Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2209(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0065/2011

Esitatud tekstid :

A7-0065/2011

Arutelud :

PV 04/04/2011 - 17
CRE 04/04/2011 - 17

Hääletused :

PV 05/04/2011 - 4.8
CRE 05/04/2011 - 4.8
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0127

Arutelud
Esmaspäev, 4. aprill 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

17. Naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi poliitiline raamistik (arutelu)
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on Eva-Britt Svenssoni naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni nimel esitatud raport naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uut poliitilist raamistikku käsitleva ettepaneku kohta (2010/2209(INI) (A7-0065/2011)).

 
  
MPphoto
 

  Eva-Britt Svensson, raportöör.(SV) Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin tänada variraportööre ja oma kolleege naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonist nende kindla pühendumise eest naistevastase vägivalla vastu võitlemisele.

Enne homset hääletust ja arutelu algatamiseks oleksin võinud nimetada mõjutatud naiste arvu ja seda, kui palju naisi on selle surmava vägivalla tagajärjel mõrvatud. Ma ei kavatse seda teha, kuid püüan enne hääletamist edasi anda pilti sellest vägivallast, et kõik parlamendiliikmed teaksid, et neil on võimalik võidelda sellise vägivalla vastu kohe praegu, hääletades homme selle raporti poolt.

Kujutage ette ema, kes istub oma laste juures ja loeb neile unejuttu. Järsku paisatakse uks lahti ja ukseavas seisab tema abikaasa, laste isa. Nii ema kui ka lapsed mõistavad kohe, mis juhtuma hakkab. Lapsed tõmbavad teki üle pea, topivad sõrmed kõrva ja sulgevad silmad, püüdes endast eemale tõrjuda seda, mis neile teadaolevalt juhtuma hakkab. Nad kuulevad isa röökimist, seda, kuidas ta ema peksab ja lööb, ning ema oigeid. See on üks pilt sellisest vägivallast.

Siin on teine pilt. Aastaid ähvarduste, solvangute ja ahistamisega elanud naine otsustab lõpuks suhte lõpetada ning alustada lastega uut elu. Ta põgeneb ja tal õnnestub leida varjupaik. Paari päeva pärast jätab ta lapsed lasteaeda. Mees ootab väljas ja pussitab naist – ta sureb. Järjekordne naisi mõjutava surmava vägivalla ohver. Sellist vägivalda tekitatakse naistele just seepärast, et oleme naised. Selle viimase pildiga kirjeldatud surmav naistevastane vägivald juhtub siis, kui naised on otsustanud lõpuks suhte lõpetada. Kõige ohtlikum asi, mida üks naine võib teha, on paluda lahutust mehelt, kelle arvates naine on tema omand. Naine on väga ohtlikus olukorras, kui mees taipab, et on tema üle kontrolli ja võimu kaotamas.

Siin on veel mõned pildid. Tütarlaps on pärast kinoskäiku teel koju. Ta jätab hüvasti oma sõbraga ja hõikab: „Homseni!” Tal on veel veidi maad minna. Ta kuuleb selja taga raskeid samme, kuid jõuab vaid taibata, et keegi jälitab teda. Teda rünnatakse ja vägistatakse. Ta jääb ellu, kuid peab elama sellega kogu ülejäänud elu.

Muude probleemide hulka, millega peame toime tulema, kuulub suguelundite moonutamine.

Komisjon märkis oma Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas, et 2011.-2012. aastal annab ta välja sellist vägivalda käsitleva teatise ja et sellele teatisele järgneb ELi tegevuskava. Tunnen selle üle heameelt ja ootan pikisilmi seda tegevuskava.

Seni, kuni naised kannatavad soolist vägivalda – lihtsalt naiseks olemise tõttu –, ei saa me oma ühiskonda nimetada võrdõiguslikuks ühiskonnaks. Selline vägivald ja teadmine, kui laialt see on ühiskonnas levinud, piirab naiste elu ja eluvalikuid.

Naised on soolise vägivalla ohvrid, kuid lõpetuseks tahaksin ka öelda, et mõnikord peame lõpetama naiste lihtsalt ohvriks pidamise. Sageli on tegemist tugevate naistega, kellel õnnestub hästi toimiva sotsiaaltoetuse abil luua endale ja oma lastele hea elu. Nüüd on meie kord Euroopa Parlamendis näidata, et me toetame neid naisi.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Tänan väga, Eva-Britt Svensson, äärmiselt liigutava sissejuhatuse eest sellesse väga olulisse teemasse. Naistevastase vägivalla vastu võitlemine on komisjoni jaoks esmatähtis, mida näitab soolise võrdõiguslikkuse strateegia. Nagu välja tõite, on Euroopas endiselt väga suureks probleemiks naistevastane vägivald ja seetõttu töötame selle probleemi lahendamisele keskenduvate meetmete kallal.

Töötame välja selle probleemi käsitlemiseks Euroopas selge ja sidusa poliitilise lahenduse. Tervitan teie raportit, proua Svensson, ja ka seda olulist algatust. See annab võimaluse teha koostööd, vahetada arvamusi ja luua sünergiat selle vahel, mida teeb komisjon ja mida Euroopa Parlament selles valdkonnas edasiste meetmete sõnastamisel.

Mitut raportis tõstatatud punkti käsitlevad tegelikult komisjoni naistevastase vägivalla vastu võitlemise olemasolevad ja kavandatavad tegevuskavad. Et meie mõju oleks võimalikult suur, keskendume konkreetsetele meetmetele valdkonnas, kus meile on Lissaboni lepinguga antud selge õiguslik alus tegutsemiseks. Tulevases ohvri õiguste paketis käsitleme eeskätt väga haavatavate ohvrite kaitset, nende seas nii naised kui ka lapsed. Kõnealune pakett esitatakse järgmisel kuul.

Iga kuriteoohver vajab pärast kuriteoohvriks langemist ja sellele järgnevate toimingutega toimetulemiseks abi. Loomulikult on naised väga haavatavad, kui nad on kannatanud koduvägivalla all, olgu siis vägistamise, seksuaalse ahistamise, jälitamise või muu soolise vägivalla all. Neisse tuleb suhtuda austusega ja mõistvalt, kui nad puutuvad kokku inimeste ja kohtusüsteemiga. Samuti vajavad need naised erialast abi ja kaitset ning neile tuleks tagada juurdepääs õiguskaitsele ja hüvitisele.

ELi praegune õigusraamistik ei näe ette ohvrite kohtlemise miinimumtaset kogu ELis, olenemata sellest, kus nad on ohvriks langenud, ja seetõttu kavatseb komisjon tegutseda ohvrite positsiooni tugevdamise nimel Euroopas. Esimese sammuna esitame kuriteoohvrite õigusi, kaitset ja toetust ning kaitsemeetmete vastastikust tunnustamist käsitlevate seadusandlike meetmete paketi. Erilist tähelepanu pööratakse selles haavatavatele ohvritele, nt seksuaalse ja koduvägivalla ohvritele.

Samuti näeb komisjon ette kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise, mis toob kasu eelkõige abikaasa, elukaaslase või lähedase pereliikme korduva vägivalla ohvritele. Selle paketiga kindlustab komisjon, et Euroopas ei jäeta tähelepanuta ühtegi naist, kes ületab riigipiiri ja kellele laieneb kaitsemeede – olgu see siis halduslikku, tsiviilset või kriminaalset laadi.

Meie paketiga sätestatakse üldine raamistik, mida seejärel viiakse käesoleva mandaadi jooksul ellu teatud tüüpi ohvrite konkreetsetele vajadustele keskenduvate muude vahendite abil. Näiteks keskendub komisjon rangemate meetmete võtmisele naiste suguelundite moonutamise vastu võitlemisel, mida te juba oma raportis mainisite.

Samal ajal meie kriminaalõiguse alal võetavate meetmetega töötame naiste mõjuvõimu suurendamise, teadlikkuse tõstmise ning naistevastast vägivalda käsitleva statistika kogumise ja analüüsimise nimel. Komisjon tugineb selleteemalisi andmeid koguva ja analüüsiva Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi tööle.

Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et komisjon annab praegu olulist rahalist toetust naistevastase vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, eriti DAPHNE III programmi, Euroopa valitsusväliste organisatsioonide ja avalik-õiguslike asutuste tegevuse kaudu.

 
  
MPphoto
 

  Teresa Jiménez-Becerril Barrio, fraktsiooni PPE nimel.(ES) Austatud juhataja! Enamasti olen Euroopa Parlamendis sõna võtnud naistevastase vägivalla avalikuks hukkamõistuks, ja olen jällegi siia tulnud sellega võitlema.

Pean ütlema, et ma mitte ainult ei väsi sellest, vaid minu arvates on vaja jätkuvalt avalikult rääkida sellest inimõiguste rikkumisest, sest eesmärki ei saa kaitsta ilma kõlapinnata. Peale selle on Euroopa Parlament parim minu käsutuses olev valjuhääldi, millega kaitsta kõiki neid naisi, kes kannatavad iga päev ahistamise all ja kelle pärast on vaja, et meie, seadusandjad, kohustaksime liikmesriike karistama selliseid kurjategijaid kuriteo tõsiduse kohaselt ja samuti andma ohvritele abi.

