Suulised selgitused hääletuse kohta

Soovitus: Luis Manuel Capoulas Santos (A7-0056/2011)

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ettepaneku eesmärk on sõlmida uus protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

Kavandatavas resolutsioonis määratakse kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused, mis olenevad liigsete kalavarude olemasolust, rahaline toetus vastutasuks varudele juurdepääsu saamise eest ning tegevusalapõhine toetus.

Põhimõtteliselt on mul selle kokkuleppe üle hea meel. Kontrollitud kalapüük on igal juhul parem kui kontrollimatu kalapüük. Samas tuleb seda lepingut õigesti kasutada ja selle täitmist järjepidevalt hinnata. Minu jaoks jääb aga õhku üks lihtne ja naiivne küsimus: kui praegu ongi need liigsed kalavarud olemas, siis tuleb meil kindlad olla, et see olukord lähiaastatel ei muutu.

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Meie tänast hääletusnimekirja lugedes jääb mulle mulje, et vaatan pikka ja kulukat arvet. Iga punkt on seotud Euroopa maksumaksjate vahendite ümberjaotamisega mingile kalandusfondile või solidaarsusfondile või üleujutustest tabatud piirkondade päästmiseks või millekski muuks.

Tahaksin juhtida erilist tähelepanu ühele konkreetsele rikkumisele. See on artikli 122 lõike 2 kohaldamine selleks, et võtta kasutusele rahalised vahendid kannatada saanud majandusega riikide, eelkõige Portugali päästmiseks. See fond loodi loodusõnnetuste, näiteks maavärinate ja üleujutuste puhuks. Seda on ümber tõlgendatud ja nüüd kohaldatakse seda riigi suhtes, kellel on raha otsa saanud. See on ilmselgelt ebaseaduslik. Seda ei ole sätestatud aluslepingutes ning samuti keelab seda sõnaselgelt kohustuste mitte enda peale võtmise põhimõte. Euroopa Parlament rikub selgelt omaenda eeskirju. Nende riikide päästmisel teeme neile hoopis liiga, sest te ei aita ju oma võlgades vaevlevat sõpra sellega, et surute talle veel rohkem laene kaela. Muidugi teeme liiga ka oma maksumaksjatele ja rikume seadust. On naeruväärne, et Portugali päästmisega ühinevad ka Iirimaa ja Kreeka. Üha suurematesse võlgadesse sattudes ei ole võimalik igavesti edasi kesta. Varsti saabub tasumise tund.

  Syed Kamall (ECR). – Lugupeetud juhataja! Eilsel hääletusel arutasime rände teemat. Üks punkt, mida tulnuks rändega seoses käsitleda, on see, kuidas muuta kodumaalt lahkumine inimeste jaoks vähem ahvatlevaks ehk kuidas muuta kodumaale jäämine ahvatlevamaks ning miks soovivad nad oma kodumaalt lahkuda, katkestades sageli suhted perega ja muud kohaliku eluga seotud emotsionaalsed sidemed.

Üks asjaolu, mida meil tuleb vaadelda, on meie ELis rakendatavate meetmete mõju. Kui sõlmime kalanduslepinguid – sageli selliste riikide valitsustega, kes lõikavad sellest kasu –, siis kas need lepingud on õigupoolest kasulikud kohalikele kaluritele?

Kindlasti peaksime kõik need kalanduslepingud uuesti läbi vaatama ja nende sõlmimise asemel ehk suurendama kohalike kalurite püügivõimsust, et edendada jõukust ja luua rohkem kohalikke töökohti, mistõttu inimesed soovivad kodumaalt lahkumise asemel sinna jääda.

Kui me ei mõtle mõne sellise lepingu mõjusid põhjalikult läbi, näeme rändevajaduse suurenemist ja tegeleme lõpuks siin arutatavate teemade asemel hoopis ainult rändega.

Raport: Carmen Fraga Estévez (A7-0057/2011)

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Hääletasin kokkuleppe poolt, sest Gröönimaa kalandustoodete eksport moodustab 82% tema koguekspordist. 87% sellest saadetakse Euroopa Liitu, sellest omakorda 97% Taanisse.

Komisjoni kavandatud õigusliku aluse asjus ollakse lahkarvamusel, kuid mina nõustun õiguskomisjoni arvamusega, kus kinnitati ühehäälselt, et kohaldada tuleks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainsat artiklit.

Seda seisukohta toetab ka Euroopa Parlamendi õigusteenistus. Niisiis tuleks õigusloomeprotsessi kohaselt mõista seda nii, et tegemist on Euroopa Parlamendi esimese lugemisega.

Lõpetuseks olen tänulik voliniku seisukoha eest, et see õiguslik alus tuleks heaks kiita, ning selle eest, et ta näitas oma tahet hõlbustada kokkuleppe sõlmimist nõukoguga ja mitte viivitada nii tähtsa kokkuleppega veelgi.

Raport: Sylvie Guillaume (A7-0085/2011)

  Pino Arlacchi (S&D). – Lugupeetud juhataja! Minu fraktsioon hääletas selle raporti poolt. Panin tähele, et Euroopa Parlamendi arutelu varjupaigataotlejate üle ei toimunud närvilises toonis, mida mitu ELi liikmesriiki sageli kasutab.

Tõenäoliselt oli selle põhjuseks tõsiasi, et vastupidi levinud arusaamadele on ÜRO äsja avaldatud andmete järgi läänes varjupaika taotlevate inimeste koguarv viimase aastakümne jooksul langenud enam kui 40%.

2010. aastal esitati tööstusriikides kokku 358 000 varjupaigataotlust, samas kui 2001. aastal esitati 620 000 taotlust. Languse taga on peamiselt tõuketegurid päritolupiirkondades. See tähendab, et üldpilt on palju julgustavam, kui tavaliselt arvatakse.

  Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Loomulikult kiidan raportööri raporti eest, mis annab tõesti märku suurest edusammust ELi meetmetes seoses komisjonile edastatud üleskutsega esitada ettepanek võtta vastu direktiiv rahvusvahelise kaitse andmise ja võimaliku äravõtmise menetluse kohta, mille liikmesriigid peaksid vastu võtma. Minu arvates osutavad viimaste päevade sündmused Aafrika ja Euroopa rannikute vahel sellele, et meil on vaja varjupaigapakett – nii hakatakse seda nimetama – siduvaks muuta.

Pean silmas eelkõige heakskiidetud positiivseid muudatusettepanekuid, näiteks kogu alaealiste suurema kaitse küsimust, sest minu arvates ei tohi lapsi mitte mingil juhul kinni pidada (mida on just tehtud Lampedusal, kus lapsi on koheldud samamoodi nagu täiskasvanuid ja hoitud koos täiskasvanutega sageli täiesti vastuvõetamatutes tingimustes). See direktiiv oleks tulnud kehtestada enne neid masendavaid sündmusi Euroopas ja Aafrikas.

Veel üks ülimalt tähtis teema on haavatavad inimesed, eriti naised, ja nende mureküsimused ning perekondade ja nende taasühinemisega seotud probleemid. Minu tänusõnad ka raportöörile!

  Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Lubage mul öelda, et enne hinnangute andmist sellele, kuidas lapsi Lampedusal koheldakse, peaks proua Costa ehk ise seal ära käima. Mina olen Lampedusal käinud ja näinud, et kõiki lapsi koheldi Itaalia ja eelkõige rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt.

Tulen nüüd tagasi teema juurde, mis, nagu kõik ütlesid, on ülimalt päevakohane. Minu arvates peaksid kõik liikmesriigid olema kohustatud täielikult järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ja varjupaigaõigust. Seega peab vastutus olema ühine ning selleks tuleb kasutada Euroopa Pagulasfondi vahendeid ja paluda Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt kindlat toetust varjupaigaõiguse rakendamiseks, sealhulgas toetuse eraldamist piiritöötajate väljaõppeks ja Euroopa varjupaigameetmete parandamiseks.

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Täna vastu võetud raportis märgitakse, et komisjoni ettepanek on pragmaatiline. Mul on väga raske näha midagi pragmaatilist selles, kui 27 liikmesriigi inimestelt võetakse ära võimalus otsustada ise, kellest nende riigi elanikkond koosneb.

Varjupaigapoliitika ja välismaalasi käsitlev poliitika on riigi eksistentsiga nii tihedalt seotud, et on kohutav, kui EL hakkab neisse küsimustesse sekkuma. Just seepärast on Taani säilitanud justiits- ja siseasjades kohaldamisest loobumise sätte, et meil oleks Taani parlamendis võimalik ise nende teemade üle otsustada. Niiviisi ei tule Euroopa Parlamendil ega teistel ELi institutsioonidel nende küsimustega pead vaevata.

Seetõttu on šokeeriv näha, kuidas Euroopa Kohus püüab nüüd õõnestada kohaldamisest loobumise sätet Taani justiits- ja siseasjades, ning veelgi šokeerivam on tõsiasi, et Euroopa Parlament saab vastu võtta raporti – mis sellest, et see on vastuolus minu ja Taani Rahvapartei häälega – seda küsimust isegi käsitlemata. Küsimus hõlmab ju seda, et inimestelt võetakse õigus määrata kindlaks välismaalastega seotud poliitika, ning seda tehes rikutakse ja petetakse eelkõige neid lubadusi, mis sellistele riikidele nagu Taani alguses anti.

  Gerard Batten (EFD). – Lugupeetud juhataja! Ma jäin koos kolleegidega Ühendkuningriigi Iseseisvusparteist rahvusvahelise kaitse andmist ja äravõtmist käsitleva Guillaume’i raporti muudatusettepanekute hääletusel erapooletuks, kuid sellesse ei tohiks suhtuda kui ükskõiksusesse.

See raport on Lissaboni lepingu kohase ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika edasiarendus. Mina ei taha ei Lissaboni lepingut ega ühist sisserände- ja varjupaigapoliitikat. Ka Euroopa rahvad ei taha ühist sisserände- ja varjupaigapoliitikat, mistõttu neile keelati referendum Lissaboni lepingu üle.

Ma jäin muudatusettepanekute hääletusel erapooletuks, sest sellega oleks kaasnenud kehtiva ELi õiguse heakskiitmine ja juuksekarva lõhkiajamine otsustamisel, millised õigusaktid on teistest halvemad. Jätan kauplemise oma kodumaa alistumise tingimuste üle kollaborantidest parlamendiliikmetele, kelle hulka kuuluvad konservatiivid, leiboristid, liberaaldemokraadid ja rohelised. Mina koos kolleegidega Ühendkuningriigi Iseseisvusparteist hääletasin raporti ning ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika vastu.

Raport: Brian Simpson (A7-0329/2010)

  Giommaria Uggias (ALDE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Olin selle dokumendi variraportöör ja seega hääletasin loomulikult koos oma fraktsiooniga raporti poolt. Tegin seda usus, et tegemist on väga kasuliku vahendiga selle sektori arendamisel, millest saab Euroopa majanduse liikumapanev jõud.

Tööstus liigub Euroopast välja ja põllumajandus kannatab tõsiste puuduste all, kuid turism on üks valdkond, mis suudab kindlasti pakkuda väljavaateid tööhõiveks, majandusarenguks ning arukaks, kaasavaks ja järjepidevaks majanduskasvuks. Selles mõttes annab täna heakskiidetud dokument, mis võimaldab koguda, töödelda, käsitleda ja edastada andmeid ajakohasemalt kui varem, sellele tegevusele kahtlemata hoogu juurde. Seepärast hääletasime koos fraktsiooniga ALDE raporti poolt.

  Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Turismi on Lissaboni lepingu alusel tunnustatud alates 2009. aasta detsembrist. Niisiis on viimaks ometi selles valdkonnas õiguslik alus arenguks ja toetuseks Euroopa tasandil. Peale selle on turism Euroopa jaoks majanduskasvu tugev tõukejõud. Oleme juba maininud, et turismitööstus annab üle 5% Euroopa Liidu SKPst, kaasates peaaegu kaks miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtet, ning selle arvel on üle 12% tööhõivest.

Meil on vaja rohkem uuringuid ja võrreldavat statistikat, sest need on kasulikud selle valdkonna jälgimiseks, liikmesriikidevaheliste võrdluste tegemiseks, ELi vahendite kasutamise viiside kirjeldamiseks, parimate tavade väljatöötamise hõlbustamiseks ning turismiprogrammide hindamiseks ja arendamiseks nende inimrühmade jaoks, kel raha napib.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Euroopa Liit on jätkuvalt maailma turismisihtkoht nr 1, sest siia saabub 40% kogu maailma turistidest. Niisiis on see tööhõivet soodustav majandusjõud, mis aitab kaasa ka maapiirkondade lõimimisele.

Siiski on turismi nõudlus viimastel aastatel muutunud. Seepärast toetasin eesmärki luua liikmesriikides turismi pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud Euroopa statistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik ning kohandada õiguslik raamistik vajaduse korral viimaste arengutega, näiteks seoses ühepäeva-külastustega. Teabe süstemaatiline kogumine on vajalik vahend tõhusama poliitika määratlemisel ja otsuste langetamise hõlbustamisel erasektoris.

Samuti toetasin satelliitkontode kasutuselevõtmist, sest need näitavad paremini turismi mõju majandusele ja tööhõivele ning samuti võimaldaksid need määratleda täpsemalt tulevikumeetmeid.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Lugupeetud juhataja! Turismitööstus on Euroopa jaoks olnud ülimalt tähtis ja muutub tulevikus veel tähtsamaks, eriti juhul, kui soovime luua töökohti, eelkõige äärealadel ja maapiirkondades. Kuid see peab põhinema kavandamisel eelkõige olemasoleva statistika alusel.

– Seega kui soovime turismi korralikult kavandada ja arendada, peab see põhinema statistikal, mis näitab suundumusi üüritud majutuskohtade, ühepäeva-külastajate ja muu kohta. Selle alusel saame edendada turismi, mille eesmärk on lõpetada eelkõige hooajalisus, innustada vananevat elanikkonda rohkem puhkama ning õigupoolest ka noori sedasama tegema. Igal jalgpallimeeskonnal on praegu vähemalt üks statistik ja meeskond teeb oma plaane statistika alusel. Sama peaks toimuma ka turismitööstuses.

– (GA) Mul on hea meel hääletada selle raporti poolt.

Raport: Estelle Grelier (A7-0024/2011)

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Määruses (EÜ) nr 1288/2009 pikendatakse tehnilisi üleminekumeetmeid, et neid saaks kohaldada kuni alaliste meetmete võtmiseni.

Kõik eelistavad, et need meetmed võetaks vastu lõplikuna ja võimalikult kiiresti. Pidades aga silmas ühise kalanduspoliitika eelseisvat reformi, tuleb meetmed võtta pärast uue õigusraamistiku kehtestamist.

Uus raamistik on kavandatud aastaks 2013 ja seepärast on vaja pikendada tehnilisi üleminekumeetmeid 31. detsembrini 2012, arvestades, et praeguse määruse kehtivus lõpeb 2011. aastal.

Niisiis hääletasin selle algatuse poolt.

  Jim Higgins (PPE). – Lugupeetud juhataja! Andsin Grelier’ raportile poolthääle, kuid hääletasin nelja muudatusettepaneku – muudatusettepaneku 4, muudatusettepaneku 5 vastava osa, muudatusettepaneku 6 ja muudatusettepaneku 3 – puhul oma fraktsioonist erinevalt.

Muudatusettepaneku 4 esitas minu kolleeg Pat the Cope Gallagher, et lubada takervõrkude kasutamist, mida teevad Iiri kalurid rannikuvetes. Vastasel juhul riskime sellega, et sunnime kalureid kaugemale Atlandi ookeani põhjaossa, kuid see ei ole otstarbekas ega üldse ohutu. 50meetrine laev Atlandil on hoopis midagi muud kui 50meetrine laev Vahemerel.

Andsin poolthääle muudatusettepaneku 5 vastavale osale, milles käsitletakse võrgusilmi. See põhjustab jällegi tõsise probleemi meie läänekaldal töötavatele kaluritele, kes tegelevad mitmeliigilise kalapüügiga, s.t megrimite, euroopa ingelhaide ja merluuside püügiga. See ei avalda kahjulikku mõju tursavarudele, sest tursa kaaspüük on praegu väga väike.

Samuti andsin poolthääle Struan Stevensoni esitatud muudatusettepanekule 6, mis puudutab kurikuulsat kilttursa tagasiheitmise kaotamist.

Viimase, kuid mitte mingil juhul vähem tähtsana toetasin muudatusettepanekut 3, mille pakkus välja minu Portugali kolleeg Patrão Neves ja milles toetatakse Portugali kalureid. Minul pole selle vastu midagi.

Raport: João Ferreira (A7-0017/011)

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Tegin eelmises sõnavõtus vea: rääkisin tõlkeprobleemi tõttu valel teemal. Niisiis vahetan oma sõnavõtud ringi ja ütlen nüüd seda, mida oleksin pidanud rääkima enne.

Hääletasin finantsmeetmete poolt, sest määrust on vaja muuta, et kohandada see praeguste nõuete ja Euroopa Liidu toimimise põhimõtetega.

Ühtlasi rõhutan, et määruses soovitakse laiendada nende organisatsioonide loetelu, kellel on õigus saada rahalist abi, ning uuendada nõuandvate asutuste nimekirja. Samuti tagab see ühtsed tingimused kontrolli- ja rakendusmeetmete kohaldamisel ning kulude puhul, mida liikmesriigid kannavad seoses ühise kalanduspoliitika kontrollisüsteemi ja rakendamisega ning samuti lähteandmete kogumise, haldamise ja kasutamisega.

Finantsmeetmed hõlmavad ka kalanduse ja vesiviljeluse majanduslikke tahke ning viidet keskkonnameetmetega seotud andmete kogumisele.

Seepärast hääletasin algatuse poolt.

Raport: José Manuel Fernandes (A7-0087/2011)

  Ville Itälä (PPE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Hääletasin raporti poolt, kuid eriti eelarvedistsipliiniga tuleb meil anda eeskuju ja olla selles piinlikult täpsed.

Tahaksin rääkida, miks hääletasin oma fraktsiooni vastu muudatusettepaneku 8 puhul, mille esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis. Raportöör nimetab selles kasutamata assigneeringute paigutamist ehitusprojektidesse. See on paljude aastate vältel siin tavaks olnud, kuid ehitusprojektide selline rahastamisviis ei ole avatud ega läbipaistev. Meil tuleb juba eelarve kavandamisel märkida, millised ehitusprojektid meil on, ning me ei tohiks tegelda sedalaadi assigneeringute ümberpaigutamisega, sest see on vastuolus eelarvedistsipliiniga. Seepärast hääletasin fraktsiooni S&D nimel esitatud muudatusettepaneku 8 puhul vastupidi oma fraktsiooni ettepanekule.

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Austatud juhataja! Hääletasin eelarvet käsitleva raporti vastu, kuid tahaksin hoopis tänada paljusid kolleege – keda on küll kahjuks liiga palju –, kes hääletasid raporti poolt, sest see andis imelise ülevaate reaalsustaju nihkest siin Euroopa Parlamendis ja ELi institutsioonides, võrreldes välismaailmaga, kus elavad inimesed, kelle jaoks me tegelikult neid määrusi loome.

Vaatamata sellele, et oleme palunud liikmesriikidel ja teistel institutsioonidel teha kärpeid, oleme ise kulusid paljudes Euroopa Parlamendiga ja üldiselt ELi institutsioonidega seotud valdkondades kahekordistanud. Seda võib näha näiteks praeguses kavatsuses rajada täiesti uus muuseum Euroopa ajaloo, Euroopa institutsioonide ja muu sellise ülistamiseks.

Ma arvan, et liikmesriikides, kus riiklikul tasandil tehakse kärpeid, imestab uskumatult suur hulk inimesi selle üle, kuidas nende esindajad Euroopa Parlamendis suudavad rahaga nii vastutustundetult ja ebamoraalselt ümber käia, isegi finantskriisi ajal.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Lugupeetud juhataja! Kui teil midagi selle vastu ei ole, soovin enne lõpetamist ühe märkuse teha. Ütlesin eelmises sõnavõtus fraasi „tõlkeprobleemi tõttu”. Ma ei pidanud silmas meie suurepäraseid tõlke, vaid seda, et tegin ise teksti lugemisel vea. Mina olin see, kes tõlkevea tegi. Tahtsin selle selgeks teha, sest tavaliselt jäävad alati tõlgid süüdi.

  Juhataja. – Tõepoolest, tõlgid on ära teeninud meie tunnustuse selle suurepärase töö eest, mida nad teevad nii siin istungisaalis kui ka parlamendikomisjonides.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Tahaksin öelda paar sõna selle eelarve, tulude ja kulude kohta. Peame praeguses majandusolukorras ka siin Euroopa Parlamendis kindlasti tagama, et kulud on kontrolli all. Seepärast hääletasin osalt soovitatust erinevalt.

Minu arvates peaksime olema valmis kärpima näiteks reisikulusid, kuid kui vähendame lendude arve, peaks Euroopa Parlamendi liikmete lennupileteid olema võimalik ümber vahetada. Mõnikord on probleem selles, et odavaid lennupileteid ümber vahetada ei saa. Ka mina pean siia jõudmiseks tegema mitu lendu ja näiteks Strasbourgi jõudmiseks tuleb lennata kolme eri lennukiga. Seega on tähtis, et lennupileteid saaks ümber vahetada. Vahetevahel võivad sedalaadi säästuettepanekud lõppeda sellega, et raha kulub rohkem, sest puudub igasugune paindlikkus.

Kuid kulusid meil kärpida tuleb – see on täiesti selge. Mõningaid kulusid tuleks lugeda investeeringuteks ning minu arvates võib Euroopa Majast saada üks kasulik investeering, mis pakub tulevikus Euroopa Liidule ja selle institutsioonidele ka majanduslikus mõttes lisaväärtust.

  Nicole Sinclaire (NI). – Lugupeetud juhataja! Kulutame, kulutame, kulutame – kas pole nii? Kuuleme siin istungisaalis kogu aeg 500 miljonist kodanikust, kuid Euroopa Parlament eraldab end neist nii palju kui võimalik.

Muudatusettepanekus 15 nõutakse, et parlamendiliikmete palku ja hüvitisi ei tohiks 2012. aastal ajakohastada, et anda eeskuju, kuid 391 kolleegi hääletas selle vastu, sest ilmselgelt ei hooli nad ELi tavakodanikust. On ju nii? ELi keskmine palk on 368 eurot nädalas, kuid osa kolleege – neid on 60 või 70 – registreerivad end alatasa siin Strasbourgis reedeti, mil siin midagi ei toimu, et nõuda välja 304 eurot.

Millist eeskuju see annab? Järjekordne raharaiskamine: mitu miljardit läheb maksma see Ajaloo Maja, kus hakatakse müüma propagandat ja rääkima, kuidas Euroopa Liit „maailma päästis”?

