President. − – Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmiste raportite üle:

− Jorgo Chatzimarkakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0134/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu − Komisjon ja rakendusametid (SEK(2010)0963 – C7-0211/2010 – 2010/2142(DEC));

− Jorgo Chatzimarkakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0135/2011 kontrollikoja eriaruannete kohta seoses heakskiidu andmisega komisjoni tegevusele 2009. aasta eelarve täitmisel (2010/2204(DEC));

− Ville Itälä eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0094/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu − Euroopa Parlament (SEK(2010)0963 – C7-0212/2010 – 2010/2143(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0088/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – nõukogu (SEK(2010)0963 – C7-0213/2010 – 2010/2144(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0137/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus (SEK(2010)0963 – C7-0214/2010 – 2010/2145(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0138/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, V jagu – Kontrollikoda (SEK(2010)0963 – C7-0215/2010 – 2010/2146(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0136/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VI jagu – Majandus- ja Sotsiaalkomitee (SEK(2010)0963 – C7-0216/2010 – 2010/2147(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0139/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VII jagu – Regioonide Komitee (SEK(2010)0963 – C7-0217/2010 – 2010/2148(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0116/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, VIII jagu – Euroopa Ombudsman (SEK(2010)0963 – C7-0218/2010 – 2010/2149(DEC));

− Crescenzio Rivellini eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0117/2011 Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor (SEK(2010)0963 – C7-0219/2010 – 2010/2150(DEC));

– Bart Staesi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport At-0140/2011 kaheksanda, üheksanda ja kümnenda Euroopa Arengufondi 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (KOM(2010)0402 – C7-0220/2010 – 2010/2151(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0149/2011 2009. aasta eelarve täitmise kohta: ELi ametite tulemused, finantsjuhtimine ja kontroll (2010/2271(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0150/2011 Euroopa Politseikolledži 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0241/2010 – 2010/2181(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0153/2011 Euroopa Ravimiameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0233/2010 – 2010/2173(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0119/2011 Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0232/2010 – 2010/2172(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0106/2011 Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0226/2010 – 2010/2166(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0118/2011 Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0244/2010 – 2010/2184(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0123/2011 Euroopa Lennundusohutusameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0237/2010 – 2010/2177(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0107/2011 Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0239/2010 – 2010/2179(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0127/2011 Euroopa Kemikaaliameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0245/2010 – 2010/2185(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0122/2011 Euroopa Keskkonnaameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0230/2010 – 2010/2170(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0146/2011 Euroopa Toiduohutusameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0238/2010 – 2010/2178(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0120/2011 Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0229/2010 – 2010/2169(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0132/2011 Euroopa Meresõiduohutuse Ameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0236/2010 – 2010/2176(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0105/2011 Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0252/2010 – 2010/2192(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0125/2011 Euroopa Raudteeagentuuri 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0240/2010 – 2010/2180(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0109/2011 Euroopa Koolitusfondi 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0235/2010 – 2010/2175(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0104/2011 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0231/2010 – 2010/2171(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0144/2011 Euratomi Tarneagentuuri 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0246/2010 – 2010/2186(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0108/2011 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0227/2010 – 2010/2167(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0133/2011 Eurojusti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0234/2010 – 2010/2174(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0130/2011 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0228/2010 – 2010/2168(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0145/2011 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0242/2010 – 2010/2182(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0103/2011 Euroopa GNSSi Järelevalveameti 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0243/2010 – 2010/2183(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0126/2011 ühisettevõtte ARTEMIS 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0250/2010 – 2010/2190(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0128/2011 ühisettevõtte Clean Sky 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0249/2010 – 2010/2189(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0129/2011 innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamise ühisettevõtte 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0251/2010 – 2010/2191(DEC));

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0131/2011 ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0247/2010 – 2010/2187(DEC)), ja

− Georgios Stavrakakisi eelarvekontrollikomisjoni nimel esitatud raport A7-0124/2011 ühisettevõtte SESAR 2009. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (SEK(2010)0963 – C7-0248/2010 – 2010/2188(DEC)).

  Jorgo Chatzimarkakis, raportöör. – (DE) Lugupeetud president, volinik Šemeta! Head kolleegid! Menetlus, mida me täna käsitleme – Euroopa Komisjoni kulutustele heakskiidu andmine – on oluline. Viimastel aastatel on seda võib-olla üsna kergelt võetud, kuid tegelikult on Euroopa Komisjoni 2009. aasta kõigile kulutustele heakskiidu andmine Euroopa Parlamendi oluline ülesanne.

Oleme teadlikud, et 80% nendest rahalistest vahenditest kulutati komisjoni ja liikmesriikide ühise vastutusena. Sellele vaatamata lasub üldvastutus selle menetluse eest komisjonil. Volinik Šemeta, tahaksin seetõttu üsna otse teie poole pöörduda. Esiteks tahan teid tänada! Tahaksin selle kohe alguses selgeks teha. Tahaksin kaasata oma kaasparlamendiliikmed, kes on teinud koos väga head tööd ning parlamendi seisukohta väga tugevalt toetanud. Siiski toimusid meil väga intensiivsed arutelud, volinik Šemeta. Teil on 2009. aastaks ainult ühine vastutus, kuid ometi olete end asjasse seganud. Mõnel juhul olid argumendid väga tulised ja me laskusime väga täpsetesse üksikasjadesse. Soovin siiski rõhutada, et olete heakskiidu andmise lisanud kolleegiumi, komisjoni päevakorda. Komisjoni president Barroso veetis üle tunni meiega üksikasjade üle läbirääkimisi pidades. Teil endal oli väga oluline osa komisjoni suhtumise muutmisel heakskiidu andmisse ja komisjoni ametnike suhtumise muutmisel kogu menetlusse. Olen tänulik, et ütlesite üsna avameelselt, et parlamendi sel aastal rakendatud surve aitab teil lõppkokkuvõttes läbipaistvust suurendada. Teie käsutuses on nüüd vahendid surve avaldamiseks mitte ainult liikmesriikidele, vaid ka enda administratsioonile – mis on praeguseni nende küsimuste käsitlemises veidi lõtv olnud.

Arvan aga ka, volinik Šemeta, et peame seda olukorda, mille me koos loonud oleme – ning paluksin teil edastada meie tänu president Barrosole –, ja seda dünaamikat teiste eelarve täitmise kinnitamise aruannete jaoks ära kasutama. Siinkohal on üks asi, mis peaks meile selge olema, nimelt see, et Euroopa Kontrollikoda ei ole 16. korda järjest positiivset kinnitavat avaldust andnud. See ei ole mitte tühine asjaolu, sest see tähendab, et te ei ole tegelikult 16 aastat järjest kriteeriume täitnud. Sellele vaatamata oleme seadnud põhikriteeriumid, mida ma lühidalt mainida tahaksin ja mida te täitnud olete. Mul on hea meel, et tulevane eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportöör Christofer Fjellner minuga ühel nõul on. Loodan, et ta jätkab sama hoogsalt tööd.

Komisjon on alustanud – ja see on väga oluline, sest lõppude lõpuks räägime siinkohal 80% ühisest vastutusest – Euroopa Liidu 2009. aasta raamatupidamisaruande ekslike kulutuste üsna selget formuleerimist. Seetõttu oleme sellise uue läbipaistvuse põhjal seadnud viis põhinõuet. Esimene neist on pikaajaline küsimus – vana lemmik –, millega parlament pikka aega tegelenud on: riiklikud haldusdeklaratsioonid. Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esindajana on mul hea meel võimaluse üle juhtida tähelepanu sellele, et nimetatud küsimuse lisasid just fraktsiooni ALDE hollandlastest liikmed. Räägime siinkohal rahandusministrite kinnitusest, et ELi vahendeid on nende koduriikides nõuetekohaselt kasutatud.

Selliseid riiklikke haldusdeklaratsioone meil veel ei ole, kuid tahame, et need oleksid. Selle suhtes rajan tulevikus oma koostöö Christofer Fjellneriga. Volinik, te lubasite, et me vaatame, kas järgmiseks 2014. aasta finantsperspektiiviks oleks võimalik rakendada rangemaid tingimusi. On oluline, et olete koostanud suunised – oleme teile selle eest tänulikud –, et olete näidanud, millised riigid on tegelikult riiklikud haldusdeklaratsioonid esitanud – neid ei ole palju: põhimõtteliselt on täielikult nõudeid täitnud vaid Madalmaad – ja et olete teinud peadirektoraatidele ülesandeks näidata esimest korda 2010. aasta tegevuse aruandes seda, millistest osadest tulevane riiklik haldusdeklaratsioon koosneb, isegi siis, kui see vaid töötasandil toimub.

Teine põhinõue on, et ka volinikud peavad võtma suurema vastutuse. Olete teinud ettepaneku, et peadirektoraadid peaksid olema kohustatud oma volinikke puudustest teavitama, ja ma tahan teid selle eest tänada.

Kolmas ja oluline nõue on maksete lõpetamise või peatamise vahendi ulatuslikum kasutamine. Olete nimetanud selged kriteeriumid, mille puhul te seda teete. Olete meile selgelt näidanud, kuidas seda mõne viimase aasta jooksul juba teinud olete. Tänan teid selle avatuse ja läbipaistvuse eest, mis aitab meil liikmesriikidele survet avaldada! Tänan teid ka suuniste eest, mis liikmesriike aitavad! Lisaks lubasite, et seate tulemusauditi hindamisel selged standardid. See kohustus on teil vastavalt Lissaboni lepingule niikuinii. Tänan teid ka selle eest, et kaasasite meid märkimisväärses ulatuses tulemusauditi menetlusse! Lubasite teha ka lihtsustusi, sest tihti on materjal nii keeruline, et inimesed poevad eeskirjade taha ja lubavad endale kuritarvitust. Tänan teid ka selle eest, et seadsite järgmisele finantsperspektiivile väga täpsed nõudmised!

