Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille João Ferreira esitas keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel komisjonile ja mis puudutab loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist (O-000044/2011 – B7-0201/2011).

  João Ferreira, autor. – (PT) Austatud juhataja! Volinik, kaks aastat on möödunud sellest, kui komisjon avaldas 2009. aasta veebruaris teatise ühenduse lähenemisviisi kohta loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele. Selles analüüsiti selle teema tähtsust. Pärast seda on Euroopat tabanud mitu katastroofi ja neil on olnud väga kahjulikud tagajärjed nii inimestele, maale, majandusele kui ka keskkonnale.

Üldiselt järgiti komisjoni teatises õiget lähenemisviisi, kuid parlament pidas seda ebapiisavaks. Lisaks viivitab komisjon teatises võetud kohustuste täitmisega.

Üks näide sellest on lubadus koostada Euroopa Liidu rahastatavate ja liikmesriikide rakendatavate ennetavate meetmete loetelu. Kaks aastat on möödas – kus see loetelu on? Kas komisjon kavatseb enne selle esitamist ära oodata järgmise mitmeaastase finantsraamistiku? Oodata veel kaks aastat?

Samas võttis parlament eelmise aasta septembris just selles küsimuses vastu raporti. Raportis on esitatud mitu tähtsat soovitust. Peab ütlema, et raportile eelnes palju laiem arutelu, mitte ainult siin parlamendis, vaid ka väga erinevate riiklike, piirkondlike ja kohalike üksuste vahel, kes tegutsevad katastroofide ohjamise väga erinevates etappides.

Raportisse koguti ka palju katastroofide kogemusi inimestelt, keda eelmisel aastal katastroofid olid mõjutanud. Sooviksin siinkohal peatuda raportis sisalduvate paljude punktide hulgast mõnel konkreetsel punktil. Selles määratleti mitu meedet, mille eesmärk oli eriotstarbeline abi liikmesriikidele, et leevendada ohuolukordi sellistes valdkondades nagu metsandus, rannajoone kaitse, jõgede valgalade kaitse ja taastamine, selliste asustatud alade kaitse ja ümberkujundamine, kus valitseb eriti suur teatud tüüpi katastroofide oht, ja põllumajanduse säilitamine loodusõnnetuste ohus olevates piirkondades, mis kannatavad elanikkonna vähenemise tõttu.

Kuidas on komisjon lisanud või kuidas kavatseb lisada need valdkonnad koostatavasse meetmete loetellu? Raportis esitati ka ettepanek avaliku sektori põllumajanduskindlustuse loomiseks Euroopas ja minimaalse kompensatsioonisüsteemi loomiseks katastroofidest mõjutatud põllumajandustootjatele.

Märgin, et see on väga erinev praegusest võimalusest, mille kohaselt liikmesriigid toetavad kindlustust siseriiklikult koos ÜPP tervisekontrolliga. See, mis välja pakuti, on ühenduse vahenditest rahastatav kindlustus katastroofide vastu. Seda pakutakse võrdsetel alustel kõigile põllumajandustootjatele sõltumata sellest, kas nad asuvad kõige vähem jõukates või kõige jõukamates liikmesriikides.

Nagu teame, on katastroofid väga ebaõiglased ja mõjutavad peaaegu alati kõige rohkem neid, kes ennast ise kõige vähem kaitsta suudavad, olgu nad siis inimesed või riigid. Kui on üks valdkond, kus tuleb tagada ELi solidaarsuse ja ühtekuuluvuse põhimõtte käegakatsutav väljendus, siis on see inimeste, majanduse ja keskkonna kaitse katastroofide vastu.

Seepärast sooviksin siinkohal küsida, mida kavatseb komisjon teha selles valdkonnas olemasolevate piirkondade ja liikmesriikide vaheliste tasakaalunihete vähendamiseks, see tähendab selleks, et aidata parandada katastroofide ennetamist piirkondades ja liikmesriikides, kus oht on suurem ja majanduslikud võimalused väiksemad. Teine valdkond, mida raportis käsitletakse, on liikmesriikide varajase hoiatuse süsteemide tugevdamine ja mitmesugused varajase hoiatuse süsteemide vastastikune ühendamine. Mida on sel puhul juba ära tehtud? Mida tehakse järgmiseks? Lõpuks tasub meenutada, et ennetuse huvides ja viimaste katastroofidega saadud kogemusi arvestades on hädavajalik muuta solidaarsusfondi eeskirju, et võimaldada selle vahendi paindlikumat ja kiiremat kasutamist.