Kui hinnanguliselt on iga neljas Euroopa naine kannatanud soolist vägivalda vähemalt korra elus ja sama osakaal kehtib laste puhul, saame minu arvates ainult nõuda suuremat pühendumust, nagu tunnistas komisjon oma tegevuskavas. Minu arvates peame seda ohvrite kaitsmiseks ikka ja jälle nõudma, nagu tegime Euroopa lähenemiskeeluga, mille raportöör ma olin, ning loodetavasti jõustub see võimalikult ruttu.

Kõnealune raport on algusest peale saanud suure üksmeele ja toetuse osaliseks. Siit nähtub, et kui tegeleme kõiki pereliikmeid, sealhulgas lapsi, vanureid, naisi ja mehi mõjutava koduvägivallaga, ei peaks see jätma võimalust poliitiliseks oportunismiks, sest meile kõigile teeb suurt au teha edusamme meie ühiskonna sellisele nuhtlusele lahenduse leidmise suunas.

Kõigepealt peame avaldama oma arvamust ja seejärel tööga pihta hakkama, kuigi me oleme aastakümneid rääkinud soolisest vägivallast, ei ole meil õnnestunud surmajuhtumite arvu vähendada. Ilmselt teeme midagi valesti ning seega on aeg jätta demagoogia kõrvale ja üle minna sõnadelt tegudele. Peame andma rohkem tõelist abi ja kohaldama õigusakte, et võimaldada naistel väärikalt ja turvaliselt elada.

Tahan, et kõik ohvrid teaksid, et võtan siin alati nende kaitseks sõna, kuni päevani, mil meil õnnestub üheskoos võita seda kohutavat vaenlast, kes lõpetab kahjuks nii paljude süütute ohvrite elu.

Ma ütlen: meil on sellest küllalt See ei saa jätkuda. Palun teil kõigil sama öelda.

 
  
MPphoto
 

  Britta Thomsen, fraktsiooni S&D nimel.(DA) Austatud juhataja! Iga neljas Euroopa naine on vägivalla ohver. Rohkem kui iga kümnes naine on seksuaalrünnaku ohver ja ka meie lapsed kannatavad vägivalla all. 26% lastest tunnistavad, et on kannatanud lapsepõlves füüsilist vägivalda.

Need arvud näitavad, et Euroopal on tõsine probleem, mis nõuab tegutsemist. Me ei saa enam silmi selle ees kinni pigistada ja ma lihtsalt ei suuda enam kuulda lugusid naistest, kellele on nende abikaasad või poiss-sõbrad hapet näkku visanud, või naistest, keda on moonutatud või sandistatud. Olen kuulnud kõige südantlõhestavamaid lugusid paljudest naistest ja iga selline lugu on ka Euroopa ajaloo häbiplekiks.

EL peab nüüd tegutsema ja peatama selle vägivalla. Seepärast on naistevastast vägivalda käsitlev raport, mille üle me täna arutleme, nii oluline. Edastame sellega välismaailmale sõnumi, et Euroopa Parlament peab soolist vägivalda põhiliste inimõiguste rikkumiseks.

Seega peab komisjon nüüd reageerima. Me vajame direktiivi, tahame direktiivi, mis lõpetaks naistevastase vägivalla. Vägivallale lõpu tegemine eeldab kooskõlastatud ja mitmekülgset pingutust. Peame tagama ohvrite julgeoleku ja parima võimaliku kaitse ning lisaks peame tagama, et mitte kuskil Euroopas ei ole võimalik hoiduda karistusest naiste vastu suunatud vägivalla eest, ja muidugi on kõige olulisem see, et peame tegema tohutuid jõupingutusi seoses ennetamisega. Vägivald ei ole eraasi. Saame sellele lõpu teha üksnes poliitiliste meetmete abil.

 
  
MPphoto
 

  Antonyia Parvanova, fraktsiooni ALDE nimel. – Tänan teid, juhataja! Lubage mul kõigepealt tänada raportööri suurepärase töö eest ja kõiki mu kolleege nende meelekindluse eest mitte loobuda soolise vägivalla vastu võitlemisest.

See raport näitab, et Euroopa Parlamendi arvates ei ole naistevastase vägivalla vastu võitlemise kohesed meetmed mitte ainult vajalikud, vaid hädavajalikud. Komisjon peab tunnistama, et kõik argumendid viitavad sellele, et kasutusele tuleb võtta kogu ELi hõlmavad meetmed ja vahendid. Me teame, et Euroopa Liidus on tohutud erinevused liikmesriikide naistevastase vägivalla vastu võitlemist käsitlevate õigusaktide vahel.

Eelmisel aastal tehti õigusküsimuste peadirektoraadi teostatavusuuringus kindlaks erinevused lähenemiskeeldudele juurdepääsu, toetusteenuste kättesaadavuse ning vastutavate teenistujate asjatundlikkuse ja suutlikkuse vahel. Oleme näinud märke pühendumisest kõigi vägivalla vormide likvideerimisele ja ELi tõhusale poliitilisele raamistikule, eriti naiste õiguste hartas, mille esitasite eelmisel aastal, ja Stockholmi programmi rakendamist käsitlevas teatises. Sellest hoolimata ei ole paljudel liikmesriikidel õnnestunud rakendada tõhusaid õigusakte naiste kaitsmiseks igasuguse vägivalla ja diskrimineerimise eest ning praegu oleme tunnistajaks sellele, et meie liidu põhiväärtused ei kehti poolte kodanike suhtes.

Seetõttu kutsume nüüd komisjoni üles tulema välja konkreetse seadusandliku ettepanekuga. Tuleb koostada miinimumnõuded ja lisada need õigusakti, mis peaks olema osa kõiki soolise vägivalla vorme käsitlevast üldisest strateegiast. Samuti peaks kõnealust strateegiat ja poliitilist algatust täiendama laialdane teadlikkuse suurendamine. Pean eelkõige silmas igasuguse naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa aastat, mille jaoks kogume parajasti kodanike allkirju.

Lõpetuseks, jõudes tagasi meie asutamislepingus sätestatud aluspõhimõtete ja teie pühendumuse juurde, mida on juba mainitud, loodame täna saada selge vastuse, kuidas ja millal kavatseb komisjon teha ettepaneku tõhusate meetmete võtmiseks ELi tasandil.

 
  
MPphoto
 

  Marije Cornelissen, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Mul on hea meel, et soolise vägivalla vastu võitlemine on nii Euroopa Komisjoni kui ka Euroopa Parlamendi jaoks esmatähtis. See annab meile ühise eesmärgi saavutada tõelist edu lähitulevikus.

Loodetavasti peetakse seda raportit oluliseks panuseks ohvrite paketti, mida komisjon meile lubas, ja et ohvrite pakett on omakorda üks üleeuroopalise kõikehõlmava strateegia aspektidest; see strateegia hõlmab nii ohvriabi kui ka muid vägivalla vastase võitluse aspekte. Näiteks vajame abiteenuste miinimumtaset. Igal naisel peaks olema õigus pääseda varjupaika ning saada tasuta õigusalast ja psühholoogilist abi. Näiteks peame kaitsma naissoost sisserändajaid, kellel puudub omaette elamisluba ja kes on väga haavatavad.

See raport hõlmab mitmeid olulisi aspekte ja meie, rohelised, loodame, et saame hääletada selle poolt. Ent kui sisse jäävad põhjendus J ja lõige 19, milles nimetatakse prostitutsiooni inimõiguste rikkumiseks, ilma et tehtaks isegi vahet vabatahtlikul ja sunnitud prostitutsioonil, siis peame erapooletuks jääma. Loodetavasti ei lähe asjad nii kaugele ning saame komisjonile ja liikmesriikidele oma panusena pakkuda tugevat ja laialdaselt toetatavat raportit.

 
  
MPphoto
 

  Andrea Češková, fraktsiooni ECR nimel. (CS) Austatud juhataja! Tunnen heameelt selle Euroopa Parlamendi algatusraporti üle ja olen seisukohal, et liikmesriigid peavad kehtestama seadusi, mis on vajalikud naistevastase vägivalla peatamiseks. Koduvägivald on väga tõsine naistevastase vägivalla vorm. Koduvägivald ei ole peresisene asi. Euroopa Konservatiivid ja Reformistid on pühendunud perekonna ja eelkõige laste toetamisele. Koduvägivalla probleem on sellega seotud. Koduvägivallal on hävitavad tagajärjed kõikidele pereliikmetele, eriti lastele. Sageli aktsepteerivad korduvalt koduvägivalla tunnistajateks olnud lapsed vägivalda tavapärase käitumisviisina. Suure tõenäosusega panevad nad ise selliseid tegusid toime koolis või hilisemas elus.

Samuti peegeldab ja tugevdab naistevastane vägivald minu arvates soolisi erinevusi ning määrab seetõttu sageli naiste ühiskondliku positsiooni. Tavaliselt muutuvad koduvägivalda kannatavad naised majanduslikult sõltuvaks ja toimepanija avaldab neile psühholoogilist survet. Peame pöörama koduvägivallale piisavat tähelepanu, et tuua see päevavalgele ja aidata ohvreid, kelleks on naised ja lapsed. Seepärast peame suurendama teadlikkust niisuguse vägivallavormi esinemisest. Me peame pidama sel teemal sotsiaalset arutelu ja peame algatama ennetus- ja teavituskampaania, kuna tihti naised ei taha oma traumaatilistest kogemustest avameelselt rääkida, kartes enda ja laste pärast. Sellega seoses toetan ka mina Euroopa lähenemiskeelu kehtestamist, mis võib muu hulgas aidata koduvägivallaohvreid Euroopa tasandil, juhul kui sellel on kindel õiguslik alus.

