Juhataja. – Nüüd järgnevad selgitused hääletuse kohta.

Suulised selgitused hääletuse kohta

Resolutsiooni ettepanek B7-0191/2011

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Hääletasin Euroopa sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ühiselt esitatud resolutsiooni poolt peamiselt seetõttu, et resolutsiooni tähtsus ja teemad on vähe muutunud vaatamata sellele, et resolutsiooni koostamise ja tänase hääletuse vahel on Ungaris toimunud teatud sündmused.

Esiteks sooviksin rõhutada meie pettumust selle pärast, et komisjon otsustas vastuolulise Ungari meediaseaduse puhul algusest peale keskenduda vaid kolmele valdkonnale. Meie kindel soov on, et pärast seda, kui Ungari valitsus ja parlament nende kolme teemaga suhteliselt vastuvõetavalt hakkama said, oleks komisjon pidanud edasi minema, jälgides tähelepanelikult seda, kuidas Ungari meediaseadus vastab Euroopa õigusaktidele – konkreetselt eriti põhiõiguste hartale.

Samuti kutsume Ungari valitsust üles seaduse edaspidisel muutmisel rohkem suhtlema asjaomaste osapooltega, sh kodanikuühiskonna esindajatega, sest see on ainus viis, kuidas tõeliselt demokraatlikus riigis seadusi koostatakse. Selliselt on arvamused ja soovitused kindlasti stimuleerivad olgu need siis meie – st Euroopa Parlamendi, komisjoni või Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni – või Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku omad.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Kindlasti on kõik parlamendiliikmed, kes pooldavad Euroopa Liidu põhimõtteid, arvamusel, et meediavabadus on väga tähtis. See vabadus sisaldab muidugi ka vastutust. Siiski hääletasin ettepaneku vastu.

Teave, mida mina selle küsimuse kohta saanud olen ja mis on ka siin läbi käinud, näitab, et komisjon esitas Ungarile palved, Ungari reageeris neile ja muutis vastavalt oma meediaseadust. Minu arvates oleks sellest pidanud piisama. Minu arvamus selle kohta on, et sellest ei tohiks teha poliitilist küsimust, mille puhul vasakpoolsed näivad vastanduvat parempoolsetele või veel kuidagi teisiti. Selles küsimuses tuleb kõigi suhtes kohaldada samu standardeid. Kui komisjon nõustus Ungari tehtud muudatusega, siis nõustun sellega ka mina. Minu arvates on küsimuse all aluspõhimõtted ja seega ilmselt hääletasin omaenda fraktsiooni esitatud raporti vastu või selle mõtte vastu, sest ma usun, et see, mida Ungari tegi, on täpselt see, mida komisjon teha palus.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Enne kui Ungari meediavabaduse teemal sõna võtta, võiksime vaadata seda, mida teeme meie kui parlament.

Võiksime mõelda sadade tuhandete eurode väärtuses avaliku sektori toetusele, mida anname Euroopa Ajakirjanike Liidule; võiksime mõelda kümnetele tuhandetele eurodele, mida me iga nädal kulutame selleks, et kohalikke reportereid eriti just Brüsselisse ja Strasbourgi lennutada, selleks et neile head elu näidata; ja me võiksime mõelda sellest, kuidas kümned akrediteeritud korrespondendid Brüsselis teenivad lisatulu ELi rahastatud tasuta väljaannete meedianõustajate, toimetajate või autoritena.

Kui ma oleksin ungarlane, siis oleks mul suuri küsimusi mitte ainult meediaseaduse kohta, vaid ka valitsuses vaikselt tekkivate autokraatlike suundumuste kohta, kuid ma pole ungarlane, see ei ole minu asi.

Selle eest olen siiski selle parlamendi liige ja arvan, et see, kuidas kasutame maksumaksja raha sellisel avalikult propagandistlikul viisil, on midagi, mis ilmselt rikub meie aluspõhimõtteid, milleks on väärikus, õiglus ja demokraatia. Enne kui hakkame muretsema pinnu pärast Ungari silmas, peaksime oma silmast suure palgi välja kangutama.

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0169/2011

  Lara Comi (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin selle olulise resolutsiooni poolt. Väga tähtis on, et Euroopa Liit rakendaks kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukoguga oma volituste piires kõiki jõupingutusi selle hädaolukorra lõpetamiseks nii kiiresti kui võimalik.

Selge hukkamõistu väljendamine, lennukeelutsooni väljapakkumine, relvaembargo ja muude sanktsioonide kehtestamine, humanitaarabi andmine, Euroopa kodanike evakueerimine, konfliktist mõjutatud tsiviilelanikele abi tagamine – need kõik on siiski vaid järelmeetmed, mille eesmärk on kõigest katastroofi ulatuse piiramine.

Euroopa Liidul peab rahvusvahelisel areenil olema aga suurem poliitiline roll ja liit peab suutma lahendada suuri probleeme. Pärast selle hädaolukorraga tegelemist peaksime minu arvates peatuma sellel ja mõtlema sellele, kuidas EL saaks tulevikus töötada selle nimel, et vältida olukordi, kus nõrgad demokraatiariigid varisevad kokku ja muutuvad humanitaarkatastroofideks.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Hääletasin muidugi resolutsiooni poolt, kuid arvan, et homme kohtuv Euroopa Ülemkogu peab kindlasti tegutsema nii kiiresti ja otsustavalt kui võimalik, esiteks selleks, et luua Liibüa kohal lennukeelutsoon, et riigi valitsus ei saaks jätkata oma kodanike tapmist, ja teiseks, et luua suhted ajutise rahvusliku üleminekunõukoguga. Lisasime selle üleskutse oma resolutsioonile.

Kokkuvõttes arvan aga, et tuleks rõhutada üht lõiku resolutsioonist: seda, et revolutsioonilised muutused Põhja-Aafrikas on teinud selgeks, et ELi positiivne mõju ja pikaajaline usaldusväärsus selles piirkonnas sõltuvad liidu võimest rakendada sidusat ühist välispoliitikat, mis on väärtustepõhine ja selgelt uusi demokraatlikke jõude soosiv.

  Pino Arlacchi (S&D). – Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni poolt. Sooviksin rõhutada, et komisjoni hiljuti algatatud partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel on tähelepanuväärne esimene samm õiges suunas.

Põhja-Aafrika kriisi ja demokraatiale ülemineku alguses oli ELi tegevus pea olematu, kuid nüüd näib, et liit on asunud selles valdkonnas aktiivsemalt ja tulemuslikumalt tegutsema.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Eelkõige peab õigus otsustada oma riigi tuleviku üle olema Liibüa rahval. Kuna tõelise demokraatia ja vabaduse mõisted tulenevad rahvast, siis ei saa neid väljastpoolt peale suruda.

Homme toimuval Euroopa Ülemkogu erakorralisel tippkohtumisel tuleb suuta kokku leppida ELi roll piirkonnas. EL peaks tegema kõikvõimaliku, et araabia maailmas tõusvat demokraatia lainet toetada. Ei tohi kaotada sekunditki: peame minema sõnadelt tegudele. EL peab olema oma poliitikas järjekindel ja tunnistama oma vastutust piirkonnas nii praegu kui ka pikaajalises perspektiivis. Kui rünnakud tsiviilelanike vastu jätkuvad, ja see näib olevat nii, siis peab EL pidama läbirääkimisi ÜRO mandaadi ja meetmete üle lennukeelutsooni kehtestamiseks Liibüa kohal, et hoida ära humanitaarkatastroof. Samuti peame alles hoidma olukorda sõjalise sekkumise võimaluse.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Oleme tunnistajaks sõjajärgse ajaloo ühe viimase pikaealise režiimi lõpule. Siiski ei ole Muammar al-Gaddafi suutnud jõuda selleni, et ise auväärselt tagasi astuda ja oma diktaatorliku valitsuse säilitamiseks on ta kuulutanud sõja omaenda rahvale. Pöörates relvad oma kodanike vastu, on ta seadnud kahtluse alla nüüdisaegse tsivilisatsiooni alused. Ta on sooritanud inimsusevastase kuriteo. Seepärast on meil kohustus toetada Liibüa rahvast nende võitluses vabaduse, demokraatia ja põhiliste inimõiguste eest.

Peame koostöös ÜROga astuma samme stabiilsuse taastamiseks Liibüas ja selleks, et karistada neid, kes on süüdi kuritegudes, sh kolonel Gaddafit. Eriti kiiresti tuleb tagada humanitaarabi tsiviilisikutele ja anda peavarju Liibüa pagulastele. Juba 25 aasta eest püüdis president Reagani administratsioon Gaddafi valitsusele lõppu teha. Nüüd peame rakendama kõiki rahvusvahelise õigusega lubatud meetmeid selleks, et ta ametist kõrvaldada. Seega toetan parlamendi resolutsiooni.

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni poolt, kuid arvan, et see sisaldab teatud murettekitavaid punkte. Esiteks soovin öelda, et meie fraktsioon kohtus sel nädalal Liibüa opositsioonijõudude esindajatega ja nad ütlesid, et nad ei soovi Lääne mis tahes relvastatud sekkumist. Nad väljendasid end täiesti selgelt. Arvan, et EL ei peaks selles ürituses olema lipukandja, vaid peaks tegutsema koos ÜRO ja Araabia riikidega.

Sellele vaatamata räägitakse resolutsioonis humanitaarsest sekkumisest, mis kahjuks liigagi tihti tähendab relvastatud sekkumist. Parlament asub tegelikult sekkumist pooldavale seisukohale, ehkki teeb seda peene retoorika kaudu.

Teiseks teeb mulle muret lennukeelutsoon, mis toob kardetavasti kaasa Liibüa pommitamise. Arvan, et see peaks olema ÜRO juhitud missioon, kus kogu araabia maailm, Aafrika ja EL tegutseksid koos.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Need, kes nõuavad sõjalist sekkumist – ja lennukeelutsoon on muidugi sõjalise sekkumise üks vorme, sest see eeldab soovi rünnata maapeal paiknevat lennuinfrastruktuuri –, peaksid meeles pidama kolme asja. Esiteks, nagu me oleme kuulnud, ei soovi Liibüa opositsioon välisriikide sekkumist. Kogu Benghazi on täis plakateid, millel nii väidetakse. Teiseks soovib Gaddafi režiim välisriikide sekkumist: see õigustaks diktaatori väidet, et ta kaitseb oma riiki välismaiste sissetungijate vastu. Kolmandaks ei saa me seda endale lubada. Esimene pärast humanitaarkriisi algust piirkonda siirdunud laev oli HMS Cumberland, mis oli pärit meie oma kodumaalt ja viibis seal piirkonnas selle pärast, et oli teel lammutamisele. Ja sellegipoolest on meie laevastiku tegevusraadius suurem kui enamiku teiste liikmesriikide oma.

Mingisugune otsene rünnak Gaddafi režiimi vastu võis olla põhjendatud 1980. aastatel, kui režiim oli selgelt seotud rahvusvahelise terrorismiga. On väga tähelepanuväärne, et need, kes nüüd nõuavad mingis vormis sekkumist, ei teinud seda siis, kui seda oleks olnud võimalik rahvusvahelise õiguse normidega põhjendada. Vaatepildis, kuidas kõik need Euroopa juhid selle kohutava režiimi ees ülevoolavalt lipitsesid, on midagi eemaletõukavat. Oleme oma seniste sekkumistega endale juba täiesti piisavalt probleeme tekitanud. Arvan, et oleme teinud täiesti piisavalt.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Mul on selle resolutsiooni üle hea meel ja seepärast toetasin seda. Siiski ei ole ühe resolutsiooni vastuvõtmine piisav.

Eelmisel nädalal ründas 4000 moslemit Egiptuses Kairo lähedal kopti küla. Nad panid põlema kaks kirikut ega lasknud tuletõrjujaid külasse. Esialgu ei tahtnud sõjavägi sekkuda. Kui nad lõpuks sekkusid, siis saatsid moslemite esindajad nad minema, öeldes et kõik on korras. 12 000 külas elava kristlasse suhtes kehtestati liikumiskeeld.

Kunagi oli aeg, kui Euroopa teadis, kes on hea, kes paha ja miks. Tänu nende heade inimeste toetusele olid sellised juhid, nagu Havel, Walesa ja Carnogurský kommunismi langemiseks valmis. Praegu suruvad aga ELi poliitikud diktaatoritel kätt ja vaatavad mööda kristlaste tagakiusamisest. Nad ei mõtle hea ja kurja kategooriates, sest pragmatism ei tunnista selliseid kategooriaid. Kuni see ei muutu, võime Põhja-Aafrikale rohkem halba kui head teha.

Raport: Bastiaan Belder (A7-0037/2011)

  Pino Arlacchi (S&D). – Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, sest selles tehakse selget vahet kahel peamisel Iraaniga seotud küsimusel: praeguse valitsuse inimõiguste rikkumised ja Iraani tuumaprogramm.

Raportis toetatakse nõukogu kaheharulist lähenemisviisi tuumaküsimuses: ühelt poolt sanktsioonid, kuid teiselt poolt dialoogi pakkumine.

Kindlasti tuleb hukka mõista Iraanis praegu toimuvad väga rängad inimõiguste rikkumised. Nende toimepanijad, kelleks on peamiselt riigiasutused, tegutsevad karistamatult.

Samal ajal peaksime vältima vastutustundetuid üleskutseid rahvusvaheliseks relvastatud sekkumiseks praeguse türannia vastu. Inimõiguste nimel toimuvat Iraani-vastast relvastatud rünnakut peaksid kõik iraanlased vaatamata nende poliitilistele vaadetele rünnakuks riigi vastu ja veel üheks nende põhiõiguste rikkumiseks.

Ainus võitja sellise sündmuse korral oleks Mahmoud Ahmadinejad.

  Tunne Kelam (PPE). – Austatud juhataja! Olles hääletanud selle resolutsiooni poolt, olen arvamusel, et nüüd on aeg kohaldada Teherani režiimi suhtes sama lähenemisviisi, mida oleme kohaldanud Liibüa ja kolonel Gaddafi suhtes. Teisiti öeldes ei ole lootuste hellitamine usalduse suurendamise suhtes enam realistlik valik. Peaksime Iraani opositsiooni rohkem toetama. Eriti valmistab mulle muret opositsiooni Ashrafi laager, mis on piiramise ja surve all olnud juba 2009. aasta juulist alates. Sealne humanitaarolukord on talumatu. Parlament võttis selle laagri teemal 2009. aasta aprillis vastu resolutsiooni ja eelmise aasta novembris kirjaliku deklaratsiooni ning soovitan paruness Ashtonil viia see tõsine sõnum homme Euroopa Ülemkogusse.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Mahmoud Ahmadinejadi valituse all olev Iraan on riigi valitsejate tuumaeesmärkide tõttu suure mure allikas. Jätkuv keeldumine koostööst Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga ja sellest tulenev Iraani tuumaprogrammi jälgimise puudumine sunnivad mõtlema Iraani suhtes jõuliste sammude asumisele.

