Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2645(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0249/2011

Arutelud :

PV 06/04/2011 - 13
CRE 06/04/2011 - 13

Hääletused :

PV 07/04/2011 - 6.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0148

Arutelud
Kolmapäev, 6. aprill 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Olukord Süürias, Bahreinis ja Jeemenis
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on arutelu, milles käsitletakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni avaldust olukorra kohta Süürias, Bahreinis ja Jeemenis.

Paruness Ashtoni nimel võtab sõna nõukogu eesistuja Zsolt Németh.

 
  
MPphoto
 

  Zsolt Németh, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi nimel. – Lugupeetud juhataja! Olen täna siin selleks, et esitada kõrge esindaja Catherine Ashtoni nimel mõned tähelepanekud olukorra kohta Süürias, Bahreinis ja Jeemenis.

Sündmused Süürias võtsid hiljuti ränga pöörde. Kohutav olukord Jeemenis võib muutuda veelgi hullemaks ja väga pinev meeleolu, mis valitseb praegu Bahreinis, paneb tõsiselt muret tundma, ehkki verevalamist on olnud seal vähem. Euroopa Liit on jälginud kogu piirkonnas kiiresti arenenud sündmusi väga tähelepanelikult, mida kinnitavad arvukad kõrgetasemelised kohtumised, ametlikud avaldused ja nõukogu järeldused.

Veelgi enam – paruness Ashton on suhelnud pidevalt olulisemate partneritega ja samuti asjaomaste riikide võtmetegelastega. Ta teeb seda iga päev otse telefoni teel või kõnealustes riikides viibivate esindajate vahendusel, et EL saaks avaldada mõju seal, kus see on võimalik ja kus sellest on abi. Iga riigi olukord on ainukordne ning nõuab strateegilist, hoolikalt läbi mõeldud ja hästi ettevalmistatud reageerimist. Ent kui sündmused arenevad nii kiiresti, on veelgi olulisem tugineda mõistliku poliitika loomisel kindlatele aluspõhimõtetele.

Lubage mul nimetada neist kolme. Esiteks vägivalla taunimine – massimeeleavaldused tuleb lahendada alati rahumeelselt ning sealjuures tuleb järgida täielikult inimõigusi ja põhivabadusi. Teiseks dialoogi edendamine – erimeelsuste ja kaebuste lahendamisega peavad tegelema edasiviivalt õiged inimesed, kes on valmis eelarvamusi ja eeltingimusi kõrvale jättes üksteisega vestlema. Kolmandaks peavad põhjalikud poliitilised ja majanduslikud reformid saama alguse asjaomasest riigist endast. Euroopa Liit on väljendanud väga selgelt oma valmisolekut anda soovi korral kiiresti abi.

Lubage mul nüüd suunduda konkreetsemalt kolme kõnealuse riigi juurde.

Bahreinis on hoolimata sellest, et olukord tänavatel on mõnevõrra normaliseerunud, õhkkond endiselt pinev. Jätkuvad vahistamised, mille käigus peetakse kinni inimesi, kes ei ole ilmselgelt teinud muud, kui kasutanud oma sõnavabadust. Nagu mujalgi kõnealuses piirkonnas, on Euroopa Liit ja selle kõrge esindaja isiklikult mõistnud otseselt hukka vägivalla kasutamise Bahreinis ning kutsunud ametivõime ja kõiki riigis viibivaid jõude üles austama täielikult inimõigusi ja põhivabadusi ning samuti rahvusvahelisi humanitaarstandardeid.

Samuti oleme ärgitanud korduvalt Bahreini ametivõime ja opositsiooni alustama tõelist riigisisest dialoogi. Kõrge esindaja on vestelnud just sel teemal välisministriga. Ilma konkreetsete sammudeta selle nimel, et saada kõik õiged inimesed teineteisega erandeid ja eeltingimusi seadmata rääkima, muutub oht, et radikaalsed jõud jäävad püsima, üha suuremaks. Sellel oleks selge ja murettekitav mõju piirkonna stabiilsusele. Parim vahend, mille abil säilitada ja edendada stabiilsust, on ikkagi dialoog. Selle sõnumiga läheb kõrge esindaja kohtuma sel kuul üsna pea Pärsia lahe koostöönõukogu ministritega.

Süürias on rahva meeleavaldused levinud alates märtsi keskpaigast mitmesse linna. Nende jõhker mahasurumine on lubamatu. Kõrge esindaja ja Euroopa Liit on pöördunud mitmel korral Süüria ametivõimude poole üleskutsega peatada vägivald, austada inimeste õigust rahumeelselt meelt avaldada ja võtta arvesse nende õigustatud püüdlusi. Süüria rahvas väärib kauaoodatud poliitilisi reforme, eriti seoses sõna-, kogunemis-, poliitilise osalemise ja juhtimisvabadusega.

President Assadi 30. märtsi pöördumine oma rahva poole ei sisaldanud ei selget reformiprogrammi ega ajakava selle rakendamiseks. EL jätkab tungivat nõudmist, et Süüria korraldaks viivitamata reforme. Need reformid peavad olema tõelised, nii poliitilised kui ka sotsiaal-majanduslikud, tõsised, mitte pelgalt pinnapealsed, ning nende elluviimisega ei tohi enam viivitada. Me jälgime väga tähelepanelikult, kuidas uus, veel moodustamata valitsus hakkab neid reforme ellu viima. Loodetavasti toob õiguskomisjoni loomine kaasa uute õigusaktide koostamise, mis võimaldavad tühistada erakorralise seisukorra ning tagada inimõigused ja põhivabadused.

Samas jätkab Euroopa Liit Süüria juhtide survestamist nii avalikult kui ka eraviisilistel kohtumistel, et hoidutaks meeleavaldajate suhtes jõu kasutamisest. Sama tähtis on anda mõista, et vägivalda ja inimohvreid põhjustanud inimesed tuleb võtta vastutusele ning et kõik poliitvangid ja inimõiguste kaitsjad tuleb vabastada.

Olukord Jeemenis on endiselt äärmiselt murettekitav. Kõrge esindaja sõnumid pärast 18. märtsil üles näidatud taunimisväärset vägivalda olid väga selged ning välisasjade nõukogu 21. märtsi järeldustes korrati, et EL mõistab hukka meeleavaldajate vastu jõu kasutamise. EL väitis üheselt ka seda, et need, kes on süüdi inimeste hukkumises ja vigastamises, tuleks võtta oma tegevuse pärast vastutusele ja tuua kohtu ette.

Pärast seda ei ole Jeemeni juhtide sõnumid enam olnud nii selged. Seepärast palus kõrge esindaja president Salehi 30. märtsil telefonile ja ärgitas teda tegema kõik võimaliku, et hoiduda edasisest verevalamisest. Ta avaldas arvamust, et parim viis selle tagamiseks on alustada kohe usaldusväärse ja kiire poliitilise üleminekuga. Selle põhiseadusliku ülemineku aluseks peaksid olema sisulised ja järjepidevad kohustused, mida tuleb nõuetekohaselt täita.

Aeg on otsa saamas ja kannatajaks on Jeemeni rahvas. Seepärast on Euroopa Liit püüdnud leevendada tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega väga aktiivselt Jeemeni kriisi ja teeb seda edaspidigi.

