Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0086/2011

Arutelud :

PV 02/02/2011 - 19
CRE 02/02/2011 - 19

Hääletused :

PV 03/02/2011 - 8.11

Vastuvõetud tekstid :


Arutelud
Kolmapäev, 2. veebruar 2011 - Brüssel EÜT väljaanne

19. Tuberkuloosivaktsiini algatus (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni nimel on tuberkuloosivaktsiini algatuse kohta komisjonile esitanud Louis Michel, Charles Goerens, Antonyia Parvanova, Frédérique Ries, Olle Schmidt, Maria Da Graça Carvalho, Nessa Childers, Marc Tarabella, Bart Staes ja Marina Yannakoudakis (O-0203/2010 – B7-0006/2011).

 
  
MPphoto
 

  Charles Goerens , autor.(FR) Austatud juhataja! Mul on hea meel toetada üleeuroopalist projekti, mis on väga kaugelevaatav nii Euroopa Liidu kui ka arenguriikide jaoks ning mille eesmärk on likvideerida vaktsineerimisprogrammi abil tuberkuloos.

Meenutagem, et 2009. aastal suri tuberkuloosi tõttu üle 1,7 miljoni inimese. Inimelude mõttes on selle haiguse maksumus umbes 4700 inimest päevas. Lisame sellele iga-aastased majanduslikud kahjud, mis ainuüksi Aafrika puhul arvatakse moodustavat üle 50 miljardi USA dollari. Kui me nende teadmiste alusel võtaksime tuberkuloosi kui probleemi, mis on omane ainult arenguriikidele, siis petaksime end suuresti.

2010. aasta suve Ühendkuningriigi ja Iirimaa haigestumisjuhtumid meenutavad meile, et see haigus eksisteerib siin, meie riikides, rääkimata hävitustööst, mida seesama haigus põhjustab meie mandri idaosas, eriti Venemaal ja Moldovas. Tuberkuloosivaktsiini algatuse eesmärk on luua tõhusad taskukohase hinnaga vaktsiinid, et kaitsta arenguriike. Sel teemal tahaksin teha järgmised märkused, kui lubate.

Esiteks: tervisel ei ole hinda, kuid tal on maksumus. Kuigi tervishoid peab olema kõigile kättesaadav, suudavad selle eest maksta peamiselt tööstusriigid. Seetõttu on vaja kulusid laiemalt jaotada. On selge, et põhjapoolsemates piirkondades, s.t tööstusriikides, peavad patsiendid maksma kõrget hinda, vastasel juhul kuivavad teadusuuringuteks mõeldud rahastamisallikad küllalt kiiresti kokku. Arvestades aga, et lõunapoolsete riikide rahaline osalus on kui mitte olematu, siis vähemalt üksnes sümboolne, on meie solidaarsus hädavajalik, et seda puudujääki katta.

Teiseks: tuberkuloosivaktsiini algatus sisaldub ka ELi 2020. aasta strateegias. See on hea näide sellest, mida võime saavutada, kui paneme tervishoiuprioriteedid aegsasti paika.

Minu kolmas ja viimane märkus on see, et eeltoodu ei välista suurte institutsionaalsete laenuandjate, sealhulgas eelkõige Maailmapank, täiendavat või lisarahastamist. Muidugi peaksid sellele algatusele kaasa aitama ka teised riigid, näiteks Ameerika Ühendriigid, Kanada ja mitmed areneva majandusega riigid, mida tuberkuloosi probleem puudutab kas otseselt nende elanikkonnale avaldatava mõjuna või kaudselt rahvusvahelise solidaarsuse läbi. Pean konkreetselt silmas avaliku ja erasektori partnerluse mudelit.

See uus lähenemisviis võib olla kasulik tingimusel, et solidaarsus piirdub nendega, kellel on kehtestatud nii meditsiinilised kui ka finantsnõuded. Vastasel juhul kaitstaks ainult heal järjel riikide elanikke.

 
  
MPphoto
 

  Dacian Cioloş, komisjoni liige.(FR) Tuberkuloosivaktsiini algatus loodi 2008. aastal seitsmenda raamprogrammi alusel ja tervishoiu koostööprogrammi toel avaliku ja erasektori partnerluse vormis, et võtta selle tähtsa valdkonna tarbeks kasutusele täiendavaid vahendeid.