Olen selle poolt, et peame seda rada pidi edasi liikuma. Leian, et parlament saab komisjoni uuele tasemele tõstmisele suuresti kaasa aidata. Soovin Christofer Fjellnerile kõike paremat ning tänan soojalt ka oma kolleege parlamendist, eriti Bent Adamseni ja Dominykas Mordast.

  Ville Itälä, raportöör. − (FI) Lugupeetud president, austatud volinik! Head kolleegid! Kõigepealt soovin tänada kõiki, kellega mul oli meeldiv koos töötada, eelkõige variraportööre, kes tegid suurepärast koostööd. Soovin tänada ka eelarvekontrollikomisjoni liikmeid, sest see komisjon toetas raportit selge häälteenamusega ning õhkkond oli tõesti väga positiivne. Tänan kõiki ametnikke, kes meid aitasid! See töö nõudis pingutust, võttis kaua aega ning teemad olid üsna delikaatsed ja ebameeldivad, kuid vaatamata sellele tuleb neid käsitleda ja arutada.

Raporti põhiidee on, et praegu on ELis majanduskriis. Liikmesriigid, ettevõtted ja üldsus peavad pidevalt mõtlema, kuidas säästa ning kuidas päevast päeva toime tulla. Parlament peab tegema sama ning nõukogu on esitanud isegi ettepaneku, et parlament peaks samuti selles suhtes mõtlema säästudele ja sellele, et neid tuleb teha. Muidugi on see probleemne, sest meil kõigil on oma lemmikprojektid ja oma ideed selle kohta, mida parlament igal juhul tegema peaks. Nende valdkondade leidmine, kus sellisel juhul säästa, on mõnikord ilmselgelt väga raske.

Paljud asjad, mis on siin välja pakutud ning mis on seotud liikmete eeliste ja viisiga, kuidas nad töötavad, ei too raha suhtes kaasa olulisi muudatusi. ELi majandus nende tõttu ei tõuse ega lange, kuid maine kaotus, kui me ei toimi mõistlikul ja üldsuse silmis vastuvõetaval viisil, on märkimisväärne, ning just seetõttu peame tõepoolest hoolikalt mõtlema, mida teha.

Minu arvates peaksime keskenduma olulistele põhjustele, miks me siin oleme. Me oleme seadusandlik kogu ja kavandame eelarve. See on meie töö ja meil peavad olema selle tegemiseks vahendid. Tuleb tagada informatsioonitehnoloogia ja kõik ülejäänu, kuid mis puudutab kõiki muid aspekte, siis peame olema väga kriitilised tagamaks, et need aspektid on tegelikult seotud tööga, mille tegemiseks me siin oleme.

Soovin mulle antud lühikese aja jooksul tuua esile selle raporti kaks väga tähtsat, kuid võib-olla võrdselt murettekitavat küsimust. Esimene on turvalisus. Lugupeetud president! Loodan, et peasekretär esitab varsti ettepaneku turvalisuse parandamiseks. Meil on umbes aasta jooksul toimunud kolm vargust: pangas, sööklas ja postkontoris. See ei tohi tõesti niimoodi jätkuda! Teame, et kogu maailmas on pidev terrorismioht. Kui parlamendi turvalisus on niivõrd vilets, et keegi saab siia sisse jalutada ja postkontorit või panka röövida ning kedagi isegi kinni ei püüta, siis on igati põhjust olukorda parandada ja teha seda kiiresti. Sellega on seotud palju üksikasju, mis on raportis esitatud. Turvalisuse olulisel parandamisel tuleb nendest lähtuda.

Teine tähtis probleem on see, et ma ei suuda üldsusele mõeldavalt õigustada asjaolu, et me iga kolme nädala tagant oma töökohta vahetame. See toob kaasa palju rohkem kulutusi. Seda ei saa õigustada ning seetõttu peaks meil olema vaprust siin avameelselt arutada, kas see on mõistlik viis maksumaksjate raha kulutada. Teame, kui raske see on. Küsimus on meie ajaloos ja isiklikes kirgedes, kuid praeguse majanduskriisi ajal tuleb meil sel teemal rääkida. Me ei saa otsusetegijate ja inimeste vahele selliseid seinu ehitada ja neid sel moel üksteisest võõrandada. Just seetõttu peame selle küsimuse tõstatama ja sellest rääkima.

Nägin eile dokumenti, milles väideti, et Prantsuse senat on teinud ettepaneku, et parlament peaks kokku tulema ainult ühes kohas, Strasbourgis. See sobiks mulle hästi, sest põhiline on, et meil peaks olema ainult üks töökoht ja me ei tohiks kulutada raha pidevale edasi-tagasi reisimisele.

  President. − Tahaksin vastata otsekohe, öeldes, et peasekretär ja peasekretäri asetäitja on meie turvalisuse tagamiseks parlamendis palju jõupingutusi teinud. Eilsel juhatuse kohtumisel kulutasime selle küsimuse arutamiseks palju aega. Toiminguid tuleb parandada, kuid tahaksin kasutada siinkohal ka võimalust kutsuda kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid üles mõistma, et meilt nõutakse teataval tasemel distsipliini. Ma tean, et mõnikord on see koorem, kuid kui tahame parlamenti, mis on nii turvaline kui ka üldsusele avatud, siis peame tegema kontrolle, kuigi ma tean, et liikmeid ja mind ennast need mõnikord häirivad. Palun uskuge mind, kui ma ütlen, et siin on ainult kaks võimalust – need kontrollid kas jätkuvad, mis tähendab, et saame end turvalisemalt tunda – või me lõpetame need, mis puhul ei saa turvalisusest juttugi olla. Tahaksin parlamendiliikmeid veel kord paluda suhtuda neisse kõrgendatud kontrollidesse positiivselt, sest ma ei soovi neist loobuda. Tulevikus neid tõhustatakse.

Meil on ka teised kavad parlamendi avatuse tagamiseks, sest on väga tähtis, et parlament avatuks jääks. Tahame olla selline parlament, mis on üldsusele avatud, kuid samal ajal dikteerivad turvanõuded, et me peame võtma vastu konkreetsed meetmed, mida siiani vaja ei ole olnud. See puudutab ka meie assistente ja minu tähelepanu on köitnud see, et meie assistendid on parlamendiliikmetest isegi rohkem nördinud. Seetõttu palun assistentidel, kes parlamendi heaks väga palju tööd teevad, mõista ka nende kontrollide vajadust. Ei kontrollita mitte ainult parlamendiliikmeid, vaid ka assistente. Olen veendunud, et võtame need eeskirjad vastu, et end turvalisemalt tunda.

  Tamás Deutsch, raportöör. − (HU) Lugupeetud president! Head kolleegid! Nagu president ütles, on seitsme esitatud raporti raportöör Crescenzio Rivellini. Meie kolleeg on viimase poole aastaga erakordselt kõvasti ja tulemuslikult tööd teinud, kuid kahjuks ei saa ta sellel istungil osaleda ning mul on au teda tänasel arutelul asendada.

Nagu mainisin, on Crescenzio Rivellini seitsme raporti raportöör. Lubage mul tuletada teile meelde ELi põhiinstitutsioone, kelle eelarve täitmise kinnitamise aruanded Crescenzio Rivellini ette valmistanud on. Ta koostas eelarve täitmise kinnitamise aruanded Euroopa Nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, ombudsmani ja Euroopa andmekaitseinspektori ning nende ametite eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta.

Lubage mul omalt poolt tänada Crescenzio Rivellinit ja eriti Euroopa Kontrollikoda. Selle institutsiooni töö esitatud raportite ette valmistamisel oli asendamatu.

Lubage mul tänada ka Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni liikmeid ja nende kolleege töö eest, mis tänaste tulemusteni viinud on.

Head kolleegid! Tahaksin tõsta esile kaks raportit. Üks neist on Euroopa Nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise raport ja teine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eelarve täitmisele heakskiidu andmise raport.

Euroopa Nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmine on alati keeruline, sest igal aastal areneb kahe institutsiooni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu vahel heakskiidumenetlust puudutav arutelu.

Lubage mul kõneleda väga selgelt ja ühehäälselt! Euroopa Parlamendi kindel ja selge seisukoht on, et parlamendil on Euroopa Nõukogu puhul samasugune õigus heakskiitu anda või mitte anda kui ükskõik millise muu institutsiooni puhul. Crescenzio Rivellini teeb ettepaneku lükata edasi heakskiidu andmine Euroopa Nõukogule, et jätta ruumi nõukogu ja Euroopa Parlamendi vaheliseks täiendavaks konsultatsiooniks heakskiidumenetluse teemal. Järgisime sama menetlust eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Parlamendi pädev komisjon soovitas nõukogule heakskiidu andmine edasi lükata ning heakskiit anti hilisemal kuupäeval.

Sel aastal, kuigi heakskiidu andmise edasilükkamisse puutuvalt on ettepanek sarnane eelmiste aastate omadega, oleme nõukogu heakskiidumenetlusega kahtlemata edu saavutanud ning seetõttu tänan ja kiidan Euroopa Nõukogu eesistujariiki Ungarit.

Nagu Euroopa Ülemkogu puudutava heakskiidu andmise raporti punktis kaheksa välja tuuakse, on see edu saavutatud eesistujariigi Ungari positiivse suhtumise ja pingutuste tulemusel. Seetõttu kiidan neid, kes eesistujariigi Ungari töösse kaasatud olid!

