Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2536(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0127/2011

Arutelud :

PV 16/02/2011 - 5
CRE 16/02/2011 - 5

Hääletused :

PV 17/02/2011 - 6.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0069

Arutelud
Kolmapäev, 16. veebruar 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

5. Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised – Euroopa 2020 – Liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste rakendamine (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunk on ühisarutelu järgmistel teemadel:

– nõukogu ja komisjoni avaldused Euroopa 2020. aasta strateegia kohta;

– Pervenche Berèsi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimele esitatud raport (A7-0040/2011) ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (KOM(2011)0006 – C7-0033/2011 – 2011/0007(CNS));

– komisjoni avaldus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste rakendamise kohta.

 
  
MPphoto
 

  János Martonyi, nõukogu eesistuja. Austatud juhataja! Hindan väga kõrgelt seda võimalust esineda siin teie ees selleks, et rääkida teemal, mis on eesistujariik Ungarile eriti tähtis: Euroopa 2020. aasta strateegia. Tegelikult on see eriti tähtis meile kõigile.

On selge, et kui Euroopa soovib maailmas konkurentsivõimeliseks jääda, peab see lahendama mitu rasket ülesannet. Mõned neist ülesannetest on loonud finants- ja majanduskriis, kuid mõned neist peituvad meie piiratud võimes ja tahtes saavutada 2010. aasta Lissaboni strateegia eesmärgid ja sihid.

Nagu tihti öeldakse, võib kriis olla ka võimalus – seda nii Vana Kreeka kui ka Hiina tõlgenduses. See võib olla võimalus läbimurdeks, lahenduseks ja edasiminekuks. Seetõttu usume, et praegu on kriis keskne tegur, mis motiveerib liikmesriike võtma kiiresti vastu uut Euroopa tööhõive ja aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat. See tähendab Euroopa 2020. aasta strateegiat.

Olen veendunud, et sel strateegial on oluline roll Euroopa kriisist taastumise toetamisel ja tootlikkuse, kasvupotentsiaali, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja majanduse juhtimise tugevdamise kaudu aitab see Euroopal väljuda kriisist tugevamana, nii sisemiselt kui ka rahvusvahelisel tasandil.

See on hädavajalik, kui soovitame ülemaailmsel tasandil oma konkurentsivõimet säilitada, muu hulgas Aasia kiiresti kasvavaid turge silmas pidades. Samuti on see hädavajalik, kui soovime säilitada oma sotsiaalset mudelit, oma eluviisi, mis on Euroopa peamine iseloomujoon, millest me kõik lugu peame ja mida peame säilitama.

2020. aasta strateegias kinnitati ELi viis põhieesmärki, mis on nii liidu kui ka liikmesriikide tegevust suunavateks ühisteks eesmärkideks tööhõive suurendamisel, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse tingimuste parandamisel, meie kliimamuutuste ja energiaeesmärkide saavutamisel, haridustaseme tõstmisel ning sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, eriti vaesuse vähendamise kaudu.

Nende eesmärkide saavutamiseks töötas komisjon välja ja esitas seitse juhtalgatust, mis hõlmavad meetmeid, mida komisjon soovitab võtta ühtse turu tugevdamiseks ning majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks. Need on: „Euroopa digitaalne tegevuskava”, „Innovaatiline liit”, „Noorte liikuvus”, „Ressursitõhus Euroopa”, „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ja Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm.

Iga algatuse puhul peavad EL ja riigiasutused oma jõupingutusi kooskõlastama, nii et meetmed liikmesriikide ja Euroopa tasandil teineteist vastastikku tugevdaksid.

2010. aasta detsembris anti pärast juunis strateegia algatamist tehtud tööst ülevaade esimeses strateegia rakendamist käsitlevas aruandes, mille koostas eesistujariik tihedas koostöös komisjoni ja järgmise eesistujariigi Ungariga. Aruandes tõstetakse esile nõukogus seitsme juhtalgatusega tehtud väga tähtsat tööd kõigis selle vormides. Lisaks sellele tõstetakse raportis esile tehnoloogilist arengut, mis on saavutatud mitmesugustes uues strateegias tähtsal kohal olevates poliitikavaldkondades, nagu ühtne turg, ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika. Samuti on selles loetelud ELi tasandil viimase kuue kuu jooksul viie ELi põhieesmärgi saavutamiseks võetud meetmed ja tehtud algatused.

Lubage mul rõhutada mõnd olulist tahku majandusjuhtimise teemal! Majandusjuhtimise reformi rakendamine on kriisiga võitlemise ja Euroopa majanduse tugevdamise fundamentaalne eeltingimus. Seepärast on 2020. aasta strateegia tihedalt seotud sellega, mis on saanud tuntuks kui Euroopa poolaasta: see on makromajandusliku järelevalve uus oluline vahend, mida hakatakse esimest korda rakendama sellel eesistumisperioodil. See uus protsess käivitus 2011. aasta jaanuaris koos komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi avaldamisega.

Eesistujariik Ungari pöörab suurt tähelepanu sellele, et tagada Euroopa poolaasta sujuv ja edukas toimimine. Seda silmas pidades kavatseme enne märtsi Euroopa Ülemkogu kohtumist korraldada kõigil asjakohastel nõukogu koosolekutel mitmeid arutelusid.

Konkreetselt on üldasjade nõukogule ülesandeks tehtud valmistada nõukogu 21. märtsi kohtumiseks ette kokkuvõtlik auranne, milles oleks kinnitatud eri nõukogu koosseisude peamised töösuunised. Aruanne esitatakse märtsis Euroopa Ülemkogule ja on aluseks aruteludele, mille eesmärk on leppida kokku prioriteedid struktuurireformide ja eelarve tugevdamise küsimuses.

Pärast märtsis toimuvat Euroopa Ülemkogu lõpetavad liikmesriigid riiklike reformikavade ja stabiliseerimis- või lähenemisaruannete koostamise, mis esitatakse aprillis komisjonile. Pärast seda tuleks minna edasi, et töötada välja riigispetsiifilised soovitused, mida liikmesriigid arvestavad 2012. aasta riigieelarvete koostamisel ja oma majanduskasvu strateegiate rakendamisel. Tunnistan, et need tähtajad on küllaltki kiired, kuid loodame juuniks või juuliks valmis saada.

2020. aasta strateegia on Euroopa Liidu tulevase majandusliku edu tagamisel kesksel kohal. Strateegia on tihedalt seotud majandusjuhtimise reformiga, millel on samuti väga oluline roll. Kui me ei suuda säilitada konkurentsivõimet ja tagada tulevikus tugevat majanduskasvu, siis näeme, et edaspidi on meil üha raskem tagada liidusiseselt piisavalt kõrget sotsiaalkaitse taset ja teha Euroopa häält väliste sündmuste korral kuuldavaks.

See on Euroopa lähiaastate suur ülesanne. Olen täiesti kindel, et võime oma töös arvestada Euroopa Parlamendi abiga.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK
president

 
  
MPphoto
 
 

  President. − Nõukogu eesistuja, tänan teid sissejuhatava sõnavõtu eest! Räägime väga tähtsal teemal: Euroopa 2020. aasta strateegia. Oleme kriisis ja tööpuuduse määr on väga kõrge, mis on suurim oht meie kodanikele. Seepärast on 2020. aasta strateegias eriti olulisel kohal tööhõivepoliitika. Tervitame Euroopa Parlamendis selle valdkonna eest vastutavat volinikku László Andorit!

 
  
MPphoto
 

  László Andor, komisjoni liige. Austatud president! Nagu teate, kiitis komisjon Euroopa 2020. aasta strateegia raames eelmisel kuul heaks esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi. Iga-aastane majanduskasvu analüüs tähendab eraldumist minevikust ja esimese majanduspoliitika kooskõlastamise tsükli käivitamist Euroopa poolaasta raames.

Peamine Euroopa poolaasta aluseks olev idee on väga lihtne: majandus- ja rahaliidu stabiilsuse tagamiseks ei jää meil muud üle, kui eelnevalt ELi-siseselt majanduspoliitikat kooskõlastada. Seda illustreerib eriti selgelt mõnede euroala riikide hiljutine võlakriis. Uus tugevam ja nõudlikum meetod näitab, et Euroopa Liit mõistab, kui tihedalt on liikmesriikide majandus vastastikku põimunud ja kuidas poliitilised valikud ühes liikmesriigis võivad mõjutada olukorda teistes.

Euroopa poolaasta haldamisest saab ELi jaoks keeruline eksam. Meie jaoks on olnud keskne prioriteet strateegia poliitilise vastutuse ja kohalike partnerluste tugevdamine. Nüüd tuleb näidata, et liit suudab ühiselt kindlaks määrata kõige pakilisemad poliitilised reformid ja leida õiged poliitilised lahendused.

Iga-aastases majanduskasvu analüüsis on esmased prioriteedid väga selgelt määratletud. Selles sätestatakse majanduse taastumise teemal integreeritud lähenemisviis kümne prioriteetse meetmega kolme peamise pealkirja all: esiteks eelarve kindlakäeline konsolideerumine ja finantssektori ümberstruktureerimine makromajandusliku stabiilsuse suurendamiseks; teiseks struktuurireformid tööhõive suurendamiseks ning lõpuks majanduskasvu tugevdavad meetmed.

Oleme tähele pannud, et olete mures selle pärast, et iga-aastase majanduskasvu analüüsi keskne sõnum näib lahknevat koondsuunistest. Soovin, et sellega oleks kõik selge. Komisjon otsustas teadlikult keskenduda selle aasta iga-aastases majanduskasvu analüüsis kõige pakilisematele, praegusest majanduskriisist tulenevatele probleemidele ja vajadusele alustada kavandatust varem reformidega, mis on vajalikud majanduse taastumiseks ja töökohtade loomiseks. Iga-aastane majanduskasvu analüüs on täielikult kooskõlas koondsuunistega, sh tööhõivesuunistega.

Mul on hea meel parlamendi toetuse üle komisjoni ettepanekule jätta tööhõivesuunised 2011. aastaks muutmata. Tegelikult on see väga vajalik stabiilse poliitikaraamistiku tagamiseks kuni Euroopa 2020. aasta strateegia vahekokkuvõtteni 2014. aastal, selleks et liikmesriikidele jääks piisavalt aega vajalike reformide rakendamiseks.

Tööhõivesuunised on aluseks ka ühise tööhõivearuande kavandile (mis on iga-aastase majanduskasvu analüüsi osa), milles on määratletud tööhõive valdkonnas kõige vajalikumad meetmed, sh esiteks töösõbralike maksusüsteemide kasutuselevõtmine, nimelt maksukoormuse töötamiselt eemale nihutamise kaudu; teiseks tööturu killustatuse vähendamine; kolmandaks era- ja tööelu sobitamise tõkete kaotamine; neljandaks töötute toetamine kvaliteetse koolituse ja tööturuteenuste kaudu, et nad saaksid pöörduda tagasi tööellu või ise endale töökoha luua; ja lõpuks vanemate töötajate tööturul osalemise suurendamine.

Veelgi tähtsam on see, et tööhõivesuunised on aluseks võimalikele riigispetsiifilistele soovitustele, mida nõukogu esitab liikmesriikidele aluslepingu artikli 148 kohaselt.

Iga-aastane majanduskasvu analüüs on arutelu aluseks märtsis toimuval kevadisel Euroopa Ülemkogul, samuti on see aluseks liikmesriikidele esitatavatele majanduspoliitika suunistele. Komisjon ootab, et liikmesriigid neid suuniseid arvestaksid, kui nad koostavad Euroopa 2020. aasta strateegia alusel oma stabiilsus- või lähenemisprogramme ja riiklikke reformikavasid.

Komisjon vaatab läbi riiklikud reformikavad, mis peaks esitatama aprilli teisel poolel. Läbivaatamise alusel ja kooskõlas aluslepinguga esitab komisjon riigispetsiifilised poliitikasuunised ja soovitused, mida liikmesriigid peaksid 2012. eelarve koostamisel arvestama. Nõukogu peaks poliitikasuunised ja soovitused enne suve vastu võtma.

Lubage mul lõpetuseks rõhutada teie olulist rolli Euroopa 2020. aasta strateegia ja konkreetsemalt seitsme juhtalgatuse edukal rakendamisel. Teie roll seadusandjana on nende edukaks rakendamiseks fundamentaalselt tähtis. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik sätestada õiged raamtingimused. Varsti algavad arutelud uue mitmeaastase finantsraamistiku üle. Komisjon esitab oma ettepanekud juuni lõpuks. Teie roll koos nõukoguga eelarvepädevate institutsioonidena on väga oluline, et tagada Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetide kajastumine ELi eelarves. Kui soovime olla usaldusväärsed, siis peame tagama, et meie rahalised prioriteedid on kooskõlas meie strateegiate ja poliitiliste prioriteetidega.

Piiratud eelarvete tingimustes on tähtsam kui kunagi varem näidata, et EL pakub lisaväärtust ja et ELi tasandil kulutatud eurol on suurem mõju kui riiklikul tasandil kulutatud eurol.

Euroopa 2020. aasta strateegia edukuse tagamiseks vajame poliitilist juhtimist kõigil tasanditel. Ainult siis, kui igaüks täidab oma osa, saavutame oma eesmärgid ja võtame tulevase majanduskasvu jaoks vajaliku kursi.

 
  
MPphoto
 

  Pervenche Berès, raportöör.(FR) Austatud president, nõukogu eesistuja, volinik! Sooviksin tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel öelda, kui tähtsaks pean praegust esimest võimalust arutleda Euroopa poolaasta ja sellel üle, kuidas tuleks sel poolaastal hinnata iga-aastase majanduskasvu analüüsi tähtsust.

Selles raamistikus olete teie, volinik, koos kolleegiumi liikmetega otsustanud uuendada tööhõivesuuniseid ja parlament kavatseb selle otsuse heaks kiita. Sooviksime lihtsalt juhtida teie tähelepanu kolmele punktile.

