Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0237/2011

Arutelud :

PV 06/04/2011 - 12
CRE 06/04/2011 - 12

Hääletused :

PV 07/04/2011 - 6.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


Arutelud
Kolmapäev, 6. aprill 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

12. Jaapani tuumaõnnetusest saadud õppetunnid seoses tuumaohutusega Euroopas
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu, milles käsitletakse nõukogu ja komisjoni avaldusi Jaapani tuumaõnnetusest saadud õppetundide kohta seoses tuumaohutusega Euroopas.

 
  
MPphoto
 

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja.(HU) Lugupeetud juhataja ja volinik, head kolleegid! Lubage mul väljendada heameelt eelmisel kuul alustatud arutelu jätkumise üle. Ühelt poolt annab see märku teema tähtsusest, ent teiselt poolt näitab see seda, et kõikide nende emotsioonide kõrval, mida Jaapanis valitsev endiselt väga tõsine olukord meis õigustatult esile kutsub, on meie institutsioonidel kavas rakendada selles küsimuses asjakohaseid ettevaatusabinõusid. Samas tahaksin veel kord kinnitada, et oleme valmis pakkuma Jaapani rahvale pidevat ja praktilist toetust nii humanitaarabi kui ka tuumaekspertide nõuannete kujul. Euroopa Ülemkogu ütles selle 25. märtsil selgelt välja.

Lisaks soovin juhtida tähelepanu sellele, et eesistujariik Ungari reageeris Jaapani katastroofile ja eriti tegutsemisele tuumaenergiaga seotud ohtude vallas viivitamata. Lubage mul kummutada kohe alguses väärarusaam, mis võib inimestel seoses tuumaohutusega tekkida – nimelt et Euroopa Liit mõistab alles nüüd, äärmuslikus kriisiolukorras, selle teema olulisust. See on suuremat sorti eksiarvamus ühelt poolt seetõttu, et Euroopas on tegelikult kehtinud juba üle kahekümne viie aasta seda teemat käsitlev õiguslikult siduv raamistik, mida me pidevalt kohandame, viimati näiteks 2009. aasta tuumaohutuse direktiiviga. Teiselt poolt on see arvamus ekslik seepärast, et tuumaohutuse tagamine on pidev protsess, mille käigus me täiustame järk-järgult nõudeid, teeme järeldusi just sellistest sündmustest nagu leidis aset nüüd Fukushimas, ja kontrollime korrapäraselt rajatiste ohutustingimusi. Euroopa Ülemkogu kinnitas märtsis, et Euroopa Liidu reageering peab lähtuma suunistest, milles on ühendatud kohapealse ohutuse tagamine ja õigusraamistiku täiustamine. Selle ELi mitmekihilise reageeringu üks tahk on Euroopa tuumaelektrijaamade ohutuse põhjalik hindamine ehk niinimetatud vastupidavustestide tegemine.

Tegevuse ulatuse ja praktiliste meetmete kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta hiljutisi sündmusi ja kasutada täielikult ära olemasolev oskusteave. Tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühm ja selle liikmed – liikmesriikide sõltumatud reguleerivad asutused – peavad lõpetama nimetatud praktiliste meetmete kindlaksmääramise mai keskpaigaks, mis tõenäoliselt võimaldab alustada meetmete hindamisega suvel. Mitmed liikmesriigid ja tuumajaama käitajad on juba võtnud vastu otsused, millega nõutakse elektrijaamade ohutuse kontrollimist. Selle põhjal saab aasta lõpus teha ja avaldada esimesed järeldused. Selleks jagavad hindamisasutused vastupidavustestide tulemusi nii üldsuse kui ka komisjoniga.

Viimati nimetatud aruande alusel annab Euroopa Ülemkogu aasta lõpuks esialgsete tulemuste kohta hinnangu. Seoses teise, regulatiivse tahuga, on Euroopa Ülemkogu juba palunud komisjonil vaadata läbi olemasolev tuumarajatiste ohutust käsitlev õigus- ja reguleeriv raamistik ja teha ettepanekud selle nõuetekohaseks täiustamiseks. Samas peame jätkama juba tehtavat tööd õigusaktide vallas ning võtma vastu direktiivi ettepaneku kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta. Lõppude lõpuks tuleb ohutusnõuded määrata endastmõistetavalt kindlaks nii, et nad hõlmaksid tuumarajatiste kogu olelusringi. Kolmanda sammuna peame paluma ka Euroopa Liidu naabruses asuvatel kolmandatel riikidel ühineda selle hindamisega ja tõsta oma ohutusnõuete taset.

Me ei muretse ohutuse pärast mõistagi mitte üksnes tuumaenergia puhul. Me ei saa lubada endale ühegi energiaallika puhul, olgu selle osatähtsus energiavarustuse kindluse tagamises kuitahes suur, et tarnete tagamine seatakse kõrgemale inimeste tervise või keskkonnakaitsega seotud ohutusaspektidest. Nagu te teate, peame arvesse võtma ka praegu Euroopas valitsevat olukorda, nimelt seda, et liikmesriikides kasutatakse erinevaid kütuseliike. Seega on kõigil vabadus otsustada ise oma energiaallikate jaotus. Lähitulevikus jääb see nii, sest energiaallikate jaotuse kindlaksmääramine kuulub liikmesriikide pädevusse. Ent see ei takista meid tegemast edusamme seoses ühiste eesmärkidega ühise energiapoliitika väljakujundamiseks.

Sel aastal alustame näiteks 2050. aasta energiategevuskava läbivaatamist. Selle käigus hindame, mil määral peavad üksikud energiaallikad aitama kaasa kliimaga seotud sihtide saavutamisele, koos millega peame täitma ka oma energiapoliitika, energiavarustuse kindluse, säästlikkuse ja konkurentsiga seotud eesmärke. Ent vabaduse kõrval määrata kindlaks oma energiaallikate jaotus toob siseturu süvendamine ja üha tihedam vastastikune seotus kaasa liikmesriikide energiapoliitika ja energiaallikate valikut puudutavate otsuste üha suurema vastastikuse sõltuvuse. Sellest tulenevalt on mõistlik kujundada välja ühine arusaam meie energiapoliitika tagajärgedest investeeringutele, energiahindadele ja reguleerimisele.

Kuna tuumaenergia moodustab praegu 30% Euroopa energiatoodangust, tähendab see ka seda, et ükski tuumaenergia valinud neljateistkümnest liikmesriigist ei saa lubada endale oma tuumaelektrijaamade kohest sulgemist ilma, et ta oleks konsulteerinud teiste liikmesriikidega ja uurinud selle käigus nii võimalikke alternatiivseid energiaallikaid kui ka energiavõrguga seotud küsimusi. Selleks on eesistujariigil kavas korraldada mais toimuval energeetikaministrite mitteametlikul kohtumisel üksikasjalik teabevahetus, et lahendada selle teemaga seotud probleeme. Lõpetuseks ei ole minu arvates vähem tähtis teavitada ka avalikkust ühe või teise energiaallika valimise põhjustest ning selle nii tugevatest kui ka nõrkadest külgedest. Olen kindel, et saame sellele kaasa aidata ka tänase aruteluga. Tänan teid väga, austatud juhataja.

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud minister Győri, head kolleegid! 11. märtsi kohutav maavärin, sellele järgnenud hiidlaine, avarii tuumaelektrijaamas, mille käigus said kannatada mitmed reaktorid, ning asjaolu, et kahju kõrvaldamisel ja ohu vähendamisel ei paista tulevat lõppu, kuivõrd tuumaelektrijaam on vaatamata kõige uuema tehnoloogia kasutamisele endiselt kontrolli alt väljas – kõik see paneb meid muretsema ohutuse ja energiasektori pärast Euroopa Liidus ja mujal maailmas. Sellepärast kutsusime 11. märtsil 15. märtsiks kokku kõrgetasemelise töörühma, kuhu kuuluvad ministrid ning liikmesriikide valitsuste, tuumaelektrijaamade ehitamisega tegelevate ettevõtete ja energiasektori esindajad. 21. märtsil tegime energeetikaministrite nõukogus ettevalmistusi Euroopa Ülemkogu kohtumiseks, kus 25. märtsil esitati lõpuks komisjonile ja liikmesriikide tuumaohutusega tegelevatele asutustele üleskutse korraldada spetsiaalne vastupidavustest ja põhjalik ohutuskontroll, et tagada võimalikult kõrge ohutustase. Sellest alates oleme tegelenud selle testi kriteeriumite koostamisega.

Oleme koos peadirektoraatide ja tuumaohutuse eest vastutavate asutustega kokku pannud testikriteeriumite nimekirja, mida esitletakse teile ja avalikkusele enne selle lõplikku vastuvõtmist. Ühelt poolt käsitletakse selles ohte, mis tulenevad maavärinate või tulvavete korral eelkõige Atlandi ookeani rannikul asuvatest Euroopa Liidu elektrijaamadest. Teiselt poolt käsitletakse neis tagajärgi tuumaelektrijaamadele endile ehk teisisõnu, kuidas oleks võimalik kaitsta jahutussüsteeme, elektriga varustamist ja hädaolukorras kasutatavaid generaatoreid. Test sisaldab veel käitumist terrori- ja küberrünnakute ning elektrijaamadesse kukkunud lennuki korral.

Usume, et konsulteerimine testi kriteeriumite üle lõpeb ja vastav otsus langetatakse tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma kohtumisel mai keskel. Loodame, et aasta lõpuks on toimunud ulatuslik testimine, et tagada Euroopa Liidu 143 tuumaelektrijaamas võimalikult kõrgetasemeline ohutus. Oleme vestelnud Vene Föderatsiooni ja Ukraina valitsustega. Lähipäevil võtame ühendust Šveitsi ja Armeeniaga ning lisaks selliste riikidega nagu Türgi ja Valgevene, kes kavatsevad ehitada tuumaelektrijaamu. Meie eesmärk kõige selle puhul on tagada võimalikult rangete ohutusstandardite ja ohutuse kontrollimisega seotud testikriteeriumite kohaldamine riikides, mis on Euroopa Liidu vahetud naabrid.

Me teame, et energiaallikate jaotus ning seetõttu ka energiatehnoloogia, tuumaelektrijaamad ja muud tehnoloogiad kuuluvad liikmesriikide vastutusalasse. Viimastel päevadel on selgeks saanud, et liikmesriigid tahavad need volitused säilitada. Teisisõnu ei tundu praeguste lepingute ja õigusaktide põhjal realistlik teha tuumaenergia alaseid otsuseid Euroopa tasandil. Ent ohutustest, milles kõik peavad osalema, on minu meelest kõikide liikmesriikide ühisnimetaja, sest sellega kehtestatakse olenemata tuumaenergia olemasolust või selle puudumisest ranged standardid kõigile riikidele. Prantsusmaal umbes 76% elektrist tuumaenergia, samas kui Austrias on see näitaja 0%. Neliteist liikmesriiki kasutavad tuumaenergiat ja kolmteist ei tee seda. Saksamaa uurib praegu võimalust lühendada oma elektrijaamade kasutusiga. Poola vaeb oma esimese tuumaelektrijaama ehitamise üle ja Itaalia kaalub investeerimist täiendavatesse elektrijaamadesse.

Ohutuse kontrollimise kõrval peame väga tähtsaks seda, et tuumaohutuse direktiiv võetaks käesoleva aasta juuliks üle liikmesriikide õigusesse. Meil oli kavas hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastu võetud ning liikmesriikide õigusesse ülekantavat tuumaohutuse direktiivi 2014. aastal. Tahame sellega nüüd algust teha. Kavatseme anda teile aasta lõpuks teada meie täiendavatest ideedest direktiivi tugevdamise kohta, sest praegu käsitletakse selles muude valdkondade kõrval eeskätt formaalset pädevust ja loodavaid asutusi.

Tahaksin mainida ka komisjoni esitatud ettepanekuid tuumajäätmete kohta, mida arutatakse praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Ka nendest on abi ühismeetme puhul, mille eesmärk on tagada võimalikult kõrge ohutuse tase. Me teame, et ohutuse kontrollimise tulemusel koostavad liikmesriigid oma järeldused. Ent loodan, et tegelikkusel on selles küsimuses oma mõju. Loodetavasti osalevad liikmesriigid ohutuse hindamises, standardites ja ekspertide pakutud vajalikes meetmetes ning kasutavad neid oma riikides ja tuumaelektrijaamades. Ütleme teile mai keskel, millal me saame tutvustada teile vastupidavustesti ja selle kriteeriumite mustandit.

 
  
MPphoto
 

  Corien Wortmann-Kool, fraktsiooni PPE nimel.(NL) Lugupeetud juhataja! Soovin tänada oma fraktsiooni nimel volinik Oettingeri selle eest, et ta alustas tööd tuumaohutuse küsimusega kohe pärast Jaapani katastroofi. See töö on meie kodanike ohutust silmas pidades väga tähtis, sest Jaapanis toimunud tuumakatastroof näitas, et peame oma tuumaohutuse alased eeskirjad läbi vaatama.

See on oluline ülesanne nii teile kui ka nõukogule, sest oleme Euroopas tuumaohutuse puhul vastastikku sõltuvad. Vastupidavustesti peavad läbi tegema kõik ELi tuumarajatised ja, nagu te ütlesite, peavad selle kriteeriumid olema ühtsed. Vajame vastupidavustesti kohta objektiivset ja läbipaistvat aruannet ehk siis avalikku aruannet, mille lähtepunktiks peab olema võimalikult kõrgetasemeline ohutus.

Austatud nõukogu eesistuja, loodetavasti näete te koos liikmesriikidega selle ühtlustatud käsitlusviisi nimel tõsist vaeva, et me saaksime lootma jääda rangeimate ohutusstandardite kehtestamisele. Kui mõni tuumarajatis ei peaks testi läbima, peate teie ja nõukogu tagama, et asjaomane liikmesriik kohustub võtma viivitamata meetmeid. Sellised meetmed võivad sisaldada isegi asjaomase tuumaelektrijaama ajutist või lausa alalist sulgemist. Seoses sellega on tähtis hõlmata ka piirialadel paiknevad tuumaelektrijaamad, sest neil võib olla meie kodanikele teinekord isegi suurem mõju kui tuumaelektrijaamadel, mis asuvad täielikult Euroopas. Palun pöörake sellele suurt tähelepanu.