Oleme aasta-aastalt edusamme kogenud, kuid nende ulatus ei ole ligilähedanegi sellele, mida soovime. Peame positiivseks tulemuseks seda, et nõukogu on tunnustanud heakskiidumenetlust ja eelarvemenetlust kui kahte eri toimingut, mida tuleb käsitleda eraldi. Tervitatav on ka see, et nõukogu liikmed praeguses heakskiidumenetlust puudutavas arutelus osalevad. Kahjuks ignoreerisid nõukogu esindajad ka sel aastal tehnilise komitee kutset. Nad ei osalenud komitee arutelul heakskiidumenetluse üle ega võimaldanud juurdepääsu tähtsatele dokumentidele, mis heakskiidu andmiseks vajalikud olnud oleksid, ning Euroopa Nõukogu ei vastanud ka parlamendikomisjoni küsimustele. Need on probleemid, mis tuleks lõpuks lahendada.

Loodan, et pärast heakskiidu andmise edasilükkamist on võimalik saavutada pädeva parlamendikomisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu vahel kindel ja tulevikku vaatav kokkulepe nõukogule heakskiidu andmist puudutavates küsimustes.

Viimasena lubage mul peatuda ettepanekul teha erand Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Selle komitee eelarve haldamisega seotud probleemid ei ole nii olulised, et need heakskiidu andmise edasilükkamist õigustaksid, ning seetõttu pooldame heakskiidu andmist. Veelgi enam, selle komitee töös avastatud probleemid ei ole seotud aastaga, mis järgneb sellele aastale, millele heakskiit antakse.

Head kolleegid! Crescenzio Rivellini asendajana võin ma öelda, et mis puudutab neid seitset ettepanekut, siis peaks parlament esitama resolutsiooni ettepaneku, nagu selles ettepanekus sätestatud on.

  Bart Staes, raportöör. − (NL) Lugupeetud president! Head kolleegid, austatud volinik, nõukogu eesistuja! Väärite tunnustust! Esimest korda aastate jooksul osaleb nõukogu eelarve täitmisele heakskiitu andmist puudutavas arutelus. Õnnitlused! Me tõesti hindame seda.

Head kolleegid! Vahemikus 2008–2013 kulutab 10. Euroopa Arengufond 22,6 miljardit eurot. See muudab Euroopa Arengufondi ELi kõige tähtsamaks finantsinstrumendiks arengukoostöös AKV riikidega. 10. Euroopa Arengufond on väga oluline ka oma rahalise panuse mõttes ning selle kohaldamisala on 64% suurem kui selle eelkäija 9. Euroopa Arengufondi oma.

Tahan teha viis märkust.

Esiteks ei ole Euroopa Arengufond siiani ELi tavaeelarve osa olnud. See on tegelikult vastuvõetamatu, sest see sekkub demokraatlikku järelevalvesse, viib vastutuse puudumiseni ega aita kindlasti kaasa rahastamise läbipaistvusele. Oma raportis tuletan komisjonile meelde, et tulevase finantsraamistiku läbirääkimiste raames võttis komisjon endale kohustuse tagada, et Euroopa Arengufondist saaks Euroopa eelarve tõeliselt integreeritud osa. Loodan, et see nüüd nii on ja et saadate, lugupeetud nõukogu eesistuja, nõukogule ja liikmesriikidele sõnumi, et alates 2014. aastast peab Euroopa Arengufondist tõepoolest liidu eelarve integreeritud osa saama. Ilmselgelt ei tohiks see tähendada, et selline teguviis võimaldaks lõpptulemusena arengukoostööks üldiselt kättesaadavaks tehtud vahendite kärpimist.

Teiseks on kvantiteet üks asi, kvaliteet aga hoopis teine. Mis tavalist arengukoostööd puudutab, siis on Euroopa Komisjon võtnud endale kohustuse kulutada 20% arenguabist alg- ja keskharidusele ning esimese etapi arstiabile. Oma raportis palun komisjonil Euroopa Arengufondi suhtes sama teha: keskenduda eelkõige alg- ja keskharidusele ning tervishoiule ja isegi suurendada seda summat 25%ni kogueelarvest. Sel puhul on ülitähtis koostöö valitsusväliste organisatsioonidega nii kohalikul kui ka Euroopa tasandil.

Kolmandaks lubage mul kommenteerida finantsjuhtimist. Euroopa Kontrollikoda on 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi finantsjuhtimist põhjalikult uurinud ning seda mitte ainult oma aastaaruandes, vaid ka väga paljudes eriaruannetes, ning teinud tõeliselt häid ja väärtuslikke märkusi. Muret tekitavad aga tõepoolest samad põhjused, näiteks kontrollikoja avastatud puudused hankemenetlustes, Euroopa Komisjoni delegatsioonide eelnevad kontrollid ja sisekontrollisüsteemide läbikukkumine meie partnerriikides. Euroopa Kontrollikoda märgib sõnaselgelt, et tegemist ei ole pettuse, vaid puudustega. Leian, et peame seda arvesse võtma. Arvuliselt väljendamatuid vigu on tõepoolest liiga palju.

Lugupeetud volinik! Ma loodan, et te seda teemat oma kolleegidega käsitlete. Midagi peab selles suhtes tõesti muutuma.

Minu neljas märkus puudutab eelarveabi (ning sobiks rohkem laiemasse arutellu). Meie seas viibib Charles Goerens, kes on arengukoostöö komisjoni raportöör eelarveabi käsitleva rohelise raamatu kohta. Me kõik tunnistame, et eelarveabi võib olla tähtis arengukoostöö edendamisel. Seda ei tohiks aga siiski käsitleda universaalravimina, sest sellega kaasnevad ka paljud ebasoodsad asjaolud. Positiivne on see, et tehingukulud on madalad, et partnerriikidel on suurem vastutus enda eest ning et partnerite ja abiandjate vahel on parem dialoog. Samal ajal on ilmselge vahendite omastamise ja väärtarvitamise oht. Näen, et see arutelu toimub selles parlamendis veel mitu korda.

Minu viies ja viimane märkus puudutab investeerimisrahastut. Investeerimisrahastu on vahend, mida Euroopa Investeerimispank kasutab laenude suunamiseks meie partnerriikidele. Hetkel ei liigitu see mehhanism tegelikult heakskiidu andmise ega kontrollikoja kinnitava avalduse alla. See ei ole tegelikult vastuvõetav! On nii mõndagi, mida parandama peame. Kogu selle asja juures on positiivne see, et Euroopa Investeerimispanga esindajad ja eelarvekontrollikomisjoni esindajad pidasid väga asjalikku arutelu. Tegelikult koostasid nad koos raporti, mis on esimene selline juhus üldse. Sellest on palju õppida. Minu raportis on selle kohta tehtud mitu tähtsat märkust. Usaldame mõned ülesanded ka Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Komisjonile. Nõuame rahastamise paremat kooskõlastamist. Euroopa Investeerimispank, Euroopa Komisjon, tegelikult nõuame Euroopa Investeerimispanga tegevuse uurimist selle aasta septembri lõpuks, nii et saaksime järgmist heakskiidumenetlust nõuetekohaste dokumentidega alustada. Nõuame kohalike partnerite suuremat kaasamist, kui Investeerimispank projekte kaasrahastab. Nõuame vahetumat ja vähemteoreetilist aruandlust ning Euroopa Investeerimispanga kõigi rahaliste vahendite üldauditit.

Head kolleegid! Minu hinnang Euroopa Arengufondi toimimisele võib olla range, kuid leian, et see on õiglane. Usun, et minu raportis kaalutakse päris palju viise arengukoostöö rahaliste vahendite paremaks haldamiseks ning seetõttu kutsun teid üles minu raportit suure häälteenamusega kiiresti vastu võtma.

  Georgios Stavrakakis, raportöör. − Lugupeetud president! Annan teile teada, et kavatsen kogu oma kõneaja ära kasutada.

Olin vastutav nendele ametitele heakskiidu andmise eest, kus eelarvekontrollikomisjon täitis oma ülesannet kontrollida märkimisväärsel arvul detsentraliseeritud agentuuride ja ühisettevõtete haldamist. Selle tähtsa ülesande edukas täitmine ei oleks võimalik ilma minu variraportööridest kolleegide või minu komisjoni liikmete, minu ameti ja sekretariaadi toetuse ja koostööta. Soovin neid kõiki selle eest tänada! Soovin väga tänada ka Eoin O’Shead kontrollikojast tema osaluse ja koostöö eest!

Usun kindlalt, et Euroopa ametid ja ühisettevõtted toovad ELile lisaväärtust ning aitavad oma kohalolekuga liikmesriikides Euroopa identiteeti tugevdada. Samal ajal on meie kui parlamendi roll aruandekohustus kodanike suhtes, mistõttu peame tagama, et maksumaksjate raha kasutatakse nõuetekohaselt, läbipaistvalt ja tõhusalt.

Tõhus dialoog hõlmas pikka mitu kuud kestnud jälgimist parlamendi, ametite, komisjoni, siseauditi talituse ja kontrollikoja vahel. Ühise pika analüütilise ja ettevalmistava töö tulemus on minu arvates suurem läbipaistvus ja rangem juhtimisdistsipliin.

Lubage mul nüüd minna kahe ameti juurde, kelle suhtes meie komisjon teeb ettepaneku heakskiidu andmine edasi lükata: Euroopa Politseikolledž ja Euroopa Ravimiamet. Euroopa Politseikolledži puhul eeldasime, et avastame probleemid, mis ulatuvad tagasi eelmise aasta raportisse. Alates uue direktori ametisse asumisest on rakendatud parlamendi esitatud tegevuskava ning tulemused hakkavad just praegu nähtavaks muutuma. Pean üldtunnustatuks asjaolu, et alates sellest, kui uus juhatus asja üle võttis, on edusammud Euroopa Politseikolledži juhtimisel märgatavad olnud. Sellele vaatamata peab Euroopa Politseikolledž oma jõupingutusi suurendama.

