Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2011/2586(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

B7-0193/2011

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/05/2011 - 12.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0232

Arutelud
Neljapäev, 12. mai 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

13. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
MPphoto
 

  Juhataja. – Tuleme nüüd hääletusega seotud selgituste juurde.

 
  
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Milan Zver (A7-0169/2011)

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Iacolino (PPE). (IT) Austatud juhataja! Pole kahtlust, et käesoleva raporti näol on tegu edasiminekuga noortele inimestele uute haridusvõimaluste loomisel. Üha asjakohasemaks muutuvas kontekstis toetatakse sellega suuremal määral uuringuid ja uuendusi ning Euroopa 2020. aasta strateegiat. Me vajame enam haridust kooli tasandil, rohkem koolitust, kuid ka rohkem ülikoole, nii et töötame noortega koos selle nimel, et kultuuri edendamine annaks lisaväärtust.

Käesolevas raportis on keskendutud haridusalase edu suurendamisele ning see on ka meie poolthääletamise põhjus. Kesksel kohal on noorte suurem liikuvus, parem võimekus töövõimaluste loomisel ning tööturg, mis peab arvesse võtma mitte ainult kõnealuses kontekstis töötavaid noori, vaid kõiki sektoreid, mis annavad noortele arenemisvõimalusi.

 
  
MPphoto
 

  Sergej Kozlík (ALDE). (SK) Austatud juhataja! Toetasin Euroopa algatust „Noorte liikuvus”, mille eesmärk on vähendada aastaks 2020 kooli pooleli jätvate õpilaste osakaalu 15%-lt 10%-le ning suurendada kõrgharidusega inimeste osakaalu 31%-lt 40%-le. Võrdluseks: USA elanikkonnast on kõrgharidus 40%-l ja Jaapanis vastavalt 50%-l.

Euroopas on praegu 14,4%-l 18- kuni 24aastastest noortest keskharidusest madalam haridustase ning ligi 21% noortest on töötud. Toetan samuti asjaolu, et algatuse „Noorte liikuvus” eesmärgiks on tagada haridus, mis vastab tööturu vajadustele. Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2020 kõrget kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade osakaal 29%-lt 35%-le.

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE). - (PL) Austatud juhataja! Euroopa noori toetavad programmid taotlevad tingimusteta tuge. Inimesed, kes on meie kontinendi tulevik, on ühtlasi ka kõige kaitsetumad, kas pole? Meie oleme need, kes peavad kindlustama neile õige hariduse, mis võimaldab osa saada kultuuri hüvedest ning eelkõige andma võimaluse õppida võõrkeeli ja samuti vabaduse valida kohta, kus neile meeldiks haridust omandada. Kõigil pole raha ega võimalusi, et selle korraldamisega ise hakkama saada. Mitme noorte inimeste abistamiseks mõeldud programmiga, nagu Erasmus ja Leonardo da Vinci, on saavutatud häid tulemusi, mis näitab selle investeeringu tõhusust. Kõige suuremat tuge vajavad maapiirkondades elavad noored inimesed, kel pole sageli raha haridustee jätkamiseks ega ka võimalust leida tööd mujal kui elukoha põllumajanduses.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Lugupeetud juhataja! Soovin öelda paar sõna Milan Zveri suurepärase algatuse „Noorte liikuvus” kohta. See on üks Euroopa Liidu poliitika edulugudest. Isegi euroskeptikud ja kritiseerijad on arvamusel, et tänu nendele noorte liikuvuse programmidele on saavutatud kindel lisaväärtus, millest on kasu kõigile. Bologna protsess, Kopenhaageni protsess ja teised sarnased algatused on selle headeks näideteks.

Milan Zveri raport kinnitab juba kord tunnustatud suundumust ning loob Euroopa eri maades õppivatele noortele eurooplastele uusi võimalusi ja eeldusi. Sellest saab meie võimalus tõeliselt vahetada häid tavasid. Usun, et pikas perspektiivis kujuneb sellest Euroopa majanduskasvu kindel alus, kuid majanduskasvust tähtsam on protsess, mille kaudu inimesed, noored, saavad areneda isiksuste ja eurooplastena.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Lugupeetud juhataja! Me mõistame noorte põlvkonnad üle Euroopa emigratsiooni ja vaesusse. Mõistame veel sündimata ja sigitamata põlvkonnad võlgadesse – kõik selleks, et säilitada seda ennastimetlevat rahaliitu.

Iirimaal on SKP langenud 20% alla oma kõrgseisu, see on peaaegu uskumatu näitaja. Kreekas on meil massirahutused protestiks karmistamispakme vastu. Ometi me teame, et see ei hakka tööle.

Kui aasta eest päästekavas kokku lepiti, siis oli see mõeldud kiire ajutise abinõuna, lühiajalise võimaliku meetmena ning nii, et Kreeka hakkaks praegu uuesti odavalt laenu võtma, nagu oleks kriis möödas. On aru saada, et plaan ebaõnnestus. Ometi jätkame me Portugalis ja Kreekas sama poliitikat, selle asemel et tunnistada oma viga.

Küll on kõrge see hind, mille maksmist me oma eneseimetluse eest valijatelt ootame!

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Lugupeetud juhataja! Olen rõõmus, et võtsime täna vastu resolutsiooni ettepaneku pealkirjaga „Noorte liikuvus – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks”, sest see resolutsioon annab selged soovitused ja võtmesuunad, mida Euroopa Liidu maad võiksid ja peaksid järgima, et parandada haridus- ja koolitussüsteeme. Siiski soovin esile tõsta mõningaid aspekte. Esiteks, eeldades, et algatuse „Noorte liikuvus” eesmärgiks on saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias kehtestatud põhieesmärgid, millega nähakse ette vähendada koolist kvalifikatsiooni saamata väljalangemise näitajat 15%-lt 10%-le, on puudu meetmed ja soovitused, mis oleksid suunatud õpetajate pädevuse, kvalifikatsiooni ja ametialase prestiiži parandamisele. Peame selgelt mõistma, et õpetajaamet on amet, mis loob ühiskonnale suurimat lisaväärtust, ning tuleb pingutada, et Euroopa maade õpetajad oleksid parimad. Olen täielikult nõus dokumendis nimetatud nõudega, esitada komisjonile kõikehõlmav strateegia, mis oleks suunatud mitteametliku hariduse edendamisele, ning palun siduda selle dokumendi põhilised soovitused otseselt mitmeaastase finantsraamistikuga.

 
  
MPphoto
 

  Bernd Posselt (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Täna on meiega sudeedisakslaste kodumaaühenduse rahvusjuht. See organisatsioon hõlmab sudeedisaksa noori, kes püüavad energiliselt teha piiriülest koostööd tšehhi noortega. Selles suhtes on käesolev raport tõesti hindamatu tähtsusega, kuna hõlmab kolme punkti, milleks on esiteks ülikoolide koostöövõrkude loomine, eriti euroregioonides ja piirialadel; teiseks kutseõpetus, sest me ei vaja mitte üksnes akadeemilist haridust; kolmandaks ja kõige tähtsamaks on keeleoskuse küsimus.

Tahan täiesti selgelt öelda, et armastan Shakespeare’i keelt, kuid minu arust on kurb, kui meie noored vestlevad vaid ühes keeles. See, mida peaksime edendama ja seda eriti käesolevas raamistikus, on nimelt oma naabrite keele ja väiksemate keelte õppimine. Tõde on, et oma naabrite kultuuri õpib tõeliselt tundma ainult siis, kui kogeda igapäevaelu nende keeles. Sellega seoses on meil ees suur töö, aga ka suured võimalused.

 
  
MPphoto
 

  Sidonia Elżbieta Jędrzejewska (PPE).(PL) Austatud juhataja! Olen äärmiselt rõõmus, et „Noorte liikuvus” on Euroopa 2020. aasta strateegia lahutamatu osa. Olen rõõmus ka selle pärast, et raportis, mille üle me täna hääletasime, pööratakse tähelepanu mitteametliku hariduse tähtsusele, et on mõistetud haridust, mis omandatakse noorteorganisatsioonides ja valitsusvälistes organisatsioonides osalemise ning vabatahtliku tegevuse kaudu. Olen kindel, et mitteametlik haridus aitab noortel inimestel saada aktiivseteks kodanikeks, õpetab meeskonnatööd, aitab arendada isiklikke huvisid ja annab neile töö leidmiseks paremad võimalused – sel on väga suur tähtsus.

 
  
  

Raport: Mary Honeyball (A7-0099/2011)

 
  
MPphoto
 

  Jarosław Kalinowski (PPE).(PL) Lugupeetud juhataja! Lapsed on meie tulevik. Nendest saab tulevikus Euroopa teadliku ühiskonna osa, niisiis on väga tähtis harida lapsi varajasest lapsepõlvest peale. Peame oma lastele sisendama positiivseid väärtusi ja õigeid moraalinorme väiksest peale. Haridus peaks põhinema headel tugevatel alustel ning seda tuleks kindlustada töötajate asjakohase õppe ja koolituse kaudu.

Peame püüdma saavutada võrdseid võimalusi, et lastel oleks algusest peale võimalus õppida, sõltumata sellest, kas nad pärinevad linnast või maapiirkonnast, rikkast või vaesest perest. Ebavõrdsuse kõrvaldamisel peaksime pöörama erilist tähelepanu maakogukondadele, kus lastel on ligipääs haridus- ja kultuuriasutustele tunduvalt halvem.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Lugupeetud juhataja! Väga tähtis on keskenduda varasele lapseeale ning väikelaste haridusele ja kasvatusele. Seepärast, olles ise variraportöör, võtsin Mary Honeyballi raporti soojalt vastu.

Seoses selle suurepärase raportiga soovin selgitada, et ma loodan, et kui me räägime väikelastest, siis on kasvatus olulisem kui haridus. Kuna inimese elu peamistele koostisosadele pannakse alus esimeste eluaastate jooksul ning sel juhul on arvatavasti tõsi, et kui lastel on tugev põhikasvatus, turvaline elukeskkond, on neil ka tulevikus väljavaade edukas olla.

Seetõttu peaksime rõhutama pigem kasvatuse kui hariduse tähtsust. Hariduse aeg tuleb hiljem, kuid nagu öeldud, teeb käesolev raport ülevaate Euroopas leiduvatest eri mudelitest ning põhieelduseks on, et me peaksime hoolitsema selle eest, et lapseeast alates ei jääks kõrvale ükski noor inimene, igaühel peaks olema võimalus elada head täisväärtuslikku elu.

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Möödunud suvel oli mul rõõm külastada teie valimisringkonda. Ühel päeval läksin lastega randa. Mäletan, kuidas vaatasin oma kaht väikest tüdrukut, kes ehitasid liivalossi, märkamata saabuvat tõusu, nii haaratud olid nad oma teokarpide ja oksakestega, millega nad oma tööd parasjagu kaunistasid.

Mul polnud südant nende tähelepanu tõusu tulekule juhtida. Ja täna oli mul meie hääletusnimekirja lugedes küllaltki sarnane tunne. Käes on pöördelised sündmused – meid ümbritsev majanduskriis, maailma SKPst meie osakaalu äkiline langemine – ja meie räägime siin varajases lapsepõlves õppimisest, oma vastutusest Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ees ning sellest, kas Sarajevost peaks saama Euroopa kultuuripealinn.

Lubage mul esineda ilustamata ja õõvastava statistikaga: 1974. aastal moodustas Lääne-Euroopa riikide SKP kogu maailma SKPst 36%, praegu on see 26%, aastal 2020 saab see olema 15%. Samal ajal, kui meie muretseme varajases lapsepõlves õppimise pärast, propageerime täiel jõul Euroopa lähendamist ja toodame jäätisesõja koomikseid ning kui me lapsi õhutatakse lugema lõbusalt välja kukkunud „Kapten Euro” saiti, võtavad meie maailmaosa üle mehisemad riigid, kes on aru saanud detsentraliseerituse ja hajutatud võimu hüvedest.

Kas tõesti on saabumas aeg, mil kogu meie eilne hiilgus saab üheks Niineve ja Tüürosega?

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Lugupeetud juhataja! Soovin juhtida tähelepanu väärteabele, mille esitas hommikuse arutelu ajal Valdemar Tomaševski. Ta väitis, et Leedus poola vähemuse hulka kuuluvatel lastel pole võimalik õppida poola keeles. Teile teadmiseks, et Leedu on koduks ligikaudu 200 000-le poola päritolu Leedu kodanikule ning Leedus on 62 kooli, kus õppetöö toimub ainult poola keeles ning 34 kooli, kus on poolakeelsed klassid. Samas Saksamaal, kus on 2 miljonit poola päritolu inimest, pole mitte ühtegi ainult poolakatele mõeldud riigikooli. Olgu märgitud, et vaid Leedus saavad poola päritolu kodanikud omandada haridust poola keeles lasteaiast ülikoolini. See on maailmas ainulaadne. Leedu on koduks Białystoki ülikooli filiaalile, Poola ülikooli ainukesele väljaspool Poolat asuvale osakonnale. Uuringutulemuste kohaselt mainis 42% Leedus asuvate rahvusvähemuste esindajatest, et ebapiisav leedu keele oskus seab nad tööle konkureerimisel ebasoodsasse olukorda. Kummaline on kuulda kriitikat Leedu haridusseaduse kohta, mis peegeldab Poola seadust, ning ma esitan retoorilise küsimuse: kas Valdemar Tomaševski arvates koheldakse rahvusvähemusi vääralt ka Poolas?

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). (SK) Austatud juhataja! Kõnelesin juba arutelu ajal ja kiitsin asjaolu, et Mary Honeyball on püüdnud leida kompromissi kogu poliitilise spektri vahel.

Hoolimata sellest keeldusin ma lõpphääletusest, sest minu arvates sekkub käesolev raport paljudes punktides rahvusriikide asjadesse. Kõige selgemini paistab see silma asjaolus, et kiidetakse heaks Barcelona eesmärgid, hoolimata sellest, et Barcelona eesmärgid lõppesid fiaskoga just seepärast, et kujutasid endast vaid eraldi liikmesriikidele ELi tsentraalselt ette antud numbreid.

Minu arvates peame jätma liikmesriikide otsustada, mitut koolieelset asutust nad vajavad, sest asi pole mitte üksnes arvudes, vaid ka kvaliteedis ja antud riigi kultuuris. Mul on väga kahju, et ma ei saanud hääletada selle raporti poolt, kuid see oli põhimõtteliselt vastuolus minule kallite veendumustega.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Lugupeetud juhataja! Lapsepõlv on lapse füüsilise, vaimse ja sotsiaalse arengu jaoks kahtlemata põhjapaneva tähtsusega. Seepärast peame mõistma, et investeeringud koolieelsesse haridusse annavad meile garantii edasiseks arenguks. Peale selle on erinevate uuringute tulemused juba näidanud, et rahastamise selline kasutamine toob keskmises ja pikas perspektiivis kaasa märkimisväärse majandusliku ja sotsiaalse eelisseisundi.

Kõige parem ja loomulikum viis sedalaadi toe kindlustamiseks on kaitsta perekonda kui ühiskonna põhiüksust. Lapsevanemad on oma laste esimesed ja kõige tähtsamad õpetajad, nõnda ei tohiks õiguslik raamistik sisaldada sätteid, mis karistavad vanemaid selle eest, et nad hoolitsevad isiklikult oma laste eest, eriti varastel eluaastatel. See teema kuulub liikmesriikide ainupädevusse. Euroopa Liidul on ülimalt soovitatav anda oma koordineeriva rolli kaudu panus liikmesriikides valitseva olukorra parandamisse.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0193/2011

 
  
MPphoto
 

  Daniel Hannan (ECR). – Austatud juhataja! Ühise kalanduspoliitika toetajad juhivad sageli tähelepanu sellele, et kala ei tunne riigipiire. Nad kipuvad seda ütlema just nagu oleks see uudne avastus: ah tõesti, nad ujuvad ringi, kes oleks seda arvanud!

Tegelikkus on siiski see, et kaitse ainsaks kindlaks aluseks on territoriaalne kohtualluvus ja omandiõigus. Kui vaadata riike, kes on jätkanud kalanduses edukat kaitsepoliitikat – kas Falklandi saared, Island, Norra või Uus-Meremaa – kõik nad on teinud seda, andes kipritele omanikutunde, nii on viimastel stiimul kohelda kalavaru kui taastuvat ressurssi. Aristoteles on sõnastanud olulise tõetera: mis ei kuulu kellelegi, sellest ei hooli keegi.

Kahjuks määratletakse ühises kalanduspoliitikas kalavarusid kui ühist vara, millele on kõigil rahvastel võrdne juurdepääs. Siit ka ökoloogiline häda, mis on tabanud Põhjamere varusid.

Eriti hea ajastusega on seik, et viimastel aastatel oleme täheldanud makrelli rännet ühise kalanduspoliitika vetest Islandi territoriaalvetesse. See, kardan ma, teeb nendest Islandi omandi. Pole mõtet selle üle nuriseda. See on meie õnnetus ja nende õnn. Võimalik, et mõne aasta pärast toimub sama vastupidi, siis saab sellest meie õnn. Et saaksime kalu alati olemasoleva varuna käsitleda, on vahepeal parimaks ja kindlaimaks viisiks tunnustada nende inimeste omandiõigusi, kellele vesi mereõiguse järgi kuulub.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0297/2011

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Naftahinna tõus maailmaturul pole ainsaks kalandussektori kriisi põhjuseks, sest kütus on juba üldiselt vabastatud maksust, pealegi mõjutab hindade tõus maailmaturul kõiki maailma kalureid nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda. Teiseks, miinimumpiirnormide tõstmist tuleks kasutada kui võimalust, mis samuti aitaks kaluritel töötada ja kalastada keskkonnaohutult ja keskkonda säästes. Kolmandaks, lihtsalt kütuse odavamaks muutmisega seda eesmärki ei saavuta. Lihtsamalt öeldes ootan sellega seoses ka liikmesriikidelt uuendusmeelseid ja kasulikke lahendusi.

 
  
MPphoto
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE).(ES) Austatud juhataja! Kõigepealt tahan avaldada oma toetust kõigile Lorca elanikele Hispaanias Murcia provintsis, kaheksa hukkunu perekonnale ja 250 inimesele, kes eilses maavärinas viga said.

Minemata kaasa oma fraktsiooniga, hääletasin selle ühise resolutsiooni ettepaneku poolt seetõttu, et mul on mure sektori praeguse raske olukorra pärast, mis on muutunud naftahinna tõusu tõttu veelgi hullemaks.

Ettevõtetele vaid kolmeks aastaks antava minimaalse abi suurendamine 30 000 eurolt 60 000 eurole võib neid selles keerulises olukorras aidata. Peale selle pean ütlema, et nimetatud kasv ei tähenda kasvu Euroopa Liidu eelarvetes. Selle rakendamine peab kindlustama ka keskkonna elujõu ja sotsiaalse kestlikkuse ega tohiks kahjustada liikmesriikide konkurentsi.

Kusjuures Euroopa Kalandusfond peab jätkama sektori toetamist, et vähendada kalurite sõltuvust fossiilsetest kütustest ja muuta nende tegevus tõhusamaks, ning tegema uuenduslikke ettepanekuid, mis peavad looma meresektoris uusi võimalusi.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Lugupeetud juhataja! Mul oli hea meel neid soovitusi toetada.

Kalandus nagu põllumajanduski on väga ebakindel ametiala. Seda võivad mõjutada ilmast tingitud ootamatused ja kvootide seis ning muidugi varudega seotud ootamatused. Nüüd on meil sellele lisandunud naftahindade äkiline tõus.

Lõpuks peab lahendus tulema Euroopa Liidu seest liidu majanduslikult sõltumatumaks muutumise kaudu suuremate üldiste energiavarude mõttes, hõlmates ilmselt taastuvenergiaid. Kusjuures ma arvan, et peame hindama Euroopa sees nende ammutatavate alade võimalusi, mida pole varem uuritud, kuna nende kasutamine oli majanduslikult ebareaalne. Nüüd on see muutumas. Arvan, et kui suudaksime kasvatada varusid Euroopas, viiks see maailmahinnad automaatselt alla ning muidugi ka muudaks meid varude seisukohalt ebademokraatlikest režiimidest sõltumatumaks.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0286/2011

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Lugupeetud juhataja! Olen täielikult nõus, et nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil süsteemse tegutsemise huvides on vaja hinnata kõikide asjakohaste eelnõude mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Need ettevõtted kujutavad endast Euroopa majanduse tõelist selgroogu ning tagavad rohkem kui 100 miljoni töökoha olemasolu.

Praegune tegutsemine näitab, et piirkondlikul ja kohalikul tasandil on ELi sees uuenduste algjärgus ning uute ettevõtete ja väikeste ettevõtete toetamisel ligipääs finantsabile ikka väga puudulik ja ebaühtlane.

Seda heterogeensust kinnitab tõdemus, et 75% kogu finantsabiks suunatud 21 miljardist eurost tehti vahenduspankade kaudu täielikult kättesaadavaks, seda kasutas aga kokku 23 miljonist väikesest ja keskmise suurusega ettevõttest vaid 50 000 ettevõtet.

 
  
MPphoto
 

  Gay Mitchell (PPE). – Lugupeetud juhataja! Partei Fine Gael liikmed palusid mul antud teemal kõnelda meie kõigi nelja EPP-lase nimel.

Toetame kindlalt kõikide selliste väikesi ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks mõeldud sätete suunitlust. Teame, kui tähtsad on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted Iiri majandusele ja Euroopa majandusele. Samas ei pea me vajalikuks siinkohal viidata CCCTB-le. Mulle paistab, et me võtame omaks iga pakutava propaganda. Sakslased ütlevad näiteks praegu, et neil on CCCTB kohta teine arvamus.

Nii et aidakem väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, kuid ärgem pangem sedalaadi sätetesse sisse konkreetset propagandat. Tegu on CCCTB poolt või vastu olemisega. Ärme pane ideoloogiat abistamisse. Peaksime osutama väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kõikvõimalikku abi, kuid pole vaja pidevalt selliseid termineid sisse tuua.

Hääletasime CCCTB vastu, kuid me ei hääletanud raporti vastu tervikuna, sest me ei soovinud pidurdada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele vajalikku tuge. Olen rõõmus võimaluse üle see protokolli lisada.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Härra Mitchell, esitan teile ühe küsimuse. Kas te võiksite meile öelda, mida sellised algatused endast kujutavad?

 
  
MPphoto
 

  Gay Mitchell (PPE). – Lugupeetud juhataja! Olen rõõmus, et te seda küsisite. Ma mõtlesin, et te küsite mult, ega ma alguses leedu keeles ei rääkinud! CCCTB tähendab ettevõtte tulumaksu ühtset konsolideeritud maksustamisbaasi.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Olen kindel, et meie külalised oleksid tänulikud, kui saavad aru, millest me räägime.

(Aplaus)

 
  
MPphoto
 

  Reinhard Bütikofer (Verts/ALE). – Lugupeetud juhataja! Tahtsin lihtsalt küsida, kas midagi saab nimetada ideoloogiaks üksnes seetõttu, et see iirlastele ei meeldi.

 
  
MPphoto
 

  Gay Mitchell (PPE). – Austatud juhataja! Küsimus pole selles, mis iirlastele meeldib või ei meeldi. Me oleme Euroopa Parlamendi liikmed ja me esitame oma vaateid. Mis tahes muu liikmesriigi esindaja ei hakka meile ütlema, mida teha. Me ei ole kohustatud tegema oma maal seda, mis meeldib inimestele teistes liikmesriikides. Iga liikmesriik saadab oma esindajad siia selleks, et need annaksid edasi oma vaateid. Meie seisukoht on, et Berliinis parasjagu mahatehtava CCCTB näol on tegemist propagandaga, mille keegi oma peas välja mõtles. Seda pole järele proovitud. Tegu on selle poolt või vastu olemisega ning meile ei tohiks seda mingit kampaanialikku poliitilist korrektsust taga ajades peale suruda.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – See päevakorrapunkt puudutab selgitusi hääletuse kohta.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Mis puudutab ettevõtete ühtset maksustamist, siis Euroopa Liidule tähendaks see väljavaade väga suurt proovikivi, sest 27 liikmesriiki on kõik väga erinevad. Nende majandusstruktuurid on väga erinevad, ent kuivõrd me tegutseme ühisel turul, on väga tähtis tagada, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, kes on Euroopa majanduse selgrooks, oleksid konkureerimiseks võrdsed võimalused.

Hetkel see nii ei ole ja seetõttu on väga oluline, et praegu koostatakse ülevaadet väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta. Kuna ma ise olen Soomest pärit, saan näiteks väga hästi aru, et Soome ettevõtted on siseturu südamest väga kaugel ning sel põhjusel tõstavad logistikale, s.t transpordile tehtavad kulutused märkimisväärselt toodete hindu. Seepärast vajame me teistmoodi kompensatsioonisüsteeme, seda Euroopa Liidu sisese võrdse maksustamise kaudu, kuid ka muul viisil, nii et konkurentsiolukord võiks olla õiglasem kõigile.

On väga tähtis, et selline raport on koostatud ning et me püüaksime arvestada ka kaugete põhjapiirkondade ettevõtetega, et võimaldada neil konkureerida teiste Euroopa ettevõtetega võrdsetel alustel.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Lugupeetud juhataja! Esiteks, nõustun oma juhi Gay Mitchelli öelduga CCCTB kohta ning ka hääletasin vastavalt. Kuid ma tahan keskenduda ühele teisele punktile.

Tahan ära märkida tähelepanuväärset asjaolu, et selle üksiku ettepanekuga seoses oli vaja suulist muudatusettepanekut, et tõstatada võltsinguküsimus. See on kahetsusväärne, sest võltsitud tooted teevad kogu Euroopas ettevõtetele suurt kahju ning seda pole küllaldaselt esile toodud ega käsitletud.

Paljud sellised kaubad tulevad kolmandatest riikidest ning asjade sellisele käigule aitavad kaasa ka vastavate riikide valitsused, mis võimaldab kaupadel kaitstult Euroopasse jõuda. Peame sellised maad ette võtma ja rakendama nende suhtes meetmeid, sest neil on Euroopa seaduslikule ettevõtlusele kohutav mõju. On aeg öelda: aitab küll!

 
  
  

Raport: Judith A. Merkies (A7-0162/2011)

 
  
MPphoto
 

  Adam Bielan (ECR).(PL) Lugupeetud juhataja! Kõige paremad vahendid majandusprobleemide käsitlemiseks on kiirem areng, tõhusus, sh kulutasuvus, ja suurem konkurentsivõime. Nende eesmärkide saavutamiseks peame töötama koos uuenduslikkuse nimel. Siin on väga tähtis panna rõhku kodanike loovusele, näiteks andes töötajatele võimaluse teha ettepanekuid oma tööprotsessi parandamiseks. Peale selle on uuendusi hoogustavaks teguriks tarbimine ning konkreetne näide, kuidas kodanike loovust saab kombineerida uusaegse tehnoloogia kasutamissooviga, on Euroopa tarbijate välja töötatud rakendused iPhone’ile.

Alusteadmiste suurendamine ettevõtjate, teadmusasutuste ja kodanike kokkuviimise teel on juhtalgatuse „Innovatiivne liit” eesmärkide saavutamisel tähtis tegur. Selles suhtes on oluline saavutada üldsuse ja kohalike ametiasutuste täielik kaasatus. Põhiline uuenduslikkuse eesmärk on säilitada Euroopas jõukuse kõrge tase. Loodan, et kavandatud jõudude ühendamine toetab uuenduslikkust ning toob kaasa majanduse stabiilsuse. Seega ma toetan seda raportit.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Kuigi ma olin kohal, ei õnnestunud mul eilsel arutelul kordagi sõna võtta. Siiski soovin anda oma toetuse eriti neile kõnelejatele, kes rõhutasid, et ka põllumajandussektoris võib ja tuleb viia sisse uuendusi ja teha uurimistöid. Põllumajandus ei ole vana, vaid tänapäevane majandus ning ka keskkond, kus toimub aktiivne tegevus ning tehakse uuringuid ja uuendusi.

Euroopa põllumajandus seisab silmitsi vähemalt kolme peamise ülesandega, milleks on elanikkonna toitmine, keskkonna säästmine ja energia tootmine. Need, kohati suurel määral lahknevad eesmärgid nõuavad nii praegu kui ka tulevikus süsteemset teaduslikku käsitlusviisi.

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Ziobro (ECR).(PL) Lugupeetud juhataja! Mina toetasin raportit juhtalgatuse „Innovatiivne liit” kohta. Uuenduslikkus on Euroopa arengu jaoks loomulikult ülioluline. Kusjuures täiesti põhjapaneva tähtsusega on minu arvates uuenduslikkuse toetamine eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sektoris ja seda eelkõige Euroopa Liidu uutes liikmesriikides, kes on ses osas mõnevõrra maha jäänud. Nagu arvukate analüüside tulemused võiksid näidata, otsustavad tõepoolest selles sektoris toimuvad sündmused, kas Euroopa majandus on tulevikus võrreldes teiste peamiste maailma majandustega konkurentsivõimeline.

Tuleks meeles pidada, et – nagu näitasid audiitorfirma Ernst & Young tehtud uuringu tulemused – kolm neljandikku Euroopa väikeettevõtete uuringutoetuseks ja uue tehnoloogia ostuks esitatud taotlustest lükkasid pangad kahjuks tagasi. Rahastamine on tõsiseks probleemiks, mistõttu peaksime veenma üksikuid liikmesriike ses vallas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid toetama. Ilma toetuseta ei tule nad maailma majanduses kasvava konkurentsiga toime.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Olgierd Kurski (ECR).(PL) Lugupeetud juhataja! Mina toetasin huvitavat ja põhjalikku raportit Euroopa kriisijärgsesse maailma ülemineku kohta. Tegin seda lootuses, et raportis pakutud tegevussuund vähendab ELi eri liikmesriikide arengu kasvavat ebaproportsionaalsust ning aeglustab ajude äravoolu, mida raport nimetab minu arvates liiga viisakalt intellektuaalseks liikuvuseks. Seetõttu peame Euroopa kestliku arengu tagamiseks eraldama ELi uute liikmesriikide uuendus- ja uurimisprojektide rahastamiseks suuremaid summasid.

Peame valitsusi julgustama uurimistööks ette nähtud iga-aastaseid eelarvevahendeid suurendama ning ühtlasi kehtestama oma eelarvest minimaalse osa, mida tuleb kasutada uurimis- ja arendusprojektidele. Kusjuures uurimis- ja arendustööle kulutatav summa ei tohi mingil juhul kahandada Euroopa Liidu praegustele prioriteetidele, näiteks ühtsele põllumajanduspoliitikale või ühtekuuluvuspoliitikale kavandatud eelarvekavasid, sest need täidavad oma osa hästi.

 
  
MPphoto
 

  Lena Ek (ALDE).(SV) Lugupeetud juhataja! Hoolimata asjaolust, et uuendused on Euroopas majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks nii uskumatult tähtsad, pole Euroopa Liidul olnud siiani ühtegi ühist uuenduslikkust reguleerivat määrust. Seepärast on äärmiselt tähtis, et komisjon ja volinik Geoghegan-Quinn selle ettepaneku esitasid.

Kui me praegu kehtestame rakendamiseks reeglid, peame me selle dokumendi ja juhtalgatuse „Innovatiivne liit” raames kõigest väest pingutama, et lihtsustada asjaajamist ning eemaldada igasugune ebavajalik bürokraatia. Eeskirjade lihtsustamine on äärmiselt tähtis, sest seoses Euroopa Liidu fondide kasutamise ja Euroopa uuenduslikkuse seisu parandamisele keskendunud koostööga toovad kõik teadlased, tööstused ja väikeettevõtjad kõige suurema takistusena välja eeskirjade keerukuse.

Peale selle peame tagama ka tõhusama juhtimise. Selle asemel, et jagada raha laiali mitme eri valdkonna vahel, nagu me teeme kõigil muudel juhtudel, tuleb meil keskenduda tõeliselt suurtele projektidele. Lõpuks, kliimaküsimuste lahendamisel võib juhtalgatus „Innovatiivne liit” olla tõesti heaks vahendiks. Tänan teid!

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0296/2011

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D).(FI) Lugupeetud juhataja! Koduabiliste igapäevane elu on sageli ebakindel, alahinnatud ja mitteametlik. Neid koheldakse ebavõrdselt, ebaõiglaselt ja halvasti.

Euroopas on koduabilised üldiselt võõrtöötajad, kellest suur hulk on saabunud maale ebaseaduslikult. Neid ei esine registrites, nende puhul on olemas ärakasutamise oht ning nad on oma tööandjate meelevallas. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni koduabilisi käsitlev konventsioon ja kohaldatavad üldised eeskirjad on esmasteks vahenditeks, millega tagada koduabiliste inimõigused, nende töö ja sotsiaalsete õiguste austamine, jälgimine ja edasi arendamine.

Oleksin naiivne, öeldes, et Euroopas pole ebaseaduslikke koduabilisi. See on üks nüüdisaegse orjuse vorme. Need töötajad, kelleks on sageli naised, on kõikidest kõige haavatavamad. Nad ei julge kaevata, kui neid on koheldud halvasti, vägivaldselt või on seksuaalselt ära kasutatud. Ärakasutamine ei puuduta mitte ainult väljastpoolt Euroopa Liitu tulnuid, me ekspluateerime ka meie oma kodanikke. Koduabiliste olukorra parandamine peaks olema Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteediks.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Lugupeetud juhataja! Esitan oma seisukoha majapidamistöö kohta. Kõigepealt olen nõus nendega, kes ütlevad, et selle sektori töötajatel – ja nendeks on enamasti muidugi naised – on õigus õiglasele tasule ja õiglastele sotsiaalteenustele. Olen täiesti nõus ka nendega, kes ütlevad, et eriti selles sektoris juhtub palju uskumatuid asju ja esineb hulgaliselt ülekohut.

Siiski palun põhjendatud nõudmiste rakendamisel pöörata tähelepanu bürokraatiale. Saksamaal on näiteks tegelikult nii, et kui võtan koduabilisena tööle inimese, kellele see õigusakt rakendub, pean paluma suisa maksunõustaja abi, sest bürokraatia on nii suur ja seadusejärgsed eritingimused nii keerulised. See kulutab närve, võtab aega ja läheb maksma raha. Kes bürokraatiat väldivad, maksavad oma töötajatele enamasti sularahas, aidates sellega – mõnikord tahtmatult – kaasa ebaseaduslikule tööle. Seepärast palun ma kaasnevale bürokraatiamahule tähelepanu pöörata.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0295/2011

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Vilunud talupidajana soovin lisada selles küsimuses veel paar kommentaari. Esiteks on õige, et eriti loomakasvatuses peame seadma eesmärgiks antibiootikumide kasutamise vähendamise. Ses suhtes peaks meie tegevus juhinduma põhimõttest: nii vähe kui võimalik. Teiseks vajame me status quo analüüsi, teiste sõnadega nende andmete analüüsi, mis iseloomustavad seda, mis tegelikult toimub maaga Euroopa Liidu liikmesriikides. Loomulikult peavad selle analüüsi tegemisel osalema kõik liikmesriigid. Kolmanda punktina toon välja edasiste teadusuuringute vajaduse, et analüüsida ohtusid ning samuti et olla võimeline selliseid ohtusid tõhusalt vältima. Neljandaks, me ei vaja ideoloogilisi kolle. Ideoloogia ei saa asendada teadust.

 
  
  

Raport: Marietje Schaake (A7-0112/2011)

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D).(FI) Lugupeetud juhataja! See raport väärib meie toetust. Euroopat on põhjusega peetud majandusgigandiks, samahästi võiks ta olla ka kultuurihiiglane.

Kogu oma kultuurilises mitmekesisuses on EL ühtne ja samas vaheldusrikaste väärtustega kogukond. Rahvusvahelises poliitikas on kultuur väga oluline, kultuurist osasaamine on inimõigus ning igal inimesel ja rahval on õigus seda nautida. Kultuur on seotud ka inimliku heaolu ja toimetulekuga üldiselt.

Kultuuripoliitika võimaldab Euroopa Liidule sidemeid ka nende maadega, kellega pole mingeid muid partnerluskokkuleppeid. Eriti tähtis on toetada kultuurilist mõõdet neis Põhja-Aafrika riikides, mis on üles ehitamas uut, demokraatlikumat ühiskonda. Kahepoolsetes arengu- ja kaubanduskokkulepetes tuleks lisaks sotsiaalse vastutuse osale taotleda ka kultuurielemente. Ühtlasi tuleks kultuuriasjatundjaid kaasata Euroopa välisteenistusse, nii et kultuur muutuks ühtsemalt ja süsteemsemalt ELi välispoliitika osaks.

 
  
MPphoto
 

  Adam Bielan (ECR). - (PL) Austatud juhataja! Euroopa maade kultuuripärand on juba iseenesest väärtus. Kuigi liikmesriikide vahel on palju kultuurilisi erinevusi, on nad loonud endale maailmas juba hea maine, mis meelitab ligi teiste riikide kodanikke, kes sooviksid seda kultuurivaramut kasutada. Euroopa Liidu identiteedi ja kultuurilise väärtuse propageerimisega oleks võimalik tugevdada liidu poliitilist ja majanduslikku positsiooni.

Kultuurivallas on tähtis osa olnud uuel tehnoloogial, mis võimaldab inimestel osa saada põhilistest inimõigustest. Eriti tsensuuri haardes olevates maades toetab kodanike tegevust ja teabele ligipääsu internet. Seepärast peab Euroopa Liit toetama internetile vaba juurdepääsu kogu maailmas ning panustama oluliselt suletud ühiskondade kultuuri arendamisse ja rahva teadlikkuse suurendamisse. Peale selle vajab noor põlvkond teaduse ja kultuuri kiiremaks arenguks liikuvuse järjepidevat strateegiat. Toetan kultuuridiplomaatia meetmeid, millele saab kaasa aidata ka parlamendidelegatsioonide tööga. Seepärast kiitsin raporti heaks.

 
  
MPphoto
 

  Zbigniew Ziobro (ECR).(PL) Austatud juhataja! Raportis sisalduvad deklaratsioonid ja märkused on erakordselt väärtuslikud ja asjakohased. Eriti soovin siinkohal viidata avaldustele, mis juhivad tähelepanu Euroopa Liidu kohustusele võtta meetmeid kogu maailmas, et propageerida sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse ja audiovisuaalsele meediale ligipääsu vabaduse austamist. Väga asjakohane on ka Euroopa Komisjoni üleskutse soodustada ülemaailmset vabadust internetile, silmas pidades seda vabadust ähvardavaid ohtusid, millest me üha enam loeme ja kuuleme.

Kuigi olen rahul märkega selle kohta, et kutsume üles õigustele, mida me Euroopas peame põhilisteks, möönan ka, et toetasin seda raportit teatava kurbusega. Tean, et kutsume mõnikord üles pidama sellistest põhiväärtustest kinni teistes maailma osades, kuid unustame, et neid rikutakse ka mõnes Euroopa Liidu riigis. See, mis toimub praegu Poolas seoses valitsuse suhtes kriitiliste ajakirjanikega, on näide sellest. Neid kõrvaldatakse massiliselt riigimeediast ning valitsuse esindajad püüavad sulgeda sõltumatut eraomanduses olevat päevalehte Rzeczpospolita, mis on Poola suuruselt teine kvaliteetpäevaleht ning mis juhuslikult suhtub valitsuse seisukohtadesse kriitiliselt. Käsitledes raportis tõstatatud teemasid, tuleks ka selle vastu tegutseda.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Lugupeetud juhataja! Kultuurilise mõõtme kaasamine välispoliitika arutellu on väga tähtis.

Ma arvan, et oleme jõudnud sellele järeldusele, kuna seoses praeguste rahutustega Lähis-Idas on selgeks saanud, et oleme kultuurimõõtme aastakümneteks täiesti unustanud. Võtame näiteks Euroopa Liidu suhted Süüriaga. Alates 1963. aastast on Süürias valitsenud eriseadus, millega lubatakse inimese hukkamine ilma kohtuprotsessita, kuid vaid vähesed Euroopa delegatsioonid, näiteks ELi delegatsioon, on sellele tähelepanu pööranud. Kaubandus ja rahandus on muutunud inimõigustest tähtsamaks.

Nagu Mitro Repo just praegu ütles, on inimõigused kultuurilise mõõtme otsustavaks osaks ka siis, kui me räägime Euroopa Liidust. Seda on tähtis meeles pidada. Inimõigused ja demokraatia on selleks tuumaks, mida peame Euroopa välispoliitikas innukamalt propageerima, selle asemel, et vaadata asju ainult majanduse vaatenurgast.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Olgierd Kurski (ECR).(PL) Lugupeetud juhataja! Mina toetasin seda huvitavat raportit ELi välistegevuse kultuurilise mõõtme kohta. Kuidas saab toetamata jätta selliseid meetmeid puudutavaid avaldusi, mida Euroopa Liit võtab kogu maailmas, et propageerida sõnavabaduse, ajakirjandusvabaduse ja audiovisuaalsele meediale ligipääsu vabaduse jms austamist.

Siiski on mul mulje, et me hoolime liiga palju olukorrast väljaspool liitu ning meile lähevad liiga vähe korda standardid liidu sees, näiteks Poolas. Sest nimelt Poola on riik, kus praeguse valitsuskoalitsiooni tekkimisega omandati kontroll riigimeedia üle, algas paljude ajakirjanike vallandamine ja nende programmide sulgemine. Kõiki neid ühendas üks asi: kriitilisus praeguse olukorra suhtes. Nii kaotasid oma töö näiteks sellised inimesed nagu Jacek Sobala, Anita Gargas, Jacek Karnowski ja Wojciech Leszczyński. Ajakirjanikud Joanna Lichocka, Tomasz Sakiewicz, Rafał Ziemkiewicz, Jan Pospieszalski, Grzegorz Górny, Tomasz Terlikowski, Bronisław Wildstein ja Wojciech Cejrowski jäid ilma oma programmidest – ning need on vaid mõned näited paljudest. Sõnavabaduse piiramine Poolas on häbiks kogu Euroopa Liidule.