Peame korralikult uurima kavandatavaid meetmeid ja riske. Tuumaenergia on energiaallikas, millest me ei saa nii lihtsalt loobuda, sest see annab suure osa meie energiast ja aitab kaasa meie CO2-heite vähenemisele. Ometi peame mõtlema uuesti läbi oma tuleviku ja taastuvenergia teema ning arendama sihikindlalt edasi energiatõhusust.

 
  
MPphoto
 

  Marita Ulvskog, fraktsiooni S&D nimel.(SV) Lugupeetud juhataja! Tuumaenergia erineb teistest energiaallikatest. See võib tekitada riikidele, inimestele ja tulevastele põlvkondadele väga lühikese ajaga väga suurt kahju. Seetõttu on mul hea meel, et Euroopa Parlament pooldab nii tugevalt ja laialdaselt tuumaenergiat ja -ohutust puudutavate küsimuste arutamist. Loodetavasti viib see ka selgete, ulatuslike ja ühiste otsusteni.

Tuumaenergiat ei saa reguleerida ja kontrollida vaid liikmesriigi tasandil. Tuumaenergia ei tunne riigipiire, ta ei tunne ka Euroopa piiri. Arutelu ohutuse üle ja vastav töö peab hõlmama seepärast väga laia teemaderingi. Seda arvesse võttes on tähtis teha võimalikult ühtne otsus ja vaadata ükski kord mööda tõsiasjast, et meie arvamused lähevad tuumaenergia küsimuses pisut lahku. See on meie kõigi ühistes huvides nii lühemas kui ka pikemas plaanis, see puudutab meie ohutust.

Pikas perspektiivis viitab praegune olukord meie energiavarustuse jätkusuutmatusele. Meil ei ole piisavalt mitmekesist energiaallikate jaotust. Jutud investeeringutest taastuvenergiasse ja energia tõhususse peavad muutuma tegudeks. Me ei vaja midagi vähemat kui paradigmanihet oma energiapoliitikas, ent see ei ole teema, mida tuleks käsitleda selles resolutsioonis. See resolutsioon peaks olema uus algus meie energiasüsteemi suunamisele säästva energia poole ja loomulikult ettevalmistus strateegia jaoks, millega lõpetatakse muu hulgas järk-järgult tuumaenergia kasutamine – mõnel juhul lähitulevikus, teistel juhtudel veidi pikemas või keskpikas kuni pikas plaanis.

 
  
MPphoto
 

  Lena Ek, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Traagilised sündmused Jaapanis ei ole paljastanud mitte üksnes Jaapani reaktorite vead ja puudujäägid. Sündmused Fukushimas on toonud päevavalgele ka vajakajäämised tuumaelektrijaamade kaitsemeetmete rahvusvahelises süsteemis. Praegu muretsevad paljud eurooplased tuumaohutuse pärast siin Euroopas. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit hindaks põhjalikult ümber oma tuumaohutuse käsitluse.

Liberaalide ja demokraatide arvates on nõukogu esitatud vastupidavustestid liiga nõrgad. Me ei peaks testima üksnes tehnoloogiat ja geograafiat, vaid ka kogu ohutuskultuuri ja valmisolekut reageerida mitmetahulistele katastroofistsenaariumitele. Samuti on lausa ülitähtis see, et testid oleksid kohustuslikud ning põhineksid ühistel ja läbipaistvatel ühenduse kriteeriumitel.

Kõigile peaks olema ilmselge, et me ei saa lasta liikmesriikide valitsustel ja asutustel iseenda üle järelevalvet teostada. Vastupidavusteste peaksid korraldama hoopiski sõltumatud eksperdid ja see peaks toimuma täiesti läbipaistvalt. Kõik faktid tuleks komisjoni järelevalve all avalikustada.

(Aplaus)

Praegu on see olemasoleva tehnoloogia puhul ainus usaldusväärne lahendus. Ühtlasi peaks IAEA vaatama põhjalikult läbi Euroopa Liidu tuumaohutust käsitlevad õigusaktid. Meil peaksid olema Euroopa standardid ja ranged nõuded. Selle eest vastutab komisjon, kuid ka nõukogu peaks astuma sammu ja endale vastutuse võtma. Lõpetuseks on tähtis teha nüüd oma järeldused alternatiivse energia ja energiatõhususe vallas. On aeg seada endale siduvad eesmärgid.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Rebecca Harms, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja! Austatud Günter Oettinger, te juba teate, et ma ei usalda teie vastupidavustesti. Tahaksin teile lühidalt selgitada, miks see nii on. Minu arvates ei ole hea, et testi kriteeriumide määratlemise ja tulemuste hindamise eest vastutaksid liikmesriikide asutused ja järelevalveorganid. Seni on neil olnud ainuvastutus Euroopa Liidu tuumaelektrijaamade järelevalve ja kontrollimise eest.

Nende asutuste liikmed kuuluvad vanade semude vennaskonda, kes tunnistavad rõõmuga, et nende sõprade tuumaelektrijaamad olid ja on ohutud ning on seda ka tulevikus. Kas te tõesti arvate, et liikmeriikide reguleerivad asutused ühtäkki mõistavad, et nad on täitnud oma ülesandeid seni kehvasti ja olnud liiga sallivad? Härra Oettinger, mina seda ei usu. Te ei ole selgitanud mulle veel ka seda, kuidas te kavatsete tagada, et kogu see järelevalvesüsteem muutub korraga sõltumatuks.

Vastupidavustestide vabatahtlikkus tõestab veelgi, et me ei saa suhtuda neisse nii tõsiselt kui sooviksime. Ent teil on veel aega oma plaane muuta ja anda meile tagatis selle kohta, et sõltumatutele ekspertidele võimaldatakse juurdepääs tuumaelektrijaamadele. Te saate tagada, et kõike kontrollitakse ning et meile ei esitata vaid paberil aruandeid süsteemilt, mida ma olen kirjeldanud õigustatult kui vanade semude klubi, sest need inimesed on tundnud teineteist ja on olnud sõbrad aastakümneid ning on nõustunud alati kõige kõrgemate riskitasemetega.

Tahaksin teile selgitada, et meie Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioonis ootame vastupidavustestide koostamist nii, et neist nähtuks, millised tuumaelektrijaamad ei ole tõepoolest enam vastuvõetavad ja tuleks esimesena jaotusvõrgust välja lülitada. Kui vastupidavustestid on mõeldud tõesti selleks, et tuua Euroopas kaasa kursimuutus, näeme neis alust tuumaenergia kaotamise kavale, millega alustataks praegu ja mis viidaks kõikide plaanide sujumise korral Euroopas lõpule umbes 2025. aastal.

Härra Oettinger, tahaksin paluda teilt üht. Viimastel päevadel olete andnud arvukalt intervjuusid ja selgitanud näiteks Saksamaal, et te teate, millised tuumaelektrijaamad seda vastupidavustesti kindlasti ei läbi. Palun avalikustage nende tuumaelektrijaamade nimed. Kui üks neist peaks olema näiteks Fessenheimi tuumaelektrijaam, mis Prantsusmaa järelevalveasutuse sõnul ei ole tulvavete või maavärina korral piisavalt kaitstud, tuleks ohtlike rajatiste nimed avalikustada. Sellega suureneks avalikkuse usaldus teie poliitika vastu.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Giles Chichester, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Lubage mul tänada nõukogu eesistujat ja volinikku nende avalduste eest. Need erinevad tänu oma tasakaalukale sisule vägagi mõnest teisest sõnavõtust. Esiteks ärgem unustagem, et viiekümneaastaste Jaapani reaktorite ja Euroopas valmimisel olevate uute mudelite vahel on suur vahe. Ärgem unustagem ka seda, et Jaapani ja Lääne-Euroopa seismilised riskid on väga erinevad. Enne kui hakkame astuma samme, et vaadata läbi oma praegune tegevus ja tulevikuplaanid, peame teadma eelkõige täiesti kindlalt, mis juhtus.

Nüüdisaegsed reaktorid on projekteeritud nii, et nad suudavad vastu panna ohtudele, mida ei suudetud kahekümne või viiekümne aasta eest ettegi kujutada. Mul on hea meel, et te minuga nõustute, proua Harms.

(Vahelehüüe Rebecca Harmsilt)

See oli mikrofoniväline ebaviisakus ja pealegi, proua Harms, raiskate te mu kõneaega.

On esitatud ettepanek moratooriumi kohta. Olen selle vastu, sest see oleks rutakas samm, milleks puuduvad teaduslikud tõendid. Enne kui hakkame astuma ükskõik milliseid samme, et muuta oma niigi muljetavaldavat Euroopa ohutuskultuuri, peame välja uurima, mis juhtus. Olen nõus, et tahame oma ohutuskultuuri tugevdada, ent ärgem tegutsegem kiirustades.

 
  
MPphoto
 

  Sabine Wils, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(DE) Austatud juhataja! Saksamaal toimusid hiljuti meeleavaldused, kus 250 000 inimest nõudsid viivitamatut loobumist tuumaenergiast ja sajaprotsendilist üleminekut taastuvenergiale. Võimalik on teha mõlemat.

Pärast Tšernobõli ja Fukushimat on selge, et tuumaenergia sisaldab alati jääkriski. Seepärast on kohustuslik, et tuumaohutusstandardid põhineksid kogu Euroopas parimatel võimalikel tehnoloogiatel. Vaatamata sellele, et 2009. aastal võeti vastu nõukogu direktiiv tuumarajatiste tuumaohutuse kohta, kehtivad liikmesriikides endiselt olemasolevad ohutusstandardid.

Seepärast peame vaatama selle direktiivi Euroopa Parlamendi osalusel kiiresti läbi vastavalt kaasotsustamismenetlusele, mis ei põhine EURATOMi asutamislepingul. Tahaksin näha võimalikult paljude parlamendifraktsioonide ühist üleskutset nõukogule ja komisjonile koostada ettepanek võtta vastu asjakohane direktiiv. Minu meelest vajame tuumaenergiast loobumise stsenaariumi, mis hõlmaks kogu Euroopat.

 
  
MPphoto
 

  Niki Tzavela, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud juhtaja! Olen seniöelduga nõus ja nõustun ka sellega, et peame mõtlema homme moratooriumile, nagu soovitas Giles Chichester.

Ometi soovin lisada järgmist. Oleme sisenemas uude ajastusse, uude maailma. Kõik 21. sajandil aset leidnud loodusõnnetused on olnud üüratud – hiiglaslikud põlengud, hiiglaslikud maavärinad ja hiiglaslikud üleujutused. Kuidas me saame kaitsta end nendest õnnetustest tuleneva tuumaohu eest ja seda ära hoida? On näha, et riskime nende katastroofide tõttu ka hiiglasliku ohvrite arvuga.

Me mõistame Euroopa Parlamendis hukka inimsusevastased kuriteod. Minu meelest on TEPCO kui operaatorfirma tegevus uut liiki inimsusevastane kuritegu – ei mingit läbipaistvust, ei mingeid ettevaatusabinõusid ja ei ühtki sammu probleemiga võitlevate töötajate heaks. Ärgitan teid kõiki mõtlema sellele uuele ühiskonnavastasele kuriteole, millega meil tuleb 21. sajandil rinda pista.

 
  
MPphoto
 

  Pilar del Castillo Vera (PPE).(ES) Austatud juhataja ja volinik, kallid kolleegid! Vajame energiat söömiseks, reisimiseks, õppimiseks, haiguste ravimiseks ja paljudeks muudeks asjadeks. See energia on tulnud alati erinevatest allikatest. Mõnel juhul on see pärit vanimatest allikatest – näiteks hüdroenergia, fossiilsetest kütustest saadav energia ja isegi tuumaenergia, teistel juhtudel pärineb see kõige tänapäevasematest allikatest – näiteks taastuvenergia. Peale selle töötatakse välja tehnoloogiaid, et suurendada ohutust või näiteks taastuvenergia puhul tõhusust.

On tehtud ka uuringuid, mille tulemusi ei ole veel kasutatud, näiteks süsinikdioksiidi säilitamise valdkonnas, või uuringuid, mis peaksid meid juhtima – ja kindlasti juhivadki –tuumasünteesienergia juurde. Head kolleegid, see kõik on vajalik, sest inimeste elu on olnud võimalik ja on arenenud tänu pidevatele edusammudele loodusvarade kasutamises ja seda võimaldanud teadustegevuses. Side, energia, meditsiin ja haridus – kõik need tuginevad meie loodusvarade järjest arukamal kasutamisel.

Hiljuti tekitas hiidlaine ja selle põhjustanud maavärin tõsist kahju Jaapani rahvale, tuues muu hulgas kaasa inimohvreid, teadmata kadunuid ja ainelist kahju ning kahjustades märkimisväärselt Fukushima tuumaelektrijaama. Seda kõike silmas pidades peame parandama ohutust.

Homme hääletab Euroopa Parlament ühisresolutsiooni üle, millega on nõusutnud suurem osa fraktsioonidest. Resolutsioonis väljendatakse seda, mis meid liidab, mitte seda, mis meid lahutab. Palun fraktsioonidel jääda truuks ettepaneku sisule ning mitte lasta oma fraktsiooni huvidel tõusta kõrgemale ühisest huvist või selle ettepaneku puhul saavutatud ühisest seisukohast. See on homme meie kohustus.

 
  
MPphoto
 

  Teresa Riera Madurell (S&D).(ES) Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin avaldada sügavat kaastunnet tuumaõnnetuse ohvritele ja evakueeritud perekondadele.

Head kolleegid, järeldus, mille me peaksime sellest õnnetusest kindlasti tegema, on pakiline vajadus tugevdada oma turvameetmeid. Ent turvalisus hõlmab ka inimressursse. Peame tagama selle sektori töötajate võimalikult kõrgetasemelise koolitamise. Peame tagama optimaalsed töötingimused. Laitmatu raamistiku loomine koolitamise ja töötegemise jaoks on ülesanne, mille saavad täita Euroopa institutsioonid.