Praegusel ajal on suurem osa hiljuti välja töötatud uue vaktsiini kandidaatidest veel prekliinilises arendusetapis või kliiniliste uuringute alguses. Väga oluline on rõhutada asjaolu, et meil ei ole kliinilisi andmeid, mis võimaldaksid väita, et mõni väljatöötamisel olev vaktsiin võiks osutuda tõhusamaks kui praegu kasutatav vaktsiin Bacillus Calmette-Guérin (BCG).

Turule toomiseks peavad uued vaktsiinid, mida praegu välja töötatakse, olema tõhusamad kui BCG või seda parema vaktsiinina asendama. Tõsiasi on, et need vajalikud andmed meil esialgu puuduvad. Tuberkuloosivaktsiini algatust ei tohiks käsitleda eraldiseisvalt teistest kliiniliste uuringute toetamise algatustest.

Et tulla toime kitsaskohtadega ravimite kliinilise arendamise valdkonnas, on artikli 185 alusel esimese algatusena loodud Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlus (EDCTP), mille raames 14 liikmesriiki, 2 assotsieerunud riiki ja komisjon on kohustunud ühiselt eraldama 400 miljonit eurot, kusjuures 200 miljonit eurot annab Euroopa Liit eesmärgiga edendada AIDSi ning näiteks malaaria ja tuberkuloosi ravimite väljatöötamise 2. või 3. etapi kliinilisi uuringuid Sahara-taguses Aafrikas. Programmi raames on kavas lõpetada kõik pooleliolevad uuringud, sealhulgas kaheksa tuberkuloosivaktsiini uuringut, 2015. aastaks. See võimalus on niisiis juba olemas ja see toimib. Lisaks on komisjon väga huvitatud nn ärimudelist, mida avaliku ja erasektori partnerlused on arendanud, sealhulgas tuberkuloosivaktsiini algatuse raames kavandatud mudelist.

Tuberkuloosivaktsiini algatuse raames on kavandatud mudel, millest tulevikus võib saada kasulik vahend. See eeldab aga äriprojekti põhjalikku analüüsi ja riskide hindamist. Seega, kuigi tuberkuloosivaktsiini algatusele on tagatud märkimisväärne rahaline toetus, ei ole selle edu kindel. Seda põhjusel, et puudub piisav teave, mis võimaldaks otsustada, kas praegu uuritav vaktsiin annab edaspidi tulemusi.

Komisjon kavatseb jätkata neid sisemisi arutelusid ja analüüsida ka finantsasutusi hõlmavat mudelit, aidates nii kaasa sellise kontseptsiooni väljatöötamisele, mis moodustab osa ELi 2020. aasta strateegia praktilisest rakendamisest. Seda võimalust võiks niisiis hinnata sellest seisukohast.

 
  
MPphoto
 

  Maria Da Graça Carvalho , fraktsiooni PPE nimel. – (PT) Austatud juhataja ja volinik! Ülemaailmne tuberkuloosi haigestumus on edusammudele vaatamata endiselt murettekitav. Tuberkuloosi kasvava resistentsuse ja teadusuuringute ebapiisavuse tõttu sureb sellesse haigusesse tänapäeval peaaegu kaks miljonit inimest aastas.

Väljendame selles resolutsioonis rahulolu ELi algatustega tuberkuloosi vastu võitlemiseks, kuid nõuame, et selle haiguse vastu uute vaktsiinivormide väljatöötamiseks tehtaks rohkem teadusuuringuid. Vaktsiinid on rahvatervise meede, mis kaitseb eurooplasi kõige tõhusamalt nakkushaiguste eest, kuid tervishoid peab jõudma ka arenguriikidesse, et aidata pikendada eluiga ja võidelda vaesuse vastu.

Nagu ma ütlesin, on tehtud mõned edusammud ja me oleme õigel teel, kuid EL peab kahekordistama oma jõupingutusi, nõudma tegevuse paremat kooskõlastamist ja Euroopa teadusuuringute kaasamist võitlusse vaesusega kaasnevate haiguste vastu. Ainult nii õnnestub meil leevendada mitmes arenguriigis valitsevat traagilist olukorda.

Tahaksin komisjonilt küsida, kuidas ta kavatseb jälgida selles valdkonnas tehtavaid teadusuuringuid, neid uuringuid tõhustada ja võtta uuringute tulemuste põhjal meetmeid, mis on inimestele kasulikud, pidades silmas Euroopa 2020. aasta strateegiat?

 
  
MPphoto
 

  Michael Cashman , fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja, alati on hea näha teid istungit juhatamas, kui arutame teiste inimeste raske olukorraga seotud teemasid. Ma tean, et jagate meie muret.