 
  
MPphoto
 

  Ilda Figueiredo , fraktsiooni GUE/NGL nimel.(PT) Austatud juhataja! See on oluline raport, milles tehakse ettepanek rakendada uut kõikehõlmavat soolise vägivalla vastast poliitilist lähenemisviisi ning konkreetseid meetmeid, sealhulgas eriti kriminaalmenetlusi ning ennetus- ja kaitsemeetmeid, pöörates tähelepanu vajadusele tagada naiste emantsipeerumise tingimused, võideldes samal ajal ka ebakindla töö, tööpuuduse ja vaesusega, et naised saaksid vabalt valida oma eluviisi. Kahjuks ei suuda naised praegu seda valikut langetada ja sageli avaldatakse neile survet sõltuvuseks, kaasa arvatud prostitutsioon ja allumine koduvägivallale, mida nad ilma surveta ei teeks.

Seega on aeg minna sõnadelt üle tegudele, et lõpetada selline vägivald, mis on selgelt üks kõige tõsisem inimõiguste rikkumise vorm. Me ei saa enam nõustuda niisuguse soolise vägivallaga, mis avaldab tugevat kahjulikku mõju ka lastele ning mis kipub majandus- ja sotsiaalkriisi ajal süvenema. Seetõttu kutsume komisjoni ja ka liikmesriike üles võtma võimalikult ruttu konkreetseid meetmeid naiste õiguste kaitseks ja vägivalla vastu.

 
  
MPphoto
 

  Barbara Matera (PPE).(IT) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Euroopa Liidu eesistujariigi Ungari jaoks on esmatähtis kõigi naistevastase vägivalla vormidega võitlemine.

Seetõttu nõuan pikaajalisi poliitilisi, sotsiaalseid ja õiguslikke meetmeid soolise vägivalla likvideerimiseks ja tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Olen koos teiste Euroopa Parlamendi kolleegidega toetanud Euroopa naistevastase vägivallaga võitlemise aasta algatust, et suurendada Euroopa kodanike teadlikkust.

Minu arvates see, et Euroopa Komisjon tunnistab 2010.–2015. aasta tegevuskavas vajadust võidelda soolise vägivalla vastu iga hinna eest, on oluline samm, mis tuleb muuta konkreetseteks meetmeteks. Me ootame veel strateegilist kava, mille puhul Euroopa Komisjon teatas, et esitab selle tänavu aastal. Selle kavaga kehtestatakse õiguslike meetmete ja tavade pakett, millega tagatakse vägivallaohvritele riikide kriminaalõigussüsteemides piisav kaitse.

Euroopas on 20–25% naistest kannatanud vägivalda vähemalt korra elus. Peale selle on hinnanguliselt pool miljonit Euroopas elavat naist elanud üle naiste suguelundite moonutamise. Kahjuks tuleb neid andmeid juurde ning see on kindlasti ärevust ja muret tekitav ja Euroopa institutsioonid peavad kohe tegutsema.

Naistevastane vägivald avaldab negatiivset mõju kogu perekonnale. Emad ei suuda enam sisendada lastesse turvatunnet ja lastest saavad kaudsed vägivallaohvrid. Naistevastane vägivald on väga raskesti jälgitav nähtus, sest tihti tunnevad selle ohvriks olevad naised häbi ja kardavad ametivõimudele vägivallast teada anda.

See raskendab institutsioonide tööd, kuid samal ajal muudab selle vajalikuks. Niisiis ühinen oma kolleegi Teresa Jiménez-Becerril Barrioga ja ütlen: “Peatage naistevastane vägivald, peatage see jalamaid!”

 
  
MPphoto
 

  Edite Estrela (S&D).(PT) Austatud juhataja! Variraportöörina õnnitlen raportööri suurepärase raporti puhul, mis väärib meie fraktsiooni toetust. On juba öeldud, et naistevastane vägivald on tõsine rünnak inimõiguste vastu; tõsine inimõiguste rikkumine. Me teame, et vägivalla ohvrid on sunnitud loobuma paljudest oma põhiõigustest ja on oht, et neid võidakse edaspidigi väärkohelda.

Külastasin hiljaaegu üht oma kodumaa Portugali varjupaika ja vestlesin mitme sealse naisega. Mõned kirjeldasid oma kannatusterohket elu ja neil oli julgust teatada oma ründajatest üksnes seepärast, et lapsed avaldasid neile survet. Teised kirjeldasid seda, kuidas nende lapsed, kes nüüd on täiskasvanud, esitasid süüdistusi, sest naised ise ei julgenud seda teha. On lubamatu, et nemad, ohvrid, peavad lahkuma kodust, viima lapsed ära perekeskkonnast, samal ajal kui vägivalla toimepanijad jäävad koju.

Minu arvates peame muutma õigusakte nii, et naisi austataks ja et naised ei oleks enam vägivalla ohvrid; meile kõigile kahjulikku mõju avaldavate olukordade ohvrid. Samuti tahaksin öelda, et see on ka rünnak demokraatia vastu, sest need naised on jäetud ilma oma kodanikuõigustest. Seega võidelgem koos selle nuhtlusega.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Wojciechowski (ECR). - (PL) Austatud juhataja! Arutades selle üle, kuidas võidelda naistevastase vägivalla vastu, peame silmas eeskätt pere- või suhtevägivalda. On ütlematagi selge, et selline vägivald on tõsine kuritegu, ja liikmesriigid peaksid võtma kindlaid õiguslikke meetmeid selle vastu võitlemiseks. Nõustun selles vallas Eva-Britt Svenssoni raporti olemusega.

Ent tahaksin kasutada sellel arutelul juhust ja rõhutada teistsugust vägivalda, mida naised sageli kogevad. Räägin riigipoolsest vägivallast, mis seisneb laste äravõtmises emadelt ja mida juhtub üha sagedamini. Lapse äravõtmine on kõige hullem vägivald, mida emale saab tekitada, ja mõnikord tehakse seda täiesti tühistel põhjustel. Olen kursis laste emadelt äravõtmise emotsionaalsete näidetega Poolas, sealhulgas ühe juhtumiga, kus perekonnakohus võttis emalt kümneaastase poja, sest ema süüdistati liigses palvetamises. On olukordi, kus lapsed võetakse ära, sest vanemad on vaesed. Selle asemel, et peret aidata, antakse lapsed kasuperre või viiakse lastekodusse. Samuti on liigutavaid juhtumeid, kus lapsed võetakse emalt ära vanematevaheliste vaidluste tõttu. Kui politsei, sotsiaaltöötajad või kohtuametnikud võtavad lapsed emalt ära, järgnevad mõnikord sellele emotsionaalsed sündmused.

Perekonna väärtus on Euroopas vähenemas ning riik sekkub üha enam pereellu. Tihti viib see riigipoolse vägivallani, mis kahjustab vanemaid ja mis üle kõige kahjustab lapsi. Emalt laste äravõtmine ja lastelt ema äravõtmine – sest asjal on kaks poolt – peaks olema viimane abinõu, kui tegemist on lapse väärkohtlemise või vägivalla all kannatamisega. Mitte mingil juhul ei tohiks lapsi ära võtta vaesuse tõttu. Peredele ja naistele perekonnas tuleks anda igakülgset toetust, kuid me peaksime vältima peresidemete lõhkumist, sest sageli on ravi hullem kui haigus.

 
  
MPphoto
 

  Joanna Katarzyna Skrzydlewska (PPE). - (PL) Austatud juhataja! Tunnen heameelt selle üle, et Euroopa Parlament võtab sel osaistungjärgul vastu raporti, milles tuuakse välja mitmekülgne lähenemisviis naistevastasele vägivallale. Minu arvates on sellise laia naistevastase vägivalla määratluse kasutamine selle probleemiga võitlemisel abiks. Kahtlemata saavutatakse käegakatsutavad tulemused üksnes siis, kui eri tasanditel – poliitiline, sotsiaalne, õiguslik ja kasvatuslik – võetakse ühtseid meetmeid. Siiski ootame endiselt ettepanekut võtta vastu direktiiv, mis keskendub ainult vägivalla vastu võitlemisele, ja loodetavasti esitab Euroopa Komisjon sellise ettepaneku lähitulevikus.

Lõpetuseks tahaksin teha veel kaks märkust. On ülimalt oluline, et naistevastast vägivalda nähtaks lõpuks kuriteona ja seda mitte ainult naiste endi või perekonna kui sotsiaalse üksuse vaatenurgast, kuid peaksime olema teadlikud ka kaasnevatest kuludest, mida üha sagedamini peab ühiskond tervikuna kandma. Teiseks peaksime selle probleemi arutelu käigus keskenduma vägivalla vastu võitlemise kõrval ka sellise käitumise eri mõõtmetele. Peaksime võitlema stereotüüpidega ja mõistma hukka naistevastase vägivalla aktsepteerimise ühiskonnas ning püüdma muuta laste kasvatamist selliselt, et tulevased põlvkonnad usuksid tõelisesse soolisse võrdõiguslikkusesse ja rakendaksid seda.

Tahaksin õnnitleda Eva-Britt Svenssonit raporti puhul, mis tõstatab väga olulise ja tundliku ühiskonnaprobleemi, nimelt naistevastase vägivalla. Ma usun, et tänastele sõnadele järgnevad teod, et me üksnes ei räägi naistevastasest vägivallast, vaid võtame eelkõige meetmeid naiste kaitsmiseks. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 

  Emine Bozkurt (S&D).(NL) Austatud juhataja! Komisjon märkis Stockholmi programmis, et ta kasutab naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks kõiki võimalikke vahendeid. Praegu puudub kõikehõlmav strateegia, ent ometi peame kiiresti tegutsema.