Raport: Cătălin Sorin Ivan (A7-0050/2011)

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Demokraatia tugevdamiseks ELis on vaja pidevaid jõupingutusi, et rajada õiglane ja läbipaistev keskkond nii Euroopa tasandi erakondade tegevuseks kui ka rahastamiseks. ELi kodanikud peaksid olema ELi tasandi poliitikaellu rohkem kaasatud ning seepärast on erakondade tegevuseks vaja luua soodsad ja motiveerivad tingimused. Selle eesmärk on vältida näiteks olukordi, kus Euroopa Parlamendi valimistel osaleb vähem kui 20% registreeritud valijatest, nagu juhtus minu kodumaal.

Nõustun mõttega, et neil erakondadel peaks olema ühine ja ühtne õiguslik seisund ning oma juriidiline staatus, mis põhineb otse ELi seadustel ja aluslepingutel. Mis puutub rahastamissüsteemi, siis läbipaistvus kuulub lahutamatult väärtuste järgimise juurde ning seega tuleb eelisküsimuseks seada üheselt mõistetavad rahastamistingimused.

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Artikliga 325 kohustatakse komisjoni ja liikmesriike kaitsma ELi finantshuve ning võitlema pettuste vastu valdkondades, kus Euroopa Liit ja liikmesriigid jagavad pädevust. Vastavalt artikli 325 lõikele 5 esitab komisjon koostöös liikmesriikidega igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli rakendamiseks võetud meetmete kohta.

Nõustun sellega, et meil tuleb konkreetsete andmete kogumise teel määrata põhjalikumalt ja koguseliselt kindlaks ELi liikmesriikidele ülemäära makstud vahendite sissenõudmise määr. Teine tähtis punkt, mida kolleeg Ivan oma raportis väga õigesti rõhutas, on tõhusamate uurimismeetodite kasutamine liikmesriikide toimepandud pettuste puhul. Sel viisil on meil võimalik ühtlustada vastumeetmed kogu Euroopa Liidus ning määrata kindlaks, kas samalaadseid pettusi on toime pandud ka teistes riikides. Mina toetasin raportit just sel põhjusel.

  Marian Harkin (ALDE). – Austatud juhataja! Andsin vastuhääle muudatusettepanekule 1, milles rõhutatakse, et vigade suhtes tuleks kohaldada nulltolerantsi. Minu arvates on ülimalt tähtis teha vahet pettusel ja veal. Jah, pettuste suhtes tuleks tõepoolest kohaldada nulltolerantsi ja lausa kriminaalvastutust, kuid viga on paljudel juhtudel tahtmatu. Meil tuleb kõik vead küll avalikustada ja tagada selliste vahendite sissenõudmine, kuid ma ei saa nõustuda nulltolerantsiga ühel väga lihtsal põhjusel. Asi on selles, et olen töötanud koos paljude kogukonnarühmade, vabatahtlike rühmade, juhtivate ettevõtete ja partnerühingutega ning näinud seda tõelist ja täielikku pettumust hulgaliste eeskirjade ja eeskirjamuudatuste pärast siis, kui programm on poole peal või kui kolmveerand programmist on läbi, ning eeskirjade erisugust tõlgendamist kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, kusjuures iga üleastumist loetakse veaks. Niisiis tuleb meil jääda pettuste suhtes valvsaks, kuid ühtlasi peame eeskirju üha rohkem lihtsustama.

Raport: Marietta Giannakou (A7-0062/2011)

  Ville Itälä (PPE). – (FI) Lugupeetud juhataja! Hääletasin selle väga kiiduväärt ettepaneku poolt, sest küsimus on selles, et me rahastame erakondi maksumaksjate rahaga. Sellisel juhul peaksid kindlasti kehtima selged eeskirjad, mis on kõigi jaoks ühesugused.

Minu arvates peab erakondadel olema ka oma rahakogumise süsteem – kas või mingil määral. Muudatusettepanekus 2 pakub Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon välja, et iseseisva rahastamise osakaal võiks olla vaid 5%. Minu arvates peaks see olema vähemalt 10%. See on ülimalt väike summa, kui mõelda, et me räägime maksumaksjate rahast. Meil tuleks neis asjus piinlikult täpne olla.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Austatud juhataja! Marietta Giannakou raport sillutab teed Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõike 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 244 sätete täitmisele. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid tegema koostööd, et määratleda Euroopa tasandi erakonna ja sellega seotud sihtasutuste staatus, ning kehtestama eeskirjad nii erakondade kui ka sihtasutuste rahastamiseks. Siiski on vaja juhtida tähelepanu raporti lõigetele 10 ja 11, mis puudutavad tulevaste piiriüleste nimekirjade koostamist Euroopa Parlamendi valimiste puhul. Tuleb tunnistada, et tegemist on tulevikku puudutava ettepanekuga, kuid praegu ei ole see kodanike heakskiitu saanud. See puudutab eelkõige liikmesriike, kel on kogemusi riiklike nimekirjadega ja kes on need kaotanud. Teine tähtis teema on nende ettepanekute ajastus – kriis ja kavakohane säästmine on ühtlasi põhjus, miks seistakse vastu Euroopa institutsioonide suurendamisele. Meie vaatevinklist on minu arvates olulisem küsimus Euroopa Parlamendi suurendamise võimalikkus seoses Euroopa Liidu laienemisega uute liikmesriikide ühinemisel, mitte tema suurendamise võimalikkus uute nimekirjade põhjal.

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Lugupeetud juhataja! Ka mina soovin, et Euroopa erakondade kohta kehtiksid selged eeskirjad, kuid ennekõike tekib mul küsimus, mis on tegelikult Euroopa erakondade mõte.

Raportis märgitakse, et nad loovad Euroopa kodanike seas parema arusaama ELi institutsioonidest ja piiriülesest koostööst. Kuid tegelikult näeme, et sedamööda, kuidas Euroopa erakonnad kasvavad ning erakondades, fondides ja igasugustes muudes erakondadega seotud institutsioonides kasutatakse üha suuremaid rahasummasid, langeb Euroopa elanike toetus ELi institutsioonidele ja arvamus nendest.

Eurobaromeetri viimase uuringu alusel on toetus ELile Euroopa kodanike seas kõigi aegade väikseim, nii et see ei toimi. Niisiis esitan põhimõttelise küsimuse: kas on ikka mingit mõtet jätkata miljardite eurode raiskamist Euroopa erakondadele? Minu arvates ei ole ja seega hääletasin raporti vastu.

  Nicole Sinclaire (NI). – Austatud juhataja! Hääletasin selle raporti vastu. Te võite need 30 hõbeseeklit endale jätta. Mina ei liitu ühegi üleeuroopalise erakonnaga. Mina ei müü oma põhimõtteid maha, nagu mõned siin istungisaalis on valmis tegema.

Pole õiglane, et üldsus peab taas kasutama oma vahendeid poliitikute rahastamiseks. Poliitikuid tuleks rahastada eraviisiliselt annetuste ja muu sellise kaudu ning see peaks olema kindlalt reguleeritud. Alles hiljuti saime siin istungisaalis teada, kuidas on vaja poliitikute tegevust reguleerida, kuid erakondade rahastamine Euroopa ideaali nimel ei saa iial olla õige. Mina ei liitu üleeuroopalise erakonnaga kunagi. Seisan oma põhimõtete eest ja mind ei huvita, mida paljud teist teevad.

Raport: Sandra Kalniete (A7-0083/2011)

  Roberta Angelilli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Oleme hääletanud kolme algatusraportit, mis puudutavad ühtse turu akti. See on tähtis vahend Euroopa majanduse kasvuks ja kindlasti töökohtade loomiseks ning annab konkreetseid ja otseseid tulemusi nii Euroopa kodanike kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Euroopa Komisjon on esitanud palju ettepanekuid, milles püüeldakse Euroopa turgude lõimimise ja liberaliseerimise poole ning tänu millele luuakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuseks meetmeid, mis mõjutavad eelkõige uuenduslikkust ja puudutavad loovuse kaitset, parandades nii materiaalse kui ka mittemateriaalse võrgustiku ja taristu tõhusust ja jätkusuutlikkust.

Loodetavasti astume vastu nii mõnelegi takistusele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks mõeldud toetuse struktuurilises raamistikus, näiteks riiklike õigusaktide erinevuse, sealhulgas eeskirjade ja maksusüsteemide puhul, mis killustavad turgu, mistõttu ettevõtjatel tuleb kanda suuremaid eeskirjade täitmise kulusid.

  Emma McClarkin (ECR). – Austatud juhataja! Hääletasime täna ühtse turu akti käsitleva kolme raporti ja nende peamiste prioriteetide üle. Loodetavasti võtsid komisjon ja nõukogu need teadmiseks. Meil tuleb hoolitseda selle eest, et me viime selle ellu kõikide kodanike nimel eesmärgiga anda Euroopa majandusele võimalus kasvada, luua töökohti ja olla maailmas konkurentsivõimeline. Meil tuleb tagada, et ELi õigusakte kohaldatakse kaubandustõkete vähendamiseks kõikjal, aga ka hoolitseda selle eest, et me ei koostaks ELi õigusakte, mis suurendavad meie ettevõtjate koormust.

Raport: António Fernando Correia De Campos (A7-0072/2011)

  Ville Itälä (PPE). – (FI) Lugupeetud juhataja! See oli ühtse turu edendamiseks väga tähtis raport.

Kuid kui rääkida tarbijakaitsest, siis selles vallas oli oluline muudatusettepanek 3, kus märgiti, et tarbijakaitsealaste õigusaktide täieliku ühtlustamise asemel tuleb esmatähtsaks seada nende minimaalne ühtlustamine. Hääletasin selle muudatusettepaneku poolt vastupidi oma fraktsiooni soovitustele, sest usun, et näiteks minu kodumaal on tarbijakaitse tase äärmiselt kõrge. Kui läheme nüüd kiiresti selle juurde, et meil on kogu ELis täielikult ühtlustatud tarbijakaitse, olen kindel, et minu kodumaal muutuvad normid leebemaks. Seepärast saame minu arvates liikuda tarbijakaitse ühtlustatud normide poole vaid selle kaudu, et kehtestame kõigepealt teatud miinimumnormid ning seejärel võtame selle põhjal suuna täielikult ühtlustatud normide poole.

  Sergej Kozlík (ALDE). – (SK) Austatud juhataja! ELi kaupade siseturu maht moodustab 17% kaupade maailmaturust. ELi teenuste siseturu maht on 28% teenuste maailmaturust. Kui see hulk õiges suunas liikuma panna, annaks see tulemusi majanduskasvuna, mis põhineb meie endi vahendite jõul. See on aga võimalik ainult eeldusel, et kavandatud meetmete – mida mina toetasin – rakendamise tulemusel kaotatakse kitsaskohad inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste liikumisel Euroopa Liidu eri riikide vahel, nii et paraneb laenude ja pangateenuste kättesaadavus ja usaldusväärsus ning e-kaubandus.

See kehtib vaid siis, kui veelgi paremini toimiv ühtne turg avab uue võimaluse EList pärit toodete ja teenuste ärakasutamiseks ning samuti ELi turgude jaoks. Kui see nii läheb, ei pruugi 4% majanduskasv olla lähikümnenditel sugugi ebareaalne.

  Morten Messerschmidt (EFD). – (DA) Lugupeetud juhataja! Jagan arvamust, et ühtne turg on oma olemuselt hea mõte ja et ühtse turu parem juhtimine on mõistlik ja tarbijate huvides. Siiski olen üllatunud, et kuuele muudatusettepanekule, mille ma raporti kohta esitasin, hääletati nii ülekaalukalt vastu. Milles siis asi oli? Asi oli selles, et meil tuleks täieliku ühtlustamise asemel kohaldada minimaalset ühtlustamist ning selle kaudu tagada, et riigid, kus on tarbijate jaoks juba korralikud eeskirjad olemas, ei ole sunnitud oma tarbijakaitse taset allapoole laskma. Samuti on asi täiesti ainulaadses tööturu mudelis, mida tunneme Põhjamaadest, kus palga- ja tööturu tingimuste üle ei otsusta seadusandjad, vaid sotsiaalpartnerid. Nemad kehtestavad eeskirju ning meil tuleks Põhjamaade tööturu mudel säilitada ja seda kaitsta, mitte seda õõnestada. Need kaks täiesti kahjutut ettepanekut, mis minu veendumuse kohaselt saaksid hääletusel Euroopa kodanike seas suure enamuse toetuse, hääletati Euroopa Parlamendis maha. See näitab, millise nihkega tajuvad reaalsust Euroopa Parlamendi liikmed.

Raport: Cristian Silviu Buşoi (A7-0071/2011)

  Alfredo Antoniozzi (PPE). – (IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Ühtne turg on hinnaline vahend Euroopa Liidu majanduse elavdamisel ja eelkõige töökohtade loomisel.

Ühtse turu akti käsitlevad raportid kujutavad endast üldjoontes Euroopa Parlamendi toetust konsulteerimisprotsessis, mille komisjon algatas oma teatisega „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus. 50 ettepanekut ühise tööturu ja ettevõtlusmaastiku ning omavahelise kaubavahetuse parendamiseks”.

Minu arvates peaksime panema rohkem rõhku väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõimele, võltsimise ja piraatluse vastasele võitlusele ning uuenduslikkuse ja konkurentsivõime soodustamisele, kaotades selleks bürokraatliku, haldus- ja regulatiivse koormuse.

Siiski nõustun raporti üldise ülesehituse ja eriti mainitud meetmetega, mille eesmärk on tugevdada e-kaubandust ja lihtsustada hankesüsteemi. Seepärast hääletasin mina raporti poolt.

  Licia Ronzulli (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Hääletasin resolutsiooni poolt, sest minu arvates on see järgmine samm hästitoimiva ja integreeritud ühtse Euroopa turu loomise poole. Praegu on Euroopa üks maailma suurimaid majanduspiirkondi, kuid tema potentsiaal on endiselt tohutu, eriti majanduskasvu ja tööhõive suurenemise mõttes.

Majanduse elavnemise tõukejõuks ja peamisteks osalisteks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Euroopa peab pakkuma neile suuremat kaitset, hõlbustades nende juurdepääsu laenudele, vähendades bürokraatiat ja edendades e-kaubanduse arengut. Vaid sel viisil suudame luua sotsiaalmajanduse, mis põhineb majanduskasvul, konkurentsivõimel ja jätkusuutlikkusel.

Kui tagame ELile nüüdisaegses üleilmastunud maailmas tõhusa ja uuendusliku ühtse turu, tähendab see, et EList saab vaieldamatu peategelane üleilmsel majandusareenil.

  Pascal Canfin (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Tahtsin selgitada, miks me hääletasime ühtse turu akti poolt. Pean seda edusammuks. Euroopa Parlamendil on õnnestunud leida õiged kompromissid, mis ei ole kahvatumaks muutnud teksti sisu, vaid selle asemel avaldanud tugevat survet neile, kes komisjonis soovivad, et ühtse turu puhul kasutataks endiselt vaba turu mõtlemisviisi ilma sotsiaal-, maksu- või keskkonnaküsimusi kaasamata.

Samuti tahtsin selgitada, et lõige 54, milles käsitletakse avalikke teenuseid ja üldhuviteenuseid, on problemaatiline ning seepärast hääletasime vastu selle lõike ühele osale, milles kutsutakse ideoloogiliselt, kuid varjatud tingimustel üles edasisele liberaliseerimisele. Selle asemel pooldame Euroopa avalikke teenuseid ja oleme selle poolt, et tagataks Euroopa raamistik, mis jätab igale liikmesriigile võimaluse korraldada avalikke teenuseid ka edaspidi nii, nagu nad soovivad, eriti territooriumi tasandil.

  Andrzej Grzyb (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja! Ühtne turg, kust pole kedagi kõrvale jäetud, ei kodanikke ega ettevõtjaid – see on lühidalt viis, kuidas kirjeldaksin tänase arutelu põhirõhku nüüdseks heaks kiidetud raportite paketile ühtse turu kohta. Tahaksin suure huvi ja heameelega rõhutada ettepanekuid, mille eesmärk on soodustada just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust. On ülimalt tähtis, et VKEdel oleks juurdepääs riigihangetele. Teade selle kohta, et kõnealust korda lihtsustatakse, ja eriti selle kohta, et riigihangete puhul vähendatakse VKEde osalemist välistavaid rahalisi takistusi ning et hankemenetlusel arvestatakse kohaliku turu eriomadusi, on ära teeninud kindla toetuse.

Samamoodi tuleb tõdeda, et VKEd ootavad abi turule juurdepääsu saamisel ning soovivad nende tegevust lihtsustavaid haldusmeetmeid ja lahendust patentide vallas. Ootan isiklikult suure põnevusega volinik Barnier’ väljakuulutatud ettekannet 12 hoova kohta, mis edendavad ühtset turgu. Samuti on ülimalt innustav teade, et ajavahemik, mille jooksul on võimalik hinnata just nende hoobadega seotud uuenduslikke lahendusi, on suhteliselt lühike.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (A7­0115/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Toetan seda raportit, sest nõustun 182 388 893 euro suuruse kogusummaga, mis soovitati eraldada üleujutuste põhjustatud kahjude korvamiseks Poolas, Slovakkias, Ungaris, Tšehhis, Horvaatias ja Rumeenias.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Nõustusin raportiga, milles kiidetakse nõukogu seisukoht paranduseelarve projekti nr 1/2011 kohta muutmata kujul heaks. Paranduseelarve projekti eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi. Minu arvates tuleks ELi solidaarsusfondi vahendid pärast loodusõnnetusi alati võimalikult kiiresti kasutusele võtta ja rahalise abi taotluste menetlemine peaks toimuma tõhusalt ja kiiresti, et loodusõnnetustes kannatada saanud riikidele oleks võimalik anda hädavajalikku rahalist abi.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Toetasin raportit, sest paduvihmade tõttu tekkinud üleujutustes kannatada saanud liikmesriigid ootavad 182,4 miljoni euro suuruse summa lisamist eelarvesse. Need riigid on Poola, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Horvaatia ja Rumeenia. Nagu raportöör, usun ka mina, et solidaarsusfondi vahendeid peaks olema võimalik kasutusele võtta palju kiiremini ja tõhusamalt kui praegu.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun korrigeeritud summa kasutuselevõtmisega Euroopa Liidu solidaarsusfondist (ELSF), sest mitmes riigis – nimelt Poolas, Slovakkias, Ungaris ja Rumeenias – ületab loodusõnnetuste põhjustatud otsene kahju tavapärase künnise (0,6% kogurahvatulust) ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtuks. Samuti pean tähtsaks, et ELi solidaarsusfondi vahendid tuleks pärast loodusõnnetusi võimalikult kiiresti kasutusele võtta ning et kõikide sellega seonduvate korralduslike, seadusandlike ja täidesaatvate menetlustega tuleks tegelda ruttu ja tõhusalt. Niisiis toetan nõukogu ühist seisukohta Euroopa Liidu 2011. aasta paranduseelarve projekti kohta.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Komisjon teeb ettepaneku muuta komisjoni 2011. aasta eelarvet, mille eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi. Euroopa Parlamendil tuleks ettepanek raportööri väljapakutud tingimustel heaks kiita.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Arutlusel olevas raportis käsitletakse nõukogu seisukohta Euroopa Liidu käesoleva aasta paranduseelarve projekti nr 1/2011 kohta. Komisjon võib esitada paranduseelarve projekte, kui ilmnevad „vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud”. Teatud ELi liikmesriigid on saanud kannatada loodusõnnetustes, mis on hävitanud mitmesugust infrastruktuuri, kusjuures kahju suurus on umbes 5,5 miljardit eurot ja see ületab mõnel juhul künnise (0,6% kogurahvatulust). See olukord õigustab Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) vahendite kasutuselevõtmist ja annab selleks alust, sest fondi ainuke eesmärk on parandada infrastruktuuri. Et olemasolevatest eelarveassigneeringutest ei piisa taotluste rahuldamiseks, nõustun paranduseelarvega – tegemist on komisjoni esimese ettepanekuga ELSFi kasutuselevõtuks –, milles pakutakse välja kulukohustuste ja maksete assigneeringute suurendamine 182 388 893 euro võrra.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Paranduseelarve eesmärk on rahuldada taotlus Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kasutuselevõtuks, et korvata kahju, mille põhjustasid loodusõnnetused, milles said 2010. aasta mais ja juunis kannatada viis liikmesriiki ja Horvaatia. Tegemist oli „vältimatute, erandlike või ettenägematute asjaoludega”, nagu finantsmääruses on sätestatud, ning seepärast on see menetlus meie arvates õigustatud ja vajalik.

Nende riikide toetuseks kasutusele võetud summa – 182,4 miljonit eurot – moodustab vaid ligikaudu 3% kogukahjust, mille hinnanguline suurus on umbes 5 512 700 000 eurot. ELi liikmesriike on viimastel aastatel rängalt tabanud suur hulk loodusõnnetusi. Esimese kuue aasta jooksul pärast ELSFi loomist sai komisjon 21 riigilt 62 rahalise abi taotlust. Umbes kolmandikku neist sai pidada suurteks loodusõnnetusteks, nagu ka nelja juhtumit neist, mida täna siin käsitleme. ELSF on tähtis vahend, millega aidatakse leevendada loodusõnnetuste tõttu inimestele, keskkonnale ja majandusele avaldunud mõju, mis on peaaegu alati märkimisväärne ja sageli pikaajaline. Siiski tuleb võtta endale ka asjakohane kohustus loodusõnnetusi ennetada, rakendades soovitusi, mille Euroopa Parlament hiljuti selles vallas heaks kiitis.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse paranduseelarve projekti, mille eesmärk on rahuldada taotlus Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kasutuselevõtuks, et korvata kahju, mille põhjustasid loodusõnnetused, milles said 2010. aasta mais ja juunis kannatada viis liikmesriiki ja Horvaatia.

Tegemist oli „vältimatute, erandlike või ettenägematute asjaoludega”, nagu finantsmääruses on sätestatud, ning seepärast on see menetlus meie arvates õigustatud ja vajalik. Nende riikide toetuseks kasutusele võetud summa – 182,4 miljonit eurot – moodustab vaid ligikaudu 3% kogukahjust, mille hinnanguline suurus on umbes 5 512 700 000 eurot.

ELi liikmesriike on viimastel aastatel rängalt tabanud suur hulk loodusõnnetusi. Esimese kuue aasta jooksul pärast ELSFi loomist sai komisjon 21 riigilt 62 rahalise abi taotlust. Umbes kolmandikku neist sai pidada suurteks loodusõnnetusteks, nagu ka nelja juhtumit neist, mida täna siin käsitleme.