Tahan ühineda kolleeg Goerensi sõnadega ja juhtida komisjoni tähelepanu veel mõnele asjale. On täiesti õige, et tuberkuloos on suur terviseprobleem kogu maailmas. Teadaolevalt on tuberkuloos surma põhjustajana nakkushaiguste seas teisel kohal. Nagu me kuulsime, sureb igal aastal selle haiguse tõttu 1,6–2 miljonit inimest. ELi rahastamine on aidanud kaasa mitmete uuenduslike vaktsiinikandidaatide väljatöötamise alustamisele, võimaldades – nagu komisjon ütles – teha potentsiaalsete vaktsiinide kliinilisi uuringuid esimestes etappides, s.t etappides 1 ja 2A.

Probleem on aga selles, et kahjuks eraldatakse praeguste rahastamismehhanismide, sealhulgas Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse raames väga vähe raha ülikulukatele kliinilistele uuringutele hilisemates etappides (etappides 2B ja 3), mis on vajalikud vaktsiini ohutuse tõendamiseks. Meil on vaktsiinid, kuid lubade väljaandmiseks on vaja tõendada nende ohutust ja tõhusust.

Mul on hea meel komisjoni esindaja sõnade üle, et rahastamist on kavas suurendada, kuid kas Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlusele mõeldud eelarvelisi eraldisi käsitlevad eeskirjad võimaldavad rahastada kliiniliste uuringute keskuste arendamist ja ehitamist ning muu hulgas epidemioloogilisi uuringuid? Kas komisjon kaalub teisi mehhanisme uute uuenduslike vaktsiinide kliiniliste uuringute hilisemate etappide rahastamiseks, et tegeleda tähelepanuta jäänud haigustega, nagu seda on tuberkuloos?

 
  
MPphoto
 

  Angelika Werthmann (NI).(DE) Austatud juhataja! Tuberkuloos on tänapäeval endiselt väga levinud, eriti vaesemates riikides. Üks kolmandik maailma rahvastikust on nakatunud ja igal aastal sureb tuberkuloosi tõttu 2,5 miljonit inimest. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul haigestub ainuüksi Euroopas iga tund 49 inimest ja sureb seitse inimest. Tuberkuloos on tööstusriikidesse tagasi tulnud, eelkõige HIV/AIDSi põdevate patsientide teisese haigusena, aga ka rände ja turismi tagajärjel.

Ennetamise, diagnoosimise ja raviga on tõepoolest võimalik selle haiguse levik kontrolli alla saada. Kuna tuberkuloosibaktereid kannavad ainult inimesed, oleks selle haiguse likvideerimine täiesti võimalik. Muret teeb siiski ravimiresistentsete bakterite arvu kasv. On töötatud välja uusi vaktsineerimisviise ja ühe uuringu kohaselt lühendab D-vitamiini tarvitamine tuberkuloosi raviks kuluvat aega. Mil määral on komisjon oma tegevust selles valdkonnas intensiivsitanud?

 
  
MPphoto
 

  Filip Kaczmarek (PPE).(PL) Lugupeetud juhataja! Neli aastat enne aastatuhande arengueesmärkide saavutamise tähtpäeva on kogu maailmas diagnoositud uute tuberkuloosijuhtumite arv endiselt murettekitav. Tuberkuloos on ravitav haigus. Arenguriikides, eriti Aasias ja Sahara-taguses Aafrikas on tuberkuloos paraku endiselt väga suur probleem. Viimaste hinnangute kohaselt on tuberkuloosi nakatunud umbes kaks miljardit inimest ehk teisisõnu üks kolmandik maailma elanikkonnast. Statistiliselt väljendudes areneb tuberkuloos välja igal kümnendal neist. Tuberkuloosi haigestumise oht on eriti suur maailma vaeseimates piirkondades, sest vilets toit ja kehvad elutingimused ning stress loovad selle haiguse arengule soodsa keskkonna. Tõhusa ravi saamise võimalused on paljudes riikides piiratud; samuti ei koordineerita AIDSi ja tuberkuloosi ravi. See on tingitud asjaolust, et arenguriikide valitsused ei eralda tervishoiule piisavalt raha. Lisaks on maapiirkondades vähe tervishoiutöötajaid ning puuduvad vahendid selliste haiguste raviks. Piiratud rahaliste vahenditega riikides on tagajärjed kõige rängemad seega maapiirkondades. Kui arenenud riigid kulutavad riiklikule tervishoiule umbes 5% SKPst, siis arenguriikides on see näitaja poole väiksem. Seetõttu on vaesematel riikidel ilma välisabita võimatu suurendada kulutusi tervishoiule, nagu märkis ka kolleeg Goerens. Pealegi ei ole tuberkuloos üksnes meditsiiniprobleem, vaid ka sotsiaalne ja majanduslik probleem, kuna põhjustab tootlikkuse langust. Sellel haigusel on majanduslikud tagajärjed. Kõik see tähendab, et peaksime otsustavalt reageerima ja tõepoolest tegema kõik endast oleneva, et tagada vaktsiinide laialdasem kättesaadavus.

