Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/0075(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0034/2011

Esitatud tekstid :

A7-0034/2011

Arutelud :

PV 16/02/2011 - 14
CRE 16/02/2011 - 14

Hääletused :

PV 17/02/2011 - 6.3
CRE 17/02/2011 - 6.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0063

Istungi stenogramm
Kolmapäev, 16. veebruar 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

14. ELi ja Korea Vabariigi vabakaubandusleping (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on Robert Sturdy rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel esitatud soovitus (A7-0034/2011) vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel (08505/2010 – C7-0320/2010 – 2010/0075(NLE)).

 
  
MPphoto
 

  Robert Sturdy, raportöör. Austatud juhataja! See vabakaubandusleping on esimene uue põlvkonna kaubanduslepingutest, millele pandi algus 2007. aastal üleilmse Euroopa algatuse raames. Üleilmne majandus, ebastabiilsus ning stagneerunud mitmepoolne süsteem on suurendanud vajadust ja püüdlusi kahepoolsete suhete loomise järele. See on esimene vabakaubandusleping, millega parlament rakendab oma uusi täiendatud volitusi, mis saadi Lissaboni lepinguga.

Selle vabakaubanduslepingu eesmärk on pakkuda väga erinevates majandussektorites tegutsevatele ELi ettevõtetele laiaulatuslikku ning kõikehõlmavat juurdepääsu Lõuna-Korea turule läbi hulga pretsedenditute tariifiliberaliseerimiste. See tagab WTO-plus distsipliinid näiteks geograafiliste näitajate, valitsuse hangete, riigiabi suurema läbipaistvuse ning intellektuaalomandiõiguste tugeva jõustamise puhul ning sisaldab väga olulist peatükki kestliku arengu kohta.

Kuigi need paljud eelised on viivitamatud ning silmatorkavad, on mul siiski kõige parem meel asjaolu üle, et vabakaubanduslepingul on tõhus kahepoolne kaitsemehhanism, mis lubab ELil taastada enamsoodustusrežiimi tollitariifid, juhul kui see konkreetne vabakaubandusleping põhjustas või võib põhjustada suurt kahju ELi sisetööstusele. See on ettevaatusabinõu, mille fookuses on just Euroopa tundlike sektorite, sealhulgas autotööstus, tarbijaelektroonika ja tekstiil, probleemid ning see tagab neile väärilise kaitse. Siinkohal tänan Pablo Zalba Bidegaini töö eest, mida ta selle lepingu spetsiifilise osa jaoks ära tegi!

Lõuna-Korea turg pakub ELi kaupadele ja teenustele märkimisväärseid uusi võimalusi. See turg on senini kõrgete tariifide ning kulukate mittetariifsete tõkete tõttu suhteliselt suletud olnud. Vabakaubanduslepinguga kaob kiiresti igal aastal kogutud ELi ekspordimaks, mille väärtus on 1,6 miljardit eurot. Tööstus- ja põllumajandustooteid eksportivad ELi ettevõtted saavad toetust, viivitamatud säästud kemikaalide pealt – umbes 175 miljonit eurot –, ravimite pealt, autode varuosade, tööstusseadmete ja paljude teiste asjade pealt. Samuti tasub märkimist, et need arvud saavad tõenäoliselt olema suuremad, kuna kaubavahetus on kasvanud. Korea on hetkel ELi talunikele üks väärtuslikemaid üleilmseid eksporditurge, kuhu müüakse igal aastal üle miljardi euro väärtuses. See vabakaubandusleping liberaliseerib peaaegu kogu ELi põllumajandusekspordi.

Eksport on seega oluline ELi kasvu allikas. Need aitavad kaasa Euroopa ettevõtete rikkusele ja tööhõivele ning nende ettevõtete töötajad on olulisimad tegurid ELi majanduse taastumise stimuleerimisel. Komisjon ning Euroopa Autoassotsiatsioon tegid selle lepingu saamiseks tihedat koostööd.

Maailm vaatab, kuidas EL rajab teed kaubanduse ning majandussuhete parandamiseks. Seda protsessi jälgivad partnerid igast maailmanurgast. Olen alati väitnud, et kaubandus on tõeline viis arengu saavutamiseks. Kaotades kaubandustõkkeid ning ehitades uusi sildu, loome uusi võimalusi. Just see vabakaubandusleping pakub uut lähenemisviisi! See on Doha kõrval täiendavaks Euroopa taastumise ja kasvu mootoriks ning Euroopa Parlament mängib üleilmse kaubanduspoliitika määratlemisel väga olulist rolli.

Nüüd soovin tänada Ignaciot komisjonist! Üks majandusteadlastest, Ignacio, ütles, et see on tõenäoliselt parim kaubandusleping, milles mõlemad osapooled oleksid eales suutnud kokku leppida. Ma kutsun kõiki fraktsioone protektsionismi kõrvale heitma ning seda lepingut toetama!

 
  
MPphoto
 

  Karel De Gucht, komisjoni liige. Austatud juhataja! Tänan austatud parlamendiliikmeid kõikide pingutuste eest, mida parlament üldiselt ning rahvusvahelise kaubanduse komisjon spetsiifiliselt tegi, et ELi-Korea vabakaubanduslepingut kiirelt hinnata ja loodan, et ka ratifitseerida! Selle menetluse kaudu saab see leping jõustuda.

See keeruline ülesanne koosnes kahest olulisest protsessist: Korea kaitsemääruse läbirääkimiste lõpetamine, ELi ja Korea vabakaubanduslepingu kahepoolse kaitseklausli kohaldamine ja sellele lepingule nõusoleku saamise ettevalmistamine.

Mul on hea meel nõukogu ja parlamendi esimese lugemise kaitsemääruse kokkuleppe üle. Tehtud töö pole mitte ainult kindlustanud õigusakti, mis pakub ELi tööstusele piisavalt kaitset, vaid lisaks kinnitas see ka parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühise panuse tõhusas seaduste tegemises. Tegemist on ka esimese kaubandustoimikuga, mille puhul parlament tegutses Lissaboni lepingu alusel kaasseadusandjana. Parlamendi osaluse tulemus on tõesti muljetavaldav.

Ma ei hakka uuesti loendama eeliseid, mis peaksid ELi ja Korea vabakaubanduslepinguga ELi majandusele kaasnema. Minevikus oleme nende üle põhjalikult arutlenud ning Robert Sturdy võttis need just kokku. Pigem teen ühe väikese kõrvalepõike, et paigutada Koreaga sõlmitud leping ELi kaubanduspoliitika tuleviku laiemasse perspektiivi, nagu kirjeldatud komisjoni 2010. aasta 9. novembri teatises, ning võtan meie poliitiliste suuniste põhiseisukohad lühidalt kokku.