Arvestades asjaolu, et tegemist on autoritaarse režiimiga, peame arvestama võimalusega, et see kujutab ohtu muudele riikidele, eriti naaberriikidele. Eriti tekitab hirmu Iisraeli-vastane retoorika, mida Iraani president on juba mõnda aega harrastanud. Olen arvamusel, et Iraani ametivõimude seisukoht selles küsimuses on vastuvõetamatu ja mõistan selle kategooriliselt hukka. Hääletades resolutsiooni poolt, väljendan oma vastuseisu Iraani agressiivsele välispoliitikale ja nõuan ka poliitvangide vabastamist, inimõiguste kaitsjate tagakiusamise lõpetamist ning koostöö alustamist rahvusvaheliste organisatsioonidega, sh ÜRO asutustega. Samuti toetan Türgi ja Brasiilia diplomaatilisi jõupingutusi tuumaküsimuse lahendamiseks.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Kunagi hakatakse Iraani 1979. aasta revolutsiooni pidama epohhiloovaks sündmuseks võrdselt Prantsuse 1789. aasta revolutsiooniga või Vene 1917. aasta revolutsiooniga. Nagu ka need, nii valgus seegi kohe üle piiride ja püüdis iseennast kogu maailmas korrata; nagu need, nii hülgas ka see kõik rahvusvahelise õiguse, riikliku suveräänsuse, territoriaalse jurisdiktsiooni väljakujunenud normid.

Mis oli selle revolutsiooni märgilise tähtsusega tegu? See oli USA saatkonna piiramine. Nüüd peatuge hetkeks ja mõelge, kuivõrd erakordne see oli, arvestades senist riikidevaheliste suhete praktikat. Isegi Teise maailmasõja ajal, kui vastandlikud ideoloogiad sõdisid teineteise hävitamise nimel, evakueeriti diplomaadid rahumeelselt neutraalsete riikide kaudu. Kui Ameerika Ühendriigid peaksid homme Kuubat ründama, siis võime eeldada, et toimuks rahumeelne diplomaatilise personali vahetus. Iraanlased andsid märku, et nende reeglid ei vastanud meie reeglitele; nad ei hoolinud enam riigi suveräänsuse ideest ja nad on jätkanud, nii nagu nad alustasid, toetades nende sõjalisi organisatsioone alates Siiditee khaaniriikidest kuni Balkanini ja isegi nii kaugel kui Buenos Aireses.

Meie positsioon sellise režiimi hukkamõistmisel oleks tugevam, kui meie Euroopa Liidus austaksime pisut rohkem riikliku suveräänsuse ja riikliku enesemääramise põhimõtteid.

  Gianni Vattimo (ALDE). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin selgitada, miks ma ei osalenud Iraani käsitleva raporti lõpphääletusel, sest ehkki ma nõustun kogu kriitikaga inimõiguste austamise puudumise vastu Iraanis, eriti mis puudutab surmanuhtlust, seksuaalvähemuste tagakiusamist ning koolides ja ülikoolides õpetusvabaduse puudumist, olen ma siiski veendunud, et suur osa uudistest ja teabest, millele selles raportis viidatakse, pärineb otse USA propagandast ja ma ei saa seda usaldada.

Lõpuks, mina kui liberaaldemokraat, olles muidugi veendunud, et Iraanil on täielik õigus edendada rahumeelsel eesmärgil tuumauuringuid, ei eita ka selle riigi õigust omada tuumarelvi piirkonnas, kus ainus riik, kellele need juba lubatud on, on selline rassistlik ja kolonialistlik riik nagu Iisrael.

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0158/2011

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! ÜRO inimõigusi puudutava resolutsiooni kohta soovin ma öelda, et on väga tähtis, et meie Euroopa Liidus kaitseksime inimõigusi kuni lõpuni. Kahjuks ei olnud see inimõigusi käsitlev resolutsioon tasakaalustatud. Kui te seda loete, ja eriti punkti 19, siis tekib tunne, et üht riiki, Iisraeli, mõistetakse liiga palju hukka ning et seda riiki proovitakse süüdistada.

Me kõik teame Lähis-Ida praegust olukorda. Sealsetes riikides toimuvad ülestõusud, milles on hukkunud tuhanded süütud inimesed. Selles mõttes peaks olema tegemist resolutsiooniga inimõiguste ja mitte Lähis-Ida kohta. Kui siin oleks olnud eesmärk leida tasakaal ja mitte püüda erapoolikult Iisraeli süüdistada, siis oleks võinud nimetada Gilad Shaliti, Iisraeli sõdurit, kes Palestiina araablaste või Hamasi vangina on juba 1720 päeva inimõigustest ilma jäetud.

Kui me neid inimõigusi käsitlevaid deklaratsioone välja anname, siis peame püüdma tasakaalustatud ja õiglase lähenemisviisi poole. See on ainus viis, kuidas nendega jätkusuutlikult edasi minna ja mis võimaldab meil lisaks sellele säilitada usaldusväärsuse inimõiguste eestkostjatena nii Euroopas kui ka kaugemal.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Ma olin rõõmus selle üle, et inimõigusi käsitlevad resolutsiooni ettepanekud vastu võeti ja Euroopa Liit käitus seda tehes õigesti. Pean esitama siiski lühikese selgituse.

Austatud juhataja! Mina ja minu Iiri kolleegid meie fraktsioonis hääletasime lõike 8 muudatusettepaneku nr 2 poolt, sest oleme arvamusel, et sanitaartingimused ja eelkõige puhas vesi on fundamentaalne inimõigus ja oma kogemusest vabatahtliku töötajana Aafrikas ma tean, kui oluliselt värske vee kättesaadavus võib inimeste elu mõjutada. Seega olen arvamusel, et nõustudes, et see on fundamentaalne inimõigus, võime luua survet tagamaks, et kõigil maailma kodanikel on juurdepääs eelkõige puhtale värskele veele.

(GA) Seepärast olin rõõmus selle üle, et see vastu võeti – seda tahtsingi öelda.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Resolutsiooni ettepanek B7-0191/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) See resolutsiooni ettepanek võeti vastu, pidades silmas murettekitavat olukorda Ungari meediaseadusega, mis seab kahtluse alla nõude kohelda kõiki audiovisuaalse meedia pakkujaid tasakaalustatult, austada proportsionaalsust ning põhiõigusi, milleks on sõnavabadus ja õigus teabele. See tähendab, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ning parlament jagavad põhjendatud muret selle pärast, et see õigusakt on vastuolus rahvusvaheliste sõnavabaduse standarditega, avalike meediateenuste poliitilise ja rahaline sõltumatuse kaotamise või reguleerimisalaga. Need mured on veelgi suuremad, arvestades Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku hoiatust. Neid tulemusi arvestades tuleks ettepaneku soovitused vastu võtta, sest need puudutavad meediaseaduse läbivaatamist komisjoni, OSCE ja Euroopa Nõukogu tähelepanekute alusel, ja neis tuleks paluda komisjonil koostada aasta lõpuks meediavabadust ja pluralismi puudutava direktiivi eelnõu, et lahendada ELi ebapiisava õigusraamistiku probleem ning seega vältida tulevikus sarnaste olukordade tekkimist.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Meediapluralism ja vabadus on üks ELi aluspõhimõtteid, millega tagatakse vabadus väljendada arvamusi ning saada ja edastada teavet ilma ametivõimude kontrolli, sekkumise või surveta. Rahvusvahelised organisatsioonid on väljendanud muret Ungari meediaseaduse pärast ja pärast uuringut järeldas Euroopa Komisjon, et see pole kooskõlas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ja ühenduse õigustikuga üldiselt. Nõustun resolutsioonis esitatud ettepanekuga, et Ungari valitsus peab jätkama meediaseaduse läbivaatamist, lähtudes Euroopa Komisjoni, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku, ministrite nõukogu ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee märkustest, et tagada seaduse kooskõla ELi õiguse ja Euroopa väärtustega, samuti meediavabaduse, pluralismi ja sõltumatuse standarditega.

  Ivo Belet (PPE), kirjalikult. – (NL) Ungari valitsus on kogu selle vastuolulist seadust ümbritseva käraga hakkama saades head tööd, olles teinud selgeks, et ajakirjandusvabadus ja meediapluralism on olnud ja jäävad Ungari tugisammasteks. Ka Euroopa Komisjon on teinud siin väga head tööd. Lisaks sellele kavatseb komisjon põhjendatult seda teemat edasi jälgida, mitte ainult Ungaris, vaid kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Volinik Kroesi väljakuulutatud algatus luua eri sidusrühmade esindajatest ekspertrühm, kelle ülesanne oleks tegeleda meediapluralismi olukorraga Euroopas, on tähtis samm edasi. See rühm hakkab abistama komisjoni järgmiste meediamaastikku puudutavate sammude ettevalmistamisel. Meile on tehtud ülesandeks meediapluralismi ja ajakirjandusvabaduse tagamine Euroopas. Seepärast eeldan, et Euroopa Parlament osaleb selles aktiivselt.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Demokraatia ei ole mingil juhul enesestmõistetav. See areneb, edeneb ja kahjuks ka taandareneb aja jooksul. Siiski on Ungari meediat puudutavad meetmed praegusel tasandil suur samm tagasi. Kõigi Euroopa progressiivsete jõudude kokkulepe võimaldas kohe alguses panna selle küsimuse Euroopa poliitilise päevakorra tippu, mis on hea. Nüüd tuleb olla täpne ja karm punktides, mis on ikka veel probleemiks. Meediahalduse sõltumatuse ja sõnavabaduse üle pole võimalik läbirääkimisi pidada.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest Ungari meediaseaduse kehtivus tuleks peatada ja see tuleks läbi vaadata, arvestades komisjoni, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja Euroopa Nõukogu märkusi ja ettepanekuid tagamaks, et see on täielikult kooskõlas ELi õiguse ning Euroopa väärtuste ja meediavabaduse, pluralismi ja sõltumatu meediahalduse standarditega. Lisaks sellele tuletab Euroopa Parlament meelde, et 1993. aastal Kopenhaageni Euroopa Ülemkogul kinnitatud ELi liikmelisuse Kopenhaageni kriteeriume, mis puudutavad ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust, tuleks täita kõigis ELi liikmesriikides ja jõustada asjakohaste ELi õigusaktide kaudu. Seega kutsub Euroopa Parlament Ungari valitsust üles taastama meediahalduse sõltumatus ning peatama riiklik sekkumine sõnavabadusse ja tasakaalustatud meediakajastusse. Lisaks sellele usun, et meedia ülereguleerimine töötab enesele vastu, kahjustades avaliku sfääri tulemuslikku pluralismi. Lisaks kutsub parlament komisjoni üles esitama enne aasta lõppu meediavabadust, pluralismi ja sõltumatut haldust puudutav seadusandlik algatus, et kaitsta vähemalt elementaarsete standardite miinimumtaset ning tagada, garanteerida ja edendada EL liikmesriikides meediapluralismi ja sõltumatu meediahalduse piisavat taset.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Meediapluralism ja vabadus on kindlasti demokraatliku õigusriigi põhimõtte tähtis tugisammas. Ungari meediaseadus väärib kriitikat, kuid näeme, et Ungari valitsus võeti kiiresti ja põhjendamatult sihikule ning seati ründeobjektiks. Seda ei oleks tohtinud juhtuda, eriti arvestades, et Ungari on Euroopa Liidu eesistujariik. Siiski on mul hea meel selle üle, et Ungari parlament kiitis hiljuti heaks selle vastuolulise meediaseaduse muudatused, et võtta arvesse Euroopa Liidu esitatud seisukohad, ning seda tehes võttis tuule pingeid õhutavate ideoloogide purjedest. Täideti põhitingimus, et nn tasakaalustatud meediakajastuse nõuet ei kohaldataks veebilehtedele, blogidele, aruteludele ja välismaa uudiskirjadele. Euroopa Komisjon peaks nüüd seaduse kohaldamist pidevalt jälgima. Tunnustada tuleks Ungari ja ELi tõhusat dialoogi, mille tulemusena seaduse muudatused vastu võeti.

Enam ei ähvarda Ungaris töötavat välismaa meediat ja ajakirjanikke ka suured karistused Ungari meediaseaduse rikkumise eest, kuid alles on nn muud õiguslikud tagajärjed. Siiski kohaldatakse Ungari meediaomanike suhtes endiselt karistusi, sh nende suhtes, kes on Ungari meediaseaduse vältimiseks oma peakorteri ametlikult muusse ELi riiki üle viinud. Ehkki võime selle muudatusega mitte nõustuda, on see täielikult Ungari parlamendi pädevuses ning ELi esindajad peaksid seda tunnustama.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Igaühe sõnavabadus, teabe vaba liikumine ning meediavabadus ja pluralism on Euroopa integratsiooni nurgakivid ja selle põhiväärtused. Meedia reguleeriva raamistiku arendamisel ja rakendamisel tuleks austada kommunikatsioonisüsteemide korraldamise ja haldamise demokraatlikke standardeid. Kutsun Ungari valitust üles taastama meedia sõltumatut haldust ja lõpetama riigi sekkumine sõnavabadusse. Meedia liigne reguleerimine töötab enesele vastu, sest kahjustab avaliku sfääri sisulist pluralismi. Kutsun Ungari valitust üles kaasama meediaseaduse muutmisse kõiki huvitatud pooli, sh opositsiooniparteisid ja kodanikuühiskonna esindajaid, nii et nad saaksid sisuliselt osaleda selle õigusakti reformimises, mis reguleerib demokraatliku ühiskonna toimimise niivõrd fundamentaalset aspekti.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Meediavabadus ja pluralism on põhiõigused, mis tagavad vabaduse väljendada arvamusi ning saada ja edastada teavet ilma riigiasutuste mis tahes sekkumise või surveta. Euroopa Komisjon kui aluslepingute kaitsja väljendas oma muret ja palus Ungarilt teavet selle õiguse võimaliku rikkumise kohta. Täpsemalt selle kohta, et Ungari meediaseadus ei pruugi olla kooskõlas audiovisuaalmeediateenuste direktiiviga.

Olin rõõmus, saades teada, et Ungari parlament võttis 7. märtsil vastu Ungari valitsuse ja komisjoni vahel kokku lepitud muudatusettepanekud, ehkki ma ei mõista, miks sotsialistid ja Ungari roheliste partei sellele vastu hääletasid. Arvestades volinik Kroesi avaldusi, näib, et ei ole enam kahtlust, et Ungari on komisjoni soovitusi järginud ja seaduse muudetud versioon vastab Euroopa õigusaktidele.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Ajakirjandusvabadus ei võimalda kompromisse; see on sõnum, mille parlament soovis saata mitte ainult Budapesti, vaid ka Euroopa Komisjonile. Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles kutsutakse Ungari valitsust üles vastuolulise Ungari meediaseaduste paketi kehtivust peatama ja seda kiiresti läbi vaatama hoolimata sellest, et riigi Euroopa partnerite survel oli seda hiljuti muudetud. Siiski on ikka veel probleeme, eriti meedianõukoguga, mis on meedia järelevalve eest vastutav asutus, mille koosseisu kuuluvad ainult isikud, kes on seotud Viktor Orbáni parteiga. Praktikas on see järelevalveasutus täiuslik meedia tsenseerimise vahend. Seetõttu nõudis Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, kodanike sõnavabaduse garant ELis ja kogu maailmas, riikliku sekkumise lõpetamist, et taasta meedia sõltumatus.