ELSF on tähtis vahend, millega aidatakse leevendada loodusõnnetuste tõttu inimestele, keskkonnale ja majandusele avaldunud mõju, mis on peaaegu alati märkimisväärne ja sageli pikaajaline. Samuti on tähtis kohustus loodusõnnetusi ennetada.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Nõustusin raporti ja raportööri ettepanekuga kiita nõukogu seisukoht paranduseelarve projekti nr 1/2011 kohta muutmata kujul heaks, sest neile riikidele, s.o Poolale, Tšehhile, Slovakkiale, Ungarile, Horvaatiale ja Rumeeniale, tuleb finantsabi anda ja seda ei saa enam edasi lükata.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle komisjoni ettepanekule ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks, mis põhineb eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktil 26, mille kohaselt võib vahendeid kasutusele võtta igal aastal kuni 1 miljardi euro ulatuses. Fondist abi saamise tingimused on üksikasjalikult kindlaks määratud nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta. Meeles tuleks pidada, et fondi eesmärk on infrastruktuuri parandamine ja refinantseerimiseks vajalike vahendite eraldamine ning sellest ei hüvitata eraomandiga seotud kahjusid. See on komisjoni esimene ettepanek fondi kasutuselevõtuks 2011. aastal.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Paranduseelarve projekt on põhjendatud, arvestades solidaarsusfondi kaudu kasutusele võetud vahendite eesmärki leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud maalihete ja suurte üleujutuste tagajärgi. Olles kontrollinud, et taotlused vastavad määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, tegi komisjon ettepaneku võtta Euroopa Liidu solidaarsusfond kasutusele summas 182,4 miljonit eurot, et tegelda neis riikides aset leidnud sündmustega. Siiski tahan juhtida tähelepanu viivitusele niisuguse toetuse kasutuselevõtmisel. Menetlus tuleb muuta vähem bürokraatlikuks ja sujuvamaks, et reageerida tulevastele loodusõnnetustele õigel ajal.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Arvestades, et 2011. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 1/2011 eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi, hääletasin mina raporti poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Loodusõnnetused ei ole Euroopas enam harvaesinevad nähtused. Hiljutised sündmused, näiteks 2010. aasta üleujutused Poolas, Slovakkias, Rumeenias, Tšehhis ja Ungaris, näitavad, et solidaarsusfond on hädavajalik. Seda fondi ei kasutata selleks, et hüvitada eraomandiga seotud kahjusid, vaid peamiselt selleks, et taastada infrastruktuur. Niisiis võib seda pidada sobivaks refinantseerimisvahendiks. Suured loodusõnnetused on toimunud eelkõige sellistes riikides nagu Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeenia ning seal ületab otsene kahju tavapärase künnise (0,6% kogurahvatulust). Seepärast hääletasin ettepaneku poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse 2011. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 1/2011, mille eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi. Paranduseelarve projekti nr 1/2011 ainuke eesmärk on ametlikult korrigeerida 2011. aasta eelarvet. Nimetatud põhjused õigustavad täielikult paranduseelarvet ja seepärast andsin raportile poolthääle.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetasin paranduseelarve projekti, mille eesmärk on võtta kasutusele ELi solidaarsusfond 182,4 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena, et leevendada Poolas, Slovakkias, Tšehhis, Ungaris, Horvaatias ja Rumeenias toimunud tugevate vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuste tagajärgi.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Me jäime erapooletuks. Raportis käsitletakse ELi solidaarsusfondist kasutusele võetud vahendite ülekandmist seoses 2011. aastal Poolas, Slovakkias, Ungaris, Tšehhis, Horvaatias ja Rumeenias toimunud üleujutustega. Nõustume kiireloomulise vajadusega võtta vahendid kasutusele, kuid ei nõustu kavandatud rahastamismeetodiga (negatiivreservi kaudu).

Raport: Reimer Böge (A7-0114/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Toetan raportit, mille eesmärk on anda Poolale, Slovakkiale, Ungarile, Tšehhi Vabariigile, Horvaatiale ja Rumeeniale Euroopa Liidu solidaarsusfondist ELi abi pärast 2010. aasta mais ja juunis toimunud üleujutusi, milles need piirkonnad ja nende elanikud kannatada said. EL peab jätkuvalt olema organisatsioon, mis näitab üles solidaarsust.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Nõustun raportiga, milles käsitletakse Euroopa Liidu solidaarsusfondist rahalise abi andmist Poolale, Slovakkiale, Ungarile, Tšehhi Vabariigile, Horvaatiale ja Rumeeniale. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on solidaarsusfondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas. Minu arvates tuleks ELi solidaarsusfondi vahendid pärast loodusõnnetusi alati võimalikult kiiresti kasutusele võtta ja rahalise abi taotluste menetlemine peaks toimuma tõhusalt ja kiiresti, et loodusõnnetustes kannatada saanud riikidele oleks võimalik anda hädavajalikku rahalist abi.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) eesmärk on anda katastroofi korral kiiret, tõhusat ja paindlikku abi liikmesriigi või ühinemisläbirääkimisi pidava riigi elanikkonnale.

Fond täiendab liikmesriikide avaliku sektori vahendeid eriolukordades, eelkõige infrastruktuuri kiire parandamise ning ajutise peavarju ja hädaabiteenuste tagamise korral, et hoolitseda inimeste edasilükkamatute vajaduste eest ja teha loodusõnnetuses kannatada saanud piirkonnad korda. Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Tšehhit, Horvaatiat ja Rumeeniat tabasid 2010. aastal paduvihmad, mille tõttu tekkisid suured üleujutused. Selle tagajärjel kannatasid need riigid tohutut kahju. Pärast loodusõnnetusi taotlesid kõnealused riigid abi ELSFist. Et asjaomases määruses sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumid olid täidetud, kiideti ELSFi kasutuselevõtmine heaks, et leevendada neis loodusõnnetustes kannatada saanud inimeste valu, kannatusi ja kaotusi. Toetasin raportit kirjeldatud põhjustel.

  Adam Bielan (ECR), kirjalikult. – (PL) Üleujutused, mis tabasid eelmisel aastal Euroopa Liidu idaosa riike, põhjustasid suurt varalist kahju peaaegu igas piirkonnas. Paljud neist jätkavad siiani võitlust üleujutuste traagiliste tagajärgedega. Suur hulk inimesi ootab ikka veel ametivõimude lubatud rahalist abi. Suuri kahjusid esines peamiselt põllumajanduse, infrastruktuuri, transpordivõrgu ja kultuurimälestiste puhul. Palju inimesi on saanud kannatada ja sageli on nad kaotanud kõik, mis neil oli. Ainuüksi Poolas on otsene kahju hinnanguliselt peaaegu kolm miljardit eurot. Seega ületab see tublisti solidaarsusfondi kasutuselevõtmise künnist. Samalaadne olukord valitseb ka muudes riikides, kes taotlevad fondist toetust. Institutsioonidevahelises kokkuleppes ette nähtud Euroopa vahendite eraldamine toob märkimisväärset kergendust piirkondadele, mis on katastroofis enim kannatada saanud, sest siis on võimalik teha tööd loodusõnnetuse tagajärgede leevendamiseks. Toetan kindlalt solidaarsusfondi kasutuselevõtmist.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Mul on hea meel Euroopa Parlamendi otsuse üle eraldada eelmise aasta üleujutustes kannatada saanud Kesk-Euroopa riikidele ELi solidaarsusfondist vahendeid. Tšehhi Vabariigil on vaja 125 miljonit Tšehhi krooni, et korvata osa eelmise aasta mais ja juunis Morava põhjaosas aset leidnud üleujutuste põhjustatud kahjust. Et kogukahju suuruseks hinnati viis miljardit Tšehhi krooni, mis on vähem kui 0,6% Tšehhi Vabariigi SKPst, ei vasta õnnetus Euroopa õigusaktide alusel katastroofi määratlusele, mille puhul on abi solidaarsusfondist peaaegu kindel. Niisiis pidi Tšehhi taotlema erandit selle alusel, et meie riik kannatas sama loodusõnnetuse tõttu nagu naaberriik Poola, kus tagajärjed olid hävitavamad. Euroopa Parlamendi esialgses resolutsiooni projektis mainiti kannatada saanud riigina vaid Poolat ja alles pärast seda, kui juhtisin tähelepanu sellele, et üleujutused puudutasid ka teisi riike, laienes selle kohaldamisala kogu Kesk-Euroopa piirkonnale. Mul on hea meel, et Tšehhi valitsus asus pärast algset ükskõiksust ja kõhklust hoogsalt tegutsema ning suutis määratud tähtaja jooksul esitada taotluse rahalise abi saamiseks solidaarsusfondist. Nüüd osutub see vaieldamatult väga kasulikuks.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse toimunud katastroofide tõttu tekkinud märkimisväärset kahju eelkõige eraomandile, transpordivõrgule ja kultuurimälestistele ning seda, et otsese kahju hinnanguline kogusumma ületab kõigis neis riikides solidaarsusfondi kasutuselevõtmise künnist, mis on 0,6% kogurahvatulust, nõustun ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin oma poolthääle Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmisele Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks pärast suuri üleujutusi, milles need riigid 2010. aasta mais ja juunis kannatada said. Soovin korrata, et nõukogu peab kiiresti jätkama Euroopa Parlamendi heakskiidetud solidaarsusfondi uue määruse läbivaatamist, et muuta see kiiremini toimivaks ja tõhusamaks.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmine Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks on õigustatud, kui võtta arvesse neid riike tabanud ägedaid vihmasadusid ja üleujutusi ning neist tulenevat suurt kahju. Toetus, mille osaliseks see otsus asjaomases parlamendikomisjonis suure häälteenamusega sai, näitab, kui suur poolehoid sellele oli. Mul on kahju, et inimesed elasid läbi selliseid kannatusi, ning ma loodan, et fondi kasutuselevõtmine leevendab neid ja aitab enim kannatada saanud piirkondi kiiremini ja tõhusamalt taas üles ehitada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) 2010. aasta mais ja juunis ründas Kesk- ja Ida-Euroopat võimas torm, mis põhjustas mõnes liikmesriigis tohutut kahju, eelkõige avaliku infrastruktuuri, põllumajanduse, teede- ja raudteevõrgu ning avaliku ja erasektori vara hävimise tõttu. Poola üleujutuste all kannatas peaaegu kogu riik ja need põhjustasid kahju, mis ületab 0,85% kogurahvatulust. Slovakkias jättis torm mõned piirkonnad vee alla ning põhjustas maalihkeid ja üleujutusi, tekitades kahju umbes 0,89% ulatuses kogurahvatulust. Ungaris oli kahju suurus 0,73% kogurahvatulust ja Rumeenias oli see hinnanguliselt üle 875 miljoni euro ehk 0,67% kogurahvatulust. Horvaatias ületab kahjusumma 153 miljonit eurot (0,6% kogurahvatulust) ja Tšehhis on selleks summaks 204 miljonit eurot (0,6% kogurahvatulust). Selline olukord õigustab Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist ja on andnud alust 2011. aasta esimene paranduseelarve heaks kiita. Arvestades, et juba heaks kiidetud paranduseelarve projektis on seda käsitletud, ja pidades silmas regionaalarengukomisjoni arvamust, nõustun raportööri seisukohaga, et 182 388 893 eurot tuleks kasutusele võtta, andmaks abi eelnimetatud liikmesriikides tormide tõttu kannatada saanud avaliku infrastruktuuri parandamisel.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis kiidetakse heaks Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kasutuselevõtmine, et aidata kuut riiki: Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Tšehhi Vabariiki, Horvaatiat ja Rumeeniat. Need riigid kannatasid ägedate paduvihmade ja mõnel juhul seninägematult suurte üleujutuste, maalihete ja mudalaviinide all. Neljas riigis – Poolas, Slovakkias, Ungaris ja Rumeenias – vastab õnnetus ELSFi käsitleva määruse kohaselt katastroofi määratlusele, teisisõnu ületab kahju hinnanguliselt 0,6% nende riikide kogurahvatulust. Meie arvates on selle toetuse kasutuselevõtmine tähtis ja vajalik ning sellest tulenevalt hääletasime raporti poolt.

Taas peame juhtima tähelepanu ülemäärastele viivitustele, mis jäävad õnnetuse toimumise, ELSFi kasutuselevõtmist käsitleva otsuse ning liikmesriikidele ja kannatada saanud piirkondadele mõeldud ELi toetuse tegeliku eraldamise vahele. Antud juhul toimusid õnnetused 2010. aasta mais ja juunis. Euroopa Parlament kiitis ELSFi kasutuselevõtmise heaks alles nüüd, peaaegu aasta hiljem. Raha jõudmist sihtkohta viivitavad veelgi rohkem muud menetlusnõuded. Seepärast oleme toetanud vajadust kohandada selle fondi kasutuselevõtmise eeskirju, et muuta see paindlikumaks ja õigeaegsemaks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Andsime poolthääle raportile, milles kiidetakse heaks Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kasutuselevõtmine, et aidata kuut riiki: Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Tšehhi Vabariiki, Horvaatiat ja Rumeeniat.

Need riigid kannatasid ägedate paduvihmade ja mõnel juhul seninägematult suurte üleujutuste, maalihete ja mudalaviinide all. Neljas riigis – Poolas, Slovakkias, Ungaris ja Rumeenias – vastab õnnetus ELSFi käsitleva määruse kohaselt katastroofi määratlusele, teisisõnu ületab kahju hinnanguliselt 0,6% nende riikide kogurahvatulust.

Meie arvates on selle toetuse kasutuselevõtmine tähtis ja vajalik ning sellest tulenevalt hääletasime raporti poolt.

Siiski peame juhtima tähelepanu ülemäärastele viivitustele, mis jäävad õnnetuse toimumise, ELSFi kasutuselevõtmist käsitleva otsuse ning liikmesriikidele ja kannatada saanud piirkondadele mõeldud ELi toetuse tegeliku eraldamise vahele. Tuleb märkida, et õnnetused toimusid 2010. aasta mais ja juunis. Euroopa Parlament kiitis ELSFi kasutuselevõtmise heaks alles nüüd, peaaegu aasta hiljem. Raha jõudmist sihtkohta viivitavad veelgi rohkem muud menetlusnõuded.

Seepärast toetame vajadust kohandada selle fondi kasutuselevõtmise eeskirju, et muuta see paindlikumaks ja õigeaegsemaks.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) 2010. aasta üleujutustes said kannatada suured piirkonnad paljudes Kesk-Euroopa riikides. Loodusõnnetused tabasid peamiselt Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Tšehhit, Horvaatiat ja Rumeeniat. Nende piirkondade elanikud ei tule üleujutuste tagajärgedega omal jõul toime. Neil ei ole võimalik tagajärgi oma vahenditega leevendada, sest riikide eelarveid koormavad majandus- ja finantskriis. Niisiis teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond kannatada saanud riikide toetuseks. Kõik nimetatud riigid taotlesid fondist abi pärast seda, kui neid tabasid ja halvasid eelmise aasta kevad- ja suvekuudel maalihked, üleujutuste laine ja peaaegu lakkamatud vihmahood.

Niisiis põhjustasid loodusjõud neist tabatud piirkondades suurt kahju nii avalikule ja erainfrastruktuurile kui ka teede- ja raudteevõrgule, samuti sai kahjustada põllumajandus. Peale selle said tõsiselt kannatada vara, eluasemed ja kultuurimälestised. Seega on asjakohane eraldada kahju kandnud Euroopa riikidele vajalikku rahalist abi, et nad saaksid leevendada loodusõnnetuse tagajärgi ja naasta võimalikult kiiresti tavaellu.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin seda dokumenti, sest komisjon teavitas oma ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta (KOM(2011)0010) parlamenti, et abisaamise taotluste põhjal, mille Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariik, Rumeenia ja kandidaatriik Horvaatia esitasid seoses 2010. aasta mais, juunis ja juulis aset leidnud üleujutustest tingitud katastroofidega, teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond. Et vältida asjatuid viivitusi käesoleva meetme vastuvõtmisel, mille eelarvekomisjon kavatseb võimalikult kiiresti vastu võtta, tuleb märkida, et regionaalarengukomisjonil ei ole vastuväiteid Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmisele summas 182 388 893 eurot asjaomaste riikide jaoks vastavalt komisjoni ettepanekule ning kooskõlas 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002 sätetega.

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – (RO) Solidaarsusfond on ELi jaoks eluliselt tähtis vahend. Peale selle, et tal on finantsmõju, väljendab ta ka Euroopa solidaarsust. Ometi on nõukogu meile just näidanud, et see solidaarsus hakkab tasahilju kaduma. Et aidata kodanikke, kes on pärast eelmise aasta üleujutusi juba niigi palju kannatanud, sunnib nõukogu meid praegu kärpima vahendeid väga tähtsates programmides.

Pealegi, kui vaatame, millised liikmesriigid blokeerivad praegu nõukogus mõistet „uus raha”, mille eesmärk on katta fondi vajadusi, näeme, et need on riigid, kes on eelmistel aastatel saanud fondist suuri rahasummasid.

Euroopa Liit rajaneb solidaarsuse põhimõttel. Ilma selleta ei oleks me suutnud rajada tänast Euroopat ega suuda rajada homset Euroopat.

  Edvard Kožušník (ECR), kirjalikult. – (CS) Erinevalt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist pean ma solidaarsusfondi, mille vahendite eesmärk on korvata loodusõnnetuste tekitatud kahju, Euroopa solidaarsuse tõeliseks väljenduseks. Hindan kõrgelt tõsiasja, et ka selles raportis tehakse ettepanek eraldada vahendeid üleujutuste tõttu Tšehhi Vabariigi avaliku sektori varale tekkinud kahju korvamiseks. Eriti puudutab see Morava põhjaosa, mis sai kannatada eelmise aasta mais sama üleujutuste laine tõttu, mis põhjustas kahju kogu Kesk-Euroopas. Tõsiasi, et Tšehhi on saanud solidaarsusfondist kahjude hüvitamiseks vahendeid, teeb mulle veelgi enam rõõmu seepärast, et tegelikult said naaberriigid üleujutuste laines Tšehhist rohkem kannatada.

Tänu Euroopa solidaarsusele ei unustatud sellegipoolest Tšehhi abistamist. Soovin veel tänada kolleege Březinat ja Tošenovskýt, kellega nõudsime edukalt Tšehhi kaasamist nende riikide hulka, kes saavad solidaarsusfondist seoses üleujutuste lainega vahendeid. Soovin eraldi tänada ka Euroopa Parlamendi presidenti Buzekit, kes külastas koos meiega kannatada saanud piirkondi Moravas ja pooldas isiklikult toetuse eraldamist Tšehhile.

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult. – (PL) Aastat 2010 iseloomustasid hävitavad üleujutused paljudes Euroopa riikides. Poolat tabas kaks üleujutust. Euroopa Liidu solidaarsuse väljendamine üleujutuste tagajärgede leevendamisel ja meetmed, mida on võetud kannatada saanud inimeste äärmiselt täbara olukorra kergendamiseks, peaksid meile heameelt tegema. Need inimesed on kaotanud suure osa oma varast ja paljudel juhtudel kogu oma ainelise vara, nende tervis on saanud kahjustada ja mõni on lausa kaotanud oma lähedase.

Puuduste ja kannatuste ajal väljendatava solidaarsuse põhimõtet toetades tuleb mõtiskleda ka selle üle, kuidas üleujutusi ära hoida. Lahendus on veemajandus: jõgede reguleerimine, veehoidlate ehitamine jne. Meil tuleks suunata palju rohkem keskkonnaeesmärkideks eraldatud raha ühtekuuluvusfondi, et ennetada üleujutusi. Pooldan Reimer Böge raportit ja esitan üleskutse toetada ettepanekut eraldada pärast 2013. aastat eelarvesse rohkem vahendeid.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Mul on ülimalt hea meel, et Euroopa Parlamendis tehakse nii edasiviivaid otsuseid. Parlamendiliikmed, kes on pärit üleujutustes kannatada saanud piirkondadest, tegid suuri jõupingutusi Euroopa Liidu abi saamiseks ning teatavasti ei ole tee selle õnnestumiseni olnud kerge. 182,4 miljoni euro eraldamine eelmise aasta üleujutuste tagajärgede korvamiseks on ülimalt tähtis nii loodusõnnetusest tabatud piirkondadele kui ka seal elavatele inimestele.

Poola ja Podkarpacie piirkond on õnnetuse tõttu eriti palju kannatanud ning loodetavasti kasutatakse infrastruktuuri taastamiseks eraldatud rahalisi vahendeid tõhusalt. Tänane Euroopa Parlamendi otsus on lõplik ja selle põhjal alustatakse menetlust ELi raha eraldamiseks. See on põhjus, miks andsin poolthääle resolutsioonile ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta 2010. aastal Poolas, Slovakkias, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Horvaatias ja Rumeenias toimunud üleujutuste tõttu.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetan komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta. Abisaamise taotluste põhjal, mille Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariik, Rumeenia ja kandidaatriik Horvaatia esitasid seoses 2010. aasta mais, juunis ja juulis aset leidnud üleujutustest tingitud katastroofidega, teeb komisjon ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond.

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. – (IT) Soovin avaldada heameelt tänase hääletuse üle, millega toetati Euroopa solidaarsusfondi kasutuselevõtmist, et anda Poolale, Slovakkiale, Tšehhi Vabariigile, Ungarile, Rumeeniale ja Horvaatiale abi eelmisel aastal toimunud üleujutuste tõttu.

Kuigi Euroopa Parlament ja nõukogu jäävad liikmesriikide kahjude hüvitamiseks vajaliku 182,4 miljoni euro hankimise tehnilise menetluse suhtes eriarvamusele, on Euroopa taas näidanud üles solidaarsust oma kodanikega. Nõustun 2010. aasta eelarve ülejäägi kasutamisega, et katta vajalike vahendite leidmiseks rakendatud „negatiivreservi”. See reserv on tõepoolest raamatupidamisvahend, mida tuleks kasutada hädavajalike ja ettenägematute asjaolude korral, mis võivad jooksva majandusaasta jooksul esile kerkida.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Solidaarsus on Euroopa Liidu põhitunnus. Solidaarsuse põhimõttest lähtuvalt pean ma õigeaegseks ja vajalikuks raportit Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta seoses üleujutustega, milles said 2010. aastal kannatada Poola, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Horvaatia ja Rumeenia. See solidaarsus on vajalik seda enam, et kliimamuutused põhjustavad ka edaspidi õnnetusi kogu Euroopas. Sellepärast tuleb töötada välja strateegiad, mis aitavad ühtlasi vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust.

Euroopa Liidu jõupingutused tuleb suunata liikmesriikide võetud meetmete tugevdamisele, et ennetada ja vähendada Euroopas üha sagenevate suurte üleujutuste mõju. Selles vallas peab üks liikmesriikide esmatähtis ülesanne olema hinnata tegevust, mis kasvatab üleujutuste ohtu, ning suurendada sekkumismeetmete reageerimiskiirust, reguleeritavust ja paindlikkust. Viimase, kuid mitte vähem tähtsana soovin rõhutada, kui tähtis on, et kodanikud saaksid teavet üleujutuste ohjamise meetmetest ja kavadest ning oleksid neisse kaasatud.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Käesolevat solidaarsusvahendit on kasutatud ka varem – konkreetselt minu kodumaal toetusena, mis saadeti Madeirasse pärast 2010. aasta veebruari tugevaid vihmasadusid – ning nüüd on igati põhjendatud võtta see kasutusele selleks, et püüda leevendada tagajärgi, mida loodusõnnetused kannatada saanud riikide elanikkonnale alati tekitavad.