 
  
  

Raport: Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (A7-0143/2011)

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Lugupeetud juhataja! Seoses Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi raportiga soovin kõigepealt öelda, et on äärmiselt tähtis, et me tunnistame Euroopa Liidus loomemajanduse ja ka kultuuri mõju Euroopa Liidu majanduskasvule. On väga tähelepanuväärne, et 2,6% ELi SKPst tuleb just loomemajandusest ning see sektor annab tööd 3,1%-le ELi tööjõust. Seetõttu võiks öelda, et viimaste aastate, isegi aastakümnete jooksul on see olnud kasvav majandusharu ja on seda jätkuvalt ka tulevikus.

Kultuurilisest mõõtmest kõneldes on tähtis meenutada ka tõika, et see on midagi muud kui vaid majanduskasv. See on ka inimlikkuse kasv ning seda ei tohiks kultuurist rääkides kunagi unustada. Ses suhtes ei tohiks kultuuri mõju mõõta SKP kasvu terminites, vaid me peame mõistma, et inimene ei kasvata SKPd lihtsalt halastamatus eluvõitluses, vaid elades ainulaadset inimväärset elu, ning seepärast peame looma õigeid tingimusi ja olusid. Euroopa Liidu liikmetena peaksime seda meeles pidama, sest liiga tihti esitleb liit end kitsalt, vaevu laiemalt kui majanduskoostööorganite süsteemina ning me unustame avarama vaate.

Sarajevo kui 2014. aasta kultuuripealinna kohta tahan öelda seda, et ma loodan, et see idee saab teoks. Kultuuri- ja hariduskomisjonis on see olnud meie kõigi ühine mõte ja plaan, sest 2014. aasta tähistab Esimese maailmasõja puhkemise sajandat aastapäeva ning see sõda sai alguse just selles linnas aset leidnud vahejuhtumist. See sümboliseerib Euroopas toimunud arengut. Tahame näidata, et 2014 on aasta, mis tähistaks pika rahuperioodi algust või jätkaks juba alanud pikka rahuperioodi. Kusjuures ka Balti riigid peaksid sellest rahu ja stabiilsuse arendamisest jõulisemalt osa võtma. Kindlasti oleks sel suurem tähtsus Euroopas laiemalt.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0281/2011

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Sarajevo kui 2014. aasta kultuuripealinna kohta tahan öelda seda, et ma loodan, et see idee saab teoks. Kultuuri- ja hariduskomisjonis on see olnud meie kõigi ühine mõte ja plaan, sest 2014. aasta tähistab Esimese maailmasõja puhkemise sajandat aastapäeva ning see sõda sai alguse just selles linnas aset leidnud vahejuhtumist. Teatud mõttes sümboliseerib see Euroopas toimunud arengut. Tahame näidata, et 2014 on aasta, mis tähistaks pika rahuperioodi algust või jätkaks juba alanud pikka rahuperioodi. Kusjuures ka Balti riigid peaksid sellest rahu ja stabiilsuse arendamisest jõulisemalt osa võtma. Kindlasti oleks sel suurem tähtsus Euroopas laiemalt.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Milan Zver (A7-0169/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletan ettepaneku poolt, sest see algatus näeb ette ELi 2020. aasta strateegia peaeesmärkide saavutamist, milleks on õpingute poolelijätmise vähendamine 15%-lt 10%-ni ja kolmanda taseme haridusega inimeste osakaalu suurendamine 31%-lt 40%-ni aastaks 2020. „Noorte liikuvus” keskendub ka õppega seotud liikuvuse edendamisele; ühtlasi on oluline tagada ka hariduse sobivus tööturu vajadustega, et noored saaksid oskused ja teadmised, mida neil läheb vaja. Liikuvus on oluline nii teiste kultuuride tundmaõppimiseks kui ka oma kultuuri paremaks mõistmiseks. Kõrgharidus on vähem kui kolmandikul ELi elanikest (Ameerika Ühendriikides enam kui 40%-l ja Jaapanis enam kui 50%-l), mistõttu Euroopas tuleb seda näitajat parandada, et saada üha arenevas ülemaailmses majanduses senisest konkurentsivõimelisemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liit on viimastel aastatel keskendunud üha enam ühiskonna teadmistepõhiseks muutmisele, et see suudaks maailmas teiste riikide majandusele konkurentsi pakkuda. Algatusega „Noorte liikuvus” on ELi 2020. aasta strateegia raames antud noortele tähtis roll selle strateegia viie peamise eesmärgi (tööhõive, teadus- ja uuendustegevus, kliima ja energia, haridus ning vaesuse vähendamine) saavutamisel aastaks 2020. Need eesmärgid nõuavad suurt pingutust, kuna praegune olukord on nii ebastabiilne ja sunnib noori elama pidevas ebakindluses, kaugel julgustavast väljavaatest leida tulevikus püsiv töökoht ja oma koht ühiskonnas. Euroopa Liidu kodanikuks olemise tunde tugevdamine ja noorte potentsiaali vallapäästmine ei ole võimalik, kui olemasolevate vahenditega ei pakuta võimalusi, mida on vaja tulemuslikuks toimimiseks.

Liikmesriigid peaksid hoiduma range kokkuhoiu meetmetest, mis hõlmavad kärpeid haridussüsteemis ja tööhõive valdkonnas. Selle asemel tuleks keskenduda selliste foorumite loomisele, kus osalevad tööandjad ja töötajad, ülikoolid, ettevõtted ning kohalikud ja piirkondlikud organisatsioonid, et luua hariduse ja erialase koolituse valdkonnas võimalusi ning tagada hea liikuvus ja kvalifikatsiooni tunnustamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt. Kriis tabas noori eriti rängalt: noorte tööpuuduse määr ELis on üle 20%, mis on kaks korda suurem kui täiskasvanutel, ja mõnes liikmesriigis isegi üle 40%. Majanduskriisi tõttu kärbivad liikmesriigid investeeringuid haridusse ja koolitusse, mis mõjutab otseselt noorte tulevikuväljavaateid ja ELi tulevikku. Investeerimine haridusse on säästva majanduskasvu ja arengu seisukohalt kahtlemata ülioluline ning isegi majanduskriisi ajal ei tohiks noorteprogrammide ja hariduse rahastamist käsitleda kui tänaseid kulusid, vaid pigem kui investeeringut Euroopa tulevikku. Arvan, et ELi 2020. aasta strateegias sisalduv algatus „Noorte liikuvus” saab aidata kaasa olemasolevate noorsoo haridus-, liikuvus- ja tööhõiveprogrammide tugevdamisele ning ergutada liikmesriike täitma ELi 2020. aasta strateegia eesmärke.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin Milan Zveri raporti poolt. Praegu jääb paljudel noortel oma potentsiaal hariduses ja kutseõppes täielikult ära kasutamata. Nende probleemide lahendamiseks on vaja ühtset tegutsemist ELi tasandil, et noored oleksid tööturule minekuks paremini ette valmistatud. Vaja on poliitikat, mis käsitleks etappe, mida noored peavad haridussüsteemist tööturule minnes läbima. Arvan, et noored ja erinevad noorteorganisatsioonid peavad otsustamises kaasa lööma. Nii tugevneb nende ühiskonnaga ühte kuulumise tunne ja tunne, et nad annavad oma panuse noortestrateegiasse. Algatuse „Noorte liikuvus” põhieesmärk peab olema Euroopa ühtekuuluvuse suurendamine. Noorte aitamiseks tuleb kasutada ELi finantsinstrumente, kasutades tulemuslikumalt Euroopa Investeerimispanka ja Euroopa Investeerimisfondi.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Algatus „Noorte liikuvus” on osa ELi 2020. aasta strateegiast. Selles on 28 meedet õpetamis- ja koolitussüsteemi paremaks kohandamiseks noorte vajadustele ning nende julgustamiseks kasutada õppimiseks või teises riigis toimuval koolitusel osalemiseks ELi abi. Algatusega „Noorte liikuvus” püütakse suurendada noorte liikuvust, et kindlustada kõigile ELi noortele 2020. aastaks võimalus õppida välismaal.

Selles aruandes, mis pälvis minu poolthääle, hoiatatakse mitme olukorra eest, mis väärivad eritähelepanu. Selleks, et uus strateegia ei jääks pelgalt kontseptsiooniks, peavad liikmesriigid tegelema nii selle rahalise toetamise kui ka rakendamisega ja samuti tuleb selle jaoks koostada ELi tasandi eelarve.

Tuleb kaotada reaalsed liikuvustõkked ja takistused ning luua täiendavaid mehhanisme, mis tagavad puuetega inimestele kõigi teistega võrdsed võimalused. Teise taseme õpilaste liikuvus ei ole vähem tähtis, mistõttu tuleks selliseid programme nagu Comenius liikmesriikides rohkem propageerida.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult.(FR) Kuna Euroopa noorte töötuse näitajad on väga murettekitavad – 2011. aasta jaanuariks oli alla 25aastaste töötuse määr tõusnud 20,6%-ni –, kutsutakse ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatuses „Noorte liikuvus” liikmesriike üles suurendama investeeringuid haridusse, koolitusse ja liikuvusse. Noortepoliitikat – käsitlegu see siis algharidust, täiendusõpet või kutseõpet – tuleb vaadelda investeeringu, mitte kulutusena. Euroopa ühiskonna tuleviku seisukohalt on rõhuasetus inimkapitalile ülioluline. Erinevate osaliste vahelise koostoime esiletõstmine, noorte iseseisvaks muutmine, abinõude rakendamine noorte õpingute katkestamise peatamiseks, kutseõppe ja töökohal ameti omandamise tähtsuse taaskinnitamine ning ELi tasandil siduva kvaliteediraamistiku vastuvõtmine koolituskavade jaoks – need on seda laadi head ideed, mida peame nüüd riiklikul tasandil levitama. Seda sellepärast, et ELi 2020. aasta strateegia edu sõltub sellest algatusest ja seda rakendavate riikide poliitilisest tahtest, sest need poliitikavaldkonnad on peamiselt riikide pädevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. (IT) „Noorte liikuvus” on üks juhtalgatus ELi 2020. aasta strateegias, mille eesmärk on edendada arukat, säästvat ja kaasavat majanduskasvu. „Noorte liikuvus” sisaldab tähtsaid tegevussuundi noorte haridus- ja koolitustaseme tõstmiseks liikuvuse kaudu, hõlbustades nii nende pääsu tööturule. Hiljutiste andmete kohaselt on 14,4% Euroopa noori vanuses 18–24 enne teise haridusastme lõpetamist kooli pooleli jätnud ja kõrgharidus on Euroopa Liidus vähem kui kolmandikul elanikkonnast, aga Ameerika Ühendriikides on see näitaja umbes 40% ja Jaapanis 50%. Noored peavad saama omandada oskused ja võimed, mis võimaldavad neil tööturule minna ning anda oma panus liidu majanduskasvu.

Seetõttu toetan ja pooldan kogu südamest seda algatust, millega tahetakse 2020. aastaks vähendada õpingute poolelijätmist 10%-ni ja suurendada teisest kõrgema taseme haridusega inimeste osakaalu 31%-lt 40%-ni. Lõpetuseks arvan, et kvaliteetne haridus ja koolitus on tänapäeva tööturu nõuete täitmiseks möödapääsmatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Pooldasin seda raportit, sest on vaja töötada välja raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide täiustamiseks. Algatus „Noorte liikuvus” peab olema poliitiline algatus praeguse noorsoo jaoks mõeldud haridus-, liikuvus- ja tööhõiveprogrammide edendamiseks ning ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise stiimul liikmesriikidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel raportööri ettekujutuse üle noorte eurooplaste tulevikku investeerimise vajadusest. Õpingutega seotud liikuvus, nagu ka Euroopa õppijate esimese töö leidmise võimaluste parandamine, tugevdab eurooplaseks olemise ja kodanikutunnet, mis viib noorte suurema osalemiseni liidu demokraatlikes protsessides. Seetõttu toetan jõupingutusi kindlustada õpingutega seotud kvaliteetsed liikumisvõimalused ning tahan esile tõsta raportööri sõnu selle kohta, kui tähtis on julgustada rohkem liikmesriike allkirjastama komisjoni koostatud liikuvust käsitlev kvaliteediharta.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – „Noorte liikuvus” on suurepärane algatus. Toetan väga meie fraktsiooni, väljendades algatusele täielikku poolehoidu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Raportis on juttu programmist „Noorte liikuvus”, mis võimaldab noortel ja noorteorganisatsioonidel ELi tasandil rohkem ära teha (seminarid, kohtumised, reisid) ja osaleda rohkem aruteludes noorsugu puudutava poliitika üle, saades selleks ELilt rahalist abi. Aruande head küljed on hariduse kättesaadavuse tähtsuse sage mainimine, vastuseis haridusele ja koolitusele tehtavate kulutuste kärpimisele ning üleskutse nende rahastamist suurendada, et muu hulgas saaksid kõik selles programmis osaleda. Sellega antakse ka naaberriikide noortele võimalus selles osaleda ja rõhutatakse vajadust seista vastu diskrimineerimisele töökohal. Väga suurt tähtsust omistatakse praktikale, mis võimaldab kõigil teenida inimväärilist palka ja saada sotsiaalkindlustuskate, ilma et see asendaks päristöökohta. Kuna raportis on teatavad punktid, mis on iseloomulikud Bologna hariduspoliitikale, millega ma ei ole nõus, sest selles mainitakse vajadust koostada programmid kooskõlas turu vajadustega, aga mis minu arvates võib programmide olemust ohustada, jäin ma erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Noored on praegu üks majandus- ja finantskriisis enim kannatada saanud elanikkonnarühmadest. ELil ja liikmesriikidel on kohustus toetada konkreetseid tulemuslikke meetmeid, mis võimaldavad parema hariduse, koolituse ja liikuvuse abil tööturule minekut. Algatus „Noorte liikuvus” on vastus just sellele püüdlusele, pakkudes lahendusi noorte ees olevatele probleemidele ja aidates neil olla teadmistepõhises majanduses edukad.

Lubamatult suurt noorte töötust arvestades arvan, et hariduse ja koolituse kvaliteet, piisav kaasamine tööturul ja jõuline tegutsemine noorte liikuvuse tagamise nimel on tähtsad kõigi noorte potentsiaali ärakasutamiseks ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks.

Lisaks veel see, et kuigi algatuses keskendutakse tööhõivele kui lõpptulemusele, ei eirata seal hariduse, noorte osaluse, aktiivse kodanikuksolemise, liikuvuse, keeleõppe ja tänapäeval mitteformaalse hariduse valdkonnas hädavajalike oskustega seotud küsimusi.

Hääletan esitatud raporti poolt ja nõuan algatusele rikkalikku rahastamist, mis on säästva majanduskasvu jaoks möödapääsmatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. (IT) Algatus „Noorte liikuvus” on noorte eurooplaste jaoks oluline lähtepunkt, eelkõige rahaliselt, sest see on veel üks tõuge ELi noorte õppurite liikuvuse projektidele ja muudab Euroopa koolid paremaks, ärgitades uurimistegevust ja arutelu ühinenud Euroopa tähtsuse üle ning näidates, mida sellel pakkuda on. Algatuse „Noorte liikuvus” panus arutellu Euroopa kultuurimudeli määratluse üle ei ole vähem tähtis. Erinevate instituutide koostöö ja erinevate distsipliinide õppimine, mis on erinevates riikides muu hulgas ka seal valitseva klassi poliitilisest teadvusest sõltuvalt erinev, on samuti tähtis täiendus Euroopa identiteedi määratlusse. Noorte kaudu peame hoolt kandma selle eest, et see identiteet on tõeliselt euroopalik, mitte laskma ameerikalikul haridusmudelil saada meie noorte jaoks tulevikus ainsaks, kuigi see on siiani olnud tähtis lähtepunkt. Euroopa Liidul on kõik, mida vaja, et pakkuda maailmale oma väärtusi ja arvamust sellest, kuidas lapsi kasvatada.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Noori iseloomustab suuresti ettevõtlikkus, tohutu lahkus ning suur õppimis- ja kohandumisvõime. Euroopal, millel on tulevik ning mis tahab saada üha enam konkurentsivõimelisemaks ja ettevõtlikumaks, on seda tähtsat kapitali vaja. Seetõttu on ELi 2020. aasta strateegias sisalduv programm „Noorte liikuvus” tähtis kogum noorimate toetamise kavasid, mille eesmärgid on kõrged, aga väga selged, ning mille saavutamises näen märkimisväärselt kaasa löömas nii end kui ka loodetavasti neid, kellele see on suunatud. Algatuses pooldatakse vajadust parandada rohkemate noorte pääsu tööturule, mis on väga asjakohane eesmärk, kui arvestada määra, milleni on noorte töötus paljudes liikmesriikides jõudnud. Samuti tahan tõsta esile tähelepanu juhtimist sellele, kui tähtis on noorte eurooplaste liikuvus, nii õppimise kui ka töötamise ajal. Erinevate kultuuride ja kohtade tundmaõppimine annab täielikuma ja rikkalikuma hariduse ning aitab samuti kaasa tõelise Euroopa omanditunde kujunemisele, mis aitab kinnistada aluslepingutes sisalduvat ELi kodanikuks olemise mõistet. Nende meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks hääletan selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Õppurite liikuvuse programmid, nagu Erasmus, Erasmus Mundus ja Comenius, on üha populaarsemad. Sellegipoolest eksisteerib veel reaalseid liikuvuse takistusi, eelkõige seoses viisade ja erinevates keeltes tervisedokumentide saamisega, stipendiumide välismaale ülekandmisega ja ühes liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamisega teises liikmesriigis. Aastal 2004, kui käivitati selle parlamendi enamuse kaasabil programm Erasmus Mundus, sain Euroopa Komisjoni nõusse, et nad võtavad meetmeid, mis tagavad selle programmi kvaliteetsuse. Koostati isegi liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta. Ainult et seitse aastat hiljem on samad takistused endiselt alles. Sellepärast tahtiski Euroopa Parlament korrata, kui väga on vaja suurendada investeeringuid haridusse ja koolitusse. Euroopa liikuvusprogrammide avamine kõigile noortele, sõltumata valdkonnast ja sotsiaalsest päritolust, on ülitähtis nende tööturule pääsemise parandamiseks. Liikmesriikidel on aeg tõeliselt pühenduda kõigile noortele eurooplastele kvaliteetse koolituse tagamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Kuna noored on Euroopa tulevik ja oleks vastutustundetu neid prioriteediks mitte seada, kui nende töötus on 20% ringis, pooldasin väga Milan Zveri raportit Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide täiustamise kohta. Paljudele õppuritele, kes seisavad silmitsi tööandjate üha kasvavate nõuetega, on tööturule pääsemine sageli tõeline katsumus. Sellepärast ongi Euroopa Parlament väga soojalt vastu võtnud raportis „Noorte liikuvus” sisalduvad ettepanekud: suurendada investeeringuid kõrgharidusse, töötada välja rahvusvahelised liikuvusprogrammid, tunnustada informaalselt omandatud pädevusi, võidelda kooli pooleli jätmise vastu ja toetada noori tööturule minekul.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Tähelepanu haridusele ja koolitusele, et parandada noorte eurooplaste kvalifikatsiooni, on üks ELi 2020. aasta strateegia tähtsaid eesmärke ning vahend, mis on minu arvates hädavajalik töötuse vastu võitlemiseks ja ettevõtluse ergutamiseks. Seetõttu on mul hea meel algatuse „Noorte liikuvus” üle, eelkõige selle üle, et selles toetatakse ja julgustatakse õppurite liikuvust ja kvalifikatsiooni tunnustamist ning peetakse tähtsaks mitteformaalset ja informaalset haridust, mis on sageli sama tähtsad või isegi tähtsamad kui formaalharidus.

Kui EL tahab saavutada oma 2020. aasta strateegia kõrgeid eesmärke, mis nõuavad eritähelepanu uuendus-, uurimis- ja koolitustegevusele, tuleb investeerida noortele parema kvalifikatsiooni andmisse, valides õppevormid, mis aitavad tööturule minekule rohkem kaasa, ja pöörates erilist tähelepanu tõelistele teadmistele, mis valmistavad noori ette tulevikuks.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selles raportis käsitletakse algatust „Noorte liikuvus”, millest saab loodetavasti haridus- ja koolitussüsteemide parandamise raamistik. See on üks seitsmest juhtalgatusest ELi 2020. aasta strateegias, mille üksteisega seotud prioriteedid on arukas, säästev ja kaasav majanduskasv. Algatus koosneb 28 tähtsast tegevusest ja konkreetsest meetmest parandada noorte haridust ja koolitust liikuvuse ja tööle sobivuse kaudu, püüdes saavutada ELi 2020. aasta strateegia eesmärke, milleks on viia kooli poolelijätmise protsent alla 10, suurendada aastaks 2020 kolmanda taseme haridusega inimeste osakaalu 31 protsendilt 40-le ja vähendada töötust – eelkõige noorte töötust –, mis on praegu umbes 21%. Sellepärast ja sellepärast, et pooldan noorte koolituskava „Sinu esimene EURESi töökoht”, toetan väga raportis esitatud ettepanekuid ja hääletasin raporti poolt, teades, et EL peab jätkama ja tugevdama kõiki noorte toetamise meetmeid. Ainult nii muutub Euroopa Liit tugevamaks ning tugineb rohkem solidaarsusele ja kaasamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raporti teema ja kohaldamisala viitavad sellele, et paratamatult käsitletakse selles tähtsaid küsimusi. Mõnel juhul õigesti, mõnel mitte või väga ebapiisavalt ja mõnes kohas on tekst vastuoluline.

Selles – eelkõige põhjendustes – mainitakse selliseid tähtsaid küsimusi nagu avaliku sektori haridusinvesteeringute vähenemine, õppemaksu suurenemine ja sellest tulenev sotsiaalse lõhe suurenemine, aga seda küsimust resolutsiooni põhiosas korralikult ei käsitleta. Samuti mainitakse selles paljude noorte rahalisi probleeme liikuvusprogrammides osalemisel, kõrget kooli poolelijätmise ja töötuse määra ning noorte ebakindlaid töökohti.

See toob teksti vastuolud rohkem esile: ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide pooldamisega propageeritakse teed, mis viibki nimetatud probleemideni – ebakindlate töökohtade ja noorte töötuseni. Ühelt poolt pooldatakse selles noorte töökohal diskrimineerimise lõpetamist. Teiselt poolt avab selles mainitud kogemuste hankimise nimel töötamine ukse sellistele töötajatele eristaatuse andmisele, mis on aga vale, kui arvestada juttu kaitse vajadusest ebatüüpiliste ja ebakindlate töösuhete korral.

Neil põhjustel jäime lõpphääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Huvipakkuvate põhimõtete mainimisest ei piisa, kui ei arvestata reaalsusega. Kvaliteetne haridus varastest eluaastatest alates on vajalik inimese ja ühiskonna arenguks. Kvaliteetse riikliku hariduse jaoks jääb aga vahendeid aina vähemaks ning õppurid on silmitsi stipendiumipuuduse, pere töötuse ja õpingute katkestamisega, nagu see on Portugalis, hoolimata vastava poliitika rakendamisest.

Reaalsuses vähendatakse nende valdkondade rahastamist märgatavalt. Kriisi ettekäändel vähendab riik oma tegevust, mis ka selles valdkonnas seab ohtu riigi sotsiaalse rolli ning viib ebavõrdsuse suurenemiseni hariduse, teadmiste ja kultuuri kättesaamisel. Selle tulemus on sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemine.

Reaalsus on liikmesriikides (näiteks Portugalis) see, et suletakse tuhandeid koole, mis suurendab noorte töötust ja muudab tuhandete õpetajate töökohad ebakindlaks, samuti see, et riiklikku kõrgharidussüsteemi vaevab krooniline rahapuudus ja kasvavad kulutused riiklikes ülikoolides käimisele. Reaalsus on see, et kultuurieelarveid vähendatakse pea olematuks.

Kõige selle tõsiseim külg on see, et Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Komisjoni koostatud agressiivse sekkumisprogrammi rakendamine muudaks olukorra veelgi halvemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Programmil „Noorte liikuvus” on tähtis roll ELi 2020. aasta strateegias. Programmi „Noorte liikuvus” eesmärgid on edendada liidus kõrgharidust, parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti ning edendada õppurite liikuvust, parandades ELi olemasolevate programmide tulemuslikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. (IT) See raport on tähtis täiendus ELi poliitikasse, mille eesmärk peab olema anda noortele eurooplastele vahendid, mis aitavad olla üha üleilmastunumal tööturul konkurentsivõimelisem. Õppurite liikuvusega tegelemine peab olema esimene samm noortele rohkemate töövõimaluste andmisel. Kahjuks annab noorte töötuse statistika paljudes riikides põhjust muretsemiseks ja järelemõtlemiseks. Noorte toetamine ELi institutsioonide ja noorteorganisatsioonide vahelise dialoogi ärgitamisega on hea algus, aga seda ei saa pidada lõppeesmärgiks. Peame saama neid kuulda võtta ning võtma neid tõsiseltvõetavate ja usaldatavatena. Ainult nii saame luua Euroopa, mida uued põlvkonnad näevad võimaluse, mitte koormana.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Hääletasin Milan Zveri raporti poolt. Et ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatus „Noorte liikuvus” oleks edukas, peavad ELi institutsioonid looma pragmaatilise, kõikehõlmava ja laiaulatusliku poliitika, mida toetavad kõik liikmesriigid ja mis keskendub kutsehariduse, kutsekvalifikatsiooni, elukestva õppe ja töökohal ameti omandamise ühendamisele, et iga liikmesriik käituks ELi haridussüsteemi tõelise omanikuna. „Noorte liikuvus” käsitleb õppimiselt ja koolituselt tööturule ülemineku lihtsustamist Euroopa noorte jaoks. Selle poliitilise algatuse üks eesmärk on vähendada kooli poolelijätnute arvu ja suurendada kolmanda taseme haridusega inimeste osakaalu, sest haridustee katkestamine on vastuolus tööturu dünaamika ja vajadustega ning Euroopa üldise majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkusega. Järelikult peaksid kõik tööturu osalised, kaasa arvatud erinevate kutsete, ettevõtete, ametiühingute, ministeeriumide ja riiklike tööturuasutuste esindajad, osalema struktureeritud dialoogis selle üle, kuidas tagada noorte tööellu kaasamine, edendada formaalset/informaalset koolitust ja kujundada ELis lõpuks välja haridussüsteem, mis suudaks pakkuda meie noortele kindlat karjääri.

 
  
MPphoto
 
 

  Mathieu Grosch (PPE), kirjalikult. (DE) See raport näitab taas kord, kui tähtis on Euroopa arengu jaoks noorte liikuvuse edendamine kõikides valdkondades. Kõigis koolitus- ja haridusvaldkondades tuleb saavutada õppekavade kooskõlastamine ja vastastikune tunnustamine, eelkõige füüsilist tööd nõudvatel erialadel, kus on palju arenemisruumi.

Samuti peavad asjaomaste riikide pädevad haridusametid rohkem kontrollima, kas on eemaldamist vajavaid lisatakistusi, mis on tekkinud halduse või kutseühingute tasandil.

Õpipoiste liikuvus viib ka paljude ametite suurema tunnustamiseni ja takistab tööjõuturu solkimist, kuna on olemas järgud, mis tähendab, et sarnasel tasemel väljaõppega inimestele makstakse sarnast palka.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Tavaarusaama kohaselt laiendab reisimine silmaringi. Sellest vaatenurgast ma toetan Milan Zveri raportis pooldatavat mõtet, et noorte hariduse ja liikuvuse rahastamine on praegusest raskest majandusolukorrast hoolimata investeering Euroopa tulevikku, mitte lisakoorem eelarvele. Peale selle ei tohiks inimese sotsiaalne päritolu või rahaline olukord piirata tema välismaale reisimise võimalusi. Samamoodi ei tohi olla takistuseks puue, mistõttu tuleks eraldada eraldi raha ka puuetega noortele. Lõpetuseks, kehtestada tuleks juriidiliselt siduvad õigused, et vältida juhutöid ja ärakasutamist, mis noorte praktikantidega juhtuda võib.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest selles tunnistatakse, et tuleb jagu saada reaalsetest liikuvustakistustest ja -tõketest ning soodustada välismaal veedetud aja ja teistes ELi riikides omandatud kvalifikatsiooni tunnustamist. Lisaks tunnistatakse selles, et puuetega inimeste liikuvuse ees on rohkem takistusi kui tervete inimeste puhul, mistõttu tuleb siin kõigi teistega võrdväärsete võimaluste tagamiseks kehtestada täiendavaid mehhanisme. Peale selle tuleks ka perega (nt lastega) õppuritele võimaldada lisatoetust, et nad saaksid jagu haridusalase liikuvuse käigus tekkivatest spetsiifilistest probleemidest. Kvaliteetne liikuvus on noorte kultuuridevahelise õppimise, isikliku arengu ja mitmekeelsuse jaoks määrava tähtsusega. Keskendutakse tööhõivele kui lõpptulemusele, sest tööhõive on tõepoolest hariduslik probleem, kuid samas ka noorte osaluse ja kodanikuaktiivsuse probleem. Seetõttu peaksid käimasolevad programmid ka edaspidi keskenduma kodanikuaktiivsusele ja peamiste pädevuste arendamisele, mitteformaalsele haridusele ja Euroopa kodanikuühiskonna edendamisele. Selleks et uus strateegia ei jääks pelgalt kontseptsiooniks, peavad liikmesriigid tegelema nii selle rahalise toetamise kui ka riiklikul tasandil rakendamisega ja samuti tuleb selle jaoks koostada ELi tasandi eelarve. Liikmesriigid peaksid seda käsitlema pikaajalise investeeringuna ja seda mitte ainult noorte haridusse, vaid ka oma riigi ja ELi kui terviku tulevase heaolu hüvanguks tehtava investeeringuna.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. (RO) Minu toetus programmile „Noorte liikuvus” on iseenesestmõistetav ja põhimõtteline. Püüdsime siiski pakkuda välja meie arvates vajalikke täiendusi komisjoni ettepanekule.

Kultuuri- ja hariduskomisjonis ning Euroopa Parlamendi täiskogu istungil probleemideta vastu võetud raportis rõhutasimegi kui tähtis on see, et liikmesriigid rakendamises kaasa lööksid ja Euroopa Komisjon nende tegevuse üle järelevalvet teostaks.

Samuti nõudsime, et edukatele programmidele, nagu näiteks „Elukestev õpe”, eraldatakse mitmeaastases finantsraamistikus rohkem raha, ja et programmide omavaheline kooskõlastatus oleks parem.

Noortele, kes on selle katusprogrammi sihtrühm, tuleb pöörata vajalikku tähelepanu ning neile tuleb luua töökohti ja positiivse kinnituse saamise võimalusi, sest nad on ELi kodanikud, kellest me tulevikus sõltume.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Tulevikku vaatavas Euroopas peab noortele mõtlemine olema üks prioriteetidest. Kui võimaldame neil valida sobivaima haridustee, soodustame nende võõrkeeleõpinguid, töömaailma minemist sobivate oskustega või uude õppimis- või töökeskkonda minemist, ehitame ühtsesse majandus- ja kultuuriruumi koonduvate üliõpilaste ja noorte töötajate energia abil üles kõikide Euroopa Liidu riikide tuleviku. Rohkem kui kunagi varem usun ma täna ühtsesse Euroopasse – ideede ja projektide kasvulavasse –, mistõttu hääletasin ka Milan Zveri raporti poolt. ELi 2020. aasta strateegia raames tähendab võimaluste ja teadmiste võrgustiku loomine – mitte ainult noortele, vaid ka õpetajatele ning kõikidele hariduse ja koolituse valdkonnas töötavatele inimestele – sellele energiale hapniku andmist, mille peame valla päästma, kasutades selleks liikuvuse võimaldamist meie noortele, kes peavad õppima elama tuleviku Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Constance Le Grip (PPE) , kirjalikult. (FR) Milan Zveri raport „Noorte liikuvus – raamistik Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks” sai minult poolthääle. Jagan kogu raportist läbi kumavat arvamust, et on vaja toetada erinevaid ELi tasandil noorte liikuvuse soodustamiseks loodud programme, mis on kasulikud nii uute teadmiste ja pädevuste omandamise kui ka tõelise ELi kodaniku tunde kujunemise seisukohalt. ELi tasandil peame pärast 2013. aastat suurendama Euroopa liikuvusprogrammidele (nt Erasmus ja Leonardo da Vinci) eraldatavaid vahendeid ning muutma need programmid alaliseks, et noored – mitte ainult üliõpilased, vaid ka koolitatavad, noored elukutselised töötajad ja noored põllumajandustootjad – saaksid neist kasu. Samuti arvan, et on vaja rohkem tunnustada kvalifikatsiooni, mis on saadud töökohal erineval viisil ametit omandades, kas mitteformaalselt või informaalselt, kui tegu on pädevustega, mida on võimalik niimoodi omandada. Lõpetuseks tahan rõhutada, et üks peamisi viise noorte töötuse vastu võitlemiseks on pidevalt kohandada kutsekoolitusi ja haridussüsteeme tööturu muutuvatele vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult.(PL) Haridus- ja koolitussüsteemide küsimus on praegu omandamas uut ja täiesti teistsugust tähtsust kui näiteks kümme või enam aastat tagasi. Euroopa erinevates kohtades on haridusastmed erinevad, seega on kahtlemata vajalik seda olukorda parandada. Noored peavad saama aktiivselt kaasa lüüa töömaailmas ja kodanikuühiskonnas laiemalt. Mina ise tegelen palju tööga, mis on seotud nii programmiga „Aktiivsed noored” / „Euroopa noored” kui ka Euroopa vabatahtliku teenistusega, mis on üks viiest operatiivmeetmest programmis „Aktiivsed noored” / „Euroopa noored”, ja toetan seda. Sellepärast arvan, et Euroopa Parlament peab ka edaspidi selliseid meetmeid toetama.

Me ei tohi praegu noori unustada. Neile tuleb anda võimalus areneda ja neid tuleb aidata, et nad saaksid omandada uusi oskusi majanduses, mis muutub üha üleilmsemaks. „Noorte liikuvus” ei ole mitte ainult võimalus noortele olla tegus ja leida tööd, vaid eelkõige viis, kuidas saada jagu oma piirangutest ja nõrkadest külgedest, ning võimalus areneda. Seepärast ma toetasingi Milan Zveri raportit. Aitäh.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. „Noorte liikuvus” on üks seitsmest juhtalgatusest Euroopa Komisjoni ELi 2020. aasta strateegias aidata kaasa arukale, säästvale ja kaasavale majanduskasvule. „Noorte liikuvus” sisaldab 28 põhitegevust ja konkreetseid meetmeid noorte hariduse ja koolituse parandamiseks liikuvuse kaudu ja nende haridussüsteemist tööturule ülemineku hõlbustamiseks. See on eriti oluline praegu, kui noored, kes on üks ülemaailmse finantskriisi tõttu enim kannatada saanud elanikkonnarühm, aga kes samal ajal selle tekkimisele kõige vähem kaasa aitas, vajavad tööturule sisenemiseks toetust, et kindlustada omaenese ja majanduse tulevik. Noored on homsed otsustajad ja nad peavad suutma täna omandada pädevused, oskused ja teadmised, mis võimaldaksid neil järgnevate aastate jooksul aktiivselt osaleda Euroopa Liidu majanduskasvu edendamisel ja jätkusuutliku tuleviku kindlustamisel ning saavutada ELi majanduskasvu strateegias sätestatud eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) ELi 2020. aasta strateegia kontekstis on noorte teadmistel ja oskustel suur tähtsus aruka, kaasava ja säästva majanduskasvu saavutamisel. Nii on noortel keskne roll ELi 2020. aasta strateegia viie peamise eesmärgi saavutamisel, milleks on tööhõive, teadus- ja uuendustegevus, kliima ja energia, haridus ning võitlus vaesuse vastu. ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatusega „Noorte liikuvus” tahetakse olemasolevate üleeuroopaliste programmide tulemuslikuma kasutamise teel suurendada Euroopas kõrghariduse atraktiivsust, kõigi tasandite hariduse ja koolituse üldist kvaliteeti ning õppijate ja töötajate liikuvust. Sellepärast on vaja hääletada selle algatuse poolt, et tulevikus meie noorte kvalifikatsioon aina paraneks ja nad oleksid üha enam valmis saavutama ELi 2020. aasta strateegia eesmärke.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Algatuses „Noorte liikuvus” rõhutatakse õppega seotud liikuvust, aga oluline on ka tagada noortele antava hariduse sobivus tööturu vajadustega, et noored saaksid oskused ja teadmised, mida neil vaja läheb.

Kahjuks on noored üks elanikkonnarühmi, keda üleilmne finantskriis tabas kõige rängemalt; neid tuleks abistada tööturule minekul ning nad peaksid saama oma tulevikku ise kujundada ja majandust toetada. Haridus ja koolitus on tähtsad tegurid suurema majandusliku õitsengu ja sotsiaalse sidususe saavutamisel Euroopas. Õppurite liikuvus on ELi 2020. aasta strateegia tähtsaim osa. See pakub õppuritele palju intellektuaalse iseseisvumise võimalusi, võimalusi võidelda kooli pooleli jätmise, töötuse ja vaesusega ning arendada rahvusvahelist koostööd kõrghariduse valdkonnas, aga ka kutseõppes ja -koolituses.

Õppurite liikuvus on üks Euroopa lõimumise peamisi proovikive. Sellegipoolest peab selline liikuvus toimima eesmärkidele vastavate rahaliste vahendite abil ja kaotada tuleb reaalsed liikuvustõkked.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Üleilmne majanduskriis mõjus noortele rängalt kogu maailmas, ka ELis. Noorte töötus on ELis suurenenud 21 protsendini. Sellele lisandub tõsiasi, et 15% neist noortest on jätnud kooli pooleli ja seega puudub neil igasugune kvalifikatsioon, millega tööturul olla. EL on seadnud endale eesmärgiks vähendada seda määra 2020. aastaks 10 protsendile ja suurendada ülikoolist või tehnikakolledžist saadud kvalifikatsiooniga inimeste osakaalu 31 protsendilt 40 protsendile. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kogu ELis haridust, koolitust ja kvalifikatsioone vastastikku tunnustada. See on ka ainuke võimalus, kuidas suurendada noorte liikuvust, mis peaks neile tutvustama samuti uusi kultuure ja ühiskondi, et ka neil oleks võimalus tulevikus väljaspool kodumaad edukas olla. Sellepärast tuleb veel eksisteerivad takistused kõrvaldada ja menetlusi lihtsustada ning olemasolevaid programme laiendada ja edendada.