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest arvan, et Euroopa Liit peab kiiresti tegutsema, vältides ja võideldes kõigi võimalike rünnakutega demokraatia põhiväärtuste vastu, millest üks on sõnavabadus. Usun, et on väga tähtis, et Ungari ja muud liikmesriigid, näiteks Rumeenia, mõtleksid uuesti läbi oma suhtumise ajakirjandusse, vastavalt ELi põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste kaitse konventsioonis sätestatud demokraatlikele põhimõtetele.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Ungari meediaseadust käsitleva resolutsiooni poolt, sest ajakirjandusvabadus on üks ELi põhiväärtustest. Usun, et komisjon peaks üksikasjalikult uurima, kas Ungari meediaseadus vastab Euroopa õigusaktidele, eriti põhiõiguste hartale.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Usun, et parlamendil ei ole mingit mõtet esitada selles küsimuses arvamust, nüüd kui on antud kõik sõnavabaduse garantiid, sh Ungari peaministri Viktor Orbáni garantii. Lisaks sellele on see põhimõtte küsimus, seega jätan hindamata poliitilised, seadusandlikud ja kohtupädevust puudutavad aktid, mis on rangelt sellise liikmesriigi seadusandliku, täitesaatva ja kohtuvõimu pädevuses, mis pole minu kodumaa.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Sõnavabadus ja teabevabadus, sh vabadus väljendada arvamusi ning vabadus saada ja edastada teavet ilma sekkumise või surveta, on sotsiaalsed väärtused, mille eest paljud on aastate jooksul võidelnud, sh Portugalis. Kommunistid on olnud ja on ka praegu selle võitluse esirinnas. Kahjuks on paljudes ELi riikides ikka veel põhjust võitlust jätkata. Meedia pluralismi ja vabaduse olukord mitmes liikmesriigis paneb muretsema. Tihti unustatakse, et mõnedeks seda soodustavatest teguritest on see, kuidas meediaorganisatsioonide omandus on kontsentreerunud käputäie suurkontsernide kätte, rünnakud ajakirjanike õiguste vastu ja järjest ebakindlamad töösuhted. Sellele lisandub poliitiliste jõudude sekkumine, mis ikka veel paljudes riikides toimub ja mis on põhjus muretsemiseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Sõnavabadus ja teabevabadus koos sellest tuleneva meedia pluralismiga, sh vabadus väljendada arvamusi ning saada ja edastada teavet ilma riigiasutuste mis tahes sekkumise või surveta, on tsivilisatsiooni saavutused.

Kahjuks näeme paljudes ELi riikides siiski tihti rünnakuid nende põhiõiguste vastu. Meedia pluralismi ja vabaduse olukord valmistab jätkuvalt muret mitmes liikmesriigis, eriti Ungaris, Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Eestis ja teistes. Isegi Portugalis on teatatud mitmest meediapluralismivastasest rünnakust, mis demokraatia väärikusele kuigi hästi ei mõju.

Siiski ei nõustu me sellega, et eksisteerib ELi alalise poliitilise sekkumise poliitika kõigi riikide valitsemisse, nagu on mõnes lõikes väidetud. Ungari meediaseadust käsitleva resolutsiooni üle hääletades pidasime seda silmas ja võtsime arvesse nii selle positiivseid kui ka negatiivseid aspekte.

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. – (DE) Olen veendunud, et enamik Euroopa Parlamendi liikmetest toetab meedia põhiõigusi. Praegu nõudis nende õiguste suhtes valitsev olukord resolutsiooni vastuvõtmist, ehkki sel nädalal Ungari parlamendis vastu võetud seaduse muudatusettepanekuid ei arvestatud. Seepärast oleksin tahtnud, et kõik enne Budapestis toimunud hääletust koostatud resolutsioonid oleks tagasi võetud, et neid saaks esmalt uuendada ning alles seejärel pidada nende üle arutelu ja hääletada. Sellest tulenevalt ei olnud Euroopa Parlamendis toimunud hääletusel enam mingit seost ajakirjandusvabadusega, mis peaks olema absoluutne prioriteet, vaid see oli lihtsalt fraktsioonidevaheline jõuproov.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Kiidan täielikult heaks Euroopa vasakpoolsete esitatud resolutsiooni vastuvõtmise, milles kritiseeritakse Ungarit riigi meediaseaduses tehtud ebapiisavate muudatuste pärast, samas kui parempoolsed neid tervitavad. Vaatamata sellele, et nende muudatustega näib rahul olevat ka volinik Kroes, on Euroopa Parlament on seisukohal, et komisjon keskendus ainult mõnedele tehnilistele aspektidele, tehes seda põhiõiguste harta kahjuks. Samuti pole meie resolutsioon adresseeritud ainult Ungarile, vaid selles märgitakse, et kahjuks võidakse meediavabadust ja pluralismi kahjustada riikides, kus on võimul konservatiivne valitsus. Selles mõttes on Euroopa Parlamendi liikmed näidanud, et nad nõuavad, et austataks põhiõigusi ja vabadusi, mis on demokraatlike riikide ning Euroopa Liidu aluspõhimõtted.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest Ungari valitsus peab taastama sõltumatu meediahalduse ning peatama riigi sekkumise sõnavabadusse ja tasakaalustatud meediakajastusse. Meedia ülereguleerimine töötab enesele vastu, sest kahjustab avaliku sfääri sisulist pluralismi.

  Timothy Kirkhope (ECR), kirjalikult. – Fraktsioon ECR toetab täielikult vaba ja pluralistlikku meediat kogu Euroopa Liidus ning rõhutab kõigi Euroopa kodanike teabevabaduse tähtsust. Arvestades aga Ungari meediaseadusega seotud olukorra pidevat muutumist ja seda, et pärast seaduse uute muudatuste vastuvõtmist sel nädalal ei ole olnud võimalik komisjoniga kohtuda, oleme arvamusel, et praegu pole sobiv aeg selles küsimuses veel ühe resolutsiooni vastuvõtmiseks. Seetõttu jäi fraktsioon ECR erapooletuks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni poolt, sest usun, et Ungari meediaseaduse kehtivus tuleks kiiresti peatada ja seadus tuleks komisjoni, OSCE ja Euroopa Nõukogu märkusi ja ettepanekuid arvestades läbi vaadata tagamaks, et see on täielikult kooskõlas ELi õiguse ja Euroopa meediavabadust, pluralismi ja sõltumatut meediahaldust puudutavate väärtuste ja standarditega.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Toetan sätete muutmist Ungari meediaseaduses, mis ei ole Euroopa Komisjoni jaoks piisavalt demokraatlik, ning samuti Budapesti valitsuse tehtud muudatusi õigusaktides. Siiski ma ei kiitnud heaks resolutsiooni, millele on alla kirjutanud Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ja Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, sest esitatud abinõud on liigsed kui võrdleme sarnaseid seadusi liikmesriikides, kuid neid ei ole avalikult heaks kiidetud. Sõltumatu meedia on ühiskonnas vääramatult demokraatia mõõdupuu. ELis on teadaolevalt väljendusvabadus lubatud. Põhiõigust ei tohi siiski ajada segamini õigusega edastada mis tahes teavet vastutamata tagajärgede eest, evimata vastutust ja tõendusmaterjali. Seetõttu ongi nõutav seaduste selgus, mis piiritleb ajakirjandustegevuse. Ungari meediaseadus koostati selle valdkonna Euroopa direktiivide tulemusena. Usun, et Ungari meediaseadust tuleb arutada, tuginedes täielikule teabele, arvestades et meid võivad mõjutada erapooletud huvid ja poliitilised vaidlused.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni ettepanek on nii oma ajastuselt kui ka vormilt ebasobiv, sest igaüks teab, et pärast algselt Ungari meediaseaduse kohta tehtud kriitikat ja komisjoni esitatud soovitusi muutis Ungari valitsus oma seisukohta ning muutis komisjoni kriitika alla sattunud seaduses kõike. Seepärast oli seaduse puhul, mille üle Ungari parlament 7. märtsil hääletas, tegemist versiooniga, mis täielikult vastab Euroopa õigusaktidele. Seetõttu ma ei mõista, miks vasakpoolsed nõuavad selle ettepaneku üle hääletamist ning hääletasin selle vastu.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin resolutsiooni B7-0191/2011 poolt, sest usun, et uus Ungari meediaseadus ei taga piisavalt sõnavabadust ja pluralismi ning töötab seepärast avalikus sfääris sisulise pluralismi loomisele vastu.

Ungari valitsus peaks andma meediavabaduse ja pluralismi sisulise garantii ja peaks seepärast seaduse tühistama või seda oluliselt muutma, arvestades tähelepanekuid ja ettepanekuid, mida on esitanud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik ja Euroopa Liidu Nõukogu, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat, ning seda tuleks teha avatud, läbipaistva arutelu kaudu, milles saaksid osaleda kõik sidusrühmad, valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikud.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Sõnavabadus ja seega ajakirjandusvabadus on ühed kõige tähtsamad põhiõigused. Peame nende säilitamiseks väsimatult töötama, isegi kui teatud arvamuste avaldamine meid häirib. See vabadus on ka meie vabadus ja see on meie volituste vaba rakendamise garantii. Läbipaistvus ei ole võimalik ilma vaba meediata. On suur kiusatus püüda teavet ja ajakirjanikke kontrollida, sh meie Lääne demokraatlikes riikides. Vaba ja professionaalset teavet tuleb alati eelistada n-ö kuulujuttudele, mis tihti ajakirjandust asendavad, kui viimane on suukorvistatud.

Nüüdisaegsetel massikommunikatsioonivahenditel on demokraatlikus elukorralduses ülioluline roll ja nad on vältimatult vajalikud teadmistele, meelelahutusele ja ühiskonnaelule juurdepääsuks. Seepärast peab vastutab see, mida mina nimetan õiglaseks riigiks vastutama vaba meedia arendamise eest nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, edendades teabe mitmekesisust ja kultuuriloomingu rikkust ning soodustades kõikide juurdepääsu sellele.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Me teame, et vastavalt Euroopa Komisjoni, OSCE ja Euroopa Ülemkogu märkustele ja ettepanekutele tuleks Ungari meediaseadus võimalikult kiiresti läbi vaadata, et tagada selle kooskõla ELi õigusaktide ja Euroopa väärtuste ning standarditega, mis puudutavad meedia teabevabadust, pluralismi ja massimeedia sõltumatust.

Uut seadust süüdistatakse selles, et selle kohaselt nimetatakse ametisse ainult üks isik, kes hakkab vastutama riigi massimeedia ja telekommunikatsiooni eest. Uus õigusakt kahjustab massimeedia pluralismi ja vabadust ning kaotab selle poliitilise ja rahalise sõltumatuse. Kõik põhjused, mis toovad kaasa sellised negatiivsed tagajärjed, tuleks läbi vaadata.

Võib-olla tekitas mõnede ELi liikmesriikide valitsuste lodevus Ungari valitsuses illusiooni, et üldaktsepteeritud eeskirju võib küüniliselt rikkuda. Näiteks ei ole Läti valitsus ikka veel rakendanud Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2004. aasta resolutsiooni. Ja mis oli selle tulemus? Seni mitte midagi. Võimalik, et Ungari valitsust inspireeris Läti n-ö sõltumatus. Hääletasin poolt, lootes, et jää on hakanud murenema.

  Tiziano Motti (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa vasakpoolsete rünnakuid hiljuti Ungaris vastu võetud ajakirjandusvabadust puudutava seaduse vastu tuleks lugeda, arvestades näidendi konteksti, milles meie institutsioonide käsutuses olevaid vahendeid kasutatakse tihti sobimatul ja mõjusal viisil, selleks et toetada rahvusvahelisi või sisepoliitilisi ja meedias levivaid desinformatsioonikampaaniaid. Praegusel juhul on need rünnakud täiesti kohatud, sest arutelu on alanud, kuid ühtlasi ka lõppenud: Ungari valitsus nõustus varmalt Euroopa Komisjoni märkustega ja peaminister Orban ütles juba 2011. aasta jaanuari alguses, et meediaseadust muudetakse vastavalt neile märkustele. Rünnates Euroopa Liidu eesistujaks olevat riiki ajal, kui teda tuleks hoopis teotada oma kohustuste täitmisel, nõrgendatakse liitu tervikuna ja vähendatakse selle autoriteeti. Pidev ajakirjandusvabaduse puudumise refrääni korrutamine on vana uudis, samuti ka pidevad ja anakronistlikud viited Itaalia olukorrale, kus paradoksaalselt kontrollivad suuri ajalehti vasakpoolsed meediakontsernid ja Internetis liigub teave vabalt, mõnikord liigagi vabalt.

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. – (EL) Pärast eelmisel nädalal Ungari parlamendis vastu võetud muudatusettepanekuid on Ungari seadus nüüd täiesti kooskõlas ELi õigusaktide ja põhiõigusi puudutavate sätetega ning sellega on nõustunud ka Euroopa Komisjon. Sellisel kujul on resolutsiooni ühisettepanek praegu üleliigne ja seepärast hääletasin selle vastu.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Nagu mul juba oli võimalus öelda siis, kui osalesin arutelul eesistujariigi Ungari prioriteetide üle, on need aspektid Ungari siseasjad, mida on võimalik nagu seni reguleerida osana tervest ja normaalsest suhtlemisest komisjoni ja Ungari valitsuse ja parlamendi vahel. Mina kui vabaduse, eriti sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse pooldaja, saan tulemustega ainult rahul olla.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See seadus on sisuliselt kujundatud eesmärgiga piirata Ungaris meedia tegutsemist ja valitsuse tegevuse kriitilist jälgimist, olles osa üldisemast Ungaris toimuvast pluralismi piiramisest. See on otseses vastuolus aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud ELi kesksete põhimõtetega. Seetõttu peavad komisjon ja nõukogu jätkama survet seaduse põhjalikuks muutmiseks või tagasivõtmiseks.