Esiteks jätkame WTO mitmepoolse kanali eelistamist parima viisina majanduse liberaliseerimiseks ning üleilmse majanduse korraldamise reeglite kehtestamiseks. Hoolimata tagasilöökidest ning 2008. aasta keskpaigas tekkinud ning senini kestvast ummikust, jätkame aktiivselt Doha arenguläbirääkimiste lõpetamist, mis on nüüdseks kestnud kümme aastat. Lepingu kinnihoidmisest on endiselt väga palju kasu nii majanduslike eeliste pärast kui ka WTO edasise arenemise huvides. Seetõttu kutsusin omal algatusel Davosesse kokku maailma seitsme kõige olulisema kaubandusriigi kaubandusministrid, et arutleda väga konkreetselt selle üle, kuidas saaksime nüüd jätkata ja jõuda lõppfaasi pärast seda, kui G20 on andnud Söulis tõuke. Ma arvan, et meie kohtumine oli edukas ning vanemametnikud teevad nüüd intensiivselt tööd, püüdes suvel poliitilist läbimurret saavutada.

Nagu ütlesime aga novembris, ei ole kakspoolsus ja mitmepoolsus vastandid. Võib tõesti olla nii, et liberaliseerimine suurendab liberaliseerimist. Oleme sõlminud selliseid kahepoolseid kaubanduslepinguid, mis loovad tõelist väärtust võrreldes WTO kaudu saavutatavaga, ning jätkame sellist tegutsemist, kuna mitmepoolsuse edenemise tempo on vältimatult aeglane. See on olnud ja on Koreaga vabakaubanduslepingu sõlmimisel meie põhimotivatsioon.

Kordan täna komisjoni lubadusi Euroopa Parlamendile, mida ta andis Korea kaitsemääruse ning ELi-Korea vabakaubanduslepingu rakendamise puhul.

Nagu kaitsemääruses sätestatud, „esitab komisjon kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ELi-Korea vabakaubanduslepingu rakendamise kohta ning on valmis arutama Euroopa Parlamendi vastutava komisjoniga lepingu rakendamisest tulenevaid mis tahes küsimusi”.

„Komisjon jälgib tähelepanelikult, kuidas Korea täidab endale võetud kohustusi seadusandlikes küsimustes, sealhulgas eelkõige kohustusi, mis on seotud autotööstuse tehniliste eeskirjadega. See jälgimine hõlmab mittetariifsete tõkete kõiki tahke ning kõik tulemused dokumenteeritakse ja neist antakse aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

komisjon pöörab erilist tähelepanu ka vabakaubanduslepingu peatükis 13 („Kaubandus ja säästev areng”) sätestatud töö- ja keskkonnaalaste kohustuste tulemuslikule täitmisele. Sellega seoses tugineb komisjon riigisisese nõuanderühma, kuhu kuuluvad ettevõtlusorganisatsioonide, ametiühingute ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad, nõuannetele. Vabakaubanduslepingu peatüki 13 rakendamine dokumenteeritakse ja sellest antakse aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon nõustub samuti, et oluline on pakkuda tõhusat kaitset äkilise impordikasvu korral tundlikes sektorites, sealhulgas väikeautode sektoris. Tundlike sektorite seire hõlmab autosid, tekstiilitooteid ja tarbeelektroonikat. Sellega seoses märgib komisjon, et väikeautode sektorit võib käsitleda kui kaitsemeetmetega seotud uurimise seisukohalt asjakohast turgu.

Komisjon märgib, et välistöötlemise tsoonide kindlaksmääramine Korea poolsaarel päritolureeglite protokolli artikli 12 sätete alusel nõuab pooltevahelist rahvusvahelist lepingut, millele Euroopa Parlament peab andma oma nõusoleku. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti täielikult kõigist aruteludest Korea poolsaare välistöötlemise tsoonide komisjonis.

Lõpetuseks märgib komisjon, et juhul kui ta otsustab erandlikel asjaoludel pikendada artikli 5 lõike 3 alusel uurimise kestust, tagab ta, et selline pikendamine ei ületa artikli 7 alusel kehtestatud ajutiste meetmete kehtivusaega.”

„Komisjon ja Euroopa Parlament nõustuvad, et on oluline teha tihedat koostööd ELi-Korea vabakaubanduslepingu ja kaitseklausli määruse rakendamise järelevalve osas.”

„Juhul kui Euroopa Parlament võtab vastu soovituse kaitsemeetmetega seotud uurimise algatamiseks, teeb komisjon põhjalikult kindlaks, kas on täidetud määruse tingimused ex officio algatamiseks. Kui komisjon leiab, et tingimused ei ole täidetud, esitab ta Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile raporti, mis sisaldab selgitusi kõigi tegurite kohta, mis on sellise uurimise algatamiseks asjakohased;

Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni taotlusel esitab komisjon talle raporti konkreetsetes küsimustes, mis on seotud mittetariifsete meetmete või vabakaubanduslepingu peatüki 13 („Kaubandus ja säästev areng”) rakendamise kohustustega Korea poolt.” Tsitaadi lõpp.

Lõpuks täpsustan teile kahte huvipakkuvat probleemi: Korea CO2 määrus autode heitkoguste kohta ning Korea-USA vabakaubanduslepingu eelnõu lisaleping (KORUS), mis valmis 2010. aasta detsembris.

2011. aasta 24. jaanuaril kinnitas Korea, et eelmisesse CO2 määrusesse tehakse muudatusi, mis pööravad piisavalt tähelepanu Euroopa autotootjate tõstatatud probleemidele, säilitades samal ajal Korea kaugeleulatuvad heitkoguste piiramise sihid. Komisjon toetab muudatusi, mis ei muuda heitkoguste kogumahte, vaid tekitavad võrdsema koormuse jagunemise Korea ning ELi autotootjate vahel.

Võite olla kindlad, et ELi seisukohta Korea CO2 määruse kohta kooskõlastati komisjoniga kõikides etappides väga tihedalt ning eriti minu kolleegi Connie Hedegaardi ning kliimameetmete peadirektoraadiga, et vältida Korea keskkonnakaitse pingutuste õõnestamist.

Mis puudutab 2010. aasta detsembris valminud Korea-USA vabakaubanduslepingu lisalepingut, siis pole komisjon tuvastanud selles punkte, mis võiksid ELile negatiivset mõju avaldada. Siiski võtan oma Korea ametikaaslasega ühendust, kindlustamaks, et ELi autotööstuse sektori jaoks ei tekiks tulevikus konkurentsi seisukohalt ebasoodsaid olukordi, kuivõrd mitteharmoniseeritud autotööstuse ohutusstandardeid ei hakata kehtestama piiravamal viisil, mis oli veel õhus läbirääkimiste ajal.

Komisjon jälgib hoolikalt selle sätte kohaldamist. Täpsemalt öeldes analüüsib vabakaubanduslepinguga rajatud mootorsõidukite ning mootoriosade töörühm kohaldamise praktilisi aspekte kindlustamaks, et turule juurdepääsu probleemidega tegeletaks tõhusalt ja kiirelt.

Lõpetuseks rõhutan, et ELi ja Korea vabakaubanduslepinguga ei kaasne mitte ainult olulised eelised Korea turule Euroopa eksportijatele, vaid see on ka selge sõnum meie kindlameelsusest leida uusi võimalusi Aasia peamistes majandusriikides.