Jäin hääletusel erapooletuks, sest arvan, et ei arutletud selle üle, kuidas saavutada kvalitatiivselt erinevate õppe- ja koolitusmeetoditega antud kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine. See kehtib eelkõige oskustöö kohta, millega seotud kvalifikatsiooni mõõtmise jaoks puudub Euroopas ühtne standard.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Eelkõige just noorte jaoks olid üleilmse majanduskriisi tagajärjed rasked, nimelt suurenes järsult noorte tööpuudus ja sagenes kooli poolelijätmine. Noortel ei ole sageli mingeid väljavaateid. Seda arvestades on vaja suurendada ELis noorte liikuvust, et neil oleks vajaduse korral rohkem võimalusi leida tööd teise riigi tööturul. Selle aluseks on hariduse, koolituse ja kvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine. Jäin raporti üle toimunud hääletusel erapooletuks, sest selles ei pakuta käegakatsutavaid lahendusi sellele, kuidas saavutada vastastikune tunnustamine olukorras, kus paljude valdkondade õppe- ja koolitusmeetodid on kvalitatiivselt väga erinevad.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Euroopa Liidu liikmesriikides on noorte tööpuudus suur. Mõnes riigis küündib see isegi 21 protsendini. See on kaks korda nii palju kui keskmine täiskasvanute töötuse määr. Hääletasin selle raporti poolt, sest selles on suunised noorte hariduse parandamiseks ja töötuse vähendamiseks. Nõustun raporti selle punktiga, milles on kirjas, et hädasti on vaja luua selliseid uusi programme, mis võimaldaks noortel tööd ja õppimist ühitada. See on ülioluline neile õppuritele, kes peavad end hariduse omandamise kõrvalt rahaliselt ise üleval pidama. Programmi üks põhieesmärke on vähendada nende inimeste arvu, kes kooli pooleli jätavad, mis teadaolevalt suurendab tulevikus tööhõivest ja ühiskonnast kõrvalejäämise riski. Peame rohkem toetama puuetega noori ja lastega noori, et nad saaksid osaleda liikuvusprogrammides ja kasutada seda võimalust, et saavutada õppimise, töö ja eraelu vahel tasakaal. Liikuvusprogrammidesse peaksid üliõpilaste kõrval pääsema ka vähe kvalifitseeritud noored ja koolilapsed. Samuti on tähtis, et noored saaksid rohkem praktilisi teadmisi ja kogemusi kvaliteetse kohustusliku praktika kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Sümboolne algatus „Noorte liikuvus” on üks seitsmest juhtalgatusest Euroopa Komisjoni ELi 2020. aasta strateegias aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Selles käsitletakse õppurite liikuvust, aga selle lisaväärtus seisneb selles, et selles nähakse ette haridus, mis vastab tööturu vajadustele ning tagab vajalikud oskused ja teadmised. See algatus tuleks aga ühendada raportiga „ELi noorsoostrateegia”, mille Euroopa Parlament võttis vastu 2010. aastal ja millega tahetakse luua uus jõuline ELi strateegia järgnevaks 10 aastaks, nii et EL saaks noorsooküsimustes luua ühtse poliitilise raamistiku. Peale selle lasub liikmesriikidel peamine vastutus selle eest, et see ei jääks vaid pelgaks väljaütlemiseks. Kahju, et riikide hiljutised reformikavad ei ole kooskõlas ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega, hoolimata sellest, et me kõik mööname, et investeerimine uurimistegevusse ja haridusse on pikaajaline tasuv investeering, millel on selged tagajärjed ELi kodanike tulevase majandusliku õitsengu seisukohalt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Raportis käsitletakse Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamise raamistiku loomist. See meede on üks tähtsaim algatuses „Noorte liikuvus”, mis on osa Euroopa Komisjoni ELi 2020. aasta strateegiast aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Sellega tahetakse konkreetsete meetmete abil parandada noorte haridust ja koolitust, kasutades selleks liikuvust, ja lihtsustada haridussüsteemist tööturule üleminekut. See on väga aktuaalne teema, arvestades seda, et noori – elanikkonnarühm, keda üleilmne finantskriis tabas kõige rängemalt, aga kes ise selle tekkimisele kõige vähem kaasa aitas – tuleb abistada tööturule pääsemisel, et kindlustada nende tulevik ja ergutada majandust. Võib ju liikuvus ise olla ajendiks haridusest tööturule siirdumisele. Sellepärast pean haridusega seotud liikuvuse kõige tähtsamateks tahkudeks hariduse kvaliteedi tagamist ja selle kõigile noortele kättesaadavaks tegemist. Seetõttu hääletasin ma selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Programm „Noorte liikuvus” on võimalus päästa valla noorte potentsiaal ning lasta neil anda oma panus ELi arukasse, säästvasse ja kaasavasse majanduskasvu. Algatus „Noorte liikuvus” toetab Euroopa Komisjoni algatusi „Elukestev õpe” ja „Uute töökohtade jaoks uued oskused”. Algatusega „Noorte liikuvus” tahetakse parandada kõrgharidust Euroopas ning õppurite ja töötajate liikuvust olemasolevate ELi programmide kaudu. ELi 2020. aasta strateegias on kirjas, et 2020. aastaks peab kõigil Euroopa noortel olema võimalus läbida osa oma haridusteest teistes liikmesriikides. Praegune majanduskriis on noortele ränka mõju avaldanud ja noorte töötus on ELis kaks korda nii suur kui täiskasvanutel keskmiselt. See on Euroopas üks keerulisemaid proovikive ja liikmesriigid ei tohi sellele reageerida haridusinvesteeringute vähendamisega. Peame kandma hoolt selle eest, et noortel oleks võimalusi õppida ja soovi korral jätkata õpinguid välismaal, sest praegused investeeringud haridusse valmistavad ELi paremini ette tulevaste probleemide lahendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ajal, mis üleilmse finantskriisi mõju tabab eriti rängalt noori, tuleb teha kõik selleks, et nad saaksid oskused, kvalifikatsiooni ja teadmised, mis aitaks neil aktiivselt panustada Euroopa Liidu majanduskasvu ja jätkusuutlikku tulevikku. Algatus „Noorte liikuvus” on üks seitsmest juhtalgatusest Euroopa Komisjoni ELi 2020. aasta strateegias aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. See sisaldab 28 põhitegevust ja konkreetseid meetmeid noorte hariduse ja koolituse parandamiseks liikuvuse kaudu ning nende haridussüsteemist tööturule mineku hõlbustamiseks. Sellepärast on väga tähtis luua tingimused, mis tagavad selle tulemusliku rakendamise ja nende eesmärkide saavutamise, mille jaoks see algatus on mõeldud.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Majanduslangus on tabanud kõige rängemalt Euroopa noori: iga viies noor on töötu ja 40% noortest töötajatest töötab osalise koormusega. Seda arvesse võttes toetan Milan Zveri raportit, milles on esitatud mitu soovitust, mille eesmärk on parandada noorte erialase koolituse ja haridussüsteeme. Kuigi peame tegutsema selle nimel, et võimalikult paljud omandaksid kõrghariduse, ja võitlema kooli pooleli jätmise vastu – ainult 31 protsendil eurooplastest on kõrgharidus, aga Ameerika Ühendriikides on see näitaja 40% ja Jaapanis 50% – peame hoolt kandma ka selle eest, et kooli lõpetajad oleksid tööle sobivad. Raportis on mitu ettepanekut selle saavutamiseks: ettevõtete ja ülikoolide vahelise suhtlemise parandamine, ülikoolide õppekavade ja struktuuri muutmine tööturu konkreetsetele vajadustele sobivamaks, õppekavadesse sellise praktika lisamine, mis on kvaliteetne, õiglaselt tasustatud ja arvestaks noote sotsiaalsete õigustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Rahastust programmidele nagu „Elukestev õpe” (Erasmus, Leonardo da Vinci, Comenius, Grundtvig), Marie Curie, Erasmus Mundus ja „Aktiivsed noored” / „Euroopa noored” tuleb suurendada. Parlamendikomisjon teeb ettepaneku luua ülikoolides rahvusvahelised koostöövõrgustikud, kasutades selleks virtuaalset liikuvust. Liikuvusprogrammidesse peavad pääsema kutseõppurid, õpetajad ja noorsootöötajad. Nõuame, et koolist või ülikoolist saadud ja kutsekvalifikatsiooni tuleb tunnistada kogu ELis. Samuti kinnitame kui tähtis on õppida varasest east alates kaht võõrkeelt, kaasa arvatud naaberriikide omi. Lõpetuseks nõuame lisatoetust puuetega noortele, noortele vanematele ja neile, kes tahavad kooli naasta.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest selles on rõhutatud kui tähtis on ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks noorte mitut valdkonda hõlmav haridus. Sellega seoses on vaja julgustada noori jätkama õpinguid ülikoolis. Suurendab ju liiga vara tööeluga alustamine hilisema töötuse ja madalama elatustaseme ohtu.

Seetõttu võib see olla majanduslikult ja sotsiaalselt väga kulukas ning avaldada kahjulikku mõju liidu säästvale majanduskasvule ja võimele tulevikus oma üleilmset konkurentsivõimet parandada. Samal põhjusel arvan, et mitut kultuuri ja keelt hõlmav ning praktiline haridus on tulevaste kodanike kujundamiseks hädavajalik, eriti kui see saavutatakse selliste liikuvuskavade abil nagu seda on „Noorte liikuvus”.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Praegu jätab liiga palju noori kooli liiga vara ega kasuta piisavalt kõrghariduse saamise võimalusi. See ei ole Euroopas tulevikus vaja minevate kvalifikatsioonide pagasi seisukohalt hea. Algatusega „Noorte liikuvus” tahetakse suurendada kõigi Euroopa noorte haridusalaseid liikuvusvõimalusi aastaks 2020 ning anda neile haridus, mis valmistab neid ette tööturu nõuetele. Siis saavad nad pärast hariduse omandamist hõlpsamalt tööle asuda. Sellepärast peame muutma koolid ja ettevõtted teadlikumaks vajadusest luua võrgustikud, mille abil parandada noorte praktilisi teadmisi tööpraktika kaudu. Selles algatuses keskendutakse noortele, aga me ei tohi unustada puuetega noori, kellele tuleb tagada teistega võrdsed õppimis- ja töövõimalused.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Toetasin raportit Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamise kohta. Pooldan kõigi noortele mõeldud haridusprogrammide tegevuse laiendamist. Lisaks programmile „Noorte liikuvus” peavad rahalisi vahendeid ja poliitilist toetust saama ka sellised programmid nagu Erasmus, Leonardo da Vinci, Comenius, Grundtvig, „Aktiivsed noored” / „Euroopa noored“ ja Marie-Curie. Need programmid on liidus väga edukaks osutunud. Neisse on kaasatud väga palju erineva taustaga noori (Poolast Erasmuse stipendiumi abil aastatel 1998–2010 välismaale läinud õppurite arv on 93 807) ning need aitavad kaasa noorte potentsiaali arendamisele ja tugeva kodanikuühiskonna loomisele Euroopas. Need on väga tõhusad programmid, sest nende kulutused ühele osalisele on väga väikesed, aga nende rahalisi vahendeid kasutavad väga paljud. Noorte liikuvuse edendamiseks on vaja jagu saada reaalsetest tõketest.

Umbes kolmandik Erasmuse programmis osalejatest on kokku puutunud probleemidega, mis on tekkinud teise riigi haridussüsteemiga seotud ebakindlusest ning kodumaa ja välismaa õppeainete vastavuse ja järjepidevuse puudumisest. Vaja on edendada välismaal oldud aja ja teisest ELi liikmesriigist saadud kvalifikatsiooni tunnustamist. Muud probleemid, mis samuti vajavad lahendust, on viisa saamine, erinevates keeltes tervisedokumendid ja stipendiumide välismaal kasutamise võimalus. Puuetega inimeste teel on puueteta inimestega võrreldes veelgi rohkem tõkkeid. Vaja on lisamehhanisme, mis tagavad neile teistega sarnased võimalused.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) „Noorte liikuvus” on üks seitsmest ELi 2020. aasta strateegia algatusest. See koosneb 28 põhitegevusest noorte hariduse ja koolituse parandamiseks liikuvuse kaudu ning nende haridussüsteemist tööturule toomiseks.

Raporti asjakohasust Euroopale karmidel aegadel näitab üha suurenev noorte töötute arv liikmesriikides, mis lubab järeldada, et seda elanikkonnarühma tabas üleilmne finantskriis kõige rängemalt. Seetõttu pean hädavajalikuks kohaldada meetmeid, millega vähendada koolist väljalangemist, suurendada kooli lõpetanute arvu ning muuta haridus ja erialane koolitus ligitõmbavamaks. Haridusele eritähelepanu pööramist ei tohiks võtta kulutusena, vaid investeeringuna tulevikku.

Sellepärast arvan, et vaja on veel investeerida olemasolevatesse liikuvus-, haridus- ja koolitusprogrammidesse ning kehtestada tööpraktika miinimumtingimused, sest seda ei tohiks võtta töötamisena, vaid praktiliste oskuste omandamisena.

Lõpetuseks tahan esile tõsta vajadust koordineerida meetmed riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil partnerluse teel, et algatust „Noorte liikuvus” saadaks edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. (EL) Milan Zveri raport, milles käsitletakse komisjoni algatust „Noorte liikuvus”, sai minu poolthääle. Selle eesmärgiks on tagada meetmete võtmine kooli poolelijätmise vastu võitlemiseks ja stiimulite loomiseks kõrgharidusega eurooplaste arvu suurendamiseks. Samuti mainitakse seal, kui väga tähtis on see, et antav haridus vastaks tööturu vajadustele ning annaks oskused ja teadmised, mida Euroopa noortel vaja on.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Meie noortele tuleviku loomine on mulle südamelähedane teema. Kahjuks on Leedus noorte väljavaated praegu üsna haledad. Leedus on noorte töötus 34%, mis on peaaegu 14 protsendipunkti rohkem kui ELi keskmine. ELi statistika kohaselt on noorte töötuse määr suurem ainult kahes ELi liikmesriigis. Isegi need noored leedulased, kes leiavad töö, on sageli sunnitud nõustuma ebasoodsa töölepinguga. Peame rohkem pingutama, et rakendada kolm põhiprioriteeti: edendada ettevõtlust, parandada noorte töölesobivust, kohandades haridust tööturu vajadustele, ja anda noortele võimalus ühiskonnas rohkem kaasa lüüa. Algatus „Noorte liikuvus” on üks platvorm, mis võib aidata kaasa noorte tööhõive edendamisele. Välismaal töötamine ja õppimine võib Leedu noortele ja riigile kasulik olla. Siiski on sama tähtis anda meie noortele euroopalik tulevik Leedus. Seda saab teha noorte ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) vaheliste kontaktide loomisega. See suurendaks VKEdest tööandjate vajadust noorte järele ja julgustaks noori töötama VKEde heaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest noortele reisimis- ja töövõimaluste tagamine kogu ELi piires on konkurentsivõime suurendamiseks väga vajalik. ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid on võimalik saavutada, kui investeerida programmidesse, mis pakuvad noortele palju erinevaid võimalusi ja suurendavad liikuvust tööturul. Suurendades toetust noorte liikuvuse projektidele ning tähelepanu ettevõtete ja haridussektori vahelisele koostööle, anname noortele eurooplastele parema võimaluse jõuda eduka karjäärini. Samuti on väga tähtis toetada tavaharidussüsteemist lahkunud noorte mitteformaalset ja informaalset õppimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Jäin selle raporti üle hääletamisel erapooletuks, hoolimata selle kriitilisest meelestatusest ELi, eelkõige liikmesriikide noorsoopoliitika suhtes.

Raportis on mitu head ettepanekut, eelkõige noorte osaluse kohta ELi noorsoopoliitika koostamises, informaalse ja mitteformaalse hariduse laiendamise ning koolitatavate staatuse parandamise kohta.

Lisaks mainitud soovile julgustada liikmesriike finantskriisist hoolimata suurendama investeeringuid haridusvaldkonda, on raportis siiski pooldatud poliitikat, mille eesmärk on kõrghariduse liberaliseerimine ning selle pelgalt turu, seega ettevõtete vahetutele huvidele allutamine.

Mõned punktid, näiteks ELi õppelaenusüsteemi loomine koostöös EIPga, on isegi murettekitavad, kui mõelda eemärgile võimaldada võimalikult paljudel ülikooli pääseda.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Oma poolthäälega programmile „Noorte liikuvus – Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide parandamise raamistik” tahtsin toetada noorte eurooplaste heaks mõeldud nõudlikku tegevuskava. Lissaboni lepinguga on EL saanud noorsoovaldkonnas rohkem volitusi. Sellega seoses pidi Euroopa Parlament taaskinnitama oma toetust sellele poliitikale. On ju Euroopa identiteedil tähendus ainult siis, kui seda kinnitavad meie noored kaaskodanikud. Euroopa peab võtma endale vastutuse ja pakkuma välja ühtse koolitus- ja tööhõivestrateegia. Mul on hea meel raportis nimetatud taotluse üle suurendada kõrghariduse investeeringuid kahe protsendini SKPst. Ajal, mil Euroopa tööturgu mõjutab suur majanduskriis, peab koolitamine olema meie prioriteet, et suudaksime pakkuda noortele tulevikuväljavaateid ja lihtsustada nende tööturulepääsu. Samuti on noortele kasulik ELi vahetusprogrammide (Erasmus ja Leonardo da Vinci) arendamine, sest need pakuvad erialasel ja isikliku tasandil tõelist lisaväärtust. Uue keele õppimine ja uue kultuuri avastamine on mõlemad kasulikud asjad, mida peaksid saama teha kõik.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu edendamine nõuab kindlasti võimalikult heade võimaluste loomist hariduses ja koolituses. Õppimisaegne liikuvus, mida soodustavad näiteks ELi programmid Erasmus, Leonardo da Vinci ja Comenius, ei edenda mitte ainult formaalharidusega seotut, vaid ka isiklikku ja sotsiaalset arengut. Seepärast hääletasin ma raporti poolt.

 
  
  

Raport: Mary Honeyball (A7-0099/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult.(PT) Hääletan selle ettepaneku poolt, sest koolieelse ja väikelaste hariduse traditsioonid on Euroopas väga erinevad, mis teeb ELis ühtse varajase lapsepõlve hariduse süsteemi loomise keeruliseks. Lihtsam on rakendada ühised eesmärgid, et ühtlustada tavasid järk-järgult.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Varajases lapsepõlves õppimine paneb aluse laste elukestvale õppele. Esimestel eluaastatel on lapsed eriti teadmishimulised, õpivalmid ja vastuvõtlikud ning sel ajal kujuneb nende keele- ja väljendusoskus. Selles eas pannakse ka alus laste tulevikule hariduses ja tööelus ning arenevad nende sotsiaalsed oskused. See aeg on tähtis kognitiivse, sensoorse ja motoorse arengu, afektiivse ja isikliku arengu ning keele omandamise seisukohalt ning paneb aluse ka elukestvale õppele. Tahan rõhutada, et tervislike eluviiside varajane omandamine, nt tervislik toitumine ning sobiv tasakaalustatud liikumine, võib oluliselt mõjutada kehalist ja vaimset arengut.

Euroopa Liidus on rikkalik ning mitmekülgne haridustraditsioonide kooslus, kusjuures väikelaste ja koolieelikute haridust pakutakse siin mitmel erineval viisil. Pooldasin seda raportit, milles küll tunnistatakse, et ELi meetodi rakendamine väikelaste ja koolieelikute haridusteenuste pakkumiseks on keeruline, aga ärgitatakse meid siiski looma ELis ühistest eesmärkidest ja väärtustest koosnevat raamistikku, mis hõlmab ühiseid õigusi ja struktuure.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt. Varajases lapsepõlves õppimine paneb aluse laste edukale elukestvale õppele, mis on väga oluline, et saavutada ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid: luua teadmistepõhine ühiskond, suurendada tööhõivet ning vähendada koolist väljalangenute määra ja vaesust. Neid eesmärke aga ei saa täita, kui lastele ei võimaldata elu alustada piisavalt hästi. Liikmesriigid peavad suurendama investeeringuid, et tagada kõigile lastele kättesaadav ja kvaliteetne väikelaste ja koolieelikute haridus, mis võib aidata vähendada kooli poolelijätmist, sotsiaalselt ja kultuuriliselt ebasoodsas olukorras olevatest ühiskonnarühmadest pärit laste haridusprobleeme ning sellest tulenevat sotsiaalset ebavõrdsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult.(RO) Hääletasin Mary Honeyballi raporti poolt. Euroopas on palju erinevaid haridustraditsioone. Seetõttu on vaja luua ELi raamistik, milles on ühised eesmärgid, õigused ja väärtused. ELi 2020. aasta strateegia peab keskenduma tööhõive suurendamise abil kaasava ühiskonna loomisele. Kooli pooleli jätmise ja vaesuse vähendamine on võimalik ainult siis, kui anname kõigile lastele tuleviku, mis sillutab teed paremale elule. Tahan teile meelde tuletada, kui tähtsad on varajase lapsepõlve tegevused, eelkõige võõrkeeled. Kultuuriga seotud tegevus rikastab lapsi, edendades kultuuridevahelist dialoogi. Samuti tuleb arvestada perekondade erinevaid elamistingimusi. Selleks on meil vaja paindlikke ja uuenduslikke väikelaste ja koolieelikute hariduse programme.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Varajase lapsepõlve haridus on ülioluline. Toetan täielikult varem välja pakutud eesmärke tagada 2010. aastaks lapsehooldusteenused vähemalt 90 protsendile lastest, kelle vanus jääb kolmanda eluaasta ja kohustusliku kooliea vahele, ning vähemalt 33 protsendile alla kolmeaastastest lastest.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopas on rikkalik ja mitmekülgne haridustraditsioonide kooslus, kusjuures varajase lapsepõlve haridust pakutakse siin mitmel erineval viisil. Nähtavad erinevused on liikmesriikides osutatavate teenuste kvaliteedis, pakkumises, meetodites, haldamises, vastuvõtuarvudes jne. Seetõttu ei ole kogu ELis ühesugune väikelaste ja koolieelikute hoolekanne ja haridus sobiv ning seda oleks raske teostada. Ühistest eesmärkidest ja väärtustest koosnev raamistik, mis hõlmab ühiseid õigusi ja struktuure, on aga enam kui soovitatav. Vahemik sünnist kolmanda eluaastani on lapse aju arengu, füüsilise ja kognitiivse arengu ning keele omandamise seisukohast tähtis. Samuti panevad need varajased aastad aluse laste elukestvale õppele. Vaesed perekonnad kasutavad – eriti erastatud turgudel – väiksema tõenäosusega varajase lapsepõlve haridus- ja hooldusteenuseid kui teised elanikkonnarühmad. See on murettekitav, arvestades, et haavatavate rühmade lapsed saavad sellistest teenustest enim kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – See on väga asjakohane teema ning ma toetan väga fraktsiooni mõtteviisi varajase lapsepõlve hariduse küsimustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Väikelaste ja koolieelikute elule tugeva aluse panemine pere keskset rolli täiendava hariduse ja hoolekande näol on väga tähtis eeldus edukale õppimisele kogu elu vältel, sotsiaalsele integratsioonile, isiklikule arengule ja tulevasele töölesobivusele. Laste varased kogemused panevad aluse kogu järgnevale õppimisele, mõjutavad laste arengut ning aitavad vähendada ebasoodsast olukorrast tingitud kahju ja vaesuse edasikandumist põlvkonnast põlvkonda. Kui kvaliteetsed haridus- ja hoolekandestruktuurid annavad lastele võimaluse oma potentsiaali realiseerida, on tehtud märkimisväärselt palju, et saavutada ELi 2020. aasta strateegia kaks peamist eesmärki, milleks on kooli poolelijätnute osakaalu viimine alla 10% ning vähemalt 20 miljoni inimese päästmine vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest.

Sellepärast pooldan ettepanekut luua ELi tasandil ühistest eesmärkidest ja väärtustest koosnev ning ühiseid õigusi ja struktuure sisaldav struktuur, mis aitab luua piisavad väikelastele ja koolieelikutele mõeldud haridus- ja hoolekandeteenused, mida tuleb rahastada tulemuslikult ja õiglaselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) On hästi teada, et esimestel eluaastatel on lapsed eriti teadmishimulised, õpivalmid ja vastuvõtlikud ning sel ajal kujuneb keele- ja väljendusoskus, aga ka sotsiaalsed oskused. Kuna väikelaste ja koolieelikute õppimine paneb aluse nende edukale elukestvale õppele, mis on ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise jaoks määrava tähtsusega, arvan, et ELi 2020. aasta strateegia eesmärk luua tööhõive suurendamise, koolist väljalangenute määra langetamise ja vaesuse vähendamise teel kaasav ühiskond ei ole saavutatav, kui kõigile lastele ei võimaldata nende elus piisavalt head algust.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletasin varajase lapsepõlve haridust käsitleva raporti poolt, sest väidan, et vanemapuhkus on väikelapse ja koolieeliku elu tähtis osa. Selleks, et rahuldada piisavalt laste vajadusi, on vaja parandada rasedus- ja sünnituspuhkuse, isa- ja vanemapuhkuse tingimusi, et mõlemad vanemad tegeleksid oma lapse haridusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nagu ma ütlesin seoses algatusega „Noorte liikuvus”, on haridus hädavajalik abivahend ELi 2020. aasta strateegia kõrgete eesmärkide saavutamiseks. See ei kehti mitte ainult teise ja kolmanda taseme hariduse kohta, vaid ka väikelaste ja koolieelikute õppimise kohta.

Euroopa lapsed peavad saama kvaliteetset haridust, mis valmistab neid innustavalt ette emakeele, matemaatika ja ühe või mitme võõrkeele põhioskuste omandamiseks. Selline haridus peab võimaldama neil ka omandada tööviisid, mida läheb vaja edukaks õppimiseks ja viljakaks töötamiseks, nagu me noortelt eurooplastelt ootame.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult.(PT) Raportis käsitletakse varases eas õppimist Euroopa Liidus. Me kõik teame, et maja ehitamine algab vundamendist. Kui vundament on halb, on oht, et maja saab ebakindel ja võib kokku kukkuda. Sama kehtib ka hariduse kohta. Kindla kvaliteetse vundamendiga haridus tagab eurooplastele parema tuleviku. Väikelapsega ja koolieelikuga tegelemine on tema tuleviku jaoks määrava tähtsusega, parandab tema tervist ja peresuhteid ning võimaldab tal tulevikus saada parema töö. Varajases lapsepõlves õppimine on väga tähtis teema, mis ei ole saanud õigusloomes tähelepanu, mida see väärib. Inimressursi ettevalmistamine on tähtsam kui hoonete kvaliteet. Kutseteenuste kvaliteet ja kvalifikatsioon vajavad parandamist. Olen nõus kõigile liikmesriikidele ühiste väärtuste ja parameetrite sätestamisega, mistõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Selles raportis käsitletakse tähtsat varajases lapsepõlves õppimise teemat ning selle kasulikku mõju kognitiivsele, motoorsele, käitumuslikule, afektiivsele ja emotsionaalsele arengule. Need määravad ära laste tervisliku ja tasakaalus vaimse ja füüsilise arengu.

Raporti preambulis mainitakse mõnd tähtsat teemat, nagu näiteks seos vaesest ja ebasoodsast keskkonnast pärinemise ja kesiste haridussaavutuste vahel või paljude leibkondade suured probleemid perekohustuste ühitamisel reguleerimata tööaja ja ebakindla töökohaga. Kahjuks hiljem need probleemid unustatakse – sellise olukorra muutmiseks vajalikke ettepanekuid ei tehta.

Varajases lapsepõlves õppimine, mis on vaesuse vastu võitlemise ja sotsiaalse arengu seisukohalt väga tähtis, peaks põhinema garanteeritud eelkoolivõrgustikul, mis on riiklik, tasuta, kvaliteetne ja kõigile kättesaadav. Haridus ei tohi olla turuloogika meelevallas. Parema elu ja tuleviku väljavaadete andmiseks tuleb luua riiklik lastesõimede võrgustik, mis asub suuremal maa-alal ja on avatum sellistele õpetamisviisidele, mis soodustavad lapse ja ühiskonna arengut ning vähendavad sotsiaalset eraldatust ja diskrimineerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Varajases lapsepõlves õppimine on kõige tähtsam teema selles raportis, milles käsitletakse selle kasulikku mõju kognitiivsele, motoorsele, käitumuslikule, afektiivsele ja emotsionaalsele arengule. Need määravad ära laste tervisliku ja tasakaalus vaimse ja füüsilise arengu.

Raporti preambulis mainitakse mõnd tähtsat teemat, nagu näiteks seos vaesest ja ebasoodsast keskkonnast pärinemise ja kasinate haridussaavutuste vahel või paljude leibkondade suured probleemid perekohustuste ühitamisel reguleerimata tööaja ja ebakindla töökohaga. Kahjuks hiljem need probleemid unustatakse – sellise olukorra muutmiseks vajalikke ettepanekuid ei tehta.

Varajases lapsepõlves õppimine, mis on vaesuse vastu võitlemise ja sotsiaalse arengu seisukohalt väga tähtis, peaks põhinema garanteeritud eelkoolivõrgustikul, mis on riiklik, tasuta, kvaliteetne ja kõigile kättesaadav. Haridus ei tohi olla turuloogika meelevallas. Parema elu ja tuleviku väljavaadete andmiseks tuleb luua riiklik lastesõimede ja -aedade võrgustik, mis asub suuremal maa-alal ja on avatum sellistele õpetamisviisidele, mis soodustavad lapse ja ühiskonna arengut ning vähendavad sotsiaalset eraldatust ja diskrimineerimist.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Nii esitatud raportites kui ka arutelus on seni vaadeldud kultuuri ja haridust mitmest erinevast vaatevinklist. Minu arvates on loovuse arendamine juba sünnist alates väga tähtis. Mary Honeyballi raportis on juhitud tähelepanu sellele, et hariduse andmisega alustamine varajases lapsepõlves on parim mitmest aspektist vaadates. Praegu Euroopas kehtivate inimõigusdokumentide kohaselt on lapsed täisõiguslikud aktiivselt kaasatud kodanikud, kellel on omad õigused. Neil on tohutu loomepotentsiaal. Vahemik sünnist kolmanda eluaastani on mõtlemise ning füüsilise ja kognitiivse arengu seisukohast väga tähtis. Sel ajavahemikul pannakse alus ka elukestvale õppele, millel on tähtis roll Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel. Vaestel peredel, kes on sageli roma rahvusest, on tavaliselt halvemad võimalused saada väikelaste ja koolieelikute hariduse ja hoolekande teenuseid. Veelgi kurvem on see, et ebasoodsas olukorras perede lastele on nende teenuste kasutamise võimalus just kõige kasulikum.

Peame hoolt kandma selle eest, et haridus ja hoolekanne oleks kättesaadavad kõigile peredele ja lastele, nende päritolust ja rahalisest olukorrast sõltumata. Mulle ei meeldi üldse pragmaatilised rahaga seotud väited inimõiguste küsimustes ning küsimustes, mis peaks olema iseenesestmõistetavad ja majanduslikust olukorrast võimalikult vähe sõltuvad. Siiski tuleb öelda, et otsus sellesse valdkonda mitte investeerida toob kaasa kulud, mis ilmnevad alles hiljem.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult.(FR) Aeg-ajalt koostatakse siin parlamendis raporteid, mille pealkirjast on juba näha, et nende sisu on täielik jama. Mary Honeyballi raport on üks neist. Unustame need tavalised lõiked sisserännanuid ees ootava saatuse, kohustusliku mitmekultuurilisuse ja igasuguste vähemuste upitamise kohta! Raporti pärl on lõige 14. Isad ja emad on selle kohaselt „võrdõiguslikud osalised väikelaste ja koolieelikute hoolduses ja hariduses”. Oli seal kirjas „osalised”? Kas ei ole oma laste harimine mitte nende esmane kohus? Tõsi, lõikes 16 nõuab raportöör investeeringuid vanemate harimise programmidesse. Seega nähakse vanemaid algusest peale saamatute, vastutustundetute ja lapsikutena. Sellist muljet kinnitab lõige 27, kus on rõhutatud, et kui varajases lapsepõlves ei ole piisavaid teenuseid, on oht, et meie lapsed muutuvad kriminaalideks ja antisotsiaalseteks. Teie usaldus inimesse on hämmastav ja tekib küsimus, kuidas inimkond seni teieta hakkama on suutnud saada. Noh ei, kõige parem asi, mida te meie armsate pisikeste jaoks teha saate, on nad rahule jätta!

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest varajane lapsepõlv (enne kooli) on tähtis kognitiivse, sensoorse ja motoorse arengu ning keele omandamise seisukohalt ja paneb aluse ka elukestvale õppele. Seepärast on soovitatav liikmesriikidel kaaluda ühe kohustusliku lasteaia-aasta kehtestamist enne kooliminekut. Ärgitatakse uuenduslike pedagoogiliste meetodite sisseviimist ja säilitamist keeleõppes, eriti mitmekeelsete lastesõimede ja -aedade loomist, mis aitab saavutada 2002. aastal Barcelonas seatud eesmärgi, mis hõlmab piirkonna, vähemuste ja naaberriikide keelte õppimist. Ebastabiilses majandusolukorras ei tohi lõpetada suurte investeeringute tegemist väikelaste ja koolieelikute hariduse ja hoolekande teenustesse. Arvan, et liikmesriigid peaksid väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandeteenuste jaoks ette nägema piisavad rahalised vahendid. Kvaliteetne haridus varajases lapsepõlves võib aidata vähendada kooli poolelijätmist, sotsiaalselt ja kultuuriliselt ebasoodsas olukorras olevatest ühiskonnarühmadest pärit laste haridusprobleeme ning nendest tulenevat sotsiaalset ebavõrdsust, mis kõik mõjutavad kogu ühiskonda. Erilises ohus on haavatavatest ühiskonnarühmadest pärinevad noored. Me peame tulevaste põlvkondade ja nende hariduse kvaliteedi eest hoolt kandma.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Kuigi me teame, et ühtse väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandemeetodi väljatöötamine on raske ja ebapiisav, tuleks vaadata, mida vajalikku on võimalik rakendada ja mis tasandil oleks vaja abinõusid võtta. Väikelaste ja koolieelikute all mõtleme me kuni kuueaastaseid lapsi. See on laste aju, füüsise, keele ja kognitiivses arengus õrn aeg. Neil aastatel lapsed õpivad ja omandavad abivahendid, mida nad täiskasvanuna kasutavad kognitiivsete mehhanismide täiustamiseks, mis on küll erinevad, aga õppimisel ja töötamisel tulevikus vajalikud. Sellepärast hääletasingi selle raporti poolt, kuna jutt on lapsepõlve kaitsmisest, tuhandete laste õigusest käia koolis või saada parimad õppimistingimused. See teema on Euroopa Liidu arengu ja tuleviku jaoks määrava tähtsusega, mistõttu peame tarvitusele võtma need abinõud, mida kirjeldas Mary Honeyball, keda ma tahan tubli töö eest kiita.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) ELi liikmesriikides ühtse väikelaste ja koolieelikute õpetamise poliitika ja meetodite kehtestamise toetamine on ülioluline. Sellise õppimise võimalus on majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt väga kasulik. Lisaks ühtsele ELi tasandi poliitikale on väga tähtis tagada hea kohalik koostöö ja kooskõlastus erinevate asutuste ja ministeeriumide vahel, kes tegelevad noorte haridusprogrammidega. Sellised programmid on väga tähtsad, sest varases nooruses on lapsed väga õpivõimelised ning varane lapsepõlv võib ära määrata laste kogu haridustee ja tööelu.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Euroopa Ülemkogu kutsus 2002. aastal Barcelonas ELi liikmesriike üles tagama 2010. aastaks laste hoolekande teenused vähemalt 90 protsendile lastest, kelle vanus jääb kolmanda eluaasta ja kohustusliku kooliea vahele, ning vähemalt 33 protsendile alla kolmeaastastest lastest. Need eesmärgid andsid märku tööturupõhisest väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandeteenuste käsitlemisest, põhinedes tollal tuvastatud vajadusel suurendada töötavate naiste arvu. Kuigi on ülimalt oluline pöörata kohast tähelepanu seosele väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandeteenuste ning naiste võrdsete võimaluste vahel, on need eesmärgid ilmselgelt problemaatilised ning vananenud, sest nendes ei arvestata tugeva varajase hariduse poliitika mitmeid otsustavaid kvalitatiivseid aspekte. Väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandeasutused ei ole ainult kohad, kuhu lapsed hoiustada, et naised saaksid tööl käia, vaid need on ülimalt tähtsad laste heaolu edendamisel ning nende tulevikuväljavaadete parandamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Varajane lapsepõlv väärib suurt tähelepanu ja hoolikust väliskeskkonnaga seoses. Me ei tohi hetkekski unustada, et see on ainulaadne ja kordumatu arenguperiood, mil kujuneb välja inimese isiksus. Sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata ja seda ei tohi kunagi kuidagi alavääristada ega unustada. Täiskasvanud peavad olema eeskujud, aidates lastel nii omandada erinevaid oskusi ja võimeid. See on aeg, mil kujuneb isiksus, õppimine on sundimatu ja loomulik ning ümbritsevat maailma pannakse tähele ja võetakse võimalikult palju omaks. Kuigi lapse arengule aitab kaasa palju tegureid, olgu need siis geneetilised või väliskeskkonnategurid, kujuneb isiksus eelkõige just vanemate ja lähikondsete mõjul.

Samuti tahan mainida ja esile tõsta seda, et me ei tohiks sellega seoses unustada just sellele elanikkonnarühmale mõeldud igakülgset füüsilist tegevust, mis aitab kaasa isiksuse kujunemisele ja paremale tervisele tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult.(RO) Varajases lapsepõlves õppimisel on kaugeleulatuv mõju lapse tulevasele arengule ja edaspidisele eduvõimalusele. Sellel ajal tehtud investeeringud vähendavad hilisemaid kulusid, mis on seotud tervishoiu, kuritegevuse ja antisotsiaalse käitumisega. Väikelastele ja koolieelikutele pakutav haridus on aga Euroopa Liidus ebaühtlase tasemega. Seejuures kõikjal ühesuguse meetodi rakendamine on keeruline. Arvan, et peaksime keskenduma hoopis selgelt määratletud eesmärkide ja väärtustega ühise raamistiku loomisele. 2002. aastal seatud eesmärgi kohaselt peavad ELi liikmesriigid tagama hariduse 90 protsendile koolieelikutest. Selle taga on ka majanduslik vajadus, kui arvestada tööturul olevate naiste arvu suurenemist. Hädavajalik on kaasata väikelaste ja koolieelikute haridusprogrammidesse ka vähemuste esindajaid, eelkõige romasid, kes on sageli ebasoodsas olukorras. Samuti peame hoolitsema selle eest, et oleks piisaval arvul laste hoolekande asutusi, et neisse pääsemist ei tuleks kaua oodata. Ka ei tohi tähelepanuta jääda väikelaste ja koolieelikutega tegelevate töötajate kvalifikatsioon, sest nemad määravad ära pakutava hariduse kvaliteedi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Kõigile lastele võrdse kvaliteediga hariduse ja hoolekandeteenuste tagamine nende vanusest ja sotsiaalsetest tingimustest sõltumata on vähim, mida me teha saame. Mary Honeyballi raportis, mis on muidu kiiduväärt, ei julgeta seda vähimat nõuda. See on kahetsusväärne. Kuna sel tekstil pole õigusloomelisi tagajärgi, võib selle heaks kiita ka tõsistest puudustest hoolimata.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Kõik on ühel meelel, et varajases lapsepõlves õppimine paneb aluse edukale elukestvale õppele. Varajases lapsepõlves on lapsed eriti teadmishimulised, õpivalmid ja vastuvõtlikud ning selles vanuses kujunevad tähtsad oskused, nagu näiteks keele- ja väljendusoskus, aga ka sotsiaalsed oskused. Selles vanuses pannakse alus ka lapse tulevasele haridusteele ja karjäärile. Seetõttu peame tegema vajalikke jõupingutusi, et kõigil väikelastel ja koolieelikutel oleksid ühesugused õppimistingimused ja puuduks mis tahes diskrimineerimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Varases lapseeas õppimine paneb aluse edukale elukestvale õppele. Selline õppimine teravdab lapse mõistust, ergutab tema loomulikku uudishimu, arendab motoorseid oskusi, väärtustab füüsilist tööd ja on kasulik vaimsele tervisele. See sotsialiseerib last, arendab tema emakeelt ja tutvustab talle võõrkeele kõla. See juhib ta lugemise ja matemaatika algteadmisteni.

Siiski on väikelaste ja koolieelikute haridus ja hoolekanne erinevates Euroopa Liidu riikides sealsest lapsepõlve tõlgendamisest lähtuvalt erinev. Väikelaste ja koolieelikute haridus ja hoolekanne saab tavaliselt vähem tähelepanu ja investeeringuid kui teised haridustasandid. Kõik vanemad ja lapsed peavad saama kasutada haridus- ja hoolekandeteenuseid nende päritolust ja rahalisest olukorrast sõltumata. Vanemad omalt poolt peavad nende teenuste osutamisel täiel määral kaasa lööma.

Koolieelne aeg on lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu seisukohalt kõige tähtsam ning selliste lastega töötaval personalil peab seepärast olema vajalik kvalifikatsioon. Igal juhul tuleb eelkõige mõelda laste suurematele vajadustele ja huvidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Miroslav Mikolášik (PPE), kirjalikult. (SK) Varajane lapsepõlv on lapse füüsilises, vaimses ja sotsiaalses arengus kahtlemata väga tähtis, mistõttu peame aru saama, et investeering koolieelsesse haridusse on tulevase majanduskasvu pant. Peale selle on paljude uuringute tulemusel juba kindlaks tehtud, et selline rahastus annab keskpikas ja pikemas perspektiivis majanduslikult ja sotsiaalselt märkimisväärset kasu.

Parim ja loomulikem viis sellise toetuse tagamiseks on kaitsta peret kui ühiskonna põhirakukest. Vanemad on oma laste esimesed ja kõige tähtsamad õpetajad, mistõttu ei tohiks õigusraamistikus olla sätteid, mis karistavad peresid selle eest, et nad oma laste eest ise hoolt kannavad, eelkõige varajases lapsepõlves. Kuigi see teema on liikmesriikide ainupädevuses, on rohkem kui soovitav, et liit oleks kooskõlastavas rollis ja aitaks kaasa selle olukorra parandamisele liikmesriikides. Nimetatud põhjustel toetan ma raportööri seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Ühendkuningriigi sotsist parlamendiliikme Mary Honeyballi resolutsiooniettepanekuga tahetakse alandada lapse ema ja isa roll riikliku haridussüsteemi võrdsete partnerite omaks. Raportis (lõige 14) on sõna-sõnalt kirjas nii: „[Euroopa Parlament] rõhutab, et emad ja isad on võrdõiguslikud osalised väikelaste hoolduses ja hariduses; ...”. Selline sõnastus näitab suurt usaldamatust pere vastu ning vanemate üldiselt tunnustatud õiguse vastu hoolitseda oma laste eest ja kasvatada neid ise. See on otseses vastuolus Saksamaa Liitvabariigi põhiseadusega, kus on kirjas, et laste eest hoolitsemine ja nende kasvatamine on vanemate loomulik õigus ja peamiselt neil lasuv kohustus (artikli 6 lõige 2). See raport on ELi perevastasuse ehe näide ja sellega püütakse sekkuda liikmesriikide sotsiaalsetesse pädevustesse.

Lisaks soovitatakse ettepanekus kehtestada üks kohustuslik lasteaia-aasta enne kooliminekut ning luua ja täiustada väikelaste ja koolieelikute haridusasutusi. Nii kinnitatakse raportiga ELi Barcelona eesmärke, mille kohaselt on ette nähtud laste kasvatamise riigile ülemineku kvoodid, nagu kunagi Nõukogude Liidus. Lapse heaolu ei ole selles ettepanekus keskne. Sellega vähendatakse vanemate valikuvabadust oma laste kasvatamisel. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Lapse esimesed kolm eluaastat on tema aju arengus ja keele õppimises määrava tähtsusega. Keele omandamine on loogilise mõtlemise ja konteksti mõistmise alus. Kui ei ole teataval tasemel keeleoskust, on edasine õppimine vähe võimalik, sest mida vanemaks inimene saab, seda raskem on tema keelepuudujääkidest jagu saada. Raportis täheldatakse, et enamik sisserännanute lapsi saab ELis haridust piisavate keeleliste teadmisteta. Ühtlasi on seal kirjas, et sisserännanute pered (ja vähemused, nt romad) kasutavad teistest palju vähem väikelastele ja koolieelikutele pakutavat haridust. Me ei tohi lubada, et meie koolide tase aina langeb, sest nii paljud õpilased lihtsalt ei saa õpetatavast aru. Iga laps, olgu ta sisserännanu või mitte, peab koolimineku ajaks olema omandanud riigikeele sel tasemel, et ta saaks õpetatavast aru. Raportis ei pakuta sellele probleemile ühtegi mõistlikku lahendust. Selle asemel kaldutakse vanemate kohtlemisele lastena ja tahetakse, et riik võtaks lastekasvatamise üle. Sellepärast hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Euroopa haridustavade, seega ka väikelaste ja koolieelikute hariduse mitmekesisus on vastuvõetav ja hea, sest neis kajastuvad iga riigi erilised kultuurilised, ajaloolised ja sotsiaalsed tahud. Siiski on võimalik luua ELi tasandi raamistik, milles on kooskõlastatud miinimumnäitajad ning ühised eesmärgid, väärtused, õigused ja struktuurid. Lisaks, kui tahame saavutada Barcelona eesmärki, mille kohaselt peavad liikmesriigid pakkuma laste hoolekandeteenuseid vähemalt 90 protsendile koolieelikutest ja vähemalt 33 protsendile väikelastest, peavad liikmesriigid olema ühel meelel ning võimaluse korral vahetama teavet ja häid tavasid, eelkõige andma neid väga arenenud koolieelse hariduse süsteemidega riikidelt riikidele, kellel on selles valdkonnas vähem kogemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Varajases lapsepõlves toimub hariduse andmine ja hoolekandeteenuste pakkumine Euroopa Liidus erineval moel ning kvaliteeti tõlgendatakse erinevalt. See sõltub palju iga riigi ja piirkonna kultuurist tingitud väärtustest ja sealsest arusaamast, mis on lapsepõlv. Õppimine varajases lapsepõlves paneb aluse edukale elukestvale õppele, mis on väga oluline Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks. Sellepärast ma pooldasingi raportit, milles käsitletakse õppimist varajases lapsepõlves ja milles on sätestatud ELi ühised eesmärgid teel sihtide poole, mis seati Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogul: et aastaks 2010 on hoolekanne tagatud 90 protsendile koolieelikutest ja 33 protsendile väikelastest. Mina nõuan veelgi kõrgemaid sihte, nagu raportöörgi. Tegu on lastekeskse vaatenurgaga, milles tunnistatakse, et varajane lapsepõlv on tähtis kognitiivse, sensoorse, füüsilise, emotsionaalse ja isiksuse arengu ning keele omandamise seisukohalt, samuti on see aluseks elukestvale õppele.