  Alajos Mészáros (PPE), kirjalikult. – (HU) Eelmise aasta suured vihmasajud põhjustasid Kesk-Euroopa riikides katastroofilise olukorra. Veest tulvil jõed ujutasid üle tänavaid ja maju. Inimesed jäid paljudest asjadest ilma ja suur hulk neist kaotas peaaegu kõik, mis neil oli. Seepärast oli olukorra kiire hindamine ja kiire abi andmine sel hetkel hädavajalik. Nii Slovakkia, Ungari, Poola, Tšehhi, Horvaatia kui ka Rumeenia taotlesid Euroopa Liidult abi, et aidata solidaarsusfondi vahenditega hädasolijaid. Mul on väga hea meel näha, et ka Euroopa Parlament mõistis seda olukorda ja soovis neid riike aidata. Seepärast leian, et otsuse vastuvõtmise ettepanekut tuleb kindlasti toetada, ning soovin kasutada võimalust ja tänada kõiki, kes väljendasid sel ajal minu Kesk-Euroopa kaaskodanike suhtes solidaarsust. Aitäh teile!

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Pärast 2010. aasta augustis aset leidnud tugevaid vihmasadusid, mille tagajärjel tungisid jõed üle kallaste ja inimesed olid sunnitud kodudest lahkuma, taotles Tšehhi Vabariik 2010. aasta oktoobris abi solidaarsusfondist. Künnist, milleks oli 0,6% kogurahvatulust, ei ületatud, kuid suurem osa elanikkonnast sai kannatada ja piirkonna majandus oli kokkuvarisemise äärel. Suuri kahjustusi said tähtsad valdkonnad, näiteks turism ja tööstus. Abi katab osa kahjustatud infrastruktuuri taastamiseks vajalike kiirete meetmete kulust. Sellest tulenevalt olen ettepaneku poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Eelmisel suvel tabasid enamikku Rumeenia territooriumist suured üleujutused ja maalihked. Kahju suuruseks hinnati peaaegu 900 miljonit eurot, mis on ligemale 0,7% Rumeenia SKPst. Mul on hea meel solidaarsusfondist eraldatud abi üle, sest see aitab leevendada õnnetuse mõju ja hoida ära muud samalaadsed juhtumid. Solidaarsusfond on üks konkreetne näide, mille võib tuua meie kodanikele ELi tasandi ühismeetmete tähtsuse kohta.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks, lähtudes 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelisest kokkuleppest (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta). Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on solidaarsusfondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas. Üheaegselt ettepanekuga võtta kasutusele ELi solidaarsusfond Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks, esitas komisjon paranduseelarve projekti (A7-0115/2011). Raporti alusel on selge, et kõik taotlused vastavad määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Niisiis toetasin Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmist summas 105 567 155 eurot Poola jaoks, 20 430 841 eurot Slovakkia jaoks, 22 485 772 eurot Ungari jaoks, 5 111 401 eurot Tšehhi Vabariigi jaoks, 3 825 983 eurot Horvaatia jaoks ja 24 967 741 eurot Rumeenia jaoks, mis teeb kogusummaks 182 388 893 eurot kulukohustuste assigneeringutena ja maksete assigneeringutena.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Poolat, Slovakkiat, Tšehhi Vabariiki, Ungarit, Horvaatiat ja Rumeeniat 2010. aastal tabanud üleujutuste otseste kulude kogusumma on 5 512 719 662 eurot. Hääletasin raporti poolt, et kiita heaks üleujutuste tõttu ette nähtud 182,4 miljoni euro kasutuselevõtmine ELi solidaarsusfondist. Ma ei nõustu rahastamisallikaga, milleks nõukogu pakkus välja „negatiivreservi”. Siiski hääletasin nõukogu ettepaneku poolt, sest minu arvates ei tohi üleujutuste ohvriks langenud kodanikest saada liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi institutsioonidevahelise võitluse ohvrid.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Käsitluse all on abisaamise taotlused, mille esitasid Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariik, Rumeenia ja kandidaatriik Horvaatia, et tulla toime suurte kahjudega, mille põhjustasid 2010. aasta mais, juunis ja juulis neis riikides aset leidnud suured üleujutused. Et kõik taotlused vastavad määruses (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele, pooldasin ma ettepanekut võtta kasutusele Euroopa Liidu solidaarsusfond, et eraldada kõnealustele riikidele 182 388 893 eurot, lootes, et see toetus aitab kiirendada kannatada saanud piirkondade taastamist ja leevendada nende elanike kannatusi.

  Zuzana Roithová (PPE) , kirjalikult. – (CS) Toetasin suure rõõmuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõud, milles käsitletakse ELi solidaarsusfondi vahendite eraldamist Poolale, Slovakkiale, Ungarile, Tšehhi Vabariigile, Horvaatiale ja Rumeeniale. Kõik need riigid said eelmisel aastal kannatada ägedate paduvihmade tõttu tekkinud suurtes üleujutustes, mis põhjustasid maalihkeid ja suuri inimkaotusi ning samuti kahju eluasemetele, ettevõtlusele, põllumajandusmaale, teede- ja raudteevõrgule ning muule infrastruktuurile. Kuigi kavandatud toetussumma moodustab enamikus riikides ainult mõne protsendi hinnangulisest kogukahjust, on see siiski suur toetus, mille kogusumma on 182 miljonit eurot. Tahan rõhutada, et EL lõi solidaarsusfondi selleks, et aidata loodusõnnetustes kannatada saanud piirkondade elanikke. Tänan parlamendiliikmeid selle raporti toetamise eest.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele ELi solidaarsusfond Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks, lähtudes 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktist 26. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on solidaarsusfondi kasutamise ülemmäär 1 miljard eurot aastas. Üheaegselt ettepanekuga võtta kasutusele ELi solidaarsusfond Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia ja Rumeenia toetuseks esitas komisjon paranduseelarve projekti (paranduseelarve projekt nr 1/2011, 14. jaanuar 2011), et kanda 2011. aasta eelarvesse vastavad kulukohustuste ja maksete assigneeringud, nagu on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 26.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin selle teksti poolt, sest meil tuleb Euroopa Liidu solidaarsusfond kasutusele võtta nende Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks, kes said kannatada 2010. aasta üleujutustes.

Sellised riigid nagu Poola, Slovakkia, Ungari, Tšehhi, Horvaatia ja Rumeenia kandsid suuri kulusid pärast sel ajavahemikul sadanud tugevaid vihmasid, mis põhjustasid nende infrastruktuurile tohutut kahju. Näiteks ainuüksi Poolas toimus 2010. aasta mais ja juunis suurjõgedel kaks järjestikust üleujutust, mis tekitasid tõsist kahju põllumajandusele, transpordivõrgule ja kultuurimälestistele. Selle tagajärjel on kahju kogusumma peaaegu kolm miljardit eurot. Nüüd on esmatähtis eelmise aasta traagilistes sündmustes enim kannatada saanud piirkonnad taas üles ehitada ja lubada neil edasise viivituseta uuesti oma tootmissüsteemid käivitada.

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) 2010. aasta üleujutustes said erineval määral kannatada paljud Euroopa riigid. Näiteks Tšehhis oli üleujutus pindala poolest väiksem, kuid selle tagajärjed olid riigi jaoks tõeliselt hävitavad, just nagu Poolaski. Seega toetasin vahendite eraldamist võimaluse alusel, mis on sellisteks erandlikeks olukordadeks sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002. Hääletasin raporti vastuvõtmise poolt, sealhulgas selle poolt, et vahendeid eraldataks ka Tšehhile ja Horvaatiale, kus olukord oli samasugune.

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Kiitsin heaks raporti Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 26. On ülimalt tähtis, et EL toetaks riike, kes on loodusõnnetustes kannatada saanud. Selle õnnetuse tekitatud kahju ületab 2,9 miljardit eurot. ELi rahaline toetus aitab taastada avalikku infrastruktuuri, mida loodusõnnetus kahjustas, sealhulgas veetorustikke, kanalisatsioonisüsteeme, teid ja sildu. Üleujutustest on möödunud juba peaaegu aasta. Abi on endiselt hädavajalik. See tuleks kasutusele võtta kiiremini. Selleks tuleks lühendada menetlust, mille alusel solidaarsusfondist rahalist abi eraldatakse.

Soovitus: Luis Manuel Capoulas Santos (A7-0056/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Toetan raportit, sest selles edendatakse Komooride kalapüügi piirkonnas vastutustundlikku kalapüüki seal kalastavate eri kalalaevastike vahelise diskrimineerimiskeelu põhimõtte alusel, pidades ühtlasi dialoogi vajalike reformide arutamiseks. Pooldan raportit ka põhjusel, et see on eelmise lepingu edasiarendus, sest selles on sätestatud klausel protokolli rakendamise peatamise kohta inimõiguste rikkumise korral. Kuid et protokolli eesmärk on tugevdada partnerlust ja koostööd kalandussektoris kõikide olemasolevate rahastamisvahendite kasutamise kaudu, juhin tähelepanu kiirele vajadusele luua raamistik, mille abil edendada suuremaid investeeringuid selles valdkonnas ja väikesemahulise kalatootmise optimeerimist.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Toetasin raportit, sest see tähendab kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud. Komoori Liitu loetakse üheks vähimarenenud riigiks, mille majandus sõltub tugevalt välisriikide abirahast ning tehnilisest abist. Kuigi Komoori Liidu kasutatavaid kalavarusid (peamiselt pelaagilised kalad) hinnatakse 33 000 tonnile aastas, püüavad kohalikud kalurid aastas umbes 16 000 tonni kala, mis läheb täielikult kohalikule turule. Uue protokolli peamine eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused seoses varudele juurdepääsu ning tegevusalapõhise toetuse saamisega ning tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahel, luues mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistiku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Komooride püügipiirkonnas.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Euroopa Liidu ja sellest väljaspool asuvate riikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava. Hääletasin soovituse poolt, sest ka minu arvates teenib ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu uus protokoll mõlema poole huve. Ühelt poolt parandab see ELi laevadele pakutavaid kalapüügivõimalusi Komooride kalapüügi piirkonnas, sest kohalike kalavarude ammendamise oht on seal välistatud. Teiselt poolt eraldab EL vahendeid Komooride kalandussektori arengupoliitika toetuseks.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Nõustun ettepanekuga võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta. Pean nimetatud protokolli kasulikuks, sest selles edendatakse vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist Komooride territoriaalvetes ning see teenib mõlema poole huve, sest pakub ELi laevadele kalapüügivõimalusi vastutasuks tähtsa tegevusalapõhise toetuse eest Komoori saarestiku kogukonnale.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin Euroopa Ühenduse ja Komooride vahelist kalanduslepingut käsitleva soovituse poolt, sest lepingupooled kohustuvad edendama Komooride kalapüügi piirkonnas jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning sätestatud on peatamisklausel Komoori Liidus aset leidva inimõiguste rikkumise korral.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegune protokoll, mis kuulub Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalanduslepingu juurde, mis on üks paljudest Euroopa Liidu sõlmitud kalandusalastest partnerluslepingutest, kaotas kehtivuse 31. detsembril 2010. aastal. Uus protokoll sõlmitakse kolmeaastaseks perioodiks (2011–2013), mis algab pärast seda, kui jõustub nõukogu otsus nimetatud protokolli ajutise kohaldamise kohta ja lõpeb praeguse protokolli kehtivus. Otsuse ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused olemasolevate liigsete varude põhjal ning eraldi rahaline toetus, mida antakse varudele juurdepääsu eest ja tegevusalapõhise toetusena.

Uus protokoll teenib mõlema poole huve ning selle abil püütakse tihendada kalandusalast koostööd olemasolevate rahastamisvahendite kasutamise kaudu. On leitud, et vaja on luua raamistik, mille abil edendada investeeringuid selles valdkonnas ja optimeerida väikesemahulist kalatootmist. Nagu raportöör, usun ka mina, et Euroopa Parlamendil peaks olema õigus pidada põhjalikku järelevalvet selle üle, kuidas leping edasi areneb ja kuidas seda täidetakse. Selle võimaluse peab tagama komisjon.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportis keskendutakse ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus sõlmida protokoll, millega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saavad Euroopa Liidu (ELi) kalalaevad Komoori Liidu vetes kala püüda. EL on aja jooksul sõlminud kalandusalaseid partnerluslepinguid paljude riikidega ning eraldanud vastutasuks teatud rahalist toetust, mis on suurel määral mõeldud selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat ja eelkõige kaitsta kalavarusid. Lissaboni lepingu jõustumisega võttis Euroopa Parlament selles sektoris endale suuremad kohustused ja nüüd tuleb meil uutele kalanduslepingutele anda oma nõusolek. Et ELi ja Komoori Liidu vaheline protokoll kaotas 31. detsembril 2010. aastal kehtivuse, on seda vaja kiiresti uuendada. Nagu raportöör põhjalikult selgitab, teenib kõnealune ettepanek mõlema poole huve, ning seega hääletasin selle poolt. Kahju on vaid, et sellega on hiljaks jäädud.

  João Ferreira ja Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis toetatakse ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu uut protokolli, mis kehtib kolm aastat ning mille peamine eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused ja rahaline abi, mis antakse varudele juurdepääsu eest ja tegevusalapõhise toetusena. Tegemist on lepinguga, milles käsitletakse 70 Euroopa laeva õigust pääseda Komooride vetele vastutasuks ligikaudu 600 000 euro suuruse rahalise aastatoetuse eest, millest umbes pool on ette nähtud riigi kalandussektori arenguks. Sellel riigil põhimõtteliselt muid ressursse ei olegi. Riigi 800 000 elanikust sõltuvad kalandussektorist 30 000.

Just selles valdkonnas on nn partnerluslepingud kõige nähtavamalt ebaõnnestunud ning see peaks andma põhjust järele mõelda ja põhimõtteid muuta. Püüda lubatakse 45 tuunipüügiseineril, millest 22 sõidavad Prantsuse ja 22 Hispaania lipu all, ning 25 triivõngejadaga kalapüügilaeval – see on rohkem kui praegu kehtiva protokolli alusel, milles on püügiluba antud 40 tuunipüügiseinerile ja 17 triivõngejadaga kalapüügilaevale. Portugalil on endiselt viis triivõngejadaga kalapüügilaeva nagu varemgi. Suurimad kasusaajad on ikkagi Prantsusmaa ja Hispaania.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetan seda dokumenti, sest Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse alates 2004. aastast kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa. Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud otseselt selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel. Partnerluslepingud sisaldavad seega kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud. Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Parlamendile antud suuremad õigused seoses kalandusalaste partnerluslepingutega: vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktile a peab Euroopa Parlament andma lepingu sõlmimisele eelnevalt oma nõusoleku. See on nõue, mis asendab varasemat tavapärast nõuandemenetlust. Minu arvates teenib ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu kavandatav uus protokoll mõlema poole huve.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Kalandussektor on Komooride piirkonnas väga eriline. Kohalike kalurite püütud kalast piisab vaevu selleks, et täita kohaliku kogukonna vajadusi. Selle põhjuseks on vähearenenud ning ausalt öeldes olematu sadamavõrgustik ja kalalaevastik. Inimesed, kes elavad saartel, mis asuvad selles India ookeani osas, on väga vaesed, nad on silmitsi tööpuudusega ja sõltuvad tegelikkuses välisriikide abirahast, nagu kirjeldab raportöör. Partnerlusleping, mis võimaldab ELi laevadel püüda kala Komooride territooriumil vastutasuks rahalise toetuse eest, aitab vaieldamatult piirkonna majandust tugevdada. Siiski peaksime jälgima, kuidas neid vahendeid kasutatakse ja kas need soodustavad ka tegelikult sektori olukorra parandamist.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Uues protokollis määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning selle eesmärk on tihendada partnerlust ja koostööd kalandussektoris kõikide olemasolevate rahastamisvahendite abil. Protokolli alusel luuakse raamistik, mis soodustab investeeringute kasvu selles valdkonnas ja aitab suurendada väikesemahulisest kalapüügist saadud toodete väärtust. Mul on hea meel ettepaneku üle kehtestada uus protokoll.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Nõukogu soovituse projekti (milles käsitletakse sellise protokolli sõlmimist, millega määratakse kindlaks Komoori Liiduga seotud kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügikvoodid ja rahaline toetus) mõte on kirjeldada seda, milline roll peaks lepingu läbivaatamise menetluses olema Euroopa Parlamendil. Euroopa on alati järginud kalandusalaseid partnerluslepinguid ja partnerlus Komoori Liiduga sai alguse juba 1988. aastal. Uue protokolli eesmärk on määrata kindlaks liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused ning tagada jätkusuutlik ja vastutustundlik kalavarude kasutamine selle kaudu, et edendatakse investeeringuid väikesemahulisse kalapüüki ja soodustatakse seda. Nõukogu otsuse eelnõu tagab, et mõlemad partnerid – Euroopa ja Komoori Liit – saavad lepingu pikendamisest kasu, kuid et Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlament lepingute rakendamisel konkreetse ülesande, on paratamatu, et meil tuleb igas etapis kuni lepingu lõpliku kinnitamiseni teha kindlaks Euroopa Parlamenti hõlmavad meetmed..

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse alates 2004. aastast kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa. Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud otseselt selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel. Partnerluslepingud sisaldavad seega kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Uus leping asendab varem jõus olnud lepingu, mis kaotas kehtivuse 31. detsembril 2010. aastal. Sellise lepingu alusel on ELi kalalaevadel võimalik pääseda Komoori saarte kalapüügi piirkonda vastutasuks rahalise toetuse eest. Niisuguse protokolli suur eelis seisneb selles, et Euroopa Liit saab soodustada nende riikide arengut. Antud juhul annab ta rohkem abi kalandussektorile, sest see neelab ligikaudu 50% eraldatud vahenditest. Peaksime meeles pidama, et Komooridel sõltub ligikaudu 30 000 inimest otseselt kalandussektorist ja sellest tulenevalt on toetus hädavajalik.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Euroopa Ühenduse ja Komooride vaheline kalandusalane partnerlusleping kaotas kehtivuse 2010. aasta detsembris. Uus protokoll kehtib 2011. aastast 2013. aastani ja seda tuleks kohaldada ajutiselt, kuni Euroopa Parlamendi nõusolekumenetlus veel kestab. Lepingu eelnõu kohaselt kohustuvad lepingupooled edendama Komooride kalapüügi piirkonnas vastutustundlikku kalapüüki seal kalastavate eri kalalaevastike vahelise diskrimineerimiskeelu põhimõtte alusel. Seoses kalapüügivõimalustega lubatakse püüda 45 tuunipüügiseineril ja 25 triivõngejadaga kalapüügilaeval. Võrreldes eelmise lepinguga sisaldab uus leping klauslit protokolli rakendamise peatamise kohta inimõiguste rikkumise korral. Minu arvates on kalandussektoris vaja partnerlust ja koostööd tugevdada kõikide olemasolevate rahastamisvahendite abil. Seega hääletasin soovituse poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa.

ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu kavandatav uus protokoll on ühise kalanduspoliitika välise mõõtme lahutamatu osa ja teenib mõlema poole huve.

Raportis esitatakse järgmised soovitused, mida peetakse asjakohasteks:

• komisjon peaks edastama Euroopa Parlamendile lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomitee koosolekute ja töö järeldused, samuti protokolli artikli 7 punktis c osutatud mitmeaastase valdkondliku programmi ja iga-aastaste hindamiste tulemused;

• vaatleja rollis olevatele Euroopa Parlamendi esindajatele tuleks anda võimalus osaleda ühiskomitee koosolekutel ja töös;

• komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ülevaate lepingu rakendamise kohta enne uusi läbirääkimisi lepingu üle;

• Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks õiglaselt kohelda nii seoses kohese ja täieliku teavitatuse õigusega kui ka rahvusvaheliste kalanduslepingute rakendamise jälgimise ja hindamisega ning läbirääkimistega nimetatud lepingute läbivaatamise üle.

Ülalkirjeldatud põhjustel hääletasin selle raporti poolt.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Protokolli eesmärk on asendada Euroopa Liidu ja Komoori saarte vahelisele kalandusalasele partnerluslepingule lisatud protokoll, mis kaotas kehtivuse 31. detsembril 2010. aastal. Uue protokolli peamine eesmärk on määrata kindlaks Euroopa Liidu laevadele pakutavad kalapüügivõimalused seoses varudele juurdepääsu ning tegevusalapõhise toetuse saamisega ning tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahel, et edendada partnerlusraamistiku loomist jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Komooride püügipiirkonnas. Uue protokolli alusel on kogu ELi rahalise toetuse summa kolmeaastase perioodi vältel 1 845 750 eurot. Ette nähakse ka investeeringute edendamine kalandussektoris, et optimeerida väikesemahulist kalapüüki. Et minu arvates teenib ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepingu kavandatav uus protokoll mõlema poole huve, hääletasin selle poolt.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Hääletasin soovituse vastu. Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute (mida nimetatakse alates 2004. aastast kalandusalasteks partnerluslepinguteks) sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa. Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud otseselt selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel. Partnerluslepingud sisaldavad seega kohustust arendada vastutustundlikku ja jätkusuutlikku kalastamist kõikjal, kus tegutsevad ELi laevad, tuginedes olemasolevate ressursside põhjalikule hindamisele ning tagades selle, et kasutatavad kalapüügivõimalused on põhjendatud usaldusväärsete teaduslike arvamustega ning kohalike kalavarude ammendamise oht on välistatud.

Lissaboni lepingu jõustumisega on Euroopa Parlamendile antud suuremad õigused seoses kalandusalaste partnerluslepingutega: vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktile a peab Euroopa Parlament andma lepingu sõlmimisele eelnevalt oma nõusoleku. See on nõue, mis asendab varasemat tavapärast nõuandemenetlust. Meie, rohelised, suhtume ülimalt kriitiliselt sellesse, kuidas sedalaadi lepinguid on siiani rakendatud.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Ühenduse ja mitteliikmesriikide vaheliste kahepoolsete kalanduslepingute sõlmimine on olnud ühise kalanduspoliitika levinud tava ning on sellest tulenevalt vastava poliitikavaldkonna välise mõõtme keskne osa.

Aafrika ning Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud lepingute kohaselt on ELi rahaline toetus suurel määral mõeldud selleks, et toetada riiklikku kalanduspoliitikat jätkusuutlikkuse ning kalavarude mõistliku majandamise põhimõtete alusel.