 
  
  

ISTUNGI JUHATAJA: MIGUEL ANGEL MARTÍNEZ MARTÍNEZ
asepresident

 
  
MPphoto
 
 

  Juhataja. – Et härra Brok istub härra Salafranca kõrval, soovin kasutada võimalust ja õnnitleda teda tema meeskonna edu puhul. Ta kannab Schalke 04, hiilgava võidu saavutanud meeskonna salli. Ent selle võiduni jõuti ühe maailma parima jalgpalluri, hispaanlase Raúli abiga. Nüüd oleme soovinud õnne härra Brokile ning anname pooleteiseks minutiks sõna José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyrale, kes kõneleb Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni nimel.

 
  
MPphoto
 

  José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, fraktsiooni PPE nimel.(ES) Lugupeetud juhataja, olen sellega, mida te äsja ütlesite, täiesti nõus.

Lugupeetud Zsolt Németh, volinik, head kolleegid! Tahaksin öelda, et oleme jälginud pidevalt kõrgelt esindajalt Catherine Ashtonilt tulevat teavet nendes riikides toimuva kohta. Minu arvates peaksime avaldama talle tunnustust jõupingutuste eest, mida ta teeb Euroopa Liidu nimel, et toetada demokraatlikke püüdlusi Bahreinis, Jeemenis ja Süürias. Homme võtab Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, mida toetavad selles küsimuses kõik fraktsioonid.

Austatud juhataja! Soovin siiski esitada paar küsimust, mille ma palun härra Némethil edastada Catherine Ashtonile.

Esiteks valitseb mõnes liidu institutsioonis ja mõistagi Euroopa Parlamendis tunne, et me astume ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika väljatöötamisel sammu tagasi ja naaseme taas poliitilise koostöö aega. Selleks me Lissaboni lepingut endastmõistetavalt ei kehtestanud.

Teiseks on tekkinud vastuolu, mis on seotud ühelt poolt üha suurema vajadusega Euroopa kohaloleku järele nendes riikides ja teiselt poolt teadmatusega, milline on nende üleminekuprotsesside lõpptulemus. On selge, et peame olema kohal, ja selge on ka see, et Catherine Ashtoni teatises rakendatud põhimõte, mille kohaselt toetus oleneb tehtud edusammudest, on väga leidlik.

Ent küsimus, mille ma soovin esitada – lugupeetud juhataja, nüüd ma lõpetan –, on järgmine: kas ELi liikmesriigid on valmis suurendama vahendeid, et rahuldada nendes riikides tekkivaid üha kasvavaid vajadusi?

 
  
MPphoto
 

  Véronique De Keyser, fraktsiooni S&D nimel.(FR) Lugupeetud juhataja! Teame väga hästi, milliseid tugevaid diplomaatilisi jõupingutusi Catherine Ashton on teinud ja teeb edaspidigi, ning teame ka seda, milliste raskustega ta kõnealustes riikides valitseva olukorra puhul kokku puutub. On tõsi, et Süüria, Jeemen ja Bahrein on riigid, kellega meil ei ole muid leppeid kui kaubanduskokkulepped, mis ei sisalda näiteks inimõigusi puudutavaid klausleid. Seetõttu on meil väga vähe trumpe.

Sellest hoolimata tahaksin öelda kolme asja. Esimene on seotud rahva püüdlustega, inimestega, kes on praegu tänavatel snaiperite tule all. Meil ei tule neid üksnes toetada, vaid peame ka tagama iga hinnaga vägivalla lõppemise. Nägin täna üht Süüria teisitimõtlejat. Lõppude lõpuks nõuavad need teisitimõtlejad vaid vägivallale lõpu tegemist, et nad saaksid oma arvamust avaldada. Seoses sellega tahaksin öelda, et ehkki meil ei ole Süüriaga kokkulepet, peaksime kasutama vägivalla lõpetamiseks nüüd vajaduse korral kõiki meie kasutuses olevaid sanktsioone.

Teiseks tahtsin öelda seda, et üldjoontes on tegemist riikidega – ja see peab paika nii Pärsia lahe riikide kui ka Liibüa puhul –, mida me oleme relvastanud, kahtlemata liigagi palju. Minu arvates on miinimum, mida me praegu tegema peame, parem kontroll relvade üle, et need riigid ja valitsused ei muutuks püssirohutünnideks, mis pöörduvad omaenda rahva vastu.

Lõpetuseks topeltstandardite küsimus. Soovin öelda, et oleme olnud seoses Bahreiniga väga ettevaatlikud, kuid teiste riikide puhul väga vankumatud. Tean, et olukord Bahreinis on iseäranis tundlik, et Saudi Araabia on saatnud sinna oma väed ning et Saudi Araabia ja Pärsia lahe koostöönõukogu aitavad meid Liibüa vastu, ent me ei tahaks vahetada naftabarreleid ja toetust, mida pakutakse meile võitluses Liibüa valitsuse vastu, vaikimisega praegu Bahreini valitsuse repressioonide all kannatavate šiiitide küsimuses.

 
  
MPphoto
 

  Anneli Jäätteenmäki, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja, olen vihane. Kuulasime oma fraktsiooni eilsel koosolekul kolme Bahreinis, Jeemenis ja Süürias viibinud tunnistajat organisatsioonidest Human Rights Watch ja Amnesty International. Nende lood olid kohutavad.

Minus tõusis viha. Paruness Ashtoni kiri ei kujuta mingit strateegiat. Selles räägitakse taas millestki muust. Peaksime lõpetama sisutühjade sõnumite saatmise – oleme teinud seda Tuneesia, Egiptuse ja Liibüa puhul juba liiga kaua. On aeg asuda tegudele.

Esiteks peaks Euroopa Liit nõudma Genfis asuva ÜRO inimõiguste nõukogu eriistungjärku. ÜRO peaks saatma kõnealusesse kolme riiki missiooni, et panna režiimid vastutama inimõiguste rikkumise eest.

Teiseks peaks Euroopa Liit nõudma, et keelataks relvaeksport kõikidest ELi liikmesriikidest nendesse kolme riiki. On lubamatu, et Euroopa Liidu liikmesriigid müüvad ikka veel nendele režiimidele relvi.

Kolmandaks peaks Euroopa Liit selgelt välja ütlema, et kui nende riikide poliitilised režiimid takistavad demokratiseerumist, on neil aeg kaduda. Samal ajal peaksime kehtestama selliseid sanktsioone nagu varade külmutamine ja reisikeelu rakendamine.

Kordan – on aeg asuda tegudele.

 
  
MPphoto
 

  Hélène Flautre, fraktsiooni Verts/ALE nimel.(FR) Austatud juhataja! On väga hea uudis, et rahvad on läinud liikvele ning nõuavad oma vabadusi ja õigusi, poliitilise režiimi muutmist ja rohkem demokraatiat. See on Euroopa Liidu välispoliitika ja Euroopa projekti tuum ning saab tekitada meis vaid entusiasmi ja poolehoidu.

Ent halb uudis on see, et need rahvad on praegu kannatamas väga karmide repressioonide all. Nad seavad nimetatud väärtuste ja püüdluste eest seistes ohtu oma elu. See on täiesti vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb hädavajalikku rahva kaitsmist, mis on toonud kaasa Liibüas sõjalise tegevuse, teostama nüüd teisiti, et kaitsta kolme riigi meeleavaldajaid.