 
  
MPphoto
 
 

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Varajases lapsepõlves õppimine on laste vastuvõtlikkust ja õpihimu arvestades väga tähtis, eelkõige kuna sellises vanuses kujunevad välja tähtsad oskused, nagu kõneoskus ja sotsiaalsed oskused. Samuti on olemas selge seos vaesest ja ebasoodsast keskkonnast pärinemise ning kasinate haridussaavutuste vahel. Seetõttu peame tegema kõik, et täita Euroopa Ülemkogu Barcelonas seatud eesmärk tagada laste hoolekande teenused vähemalt 90 protsendile lastest, kelle vanus jääb kolmanda eluaasta ja kohustusliku kooliea vahele, ning vähemalt 33 protsendile alla kolmeaastastest lastest. Tõeliselt kaasava ühiskonna loomiseks on hädavajalik võidelda haridusliku ebavõrdsusega, pakkudes väikelastele ja koolieelikutele kvaliteetharidust ja sihipärast toetust ning edendades kaasavat haridust.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Varajane lapsepõlv on väga tähtis mitme kognitiivse ja sotsiaalse võime kujunemisel, mille mõju avaldub kogu elu jooksul. Näiteks ei tohiks unustada mitmekeelsusvõimet. Seda õppimisetappi on siiski vähe uuritud ja üldises hariduses ei ole seda kuigi tähtsaks peetud. See mõjub kahjulikult näiteks neile, kes on kasvanud vaesemas peres, kus laste kognitiivset arengut ergutatakse sageli vähem. Seetõttu on hädasti vaja laiendada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud haridust ja hoolekandeteenuseid. Seepärast hääletasingi selle resolutsiooni poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Lapsepõlve esimesed aastad on lapse aju, füüsilise, emotsionaalse ja isiksuse arengu ning keele omandamise seisukohalt määrava tähtsusega. Samuti panevad need aluse elukestvale õppimisele. Pooldades täielikult ELi väikelaste ja koolieelikute õpetamise ühismeetodi rakendamist, arvestades ühtlasi siiski liikmesriikide meetodite erinevusega, toetan Mary Honeyballi raportit, milles soovitatakse luua väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandeteenuste jaoks ELi raamistik, milles on esile tõstetud ühised väärtused ja eesmärgid. Arvestades vanemate kui põhiharijate määravat rolli, püütakse raportiga parandada vanemapuhkust – mis peaks olema piisavalt pikk, et vanemad saaksid olla oma laste elu algusaastatel nende peamised õpetajad – ning julgustatakse liikmesriike investeerima vanemate harimise programmidesse ja andma lisaabi vajavatele vanematele muud tuge. Muidugi nõuab see kõigilt 27 liikmesriigilt lisainvesteeringuid, samuti palun neil eraldada ka piisavaid vahendeid väikelaste ja koolieelikute haridus- ja hoolekandeteenuste jaoks. Minu arvates peaks haridus olema poliitiline prioriteet.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – ELis on varajases lapsepõlves õppimine erinevates liikmesriikides väga pikkade ja erinevate traditsioonidega. Tundub olevat vajalik määratleda väärtuste raamistik ja ühised eesmärgid, mida saaks kõikides liikmesriikides sihiks seada, aga heade tavade jagamine on endiselt kõige tähtsam, et pakkuda kvaliteetset teenust, milles iga jõupingutus on suunatud lapse vajadustele ja tema eest hoolitsemisele. Raporti soovitustes on tähtsal kohal liikmesriikide ja komisjoni rolli tasakaal, vajadus laiendada koolieelseid teenuseid, milles rakendatakse häid tavasid, et lastesõimede ja -aedade teenused oleksid vanemate õigus, laste kaasamine nende sotsiaalsest päritolust hoolimata (avalik teenus), sisserännanud laste ja nende lõimumise eest hoolitsemine eelkoolis, kunstide ja teiste abivahendite kaasamine lapse loovuse arendamiseks, õpetajate kultuuridevaheliste oskuste parandamine, sugudevaheline võrdsus väikelaste ja koolieelikute haridussüsteemis töötamisel ning uute ja head kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade loomine.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest arvan, et Euroopa Liidus on liikmesriikides varajases lapsepõlves antav haridus endiselt väga erinev. Peame töötama välja ELi ühtse raamistiku, mis sisaldab eesmärke ning ühiseid väärtusi, õigusi ja struktuure. Lapsi tuleb võtta kui tõelisi tegusaid kodanikke, kes suudavad kujundada oma arvamuse ja seda väljendada, kasutada teatavaid õigusi ning kellel on oma loomepotentsiaal. Ka selles raamistikus tuleb vanemaid võtta kesksete kasvatajatena.

Loomulik perekond on lapse arenguks ja kasvamiseks ideaalne koht ning vanematele piisavalt pika puhkuse võimaldamine võib vähendada nõudlust kohtade järele laste hoolekandeasutustes. Niisiis peame astuma konkreetseid samme, sest väga vähestes liikmesriikides on tasuline puhkus piisavalt pikk, et rahuldada pere vajadusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult.(EL) Varajases lapsepõlves õppimine on lapse arengu seisukohalt väga tähtis ning stabiilse ja elava majandusega ühiskonna loomiseks määrava tähtsusega. Investeerimine väikelaste ja koolieelikute õppesse annab meie laste tuleviku seisukohast pikaajalist kasu. Selle teema uurimine ELi ja riiklikul tasandil selles raportis on oluline. Mul on hea meel, et selles nõutakse rohkem ELi tasandi uurimistegevust selles valdkonnas, parimate tavade tuvastamist ja levitamist ELi tasandil ning tõukefondide ja programmide sobivat kasutamist selles valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. (FR) 2002. aastal Barcelonas kohtunud Euroopa Ülemkogu seadis eesmärgiks luua aastaks 2010 tugikeskused vähemalt 90 protsendile koolieelikutest ja 33 protsendile väikelastest. Kahjuks oleme sellest eesmärgist veel kaugel, aga laste hoolekandekeskuste arv ja kvaliteet on Euroopa jaoks määrava tähtsusega. On ju laste eest hoolitsemine ning nende õppimine ja järkjärguline keskkonna teadvustamine varasest east alates laste hariduse järgmise etapi jaoks otsustava tähtsusega. Peale selle ei pea nende vanemad laste hoolekandekeskuste puuduse tõttu loobuma tööalastest püüdlustest. Sellegipoolest tuletatakse raportis meile meelde – ja õigusega –, et igas riigis on erinev arusaam laste hoolekandest ja erinevad meetodid selleks ning neisse tuleb suhtuda lugupidavalt. Selle raportiga tõestab Euroopa Parlament, et EL ei taha ohverdada teenuste vaba konkurentsi nimel laste hoolekannet ja laseb liikmesriikidel valida endale sobiva haridusmudeli.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Õppimine varajases lapsepõlves mõjutab märkimisväärselt iga inimese võimalusi elus. Eelkõige tervislike eluviiside varajane omandamine, näiteks tervislik toitumine ja regulaarne liikumine, mõjutab oluliselt kehalist ja vaimset tervist. Nagu kõik meetmed, mis järgivad põhimõtet, et ennetamine on parem kui ravi, on ka varajases lapsepõlves õppimine küllaltki kulutõhus. Kiitus raportöörile kõikehõlmava raporti eest, milles on tähtsaid teemasid, mille üle arutleda ja mille suhtes midagi ette võtta!

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult.(PL) Pooldasin raportit varajases lapsepõlves õppimise kohta ELis. Tahan juhtida erilist tähelepanu kolmele asjale. Esiteks on varajane lapsepõlv määrava tähtsusega kognitiivse, meelelise ja motoorse arengu seisukohalt. Seega peavad liikmesriigid kõikehõlmavate varajase lapsepõlve poliitika ja programmide väljatöötamisel arvestama paljude erinevate lapsepõlves arengut mõjutavate teguritega, nagu näiteks ränne, sooline võrdsus ja tööhõive. Teiseks peaksid kohaliku tasandi keskused väikelaste ja koolieelikute hariduse ja hoolekande valdkonnas välja töötama tegevuskavad, milles arvestatakse erinevate eluliste olukordade ja vajadustega. Samuti peavad need olema piisavalt autonoomsed, et pakkuda lastele ainulaadseid ja loovaid programme. Järgmiseks on vajadus muuta väikelaste ja koolieelikute haridus ja hoolekanne paremaks. Alustuseks tuleks luua mehhanismid selliste teenuste osutamise hindamiseks ja nõutava kvaliteedi tagamiseks.

Minu viimane märkus puudutab kõigile võimaldatavat pääsu laste hoolekandekeskustesse. Poola haridusministeeriumi andmete kohaselt on Poolas 8400 riiklikku lasteaeda ja 1600 eralasteaeda ning 1,6 miljonit 3–6aastast last. See tähendab, et lasteaiakohti on vaevalt 40 protsendile lastest. Samuti on Poolas 352 lastesõime, mida kasutab ainult 2% alla 3-aastastest lastest. See probleem on üks peamisi põhjusi, miks on naiste seas nii palju töötuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Pooldan seda raportit, sest vaja on tunnustada varajases lapsepõlves õppimise väärtuslikkust ja määravust ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. (EL) On tõsi, et ELi liikmesriikide haridussüsteemid on erinevad, mistõttu arvan, et uurimistegevus ja heade tavade jagamine, mida selles raportis pooldatakse, annaks suurt kasu ELis varajases lapsepõlves õppimise paremaks muutmisel. Andsin Mary Honeyballi raportile varajases lapsepõlves õppimise kohta Euroopas poolthääle just universaalsete, mitte suunatud teenuste lastekesksuse, vanemate kaasamise ja teenuste parema lõimituse tõttu.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Pooldasin seda raportit, milles soovitatakse laste hoolekannet soodustavat avalikku poliitikat, mis on samm õiges suunas.

Arvestades laste haridus- ja hoolekandesüsteemide ja -tavade mitmekesisust ELis, rõhutatakse raportis laste vajadustele keskendumist ja mõju, mida avaldab varajases lapsepõlves õppimine lapse kooliharidusele ja isiksuse arengule.

Selles on selgelt välja toodud laste hoolekande ja kõigile – eelkõige sisserännanute lastele pere olukorrast sõltumata – võrdselt kättesaadava haridusega seotud küsimused, millele pööratakse erilist tähelepanu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisega seoses.

Samuti tõstetakse seal esile vajadust tagada laste hoolekande valdkonna töötajatele kindel töö, kvaliteetne väljaõpe ja õiglane sotsiaalkaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Hääletasin selle raporti poolt. Raportöör tegi õigesti, kui seadis lapse vajadused raportis kõige tähtsamale kohale. Raporti järeldus, et ühtne ELi lahendus ei ole võimalik, ei ole üllatav. Sellegipoolest on meil vaja ELi tasandi raamistikku, et kooskõlastada väikelaste ja koolieelikute õppimist teiste ELi tasandi programmidega, näiteks elukestva õppe programmiga.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0193/2011

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Pooldan Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni ettepanekut, milles on arvamus, et kalanduse partnerlusleping paistab olevat toonud kaasa mõne liigi, eelkõige kaheksajala ülepüügi ning on seetõttu vähendanud Mauritaania kalurite püügivõimalusi ja andnud ELi kalandussektorile konkurentsieelise, kuna ELi laevade jaoks kehtivad subsideeritud juurdepääsutasud. Mul on hea meel Euroopa Komisjoni ettepaneku üle alustada läbirääkimisi ELi ja Mauritaania Islamivabariigi kalanduse partnerluslepingu protokolli pikendamise üle. Samuti on mul hea meel Euroopa Komisjoni ettepaneku üle lisada lepingusse inimõiguste punkt ning komisjonile esitatud üleskutse üle alustada Mauritaaniaga dialoogi, mille eesmärk on aidata sellel riigil arendada edasi vastutustundlikku kalanduspoliitikat, mis täidaks kalavarude kaitse nõudeid ja mille eesmärgiks oleks kalavarude säästva arengu soodustamine. Lisaks kutsun komisjoni üles võtma kiirelt meetmeid Mauritaania vetes kala püüdvate ELi aluste kaaspüügi vähendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Mauritaania Islamivabariigiga sõlmitud kalanduse partnerluslepingu protokoll lõpeb 31. juulil 2012. Kalandussektor on Mauritaania majandusele erakordselt oluline, sest see annab 10% riigi SKPst ja 35–50% ekspordist. Seetõttu kavatseb komisjon alustada läbirääkimisi selle pikendamise üle. Mul on protokolli pikendamise üle hea meel, aga selles peaks olema mitu tähtsat punkti. Hinnangute kohaselt on enamik Mauritaania kalavarusid kas ammendunud või ülepüütud, mistõttu peab komisjon Mauritaaniaga arutama sellise kalanduse pikaajalise majandamiskava väljatöötamist, mis sisaldaks kõiki Mauritaania asutuste jagatud püügikoguseid nii oma riigi kui ka kolmandate riikide laevastikele, et tagada kalavarude säästev kasutamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Hääletan selle resolutsiooni poolt, sest on vaja alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalanduse partnerluslepingu protokolli pikendamise üle. Nende läbirääkimiste tulemusena saavad ELi lipu all sõitvad laevad ÜRO mereõiguse konventsioonis kirjeldatud ülemääraste kalavarude põhimõttel kalastamisõiguse Mauritaania vetes. Samuti peab Mauritaania ratifitseerima asjaomased rahvusvahelised kalandusdokumendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. (BG) Pooldan resolutsiooni ELi ja Mauritaania vahelise kalanduse partnerluslepingu protokolli pikendamise kohta, sest lepingu aluseks on ülemääraste kalavarude põhimõte, mis on kooskõlas ELi säästva kalastamise strateegiaga. Peale selle on Mauritaania üks vaesemaid riike maailmas ja liigitatud suurtes võlgades olevaks vaeseks riigiks, mistõttu on leping Mauritaaniale väga tähtis, sest Euroopa Liit maksab selle loa eest ja annab nii riigile lisatulu, mis ei ole finantsabi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult.(PT) Mul on hea meel komisjoni ettepaneku üle alustada läbirääkimisi ELi ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise protokolli pikendamise üle. See riik on kaotanud lisandväärtust, kuna tal pole olnud võimalust kasutada oma kalavarusid. Seetõttu on vaja uurida selle mõju, eelkõige majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Ei tohi unustada, et kalandussektor on Mauritaania majanduse jaoks äärmiselt tähtis ning tegemist on Aafrika ühe vaeseima riigiga, mis sõltub rahaliselt välisabist ja on poliitiliselt väga ebastabiilne. Hääletasin Euroopa rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni poolt täna esitatud resolutsiooniettepaneku poolt, sest selles tekstis on olemas kõik need tegurid, mis nõuavad lisatähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Resolutsiooni ettepanek ELi ja Mauritaania kalanduse partnerluslepingu kohta sai minu poolthääle, sest pean kasulikuks seda lepingut pikendada, lisades sinna ka inimõiguste punkti. Arvan, et peame jätkama selle riigi abistamist vastutustundliku ja kalavarude hoidmisega arvestava kalanduspoliitika väljatöötamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna praeguse kalanduse partnerluslepingu protokoll aegub peagi, on loogiline, et komisjon tahab alustada pikendamisläbirääkimisi. Mauritaania on vaene riik, mis sõltub sellest sektorist väga palju, nii et Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu jätkumine peaks olema kasulik mõlemale lepinguosalisele. Arvan nagu raportöörgi, et Mauritaania vete kalavarude ja -liikide praegust olukorda on vaja hoolikalt hinnata.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Kõnealuses Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühisettepanekus käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalanduse partnerluslepingu pikendamist, sest leping lõpeb 31. juulil 2012. Partnerluse jätkamise tähtsusest teadlikuna alustas Euroopa Komisjon nõukogu ülesandel selle protokolli pikendamise protsessi, järgides täiel määral Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 218. Praegune leping Mauritaaniaga on soodustanud majanduse arengut selles riigis, kus kalandus on üks majanduse alustalasid, andes peaaegu 10% sisemajanduse kogutoodangust ja 29% eelarvetuludest ning moodustades peaaegu 50% ekspordist. Tähtis on see ka Euroopa Liidu ja eelkõige selle kalalaevade jaoks. Olen selle ettepanekuga nõus ja hääletasin selle poolt, aga arvan, et püügikontrolli tuleb teaduslikult jälgida, navigatsioonisüsteeme ajakohastada ja vrakid likvideerida. Samuti tuleb tugevdada järelevalvet ja ebaseaduslikud alused arestida.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selles resolutsioonis on tõstatatud mitu tähtsat küsimust, mis on kooskõlas meie pikka aega õhus olnud küsimuste, kriitika ja ettepanekutega seoses kalanduse partnerluslepingutega, eelkõige tõsiste puudujääkidega sellest, et nende abil arengukoostöö eesmärke saavutada.

Meil on hea meel, et mitu meie resolutsiooni punkti on ka resolutsiooni ühisettepanekus. Muudele tähtsatele punktidele lisaks tahame esile tõsta järgnevat: tuleb sooritada põhjalik ja üksikasjalik hindamine, et välja selgitada põhjused, miks arengukoostöö eesmärke ja erinevate Mauritaania kalandussektori toetamise meetmetega seotud eesmärke ei ole piisavalt täidetud; tuleks toetada piisavate lossimisrajatiste võimalikult kiiret ehitamist Mauritaania kesk- ja lõunarannikul, sealhulgas Nouakchottis, et Mauritaania vetest püütud kala saaks lossida oma riigi sadamates, mitte aga mujal, nagu praegu tihti juhtub; ning ELi ja kolmandate riikide vaheliste kalanduslepingute sõlmimisele peaks asjaomastes riikides eelnema ulatuslik arutelu, millesse on kaasatud avalikkus, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja riikide parlamendid, et edendada suuremat demokraatiat ja läbipaistvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Meil on mitu mureküsimust seoses selliste kalanduse partnerluslepingutega, nagu EL neid praegu sõlmib ja kohaldab. Konkreetselt on nende abil arengukoostöö eesmärkide poole liikumine selgelt ebapiisav.

Meie pooldame ÜRO mereõiguse konventsiooni põhimõtet, mille kohaselt tuleb ELile anda õigus püüda ainult nii palju kala kui palju püüdmisega Mauritaania enda laevastik toime ei tule.

Muidu on resolutsioonis palju häid punkte, näiteks:

- ELi ja kolmandate riikide vaheliste kalanduslepingute sõlmimisele peaks asjaomastes riikides eelnema ulatuslik arutelu, millesse on kaasatud avalikkus, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja riikide parlamendid, et edendada suuremat demokraatiat ja läbipaistvust;

- Mauritaania mitmeaastasele kalandusprogrammile antav finantstoetus peab vastama Mauritaania vajadusele arendada säästvat kalandust;

- tuleb sooritada põhjalik ja üksikasjalik hindamine, et välja selgitada põhjused, miks arengukoostöö eesmärke ja erinevate Mauritaania kalandussektori toetamise meetmetega seotud eesmärke ei ole piisavalt täidetud.

Neil põhjustel andsime oma poolthääled.

 
  
MPphoto
 
 

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. (FR) See resolutsioon võeti vastu pärast komisjoni ettepanekut Euroopa Liidu ja Mauritaania vahelise kalanduse partnerluslepingu pikendamise läbirääkimiste kohta. Kahjuks on selle resolutsiooni poolt hääletamine ainus, mida Euroopa Parlament teha saab, et teda kalanduse partnerluslepingu üle toimuvatel läbirääkimistel kuulda võetaks. Praegu saab parlament öelda oma arvamuse alles pärast läbirääkimiste lõppu, mis tähendab, et ta saab nende tulemusena koostatud lepingud kas heaks kiita või nende ratifitseerimisest keelduda ja mis tähendab, et manööverdamisruumi on väga vähe. Praegu on aluslepingutes sätestatud, et „Euroopa Parlamenti teavitatakse viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel”. Seetõttu on meie palve Euroopa Komisjoni ja nõukoguga nende läbirääkimiste ajal kontakti hoida vajalik ja õiguspärane. See teema ei ole uus ja nõuab, et kalanduskomisjoni liikmed küsitleksid regulaarselt Euroopa Komisjoni. Kahju, et me ei saa oma arvamust asjaomastele riikidele ELi vahendite andmisega seotud prioriteetide kohta muuta siduvaks, hoolimata sellest, et parlamendil on finantskontrolli volitused.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest Mauritaania on Aafrika üks kõige vaesematest riikidest, mis on liigitatud suurtes võlgades olevaks vaeseks riigiks, ning majanduslikult sõltuv välisabist ja seda iseloomustab märkimisväärne poliitiline ebastabiilsus. Mauritaania Islamivabariigiga sõlmitud kalanduse partnerluslepingu praegune protokoll kaotab kehtivuse 31. juulil 2012 ning komisjon kavatseb alustada läbirääkimisi selle pikendamiseks, milleks ta on saanud nõukogult nõuetekohaseid volitused. Euroopa Parlament tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle alustada läbirääkimisi ELi ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise protokolli pikendamise üle, kuid rõhutab, et seda tuleks pikendada ainult juhul, kui see on vastastikku kasulik, seda on sobivalt muudetud ja seda kohaldatakse nõuetekohaselt. Samuti tunneb Euroopa Parlament heameelt komisjoni ettepaneku üle lisada lepingusse inimõiguste klausel.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt ja seda tehes soovitan tungivalt komisjonil hoolitseda selle eest, et kalanduse partnerluslepingu alusel kalastamine toimub samade säästvusnõuete järgi nagu kalastamine ELi vetes. Peale selle kutsutakse raportis Mauritaania ametiasutusi ja komisjoni üles hoolt kandma selle eest, et rangeid säästvuskriteeriume järgiksid kõik Mauritaania vetes kalastavad alused (olgu need siis EList, Mauritaaniast või kolmandatest riikidest).

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Mauritaaniaga sõlmitud kalanduse partnerluslepingu praegune protokoll kaotab kehtivuse 31. juulil 2012, mistõttu on vaja pidada läbirääkimisi selle üle, et ELi lipu all sõitvad laevad saaksid jätkata Mauritaania vetes kalastamist. See on hea võimalus olemasolev leping paremaks muuta. Vajalik on taristu täiustamine ning piisavate kala mahalaadimise võimaluste loomine Mauritaania ranniku kesk- ja lõunaosas, et ELi laevastik saaks tegutseda tõhusamalt, soodustades nii investeeringute tulva ja suurendades selle lepingu mõju sealsele majandusele. Tegelik püük peaks piirduma ülejäägiga ehk selle osaga, mida Mauritaania kalalaevad püüda ei suuda, et säiliks keskkonna tasakaal ja kalapüük saaks jätkuda ka tulevikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Kalanduslepingud kolmandate riikidega peavad tagama õiglase tasakaalu majandushuvide ja säästva kalanduse vahel. Nii peab EL kasutama sõlmitavaid kalanduslepinguid selleks, et tagada parima tava järgimine teistes riikides, järgides täiel määral ühise kalanduspoliitika peamisi põhimõtteid.

Ebaseadusliku kalanduse vastu võitlemine, töökohtade loomine, vaesuse vähendamine kolmandates riikides ja ELi tarbijaturu varustamine kvaliteettoodetega on tähtsaimad eesmärgid, mille täitmise Mauritaaniaga sõlmitav leping peab tagama.

Samuti peame kindlasti hoolitsema selle eest, et Mauritaania nõuaks kolmandatelt riikidelt, kellega ta sõlmib teised lepingud, et need järgiksid samu eeskirju, mida ELi lipu all sõitvad alused, vältides sellega ELi laevastiku jaoks ebavõrdset konkurentsi.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Esiteks tunneb Euroopa Parlament heameelt komisjoni ettepaneku üle alustada läbirääkimisi ELi ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise protokolli pikendamise üle, kuid rõhutab, et seda tuleks pikendada ainult juhul, kui see on vastastikku kasulik, seda on sobivalt muudetud ja seda kohaldatakse nõuetekohaselt. Teiseks tunneb ta heameelt komisjoni ettepaneku üle lisada inimõiguste klausel. Kolmandaks nõuab ta, et ELi lipu all sõitvatele laevadele läbirääkimiste alusel kalastamisõiguse andmine Mauritaania vetes peab igal juhul põhinema ülemääraste varude põhimõttel, mida on kirjeldatud ÜRO mereõiguse konventsioonis; rõhutab, et eelkõige tuleb rangelt hinnata kõiki kalavarusid, mille püüdmiseks taotletakse luba või mida ELi laevastik saab tõenäoliselt kaaspüügina; rõhutab, et ELile antud püügiload peavad olema vastavuses ressurssidega, mida Mauritaania kalalaevastik püüda ei suuda; ning rõhutab, et kui püügikoguseid tuleb vähendada, tuleb seda kõigepealt teha kolmandate riikide puhul (EL ja teised), kelle laevastikud põhjustavad kõige suuremat keskkonnakahju.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelist kalanduse partnerluslepingut tuleb pidada strateegilise tähtsusega dokumendiks, mis näitab üksteisemõistmist, mis on ELi ja Aafrika vahelistes suhetes väga tähtis. Seetõttu peame täna võtma kasutusele uue protokolli, mis on kooskõlas Euroopa riikide poolt 2002. aastal võetud kohustusega ja mille abil suudetakse saavutada säästev kalandus, mis aitab kaasa ka asjaomaste riikide arengule. Nüüd on prioriteet taasalustada juba toimunud läbirääkimisi, aga uutel alustel ja kaasates neisse ka riigid, mis ei ole seni neis osalenud. Samuti peame läbi vaatama mõned taotlused, mis pärinevad algse lepingu üle toimunud läbirääkimiste ajast, näiteks Mauritaania viimasel minutil esitatud soov kehtestada keeluperiood lisaks kokkulepitud septembri ja oktoobri keeluperioodile ka mais ja juunis.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0284/2011

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin sellele ettepanekule poolthääle, sest usun, et see on ELile kasulik, kuna hästi toimiv hanketurg on ülioluline, et edendada ühtset turgu, ergutada uuendustegevust, soodustada paremat keskkonna- ja kliimakaitset ning sotsiaalset kaasatust kogu ELis. Riigihanked on määrava tähtsusega, sest kiirendavad ELi majanduse elavdamist ning vastavalt ka tööhõive ja heaolu suurendamist ELis. See peab eriti hästi paika, kui arvestada vajadust tulla välja finants- ja majanduskriisist ning kaitsta ennast võimalike tulevaste kriiside eest. Nõustun, et riigihangete õigusliku raamistiku mõistlik ja läbikaalutud optimeerimine on väga tähtis ELi kodanike, tarbijate ja ettevõtete heaolu, aga ka riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi silmas pidades ning tuleb seega ELile tervikuna kasuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Hästi toimiv hanketurg on ülioluline, et toetada ühtse turu terviklikkust ja ergutada uuendustegevust ning saavutada optimaalne väärtus ametiasutuste, kodanike ja maksumaksjate jaoks. See turg on ELi majanduse määrava tähtsusega osa ning sellel on väga suur potentsiaal, kuid riigihanke eeskirjad ja põhimõtted on liikmesriigiti erinevad ja takistavad ettevõtete, eriti väikeettevõtete juurdepääsu piiriülestele riigihangetele. Samamoodi on takistatud ka juurdepääs kolmandate riikide pakkumistele. Hoolimata asjaolust, et EL on oma turu avanud, on meie ettevõtetel suuri raskusi, kui nad tahavad pääseda ligi kolmandate riikide avaliku sektori turule. Arvan, et kiiremas korras tuleb sellele küsimusele pöörata suurt tähelepanu poliitilisel tasandil. Komisjon peaks analüüsima põhjalikult probleeme, mis seostuvad ELi ettevõtete piiratud juurdepääsuga teiste riikide turgudele ning võtma asjakohaseid meetmeid kaubanduspartnerite suhtes, mis saavad kasu ELi turu avatusest, kuid ei ava oma turgu ELi ettevõtetele.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Riigihankelepingud kujutavad endast väga head majanduslikku võimalust ettevõtete jaoks, aitavad oluliselt edendada ühtset turgu, ergutavad uuendustegevust ning soodustavad paremat keskkonna- ja kliimakaitset ja sotsiaalset kaasatust. Riigihankepoliitika peaks tagama avalike vahendite võimalikult tõhusa kasutamise ning hoidma riigihanketuru avatuna, aidates elavdada ELi majandust, luua töökohti ja edendada heaolu. Riigihankelepingud täidavad tähtsat osa ka Euroopa 2020. aasta strateegias ning on üks vahendeid, mida kasutada välja pakutud eesmärkide saavutamiseks.

Resolutsiooni ettepanekus kutsutakse komisjoni üles tegelema küsimusega, kuidas saavutada hästi tasakaalustatud juurdepääs avaliku sektori turgudele ning vaatama läbi riigihanked ja kontsessioonid, võimaldades osaleda selles nii Euroopa Parlamendil ja liikmesriikidel kui ka kodanikel ja ettevõtjatel.

Selles kutsutakse komisjoni üles pidama esmatähtsaks riigihanke eeskirjade ajakohastamist. Samavõrd oluline on komisjonile esitatud palve tegeleda probleemidega, mis on seotud erakordselt madalate pakkumistega, ja esitada asjakohaseid lahendusi.

Nimetatud põhjustel annan resolutsiooni ettepanekule poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Andsin sellele raportile poolthääle, kuid mitte protektsionistlike tõkete seadmise pärast, vaid sellepärast, et olukord, kus EL on ainus, kes eeskirjadest kinni peab, ei saa enam jätkuda. Me ei saa enam eirata sotsiaalset ja majanduslikku dumpingut, mida kasutavad tärkava majandusega riikide, eriti Hiina ettevõtted, mis võidavad ELi liikmesriikides pakkumisi vähima võimaliku hinnaga, järgimata sealjuures sotsiaalõigusi või riigiabi käsitlevaid õigusakte, samal ajal kui ELi ettevõtted nende riikide turul osaleda ei saa. Me ei saa olla jätkuvalt naiivsed, sest meie ettevõtete ja töökohtade püsimajäämine sõltub sellest. Ja viimaseks olen rahul, et Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud, mis käsitlevad riigihankelepingute raames liikmesriikides kehtivate töö-, sotsiaal- ja keskkonnastandardite järgimist, võeti suurel määral vastu. See näitab tõelist teadlikkust ning head ja vajalikku muutust. Nüüd on komisjoni käes kord analüüsida esitatud üleskutset põhjalikult.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades, et riigihanked hõlmavad igal aastal miljoneid eurosid, ei ole nende majanduslikus tähtsuses kahtlustki. Ehkki niisuguseid lepinguid on ELis reguleeritud pikka aega, ei ole just nende majandusliku tähtsuse tõttu kunagi liiast nõuda paremaid ja tõhusamaid õigusakte, mis tagavad nende menetluse täieliku läbipaistvuse, hoiavad ära mis tahes vormis korruptsiooni või pakkumistega manipuleerimise ühe kandidaadi kasuks, kehtestavad ülempiiri niisuguste lepingute arvule ja rahalisele väärtusele, mille suhtes ei korraldata konkurssi ega peeta läbirääkimisi, ning tagavad ühtsel turul pakkumise kandidaatide vahel asjakohase konkurentsi, arvestamata sealjuures nende päritoluriiki.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selles Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekus käsitletakse võrdset juurdepääsu ELis ja kolmandates riikides avaliku sektori turgudele ning riigihangete, sealhulgas kontsessioonide õigusliku raamistiku läbivaatamist. EL on võtnud sellel teemal vastu palju dokumente: direktiivid 2004/18/EÜ, 2004/17/EÜ, 93/13/EÜ ja 2007/66/EÜ, resolutsiooni (Euroopa Parlamendi 18. mai 2010. aasta resolutsioon), raporti (Monti raport „Ühtse turu uus strateegia Euroopa majanduse ja ühiskonna teenistuses”), Euroopa Komisjoni teatise „Ühtse turu akt. Kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus” ja Euroopa Komisjoni rohelise raamatu ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta.

Finants- ja majanduskriisist ülesaamiseks on hästi toimiv hanketurg olulise tähtsusega, sest kiirendab ELi majanduse elavdamist ja tagab võrdse kohtlemise. Hääletasin resolutsiooni poolt, sest minu arvates on see kooskõlas parema õigusloome põhimõttega ning selles peetakse esmatähtsaks riigihanke ja kontsessioonide eeskirjade ajakohastamist, mis aitab oluliselt parandada ELi õigust.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See dokument on järjekordne katse suruda läbi riigihangete liberaliseerimist. Seda kurssi järgib EL kangekaelselt nii liidu sees kui ka kolmandate riikide suhtes, kasutades selleks vabakaubanduslepinguid.

Kõikidel juhtudel on eesmärk sama: takistada riikidel kaitsmast riigihangete puhul nende oma ettevõtteid, et muuta asjad lihtsamaks suurtele ja võimsatele ettevõtetele, mis soovivad kasutada konkurentsi – mida peetakse ülimuslikuks –, et saavutada riigihankelepingute sõlmimise valdkonnas juhtpositsiooni.

Me ei ole niisuguse käsitlusviisiga nõus. Sellest hoolimata tunnistame, et selles valdkonnas on vaja suuri muutusi.

Seepärast väärivad mõned selle resolutsiooni punktid meie toetust, eriti kriitika, mis käsitleb „komisjonisisese riigihangete nõuandekomitee koosseisu ja tegevuse läbipaistmatust ning riigihangete avamise nõuandekomitee rolli ja pädevust”. Samuti nõustume komisjonile esitatud üleskutsega „astuda samme, et tagada nii selle komitee kui ka kavandatud avaliku ja erasektori partnerluse nõuandekomitee tasakaalustatud koosseis, nii et neisse kuuluksid ametiühingutegelased ja ettevõtjate, eriti VKEde esindajad, ning nende tegevuse läbipaistvus”.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selle resolutsiooniga tahab Euroopa Parlamendi enamik nõuda eeskirjade lõdvendamise ja lihtsustamise ning VKEde kaitsmise ettekäändel riigihangete liberaliseerimist. Ehkki mõningatel juhtudel on see õigustatud, ei kehti see siiski enamike juhtude kohta.

Tegelikult tahetakse takistada riikidel kaitsmast riigihangete puhul nende oma ettevõtteid, et muuta asjad lihtsamaks suurtele ja võimsatele ettevõtetele, mis soovivad saavutada ka riigihankelepingute sõlmimise valdkonnas juhtpositsiooni. Seetõttu hääletasime selle vastu.

Kuid selle resolutsiooni üks punkt väärib siiski meie toetust. See on kriitika, mis käsitleb „komisjonisisese riigihangete nõuandekomitee koosseisu ja tegevuse läbipaistmatust ning riigihangete avamise nõuandekomitee rolli ja pädevust”. Samuti nõustume komisjonile esitatud üleskutsega „astuda samme, et tagada nii selle komitee kui ka kavandatud avaliku ja erasektori partnerluse uue nõuandekomitee tasakaalustatud koosseis, nii et neisse kuuluksid ametiühingutegelased ja ettevõtjate, eriti VKEde esindajad, ning nende tegevuse läbipaistvus”.

Peale selle oleme seisukohal, et rõhutada tuleb korruptsioonivastaste mehhanismide tugevdamise tähtsust seoses Euroopa Liidu kohustustega rahvusvaheliste riigihangete valdkonnas, nagu ka vajadust suunata jõupingutused läbipaistvuse ja õigluse tagamisele avalike vahendite kasutamisel. Peale selle nõuame, et Euroopa Parlamendile antakse pidevalt kõikides etappides ja protsessi lõpus nõuetekohast teavet.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult.(PL) Hoolimata ELi riigihanketuru avatusest on juurdepääs kolmandate riikide riigihanketurule suurel määral takistatud. Niisuguses olukorras ei ole Euroopa ettevõtetel võrdseid võimalusi, et konkureerida maailma teistes riikides riigihankelepingute nimel. Näiteks 2009. aastal võtsid Hiina ametiasutused kasutusele uuenduslike kohalike toodete akrediteerimise süsteemi, mis vähendas veelgi rahvusvaheliste ettevõtete võimalusi osaleda Hiina turul. Probleeme ei põhjusta aga mitte ainult Hiina turg, sest ka niisugused arenenud majandusega riigid nagu USA, Jaapan ja Kanada järgivad protektsionistlikku poliitikat.

Sellepärast toetan ma riigihanketurule juurdepääsu suhtes vastastikkuse põhimõtte kohaldamist, mida nõutakse täna vastu võetud resolutsioonis, mida ma toetasin rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel koostatud arvamuses. Soovin siiski, et Euroopa Komisjoni tulevane ettepanek vastastikkuse kohta aitaks eelkõige kaasa kolmandate riikide riigihanketurgude avamisele, mitte ei takistaks üksnes kolmandate riikide ettevõtete juurdepääsu ELi riigihanketurule, mis võib avaldada ELi turule kahjulikku mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin resolutsioonile poolthääle, sest toimiv hanketurg on ülioluline, et edendada ühtset turgu ja ergutada uuendustegevust. Kui võtta arvesse eelkõige finants- ja majanduskriisist ülesaamist ning kaitset võimalike tulevaste kriiside eest, on riigihanked määrava tähtsusega, sest kiirendavad ELi majanduse elavdamist ning vastavalt ka tööhõive ja heaolu suurendamist ELis. Kiiremas korras on vaja poliitilisel tasandil pöörata suuremat tähelepanu küsimusele, kuidas tagada ELi ja kolmandate riikide riigihanketurgudel võrdne kohtlemine ja aus konkurents, pidades eelkõige silmas praeguseid probleeme seoses juurdepääsuga avaliku sektori turgudele kolmandates riikides. Minu arvates peaks komisjon pidama esmatähtsaks riigihanke eeskirjade ajakohastamist ning käsitlema teenuste kontsessioone sel moel, et parema õigusloome põhimõtetega kooskõlas vältida ELi riigihankeõiguse edasist killustumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Constance Le Grip (PPE), kirjalikult. (FR) Olen rahul täna vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsiooniga, mis käsitleb võrdset juurdepääsu avaliku sektori turgudele ELis ja kolmandates riikides ning riigihangete, sealhulgas kontsessioonide õigusliku raamistiku läbivaatamist, ja mille üks allakirjutajatest ma olin. Hästi toimiv hanketurg on ühtse turu elavdamiseks hädavajalik. Seepärast on vaja täpsustada ja parandada riigihankelepingute sõlmimist käsitlevat õigusraamistikku, arvestades nende osatähtsust ELi majanduse elavdamise kiirendamises. Mis puudutab kolmandate riikide ettevõtjate juurdepääsu ELi riigihanketurule, siis EL peab tegutsema realistlikult ja pragmaatiliselt ning eeskätt olemata seejuures naiivne. Ma ei ole mitte turgude avamise vastu, vaid pooldan õiguspärast, vastastikkust pooldavat seisukohta selles valdkonnas ega arva, et peaksime oma riigihanketuru sulgema, vaid tagama, et meie partnerid väljaspool ELi avaksid oma turud meile samal määral. Vajaduse korral peaksime välja töötama asjakohase mehhanismi, mis võimaldab meil saavutada selle vastastikkust ja tasakaalu puudutava eesmärgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Võrdne juurdepääs ELi avaliku sektori turule ja riigihankeid käsitleva õigusraamistiku läbivaatamine on möödapääsmatu selleks, et edendada ELi ja tema liikmesriikide õigusraamistikku, millega aidata kaasa ELi sotsiaalsele ja majanduslikule lõimumisele. Kui pidada silmas majandus- ja finantskriisi, siis arvan, et resolutsioonis välja pakutud strateegia on hädavajalik eeskätt Euroopa ühise väliskaubanduspoliitika suurema sidususe saavutamiseks. Tahan rõhutada selle õigusraamistiku läbivaatamise olulisust ELi majanduse elavdamise ja stabiliseerimise seisukohalt.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda resolutsiooni, sest olen seisukohal, et kiiremas korras on vaja poliitilisel tasandil pöörata suuremat tähelepanu küsimusele, kuidas tagada võrdne kohtlemine ja aus konkurents ELi ja kolmandate riikide riigihanketurgudel.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Avaliku ja erasektori partnerluse kahtluse alla seadmine, standardite lõdvendamine ametiasutuste poolt (kes on – lubage meelde tuletada – üldhuvide tagajad), nende samade asutuste tehtud valikud, mis edendavad konkurentsi – need on vaid mõned näited erakordsete edusammude kohta, mida lubati Euroopa Komisjoni riigihankeid käsitlevas rohelises raamatus. Ma ei toeta niisugust mõttetust, sest selle teksti põhiettekäändeks on protektsionistlike meetmete vastu võitlemine. Selles on ka palju meetmeid, mida ma ei poolda. Mina hääletan vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Hästi toimiv hanketurg on ülioluline, et edendada ühtset turgu, ergutada uuendustegevust, suurendada tööhõivet, majanduskasvu ja konkurentsivõimet, soodustada paremat keskkonna- ja kliimakaitset ja sotsiaalset kaasatust kogu ELis ning saavutada optimaalne väärtus ametiasutuste, kodanike ja maksumaksjate jaoks. Kui pidada silmas eelkõige finants- ja majanduskriisist ülesaamist ning kaitset võimalike tulevaste kriiside eest, on riigihanked määrava tähtsusega, sest kiirendavad ELi majanduse elavdamist ning vastavalt ka tööhõive ja heaolu suurendamist ELis. Seepärast on riigihangete õigusliku raamistiku mõistlik ja läbikaalutud optimeerimine väga tähtis ELi kodanike, tarbijate ja ettevõtete heaolu, aga ka riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi silmas pidades ning tuleb seega ELile tervikuna kasuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Hästi toimiv hanketurg on ülioluline, et edendada ühtset turgu, ergutada uuendustegevust, soodustada paremat keskkonna- ja kliimakaitset ja sotsiaalset kaasatust kogu ELis ning saavutada optimaalne väärtus riigiasutuste, kodanike ja maksumaksjate jaoks. Sellepärast andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule võrdse juurdepääsu kohta avaliku sektori turgudele ELis ja kolmandates riikides ning riigihangete, sealhulgas kontsessioonide õigusliku raamistiku läbivaatamise kohta. Sellega seoses ühinen kõnealuse resolutsiooni pooldajatega ja palun komisjonil pidada esmatähtsaks riigihanke eeskirjade ajakohastamist ning käsitleda teenuste kontsessioone sel moel, et parema õigusloome põhimõtetega kooskõlas vältida ELi riigihankeõiguse edasist killustumist.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Riigihangetel on tähtis osa ühtse turu elavdamises, uuendustegevuse ergutamises, majanduskasvu tugevdamises ning ELi tööhõive ja konkurentsivõime toetamises. Nende eesmärkide saavutamiseks peavad aga riigihanked toimima tõhusalt. Nagu aga öeldud selle resolutsiooni tekstis – mida ma pooldan –, on nende tõhusaks toimimiseks vaja kiiresti leida viis riigihankelepingute sõlmimise eeskirjade lihtsustamiseks ja täpsustamiseks. Minu jaoks on tähtis ka asjaolu, et VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele – nad moodustavad 99% kõikidest Euroopa ettevõtetest ja esindavad 100 miljonit töökohta – parandataks võimalikult kiiresti. Selleks et nende ettevõtlust toetada, kutsun Euroopa Komisjoni üles rakendama vastastikkuse põhimõtet ja otsima uusi viise, kuidas parandada Euroopa ettevõtete juurdepääsu väljaspool ELi korraldatavatele riigihangetele, et tagada riigihankelepingu sõlmimise nimel konkureerivatele Euroopa ja välisettevõtetele võrdsed tingimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Jäime lõppkokkuvõttes erapooletuks, sest mitu fraktsioonide PPE ja ECR muudatusettepanekut, millega me ei saa nõustuda, võeti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Kui pidada silmas finants- ja majanduskriisist ülesaamist, siis näib, et riigihanked aitavad kiirendada ELi majanduse ja ettevõtluse elavdamist ning suurendada tööhõivet ja heaolu ELis. Mitmes konkreetses sektoris, s.o vee-, elektrienergia- ja gaasisektoris, on toimunud järkjärguline liberaliseerimine ning selleks, et nimetatud valdkondade ettevõtteid kaitsta, vajame klientide jaoks kvalifikatsioonisüsteemi, mille abil tagada, et konkureerivaid ettevõtteid valitaks hoolikalt. Pooldan seda resolutsiooni ettepanekut, sest läbipaistva korra puhul on vajalik hoiduda ELi riigihankeõiguse killustumisest, et saavutada parim võimalik konkurentsivõime ja tõhusus, mis on määratud kindlaks meie eesmärkides.