Euroopa Ühenduse ja Komooride Liidu kahepoolsed suhted kalandussektoris ulatuvad 1988. aastasse. Täna vastu võetud resolutsioonis rõhutatakse, et Euroopa Parlamendi ulatuslikum teavitamine ning temapoolse järelevalve suurendamine läbirääkimisprotsessi kõigis etappides edendaks partnerlust ning avaldaks märgatavat mõju kalandussektori arengule. On vaja, et Euroopa Parlamenti ja nõukogu koheldaks õiglaselt nii seoses kohese ja täieliku teavitatuse õigusega kui ka rahvusvaheliste kalanduslepingute rakendamise jälgimise ja hindamisega ning läbirääkimistega nimetatud lepingute läbivaatamise üle.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) ELi kalalaevastik tegutseb kogu maailmas. Praeguse ELi ja Komooride Liidu kahepoolsed suhted ulatuvad 1988. aastasse. 2006. aasta kalandusalase partnerluslepingu nüüdne läbivaatamine selle pikendamise protsessi raames on andnud samuti tulemuseks selle, et lepingusse lisatakse Komooride püügipiirkonna jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutamise põhimõtted. Tegemist ei ole ainult kiiduväärt, vaid ka hädavajaliku sammuga, kui soovitakse, et EL ja selle ühine kalanduspoliitika püsiks usaldusväärsena. Niisiis tuleb raportööri üleskutset Euroopa Parlamendi ulatuslikumaks teavitamiseks ning temapoolse järelevalve suurendamiseks jõuliselt toetada. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

Soovitus: Emilio Menéndez del Valle (A7-0067/2011)

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles piirkonnas, soodustades rahul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel ja demokraatial põhineva ruumi loomist. Vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomise eesmärk on näha ette selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad, mis suurendaksid kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning parandaksid selle kaudu Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna toimimist. Hääletasin resolutsiooni projekti poolt.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vaheliste kaubandusvaidluste lahendamiseks tuleb kehtestada tõhus kord. Esildatud vaidluste lahendamise kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul ning vastab Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjadele ja menetlustele. Selle korraga toetatakse Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna toimimist, kuid põhiliselt toob see Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi kahepoolsetesse kaubandussidemetesse stabiilsust.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõik täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutele avaldavad suurt mõju riikide majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele, soodustades nendest tulenevaid lugematuid sotsiaalseid ja demokraatlikke kasutegureid. Seepärast on mul hea meel kõikide sellesuunaliste jõupingutuste üle. Võttes arvesse Euroopa ühenduste ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste puudulikku lahendamist, tunnistan, et diplomaatilised vahendid on selles vallas olnud ebatõhusad. Seepärast möönan, et tuleb luua kord, mis võimaldab vahendeid lihtsalt ja tõhusalt kasutada. Niisiis olen päri nõukogu otsuse eelnõuga Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel protokolli vormis lepingu sõlmimise kohta. Protokolli eesmärk on sätestada vaidluste lahendamise kord, mida kohaldatakse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste suhtes.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa – Vahemere piirkonna lepingud sisaldavad sätteid kaubavahetuse liberaliseerimiseks, kuid nendest tulenevate vaidluste lahendamise eeskirjad tuginesid eelkõige diplomaatiale ning lepingut rikkunud poolel oli lihtne lahendusprotsessi blokeerida. 2006. aastal volitas nõukogu Euroopa Komisjoni alustama Vahemere piirkonna partneritega läbirääkimisi, et kokku leppida kaubandusvaidluste lahendamise kord, mis on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskujul. Jordaaniaga sõlmitava kokkuleppe projekt parafeeriti 9. detsembril 2009.

Toetan vaidluste lahendamise korda ja loodan, et sel on heidutav, mitte repressiivne mõju. Samuti ootan, et Jordaania suudab seista vastu piirkonda mõjutavale ebastabiilsusele ning jääb mõõdukaks ja vastutustundlikuks partneriks, nagu ta on olnud kuningas Husseini ja kuningas Abdullah II valitsemisaegadel.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovitus põhineb nõukogu otsuse eelnõul Euroopa Liidu ja Jordaania vahelise protokolli sõlmimise kohta. Protokolli eesmärk on rakendada Euroopa – Vahemere piirkonna lepingus sätestatud vaidluste lahendamise korda. Üldiselt ei ole riikidevaheliste kaubanduskonfliktide lahendamine diplomaatiliste vahendite abil alati soovitud tulemusi andnud. Seepärast alustasid EL ja tema Vahemere piirkonna partnerid, konkreetselt Jordaania, Euroopa – Vahemere piirkonna raames läbirääkimisi. Kokkuleppe projekt allkirjastati 9. detsembril 2009 Brüsselis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite konverentsil. Hääletan Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni projekti poolt, sest tean, et see parandab märkimisväärselt riikidevahelisi vabakaubandusega seotud sidemeid ning aitab suurendada poliitilist ja majanduslikku stabiilsust selles piirkonnas. Niisiis on mul hea meel uue lepingu üle ja ma loodan, et pärast selle jõustumist ei teki ELi või tema liikmesriikide ja Jordaania vahel mingeid lahkhelisid.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nagu raporti seletuskirjas on mainitud, on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud siiani lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ning nende riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve. Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.

Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb lepingust, mille EL, kelle Lissaboni lepingul põhinev legitiimsus on kaheldav (ja igal juhul kahetsusväärne), sõlmib kuningas Abdullahi režiimiga, kes jätkab tärkava rahumeelse, reforme ja demokraatlikke vabadusi nõudva noorteliikumise vägivaldset mahasurumist.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ning nende riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve. Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Nüüd väljapakutud kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.

Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb lepingust, mille EL, kelle Lissaboni lepingul põhinev legitiimsus on kaheldav, sõlmib kuningas Abdullahi režiimiga, kes jätkab tärkava ja rahumeelse, reforme ja demokraatlikke vabadusi nõudva noorteliikumise vägivaldset mahasurumist.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist tuleb hinnata positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Raportöör on seisukohal, et need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning oleks ka samm edasi Euroopa – Vahemere toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Minevik näitab meile, et diplomaatia ei ole eri vaidluste lahendamisel osutunud tõhusaks. Niisiis hindan vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Nõustun raportööriga selles, et need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning oleks ka samm edasi Euroopa – Vahemere toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Tean, et esildatud vaidluste lahendamise kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskujul. Kahepoolsed kaubanduslepingud peaksid alati olema täielikus kooskõlas mitmepoolse kaubandussüsteemiga. Komisjonil tuleb tagada, et lepinguid tulemuslikult rakendataks. Lahendamata tülidel on negatiivne mõju ettevõtjatele. Seega hääletasin soovituse poolt.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. – (PT) Selle raportiga nõustub Euroopa Parlament vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomisega, sest sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad, kui peaks tekkima vajadus lahendada Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelisi lahkhelisid, mis tulenevad Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalastest sätetest. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus mõningad tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. Need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Sellise korra nõuetekohane rakendamine suurendaks meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning oleks ka samm edasi Euroopa – Vahemere toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel. Need tõsiasjad olidki minu poolthääle aluseks.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Jordaania vahelise lepingu sõlmimine, mille eesmärk on luua Euroopa – Vahemere piirkonna lepingute kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste lahendamise kord, sai minu poolthääle. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata või kus neid blokeeritakse. Loodetavasti suurendab vaidluste lahendamise ühtlustatud korra rakendamine ELi ja Jordaania kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust.

  Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa – Vahemere piirkonna assotsieerimislepingute raames lahendatakse kahe poole – Euroopa Liidu ja Jordaania – vahel tekkida võivaid kaubandusvaidlusi endiselt diplomaatiliste vahenditega. See ei ole ei tõhus ega läbipaistev, mistõttu hääletasin selle poolt, et sätestada vaidluste lahendamise ühtlustatud kord, sest see võimaldab mõlemal pool Vahemerd asuvatel osalistel kaubelda turvalisemates ja prognoositavamates oludes. Ühtlustatud kord põhineb lahendustel, mida Maailma Kaubandusorganisatsioon edendab oma vaidluste lahendamise käsitusleppes, ning ELi viimase aja kahepoolsetes kaubanduslepingutes sätestatud analoogilistel mehhanismidel.

Niisiis loob sellise korra lisamine üha suuremale hulgale lepingutele lõpuks võrdsed tingimused nii Euroopa ettevõtjate kui ka nende partnerite jaoks kolmandates riikides.

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Need läbirääkimised said alguse sellest, et tegelikult oli tegemist õigusaktidega reguleerimata valdkonnaga, mis tähendab, et ELi ja Vahemere maade vaheliste vaidluste lahendamiseks kord puudus. Vaidluste lahendamise kord on välja töötatud rahvusvaheliste ühtlustatud menetluste alusel. Et praegune meetod on tekitanud minevikus lahendamatuid probleeme, järgisin ma raportööri soovitust.

Soovitus: George Sabin Cutaş (A7-0066/2011)

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheliste kaubandusvaidluste lahendamiseks tuleb kehtestada tõhus kord. Esildatud vaidluste lahendamise kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul ning vastab Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjadele ja menetlustele. See kord toob Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi kahepoolsetesse kaubandussidemetesse stabiilsust.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõik täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutele avaldavad suurt mõju riikide majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele, soodustades nendest tulenevaid lugematuid sotsiaalseid ja demokraatlikke kasutegureid. Seepärast on mul hea meel kõikide sellesuunaliste jõupingutuste üle. Võttes arvesse Euroopa ühenduste ja Maroko Kuningriigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste puudulikku lahendamist, tunnistan, et diplomaatiliste vahendite abil selle piirkonnaga seoses loodud süsteem on ebatõhus. Seepärast möönan, et tuleb luua kord, mis võimaldab vahendeid lihtsalt ja tõhusalt kasutada. Niisiis olen päri nõukogu otsuse eelnõuga, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimist, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord.

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. – (RO) Arvestades, et kehtivad vaidluste lahendamise eeskirjad tuginevad diplomaatilistele vahenditele ja lepinguosaline, kes ei suuda oma kohustusi täita, võib neid kergesti blokeerida, arvan, et kõnealuse lepingu vastuvõtmine parandab Euroopa Liidu ja Maroko kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning seega toob kasu nii ettevõtetele kui ka tarbijatele. Lepingu vastuvõtmisega peetakse kinni 2010. aasta järgsest Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusalasest tegevuskavast.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Sarnaselt teiste lepingutega puudusid ka Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises lepingus konfliktide lahendamise meetmed, mis loomulikult muutis selle vähem usaldusväärseks ja vähendas lepinguosaliste ootusi seoses õiglaste lahenduste leidmisega vaidluse korral. Ma loodan, et kavandatud kord jõustub ja et see aitab tugevdada lepinguosaliste usaldust, ning et Maroko Kuningriik suudab jätkata reforme, mida alustas juba Hassan II ja jätkas Mohammed VI.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovitus põhineb nõukogu otsuse eelnõul Euroopa Liidu ja Maroko vahelise protokolli sõlmimise kohta. Protokolli eesmärk on rakendada Euroopa – Vahemere piirkonna lepingus sätestatud vaidluste lahendamise korda. Üldiselt ei ole riikidevaheliste kaubanduskonfliktide lahendamine diplomaatiliste vahendite abil alati soovitud tulemusi andnud. Seepärast alustasid EL ja tema Vahemere piirkonna partnerid, konkreetselt Maroko, Euroopa – Vahemere piirkonna raames läbirääkimisi. Kokkuleppe projekt allkirjastati 9. detsembril 2009 Brüsselis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite konverentsil ning kinnitati 7. märtsil 2010 peetud ELi ja Maroko tippkohtumisel. Hääletan Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni projekti poolt, sest tean, et see parandab märkimisväärselt riikidevahelisi vabakaubandusega seotud sidemeid ning aitab suurendada poliitilist ja majanduslikku stabiilsust selles piirkonnas. Niisiis on mul hea meel uue lepingu üle ja ma loodan, et pärast selle jõustumist ei teki ELi või tema liikmesriikide ja Maroko vahel mingeid lahkhelisid.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Nagu raporti seletuskirjas on mainitud, on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud siiani lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, hiilida mööda vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ning hiilida mööda riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve. Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.

Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb vabakaubanduslepingust, mis sõlmitakse Marokoga – riigiga, kes jätkuvalt okupeerib Lääne-Saharat –, ning et kasutada ressursse, mis talle ei kuulu, ja neist tulu saada, rikub rahvusvahelist õigust ja jätab Lääne-Sahara elanikud ilma enesemääramisõigusest.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis käsitletakse praeguse olukorra muutmist konfliktide lahendamise korra kehtestamisega. Nagu raporti seletuskirjas on mainitud, on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud siiani lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega.

Siiski kavandab komisjon nüüd „alternatiivset” mudelit, mis sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, hiilida mööda vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ning hiilida mööda riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve.

Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.

Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb vabakaubanduslepingust, mis sõlmitakse Marokoga – riigiga, kes jätkuvalt okupeerib Lääne-Saharat –, ning et kasutada ressursse, mis talle ei kuulu, ja neist tulu saada, rikub Lääne-Sahara elanike õigusi ja jätab nad ilma enesemääramisõigusest. Seetõttu hääletasime me vastu.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma toetan raportööri, kes teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament annaks sellele lepingule oma nõusoleku. Lahendamata tülidel on negatiivne mõju nii ettevõtetele kui ka lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Tsiviilmässud araabia despootide vastu on sütitanud Vahemere teise kalda. Ilmselgelt ei ole see ELi jaoks piisav põhjus lõpetada edasiliikumine nendesamade despootidega kokku lepitud vabakaubanduspiirkonna kehtestamise poole. Me oleme andnud ilmekalt märku: EL ei soovi tekkida võivate araabia demokraatlike süsteemidega läbirääkimisi pidada. See on absurd. Mina hääletan vastu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Minevik näitab meile, et diplomaatia ei ole eri vaidluste lahendamisel osutunud tõhusaks. Niisiis hindan vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Nõustun raportööriga selles, et need täiendused ELi ja Maroko vahelistele vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning see on ka samm edasi Euroopa ja Maroko vahelise toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Seni on üks diplomaatiliste teenistuste ülesandeid olnud tegutseda vahendajana Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga seotud vaidlustes. Nüüd on kavas võtta ELi tasandil kasutusele vaidluste lahendamise korrad ja aidata poliitiliselt ebastabiilsetel piirkondadel nagu Maroko rajada ühtne riik, mida iseloomustavad rahu, areng, õiglus, võrdsus, vabadus, pluralism, demokraatia ja vastastikune austus. Ma jäin hääletusel erapooletuks, sest raportöör ei ole kirjeldanud üksikasjalikult, kuidas me saame tagada nendest kordadest kinnipidamise.

  Cristiana Muscardini (PPE), kirjalikult. – (IT) ELi ja Maroko vaheline liberaliseerimisleping peaks olema kogu Põhja-Aafrika piirkonna arengu, stabiilsuse ja majanduse elavnemise sümbol. Euroopa Liit ei saa ega tohi kaotada võimalust täita oma osa uuendatud kaubanduspoliitika loomisel, mis suudab aidata neid riike, keda koormavad sotsiaalsed ja poliitilised rahutused, millel on rängad tagajärjed riikide majandusele ja sellest tulenevalt ka meie investeeringutele nendes piirkondades.

Tänase hääletusega sobiva ja tõhusa vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomise üle saame suurema garantii selliste Euroopa investeeringute tagamisel Marokos, mis on majandusliku heaolu jaoks kogu piirkonnas keskse tähtsusega ja mis hõlmavad peaaegu kõiki sektoreid.

Tänane hääletus rõhutab ka liidu soovi vältida negatiivset mõju majandusele ja lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. See kaasneks valikuga protektsionistliku poliitika kasuks, mis seab jätkuvalt esikohale erihuvid, kui viivitatakse nende lepingute ratifitseerimisega, mis on olulised majanduslike valikute tasakaalustamiseks ja stabiliseerimiseks selles piirkonnas, mille vastu meie kaubanduskonkurendid, näiteks Hiina ja Lähis-Ida riigid, hakkavad juba huvi tundma.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raportiga kiidab Euroopa Parlament heaks vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomise, millega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad ELi ja Maroko vahelistest Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks. Vaidluste lahendamine diplomaatilisel teel ei ole olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus mõningad tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. Vaidluste lahendamisel esinevatel viivitustel on negatiivne mõju nii ettevõtetele kui ka lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. Need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Esildatud vaidluste lahendamise korra mudel on välja töötatud Euroopa Liidu viimase aja lepingutes ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjade ja menetluste käsitusleppes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul. Komisjon peab tagama, et seda korda rakendatakse tõhusalt ja tulemuslikult. Eeltoodud põhjustel andsin resolutsioonile, millega kiidetakse lepingu sõlmimine heaks, oma poolthääle.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Maroko Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimine, mille eesmärk on luua Euroopa – Vahemere piirkonna lepingute kaubandussätteid käsitlevate vaidluste lahendamise kord, sai minu poolthääle. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata või lahendusprotsess blokeeritakse. Loodan, et selle vaidluste lahendamise ühtlustatud korra rakendamine suurendab ELi ja Maroko Kuningriigi kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. 2006. aastal volitas nõukogu Euroopa Komisjoni alustama Vahemere piirkonna partneritega läbirääkimisi, et kokku leppida toimiv vaidluste lahendamise kord. Marokoga sõlmitava kokkuleppe projekt parafeeriti 9. detsembril 2009 Brüsselis toimunud Euroopa – Vahemere piirkonna kaubandusministrite konverentsil ning kinnitati 7. märtsil 2010 peetud ELi ja Maroko tippkohtumisel. Vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist tuleb hinnata positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad.

Soovitus: Gianluca Susta (ALDE) (A7-0068/2011)

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Ma toetan seda, et Egiptusega luuakse vaidluste lahendamise ühtlustatud kord, mis võimaldab kõrvaldada puudused ja ummikseisud ning sõlmida kõnealuse riigiga lepingu projekt. See leping võib aidata suurendada Euroopa – Vahemere piirkonnas majanduslikku ja poliitilist stabiilsust, mis võimaldab luua rahul, õiglusel, vabadusel, pluralismil ja demokraatial põhineva tuleviku.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi vaheliste kaubandusvaidluste lahendamiseks tuleb kehtestada tõhus kord. Esildatud vaidluste lahendamise kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul ning vastab Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjadele ja menetlustele. Selle korraga toetatakse Euroopa – Vahemere vabakaubanduspiirkonna toimimist, kuid põhiliselt toob see Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi kahepoolsetesse kaubandussidemetesse stabiilsust.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Gianluca Susta esildatud vaidluste lahendamise korra poolt. Olen täiesti nõus, et vaidluste lahendamise ühtlustatud korra nõuetekohane kohaldamine oleks samm edasi Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduse loomise ja tõhusa toimimise poole. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi võimaluse korral lahendatud üksnes diplomaatiliste kanalite kaudu. Selle asemel vajame me kindlat korda, sest kaubandusvaidlustega venitamine võib tuua kaasa kahjuliku mõju lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. Võttes arvesse mõnes Põhja-Aafrika riigis toimuvat, ei ole kahtlustki, et tee majandusliku ja poliitilise stabiilsuse poole nendes piirkondades läheb muu hulgas hästitoimivate Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingute kaudu.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõik täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutele avaldavad suurt mõju riikide majanduslikule ja poliitilisele stabiilsusele, soodustades nendest tulenevaid lugematuid sotsiaalseid ja demokraatlikke kasutegureid. Seepärast on mul hea meel kõikide sellesuunaliste jõupingutuste üle. Võttes arvesse Euroopa ühenduste ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu kaubandusalaseid sätteid käsitlevate vaidluste puudulikku lahendamist, tunnistan, et diplomaatiliste vahendite abil selle piirkonnaga seoses loodud süsteem on ebatõhus. Seepärast möönan, et tuleb luua kord, mis võimaldab vahendeid lihtsalt ja tõhusalt kasutada. Niisiis olen päri nõukogu otsuse eelnõuga, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelise lepingu sõlmimist, milles sätestatakse vaidluste lahendamise kord.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Praegune olukord Egiptuses varjutab ehk vajadust jätkata selliste lepingute vastuvõtmisega. Sellest hoolimata peaks Egiptuse riik nüüd, kus sellised segased ja kindlusetud ajad, nagu Kairos hiljuti nähtud, läbi on, jälle asuma hoolikalt kõiki oma ülesandeid täitma. Nende hulka kuuluvad välissuhted, eriti Euroopa Liiduga, kes on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu partner. Kuigi oletatavad tulevased vaidlused ELiga on praegu tõenäoliselt Egiptuse väikseim mure, usun, et sellise korra vastuvõtmine, mis võimaldab nende lihtsat lahendamist mõlema poole kasuks, ei saa olla ebasoodne. Egiptus on Euroopa ja maailma ajalooga lahutamatult seotud. Loodan, et Egiptuse tulevik on sama suurepärane nagu tema minevik.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovitus põhineb nõukogu otsuse eelnõul Euroopa Liidu ja Egiptuse rahvavabariigi vahelise protokolli sõlmimise kohta. Protokolli eesmärk on rakendada vaidluste lahendamise korda. Ajal, mil Egiptus teeb esimesi samme demokraatliku riigikorra rakendamise poole, omandab see protokoll väga erilise tähenduse. Üldiselt ei ole riikidevaheliste kaubanduskonfliktide lahendamine diplomaatiliste vahendite abil alati soovitud tulemusi andnud. Seepärast alustasid EL ja tema Vahemere piirkonna partnerid, konkreetselt Egiptus, Euroopa – Vahemere piirkonna raames läbirääkimisi. Kokkuleppe projekt allkirjastati 27. aprillil 2010 Luxembourgis toimunud ELi-Egiptuse assotsiatsiooninõukogu kohtumisel. Hääletan Euroopa Parlamendi seadusandliku resolutsiooni projekti poolt, sest tean, et see parandab märkimisväärselt riikidevahelisi vabakaubandusega seotud sidemeid ning aitab suurendada poliitilist ja majanduslikku stabiilsust selles piirkonnas. Niisiis on mul hea meel uue lepingu üle ja ma loodan, et pärast selle jõustumist ei teki ELi või tema liikmesriikide ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahel mingeid lahkhelisid.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Nagu raporti seletuskirjas on mainitud, on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud siiani lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, hiilida mööda vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ja hiilida mööda riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve. Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.

Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb lepingu sõlmimisest ELi ja diktaator Mubaraki režiimi vahel. Egiptuse elanike ülestõus, millega nad toetavad demokraatlikke muudatusi ning riigi suveräänsuse kaitsmist välise sekkumise eest ja režiimi kokkumängu eest imperialismi huvidega selles piirkonnas, on hea märk, mis leiab loodetavasti lõpuks praktilise väljenduse seoses kõnealuse lepingu ja teiste lepingutega.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Meile väljapakutud „alternatiivne” mudel sobib Maailma Kaubandusorganisatsioonis edendatava loogikaga, mille raames püütakse oletatavat tõhusust otsides hiilida mööda riikide suveräänsusest, hiilida mööda vaidluste lahendamisest iga riigi erisusi järgides ja hiilida mööda riikide õigusest kaitsta enda ja oma rahva huve.

Vaidluste lahendamine diplomaatiliste vahendite abil tagab riikide võrdse kohtlemise. Kõnealune kord seevastu õõnestab seda põhimõtet, sest toetab kapitali liikumist ning eelistab majanduslikku võimu poliitilisele võimule ja kapitali huve riikide ja nende rahvaste huvidele.

Meie vastuseis nimetatud korrale ja selle mõjule on õigustatud seda enam, et see tuleneb lepingust, mille EL, kelle Lissaboni lepingul põhinev legitiimsus on kaheldav, sõlmib diktaator Mubaraki režiimiga. Egiptuse elanike ülestõus, millega nad toetavad demokraatlikke muudatusi ning riigi suveräänsuse kaitsmist välise sekkumise eest ja režiimi kokkumängu eest imperialismi huvidega selles piirkonnas, on hea märk, mis leiab loodetavasti lõpuks praktilise väljenduse seoses kõnealuse lepingu ja teiste lepingutega.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Arvan, et vaatamata ebakindlale olukorrale Egiptuses on Euroopa Parlamendil õigus jätkata selle lepingu heakskiitmisega, mis peaks muutma ettevõtete elu lihtsamaks, tegemata poliitilisi märkusi Egiptuse praeguse valitsuse kohta.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Minevik näitab meile, et diplomaatia ei ole eri vaidluste lahendamisel osutunud tõhusaks. Niisiis hindan vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomist positiivselt, kuna sellega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Nõustun raportööriga selles, et need täiendused Euroopa ja Egiptuse vahelistele vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning see on ka samm edasi Euroopa ja Egiptuse vahelise toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel.

