, et Euroopa Liidu liikmesriikide poliitikud on andnud Lukašenkale teatava ruumi poliitiliste manöövrite tarvis, ilma et nad oleks midagi vastutasuks küsinud. Praegu peame nõudma inimõiguste austamist, ent me peame ka tunnistama end süüdi seal, kus me seda oleme.

  Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud paruness Ashton! Minu fraktsioon ei kirjutanud alla Valgevenet käsitlevale kompromissresolutsioonile. Ent tahaksin siiski selgelt välja öelda, et seda ei tuleks mõista nii, justkui me kiidaksime heaks valimistulemused ning eriarvamuse esindajate vahistamised ja nende suhtes kohaldatavad surveabinõud. Meie jaoks on õiglased, läbipaistvad ja demokraatlikud valimised – mida Rosa Luxemburg nimetab teisitimõtlejate vabaduseks – Valgevene ja teiste riikidega suhete loomisel põhinõue. See tähendab ka poliitilistel põhjustel kinnipeetute kohest vabastamist.

Kuid ma siiski kahtlen, kas sanktsioonid on ikka tõhus viis, kuidas saavutada poliitvangide viivitamatu vabastamine ja tõsised muutused Valgevene demokraatlikus süsteemis. Minevikus on sanktsioonidest olnud Valgevenes ja mujalgi vähe kasu. Head kolleegid, seda teame sama hästi nii mina kui ka teie. Minu arvates oleks parem lahendus astuda poliitilise võimu juures olevatele isikutele vastu poliitilise dialoogi käigus oma argumentide ja nõuetega ning mitte anda neile võimalust seada halba valgusesse kriitika, mida teevad kodanikuühiskonna liikmed, kes viitavad väljastpoolt tulevale kriitikale. Samuti tuleks luua läbipaistev poliitiline süsteem ja kooskõlastada meie ja kõigi nende jõupingutusi, kes on Valgevenes meie välispoliitikapartnerid. See tundub mulle kõige ausam ka meie enda väidete suhtes, nagu näitas tänahommikune arutelu eesistujariigi Ungari üle.

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel. – (NL) Austatud juhataja! President Lukašenka režiimi igasuguse alternatiivi jõhker mahasurumine pärast 19. detsembri 2010. aasta valimisi on vähendanud selgelt Minski manööverdamisruumi välismaailmas. Valgevene on teinud omal algatusel järsult lõpu süstikdiplomaatiale, mida ta oli viimasel kolmel aastal Moskva ja Brüsseli vahel teostanud. Praegu tegeleb president Lukašenka sellega, et säilitada tugevad poliitilised ja majanduslikud sidemed Kremliga. Just selle sõltuvussuhte pärast on vaja Euroopa suuremat sekkumist Valgevene kodanikuühiskonda.

Seepärast jätkake iga hinna eest mõtteviisi muutmisega, mis on vajalik samm režiimi muutmise suunas. Näidake agaralt üles Euroopa solidaarsust. Näiteks vähendage võimalikult ruttu valgevenelaste viisakulusid. Järgmisena alustage üliolulisi strateegilisi arutelusid Valgevene poliitilise opositsiooniga ja pöörake sama protsessi käigus erilist tähelepanu riigiaparaadi reformimeelsetele jõududele. See on tasakaalukas poliitika. Brüssel ei tohi praegu Minskit üksi jätta. Ärge jätke valgevenelasi Venemaa või Hiina seaduste meelevalda, kaardistage neile sõltumatu tee vaba ühiskonna ja demokraatliku õigusriigi poole.

  Traian Ungureanu (PPE). – Austatud juhataja! Aleksandr Lukašenka ei ole kunagi jätnud kasutamata võimalust näidata ennast diktaatorina. Detsembrikuised valimised olid tegelikult uuesti ametisse nimetamise rituaal. Ent meie ELis klammerdume pettekujutluse külge, et Lukašenka võib imekombel muutuda. On tõsi, me ütlesime, et ootame ära detsembris toimuvad valimised. Valimised olid ära, Lukašenka on samasugune ja opositsiooni on kas haiglas või vanglas.

Minu arvates on ELil aeg oma seisukoht Valgevene kohta üle vaadata. On selge, et idapartnerluses ei ole Valgevene jaoks mingit kohta. Valgevene liikmelisus tuleks peatada. Meie ainus partner peaks olema kodanikuühiskond. Jään ootama välisasjade nõukogu 31. jaanuari kohtumise tulemusi ja loodan, et nii paruness Ashton kui ka volinik Füle soovitavad liikmelisuse peatamist.

Lõpetuseks soovin öelda seoses viidetega Euronesti parlamentaarsele assambleele, et me ei saa enam panna Lukašenkale Euronestis vetot. Valgevenet kasutati Euronesti blokeerimiseks. Järelikult tuleks Euronest käivitada kiiremas korras.