 
  
MPphoto
 

  Ricardo Cortés Lastra (S&D).(ES) Austatud juhataja, lugupeetud volinik ja kolleegid! Tervishoid on üks küsimustest, mis meil vaesuse vastu suunatud võitluses on veel lahendamata. Aastatuhande deklaratsioonis seadsime eesmärgiks esiteks vähendada laste suremust, teiseks parandada emade tervist ning kolmandaks võidelda AIDSi, malaaria ja paljude teiste haigustega, sealhulgas tuberkuloosiga.

Kõik me siin teame aga, et just nende eesmärkide saavutamiseks on seni tehtud kõige vähem edusamme. Me peame võtma meetmeid: peame suurendama arenguriikide tervishoiuprogrammidele eraldatavaid vahendeid. Juurdepääs tasuta tervishoiusüsteemidele peaks selles valdkonnas olema Euroopa Liidu lõppeesmärk.

Minu arvates tuleks toetada ülemaailmseid algatusi, näiteks vertikaalseid fonde, et aidata kaasa võitlusele AIDSi, malaaria ja tuberkuloosiga. Lugupeetud volinik, lisaks on aga vaja toetada riike poliitiliselt ja majanduslikult, et neil oleks võimalik töötada välja toimivad tervishoiusüsteemid. Olen veendunud, et see aitaks parimal moel kaasa omanikutunde tekkimisele ja võimaldaks kõige ebasoodsamas olukorras olevatel elanikkonna rühmadel saada juurdepääsu tervishoiuteenustele.

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Tuberkuloos, nagu ka malaaria ja AIDS, on üks suurtest pandeemiatest, mis niidavad arenguriikide, eelkõige Aafrika ja Aasia riikide elanikkonda. Selle otsene tagajärg on nende riikide halvenev majanduslik ja sotsiaalne olukord.

Ent ka Euroopa riikidel ei ole õnnestunud toime tulla tuberkuloosi haigestumise juhtude suure arvuga. Seda haigust ei saa pidada lihtsalt meditsiiniliseks ja farmatseutiliseks probleemiks ega inimkäitumisega seotud probleemiks. See hõlmab ka niisuguseid küsimusi nagu inimareng, terviklikkus ja õiglus, mis eeldavad ülemaailmset lähenemisviisi. Arenguriikides tuberkuloosi põdevad inimesed on ka ebaõigluse ohvrid, sest ravi, mida nad saavad, on ebapiisav ja see ei ole arenenud riikidega võrreldes sama kvaliteediga.

Vajame täiendavaid uuringuid ning pidevalt arendatavaid uusi ravimeid ja vaktsiine, mis suudaksid reageerida uutele komplikatsioonidele ja eri patogeenide resistentsetele tüvedele. Lisaks tahaksin juhtida teie tähelepanu neile lihtsatele kangelastele, kes võitlevad tuberkuloosiga, võimaldades haigeid jätkuvalt ravida, seista vastu korraga nii tuberkuloosi kui ka AIDSi nakatumisest tulenevatele raskustele ning aidata kõikidel riikidel saavutada aastatuhande eesmärgid. Peame toetama arenguriikide tervishoiutöötajaid. Tervishoiutöötajad lahkuvad jõukamatesse riikidesse, sest nende kodumaal kärbitakse tervishoiueelarveid.

Ma toetan tuberkuloosivaktsiini algatust, kuid selle haiguse likvideerimiseks on vajalik ülemaailmne lähenemisviis. Ainuüksi teadusuuringute ja farmaatsiatööstuse toetamisest ei piisa, sest lisaks kõigele muule kulub kaua aega, enne kui teadusuuringud vilja kannavad.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Tahaksin rõhutada, et tuberkuloos ei ole veel kaugeltki likvideeritud; teame, et igal aastal sureb peaaegu kaks miljonit inimest selle raske haiguse tõttu.