Mida on komisjon selle läbivaatamise nimel juba teinud või mida kavatseb teha? Meenutan, et aasta eest tabas Madeirat suur õnnetus, mille tagajärjeks olid surmajuhtumid ning strateegilise infrastruktuuri ja elementaarse infrastruktuuri suur materiaalne kahju. Nüüd on aasta möödas ja Madeira ei ole ikka veel saanud sentigi ELi abi. Mida kavatseb komisjon teha, et muuta olukorda, kui solidaarsusfondi määruses on praegu öeldud, et see peaks aitama kiiresti taastada normaalsed elamistingimused ning tegutsema kiiresti ja tõhusalt, et aidata nii kiiresti kui võimalik mobiliseerida hädaabiteenused? Kus on see kiirus, kui aasta hiljem ei ole Madeira ikka veel saanud sentigi ELi abi?

Lõpetuseks, austatud juhataja, kutsun komisjoni veel kord üles osutama ulatuslikku poolehoidu raportile – kui selle üle toimus arutelu ja hääletus – kui selgesse märki selle kohta, et need soovitused, raportis sisalduvad soovitused, tuleb praktikas ellu viia. Paljud neist soovitustest sisaldusid juba ka parlamendi varasemates resolutsioonides, kuid kahjuks ei tehtud mitte midagi ja eelkõige vastutab selle viivituse eest komisjon.

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Soovin tänada parlamenti võimaluse eest vahetada mõtteid katastroofide ennetamise üle ja eriti João Ferreirat tema jätkuva huvi eest selle teema vastu.

Eelmisel aastal toimunud katastroofid olid selge meeldetuletus selle kohta, et EL ja selle liikmesriigid peavad tõhustama tööd suurõnnetuste ennetamise nimel. Peame olema sihikindlad! Me kõik teame, et investeering katastroofide ennetamisse tasub ära. Samal ajal on meie ülesanne tagada kuluefektiivsed ja suuremad investeeringud katastroofide ennetamisse.

Hindame praegu olemasolevate ELi rahastamisvahendite tulemuslikkust. Samuti töötame välja ennetusmeetmete loetelu, mille puhul liikmesriigid saaksid kaaluda ELi-poolset rahastamist.

Meie eesmärk on suurendada ELi rahastamise mõju ja kiirendada Regionaalarengu Fondi toetuse kasutamist. Samuti uurime uuenduslikke rahastamisvahendeid, näiteks kindlustuse ühendamist riskide jagamiseks. Tulemuslikud investeeringud katastroofide ennetamisse aitavad päästa elusid, vähendada kahju ja lõppkokkuvõttes hoida kokku raha.

Samuti tegutsetakse selle nimel, et parandada meie teadmisi katastroofidest. Oleme koos Euroopa Keskkonnaagentuuriga koostanud aruande, milles hinnatakse katastroofide sagedust Euroopas ja nende mõju inimestele, majandusele ja ökosüsteemidele. Vajame ka selgeid ja läbipaistvaid hinnanguid meie ees seisvate ohtude kohta.

Eelmise aasta 21. detsembril avaldasime riikliku riskide hindamise ja kaardistamise suunised, et toetada liikmesriike kõikehõlmava riskijuhtimise kultuuri tugevdamisel. Täiemahulise riskijuhtimise poliitika väljatöötamine eeldab kõikide poolte kaasamist. Katastroofide sagenemine ja intensiivistumine Euroopas peaks samuti liikmesriike rohkem stimuleerima valmisolekusse ja võimekuse suurendamisse investeerimisel.

Lisaks ennetavatele üksikasjadel on samavõrd tähtis, et liikmesriigid ja Euroopa tervikuna suudaksid parimal võimalikul viisil reageerida. Eelmise aasta oktoobris esitasime oma poliitikaettepaneku Euroopa katastroofidele reageerimise võime kohta. Meie eesmärk on parandada ELi katastroofidele reageerimise tõhusust, ühtsust ja nähtavust.

  Richard Seeber, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Solidaarsus on alustamiseks õige sõna. Kui toimuvad katastroofid – olgu inimtegevusest tingitud või looduslikud –, siis peame Euroopas kokku hoidma. See on Euroopa integratsioonis kesksel kohal.