  Justas Vincas Paleckis (S&D). – (LT) Lugupeetud juhataja, austatud kõrge esindaja! Homme hääletusele tuleva Euroopa Parlamendi resolutsiooniga peaksime edastama valgevenelastele, kogu Euroopale ja maailmale jõulise sõnumi Ennekõike on vaja võimalikult kiiret naasmist olukorra juurde, mis valitses enne 19. detsembrit, ja ühiseid jõupingutusi, tagamaks, et Valgevene liigub demokraatia ja inimõiguste tugevdamise poole. Praegu on kõige tähtsam eesmärk poliitvangide vabastamine ja opositsiooni, vabaühenduste ja vaba ajakirjanduse vastu suunatud rünnakute peatamine. Ent ma nõustun siiski kõrge esindajaga selles, et režiimi kõigutades ei tohi me tabada Valgevene kodanikke. Peame arvutama millimeetri täpsusega, ega me ei kahjusta valgevenelasi või vastastikku kasulikke äri-, kultuuri-, haridus- ja turismisidemeid ELi liikmesriikidega, mis on vajalikud selleks, et muuta Valgevene Euroopa jaoks avatuks.

Hiljutine strateegia pidada Valgevenega dialoogi on kandnud pisut vilja: praegu pooldavad ligi pooled valgevenelased tihedamaid suhteid Euroopa Liiduga. Peame reageerima Minski sündmustele nii, et järgmisest aastast saaks see näitaja veelgi kasvada. See oleks 19. detsembri korraldajatele tõeliselt valulik tasu. Lõpetuseks soovin veel kord mainida finantsvaldkonna Berliini müüri, mis on kerkinud seoses viisadega Euroopa Liidu ja tema idanaabrite vahele ja mida on Valgevenes eriti raske ületada. On ülim aeg see müür maha lõhkuda ning võimaldada tavalistel ukrainlastel, valgevenelastel, grusiinidel ja venelastel saada ilma raskusteta Euroopa Liidu viisasid. Need miljonid eurod, mis kogutakse üle mõistuse kõrgete viisatasude näol, ei tasu ennast tegelikult ära, sest need süvendavad lõhet, mis on pärit minevikust, kuid on sel korral tekkinud Euroopa Liidu liikmesriikide ja nende naabrite vahele. See ei peaks tõesti nii olema.

  Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE). – (NL) Austatud juhataja! Lootus on elus ja kahtlemata poliitikas väga tähtis. Lootus annab midagi, mida oodata, lootus laseb inimestel uskuda, et asjad on tulevikus paremad, lootus on miski, mida on pärast 19. detsembrit Valgevenes väga vähe olnud. Lootus, et need valimised on demokraatlikumad kui eelmised. Lootus, et opositsioonil on sel korral suuremad šansid, ja lootus, et Valgevene meedia esitab Valgevene kodanikele tasakaalukama pildi. Kõik need lootused on purunenud.

Just sel põhjusel peaks Euroopa Liit muutma oma Valgevene poliitikat. ELi ja Lukašenka režiimi vastastikuse lähenemise poliitika pole kahjuks vilja kandnud. EL peab kehtestama Valgevene juhtkonna suhtes sanktsioonid. Sanktsioonid, mis ei mõjutaks riigi kodanikke, vaid selle juhte. Sellised sanktsioonid nagu juhtidelt ja nende pereliikmetelt kõikide viisade äravõtmine. Viimati mainitu on tähtis, kui me tahame purustada Valgevene poliitiliste ja majanduslike jõudude vahelised keerulised sidemed.

Tundub, et paruness Ashton on õnneks õigel teel. Ka komisjon on reageerinud asjakohaselt, nõudes kõikide poliitvangide viivitamatut vabastamist. Euroopa Parlamentki võiks anda oma osa ja saata Valgevenesse võimalikult ruttu missiooni, et väljendada opositsioonile, vabale ajakirjandusele ja vabaühendustele oma toetust. Vaid nende abi ja jõupingutustega saab kujuneda uus Valgevene.

Lõpetuseks peaks EL andma uue hoo naabruspoliitika programmile. Seni pole selle programmi eesmärke küll eriti saavutatud. Me ei peaks toetama arenguküsimustes üksnes Moldova, Ukraina, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani kodanikke. Me peaksime näitama sama meetodi abil ka valgevenelastele, kui tähtis on nendegi riigi tuleviku jaoks, et nad püüdleksid Euroopaga lähenemise poole. Seda tehes kanname hoolt selle eest, et lootus tuleb Valgevene inimeste juurde tagasi.

  Werner Schulz (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud paruness Ashton! Meie lootused, et Valgevene liigub pärast presidendivalimisi demokraatiale lähemale, on täielikult luhtunud. Hoolimata kõikidest meie ebameeldivatest kogemustest ja kõhklustest seoses Aleksandr Lukašenka valitusega, on EL ulatanud viimastel kuudel Valgevenele oma abikäe. See, mil määral sõltub kavandatav koostöö nendest valimistest, oli kõigile selgeks tehtud ja hetkeks tundus, et valimised kujunevad vähemalt osaliselt õiglasteks, korrektseteks ja vabadeks.