Tahaksin esile tuua ka kohustused, mille Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis on endale võtnud oma Euroopa energiakavas – nimelt oleme tõotanud toetada taastuvenergiat, infrastruktuure, energiatõhusust ja elektritransporti. Seoses sellega leian, et peaksime alustama taas arutelu söe teemal, sest see on ainus kohalik fossiilenergia allikas.

 
  
MPphoto
 

  Fiona Hall (ALDE). – Austatud juhataja! Tehnilisi standardeid käsitlevast vastupidavustestist ei piisa. Asi ei ole vaid maavärinates. Jaapanis oli probleemiks sündmuste kuhjumine – üleujutus, elektrijaamade välise elektrivarustuse ja side katkemine. Nägime, kuidas üks probleem viis teiseni ning et nüüd takistab radioaktiivsuse kõrge tase Fukushimas tõsiselt vajalike ohutustööde jätkumist.

Tuumaõnnetus ei ole lineaarne sündmus – tagajärjed tulevad järellainetusena nagu radioaktiivsuski, mille leke merre jätkub. Seetõttu on ülitähtis võtta kavandatavates vastupidavustestides arvesse katastroofide arvukaid, keerulisi ja geomeetrilisi tagajärgi.

Lugupeetud volinik, nagu te ütlesite, on liikmesriikidel õigus valida oma energiaallikate jaotus, ent teie vastutate tuumaohutuse eest. Kas te olete nõus, et liikmesriigid peaksid kehtestama uute tuumaelektrijaamade projekteerimisele ja kasutuselevõtmisele moratooriumi? Mida te soovitate selle tagamiseks, et valitsused ja investorid keskenduksid nüüd hoopiski energiatõhususele ja taastuvenergiale?

 
  
MPphoto
 

  Claude Turmes (Verts/ALE).(DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, lugupeetud kolleegid! Vapustavad sündmused Jaapanis on näidanud meile, et ainuke täiesti ohutu tuumaelektrijaam on see, mida pole kunagi ehitatud või mis on kinni pandud. Vaid sellised jaamad on täiesti ohutud. Pärast Jaapani sündmusi teame, et kõik muud väited ei ole tõesed. Seda teavad ka Euroopa kodanikud ja seepärast tahavad nad meilt saada selgelt vastust. Ainus vastus, mille me saame anda, on see, et meie tulevikukujutluse kohaselt tuleb luua Euroopa, mis põhineb täielikult taastuvenergial.

Saame hakata seda tulevikukujutlust järk-järgult ellu viima. Selleks tuleb kombineerida energiatõhusus kodudes, transpordis, tööstuses ja elektritoomises mitmesuguste taastuvate energiaallikatega ja maagaasi kui üleminekukütuse kasutamisega. Austatud volinik, te koostate praegu 2050. aasta energiategevuskava. Meie küsimus teile on järgmine: olete te valmis koos meiega sellise tulevikukujutluse nimel tööd tegema? Olete te veendunud, et 2050. aasta energiategevuskava tuleks võtta aluseks, et arutleda Euroopa energia teistsuguse tuleviku üle mitte üksnes ekspertidega, vaid ka Euroopa kodanikega?

 
  
MPphoto
 

  Konrad Szymański (ECR).(PL) Austatud juhataja! Nüüd, kus meil tuleb Jaapanis juhtunust õppust võtta ja oma kodutöö ära teha, peame olema selle juures väga ettevaatlikud. Peame väga hoolikalt keskenduma ja mõtlema. Tuumeaenergiast loobumisega või ebarealistlike nõuete kehtestamisega sellele meie energiasüsteemi osale ei kao ükski probleem. Meie piiri lähistele ehitatakse ikkagi uusi elektrijaamu, mis ei vasta meie ohutusstandarditele ja mille suhtes ei kohaldata meie reguleerivate asutuste järelevalvet. Kaliningradis ja Valgevenes on Lääne-Euroopa nõudluse rahuldamiseks selline areng juba toimumas. Tuumaenergia pagendamine liidust näitab, et me loome omale illusioone. Tulemus on aga taas see, et anname hoobi oma energiasüsteemi konkurentsivõimele ning sellega ka oma majandusele ja tööstusele. Meie ökoloogilised plaanid toovad juba kes teab mitmendat korda kasu meie konkurentidele, kes on pärit peamiselt Venemaalt. Kui me kavatseme praegu tõsta tuumaenergia standardeid, peab meil seetõttu olema tagatis, et sama jõulisi kriteeriume kohaldatakse ka elektri suhtes, mida toodavad liidu piiri taga asuvad reaktorid.

 
  
MPphoto
 

  Miloslav Ransdorf (GUE/NGL). (CS) Austatud juhataja! Jaapanis toimunud katastroofist võib teha mitmesuguseid järeldusi. Esiteks peaks energiasektor olema riigi kontrolli all ning igal elektrijaamal peaks olema usaldusväärsed ja piisavalt kaugel asuvad reservseadmed. Operaatorfirma TEPCO on käitunud vastutustundetult. Teiseks peaksime toetama keskkonda igal võimalikul moel ja ütlema „ei” rohelistele paanikalevitajatele, kes on Euroopat kaua šantažeerinud. Kolmandaks vajame meeleolumuutust Euroopa Parlamendis ja komisjonis. Euroopa Parlamendis on valitsenud pikka aega tsiviliseerimata õhkkond. Samuti vajame komisjoni, kuhu kuuluvad sellised julged mehed ja naised, kes ei karda teha uusi otsuseid ega olla teerajajad. Me ei vaja vastutuse teiste kaela veeretajad, kes rullivad isegi Euroopa seisukohavõttude puhul ühe teatud putuka kombel enda ees oma väikeste isiklike huvide pallikest.

 
  
MPphoto
 

  Peter Liese (PPE).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik, head kolleegid! Toetan ühisresolutsiooni täielikult. Saadame liikmesriikide vastutavatel kohtadel olevatele isikutele ja Euroopa rahvale kaks konkreetset sõnumit. Vajame ühiseid eeskirju, mis kaitseksid meid tuumaõnnetuste eest kogu Euroopas. Tuumaohutusse kitsarinnalise suhtumise aeg on ammu ümber saanud. Saksamaa kaks vanemat elektrijaama, mis asuvad Strasbourgist 180 km kaugusel, on ajutiselt suletud ja jaotusvõrgust välja lülitatud. Siit umbes 100 km kaugusel Fessenheimis on reaktor, mis ei ole meie teada ohutum kui need kaks Jaapani sündmuste tagajärjel jaotusvõrgust välja lülitatud Saksamaa elektrijaama.

See näide viitab selgelt, et vajame väga kõrgetasemelisi ühiseid kriteeriume. Meil on paika pandud õiguslik alus. See, kui kaugele me olemasoleva õigusliku alusega läheme, jääb alati poliitiliseks küsimuseks. Peame minema tunduvalt kaugemale kui oleme seda teinud minevikus.

Teine sõnum on see, et vaatamata liikmesriikide otsustele (ja mõned liikmesriigid lülitavad elektrijaamad jaotusvõrgust välja kiiremini kui teised), ei tohiks me kasutadapuuduoleva energiahulga korvamiseks täiendavat gaasiimporti, näiteks Venemaalt. Lõigetes 21 ja 22 on näidatud ära suund, kuhu me tahame minna. Tahame rohkem taastuvenergiat ja rohkem energiatõhusust. Austatud volinik, enne sündmusi Fukushimas esitasite te energiatõhususe tegevuskava. See oli tähtis samm edasi. Nüüd on selle kava elluviimine veelgi kiireloomulisem küsimus.

Isiklikult olen ma sama meelt suurema osa parlamendiliikmetega, et vajame siduvaid eesmärke. Me ei taha enam kasutada fossiilkütuseid. Tahame töökohti kaubanduses ja tööstuses. Energiatõhusus on kulutõhus, seega peame saavutama selles valdkonnas kiiresti edu.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Trautmann (S&D).(FR) Lugupeetud juhataja, volinik, austatud kolleegid! Tuumaenergia on küll süsinikuvaba, ent see-eest üleminekuenergia, mis sõltub taastumatutest loodusvaradest. See energialiik võib olla ka ohtlik. Pärast Fukushimat on ilmselgelt esmatähtis uurida meie enda tuumaelektrijaamade ohutust. Kõnealused vastupidavustestid tuleb läbi viia võimalikult kooskõlastatult liidu tasandil ja võimaluse korral ka meie lähinaabruses ning nende korraldajateks peavad olema sõltumatud üksused, kes töötavad vastavalt rangeimatele standarditele ja suurima läbipaistvusega.

Järgmisena nõuab võitlus kliimamuutuse vastu sidusat ja sihikindlat poliitikat. Ehkki tuumaenergia tähendab, et paiskame vajaliku elektri tootmisel atmosfääri vähem süsinikdioksiidi, ei tohi me olla sellest sõltuvad. Sellistes tuumaenergiat tootvates riikides nagu Prantsusmaa on tuumaenergia osatähtsuse vähendamine eeltingimuseks ükskõik millisele kaugeleulatuvale otsusele. See tähendab, et peame kahekordistama oma jõupingutusi energia kokkuhoidmise vallas ja kasutama rohkem taastuvenergiat, mis võiksid keskmises ja pikas plaanis katta peaaegu kogu meie tarbimise. Räägime elektrijaamade ohutusest, ent peame rääkima ka varustuskindlusest kogu Euroopa Liidus, et ühelgi riigil ei tuleks sattuda majandusraskustesse.

Lõpetuseks olgu öeldud, et tõeline solidaarsus nõuab energiaühenduse loomist.

 
  
MPphoto
 

  Corinne Lepage (ALDE).(FR) Austatud juhataja! Mis puudutab ohutust, siis on mul loomulikult üksnes hea meel toetada kõiki kolleegide esitatud ettepanekuid, milles käsitletakse vastupidavustestide tegemise eest vastutavate üksuste nii vajalikku sõltumatust ja mõtet, et need eeskirjad tuleb kehtestada ühenduse tasandil.

Ent ärgem loogem endale illusioone – meil on vanu elektrijaamu, mille projekteerimisel ei võetud arvesse riskide koondumist, ning seega ei saa meil olla olemasolevate elektrijaamade puhul kunagi täielikku ohutust, olenemata sellest, kas me teeme neid vastupidavusteste või mitte. Peame seda endale täielikult teadvustama. Peale selle ei usu ma, et oleks palju ELi kodanikke, kes oleks nõus maksma kinni Euroopas toimuva tuumaõnnetuse tagajärgi. See on luksus, mida me ei saa endale lubada. Peame olema sellest täielikult teadlikud.

Seepärast peame korraldama tuumaenergia järkjärgulise kaotamise, ent võtma samas arvesse oma majanduslikke vajadusi, tööhõivega seotud vajadusi, oma tööstusvõimsust ja vajadust mitte suurendada kasvuhoonegaaside heidet. Usun, et me kõik teame seda.

Kuidas seda teha? Seda tuleks teha laiaulatusliku üleeuroopalise tuumaenergiast loobumise projekti abil. Claude ütles viisteist aastat. Minu meelest on see väga optimistlik, ilmselt kulub selleks veidi kauem aega. Tegemist on suure projektiga, mis võiks koondada eurooplased ning taastada usu endasse ja samuti institutsioonidesse. Lugupeetud juhataja, pärast Fukushimat on see liikmesriikide ametiasutustele ja järelevalveorganitele tõeline proovikivi. Me peame seda endale teadvustama.

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE). (Catherine Trautmannile kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel esitatav sinise kaardi küsimus) (DE) Austatud juhataja, soovin, et Catherine Trautmann vastaks ühele minu küsimusele. Prantsusmaal on sõltumatute reguleerivate asutuste süsteem, mis toimib väga hästi. Kas te usute, et Prantsusmaa mudelit oleks võimalik kohaldada terves Euroopas, kui Euroopa reguleeriv asutus lähtuks Prantsusmaa süsteemist?

 
  
MPphoto
 

  Catherine Trautmann (S&D).(FR) Lugupeetud juhataja! Tänan kolleeg Rübigit selle küsimuse esitamise eest. Ka mina arvan, et Prantsusmaa reguleeriv asutus on sõltumatu – asutuse tähelepanekud räägivad enda eest. Võttes arvesse seda, mida ma ütlesin Euroopa energiaühenduse kohta, oleks loogiline, kui meil oleks Euroopa tasandil sõltumatu reguleeriv asutus, millele antaks järelevalve teostamiseks vajalikud vahendid, et tagada asutuse töö sõltumatus ja tõeline pädevus.

 
  
MPphoto
 

  Corinne Lepage (ALDE). (Catherine Trautmannile kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel esitatav sinise kaardi küsimus) (FR) Proua Trautmann, mis puudutab seda asutust, siis paberil on see tõepoolest sõltumatu. Arvestades selle koosseisu ja asjaolu, et selle liikmeskond ei ole mingilgi määral mitmekesine, võiksime esitada endile hulga küsimusi.

 
  
MPphoto
 

  Catherine Trautmann (S&D).(FR) Austatud juhataja! Liikmesriigi tasandil on alati võimalik seada koosseis kahtluse alla ja ses suhtes ma nõustun Corinne Lepage’i tähelepanekuga. Usun, et näeme üsna pea aega, mil mitmekesisust on võimalik paremini tagada, ent igal juhul ei taha ma kahelda nende inimeste töös, kes on täitnud oma ülesandeid kohusetundlikult, nagu ennekõike härra Lacoste.

 
  
MPphoto
 

  Evžen Tošenovský (ECR). (CS) Austatud juhataja! Oleme jälginud hinge kinni hoides juba nädalaid, kuidas Jaapan peab uskumatut võitlust tohutu maavärina ja sellele järgnenud hiidlaine tagajärgedega. Ma imetlen viisi, kuidas jaapanlased on sellega toime tulnud – seda ei ole siin veel mainitud.