Teine märksõna, mida siinkohal tuleb nimetada, on kiirus. Oluline on anda abi kiiresti, sest kiire abi on kõige tõhusam abi.

Kolmandaks pean siiski osutama sellele, et eelkõige vastutavad elanike kaitse eest katastroofide vastu liikmesriigid, kui see on võimalik. Peame uurima seda, kuidas saame kasutada Euroopa ressursse ning ka kättesaadavaid rahalisi vahendeid tõhusamalt ja tulemuslikumalt. Siiski osutaksin sellele, et paljud liikmesriigid kutsuvad üles Euroopa ressursside kasutamisele, et varjata asjaolu, et nad ise pole võtnud piisavalt meetmeid.

Mida on võimalik ära teha ELi tasandil? Meil on kaks suurt kuluartiklit: esiteks Euroopa Regionaalarengu Fond, mille eest vastutab volinik Hahn, ja teiseks Põllumajandusfond, mille puhul võiksime paremini kasutada neid rahalisi vahendeid, mis juba on kättesaadavad. Ennetus on kõige tähtsam. See tähendab, et väga palju katastroofe, eriti üleujutusi, saab õige ruumilise planeerimisega ära hoida. Meil juba on olemas üleujutuste direktiiv, mille puhul sai selgeks, et võiksime olemasolevate ressurssidega tegelikult juba väga palju saavutada, kui võtaksime õigeid meetmeid – näiteks kaardistamine, riskihinnangud ja kolmanda meetmena ennetuskavade koostamine.

Sooviksin, et komisjon uuriks lisaks enda koostatud ennetusmeetmete loetelule eriti põua ja veepuuduse küsimust. Neis valdkondades ei ole meil veel sellist õigusakti nagu üleujutuste direktiiv ja võiksime sel teemal palju ära teha.

Mis puudutab ennetusmeetmete loetelu ennast, pean ütlema, et sel puhul on kindlasti väga tähtis süvalaiendamine; teisiti öeldes see, et püüaksime neid aspekte muudes poliitikavaldkondades arvestada. Ka liikmesriigid peavad komisjoni järelevalve all kaardistama kõigi valdkondade riskid.

  Edite Estrela, fraktsiooni S&D nimel. – (PT) Austatud juhataja! See arutelu kordub parlamendis ikka ja jälle. Kahjuks muutuvad looduslikud või inimtegevusest tingitud katastroofid üha sagedasemaks ja hävitavamaks.

Vastutus katastroofide ennetamise eest lasub peamiselt liikmesriikidel, kuid ka Euroopa Liit saab palju kaasa aidata. Katastroofide ennetamisega seotud tegevuse toetamiseks on olemas teatud ühenduse vahendid.

Siiski on tähtis neid vahendeid hinnata, selleks et teha paremini kindlaks puudused. Lisaks sellele tuleb ka rahastamismehhanisme parandada. Sellest on siin juba räägitud, kuid sooviksin korrata, et Madeira juhtumi puhul ei ole veel mingit abi lubatud ja on selge, et selle katastroofi ohvrid ei saa igavesti oodata.

Samuti paluti komisjonil korduvalt koostada ühenduse suunised riskide kaardistamiseks. Veel sooviksin rõhutada, et väga tähtis on teha teabeallikate täielik inventuur, sest asjakohaselt on võimalik tegutseda ainult siis, kui on olemas täpne teave.

Mõned Ferreira raportis sisalduvad soovitused ja ettepanekud olid ka minu raportis, mille parlament võttis vastu 2006. aastal, ja komisjon ei ole neist paljudele ikka veel vastanud. Seepärast sooviksin volinikult küsida, kas ta võiks aru anda seni tehtud tööst Euroopa põuavaatlussüsteemi loomisega ja samuti metsatulekahjude direktiivist.

  Catherine Bearder, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Suved on kuumemad ja tormid on karmimad. Sademed on ebaregulaarsemad ja sagenenud on põuad, mis põhjustavad eluohtlikke tulekahjusid kogu mandril. Peaaegu ükski riik ei ole viimase paari aasta jooksul loodusõnnetusest pääsenud ning siinkohal ei ole arvestatud inimtegevusest tingitud selliste katastroofidega nagu Tšernobõl ja hiljutisem mürgihoidla tammi purunemine Ungaris.