Ent väikesed järeleandmised on ilmselgelt raputanud repressiivsüsteemi siiski sedavõrd, et president paljastas taas oma tõelise palge ja näitas end armutu diktaatorina. Tema väidetav valimine on kohutav vale, tema võim ei ole seaduslik ja tema vägivald opositsiooni vastu on jõhker kuritegu. Valimispettus ja meeleavalduste mahasurumine on Valgevene jaoks märkimisväärne tagasiminek. Riigis valitseb jällegi hirmu ja repressioonide õhkkond. Petturid viitasid valimiste ajal jultunult välismaiste salateenistuste ja välisdiplomaatide sekkumisele, kui tegelikult olid agitaatorid pärit süsteemist endast. Pöörane on ka see, et salateenistus, mida kontrollib president ja mis nimetab ennast endiselt KGBks, kasutab opositsiooni ja kodanikuühiskonna terroriseerimisel Stalini ajast pärit meetodeid.

Selline põhiliste inimõiguste rikkumine on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liikme puhul lubamatu. See postkommunistlik režiim on muutunud väljakannatamatuks. Oleme koostanud Euroopa Parlamendi resolutsiooni, mis on hea alus Euroopa välisministrite mõttevahetusteks. Resolutsioonis keskendutakse eeskätt kinnipeetavate viivitamatule vabastamisele, haavatutele arstiabi andmisele, absurdsetest süüdistustest loobumisele ja sõltumatu uurimiskomisjoni moodustamisele, millele lisanduvad sihipärased poliitilised ja majanduslikud sanktsioonid, mis mõjutavad mitte rahvast, vaid neid, kelle käes on võim.

Peame nüüd toetama selle riigi Euroopa-meelseid jõude, kellele me oleme andnud lootust ja kes andsid oma hääle valitsuse vahetumise poolt. Nad näevad oma riiki tulevikus ELi osana, mitte veelgi tihedamates suhetes Venemaaga. See, et esimesed juhid, kes õnnitlesid Aleksandr Lukašenkat valimisvõidu puhul, olid Venemaa president Dmitri Medvedev, Venemaa välisminister Vladimir Putin ja Ukraina president Viktor Janukovitš, näitab nende ettekujutust demokraatiast ja kahvatuid väljavaateid, mis ootavad Valgevenet selles suunas liikumise korral.

  Marek Henryk Migalski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Mul on alustuseks mõned uudised Heidi Hautalale. Loodetavasti on ta oma kõrvaklapid taas pähe pannud. Proua Hautala, teie esitatud teabele organisatsiooni Viasna kohta on mul lisada veel üks tähelepanek. Peale selle, et sel organisatsioonil pole lubatud end registreerida, võttis politsei hiljuti neilt ära kõik arvutid. Esmaspäeval – ja see on see uudis, mis mul teile on – hakkasin ma koguma Poolas nende jaoks sülearvuteid.

Lugupeetud volinik, pöördugem nüüd tagasi asja juurde. Alustuseks kordan teie arvamust, et nüüd on aeg tegutseda. See on tõsi. Teine väga tähtis asi, mida te ütlesite, on see, et me ei tohi isoleerida Valgevene ühiskonda. Meetmete võtmisel tuleks seda põhimõtet järgida ja need meetmed peavad olema tõesti leebed ehk peavad teisisõnu olema selleks, et ehitada kodanikuühiskonda, toetada meediat ja tudengeid ning kaotada viisad. Me peame selliseid meetmeid toetama ja eelkõige eraldama nende jaoks rohkem raha. Olen siiski nõus ka sellega, et on vaja ka karmimaid meetmeid, mille kohta tegid ettepanku Jacek Protasiewicz ja Kristiina Ojuland. Antud juhul tuleb kahte liiki meetmed omavahel ühendada.

  Jacek Saryusz-Wolski (PPE). – Austatud juhataja! Leian, et pandud diagnoos ja kavandatud ravi on õiged. Probleem ei ole mitte selles, et meil oli varem tunduvalt erinev diagnoos ja raviskeem, vaid selles, et me tegime nii vähe. Seega peaksime endalt vahest küsima, kas meis on piisavalt otsusekindlust, et teha sel korral teisiti.

Peame endastmõistetavalt toimunu hukka mõistma ja nõudma vahistatute vabastamist, kehtestama sanktsioone ja kaaluma liikmelisuse peatamist, ent kui me ei lähe sellest sõnalisest hukkamõistust ja moraalsest toetusest kaugemale, ei tõuse sellest tegevusest tulu. Vajame pikaajalist strateegiat ja tegevust – see oleks tõeline proovikivi uuele välispoliitikale, mille nimel paruness Ashton praegu tööd teeb.

Asi ei ole üksnes Valgevenes. See, kuidas me käsitleme Valgevene küsimust, määrab poliitilise dünaamika kogu piirkonnas: Moldovas ja Ukrainas, samuti Venemaal ja mujal. Lähtudes geopoliitilisest vaatenurgast, viib praegune sündmuste käik Valgevene Euroopast kaugemale ja Euroopa on taandumas, nagu ta teeb seda ka Ukrainas. Meil on mõistagi õigus soovitada korduval kontrollimisel põhinevat lahendust: kehtestada režiimi suhtes sanktsioonid ja režiim isoleerida ning anda suuremat abi ühiskonnale. Asendagem senine piitsa ja prääniku poliitika põhimõttega piitsa režiimile ja präänikut ühiskonnale. Peaksime veelgi paremini meeles pidama, et meie partner on ühiskond, mitte režiim.