Esimene puudutab iga-aastase majanduskasvu analüüsi sisu. Meid hämmastab asjaolu, et tööhõive ja tööpuuduse küsimused näivad eelarve konsolideerimise eesmärkide kõrval olevat sekundaarsed. Kui tõstatate küsimused, mis on otseselt seotud tööturu toimimisega, siis on meil tunne, et rikute liikmesriikide kodanike ja nende valitsuste vahel sõlmitud ühiksondlikku lepingut. Teete ettepaneku tõsta pensioniiga, vähendada töötute abiraha, muuta palgataset ja nende arvutamise mehhanisme, samuti et kauplustel peaks olema lubatud pühapäeviti avatud olla.

Me usume, et see tähendab ühiskondliku lepingu äärmiselt ohtlikku rikkumist. Samuti usume, et rohkem tuleks tähelepanu pöörata elanikkonna kõige haavatavamatele rühmadele, olgu siis noortele, naistele, eakatele või puudega inimestele. Samuti oleme arvamusel, et on märkimisväärne oht, et selle iga-aastase majanduskasvu analüüsi ainsa eesmärgina nähakse eelarve konsolideerimist.

Järgmiseks teeb meile muret asjaolu et – nagu te ise ütlesite – te koostate riiklikud reformikavad sellest iga-aastasest majanduskasvu analüüsist lähtudes. Kuid just siin otsustatakse tähtsad küsimused. Kuidas kavatsete arvestada aruteluga parlamendis, nüüd kui suuniseid uuendatakse? Kuidas kujutate ette demokraatlikku arutelu selles küsimuses? Kuidas viite kokku artikli 148, millega kooskõlastatakse tööhõivepoliitikat, artikliga 12, millega kooskõlastatakse majanduspoliitikat?

Euroopa Parlamendi jaoks on olukord praegu väga segane, sest peame ühel ajal arvestama Euroopa 2020. aasta strateegia, president Van Rompuy töörühmade ja majanduse juhtimise paketiga, millega parlament teeb kõvasti tööd, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu läbivaatamisega, selleks et säilitada Euroopa finantsstabiilsuse mehhanism. Lisaks sellele arutame ajal, kui see kõik on pooleli, ka selle mehhanismi võimalikku muutmist. Algatate Euroopa poolaasta samal ajal, kui kantsler Merkel ja president Sarkozy algatavad konkurentsivõime pakti. Selle kõigega samal ajal uuendate ka tööhõivesuuniseid, mis väga tõenäoliselt jäävad vaid väga ebamääraseks tühikuks, mis tuleb nende riiklike programmide raames täita.

Nüüd, volinik, sooviksin juhtida teie tähelepanu meie kolmandale murele. Kui me eelmisel aastal suutsime eesistujariik Belgia toetusel muuta tööhõivesuuniste suunda, siis oli üks punkt, mida me väga tugevalt rõhutasime: halduse küsimus. Mida me mõtleme halduse all? See tähendab, et ei ole võimalik edukalt teostada majandus- ja sotsiaalpoliitikat, kui nendega ei kaasne tõeline demokraatlik arutelu. Demokraatlik arutelu tähendab volituste andmist Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele, samuti tähendab see sotsiaalpartnerite tegelikku austamist ja kaasamist. Meile jääb tihti mulje, et teie ettepanekutes ignoreeritakse neid punkte, mis on meie riikide demokraatliku toimimise lahutamatu osa.

Ma usun, et kui me sellesse teemasse tõsiselt ei suhtu, siis on oht, et me ei ole järjekindlad, et inimesed võõrduvad sellest, mida me üheskoos püüame saavutada ja jätame unarusse meie edu peamise pandi, nimelt ühenduse vaimu.

 
  
MPphoto
 

  Sharon Bowles, majandus- ja rahanduskomisjoni arvamuse koostaja. Austatud president! Liigume praegu majandusjuhtimise uude ajastusse. Euroopa poolaasta pakub välja struktuuri, millesse parlamendi tugeval osalusel tuleks hõlmata olemasolevad vahendid, st Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 121 ja 148 sätestatud koondsuunised.

Laiemas mõttes on Euroopa poolaasta see, mille raames on võimalik viia kokku stabiilsuse ja kasvu pakt, makromajanduslik järelevalve ning Euroopa 2020. aasta strateegia ja koondsuunised. See tähendab, et poolaasta võib anda eri majandusjuhtimise protsessidele sidusa raamistiku, milles need vastastikku teineteist tugevdavad. Veelgi üldisemas mõttes rõhutab majandus- ja rahanduskomisjon, et majandusjuhtimine peab põhinema ühenduse meetodil. Kui soovitakse kontakti kodanikega ja nende toetust, siis peavad protsessid olema läbipaistvad ning tagatud peab olema aruandekohustus. See annab aluse parlamendi kaasamiseks.

Seal, kus parlamendile on juba antud oma roll, tuleb talle anda ka aeg oma demokraatlike volituste täitmiseks. Selle nõudmise puhul on majandus-ja rahanduskomisjon solidaarne tööhõive- ja sotsiaalkomisjoniga.

 
  
MPphoto
 

  Corien Wortmann-Kool, fraktsiooni PPE nimel.(NL) Austatud president! Finants- ja majanduskriis on teinud valusalt selgeks, et meie konkurentsivõime ja sellest tulenevalt meie sotsiaalse turumajanduse jätkusuutlikkus on ohus. Seetõttu peame nüüd kriisist õppima, kui soovime paremini kasutada siseturgu, suurendada pensionide jätkusuutlikkust ja võimaldada tööturul paremini toimida.

Seepärast toetab meie fraktsioon iga-aastast majanduskasvu analüüsi ja majandus- ja rahandusnõukogu 15. jaanuari 2011. aasta järeldustes, mis seavad Euroopa poolaastale suuri ootusi.

Siin parlamendis soovime kõik, et Euroopa majanduskasv oleks jätkusuutlik, selle ettevõtted oleksid tugevad ja kõigile meie kodanikele oleks piisavalt töökohti. Seda on võimalik saavutada ainult stabiilse valuuta ja stabiilse majanduse tingimustes. Selle saavutamiseks peavad liikmesriigid hoidma oma rahanduse korras, sest ainult nii saab vältida näiteks neid probleeme, millele oleme praegu tunnistajaks liikmesriikides, mis on raskustes paisuvate eelarvepuudujääkide ja riigivõlaga, kuid nii luuakse alus ka majanduskasvule ja meie kodanike jaoks töökohtade loomisele, samuti meie lastele ja tulevastele põlvkondadele.

Austatud president! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon jätkab tööd tugeva Euroopa majandusjuhtimise paketi nimel, mis toetub kolmele sambale: tugev stabiilsuse ja kasvu pakt, põhjalik makromajanduslik järelevalve ja ulatuslik Euroopa 2020. aasta strateegia. Siiski tuleb selleks kasutada ühenduse meetodit ja kaasata Euroopa Parlament ning liikmesriikide parlamendid. Kui me seda teeme, siis ei vaja me uut konkurentsivõime pakti, sest oleme oma eesmärgi juba saavutanud.

 
  
MPphoto
 

  Udo Bullmann, fraktsiooni S&D nimel.(DE) Austatud president, head kolleegid, volinik, nõukogu eesistuja! Olen teie sõnavõtte tähelepanelikult kuulanud, olen lugenud iga-aastast majanduskasvu analüüsi, olen lugenud majandus- ja rahandusnõukogu järeldusi ning olen nüüd absoluutselt kindel ühes: Euroopa Liidus ei ole ainult majanduskriis, vaid ka poliitiline kriis. See, mida teie meile soovitate, ei ole midagi uut. Paluge oma töötajatel näidata endale viimase kümne aasta dokumente. Neis kõigis on kirjas üks ja seesama, nimelt et avaliku sektori kulutused on liiga suured ja ainus uute aegadega kohanemise mehhanism on seotud palkadega ja palgad on alati liiga kõrged. Ma pole näinud ühtegi muud soovitust. Sadagu vihma või lund, olgu kriis või buum – alati on sama ideoloogia, kuid sellel ei ole midagi ühist empiirilise majandusliku reaalsusega.

Lubage mul teha teile üks ettepanek: saatke need inimesed, kes teile neid asju kokku kirjutavad, kes koostavad nõukogule ja komisjonile majandusanalüüse, mõnikord majandus- ja rahanduskomisjoni! Me tahame tutvuda teie majanduslike mudelitega. Me soovime nendega arutada seda, kas nad ei näe, et Euroopa on majanduslanguse äärel. Lahutage näiteks Saksa ekspordi mahud ja Saksa majanduskasvu tempo ning näete siis, millest ma räägin. Siis küsin ma teilt, miks pole sõnagi investeeringute kohta – kui meil on ajalooliselt madalaim investeeringute tase, mida me ei saa endale enam lubada –, miks pole sõnagi tulude suurendamise ja tsüklite järgimise või selle kohta, et me peame lõpuks õppima koos kasvama, või selle kohta, kuidas me kriisist välja saame. Teie dokumentides ei ole neist asjust sõnagi.

Magasite selle aasta alguse maha ja peate Euroopa kodanike ootuste täitmiseks kõvasti pingutama. Siiski lubage mul öelda üht: kui kavatsete selles vaimus võtta märtsis vastu otsuse majandusjuhtimise paketi ning stabiilsuse ja kasvu pakti reformi kohta, siis meie fraktsioon selles osaleda ei saa.

 
  
MPphoto
 

  Lena Ek, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud president! Aasta eest arutasime parlamendis ülemaailmse finantskriisiga võitlemiseks vajalikke meetmeid. Siis heideti mõned meie fraktsiooni majandusjuhtimise ettepanekud kõrvale kui liiga ambitsioonikad ja liiga kaugeleulatuvad, kuid täna on mul rõõm märkida, et mitu ettepanekut on ellu viidud.

Siiski valitseb täna suur lõhe Euroopa 2020. aasta strateegia väljakuulutatud essmärkide ja nende saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite vahel. 2012. aasta eelarve projektis peab komisjon selgitama, selgelt osutama ja nähtavaks tegema strateegiaga seotud kulud. See käib ka mitmeaastase finantsraamistiku tulevase läbivaatamise kohta.

Samuti sooviksin pöörduda otse liikmesriikide poole. Nõukogus valitseb rahandusministrite – erand pole ka meie Rootsi rahandusminister Anders Borg – seas ilmselgelt soovimatus tulevikku investeerida. Riikide eelarvetes peavad kajastuma nõukogus väljakuulutatud eesmärgid ja ELi projektidele on vaja eelarveid, et neid saaks ellu viia. Pange mu sõnu tähele: ilma õiges kohas kulutatud rahata ei tule mingit majanduskasvu ja töökohtade strateegiat ning me riskime läbikukkumisega.

Seepärast kutsun komisjoni üles esitama konkreetsemaid õigusaktide ettepanekuid ja liikmesriike üles näitama suuremat tahet. Vajame siduvaid lubadusi põhieesmärkide saavutamiseks ja keskseid töökohti loovaid valdkondi reguleerivaid õigusakte, näiteks ühiseid Euroopa tasandi energiatõhususe eesmärke. Olemasolevad algatused, näiteks energiatehnoloogia strateegiline kava, elukestva õppe programm ja energiatõhususe tegevuskava on juba heaks kiidetud, kuid teie nõukogus pole raha välja käinud. Vajame nende projektide rahastamist. Neil kõigil on olemas tööhõive ja majanduskasvu loomise potentsiaal.

2020. aasta strateegiat käsitleva resolutsiooniga saadab fraktsioon ALDE nõukogule tugeva sõnumi selle kohta, et praegune juhtimisstruktuur on liiga nõrk, avatud kooskõlastusmeetod on läbi kukkunud ja ühenduse meetod tuleks taastada. Olen väga rõõmus selle üle, et resolutsiooni toetas nii suur enamus. See on jõuline sõnum parlamendilt selle kohta, et me vajame tegusid.

 
  
MPphoto
 

  Philippe Lamberts, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud president! Te teate, et rohelised pooldavad rohkem integreeritud Euroopat selleks, et tagada jätkusuutlik areng meie kodanikele, kuid ka selleks, et Euroopa võiks 21. sajandil sellel planeedil midagi tähendada.

(FR) Te olete täna oma teoga, nimelt iga-aastase majanduskasvu analüüsiga, meie usaldust tugevalt kõigutanud, sest olete näidanud üles ideoloogilist kallutatust, mis ei ole kuidagi seotud faktidega, vaid on seotud ideoloogiliste valikutega.

Mida te siis täpsemalt soovitate? Avaliku sektori kulutuste piiramist! Kulude piiramisega ei ole võimalik tagada stabiilset riigi rahandust. Tuludest ei räägita midagi. Samuti on eesmärk suurendada paindlikkust, reformida – nagu te väidate – tööturgu, teisiti öeldes luua kaitstud paindlikkus ilma turvalisuseta. Väidate, et peaksime neid meetmeid rakendama selleks, et võimaldada majandusel taastuda.

Sellega asjad veel ei piirdu. On ka finantssektorile mõeldud meetmed. Rääkigem neist, sest see on hea näide kaksikmoraalist. Mida ütlete palku ja avaliku sektori kulutusi puudutavate meetmete kohta? Peame lööma kohe ja kõvasti. Aga siis, kui asi puudutab finantssektorit, ütlete, et on vaja tutvuda, uurida mõju ja eelkõige on vaja üleminekuperioodi.

Majandusjuhtimisele ja eelarve konsolideerimisele määrate kähku perioodi: 1. jaanuar 2011 kuni 1. jaanuar 2012. Pankade jaoks aga tähtaja 1. jaanuar 2019, justkui tööturu kohanemiseks või riigi rahanduse stabiliseerimiseks ei oleks vaja uuringuid või üleminekuperioodi.

Kas võite mulle öelda, mis on sellel kõigel pistmist Euroopa 2020. aasta strateegiaga? Lõppude lõpuks on just selles küsimus, kuid teie sellest ei räägi. Volinik, nõukogu liikmed, soovitused, mida te iga-aastases majanduskasvu analüüsis jagate, muudavad Euroopa 2020. aasta strateegia täitmise täiesti võimatuks.

Te veate meid ninapidi, kui väidate, et on võimalik ajada vajalikku investeerimispoliitikat sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, haridus, vaesuse vähendamine, võitlus kliimamuutustega ja tööhõive, teostades samal ajal teie soovitatud poliitikat. See on vale ja minu arvates on see arutelu farss.