Kodanikud ootavad oma valitud esindajatelt, et viimased tagaksid, et nende kaitse planeerimine oleks tõhus ning usaldusväärne ja toimiks. Oleme saanud komisjonilt palju lubadusi ja aruandeid, kuid konkreetseid samme on olnud vähe. Meile on lubatud edasiminekut liikmesriikide pädevate riiklike teenistuste võrgustiku loomisel. 2009. aastal lubati ressursside kaarti, mis on õnnetuse korral hõlpsalt kättesaadav ja kasutuseks valmis. Riigiasutustel tuleks nüüd paluda seada põhivarustus valmis, nii et see oleks vajaduse korral Euroopa kiireks abistamiseks kättesaadav.

Piirkonnas, kust ma pärit olen, asub Bracknelli maailmakuulus keskpika ilmaennustuse keskus. Selle kogu maailmas reaalajas töötavatest allikatest pärinev teave aitab meremehi, lennukeid ja päästeplaneerijaid, kuid meil on vaja rohkem sarnaseid asutusi. Peame teadma, kus asuvad koolitatud päästerühmad. Peame teadma, kus on hädaolukorraks mõeldud toiduvarud, telgid ja tekid.

Peame teadma, kus asuvad meie liidu kodanike elu päästvad vahendid siis, kui nad neid vajavad. Komisjon peab nende kavadega kohe välja tulema. Homne õnnetus võib-olla juba ootab.

  Marisa Matias, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Austatud juhataja! Sooviksin alustada sellest, et toetan täielikult oma kaasparlamendiliikme sõnu. Loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamine on väga tähtis ning selle tähtsus üha suureneb ja komisjon esitab meile süstemaatiliselt palju menetlusi ja tähtaegu puudutavaid eesmärke.

Siiski on tegemist väga keerulise probleemiga, mida olen ka varem öelnud. Tavaliselt on sellistele olukordadele reageerimise vahend solidaarsusfond, kuid väga-väga pika aja, üheksa kuu kuni aasta pärast – ja seda pärast õnnetust. Nagu juba öeldud – ja ma kavatsen seda korrata, nii nagu kavatseme seda korrata nii kaua kui vaja –, toimus Madeiral aasta eest tohutu õnnetus ja saar pole ikka saanud mitte mingit abi.

Seepärast sooviksin seda küsimust uuesti rõhutada: kas poleks aeg, et komisjon vaataks läbi enda rahaliste vahendite ja rahastamise mudeliga seotud menetluse? Kuidas pidada fondi, mille abil reageerida üha keerulisematele ja erakordsematele olukordadele? Me ei tea, kus see juhtub, kuid teame, et see juhtub, ja kliimamuutused on selle tõestuseks. Seepärast ei ole võimalik kohaldada erandit olukordadele, mis regulaarselt korduvad.

  Jaroslav Paška, fraktsiooni EFD nimel. – (SK) Austatud juhataja! Praeguste loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamise mehhanismide puhul on palju parandamisruumi.

Kui tegemist on loodusõnnetuste ennetamise meetmetega, siis peame püüdma parandada just loodusnähtuste seire süsteeme – olgu siis tegemist ilmamuutuste või tektooniliste nihetega – ning seejärel matemaatilisi mudeleid, mille abil hinnatakse ja ennustatakse muutusi ning nende tagajärgi, ja seejärel tuleb parandada sellega seotud hoiatusmehhanisme või järgnevat evakueerimist. Inimtegevusest tingitud katastroofide puhul saame töötada palju tulemuslikumalt.

Kuna oleme teadlikud mitmesugustest inimtegevusest tingitud ohtudest, eriti äritegevusest, mis ohustab keskkonda, siis oskame heade regulatiivsete meetmete kaudu vähendada ennetavalt mis tahes riskantsest tegevusest tuleneva võimaliku õnnetuse ohtu. Siiski peab ennetav reguleeriv raamistik, nagu ka järelevalve-, kontrolli-, sanktsioonide ja karistuste süsteem, olema kõikehõlmav ja seda tuleb rakendada põhjalikult ja jõuliselt.

Seega peame oma kodanike elu ja tervise huvides töötama selleks, et neid õnnetuste ennetamise mehhanisme süstemaatiliselt parandada.

  Ville Itälä (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Võin siin seni öeldule alla kirjutada. Õnnetuste arv on pidevalt suurenenud. EL saaks siin tõesti palju ära teha: teabevahetus, toetus ja solidaarsus. Neis küsimustes on siin kindlasti võimalik saavutada lisaväärtus, mida on loota ainult liidu tasandilt.

