Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2248(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0073/2011

Arutelud :

PV 07/04/2011 - 3
CRE 07/04/2011 - 3

Hääletused :

PV 07/04/2011 - 6.11
PV 07/04/2011 - 6.12
CRE 07/04/2011 - 6.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0156

Istungi stenogramm
Neljapäev, 7. aprill 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

7. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Janusz Wojciechowski (A7-0121/2011)

 
  
MPphoto
 

  Ville Itälä (PPE).(FI) Austatud juhataja! Minu arvates on tähtis hääletada selge häälteenamusega selle raporti poolt. See on lihtsalt seda sorti töö, mida Euroopa Parlament peab tegema selleks, et säilitada avalikkuse usku sellesse süsteemi.

Aga miks tahtsin selle teema tõstatada veel nüüd, kui hääletus on läbi? Nagu raportöörgi, nii tahan ka mina rõhutada, et see on tähtis teema, eriti institutsioonide vahel. Need vastavustabelid on oluline lähtepunkt. Loodan, et see toimib kuni lõpuni ilma igasuguste vaidlusteta institutsioonide vahel, et seda saaks rakendada nii kiiresti kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Giommaria Uggias (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! See on põllumajandussektori jaoks väga tähtis meede. Kohe pärast selle meetme võtmist peavad nõukogu ja liikmesriikide valitsused kohustuma viivitamatult seda veel enne hooaja lõppu rakendama, et lahendada probleem, mis ei mõjuta ainult Euroopa lõunapiirkondi, vaid kogu Euroopat, nagu näitas tänane hääletus.

Lammaste katarraalne palavik ohustab lambaid ja veiseid meie põllumajandusettevõtetes. Seepärast on meetmete võtmine selle haiguse täielikuks likvideerimiseks tervisepoliitika eesmärk, mille saavutamisele riikide valitsused saavad paremini kaasa aidata selle meetme suhtes paindlikkust üles näidates. See tuleb viivitamatult võtta vastu ka direktiivi ülevõtmisega.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0236/2011 (Jaapani tuumaavarii õppetunnid Euroopa tuumaohutuse jaoks)

 
  
MPphoto
 

  Ville Itälä (PPE).(FI) Austatud juhataja! See oli väga tähtis arutelu teema ja ma arvan, et parlament oleks pidanud saatma selge sõnumi, et oleme juhtunu pärast väga mures. Tahame näidata avalikkusele, et teeme kõik, mis meie võimuses, et muuta tuumaelektrijaamad Euroopas ja ka mujal maailmas võimalikult ohutuks. Tahame aga ka näidata, et saame jätkata tuumaenergia kasutamist, kui selles küsimuses valitseb rohkem kindlust. On kahetsusväärne, et enamik siin hääletas selle vastu, mistõttu jäi selline selge sõnum täna saatmata.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Lange (S&D).(DE) Austatud juhataja! Olen veidi pettunud, kuna parlament ei suutnud seda täna häälteenamusega heaks kiita, et võtta Jaapani tuumaavariist vajalikud õppetunnid. Minu arvates on vaieldamatu, et see nõuab selget muutust energiapoliitika valdkonnas, et eemalduda tuumaenergiast. See tähendab, et on vaja panna algus tuumaenergia kasutamise lõpetamisele Euroopa tasandil. Teiseks peab stressitestide puhul olema ilmselge, et iga tuumaelektrijaam, mis neid teste ei läbi, tuleb võrgust eemaldada.

Kumbki ettepanek ei saanud hääletusel enamuse toetust. Seepärast ei saanud ma resolutsiooni toetada. Loodan, et meil õnnestub võtta peatselt kasutusele ühtne energiapoliitika, mis tagab meile tulevikuks ohutu ja mõistliku energiavarustuse, mis tähendab liikumist energiatõhususe ja taastuvenergia suunas.

 
  
MPphoto
 

  Sergej Kozlík (ALDE). (SK) Austatud juhataja! Kindlasti ei kahtle keegi selles, et Fukushima katastroof näitas, et praegu töötavate tuumaelektrijaamade ja uute tuumaelektrijaamade ehitamisega seotud hindamisi on vaja muuta palju rangemaks. Õigusaktid ja Euroopa tuumaelektrijaamade stressitestide parameetrid vajavad läbivaatamist ja kohandamist lähtuvalt ühistest kriteeriumidest, mida rakendatakse igal pool ELis. Arvestades asjaoluga, et see on ülemaailmne probleem, mille mõjud ei peatu riigipiiridel, võiks isegi sõlmida rahvusvahelise kokkuleppe, mis hõlmab ametiasutusi üle kogu maailma.

Me ei tohi sellele läheneda aga uisapäisa, sest nii võime lapse koos pesuveega välja visata. Tegemist on puhtalt erialaste probleemide lahendamisega ja nende politiseerimine teeks ainult kahju. Kuuleme meedias ja samuti siin Euroopa Parlamendis iga päev arvutuid demagoogilisi väiteid, millel ei ole mitte mingisugust erialast alust.

Kuna Euroopa Parlamendi arutelus tehtud järeldused kajastavad täielikult seda huvide konflikti, jäin lõpphääletusel parlamendi seisukoha üle erapooletuks.

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D).(FI) Austatud juhataja! Ka mina ei saanud selle resolutsiooni poolt hääletada, vähemalt mitte sellisel kujul, nagu see meile hääletamiseks esitati.

Euroopa kodanikud kardavad oma ohutuse pärast ja neil on selleks väga hea põhjus. See peaks olema meie jaoks nüüd prioriteet. Vajame konkreetseid meetmeid, et suurendada inimeste ohutustunnet.

Resolutsioon tekitas parlamendis palju erimeelsusi. Küsimus ei peaks seisnema selles, kas oleme tuumaenergia vastu või poolt. Me nõuame minimaalseid ohutusstandardeid kogu Euroopa jaoks. Komisjoni välja pakutud stressitestidest üksinda ei piisa rahva maharahustamiseks. Komisjon peab uurima põhjalikult alternatiivseid energialahendusi tulevikuks ning pöörama samal ajal tähelepanu ka ELi liikmesriikide erinevatele energiavajadustele. Minu arvates ei tohi investeerimine tuumaenergiasse tähendada seda, et taastuvenergiaallikate valdkonnas tegeletakse vähem uurimistöö ja tootearendusega.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Austatud juhataja! Fukushima katastroof on andnud avalikkusele alust õigustatud kartusteks tuumaenergia kasutamise pärast ning seetõttu on vaja mõelda praegusele olukorrale ELis ja astuda otsustavaid samme ohutuse tõstmiseks – millega ma täiesti nõus olen – ning ka tuumaelektrijaamade töö läbipaistvuse parandamiseks ja inimtervise kaitsemiseks. Kas tahame seda või mitte, aga praeguses olukorras ei ole ka parima tahtmise juures võimalik kujutada ette toimivat ja konkurentsivõimelist energiaturgu ilma tuumaenergia panuseta tasakaalustatud energiaallikate valikusse.

ELi ja liikmesriikide kohustus on luua energiapoliitika, mis tagab iga riigi sõltumatuse, poliitilise iseseisvuse ja majandusliku kindluse. Vahendite hulka, millega selle eesmärgi saavutada saab, kuuluvad muu hulgas sobiv energiaallikate valik, piisav tootmise tase, tasakaal pakkumise ja nõudluse vahel, piirangud majanduse energiatarbele jne.

Ma ei karda rõhutada, et tuumaenergia on tähtis ressurss energia tootmiseks, sest see aitab kaasa suurema energiajulgeoleku tagamisele, ennekõike nendele riikidele, millel on piiratud tahkekütusevarud. Jäin lõpphääletusel erapooletuks, sest hääletamisel oli ka ettepanek kehtestada moratoorium uute reaktorite ehitamisele. Sellega ei ole ma kindlasti nõus.

 
  
MPphoto
 

  Paul Murphy (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Andsin poolthääle muudatusettepanekule, milles nõuti Euroopale tuumaenergiavaba tulevikku. Fukushima katastroof rõhutab, millist suurt ohtu kujutab tuumaenergia inimkonna ja keskkonna jaoks. Tohutu katastroofi oht ja asjaolu, et kasutatud tuumakütuse käitlemiseks ei ole ohutut meetodit, tähendab, et tuumaenergia ei ole ohutu viis energiatootmise arendamiseks.

See tragöödia rõhutab ka asjaolu, et energiatootmise ja energiajaotuse tähtsat ülesannet ei saa usaldada kasumi peale väljas olevatele eraettevõtjatele. Lõppude lõpuks vastutab selle kriisi eest siiski kapitalistlik kasumiahnus, mis ei hooli inimelust, inimeste ohutusest ega keskkonnast.

Nõuan energiasektori natsionaliseerimist töötajate demokraatliku kontrolli ja juhtimise all. Selle alusel saaksime töötada välja ratsionaalse ja jätkusuutliku kava energia tootmiseks, jaotamiseks ja kasutamiseks, et pakkuda kõigile odavat ja ohutut energiat ning kaitsta samal ajal ka keskkonda. Selle kava keskpunktis peab olema pikaajaline taastuvenergiaallikatesse investeerimise programm, mis viib naftat, gaasi, sütt ja tuumaenergiat kasutavate elektrijaamade järkjärgulise asendamiseni.

 
  
MPphoto
 

  Francesco De Angelis (S&D).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Pärast Fukushima katastroofi peame kõik aja maha võtma ja tõsiselt järele mõtlema. Tuumaenergia on taas päevakorras ja minu arvates peame mõtlema eelkõige tulevikule, meie laste tulevikule. Jah, vajame energiat, aga vajame puhast ja ohutut energiat. Ohutus on üpris hea aga sellest ei piisa. Ka moratooriumist ei piisa, me peame sellest palju kaugemale minema.

Fukushima tragöödia näitab meile, et sellist asja nagu täiesti ohutu tuumaelektrijaam ei ole olemas. Eelkõige näitab see meile seda, et peame kiiresti tuumaenergiast loobuma ning pöörama rohkem tähelepanu taastuvatele alternatiivsetele energiaallikatele. Euroopa vajab uut energiapoliitikat, et peatada uute tuumaelektrijaamade ehitamine, sest need võivad avaldada kohutavat negatiivset mõju ohutusele, keskkonnale, kliimale ja tulevastele põlvkondadele. Vaja on radikaalset uut perspektiivi, et tagada ohutu tulevik, mille aluseks on energia säästmine ja taastuvenergiaallikate kasutamine.

 
  
MPphoto
 

  Filip Kaczmarek (PPE). (PL) Austatud juhataja! Hääletasin resolutsiooni vastuvõtmise poolt. Resolutsiooni eesmärk oli väljendada solidaarsust loodusõnnetuse ja sellele järgnenud tuumakatastroofi ohvritega ning avaldada tänu ja tunnustust kõigile neile, kes seavad omaenda elu ohtu, et veelgi suuremat katastroofi ära hoida. Ka mina imetlen solidaarsust, vaprust ja otsusekindlust, millega Jaapani rahvas sellele katastroofile reageerib.

Olen nõus järeldusega, et Euroopa Liit peab vaatama põhjalikult läbi oma lähenemisviisi tuumaohutusele, aga me ei tohi sundida liikmesriike loobuma meetmetest, mille eesmärk on nende oma energiajulgeoleku tagamine, ning seepärast on mul hea meel, et meie resolutsioonis lükati tagasi sellega seotud ebarealistlikud ja ohtlikud sätted.

 
  
MPphoto
 

  Giommaria Uggias (ALDE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Itaalia delegatsioon fraktsioonist Italia dei Valori hääletas tuumaenergiat käsitleva resolutsiooni teksti vastu, sest selles ei olnud piisavalt selgelt öeldud, et tuumaenergia kasutamine tuleb lõpetada.

Kahjuks lükati tagasi kõik muudatusettepanekud, mis oleksid teksti paremaks muutnud ning taganud Euroopale tuleviku ilma tuumaenergiata, taganud kõikude olemasolevate tuumaelektrijaamade viivitamatu sulgemise ja peatanud tulevikus tuumaelektrijaamade ehitamise. Tuumaenergiavaba Euroopa on ainus võimalik lahendus, kui tahame tagada meie lastele ja tulevastele põlvkondadele tuleviku, kus nad on kaitstud selliste katastroofide eest nagu Fukushima ja Tšornobõl.

Need õppetunnid näitavad meile, et sellist asja nagu teoreetiline ohutus ei ole olemas. Seepärast peame ütlema tuumaenergiale selge sõnaga ei ning investeerima teadusuuringutesse ja uuendustesse teiste reaalselt keskkonnasõbralike, taastuvate ning puhaste ressursside alal.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt ja minu arvates on väga kahetsusväärne, et parlament ei suutnud täna ühtset seisukohta võtta. See on suunatud eeskätt nendele parlamendiliikmetele, kes nõudsid palju enamat. Minu arvates oleks olnud palju parem hääletada kompromissi poolt, sest ma tean, et Euroopa Liidus on tuumaenergia teema puhul väga erinevaid seisukohti.

Just nimelt seepärast, et keskkonnamõju ja katastroofide tagajärjed ei hooli riigipiiridest, on minu arvates oluline kiita heaks ja nõustuda miinimumnõuetega. Esmajoones vajame Euroopa Liidus ühtset ohutusstandardit. Teiseks peame võtma meetmeid võimalike tulevaste juhtumite või katastroofide jaoks, mis tähendab, et vajame Euroopa suurõnnetusest taastumise kava. Kolmandaks peame pöörama senisest rohkem tähelepanu teadusuuringutele taastuvenergia valdkonnas ning samuti termotuumasünteesi, hoidlate rajamise ja süsinikku tootvate kütuste ringlussevõtu valdkonnas.

 
  
MPphoto
 

  Eija-Riitta Korhola (PPE). – Austatud juhataja! Ka mina olen pettunud, et täiskogu ei suutnud saata tasakaalustatud ja mõistlikku sõnumit. Kahtlemata on Fukushima tuumaelektrijaama kahjustused katastroof, aga selle katastroofi tagajärjel hukkunud inimeste arv ei küündi tuhandetesse või sadadesse ja võimalik, et isegi mitte kümnetesse inimestesse.

Maailma kõige rängema maavärina tagajärjel, mis selles piirkonnas jäädvustati, hukkus hinnanguliselt 30 000–40 000 inimest hävinud teede, sildade, raudteede ja hoonete tõttu. Kas peaksime lammutama ELis igaks juhuks kõik sarnased ehitised? See on minu küsimus.

Jaapanis ei ole süüdi mitte tuumaenergia, vaid asukoht. Seepärast ei ole paaniline reaktsioon Euroopas ainult naeruväärne, vaid see võib kahjustada ka keskkonda, sest tuumaenergiale ei ole tõsiseltvõetavat väheste süsinikuheitmetega alternatiivi ja fossiilkütuseid kasutatakse edasi. Kas seda me tõesti tahamegi?

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Igaüks Euroopas peab ohutusele mõtlema. See on väga tähtis! Peame ehitama ohutuid süsteeme.

Loomulikult tuleb aga öelda ka seda, et Fukushima õnnetuse järel on seda asja natuke liiga tõsiselt võtma hakatud. Teisalt on see aga täiesti normaalne. Mäletan veel Estonia huku ajast seda, kui mõned inimesed olid seisukohal, et kõik laevad tuleks ära keelata, sest need on ohtlikud. Inimesed võivad ju selliseid asju mõelda. Praegu peame aga meeles pidama, et ainult üks 54 tuumaelektrijaamast ei pidanud vastu tsunami ja maavärina tekitatud koormusele.

Sellele vaatamata peame nüüd asju rahulikult uurima ja meeles pidama, et üksiku juhtumi alusel ei saa teha üldistusi. Igal aastal sureb näiteks 300 000 eurooplast fossiilkütuste tekitatud heitmete tõttu. Sellele probleemile peaksime esimesena tähelepanu pöörama. Tuumatehnoloogia ohutuse tagamine on väga tähtis ning tean, et ehitame ka tulevikus Euroopas ohutuid tuumaelektrijaamu ja et sellele tuleb tähelepanu pöörata. Sellegipoolest ei ole mitte mingit põhjust sellise tohutu ja ebaõige hüsteeria tekitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Gay Mitchell (PPE). – Austatud juhataja! Tahan öelda, et ma jäin praegusel juhul erapooletuks kõikides hääletustes. Seda mitte seepärast, et ma sellest ei hooli, sest ma hoolin sellest väga, aga ma saan aru, et sellele tuleb mõistlikult läheneda ja et lihtsaid vastuseid ei ole.

Ma elan Iirimaal ja esindan Dublinit, mis paikneb Iirimaa idarannikul. Inglismaa läänerannikul on viis tegutsevat tuumaelektrijaama ja mul ei ole selle vastu midagi. Arvan aga, et tuumaohutuse valdkonnas ja heanaaberlike suhete huvides oleks hea korraldada mingit liiki Briti ja Iirimaa – kui ma ütlen Iirimaa, siis ma mõtlen Põhja- ja Lõuna-Iirimaa – ühine ülevaatus ohutusest nendes elektrijaamades, et me võimalikest riskidest teadlikud oleksime. Lisaks sellele saaksime õnnetuse korral aidata kaasa inimeste evakueerimisele Walesis ja Inglismaal, kui seda vaja on, et hea naabrina oma panus anda.

Selliste liikmesriikide vahel, kus mõnes naaberliikmesriigis on tuumaelektrijaamad, peab toimuma heanaaberlik koostöö. Seepärast tahtsin selle selgituse anda.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0249/2011 (Olukord Süürias, Bahreinis ja Jeemenis)

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D).(FI) Austatud juhataja! Inimesed on proovinud Süürias, Bahreinis ja Jeemenis seista inimväärikuse, läbipaistvuse, põhiõiguste ja demokraatiaõiguse eest.

Euroopa Liit on näidanud oma valmisolekut ja võimet kaitsta Liibüa tsiviilelanikkonda ning toetada demokraatlikku revolutsiooni. Peame vältima kaksikmoraali ja näitama, et tegutseme Euroopa Liidu välispoliitikas oma väärtustele vastavalt.

Olukord Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas paneb Euroopa Liidu uue välisteenistuse tõsiselt proovile. Elujõuline ning õiglane ühiskond vajab ehtsat dialoogi ning kodanikuühiskonna ja poliitiliste otsuste tegijate vastastikust suhtlemist. Inimesi tuleb kuulda võtta ja see on midagi, mida tahame Süüriale, Bahreinile ja Jeemenile meelde tuletada. Me ei provotseeri revolutsiooni.

Õigusest lugu pidava riigi prioriteet on rahva rahulolu, julgeolek ja heaolu. Selle resolutsiooniga näitame, et Euroopa peab oma välispoliitikas kinni nendest väärtustest, mille nimel see loodi.

 
  
MPphoto
 

  Paul Murphy (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Jäin Süüria, Bahreini ja Jeemeni olukorda käsitlevas hääletuses erapooletuks. Tuneesiast alguse saanud revolutsioonilised liikumised on inspireerinud ja julgustanud miljoneid inimesi Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas korraldama rahvaülestõuse brutaalsete režiimide vastu, mis on neid riike juba aastakümneid diktaatorlikult valitsenud.

Need ülestõusud on taas näidanud töölisklassi ja vaeste potentsiaalset jõudu tõusta üles oma rõhujate vastu ja nad alistada. Mõistan hukka ELi ja teiste läänemaailma riikide juhtide silmakirjalikkuse, kes kritiseerivad praegu brutaalset repressiooni, mida need diktaatorid kasutavad, kuid alles hiljuti toetasid nad neid ja aitasid nende režiimidel elus püsida.

Nüüd on tähtis, et rahvas kõikidest etnilistest ja religioossetest rühmadest ühineks, et likvideerida korrumpeerunud eliit ning luua tõelised demokraatlikud ühiskonnad, mis suudavad tagada häid töökohti, head haridust ning kaotada vaesuse. Selle saavutamiseks peavad töölisklass ja vaesed kontrolli piirkonna majanduse sealse vara üle enda kätte võtma ja kasutama seda enamuse huvides.

 
  
MPphoto
 

  Adam Bielan (ECR). (PL) Austatud juhataja! Oleme olnud viimasel ajal tunnistajateks massimeeleavaldustele sellistes riikides nagu Süüria, Bahrein ja Jeemen. Meeleavaldajad nõuavad demokraatiat avalikus elus, diktaatorite tagasiastumist ning ennekõike Süürias ka erakorralise seisukorra tühistamist. Nende riikide ametivõimud kasutavad aga meeleavaldajate vastu toorest jõudu, tappes palju inimesi. Eriti murettekitav on asjaolu, et kogu selle piirkonna olukord on ohtlik. Jõu kasutamine oma riigi kodanike vastu on vastuolus kõigi seadustega. Lahinglaskemoona kasutamine on õigustamatu ning seda tuleb kategooriliselt hukka mõista. Kutsun nende riikide valitsusi üles lõpetama rõhumist nii inimõiguste nimel kui ka rahumeelsete meeleavalduste korraldamise ja sõnavabaduse õiguse nimel. Kutsun Euroopa institutsioone ja asjaomaseid rahvusvahelisi institutsioone üles võtma diplomaatilisi meetmeid meeleavaldajate kaitsmiseks. Loodan, et tänase resolutsiooni vastuvõtmisega aitame samuti kaasa inimeste põhiõiguste kaitsmisele nende riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Oletatavasti teab Euroopa Liit, et peab oma poliitikas rakendama omaenda põhiväärtusi. Inimõigused on üks põhivaldkondadest ja need tuleb eksportida ka Lähis-Itta. Peame tõesti esitama kontseptsiooni ja arusaama sellest, mida inimõigused tähendavad. See ei ole lihtne, sest Lähis-Ida kultuur põhineb teistsugustel väärtustel. Oleme Euroopas kasvanud üles juudi-kristlike väärtushinnangutega, nende väärtused tulevad aga Islami mõttelaadist. Mõlemad kohtlevad inimesi erinevalt ja ka inimese mõisted on erinevad.

Igatahes on Süürias juba 1963. aastast kehtinud erakorraline seisukord, mis on lubanud inimeste hukkamist ilma kohtuprotsessita. See ülestõus näitab aga et Euroopa peab tõesti silmad avama ja mõistma, et ainus edulugu Lähis-Idas on sealne ainuke demokraatlik riik Iisrael, kus on inimõigused, arvamusvabadus ja demokraatia.

Nüüd peaksime avaldama rohkem sellist mõju ka Süüriale, Bahreinile ja Jeemenile, et nad hakkaksid tunnustama kõiki inimõigusi ning samuti naiste ja laste õigusi, mis aitaks neil ehk astuda samme demokraatia suunas. Ma ei ole aga naiivne ja tean, et islamimaades on nende väärtuste edendamine väga raske. Sellegipoolest peame eurooplastena üritama neid väärtusi eksportida ja edendada.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0226/2011 (Islandi 2010. aasta eduaruanne)

 
  
MPphoto
 

  Paul Murphy (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Jäin hääletusel Islandi 2010. aasta eduaruande üle erapooletuks. Finants- ja majanduskriisi tõttu sai maailmas rikkuse poolest viiendast riigist Islandist kriisis piinlev riik, mille pangandussüsteem kukkus kokku, kus 40% majapidamistest ei suutnud enam oma arveid maksta ja kus pensionärid kaotasid kogu oma säästetud raha.

Eelmisel aastal lükkas 93% islandlastest rahvahääletusel tagasi selle, et nad peavad maksma Briti ja Madalmaade valitsustele üle 3,5 miljardi euro. Mõnest muudatusest hoolimata peavad nad hääletama 9. aprillil põhimõtteliselt täpselt samasuguse kokkuleppe üle. Neid ei tohi sundida seda kokkulepet vastu võtma, see tuleks tagasi lükata. Islandi rahvas ei pea maksma selle kriisi eest. Seda kriisi ei põhjustanud töötajad, pensionärid ja vaesed ning nad ei pea ka selle eest maksma. Seda ei peaks tegema ei Islandi ega ka Kreeka, Portugali, Hispaania, Iirimaa või ühegi teise riigi inimesed. Maksma peavad need rahvusvahelised spekulandid, kas lõikavad finantsturgude dereguleerimisest tohutuid kasumeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Mul on alati hea meel, kui Euroopa Liiduga ühinevad uued liikmed ja seepärast hääletasin ka selle ettepaneku poolt. Tahan aga, et ühinemisläbirääkimistel toodaks kõik probleemid kenasti lagedale ja et neid arutataks ning lahendataks juba eelnevalt. Sellises olukorras vale heatahtlikkuse tõttu lahendamata jäänud probleemid ei kao kuhugi. Tihti on nende probleemide tagantjärgi lahendamine palju raskem ja aeganõudvam protsess, mis valmistab lõpuks mõlemale poolele pettumust. Lubage mul korrata: mul on alati hea meel, kui EL saab endale uue liikme, aga lisaks õigustele on igal liikmel ka omad kohustused.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0225/2011 (Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2010. aasta eduaruanne)

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D).(FI) Austatud juhataja! Palun vabandust enne hääletust toimunud vahejuhtumi pärast! Teil oli õigus.

Euroopa Liit lubas Balkani piirkonna riikidele laienemisvõimalust. Minu arvates on see ainus tagatis rahule selles piirkonnas, nagu ütles ka Martti Ahtisaari enne mind.

Juba teist aastat järjest soovitab komisjon alustada Makedooniaga ühinemisläbirääkimisi. Euroopa Liit ei saa peita end ühinemisprotsessis Makedoonia nimevaidluse probleemi taha. Loomulikult on vaja täita ametlikud liikmeks saamise nõuded ja viia ellu vajalikud reformid.

Vaidlus Makedoonia nime üle ei oleks esimene kord, kus üks uus liikmesriik toob endaga kaasa lahendamatuid probleeme. Peaksime kõik ühe pilgu peeglisse heitma. Miks peaksime Makedooniat teistmoodi kohtlema? Makedoonia edusammud sõltuvad ennekõike Makedooniast endast, aga EL ei tohi lüüa ust riigi ees kinni sellistel poliitilistel põhjustel nagu vaidlus riigi nime üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Kastler (PPE).(DE) Austatud juhataja! Hääletasin samuti selle raporti ja selle resolutsiooni poolt – hääletasin Makedoonia poolt. Kui nüüd aga aus olla, siis on vaja mainida ühte asja. Me ei saa öelda teiste riikide inimestele ja rahvusrühmadele, et nad peavad oma keele ümber nimetama, sest ühtedele teistele riikidele ei meeldi see, kuidas nad seda nimetavad. See on sätestatud rahvusvahelises õiguses ja eurooplastena peame selles suhtes igal juhul ausad olema.

Seega olin ma väga pahane, kuna kahjuks võeti vastu üks muudatusettepanek, mille vastu ma hääletasin, milles oli öeldud, et makedoonia keelt ei tohi nimetada makedoonia keeleks. Makedoonial on Euroopas suurepärased väljavaated peamiselt selle pärast, et riigil on suurepärased majanduslikud väljavaated ka Balkani piirkonnas, kus valitseb tõesti raske olukord, riigi majandus on heal järjel ja riik peab suure innuga läbirääkimisi, mis on väga positiivne.

Arvestades selle positiivse suhtumisega, soovin tänada kõiki parlamendiliikmeid, kes resolutsiooni poolt hääletasid, ning samuti kõiki neid, kes tegid Euroopa Parlamendi delegatsiooni kuuludes koostööd sealse parlamendiga. Peame esitama need väljavaated selgelt sealsetele inimestele, kes tahavad Euroopasse kuuluda. Töötagem koos selle eesmärgi saavutamise nimel!

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0256/2011 (Olukord Côte d’Ivoire’is)

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (ECR). (PL) Austatud juhataja! Brutaalne võimuvõitlus Côte d’Ivoire’i ametist lahkuva ja äsja ametisse valitud presidendi vahel, mis on kestnud juba peaaegu neli kuud, on vastuolus iga põhimõttega, millele tänapäeva maailm tugineb. Veristes võitlustes on saanud surma mitusada riigi kodanikku. Üle miljoni Côte d’Ivoire’i elaniku on pidanud oma kodudest lahkuma ja paljud põgenikud otsivad ikka veel naaberriikidest varjupaika. Kuritegude süüdlaste vastutusele võtmise nimel tuleb teha kõik, mis võimalik. Ennekõike tuleb aga uurida, kas tõepoolest pandi toime genotsiid ja inimsusevastased kuriteod. Väga tähtsaks on muutumas ka korra ja kodanike julgeoleku tagamine, milleks tuleb teha lõpp igasugusele vägivallale. Kohaliku elanikkonna ja välisvaatlejate hirmutamist ei saa lubada. Demokraatlike valimiste tulemustest tuleb täiel määral kinni pidada. Sellest lähtuvalt tuleb mõista hukka endise presidendi teod, mis on vastuolus riigi rahva tahtega. Võimu seadusevastase omastamise, vägivalla õhutamise ja inimõiguste rikkumise üle peavad mõistma kohut asjaomased rahvusvahelised ametiasutused.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0198/2011 (Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamine)

 
  
MPphoto
 

  Ville Itälä (PPE).(FI) Austatud juhataja! Hääletasin meelsasti resolutsiooni poolt. Minu arvates on väga tähtis, et võtame just Valgevene suhtes selge ja range seisukoha, sest see on ilmselge häbiplekk Euroopa kaardil. Peame rakendama meetmeid, mis aitaksid Valgevenel leida tee demokraatia suunas.

Kõigepealt aga – ja samuti hääletusest rääkides – tahan arutada muudatusettepanekut nr 1 punktile 10, mille esitas Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, kus nad ütlesid, et ELiga ühinemine on ELi partnerriikide jaoks kaugem perspektiiv. Hääletasin selle vastu, sest minu arvates ei peaks me tegema automaatseks võimalust või flirtima ideega, et iga riik saab ELiga ühineda, kui see on vaid ELi partner. Teame, kuidas avalikkus kaalumatusse laienemisse suhtub, ja sel põhjusel ei tohi selliseid ettepanekuid vastu võtta. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (ECR). (PL) Austatud juhataja! Euroopa naabruspoliitika idamõõde on Euroopa Liidu rahvusvaheliste suhete strateegiline osa. Selles suunas toimub edasine laienemine. Seepärast on väga tähtis suurendada kulutusi, et arendada nende riikide demokraatlikke struktuure. Toetus sellistele algatustele nagu Bielsat on arvestatava tähtsusega Valgevene meedia sõltumatuse tagamise jaoks, nagu seda on ka riigi kontrolli all oleva meedia toetamise lõpetamine. Nõuan nende riikide kohalike demokraatlike ametiasutuste aktiivset toetamist partnerlusprogrammide kaudu. Assotsieerimislepingud on endiselt tähtis vahend reformide stimuleerimiseks ning mida rohkem rahastamist ja tehnilist toetust nende raames antakse, seda paremad on tulemused. Ka intellektuaalse aluse laiendamine stipendiumiprogrammidega nõuab lisavahendeid. Nõuan rohkem rahastamist inimõiguste toetamiseks ja kodanikuühiskondade arenguks. Sotsiaalse integratsiooni süvendamine aitab mõjutada sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi ning on väga tähtis investeering tulevikku. Seetõttu toetan seda resolutsiooni.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0199/2011 (Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamine)

 
  
MPphoto
 

  Cristiana Muscardini (PPE).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! 21 viidet dokumentidele, 21 seletavat märkust ja 63 punkti, millega on võetud kokku parlamendi taotlused selles resolutsiooni ettepanekus, teevad kokku 105 punkti. Seda paistab olevat liiga palju, et olla tõhus. Selle teema puhul ei ole aga ühtegi ettepanekut selle kohta, kuidas rahvusvahelise kaubanduse arendamine aitaks kaasa stabiilsuse saavutamisele ja sellega ka rahu tagamisele Vahemere lõunapiirkonnas.

Rahvusvahelisest kaubandusest on saanud uutmoodi välispoliitika ja see saaks aidata kaasa elamistingimuste parandamisele kogu sealses piirkonnas. Euroopa Liit ei tohi jätta tähelepanuta midagi, mis toetaks korralike kaubandussuhete arengut ja edendaks tootmist eri sektorites. Igasugused edusammud selles valdkonnas aitavad edendada demokraatiat ja inimõigusi, kaitsta naiste väärikust, suurendada julgeolekut, stabiilsust, heaolu ning õiglast sissetuleku ja vara jagunemist. Samuti aitavad need vältida traagilist olukorda, kus tuhanded inimesed põgenevad nälja pärast ning rändavad teistesse riikidesse ilma reaalsete väljavaadeteta.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Janusz Wojciechowski (A7-0121/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Olen selle raporti poolt, millega muudetakse direktiivi 2000/75/EÜ. Nii nõukogu kui ka parlament on nõus õigusliku aluse muutmisega, sest komisjon esitas ettepaneku enne Lissaboni lepingu jõustumist. Minu arvates õigustab neid muudatusettepanekuid haiguse levik ja asjaolu, et teadlased töötasid välja uue vaktsiini, millega ei kaasne samad ohud, mis kaasnesid eelmise vaktsiiniga.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasin Janusz Wojciechowski raporti poolt, mille eesmärk on komisjoni teksti kohta tehtud huvitavate muudatusettepanekute abil täiustada ja paindlikumaks muuta aegunud õigusakt, mis ei vasta enam tänapäevastele vajadustele. See aitaks liikmesriikidel kasutada tõhusamalt lammaste katarraalse palaviku vastast vaktsineerimist, mis vähendaks selle haiguse juhtude esinemist loomakasvatussektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Olen väga rahul direktiivis esitatud muudatusettepanekutega, mis muudavad vaktsineerimisega seotud eeskirjad palju paindlikumaks. Tänu uuele tehnoloogiale on võimalik kasutada lammaste katarraalse palaviku vastu inaktiveeritud vaktsiine, mis ei ohusta vaktsineerimata loomi. Ollakse nõus, et vaktsineerimine inaktiveeritud vaktsiinidega on parim vahend lammaste katarraalse palaviku kontrollimiseks ja kliiniliste haiguste ennetamiseks ELis. Nende vaktsiinide laiaulatuslik kasutamine 2008. ja 2009. aasta vaktsineerimiskampaaniates muutis loomatervise olukorra märkimisväärselt paremaks. Kutsun üles muutma kehtivaid direktiivis 2000/75/EÜ sätestatud vaktsineerimist käsitlevaid eeskirju, et võtta nende puhul arvesse nüüdisaegseid tehnoloogilisi uuendusi vaktsiinide tootmises, et kontrollida paremini lammaste katarraalse palaviku levikut ja vähendada koormust, mida see haigus põllumajandussektorile põhjustab.

 
  
MPphoto
 
 

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Kuigi ma usun põhimõttesse, et pädev asutus, see tähendab liikmesriik, peab saama vaktsineerida lammaste katarraalse palaviku vastu, ei ole ma nõus põhimõttega, et õigusakti tuleks lisada nõue esitada tabeleid ülevõtmise kohta riiklikku õigusesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Minevikus kasutati lammaste katarraalse palaviku vastu vaktsineerimiseks nõrgestatud elusvaktsiine, mis nõudsid vaktsineerimise puhul teatud piirangute rakendamist, et vältida vaktsineerimata loomade nakatumist. Teaduses tehtud edusammude tõttu on nüüd aga võimalik luua uusi inaktiveeritud vaktsiine. Vastupidi nõrgestatud elusvaktsiinidele saab neid kasutada ohutult ja ilma igasuguste piiranguteta, sest puudub aktiivse viiruse levitamise oht. Arvestades lammaste katarraalse palaviku ränkade tagajärgedega loomakasvatussektorile, tuleb võtta kõik meetmed, mis vaktsineerimist lihtsustavad ja tõhusamaks muudavad, et kaitsta põllumajandustootjaid loomade kaotamise eest ning samuti toiduga kindlustatuse kaitsmiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Lammaste katarraalne palavik on haigus, mis tabab peamiselt mäletsejalisi, nagu lambad, kitsed ja lehmad, ning võib ennekõike hilissuvel ja varasügisel soodsate keskkonna- ja kliimatingimuste korral kujuneda epideemiaks. Kuigi puuduvad andmed inimeste nakatumise kohta, on väga tähtis see haigus tuvastada ja võtta meetmeid selle likvideerimiseks. ELi tasandil märgati haigust esimest korda Lõuna-Euroopas ning seejärel Kesk- ja Põhja-Euroopas. Tänu üksteisele järgnenud vaktsineerimiskampaaniatele, mida EL kaasrahastas, ei pruugi haiguse likvideerimine olla võimalik teatud vaktsiinidega, kuid see võib aidata kaasa haiguse levikule. Seepärast töötati välja vaktsiin, mis võimaldab haigust ELis kontrollida ja ennetada, kuid selle kasutamisele kehtivad teatud eeskirjade kohaselt piirangud. Seepärast on vaja muuta kehtivat direktiivi. Kui arvestada sellega, et ettepanek parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ muutmiseks on kooskõlas loomatervishoiustrateegiaga aastateks 2007–2013 ning viitab paindlikumale lähenemisviisile vaktsineerimissüsteemis, aidates sellega kontrollida paremini raskeid loomhaigusi, hääletan ma ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raporti eesmärk on uuendada direktiivi 2000/75/EÜ teatud sätetega meetmetele lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks. Viimaste aastate jooksul on tehtud edusamme loomade vaktsineerimise valdkonnas. Nn nõrgestatud elusvaktsiinidega kaasnenud riskid ei ole enam nii kriitilised, sest on töötatud välja uued inaktiveeritud vaktsiinid. Erinevalt nn nõrgestatud elusvaktsiinidest ei kaasne inaktiveeritud vaktsiinidega vaktsiini viiruse soovimatu leviku ohtu ning seega saab neid ohutult kasutada ka väljaspool neid piirkondi, kus kehtivad piirangud. Seda rõhutatakse ka raportis.