  Paul Murphy (GUE/NGL), kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti vastu, sest mul on tõsine mure seoses ELi majandusliku ja poliitilise suhtumisega Euroopa – Vahemere piirkonna lepinguga hõlmatud riikidesse. Vabakaubanduspiirkonna loomisel oleksid rängad tagajärjed piirkonna töörahvale. ELi enda andmete kohaselt on Egiptuses oodata pooleteise miljoni töökoha kadumist. Egiptuse rahva revolutsiooniliste liikumiste ja püüdluste keskmes on noorte kohutavad väljavaated ning viha korruptsiooni ja väiksearvulise diktaatorliku eliidi ohjeldamatu pillamise vastu. Vabakaubandusdoktriini jätkamine Euroopa suurettevõtluse ja rikka eliidi huvides tähendab sama olukorra jätkumist ja seetõttu tuleb see tagasi lükata. Läbirääkimisi kõnealuse kokkuleppe üle juhtisid need, kes esindasid Mubaraki diktaatorlikku režiimi, mille murrangulised revolutsioonilised sündmused kukutasid. Sõjaväe ladvik on aga tihedalt seotud endise režiimi majanduslike huvidega ega esinda töörahva õiguspäraseid nõudmisi ja püüdlusi. Kaubandussuhted peavad põhinema elanikkonna enamuse vajadustel, mitte käputäie eliidi ja ettevõtete ahnusel.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raportiga kiidab Euroopa Parlament heaks vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomise, millega nähtaks ette ka selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad ELi ja Egiptuse Araabia Vabariigi vahelistest Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. Vaidluste lahendamine diplomaatilisel teel ei ole olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus mõningad tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. Vaidluste lahendamisel esinevatel viivitustel on negatiivne mõju nii ettevõtetele kui ka lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. Need täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Esildatud vaidluste lahendamise korra mudel on välja töötatud ELi viimase aja lepingutes ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjade ja menetluste käsitusleppes sätestatud analoogiliste mehhanismide eeskujul. Komisjon peab tagama, et seda korda rakendatakse tõhusalt ja tulemuslikult. Eeltoodud põhjustel andsin resolutsioonile, millega kiidetakse lepingu sõlmimine heaks, oma poolthääle.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Egiptuse vahelise lepingu sõlmimine, mille eesmärk on luua Euroopa – Vahemere piirkonna lepingute kaubandussätteid käsitlevate vaidluste lahendamise kord, sai minu poolthääle. Siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata või lahendusprotsess blokeeritakse. Loodan, et selle vaidluste lahendamise ühtlustatud korra rakendamine suurendab ELi ja Egiptuse kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust.

Soovitused: Emilio Menéndez del Valle (A7-0067/2011) – George Sabin Cutaş (A7-0066/2011) – Gianluca Susta (A7-0068/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan kõnealuse soovituse poolt ja mulle teeb heameelt sellise vaidluste lahendamise korra loomine, millega nähtaks ette selgemad ja tõhusamad heastamismenetlused ning kindlad tähtajad. Samuti nõustun raportööriga selles, et täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles piirkonnas, millel on keskne tähtsus rahul põhineva ruumi loomise soodustamisel.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest siiani on Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutega seotud vaidlusi püütud lahendada üksnes diplomaatiliste vahenditega. Tegelikkuses ei ole see olnud kuigi tulemuslik ning on tekitanud olukordi, kus tülid jäävad lahendamata, kuna lepingut rikkunud poolel on lihtne lahendusprotsessi blokeerida. Täiendused Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingutele võivad aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles tähtsas piirkonnas, soodustades rahul, arengul, õiglusel, võrdsusel, vabadusel, pluralismil, demokraatial ja vastastikusel austusel põhineva ruumi loomist. Lisaks suurendaks sellise korra nõuetekohane rakendamine meie kahepoolsete kaubandussidemete turvalisust ja prognoositavust ning oleks ka samm edasi Euroopa – Vahemere toimiva vabakaubanduspiirkonna loomisel. Lahendamata tülidel on negatiivne mõju nii ettevõtetele kui ka lõpptarbijatele mõlemal pool Vahemerd. Lissaboni lepingu jõustumisega on välismaised otseinvesteeringud saanud ELi kaubanduspoliitika osaks ning kuuluvad seega liidu ainupädevusse. Ajal, mil välismaistel otseinvesteeringutel on tähtis osa riikide ja piirkondade majandusliku heaolu kindlustamisel, aitab hästi toimiv ja tulemuslik vaidluste lahendamise kord reguleerida ka selles valdkonnas tekkivaid tülisid.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Et vaidluste lahendamise eeskirjad põhinevad diplomaatilistel vahenditel ja on toonud kaasa olukorra, kus vaidlusi on võimalik kergesti blokeerida, väärib uus vaidluste lahendamise kord meie toetust. See kord on välja töötatud ELi viimase aja lepingute ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni käsitusleppe eeskujul. Juba on olemas Jordaania, Maroko ja Egiptusega sõlmitavate lepingute projektid, mis hõlmavad ka kauplemist põllumajandustoodetega. Euroopa Parlamendi otsus neid lepinguid toetada teeb mulle heameelt.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletan resolutsiooni poolt, sest minu meelest on hädavajalik, et EL loob sobiva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise korra. 2006. aastal volitas nõukogu komisjoni alustama Vahemere piirkonna partneritega läbirääkimisi ja leping allkirjastati alles 2009. aastal.

Vaidluste lahendamise ühtlustatud korra loomine peab lõppude lõpuks andma lihtsamad ja tõhusad vaidluste lahendamise menetlused ning kindlad tähtajad. Nõustun raportööriga, kes peab hädavajalikuks Euroopa – Vahemere piirkonna vabakaubanduslepingute läbivaatamist, et aidata suurendada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust selles piirkonnas ning soodustada rahul ja arengul põhineva ruumi loomist. Esildatud meetod on välja töötatud Euroopa Liidu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni sõlmitud partnerluslepingutes sätestatud vaidluste lahendamise uusimate mehhanismide eeskujul. Loodan, et ajal, mil välismaistel otseinvesteeringutel on tähtis osa Euroopa Liidu liikmesriikide majandusliku heaolu kindlustamisel, aitab tulemuslik vaidluste lahendamise kord reguleerida ka selles valdkonnas tekkivaid tülisid.

Soovitus: Ryszard Antoni Legutko (A7-0063/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt ja rõhutaksin, et see on oluline samm ELi ja Ukraina vaheliste läbirääkimiste jätkamisel, et luua tingimused, mis võimaldavad Ukrainal tulevikus täielikult ELiga ühineda.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin raporti poolt. Euroopa naabruspoliitika rakendamisega antakse partnerriikidele järk-järgult võimalus osaleda teatavates liidu programmides ja ametite tegevuses. See on üks paljudest meetmetest, mille eesmärk on edendada reforme, ajakohastamist ja üleminekut Euroopa Liidu naaberriikides. Euroopa Liidu Nõukogu rõhutas 2007. aasta juunis taas, kui oluline on Euroopa naabruspoliitika, ning seepärast loob see protokoll Ukrainale tingimused osalemiseks olulistes ELi programmides ja kasu saamiseks ELi parimatest tavadest, mis soodustavad demokraatlike protsesside arengut.

  George Becali (NI), kirjalikult. – (RO) Hääletasin meie raportööri ettepaneku poolt. Usun, et mõlemad pooled saavad kasu, kui selle protokolli kohaseid kohustusi täidetakse. Euroopa Liit saab kindla, stabiilse ja demokraatliku partneri oma idapiiril, samal ajal kui Ukraina kodanikud saavad mõnevõrra selgema Euroopa väljavaate.

  Adam Bielan (ECR) , kirjalikult. – (PT) Olen alates oma töö algusest Euroopa Parlamendis toetanud jõuliselt Ukraina ELi-suunalisi püüdlusi. Ukraina on üks olulisemaid Poola idapoliitika partnereid. Pealegi valmistub minu riik koos Ukrainaga võõrustama jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi. Liidu välispoliitika eesmärkide saavutamiseks ja ka julgeolekualaste põhjuste pärast on väga oluline, et kogu EL tõhustaks koostööd Ukrainaga. Ma pean Ukraina tärkava demokraatia toetamist üheks meie tähtsamaks kohustuseks. Seepärast olen selle poolt, et kiirendada läbirääkimisi vabakaubanduspiirkonna üle ja Ukraina võimalikult laialdase osalemise üle liidu programmides. Hääletasin resolutsiooni poolt ning väljendasin sellega nõusolekut Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimisega.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Kõnealune protokoll hõlmab raamlepingut Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. Protokollis sisalduvad tüüpsätted, mis on mõeldud kohaldamiseks kõigi Euroopa naabruspoliitika partnerriikide suhtes, kellega sellised protokollid sõlmitakse. Minu arvates teeb Ukraina vajalikke jõupingutusi ja ma toetan selle lepingu sõlmimist.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Andsin oma poolthääle seadusandlikule resolutsioonile, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi nõusolekut nõukogu otsuse eelnõuga, mille alusel lisandub ELi-Ukraina partnerlus- ja koostöölepingule lisaprotokoll. Selle protokolli alusel antakse Ukrainale võimalus osaleda ettevõtete ja ettevõtluse, energeetika ning info- ja sidetehnoloogiaga seotud ELi programmides. Lepingu kohaselt peab Ukraina tegema ELi üldeelarvesse rahalise sissemakse vastavalt sellele, millistes programmides ta osaleda kavatseb, ja EL tagab omakorda, et neid programme kontrollivad ja auditeerivad ELi institutsioonid. Ma olen ELi-Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni aseesimees ja olen veendunud, et kõnealuse protokolli sõlmimine annab Ukrainale rohkem võimalusi oma poliitika ühitamiseks põhimõtete, standardite ja normidega, mida EL neis valdkondades järgib.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ja Ukraina suhetes on olnud edusamme ja tagasilööke, mille on vahel tinginud selle riigi strateegiline kaugenemine naaberriigist Venemaast või lähenemine sellele. 18. juunil 2007 andis nõukogu komisjonile suunised läbirääkimiste pidamiseks raamlepingute üle Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Ukrainaga nende riikide ELi programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. Usun, et eelnimetatud lepingu sõlmimine on positiivne, sest selgelt tuleb sätestada raamistik, milles Ukraina Euroopa programmides osaleb. See aitab parandada Ukraina ja ELi suhteid.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa naabruspoliitikas on sätestatud Euroopa Liidu programmide järkjärguline avamine naaberriikide osalusele eesmärgiga edendada reformimist, ajakohastamist ja sageli nende demokratiseerimist. Nõukogu võttis 5. märtsil 2007 sellisel kujul vastu üldise lähenemisviisi, mille eesmärk on „võimaldada naabruspoliitika partnerriikidel osaleda ühenduse ametite töös ja ühenduse programmides”. Selle lähenemisviisi põhjal alustas komisjon läbirääkimisi raamlepingute üle naaberriikide, sealhulgas Ukrainaga. Dokumendid on välja töötatud ja valmis esitamiseks Euroopa Parlamendi heakskiidu saamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu tingimustele. Annan poolthääle sellele partnerlus- ja koostöölepingule, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahel ja milles käsitletakse Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtteid, ning väljendan selle üle heameelt, sest see on veel üks samm ühisturu loomise aluseks olnud eesmärkide järgimisel.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Meie jaoks tekitab kõnealuse lepingu sõlmimine mitmeid küsimusi, arvestades esitatud ettepaneku äärmiselt ebamäärast laadi. Mainitakse programme, kuid meile pole öeldud, millistes programmides Ukraina osaleda suudab, millises vormis see osalemine toimub või millised on selle finantstingimused või -mõjud. Tuuakse välja saadav kasu, selgitamata, kust see tuleb.

Usume, et väljakuulutatud eesmärkidega lepingute kehtestamine peaks põhinema riikide ja nende rahvaste suveräänsuse austamisel, vastastikusel huvil, lähimusel ja koostööl, võttes arvesse iga riigi eripära; et need peaksid hindama, mida igaüks lepingule majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest vaatenurgast kaasa võib tuua. Meil polegi selle raporti kohta midagi rohkemat öelda kui seda, et on kahetsusväärne, et selles nõustutakse sõlmima protokolli, mille täpset sisu ja mõju ei võimaldata meil teada saada.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meie jaoks tekitab kõnealuse lepingu sõlmimine mitmeid küsimusi, arvestades meie ees oleva ettepaneku äärmiselt ebamäärast laadi. Mainitakse programme, kuid meile pole öeldud, millistes programmides Ukraina osaleda suudab, millises vormis see osalemine toimub või millised on selle finantsmõjud. Mainitakse osalemist reguleerivaid üldpõhimõtteid, kuid neid ei ole täpsustatud. Mainitakse saadavat kasu, ilma et raportis selgitataks, kust see võiks tulla.

Usume, et suveräänsete riikidega lepingute sõlmimisel on siiski oluline tugineda riigi ja selle rahva suveräänsuse austamisele, vastastikusele huvile, lähimusele ja koostööle, võttes arvesse iga riigi eripära, ning hindamisele, mida igaüks lepingule majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest vaatenurgast kaasa võib tuua.

On kahetsusväärne, et oleme hääletanud raporti poolt, milles nõustutakse protokolli sõlmimisega, ilma et antaks peaaegu mingitki teavet selle sisu ja mõju kohta.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Andsin oma poolthääle resolutsioonile, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi nõusolekut nõukogu otsuse eelnõuga, mille alusel lisandub ELi-Ukraina partnerlus- ja koostöölepingule lisaprotokoll. Ukrainale antakse võimalus osaleda ettevõtete ja ettevõtluse, energeetika ning info- ja sidetehnoloogiaga seotud ELi programmides. Ukraina peab tegema ELi üldeelarvesse rahalise sissemakse vastavalt sellele, millistes programmides ta osaleda kavatseb, ja EL tagab omakorda, et neid programme kontrollivad ja auditeerivad ELi institutsioonid. See partnerlus- ja koostööpoliitika annab Ukrainale rohkem võimalusi oma poliitika ühitamiseks põhimõtetega, mida EL neis valdkondades järgib.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – See tehniline raport, milles kiidetakse heaks Ukraina osalemine Euroopa Liidu programmides, sai minu poolthääle.

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. – (RO) Ma andsin poolthääle resolutsiooni projektile, milles käsitletakse nõukogu otsust sõlmida Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline raamleping Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. See dokument kuulub Euroopa naabruspoliitika raamesse, ent vastab ka Ukraina soovile osaleda rohkem praegustes ja tulevastes ELi programmides. Lisaks saab Ukraina taotleda liidult abi osalemiseks mõnes konkreetses programmis vastavalt üldsätetele Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta või mõnele teisele sarnasele eeskirjale, milles on sätestatud välisabi. See võib anda ka uusi väljavaateid Rumeenia suhetele Ukrainaga. Me peame arendama neid sidemeid pragmaatiliselt, et kodanikud saaksid meie poliitilistest otsustest vahetut kasu.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Ukraina suhetes on kaua aega tõuse ja mõõnu olnud. Enamiku sellest ajast on neid meeleolusid tinginud Ukraina kaugenemine oma naaberriigist Venemaast või lähenemine sellele. Kõnealune protokoll aitab luua selge raamistiku Ukraina osalemiseks erinevates Euroopa programmides, et ELi ja Ukraina suhetes ei oleks tulevikus neid tõuse ega mõõnu, mida need seni on pidanud läbi tegema.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Ukraina osalemine Euroopa Liidu programmides kujutab endast olulist sammu nii Ukraina kui ka ELi jaoks. See aitab edendada teadus- ja uurimisalast vahetust. Laiendatakse tudengiprogramme ja mõlemad pooled saavad rahalist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Ukraina geograafiline asukoht on oluline tegur ja see on ka ELile suureks eeliseks, sest võimaldab ELil parandada sidemeid teiste Ida-Euroopa riikidega. Seepärast olen mina selle projekti poolt.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle soovitusele lubada Ukrainal osaleda praegustes ja tulevikus loodavates ELi programmides sellistes valdkondades nagu ettevõtlus, energeetika, tehnoloogia ja side. Kõnealune leping kiirendab Ukrainas avaliku halduse reformi ja riigi majanduse eri valdkondade ühitamist ELi õigusaktide, standardite ja hea tava näidetega. Vastutasuks programmidesse tehtavate rahaliste sissemaksete eest saab Ukraina õiguse osaleda vaatlejana ELi programme kooskõlastavates komisjonides. Ukraina väljapakutud programmialgatusi võetakse arvesse samamoodi nagu ELi liikmesriikide väljapakutud algatusi. See võimaldab Ukrainal ELile järk-järgult lähemale tulla.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu ja Ukraina suhetes on olnud tõuse ja mõõnu. 18. juunil 2007 volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi raamlepingute üle Alžeeria, Armeenia, Aserbaidžaani, Egiptuse, Gruusia, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Moldova, Maroko, Palestiina omavalitsuse, Tuneesia ja Ukrainaga nende riikide ELi programmides osalemise üldpõhimõtete kohta. Hädavajalik on kehtestada Ukraina osalemiseks Euroopa programmides selge ja täpne õiguslik raamistik, aidates nii parandada tema suhteid ELiga. Seepärast andsin ma poolthääle nõukogu otsuse eelnõule partnerlus- ja koostöölepingu (millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahel) protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist raamlepingut Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) sõlmimise kohta

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (13604/2010), võttes arvesse 14. juunil 1994. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu (millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel) protokolli eelnõu, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Ukraina vahelist raamlepingut Ukraina liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (13962/2010), võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 114, 168, 169, 172, artikli 173 lõikele 3, artiklitele 188 ja 192 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0401/2010), võttes arvesse parlamendi kodukorra artiklit 81, artikli 90 lõiget 8 ja artikli 46 lõiget 1, ning võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0063/2011), oleme protokolli sõlmimisega nõus.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikide osalemine ELi programmides ja ametites on üks kõnealuste riikide ja ELi koostöö kõige erilisemaid vorme. Me peaksime püüdma tagada, et pakutavad programmid annavad suurima võimaliku toetuse reformidele, mida nendes riikides läbi viiakse, et neid liidule lähemale tuua.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Assotsieerimislepingu sõlmimist käsitlevate Ukraina ja ELi läbirääkimiste 18. voor toimub sel nädalal Brüsselis. Protsess on võtnud liiga kaua aega. On aeg leping sõlmida, sest see on nii ELi kui ka Ukraina huvides. 46miljonilise rahvaarvuga Ukraina vajab piirkonna stabiilsust. Ukraina on viimastel aastatel muutunud poliitiliseks jalgpalliväljakuks, Ukrainat ei tohi sundida valima Venemaa ja lääne vahel. ELi liikmesriikide, eriti Leedu jaoks on oluline püüelda tihedama koostöö poole oma idanaabritega, isegi kui mõned lahkarvamused jäävad. Eduka assotsieerimislepingu sõlmimine toetaks ajakohastamist ja reforme Ukrainas ja aitaks Ukrainal ELi standarditele lähemale jõuda.

Mis puudutab läbirääkimisi vabakaubanduspiirkonna üle, siis peame püüdma saavutada kokkuleppeid tariifiettepanekute, energia maksustamise menetluste ja säästva arengu kohta. Samuti on ülioluline vabastada piirangutest inimeste liikumine. Leedulased mäletavad ikka veel kogetud reisipiiranguid. Me teame, mida tähendab elada Euroopa välispiiril. On oluline, et viisavaba reisimise küsimus oleks esmatähtsal kohal.

Raport: Carmen Fraga Estévez (A7-0057/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan raporti poolt, sest sellest mõjutatud piirkondade huvides on kehtestada õiguslik alus ELi ja Gröönimaa vahelisele kaubandusele, antud juhul tulla ELi siseturu eeskirjade kaitse alla.

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. – (IT) 2010. aastal esitas komisjon nõukogule ettepaneku võtta vastu ELi eeskirjad kalandustoodete importimise kohta, kasutades õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 203. Ma nõustun tõlgendusega, et seda tegevust tuleks reguleerida õiguslikul alusel, mida pakub artikkel 43 koos artikli 204 sätetega, sest see võimaldab läbivaatamist seadusandliku tavamenetluse teel.

Ainuüksi 2007. aastal tuli peaaegu 87% Gröönimaalt eksporditud kalandustoodetest Euroopa Liitu. Seepärast ei tohi üldeeskirjade kehtestamist Gröönimaalt pärit kalandustoodetega kauplemisele ja nende importimisele jätta täielikult komisjoni ja nõukogu hoolde, kuna see oleks vastuolus Lissaboni lepingu sätetega. Seetõttu usun ma, et parlament peaks oma hääle nii olulises valdkonnas kuuldavaks tegema.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Andsin poolthääle raportile kalandustoodete importimise kohta Gröönimaalt, mille eesmärk on kohaldada selle impordi suhtes siseturu eeskirju, kui Gröönimaa kohustub võtma üle Euroopa õigusaktid, eriti loomatervist ja toiduohutust käsitlevad õigusaktid. Usun siiski, et ettepaneku õiguslikku alust tuleks kohandada nii, et see tekst võtaks pigem määruse kui nõukogu otsuse kuju.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõnealuses ettepanekus sätestatakse ELi ja Gröönimaa vahelist kalandustoodete, muu hulgas elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaadustega kauplemist käsitlevad üldeeskirjad. Liikmesriigid peaksid lubama Gröönimaalt pärit toodete importimist kooskõlas siseturgu käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega. Toodete importimisele Euroopa Liitu kohaldatakse mitmeid tingimusi, mille hulgas on ka loomatervist ja toiduohutust käsitlevates liidu õigusaktides kehtestatud asjakohaste eeskirjade tõhus ülevõtmine ja kohaldamine. Nagu raportöör, usun ka mina, et esildatud tekst tuleks võtta vastu, kasutades seadusandlikku tavamenetlust, ja et parlament peaks tulevikus sarnaste juhtumite puhul kasutama oma seadusandlikke õigusi.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Gröönimaa koguekspordist umbes 82% moodustava kalandustoodete ekspordi kogumaht oli 2007. aastal 255 miljonit eurot. Suurem osa sellest (87%) läks ELi, sellest omakorda 97% Taanisse. Õiguskomisjon võttis ühehäälselt vastu arvamuse, millega toetati taotlust märkida kavandatava õigusakti õiguslikuks aluseks komisjoni valitud õigusliku aluse – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 203 – asemel selle lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel. Seda arvesse võttes on niisiis kõne all õiguslik küsimus, mitte resolutsiooni ettepaneku sisu, ja arvestades saavutatud üksmeelt, olen selle vastuvõtmisega nõus.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Kõnealust raportit ümbritsev suur arutelu on selle põhjusega võrreldes kõrvaline küsimus. Eelkõige väljendas Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon mittenõustumist komisjoni poolt kõnealuse ettepaneku esitamiseks valitud õigusliku alusega: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 203, milles on sätestatud, et nõukogu vaatab pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga läbi „sätted, mis käsitlevad maade ja territooriumide liiduga assotsieerimise üksikasjalikke eeskirju ja menetlusi”. Kalanduskomisjon oli seisukohal, et selle õiguslikuks aluseks tuleb kinnitada ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, milles viidatakse seadusandlikule tavamenetlusele või kaasseadusandlusele, ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel.