Ma ise siiski kasutaksin praegu juhust hoopis selleks, et küsida volinikult üks küsimus. Kolm kuni neli aastat tagasi oli Venemaal tohutu metsatulekahju, mis põhjustas minu kodumaal Soomes massiivseid suitsukahjustusi. Paljudel inimestel tekkisid sellest suitsust tegelikult rängad terviseprobleemid. Sel ajal otsustas Euroopa Parlament paluda komisjonil leppida Venemaaga kokku selles, kuidas EL saaks sellistel puhkudel appi tulla ja anda vajalikku abi, mida Venemaa siis vajas, kuid mida ta ei nõustunud vastu võtma. Sooviksin teada, kas komisjon on selles asjas edasi liikunud ja meetmeid rakendanud.

Õnnetused ei piirdu vaid ELiga: nad toimuvad ka väljaspool meie piire ja tihti mõjutavad ELi liikmesriike. Sooviksin teada, milline on selles suhtes olnud Venemaa suunaline edu.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Viimase 15 aasta jooksul on oluliselt suurenenud loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide arv ning oleme tunnistajaks nähtustele, mis on raskemad ja sagedasemad peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides ning millel on rängad tagajärjed majandusele, infrastruktuurile ja ökosüsteemidele.

Meil on kiiresti vaja ELi lähenemisviisi ennetuspoliitika väljatöötamiseks ning asjaomaste rahastamisvahendite kindlakstegemiseks ja kohandamiseks. Euroopa Liidu Solidaarsusfond ja riiklikud fondid ei tule enam sagedaste õnnetustega toime.

Küsiksin siinviibivalt volinikult, millal on võimalik esitada andmed ja riskipiirkondade kaart, mida lubati tema 23. veebruari 2009. aasta teatises? Lõpuks avaldan kahetsust selle üle, et nõukogus on olnud mõnda aega blokeeritud pinnasedirektiiv, mis peaks parandama maade hooldamist.

  Daciana Octavia Sârbu (S&D). – (RO) Austatud juhataja! Pärast eelmise aasta oktoobris Ungaris toimunud ökoõnnetust juhtisin rohkem kui ühel korral Euroopa Komisjoni tähelepanu õnnetuste ennetamisele. Kaevetööstuse puhul võib õnnetustel tihti olla piiriülene mõju. Seetõttu on Euroopa Liidul seda suurem kohustus tagada, et võetakse kõikvõimalikud meetmed õnnetuste ohu vähendamiseks ja reageerimise kiiruse ning tõhususe suurendamiseks, juhul kui need õnnetused siiski juhtuvad.

Sain vastuseks oma küsimustele komisjonilt kinnituse, et Ungaris õnnetuse tagajärjel keskkonda, sh Doonausse, sattunud jäätmed olid tõesti mürgised, ehkki asutused algselt seda eitasid. See on väga selge näide eeskirjadest, mida ei rakendata, see on olukord, mis peab muutuma nii kiiresti kui võimalik.

Pärast eelmisel aastal parlamendis vastu võetud resolutsiooni, milles nõuti kaevandamisel tsüaniidil põhineva tehnolooiga kasutamise keelustamist, sest see kujutab endast ökosüsteemidele tohutut piiriülest ohtu, on Euroopa Komisjoni kohus kiiresti meetmeid võtta.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! 2010. aasta septembris vastu võetud raportis ühenduse lähenemisviisi kohta loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele on mõned tähtsad viited otseselt põllumajanduse kohta. Eraldi nimetatakse raportis asjaolu, et põllumajanduslikku tootmist võivad ohustada sellised kliimanähtused nagu põud, külmad, rahe, metsatulekahjud, üleujutused, maalihked ja muud. Raport sisaldab ka mitut olulist ettepanekut nende probleemide mõju leevendamiseks. Küsimuse esitaja juba rääkis mõttest anda põllumajanduse jaoks mõned tagatised.

Sooviksin rõhutada, et väga tähtis on neid probleeme tulemuslikult lahendada, eriti arvestades tulevast ühist põllumajanduspoliitikat, mille eesmärk on, et põllumajandusel oleks roll nii toidu tootmisel kui ka suur roll keskkonnakaitses.