Turvalisus on oluline hüve, eriti meist kõige haavatavamate jaoks. See hõlmab ka suurt hulka naisi, kelle suhtes rakendatakse endiselt sundabielusid ja aumõrvu ning moonutatakse nende suguelundeid. Need kahjustavad traditsioonilised tavad mõjutavad iga päev paljusid tüdrukuid ja naisi Euroopas. Vajame niisuguse vägivallaga tegelemiseks piisavaid vahendeid. Seepärast vajame juurdlusi ja peame pöörama erilist tähelepanu selliste tavade ohvritele.

Seetõttu peab komisjon võimalikult ruttu looma Euroopa strateegia naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks, strateegia, mis käsitleb eelkõige kahjustavaid traditsioonilisi tavasid. Pigem varem kui hiljem ja mitte ainult 2012. või 2013. aastal. Seetõttu on lubamatu, et sellise olulise vahendini nagu Euroopa lähenemiskeeld ei ole endiselt jõutud. Kellegi turvalisus ei saa ega tohi lõppeda piiril.

 
  
MPphoto
 

  Tadeusz Cymański (ECR). - (PL) Austatud juhataja! Tulenevalt eelmiste sõnavõtjate märkustest ja Eva-Britt Svenssoni raportist endast peaksime kõigepealt veel kord rõhutama, et naistevastast vägivalda esineb meie ühiskonnas endiselt. Selle nähtuse püsimise üks peamisi põhjuseid on naiste halvem majanduslik kindlustatus ja nende majanduslik diskrimineerimine karjääri jooksul, piiratum juurdepääs tööturule, madalam töötasu ja vähem sotsiaalkindlustustoetusi. Naised lepivad emaduse tagajärgedega ja kannavad laste kasvatamise koormat. Paljudes Euroopa riikides ei ole sotsiaalkindlustus selles valdkonnas piisav.

Need tegurid tähendavad, et töötades ja eriti pärast pensionile jäämist sõltuvad naised oma abikaasa ja sotsiaalkindlustussüsteemide heast tahtest. See on väga ebaõiglane olukord ja sellele tuleb laialdaselt vastu seista. Seetõttu on nii oluline teha ettepanek, et naistele makstaks täispalka aja eest, mil nad pühendavad end emadusele ja laste kasvatamisele. See on eriti oluline praegu, Euroopa demograafilise kriisi ajal.

Naistele võrdsete majanduslike võimaluste tagamise meetmed võivad aidata likvideerida või vähendada nende vastast vägivalda. Naiste majanduslik sõltuvus meestest on üks naiste passiivsuse, kuulekuse ja teatud mõttes ka nende vägivallaintsidendiga nõustumise paljudest põhjustest. On viimane aeg sellele lõpp teha. Euroopa Parlamendil on laialdased võimalused selle olukorra parandamiseks, eriti riikides, kus naised on eriti keerulises olukorras ulatusliku vaesuse tõttu. Tegemist on väga olulise sõnumiga ja olen tänulik selle raporti algatajatele probleemi märkamise ja selle lahendamiseks aktiivselt meetmete võtmise eest.

 
  
MPphoto
 

  Edit Bauer (PPE). (HU) Austatud juhataja! Ka mina tahaksin tänada raportööri raporti eest, sest minu arvates käsitleb see väga olulist sotsiaalset probleemi. Euroopas oleme harjunud tõsiasjaga, et väga tihti hakkavad asjad liikuma siis, kui neil on majanduslik tähtsus. Tahaksin rõhutada eelkõige seda, et raportis tuuakse välja, et naistevastane vägivald Euroopas tekitab miljardite suurust kahju igal aastal. Vägivalda esineb kõikidel tasanditel: vaeste, rikaste, kehva hariduse ja ka ülikooli lõpetanud inimeste seas. Peale selle tuleb öelda, et tõepoolest langeb igal aastal mitusada naist perevägivalla ohvriks.

Samuti on ilmnenud Euroopas seninägematud vägivalla vormid, mida siin juba nimetati. Naiste suguelundite moonutamine ja ka aumõrvad hakkavad Euroopas kahju tekitama. Muidugi sooviksime luua Euroopa õigusnormi naistevastasest vägivallast jagu saamiseks. Ent oleme vägagi teadlikud, et õigusliku aluse puudumisel on see peaaegu võimatu. Siiski on võimalik luua ühine Euroopa strateegia. Isegi kui me ei suuda õigussüsteeme ühtlustada, on heade tavade vahetamine selles valdkonnas kahtlemata suureks abiks. Samuti juhitakse raportis tähelepanu sellele, et teatud õigussüsteemid ei pea mõningaid vägivallaakte vägivallaaktideks. Minu arvates võib koostöö tulevikus viia teatud edusammudeni, kuid selle koostöö muudab tõhusaks eeskätt Euroopa strateegia, mida on väga vaja. Tänan teid väga.

 
  
MPphoto
 

  Silvia Costa (S&D). (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Tahan tänada raportöör Eva-Britt Svenssoni. Me teame, et naiste ja laste vastane vägivald kasvab kogu Euroopas. Seepärast nõuame tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku, nagu ta juba lubas, võtta vastu naistevastase vägivalla strateegia 2011. aastaks. See peaks olema kõikehõlmav selles mõttes, et see peaks hõlmama nii koduvägivalda ja suguelundite moonutamist kui ka mõningaid varjatumaid vorme. Pean silmas ränka diskrimineerimist ja türanniseerimist naiste suhtes, kes on rasedad või kavatsevad abielluda ning kellelt nõutakse eelnevalt ameti mahapanemist, nagu toimub minu kodumaal, kuid see ei ole enam kuritegu nagu minevikus. Samuti pean silmas seda, mida saab kirjeldada üksnes meedia ja reklaami abil vägivallale õhutamisena.

Pärast inimkaubandust käsitlevat direktiivi ja eelseisvat ohvrite kaitset käsitlevat direktiivi, millest teavitas volinik Cecile Malmström, pani Lissaboni leping minu arvates aluse suurema õigusliku ühtlustamise saavutamisele selles, kuidas liikmesriigid tunnustavad naiste- ja lastevastase vägivallaga seotud kuritegude kui konkreetsete vägivallavormide tähtsust, määratledes samuti naiste ja laste nõustamisteenuste, õigusabi ja kaitse olulised standardid koostöös valitsusväliste organisatsioonidega. Samuti viib see ühtse ja võrreldava statistika ning liikmesriikide ennetus- ja õiguskaitseviiside mõjuanalüüsideni vägivalla vähendamise tagamiseks.

Selles suhtes arvan ma, et Euroopa Parlamendil on ühine tahe – ma olin üks kirjalikule deklaratsioonile allakirjutajatest – kehtestada vägivallateemaline järelemõtlemisaasta kogu Euroopas, ja ma arvan, et Euroopa Parlament saab sellele lisada oma väga valju ja mõjuka hääle.

 
  
MPphoto
 

  Regina Bastos (PPE).(PT) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Naistevastane vägivald on tõsine inimõiguste rikkumine, nagu oleme juba väitnud. Tegemist on vana ja üleilmse probleemiga, mis mõjutab kultuuriliselt ja geograafiliselt erinevaid, rohkem ja vähem arenenud riike. Sageli on niisugune olukord seotud düsfunktsionaalsete peredega; kõige madalamatesse ühiskonna- ja majanduskihtidesse kuuluvate peredega. Tegelikult on tegemist ikkagi nähtusega, mida esineb paljudes perekondades, olenemata nende haridustasemest, majanduslikust seisust või ühiskondlikust positsioonist.

Hinnanguliselt on peaaegu viiendik Euroopa naistest langenud füüsilise vägivalla ohvriks vähemalt korra täiskasvanuea jooksul. Seetõttu on esmatähtis tagada abi vägivallaohvriks langenud naistele ja käesolev raport sisaldab mitmeid sellise eesmärgiga algatusi: neist märkimisväärsed on õigusabi ohvritele, rangem ja tõhusam kriminaalmenetlus, ohvritele varjupaikade loomise ja hädaabitelefoni kasutuselevõtmise oluline meede ning kuriteo tõsidusele vastavate heidutavate karistuste määramine.

Ohvriks langenud naiste füüsilisele ja vaimsele tervisele tekitatud kahju on mõõtmatu, kuid ka ühiskond kannab suuri kulusid. Seepärast nõuab selle nähtusega võitlemine poliitilist ja sotsiaalset mobilisatsiooni. Lõppude lõpuks seisneb küsimus võrdõiguslikkuse ja arengu tagamises. Seetõttu tuleb tunda heameelt naistevastase vägivallaga võitlemise Euroopa aasta korraldamise üle, sest see aitab suurendada Euroopa kodanike teadlikkust sellest kohutavast nuhtlusest.

 
  
MPphoto
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D).(LT) Austatud juhataja! Tahaksin tänada Eva-Britt Svenssonit suurepärase raporti koostamise eest. Raportööri kirjeldatud tõelised naiste õiguste rikkumised ja naistevastane vägivald näitavad veel kord, et need on tõepoolest inimeste põhiõiguste rikkumised, mis ei tunne geograafilisi, majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid piire.