Parlament on selgelt välja öelnud, et komisjon ei tohi selles ülitähtsas küsimuses lihtsalt vankuma lüüa ja Ungari valitsusele järele anda. Samuti tuleb Ungari meediaseadust pidada uusimaks katseks piirata Euroopas meediavabadust. See toob ilmsiks selle, kuivõrd tungiv on vajadus, et komisjon esitaks tugevad õigusakti ettepanekud selle keskse ELi väärtuse kaitseks.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin resolutsiooni vastu, sest ma usun, et siin istungisaalis istuvad vasakpoolsed fraktsioonid on ära kasutanud riigisisest poliitilist küsimust, mis igal juhul on juba lahendatud, nagu näitab hiljutine kokkulepe Ungari valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahel.

Usun, et parlamendis ei peaks arutama selliseid riigisiseseid küsimusi, sest need kuuluvad otseselt konkreetsete liikmesriikide pädevusse. Mis puudutab küsimuse sisu, siis on õige kaitsta teabevabadust ja teabe mitmekesisust kui kõigi Euroopa Liidu riikide väärtust, kuid meediavabadus ei tohi minna vastuollu avaliku kõlblusega ning eelkõige ei tohi see rikkuda kellegi eraelu puutumatust.

Uudistetööstus peaks olema rohkem teadlik oma võimu tasakaalustamatu kasutamise tagajärgedest ja sellest, kuidas see võib mõjutada kodanike elu ja vabadust. Seda tuleb arvestada, sest liigagi tihti on isikuvabadus ajakirjandusvabaduse nimel jalge alla tallatud.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Mul on väga hea meel selle üle, et resolutsioon vastu võeti, näidates Euroopa Parlamendi pühendumust sõnavabadusele ja meedia sõltumatusele kõigis liikmesriikides.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt. Ehkki Ungari ja Euroopa Komisjon on jõudnud komisjoni esitatud punktides kokkuleppele, toetan ikkagi kaasparlamendiliikmete esitatud üleskutset seaduse teksti põhjalikuks läbivaatamiseks. Komisjoni saavutatud parandused on tähelepanuväärselt selektiivsed ning parlamendi ja mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks OSCE ja Euroopa Nõukogu väljendatud muresid on suures osas ignoreeritud. Mure meediaasutuse koosseisu ametisse nimetamise ja volituste pärast on täiesti mõistetav. Ajakirjandusvabadus on meie demokraatia liiga oluline osa selles, et seda saaks allutada õiguslikult piiravatele tõlgendustele.

  Joachim Zeller (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin vastu resolutsioonile, mille esitasid Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon. Ettepaneku autorid ei ole mures mitte niivõrd meediavabaduse pärast Euroopas, vaid pigem huvitab neid selle kodanliku valitsuse halvustamine, kelle valis ametisse riigi kodanike ülekaaluks enamus ja kelle ees seisab raske ülesanne ehitada uuesti üles eelmiste sotsialistlike valitsuste halva juhtimise tõttu kannatanud riik. Isegi Euroopa Komisjon ei suutnud leida ühtegi meediavabaduse ränka rikkumist Ungari seadusest, mida muide on juba muudetud. Euroopa vasakpoolsed märkavad väga varmalt mittesotsialistlike valitsuste silmas olevat pindu, kuid oma rumaluses ei pööra nad tähelepanu sotsialistide valitsuste silmas olevale palgile.

Raske on mõista Saksa liberaalide seisukohta, kes nõuavad selle resolutsiooniga meediamaastiku reguleerimist Euroopa tasandil, arvestades, et Saksa ja Euroopa meedia esindajad on arvamusel, et ettepanek tähendab just nimelt meediavabaduse ja subsidiaarsuse põhimõtte rikkumist.

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0169/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Olen resolutsiooni ettepaneku poolt, sest usun, et Gaddafi režiim tuleks viivitamatult hävitada, arvestades seda, kuidas ta represseerib Liibüa elanikke nende poliitilistes protestides, ja selleks, et vältida edasisi inimohvreid. Tuletan meelde, et rahvusvaheline üldsus on näidanud üles täielikku üksmeelt, kehtestades ÜRO Julgeolekunõukogus režiimi vastu sanktsioonid. Toetan tugevalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1970/2011 ja meetmeid, mida Julgeolekunõukogu kavatseb võtta, sh embargo, keeld riigisisestes repressioonides kasutatavale varustusele ja inimõiguste rikkumises osalenud inimeste vara külmutamine, juhtides tähelepanu vajadusele rakendada ELi ja Aafrika resolutsioon, mis võimaldab külmutada ebaseaduslikult omandatud vara. Palgasõdurite tegevuse keelamise osana on selline Euroopa finantsasutuste ja liikmesriikide žest vajalik. Vajalikud on ELi ja ÜRO kiired ning tulemuslikud humanitaarmeetmed. Sooviksin lõpetuseks öelda, et sündmused Liibüas, Egiptuses ja Tuneesias nõuavad maailmavaate muutust Vahemere lõunaosa riikidele suunatud Euroopa välispoliitikas ja soovin kinnitada oma solidaarsust Liibüa rahvaga.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Paljudes Araabia riikides toimunud rahvarohked protestid on näidanud, et ebademokraatlikud ja autoritaarsed režiimid ei saa garanteerida usaldusväärset stabiilsust ning et demokraatlikud väärtused on majanduslikus ja poliitilises partnerluses kesksel kohal. EL on eluliselt huvitatud demokraatlikust, stabiilsest, jõukast ja rahumeelsest Põhja-Aafrikast, kuid hiljutised sündmused Liibüas, Egiptuses ja Tuneesias on osutanud tungivale vajadusele vaadata läbi ELi Vahemere piirkonnale suunatud välispoliitika. EL peab vaatama läbi oma demokraatia ja inimõiguste toetamise poliitika, et luua kõigis kolmandate riikidega sõlmitud lepingutes sisalduva inimõiguste klausli rakendamise mehhanism. Nõustun sellega, et Euroopa naabruspoliitika läbivaatamisel tuleb seada prioriteediks kriteeriumid, mis puudutavad kohtusüsteemi sõltumatust, põhivabaduste, pluralismi ja ajakirjandusvabaduse austamist ja võitlust korruptsiooniga.

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin resolutsiooni poolt, mis on samm õiges suunas Euroopa Liidu reageerimisel Liibüa revolutsioonile, mis on alla käimas ja muutumas kodusõjaks. Revolutsioonid on tõeks saanud unelmad, kuid kodusõda on õudusunenägu. Ajal kui opositsioon kannab Gaddafi sõdurite ja palgasõdurite tule all kaotusi ja kolonel lähetab Euroopa pealinnadesse saadikuid, püüdes oma režiimi päästa, peame näitama Liibüa rahvale, et me neid toetame.

Oleme kuulnud ajutise rahvusliku üleminekunõukogu 5. märtsil tehtud pöördumist. Meie kohus on seda alternatiivi toetada ja kaitsta Liibüa rahvast režiimi jõudude vastu. Tuleks kaaluda lennukeelutsooni, otsese sõjalise kohaloluta Liibüa pinnal. Seda peab aga otsustama ÜRO. Siiski on see valik mõeldav vaid Araabia Liiga selgesõnalise nõusoleku korral. Poliitilisel ja diplomaatilisel tasandil peaksime tagama kolonel Gaddafi isoleerimise ja aitama Liibüa rahval lõpuks oma vabaduse tagasi saada.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) Järsud muutused Liibüas ja Põhja-Aafrikas tungivad pidevalt Euroopa piiridele lähemale: humanitaarkriis Liibüas võib tegelikult muutuda ajaloos pretsedenditu rände laineks.

Viimaste hinnangute kohaselt võib poliitiline torm Põhja-Aafrikas viia selleni, et liidu lõunakallastele jõuab umbes 300 000 pagulast. Nõustun ja toetan seepärast kuue Vahemere äärse ELi liikmesriigi esitatud üleskutset luua solidaarsusfond, millega aidata leevendada sisserände mõju. Toetan ühise Euroopa varjupaigasüsteemi loomist ja sisserändest tulenevate kulude õiglast jaotamist liikmesriikide vahel. Selleks et piirata massilist Euroopasse suunduvat sisserännet, kutsun üles kaaluma humanitaarabi saatmist kriisist mõjutatud elanikele, selleks et toetada nii demokratiseerimise protsessi kui ka piirkonna majanduskasvu.

Seepärast kutsun komisjoni üles koostama kriisikava, milles arvestataks, kuidas saaksime hakkama isegi halvima stsenaariumiga, mis tähendab seda, et ülisuurel arvul sisserändajaid otsustavad suunduda põhjapoole, Euroopa kallastele. Minu arvates peab sellist kriisikava toetama ELi liikmesriikide vahelise solidaarsuse põhimõte.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutised protestid mitmes Araabia riigis, näitavad, et ebademokraatlikud ja autoritaarsed režiimid ei saa tagada usaldusväärset stabiilsust ja et demokraatlikel väärtustel on majanduslikus ja poliitilises partnerluses keskne roll. Sooviksin kutsuda üles suhestuma tihedalt selle töökonna tööga, mis loodi selleks, et koordineerida ELi reaktsiooni Liibüa ja muu Vahemere piirkonna kriisile. Vahemere Liit peab uute aegade ja oludega kohanema ning hiljutiste sündmuste üle järele mõtlema ja neile reageerima, selleks et esitada ettepanekud, kuidas paremini edendada demokraatiat ja inimõigusi liidu liikmesriikides ning piirkonnas, kuhu kuulub ka Liibüa, ja võimalike reformide kohta, millega muuta oma roll tugevamaks, sidusamaks ja tulemuslikumaks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni „Lõunapoolsed naaberriigid ja eelkõige Liibüa ning humanitaaraspektid” poolt, sest usun, et kolonel Gaddafi peaks kohe võimust loobuma, et teha võimalikuks rahumeelne poliitiline üleminek ja vältida edasist verevalamist. Mõistan kategooriliselt hukka inimõiguste rikkumised Liibüas ning eriti demokraatiameelsete demonstrantide, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vägivaldse mahasurumise ja soovin väljendada oma solidaarsust Liibüa rahvaga.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Päeval, mil me selle resolutsiooni üle hääletame, pole ikka veel selge, kuidas arenevad revolutsioonid, millega püütakse kukutada autoritaarseid režiime, mis on kõikjal Vahemere piirkonnas kaua võimul olnud. Liibüa puhul on uudised, mis räägivad ülestõusnute ja seni veel Gaddafi diktaatorlikku režiimi toetavate jõudude edust ja lüüasaamistest, vastuolulised ja ees näib ootavat tõeline kodusõda. Siiski on paljudes allikates hukka mõistetud Liibüa režiimi pretsedenditu jõhker vägivald ja repressioonid ning paljud ohvrid, mida see väidetavalt on kaasa toonud. Ka ÜRO ise on täiseti õigustatult hukka mõistnud toimepandud metsikused. Praeguseks on selge, et ülestõusnud ei soovi elada selliste režiimide võimu all, kes ei austa nende õigusi ega taga demokraatia reeglite ja õigusriigi põhimõtte vähimatki austamist. Euroopa Liit ei saa toimuvast distantseeruda. Esmalt peaks liit nõudma vägivalla lõpetamist, jääma oma hukkamõistus kindlaks ja toetama vastutajate suhtes kehtestatud sanktsioone, toetama neid, kes võitlevad meie ühiste väärtuste eest, ning püüdma näidata oma solidaarsust, samuti jälgima tähelepanelikumalt ja mõistma paremini muutust soovivate liikumiste taotlusi, soove ja suundumusi.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Resolutsioon on murettekitav ja vastuvõetamatu. See on eriti tõsi, arvestades viimaseid sündmusi Liibüas, mis näitavad, et rohkem kui kunagi enne on kiiresti vaja leida ilma välise sekkumiseta rahumeelne ja poliitiline lahendus. Seistes silmitsi ohtlike ja karmide ettevalmistustega, mis selle asemel, et aidata pingeid vähendada, on suunatud sellele, et valmistada ette USA ja NATO Liibüa-vastaseid agressiooniakte, kiidab parlamendi enamus heaks sekkumise, agressiooni ja okupatsiooni aktid Liibüas. Mis tahes agressioonile selle riigi vastu oleksid vaatamata ettekäänetele ja volitustele rängad tagajärjed rahvale, kes juba elab sügava pinge ja ebakindluse olukorras. See kahjustaks rängalt kõiki neid inimesi Liibüas, kes jätkavad võitlust oma õiguste, demokraatia, suveräänsuse ja rahu eest, ning tooks piirkonda palju ebastabiilsust ja konflikte. Mis tahes sõjaline rünnak Liibüa vastu, mis oleks lahutamatult seotud eesmärgiga kontrollida Liibüa loodusvarasid, poleks suunatud mitte ainult Liibüa rahva vastu, vaid kõigi selle piirkonna inimeste vastu, kes on tõusnud üles ja jätkavad võitlust oma sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste, vabaduse, demokraatia ning oma kodumaa tõelise suveräänsuse ja sõltumatuse eest.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Soovime väljendada oma sügavat muret viimaste sündmuste pärast Liibüas, kuid pooldame ilma välise sekkumiseta rahumeelset ja poliitilist lahendust. Kahjuks pooldatakse parlamendi resolutsioonis praegu sõjalist sekkumist, sest lennukeelutsoon pole võimalik ilma sõjalise sekkumiseta.

Seepärast näib resolutsioon, selle asemel et aidata kaasa rahumeelsele lahendusele, olevat suunatud USA, NATO ja võib-olla ELi Liibüa-vastaste agressiooniaktide ettevalmistamisele. Seega soovime väljendada oma kindlat vastuseisu mis tahes välisele sõjalisele sekkumisele selles riigis.

Mis tahes agressioonil Liibüa vastu oleksid vaatamata ettekäänetele ja volitustele rängad tagajärjed rahvale, mis juba elab sügava pinge ja ebakindluse olukorras. See kahjustaks rängalt kõiki neid inimesi Liibüas, kes jätkavad võitlust oma õiguste, demokraatia, suveräänsuse ja rahu eest, ning tooks piirkonda palju ebastabiilsust ja konflikte.