 
  
MPphoto
 
 

  Daciana Octavia Sârbu (S&D), kirjalikult. – Riigihanked annavad ainulaadse võimaluse suunata investeeringud kodanike ühishüvesid tagavatesse projektidesse ning samal ajal täita avalikku korda käsitlevad üldeesmärgid. Tahan rõhutada riigihankelepingute tähtsust ehitiste ja transpordisektori keskkonnastandardite edendamisel ning nende võimalust parandada energiatõhusust ja seega ka vähendada süsinikuheiteid, tegevuskulusid ja õhusaastet. Kutsun liikmesriike üles kasutama riigihankelepinguid, et saavutada nimetatud eesmärgid, mis annavad kaugeleulatuvat ja pikaajalist sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Hästi toimiv hanketurg on ülioluline, et edendada ühtset turgu ning ergutada uuendustegevust ja investeeringuid. Kui pidada silmas finants- ja majanduskriisist ülesaamist, on riigihanked määrava tähtsusega, sest kiirendavad ELi majanduse elavdamist ja aitavad kaasa töökohtade loomisele. EL ei nõustu protektsionistlike meetmete rakendamise võimalusega ning tahab saavutada võrdse juurdepääsu nii ELi kui ka kolmandate riikide riigihanketurgudele. Sellest tulenevalt usub EL kindlalt vastastikkuse põhimõtte ning vastastikkuse kasu ja proportsionaalsuse põhimõtte vajalikkusesse selles valdkonnas.

Sellepärast pooldan vajadust saavutada suurem sidusus ELi ühise väliskaubanduspoliitika ja liikmesriikide tavade vahel, mille puhul kiidetakse heaks erakordselt madalad pakkumised äriühingutelt, mille koduriigid ei ole Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitlevale kokkuleppele alla kirjutanud, seades nii ebasoodsamasse olukorda ELi liikmesriikide äriühingud.

Seepärast rõhutan siinse parlamendi üleskutset pidada esmatähtsaks riigihanke eeskirjade ajakohastamist nii, et vältida nende eeskirjade killustumist ja julgustada ettevõtjaid valima seda võimalust.

 
  
MPphoto
 
 

  Bernadette Vergnaud (S&D), kirjalikult. (FR) See hääletus on oluline sellepärast, et komisjonil tuleb võtta vajalikke meetmeid, millega hoida seoses kolmandate riikide hanketuruga ära ebaausat konkurentsi ja kaotada olukord, kus juurdepääs nende ja ELi riigihankelepingutele ei ole samaväärne. Eesmärgiks ei ole küll tekitada protektsionistlikke tõkkeid, kuid EL ei saa olla jätkuvalt ainus, kes eeskirjadest kinni peab. Me ei saa enam eirata sotsiaalset ja majanduslikku dumpingut, mida kasutavad tärkava majandusega riikide ettevõtted, mis võidavad ELis riigihankepakkumisi ega järgi sotsiaalõigusi ja riigiabi käsitlevaid õigusakte, kuid samal ajal on nende riikide turud Euroopa ettevõtetele suletud. Me ei tohi aga unustada, et ka suured tööstusriigid ei täida eeskirju, hoolimata rahvusvaheliste lepingute allkirjastamisest.

Pärast mitu aastat kestnud tegevusetust näib, et komisjonil on kavas midagi ette võtta ja see on ka vajalik, sest meie ettevõtete püsimajäämine sõltub sellest. Viimaseks soovin väljendada heameelt selle üle, et Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni muudatusettepanekud, mis käsitlevad riigihangete puhul liikmesriikides kehtivate töö-, sotsiaal- ja keskkonnastandardite täitmist, vastu võeti. Nüüd on komisjoni käes kord analüüsida esitatud üleskutset põhjalikult.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0297/2011

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletan selle resolutsiooni ühisettepaneku poolt. Tahan tuua esile meetmed, mis on minu arvates olulised: vajadus kasutada ühenduse kalanduseelarve kõiki võimalusi ja rahavarusid sektorile osutatavate erakorraliste abimeetmete rahastamiseks, mis võimaldaks tal ületada naftahinna tõusust tekkinud raskused; Euroopa Kalandusfond peaks andma jätkuvalt abi, eelkõige väikesemahulise rannapüügi ja traditsioonilise kalapüügiga tegelejatele, et suurendada kalapüügivahendite selektiivsust ning võimaldada vahetada mootoreid välja ohutumate, keskkonnahoidlikumate ja kütusesäästlikumate vastu; komisjonil tuleks koostada pika ja keskpika tähtajaga kava kalandus- ja akvakultuurisektori kütusesäästlikkuse suurendamiseks ning komisjonil tuleks esitada aktiivse kalandussektoriga saare- ja rannikupiirkondadele mõeldud tegevuskava, et suurendada kütusesäästlikkust kalandus- ja akvakultuurisektoris.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Naftahinna hiljutine tõus on mõjutanud kalandussektori majanduslikku elujõulisust ja asetanud paljud Euroopa kalurid raskesse olukorda. Kuna Euroopa Liit sõltub suurel määral (60%) kolmandatest riikidest tulevast impordist, on tootjate mõju kalatoodete hinnatasemele väga väike või olematu. Olen nõus, et kolmeaastaseks üleminekuperioodiks ühele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi ülemmäära tuleks tõsta 30 000 eurolt 60 000 eurole, tagades seejuures, et ei kahjustata ökoloogilist ja sotsiaalset jätkusuutlikkust ega moonutata liikmesriikidevahelist konkurentsi.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Tahan väljendada sügavat poolehoidu Euroopa kaluritele, kelle sissetulekut on naftahinna tõus otseselt mõjutanud. See on omakorda süvendanud oluliselt selle sektori majanduslikku haavatavust tema tegevuse ebastabiilse olemuse tõttu. Minu arvates on väga vajalik kehtestada mehhanismid, mille abil kiirendada hinnatõusu tootmise etapis, kuid hoida samal ajal lõpptarbimisetapis hinnad võimalikult madalana. Annan seega poolthääle Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esitatud resolutsiooni ettepanekule, milles rõhutatakse asjakohaselt eespool nimetatud punkte.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Fossiilkütuste sektori toetamine ei ole hea mõte ning seepärast kannatavad kogu ELi kalurid majanduslanguse tõttu. Erinevalt teistes sektorites kasutatavatest transpordivahenditest ei ole neil võimalik fossiilkütuseid asendada peaaegu mitte ühegi teist liiki kütusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Energiakulud moodustavad kalandussektori tegevuskuludest suure osa ning naftahinna hiljutine tõus on halvendanud kalandussektori olukorda ja avaldanud vahetut mõju selle sektori tootmiskuludele. Sellega seoses usun, et Euroopa Komisjonil tuleb kaaluda sobivaid meetmeid, et leevendada suure osa Euroopa kalurite rasket majandusolukorda, arvestades ka nende paljude, suure kalalaevastikuga riikide rasket rahalist seisu.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Komisjon peab võtma erakorralisi meetmeid, et leevendada Euroopa kalurite rasket majandusolukorda, mis on tekkinud naftahinna tõusu tagajärjel. Põhiküsimus seisneb kolmeaastaseks üleminekuperioodiks ühele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi ülemmäära tõstmises 30 000 eurolt 60 000 eurole. Peale selle toetuse tuleb meil kehtestada pikaajalisem strateegia, mis võimaldab kaluritel, aga ka teiste sektorite töötajatel, nagu talunikel ja maanteeveoettevõtjatel, vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Seepärast peab komisjon esitama ettepanekud nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, et ergutada investeerimist uutesse tehnoloogiatesse ja seega suurendada mere-, maismaa- ja lennutranspordi energiatõhusust.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin poolthääle resolutsiooni ettepanekule naftahinna tõusust tuleneva Euroopa kalandussektori kriisi kohta, sest naftahinna tõus on mõjutanud kalandussektori majanduslikku elujõulisust ja avaldanud otsest mõju kalurite sissetulekule. Vaja on ajutisi erakorralisi meetmeid, mis võimaldaksid Euroopa kaluritel saada üle raskest majandusolukorrast, kuid samas peaks komisjon koostama ka pika ja keskpika tähtajaga kava kalandus- ja akvakultuurisektori kütusesäästlikkuse suurendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kalandus on Euroopa riikide – eriti mereäärsete riikide jaoks, nagu minu riik – endastmõistetav majandustegevus. Seda arvestades peaks Euroopa Parlament olema eriti tähelepanelik tingimuste suhtes, mis mõjutavad kutselisi kalureid.

Kütusekulu on kalandusega tegelejate jaoks vältimatu ja selle hinna tõus on mõjutanud suurel määral kalurite sissetulekut. Raskel majandus- ja finantskriisi ajal, mil ettevõtete ja töökohtade säilitamise toetamiseks on vähe võimalusi, on mul hea meel Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonist pärit kolleegide esitatud resolutsiooni ettepaneku üle toetada ELi kalandusettevõtteid kolmeaastaseks perioodiks ühele ettevõttele antava vähese tähtsusega abi ülemmäära tõstmisega 30 000 eurolt 60 000 eurole. See võimaldab kalandussektoril tulla toime naftahinna tõusu tagajärjel suurenenud tegevuskuludega.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) See Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühisettepanek käsitleb naftahinna pidevast tõusust tulenevat Euroopa kalandussektori kriisi, mis avaldab sektori tegevuskuludele suurt mõju. Hinnatõus mõjutab eeskätt VKEsid – mis on sageli pereettevõtted –, mille töötajad hakkavad mõistma, et nende töökoht on ohus. Sellepärast on mul selle raporti vastuvõtmise üle hea meel ja loodan, et liikmesriigid saavad peagi suurendada kaluritele antavat abi ja et EL suurendab Euroopa Kalandusfondi raames antavat toetust laevade ja varustuse parandamiseks ja ajakohastamiseks ning loob fondi, mille poole VKEd saavad raskuste korral pöörduda. Väikesemahulise kalapüügi toetamine on eriti tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See on hea, et Euroopa Parlament selle resolutsiooni vastu võttis. Naftahinna suur tõus on süvendanud kalandussektori kriisi, halvendanud selle majanduslikku elujõulisust ja vähendanud oluliselt nimetatud sektoris töötavate inimeste niigi väikest sissetulekut.

Kasutusel olevad müügitavad ei võimalda tootmiskulude, sealhulgas naftaga seotud kulude kasvu väljendada kalahinnas. Selle põhjus seisneb muu hulgas ka kehtivas impordipoliitikas.

Paljudel juhtudel on esmamüügi keskmine hind jäänud samaks või aastate jooksul vähenenud, kuid lõpptarbija jaoks värske kala hind alanenud ei ole.

Kalandustoodetele praegu kehtiv ühine turukorraldus ei ole aidanud piisavalt tõsta esmamüügi hinda ega parandada lisandväärtuse paremat jagunemist kogu sektori väärtusahelas.

Paljude ettevõtete majandusolukord on viimastel aastatel halvenenud ja põhjustanud suure hulga ettevõtete sulgemist. On suur oht, et tuhanded kalandusettevõtted võivad naftahinna tõusu tagajärjel oma tegevuse lõpetada ning seega tuhanded töökohad kaduda.

Eriti kaitsetu on väikesemahulise rannapüügi sektor.

Vaja on kohaldada välja pakutud meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Kalandussektor on üks neid, mida naftahinna tõus enim mõjutab, sest kütus moodustab kalurite tegevuskuludest olulise osa – hinnanguliselt 30–50%. Toetan täielikult mis tahes meetmeid, mida on sellega seoses võimalik võtta kalurite, eriti rannikul ja saartel väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite abistamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Estelle Grelier (S&D), kirjalikult. (FR) Asjaolu, et Euroopa Parlamendi resolutsioon naftahinna tõusust tuleneva Euroopa kalandussektori kriisi kohta vastu võeti, annab mulle võimaluse tuletada teile meelde, kui hädasti on meil vaja kalureid aidata. Arvestades, et varude uuendamine on järjest raskem ja et kalapüügile kehtestatakse järjest suuremaid piiranguid, muudab kütusehinna tõus selle kriisist räsitud sektori olukorra veel raskemaks. Naftahinna oluline tõus avaldab suurt mõju ka kalurite tegevuskuludele ning seetõttu on nende sissetulek langenud 2008.–2010. aasta tasemele. Sadamalinna valitud esindajana olen veelgi enam kohustatud kutsuma komisjoni üles lubama suurendada vähese tähtsusega abi ülemmäära. See meede aitaks leevendada kaluritele avalduvat survet ja võimaldaks neil teenida inimväärset elatist, ilma et nad takistaksid varude taastumist. Ühise kalanduspoliitika tulevane reform peab pälvima kalurite toetuse. Alustuseks oleks täna hea neile näidata, et EL on nende vajadustest teadlik.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin sellele dokumendile poolthääle, sest naftahinna hiljutine tõus on mõjutanud kalandussektori majanduslikku elujõulisust ja pannud paljud kalurid muretsema nende lisakulude katmise pärast, sest see hinnatõus mõjutab vahetult kalurite sissetulekut. Meil tuleb kasutada ühenduse kalanduseelarve kõiki võimalusi ja rahavarusid sektorile osutatavate erakorraliste abimeetmete rahastamiseks, mis võimaldaks tal ületada kütusehinna tõusust tekkinud raskused kuni teistsuguste meetmete rakendamiseni. Euroopa Kalandusfond peaks andma jätkuvalt abi, eelkõige väikesemahulise rannapüügi ja traditsioonilise kalapüügiga tegelejatele, et suurendada kalapüügivahendite selektiivsust ning võimaldada mootoreid välja vahetada ohutumate, keskkonnahoidlikumate ja/või kütusesäästlikumate vastu. Minu arvates tuleks komisjonil esitada kiiresti ettepanekud nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil investeeringute tegemiseks uutesse tehnoloogiatesse, et suurendada kalalaevade energiatõhusust ja vähendada kalurite sõltuvust fossiilkütustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult.(PL) See resolutsioon näitab, et Euroopa Parlament tunneb muret kalandussektori olukorra, kalandusettevõtete rahalise seisu ja kalade turuhinna pärast. Tegemist on olulise sektoriga ning kala täidab meie toitumises tähtsat osa. Arvan, et resolutsiooni ühisettepaneku artikkel 3, milles väljendatakse soovi suurendada kaluritele antavat abi, on otsustava tähtsusega. See lahendus parandab olukorda rohkem kui sektori jaoks välja pakutud uued tagatised. Loodan, et komisjon ja nõukogu kaaluvad seda resolutsiooni põhjalikult.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin resolutsioonile vastuhääle, sest ei arva, et EL peaks naftahinna tõusu pärast suurendama Euroopa kalandussektorile või mõnele muule sektorile antavaid toetusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Naftahinna hiljutine tõus on mõjutanud kalandussektori majanduslikku elujõulisust ja pannud paljud kalurid muretsema nende lisakulude katmise pärast. Me ei saa unustada, et naftahinna tõus mõjutab vahetult kalurite sissetulekut. Kalandussektoris töötavate inimeste sissetulek ja palk on ebakindel mitme teguri tõttu, nagu kalanduse ebastabiilne olemus, kasutusel olevad turustuspõhimõtted ja viis, kuidas määratakse kindlaks esmamüügi hind, ning see tähendab seda, et vaja on säilitada teatavas vormis riiklikud ja ELi toetused. Peale selle avaldab finants- ja majanduskriis mõju tööstussektorile ja eriti VKEdele ning ohustab primaar- ja sekundaarsektorite tegevust ja tööhõivet. Nagu varem, nii tuleb meil ka nüüd võtta kalandussektoris ajutisi erakorralisi meetmeid kütusehinna tõusust põhjustatud raskuste ületamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin resolutsiooni poolt ning kõikide esitatud muudatusettepanekute vastu. Kalandussektoris tuleb võtta uusi toetusmeetmeid, pidades silmas kahte tegurit: nafta kõrget hinda ja kala madalat esmamüügi hinda. Kalandus on ELi jaoks oluline majandussektor ning seda tuleb toetada ajal, mil ühe barreli nafta hind on jätkuvalt 80–100 USA dollarit.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Majanduskriis, mida halvendas omakorda Magribi ja Lähis-Ida riikide poliitiline kriis, on põhjustanud naftahinna tõusu üle 100 dollari barreli eest. Kui võtta arvesse araabia maades valitsevat poliitilist ebastabiilsust, siis hind võib veelgi tõusta.

Energia etendab kalandussektori tegevuskuludes kõige olulisemat osa ning erinevalt teistest sektoritest ei saa selles sektoris lisakulusid katta tootmise suurendamisega lubatud kogupüügile ja kvootidele kehtivate ülemmäärade tõttu.

Hoolimata erinevatest arvamustest selle kohta, kuidas sektorit peaks juhtima, ollakse ühes punktis üksmeelel ning seda tuleb rõhutada: kalandus täidab Euroopa elanike toiduga kindlustatuse tagamises tähtsat osa ning on enamikus ELi rannikuäärsetes kogukondades, kus ei ole muid töökohti, oluline töökohtade allikas.

Selleks, et tagada kalanduse jätkusuutlikkus ja hoida ära varustamise vähenemist ja töötuse suurenemist selles sektoris, tuleb ELil tõsta vähese tähtsusega abi käsitleva määrusega kehtestatud ülemmäära nii, et see ligineks 60 000 eurole, ning võtta vastu ka muid meetmeid, mis võivad naftahinna hiljutist tõusu leevendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Kalapüügi kulud sõltuvad otseselt nafta hinnast. Sellega seoses ja arvestades, et naftahinna hiljutine tõus on mõjutanud sektori majanduslikku elujõulisust, on oluline võtta erakorralisi meetmeid, mis võimaldavad Euroopa kaluritel tulla toime selle raske majandusolukorraga.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. (ES) Kalanduse tegelik probleem seisneb tänapäeval selles, et 70% Euroopa varudest on ülepüütud, sest meie kalalaevastik on ilmselgelt liiga suur. Avaliku sektori vahendite kasutamine selle laevastiku säilitamiseks on vastutustundetu viga. Ühise kalanduspoliitika reformi raames on vaja rohkem kui kunagi varem kujundada ümber Euroopa kalalaevastik, et lõpetada niisuguste laevade kasutamine, mis tarbivad suures koguses kütust ja paiskavad õhku palju süsinikdioksiidi, ning samuti niisuguste kalapüügivahendite ja tavade kasutamine, mis kahjustavad ilmselgelt keskkonda, nii et saaksime edendada mudelit, mis sõltub energiast vähem, kahjustab vähem ning on nii keskkonna kui ka ühiskonna ja majanduse seisukohast jätkusuutlikum.

Selle sektori vahendite suurendamine selleks, et hüvitada naftahinna tõusu, ajendab kalureid veelgi rohkem kasutama palju kütust tarbivaid laevu, eriti ajal, mil hinnatõus ei ole ajutine, vaid struktuurne.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Tööstust ja VKEsid mõjutava sügava majandus- ja finantskriisi tagajärjel on ühe barreli nafta hind tõusnud ning see hind on ikka veel väga ebakindel, kui võtta arvesse ohtu, et araabia maade olukord võib muutuda poliitiliselt ebastabiilseks. See kriis on puudutanud sügavalt ka Euroopa merekalapüüki, sest me impordime 60% oma kalast kolmandatest riikidest. Toetasin resolutsiooni, sest usun, et energiavarustuse kindlust tuleb suurendada ning selleks teavitada turge naftavarude olukorrast ja anda tarbijatele selle suhtes kindlamad tagatised. Samuti arvan, et vaja on ellu viia ühist tegevuskava, et toetada kalandussektoris tegutsevaid rannikupiirkondi.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin innukalt selle resolutsiooni poolt, sest selles kutsutakse komisjoni üles võtma kalandussektori toetuseks tõhusaid meetmeid. Naftahinna tõus on põhjustanud sektoris sügava kriisi. Kriis oli alguses tsükliline, kuid on nüüd muutunud struktuurseks ja ohustab sektori majanduslikku elujõulisust. Tegevuskulud on järsult suurenenud ja avaldavad kalurite sissetulekule nii suurt mõju, et see puudutab kogu tootmissektorit ja kõiki rannikupiirkondi. Seepärast toetan ma meie, Euroopa Parlamendi liikmete üleskutset muuta vähese tähtsusega abi andmise kord paindlikumaks. Hoolimata raskest eelarveolukorrast ei mõistaks kalurid seda, kui EL ei lahendaks nende muresid. Peale selle nõutakse resolutsioonis, et väikesemahulisele rannikupüügile ja sellega tegelevatele piirkondadele pöörataks suuremat tähelepanu. Minu arvates on see möödapääsmatu, sest kuigi kogu sektor kannatab, avaldavad suuremad energiakulud traditsioonilise kalapüügiga tegelejatele rohkem mõju kui tööstuslikule. Arvan, et erakordsed olukorrad nõuavad erakordseid meetmeid. Seepärast jälgin hoolikalt komisjoni esitatavaid ettepanekuid, et anda meie kaluritele kindlustunnet ja toetust.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0286/2011

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Annan sellele Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule poolthääle, sest selles väljendatakse rahulolematust komisjoni tegevusega, kuna 2009. aasta lõpuks oli kokku 21 miljardi euro suurusest finantstoetusest täielikult välja makstud vaid 75%, kusjuures toetust anti vaid 50 000 VKE-le. Enamikku VKEsid takistab ülemäärane halduskoormus ja see tuleb kaotada. Vaja ei ole mitte ainult lihtsustamist, vaid ka paremat süsteemi, mis tagab ettevõtetele sellele rahastamisele juurdepääsu.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Komisjon pöörab VKEdele suurt tähelepanu. VKEsid on 23 miljonit, nad moodustavad ELi majanduse tuumiku ning on uuenduste ja loovuse allikaks, võimaldades Euroopal maailma turgudel jätkuvalt selle poolest silma paista. Vähehaaval on vähendatud bürokraatiat ja õigusakte, mis seni lämmatasid eos uuenduslike väikeettevõtete arendamise, ning noortele on hakanud terendama stabiilne tulevik, mis on loodetavasti võimalusterohke. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” on raamistik, mis määrab kindlaks ELi poliitika VKEde suhtes sihipärase abi ja noorte koolitusvõimaluste kaudu ning selle märksõnad on ettevõtlus, koolitus, paindlikkus, arukas reguleerimine ja juurdepääs krediidile.

Nüüd, kui on esitatud palju ettepanekuid, on liikmesriikide ja kogu ELi kohustus rakendada neid asjakohaselt ning selleks anda VKEdele nende tegevuses suurem vabadus, võimaldada neil osaleda riigihankepakkumistes, võtta edaspidi kasutusele ühtne Euroopa patent ja rakendada kiiremas korras hilinenud maksete direktiivi. Samal ajal ei tohiks ka unustada, et saavutatud edusammude püsimajäämiseks on vaja investeeringuid, sest vaid need saavad aidata kaasa mehhanismi asjakohasele toimimisele ja Euroopa konkurentsivõimele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” põhineb mitmel olulisel sambal, nagu juurdepääs rahastamisele, pääs ühtsele turule, rahvusvahelistele turgudele ja riigihanketurgudele. Edusammud konkreetsete meetmete võtmisel VKEde ettevõtluskeskkonna parandamiseks on liikmesriigiti erinevad ja sageli marginaalse tähtsusega, hoolimata poliitilisel tasandil antud lubadustest väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtteid järgida. ELi 23 miljonit VKEd, mis moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha, aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja uute töökohtade loomisele. Oma tegevuse laiendamisel, uuendusvõime suurendamisel ning turulepääsul puutuvad VKEd endiselt kokku suurte probleemidega.

Seepärast nõuan tungivalt, et liikmesriigid võtaksid viivitamata vastu ettepaneku, mis puudutab Euroopa osaühingu põhikirja, sest see annab VKEdele võimaluse tegeleda kaubandusega kogu ELis, samal ajal kulusid vähendades ja selles vallas majanduskasvu edendades ning aidates halduskoormust 25% vähendada ja majandustegevust soodustades. Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. ELis on 23 miljonit VKEd, mis moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha. Nad aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja uute töökohtade loomisele, on suureks uuenduste allikaks, etendavad olulist osa tööhõive säilitamisel ja suurendamisel ning aitavad kaasa ELi 2020. aasta juhtalgatuste peamiste eesmärkide saavutamisele. 2008. aastal vastu võetud väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” oli märkimisväärne poliitiline samm, millega taheti parandada VKEde ettevõtluskeskkonda, tagada parem õiguslik reguleerimine ja lihtsustada turulepääsu. Oma tegevuse laiendamisel, uuendusvõime suurendamisel ning turulepääsul puutuvad VKEd endiselt kokku probleemidega, mis seisnevad eelkõige raskustes rahaliste vahendite saamisel ning endiselt suures halduskoormuses, mida tuleks veelgi väiksemaks muuta. Liikmesriigid peaksid kiiremas korras rakendama kõiki väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” sätteid, et luua selge ja terviklik ettevõtluskeskkond.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” on strateegiline raamistik, mis võimaldab paremini kasutada Euroopa Liidu VKEde majanduskasvu ja uuendusalaseid võimalusi. ELi 23 miljonit VKEd, mis moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha, aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja uute töökohtade loomisele.

Resolutsioonis, mille poolt hääletasin, tunnistatakse, et alustatud on mitut väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” ette nähtud projekti. Siiski saab Euroopa VKEde heaks veel rohkem teha, näiteks peaksid liikmesriigid rakendama kiiresti hilinenud maksete direktiivi, komisjonil peaksid olema tõhusamad vahendid, millega innustada liikmesriike väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtteid rakendama, liikmesriigid peaksid võtma viivitamata vastu viimase vastuvõtmata ettepaneku, mis puudutab Euroopa osaühingu põhikirja, komisjon ja liikmesriigid peaksid kohaldama korrapäraselt mõjuhinnangute raames VKE testi, kiiresti on vaja vähendada VKEde bürokraatiat ja halduskoormust ning noortele ettevõtjatele mõeldud Erasmuse programm peaks muutuma piisava eelarvega püsivaks projektiks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Andsin resolutsiooni projektile poolthääle, sest mul on hea meel ühtse turu akti algatuse ja eriti õiguslike meetmete üle, mis võimaldavad VKEdel saada täit kasu kõikidest ühtse turu eelistest, nagu riskikapitalifonde reguleeriv ELi eeskiri, muudetud käibemaksueeskirjad ja raamatupidamisdirektiivide lihtsustamine. Samal ajal olen seisukohal, et vaja on tihendada VKEde ja avalike hankijate vahelist dialoogi eesmärgiga hõlbustada VKEde osalemist pakkumismenetlustes. Sellega seoses on asjakohane uurida võimalusi VKEde abistamiseks partnerettevõtete ning konsortsiumide loomisel ja riigihangete puhul ühiste pakkumiste esitamisel. Komisjon peaks tegema mõjuhinnangu ja uurima ELi riigihankelepingute puhul ülemmäära tõstmise võimalikkust, mis võimaldaks VKEdel osaleda pakkumismenetlustes, millele muidu kohaldataks erinõudeid ja mis seetõttu oleksid neile kättesaamatud.

Samuti kutsuksin komisjoni üles uurima seda, kuidas parandada kõigi riigihanketeatiste avaldamist kõikjal Euroopas ning kaotada halduskoormus, mis takistab Euroopa äriühingutel piiriülestes riigihangetes osalemast. Kõik liikmesriigid peaksid siis kohaldama süsteemsemalt parimate tavade juhendit, millega lihtsustatakse VKEde osalemist riigihangetel.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” koostamise ja väljatöötamise üle, sest minu arvates annab see õigel ajal lahendused peamistele kitsaskohtadele, mis takistavad VKEsid oma tegevust arendamast ja turul kanda kinnitamast. Paljude nende kitsaskohtade põhjuseks on ülemäärane bürokraatia ja raskused rahastamisele juurdepääsus. Väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” kutsutakse liikmesriike üles parandama VKEde ettevõtluskeskkonda ning seega peaks selle põhimõtted vastu võtma ja neid nõuetekohaselt rakendama.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” on viimasel kolmel aastal olnud üks proaktiivsemaid akte ning oluline on, et EL keskenduks ka edaspidi VKEdele.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta, sest ELis on vaja VKEde asjakohase tegutsemise hõlbustamiseks astuda veel mitu tähtsat sammu.

Majanduslikus mõttes nimetame VKEsid ELi selgrooks, sest nad moodustavad 99% kõigist Euroopa ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha. EL edendab nende arengut. ELi siseselt seisavad VKEd aga pidevalt vastamisi raskustega, kui taotlevad toetust või püüavad toime tulla haldusnõuetega, mis on sageli rangemad kui ELi direktiivides ette nähtud. Seepärast andsin poolthääle nõudele, et liikmesriigid suurendaksid oma jõupingutusi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtete asjakohasel rakendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) VKEd on Euroopa majanduse liikumapanev jõud. ELis on 23 miljonit VKEd, millest igaühes töötab vähem kui 250 inimest ja mille käive ei ületa 50 miljonit eurot. Nad moodustavad 99% kõikidest Euroopa ettevõtjatest ning neis töötab ligikaudu 70% erasektori tööjõust. Arvestades majanduse visa taastumist ja järjest tihedamat majanduskonkurentsi rahvusvahelisel areenil, on Euroopa strateegia loomine tervitatav. Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” eesmärk on suurendada Euroopa ettevõtlust ja aidata ettevõtetel areneda. Seepärast on hädavajalik vähendada haldusnõudeid ja kehtestada tänapäevane halduskord, mis vastaks VKEde vajadustele. Selleks tuleb komisjonil kehtestada äriühingute asutamiseks ühtne süsteem. Vaja oleks võtta kasutusele ka VKEde test, et hinnata kõiki uusi õigusakte VKEdele avalduva mõju seisukohast ja teha kindlaks, et need õigusaktid ei lämmataks nende kasvuvõimalusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel, et Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta vastu võeti, sest sellega kohandatakse VKEdele ette nähtud toetusmeetmeid vastavalt uutele oludele, mis tekkisid 2008. aasta majanduskriisi tagajärjel, ja tagatakse, et nad saaksid täita Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke. Viimaste aastate finants- ja panganduskriis puudutas kõigepealt VKEsid ja vähendas nende juurdepääsu rahastamisele ja turulepääsu. Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” uus versioon peaks seega andma võimaluse toetada rohkem VKEde uuendusvõimet, mitmekesistades rahastamisvahendeid ning vähendades VKEde halduskoormust nii palju kui võimalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) ELi VKEd moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha. Nende osa majanduskasvus, sotsiaalses ühtekuuluvuses ja töökohtade loomises on seega väga tähtis.

Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” aluseks on peamised põhimõtted, nagu juurdepääs rahastamisele, turulepääs ning parem õiguslik reguleerimine. VKEd aga puutuvad endiselt kokku paljude probleemidega, näiteks oma tegevuse arendamisel või turulepääsul, ja kogevad arvukaid raskusi rahaliste vahendite saamisel.

Seda arvestades on mul komisjoni läbivaatamise järelduste üle hea meel ning olen väga rahul uute ettepanekutega, mille eesmärk on parandada rahastamisele juurdepääsu ja turulepääsu ning edendada bürokraatia vähendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) See Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanek käsitleb väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” hõlmab paljusid poliitilisi põhimõtteid, et toetada VKEde juurdepääsu rahastamisele, nende turulepääsu ja parandada õiguslikku reguleerimist. VKEde sotsiaalne, majanduslik ja rahaline osatähtsus ELis on vaieldamatult suur. ELis on ligikaudu 23 miljonit VKEd, mis moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest ja on loonud üle 100 miljoni töökoha. Praegune finantskriis on avaldanud neile halba mõju. Seepärast on vaja vaadata läbi kehtivad õigusaktid, et hõlbustada juurdepääsu rahastamisele, vähendada halduskulusid ja bürokraatiat, edendada energiasäästu, sest praegu mõistab selle tähtsust vaid 24% äriühingutest, parandada ökoinnovatsiooni kaudu ettevõtete tehnoloogilisi vahendeid, julgustada tõstma kvalifikatsiooni- ja haridustaset ning parandama kutseväljaõpet ning edendama rahvusvahelistumist ja head juhtimist. Seepärast on mul selle resolutsiooni vastuvõtmise üle hea meel ja loodan, et VKEd saavad neist meetmetest kasu ning saavad edukaks, sest see on tulus kõikidele eurooplastele.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Meie ees on järjekordne vastuolusid täis resolutsioon. Ühest küljest on tervitatav asjaolu, et komisjon nimetas ametisse uue VKE saadiku, ning toetamist väärivad ka tema volitused pidada liikmesriikides väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamisel tehtavate edusammude üle järelevalvet ja edendada VKEde huve kogu komisjonis, tagades eelkõige põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” tõhusa rakendamise. Selles esitatakse liikmesriikidele kiiduväärt üleskutse nimetada ametisse riiklikud VKEde saadikud, kes koordineeriksid VKEde poliitikat ning kontrolliksid väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamist eri haldusstruktuurides.

Arvame, et hea on ka see, et selles rõhutatakse, et halduskoormus on üldiselt seda suurem, mida väiksem on ettevõtja, ning nõutakse seetõttu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eristamist.

Teisest küljest ei käsitleta selles paljusid otseseid ja kaudseid piiranguid – vähemasti ei tehta seda küllaldaselt –, mis VKEsid praegu koormavad ja mis on tekkinud ELis kehtivate põhimõtete tagajärjel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Ühest küljest tuntakse selles resolutsioonis heameelt, et komisjon nimetas ametisse uue VKE saadiku, ning toetatakse selle volitusi pidada liikmesriikides väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamisel tehtavate edusammude üle järelevalvet ja edendada VKEde huve kogu komisjonis, tagades eelkõige põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” tõhusa rakendamise, ning kutsutakse liikmesriike üles nimetama ametisse riiklikud VKEde saadikud, kes koordineeriksid VKEde poliitikat ning kontrolliksid väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rakendamist eri haldusstruktuurides.

Teisest küljest ei arvustata selles stabiilsuse ja kasvu paktis uusliberaalseid ja piiravaid meetmeid, mis põhjustavad VKEdele ja üldsusele väga palju probleeme, ega pakuta välja ühtegi teist lahendust nende asemel.

Sellest hoolimata on hea, et selles rõhutatakse, et halduskoormus on üldiselt seda suurem, mida väiksem on ettevõtja, ning nõutakse seetõttu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eristamist, ja veel toonitatakse, et mikroettevõtjad, s.t vähem kui 10 töötajaga ettevõtjad, moodustavad kõigist ELi ettevõtjatest 91,8% ning seetõttu väärivad need rohkem tähelepanu ja spetsiaalset käsitlust.

Me jälgime, millised on selle rakendamise tulemused.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) ELis on 23 miljonit VKEd ja neis töötab üle 100 miljoni inimese. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” on oluline algatus ning sellega tahetakse hõlbustada rahastamisele juurdepääsu ja turulepääsu ning parandada õiguslikku reguleerimist. Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” oluline osa on ELi, sealhulgas Iirimaa VKEsid mõjutava bürokraatia vähendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. – (FR) Täna näitas Euroopa Parlament oma toetust ELi 23 miljonile VKE-le, mis on loonud üle 100 miljoni töökoha ning aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja uute töökohtade loomisele.

Eesmärgiks oli hinnata saavutatud edusamme ja kavandada uusi meetmeid, et reageerida majanduskriisist tulenevatele probleemidele.

Me võime täheldada küll VKEde olukorra märgatavat paranemist, kuid siiski on vaja veel edusamme teha. Oma tegevuse laiendamisel või koguni püsimajäämisel puutuvad VKEd endiselt kokku suurte probleemidega. Seepärast on vaja kontrolli tugevdamise ja aruka õigusliku reguleerimisega vähendada bürokraatiat.

Seda arvestades tuleb kiiresti võtta vastu otsus Euroopa osaühingu põhikirja kohta ning samamoodi peame kiiresti liikuma ühtse Euroopa patendi vastuvõtmise suunas. Samal ajal tuleb tagada VKE testi asjakohane rakendamine kõikides uutes õigusakti ettepanekutes, eriti liikmesriikide tasandil.

VKEd täidavad otsustavat osa ka Euroopa uuendustegevuses. Seetõttu jätkame teadus- ja arendustegevuse rahastamist selleks, et parandada nende uuendussuutlikkust kogu uuendustegevuse ahelas.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) VKEd moodustavad ELi ettevõtjatest 99%. Andsin poolthääle väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist käsitlevale resolutsioonile, sest selles tunnustatakse VKEde osatähtsust Euroopa majanduses. Toetan strateegilist raamistikku, milles ei piirduta üksnes VKEdele majanduslanguse tagajärgede leevendamiseks antava abiga ja seda mitmes valdkonnas. Mul on hea meel aruka õigusliku reguleerimise üle, millega vähendatakse nende majanduse kesksete osalejate halduskoormust, hõlbustatakse nende juurdepääsu rahastamisele ja turulepääsu, et nad saaksid investeerida ja areneda. Oluline on tuua esile, et teadus- ja uuendustegevust ning koolitust tuleks toetada nii, et meie VKEd saaksid ühtsest turust täit kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Małgorzata Handzlik (PPE), kirjalikult.(PL) Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esindajana osalesin hilinenud maksete direktiivi töös ja aruteludes ning see on üks peamisi õigusakti ettepanekuid, mis on esitatud väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” esialgses versioonis. Loodan, et liikmesriigid võtavad vaevaks ja rakendavad selle sätteid võimalikult kiiresti ja õigesti. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” on VKEde jaoks hea ettepanek. Ma kahtlen aga tehtud töö kvaliteedi hindamises. Näitena soovin nimetada Euroopa Komisjoni koostatud läbivaatamise lisa. Lisas on toodud heade tavade näited ning nende hulgas on ühtset turgu käsitlevas osas öeldud, et 22 liikmesriiki on kasutusele võtnud ühtsed teeninduspunktid (ühtsed kontaktpunktid). Tahan kõigile meelde tuletada, et need punktid loodi teenuste direktiivi alusel.