Eelmisel aastal vastuvõetud Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava kohaselt peaks komisjon kiiremas korras koostama naistevastase vägivalla vastu võitlemise strateegia ning seetõttu kutsun komisjoni üles võtma võimalikult ruttu konkreetseid meetmeid ja esitama sellise strateegia.

Sooline vägivald hõlmab seksuaalväärtegusid, inimkaubandust, sundabielusid ja suguelundite moonutamist ning sellised vägivallaga seotud kuriteod põhjustavad naise füüsilisele ja vaimsele tervisele tohutuid tagajärgi ja tekitavad pöördumatut kahju. Seetõttu tahaksin kutsuda liikmesriike üles tagama paremat koolitust tervishoiuteenuste osutajatele, sotsiaal-, politsei- ja kohtutöötajatele ning hästi kooskõlastatud koostööd, et võimaldada neil reageerida professionaalselt kõikidele naistevastase vägivalla juhtumitele.

Tahaksin tänada volinik Malmströmi, kuigi ta enam siin ei viibi, valitsusväliste organisatsioonide rahastamise ja toetamise eest naistevastase vägivallaga võitlemiseks. Samuti tahaksin meelde tuletada, et majandus- ja finantskriisi ajal on vägivallajuhtumid isegi veelgi levinumad. Seega ei saa me vähendada selle valdkonna rahastamist.

 
  
MPphoto
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D). (SK) Austatud juhataja! Kuigi oleme juhtinud mitu aastakümmet tähelepanu naistevastasele vägivallale ja nende õiguste rikkumisele, ei ole osutunud võimalikuks peatada seda taunitavat kuritegevuse vormi. Erinevad naistevastase vägivalla vormid ei kahjusta mitte üksnes naisi, vaid ka nende perekondi. Sageli kaotab pereelu oma mõtte, milleks on turva- ja kindlustunde pakkumine. Lapsed, kes seisavad kodus silmitsi vägivallaga, on samuti ohvrid. Seega peame pöörama Euroopa tasandil tähelepanu naiste ja laste võimalikule kokkupuutele koduvägivallaga.

Vanemate või füüsiliselt või vaimselt nõrgemate naiste puhul on probleemiks enesekaitse ja nende huvide kaitsmine on veelgi keerulisem. Samuti puutuvad naised kokku soopõhiste vägivallaaktidega isikuvabaduste rikkumise erinevate vormide kaudu, sest näiteks inimkaubandus, eriti seksuaalsetel eesmärkidel, on üks kõige tõsisemaid kogu ühiskonda mõjutavaid probleeme.

Seega on oluline nõuda veel tõhusamaid kriminaalsüüdistusi ja tagada, et neile järgnevad karistused peegeldavad kuriteo tõsidust. Vaja on võtta meetmeid nende tõsiste inimõiguste ja -vabaduste rikkumiste ennetamiseks ja Euroopa naistele väärika elu tagamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Tahaksin keskenduda kahele punktile: naistevastane vägivald ja meeste roll hotellitöötajatena.

– 25% vägivalda kogenud naistest on täiesti lubamatu hulk. Minu arvates vihjab see vajadusele noormeeste haridusprogrammi järele, eriti viharavis ja naiste austamisel, et mõte tõsta naise vastu kätt oleks täielik tabu, mitte norm, nagu tihti näidatakse filmides, mõnedes kultuurides ja, kahjuks näib nii, mõnedes kodudes.

Teisena tahaksin nimetada meeste rolli hotellitöötajatena. Põhjus, miks ma seda ütlen, on see, et minu sõber, kaunis noor tütarlaps Michaela Harte tapeti oma mesinädalatel Mauritiusel, kui ta sattus peale hotellitöötajatele, kes röövisid tema tuba. Kui oleks olnud vastupidi, et mees satub peale naissoost töötajatele, oleks tema võimalus surma saada olnud palju väiksem. Tuleb hinnata seda riski ja tõenäosust. Tuleb hinnata kogu meeste ja nende tubadesse pääsu, eriti naiste tubadesse pääsu küsimust.

 
  
MPphoto
 

  Marc Tarabella (S&D).(FR) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Tunnen heameelt meie esimehe Eva-Britt Svenssoni raporti üle, milles rõhutatakse vajadust vaadata kõiki vägivallavorme kriminaalkorras karistatava kuriteona.

Üldiselt hindan ma väga seda, et Euroopa Liit koosneb riikidest, millel on mitmekesised ja erinevad rahvuskultuurid ja traditsioonid, kuid olen šokeeritud, kui erinevalt suhtutakse vägivalda.

Võtame ühe näite: Vägistamine. Kuigi see on igal pool kriminaalkorras karistatav, ei ole seda kõigis liikmesriikides ühtemoodi määratletud. Lätis abielusisest vägistamist lihtsalt ei eksisteeri. Maltal ei ole olemas vägistamist, kus üks mees vägistab teise. Slovakkias ei peeta vägistamiseks vägistamist mingi esemega. Seega peitub kõigi nende mõiste taga naisi, mehi ja lapsi, kelle elud on purustatud. Kuritegude mõiste alatähtsustamine tähendab ohvrite ja nende kannatuste alatähtsustamist. Seetõttu kutsun komisjoni üles kiiremas korras töötama välja tõhusa tegevuskava kõigi vägivallavormide vastu.

 
  
MPphoto
 

  Gesine Meissner (ALDE).(DE) Austatud juhataja! Arutelu käigus sai väga selgeks, et naistevastane vägivald ei ole tühine õigusrikkumine; see on ilmselgelt inimõiguste rikkumine. On juba öeldud, et mõnikord on isegi lapsed naistevastase vägivalla kaudsed ohvrid. Nad võivad olla isegi naistevastase vägivalla otsesed ohvrid, sest kahtlemata on surnultsündide ja nurisünnituste peamiseks põhjuseks naistevastase vägivalla mõjud. Küsimus pole ainult koduvägivallas; on olemas ka pealesunnitud prostitutsioon, aumõrvad – kus pole tegelikult mingit pistmist auga – inimkaubandus, suguelundite moonutamine ja veel palju muud.

Olen väga tänulik Eva-Britt Svenssonile, kelle raporti ajendiks oli praegusel juhul peale selle, et võrdõiguslikkust käsitlevas raportis märgiti, et naistevastase vägivalla tõttu on suurde ohtu seatud ka võrdõiguslikkus, ka see asjaolu, et Lissaboni lepingu kaudu on meil nüüd võimalus jõustada direktiiv ja kehtestada ühtne õigusraamistik Euroopas. Seda on hädasti vaja, et saaksime siin teha märkimisväärseid edusamme, sest tegemist on piiriülese Euroopa probleemiga, millega peame võitlema.

 
  
MPphoto
 

  Angelika Werthmann (NI).(DE) Austatud juhataja! Naistevastasel vägivallal on palju vorme ning see on endist viisi rahvusvaheline probleem, millega rahvusvaheline üldsus ei ole siiani suutnud toime tulla. Vägivalla kasutamine seab ohtu selle ohvrite tervise, väärikuse, turvalisuse ja iseseisvuse. Selle tagajärjel on vägivallaohvriks langenud naiste võimalused osaleda ühiskondlikus ja tööelus piiratud.

Peale selle on naistevastane vägivald ka sotsiaalne probleem, kui mõelda näiteks tervishoiu- ja õigusvaldkonna kuludele. Naised on kõige suuremas ohus kodus nelja seina vahel. Naiste vigastuste kõige levinum põhjus on koduvägivald.

Naistevastane vägivald mis tahes kujul ei ole tühine õigusrikkumine. EL peab alla kirjutama ka ÜRO naiste diskrimineerimise kõikide vormide likvideerimise konventsioonile.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Austatud juhataja! Kui inimene puutub kokku mis tahes vägivallavormiga, on sellel kaugeleulatuv hävitav mõju perekonnale ja ühiskonnale ning eriti väärib see hukkamõistu, kui seda pannakse toime naiste ja laste vastu. Ent minu arvates tekitab ärevust see, et koduvägivalda peetakse nurisünnituste ja surnultsündide peamiseks põhjuseks, ning seetõttu nõuan, et füüsilise vägivalla tõhusaks likvideerimiseks ja ennetamiseks rakendataks kõiki olemasolevaid kriminaalõiguslikke vahendeid.

Tahaksin juhtida tähelepanu tungivale vajadusele kaitsta naisi, eriti vaeseid naisi, nn surrogaatemaduse eest. Solidaarsuse ettekäändel seab surrogaatemadus naised füüsilise ärakasutamise ja isegi väärkohtlemise ohtu, mis on otseses vastuolus inimeste kehade ja kehaosadega kauplemise keeluga. Niimoodi kahjustatakse naise väärikust, intiimsust ja keha ning neist saab rahvusvahelise inimkaubanduse turul ebaausate rendilepingute ese.

 
  
MPphoto
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D).(RO) Austatud juhataja! Kuigi naistevastane vägivald on maailmas kõige levinum, karistatakse selle eest endiselt kõige vähem, olenemata sellest, kas see pannakse toime konfliktipiirkondades või demokraatlikes riikides. Kogu maailmas on piirkondi, kus naistevastane vägivald esineb kõikides vormides: vägistamine, seksikaubandus, sundabielu, surm, inimrööv usulistel või kuritegelikel põhjustel, pealesunnitud prostitutsioon, rääkimata peresisesest või endiste partnerite poolsest vägivallast. Lisaks sellele väheneb pidevalt vägivallaohvriks langenud tütarlaste vanus.