USA ja tema liitlaste mis tahes sõjaline rünnak Liibüa vastu, mis oleks lahutamatult seotud eesmärgiga kontrollida Liibüa loodusvarasid, poleks suunatud mitte ainult Liibüa rahva vastu, vaid kõigi selle piirkonna inimeste vastu, kes on tõusnud üles ja jätkavad võitlust oma sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste, vabaduse, demokraatia ning oma kodumaa tõelise suveräänsuse ja sõltumatuse eest. Me toetame seda võitlust. Seepärast hääletasime resolutsiooni vastu.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Resolutsioon, mille võttis vastu parlamendi enamus ja mille koostamises ma osalesin, näitab et, Euroopa Parlament ei kavatse Liibüa olukorra teemal vaikida. Just vastupidi, oma positsiooni kaudu kutsutakse selles Euroopa Liitu, liikmesriike ja paruness Ashtonit üles selle ettepanekuid toetama. Selles lubatakse Liibüa rahvale toetust ja pooldatakse muu hulgas Liibüa ajutise rahvusliku üleminekunõukogu tunnustamist ja lennukeelutsooni loomist vastavalt ÜRO mandaadile ning kooskõlas Araabia Liiga ja Aafrika Liiduga. Samuti mõistetakse selles võimalikult teravas toonis hukka Liibüa režiimi toimepandud inimõiguste rikkumised ja kutsub kolonel Gaddafit üles kohe tagasi astuma. Ainsana on mul kahju pagulaste ja ümberasujate küsimusest, mida minu arvates ei ole piisavalt arvestatud ja mida on käsitletud nende riikide ja Euroopa Liidu ühise probleemina.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest EL peab olema lõunapoolsetes naaberriikides aktiivne ja neid toetama, pidades konkreetselt silmas õigusriigi arendamist, head valitsemistava ning põhiseaduslikke ja valmiskorralduslikke eeltingimusi piirkonnas stabiilse, pluralistliku ja rahumeelse demokraatia saavutamiseks. Vahemere Liit peab uute aegade ja oludega kohanema ning hiljutiste sündmuste üle järele mõtlema ja neile reageerima, et esitada ettepanekud, kuidas kõige paremini edendada demokraatiat ja inimõigusi liidu liikmesriikides ning piirkonnas, kuhu kuulub ka Liibüa, ja võimalike reformide kohta, millega muuta oma roll tugevamaks, sidusamaks ja tulemuslikumaks.

  Filip Kaczmarek (PPE), kirjalikult. – (PL) Hääletasin lõunapoolseid naaberriike, eriti Liibüa olukorda käsitleva resolutsiooni poolt. Liibüas tapetakse inimesi, kes võitlevad oma kodumaa vabaduse eest. Me peaksime neid aitama. Meie resolutsioon aitab neid, sest selles mõistetakse diktaator ühemõtteliselt hukka ja toetatakse neid, kes soovivad Liibüas teha fundamentaalseid muudatusi.

Me ei tea, millal või kuidas kodusõda lõpeb. Soovime, et see lõpeks kiiresti ja et see lõpeks demokraatiameelsete jõudude võiduga. Euroopa Liit peaks viivitamata looma kontaktid ajutise rahvusliku üleminekunõukoguga ja alustama selle ametliku tunnustamise protsessi. Samuti peaks liit kannustama liibüalasi tegema riigis muudatusi ja liikuma edasi demokraatia suunas. Suur tänu teile!

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel näha Liibüas ja selle naaberriikides toimuvat liikumist demokraatia suunas. Kutsun üles selles piirkonnas täielikult inimõigusi austama! Siiski jäin resolutsiooni hääletuselt kõrvale, sest selles nõutakse lennukeelutsooni loomist. Lennukeelutsooni jõustamiseks peaksime pommitama õhutõrjerajatisi, mis ohustaks tsiviilelanike elusid. Samuti võimaldaksime režiimil väita, et Lääs ründab Liibüat, mitte ei kaitse Liibüa rahvast.

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. – (CS) Läbirääkimisi, mille on muutnud vajalikuks olukorra areng (Liibüas), tuleks pidada tundlikult ja asjakohaselt. Seejärel võiks olukorra põhjaliku analüüsi alusel võtta täiendavaid ja asjakohaseid meetmeid. Need meetmed võimaldaksid saavutada otsese lahenduse ja pakkuda toetust sotsiaalsektoris ja muudes valdkondades. Eesmärk peaks olema leida lahendus, milles sisaldub selge ja hästi põhjendatud pikaajaline visioon, mis aitab säilitada riigi suveräänsuse ning mis arvestab asjakohaselt selle riigi traditsioone. Paljuräägitud lennukeelutsooni kehtestamine on üks võimalikke samme, mis – nagu öeldud – tuleks astuda peamiselt selleks, et kaitsta tsiviilisikuid. Sel teemal pean tähtsaks, et selle mandaadiga nõustuksid selge sõnaga nii paljud riigid kui võimalik ja et see oleks eelkõige kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadiga. Resolutsiooni ettepanekute ettevalmistamisel ei tohiks selle riigi loodusvarade rikkus olla ainus kaalutlus.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin teksti ja kavandatud õhuruumi meetmete poolt, et aidata inimesi võitluses türanniga, kes neid pommitab. Andsin oma hääle järgmiste rangete tingimuste raames: kõigi sõjaliste aktide, näiteks lennukeelutsooni loomine, üle saab otsustada ÜRO ja ainuüksi ÜRO. Need aktid peavad olema allutatud ÜRO ja ainuüksi ÜRO volitustele ning sõjalisele juhtimisele. Kõik otsused tuleb langetada Aafrika Liidu ja Araabia Liigaga konsulteerides. Olen täielikult vastu USA ideele ennetavast pommitamisest ja ka NATO sekkumise vastu. Sündmuste mis tahes muu areng muudaks vajalikuks teistsuguse teksti ja teistsugused sätted.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) See, mis toimub Liibüas, on täiesti vastuvõetamatu, ning rahvusvaheline üldsus peab võtma konkreetsemaid meetmeid, mis tähendab mis tahes tsiviilisikutevastaste rünnakute automaatset lõpetamist. Kodusõda Liibüas näib olevat murettekitavalt lähedal ja seda tuleb iga hinna eest vältida. EL peab asuma selles protsessis juhtrolli ja aitama leida lahendused, millega hoitaks ära praegu selles riigis toimuva konflikti süvenemine.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Hääletasin Liibüat käsitleva Euroopa Parlamendi ühisresolutsiooni vastu, sest selles nõutakse selle riigi kohal lennukeelutsooni loomist, mis on esimene samm sõjalise sekkumise suunas. Me ei saa kuidagi heaks kiita Liibüa kriisi või mis tahes muu kriisi sõjalist lahendamist. Olime väga kriitilised sõjalise sekkumise suhtes Iraagis ja Afganistanis ning nüüd ei tohi me jälle sama viga teha. Nende kahe riigi näide peaks meile õpetama, et vägivald sünnitab ainult rohkem vägivalda, millel on lõppkokkuvõttes tsiviilisikutele hävitavad tagajärjed.

Mis puutub Liibüat, siis mõistan hukka vägivalla, mida Gaddafi kasutab oma rahva vastu, ning ma pooldan rahva protestiliikumisi. Usun siiski, et Liibüas peab lahendus saabuma vägivalla lõpetamise ja diplomaatiliste kanalite kaudu.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Liibüa revolutsiooni alustasid riigimehelikkusest ajendatud noored vabaduse, väärikuse ja demokraatia nimel. Seda imelist aukartustäratavat püüet saab ainult toetada, samuti on võimalik ainult karmilt hukka mõista need, kes püüavad seda jõuga maha suruda, kohkumata tagasi tuhandete tsiviilisikute tapmise ja vigastamise ees.

Ma loodan väga, et ÜRO, kooskõlas Araabia Liiga ja Aafrika Liiduga, annab mandaadi Liibüa kohal lennukeelutsooni loomiseks, et kaitsta elanikkonda võimalike rünnakute vastu. Samuti loodan, et liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja paruness Ashton loob võimalikult kiiresti suhted ajutise rahvusliku üleminekunõukoguga, et tunnustada viimast seadusliku partnerina kuni demokraatlike valimiste toimumiseni.

Viimastel nädalatel oleme olnud tunnistajaks muljetavaldavale ja paljulubavale geopoliitilise raamistiku murrangule selles äärmiselt tundlikus piirkonnas. Olen veendunud, et see avab pretsedenditu perspektiivi, mis loob vajalikud tingimused Iisraeli ja Palestiina konflikti rahumeelseks lahendamiseks. Peame kasutama võimalust vabastada Lähis-Ida konfliktist, mis on põhjustanud juba liiga palju valu, tragöödiaid, kibedust ja arusaamatusi.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Olen „vaimustatud” nii paljudest valjuhäälsetest hukkamõistu avaldustest ja väljendustest! Kus te enne olite? Kas Gaddafi sündis eile? Kas Liibüas polnud varem terrorit? Täna on mõnede ELi juhtide küünilisus lausa tülgastav! Kuni viimase ajani lipitsesid kõik ELi suurimate liikmesriikide juhid Liibüa juhi ees ja proovisid temaga hästi läbi saada. Ja täna on nad valmis Gaddafi risti lööma! Parem oleks teise riigi siseasjadesse mitte sekkuda, kas pole? Laske liibüalastel ise oma probleemid lahendada, vastasel korral võime näha Araabia riikides täielikku mässu! Mina hoidusin hääletamisest.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Võitluses võimu säilitamise eest kasutab Gaddafi üha raskemat kahurväge (näiteks ülestõusnute pommitamiseks) ega kohku tagasi üha uute surmade ees. Välismaailm on need sammud kõige karmimas toonis hukka mõistnud ja Euroopa Parlament nõuab lennukeelutsooni kehtestamist, et lõpetada Gaddafi sõjalennukite rünnakud tsiviilisikute vastu, samuti nõutakse ajutise rahvusliku üleminekunõukogu ja demokraatiameelse liikumise tunnustamist Liibüa rahva seaduslike esindajatena ning Gaddafiga igasuguste suhete katkestamist. Pole veel teada, kas riigipead või valitsusjuhid seda üleskutset järgivad. Mina hoidusin hääletamisest, sest ei nõustunud pagulaste võimaliku ümberasumise ja jaotamisega Euroopas.

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin Liibüa praegust olukorda puudutava ühisresolutsiooni poolt.

Gaddafi režiim on elanikkonna vastu korda saatnud liiga palju kuritarvitusi ja rikkumisi ning ma arvan, et meie kohus on võtta vastu ühine tugev Euroopa seisukoht. Vastuvõetud resolutsioonis välja pakutud meetmed on samm õiges suunas alates soovitavast Liibüa õhuruumi sulgemisest, nimelt lennukeelutsooni loomisest, selleks et mitte võimaldada režiimil tsiviilelanikke taevast rünnata.

Olen arvamusel, et rahvusvahelise üldsuse ja eelkõige Euroopa Liidu kohus peaks olema luua suhted ülestõusnute ajutise rahvusliku üleminekunõukoguga, et aidata riigis algatada demokratiseerimisprotsessi. On aeg, et Euroopa nõuaks kindlal häälel selle pingelise olukorra lõpetamist, mis võib rängalt mõjutada ka kogu ELi, pannes aluse massiivsele, eelkõige Itaaliasse ja kogu Euroopasse suunduvale rände lainele.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Liibüa rahva – kes on langenud Gaddafi režiimi vägivaldsete repressioonide ohvriks, mis on kaasa toonud lugematul arvul ohvreid, vigastusi ja põgenikke – praegune rakse olukord nõuab rahvusvahelise üldsuse otsustavat ja kooskõlastatud tegutsemist ning EL peaks siin asuma juhtrolli ja mõistma karmilt hukka toimepandud metsikuste eest vastutavad isikud, sanktsioonide ja asjakohaste meetmete vastuvõtmisel ning rakendamisel ja samuti selle rahva seaduslike demokraatlike taotluste toetamisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Pean eriti oluliseks selle teksti (kehtivas redaktsioonis) lõikeid 10 ja 11:

‘10. rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peavad täitma kaitsmise kohustust, et kaitsta Liibüa tsiviilelanikke suurte relvarünnakute eest; juhib tähelepanu asjaolule, et seetõttu ei saa välistada ühtegi ÜRO põhikirjas nimetatud võimalust; palub kõrge esindaja/asepresidendil ja liikmesriikidel olla valmis UNSC otsuseks edasiste meetmete kohta, mis võivad sisaldada lennukeelutsooni kehtestamist, et takistada režiimi elanikkonda ründamast; rõhutab, et mis tahes ELi ja liikmesriikide poolsed meetmed peaksid olema kooskõlas ÜRO mandaadiga ning võimaluse korral põhinema koordineerimisel Araabia Liiga ja Aafrika Liiduga, ergutades mõlemaid organisatsioone suunama rahvusvahelisi jõupingutusi;

11. palub kõrgel esindajal / asepresidendil luua suhted Liibüa rahvusliku üleminekunõukoguga ja alustada suhete ametlikuks muutmise protsessi, et ergutada üleminekut demokraatiale, tagades Liibüa ühiskonna esindajate laialdase osaluse ning suurendades üleminekuprotsessis naiste ja vähemuste õigusi, ning palub toetada üleminekunõukogu vabastatud piirkonnas, et vähendada survet kohalikule elanikkonnale ning rahuldada peamised humanitaarvajadused, muu hulgas arstiabi osas.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Parlament kutsub oma resolutsioonis ELi valitsusi üles tunnustama ajutist rahvuslikku üleminekunõukogu Liibüa opositsiooni ametliku võimuna.

Vastuvõetud resolutsioonis nõutakse tungivalt, et EL valmistuks võimaliku lennukeelutsooni loomiseks, et takistada kolonel Gaddafil elanikkonda ründamast ja aidata vägivalla eest põgenejatel kodudesse naasta. Samuti usun, et Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja paruness Ashtoni võimalus luua suhted ülestõusnute ajutise rahvusliku üleminekunõukogu esindajatega, et kiirendada selle organi ametliku tunnustamise protsessi, on strateegiliselt tähtis. Kolonel Gaddafil on aeg võimust loobuda ja lõpetada süstemaatiline tema riigis toimuv inimõiguste rikkumine.

  Ernst Strasser (PPE), kirjalikult. – (DE) Lõike 15, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 80 puhul on olukord endiselt selline, et mina – nagu ka Austria valitsus – pooldan vabatahtlikku solidaarsust. Liikmesriigid peaksid saama otsustada – vastavalt igaühe võimetele –, kui kaugele see solidaarsus saab ulatuda.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Euroopa Parlamendi Liibüat käsitleva resolutsiooni poolt. Resolutsioon on selge sõnum poliitilisest toetusest Liibüa revolutsioonile. Eelkõige väljendas Euroopa Parlament oma solidaarsust Liibüa rahvaga ja mõistis hukka Gaddafi režiimi toimepandud inimõiguste rikkumised ja vägivaldsed repressioonid.

Resolutsiooni lõikes 10 on ette nähtud lennukeelutsoon ja seotud see ÜRO volitusega, et takistada režiimil tsiviilelanike ründamist, koordineerides seda Araabia Liiga ja Aafrika Liiduga. Siiski võib seda lõiget mitmeti tõlgendada. Mõnede jaoks tähendab see lihtsalt seda, et Muammar al-Gaddafi lennukitel ei lasta tsiviilelanikke tulistada. See tõlgendus võib anda sellele ennetava rolli, mis ulatub vaid selleni, et nendel lennukitel ei lasta Liibüa elanikke mõrvata. Teiste jaks tähendab see esimest sammu võimaliku sõjalise sekkumise suunas.

Jäin selle kahemõttelise lõike puhul erapooletuks.