Tõhusa ning tulemusliku kaitsemäärusega pöörame tähelepanu ka mõne asjaosalise muredele. Kuna tegemist on tavalise juriidilise menetlusega, on nii nõukogu kui ka parlament saanud juurutada mehhanisme võimalike riskide tarbeks, juhul kui need peaksid materialiseeruma.

See vabakaubandusleping ning kaitsemäärus moodustavad suurepärase komplekti ning loodan, et te homme ka toetate seda.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: Edward McMILLAN-SCOTT
asepresident

 
  
MPphoto
 

  Daniel Caspary, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvusvaheline kaubandus ning eksport on oluline Euroopa kasvu ja tööhõive allikas. See vabakaubandusleping, mille üle täna arutleme, parandab Euroopa Liidu konkurentsivõimet ning võimaldab meie ettevõtetele märkimisväärselt paremat ligipääsu väga dünaamilisele kasvupiirkonnale. Nii Euroopa kui ka Korea majandus saavad sellest märkimisväärset kasu. Meie sisemajanduse kogutoodang kasvab. See võib tekitada pinnase uute töökohtade loomiseks. Kõikide prognooside hinnangul kahekordistub meie eksport mõne järgmise aasta jooksul Koreasse, sest kaubandustollid ning mittetariifsed tõkked kaotatakse. Ainuüksi tollide pealt hoitakse kokku 1,6 miljardit eurot aastas. Euroopa Liidu jaoks tekivad uued märkimisväärsed kaupade ja teenuste kauplemisvõimalused, mille väärtus on kokku kuni 19 miljardit eurot.

Ma olen eriti rahul sellega, et läbirääkimiste käigus võttis komisjon täielikult arvesse Euroopa Parlamendi 2008. aasta Martini aruandes sisalduvaid soovitusi. Lisaks olen rahul ka sellega, et Euroopa Komisjon võttis arvesse parlamendi mõlemat muret ning paari tööstuse muret ja ta oli suuteline mõned mureallikad lahendama juba mõne viimase nädala jooksul. Üks asi, mida ma pole väliskaubanduse valdkonnas kunagi varem kogenud on positiivne tagasiside isegi põllumajandussektorist. See valdkond kujuneb kaubandusläbirääkimiste puhul meile suurema tõenäosusega tavaliselt probleemseks valdkonnaks.

Leping lihtsustab Euroopa põllumajandustoodete jõudmist Lõuna-Korea turule alates 2011. aasta 1. juulist. Hetkel jõuab ainult kuni 2% meie põllumajandustoodetest Lõuna-Korea turule maksuvabalt. Sealiha puhul ulatuvad igal aastal makstavad maksud 240 miljoni euroni ning piima ja piimatoodete puhul on see arv umbes 100 miljonit eurot. Nüüd kaotatakse kõik need meie põllumajandustoodete turutõkked. Mul oleks hea meel, kui just selle valdkonna tarbeks kaaluks Euroopa Komisjon võimalusi, kuidas saaksime rajada mingisuguse turu juurdepääsu programmi, mitte ainult väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, vaid ka põllumajandussektorile nendes riikides, kus sellest vabakaubanduslepingust kasu saadakse.

Kõige rohkem oleks mul hea meel selle üle, kui suudaksime tagada, et meie partnerid Lõuna-Koreas hakkavad nüüd neid lepingus kirjeldatud kaubanduse lihtsustamise meetmeid ka tegelikult kohaldama. Kutsun üles selgelt jälgima, et uusi kaubandustõkkeid ei juurutataks, ning soovin kiita just komisjoni.

See, mille komisjon suutis saavutada ning mida parlamendi raportöörid suutsid saavutada, eriti trialoogide ajal, on meile kõigile eeskujuks. Loodan, et homme hääletatakse siin täiskogul ülekaalukalt selle lepingu poolt.

 
  
MPphoto
 

  Pablo Zalba Bidegain, fraktsiooni PPE nimel.(ES) Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud volinik Karel de Gucht! Selle parlamendi koosseisu algusajal, minu jaoks on see esimene kord parlamenti kuuluda, oli just Koreaga sõlmitav vabakaubanduslepe üks esimestest teemadest, mille üle kuulsin arutelu käivat. Teatud Euroopa tööstuse sektorid, eriti just autotööstus, olid ühehäälselt lepingu vastu. Navarra ja Hispaania kodanikuna, kus autotööstus moodustab märkimisväärse osa meie majandusest, tundsin, et minu kohustus on rääkida kaasa, et parandada kui mitte lepingut, mis polnud enam võimalik, siis kaitseklauslit, mille abil sai parlament parandusi teha.

Seega seadsime endale kaks eesmärki, mida saavutada. Esiteks kaitsta tööstust ja selle valdkonna töökohti ning teiseks muuta leping teemaga seotud tööstustele, eriti just autotööstusele, atraktiivsemaks. Meie eesmärk polnud mitte ainult takistada absoluutset tagasilükkamist, vaid lisaks sellele saada lepingule ka nende toetus. Arvan, et täna võime siin öelda, et ülesanne on täidetud. See kõik saavutati tänu parlamendi suurele tööle ja pädevusele.

Tänan südamest raportööri ning mõlema aruande variraportööre nende väljapaistva töö eest! Tänan sind, Robert! Ja tänan sind ka su sõnade eest!

Tunnustamist väärivad ka rahvusvahelise kaubanduse komisjoni liikmed, mille esimees on Vital Moreira. ¡Muito obrigado!, Vital.

Tänan ka Euroopa Liidu eesistujariiki Belgiat suurepärase töö eest! Nende pingutused kandsid vilja lepingu kujul, milleni detsembris lõpuks jõudsime.

Viimaseks soovin esile tõsta ka Euroopa Komisjoni tööd ning eriti just Ignacio Bercero osalust, mille eest olen väga tänulik. Homme hääletame klausli poolt, mis saab olema tõhusam, lihtsasti kohaldatavam ning kaitseb tõepoolest ka Euroopa tööstust. Tänaseks on Koreaga sõlmitava vabakaubanduslepingu probleemid märkimisväärselt väiksemaks muutunud. Tõepoolest võime väita, et need on täiesti kadunud. Täna kaaluvad selle lepinguga kaasnevad võimalused ebakindlused selgelt üle. Euroopa Parlament peaks hästi tehtud töö üle uhke olema.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Lange, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja ja volinik! Head kolleegid! Lissaboni leping on loonud kaubanduspoliitikale uue aluse. EL vastutab üksinda kaubanduspoliitika eest ning parlament kas annab oma heakskiidu või ei anna seda. Selles mõttes on meil tekkinud uus kohustus. See uus kohustus saab kujuneda välja vaid siis, kui tegutseme üheskoos. Selles küsimuses oleme seda väga selgesti tõestanud. Seda arvesse võttes tänan samuti raportööri ja variraportööre.