Minu arvates peaksid liikmesriigid tegema ELi tasandil täiendavaid jõupingutusi selleks, et esitada laialdane riiklik statistika, mis hõlmab suurel määral soolist vägivalda, ning parandada ka selleteemaliste andmete kogumist, eesmärgiga leida kõige sobivamad lahendused süüdlaste karistamiseks.

Samuti pean kasulikuks ettepanekut rajada Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi osana naistevastase vägivalla vaatluskeskus tihedas koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga.

 
  
MPphoto
 

  Norica Nicolai (ALDE).(RO) Austatud juhataja! Tahaksin variraportöörina õnnitleda raportööri käesoleva raporti puhul ja ma tõstataksin ainult kaks küsimust.

Minu arvates on meil aeg teha selle teema pealiskaudsest lähenemisest enamat, sest statistika puudumine, liikmesriikides ühtsete määruste puudumine, kuidas neid tegusid kuritegelikuks tunnistada, ja üldistest märkustest edasi mineva huvi puudus kinnitavad, et tegemist on tõesti teemaga, mida Euroopa Liidus käsitletakse pealiskaudselt. Seepärast on direktiiv vajalik.

Kahjuks ei ole majanduslikke kulusid ei selles raportis ega teistes selleteemalistes dokumentides kuigi põhjalikult analüüsitud. Seepärast kaasnevad selle teemaga, mida praegu süvendab majanduskriis, riigieelarves üsna märkimisväärsed rahalised kulud, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse. Ma leian, et meil on aeg neid kulusid arvuliselt näidata ja püüda reageerida sellele olukorrale rahaliste vahendite kõrval ka selle probleemi lahendamiseks sobivate õiguslike vahendite abil.

 
  
MPphoto
 

  Krisztina Morvai (NI). (HU) Austatud juhataja! Ma avaldan raportöörile tunnustust suurepärase töö eest. Olen uhke selle üle, et ma kirjutasin Ungaris umbes 15 aastat tagasi kaks esimest raamatut naistevastasest vägivallast kui nähtusest. Vähem uhke olen selle üle, et sestsaadik ei ole selles valdkonnas midagi tehtud. On tõsi, et ühtset ELi määrust ei ole ega saa olla, kuid ennetus- ja hooldusprogrammidele kulub palju Euroopa maksumaksjate raha.

Tahaksin esitada eeskätt volinikule küsimuse selle kohta, kuidas kontrollitakse nende raha asjakohast kulutamist. Mul on ettepanek: valitsustelt järelepärimise asemel küsige kuritarvitatud naistelt, näiteks naistelt, keda on kuritarvitatud ja viidud varjupaika, tuleks küsida saadud abi kohta ja selle kohta, kuidas ametivõimud on üldiselt nende juhtumitesse suhtunud, või Budapesti või nt Amsterdami tänavatel kannatavatelt tütarlastelt ja naistelt, kes loodavad põgeneda prostitutsioonipõrgust, tuleks küsida, millist abi nad on riigilt või valitsuselt saanud.

 
  
MPphoto
 

  Petru Constantin Luhan (PPE).(RO) Austatud juhataja! Nagu on ka raportis juba selgelt öeldud, tuleb naistevastase vägivalla vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi toetada kahel rindel: liikmesriigi tasandil ja otseselt Euroopa Komisjoni hallatavate meetmete ja programmide kaudu.

Minu arvates on ülimalt tähtis jätkata Daphne programmiga ja julgustada osalema liikmesriike, kes seisavad silmitsi niisuguse vägivallavormi sagenemisega praeguses raskes majanduslikus olukorras. Tänapäeval seisavad paljud inimesed silmitsi psühholoogiliste probleemidega, mis mõnikord vallandavad vägivalla. Oluline on koolitada Euroopa Liidu politseiasutuste töötajaid, mis looks aluse sellele, et uurimistööd tehakse nõuetekohaselt ning ollakse hästi kursis probleemi ja sellega, kuidas vägivald naistele mõjub. Seda aspekti toetatakse ka Stockholmi programmi osana.

Lõpetuseks, poliitilisi jõupingutusi tuleb toetada rahaliselt ja Daphne programm võib luua selleks sobiva raamistiku.

 
  
MPphoto
 

  Evelyn Regner (S&D).(DE) Austatud juhataja, volinik! Mis puutub võrdõiguslikkusega seotud küsimustesse, siis Euroopa Liit oli ja on esiplaanil; samuti on ta naistevastase vägivalla vastu võitlemisel esiplaanil.

Probleemi kohutava olemuse kõrval on naistevastane vägivald ka kulukas. Raporti kohaselt toob niisugune vägivald igal aastal kaasa kulusid 33 miljardi euro ulatuses. See peaks kõigutama nende enesekindlust, kelle arvates kaasneb praegu kehtestatud meetmepaketiga loomulikult ka kulu. Ent see meetmepakett on vajalik. Politseinike, kohtunike ja meditsiinitöötajate koolitamine – kõik see on kirjas raportis, ja samuti tahaksin õigustatult tänada raportööri selle eest.

Ent ma näen üht tilka tõrva meepotis ja tahaksin selle välja tuua. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka vägivallale töökohal. Oluline on ka see probleem konkreetsemalt sõnastada.

 
  
MPphoto
 

  Zuzana Roithová (PPE). (CS) Austatud juhataja! Nähes meediaväljaannetes lugusid vigastatud naistest ja lastest, küsime endalt alati, kuidas ei ole neid ümbritsevad inimesed nii kaua asjast midagi teadnud. Seetõttu on vaja, et komisjoni kavandatud koduvägivalla vastu võitlemise strateegia sisaldaks konkreetseid diagnoosimise mehhanisme, mis on kohustuslikud tervishoiuasutustele ja ka sotsiaaltöötajatele, võimaldades pakkuda ohvritele tõeliselt kiiret abi. Usurituaalidest ajendatud vägivalla eest tuleb karmilt karistada ning see ja teadlikkuse kultuur, mis hõlmab kohtunike koolitamist, toob kaasa nulltolerantsi ühiskonnas, kus esineb naistevastast vägivalda, sealhulgas naiste suguelundite moonutamist. Strateegia peaks käsitlema ka tasuta õigus- ja sotsiaalabi osutamist vägivallaohvritele. Tahaksin tänada Eva-Britt Svenssonit väga põhjaliku raporti eest, aga ma hääletan põhjenduse J vastu, sest see soodustab naiste õigust tappa oma looteid, ja ma ei nõustu sellega.

 
  
MPphoto
 

  Cecilia Malmström, komisjoni liige. – Austatud juhataja! Soovin tänada lugupeetud parlamendiliikmeid selle väga olulise arutelu eest kahtlemata paljude meist jaoks väga olulisel teemal. Tahaksin jällegi tänada raportööri olulise raporti eest ja ka variraportööre.

Nagu ütlesin oma sissejuhatuses, kavandame tervet hulka selleteemalisi meetmeid. Ohvri õiguste pakett on muidugi ülimalt oluline ja see saabub järgmisel kuul. Samuti hõlmab poliitika üldise võrdõiguslikkuse ennetusprogramme ja teadlikkuse suurendamist Ühtlasi jälgime väga tähelepanelikult Euroopa Nõukogu naistevastase ja koduvägivalla ennetamise ja sellega võitlemise konventsiooni praegust lõplikku vormistamist selleks, et – siis, kui see on valmis – teha nõukogule ettepanek, et Euroopa Liit sellega liituks, misjärel muutuks see õiguslikult siduvaks Euroopa Liidu pädevusse kuuluvates valdkondades.

Tahaksin ka nimetada kaht muud ettepanekut, mille olete vastu võtnud: näiteks sisaldab inimkaubandusega võitlemist käsitlev direktiiv palju ennetusmeetmeid, kuid ka abi ohvritele, seksuaalsetel või muudel eesmärkidel inimkaubanduse ohvriks langenud naistele ja lastele. Ka varjupaigapaketi erinevates osades pööratakse erilist tähelepanu haavatavatele inimestele varjupaigamenetlustes, nt seksuaalse vägivalla ohvriks langenud naistele.

Nagu te kõik olete kirjeldanud, on probleem tohutu ja on kahetsusväärne, et iga päev on meie Euroopa Liidus naised ja tütarlapsed hirmul. Nad kardavad vägivalda, vägistamist ja seksuaalset kuritarvitamist ning tihti inimeste poolt, keda nad üle kõige armastavad, keda nad peaksid saama kõige enam usaldada – abikaasad, partnerid. Me peame tegutsema, ja peame tegutsema seal, kus võime näha konkreetseid tulemusi. Kahtlemata on see üks kõige hirmuäratavamatest inimõiguste rikkumistest.

Ma tahaksin õnnitleda neid üksikuid, kuid siiski vapraid mehi, kes osalesid sellel arutelul, sest naistevastane vägivald ei ole naiste probleem: see on inimõiguste probleem. Tulemusi saame siin saavutada vaid siis, kui töötame selle hirmuäratava nähtusega võitlemisel koos, mehed ja naised. Me peame koos töötama: me peame saavutama Euroopa, kus naised ja tütarlapsed ei pea kartma vägivalda lihtsalt seetõttu, et nad on „valest soost”.