 
  
MPphoto
 

  Malcolm Harbour, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud president! Meie fraktsioon on selle resolutsiooni allkirjastanud ja kavatseb seda toetada. Ma ei ütle, et me sellega täielikult nõustume, kuid kiidame heaks selle keskse sõnumi. Soovin seda öelda nii komisjonile kui ka nõukogule ning loen ette pealkirja, milles oleme kokku leppinud: „Tugev ühtse turu akt ja väikeettevõtlusalgatus töökohtade loomiseks”.

Kust tulevad siis töökohad? Need tekivad erainvesteeringutest ja uutest ettevõtetest. Me juba teame, et viimase kümne aasta jooksul on töökohtade loomise põhimootor olnud väikeettevõtted. Täna on minu sõnum nii komisjonile kui ka nõukogule see, et kõik 27 liikmesriiki peavad ühtse turu tasandil hakkama töökohtade loomist tõsiselt võtma. Me kõik usume ühtsesse turgu ja liikmesriigid on teenuste turu avamisse investeerinud tohutuid rahasummasid ja ressursse, kuid kas nad on sellest oma ettevõtetele rääkinud? Kas nad on ühtset turgu reklaaminud? Kas nad on edendanud ettevõtlust? Kas nad on edendanud Interneti-kaubandust?

Miks ei asu nad tegelema nende praktiliste küsimustega, selleks et päästa valla jõud, mis meil juba olemas on, koos kõigi muude projektidega, millest kolleegid on rääkinud? Nad peavad sellega alustama juba homme või isegi täna, selle asemel et rääkida mõnest muust pikemaajalisemast projektist. Nad peaksid tööle hakkama!

 
  
MPphoto
 

  Lothar Bisky, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Austatud president! Rebecca Harms osutas eile millelegi olulisele. Vist mitte keegi väljaspool ei tea rohkem sellest, millist strateegiat, millist stabiilsusmehhanismi, millist pakti välja pakutakse, täiendatakse, jõustatakse või muudetakse ning kes ja milliste määruste alusel seda teeb. Üks asi, mis on selge, on see, et seni ei ole Euroopa 2020. aasta strateegia pakkunud lahendust inimestele kriisi ajal osaks saanud probleemidele. Just vastupidi – sellega jätkatakse ekslikku ELi poliitikat, mis oligi algusest peale üks kriisi põhjustest. Selles loodetakse jätkuvalt stabiilsuse ja kasvu paktile. Seda kavatsetakse nüüd paremate sanktsioonimehhanismidega karmistada ja tugevdada.

Praktikas tähendab see kodanike kahjuks rakendatavaid karmistamismeetmeid. See tähendab tööea pikendamist, teisiti öeldes pensionide vähendamist. Olgu siis tegemist palkade ja töötasude indekseerimisest loobumisega või sotsiaalpartneritevaheliste läbirääkimiste aluse piiramisega või tööaega reguleerivate eeskirjade paindlikumaks muutmisega – kõik see tähendab palkade piiramist ja vähendamist. Samuti tähendab see riigi väiksemat ümberkujundavat sekkumist ühiskonna majanduslikku ellu. Sel puhul räägivad paljud võla piiramisest. Mul on ükskõik, kas seda nimetatakse majandusjuhtimiseks, stabiilsuse ja majanduskasvu poliitikaks, konkurentsivõime paktiks või iga-aastasele majanduskasvu analüüsile tuginevaks komisjoni soovituseks. See antisotsiaalne poliitika ei ole midagi, mida meie fraktsioon ja mina saaksime toetada.

Siiski ei ole muidugi ükskõik, kas parlamentidel on selle poliitika suhtes veel midagi öelda. Eilne arutelu aluslepingu muutmise menetluse üle annab lootust, et parlamendiliikmed on ühes asjas ühel meelel. Me ei tohiks endale lubada tagasipöördumist 19. sajandi valitsuste salatsemispoliitika juurde. Seda ei soovi keegi. Kuid me ei tohiks endale lubada ka tagasipöördumist kahekiiruselise Euroopa juurde.

 
  
MPphoto
 

  Mario Borghezio, fraktsiooni EFD nimel.(IT) Austatud president, head kolleegid! „Energia 2020” on tohutu programm, kuid peaksime endalt küsima, kas suudame tähtajaks saavutada 20% taastuvenergia osakaalu eesmärgi, muu hulgas seetõttu, et finantskriis aeglustab investeeringuid.

On üks probleem: päikeseenergia toetamine. Tegelikult toetame Hiinat, kes on praegu maailma juhtiv päikesepaneelide eksportija, ja Indiat, kes on tuulegeneraatorite juhtiv eksportija. Siit tuleneb vajadus toetada Euroopas välja töötatud ja toodetud päikesepaneelide tootmisega seotud teadusuuringuid ja edendada päikeseenergia sektoris mastaabisäästu, näiteks võttes sellised seadmed ulatuslikult kasutusele Euroopas linnades.

Oleks tulnud teha midagi hoopois muud: Euroopa avaliku teenuse tagamiseks oleks tulnud luua üleeuroopaline energiaettevõte, arvestades sellega, et jaotusvõrgud ja nende infrastruktuur juba moodustavad olemasolevad loomulikud monopolid, mis peaksid selgelt kuuluma sama juhtimise alla.

Selle asemel seati ülientusiastlikust majanduslikust liberalismist tulenevalt prioriteediks muud lahendused, mis ei ole kindlasti kasulikud tarbijatele või kasutajatele, küll aga nende suurte monopolide aktsionäridele. Peaksime meeles pidama, et autode süsihappegaasi heitkogused ei ole 150 aasta jooksul vähenenud. Meil on õigus küsida, kas poleks aeg pühkida tolm vesinikumootorite uurimise projektidelt.

 
  
MPphoto
 

  Philip Claeys (NI).(NL) Austatud president! Kui tahame rakendada Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõive peatükki, siis on ülitähtis muuta enamiku liikmesriikide ja ELi sisserändepoliitikat.

Nagu on öeldud komisjoni ettepanekus, on prioriteedid muu hulgas tööturul osalemise suurendamine, struktuurse tööpuuduse vähendamine, tööturu vajadustele vastava kvalifikatsiooniga töötajate koolitamine, elukestev õpe jne.

Ulatuslik töötajate import väljastpoolt Euroopa Liitu annab tunnistust lühiajalisest visioonist ega kooskõlas prioriteetidega, mida ma just nimetasin. Ligikaudu 25 miljonit inimest Euroopa Liidus on töötud. Alustagem sellest, et aitame esmalt neil inimestel töö leida, selle asemel et otsida taas abi suuremahulisest sisserändest.

Kvalifitseeritud töötajate Euroopasse toomine, mida võiksime nimetada ajude äravooluks, loob nende päritoluriikides veelgi suuremaid probleeme, mis omakorda ainult suurendab veelgi oskusteta inimeste sisserännet Euroopasse. See on nõiaring ja peame tunnistama, et pikas perspektiivis ei ole see kellelegi kasulik.

Meil on viimane aeg koostada väljastpoolt ELi pärineva sisserände tasuvusanalüüs. Ka see aspekt peaks olema liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste osa.

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE).(RO) Austatud president! Euroopa 2020. aasta strateegias on eesmärke, mida ei ole võimalik saavutada, tähtsustamata asjakohaselt valdkondi, mida selles ei ole selgesõnaliselt nimetatud. Euroopa vajab dünaamilist ja konkurentsivõimelist põllumajandussektorit, mis võib jätkusuutlikule arukale majanduskasvule tulemuslikult kaasa aidata, mis samuti soodustab ka kaasamist. Usaldusväärne toidutootmine, jätkusuutlik loodusressursside haldamine ning territoriaalse tasakaalu ja maapiirkondade mitmekesisuse säilitamine on tulemusliku ühise põllumajanduspoliitika ja tootliku põllumajandussektori põhitegevused.

Tööstuspoliitika vajab infrastruktuuri. Ühtse raudteepiirkonna rakendamine on tähtis samm raudteetranspordi dereguleerimise suunas. Ühtse Euroopa taeva (Single European Sky – SES) projekti lõpetamine ja SESARi projekti kiire rakendamine on samavõrd tähtsad. Üks kõige tähtsamaid tegureid on üleeuroopaliste võrgustike arendamine, mitte ainult transpordis, vaid ka energeetikas, eraldades Euroopale lisaväärtust andvatele projektidele piisavalt rahalisi vahendeid. Näiteks on Nabucco projekt kasulik kõigile liikmesriikidele, sest see kaotab Euroopa Liidu sõltuvuse ühest tarneallikast.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Rodi KRATSA-TSAGAROPOULOU
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Marita Ulvskog (S&D).(SV) Austatud juhataja! Selleks et suudaksime pärast majanduskriisi uuesti alustada, on hädavajalik, et inimestel oleks kindlustunne. Richard Wilkinson, Briti uurija, kes on kirjutanud raamatu „Vaimne tasand” ja kes eelmisel nädalal külastas Euroopa Parlamenti Brüsselis, on seda väga hästi kirjeldanud: selleks et meie ühiskonnas valitseksid turvalisus ja usaldus, vajame võrdsust ja väikeseid lõhesid. Selle võib otse Euroopa 2020. aasta strateegiaks tõlkida.

Esiteks, kui soovime edu saavutada, siis peavad töötajad ja nende ametiühinguorganisatsioonid olema kaasatud ja austatud. Siiski kasutatakse praegu kriisi hoopis ametiühingute, töötajate ja vabade palgaläbirääkimiste ning töötushüvitiste ja pensionide ründamiseks. Need rünnakud peavad lõppema!

Teiseks peavad meil, naistel, olema muidugi Euroopas samad võimalused nagu meestel. Parlamendi resolutsioonides ei ole see alati ilmne, kuid see peab olema ilmne praktikas.

Kolmandaks, edaspidi peavad meie töös olema kesksel kohal tugev nüüdisaegne tööstus ning tööstuspoliitika ja ettenägelikud investeeringud, sealhulgas infrastruktuuri investeeringud. Tuleb tõhustada tööd kliimatundlike ressursitõhusate protsesside ja toodetega, koskkonnahoidliku energeetika ning keskkonnahoidlike töökohtadega. Kuidas muidu peaksime teistega konkureerima?

Neljandaks vajame selget toetust energiatõhususe poliitikale. Me teame, et me ei vasta oma praegustele sihtmärkidele, sest need ei ole siduvad. Vaja on siduvaid eesmärke, see on hädavajalik, et võiksime saavutada majanduskasvu ja konkurentsivõime eesmärgid, mis on Euroopa 2020. aasta strateegia põhipunktid. Väikesed eesmärgid ja poliitilise tahte puudumine on hämmastavad, eriti arvestades, et energiatõhususe meetmed on üks parimaid ja arukamaid viise tarbijate rahaliste kulude vähendamiseks, äriühingute tugevdamiseks ja tõesti millegi uue saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Elizabeth Lynne (ALDE). – Austatud juhataja! Kui soovime, et Euroopa 2020. aasta strateegia oleks edukas, siis tuleb rakendada tulemuslikult tööhõivesuunised ja kehtestada riiklikud reformikavad ning muuta need nii prioriteetseks, nagu need tegelikult väärt on.

Peame tagama, et kedagi ei jäetaks maha. Vanemate inimeste ja puudega inimeste tööpuuduse määr on häbiväärselt kõrge. Mul on hea meel selle üle, et mõlemas tekstis osutatakse vajadusele rakendada töökohal diskrimineerimisvastaseid seadusi, nii et töökohad oleksid avatud kõigile.

Tähtis on ELi tasandil kokkulepitud eesmärkide tegelik saavutamine. Jah, liikmesriikide ülesanne on kinnitada konkreetsed eesmärgid neid järgida, kuid Euroopa Liidul on oluline roll heade tavade vahetuse parandamisel. Seetõttu on mul hea meel selle üle, et see on väga selgelt välja öeldud komisjoni resolutsiooni lõikes nr 27.

Meil on kulunud kuid analüüsidele ja arutades, milline Euroopa 2020. aasta strateegia olema peaks, kuid meil on olemas tööhõivesuunised. Nüüd on aeg neid täitma asuda.

 
  
MPphoto
 

  Emilie Turunen (Verts/ALE).(DA) Austatud juhataja! Praegu räägitakse Euroopas palju majanduslikust vastutustundlikkusest ja seda samastatakse väga tihti avaliku sektori kulutuste piiramisega ja väga harva tööhõive parandamisega. Usun, et peaksime endalt küsima, mida majanduslik vastutustunne tegelikult tähendab. Meie Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonis näeme praegu väga suurt vastuolu Euroopas ja liikmesriikides tehtava poliitika vahel. Ühest küljest võime näha, et iga-aastane majanduskasvu analüüs ja Euroopa poolaasta toovad Euroopas kaasa töökohtade vähenemise ja majanduskasvu aeglustumise. Teisest küljest ütleme Euroopa 2020. aasta strateegias ja tööhõivesuunistes, et soovime luua rohkem ja paremaid töökohti. Siin on vastuolu.

Tõsiasi on, et meil on Euroopas 23 miljonit töötut. Meil on 5,5 miljonit alla 25 aasta vanust töötut. Meil on üha rohkem vaeseid töötajaid. Need arvud suurenevad ja majanduspoliitika, mida me järgime, ei paranda seda olukorda. Ma usun, et kui me soovime luua Euroopas uusi töökohti, siis on väga tähtis, et me Euroopa 2020. aasta strateegiat ja tööhõivesuuniseid oma majanduspoliitikas tegelikult rakendaksime. See näitaks majanduslikku vastutustunnet, kuid ma kahtlen, kas see tegelikult juhtub.

 
  
MPphoto
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD).(EL) Austatud juhataja! Vaesus, kliimamuutused, madal sündivus, sisseränne, energia ja – mis kõige tähtsam – tööpuudus on hetkel Euroopa Liidus meie põhiprobleemid. Nende lahendamiseks on vaja raha ja assigneeringuid. Kahjuks piiratakse rahastamist siiski kogu Euroopas. Mida see tähendab? See tähendab, et Euroopa 2020. aasta strateegia on ohus ja selle eesmärke on raske saavutada. Siiski peame me proovima.