Olen arvamusel, et avaldused on ülimalt olulised –need on õigustatud avaldused, mis kajastavad nende rahvaste meelsust – ent vajame ka tegusid. Selle tegutsemise raames vajame kinnitust, et kõik juhid, kes vastutavad oma rahva suhtes ülemäärase jõu kasutamise eest, saavad teenitud karistuse. Selleks tuleb ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesriikide diplomaadid kiiresti kokku kutsuda ja tööle rakendada, et saata missioone ning saada aruandeid ja resolutsioone, millest vastutavad poliitikud leiavad kinnitust, et vägivallateod ei jää karistamata.

Lõpetuseks usun, et meil on kindlasti olemas meetodid, kuidas saada jagu infosulust, milles ajakirjandus on sunnitud oma tööd tegema. Seetõttu on nii asjaomaste riikide ajakirjanikel kui ka välisajakirjanikel olukorra kajastamisel märkimisväärseid raskusi. Me teame, mida teha – meil on vahendid takistustest möödumiseks. Peame neid vahendeid ilmtingimata kasutama. Ja kui meil on tegutsemiseks vahendid, peame oskama neid kasutada.

Praegu ei ole selgelt õige aeg ajada taga Süüria presidenti, et saada tema allkiri tagasivõtulepingule, mille kavandamine on nagunii võimalik vaid teatud tingimustel, mis hõlmavad väga tõsist, tõhusat ja asjakohast programmi, reformide elluviimist Süürias ning kõigi süümevangide ja rahumeelsete meeleavaldajate vabastamist mitte üksnes nimetatud, vaid ka ülejäänud kahes riigis.

 
  
MPphoto
 

  Sajjad Karim, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Tahaksin öelda ministrile järgmist. Kuulasin siin teie avaldust ja kuulsin küll, mida teil öelda oli, ent need olid vaid sõnad – puhuti väga ilusad, kuid kahjuks tühjad sõnad. See kõik oli reaktsiooniline, meile esitatus ei olnud midagi kannustavat. Teid kuulates kirjutasin paberilehele pealkirja „kava”, mille alla kavatsesin teha märkmeid selle teabe kohta, mida te meile seoses Euroopa Liidu kavandatud sammudega annate. Minu ees olev leht on endiselt täiesti tühi. Teil ei olnud täna midagi öelda.

Teie visandatud tegevuskavas ei olnud midagi tulevikkuvaatavat. Inimesed terves Lähis-Idas ootavad, et Euroopa astuks välja ja aitaks neil saavutada nende õigusi, ja teil on pakkuda neile vaid tühje sõnu.

Viimases esitatud tegevuskavas ei olnud üldse mingit tuuma. Lisaks on arutletud ajakirjanduses palju selle üle, et Lähis-Ida juhid saavad endiselt võtta oma rahvalt raha ja tuua selle Euroopasse ning meie ei tee midagi selleks, et seda tulevikus ära hoida.

Te ise ütlesite, et aeg on otsa saamas. Kui see nii on – ja ma usun, et on –, siis miks ei olnud teil pakkuda meile täna midagi muud peale tühja paberilehe? Palun näidake Euroopa Parlamendi vastu üles suuremat lugupidamist.

 
  
MPphoto
 

  Marisa Matias, fraktsiooni GUE/NGL nimel.(PT) Austatud juhataja! Oleme Jeemeni, Süüria ja Bahreini rahvale nende vabaduse ja demokraatiapüüdlustes ning meeleavalduste ja protestide verise mahasurumise puhul toeks. Seetõttu peame väljendama end selgelt. Esiteks palun meil lõpetada kohe relvamüük nendele riikidele. Euroopa müüb endiselt relvi, mida kasutatakse tsiviilisikute tapmiseks. Teiseks peaksime olema rahva, mitte autoritaarsete režiimide või diktatuuri poolt.

Seda arvesse võttes ei tohiks me oma solidaarsuse juures unustada, et me kohaldame ikka veel topeltstandardeid – ühed eeskirjad kehtivad inimeste demokraatlike püüdluste ning teised ettevõtete eest hoolitsemise ja nende tegevuse jaoks. Liibüas on pommitamine ületanud selgelt ÜRO volitused, samas kui Bahreinis ei teinud me muud kui avaldasime protesti, kui Saudi Araabia väed sisenesid kleptokraatia päästmiseks riiki. Samas kui noored võitlevad sõjaväe ja politsei vastu ihust ja hingest, piirdume meie diplomaatiliste nootide kirjutamisega.

Lugupeetud juhataja! Lõpetuseks soovin öelda, et sama vale kui mõelda, et poliitilistele probleemidele on sõjalised lahendused, on meil arvata, et araabia maade rahvad ei ole ikka veel märganud meie kahepalgelisust.

 
  
MPphoto
 

  Bastiaan Belder, fraktsiooni EFD nimel.(NL) Austatud juhataja! Radikaalsed režiimimuutused ehk radikaalsete islamijõudude võimuhaaramine oleks Süürias, Bahreinis ja Jeemenis samaväärne täieliku katastroofiga, nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Tõeliseks võitjaks oleks selles ettenägematus olukorras – vähemalt Araabia poolsaarel – kahtlemata Iraani valitsejatandem Khamenei-Ahmadinejad. See vähendab veelgi juba niigi väikest tõenäosust, et olukord Pärsia lahe piirkonnas hakkab lahenema. Kriisiolukord Damaskuses, Al-Manamahis ja Şan‘ā’s on andnud muuseas Euroopa Liidule suurepärase võimaluse kehtestada täielikus kooskõlas Ameerika Ühendriikidega selged tingimused – poliitiliste ja sotsiaal-majanduslike reformide korraldamine –, mille täitmine on vajalik, kui meilt oodatakse edaspidigi nende suurtes raskustes olevate režiimide toetamist.

Lugupeetud juhataja! Paari aasta eest külastasime Euroopa Parlamendi delegatsiooniga Süüriat. Alates 2003. aastast on see riik – selle piirkonna ainus ilmalik riik – pakkunud varjupaika sadadele tuhandetele Iraagi kristlastele. Seda tuleks võtta hoiatava märgina. Pingutagu läänemaailm kõigest väest selle nimel, et Iraagi äärmiselt verine sektantlik kodusõda ei kanduks edasi Süüriasse.

 
  
MPphoto
 

  Andreas Mölzer (NI).(DE) Austatud juhataja! Tuneesias alguse saanud jasmiinirevolutsioon ei kulge Jeemenis, Süürias ja Bahreinis kahjuks nii rahumeelselt. Valitsuse ja opositsiooni dialoog on kahtlemata parim viis, kuidas leida tulemuslik lahendus sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele – seda soovib rahvas – ning liikuda suurema demokraatliku osalemise poole. Kas sellistest kokkulepetest ka kinni peetakse, on juba teine küsimus. Protestilaine põhjustajaks olid lõppude lõpuks murtud lubadused korraldada poliitilisi reforme. Inimestele on antud liiga kaua tühje lubadusi, nüüd on vaja tegusid. Kahepalgeline strateegia, millega surutakse vägivalla abil maha opositsiooni meeleavaldusi ja samas lubatakse paari väikest reformi, tegemata mingeid tõelisi poliitilisi muudatusi, võib kaasa tuua – nagu me teame – olukorra halvenemise kõigis kolmes riigis.