Paruness Ashton üles, et peaksime jätkama abiandmist. Me ei tohiks enam teha nii vähe kui me tegime minevikus. Kas me tegime kõik, mis me oleksime pidanud tegema? Ei. Meie abi oli naeruväärselt tagasihoidlik ja me peame seda olukorda muutma.

  Richard Howitt (S&D). – Lugupeetud juhataja! Samal ajal kui meie siin mõtteid vahetame, kavandab Aleksandr Lukašenka kiiruga oma reedest ametisse pühitsemist, kuhu ei ole kutsutud ühtki väliskülalist just seepärast, et rahvusvaheline üldsus ei tunnusta Valgevene valimisi vabade, õiglaste ega läbipaistvatena. Kui see sündmus aset leiab, võib selle päeva ristida mustaks reedeks, mis on järg verisele pühapäevale, 19. detsembrile, mil arreteeriti 700 demokraatlikku meeleavaldajat. Nende seas oli üheksa valimistel osalenud presidendikandidaati – ühel neist murti mõlemad jalaluud ja teist peksis märulipolitsei seni, kuni tal tekkis ajukahjustus.

Ma palun asepresidendil ja kõrgel esindajal ning ELi liikmesriikidel ühineda Poola ettepanekuga kehtestada viisakeeld ja – nagu on öeldud selgelt meie resolutsioonis – toetada täiendavate sihipäraste majandussanktsioonide põhimõtet.

Antud olukorras on üks asi, mida Euroopa Liit saab teha, esitada selged ja lihtsad nõudmised, et vabastataks kõik poliitvangid, et ametivõimud kaotaksid igasuguse Valgevene Helsingi komitee keelustamise või selle tegevuse piiramise ohu ning et astutaks kiireid samme uute valimiste korraldamise suunas.

Tuleviku puhul nõustun ma sellega, mida ütlesid täna nii Catherine Ashton kui ka minu fraktsioon, et peame säilitama mitmepoolsuse põhimõtte ning et meil tuleb panna rõhku kodanikuühiskonnale ja selle toetamisele. Ent pean ütlema, et see ei ole lihtsalt pöördeline hetk demokraatia ja inimõiguste jaoks Valgevenes, see on Euroopa naabruspoliitika proovikivi. Soovime tõepoolest selget ja tihedamat koostööd ja partnerlust oma naabritega, et julgustada üha suuremat ühildumist oma piiridel seal, kus selle nimel võetakse tõelisi vastastikuseid kohustusi. Paraku ei tule sellest midagi välja, kui puuduvad meetmed juhuks, kui asjad lähevad nende vastastikuste kohustuste puudumisel valesti.

Valu, mille pärast me peaksime selle arutelu käigus muretsema, ei ole see valu, mis kaasneb Euroopa kavandatavate arukate sanktsioonidega Valgevene suhtes, vaid peksmisel tuntav füüsiline valu, mida on tekitatud inimestele, kes on pühendunud sarnaselt Euroopale demokraatiale ja inimõigustele ning kes vajavad meie solidaarsust, et aastaid kestnud valu saaks Valgevenes ükskord ometi lõppeda.

  Elisabeth Schroedter (Verts/ALE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Austatud paruness Ashton, tahan teid tänada kiire reageerimise eest sündmustele Minskis. Imetlen ka käsitust, mille te esitasite. Selles on olemas hea tasakaal inimõiguste tõsiste rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes rakendatavate sanktsioonide ja Valgevene rahva toetamise meetmete vahel.

Soovin tänada ka Müncheni julgeolekukonverentsi, kes tühistas Aleksandr Lukašenka kutse. Sellega edastati selge sõnum, et diktaatoritel ei ole rahvusvahelistes komisjonides kohta ja neid ei tohiks tunnustada kutsetega selliste komisjonide kokkusaamistele.

Rahvusvahelise tunnustuse andmine end ise ametisse kuulutanud presidendile nõrgendab asjaomase riigi opositsiooni ja seda võib käsitleda ka mittedemokraatlikele valimistele rahvusvahelise tunnustuse andmisena. Seepärast oli konverentsi reaktsioon just õige.

Me teame, et meil tuleb kaua oodata, enne kui näeme selles riigis mingeidki poliitilisi muudatusi. Oleme teadlikud ka sellest, et Aleksandr Lukašenka on olnud võimul pikka aega ja et tema reaktsioon on tavapärane. Ent, lugupeetud paruness Ashton, me ei saa siiski oodata seni, kuni Valgevenes tekib humanitaarkriis. Peame reageerima väga ruttu ja kandma hoolt selle eest, et poliitvangid vabastatakse ning vanemad lubatakse tagasi oma laste ja lapsed oma vanemate juurde. Nad ei teinud muud, kui avaldasid meelt oma demokraatlike õiguste toetuseks ja väljendasid tänavatel selgelt oma tundeid. Reaktsioon nende tegevusele oli põhjendamatu.

Paruness Ashton, kutsun teid üles kiiresti tegutsema ja andma igas avalduses selgelt mõista, et tegemist on poliitvangide, mitte kurjategijatega. Soovin saata tervisi Andrei Sannikovile ja teistele vangistatutele. Nad peaksid meie solidaarsusest teadlikud olema.