  Csaba Sándor Tabajdi (S&D). – (HU) Austatud juhataja! Eelmise aasta oktoobris sai Ungari ekspertabi ja materiaalseid vahendeid võitluses kahjudega, mille oli põhjustanud punase muda õnnetus, kuid siiski ei saadud mingit olulist abi. Väga raske oli inimestele selgitada, miks on võimalik anda humanitaarabi ELi mittekuuluvate riikide kodanikele, kuid mitte ELi liikmesriikidele. On ilmselge, et tööstuslike õnnetuste korral tuleb kohaldada saastaja-maksab-põhimõtet, kuid enamikul juhtudel ei ole neil äriühingutel selleks piisavalt raha. Komisjon lubas muuta keskkonnavastutuse kindlustuse kohustuslikuks kõigile ohtlikul tegevusalal tegutsevatele äriühingutele. Sellega koos teen ettepaneku, et solidaarsusfond peaks – piisava reguleerimise korral – saama vahendeid kasutada tööstuslike õnnetuste tagajärgede osaliseks – ma rõhutan osaliseks – leevendamiseks...

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Ilmselgelt väärib õnnetuste ennetamise kontseptsioon suurt tähelepanu, eriti mis puutub meie Ungari sõpru, sest eelmise aasta oktoobris läks Ungaris mürgise muda õnnetusega võitlemisel midagi väga valesti. Komisjoni aruandes leiti selgeid tegematajätmisi kohalikelt ametiasutustelt, kes olid jätnud ohtliku reovee klassifitseerimata ja teinud suuri vigu hoidla ehitustöödel. Samuti leidis komisjon, et Euroopa jäätmete nimistu – kaevandustööstuse jäätmete käitlemise direktiivid – ei olnud Ungari õigusesse üle võetud. Seepärast on tähtis, et konkreetsed liikmesriigid võtaksid Euroopa standardid oma õiguslikesse standarditesse siduvalt üle.

Lisaks õnnetuste ennetamisele on tähtis ka nende Euroopa standardite asjakohane kohaldamine, nagu ka heade tavade vahetus ja liikmesriikide toetamine, et nad end ise aidata suudaksid. Eriti sel vabatahtliku tegevuse aastal on oluline ja õige, et liikmesriigid lähevad edasi, kujundades end ümber vastavalt nende liikmesriikide eeskujule, kus on olemas kogu riiki hõlmavad vabatahtlikud tuletõrjeühingud, päästeteenistused jne.

  Iosif Matula (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Loodusõnnetuste sagenemine ja nende tagajärgede raskemaks muutumine on praegu Euroopa Liidu ees seisvatest probleemidest üks suurimaid. Statistika näitab, et viimase 20 aasta jooksul, on Euroopas toimunud 953 õnnetust, põhjustades peaaegu 90 000 surmajuhtumit ja majanduslikku kahju 269 miljardi USA dollari väärtuses.

Selleks et oleks võimalik nende nähtuste mõju piirata, on vaja ohtude kaardistamist koos sidusa plaaniga keskkonnategurite haldamiseks. Metsapiirkondade ning ka linnakeskkondade roheliste vööndite säilitamine ja laiendamine peab olema meie kõigi prioriteet. Ülitähtis on tähtsustada piisavalt inimeste teavitamist ja harimist õnnetuste mõju vältimiseks. Rahvusvaheline loodusõnnetuste vähendamise päev on hea näide sellest. Samuti arvan, et kõik vahendid tuleb muuta tulemuslikumaks…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Luís Paulo Alves (S&D). – (PT) Austatud juhataja! Õnnetuste vältimise ja nendele reageerimise teemalised siin tõstatatud mured on väga tundlik teema ja see on ülitähtis meie kodanikele, kes ei saa oodata ja keda ei tuleks sundida ootama.

Räägime väga tundlikest olukordadest, mis on seotud inimeste ja nende vara ohutusega ning puudutavad tihti elude kaotuse, perekondade purunemise ja tervete elualade hävitamise kaudu meid kõiki. Siiski tähendavad kõik meie meeleavaldused vähe võrreldes tragöödiatega, mis meedia kaudu mõjutavad meid kõiki ja teadvustavad meile, et me ei tohi maha jääda oma töös, mida peaksime tegema nende olukordade vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks.