Jätkuvad rahutused Süürias annavad põhjust karta, et valitsuse ostetud relvad võidakse edasi müüa sellistele terroristlikele organisatsioonidele nagu Hezbollah. Minu arvates peaks Euroopa Liidul olema nendes konfliktides erapooletu vahendaja roll.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Iacolino (PPE).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Matši võitja selgub alles teise mängu lõppedes, seega oodakem ära Inter Milani ja Schalke 04 korduskohtumine, et näha, kes läheb edasi järgmisesse vooru. Samas olen nõus, et Raúl on suurepärane jalgpallur.

See, mis leiab aset Süürias, Jeemenis ja Bahreinis, ei erine mujal maailmas toimuvast. Ehkki selliste murrangute taga on tavaliselt majanduslikud põhjused, on kõikidel juhtudel tunda ka sügavat igatsust vabaduse järele. Facebook ja internet on lõpetanud paljude, liiga paljude maailma eri paigus kaua kiratsenud võltsdemokraatiate isolatsiooni.

On uued juhid, uus ettekujutus poliitikast, milles kajastuvad paljude noorte unistused. Soovitakse kodanikuõigusi, eriti kuna maailma noored on ühiskonnateadlikumad ja parema haridusega. Paari päeva eest vabastati teisitimõtleja Suhayr al-Atassi. See on märguanne, ehkki tagasihoidlik, mis osutab mõttevabaduse ja poliitilise vabaduse arenemisele. Sama elevust on tunda Jeemenis, kus avaldatakse meelt president Salehi vastu, ja üsna sarnaselt ka Bahreinis. Peame tegutsema jõuliselt, et see vägivald peatada. Peame demokraatia poole püüdlemisel toeks olema. Me ei saa lubada endal taas sündmustest maha jääda.

Vahemere piirkonnas toimuvat on kahtlemata raske mõista. Seetõttu peab Euroopa sõna võtma ja tegutsema solidaarselt, millest oleks praegu tõenäoliselt abi nendele Vahemere piirkondadele, mis kannatavad suurenenud sisserändesurve all.

 
  
MPphoto
 

  Richard Howitt (S&D). – Austatud juhataja! Olgu tegemist 15. märtsil Jeemenis Şan‘ā’s aset leidnud kooskõlastatud snaiprirünnakuga protestijate laagri pihta, 17. märtsil Süürias Dar‘ā’s 100 000 inimese osavõtul toimunud meeleavalduse mahasurumisega või Bahreini Salmaniya haigla kuuenda korrusega, kuhu peasukka kandvad relvastatud mehed toimetavad haavatud protestijaid, kes sealt kunagi ei naase ja kes on sunnitud minema sinna sellepärast, et selles haiglas asub riigi ainuke verepank, peame näitama, et kuigi meedia võib keskenduda korraga vaid ühele riigile, seisab Euroopa Parlament inimõiguste eest kõikjal, kus need on ohus.

Peame esitama välisasjade nõukogule üleskutse nõuda kõigi vägivallas süüdi olevate isikute selget vastutuselevõtmist, sõltumatuid uuringuid ja lõppu karistamatusele. See on praegu peamine hoiatus, mille abil vältida edasist meeleavaldajate vastast vägivalda.

Kuuldes, et Bahreini julgeolekujõud on tulistanud inimeste pihta väidetavalt mittesurmavaid haavleid lähemalt kui meetri kauguselt ja tapnud meeleavaldajaid sõna otseses mõttes nende päid pooleks raiudes, peame teiseks peatama selles piirkonnas kõikide relvade tarned, üleandmised ja nendega seotud load.

Lõpetuseks peavad põhimõtted, mis on esitatud volinik Fühle teatises lõunapoolsete naaberriikide kohta, andma pildi sellest, kuidas me suhtume Süüriaga assotsiatsioonilepingu sõlmimisse. Peame alustama nõudmisest tagada viivitamata takistusteta juurdepääs rahvusvaheliste inimõiguste vaatlejate jaoks. Araabia maailm on jasmiinirevolutsiooni käigus muutunud. Meie peame näitama, et koos sellega oleme muutunud meiegi.

 
  
MPphoto
 

  Alexander Graf Lambsdorff (ALDE).(DE) Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Vahemere äärde on saabunud kevad, ent Pärsia lahe piirkonnas ja Süürias valitseb endiselt talv. Pildid vägivallast, mida me näeme, on kohutavad. Tapetud on sadu inimesi ning Amnesty International ja ÜRO on esitanud murettekitavaid aruandeid.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni üleskutsed on selged. Tahame võimalikult kiiresti Genfis asuva ÜRO inimõiguste nõukogu eriistungjärku. Euroopa Ülemkogu ja ÜRO inimõiguste nõukogus esindatud Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid sellele üleskutsele reageerima. ÜRO nõukogu tegutseb alati väga kiiresti, kui on vaja Lähis-Ida konflikti puhul poolt valida. Nüüd on aeg lahendada tõeline probleem, milleks on inimõiguste jäme rikkumine. Vajame reformi, vajame liikumist demokraatia poole ja vajame relvaembargot. Kõike seda on siin juba mainitud.

Vaatasin Süüria presidendi Assadi kõnet otseülekandes. Tegemist on keskaja stiilis diktatuuriga, mis kasutab lääne mainekujunduse agentuure, et tutvustada oma pseudouuendajatest esindajaid läikpaberile trükitud ajakirjades. Need agentuurid ja ajakirjad peaksid endilt küsima, kas nende tegu ikka on õige.

Nüüd Jeemeni juurde. Just selles riigis valitseb minu meelset suurim oht – võimalus, et tekib lõhe põhja ja lõuna vahel, kujuneb aktiivne Al Qaeda rakuke ning et riik osutub läbikukkunuks. Meil juba on üks selline läbikukkunud riik – Somaalia. Meie Atalanta missioon tegutseb praegu Adeni lahes. Euroopal on selle piirkonna puhul mängus otsene huvi. Vajame enamat kui see, mida nõukogu esindaja on täna siin öelnud.

 
  
MPphoto
 

  Frieda Brepoels (Verts/ALE).(NL) Lugupeetud juhataja! Tuleb tunnistada, et olin ausalt öeldes üllatunud, kui minister nimetas kolme põhimõtet – vägivalla taunimist, dialoogi edendamist, et mätsida kinni mõned erimeelsused ja lahendada mõned etteheited, ning loomulikult vajalikke poliitilisi reforme.

Ettepanek alustada dialoogi ei muuda praegu tegelikult midagi, ka pole see usutav. Minu arvates peaks Euroopa Liit võtma nende demokraatlike reformide esilekutsumiseks tõesti tunduvalt tugevamaid meetmeid. Kuulsime, et kõrgel esindajal on palju ametlikke kontakte, kuid mida võtab ta ette selleks, et säilitada kontakt kodanikuühiskonnaga, mida teeb ta selleks, et kuulata neid?

Eelkõnelejad on seda juba öelnud – Euroopa Liit peab lõpetama kohe relvade tarnimise kõnealusesse piirkonda. Kui ma näen, et näiteks ainuüksi eelmisel aastal tarnisid lausa kaheksa Euroopa riiki Jeemenisse relvi rohkem kui 100 miljoni euro eest, tekib mul kahtlus, kas Euroopa ühine seisukoht relvaekspordi küsimuses tegelikult üldse midagi tähendab. Kas me ei peaks võtma selles valdkonnas kiireloomulisi meetmeid?