Arvan, et peame pöörama eriti suurt tähelepanu tööpuudusele, mis on tõusnud kümne aasta kõige kõrgemale tasemele. Samuti arvan, et peame Euroopa noortele pakkuma kõrget haridusstandardit vastavalt tööturu vajadustele, õppekavad läbi vaatama ja liikmesriigid peaksid võtma sihiks koolidest väljalangevuse vähendamise.

Täitmata töökohtadele vajatakse spetsialiste. Kutsun Euroopat üles võtma viivitamatult vastu väljapakutud Euroopa täitmata töökohtade jälgimise süsteem, mis hõlmaks ka Euroopa oskuste passi! Peame edu saavutama! Sõnadest ei piisa. Vaja on tegusid.

 
  
MPphoto
 

  José Manuel García-Margallo y Marfil (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Selle teemaga tekib küsimus, ainult üks küsimus, nimelt: mida saame Euroopa tasandil teha selleks, et pakkuda tööd neile, kellel seda ei ole?

Sellele küsimusele vastamiseks soovin teha selgeks ühe asja, millega kõik nõus on. Ilma stabiilse makromajanduseta ei ole jätkusuutlik majanduskasv võimalik. Mõned kiired lahendused, mida siin välja on pakutud – eriti vasaku tiiva liikmete poolt –, tähendaksid leiba praegu ja nälga tulevikus.

Teine asi, millega nõustutakse, on see, et Euroopa 2020. aasta strateegia on heade kavatsuste kogumik. See kõlab hästi, kuid peame kavatsuste juurest tegudeni jõudma. Mida me tegema hakkame? Kuidas me välja pakutud algatusi ja meetmeid rahastame? Kas 2020. aasta strateegias sõnades sisalduv eesmärk on kooskõlas väljakuulutatud eelarvekärbetega?

Kolmas, millega nõustutakse, on see, et kui tahame jõuda stabiilse majanduskasvu soovitud rajale, siis vajame olukorrast terviklikku ülevaadet. Siiani seda veel pole. See mis praegu majandus- ja rahandusnõukogus toimub, näitab, et neil on tohutult palju killustatud, hajali ja vastuolulisi ideid.

Tuleb astuda kolm tähtsat sammu! Esiteks ei saa raskustes riikide lämmatamine jätkuda ja selle küsimuse saab lahendada Euroopa võlakirjade ühise väljastamisega. Teiseks tuleb ellu viia Monti raportis nimetatud võlakirjade idee, kuid seda pole nimetatud Euroopa 2020. aasta majandusstrateegias. Kolmandaks peame kasutama Euroopa Investeerimispanga vahendeid, millest kaks kolmandikku kuulub komisjonile ja mida tuleks 10 aasta jooksul ainult neli korda suurendada, selleks et raha hulk oleks võrdne sellega, mis Marshalli plaani raames Euroopa majanduse ülesehitamisse paigutati.

 
  
MPphoto
 

  Anni Podimata (S&D).(EL) Austatud juhataja! Juba mitu kuud on ELis arutatud kriisile reageerimise tõhusa, sidusa ja otstarbeka viisi üle, mis peaks tagama, et saavutame oma strateegilised eesmärgid, nagu jätkusuutlik majanduskasv, tööhõive, sotsiaalne progress ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

Siiski on kaks probleemi: esiteks on arutelu Euroopa 2020. aasta strateegia üle endiselt struktuuriliselt eraldatud majandusjuhtimise paketist, Euroopa poolaastast ja iga-aastasest majanduskasvu analüüsist ning selle tulemusena on meil kas killustatud strateegia või paralleelsed strateegiad – strateegiad, mis toimivad paralleelselt piisava kooskõlastamiseta ning seega ähvardavad teineteist kahjustada.

Teine probleem on see, et nõukogu ja komisjoni rõhutavad praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ning eelarvedistsipliini ja reformi eeskirjade karmistamist, kusjuures Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise tõhusaks rakendamiseks ja rahastamiseks ei pakuta veenvaid vastuseid või lahendusi.

Arvan, et valitseb oht, nagu juhtus ka Lissaboni strateegiaga, et paljud meie eesmärgid ei jõua kontorilaualt kaugemale, ning ma kardan, et see juhtub siis, kui me ei suuda veenda kriisi raskuse all kannatavaid eurooplasi, kes ei saa ega ole kohustatud jälgima tehnilisi arutelusid stabiilsuse ja kasvu pakti reformi ning näitajate ja sanktsioonide üle. Peame mõistma, et me ei saa keskenduda ainult näitajatele ja arvudele. Peame keskenduma inimestele.

 
  
MPphoto
 

  Sylvie Goulard (ALDE).(FR) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja! Kui te oleksite nii kena ja kuulaksite, mis mul öelda on, volinik. Mul on ainult minut kõneaega, ehkki ma tahaks üldse vait olla ja mitte midagi öelda, sest ma usun, et see Euroopa 2020. aasta strateegia on väga kaugel sellest, mida meil vaja on. Te olete meile andnud palju ilusaid sõnu. Kas arvate tõesti, et suunised, juhtalgatused ja igasugused asjad, mida kokku olete unistanud ning millega tundide ja päevade viisi tegelete, aitavad teil anda Euroopa inimestele tööd ja tekitada neis usaldust? Te eksite! Kui te praegu maailmas ringi vaatate, siis ma ei usu, et hiinlased, indialased või tõusva majandusega riigid oleksid eriti heal arvamusel meie majanduskasvu meetmetest.

Seega tahaksin mina kui majanduse juhtimise paketi teema raportöör praegu teie juuresolekul pigem vait olla ja sooviksin teile öelda vaid üht: kavatseme oma töös olla väga ranged. Ärge arvake, et kui teie nõukogu liikmed lihtsalt käsivad meil kiirustada, siis ongi meil juunis kokkulepe. Meil on kokkulepe siis, kui parlament on oma arutelud ära pidanud ja kui nõukogu on meid kuulanud. Mis minusse puutub, siis eurovõlakirjade loomine, mis võib tekitada ülemaailmse turu, mille aluseks on euro, on osa sellest paketist.

 
  
MPphoto
 

  Derk Jan Eppink (ECR).(NL) Austatud juhataja! Alati kui ma kuulen sõna „eurovõlakirjad”, siis läheb mul süda natuke pahaks, ehkki see on sõna, millega siin tihti lehvitatakse. Enamik töökohti luuakse tänu majanduskasvule ja tervele erasektorile. Sellele ei ole alternatiivi. Valitsused töökohti ei loo ja nad ei ole töökohtade loojad.

Euroopa suur probleem on konkurentsivõime puudumine. Saksamaa ja Lõuna-Euroopa vaheline erinevus on peaaegu 35%. See lõhe on väga suur ja seepärast on Angela Merkel rääkinud konkurentsivõime paktist. Olen sellega iseenesest nõus. Tegelikult pidi Lissaboni protsess olema umbes sellesuunaline idee, kuid sellest ei ole eriti midagi välja tulnud.

Siiski on üks asi, mille suhtes sooviksin teid hoiatada. See on ettevõtte tulumaksu ühtlustamine. See on väga halb idee! See on ka väga prantsuspärane idee ja me peame selle kõrvale heitma, just nagu peame kõrvale heitma ka majandusjuhtimise idee. See on töökohtade hävitaja. Eelmisel nädalal näitas OECD 21 riigis tehtud uuring jällegi, et kui me soovime Euroopas suuremat tööhõivet, siis peame ettevõtte tulumaksu alandama. See on see, millega peaksime tegelema, sest parlament ei loo ühtegi töökohta.

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul (PPE).(DE) Austatud juhataja, nõukogu eesistuja, head kolleegid! Oleme keset suurt majanduskriisi. Oleme sellest kuude viisi rääkinud ja kõik, mis me oleme öelnud, on üldjuhul tõsi, kuid siiski kipume rääkima väga üldiselt ja seejärel langetame siin väga lõbusalt otsuseid, just nagu midagi ei juhtuks. Ma usun, et see on nii seepärast, et me ei tegutse siin parlamendis piisavalt konkreetselt ja me pole piisavalt ausad, vaid pigem teeme midagi, mis näib olevat üldine loosunglik poliitika.

Mida me majanduskasvu ja stabiilsuse edendamiseks tegelikult teeme? Kas me ise aitame tegelikult kaasa asjakohasemale ja arukamale finantsküsimustega tegelemisele? Kas me ise tegelikult hindame kriitiliselt seda, kas meie kulud on põhjendatud või on meil kõigil iga päev uued ideed selle kohta, kuidas võiksime rohkem raha kulutada? Kui meil ei ole jõudu suunata enda rahalisi vahendeid tuleviku projektidesse – ja sellega on seotud vaidlused, arutelud ja otsused –, siis ei ole mõtet rääkida uuendustest ja teadusuuringutest ainult selleks, et seejärel jätta vajalik raha eraldamata. See on üsna ebaaus.

Kui soovime majandusele elu sisse puhuda, siis peame järgima poliitikat, mis stimuleerib majandust, mitte istuma lõputult, mõeldes selle üle, kuidas saame tööstusesse või majandusse sekkuda. Võtame rõõmsalt vastu üha rohkem otsuseid – isegi täna nõuame pidevalt uusi otsuseid, millega sekkutakse majanduse arengusse. Kas keegi usub, et kohustuslik energiatõhusus – et tuua vaid üks näide – aitab majandust edasi? Kas tõesti usute, et otsustega, mida me energia puhul tihti oleme vastu võtnud, oleme ka majandust stimuleerinud? Või oleme seda hoopis takistanud? Sooviksin, et me sellest ükskord pisut ausamalt räägiksime ja seejärel võtaksime vastu natuke vähem otsuseid, kuid võib-olla siis neid, mis tõesti arengule kaasa aitavad. See on raskem ja nõuab rohkem vaeva, kuid see on demokraatia huvides.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Göncz (S&D).(HU) Austatud juhataja! Finants- ja majanduskriisist on saanud sotsiaalne ja tööhõive kriis ning seetõttu on eriti tähtis, et viidaks ellu arusaam, milleni Euroopa on jõudnud, nimelt et vajalik on nii majandus- kui ka tööhõivepoliitika tihedam kooskõlastamine. See tähendab ka seda, et kõik riigid, kes võtavad kasutusele struktuurireformid või muudavad eelarvepoliitikat või näiteks vaatavad läbi pühapäevased poodide lahtioleku ajad, peavad ühtlasi jälgima, kas need meetmed aitavad kaasa tööhõive arengule ja suurendavad tööhõive määra.

Samuti on väga tähtis konsulteerida kõigi otsuste korral sotsiaalpartneritega. Euroopa poolaasta on selle arusaama esimene suurem proovikivi, kui Euroopa saab üheskoos eesistujariik Ungari juhtimisel esimest korda hinnata, kuivõrd neid direktiive saab üle võtta ja kas me suudame asuda neid rakendama. Ma usun, et selles on Ungari eesistumisel ja Ungari valitsusel eriline roll, mitte ainult eesistujana, vaid ka selle kaudu, et Ungari annab eeskuju, arvestab kõiki majanduspoliitika muudatusi ja kõiki tööhõivepoliitikat puudutavaid otsuseid ja annab teistele riikidele eeskuju.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

 
  
MPphoto
 

  Krisztina Morvai (NI).(HU) Austatud juhataja! Mulle näib, et Kinga Göncz valdab kogu teemat väga hästi, nimelt seda, kuidas Euroopa Liit kavatseb lõpetada tööpuuduse. Ma olen siin kogu selle arutelu ära kuulanud, kuid ei mõista ikkagi. Palun aidake mul vastata sellele küsimusele: mida peaksime ütlema Borsodi või Szabolcsi maakonna inimestele? Kust ja millal leiavad nad tööd? Ja muide, ma ootan sellele küsimusele vastust ka János Martonyilt, kes siin nõukogu esindab, samuti volinikult, kes on õnneks samuti Ungari kodanik. Kust saavad Ungari elanikud ja – mis siia puutub – ka muude Euroopa piirkondade elanikud, kes on katastroofilises olukorras, tööd? Kust ja millal? Ma ootan konkreetset vastust!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Peame kasutama oma õigust esitada sinise kaardi küsimusi asjakohaselt. Sinise kaardi küsimus ei ole suunatud täiskogu istungile üldiselt või volinikule või nõukogu esindajale. See on suunatud kolleegile, et selgitada teemat, mille selgitamist soovite paluda.

Krisztina Morvai, teie küsimus ei olnud esitatud selles vaimus.

 
  
MPphoto
 

  Kinga Göncz (S&D).(HU) Austatud juhataja! Vastaksin hea meelega, kuid muidugi on meil liiga vähe aega, et seda siin väga üksikasjalikult arutada. Siiski tahtsin näiteks küsida, et kui muudetakse maksusüsteemi, siis kas see maksumuudatus vähendab sotsiaalseid erinevusi; kas see aitab äriühingutel arenemist jätkata ja töökohti luua või hoopis motiveerib neid pidurdama oma töökohtade loomise kavatsusi. Viitasin sellele, et kui räägime haridussüsteemi ümberstruktureerimisest, siis kas see on tegelikult sotsiaalse kaasatuse huvides? Kui räägime täiendusharidusest, siis kas see tegelikult valmistab inimesi turu, tööturu vajadusteks ette? Just seda konkreetselt pidasin silmas.

 
  
MPphoto
 

  Liisa Jaakonsaari (S&D).(FI) Austatud juhataja! Meie parempoolne kaasparlamendiliige väitis, et poliitika ainult segab majandust ja et inimesed siin parlamendis teevad asju, mis segavad poliitikat. Kas minu kaasparlamendiliikmed tõesti arvavad, et näiteks majandusjuhtimine ainult segab majandust?

(Sõnavõtja esitas Herbert Reulile küsimuse, tõstes kodukorra artikli 149 lõike 8 kohaselt sinise kaardi)

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul (PPE).(DE) Kui vaatate siin viimastel kuudel vastu võetud meetmeid ja arvutate välja neist tulenevad kulud, siis – mitte alati, kuid väga tihti – segavad need majandusarengut. Seega peame oma arvestustes olema hoolsamad. Tööstuse ja ettevõtluse voliniku tööstust käsitlevates teatistes esitatud idee, et peaksime alati kaaluma tulevasi otsuseid selle alusel, kas need suurendavad või kahjustavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, on seepärast väga tark.