Euroopa Ravimiametis avastati probleeme hankemenetluste juhtimisega. Küsimused tõstatati võimaliku ohu kohta ekspertide sõltumatusele ja ka võimalike probleemide kohta töötajate värbamisel. Üldiselt peetakse Euroopa Ravimiametit hästi korraldatud ja toimivaks ametiks. Sellele vaatamata leian, et niivõrd olulise ameti puhul peaksime olema täiesti kindlad, et paika on pandud õiged menetlused ja neid kohaldatakse tulemuslikult. Sel põhjusel nõudsime, et Euroopa Ravimiamet viiks koostöös siseauditi talitusega läbi auditi ning esitaks meile juuni lõpuks selle tulemused.

Lubage mul oma sõnavõtt lõpetada horisontaalse raportiga! Tahaksin uskuda, et see raport annab kõikehõlmava ülevaate kõigi ametite ja ühisettevõtetega seotud probleemide kohta. Raportis määratakse kindlaks palju hea tava näiteid ning see sisaldab ettepanekuid edaspidisteks parandusteks. Seal esitatakse nõue, et komisjon peaks üle vaatama kõik ametid, pöörates erilist tähelepanu kõige väiksematele ametitele ja sellele, kuidas nende toimimist parandada. Samuti nõutakse kontrollikoja kõikehõlmavat analüüsi ametite lähenemisviisi kohta selliste olukordade käsitlemisele, kus on võimalus huvide konfliktiks. Ma olen väga rahul, et kontrollikoda on valmis seda tegema.

Praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi ajal on jälgimise olulisus muutunud tähtsamaks kui kunagi varem. Oleme koos – parlament, ametid, komisjon ja kontrollikoda – pühendunud probleemide käsitlemisele ja lahendamisele ning veelgi paremate tulemuste saavutamisele. Puuduste vältimine on erakordselt raske, kuid veelgi olulisem on need avastada ja neid ennetada. Arvan, et oleme järelevalvega hästi hakkama saanud.

  President. − Järgmisena võtab sõna minister Zsolt László Becsey nõukogu nimel.

Lugupeetud minister! Tänan teid väga täna hommikul siia tulemise eest! Eesistujariik Ungari annab oma kohalolekuga sellel väga tähtsal arutelul väga hea eeskuju ka tulevastele eesistujariikidele. Ütlen sama, mida mu kolleeg Bart Staes mõni minut tagasi ütles: väga hea, et te kohal olete!

  Zsolt László Becsey, nõukogu eesistuja. − (HU) Lugupeetud president! Head kolleegid! Esiteks räägin sissejuhatuses ainult ungari keeles ja seejärel jätkan nõukogu liikmena inglise keeles rääkides, kuid kuna ma Euroopa Parlamendi liikmena siin alati ungari keeles kõnelen, siis jätkan ma seda tava. Teiseks tahaksin paluda lugupeetud presidendilt võimaldada mulle selle arutelu lõpus kaks lisaminutit vaatamata sellele, millal mu mikrofon välja lülitatakse. Loodan, et sarnaselt eelnevatele aruteludele antakse nõukogule piisavalt aega.

See arutelu toimub majandus- ja finantskriisi ajal, mil paljud liikmesriigid on pidanud oma riigieelarveid kärpima ning oma kulusid range kontrolli all hoidma. Euroopa kodanikud ja maksumaksjad pööravad õigustatult üha suuremat tähelepanu ELi rahaliste vahendite nõuetekohasele kasutamisele. Seetõttu on mul hea meel võimaluse üle sel arutelul nõukogu ja eesistujariigi Ungari seisukohti esitada.

Muidugi on õige, et iga institutsiooni eelarved on osa laiemast kontroll- ja kokkuhoiusüsteemist. Oleme liiga kaua tegutsenud vastavalt 1970. aastast pärinevale aumeeste kokkuleppele, mille kohaselt on nii parlament kui ka nõukogu hoidunud teineteise administratiivkulusid analüüsimast.

Arvan, et me mõlemad leiame, et selline kokkulepe ei ole Lissaboni lepingu järgses praeguses õhkkonnas enam asjakohane. Just seetõttu on nõukogu esitanud ettepanekud heakskiidumenetlusse kaasatud meie kahe institutsiooni koostöö reguleerimiseks ning on valmis neid ettepanekuid arutama. Oleme esitanud ettepaneku ja ootame huviga, et saaksime seda teiega arutada. Usun kindlalt, et meie huvides on selles valdkonnas koostööd teha ning sama tähtis on ka see, et näitaksime Euroopa kodanikele, et me koostööd teeme. Seetõttu kutsun parlamenti sel teemal läbirääkimisi algatama.

Palun isiklikult teid, lugupeetud president, et teeksite oma parima, kui määrate oma delegatsiooni, kes meiega poliitilisel tasandil läbirääkimisi peab. Oleme valmis oma ideid teiega jagama. Rohkemgi, me jagame teie muret, et ELi eelarvet nõuetekohaselt täidetaks. Oleme põhjalikult analüüsinud komisjoni aastaaruandeid ja kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekuid.

Veebruari lõpus esitasin ise eelarvekontrollikomisjonile nõukogu soovitused komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. Mul on hea meel asjaolu üle, et ka teie institutsioon on tõstatanud paljud nõukogu esile tõstetud punktid. Nõukogu soovitas komisjonile heakskiidu anda ning tunnustas kontrollikoja kindlaks määratud üldiseid arengusuundi. See on osa teretulnud suundumusest ning tuleneb suuresti nii komisjoni kui ka liikmesriikide viimaste aastate pingutustest. Vaatamata positiivsetele märkidele ei ole üldine tulemus aga rahuldav ning kontrollikoda pidi oma arvamuse 2009. aastaks siiski kvalifitseerima.

Tahaksin lühidalt peatuda neil küsimustel: vajame põhjalikku arutelu, vajame pikaajalist koostööd ning pikaajalist kokkulepet teiega, järgides nn aumeeste kokkulepet, mida meile teha meeldiks. Jääme heakskiidumenetlusele kontrollikoja avastuste põhjal kindlaks, sest see on eeskiri, see on aluslepingu küsimus. Samuti eeldame, et parlament ja me ise võtame arvesse olemasolevate eeskirjade lihtsustamise ja nende läbipaistvuse suurendamise keerukust.

Loodan, et seda laadi probleemi, kus parlament nõukogule heakskiidu andmise edasi lükkab, tulevikus rohkem ei esine, mistõttu soovin, et peaksime isegi Ungari eesistumise ajal poliitilisi läbirääkimisi pidama ja kokkuleppe sõlmima.

See on mu isiklik palve teile, parlamendile, ja teile, lugupeetud president.

  Algirdas Šemeta, komisjoni liige. − Lugupeetud president! Lubage mul kõigepealt tänada eelarvekontrollikomisjoni ja eelkõige raportöör Chatzimarkakist nende suurepärase koostöö ja raportööri koostatud raporti eest, sealhulgas soovituse eest anda 2009. aasta eelarvele heakskiit! Sooviksin tänada ka Bart Staesi tema raporti eest Euroopa Arengufondi eelarve täitmise kohta ja Georgios Stavrakakist tema raporti eest ametite kohta!

2009. aasta heakskiidumenetlus on lõpule jõudmas. See oli intensiivne periood, mille jooksul kujundasid parlament ja komisjon välja nende kahe institutsiooni vahelise erilise partnerluse. Näeme, et mis puudutab ladusat finantsjuhtimist ja Euroopa lisaväärtust, on neil kahel institutsioonil palju ühist.

Olete kuulanud kontrollikoda ja analüüsinud nende raporteid. Mitu mu kaasvolinikku on pidanud eelarvekomisjoniga viljakat dialoogi ning teiega on jagatud palju teavet. Keskendun siinkohal kolmele eriliseks huviobjektiks olevale teemale.

Esiteks peavad komisjon ja parlament koos nõukoguga igakülgselt peegeldama seda, kuidas eri finantstegevuses osalejate vastutust õigusraamistikus paremini määratleda ja esile tõsta saaks. Asjaolu, et kontrollikoda ja komisjon on liikmesriikide projektides ning maksetes suuri vigu avastanud, osutab selgelt, kus tuleb viivitamata teha rohkem pingutusi, sest peaaegu 80% Euroopa rahalistest vahenditest on ühiselt hallatavad.

Lissaboni lepingu artiklis 317 on sõnaselgelt sätestatud, et liikmesriigid peavad eelarve täitmisel koostööd tegema. Komisjon on praeguse finantsmääruse läbivaatamise raames esitanud selle kohta järjepidevad ettepanekud. Kuna parlament on selle määruse uuestisõnastamisel nüüd nõukoguga võrdsel alusel, on tegemist tõelise ja ainulaadse võimalusega liikmesriikide aruandekohustuse täitmist tõhustada ning seda võimalust ei tohi kasutamata jätta.

Teiseks jagate kahtlemata seisukohta, et eeskirjade keerukus heidutab potentsiaalseid kasusaajaid ELi rahalist abi taotlema. Lisaks põhjustab see keerukus märkimisväärsel hulgal vigu, nagu kontrollikoda mitmes oma auditiaruandes rõhutanud on.

Abikõlblikkuseeskirjade ja finantsmenetluste lihtsustamine on järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perspektiivis komisjoni prioriteetne eesmärk. Seetõttu on komisjon esitanud finantsmääruse läbivaatamiseks ka ettepanekud, mille eesmärk on selgitada eeskirju, tagada nende järjepidevus valdkondlikes õigusaktides ning lihtsustada finantsmenetlusi.