Seda seisukohta toetas õiguskomisjoni arvamus. Kõrvale jääb oluline küsimus, mis peaks põhialusena moodustama raporti sisu: kalandustoodete Gröönimaalt ELi eksportimise suhtes kohaldatavate eeskirjade määratlemine. Gröönimaa peamised kalandustoodete ekspordiartiklid on süvameregarneelid (59%), süvalest (23%), tursk (9,5%), krabid (1,9%), kammkarbid (1,4%) ja kalamari (1,3%).

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Andsin poolthääle Carmen Fraga Estéveze raportile, milles lubatakse Gröönimaal oma kalandustooteid ELi eksportida hoolimata sellest, et Gröönimaa ei ole ELi liige. Kui Gröönimaa saavutas märkimisväärse kohaliku valitsemise õiguse ja otsustas EÜst lahkuda, pidid nad väljaastumise üle läbirääkimisi pidama. See pretsedent paljastab valeväited, nagu nõuaks ELi sisemine laienemine, et uued sõltumatud ELi riigid peaksid uuesti liikmesust taotlema.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle raportile ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega kehtestatakse eeskirjad kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaaduste importimiseks Gröönimaalt Euroopa Liitu Gröönimaa koguekspordist umbes 82% moodustava kalandustoodete ekspordi kogumaht oli 2007. aastal 255 miljonit eurot, millest suurem osa (87%) läks ELi, sellest omakorda 97% Taanisse. Gröönimaa peamised kalandustoodete ekspordiartiklid on süvameregarneelid (59%), süvalest (23%), tursk (9,5%), krabid (1,9%), kammkarbid (1,4%) ja kalamari (1,3%). See otsus hõlmab õigusliku raamistiku muutmist, nii et nõukogu otsusest saab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. – (DE) Gröönimaa ja Euroopa Liidu vaheline kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaadustega kauplemine kooskõlas liidu õigusaktides sätestatud eeskirjade ja muude tingimustega on täiesti vastuvõetav. Seepärast ei ole mingit põhjust lepingu sisule vastu olla. Nimetatud toodete import täiendab liidusisest kauplemist teretulnud viisil.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) ELi ja Gröönimaa kaubandussuhted on mõne aasta jooksul olnud märkimisväärsed. Tõepoolest, alates 2007. aastast on Gröönimaa eksportinud 82% oma kalandustoodetest, neist 87% tuleb Euroopa Liitu. Seepärast võime öelda, et see on Gröönimaa jaoks oluline ressurss lisaks sellele, mida Euroopa pakub rahalise toetusena vastutasuks oma püügiõiguste säilitamise eest Gröönimaa vetes. 26. aprillil 2010. aastal palus Euroopa Parlament õiguskomisjonilt arvamust, et määrata kindlaks õiguslik alus, millele rajada lepingud Gröönimaaga. Õiguskomisjon toetas hiljuti parlamenti ja kinnitas, et lepingute kehtiv õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikes 2 ja artiklis 204.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle kõnealusele ettepanekule, milles sätestatakse eeskirjad kalandustoodete ja teiste meresaaduste importimiseks Gröönimaalt ELi. Gröönimaal ja Euroopa Liidul on kavas sõlmida nende toodete kohta sanitaarkokkulepe, mille eesmärk on võimaldada Gröönimaal kaubelda ELiga nende kaupadega siseturu eeskirjade alusel, tingimusel, et Gröönimaa võtab üle kalandustooteid käsitlevad ELi sanitaareeskirjad ja loomatervishoiu eeskirjad.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi ja Gröönimaa vahelist kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude ning nende kõrvalsaadustega kauplemist käsitlevate eeskirjade kehtestamise korral on import Gröönimaalt ELi õigusaktidega kooskõlas. Toodete importimisele Euroopa Liitu tuleb kohaldada loomatervist ja toiduohutust käsitlevates liidu õigusaktides kehtestatud asjakohaseid eeskirju. Seepärast on selle raporti vastuvõtmine oluline.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – On teada, et Gröönimaal ja Euroopa Liidul on kavas sõlmida sanitaarkokkulepe inimtoiduks mõeldud kalade ja kalandustoodete kohta. Sellise kokkuleppe eesmärk oleks võimaldada Gröönimaal kaubelda liiduga nende kaupadega siseturu eeskirjade alusel, tingimusel, et Gröönimaa võtab üle kalandustooteid käsitlevad ELi sanitaareeskirjad ja vajaduse korral ka loomatervishoiu eeskirjad. Ma toetan seda kokkulepet ja andsin poolthääle.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) 26. aprillil 2010 konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga kõnealuse ettepaneku üle Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 203 sätestatud nõuandemenetluse alusel. Kalanduskomisjon ja Euroopa Parlamendi õigusteenistus väljendasid tõsist kahtlust komisjoni valitud õigusliku aluse, s.t ELi toimimise lepingu artikli 203 suhtes ning tegid ettepaneku märkida õigeks õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel.

Komisjoni eelnõu muudeti kooskõlas raportiga, mida praegu hääletatakse, järgides õiguskomisjoni soovitusi.

See raport väärib minu poolthäält, sest on ülimalt soovitatav, et see võetaks vastu nüüd, esimesel lugemisel.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Gröönimaa koguekspordist umbes 82% moodustava kalandustoodete ekspordi kogumaht oli 2007. aastal 1,9 miljardit Taani krooni (255 miljonit eurot), millest suurem osa (87%) läks ELi, sellest omakorda 97% Taanisse. Gröönimaa peamised kalandustoodete ekspordiartiklid on süvameregarneelid (59%), süvalest (23%), tursk (9,5%), krabid (1,9%), kammkarbid (1,4%) ja kalamari (1,3%).

26. aprillil 2010 konsulteeris nõukogu Euroopa Parlamendiga kõnealuse ettepaneku üle Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 203 sätestatud nõuandemenetluse alusel. Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon ja õigusteenistus väljendasid tõsist kahtlust komisjoni valitud õigusliku aluse, s.t ELi toimimise lepingu artikli 203 suhtes, ning tegid ettepaneku märkida õigeks õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel.

Kalanduskomisjon palus õiguskomisjonil avaldada oma arvamust esitatud õigusliku aluse kohta. 28. oktoobril 2010. aastal võttis õiguskomisjon oma koosolekul ühehäälselt vastu arvamuse, millega toetati täielikult taotlust märkida kavandatava õigusakti õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 204 ning Gröönimaa kohta kehtiva erikorra protokolli (nr 34) ainus artikkel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Praegu kehtib ELi ja Gröönimaa vahel erikokkulepe, millega EL säilitab püügiõigused Gröönimaa vetes, pakkudes vastutasuks rahalist toetust.

Endine Taani koloonia Gröönimaa sai täieliku iseseisvuse 1985. aastal, säilitades samas sidemed Euroopa Liidu kui ühe oma ülemereterritooriumiga. Ainuüksi 2007. aastal moodustasid 82% Gröönimaa ekspordist kalandustooted ja 87% neist tuli Euroopa Liitu.

26. aprillil 2010. aastal väljendasid Euroopa Parlamendi kalanduskomisjon ja õigusteenistus kahtlusi komisjoni poolt kokkuleppe koostamiseks valitud õigusliku aluse suhtes. Loodan, et hääletatud kokkuleppe tulemusel laieneb kalandustooted käsitlevate ELi-siseste eeskirjade kohaldamisala Gröönimaalt pärit kalandustoodetele. Samal ajal tuleb alati täita kehtivaid Euroopa eeskirju loomatervise ja toiduohutuse kohta kalandustööstuses.

Raport: Sylvie Guillaume (A7-0085/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Ma nõustun raportis sätestatud seisukohaga, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi, ning ka sellepärast, et kõnealuse raporti puhul on tegemist ainult kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Andsin poolthääle kõnealusele resolutsioonile liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist alustati pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1999. aasta mais, ent vaatamata viimase kümne aasta jooksul tehtud jõupingutustele varjupaigaküsimustes ühtlustatuma lähenemisviisi saavutamiseks, esineb siseriiklike sätete ja nende kohaldamise vahel siiski suuri erinevusi. Nõustun arvamusega, et olenemata sellest, millises liikmesriigis taotleja varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kohelda rangete nõuete kohaselt, mis on ühetaolised kogu Euroopa Liidus. Seepärast on üksnes õigusaktide ühtlustamine kõnealuses valdkonnas ebapiisav ning seda peab toetama liikmesriikide tõhusam praktiline koostöö. On selge, et nende eesmärkide saavutamiseks on viivitamata vaja vastu võtta reforme, et ELi liikmesriikides varjupaika taotlevatele inimestele oleks tagatud tõhus kaitse. Hääletades kõnealuse resolutsiooni poolt, aitame meie, Euroopa Parlamendi liikmed, kaasa õiglase ja tõhusa Euroopa varjupaigapoliitika loomisele.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Minu arvates on ettepanekud vasturääkivad. Ühelt poolt on nende eesmärk saavutada suurem ühtlustatus, parandada rahvusvahelise kaitse nõudeid ning tõhustada varjupaigamenetlusi ja parandada nende kvaliteeti. Teiselt poolt toovad need kaasa põhjendamatu halduskoormuse, lihtsustatud kohtumenetluste tõttu on palju tõenäolisem, et kohtud teevad tormakaid otsuseid, eri inimrühmi võidakse põhjuseta erinevalt kohelda ja liikmesriikide suveräänsust võidakse suuresti piirata. Kaaludes ettepanekute poolt- ja vastuargumente, jäin hääletusel erapooletuks, sest kummagi kasuks neist pole argumendid veenvamad.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Üks Euroopa Liidu peamisi eesmärke varjupaigavaldkonnas on luua 2012. aastaks ühine kaitse- ja solidaarsusala, mis põhineb ühisel varjupaigamenetlusel. Vaatamata viimase kümne aasta jooksul tehtud jõupingutustele varjupaigaküsimustes ühtlustatuma lähenemisviisi saavutamiseks, esineb siseriiklike sätete ja nende kohaldamise vahel siiski suuri erinevusi. Olenemata sellest, millises liikmesriigis taotleja varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kohelda samamoodi, võttes arvesse kogu Euroopa Liidus kohaldatavaid ühiseid nõudeid. Tugeva Euroopa õigusliku raamistiku vastuvõtmine on vältimatu tingimus, kui liit soovib kehtestada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi piisaval ja tõhusal viisil. Seega saab ühise varjupaigasüsteemini jõuda üksnes menetlusi ja nendega seotud tagatisi täiustades ja ühtlustades. Lisaks on menetluste direktiivi põhjalik läbivaatamine hädavajalik, et tagada menetluste kättesaadavus, õiglus ja tõhusus, mis on nii varjupaigataotlejate kui ka liikmesriikide huvides. Tahaksin rõhutada, et komisjoni uus läbivaadatud direktiivi ettepanek aitab saavutada suuremat ühtlustatust, parandada rahvusvahelise kaitse nõudeid ning tõhustada varjupaigamenetlusi ja parandada nende kvaliteeti.

  Sebastian Valentin Bodu, kirjalikult. – (RO) Vaatamata viimase kümne aasta jooksul tehtud jõupingutustele varjupaigaküsimustes ühtlustatuma lähenemisviisi saavutamiseks, esineb siseriiklike sätete ja nende kohaldamise vahel siiski suuri erinevusi. Sellised erinevused ei ole kooskõlas Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga ja takistavad selle arengut. Need erinevused on vastuolus Dublini süsteemi ühe nurgakiviga, milleks on eeldus, et liikmesriikide varjupaigasüsteemid on võrreldavad. Olenemata sellest, millises liikmesriigis taotleja varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kaitsta ühetaoliselt kõrgel tasemel kogu liidus.

Kuigi õigusaktide ühtlustamisest ei piisa erinevuste vähendamiseks, vaid sellega peab kaasnema liikmesriikide tõhusam praktiline koostöö, on tugeva Euroopa õigusliku raamistiku vastuvõtmine vältimatu eeltingimus asjakohase ja tõhusa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamisele, mida liit on korduvalt teha lubanud. Komisjoni ettepanekuga parandatakse vead, mis tehti minevikus, kui eelmine varjupaigaküsimuste käsitlemise viis põhjustas tõsiseid puudusi seoses varjupaigataotlejate menetlustagatistega.

  John Bufton, David Campbell Bannerman ja Nigel Farage (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvusparteisse kuuluvad parlamendiliikmed jäid selle raporti muudatusettepanekute hääletusel erapooletuks. See ei olnud tingitud meie ükskõiksusest, vaid pigem asjaolust, et kõnealune raport on Lissaboni lepingu kohase ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika edasiarendus. Euroopa rahvad ei taha Lissaboni lepingut ega ühist sisserände- ja varjupaigapoliitikat, mistõttu neile keelati referendum Lissaboni lepingu üle. Muudatusettepanekute hääletamisega oleks kaasnenud kehtiva ELi õiguse (mida me samuti ei taha) heakskiitmine ja juuksekarva lõhkiajamine otsustamisel, millised õigusaktid on teistest halvemad. Seepärast jäid Ühendkuningriigi Iseseisvusparteisse kuuluvad parlamendiliikmed muudatusettepanekute hääletusel erapooletuks, ent raportile tervikuna hääletasid kindlalt vastu.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle resolutsioonile, mille eesmärk on ühtlustada erinevaid riiklikke süsteeme, kaitsta samal ajal paremini taotlejate õigusi ja parandada menetluste kvaliteeti. Selles resolutsioonis nähakse ette õigusabi kohe menetluse algusest saadik, võttes paremini arvesse selliste haavatavate taotlejate nagu saatjata alaealiste eripära. Mul on siiski kahju, et täiskogu istungi hääletuse puhul keskendusid Euroopa parempoolsed kiirendatud menetlustele, mis põhinevad arvamusel, et kõik varjupaigataotlejad on potentsiaalsed petturid. Kahetsen, et need muudatusettepanekud vastu võeti, sest see varjupaigaväljavaade on täiesti ebaproportsionaalne.

  Derek Roland Clark (EFD), kirjalikult. – Ühendkuningriigi Iseseisvusparteisse kuuluva parlamendiliikmena olen ma vastu igasugusele ELi sekkumisele Ühendkuningriigi varjupaigasüsteemi ja igasugusele sellega seotud direktiivile, millega surutaks Ühendkuningriigile ELi eeskirju peale. Niisiis jäin kõigi muudatusettepanekute hääletamisel erapooletuks, sest ma ei nõustu isegi nendega, mida võib kasulikeks pidada. See on ainult Ühendkuningriigi enda asi. Seepärast hääletasin muudetud ettepaneku ja seadusandliku resolutsiooni vastu.

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisel on viimase kümne aasta jooksul tehtud tohutuid edusamme. Siiski on siseriiklike õigusnormide ja nende kohaldamise viisi vahel veel suuri erinevusi, millest tuleb üle saada, kui me tahame määrata 2012. aastaks kindlaks ühise kaitse- ja solidaarsusala, mis muu hulgas põhineb ühisel varjupaigamenetlusel.

Suur eesmärk on see, et olenemata sellest, millises liikmesriigis taotleja varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kohelda rangete nõuete kohaselt, mis on ühetaolised kogu Euroopa Liidus. Seepärast on menetluste direktiivi põhjalik läbivaatamine hädavajalik, et tagada menetluste kättesaadavus, õiglus ja tõhusus. Komisjoni algatus on üldiselt positiivne, sest see võimaldab suuremat sidusust ja ühtlustatust, parandab rahvusvahelise kaitse nõudeid ning tõhustab menetlusprotsessi ja parandab selle kvaliteeti.

Tunnustaksin raportööri tema töö ja pühendumuse eest, kuid mul on kahju, et mõned tema ettepanekud läksid natuke liiga kaugele, mistõttu osutus võimatuks sõlmida nõukoguga kokkulepe selle algatuse kohta, mis paistab varjupaigamenetluste tõhustamiseks ja kuritarvitamise ärahoidmiseks nii hädavajalik.

  Harlem Désir (S&D), kirjalikult. – (FR) Sylvie Guillaume’i raport kujutab endast olulist edusammu 2012. aastaks kavandatud, varjupaika ja taotlejate kaitset käsitlevate ELi eeskirjade läbivaatamise poole. Võttes arvesse kohutavaid tragöödiaid, nagu ühe Liibüa laeva hiljutine põhjaminek Lampedusa saare lähedal, on see läbivaatamine hädavajalik, eelkõige arvestades, et taotleja võimalused varjupaika saada võivad liikmesriigiti suuresti erineda. Selle tekstiga kutsume me Euroopa Komisjoni üles lisama kavandatud läbivaatamisel õiguse tasuta õigusabile menetluse algusest peale, haavatavate taotlejate, nagu saatjata alaealiste parema arvessevõtmise ja edasikaebamise tähtaja raamistiku. Ühest on mul siiski kahju: et Euroopa parempoolsed võtsid vastu kiirendatud menetluste karmistamise, mis põhineb arvamusel, et varjupaigataotlejad on eelkõige potentsiaalsed petturid, ja mis piirab nende õigusi. Sylvie Guillaume’i raporti vastuvõtmine on siiski nõukogule ja komisjonile selge märguanne, et nad peavad töötama selle nimel, et tagada kõigile Euroopa varjupaigataotlejatele inimväärsed ja õiglased tingimused ning menetlused.

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletasin raporti poolt, sest leian, et need meetmed aitavad luua Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, mis on õiglane ja tõhus. Kõnealused meetmed mõjutavad otseselt kõiki, kes vajavad kaitset, aga ka Euroopa Liidu võimet arendada välja ja luua tõeline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit ja liikmesriigid on kaua aega Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamise nimel tööd teinud. Lihtne on mõista selle tööga kaasnevat tundlikkust ja keerukust, sest see küsimus puudutab väga sügavalt riikide pädevust seoses välismaalastega. Komisjon on siiski esitanud parlamendile ja nõukogule ettepanekud, et anda tuvastatud probleemidele sobivad lahendused. Komisjoni 21. oktoobril 2009. aastal esildatud menetluste direktiivi ümbersõnastamine on osa sellest parandusprotsessist. Vaatamata juba läbitud teele oleme endiselt kaugel ühtlustamisest, mida paljud meist tahavad saavutada. Menetluste ja tagatiste suurem ühtlustamine soodustab protsessi muutumist selgemaks ja seega tundub direktiivi kavandatud läbivaatamine õigeaegne.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist alustati pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1999. aastal. 2005. aasta detsembris võeti liikmesriikide õigusmenetluste ühtlustamise eesmärgiga vastu varjupaigamenetlusi käsitlev nõukogu direktiiv 2005/85/EÜ, milles on sätestatud pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise eeskirjad. Viimase aja murrangulised sotsiaalsed ja poliitilised muutused mitmes riigis, eriti Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, on varjupaigataotlustega seotud küsimused Euroopa Liidus päevakorda toonud. Tõepoolest, kui põgenikud ületavad piiri, ei tohiks neid taga kiusata ega umbusaldusega vastu võtta. Seepärast on mul hea meel, et võetakse vastu see ettepanek, millest on lõpuks saanud probleemi manihheistlik tõlgendus. Sellega tunnistatakse, et varjupaigaõigus on põhiõigus ning liikmesriigid peavad seda käsitlema õiglaselt ja võrdselt. Ma kiidan heaks raportööri ettepanekud, mille eesmärk on töötada välja õigusabisüsteem, arvestades, et tegemist on haavatavate inimestega, kellel puuduvad tõhusad tagatised, parandada menetlusi ja anda taotlejatele, eelkõige alaealistele paremad õigused.

  João Ferreira (GUE/NGL) , kirjalikult. – (PT) Ettepanekus võtta vastu direktiiv liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta järgitakse samu põhimõtteid nagu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kehtestamisel. Sellest hoolimata tuleks mõista, et see õigusliku „ühtlustamise” protsess käib käsikäes Euroopa Liidu järgitava üldise välispoliitikaga ja tema silmakirjalike seisukohtadega sisserände ja põgenikele antava abi küsimuses. Olukord Lampedusal, kus on tuhandeid piisava kaitseta põgenikke, on selle selge näide, rääkimata sadadest või tuhandetest inimestest, kes on hukkunud Vahemerd ületavatel laevadel, nagu äsja taas häbiväärselt juhtus.

Me oleme väga suures mures praeguse probleemi ulatuse pärast, arvestades eriti seda, mis on toimumas rasketes relvakonfliktides, eelkõige Liibüas. Rõhutaksime ka asjaolu, et see ettepanek võtta vastu direktiiv hõlmab aspekte, mis lõppude lõpuks piiravad õigust varjupaigale ja kehtestavad selle suhtes tingimusi, piirates eelkõige iga liikmesriigi suveräänset õigust teha oma valikuid ja otsustada ise oma varjupaigamenetluste üle.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Täna Euroopa Parlamendis hääletusel olevas ettepanekus võtta vastu direktiiv liikmesriikides rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta järgitakse samu põhimõtteid nagu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kehtestamisel. Sellest hoolimata tuleks mõista, et see õigusliku „ühtlustamise” protsess käib käsikäes Euroopa Liidu järgitava üldise välispoliitikaga ja tema silmakirjalike seisukohtadega sisserände ja põgenikele antava abi küsimuses, nagu olukord Lampedusal, kus on tuhandeid piisava kaitseta põgenikke, rääkimata sadadest või tuhandetest inimestest, kes on hukkunud Vahemerd ületavatel laevadel.

Me oleme väga suures mures praeguse probleemi ulatuse pärast, arvestades eriti seda, mis on toimumas rasketes relvakonfliktides, eelkõige Liibüas.

Rõhutaksime ka asjaolu, et see ettepanek võtta vastu direktiiv hõlmab aspekte, mis lõppude lõpuks piiravad varjupaigaõiguse kasutamise võimalust ja kehtestavad selle suhtes tingimusi, eelkõige seoses iga liikmesriigi suveräänse õigusega teha oma valikuid ja otsustada ise oma varjupaigamenetluste üle. Sellest ka meie kriitiline seisukoht seoses selle raportiga.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Rahvusvaheline kaitse peaks võimaldama inimestel, keda oma riigis tõesti taga kiusatakse, parematel tingimustel varjupaika taotleda. Siiski annab Sylvie Guillaume’i raport praegusel kujul – kuigi mõned muudatusettepanekud on aidanud seda parandada – inimestele tõelise tõuke selle menetluse kuritarvitamiseks. Sellega ummistatakse asjaomased teenistused ja jäetakse ilma need, kel on tõesti vaja asja kiiret läbivaatamist.