Meie arvates aitab suurem paindlikkus lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise alal, mille juures võetakse arvesse ka tehnoloogilisi uuendusi vaktsiinide tootmises, kaasa parema kontrolli saavutamisele haiguse üle ning vähendab koormust, mida see põllumajandussektorile põhjustab. Samuti oleme arvamusel, et direktiivi muudatused tuleb võimalikult kiiresti rakendada, et nendest põllumajandussektorile tõesti kasu oleks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest lammaste katarraalne palavik on haigus, mis tabab mäletsejalisi, nagu veised, lambad ja kitsed. 2000. aastate algusest on mitmes liikmesriigis, sealhulgas Kesk- ja Põhja-Euroopas, esinenud epideemialaineid, mis on tekitanud suurt kahju loomade suremuse tõttu ja elusloomadega kauplemise raskendamise tõttu. Seni kehtinud sätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks põhinevad nn nõrgestatud elusvaktsiinide kasutamisest saadud kogemustel, mis olid seni ainsad saadavalolevad vaktsiinid. Need vaktsiinid võivad aga tuua kaasa vaktsiini viiruse soovimatu leviku ka vaktsineerimata loomadele. Viimase paari aasta jooksul aga on kättesaadavaks muutunud inaktiveeritud vaktsiinid. Erinevalt nn nõrgestatud elusvaktsiinidest ei kaasne inaktiveeritud vaktsiinidega vaktsiini viiruse soovimatu leviku ohtu, mistõttu saab neid edukalt kasutada ka mujal kui ainult piirkondades, kus kehtivad loomade liikumispiirangud. See ettepanek leevendaks teatud piiranguid, mis on muutunud ebavajalikuks, arvestades viimast arengut vaktsiinitootmises. Uued eeskirjad aitaksid liikmesriikidel vaktsineerimist tõhusamalt kasutada, et kontrollida lammaste katarraalse palaviku levikut ja vähendada koormust, mida see haigus põllumajandussektorile põhjustab.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Tehniliste uuenduste tulemusel on tulnud turule uued vaktsiinid lammaste katarraalse palaviku vastu vaktsineerimiseks, mis ei olnud veel saadaval, kui komisjon oma direktiivi koostas. Seepärast toetan raportööri seisukohta, et vaktsineerimist käsitlevad määrused vajavad uuendamist, mis teeb aretajatel tervete loomade kasvatamise lihtsamaks. Määruste paindlikumaks ja vabamaks muutmine aitab suurendada tõhusust loomade aretamise alal ning aitab ennekõike kaitsta loomi palju tõhusamalt soovimatute ja ohtlike haiguste eest. Samuti toetan seda algatust selle üldiste omaduste seisukohast, sest õigussüsteemi tõhusamaks muutmiseks peame seda võimalikult palju lihtsustama ja paindlikumaks muutma ning raport täidab seda eesmärki täielikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Lammaste katarraalne palavik on kohutav loomaepideemia, mis tabab mäletsejalisi ja on tekitanud suurt kahju tervele loomakasvatussektorile. Kauplemise seiskumisest tulenev majanduslik kahju ja kaotused avaldavad loomakasvatussektorile ränka mõju. Ka Austrias, kus loomade tõuaretusel on pikk traditsiooni, sattus paljude põllumajandustootjate sissetulek ohtu. Nüüd on väga tähtis rakendada toetusmeetmeid ja vaadata üle vana määrus, enne kui järgmine epideemia puhkeb. Eeskirju vaktsineerimise kohta, mis sellel ajal kehtisid, tuleb kohandada tehnoloogilise arenguga, et lammaste katarraalse palavikuga tõhusamalt võidelda ja põllumajandustootjate koormust vähendada. Toetan kiiret meetmete võtmist ELi tasandil ja toetan uue direktiivi kiiret rakendamist. Põllumajandustootjate kogukonna esindajana tean, kui oluline on mõelda iga-aastase tsükli raames. Kiire otsustamine võimaldab meile sügiseks kasutatavat ühtset otsust, mis on liikmesriikide ning just loomapidajate huvides..

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Lammaste katarraalne palavik on haigus, mis tabab mäletsejalisi. 2000. aastate algusest on see tekitanud suurt kahju haigestunud loomade suremuse tõttu. Euroopa sekkus nõukogu direktiiviga 2000/75/EÜ, et lahendada probleem sätetega, mis reguleerivad nn nõrgestatud elusvaktsiinide kasutamist, et selle haiguse tagajärgedega tõhusalt võidelda. Seni kasutatud vaktsiinide puhul, mille kasutamisele eespool nimetatud direktiiv kehtib, oli oht, et vaktsiini viirus levib ka vaktsineerimata loomadele, mistõttu oli vaktsineerimine lubatud ainult kindlaksmääratud piirkondades. Erinevalt nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ vastuvõtmise ajal turul saadaval olevatest vaktsiinidest ei kaasne seda ohtu uute inaktiveeritud vaktsiinidega. Hääletasin raporti poolt, sest uued sätted aitavad liikmesriikidel haigust kontrollida ning vähendada seeläbi negatiivset mõju, mida see haigus suurele osale Euroopa loomakasvatajatest avaldab. Loodan, et seeläbi on võimalik võtta kiireloomulisi meetmeid juba järgmise paari kuu jooksul.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni poolt. ja toetan komisjoni ettepaneku sisu. See leevendaks teatud piiranguid, mis on muutunud ebavajalikuks, arvestades viimast arengut vaktsiinitootmises. Uued eeskirjad aitaksid liikmesriikidel vaktsineerimist tõhusamalt kasutada, et kontrollida lammaste katarraalse palaviku levikut ja vähendada koormust, mida see haigus põllumajandussektorile põhjustab.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Minevikus kasutati lammaste katarraalse palaviku vastu vaktsineerimiseks nõrgestatud elusvaktsiine, mis nõudsid vaktsineerimise puhul teatud piirangute rakendamist, et vältida vaktsineerimata loomade nakatumist. Viimastel aastatel tehtud tehnoloogiliste uuenduste abil on töötatud aga välja uued vaktsiinid, mis ei sisalda elus viirust. Neid uusi vaktsiine saab kasutada palju ohutumalt ja ilma igasuguste piiranguteta, sest ei ole aktiivse viiruse levitamise ohtu. Arvestades lammaste katarraalse palaviku ränkade tagajärgedega loomakasvatussektorile, tuleb võtta kõik meetmed, mis aitavad kaasa heade tavade kasutamisele vaktsineerimise alal, et kaitsta põllumajandustootjaid loomade kaotamise eest, mille tagajärjed on põllumajandustootjate jaoks tihti saatuslikud.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Loomaepideemiad võivad ikka veel hävitada põllumajandustootjate elatusvahendid. Üks nendest epideemiatest on lammaste katarraalne palavik, mille epideemiaid on Euroopas juba 2000. aastate algusest korduvalt puhkenud ja mis võib väga suurt kahju tekitada. Haigus, mida põhjustab viirus, mille edasikandjad on sääsed või kihulased, tabab eriti rängalt veiseid ja lambaid. Haigust on täheldatud ka kitsedel, aga haiguse kulg ei ole kitsede puhul nii ränk kui teiste liikide puhul. Esimest korda võimaldati vaktsineerimist 2000. aastal, aga sellele kehtisid ranged eeskirjad, sest vaktsiinis olev viirus võis nakatada ka vaktsineerimata loomi.

Nüüd on aga töötatud välja uus vaktsineerimismeetod, mille puhul seda ohtu ei ole, mis tähendab, et vaktsineerimine saab olla palju paindlikum. Hääletasin raporti poolt, sest minu arvates on meie kariloomade kaitsmine haigusepideemiate eest õige ja asjakohane ning raportis nõutav paindlikus aitab põllumajandustootjatel oma loomi kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Juba aastaid on esinenud korduvaid lammaste katarraalse palavikuga seotud juhtumeid, seda eriti Põhja-Euroopas. Tegemist on loomaepideemiaga, mis tabab mäletsejalisi, näiteks veiseid, lambaid ja kitsi. Tagajärjed olid rängad nii kariloomade kui ka põllumajandustootjate jaoks. Hääletasin raporti poolt, sest selles propageeritakse uuendusliku vaktsiini kasutuselevõtmist. Erinevalt varem kasutatud vaktsiinist ei kaasne uue vaktsiiniga ohtu, et terved loomad võivad vaktsineerimise tagajärjel nakatuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raportiga täiustatud komisjoni ettepaneku eesmärk on muuta lammaste katarraalse palaviku vastase vaktsineerimise eeskirjad paindlikumaks, eeskätt lubades kasutada inaktiveeritud vaktsiine ka piirkondades, kus ei kehti loomade liikumispiirangud. Uued eeskirjad aitavad liikmesriikidel kasutada vaktsineerimist lammaste katarraalse palaviku leviku paremaks kontrollimiseks ja vähendavad koormust, mida see haigus põllumajandussektorile põhjustab. Alates 2004. aastast on liikuvuse ja turustatavuse piiramiseks võetud meetmed nõudnud teatud piirangute kehtestamist mõjutatud toodetele, mis on avaldanud mõju tavapärastele kaubanduskanalitele piirangute mõju all oleval alal ja toonud tootjatele kaasa suuremaid kulusid. Sel põhjusel hääletasin lammaste katarraalse palaviku vastast vaktsineerimist käsitleva raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma hääletasin poolt. Lammaste katarraalne palavik on haigus, mis tabab mäletsejalisi, näiteks veiseid, lambaid ja kitsi. 2000. aastate algusest on mitmes liikmesriigis, sealhulgas Kesk- ja Põhja-Euroopas, esinenud epideemialaineid, mis on tekitanud suurt kahju loomade suremuse tõttu ja elusloomadega kauplemise raskendamise tõttu. Nõukogu 20. novembri 2000. aasta direktiiviga 2000/75/EÜ on kehtestatud erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks, sh vaktsineerimiseeskirjad. Need eeskirjad kehtestati nõrgestatud elusvaktsiinide kasutamiseks, mis olid ainsad vaktsiinid, mida kasutati kümme aastat tagasi, kui direktiiv vastu võeti. Need vaktsiinid võivad tuua kaasa vaktsiini viiruse soovimatu leviku ka vaktsineerimata loomadele. Seepärast on vastavalt direktiivile 2000/75/EÜ vaktsineerimine lubatud ainult kindlaksmääratud piirkondades, kus haigus on esinenud ja kus on kehtestatud loomade liikumispiirangud. Viimase paari aasta jooksul aga on kättesaadavaks muutunud inaktiveeritud vaktsiinid. Erinevalt nn nõrgestatud elusvaktsiinidest ei kaasne inaktiveeritud vaktsiinidega vaktsiini viiruse soovimatu leviku ohtu, mistõttu saab neid edukalt kasutada ka mujal kui ainult piirkondades, kus kehtivad loomade liikumispiirangud.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Kehtivaid vaktsineerimist käsitlevaid eeskirju on vaja uuendada, et võimaldada tõhusamat võitlust lammaste katarraalse palaviku vastu ja vähendada koormust, mida see haigus põllumajandussektorile põhjustab. Raport, mille üle täna hääletati, koostati eesmärgiga muuta kehtivad eeskirjad paindlikumaks, sest inaktiveeritud vaktsiinid on muutunud kättesaadavaks. Neid vaktsiine saab kasutada edukalt ka piirkondades, kus ei kehti loomade liikumispiirangud. Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu uue loomatervishoiustrateegiaga aastateks 2007–2013, mis lähtub põhimõttest, et ennetamine on parem kui ravi, sest ettepanek hõlmab palju paindlikumat lähenemisviisi vaktsineerimisele ning sellega täiustatakse ka kehtivaid meetmeid võitluseks peamiste loomahaiguste vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Simpson (S&D), kirjalikult. – EPLP pooldab puhtsüdamlikult raportit, mille eesmärk on muuta direktiivi 2000/75/EÜ, et võimaldada kasutada lammaste katarraalse palaviku vastaseid inaktiveeritud vaktsiine piirkondades, kus ei kehti loomade liikumispiirangud. Uued õigusnormid võimaldavad esmakordselt kasutada uut lammaste katarraalse palaviku vastast vaktsiini, mis töötati välja, tuginedes teaduslikele edusammudele, mis on tehtud eelmiste eeskirjade kehtestamise järel. Uus vaktsiin on inaktiveeritud süst ja see vaigistab põllumajandustootjate kartused traditsiooniliste nn elusvaktsiinide kasutamise suhtes. EPLP-l on hea meel, et EL selle uue õigusakti esitas, sest see toob reaalset kasu Ühendkuningriigi põllumajandustootjatele. Kuna ilma soojenedes jõuab üha lähemale ka lammaste katarraalse palaviku leviku hooaeg, aitab õigusakt vähendada nende põllumajandustootjate kartusi, kes tunnevad muret nii selle surmava haiguse kui ka olemasoleva vaktsiini pärast. Põllumajandustootjad saavad edaspidi kasutada uut ja ohutumat vaktsiini ning nad saavad parema kontrolli omaenda vaktsineerimisprogrammide üle. Kui Ühendkuningriik oleks tunnistatud lammaste katarraalsest palavikust täiesti vabaks, oleksid põllumajandustootjad kaotanud õiguse oma loomi vaktsineerida. Uute eeskirjade kohaselt saavad põllumajandustootjad aga oma meelerahu tagamiseks oma loomi ise edasi vaktsineerida ja samal ajal ka lihtsustatud ekspordist tulu saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, mis aitab kaasa võitlusele lammaste katarraalse palaviku vastu ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Hääletasin lammaste katarraalse palaviku vastast vaktsineerimist käsitlevate eeskirjade muutmise poolt, et võimaldada tõhusamate vaktsiinide kasutamist ja vähendada bürokraatlikke takistusi põllumajandustootjate jaoks. Uued õigusnormid toovad reaalset kasu kõigile Euroopa ja ennekõike Walesi põllumajandustootjatele. Kui Ühendkuningriik tunnistatakse lammaste katarraalsest palavikust vabaks, tohivad põllumajandustootjad oma loomi sellegipoolest selle surmava haiguse vastu vaktsineerida. Põllumajandustootjatele suuremate volituste andmine vaktsineerimise üle otsustamiseks on teretulnud stiimul Walesi põllumajandussektorile ning see tagab selle, et elusloomi saab eksportida ilma praegu kehtivate piiranguteta.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0236/2011 (Jaapani tuumaavarii õppetunnid Euroopa tuumaohutuse jaoks)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Olen selle resolutsiooni poolt, sest selle põhieesmärk on tagada inimeste jaoks kõrgeim võimalik ohutuse tase pärast katastroofe, nagu katastroof, mis hiljuti Jaapanis toimus. Ohutu energiatootmise tehnilisi aspekte tuleb hoolikalt kaaluda, sest praegusele sarnastel olukordadel võivad olla lisaks materiaalsetele tagajärgedele veel palju rängemad tagajärjed nii inimtervise kui ka keskkonna jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin vastu resolutsioonile Jaapani tuumaavarii õppetundide kohta Euroopa tuumaohutuse jaoks. Hääletasin resolutsiooni vastu, sest viienda lõigu üle hääletades kiitis enamik Euroopa Parlamendist heaks selle teise osa, milles kutsutakse üles kehtestama moratooriumi tuumaenergia arendamisele ja uute tuumaelektrijaamade ehitamisele Euroopa Liidus.

See säte võeti vastu, kuid minu fraktsioon – Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon – hääletas selle vastu. Olles kaotanud hääletuse selle tähtsa teema üle, ei saanud ma resolutsiooni poolt hääletada. Seepärast hääletasin resolutsiooni vastu, sest vastasel juhul oleksin hääletanud enda riigi Leedu energiastrateegia vastu, mille põhieesmärk on energiasõltumatuse saavutamine. Leedu on juba aastaid plaaninud tuumaelektrijaama ehitamist ja selleks on tehtud juba mitu aastat ettevalmistusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Fukushima tuumaavarii avaldas suurt mõju Euroopa poliitikale. Esimene asi, mida EL Jaapanis toimunud katastroofist õppis, on see, et kiireimas korras on vaja võtta meetmeid tuumaelektrijaamade ohutuse kontrollimise rangemaks muutmiseks, kasutades selleks stressitestide abi. Igast tuumaelektrijaamast Euroopas ja väljaspool Euroopat võib saada hävitav relv. Ma arvan, et mitte keegi meist ei tahaks kogeda uuesti 1986. aasta 26. aprilli Tšornobõli katastroofi.

Teine õppetund on see, et teadus ja tehnoloogia võivad teha küll tohutu suuri edusamme kõigis valdkondades, aga alati tuleb arvestada ühe suure piiranguga, milleks on loodusjõud ja nende ennustamatus. Just selliste sündmuste pärast, mille üle meil kontrolli ei ole, peame oma energiaallikate mitmekesisust suurendama, kasutades selleks ka meile saadavalolevaid taastuvenergiaallikaid.

Kui energiaallikaks valitakse aga tuumaenergia, tuleb inimesi teavitada esmalt sellega kaasnevatest kuludest, selle kasust ja võimalikest tagajärgedest. Oluline on mitte unustada, et rahvas peab sellise tehnoloogia kasutuselevõtmist üksmeelselt toetama ja rahva arvamust tuleb kuulda võtta ning seda tuleb austada.

 
  
MPphoto
 
 

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti vastu, sest selles on mitu viga, millest esimene on raportis võetud lähenemisviis tuumaküsimustele. Jaapanit tabanud tragöödia järel ei ole enam võimalik käsitleda tuumaenergiaküsimusi ainuüksi ohutusest lähtudes. Raporti pealkirjas seisab „Jaapani tuumaavarii õppetundide kohta Euroopa tuumaohutuse jaoks”, aga mingit erilist õppetundi ei ole, välja arvatud kinnitus selle kohta, et suure tuumakatastroofi ohtude ja tagajärgede kontrollimine on praktiliselt võimatu. Seda teemat käsitlevas resolutsioonis ei saa keskenduda tuumaohutuse küsimusele ilma, et käsitletaks kõige tähtsamat tuumaohutuse tagamise vahendit, milleks on tuumaenergiast loobumine.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Peame reageerima Jaapanis toimunud tuumakatastroofile. See aga ei tähenda seda, et peaksime tegema järeldusi kiirustades. Peame pidama rahulikke objektiivseid arutelusid Euroopa tuumaenergia olukorra ning võimaluste üle, kuidas tagada parim võimalik ohutus. Seepärast toetan ühisresolutsioonis esitatud kavatsust nõuda Euroopa tuumaelektrijaamadelt põhjalikke stressiteste. Kui rääkida nüüd Euroopa energiaallikate laiemast teemast, siis tuletan teile meelde, et peame arvestama ka eesmärgiga vähendada 2020. aastaks süsihappegaasi heitkoguseid 20% ja samuti ELi energiasõltumatuse kaitsmisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt vaatamata sellele, et hääletusel ei võetud vastu kõiki muudatusettepanekuid, mis Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis esitas. Resolutsiooni tekstis on eriti tähtsad sätted Kaliningradi oblasti ja Valgevene jaoks kavandatud tuumaelektrijaamade jaoks. Reolutsioonis on märgitud, et nimetatud rajatiste puhul on suuri küsimusi tuumaohutusstandardite ja rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate asjakohaste kohustuste täitmise kohta. Need probleemid ei puuduta mitte ainult Leedut, kellel on Valgevenega ja Kaliningradi oblastiga ühine piir, vaid ka Euroopat üldisemalt. Dokument sisaldab ka tähtsaid ettepanekuid kõrgeimate tuumaohutuse nõuetega vastavuse tagamise kohta ja ELis tegutsevate tuumaelektrijaamade põhjaliku testimise kohta, et oleks võimalik hinnata nende elektrijaamade tõelist ohutustaset.

 
  
MPphoto
 
 

  Ivo Belet (PPE), kirjalikult. – (NL) EL reageeris Jaapanis toimunud katastroofile õigesti. Reageerisime kiiresti ilma paanikasse sattumata. Tegime viivitamatult kõik selleks, et teha põhjalik juurdlus Euroopa järelevalve all. Väga tähtis on esiteks see, et stressiteste korraldaksid sõltumatud eksperdid, ja teiseks, et nende testide tulemuste põhjal tegutsetaks järeleandmatult. See tähendab, et tuumarajatised, mis ei vasta standarditele ega täida korduvalt nõudmisi, tuleb kinni panna. Loomulikult tuleb Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri egiidi all teha sama sõltumatud testid ka mujal Euroopas ja samuti väljaspool ELi paiknevates elektrijaamades. Iga riik, mis keeldub testides osalemast, teeb endast sellega rahvusvahelise paaria, seda isegi rahvusvahelise kaubanduse seisukohalt. Tuumaenergia on seni olnud ja jääb ka edaspidi üleminekuliseks tehnoloogiaks, mida peame kahjuks veel aastakümneid edasi kasutama. Peame isegi tegema uusi investeeringuid meie energiavajaduste rahuldamiseks ja tuumaenergia samal ajal ka oma kliimaeesmärkidega kooskõlla viima. Selle aja jooksul peame tegema aga kõik, mis meie võimuses, et vähendada õnnetuseoht nullilähedase tasemeni.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult.(FR) Tuumaenergia eest võitlevatel huvirühmadel on ikka veel helge tulevik. Selle resolutsiooni konteksti üle arutada ei ole mõtet, sest see oli ilmselge. Sellegipoolest ei ole Euroopa Parlamendil tuumaenergias seisukohta. Sellest on tõesti kahju. Esitatud oli mitu selgelt määratletud probleemi: moratooriumi kehtestamine uute tuumaelektrijaamade ehitamisele, sõltumatute stressitestide tegemine, taastuvenergia arendamine ja pingutused tähtsas energiatõhususe valdkonnas. Selle ühisresolutsiooni esialgsed head kavatsused löödi aga kiiresti pihuks ja põrmuks, sest kuna iga fraktsioon võttis seisukoha, mis oli poolt või vastu, oli lõpuks võimatu hääletada kavandi poolt, mis ei saada mingit poliitilist sõnumit. Kui aus olla, siis ootasin Euroopa Parlamendilt midagi enamat. On selge, et tuumaenergia eest võitlevatel huvirühmadel on ikka veel helge tulevik, ja samuti on selge see, et paljud Euroopa Parlamendi liikmed ei mõista ikka veel, mida rahvas sellest teemast arvab ja sellega seoses tunneb.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Mulle valmistab muret asjaolu, et pärast Jaapanis toimunud katastroofi ei suutnud Euroopa Parlament (EP) kiita täna heaks kompromissi Euroopa tuumaohutust käsitleva resolutsiooni kohta. Minu arvates on häbiväärne, et EP ei suuda avaldada avalikkusele oma arvamust tuumaenergia kohta. Selle lõhenemise tagajärg võib olla see, et eelseisvates Euroopa institutsioonide vahel peetavates läbirääkimistes elektrijaamade stressitestide kuju üle ei võeta EP seisukohta arvesse. Nähtavasti ei suutnud rohelised ja sotsiaaldemokraadid leppida sellega, et nende ettepanekuid tuumaenergia kasutamise lõpetamise kohta või enne 1980ndat aastat ehitatud tuumaelektrijaamade sulgemise kohta ei võetud vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult.(FR) Hääletasin selle resolutsiooni ühisettepaneku vastu. Kompromissresolutsioon oli hea lähtepunkt ja ma toetasin muudatusettepanekuid, mis pooldasid tuumaenergia hoolikalt kavandatud ja ettevalmistatud kasutuselt võtmist, mis kajastab võitlust globaalse soojenemise vastu. Hääletasin ka nende muudatusettepanekute poolt, milles kutsuti üles investeerima teadusuuringutesse ja uuendustesse, et edendada energiasäästmist ning suurendada oluliselt taastuvenergiaallikate hulka. Selle segase hääletuse tulemuse tõttu olin nüüd aga sunnitud hääletama muudetud resolutsiooni vastu. Väga tähtis on nüüd pidada põhjalik arutelu kõikide nende teemade üle ning korraldada energiavaldkonna üleminek, mis oleks solidaarne ning milles võetakse arvesse kõikide liikmesriikide olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Hääletus selle resolutsiooni üle valmistas mulle pettumuse. Arutlusel on Jaapani tuumakatastroofi õppetunnid Euroopa tuumaohutuse jaoks. Olen siiski veendunud, et sellist asja nagu ohutu tuumaenergia ei ole olemas ning selle aasta stressitestid juhivad tähelepanu kõrvale tegelikult probleemilt, milleks on Euroopa üleminek taastuvenergia kasutamisele. Kõige uuemad uuringud näitavad selgelt, et on tehniliselt võimalik, et 2050. aastaks tuleb 95% meie energiast taastuvenergiaallikatest, nagu tuul, looded, lained, päike ja biomass. Sellest eesmärgist lähtudes ja pikemas perspektiivis energiavaldkonnas valikuid tehes peaksime tulevate aastate jooksul üleeuroopaliselt tuumaelektrijaamu kasutuselt võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on kahju, et parlament ei ole Jaapanis juhtunust mingeid järeldusi teinud. See et jätkuvalt eitatakse tuumaenergia kasutamisega kaasnevat suurt ohtu, ei ole parim viis rahva teenimiseks. Parlamendi täiskogu istungil ei suudetud võtta vastu resolutsiooni ning fraktsioonid tühistasid ja lükkasid tulemusteta teineteise ettepanekuid tagasi, suutmata ühiselt midagi vastu võtta. Nende katastroofide ohtude ja tagajärgede üleminekulist iseloomu ning inimeste ohutust oleks pidanud palju paremini käsitlema. Ilmselged järeldused oleksid pidanud olema tuumaohutuse suurendamine, nõrkuste otsimine, tuumaenergia laienemisprojektide peatamine ELis ja tõhusamate investeeringute tegemine puhtasse energiasse ja energiasäästmisse. Jaapanis juhtunu ees silmade sulgemine ja teesklemine, et midagi ei juhtunud, on tundetu ja ohtlik. Tšornobõli ja Fukushima katastroofid on ainult suurendanud vajadust suurema läbipaistvuse ning rohkema teabe järele riskide ning katastroofide enda kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Brian Crowley (ALDE), kirjalikult. – Tahan protokolli jäädvustada, et ma ei osalenud hääletusel selle ühisresolutsiooni individuaalsete lõigete ja selle kohta esitatud muudatusettepanekute üle. Kuigi ma olen järjekindlalt tuumaenergia vastu, oli mul tunne, et mõlemad tuumaenergia küsimust puudutava arutelu pooled kasutasid arutelu oma äärmuslike seisukohtade väljendamiseks, mistõttu ei olnud võimalik parlamendis ühist seisukohta võtta. Minu arvates on vaja kontrollida kõiki tuumaelektrijaamu, et tagada nende rajatiste parim võimalik kaitse ning – mis veelgi tähtsam – nende läheduses elavate inimeste ohutus ja turvalisus. Loomulikult peame tagama jätkusuutliku energia varustuskindluse ja meil on võimalus tutvuda lähemalt alternatiivsete energiaallikatega, mida kasutada ning mis aitaksid säästa ka keskkonda. See ideoloogiline arutelu ei tohi aga juhtida tähelepanu kõrvale praegu kõige pakilisemast teemast, milleks on aidata jaapanlastel igal võimalikul viisil sellest katastroofist taastuda. Sel põhjusel jäin lõpphääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult.(FR) Mul on väga kahju, et Jaapanit tabanud katastroofi kasutatakse ära parteipoliitilistel eesmärkidel. Euroopa Parlament lasi käest võimaluse saata liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile tugev sõnum, et parandada Euroopa ning naaberriikide tuumaelektrijaamade ohutust, eriti stressitestide abil. Just see peaks olema tänase arutelu põhiteema, et saaksime avalikkuse huvides tagada, et energia tootmise viis, mis moodustab ikka veel põhiosa enamiku Euroopa riikide energiaallikate valikust – ja see olukord ei muutu kindlasti veel lähiaastatel, kuni on leitud jätkusuutlik taastuv ja süsihappegaasi mittetootev energia tootmise viis, mis seda asendaks ja täidaks kõik meie ühiskonna energiavajadused – on võimalikult ohutu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) 11. märtsil tabas Jaapanit võimas maavärin, millele järgnenud tsunami põhjustas riigi ajaloo kõige suurema tuumakriisi, kus Fukushima tuumajaam sai suuri purustusi ja kus sellest ajast alates on valitsenud vahetu oht ulatusliku tuumakatastroofi tekkimiseks. Need sündmused põhjustasid Euroopas suure reaktsioonide laine. Volinik Oettinger kutsus kokku Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri erakorralise kohtumise. Saksamaa kantsler otsustas peatada otsuse pikendada Saksamaa tuumaelektrijaamade eluiga kolm kuud. Austria keskkonnaminister Nikolaus Berlakivich nõuab omakorda Euroopa tuumaelektrijaamade ülevaatust. On väga tähtis teha Fukushima katastroofist kõik vajalikud järeldused, ennekõike ELi tuumaelektrijaamade jaoks kehtestatud ohutuseeskirjade puhul, et tagada nende ning eelkõige Euroopa avalikkuse ohutus. Soovin praegusel raskel hetkel avaldada taas siirast kaastunnet Jaapani katastroofis kannatanutele ja olla nendega solidaarne.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Fukushima tuumaelektrijaama probleemid on toonud päevakorda arutelu tuumaenergia üle, sest 30% ELis tarbitavast elektrist toodetakse tuumaenergiast. Samuti on riike, kus riigisisene tarbimine on 80%, nagu Prantsusmaa, kuid on ka riike, kus ei ole üldse tuumaelektrijaamu, nagu Portugal ja Austria. Seepärast on ülitähtis, et EL edendaks programmi ELi tuumaelektrijaamade ohutuse kontrollimiseks, kasutades selleks peamiselt nn stressiteste. Hindamise aluseks peab olema range ja ühtlustatud mudel, mis hõlmab kõikvõimalikke riske realistlikus stsenaariumis Euroopa tasemel. Hindamistulemusi oleks vaja selle aasta lõpuks ning hinnangud peavad olema sõltumatud ja kooskõlas kõikides olemasolevates ning kavandatud tuumaelektrijaamades ELis. Hetkel on tuumaenergia vajalik, et tagada väheste süsinikdioksiidi heitkogustega energia tootmine Euroopas. Peame aga liikuma energiatõhususe tõstmise ja taastuvenergia osakaalu suurendamise poole. Komisjon ja liikmesriigid peavad investeerima Euroopa energiainfrastruktuuri nüüdisajastamisse ja laiendamisse ning energiavõrkude sidumisse, et tagada energia varustuskindlus.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selles resolutsioonis pööratakse tähelepanu sellistele tähtsatele teemadele nagu tuumarajatiste ohutuse tagamine ja katastroofide ennetamine igal viisil. Samuti kutsutakse resolutsioonis üles liikmesriike kehtestama „vähemalt stressitestide läbiviimise ja hindamise ajaks uute tuumareaktorite arendamisele ja kasutuselevõtule moratooriumi”. Peame siiski tagama, et Jaapanis toimunud tragöödia ei pakuks võimalust huvirühmade tegevuse edendamiseks või täna tehtud edusammude tühistamiseks kunagi tulevikus. Sellest kogemusest tuleb õppust võtta ja neid õppetunde tuleb tõsiselt võtta, et tuvastada tuumaelektrijaamade ehituses ning töös puudusi ja probleeme, mis võivad põhjustada katastroofe teistes tuumaelektrijaamades. Nende kogemustega tuleb arvestada ka energiavaldkonna arendamisel tulevikus.

Hindamisel peavad osalema liikmesriikide eriorganite ja samuti Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) eksperdid, kes peavad säilitama oma rolli, autoriteedi, autonoomia ja sõltumatuse. Tehnilise, autonoomse ja sõltumatu organina peab just nimelt IAEA selles valdkonnas ettepanekuid tegema, mida EL omalt poolt nõuetekohaselt toetab, mitte vastupidi. On kahetsusväärne, et seda resolutsiooni kasutatakse ettekäändena, et kaitsta nn ühist energiapoliitikat ja selle eesmärke, milleks on energiasektori liberaliseerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) See resolutsiooni ettepanek ei olnud just parimate killast ja selle pärast see tagasi lükatigi, kuigi sellel olid mõned positiivsed aspektid. Sel põhjusel jäimegi erapooletuks.

Selles resolutsioonis pööratakse tähelepanu sellistele tähtsatele teemadele nagu tuumarajatiste ohutuse tagamine ja katastroofide ennetamine igal viisil. Samuti kutsutakse resolutsioonis üles liikmesriike kehtestama „vähemalt stressitestide läbiviimise ja hindamise ajaks uute tuumareaktorite arendamisele ja kasutuselevõtule moratooriumi”.

Peame siiski tagama, et majanduslikud huvirühmad ei kasutaks Jaapanis toimunud tragöödiat alusena uute avalikkusele huvidele ja ohutusele kahju toovate propagandavõimaluse kasutuselevõtmiseks.

Selle asemel on tähtis tuvastada tuumaelektrijaamade ehituses ning töös puudusi ja probleeme, mis võivad põhjustada katastroofe teistes tuumaelektrijaamades. Hindamisel peavad osalema liikmesriikide eriorganite ja samuti Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) eksperdid, kes peavad säilitama oma rolli, autoriteedi, autonoomia ja sõltumatuse. Neid õppetunde tuleb tõsiselt võtta ja nende kogemuste analüüsi tulemustega tuleb arvestada ka energiavaldkonna arendamisel tulevikus Me ei ole nõus sekkumisega liikmesriikide või kolmandate riikide energiapliitikasse. Tehnilise, autonoomse ja sõltumatu organina peab just nimelt IAEA selles valdkonnas ettepanekuid tegema, mida EL omalt poolt nõuetekohaselt toetab.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Jaapanit tabas suurim katastroof pärast Teist maailmasõda. Riigi juhid kirjeldasid hävitavat maavärinat ning sellega kaasnenud suuri tsunamilaineid ja nendest põhjustatud tuumakaavariid halvima kriisina pärast seda, kui USA sõjavägi heitis tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile. Loodusjõud tekitasid tohutut ja hüvitamatut kahju ennekõike inimelude, kuid ka vara kahjustuste kujul. Olukord Fukushima tuumaelektrijaamas on aga ikka veel ohtlik. Selleks et hoida ära sarnaseid ohtlikke olukordi tulevikus, oleks õige idee mõelda nn stressitestidele ELi liikmesriikide tuumaelektrijaamades. Need testid näitaksid, millises ulatuses suudaksid tuumaelektrijaamad sarnastele katastroofidele vastu pidada. Jaapani olukorraga sarnane olukord võib tekkida igal pool Euroopas. Seepärast oleks hea tagada ka tuumaelektrijaamade seiresüsteemide rangem järelevalve, tugevdada nende nõrku külgi ja kõrvaldada võimalikud puudused. Tuumaprobleemile lahenduse otsimine on individuaalsete riikide huvides ja samuti nende võimuses – nad saavad teha täiendusi ohutuse tugevdamiseks või siis tuumaelektrijaamu täielikult sulgeda. Koostöö Euroopa tasandil on väga tähtis. Kuigi Euroopat ei ohusta suured tsunamilained, valitseb 21. sajandil muu hulgas näiteks terrorismioht või oht, et arvutihäkkerid ohustavad tuumaelektrijaama süsteeme. Ohutuse seisukohast on tuumaelektrijaamade võime võidelda selliste potentsiaalsete ohuallikatega väga päevakorraline teema.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Gierek (S&D), kirjalikult.(PL) Ma ei toetanud seda resolutsiooni. Esiteks selle pärast, et lisaks keeldudele, piirangutele ja üldisele vastumeelsusele tuumaenergiale ei lisanud see midagi positiivset. Teiseks ei viidata selles mingil viisil sellele, kuidas lahendada kogu energiapoliitika jaoks täiesti uus probleem. Näiteks oleks võinud punktides 19, 20 ja 21 esitada uusi ideid ja lähenemissuundi integreeritud mõtlemisele energiatõhususe valdkonnas, eriti mis puudutab energiat primaarallikatest, ennekõike fossiilkütustest, mille kõige suuremad varud meil on. Kolmandaks nõuaksid resolutsioonis tehtud radikaalsed ettepanekud riikliku rahvahääletuse korraldamist, mis toimuks minu riigis vasakpoolsete erakondade algatusel. Äkki tuleks selline rahvahääletus korraldada ELi tasandil. Neljandaks pidi minu riik lõpetama ELis seni kehtinud eksitavate määruste tõttu olulised investeeringud kivisöel töötavatesse elektrijaamadesse ning nüüd ütleb sama huvirühm, et peame lõpetama ka investeerimise tuumatehnoloogiasse. Mis siis veel üle jääb? Resolutsioonis viidatakse ainult taastuvenergiale. Minu riigis kataksid need ressursid 13% kuni maksimaalselt 20% põhivajadusest. Võib olla on Rootsis teistsugune olukord, sest seal on suured hüdroenergia varud, aga Poolas neid ei ole. Fukushima juhtum nõuab kogu Euroopa Liidu energiapoliitika läbivaatamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) Asjaolu, et pärast Fukushima tuumaavariid olid mõned fraktsioonid elevil selle pärast, et nad lootsid tänu sellele poliitilisi punkte koguda, on vastuvõetamatu. Ma ei mäleta, et kommunistid oleksid olnud nii kritiseerivad pärast 1986. aasta Tšornobõli õnnetust. See on vist tõepoolest tõsi, et tuumaenergia puhul ei ole sellist asja nagu nullrisk. Elus ei olegi sellist asja nagu nullrisk. Peame tegema kõik, mis võimalik, et riski vähendada. Hetkel ei ole meil aga tõsiseltvõetavaid alternatiive. Kui sunniksime liikmesriike loobuma kiireimas korras selle energiaallika kasutamisest, lõpetama uute elektrijaamade ehitamise ja panema olemasolevad kinni, oleks see täielikult vastuolus fossiilkütuste kasutamise lõpetamisega, sest nende kasutamine aitab kaasa globaalsele soojenemisele.