Volinik, minu kaasparlamendiliikmed on selle küsimuse väga kenasti esile tõstnud. See on teema, mille puhul EL saab inimestele paremini näidata, et liit on olemas selleks, et aidata neil õnnetusi ennetada ja eelkõige pakkuda oma toetust, kui inimesed seda kõige enam vajavad ja kui nad on kõige halvemas olukorras, kui õnnetused siiski juhtuvad.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Volinik Hahn! Me kõik teame väga hästi, millised tegurid on viinud viimastel aastatel õnnetuste sagenemiseni: oleme muu hulgas teadlikud kliimamuutustest, plahvatuslikult suurenenud industrialiseerimisest arenguriikides ja maailma kasvavast elanikkonnast.

Siiski on samuti tõsi, et paljud õnnetused on lihtsalt inimese põhjustatud, ja sel puhul peame ütlema, et kohaldada tuleks saastaja-maksab-põhimõtet. Iga kord kohe liidust abi kutsuda on vale suund. Siiski on Euroopa solidaarsust tõepoolest vaja, muidugi seal, kus õnnetused tõepoolset toimuvad vääramatu jõu tulemusena, kui toimuvad tõelised loodusõnnetused. Siinkohal ei ole kahtlust, et Euroopa solidaarsus peaks algama ennetusest – näiteks lumelaviinide ja üleujutuste vastastest kaitserajatistest, kaardistamis- ja seiresüsteemidest.

Lisaks peaks meil tõesti olema midagi Euroopa katastroofiteenistuse sarnast, mida oleks võimalik rakendada siis, kui kõige raskemate tagajärgede ärahoidmiseks on abi vaja väga kiiresti.

  Seán Kelly (PPE). – Austatud juhataja! Siin kasutatakse täna palju moesõnu, kuid peamine moesõna on see, mis on laual kõige pealmine: ennetamine. Nagu öeldakse: parem haigusi ennetada, kui neid ravida, ja kindlasti peame viimastele suundumustele tuginedes püüdma loodusõnnetusi ennetada, mingeid prognoose teha ja ennetusmeetmeid rakendada.

Samuti on vaja mingit üleeuroopalist kindlustusmehhanismi, sest vastasel korral ei saa mõjutatud piirkonnad endale kindlustust lubada. Näiteks piirkonnas Clonmeli linnas, selles piirkonnas, kust mina pärit olen, on kindlustus kallinenud üleujutuse riski tõttu kuus korda.

Lõpuks soovin küsida, mitu riiki võivad tegelikult öelda, et nad on järginud komisjoni soovitusi, eriti üleujutuste direktiivi kohta? Ma tean, et minu kodumaal pole seda asjakohaselt rakendatud. Riigid peavad vastutust kandma samamoodi nagu komisjon. Koos töötades saame raskusi vähemalt leevendada.

  Georgios Koumoutsakos (PPE). – (EL) Austatud juhataja, volinik! Me kõik teeme ühe kindla järelduse ulatuslikest katastroofilistest metsatulekahjudest, mis peaaegu igal suvel Lõuna-Euroopa liikmesriike haaravad ja millega Kreekal on õudne ja traumaatiline kogemus: loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele kiiresti ja tõhusalt reageerimisel on Euroopas võtmesõnaks „solidaarsus”. Lisaks sellele on Lissaboni lepingusse lülitatud solidaarsusklausel loodusõnnetuste tagajärjel kannatavate liikmesriikide abistamiseks.

Peame valmistuma selle klausli asjakohaseks ja tulemuslikuks kohaldamiseks. Vastasel korral me justkui ignoreeriksime 70% Euroopa kodanikest, kes peaksid kasu saama abist, mille Euroopa Liit on ette näinud juhuks, kui nende riik kannatab loodusõnnetuse tõttu. Oluline on mitte lasta pingelisel eelarvel mõjutada poliitikat ja kodanike rahastamist katastroofide ennetamisega seoses.

Samuti on tähtis…

(Istungi juhataja katkestas sõnavõtu)

  Johannes Hahn, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja! Esiteks sooviksin kõiki tänada mitmekülgsete sõnavõttude eest arutelul! Kõigi küsimuste puhul, mis kuuluvad otseselt minu kolleegi Kristalina Georgieva pädevusse, anname teile kirjalikud vastused, näiteks selle kohta, mis puudutab kõnelusi ja läbirääkimisi Venemaaga teabe ja seire küsimuses.

Siiski sooviksin kasutada võimalust – arvestades, et Euroopa Solidaarsusfond kuulub minu pädevusse – öelda teile, et see fond on vahend, mis loodi seitse või kaheksa aastat tagasi ja seda ei rahastata eelarvest. Alati kui toimub katastroof, tuleb järgida väga keerukat menetlust – esiteks toimub hindamine ja seejärel kaasotsustamismenetlus Euroopa Parlamendi ja nõukoguga –, mis võib põhjustada viivitusi.