Kaubanduspoliitika ei ole eesmärk iseenesest. Esmajärjekorras on selle eesmärk kindlustada töökohtade säilimine ja tööstuse areng ning teiseks parandada teiste maailma riikide inimeste tingimusi. Kaubanduspoliitika eesmärk peab olema nende mõlema eesmärgi saavutamine. Seetõttu peame seda lepingut analüüsima sellest aspektist. Üldjoontes on see samm õiges suunas nende kahe tingimuse täitmiseks. Samas ei ole me mõne punktiga rahul, näiteks tollimaksude tagastamine Lõuna-Koreas, mis annab ühepoolsed konkurentsieelised Lõuna-Korea mõnele tööstussektorile, eriti sellistes tundlikes valdkondades nagu autotööstus. Seetõttu oli väga õige, et pidasime väga pingelisi kõnelusi kaitseklausli teemal ning saavutasime sellise klausli ühise kohaldamise, mis võimaldab just täpselt nende punktide lähedast seiret, andes meile kindlustunde, et tollimaksude tagastamine Lõuna-Koreas ei too endaga kaasa konkurentsimoonutust Euroopas. Parlament on õigustatult need kaitsemeetmed kehtestanud.

Teiseks on selle lepingu eesmärk ka parandada meie kolleegide olukorda Lõuna-Koreas. Lõuna-Korea peab endiselt parandama peatükiga 13 seonduvat, eriti ILO kehtestatud tööõiguse põhireeglitega seonduvat. Kahte vältimatut tööõiguse põhireeglit, nr 87 ja nr 98, mis on seotud kollektiivläbirääkimistega, pole kohaldatud ega ratifitseeritud. Karistusseadustiku paragrahv 314 käib äritegevuse takistamise kohta. Kumbki nendest asjadest ei ole kooskõlas selle lepingu vaimu ja sätetega. Seega, austatud volinik, loodan teie ning teie teadaande peale kaitseklausli toetamise kohta, et suudate seda olukorda Lõuna-Koreas muuta ning et see leping oleks näidisprojekt tuleviku tarbeks ja võimaldaks üleilmastumisel õiglasel viisil edeneda.

 
  
MPphoto
 

  Michael Theurer, fraktsiooni ALDE nimel. – (DE) Austatud juhtaja ja volinik! Head kolleegid! Oleme ajaloolise hetke tunnistajaks, sest Lõuna-Korea vabakaubandusleping, mille üle arutleme ning mille plaanime vastu võtta, on esimene vabakaubandusleping, mille üle on arutletud Lissaboni lepingu uue süsteemi raames, mis annab parlamendile kassotsustusõiguse täieliku võimu.

See muudab olulise poliitikavaldkonna, kaubandusvaldkonna, demokraatlikumaks. Meie parlamendina peame seda tähtsaks. Siin parlamendis peetud arutelu on ka näidanud, et suutsime kaitseklauslisse lisada olulisi mureallikaid, millest töötajad, ettevõtted ning ühendused meist teavitasid, sest selle eesmärk on kaitsta tööstuse huve ning eelkõige tulevasi töökohti, luues võrdsed võimalused ja õiglased tingimused konkurentsiks ja hoides ära asümmeetriaid. Sellele oleme meie, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioonina keskendunud.

Oma fraktsiooni variraportöörina on mul hea meel, et suutsime selles edukad olla. Tollimaksude tagastamise mehhanism, mis tekitas meile algusest peale muret, on nüüd kaitseklauslisse selgesõnaliselt lisatud ning nii tööstusel kui ka parlamendil on võimalus kutsuda komisjoni üles analüüsi tegema. Plaanitud on seireprotsess, mis peaks toimuma läbipaistvalt võrguplatvormi abil, ning rohkem on võimalusi uurida tegureid, mis võivad Euroopa tööstusele märkimisväärset kahju põhjustada. Ette on nähtud ka mehhanismid komisjoni korraldavate seirete jaoks, eriti just tundlike sektorite jaoks kasvanud impordimahtude korral. Saame alustada sellega ning keskenduda Lõuna-Korea lepingutega seotud eelistele, näiteks maksude märkimisväärne vähenemine. Komisjoni arvestuste kohaselt säästavad Euroopa ettevõtted kuni 1,6 miljardit eurot.

Seetõttu tänaksin volinik Karel De Guchti, kes on ise väga palju tööd teinud, et aidata meil jõuda kompromissile ka koos nõukoguga. Tänan ka raportööre ning variraportööre, eriti Robert Sturdyt ja Pablo Zalba Bidegaini suurepärase töö eest! Oleme tõepoolest midagi head saavutanud.

 
  
MPphoto
 

  Yannick Jadot, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(FR) Austatud juhataja, volinik! See on esimene kolmest suurest vabakaubanduslepingust, mille Euroopa on viimaste aastate jooksul heaks kiitnud. Rääkides vabakaubanduslepingutest, tuleb tunnistada, et edasipüüdlikkusest teil puudust ei tule – Lõuna-Korea, Kanada, India, Mercosur. Pole ühtegi riiki ega piirkonda, mis Euroopa Komisjoni eesmärkide eest pakku pääseks, kui tegemist on vabakaubanduslepetega.

Selle lepingu puhul oleme näinud, et sellega on võimalik ainult võita, kuid murran endiselt pead selle üle, kes need võitjad on, kui mulle öeldakse, et nad on põllumajandussektoris. Bretagne’i valitud esindajana võin öelda, et need mõned eelised selles piirkonnas, kus toodetakse üle 60% Prantsuse sealihast, mis põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtetele kaasnevad, ei kompenseeri vähenenud turismist, keskkonna ning töötajate tervise halvenemisest ja talupidajate kahjumitest tingitud kadusid.

Tõepoolest on ka väga palju kaotajaid. Kas kujutame siin ette, milline saab olema majanduslik ja sotsiaalne Euroopa pärast seda, kui kõik need vabakaubanduslepingud on allkirjastatud? Ei, me ei kujuta seda ette ning lõppude lõpuks ei tea me ka seda, kas jääb veel tööstus- või põllumajandussektoreid, mis nendest vabakaubanduslepetest kasu saavad.

Mis veelgi olulisem, volinik, üritate meile küll rääkida, et me ei sea kahtluse alla Lõuna-Korea keskkonna- ja kliimapoliitikat, kuid see ei ole tõde. Me saame hakata eksportima tohutus koguses sõiduautosid. Tootjaid, kes pingutavad kõige vähem kliimamuutusega võitlemiseks, premeeritakse selle lepinguga.

Esimest korda seab Euroopa Liit kahtluse alla ühe oma kaubanduspartneri kliimapoliitika. Kas Euroopa Liit on Kanadast tuleva surve tulemusena hakanud muutma oma kütusekvaliteedi direktiivi?

Meie leiame, et paneme Euroopa eesmärgid valesse järjekorda: keskkond ja kliima peavad kaubandusele eelnema. Seepärast hääletab meie fraktsioon selle lepingu vastu.