Seetõttu toetan resolutsiooni vastuvõtmist, ehkki mul on kahju, et selles ei tunnistata liidu seniseid vigu suhetes Liibüaga, sh sisserände teema puhul.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin resolutsiooni ühisettepaneku poolt. Arvestades seda, et oleme lähinaaber ja meil on kohustus järgida rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, mille hulka kuulub ka rahvaste õigus enesemääramisele, on väga vajalik, et me Põhja-Aafrika rahvaid aitaksime. Meetodeid selleks tuleks siiski hoolikalt valida: tuleb austada Liibüa ajutise rahvusliku üleminekunõukogu palvet hoiduda otsesest sõjalisest sekkumisest, et tsiviilisikute humanitaarolukorda mitte veelgi halvendada.

Raport: Bastiaan Belder (A7-0037/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Pooldan raportit, sest usun, et Iraani valitsus peaks austama oma rahva seaduslikke soove, milleks on põhivabadused ja majandusliku ning sotsiaalse olukorra parandamine koos sooviga, et Iraan teeks rahvusvahelise üldsusega koostööd. ELi edasises lähenemisviisis tuleks ühest küljest käsitleda inimõiguste küsimust fundamentaalse tegurina ja teisest küljest tunnustada Iraani stabiliseerivat rolli piirkonnas, tingimusel et riik normaliseerib suhted oma naabrite ja muude rahvusvaheliste osapooltega, loobub tuumaprogrammist ning parandab humanitaarolukorda ja demokraatia olukorda. Samuti nõustun nõukogu seisukohaga, mis puudutab kaheosalist lähenemisviisi tuumaküsimusele: ühest küljest sanktsioonid, kuid teisest küljest dialoogi pakkumine. Lõpetuseks sooviksin öelda, et EL ei tohiks olla lihtsameelne, üritades Iraaniga suhelda, viidates ainult riigi tuumaprogrammile, vaid peaks arvestama ka inimõiguste küsimusi ja selle riigi stabiliseerivat potentsiaali piirkonnas.

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. – (IT) Austatud juhataja! Iraani küsimuse valusad punktid on massiivne inimõiguste rikkumine, eriti surmanuhtluse kasutamine karistusmeetodina.

Vaatamata sellele, et 12. mail 2010. aastal kutsus EL taas Iraani üles kehtestama surmanuhtlusele moratooriumi, vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonidele nr 62/149 ja 63/168, on Iraani käes jätkuvalt maailmarekord laste ja naiste hukkamises ning seksuaalse sättumuse tõttu hukkamises.

Samuti tekitab suurt muret riigi vastuoluline tuumaprogramm, arvestades selle läbipaistmatust ja koostöö puudumist Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga ja tuumarelvade leviku tõkestamise lepingust tulenevate kohustuste mittejärgimist.

Järgmine probleem on seotud telekommunikatsiooni ja Internetiga, millesse pidevalt sekkutakse, rikkudes rahvusvahelist kohustust kaitsta teabevabadust. Seepärast toetan seda resolutsiooni ja loodan näha olukorra kiiret parandamist.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Iraani Islamivabariigil (edaspidi: Iraan) on palju valitsemisega seotud probleeme alates riigi valitseva eliidi rühmituste omavahelisest võimuvõitlusest kuni halvavate sotsiaalsete ja majanduslike tõbedeni, piirkonna julgeolekuga seotud probleemideni ning riigis kasvava rahva rahulolematuseni. Iraani režiimi poliitika ei vasta Iraani kodanike õigustatud nõudmistele. Peamiseks ohuks režiimi säilimisele on rahva rahulolematus Iraani valitsusega, mille on põhjustanud raske sotsiomajanduslik olukord koos vabaduse puudumise ja inimväärikuse elementaarse austamise puudumisega. Lisaks sellele toimub riigis endiselt väga palju inimõiguste rikkumisi. Iraani hukkamisi käsitlevate aastaülevaadete kohaselt oli 2009. aastal hukkamiste arv viimase kümne aasta suurim, mis teeb Iraanist riigi, kus toimub kõige rohkem hukkamisi elaniku kohta maailmas. Nõustun raportis esitatud üleskutsega, et Iraan loobuks lõplikult surmanuhtlusest alla 18aastaste sooritatud kuritegude puhul ja muudaks oma õigusakte, mis on vastuolus rahvusvaheliste inimõiguste konventsioonidega, mille Iraan on ratifitseerinud, sealhulgas lapse õiguste konventsioon ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, ning kutsun Iraani üles avaldama surmanuhtluse kohaldamist kajastava ametliku statistika.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest arvan, et Iraan peaks lõpetama igas vormis diskrimineerimise, olukorra, mis mõjutab eriti naisi. Iraanis jätkatakse karistamatult inimõiguste ja põhiõiguste rikkumist. Iraani ametivõimud peaksid kohe ja alatiseks lõpetama mis tahes vormis piinamise või muu julma ja ebainimliku kohtlemise, seda nii õiguses kui ka praktikas.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Iraanil on pikk ja rikas ajalugu ning eriline identiteet, mida tuleks arvesse võtta ajal, kui kasvab mure riigis hiljuti toimunud poliitiliste ja sotsiaalsete sündmuste pärast. Loobumata Euroopa väärtustest ja demokraatia ja inimõiguste prioriteediks seadmisest, usun, et Teheraniga dialoogi pidamise kanaleid ei tohiks sulgeda ja seega tuleks püüda stimuleerida muutusi, mida see riik hädasti vajab. Vaatan murega hiljutisi rünnakuid opositsiooni liikmete vastu ja loodan, et Iraani režiim mõistab, kuivõrd enesele vastutöötav selline suhtumine on ja kuivõrd tõenäoline on, et see viib nad rahvusvahelisse isolatsiooni.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Taas kord peaksime kinnitama, et me ei jaga, vaid pigem mõistame hukka piiratud ja lihtsustatud arusaama inimõigustest. EL toimib sel puhul tihti silmakirjalikult, et varjata hoopis teistsuguseid eesmärke. Kui see poleks nii, siis laieneksid paljud kaalutlused ja siin avaldatud kriitika ka muudele piirkonna riikidele, näiteks Iisraelile või Saudi-Araabiale, ja nende suhtes kohaldataks samu kriteeriume kui praegu Iraani suhtes.

Tuleb märkida, et rahu ja julgeolek piirkonnas ei sobi kokku Palestiina territooriumide jätkuva okupeerimisega Iisraeli poolt ning USA ja NATO Iisraeli abistamise poliitikaga ELi kaasosalusel. Resolutsioonis sellest ei räägita.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Inimõiguste rikkumine on kahetsusväärne akt nii Iraanis kui ka ükskõik millises muus maailma riigis. Raportis harrastab parlamendi enamus talle omast silmakirjalikkust, kasutades väidetavat inimõiguste kaitsmist varjamaks asjaolu, et tema eesmärk on kaitsta suurriikide strateegilisi majandushuve, eriti naftat, ja mitte Iraani rahva vabadust. Vabadusest rääkimine on kõigest ettekääne. Kui eesmärk oleks sisuline inimõiguste austamine ja piirkonna julgeolek, siis tuleks paljastada olukord piirkonna muudes riikides, näiteks Iisraelis ja Saudi-Araabias, ja kohaldada samu kriteeriume ka nende riikide suhtes.

Lisaks sellele varjatakse raportis ohtu, mida piirkonna rahule ja julgeolekule kujutab endast Palestiina territooriumide jätkuv okupeerimine Iisraeli poolt ning USA ja NATO Iisraeli abistamise poliitika.

Oleme vastu sekkumisele ükskõik millise riigi siseasjadesse, olgu need siis vastuolus riikliku suveräänsuse või rahvusvahelise õigusega. Seepärast oleme vastu sellele, et teatu jõude või Iraani opositsiooniparteidega manipuleeritakse või neid kasutatakse ära, samuti olen vastu kampaaniatele, mille eesmärk on kaitsta pigem ELi ja selle liitlaste kui Iraani rahva huve.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Bastiaan Belderi raportis rõhutatakse pragmaatiliselt kõiki asju, mis peaksid ELile Iraani puhul muret valmistama. Kontrollimatud tuumakatsetused, põhivabaduste puudumine, välisinvesteeringute vaenulik keskkond, valitsuse kuritarvitused ning juhtide ja ühiskonna vaheline lõhe. Arvan, et need on piisavad põhjused, et hääletada selle poolt, et EL järgiks selle Lähis-Ida piirkonna olulise jõu suhtes pragmaatilist lähenemisviisi, ning toetada Bastiaan Belderi raportit.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest demokraatlikke muutusi ei saa väljastpoolt peale suruda, isegi mitte sõjalisel teel, vaid need tuleb saavutada rahumeelse demokraatliku protsessi kaudu. Nagu teada, on Iraani tuumaprogrammiga seotud levikuriskid Euroopa Liidu ja rahvusvahelise üldsuse jaoks jätkuvalt suure mure allikaks, mida on väga selgelt väljendatud ka paljudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides. Stabiliseeriv mõju, mille Iraan võib potentsiaalselt tagasi saada, oleks kasulik kogu piirkonnale tingimusel, et riik normaliseerib oma rahvusvahelised suhted, eriti oma naabritega, hajutab ükskord ja alatiseks oma tuumaprogrammi tegelike eesmärkidega seotud mured ja tagab inimõiguste austamise ja demokraatia.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, milles mõistetakse hukka inimõiguste olukord Iraanis ning nõutakse meetmete võtmist selleks, et Iraanist ei saaks tuumariiki. Olen mures selle pärast, et resolutsioonis tunnustatakse Iraani õigust rikastada uraani, mis IAEA reeglite kohaselt on muidugi õige, kuid arvestades läbirääkimiste jätkuvat ummikut, on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) President Ahmadinejadi režiim jätkab karistamatult Iraani rahva põhiõiguste jalge alla tallamist, samal ajal kui valitsust ennast ähvardab mitu ebakindlust põhjustavat tegurit. Ühest küljest loodavad elanikud demokraatlikke muutuste saabumist, samas kui teisest küljest häirib Iraani valitsuse ja parlamendi tööd erinevate võimu pärast võitlevate eliidi rühmituste olemasolu. Kahtlemata ei saa demokraatlikke muutusi siiski väljastpoolt peale suruda, vaid need peaksid olema demokraatliku ja rahumeelse protsessi tulemuseks, millega lõpuks antakse järele viimase aja Iraani massiliikumiste heaolu ja vabaduse nõudmistele. Ka tuumaküsimus on endiselt probleem. Meie poolelt peaks EL töötama diplomaatilise lahenduse nimel, rakendades lähenemisviisi, milles surve on ühendatud tavapärase dialoogiga. Näiteks oleks soovitav, et Euroopa Ülemkogu aitaks kaasa Iraani tuuma- ja relvaprogrammidega seotud isikute varade lahtikülmutamisele. Edaspidi tuleks ELi ja Iraani suhetes siiski keskenduda arvukate inimõiguste rikkumiste analüüsimisele. Lühidalt öeldes peaks liit kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid Euroopa Liidu ühehäälse seisukoha kujundamiseks ja teatama iraanlastele, et mõtleme nende tuleviku peale. Nende inimõigused on ka meie õigused.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Iraani praeguse poliitilise ja sotsiaalse arengu käsitlemisel tuleb arvestada riigi minevikku ja kultuuriajalugu. Pidevad inimõiguste rikkumised Iraanis annavad põhjust muretseda, kuid nad ei tohi välistada selle riigiga dialoogi selliste juhtumite lõpetamiseks; peame nende lõpetamiseni viivate lahenduste otsimisel olema proaktiivsed. Hiljutised rünnakud opositsiooni liikmete vastu on murettekitavad ja Iraani režiim tuleb viia arusaamisele, et selline käitumine toob kaasa ainult suurema rahvusvahelise isolatsiooni.

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. – (HU) Iraani valitsusel on olnud viimasel ajal suuri probleeme, mis on rahva rahulolematust järjest suurendanud. Julgeolekujõud on reageerinud toore jõuga ja massiliselt arreteerinud rahumeelseid protestijaid; kohtud alustasid üliõpilaste, teadlaste, naiste õiguste aktivistide, juristide, ajakirjanike ja vaimulikkonna liikmete vastu massilisi näidisprotsesse. Paljud iraanlased hukati poliitilistel põhjustel ja kes teab kui paljud on endiselt vanglas. Iraan on hukkamiste arvu poolest maailma kolme esimese riigi hulgas. Peame tegema kõik endast oleneva negatiivse diskrimineerimise ja sotsiaalsete repressioonide võimalikult kiireks lõpetamiseks Iraanis, tagades seega, et riik saab astuda esimesed sammud demokraatlike muutuste suunas. Siiski pole seda võimalik saavutada väljastpoolt või isegi sõjalisel teel; see peab olema rahumeelne ja demokraatlik protsess, ning seepärast andsin selle ettepaneku toetuseks oma hääle.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Vaatamata sellele, et raport pärast arvukaid muudatusi pisut paranes, hääletasin selle vastu, sest selles pooldatakse sanktsioonide poliitikat, mis minu arvates Iraani rahva olukorda ei paranda, tegelikult mõjub see just vastupidiselt. Minu arvates peaks Euroopa Parlamendi raport pingeid hajutama, selle asemel et neid suurendada, sest kui diplomaatilised kanalid on ammendatud, siis raskendab see Iraani rahva juba niigi keerulist olukorda. Minu arvates ei ole rahvusvaheliselt üldsuselt tulevad ähvardused Iraani suunas viis mõistliku kompromissi leidmiseks vaidluses tuumaprogrammi üle. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Toetasin resolutsiooni, sest lisaks tuumaküsimusele ei kohkunud raportöör tagasi riigi siseolukorra, inimeste suurema demokraatia püüde ja inimõiguste olukorra käsitlemise ees.

Meie kohus on mitte valmistada pettumust riigi noortele; noortele, kes soovivad elada demokraatlikult ja austada teineteise mõtteid. Peame toetama inimesi, kes soovivad kehtestada õigusriigi põhimõtet, selleks et võimaldada tulevastele põlvkondadele sallivusele, vabadusele, õiglusele ja jõukusele rajatud elu. Peame vastuvõetamatutena hukka mõistma vägistamised, mõrvad, ühishukkamised, meelevaldsed arreteerimised ja ahistamised.

Mis tahes inimõiguste rikkumine on vastuvõetamatu. Siiski oleme pärast president Ahmadinejadi tagasivalimist 2009. aasta juunis näinud selliste rikkumiste arvu kasvu. Iraan on hukkamiste arvult inimese kohta maailmas esikohal. Iraan on hukkamiste arvu poolest Hiina järel teine, arvestades surmanuhtlust kividega surnuksloopimise teel, ning esimene hukkamiste arvult ühe elaniku kohta. On aeg, et Iraan hakkaks täitma oma kohustusi, mis tulenevad kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisest paktist, mis riik on omaenda vabal tahtel ratifitseerinud.