 
  
MPphoto
 

  Fiorello Provera (EFD).(IT) Austatud juhataja, head kolleegid! Räägin Bahreinist. Sellel väikesel riigil on Pärsia lahe tasakaalu ja energiajaotuse seisukohast strateegiline asukoht. On hästi teada, et selles riigis asub suur Saudi Araabia toornafta töötlemise tehas.

Tahaksin juhtida teie tähelepanu selle olukorra ühele tahule, mis tundub mulle eriti murettekitav. Usaldusväärsed allikad on täheldanud Iraani mõju Bahreini šiiitide kogukonnale. Seda lisaks õigustatud püüdlustele kõnealuse riigi valitsuse põhjalikuma reformimise poole. On raske kindlaks määrata, kui kaalukas roll on olnud välismõjul hiljutiste sündmuste puhul Bahreinis, ent on olemas piirkonna destabiliseerumise oht, mis võib üle kanduda ka Saudi Araabia idaosasse, kus elab veel üks suur rühm šiiite. Iraan rahastab Hamasi, toetab Liibanonis Hezbollah’t ja mõjutab sisepoliitikat Iraagis, kus valitsuse moodustavad peamiselt šiiidid. Kui ebastabiilne olukord kandub Pärsia lahe piirkonda, on mõju ilmselge ja kaasneda võivad ka ülemaailmsed tagajärjed.

Peame olema Lähis-Ida sündmuste hindamisel väga ettevaatlikud. Rahva õigustatud püüdlused suurema demokraatia poole tuleb eristada välismõjudest, mille puhul on selles piirkonnas mängus strateegilised eesmärgid.

 
  
MPphoto
 

  Ria Oomen-Ruijten (PPE).(NL) Lugupeetud juhataja! Räägime täna kolmest väga erinevast riigist, kus valitsevad väga erilised kohalikud tingimused. Jeemenis on jõudnud ülestõus vaatamata politsei ja sõjaväe jõhkrale vägivallale massidesse. Bahreinis on Saudi Araabia ja Iraani sekkumise tõttu tõsine oht, et destabiliseeruda võib kogu piirkond. Ja viimasena Süürias ei ole opositsioonil praktiliselt mingit manööverdamisruumi ning režiim tundub olevat valmis minema protestide mahasurumisel ükskõik kui kaugele.

Neid erilisi olusid aluseks võttes peaks Euroopa Liit minu arvates looma nende riikidega kahepoolsed suhted. On paar põhimõtet, millest tuleks kinni pidada. Endastmõistetavalt on igal kodanikul õigus meelt avaldada ja väljendada vabalt oma arvamust. Ent mida tuleks teha rahumeelsete meeleavalduste puhul, kus kodanikud on langenud politsei ja sõjaväe repressioonide ohvriks? On meil kavas uurida seda rahvusvahelisel tasandil? Mida teeb EL selle uurimise edendamiseks?

Teiseks, valitsustel on kohustus alustada opositsiooni ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega dialoogi, sest vägivald ja rõhumine ei ole kunagi lahendus. Mida täpselt teeb EL selle dialoogi edendamiseks? Ja kui Süüria, Bahreini ja samuti Jeemeni režiimid ei suuda ikkagi või ei taha kuulata oma rahvast, millised on selle tagajärjed meie suhetele nende riikidega?

Austatud juhataja! Nagu on korduvalt öeldud, peame pakkuma konkreetset abi, ent sellel konkreetsel abil peab olema ka tõeline sisu. Kuidas seda saavutada? Oleksin tahtnud kuulda täna plaani selle kohta, mida ette võtta.

Tahaksin vaid esitada ühe märkuse volinikule. Minu meelest tuleb tõenäoliselt lähipäevil koostatavates kavades teiste meetmete seas nõuda vähemalt Süüria, aga ka Türgi puhul surve avaldamist.

Minu viimane märkus. Leian, et meie delegatsioon suheteks Mashreqi riikidega saaks teha siin ära suure töö ja peame tegema kõik, et neil selle töö tegemist võimaldada.

 
  
MPphoto
 

  Ana Gomes (S&D).(PT) Lugupeetud juhataja! Euroopa Liit peab olema oma avaldustes ja tegevuses, mis on seotud rahva ülestõusudega Jeemenis, Süürias, Bahreinis ja teistes araabia riikides, järjekindel. Kaalul on enam kui usaldusväärsus. Tuleb arvestada ka protestide sihtmärgiks olevatele diktatuuridele saadetava sõnumi tõhususega ning samuti meeste ja naistega, kes panevad ohtu oma elu, et nõuda tänavatel inimõigusi, õiglust ja demokraatiat.

Euroopa Liit on olnud eriti Bahreini puhul jahmatamapanevalt ebamäärane. See kajastab vastuolusid topeltstandardeid sisaldavas välispoliitikas, milles muretsetakse nafta ja relvade pärast, mida liikmesriigid tarnivad ühist sõjavarustuse eksporti käsitlevat seisukohta eirates mitte üksnes Bahreini, vaid ka Saudi Araabiasse.

Euroopa Parlament nõuab relvamüügi kohest peatamist ning kõrge esindaja nõuab valjult ja selgelt, et Bahreini ametivõimud võtaksid vastutuse rahumeelsete protestide mahasurumisel tapetud või kaduma läinud inimeste eest ja lõpetaksid viivitamata meedia suhtes kehtestatud infosulu.

 
  
MPphoto
 

  Edward McMillan-Scott (ALDE). – Austatud juhataja! Eile õhtul aitasin korraldada kõnealuse piirkonna ekspertide ärakuulamist. Nad ütlesid meile, et seni on julgeolekujõudude käe läbi langenud Bahreinis vähemalt 23, Süürias vähemalt 132 ja Jeemenis vähemalt 63 inimest. Võib küsida: mida saab ette võtta Euroopa Liit? Meie homme vastu võetavas resolutsioonis on mõned sellekohased soovitused.

Viimastel kuudel on Euroopa Parlament võtnud vastu resolutsioonid Tuneesia, Egiptuse ja Liibüa kohta ning minu ametnikud võrdlesid vahelduseks neid resolutsioone ja komisjoni meetmeid sisaldavat kava. Pean ütlema, et tulemus ei olnud eriti julgustav. Kui komisjon ja nõukogu meid kuulda ei võta, kulutame me siin lihtsalt oma sõnu.

Avaldan selle analüüsi oma veebilehel. Minu arvates sai Euroopa Liit endale Lissaboni lepinguga lisakohustused. ELi välispoliitika teised osalejad peavad võtma meid tõsiselt. Eriti suurte muutuste ajal araabia maades peame kõik koostööd tegema.

 
  
MPphoto
 

  Pino Arlacchi (S&D). – Austatud juhataja! Süürias, Bahreinis ja Jeemenis valitseb türannia, millele on vastu astunud nende oma kodanikud, kes väärivad meie tingimusteta toetust. Seni on Euroopa Liit reageerinud selles piirkonnas levivale demokratiseerumislainele ebakindlalt, jõuetult ja ebausaldusväärselt. Kui me tahame olukorda parandada, peaksime kõigepealt kaotama mineviku topeltstandardid.