  Edvard Kožušník (ECR). – (CS) Austatud juhataja! Eelmisel kuul keeldus Kuuba totalitaarne režiim lubamast Sahharovi auhinna laureaadil Guillermo Farinasel sõita Strasbourgi. Mõni päev hiljem olime tunnistajaks arvukatele repressioonidele, mis järgnesid Valgevene presidendivalimistele. Ilmselt ei kahtle keegi, et Lukašenka režiim on autoritaarne, ent see on ka totalitaarne, nagu on Castro režiim Kuubas.

Arutleme täna selle üle, kas takistada Lukašenka režiimi kõrgemate esindajate sisenemist Euroopa Liitu. Mina pooldan seda, et oleksime avatumad tavaliste Valgevene kodanike jaoks, kes pole kunagi tunda saanud vabadust ja demokraatiat. Igasuguse poliitilise isolatsiooniga mängime üksnes Lukašenkale trumbid kätte. Valgevene kodanikud peaksid olema liidus teretulnud. Seevastu Lukašenka totalitaarse režiimi esindajad tuleks külma dušiga üle lasta. Peaksime olema nendega väga karmid. Inimestele, kes ei austa demokraatlikke väärtusi, lihtsalt ei ole korralikus ühiskonnas kohta.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Lugupeetud juhataja! Poliitika, mida teatud Euroopa valitsused, sealhulgas kahjuks ka minu kodumaa Poola valitsus, on viimasel ajal Valgevene puhul teostanud, on viinud täieliku katastroofini. Aleksandr Lukašenka, Euroopa viimane diktaator, naerab meie üle ning kiusab meie osavõtmatusest kannustatuna taga oma poliitilisi oponente ja paneb neid vangi. Kokkulepete ja sallivuse poliitikal ei ole olnud soovitud mõju. On taas selgunud, et meie läbirääkimisi diktatuuriga on tõlgendatud Valgevenes toetusena Aleksandr Lukašenkale. Meie illusioonid purunesid detsembris koos sadade opositsiooniaktivistide jõhkra peksmise, ründamise ja vahistamisega.

On ülitähtis, et me saadaksime Euroopa Parlamendi liikmetena Valgevenele selge sõnumi. Euroopa ei luba Valgevene diktatuuril suruda maha vabadust. Sanktsioonid peavad olema hästi eesmärgistatud ja need peavad mõjutama režiimi esindajaid, mitte tavalisi kodanikke. Vastupidi, rahvas vajab meie abi ja seda vajavad ka kogukondlikud organisatsioonid, sõltumatu meedia ja opositsioon. Saame anda tõelist abi hariduse ja viisasüsteemi lihtsustamise vallas. Idapartnerluse liikmelisus tuleb Valgevene puhul peatada või seda tuleb kitsendada, et režiimi kätte ei satuks ühtki eurot. Mida rohkem on Valgevenes Euroopat, seda kiiremini langeb meie maailmajao viimane diktaator.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Tänapäeva maailmas on minu arvates üks suuremaid arenguid Ida-Euroopa riikide üleminek totalitarismilt demokraatiale. Ungari, kelle pöördelise eesistumisperioodi teemal me täna hommikul arutlesime, ja meie oma president Jerzy Buzek on hiilgav näide sellest.

Ent on ka riike, kus see üleminek pole olnud nii sujuv. Üks näide on kahjuks Valgevene. Paruness Ashton võttis eriti hästi kokku, mida tuleb selle olukorra lahendamiseks ette võtta.

Parimal juhul on nad astunud demokraatia omaksvõtmisel kaks sammu edasi ja ühe tagasi. Hiljutistel valimistel astusid nad tõenäoliselt kolm sammu tagasi ja ei ühtki edasi, kuid minu meelest on Catherine Ashtonil õigus, kui ta ütleb, et peame tegema koostööd kodanikuühiskonna, vabaühenduste ja oma rahvusvaheliste partneritega, et avaldada survet president Lukašenkale eesmärgiga teha lõpp tema repressioonidele ja diktatuurile.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! See, mis juhtus 19. detsembril Valgevenes, oli vabaduse ja demokraatlike õiguste jäme rikkumine. 700 inimese, sealhulgas kõikide presidendikandidaatide, vahistamise kirjeldamiseks puuduvad sõnad. Valimised olid ebaõiglased. Euroopa Liit ja ka need riigid, kellega ELil on eriline suhe – näiteks Venemaa, kes on tunnustanud nende valimiste tulemusi – seisavad nüüd silmitsi tõelise katsumusega.

Me peame toetama opositsiooni ja edastama selge sõnumi selle kohta, et vangid tuleb vabastada, enne kui me hakkame üldse arutamagi suhteid Valgevenega, eriti Valgevene valitsusega. Kehtestatavad piirangud ei tohi siiski mõjutada selle riigi kodanikke. Peame käima Poola jälgedes ja lihtsustama viisakorda. Peame andma abi nendele, kes on kaotanud töö, ja võimaldama tudengitel, kes on ülikoolist välja visatud, õppida teistes riikides. Meie toetust vajab sõltumatu meedia, nii raadiojaamad kui ka Belsati telekanal. See ei ole vaid Leedu ja Poola ülesanne, aitama peavad ka teised liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid. Panen seda teile väga südamele.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D). – (EL) Austatud juhataja! Meie põhimõtetest ja tõekspidamistest lähtudes on asjad arenenud Valgevenes ilmselgelt väga halvasti. Riiki juhib Lukašenka ja opositsioon on vangis. Inimesed ootavad meilt, et me toetaksime kodanikuühiskonda, mis – nagu varemgi õigesti märgiti – hindab kõrgelt Euroopa Liitu ja selle põhimõtteid, et me nõuaksime ajakirjandusvabadust ja vangistatud opositsioonijuhtide vabastamist ning, mis kõige tähtsam, et me kujundaksime poliitika – millele viitas paruness Ashton ja millega ma täielikult nõus olen –, millega luuakse Valgevenega suhete taastamiseks uued tingimused.