Vaevalt kolm kuud tagasi võttis Euroopa Parlament vastu raporti teenuste direktiivi rakendamise kohta ning selles juhtisime üldiselt tähelepanu asjaolule, et ühtsed kontaktpunktid ei tööta veel täiel määral, et enamikul juhtudel ei ole võimalik täita vorminõudeid elektrooniliste vahendite abil ja et nende tööviis ei vasta ettevõtjate ootustele. Loodan, et kui juhtida tähelepanu üksikutele headele eeskujudele kontaktpunktide vallas, tehakse suuremaid jõupingutusi selleks, et ka ülejäänud neist hakkaksid paremini tööle ja et nad teeniksid nii tõepoolest VKEde huve.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin sellele dokumendile poolthääle, sest selles tuntakse heameelt selle üle, et komisjon on väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbi vaadanud, ning avaldatakse toetust uutele ettepanekutele, mille keskmes on rahastamisele juurdepääsu jätkuv suurendamine, turulepääsu parandamine ning bürokraatia vähendamine rangema juhtimise ja järelevalve ning aruka õigusliku reguleerimise abil. Usun, et liikmesriigid peaksid viivitamata võtma vastu viimase vastuvõtmata ettepaneku, mis puudutab Euroopa osaühingu põhikirja, mis annab VKEdele võimaluse tegeleda kaubandusega kogu ELis, samal ajal kulusid vähendades ja selles vallas majanduskasvu edendades. Samuti peaksime püüdma saavutada väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” välja toodud eesmärki vähendada halduskoormust 25%, mis aitab ühtse turu akti tulemuslikumaks muuta, takistab liikmesriikide protektsionistlikke majandusmeetmeid ja soodustab majandustegevust kogu ELis. Liikmesriigid peaksid kiiresti rakendama läbi vaadatud hilinenud maksete direktiivi, et võidelda tõhusalt hilinenud maksete ning nendest eelkõige VKEde jaoks tulenevate halva mõju vastu. Liikmesriigid peaksid direktiivide sisemaisesse õigusse ülevõtmisel vältima ülepingutamist, s.t ELi õigusaktiga ettenähtust rangemate nõuete kehtestamist. Halduskoormus on üldiselt seda suurem, mida väiksem on ettevõtja – see on ebaproportsionaalne ja ebakorrektne olukord, mis vähendab VKEde asutamist. Seetõttu on vaja eristada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Väikeettevõtjaid tuleks aidata, et paraneks nende võime konkureerida rahvusvahelistel turgudel, suurendades nende ekspordisuutlikkust, levitades teavet VKEde kaupade ja teenuste rahvusvahelisele turule pääsemist ja selle hõlvamist hõlbustavate programmide ja algatuste kohta ning tagades selle, et väikeettevõtjate huvid oleksid asjakohaselt esindatud.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel, et komisjon on väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbi vaadanud ja avaldan toetust uutele ettepanekutele, mille keskmes on rahastamisele juurdepääsu jätkuv suurendamine, turulepääsu parandamine ning bürokraatia vähendamine rangema juhtimise ja järelevalve ning aruka reguleerimise ja meetmete, nagu VKEde tulemuslikkuse hindamise abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. (RO) Andsin väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamisele poolthääle, sest olen seisukohal, et EL peaks jätkuvalt tugevdama oma toetusmehhanisme, mille abil kaotada VKEde säästvat arengut takistavad tõkked, et nad saaksid kõiki oma võimalusi täielikult ära kasutada. Kui arvestada seda, kui tähtsat osa etendavad VKEd Euroopa majanduses, ja nende osatähtsust majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel, tuleb võtta meetmeid, mille abil luua VKEde arenguks parim võimalik raamistik. Sellega seoses tahan rõhutada, et liikmesriikidel tuleb suurendada jõupingutusi niisuguste meetmete toetamisel, millega edendatakse ettevõtlust ja luuakse VKEdele soodne ettevõtluskeskkond. Samuti tuleb tähelepanu pöörata nende meetmete raames heade tavade jagamise olulisusele. Vajadus tagada VKEdele juurdepääs rahastamisele ja pääs ühtsele turule, vähendada bürokraatiat ja tagada liikmesriikides väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” parem rakendamine peavad olema esmatähtsad eesmärgid nii liikmesriikides kui ka ELis.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. (IT) Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine ja selle tulemusel esitatud uued ettepanekud on vajalikud vahendid selleks, et tugevdada ja elavdada Euroopa 23 miljoni VKE tegevust. Nad on osutunud tõeliseks kaitsevalliks majanduskriisi vastu. VKEd moodustavad kogu Euroopa majanduse ettevõtjatest 99% ning annavad tööd peaaegu 100 miljonile eurooplasele. Peame tegema jätkuvalt tööd selle nimel, et majanduskasvu kiirendamiseks tugevdada ja toetada VKEsid, kuid samal ajal keskenduma ka konkurentsivõime ja uuenduste edendamisele. Need ettepanekud vastavad täielikult kõnealustele vajadustele. Eriti oluline on väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele ja kõikidele meetmetele, mis hõlbustavad lihtsustamise ja toetamise kaudu VKEde kasvu ja mitte ainult investeerimise eesmärgil, vaid ka selleks, et tulla toime üleilmastumisest ja kliimamuutustest tulenevate uute ülesannetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Tegemist on järjekordse tekstiga, millega püütakse ettevõtjate huvides leevendada ametiasutuste nõudeid. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” ja selle läbivaatamine ei puuduta ei üldhuve ega VKEde töötajaid. Seda resolutsiooni toetasid kõik fraktsioonid, välja arvatud minu oma, ning selle ainus hea omadus on asjaolu, et selles selgitatakse asjade seisu ning edendatakse energiatõhusust, mida mujal valdkondades pidurdamatu ekspordi soodustamisega kahjustatakse. See on silmakirjalik ja pahatahtlik. Jään erapooletuks, et toetada häid kavatsusi ja mõista hukka silmakirjalikkus.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Me ei saa unustada asjaolu, et ELi 23 miljonit VKEd, mis moodustavad 99% kõigist ettevõtjatest, on loonud üle 100 miljoni töökoha ning aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja uute töökohtade loomisele, on suureks uuenduste allikaks, etendavad olulist osa tööhõive säilitamisel ja suurendamisel ning aitavad saavutada ELi 2020. aasta juhtalgatuste peamisi eesmärke. Väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” põhineb mitmel olulisel poliitikasambal, milleks on juurdepääs rahastamisele, pääs ühtsele turule, rahvusvahelistele turgudele ja riigihanketurule ning parem õiguslik reguleerimine. Meil tuleb julgustada liikmesriike võtma vastu suunised VKEde abistamiseks kriisi ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Claudio Morganti (EFD), kirjalikult. (IT) Mul on hea meel selle resolutsiooni üle, milles käsitletakse väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist, sest see hõlmab õigeid meetmeid, mis aitavad rohkem kui 23 miljonil VKE-l tegeleda majandustegevusega. Resolutsiooni peamised punktid puudutavad uusi meetmeid, mis tagavad tagatissüsteemide riikliku toetuse kaudu krediidile parema juurdepääsu, ning kindlat kohustust edendada mikrokrediidi kaasrahastamist. Kuid meie VKEd ei vaja mitte niivõrd soodustusi ja sihipärast rahastamist, kuivõrd suuremat tegutsemisvabadust ning seega vähem bürokraatiat ja vähem teatavaid tagatisi. Viimase punkti suhtes peaksime kutsuma liikmesriike üles lahendama hilinenud maksete küsimuse, mis on tekitanud ja tekitab ka edaspidi suuri probleeme ja raskusi. Viimaseks tahan rõhutada, et rahvusvahelistumine võib olla uus võimalus VKEde tegevuse elavdamiseks ja seega on tervitatavad kõik vahendid, mis võimaldavad neil tegutseda piiriüleselt. See on keeruline ülesanne, eriti väikeettevõtetele, ja sellepärast nõuab see ELilt suuremat tähelepanu ja rohkem toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. (LT) Andsin sellele dokumendile poolthääle, sest usun, et väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act” esitatud stiimulid väikeettevõtete jaoks aitavad parandada ELi konkurentsivõimet. Soovin tähelepanu juhtida eelkõige vastu võetud resolutsiooni kahele punktile. Kõigepealt keskendumine haridusele ja kutsekoolitusele. Just noored kujundavad ELi tulevikku ja osalevad selles. Sellepärast on eriti oluline, et nad oleksid ettevõtlikud ja valmis looma vilgast ja konkurentsivõimelist ELi majandust. Vahendite tõhus kasutamine on teine teema, mis seostub elukvaliteediga tuleviku ELis. Oleme sellest alati rääkinud, kuid seni oleme teinud kahjuks liiga vähe, et oma sõnad tegudesse panna. Kuid vahendite tõhusast kasutamisest kui niisugusest ei piisa – üldiselt on vaja ettevõtete arengu kõikides etappides säästvat suhtumist keskkonda. Seepärast kutsun nii Euroopa Komisjoni kui ka liikmesriike pöörama võimalikult palju tähelepanu noorte ettevõtluse arendamisele ning vahendite tõhusa kasutamise ja muude energiasäästu projektide edendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Selle resolutsiooni eesmärk on käsitleda komisjoni väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” analüüsi Euroopa Parlamendi vaatenurgast. Parlament kasutab seda resolutsiooni oma toetuse väljendamiseks uutele ettepanekutele, millega tahetakse parandada rahastamisele juurdepääsu ja turulepääsu, vähendada rangema juhtimise ja järelevalve abil jätkuvalt bürokraatiat ning tagada arukas reguleerimine ja niisugused meetmed nagu VKE tulemuslikkuse hindamine.

Nagu ma juba varem olen öelnud, on VKEde tugevdamine majanduskasvu kiirendamise võti. Sellega seoses on iseäranis oluline Euroopa Parlamendi ettepanek teadus- ja uuendustegevuse kohta – eriti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise lihtsustamiseks ning asjakohaseks programmihalduseks, eelkõige VKEde osas –, nagu ka tulevases teadus- ja uuendustegevuse rahastamise raamistikus uuendussuutlikkuse tugevdamine kogu uuendustegevuse ahelas, mis hõlmab ka muid kui tehnoloogilisi uuendusi. Samuti pooldan investeeringuid, millega toetatakse kohalikke VKEsid, näiteks kogu ühtse turu uuenduskeskuste, kaubanduskodade, äriorganisatsioonide ja innovatsiooniklastrite kaasamise abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) VKEd moodustavad ligikaudu 99% kõikidest ELi ettevõtjatest ja aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sest on töökohtade ja heaolu allikaks ning eriti sobivad uuendustegevuse eestvedamiseks. Seda arvestades on tähtis pakkuda neile jätkuvalt tingimusi, mis võimaldavad neil areneda ja saada tugevaks turul osalejaks, tagades neile juurdepääsu rahastamisele ja ühtse turu võimalikele kasuteguritele. Niisiis on oluline avaldada komisjonile kiitust väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” analüüsi eest ja toetada uusi ettepanekuid, mille abil saab täita VKEde toetamise eesmärki.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) VKEd moodustavad 99% Euroopa ettevõtjatest. Nad on loonud kaks kolmandikku erasektori töökohtadest. VKEd toodavad rohkem kui poole Euroopa lisandväärtusest. Kui ametiasutused nii kohalikul, riiklikul kui ka ELi tasandil ei võta oluliselt rohkem meetmeid VKEde huvides, ei taastu ka majandus täielikult ega teki pikaajalist majanduskasvu. 2008. aastal astus komisjon väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” vastuvõtmisega esimese otsustava sammu VKEde suunas, kui kehtestas kõikides õigusvaldkondades põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele”. Hoolimata paljudest ettepanekutest, mis viimase kolme aasta jooksul on esitatud – siinjuures pean silmas eeskätt hilinenud maksete direktiivi –, on vaja siiski teha veel palju edusamme, et lihtsustada VKEde olukorda lisaks halduskoormusele, millega nad toime peavad tulema, ka seoses rahastamisele juurdepääsu probleemidega. Komisjon peab jätkama kursil, mille ta võttis 2008. aastal väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act”. Just seda nõuabki resolutsioon, millele ma oma toetuse andsin.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Resolutsioon keskendub eeskätt järgmistele punktidele: 1) õiguslik keskkond, nõudes eeskätt liikmesriikides VKEde testi paremat rakendamist ning bürokraatia ja halduskoormuse vähendamist; 2) VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamine Euroopa Investeerimispanga lisavahendite ja rahastute kaudu (nagu omakapitali rahastamine ja riskijagamisrahastu) ning laiendatud (ja sõltumatum) konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm; 3) paremad tingimused, mis tagavad VKEde osaluse riigihangetes; 4) lihtsustamine ja sihipärasemad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmid, et edendada VKEde uuendusvõimet ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud teenuste kättesaadavust näiteks tehnosiirde- ja teaduskeskuste kaudu; 5) vajadus pöörata rohkem tähelepanu vajalikele oskustele ja muudele sotsiaal- ja tööturuküsimustele, mis mõjutavad VKEde võimet rakendada oma tööhõivealaseid võimalusi, eriti juhtimisoskus, digitaalne kirjaoskus ja jätkusuutliku tegutsemise oskus; ning 6) ressursitõhususe parandamise meetmed – sektoripõhised VKE projektid, et selgitada välja võimalikud ressursitõhusad uuendused väärtus- ning tarneahelates, ökoinnovatsiooni lahenduste kasutuselevõtmine ja selle rahaliste vahendite suurendamine konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kaudu ning kulutõhusate energiatõhususe meetmete kohaldamine, et aidata VKEdel vähendada energiakulusid.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Toetan raportit väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta, sest selle eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu krediidile ja nende turulepääsu. Euroopa ettevõtteid räsiva kriisi ajal tuleb meil VKEsid abistada, et võimaldada neil parandada oma suutlikkust ja teadmisi. Samal ajal palume neil toetada juhtimisprogramme, mis on ette nähtud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamiseks. Raportis tunnustatakse VKEde keskset rolli üleminekul niisugusele majandusele, mida iseloomustab ressursitõhusus, samuti on oluline tunnustada noorte ettevõtjate rolli. Viimaste huvides peaks EL seadma endale eesmärgiks Erasmuse programmi muutmise alaliseks programmiks, et anda neile võimalusi arenemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist käsitlev resolutsioon Euroopa Parlamendis suure häälteenamusega vastu võeti. VKEd moodustavad 99% Euroopa ettevõtjatest, on loonud kaks kolmandikku erasektori töökohtadest ning toodavad kogu ELis tegutsevate ettevõtete loodavast lisandväärtusest üle poole. VKEd täidavad keskset osa teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis. 2008. aastal astus komisjon väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” vastuvõtmisega esimese otsustava sammu VKEde suunas, kui kehtestas kõikides õiguslikes valdkondades põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele”.

Kolme aasta jooksul on lõpule viidud palju ettepanekuid, näiteks hilinenud maksete direktiiv. Meil tuleb aga veel palju teha, et VKEde elu muutuks lihtsamaks seoses bürokraatiaga, millega nad kokku puutuvad, ja rahastamisele juurdepääsuga, mis on sageli keeruline. Resolutsioonis kutsutakse komisjoni üles jätkama samal kursil ning pöörama heaolu tekitajatele ja majanduskasvu veduritele, s.o VKEdele, suuremat tähelepanu.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Nagu raportöör õigesti ütles, on VKEd Euroopa ühiskonna alustala ja meie majanduse mootor. See kehtib ka Leedu kohta, sest Leedus on 99,4% ettevõtetest niisugused, kus töötab vähem kui 250 inimest. Valitsuse 1. jaanuari 2011. aasta arvandmete kohaselt on Leedus rohkem kui 66 500 VKEd. Leedulased vajavad hädasti arukamat õiguslikku reguleerimist ning vähem bürokraatiat ja halduskoormust. Projekteerimisloa saamine on üks suurimaid probleeme, millega investorid Leedus kokku puutuvad. Maailmapanga aruande kohaselt on vaja loa saamiseks teha 17 toimingut ning see võib võtta aega 162 päeva. Maailmapanga pingerea järgi on Leedu selles valdkonnas maailmas 59. kohal. Investorite kaitse on Leedus veelgi suurem probleem ja selles valdkonnas on ta 93. kohal. See on tõesti halb. Arvan, et uuendusmeelsete VKEde soodustamise edukas strateegia ei vaja mitte ainult rahalisi toetusi, vaid selleks tuleb luua ka niisugune ettevõtluskeskkond, kus VKEdel oleks suurem tegutsemisvabadus ja parem juurdepääs erinevatele rahastamisallikatele. Usun samuti, et VKEd peaksid pöörama suuremat tähelepanu sotsiaal- ja tööturuküsimustele, mis mõjutavad ettevõtlust ja VKEde võimet võtta tööle vajalike oskustega inimesi.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel selle resolutsiooni üle, sest selles juhitakse tähelepanu VKEsid puudutavale ülemäärasele bürokraatiale. Euroopa Liidu 23 miljonit VKEd on loonud üle 100 miljoni töökoha ning aitavad oluliselt kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja töökohtade loomisele. Meil tuleb tagada, et bürokraatia ei takistaks neid tähtsaid majanduses osalejaid ning nõustun, et EL peab suurendama oma jõupingutusi halduskoormuse vähendamiseks. Olen rahul, et peaaegu kõik väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” raames esitatud õigusakti ettepanekud võeti vastu, kuid kutsun siiski liikmesriike üles rakendama viivitamatult läbi vaadatud hilinenud maksete direktiivi.

Resolutsioonis tuuakse ka esile VKEde energiasäästu võimalusi. Praegu osaleb vaid 24% VKEdest oma keskkonnamõju vähendamise ja energiatõhususe edendamise tegevuses. Kui VKEd kohaldaksid kulutõhusaid energiatõhususe meetmeid, saaksid nad vähendada oma energiakulusid ja suurendada investeeringuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult.(FR) Andsin vastuhääle resolutsioonile, mis käsitleb väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist, mille Euroopa Komisjon esitas 2011. aasta veebruaris. See läbivaatamine – eriti seoses halduskoormuse ja -kulude ning bürokraatia vähendamisega – on kooskõlas dokumendi kehtiva versiooniga. Selles esitatud ettepanek maksusüsteemide ühtlustamise kohta ei tohi tuua kaasa järjekordset ettevõtete maksude vähenemist – ehkki jutt on väikeettevõtetest –, sest kokkuhoiumeetmed mõjutavad palkasid. See on tõsi, et läbivaatamise eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele, kuid selles ei käsitleta sotsiaal- ja keskkonnaküsimusi ega viidata isegi komisjoni kavale sotsiaalse ettevõtluse algatuse kohta, mis lubati esitada käesoleva aasta lõpuks. See on tõsi, et väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamises esitatud ettepanekuga liigume veidi sotsiaalsema majanduse poole, kuid seda tehakse selle nõrgema külje kaudu seoses nende teist laadi majandustegevusega seotud probleemidega. Nagu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi puhul, nii ei õpita ka väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise puhul Monti raportist, et taastada kodanike usaldus ELi vastu. Seepärast vastab see nendele samadele äärmiselt liberaalsetele Euroopa lõimumise põhimõtetele, mida me oleme aastaid hukka mõistnud ning mis keskenduvad eeskätt turule ja selle vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) VKEd on Euroopa majanduse mootor. Peame asetama nende arengu, ajakohastamise ja konkurentsivõime meie majandusstrateegia keskmesse. Seepärast andsin poolthääle väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamist käsitlevale resolutsioonile, sest selle eesmärk on vabastada VKEde kasvupotentsiaali. Teha on veel palju, et lihtsustada reguleerivat keskkonda ja haldusmenetlust, mis pidurdavad veel liiga palju ettevõtete tegevust ja arengut. Mul on hea meel selles raportis välja pakutud meetmete, näiteks Euroopa osaühingu põhikirja koostamise üle. See võimaldab VKEdel saada ühtsest turust täit kasu, sest nad saavad viia ellu piiriülest tegevust, ilma et nad peaksid täitma kohustusi, mis on sageli koormavad ja heidutavad. Seepärast kutsun ma nõukogu üles esitama kiiresti oma arvamuse selle ettepaneku kohta. Viimaseks tahan öelda, et meil tuleb abistada uuendusmeelseid VKEsid ning hõlbustada nende juurdepääsu mitmekesistele rahastamisvahenditele. Selleks tuleb lihtsustada oluliselt Euroopa rahastamisvahendite kasutamist, sest need on ikka veel üsna jäigad. Need rahastamisvahendid on olemas ning arvan, et neid tuleks kasutada selleks, et toetada tõhusamalt reaalmajanduse, uuendustegevuse ja tööhõive arengut.

 
  
  

Raport: Judith A. Merkies (A7-0162/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Annan sellele ettepanekule poolthääle, sest nõustun raportööriga, et liit on meie tugevus. Jõudude ühendamine selleks, et Euroopas uuendada ja lahendada ühiseid probleeme, kiirendab arengut, loob tõhusust (kulutasuvust) ja suurendab loovust. Algatus „Innovatiivne liit” peaks suurendama ka Euroopa konkurentsivõimet ning aitama leida väljapääsu majanduskriisist. Kuna Euroopa sõltub suurel määral impordist, ühendab liikmesriike arusaamine, et energia tootmiseks vajalikke või tööstuses ja toiduainetööstuses kasutatavaid toormaterjale ja kaupasid tuleb kasutada arukalt ja jätkusuutlikult. Ka rahvastiku vananemine on probleem peaaegu kõigi ELi riikide jaoks. Täitmaks eesmärki pikendada inimeste täisväärtuslikku eluperioodi ja pakkuda neile paremaid teenuseid ja ravimeid, kuid hoida samal ajal kokku raha, annab tõenäoliselt kiiremini tulemusi ühine käsitlusviis. Euroopa riikide majandused on tänapäeval omavahel nii seotud, et mitte ainult euro stabiilsus ei vaja ühtset käsitlust, vaid sama on vaja ka liikmesriikide konkurentsivõime suurendamiseks. Vaja on ühtset teed õiglase ja stabiilse majanduseni.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa oli, on ja jääb üleilmse tsivilisatsiooni, hariduse, teadusuuringute ja kultuuri hälliks. Kindel on see – ja seda öeldakse ka komisjoni teatises –, et potentsiaalist Euroopal puudus ei ole, hoolimata sellest, kas tegemist on inim-, tehnilise, kaubandusliku või finantspotentsiaaliga. Minu küsimus on järgmine: mida teeb Euroopa selleks, et kasutada eeskätt oma inimressursi potentsiaali? Kuidas kavatseb Euroopa hoida alles oma inimressurssi, mis on nii vajalik Euroopa uuendustegevuse jaoks koolides, ülikoolides ja teaduskeskustes? Enne kui püüame meelitada siia väliseksperte, arvan, et peaksime püüdma eeskätt peatada teadlaste väljavoolu Euroopast ja siirdumist maailma teistesse tähtsatesse keskustesse. Ajakohastatud haridussüsteemi loomine kogu Euroopas, pannes suurt rõhku asjalikele teadusuuringute tulemustele, ja lihtsustatud juurdepääs piiriülestele teadusprogrammidele Euroopas võib parandada ELi uuendustegevuse taset. Selleks, et tagada inimeste jäämine siia, peab Euroopa keskenduma teadlastele ligitõmbavatele pakkumistele, millest nad ei saa keelduda. Ta peab veenma neid, et ükskõik millisel tasemel nad ka ei ole, kusagil ei ole parem kui kodus.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Toetasin seda raportit. Juhtalgatus „Innovatiivne liit” on seni kõige tähtsam ja sihipärasem ühenduse katse rakendada lisaks liikmesriikide pingutustele strateegilist, terviklikku ja ettevõtlusele suunatud Euroopa innovatsioonipoliitikat, milles juhitakse uuendustegevust ja jälgitakse selle edusamme kõige kõrgemal poliitilisel tasandil. Uuendused on eriti olulised võitluses üleilmsete probleemide vastu, nagu kliimamuutus, energia- ja toiduvarustuse kindlus jms, mille puhul on vaja uuendada ja tugevdada olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi vahendeid. Need on vajalikud ka haridussüsteemi ajakohastamiseks ja selle kohandamiseks uute oludega. Liikmesriikidel tuleb võtta meetmeid, et parandada noorte kodanike ja eurooplaste ettevõtlust ja oskusi, lülitades ettevõtluse ja uuendustegevuse kõikidesse haridusvaldkondadesse ja parandades inimkapitali. Niisugune tegevus võimaldab neil osaleda aktiivselt uuendustegevuses.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Algatus „Innovatiivne liit” on jätkuvalt ELi kõige olulisem ettepanek Euroopa teadus- ja arendustegevuse strateegia väljatöötamiseks. Teadus- ja uuendustegevuse kiirendamine on otsustava tähtsusega õiglase ja konkurentsivõimelise majandusmudeli kasutuselevõtmiseks, tulevaste töökohtade tagamiseks, ressursside jätkusuutlikule kasutamisele üleminekuks, energiaprobleemide lahendamiseks ja teadmistepõhise majanduse edendamiseks. Mis puudutab töökohti, keskkonda ja arengut, siis uuendustegevus on üks tähtsamaid ülesandeid, mida ELil täita tuleb ning sellest saavad ka kodanikud tuntavat kasu. Edaspidi peab Euroopa kodanikel nii uuenduste eestvedajate kui ka nendest kasusaajatena olema võimalus osaleda täielikult kõnealuses algatuses „Innovatiivne liit”, et tagada selle edukus, mida rõhutasime ka raportis. Sellel põhjusel tahtsime esile tuua, kui oluline on innovatsioonipoliitika ning ka Euroopa tasandi kooskõlastatud käsitlusviisi lisaväärtus. Selleks, et tulla toime ühiste suurte sotsiaal- ja majandusprobleemidega, millega Euroopa ühiskond vastamisi seisab, vajame edasipüüdlikke projekte. Sellepärast ootame nüüd huviga voliniku teadus- ja uuendustegevust käsitlevaid õiguslikke meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. (IT) Uuendustegevuse käsitusviis on oma olemuselt mitmetahuline ega hõlma ainult teadusuuringuid, arendustööd ja uute tehnoloogiaviiside väljatöötamist, vaid ka uute protsesside, meetodite ning organisatsiooni- ja käitumismudelite arendamist. Ehkki mul on hea meel komisjoni teatise Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuse „Innovatiivne liit” üle, arvan siiski, et teaduse, tehnoloogia- ja uuendussuutlikkuse arendamisel tuleb pöörata suuremat tähelepanu näiteks sellistele esmatähtsatele valdkondadele nagu ressursside tõhus kasutamine, jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt, toidu kvaliteet ja toiduohutus ning uued epideemiad. Euroopa uuendusvaldkonna küsimustega tegeleva komisjoni 2009. aasta järelduste kohaselt avaldab eri riikides ja piirkondades majandus- ja rahanduskriis ebaproportsionaalselt erinevat mõju.

Mulle valmistab muret asjaolu, et liikmesriikide kehtestatavad eelarvepiirangud võivad kaasa tuua märkimisväärse investeeringute vähenemise teadus- ja uuendustegevuse valdkonda, millel võib olla kahjulik mõju Euroopa majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Seepärast kutsun komisjoni üles kaaluma ühise strateegilise raamistiku vahendite paremat kasutamist kõnealuste sektorite, eriti aga ELi teadus- ja uuendustegevuse rahastamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult.(ES) Andsin algatusele „Innovatiivne liit” poolthääle, sest see on ainus võimalus üleilmsest kriisist ülesaamiseks. Uuendamine tähendab töökohtade, teadmiste ja tehnoloogiate loomist, keskkonnast hoolimist, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamist ning üldsuse heaolu. Kõik ELi liikmesriigid peavad seadma endale eesmärgiks uuendustegevuse edendamise ning toetama seda koostöö, heade tavade jagamise ning kasulike kogemuste levitamise parandamisega.

Kui on olemas uuendused, on tagatud ka tulevik. Sellest hoolimata andsin muudatusettepanekule 1 poolthääle, sest olen täielikult selle vastu, et programmide jaoks vajaliku raha saamiseks kasutataks ühise põllumajanduspoliitika rahalisi vahendeid. Kriis mõjutab ka põllumajandussektorit ning ta vajab neid vahendeid omaenda uuenduste loomiseks. Uuendusmeelne Euroopa aitab uuendada ka põllumajandust, nii et ta saab ise kujundada oma tulevikku samamoodi nagu teistes strateegilistes sektorites tehakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. (BG) Igaüks teab, et majanduskasv on tihedalt seotud tehnika valdkonna edusammudega ning nende aluseks on omakorda inimeste uuenduspüüdlused. Neid püüdlusi ja potentsiaali elluviimist aga piiravad rahalised, bürokraatlikud ja muud tõkked. Toetan täielikult uuendusmeelset liitu käsitlevat raportit, sest arvan, et see võimaldab meil kaotada ELis uuenduslikku mõtlemist takistavad tõkked. Olen aga seisukohal, et kõige olulisem punkt on see, et meil tuleb vältida kahel kiirusel liikuva Euroopa tekitamist, ning see on võimalik siis, kui ELi majandus kaasatakse ühistesse uuenduspüüdlustesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Raportis nõutakse ühtse Euroopa patendi kehtestamist ja väljendatakse rahulolu tõhustatud koostöö rakendamise üle selle kasutuselevõtmisel ning sellepärast ei saanud ma selle poolt hääletada. Inglise, prantsuse ja saksa keeles esitatava Euroopa patendi kehtestamine on vastuvõetamatu kahel põhjusel. Esiteks avaldab niisugune kolmekeelsus halba mõju nendes liikmesriikides asuvate äriühingute konkurentsivõimele, mis ei ole selles süsteemis esindatud. Need äriühingud, sealhulgas Itaalias asuvad äriühingud, peaksid ootama kuni tõlke valmimiseni, enne kui saavad patenti taotleda ning see takistab nende kiiret tegutsemist, mis on äritegevuses väga tähtis. Peale selle tuleb neil kanda ka tõlkimisega kaasnevad lisakulud. Inglise, prantsuse ja saksa keelt kasutavatel ettevõtetel aga niisuguseid tõkkeid ei ole ning see põhjustaks diskrimineerimist keele alusel. Kolmekeelse süsteemi kehtestamine ei näi olevat kooskõlas ka haldusnõuetega ega kajasta isegi liikmesriikide rahvaarvulist kaalu, sest sellisel juhul peaks olema lisatud ka itaalia keel. See näib olevat katse suruda peale Saksa mõjukust liikmesriikide samaväärsuse ja võrdsuse arvelt, millel EL rajaneb. Sellepärast otsustasin raportit mitte toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Andsin uuendusmeelse liidu resolutsioonile poolthääle, sest erinevalt muudest seisukohtadest olen veendunud, et meil tuleb võtta nii ELis kui ka liikmesriikides meetmeid eurooplaste ettevõtlusalaste oskuste ja kutseõppe parandamiseks ning selleks lisada ettevõtlus, loovus ja uuendustegevus kõikidesse haridusvaldkondadesse. Vaja on kasutada rohkem niisuguseid komisjoni programme nagu „Erasmus noortele ettevõtjatele”, kuid samal ajal kaitsta käsitöösektorit kui uuenduste allikat. Komisjon peaks tegema liikmesriikidega tihedamat koostööd, et koostada prognoosid keskpikaks ja pikaks perioodiks tööturul nõutavate oskuste kohta ning soodustada ülikoolide ja ettevõtlussektori vahelist partnerlust, et toetada sellega noorte siirdumist tööturule ja samal ajal aidata kaasa teadmistepõhiste uuenduslike ettevõtete rajamisele, rakendusuuringute arendamisele ja koolilõpetajatele paremate väljavaadete loomisele tööturul.

Sellega seoses toetan Regioonide Komitee ettepanekut rajada loovuse virtuaalne võrgustik, mis oleks avatud kõigile (ettevõtted, kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, erasektor ja kodanikud) ning pakuks nõu, abi ja juurdepääsu riskikapitalile ja tehnilistele teenustele. Samuti märgin ära, et ülikoolidel puudub praegu oskus saavutada paremat ja ettenägelikumat koostoimet ettevõtlussektoriga ning kutsun komisjoni üles algatama uut üleeuroopalist koolitus- ja haridusprogrammi ülikoolijuhtidele ja tehnoloogiaküsimustega tegelevatele spetsialistidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Mul on hea meel, et selles raportis pööratakse tähelepanu teadus- ja uuendustegevusele kui Euroopas valitsevast majandus- ja sotsiaalkriisist ülesaamise vahendile. Järjest enam on vaja uusi viise ressursside ja varade säästvamaks, arukamaks ja tõhusamaks kasutamiseks. Selleks tuleb rajada ruum uute ideede tekitamiseks ja mis veelgi olulisem – luua mehhanismid nende ideede elluviimiseks. Seepärast toetan algatust „Innovatiivne liit” käsitlevat raportit ning tahan rõhutada selle tähtsust praeguses olukorras ja ka Euroopa edasise edu jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni Collino (PPE), kirjalikult. (IT) Uuendustegevus on mitmes mõttes majanduskasvu aluseks. Juba kahekümnenda sajandi teiseks pooleks mõistsid tunnustatud majandusteadlased, et uuendustegevus on olulisim vahend kahaneva kasumi suurendamiseks. Niiviisi toimus meil üleminek 1950ndate kasvumudelitelt – mille kohaselt majandus stabiliseerub varem või hiljem ja kaotab oma hoo – 1980ndate sisetekkelistele majanduskasvu mudelitele, mille kohaselt võimaldab pidevalt muutuvate ja uuenduslike toodete tehnoloogia ja kujundus majandusel säilitada pikaajalises plaanis positiivse kasvu. Selleks, et võtta kasutusele neid mõjutusvahendeid, mis on esitatud teadusuuringute, energiatõhususe ja rahvusvahelistumise eesmärkide kujul, mida soovitakse saavutada 2020. aastaks – eriti seoses VKEdega –, on vaja tugevat poliitilist tahet stiimulite ja sihipäraste mehhanismide kasutuselevõtuks. See on liikmesriikide ülesanne, mille täitmist saab toetada Euroopa rahaliste vahenditega. Vahendid on kriisi tõttu piiratud ning ELi 2020. aasta eeskirjad peavad käima käsikäes Euroopa riikide valitsuste range eelarve- ja tööstuspoliitikaga.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Andsin uuendusmeelset liitu käsitlevale raportile poolthääle, sest selles rõhutatakse uuenduste tähtsust ELi jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise majanduse mudeli ning uute töökohtade loomise alusena.

Samas esitasin koos kolleegidega muudatusettepaneku, milles väljendasin oma vastuseisu võimalusele, et innovatsioonipoliitikat rahastataks seni ühise põllumajanduspoliitika jaoks ette nähtud rahalistest vahenditest.

 
  
MPphoto
 
 

  Ioan Enciu (S&D), kirjalikult. (RO) Andsin sellele raportile poolthääle, sest arvan, et see pakub jätkusuutlikke lahendusi teadus- ja uuendustegevuse arendamiseks ELis ja seega aitab luua tingimused majanduse uueks kasvuks ja uute töökohtade loomiseks.

Teadusuuringutesse investeerimise edendamine, VKEde juurdepääsu hõlbustamine erinevatele rahastamisallikatele ning ülikoolide, teaduskeskuste ja valitsuste vahelise koostöö parandamine on meetmed, mis tekitavad loovust ja uuendusi nii keskpikas kui ka pikaajalises plaanis. Eritähelepanu tuleb pöörata eri liikmesriikide ja piirkondade uuendus- ja teadustegevuse võimaluste tasakaalustamisele, sest praegu valitsevad nende vahel suured lõhed ja see mõjutab kogu ELi.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin sellele raportile poolthääle, sest selles pakutakse välja meetmed, mille abil lahendada paljusid ühiskonna probleeme, eriti seoses kliimamuutuste, energia ja ressursside nappusega, rahvastiku vananemisega ning avalike teenuste ja kvaliteetse tervishoiu kättesaadavusega. EL peab pühenduma täielikult välja pakutud eesmärkide saavutamisele. 2020. aastaks saab luua hinnanguliselt 3,7 miljonit töökohta ja sisemajanduse koguprodukt kasvada 2025. aastaks ligikaudu 800 miljardi euroni aastas.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) See algatusraport esitati komisjoni uuendusmeelset liitu käsitleva teatise alusel ning on üks Euroopa 2020. aasta strateegia algatusi, mille eesmärk on edendada uuendustegevust ja konkurentsivõimet ning astuda jõulisi samme, mis parandavad ideede ja lahenduste jagamist seoses liikmesriikide mitmesuguste probleemidega.

Selle idee tuumaks on soodustada ja edendada meetmeid, mis on tõhusad ja suurendavad konkurentsivõimet nii kriisi ajal kui ka pärast seda, võimaldades liidul tervikuna kõrvaldada puudusi, mis esinevad paljudes sektorites, kuid eelkõige tööstuses.

Niisiis on tegemist kahtlemata kõrgelennulise raportiga, kui arvestada teemasid, mida selles käsitletakse – alates intellektuaalomandi õigustest kuni liikmesriikide ja komisjoni vahelise tihedama koostööni. Seepärast avaldan kiitust raportöörile tema tubli töö eest ning loodan, et kui ka teised sama innukalt tegutsevad, õnnestub meil saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selles Judith A. Merkies’ koostatud raportis käsitletakse algatust „Innovatiivne liit” vahendina, mis aitab Euroopat valmistada ette majandus- ja finantskriisi järgse maailma jaoks. Seninägematu üleilmne kriis, mis jätkub visalt ja võib ohustada Euroopa projekti, eeldab kõigilt, eriti aga ELilt kindlat seisukohta, mis üldsust veenab. Seepärast annan raportile poolthääle ja kiidan raportööri tema töö eest, mis loob meile tulevikust optimistliku pildi ning kutsub meid kõiki üles kasutama meie uuendusalast võimekust. Oluline on viia ellu ettepanekud, mida selles raportis pooldatakse, nagu parem juurdepääs krediidile ja rahalistele toetustele, rohkem investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, selgemad õigusaktid, vähem bürokraatiat, ühtsed kontaktpunktid, parem piirkondadevaheline koostöö ning odav Euroopa patent.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportis käsitletakse uuenduste tähtsust selle kõikides vormides ühiskonna arengu jaoks. Selleks pakutakse paljude valdkondade jaoks välja sisulisi lahendusi ja tehakse ettepanekuid – näiteks uuenduste laialdasem levitamine ja sagedasem kasutamine paljudes sektorites –, mida peame väga asjakohaseks.

Olin keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamuse koostaja ning püüdsin selles arvamuses võtta kokku meie seisukoha peamised punktid ja mureküsimused kõnealuses valdkonnas. Arvamuse projekti põhjal võib kergesti öelda, et oleme mõningate komisjoni teatises esitatud seisukohtade suhtes selgelt eriarvamusel. Need keskenduvad punktidele, mida hõlmab ka raport, kus on samuti toodud ära mõningad vastuolud, sealhulgas seisukoht, et uuendustegevus on oluline ärivõimalus, rõhuasetuse seadmine turule, konkurentsile ja uuenduste rakendamisele äritegevuse eesmärgil ning ühtse turu ja ELi patentide soodustamine. Nende küsimustega me nõus ei ole.

Nagu me arutelu ajal ütlesime, ei olnud muu hulgas käsitletud ka teemat, mis puudutab uuendustelõhe tekkimise ohtu kõige uuendusmeelsemate riikide ja piirkondade ning teiste vahel, mis on selgelt esile toodud Euroopa uuendusküsimustega tegeleva komisjoni 2009. aasta järeldustes.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportis on käsitletud põhjalikult uuendustegevust, mis on vajalik vahend tänapäeval inimkonna ees seisvatele probleemidele ja ülesannetele reageerimiseks. See peaks olema avaliku korra keskne element niisugustes valdkondades nagu keskkond, vesi, energia, transport, telekommunikatsioon, tervishoid ja haridus ning peaks aitama lahendada selliseid probleeme nagu ressursside nappus ja nende tõhus kasutamine, jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt, toidu kvaliteet ja toiduohutus, demograafilised muutused, uued epideemiad ning looduse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine.

See raport sisaldab aga palju vastuolusid, sest põhineb uusliberaalsetel ideedel, millega kaitstakse ühtset turgu ja soodustatakse ELi patenti, millega me nõus ei ole.

Liikmesriikide kehtestatud eelarvepiirangud võivad kaasa tuua investeeringute edasise vähenemise teaduse, tehnoloogia ja uuendustegevuse valdkonda, eriti kõige haavatavamates riikides. Väljakuulutatud algatuse „Innovatiivne liit” asemel võib tekkida tõeline nn uuenduslõhe kõige uuendusmeelsemate riikide ja piirkondade ning teiste vahel.

Kuigi esikohal peaksid olema avalik huvi, areng, ühtekuuluvus, edusammud ja sotsiaalne heaolu, on lõpptulemuses valdavaks siiski nn ärivõimalused, turg, konkurentsivõime ning uuenduste rakendamine äritegevuse eesmärgil.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Peaksime julgustama kõrgkoole, teadusasutusi ja erasektori ettevõtteid kasutama võimalusi, mida pakub teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm.

See on suurim avalikest vahenditest rahastatud teadusuuringute programm kogu maailmas ning me peame jätkuvalt tooma esile sellega seotud kasutegurid VKEde jaoks. Iirimaa seisukohalt aitab seitsmes raamprogramm arendada teadusuuringuid, mis loovad töökohti ning mille raames tehakse kättesaadavaks vajalikud ja nõutavad kaubad ja teenused. Iiri organisatsioonidele on selle programmi raames eraldatud juba 270 miljonit eurot põllumajanduse, toiduainetööstuse, kalanduse, tervishoiu, energia, transpordi ja IKT valdkonna jaoks.

See on oluline nii Iirimaa kui ka Euroopa seisukohast, eriti praegusel majanduslikult raskel ajal.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Grech (S&D), kirjalikult. – Nõustun Merkies’ raportiga, sest olen veendunud, et uuendustegevus ja loovus aitavad ELil majandust elavdada. Samuti ei saa ülehinnata liidu murrangulise tähtsusega teaduslike ja tehnoloogiliste saavutuste rakendamist kaupades ja teenustes. Peale selle usun kindlalt, et kriisijärgse Euroopa jaoks tuleb koostada niisugune ühtse turu strateegia, millega säilitatakse ja edendatakse sotsiaalset ühtekuuluvust, tagatakse turu terviklikkus ja majanduslik jätkusuutlikkus ning soodustatakse uuendustegevust. Sellepärast toetan komisjoni ettepanekut Euroopa sotsiaalse uuendustegevuse katseprojekti kohta, millega tagatakse, et toodete, teenuste ja ettevõtlusmudelite loomise uuenduslikud ideed oleksid seotud ELi kodanike ja tarbijate sotsiaalsete vajadustega, või mis veelgi olulisem – vastaksid nendele vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Grossetête (PPE), kirjalikult. (FR) Võttes arvesse üleilmset majanduskriisi, rõhutas Euroopa Parlament vajadust muuta Euroopa uuenduslikumaks ja tõhusamaks ning kohandada teda nii, et ta saaks täita uusi, 21. sajandi ülesandeid.

Oluline on kaasata sellesse võimalikult suurel määral kõiki asjaosalisi, sealhulgas VKEd, tööstussektor, ülikoolid ja valitsused. Neil kõigil on selles oma osa täita. Meil tuleb ajakohastada näiteks oma haridussüsteeme ja täita lüngad teadusuuringutes ja tehnikateaduses.

Kriisist saame väljuda vaid uuendustegevuse toetamise abil. EL peab andma võimaluse luua uued rahastamisvahendid, mille abil suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja erasektori investeeringuid üldiselt. Peale selle on avaliku ja erasektori koostöö, mida viiakse ellu partnerluste kaudu, otsustava tähtsusega vahend uuenduslikuma majanduse edendamiseks.