Toetasime neid autokraatiaid mitmel moel ning meie, eurooplased, koos Venemaa ja Ameerika Ühendriikidega müüsime neile peaaegu igasugust sõjavarustust. Nüüd hädaldame oma relvakaubanduse tagajärgede pärast seoses süütute ohvritega, kes langevad Pärsia lahe autokraatidele müüdud relvade läbi.

Kui tahame olla usaldusväärsed, peaksime tühistama kõik kõnealuste riikide ja Pärsia lahe koostöönõukoguga sõlmitud relvastuslepingud ning nõudma relvaembargo kehtestamist kogu Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonnas. Raha, mis vabaneb nende sõjalise eelarve vähendamisel, saab investeerida demokraatliku ülemineku fondi.

 
  
MPphoto
 

  María Muñiz De Urquiza (S&D).(ES) Austatud juhataja! Araabia maades tehtud ajalooline ja pöördumatu samm demokraatia poole ei toonud kaasa ei seda ikka veel habrast üleminekut, mis toimub Egiptuses ja Tuneesias, ega rahvusvahelise üldsuse ajaloolist toetust vastutuse põhimõtte täitmisele, et kaitsta Liibüa rahvast.

Muutused Süürias, Jeemenis ja Bahreinis jätkuvad ning Euroopa Liit peab olema kohal. EL peab võtma toimunust õppust ja asuma rahvusvahelise vastuse väljakujundamisel eestvedajaks. Lugupeetud volinik Fühle, selleks vajame kaugeleulatuvaid meetmeid, näiteks hästi määratletud Euroopa naabruspoliitikat, ning selgeid ja viivitamatuid meetmeid, mis näitaksid nende riikide elanikele ja ka Euroopa kodanikele, et Euroopa Liidu pühendumine vabadusele, väärikusele, demokraatiale ja inimõigustele ei ole vankuma löönud.

Süüria, Jeemeni ja Bahreini ametivõimud peaksid meeles pidama, et riigi vägivallaga rahva vastu kaasnevad vahetud tagajärjed. Nad peavad mõistma ka seda, et nende autokraatlike valitsuste pealiskaudsest muutmisest jääb väheks. Selle asemel peavad nad alustama viivitamata dialoogi opositsiooniliikumiste ja kodanikuühiskonnaga, vabastama kohe poliitvangid, ajakirjanikud ja inimõiguste kaitsjad ning tühistama sedamaid erakorralise seisukorra.

 
  
MPphoto
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE). – Austatud juhataja! Me ei tohiks pigistada nendes kolmes riigis toimuvate jõhkrate inimõiguste rikkumiste suhtes silma kinni.

Olukord Süürias on väga tõsine ja seal on kaalul kõige rohkem. Süürias on võetud sihtmärgiks õpetajad, opositsiooniaktivistid, ajakirjanikud ja blogijad. Palju on tapetuid, palju vahistatuid. Välisajakirjanikud on riigist välja löödud, tekkinud on infosulg, puudub igasugune vaba ajakirjandus. Peaksime kaaluma Süüria vastaseid sanktsioone.

Tuleks kaaluda poliitilisi meetmeid ka Jeemenis ja Bahreinis. Mis puudutab Jeemenit, siis meil on kehtiv leping relvaekspordi kohta. Peaksime selle lepingu peatama.

Nendes kolmes riigis valitseva olukorra üle arutledes nõudkem esiteks vastutusele võtmist, teiseks Genfis asuva ÜRO inimõiguste nõukogu eriistungjärku ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Rosario Crocetta (S&D).(IT) Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Elasin kolm aastat – aastatel 1987–1990 – Bahreinis. Tollal peeti seda üheks Pärsia lahe piirkonna kõige demokraatlikumaks riigiks ja nii on arvatud isegi viimastel aastatel. Mis võib siis toimuda veel teistes riikides, võttes arvesse, et Saudi Araabia korraldab aastas paarsada hukkamist, võttes arvesse kohutavaid tapatalguid Iraanis ning võttes arvesse, et kogu Pärsia lahe piirkonnas on tapmised igapäevane nähtus ja ajakirjanduse õigusi eiratakse täielikult.

Täna kiitsime heaks resolutsiooni Süüria, Jeemeni ja Bahreini kohta, ent millal valmistame me ette resolutsiooni Saudi Araabia, Alžeeria, Hiina ja teiste riikide jaoks, mis rikuvad maailmas inimõigusi? Häda on selles, et siin läänemaailmas näen ma üht kummalist asja – ühelt poolt ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Marielle De Sarnez (ALDE).(FR) Austatud juhataja! Milline roll peab ELil olema riikides, kus rahvas on režiimi vastu üles astunud, ent juhid jäävad kurdiks korduvatele nõudmistele suurema demokraatia, tõeliste struktuurireformide ja õiglase arengu järele? See on küsimus, mis on meile esitatud.

Minu meelest on olemas esialgne vastus, millega ei tohi venitada. Liit peab pingutama oma lihaseid ja kasutama kõiki olemasolevaid sanktsioone, et peatada repressioonid ning saavutada poliitvangide ja ajakirjanike viivitamatu vabastamine. Liit peab toetama sõltumatu komisjoni moodustamist toime pandud tegude uurimiseks ja nõudma inimõiguste nõukogu eriistungjärgu korraldamist.

Keskpikas plaanis peame vaatama minu arvates uuesti põhjalikult läbi oma suhted nende riikidega. Euroopa Liit peab nüüdsest näitama, et ta on kindlalt avaliku arvamuse ehk rahva, mitte võimulolijate poolel.

Selleks peab liit algatama dialoogi ja seda ülal hoidma kõikide kodanikuühiskonna jõududega, kõigi nendega, kes tahavad toetada demokraatiat ning samuti opositsiooniliikumiste juhtidega. Tegemist on niisiis põhjaliku muudatusega ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Heidi Hautala (Verts/ALE). – Austatud juhataja! Oleme kuulnud, et Euroopa Parlament on võtnud nüüd väga tõsiselt nõuks tegeleda raskete inimõiguste rikkumistega kolmes riigis – Bahreinis, Jeemenis ja Süürias. Vajame Euroopa välisteenistuselt ja komisjonilt vastust küsimusele, kuidas me saame näidata, et me ei lähtu oma töös enam topeltstandarditest.

Meile on räägitud väga paljudest konkreetsetest meetmetest. Vajame teavet selle kohta, kuidas edenevad ÜRO inimõiguste nõukogu menetlused. Kas Euroopa Liit on üksmeelel vajaduses nõuda Süüria, Bahreini ja Jeemeni teemal eriistungjärkude korraldamist?

Oleme kuulnud, et on aeg lõpetada nendesse riikidesse relvade eksportimine.

Me ei saa oodata, seega öelge palun, mida kavatsevad Euroopa välisteenistus ja komisjon neis asjus kohe praegu ette võtta?

 
  
MPphoto
 

  Charles Tannock (ECR). – Austatud juhataja! Süüria julgeolekujõud on reageerinud surma külvamisega meeleavaldustele, kus esitatakse õigustatud kaebusi. President Assadi sõjakus ja sõnavõtud meie liitlase Iisraeli vastu, tema toetus sellistele terroristidele nagu Hezbollah ja sõprus Iraaniga – kõik see teeb temast minu arvates ohtliku autokraadi.