 
  
MPphoto
 

  Richard Seeber (PPE).(DE) Austatud juhataja! Kõik siin parlamendis saavad aru, et mida rohkem Euroopa kokku kasvab, seda rohkem tuleb majanduspoliitika küsimustes kokku leppida. Seepärast on selline vahend nagu Euroopa poolaasta mõislik. Siiski ei tohi see sekkuda ülesannetesse, mis on traditsiooniliselt olnud sotsiaalpartnerite töö, näiteks palgaläbirääkimised ja kollektiivlepingud. Me tõesti peame sel teemal end tagasi hoidma. Euroopal ei ole mõtet otsustada, kui kõrged peaksid olema palgad konkreetses riigis. Peaksime rohkem keskenduma turutõrgete kaotamisele, et võimaldada Euroopa majandusel õitseda. See on seotud oligopolide ja monopolide, kuid ka turule sisenemise barjääridega. Samuti ei tohiks olla nii, et paljudele sektoritele on tagatud teatud kasumimarginaalid. Selleks et Euroopa majandus saaks oma potentsiaali realiseerida, on vaja rohkem konkurentsi.

Meie infrastruktuuri nüüdisajastamine peab samuti olema Euroopa Liidu ülesanne. Räägin siin energeetikast, transpordist ja sidest. Euroopal peaksid olema vajalikud ressursid, eriti selleks et saaksime kaotada olemasolevad liikmesriikidevahelised kitsaskohad. Samuti peame kaaluma, millised ressursid on võimalik Euroopale kättesaadavaks muuta. See hõlmab meie omavahendite selget alust. Seepärast kutsun nõukogu ja liikmesriike selgesõnaliselt üles andma lõpuks Euroopale ressursse, mida ta vajab.

Ilmselgelt puudutab see ka haridust, samuti teadus- ja arendustegevuse valdkonda, milles Euroopal on oma roll. Siiski on ka siin ülitähtis rahastamise küsimus.

 
  
MPphoto
 

  Jutta Steinruck (S&D).(DE) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Euroopa 2020. aasta strateegia on väga tähtis, mitte ainult Euroopa sotsiaal- ja majanduspoliitika, vaid ka liikmesriikide sotsiaal- ja majanduspoliitika arendamiseks. Peame olema hoolsad, et strateegiat ei väärkasutataks Euroopa tasandil liikmesriikides sotsiaalse allahindluse poliitika tegemiseks. Olen äärmiselt šokeeritud, et komisjon teeb oma iga-aastases majanduskasvu analüüsis ettepaneku vähendada palku ja sotsiaalkaitset. Mõned sõnavõtjad on sellest juba rääkinud. Kohapeal on selle mõju inimestele katastroofiline. Inimestele on vastuvõetamatu, et eelarve konsolideerimise kulud kannavad töötajad üksi.

Ka mina sooviksin pöörduda liikmesriikide poole, et nad oma riiklike reformikavade koostamisel juhinduksid ainult koondsuunistest, sest need võimaldavad palju paremat sotsiaalkaitse ja majanduskasvu tasakaalu. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis räägitakse jälle tähtajatutest lepingutest, millest varem räägiti uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas. Volinik Andor! Oleme seda 2010. aasta novembris siin juba arutanud: noori ei saa tööturule kaasata töötajate õiguste vähendamise abil. Euroopa kogemus on näidanud, et see vähendamine lihtsalt toob kaasa töötingimuste halvenemise ega loo uusi töökohti. Vajame konkreetseid meetmeid kõige enam ohustatud inimeste abistamiseks, mitte juhtalgatusi, mis toimivad teineteisega paralleelselt ega ole integreeritud.

 
  
MPphoto
 

  Danuta Maria Hübner (PPE). – Austatud juhataja! Minu arusaamine tegelikkusest täna ja homme on see, et Euroopa töökohad on jätkusuutlikud ainult siis, kui need tuginevad konkurentsivõimelisele majandusele, ja pole saladus, et see ei ole üks meie tugevamaid külgi.

Euroopa konkurentsivõime edukaks suurendamiseks vajame institutsioonilist konkurentsivõime suurendamise protsessi. Peame kindlaks tegema edu saladused ja ka selle, kuidas neid vastavalt olukorrale kohandada. Meil juba on mitu konkurentsivõimega seotud vahendit. Tegelikult on vaja vaid veidi poliitilist tahet siis saame kasutada suurt osa institutsioonilisest raamistikust selleks, et käivitada komisjoni juhitud konkurentsivõime suurendamise protsess, mis tugineb ühenduse süsteemile.

Räägin siin Euroopa poolaastast ja majanduskasvu analüüsist, mida on juba nimetatud. Samuti võiksin nimetada tasakaalunihkeid ja täpsust – eriti tulemustabelis, mis peaks hõlmama struktuurseid konkurentsivõimega seotud tegureid. Samuti on olemas 2020. aasta strateegia, mida tuleks jõuliselt rakendada praegu, mitte pärast 2013. aastat. Kogu poliitika peaks kaasa aitama Euroopa majanduse konkurentsivõime suurendamisele: kõik peavad kaasa lööma ja Euroopa keskme eraldamine muust Euroopast tähendaks lihtsalt Euroopa killustamist. Jätkusuutlikke töökohti saab luua ainult siis, kui Euroopa kokku hoiab.

Killustatud Euroopa ei ole konkurentsivõimeline Euroopa.

 
  
MPphoto
 

  Csaba Őry (PPE).(HU) Austatud juhataja! Tänan teid võimaluse eest võtta sõna nii 2010. aasta tööhõivesuuniste raportöörina kui ka Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni koordinaatorina. Toetan komisjoni ettepanekut, milles kavatsetakse 2010. aasta tööhõivesuunised 2011. aastal säilitada. Me nõustume sellega ja toetame seda. Siiski nõutakse Lissaboni lepingus iga-aastaseid suuniseid, mistõttu peame tõesti muutusi jälgima ning komisjon, nõukogu ja parlament peavad omavahel suhtlema ja muidugi vajaduse korral veel muudatusi tegema.

Seepärast teen ettepaneku, et 2020. aasta strateegia läbivaatamise ajal ja Euroopa poolaasta raames tehtava töö ajal kasutataks majanduse ja tööhõive koondsuuniseid teatud mõttes juhisena. Kui on mingeid erinevusi, siis peaksime asja käsile võtma ja muudatusi tegema. Kindlasti võib tekkida probleeme. Hiljuti sain teada, et esialgsetes riiklikes reformikavades on tööhõive lubadustest juba mingil määral loobutud ja 75% eesmärgi asemel räägitakse praegu umbes 72% eesmärgist. Siin on ilmselt vaja ümbermõtlemist, et vältida Lissaboni strateegia juhtumit, kus lubasime liiga palju, kuid väga vähe täita. Siiski soovitaksin sätestada mõned aluspõhimõtted.

Nõustun pensionide ja palkade küsimuses. Sekkuda ei tohiks, subsidiaarsuse põhimõtet tuleks austada ja teatud rühmadega, näiteks noored, puudega ja liitpuudega inimesed, on vaja konkreetseid riiklikke lubadusi.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

 
  
MPphoto
 

  Krisztina Morvai (NI).(HU) Austatud juhataja! Olen taas kord sunnitud oma Ungarist kaasparlamendiliikmele küsimuse esitama. Kas pensionide ja palkade puhul tähendab subsidiaarsus seda, et Ungari ja muude postkommunistlike riikide pensionäride ja töötajate pensionid ning palgad on edaspidigi järjekindlalt, pidevalt ja alaliselt vaid murdosa Lääne-Euroopa omadest? Oleks väga kurb, kui me asja nii mõistaksime. Nii see praegu on. Õed teenivad 70 000 forinti kuus ja õpetajad 90 000; pensionäridel on toimetulekuraskused. Kuidas peame sellest aru saama?

 
  
MPphoto
 

  Csaba Őry (PPE).(HU) Ei, austatud Krisztina Morvai, nii ei tule seda mõista, kuid põhimõtteliselt sõltub pensionide küsimus majanduse olukorrast. See sõltub sellest, mida suudame toota, ning vastavalt sellele saame tagada asjakohased pensionid. Selles mõttes on strateegia, mille üle arutame, selline strateegia, mille abil on kavas muuta Euroopa konkurentsivõimeliseks, toimivaks ja edukaks, ning see annab meile võimaluse suurendada pensione isegi riikides, mis seni on vähemsoodsas olukorras. Siiski ei ole võimalik kehtestada ühtseid eeskirju, sest praegu on erinevused väga suured. Ilmselt on ka tulevikus vaja asjale läheneda järk-järgult.

 
  
MPphoto
 

  Elisabeth Morin-Chartier (PPE).(FR) Austatud juhataja! Euroopa 2020. aasta strateegia osana peavad tööhõivesuunised lahendama kolm suurt ülesannet.

Esiteks tulla teadusuuringute, uuenduste ja konkurentsivõime abil välja kriisist, et tagada majanduse tegelik taastumine, mis võimaldab meil saavutada sotsiaalse taastumise. Teiseks asendada terve põlvkonna jagu töötajaid, kes parajasti pensionile jäävad. Kolmandaks olla üleilmastunud majanduses konkurentsivõimeline, vabastades äriühingud mitmest maksukoormast, mis neid kahjustavad ja rõhuvad.

Selles olukorras peame arvestama ühiskonna kolme eriti haavatava elanikkonnarühmaga.

Esiteks noored. Absoluutselt elutähtis on võidelda oskusteta noorte koolist väljalangemise vastu, sest see jätaks nad alatiseks tööelust kõrvale. Noored – sest peame soodustama nende tööellu astumist, mitte pakkuma ainult ajutisi lepinguid või praktikakohti. Peame võitlema noorte tööpuudusega. See on pikaajaline probleem, millel on suur mõju praeguses olukorras, mil kriis on mõjunud neile raskemalt kui teistele. Teine sihtrühm ühiskonnas on naised – naised, kes langevad ajutiste lepingute ohvriks ja kes on alamakstud. Kolmas sihtrühm on vanemad kodanikud, keda peame suutma kauem tööl hoida. Selle saavutamiseks on meil Euroopa tasandi vahendid, eriti Euroopa Sotsiaalfond, ja ma usun, et peame seda hooba kasutama.

 
  
MPphoto
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Peaaegu aasta on möödunud sellest, kui komisjon esitas Euroopa 2020. aasta strateegia. See aeg ei ole olnud Euroopale lihtne. Liikmesriigid võitlevad ikka veel kriisi järelmõjudega. Uue strateegia rakendamise meetmed on tagaplaanile lükatud. Euroopa 2020. aasta strateegia kaugeleulatuvad eesmärgid, sealhulgas saavutada 85% tööhõive määr, vähendada vaesuse ohus olevate inimeste arvu 20% ja suurendada kulutusi teadusele 3%-ni, näivad olevat juba praegu, vähem kui aasta pärast strateegia rakendamise algust, ohus. ELis on tööpuudus praegu 10% juures ja pole näha, et see oluliselt vähenema hakkaks. Tegelikult on olukord just vastupidine; kui eeldada, et Euroopa jätkab kriisist väljumist praeguses aeglases tempos, siis kasvab tööpuudus järgnevatel aastatel veelgi. Vähene tööhõive loob soodsad tingimused vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse levikuks, nagu kinnitatakse ka Eurobaromeetri 2010. aasta juuni ülevaates.

 
  
MPphoto
 

  Enrique Guerrero Salom (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Vaadates 2020. aastani ja kaugemale, on ELil tõeline süsteemne risk kaotada konkurentsivõime suurte majandussektorite tõttu, mis on üha tehnoloogilisemad ja võimsamad.

Me vajame võimet konkureerida: konkureerida selleks, et kasvada; kasvada selleks, et luua töökohti ning luua töökohti selleks, et kaitsta ja hoida meie sotsiaalset mudelit.

Ainuke meie asendamatu ressurss on teadmised, mida peame kasutama uuendusteks, muutustega kohanemiseks ja eelkõige nende muutuste keskel juhtrolli säilitamiseks.

Seepärast peame palju rohkem investeerima ülikoolidesse, meie haridussüsteemi ning meie teadus- ja arendustegevusse, selleks et olla võimsad selles valdkonnas, kus see on võimalik: teadmiste valdkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Riikka Manner (ALDE).(FI) Austatud juhataja, volinik! Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid on head ja kaugeleulatuvad. Oma sõnavõtus sooviksin peamiselt keskenduda sellele, millised on praktilised tegurid, millised on vahendid nende eesmärkide viimiseks rohujuure tasandile – see, mis meil näiteks Lissaboni strateegiaga ebaõnnestus.

Esiteks on meil tõesti vaja kogu Euroopat. Meil on vaja Euroopa piirkondi. Peame suutma teha kindlaks iga piirkonna edutegurid ja oskuste potentsiaali. Saame sellele vajadusele reageerida suuresti ühtekuuluvuspoliitika kaudu. Selleks et suudaksime luua rohkem töökohti, uuenduslikke tegevusi ja eriti praktikast lähtuvaid uuendusi, vajame ühtekuuluvuspoliitikat, mis hõlmab kogu Euroopat, selleks et neid eesmärke piirkondades realiseerida. Loomulikult vajame ka teadus- ja arendustegevuse poliitikat ning selle sektori rahastamist, kuid usun, et põhiküsimus on tulemuslik ühtekuuluvuspoliitika.

 
  
MPphoto
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL).(PT) Austatud juhataja! On vastuvõetamatu, et sotsiaalsed probleemid on ELi poliitikas jätkuvalt vaese sugulase rollis, samuti ka sellise eelarve-, finants- ja konkurentsipoliitika sotsiaalsete tagajärgede süstemaatiline devalveerimine, mis järgib kangekaelselt neoliberaalseid dogmasid, olles ükskõikne peaaegu 25 miljoni töötu inimese suhtes, peaaegu 30 miljoni ebapüsival ja madalalt tasustatud töökohal töötava inimese suhtes ning enam kui 85 miljoni vaesuses elava inimese suhtes, samal ajal kui majanduslike ja finantshuvirühmade kasumid jätkavad kasvamist.