Alaealistele saab olenemata east või tegelikust olukorrast osaks kõikehõlmav heasoovlikkus, mis on täiesti õigustamatu; piiratud on võimalused kasutada ilmselgelt põhjendamatute avalduste tagasilükkamiseks kiirendatud menetlust; edasikaebused on järjekindlalt kahtlased; eitavate otsuste läbivaatamise taotlemisest on saanud õigus; kaitseks vajalikku koostööd ei nõuta taotlejalt peaaegu kunagi, isegi siis, kui asi on tema isiku või päritolu tuvastamises, mis on ometi asja läbivaatamise minimaalne eeldus.

Rahvusvahelise kaitse taotlused ei saa ega tohiks olla vahend, mille abil hiilida mööda piiravatest meetmetest soovimatu majandusrände vastu. On häbiväärne, et Euroopa Parlament ulatab sellisele möödahiilimisele abikäe, andes valevarjupaigataotlejaile ülemäära suured õigused.

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Guillaume’i raporti puhul, mis põhimõtteliselt kujutab küll endast märkimisväärset sammu Euroopa ühise varjupaigapoliitika süsteemi elluviimise poole, hääletasin ma mitmes punktis vastupidi fraktsioonile, kuna tundsin, et need ei peegelda realistlikult keerukaid küsimusi ja probleeme, millega seisab silmitsi minu riik Malta, kes võtab pidevalt sisserändajaid vastu. Kui kätte jõudis lõpphääletus, andsin aga sellele vaatamata raportile tervikuna poolthääle. Kokkuvõttes sisaldas see mitmeid väga häid punkte, milles käsitleti liikmesriikide vajadusi ja muresid. Üks näide on nõue võtta liikmesriikides, kes võtavad vastu ebaproportsionaalselt suure arvu varjupaigataotlusi, kohe kasutusele finantstoetused ning administratiivsed ja tehnilised toetused. Selline algatus on hädavajalik kõigile liikmesriikidele, kuid eriti sellistele riikidele nagu Malta, keda suure sisserändajate voo vastuvõtmise tõttu koormavad tihti kohustused ja keerulised probleemid, mida ta üksi oma õlule võtta ei saa.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Kolmapäeval, 6. aprillil 2011. aastal võttis Euroopa Parlament vastu nn varjupaigamenetluste direktiivi. See hääletus kujutab endast olulist sammu edasi tõelise Euroopa varjupaigapoliitika loomise poole, mida me oleme kaua nõudnud. Lisaks on see vastuvõtmine selge märk, et EL vajab 2012. aastaks Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, sest hiljutised sündmused Vahemere lõunaosas ja viimase aja rändevood Põhja-Aafrikast on tõestanud selgelt praeguse Euroopa süsteemi piiratust. Et saavutada usaldusväärne ja tõhus süsteem, on hädasti vaja ELi direktiivid läbi vaadata. Täpsemalt öeldes olen veendunud, et kiirendatud menetluse ja ilmselgelt põhjendamatute taotluste tagasilükkamisega seotud sätteid ei tohiks kohaldada saatjata alaealiste ega erivajadustega varjupaigataotlejate suhtes, ja seega hääletasin ma nende muudatusettepanekute poolt, milles oli öeldud teisiti. Teiseks oli Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon täiesti vastu sellele, et lisada uusi aluseid, mis lubaksid varjupaigataotluse kiirendatud läbivaatamist, arvestades ohtu, mida need sätted varjupaigataotlejatele võivad kujutada, ja mul on südamest kahju, et vastavad sätted võeti nii väikese häälteenamusega vastu. Lõpetuseks ütlen, et turvalise kolmanda riigi mõiste suhtes otsustan jääda erapooletuks.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Me peame senisest rohkem pingutama, et luua 2012. aastaks tõeline Euroopa ühine varjupaigasüsteem, kaitstes paremini taotlejate õigusi ja parandades menetluste kvaliteeti. Minu raport on sellele suunatud – eelkõige hõlmab see õigust tasuta õigusabile menetluse algusest peale, haavatavate taotlejate, nagu saatjata alaealiste paremat arvessevõtmist ja edasikaebamise tähtaja raamistikku. Mul on kahju, et Euroopa parempoolsete eesmärk on vaid kiirendatud menetluste karmistamine, mis põhineb arvamusel, et peaaegu kõik varjupaigataotlejad on potentsiaalsed petturid, sest see varjupaigaväljavaade on täiesti ebaproportsionaalne. Minu arvates tähendavad rangemad menetlused ja otsused ning juhtumite kiirem läbivaatamine seda, et esitatakse vähem edasikaebusi ja kergem on kindlaks teha põhjendamatuid taotlusi.

  Ian Hudghton (Verts/ALE), kirjalikult. – Guillaume’i raport hõlmab olulisi õigusvaldkondi ja rõhutab vajadust pidada varjupaika taotlevate inimeste puhul igati kinni inimõigustest. Minu kodumaal Šotimaal sisserände üle kontrolli veel ei ole. Ent poliitika, mida Ühendkuningriigi järjestikused valitsused on rakendanud, on olnud üsna ebainimlik. Olen uhke, et kuulun parteisse, kes on korraldanud aktiivselt kampaaniaid varjupaika taotlevate laste ebainimliku vangistamise vastu.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest usun, et peaksime haarama kinni võimalusest arendada välja Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis on õiglane ja tõhus. Varjupaigapoliitika mõjutab otseselt kõiki, kes vajavad kaitset, aga ka Euroopa Liidu võimet arendada välja ja luua tõeline vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames on vaja tagada ühtlustatud, õiglased ja tõhusad menetlused.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) See parlamendile esitatud ettepanek võtta vastu direktiiv, mis käsitleb varjupaigaõiguse andmise ühtlustatud korra võimalikku kehtestamist Euroopa Liidu 27 liikmesriigile, on oluline samm, kuid küsimuse tundlik laad nõuab hoolikat ja põhjalikku järelemõtlemist. Lõppeesmärk on see, et riigid muudaksid oma õigusaktid üksteisele sarnasemaks kooskõlas Stockholmi lepingu alusel võetud kohustustega, lihtsustades ja kiirendades menetlusi. Teine eesmärk on pakkuda varjupaigataotlejatele kõrgel tasemel kaitset, tagades kiire otsuse esimeses astmes, tasuta õigusabi ja loa viibida riigis kuni lõppotsuse tegemiseni. Hoolimata headest kavatsustest, hääletasin ma direktiivi eelnõu vastu, sest see on mõnes tehnilises ja menetluslikus aspektis ebatäpne ja mõned määratlused on mitmetähenduslikud. Tegelikult on see sõnastatud selliselt, et taotlejail on võimalik direktiivi kergesti kuritarvitada. Neil põhjustel otsustasin teksti seda versiooni mitte toetada, kuna ma ei ole sellega täielikult nõus.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Liidu eesmärk oma varjupaigavaldkonna poliitilise kava raames on luua Euroopa ühine varjupaigasüsteem. Tõepoolest, liikumisvabadus liikmesriikides, mis on Schengeni lepingu osalised, nõuab meilt nüüd sisserändeküsimuste mõistmiseks ühiseid jõupingutusi. Raportiga rahvusvahelise kaitse andmise ja äravõtmise kohta uuendatakse süsteemi, mis kehtib direktiivi 2005/85/EÜ alusel. Praegune demograafiline surve Euroopale nõuab meilt nende küsimuste läbivaatamisel suuremat valvsust. Kahjuks ei kajastu need kaalutlused Sylvie Guillaume’i raportis, mistõttu ma olen koos Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooniga selle vastu. See jätab tõepoolest menetlustesse palju ebaselgust ja lahtisi otsi, mis tekitab selle ajaloolise õiguse väärkasutamise ohu. Näiteks mõiste „pereliikmed” on liiga laialivalguv ja tekitab ohu, et seda hakatakse kuritarvitama. Pärast kuus kuud kestvaid menetlusi on liikmesriigi ülesanne tõestada, et taotlejat ei kiusata taga, ja see teeb ülesande asjaomastele ametiasutustele palju keerulisemaks. Kiirendatud menetluste kasutamise piirangud suurendavad kõiki neid raskusi veelgi.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Raporti järgi on esimesed päevad pärast põgenike saabumist Euroopasse nende staatuse otsustamisel üliolulised ja Euroopa riigid peavad 2012. aastaks oma varjupaigamenetlused selles kõige esimeses etapis paremaks muutma. Nimelt kutsutakse vastuvõetud raportis ELi riike üles tõhustama minimaalseid menetlustagatisi – eelkõige seoses õigusega tasuta õigusabile, õigusega teabele ja õigusega individuaalsele vestlusele –, pöörama erilist tähelepanu haavatavatele taotlejatele, näiteks lastele, ja võtma kaasotsustamismenetlusel Euroopa Parlamendiga vastu ühise nimekirja turvalistest kolmandatest riikidest.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Sylvie Guillaume’i raporti vastu, sest selles kehtestatakse varjupaigamenetluste ühtlustamise kriteeriumid, mis on võrreldes praegu liikmesriikides kehtivate menetlustega ebarealistlikud. Me soovime kindlasti ühist varjupaigasüsteemi, kuid mitte utoopilise ühtlustamise hinnaga. Parlamendi tänane hääletus näitab selgelt rahutust, mida on tunda siinses parlamendis, millest pool lükkas selle demagoogia tagasi ja eelistas vastutustundlikumat seisukohta, mis toetab tõhusate ja praktikas toimivate varjupaigasüsteemide vastuvõtmist.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Kõigil ÜRO liikmesriikidel on kohustus kaitsta põgenikke ja varjupaigataotlejaid. EL pääseb sellest kõnealust õigusakti eirates, kui ta nõuab, et ELi piiri äärsed liikmesriigid hoiaksid põgenikke ja varjupaigataotlejaid laagrites ajal, mil need ootavad otsust, mis on veelgi ebakindlam, arvestades, et kahtlustamine on norm, kiirendatud menetlused jäävad alles ja nende eest vastutavate ametnike arvu on vähendatud.

Teisalt märgiksin, et selle tekstiga tehakse mõningaid tähelepanuväärseid parandusi, näiteks absurdse mõiste „turvaline päritoluriik” kaotamine, alaealiste kinnipidamise keelamine ja seksuaalse sättumuse alusel tagakiusamise hõlmamine.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Juba kümme aastat on möödunud sellest, kui kohe pärast Amsterdami lepingu jõustumist 1999. aasta mais, tuginedes Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu heaks kiidetud põhimõtetele, alustati Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi esimese etapi ajal (1999–2005) oli eesmärk ühtlustada liikmesriikide õiguslikke raamistikke miinimumnõuete alusel. Enne tõelist ühtlustamist on käia veel pikk tee, kuid me peame teadvustama, et ühise süsteemini saab jõuda üksnes menetlusi ja nendega seotud tagatisi täiustades ja ühtlustades. Seda silmas pidades on menetluste direktiivi põhjalik läbivaatamine hädavajalik, et tagada menetluste kättesaadavus, õiglus ja tõhusus, mis on nii varjupaigataotlejate kui ka liikmesriikide huvides.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Kui resolutsiooni eesmärk on luua kättesaadav, õiglane ja tõhus menetlus varjupaiga andmiseks Euroopa Liidu territooriumil, siis käesoleval juhul antakse kaitset taotlevatele inimestele ühtsed Euroopa Liidu tagatised ning ELi liikmesriigid saavad varjupaigataotlejaid teistest rändajatest eristada. Andsin poolthääle.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Jõupingutustes Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomisel keskendutakse varjupaigataotlejate õigustele. Sellega aga eiratakse asjaolu, et enamik neid inimesi ei ole tõelised varjupaigataotlejad, vaid majanduslikel põhjustel sisserändajad, kellel ei ole Genfi konventsiooni alusel varjupaigaõigust ning kes on raisanud ametiasutuste aega ebaõige teabe andmisega ja mitmesuguste viivitamistaktikate kasutamisega, tekitades miljardite eurode suurusi kulusid. Teises suunas – seoses repatrieerimisega – tehakse väga väikesi edusamme.

Arvestades maailma ülerahvastatud piirkondadest sisse tulvavaid põgenikke, kellest enamikku ajendavad majanduslikud kaalutlused, kes toovad Euroopasse probleeme ja konflikte eri piirkondadest terves maailmas ja keda ei kohustata menetluse käigus koostööd tegema, peame olema ühemõtteliselt vastu rangemate ühepoolsete kaitsestandardite kehtestamisele, mis varjupaigataotlejaid ja majanduslikel põhjustel sisserändajaid nagu magnet ligi meelitavad ja probleemi ainult süvendavad.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle ettepaneku poolt, sest peame tegema kõik mis meie võimuses, et saavutada Euroopa ühine varjupaigasüsteem, mis on veelgi tõhusam ja millel on inimestele positiivne mõju. Varjupaigapoliitika on väga oluline, kuna see mõjutab tohutult Euroopa Liidu võimet arendada välja ja luua ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Eelkõige peame saavutama varjupaigaalaste õigusaktide suurema kooskõla. Menetlused tuleb ühtlustada, et need saaksid jätkuda õiglasel ja tõhusal viisil. Lisaks peame tõhustama minimaalseid menetlustagatisi. Meil tuleb hoolitseda selle eest, et varjupaigataotlejad saaksid kasutada õigust teabele, õigust ärakuulamisele ja õigust tasuta õigusabile ning et neid õigusi ei piiratakse. Kõik menetluse seisukohalt olulised mõisted peavad olema mittediskrimineerivad ja neid tuleb kohaldada ühetaoliselt, võttes nõuetekohaselt arvesse minimaalsete õigustega seotud tagatisi ja põhimõtteid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele varjupaigataotlejatele. Laste õigused tuleb piisavalt tagada ja neid asjakohaselt esindada, kohaldades vajalikke menetlusi. Ma nõustun ettepanekuga, milles antakse võimalus saata viivitamata välja isik, kes võib ohustada liikmesriigi riiklikku julgeolekut või kes on vastavalt siseriiklikule õigusele avalikku korda käsitlevatel mõjuvatel põhjustel mõnest riigist välja saadetud. Selline võimalus on väga oluline ja vajalik, sest see annab liikmesriikidele suuremad võimalused peatada terrorivõrgustike tegevus ja võtta asjakohaseid ennetusmeetmeid.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamist alustati 1999. aasta mais, pärast Amsterdami lepingu jõustumist, tuginedes Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu heaks kiidetud põhimõtetele. Selles suunas on tehtud suuri edusamme. Praegu esitatav ettepanek menetluste direktiivi põhjalikuks läbivaatamiseks ja uuestisõnastamiseks kujutab endast veel üht sammu edasi. Tegelikult olid erinevused, mis siseriiklike sätete ja nende kohaldamise viisi vahel ikka veel püsisid, Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga täielikus vastuolus ning need ongi kõnealuste muudatusettepanekute põhjuseks. Euroopa ühise varjupaigasüsteemi eesmärk on, et olenemata sellest, millises liikmesriigis isik varjupaigataotluse esitab, tuleb teda kohelda ühetaoliste rangete nõuete kohaselt. Seepärast olen nõus, et on vaja kehtestada kindel Euroopa õiguslik raamistik, mis võimaldab luua piisava ja tõhusa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et ühist süsteemi on võimalik üles ehitada üksnes menetlusi ja nendega seotud tagatisi täiustades ja ühtlustades.

  Vincent Peillon (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle oma kolleegi ja sõbra Sylvie Guillaume’i suurepärasele raportile varjupaiga andmise ja äravõtmise menetluste kohta Euroopas. See dokument tähistab olulist sammu edasi Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kehtestamisel aastaks 2012, millega tehakse lõpp talumatule olukorrale, kus varjupaigataotleja võimalused saada pagulasena tunnustatud kõiguvad sõltuvalt Euroopa riigist, kus ta kaitset taotleb, 1% ja 65% vahel. Seepärast on Euroopa Parlament seisnud suurema õigluse ja tõhususe eest varjupaigamenetlustes. Parlament teeb ettepaneku, et iga riik järgiks samu tõhustatud eeskirju õiguste kaitsmise ja menetluste ajakohastamise kohta: tasuta õigusabi esimesest päevast peale, edasikaebamise tähtaja raamistik, eriabi saatjata alaealistele ja juhtumite kiirem läbivaatamine. Kuigi mul on kahju, et Euroopa parempoolsetel, kellel on parlamendis enamus, õnnestus võtta vastu teksti muudatusettepanekud, milles sõnastatakse ulatuslik, liialdatud kahtlus varjupaigataotlejate siiruses, olen ma selle raporti vastuvõtmise üle südamest rõõmus. Nüüd tuleb järgmine samm astuda neil liikmesriikidel, kes peavad meie ettepaneku üle veel otsustama.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Poolt. Mulle teeb erilist heameelt see, et meie keskparempoolsed kolleegid nõustusid hoolimata oma üldisest seisukohast varjupaiga küsimuses erikaitse vajadusega. Lesbid, geid, biseksuaalid ja transseksuaalid, kes põgenevad sellistest riikidest nagu Iraak, Uganda, Honduras või Indoneesia, peavad kultuurilist tundlikkust arvesse võttes saama erikaitse osaliseks. See on suur samm edasi meie rahvusvahelise varjupaigaõiguse alusel võetud kohustuste täitmise poole. Euroopa Parlament näitab, et varjupaigaeeskirjad vajavad tegelikkuse peegeldamiseks ajakohastamist: 76 riiki kriminaliseerivad homoseksuaalsed teod ja 7 näevad ette surmanuhtluse (võib-olla koos Ugandaga peagi 8). Avaldan kahetsust, et teisi edumeelseid sätteid vastu ei võetud, kuid kokkuvõttes toob tänane dokument rohkem õiglust lesbidest, geidest, biseksuaalidest ja transseksuaalidest varjupaigataotlejatele. Täna vastu võetud tekst kujutab endast Euroopa Parlamendi ametlikku seisukohta esimesel lugemisel. Varjupaigaeeskirju muudetakse tõhusalt, kui ELi riikide valitsused selle läbi vaatavad ja Euroopa Parlamendiga kokkuleppele jõuavad.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Pärast aastaid kestnud arutelu ja pärast Lissaboni lepingu sõlmimist on parlamendikomisjon esitanud parlamendile liikmesriikidevahelise ühise varjupaigamenetluse esimese projekti.

Eesmärk on kehtestada 2012. aastaks liikmesriikide ühtlustatud varjupaigapoliitikal põhinev ühine turvalisus- ja solidaarsusala, hoolimata püsivatest erinevustest siseriiklike õigusnormide vahel. Tegelikult ei ole sellised riikidevahelised erinevused Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga kooskõlas ja takistavad selle elluviimist.

Eelkõige sätestatakse uues õigusaktis, et varjupaigataotlejaid tuleks kohelda ühetaoliste nõuete kohaselt, olenemata sellest, millises liikmesriigis on taotlus esitatud. On oluline, et töötame ühise Euroopa süsteemi rakendamiseks menetluste järkjärgulise täiustamise ja ühtlustamise ning tõhusate varjupaigatagatiste nimel. Loodan, et selle läbivaatamise raames tagame kättesaadava, võrdse ja tõhusa menetluse, mis on nii varjupaigataotlejate kui ka liikmesriikide kaitsevajaduse huvides.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Me oleme nii veendunud vastuseisu parlamendi direktiivile ühtlustatud varjupaigamenetluse kohta väljendanud sellepärast, et kui seda kohaldatakse, tõrjub see tegelikult kõrvale liikmesriikide suveräänsuse. Me peame vastuvõetamatuks liikmesriikide takistamist varjupaiga äraütlemisel ning soovimatute isikute soodsat kohtlemist kogu Euroopa Liidus, kui samal ajal on Euroopa perekondi, kel pole õigust isegi eluasemele. Varjupaigataotlejatele antakse ka täiesti tasuta õigus õigusabile ja esindamisele õigusvaidlustes. Direktiivis täpsustatakse ka, et valitsusvälistel organisatsioonidel võib olla aktiivne roll varjupaigataotlejaile teenuste osutamisel, nende teavitamisel kaitse saamise menetlustest ning juhtnööride ja nõuannete pakkumisel – seda tuleks neile võimaldada piiripunktides ja vastuvõtukeskustes. Pidage meeles, et kõik need hüved maksavad kinni Euroopa maksumaksjad ja neid saavad lisaks pagulastele ka kõik varjupaigataotlejad – järelikult iga ebaseaduslik või varjatud eesmärgiga sisserändaja, kes seda küsib.

  Thomas Ulmer (PPE), kirjalikult. – (DE) Ma hääletasin raporti vastu. See puudutab hästikorraldatud, ühist ja kiiret Euroopa varjupaigamenetlust, mis põhineb ühtsetel õigusnormidel. Roheliste ja sotsialistide esitatud muudatusettepanekud aga võimaldavad välismaalastel ELis elada ilma, et oleks peaaegu mingeidki vahendeid nende kontrollimiseks. Kokkuvõttes osutame karuteene tõelistele varjupaigataotlejatele, kes taotlevad varjupaika sellepärast, et nende elu on ohus, või poliitilistel, usulistel või eetilistel põhjustel, kuna me paneme nad ühte patta kõigi teiste rändajatega. See ei ole minu ettekujutus varjupaigapoliitikast. Varjupaigapoliitika peaks olema humaansus- ja solidaarsusakt. Kui me tagame neile inimestele teenuse, siis peavad nemad midagi vastutasuks andma, näiteks tunnustuse ja austuse oma vastuvõtjariigi struktuuri suhtes.

Raport: Brian Simpson (A7-0329/2010)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Turismisektor on viimastel aegadel Euroopa ettevõtete ja elanike jaoks üha olulisemaks muutunud. Seega on tähtis, et üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tõhusama turismipoliitika väljatöötamiseks vajalik statistika oleks võimalikult usaldusväärne, sest see toetab otsustuste tegemist ettevõtetes ja erasektoris. Rõhutaksin ka seda, et on oluline, et komisjon võtaks neid ettepanekuid kavandatud sõnastuses arvesse.

  Elena Oana Antonescu (PPE) , kirjalikult. – (RO) Turismistatistikal on suur tähtsus tõhusama turismipoliitika arendamisel üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seda statistikat ei kasutata mitte ainult turismispetsiifiliste poliitikate jälgimiseks, vaid sellel on oma osa ka regionaalpoliitika ja jätkusuutliku arengu kontekstis. Minu arvates tuleb Euroopa Liidu turismisektorit tugevdada liikmesriikide algatusi täiendavate kooskõlastatud meetmetega ELi tasandil. Olen rahul eesmärgiga ajakohastada ja optimeerida Euroopa turismistatistika õiguslikku raamistikku, et paremini vastata turismisektori ees seisvatele põhilistele väljakutsetele, nagu kliimamuutus, keskkonnapiirangud, rahvusvaheline konkurents, demograafilised suundumused ja turismireiside hooajalisus. Euroopa turismistatistika süstemaatilise koostamise uus ühine raamistik tuleb luua liikmesriikide poolt kogutava, koostatava, töödeldava ja edastatava pakkumist ja nõudlust käsitleva ühtlustatud statistika abil. Ma hääletasin selle raporti poolt, sest turism on Euroopa Liidus tähtis majandustegevuse haru, mis aitab kaasa tööhõive suurendamisele ja majanduskasvule.