Minu arvates on hea, et oleme sellest teadlikud, ja ma olen rahul komisjoni algatusega, kuna me ei räägi ainult AIDSi pandeemiast, vaid ka tuberkuloosist, mis nõuab miljoneid elusid.

Olen nõus, et uute vaktsiinide väljatöötamiseks on vaja eraldada rohkem vahendeid. Nagu komisjon aga äsja märkis, ei ole meil veel neid uusi vaktsiine, sest uuringud on veel prekliinilistes etappides ja me alles katsetame nende tõhusust inimeste puhul. Tahaksin teha üleskutse – ma kohe lõpetan, austatud juhataja – täiendavate rahaliste vahendite leidmiseks.

 
  
MPphoto
 

  Claudiu Ciprian Tănăsescu (S&D).(RO) Lugupeetud juhataja! Kuna igal aastal sureb tuberkuloosi tõttu 1,6–2 miljonit inimest, on see haigus maailmas nakkushaiguste seas üks kahest peamisest surmapõhjusest. Seega on kogu maailma avalike tervishoiuorganisatsioonide kasvav mure põhjendatud.

Nüüd mil meditsiinis saavutatakse suurepäraseid edusamme, peame tunnistama, et on aeg traditsiooniline tuberkuloosivaktsiin BCG asendada uue, nüüdisaegsema ja märksa tõhusama vaktsiiniga. Selleks on aga vaja ühelt poolt eraldada heldemalt ELi rahalisi vahendeid teadusuuringute lõpetamiseks selles valdkonnas ja teiselt poolt leida muid rahastamisvõimalusi, analüüsides tuberkuloosivaktsiini algatuse raames kavandatud mudelit alternatiivsete ja uuenduslike rahastamismeetodite leidmiseks.

Finantstagatiste andmine võib muuta selle mudeli Euroopa äriringkondade jaoks atraktiivsemaks; see omakorda kindlustaks nende kaasatuse ja vajaliku rahalise toetuse.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Tuberkuloos või TB, nagu seda minu kodumaal nimetati, laastas Iirimaad veidi üle poole sajandi tagasi, tappes palju inimesi, nii noori kui ka vanu.

Riigi jõukuse kasvades tuberkuloos kadus ja vaktsineerimine lõpetati 36 aastaks. Nagu autor märkis, on tuberkuloos viimastel aastatel naasnud. Alles eelmisel aastal nakatus minu valimisringkonnas üks kooli- ja üks lasteaialaps.

Mujal maailmas on see probleem veelgi suurem – nakatunud on kaks miljardit ja iga 20 sekundi järel sureb üks inimene. Seega seisab meil ees suur töö, kui tahame saavutada seatud eesmärgi ja selle haiguse 2050. aastaks likvideerida.

Selles aitavad meid teadusuuringud ja selles valdkonnas väärib Euroopa Liit suurt tunnustust, sest kuigi üldiselt jääme USAst ja Jaapanist teadustöös maha, kuulub meile juhtpositsioon selles valdkonnas: 60% teadusuuringutest tehakse ELis, kusjuures vaktsiini on arendanud eelkõige Taani asutused ja teadlased.

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira (GUE/NGL).(PT) Lugupeetud juhataja! Neli aastat enne aastatuhande arengueesmärkide saavutamise tähtaega lõpetab tuberkuloos igal aastal kahe miljoni inimese elu. Tuberkuloos on ere näide ebavõrdsusest, mis maailmas valitseb. Ärgem unustagem, et tegemist on haigusega, mis ei ole tööstusriikides laialt levinud!

Tuberkuloosi ja teiste haiguste probleemi saab lahendada ainult siis, kui kvaliteetsed riiklikud tervishoiuteenused, sealhulgas esmatasandi arstiabi, on kättesaadavad kogu elanikkonnale. Siin on oluline roll arengukoostööl ja abipoliitikal, mis peavad loomulikult hõlmama vaktsineerimisprogrammide toetamist. Siiski on vaja teha rohkemgi. Me peame lõplikult loobuma mehhanismidest, näiteks võlgade ja nende teenindamise mehhanismidest, mis viivad arenguriikidest raha välja ning mille tõttu säilib nende riikide mahajäämus, sõltuvus, alistatus ja vaesus.