 
  
MPphoto
 

  Helmut Scholz, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Austatud juhataja ja volinik! Uue 2010. aasta oktoobris allkirjastatud ELi ja Korea vabakaubanduslepe, mida komisjon ning nõukogu on nimetanud omasuguste lepingute seas kõige põhjalikumaks, milles EL ja üks väga kõrgetasemelise tööstusriik on eales kokkuleppele jõudnud, toob endaga kaasa kahepoolsete kaitsetollide languse umbes 98% ulatuses järgmise viie aasta jooksul. ELi ja Korea vaheline kaubavahetus peaks keskmises perspektiivis kahekordistuma ning väidetavalt kiirendab see majanduskasvu, töökohtade loomist ning jõukuse teket. Minu fraktsioonil ning minul on selle prognoosi suhtes õigustatud kahtlused.

Hoolimata mantrast, mis puudutab vabakaubanduse rolli üleilmse majanduse mingisuguse päästjana – viimane on muide ebakindlas olukorras, mis peegeldub ka vabakaubanduslepingus endas –, ei selgu sellest lepingust see, kas see aitab või suudab see meid aidata üleilmsetest kliimamuutusest ning vajalikust fundamentaalsest majanduse restruktureerimisest tingitud probleemidega toimetulemisel. Millised on tõhususkriteeriumid ning millised on vabakaubanduse kriteeriumid? Samal ajal, austatud volinik, ei sisalda sõlmitud vabakaubandusleping peaaegu mitte mingisugust viidet jätkusuutlikule tulevikule, orienteeritud muutusele või rahvusvahelisele majanduskoostööle. Sõlmitakse leping, milles rikutakse endiselt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhireegleid.

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  Anna Rosbach, fraktsiooni EFD nimel. – (DA) Austatud juhataja! Homme hääletame Koreaga sõlmitava vabakaubanduslepingu üle – ja oli ka aeg. Enamik meist nõustuvad, et sellest võidavad mõlemad osapooled. Euroopa talunikele ning ettevõtjatele on see eriti kasulik. Me ei saa aga eirata asjaolu, et lepinguga ei kaasne ainult Euroopa ettevõtetele ja Korea talunikele eeliseid. Mõned sektorid saavad sellest lepingust kasu, kuid teised ikkagi kahju. Seega, saavad ELi kodanikud tulevikus osta odavamalt Koreas toodetud tehnoloogiatooteid ning autosid. Tasuks saab Korea Euroopast toitu, mille järele on väga suur nõudlus, ning ka ravimeid ja luksuskaupu. Kokkuleppe võib endaga kaasa tuua ka keskkonna- ja töötingimuste paranemise Koreas. See on väärt äramärkimist ning selle üle võib heameelt tunda. Loodan, et leping jõustub kiiresti, eriti kuna EL soovib Ameerika Ühendriikide – kes samuti peab Koreaga sarnase lepingu üle läbirääkimisi – ees esimese sõlmija edu saavutada. Lõpuks tänan kõik asjaga seotud raportööre väsimatu ning väga pädeva töö eest!

 
  
MPphoto
 

  Laurence J.A.J. Stassen (NI) . – (NL) Austatud juhataja! Homme hääletame Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu üle. Tunnistan, et esmapilgul näeb see väga hea välja. Hollandi Vabaduspartei (PVV) delegatsioon on suur vabakaubanduse toetaja. Kahjuks ei suutnud Euroopa Liit vastu panna kaubanduslepingusse kaitseklausli lisamisele. See tähendab, et konkurentsivõimetuid ettevõtteid kaitstakse, kui nad ei suuda Korea toodetega konkureerimisel püsima jääda.

Teisisõnu, kui Euroopa tarbija peaks eelistama Euroopa toodetele Korea omi lihtsalt sel põhjusel, et viimane võib olla kvaliteetsem või odavam, kehtestatakse uuesti kaubandustõkked. Vaadake, kuidas Euroopa tige protektsionismi ja turu sekkumise refleks jälle pead tõstab!

Austatud juhataja! Vabakaubandus, mis ei sisalda Euroopa tööstusele ebasoodsat olukorda, on loomulikult illusioon. Seega, püüdes sellest jagu saada, lisades kaitseklausli ning pakkudes ebasoodsas olukorras olevatele tööstustele kompensatsiooni, on täiesti vale lahendus.

See võimaldab halva konkurentsivõimega tööstustel konkurentsiga kohanemise asemel jätkata seda, mida nad on alati teinud. Veelgi halvem, kes maksab lõpuks arve? Just nimelt: kahjuks meie kodanikud. Tarbijatena peavad nad oma ostude eest maksma rohkem, kui need väärt on, ning lisaks sellele peavad nad maksumaksjatena välja köhima isegi nõutud kompensatsiooni.

Kuidas peaksin oma valijatele selgitama, et varsti peavad nad maksma arve, kui näiteks Fiat kaotab osa oma turuväärtusest Kiale? Nendel reeglitel pole vabakaubanduslepingus kohta. Praktikas pole see midagi muud kui ebaefektiivsete ettevõtete toetamine Euroopa kodanike arvelt. Vabakaubandus? Suurepärane idee, kuid kaotagem see kaitseklausel!

 
  
MPphoto
 

  Elisabeth Jeggle (PPE).(DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Lõuna-Korea on väga oluline turg Euroopa tööstuse toodetele. Seda on juba rõhutatud ning autod on eraldi ära mainitud, kuid see on oluline ka talunikele. Rõhutan, et meie jaoks peab see olema olukord, millest võidavad kõik. Esile on kerkimas uus põlvkond, mis on hea asi. Lõuna-Koreaga sõlmitav leping sisaldab peatükki ka kestliku arengu, mis puudutab tööjõureegleid, keskkonnapoliitika ning seiremehhanismi kohta, millega kaasata kodanikuühiskonda. See on samuti hea.

Vabakaubandusleping on samm õiges suunas ning tänan kõiki osalejaid ja rõhutan, et tehtud on suurepärast tööd! Sellegipoolest soovin ka selgeid reegleid tervele tootmisahelale ning eriti just toidule. Me ei peaks arvesse võtma mitte ainult lõpptoodet ning peale põllumajandustööstuse peaksid kasu saama ka talunikud.

Euroopa tarbijate ning meie talunike huvides on see, et kui liberaliseeritakse kaubandusvoolud, tuleb kindlasti tagada, et Euroopa Liitu imporditavad põllumajandustooted vastavad meie keskkonna-, loomade ning tarbijate kaitse kõrgetele standarditele, sealhulgas nende päritolukohas ning terve tootmisahela jooksul.

Toetan homme rahvusvahelise kaubanduse komisjoni seisukohta, kuid edasiste liberaliseerimispingutuste puhul soovin väga, et arvestataks ka toidusektorit ja talunikke.