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Valgevene presidendivalimised valmistasid sügava pettumuse neile meie seast, kes on jälginud seda riiki aastaid. Kohtusin Londonis Valgevene suursaadikuga, kes kinnitas mulle, et sel korral on kõik teistmoodi, et kõik vastab rahvusvahelistele standarditele ning et OSCE saab öelda, et valimised olid õiglased ja vabad.

Nõukogude inimese instinktid osutusid kahjuks Lukašenka puhul vastupidavamaks kui miski muu. Tema enda kõrgemad ametnikud, sealhulgas saadikud, ei suutnud tema isepäist tegutsemist ette näha. Ka mina ühinen nüüd üleskutsega vabastada kohe kõik poliitvangid ning korrata valimisi ELi vaatlusmissiooni pikaajalisel juuresviibimisel ja OSCE täielikul kinnitusel, et valimised on kõikide nõutavate standardite kohaselt põhimõtteliselt vabad ja õiglased.

On äärmiselt vähetõenäoline, et Minsk sellega nõustub, ent peame vähemalt proovima. Vastasel korral tuleb taas viivitamata rakendada karmimaid, sihipäraseid sanktsioone, külmutada Aleksandr Lukašenka varad – kui me suudame neid leida – ja kehtestada talle ja tema kõrgematele ametnikele sissesõidukeeld.

  Alfreds Rubiks (GUE/NGL) . – (LV) Lugupeetud juhataja! Soovin toetada Catherine Ashtoni aruannet mõõduka seisukoha tõttu, mis selles Valgevene sündmuste suhtes võetakse. Me piirdume sageli vaid puhtemotsionaalsete hinnangutega. Me räägime poliitvangidest, kes tuleb vabastada. Ent enne on oodata kohtumõistmist. Me ei tea veel, milliseks kujuneb kohtuotsus. Seepärast palun ma kolleegidel võtta seda liiki sündmuse suhtes jällegi väga tasakaalukas seisukoht. Kahe aasta eest juhtus sama asi Lätis. Korraldati koosolek – koosolekute pidamist ei keelatud kellelegi. Kui aga jõudis kohale ilmselgelt agitaatori jõul üles ässitatud rahvahulk ja hakkas pommitama kividega parlamendihoonet, tuli sekkuda politseil. Nii ka Valgevenes. Tahaksin väga teada – ma kohe lõpetan –, kust tuleb Valgevene opositsiooni toetuseks raha. See on viis, kuidas me neid aidata saaksime. Tänan teid.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Ajakirjandusväljaannetest saab pidevalt lugeda, et kui me kehtestame Valgevene presidendi Lukašenka suhtes uuesti sanktsioonid, mida me rohkem kui kaks aastat tagasi leevendasime, oleks see samaväärne tunnistamisega, et meie pikaajalised lähenemisele suunatud jõupingutused on läinud vett vedama.

Minu arvates sai nende jõupingutuste luhtumine ilmseks juba hiljemalt presidendivalimiste või Minskis asuvate Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni büroode sulgemise ajal.

Euroopa viimase diktaatori käitumine näitab taas, et ELil läheb inimõiguste rikkumise korral raskeks. CIA lendudega seotud skandaal või ebajärjekindel suhtumine riikide territoriaalse terviklikkuse ja rahvaste enesemääramisõiguse vahelisse konflikti näiteks Balkani maades on kahjustanud ELi kui inimõiguste eest võitleja kuvandit. Euroopa Liidu usaldusväärsust kahjustab ka see, kui liit tegutseb vastuolus Kopenhaageni imetlusväärsete põhimõtetega ja peab ühinemisläbirääkimisi Türgiga, kus inimõiguste olukord on halb.

Valgevenes on liisk – kahtlemata Aleksandr Lukašenka enda abiga – siiski langenud.

  Jarosław Kalinowski (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Võttes arvesse Lukašenka režiimi üha suurenevaid repressioone, on solidaarsus Valgevene rahvaga meie kohustus. Peaksime toetama oma abiga sõltumatut meediat, võimaldades neil muu hulgas tegutseda ELi territooriumil – hea näide sellest on Poolas tegutsev Belsati telekanal. Stipendiumid tudengitele ja õpilastele on samuti hea viis abiandmiseks, sest niinimetatud opositsioonilise tegevuse pärast on ülikoolidest ja koolidest välja visatud suur hulk noori. Sama kehtib viisade puhul, mis on praegu valgevenelaste jaoks lihtsalt liiga kallid – seda olukorda tuleks kohe parandada. Valgevene kodanikel, välja arvatud loomulikult režiimi esindajatel, peaks olema täielik vabadus reisida Euroopa Liitu. Kodanikuühiskonna toetamine on esmatähtis ülesanne, sest tõeline kodanikuühiskond toob Valgevenes kaasa muutused ja tagab seal kõigile parema tuleviku.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Lugupeetud juhataja! 19. detsembri presidendivalimised olid samm tagasi nii Valgevene demokraatia arengus kui ka ELi ja Valgevene suhetes. Jõu kasutamine ja opositsiooni esindajate arreteerimine ei ole mingil juhul vahendid poliitiliste konfliktide lahendamiseks. Vastupidi, eitades opositsiooni õigust olla parlamendis esindatud, süvendatakse sotsiaalseid pingeid.