Kolmandaks nähakse nendes ettepanekutes ette ka eri kontrollstrateegiad vastavalt programmi hinnangulisele riskitasemele, meetmetele ja kasusaaja tüübile. Selle kava eesmärk on parandada kontrollide kvaliteeti, tagades, et nende kulud on proportsionaalsed nendest saadava kasuga, andes samas piisava kinnituse, et ELi eelarvet hallatakse vastavalt ladusa finantsjuhtimise põhimõtetele.

Mul on hea meel näha, et see on käimasolevate läbirääkimiste päevakavas väga tähtsal kohal ning et esitatud ettepanekud tõesti komisjoni kaugeleulatuvatele eesmärkidele vastavad.

Heakskiidumenetlus on võimaldanud komisjonil õppida Euroopa Kontrollikoja järeldustest ja soovitustest ning heakskiitu andva asutuse otsusest ajal, kui kaalume ELi poliitikasuundade tulevast kavandamist ja nende peegeldamist ELi eelarves.

Nüüd on meil koos komisjoniga ühine vastutus teisendada õpitu konkreetselt uuteks ajakohasteks ja tulemuslikeks eeskirjadeks ning menetlusteks, mis võimaldavad liidul meie 500 miljoni kodaniku ootustele sidusal ja kulutõhusal viisil paremini vastu tulla.

Lubage mul lõpetada erilise tänuavaldusega Euroopa Parlamendile selle pideva toetuse eest aastate jooksul komisjoni jõupingutustele parema Euroopa Liidu eelarve finantshaldamise saavutamiseks.

ISTUNGI JUHATAJA: Silvana KOCH-MEHRIN
asepresident

  Thijs Berman, arengukoostöö komisjoni arvamuse koostaja. − (NL) Lugupeetud juhataja! Euroopa Arengufond on minevikus sattunud kontrollikoja kriitika alla, kes ütles, et kulude kontrollimiseks tuleb teha rohkem pingutusi. Sellise kontrolli peavad rakendama eelkõige ELi delegatsioonid arenguriikidesse. Nemad on arutatavatele projektidele kõige lähemal.

Euroopa Komisjon on eelkõige viimastel aastatel võtnud olulisi meetmeid kontrolli parandamiseks, eelkõige mis puudutab eelarveabi ja kulutusi kaitsetutes riikides. Lisaks võib liikmesriikide parem koostöö ja kooskõlastamine arengupoliitika valdkonnas säästa meile kuus miljardit eurot. Selle saavutamiseks on vaja aga tugevaid ELi delegatsioone – delegatsioone, mis suudavad need rollid ja ülesanded enda peale võtta ning tagada kulutamise kvaliteedi.

Irooniline on, et fraktsioonid, kes pettuse pärast krokodillipisaraid valavad, kuid keelduvad ELi delegatsioonide juhtimise tõhustamiseks raha kulutama, on tihti ühed ja samad. Kui me tõesti tahame, et need delegatsioonid takistaksid arenguabi raha sattumist valedesse kätesse või raha väljavoolamist läbikukkunud projektidesse, siis vajavad need ELi delegatsioonid rohkem töötajaid. Seetõttu tuleb meil oma eesolevate aastate välispoliitika eelarves see valik teha. Ootan uudishimuga komisjoni vastust hulgale märkustele, mille Bart Staes oma suurepärases raportis esitas. Minu fraktsioon toetab täielikult tema järeldusi.

Olles seda öelnud, siis mis enne eelkontrollide parandamist muutuma peab? Kuidas saame tagada rakendusorganisatsioonide juhtimise parandamise? Mida teeb komisjon selleks, et abisaajariikide ja piirkondlike organisatsioonide suutlikkust täiendavalt suurendada, ja mis selle saavutamiseks vajalik on? Edaspidi tuleks ELi arengupoliitikas kulutada rohkem vahenditele, mis võimaldavad juurdepääsu finantsteenustele, st mikrokrediidivahendid. Vaeste riikide inimestel on piisavalt unistusi ja oskusi. Neile tuleks anda võimalus oma elu väikeste laenudega üles ehitada. Sellele peaks kaasa aitama ka Euroopa Arengufond.

Viimasena, kuna Euroopa Arengufond on osa Euroopa eelarvest, siis kohaldatakse selle suhtes ilmselgelt demokraatlikku kontrolli, kuid see ei tohi viia arengukoostöö kogueelarve kärpimiseni.

  Charles Goerens, arengukomisjoni arvamuse koostaja. − (FR) Lugupeetud juhataja! 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi eelarve täitmisele heakskiidu andmisega tekkisid mul ideed järgmisteks märkusteks.

Esiteks, komisjoni kaugeleulatuv eesmärk – ja väga õigustatud – on edendada Aafrika regionaalarengut. Selleks on kaks vahendit, tegelikult kaks mandaati. Esiteks liikmesriikidelt saadud mandaat rakendada Euroopa Arengufondi, mida rahastatakse tegelikult riikide eelarvetest. Samad liikmesriigid on andnud komisjonile ka mandaadi majanduspartnerluslepingute üle läbirääkimisi pidada. Just seetõttu räägime siinkohal poliitika sidususe küsimusest. Lisaks on komisjonil selles küsimuses suur vastutus. Komisjon võib aga delegatsioonidele vajalike vahendite kättesaadavaks tegemise puhul arvestada Euroopa Parlamendi arengukomisjoni liikmete toetusega.

Teiseks on Euroopa Arengufondi rakendamine nende aafriklaste küsimus, kes koos Euroopa Liiduga Euroopa Arengufondi kaasomanikud on. Mõlema partneri huvides on fondi võimalikult hästi ära kasutada. Loodan, et Euroopa Arengufondi kaasamine eelarvesse, mida ma ka nõuan – see kättesaamatu fenomen, see sündmus, mida kogu aeg lubatakse, kuid mis tegelikkuseks saanud ei ole –, võimaldab säilitada arengufondi esialgse olemuse. Peame kandma hoolt selle acquis’i säilimise eest.

  Csaba Őry, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostaja. − (HU) Lugupeetud juhataja! Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamuse koostajana soovin juhtida eelarvekontrollikomisjoni tähelepanu mitmele ettepanekule ning paluda neil need ettepanekud oma raportisse lisada.

Esiteks hindame komisjoni pingutusi finantsjuhtimise paremaks muutmiseks, kuid peame samal ajal kahetsusväärseks, et liikmesriigid finantskriisist hoolimata Euroopa Sotsiaalfondi finantsvara täielikult ära ei kasuta.

See määr on langenud 54%-lt 2007. aastal 36%-le. Leiame, et selles valdkonnas tuleb rohkem pingutada. Samuti kutsume üles rohkem pingutama, et vähendada abikõlbmatute kulutuste tagastamissagedust, ning soovime juhtida komisjoni tähelepanu sellele, et on vaja kiirendada rahaliste kohandamistega seonduvaid otsustusmenetlusi.

Heameelt tuleb tunda selle üle, et Euroopa Sotsiaalfondis keskenduti tööhõivestrateegiale, kuid nagu ma ütlesin, ei kaasatud kõiki saadavalolevaid vahendeid, mistõttu on vaja teha täiendavaid pingutusi.

Ametitega oli väikseid probleeme, mul ei ole aega sellel peatuda, kuid üldiselt peame ütlema, et nende finantsjuhtimine on vastuvõetav ning seda tuleb toetada.

  Jutta Haug, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Lugupeetud juhataja, nõukogu eesistuja, volinik! Head kolleegid! Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamus eelarvekontrollikomisjonile oli väga positiivne. Meid rõõmustas väga viis, kuidas komisjoni teenistused rahalisi vahendeid kasutanud olid. Meil ei ole midagi kritiseerida, ei viisi, kuidas raha kasutati, ega kulutuste taset. Otse vastupidi, saame raha täpse ja positiivse kasutamise kohta programmis LIFE vaid kiidusõnu öelda. Komisjon kasutas edukalt ning kasulikult meie antud täiendavaid vahendeid. Ka meie valdkonna ametid – Euroopa Keskkonnaagentuur, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, Euroopa Kemikaaliamet, Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Ravimiamet – on oma raha vastutustundlikult kulutanud.

Vastupidi pädevale komisjonile kritiseerib eelarvekontrollikomisjon oma aruandes Euroopa Ravimiametit ning soovib isegi seda, et selle ameti eelarve täitmisele heakskiitu ei antaks. Minu arvates läheb see viisakalt väljendudes liiga kaugele. Vähem viisakalt väljendudes võiksin ma öelda, et eelarvekontrollikomisjon sekkub teemadesse, mis jäävad tema pädevusulatusest välja. Tuleks paluda tal see lõpetada! Saan vaid paluda, et parlamendis ja plenaaristungil sel teemal midagi ette võetaks.

  Mathieu Grosch, transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Lugupeetud juhataja! Vastupidiselt eelmisele komisjonile ei saanud transpordi- ja turismikomisjon avaldada täielikult positiivset seisukohta. Sellest hoolimata oli meil hea meel selle üle, et üleeuroopalistele transpordivõrgustikele eraldati märkimisväärsed vahendid ja et 2009. aasta oli lõpuks väga hea aasta Galileo programmile, mida ei saa kahjuks öelda eelmiste aastate kohta. Saime väita ka seda, et üleeuroopaliste võrgustike puhul tegid koordinaatorid head tööd, sest nad aitasid oluliselt kaasa ka nende suurte projektide üldrahastamisele.

Nagu näeme, on veel palju arenguruumi teistes parlamendi oluliseks peetud valdkondades – nagu maanteeohutus. Ainuüksi sellele valdkonnale on eraldatud 73% rahalisi vahendeid. Meie arust saaks see konkreetne programm väiksema rahastamisega rohkem ja paremini toimida.