Inimesed õpivad igast katastroofist. Sellised sündmused on alati kaasa toonud tehnilisi täiendusi ja ohutusmeetmeid. Inimesed ei lõpeta pärast suuri lennuõnnetusi lendamist. Parandatakse usaldusväärsust ja ohutust. On tähtis koguda kokku kõik kogemused, mis on saadud Jaapani katastroofist seoses tuumaelektrijaamade käitamisega. Peame hindama seda äärmuslikku looduslikku vastupidavustesti korralikult ning ammutama tehnilisi ja ohutusmeetmeid silmas pidades võimalikult palju teadmisi. Tuumaelektrijaamad peavad olema valmis pidama vastu äärmuslikele loodusõnnetustele.

Peame tegema omad järeldused ka kriisikäitumise kohta, sest ka see kuulub elektrijaama käitamise ja ohutuse tagamise juurde. Poliitikutel tuleb hoiduda kiiretest ja lihtsatest otsustest. On kahtlemata mõistlik korrata tuumaelektrijaamade kontrollimist võimalikult tihti. Jaapani kogemus annab võimaluse hinnata ilma ebavajaliku poliitilise vastuseisuta vastutustundlikult olemasolevaid ohutusstandardeid.

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Kõik teavad, et nii liikmesriikides kui ka siinsetes fraktsioonides on väga erinevaid arvamusi selle kohta, kas meil peaks või ei peaks olema tuumaenergia.

Tänane arutelu on näidanud, et arvamused lähevad lahku ka fraktsioonisiseselt. Ühelt poolt toimus Jaapanis katastroof, mis kujutab endast tohutut probleemi. Oleme alustanud sel teemal arutelu ning ma leian, et resolutsioon annab meile olulise võimaluse keskenduda täna ja homme ühele konkreetsele küsimusele – kas me saame muuta üheskoos rangemaks ohutusstandardid ja kas me suudame suurendada mis tahes suurema ELi tasandi koostöö puhul ELi volitusi.

Ehkki selles resolutsioonis on palju sellist, mis mulle ei meeldi, olen arvamusel, et kolleegid on teinud ära suurepärase töö, sest nad on koostanud teksti, milles keskendutakse tähelepanelikumalt ohutusele ja Euroopa koostööle. Seepärast tahaksin küsida, kas pole mitte viimane aeg kasutada tänase ja homse arutelu pakutavat võimalust ning jätta kõrvale tuumaenergiast loobumise või mitteloobumise küsimus või tuumaenergia innuka või mitteinnuka toetamise teema ning keskenduda hoopiski sellele resolutsioonile. Kui me oleksime kõik nõus loobuma esitatud muudatusettepanekute hääletusele panemisest homme – tahaksin, et piirduksime vaid nende esitamisega – ja keskenduksime sellele, et olla suure häälteenamusega või isegi ühehäälselt suurema ohutuse ja ELi suuremate volituste poolt, teeksime Euroopa Parlamendi maine tõstmiseks ja Jaapani sündmustest järelduste tegemiseks rohkem kui jätkates meile nii omase vaidlemisega. Vahest suudame selle paar nädalat edasi lükata. Soovin, et te mõtleksite selle üle, kas me peaksime seda äkki proovima.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  Rebecca Harms (Verts/ALE).(DE) Lugupeetud juhataja! Härra Reul, te teate, et ma olen alati toetanud suuremat ohutust tuumatööstuses. Kaks aastat tagasi tuumaohutuse direktiivi vastuvõtmisel ei saatnud mind selles eriline edu. Suur enamus Euroopa Parlamendist oli kõrgeimate ohutusstandardite vastu. Seoses uue vastastikuse usaldamisega on meil veel üks suur probleem. Euroopa Parlamendil ei ole selles arutelus tegelikult mingit sõna sekka öelda. Kahtluse korral teevad tuumaohutuse ja vastupidavustestide kohta otsuse nõukogu ja Euratom. Parlament jääb sellest protsessist kõrvale. Me saame väljendada üldjuhul oma arvamust, ent kas sellest on mingit kasu või mitte, sõltub vaid kahest kõigevägevamast. Kui te ütlete nüüd, et võtame vana Euratomi asutamislepingu suhtes tulevikus meetmeid ning tagame konsulteerimise ja läbipaistvuse kõikides ohutusega seotud valdkondades, jõuame ehk parema teineteisemõistmiseni.

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul (PPE).(DE) Austatud juhataja! Proua Harms, ma ei saanud teie küsimusest päris hästi aru, õieti ei olnudki see küsimus. Ent sellest pole hullu, sest olen püüdnud ja püüan edaspidigi mulle antud võimalust ära kasutada. Te teate, et meil on käesoleva teema puhul täiesti vastandlikud seisukohad.

Jättes volituste suurendamise küsimuse kõrvale – me edastaksime olulise sõnumi, kui jõuaksime suure häälteenamusega kokkuleppele ohutuse suurendamises. Resolutsioonis käsitletakse arvukaid valdkondi – tunduvalt rohkem kui nendes, mis me oleme juba vastu võtnud, ja tunduvalt rohkem kui ma olin valmis toetama. See on tõsi ja teil on kahtlemata õigus. Ent kui me suudame kokku leppida suuremas ohutuses ja suuremas ELi osaluses, anname liikmesriikidele edasi sõnumi. Kui me teeme seda homme pärast vaidlusi, mis on tingitud meie erinevatest seisukohtadest tuumaenergiast loobumise kohta, ei ole sellel tõenäoliselt erilist mõju. See on kõik mida ma palun, ei rohkem ega vähem.

 
  
MPphoto
 

  Giles Chichester (ECR) – Austatud juhataja! Olen sügavalt solvunud, et proua Harms minu sõnavõtu ajal vaid hõikus mikrofoniväliselt, aga härra Reulile lehvitas oma sinist kaarti. Palun võrdset kohtlemist.

 
  
MPphoto
 

  Michael Cramer (Verts/ALE) (Herbert Reulile kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel esitatav sinise kaardi küsimus) (DE) Lugupeetud juhataja! Härra Reul, tahaksin teilt küsida, kas teie isiklik seisukoht on üldse muutunud. Kampsun, mida ma täna kannan, on 30 aastat vana. Noil päevil avaldasime meelt tuumaenergia vastu. Niinimetatud eksperdid ütlesid meile, et õnnetuste tõenäosus oli kord kümne tuhande aasta kohta. Potsdami kliimamõjude uurimise instituudi direktor Hans Joachim Schnellhuber ütles hiljuti intervjuus ajalehele Die Zeit, et see on tõsi. Kui jagada kümme tuhat aastat maailma 400 tuumaelektrijaamaga, on tulemuseks 25 aastat. Seetõttu on oodata reaktoriõnnetust iga 25 aasta tagant. Kõigepealt Tšernobõl, siis Fukushima. Kus järgmisena?

Kas te olete oma seisukohta selles küsimuses muutnud? Olete te endiselt seda meelt, et tuumaelektrijaamad on ohutud, või jagate te minu arvamust, et Zwentendorf on maailma ainuke ohutu tuumaelektrijaam?

 
  
MPphoto
 

  Herbert Reul (PPE).(DE) Austatud juhataja! Minu arvamus on loomulikult muutunud, ent mitte põhimõtteliselt. On siis tõesti nii halb mitte muuta mõnes küsimuses oma vaateid? Ometi on minu arvamus muutunud üsna palju ja ma loodan, et te olete seda märganud. Olen selgitanud, et kavatsen hääletada resolutsiooni poolt, kui see säilitab oma praeguse kuju. See on suur muutus võrreldes minu varasemate vaadetega. Te võite pidada seda rahuldavaks või mitterahuldavaks. Mina jään öeldule kindlaks. Oleks hea, kui me saaksime võtta selle resolutsiooni vastu ühehäälselt.

 
  
MPphoto
 

  Jo Leinen (S&D).(DE) Austatud juhataja! Te kuulsite tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimehe sõnavõttu. Nüüd on aga minu kui keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni esimehe kord ning erinevused ei saa olla enam suuremad. On ütlematagi selge, et vajame kõige kõrgemat ohutustaset kõikide tuumaelektrijaamade jaoks. Me kõik oleme selles asjas ühel meelel. Austatud volinik Oettinger, teie vastupidavustest on tähtis esimene samm, ent sellega ei minda pooltki nii kaugele kui peaks. Olen ka seda meelt, et peame mõtlema läbi oma käsitlusviisi ja leidma uue, mis on üksikasjalikum ja tunduvalt põhjapanevam. See on põhjus, miks me vajame ELis rangeimate ohutusstandardite kõrval ka stsenaariumi ohtlikust tehnoloogiast loobumise kohta, kuna selle tehnoloogia kasutamist ei ole võimalik tihedalt rahvastatud Euroopa maailmajaos õigustada.

Härra Reul, te peate koos teistega sellega lihtsalt kaasa minema. Teie Berliini kolleegid on teinud palju suuremaid edusamme kui teie siin Strasbourgis ja Brüsselis. Nemad on jõudnud tõenäoliselt pöördepunkti, samas kui teie olete ikka veel kinni oma vanades ideedes. Ma loodan, et me suudame sõnastada tuumaenergiast loobumise stsenaariumi ja strateegia. Lugupeetud volinik Oettinger, teie selle aasta juunis esitatav tegevuskava oleks suurepärane võimalus selle saavutamiseks. Pärast vastupidavusteste peate te esitama meile ka oma ettekujutuse, kuidas me saame lõpetada tuumatehnoloogia kasutamise.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Antonio Cancian (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, austatud Enikő Győri, lugupeetud volinik ja kolleegid! Minu arvates peaksime avaldama kaastunnet kõigile Jaapanit tabanud katastroofi ohvritele. Olukord on tõeliselt murettekitav, ent ma leian, et poliitikute ülesanne ei ole teha paanilisi valikuid, vaid püüda jääda ratsionaalseks ja vaadata tegelikkusele silma nii hästi kui võimalik.

Seda arvesse võttes peaksime minu arvates lähtuma kahest olulisest asjaolust. Neist esimene on see, et meil on ühine taevas ja täna päevakorral olevate probleemidega ei ole midagi pistmist sellel, et maa on piiride abil tükkideks jagatud. Teiseks peame seadma alati sihiks säästva arengu, mis koosneb kolmest tahust: majanduslikust, keskkonna ja sotsiaalsest tahust. Kui me suudame neid võrdselt arvesse võtta, liigume minu meelest õiges suunas.

Olen arvamusel, et esitatud resolutsioon, mida ma igati toetan ja mis on leidnud laialdast poolehoidu teistegi seas, on väga õigeaegne. Saame võtta vastutuse seoses ohutusega ja anda sellega diagnoosi praegusele olukorrale ning samuti vaadata tulevikku. Kuidas me peaksime tulevikku vaatama? Selleks tuleb täita kriteeriume, mille järgimise kohustuse me endale võtsime, ning eelkõige liikuda tõhusust ja uuendamist käsitlevate otsuste poole, mille tegemisel tuleks alati arvesse võtta teaduskultuuri ja -uuendusi, sealhulgas neid, mis on seotud rahvusvahelise katsetermotuumareaktoriga.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Juhatajani jõudis teave, et Jo Leinenil on täna sünnipäev, niisiis palju õnne, härra Leinen.

 
  
MPphoto
 

  Edit Herczog (S&D).(HU) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Tuumaohutus on inimesekeskne. Elektrijaama projekteerimise, ehitamise, käitamise, järelevalve ja sulgemise ning asjakohaste seaduste koostamisega tegelevad alati inimesed. Seetõttu sõltub ohutus ennekõike inimeste teadmistest ja inimtegevuse võimalikult suurest ärakasutamisest. Teadmiste korrastamine ja praktiline rakendamine on väga tähtis nii elektrijaamade käitamisel kui ka tükk maad hiljem nende sulgemisel. Nõustun vastupidavustestide korraldamisega ja sellega, et saadud kogemused tuleks lisada tuumaohutuse direktiivi.

Olen nõus, et peaksime korraldama piiriüleseid kontrolle, kasvõi rahva rahustamiseks. Olen nõus, et peaksime tegema kõik osalemiseks rahvusvahelistes organisatsioonides, kus täienevad meie teadmised. Nõustun eelkõige sellega, et peaksime kasutama teadus-ja arendustegevuse saavutusi vabanemiseks viimase kuuekümne aasta tuumajäätmetest. Ent eelkõige olen nõus sellega, et ükskõik millise otsuse me energia vallas teeme, peame tagama 500 miljoni eurooplase elektriga varustamise. Tänan teid tähelepanu eest.

 
  
MPphoto
 

  Gaston Franco (PPE). – (FR) Lugupeetud juhataja ja volinik, austatud kolleegid! Räägime täna tuumaenergia ohutuse parandamisest, mitte ei sea kahtluse alla tsiviilotstarbelise tuumaenergia kasutamist, mis moodustab mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis olulise osa energiasõltuvusest ja kasvuhoonegaaside vastasest võitlusest.

ELi algatus teha kõikides meie elektrijaamades vastupidavustestid on esimene hädavajalik ja mõistlik samm, mis vastab Euroopa kodanike ootustele. Peame kasutama nende testide tegemisel ühist käsitlusviisi ja ühiseid kriteeriume, mille metoodika väljatöötamine tuleb usaldada tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühmale. Arvestades piiriüleste riskidega, tuleks samu teste korraldada ka Euroopa Liidu naaberriikides.

Nende testide kõrval peaks Euroopa Liit tegema tööd selleks, et ühtlustada rahvusvahelisi standardeid võimalikult kõrgel tasemel – G20 ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri raames –, võttes aluseks Lääne-Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste ühenduse püstitatud eesmärgid seoses uute reaktoritega. Euroopa Liidu siseselt peaksime edendama ja tugevdama liikmesriikide tuumaohutusasutuste koostööd.

Euroopa Liit peab olema eeskujuks nii eeskirjade tugevdamisel kui ka solidaarsuse poole püüdlemisel. Et tulla toime sellist liiki katastroofiga, on minu arvates rohkem kui kunagi varem vaja ELi kodanikukaitse mehhanismi loomist.