 
  
MPphoto
 

  Csanád Szegedi (NI).(HU) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tuberkuloosi haigestumise juhtude arv ja tuberkuloosiga seotud surmajuhtumite arv on Ungaris viimastel aastatel hirmuäratava kiirusega kasvanud. See on muu hulgas riikihävitava liberaalse mõtlemise tagajärg. Viitan siinkohal Ungari 2006. aasta häbiväärsele tervishoiuseadusele, mis põhines haiglate sulgemisel ja kasumile orienteeritud tervishoiuteenustel. Selle haiguse arengus on oluline tegur vaesus, sealhulgas kodutute suurenenud arv, ja tervishoiusüsteem, kus juurdepääs teenustele on järjest kehvem. Minu arvates on vaja tugevdada tervishoiuteenuste ravivat ja ennetavat rolli, laiendada sõeluuringuid ning mitte üksnes parandada vaktsineerimise kvaliteeti, vaid teha vaktsineerimine ka kõigile kättesaadavaks. Nende sammude tulemuseks võib pikas plaanis olla tervem riik, tervem Euroopa ja ühiskond.

 
  
MPphoto
 

  Dacian Cioloş , komisjoni liige. (FR) Lugupeetud juhataja, püüan vastata mõnele tõstatatud küsimusele.

Esiteks peame tõhustama teadustööd, nagu ütlesin juba oma sissejuhatavas sõnavõtus. Komisjon otsib võimalusi oma tuberkuloosiprogrammide rahastamise suurendamiseks. Üks võimalus oleks eraldada rohkem raha Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlusele, millest teile rääkisin. Praegu moodustavad vastava programmi vahendid 400 miljonit eurot, millest komisjon eraldab 200 miljonit eurot. Komisjon kaalub ka võimalust luua näiteks sama partnerluse teine programm. Lisaks pean rõhutama, nagu ma olen juba öelnud ka härra Tănăsescule, et komisjon eraldab juba praegu märkimisväärselt palju raha tuberkuloosiga seotud teadusuuringutele. Ma võin teile isegi numbri öelda: programmile on juba eraldatud 65 miljonit eurot. Selge on aga, et sellest ei piisa ning uurida tuleb ka avaliku ja erasektori partnerluse võimalust.

Mis puudutab kliiniliste uuringute etapis olevate võimalike vaktsiinide rahastamist, siis tuleb kaaluda veel tõhususe küsimust. Nagu ma ütlesin, ei anna meie käsutuses olev teave mingit kindlust, et suures ulatuses rahaliste vahendite eraldamine võiks viia positiivsete tulemusteni. Praegu on veel üks uurimissuund vitamiinid, kuid üks asi, mida peame vältima, on resistentsuse tekkimine. See on ilmselt veel üks võimalus, mida tuleb uurida, kuid peame seda ohtu silmas pidama.

Räägime nüüd üldisemalt tervishoiusüsteemidest Euroopa Liidus ja arenguriikides. Euroopa Liidus on tervishoid üks eesmärkidest, mida komisjon püüab liikmesriikides edendada mitmesuguste programmide, sealhulgas Euroopa 2020. aasta strateegia kaudu. Teisisõnu edendab komisjon tervishoidu investeerimist. Komisjon – täpsemalt üks komisjoni liikmete rühm – tegeleb teadusuuringute valdkonnas ühe teadus- ja innovatsioonialgatuse raames selle teemaga, et ergutada liikmesriikides innovatsiooni eesmärgiga tõhustada tervishoiu teadustööd paralleelselt rahvastiku vananemisega seotud küsimustega.

Mis puudutab arenguriike, siis Euroopa Liit teeb tervishoiuvaldkonnas palju ära juba arengufondi abil. See on teema, millele komisjon pöörab jätkuvalt suurt tähelepanu ka edaspidi.