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. – (SK) Iraan, kui tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu allkirjastanud riik, on kaua aega ülbelt oma kohustusi ignoreerinud, eriti varjates oma tuumategevust. Kui Iraan soovib säilitada häid suhteid ELi ja muude demokraatlike riikidega, siis peab ta ühemõtteliselt kaotama kõik kahtlused oma tuumaprogrammi eesmärkide suhtes.

Samuti olen arvamusel, et ELile peaks valmistama muret suhete paranemine Iraani ja Türgi vahel, kellest viimane kinnitab liidule, et tunnustab ühiseid väärtusi, taotledes ELi liikmeks saamist, näidates samal ajal avalikult välja sümpaatiat Iraani režiimi vastu.

Soovin öelda, et Iraani käes on nii alaealiste hukkamise maailmarekord kui ka hukkamiste arvu maailmarekord ühe elaniku kohta. Näidiskohtuprotsessid poliitiliste vastaste üle ja erakordselt julm karistusviis kividega surnuksloopimise kujul, mida Iraanis praegu seaduslikult kasutatakse, samuti muud julma ja ebainimliku piinamise, kohtlemise ning karistamise vormid, iseloomustavad režiimi, mis väärib jõulist moraalset hukkamõistu.

Lisaks juba nimetatule peab ELi prioriteetide hulka kuuluma järjekindel nõue hukkamistele moratooriumi kehtestamiseks kuni surmanuhtluse kaotamiseni, üleskutse lõpetada karistamatu inimõiguste rikkumine ja muidugi piirkonna destabiliseerimine.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – On naljakas ja samal ajal väga kurb rääkida õiguste ja vabaduste austamisest riigis, mida valitseb isik, kes ähvardab Ameerika Ühendriike, Euroopat ja Iisraeli massimõrvaga. Ei ole mingit mõtete pidada temaga läbirääkimisi inimõiguste ja väärtuste ja vabaduste üle. Sellised inimesed mõistavad ainult jõudu. Tuleb lõpetada tseremoonitsemine ja asuda sõnadelt tegudele. Täielik isoleerimine, karmid sanktsioonid ning selge ja järjekindel seisukoht annavad tulemuse. Mahmoud Ahmadinejad on oht rahvusvahelisele kogukonnale.

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Iraani valitsuse läbipaistmatus ja piiratud koostöö Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga tuumaprogrammi küsimuses ei sisenda kindlasti usaldust.

Põhiliste inimõiguste olukorra halvenemine ja riigi võime piirkonda Hezbollah ja Hamasi kaudu destabiliseerida on asjaolud, mis suurendavad muret, mida Iraan kogu maailmas tekitab. Valimispettus, meeleavalduste vägivaldne mahasurumine ja hukkamised, mida 2010. aastal oli 680 (kaks korda nii palju kui eelmisel aastal), ja opositsioonijuhtide arreteerimine ei jäta kahtlusi selles, kuidas see režiim kasutab jõudu ja vägivalda. ELi sanktsioonid, mis on pärit 26. juulist 2010, kooskõlas ÜRO sanktsioonidega olid asjakohased ja vajalikud. Liit peab pöörama rohkem tähelepanu Iraani tuumapoliitikale, et jälgida selles konfliktses valdkonnas sündmuste arengut.

EL peaks inimõiguste kaitseks toetama rahvusvahelist diplomaatiat. Kaheosaline lähenemisviis jätab ukse dialoogile avatuks, kuid dialoogi jaoks on vaja vähemalt kahte osapoolt ja Iraani hea tahte puudumise korral tuleks sanktsioone tugevdada ja konkreetsemalt suunata. Me ei saa nõustuda sellega, et hukkamiste arv niimoodi kasvab ja et Iraani tuumapoliitika ei ole rahvusvahelise üldsuse kontrolli all.

  Mariya Nedelcheva (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Bastiaan Belderi raporti poolt. Oleme juba liiga kaua palunud režiimi muutust Iraanis. Praeguse režiimi taga seisvad ideoloogid rikuvad pidevalt inimõigusi, olgu siis kõne all häbiväärsed tingimused, milles hoitakse Ashrafi opositsioonilaagri asukaid, naiste õiguste pidev rikkumine, homoseksuaalide diskrimineerimine, kunstnike tsenseerimine vms.

Euroopa tasandil on meil võimalik kohaldada tulemuslikke sanktsioone režiimi juhtide vastu. Siiski ei ole sanktsioonide rakendamine piisav. Tuleb julgustada inimesi, kes riigis inimõiguste kaitseks võitlevad. Kas Euroopa Liit ei peaks toetama kõiki inimõiguste kaitsjaid Iraanis? Praegust demokraatia liimumist Põhja-Aafrikas tuleks laiendada Iraani.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt. Selles tuuakse esile Iraanis valitsev raske olukord, mõistetakse hukka Iraani ametivõimude sooritatud repressioonid ja süstemaatiline inimõiguste rikkumine ning rõhutatakse vajadust otsida ausalt diplomaatilist lahendust tuumaküsimusele. Eriti sooviksin ühineda solidaarsuse väljendustega Iraani rahva aadressil, kes pärast 2009. aastal toimunud presidendivalimisi on seaduslikult nõudnud riigis demokraatlikke muutusi.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See on parlamendi esimene Iraani-teemaline raport pärast 2001. aasta Gahleri raportit. Arvestades, et läbirääkimised ning kokkulepped ELi ja Iraani vahel on olnud aastaid peatatud, oleks parlamendi jaoks ainus viis väljendada põhjalikumat seiskohta algatusraport, mille algatas roheliste ettepanek. See ülesanne anti fraktsioonile EFD. Neli fraktsiooni (rohelised, S&D, ALDE ja GUE) sõnastasid projekti ühised muudatusettepanekud, millest enamik võeti vastu, ehkki väikese häälteenamusega.

Olulised küsimused on järgmised: rääkides ELi kontaktidest Iraaniga (lõige 32), kus vaidluse taust puudutas seda, kas Euroopa Parlamendi Iraani delegatsioonil tuleks lubada Iraani külastada, kutsutakse tekstis praegu üles – vastupidi raportööri soovile – looma kontakte kõige erinevamate organisatsioonidega, viitamata otseselt delegatsioonile; sanktsioonid (lõige 42), kus tekstis nõutakse sihtotstarbeliste karistuste kehtestamist peamiste inimõiguste rikkujate suhtes – seni on sanktsioonid kehtestatud ainult tuumaküsimusega seotud isikute suhtes; ja ELi saatkonna avamine Teheranis – paralleelselt peaaegu kõigi liikmesriikidega, kellel on selles riigis esindus.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Toetan raporti teksti, sest selles on esile toodud põhiaspektid, mis teevad Iraanist ühe kõige ohtlikuma riigi rahvusvahelisel areenil, seda nii humanitaarses kui ka poliitilises mõttes.

Riik kannatab praegu julgeolekujõudude meelevaldse vägivalla kasutuse all. Nad on rahumeelsetele demonstratsioonidele reageerinud jõhkrate repressioonidega, arreteerides tuhandeid demonstrante. See meelevaldne vägivalla kasutamine tähendab Iraani rahva põhiliste inimõiguste allakäiku, rahvas on pidevalt allutatud karistussüsteemile, mis on vastuolus kõigi inimeste kodaniku- ja poliitilisi õiguseid käsitlevate konventsioonidega.

Justkui sellest veel ei piisaks, kehtib riigis endiselt surmanuhtlus kividega surnuksloopimise teel, kusjuures hukkamiste arv kasvab, rääkimata veel sellest, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et riigi tuumarajatisi kasutatakse ainuüksi rahumeelsetel eesmärkidel.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Oleme raporti poolt, sest selles käsitletakse Iraani küsimust vajaliku karmuse ja rangusega, tuues esile riigis valitsevad kontrastid ning olukorra jätkumise vastuvõetamatuse. Iraani režiim surub pidevalt maha kõik, kes julgevad absolutismi vastu välja astuda, kasutades selleks tavaliselt surmanuhtlust.

On fakt, et selle riigi käes on maailmarekord suurima laste hukkamise arvu kujul inimese kohta. Samuti märgime, et tihti viiakse surmanuhtlus täide kividega surnuksloopimise teel, ka niivõrd väikeste kuritegude puhul nagu väidetav abielurikkumine ja usust taganemine. Samuti tõstetakse raportis esile kristlaste ja Baha’i kogukonna represseerimist.

Iraani poliitilise retoorika ja islamifundamentalismi agressiivse toetamise tõttu väheneb pidevalt selle riigi rahvusvaheline usaldusväärsus. Samuti soovin rõhutada pidevaid psühholoogilise ja füüsilise vägivalla akte, mida Iraani valitsus pidevalt rakendab Ashrafi laagri teisitimõtlejatest põgenike vastu.

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel selle üle, et Bastiaan Belder suutis raporti täiskogule esitada ja suruda edukalt läbi selle osad, mis puudutavad inimõiguste olukorda Iraanis, eriti Iraani opositsioonijuhtide Mir Hossein Mousavi ja Mehdi Karoubi ning nende naiste kinnipidamise jõulise hukkamõistmise.

Siiski ei nõustu ma sellega, et Iraanil on õigus rikastada uraani, mis on IAEA eeskirjadega küll lubatud, kuid arvestades jätkuvat patiseisu läbirääkimistel, on vastuolus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetasin raportit, ses usun kindlalt, et Iraani valitsus peaks positiivselt reageerima Iraani rahva nõudmistele, mis puudutavad põhivabadusi ja sotsiomajandusliku olukorra parandamist. Raporti kaudu mõistab Euroopa Parlament hukka surmanuhtluse kasutamise, samuti muud arvukad inimõiguste rikkumised.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin ELi suhtumist Iraani käsitleva Bastiaan Belderi raporti poolt. Jagan enamiku eurooplaste muret Iraani tuumaprogrammi ja Iraani režiimi kinnituste pärast, et seda hakatakse kasutama ainult tsiviilotstarbel. Sellele vaatamata olen arvamusel, et Euroopa Liit peaks kolmandate riikidega energeetikasektoris tehtavas koostöös kasutama ainult jätkusuutlikke, keskkonnahoidlikke ja ohutuid energiaallikaid – kooskõlas liidu kliimakaitseliste eesmärkidega. Samuti toetan kaasparlamendiliikme arvamust, et EL peaks Iraani suhtes kujundama üldisema strateegia, mis läheks kaugemale tuumaküsimusest ning käsitleks ka inimõiguste olukorda ja muid olulisi teemasid.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Bastiaan Belderi raporti poolt, sest vaatamata paljudele Iraani sise- ja välispoliitikaga seotud probleemidele, näiteks tuumarelvade võimalikule kasutamisele, valitsuse mõnede otsuste läbipaistmatusele ja teatud juhtudel põhiliste inimõiguste rikkumisele, usun ma, et ainult sanktsioonidel põhinev poliitika ei saa olla väga kasulik.

Seepärast olen arvamusel, et Euroopa Liit peab säilitama ja võimaluse korral alal hoidma mingis vormis dialoogi Teherani valitsusega.

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0158/2011

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan tingimusteta selle ühisresolutsiooni poolt, milles tõstetakse esile nende küsimuste tähtsust, mida on arutatud vähemuste õiguste ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse edendamise teemal, samuti laste õiguste teemal, võideldes samal ajal terrorismiga. Sooviksin juhtida tähelepanu järeldustele ning nõustun sellega, et EL peab tugevdama ühel häälel rääkimise praktikat, et suurendada oma nähtavust ja mõju ülemaailmse jõuna, ning delegatsioonid Genfis ja New Yorgis peavad suurendama ELi tegevuse ühtsust, nähtavust ja usaldusväärsust ÜRO inimõiguste nõukogus (UNHRC). Nõustun resolutsiooniga, milles osutatakse, et liikmesriigid peaksid kannustama UNHRCi pöörama võrdselt tähelepanu mis tahes alusel diskrimineerimisele, sealhulgas soo, rassi, vanuse, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste alusel. Samuti nõustun ülevaatega, milles tõstetakse esile vajadust, et UNHRC kujutaks endast aktiivsemat varajase hoiatuse ja ennetusmehhanismi, kaitseks erimenetlusi ning tagaks inimõiguste ülemkomissari ametikoha sõltumatuse ja säilitaks oma piirkondlike büroode edasitegutsemiseks vajaliku rahastamise.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Euroopa Liit ja liikmesriigid on oma poliitikas pühendunud inimõiguste austamise tagamisele. Seepärast on väga tähtis, et EL suudaks omandada tugeva ja mõjuka positsiooni rahvusvahelistes organisatsioonides, eriti ÜRO inimõiguste nõukogus, et tagada rahvusvaheliselt inimõigustepoliitika tulemuslik ja ühtne rakendamine. Nõustun sellega, et UNHRCi töö ja mandaat tuleks läbi vaadata, võimaldades nõukogu töömeetodeid hinnata ja parandada, nii et see suudaks inimõiguste rikkumistele võimalikult tõhusalt ja süstemaatiliselt reageerida. Mitmel juhul ei ole UNHRC asjakohaste vahendite puudumise tõttu suutnud raskele inimõiguste olukorrale kiiresti ja õigel ajal reageerida. Seepärast tuleks UNHRCile inimõiguste töövahendite laiendamise abil anda paremad võimalused nii püsivate kui ka eriolukordadega tegelemiseks, kasutades paneele mitte üksnes istungjärkude ajal, vaid ka nende vahepeal. EL omakorda peab muutma UNHRCi oma prioriteediks ja liikmesriikide tegevust paremini kooskõlastama, mis võimaldaks ELil paremini kasutada oma mõju ÜRO süsteemis laiemalt ning soodustaks inimõiguste valdkonnas kooskõlastamist ja otsustamist.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid oma poliitikas tagama inimõiguste austamise ning Euroopa Liidu positsioon ÜRO inimõiguste nõukogus (UNHRC) peaks olema tugevam ja tõhusam. ÜRO inimõiguste nõukogu istungjärgu prioriteedid ja 2011. aastal toimuv läbivaatamine on vajalikud, sest ainult nii saame hinnata, kuidas inimõiguste nõukogu on oma volitusi rakendanud, ning määrata kindlaks töömeetodid, mida on vaja tugevdada selleks, et UNHRC oleks tõhusam ja reageeriks inimõiguste rikkumistele kiiresti. Euroopa Parlament avaldab kahetsust selle üle, et UNHCR ei ole piisavate vahendite puudumise tõttu mitmel korral suutnud tegeleda ränkade inimõiguste olukordadega kiirelt ja õigeaegselt ning kutsub üles aktiivselt taotlema ÜRO inimõiguste nõukogu spetsiaalsete mehhanismide loomist, et reageerida inimõiguste kriisidele, näiteks Lähis-Idas, Iraanis ja Valgevenes. Lisaks sellele on väga tähtis, et UNHRC oleks paremini varustatud, et tegeleda nii püsivate kui ka eriolukordadega, võib-olla inimõiguste töövahendite laiendamise abil, kasutades paneele mitte üksnes istungjärkude ajal, vaid ka nende vahepeal. Samuti kutsub parlament ELi liikmesriike üles osalema aktiivselt UNHCRi 2011. aasta läbivaatamises, et viimane täidaks paremini oma volitusi