 
  
MPphoto
 

  Kathleen Van Brempt (S&D).(NL) Lugupeetud juhataja! On tõsi, et tuumaenergia pooldajate ja vastaste puhul ei ole määravaks poliitilised eelistused. Ometi ei mõista ma seda, miks mõne inimese silmad pole selle teema suhtes ikka veel avanenud, isegi pärast Fukushimat. Juhtunud on mõeldamatu. Mitme teguri koosmõjul leidis aset katastroof, mis oleks väga hästi võinud toimuda ka meie maailmajaos. Sellist asja nagu nullrisk ei ole olemas. Meil tuleb astuda praegu kolm sammu.

Esiteks, nagu pakkus välja ka volinik, tuleks vastupidavustestid korraldada võimalikult avatult ja läbipaistvalt ning samas tuleks tagada, et testidega oleks hõlmatud võimalikult suur hulk elektrijaamu. Ent peame kandma hoolt ka selle eest, et tegutseksime vastavalt vastupidavustestide tulemustele. Kõik tuumajaamad, mis ei ole ohutud, tuleks kinni panna.

Teiseks peame korraldama järkjärgulise loobumise tuumaenergiast. Me ei saa lasta tuumaelektrijaamadel, mille ettenähtud kasutusiga on kolmkümmend aastat, tegutseda veel nelikümmend või isegi viiskümmend aastat pärast ehitamist.

Kolmandaks oleks absurdne, kui me langetaksime Euroopa Liidus valiku uute tuumajaamade kasuks. Ainus tulevikuvõimalus Euroopas on taastuvenergial. Meie Euroopa Parlamendis peaksime jõudma taastuvaid energiaallikaid pooldavale üksmeelele.

 
  
MPphoto
 

  Bogusław Sonik (PPE).(PL) Austatud juhataja! 26. aprillil möödub veerand sajandit Tšernobõli katastroofist, ajaloo rängimast tuumaõnnetusest. Kakskümmend viis aastat hiljem peame meeles kõiki selle tragöödia ohvreid, kannatanuid ja neid, kes tunnevad selle katastroofi mõju tänase päevani. See traagiline aastapäev on kahjuks langenud kokku sündmustega Jaapanis. Tšernobõli katastroofi meenutades tahaksin väljendada solidaarsust Jaapani rahvaga, kes võitlevad tagajärgedega, mille tõi endaga kaasa hiidlaine põhjustatud õnnetus Fukushima tuumaelektrijaamas.

Isegi praegu leidub saastet toiduainetes, mis on toodetud Ukraina piirkondades, mis puutusid kokku radioaktiivse tseesiumiga 137 – isotoobiga, mille poolestusaeg on kolmkümmend aastat. Greenpeace on korraldanud uuringu, mille kohaselt vähemalt kahes oblastis – Žitomõris ja Rivnes – tarbib kohalik elanikkond saastunud piima, seeni, puuvilju, mageveekalu ja köögivilju. Vastavalt ametlikele andmetele on kõrge kiirgustase aladel, mis asuvad elektrijaamast kuni 30 km kaugusel. Ent hinnanguliselt võib tegelik kahjustatud piirkond hõlmata mitmes Ukraina oblastis kokku 50 000 km2.

Euroopas on praegu 165 tegutsevat reaktorit, siia hulka ei ole arvestatud Venemaa omad. On tähtis teada, et need ei asu üksnes Euroopa Liidu territooriumil, vaid ka naaberriikides liidu piiri ääres. Venemaa ja Valgevene alustavad lähipäevil elektrijaamade ehitamist liidu piiri lähistele. Peame küsima, milline tagatis on meil seoses nende ohutusega? Me ei peaks ostma energiat väljaspool Euroopa Liitu asuvatest tuumaelektrijaamadest, kui need ei vasta Euroopa Liidu vastupidavustestis määratletud rangeimatele ohutusstandarditele.

(Juhataja segas kõnelejale vahele.)

Ma kordan: Venemaa ja Valgevene ehitavad praegu Euroopa Liidu piiri lähedale tuumaelektrijaamu. Seoses sellega ei peaks Euroopa Liidu liikmesriigid minu arvates ostma nendest elektrijaamadest tuumaenergiat, kui jaamad ei läbi Euroopa Liidus nõutavaid vastupidavusteste.

 
  
MPphoto
 

  Ioan Enciu (S&D).(RO) Lugupeetud juhataja! Esmalt soovin avaldada sügavat kaastunnet Jaapani rahvale. Minu meelest on tähtis pakkuda neile praegu igakülgset tuge.

Fukushima õnnetus on näidanud meile, et mõned olemasolevad tuumaelektrijaamad ei ole ohutud. Seetõttu peame pöörama suuremat tähelepanu tuumaohutusele. Minu arvates on ülioluline teha tuumaelektrijaamadele ohutusteste viivitamata.

Teiselt poolt peame siiski vältima ahvatlust teha emotsionaalseid ja põhjendamata otsuseid tuumaenergia säilitamise või sellest loobumise kohta. Energiaallikate jaotust käsitleva otsuse tegemine peab jääma liikmesriikide pädevusse, samas kui Euroopa Liidu roll peab olema tagada rangeimate ohutusstandardite kohaldamine. Ent iga ELi või liikmesriigi tasandil võetav meede, mis on seotud energiaallikate jaotuse ja tuumaenergia reguleerimisega, peab põhinema kõrgetasemelisel teaduslikul objektiivsusel.

 
  
MPphoto
 

  Arturs Krišjānis Kariņš (PPE).(LV) Austatud juhataja! Tuumaenergia abil toodetakse praegu ligikaudu kolmandik kogu Euroopas tarbitavast energiast. Kui me soovime selle võimsuse millegagi kiiresti asendada, on tegelikult vaid kaks võimalust: suurendada kas söe või maagaasi kasutamist. Mõlema juhul on omad takistused. Söe puhul on selleks CO2-heide. Maagaasi puhul mõistagi see, et suurem osa sellest imporditakse Venemaalt. Lähiajal saab seetõttu astuda vaid kaks sammu. Neist olulisemat – ohutusmeetmete suurendamist – on juba arutatud. Ent, head kolleegid, ohutusmeetmete suurendamisest Euroopas ei piisa, sest Euroopa naabrid – Venemaa ja Valgevene – liiguvad edasi, hoolimata meie tuumaohutuse üle peetavatest aruteludest. Nad ehitavad endale ise reaktorid, mistõttu peame tagama ELi rangete standardite kehtestamise mitte üksnes Euroopas, vaid ka kogu ülejäänud maailmas, eriti meie naaberriikides Venemaal ja Valgevenes. Teine asi, mida Euroopa peab tegema ja mida Euroopa suudab teha ka lühiajalises plaanis, on loomulikult tugevdada pidevalt oma meetmeid energia säästmise vallas ja panna veelgi suuremat rõhku taastuvatele energiaallikatele ehk kasutada rohkem selliseid allikaid nagu tuul, päike, vesi ja biomass. Just energia säästmine ning tuule, päikese, vee ja biomassi suurem kasutamine on mõistagi ka pikemas plaanis see, mis vähendab meie sõltuvust nii tuumaenergiast kui ka imporditavast energiast.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja, kallid kolleegid! Uudised Fukushimast on üha murettekitavamad. Ohutuspiirid on kõvasti ületatud ja me ei tea, mis juhtub lähitulevikus. On jäänud vajaka selgest ja läbipaistvast teabest.

Olemasolevatele tuumajaamadele tuleks teha vastupidavustestid ja kui testide tulemused peaks tekitama muret, peab meil olema julgust nõuda jaamade kohest sulgemist. Peame kehtestama rangemad rahvusvahelised ohutusstandardid ja mitte mõtlema uute tuumaelektrijaamade ehitamise peale. Peame sillutama tee järkjärgulisele loobumisele sellest energialiigist, mis tekitab korvamatut kahju keskkonnale ja inimeste tervisele.

On oluline mõelda hoolikalt tulevase energiapoliitika väljatöötamisele. Peame arendama kiiresti välja poliitika, mille eesmärgiks on energia säästmine ja tõhusus ning suuremad investeeringud uute tehnoloogiate ja taastuvate energiaallikatega seotud teadustegevusse. Lõpetuseks peaksime alustama arutelu kodanike ja kohalike omavalitsustega.

 
  
MPphoto
 

  Romana Jordan Cizelj (PPE).(SL) Lugupeetud juhataja! Olen nõus parlamendiliikmetega, kes ütlesid, et peaksime tagama tuumaohutuse ELi tasandil. Ometi, austatud kolleegid, peame sellega seoses tunnistama, et „ohutuskultuur” on väga avar mõiste, mille puhul võetakse arvesse mõlemat... see tähendab nii ohutut tuumatehnoloogiat kui ka piisavate rahaliste vahendite, inimressursside, piisavate ohutusstandardite ning tugevate ja sõltumatute järelevalveasutuste tagamist. Minu arvates peaks ka kõik see olema osa nendest ELi ohutusstandarditest. Asi ei ole usalduse puudumises olemasolevate institutsioonide vastu, vaid selles, et tagada ka tulevikus institutsioonilisel tasandil võimalikult suur ohutus.

Lugupeetud volinik, olete öelnud, et liikmesriigid ei ole sellest huvitatud, ent millised liikmesriigid? Kui me küsisime oma kodanike käest (ja selliseid avaliku arvamuse uuringuid on juba korraldatud), selgus, et nemad näeksid hea meelega osade volituste üleandmist Euroopa Liidule.

Pean selgelt välja ütlema, et mina olen selle vastu, et sulgeda tuumaelektrijaamu poliitilistel põhjustel. Jaapanis on mitu tuumaelektrijaama ja vaid ühte neist tabas see ränk tuumaõnnetus. Enne meetmete võtmist peavad meil olema argumendid ja ekspertide järeldused. Kui me tahame põhjalikult välja selgitada kõik tuumaõnnetuse põhjused ja tekitatud kahju, vajame Fukushimas toimunu kohta ekspertide koostatud analüüsi.

Lõpetuseks lubage mul vaid öelda, et oleme jõudnud juba üsna lähedale radioaktiivseid jäätmeid käsitleva direktiivi vastuvõtmisele, millega saaksime näidata, et meil on tõsi taga.

(Sõnavõtja nõustus vastama kolmele sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

 
  
MPphoto
 

  Sonia Alfano (ALDE).(IT) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Kuuldes kolleegi sõnu, et meil ei ole piisavalt põhjust uskuda tuumaenergia ohtlikkusse, küsiksin, kas tuhanded inimohvrid ei ole asi, mis annab pikaks ajaks mõtlemisainet. Jaapanis on tuhandeid hukkunuid, tahaksin teada, kas sellest tõesti ei piisa.

 
  
MPphoto
 

  Judith A. Merkies (S&D). – Austatud juhataja! Soovin küsida oma kolleegilt, kui mitu tuumaelektrijaama peab veel kokku kukkuma, enne kui ta ütleb, et piisab. Ta ütleb, et Jaapanis sai tabamuse vaid üks tuumajaam. Tegelikult said pihta siiski kuus tuumajaama, mitte üks. Kui mitmest tema jaoks piisaks, et ta muudaks oma arvamust?

 
  
MPphoto
 

  Hannes Swoboda (S&D).(DE) Lugupeetud juhataja! Proua Jordan Cizelj, teie kodumaal on Krško elektrijaam, millesse suhtutakse üsna kriitiliselt muu hulgas seetõttu, et see asub maavärinatest ohustatud piirkonnas.

Olete te valmis vähemalt kandma hoolt selle eest, et see on üks esimestest tuumaelektrijaamadest, mida uuritakse rangete ja loodetavasti objektiivsete vastupidavustestide abil, millega me saaksime tagada, et see elektrijaam ei kujuta hoolimata asumisest maavärinatest ohustatud piirkonnas endast kodanikele mingit otsest ohtu ning et seni, kuni seda elektrijaama edasi kasutatakse, on võimalik seda täiustada.

 
  
MPphoto
 

  Romana Jordan Cizelj (PPE).(SL) Lugupeetud juhataja! On tõsi, et Jaapanis on tuhandeid ohvreid. Tunnen neile isiklikult sügavalt kaasa ja leian, et Euroopa Liit peaks pakkuma igakülgset abi. Ometi olen selle vastu, et kasutada neid ohvreid ära mingis ideoloogilises tuumaenergia kasutamise vastases võitluses. Seetõttu ütlesin, et peame analüüsima selle tuumaõnnetuse põhjuseid ja tegema kindlaks, kas nende esinemine Euroopas on üldse võimalik ja kuidas neid vältida. Ühtlasi palun mitte segi ajada loodusõnnetuse ehk maavärina ja hiidlaine ohvreid tuumaõnnetuse võimalike ohvritega. See on minu vastus esimesele küsimusele.

Mis puudutab teist küsimust, et kui palju tuumaõnnetusi ... Tohin ma jätkata? Kui palju õnnetusi on vaja, et ma oma meelt muudaksin? Mainisin üht tuumajaama, kus on mitu reaktorit, niisiis üks jaam mitme reaktoriga. Me teame, et Jaapanis on palju tuumajaamu. Ma leian, et igasse jaama ... või igasse õnnetusse tuleks suhtuda väga tõsiselt. Me ei peaks mõtlema õnnetuste arvu peale, sest arvesse tuleb võtta igat õnnetust ning mitte üksnes õnnetust, vaid ka kõiki muid vahejuhtumeid, mis ei anna päris õnnetuse mõõtu välja. Peame igast sellisest vahejuhtumist midagi õppima. Kõnealune näide näitab meile muidugi seda, et me ei peaks tegema ühest ainsast õnnetusest järelduse tuumatehnoloogia vastuvõetamatuse kohta.