Tuumaenergia või fossiilkütused? Võite eelistada ühte teisele, aga mõlemat ei saa välistada. Hüdroenergia ja teised saadavalolevad alternatiivsed energiaallikad ei suuda rahuldada meie energiavajadust. Need riigid, mis loobusid tuumaenergiast – kuid ei ole loobunud selle kohta teistele jutluste pidamisest –, on tegelikult väga õnnelikud, et nende naabrid, kellelt nad energiat ostavad, ei käitunud samamoodi. Lõpetage see silmakirjalikkus!

 
  
MPphoto
 
 

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. – (FR) Parlamendi resolutsioon Jaapani tuumaavarii õppetundide kohta sisaldas väga häid punkte tuumaelektrijaamade ohutuse kohta, nagu ettepanek ELi tasandil kooskõlastatud stressitestide kohta, mida korraldavad sõltumatud organid, kes tegutsevad rangeimatest standarditest lähtudes ja täiesti läbipaistvalt. Nagu kõik Prantsuse sotsiaaldemokraatide delegatsiooni liikmed, nii toetasin ka mina muudatusettepanekuid, mis pooldasid tuumaenergia hoolikalt kavandatud ja ettevalmistatud kasutuselt võtmist, mis kajastab võitlust globaalse soojenemise vastu. Tuumaenergia kasutuseltvõtmine peab käima käsikäes suuremate investeeringutega teadusuuringutesse ja uuendustegevusse, et vähendada meie sõltuvust energiast ning suurendada taastuvenergiaallikate hulka ELi liikmesriikide energiaallikate valikus. Hääletasin aga resolutsiooni ettepaneku kui terviku vastu, sest see sisaldas kõigest kõrvuti esitatud seisukohti, mis moodustasid kokku ebajärjekindla resolutsiooni ettepaneku. Pärast sellist katastroofi nagu Fukushimas toimunu, on äärmiselt tundliku tuumaenergia sektori tuleviku jaoks vaja midagi enamat kui ainult ühte kiirustades kokku pandud resolutsiooni. Peame pühendama piisavalt aega tõeliselt tõhusa arutelu korraldamisele, milles pööratakse tähelepanu kõigile selle teemaga seotud probleemidele ja kus kõik saavad oma arvamust avaldada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. (DE) Selles resolutsioonis ei saa käsitleda üksikasjalikult kõiki tuumaenergia arutelu aspekte.

Olen aga veendunud, et meie eesmärk peab olema selle energiaallika järkjärguline kasutuselt võtmine ja taastuvenergia kasutamise suurendamine.

Muudatusettepanekuga nr 10 pakuti välja, et piirialadel paiknevate tuumaelektrijaamade puhul võiksid olla otsuste tegemise protsessi kaasatud mõlema riigi kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused.

Seda muudatusettepanekut ei võetud vastu. Kuigi mõned resolutsiooni aspektid on tõepoolest positiivsed, oli minu jaoks otsustavaks just muudatusettepanek nr 10. Sel põhjusel otsustasin resolutsiooni mitte enam toetada ja erapooletuks jääda.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult.(FR) Mul on hea meel, et Euroopa Parlament selle resolutsiooni tagasi lükkas.

Fukushima tuumaavarii õppetundide juurde kuulub ettepanek stressitestide kasutuselevõtmise kohta, uute ühiste ohutusstandardite kehtestamine ELis ja kaitse iga võimaliku stsenaariumi korral.

Ettepanek kehtestada moratoorium uute tuumaelektrijaamade ehitamisele stressitestide tegemise ajaks ELis, on aga vastuvõetamatu. See takistab oluliselt ohutumate uue põlvkonna tuumaelektrijaamade arendamist.

Siin ei ole eesmärk selgitada, kas selle energiaallika head küljed tuleks kahtluse alla seada, samuti ei ole eesmärk anda järele tuumaenergia keelustamise propageerijate idealistlikele kultuurivaenulikele väärtustele.

Loobumine tuumaenergiast tähendaks saastavate kivisöel töötavate elektrijaamade edendamist ja uuesti naftaettevõtete võimu alla sattumist, kus valitseb ebakindlus nafta hinna suhtes ja majanduse nõrgenemise oht. Kõik see tähendaks meie energiasõltumatuse lõppu.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult. (IT) Hääletasin ühisresolutsiooni vastu, sest täiskogu lükkas tagasi kaks tähtsat muudatusettepanekut, mille Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis esitas tuumaenergia järkjärgulise kasutuselt võtmise jaoks strateegiate väljatöötamise kohta keskpikas ja pikas perspektiivis ning siduvate taastuvenergiat käsitlevate eesmärkide määratlemise kohta.

Asjaolu, et täiskogu hääletas resolutsiooni tervikteksti vastu, näitab, et tuumaprobleem ei ole enam ainult suurema ohutuse probleem. Nüüd on ülitähtis mõelda tõsiselt energiaküsimusele ja investeerimisele taastuvenergiasse. Jaapani traagiline kogemus näitas meile, kui hädavajalik on pidada tuumaenergia üle põhjalikku arutelu. Selles mõttes on Euroopa Parlamendi hääletus esimene samm suunamuutuse poole energiapoliitika valdkonnas tehtavate valikute osas nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Carl Haglund, Marit Paulsen, Olle Schmidt ja Cecilia Wikström (ALDE), kirjalikult. (SV) Jaapani katastroof äratas inimestes kahtlused tuumaohutuse suhtes. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni resolutsioonis rõhutasime, et tahame teha resolutsioonis esitatud stressitestid liikmesriikidele kohustuslikuks, anda sõltumatutele ekspertidele õiguse nende testide rakendamise korraldamiseks ja oluline on see, et testid oleksid läbipaistvad.

Jäime hääletusel ühisresolutsiooni üle erapooletuks, sest selles oli muu hulgas ka ettepanek uute tuumareaktorite arendamisele stressitestide läbiviimise ajaks moratooriumi kehtestamise kohta.

Võimalikud probleemid on seotud peamiselt vanemate reaktoritega, mis kasutavad vanemat tehnoloogiat, mitte uute reaktoritega, mis kasutavad uut tehnoloogiat. Me ei taha takistada uue tehnoloogia arendamist, mis aitab saavutada ELi eesmärki vähendada süsihappegaasi heitkoguseid.

Oleme kogu tuumaenergia keelustamise idee vastu. 1986. aasta Tšornobõli katastroofi järel kehtestas Rootsi eeskirjad, mis tegid ettevalmistuste tegemise tuumaelektrijaamade ehitamiseks ebaseaduslikuks.

Samuti oleme seisukohal, et Soome ja Rootsi peavad investeerima teadusuuringutesse tuumaenergia valdkonnas ja võtma juhirolli tulevaste tuumareaktorite põlvkondade arendamises.

Jaapani katastroofist tuleb teha järeldus, et me ei tohi tuumaelektrijaamu nii palju aastaid käigus hoida. Seda katastroofi tuleb vaadata pigem inspiratsioonina uute tuumareaktorite ehitamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. (LV) Hääletasin selle resolutsiooni vastuvõtmise poolt ja mul on kahju, et parlament ei suutnud saavutada selle päevakajalise teema puhul üksmeelt ühe ainsagi muudatusettepaneku üle. Minu arvates peab tuumaenergia jääma tähtsaks ja ohutuks energiaallikaks Euroopas. Toetan vajadust põhjalike stressitestide järele, mis tuleb teha nii olemasolevates kui ka kavandatavates tuumaelektrijaamades ning mille rahuldavad tulemused peavad olema nende tuumaelektrijaamade kasutusse jätmise eeltingimuseks. Jagan resolutsiooni ettepanekus väljendatud muret, et uute tuumaprojektide arendamine Valgevenes ja Venemaal (Kaliningradi oblastis) tekitab suuri küsimusi tuumaohutusstandardite ja rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate asjakohaste kohustuste täitmise kohta ning et eurooplased, liikmesriigid ja Euroopa Komisjon peavad tegema selles küsimustes solidaarsuse põhimõttel koostööd. Seepärast peab Euroopa Liit tagama, et neid stressiteste ning nende põhjal kehtestatavaid tuumaohutusstandardeid kohaldatakse mitte üksnes ELis, vaid ka Euroopa naaberriikides rajatavate või kavandatavate tuumaelektrijaamade suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Jaapani tuumaavarii järel ulatus hukkunute ja teadmata kadunuks jäänute arv tuhandetesse. Materiaalsed kahjustused olid suured ning avariil olid ka pikaajalised tagajärjed inimeste tervisele. Isegi tänapäeval tunneme veel Tšornobõli avarii tagajärgi ning seepärast on vaja nüüd hinnata uuesti lähenemisviisi tuumaohutusele nii ELis kui ka mujal maailmas. Tuumaprojektide arendamine Valgevenes ja Kaliningradi oblastis tekitab suuri probleeme tuumaohutusstandardite ja rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate asjakohaste kohustuste täitmise tõttu. Kuna need probleemid ei puuduta ainult neid liikmesriike, kel on nimetatud riikidega ühine piir, vaid ka Euroopat üldisemalt, peavad asjaosalised ELis ja Euroopa Komisjonis tegema solidaarsuse põhimõttel koostööd. Resolutsioonis Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia ja makropiirkondade osa kohta tulevases ühtekuuluvuspoliitikas öeldakse, et arvestades kavandatavat tuumaenergia arendamist Läänemere piirkonnas, peavad ELi liikmesriigid järgima kõige rangemaid ohutus- ja keskkonnastandardeid ning Euroopa Komisjon peab jälgima ja kontrollima, kas ELi naaberriikides järgitakse sama lähenemisviisi ja rahvusvahelisi konventsioone. ELi välispiiridel rajatavate tuumaelektrijaamade puhul tuleb järgida rahvusvahelisi tuumaohutus- ja keskkonnastandardeid. Tänapäeval on saanud eriti tähtsaks energiatõhusus ja energia säästmine, taastuv- ja jätkusuutlik energia ning üleeuroopaliste elektrivõrkude kasutuselevõtmine. Lisaks on vaja arukat elektrivõrku, mis suudab vastu võtta ka detsentraliseeritud elektrijaamades toodetud energiat.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) 11. märtsil 2011. aastal maavärina ja sellele järgnenud tsunami tõttu Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas toimunud suure tuumaavarii tagajärg on suured kahjustused ning keskkonna saastumisest tingitud pikaajaline mõju tervisele. Lähtudes Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri hoiatustest iganenud tuumarajatiste olukorra kohta, on vaja tuvastada meetmeid nende tuumaelektrijaamade ohutuse tasemete hindamiseks. Liikmesriikidevaheline koostöö ja kooskõlastamine on väga tähtis, sest sedalaadi kriiside tagajärjed ei piirdu ainult riikidega, kus need tuumaelektrijaamad paiknevad, vaid need tagajärjed on palju laiema ulatusega. Viimased sündmused näitavad, et sellise ulatusega katastroofide ennetamiseks on vaja Euroopas rakendada äärmiselt rangeid meetmeid olemasolevate elektrijaamade ohutustaseme hindamiseks. Uute tuumaelektrijaamade arendamine Valgevenes ja Venemaal tähendab, et komisjon peab astuma dialoogi nende riikidega, et tagada nii nende naaberriikide kui ka kogu Euroopa ohutus.

 
  
MPphoto
 
 

  Jörg Leichtfried (S&D), kirjalikult. (DE) Põhimõtteliselt toetan ma seda resolutsiooni, milles kutsutakse üles tegema esimest sammu tuumaenergia kasutuselt võtmise suunas igal pool Euroopa Liidus. Resolutsiooni sisu poolest tahan aga märkida – nagu alati selliste resolutsioonide puhul –, et see tuleb liiga hilja ja liiga aeglaselt. Lõpuks jääb ikkagi peale kõige madalama ühise nimetaja põhimõte, mis ei ole pikemas perspektiivis kindlasti mitte kõige rahuldavam tulemus. Ainus õige lahendus oleks tuumaenergia täielik kasutuselt võtmine kogu Euroopa Liidus ning võimalikult kiiresti. Teen selle eesmärgi saavutamiseks kõik, mis minu võimuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult.(PL) Aprillis hääletasime ühisresolutsiooni üle, mis käsitleb Jaapani tuumaavarii õppetunde Euroopa tuumaohutuse jaoks. Hääletasin resolutsiooni vastu, sest peale moratooriumi ja keeldude kehtestamise tuumaenergia arendamisele ning ettepanekule loobuda järkjärguliselt tuumaenergia kasutamisest (mis on ebarealistlik) ei lisa see midagi positiivset ega ei paku välja ühtegi lahendust energiasektori tuleviku jaoks üldiselt. Fukushima tragöödiale järgnenud olukord on muutnud täielikult Euroopa ja Poola lähenemisviisi energia tootmisele tulevikus. Meie riigi energiasektor, mis kasutab 95% ulatuses kivisütt, kannatas juba kliima- ja energiapaketi vastuvõtmise tagajärjel. Peatatud on ka investeeringud kahe tuumareaktori ehitamiseks. Resolutsioonis rõhutatakse ainult taastuvenergiaallikatest saadava energia tähtsust, Poolas rahuldaks see aga ainult 13% kuni maksimaalselt 20% meie vajadustest. Lisaks seisab Poolas veel ees rahvahääletus tuumaenergiasektori üle, mida tahavad korraldada vasakpoolsed, ning seepärast on resolutsioonis tehtud järeldused väga läbematud. Mul oli hea meel näha, et enamik hääletas resolutsiooni vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Minu arvates peame vältima otseste ja kaugeleulatuvate poliitiliste otsuste tegemist tuumaenergia rolli kohta energiaallikate valikus nii keskpikas kui ka pikemas perspektiivis. Tähtis on saada täpsetele andmetele tuginedes selge pilt sellest, mis juhtus Fukushima tuumaelektrijaamas. Me ei tohi kaotada silmist tuumaenergia häid külgi, milleks on vähesed süsinikdioksiidi heitkogused, suhteliselt madalad kulud ja energiasõltumatuse tagamine. Seni on tuumaenergia olnud statistiliselt kõige ohutum energia tootmise viis, sest võrreldes teiste energiaallikatega, nagu gaas ja nafta, on olnud õnnetusohvrite arv kõige väiksem. Samuti on väga tähtis austada liikmesriikide otsuseid nende energiaallikate valiku ülesehituse määramise kohta. Tuumaenergia mängib tähtsat rolli Euroopa Liidu 2020. aasta strateegia eesmärkide ja samuti praeguse aastakümne energiaeesmärkide saavutamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Marian-Jean Marinescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Andsin vastuhääle resolutsioonile Jaapani tuumaavarii õppetundide kohta Euroopa tuumaohutuse jaoks. Hääletasin resolutsiooni vastu selle pärast, et selles nõuti uute tuumaelektrijaamade arendamisele moratooriumi kehtestamist. Minu arvates on tuumaenergia tootmine ohututes tingimustes äärmiselt tähtis. Olen nõus stressitestide tegemisega, kuid minu arvates ei ole määratlemata perioodiks moratooriumi kehtestamine kohane. See periood võib olla väga tähtis hetkel arendamisel olevate elektrijaamade jaoks, eriti just rahastamise seisukohast. Liikmesriigid vastutavad ise oma energiaallikate valiku ülesehituse eest. Seepärast olen seisukohal, et sellist otsust ei tohi ELi tasandilt peale sundida.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni vastu, sest vastu võetud muudatusettepanekud jätsid meile teksti, milles oli pööratud liiga vähe tähelepanu tuumaohutusega seotud küsimustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Marisa Matias (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Fukushima katastroof tuletas kogu maailmale meelde, et tuumaenergias ei ole olemas nullriski. Oht, mida tuumaenergia endast inimkonna jaoks kujutab, ning samuti tuumajäätmete kõrge ohutase, on absoluutselt jätkusuutmatud. Seepärast peame minema kaugemale, et tagada ohutus ja täiustada ohutusteste. Need kaks kriteeriumi oleksid kokkuleppe saavutamise miinimumtingimused.

Seni ei ole tagatud mingit tuumaenergiast loobumise strateegiat, et muuta reaalselt Euroopa energiapoliitikat, mis peab liikuma alternatiivide väljapakkumise ja tuumaenergia kasutuselt võtmise poole, et Euroopa saaks tuumaenergiasektorist järkjärguliselt loobuda. Hääletasin resolutsiooni vastu, sest minu arvates ei ole tagatud mitte ühtegi nendest eeltingimustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Fukushima katastroof tuletas maailmale meelde, et tuumaenergia puhul ei ole olemas sellist asja nagu nullrisk. Tuumaenergia on inimkonna jaoks vastuvõetamatu oht. Sel põhjusel peame minema veel kaugemale ohutuse suurendamisest ja ohutustestidest. Peame koostama otsemaid Euroopa kava tuumaenergia kasutuselt võtmiseks. Tuumaenergia kasutuselt võtmine nõuab aega. Kui me nüüd selleks ettevalmistusi ei hakka tegema, on see inimkonnavastane kuritegu. Ma ei toeta seda resolutsiooni, kui lükatakse tagasi muudatusettepanekud, milles nõutakse tuumaenergia kasutuselt võtmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) See resolutsioon tuumaohutuse kohta Euroopas oli enam kui vajalik. Resolutsioonis käsitletakse kõiki tuumaenergiaga seotud ohtusid ja ma loodan, et see annab alust mõelda põhjalikult järele tuumaenergia kasutuse üle Euroopas. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsiooni esitatud arvukad muudatusettepanekud olid vajalikud, et käsitleda vahetult kõiki olemasolevaid ohtusid ja nõuda tuumaenergia kiiret kasutuselt võtmist.

Kuna ma olen veendunud, et inimesed ei suuda kunagi kõrvaldada kõiki tuumaelektrijaamadega seotud riske, pooldan ma tuumaenergia kiiret kasutuselt võtmist ja seepärast toetasin kõiki sellega seotud muudatusettepanekuid. Kuna resolutsiooni ettepanek on siiski samm selle eesmärgi poole, hääletasin ma selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vital Moreira (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletusel resolutsiooni üle, mis käsitles tuumaenergia ohutust Fukushima tuumaavarii järel, hääletasin süsihappegaasi heitkoguste vähendamise eesmärke käsitleva muudatusettepaneku vastu kolmel põhjusel. Esiteks ei ole see probleem seotud tuumaohutuse teemaga. Teiseks annavad selles sätestatud eesmärgid ebavõrdse tähtsuse ELi rollile ühepoolse süsihappegaasi heitkoguste vähendamise puhul. Kolmandaks oleks nii põhjalik – ja kui aus olla, siis nii ebarealistlik – süsihappegaasi heitkoguste vähendamine ainult siis vastuvõetav, kui see kombineeritaks süsinikdioksiidimaksuga impordile, mis avaldaks suurt mõju Euroopa tööstuse konkurentsivõimele ning sunniks Euroopa ettevõtjaid viima tootmist üle riikidesse, kus ei ole piiranguid süsihappegaasi heitkogustele, mis avaldaksid suurt mõju ELi majandusele ja tööhõivele.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Jaapani tuumaavarii õppetunde Euroopa tuumaohutuse jaoks käsitleva resolutsiooni ühisettepaneku vastu järgmistel põhjustel. Vähemalt seitse esitatud muudatusettepanekutest on teaduslikult ebarealistlikud. Paljud teksti osad on lihtsalt reklaamlaused, millel ei ole reaalset sisu. Need, kes tuumaenergia vastu argumenteerivad, ei esita selle kasutamisele mingeid alternatiivseid lahendusi. Samuti pean rõhutama, kui kahju mul on, et Euroopa Parlament ei ole võtnud sel teemal seisukohta. See seisukoht peab aga olema tasakaalustatud, pragmaatiline ja see peab tuginema teaduslikult dokumenteeritud faktidele ning realistlikele lahendustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) On viimane aeg, et mõelda tõsiselt järgi tuumaenergia kasutamise üle Euroopas. Peame hakkama tegutsema, sulgema ohtlikke reaktoreid ja leidma keskpikas perspektiivis võimaluse tuumaenergia täielikuks kasutuseltvõtmiseks. Peame hülgama lõplikult eksliku tõdemuse, et inimene suudab tuumaenergia ohtusid kontrollida. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin tuumaohutust käsitleva resolutsiooni poolt, sest pärast Jaapani sündmusi me lihtsalt peame seda teemat vastutustundlikult ja objektiivsete kriteeriumidega käsitlema. Arvan, et Euroopa peab igal juhul vaatama läbi oma eeskirjad tuumaelektrijaamade ohutuse valdkonnas, et tagada absoluutne ohutustase, mille saavutamiseks on võimalik kasutada stressiteste, mis näitavad tuumaelektrijaama kasutamisel esinevaid võimalikke riske ja piiranguid. Resolutsiooni eesmärk on näidata, et kõigest hoolimata on võimalik katastroofidest õppida ning reageerida selgelt ja tõhusalt, et nende kordumist tulevikus ära hoida. Samuti rõhutatakse resolutsioonis, et on vaja pöörata tähelepanu alternatiivsetele energiaallikatele, nagu taastuvenergia, kuid et tuumaenergia on siiski asendamatu madala süsihappegaasi tasemega energiaallikas.

 
  
MPphoto
 
 

  Vincent Peillon (S&D), kirjalikult.(FR) Hääletasin vastu resolutsioonile Jaapani tuumaavarii õppetundide kohta Euroopa tuumaohutuse jaoks, sest minu arvates ei ole võimalik lahendada meie kodanike jaoks väga tähtsat küsimust tuumaenergia tuleviku kohta siin täiskogul vaid paari tunni jooksul muudatusettepanekutega, mille üle ei ole korralikult arutatud. Kõik probleemid tuleb lagedale tuua ja mitte ühtegi võimalust ei tohi välistada ning just see nõuabki aega. Kaalul on parlamendi usaldusväärsus ja meie kaaskodanike heaolu ning on täiesti arusaadav, et nad ei mõistaks seda, kui nõuaksime, et nad toetaksid pikemas perspektiivis tegevusviise, mille üle me eelnevalt rahulikult ja põhjalikult ei arutlenud, võttes arvesse eri riikide olukorda ning piiranguid, mis on seotud ühise võitlusega kliimamuutuste vastu. Viimaseks soovin öelda, kui kahju mul on, et arutelu kõigil pooltel olevate äärmuslaste tõttu ei suutnud parlament kiita praegu heaks viivitamatut tuumaelektrijaamade ohutuse tõstmist, olgugi et meie fraktsioon saavutas üksmeele ning nõudis võimalikult rangeid, läbipaistvaid ja sõltumatuid kontrolle.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult.(FR) Mind teeb vihaseks asjaolu, et Euroopa Parlament lükkas täna tagasi resolutsiooni nii tähtsa teema kohta nagu seda on Fukushima tuumaavarii õppetunnid. Meie institutsiooni jaoks ei olnud aega enne või pärast 11. märtsi 2011, kuid sellegipoolest oli tugevaid märguandeid. Ei oleks olnud ju raske leppida kokku mõned lihtsad põhimõtted:

– põhimõte, et komisjoni tuleb toetada, et komisjon saaks koos liikmesriikidega teha need stressitestid 143 töötava tuumareaktori juures Euroopas;

– põhimõte, et 15. aprilliks tuleb esitada täpne ajakava vastu võetud kriteeriumide kohta: sõltumatud eksperdid; esmatähtsaks peetakse tuumarajatisi, mis on juba oma olemuselt ohtlikumad, näiteks geograafilise asukoha tõttu seismiliselt aktiivsetes või rannikupiirkondades; ohutust käsitlevad aruanded avalikkusele;

– põhimõte, et stressitesti mitteläbinud elektrijaamad tuleb viivitamatult sulgeda.

Euroopa avalikkus eeldab, et meie institutsioonid on vastutustundlikud ja arukad, seda veel eriti nii palju vaidlusi tekitanud teema puhul nagu aatomienergia. Ehk ei olegi see siiski nii halb energiaallikas ning seepärast peabki jääma otsus selle üle, kas loobuda tuumaenergiast või mitte, ainult liikmesriikide enda teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Ma hääletasin vastu. Mul on väga hea meel, et lõpuks jäi tuumaenergia eest võitlev huvirühm alla. On täiesti arusaamatu, et fraktsioon PPE ja teised hääletasid selle vastu, et nullriski ei ole olemas; tuumaenergia kasutamisest järkjärgulise loobumise vastu; selle vastu, et peame liikuma 2050. aastaks peaaegu 100% energiatõhusa taastuvenergiaallikatel põhineva majanduse loomise suunas; Euroopa tuumaenergiast vaba tuleviku vastu ja nii edasi. Lõplik tekst oli täiesti vastuvõetamatu ja mul on hea meel, et täiskogu enamus toetas meid, rohelisi, ja lükkas ühisresolutsiooni tagasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas 11. märtsil toimunud ränga tuumaavarii tagajärjel hukkus tuhandeid inimesi ja õnnetus põhjustas ettekujutamatut kahju kogu Jaapani majandusele.

Need tapatalgud sunnivad igat riiki maailmas mõtlema järele oma seisukoha üle tuumaenergiaga seotud tehnoloogia kohta. Kahjuks kiirendavad viimase aja traagilised sündmused selliste valikute tegemist paljudes kohtades ning paljudest suundadest tulevad üleskutsed tuumaelektrijaamade täielikuks ja otsekoheseks laialilammutamiseks.

EL on mõelnud juba mõnda aega järele kogu oma lähenemisviisi üle tuumaenergia puhul, kuid tähtis on arvestada asjaoluga, et see tehnoloogia kuulub veel mõnda aega eri liikmesriikide energiaallikate valikusse. Võib-olla on võimalik tulevikus rahuldada meie energiavajadused taastuvenergiaallikaid kasutades, aga praegu ei ole see veel võimalik ja see ei ole võimalik veel pikka aega.

Pooldan tuumaelektrijaamade jaoks palju piiravamate ohutusmeetmete kasutuselvõtmist, mis on kooskõlas uusima põlvkonna rajatiste puhul kehtivate ohutusmeetmetega. Arvan aga, et võimalus peatada tuumaenergia kasutamine päeva pealt on lühinägelik ja mõttetu. See lähtub rohkem emotsioonidest kui reaalsest vajadusest ning see võib maailma juhtivate tööstusriikide majanduse põlvili suruda.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult.(IT) Pärast Jaapanit tabanud tuumaavariid ei jää üle midagi muud peale Euroopa energiakava läbivaatamise. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nii praegu töötavatele kui ka kavandatavatele tuumaelektrijaamadele. Euroopa Liit nägi juba ette stressitestide läbiviimise kõigis tuumaelektrijaamades, kaasa arvatud nendes naaberriikides, millel on suhted Euroopa Liiduga.

Resolutsioonis on nähtud ette ka uute elektrijaamade ehitamisele moratooriumi kehtestamine, et nendega seotud riske oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata. Me ei tohi unustada, et tulevatel aastakümnetel sõltuvad veel paljud riigid tuumaenergiast, kuid samal ajal ei saa me lubada, et Euroopas oleks tuumaelektrijaamu, mis inimesi ohustavad. Enne 1980. aastat ehitatud tuumaelektrijaamad tuleb dekomisjoneerida.

Mõnes riigis, nagu Itaalias, tehakse hindamisi, et otsustada, kas loobuda tuumaenergiast või mitte, ning väga tähtis on viia ühiseid otsuseid ellu ka Euroopa tasandil. Uskumatu on asjaolu, et Euroopa Parlament ei suutnud teha otsust täna arutamisel oleva väga tähtsa ja meie kodanike jaoks väga palju muret tekitava küsimuse kohta. Tegelikult lükati tagasi kõik resolutsioonid, mida me toetasime, kaasa arvatud ühisresolutsioon.

 
  
MPphoto
 
 

  Marco Scurria (PPE), kirjalikult.(IT) Paar päeva tagasi ühel ettevõtjate kohtumisel sõna võttes lõi Itaalia finantsminister Giulio Tremonti uue mõiste: „tuumavõlg”. Kõige suurem riigivõla tase on nendel liikmesriikidel, mis investeerisid tuumaenergiasse. Kui palju maksab esimese ja teise põlvkonna tuumaelektrijaamade sulgemine? Kui palju maksavad need stressitestid, mida me täna nii põhjalikult arutame? Kui stressitest näitab, et tuumaelektrijaam ei täida nõudeid, siis kui palju maksab selle probleemi lahendamine? Ja kui palju maksab radioaktiivsete jäätmete käitlemine? Seda ei ole meile veel keegi öelnud.

Meie kui Euroopa Liit võiksime mõelda välja erinevaid võimalusi, mida liikmesriikidele välja pakkuda. Kui arvestada sellega, et komisjon peab esitama meile tegevuskava, siis miks mitte mõelda reaalsetele investeeringutele neljanda põlvkonna tuumaenergiasse – puhtasse tuumaenergiasse või termotuumasünteesi – või isegi kaaluda üldise energiakava loomist? Ootame komisjonilt teatist, milles on esitatud tegevuskava selle teema jaoks ning üritatud anda Euroopa Liidule selget suunda vähemalt selle sektori jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Debora Serracchiani (S&D), kirjalikult.(IT) Tuumaavarii Fukushima elektrijaamas põhjustas tohutu katastroofi, millest valla pääsenud radioaktiivne saaste mõjutas paljusid inimesi, kes elektrijaama läheduses viibisid ja kannatada said. Saastumisohu tõttu keelduvad paljud haiglad neid vastu võtmast ja ravimast.

Kuigi Jaapani peaminister andis teada, et Fukushima elektrijaam dekomisjoneeritakse, on olukord ikka veel lahendamata, sest ühe reaktori jahutussüsteem ei tööta ning keskkonda pääseb suur hulk radioaktiivsust. Selles valguses on oluline tagada vajaliku humanitaar- ja rahalise abi osutamine ning sätestada võimalikult kindlad rahvusvahelised ohutuseeskirjad, et hoida Jaapanis ära samasuguste katastroofide kordumine tulevikus.

Sel põhjusel hääletasin resolutsiooni vastu, sest sellest olid jäetud välja muudatusettepanekud, milles kutsuti liikmesriike üles koostama võimalikke strateegiaid tuumaenergiast loobumiseks ning teavitama viivitamatult piirkondlikke ja kohalikke piiriüleseid ametiasutusi oma riiklikest programmidest, kui nende elluviimisel võib olla piiriülene mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Peter Skinner (S&D), kirjalikult. – Vaatamata praegusele väga tundlikule perioodile pärast tohutuid probleeme tuumaohutusega Jaapanis, annab tuumaenergia nii ELi kui ka maailma tasemel väga suure panuse energiavarustusse. Vaatenurkade tõttu, mida väljendasid täiskogu liikmed, kes nõuavad tuumaelektrijaamade varajast sulgemist ja tuumaenergiast loobumist, oli väga raske hääletada selle raporti osade poolt just nimelt pragmaatilistel kaalutlustel, mitte nii väga tuumaenergia poolt või vastu olemise seisukohalt. Ma ei saanud toetada selliseid argessiivseid muudatusettepanekuid, mis oleksid kahjustanud energiaallikate valikuga iseloomustatavat energiavarustuse poliitikat, mille tulemuseks on süsihappegaasi heitkoguste vähendamine ja taastuvenergiaallikate kasvu suurendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Bart Staes (Verts/ALE), kirjalikult. (NL) Me ei ole saavutanud praeguseks veel kokkulepet selles resolutsioonis, mille eesmärk oli tuua esile Fukushima tuumaavarii õppetunnid. Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on propageerinud juba mitu aastat tuumaenergia kasutuselt võtmist, sest sellega kaasnevad ohud inimestele ja keskkonnale on vastuvõetamatult kõrged ning olemas on piisavalt alternatiive. Seda näitas eriti hästi Fukushima avarii. On kahju, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon ja Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon usuvad endiselt oma tuumaunelmatesse, kuigi Jaapani ja Tšornobõli avariid on nüüdseks näidanud, et need lõpevad tõeliste luuapainajatena. Sellele vaatamata on ikka veel palju inimesi, kes oma tuumaenergia õudusunenäost üles ärgata ei taha.

Ainus võimalus tõelise tuumaohutuse tagamiseks on tuumaenergiast täielikult loobuda. Muudatusettepanek, milles nõuti tuumaenergia kasutuselt võtmist, hääletati maha. Enamik siin täiskogul nähtavasti ei mõista, et 40aastase perioodi jooksul on nii tehniliselt kui ka majanduslikult täiesti reaalne hakata tootma kogu meie energiat jätkusuutlikult selliste meetmetega nagu energiatõhusus ning tuginedes sellistele energiaallikatele nagu päike, tuul, geotermiline energia, vesi ja biomass. Hetkel paistab, et tuumaenergia poolt võitlev huvirühm võtab võimust. Seepärast hääletasin lõpphääletusel vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin lõpphääletusel resolutsiooni vastu, sest minu arvates peame arutama seda probleemi üldise ELi energiastrateegia kontekstis, mitte Jaapani tuumatragöödia kontekstis.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult.(FR) Jaapanis äsja toimunud tuumaavariile peab järgnema põhjalik arutelu Prantsusmaal ja Euroopas paiknevate elektrijaamade üle. Kõikides töötavates tuumaelektrijaamades tuleb teha stressitestid, eriti nendes elektrijaamades, mis paiknevad seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Pean ennekõike silmas Fessenheimi elektrijaama Ülem-Reini piirkonnas. Lisaks olen arvamusel, et määramata tähtajaga moratooriumi kehtestamine uute tuumareaktorite arendamisele ja kasutuselevõtule ei ole majanduslikult elujõuline lahendus ning ohustaks paljusid töökohti ja nõrgendaks ohtlikul tasemel meie energiatootmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile, mis käsitleb Jaapani tuumaavarii õppetunde Euroopa tuumaohutuse jaoks, sest resolutsiooni eesmärk on suurendada tuumaohutust ELis ja mitte keelustada tuumaenergia tootmist ning kasutust. Seepärast hääletasin kõikide muudatusettepanekute vastu, mille eesmärk oli kaotada tuumaenergia Euroopa energiaallikate valikust. Kuigi ma ei hääletanud tuumareaktorite ehitamisele moratooriumi kehtestamise poolt, olen arvamusel, et sellise moratooriumi kehtestamise puhul peaks see piirduma ainult ELi tuumareaktorite stressitestide tegemise perioodiga. Nii saaks uute reaktorite ehitamisel kasutada nendest stressitestidest tehtud järeldusi, mis suurendaks tuumaohutust.

Hetkel moodustab tuumaenergia 30% Euroopa energiaallikate valikust. See, kas Euroopa Liit suudab saavutada oma 20-20-20 eesmärgi, sõltub suurel määral just liikmesriikide energiaallikate valikust. Me ei saa otsustada, et lõpetame tuumaenergia kasutamise, tegemata kindlaks, milline taastuvenergiaallikas on saadaval, mis täidaks ELi energiavajaduse tulevikus ja seda kodanike jaoks taskukohase hinnaga. EL peab investeerima meetmetesse energiatõhususe suurendamiseks, eriti hoonete ja transpordi puhul, ning samuti taastuvenergiaallikate kasutamisse.

 
  
MPphoto
 
 

  Traian Ungureanu (PPE), kirjalikult. – Jaapani tuumakriis päästis valla hulga ideid, mis moodustasid ühe suure irratsionaalsuse tsunami. Tuumaenergia on saanud pahareti maine ja üha rohkem nõutakse täielikku üleminekut tuumaenergia kasutamiselt nn alternatiivsete energiaallikate kasutamisele. Selline mõtlemine hakkab aga juba ebausuga sarnanema. Fukushima tuumareaktorit tabas enneolematu katastroofide kombinatsioon. See tõestab, et loodus on etteaimamatu ja et tsunamisid ei saa ära keelata, kuid see ei tõesta, et süüdi on tuumaenergia. Tuumaenergia on olnud palju ohutum kui kõik teised energiaallikad. Kui nafta kohta võib öelda, et see on põhjustanud ekspluateerimist, sõltuvust, sõdasid ja diktatuure, siis tuumaenergia on ajalooliselt palju ohutum. Põhiasi, mille üle me tuumaenergia puhul muret tundma peaksime, on riski hindamine ja Euroopa tasandil ühtlustatud ohutusmenetlused. Kui neid kriteeriume täidetakse ja neist kinni peetakse, võib tuumaenergia teha lõpu või vähemalt piirata olulisel määral energiasõltuvuse poliitikat. Ja kui loodusõnnetusi ei ole võimalik ära hoida, siis vähemalt tuumaenergia iseenesest ei ole suur oht. Tõeline oht ei tule heas korras hoitud tuumareaktoritest, vaid vale poliitilise kontrolli all olevatest tuumareaktoritest. Teisisõnu – vaadake Iraani, mitte Jaapanit!