Bahreinis seevastu valitseb võrdlemisi tänapäevane ja edumeelne konstitutsiooniline monarhia. Ent šiiidi äärmuslased, keda innustab ja toetab Iraan, jätkavad kahjuks sektantlike pingete õhutamist ning levitavad propagandat valitsuse ja kuninga vastu. Kuningas on teinud kannatlikult jõupingutusi, et protestijate mured ära kuulata ja alustada dialoogi, kuid peame loomulikult taunima kõiki relvastamata protestijate hukkumisi.

Lõpetuseks tundub, et Jeemenis on president Saleh peletanud ülemäärase jõu kasutamise tõttu eemale oma peamised toetajad, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, ehkki ta on tegutsenud aastaid kindlalt selle nimel, et juurida välja Al Qaeda terroristid. Kui võtame talt praegu ära Euroopa Liidu toetuse, teadmata, mis juhtub pärast, kasutame väga riskantset strateegiat.

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Andrew Henry William Brons (NI). – Lugupeetud juhataja! Võime esitada endale küsimuse, mida teha, et leevendada nendes riikides poliitilist ummikseisu ja inimeste kannatusi, kuid eeldada tuleb, et esiteks on meil võimalik midagi ette võtta, teiseks on see meie roll ja kolmandaks ei ole praegune olukord tingitud mingilgi moel meie sekkumisest.

Armetu Ühendkuningriigi valitsus jagab Briti sõjaväelastele koondamisteateid, sageli keset aktiivset tegevteenistust. Oleks absurdne loota, et allesjäänud sõjaväelased pingutaksid järgmistes julgetes ettevõtmistes osalemise nimel.

Riigid sõlmivad oma vägedega pühaliku, ent tavaliselt kirjutamata kokkuleppe lahingusse saatmise ja eluga riskimise kohta, ent üksnes siis, kui kaalul on riigi või selle kodanike elutähtsad huvid. Meil ei ole nendes riikides mingeid elutähtsaid huve. Ühtlasi on alust arvata, et Ameerika Ühendriikide ja selle liitlastega seotud välisjõud on huvitatud Süüria destabiliseerimisest. Mul ei ole mingit sõnumit Ba’athi režiimile ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Paul Rübig (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Usun, et paljud kõnealustes riikides elavad noored igatsevad demokraatia, moderniseerimise ja vabaduse järele. Peame seda asjaolu arvesse võtma. Me peame püüdma leida nendes riikides sõpru ega tohi langetada üldistavaid otsuseid. Tuleb teha hoopiski kindlaks need isikud, kes ei järgi tänapäeva ühiskonnas kehtivaid eeskirju. Seetõttu peaksime püüdma korraldada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, õpetajate, ülikooliprofessorite ning ajakirjanike jaoks vahetusprogramme. Meie ülesanne on leida endale nendes riikides sõpru. Loodetavasti võtame peagi seda laadi meetmeid.

 
  
MPphoto
 

  Diane Dodds (NI). – Austatud juhataja, lugupeetud minister! Nagu paljudes siinviibijates, tekitavad kogu piirkonnas esinenud vägivald ja inimõiguste rikkumised ka minus õudu. Ometi ei saa ma lasta käest võimalust jätta ütlemata – eelkõige teile, austatud minister –, et avaldus, mille te esitasite täna liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimel, näitab väga ilmekalt ja tõenäoliselt paremini, kui keegi meist oleks suutnud seda kunagi teha, välisteenistuse ja sellele miljonite eurode kulutamise mõttetust.

Teie tänane sõnum, milles tehakse ettepanek taunida vägivalda, edendada dialoogi ja toetada asjaomaste riikide reforme on täiesti õige. Ent kui aus olla, siis antud olukorras on see kõik üks üldine jura. Vajame rohkem, tunduvalt rohkem kui suvaline telefonikõne ning avaldus, milles kutsutakse üles tegema üht, teist või kolmandat. Leian, et Lähis-Ida inimesed ...

(Juhataja katkestas kõneleja.)

 
  
MPphoto
 

  Zsolt Németh, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi nimel.(HU) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Suur tänu sõnavõttude eest. (Sõnavõtt jätkub inglise keeles.)

Austatud juhataja, lubage mul vastata kõigepealt eraldi paarile küsimusele, mis puudutavad Bahreini.

Tõstatati küsimus Iraani sekkumise kohta Bahreini siseasjadesse. Seni ei ole mingeid kindlaid tõendeid sellest, et Iraan on seganud äärmuslust esile kutsudes vahele Bahreini sündmustele. See oht on küll selgelt olemas, seetõttu on veel üks hea põhjus alustada Bahreinis selle võimaluse vältimiseks võimalikult ruttu riigisisest dialoogi.

Mis puudutab Saudi Araabia tungimist Bahreini, siis tahaksin toonitada, et kuus Pärsia lahe koostöönõukogu riiki on sõlminud omavahel ühise julgeolekualase kokkuleppe. Selle kokkuleppe raames nõutakse Saudi Araabiast ja teistest Pärsia lahe riikidest pärit jõudude kohalolekut Bahreinis ning selle nõudmise esitas rohkem kui üks koostöönõukogu liikmesriik. See ei ole pelgalt juriidiline kaalutlus. Selles piirkonnas aset leidvate sündmuste hindamisel peame suhtuma väga tõsiselt piirkondlikku mõõtmesse.

Seoses Jeemeniga tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Liit peatas osaliselt Jeemenile abi andmise – näiteks lõpetati tsiviilisikute korraldatava terrorismivastase võitluse toetamine. Leidsime, et meil oli vaja ses suhtes diferentseeritumat lähenemist.

Lubage mul vastata nüüd mõnele esitatud küsimusele ungari keeles.

(HU) José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra esitas küsimuse selle kohta, milline on ülemineku tulemus. Ses suhtes tahaksin rõhutada, et me ei tea, milliseks kujuneb Araabia kevad. Seda ei tea keegi. Paari kuu eest ei teadnud me isegi seda, et selline doominoefekt üldse vallanduda võib. Usun, et Araabia kevade lõpptulemus ei ole praegu veel kusagil paika pandud. Seepärast arvan ka seda, et see sõltub väga palju meist. Tahaksingi anda härra Salafrancale järgmise vastuse: Araabia kevade lõppetulemus sõltub väga suurel määral ka meist endist.

Minu meelest on siin esitatud ettepanekud olnud väga kasulikud. Usutavasti olid nende kõigiga väga rahul ka nii kohalviibivad komisjoni kui ka nõukogu ja välisteenistuse esindajad. Vaatame praegu läbi oma naabruspoliitikat. Kõiki siin esitatud ettepanekuid võetakse selle poliitika läbivaatamisel arvesse. Seetõttu on minu arvates väga õnnelik asjaolu, et paari nädala pärast Budapestis toimuma pidanud idapartnerluse tippkohtumine jääb ära, sest nii on meil nüüd aega, et lisada tehtud ettepanekud naabruspoliitika kohta koostatavasse ülevaatesse.