Mul on vastamata veel üks küsimus. Küsimusi oli kokku kolm. Krško tuumaelektrijaam. Tohin ma jätkata? Selle jaama ohutust on kontrollitud ja samal ajal tegi Austria, kes oli selles küsimuses väga aktiivne, täiendavaid seismilisi ohutusteste. Selle tulemusel tehti täiendavaid muudatusi – sellest on saanud nüüd õigupoolest juurdunud tava. Usun kindlalt, et kõik Sloveenia inimesed on nõus kõnealuste vastupidavustestide viivitamatu korraldamisega Krškos. Kuna me oleme väike tuumariik, oleme harjunud, et meie riigi tuumaelektrijaamades tehakse rohkem rahvusvahelisi teste kui suuremate riikide jaamades.

 
  
MPphoto
 

  Richard Seeber (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Olen pärit Austriast ja mure Krško pärast puudutab meid kõiki. Loodetavasti järgnevad Romana Jordan Cizelji kinnitustele teod. Tahaksin väljendada muret seoses olukorraga Jaapanis ja avaldada kaastunnet tohutuid kannatusi talunud Jaapani rahvale, kes lepivad sündmustega stoilise rahuga.

Ent peaksime tegema sellest katastroofist mõned kasulikud järeldused. Ainus positiivne tahk on see, et peame hindama ümber oma seisukoha ja hakkama võtma sellest katastroofist Euroopas õppust. Üks lähiaja ülesanne on parandada märkimisväärselt ELi reaktorite ohutusstandardeid. Teine ülesanne on luua ELi kodanikukaitse mehhanism. Euroopa peab lubama oma ohutus- ja päästemeeskondadel teha liikmesriikide piire ületavat koostööd.

Pikas plaanis tuleb koostada ühine tuumaenergiast loobumise stsenaarium, sest sündmused on selgelt näidanud, et tuumatehnoloogia on oma praegusel kujul liiga ohtlik ja see olukord tõenäoliselt tulevikus ei muutu. Tagajärjed on liiga kauakestvad.

Näete minu tähelepanekutest, et vaadete eraldusjoon jookseb risti läbi kõikide fraktsioonide, sealhulgas läbi Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni. Ent üldiselt peaksime minu arvates arvestama sellega, et neid kuulsaid ohutusstandardeid, mida kõik meile lubavad, ei ole lihtsalt võimalik tagada. Seetõttu peavad vastupidavustestid hõlmama hulgaliselt erinevaid riske. Kui me uurime vaid üksikuid riske, ei saa me endale kunagi realistlikku stsenaariumi. Antud kontekstis tähendab realistlik seda, et näiteks hiidlainet, mille tõenäosus on Euroopas küll pea olematu, on väga keeruline prognoosida, samas on meil siin aga maavärinatest ohustatud piirkondi.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE).(RO) Lugupeetud juhataja! Tahaksin kõigepealt väljendada oma imetlust Jaapani rahva suhtumise üle sellesse erakordsesse olukorda, mida nad läbi elavad, ja avaldada neile selle eest austust. See olukord on põhjustanud tuliseid arutelusid tuumaenergia tuleviku üle – kas jätkata selle kasutamist või loobuda sellest. Minu meelest peame leidma tasakaaluka käsitlusviisi ja võtma arvesse kõiki tahke: majanduslikke kriteeriume, avalikku ohutust ja kliimamuutust.

Olen arvamusel, et tulevase energiapoliitika aluseks peab olema tasakaalu leidmine taastuvenergia, tavapäraste energiaallikatega seotud uute tehnoloogiate ja ohututes tingimustes toodetava tuumaenergia vahel. Tuleb teha investeeringuid taastuvenergia tõhusat tootmist käsitlevatesse teadusuuringutesse. Peame tegema investeeringuid, et muuta turvaliseks tavapäraste toorainete uued allikad ja Euroopa uued tarnekanalid ehk niinimetatud lõunakoridor. Samas on vaja uuendustegevust ja teadusuuringuid uute tehnoloogiate vallas, et kaotada tavapärase energiatootmisega kaasnev saaste.

Tuumaohutuse direktiiv tuleb nõudmiste karmistamiseks läbi vaadata. Komisjoni kavandatavad vastupidavustestid on vajalikud. Kriteeriumite sätestamisel tuleb arvesse võtta kõiki tahke – vanust, tehnoloogiaid ja looduslikke riskitegureid. Testid tuleb teha komisjoni osalusel. Testide tulemusi tuleb kasutada direktiivi läbivaatamisel. Testide tagajärjed peavad olema väga selged. Need elektrijaamad, mis testi läbivad, võivad tegutsemist jätkata, need, mis testi ei läbi, peavad oma tegevuse lõpetama. Soovin juhtida tähelepanu vajadusele luua ELi poliitika tuumajäätmete käitlemise ja ladustamise ning samuti elektrijaamade sulgemise kohta.

Viimase, ent mitte ebaolulise punktina tahaksin öelda, et üldsus peab säilitama usu tuumaenergiasse ja saama vastavat teavet.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Tahaksin teha lühikese märkuse kolmandate riikide tuumajaamade kohta, mis asuvad Euroopa Liidu piirile väga lähedal. Täna on juba mainitud kahte konkreetset juhtumit, kahte samaaegselt käivitatud tuumaprojekti. Üks neist on Vene Föderatsioonis Kaliningradi oblastis, mida ümbritsevad Leedu, Poola ja Balti meri, ning teine on Valgevenes, kus kavandatakse tuumaelektrijaama ehitamist vaid 20 km kaugusele Leedu piirist.

15. märtsil, ajal, mil kogu maailm jälgis traagilisi sündmusi Fukushimas, allkirjastasid Valgevene valitsus ja Venemaa riiklik energiaettevõte Rosatom lepingu, mille alusel Rosatom kohustub lõpetama Valgevene tuumajaama ehitustööd 2018. aastaks. Peale selle eraldab Venemaa Valgevenele selle projekti rahastamiseks kuus miljardit dollarit. Valgevene ametivõimud ei ole hoolinud vajadusest teavitada kavandatavast projektist nõuetekohaselt oma naabreid ja praegusel kujul rikutakse selle projektiga selgelt Espoo keskkonnamõju hindamise konventsooni.

 
  
MPphoto
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D).(RO) Austatud juhataja! Mul on hea meel komisjoni otsuse üle viia Euroopa Liidu tuumareaktorite jaoks sisse vastupidavustestid. Ärgitame võtma sel kontrollimisel aluseks ühised üksikasjalikud hindamiskriteeriumid, et tugevdada veelgi Euroopa Liidus tuumaohutust.

Liidus on praegu 143 tuumareaktorit, tuumaenergia moodustab energiaallikatest 30%. Liikmesriigid vastutavad oma energiaallikate jaotuse eest ise, ent tuumaohutuse eest vastutame me kõik. Seetõttu on oluline, et meil oleks reolutsioon tuumaohutuse kohta Euroopa Liidus. Tahaksin rõhutada, et tuumaohutusse tehtavad investeeringud peavad olema tagatud iga tuumareaktori puhul kuni selle kavandatud tegutsemisaja lõpuni.

Vastupidavustestid toovad tulevaste tuumareaktorite jaoks kaasa rangemad standardid ja sellest tulenevalt tõuseb tuumaenergia hind. Seepärast peab liit tegema eelkõige ehitiste ja transpordi puhul märkimisväärseid investeeringuid energiatõhususe meetmetesse ning taastuvenergia toomisesse ja kasutamisesse.

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! On hea, et Euroopa Liit tahab teha oma liikmesriikides ja naaberriikides vastupidavusteste. Ainus viga on selles, et need testid ei ole kohustuslikud. EL palub nüüd häbelikult nende testide korraldamist. Teine puudus seisneb selles, et EL ei ole koostanud ühiseid standardeid. Need peaksid kindlasti olemas olema. Kolmandaks peaks nende testide tegijaks olema sõltumatu asutus. Ma lihtsalt ei usu, et liikmesriikide asutused ütlevad, et nende riigis on esinenud talitushäireid või et nad ise on jätnud oma rajatised nõuetekohaselt kontrollimata. Kui need oleksid tõelised testid, peaks nende jaoks olema standardid, neid tuleks teha avalikult ja nende korraldajad peaksid olema sõltumatud.

 
  
MPphoto
 

  Michèle Rivasi (Verts/ALE).(FR) Lugupeetud juhataja! Tahaksin kolleegidele siiski meelde tuletada, et Fukushima õnnetus ei ole veel läbi ja sulatuum on endiselt plahvatusohtlik.

Mul on küsimus volinik Oettingerile. See puudutab kõnealuste vastupidavustestide rakendamist. Nagu kolleeg äsja küsis, kuidas on tagatud see, et kõik tuumaelektrijaamu kasutavad liikmesriigid võtavad arvesse kõiki neid kriteeriumeid, mida te tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile olete maininud? Kuidas te sunnite liikmesriiki lubama sõltumatutel ekspertidel kontrollida elektrijaamu, kui liikmesriik sellest keeldub? Küsin seda sellepärast, et kui liikmesriigid teostavad ise enda üle järelevalvet, siis ei mõista ma, kuidas toimuks vastupidavustestide kohaldamine. Liikmesriikide elektrijaamade kontrollimiseks on ilmtingimata vaja sõltumatut asutust.

Pealegi, kuidas tagame selle, et naaberriigid – nimetasite Armeeniat Metsamori tuumajaamaga ning teisi riike nagu Valgevene – lepivad sellise järelevalvega? Lugupeetud volinik, Euroopa Parlament peab teid toetama, ent kuidas me seda teeme?

Ja lõpetuseks – meie tõeline ülesanne on loobuda järk-järgult tuumaenergia kasutamisest. Selle saavutamiseks tuleb esitada parlamendile vastavad stsenaariumid. Vaid nii saame tagada, et rohkem ei toimu ühtki õnnetust.

 
  
MPphoto
 

  Jaroslav Paška (EFD). (SK) Lugupeetud juhataja! Erakordse loodusõnnetuse põhjustatud ulatuslikud kahjustused Fukushima tuumaelektrijaamas on näidanud, et sellistes rajatistes on väga tähtis tagada ohutus. Seetõttu on Euroopa Komisjoni otsus korraldada kõikides meie territooriumil asuvates tuumajaamades viivitamata ohutusaudit õige ja asjakohane.

Euroopa kodanikel on õigus ohutusele. Sõltumatu professionaalse tuumarajatiste auditiga on võimalik muuta meid valvsaks kõikvõimalike puudujääkide ja ohtude suhtes, mida saaks hoolika tegutsemise korral vältida. Ma ei kahtlegi, et meie tuumarajatiste ohutusauditi järelduste põhjal tehakse tõsiseid otsuseid, millega kohustatakse elektrijaamade käitajaid kõrvaldama oma rajatise puhul viivitamata mis tahes puudujäägid ega lubata neil hoida kõrvale ohutuskriteeriumitest, mille täitmine peab olema tuumajaama käitamise eeltingimuseks.

Lugupeetud volinik, olen veendunud, et Euroopa üldsus ootab meilt praegu avalikku ja ausat dialoogi ELi energiapoliitika tuleviku teemal, mis hõlmaks ka kõigi Euroopa elektrijaamade jaoks uute ohutuspiiride määratlemist.

 
  
MPphoto
 

  Angelika Werthmann (NI).(DE) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Jaapani tuumaõnnetus on näidanud meile üht. Loodus on tugevam ja võimsam kui inimene. Seepärast on ülim aeg lülitada lõpuks jaotusvõrgust välja vanad tuumaelektrijaamad ja maavärinatest ohustatud tuumajaamad ning lõpetada pikemas plaanis tuumaenergia kasutamine. Austatud volinik, meil on vaja vastupidavusteste! Me ei taha teist Tšernobõli. Vajame piiranguid Jaapanist pärit toiduainetele. Mul on komisjonile üks küsimus. Kas te tõesti tahate eurooplasi kiiritada?

Peaksite võtma selle rakendusmääruse viivitamata tagasi – kõige parem, kui teeksite seda kohe täna. Peame uurima ja kasutama alternatiivseid energiaallikaid. Need on ju meil olemas. Need on ohutud, keskkonnasäästlikud ja inimestele vähem kahjulikud. Ja veel – nende abil on võimalik luua uusi töökohti.

Meil oli Austrias Zwentendorfi tuumaelektrijaam, mida ei ühendatud kunagi jaotusvõrku. Nüüd toodetakse selles jaamas päikeseenergiat.

 
  
MPphoto
 

  Mairead McGuinness (PPE). – Austatud juhataja! See arutelu peaks olema tuumaohutusest. Ent oleme läinud kaugemale ja räägime nüüd energiaallikate jaotusest. Teen ettepaneku arutleda selle üle siis, kui komisjon esitab oma energiategevuskava.

Mis puudutab ohutust, siis küsiksin volinikult, kas on ikka sobiv kasutada sõna „vastupidavustest”, sest näiteks panganduse puhul osutus selle sõna valik kahtlemata ebaõnnestunuks. Panen ette kasutada väljendeid „ohutushindamine” või „riskihindamine”. Millised on selle riskihindamise järelmeetmed? Kas te tagate testide korraldamise kõikides tuumajaamades, sealhulgas jäätmete käitlemise ja ümbertöötlemise tehastes? Olen eriti mures Iirimaa piiri lähedal asuva Sellafieldi pärast.

Peame tegelema tuumajaamade ohutusega kohe praegu. Nagu ütlesid mõned kolleegid, oleme kahjuks kõik – ka need, kelle territooriumil tuumajaamu ei ole – tuumenergiast väga sõltuvad, seega on ohutus ülioluline. Liikugem energiaallikate jaotuse käsitlemisel järgmisesse etappi. Vaadakem tõele näkku: ka taastuvenergia ei ole lihtne lahendus.

 
  
MPphoto
 

  Kriton Arsenis (S&D).(EL) Austatud juhataja! Meil kulus Tšernobõli unustamiseks kakskümmend viis aastat ja kardetavasti jääb Jaapani katastroofist väheks, et seda meile meelde tuletada.