Minu arvates on oluline võtta kasutusele ühtne Euroopa patent, et soodustada kaubavahetust ELi väliste riikidega. Patendid on praegu liiga kallid ning meil tuleb kahtlemata vähendada nende loomisega seotud kulusid.

Ja viimaseks, kui arvestada ajude äravoolu nähtust, siis on tähtis julgustada teadlasi jääma Euroopasse. Ilma nendeta on rahastamine ja muud mehhanismid kasutud.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Euroopa senised saavutused uuenduste vallas on üsna kehvad. Samas peaks uuendustegevus aitama meil lahendada ühiskonna peamisi probleeme, nagu ühiskonna vananemine, vajadus kasutada ressursse jätkusuutlikult või majanduse elavdamine. Sellepärast andsin poolthääle sellele algatusraportile, milles on rõhutatud eeskätt sotsiaalse uuendustegevuse põhimõtet ning piirkondade ja kohalike ametiasutuste aktiivse osaluse vajalikkust uuendustegevuses. Peale selle tuleb meil edendada intellektuaalomandi kaitse süsteemi, mis oleks tasakaalustatud ja austaks autori õigusi, kuid samal ajal pakuks kodanikele parimat võimalikku juurdepääsu teadmistele. Just niisugused on lahendust vajavad küsimused ning uuendustegevus võib tulevikus olla osa nende lahendusest.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 179 lõike 2 kohaselt toetab liit „ettevõtjaid, kaasa arvatud väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, uurimiskeskusi ja ülikoole nende kvaliteetses uurimis- ja tehnoloogia arendamise tegevuses; liit toetab nende jõupingutusi omavaheliseks koostööks ja taotleb eelkõige, et teadlastel oleks võimalus teha vabalt piiriülest koostööd ja ettevõtjatel oleks võimalus kasutada siseturu potentsiaali, iseäranis liikmesriigi riigihanke pakkumiste avamise, ühiste standardite määratlemise ja sellist koostööd takistavate õiguslike ning fiskaaltõkete kõrvaldamise kaudu”. Olen veendunud, et EL peab konkurentsivõime alal võtma pealetungiva seisukoha ning kindla liidrikoha ja seetõttu peab ta investeerima innovatsiooni aktiivsesse käikulaskmisesse. Euroopa Komisjonil tuleb muuta praegune strateegiadokument „Innovatiivne liit” konkreetsete eesmärkide ning mõõdetavate ja ajaliselt piiritletud eesmärkidega tegevuskavaks. Tal tuleb jälgida korrapäraselt edusamme, hinnata tõkkeid ja pakkuda välja täiustamist võimaldavaid mehhanisme ning anda korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 
  
MPphoto
 
 

  Juan Fernando López Aguilar (S&D), kirjalikult. (ES) Hispaania sotsiaaldemokraatide delegatsioon andis poolthääle Merkies’ raportile „Innovatiivne liit ja Euroopa kriisijärgseks maailmaks ümberkujundamine”, sest nõustume sellega ning peame väga tähtsaks raportis esitatud peamisi põhimõtteid, mis loovad aluse üleminekuks arukale, jätkusuutlikule ja õiglasele Euroopa majandusele.

Sellest hoolimata tahan rõhutada, et ehkki hääletasime raporti kui terviku poolt, ei tähenda see, et toetame kokkulepet, mis saavutati nõukogu enamusega tõhustatud koostöö kohta, sest sellega jäetakse hispaania keel Euroopa patendi keelte hulgast välja. Meie vastuhääl tõhustatud koostöö kehtestamist käsitlevale osale annab tunnistust meie tugevast vastuseisust sellele küsimusele. Tõhustatud koostöö vahend avaldab otsest mõju siseturule, territoriaalsele ühtekuuluvusele ning liikmesriikide kodanike õigusele niisugusele ELi patendile, mida reguleeritakse piisavat õiguskindlust tagavas keeles.

Ettepanek luua Euroopa patendi ja ühenduse patendi kohus on Euroopa Kohtu järgi vastuolus ELi õigusega.

 
  
MPphoto
 
 

  Petru Constantin Luhan (PPE), kirjalikult. (RO) Uuendustegevus võib aidata kaasa ELi arengule ja põhjalikule muutumisele pärast praeguse kriisi lõppemist. Peame olema aga realistlikud ja pakkuma välja konkreetseid töövahendeid, mis võimaldavad Euroopa, riiklikke ja piirkondlikke uuenduspüüdlusi omavahel seostada. Euroopa innovatsioonipoliitika peab keskenduma eeskätt niisuguste konkreetsete sihtide saavutamisele, mis puudutavad ELi põhiprobleeme. Arvan, et vaja oleks hinnata kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ülesannete ja kohustuste keerukust. Tulevikus peame tagama kvaliteetse tehnilise abi ja rahalise toetuse, et piisav haldusvõimekus oleks vajaduse korral kättesaadav.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Uuenduste nimel jõudude ühendamine Euroopa ühiste probleemide lahendamiseks tähendab paremat keskendumist, kiiremat arengut, tõhusamat tegutsemist, sealhulgas kulutõhusust, ning suuremat loovust. Algatuse „Innovatiivne liit” eesmärk ei ole ainult meie ühiskondade jaoks ühiste probleemide lahendamine, vaid samal ajal ka Euroopa konkurentsivõime suurendamine ja majanduskriisist välja toomine.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Uuendustegevuse sisuks on Euroopa ühiste probleemide lahendamine, mis tähendab paremat keskendumist, kiiremat arengut, tõhusamat tegutsemist (kulutõhusust) ning suuremat loovust. Algatuse „Innovatiivne liit” eesmärk ei ole ainult meie ühiste probleemide lahendamine, vaid samal ajal ka Euroopa konkurentsivõime suurendamine ja majanduskriisist välja toomine. Kuna Euroopa sõltub suurel määral impordist, ühendab liikmesriike arusaamine, et energia tootmiseks vajalikke või tööstuses ja toiduainetööstuses kasutatavaid toormaterjale ja kaupasid tuleb kasutada arukalt ja jätkusuutlikult. Euroopa riikide majandused on tänapäeval omavahel nii seotud, et mitte ainult euro stabiilsus ei vaja ühtset käsitust, vaid sama on vaja ka liikmesriikide konkurentsivõime suurendamiseks. Vaja on ühtset teed õiglase ja stabiilse majanduseni. Vaid ühtne Euroopa suudab viia ellu Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Varem seostati uuendustegevust peamiselt teadusuuringute valdkonnaga. Samas ei tohiks siiski unustada, et uuendus võib tulla ükskõik milliselt ELi kodanikult. Neid kontseptsioone, mis saavad sageli alguse vaid ideedest, tuleks ELi tasandil toetada muu hulgas rahastamisele juurdepääsu ja loamenetluse lihtsustamise ning odavate ja konkreetsete patentide abil. See võimaldab kodanikel aidata kaasa jätkusuutliku ühiskonna kujundamisele.

Uuendustegevus, milles rõhuasetus on jätkuvalt teadusuuringutel, aitaks säilitada Euroopa kõrget elatustaset. Andsin raportile poolthääle, sest asjaolu, et kodanikel võimaldatakse osaleda ühiskonna kujundamises, on kiiduväärt. Elektroonikaajastu märgid osutavad järjest enam isiklikule uuendustegevusele, mis väärib esiletoomist.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Raportis selgitatakse teemat, mis on niigi ilmselge – uuendustegevust ei ole võimalik toetada teadusuuringute ja hariduse toetamiseta. Ehkki ei ole ette teada, millal majanduskriis järele annab, võib öelda, et kui midagi ei muutu, siis liikmesriigid ei saavuta 2020. aastaks teadusuuringute valdkonnas seatud eesmärke, samamoodi nagu ei saavutatud ka eelmise Euroopa strateegia, s.o Lissaboni strateegia eesmärke. Olemasolevate andmete kohaselt suunatakse kümnendi lõpus vaid umbes 2,7% ELi SKPst teadusuuringutesse, hoolimata liikmesriikide selgest lubadusest kulutada selleks vähemalt 3%. Samal ajal toovad liikmesriigid kriisi ettekäändeks, et kärpida haridusvaldkonna kulusid. Teisisõnu, uuendustegevuse kahte peamist alustala kahjustatakse, mitte ei tugevdata, ning see peaks liikmesriikide valitsusi murelikuks tegema.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Raport „Innovatiivne liit ja Euroopa kriisijärgseks maailmaks ümberkujundamine” hõlmab olulisi sotsiaalküsimusi käsitlevaid meetmeid. Raportööri põhiidee on kõikide eurooplaste vahelise uuendusliku liidu loomine. Tõepoolest, raportis öeldakse, et Euroopa ühistele probleemidele lahenduse leidmine on kiirema arengu, suurema kulutõhususe ja suurema loovuse proovikivi. Algatus „Innovatiivne liit” peaks suurendama ka kogu Euroopa konkurentsivõimet, et aidata leida väljapääsu majanduskriisist. Arvestades suurt sõltuvust impordist, ühendab liikmesriike arusaamine, et energia tootmiseks vajalikke või tööstuses ja toiduainetööstuses kasutatavaid varusid ja toormaterjale tuleb kasutada arukalt ja jätkusuutlikult. Ka rahvastiku vananemine on probleem peaaegu kõigi ELi riikide jaoks. Käsitledes ühtemoodi niisuguseid küsimusi nagu tervishoid, võime aidata tagada pikemat eluiga koos asjakohase hoolduse ja ravivõimalustega ning samal ajal vähendada kulusid. Need on vaid olulisemad näited 27 liikmesriigi ühtsete standardite kohta, mida selle algatusega edendatakse, ning sellepärast andsin sellele oma poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Suuremad investeeringud teadus- ja uuendustegevusse tagavad meie majanduse jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise tuleviku. Teadus- ja arendustegevuse investeeringute osakaal SKPst on ELil väiksem kui USAl ja Jaapanil ning tal puuduvad ka riskikapitaliinvesteeringud. Me peame suutma oma parimaid teadlasi ja novaatoreid kinni hoida. Kui me saavutame oma eesmärgi, milleks on investeerida 2020. aastaks 3% SKPst teadus- ja arendustegevusse, võib selle tulemuseks olla 3,7 miljonit töökohta ja 800 miljardit eurot. Arvestades elukvaliteedi ja heaolu parandamise tähtsust, on nii avaliku kui ka erasektori projektidel uuendustegevuses oma osa täita.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Uuendustegevus on oluline iga piirkonna või kogukonna jaoks. Tegelikult on meile antud võime taasluua ja selle põhjal tekitada midagi uut aluseks iga riigi majanduse arengule ning eelkõige sotsiaalse heaolu saavutamisele. Sellepärast on „Innovatiivne liit” Euroopa 2020. aasta strateegia üks juhtalgatusi. Seda kurssi tuleb ilmselgelt järgida, et EL saaks suurendada oma kaalu rahvusvahelisel areenil ja rahuldada ELi üldsuse vajadusi. Just sellepärast annangi sellele poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Frédérique Ries (ALDE), kirjalikult. (FR) Uuendustegevus on Euroopa poliitika jaoks sama, mis haridus noorte jaoks – võti tulevikku või peaaegu kõike hõlmav kindlustus ühiskonna jaoks, mis saavutab edusamme ja säilitab sotsiaalset ühtekuuluvust. See termin saab kõige laiema tähenduse ülemaailmse kriisi järgsel ajal, mil näeme USA kiiremat taastumist ja tärkava majandusega riikide, mida nimetatakse BRIC-riikideks, uljast majanduskasvu. Üks on selge: EL jääb neist maha ning tööturg näeb taastumisega suurt vaeva. Kõige iroonilisem on aga asjaolu, et Šveits, mis ei ole ELi liikmesriik, on jätkuvalt Euroopa uuenduste meister. Seepärast on tähtis täna Euroopa Parlamendis Merkies’ raportiga esitatud üleskutse vaimsuse tõeliseks muutmiseks oluline, sest uuendustegevus ei seisne mitte ainult tehnoloogilistes leiutistes või selles, mitu patenditaotlust elaniku kohta on esitatud. See seisneb eeskätt VKEdele vajaliku aluse rajamises – nemad on Euroopas peamised heaolu tekitajad – riskikapitali ja tagatisvahendite ning laenudele juurdepääsu hõlbustamise ja õiguskeskkonna lihtsustamise abil. Kui see tingimus on täidetud, siis saab võib-olla ka eesmärk investeerida 3% ELi SKPst teadus- ja arendustegevusse tõelisuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Toetasime raporti projekti suure häälteenamusega ning esitasime palju muudatusettepanekuid, mida enamasti ka arvestati, näiteks: vaja on rõhutada keskkonnasäästu tagavaid esmatähtsaid eesmärke, milleks on energia ja kliimamuutused, ressursitõhusus, bioloogiliste varude taastamine ning sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine; käsitleda ökoinnovatsiooni kõikides etappides, sealhulgas planeerimine, piisavate vahendite ja põhjaliku ökoinnovatsiooni tegevuskava vastuvõtmisega ning ka toote-teenuse süsteeme ja funktsionaalseid ärimudeleid käsitleva strateegia vastuvõtmisega; edendada uuendustegevust soodustavate avatud standardite kasutamist ja vaba juurdepääsu avaliku sektori rahastatud uurimistegevusele ning keskenduda sotsiaalselt väärtuslikele valdkondadele, kus teadmisi luuakse avaliku hüvena, nagu ergutusauhinnad tervishoiusektoris (me püüdsime ka vahelduva eduga pakkuda välja paremat sõnastust intellektuaalomandi küsimustele). Meil õnnestus säilitada säte, milles kiidetakse heaks komisjoni jõupingutused hoida ära intellektuaalomandi õiguste muutumine konkurentsi ja uuendustegevuse tõkkeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa on viimastel kuudel hakanud kriisist väljuma ning peab seisma vastamisi väga tugeva üleilmse konkurentsiga. Sellega seoses on uuendustegevus küll vajalik, kuid eelkõige on ta siiski prioriteet. Kui meil ei õnnestu muuta Euroopat uuendusmeelseks liiduks, hakkab 27 liikmesriigi majandus kahanema ning selle tagajärjel kaotab ta oma talendid ja ideed. Uuendustegevus aitab saavutada jätkusuutlikku majanduskasvu ning muuta ühiskonda õiglasemaks ja keskkonnasäästlikumaks.

Uuendustegevus on tänapäevase majanduse rajamiseks otsustava tähtsusega ning peamine vahend, mille abil luua uusi töökohti. Meil tuleb ühiselt pühenduda Euroopa uuendusvõime otsustavale parandamisele. Vaid siis saame luua stabiilsed ja hästi tasuvad töökohad, mis suudavad seista vastu survele ja üleilmastumisega kaasnevale konkurentsile. Liidu olemus seisneb uuendustegevuses. See ei ole vaid sõnademäng, vaid tõeline lootus, mis peab saama tõelisuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, sest see aitab kaasa kriisijärgsele taastumisele ning ühiskonna uute tähtsate ülesannete lahendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. (FR) Uuendusmeelset liitu käsitleva raporti hääletusel toetasin innukalt muudatusettepanekut, millega lükati tagasi võimalus kontrollida uuendustegevust tõukefondide vahendite ja ühise põllumajanduspoliitika teatavate valdkondade vahendite suunamisega uuendustegevusse.

Uuendustegevust tuleb mõistagi edendada, kuid sealjuures ei tohi kahjustada ELi tuleviku jaoks tähtsaid poliitikavaldkondi, nagu ühine põllumajanduspoliitika. Viimast tuleks küll reformida uute sisuliste eesmärkide abil, kuid seda ELi ainsat terviklikku poliitikavaldkonda ei tohi segi paisata.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Teadusuuringute ja innovatsiooni tulemustabeli järgi investeerivad Jaapan ja USA võrreldes ELiga protsentuaalselt suurema osa SKPst innovatsiooni ning see vahe on viimase nelja aasta jooksul suurenenud. Võrreldes BRIC-riikidega investeerib EL rohkem, kusjuures erinevus Brasiilia ja Hiinaga on vähenenud ning India ja Venemaaga kasvanud.

Seepärast on minu arvates tähtis, et EL võtaks vastu tõelise uuendustegevuse strateegia, arvestades Euroopa 2020. aasta aruka spetsialiseerumise strateegiat, et tugevdada toetust ELi tuleviku kesksele elemendile, s.o teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, ning laiendada seda kõikidesse asjaomastesse valdkondadesse, sektoritesse ja sotsiaalpartneritele.

Innovatsioonipoliitika, mis on järjepidev ja terviklik ning millel on pikaajaline tulevikukujutlus, võimaldab meil edendada meie piirkondlikul tasandil ilmnenud tugevusi ja kaotada nõrgad küljed. Oluline on kohandada ja lihtsustada arengupoliitikat, näiteks seoses Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondiga. Uus strateegiline tegevuskava võimaldab rajada järjest moodsamat ja konkurentsivõimelisemat Euroopat, mis täidab maailmas juhtrolli. Uuendustegevus on regionaalpoliitika üks peamisi eesmärke ning edaspidi peab Euroopa võtma kasutusele strateegilise juhtimise käsitlusviisi ja kehtestama selleks asjakohased poliitilised vahendid, et oleks võimalik jälgida selle edenemist ja teha vajaduse korral muudatusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Andsin sellele raportile poolthääle, sest usun, et algatus „Innovatiivne liit” võib aidata lahendada tänapäeva ühiskonna probleeme. See on ka oluline ELi konkurentsivõime parandamiseks majanduskriisist väljumise ajal.

Nõustun raportis esitatud seisukohaga, et liikmesriigid peaksid kasutama tõukefondide vahendeid, et toetada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eesmärke, mis on suunatud ühiskonna kitsaskohtade kõrvaldamisele ning Euroopa jõukuse suurendamisele. Piiriülese koostöö parandamine on samuti möödapääsmatu, nagu ka kodanike julgustamine uuendusmeelsete uute ettevõtete loomisel. Selle saavutamiseks tuleb vähendada bürokraatiat ning rajada lihtne ja sidus süsteem, mis keskendub ühiskondlikele probleemidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Liit ei ole hoolimata Lissaboni strateegiast suutnud kõrvaldada oma puudujääke uuendustegevuse vallas. Kui arvestada eelarvepiiranguid – mis välistavad lahendusena avaliku sektori vahendite kasutamise – ja järjest tihedamat üleilmset konkurentsi, peab EL võtma midagi ette, et olla uuenduste vallas teistega taas võrdväärne. Arvan, et tähtis on keskenduda struktuurireformidele, mille abil kõrvaldada Euroopas otsustavad potentsiaali pärssivad tõkked. Seepärast toetasin seda raportit, milles tuuakse muu hulgas esile eeskätt patendi taotlemisega seotud suured kulud kõikides liikmesriikides ja nõutakse kiiret kokkulepet ühtse Euroopa Patendi kohta. Mul on hea meel ka näha, et arvesse on võetud minu fraktsiooni ettepanekuid, eriti seda, mis käsitleb uuendustegevuse rahastamise fondi loomist. Nimetatud fondiga lihtsustatakse meie VKEde juurdepääsu krediidile. Euroopa uuendusvõimekuse vabastamine eeldab kõikides liikmesriikides teadus- ja arendustegevuse kulude alammäära kehtestamist. See tagaks ühesugused jõupingutused ning väldiks kahel kiirusel liikuva Euroopa tekkimist, mis killustaks ELi ühtekuuluvust ja juhtimist. See on möödapääsmatu, kui Euroopa soovib säilitada üleilmses majanduses liidrikoha.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. (IT) Andsin Merkies’ raportile poolthääle, sest lõplik versioon on tasakaalukam kui esialgne versioon, mis keskendus liialt kodanike osale ettevõtete osa asemel. Ettevõtted väärivad tõepoolest teadus- ja arendustegevuses juhtrolli, osaliselt sellepärast, et peame meeles pidama, et ELi selleteemalised meetmed laienesid ja arenesid tööstussektori, haridussüsteemide ja teadusasutuste vahelise koostöö tugevdamisele suunatud poliitikavaldkondade edendamise kaudu. Seepärast usun, et raport, mille üle hääletasime, on väga kasulik poolelioleva arutelu jaoks, mis käsitleb tulevast ühist strateegilist programmi, mille abil toetada ELi teadus- ja uuendustegevust.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0296/2011

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Annan sellele resolutsioonile poolthääle järgmistel põhjustel: kriisi tõttu on kadunud miljonid töökohad ning see on süvendanud töökohtadega seotud ebakindlust ja vaesust; 17% ELi elanikest on vaesuseohus; 23 miljonit ELi elanikku on töötud; suur osa majapidamistöödest tehakse mitteametliku majanduse raames, ebakindlates töötingimustes ja/või deklareerimata tööna ja peale selle moodustavad tööstusriikides majapidamistööd 5–9% kogu tööhõivest; enamik selle sektori töötajatest on naised; niisugune töö on väheväärtustatud, alatasustatud ja mitteametlik ning koduabiliste ebakindel seisund tähendab seda, et neid diskrimineeritakse tihti ja neile võib kergesti saada osaks ebavõrdne ja ebaõiglane kohtlemine või kuritarvitamine. Mul on hea meel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) algatuse üle võtta vastu konventsioon „Inimväärne töö koduabilistele” ja sellele lisatud soovitus ning toetan seda algatust. Kutsun üles ELi liikmesriike, kes on ILO liikmed, neid dokumente 2011. aasta juunis toimuval ILO konverentsil vastu võtma.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Kriisi tõttu on kadunud miljonid töökohad ning see on süvendanud töökohtadega seotud ebakindlust ja vaesust – 17% ELi elanikest on vaesuseohus. Mõnes riigis tehakse suur osa majapidamistöödest mitteametliku majanduse raames, ebakindlates töötingimustes ja/või deklareerimata tööna. Enamik selle sektori töötajatest on naised ning niisugune töö on väheväärtustatud, alatasustatud ja mitteametlik. Koduabilisi diskrimineeritakse tihti ja neile võib kergesti saada osaks ebavõrdne ja ebaõiglane kohtlemine või kuritarvitamine. Mul on hea meel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni algatuse üle võtta vastu konventsioon „Inimväärne töö koduabilistele“ ja sellele lisatud soovitus. Liikmesriikidel tuleb konventsioon ja soovitus kiiresti ratifitseerida ja ellu viia, sest nende rakendamine aitaks rahuldada ühe kõige kaitsetuma rühma töötajate vajadusi ning lahendada deklareerimata töö probleemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Enamik koduabilisi on ebakindlates töösuhetes, neid diskrimineeritakse tihti ja mõnikord kasutatakse ära ning seepärast otsustas tööhõive- ja sotsiaalkomisjon nõuda resolutsiooni vastuvõtmist ning samal ajal paluda Euroopa Komisjonilt selgitusi tema tegevuse kohta selle kategooria töötajate suhtes. Juunis toimub Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) iga-aastane konverents ning seal on plaanis võtta vastu koduabilisi käsitlev konventsioon, milles nõutakse neile samaväärset kohtlemist teiste töötajatega ning kõiki inimväärse töö tingimuste täitmist. Oma resolutsiooniga toetame ILO silmapaistvat eesmärki. Siiski tuleb märkida, et see on vaid algus – nüüd tuleb meil seista hea selle eest, et kui see vastu võetakse, siis liikmesriigid ratifitseeriksid selle.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Toetan täielikult Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni algatust võtta vastu konventsioon „Inimväärne töö koduabilistele” ja sellele lisatud soovitus. Paljud neist töötajatest on ebaseaduslikud sisserändajad, mis tähendab seda, et neid koheldakse tõenäolisemalt ebaõiglaselt, nende tasu on ebastabiilne ning nad võivad langeda vägivalla ohvriks. Ebaseaduslikud töötajad ei julge võtta ühendust ametivõimudega kaitse saamiseks, oma õiguste nõudmiseks või tervishoiuteenustele juurdepääsuks, sest kardavad, et nad saadetakse tagasi kodumaale ja/või et tööandja karistab neid. Kõikidel koduabilistel peab olema hoolimata nende päritolust võimalus teha inimväärset tööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Rahvusvaheline Tööorganisatsioon koostab praegu koduabilisi käsitlevat konventsiooni. Selle konventsiooni vastuvõtmine aitab oluliselt kaasa koduabiliste inim-, sotsiaal- ja tööõiguste austamise tagamisele. Koduabilised moodustavad kogu töötajaskonnast 5–9%. See töö on tihti ebakindel, väheväärtustatud ja deklareerimata.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Andsin poolthääle sellele raportile, et võimaldada võtta vastu dokument teemal, mis on seotud väga sageli ärakasutamise ja seaduslikkusega ning mis puudutab 5–9% ELi töötajatest. Kõigil, kes töötavad eakatega, peab olema võimalus kasutada ühinemisvabadust ja puhkeaega ning nad ei tohi olla kiusamise ja meelevaldse tegevuse ohvriks. Seepärast tahtsime edastada Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile ja ametiühingutele tugeva toetusavalduse enne nende uute vahendite vastuvõtmist käsitlevaid läbirääkimisi, mis algavad juunis toimuval Rahvusvahelise Töökonverentsi 100. istungjärgul. Peame aga kahetsusväärseks, et parempoolsete vaadetega parlamendiliikmed väljendavad küll muret ebaseaduslike koduabiliste pärast, kuid keelduvad tunnistamast, et see olukord puudutab tihti seadustamata töötajaid, kes peavad töötama ebakindlates oludes ja keda kuritarvitatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda resolutsiooni koduabilistele inimväärset tööd tagava Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni kohta. Konventsiooni eesmärk on tagada majapidamistööde kui töö õiguslik tunnustamine, laiendada õigusi kõigile koduabilistele ning ära hoida vägivalda ja kuritarvitamist. Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse üles ELi liikmesriike, kes on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmed, võtma need vahendid juunis toimuval ILO konverentsil vastu, ning kõigil ELi liikmesriikidel palutakse ratifitseerida ja rakendada konventsiooni ja soovitust kiiresti. Mõnes riigis tehakse suur osa majapidamistöödest mitteametliku majanduse raames, ebakindlates töötingimustes ja/või deklareerimata tööna. Tööstusriikides moodustavad majapidamistööd 5–9% kogu tööhõivest ja enamik selle sektori töötajatest on naised. Suundumusel mittestandardsete või ebatüüpiliste lepingute osakaalu suurenemisele on tugev sooline ja põlvkondadevaheline mõõde. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni vastuvõtmine, ratifitseerimine ja rakendamine võib avaldada mõju töötavate vaeste arvu vähendamisele ja paljude naiste tööturu seisundi parandamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Karima Delli (Verts/ALE), kirjalikult. (FR) Euroopas töötab peaaegu kaks kolmandikku naississerändajatest vähe oskusi eeldavatel töökohtadel, sageli tervishoiu ja majapidamistööde sektoris. Need naised täidavad meie majanduses küll tähtsat osa, kuid peavad töötama halbades töötingimustes ning kannatama põhiõiguste rikkumiste tõttu.

Rahvusvaheline Töökonverents, mis toimub selle aasta juunis, annab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele võimaluse võtta vastu konventsioon „Inimväärne töö koduabilistele”. See vahend on õige samm kogu maailma töötajate õiguste suunas, sest sellega laiendatakse tööõiguse standardeid koduabilistele, s.o niisuguse kategooria töötajatele, kellele need standardid seni ei kehtinud. Nüüd on aga liikmesriikide kord tegutseda, sest nad peavad seadma endale ülesandeks selle konventsiooni ratifitseerimise.

Euroopa tasandil tuleb meil lõpetada sisserände ja tööhõivepoliitika käsitlemine järjepidevalt üksteisest eraldi. See on vale, et koduabilised on hoolimata nende õigustest sunnitud tegema mitteametlikku tööd sisserände eeskirjade tõttu, mis on sageli liiga jäigad ja mida kohaldatakse valesti.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) See on hästi teada, et majapidamistööd on sageli mitteametlikud ja neid tehakse ebakindlates töötingimustes ning see asjaolu ohustab tõsiselt neid teenuseid osutavate inimeste õigusi, kuigi nad osalevad asjaomase riigi majandustegevuses, ning neid tuleks kohelda samasuguste töötajatena nagu kõiki teisi.

Arvestades seda, kui suur peaks olema niisuguses tegevuses töötaja ja tööandja vaheline usaldus, ei ole soovitatav seda töösuhet koormata ülemääraste vorminõuetega, kuid samal ajal tähendab see seda, et töötajal peaks olema võimalik teha oma tööd inimväärselt. Koduabilisi käsitlev Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon ja sellele lisatud soovitus võib olla järjekordne samm õiges suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selles Euroopa Parlamendi resolutsioonis arutatakse koduabilisi käsitlevat Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ja sellele lisatud soovitust. Juunis toimub Genfis järjekordne Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konverents, kus arutatakse koduabilisi puudutavat probleemi. Ehkki vormiliselt ei saa EL selles osaleda, sest organisatsiooni liikmeteks on liikmesriigid, on ta teadlik oma kohustustest teha Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga koostööd ega tahtnud seega jätta kasutamata võimalust täita oma osa küsimuses, mis – võib öelda – kuulub põhiõiguste alla. Majapidamistööde tähtsus on vaieldamatult suur. Seda tööd tehakse kodumajapidamistes, aga ka lastehoiu- ja eakate hooldamise asutustes, seda hõlmab Euroopa 2020. aasta strateegia, see moodustab kogu ELi tööhõivest 5–9% ning selle osakaal suureneb järjest enam. Koduabilised, kellest enamik on naised ja sisserändajad, peavad tihti kannatama ärakasutamise all nende ülemuste poolt, kes ei taga neile sotsiaalõigusi. Sellepärast andsin sellele resolutsiooni ettepanekule poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Koduabilisi käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ja selle soovituse vastuvõtmine on oluline edusamm ning meil on selle üle hea meel. Nagu arutelust selgus, on enamikus liikmesriikides nendeks töötajateks naised ja järjest suurem osa neist on ebaseaduslikud töötajad. Need kaks rühma on kõige kaitsetumad ning neile saab kõige tõenäolisemalt osaks vägivald või seksuaalne väärkohtlemine. Oluline on, et kõnealuse probleemi suhtes võetaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tulevasel konverentsil midagi ette. Hästi on teada, et nimetatud töötajad peavad töötama ekspluateerivates ja diskrimineerivates tingimustes. Paljud neist töötavad üsna inimvääritutes oludes, neid kasutataks pidevalt ära ega tagata nende õigusi, nagu õigus sotsiaalkindlustusele, tervise ja ohutuse kaitsele, emaduse kaitsele, töö ja puhkeaja normide järgimisele ning ühinemis- ja esindamisvabandusele.

Seepärast on ilmselgelt vaja majapidamistöid reguleerida. Selleks tuleb võtta tõhusaid meetmeid, et võidelda ebakindlate töösuhete, võltsitud arvete ning deklareerimata ja ebaseadusliku töö vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Meie arvates on oluline tegutseda selle nimel, et koduabilisi käsitlev Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon ja selle lisatud soovitus vastu võetaks. Enamik nendest töötajatest on naised ja järjest suurem osa neist on ebaseaduslikud sisserändajad. Need kaks rühma on kõige kaitsetumad ning neile saab kõige tõenäolisemalt osaks vägivald või seksuaalne väärkohtlemine ja sellepärast on väga hea, kui Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tulevasel konverentsil kõnealuses küsimuses otsustavaid samme astutakse.

Hästi on teada, et paljud majapidamistöid tegevad inimesed peavad töötama ekspluateerivates ja diskrimineerivates tingimustes. Seepärast on ilmselgelt vaja majapidamistöid reguleerida, et kõnealused inimesed ei peaks enam töötama inimvääritutes tingimustes ning saaksid kasutada niisuguseid õigusi nagu õigus sotsiaalkindlustusele, tervise ja ohutuse kaitsele, emaduse kaitsele, töö ja puhkeaja normide järgimisele ning ühinemis- ja esindamisvabandusele.

Selleks tuleb võtta tõhusaid meetmeid, et võidelda ebakindlate töösuhete, võltsitud arvete ning deklareerimata ja ebaseadusliku töö vastu. Niisiis on vajalik muuta kõik ebakindlad töökohad kindlateks töökohtadeks, millega kaasnevad õigused ja inimväärne palk.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma toetan täielikult majapidamistöid käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni vastuvõtmist, ratifitseerimist ja rakendamist. Enamiku ajast töötavad koduabilised ebakindlates tingimustes ning satuvad õiguslikult kahtlastesse asjaajamisolukordadesse, mis muudab nende olukorra veelgi ebastabiilsemaks, ning nad on sageli diskrimineerimise, ebavõrdse ning ebaõiglase või väärkohtlemise ohvrid. Nende teenused on aga vajalikud ühiskonna jaoks, alates imikute hoidmisest kuni eakate abistamiseni. Meil tuleb kehtestada õigusraamistik, mis võimaldab meil parandada nende töötajate õigusi ja edendada inimväärseid töötingimusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin sellele dokumendile poolthääle, sest kriisi tõttu on kadunud miljonid töökohad ning see on süvendanud töökohtadega seotud ebakindlust ja vaesust – 17% ELi elanikest on vaesuseohus. Mõnes riigis tehakse suur osa majapidamistöödest mitteametliku majanduse raames, ebakindlates töötingimustes ja/või deklareerimata tööna. Enamik selle sektori töötajatest on naised ning niisugune töö on väheväärtustatud, alatasustatud ja mitteametlik. Koduabiliste ebakindel seisund tähendab seda, et neid diskrimineeritakse tihti ja neile võib kergesti saada osaks ebavõrdne ja ebaõiglane kohtlemine või kuritarvitamine. Majapidamistöid tuleb õiguslikult tunnustada kui tööd, me peaksime tagama kõikidele koduabilistele suuremad õigused ning hoidma ära rikkumised ja kuritarvitamise, et kehtestada kõikide koduabiliste jaoks õigusraamistik ning tagada, et nende töö ei jääks sellest väljapoole. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni vastuvõtmise, ratifitseerimise ja rakendamisega ei parandata mitte ainult suure hulga naiskoduabiliste seisundit tööturul, tagades neile inimväärsed töötingimused, vaid ka suurendatakse nende sotsiaalset kaasatust. Vajalikuks võib osutuda õigusaktide kohandamine, et luua paindlik ja turvaline võrdset kohtlemist tagavate lepingute sõlmimise kord.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Andsin poolthääle resolutsioonile, milles väljendatakse arvamust, et deklareerimata töö probleemiga tuleb tegeleda; märgitakse, et majapidamistööde sektoris on laialt levinud mitteametlik ja deklareerimata töö, seal töötab palju võõrtöötajaid ja nende õigusi rikutakse tihti ning peetakse vajalikuks võidelda ebakindlate töösuhete vastu üldiselt, arvestades, et see probleem puudutab eelkõige võõrtöötajaid ja halvendab nende juba niigi kaitsetut olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Mees- ja naistöötajate töövõimaluste halvenemine on oligarhide valitsemise korra keskmes nii Euroopas kui ka mujal. Organiseeritud ebakindluse erinevatest vormidest ühte on teistega võrreldes raskem välja juurida ja see on seotud koduabilistega. Raportis toetatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni koostamist, et kaitsta nende töötajate ja eriti nende varjatud naistöötajate õigusi. Selles mõistetakse hukka ka asjaolu, et ebatüüpiliste lepingute arv kasvab üha enam ning see näitab, et töösuhted muutuvad järjest ebakindlamaks. Annan oma hääle sellele algatuse, kuid taunin asjaolu, et see algatus ei avalda tegelikkuses mitte mingisugust mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Arvestades, et majapidamistööd moodustavad 5–9% kogu tööhõivest, et enamik selle sektori töötajatest on naised, et niisugune töö on väheväärtustatud, alatasustatud ja mitteametlik ning et koduabiliste ebakindel seisund tähendab seda, et neid diskrimineeritakse tihti ja neile võib kergesti saada osaks ebavõrdne ja ebaõiglane kohtlemine või kuritarvitamine, on selle olukorra lahendamiseks vaja midagi ette võtta. Seepärast on mul hea meel Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni üle, milles hoiatatakse majapidamistöid puudutavate probleemide eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Selle resolutsiooniga tahab Euroopa Parlament avaldada toetust Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni algatusele võtta vastu koduabilistele inimväärse töö tagamist käsitlev konventsioon ja soovitus. Võõrtöötajad, kes võtavad vastu vähe oskusi eeldavaid ajutisi töökohti tööturu äärealadel või koduabilise töökohti, võivad langeda mitmekordse diskrimineerimise ohvriks. Neid töötajaid ohustab tihti vaesus ning nad töötavad ebaseaduslikes tingimustes, neil on suurem tõenäosus langeda väärkohtlemise, ebastabiilse tasustamise, vägivalla või seksuaalse kuritarvitamise ohvriks ning sageli ei julge nad võtta ühendust ametiasutustega kaitse saamiseks ja oma õiguste nõudmiseks, sest kardavad, et nad saadetakse kodumaale ja/või et tööandja karistab neid. Niisuguse olukorra tõttu hääletasin resolutsiooni poolt. Toetan konventsiooni eesmärki, s.o võtta meetmeid majapidamistööde kui töö õiguslikuks tunnustamiseks, laiendada õigusi kõigile koduabilistele ning ära hoida vägivalda ja kuritarvitamist, et tagada õigusraamistik kõigile koduabilistele ja kindlustada, et nad ei teeks oma tööd väljaspool seda õigusraamistikku.

 
  
MPphoto
 
 

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Toetan resolutsiooni, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni esitatud konventsiooni koduabiliste kohta. Suur osa majapidamistöödest on deklareerimata, tehakse ebakindlates töötingimustes ja on vähetasustatud ning koduabilised, kes on enamasti naised, on väärkohtlemise ees kaitsetud, eriti kui nad töötavad välismaal. Selle Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni vastuvõtmine võib aidata vähendada töötavate vaeste arvu, parandada töötingimusi ja aidata kaasa ühe kõige kaitsetuma töötajate rühma sotsiaalsele kaasamisele. Peame kohaldama majapidamistöödele peamisi tööstandardeid ning tagama, et seda tööd tegevatel inimestel on õigus sotsiaalkindlustusele ning kaitsele väärkohtlemise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Koduabilised kannatavad tihti nende töö mitteametliku olemuse tõttu. Sellega seoses ja kuna nende tegevus leiab aset väljaspool majandustegevuse ametlikku raamistikku, piiratakse sageli nende kui töötajate õigusi. Selle olukorra vastu tuleb otsustavalt võidelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selles resolutsioonis Euroopa Parlament 1) tunneb heameelt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni algatuse üle võtta vastu konventsioon „Inimväärne töö koduabilistele” ja sellele lisatud soovitus ja toetab seda; kutsub ELi liikmesriike, kes on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmed, üles neid dokumente 2011. aasta juunis toimuval Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konverentsil vastu võtma; kutsub liikmesriike üles konventsiooni ja soovitust kiiresti ratifitseerima ja rakendama; 2) on seisukohal, et koduabilistele inimväärse töö tagamist käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni vastuvõtmisel, ratifitseerimisel ja rakendamisel võib olla mõju töötavate vaeste arvu vähendamisele, ning 3) on seisukohal, et sellise konventsiooni vastuvõtmise, ratifitseerimise ja rakendamisega keskendutakse töötajate ühe kõige kaitsetuma rühma vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alf Svensson (PPE), kirjalikult.(SV) Eile, neljapäeval, 12. mail võttis Euroopa Parlament hääletusel vastu koduabilisi käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ja sellele lisatud soovituse. Kogu maailmas ja eriti vaestes riikides on majapidamistööd ühed kõige vähem tasustatud tööd. Nendel töökohtadel puuduvad sageli lepingud ja sotsiaalhüved. Niisiis on õige ja asjakohane tuua seda teenuste sektorit Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooniga seotud soovituses esile. Hääletasin Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastu lõike 13 sõnastuse pärast, sest selles on kutsutud liikmesriike üles ratifitseerima kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni, mida ükski ELi liikmesriik veel teinud ei ole.http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=MOTION&reference=B7-2011-0296&language=ET" \l "_part1_def9" Minu arvates ei ole ÜRO kuut peamist konventsiooni, mis on üldised ja hõlmavad kõiki inimesi, vaja lisavahenditega täiendada. Vastasel korral võib tekkida varem vastu võetud konventsioonide õiguspärasuse vähenemise oht ning mina selles osaleda ei soovi. Ma teen pigem tööd selle nimel, et parandada peamiste inimõigusi käsitlevate konventsioonide järgimist, sest nende sisu kehtib ilmselgelt ka koduabilistele. Seda näivad liiga paljud konventsioonides osalevad riigid praegu eiravat.

 
  
MPphoto
 
 

  Marc Tarabella (S&D), kirjalikult. (FR) Majapidamistööd, mida tehakse tihti ebakindlates tingimustes ning mis on väheväärtustatud ja deklareerimata, moodustavad tööstusriikides kogu tööhõivest 5–9%. Enamik koduabilistest on naised ja sisserändajad, keda on lihtsam ära kasutada ja kelle tööd kergem alatasustada. Koduabilisi käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni vastuvõtmine aitab oluliselt kaasa inim- ja sotsiaalõiguste austamise tagamisele, andes koduabilistele samasuguse seisundi nagu teistel töötajatel ja luues nende jaoks õigusraamistiku.