Konkreetselt Madeira juhtumi kohta võin teile öelda, et järgmise 14 päeva jooksul toimub allkirjastamine ja maksmine. Viivituse põhjus oli muu hulgas ka asjaolu, et liikmesriik jäi suure osa vajaliku teabe esitamisega väga hiljaks. Ka seda tuleb arvestada. Lõppkokkuvõttes peab olema võimalik näidata ja seda peab olema võimalik ka kontrollida, milleks raha tegelikult kasutati. Siiski tuleks jätkata ka solidaarsusfondi struktuuri arendamist. Komisjonis toimuvad ka sellekohased arutelud.

Põua hinnangute küsimust on – ütlen ausalt – suhteliselt raske ühendada. Olukord on erinev näiteks tehnoloogiliste katastroofide puhul. Need küsimused vajavad uuesti hindamist, arvestades meie viimastel aastatel saadud kogemusi.

Mis puutub näiteks struktuurifondidega seoses eraldatavaid vahendeid, siis on praegusel finantsperioodil riski ennetamise ja vastavate keskkonnakaitse meetmete jaoks üleeuroopaliselt kättesaadaval kokku 7,5 miljardit eurot. Sellest umbes 20% on juba eraldatud konkreetsetele projektidele.

Valimisringkonda või riiki esindavate Euroopa Parlamendi liikmetena te teate ka seda, et tihti tekivad piirkondade ja liikmesriikide vahel haldusprobleemid, sest pole selge, kes mille eest vastutab. Praktikas tähendab see tihti viivitusi projektide rakendamisel. Nende probleemide lahendamine oleks oluline saavutus, sest inimeste ja piirkondade huvides on, et me kättesaadavaks tehtud raha tegelikult kasutaksime ega puterdaks haldus- või bürokraatlike probleemide tõttu või lubaks neil probleemidel tekitada viivitusi.

Lõpuks sooviksin öelda, et tegelikult kavatseme esitada aasta lõpul seadusandliku ettepaneku selle kohta, kuidas saaksime kogu Euroopas katastroofide seirel ja neile reageerimisel kasutada keskendunumat lähenemisviisi. Soovin teid veel kord tänada teie pühendumuse ja järjekindluse eest selles küsimuses ning soovin paluda, et ka edaspidi – ja ütlen seda lõpetuseks – pööraksite nii palju tähelepanu sellele, kuidas rakendatakse ja kasutatakse rahalisi vahendeid, mis on liikmesriikides põhimõtteliselt kättesaadavad.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Ádám Kósa (PPE), kirjalikult. – (HU) Oma 23. veebruari 2009. aasta teatises pealkirjaga „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele” võttis komisjon endale muu hulgas ülesande kooskõlastada kättesaadavaid ja olemasolevaid ennetavate meetmete ja katastroofide kohta käivaid teabeallikaid. Sooviksin kasutada võimalust, et juhtida tähelepanu sellele, kuidas Uus-Meremaa valitsus korraldas viimase katastroofi ajal kurtide ja vaegkuuljate teavitamise. See on inspireeriv eeskuju, mida tuleb praktikas rakendada. 2010. aasta lõpus avaldas Uus-Meremaa valitsus mitu õppematerjali, samuti DVD, milles valmistati asjaomaseid osapooli, asutusi ja elanikke potentsiaalse katastroofi suhtes ette, kasutades selleks märkide keelt. See teguviis päästis nii inimelusid kui ka vara. Kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonide ja Maailma Kurtide Föderatsiooni (www.wfdeaf.org) arvates peaksid Queenslandi valitsus ja Austraalia Kommunikatsiooni ja Meediateenistus (ACMA) olema uhked – vaatamata tragöödiatele, mis kahjuks siiski toimusid – edu üle, mis saavutati nende esmaklassilise ettevalmistuse ja koostöö kaudu ning eriti tänu sellele, et teavitamine toimus viisil, mis jõudis reaalajas kurtideni. Siinkohal loodan, et komisjon tutvub selle ELi mittekuuluva riigi hea tavaga ning propageerib ja edendab selle rakendamist liikmesriikides, samuti ELi ressursside kohaldamisalas.

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUCEK
asepresident