Selle taustal tundub mulle, et Minski autoritaarsel režiimil ei ole õigust nautida idapartnerlusest tulenevaid hüvesid. Pealegi pole Valgevene erinevalt teistest antud piirkonna riikidest, eriti Gruusiast ja Moldova Vabariigist, kinnitanud enda sidumist selle poliitikaga. Idapartnerluse liikmelisuse peatamine oleks Valgevene puhul otsene, käegakatsutav valitsusvastane sanktsioon. Loodan, et välisasjade nõukogu järgmise kohtumise ühises seisukohas mainitakse selliseid sanktsioone.

  Krzysztof Lisek (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Paruness Ashton, soovin esitada teile ühe mõnevõrra ebadiskreetse küsimuse. Kas te teate, mida tegi Jerzy Buzek 1982. aastal õhtuti? Või mida tegi Janusz Lewandowski või Donald Tusk? Nad kõik lülitasid sisse oma raadio ja kuulasid Raadio Vaba Euroopat või Ameerika Häält või BBCd, et kuulda tõtt sündmuste kohta Poolas. Mul on teile teinegi tähtis küsimus. Kuidas sai hakkama Lech Wałęsa ja kuidas sai hakkama ükskõik milline teine opositsiooni aktivist pärast seda, kui Poola kommunistlik režiim oli neile sule sappa pannud? Nad kõik jäid ellu tänu sellele, et Ameerika ametiühinguliikmed saatsid rahalist abi. Need, kes kuulasid raadiot, said hakkama, sest toetuse ja rahalise abi vahendajateks olid raadiojaamad. Praegu on meie kohustus kanda hoolt selle eest, et tõde jõuaks valgevenelasteni ja et rahaline abi jõuaks Valgevene opositsioonini.

  Peter Šťastný (PPE). – Austatud juhataja! Olen täielikult nõus kolleegidega, kes soovitavad rakendada Lukašenka suurimate semude suhtes sanktsioone ning pakkuda Valgevene opositsioonile, vabaühendustele ja tavalistele kodanikele toetust ja abi.

Resolutsiooni ühisettepanekus nimetatakse võimalust viia 2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused Valgevenest mujale, kui poliitvange ei vabastata. See on mõistlik ja väga tõhus samm. Aleksandr Lukašenka on suur jäähokifanaatik ja seda on ka Valgevene kodanikud. Selline samm tekitaks kindlasti tähelepanu ja tõstataks palju küsimusi terves riigis.

Selliseid otsuseid langetab Rahvusvaheline Hokiliit. See võiks olla nende jaoks võimalus parandada oma kuvandit, mis sai rüvetatud, kui USAs võeti Rahvusvahelise Hokiliidu nõukogusse endine KGB kõrge ohvitser ja kommunistide spioon ning isik, kes aitas petta sadadelt tuhandetelt kodanikelt välja miljardeid dollareid. Loodetavasti teeb Rahvusvaheline Hokiliit aja saabudes õige otsuse.

  Sari Essayah (PPE). – (FI) Austatud juhataja! On hea, et paljud meist on avalikult tunnistanud ELi ja mitme liikmesriigi niinimetatud poliitilise dialoogi ebaõnnestumist. Lukašenkal on kavala poliitilise mängurina õnnestunud kasutada partnerlusprogrammi, ta on nautinud kõiki poliitilisi ja majanduslikke hüvesid ning on samal ajal jätkanud demokraatia ja inimõiguste vähendamist. Tal on õnnestunud võluda mõnda poliitikut siingi, näiteks Alfreds Rubiksit, kelle suurim mure antud olukorras tundub olevat see, kas opositsioon saab abi välismaalt.

Resolutsioonis nõutavaid sanktsioone tuleb kindlasti rakendada poliitiliste juhtide suhtes. Samas tuleb siiski kanda hoolt selle eest, et aidataks neid tavalisi inimesi, kes on kaotanud demokraatia lootuses töö või õppekoha. Praegu on ELil tõesti viimane võimalus näidata oma tõelist palet ja tõestada, et me toetame Valgevene rahvast nende võitluses demokraatia eest ja et me tahame Euroopa viimasest diktaatorist lahti saada.

  Juhataja. – Head kolleegid, lubage mul öelda, et oleks väga teretulnud, kui need, kes soovivad sõna võtta eelnevalt registreerimata, oleksid kohal kogu arutelu vältel. See muudaks sellele elavale mõttevahetusele reageerimise märksa lihtsamaks.