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest usun, et inimõiguste nõukogu 16. korralise istungjärgu päevakorras on tähtsad küsimused, mis on eriti olulised. Soovin rõhutada päevakorra tähtsust, milles on muu hulgas aruanded rahvus- või etniliste, usu- ja keelevähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste kohta ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse kohta terrorismiga võitlemisel, samuti ulatuslikud koosolekud lapse õiguste teemal.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärk toimub eriti tormilisel ajalooperioodil, mis kahjustab otseselt selle koosseisu, arvestades, et mõned selle liikmed on väga kaugel sellest, mis on sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, ning sellest, et edenda ja kaitsta inimõigusi vastavalt selle missioonile. Euroopa Liit peab istungjärgul aktiivselt osalema ja tegema kõik endast oleneva tagamaks, et selle universalistlik käsitlus inimõigustest, mis põhineb isiklikul väärikusel, võetakse üha laiemalt omaks ja seda rakendatakse tulemuslikult kõigis maailma riikides. Euroopa kõrgetasemelise inimõiguste eriesindaja ametissenimetamine võib suurendada liidu seisukohtade mõju ja seda, et nõukogu liikmesriigid rõhutavad „ühe sõnumi, kuid mitme hääle” strateegiat ja see võib suurendada kasvavat toetust Euroopa seisukohtadele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Euroopa Parlament on inimõiguste puhul kaua harrastanud kaksikmoraali poliitikat. Samuti on hästi teada, et parlament tõlgendab kitsalt ja enda huvidest lähtuvalt deklaratsiooni, mis võeti ÜRO Peaassambleel vastu 1948. aastal: inimõiguste ülddeklaratsiooni. Taas kord saab selles raportis selgeks selektiivsus, millega eri riike nimetatakse. Riigid, kellega ELil on majanduslikud ja diplomaatilised suhted ning keda liit peab strateegiliselt tähtsaks, on, vaatamata neis toimuvatele ränkadele inimõiguste rikkumistele välja jäetud, sest nad teenivad strateegilisi huve. Sellised riigid on näiteks Iisrael, Columbia ja Maroko, kui nimetada vaid kolme riiki eri mandritelt. Meil omalt poolt aga pole inimõigustest piiratud arusaam.

Võtame tõsiselt kogu deklaratsiooni sisu, mille kohta me arvame, et kõige olulisem on see, et see oli meie poliitilise sekkumise tõukejõud. Lõpetuseks oleme vastu mõttele, et Euroopa Liidul oleks ÜRO Peaassambleel alaline esindus, lihtsalt selle pärast, et see ei oleks mõistlik, arvestades selle organisatsiooni vaimu ja põhimõtteid, mis on kirjas ÜRO põhikirjas. ÜRO on ja peab ka edaspidi olema sõltumatute ja suveräänsete riikide organisatsioon.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis kritiseeritavate riikidega seotud valikulisus ja arutelu oma huvidest lähtuv iseloom on selgesti näha. Ilmselgelt on näha raporti silmakirjalik kasutamine, sest kritiseeritud ei ole riike, kellega ELil on head majanduslikud ja diplomaatilised suhted ning kes on liidule strateegiliselt tähtsad, sealhulgas näiteks Columbia ja Honduras, vaatamata neis toimuvatele inimõiguste rikkumistele. Puuduvad üleskutsed, et Maroko lõpetaks Lääne-Sahara okupeerimise või Iisrael Palestiina okupeerimise.

Lisaks sellele ei saa me toetada mõtet, et Euroopa Liidul oleks ÜRO Peaassambleel alaline esindus, sest ÜRO on organisatsioon, kuhu kuuluvad suveräänsed ja iseseisvad riigid ning Euroopa Liit ei ole ÜRO põhikirja järgi riik.

Meie poliitilise tegevuse raamistikuks on inimõiguste kaitse, sealhulgas asjaolu et nad on jagamatud ja tähtsuse alusel reastamatud ning et nad on inimeste õiguste austamise ja tõelise sotsiaalse õigluse, rahu, vabaduse ja demokraatia eeltingimus. Võite meie peale loota siis, kui tuleb kaitsta inimõigusi, kuid ärge lootke meie peale siis, kui soovite harrastada silmakirjalikkust.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest ÜRO inimõiguste nõukogu on unikaalne platvorm, mis on spetsialiseerunud universaalsetele inimõigustele ja on konkreetne foorum, mis tegeleb ÜRO süsteemis inimõigustega, samuti on sellele antud tähtis ülesanne ja vastutus tugevdada inimõiguste edendamist, kaitsmist ning austamist kogu maailmas. Sooviksin rõhutada UNHRCi 16. istungjärgu tähtsust ja eriti UNHRCi läbivaatamise protsessi, mis pakub ainulaadset võimalust hinnata, kuidas nõukogu on oma volitusi täitnud ning annab nõukogule ajendi töömeetodite tõhustamiseks, et olla inimõiguste rikkumistele reageerides efektiivsem ja süstemaatilisem. Mul on hea meel asjaolu üle, et 16. korralise istungjärgu päevakavas on muu hulgas aruanded rahvus- või etniliste, usu- ja keelevähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste kohta, inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse kohta terrorismiga võitlemisel ning ka ulatuslikud koosolekud lapse õiguste teemal.

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. – (RO) ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärk pakub ainulaadset võimalust hinnata, kuidas nõukogu on oma volitusi täitnud ja annab nõukogule ajendi töömeetodite tõhustamiseks, et olla inimõiguste rikkumistele reageerides efektiivsem ja süstemaatilisem. Arvan, et eriti tähtis on luua ELi nõukogu osana inimõiguste töörühm, mille asukoht oleks Brüsselis ja kuhu kuuluksid inimõiguste eksperdid kõigist 27 ELi liikmesriigist.

Samuti oleks väga kasulik määrata ametisse ELi kõrgetasemelise inimõiguste eriesindaja. Loodan, et Euroopa välisteenistus, eriti ELi delegatsioonid Genfis ja New Yorgis, muudavad edaspidi oma tööd ühtsemaks, hoiavad kõrgemat profiili ja suurendavad ÜRO inimõiguste nõukogus usaldust ELi tegevuse vastu, eriti sellega, et arendavad edasi ELi võimet suhelda ja teha koostööd piirkondadevahelisel tasandil.

  Thomas Mann (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgu prioriteete käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Meie resolutsioon on eriti oluline seepärast, et täna mälestasime Tiibeti okupeerimise vastaste rahumeelsete protestide vägivaldset mahasurumist 52 aasta eest. Dalai-laama teatas eile oma tagasitõmbumisest poliitikaelust – see on ajalooline kaotus. On vähe inimesi, keda nende oma rahvas ja kogu maailm nii palju austaks ning kes samal ajal oleksid nii populaarsed nagu Tema Pühadus. Poliitikaelust tagasitõmbumisega ei hülga Dalai-laama mingil juhul oma kohustusi. Ta on kinnitanud, et jätkab oma Tiibeti rahva vaimse juhi rolli täitmist. Tema Pühadus annab Tiibeti põhiseaduses sätestatud poliitilised volitused üle vabalt valitud eksiilvalitsusele. Selle kaudu tugevdab ta jälle eksiilis viibiva, kõigile maailma mandritele hajunud Tiibeti rahva demokraatiat. 20. märtsil valitakse uus peaminister ja uus parlament. Jälgin valimisi vaatlejana Šveitsis. Meie, eurooplased, peame aitama Tiibeti rahva demokraatiat ja inimõigusi veelgi tugevdada.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetan resolutsiooni, milles rõhutatakse kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste vastastikust sõltuvust ning juhitakse tähelepanu sellele, et vee kättesaadavus on inimõigus. Eriti toetan muudatusettepaneku nr 19 vastuvõtmist, milles nõutakse järelmeetmeid Goldstone’i raportile.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades meie ees seisvaid raskeid aegu, eriti Põhja-Aafrikas, on ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärk eriti tähtis. Euroopa Liit peab seepärast olema sellel istungjärgul tõeliselt aktiivne ja tegema kõik endast oleneva, et liidu universalistlik arusaam inimõigustest, mis põhineb inimväärikuse austamisel, leiaks rakendamist kõigis maailma riikides. ELile on samuti oluline määrata ametisse Euroopa kõrgetasemelise inimõiguste eriesindaja, et levitada üha laiemalt liidu arasaama inimõiguste kaitsmisest.

  Willy Meyer (GUE/NGL), kirjalikult. – (ES) Kahjuks ei saanud ma hääletada ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgu prioriteete käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt, sest selles on mitu punkti, millega ma ei nõustu.

Resolutsioonis kutsutakse üles koordineerima Ameerika Ühendriikidega koostööd inimõiguste valdkonnas, selles tervitatakse Maroko määramist ÜRO inimõiguste nõukogu kaasvahendajaks ja soovitatakse ELil asuda teatud riikide suhtes ühisele seisukohale. Samuti kiidetakse selles ELi rahastamisvahendite voorusi, mis on kõigest näiteks selle kohta, kuidas EL manipuleerib sellises tähtsas küsimuses nagu inimõigused, rahastades neid rühmi, kes tagavad kolmandates riikides Euroopa huve.

Minu arvates on need põhjused piisavad, et mitte hääletada resolutsiooni poolt, ja seepärast jäin erapooletuks.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Rahutused Maghrebi piirkonnas on meile väga karmiks meeldetuletuseks sellest, et inimõiguste kaitsmine ei ole lihtne ja et see on tihti vastuolus majanduslike ja/või sõjaliste huvidega. Sarnaselt sellele on terrorismiga võitlemise nimel võetavad meetmed vastuolus inimõigustega. Siinkohal peab EL pöörama tähelepanu ka omaenda käitumisele – näiteks CIA ebaseaduslike ülelendude puhul. Neile puudustele vaatamata on eriti ELile endiselt tähtis pühenduda inimõiguste kaitsele. Vähemuste õiguste kaitse, eriti kristlaste ja muude usuvähemuste olukorra parandamine moslemiriikides, peab olema Euroopa Liidu eriline hool, sest eriti kristlased kannatavad raske tagakiusamise all ja on usulise vägivalla peamised ohvrid. Seda silmas pidades hääletasin poolt.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest ÜRO inimõiguste nõukogul on inimõigustega seotud küsimustega tegelemisel kogu maailmas väga tähtis roll. Läbivaatamise protsess annab suurepärase võimaluse hinnata, kuidas nõukogu on oma volitusi rakendanud. Nõustun mõttega, et EL peab asjaomaste küsimuste puhul rääkima ühel häälel. Lisaks sellele peavad liikmesriigid aktiivselt osalema nõukogu töö läbivaatamisel. Kiidan heaks selle, et 16. korralise istungjärgu päevakorras on aruanded rahvus- või etniliste, usu- ja keelevähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste, lapse õiguste ja terrorismiga võitlemise kohta. Siiski võiks inimeste elamistingimuste parandamiseks tegeleda istungjärgul ka küsimustega, mis on seotud õigusega veele ja sanitaarolukorraga. Peame tagama tulemusliku mehhanismi selleks, et rakendada ja kaitsta seda, mis on fundamentaalne inimõigus. Tuleb rakendada kõiki jõupingutusi, et tagada selles valdkonnas antud lubaduste rahvusvaheline rakendamine ja see, et igaühel on juurdepääs ohutule joogiveele ja sanitaartehnikale.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Inimõiguste universaalsuse austamine, edendamine ja kaitsmine on ELi õigusliku, eetilise ja kultuurilise acquis’ osa ning üks Euroopa ühtsuse ja terviklikkuse nurgakividest. Seepärast tuleb rakendada kõiki jõupingutusi, et suurendada Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevuse nähtavust ja tulemuslikkust, ning ülitähtis on tagada, et Euroopa Liit otsustaks kindlalt osaleda aktiivselt sellel tähtsal inimõiguste nõukogu (UNHRC) 16. istungjärgul, samuti 2011. aastal toimuvas UNHRC läbivaatamise protsessis.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – See on hea raport, milles parlament muu hulgas toetab asjaolu, et 16. korralise istungjärgu päevakorras on aruanded rahvus- või etniliste, usu- ja keelevähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste kohta ja inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse kohta terrorismiga võitlemisel, samuti ulatuslikud koosolekud lapse õiguste teemal; väljendab parlament rahulolu sel aastal nendes olulistes küsimustes eriraportööride nimetamisega ja võtab teadmiseks aruanded, mille esitavad piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside, usu- või veendumusvabaduse ja inimõiguste kaitsjate olukorra eriraportöörid; palub ELi liikmesriikidel nendes aruteludes aktiivselt osaleda.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni poolt, sest selles tõstetakse esile ELi tähtis roll inimõiguste nõukoguga koostöö tegemisel. Arvestades hiljutisi sündmusi Liibüas, on ülitähtis, et me seda kampaaniat jätkaksime ja seaksime eesmärgiks kaitsta inimõigusi rahvusvahelisel tasandil.

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Jäin selle resolutsiooni lõpphääletuselt kõrvale nii sisulistel kui ka protseduurilistel põhjustel.

Resolutsiooni tekst tugevdab arusaama ELi kaksikmoraali poliitikast inimõiguste teemal, eriti mis puudutab inimõiguste rikkumise küsimust okupeeritud Palestiina territooriumidel. Mõned selles küsimuses esitatud muudatusettepanekud, mida ma toetasin, ei suuda varjata asjaolu, et liit keeldub rakendamast Goldstone’i raporti suuniseid.

Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon on esitanud omaenda resolutsiooni ettepaneku, milles toetakse inimõiguste universaalsust kõigis sotsiaalsetes, majanduslikes ja kultuurilistes valdkondades.

Teisest küljest oli selle resolutsiooni puhul probleem see, et tuli hääletada ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgu Euroopa Liidu delegatsiooni volituste üle, kuid istungjärk oli 28. veebruaril juba alanud ning paruness Ashton oli pidanud mitu kõnet.

Pole eriti mõtet hääletada selle resolutsiooni üle siis, kui inimõiguste nõukogu istungjärk on juba alanud; Euroopa Parlament oleks pidanud selgitama oma eelnevat seisukohta.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Hääletasin ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgu prioriteete käsitleva resolutsiooni poolt. Nõustun arvamusega, et inimõiguste nõukogu võib olla äärmiselt väärtuslik kui teatav varajase hoiatuse süsteem ja ennetav mehhanism, ning ootan, et välisteenistus selle organiga koostööd teeks. Mis puudutab inimõiguste nõukogu läbivaatamist, siis toetan muidugi ka üleskutset, et see oleks kõikehõlmav ja eelkõige läbipaistev protsess.

  Juhataja. – Sellega on selgitused hääletuse kohta lõppenud.