Austatud juhataja! Seepärast edastan siin paljude ühiskondlike organisatsioonide nördimushüüded, mis kajasid hiljuti Euroopa Parlamendis Brüsselis peetud Kodanike Agoraal. See on miljonite töötajate, töötute, naiste ja noorte nördimuse põhjus, kes võitlevad kogu Euroopas sellise poliitika vastu.

On aeg loobuda stabiilsuse ja kasvu paktist, konkurentsivõime paktist ning muudest sellistes paktidest. Inimesi ja töötajaid tuleb austada.

 
  
MPphoto
 

  Oreste Rossi (EFD).(IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Nõustun sellega, et parlamendile tuleb jätta piisavalt aega selleks, et ta saaks välja pakkuda parimad tööhõivepoliitika suunised 2020. aastaks. Sellise kriisi ajal, nagu praegu Euroopas valitseb, ei saa me olla inimeste vajaduste suhtes ükskõiksed. Väga tähtis on aidata perekondi, tööd otsivaid noori ja neid, kes oma karjääri jooksul avastavad end äkki ilma tööta.

Euroopal peab olema julgust teha valikuid, tagades esmalt töö omaenda kodanikele ja seejärel kolmandate riikide kodanikele ja luues kontaktid eri riikide tööhõiveametite vahel, nii et kõik igas riigis teaksid, milliseid töökohti pakutakse.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata piiride kaitsele, selleks et vältida sadade tuhandete sisserändajate kontrollimatut invasiooni, mis ähvardab meie riigid Põhja-Aafrika poliitilise olukorra tõttu üle ujutada. Kolmandate riikide kodanike integratsioon peaks olema lubatud ainult kontrollitud sisserände kaudu ja see peaks olema piiratud töökohtade tegeliku kättesaadavusega, vältides seega majanduskasvu ja sotsiaalhoolekande kulul pingete ja diskrimineerimise tekkimist.

 
  
MPphoto
 

  Franz Obermayr (NI).(DE) Austatud juhataja! Strateegia suhtes on väga erinevaid ootusi. Ajal kui mõned inimesed on veendunud, et see on vaid soe õhk ja et strateegia ei ole väärt paberit, millele see on kirjutatud, näeme väga ohtlikke ja realistlikke stsenaariume, millega peame arvestama – pean siin silmas tööturgude paindlikkuse suurendamise meetmeid. Need toovad Kesk-Euroopasse hordide viisi madala kvalifikatsiooniga odavat tööjõudu ja tulemuseks on palgadumping.

Strateegias sõnastatud eesmärk, et 40% noortest peaks olema kõrgharidus, näib eriti naiivne. Tahaks teada, mis mõte sellel on. Me oleme juba olukorras – räägin siin Itaaliast –, kus akadeemilise haridusega noortele leidub vaevalt sobivaid töökohti ja nad peavad endal odavate töökohtade abil elu sees hoidma. Milleks meil siis tegelikult nii palju akadeemikuid vaja on, kui neile ei ole sobivadi töökohti? On tõsi, et vaja on kõrgemat kvalifikatsiooni, kuid me ei saavuta seda sellega, et lihtsalt riputame 40% elanikkonnast kaela akadeemilise kraadi. See ei ole õige suund.

 
  
MPphoto
 

  Paulo Rangel (PPE).(PT) Austatud juhataja! Tahan öelda, et ajal kui valitseb tõsine riigivõla ja finantsvõla kriis, on ülitähtis panustada majanduskasvu ja majanduskasvu strateegiate kaudu majandusarengusse ning vähem tähtis ei ole ka tööhõivepoliitika rakendamine. Ma usun, et tööhõivepoliitika abil ei lahenda me ainult majanduse, vaid leiame lahendusi ka sotsiaalsetele probleemidele. Seepärast sooviksin pöörduda konkreetse töötajate kategooria poole, keda tuleb Euroopa 2020. aasta strateegias arvesse võtta.

On räägitud noortest – neist räägiti palju just täna hommikul. Siiski on üks töötajate kategooria – väga tähtis põlvkondlik töötajate kategooria –, kuhu kuuluvad need, kes on vanemad kui 50aastased ja seepärast pensionile mineku künnisel. Kui peaksime soovima tõsta pensioniiga ja luua aktiivsemat ühiskonda, peaksime vastu võtma strateegia ebapüsivatel töökohtadel töötajate jaoks ja üle 50aastaste töötajate jaoks, kelle olukord on raske.

 
  
MPphoto
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D).(RO) Austatud juhataja! Euroopa 2020. aasta strateegia peab sillutama teed Euroopa majanduskasvu uuele mudelile, edendades liikmesriikide tasandil kooskõlastatud struktuurireforme. Arvan, et need reformid on hädavajalikud kõigis liikmesriikides, arvestades noorte suurt tööpuudust. Samal ajal peame toetama väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid nende potentsiaali täielikul ärakasutamisel uute töökohtade loomiseks. Majanduskasvu, sotsiaalsete eesmärkide ja vaesusega võitlemise lisamine Euroopa Liidu eesmärkide loetellu on samuti Euroopale tähtis, sest nende eesmärkide saavutamine aitab säilitada Euroopa Liidu majanduslikku sõltumatust.

Ja lõpetuseks usun, et Euroopa 2020. aasta strateegia peab olema Euroopa kodanikele mõistetav, sest nad peavad mõistma, millised kohustused on strateegia rakendamisel kõigil asjaomastel osapooltel, näiteks riiklikel, kohalikel ja piirkondlikel võimuorganitel, kelle jõupingutusi toetab ka Euroopa kodanike panus.

 
  
MPphoto
 

  Jan Kozłowski (PPE).(PL) Austatud juhataja! Tööhõivesuunised on Euroopa poolaasta kontseptsioonis sõnastatud majandusjuhtimise protsessi fundamentaalne mehhanism ja sellisena tuleks neid ka käsitleda. Need suunised on alus, millele rajatakse praegu liikmesriikide riiklikke reformikavasid, ning lõppude lõpuks sõltub just kõigist neist programmidest Euroopa 2020. aasta strateegia edu. Ajakava kohaselt peaks riiklike reformikavade koostamise töö lõppema aprillis. Sooviksin rõhutada, et väga tähtis on kaasata riiklike reformikavade koostamisse liikmesriikide parlamendid ning piirkondlikud ja kohalikud asutused ning siinkohal sooviksin viidata ka Regioonide Komitee arvamusele. Suuniste muutmine praeguses etapis võiks protsessi häirida. Sooviksin juhtida tähelepanu vajadusele integreeritud horisontaalse lähenemisviisi järele Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel. Seepärast sooviksin samuti veel kord juhtida tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika vahendite tähtsusele Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisel.

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Nõukogu neli tööhõivepoliitika suunist peaksid ka 2011. aastal jõusse jääma. Kvalifikatsiooni tõstmise suunised rakenduksid tõenäoliselt nõudmise ja pakkumise põhimõtte kaudu ka riigi sekkumiseta.

Naiste tööhõive suurendamine vajab siiski sellist sekkumist, kuid enne kui me selles suunas edasi liigume, peaksid liikmesriigid tunnustama naiste tööd emadena laste eest hoolitsemisel ja kasu, mida see sisemajanduse kogutoodangule annab. Ärgem andkem tööd neile, kellel seda juba piisavalt on!

Riik peaks seepärast keskenduma vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisele, sest vähesed inimesed suudavad ise vaesuse lõksust pääseda.

 
  
MPphoto
 

  Pervenche Berès, raportöör. (FR) Austatud juhataja, volinik! Võib-olla võiksite president Barrosole öelda, et oleksime soovinud tema kohalolekut arutelul, sest see on esimene arutelu küsimuste üle, mis seonduvad iga-aastase majanduskasvu analüüsiga, mis on selle Euroopa poolaasta nurgakivi, mida ta nii väga soovis ja mille kohta ta usub, et see on Euroopa Liidu kriisist päästmise puhul põhitähtsusega.

Võib-olla võiksite talle ka öelda, et selles olukorras ei ole Euroopa Parlament lihtne partner ja et majanduse juhtimine paketi puhul on vaja, et komisjon pööraks rohkem tähelepanu parlamendi sõnumile.

Lõpuks võiksite talle samuti öelda, et parlament ei kavatse ignoreerida Lissaboni lepingu rakendamist, kogu Lissaboni lepingu ja eriti selle artikli 9 rakendamist, milles nõutakse sotsiaalsete küsimuste muutmist horisontaalseks küsimuseks. Me ootame, et Lissaboni lepingut täies mahus rakendataks. Meile öeldakse pidevalt, et Euroopa Liidu toimimise lepingut on vaja ainult natuke läbi vaadata ja et selle potentsiaal tuleb täielikult ära kasutada. Mis puutub artikli 9 potentsiaali, siis on meil mõnikord mulje, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis ignoreeritakse seda täielikult.

Lõpuks sooviksin teile öelda, mis mulle arutelu lõpul pähe tuli. Meil on mõnikord mulje, et isegi pärast kriisi mõtlevad inimesed Euroopa Komisjonis ikkagi n-ö vanamoodi, uskudes, et kõige tähtsam on reformida tööturgu. Me teame väga hästi, et Euroopa Komisjonis valitseva mõtteviisi kohaselt – teie seda mõtteviisi kahtlemata ei jaga – tähendab tööturu reformidest rääkimine paindlikkusest rääkimist, mitte kaitstud paindlikkusest, vaid lihtsalt paindlikkusest.

Siiski on viimased kümme aastat, isegi enne kriisi, meile õpetanud, et see mõtteviis – see usk, et majanduskasv on kõik, mida on vaja töökohtade loomiseks – ei ole enam piisav. Meie ees seisev tegelik ülesanne on tööhõive: kas meie enda või meie naaberriikide tööhõive.

Kui ma näen aga konkurentsivõimeteemalise arutelu käivitumist, siis ignoreeritakse selles tööhõive prioriteeti ning see teeb mind murelikuks.

 
  
MPphoto
 

  László Andor, komisjoni liige. Austatud juhataja! Sooviksin parlamendiliikmeid tänada väga sisuka, inspireeriva ja motiveeriva arutelu eest! Sooviksin vastata kõigile olulistele küsimustele, mida siin on iga-aastast majanduskasvu analüüsi, Euroopa poolaastat ja Euroopa 2020. aasta strateegiat üldiselt käsitlevate küsimuste või märkuste ja tähelepanekutena tõstatatud.

Kõige tähtsam on omada õiget üldpilti, seda nii dokumentide kui ka Euroopa Liidu majandusliku olukorra kohta. Ebamugav tõde on see, et Euroopa majandus taastub. Juba eelmisel aastal kasvas Euroopa Liidus majandus – kuid mitte kõigis liikmesriikides – ja siit tuleb ebamugava tõe teine pool. Meie majanduse taastumine on väga killustatud eraldatud. Komisjon on olukorda väga põhjalikult uurinud ja vastavalt sellele poliitika välja töötanud.

Peame seda taastumist säilitama ja tugevdama ning võitlema praeguse killustatusega. Seda ei ole siiski võimalik teha, kui ei kõrvaldata majandus- ja rahaliidu kriisis ilmsiks tulnud nõrku kohti, mida me kavatseme teha, arendades edasi Euroopa Liidu majandusliku ja rahandusliku juhtimise struktuuri. Siit algavad probleemid ja võib juhtuda, et kõik ei tunne kohe prioriteete ära.

Meie jaoks on majanduskasv prioriteet ja praeguses etapis on kõik muud poliitikasuunad selle teenistuses. Peame majanduskasvu tugevdama ja muutma selle kindlamaks, kuid selleks on meil vaja suuremat finantsstabiilsust ja selleks omakorda vajame ka eelarve konsolideerimist. Järgnevatel aastatel jääb eelarve konsolideerimine vältimatult päevakorda, selleks et stabiliseerida olukorda ja rakendada järjekindlalt sellist tsüklilist sekkumist, mida liikmesriigid on majanduslanguse vastu varasematel aastatel kasutanud.

Vajame arukat konsolideerimist, mis ei kahjusta nõudlust majandusse ja mis säilitab kogu ELi majanduse terviklikkuse. See on õppetund, mille peame omandama. See peab algama euro stabiliseerimisest. Võiksin siin kasutada ka tugevamaid väljendeid, kuid jäägem selle juurde. Peame stabiliseerima euro ja majandus- ja rahaliidu. Meie kõigi jaoks on ühine õppetund see, et liidu majanduslikku poolt on vaja tugevdada ja tugevdada on vaja Euroopa tasandil poliitika kooskõlastamise majanduslikku poolt.

Lubage mul vaid esitada küsimus ja jätta see vastuseta. Küsimus on selles, kas halduse majandusliku poole tugevdamine saab olla edukas ilma ühiste jõupingutusteta palkade teemal, Euroopa Liidus palkade suuna kooskõlastamise teemal. Kui ma seda ütlen ning kui lisame sellised ettepanekud iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi, siis ei tähenda see et kahtleksime sotsiaaldialoogi tähtsuses – vastupidi. Me oleme kiitnud riike, kus on tugeva sotsiaalpartnerluse traditsioon ja kultuur. Tunnistame, et nad on kriisi all vähem kannatanud ja eriti inimressursside puhul vähem kaotanud. Tööpuudus jäi neis riikides madalamaks. Pooldame sotsiaaldialoogi tugevdamist muudes liikmesriikides, kes kannatasid rohkem ega reageerinud kriisile nii paindlikult kui sellised riigid nagu Saksamaa, Madalmaad või Austria.

Oleme ka Euroopa tasandil sotsiaaldialoogi taset tõstnud. Hiljuti pidasime sotsiaalpartneritega makromajanduslikku dialoogi ja märtsis korraldame uue kolmepoolse ühiskonnateemalise foorumi, et suurendada kooskõlastamist ja dialoogi sotsiaalpartneritega.

Sooviksin väga kategooriliselt ümber lükata väite, et komisjon tegutseb edasi, nagu midagi poleks juhtunud. Eelmisel aastal tegi komisjon mitu kvalitatiivselt uut algatust. Finantsvaldkonna reguleerimine on meie päevakorras väga olulisel kohal. Volinik Barnieri tööd ei tohiks alahinnata.