Oleme mõistnud järjekindlalt hukka Jaapanit, justkui tahaksime öelda, et ohtlik pole mitte tuumaenergia, vaid Jaapan. Oleme hakanud tegema oma tuumaelektrijaamadele ohutusteste ja väidame taas, et on olemas selline asi nagu ohutu tuumatehnoloogia. Peame sulgema viivitamata tuumaelektrijaamad, mis on vanemad kui kolmkümmend aastat, ja lõpetama eos mõtted uute elektrijaamade ehitamisest. Vajame kohe niinimetatud tuumamaksu, mis võimaldab meil kajastada kõiki tuumaenergiaga seotud keskkonnakulusid. Peame uurima, kuidas parandada fotogalvaanilise energia tõhusust, ja tegema tõeliseid investeeringuid kõikide taastuvate energiaallikate tõhususe suurendamisse.

Lugupeetud volinik, seadusandlike algatuste ning meie tegevuse või tegevusetuse tagajärgede eest vastutate teie.

 
  
MPphoto
 

  Günther Oettinger, komisjoni liige.(DE) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Kõigepealt tahaksin peatuda meie pikaajalisel energiapoliitikal. Soovin kutsuda teid osalema kohe algusest peale energiategevuskava koostamisel. Sellepärast teen ettepaneku kohtuda fraktsioonidega alates maikuust, et arutada ELi energiasektori eri stsenaariumeid saabuvateks aastakümneteks.

Üks stsenaarium ehk teisisõnu üks võimalus koos kõigi sellega kaasnevate tagajärgedega hõlmab kindlasti eesmärki anda elektri tootmisel taastuvatele energiaallikatele võimalikult suur osakaal, isegi sajaprotsendiline osakaal. See mõjutab energiavõrke, salvestamisrajatisi, teadusuuringuid, tõhusust ja mitmeid teisi tegureid.

Ent samas paluksin kõigil arvesse võtta õiguslikku alust. Lissaboni leping on vaid 18 kuud vana ja teie puutusite selle koostamisega lähemalt kokku kui mina. Selle lepinguga antakse Euroopa Liidule energiavaldkonnas ulatuslikud seadusandlikud volitused ja nähakse täiesti teadlikult ette vaid üks kaugeleulatuv erand – energiatehnoloogia ja energiaallikate jaotuse küsimus jäi liikmesriikide parlamentide pädevusse.

Me võime vaielda selle üle, kas see samm oli õige, ent selge on see, et järeldused, mis tuleb teha energiategevuskava jaoks Jaapani sündmustest, peavad põhinema Lissaboni lepingul ja praegust olukorda arvesse võttes on artikli 194 läbivaatamise tõenäosus lähitulevikus minu arvates väga väike. Mulle meeldiks, kui see läbi vaadataks. Leian, et ELi tasandil on energiaallikate jaotuse vallas piisavalt teadmisi. Ent lähiaastail kuulub energiatehnoloogia ja elektri tootmine siiski liikmesriikide vastutusalasse.

Ometi on kehtestatud üks piirang, milles me koos liikmesriikidega kokku leppisime. Eesmärk toota 20% energiast taastuvatest energiaallikatest jätab liikmesriikidele ülejäänud 80%. Et me peame saavutama selle 20%lise eesmärgi liikmesriikide toetusel ja osalusel üheksa aasta jooksul ning peame koostama olukorra hindamiseks pidevalt eduaruandeid, jääb liikmesriikide pädevusse 80% või vähemgi. Miks nii? Sest see üldine näitaja 20% tähendab tõenäoliselt seda, et transpordisektoris on 10% kasutatavast energiast taastuvenergia.

Praegu meie tähelepanu keskmes olevas elektritootmise valdkonnas oleme võtnud eesmärgiks toota üheksa aasta pärast 35% energiast taastuvatest allikatest – veest, biomassist, maasoojusest, päikesest ja tuulest. See tähendab, et kolme-nelja aasta pärast seljatab taastuvenergia elektrisektoris söe- ja tuumaenergia. Minu arvates ei ole ükski kiitus sellisele arenguprotsessile liiast. 35% energiast taastuvatest allikatest üheksa aastaga!

Energiategevuskavas ei keskenduta üksnes 2050. aastale, vaid ka 2025. ja 2030. aastale ehk teisisõnu järgmisele kümnendile, mille jooksul peame investeerima tehnoloogiasse, jaotusvõrkudesse ja energiasalvestitesse. Olen veendunud, et jõuame 2030. aastal kokkuleppele suurendada taastuvenergia osatähtsust enam kui 40%le ning jõuame seejärel selles küsimuses liikmesriikidega otsusele.

Kui taastuvenergia moodustab juba vähemalt 40%, vastutavad liikmesriigid vaid kuni 60% eest. See tähendab, et teeme ELi tasandi volituste küsimuses edusamme liikmesriikide teadmisel ja nõusolekul. Mõne inimese jaoks ei pruugi see areng olla piisavalt kiire, ent Lissaboni lepingut muutmata – see ei ole praegu realistlik – jääb taastuvenergia puhul eesmärgiks alguses 20%, siis 35% ja hiljem vähemalt 40%. See tähendab, et volitused ja kontroll liigub selgelt ELi tasandile.

Vaadeldes taastuvenergia stsenaariumi, peaksime alati arvesse võtma ka seda, mis toimub liikmesriikides. Näiteks Poolas, suures ja arenevas riigis, mida ma väga austan. Poolas toodetakse praegu 90% elektrist söest. Üheksakümmend protsenti! Tahaksin küsida sellest suurest ja arenevast ELi liikmesriigist pärit parlamendiliikmetelt, olenemata fraktsioonilisest kuuluvusest, kas te usute, et teie riigi poliitikud – hoolimata sellest, kes on parajasti valitsuses – suudavad viia lähiaastail ja lähikümnenditel selle protsendi nullini? Minu meelest ei ole see tõenäoline. Ma ei usu, et nad seda suudavad.

Poola kavandab muide praegu uut tuumaelektrijaama. See näitab poolakate soovi, et tuumaenergia moodustaks osa nende energiaallikate jaotusest, millega väheneks sõltuvus maagaasist ja Vene Föderatsioonist.

Proua Harms, Poola valitsus valiti demokraatlikult ja on oma rahva seas suure au sees. Meie, sakslased, ei peaks pidama end kogu aeg targemaks. Nii nagu ma usun teisse, usun ma ka, et meie Poola sõbrad suhtuvad turvalisuse küsimustesse täie tõsidusega.

(Aplaus ja vahelehüüded)

Fraktsiooni eesistujale soovin öelda, et meil on Saksamaal pidevalt soov kõik Euroopa asjad ise ära otsustada. Minu soovitus on suhtuda Poola ja Prantsusmaa demokraatlikesse protsessidesse lugupidamise ja heakskiiduga. Kõnelen eurooplasena. Ma tunnen oma kodumaad Saksamaad ning austan Poolas, Prantsusmaal ja kõigis teistes liikmesriikides toimuvaid demokraatlikke protsesse.

Ometi on igal riigil, mille energiavarustus põhineb 90% ulatuses söel, märksa keerulisem viia see näitaja nullini. Seetõttu sisaldab minu kava võimalust kasutada sütt, tekitamata CO2-heidet. Igaüks, kes on tuttav olukorraga Poolas, Rumeenias või Hispaanias, mõistab, et 2050. aasta energiategevuskavasse tuleb lisada võimalusena süsi, sest vastasel juhul eiraksime demokraatlikult valitud parlamentide ja valitsustega riikides valitsevat olukorda. Seepärast leian, et süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist käsitlevad teadusuuringud ning näidisprojektid on väga tähtsad veel ühe eesmärgi jaoks, mis hõlmab lähikümnenditel süsinikdioksiidivaba energiasektori saavutamist.

Oleme Connie Hedegaardi tegevuskavas sätestanud, et 2050. aastaks tuleb energiasektoris vähendada CO2-heidet praegusega võrreldes 10%.

(Vahelehüüded)

Mis puudutab tuumaenergiat, siis me kõik teame, et on riike – näiteks Saksamaa –, mis on kehtestanud praegu tuumaelektrijaamadele moratooriumi või mis tahavad neid jaamu sulgeda. Mõned meie naabrid, näiteks Šveits, on lükanud edasi uute tuumaelektrijaamade kavandamise. Ometi on riike, näiteks Soome, kes ehitavad praegu uusi tuumaelektrijaamu. Leidub ka riike, kellel juba on tuumaenergia ja kes kavandavad uusi jaamu, ning riike, kus tuumaenergiat ei ole ja kes tahavad ehitada oma esimese jaama. Seetõttu on minu arvates vaatamata kõikidele nendele erinevustele ja eri kultuuridele väga oluline, et kõik liikmesriigid kehtestaksid ja kiidaksid heaks rangeimatele ohutusstandarditele vastavad vastupidavustestid ja ohutuskontrollid. See on väike, ent otsustav ühisnimetaja, mis tagab võimalikult suure ohutuse nii riikides, kus tuumaenergiat leidub, kui ka riikides, kus seda ei ole.

Mõned kõnelejad on maininud tõsiasja, et asutused peaksid olema sõltumatud. Meil on avalik kontroll ja järelevalve mitmes eluvaldkonnas, sealhulgas tervishoiu, ohutuse, maanteetranspordi, energia ja tööstuse puhul ning mujalgi. Soovin väljendada oma kindlat usaldust avaliku järelevalvesüsteemi vastu. Proua Harms, tegite julgeid avaldusi, viidates vanade semude klubile, ja leidsite, et liikmesriikide tuumaohutust reguleerivad asutused ei täida oma seadusega ette nähtud ülesandeid. Minu meelest on see tõsine süüdistus, mis viitab usalduse puudumisele kolleeg Trittini vastu, kes vastutas Saksamaal keskkonnaministrina selle reguleeriva asutuse eest seitse aastat. Usaldan neid asutusi täielikult. Meie ülesanne on nendega koostööd teha.

Enne otsuse langetamist esitan teile mais täiesti läbipaistvalt vastupidavustestide ja testikriteeriumite projekti. Mind huvitavad teie soovitused selle kohta, mil viisil saaks seda projekti parandada, täiendada või karmistada, et panna alus protsessile, mis viib lõppkokkuvõttes nende testide laialdase heakskiitmiseni liikmesriikides ja kõrgetasemelise kontrollini. Vastupidavustestid, mida riigipead ja valitsusjuhid on palunud meil edasi arendada, on esimene ühine ELi menetlus, mille eesmärk on tagada kõigis 143 tuumaelektrijaamas rangeimad ohutusstandardid. See on uuendus ja areng, mis peaks võitma Euroopa Parlamendi poolehoiu ega peaks pälvima kohe alguses kriitikat ja umbusku.

Minu viimane mõte puudutab mulle üle antud 2009. aasta tuumaohutuse direktiivi, mis tuleb selle aasta juuliks liikmesriikide õigusesse üle võtta. Võin öelda teile päris ausalt, et minu arvates ei ole see piisavalt sisukas, sest selles keskendutakse peamiselt formaalsete õigusaktide rakendamisele, volituste määratlemisele ja järelevalveasutuste nõuete täpsustamisele. Minu meelest ei ole selles piisavalt tuuma. Seetõttu soovin ohutuse kontrollimise ajal aasta teises pooles arutada teiega kooskõlas Euroopa Ülemkogu nõuetega küsimust, kuidas see ohutust käsitlev direktiiv kiiresti läbi vaadata ja kehtestada tuumaenergia ohutuse kohta ELi tasandil täpsed nõuded.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja.(HU) Lugupeetud juhataja ja volinik, austatud kolleegid! See arutelu on olnud väga õpetlik. Suur tänu teile, olen seda huviga jälginud.

Eesistujariigil Ungaril olid selle poolaasta alguses energiapoliitika valdkonnas kaugeleulatuvad eesmärgid. Üks eesmärk, mida meil ei olnud, oli lahendada energiaallikate jaotuse küsimus. Minu meelest on ka tänane arutelu näidanud, et see siht ei ole realistlik. Selle kohta, kas Euroopa Liidus tuleks kehtestada seoses energiaallikate jaotusega mingid suunised, on esitatud mitmeid poolt- ja vastuargumente. Olen arvamusel, et me ei suuda seda küsimust lähitulevikus lahendada, ent ma ei ole kindel, kas see on probleem. Liikmesriigid peavad olema võimelised tegema oma energiaallikate jaotuse kohta ise vastutustundlikke otsuseid.

Küll aga oli meil eesmärk teha märkimisväärseid edusamme ühise energiaturu loomisel. Euroopa Ülemkogu võttis selle käesoleva aasta 4. veebruaril omale eesmärgiks ja seadis samas ka sihiks kaotada 2015. aastaks Euroopa Liidus energiasaared. Tänu sellele saime võtta veebruaris energeetikanõukogus vastu järeldused, mis on minu arvates suur samm edasi.

Meie teada avaldab komisjon 2050. aasta energiategevuskava novembris. Ent energeetikaministrid peavad sel teemal ja sellega seotud eesmärkide üle eelarutelu juba 2. ja 3. mail Budapestis toimuval energeetikanõukogu mitteametlikul kohtumisel. Eesistujariik koostab sellest aruande ja poliitilise kokkuvõtte, mis võetakse juunis toimuva energeetikanõukogu ametliku kohtumise päevakorda.

Olen kindel, et nõukogus tulevad arutusele ka siin saalis tõstatatud küsimused, ja usun, et kui eesistujariik Ungari teeb sellest arutelust kokkuvõtte, saab komisjon võtta selle aluseks novembris avaldatava energiategevuskava viimistlemisel. Seda, et liikmesriigid pühenduvad maksimaalselt nii tuumaenergia ohutusele kui ka ühise Euroopa raamistiku loomisele, näitavad kõige paremini Euroopa Ülemkogu 24. ja 25. märtsi järeldused. Nendes järeldustes rõhutatakse, et peame võtma õppust Jaapani katastroofist, vaatama läbi ELi tuumaelektrijaamade ohutustingimused ja tegema vastupidavusteste. Tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühmal ja komisjonil on palutud teha seda nii ruttu kui võimalik ning esitada ettepanek nende testide kohaldamisala ja tingimuste kohta, et sõltumatutel asutustel oleks seejärel võimalik koostada üldine hinnang ja komisjon saaks selle avaldada. Lõpetuseks tegeleb ka Euroopa Ülemkogu selle küsimusega uuesti 2011. aasta viimasel ülemkogu kohtumisel.