Viimasena soovin mainida, et sooviksime näha suuremat transpordi- ja ühtekuuluvuspoliitika koostööd. Nii ei saa, et ühes komisjonis täpsustatakse prioriteedid ja seejärel ignoreeritakse neid teistes komisjonides. Meie praegustes läbivaatamistes selline kooskõlastamine siiski toimub. Loodame, et meil on 2010. aastal selle teema kohta paremaid uudiseid.

  Giommaria Uggias, transpordi- ja turismikomisjoni arvamuse koostaja. – (IT) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Transpordi- ja turismikomisjon toetas minu soovitust anda heakskiit Euroopa Komisjoni toetavate Euroopa transpordiametite eelarvete täitmisele.

Heakskiit antakse seetõttu, et kontrollikoja arvates olid nende ametite aastaaruanded olemuselt usaldusväärsed, kuigi me tahame ära märkida ja rõhutada mitut kriitilist küsimust. Mõned sellised küsimused on omased kõigile ametitele või mõnele neist, sealhulgas: riigihankemenetluste tühistamine ja viivitused nendes, personalieeskirjade rikkumine või eelarve aastasuse põhimõtte rikkumine. Rõhutada tuleb aga nende ametite pingutusi probleemide kõrvaldamisel.

Üldiselt tahaksin lühidalt esitada kaks poliitilist tähelepanekut, nimelt igasuguse mitmeaastase planeerimise puudumine – mis näitab puudujääke juhtimises – ning kiire ja otsustava tegevuse puudumine mõne ameti, nagu Euroopa Raudteeagentuur, töös. Samas vaimus tahaksin märkida ära – kaheaastase– viivituse selle määratlemisel, kes Viareggio katastroofi eest vastutab.

  Jens Geier, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. – (DE) Lugupeetud juhataja! Tahan võtta minuti, et rääkida regionaalarengukomisjoni arvamuse koostajana, ja seejärel kõneleda kaks minutit oma fraktsiooni nimel.

Lugupeetud juhataja, Zsolt László Becsey, volinik Šemeta, president Caldeira! Head kolleegid! Regionaalpoliitika eelarve on jätkuvalt Euroopa Liidu üldeelarve Achilleuse kand. 5% Euroopa Regionaalfondi maksetest on siiani vigadega ning seetõttu tuleb neid kirjeldada kui ebakorrapäraseid makseid. Isegi nõuetekohasena tunduvate maksetega toetatakse tegelikult groteskseid projekte. Lubage mul meelde tuletada, et Euroopa Regionaalfondist toetati Elton Johni kontserti Napolis. Väideti, et see on vahend turismi edendamiseks. See võib nii olla, kuid minu arvates tuleks tegelikku regionaalabi Napolile teistmoodi kasutada.

Selle põhjus on, et liikmesriigid peavad rahastamist Euroopa Regionaalfondist liiga tihti pehmeks rahaks. See selgub ilmselgelt asjaolust, et ebakorrapäraste maksete tõttu toimub tagasimaksmine mahajäänult; asjaolust, et komisjon peab väga tihti kasutama maksete peatamise vahendit – mida me eelarve kontrollijatena sõnaselgelt toetame –; ja asjaolust, et aruandmise täpsus kannatab. Regionaalpoliitika peadirektoraat ei saa meile kinnitada rohkem kui poole rakenduskava seaduslikkust ja usaldusväärsust, sest liikmesriigid ei ole esitanud asjakohaseid aruandeid.

Head kolleegid! Meil on veel palju teha.

  Pat the Cope Gallagher, kalanduskomisjoni arvamuse koostaja. − Lugupeetud juhataja! Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur asutati 2005. aastal selleks, et tagada ELi liikmesriikide ühise kalanduspoliitika eeskirjadest parem kinnipidamine. See Hispaanias Vigos asuv amet mängib tähtsat rolli kalanduskontrolli tugevdamisel ja ELi liikmesriikide kooskõlastamise tagamisel.

Toetan mitmeaastast tööprogrammi aastateks 2011–2015, mille amet hiljuti kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga vastu võttis. Leian, et see mitmeaastane tööprogramm parandab tõhustatud piirkondliku koostöö ja vahendite ühiskasutuskavade kaudu kulutõhusust. Mul on hea meel, et kontrollikoda andis eelarve täitmisele heakskiidu. Seda seisukohta toetab minu arvamus, mis kalanduskomisjonis vastu võeti.

Komisjon avaldab varsti oma seadusandlikud ettepanekud ühise kalanduspoliitika reformi kohta. See reform peab standardima liikmesriikide nõuetele vastavuse ja jõustamiskorra, sest ELis puudub ühtsus. Siinkohal nõuan tungivalt, et komisjon võtaks kasutusele haldussanktsioonide süsteemi. Seda ei tohiks jätta riikide ülesandeks. Kui meil on ühispoliitika, tuleb sanktsioone kohaldada piiriüleselt. Tegelikult peaksid meil olema pigem haldussanktsioonid väiksemate õigusrikkumiste suhtes kui kriminaalõigussüsteem, mida praegu minu koduriigis kohaldatakse.

  Irate García Pérez, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamuse koostaja. − (ES) Lugupeetud juhataja! Aasta-aastalt oleme naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjonis meelde tuletanud vajadust lisada eelarvemenetluse kõigisse etappidesse sooline perspektiiv, et saavutada edu võrdõiguslikkust käsitlevates poliitikavaldkondades ning seega meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkusega Euroopa Liidus.

Seetõttu toetame nii kontrollikoja koostatud eriaruannet Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate ametialaste õppetegevuste kohta kui ka uurimust, milles hinnatakse teatud punktide soolisse perspektiivi kaasamise elujõulisust ja võimalusi. Vaatamata sellele on oluline jätkata edu saavutamist.

Meile teevad muret küsimused, mis on seotud soolise vägivalla vastu võitleva Daphne programmi maksetega, ning me loodame, et tundlikkus aastate jooksul suureneb ning et me kõigis ELis võetud rakenduskavades soolist perspektiivi tõepoolest arvesse võtame.

  Christofer Fjellner, fraktsiooni PPE nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Soovin tänada nii volinik Šemetat kui ka raportöör Jorgo Chatzimarkakist nende tõeliselt suurepärase koostöö eest! See on sidus raport ning ma võin öelda vaid seda, et oleme esitatud ettepanekutes eelarvekontrollikomisjoniga olulisel määral kokkuleppele jõudnud. Sellele vaatamata on see 16. aasta järjest, kui kontrollikoda selget kinnitust andnud ei ole. Vigade arv ei kasva. Otse vastupidi, see väheneb, kuid on siiski vastuvõetamatu. Pilt, mis aasta-aastalt arvudega esile kerkib, ei ole selline, mida me vastuvõetavaks peaksime.

Komisjonil on siin üsna suur vastutus, kuid ütleksin, et veelgi suurem vastutus on tõenäoliselt liikmesriikidel. Nagu volinik rõhutas, kasutatakse 80% rahast ja vahenditest vastavalt ühisvastutusele ning liikmesriigid ei kanna oma osa vastutusest. Selles valdkonnas on meil ka suurimad probleemid. Seetõttu peab komisjon avaldama liikmesriikidele survet, et veenda neid täitma oma kohustusi, mis on seotud rahaliste vahenditega, mille haldamist EL neile võimaldab.

Raportis on kolm nõuet, mida ma eriti rõhutada tahan. Esiteks teha rohkem, et liikmesriigid esitaksid riiklikud haldusdeklaratsioonid. Praegu teevad seda neli riiki – Madalmaad, Rootsi, Taani ja Ühendkuningriik. Seega on see võimalik. Komisjon peab neid riike toetama, kuid kasutama neid ka näitena, et teisi riike sama tegema sundida.

Teine punkt on, et komisjon peab kasutama paremini võimalust maksed peatada. Maksed tuleb peatada neile riikidele, kel raha haldamisega korduvalt probleeme on. Ei ole võimalik jätkata vahendite valesti haldamist, ilma et seda ei märgataks.

Kolmas punkt on, et meil peab olema parem süsteem ekslikult välja makstud raha tagastamiseks. Me vajame selgeid eeskirju. On kummaline, et ELile suuri summasid võlgu olevatele riikidele jätkatakse raha maksmist ning et selle raha tagasisaamine võib võtta nii tohutult kaua aega. See on veel üks valdkond, kus komisjon olukorda parandama peab.

Mul on hea meel, et volinik kohtus poolel teel nende kolme punkti käsitlemises parlamendiga ning ootan huviga võimalust järgmisel aastal raportöörina volinik Šemetaga tihedat koostööd teha. Tahaksin tänada Jorgo Chatzimarkakist! Püüan teie tööga järgmisel aastal hästi edasi minna. Me teeme edusamme!

  Cătălin Sorin Ivan, fraktsiooni S&D nimel. – (RO) Lugupeetud juhataja! Ka mina tänan raportööri selle suurepärase raporti ja väga tulemusliku koostöö eest selle raporti kavandamisel! Tahan tänada ka volinikku dialoogi eest, mis meil pidada õnnestus, sest see eelarve täitmisele heakskiidu andmise raport ei ole vaid iga-aastane heakskiidu andmise raport, vaid seal sätestatakse ka uued koostöösuunised järgmiseks perioodiks.