Naabruspoliitika ühtlustamine on minu meelest väga tähtis. Nii, nagu naabruspoliitika hõlmab lõunamõõdet, peab see hõlmama ka idamõõdet. Vaid siis, kui suudame luua siin Euroopa Liidus ühtse, järjekindla ja hästi läbi mõeldud naabruspoliitika, saame olla usaldusväärsed lõunanaabrite silmis, kes jälgivad tähelepanelikult igat meie sõna. Ettepanekutes, mis tehti siin seoses naabruspoliitikaga – neid esitasid näiteks viimased sõnavõtjad Diane Dodds ja Paul Rübig –, rõhutati suhteid tsiviilisikutega. Tsiviilisikute, kodanike ja eelkõige noorte omavaheliste suhete esmatähtsaks seadmine on üks naabruspoliitika põhimõtteid.

Selle läbivaatamise oluliseks osaks peab olema ka täiesti uute fondide ja vajaduse korral uue suurusjärgu fondide loomine. Samas ei tohiks me unustada, et iga aspekt nõuab eraldi käsitlusviisi. Leidub riike, kus sanktsioonide või relvaembargode kehtestamine või mõnel juhul sõjaline tegevus on juba olnud vältimatu. Nagu te teate, ei ole Liibüa meie ainuke lõunanaaber, kus leiab aset sõjaline sekkumine. See on toimunud paaril viimasel päeval ka Côte d’Ivoire’is. See on eraldi teema, millest me täna õhtul veel räägime.

Sellegipoolest leian, et riike, kus sõjaline sekkumine on osutunud vältimatuks kodusõja tõttu, ei tuleks segi ajada täna arutlusel olevate riikidega, ehkki ka need repressiivsed riigid, need autoritaarsed repressiivsed riigid kasutavad vägivalda mängeldes. Minu meelest on kõrge esindaja edastanud nendele riikidele seoses nende suhtumisega vägivalda väga jõulise sõnumi. Ka Liibüas ja Côte d’Ivoire’is toimuv sõjaline tegevus ise peab olema jõuliseks sõnumiks kõigile nendele kolmele riigile. Paaril viimasel nädalal on Euroopa ja rahvusvahelisel üldsusel õnnestunud kujundada väga selge suhtumine.

Rahvusvaheline üldsus on kohaldanud viimasel ajal uusi põhimõtteid „õigus kaitsta” ja „kohustus kaitsta”, mis peaks olema hoiatavaks märgiks Jeemenile, Bahreinile ja kõigile kõnealuse piirkonna autoritaarsetele režiimidele. Praegu aset leidev sõjaline sekkumine ei ole analoogne Iraagis toimuvaga, vaid pigem Rwandas või Kosovos sündinuga, kus rahvusvaheline üldsus pidi vahele segama selleks, et kaitsta kodanikke. Minu meelest edastab rahvusvaheline üldsus selle sõnumi praegu väga tugevalt riikidele, kes kasutavad oma kodanike vastu vägivalda.

Lugupeetud Euroopa Parlamendi liikmed, lubage mul vastata veel vaid lühidalt mõnele konkreetsele ettepanekule. Edastan kõrgele esindajale teie igati ühehäälse ja üldise ettepaneku korraldada ÜRO inimõiguste nõukogu eriistungjärk. Sellel ettepanekul on olnud tänasel arutelul kahtlemata väga oluline osa ja seda tuleks kaaluda. Samuti edastan kõrgele esindajale siin väljendatud samamoodi selge ja üksmeelse arvamuse relvaekspordi kohta. Leian, et peame olema võimelised looma nende kolme riigi puhul sobiva tasakaalu koostöö ja sanktsioonide vahel.

See, kui meil ei tule tegeleda mitte sanktsioonide kohaldamise ja sõjalise sekkumisega, vaid koostööga ja vajaduse korral ühe riikiderühma jaoks mõningaste sanktsioonide kehtestamisega, on kahtlemata eriline ülesanne. Pean oluliseks ka Ria Oomen-Ruijteni väidet, et Euroopa Liit peab olema ühtlasi võimeline tuginema kõnealuse piirkonnaga seotud poliitika väljakujundamisel väga tugevalt Türgile. Suur tänu selle arutelu eest ning suur tänu märkuste, sõnavõttude ja küsimuste eest.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Olen saanud vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2 kuus resolutsiooni ettepanekut.(1)

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub homme kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult.(FR) Resolutsioonis, milles käsitletakse olukorda Süürias, Bahreinis ja Jeemenis, mõistetakse õigesti hukka jõhkrad ja mõrvarlikud repressioonid, mille ohvriteks on Süüria ning samuti Jeemeni ja Bahreini meeleavaldajad. Nende kolme riigi juhid annavad korraldusi tulistada omaenda rahva pihta, kes nõuab õigustatult poliitilist vabadust, inimväärikust ja sotsiaalset õiglust. Selle reolutsiooniga väljendab Euroopa Parlament jõuliselt solidaarsust Süüria, Bahreini ja Jeemeni kodanikega, kes näitavad oma püüdluste väljendamisel üles suurt vaprust, pistes rinda relvastamata tsiviilisikute vastu tuld avavate valitsuse relvajõududega.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult.(DE) Islamiusu kõrval on Süürial, Bahreinil ja Jeemenil veel üks ühine tunnus – autoritaarne režiim, olgu valitsejaks kuningas, president või Assadi klann. Lääne mõistes on tegemist kahtlemata ebademokraatlike süsteemidega. Üha suurenevad revolutsioonilised nähud, mis sarnanevad Egiptuses või Tuneesias toimunuga, hävitatakse juba eos ning demokraatia ja inimõigused jäetakse tähelepanuta. Näiteks Jeemenis on 37% alaealistest tüdrukutest sundabielude ohvrid. Selle näitajaga on Jeemen maailmas teisel kohal, kellest eespool on vaid Somaalia. Nende kolme riigi valitsused peavad näitama, et nad on oma rahva poolt, mitte vastu. Euroopa Liit on toetanud selliseid riike ja püüdnud olla neile meelt mööda aastakümneid, sest see oli majanduslikust ja geopoliitilisest vaatenurgast kasulik. EL peaks võitlema tugevamini demokraatia ja inimõiguste eest ning astuma vastu radikaalse islamismi süvenemisele nendes riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Kristiina Ojuland (ALDE), kirjalikult. – Kuigi peaksime tegelema viivitamata olukorraga Süürias, Bahreinis ja Jeemenis, tahaksin juhtida teie tähelepanu murettekitavale olukorrale Liibüas, kus hoitakse pantvangis seitset Eestist pärit Euroopa Liidu kodanikku. Soovin tänada paruness Ashtonit kahe nädala eest saadud kiire vastuse ja kinnituse eest, et seda küsimust käsitletakse ELis võimalikult kõrgel tasandil. Meieni on jõudnud nüüd teave, et pantvangistajad, kes nimetavad end taassünni ja reformi liikumise liikmeteks, on edastanud segase märgukirja, milles öeldakse, et edasised nõudmised esitatakse hiljem. Seitse Eesti kodanikku on väidetavalt elus. Tahaksin pöörduda paruness Ashtoni poole palvega osaleda liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendina selle pantvangikriisi lahendamises. Kaalul on eurooplaste elud ja see nõuab hädasti Euroopa välisteenistuse kiiret tähelepanu. See on paruness Ashtoni võimalus näidata, mis puust ta tegelikult tehtud on.

 
  

(1)Vt protokoll.

Viimane päevakajastamine: 30. august 2011Õigusalane teave