Euroopa 2020. aasta strateegia osana visandasime Euroopa tasandi tööstuspoliitika uue kontseptsiooni, millest on Euroopa Liidu konkurentsivõimele ja töökohtade jätkusuutlikkusele palju rohkem kasu. Meil on mitu uuenduslikku kava investeeringute suurendamiseks ja neile rahastamise leidmiseks. Volinike rühm on teinud tööd uuenduslike rahastamisvahendite väljatöötamiseks. Esimene näide sellest on kava Euroopa energiavõrkude arendamise toetamiseks. See on absoluutselt vajalik energiaturgude ja selleks vajaliku infrastruktuuri arenguks.

Oleme käivitanud mikrokrediidirahastu. Olen tänulik parlamendile ja nõukogule lõpliku konsensuse eest, mis selle eelmisel aastal võimalikuks tegi. Just eelmisel nädalal olin ma Madalmaades üritusel, kus käivitati esimene ELi toetusega mikrokrediidirahastu, ning neid on veel tulemas, et toetada potentsiaalseid ettevõtjaid, kes enne on võib-olla olnud töötud: naised, kes pärast sünnitust tööturule naasevad, või inimesed, kes on käinud tööl ja sooviksid pärast 50. või isegi 60. eluaastat uue tegevusega alustada.

Kui arutame tööhõivepoliitikat – ja hea näide selle kohta oli see, kui eesistujariik Ungari võõrustas paari nädala eest tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu Gödöllos –, keskendume sellele, kuidas meie eesmärgid võiksid tööhõivet toetada, kuid ka kõige raksemas olukorras olevatele rühmadele. Siinkohal mainiksin eriti noori.

Mõnes liikmesriigis on noorte tööpuudus võtnud väga ootamatud mõõtmed. Ka siin peame arvestama mitmekesisusega. Õnneks on mõned liikmesriigid, kus noorte tööpuudus on madal, kuid Euroopa keskmine on liiga kõrge. Mõnes liikmesriigis, nagu Hispaania ja Balti riigid, on see ohtlikult kõrge. Valitsuste tähelepanu on sellele juhitud ja vaja läheb eri poliitikavaldkondade kompleksi alates haridusest ja tööturuteenustest kuni muude meetmeteni. Noored ei ole aga ainus probleemne rühm. On tõsi, et peame rohkem ära tegema ka vanemate töötajate tööhõive puhul. Seetõttu kuulutasime 2012. aasta Euroopa aktiivse vananemise aastaks.

Mis puudutab tööhõivesuunistega seotud institutsioonilisi küsimusi – mis, ma usun jäävad meie tähelepanu keskmesse ja millest me ka sisuliselt juhindume –, siis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 kohaselt on Euroopa Parlamendil siin selge roll. Tööhõivesuuniseid tuleb uuendada. Sellega kinnitatakse, et tahame, et nad kehtiksid kuni 2014. aastani; neid ei tohiks palju muuta; samuti ei peaks iga-aastane majanduskasvu analüüs neid tühistama. Suunised annavad pikaajalise suuna, samal ajal kui majanduskasvu analüüside aine puudutab konkreetset aastat. Muidugi on aga tõsi, et riiklike reformikavade koostamine on ülitähtis ja et komisjon võtab seda Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis väga tõsiselt. Parlament on mitmel viisil aruteludesse kaasatud. Peaksin siinkohal juhtima tähelepanu mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatele läbirääkimistele. Ka ELi eelarves peavad kajastuma 2020. aasta prioriteedid ja me kavatseme hoida parlamenti kursis riiklike reformikavade koostamisega vastavalt sellele, kuidas riigispetsiifilisi soovitusi välja töötatakse.

On selge, et praeguses varases etapis tuntakse Euroopa 2020. aasta strateegia tuleviku pärast muret. Teatud mõttes jälitab Euroopa 2020. aasta strateegiat üks kummitus: Lissaboni strateegia. Mul on mitmel korral olnud võimalus parlamendis selgitada, miks me usume, et praegu on meil tänu paremini fokusseeritud eesmärkide süsteemile ning tänu fokusseeritumale aruandluse ja rakendamise süsteemile palju suurem võimalus tagada Euroopa 2020. aasta strateegia edu.

Ainult komisjon saab tagada nende algatuste kooskõla. Oleme õhku visanud mitu palli: Euroopa 2020. aasta strateegia, majandusjuhtimine, ühtne turg ja ühtekuuluvuspoliitika. Peame nüüd tagama, et majanduspoliitika teostamise käigus neist ükski maha ei kukuks. Ükski neist ei tohi selle käigus katki minna. Kõik vajavad väga jõulist tegutsemist, tagades kõigi 27 liikmesriigi kaasamise. Komisjon on loomulikult vastu kahekiiruselise Euroopa kontseptsioonile. Peame tagama, et praegu toimuv majanduse killustatud taastumine ei too järgneval perioodil kaasa poliitilist killustumist.

 
  
MPphoto
 

  János Martonyi, nõukogu eesistuja. Austatud juhataja! Esiteks sooviksin tänada kõiki väga asjaliku ja kasuliku arutelu eest! Samuti sooviksin eraldi tänada Pervenche Perezit suurepärase raporti ja väga oluliste tähelepanekute ja kriitika eest!

Nagu ütles Danuta Hübner, võib meil olla reaalsusest erinev arusaam, nii kriisi kui ka majanduse taastumise teemal, kuid ma usun, et me kõik nõustume ühe asjaga: keegi ei ole huvitatud majanduse taastumisest ilma tööhõive taastumiseta. Me kõik püüdleme eelarve konsolideerimise ning majanduskasvu ja töökohtade loomise tasakaalu poole. Tegelikult peaksid eelarvedistsipliin ja kasvav tööhõive käima käsikäes.

Üldisemalt öeldes teame kõik, et nüüd on meil olemas kõikehõlmav lähenemisviis, kõikehõlmav nn pakett või – nagu mõned ütlevad – Gesamtpaket, mille põhipunkte volinik Andor juba tutvustas. Mis puutub eesistujariiki, siis sooviksin lihtsalt uuesti rõhutada, et peame keskenduma paketi kahele kõige tähtsamale punktile. Üks neist on kindlasti Euroopa poolaasta rakendamine ja kohaldamine. See on esimene kord, see on esimene üritus. See hakkab tugevalt mõjutama kogu Euroopa integratsiooni protsessi edasist arengut.

Tahaksin põgusalt puudutada kaht teemat. Esiteks on meil väga tihe graafik, mistõttu peavad kõik tähtaegadest kinni pidama ja peame pealkirjades sõnastatud eesmärgid saavutama. Peame tegema kõikvõimalikud jõupingutused, et tagada konkreetsete liikmesriikide panuse kaudu üldiste eesmärkide saavutamine, seda nii tööhõive, innovatsiooni kui ka energeetika valdkonnas.

Energeetika teemal lubage mul vaid märkida, et 4. veebruaril toimus väga edukas Euroopa Ülemkogu kohtumine. Meist paljude arvates tähendas see mõningast läbimurret nii integreeritud energiaturu loomise kui ka energiatõhususe puhul. Samuti võeti vastu tähtsad otsused ühise energiapoliitika välisaspektide kohta.

Viimaseks sooviksin peatuda sama tähtsal vaesusega võitlemise, sotsiaalse kaasatuse eest võitlemise teemal. Sel puhul sooviksin teid tänada romade kaasamisele pühendatud resolutsiooni eest, mille te äsja vastu võtsite! Sooviksin pöörduda eriliste tänusõnade ja õnnitlustega Lívia Járóka poole, kellel oli otsustav roll raporti koostamisel ja samuti selle ülitähtsa resolutsiooni vastuvõtmisel, mis on meile väga suureks abiks, kui koostame ja lõpetame romade kaasamise Euroopa raamstrateegiat.

Teine punkt, millele soovime pühenduda, on kuus õigusakti. Siinkohas sooviksin Sylvie Goulardile kinnitada, et me ei soovi parlamenti ainult kuulata. Tegelikult soovime ja peame saavutama parlamendiga kokkuleppe tavapärase õigusloome protsessi tingimustel. Peame tegema kõik, mis võimalik, et seda protsessi kiirendada ja see Ungari eesistumise ajal edukalt lõpetada.

Ma ei soovi laskuda kõikehõlmava paketi muudesse üksikasjadesse. Sooviksin rõhutada ainult seda, et nõukogu soovib ühenduse meetodit täielikult austada. Meil ei ole selle kohta mingeid eriarvamusi. Nagu oleme varem korduvalt öelnud, muutis Lissaboni leping paljusid asju. Toimusid suured volituste muutused. Me kõik teame, millised need olid. Lissaboni leping ei muutnud siiski Euroopa ülesehituse keset, milleks on ühenduse meetod. Kavatseme seda rangelt järgida. Muidugi peame alati järgima aluslepingut. Sooviksin lihtsalt osutada asjaolule, et kui loete hoolikalt Euroopa Ülemkogu 4. veebruari järeldusi, siis näete, et nende kohaselt peab kõik olema kooskõlas aluslepinguga.

Teen nüüd väga kiiresti veel viimase tähelepaneku. See puudutab raha. Nagu osutas Lena Ek, vajab poliitika raha ja rahastamist. Olen kahe käega poolt, aga teame väga hästi, et liikmesriikide lähenemisviisid on erinevad. Praegu sooviksin lihtsalt eesistujariigi vaatepunktist rõhutada üht: meie soe soovitus on see, et kõigepealt arutame teemat ja seejärel arutame arve, raha ja ressursse. Sellest tuleb pikk arutelu. Meil hakkavad olema väga kasulikud suunavad arutelud ühtekuuluvuspoliitika, energiapoliitika, põllumajanduse, jne üle, kuid – nagu mõnikord öeldakse –

(FR) Vankrit ei tuleks rakendada hobuse ette.

Kokkuvõttes sooviksime seega kindlasti osaleda kõigis neis aruteludes ja jõuda seejärel tegeliku aruteluni, lõpliku aruteluni ressursside üle. Sooviksin veel kord teid kõiki kiita ja tänada väga suuniste eest!

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut Euroopa 2020. aasta strateegia kohta ja ühe resolutsiooni ettepaneku liikmesriikide tööhõivepoliitika kohta(1), mis esitati kodukorra artikli 110 lõikel 2 kohaselt.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme, neljapäeval, 17. veebruaril kell 12.00.

 
  
MPphoto
 

  Jean-Pierre Audy (PPE).(FR) Austatud juhataja! Minister viitas täiesti õigustatult aluslepingu asutamisele ja tuletas meelde, et 4. veebruaril toimus Euroopa Ülemkogu kohtumine. Sooviksin Euroopa Liidu lepingu artikli 15 alusel teada, millal tuleb Euroopa Ülemkogu eesistuja ja annab Euroopa Parlamendile 4. veebruari Euroopa Ülemkogul toimunust aru, sest ma ei usu, et ta tuleb selle osaistungjärgu ajal.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. (FR) Oleme teie küsimuse teadmiseks võtnud. Suur tänu teile!

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) Kinnitan veel kord, kui tähtis on võimalikult kiiresti välja töötada algatuse „Noorte liikuvus” kõik tehnilised aspektid. Ülitähtis on, et rohkem kui 100 miljonil Euroopa Liidu noorel oleksid vajalikud ressursid ja asjakohased vahendid selleks, et aidata kaasa 2020. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Mul on hea meel, et elukestva õppe programmis ja noorte kaasamises sellesse programmi on põhimõtteliselt kokku lepitud, et edendada arukat jätkusuutlikku majanduskasvu ja tagada tulevaste täiskasvanute tervislik elu.

Kvaliteetse kõrghariduse andmine ning noorte uurimis- ja arendustegevuses osalemise soodustamine võivad tagada majandusliku konkurentsivõime suurendamisele suunatud jõupingutuste edu. Arvestades noorte loomingulist potentsiaali, saab välja töötada uusi meetmeid. Lisaks sellele olen arvamusel, et lisaks kvaliteetsele koolitusele tööhõivevõimaluste pakkumine võib tuntavalt suurendada tööturul osalemise saavutamise tõenäosust. Seepärast on vaja võimalikult kiiresti töötada välja selle algatuse tehnilised üksikasjad, et oleks võimalik alustada meetmetega, millega kasutada täielikult ära aasta, mis on kuulutatud Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Inimkapitali kvaliteet on Euroopa 2020. aasta strateegia edu seisukohalt otsustava tähtsusega. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõte on kutsehariduse ja koolitussüsteemis kesksel kohal. See on paratamatu nõue selleks, et naised saaksid pikaajaliselt vastavalt tööturu nõuetele erialaselt areneda, et paremini kasutada nende potentsiaali ja suurendada naiste tööhõivet, eriti traditsioonilistel meeste erialadel, vähese süsihappegaasi heitkogustega majandusharudes ja juhtivatel töökohtadel. Kutsun üles kohandama kutseharidust ja koolitust naiste vajadustega ning naisi rohkem sellises hariduses ja koolituses osalema. Praegu ei arvestata neis naiste erinevate vajaduste ega naiste majandusliku ja sotsiaalse olukorraga. See tähendab, et naistel on meestega võrreldes palju raskem tööle tagasi pöörduda või tööturule siseneda.