Samuti toonitasid riigipead ja valitsusjuhid seda, et tuumaohutuse puhul ei tohi piirduda Euroopa Liidu territooriumiga, vaid et peame paluma ka oma naabritel neid korraldada. Nad väitsid ka seda, et vajame tuumaohutuse vallas võimalikult rangeid standardeid ning et Euroopa Ülemkogu on määranud komisjonile kaalukad ülesanded, mille täitmisesse – volinik on seda juba maininud – suhtub komisjon kindlasti täie tõsidusega.

Seega, ehkki tänane arutelu võis olla üsna äge, oleme usutavasti mõnes punktis kõik ühel meelel: vajame ühist Euroopa raamistikku, peame tegema igal tasandil kõik võimalikult suure ohutuse tagamiseks ning peame tegema seda kõike läbipaistvalt ja võimalikult avalikult. Nõukogu on valmis tegema nendest põhimõtetest lähtuvat koostööd nii Euroopa Ülemkoguga kui ka Euroopa Parlamendiga.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Olen saanud vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2 kuus resolutsiooni ettepanekut.(1)

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Suurbritannia läänekaldal asuvad tuumajaamad – mõned neist tegutsevad ja mõned neist on suletud – kujutavad endast Iirimaale märkimisväärset tuumaohtu. Kõige kuulsam neist on Sellafield. Need jaamad valmistavad arusaadavalt muret Iirimaa elanikele, kel on õigus saada nende kohta täpset ja ajakohast teavet. Ehkki Iirimaa ja Suurbritannia on sõlminud kahepoolse kokkuleppe jagada tuumaavarii korral teavet, tuleb Iirimaa ja teised naaberriigid kaasata ohutuse tagamise protsessi varem. Euroopa Liit peab vaatama tuumaohutuse vallas põhjalikult läbi oma käsitlusviisi ja tuumajaamade ohutuse hindamisel kasutatavad kriteeriumid. Kiiremas korras tuleb alustada laiaulatuslike, sõltumatute ja läbipaistvate vastupidavustestidega. Tuumarajatiste vastupidavustestid on samm edasi. Et testidest võimalikult palju tulu tõuseks, tuleb jagada nende üksikasjalikke tulemusi naaberriikide ja Euroopa Komisjoniga, et võimaldada kehtestada Euroopa inimeste kaitsmiseks asjakohased meetmed ja rakendada ohutuskavasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Tuumatööstuse ohutuseeskirjad tuleb Fukushima tuumakatastroofi taustal läbi vaadata. Maailmas on üle 400 tuumareaktori. Mulle valmistab heameelt niinimetatud vastupidavustestide võimalikult kiire sisseseadmine. Ent sellest meetmest ei piisa – vajame tuumaohutuskultuuri. Mainiksin siinkohal 1986. aastal Tšernobõlis toimunud õnnetust, millega võeti kasutusele mõiste „tuumaohutus”.

Seoses Rumeeniaga tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et Cernavodă tuumaelektrijaama tegevust ei ohusta maavärinad. Tehtud ennetuskontrollidest nähtub, et mõlemad reaktorid töötavad ohutult. Need reaktorid toodavad ligikaudu 20% riigis tarbitavast energiast. Tuumajaam suudab vastu panna maavärinatele, mille tugevus on Richteri skaala järgi 8 magnituuti, samas kui Rumeenia võimalikud maavärinad on keskmiselt 7–7,5-magnituudilised.

 
  
MPphoto
 
 

  Spyros Danellis (S&D), kirjalikult.(EL) Fukushima tragöödia on toonud meid tuumaenergia kasutamise vallas väga valulikult uude ajastusse. Samal ajal on nii 21. sajandi energiaeesmärgid kui ka ohud, mis on tingitud arvukate tuumaelektrijaamade vanusest ja üha kasvavast ebausaldusväärsusest, toonud kaasa muutused, mille tõttu tuleb läbi vaadata Euratomi asutamisleping, mida ei ole põhimõtteliselt muudetud enam kui viiskümmend aastat. Kui tahame tagada Euroopa tasandil täieliku järelevalve sektori üle, mida iseloomustab läbipaistvuse puudumine, peame kaasama Euratomi ja rakendama tuumaohutust puudutavates küsimustes tavapärast seadusandlikku menetlust. Läbivaatamise käigus võiks lisada rangemad ohutusnõuded, piirangud (näiteks maavärinatest ohustatud piirkonnad) ja karmid nõuded uute tuumajaamade ehitamisel ning olemasolevatele jaamadele tehtavad korrapärased ja usaldusväärsed vastupidavustestid. On ütlematagi selge, et seni, kuni suudame vabaneda lõplikult tuumaelektrijaamade painest, tuleks kohaldada uut ranget raamistikku ka Euroopa Liidu naaberriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Olen ohutuspõhimõtte tõttu tuuma lõhustumisel saadava energia vastu. Samas toetan käimasolevaid teadusuuringuid, milles käsitletakse termotuumasünteesiga kui pikemas plaanis ohutuma alternatiiviga seotud võimalusi. Ohutut lahendust ei ole. Õnnetustest pole pääsu. Hiljuti Jaapanis toimunud tuumaõnnetus, mis ei pidanud väidetavalt kunagi aset leidma, näitab veel kord, et praegune tuumaenergia tootmine võib tuua kaasa katastroofe. Selle kõrvalsaadus, radioaktiivsed jäätmed, juba on inimestele eluohtlik ja jääb selleks igavesti. Selle asemel, et investeerida miljardeid eurosid uutesse tuumaelektrijaamadesse, peame panema selle raha taastuvenergia väljaarendamisse.

 
  
MPphoto
 
 

  András Gyürk (PPE), kirjalikult.(HU) Pärast Jaapani kogemust mõtlevad mitmed riigid tõenäoliselt ümber oma tuumaenergiaalased strateegiad. Saksamaa on juba astunud konkreetseid samme ja on sulgenud kolmeks kuuks oma tuumaelektrijaamad, mis on ehitatud enne 1980. aastat. Kui paljud liikmesriigid üle terve Euroopa kujundavad Jaapani sündmuste tagajärjel oma tuumaenergiastrateegida ümber, võib see mõjutada märkimisväärselt ELi energiaturgu, sest tuumaelektrijaamade toodetud energia tuleks asendada muudest allikatest pärit energiaga. Olen veendunud, et praeguses olukorras võib olla rutakatel meetmetel sama kahjulik mõju kui võimalikul õnnetusel. Selle asemel oleks igati otstarbekas kaaluda ettenägelikult eri stsenaariumite tagajärgi. Vaid niiviisi saame vältida eespool nimetatud Saksamaa meetmetega kaasnenud elektrihinna tõusu ja säästa ka neid liikmesriike, kes on tavaolukorras elektri eksportijad, energiavarustuse kindlusega seotud probleemidest. Euroopa peab mõtlema kainelt läbi tagajärjed, mis tuumaenergiastrateegia ümberkujundamine energiaturule toob. Samuti on selgusetu, millised tehnoloogiad võiksid sobida tuumaelektrijaamade tootmisvõimsuse asendamiseks. Veel üks tähtis küsimus on see, kuidas mõjutab võimalik strateegia muutmine gaasiturgu, gaasivarustuse kindlust ja Euroopa Liidu eesmärke seoses süsinikdioksiidi heitkoguse vähendamisega. Lõpetuseks soovin avaldada tunnustust Euroopa Komisjonile seoses kiire reageerimisega ja teatega, et Euroopa tuumaelektrijaamadele hakatakse tegema vastupidavusteste. Ent kõige olulisem küsimus on siiski see, milliseid täiendavaid meetmeid kavandab Euroopa tuumaenergia tootmise ohutuse tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ivailo Kalfin (S&D) , kirjalikult.(BG) Fukushima tragöödia sunnib meid järeldusi tegema ja võtma viivitamata vastu meetmed, mida Euroopa kodanikud meilt ootavad. Ent nendel meetmetel peaks olema õige eesmärk.

Põhiline lahendamist vajav probleem on see, kuidas tagada Euroopa kodanike ohutus. Lähikuudel tegeleb Euroopa Parlament mitmete õigusaktidega, millega määratakse kindlaks ELi energiasektori ja eelkõige tuumaenergia tulevik.

Praegu on meie jaoks esmatähtis ohutus. Me ei peaks võrdlema Euroopa elektrijaamu neljakümneaastase Fukushima tuumaelektrijaamaga, mille eraomanik keeldus täitmast ohutuse suurendamisega seotud nõudeid.

Euroopa Liit peab võtma võimalikult kiiresti vastu ohutuse miinimumstandardid, mille järgimine tuleb teha kõigile elektrijaamadele kohustuslikuks. Need standardid tuleks koostada ja vastu võtta enne, kui elektrijaamades hakatakse tegema vastupidavusteste. Bulgaaria sotsialistlik partei nõudis oma valitsemisajal korduvalt selliste standardite kehtestamist, kuid seni pole seda tehtud. Nii kõnealuste standardite kui ka vastupidavustestide kriteeriumite koostajaks peavad olema tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma spetsialistid.

Toetan uute tehnoloogiate ja eriti taastuvate energiaallikate arendamist. Ometi on ilmselge, et nendega ei ole võimalik asendada tuumaenergiat ei lühiajalises ega keskpikas plaanis.

 
  
MPphoto
 
 

  Pavel Poc (S&D), kirjalikult.(CS) Saime Fukushima 1. tuumajaamas toimunud õnnetusest ka selle õppetunni, et on ohtlik usaldada energiatootmine täielikult erasektori kätesse. Erakapital suurendab kasumit, isegi ohutusmeetmete hooletussejätmise hinnaga. Mitut üleilmset majanduskriisi, Mehhiko lahe naftareostust või Fukushimat meil vaja läheb, enne kui me seda lõpuks tunnistame? Maailm on praegu finantskriisis erainvestorite vastutustundetuse tõttu. Erakätes olevate naftakompaniide vastutustundetuse tõttu on meres miljoneid tonne naftat. Ühe eraettevõtte vastutustundetuse tõttu kulub Jaapanil aastakümneid, et puhastada oma maa, meri ja toiduahel radioaktiivsest saastest. Tuumaenergia peaks olema alati riigi ja rahvusvahelise kontrolli all. Kavandatavate vastupidavustestide jaoks peavad kehtima ühtsed standardid, teste peavad tegema läbipaistvalt ja sõltumatult töötavad kontrolliasutused ning testid peavad olema piiriülesed. Ehkki ELil on olemas õigusraamistik, mis tingib tehnoloogia pideva täiustamise, tuleb investeerida ulatuslikult teadustegevusse ja koolitusse, et tagada kõige uuemate teaduslike ja tehniliste leidude alusel võimalikult suur ohutus ning tervise- ja keskkonnakaitse. Ulatuslikke investeeringuid on vaja ka tuumajäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise vallas – praegu on nende ladustamise tingimused rohkem või vähem ajutised. Sellest katastroofist saadud õppetundide kindel eesmärk peab olema tagada ohutus, mitte sulgeda ainsat meile kättesaadavat tõeliselt säästlikku ja kliima suhtes neutraalset energiaallikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Jaapani tuumaõnnetus on pannud meid uuesti muretsema tuumaenergia ohutuse pärast kogu maailmas. Rumeenias asuvat Cernavodă tuumaelektrijaama on hinnanud eri asutused, sealhulgas Euroopa Komisjon ja Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur. 2004. aastal tehtud uuringu kohaselt oli selle elektrijaama ohutuse puhul ainuke suur riskitegur seismiline oht. Seda riski tuleb juhtida tõhusalt ja – nagu Jaapani vapustavad sündmused meile meelde tuletavad – kiiresti. Seepärast valmistab mulle heameelt hiljutine ettepanek seada sisse tuumarajatiste vastupidavustestid ning samuti tuumaohutust käsitleva direktiivi jõustumine. Olenemata sellest, mida me otsustame tulevase energiaallikate jaotuse kohta ja kuidas me täidame oma vähese CO2-heitega seotud eesmärke, jääb tuumarajatiste, sealhulgas pikaajaliste ladustamiskohtade ohutus ülimalt tähtsaks nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Theodor Dumitru Stolojan (PPE), kirjalikult. – (RO) Tuumaenergia on ressurss, milleta maailmamajandus ei tule pikemas plaanis toime. Me ei tohi jõuda otsusele heita tuumaenergia kõrvale vaid seetõttu, et tuleb ette tuumaelektrijaamade tegevust mõjutavaid õnnetusi. Lahendus on eraldada rohkem vahendeid selles valdkonnas tehtavatele teadusuuringutele ja parandada tuumatehnoloogiat, et saaksime vähendada õnnetustega kaasnevaid riske.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult.(FR) Peame tuumaenergiast loobuma – see on selge. Ometi on võimatu teha seda üleöö. Ainuüksi Belgias saadakse 55% elektrist tuumaenergiast. Kuidas me end soojendame ja toidame ning endale valgust toodame, kui otsustame kõik oma elektrijaamad homme sulgeda? Seetõttu peame tegutsema kahel tasandil.

Esiteks peame muutma rangemaks olemasolevate elektrijaamade ohutusstandardid ja kasutama selleks eelkõige vastupidavusteste, mida tehakse praegu liikmesriikides. Nende testide ELi tasandil ühtlustamise kõrval tuleb tegutseda inimeste jaoks võimalikult läbipaistvalt. Peame taastama usalduse oma tuumaenergia vastu.

Teiseks peame süvendama oma teadus- ja uuendustegevust, et leida võimalikult kiiresti lahendusi, mis võimaldavad meil säästa energiat ning edendada säästvaid ja tõhusaid taastuvaid energiaallikaid. Kõige odavam, keskkonnasäästlikum ja ohutum energia on see, mida pole tarbitud. Nende püüdluste tõttu on nüüdsest vaja siduvat määrust ning suuri investeeringuid ELi tasandil ja liikmesriikides.

 
  

(1)Vt protokoll.

Viimane päevakajastamine: 30. august 2011Õigusalane teave