 
  
MPphoto
 

  Vital Moreira, (S&D).(PT) Austatud juhataja! Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehena väljendan kõigepealt rahulolu selle üle, et oleme kohe edukalt läbimas esimest suurt katset kaasotsustamisõiguste praktiseerimisega, mis meile Lissaboni lepinguga vabakaubanduslepingute jaoks kaasnes. Tunnen, et kasutasime oma õigusi suure vastutustundega, ning arvan, et raportööride ja variraportööride tänamine on ainuõige tegevus. Väljendan oma tänulikkust ka komisjoni ning eesistujariigi Belgiaga nõukogu koostöövaimu eest, mida kaitsemääruse arutelude ajal üles näidati!

Tuleks mainida, et rahvusvahelise kaubanduse komisjoni hääletusel pooldas ülekaalukas enamus kaubanduslepingu ning kaitsemehhanismi määruse heakskiidu soovitust. See tõestab, et parlament on rahvusvahelise kaubanduse suuremaks avanemiseks suuteline moodustama laiapõhjalise poliitilise koalitsiooni kooskõlas vabakaubanduslepingus endas sätestatud ühe põhimõttega.

Minu arvates kaasnevad vabakaubanduslepinguga mõlemapoolsed eelised. Mõlema turu vastastikuse avanemisega teenivad mõlemad majandused oma konkurentsieeliste arvelt. Kaubandusleping ei kaota mitte ainult tariife ning mittetariifseid tõkkeid, vaid hõlmab ka riigihangete turu avanemist, kaitseb intellektuaalomandiõiguseid ning kaitseb töötajate õiguseid ja keskkonnastandardeid.

Pärast lepingu ratifitseerimist, mis loodetavasti toimub homme, peame resoluutselt liikuma edasi järgmisesse etappi, mis on selle kohaldamine.

 
  
MPphoto
 

  Niccolò Rinaldi (ALDE).(IT) Austatud juhataja ja volinik! See leping sisaldab klauslit, mis meid ei veena ega ole kunagi veennud. Ma räägin tollimaksude tagastamisest, mis Korea saab Hiinast või teistest riikidest imporditavatelt toodetelt. Oleme selle üle juba arutlenud, kuid liberaaldemokraadina leian, et see meede on väga vildakas. Tegemist on teatud tüüpi eksporditoetusega ning sooviksin, et selle lepingu üle hääletamisel oleks meil kindlustunne, et see klausel ei saa pretsedendiks ning seda ei hakata lisama mis tahes teistesse tulevastesse lepingutesse.

Homne hääletamine lõpetab teekonna ühe etapi, mida koos alustasime, kuid see lõpetab ainult ühe etapi, sest suhtlus parlamendi ning komisjoni vahel peab jätkuma, vähemalt kaitseklausli reaalse kohaldamise üle. Euroopa tööstuse ja Euroopa töötajate nimel ei saa me selle kohaldamisel teha vigu, sest vastasel juhul seisame tulevaste lepingute puhul silmitsi suurte probleemidega.

Kaug-Idas on see aasta jäneseaasta, mistõttu loodan, et Euroopa tööstus lippab nagu jänes, kasutades ära seda, mida leping pakkuda suudab.

 
  
MPphoto
 

  Gerald Häfner (Verts/ALE).(DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Mäletan veel väga hästi, kuidas rahvas Koreas, nagu praegu Egiptuses ja Tuneesias, eriti noored inimesed, tulid tänavatele ning võitlesid politsei kumminuiade ja relvaga vastamisi seistes vabaduse, demokraatia ja enesemääratluse eest!

Kõik, mis alates sellest hetkest on juhtunud, on lihtsalt uskumatu. See on uskumatu kui palju Koreas demokraatia, enesemääratluse, vabaduse, kuid ka majanduse ning nüüd aina rohkem ka keskkonna puhul saavutatud on. See teeb Koreast hea eeskuju paljudele teistele Aasia riikidele. See on ka riik, kellega suurendame aina rohkem koostööd, mida isiklikult väga toetan, koos tööga, mida teeme tollitõkete kaotamise ning õiglase kaubanduse kehtestamise eesmärgil.

Sellegipoolest lükkame selle lepingu täna tagasi ning selle ajendiks on palju spetsiifilisi põhjuseid, millest mõnda on minu kolleeg Yannick Jadot juba maininud. Lisaks eelnevalt öeldule mainin ka finantssektori valdkonna määrust, mis meie arvates on samm vales suunas. Tagasilükkamisel on aga ka fundamentaalsemaid põhjuseid. Sõlmime üha rohkem vabakaubanduslepinguid ning igaüks neist on järgmise aluseks. Me ei vaja uutest individuaalsetest lepingutest kokkulapitud süsteemi, vaid lihtsalt õiglasemaid reegleid terve maailma kaubanduse jaoks.

 
  
MPphoto
 

  William (The Earl of) Dartmouth (EFD). – Austatud juhataja! Vabakaubanduslepingus ei saa keskenduda ainult tariifidele. Selles peab käsitlema ka intellektuaalomandiõigusi.

Minu valimisringkonna üks ettevõte – Avon Protection – on maailma juhtiv gaasimaskide tootja. Avon usub, et tema patente on rikkunud üks Lõuna-Korea ettevõte, kes valmistab lihtsalt koopiaid. Lõuna-Koreas peaks patendikaitse eksisteerima, kuid kas Korea kohus otsustab Korea ettevõtte puhul tõesti Briti ettevõtte kasuks?

Vabakaubanduse toimimiseks on vaja võrdseid tingimusi ning jah, Pablo Zalba Bidegaini kaitseklauslist võib olla kasu, kuid lepingu teine osapool peab ka kindlustama, et leping kehtib tõesti kahes suunas, sest vastasel juhul muutub vabakaubandusleping, millest peaks kasu olema mõlemale poolele, täiesti ühepoolseks.

 
  
MPphoto
 

  Gianluca Susta (S&D).(IT) Austatud juhataja ja volinik! Head kolleegid! Minu arvates on vale, et Korea vabakaubanduslepingu arutelu muudeti väidetavate neoprotektsionistide ning iga hinna eest vabakaubandust pooldavate omavaheliseks vastasseisuks. Minu arvates on samuti vale, et komisjon käitus pigem teenuste majanduse arendusagentuur kui 500 miljoni eurooplase poliitilise valitsusena, kes peaks tasakaalustamisel ühest küljest meeles pidama kasvu ja teisest küljest tööhõivet ja jõukuse jaotamist.

Ameerika Ühendriikidest, kes pole veel seda lepingut ratifitseerinud – ja me teame miks –, ning see kehtib ka Korea suhete kohta, eristab meid see, et mitte ükski maailmamajandus ei eksponeeri oma kvaliteetset – ja rõhutan sõna kvaliteetset – tootmistööstust vältimatutele demonteerimisprotsessidele, ohverdades selle finantshuvide altaril, paigutades Londoni ärikeskuse valgekraed nüüdisaegsete Euroopa tehaste valgekraedest töötajate vastu, sest see on just see, mida Euroopa kriisi alguses ei vaja.