Loodan, et mul õnnestus teie küsimustele komisjoni nimel mõnel määral vastata. Võin teile veel vaid kinnitada, et teadusuuringud on komisjoni jaoks jätkuvalt väga tähtsad.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu lõpetuseks ütlen, et olen kodukorra artikli 115 lõike 5 alusel saanud neli resolutsiooni ettepanekut(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 11.30.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D) , kirjalikult.(PL) AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee delegatsiooni liikmena pooldan seda, et tuberkuloosivaktsiini väljatöötamiseks tehtavate ELi teadusuuringute tulemused tehakse arenguriikidele kättesaadavaks ja et neid riike aidatakse tuberkuloosi põdevate inimeste ravimise rahastamisel. Tuberkuloos on HIVi ja malaaria kõrval üks kolmest kõige sagedamini esinevast nakkushaigusest. Tuberkuloosibakteriga on nakatunud üks kolmandik maailma elanikkonnast; igal aastal diagnoositakse tuberkuloos kaheksal miljonil inimesel ja see haigus tapab 2,6–2,9 miljonit inimest. Üle 95% juhtudest haigestutakse arenguriikides. Iga sekund nõuab tuberkuloosibakter uue ohvri. Umbes 10% nakatunutest areneb haigus välja ja kui haigust ei ravita, võib see lõppeda surmaga. Enamik haigusjuhtudest diagnoositakse Indias, Hiinas, Indoneesias, Lõuna-Aafrikas, Nigeerias, Bangladeshis ja Etioopias. Aasias ja Aafrikas on tuberkuloos 100–120 inimesel 100 000 inimese kohta. Juurdepääs tõhusale ravile on paljudes riikides piiratud. Tuberkuloos on suur majanduslik probleem. Sellest haigusest tulenev tööjõu tootlikkuse langus kogu maailmas läheb igal aastal maksma 13 miljardit USA dollarit. Tuberkuloosi likvideerimine on üks aastatuhande arengueesmärke, mille EL tahab saavutada 2015. aastaks. Meil on ainult neli aastat jäänud. Tuberkuloos on praegu täiesti ravitav haigus. Me vajame terviklikke programme, mis on suunatud tuberkuloosi ennetamisele ja ravile. Võimalikult kiiresti tuleks käivitada teavituskampaania tuberkuloosi ning selle vältimise ja ravimise viiside kohta; samuti tuleks algatada vaktsineerimisprogramm.

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE) , kirjalikult. – Inimkonna ajaloo vältel on tuberkuloos on tapnud rohkem inimesi kui ükski teine haigus. See väga nakkav õhu kaudu leviv bakter võib nakatada 10–15 järgmist inimest enne, kui sümptomeid tähele pannakse.

Ülerahvastatud eluasemed, slummistumine ja nõuetekohase hügieeni puudumine on tuberkuloosi puhul alati olnud suured riskitegurid. Seega on tuberkuloosi kujul tegemist haigusega, mis on väga tihedalt seotud vaesusega ja sellest osaliselt tingitud.

Vaatamata Maailma Terviseorganisatsiooni ja riikide ametiasutuste jõupingutustele sureb igal aastal tuberkuloosi tõttu 1,5 miljonit inimest ja see arv kasvab jätkuvalt. Toetan tuberkuloosivaktsiini algatust kogu südamest ja loodan siiralt, et sellega suudetakse Euroopas ja kogu maailmas abivajajateni toimetada rohkem vaktsiine.

Tuleb aga ka rõhutada, et võitlus tuberkuloosiga peab käima käsikäes võitlusega vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. On vaja määratleda ohustatud elanikkonnarühmad ning teha kindlaks ja kõrvaldada takistused, mille tõttu tuberkuloosi ennetamine, diagnoosimine ja ravi ei ole neile rühmadele kättesaadav.

Samuti oleks kasulik muuta tuberkuloosiga seotud teenuste ülesehitust, et paremini vastata kohalikele vajadustele ja likvideerida laialt levinud diskrimineerimine tervishoiusüsteemides.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D) , kirjalikult.(LT) Me peame tuberkuloosi vastu võitlema, sest sellesse haigusse sureb maailmas igal aastal ligi kaks miljonit inimest ja peaaegu kolmandik maailma elanikkonnast kannab tuberkuloosinakkust. Tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et tuberkuloos on tundlik rahvatervise probleem ja maailmas nakkushaiguste seas sageduselt teine surmapõhjus. Tuberkuloos on tihedalt seotud sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega, näiteks vaesuse, töötuse, alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDSiga, kuid on tingitud ka vaeste riikide puudulikest tervishoiusüsteemidest ja hilinenud diagnoosimisest. Seetõttu on mul hea meel tuberkuloosivaktsiini algatuse mudeli väljatöötamise üle, sest teadusuuringute ja muu töö tulemustest saavad kasu tuberkuloosi põdevad patsiendid kogu maailmas. Lisaks aitab see projekt kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele ja 2015. aastaks aastatuhande arengueesmärkideni jõudmisele. Tahaksin rõhutada, et tuberkuloosi vastu võitlemiseks puuduvad piisavad rahalised vahendid ja seetõttu on Euroopa Liidu rahastamine uute potentsiaalsete tuberkuloosivaktsiinide paketi väljatöötamiseks väga oluline. Loodan, et võimalikult kiiresti tehakse edusamme praeguste potentsiaalsete Euroopa tuberkuloosivaktsiinide litsentsimisel ja et need vaktsiinid muutuvad kättesaadavaks inimestele, kes neid kõige rohkem vajavad. Lisaks sellele on oluline leida võimalusi muude rahastamismehhanismide rakendamiseks, et teostada uute tuberkuloosivaktsiinide kliiniliste uuringute viimased etapid.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE) , kirjalikult.(PL) Tahaksin meie arutelu puhul esile tuua, et 21. sajandi algul tapab tuberkuloos üle maailma igal aastal ligikaudu kolm miljonit inimest. Statistika kohaselt on tuberkuloosi nakatunud üks kolmandik maailma elanikkonnast. See on murettekitav probleem. Peame tagama, et võitluses selle haigusega kasutatakse põhiliste vahenditena üksnes parimaid ja kõige uuenduslikumaid vaktsiine. Peame püüdma tõhustada rahvusvahelisi meetmeid ja kaaluma vaktsiinide rahastamist, eriti arenguriikide puhul. Lisaks on vaja intensiivset meediakampaaniat, et teavitada ühiskonda sellest probleemist, nakatumisviisidest ja selle haiguse vältimise võimalustest, sest paljude inimeste arvates on tuberkuloos haigus, mis meid tänapäeval enam ei mõjuta. Tänan teid!

