Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on ühine arutelu järgmise üle:

– Carlo Casini põhiseaduskomisjoni nimel esitatud raport institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel ühise läbipaistvusregistri kohta (2010/2291(ACI)) (A7-0174/2011) ja

– Carlo Casini põhiseaduskomisjoni nimel esitatud raport Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühise läbipaistvusregistri loomise tõttu (2010/2292(REG)) (A7-0173/2011).

  Carlo Casini , raportöör. – (IT) Austatud juhataja, minister, volinik! Head kolleegid! Teen lühikese avalduse, mis katab mõlemat probleemi, mis on mõlemad samal teemal.

Selle arutelu ning sellele järgneva hääletamisega lõpetame ühe ülesande ning läbirääkimiste perioodi Diana Wallise juhitud töörühmas, kuhu kuulus kaasparlamendiliikmeid kõikidest fraktsioonidest ning ka Maroš Šefčoviči juhitud komisjoni delegatsioon, mille tulemuseks oli ühise läbipaistvusregistri rajamise leping. Põhiseaduskomisjon (AFCO) on seda raportit viimased mõned kuud koostanud ning on ka lõpetanud töö raportiga parlamendi kodukorra muutmise kohta.

Mind üllatas see väga, millise avaliku huvi osaliseks see läbipaistvusleping sai. Kardan, et inimesed arvavad, et tulemuste mõju saab olema suurem, kui tegelikult oli plaanitud. Läbipaistvus on õige poliitilise tegevuse kaitse, kuid see ei ole õige vahend korruptsiooni tuumani pääsemiseks. Sellised hiljutised juhtumid, mille käigus püüdsid ajakirjanikud mõnd Euroopa Parlamendi liiget korruptsioonile ahvatleda, võiksid toimuda ka väljaspool parlamendi rajatisi. Lisaks teavad võimalikud korruptandid, kuidas vältida tuvastamist, ning registrid ei ole seega kõikvõimas lahendus.

Kriminaalseadus on selle töö õige tööriist. Kui liikmesriikide kriminaalseadusest aga ei piisa, peame Lissaboni lepingu artiklid 82 ja 86 uuesti üle lugema; analüüsima, kas Euroopa Parlamendi liikmete korruptsioon on piiriülene kuritegu või toiming, mis muudmoodi liidu finantshuve kahjustab; ning otsustama, kas luua või mitte luua Euroopa prokuratuur, mis oleks lisaks ka ühtsuse rajal märkimisväärne samm edasi.

Läbipaistvusregistril on tagasihoidlikum ülesanne. Mõnes riigis kaasneb lobisti terminiga negatiivne tähendus, samal ajal kui teistes riikides loetakse seda peaaegu samaväärseks avaliku teenusega, sest selle kaudu teavitatakse otsustajaid teemadest, millest nad muidu midagi võib-olla ei teaks. See on Euroopa Parlamendile eriti oluline, sest sageli peavad parlamendiliikmed tegelema väga keeruliste ning tehniliste teemadega ning peaaegu alati peame saavutama tasakaalu ettevõtete ning riikide vahel, kellel on lahknevad huvid.

Siinkohal muutuvad lobistid väga kasulikeks. Seega ei kutsu me neid enam lobistideks, vaid sidusrühmadeks. Loomulikult võivad huvid olla konfliktis ning seda ka õigustatult. Töötasin kunagi kohtunikuna ning võin väita, et vastaspoolte ristküsitlust loetakse tõe leidmise ning õigluse saavutamise tingimuseks. Seega on hea, kui on konfliktsete huvidega lobiste või sidusrühmi. Oluline on see, et kohtunik, eelneva näite puhul siis ka Euroopa Parlamendi liige, säilitab oma mõttevabaduse ning sõltumatuse ja oma ausad otsingud ühise heaolu saavutamiseks. Seetõttu rajasime läbipaistvusregistri parlamendi ja komisjoni vastastikusel kokkuleppel, lootuses, et ka nõukogu liitub varsti lepinguga.

Neil, kes soovivad oma huve esindada, on vaba juurdepääs meie ruumidesse, kuid nad peavad selles registris kirjas olema, kuhu registreeritakse kogu teave, mis on vajalik nende juriidilise ning majandusliku staatuse tuvastamiseks. Register on avalik. On ka organisatsioone, kes ei aja taga oma isiklikke huve, vaid püüavad Euroopa poliitiliste strateegiate raames üldiste väärtuste nimel koostööd teha. Sellised väärtused on näiteks kirikud, erakonnad ning piirkonnad. Neid ei ole vaja sellesse registrisse lisada, kuid juhul, kui neil on eraldi kontorid, mille ülesanne on pelgalt Euroopa asutustega kontakti säilitamine, peavad need asutused registrisse lisatud olema, kuigi neile rakendatakse teistsugust sidusrühmade kohtlemisrežiimi.

Nagu juba mainitud, sisaldub uues registris ka kodukorra muudatus. Sel põhjusel on ka kaks raportit, kuid igal juhul on see alles esimene samm täielikuma läbipaistvuse suunas. Mõnd hüpoteesi juba uuritakse ning lisaanalüüsi tulemusena võivad neist saada reeglid, mistõttu viitab kokkuleppe heakskiitmise dokumendi klausel 9 võimalusele, et aruanded sisaldavad neid sidusrühmasid iseloomustavaid üksikasju, kes spetsiifilise raporti koostamise ajal Euroopa Parlamendi liikmetega kohtusid.

Selline laia tähendusega võimalike muudatuste säte sunnib mind võtma negatiivse seisukoha muudatuste kohta, mis seaks sellistele tulevastele nõupidamistele piirangud. Samas loodan, et nõukogu liitub varsti selle kokkuleppega ning et siin täiskogul on juba olemas laiapõhjaline konsensus, mõistetakse läbipaistvuse olulisust ning kutsutakse üles tegutsemisele. Loodan, et hääletamise tulemus on enam-vähem ühehäälne.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja. − (HU) Austatud juhataja, volinik! Head kolleegid! Demokraatlike asutuste puhul on läbipaistvus eriti oluline põhimõte. See kehtib eriti Euroopa asutuste kohta, sest nagu kõigile teada on, süüdistatakse neid sageli väljajätmistes ning läbipaistmatus tegutsemises. Nõukogu on võtnud endale kohustuse teha jõupingutusi, et tagada Euroopa Liidu asutuste ja organite vahel kõrgeimal tasemel läbipaistvus. Nõukogu on teadlik ka sellest, et kodanikud eeldavad, et need, kelle nad on oma asjade eest vastutavaks pannud, vastaksid parimatele võimalikele standarditele. Seetõttu toetab nõukogu Euroopa Parlamendi ning nõukogu algatust rajada läbipaistvusregister.

Eriti toetan Carlo Casini raporteid. Kui täiskogu need heaks kiidab, siis on võimalik nende raportite alusel luua järgmiste kuude jooksul läbipaistvusregister. Sellega saame veel kord demonstreerida, et EL on pühendunud läbipaistvusele mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Kasutan võimalust rõhutamaks, et olen teadlik, et nõukogule on esitatud kutse saada läbipaistvusregistri osaliseks. Nõukogu ei ole senini plaaninud protsessis täiemahuliselt osaleda, sest vastupidi parlamendile ning komisjonile ei avalda nõukogule huvide esindajate tegevus mõju. Tavaliselt ei kontakteeru nad nõukogu kui institutsiooniga, vaid hoiavad silma peal nende tegevusel liikmesriikide tasemel. Sellegipoolest olen juba selgitanud, et nõukogu on valmis registris osalema ning selle tegevusi järgima. Samuti oleme valmis arutlema parlamendi ning komisjoniga nõukogu võimaliku rolli üle ja loomulikult mitte takistades nende kahe asutuse vahelise kokkuleppe jõustumist.

Head kolleegid! Nõukogu hiljutise otsuse alusel oleme praegu kaalumas võimalust teha poliitiline avaldus selle kohta, et register käivitatakse juunis.

  Maroš Šefčovič , komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Läbipaistvus on kodanike jaoks huvipakkuv teema ja mure ning on oluline suurendada Euroopa Liidu demokraatlikku legitiimsust.

Mul on väga hea meel teile teatada, et juba praegu on meil komisjoni registris üle 3800 registreerunud inimese.

Seetõttu olen täiesti veendunud, et ühise läbipaistvusregistri vastuvõtmine tähendab suurt sammu edasi läbipaistmise parandamisel ELi otsusetegemise protsessis ning on otsene reaktsioon kodanike muredele.

Kiidan meie väga tõhusat tööd, mida oma ühises töörühmas tegime! Siinkohal tänan Diana Wallist, kes on ühtlasi täna ka meie juhataja, Carlo Casinit, meie raportööri, ning ka Jo Leinenit ja Isabelle Durant’i. Tegemist oli suurepärase rühmaga ning mul oli tõepoolest meeldiv teiega koostööd teha.

Meie töö tulemus on asutustevahelise leppe väga tasakaalustatud ning pragmaatiline eelnõu, mille me täna parlamendile kaalumiseks ning aruteluks esitame.

Homne positiivne tulemus võimaldab meie kahel asutusel avada register ühiselt juunis. Kahtlemata saadab see välja tugeva poliitilise sõnumi, kinnitades meie otsusekindlust jõustada läbipaistvaid ja eetilisi toiminguid Euroopa mastaabis.

Registri eesmärk on pakkuda kodanikele suuremat läbipaistvust seoses organisatsioonide ning füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on seotud ELi poliitika kujundamisega või püüavad mõjutad ELi otsusetegemise protsesse.

Olen kuulnud, et piirdkonlike avalike asutuste olukorra pärast on hakatud muretsema, mistõttu on parem, kui selgitan. Küsimus seisnes selles, kas nad peaksid registreerima. Arvan, et kui loeme teksti hoolikalt, siis selgub tõepoolest, et selles ei peegeldu nende tõeline iseloom ning asjaolu, et nad tagavad, et nende kodanikud oleksid otseselt esindatud nii, nagu on kehtestatud nende endi konstitutsiooniliste süsteemidega.

Leppe sisu hoolikas lugemine peaks andma siinkohal täieliku kindlustunde. Tekstis on tõesti selge sõnaga öeldud, et kohalikelt, piirkondlikelt ning munitsipaalametkondadelt ei ole registreerimist eeldatud. Seda seisukohta isegi kindlustab lisa 1, kus on kirjas, et avalikelt ametiasutustel ei eeldata registreerimist.

Talitustelt, mis on lahutamatu osa kohalikest, piirkondlikest ning linnaametnikest koosnevast ametiasutusest ning kelle tegevused on institutsiooniliste või põhiseaduslike omadustega, ei eeldata samuti registreerumist. Loodan, et see aitab tuua selgust muredesse, millega minu poole viimaste päevade jooksul pöördutud on.

Paar sõna lõpetuseks ka institutsioonidevahelisest mõõtmest. Arvan, et me kõik jagame seisukohta, et komisjoni ja parlamendi koostööd kindlustaks veelgi paremini nõukogu lisandumine.

Seetõttu olen tänu võlgu eesistujariigile Ungarile, kes muutis nõukogu suhtumist ning suutis nõukogus tekitada positiivse meeleolu ja positiivse meelestatuse viiside otsimise suhtes, mille abil saaksime nõukogu, komisjoni ja parlamendi suhteid registri haldamisel kõige paremini korraldada, sest see poliitiline sõnum, et need kolm asutust suhtuvad sellesse teemasse täie tõsidusega ning tegelevad läbipaistvuse teemaga üheskoos, saab olema võimas. Olen kindel, et kõikide kolme asutuse sellisel poliitilisel toel ületatakse 4000 registreerija piirmäär varsti.

  Manfred Weber, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja, minister, volinik! Läbipaistvus on demokraatia nurgakivi, mis kindlustab selle, et rahvas teab, kes avaldab mõju ning kuidas otsuseid vastu võetakse. Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlament endale märkimisväärselt rohkem võimu. Seepärast on ainult õige, et meie modus operandi peaks olema alati avatud aruteluks ning peaksime endis kahtlema.

Euroopa Parlamendi ning komisjoni läbirääkimised läbipaistvuse registri üle on osutunud edukaks ning oleme saavutanud suurepärase tulemuse. Rõhutan veel kord, et see on hea, et meil on selged määrused kohalikele ning piirkondlikele ametkondadele ning isegi kirikutele, mis peegeldavad nende huve.

Lisan ka, et meie arvates ei ole lobitöö iseenesest midagi halba. Vajame ekspertide arvamusi ja peame olema suutelised enda töö jaoks ekspertidelt nõu küsima. Lõppude lõpuks on oluline, et meie kui parlamendiliikmed suudaksime kaaluda teemasid surveta ning teha sõltumatuid otsuseid Lisan, et meil kui parlamendiliikmetel on põhjust palju üle uhke olla. Kui võrdleme ennast liikmesriikidega, siis selgub, et Euroopa Liidus on vähe liikmesriike, mis on sellisel tasemel läbipaistvusregistri juba käivitanud. Minu koduriigi pealinnas Berliinis, kus ma juhtumisi ka elan, ei eksisteeri sellist läbipaistvusregistrit, mistõttu peaksime endale teadvustama, et see register on tõepoolest märkimisväärne samm edasi.

Nõukogule ütlen järgmist: kui see probleem ei ole nõukogu jaoks oluline, sest lobistidel on selle suhtes vähe mõju, siis peaks olema lihtsam ennast sellesse läbipaistvusregistrisse kirja panna. Võib-olla suudab nõukogu oma sisemisest vastuolust jagu saada.

Lõpetuseks, austatud juhataja, märgin ära, et kui meie siin parlamendis soovime tulevikus lobistide mõju alt veelgi rohkem välja saada, siis vajame rohkem tuge ning rohkem personali, mis aitab meil Euroopa kodanike jaoks rohkem korda saata.

  Matthias Groote, fraktsiooni S&D nimel. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Esiteks tänan raportööri ning kõiki, kes selle protsessiga seotud olid, sest homme pärast hääletust jõuab lõpuks lõpule pikk periood suurt tööd. Tänane päev on Euroopa, Euroopa Parlamendi kui asutuse ning komisjoni jaoks hea, kuna oleme suutnud ühtsele läbipaistvusregistrile aluse panna. Pikal teel on see üks oluline samm, kuid veel on vaja palju tööd ära teha.

Tahan pöörata tähelepanu kahele tähtsale punktile. Esiteks see, et register ei ole tegelikult kohustuslik. See tuleb nüüd avalikult ära mainida. Mul on selle kohta volinikule küsimus: komisjon on alati väitnud, et selle jaoks ei eksisteeri sobivat juriidilist raamistikku. Kas komisjon on valmis sellise juriidilise raamistiku rajamiseks, et pärast ülevaatust oleks meil kohustuslik register?

Ma olin väga rahul nõukogu avaldusega, et neil ei ole probleeme, mis takistaksid neil meie registriga liitumast, nagu Manfred Weber just mainis. Loodan, et nõukogu läheb sellega lõpuni välja, kuna register on lõplik alles siis, kui kõik kolm Euroopa Liidu institutsiooni on ühises registris ning see register on ka kohustuslik. Fraktsioonina pooldame ühe teise fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut, milles nõutakse, et lobitööle kulutatud raha peaks samuti läbipaistvusregistris kirjas olema, ning kavatseme seda muudatusettepanekut toetada.

Mis puudutab paljusid riiklike lobirühmi, siis selles muudatusettepanekus on selgelt ära öeldud, et neid registrisse ei lisata. Tänan kõiki oma kaasparlamendiliikmeid nõusoleku eest selles küsimuses kompromissi saavutada. See oleks sellele lepingule tõeliselt negatiivse varjundi andnud, kui riiklikke lobirühmi oleks koheldud sarnaselt tegevusvaldkonna lobistide või teiste professionaalsete ühendustega.

  Andrew Duff, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Hiljutised skandaalid on päevavalgele toonud selle võimu, mida lobistid võivad parlamendi üle omada, ning seega toetab liberaalide fraktsioon väga lobistide registri tõhustamist, mille tulemusena loodaks üheselt mõistetav kohustuslik süsteem, mis peaks endaga kaasa tooma rohkem läbipaistvust ning paremad konsultatsiooniprotsessid.

Minu erilise kiituse osaliseks saab raporti lõige 9, milles kutsutakse juhatust üles rajama seadusandlike jalajälgede süsteemi, mille alusel saavad raportöörid registreerida need organid, kes on seaduseelnõu ajal lobitööd teinud. Tegemist on tundliku teemaga, kuid arvan, et see oleks järgmine samm parlamendi populaarse legitiimsuse parandamise suunas ning see parandaks meie õigusloome protsessi kvaliteeti. Süsteem on terviklik alles siis, kui nõukogu, kes on meie seadusandliku organi teine pool, liitub meiega, kuid mul on hea meel näha tehtavaid ettevaatlikke samme edasiliikumise suunas ning tänan eesistujariiki täna pärastlõunal tehtud avalduse eest.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Matthias Groote (S&D). – (DE) Austatud juhataja! Tänan Andrew Duffi seadusandliku jalajälje teema tõstatamise eest! Kas usute, et seadusandlik jalajälg, mille ulatust tuleb veel määratleda, võiks takistada ka Euroopa Parlamendi tööd? Kui kaugele võiks aga teie arvates seadusandliku jalajäle mõju ulatuda?

  Andrew Duff (ALDE). – Austatud juhataja! Arvan, et see oleks eksperiment. Nagu kõikide eksperimentide puhul: kui see saab edukaks, siis hakkab see tava levima. Siiski arvan, et selle ulatus peaks piirduma raportööridega, kes vastutatavad parlamendi nimel seaduse koostamise eest. Nad peaksid avaldama nende inimeste nimed, kellega nad on oma töö jooksul ametlikult kohtunud.

Arvan, et see aitaks kaasa intelligentsele ning informeeritud lobitööle parlamendis. Me kõik teame, et toetume parlamendiväliste professionaalide spetsialisti- ning ekspertteadmistele, et koostada parimaid eelnõusid.

  Ashley Fox, fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Alustan sellest, et tänan kõigepealt Carlo Casinit tema töö eest, koostades selle asutustevahelise leppe! Põhiseaduskomisjoni liikmed ning komisjon on teinud head tööd, et panna kokku sisukas ning praktiline raport, mis muudab õigusloome protsessi läbipaistvamaks. Austatud juhataja! See on väga hea, et te täna täiskogu juhatate. Tänan teid teie tehtud töö eest parlamendi ning komisjoni läbirääkimistel!

Selle raporti vaatenurk on proportsionaalne; see on kasulik ning arvan, et sellest tuleb palju head. See tunnistab piirkondlike ning kohalike valitsuste olulist rolli Euroopa õigusaktide kujundamisel ning seetõttu eristab selgesti lobiste ning kohalike ja piirkondlike valitsuste ametnikke.

Kuigi see raport on samm õiges suunas, on siiski vaja veel palju tööd ära teha. Loodan, et see register, kui seda saadab edu, kujuneb välja kohustuslikuks lobistide registriks. Nõustun Andrew Duffi ettepanekuga, et raportöörid peaksid need lobistid ära märkima, kellega nad seaduse koostamise ajal kontaktis olid. Selles ei ole kahtlustki, et meie valijad tunnevad meie vastu teatud umbusaldust. Mida rohkem on läbipaistvust ning avatust, seda parem kõigile.

Selle kõige valguses mainin ainult, et selle kokkuleppe ainus probleem on see, et üks asutus on puudu. Olen pettunud, et nõukogu ei ole sellega liitunud. Kaasseadusandjana peaksid liikmesriigid kokku tulema ning end registrisse kirja panema, et saaksime pakkuda tõeliselt läbipaistvat õigusloome protsessi.

  Gerald Häfner, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Poliitika põhineb usaldusel. Parlamendiliikmeid valisid vabadel ning salajastel valimistel meie liikmesriikide kodanikud, kes eeldavad õigustatult, et austaksime nende huve ehk teisisõnu seisaksime ühise heaolu eest kõikides oma kõnedes ning otsustes, selle asemel et esindada meie endi huve või kolmandate poolte huve, olgu nendeks siis ettevõtted või muud huvirühmad.

Siiki oleme ka teadlikud sellest, et näiteks Brüsselis oleme ümbritsetud üle 10 000 professionaalsest lobistist, kes teevad täpselt seda, millele nende töökirjeldus vastab, püüdes mõjutada parlamendiliikmeid ning komisjoni. Seda ei ole võimalik peatada, sest see on täiesti tavaline. Elame vabas ning avatud ühiskonnas, kuid siiski peame selles struktuuris oma hääle kuuldavaks tegema ning oma sõltumatuse säilitama. See ei ole meil alati õnnestunud ning on parlamendiliikmeid, kes on neid reegleid rikkunud. Need rikkumised on üks peamine põhjus, miks me oma reegleid parandada soovime.

Läbipaistvus on usalduse üks olulisimaid eeltingimusi ning just sellega teeme praegusel hetkel tööd. Pärast väga pikki läbirääkimisi õnnestus meil komisjoniga selles läbipaistvusregistris kokkuleppele jõuda. Tunnistan, et oleksin eelistanud, kui nõukogu oleks meiega samuti liitunud.

Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon on selle nimel pikka kampaaniat vedanud. Oleme rahul, et selle eesmärgini on jõutud ning oleme ka üsna uhked tulemuse üle, kuid pean siiski mainima, et me ei ole kõikide aspektidega rahul. Oleksime soovinud, et register on kohustuslik mitte ainult neile, kes töötavad komisjoni- ning parlamendihoonetes, vaid ka neile, kes praktiseerivad oma tööd mujal, näiteks mõnes Brüsseli baaris ühe veiniklaasi ääres. Tahame, et register ei rakenduks mitte ainult parlamendile ja komisjonile, vaid ka nõukogule. Tahame, et avaldatavad finantsdetailid oleksid täpsemad ja sisukamad. Tahame, et kasutatud rahasummasid mõõdetaks samaväärsel viisil, mitte nii nagu praegu, kus väiksemaid toiminguid mõõdetakse 50 000 euro suuruse summa kaupa, samal ajal kui suuremaid toiminguid mõõdetakse suuremate summadega, mille tulemusena on raske aru saada, kui palju raha on tegelikult asjaga seotud. Pooldame ka seda, et ühine sekretariaat teeks korralisi kontrolle.

Sellegipoolest on see Euroopa jaoks hea päev, sest see toob meile kaasa suurema läbipaistvuse. Tänan kõiki asjaosalisi saavutatu eest!

  Søren Bo Søndergaard, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (DA) Austatud juhataja! See raport on samm suurema avatuse ning kohustusliku lobistide registri suunal, mis on kohustuslik kõigile, kes ELi mõjutada püüab. Sellegipoolest on veel palju minna, enne kui oma eesmärgini jõuame. Veelgi enam, korruptiivsete Euroopa Parlamendi liikmete olemasolu on näidanud, et peame struktuurisiseselt korra majja lööma. Peame selgesti mõista andma, et see ei ole vastuvõetav, kui Euroopa Parlamendi liikmed teevad kõrvalt mis tahes sellist tasustatavat tööd, mis võib meie aususe küsimärgi alla seada. Lisaks peavad meil olema tõhusad kontrollimehhanismid ja reeglid, mis määratlevad reeglite rikkumisele järgnenud tagajärjed. Peame kehtestama ka selged reeglid teabe edastajate kaitsmiseks, et hoida ära sõnumitooja mahalaskmine. Ootame erikomisjoni raportit ning sellest tingituna eeldame ka selle kokkuleppe, mille üle me siin täna arutleme, ning parlamendi kodukorra reeglite kiiret ülevaatust.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja ja Søren Bo Søndergaard! Tahtsin küsida, mida arvate teie nn seadusandliku jalajälje käsitlusest ning kuidas suhtute sellesse, et läbipaistvusregister on jätkuvalt vabatahtlik, mis tähendab teisisõnu seda, et jäävad alles meeletud seaduselüngad.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL). − (DA) Tänan küsimuse eest! See annab mulle võimaluse rõhutada teemat, millest juba rääkisin, nimelt seda, et meil on veel pikk tee käia, enne kui oma eesmärgini jõuame. Me ei usu, et oleme selle juba saavutanud. Arvame, et endiselt on midagi puudu. Selge on see, et registri kohustuslikkuse küsimus on vältimatult ülioluline. Leiame, et digitaalse jalajälje jätmine õigusaktidele on hea idee ning see on midagi sellist, mida peaksime rakendama, kuid loomulikult leiame, et selle toimimiseks peab selle kasutamine olema kohustuslik. Nagu ma aga ütlesin, on see samm õiges suunas, ning loodan, et kui meieni jõuab erikomisjoni raport ja see tekst vaadatakse üle, sest see tuleb kahe aasta jooksul üle vaadata, saab meil olema võimalus täielikult oma eesmärk saavutada, sest peame selles valdkonnas oma eesmärgi täielikult saavutama.

  John Stuart Agnew (EFD). – Austatud juhataja! Meil saab siis olema läbipaistvuse register! See ei ole üllatus, et see kontseptsioon kerkis esile seepärast, et ettevõtlikud Briti ajakirjanikud suutsid lihtsasti tõestada, kuidas mõned Euroopa Parlamendi liikmed raha meelitusele järele andsid. Sel momendil kinnitas Euroopa Parlament, vastupidiselt filmi „Casablanca” politseijuhile, et ta on šokeeritud – šokeeritud! – kui ta avastas, et korruptiivne lobitöö oli toimunud tema enda nina all.

Selle registri puhul räägime olukorrast, kus talli uks suletakse palju aega pärast seda, kui hobune on juba jooksu pannud. Register ei muuda eriti midagi ning lobistid tungivad alati kõigest läbi. Kasutusele võeti vabatahtlik registreerimissüsteem, mis oli üpris ebatõhus. Nüüd valgustatakse veidi seda, mis tõepoolest toimub, kuid enamik vajub ikka tagasi stagneerunud tiigi pimedatesse soppidesse. Kõik jätkub nii nagu tavaliselt.

Nagu tavaliselt peavad seaduskuulekad võitlema bürokraatlikkusega ning rikkujad leiavad lihtsalt viisi, kuidas oma tegevust jätkata. Niikaua kuni maksumaksjate raha voolab Brüsselis sellistes kogustes ringi, leidub alati põhimõteteta lobiste, just nii nagu raibet ümbritsevad alti raisakotkad.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel)

ISTUNGI JUHATAJA: Libor ROUČEK
asepresident

  Gerald Häfner (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja, John Stuart Agnew! Kuigi ma pooldan küll aruteludes hästi kulgevaid sõnavahetusi, ei meeldi mulle kui asju valesti esitatakse. Seepärast palungi, et muudaksite oma viimast ütlust. Väitsite äsja, et parlament arutab läbipaistvusregistri teemat ainult sel põhjusel, et mitu Suurbritannia ajalehte ühe konkreetse juhtumi avalikkuse ette tõid. Palun teil selgitada parlamendile ja laiemale üldsusele, et alustasime selle teema arutamist juba mõne aja eest ning et selle läbipaistvusregistri kohta oli juba enne teie viidatud sündmuse toimumist kokkulepe saavutatud.

  John Stuart Agnew (EFD). – Austatud juhataja! Tundub, et see ongi kogu selle teema tõstatamise põhjus. Aga ma ei tahagi, et Suurbritanniat esindavad Euroopa Parlamendi liikmed siin oleksid. Ma ei mõista, miks peame taluma seda, et välisinstitutsioonid, nagu seegi siin, meie asjadega tegelevad. Mida rohkem lõuna ja ida poole, seda hullemaks korruptsioonikultuur muutub. See ei meeldi mulle ja ma ei soovi, et minu riik sellega kuidagi seotud oleks.

  Andreas Mölzer (NI). – (DE) Austatud juhataja! Me kõik teame, et mitte üksnes Euroopa Parlament, vaid kogu Euroopa Liit kannatab suure usalduskriis käes. Ma olen kindel, et Gerald Häfner ei soovi seda kuulda, kuid vaatamata sellele, et parlament on lõpuks selles läbipaistvusregistris kokkuleppele jõudnud, mis on kindlasti hiljutise lobiskandaali survele järeleandmise tulemus, jääb minu arvates see register nõrgaks.

Minu arvates on vabatahtlik register kõigest pettus, mis ei paku paremat läbipaistvust ega too kaasa olukorda, kus Euroopa Liidu Nõukogu on valmis osalema, tähendades, et esindatud ei ole isegi mitte kõik tähtsamad seadusandlikud organid. Isegi kui nõukogu nõustuks osalema, jääks siiski alles mitu möödahiilimisvõimalust. Sajad ekspertrühmad töötavad komisjoni avaldatud ametlike dokumentidega, kuid nende suletud uste taga kohtuvate nõuandvate organite liikmete identiteet jääb ikkagi kiivalt hoitud saladuseks.

Minu arvates ei vaja me läbipaistvusregistrit mitte üksnes äriliste või rahvusvaheliste ajendite kohta, vaid ka kogu kinnimakstud lobitegevuse kohta. See oleks huvirühmade (nt kutse- ja ametiühingud) huvides. Meie kodanikel on õigus kas siin tõelist läbipaistvust oodata.

  Marietta Giannakou (PPE). – (EL) Austatud juhataja! Kiidan Carlo Casinit tema raporti eest, mis on väga õige! Loomulikult puudutab läbipaistvuse küsimus parlamendiliikmete väärikust – selles ei ole kahtlustki. Mida rohkem me aga selliseid meetmeid võtame, seda rohkem suurendame läbipaistvust ja edendame aktiivseid suhteid Euroopa Liidu institutsioonide ning meie sotsiaalsete partnerite ja huvirühmade vahel.

Ettepaneku kohaselt kaitseb see uus register kõiki institutsioonilisi kontakte ning keskendub eri peatükkides erihuvide, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori asutuste esindajatele, eristades seega huvirühmade ja ametlike institutsioonide esindajate erinevaid rolle.

Registreerimisüleskutse kaitseb huvirühmasid ja lobiste, tunnistades neid eraldiseisvalt ning andes neile loa ELi institutsioonidega kohe ja otse suhelda.

Lissaboni lepingu ratifitseerimise tulemusel on Euroopa Parlamendi volitused suurenenud ja see meelitab ligi üha rohkem sekkumist nõudvaid esindajaid.

Kokkuvõttes täidab läbipaistvusregister peamiselt läbipaistvuse ning sotsiaalsete partnerite, parlamendiliikmetele mandaadi andnud kodanike ja ELi institutsioonide vaheliste demokraatlike ja pluralistlike suhete eesmärke. On ütlematagi selge, et kõikidel ELi institutsioonidel ja vanemametnikel peab olema koht sellises läbipaistvusregistris.

  Enrique Guerrero Salom (S&D). – (ES) Austatud juhataja! Soovin tänada Carlo Casinit läbipaistvusregistrit käsitlevate raportite eest!

Oleme praegu kogemas enneolematult suurt kriisi, mis on kestnud juba päris pikalt, ning on oht, et see jätkub veelgi pikemalt. Selline kriis halvendab üldsuse elutingimusi ja vähendab nende tulevikuootusi.

Kui majanduskriis takistab meil üldsuse jaoks positiivsete tulemustega poliitikat seadustada, siis peame sellele kaasa aitama oma vastutustundliku austusega poliitiliste väärtuste vastu, mida me kaitseme: kokkuhoidlikkus, ausus, lähedus üldsusega ja läbipaistvus.

See register on samm suurema läbipaistvuse suunas, kuid siiski kõigest üks samm. Nõustun oma kaasparlamendiliikmetega, kes on rõhutanud vajadust muuta see register kohustuslikuks, kaasata ka nõukogu ning kehtestada reeglitevälise tegevuse tuvastamisel rangemaid karistusi.

  Alexandra Thein (ALDE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Homne hääletus läbipaistvusregistri üle on oluline samm õiges suunas, kuid see ei jää kahtlemata viimaseks käiguks selles küsimises. Esiteks on mul hea meel, et oleme valinud uue nime Euroopa Parlamendi lobiregistrile, mis ulatub tagasi 1996. aastasse ja mida teatakse nüüd nimetusega läbipaistvusregister. Vaadates seda, kes peavad üheaastase läbipääsuloa saamiseks registreeruma, pean seda kahetsusväärseks, sest see nimekiri sisaldab avalikke institutsioone ja organeid. Nagu ma olen juba varem öelnud, mõistan ma, miks see on vajalik õigusühenduste puhul, kuid mul on raskem aru saada, miks peavad registreeruma avalikud asutused, mis ei ole parteipoliitilisel tasandil kunagi aktiivsed olnud ega hakka ka kunagi olema.

Lõppanalüüsis, sõltumata saavutatud läbipaistvusest, taandub kõik iga parlamendiliikme moraalitundele, dikteerides, mis on tema arvates õige, kellega ta kohtub ja kellega otsustab mitte kohtuda, keda ta kuulab ja keda otsustab mitte kuulata. Lõppude lõpuks võtavad inimesed meiega ühendust ka mitme teise kanali kaudu.

  Hans-Peter Martin (NI). – (DE) Austatud juhataja! Oma moraalitunde järgimine võib osutuda petlikuks. Minu arvates on küsimus parlamendiliikmete sõltumatuses. Muidugi muutub lobitegevus probleemiks, kui keegi üritab muuta kellegi tõekspidamisi, kasutades selleks kõikvõimalikke argumente, eriti kui need on veel ebaausad.

Tõsi on, et isegi praegu katab lobiregister vaid 2800 lobisti Brüsseli 20 000st. Tõsi on ka see, et selles parlamendis siin on meil liiga vähe võimalusi piisava pädevuse arendamiseks; seda saaks kiiresti muuta rahastamise ümbersuunamisega ja annaksin sellele kindlasti oma toetuse. Läbipaistvusregister võib olla küll kõigest väike võit, kuid see on samm samas suunas Washingtoniga, kus on juba mõnda aega lobitöö avalikustamise seadus kehtinud. See toimib paremini kui meie siinsed meetmed.

Usun, et peaksime võimalikult kiiresti mitte üksnes seadusandliku jalajälje, vaid ka seadusandliku sõrmejälje mõistet tutvustama. Teisisõnu peaksime avalikustama kõik lobistid, kellega me kokku puutume, ning ka selle, mis asju me nendega ajame. Kutsun teid vaatama oma veebilehte, kuhu ma olen seadnud üles lobitegevusloenduri, mis registreerib iga lobisti kontakti olenemata sellest, kas ma töötan hetkel seadusandliku algatusega või ei.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! See raport on oluline, kuna puudutab sügavalt seda tööd, mida me parlamendis teeme: eeskirjade ja õigusaktide ettevalmistamine ja rakendamine.

– Nagu Carlo Cassini ütles, ei ole mõiste „lobist” just kõige parem, kuna see loob mulje privileegidest, korruptsioonist või mõlemast, samas kui tegelikult on tegu oma ala ekspertidega, kes aitavad meid teavitada meie esitatavate eri õigusaktide üksikasjadest ja nüanssidest.

Mina ise olen praegu kaasatud andmekaitse kohta arvamuse koostamisse ning minu poole oma arvamustega pöördunud rühmade arv hämmastab mind. Kui ma peaksin registrit pidama, siis tahaksin ka need minu poole pöördujad kirja panna, sest nii oleks meil tõeline läbipaistvus. Ametlikult lobistide register, aga ka meie puhul lobitöö tegijate register. See tekitaks tõelise läbipaistvuse, suurendaks usutavust ja lõpuks ka usaldust.

  Stavros Lambrinidis (S&D). – Austatud juhataja! Sageli öeldakse, et meie kodanikud ei ole teadlikud suuremast võimust, mis sellel parlamendil alates Lissaboni lepingust on. See võib küll tõsi olla, ja sellest on väga kahju, sest ülejäänud kindlameelsed lobistid – või need, kes teesklevad lobiste, nagu hiljuti välja tuli – on selle parlamendi võimust vägagi teadlikud. Otsustame ELis koos peaaegu kõikide peamiste õigusaktide üle, mis on ka hea, sest me esindame ELi kodanikke. Me oleme ainus kogu, mille nad on otse valinud.

Kuigi see on ja jääb ka edaspidi üheks kõige läbipaistvamaks institutsiooniks Euroopa Liidus, usun ma praegu ikkagi, et suurema võimuga kaasneb ka suurem vastutus, ning just seda peamegi järgmistel kuudel püüdma saavutada. Praegu komisjoniga kehtiv kokkulepe ei ole küll halb, kuid lobistidel peab olema kohustus oma nimed ja tegelikud huvid registreerida. Ja seda parlament meie poole pöörduvatelt lobistidelt juba nõuabki. Loodan, et ka teised institutsioonid teevad samamoodi.

Lõpetuseks ütlen ma järgmist. Nagu mainisite, olen ma praeguse töörühma kaasjuhataja. Ma ei saa sellest täpselt rääkida, mida me arutame, kuid võin teile kinnitada, et selle parlamendi käitumiseeskirjad saavad olema väga läbipaistvad ning sellised, mis suudavad meie kodanikke ja meid endid panna sellesse erakordsesse institutsiooni kuulumise üle uhkust tundma.

  Monika Flašíková Beňová (S&D). – (SK) Austatud juhataja! Soovin alustuseks nõustuda tõsiasjaga, et esitatud kokkulepe parandab ELi läbipaistvust, kuid ausalt öeldes on see siiski ideaalist veel kaugel.

On siiski hea, et lobistidel on nüüd suurem ajend registriga liitumiseks, kuna vastasel juhul ei pääseks nad Euroopa Parlamenti. Parem on ka juurdepääs lobiste puudutavale teabele, sealhulgas nende nimedele, ning peaksime kiitma ka tõsiasja, et neid reegleid mittetäitvaid lobiste ootavad mitmesugused karistused, näiteks võidakse nad registrist välja arvata, mis tähendab musta nimekirja sattumist. Küsimus on selles, et kas need meetmed on piisavad. Näiteks ei saa ma nõustuda, et registreerimine on faktiliselt kohustuslik, kuna ainult registreeritud lobistidel on juurdepääs parlamenti. Suurema läbipaistvuse huvides on väga oluline, et registreerimine oleks ka juriidiliselt kohustuslik, ning loodan, et saavutame selle veel praeguse parlamendi koosseisu ametiajal. Me peame täiendama ka firmade ja lobistide lobitegevuskulude aruannete esitamise reegleid. Praegune reeglistik võimaldab lobistidel tegelikest palju väiksemaid kulusid näidata. Sama tähtis on muuta läbipaistvamaks ka rahastamisallikad, kust pärineb lobistide ja konsultatsioonifirmade tulu.

Lõpetuseks soovin lisada, et ma oleksin väga tänulik kui parlamendiliikmed ei ajaks segamini läbipaistvusregistri ja käitumisjuhendi teemasid, kuna need on täiesti erinevad asjad. Liikmed, kes on kuidagi – isegi kui oma süü läbi – lobiagentuuride ohvriks langenud, ei tohiks läbipaistvusregistri reeglite kehtestamisel sellest ajendatud olla.

  Marita Ulvskog (S&D). – (SV) Austatud juhataja! Väga palju olulist on juba ära öeldud, kuid see väärib kordamist. On hea, et oleme nüüd lõpuks ometi lobistide registris kokkuleppele jõudnud. Paljud meist on juba päris kaua selle eest võidelnud. Kuid see on ikkagi veel väga arglik ettepanek. Sellele vaatamata soovin seda näha esimese sammuna, mida saab arendada laialdaseks põhimõtteks kõikidele ELi institutsioonidele üldsuse juurdepääsu kohta. Nõukogu ja volinik Maroš Šefčoviči tänased kommentaarid on väga positiivsed.

Avalikustamise ja läbipaistvuse põhimõte on üks vähestest tõeliselt tõhusatest vahenditest rikkumis- ja pettusohtude minimeerimiseks. See on ka oluline võimalus suurendada usaldust meie kui selles poliitilises süsteemis ja üldiselt poliitikas osalejate suhtes. Järgmised sammud peaksid olema kõikide institutsioonide kaasamine, registreerumise kohustuslikuks muutmine ning – nagu mõnel Skandinaaviamaal juba tavaks – selle täiendamine informaatorikaitsega korruptsioonist teatanud isikute jaoks, kes on samuti avatuse ja läbipaistvuse saavutamisel väga olulised. Tänan teid!

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Kiidan ja toetan täielikult läbipaistvusregistri ja lobistide nimekirja kehtestamist, mis on mõeldud ELi poliitika kujundamises ja rakendamises osalevatele organisatsioonidele ja iseseisvatele lobistidele, kuna ELi avaliku halduse stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks mõeldud standardite ning institutsiooniliste eeskirjade tugevdamine tagab ELi demokraatliku toimimise. Teiselt poolt ei tohi see register muidugi takistada parlamendiliikmetel nende mandaadiga kaasnevaid kohustusi täita ning Euroopa Parlamendi liikmesriikide nimel valijate või avalike asutuste esindajatega kohtuda. Erihuvirühmade esindajatele peavad aga kehtima selged eeskirjad, et tagada avatud läbipaistev ja asjakohane dialoog nendega, kes soovivad kuidagi ELi õigusloomes osaleda ja seda protsessi mõjutada.

  Michael Cashman (S&D). – Austatud juhataja! Räägin määruse nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele) raportöörina ning selles määruses väärtustatud avatuse ja läbipaistvuse vaimus toetan seda kokkulepet. See on veel üks samm õiges suunas, kuna avatus ja läbipaistvus on demokraatliku otsustamisprotsessi põhiosa ning peaksime olema teadlikud kõikidest nendest, kes poliitikat, menetlusi ja tulemusi mõjutavad ning mõnikord ka lubamatut mõju avaldavad. Peame siiski tegema rohkem tööd, peame tagama, et läbipaistvus ja lobistide töö avatus oleks ELi tasandil maksimaalne. Lisaks sellele peame panema selle uue registri võimalikult kiiresti toimima ning seejärel peaksid kõik selle reguleerimisalasse jäävad isikud ja organisatsioonid andma kohe õiget ja värsket teavet, et saaksime ülevaate, kes mida mõjutab.

Lõpetuseks lubage ma kordan Jana Mittermaieri sõnu Transparency Internationalist, kes ütles, et see uus register saab olema kõikide lobitegevuses osalevate poolte suuremale avatusele pühendumise proovikivi. Seda ei ole võimalik enam tabavamalt öelda.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE). – (ES) Austatud juhataja! Soovin öelda, et 21. sajand on Interneti, WikiLeaksi ja institutsioonilise avatuse sajand. See tähendab läbipaistvust ja üldsuse osalemist, ning peame olema osaliselt vastutavad oma otsuste eest.

Peame koos otsuseid tegema. Seepärast peab meie töö olema ennetavat laadi. Me ei saa lihtsalt lasta lobistidel ja huvirühmadel endale survet avaldada, peame püüdma üldsusega lähedamaks saada, seda kuulata. Seepärast usun, et läbipaistvusregistri ja sõrmejälgede lahendused saavad olema tõhusad ning piiramise ja hirmu tekitamise asemel pakuvad need võimalust parandada meie raporteid ja hinnata tulemusi.

Usun, et see on ainus viis, kuidas saame modernseks parlamendiks muutuda. Olen juhtinud tööd ühe raportiga ning tõin selgitavas avalduses välja kõik esindajad, kellega ma koos töötasin, sest see on tööviis ja suhtumine, mida peaksime kindlasti eristama kõikidest minevikus nähtud vastutustundetutest tegudest.

  Isabelle Durant (Verts/ALE). – (FR) Austatud juhataja! Ka mina soovin väljendada oma rahuolu selle dokumendi üle, mille poolt ma homme hea meelega hääletan. Tahan vaid mainida, et hiljutised skandaalid, mille tunnistajateks me olime, ei ole midagi muud kui pistise andmise katsed. Kuigi tegemist on keerulise teemaga, on viimased arengusuunad olnud sellised. Alustasime oma tööd juba ammu enne neid hiljutisi murettekitavaid sündmusi, mida käsitletakse ühes teises töös. Need on üksikud juhtumid ja ka hea töö.

Sellest olenemata võime näha, et mitu rühma kasutavad märkimisväärseid ressursse ja teevad kõik, mis võimalik, et otsustamist maksimaalselt mõjutada. Seepärast ongi see register samm õiges suunas. Aitasin seda välja töötada ning olen tehtuga äärmiselt rahul.

Kuid on vaja astuda veel täiendavaid samme. Sellest registrist peab saama muutuv vahend, mis vaadatakse iga-aastaselt läbi. See ei tohiks mitte mingil juhul liiga jäik olla. Tegelikult arvan, et tehnoloogia areng ja lobistide kasutatavad vahendid sunnivad meid seda instrumenti pidevalt läbi vaatama, et tagada selle tõhusus ning teha direktiivi abil kindlaks, kes lobitegevust teostab, kui suure raha eest ja kuidas. Samuti toetan täielikult ökoloogilisi jalajälgi – pean silmas seadusandlikke jalajälgi –, mida võiks toetada raportites lobistide arvu ja nende inimeste nimede avaldamine, kellega nad kohtusid, ning pooldan ka võimalust teha kindlaks, kes ja mida täpselt ütles ning kes keda mõjutas.

Lõpetuseks tahan öelda, et selle registri avaldamine on üks asi, aga selle toimimise selgitamine hoopis teine. Ka kodanikele tuleb anda võimalus neid registreid vaadata, et nad saaksid seda teavet otstarbekalt kasutada, püüdes mõista, kuidas me oma otsuseid teeme. Seepärast hääletab ka meie fraktsioon täielikult selle dokumendi poolt.

  Franz Obermayr (NI). – (DE) Austatud juhataja! Lobitegevus on põhivahend kodanike poliitikasse kaasamisel, mispärast on oluline hoida ära selle kuritarvitamist. Seepärast on vaja kiiresti läbipaistvusregistrit kõikidele institutsioonidele, mitte ainult parlamendile ja komisjonile, vaid ka nõukogule, sest lõpuks on see ju koht, kus sünnivad tõelised otsused. Rõhutan juhtmõtet, et registreerimine peab olema kohustuslik. Seda ei ole vaja ainult parlamenti pääsemiseks, sest lobistid ei otsi kindlasti oma kontakte üksnes parlamendihoonest, vaid sageli ka restoranidest, vastuvõttudelt või jõusaalist.

Soovin rääkida paari sõnaga ka erakondade läbipaistvusest. Isegi kui need on ühe mehe parteid ja toimivad ühe mehe tegevusena, üritades ennast kõige paremast küljest esitada, peavad need parteid ja isikud näitama välja vajalikul tasemel läbipaistvust. Nad peavad tagama läbipaistvuse oma varade, riigikassast taotletud raha ja kampaaniakulude katmise suhtes ehk teisisõnu reaalse raha suhtes, mida nad on valimiskampaania ajal oma riigi avalikelt asutustelt saanud. Need kulud peaksid olema läbipaistvalt dokumenteeritud.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Tänan teid väga, et andsite mulle sõna! Nõustun koos enamiku siin istungisaalis viibijatega, et see register esindab edusamme seadusandliku menetluse läbipaistvuse vallas, kuid minu arvates on see alles esimene samm. Peaksime mõtlema hoolikalt ka teiste sammude ja lahenduste peale.

Minu arust on kõige tähtsam küsimus see, mida on Euroopa Parlamendi liikmetel lubatud teha. Kas nad tohivad ainult siin parlamendis ametis olla või on neile lubatud lisaks parlamenditööle veel ka lisategevused? Mina ise arvan, et need teised tegevused peaksid olema väga kitsalt määratletud ning piirduma teadustöö ja selle publitseerimisega. Kõik teised tegevused eri juhatustes tekitavad alati küsimusi ja kahtlusi.

  Lena Ek (ALDE). – (SV) Austatud juhataja! Lissaboni leping on andnud Euroopa Parlamendile suurema võimu ning sellega kaasneb ka suurem vastutus. Läbipaistvus on meie töös seega väga tähtis, pidades silmas tõsiasja, et meie töö hõlmab 500 miljonile inimesele loodud õigusakte ja sageli ka väga suuri rahasummasid.

Lobistide register, mille kohta on nüüd kompromissotsus langetatud, on muidugi kogu seda pingutust väärt, ning loodetavasti õnnestub meil veelgi kaugemale minna ja korruptsioonist teatanud isikutele informaatorikaitset pakkuda. Loodan ka, et saame jätkata ja tagada, et registrisse kantavate tingimuslike finantskohustuste või omandite teave muutub praeguse vabatahtliku asemel kohustuslikuks. Samuti loodan, et hakkame arutlema selle üle, millised kõrvaltegevused on meile kui Euroopa Parlamendi liikmetele eetiliselt sobivad.

Toetan seda kompromissi ja näen seda progressiivse sammuna, kuid läbipaistvuse, avatuse ja suurema demokraatliku usalduse saavutamiseks on veel palju teha. Tänan teid!

  Maroš Šefčovič, komisjoni asepresident. − Austatud juhataja! Minu arvates ütles Manfred Weber väga õigesti, et ühiselt hallatav läbipaistvusregister on midagi, mille üle uhkust tunda, sest kui Ameerika Ühendriigid ja Kanada välja jätta, siis ma ei tea väljaspool Euroopa Liitu mitte ühtegi kohta, kus toimiks nii ulatuslik lobistide register, nagu meie seda kavandame. Siinkohal viitan ka liikmesriikide pealinnadele.

Mitme sõnavõtja, esmalt Matthias Groote ja seejärel Gerald Häfneri, tõstatatud küsimus käsitles registri kohustuslikkust. Arutame seda küsimust pikemalt töörühmas. Probleem on selles, et praegu me ei näe võimalikku seaduslikku alust, mis lubaks meil kohustada ettevõtteid, kodanikke või huvirühmade esindajaid nende ametikohustuste täitmiseks registreeruma.

Meie kui ELi administratsioon ei saa keelduda selle põhjal mõne isiku või isikutega tegelemast. Seepärast oleme otsinud võimalusi, kuidas panna ettevõtteid, organisatsioone ja lobiste positiivse stiimuli abil registreeruma. Minu arvates oleme juba palju saavutanud, sest kokkuleppes parlamendiga muudame selle süsteemi tegelikult kohustuslikuks. Koos nõukoguga võetavate ühismeetmete abil tõstame reputatsiooni ja survet nii palju, et näeme järgmise kahe aasta jooksul, kuidas see peaks toimima, andes meile lisakogemuse kvaliteetse läbivaatuse teostamiseks ning võimaluse näha, kuidas saame selle süsteemi toimimist veelgi parandada.

Mis puudutab registreerujate tegevuse rahastamise korraliku tõestamise nõudmist, võin teile kinnitada, et komisjon teostab juba praegu juhuslikke kontrolle kõikide praeguseks registreerunute seas, ning ma olen kindel, et seda registrit ühiselt hallates sagenevad need kontrollid veelgi. Kõik, kes on registrisse kantud, peaksid olema kindlad, et me leiame kõik kohatu üles, kritiseerime seda, üritame parandada ning ei karda selle eest vastutajaid häbistada.

Mul on väga hea meel, et kõik kolm institutsiooni teevad selle töö puhul edusamme. Ütlen seda, kuna mitu sõnavõtjat on viidanud selle tähtsusele. Olen kindel, et pärast seda eesistujariik Ungari väga olulist avakõne ei raiska me enam minutitki ja proovime käivitada nõukoguga võimalikult kiiresti institutsioonidevahelised läbirääkimised, et saaksime leida väga vastutuleliku viisi, kuidas registrit koos hallata – kolm institutsiooni töötamas Euroopa Liidu õigusaktide suurema läbipaistvuse eesmärgil.

Viimane punkt, mida mainisid mitmed sõnavõtjad ja mida kirjeldas Carlo Casini, on järgmine: läbipaistvusregister ei ole kohe kindlasti mitte mingi hõbekuul ega maagiline viis korruptsiooni vastu võitlemiseks. Me teame väga hästi, et moraalsed standardid, eetika, väärikus ja selged reeglid on siin lahenduseks. See toimiks kindlasti väga hea vahendina ja oleks hea indikaator selle kohta, et registreerijad on valmis reegleid austama ja läbipaistvalt tegutsema, et neil ei ole midagi varjata ja – see peaks olema põhiindikaator meie kõigi jaoks –, et nad peaksid olema tõelised partnerid, tehes meiega koostööd ja vahetades teavet ning uskudes meie edasisse suhtlusesse.

  Enikő Győri, nõukogu eesistuja.(HU) Austatud juhataja, volinik, head kolleegid! Liikmesriigi esindajana, millel on juba 2006. aastast olemas lobitegevust käsitlev õigusakt, on mul hea meel tänase arutelu ning ka asjaolu üle, et parlament ja komisjon on suutelised läbipaistvusregistri teemal kokku leppima.

Läbipaistvus on nõukogule alati tähtis olnud.Mul on väga hea meel näha, et kuigi meil ei õnnestunud 2008. ja 2009. aastal edusamme teha, oleme nüüd, Ungari eesistumise ajal, saavutanud läbimurde sellega, et nõukogu on valmis protsesse jälgima ja nii palju kui võimalik ka selles tegevuses osalema. Osalusmäär selgub aga alles järgnevate läbirääkimiste käigus.

Seega oleme valmis läbirääkimisteks enda kaastöö üle ning – nagu ma oma sissejuhatavas kõnes ütlesin – arvan, et kinnitame oma kavatsust juunis ilmuvas poliitilises deklaratsioonis.See ei tähenda aga seda, et me institutsioonidevahelise kokkuleppega ühineme.

Põhjus, miks liikmesriigid on praegu valmis selle eeskirjaga nõustuma – mis on veel kord rõhutades märkimisväärne edusamm eelnevate aastatega võrreldes –, seisneb selles, et lobiorganisatsioonid ei pöördu nõukogu kui Euroopa institutsiooni poole ja selle kohta on väga üksikuid näiteid.Pigem on lobitegevuse sihtmärgid liikmesriigid, nende valitsused ja valitsusasutused. Seega ei ole nõukogu lobitööle nii avatud kui komisjon või Euroopa Parlament.

Austatud juhataja! Volinik! Head kolleegid! Loodan, et see koostöö saab olema tõhus ning suudame nende läbirääkimiste järel selle poliitilise deklaratsiooni esitada.

  Carlo Casini, raportöör.– (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! Soovin mõnda asja selgitada. Ka mina soovin kindlalt rõhutada, et see kokkulepe saavutati juba ammu enne Suurbritannias toimunud vahejuhtumit ajakirjanikega. Kahjuks näitab see ühte viisi, kuidas valeinfo meedia kaudu levib. Näiteks viskas tähtis Itaalia ajaleht Corriere della Sera täna Euroopa üle nalja, öeldes, et me tegutsesime liiga hilja ja vaid pärast ajakirjanikega seotud sündmusi. See ei ole tõsi. See tekitab Euroopa suhtes ebaõiglast usaldamatust.

See kokkulepe oli saavutatud juba palju varem.Kui üldse midagi ette heita, siis tõusis see arutelu päevakorda mõningase viivitusega, kuna pärast skandaali puhkemist kahtlesime, kas saame proovida seda kokkulepet veelgi tugevdada. Tekst jäi siiski muutmata. See oli siis esimene selgitus.

Teine selgitus on seotud kohustuslikkuse teemaga.See register on juba praegu kohustuslik. Kõik, kes soovivad lobitegevust teha, peavad end sellesse registrisse kandma. Ma ei saa aru, mida see mõiste „kohustuslik” selles kontekstis tähendab: see ei saa tähendada, et kõik organisatsioonid, ettevõtted ja kodanikud peavad olema registreeritud. See ei ole võimalik. Kui üldse, siis jääb see üksikute Euroopa Parlamendi liikmete teha, kes peavad paluma nende poole pöördunud ja neile survet avaldada soovivatel isikutel esmalt registreeruda.

Kolmas punkt käsitleb võimalikke edasisi muudatusi.Sellega töötab eraldi töörühm, mis vajab minu arvates võimalikult suurt manööverdamisruumi. Ma olen nõus, et peaksime tuvastama lobistid, kellega me läbirääkimiste käigus kokku puutume, kuid ma ei tea, kas see ülesanne jääb ainult raportöörile või peaks see laienema ka presidendile. Anname töörühmale vabaduse esitada kõikvõimalikke vajalikke soovitusi.

Lõpetuseks tahan samuti tänada nii Maroš Šefčoviči, kes on aidanud väga palju kaasa selle kokkuleppe saavutamisele, kui ka Ungari valitsuse esindajat, muu hulgas kinnituse eest, et peagi liitub selle kokkuleppega ka nõukogu, kellel on kindlasti omad kahtlused, arvestades, et nõukogu esindab sel juhul kindlasti teist istungisaali.Kui ka nõukogul on olemas register, rõhutab see veelgi tugevamalt, et Euroopa struktuur tugineb valitsusel – komisjonil – ja seadusandlikul organil, mis koosneb nii kodanike kui ka riikide esindajatest.

Mõistan aga, et siin on veel vastuseta küsimusi, kuna Euroopa Liidu Nõukogu esindab riike.Olen siiski veendunud, et jõuame positiivse lahenduseni.

  Juhataja. Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub kolmapäeval, 11. mail 2011.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Zita Gurmai (S&D) , kirjalikult. – Me oleme alati enda kui kõige avatuma Euroopa institutsiooni üle uhkust tundnud. Hiljutised sündmused on aga näidanud, et süsteemiga kaasnevatest eelistest sõltumata on sellel ka oma puudused. Me kõik teame, et Euroopa kodanikud on üha enam kaotamas usaldust Euroopa ja – olgem ausad – ka meie, Euroopa Parlamendi liikmete, vastu. Usalduse tagasivõitmiseks on väga oluline olla avatud oma tegevuse ning meie tööd mõjutavate tegurite suhtes. Ühine läbipaistvusregister, mille me täna kahe esitatud raporti toetamisega vastu võtame, on suurepärane esimene samm selles suunas. Just nimelt esimene samm, sest see üksinda ei lahenda kõiki meie probleeme. Isegi kui praegu on keeruline lobistide registrit kohustuslikuks muuta, siis tulevikus liigume kindlasti selles suunas. Soovin ka rõhutada, et see register ei asenda meie endi jõupingutusi läbipaistvuse saavutamisel ega vajadust selles suhtes oma töö üle järele mõelda.

  Olga Sehnalová (S&D), kirjalikult. – (CS) Pooldan komisjoni ja Euroopa Parlamendi ühist registrit, vähemalt sellisel kujul. See peaks aga olema vaid üks samm mitme olulise sammu seas suurema läbipaistvuse saavutamisel õigusloome protsessis, mis peaks kohalduma kõigile kolmele Euroopa institutsioonile. On selge, et Euroopa Parlament on valmis pidama põhjalikku arutelu lobitegevuse ja selle reeglite üle. See on eeskujuks ka nendele liikmesriikidele, millel on veel vastavad sammud astumata. Usun, et läbipaistvusregister aitab suurendada usaldust ka poliitilise keskkonna vastu. Selle tegelik mõju sõltub aga peamiselt siiski kõikide osaliste austusest rangemate reeglite vastu.

  Marianne Thyssen (PPE) , kirjalikult. – (NL) Kiidan kindlasti heaks tõsiasja, et komisjon ja parlament teevad koostööd lobistide, ekspertkomiteede ja teiste huvigruppide kohta ühise läbipaistvusregistri koostamise nimel. Lõppude lõpuks peame saama iga meie päevakorras oleva toimiku kohta eri huvigruppidest päringuid teha – ja teha seda täiesti avalikult. Muuseas, selles ei ole midagi halba, kui organisatsioonid oma huve kaitsevad, eeldusel, et see toimub avatud ja tasakaalustatud viisil. N-ö seadusandliku jalajälje põhimõte, mille kohaselt peavad raportöörid teatama, kellega nad on oma ettepanekute koostamise ajal kontaktis olnud, on väga hea põhimõte. Tegelikult olen ma seda ka oma mänguasjade ohutuse raportis juba käsitlenud. Selged korraldused selle põhimõtte üldiselt kohaldatavaks muutmiseks suurendavad läbipaistvust. See on ka sobiv vahend lobitegevust puudutavate müütide murdmiseks üldsuse seas, kelle ühiseid huve me Euroopa Parlamendi liikmetena täidame. Tõsiasi, et ka nõukogu väljendas lõpuks oma valmisolekut selle registriga liitumiseks, tähendab seda, et me saame ühisregistri kõikide ELi lobistide kohta, mille nimel me oleme Euroopa Parlamendiga aastaid töötanud. Toetan seega sellist käsitlust.