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Minu arvates oli see resolutsioon automaatne reaktsioon traagilisele olukorrale Jaapanis ja ELi tuumaelektrijaamade ohutuse teema üle arutamiseks ei olnud piisavalt aega. Tuumaenergia on tähtis energiaallikas igal pool Euroopas ja mõned liikmesriigid saavad kuni 75% oma elektrist just tuumaenergiast. Seepärast peab tuumaelektrijaamade ohutuse läbivaatamine ning olemasolevates elektrijaamades stressitestide tegemine olema prioriteet. See ei tohi aga tähendada olemasolevate elektrijaamade sulgemist, kui seal ei ole probleeme ohutusega, või uute tuumarajatiste avamise takistamist, et asendada nendega vanemaid elektrijaamu. Peame neid probleeme täiskasvanute viisil arutama, et tagada tasakaalustatud valik taastuvenergiaallikaid ja muid väheses koguses süsihappegaasi tootvaid energiaallikaid, et tagada Euroopa elektrivarustus.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0237/2011 (Jaapani tuumaavarii õppetunnid Euroopa tuumaohutuse jaoks)

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Pärast seda, kui resolutsiooni ühisettepanek tagasi lükati, hääletasin selle teksti poolt. See ei ole küll ideaalne, aga selles on hea tasakaal tuumaohutuse ja probleemile pragmaatilise lähenemisviisi vahel.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0242/2011 (Jaapani tuumaavarii õppetunnid Euroopa tuumaohutuse jaoks)

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle fraktsiooni Verts/ALE esitatud resolutsiooni poolt, sest kõik teised selle teema kohta esitatud resolutsioonid lükati tagasi. Toetasin resolutsiooni, et toetada ohutust käsitlevaid ettepanekuid, kuid mulle valmistas ebamugavust resolutsiooni äärmiselt tugev tuumaenergiavastane hoiak.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0243/2011 (Jaapani tuumaavarii õppetunnid Euroopa tuumaohutuse jaoks)

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni vastu, sest see oli minu arvates peaaegu naiivselt tuumaenergiat pooldav.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0249/2011 (Olukord Süürias, Bahreinis ja Jeemenis)

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Meeleavaldajad Bahreinis, Süürias ja Jeemenis on väljendanud õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi ning rahva tugevat nõudmist poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide järele, mille eesmärk on tõelise demokraatia saavutamine, võitlus korruptsiooni vastu, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste järgimise tagamine, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine ning paremate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste loomine. Nende riikide valitsused surusid inimeste õiguspärased püüdlused jõuliselt ning meelevaldsete vahistamiste ja piinamistega maha, mille tagajärjeks oli palju surmasaanuid, vigastatuid ja vangistatuid. Kuna nende riikide valitsused kasutasid oma rahva vastu vägivalda, peavad sellele järgnema otsesed tagajärjed kahepoolsetes suhetes Euroopa Liiduga. EL saab kasutada sellise tegevuse ärahoidmiseks mitut vahendit, nagu varade külmutamine, reisikeelud jms. EL peab vaatama läbi oma poliitika nende riikide suhtes ja kasutama täiel määral ning tõhusalt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ning stabiliseerimisvahendi kaudu juba antavat abi, et toetada kiireimas korras Lähis-Ida ja Pärsia lahe piirkonna riikide ja kodanikuühiskondade liikumist demokraatia ja inimõiguste austamise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult.(FR) Tuneesia, Egiptus ja Liibüa olid 2011. aasta alguses tähtsamate uudiste seas, kuid need riigid ei ole ainsad, mille rahval on demokraatlikud püüdlused. Ka Bahreinis, Jeemenis ja Süürias on tekkinud laiaulatuslikud liikumised. Kahjuks vastasid ka nende riikide valitsusvõimud vägivalla ja rõhumisega. See on vastuvõetamatu! Ükski riik ei saa kasutada jõudu oma rahva vastu negatiivsete tagajärgedeta kahepoolsetes suhetes Euroopa Liiduga. Selle resolutsiooniga toetab Euroopa Liit Süüria rahva püüdlusi 1963. aastast kehtinud erakorralise seisukorra tühistamiseks, väljendab oma solidaarsust kõigi nende riikide elanikega ning kutsub Euroopa Liitu üles määratlema uuesti oma suhted nende riikidega, võttes aluseks reformide elluviimisel tehtud edusammud.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Minu arvates peab Euroopa Liit edendama demokraatlikke väärtusi rohkem kui kunagi varem ja väljendama solidaarsust Vahemere lõunapiirkonna inimeste püüdlustega luua demokraatlikku ühiskonda.

Praegune olukord araabia maades meenutab mulle Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike režiimide langemist. Ka meie elasime läbi sarnased sündmused ja mõistame nende inimeste nõudmisi ning seepärast on meil moraalne kohustus väljendada solidaarsust nende inimestega.

Nendes riikides viimastel nädalatel toimunud meeleavaldused näitavad selgesti, et sealsed mittedemokraatlikud režiimid ei täida rahva ootusi ega suuda tagada nendele ühiskondadele poliitilist stabiilsust ja heaolu.

Kõrge esindaja ja komisjon peavad mõistma rangelt hukka vägivalla kasutamise meeleavaldajate vastu ja avaldama Süüria, Jeemeni ja Bahreini ametivõimudele survet, et need alustaksid tõhusat poliitilist dialoogi olukorra lahendamiseks.

Lisaks olen arvamusel, et ELi ja Süüria vahelise assotsieerimislepingu sõlmimine peab sõltuma Süüria ametivõimude valmisolekust viia ellu vajalikud reformid demokraatia kehtestamiseks.

Euroopa Liidu käsutuses on selline vahend ja ma arvan, et seda tuleks võimalikult palju kasutada, et toetada demokraatia kehtestamist araabia maades.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Hiljutised protestid mitmes Araabia riigis, näitavad, et ebademokraatlikud ja autoritaarsed režiimid ei saa tagada usaldusväärset stabiilsust ja et demokraatlikel väärtustel on majanduslikus ja poliitilises partnerluses keskne roll. Kutsun Bahreini, Süüria ja Jeemeni ametivõime üles austama rahvusvahelist õigust inimõiguste ja põhivabaduste osas. On väga tähtis, et need riigid alustaksid võimalikult kiiresti avatud ja sisulist poliitilist dialoogi kõigi demokraatlike poliitiliste jõudude ja kodanikuühiskonnaga, et sillutada teed tõelisele demokraatiale, tühistada erakorraline seisukord ning rakendada tõelisi kaugeleulatuvaid ja sisulisi poliitilisi, majandus- ja sotsiaalreforme, mis on olulised pikaajalist stabiilsust ning arengut silmas pidades.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) On oht, et Bahreinis toimub konfrontatsioon Iraani ja Saudi Araabia vahel. Selles olukorras ei saa me jätta sealses piirkonnas toimuvate sündmuste juures tähelepanuta religioosset külge, kui šiiitide opositsiooni toetab Iraan, sunni dünastiat toetavad aga seevastu sealse piirkonna monarhiad. Lisaks peaksime olema ettevaatlikud tihedate sidemete tõttu Iraani, Süüria, Hamasi ja Hezbollah’ vahel ning religioossete pingete pärast Süürias sunnide ja alaviitide vahel, sest on suur oht, et suurema vägivalla puhkemine tõukab ka Süüria kodusõja poole välissekkumisega. 1982. aasta Hama veresaun, mille ohvrite hulgas oli 20 000 süürlast, ja ka läbikukkumised Somaalias, Afganistanis ja Iraagis on vapustav hoiatus selle kohta, kuidas lääneriigid peavad tegutsema piirkonnas, mille eripärasid ei saa ignoreerida. Minu arvates vajame rohkem diplomaatiat ja vähem relvajõudusid, peame tundma rohkem muret inimõiguste ja tsiviilelanikkonna kaitsmise pärast ning olema vähem mures välissekkumise valimispotentsiaali pärast. Samuti vajavad rohkem tähelepanu vaesus ja korruptsioon nendes ühiskondades, eriti just Jeemenis.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest mõistan hukka julgeolekujõudude vägivaldsed repressioonid rahumeelsete meeleavaldajate vastu Bahreinis, Süürias ja Jeemenis. Soovin väljendada solidaarsust nende riikide elanikega, kes õiguspärastest demokraatlikest püüdlustest motiveerituna näitavad üles suurt julgust ja meelekindlust, ning neid toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Süürias, Bahreinis ja Jeemenis toimunud meeleavaldused suruti metsikult maha. Kutsun nende riikide valitsusi üles alustama tulemusrikast dialoogi meeleavaldajatega. Kindlasti ei takista nende inimeste vastu kasutatud vägivald neid nõudmast seda, mida nad õigusega enda omaks peavad. Sellega ainult lükatakse edasi aega, mil need õigused kätte saadakse, seisukohti veelgi äärmuslikumaks muudetakse ja tulevikus palju nõudlikumaid reaktsioone edendatakse. Isegi Machiavelli, kes arutas pikalt selle üle, et parem on olla kardetud kui armastatud, hoiatas maailma vürste, et vihatud olla on ebavajalik ja toob kahju. Oleks parem, kui nende riikide ametivõimud rakendaksid konkreetseid reforme ja lubaksid oma riigi kodanikel nautida samasuguseid demokraatlikke, vabaduse ja õiguslikke standardeid, nagu naudib ülejäänud maailm.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Eeskuju, mida Euroopa Liit kogu oma olemasolu ajal andnud on, annab ELile ajaloolise kohustuse võtta sõna kõikide inimõiguste rikkumiste vastu ning võidelda inimeste enesemääramise õiguse eest nii nende rikkumise hukkamõistmisega kui ka arenguabiga. Praegune olukord Bahreinis – riigis, mis on Pärsia lahe piirkonna stabiilsuse jaoks strateegiliselt väga tähtis – on näilisest normaalsusest hoolimata tegelikult väga pingeline. Jätkuvalt peetakse kinni inimesi, keda süüdistatakse vaid selles, et nad rikkusid sõnavabaduse õigust. Süürias suruti mitmes linnas brutaalselt maha meeleavaldused vaatamata sellele, et EL nõuab väljendus- ja ühinemisvabaduse austamist. Ka olukord Jeemenis on väga murettekitav ja EL on juba mõistnud hukka repressioonid meeleavaldajate vastu, mille suhtes me ei saa olla ükskõiksed. Olen seetõttu nõus resolutsioonis pakutud meetmetega ning nendes riikides toime pandud tohutute tapmiste eest vastutavate isikute hukkamõistmisega ning loodan, et need meetmed avaldavad kiiresti mõju, et nende riikide inimeste alandamisele tuleks ükskord lõpp. Toetan ka algatust kutsuda ÜRO Inimõiguste Nõukogu üles mõistma hukka neid inimõiguste rikkumisi.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meil on siin taas hea näide Euroopa Parlamendi liikmete silmakirjalikkusest. Esiteks selle pärast, et nad panevad samas resolutsioonis ühte rühma eri olukorrad ja riigid. Nad teevad seda tahtlikult, tehes ettepaneku üleminekulise dialoogi algatamiseks, et aidata oma liitlasi (Bahrein ja Jeemen) ja avaldada survet nendele, kes nende huvisid ei kaitse (Süüria). On olulisi erinevusi võrreldes Liibüas juhtunuga, kus dialoog asendati sõjaväelise agressiooniga, mis muutis konflikti rahumeelse lahendamise täiesti võimatuks. Eesmärk on selge: varjata vägede liikumist Saudi Araabiast ja Araabia Ühendemiraatidest Bahreini, et aidata sealsel oligarhilisel režiimil koos Ameerika Ühendriikide abiga – Ameerika hoiab oma peamist laevastikku Pärsia lahes Bahreinis – suruda maha Bahreini rahva võitlus sotsiaalsete muutuste ja demokraatia eest. Sama toimub ka Jeemenis, kus nad kaitsevad režiimi, mis surub vägivaldselt maha oma rahvast ja nende võitlust demokraatlike muutuste ning paremate elamistingimust eest, et kaitsta liitlast nn terrorivastases sõjas.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See resolutsioon on veel üks hea näide Euroopa Parlamendi liikmete silmakirjalikkusest. Kõigepealt selle pärast, et nad panevad samas resolutsioonis ühte rühma eri olukorrad ja riigid. Nad teevad seda tahtlikult, tehes ettepaneku üleminekulise dialoogi algatamiseks, et aidata oma liitlasi (Bahrein ja Jeemen) ja avaldada survet nendele, kes nende huvisid ei kaitse (Süüria). Kas on mõtet küsida, miks Liibüas pommitamise asemel dialoogi ei edendatud?

Eesmärk on selge: varjata vägede liikumist Saudi Araabiast ja Araabia Ühendemiraatidest Bahreini, et aidata sealsel oligarhilisel režiimil koos Ameerika Ühendriikide abiga – Ameerika hoiab oma peamist laevastikku Pärsia lahes Bahreinis – suruda maha Bahreini rahva võitlus sotsiaalsete muutuste ja demokraatia eest.

Sama toimub ka Jeemenis, kus nad kaitsevad režiimi, mis surub vägivaldselt maha oma rahvast ja nende võitlust demokraatlike muutuste ning paremate elamistingimust eest, et kaitsta liitlast nn terrorivastases sõjas.

Nüüd üritatakse Süürias varjata välist sekkumist nn rahumeelsete meeleavaldajate rahastamise ja relvadega varustamisega riigis, mille suhtumine on olnud anti-imperialistlik, mõistes hukka Iisraeli ja USA poliitikat selles piirkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest pärast sarnaseid sündmusi teistes araabia maades on meeleavaldajad Bahreinis, Süürias ja Jeemenis väljendanud õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi ning rahva tugevat nõudmist poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide järele, mille eesmärk on tõelise demokraatia saavutamine, võitlus korruptsiooni ja onupojapoliitika vastu, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste järgimise tagamine, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine ning paremate majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste loomine. Seepärast peavad Euroopa Liit ja liikmesriigid toetama Bahreini, Süüria ja Jeemeni rahva rahumeelseid demokraatlikke püüdlusi ning nende riikide valitsused ei tohi reageerida üha vägivaldsemate repressioonidega. Võimatu on õigustada raskeid kuritegusid, nagu kohtuvälised hukkamised, röövid ja kadumised, meelevaldsed vahistamised, piinamised ning ebaõiglased kohtuprotsessid.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni poolt. Minu arvates peab EL hindama uuesti oma vastastikuseid suhteid Süüria, Bahreini ja Jeemeniga, pidades silmas vägivaldseid repressioone meeleavaldajate vastu. Peatada tuleb ka läbirääkimised ELi ja Süüria vahelise assotsieerimislepingu allkirjastamise üle. Mulle valmistab muret ka rahvusvaheliste väeüksuste viibimine Bahreinis. Samuti nõuan juurdlust 54 Jeemenis tapetud meeleavaldaja surma uurimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) ELi juhtiva enamuse välispoliitikat iseloomustab ikka veel kaksikmoraal. See resolutsioon on hea näide selle kohta. Selles kritiseeritakse õigusega Ali Abdullah Saleh’d ja Bashar al-Assadi, aga mitte Bahreini kuningat. Jeemeni ja Süüria valitsuste repressioonide tapetuid ja haavatuid mainitakse, Bahreini valitsuse omi aga mitte. Sellise austuse ülesnäitamine ei ole õigustatud. Ma ei ole nõus toetama sellist silmakirjalikku teksti, milles ühtede hukkamõistmise ettekäändel antakse armu teistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Süürias, Bahreinis ja Jeemenis toimuvad rahvaülestõusud, mis surutakse jõuga maha. Minu arvates ei ole see kõige parim viis olukorra lahendamiseks, sest vägivald põhjustab ainult rohkem vägivalda. Nende riikide valitsused peavad otsima võimalusi dialoogi pidamiseks meeleavaldajate juhtidega, et saavutada teineteisemõistmine, mis väldiks surma ja verevalamist. Nende riikide ametivõimud peavad rakendama konkreetseid reforme, et tagada oma kodanikele demokraatia, vabadus ja õigus, mis on olemas enamikus maailma riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest minu arvates on Euroopa Liit heas positsioonis, et pürgida diplomaatilisi vahendeid kasutades demokraatliku ja rahumeelsete muutuste protsessi edendamise poole Bahreinis, Jeemenis ja Süürias. Olen nende riikide elanike poolt, kes nõuavad, nagu me kõik, paremaid majandustingimusi, väiksemat sotsiaalset ebavõrdsust, võitlust korruptsiooni ja onupojapoliitika vastu, demokraatlike reformide rakendamist ja põhiliste inimõiguste tagamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Toetan seda, et Euroopa Parlament mõistab teravalt hukka julgeolekujõudude vägivaldsed repressioonid rahumeelsete meeleavaldajate vastu Bahreinis, Süürias ja Jeemenis ning avaldab kaastunnet ohvrite perekondadele, väljendab solidaarsust nende riikide elanikega, tunnustab nende julgust ja meelekindlust ning toetab kindlalt nende õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi. Samuti nõuab parlament tungivalt, et Bahreini, Süüria ja Jeemeni ametivõimud hoiduksid vägivalla kasutamisest meeleavaldajate vastu ning austaksid nende õigust kogunemis- ja sõnavabadusele; mõistab hukka Bahreini ja Jeemeni ametivõimude sekkumise arstiabi osutamisesse ning raviasutustesse juurdepääsu tõkestamise ja piiramise; rõhutab, et need, kes vastutavad inimohvrite ja põhjustatud vigastuste eest, tuleks vastutusele võtta ning kohtu alla anda; kutsub ametivõime üles viivitamata vabastama kõik poliitvangid, inimõiguste kaitsjad, ajakirjanikud ja kõik isikud, kes on kinni peetud rahumeelse tegevuse pärast meeleavalduste käigus.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Praegu paljudes Aafrika maades, sealhulgas ka Bahreinis, Süürias ja Jeemenis toimuvate sündmuste põhjus on inimeste nõudmised poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide järele, mille eesmärk on tõelise demokraatia saavutamine. On teada fakt, et nendes riikides on alati olnud jõus repressiivsed seadused, mis piiravad kodanike vabadust oma kodaniku- ja poliitiliste õiguste kasutamiseks. Selle tulemusel nõuab rahvas poliitilisi ja sotsiaalseid reforme.

Kahjuks reageerivad valitsused nendele õiguspärastele nõudmistele vägivaldsete repressioonide ja terrorismivastaste seaduste rakendamisega, et õigustada paljude meeleavaldajate hukkamist, piinamist, röövimist ja kadumist. Surnute, ohvrite ja vahistatute arv Süürias, Bahreinis ja Jeemenis on nüüdseks äärmiselt suur. Protestimeeleavaldajate vastu ülemäärast jõudu kasutades rikkusid nende valitsused igat rahvusvahelist konventsiooni kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta.

Nagu raportöör, nii mõistan ka mina hukka nende riikide julgeolekujõudude vägivaldsed repressioonid rahumeelsete meeleavaldajate vastu, millega purustati nende õiguspärased demokraatlikud püüdlused. Peame väljendama täielikku solidaarsust ning toetama julgust ja otsusekindlust, mida need inimesed kogu maailmale näitavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Traian Ungureanu (PPE), kirjalikult. – Olukord Süürias, Bahreinis ja Jeemenis on etteaimamatu ja jätkuv protsess, mitte verine, kuid takistamatu marss demokraatia suunas. Süüria ja Jeemeni poliitiline taust on olnud juba pikemat aega autoritaarne või lausa diktaatorlik. See ei tee aga opositsioonist veel täiesti demokraatlikku alternatiivi. Eriti seadusetus ja killustunud poliitikaga Jeemenis toetavad või võivad hakata toetama opositsiooni lipu alla kogunevad jõud terroriste või radikaalseid demokraatiavastaseid jõudusid. Minevikus tähendas stabiilsus Lähis-Ida välispoliitika kontekstis tegevusetust või status quo’d. Igal juhul oli see ülehinnatud põhimõte. Nüüd võib see aga saada alahinnatuks. Euroopa ja peamiselt demokraatlike huvide jaoks oleks parem kasutada ratsionaalset mitteemotsionaalset lähenemisviisi. Vajadus demokraatia järele kaua kestnud poliitilise rõhumisega riikides ei tohi tühistada tulevast demokraatlikku protsessi. See ei tähenda, et Assadi või Saleh’ režiime tuleks toetada, kuid see tähendab, et lahenduseks peaks olema läbirääkimistele tuginev väljumisstrateegia, mitte vägivaldne ja kontrollimatu režiimivahetus. Ettevaatlikkus ja kainest mõistusest lähtuv poliitika on palju asjakohasemad riikides ja piirkondades, kus üks rõhuv režiim võib asenduda teisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Euroopa Parlament võttis täna vastu resolutsiooni, milles kutsutakse ELi üles hindama ümber oma suhteid Süüria, Bahreini ja Jeemeniga nendes riikides toimuvaid rahvaülestõususid silmas pidades. Kui ma usuksin, et see on tõepoolest Euroopa institutsioonide kavatsus, siis oleksin resolutsiooni täielikult toetanud. Selle resolutsiooni põhipunkt on üleskutse peatada edasised läbirääkimised ELi ja Süüria ikka veel sõlmimata assotsieerimislepingu allkirjastamise üle ning asjaolu, et niisuguse lepingu sõlmimine peaks sõltuma Süüria ametivõimude suutlikkusest vajalikud demokraatlikud reformid tegelikult ellu viia. Ma saan sellest täiesti aru. Pean aga rõhutama, et selle lepingu allkirjastamist on alates 2009. aasta oktoobrist Süüria palvel edasi lükatud, nagu tunnistatakse ka resolutsioonis. Võib ainult spekuleerida, millist mõju see deklaratsioon tegelikult avaldab. Seetõttu jäin teksti üle hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult.(FR) Kõne all olev Euroopa Parlamendi hääletus, mis järgneb mitmele Tuneesia jasmiinirevolutsioonist alates esitatud resolutsioonile, tõestab, et araabia maades toimuvad sündmused moodustavad laine, mille suurust ja kestust ei suuda keegi ennustada. Kuigi olukord on igas riigis erinev, väljendavad need rahvaliikumised lõpuks ikkagi inimeste vankumatut soovi demokraatia, vabaduse ja õigluse järele. Euroopa Liit ei saa lubada, et inimeste õiguspäraseid ja rahumeelselt väljendatud nõudmisi vägivaldselt maha surutakse, mis paistab kahjuks olevat nende nurka surutud režiimide ainus reaktsioon. Euroopa peab oma seisukohta kindlameelselt väljendama, ennekõike kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni asepresidendi kaudu, et kinnitata toetust avalikele meeleavaldustele, milles nõutakse ELi edendatud ja kaitstud põhiväärtuste austamist nendes riikides. Meie parlament, mida peetakse demokraatia templiks, peab kordama solidaarsuse avaldamist nende inimestega ning toetama neid selles demokraatiale ülemineku protsessis. Seepärast on väga tähtis, et vaataksime läbi oma suhted Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikidega, et meil õnnestuks luua üheskoos stabiilsuse, rahu ja heaolu ala.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0228/2011 (ÜRO neljas vähim arenenud riikide teemaline konverents)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle resolutsiooni ettepaneku poolt. Minu arvates on arenguabi tõhususe suurendamine oluline ja samuti on vaja ühtset poliitilist toetust sellistes valdkondades nagu kaubandus ja arengukoostöö, kliimamuutused, põllumajandus jmt. EL peab lähtuma vähim arenenud riikide puhul ühisest seisukohast ning ei tohi lubada majandus- ja finantskriisidel ohustada partnerlussuhete arendamist vähim arenenud riikidega. On väga tähtis, et sellel konverentsil kinnitataks ülemaailmseid lubadusi, mis on antud vähim arenenud riikide konkreetsete vajaduste rahuldamiseks kõikide nende riikide majanduslike, sotsiaalsete ja keskkondlike aspektide arengu jätkusuutlikkust silmas pidades ning samuti nende pingutustele toetamiseks vaesuse kaotamise alal.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult.(IT) Mais toimuva Istanbuli konverentsi eel kinnitas EL uuesti oma toetust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele arengumaades ning samuti oma pühendumust konkreetsete abiprogrammide pakkumisele. Kuigi mõnedes riikides ja piirkondades on täheldatud märgatavat edu, ei ole eesmärk vähendada maailmas vaesust pooleni ikka veel saavutatud. Igal aastal sureb ikka veel üksteist miljonit last ravitavate haiguste tõttu, suurem osa neist enne viiendat eluaastat. Ühel inimesel viiest ei ole juurdepääsu joogiveele. 114 miljonil lapsel ei ole ikka veel ligipääsu algharidusele. Ligikaudu 600 miljonit naist on veel kirjaoskamatud ning sama paljudel inimestel puuduvad arenguvõimalused.

See et 2001. aastal sätestatud eesmärke ei ole veel saavutatud, ei heiduta tööstusriike, hoopis vastupidi. Nad kannavad jätkuvalt hoolt selle eest, et abivajavad riigid on rahvusvahelise päevakorra tipus, edendavad uute sihtotstarbeliste rahastamisallikate olemasolu ja koostööprogrammide loomist. Nende riikide arendamine ja tuhandetele inimestele tulevikuväljavaadete andmine nõuab pühendumust, palju poliitilist sihikindlust ja pidevat rahaliste vahendite mobiliseerimist ning EL täidab kõik need tingimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Hääletasin ÜRO neljandat vähim arenenud riikide teemalist konverentsi käsitleva ühisettepaneku vastu, sest selles ei ole pööratud piisavalt palju tähelepanu rahvusvahelise abi ebatõhususe probleemile. Ühisettepanekus ja parlamendis peetud arutelu jooksul tehtud komisjoni avaldustes ignoreeritakse hetkel käivat kriitilist arutelu viimase 50 aasta jooksul ülemaailmselt lõunapoolsetele riikidele antud rahvusvahelise abi üle ning samuti ignoreeritakse mineviku läbikukkumistest ja edulugudest saadud õppetunde. Miks on Aafrikale antud abi nii põhjalikult läbi kukkunud? Miks on maailmapanga poliitika arenguks ja vaesuse vähendamiseks nii põhjalikult läbi kukkunud? Miks on Afganistanile välisabi osutamisega viimase kümne aasta jooksul nii suur skandaal? Miks on poliitika vaesuse vähendamiseks olnud nii edukas Hiinas, Vietnamis ja Brasiilias? Kui me nendele keerulistele küsimustele vastust ei leia, ei suuda me ealeski kasutada arenguabiks ette nähtud 60 miljardit eurot vähim arenenud riikide abistamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Olin selle resolutsiooniga nõus. ÜRO neljandal vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil tuleb keskenduda poliitikavaldkondade arengusidususele, sest see on oluline tegur vaesuse vähendamise jaoks. Lisaks olemasolevatele probleemidele on vähim arenenud riikide olukorda halvendanud hiljutised ülemaailmsed finants-, toidu-, kliimamuutuse- ja energiakriisid. Seetõttu peaks eelseisev ÜRO vähim arenenud riikide teemaline konverents olema tulemustele suunatud, tuginedes selgetele näitajatele ja eesmärgile vähendada 2020. aastaks vähim arenenud riikide arvu pooleni koos tõhusate ning läbipaistvate järelevalve- ja järelmeetmete mehhanismidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) On kahetsusväärne, et hetkel on maailmas 48 riiki, mis kuuluvad vähim arenenud riikide kategooriasse, ja et 75% nende riikide 800 miljonist elanikust peab elama ära alla 2 USA dollariga päevas. Pikemas perspektiivis peab arengukoostöö eesmärk olema tingimuste loomine jätkusuutliku majandusarengu jaoks ja rikkuse õiglane ümberjagamine. Rahu ja julgeolek on arengupoliitika tõhususe jaoks väga tähtsad ja EL peaks oma lähenemisviisi paremini kooskõlastama, et lahendada stabiilsuse küsimusi vähim arenenud riikides, ning toetama jõupingutusi rahumeelsete, demokraatlike ja kaasavate riikide rajamise suutlikkuse omandamiseks. Samuti on oluline pidada vähim arenenud riikides esmatähtsaks toiduga kindlustatust, põllumajandust, infrastruktuure, suutlikkuse suurendamist, eriti aga kaasavat majanduskasvu, tehnoloogia kättesaadavust ning inim- ja sotsiaalset arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Corina Creţu (S&D), kirjalikult. (RO) Kui eelmisel konverentsil keskenduti põhimõtetele, siis loodan, et neljas ÜRO konverents on suunatud tulemuste määratlemisele ja selgete näitajate koostamisele eesmärgiga vähendada 2020. aastaks vähim arenenud riikide arvu pooleni. 51st vähim arenenud riigist, kus 78% elanikkonnast peab tulema toime vähem kui 1,25 USA dollariga päevas, on viimastel aastatel ainult kolm sellest kategooriast välja saanud. Olukord on murettekitav, sest need riigid on finants- ja toidukriiside ning kliimamuutuste tagajärgede suhtes kõige haavatavamad ning lisaks kannatavad nad äärmise vaesuse, puuduliku infrastruktuuri ja kasvava töötuse all.

See reaalsus näitab, et kahjuks ei ole rahvusvaheline kogukond suutnud täita Brüsseli tegevusprogrammis võetud kohustusi. Loodan, et konverentsil, kus ma esindan Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis, keskendutakse kooskõla tagamisele arengupoliitikas ning meetoditele uuenduslike rahastamisvahendite rakendamiseks eesmärgiga pakkuda tõhusamat abi nendele riikidele, mida tuleb innustada sobivaid poliitikameetmeid rakendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest minu arvates tuleb ÜRO neljandal vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil esitada meetmeid, mis võimaldaks nende riikide integreerimist maailmamajandusse ning parandaks nende juurdepääsu ELi turgudele. Euroopa Komisjon võiks kaaluda nendele riikidele antava abi suurendamist, et vähendada nende riikide turgude liberaliseerimisest tulenevaid kulusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Hoolimata tehnilisest ja rahalisest abist, mida on aastate jooksul vähim arenenud riikidele antud, tuleb igal juhul tunnistada, et need riigid ei ole sellest staatusest pääseda suutnud ning neil on jätkuvalt alalised nõrkused ja vajadused. Oleks ainult aus mainida Roheneemesaarte erakorralist olukorda, nagu vastuvõetud resolutsioonis tehaksegi, sest see riik suutis vahendite puudumisest hoolimata ületada mõned riigi ees seisnud katsumused ning parandada rahvastiku elamistingimusi. Soovin kiita selle eest Roheneemesaarte inimesi, nende valitsust ja nende erakondi, sest nad suutsid tegutseda vastutustundlikult ja ausalt. Praegu on see portugali keelt rääkiv riik eeskujuks teistele vähim arenenud riikidele. Hoolimata piirangutest kaubandusele ja probleemidest koolitusega ning juurdepääsuga teabele, ressurssidele ja tootmisüksustele, ei saa rõhutada piisavalt, et vähim arenenud riikide madal arengutase tuleneb peamiselt sealsete otsuste tegijate puudulikest oskustest ja nende institutsioonide ebatõhususest, sest nende riikide rahval on palju teisi võimekusi.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) ÜRO neljas vähim arenenud riikide teemaline konverents toimub selle aasta 9.–13. mais Türgis Istanbulis. EL, mis on olnud alati eestvedajaks, toetades arengumaid vaesuse vähendamiseks ette nähtud programmidega – mille jaoks on viimaste aastate jooksul tehtud rahalisi eraldisi –, mängib selle kohtumise korraldamisel põhirolli. Ka parlamenti esindab delegatsioon, mis esitab hästi läbimõeldud ettepanekuid, kuigi oma vaatlejastaatuse tõttu ei saa parlament palju mõju avaldada, kuid loodan, et see aitab oluliselt kaasa nende riikide võitlusele jätkusuutliku arengu ja õiglase kasvu eest. Arvestades sellega, et kõik riigid vastutavad vähim arenenud riikide toetamise eest, et saavutada aastatuhande arengueesmärgid, olen nõus selles resolutsiooni ühisettepanekus esitatud ettepanekutega ning tahan näha, et saavutatakse eesmärk vähendada 2020. aastaks vähim arenenud riikide arvu pooleni. ÜRO neljandal vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil tuleb toetada konkreetseid meetmeid, mis aitavad leida lahendusi vähim arenenud riikide arenguvajadustele, võidelda vaesuse vastu ning tagada inimestele väärikas sissetulek ja elu.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) ÜRO neljanda vähim arenenud riikide teemalise konverentsi kontekstis on asjakohane võtta arvesse aastatuhande arengueesmärke, mis ÜRO Peaassamblee 2000. aastal vastu võttis, ning hinnata nende rakendamist, ennekõike selliste eesmärkide puhul nagu vaesuse ja nälja kaotamine, meeste ja naiste võrdsuse edendamine, emade ja imikute tervishoiu parandamine ning täiendamine, võitlus HIV/AIDSi vastu, keskkondliku jätkusuutlikkuse arendamine ning üldise alghariduse tagamine. Arengupoliitika puhul valitseb selge ebavõrdsus ELi sõnade ja tegude vahel. Meil on olemas vahendid vaesuse kaotamiseks. Neid vahendeid võimendavad omalt poolt veel teaduslikud ja tehnoloogilised uuendused. Sellegipoolest täheldame ülemaailmsel tasemel vaesuse kasvu. Selle põhjuseks on maailmas valitsev süsteem: kapitalism, mis on sisemiselt ebaaus ja ebavõrdne. Rõhutame tähtsat Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni esitatud alternatiivset resolutsiooni ning samuti tähtsaid muudatusettepanekuid, mis esitati resolutsiooni ühisettepanekule – kuid mille enamus hääletusel kahjuks tagasi lükkas –, mis keskendusid muu hulgas sellistele probleemidele nagu toiduainetega kindlustatus, põllumajanduse arendamine ja sellele, et EL peab lõpetama teatud arengumaade šantažeerimise nn majanduspartnerluslepingute alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Maailma kõige vaesemate ja hapramate riikide toetamine on tähtis. Sellesse loetelusse kuulub peaaegu 50 riiki, mille elanikud kannatavad selle pärast, et katsed rakendada üksteisele järgnevate ÜRO konverentside järeldusi on üksteise järel läbi kukkunud.

Enamikul juhtudel on olukorra põhjuseks kolonialism ning nende riikide varade ja rahva ekspluateerimine. Nende riikide vaesuse põhjuseks ei ole saatuse paratamatus ega möödapääsmatud looduslikud piirangud või takistused. Hoopis vastupidi – paljud nendest riikidest on väga rikkad loodusvarade poolest.

Muudel juhtudel loob ja säilitab ebavõrdsust jätkuv kapitalistlik ekspluateerimine, mille ebaõiglast ja ebainimlikku süsteemi – mis on maailma valitsev majandusliku ja ühiskondliku korralduse viis – peavad üleval asümmeetrilised suhted.

Selle põhjuseks on vabakaubandus, finantsvaldkonna dereguleerimine, kapitali ebaseaduslik, kuid samas lubatud rändamine maksuparadiisidesse ning sõjad ja konfliktid, mida õhutavad vaidlused loodusvarade pärast.

Nende inimeste vabanemine ja nende riikide areng on võimalik ainult siis, kui loobutakse selle süsteemi põhimõtetest ning võetakse kasutusele tõeline ja solidaarsusel põhinev koostöö- ja arenguabipoliitika.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Vähim arenenud riikide kategooriasse kuulub üle 40 riigi maailmas. Mul on hea meel ELi püüdluste üle osaleda aktiivselt ÜRO kõrgetasemelisel konverentsil ning ootan konkreetseid lubadusi. Viimase kümne aasta jooksul on kõige vaesemad riigid teinud suuremaid edusamme kui eelmisel aastakümnel. Sellele vaatamata on veel palju probleeme: suurenev sõltuvus imporditud toodetest, vaesus, inimkapitali madal tase ning haavatavus kliimamuutustele ja loodusõnnetustele. Neid probleeme tuleb igati lahenda, aga on kaks eriti tähtsat punkti. Esiteks peavad need riigid saama investeeringuid majanduse tootvatesse sektoritesse. Teiseks vajavad need riigid abi demokraatlike struktuuride ülesehitamisel, mis võimaldaks neil otsustada sõltumatult strateegiliste prioriteetide üle ilma välise sekkumiseta. Kõikumised tooraineturul ja nende tagajärjed on konkreetsed probleemid, mis tuleb lahendada. Pikemas perspektiivis on vastuseks majanduse mitmekesistamine. Lühemas ja keskpikas perspektiivis on oluline kontrollida hinnatõusu šokke, eriti toiduainete puhul. Mis ELi seisukohta puudutab, siis on vaja igal juhul keskenduda sidusale välispoliitikale. Dokument, mille komisjon 16. veebruaril esitas, on põhjalik, aga komisjoni lähenemisviis peab olema palju kritiseerivam. Peame tunnistama, et kõik ELi tegevused kaubanduse või välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas ei ole kooskõlas arengukoostööga. Minu arvates peaksid need aga sellest lähtuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin dokumendi poolt, sest alates ÜRO kolmandast vähim arenenud riikide teemalisest konverentsist ja Brüsseli tegevusprogrammi vastuvõtmisest on astutud positiivseid samme, näiteks algatus „Kõik peale relvade” ja ametliku arenguabi suurendamine, mis on ajavahemikul 2000–2008 kahekordistunud, samuti otsesed välisinvesteeringud, mis on kasvanud kuuelt miljardilt USA dollarilt 33 miljardile USA dollarile, võimaldades 19 riigil saavutada 3% majanduskasvu. ÜRO neljas vähim arenenud riikide teemaline konverents peaks olema tulemustele suunatud, tuginedes selgetele näitajatele ja eesmärgile vähendada 2020. aastaks vähim arenenud riikide arvu pooleni koos tõhusate ning läbipaistvate järelevalve- ja järelmeetmete mehhanismidega. Rõhutan, et vähim arenenud riikides tuleb pidada esmatähtsaks toiduga kindlustatust, põllumajandust, infrastruktuure, suutlikkuse suurendamist, kaasavat majanduskasvu, tehnoloogia kättesaadavust ning inim- ja sotsiaalset arengut.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni poolt. Olen arvamusel, et neljas vähim arenenud riikide teemaline konverents peaks keskenduma poliitikavaldkondade arengusidususele riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kui poliitika muutuse olulisele tegurile. Nõuan seepärast, et poliitika kujundamise raames toetataks kõikides valdkondades – nagu kaubandus, kalandus, keskkond, põllumajandus, kliimamuutus, energia, investeeringud ja rahandus – vähim arenenud riikide arenguvajadusi, et võidelda vaesusega ning tagada inimväärsed sissetulekud ja elatised. Nõuan tungivalt, et EL austaks oma kohustusi turule juurdepääsu ja võlakoorma leevendamise teemal ning kinnitaks, kui oluline on saavutada eesmärk, mille kohaselt peaks vähim arenenud riikide puhul ametlik arenguabi moodustama 0,15–0,20% kogurahvatulust, võttes selleks kasutusele riigisiseseid ressursse ja täiendava meetmena uuenduslikke rahastamismehhanisme.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Minu arvates tuleb ÜRO neljandal vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil esitada vajalikke meetmeid, mis võimaldaks nende riikide integreerimist maailmamajandusse ning parandaks nende juurdepääsu ELi turgudele. Kõigi pingutustest hoolimata ei ole neid eesmärke veel aga saavutatud. Siin paistavad välja ainult Roheneemesaared, sest seal on tehtud mõned edusammud ja kodanike elukvaliteet seal on tõusnud kõrgemale tasemele kui teistes vähim arenenud riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. (EL) Majanduskriis arenenud maailmas tõi endaga kaasa kaubanduspiirangud, mis avaldavad omakorda suurt survet vähem arenenud riikide majandusele. Absoluutse vaesuse äärel elevate perede jaoks on toidu hind tõusnud viimase kuue kuu jooksul 15%. Võrreldes 2009. aastaga on Maailmapanga andmetel on toidu hind tõusnud 29%. Seetõttu ei saa ignoreerida hiljuti esitatud ametlikku taotlust, mille vaesed riigid ekspordipiirangute kaotamise kohta esitasid. Kindlasti takistab ka majanduskriis läbirääkimisi, kuid rasked läbirääkimised, mis koormavad absoluutses vaesuses elavaid inimesi, on igal juhul moraalselt kaheldavad.