Soovin tõsta esile kolm teemat, mida ma väga oluliseks pean. Esiteks tahaksin arutada riiklikke haldusdeklaratsioone, mis peaksid näitama, kuidas ELi raha kasutatakse. Üle 80% Euroopa Liidu eelarvest hallatakse riiklikul tasandil, kuid vastutus selle raha haldamise eest lasub peaaegu täielikult ELil. Riiklikud haldusdeklaratsioonid peaksid suurel määral aitama kaasa sellele, et me näeme, kuidas riiklikud ametivõimud ELi raha kasutavad ja kes selle raha kasutamise eest vastutab. Väga tähtis on, et selle vastutuse võtab endale minister ning et neil riiklikel haldusdeklaratsioonidel on poliitiku allkiri.

Teiseks soovin peatuda Euroopa rahaliste vahendite automaatsel blokeerimisel, juhul kui ELi raha kasutatakse halvasti või kui esineb vihjeid, et seda raha võidakse halvasti kasutada. Väga tähtis on, et sekkuksime kiiresti juhul, kui ELi rahaliste vahendite haldus- ja rakendamismehhanismid väga hästi ei toimi.

Kolmandaks, räägime maksumaksjate, Euroopa kodanike rahast. Seetõttu on väga tähtis, et ELi rahaliste vahendite pettusega kasutamise korral on nende tagastamistoimingud palju tulemuslikumad ning et selliste toimingute kulu ei tule Euroopa kodaniku taskust. Euroopa kodanikud annavad selle raha Euroopa Liidule. Kui seda kasutatakse pettusega, siis on need Euroopa kodanikud, kes kahju katavad. See ei ole õiglane! Euroopa kodanikud kaotavad kahekordselt ning see on olukord, mis tuleb kiiresti lahendada.

  Gerben-Jan Gerbrandy, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Lugupeetud juhataja! Ka mina sooviksin avaldada siirast tänu Jorgo Chatzimarkakisele ja kõigile teistele raportööridele nende suurepärase töö eest! Tahaksin samuti tänada nõukogu ning kontrollikoja presidenti, eelkõige nende kohaloleku eest, kuigi on kummaline, et me sellele spetsiaalselt viitama peame. Sellele vaatamata tänan teid, et siin olete!

Lugupeetud juhataja! Selle aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine toimub tähtsal hetkel kahel põhjusel. Esimene põhjus on, et kõik liikmesriigid peavad tegema ülirangeid kärpeid. Teine põhjus on, et võtame kohe vastu uue mitmeaastase eelarve. Usun, et need mõlemad põhjused juhivad tähelepanu asjaolule, et peame eelarve täitmisele heakskiidu andmisele ja Euroopa kulutustele uue kontrolli tegema. Minu arust on tegemist nii Euroopa kulutuste õigusjärgsuse kui ka tõhususe küsimusega, sest Euroopa kodanikud võivad õigustatult eeldada, et Euroopa investeeringutega tõesti midagi ära tehakse.

Lugupeetud juhataja! Minu jaoks on kulutuste poliitiline aruandekohustus käkitegu. Nimetage mulle mõni kohalik, piirkondlik, regionaalne või riiklik demokraatlik asutus, kellel ei ole kulutuste kohta poliitilist aruandekohustust. Miks meil siis Euroopa tasandil sama ei ole? Miks ei ole siis liikmesriikidel siiani vastutust 80% ELi kulutuste eest? Kutsun nõukogu veel kord üles liikmesriikide haldusdeklaratsioonide suhtes lõpuks tegutsema hakkama. Minu arvates ei saa alates 2014. aastast mitmeaastaseid eelarveid koostada niikaua, kuni liikmesriigid neid deklaratsioone ei esita.

Lugupeetud juhataja! Praegune olukord sunnib meid parlamendi enda eelarvet täiendavalt kontrollima. Mul on tõesti hea meel säästude üle, mille me teha suutnud oleme, kuigi need tulenevad meie pingutusest oma ressursse kaitsta. Kasutame nüüd ärilendudeks ka õhumiile ning püüame lahendada paberi tarbimise küsimuse. Iga esitatud ettepanek on suurepärane. Tahan tähelepanu juhtida veel ühele asjale: alates selle aasta septembrist ei kasuta me mitte ainult autosid, vaid ka jalgrattaid, ning tahaksin teie kaudu, lugupeetud juhataja, kutsuda president Buzekit üles seda jalgrattakava septembriks ametlikult käivitama.

  Andrea Češková, fraktsiooni ECR nimel. – (CS) Lugupeetud juhataja! See arutelu hõlmab väga laiahaardelist teemat, sest sellesse on kaasatud heakskiidu andmine paljude Euroopa institutsioonide eelarvete täitmisele ning kõigil neil institutsioonidel on oma eripära. Seetõttu on väga keeruline see teema ühes sõnavõtus kokku võtta.

Kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni, mille liige ma olen, koostöö on suurepärane ning selle koostöö tulemusel on tekkinud mõned nõuanded, kuidas Euroopa Parlament eelarve täitmisele heakskiidu andmisel hääletama peaks. Sellest hoolimata tulevad üksikute institutsioonide, eriti Euroopa ametite analüüsimisel pidevalt esile puudused, näiteks värbamismenetluses, riigihangetes, läbipaistvuse probleemides või sisekontrolliprobleemides. Seetõttu on paljudel põhjustel eelarve täitmisele heakskiidu andmisega raske nõustuda. Hoopis vastupidi – peaksime toetama raporteid, mis teevad ettepaneku lükata eelarve täitmisele heakskiidu andmine edasi.

  Bart Staes, fraktsiooni Verts/ALE nimel. − (NL) Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Soovin esitada märkused viie raporti kohta. Esiteks komisjoni käsitlev raport.

Hindan väga kolleegi Jorgo Chatzimarkakise seisukohta. Leian, et ta on selle eelarve täitmisele heakskiidu andmisel suurepärast tööd teinud. Ta on väga sihipäraselt keskendunud juba ette paljudele küsimustele ning esitanud komisjonile kuus küsimust ja ma pean ütlema, et oleme saavutanud selle, mida palusime. Tahan tänada ka komisjoni! See on minu 12. eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Usun, et see on esimene kord, kui me niivõrd asjalikult koos töötasime. Sellele eelarve täitmisele heakskiidu andmisele ei kulutanud tõepoolest aega mitte ainult volinik Šemeta, vaid ka teised volinikud oma pädevusulatuse raames. Nad kohtusid mitu korda nii variraportööride kui ka juhtiva raportööriga ning tänu nende asjalikule dialoogile leian, et oleme palju saavutanud.

Nõustun suurel määral Gerben-Jan Gerbrandy öelduga. On säästuaeg ning seetõttu peame kaaluma, kuidas oma raha kulutada. 80% Euroopa eelarvest kulutatakse tõesti liikmesriikides ning liikmesriigid haldavad seda. Lugupeetud nõukogu eesistuja! Peame lõpuks kindlaks määrama poliitilise vastutuse ELi rahaliste vahendite jagatud haldamiseks. Sel põhjusel nõuame jätkuvalt, et liikmesriigid esitaksid riiklikud haldusdeklaratsioonid. Minu jaoks on tegu üliolulise nõudmisega.

Vaja on ka paremat kontrolli. Leian, et liikmesriigid peaksid EList saadud rahaliste vahendite auditeid senisest intensiivsemalt teostama. Raportöör on pööranud palju tähelepanu ka selle kindlaks tegemisele, kus rahalisi vahendeid õigesti kasutatud ei ole, ja nende rahaliste vahendite tagastamisele ning kontrollmehhanismidele kasutuselevõtule. Minu seisukoht on, et see valdkond väärib tõepoolest suurt tähelepanu ning raportööri märkused peaksid olema aluseks järgmisele eelarve täitmisele heakskiidu andmisele, mille raportöör on Christofer Fjellner.

Euroopa Parlamendi juurde minnes: näen, et asepresidendi kõrval istub meie peasekretär. Pean Klaus Wellet selge sõnaga tänama. Ma olin viimasele eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportöör. Minul ja peasekretäril on olnud lahkarvamusi. Kuigi ma kirjutasin tol ajal üsna range raporti, pean Klaus Wellet tänama, sest tema ja tema administratsioon vastasid väga usinalt ja nõuetekohaselt kõigile küsimustele, mille ma neile esitasin, ning aitasid sellele tööle oluliselt kaasa. Leian, et vaatamata meie vahel võib-olla olnud pingele saavutasime parema tulemuse ning tõenäoliselt parema Euroopa Parlamendi eelarve.

Kui me räägime Euroopa Parlamendi eelarvest, siis tahan ma siinviibivatele kolleegidele avaldada survet ka selles, et peame veel rohkem tegema ära kultuurivaldkonnas – veelgi rohkem, ja kunagi ei ole piisav. Peame institutsioonina näitama eeskuju, mis tähendab, et peame olema piisavalt vaprad, et säästa. Lubage mul aga lisada selle punkti kohta kõrvalmärkus! Mul on üsna suured kahtlused Euroopa ajaloo muuseumi suhtes, mitte konkreetselt projekti enda sisu, vaid sellega seonduvate kulude suhtes. Ilmselgelt on tore, et me sellise muuseumi saame, kuid mind häirib väga see, et siin istungisaalis ei ole meil kunagi selle projekti üle korraliku arutelu toimunud. Siiski, kui kõik kokku liita, kulutame Euroopa ajaloo muuseumile ei rohkem ega vähem kui 136 miljonit eurot. Seda on palju, head kolleegid, kuid me ei ole seda kunagi põhjalikult arutanud. Me ei ole kunagi arutanud, kus see muuseum asuma peaks ja milline ta välja nägema peaks. Kõik see toimub suletud uste taga, tihti juhatuse siseringis, ning demokraadina ei saa ma seda vastuvõetavaks pidada.