Tulemuslikuks toimimiseks peab naiste kutsehariduse ja koolitussüsteem olema kõikehõlmav või teisiti öeldes peab see arvestama naiste kogemust, vanust ja naiste mitmemõõtmelisi vajadusi hariduse suhtes, sealhulgas näiteks puudega naiste, eakate naiste, vaesuses elavate naiste ja naissoost sisserändajate konkreetseid vajadusi. Paindlik jõukohase hinnaga juurdepääs kvaliteetsele koolitusele peaks olema prioriteet. Samuti peaks oluline roll olema tööandjatele mõeldud stiimulitel, mis võimaldaksid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning kodus töötavatele naistele kursusi korraldada. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks on vaja siduda kutseharidus tihedamalt tööturu nõuetega, et luua naistele uusi koolitusvõimalusi teaduse, matemaatika ja tehnoloogia valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Euroopa 2020. aasta strateegia peaks aitama Euroopal kriisist taastuda ja sellest tugevamana väljuda, kasutades selleks töökohtade loomist ning arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, mis tugineb ELi viiele peamisele tööhõive edendamise eesmärgile. Tugev sotsiaalkaitse süsteem, investeeringud aktiivsesse tööturupoliitikasse ja kõigile haridusvõimaluste pakkumisse on tööpuuduse vähendamisel ja pikaajalise tõrjutuse vältimisel eriti olulised. Kaitstud paindlikkust ei saa kohaldada sellistes liikmesriikides nagu Rumeenia, kus eelarvepiirangute ja makromajanduse tasakaalunihete tõttu on vähe võimalusi sotsiaalkaitse süsteemide tugevdamiseks. Arvan, et tööturu killustatuse vähendamine tuleb saavutada ükskõik millist tüüpi töölepingute alusel töötavatele töötajatele piisava turvalisuse tagamisega. Mis tahes tööturu reforme tuleb rakendada ulatusliku sotsiaalse konsensuse alusel, mis on saavutatud liikmesriikide ja ELi tasandil sotsiaalpartneritega sõlmitud kokkulepetega. Selleks et saavutada naiste ja meeste vaheline palgalõhe vähendamine 1% aastas ning saavutada 2020. aastaks 10% vähendamise eesmärk, on vaja seadusandlikku tegevuskava. Euroopa 2020. aasta strateegias peaks sisalduma ELi naiste vaesuse vähendamise eesmärk, sest 17% naisi, enamasti üksikemad, sisserändajad ja vanemad naised, elab vaesuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa 2020. aasta strateegiat peab toetama 2014.–2020. aasta finantsraamistik. Transport, energeetika ja side on Euroopa majanduse selgroog. Investeeringud nendesse valdkondadesse loovad töökohti ning kindlustavad majandusliku ja sotsiaalse arengu. Liidu tööstuspoliitika on Euroopa 2020. aasta strateegias põhitähtsusega. Tööstussektori majanduskasv ja töökohtade loomine kogu ELis tagavad Euroopa Liidu ülemaailmse konkurentsivõime.

Viimastel kümnenditel on tööstuslik tootmine kolinud kolmandatesse riikidesse, kus on madalad tootmiskulud. Selle põhjuseks on Euroopa äriühingute kasumijaht ELi töökohtade kadumise arvel. Euroopa 2020. aasta strateegias on teisena tähtis tugeva ühtekuuluvuspoliitika olemasolu, mida asjakohaselt rahastataks ja mis hõlmaks kõiki Euroopa piirkondi. See horisontaalne lähenemisviis on Euroopa 2020. aasta strateegia raamistikus välja pakutud eesmärkide saavutamise eeltingimus, samuti sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamise eeltingimus. Üks näide selle kohta on ELi Doonau piirkonna strateegia, mis suurendab piirkonna jõukust, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning samuti tagab piirkonnas turvalisuse. Arvestades, et Euroopa kodanike põhimure on endiselt seotud töökohtade püsimisega, arvan, et Euroopa 2020. aasta strateegia on edukas ainult siis, kui sotsiaalne Euroopa muutub tegelikkuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédéric Daerden (S&D), kirjalikult. – (FR) Euroopa 2020. aasta strateegia on väga põhjalik, eriti tööhõive valdkonnas, ning tööhõivesuuniste rakendamine on üks selle edu teguritest. Strateegia eesmärgid on fundamentaalse tähtsusega, eriti mis puudutab pensionide rahastamise võimalusi ja heaolul põhineva Euroopa sotsiaalse mudeli loomist. Angela Merkel ja Nicolas Sarkozy on oma ettepanekutega kahtluse alla seadnud punktid, mis võiksid olla selle sotsiaalse mudeli aluseks. Tegelikult hõlmavad konkurentsivõime paktis sisalduvad ettepanekud palkade automaatsest inflatsiooniga indekseerimisest loobumist. Põhjenduseks on see, et selline samm suurendab konkurentsivõimet ja sellega ka tööhõivet. Mitte miski ei näita, et see automaatselt nii oleks. Automaatse indekseerimise kaotamine võib teatud olukorras isegi kaasa tuua sündmused, mis suurendavad inflatsiooni, ja seda ei taha keegi. On palju muid meetmeid, mille kaudu on võimalik üritada tööhõivet suurendada, näiteks strateegilised investeeringud või tuleviku majandusharudele vajalik koolitus. Palkade ja sotsiaaltoetuste indekseerimine on vahend, mida mõned riigid on rakendanud selleks, et vähendada töötajate vaesuse ohtu, mis on Euroopas üha enam levinud nähtus. Seepärast annab see võimaluse saavutada veel üks liidu 2020. aasta eesmärk: vaeste arvu vähendamine 20 miljoni inimese võrra.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Praegu selguvad Euroopa 2020. aasta strateegia tegelikud eesmärgid. Viimane Euroopa Ülemkogu kinnitas seda. Selle motivaatoriks on suurem liberaliseerimine; turumehhanismide laiendamine uutesse valdkondadesse; tööturu paindlikkus ning seninägematud rünnakud palkade ja sotsiaalsete õiguste vastu. Esitatud on nende eesmärkide saavutamise vahendid: nn majandusjuhtimine ja hiljutine Prantsuse-Saksa konkurentsivõime pakt. Praktikas tahavad nad veelgi laiemalt levitada ja muuta pealesurutud reegliks selle, mida Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond rakendavad mitmetes liikmesriikides abiplaanide väärastunud nime all tuntud kavade raames ja millel on katastroofilised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. Kavandatavate meetmete rakendamine jätab varju sellistes riikides nagu Portugal valitseva raske majandusliku ja sotsiaalse olukorra tegelikud põhjused. Mis veelgi halvem, sellel oleks nendele riikidele ja nende kodanike olukorrale eriti rasked tagajärjed. Euroopa töötajate ja kodanike õigused on väga suures ohus, mis on peaaegu revanšistlik ristisõda tööga seotud ja sotsiaalsete õiguste vastu. Selle eesmärk on nende õiguste lagundamine palkade vähendamise, pensioniea tõstmise ja ELis tööjõu vaba liikumise piirangute kaotamise kaudu. See võib kaasa tuua ELi tööjõu devalveerumise ja tööseaduste veelgi suurema paindlikkuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Danuta Jazłowiecka (PPE), kirjalikult.(PL) Uue Euroopa 2020. aasta strateegia vastuvõtmisest on möödunud aasta ja aeg on teha esimesed järeldused. Strateegia võeti vastu teatud kahtlustega, mis oli mõistetav, arvestades Lissaboni strateegia täielikku läbikukkumist. Paljud kommentaatorid ennustasid, et ka see jääb vaid tühjaks dokumendiks, mis on täidetud eesmärkidega, mille õilsus vastab nende ebarealistlikkusele. Mitte keegi meist ei saa olla unustanud Lissaboni strateegia põhieesmärki, nimelt et 2010. aastaks oleks liidu majandus maailmas kõige konkurentsivõimelisem. Milline on olukord praegu? Suur majanduskriis ja euroala eelarvekriisid on sundinud liitu võitlema pigem ellujäämise kui maailma majandusliidri positsiooni eest.

Kas Euroopa 2020. aasta strateegia on samuti määratud läbikukkumisele? Meil on põhjust seda uskuda. Selle asemel et mõelda, kuidas luua teadmiste- ja uuendustepõhist majandust või kuidas vähendada sotsiaalset tõrjutust, arutame rahastamispiiranguid ühenduse eelarves. Järjest selgemaks saab, et tegelikult puudub poliitiline tahe komisjoni poolt esitatud strateegia täitmiseks. Näib et taas kord on liidu pikaajalise arengu visiooni ähmastanud päevaprobleemid. Selleks et ühendus saaks säilitada oma koha maailma majanduses, saaks võistelda mitte ainult USA ja Hiina, vaid ka Brasiilia ja Indiaga, tuleb seada pikaajalised eesmärgid ja järjekindlalt nende suunas liikuda. Meil juba on plaan; nüüd peame lihtsalt tagama, et seda järjekindlalt rakendatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ádám Kósa (PPE), kirjalikult. – (HU) Euroopa 2020. aasta strateegia ei osutanud selle sõnastamise ajal mitte ainult Lissaboni strateegiast kaugemale, vaid seda tuli selgesõnaliselt kohandada uue kriisiperioodiga; veelgi enam, nüüd tuleb selles arvestada ka majandusjuhtimise ja euro päästmise ajajärku. Uued liikmesriigid peavad tagama, et neil säilib piisav manööverdamisruum ja konkurentsivõime süvenevate struktuuriliste ja tööhõiveprobleemide lahendamiseks, mis neil on säilinud pärast Ida-Euroopa režiimide muutust. Minevikus tehtud valed otsused ja ränk halduslik hooletus sunnivad meid pöörama tähelepanu ka perekondade olukorrale: tööturg ei koosne ainult tööandjatest ja töötajatest, vaid ka mitut põlvkonda hõlmavatest perekondadest, kus on säilinud rohkem või vähem lähedased suhted. Perekonnad ei ole mitte ainult ühiskonna vundament, vaid ka selle tuleviku alus. Põlvkondade tihedam koostöö võib juba iseenesest tööhõivet märkimisväärselt suurendada (näiteks noorte emade töö, puudega inimeste toetamine töö leidmisel, vanurite aktiivsuse säilitamine, ka kodanikuühiskonna sektoris) ja ka ühine planeerimine (näiteks elamispinnaga seotud olukord) võib aidata ära hoida üksikisikute ja perekondade võlakriise ning pankrotte, mis suurte osamaksete tõttu on piisavad, et sundida perekondi varimajanduses osalema. Senine maailmavaade ei ole enam otstarbekas. Kui vanadest lahendustest enam ei piisa, siis on vaja uusi lähenemisviise ja ka Euroopa Liit peab seda mõistma. Ka EL peab kasutama lahendusi, mis praegu näivad ebatavalised.

 
  
MPphoto
 
 

  Zita Gurmai (S&D), kirjalikult. – Euroopa 2020. aasta strateegia on üks tähtsamaid projekte, mida me kunagi loonud oleme, kuid siiski pole selle edu tagatud. Peaksime kõikidesse eesmärkidesse, juhtalgatustesse ja riiklikesse reformidesse lülitama soolise võrdõiguslikkuse aspekti – ja naistega tuleks arvestada kõigis poliitikavaldkondades. Avatud kooskõlastusmeetod on ühiste eesmärkide saavutamiseks nõrk vahend, mistõttu saavutatakse tulemusi ainult siis, kui leidub tõelist pühendumust!

Euroopa 2020. aasta strateegia tööhõivega seotud eesmärkides nõutakse naiste tööhõive suurendamist. Kindlasti on vajalik töö- ja pereelu sobitamine ning sooliste stereotüüpide kaotamine tööturul. Peame kaasama rohkem naisi kutseõppesse, teadus- ja haridusvaldkondadesse, mida seni on peetud n-ö meeste aladeks. Peame lõpetama soolise segregatsiooni tööturul, eriti mis puudutab uusi keskkonnahoidlikke töökohti.

Naiste täielik tööturule kaasamine on ka viis demograafilise kriisi ületamiseks. Kui pakume turvalist ja väärikat tööd, võimalusi töö- ja pereelu sobitamiseks ning kui suudame mehed rohkem majapidamistöödesse kaasata, siis näitavad kõik uuringud, et naiste soov lapsi saada suureneb.

 
  
MPphoto
 
 

  Lena Kolarska-Bobińska (PPE), kirjalikult. – Euroopa 2020. aasta strateegia käsitleb majanduskasvu ja tööhõivet. Peame meeles pidama, et arukas energiasüsteem on meie tulevik nii keskkonna kui ka tööhõive mõttes. Selline süsteem lubaks meil majanduskasvu energiatarbimisest lahti siduda. Kui see juhtub, siis suudame toota rohkem sama või väiksema energiatarbimise juures ning luua tuhandeid töökohti, mida ei saa väljast sisse osta. Peame tagama, et arukas energeetika ei jääks unistuseks. Praegu ehitame Euroopas tervet uut energeetika infrastruktuuri. Peame tagama, et see vähendab Lääne- ja Kesk-Euroopa vahelist lõhet jätkusuutlike töökohtade suhtes. Kahekiiruselise Euroopa teke energeetika valdkonnas ei lahenda kütteostuvõimetuse või ebatõhususe probleemi. Peaksime aitama mahajäänud piirkondi, isegi kui see praeguses majanduslikus olukorras lihtne ei ole. Vajame arukat energiasüsteemi kõigile Euroopa kodanikele korraga. Peame hoiduma süsteemi tükkhaaval uuendamisest, mille puhul mõnede kodanikeni jõuab tulevik alles 50 aastat pärast teisi. Lihtsamalt öeldes vajame arukaid energeetikasektori töökohti kõigile eurooplastele, mitte ainult neile, kes oleksid need ka ilma Euroopata saanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Kohe pärast Läti ühinemist ELiga otsustas Läti valitsus, et ELi rahaliste vahendite jaotamise mõttes piisab, kui kuulutada Läti üheks piirkonnaks. (Poola on jagatud 16 piirkonnaks.)

Selle tulemusena on üks neljast Läti regioonist – Latgale – kõige vähem kaitstud. Rahaliste vahendite kohaldamine Latgales on mitu korda vähem tõhus kui Lätis tervikuna. See olukord kajastub ka Latgale’ tööturul. Tööpuuduse määr Läti pealinnas (Riia) on 8–9%, Latgales on see 20–25%. Euroopa tööhõive programmid on kättesaamatud näiteks selliste linnade elanikele nagu Livani, Preili, Kraslava, Ludza, Aglona ja Dagda.

Selle asemel et lahendada Latgales tootmise organiseerimise ja stimuleerimise küsimus, tõstab Läti valitsus pidevalt makse, mis toob kaasa väikeste ja keskmise suurusega äriühingute pankrotilaine. Sotsiaalsete pingete vältimiseks antakse Latgale elanikele 100 latti kuus justkui altkäemaksu.

See Läti valitsuse üldine poliitika on viinud üle 150 000 töötaja väljarändeni. Kutsun Euroopa Komisjoni üles kiiresti olukorda sekkuma! Tuleb koostada tööhõive raamistik ELi äärepoolsete piirkondade, nagu Latgale, jaoks.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Gianni PITTELLA
asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on hääletused.

(Hääletuste tulemused: vt protokoll)

 
  

(1)Vt protokoll

Viimane päevakajastamine: 30. juuni 2011Õigusalane teave