See konkreetne resolutsiooni ettepanek, mida ma toetasin, rõhutab ja selles tuuakse esile konkreetseid poliitikameetmeid olukorra muutmiseks nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil sellistes eri sektorites nagu kaubandus, kalandus, keskkond, põllumajandus, kliimamuutused, energia, investeeringud ja finantssektor.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Selle resolutsiooniga tahab Euroopa Parlament anda oma panuse ÜRO neljandal vähim arenenud riikide teemalisel konverentsil. Toetan seda panust, sest sellel konverentsil tuleb tugevdada sidusat arengupoliitikat, edendades meetmeid kõikides valdkondades, nagu kaubandus, kalandus, keskkond, põllumajandus, kliimamuutused, energia, investeeringud ja rahandus, et toetada vähim arenenud riikide arenguvajadusi, võidelda vaesusega ning tagada inimväärsed sissetulekud ja elatised. Nagu rõhutatakse resolutsioonis, mille poolt ma hääletasin, rõhutan ka mina asjaolu, et 2007. aastal kuulusid Roheneemesaared kolme riigi hulka, mis jõudsid vähim arenenud riikide hulgast välja. See väheste ressurssidega riik suutis sellegipoolest tagada majanduskasvu ja võidelda vaesuse vastu. Soovin seetõttu õnnitleda Roheneemesaarte elanikke ja nende valtsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Selle resolutsiooniga avaldab Euroopa Parlament järgmisi seisukohti: esiteks peaks ÜRO neljas vähim arenenud riikide teemaline konverents olema tulemustele suunatud, tuginedes selgetele näitajatele ja eesmärgile vähendada 2020. aastaks vähim arenenud riikide arvu pooleni koos tõhusate ning läbipaistvate järelevalve- ja järelmeetmete mehhanismidega. Teiseks peaks neljas vähim arenenud riikide teemaline konverents keskenduma poliitikavaldkondade arengusidususele riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kui poliitika muutuse olulisele tegurile ning nõuab seepärast, et poliitika kujundamise raames toetataks kõikides valdkondades – nagu kaubandus, kalandus, keskkond, põllumajandus, kliimamuutus, energia, investeeringud ja rahandus – vähim arenenud riikide arenguvajadusi, et võidelda vaesusega ning tagada inimväärsed sissetulekud ja elatised. Kolmandaks peab EL austama oma kohustusi turule juurdepääsu ja võlakoorma leevendamise teemal ning kinnitama, kui oluline on saavutada eesmärk, mille kohaselt peaks vähim arenenud riikide puhul ametlik arenguabi moodustama 0,15–0,20% kogurahvatulust, võttes selleks kasutusele riigisiseseid ressursse ja täiendava meetmena uuenduslikke rahastamismehhanisme.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Alates tänasest on maailmas 48 vähim arenenud riikide kategooriasse kuuluvat riiki, mille ligikaudu 800 miljonit elanikku peavad elama ära vähem kui 2 USA dollariga päevas Vahemikus 2000–2010 kasvas vähim arenenud riikide keskmine inimarengu indeksi reiting kõigest 0,04%. See tühine kasv viib neid üha kaugemale kaheksa aastatuhande arengueesmärgi saavutamisest, mis ÜRO 2000. aastal vastu võttis.

Õnneks on pärast kolmandat vähim arenenud riikide teemalist konverentsi tehtud positiivseid samme ametliku arenguabi valdkonnas, võimaldades 19 riigil saavutada 3% majanduskasvu. Jagan raportööri seisukohta ja rõhutan neljanda ÜRO konverentsi tähtsust. Konverentsi põhieesmärgid peavad olema arengupoliitika, põllumajandus ja kalandus ning tuleb keskenduda konkreetsete tulemuste saavutamisele ja uuenduslike rahastamismehhanismide leidmisele. Loodan, et panustamine säästvasse arengusse aitab kaasa ka tervishoiu ja hariduse toetamisele ning demokraatia edendamisele, lähtudes inimõiguste ja põhivabaduste austamisest kui Euroopa Liidu arengupoliitika olulistest komponentidest.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Maailmas on hetkel 48 vähim arenenud riiki, mis tähendab, et sellesse kategooriasse kuulub iga viies riik maailmas. ÜRO Peaassamblee lõi vähim arenenud riikide kategooria 1970ndate alguses, üle 40 aasta tagasi. Sellest ajast peale on vähim arenenud riikide arv kahekordistunud ja ainult kolm neist (Botswana, Roheneemesaared ja Maldiivid) on sellest kategooriast välja jõudnud. See näitab, et vaesus levib ja et seniste meetmete tõhusus on olnud vaevumärgatav. Majanduskriis on selle kriitilise olukorra veel rängemaks teinud. Kriisi tagajärjed on vähim arenenud riikidele suurt mõju avaldanud ja sealseid probleeme veelgi süvendanud. Peamiselt tulevad need probleemid võlast, kõrgest toiduainete ja kütuse hinnast ning kliimamuutustest. Seepärast toetasin ÜRO neljandat vähim arenenud riikide teemalist konverentsi käsitlevat resolutsiooni täieliku veendumuse ja teadlikkusega selle tähtsusest.

Vähim arenenud riikide olukorda on vaja põhjalikult ja kõikehõlmavalt analüüsida ning diagnoosida. Samuti on vaja teha konkreetseid ettepanekuid lühemas perspektiivis nende riikide kodanike elamistingimuste parandamiseks ja pikemas perspektiivis sellest kategooriast välja saamiseks. AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee liikmena tahan juhtida erilist tähelepanu asjaolule, et tehtud töö kontrollimise jaoks puuduvad vajalikud kontrollimehhanismid. Meil ei tule puudu poliitilisest tahtest ja valimisolekust abi anda, aga kahjuks ei jälgi me oma pingutusi piisavalt ning selle tulemusena ei ole need eriti tõhusad.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult.(FR) Olen ühena ÜRO neljandat vähim arenenud riikide teemalist konverentsi käsitleva resolutsiooni autoritest seisukohal, et Euroopa Parlament peab igal juhul näitama üles vankumatut pühendumust vähim arenenud riikide elanike toetamisele. Asjaolu, et sellesse kategooriasse kuuluvate riikide arv on kasvanud (alates 1971. aastast on vähim arenenud riikide arv tõusnud 25 riigilt 48 riigile), tähendab, et rahvusvaheline kogukond peab kahekordistama oma pingutusi, et saavutada eesmärk vähendada 2020. aastaks vähim arenenud riikide arvu pooleni. Sellest seisukohast on oluline tagada tõeline poliitikavaldkondade sidusus vähim arenenud riike vahetult mõjutavates poliitikavaldkondades, nagu arenguabi, kaubandus, kalandus, keskkond, põllumajandus, kliimamuutused, energia, investeeringud ja finantsvaldkond, et võidelda vaesusega ning tagada vähim arenenud riikide elanikele inimväärsed sissetulekud ja elatised.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Hääletasin ÜRO neljandat vähim arenenud riikide teemalist konverentsi käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni poolt. Selles resolutsioonis toetab Euroopa Parlament eri arenguabi ja koostööd käsitlevate ELi poliitikavaldkondade sidususe põhimõtet. See tähendab, et ELi suhetes vähim arenenud riikidega peab poliitika kujundamine toetama kõikides valdkondades – nagu kaubandus, kalandus, keskkond, põllumajandus, kliimamuutus, energia, investeeringud ja rahandus – vähim arenenud riikide arenguvajadusi. Lisaks tuletatakse resolutsioonis meelde, kui oluline on saavutada eesmärk, mille kohaselt peaks vähim arenenud riikide puhul ametlik arenguabi moodustama 0,15–0,20% kogurahvatulust. Samuti hoiatatakse resolutsioonis põllumajandusmaa ülesostmise kahjulikku mõju eest, nagu põllumajanduslike väiketootjate väljaränne ning maa ja vee mittesäästlik kasutamine. Sidususe põhimõtte eesmärk on vältida olukorda, kus tehakse avaldusi heade kavatsustega, mida ei muudeta aga kunagi reaalseteks meetmeteks, ning konflikte sektoripoliitikas. Nüüd on vaid vaja see rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult.(FR) Tahtsin kasutada hääletust, et rõhutada oma kindlat pühendumust võitlusele nii vaesuse põhjuste kui ka selle tagajärgede vastu. Vähim arenenud riikide ja maailmamajanduse vahele on tekkimas halastamatu lõhe, mis tekitab nõiaringi, mille ohvrid on riikide elanikud. Me kõik vastutame viivituste eest aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, mistõttu on vaja kiireimas korras ELi ja ÜRO vahelisi kooskõlastatud meetmeid. Me kõik teame, millised on prioriteetsed valdkonnad: toiduga kindlustatus, joogivee kättesaadavus, tervishoid ja haridus. Ka lahendused on kõigile teada, kuid mul on väga kahju, et neid heade kavatsustega avaldusi muudetakse vaid harva reaalseteks tegudeks. Need äärmiselt haavatavad riigid pääsevad vaesuse nõiaringist siiski ainult siis, kui liigutakse parema rikkuse jaotumise suunas, toetatakse vähim arenenud riike teel majanduskasvu ja demokraatia poole ning võideldakse toorainete hindadega spekuleerimise vastu, mis on meeletu. See ei ole ainult kohustus, vaid see on lausa vajalik Euroopa Liidu julgeoleku jaoks, sest kahjuks on vaesus tihti ka ebastabiilsuse põhjus.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0226/2011 (Islandi 2010. aasta eduaruanne)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest ma toetan Islandi ühinemist ELiga, kuid tingimusel, et riigi kodanikud toetavad riigi valitsust selle riikliku poliitilise kohustuse võtmisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Mul on hea meel väljavaate üle, et Island saab uueks ELi liikmesriigiks, sest Islandil on tugev demokraatlik traditsioon ja kodanikukultuur ning seetõttu ei takista Islandit miski ühinemast teiste ELi liikmesriikidega. Minu arvates suurendaks Islandi ühinemine ELiga liidu väljavaateid täita Põhja-Euroopas ja Arktika piirkonnas aktiivsemat ja tõhusamat rolli ning anda oma panus selle piirkonna mitmepoolsesse haldamisse ja jätkusuutlikesse poliitilistesse lahendustesse. Island osaleb aktiivselt Põhjamaade Nõukogus ja ELi põhjamõõtme poliitikas, Barentsi Euroarktilises Nõukogus ja Arktika Nõukogus, mis on Arktika piirkonna peamine mitmepoolse koostöö foorum. Islandi ühinemine ELiga tugevdaks veelgi Euroopa esindatust Arktika Nõukogus. Island võib anda väärtusliku panuse ELi keskkonna- ja energiapoliitika valdkondadesse tänu oma kogemusele taastuvenergia valdkonnas, eelkõige geotermilise energia kasutamise, keskkonnakaitse ja niisuguste meetmete osas, mille eesmärk on tulla toime kliimamuutusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin oma kolleegi Cristian Dan Preda koostatud Islandi 2010. aasta eduaruande poolt, sest minu arvates on õige aeg hinnata Islandi ELiga ühinemise väljavaateid. ELiga läbirääkimisi pidades on Islandi ametivõimud näidanud üles tõelist pühendumust sellele protsessile ja tugevat poliitilist tahet täita kiiresti kõik ühinemiskriteeriumid.

Esiteks on Islandil pikaajaline demokraatiatraditsioon. Inimõiguste kaitsmine ja koostöö juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonidega on Islandi poliitilise päevakorra tipus. Majandusvaldkonnas on ametivõimud koostanud juba ühinemiseelse strateegia, et tagada riigi ärisektorite mitmekesistamine ja majanduslangusest väljumine. Minu arvates suudab Island võtta endale ELi liikmesriigiks olemisega kaasnevad kohustused. Tahan mainida, et hetkel on täidetud kümne läbirääkimispeatüki tingimused. Selles kontekstis toetan Euroopa Komisjoni algatust alustada Islandiga ühinemisläbirääkimiste pidamist selle aasta juulis.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult.(FR) See raport annab hea ülevaate Euroopa Liidu ja Islandi praegustest suhetest. Juba ESTÜ asutamislepingu sõlmimisest saati oleme pidanud selle riigiga sõbralikke lähedasi sidemeid, mida on iseloomustanud koostöö. Majandus-, finants ja panganduskriis andsid riigile tugeva hoobi. Vaja on reforme ning me peame neid edendama.

Ühinemisprotsessi algusest peale oleme pidanud Islandi valitsusega avatud ja tõhusat dialoogi ning nad on avaldanud ka soovi euroalaga ühinemiseks. Laienemine Islandi kaasamisega tagab parema Euroopa poliitikavaldkondade sidususe Arktika piirkonnas, eriti kalanduse, meretranspordi, teadusuuringute ja keskkondlike kaalutluste puhul. Kuid Euroopast ei ole tuge või ravimit majanduskriisi vastu. Island ise peab selgelt võtma ette tõelise protsessi ülejäänud Euroopaga integreerumiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel väljavaate üle, et uueks ELi liikmesriigiks saab riik, millel on tugev demokraatlik traditsioon ja kodanikukultuur. Island on saavutanud häid tulemusi inimõiguste kaitsmisel ning taganud kõrgetasemelise koostöö inimõiguste kaitseks loodud rahvusvaheliste mehhanismidega. Seetõttu tugevdab Islandi ühinemine ELiga veelgi liidu rolli inimõiguste ja põhivabaduste edendaja ning kaitsjana kogu maailmas. Tänu oma kogemustele võib Island anda väärtusliku panuse ELi poliitikasse taastuvenergia valdkonnas, eelkõige geotermilise energia kasutamise, keskkonnakaitse ja kliimamuutustega võitlemise osas. Islandi ühinemine ELiga suurendaks ELi väljavaateid täita Põhja-Euroopas ja Arktika piirkonnas aktiivsemat ja tõhusamat rolli ning anda oma panus selle piirkonna mitmepoolsesse haldamisse ja jätkusuutlikesse poliitilistesse lahendustesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. − Hääletasin selle raporti vastu. Kardan, et laienemistuhinas ignoreerivad Euroopa Parlament ja ELi institutsioonid liikmesriikide jaoks strateegiliselt tähtsaid probleeme. On väga kahetsusväärne, et Island ja Fääri saared on taas kehtestanud 2011. aastaks tohutu suured makrelli püügikvoodid, millega nad ohustavad kalavarusid ja meie pelaagiliste liikide püügisektori elujõulisust. See skandaalne käitumine paljastab vale, et Island on säästlikku kalavarude majandamise alal esirinnas. Vastuseks Islandi lepitamatule hoiakule selles küsimuses öeldi meile eelmisel suvel, et komisjon kaalub Islandi ELiga ühinemise läbirääkimiste peatamist, kuid selles osas ei ole eriti midagi juhtunud. Islandi ELi klubiga ühinemise protsessi ei saa ja ei tohi jätkata, kuni Island eirab jultunult selle klubi eeskirju. Üks ajaleht kirjutas väga hästi: kas kavatseme tõesti lubada Islandil pöörduda oma pankade kokkukukutamiselt meie kõige väärtuslikumate kalavarude hävitamisele?

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin Islandi 2010. aasta eduaruande poolt, sest minu arvates peame toetama ühe vanima Euroopa demokraatia ühinemist ELiga, kuid seda tingimusel, et täidetakse teatud tingimused, nagu vaalapüügi ja vaalatoodetega kauplemise lõpetamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõikidest Euroopa Liiduga ühinemist ootavatest riikidest on Island selleks kõige paremini ette valmistunud ning valmis võtma omaks väärtused ja põhimõtted, millest EL oma tegevustes lähtub. Minu arvates saab EL Islandi panusest palju kasu. Üldiselt on Islandil samad standardid ja mõned juhul isegi kõrgemad standardid kui need, millest EL lähtub. Minu arvates ei too seni veel tegemata kohandused endaga kaasa ühinemisprotsessis suuri edasilükkamisi.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See resolutsiooni ettepanek käsitleb 2010. aasta aruannet Islandi edusammude kohta Euroopa Liidu liikmeks saamise protsessis. Ühinemisläbirääkimisi Islandiga alustati 2010. aasta juulis. Minu arvates on vaja luua vajalikud tingimused Islandi ühinemisprotsessi lõpetamiseks ja eduka ühinemise tagamiseks. Islandil on tugev demokraatlik traditsioon ja kodanikukultuur ning Islandi ühinemine ELiga tugevdab liidu rolli inimõiguste ja põhivabaduste edendaja ning kaitsjana kogu maailmas. Island on Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liige ning riigi turumajandus annaks ELile teatud eelised, eeskätt taastuvenergia valdkonnas. Sellegipoolest peab Island näitama üles tõelist huvi ja tegema koostööd, et lahendada praeguseks veel lahendamata probleemid kalavarude majandamisel. Esitatud raporti kohaselt on tehtud küll mõned edusammud, aga sellegipoolest on veel palju teha, eriti mis kalandussektorit puudutab. Loodan, et need lahendamata probleemid lahendatakse kiiresti, et Islandi ühinemisprotsess oleks edukas.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kõik teavad meie põhimõttelist seisukohta uute riikide Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kohta: kui see otsus tehakse, peab see lähtuma riigi inimeste tahtest ning seda tuleb austada. Seepärast ootame, milline on Islandi kodanike seisukoht ühinemise kohta, et me saaksime sellega edaspidi arvestada. Lisaks sellele põhimõttele jäime ka hääletusel erapooletuks, kui võtta arvesse ELi laienemise protsessi põhimõttelist alust, integratsiooniprotsessi kapitalistlikku iseloomu ja selle eesmärke. Kui eelmiste laienemiste käigus ühinenud äärepoolsed piirkonnad on ammendatud, on vaja edasi kasvada ja saada juurdepääs uutele turgudele.

Me ei ole rahul mõnede kohustustega, mida Euroopa Liit Islandile esitab, kaasa arvatud siin raportis esitatud kohustustega, nagu kohustus liberaliseerida teatud sektorid, eriti finantssektor. See kohustus on eriti tõsine just selle pärast, et just finantssektor vastutas Islandil puhkenud kriisi eest, millest oli võimalik pääseda ainult tänu selgele riigi sekkumisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Lähtudes meie seisukohast Euroopa Liidu laienemise kohta, jäime hääletusel erapooletuks. Ootame nüüd, milline on Islandi kodanike seisukoht ühinemise kohta, et me saaksime sellega edaspidi arvestada.

Sellegipoolest ei ole me rahul mõnede kohustustega, mida Euroopa Liit Islandile esitab, kaasa arvatud siin raportis esitatud kohustustega, millega me üldse nõus ei ole, nagu kohustus liberaliseerida teatud sektorid, eriti finantssektor. See kohustus on eriti tõsine just selle pärast, et just finantssektor vastutas Islandil puhkenud kriisi eest, millest oli võimalik pääseda ainult tänu selgele riigi ja rahva sekkumisele.

Ootame edasist arengut, eriti 9. aprillil 2011. aastal toimuvat rahvahääletust, et kujundada selgem seisukoht Islandi ELi liikmeks saamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) Tahan selgitada, miks ma selle teksti puhul erapooletuks jäin, nagu ma alati teen, kui me siin mõne Euroopa riigiga peetavaid ühinemisläbirääkimisi käsitleva raporti üle hääletame. Ma ei jäänud erapooletuks selle pärast, et vaidlustan Islandi õigust ühineda Euroopa Liiduga, vaid selle pärast, et minu arvates ei ole Islandi ühinemine hea mõte. Ja suurem osa Islandi rahvast paistab olevat samal arvamusel. Otsus ELi liikmesuse taotlemiseks tehti paanikahetkel pärast Islandi pangandussüsteemi kokkuvarisemist, et saada kasu Euroopa toetusest.

Kõik teavad, et Island tahab eurot kasutusele võtta ilma liikmesriigiks saamata, mis on rumal tegu, kui arvestada sellega, mis sellega kaasneks, ja et Island on Euroopa Majanduspiirkonna ning Schengeni ala liige. Lõppude lõpuks teeb selle otsuse aga Islandi rahvas. Ma loodan, et kui nad otsustavad, siis võetakse neid kuulda.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest ühinemisläbirääkimised Islandiga algasid 2010. aasta juulis ja on väga tähtis, et luuakse vajalikud tingimused, et lõpetada ühinemisprotsess Islandiga ja tagada selle ühinemise edukus. Island võib anda väärtusliku panuse ELi poliitikavaldkondadesse tänu oma kogemusele taastuvenergia valdkonnas, eelkõige geotermilise energia kasutamise, keskkonnakaitse ja niisuguste meetmete osas, mille eesmärk on tulla toime kliimamuutusega. Islandi ühinemine ELiga suurendaks liidu väljavaateid täita Põhja-Euroopas ja Arktika piirkonnas aktiivsemat ja konstruktiivsemat rolli ning anda oma panus selle piirkonna mitmepoolsesse haldamisse ja jätkusuutlikesse poliitilistesse lahendustesse. Samuti on väga tähtis anda ELi kodanikele Islandi ühinemisega seotud tagajärgede kohta selget ja põhjalikku faktipõhist teavet. Selle nimel tuleb teha jõupingutusi ning minu arvates on sama oluline kuulata ära kodanike mured ja küsimused ning nendega tegeleda ja reageerida kodanike huvidele ja seisukohtadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Pidin toetama täielikult parlamendile hääletamiseks esitatud resolutsiooni Islandi 2010. aasta eduaruande kohta. Möödunud aasta jooksul näitas Island, et on valmis lähtuma mitmes valdkonnas Euroopa poliitikast ja selle aluspõhimõtetest. Islandi tugev kodanikukultuur ja demokraatlik traditsioon, edusammud kohtusüsteemi sõltumatuse tugevdamisel ning erilise tähelepanu pööramine majanduslikule aspektile, mis vastab üha rohkem Euroopa esitatud kriteeriumidele, teevad Islandist riigi, mille ühinemine ELiga on igas mõttes hea, seda mitte ainult selle pärast, et see tugevdaks liidu rolli Arktika Nõukogus. Inimõiguste kaitsmine, õiguskeskkonna tugevdamine sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu valdkonnas ning suuremahulised investeeringud haridusse ning teadus- ja arendustegevusse, mille eesmärk on lahendada noorte tööpuuduse kõrge taseme probleem, näitavad Islandi ettevõtlikust ja kindlat soovi ühineda Euroopaga. Lõpliku otsuse teeb Islandi rahvas. Nad peavad hääletama rahvahääletusel ja ma loodan, et nad otsustavad meie suure Euroopa perega ühinemise kasuks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt, milles avaldatakse muu hulgas heameelt kokkuleppe üle, mille Islandi, Madalmaade ja Ühendkuningriigi valitsuste esindajad saavutasid Icesave’i küsimuses, nimelt Ühendkuningriigis ja Madalmaades panga Landsbanki Íslands hf. harude hoiustajatele miinimumtagatiste maksmisega tekkinud kulude tagasimaksmise tagamisel. Samuti väljendatakse selles heameelt selle üle, et Islandi parlament kiitis kokkuleppe 17. veebruaril 2011. aastal kolmeneljandikulise häälteenamusega heaks; võetakse teadmiseks Islandi presidendi otsus panna kokkulepe rahvahääletusele ning avaldatakse lootust, et lõpetatakse rikkumismenetlus, mille EFTA järelevalveamet algatas Islandi valitsuse vastu 26. mail 2010. aastal.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles tekstis mõistetakse hukka Islandi rahva keeldumine maksta tagasi erapankade kogutud võlg, olgugi et nad hääletasid suure enamusega selle võla tagasimaksmise vastu. Tekstis kohustatakse neid rakendama rangelt Kopenhaageni kriteeriume. Tekstis väljendatakse heameelt Islandile mõeldud Rahvusvahelise Valuutafondi programmi üle. Lisaks tehakse selles ettepanek, et Islandil tuleb enne riiklikku rahvahääletust ELi liikmeks saamise üle korraldada komisjoni juhitud kampaania, lähtudes Iirimaal korraldatud kampaania mudelist. Hääletasin nende korduvate Islandi rahva vastu suunatud surveavalduste vastu ja samuti teksti toore liberaalise normimise loogika vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Island on astunud konkreetseid samme tulevase ELiga ühinemise suunas ning on ühinemistingimuste täitmise poolest kõigist kandidaatriikidest kõige paremas olukorras. Hiljutine probleem tagasimaksetega Madalmaade ja Ühendkuningriigi kodanike kaotatud rahaga, mille nad olid investeerinud ühte pankrotti läinud Islandi panka, võib aga Islandi ühinemisele takistuseks saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Island teeb ELiga juba tihedat koostööd Euroopa Majanduspiirkonna, Schengeni lepingute ja Dublini määruse osalisena. Samuti saavutab Island häid tulemusi inimõiguste kaitsmisel. Tehakse suuremahulisi investeeringud hariduse ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, mille tõttu Island on nendes valdkondades rahvusvaheliselt heal tasemel. Enne Islandi ühinemist ELiga on aga vaja selleks Islandi rahva nõusolekut.

Oleks soovitatav teha lõpp ELi propagandale, mille eesmärk on veenda Islandi kodanikke ELiga ühinemise eelistes. Mis majandust puudutab, on 2010. aasta mais esitatud OECD aruandes öeldud, et Island on suutnud oma majanduse kindlustada ja kriisist hoolimata on riigi sissetulek elaniku kohta ikka veel maailma kõrgeim. Seepärast toetan ma seda projekti.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Kõigepealt tahan rõhutada, et Islandi võimalik ühinemine Euroopa Liiduga sõltub Islandi rahva nõusolekust. Selle otsuse peavad tegema islandlased ise ja EL ei tohi seda edasi mõjutada. Eduaruanne näitab, et Island on paljudes valdkondades võrreldav rahvusvahelise tasemega ning on mõnedes valdkondades isegi eesotsas – pean siin silmas selliseid valdkondi nagu sissetulek elaniku kohta, haridus, teadus- ja arendustegevus ning inimõiguste kaitsmine. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Island on üks vanimaid demokraatiaid Euroopas. Kõigist Euroopa Liiduga ühineda soovivatest riikidest on Island selleks kõige paremini ette valmistatud, mitte ainult selle pärast, et Islandil on Euroopa Liidu liikmesriikidega sarnased demokraatlikud põhimõtted ja väärtused, vaid ka selle pärast, et Islandil on samad või isegi kõrgemad arengustandardid. Hääletasin 2010. aasta eduaruande poolt, sest olen veendunud, et kui vajalikud ühinemistingimused on täidetud, mille seast tahan tuua esile vaalapüügi ja vaalatoodetega kauplemise lõpetamist, saab EL selle riigi ühinemisest palju kasu.

Islandi ühinemise küsimus peab aga langema igal juhul ELi ühiste poliitikavaldkondade raamesse, pean ennekõike silmas ühist kalanduspoliitikat. Arvestades sellega, millist tähtsat rolli mängib kalandussektor Islandi majanduses, võib tekkida probleeme selle sektori jaoks omaste poliitikmeetmete ühtlustamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Selle resolutsiooniga väljendab Euroopa Parlament muu hulgas heameelt väljavaate üle, et uueks ELi liikmesriigiks saab riik, millel on tugev demokraatlik traditsioon ja kodanikukultuur; rõhutab, et Islandi ühinemine ELiga tugevdab veelgi liidu rolli inimõiguste ja põhivabaduste edendaja ja kaitsjana kogu maailmas; avaldab Islandile kiitust selle eest, et ta on edukalt kaitsnud inimõigusi ning taganud kõrgetasemelise koostöö inimõiguste kaitseks loodud rahvusvaheliste mehhanismidega; avaldab toetust käimasolevale tööle õiguskeskkonna tugevdamiseks sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu valdkonnas; tunneb sellega seoses heameelt Islandi moodsa meedia algatuse (Icelandic Modern Media Initiative) üle, mis võimaldab nii Islandil kui ka ELil end sõna- ja teabevabaduse õiguskaitsel jõuliselt positsioneerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Island on olnud Euroopa Liidu kandidaatriik juba 2010. aastast. Hääletasin resolutsiooni ettepaneku poolt, sest olen veendunud, et Islandil on tugev demokraatlik traditsioon ja kodanikukultuur ning et Islandi ühinemine ELiga tugevdab veelgi liidu rolli inimõiguste ja põhivabaduste edendaja ja kaitsjana kogu maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt, sest toetan Islandi ühinemist ELiga.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0225/2011 (Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2010. aasta eduaruanne)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle resolutsiooni poolt, milles tehakse ettepanek ELiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu rakendamise kohta, kuid avaldatakse samas kahetsust asjaolu üle, et nõukogu ei ole vastu võtnud otsust läbirääkimiste alustamise kohta, nagu seda on soovitanud komisjon. Tahan väljendada ka muret kasvavate etniliste pingete ning poliitilise dialoogi ja pressivabaduse puudumise pärast. Poliitilised parteid peavad lõpetama riigi parlamendi boikoteerimise ning alustama institutsioonidega dialoogi. Samuti on väga kahetsusväärne, et nimevaidlus Kreekaga on endiselt takistuseks riigi ELiga ühinemisele. Asjaomased pooled peavad lahendama oma kahepoolsed küsimused heanaaberlikkuse põhimõtet järgides, võttes ennekõike arvesse Euroopa huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Hääletasin ettepaneku poolt, et lõpetada arutelu endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2010. aasta eduaruande kohta tehtud Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni avalduste üle. Minu arvates on see väga tasakaalustatud ettepanek. Selles väljendatakse muret endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi praeguse poliitilise olukorra pärast, kaasa arvatud asjaolu pärast, et opositsiooniparteid boikoteerivad riigi parlamenti, ning samuti ohu pärast, et need sündmused võivad avaldada negatiivset mõju riigi ELi tegevuskavale. Samuti õnnitletakse ettepanekus riiki sealsete etniliste rühmade vaheliste suhete nurgakiviks oleva Ohridi raamlepingu aastapäeva puhul ja kutsutakse valitsust üles edendama kõikehõlmavat dialoogi etniliste rühmade vahel. Hindasin ka ettepanekus antud positiivset hinnangut endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi jätkuvatele pingutustele piirkonna stabiliseerimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlamendi endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi delegatsiooni liikmena jälgin tähelepanelikult edusamme selles riigis ja samuti edusamme, mis on seotud riigi taotlusega Euroopa Liiduga ühinemise kohta. Olgugi et riigis on vaja teha veel palju tööd poliitika, kohtusüsteemi, avaliku halduse, korruptsioonivastase võitluse ja sõnavabaduse valdkonnas, on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik teinud siiski märkimisväärseid edusamme sellistes valdkondades nagu detsentraliseerimine, haridus ja vanglasüsteemi reform. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Kreeka kahepoolsed probleemid ei tohi takistada ühinemisläbirääkimiste alustamist. Hääletasin nende läbirääkimiste alustamise poolt. Lisaks tahan tuua välja asjaolu, et juunis toimuvad riigis ennetähtaegsed valimised. Kutsun seepärast riigi poliitilisi parteisid üles tegema tihedat koostööd, et tagada riigi ühinemine Euroopa Liiduga.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Olen raportis öelduga nõus. Euroopa Ülemkogu andis 2005. aastal endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile ELi kandidaatriigi staatuse, ent ei ole siiani kindlaks määranud läbirääkimiste alguskuupäeva, hoolimata olulistest edusammudest, mida see maa ELiga ühinemise suunas on teinud. Tehtud edusammudest hoolimata võib Makedoonia poliitiline ebastabiilsus mõjutada Euroopa integratsiooniprotsessi. Riigi valitsuse ja opositsiooniparteide dialoogi puudumine takistab kokkuleppele jõudmist struktuurireformide rakendamises. Kohtusüsteemi reformimine ei ole veel lõppenud, meedia ja avalik haldus on politiseeritud ning etniliste rühmade integreerimise lahendamata probleem takistab Makedooniat tegemast edasisi edusamme ja rakendamist vajalikke reforme, et tagada õigusriigi ning demokraatia põhimõtete järgimine. Minu arvates peab Makedoonia valitsus kaasama opositsiooniparteisid rohkem otsuste tegemise protsessi ning tagama avatud ja tõhusa dialoogi pidamise kõikide riigi ees seisvate probleemide üle.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2010. aasta eduaruande poolt, sest Balkani riikide ELi väljavaated on väga tähtsad piirkonna stabiilsuse tagamiseks. Selles kontekstis on koostöö Kreekaga väga oluline.

Vaidlus endise Jugoslaavia vabariigi nime üle mängib ühinemisläbirääkimisi käsitlevates aruteludes keskset rolli, sest see on üks takistustest, mis seisab läbirääkimiste alustamise ees. ELi liikmesriigiks saamise protsessis on heanaaberlikud suhted väga tähtsad. Seepärast peavad endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Kreeka leidma lahenduse riigi nimeküsimusele. Seni on Kreeka olnud läbirääkimistel teiste peatükkide üle usaldusväärne koostööpartner. On viimane aeg, et mõlemad riigid jõuaksid kokkuleppele, et tulevased ühinemisläbirääkimised saaksid toimuda kõigi liikmesriikide toetusega. Sel puhul võib olla abiks üleskutse neutraalsete välisvahendajate kaasamiseks, nagu ÜRO peasekretäri kaasamine vaidluse arutamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Vastavalt eelmistele parlamendi resolutsioonidele avaldan kahetsust asjaolu üle, et nõukogu ei ole vastu võtnud otsust ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta, nagu seda on teist aastat järjest soovitanud komisjon. ELi laienemisprotsess on rahu, stabiilsuse ja leppimise oluline edasiviiv jõud piirkonnas. Olen eriti mures püsiva ja väga suure töötuse pärast eriti noorte hulgas, mis on tavapärane selle piirkonna paljudes riikides. Kutsun valitsust üles kiiresti rakendama tõhusamaid meetmeid riiklike investeeringute parandamiseks, mis oleksid suunatud tööhõivepoliitikasse ning tööjõule kvaliteetsete, stabiilsete ja inimväärsete töökohtade pakkumisele. Tunnen seevastu heameelt hiljuti vastuvõetud energiaseaduse üle, mille eesmärk on riigi energiaturu liberaliseerimine ja mis on kooskõlas asjaomaste Euroopa direktiividega. Toetan säästva arengu riikliku strateegia vastuvõtmist, kuid keskkonnaseaduste rakendamine nõuab suuremaid pingutusid ja selle saavutamiseks on vaja tagada piisav rahastamine. Nõuan ELi standarditel põhinevat tihedamat koostööd piiriülestes keskkonnaküsimustes, eriti vee kvaliteedi, jäätmekäitluse ja looduskaitse valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon on põhimõtteliselt Lääne-Balkani riikide suunas laienemise poolt, kuid tingimusel, et see on nende riikide elanike soov. Jäin hääletusel selle konkreetse raporti üle erapooletuks, sest muu hulgas on probleeme pakutud majandusreformidega ja sellega, kuidas lahendada nimeküsimus. Seni laienemisprotsessi käigus saadud kogemustele tuginedes peaks koostöö Lääne-Balkani riikidega ning nende integratsiooniprotsess – eriti just majanduskriisi ajal – aitama kaasa laienemisprotsessis osalevate riikide ja ELi kodanike säästvale arengule ning majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule.