  Piotr Borys (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Täna on käes tõehetk meie solidaarsuses Valgevenega. Nagu me kõik teame, valitseb Valgevenes Euroopa viimane diktaator ja me peaksime näitama üles täielikku solidaarsust. Teame ka seda, et USA eraldab selles valdkonnas vaid piiratud rahalisi vahendeid. Ettepanek, mille me soovime täna esitada, käsitleb väga olulist rahastamisprogrammi, mille eesmärk on toetada nii opositsiooni, meediat kui ka vabaühendusi, ent eeskätt silmapaistvaid noori. Kõnelen siinkohal eelkõige sadadest või isegi tuhandetest Valgevene tudengitest, kel ei ole praegu võimalik oma õpinguid jätkata. Tahan teha väga konkreetse ettepaneku valmistada juba toimiva Erasmuse süsteemi raames ette spetsiaalne Erasmuse programm, mille sihtrühm on üksnes Valgevene üliõpilased. Me teame, et selle programmi kasutamise abil on võimalik tohutult kokku hoida ning et see ei nõua erilisi pingutusi, kuid ühe demokraatliku riigi jaoks tänapäevaste tulevikku suunatud noorte kujundamine võib olla pikas perspektiivis tulutoov ja ma palun volinikku kanda hoolt selle eest, et see osutuks võimalikuks.

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. – Austatud juhataja! Soovin väga tänada teid ja kõiki lugupeetud parlamendiliikmeid, kes on osalenud tänasel väga kaalukal, eesmärgipärasel ja hästi läbimõeldud arutelul. Mul on loomulikult kavas seda tähtsat ja keerulist teemat käsitlevat Euroopa Parlamendi resolutsiooni põhjalikult uurida.

Kriisi puhkemisest on möödunud vaid kuu ja sündmused arenevad kiiresti. Mina muidugi loodan, et nad liiguvad nüüd rõõmustavas suunas, kooskõlas meie ühiste sihtidega. Vahistatud tuleks vabastada ja Valgevene peaks laduma vundamendi, et alustada kõikehõlmava reformimisega. Rõhutan oma lootust, et selles protsessis jääb parlamentaarsele koostööle endiselt tähtis roll.

Mitu lugupeetud parlamendiliiget on kiitnud heaks mõtted, mida ma alguses väljendasin: vajaduse olla täiesti veendunud toimunu lubamatuses, vajaduse olla kindlad oma soovis võtta selles suhtes meetmeid ja toetada kodanikuühiskonda, noori, meediat ja tudengeid – neid, kellest kõnelesid mitmed austatud parlamendiliikmed.

Võtan tehtud märkusi väga tõsiselt. Liigume nüüd edasi ja püüame kanda hoolt selle eest, et me kõike seda teeme.

Lõpetuseks soovin öelda seda, et kohtumisel minu poole pöördunud Valgevene perede ja opositsiooni juhtidega olime täiesti kindlad oma soovis näha inimeste vangist vabastamist ja Valgevene liikumist – nagu me kõik soovime – tõelise demokraatia poole.

Tegin ka väga otseseid märkusi välisministrile. Oma seisukoha muutmine on nende enda kätes, nagu ka see, et teha seda, mille vajalikkusest nad on teadlikud. Kui nad seda ei tee, peab ja hakkab tegutsema rahvusvaheline üldsus.

  Juhataja. – Kodukorra artikli 110 lõike 2 kohaselt olen saanud kuus resolutsiooniettepanekut.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 20. jaanuaril 2011.

– Lugupeetud asepresident ja kõrge esindaja, nagu ma aru saan, olete olnud istungisaalis alates kella kolmest pärastlõunal ja praegu on kell veerand seitse. Kas te soovite, et teeksime lõõgastumiseks viieminutilise pausi? See sõltub teist, võime ka jätkata.

  Catherine Ashton, komisjoni asepresident, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. – Lugupeetud juhataja, pean lahkuma, et hakata sõitma läbirääkimisteks Iraaniga Türki. Seega osaleb selle arutelu viimases osas minu hea kolleeg ja sõber Štefan Füle.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Indrek Tarand (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Olukord Valgevenes on äärmiselt murettekitav ja EL peab võtma asjakohaseid meetmeid. Seoses sellega soovin rääkida teile ühest ringlevast vandenõuteooriast, mida ma kuulsin eile ühe Valgevene ärimehe käest.

Ta väitis, et praegune olukord ei ole see, mida tahtis pärast valimist näha president Lukašenka, vaid selleni viis Valgevene ja Venemaa salateenistuste ühistegevus, mille eesmärk oli õõnestada igasugust ELi ja Valgevene koostöökatset.

Selliseid teooriaid ei ole loomulikult võimalik tõestada, kuid me peaksime sellegipoolest võtma arvesse seda, et sanktsioonidega Valgevene vastutavatele parteidele võime kahjustada ka Valgevene kodanikke, kodanikuühiskonda ja teisigi. Arvestades Venemaa tõenäolist, kuigi vaikset osa selle olukorra kujunemisel, tahan korrata sõnu, mida ma olen siin parlamendis varem juba öelnud: ceterum censeo. Prantsusmaa otsustas müüa Venemaale ühe Mistrali tüüpi sõjalaeva ja ma olen veendunud, et ta kahetseb oma tegu.