 
  
MPphoto
 

  Eva-Britt Svensson, raportöör.(SV) Austatud juhataja! Kõigepealt tahaksin tänada oma kolleege arutelu käigus öeldud väga tarkade sõnade eest ja eelkõige kindlameelsuse eest, mille tunnistajaks ma saan olla, et kõik mu kolleegid peavad võitlema selle vägivalla vastu. Tahaksin öelda komisjonile, et ootame pikisilmi kuriteoohvrite paketti, mis toetaks ohvreid veelgi, kuid vajame selle vägivallaga võitlemiseks ka direktiivi. Ei ole vaja nõustuda iga selles raportis kasutatud sõnaga, kuid oluline on hääletada selle poolt, millega antakse komisjonile kindlalt märku, et me vajame direktiivi. Oluline on näidata kõigile vägivaldsetes suhetes olevatele naistele, et nad ei peaks häbi ega süüd tundma. Raporti poolt hääletades näitame, et süüks on nende suhtes toime pandud kuritegu. Nad ei tohi tunda süüd ega häbi.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et palju naisi on hakkama saanud tänu ühiskonna jõupingutustele ning naiste varjupaikade ja organisatsioonide tööle. Praegu on viimane aeg, et need inimesed ja organisatsioonid ei peaks üksi võtma endale vastutust aidata naised välja olukorrast, milles paljud neist elavad. On oluline, et murraksime vaikuse ja näitaksime, et neid haavatavaid inimesi toetatakse. Samuti tahaksin rõhutada, kui oluline on näidata, et tegemist on kõiki sotsiaalseid rühmasid puudutava probleemiga. Puuduvad konkreetsed mõjutatud rühmad; seda leidub kogu ühiskonnas. Ma palun oma kolleegidel edastada sõnumi, et enam ei aktsepteerita seda, et naised peavad elama sellises olukorras. Naised saavad luua hea elu endile ja oma lastele, kuid selleks vajavad nad ka meie, valitud esindajate, toetust. Veel kord tänan kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid suure kindlameelsuse eest. Koos saavutame edu selles võitluses.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. - Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub teisipäeval, 5. aprillil 2011.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Ma soovin avaldada toetust kõnealusele raportile ja selle soovitustele. Uurimustest nähtub, et olukord minu kodumaal Iirimaal peegeldab kogu Euroopas kogetud probleemi. 2005. aastal leidis Riiklik Kuritegevusnõukogu, et iga seitsmes naine Iirimaal on kogenud oma partneri poolset ränka füüsilist, seksuaalset või emotsionaalset vägivalda. 2009. aastal sai minust Dundalki linnas asuva kirdepiirkonna vägistamisohvrite kriisikeskuse (Rape Crisis North East) esimene saadik. See on üks paljudest Ida-Iirimaa tugi- ja nõustamisteenistustest, mis annab olulist abi seksuaal- ja koduvägivalla ohvritele, kuid see peab toime tulema väga rasketes rahastamisoludes. Oluline on see, et liikmesriikides tehtavate teadusuuringute rahastamist suunaks EL, et meil oleks probleemi ulatusest täielik ja täpne ettekujutus. Ent samuti tuleb toetada valitsusväliseid organisatsioone ja liikmesriikide valitsusi, et suurendada teadlikkust seksuaalvägivalla mõjust ja tagajärgedest, olgu see kas koduvägivald, vägistamine või inimkaubandus seksuaalse ärakasutamise eesmärgil.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult.(RO) Peaaegu veerand Euroopa naistest on kannatanud füüsilist vägivalda vähemalt korra ja rohkem kui kümnendik on kogenud seksuaalvägivalda. Majanduskriis on oma sotsiaalsete tagajärgede tulemusena olukorda halvendanud tingimustes, kus vaesus ja hariduse puudumine on soolist vägivalda soodustavad tegurid. Seepärast leian, et selle probleemi põhjuste suhtes on vaja võtta kooskõlastatud meetmeid koos õigusaktide ühtlustamise ja tihedama õigusalase koostööga liikmesriikide vahel, eesmärgiga teha tõhusamat uurimistööd.

Naistevastase vägivalla lõpetamiseks on ELi liikmesriikidel kohustus algatada kiiremas korras mõni järgmistest meetmetest: teabe- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, varjupaikade rajamine ohvritele, hädaabinumbri kasutuselevõtmine ELis kohese abi ja toetuse andmiseks väga haavatavatele naisterühmadele, nt immigrandid ja varjupaigataotlejad.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D) , kirjalikult. – 2008. aastal, mil olin Läti Parlamendi liige, esitasin Läti Vabariigi kriminaalseaduse muudatusettepaneku, millega karmistatakse vastutust naistele ja lastele tekitatud koduvägivalla eest. Kahjuks ei läinud see muudatusettepanek läbi. Erikomisjoni kohtumisel, mil arutati muudatusettepaneku üle, käitusid Läti Parlamendi liikmed rõõmsameelselt. Seetõttu jäävad peredes laste ja naiste „kerged” vigastused karistuseta. Tavaliselt juhtumeid ei uurita ja mõnikord keelduvad politseinikud ohvritelt avaldusi vastu võtmast. Läti Vabariigis ei reguleeri naiste kaitsmist koduvägivalla eest tõhusad vahendid. Läti ametivõimud, valitsus, sulevad silmad ilmselgete rikkumiste ees ja ei kavatse õigusakte korrastada. Selle raporti taustal palun kõigil Euroopa Parlamendi liikmetel pöörata tähelepanu Lätis toimuvale seadusetule käitumisele naiste suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) See võib aset leida kõikjal: tänaval, metroos, kellegi kodus – naised ja lapsed ei saa end kuskil rünnakute eest täiesti turvaliselt tunda. Ühiskonnas esinev nüristav ebamoraalsus peaks panema meid järele mõtlema. Üha rohkem peetakse normaalseks tegeliku vägivalla algstaadiume, nt paljude sisserändajate igapäevast pealetükkivust, nilbeid märkusi ja ahistamist Lääne naiste suhtes. Hoolimatus naiste vastu jõudis haripunkti, kui Saksamaa kohtunik viitas oma moslemi lahutusasjas tehtud otsuses abielumehe õigusele kehaliselt karistada kui otsustavale tegurile. Rände võimaldamisega on EL sisse toonud probleeme igast maailma riigist, kaasa arvatud aumõrvad, sundabielud ja koduvägivald patriarhaalses perekonnakorralduses. Kultuuri, usku ega traditsiooni ei tohi kasutada vägivalla õigustamiseks. Ainult nii on võimalik lõhkuda vägivallaspiraal. Statistika ei anna teavet selle kohta, mil määral on koduvägivalla juhtumite registreeritud kasv seotud ohvrite suurema valmisolekuga enda eest seista või kui suur osa neist on sisserändajad. Fakt on igatahes see, et naiste varjupaikades on registreeritud suur hulk sisserändajaid. Samuti on fakt see, et me peame lõpetama võltsheategija mentaliteedi, mis suhtub leebelt usulisel või kultuurilisel ajendil toime pandud kuritegudesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Tiziano Motti (PPE), kirjalikult. (IT) Minu kohustus kaitsta vägivalla all kannatavaid nõrgemaid ja naisi sunnib mind hääletama õigusaktide poolt, millega tagatakse vägivallaohvrite kaitse. Sarnaselt lastega on naised teatud kontekstis meie ühiskonna eriti haprad liikmed. Seetõttu on minu arvates oluline tagada suurem kaitse naistele, kes väidavad, et on kannatanud vägivalda. Seega olen tasuta õigusabi andmise poolt vägivallaohvriks langenud naistele. Ma tean, et on olemas oht ebavõrdsuseks, kui vägivallas alusetult süüdistatud mehed peavad tasuma kohtukulud, samal ajal kui nende süüdistajatele antakse õigusabi. Olen selle üle hoolega järele mõelnud. Arvan siiski, et vägivalla, kaasa arvatud perevägivalla juhtumite arv peaks kaasa tooma selle, et oleme nende poolt, kes kannatavad kõige tõsisemat kahju toetuse puudumise pärast: vägivalla all kannatavad naised on statistiliselt palju suuremas ülekaalus kui üksikud kurjategijad, kes kasutavad ära süsteemi süütutest meestest jagu saamiseks. Peksasaanud naistel on raske kaebust esitada; tasuta õigusabi julgustaks ohvreid ja aitaks vähendada karistuseta jäänud juhtumite arvu.

 
  
MPphoto
 
 

  Mariya Nedelcheva (PPE), kirjalikult.(FR) Naistevastasest vägivallast rääkides puuduvad meil sageli andmed, statistika ja suundumused. Üle kõige vajame seda, et Euroopa tasandil oleks võimalik seda nähtust mõõta, et mõista probleemi ulatust. See aitab meil paremini käsitleda vajadusi ja ennetada seeläbi vägivallajuhtumeid, aidata ohvreid ja ravida haavu. Me ei tohi kunagi ohvreid ära unustada. Olenemata sellest, kas me räägime seksuaalsest kuritarvitamisest, naistega kaubitsemisest prostitutsiooni eesmärgil, koduvägivallast või isegi kultuurilise mõõtmega vägivallast – pean siin silmas naiste suguelundite moonutamist ja sundabielusid – on need ikkagi tõsised kuriteod. Peame välja tulema üldise Euroopa raamistikuga, et kaitsta naisi sellise vägivalla eest. Me ei tohi olla nii erutatud mõttest muuta Euroopa naiste kaitsjaks. Me vajame Euroopa õigusraamistikku, mille abil rakendada konkreetseid meetmeid, näiteks hädaabinumber ja koolitusprogrammid politseinikele, kohtunikele ja õpetajatele. EL peab välja pakkuma lahendused Euroopas, kuid rahvusvahelise osalejana peab ta laiendama oma tegevust väljapoole oma piire.