Sellel, Robert Sturdy, austatud volinik, ei ole neoprotektsionismiga midagi pistmist. Vastasel juhul peaksime sellesse kategooriasse lisama Hispaania, Saksamaa, Poola, Portugali, Prantsusmaa ja Itaalia tööstusministrid, kes Le Monde’i 10. veebruari väljaandes korrutasid vajadust paigutada ühenduse huvid Euroopa institutsioonide töö keskmeks, väites, et sellisel juhul ei kaitseks kaitseklausel seda hoolimata sellest, kui väärikas see ka poleks.

Vabakaubandussuhete alal toimus üks suurepärane akadeemiline projekt, kuid meil ei õnnestunud Euroopa huvides tegutseda. Seetõttu…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

 
  
MPphoto
 

  Marielle De Sarnez (ALDE).(FR) Austatud juhataja! Vabakaubandusleping on esimene leping, mida analüüsiti pärast Lissaboni lepingu jõustumist, ning seetõttu leiame meie, parlamendiliikmed, et see ei saa jõustuda enne, kui meile on antud kindlad garantiid ja sellised garantiid, mis peavad lisaks olema ka eeskujud tulevaste kaubanduslepingute tarbeks. Seetõttu sõltub meist, teist ja meist, nende mehhanismide eesmärgipärane kohaldamine, et kaitsta Euroopa majandust konkurentsi moonutamise korral.

Samas ei peaks see meid mitte mingil juhul vabastama strateegilisest mõtlemisest kahel teemal. Esiteks, et tagada tõeliselt õiglane konkurents, on ülioluline, et kaubanduslepingutes arvestataks sotsiaal-, tervishoiu- ja keskkonnastandarditega. See on hädavajalik nõue.

Teiseks peab Euroopa lõppude lõpuks looma endale instrumendid, mis on vajalikud tootmismahu, näiteks tööstus- või põllumajandusmahu säilitamiseks või taastamiseks ning säilitama – ja see on tuleviku seisukohast ülioluline – oma tehnoloogilise arengu.

 
  
MPphoto
 

  Claudio Morganti (EFD).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Loodan, et see, mille üle me praegu arutleme, ei lõppe täiendava ja võib olla viimase surmava löögiga meie majandusele. Oleme juba üle ujutatud väikeste või väga väikeste kuludega valmistatud kaupadega, mis jõuavad meieni peamiselt Ida- ja Kagu-Aasiast. Paljud Itaalia ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, on ebaausa konkurentsi pärast juba põlvedele surutud. See tähendab, et nad ei suuda turul konkureerida, millega kaasnevad majanduse ja just tööhõive seisukohast vaadatuna traagilised tagajärjed.

Leping näeb ette eri kaitseklausleid, kuid kes saab meile garanteerida, et neid reegleid hiljem ka kohaldatakse? Endiselt on liiga palju teadmatust ning mõne suure tootja võimalikud eelised ei saa alati tekkida ainult väikseimate tootjate arvelt. Minu piirkonnas, Toskaanas, on meie tekstiilitööstus, mis on ajalooliselt olnud liikumapanevaks jõuks, Aasia konkurentsi tõttu juba keerulises olukorras: Loodan, et selle lepinguga ei anna Euroopa ise sellele ning tõenäoliselt lisaks ka paljudele teistele sektoritele surmahoopi.

Me ei hääleta selle lepingu poolt.

 
  
MPphoto
 

  Peter Šťastný (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Alates läbirääkimiste käivitumisest 2007. aastal on Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu kujunemise tee olnud pikk ja künklik. Hoolimata mõlema osapoole selgetest kasudest, ohustasid mõnda kõige olulisemat Euroopa tööstuse sektorit suured riskid. Väljendasin oma reservatsioone ka siinse parlamendi sõnavõttudel ning nõudsin õiglaseid ja tasakaalustatud mängureegleid.

Lahenduseks oli kahepoolne kaitseklausel. Tänan Robert Sturdyt ja Pablo Zalba Bidegaini nende eestvedamise eest raportööridena ning ka kõiki teisi asjassepuutuvaid. Tänu nende ühistele pingutustele on nii ELi kui ka Lõuna-Korea majandus tulevikus miljardite eurode võrra paremal järjel. Alates 2011. aasta juulist saavad selle lepingu tõelisteks kasusaajateks mõlema poole tarbijad ja kodanikud.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Kõik väitsid, et Lõuna-Korea vabakaubanduslepe on liidu poolt vaadatuna institutsionaalne ja strateegiline uuendus. Vastupidi: tegemist on tasakaalutu lepinguga, mis hakkab Euroopa tootmistööstusele negatiivset mõju avaldama.

Korea toodetelt maksude kaotamist vastukaaluks Korea keskkonna ja sotsiaalstandardite tõstmisele ei saa pidada õiglaseks. Korea laevatööstus saab kasu märkimisväärsest riigiabist, mis on võimaldanud tal haarata enda valdusesse 30% maailma turust. See tähendab, et Euroopa tööstus – olgu selleks siis auto-, tekstiili-, keemia- või mingi muu tööstus – peab kaitsma ennast konkurentsi eest, mis pole aus ei vormilt ega faktiliselt.

Kaitseklausli juurutamine on asjakohane meede, kuid sellest ei piisa lepingu paljude nõrkuste lappimiseks. Seetõttu kutsun Euroopa Komisjoni olema kaalutlevam, kui ta tõesti soovib Euroopa majandushuve kaitsta.

 
  
MPphoto
 

  João Ferreira (GUE/NGL).(PT) Austatud juhataja! See on sellise kaubandusvisiooni tipp, mis keskendub harmoniseerimise ja kahepoolsuse asemel ainult konkurentsile, see tähendab konkurentsile riikide, tootjate ja töötajate vahel.

Suured majandusettevõtted ning rahvusvahelised ettevõtted peaksid selle vabakaubanduslepinguga eeldatavalt teenima, nagu alati, miljonite eurode väärtuses kasumit. Nagu aga alati, puudub mündi teine pool: miljonite väiketootjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ohverdamine, keskkonna ohvriks toomine, tootmismahtude ja töökohtade hävitamine ning kallaletung palkadele ja töötajate õigustele.

Leping mõjutab peamiselt selliseid riike nagu Portugal ning piirkondi, mis sõltuvad asjaga seotud sektoritest kõige enam: tekstiil, autode komponendid ja elektroonika. See on märkimisväärne, et raportöör ise on juba ennustanud vältimatuid koondamisi kõikjal Euroopas, ning me teame, et Korea Vabariigi ametühingud ning maapiirkondade organisatsioonid on selle lepingu vastu.

Seetõttu on selge, kes saavad olema võitjad ja kes kaotajad, kui see leping lõppude lõpuks sõlmitakse.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder (EFD).(NL) Austatud juhataja! See kaubandusleping Lõuna-Koreaga on põhjalik ja laiaulatuslik. See aitab kaotada suuri kaubandustõkkeid ning Euroopa ettevõtted saavad sellest kasu. Suurem juurdepääs Lõuna-Korea turule parandab Euroopa ettevõtete turupositsiooni.