Raport paneb aga rõhku selliste valikute tasustamisele nagu vägede saatmine Afganistani ja mujale või majanduspoliitika meetmete edendamine, näiteks erastamised, mis teravdavad majanduslangust töötuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse suurendamisega ning sotsiaalsete õiguste piiramisega. Samuti peab integratsiooniprotsess toimuma rahvusvahelisest õigusest ja rahvusvahelistest menetlustest lähtudes. Antud juhul peaks raport edendama nimeküsimuse puhul austust ja toetust menetluse osas, mille eesmärk on leida kõigi jaoks vastuvõetav lahendus ÜRO egiidi all.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest selles kutsutakse uuesti nõukogu üles võtma vastu otsust endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta. Nõukogu andis 2005. aastal sellele riigile ELi kandidaatriigi staatuse, ent ei ole siiani kindlaks määranud läbirääkimiste alguskuupäeva, hoolimata olulistest edusammudest, mida see riik ELiga ühinemise suunas on teinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi integreerimisprotsessis on esinenud viivitusi. Sellele vaatamata on Makedoonia teinud edusamme ühenduse õigustiku vastuvõtmise alal ning samuti oma institutsioonidele ELi toetatud usaldusväärsete struktuuride ja heade tavade loomise alal. Riiki vaevanud poliitiline kiis näitab väga selgelt, et veel on vaja teha kõvasti tööd ja et läheb veel mõnda aega, enne kui riik täidab objektiivselt kõik kriteeriumid, mis on vajalikud tõelisteks väljavaadeteks ühineda ELiga. Kutsun Kreekat ja endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki üles oma erimeelsustest üle saama ja näitama, et nad on ustavad ELi üllastele aluspõhimõtetele, mida me tänapäeval kõik väga vajame.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Resolutsiooni ettepanekus keskendutakse edusammudele, mida endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on viimase aasta jooksul ELiga ühinemise suunas teinud. Nõukogu andis 2005. aasta 16. detsembril endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile ELi kandidaatriigi staatuse. 2008. aastal sätestati ühinemisprotsessi põhimõtted, prioriteedid ja tingimused, mille üle teostab järelevalvet komisjon. Kuigi hinnang oli positiivne, on aspekte, mille käsitlemist on vaja kiirendada, nagu dialoog Kreekaga uue liikmesriigi staatuse üle, avaliku halduse ja kohtusüsteemi reform, võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu, sõnavabaduse austamine ning riigiasutuste koostöö. Praegune poliitiline olukord riigis, muu hulgas ka opositsiooniparteide boikott riigi parlamendis, võib avaldada negatiivset mõju riigi ELi tegevuskavale. Huvitatud pooled peavad lahendama oma kahepoolsed küsimused heanaaberlikkuse põhimõtet järgides. Kõik pooled peavad tõhustama oma jõupingutusi ning näitama üles vastutustunnet ja otsustavust, et leida lahendus kõikidele lahendamata probleemidele, mis takistavad kandidaatriikide ühinemisprotsessi ja ELi enda poliitikat selles piirkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest Euroopa Ülemkogu andis 2005. aastal endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile ELi kandidaatriigi staatuse, ent pole siiani kindlaks määranud läbirääkimiste alguskuupäeva, hoolimata olulistest edusammudest, mida see maa ELiga ühinemise suunas on teinud. Samuti selle pärast, et kahepoolsed küsimused ei tohiks kujutada endast takistust ning neid ei tohiks kasutada takistusena laienemisprotsessis, ehkki need tuleb enne ELi liikmeks saamist lahendada. Viimaks veel seepärast, et ühinemisprotsessi jätkumine aitaks kaasa endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi stabiilsusele ja tugevdaks veelgi etniliste rühmade vahelist dialoogi. Asjaomased pooled peavad lahendama oma kahepoolsed küsimused heanaaberlikkuse põhimõtet järgides ja võttes arvesse kogu ELi huve. Kõik põhilised osalejaid ja asjaomaseid pooled peavad tõhustama jõupingutusi ning näitama üles vastutustunnet ja otsustavust, et leida lahendus kõikidele lahendamata probleemidele, mis ei takista üksnes kandidaatriikide ühinemisprotsessi ja ELi enda poliitikat selles piirkonnas, vaid võivad mõjutada negatiivselt ka etniliste rühmade vahelisi suhteid, piirkondlikku stabiilsust ja majandusarengut. Dokumendis nõutakse tungivalt, et pädevad ametiasutused tugevdaksid meedia sõltumatust ja vabadust, rakendades kõikidele võrdseid standardeid ning parandades omandisuhete läbipaistvust. Olen veendunud, et dialoog valitsuse ja opositsiooniparteide vahel on ebapiisav ning üldist õhustikku iseloomustab umbusaldus ja vastasseis. Kohtusüsteemi reformi on vaja jätkata, et tagada selle professionaalsus, tõhusus ja sõltumatus poliitilisest survest. Samuti tuleb süvendada võitlust korruptsiooni vastu ning parandada ettevõtluskeskkonda.

 
  
MPphoto
 
 

  Sandra Kalniete (PPE), kirjalikult. (LV) ELi laienemisprotsess on rahu, stabiilsuse ja leppimise oluliseks edasiviivaks jõuks piirkonnas. Makedoonia on teinud riigi demokratiseerimise alal märkimisväärseid edusamme, mille otsene põhjus on poliitiline tahe saada Euroopa riikide pere täisväärtuslikuks liikmeks. Euroopa Komisjon on neid edusamme hinnanud ja juba teist aastat järjest kutsunud Euroopa Ülemkogu üles alustama ühinemisläbirääkimisi Makedooniaga. Ja juba teist aastat järjest ei ole nõukogu sellekohast otsust teinud. See jätab mulje, et üks ühinemisläbirääkimiste alustamise teel olevatest õigustamatutest takistustest on vastastikused tüliõunad, kaasa arvatud suhted Kreekaga. Need vaidlused ei tohi takistada Makedoonia ühinemisprotsessi, eriti just selle pärast, et ühinemisprotsessi jätkamine edendaks riigis stabiilsust ja tugevdaks veelgi etniliste rühmade dialoogi Makedoonias.

Loomulikult on Makedoonias vaja teha veel palju tööd valitsusasutuste ja kohtusüsteemi reformimiseks, edukaks võitluseks kuritegevuse ja korruptsiooni vastu ning demokraatliku dialoogi arendamiseks ühiskonnas. Loomulikult võetakse iga uus liikmesriik, Makedoonia kaasa arvatud, ELi ainult siis, kui kõik tingimused on täidetud ning ainult ELi institutsioonide ja ELi liikmesriikide selgesõnalisel nõusolekul. Just seepärast on tähtis alustada ühinemisläbirääkimisi, sest ma olen veendunud, et need edendavad positiivseid muutusi nii Makedoonias kui ka piirkonnas tervikuna.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Resolutsiooni ettepanek endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2010. aasta eduaruande kohta, mille üle parlament hääletas, kiideti heaks suure häälteenamusega ja mitme fraktsiooni nõusolekul. Avaldan riigile kiitust pingutuste eest, mis on tehtud selleks, et tagada kooskõla Euroopa standarditega. Kohtureform, võitlus korruptsiooni vastu ning avaliku halduse ja vanglasüsteemi reform on vaid mõned tähtsad saavutused, mis on tehtud ühenduse õigustikuga vastavuse tagamiseks. Sama palju tunnustust väärib ka tähelepanu pööramine kohaliku autonoomia tagamisele, diskrimineerimisvastse seaduse vastuvõtmine ning pühendumus soolise võrdõiguslikkuse tagamisele. Ikka veel on probleeme sõnavabaduse ja meedia sõltumatusega. Lisaks tekitavad muret riigi eri rahvusrühmade vahel kasvavad pinged. Seepärast olen arvamusel, et positiivsetest tulemustest hoolimata tuleb pöörata jätkuvalt tähelepanu institutsioonide küsimusele, mis on väga tundlik ja mida pannakse hetkel tõsiselt proovile. Loodan siiski, et Euroopa ja Makedoonia vastastikuse lähenemise protsessi tugevdatakse meetmetega, mille eesmärk on lahendada praegu veel olemasolevad probleemid.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – Hääletasin resolutsiooni poolt, et tunnustada Makedoonia edusamme Euroopa integratsiooni suunas ja tuua esile veel allesjäänud eesmärgid, mis tuleb saavutada riigi rahva heaolu nimel. Oluline on saata Makedooniale positiivne märguanne riigi tuleviku kohta Euroopa Liidus, et säilitada senist hoogu Euroopaga ühinemise protsessis ja edendada alustatud poliitilist dialoogi. Nimeküsimus Makedoonia ja Kreeka vahel on ainult nende kahe riigi probleem, mis ei tohiks takistada ühinemisläbirääkimiste alustamist. Lisaks nõustus Kreeka 13. septembril 1995. aastal Kreeka ja Makedoonia vahel sõlmitud vahelepingus mitte vaidlema vastu taotlustele, mis Makedoonia rahvusvahelistele institutsioonidele esitab ning see hõlmab ka ELi ja Makedoonia läbirääkimisi. Esitasin väliskomisjonis muudatusettepanekuid avaliku halduse, kohtusüsteemi ja korruptsioonivastaste meetmete kohta.

Avaliku halduse reformi hõlmava riikliku strateegia vastuvõtmine ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu allkomitee asutamine on positiivsed sammud avaliku halduse suutlikkuse ja professionaalsuse tagamiseks. Rõhutan, et kohtu pädevuste ühtlustamine ja kõikide kohtuotsuste avaldamine on väga tähtsad selleks, et tagada ootustekohane kohtusüsteem ja üldsuse usaldus.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Makedooniat käsitleva raporti poolt ning mul on hea meel jätkuvate jõupingutuste üle korruptsioonivastases võitluses, mida näitab muu hulgas teise vooru GRECO soovituste rakendamine ja kriminaalkoodeksi muudatuste jõustumine. Julgustan ametivõime jätkama korruptsioonivastaste õigusaktide rakendamist ning parandama kohtusüsteemi sõltumatust, tõhusust ja vahendite kasutamist. Sellegipoolest on korruptsioon endiselt laialt levinud ja nõuan intensiivseid lisapingutusi selle väljajuurimiseks.

Rõhutan, et kiiresti on vaja tõhusalt ja erapooletult jõustada korruptsioonivastased õigusaktid, eelkõige need, mis käsitlevad parteide rahastamist ja huvide konflikte. Juhin tähelepanu sellele, kui oluline on tagada, et kohtusüsteem toimiks ilma poliitilise sekkumiseta, ning tunnustan pingutusi kohtusüsteemi tõhususe ja läbipaistvuse suurendamise alal. Rõhutan vajadust koostada ülevaade, mis näitaks täideviidud vastutuselevõtmisi ja süüdimõistmisi ning mille abil saaks edasiminekut mõõta. Samuti nõuan kohtu pädevuse ühtlustamist, et tagada ootustekohane kohtusüsteem ja üldsuse usaldus.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyriakos Mavronikolas (S&D), kirjalikult. (EL) Endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis on ajakirjanduse ja kohtusüsteemi sõltumatuse ning linnaplaneeringu kava „Skopje 2014” rikkumine igapäevane asi. Samal ajal on poliitiline dialoog täielikult seiskunud. Kui lisada sellele õnnetule sisekeskkonnale nüüd ka veel nimeküsimus, siis on igati selge, et selle riigi Euroopa väljavaated pannakse korralikult proovile.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles resolutsioonis kutsutakse endist Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki üles tegema kõik, mis võimalik, oma majanduse ja elektrituru liberaliseerimiseks. Selles antakse riigile õppetunde demokraatia ja isegi ajakirjanduse alal. Hääletasin selle ülbe ja ebakvaliteetse teksti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Endisel Jugoslaavia Makedoonia Vabariigil on teel ELiga ühinemise poole tekkinud mõned raskused. On tehtud küll edusamme terve ühenduse õigustiku vastuvõtmisel ning riigiasutustele usaldusväärsete struktuuride ja heade tavade andmisel, kuid sellele vaatamata ei ole eesmärk veel kaugeltki saavutatud. Nagu näitab riiki vaevanud poliitiline kriis, on veel vaja palju tööd teha.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Makedoonia oli esimene Lääne-Balkani riik, mis sõlmis 9. aprillil 2001. aastal ELiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu. 2001. aastast alates tehtud reformide seisu võib mitmes mõttes positiivselt hinnata. Kohtusüsteemi reformimiseks on võetud vastu õiguslikud sätted, et tagada selle tõhusus ja sõltumatus poliitilisest survest. Kiiduväärt on ka kohtusüsteemi läbipaistvuse tagamiseks tehtud täiendused, eriti kui arvestada paljude seni lahendamata kohtuasjadega väga paljudes kohtutes. On juba näha, et riik teeb edusamme toimivale turumajandusele ülemineku suunas, kuid palju tööd seisab veel ees. Makedoonia ühinemist ELiga takistab ainult nimevaidlus Kreekaga ja loodetavasti suudetakse ka see probleem lähitulevikus lahendada. Sellele vaatamata jäin aga hääletusel erapooletuks, sest mõned raporti aspektid on väga tasakaalustamata.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2010. aasta eduaruande poolt. Vaatamata riigi poliitilistele ja sotsiomajanduslikele edusammudele on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühinemisprotsessis toimunud suuri viivitusi. Loodan, et olemasolevad erimeelsused ja piirkondlikud probleemid suudetakse Euroopa ühised huve silmas pidades lahendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Põhimõtteliselt on resolutsioonis öeldud, et Euroopa Parlament jagab hinnangut, mille komisjon on andnud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2010. aasta eduaruandes, ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu ei ole vastu võtnud otsust ühinemisläbirääkimiste alustamise kohta, nagu seda on teist aastat järjest soovitanud komisjon ning parlament oma varasemates resolutsioonides nõudnud. Parlament tunneb muret praeguse poliitilise olukorra pärast riigis, muu hulgas ka opositsiooniparteide boikoti pärast riigi parlamendis ning ohu pärast, et selline areng võib avaldada negatiivset mõju riigi ELi tegevuskavale. Samuti tuletab parlament meelde oma eelmist soovitust nõukogule alustada viivitamata ühinemisläbirääkimisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates on nüüd õige aeg, et alustada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga tõelisi ja nõuetekohaseid ühinemisläbirääkimisi. Tegelikult ei ole tehtud selles märkimisväärseid edusamme sellest ajast peale, kui Euroopa Ülemkogu andis riigile 2005. aasta 16. detsembril ELi kandidaatriigi staatuse. Selle põhjuseks on peamiselt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi siseprobleemid, ennekõike opositsiooniparteide boikott riigi parlamendis. See ja teised probleemid, nagu stabiilse demokraatia arengu jaoks vajaliku vaba ja sõltumatu meedia olemasolu, tuleb lahendada esimesel võimalusel, et mõlemad pooled saaksid jätkata ELi laienemisega idasuunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. (EL) Hääletasin selle konkreetse raporti vastu. Nagu ma juba varem tänasel istungil selgitasin, esitati 20. märtsil ajalehes Sunday Times esialgse teksti koostaja Zoran Thaleri vastu väga rängad süüdistused, kuid ta esitas teksti väliskomisjonile hääletamiseks 16. märtsil, enne seda, kui tema vastu need süüdistused esitati, ning hoolimata sellest, et tema puhul kehtib süütuse presumptsioon ja et on määratud uus raportöör, ei kehti minu arvates selle resolutsiooni ettepaneku puhul usaldusväärsuse presumptsioon. Minu arvates oleks täiskogu usaldusväärsuse ja aususe seisukohalt viga hääletada selle ettepaneku üle enne seda, kui lepitusmenetluse alguse järel avaldatakse uuringute tulemused.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0256/2011 (Olukord Côte d’Ivoire’is)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Olen selle resolutsiooni poolt, sest Côte d’Ivoire’i kriisiolukord tuleb kiiresti lahendada, sest selle tõttu on juba väga palju inimesi surma saanud. Rahvusvaheline kogukond tunnustab president Alassane Ouattara demokraatlikku võitu ja nüüd peab rahvusvaheline kogukond kahekordistama oma pingutusi, et aidata tal võim rahumeelselt üle võtta. Kuna tegemist on keerulise olukorraga, mis ei ohusta ainult rahva õiguspäraseid valimisotsuseid, vaid millel on ka inimõiguste rikkumise tagajärjed, peab EL tegutsema diplomaatiliselt ja kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, et aidata taastada riigis normaalne olukord ning – mis veelgi tähtsam – et vältida edasist verevalamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest viimase nelja kuuga on Côte d’Ivoire langenud sügavasse poliitilisse kriisi, mis on tingitud sellest, et ametisolev president Laurent Gbagbo on keeldunud andmast võimu üle seaduslikult valitud presidendile Alassane Ouattarale, hoolimata asjaolust, et viimane võitis 2010. aasta novembris toimunud presidendivalimised ning pärast tulemuste kinnitamist ÜRO poolt tunnustab teda presidendina rahvusvaheline üldsus. ÜRO allikate andmeil on Côte d’Ivoire’is alates 2010. aasta detsembrist hukkunud sadu inimesi, kuid hukkunute tegelik arv on tõenäoliselt palju suurem, sest riigi siseosas toimuv vägivald ei kajastu alati ajakirjanduses. ÜRO rahuvalvajate ja institutsioonide vastu pannakse tahtlikult toime rünnakuid. Olen nõus, et vaja on kiireid rahvusvahelisi poliitilisi meetmeid, et lahendada humanitaarolukord Côte d’Ivoire’is ja ennetada uut rändekriisi piirkonnas. Komisjon ja liikmesriigid peavad kooskõlastama oma jõupingutusi teiste rahvusvahelise abi andjatega, et reageerida Côte d’Ivoire’i ja tema naaberriikide elanikkonna kiireloomulistele vajadustele. Toetan ÜRO Julgeolekunõukogu, Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu nõukogu täiendavaid sanktsioone, mis hõlmavad viisakeeldu ja varade külmutamist, kõikide isikute ja asutuste suhtes, kes seisavad vastu seadusliku presidendi võimule, ning asjaolu, et sanktsioonid jäävad kehtima seni, kuni seaduslik valitsus tagasi võimule tuleb.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Mõistan tugevalt hukka endise presidendi Gbagbo ja tema toetajate katsed Côte d’Ivoire’i inimeste tahet vägivaldselt alla suruda ning ühinen Gbagbole esitatud üleskutsega astuda viivitamatult tagasi. On kahetsusväärne, et Côte d’Ivoire’i inimesed on pidanud maksma nii kõrget hinda oma poliitiliste veendumuste eest, mida nad 2010. aasta novembris presidentivalimistel väljendasid. Toetan täielikult president Ouattarat, tema valitsust ja Côte d’Ivoire’i inimesi, kelle ees seisab raske ülesanne lepitamise, taastamise ja säästva arengu tagamise kujul. Kutsun üles alustama läbirääkimisi, et taastada riigi taasühinemise nimel kord, rahu, stabiilsus ja julgeolek.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin Côte d’Ivoire’i olukorda käsitleva resolutsiooni poolt, milles mõistetakse hukka endise presidendi Laurent Gbagbo ja tema toetajate katsed vägivaldselt võimu omastada ning milles rõhutatakse, et ta peab andma võimu üle demokraatlikult valitud presidendile Alassane Ouattarale, et taastada riigis rahu ja demokraatia.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Félix Houphouët-Boigny suurejoonelisest visioonist hoolimata on Côte d’Ivoire’ist saanud riik, mida lõhestab konflikt endise presidendi Gbagbo ja president Ouattara ning mille lõppu hetkel veel ei paista. Côte d’Ivoire’i inimesed on jälginud murelikult ja hirmu tundes asjaomaste klikkide sõjaväelisi liikumisi, kartes julgeoleku kadumist ning riigi täiendavat destabiliseerumist. Côte d’Ivoire on järjekordne näide sellest, kui ohtlik on see, kui pikka aega püsinud diktaatorliku valitsuse kadumise järel jääb sellest järgi institutsiooniline vaakum ning puuduvad igasugused demokraatlikud tavad ja vabadused.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Lähtudes eeskujust, mida on Euroopa Liit kogu oma olemasolu ajal andnud, kannab EL ajaloolist kohustust võtta sõna kõikide inimõiguste rikkumiste vastu ning tugevdada inimeste enesemääramise õigust nii nende rikkumise hukkamõistmisega kui ka arenguprogrammidega. Oleme täheldanud viimasel ajal kasvavat vägivalda ja kinnitatud veresaunu Côte d’Ivoire’is, kus kõik Côte d’Ivoire’i elanikud ei ole valmis leppmai demokratiseerumise protsessiga. Parlament on võtnud Côte d’Ivoire’i olukorra kohta vastu mitu resolutsiooni, eriti 16. detsembri 2010. aasta resolutsioon. Teised ELi ja rahvusvahelised institutsioonid, nagu ÜRO Julgeolekunõukogu ja Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS), on mõistnud hukka inimõiguste rikkumisi, mis pandi riigis toime pärast seda, kui endine president Laurent Gbagbo keeldus tunnistamast ÜRO kontrollitud valimistulemusi, vallandades riigis vägivallalaine, mille tõttu on hukkunud sadu inimesi ja pidanud põgenema ligikaudu miljon inimest. Seepärast olen nõus siin esitatud meetmetega ning hääletan selle ettepaneku poolt, sest minu arvates peab parlament edendama välispoliitikat, mille aluseks on väärtused, mitte ainult majandushuvid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me ei hääletanud selle resolutsiooni poolt ja oleme endiselt mures sõja pärast Côte d’Ivoire’is nagu ka riigi majandusliku halvatuse ning tohutu vägivalla pärast, mille all riigi inimesed kannatavad ning mis on muutnud sealse olukorra humanitaarkriisiks.

Teame, et riigi keerulisel olukorral on kauaaegsed põhjused, eriti vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus, mis on endise kolonialismi või Rahvusvahelise Valuutafondi poolt aastaid peale surutud struktuurilise kohandamise kavade tagajärg.

Valimistele järgnenud viimased neli kannatusrohket kuud on näidanud, kui kahetsusväärne on asjaolu, et rahvusvaheline kogukond, kaasa arvatud EL, ei ole kasutanud piisavalt poliitilisi kanaleid, et leida kriisile rahumeelne poliitiline lahendus. Eriti kahetsusväärne on Prantsusmaa roll, sest riik eelistas sõnaväelist sekkumist diplomaatilistele kanalitele.

Seepärast nõuame, et kõik osalised peaksid lõpetama sõja ja vägivalla ning kutsuma ELi üles vastavalt tegutsema.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) See resolutsioon on ehe näide halvast tahtest. On lausa hämmastav, kuidas selles ei ole öeldud midagi negatiivset president Ouattara leeri kohta, kelle toime pandud hirmutegude ulatust ÜRO sellegipoolest kohapeal kontrollib. On aga täiesti loomulik, et toetate president Ouattarat, moslemit, kes ei ole pärit Côte d’Ivoire’ist ja keda on koolitatud Rahvusvahelises Valuutafondis Washingtonis. Resolutsioonis kiidetakse taevani ÜRO operatsioone Côte d'Ivoire’is (UNOCI), olgugi et ÜRO ise oli sunnitud küsima Prantsusmaalt abi missiooni julgeoleku tagamiseks ja ennekõike välisriikide kodanike kaitsmiseks.

Milline suurepärane näide tõhususest ja kasulikkusest see küll on! Kui rääkida nüüd valvsusest, millega te valmistulemuste kaitsmise eest seisate, siis oleks hea, kui oleksite sama valvsad ka siis, kui Euroopa inimesed lükkavad tagasi lepingud, mis te neile hääletamiseks esitate. Te toetate ainult neid tulemusi, mis teile sobivad. Sellist lühinägelikku ja mustvalget arusaama ei saa toetada ning samuti ei saa toetada resolutsiooni, mis tugineb veel piiratumale teabele, kui need Euroopa ajalehtede artiklid, mille alusel see nähtavasti koostatud on.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest viimase nelja kuuga on Côte d’Ivoire langenud sügavasse poliitilisse kriisi, mis on tingitud sellest, et ametisolev president Laurent Gbagbo on keeldunud andmast võimu üle seaduslikult valitud presidendile Alassane Ouattarale, hoolimata asjaolust, et viimane võitis 2010. aasta novembris toimunud presidendivalimised ning pärast tulemuste kinnitamist ÜRO poolt tunnustab teda presidendina rahvusvaheline üldsus. Kõik diplomaatilised jõupingutused, sh Aafrika Liidu, Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendi püüded saavutada valimistejärgsele poliitilisele ummikseisule rahumeelne lahendus, on jäänud edutuks. Kuna alates veebruari keskpaigast on kokkupõrked ägenenud nii pealinnas kui ka riigi lääneosas ning murettekitavate teadete kohaselt kasutatakse üha enam raskerelvastust tsiviilelanike vastu. Côte d’Ivoire’is on toime pandud hirmutegusid, sh seksuaalvägivalla juhtumid, sunniviisilised kadumised, kohtuvälised hukkamised ning ülemäärase ja valimatu jõu kasutamine tsiviilelanike vastu, mida võib pidada inimsusevastasteks kuritegudeks. Seepärast kutsub Euroopa Parlament president Ouattarat üles töötama rahu ja rahvusliku leppimise nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult.(IT) Côte d’Ivoire’i juba mitu kuud raputanud raske institutsiooniline ja poliitiline kriis on vallandanud vägivallalaine, mille lõpp veel ei paista. Mõistan tugevalt hukka endise presidendi Laurent Gbagbo katse lükata vägivaldselt ümber seaduspärane valimistulemus, millega Alassane Ouattara ta üle võidu saavutas. Juba paar kuud on Côte d’Ivoire’is kestnud partisanisõda endise presidendi Laurent Gbagbo toetajate ja riigi rahva vahel. Ma arvan, et just sellistes olukordades, kus suures ohus on inimeste põhiõigused ja demokraatia ideaal, peab Euroopa oma hääle kuuldavaks tegema, sellised teod hukka mõistma ning oma pahameelt ja põlastust väljendama.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel selle resolutsiooni üle, millega kutsutakse kõiki Côte d’Ivoire’i poliitilisi jõudusid üles austama rahva tahet, mida väljendati vabalt 2010. aasta 28. novembri presidendivalimistel, mille kuulutas välja sõltumatu valimiskomisjon ning mida kinnitas ÜRO peasekretäri eriesindaja ja milles tunnustati Alassane Dramane Ouattarat Côte d’Ivoire’i valitud presidendina. Resolutsioonis kutsutakse kõiki Côte d’Ivoire’i pooli üles hoiduma igat liiki ebaseaduslike sunnivahendite kasutamisest ning inimõiguste rikkumisest, palutakse neid ennetada ja kaitsta tsiviilelanikke nende eest.

Samuti mõistetakse resolutsioonis tugevalt hukka endise presidendi Gbagbo ja tema toetajate katsed suruda alla Côte d’Ivoire’i inimeste tahet vägivalda provotseerides ja valmisprotsessi usaldusväärsust õõnestades. Resolutsioonis rõhutatakse, et kõik pooled, kaasa arvatud valimised kaotanud kandidaadid, peavad austama demokraatlike valmimiste tulemusi. Samuti rõhutatakse, et nende tulemuste mitteaustamine ohustaks veelgi enam Côte d’Ivoire’i rahu ja stabiilsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Demokraatia austamine on ELi võõrandamatu põhimõte. Seepärast peame Côte d’Ivoire’is toimuvat tugevalt hukka mõistma. Asjaolu, et endine president Gbagbo kasutas pärast valimiste kaotamist Côte d’Ivoire’i tsiviilelanike vastu vägivalda, on vastuvõetamatu ning ta peab tagasi astuma ja loovutama võimu viivitamatult Alassane Ouattarale. Toimepandu eest vastutavad isikud ei tohi karistamata jääda ja peame tegema kõik, mis meie võimuses, et tuvastada ning võtta vastutusele, vajaduse korral rahvusvahelisel tasandil, kõik tsiviilelanike vastu kuritegusid toime pannud isikud ning EL saab neid uurimisi igakülgselt toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Pärast valimistulemuste avaldamist ei olnud Côte d’Ivoire’i president Laurent Gbagbo, kes kaotas demokraatlikud valimised, nõus ametist lahkuma. Nii katsed alustada läbirääkimisi kui ka rahvusvaheline kriitika osutusid edutuks ning seetõttu puhkes kriis, millega kaasnesid ka vägivaldsed intsidendid. Väga tähtis on avaldada edasi rahvusvahelist survet, näiteks väga tugevalt inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumisi hukka mõistes ning samuti sanktsioonide kehtestamisega.

Sama tähtsad on ka pingutused röövitud tsiviilelanike nimel, kelle hulka kuulub ka ELi kodanikke. Selles resolutsioonis pööratakse tähelepanu aga ainult valimistel kaotajaks jäänud presidendi Gbagbo vägede toime pandud hirmutegudele, mitte aga valitud presidendi Ouattara vägede vastu esitatud süüdistustele. Vägivallaaktide puhul ei tohi olla mingit vahet, kes need toime pani.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) EL peab mõistma tugevalt hukka valimistel kaotajaks jäänud endise presidendi Gbagbo toime pandud rängad inimõiguste rikkumised ja vägivallaaktid. Kui humanitaarõiguse rikkumised jätkuvad, on vaja rakendada konkreetseid sanktsioone. Samuti on tähtis karistada vägivaldseid kuritegusid mõlemal poolel, see tähendab, et ka neid kuritegusid, mille toimepanemises süüdistatakse valitud presidenti Ouattarat. Vägivaldsete rünnakute ohvritele ei ole tähtis see, kes seda vägivalda nõudis. Sel teemal on resolutsioon minu arvates liiga ühekülgne.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades poliitilise kriisiga ja selle ränkade sotsiaalsete tagajärgedega Côte d’Ivoire’i jaoks, tunnen heameelt selle üle, et volinik Georgieva sõnul on EL võtnud kohustuse aidata lahendada sealne humanitaarkriis.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Lisan ka oma hääle üleskutsetele ning väljendan esiteks kahetsust, et kõik püüded ja diplomaatilised jõupingutused saavutada valimistejärgsele poliitilisele ummikseisule rahumeelne lahendus on jäänud edutuks. Teiseks mõistan hukka traagilised inimelude ja vara kaotused pärast valimiste järel puhkenud vägivalda ning kutsun Laurent Gbagbot ja Alassane Ouattarat üles austama inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid. Kolmandaks kutsun Laurent Gbagbot ja Alassane Ouattarat üles võtma vastutust, et vältida edasist vägivalda ja sõjategevusele järgnevat kättemaksu, ning näitama üles pühendumust rahumeelsel poliitilisel üleminekul demokraatiale.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Viimase nelja kuuga on Côte d’Ivoire langenud sügavasse poliitilisse kriisi. Asjaolu, et endine president Laurent Gbagbo on keeldunud andmast võimu üle 2010. aasta novembris toimunud presidendivalimistel võitjaks tulnud Alassane Ouattarale, on vallandanud üleriigilise vägivallalaine, mille lõpp veel ei paista. Alates veebruari keskpaigast on kokkupõrked ägenenud nii pealinnas kui ka riigi lääneosas ning meieni jõuavad jätkuvalt murettekitavad teated sellest, et üha enam kasutatakse tsiviilelanike vastu raskerelvastust. Seni on rahvusvahelise kogukonna diplomaatilised pingutused jäänud edutuks hoolimata sellest, et ÜRO valimiste tulemused kinnitas. On aeg mõista hukka endise presidendi Gbagbo ja tema toetajate katsed Côte d’Ivoire’i inimeste tahet vägivaldselt alla suruda. Laurent Gbagbo peab tagasi astuma ja loovutama võimu viivitamatult seaduslikult valitud presidendile Alassane Ouattarale.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult.(FR) Viimase nelja kuuga on Côte d’Ivoire langenud sügavasse poliitilisse kriisi, mis on tingitud sellest, et endine president Laurent Gbagbo on keeldunud andmast võimu üle seaduslikult valitud presidendile Alassane Ouattarale. Sellel olukorral on eriti katastroofilised tagajärjed rahvale. Valimistele järgnenud vägivalla tõttu on riigis üle miljoni riigisiseselt ümberasustatud isiku ja pagulase. Kõigele lisaks võib selline massiline pagulaste sisseränne suurendada selles piirkonna loomulikke pingeid. Seepärast on kriisi jätkumine väga tõenäoline. Kuigi mul on hea meel, et komisjon otsustas viiekordistada humanitaarabi, mis tähendab, et Euroopa annab abi 30 miljoni euro ulatuses, on oluline, et Euroopa Liit teeks kõik, mis võimalik, et aidata kõige haavatavamaid rahvastikurühmasid ja jälgida nende muutuvaid vajadusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult.(FR) Tahtsin väga toetada seda resolutsiooni, milles mõistetakse selgelt hukka hirmuteod, mis Côte d’Ivoire’i endisele presidendile Laurent Gbagbole ustavad väed tsiviilelanike vastu toime panid. Konflikti lõpetamine diplomaatilisi vahendeid kasutades oleks olnud eelistatav, aga tohutu vägivald Abidjanis ja endise presidendi järeleandmatu ning enesehävituslik hoiak nõudsid ÜRO sekkumist, et kaitsta tsiviilelanikke ja aidata seaduslikult valitud presidendil Alassane Ouattaral võimu üle võtta. Seepärast toetab resolutsioon ÜRO juhtimise alla kuuluvate Prantsuse vägede sekkumist, tänu millele oli võimalik tagada kord ja valimistulemuse austamine ning kaitsta tsiviilelanike ja Euroopa kodanike elu. Kui riigid on kord taastatud, peavad Côte d’Ivoire’i õiguspärased ametivõimud koos rahvusvahelise kogukonna abiga kandma hoolt selle eest, et Côte d’Ivoire’i presidendivalimised kaotanud Laurent Gbagbo ja kõik teised inimõiguste rikkumistes kahtlustatavad riigiametnikud võetakse nende tegude eest vastutusele. Viimaks tahan öelda, et minu arvates peab EL pidama kinni lubadusest anda Côte d’Ivoire’ile pikaajalist toetust, et aidata kaasa rahvuslikule lepitamisele ning aidata riiki uuesti üles ehitada ja stabiliseerida.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0198/2011 (Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamine)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest sellel on tähtsad eesmärgid, nagu viisanõude kaotamine, vabakaubanduslepingud, kontaktid kodanikuühiskonnaga, jõu mittekasutamine ELi sekkumise korral konfliktidesse, enesemääramine ja territoriaalne terviklikkus.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Alates 2004. aastast, kui Euroopa naabruspoliitika (ENP) kasutusele võeti, on see aidanud tugevdada sidemeid partnerriikidega. Idapartnerlus on oluline poliitiline raamistik, mis võimaldab vastutuse, jagatud vastutuse ja tingimuslikkuse põhimõtete alusel süvendada suhteid partnerriikidega. Idapartnerluse prioriteetide hulka kuuluvad muu hulgas demokraatia areng, hea valitsemistava ja stabiilsus, majandusintegratsioon ja ühtivus ELi poliitikaga, eriti keskkonna-, kliimamuutuste ja energiavarustuse kindluse valdkonnas. ENP rakendamisega on probleeme ja seepärast tuleks ENP läbivaatamise käigus tegevusprioriteedid selgelt kindlaks määrata, kriteeriumid peaksid olema selged ja vahetegemise aluseks peaksid olema saavutused. ENP aluseks peavad olema jätkuvalt põhiväärtused, nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte, inimõiguste ja põhiväärtuste austamine ning see peab toetama meie lähimate partnerite poliitilisi, sotsiaalseid ja majandusreforme.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Andsin poolthääle komisjoni ja nõukogu algatusele Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamise kohta. Tänu oma paindlikkusele on see poliitika olnud tulemusrikas ja nüüd on vaja see viia vastavusse uue olukorraga Euroopas. Just seepärast tuleb see kohandada vastavalt konkreetsete idapartnerluses osalevate riikide oludele.

Minu arvates peaks olema kõige tähtsam kaalutlus partnerriikide kohustused, mitte geograafiline asukoht. Riigis elluviidavate reformide puhul on aga keskel kohal inimesed. Idapoolsetel ja lõunapoolsetel riikidel peavad olema samad võimalused ning seepärast on vaja naabruspoliitika tasakaalustada. Ka endise Nõukogud Liidu riigid vajavad koostööd ELiga ning seda arvamust toetas ka Joe Biden hiljutisel visiidil Chişinăusse. Soovin veel rõhutada, et Moldova Vabariik on idapartnerluses osalevatest riikidest kõige rohkem reforme ellu viinud.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamise juurde kuuluvad sellised tähtsad eemärgid nagu demokraatlikud protsessid, hea valitsemistava ja stabiilsus, majandusintegratsioon, keskkond, kliimamuutused ja energiavarustuse kindlus. Euroopa Parlament on seisukohal, et ELi jaoks peaks suhetes idanaabruse partnerriikidega olema prioriteet võitlus korruptsiooniga, eriti kohtusüsteemis ja politseis. Lisaks on vaja tõhustada pingutusi võitluses organiseeritud kuritegevuse rahvusvaheliste võrgustike vastu ning tihendada pädevate ELi ametitega politsei- ja õiguskoostööd. On tähtis, et kodanikuühiskonna organisatsioonid töötaksid tõhusalt, eriti inimõiguste, demokraatlike protsesside edendamise ja meediavabaduse tagamise valdkonnas. Tahan rõhutada sõnavabaduse ning vaba ja sõltumatu meedia, sealhulgas Interneti tähtsust demokraatlike süsteemide arengule. Samuti tahan rõhutada ametiühingute ja sotsiaalse dialoogi tähtsust idapoolsete partnerriikide demokraatliku arengu osana.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Komisjoni raportid Euroopa naabruspoliitika kohta toovad esile heanaaberliku poliitika eelised, kuid samuti selle probleemid. Euroopa naabruspoliitika on vaja läbi vaadata ning Euroopa Liit peab võtma teistsuguse lähenemisviisi reageerimiseks naaberriikide edusammudele sotsiomajanduslike reformide valdkonnas, andes neile rahalist ja poliitilist toetust ning kohandades seda iga riigi konkreetseid vajadusi silmas pidades.