Lubage mul nüüd pöörduda filmiauhinna Lux juurde. Ville Itälä on selle maksumuse kohta oma raportis mitu märkust esitanud ja ma muide tänan teda tehtud töö eest. Pean ütlema, et minu fraktsioon peab auhinna Lux küsimust väga tähtsaks. Kuigi me ei ole praegu kohe kindlasti valmistunud esitama kriitilisi märkusi auhinna toimimise kohta, väärtustame seda, et Euroopa Parlament seda projekti toetab, sest see tähendab väärtuslike filmiprojektide toetamist.

Tahan mainida ka Jorgo Stavrakakist ja ühte tema raportitest nõukogu kohta. Pöördun nüüd otse nõukogu eesistuja, eesistujariigi Ungari poole. Minu jaoks on uskumatu, et nõukogu, mis on teistelt alati läbipaistvat tegutsemist nõudnud, on selles, mis tema enda tegutsemist puudutab, palju piiratum olnud. Lugupeetud nõukogu eesistuja, meie palve on väga lihtne: soovime parlamendi ja eelarve täitmisele heakskiitu andva asutusena juurdepääsu kõigile dokumentidele. Me tahame avatud arutelu nõukogu eelarve üle. Me ei taha rääkida nõukogu eelarve sisust ega öelda, mida te teha tohite ja mida mitte, kuid tahame läbipaistvust selles, kuidas nõukogu oma raha kulutab, sest nõukogu eelarve on erinev sellest, mis see oli 30 aastat tagasi, ning koosneb oluliselt rohkemast kui vaid halduskuludest.

Viimasena sooviksin teha mõned kommentaarid Euroopa Ravimiameti kohta. Meil on seal probleemid. Lükkasime eelarve täitmisele heakskiidu andmise edasi, sest Euroopa Ravimiametil on riigihankemenetlustega selgelt probleeme. Ravimiameti mitme projekti riigihankemenetlused on tulvil vigu, mis on vastavuses märkimisväärse summaga 30 miljonit eurot. Lisaks on olnud teemaks Euroopa Ravimiameti ekspertide ja personali huvikonfliktid. Usun, et nüüd, kui eelarve täitmisele heakskiidu andmine on edasi lükatud, peame millalgi enne sügist seda arutama, ja ma loodan, et selles arutelus suudame Euroopa Ravimiametis valitsevad huvikonfliktid kõrvaldada.

  Søren Bo Søndergaard, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DA) Tänan teid, lugupeetud juhataja! Soovin alustuseks tänada kõiki, kes olid kaasatud nende suurepäraste ja kriitiliste raportite koostamisse, milles käsitletakse ELi institutsioonide 2009. aasta raamatupidamisaruandeid. Mõned inimesed on küsinud, kas me ei ole liiga kriitilised olnud. Kui esitame näiteks küsimusi meie enda rahakulutamise viisi kohta siin Euroopa Parlamendis, olgu see siis seotud külastuskeskuse hilinenud avamise, salajase telekanali asutamise või jätkuva reisitsirkusega Brüsseli ja Strasbourgi vahel kolimisega. Ei, me ei ole liiga kriitilised olnud! Tegelikult on meie ülesanne Euroopa maksumaksjate nimel oma sõrm tundlikele valdkondadele panna ja kõvasti suruda. Meie kodanikud ootavad meilt seda ja tegelikult oleksime võinud olla veelgi kriitilisemad.

Meie ülesanne on uurida ja olla kriitiline ning just seetõttu on nõukogu käitumine vastuvõetamatu. Sel aastal on nõukogu taas teinud kõik võimaliku meie kui audiitorite töö takistamiseks. Nõukogu keeldus saatmast meile asjassepuutuvat materjali, keeldus vastamast meie küsimustele ja keeldus pidamast eelarvekontrollikomisjoniga avatud arutelu, nagu kõik teised institutsioonid teevad.

Ilmselgelt on mul hea meel, et eesistujariik Ungari on otsustanud siin viibida. Selle eest tuleks talle au anda! Kui me aga räägime nõukogu ja parlamendi nn aumeeste kokkuleppest, siis pean paluma, et kui selline kokkulepe olemas on, siis kas saaksime seda näha. Kui see olemas on, siis on nõukogul võimalus see täna ette lugeda. Me tahaksime seda näha. Oleme seda nõukogult korduvalt palunud, kuid ei ole kunagi saanud. Seda seepärast, et sellist kokkulepet ei ole! Seetõttu toetab minu fraktsioon täielikult ettepanekut nõukogu eelarve täitmisele täna heakskiitu mitte anda. Selle asemel kutsume nõukogu üles loobuma parlamendi boikoteerimisest ning vastama küsimustele, mille oleme esitanud nende raamatupidamisaruannete kohta.

Arutame täna siin ELi 2009. aasta raamatupidamisaruandeid. Sama tähtis kui nendes aruannetes esitatu, on aga ka see, mida nendes esitatud ei ole teema kohta, mis ELi majandusele väga tähtis on. Mõned päevad tagasi avaldas Europol aruande organiseeritud kuritegevuse kohta ELis. Seda oli šokeeriv lugeda. Ajalehes Le Monde avaldatud aruande kohaselt lähevad ainuüksi käibemaksupettused aastas miljardeid eurosid maksma. Esineb ka süsihappegaasikvootide ning muud liiki pettust. Seetõttu on meil kindlasti põhjust jätkata ja tõhustada oma arutelu selle kohta, kuidas ELi majandust maksumaksjate huvides korraldada saaks.

  Marta Andreasen, fraktsiooni EFD nimel. – Lugupeetud juhataja! Leian, et see on hullumeelsus, kui see Euroopa Parlamendi koosseis kiidab heaks ELi 2009. aasta eelarve, milles finantspuudused või võimalikud pettused mõjutavad 2–5% kogueelarvest. Ma ei ole neid arve parteipoliitilisele propagandale meelepäraseks olemiseks välja mõelnud, vaid need on Euroopa Kontrollikoja hinnangulised andmed. 2009. aasta ebakorrapärasuste tase on ebanormaalselt kõrge ning võrdub Ühendkuningriigi panusega ELi selle aasta eelarvesse, umbes 6,3 miljardi euroga. Üheski ettevõttes või organisatsioonis sellist olukorda lihtsalt ei sallitaks ja pead hakkaksid lendama.

Täiskogu peab kiitma heaks 27 ELi ameti – kallid ja tarbetud rühmitused – eelarve täitmise, samal ajal kui Euroopa Kontrollikoda on algatanud nende ametite 2009. aasta raamatupidamisaruannete uurimise täies ulatuses. See peaks enne hääletust häirekellad helisema panema. Ma kordan ning rõhutan tungivalt, et on täielik hullumeelsus anda heakskiit 523 miljardile eurole – lubage mul meelde tuletada, et see on maksumaksjate raha –, samal ajal kui ELi ametlik eelarvepädev auditeerimisasutus uurib nende ametite võimalikku pettust ja valet finantsjuhtimist. Heakskiidu andmise edasilükkamine Euroopa Ravimiametile ja Euroopa Politseikolledžile on järkjärguline.

Aasta-aastalt kuuleme, kuidas Euroopa Komisjon süüdistab liikmesriike ebakorrapärasustes, ja ometi ei võta ta selles suhtes mitte midagi ette, kui tal on võimalus rahastamine blokeerida. Selle asemel esitab ta ELi kulutustega seotud pettuste kohta ettepaneku minna nulltolerantsi strateegialt üle aktsepteeritava riski strateegiale. Olukorra teeb hullemaks see, et komisjon ja parlament nõuavad järgmiste aastate eelarve suurendamist. Suurem osa sellest nõudest langeb kokku nende valdkondadega, kus esineb kõige rohkem ebakorrapärasusi. See on täielikult põlastusväärne ja solvab maksumaksjaid, kui täiskogu 2009. aasta raamatupidamisaruannetele heakskiidu annab. Kui täiskogu ja selle liikmed hääletavad heakskiidu andmise poolt, siis saab sellest teha vaid sellise järelduse, et nad toetavad avalikult vale finantsjuhtimist või midagi veel hullemat.

Juhul kui Euroopa Parlament ei tegutse maksumaksjate huvides, kutsun ma Briti peaministrit üles vähendama Ühendkuningriigi panust ELile vastavalt ebakorrapärasuste määrale.

  Martin Ehrenhauser (NI). – (DE) Lugupeetud juhataja! Ehk lubate mul eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemal väga lühidalt oma kolleegide poole pöörduda. Eelarvekontroll – ja seega ka heakskiidumenetlus – on kahtlemata parlamendi töö oluline osa, kuid minu arust on see eelarvemenetlus nagunii selgrootu. Isegi juhul, kui eelarve täitmisele heakskiidu andmisest keeldutakse, ei ole tegelikku võimalust siduvateks sanktsioonideks ning ainuke asi, mida teha saab, on see, et Euroopa Parlamendi president algatab Euroopa Kohtus aluslepingu rikkumismenetluse. Juhul kui keeldutakse andmast heakskiitu Euroopa Parlamendi eelarvele, on tulemus absurdne olukord, kus parlamendi president algatab rikkumismenetluse iseenda vastu. Ei ole kahtlustki, et siin on vaja reformi.

Veelgi enam, asjaolu, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise õiguslik alus oli suunatud peamiselt komisjonile, kuigi me püüame anda heakskiidu vastastikku ka teiste institutsioonidega, tekitab teatud määral õiguslikku ebakindlust, mida me vältima peame. Tegelikkuses jäävad meile teised poliitilised hoovad, mida kasutada saame. Sellest eelarvemenetluseks ei piisa. Seetõttu meeldiks mulle ja minu kaasparlamendiliikmetele, kui tegutseksime eelarvemenetluse reformimise nimel.