 
  
MPphoto
 
 

  Siiri Oviir (ALDE), kirjalikult.(ET) Kahjuks pole naistevastast vägivalda Euroopas ja maailmas tervikuna suudetud peatada, hoolimata sellest, et Euroopa Liit ja ÜRO on kuulutanud naistevastase vägivalla võitluse oma prioriteediks. Tõsi, on toimunud teatud edasiminek ning inimeste teadlikkus on mõnevõrra suurenenud, kuid Euroopa Liidu uued poliitilised prioriteedid on hädavajalikud selleks, et hoogustada naistevastase vägivalla võitlust ning saavutada meie ühised eesmärgid, et naised ja lapsed ei peaks tundma pidevat hirmu langeda vägivalla ohvriks. Lissaboni leping loob selleks ka õigusliku pädevuse. Pean äärmiselt oluliseks, et Euroopa Liidu õigusaktides pöörataks senisest enam tähelepanu just lähisuhete vägivallale, sest tegemist pole sugugi eraasjaga. Kahjuks kardavad ohvrid liialt oma perekonna maine ning õigustatult oma turvalisuse ja majandusliku sõltuvuse pärast, mistõttu ei pöördu nad õiguskaitseorganite poole. Seetõttu tuleks erilist tähelepanu suunata ka ohvrite tugisüsteemi arendamisele ning ühiskonnas valitsevate tabude kummutamisele ehk parandada inimeste teadlikkust. Ohvriabi peab olema reaalne ja garanteeritud. Probleemiks on kindlasti vägivalla ohvriks langenud naiste ja laste jaoks mõeldud varjupaikade vähesus Euroopas, mistõttu on eesmärk rajada üks kuriteoohvrite varjupaik 10 000 elaniku kohta igati mõistlik ja vajalik. Selleks, et tagada paremini vägivalla ja tagakiusamise eest põgenevate naiste kaitse, isegi kui nad vahetavad elukohta Euroopa piires, on oluline rakendada Euroopa lähenemiskeelu direktiiv.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult.(EL) Naistevastasel vägivallal on mitmeid vorme, alates psühholoogilisest survestamisest ja vaimsest vägivallast vägistamise, seksuaalvägivalla ning täiesti ebaseadusliku ja vastuvõetamatu jätkuva naistega kaubitsemise ja nende kuritarvitamiseni julmade prostitutsioonijõukude poolt. Sageli need jõugud tüssavad peamiselt noori naisi ja sunnivad neid siis töötama prostituutidena. Paljud on viidud enesetapuni, et teha lõpp sellele õudusunenäole. Peame lähemalt uurima inimkaubandusega tegelevate jõukude lähtekohaks olevaid riike, kus kaubitsejad ostavad valitsusametnikelt vaikimist ja nõusolekut, muutes need riigid inimõiguste rikkumiste paradiisiks. Kõnealuste jõukudega saaks võidelda rahvusvahelise koostöö abil sihtkohaks oleva ELi ja ebaseaduslike jõukude lähtekohaks olevate riikide vahel. Kutsun komisjoni üles võtma sellekohaseid meetmeid. Ilmselgelt on naiste õigustega tegelevatel organisatsioonidel vaja selles sektoris tõesti palju tööd ära teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. (CS) See raport on viimastel kuudel Euroopa lähenemiskeelu ja inimkaubanduse vastu võitlemise direktiivi järel kolmas panus naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks. Kahtlemata on naistevastane vägivald tõsine probleem kõigis ühiskonnarühmades. Raportis toodud andmetest ilmneb, et iga neljas naine on kogenud täiskasvanueas füüsilist vägivalda ning üle kümnendiku naistest on olnud seksuaalvägivalla ohvrid. Need on murettekitavad arvud, mille taga peituvad konkreetsed elulood. Samal ajal otsib abi ainult iga kümnes vägivallaohver. Selle põhjuseks on see, et paljud neist ei tea, kuidas olukorraga toime tulla. Naistevastasel vägivallal on tohutult hävitav mõju, ja mitte ainult naistele – see toob negatiivseid tagajärgi ka neid ümbritsevatele inimestele ja eriti lastele. Ma toetan ettepanekuid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ja koolitada inimesi, kes võivad oma töö käigus selle vägivallavormiga kokku puutuda. Samal ajal on vajalik tagada ohvritele ka parem hoolitsus ja abi. Samuti tunnen heameelt raporti üle, sest ühiskonnale on vaja saata selge ja kindel sõnum, et vägivalda ei sallita.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D) , kirjalikult. (PL) Inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus kuuluvad ELi prioriteetide hulka. Kuna naistevastane vägivald on julm inimõiguste rikkumine ja üks peamistest soolise võrdõiguslikkuse teel seisvatest takistustest, peaks selle nuhtluse vastu võitlemisest saama meie peamine eesmärk. Naistevastasele vägivallale lähenemine on riikide õigusaktide kohaselt erinev. Mõnedes liikmesriikides, näiteks Hispaanias, on selles valdkonnas hästi läbimõeldud õigusnormid. Mõnes riigis ei ole neid üldse. Märkimisväärseid erinevusi esineb ka üksikute liikmesriikide naistevastase vägivalla eest süüdimõistmise määras. Pidades silmas liikmesriikide õigusnormide mitmekesisust ja sageli piiratud mõju rahvusvaheliste õigusnormide jõustamisele seoses vägivalla vastu võitlemisega, muutub üha ilmsemaks vajadus probleemiga seotud selgete ja siduvate õigusnormide järele ELi tasandil. Hulk ELi meetmeid tuleb kokku võtta ja esitada ühtses kõikehõlmavas strateegias, mille eesmärk on võidelda naistevastase vägivallaga kogu ELis. Kõnealune strateegia peaks olema kooskõlas teiste rahvusvaheliste algatustega ning põhinema olemasolevatel ELi programmidel ja liikmesriikide parimatel tavadel. Töö ühise vägivallavastase direktiivi kallal peaks lõpule jõudma Euroopa Parlamendi praeguse ametiaja jooksul. Seda on vaja, et enam kunagi ei saaks öelda, et Euroopa Liidus on isegi lehmad paremini kaitstud kui naised.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Smolková (S&D), kirjalikult. (SK) Oleme kõik teadlikud naistevastasest vägivallast ja arutleme selle üle, kuid mis puutub selle likvideerimisse või sellele lõpu tegemisse, on tulemused kehvad. Vägivald mõjutab naisi eri eluetappidel lapsepõlvest täiskasvanuks saamiseni. Seda tuleb ette koolis, tööl, eakaaslaste seas, avalikus kohas ja ka era-/pereelus või koos partneriga elades. Sellel on palju vorme – füüsilisest ja seksuaalsest vägivallast vaimse ja sotsiaalse ning isegi majandusliku vägivallani. Seda on kogenud erineva haridustausta, sotsiaalmajandusliku staatuse, etnilise ja usulise kuuluvusega naised ning nii linna- kui ka maapiirkondadest pärit naised. Seda tuleks siiski rõhutada, et naistevastane vägivald on probleem, millega me kõik peame tegelema. Selle kõrvaldamiseks ei ole vaja üksnes aktiivseid institutsioone, vaid ka aktiivseid inimesi – mehi ja naisi, kes ei pigista silmi kinni selle meie ühiskonna ebameeldiva nähtuse ees ja kes on valmis isiklikult tegelema nulltolerantsi põhimõtte rakendamisega. Üksikutel liikmesriikidel peab olema selles suurem roll, koostades naistevastase vägivallaga võitlemise tegevuskavasid, suurendades meedia teadlikkust ning võttes vastu konkreetseid kriminaalseadusi ja meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Zbigniew Ziobro (ECR), kirjalikult.(PL) Kahjuks, hoolimata kõigist meie jõupingutustest on Euroopas naistevastane ja muu vägivald endiselt suur probleem. Vägivaldseid kuritegusid pannakse toime kõigis liikmesriikides ja need mõjutavad inimesi kõigist ühiskonnakihtidest. See tähendab, et selle probleemiga võitlemine ja selle ohvritele antav abi peavad olema mitmekülgsed. Sellist tüüpi vägivalla ennetamiseks on oluline toetada perekondi ja tagada nende harmooniline areng. Naistevastase vägivallaga seotud kuritegude kohta arvan, et tasub kaaluda ühtse Euroopa hädaabinumbri kasutuselevõtmist. Sinna saab helistada abi saamiseks või niisugusest kuriteost teadaandmiseks. ELi eesmärk peaks olema tagada, et naistevastase vägivalla eest määratakse karmimaid karistusi, eriti seksuaalvägivallaga seotud kuritegude korral. Sageli sööbivad sellised kuriteod naiste mällu paljudeks aastateks, tekitades neile kannatusi ja mitte lastes neil normaalselt elada. Samuti on vajalik kehtestada samal ajal ohvriõiguste parem kaitse kriminaalmenetluses. Raportis nimetatud põhiküsimus on prostitutsiooni ja naistega kaubitsemise probleem. Et sellise tavaga tõhusalt võidelda, on vaja üleeuroopalist kokkulepet, mis ei hõlma ainult ELi liikmesriike, vaid ka EList väljaspool asuvaid riike.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: ROBERTA ANGELILLI
asepresident

 
Viimane päevakajastamine: 30. august 2011Õigusalane teave