Võttes arvesse asjaolu, et teised olulised tegijad, näiteks Ameerika Ühendriigid, Tšiili ja EFTA riigid, püüavad Lõuna-Koreaga lepingut sõlmida või on selle juba sõlminud, on tegemist väga olulise sammuga. Euroopa Liit näitas lepinguga, et ta ei lõika ennast avatud ja kestlikust kaubandusest ära, ajal kui mõned teised riigid näitavad üles protektsionistlikke tendentse. Kaubandus on üks tee majanduskriisist väljumiseks. Vabakaubandus ei tohi siiski välja viia rüüstamiseni.

Terase- ja autotööstused on selle pärast mures ning mitte täiesti põhjuseta. Seetõttu peame selle lepingu kohaldamisel tähelepanelikult jälgima, kas kõik tingimused täidetakse, ning peame kindlustama, et oleme vajaduse korral suutelised kahepoolseid kaitseklausleid kiiresti ja tõhusalt kasutusele võtma.

 
  
MPphoto
 

  Karel De Gucht, komisjoni liige. Austatud juhataja! Püüan teha väga lühidalt.

Esiteks Earl of Dartmouthi küsimuse kohta, kui on tegemist intellektuaalomandiõiguste rikkumisega, sealhulgas patentidega kolmandates riikides, siis on asjakohane, et asjaga seotud ettevõtetel on võimalik otsida kaitset saadaolevatest jõustamisvahenditest, sealhulgas vajaduse korral ka juriidilistest menetlustest, kuna tegemist on kahe eraettevõtte vahelise juhtumiga.

Avon Protectioni puhul peaks teie valija kõigepealt taotlema väidetava patendirikkumise eest kompensatsiooni Koreas eksisteeriva juriidilise raamistiku kaudu. Kui Korea sundsissenõude määr ei ole õiglane või piisavalt kiire, siis võib komisjon teemaga tegeleda.

Kui rääkida Yannick Jadot’i märkustest, siis Korea õigusakti esialgne eelnõu oleks sundinud ELi autotootjad vähendama oma autode süsihappegaasi heitkoguseid Korea autotootjatest kaks korda rohkem. Seda seepärast, et esitatud heitkoguste piiramised ei olnud proportsionaalsed, vaid väga progressiivsed, sõltuvalt vastavate autode heitkoguste määradest. Sellest tulenevalt – hoolimata asjaolust, et ELi autotootjate osakaal Koreas müüdavatest autodest on väike, 2009. aastal ainult 3%, ning sellest tingituna on nende osakaal väike ka autodest tingitud süsihappegaasi heitkoguste kogumäärast, oleks ELi autotootjad pidanud panustama ebaproportsionaalselt. Nende keskmine heitkoguste piiramise määr vahemikus 2009–2015 oleks pidanud olema 23% võrreldes ainult 10% suuruse piiramismääraga Korea konkurentidel, kellele kuulub 95% Korea automüügiturust. Selline koormuse jagamine poleks olnud õiglane ning seetõttu arutasime seda Korea kolleegidega.

Lõpetuseks soovin tänada kõiki, kes selles seadusandlikus menetluses osalesid: rahvusvahelise kaubanduse komisjoni (INTA), komisjoni raportööre, INTA komisjoni esimeest, nõukogu ning minu enda personali komisjonis, mis minu arvates on väga hea näide sellest, milline ratifitseerimismenetlus Lissaboni lepingu raames olema peaks!

 
  
MPphoto
 

  Robert Sturdy, raportöör. Austatud juhataja! Tänan samuti volinikku! Kogu protsess on olnud suurepärane. Aastate vältel olen tööasjus kokku puutunud paljude kaasotsustamisemenetlustega ning pean tunnistama, et see on olnud üks parimaid. Arutelu minu variraportööride vahel on olnud fenomenaalne. Peaaegu kõik on aidanud väga hästi kaasa.

Kasutan võimalust, et tänada esimeest Vital Moreirat! Arvan, et tema kompetentsita ei oleks me jõudnud rahuldust pakkuva lahenduseni komitoloogia küsimuses. Läbirääkimiste lõppfaasis kujunes see eriti keeruliseks küsimuseks. Täna on siin tõstatatud palju probleeme. Yannick Jadot’ile ütlen, et minu arvates võivad teie Bretagne’i sealihatootjad sellest loodetavasti märkimisväärselt kasu saada, sest sealihatootjad kõikjal Euroopas kogevad halbu aegu. Norin sellel teemal, kuna olen ise põllumajandusega seotud.

Nagu juba mainisin, on arutelu kvaliteet olnud suurepärane. Alati on olnud kaks seisukohta ning Gianluca Sustal on täiesti õigus: protektsionisti ning vabaturu pooldaja vahel on alati lõhe.

Minu arvates ei saa me lihtsalt oma pead liiva alla peita, ust sulgeda ja eeldada, et maailm meieta edasi ei liigu, sest see liigub. Elame üleilmsel turul hoolimata sellest, kas see meile meeldib või mitte. Sellega kaasneb probleeme, kuid see on fakt. Usun tõesti, et sellega kaasnevad Euroopa Liidule tohutud võimalused, mille abil saab Euroopa Liit finantskriisist tingitud probleemid lahendatud. Kehtestasime tulevaste lepingute standardi. Need lepingud ei tule aga nii lihtsad, kui see leping. Olen kindel, et edaspidi ootavad meid ees palju keerulisemad lepingud, ning soovime komisjoniga nende koostamisel koostööd teha.

Tänan kõiki, kes on tänases arutelus osalenud! See on olnud suurepärane ning see on näidanud, kui laiahaardeline parlament olla võib.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. − Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme lõunal, neljapäeval, 17. veebruaril 2011.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult.(RO) Arvan, et ELi ja Korea vahelise vabakaubanduslepingu jõustumine avaldab Euroopa Liidu majandusele head mõju. Esiteks aitaks see kokku hoida tollimaksudelt, mille hinnanguline iga-aastane määr on 1,6 miljardit eurot. Näeksime ka kaubanduse kasvu, eriti just teenuste sektoris, kus kaubanduse kasv on tulevikus hinnanguliselt 70%, ning põllumajandussektoris, kus Euroopa Liit ekspordib Koreasse kaupa aastas hinnanguliselt miljardi euro väärtuses.

Samal ajal on tegemist põhjaliku ja uuendusliku lepinguga. Tegemist on esimese uue põlvkonna vabakaubanduslepinguga, mis sisaldab peatükki nii säästliku arengu kui ka tööjõureeglite vastavuse ning seiremehhanismi, millesse kaasatakse ka kodanikuühiskond, kohta. Hirmud selle pärast, et Korea konkurents võib põhjustada probleeme liidu tundlikematele tööstustele, näiteks autotööstus, hajutatakse kaitseklausli lisamisega lepingusse. Seda kasutatakse meetmete kehtestamiseks impordi ja ekspordi seirele ning lepingust tingitud mitmesuguste sektorite mõjude hindamiseks.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika