Juhataja. Järgmine päevakorrapunkt on arutelu suuliselt vastatava küsimuse üle, mille esitas komisjonile põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni nimel Paolo De Castro ja mis käsitleb antibiootikumiresistentsust (O­000048/2011 – B7­0304/2011).

  Paolo De Castro, esitaja. – (IT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Täna on meil oluline võimalus käsitleda vastutustunde ja pühendumusega loomade antibiootikumiresistentsuse aina suurenevat probleemi. Tegemist on põllumajandussektori ja eeskätt Euroopa Liidu loomakasvatussüsteemi tuleviku seisukohalt strateegilise küsimusega.

Andmed näitavad, et Euroopas kirjutatakse ligikaudu 50% antibiootikumidest välja loomadele. Nõuetekohase kasutamise korral on antibiootikumid kasulik vahend, mis aitavad põllumajandustootjatel hoida kariloomad tervete ja tootlikena ning tagada nende heaolu. Seepärast ei taha me siin halvustada antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses, vaid paluda komisjonilt konkreetset vastust, kuidas kasutada antibiootikume tõhusamalt ja tulemuslikumalt, et vähendada loomade resistentsust.

Oma 5. mai 2010. aasta resolutsioonis loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava kohta tõstis Euroopa Parlament esile seosed loomade heaolu, loomade tervise ja rahvatervise vahel ning nõudis tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tegeleksid loomade antibiootikumiresistentsuse keeruka probleemiga vastutustundlikult. Eeskätt kutsusime komisjoni üles koguma ja analüüsima andmeid kõikide loomatervishoiutoodete, sealhulgas antibiootikumide kohta, et tagada selliste toodete tõhus kasutamine. Aasta hiljem palub põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon, mille esimees on mul au olla, siin komisjonil viia ellu kõik olulised ettepanekud, et lahendada see pikaajaline probleem, mille tagajärjed võivad avaldada mõju ka inimeste tervisele.

Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Komisjon peaks võtma oma tõeliseks kohustuseks kasutada kogutud andmeid selleks, et viia saavutatud tulemused ellu. Ta ei peaks soodustama üksnes teadustegevust ja järelevalvet, vaid tagama ka, et antibiootikume kasutatakse tõhusamalt olulise vahendina, mille abil võidelda loomahaiguste vastu.

Selles vallas juhiksin tähelepanu asjaolule, et mõne uuringu kohaselt võib vähese energiasisaldusega loomasööt põhjustada suurema haigestumuse ja selle tulemusel suurema antibiootikumide kasutamise. Seepärast oleks soovitatav vaadata kooskõlas Euroopa veterinaaria teaduskomitee arvamusega üle keeld kasutada mittemäletsejate toidus loomset jahu. Need on nõuded, mis on esitatud põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis selle aasta 12. aprillil vastu võetud resolutsioonis, mis tuleb homme siin istungisaalis hääletusele.

Viimaste kuude jooksul on tehtud rasket tööd ning seepärast tahaksin isiklikult tänada Marit Paulsenit, variraportööre ja kõiki fraktsioone hindamatu kaasabi eest, mida nad kõnealust küsimust käsitleva ühise dokumendi koostamiseks osutasid. Euroopa Liidu loomakasvatuse edasine konkurentsivõime võib sõltuda sellest, kuidas tegeldakse probleemiga, mille valdkondadevaheline iseloom nõuab pühendumust ja vastutustunnet kooskõlastatud meetmete ja ühise poliitilise tahte kujul.

  László Andor, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Kõigepealt tahaksin rõhutada, et komisjon on täiesti teadlik ohust, mida antimikroobne resistentsus rahvatervisele põhjustab, ja ta on selle pärast mures.

Vastuseks esimesele küsimusele ütlen, et 2009. aastal palus komisjon Euroopa Ravimiametil hakata koguma võrreldavaid andmeid antimikroobsete ainete kasutamise kohta loomade puhul. See projekt – Euroopa antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopaline seire (ESVAC) – algas 2009. aasta kolmandas kvartalis. Euroopa Ravimiamet on süsteemi arendamiseks teinud koostööd liikmesriikide, ELi ametite ja asjaomaste sidusrühmadega. Kümne liikmesriigi kättesaadavate andmete tulemused avaldatakse võimalikult kiiresti. Lisaks hakkavad veel kaksteist liikmesriiki vabatahtlikult samu andmeid koguma. Eesmärk on laiendada süsteemi nii, et see hõlmaks kõiki ELi liikmesriike. Edasine eesmärk on saada üksikasjalikumaid andmeid näiteks loomaliigi tasandil.

Miks meil neid andmeid vaja on? Meil on neid vaja selleks, et hakata rakendama teaduspõhist käsitlusviisi – ainult sedalaadi andmete alusel saavad teadlased hinnata õigesti tõelist antimikroobse resistentsusega seotud riski, mis võib kaasneda antimikroobsete ainete kasutamisega loomade puhul.

Teise küsimuse kohta võin auväärt parlamendiliikmetele kinnitada, et komisjon teab, et antimikroobse resistentsuse kontrollimine nõuab valdkonnaüleseid meetmeid. Seepärast konsulteerib komisjon pidevalt omaenda teenistustega, liikmesriikide asjaomaste ametitega ning muude sidusrühmadega näiteks kohtumiste ja avalike arutelude vormis. Komisjon teeb antimikroobse resistentsuse küsimuses koostööd oma asjaomaste ametitega, eeskätt Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega, Euroopa Toiduohutusametiga, Euroopa Ravimiametiga ning antimikroobset resistentsust uuriva Euroopa Liidu referentlaboratooriumiga.

Vastuseks kolmandale ja viimasele küsimusele tahaksin anda teada, et komisjon töötab antimikroobse resistentsuse teemal välja viieaastast strateegiat. See strateegia põhineb terviklikul lähenemisviisil ja sisaldab konkreetseid ettepanekuid edasisteks meetmeteks, mille abil tegelda antimikroobse resistentsuse probleemiga rahvatervise ja loomade tervise kontekstis. Strateegia aluseks on antimikroobset resistentsust käsitlevad nõukogu järeldused ja soovitused ning juba mainitud arutelude tulemused.

Töö veterinaarravimeid ning ravimsööta käsitlevate ELi eeskirjade ülevaatamise kallal jätkub. Näiteks kaalutakse mõjuhinnangus võimalustena uusi antimikroobse resistentsuse vastu võitlemise vahendeid ja instrumente.

Kogutud andmete alusel otsustab komisjon oma seadusandliku ettepaneku üksikasjad. Meie eesmärk on esitada komisjoni strateegia 18. novembril 2011, Euroopa antibiootikumipäeval.

  Elisabeth Jeggle, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik! Kõigepealt tahaksin tänada põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimeest Paolo de Castrot algatuse ja küsimuse eest, mille ta komisjonile selle olulise teema kohta esitas. Lugupeetud volinik, pärast teie sõnavõtu ärakuulamist tahaksin esmajoones paluda, et liiguksite teooria juurest praktika juurde, sest me peame võtma konkreetseid meetmeid.

Antibiootikumiresistentsus on teema, mida tuleb võtta tõsiselt. Seni on sellele loomakasvatuse valdkonnas liiga vähe tähelepanu pööratud. Antimikroobsed ained on õige kasutamise korral kahtlemata kasulikud. Need aitavad põllumajandustootjatel hoida loomad tervete ja tootlikena ning tagada ka loomade kõrgel tasemel heaolu. Et antibiootikumid toimiksid loomade ja inimeste haiguste vastases võitluses ka edaspidi tõhusalt, on oluline võtta ELi tasandil kooskõlastatud seisukoht.

Viimastel nädalatel on meil põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis toimunud sel teemal sisutihedad arutelud ning me oleme asja põhjalikult käsitlenud. 12. aprillil võttis parlamendikomisjon suure häälteenamusega vastu ühisresolutsiooni – 34 hääletas poolt ja 2 vastu. Tänu suurepärasele koostööle kõikide variraportööridega eri fraktsioonidest jõudsime väga tasakaalustatud ja läbimõeldud tekstini, millest me peame homsel täiskogus toimuval hääletusel kinni pidama. Seda palungi ma teil teha. Raporti tasakaalustatus tuleneb keskendumisest loomade heaolule ning arvestatud on antibiootikumiresistentsuse ja kulutõhususe probleemi seoses põllumajandusettevõtetega.

Seepärast tahaksin veel kord tänada kõiki põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni töös osalenuid ning ka Marit Paulsenit viljaka koostöö eest. Nüüd tahaksin, et komisjon asuks tegutsema.

  Luis Manuel Capoulas Santos, fraktsiooni S&D nimel. – (PT) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Tagajärjed, mis kaasnevad antibiootikumide kasutamisega loomahaiguste raviks, on hästi teada ja aina murettekitavamad. Tegemist on valdkonnaga, kus kehtivad juba praegu üsna ranged normid. Sellele on tähelepanu pööranud ka Euroopa Parlament ja sellega seoses on ellu viidud palju kasulikke algatusi, näiteks loodud võrgustik, et koguda andmeid antibiootikumiresistentsuse kohta. Neist algatustest aga ei piisa.

Seepärast kutsun komisjoni üles mitte üksnes järelevalvemehhanismi parandama, vaid võtma vastu ka meetmed, mille abil koguda ulatuslikumaid andmeid, ning lisada kõnealuses valdkonnas parimate tavade vahetamist soodustavad stiimulid praegu koostatavasse ühise põllumajanduspoliitika õigusaktide paketti.

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esitatud resolutsiooni tekst väärib komisjoni põhjalikku analüüsi. Nagu kolleeg Elisabeth Jeggle äsja kinnitas, leidsid selle komisjoni kõige olulisemad soovitused laialdast toetust. Eeskätt tuleb neist soovitustest kujundada konkreetsed meetmed, millega kaitsta paremini rahvatervist ja Euroopa Liidu loomset päritolu toodete kvaliteedi mainet.

  Marit Paulsen, fraktsiooni ALDE nimel. – (SV) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Minu arvates oleme teinud põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis suurepärast tööd. Juhtub harva, et kokkusaamisel, kus poliitilised vaated on erinevad, ollakse nii suurel määral ühel nõul, nagu meie sel korral olime.

Antibiootikumiresistentsus on õigupoolest nii loomade kui ka inimeste tervise seisukohalt suurim oht, millega me toime peame tulema. Kunagi olid nakkushaigused laste, noorte ja noorloomade surma kõige levinum põhjus. Siinkohal ärge unustage, et nii loomad kui ka inimesed on imetajad. Meil on samasugune immuunsüsteemi kaitsemehhanism ja meil on samasugune stressitundlikkus, mis tähendab, et kui me ei tunne end hästi, on meie immuunsüsteem nõrgenenud ja me vajame antibiootikume, sest oleme rasketele nakkustele vastuvõtlikumad.

Me käsitlesime seda seoses inimmeditsiiniga. Me võtsime meetmeid, püüdsime karmistada oma antibiootikumikasutust ja mõista, mis võiks juhtuda. Ärge unustage, et kui me kaotame sellise relva nagu antibiootikumid, siis pöördume tagasi oma vanavanaemade aega ja tõved, mida peame praegu tühisteks nakkushaigusteks – näiteks väikelapse kõrvapõletik –, võivad jälle muutuda surmavateks. Probleemiga ei ole eriti lihtne toime tulla ja me peaksime sellesse tõsiselt suhtuma. Nagu ma ütlesin, olen äärmiselt rahul.

Loomulikult on resolutsiooniga seoses mõningaid üksikasju, mida oleksin tahtnud näha suuremal määral või mida oleksin tahtnud muuta, kuid peamine ei ole mitte see, et kõik komad oleksid õigel kohal, vaid oluline on meie ühine tahe teha protsessiga algust. Ma loodan, et komisjon võtab seda arvesse, sest usun, et homme öeldakse peaaegu ühehäälselt „jah”. Ma loodan seda ja samuti loodan, et sellest kujuneb jõuline märguanne, mis raputab teid ärkvele ja paneb kuulama. Tänan teid!

  Richard Ashworth, fraktsiooni ECR nimel. – Lugupeetud juhataja! Tahaksin tänada põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni esimeest probleemi tõstatamise eest.

Jagan tema muret kariloomade nakkushaiguste juures avastatud antibiootikumiresistentsuse ulatuse pärast. Arvan samuti, et resistentsuse inimestele ülekandumise pärast tuleks tunda suuremat muret. On leitud, et paljude kunagi usaldusväärsete antibiootikumide tõhusus on tähelepanuväärselt vähenenud ning see ohustab inimeste tervist. Niisiis toetan ma arutelu ideed. Ka minu arvates peaks esimene oluline samm olema tihe koostöö paljude ametite ja farmaatsiatööstusega, et probleemi jälgida ja hinnata.

Soovin aga märkida, et vastupidi levinud arvamusele ei ole tegemist ainult probleemiga, mille on tekitanud intensiivne põllumajandus. Antibiootikumide juhuslik kasutamine põllumajanduses on – või on olnud – igasuguse põllumajandusliku tootmise juures tavaline, olgu tegemist suur- või väiketootmisega. Lähen veelgi kaugemale ja ütlen, et suurtootjad on tänapäeval lepingutingimuste järgi tavaliselt töötlemissektoriga vertikaalselt seotud ning antibiootikumide profülaktiline kasutamine on kvaliteedi tagamise süsteemide alusel üldiselt keelatud või piiratud.

On aga selge, et mingeid kontrollimeetmeid tuleb rakendada, ning ma ootan väga, et saaksin peagi komisjoni strateegia kohta üksikasjalikumat teavet. Tahan juhtida tähelepanu kolmele asjaolule. Esiteks peavad kõik võetud meetmed tuginema põhjendatud teaduslikele andmetele; teiseks peavad meetmed olema proportsionaalsed; kolmandaks ei peaks need tekitama põllumajandus- ja veterinaartööstusele õigusalast lisakoormust ning selle kaudu ka lisakulu.

  Martin Häusling, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Tegemist on väga tõsise teemaga. See ei ole ülimalt tähtis üksnes edaspidise loomakasvatuse, vaid peamiselt inimeste tervise seisukohalt. Seda ei tohi me unustada. Lõppude lõpuks ei ole tegemist põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni probleemiga. Nagu aga jälle kord selgeks on saanud, ei ole meil piisavalt andmeid. Teavet on ainult kümne liikmesriigi kohta ja seda on liiga vähe. Me peame kõnealuse teemaga kiiremini tegelema ja meil on vaja korralikku kontrolli.

Siinkohal pöörame liiga vähe tähelepanu ühele aspektile. See on intensiivne põllumajandus nii suurhoonetes kui ka teatud piirkondades. Peame probleemi analüüsima ja saame selle ärahoidmiseks midagi ette võtta. Põllumajanduspoliitika ümberkujundamisega on meil võimalik tagada, et põhitähelepanu on loomade heaolul, et loomad elavad oma liigile sobilikes tingimustes ning on tugevad ja terved, et toimitakse vastavalt põhimõttele, mille kohaselt on haiguste ennetamine parem kui ravi.

Lisaks vajame – ja see on komisjoni töö – pikaajalist tegevuskava, et antibiootikumide kasutamist põllumajanduses vähendada. Antibiootikumiresistentsus mõjutab peamiselt põllumajandussektori töötajaid, teisisõnu põllumajandusettevõtjaid ja nende töötajaid. Neil inimestel on juba praegu sellega suuri probleeme. Teine põhjus muretsemiseks on kahtlus, et antibiootikumiresistentsus kandub üle otse toiduainete kaudu. Euroopa Liidu elanike tervise huvides peame seda hoolikalt uurima. Seepärast on vaja kiiresti tegutseda.

Oluline on selgelt välja öelda, et 50% kõikidest antibiootikumidest on kasutusel loomakasvatuses ja see kogus on liiga suur. Peame hoolitsema selle eest, et põllumajanduse ja rahvatervise pikaajalistes huvides seda kogust vähendataks.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE). – (RO) Lugupeetud juhataja! 7. aprillil tähistatud maailma tervisepäeva teema oli sel aastal antibiootikumiresistentsus, mida peetakse ülemaailmseks ohuks rahvatervisele. Igal aastal sureb Euroopas 25 000 inimest antimikroobse resistentsusega seotud põhjustel. Loomadel ja loomset päritolu toiduainetel võib olla oma osa inimeste antimikroobse resistentsuse süvenemises. Seepärast on täna arutlusel olev resolutsioon tähtis dokument.

Kõige tähtsam märksõna kõikides selleteemalistes aruteludes on „ettevaatus”. Mitte antibiootikumid ei ole halvad, vaid ohtlik on nende mõtlematu ja liigne kasutamine. Antibiootikume ei tohi hukka mõista, vaid neid tuleb nii inimeste kui ka loomade puhul kasutada ettevaatusega. Resolutsioonis esitatud meetmeid, mis käsitlevad veterinaaride ja põllumajandustootjate paremat teavitamist, tuleb seepärast rakendada võimalikult aktiivselt. Keelu kehtestamine antibiootikumide kasutamisele loomasööda lisaainetena tuleb tingimata leppida kokku rahvusvahelisel tasandil.

Hiljutine uuring näitas, et Ameerika Ühendriikides sisaldasid peaaegu pooled kauplustes võetud lihaproovidest Staphylococcus aureus’t, millest pooled olid resistentsed vähemalt kolme klassi antibiootikumidele. See näitab, kui laialt on antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses levinud, ja ma pean ütlema, et Euroopa Liidu põllumajandustootjad on väsinud olemast ainsad, kes oma tulude vähenemise hirmus eeskirju tunnistavad ja järgivad.

  Ulrike Rodust (S&D). – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, kallid kolleegid! Me peame tegema kõik endist oleneva, et takistada antibiootikumiresistentsusel süvenemast – selles oleme kõik ühel nõul. See eesmärk hõlmab antibiootikumide vastutustundlikku kasutamist inimmeditsiinis ja loomakasvatuses. Euroopa Liit peab otsustavalt tegutsema. Me ei tohi lasta igal aastal ainuüksi Euroopa Liidus 25 000 inimesel resistentsete bakterite põhjustatud nakkustesse surra. Antibiootikume ei tohi kasutada rutiinselt või ennetavalt. Me peame tagama, et antibiootikume kasutatakse kõikides liikmesriikides vastutustundlikult.

On ülimalt oluline, et loomakasvatuses püütaks hoida loomad terved kasvufaasist kuni täieliku üleskasvamiseni. Loomade tervena hoidmine on parim vahend, millega vältida nakkusi ja antibiootikumide kasutamist. Loomade söötmise viis on siinkohal otsustava tähtsusega, kuid oluline on ka kasvatamisviis.

Peaksime olema loomakasvatuses avatud ka alternatiivsetele meetoditele nagu homöopaatia ja fütoteraapia. Meil on Euroopa Liidus vaja nende alternatiivsete meetodite kohta rohkem uuringuid ja teavet.

  Gerben-Jan Gerbrandy (ALDE). – (NL) Lugupeetud juhataja, austatud volinik, head kolleegid! Minu kodumaa Holland on maailmameister. Paraku mitte küll jalgpallis – eelmisel aastal kaotasime selle võimaluse –, vaid antibiootikumide kasutamise alal veisekasvatuses. Mitte üheski teises maailma riigis ei kasutata veisekasvatuses nii palju antibiootikume kui Hollandis. Sellel on väga tõsised tagajärjed ning need ei piirdu antibiootikumide kasutamisega Hollandis. Nagu teised parlamendiliikmed on öelnud, sureb Euroopas igal aastal 25 000 inimest bakteriaalsete nakkuste tõttu. Need jõuavad inimesteni liha kaudu. 90% Hollandi kanalihast sisaldab resistentseid ESBL-baktereid ning möödunud kuul selgus, et resistentseid baktereid on leitud isegi köögiviljadest, kuhu need on levinud sõnniku ja pinnase kaudu. Lugupeetud juhataja! Niisuguse olukorraga tuleb midagi ette võtta. Selline riik nagu Taani on näidanud, et olukorda saab muuta ning et kindlate karmide meetmete abil on ka palju väiksema antibiootikumikasutuse korral võimalik hoida alles tugev ja terve veisekasvatussektor.

Komisjon on varem teada andnud ja teatas uuesti ka täna, et esitab novembris märksa kaugeleulatuvamad meetmed. 2012. aastal muudetakse need konkreetsemateks. Palun komisjonil seada probleem tõepoolest esikohale, mitte jätta seda liikmesriikide hooleks, kes tegutsevad sobivate meetmete kehtestamiseks liiga aeglaselt.

  Mairead McGuinness (PPE). – Lugupeetud juhataja! Ilmselgelt on kõik fraktsioonid ühel meelel selles, et antibiootikumiresistentsus on murettekitav. Arvestades aga seda, mida komisjon on äsja teada andnud – et olemas on kümne liikmesriigi andmed ja et need ei ole meile veel kättesaadavad –, räägime tõepoolest praegu probleemidest, mille kohta meil ei ole veel üksikasjalikke fakte. Meil on seda teavet vaja.

Tahaksin, et koostataks pingerida, mis näitaks, kui palju kasutatakse igas liikmesriigis ravimeid ühe looma kohta. Nii saame tegelikult vaadelda riike, kes rakendavad parimaid tavasid, ning kasutada neid võrdlusalusena riikide suhtes, kes seda ei tee. Ma ei taha näpuga näidata, vaid pigem võimaldada neil liikmesriikidel, kel on oht antibiootikumide kasutamisega liiale minna, oma loomakasvatustavasid parandada.

Õige on ka see, et põllumajandustootjad ei kasuta antibiootikume niisama. Nad kasutavad neid siis, kui loomad on haiged. Antibiootikumid on kallid ja seepärast ei sööda põllumajandustootjad neid loomadele sisse nagu leiba.

Peame oma arutelus olema tasakaalukamad. Peame hankima teavet. Ootame huviga novembris avaldatavat strateegiat, mis aitaks meil seda Euroopa Liidu, siinsete loomade ja inimeste jaoks järjest suurenevat probleemi tõkestada.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Lugupeetud juhataja! Olen väga tänulik küsimuse esitajale, meie parlamendikomisjoni esimehele, selle eest, et kõnealune teema on nüüd päevakorda toodud. Antibiootikumide kasutamisega loomakasvatuses kaasnevad omavahel tihedalt seotud plussid ja miinused. Ravimid, mis aitavad loomadel tervena püsida, võivad vale kasutamise korral olla inimestele suureks ohuks. Seepärast on meil vaja kooskõlastatud, terviklikke ja eeskätt teaduslikke meetmeid, sest antibiootikumide kasutamine loomade ravis on vajalik ka edaspidi. Samal ajal peame vähendama ohte inimestele.

Kõnealune raport vastab just nendele nõuetele. Loodan, et komisjon võtab Euroopa Parlamendi soovitusi, soove ja nõudmisi arvesse. Eelkõige on meil, nagu paljud eelkõnelejad juba ütlesid, loomade, Euroopa Liidu põllumajanduse ja eriti Euroopa Liidu kodanike huvides vaja analüüsi kõikide liikmesriikide praeguse olukorra kohta.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Lugupeetud juhataja! Tahaksin juhtida tähelepanu ühele asjaolule, mis ühendab veterinaarmeditsiini inimmeditsiiniga. Kõikidel Euroopa mikrobioloogide kongressidel räägitakse inimeste antibiootikumiresistentsuse teemat käsitledes niinimetatud metitsilliiniresistentsest Staphylococcus aureus’est. See on nuhtlus, mille vastu ei ole meil inimmeditsiinis enam tõhusat antibiootikumi – me ei tea, kuidas seda ravida. Igal aastal sureb selle tõttu kuni 25 000 inimest.

Kas teate, kuidas see tekkis? Üksnes antibiootikumide vastutustundetu kasutamise tõttu veterinaarmeditsiinis. Loomadele söödeti sõna otseses mõttes sisse tonnide kaupa antibiootikume. Kui neid antakse loomadele ennetavalt ja antibiootikume lisatakse nende sööda sisse, siis nõrgestatakse sellega ka inimest ja tema suutlikkust võidelda nakkuste vastu, mida ta hoolimata haiglaravist saab nn haiglatüvedest.

Tahan kutsuda komisjoni üles kiirendama liikmesriikide uurimisandmete kogumist ning toetama ka uusi teadusuuringuid antibiootikumide kohta, mis mõjuksid inimestele tõhusalt ja aitaksid päästa elusid.

  Jaroslav Paška (EFD). – (SK) Lugupeetud juhataja! Keemia- ja farmaatsiatööstuse toodete sissetung toiduahelasse on põllumajandusliku tootmise intensiivistumise paratamatu tagajärg. Nii saab inimorganismist toiduainetootjate jõupingutuste loomulik ohver – võimalikult palju toiduaineid püütakse toota võimalikult odavalt ja võimalikult tõhusalt.

Seepärast peame hakkama väga hoolikalt jälgima nüüdisaegsete kemikaalide ja farmaatsiatoodete kasutamist põllumajanduses ning kodanike tervise kaitsmise huvides peame ka väga sihipäraselt, süsteemselt ja pidevalt hindama nende ainete kasutamise tagajärgi. Ainult toiduainete pidev korralik jälgimine võimaldab meil tuvastada varakult riske ja ohte, mida uus tehnoloogia endast praegusele elanikkonnale kujutab.

Võime nüüd küll rääkida rohkem antibiootikumidest ja suurenevast resistentsusest nende suhtes, kuid probleemi tuleb vaadelda ja hinnata põhjalikumalt. Loodan ka, et komisjon peab toiduohutuse eest hoolitsemist terviklikuks strateegiaks.

  László Andor, komisjoni liige. – Lugupeetud juhataja! Komisjoni antimikroobse resistentsuse strateegias, mille kavatseme esitada novembris, pakutakse rohkem ideid, kuidas komisjon võiks koos liikmesriikide ja sidusrühmadega antimikroobse resistentsuse vastu kõikides asjaomastes valdkondades võidelda. Mõned neist meetmetest võivad eeldada õigusaktide muutmist, teised mitte. Peamine on valida ülesande lahendamiseks õiged vahendid.

Nõustun teiega täielikult selles, et tegemist ei ole ainult või peamiselt loomakasvatusvaldkonna probleemiga. Seepärast on meie eesmärk vähendada antimikroobse resistentsuse süvenemist, mida seostatakse antimikroobsete ainete kasutamisega loomadel.

Probleemiga tegelemiseks on mitmesuguseid võimalusi: haridus, teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja muu selline. Samuti on meie arvates vaja koguda andmeid, et aidata kaasa probleemi paremale mõistmisele. Liikmesriigid on tegelikult andmete esitamisest huvitatud ja see on julgustav.

Ning jah, meil on olemas tegevuse ajakava. Praegu tehakse ettevalmistustöid, mille hulka kuuluvad mõju hindamine, veterinaarmeditsiinitooteid käsitlevate eeskirjade läbivaatamine ja muu. Nagu ma juba ütlesin, esitatakse seadusandlikud ettepanekud 2012. aastal.

Komisjon tunneb suurt heameelt Euroopa Parlamendi väärtusliku panuse üle ning ootab huviga jätkuvat koostööd parlamendi, liikmesriikide ja kõikide valdkondade sidusrühmadega, pidades ühiseks eesmärgiks kaitsta kodanike tervist kõikjal Euroopa Liidus.

  Juhataja. – Arutelu lõpetuseks olen saanud ühe resolutsiooni ettepaneku(1).

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub neljapäeval, 12. mail kell 12.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Kari- ja koduloomade antibiootikumiresistentsus on muutunud viimastel aastatel probleemiks. Selle kasvava probleemiga võitlemiseks kutsun üles viima läbi rohkem teadusuuringuid ja kontrollima paremini selle mõju toiduahelale. Õige kasutamise korral on antibiootikumid tõhus vahend, kuid ma palun komisjonil kehtestada konkreetsed meetmed, millega loomade antibiootikumiresistentsuse vähendamise eesmärgil muuta nende ravimite kasutamine tõhusamaks, sest tegemist on kogu toiduahelat mõjutava probleemiga. Eriti palju mõjutab see antibiootikumiresistentsuse taset ja seega inimeste tervist. Eesmärgi saavutamiseks peab Toidu- ja Veterinaarameti ning Euroopa Toiduohutusameti eelarve hõlmama vahendeid, mida on vaja välitööde osakaalu suurendamiseks ja probleemi tõhusaks jälgimiseks. Arvestades probleemi tähtsust, kutsun komisjoni üles koostama tegevuskava, tegelemaks sellega ELi tasandil, nii et võetaks arvesse antibiootikumiresistentsusega võitlemise probleemi kogu ulatust, eeskätt seost loomade tervise ja antibiootikumide kasutamise vahel ning loomade tervise ja inimeste tervise vahel.

  Ismail Ertug (S&D), kirjalikult. – (DE) Me neelame antibiootikume oma toiduga ja see toob kaasa suurema resistentsuse. Tegemist on meditsiinilise progressi ühe valdkonnaga, mida aeglaselt hävitatakse, ja me oleme seda pikka aega teadnud. Paolo De Castro viitas meetmetele, mida on juba võetud. Ma toetan resolutsioonis tehtud ettepanekuid ja tahaksin keskenduda kahele aspektile.

Eeskirjadest üksi ei piisa. Dioksiiniskandaal näitas, kui kergesti saab neist kõrvale hoida, kui üks must lammas käitub väga hooletult. Loomulikult on meil vaja eeskirju ja me peame seadma sisse järelevalvesüsteemid, kuid see üksi ei ole lahendus.

Keskmises ja pikas perspektiivis on lahendus muuta antibiootikumide kasutamine suuresti ülearuseks. Selle eesmärgini saame jõuda esmajoones teadusuuringutesse investeerimise ja eksperditeadmiste võrgustiku kaudu, teiseks nende teadmiste edasiandmisega põllumajandustootjatele ja veterinaaridele ning kolmandaks tarbijate teavitamise abil.

Me peame turujõude arukalt ära kasutama, sest pikas plaanis otsustavad just tarbijad, kuidas nende toit toodetakse.

  Pavel Poc (S&D), kirjalikult. – (CS) Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel on Euroopa Liidus 400 000 patsienti, kes on nakatunud multiresistentse tüvega bakteritega. Seepärast tunnustan põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni resolutsiooni ning toetan selles eeskätt nõuet koguda ja analüüsida võrreldavaid andmeid veterinaarias kasutatavate preparaatide müügi kohta ja nende preparaatide edasise kasutamise kohta loomakasvatuses. Nende andmete kogumine peaks olema kõikides ELi liikmesriikides kohustuslik. Kui EL võtab vastu ranged meetmed antibiootikumide kasutamise kohta põllumajandusloomade puhul, on oodata ka õigusaktide muutmist kolmandates riikides. Selle põhjus on eeskätt rahaline kahju, mille tooksid kaasa piirangud liha eksportimisele Euroopa Liitu. Näiteks 74% kõikidest USAs tarvitatavatest antibiootikumidest on kasutusel loomakasvatuses haiguste ennetamise või tervete loomade kasvu edendamise eesmärgil. Pooled USA kauplustes kontrollitud lihatoodetest sisaldavad ohtlikke baktereid (metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus). See probleem on olnud USAs teada juba alates 2008. aastast ja mingit põhimõttelist lahendust ei ole siiani leitud. Mittepatogeensed multiresistentsed bakteritüved kujutavad endast ohtu ka võimalike transgeenide ülekannete tõttu ja viimaste uuringute andmetel ka võimaliku jagatud resistentsuse tõttu. Uute multiresistentsete bakteritüvede esilekerkimine võib jätta tulevased põlvkonnad ilma võimalusest antibiootikume tõhusalt ära kasutada. Selline asjade käik tooks kaasa katastroofilised tagajärjed inimeste tervise jaoks. Antibiootikumiresistentsus on väga tõsine probleem, mis tuleb lahendada viivitamata ja tõhusalt.