Idapartnerlus pakub poliitilist raamistikku ELi ja tema idanaabrite suhete tugevdamiseks ning partnerriikide sotsiomajanduslike reformide jätkamiseks.

Iga riigi edusamme tuleb hinnata põhjaliku analüüsiga eelnevalt selgelt määratletud kriteeriumide alusel, võttes samal ajal arvesse ka iga riigi konkreetseid omadusi. Euroopa Liiduga ühinemise perspektiiv, mis on sätestatud ka Euroopa Liidu lepingu artiklis 49, võiks olla nende riikide reformide üheks liikumapanevaks jõuks. Parlament peab mängima tähtsat rolli nii hindamiskriteeriumide määratlemises kui ka naabruses asuvate partnerriikide vabaduse ja demokraatia tugevdamises.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Soovin kõigepealt õnnitleda oma kaasparlamendiliiget Marek Siwieci suurepärase töö eest ja samuti koostöö või pigem ideede sünteesi eest, mille me saavutasime, käsitledes Euroopa naabruspoliitika (ENP) põhimõttelist läbivaatamist! Lisaks sellele, mida ma juba ütlesin lõunamõõdet käsitleva resolutsiooni kohta, mille raportöör ma olin, tahan rõhutada, et mõlemad ENP mõõtmed peavad pooldama edaspidi alt-üles lähenemisviisi. Samuti rõhutan, et EL tagab ENP rakendamisel suurima võimaliku tõhususe ainult kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna suurema osalemisega. Samuti loodan, et EL ei too lühiajalise stabiilsuse edendamise nimel ohvriks rahva parimaid huvisid ja pidevat kaitset ning nende individuaalset ja kollektiivset vabadust, pidades eeskätt silmas naiste õigusi, nagu ma ka oma sõnavõtus mainisin. Kuigi mul on väga hea meel nendes kahes raportis saavutatud tulemuste üle, on mul ka kahju, et parlament ja komisjon ei kasutanud seda võimalust, et eristada paremini ENP riike idas nendest riikidest, millest saavad potentsiaalselt ELi ENP lõunapartnerid.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa naabruspoliitika (ENP) idamõõdet käsitleva resolutsiooni eesmärk on teha ettepanek, et järgmise ENP strateegilise läbivaatamise käigus on vaja eristada selgemalt riike, lähtudes nende vastavatest kavatsustest ja võetud kohustustest ning nendele järgnevatest sisulistest saavutustest ja konkreetsetest sammudest. Arvesse tuleb võtta iga partneri erisusi, ka nende erinevaid eesmärke ja potentsiaali. Euroopa põhiväärtused, sealhulgas demokraatia, õigusriigi põhimõte, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, kohtusüsteemi sõltumatus ja korruptsioonivastane võitlus on ENP alused ja need peaksid jääma põhiliseks mõõdupuuks, millega hinnatakse idapartnerite rolli. Pressivabadus ja võitlus korruptsiooni vastu peaks ELi suhete arendamisel nende riikidega olema üks esmatähtsaid valdkondi ning seda tuleks arvesse võtta ka terviklikus institutsioonide väljaarendamise raamistikus.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) ELi eesmärgid on väga laiaulatuslikud ja need hõlmavad ka meie naaberriike, et luua suurem ala, kus inimesed ja kaubad saaksid vabalt liikuda. Nendes oludes mängib ELi Euroopa naabruspoliitika (ENP) ülitähtsat rolli ELi majanduskasvu ja arengu strateegias. Selle jaoks on võetud vastu mitu vahendit ja resolutsiooni, täpsemalt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI) ning samuti ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhivalikud. Olen seetõttu rahul, et võeti vastu nii see raport kui ka esitatud meetmed, nagu eri sektorite rahastamise ja koostöö tugevdamine ning idapartnerluse riikide teise tippkohtumise korraldamine 2011. aasta teisel poolel. Rõhutan, et EL peab intensiivistama dialoogi nende riikide kodanikuühiskonna organisatsioonidega, edendama vabakaubandust ja stabiilsust, innustama kogemuste jagamist ning liikuvust liikmesriikide ja nende riikide vahel ning edendama mitmepoolset mõttevahetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Euroopa naabruspoliitika idamõõtme läbivaatamise juurde kuuluvad sellised põhieesmärgid nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte, inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmine, turumajandus, säästev areng ning hea valitsemistava. Resolutsioonis rõhutatakse, et ENP on endiselt strateegiliselt tähtis raamistik lähimate partneritega suhete tihendamiseks ja tugevdamiseks, et toetada nende riikide poliitilisi, sotsiaalseid ja majandusreforme, ning rõhutab, et programmide ja tegevuse kavandamisel ja rakendamisel on oluline säilitada ühise vastutuse põhimõte. Idapartnerlus käivitati poliitilise raamistikuna ENP idamõõtme arenguks, mille eesmärk on süvendada ja tugevdada ELi ja tema idanaabrite suhteid, edendada poliitilist assotsieerumist, majanduslikku integreerumist ja õigusaktide ühtlustamist ning samas toetada partnerriikide poliitilisi ja sotsiomajanduslikke reforme. Tahan rõhutada, et majanduslikud reformid peavad toimuma koos poliitiliste reformidega ning et head valitsemistava võib saavutada üksnes demokraatlikele institutsioonidele tugineva avatud ja läbipaistva otsustusprotsessi kaudu. Väga oluline on jätkata piirkondliku koostöö edendamist Musta mere piirkonnas ning Musta mere piirkonda käsitleva ELi poliitika tõhustamist, milleks tuleb eelkõige käivitada terviklik ELi Musta mere strateegia ning tagada asjakohased rahalised ja inimressursid selle tulemuslikuks rakendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – Olen Euroopa Liidu naabruspoliitika idamõõdet alati toetanud ja seda on näha ka mu eelnevatest tegevustest. Toetan Euroopa naabruspoliitika läbivaatamist peamiselt seepärast, et seda on vaja selleks, et tagada inimõiguste ja poliitiliste põhimõtete jõulisem integreerimine kolmandate riikide poliitilise olukorra analüüsidesse. Selles rõhutatakse, et mõnes partnerriigis on toimunud positiivne areng inimõiguste ja demokratiseerumise valdkonnas, kuid teistes riikides, eriti Valgevenes, on muutused olnud negatiivsed. Minu jaoks oli tähtis ka asjaolu, et erilist tähelepanu pööratakse üliõpilaste, õppejõudude, teadlaste ja ettevõtjate liikuvusele, tagades selleks vajalikud rahalised vahendid ning tugevdades ja laiendades olemasolevaid stipendiumiprogramme. Kõikidel nendel põhjustel toetan Euroopa naabruspoliitika läbivaatamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Naabruspoliitika läbivaatamise käigus tuleb jätkata Euroopa Liidu piiridel paiknevate piirkondade konkreetsete probleemide lahendamist. Minu arvates nõuab nii erinevate probleemide lahendamine väga suurt haldussuutlikkust. Lisaks demograafilistele probleemidele, kliimamuutustele, majanduse konkurentsivõimele ja elukvaliteedile, peavad piirkonnad, mis jagavad piire riikidega, mis ei ole ELi liikmesriigid, tegelema ka erinevate tagajärgedega, mis tulenevad korralikult lahendamata jäänud probleemidest. Nii tegeletakse näiteks looduskatastroofide haldamise korral. Sekkumine eriolukordades on väga keeruline, kui naaberriikidel ei ole endal suutlikkust reageerimiseks ja mitte ükski piirkond ei saa tervele olukorrale üksinda reageerida. Seepärast tegin ettepaneku, et ELi piiridel paiknevaid piirkondi, mis piirduvad riikidega, mis ei kuulu ELi, tuleks käsitleda nn platvormpiirkondadena ning neid ka vastavalt toetada. Naabruspoliitikas tuleb võtta arvesse ELis paiknevate, kuid välisriikidega piire jagavate piirkondade suutlikkust, et lahendada palju komplekssemaid probleeme. Selleks on vaja ka vastavat rahalist toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt ning soovitan piirkonna riikidel teha üksteisega tihedamat koostööd ning alustada kõigil asjakohastel tasanditel tõhustatud pikaajalist dialoogi, mis hõlmaks selliseid valdkondi nagu vabadus, turvalisus ja õigus, eelkõige aga piirihaldust, rännet ja varjupaigaküsimusi, võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu, inimkaubandust, ebaseaduslikku sisserännet, terrorismi, rahapesu, uimastiäri ning politsei- ja õigusalast koostööd. Resolutsioon tuletab meelde, et heanaaberlikud suhted on kõikidele ENP riikidele üks tähtsamaid eeltingimusi, mis tuleb täita Euroopa Liidu liikmeks pürgides.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Uus Euroopa naabruspoliitika, mida meile lubati, on sama vana asi, millele on lihtsalt lisatud mõned ilusad täiendavad punktid demokraatlikust selgusest. Idamõõtme jaoks on seal kõik olemas: vabakaubanduspiirkonnad, toetus Nabucco ja AGRI projektidele ning nn rändevoogude juhtimise väljasttellimine. Midagi ei ole muutunud. Ma hääletasin vastu. EL ei ole ei riik ega demokraatia, kuid käitub juba imperialistliku suurriigina.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Esialgselt ei kuulunud kolm Lõuna-Kaukaasia riiki Euroopa naabruspoliitika raamesse ning nad olid kaasatud ainult naabruspoliitika tegevusalasse. Tegevuskavad kahepoolsete suhete süvendamiseks on Euroopa naabruspoliitika oluline vahend ja nende üle lepitakse iga riigiga eraldi kokku, sest praktikas on igal riigil omaenda arengusuund. Lõuna-Kaukaasia piirkonda iseloomustavad eriti just paljud konfliktid, mille lõpplahenduse leidmine on isegi asjatundjate arvates mõnel juhul äärmiselt raske.

Selles kontekstis on tähtis selgitata korduvalt, et ELi naabruspoliitika ei tähenda automaatselt liikumist ELiga ühinemise suunas (nagu laienemisprotsessis). Naabruspoliitika eesmärgid on hoopis julgeolekupoliitika aspektid ja stabiilsuse suurendamine. Resolutsioonis ei ole seda piisavalt rõhutatud ning seepärast ei hääletanud ma selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa naabruspoliitika on vahend stabiilsuse tagamiseks, rahumeelsete ja demokraatlike struktuuride edendamiseks ning samuti ELi ja selle naaberriikide kahepoolsete suhete süvendamiseks. Lõuna-Kaukaasia riikides on vaja eriti kõvasti tööd teha just seepärast, et selles piirkonnas on palju konflikte. Euroopa naabruspoliitika ei ole ega peakski olema laienemispoliitika esialgne staadium. Minu arvates ei ole seda piisavalt selgitatud ning seepärast ei saa ma seda resolutsiooni toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa naabruspoliitika (ENP) on osutunud tõhusaks välispoliitiliseks vahendiks, mis on tugevdanud ELi suhteid kolmandate riikidega ning toonud konkreetset kasu. Tõhusa naabruspoliitika põhieesmärk on stabiilsuse tagamine. Idapartnerlus on poliitiline raamistik, mis võimaldab jagatud vastutuse ja kohustuste põhimõtete alusel süvendada suhteid partnerriikidega ja nende vahel. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest ka minu arvates nõuab suhete süvendamine kõikide riikidega, mida selles soovitatakse, suuremat ühist pühendumist ning edasist arengut hea valitsemistava ja demokraatlike normide suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, milles kinnitatakse vajadust Euroopa naabruspoliitika (ENP) läbivaatamise järele, lähtudes ELi põhiväärtustest ja põhimõtetest ning kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna suuremast osalemisest. Samuti rõhutatakse resolutsioonis ENP idamõõtme tähtsust vahendina ELi ja selle idapoolsete partnerriikide vaheliste suhete süvendamiseks, toetades nendes riikides poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke reforme ning süvendades Euroopa integratsiooniprotsessi kontekstis pühendumust ühistele väärtustele ja põhimõtetele, nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte, inimõiguste kaitsmine ning hea valitsemistava.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Lisan oma hääle üleskutsetele, millega väljendatakse heameelt ELi ja selle naaberriikide suhetes Euroopa naabruspoliitika raames saavutatud edu üle. Kinnitatakse veel kord väärtusi, põhimõtteid ja kohustusi, millel ENP rajaneb, sealhulgas demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja põhivabaduste kaitset, turumajandust, säästvat arengut ja head valitsemistava. Väljendatakse seisukohta, et ENP on endiselt strateegiliselt tähtis raamistik lähimate partneritega suhete tihendamiseks ja tugevdamiseks, et toetada nende riikide poliitilisi, sotsiaalseid ja majandusreforme. Rõhutatakse, et programmide ja tegevuse kavandamisel ning rakendamisel on oluline säilitada ühise vastutuse põhimõte.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Vastavalt ELi lepingu artiklile 8 arendab liit naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala. Nagu võime näha, on Euroopa naabruspoliitika tugevdanud suhteid partnerriikidega ning toonud kõikidele osalejatele konkreetset kasu. Probleemid aga püsivad ja nüüd on vaja keskenduda prioriteetsetele tegevussuundadele, kasutades just idapartnerluse puhul tõhusamaid võrdlusaluseid. Partnerlus meie idanaabritega on Euroopa heaolu jaoks väga tähtis poliitiline raamistik ning selle tööplatvorm on suunatud neljale valdkonnale: demokraatia, hea valitsemistava, majandusintegratsioon ja ühtivus ELi poliitikaga. Kahjuks on nendes riikides puhkenud konfliktid suur takistus nende riikide majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele arengule ning ka suur tõke koostööle ja piirkondlikule julgeolekule, nagu näitavad hiljutised ülestõusud Tuneesias ja Egiptuses. Tahan näha Euroopa naabruspoliitika strateegilist läbivaatamist, mis lähtub Euroopa Liidu väärtustest, mis on vastu rõhuvatele režiimidele ja mis toetab idapoolsete riikide rahvaste õiguspäraseid demokraatlikke püüdlusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Alates Euroopa naabruspoliitika (ENP) käivitamisest on see toonud konkreetset kasu kõikidele osalejatele. ENP loob koostööraamistiku, millel on strateegiline tähtsus meie lähimate partnerite poliitiliste, sotsiaalsete ja majanduslike reformide toetamise jaoks. Idapartnerluse eesmärgid on demokraatia arendamine, hea valitsemistava ja stabiilsus, majandusintegratsioon ja suhete tihendamine ELi poliitikaga. Alates ENP käivitamisest on paljudes partnerriikides tehtud edusamme inimõiguste, avaliku elu demokratiseerimise ja majandusreformide valdkonnas. Valgevene on ainus riik, mis teeb vaid piiratud koostööd ELiga ning Valgevene edasine osalemine ENPs peaks sõltuma sellest, kui väga riik on valmis austama demokraatia ja vabaduse aluspõhimõtteid.

Tähelepanu tuleb pöörata korruptsioonivastasele võitlusele, valimisseadusele ja valimiste korraldamisele, et viia need kooskõlla rahvusvahelises õiguses sätestatud standarditega. Toetada tuleb ka Euronesti parlamentaarset assambleed, rõhutades selle rolli demokraatia tugevdamisel ja selle tähtsust koostöö arendamisel idapartnerluse riikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa naabruspoliitika (ENP) idamõõtme läbivaatamist käsitleva Euroopa Parlamendi resolutsiooni eesmärk on reageerida probleemidele, mis on kerkinud esile meie ida- ja lõunamõõtme naaberriikides viimase paari kuu jooksul. Need sündmused näitasid, et ELi praegune osalemine naaberriikides on ebapiisav. Euroopa Parlamendi väljapakutud paradigma muutus stabiilsust esikkohale seadvalt lähenemisviisilt demokratiseerimist ja inimõigusi esikkohale seadvale lähenemisviisile ELi poliitikas on vajalik. Ei tohi enam teeselda, et poliitiline status quo, see tähendab autoritaarsete režiimide alalhoidmine, on parem Euroopa jaoks, parem Euroopa julgeoleku jaoks. On aeg väljendada solidaarsust meie naabritega.

Erinevustest hoolimata on suuremal osal meie naaberriikidest mõned ühised omadused: piiratud vabadus või vabaduse täielik puudumine ning puuduv edu nüüdisajastamisel. Täiendavate mahukate rahaliste vahendite eraldamine ELi naabruse stabiliseerimiseks paistab vältimatuna. Seepärast peaks ENP lähtuma ka edaspidi tingimuslikkusest ning kahe- ja mitmepoolsest koostööst ning seda tuleks laiendada institutsioonilise integratsiooni, viisanõude kaotamise, Euroopa turu avamise ja kodanikuühiskonna toetamise kaudu. Taas võiks siinkohal meenutada Poola seisukohta. Poola on toetanud järjestikuseid ELi laienemisi ning nõudis kahe aasta eest tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid koostöös Rootsiga idapartnerluse algatuse raames ENP idamõõdet.

Praeguste sündmuste valguses saab Poola roll sümboolse tähenduse. Poola võib olla oma ajalooliste kogemustega poliitilise ja majandusliku süsteemi ümberkorraldamisel praeguse poliitika raames hea teejuht ja mudel nii ELi idanaabritele kui ka lõunanaabritele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa naabruspoliitika (ENP) on osutunud tõhusaks ELi välispoliitika vahendiks, mis on tugevdanud partnerriikide suhteid ning toonud konkreetset kasu kõigile pooltele. Lissaboni lepingu jõustumisega tehtud muudatuste eesmärk on suurendada ELi poliitika välismõõtme järjepidevust, tõhusust ja õiguspärasust. Sellegipoolest on aga tähtis minevikus tehtud vigu läbi vaadata ja esile tuua. Euroopa naabruspoliitika (ENP) ja idapartnerluse läbivaatamisega tuleb sätestada iga partnerriigi jaoks konkreetsed tegevusprioriteedid koos võrdlusaluste ja eristustega, mille aluseks on tulemuslikkus ja saavutused. Nn alt-üles lähenemisviis, milles toetatakse kodanikuühiskonda ja demokratiseerimisprotsessi, on püsiva jätkusuutlikkuse ja majanduskasvu eeltingimus.

Piirkonna sotsiomajanduslike probleemide lahendamiseks on vaja panna rõhku õppele, haridusele, teadustegevusele ja liikuvusele. Viimaks soovin tuua esile toetuse, mida EL on andnud Valgevene kodanikuühiskonnale demokraatlike ja sotsiaalsete reformide tugevdamiseks, et võimaldada riigi osalemist ENPs ja teistes sektoripoliitika valdkondades.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0199/2011 (Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamine)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Olen nende avalduste poolt, mille kohaselt tuleb arvesse võtta uut arengut, minevikus tehtud vigu ja tuge demokraatiale üleminekul, kaasa arvatud piirkonna majanduslikke ja sotsiaalseid reforme, korruptsioonivastast võitlust ning inimõiguste ja põhivabaduste edendamist. Kõige tähtsam on see, et arendataks mitmepoolset mõõdet ning et partnerluse kahepoolsete ja mitmepoolsete mõõtmete vahel tagatakse koostoime, kaasa arvatud Vahemere Liidu taaselavdamine ja ametiühingute tähtsuse suurendamine tsiviilelanikkonna jaoks. Samuti on tähtis rõhutada, et selle poliitika jaoks eraldatavaid rahalisi vahendeid on vaja suurendada ja nende kasutust parandada.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult.(FR) Meie Vahemere lõunapiirkonda käsitlev poliitika vajab läbivaatamist. Euroopa naabruspoliitika eesmärk oli edendada demokraatlikke väärtusi ja inimõigusi, kuid alates selle aasta algusest Vahemere lõunapiirkonnas toimuvad sündmused näitavad, et selle eesmärgi saavutamine on ebaõnnestunud. Tuleb tunnistada, et hariduse ja majanduse nüüdisajastamise valdkonnas on koostöö olnud tõepoolest tulemusrikas. Sama ei saa aga öelda hea valitsemistava, kohtureformi ja demokraatia kohta, mis on sellegipoolest Euroopa naabruspoliitika põhieesmärgid. Selle teksti hea omadus on see, et selles pakutakse välja lahendusi selle poliitika põhjalikuks ümbermõtestamiseks. Loodan, et Euroopa Komisjon ja nõukogu lähtuvad sellest.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Tänases täiskogu arutelus siin Strasbourgis tehti Euroopa naabruspoliitikas (ENP) tähtsaid strateegilisi muudatusi. See näitas, et soovi korral suudab Euroopa tegutseda ennetavalt ja lähtuda üksmeelselt ühest kindlast ideaalist. Täna tõestasime seda taas. Mul on hea meel näha seda just selle resolutsiooni puhul, mille raportöör oli mul au olla. Mul oli tõesti hea meel näha, et volinik Füle nõustus peaaegu kõikide meie ettepanekutega, nagu võisid näha kõik istungisaalis olijad hääletusele eelnenud arutelu ajal. Kutsun nüüd komisjoni üles näitama vajalikku innukust 10. mai läbivaatamisprotsessis ja looma naabruspoliitika, mis on iga riigi jaoks kohandatud ning milles on selged võrdlustasemed ja mis on hoolikalt läbi mõeldud. Nii on koostöös uute demokraatlike riikidega lõunas võimalik luua tulevane Vahemere kaubanduspiirkond ja ma loodan, et selle teema puhul tehtud tööd iseloomustanud hea õhkkond ja koostöövalmidus viivad selleni, et parlamenti hakatakse kaasama alaliselt selle poliitika kavandamises ja hindamises. Minu arvates on väga tähtis, et EL pooldaks resolutsioonis välja toodud põhjustel Euroopa naabruspoliitikas edaspidi nn alt-üles lähenemisviisi.

 
  
MPphoto
 
 

  Diane Dodds (NI), kirjalikult. − Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku vastu. Kui ühest küljest on tähtis edendada Vahemere piirkonnas rahu ja demokraatiat, siis teisest küljest on täiesti selge, et Euroopa naabruspoliitika aluseks olev strateegia on seni ebaõnnestunud. See strateegia läheb maksumaksjatele aastas ligikaudu poolteist miljardit eurot maksma, kuid seni ei ole see tulemusi andnud. Piirkonnas on pagulaskriis ja paljud režiimid kasutavad oma rahva vastu vägivalda. Kahtlemata palutakse meil varsti täiendavaid rahastamisvahendeid heaks kiita. Ilma selgete eesmärkide ja tööprogrammita jääb see segane poliitika piirkonna kõige haavatavamaid ka edaspidi alt vedama. Sama selge on see, et kõrge esindaja ei ole suutnud kooskõlastada edukalt reageerimist jätkuvale julgeoleku- ja humanitaarkriisile.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Viimased sündmused Vahemere lõunapiirkonnas, mis said alguse 2010. aasta detsembris Tuneesiast, on näidanud taas tungivat vajadust Euroopa naabruspoliitika (ENP) läbivaatamise järele. Parlament peaks jälgima Vahemere lõunapiirkonna riikide demokraatiale ülemineku protsessi ja toetama seda koos teiste Euroopa institutsioonidega, et see toimuks nii kiiresti ja rahumeelselt kui võimalik, pakkudes olulist toetust oma käsutuses olevate vahenditega, mille eesmärk on edendada poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid reforme. Demokraatia tugevdamine, õigusriigi põhimõte, hea valitsemistava, korruptsioonivastane võitlus ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine on ELi ja selle lõunanaabrite vahelise dialoogi üliolulised osad. Neid sündmusi arvesse võttes vajab Vahemere Liit läbivaatamist ja seda tuleks tugevdada ENP lõunamõõdet silmas pidades.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Mul on hea meel selle resolutsiooni kvaliteedi ning selle vastuvõtmise üle ja soovin tänada oma kolleegi Mário Davidit! ELi eesmärgid on väga laiaulatuslikud ja need hõlmavad ka meie naaberriike, et luua suurem ala, kus inimesed ja kaubad saaksid vabalt liikuda. Nendes oludes mängib ELi Euroopa naabruspoliitika (ENP) ülitähtsat rolli ELi majanduskasvu ja arengu strateegias. Selle jaoks on võetud vastu mitu vahendit ja resolutsiooni, täpsemalt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI) ning samuti ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhivalikud. Nüüd on ENP läbivaatamisel Lõuna- ja Ida-Vahemere piirkonna sündmuste kontekstis aga palju suurem tähtsust. EL peab Vahemere lõunapiirkonnas, eriti Tuneesias ja Egiptuses toimuvatest sündmustest õppust võtma ning vaatama läbi oma demokraatia ja inimõiguste toetamise poliitika, et võtta kasutusele inimõiguste klausli rakendusmehhanism kõigis lepingutes kolmandate riikidega. ENP läbivaatamisel tuleb seada esikohale kohtusüsteemi sõltumatuse, põhiõiguste austamise, pluralismi ja ajakirjandusvabaduse ning korruptsioonivastase võitlusega seotud kriteeriumid.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult.(IT) Arvestades viimaste sündmustega Vahemere piirkonnas ning nende sündmuste vahetute ja kaudsete tagajärgedega Euroopa riikidele, on vaja kiiremas korras Euroopa naabruspoliitika põhjalikku läbivaatamist. Euroopa uue strateegia aluseks peab olema Vahemere piirkonna jaoks saadavalolevate vahendite uuestimääratlemine, selles tuleb suurendada finantskohustusi poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete reformide toetamiseks selle piirkonna riikides ning see peab nõudma sisserände küsimustega seotud vahendeid. Lisaks olen seisukohal, et arvestades meie lõunapoolsetes naaberriikides toimuvate põhjalike muutustega, on nüüd paras aeg, et töötada välja uus Euroopa lähenemisviis, mille eesmärk on nii demokraatia kaitsmine kui ka konkreetsete meetmete võtmine rändesurve vähendamiseks ja energia varustuskindluse tagamiseks. Selles kontekstis on väga tähtis panna võimalikult kiiresti alus uuele ja tugevamale partnerlusele meie lõunanaabritega, et edendada Vahemere piirkonnas stabiilsust, majanduslikku arengut ja demokraatiale üleminekut. Sel põhjusel usun, et Euroopa Liit peab mängima piirkonna geopoliitilises kontekstis põhirolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest selles rõhutatakse, et tähtis on luua parlamenti kaasav töökond, et reageerida demokraatlikke muutusi pooldavate osalejate üleskutsele teostada järelevalvet demokraatiale ülemineku protsessi üle, eelkõige vabade ja demokraatlike valimiste ja institutsioonide, sealhulgas sõltumatu kohtuvõimu väljaarendamise osas. Samuti kutsutakse selles ELi üles toetama kindlalt piirkonna poliitilisi ja majandusreforme, kasutades selleks kõiki Euroopa naabruspoliitika raames olemasolevaid instrumente ja võtma vajaduse korral vastu uusi, et aidata kõige tõhusamal viisil kaasa demokraatiale ülemineku protsessile, keskendudes põhivabaduste austamisele, heale valitsemistavale, kohtuvõimu sõltumatusele ja korruptsioonivastasele võitlusele ning reageerides nii lõunanaabrite elanikkonna vajadustele ja ootustele. Peame tagama, et pakume sihipärasemat abi, mis on suunatud eelkõige kodanikuühiskonnale ja kohalikule tasandile, järgides alt-üles lähenemisviisi. Rohkemate vahendite eraldamine peaks aga põhinema vajaduste täpsel hindamisel ja sellega peaksid kaasnema tõhusamad programmid, mida rakendatakse, kohandatakse ja mille prioriteedid seatakse vastavalt abi saava riigi vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt, mis tuletab meelde, et Vahemere lõunapiirkonnas, eelkõige Tuneesias ja Egiptuses praegu aset leidvad sündmused tõid esile ENP suutmatuse edendada ja kaitsta inimõigusi kolmandates riikides; nõuab tungivalt, et EL võtaks nendest sündmustest õppust ja vaataks läbi oma demokraatia ja inimõiguste toetamise poliitika, et võtta kasutusele inimõiguste klausli rakendusmehhanism kõigis lepingutes kolmandate riikidega; nõuab, et ENP läbivaatamisel seataks esikohale kohtusüsteemi sõltumatuse, põhiõiguste austamise, pluralismi ja ajakirjandusvabaduse ning korruptsioonivastase võitlusega seotud kriteeriumid; nõuab nende riikide suhtes teostatava liidu poliitika paremat koordineerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Uus Euroopa naabruspoliitika, mida meile lubati, on sama vana asi, millele on lihtsalt lisatud mõned vajalikud demokraatlikud täiendused. Kõige ülejäänu puhul jäävad diktatuuridega sõlmitud kokkulepped endiselt püsima: vabakaubanduspiirkonnad, nn rändevoogude juhtimise väljasttellimine, ELi energiavarustuse kindlus – kõik on olemas. EL ei saaks tärkavatest demokraatiatest vähem hoolida. Ma hääletasin vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Juba aastaid on EL pööranud oma naabruspoliitikas põhitähelepanu majanduslikule liberaliseerimisele, lootes et sellel on head poliitilised kõrvalmõjud. Autoritaarsed režiimid on kahjustanud majanduslike reformide dünaamilisust juba pikemat aega pidevalt kasvava riikliku represseerimisega. Võttes arvesse Liibüa konflikti eskaleerumist, on kaheldav, kas Euroopa naabruspoliitika suudab tõesti aidata kaasa suurema stabiilsuse tagamisele.

Paistab, et Magribi riikides saavad Barcelona protsessi ootused vähemalt osaliselt täidetud, kuid siiski kõrvalmõjudega, mida EL ette näha ei osanud ja milleks ta ettevalmistatud ei olnud – olgugi et need kõrvalmõjud tihti üleminekuprotsessidega kaasnevad. Barcelona protsess on iseenesest hea asi ja ma võtsin seda ka hääletamisel arvesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa naabruspoliitika (ENP) on osutunud tõhusaks välispoliitika vahendiks. Euroopa Parlament peab parlamentidevaheliste delegatsioonide ja Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee kaudu mängima otsustavat rolli mõtte edendamisel, mille kohaselt on Euroopa stabiilsus ja heaolu tihedalt seotud lõunapoolsete naaberriikide demokraatliku valitsemistava ning majandusliku ja sotsiaalse eduga, ning edendama poliitilist mõttevahetust, täielikke vabadusi, demokraatlikke reforme ja õigusriigi põhimõtete järgimist partnerriikides. Resolutsioonis nimetatud põhjustel hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult.(PT) ELi lõunapoolsetes naaberriikides, eriti Tuneesias, Egiptuses ja Liibüas viimasel ajal toimunud meeleavaldused on näidanud, et EL peab oma naabruspoliitikat muutma ning võtma selle raames kasutusele palju ulatuslikumad ja tõhusamad vahendid, millega innustada ja toetada vajalikke poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid reforme. Seepärast on väga tähtis, et neid sündmusi võetakse arvesse ka Euroopa naabruspoliitika (ENP) läbivaatamisel, millega tuleb tagada, et ENP raames saab nendele probleemidele adekvaatselt reageerida, pannes rõhku demokraatlike väärtuste ning põhiõiguste ja põhivabaduste kompromissitule kaitsmisele ning tagades ka kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna suurema osalemise. Raportöör Mário David on seda oma raportis väga hästi väljendanud ja ma kiidan teda suurepärase töö eest!

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Euroopa Parlament kinnitab veel kord väärtusi, põhimõtteid ja kohustusi, mis on ENP aluseks, sealhulgas demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, inimõiguste ja põhivabaduste järgimist, naiste õiguste järgimist, head valitsemistava, turumajandust ja säästvat arengut, ning rõhutab, et ENPst peab saama sobiv raamistik suhete süvendamiseks ja tugevdamiseks meie lähimate partneritega, et ergutada ja toetada nende poliitilisi, sotsiaalseid ja majandusreforme, millega kehtestada ja kindlustada demokraatia, areng ning sotsiaalsed ja majanduslikud võimalused kõigile; rõhutab, et ENP programmide kavandamisel ja rakendamisel on oluline jääda kindlaks ühise vastutuse põhimõttele; on seisukohal, et alates ENP käivitamisest 2004. aastal on see nii ühtse poliitilise raamistikuna kui ka tulemuspõhise kohtlemise ja vajadustekohase abi näol toonud otsest kasu nii Euroopa naabruspoliitika partnerriikidele kui ka ELile.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Vastavalt ELi lepingu artiklile 8 arendab liit naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala. Demokraatia ja inimõiguste, eelkõige naiste õiguste edendamine on Euroopa Liidu aluspõhimõtted ning peavad olema Euroopa naabruspoliitika partnerriikide ühised väärtused. Praegused rahvaülestõusud Tuneesias, Egiptuses ja Liibüas said alguse rahva üldisest rahulolematusest nende riikide totalitaarsete režiimidega ning see rahulolematus levib terves piirkonnas. Seda muutunud sotsiaalset ja poliitilist maastikku arvesse võttes peab EL tegema konkreetseid muudatusi oma naabruspoliitikas, et toetada tõhusamalt reformimisprotsesse inimõiguste ja demokraatia valdkonnas. EL peab partnerluses ida- ja lõunanaabritega määratlema täpselt oma strateegilised prioriteedid. Tahan, et liit tegutseks lähtuvalt eesmärgist panna algus demokratiseerumise protsessile, pidades eelkõige silmas naiste suuremat osalemist avalikus elus ja sotsiomajandusliku arengu paremat korraldamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult.(FR) Hääletasin selle raporti poolt, sest praegused sündmused peaksid innustama meid naabruspoliitikat reformima, mitte ainult selle prioriteete muutma. Majanduslikust, kaubanduslikust ja poliitilisest seisukohast peaks meie koostöö tingimus ning eesmärk aga olema õiguste ja vabaduste austamine. Rahalist abi, mida EL selleks annab, tuleb märgatavalt suurendada ning selle puhul peavad kehtima samad tingimused ja eesmärgid. Samuti peaksime taaselavdama Vahemere Liidu, vähemalt moraalselt selle nõuetest ning praktiliselt selle saavutustest lähtudes. Meie koostöö ei tohiks edaspidi piirduda ainult mõttevahetustega valitsusvõimudega, vaid Euroopa Liidu prioriteediks peaks saama eri kodanikuühiskonna liikmetega suhtlemine ning piirkonnas poliitilise pluralismi väljakujunemise ja korraldamise edendamine. Õiguspäraste ja organiseeritud võimuvahetuste edendamisega ei satu me raskesse olukorda, kus peame valima valitsuste tingimusteta toetamise puhul stabiilsuse või kaose vahel. Ja kui seekord on meie koostöö aluseks väärtused, siis omandab see rahva silmis õigusjärgsuse ja järjepidevuse, mis on vajalik piirkonna ajalooliste probleemide lahendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilja Savisaar-Toomast (ALDE), kirjalikult. (ET) Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tänasel hääletusel toetasin resolutsioone, mis käsitlesid Euroopa naabruspoliitika läbivaatamist nii ida- kui ka lõunamõõtme osas. Käesolevad resolutsioonid on eriti olulised, arvestades lõunapiirkonna hiljutiste sündmuste käiku. Eriti tuleb arvestada mitme ELi lõunanaabruses asuva riigi elanikkonna kindlameelset nõuet diktatuuri kukutamise suhtes ning püüdlusi demokraatia järele. Euroopa naabruspoliitika strateegilisel läbivaatamisel peab neid sündmusi täielikult arvesse võtma ja kajastama.

Mõlema resolutsiooni, nii lõuna- kui idamõõtme puhul on oluline vastastikku kasulik koostöö EL ja erinevate naabermaade vahel, et tagada vajalikud arengud nii demokraatia, inimõiguste kui ka majanduse ja turvalisuse suhtes. Euroopa stabiilsus ja heaolu tihedalt seotud ENP lõunapoolsete naaberriikide demokraatliku valitsemistava ning majandusliku ja sotsiaalse eduga, mistõttu on oluline poliitilise mõttevahetuse, täielike vabaduste, demokraatlike reformide ja õigusriigi põhimõtete toetamine naabruspoliitika partnerriikides. Aitäh!

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult.(FR) Ülestõusud Tuneesias, Egiptuses ja Liibüas tulid Euroopale nii suure üllatusena, et kõik on nõus vajadusega vaadata läbi Euroopa koostöötingimused Vahemere piirkonna riikidega. Meie lõunapoolsete naaberriikide demokraatiale ülemineku, majandusarengu ja piirkondliku integratsiooni püsivaks toetamiseks on juba praegu mitu võimalust. ELi käsutuses on kaks vahendit: Vahemere Liit ning Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument. Mõlema puhul on tulnud ilmsiks nõrgad küljed, aga tõeliste poliitiliste pingutustega oleks võimalik need vead parandada. Seepärast toetangi seda resolutsiooni, mis loob selge raamistiku ja seab konkreetsed eesmärgid järgmise Euroopa naabruspoliitika jaoks. Soovin sellegipoolest juhtida kaasparlamendiliikmete tähelepanu naabruspoliitika piiriülesele mõõtmele. See moodustab küll kõigest 5% Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi eelarvest, seda kontrollib keskvalitsus ning selle programmides esineb murettekitavaid viivitusi. Siiski saaks seda mõõdet kasutada katalüsaatorina paljude struktuuriliste koostööalgatuste käivitamiseks Vahemere piirkonnas. Tõelise ELi-Vahemere piirkonna riikide partnerluse loomine ei tähenda ainult seda, et rohkem on vaja arvestada inimeste püüdlustega, vaid ka investeerimist konkreetsetesse projektidesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Toetasin resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta. Naiste õiguste komisjoni liikmena tahaksin juhtida erilist tähelepanu sellele, kui tähtis on soolise võrdõiguslikkuse poliitika inimõiguste lahutamatu osana, mis on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid. Naiste õigused peavad olema prioriteetne teema läbirääkimistel Euroopa naabruspoliitika (ENP) partnerriikidega.