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE) , kirjalikult.(PL) Mulle teevad muret suulise küsimuse esitajate järeldused; viis aastat enne aastatuhande arengueesmärkide saavutamise tähtaega on maailmas tuberkuloosi haigestumus veidi vähenenud. Mulle teadaolevate andmete kohaselt tunnistab üle 73% Kesk- ja Ida-Euroopa arstidest, et neil ei ole piisavalt teadmisi tuberkuloosi diagnoosimiseks ja ravimiseks. Arstide üldise arvamuse kohaselt on olukord märksa hullem: 75% arstidest usub, et tuberkuloosi haigestumise juhtude arv kasvab. Mis võib olla ametliku statistika ja arstide tähelepanekute sellise lahknevuse põhjuseks? Tuberkuloosi haigestumise juhtude kohta andmete kogumise süsteem on aegunud ja tervishoiuasutused jätavad oma sellekohased kohustused sageli täitmata. Tuleb rõhutada, et põhirelvad võitluses selle haigusega on endiselt ennetamine, teavitamine ja hügieeninõuete järgimine, mis võimaldab nakatumist vältida. Olen küsimuse esitajatega ühel meelel selles, et üks lahendusi sellele probleemile võib olla vaktsineerimisprogramm, millega samal ajal korraldatakse laiaulatuslik vaktsineerimiskampaania.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult.(RO) Vaatamata teatavatele edusammudele on tuberkuloos kogu maailmas endiselt üks peamisi surmapõhjusi, eriti arenguriikides, tappes igal aastal peaaegu kaks miljonit inimest. Rumeenias valitsev olukord väärib samuti märkimist, sest Rumeenias registreeritakse 110 haigestumisjuhtu 100 000 elaniku kohta, samas kui Euroopa keskmine näitaja on 39 juhtu 100 000 elaniku kohta.

Juurdepääs tervishoiule on universaalne õigus, mistõttu ei peaks me muretsema ainult rahaliste kulude pärast. Tööstus- ja arenguriikide vahel püsib jätkuvalt vahe. Peame ilmutama solidaarsust ja toetama kõikvõimalike meetoditega tuberkuloosi peatamise programmi, mille algatas Maailma Terviseorganisatsioon.

Euroopa kohus on otsida toimivaid, uuenduslikke meetodeid teadusuuringute rahastamiseks, et võidelda tuberkuloosi ja teiste nakkushaigustega. Tuberkuloosivaktsiini algatus kui organisatsioon, mida toetab Euroopa Liit, pakub praegusele olukorrale lahendust, töötades välja mõistliku hinnaga vaktsiine, mida saab struktureeritud vaktsineerimisprogrammi kaudu elanike seas kasutada. Tuberkuloosivaktsiini algatuse kaasamine ELi 2020. aasta strateegiasse võib olla lahendus, mis võimaldab Euroopal suurendada strateegilist sõltumatust võitluses tuberkuloosiga ja tugevdada Euroopa positsiooni juhtiva uuendajana.

 
  

(1) Vt protokoll

Viimane päevakajastamine: 20. mai 2011Õigusalane teave