Resolutsiooni kohaselt tuleb naiste õigusi võtta arvesse ühtlustatud õiguse (põhiseaduste, karistusseadustike, perekonnaseaduse ja muude tsiviilõigusaktide) läbivaatamisel, nagu ka ENP partnerriikidega peetavas inimõiguste dialoogis. Samuti peame pöörama rohkem tähelepanu meetmetele, mis süvendavad naiste integreerimist ühiskonda. Meil on vaja programme, mis edendavad naiste haridust ning peame edendama naiste tööhõivet ja suurendama nende osalemist avalikus elus. ENP riikides soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks võetud meetmete mõju tuleb pidevalt kontrollida ja jälgida ning puudusi selles valdkonnas tuleb tugevalt hukka mõista ja isegi karistada.

Olen selle poolt, et EL ei tohiks tugevdada suhteid nende kolmandate riikidega, mis ei kaasa kodanikuühiskonda käsitlevate poliitikameetmete ja institutsioonide puhul piisavalt naisi, eelkõige inimõiguste organisatsioonides ja naisorganisatsioonides.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, mis on väga oluline, kui võtta arvesse viimase aja sündmusi ELi lõunapoolsetes naaberriikides. On ülitähtis, et uus poliitika toetaks demokratiseerumist ja tõelisi reforme asjaomastes riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida sündmused näitavad Euroopa naabruspoliitika (ENP) ebatõhusust, kuid samuti uusi probleeme, millega EL piirkondliku poolena silmitsi seisab. Heaolu ja heanaaberlikkuse ala loomine, mis rajaneb ELi väärtustel, peaks olema ka edaspidi aluseks suhete arendamisel ENP partnerriikidega – praegusel juhul Vahemere piirkonna riikidega. Esiteks on minu arvates oluline vaadata läbi 2011.–2013. aasta riiklikud näidisprogrammid, võttes arvesse kõige kiireloomulisemaid vajadusi. Samal ajal on vaja muuta palju paindlikumaks rahastamisvahendid, eelkõige Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI) ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR), et pakkuda otsest toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

Samuti kutsun üles tugevdama nii rahastamises kui ka liikmesriikide kohustustes Vahemere Liitu kui eelistatud foorumit heade tavade jagamiseks, kus tuleks luua selge Vahemere piirkonna poliitika, mille aluseks on partnerluspoliitika ning ühise vastutuse ja tingimuslikkuse põhimõte. Lõpetuseks olen veendunud, et kiireimas korras tuleb leida lahendused sõja lõpetamiseks Liibüas, samuti on vaja koostada meetmete pakett riigi ülesehitamiseks pärast konflikti lõppu.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult.(FR) Mul on hea meel, et parlament võttis vastu selle resolutsiooni, milles Euroopa-Vahemere piirkonna riikide partnerlus läbi vaadatakse ja selle tulevase suuna üle otsustatakse. Olen pühendunud mõlema Vahemere kalda vastastikusele lähenemisele ning esitasin seepärast mitu ettepanekut ja mul on väga hea meel, et minu kaasparlamendiliikmed need heaks kiitsid. Rõhutasin eriti, et araabia maades toimunud sündmuste valguses vajab Euroopa naabruspoliitika (ENP) läbivaatamist: on vaja süvendada dialoogi kodanikuühiskonnaga, edendada heade tavade vahetamist, tagada assotsieerimislepingutes inimõiguste kaitsmine ning toetada demokraatiale ülemineku protsessi nende riikides. ENP annab meile suurepärase võimaluse meie väärtuste edendamiseks ja suhete tugevdamiseks Euroopa lävepakul olevate riikidega. Seepärast loodan, et meie partnerlusest Vahemere lõunapiirkonna riikidega saab meie välispoliitika prioriteet. Teen kõik tagamaks, et töötame võrdsel tasemel ja et meie eesmärgi jaoks, milleks on Vahemere piirkonna muutmine rahu, heaolu ja koostöö alaks, eraldatakse piisavaid vahendeid.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek RC-B7-0244/2011 (Seksuaalvägivalla kasutamine Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida konfliktides)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Olen selle resolutsiooni poolt, sest see kaitseb põhilisi kodanikuõigusi, eriti sõnavabaduse õigust. Sellisel käitumisel peavad olema tagajärjed suhetele ELi ja iga riigi vahel, mis vabadusi sellisel viisil ründab. Ilma nendele riikidele tugevat poliitilist survet avaldamata on rahu tagamine väga raske. Võitluses selliste rünnakute vastu peab EL olema alati eesliinil ning jälgima valvsalt edasist arengut selles piirkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult.(LT) Hääletasin seksuaalvägivalla kasutamist Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida konfliktides käsitleva resolutsiooni poolt. Naised, kes on aktiivselt osalenud ülestõusudes, milles nõutakse suuremat demokraatiat ning rohkem õigusi ja vabadusi Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, väärivad meie austust ja toetust. Euroopa Liit ei saa vaikida, kui neid vapraid naisi, kes võitlevad demokraatia ja vabaduse eest, nii julmalt koheldakse. Seepärast kutsume komisjoni ja liikmesriikide valitsusi üles mõistma tugevalt hukka naistevastased seksuaalrünnakud ning naiste hirmutamise ja nende vastu suunatud tegevuse Liibüas ja Egiptuses, sest nendes riikides võimul olevad valitsused on kasutanud nende revolutsioonide käigus tekkinud konfliktides naiste vastu suunatud seksuaalvägivalda relvana. Egiptuse ametivõimud peavad võtma kiiresti meetmed, et lõpetada piinamine, uurima kõikide rahumeelsete meeleavaldajate kuritarvitamise juhtumeid ja lõpetama tsiviilelanike sõjatribunalide alla andmise. Olen sügavalt veendunud, et Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas toimuvad muutused peavad aitama kaasa naiste diskrimineerimisele lõpu tegemisele ja nende täielikule ühiskonnaelust osavõtule võrdselt meestega.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult.(IT) See et Põhja-Aafrikas puhkenud konfliktides on viimase paari nädala jooksul pandud naiste ja laste vastu toime vägivallaakte, ei ole mingi üllatus, sest kahjuks on hakatud relvakonfliktides üha sagedamini kasutama naiste alandamist, piinamist, omamist ja kontrollimist, et mõnda konkreetset rühma täielikult või osaliselt hävitada.

Asi läheb sellest siiski palju kaugemale: mitte kellelgi ei ole õigust rüvetada naiste väärikust ainult selle pärast, et nad julgevad nõuda õigust oma mõtete väljendamiseks, osaleda aktiivselt rahumeelse ja demokraatliku maailma loomises ning et nad nõuavad üle kõige soolist võrdõiguslikkust. Ebainimlik ning alandav kohtlemine, nagu elektrošokid, süütusekontrollid, füüsiline ja psühholoogiline vägivald, vägistamine ja orjus, on vastuvõetamatud kombed, mille kohta peame ütlema, et nüüd aitab.

Nendes Põhja-Aafrika riikides toimunud sündmustega arvestades on ainult õige, et nende ränkade rikkumiste eest vastutavaid isikuid karistatakse samamoodi nagu kõigi teiste konfliktide puhul, sest tegemist ei ole ainult tsiviilisikutega, vaid ka sõduritega, mis on veel laiduväärsem. Loodan südamest, et ELil õnnestub survet avaldada, et need riigid ratifitseeriksid kiireimas korras paljud rahvusvahelised õigusaktid, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ja 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest naiste vastu suunatud vägivallale ja naiste seksuaalsele kuritarvitamisele tuleb teha kiireimas korras lõpp. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad mõistma jõuliselt hukka naiste seksuaalse kuritarvitamise, naiste hirmutamise, piinamise ja nende vastu suunatud vägivalla Liibüas ja Egiptuses. Peame kutsuma Egiptuse sõjaväe ülemkohut üles võtma viivitamata meetmed, et lõpetada see naistevastane vägivald. Peame tagama, et kõikidele julgeoleku- ja relvajõududele antakse selged juhised, et piinamine ja muu väärkohtlemine on lubamatud, et nende puhul tehakse igakülgne uurimine ja et nende kuritegude toimepanijad võetakse vastutusele. Samuti on kõikidel inimestel õigus avaldada seisukohti oma riigi demokraatliku tuleviku kohta, ilma et neid peetaks kinni, piinataks või et neid koheldaks alandavalt ja diskrimineerivalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Naised on aktiivselt osalenud meeleavaldustes, milles nõutakse suuremat demokraatiat ning rohkem õigusi ja vabadusi Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Kahjuks kasutavad Liibüa ja Egiptuse režiimid vägivalda, et naisi hirmutada ja alandada, muutes naised kaitsetuks. Mõistan teravalt hukka Egiptuse sõjaväe poolt Tahriri väljakul kinnipeetud naissoost meeleavaldajate vastu toime pandud teod. Kiireimas korras on vaja võtta meetmed, et lõpetada selline alandav kohtlemine ning tagada, et kõikidele julgeoleku- ja relvajõududele antakse selged juhised, et piinamise ja muu väärkohtlemise puhul tehakse põhjalik uurimine. Egiptuse ametivõimud peavad võtma kiiresti meetmed, et lõpetada piinamine, uurima kõikide rahumeelsete meeleavaldajate kuritarvitamise juhtumeid ja lõpetama tsiviilelanike sõjatribunalide alla andmise. Kutsun komisjoni ja liikmesriikide valitsusi üles mõistma tugevalt hukka naiste vastu seksuaalvägivalla kasutamise, naiste hirmutamise ja nende kuritarvitamise Liibüas ja Egiptuses!

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult.(PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest selles mõistetakse tugevalt hukka asjaolu, et Liibüa ja Egiptuse režiimid on kasutanud sealsete revolutsioonide ümber toimuva konflikti osana naiste vastu suunatud seksuaalvägivalda. Naised on nendes ülestõusudes aktiivselt osalenud ja võidelnud ning riskinud oma eluga, nõudes rohkem demokraatiat, rohkem õigusi ja vabadusi. Väga tähtis on tagada, et Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas toimuvad muutused aitavad kaasa naiste diskrimineerimise lõpetamisele ja nende täielikule osavõtule ühiskonnaelust võrdselt meestega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kahjuks teame kõik väga hästi, et ülestõusude ja relvakonfliktide perioodidel muutub naiste ja laste vastu suunatud vägivalla probleem palju teravamaks ning suureneb ka seksuaalse kuritarvitamise juhtude arv. Selline tava on täiesti laiduväärne ning seda on ka piinamine, rühmaviisilised vägistamised, süütusekontrollid, ähvardused ja ahistamine, olgu see siis füüsiline või psühholoogiline, mida kasutatakse naiste vastu nende hirmutamiseks või ehmatamiseks või neilt poliitilise osalemise õiguse äravõtmiseks, nagu tehakse praegu Egiptuses ja Liibüas. EL – ja eriti parlament – peab olema bastion, mis seisab põhiõiguste ja inimväärikuse kaitsmise eest ning mõistma selgelt ja ühtselt hukka kõik nende väärtuste rikkumise juhtumid. Mõistan tugevalt hukka vägivalla kasutamise naiste ja laste vastu Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas hetkel toimuvates konfliktides ning nõuan vastavate meetmete võtmist, et kaitsta naiste ja laste põhiõigusi ja inimväärikust.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Võitlus inimõiguste rikkumise vastu on ELi ja selle institutsioonide põhieesmärk. Seepärast on need organisatsioonid öelnud lahti seksuaalvägivalla kasutamisest ja mõistnud selle hukka kõikides konfliktides. Parlament on võtnud vastu palju resolutsioone, milles on mõistnud hukka vägivalla kasutamise naiste vastu. Ka selle resolutsiooni ühisettepanek käsitleb seda vägivalda, eelkõige seksuaalvägivalda, mida kasutatakse naiste vastu Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Meieni jõudnud teated vägivalla kasutamisest sõja ja repressiooni kontekstis on erakordselt kohutavad ning need on põhjustanud suurt tülgastust ja pahameelt. Selliste tegude toimepanejad ei tohi jääda karistuseta isegi siis, kui neid kaitsevad diktaatorid või kui neid tegusid õigustatakse konservatiivse mõtlemisega. Seepärast hääletan selle raporti poolt, mis mõistab hukka igat liiki naistevastase vägivalla olenemata piirkonnast, nõuab kuritegude toimepanejatele karme karistusi ja seab prioriteediks ELi toetuse naistele rohkemate õiguste andmise protsessis, eriti neid naisi silmas pidades, kes julgesid osaleda nn araabia kevade ülestõusus ning innustada neid osalema täiel määral oma koduriikide kodanikuelus.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Arutelus, milles käsitleti seksuaalvägivalla kasutamist Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida konfliktides, lubas komisjon võidelda vankumatult selle eest, et teha lõpp seksuaalsele vägivallale ja orjusele, mida peetakse Genfi konventsiooni kohaselt inimsusevastasteks kuritegudeks ja sõjakuritegudeks.

Nagu on öeldud meie esitatud resolutsiooni projektis, on tähtis nõuda tõhusaid diplomaatlikke meetmeid, mis on jõuliselt vastu seksuaalvägivalla kasutamisele ning naiste hirmutamisele ning kuritarvitamisele Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas või igal pool mujal.

Rõhutame, kui tähtis on tunnustada naiste rolli nendes revolutsioonides ning kui oluline on naiste õiguste tagamine, kaasa arvatud nende õigus osaleda nende riikide uutes demokraatlikes, õiguslikes, majanduslikes ja poliitilistes struktuurides, ja teha lõpp diskrimineerimisele, mille all nad on sajandeid kannatanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult.(LT) Hääletasin seksuaalvägivalla kasutamist Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida konfliktides käsitleva resolutsiooni poolt. Resolutsioon kutsub komisjoni ja liikmesriike üles mõistma jõuliselt hukka naistevastased seksuaalrünnakud ning naiste hirmutamise ja nende vastu suunatud tegevuse Liibüas ja Egiptuses. Olen arvamusel, et kõikidel on õigus avaldada seisukohti oma riigi demokraatliku tuleviku kohta, ilma et neid peetaks kinni, piinataks või et neid koheldaks alandavalt ja diskrimineerivalt. Naiste osa nendes revolutsioonides ja demokratiseerimisprotsessides tuleb tunnistada ning samuti tuleb rõhutada neid varitsevaid spetsiifilisi ohtusid ja vajadust nende õigusi toetada ja kaitsta.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda resolutsiooni, mis kutsub komisjoni ja liikmesriikide valitsusi üles mõistma jõuliselt hukka naistevastased seksuaalrünnakud ning naiste hirmutamise ja nende vastu suunatud tegevuse Liibüas ja Egiptuses; mõistab teravalt hukka Egiptuse sõjaväe poolt Tahriri väljakul kinnipeetud naissoost meeleavaldajatele pealesunnitud süütusekontrolli ning on arvamusel, et selline tava ei ole vastuvõetav, kuna see võrdub piinamisviisiga; kutsub Egiptuse sõjaväe ülemkohut üles võtma viivitamata meetmed, et lõpetada selline väärikust alandav kohtlemine ning tagada, et kõikidele julgeoleku- ja relvajõududele antakse selged juhised, et piinamine ja muu väärkohtlemine, sealhulgas sunniviisilised süütusekontrollid, on lubamatud ning nende puhul toimub igakülgne uurimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult.(DE) Tihti on sõjaväeliste konfliktide tõelised ohvrid just naised ja lapsed. On ammu teada tõsiasi, et vägistamine ja piinamine on sagedased juhtumid. Piirkonnas olevate väliskorrespondentide sõnul ei ole olukord erinev ka Liibüas ja Egiptuses. Egiptuses vahistati naissoost meeleavaldajaid ning neid sunniti läbi tegema süütusekontrolli, mis ka dokumenteeriti. Liibüas vägistasid ja piinasid sõdurid naisi. Veel üks olukorda halvendav tegur on asjaolu, et need naised, kes oma loo rääkisid, peavad nüüd arvestama tugeva kättemaksuga, nagu süüdistused laimamise eest. Taas toimub siin ränk inimõiguste rikkumine, mille vastu tuleb midagi ette võtta ning seda peavad muu hulgas tegema ka lääne suurriigid.

Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest ka EL ei tohi nende hirmutegude ees oma silmi sulgeda ning on igati õige nõuda Egiptuse ja Liibüa valitsustelt, et neid juhtumeid uuritakse eranditult ning et nende kuritegude toimepanijad võetakse vastutusele, et need riigid saaksid liikuda edasi teel demokraatia ja vabaduse poole.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Egiptuse ja Liibüa rahutuste käigus teatati rahvusvahelises meedias korduvatest naiste vastu suunatud traagilistest rünnakutest ja vägivallaaktidest. Piinamise ja vägistamise toimepanijad jäävad tihti karistamata, sest ametivõimud lõpetavad vaikselt juurdluse või halvimal juhul esitatakse naiste enda vastu süüdistused laimamise eest. Ohvri ja kurjategija rollid vahetatakse ära patriarhaalse ühiskonna huvides. EL ei tohi tegevusetult kõrval seista, vaid peab tegema rohkem, et kaitsta Egiptuse ja Liibüa naisi ja lapsi ning tagada, et kõigi jaoks kehtivad õigusriigi põhimõtted. Seetõttu hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. (EL) Resolutsiooni ühisettepanek seksuaalvägivalla kasutamise kohta Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida konfliktides mõistab üldiselt hukka Egiptuses ja Liibüas toime pandud kuriteod. Naiste vastu suunatud tegevus Liibüas ja Egiptuses ning kaebused Tahriri väljakul kinnipeetud naissoost meeleavaldajatele pealesunnitud süütusekontrollidest, mille ajal neid piinati ja vägistati, et saata nad sõjaväekohtu ette süütusekontrollist läbikukkumise pärast, on ebainimlikud kuriteod, mis rikuvad täielikult Genfi konventsiooni inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude kohta.

Lisaks nende tegude üldisele hukkamõistmisele kutsutakse resolutsioonis – mida toetasin – komisjoni ja liikmesriikide valitsusi üles mõistma jõuliselt hukka naistevastased seksuaalrünnakud ning naiste hirmutamise ja nende vastu suunatud tegevuse Liibüas ja Egiptuses ning võtma konkreetseid ja kooskõlastatud meetmeid selle tegevuse viivitamatuks lõpetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see mõistab hukka soolise ja loomulikult ka seksuaalvägivalla kasutamise konfliktides. Olen nõus resolutsiooni seisukohaga, et Euroopa naabruspoliitika (ENP) meetmetes tuleb tähtsustada inimõigusi, mis on demokratiseerimisprotsessi lahutamatu osa. Samuti olen nõus sellega, et ELi kogemusi soolise võrdõiguslikkuse poliitika ja soolise vägivalla vastase võitluse alal tuleb jagada nende riikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Ülestõusudes Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on naised aktiivselt väljendanud oma ühiseid nõudmisi suurema demokraatia ning põhiõiguste järele. Kahjuks on Liibüas ja Egiptuses võimul olevad režiimid kasutanud nagu alati seksuaalrünnakuid relvana naiste vastu. Peame mõistma hukka seksuaalvägivalla kasutamise naiste hirmutamiseks ja alandamiseks, pidades meeles, et tekkinud võimuvaakum võib põhjustada naiste õiguste olukorra halvenemist. Üks kaalukas juhtum on seotud ühe Liibüa naisega, kes rääkis märtsis ühes Tripoli hotellis ajakirjanikele, kuidas sõdurid vägistasid teda rühmaviisiliselt. Nüüd kaebasid samad mehed, kes teda vägistasid, ta laimamise eest kohtusse. Peame mõistma tugevalt hukka relvakonfliktide ebaproportsionaalse mõju naistele ja suurendama naiste rolli rahu tagamisel. Usun, et EL mõistab väga karmilt hukka naiste ja laste vastu suunatud vägivalla, eelkõige relvakonfliktides, ning nende igasuguse diskrimineerimise, nagu on sätestatud Genfi konventsioonis.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Toetan kogu südamest resolutsiooni, mis käsitleb võitlust seksuaalvägivalla vastu Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida konfliktides. Tohutu seksuaalvägivalla kasutamine on Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida relvakonfliktide alaline osa. ÜRO Lastefond (UNICEF) toob muu hulgas näiteks Kenya, suhteliselt stabiilse riigi, kus valimiseelsete meeleavalduste tagajärjel seksuaalvägivalla ohvrite arv vaid paari päeva jooksul kahekordistus.

Seksuaalvägivallast on saamas pandeemia. Sellest on tegelikult saanud sõjataktika. Euroopa Liit ei tohi selle probleemi puhul neutraalseks jääda. Seepärast on vaja võtta soolise võrdõiguslikkuse aspekti arvesse ka Euroopa naabruspoliitikas (ENP) ning anda sellele keskne koht meie pingutustes luua tõhus ja struktureeritud lähenemisviis soolisele võrdõiguslikkusele ENP partnerriikides. Inimõigused, mille lahutamatu osa on ka meeste ja naiste võrdõiguslikkus, peab olema demokraatliku protsessi oluline osa kolmandates riikides. On täiesti šokeeriv, et vaatamata seksuaalvägivalla levikule Aafrikas, ei kuulu sellevastane võitlus valitsuste prioriteetide hulka, nagu on näha näiteks Lõuna-Aafrikas.

EL peab suunama oma pingutused konkreetselt naistele. Resolutsioonis tehtud ettepanekud naiste ühiskonda integreerimise, nende tööhõive edendamise, naiste kirjaoskamatuse ja traditsiooniliste kuritahtlike tavade vastu võitlemise kohta on väga olulised. Naiste ja tüdrukute hariduse juurde peavad kuuluma ka teadmised nende õiguste kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult.(FR) Hiljutiste sündmuste ajal Põhja-Aafrikas kasutasid Liibüa ja Egiptuse režiimid seksuaalrünnakuid relvana sealsetes meeleavaldustes osalenud naiste hirmutamiseks ja tagakiusamiseks. Esiteks on väga tähtis, et nende tegude toimepanijad antaks nende kuritegude eest kohtu alla. Teiseks tuleb nende hirmutegude ohvriks langenud naisi kaitsta kättemaksu eest. Olen käinud isiklikult Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosa Kivu piirkonnas, kus sõdurid ja relvastatud rühmituste liikmed selliseid kõlvatuid tegusid pidevalt toime panevad. Olin tunnistajaks vägistamise ohvriks langenud naiste suurtele kannatustele ja nende hirmutegude toimepanijate karistamatusele. Rahvusvaheline kogukond peab tegema kõik selleks, et nende hirmutegude toimepanijad ei pääseks karistusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult.(FR) Paljastused aukuritegude ja alanduse kohta, mida naised araabia maades toimunud ülestõusudes kannatama pidid, olid minu jaoks šokeerivad ja ärritavad ning mul on hea meel, et meie partlament nende naiste vastu toime pandud hirmuteod hukka mõistis. Euroopa ei saa lubada, et selliseid inimõiguste ja Euroopa põhiväärtuste rikkumisi pannakse karistamatult toime tema enda lävepakul, partnerriikides ja rahumeelsete meeleavalduste taustal. Seepärast nõuan, et neid barbaarseid tegusid uuritaks ja et nende eest vastutavaid karistataks. Meie resolutsioon käsitleb nende riikide tuleviku jaoks olulist tingimust: naistele keskse rolli andmine araabia ühiskonna demokratiseerimisprotsessis. Naised mängisid vabastamisliikumistes juhtivat, vaikset ja isegi alahinnatud rolli ning ma arvan, et oli oluline tekstis sellele tähelepanu pöörata. Euroopa on võttis kohustuse toetada Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riike demokratiseerimisprotsessis. Nüüd peame tagama, et selle lähenemisviisi juurde kuuluksid ka tagatised inimõiguste austamise ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta.

 
  
  

Raport: George Sabin Cutaş (A7-0073/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Olen selle raporti poolt, mis käsitleb sobivalt selliseid tähtsaid probleeme nagu Euroopa Investeerimispanga (EIP) uus põhikiri pärast Lissaboni lepingu jõustumist, projektide võlakirjad, majanduskriisi mõju EIP kavandatud rahastamisele, EIP rahastamine pärast 2013. aastat ja EIP tegevused väljaspool ELi, eriti arenguprojektid, keskkonnaprojektid ja see, kuidas olla tugevam maksuvabade finantskeskuste suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt. EIP täidab olulist rolli VKEde toetamisel eelkõige finantskriisi ja majandussurutise ajal. Võttes arvesse VKEde olulisust Euroopa majanduse jaoks, lepiti kokku, et VKEdele antakse aastatel 2008–2011 laenu kokku 30 miljardi euro ulatuses. 2010. aasta märtsis loodi Euroopa mikrokrediidirahastu, mida komisjon ja EIP on rahastanud umbes 200 miljoni euroga. Sellele vaatamata on VKEdel ikka veel probleeme laenu taotlemisel. Nagu on öeldud Bankwatchi aruandes, ei saa VKEd, eriti just Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikides, neile mõeldud abi kasutada. EIP peab sätestama laenu andvatele finantsvahendajatele selged rahastamistingimused ja rangemad laenuandmise tõhususe kriteeriumid. Riiklikele finantsvahendajatele anti kaheaastane periood laenude andmiseks, kuid aruanne näitab, et mõned finantsvahendajad andsid ainult väikese osa nendest laenudest või ei andnud üldse laenu, kuigi rahalised vahendid olid nende arvetel olemas. Lisaks ei ole EIP veebisaidil ikka veel avalikult kättesaadavat teavet rahastamise kasutamise ja abisaajate kohta. Olen seisukohal, et EIP peab muutma finantsvahendajate kaudu laenu andmise veelgi läbipaistvamaks ning esitama igal aastal VKEdele laenamise kohta aruande, mis sisaldab ka hinnangut laenude kättesaadavuse ja tõhususe kohta ning abisaajate loetelu.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kõigepealt tahan kiita Euroopa Investeerimispanka (EIP) kogu tehtud töö eest, pidades eelkõige silmas VKEde toetamist, keda on rahastatud alates 2008. aastast järjest suuremas mahus ning kelle toetamiseks loodi 2010. aasta märtsis Euroopa mikrokrediidirahastu. Samuti olen veendunud, et projektide võlakirjade idee, mille eesmärk on parandada äriühingute endi emiteeritud võlakirjade krediidireitingut ja rahastada Euroopa transpordi-, energia- ja infotehnoloogia infrastruktuure, on väga hea. Komisjon ja EIP peaksid esitama nüüd konkreetsed ettepanekud projektide võlakirjade loomiseks. Samuti tasub rõhutada tähtsat tööd, mida EIP saab teha ELi 2020. aasta strateegia raames menetluste lihtsustamisega ning kordistavate tegurite suurendamisega, et pakkuda huvi riigi- ja erasektori investoritele. Mis EIP rahastamist väljaspool ELi puudutab, siis olen seisukohal, et EIP, EBRD ja komisjoni vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine oleks soovitatav, et tugevdada koostööd kõigis riikides, kus nad tegutsevad, ning muuta laenupoliitika üksteisega ning ELi poliitiliste eesmärkidega sidusaks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Investeerimispank (EIP), mis loodi 1958. aastal EÜ asutamise lepinguga, on ELi finantseerimisasutus, mille põhieesmärk on aidata majandusintegratsiooni ja territoriaalse ühtekuuluvusega kaasa ELi tasakaalustatud arengule. Mul on hea meel Lissaboni lepinguga tehtud muudatuste üle, mis muudavad EIP rahastamise paindlikumaks. Tuletan meelde Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi, mis täpsustavad EIP rahastamise eesmärke kolmandates riikides, kes peavad toetama horisontaalseid põhimõtteid ELi suhetes muu maailmaga, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5, ja peavad tagama ELi välistegevuse eesmärgid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 21. See finantseerimisasutus on kohustatud esitama parlamendile igal aastal aruande oma tegevuse kohta. See resolutsiooni ettepanek käsitleb 2009. aasta aruannet. See dokument ei käsitle ainult uue põhikirja vastuvõtmisega kaasnenud täiendusi, vaid ka EIP tegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Me tunnustame, kui tähtis on laenamine Euroopa Investeerimispangalt (EIP) arengu ja sotsiaalse progressi seisukohalt, kui arvestada EIP madalate intressimäärade ja pikkade makseperioodidega. Need võimalused ei ole aga alati piisavalt läbipaistvad ja selged. Samuti ei saa EIP-lt kõige soodsamaid laenusid need riigid ja piirkonnad, mis EIP laenusid kõige enam vajaksid. See raport, mida me toetame, sisaldab seetõttu nii kriitikat kui ka ettepanekuid ja soovitusi.

Me ei poolda aga EIP muutmist lihtsaks vahendiks, mille abil viiakse ellu ELi poliitikaeesmärgid, ning samuti selle kasutamist sotsiaalse ning majandusliku ühtekuuluvuse ja sotsiaalse arengu probleemide lahendamiseks, mida tuleb teha ELi eelarve ja ELi struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahenditega. Loomulikult võib EIP neid pingutusi jälgida ja täiustada, aga EIP ei saa asendada ELi eelarvepoliitikat.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Euroopa Investeerimispank (EIP) mängib hetkel asendamatut rolli, andes laene ELis ja mujal maailmas. Esitatud raport hindab positiivselt asjaolu, et EIP tegutses õigesti, kui toetas kriisi ajal VKEsid ELis. EIP toetas VKEsid nelja-aastase perioodi jooksul ametlikult 30 miljardi euroga. Probleem seisneb aga selles, et kõik sellest rahast ei jõua VKEdeni. Kui konkreetsemaks minna, siis Visegradi rühma riikides jõudis esimesel perioodil ainult ligikaudu pool eraldatud rahast VKEdeni. EIP andis pankadele seletamatult pika kaheaastase perioodi raha jaotamiseks ning ei määranud ka sanktsioone juhuks, kui pangad sellest tähtajast kinni ei pea. Kesk-Euroopa pangad, mida kriis raskelt tabanud oli, hoidsid seda raha hea meelega enda käes. Nii saigi VKEde toetuseks ette nähtud rahast tegelikult toetus välismaa pankade esindustele Kesk-Euroopas. On piisavalt põhjusi arvata, et see ei juhtunud juhuslikult, vaid oligi nii kavandatud.

Kokkuvõtteks veel nii palju, et EIP-l on probleeme ka arenguvaldkonnas. EIP peab võtma tööle rohkem inimesi, kelle eriala on areng. Hetkel on EIP-l liiga vähe töötajaid, seda vaatamata mõjule, mis on EIP-l nn arengumaadele. Samuti olen nõus raportööriga, et EIP peab muutma põhjalikult rahastamist finantsvahendajate kaudu, sest nii võib see raha sattuda maksuparadiisidesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE), kirjalikult. (HU) Mul on hea meel, et Euroopa Parlament väärtustab Euroopa Investeerimispanga (EIP) aastaaruannet, kuigi ta teeb seda natuke pealiskaudselt. EIP mängib otsustavat rolli kriisivastases võitluses. Sellegipoolest tekitavad läbipaistvuse ja mõõdetavate tulemuste probleemid minu jaoks endiselt kahtlusi. EIP tegevus on suunatud kolmele valdkonnale, mida kriis kõige rängemalt tabas: VKEd, lähenemispiirkonnad ja kliimameetmed. VKEd mängivad keskset rolli Euroopa majanduse taastumises ja võitluses tööpuudusega ning seepärast on kasulik lihtsustada nende juurdepääsu kapitalile, mida nad arenguks vajavad. Sellest lähtuvalt oleks hea, kui meile esitataks igal aastal hinnang kõne all olevate laenude kättesaadavuse ja tõhususe kohta, mis tagaks laenude lõppeesmärgi läbipaistvuse ning parandaks haldusprotsessi. Siinkohal on minu arvates ka väga tähtis, et EIP ajakohastab ja karmistab oma poliitikat maksuvabade finantskeskuste suhtes.

EIP mängib väga tähtsat rolli Euroopa Liidu lähenemise suurendamisel ning tänu EIP tehnilisele abile ja kaasrahastamisele suudavad lähenemiseesmärgi alla kuuluvad piirkonnad kasutada üha suuremat osa nende kasutada olevatest rahalistest vahenditest. Seepärast olen arvamusel, et selle rolli edasine suurendamine on praktiline ning seda tuleb toetada.

Viimaks soovitan kaaluda ka ettepanekut, milles soovitatakse kehtestada usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve EIP finantsseisundi kvaliteedi, tulemuste mõõtmise täpsuse ja hea äritava eeskirjade järgimise jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult.(IT) Olen nõus, et praegusel kriisiajal peab Euroopa Investeerimispanga tegevus olema suunatud VKEde aitamisele, sest nemad on meie ühiskonna selgroog. Kohalike finantsvahendajate kaasamine ja dialoog nendega on igati teretulnud. Mis kandidaatriikidesse puutub, siis minu arvates on väga tähtis panna rõhku taastuvenergiale. Sel põhjusel hääletan raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Euroopa Parlament toetab Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi, mis teevad EIP rahastamise paindlikumaks, sealhulgas osalused aktsiakapitalis panga tavapärase tegevuse täiendusena, võimalus luua haruettevõtteid ja muid üksusi, et korraldada eritegevust ja osutada laiemalt tehnilise abi teenuseid, ning auditikomisjoni tugevdamine. Parlament soovitab kaaluda ettepanekut, et kehtestataks usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve seoses EIP finantsseisundi kvaliteedi, tulemuste mõõtmise täpsuse ja hea äritava eeskirjade järgimisega. Samuti toetab parlament projektide võlakirjade ideed, mille eesmärk on parandada äriühingute endi poolt Euroopa 2020. aasta strateegia raames emiteeritud võlakirjade krediidireitingut ja rahastada Euroopa transpordi-, energia- ja infotehnoloogia infrastruktuure ning majanduse keskkonnahoidlikkuse suurendamist. Projektide võlakirjade emiteerimine avaldaks positiivset mõju kapitali kättesaadavusele, mille abil suurendatakse majanduskasvu ja tööhõivet edendavaid jätkusuutlikke investeeringuid, mis täiendavad riikide ja Ühtekuuluvusfondi investeeringuid.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt, milles tehakse EIP rolli tugevdamiseks arengu edendamisel järgmised ettepanekud: a) leida suur hulk pühendunud ja asjatundlikke töötajaid, kellel on kogemusi arengu ja arengumaade valdkonnas, ja suurendada töötajate arvu kolmandates riikides; b) suurendada kohalike osalejate osalust projektides; c) eraldada täiendavaid vahendeid arengule suunatud projektidele; d) suurendada toetusi; e) uurida võimalust koondada EIP tegevus kolmandates riikides ühe omaette üksuse alla.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult.(IT) Tahan väljendada oma heameelt selle üle, et George Sabin Cutaşi koostatud raport Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2009. aasta aruande kohta pälvis heakskiidu. Soovin rõhutada EIP suurepärast tööd VKEde toetamiseks praegusel majanduslikult keerulisel perioodil, kus laenudele juurdepääsu saamine on väga raske. Lisaks olen selle poolt, et EIP peaks koostöös Euroopa Komisjoniga arendama projektide võlakirjade kasutust suurte infrastruktuuriprojektide rahastamiseks transpordi-, energia- ja telekommunikatsiooni valdkonnas, mis on vajalikud ELi kasvu ja ühtekuuluvusega seotud eesmärkide saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2009. aasta aruanne toob esile ülitähtsa rolli, mida EIP VKEde toetamisel on mänginud, eriti veel praeguse finants- ja majanduskriisi ajal. EIP on pööranud tähelepanu kolmele valdkonnale, mida kriis Euroopas kõige rängemalt tabas: VKEd, lähenemispiirkonnad ja kliimameetmed. Kahtlemata on VKEd Euroopa majanduse jaoks äärmiselt tähtsad ja seepärast on mul hea meel, et EIP suurendas VKEde rahastamist perioodil 2008–2010 kokku 30,8 miljardi euroni. Samuti on mul hea meel Euroopa mikrokrediidirahastu loomise üle, mille jaoks komisjon ja EIP kokku 200 miljonit eurot eraldasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Olgugi et meie, rohelised, ei oleks sellist teksti ise koostanud, oli see meie arvates piisavalt vastuvõetav, et selle poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Täna vastu võetud dokument rõhutab, et Euroopa Investeerimispank (EIP) peab andma täiendavat toetust Euroopa majanduse taastumiseks vajalikele valdkondadele, nagu VKEd, keskmise kapitaliseeritusega ettevõtted, infrastruktuur ning teised olulised majanduskasvu ja tööhõivet suurendavad projektid, mis kuuluvad Euroopa 2020. aasta strateegia raamesse.

Raportis nõutakse tungivalt, et EIP investeeriks Euroopa raudteevõrgu ning teiste üleeuroopaliste kaubatranspordivõrkude kaudu toimuvasse kaubatransporti, keskendudes seejuures Vahemere, Musta mere ja Läänemere sadamatele, et ühendada need kindlalt Euroopa turgudega.

Lisaks peaks EIP toetama rohkem üleeuroopaliste transpordivõrkude rajamist eesmärgiga luua nii avaliku kui ka erasektori investeeringutele võimendav mõju. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad projektide võlakirjad investeerimisvahendina täiendada üleeuroopaliste transpordivõrkude fondi eelarvet.

 
Õigusteave - Privaatsuspoliitika