Täna vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioon edastab kõikidele liikmesriikidele jõulise sõnumi, et nad allkirjastaksid selle konventsiooni, mis – ma väga loodan – aitab edendada töötajate sotsiaalset kaasamist ning tagab neile juurdepääsu tavapärastele sotsiaalõigustele, mis kehtivad kõikidele töötajatele.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Andsin poolthääle Euroopa Parlamendi resolutsioonile, milles kutsutakse liikmesriike üles täitma koduabilisi käsitleva Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni eelnõust tulenevaid kohustusi. Konventsioon võimaldab meil võidelda paremini selle sektori liiga paljude töötajate, kellest enamik on naised ja võõrtöölised, eriti ebaseaduslikud võõrtöölised, vastuvõetamatute töötingimuste vastu. Sellega täiendatakse teisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide konventsioone. Euroopa Parlament toetas ka vajadust, et EL ja tema liikmesriigid ratifitseeriksid kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelist konventsiooni. Sellest hoolimata pean kahetsusväärseks asjaolu, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioonil õnnestus paljude sotsiaaldemokraatidest parlamendiliikmete puudumise tõttu võtta vastu muudatusettepanek, millega keeldutakse võõrtöötajaid, eriti ebaseaduslikke võõrtöötajaid asetama teiste töötajatega samale pulgale. See muudatusettepanek on vastavuses järjest halvustavama suhtumisega sisserändajatesse, mis tekitab võõraviha. Niisiis jääb üle vaid tagada, et neid konventsiooni sätteid tõepoolest ka tegelikkuses rakendataks, mis ei ole kerge, kuid sellest hoolimata pidagem silmas, et käsitlusviis on hea.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Rahvusvaheline Tööorganisatsioon on ÜRO amet, mis tegutseb sotsiaalse õigluse, inimõiguste ja töötajate õiguste nimel. Organisatsiooni põhiülesanne on kehtestada rahvusvahelisi töö- ja sotsiaalseid standardeid. 2010. aasta oli Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni jaoks koduabiliste aasta. Nüüd kehtestati seega nende jaoks miinimumstandardid, sest majapidamistööd moodustavad maailma suurima reguleerimata sektori.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0295/2011

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Annan sellele ettepanekule poolthääle, arvestades, et antimikroobne resistentsus on Euroopa loomakasvatussektori jaoks loomade tervise küsimus, eelkõige ravi ebaõnnestumise korral, et mitmes liikmesriigis on juba välja antud suunised antimikroobsete ainete ettevaatliku kasutamise kohta, mis on aidanud vähendada nimetatud ainete kasutamist, et loomakasvatussektoril (piimatooted, veise-, sea- ja kanaliha, munad, lamba- ja kitsepiim ning lihatootmine) on oluline roll Euroopa põllumajanduses ja et põllumajandustootjate peamine eesmärk on hoida oma kariloomad terved ja tootlikud, rakendades häid põllumajandustavasid, mis puudutavad hügieeni, korralikku sööta, nõuetekohaseid kasvatustingimusi ja vastutustundlikku loomatervishoidu. Seepärast kutsun komisjoni üles töötama ELi loomatervishoiustrateegia (2011–2015) raames välja antimikroobset resistentsust käsitlev ulatuslik mitmeaastane tegevuskava.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Antimikroobne resistentsus on Euroopa loomakasvatussektori jaoks loomade tervise küsimus, eelkõige ravi ebaõnnestumise korral. Mitmes liikmesriigis on juba välja antud suunised antimikroobsete ainete ettevaatliku kasutamise kohta, mis on aidanud vähendada nende kasutamist. Nimetatud ained on õige kasutamise korral kasulik vahend, mis aitab põllumajandustootjatel hoida oma kariloomad terved ja tootlikud ning tagada loomade heaolu. Ehkki need ained kirjutatakse välja loomade jaoks, mõjutavad nad peale loomade ka inimesi. Resolutsiooni ettepaneku peamine eesmärk on tagada, et antimikroobsed ained oleksid ka edaspidi tõhus vahend haiguste vastu võitlemisel nii loomade kui ka inimeste puhul, samal ajal kasutades neid ainult juhtudel, kui see on hädavajalik. Hääletasin kõnealuse raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Põllumajandustootjate peamine eesmärk on hoida oma kariloomad terved ja tootlikud ning selle saavutamiseks tuleb neil rakendada häid põllumajandustavasid.

Andsin resolutsioonile poolthääle, sest selles rõhutatakse vajadust teha põhjalikumaid teadusuuringuid antimikroobsete ainete ja muude võimaluste kohta, mis aitavad põllumajandustootjatel täita eespool nimetatud eesmärke. Vaja on luua tegevuskava teadusuuringute, teadmiste ja parimate tavade jagamiseks. Toetan vajadust teha põhjalikumaid teadusuuringuid loomatervishoiu- ja põllumajandustavade, nagu parema karjamajandamise, haiguste varase ennetamise ning vastupidavate tõugude aretamise kohta.

Samal ajal tuleb tagada, et antimikroobse resistentsuse rangem järelevalve ja seire nii toiduks kasvatatavate loomade kui ka lemmikloomade puhul ei põhjustaks põllumajandustootjate rahalise ja halduskoormuse kasvu.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Antimikroobne resistentsus on Euroopa loomakasvatussektori jaoks oluline loomade tervise küsimus. Arvestades loomakasvatussektori määravat tähtsust Euroopa põllumajandussektori jaoks, tuleb seda küsimust käsitleda põhjalikult. Nõustun, et liikmesriigid peaksid tegema antimikroobse resistentsuse süsteemset järelevalvet ja seiret toiduks kasutatavate loomade puhul, ilma et talupidajatele, teistele loomaomanikele või veterinaararstidele tekitataks rahalist või halduslikku lisakoormust. Toidu- ja Veterinaaramet ning Euroopa Toiduohutusamet peaksid tegema lisakontrolle ja analüüse selles valdkonnas ning esitama soovitusi. Nõustun, et komisjonil tuleb pidada rahvusvahelisel tasandil läbirääkimisi, et keelata antimikroobsete ainete kasutamine söödas kasvustimulaatorina ning arutada seda küsimust kahepoolsetes läbirääkimistes kolmandate riikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) See on hea, et registreeritud andmete kohaselt antibiootikumide kasutamine väheneb ning mitmes liikmesriigis avaldatud suunised antibiootikumide ettevaatliku kasutamise kohta on sellele kaasa aidanud.

Mis tahes otsust, mille tulemusel väheneb antimikroobsete ainete manustamine kas inimestele või loomadele, tuleb kaaluda põhjalikult ning arvestada tuleb antimikroobse resistentsuse võimaliku ohuga. See resistentsus mõjutab tegelikult nii inimesi kui ka loomi ning võib üle kanduda inimestelt loomadele ja vastupidi. Tean hästi, et antimikroobne resistentsus tekib tihti vale antibiootikumide annuse ja vale ravi tagajärjel, kuid seda võib põhjustada ka antimikroobse resistentsuse geene kandvate patogeensete bakterite edasiandmine loomade kaudu, millel on inimeste ja loomade tervisele rasked tagajärjed.

Seda arvestades on meil tegemist tõeliselt valdkondadevahelise küsimusega, mis eeldab kooskõlastatud käsitlust ühenduse tasandil, et antimikroobsed ained oleksid tõhus vahend haiguste vastu võitlemisel nii loomade kui ka inimeste puhul, et edendataks nende ettevaatlikku ja vastutustundlikku kasutamist ning et nende kasutamine piirduks ainult juhtudega, mil see on hädavajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Vasilica Viorica Dăncilă (S&D), kirjalikult. (RO) Antimikroobne resistentsus on Euroopa loomakasvatussektori jaoks loomade tervise küsimus, eriti ajal, mil mitmes liikmesriigis on juba välja antud suunised antimikroobsete ainete ettevaatliku kasutamise kohta, mis on aidanud vähendada nende kasutamist. Arvestades, et põllumajandustootjate peamine eesmärk on hoida oma kariloomad terved ja tootlikud, rakendades häid põllumajandustavasid, mis puudutavad hügieeni, korralikku sööta, nõuetekohaseid kasvatustingimusi ja vastutustundlikku loomatervishoidu, arvan, et vaja on teha rohkem teadusuuringuid uute antimikroobsete ainete ja muude võimaluste, nagu vaktsineerimise, bioohutuse ja resistentsust arvestava tõuaretuse kohta, ning tõenditel põhinevaid strateegiaid, et vältida ja kontrollida loomade nakkushaigusi, mida on käsitletud ELi teadusuuringute raamprogrammides.

 
  
MPphoto
 
 

  Edite Estrela (S&D), kirjalikult. (PT) Andsin poolthääle resolutsiooni ettepanekule antibiootikumiresistentsuse kohta, sest usun, et komisjon ja liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et lahendada loomadel sagenenud antimikroobse resistentsuse probleemi, sest antibiootikumide kasutamine söödas põhjustab antibiootikumiresistentsust ka inimestel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Antibiootikumiresistentsus on loomakasvatussektori jaoks tõsine probleem, seega jagan põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni muret seoses selle teemaga ja nõustun tema ettepanekutega mitte ainult sellepärast, et vaja on vähendada resistentsust ravis kasutatavate antibiootikumide suhtes, vaid selleks, et edendada muid loomahaiguste vastu võitlemise vahendeid, mis ei hõlma ilmtingimata antibiootikumide kasutamist.

Mis puudutab antimikroobsete ainete kasutamist söödas kasvustimulaatorina, siis soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et see ei ohusta mitte ainult loomade tervist, kes muutuvad antibiootikumide suhtes resistentseks, vaid ka inimest tervist, sest loomse päritoluga tooted jõuavad toiduahelasse ja mõjutavad seega inimesi.

Sellega seoses on vaja hädasti uurida võimalust keelata antimikroobsete ainete kasutamine söödas ning ka edendada meetmeid, mille abil vähendada antibiootikumiresistentsust, tagades seeläbi loomade parema tervishoiu ja suurema toiduohutuse.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selles Euroopa Parlamendi resolutsioonis käsitletakse probleemi, mis puudutab loomade resistentsust antibiootikumide suhtes, millel on rasked tagajärjed. Kõnealune probleem on seotud muu hulgas inimeste tervisega, eriti nende puhul, kes töötavad nimetatud loomadega, aga ka majandusega, sest kaalul on ELi loomakasvatussektori edasine konkurentsivõime. Parlament on arutanud seda teemat rohkem kui korra ning võtnud vastu mitu ettepanekut, sealhulgas andmebaasi kohta, mida tuleks pidevalt ajakohastada. Nüüd on aga kätte jõudnud aeg liikuda sõnadelt üle tegudele, et kehtivaid õigusakte hakataks tõepoolest rakendama. Seepärast on oluline, et uues ühises põllumajanduspoliitikas arvestataks seda probleemi ja soodustataks häid loomakasvatustavasid. Seega andsin poolthääle resolutsiooni ühisettepanekule, mis põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis suure häälteenamusega vastu võeti, sest tegemist on hästi tasakaalustatud tekstiga, milles sisalduvad ettepanekud ei kaitse mitte ainult inimeste tervist ja loomade heaolu, vaid tagavad ka ettevõtete elujõulisuse.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Antimikroobne resistentsus on Euroopa loomakasvatussektori jaoks, mis hõlmab piimatooteid, veise-, sea- ja kanaliha, mune, lamba- ja kitsepiima ning lihatootmist, loomade tervise küsimus. Antimikroobsed ained on õige kasutamise korral kasulik vahend, mis aitab põllumajandustootjatel hoida oma kariloomad terved ja tootlikud.

Antimikroobset resistentsust põhjustab inimestel sageli vale antibiootikumide annus. Patogeensete bakterite edasiandmine ohustab eriti just neid inimesi, kes loomadega iga päev kokku puutuvad, nagu põllumajandustootjad ja põllumajandusettevõtete töötajad.

Kõnealune raport aitab suunata andmete ühist kogumist selles valdkonnas, analüüsida tulemusi ja pakkuda välja lahendusi. Raporti eesmärk on saada täielik ülevaade selle kohta, millal, kus, kuidas ja milliste loomade puhul antimikroobseid aineid kasutatakse, ilma et põllumajandustootjatele või teistele loomaomanikele tekitataks rahalist või halduslikku lisakoormust, arvestades, et tootmisviisid ja intensiivsus on liikmesriigiti erinevad.

Soovime rõhutada, et oluline on töötada loomakasvatuse jaoks välja süsteem, millega vähendataks antimikroobsete ainete väljakirjutamise vajadust, ning korraldada teadusuuringuid uute antimikroobsete ainete kohta. Oleme seisukohal, et resolutsiooni sisu on hea, sest see on suunatud antimikroobsete ainete ettevaatlikule ja vastutustundlikule kasutamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Antimikroobne resistentsus on Euroopa loomakasvatussektori jaoks, mis hõlmab piimatooteid, veise-, sea- ja kanaliha, mune, lamba- ja kitsepiima ning lihatootmist, loomade tervise küsimus. Antimikroobsed ained on õige kasutamise korral kasulik vahend, mis aitab põllumajandustootjatel hoida oma kariloomad terved ja tootlikud.

Antimikroobset resistentsust põhjustab inimestel sageli vale antibiootikumide annus ning patogeensete bakterite edasiandmine ohustab eriti just neid inimesi, kes loomadega iga päev kokku puutuvad, nagu põllumajandustootjad ja põllumajandusettevõtete töötajad.

See raport aitab suunata andmete ühist kogumist selles valdkonnas, analüüsida neid ja pakkuda neile lahendusi välja. Raporti eesmärk on saada täielik ülevaade selle kohta, millal, kus, kuidas ja milliste loomade puhul antimikroobseid aineid kasutatakse, ilma et põllumajandustootjatele või teistele loomaomanikele tekitataks rahalist või halduslikku lisakoormust, arvestades, et tootmisviisid ja intensiivsus on liikmesriigiti erinevad.

Samuti on oluline korraldada teadusuuringuid uute antimikroobsete ainete ja ka muude võimaluste kohta ning soovime rõhutada, et loomakasvatuse jaoks tuleb töötada välja süsteem, millega vähendataks antimikroobsete ainete väljakirjutamise vajadust.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Andsin sellele dokumendile poolthääle, sest peamine eesmärk on tagada, et antimikroobsed ained oleksid ka edaspidi tõhus vahend haiguste vastu võitlemisel nii loomade kui ka inimeste puhul, kasutades samas neid ainult juhtudel, kui see on hädavajalik. Minu arvates tuleb meil võtta loomakasvatuses kasutusele head tavad, mis vähendaksid antimikroobse resistentsuse ohtu. Neid tavasid tuleks kohaldada eeskätt noorloomadele, kes tuuakse kokku erinevatelt tõuloomapidajatelt, mille tõttu suureneb nakkushaiguste oht. Komisjon peaks tegutsema selle nimel, et kehtestada rahvusvaheline keeld, mis käsitleb antimikroobsete ainete kasutamist söödas kasvustimulaatorina, ning tõstatama selle küsimuse kahepoolsetel läbirääkimistel kolmandate riikidega, nagu Ameerika Ühendriigid. Peame rõhutama loogilist seost loomade tervise ja antimikroobsete ainete kasutamise vahel ning seost loomade tervise ja inimeste tervise vahel. Praegu on meie jaoks kõige tähtsam tagada toiduohutuse kõrgeim tase.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Pikka aega peeti antibiootikume imerohuks, mis ravis nakkushaigusi. Enamikus Euroopa riikides on antibiootikumid enim kasutatud ravimite klass pärast valuvaigisteid. Ligikaudu 50% Euroopas väljakirjutatud antibiootikumidest kasutatakse veterinaarmeditsiinis. Kui neid ei kasutataks, leviksid loomahaigused ja episootilised haigused kiiresti ja tekiks epideemia, tekitades suurt majanduslikku kahju. Kahjuks on antibiootikumide kontrollimatul kasutamisel nii inimeste ravis kui ka veterinaarmeditsiinis rasked tagajärjed. Antibiootikumide ülemäärane kasutamine põhjustab resistentsust ja patogeenide kohandumist. Paljud tuntud antibiootikumid on tänapäeval muutunud kas ebatõhusaks või ebausaldusväärseks. Seepärast toetan veendunult siinse parlamendi resolutsiooni, milles kutsutakse komisjoni ja liikmesriike selgesõnaliselt lahendama loomade antibiootikumiresistentsuse üha kasvavat probleemi vastutustundlikult.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Selles resolutsioonis tunnistatakse, et antimikroobsed ained on õige kasutamise korral kasulik vahend, mis aitab põllumajandustootjatel hoida oma kariloomad terved ja tootlikud ning tagada loomade heaolu. Selles mõistetakse aga ka vajadust range kontrolli ja seire järele ning seega hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Antimikroobne resistentsus on Euroopa loomakasvatussektori jaoks loomade tervise küsimus, eelkõige ravi ebaõnnestumise korral. Mitmes liikmesriigis on juba välja antud suunised antimikroobsete ainete ettevaatliku kasutamise kohta, mis on aidanud vähendada nende ainete kasutamist. Hoolimata headest tulemustest on kõnealuse probleemi lahendamiseks veel palju teha. Sellepärast ongi vaja ELi meetmeid, mis aitavad selle välja juurida.

 
  
MPphoto
 
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE), kirjalikult. (LT) Täna võttis Euroopa Parlament vastu tähtsa otsuse antibiootikumiresistentsuse kohta. Minu arvates on väga tähtis koguda ja analüüsida andmeid loomatervishoiutoodete, sealhulgas antibiootikumide kohta. Vaja on tagada, et neid aineid kasutataks tõhusalt ja ettevaatlikult, vältimaks ohtu, et meetmed, mis hõlmavad inimeste haiguste vastu võitlemisel ravi antibiootikumidega, osutuksid ebatõhusaks. Ehkki 2005.–2009. aastani olid loomades ja söödas antibakteriaalsete ainete jääkide seire analüüside tulemused head, võime siiski öelda, et vähenemise kontrollitud suundumust ei ole, esineb vaid üksikuid kõikumisi. Eriti murettekitav on asjaolu, et 2009. aasta andmete kohaselt esines enamik erinevusi seoses antibiootikumidega mee, küüliku ja tehistingimustes kasvatatud kalade valimites, teisiti öeldes toodetes, mida on sageli peetud väärtuslikeks toiduaineteks ja mida eurooplased kasutavad oma igapäevases toidus tihti. Niisiis on eesmärk manustada antimikroobseid ravimeid ettevaatlikult ning rakendada kõikehõlmavat seiret, et kooskõlastada paremini teadusuuringute ressursse nii inimeste kui ka veterinaaria poolelt, mis on väga oluline inimeste tervise ja loomade heaolu tagamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Igal aastal sureb kogu Euroopas 25 000 inimest antimikroobse resistentsusega seotud põhjuste tagajärjel. Loomad ja loomset päritolu ained võivad põhjustada antimikroobse resistentsuse ülekandumist inimestele. Seepärast on antibiootikume vaja kasutada loomakasvatuses ettevaatlikult. Selles resolutsioonis välja pakutud meetmeid veterinaararstidele ja põllumajandustootjatele põhjalikumate andmete tagamiseks tuleb rakendada võimalikult kiiresti.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Antimikroobset resistentsust käsitlev resolutsioon koostati ajal, mil antimikroobne resistentsus kujutab endast Euroopa loomakasvatussektori jaoks loomade tervise probleemi, kuigi ta peaks saama lähitulevikus kasutada antimikroobseid ravimeid ohutu ja tõhusa vahendina.

Antimikroobsete ainete manustamisel loomadele tuleb arvestada antimikroobse resistentsuse ohuga inimeste puhul, mida põhjustab sageli vale antibiootikumide annus, vale ravi ja haiglates patogeenide pidev kokkupuude antimikroobsete ainetega.

Andsin raportile poolthääle, sest antimikroobse resistentsuse geene kandvate patogeensete bakterite edasiandmine ohustab eelkõige inimesi nimetatud bakterite jõudmise kaudu organismi või igapäevase kokkupuute kaudu loomadega. Usun, et teadusuuringute tähtsustamine on oluline, sest sellega aidatakse arendada antimikroobseid aineid, et nad oleksid tõhus vahend loomade nii kui ka inimeste haiguste vastu võitlemisel. Neid tuleks aga kasutada ainult siis, kui see on hädavajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Antibiootikumiresistentsus on tõsine rahvatervise küsimus. Antimikroobsed ained on inimestele ja kariloomadele ohtlikud, kui neid kasutatakse või annustatakse valesti. Antimikroobne resistentsus võib kanduda üle inimestelt loomadele ja vastupidi. Haigla patsientidel ja põllumajandustootjatel on eriti suur oht kokkupuuteks resistentsete bakteritega. Vaja on kooskõlastada paremini resistentsust käsitlevate teadusuuringute ressursse nii inimeste kui ka veterinaaria poolelt ning täiendavaid teadusuuringuid uute antibiootikumide, muude ravivõimaluste ning loomahaiguste ennetamise ja kontrolli tavade kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Loomakasvatus etendab Euroopa majanduses tähtsat osa. Antibiootikume kasutatakse tihti loomade tervise huvides. Selle tõttu võib aga nii inimestel kui ka loomadel tekkida antimikroobne resistentsus, mille tagajärg inimeste tervisele võib olla väga tõsine. Sellepärast on vaja võtta vastu asjakohased strateegiad niisuguste ohtude ennetamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selles resolutsioonis Euroopa Parlament: 1. 1) kiidab heaks komisjoni ja selle ametite pingutused seoses andmete ühise kogumisega selles valdkonnas, eriti 2009. aasta algatuse luua Euroopa antimikroobsete ainete veterinaarmeditsiinis tarbimise üleeuroopaline seire (ESVAC); väljendab kahetsust, et kõik liikmesriigid ei ole veel ESVACi võrgustikuga ühinenud ning kutsub teisi riike üles sellega ühinema; kutsub komisjoni üles eraldama ESVACi võrgustikule tööülesannete täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid; palub komisjonil viivitamata luua asjakohane õigusraamistik, et volitada liikmesriike tõhusalt andmeid koguma; 2) kutsub komisjoni üles tegema pingutusi, et tagada ühtlustatud ja võrreldavate andmete kogumine, arvestades ka kolmandate riikide, nagu Ameerika Ühendriikide sellealast tegevust.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. (DE) Antibiootikumid on seente või bakterite ainevahetuse tulemusel loomulikul viisil tekkinud ained, mida kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks. Peale muude kasutusviiside antakse neid loomadele ennetava vahendina. Resistentsus tähendab antibiootikumi võime kadumist baktereid surmata või nende kasvu pärssida. Selle ärahoidmiseks on vaja järgida ravijuhiseid. Kuid loomade resistentsed bakterid võivad kanduda üle inimestele ning nad kujutavad endast suurt terviseriski – selle tagajärjel võib inimestel tekkida koguni antibiootikumiresistentsus. Seepärast on õige hääletada selle raporti poolt, et viimaks edendada loomakasvatust, mis suudaks tulla toime antimikroobsete aineteta.

 
  
MPphoto
 
 

  Anna Záborská (PPE), kirjalikult. (SK) See on hästi teada, et nagu inimesed, nii on ka loomad, kellele antakse antibiootikume, mõnikord nende mõju suhtes resistentsed. See resistentsus võib kanduda üle loomadelt inimestele ning seega kujutada terviseriski või raskendada mõningate haiguste ravi. Seepärast on oluline jälgida põhjalikult antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses ja lemmikloomapidamises. Küsimus seisneb tarbijakaitses ning toidutootmise ohutuses, mis peavad kõikides ELi liikmesriikides vastama võrdväärselt rangetele standarditele. Seepärast on sobilik, et Euroopa Parlament, mis koosneb inimeste valitud esindajatest, nõuaks komisjonilt tegutsemist. Saame reageerida kiiresti ja tõhusalt üksnes siis, kui teame tegelikku olukorda. Seepärast toetasin seda raportit ning ootan, et komisjon esitaks lähitulevikus ettepaneku meetmete kohta loomakasvatussektoris antibiootikumide kasutamise jälgimiseks.

 
  
  

Raport: Marietje Schaake (A7-0112/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Annan sellele raportile poolthääle, sest kultuur võib olla rahvusvaheliste suhete keskne element ning edendada arengut, kaasatust, demokraatiat ja konfliktiennetust. Seepärast peaks ta olema Euroopa välisteenistuse arengu osa.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberta Angelilli (PPE), kirjalikult. (IT) Uues, digitaalses majanduses esindavad kultuuri- ja loomemajandus suuri võimalusi ning võivad parandada Euroopa kultuurilise mitmekesisuse väljendamist ning majanduse ja sotsiaalsete edusammude levikut. Peale selle aitavad kultuur ja loovus kindlustada ja laiendada meie kultuuripärandit ja -maastikku ning on kasulikud kodanike kultuuritaseme tõstmisel. Me ei tohiks alahinnata asjaolu, et need sektorid on Euroopa ühed paindlikumad ning moodustavad 2,6% ELi sisemajanduse koguproduktist, pakkudes kvaliteetset tööd ligikaudu 5 miljonile Euroopa kodanikule.

Komisjoni aasta tagasi avaldatud rohelise raamatuga pälvisid kultuuri- ja loomesektor õiglase tunnustuse ning saavutasid infoühiskonnale, uuendustegevusele ja ettevõtlusele tuginevas Euroopa kultuurikujutluses sisulise rolli. Euroopa kultuuriruumi loomist nõrgendavad aga kahjuks mitmesugused tegurid, sealhulgas investeeringute puudumine, ettevõtete kapitali vähesus, õigusraamistiku puudumine kunstnike ja loomeinimeste liikuvust takistavate tegurite kõrvaldamiseks ning piraatluse kasv. Me ei tohi unustada, et Euroopa sektorite ülemaailmse edu aluseks on meie kunstnike väga hea asjatundlikkus ja loovus ning neid inimesi tuleks kaitsta ja julgustada tuntavate stiimulitega, et nad jätkaksid oma head tööd.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa kultuuri üks otsustavaid põhimõtteid on see, et seda ei tuleks edendada välissuhetes mitte lihtsustatud viisil, vaid kui midagi, mis on tänu oma eripärale elujõuline ja elav. Me räägime Euroopa väärtustest, õigustest ja vabadustest, kuid samamoodi peame rääkima Euroopa eri kultuuridest, nende mitmekesisusest, loomingulisest pluralismist ja Euroopa saadiku rollist, mida iga riigi kultuuri loominguline element võib täita, et edendada kogu Euroopat. Enne kui me alustame nende kultuuride edendamist väljaspool Euroopat, tahame me ka ise tutvuda kõikide nende kultuuritahkudega, mis iseloomustavad Euroopat. Sellega seoses usun, et iga ELi kodanik on parim Euroopa kultuurisaadik. Ainsa eeltingimusena tuleks kõigepealt anda neile võimalikult lihtne võimalus õppida tundma nende elukoha kultuurilist rikkust.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt. EL on kultuuriliselt mitmekesine väärtuste ühendus, milles ELi laienemised, inimeste liikumine ühises Euroopa ruumis, väljakujunenud ja uued rändevood ning mitmesugune suhtlus ülejäänud maailmaga aitavad tugevdada seda kultuurilist mitmekesisust. Kultuuril on oluline osa kahepoolsetes arengu- ja kaubanduslepingutes ning mitmesugustes meetmetes, nagu näiteks Euroopa arengukoostöö, stabiilsuse, demokraatia ja inimõiguste ning ühinemiseelse rahastamise vahendid, Euroopa naabruspoliitika, idapartnerlus ja Vahemere Liit ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, mille kõigi kaudu eraldatakse ressursse kultuuriprogrammidele. Nõustun, et vaja on tihendada kultuuri- ja haridusvahetust kolmandate riikidega, sest see võib tugevdada kodanikuühiskonda, edendada demokratiseerimist ja head valitsemistava, edendada inimõigusi ja põhivabadusi ning olla aluseks püsivale koostööle.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Baudis (PPE), kirjalikult. (FR) Selle raportiga edastatakse selge sõnum: EL peab oma välispoliitikas võtma kasutusele sidusa ja kooskõlastatud kultuuristrateegia. Sidemed, mis ühendavad konkreetsemalt Euroopat ja Vahemere lõunakaldal asuvaid riike, teevad läbi põhjalikku muutust. Araabia maailmas puhub vabadusetuul. Kultuur on tähtis vara. See aitab muuta demokraatia elavaks ja püsivaks. Kultuuri- ja haridusvahetus soodustab organiseeritud kodanikuühiskonna tekkimist. Kultuurikoostöö on liidu üks edu võtmeid Vahemere piirkonnas. See suurendab iga päev riikide ühishuve ning parandab suhtlust ning üksteise austamist ja mõistmist.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) See on oluline, et Euroopa Parlament tuletas jõuliselt meelde seda, kui palju tuleb meil edendada mitmekesisust, pärandit ja kultuurivahetust kõikides ELi välistoimingutes. Integratsiooni, sallivuse ja vastastikkuse mõistmise loojana on kultuur meie ühiskonna oluline osa, mida meil tuleb oma diplomaatilistes püüdlustes inimõiguste ja demokraatia nimel edendada. Raportis rõhutatakse aga, et välissuhete kultuuriline mõõde on jätkuvalt vähe arenenud ja kooskõlastamata ning et vaja on võtta selles valdkonnas vastu ühine sidus strateegia. Me väljendasime taas toetust vabale internetile, mõistes hukka interneti tsensuuri ja ohud, mida see kujutab inimõigustele, samuti toetasime juurdepääsu ülemaailmsele kultuuripärandile ja selles osalemist. Euroopa kodanikel on palju ühiseid kultuuriväärtusi ning seega saame Euroopa huve teenida kõige paremini siis, kui räägime ühel häälel.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. (IT) EL on tuntud oma kultuurivormide mitmekesisuse poolest. Minu arvates annavad ka meie kultuuritooted edasi niisuguseid Euroopa väärtusi nagu inimõigused, demokraatia ja põhivabadused. Teadmised ja rahvusvahelised oskused on haridussüsteemi seisukohalt olulised ning seda on öeldud ka ELi 2020. aasta strateegias. Mitmekeelsus, e-oskused ja kultuuriteadlikkus võimaldavad meil kasutada paljusid võimalusi, mida pakub tänapäevane ülemaailmne tööturg. Kultuur peaks olema seega läbivalt integreeritud osa ELi välispoliitika valdkondade laias spektris. Praegu puudub ELi välistegevuses sidus ja kooskõlastatud ELi kultuuristrateegia ning see tuleb välja töötada.. Killustumist ja hajutatust võib täheldada liikmesriikides ja nende vahel, kuid ka ELi eri valdkondade ja institutsioonide vahel.

See killustatus ilma ühise strateegiata pidurdab kultuuriressursside ja eelarvevahendite eraldamist kultuurisektorile. Seepärast kutsun komisjoni üles kaaluma kultuurivaldkonna kaasamist ja lihtsustamist nii ELi välistegevuses kui ka Euroopa institutsioonides.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult.(ES) Toetan meie fraktsioonist pärit kolleegi koostatud raportit, sest selles rõhutatakse kultuuri valdkondadevahelist olemust ja selle tähtsust kõigil elualadel ning tuuakse esile vajadus arvestada seda kõigis ELi välismeetmetes.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Minu arvates on Euroopa poliitikavaldkondade kultuuriline külg tähtis, sest see aitab parandada Euroopa ühtekuuluvust. Seetõttu on mul hea meel kõikide kultuuriprogrammide üle, mille eesmärk on luua ühistel väärtustel ja vastastikkusel mõistmisel põhinevat Euroopa identiteeti. Sellega seoses usun, et teatavad kultuuriprojektid võivad avaldada suurt mõju nii suhetele liidus kui ka ELi diplomaatilistele suhetele kolmandate riikidega. Eri riikide kultuurielemente võib kasutada stabiilsuse nimel rahumeelse koostöö saavutamise vahendina.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – ELi välistegevuse kultuurimõõdet ei tohiks ülehinnata ning oluline on, et volinik Ashton jätkaks selle valdkonna rajamist oma Euroopa välisteenistuse töös.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. (PT) Lissaboni lepingu jõustumise tulemusel loodi Euroopa välisteenistus, mille tegevus peaks hõlmama kooskõlastatud ja sidusat kultuuridiplomaatia strateegiat. Raport, mida üldiselt toetasin, käsitleb tähtsat teemat. Paljud raportis sisalduvad ettepanekud, nagu noortevahetuste edendamine ja kolmandate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonidega suhete tihendamine, on ettepanekud, mida pooldasin ka oma raportis Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta, mille Euroopa Parlament vastu võttis. Sellest raportist soovin veel esile tuua kõikide liikmesriikide keelelise ja kultuurilise rikkuse säilitamise ja suurendamise austamist, Euroopa kultuuriväärtuste kui põhiõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava edendamise vahendi levitamise olulisust ning vajadust, et kõikides ELi välisesindustes oleks kultuuriatašee.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. (FR) Paljud inimesed mõtlevad selle üle, kas on olemas niisugune asi nagu Euroopa kultuur, ning vastandavad seda sageli kultuuride Euroopa või kultuuride euroopastumisega. Nende jaoks, kes arvavad, et Euroopal on identiteet ja väärtused ning kelle hulka ka mina kuulun, on vastus ilmselge: Euroopa kultuuriidentiteet on tõepoolest olemas. Oma diplomaatilistes püüdlustes peaks EL võtma kultuurimõõdet rohkem arvesse, eriti kolmandates riikides inimõiguste, demokraatia ja arengu edendamise eesmärgil. Selle saavutamiseks peaks kõrge esindaja looma Euroopa välisteenistuses kultuuridiplomaatia peadirektoraadi ja määrama kellegi vastutama kultuurisuhete ja Euroopa kultuuri tutvustamise eest kõikides ELi kolmandates riikides asuvates esindustes. Samal ajal peaksime kaaluma kunstnikele ja kõikidele kultuurisektori töötajatele kultuuriviisade kehtestamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Peale majandusjõu kujutab EL endast ka kultuurijõudu, mille mõju ulatub tema piiridest tunduvalt kaugemale. Asjaolu, et eri riikidel on traditsioonilised kultuurisidemed ELi liikmesriikidega, parandab Euroopa võimet lõimuda teiste kultuuridega ja teha ennast maailma muudes osades arusaadavaks. Keele kui nende suhete hoidmise ja tihendamise vahendi tähtsust ei saa ülehinnata.

Pean kahetsusväärseks, et hoolimata kõikidest hea tahte avaldustest ei suuda EL ikka mõista seda, mil määral on vaja edendada niisuguste Euroopa keelte õpetamist, mis on eriti sobilikud suhtlemiseks tema institutsioonides. Selle asemel on EL valinud sissepoole vaatava keelepoliitika. Mulle meeldiks, kui see oleks vastupidi.

Niisugune välispoliitika, mida liit on soovitanud arendada, ei saa kultuurimõõdet hüljata, vaid peaks seda pidama pigem varaks ja väärtuseks, mis ei ole alati materiaalne, kuid on eriti oluline maailmas, mida mõjutab järjest enam riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide pehme võim. Euroopa välisteenistus etendab selles tähtsat osa. Loodan, et ta suudab oma ülesanded täita.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. (PT) Selles Marietje Schaake koostatud raportis käsitletakse ELi välisteenistuse kultuurilist mõõdet. Ehkki võib näida kummaline rääkida kultuurist, mis on ebaoluline hüve ajal, mil paljud eurooplased näevad iga päev suurt vaeva endale eluks vajalike toodete hankimisega, ei saa me sellest siiski mööda vaadata. Me peame mõtlema, et ta ei ole mitte ainult meie elukvaliteedi tähtis osa, vaid ka majandusarengu ja noortele töökohtade loomise võimalus ning peale selle ilmselgelt ka inimestevahelise ühtsuse ja ühtekuuluvuse saavutamise vahend. EL peab olema kultuuriväärtuste ühendus, milles mitmekesisus on vara ning ühtsuse ja ühtekuuluvuse otsustav tegur või nagu raportöör ütleb: „ülemaailmse rahu ja stabiilsuse saavutamise vahend”. Seepärast on meil vaja vaadata välispoliitika kiiresti läbi ja lisada sellesse kultuurimõõde. Annan sellele raportile poolthääle, sest nõustun selle ettepanekutega ja loodan, et kultuur aitab leida lahenduse kriisist väljumiseks ning et ta on edaspidi Euroopa üldsuse heaolu vara.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selles raportis kinnitatakse praegu ELis valitsevat arusaama kultuurist – see on ekspluateeriv kujutlus ning selle kohaselt on kultuur vahend, mis teenib kultuuridiplomaatia käsitluse kaudu välispoliitikat. Teisisõnu peetakse kultuuri ELi ja tema liikmesriikide huvide suurendamise ja tutvustamise avangardiks (punkt 22) ja vaadake, mis on selle kujutluse eesmärk – edendada rahvusvahelist kaubandust (punkt 23). Kui sageli on see aga samaväärne meetmete ja tavadega, millega jäetakse kõrvale riikide identiteet ja kultuur või ei austata neid?

Raportis on ka üks oluline eksitus, mis kerkib ELi kultuurikäsitluses ikka jälle esile, nimelt asjaolu, et on olemas ühtne Euroopa identiteet ja kultuur ja veelgi enam – et see põhineb niisugustele väärtustele nagu vabadus, demokraatia, sallivus ja solidaarsus.

Nagu kõikide ajalooliste nähtuste puhul, nii ei ole ka kultuuri aluseks ühtne ja ühine identiteet, vastupidi – see on antagonismi, konflikti ja valitseva kultuuri olukordade väljendus. Nagu hästi teada, võlgneb Euroopa kultuur tänu paljudele maailma eri paikade kultuuridele, näiteks nende rahvaste omale, kus valitses Euroopa kolonialism.

See raport moonutab kultuuri mõistet ja kasutab seda ära.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Selles raportis kinnitatakse praegu ELis valitsevat arusaama kultuurist – see on ekspluateeriv kujutlus ning selle kohaselt on kultuur vahend, mis teenib kultuuridiplomaatia käsitluse kaudu välispoliitikat. Teisisõnu peetakse kultuuri ELi ja tema liikmesriikide huvide suurendamise ja tutvustamise ning rahvusvahelise kaubanduse edendamise avangardiks. Kui sageli on see aga samaväärne meetmete ja tavadega, millega jäetakse kõrvale riikide identiteet ja kultuur või ei austata neid?

Raportis on ka üks oluline eksitus, mis kerkib ELi kultuurikäsitluses ikka jälle esile, nimelt asjaolu, et on olemas ühtne Euroopa identiteet ja kultuur ja veelgi enam – et see põhineb niisugustele väärtustele nagu vabadus, demokraatia, sallivus ja solidaarsus.

Nagu kõikide ajalooliste nähtuste puhul, nii ei ole ka kultuuri aluseks ühtne ja ühine identiteet, vastupidi – see on antagonismi, konflikti ja valitseva kultuuri olukordade väljendus. Nagu hästi teada, võlgneb Euroopa kultuur tänu paljudele maailma eri paikade kultuuridele, näiteks nende rahvaste omale, kus valitses Euroopa kolonialism.

EL ei saa ohustada kultuurilist mitmekesisust või moonutada kultuuri mõistet ja kasutada seda ära.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult.(LT) Andsin sellele resolutsioonile poolthääle, sest kultuuridiplomaatia paneb aluse usaldusele ja kestvatele sidemetele kolmandate riikide kodanikega. Kultuur peaks olema tõeliselt ja läbivalt integreeritud osa ELi välispoliitika valdkondade laias spektris, alates ELi kaubandussuhetest kuni laienemis- ja naabruspoliitikani, arengukoostöö poliitikast kuni ühise välis- ja julgeolekupoliitikani. Kultuuril on ka majanduslik väärtus: Euroopa kultuuritööstus aitab kaasa Euroopa ettevõtlusele, uuendustele ja ärile ning mitmekesine kultuurimaastik muudab ELi üheks ligitõmbavamaks turismi sihtkohaks kogu maailmas. Aktiivne kultuurikliima teeb ELi atraktiivseks nii ettevõtetele kui ka inimestele. Praegu puudub ELi välistegevuses sidus ja kooskõlastatud ELi kultuuristrateegia ning see tuleb välja töötada. Euroopa atraktiivsuse toetamine ja edendamine ülemaailmselt seotud ja konkureerivas keskkonnas pole mitte luksus, vaid vajadus. Killustumist ja hajutatust võib täheldada liikmesriikides ja nende vahel, kuid ka ELi eri valdkondade ja institutsioonide vahel. See killustatus ilma ühise strateegiata pidurdab kultuuriressursside ja eelarvete täielikku ja tõhusat kasutamist. Niisiis on see strateegia ELi jaoks väga vajalik.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Euroopa on äärmiselt rikka ja mitmekesise kultuuri häll. EL peaks kasutama seda pärandit lõimumise edendamiseks riikides, mis ei kuulu ELi. Me ei tohiks unustada, et EL koosneb 27st väga erinevast liikmesriigist. Me peame seda paljukultuurilisust rikastama ja säilitama. Nõustun, et ühtne Euroopa poliitika eeldab kultuurialase välistegevuse sidusa strateegia väljatöötamist. Oluline on, et Euroopa kasutaks enese tutvustamise võimalusi maailmas hästi ära.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) „Ühinenud mitmekesisuses” on meie kõigi kui Euroopa kodanike juhtlause, mis esindab suurepärasesse Euroopa ühendusse kuulumise mõtet: Euroopa on koht, kus ristuvad inimesed, kultuurid ja tavad, mis on hoolimata nende majanduslikest, usulistest ja muudest erinevustest ühtsed. Toetasin Marietje Schaake raportit just sellepärast, et peame andma tõuke sellele ühise teadlikkuse tugevdamisele. Kultuur peaks täitma nii välistegevuses kui ka liidu sees ühendavat rolli ning seepärast võiks Euroopa välisteenistuse suhetes olla Euroopa väärtuste standardi kandja Euroopa kultuur, mis peaks dialoogi kaudu väljaspool Euroopat asuvate kultuuridega aitama kaasa inimestevahelisele rahumeelsele koostööle ja edasiviivale mõistmisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Liberadzki (S&D), kirjalikult.(PL) Soovin väljendada heakskiitu kultuuriküsimuste kaasamise kohta ELi diplomaatilisse tegevusse. Oluline on, et maailm kogeks ELi liikmesriikide kultuuri selle sisu ja vormi mitmekesisuses. Loodan, et see esindatus on tulevikus geograafiliselt tasakaalus, et kõikide liikmesriikide kultuurid oleksid esindatud õiges proportsioonis. Selleks peaks komisjon niisuguse tegevuse jaoks pakkuma välja ettepanekud, mis vormitakse seejärel ametlikuks dokumendiks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt. Euroopa on vabaduse, vastutuse ja demokraatlike väärtuste ühendus. Kultuur, identiteet, väärtused ja ELi seisund ülemaailmsel areenil on omavahel tihedalt seotud. Euroopa huve esindatakse siis, kui kultuuriaspektidega tegeletakse strateegiliselt – koostöö ja partnerluse kaudu kultuuriprogrammide raames, ning kui kultuuriaspektid on majandus-, välis- ja julgeoleku- ning arengupoliitika koostisosa.

Kirjanduse, filmide, muusika ja kultuuripärandi levik aitab suurendada vastastikust mõistmist ja luua inimestevahelisi sidemeid. Need mitmesugused kultuurinähtused väljendavad Euroopa identiteeti kogu selle mitmekesisuses ning Euroopa väärtusi. Peale selle on ELil pakkuda väga olulisi kogemusi konfliktide lahendamisel ning stabiilsuse saavutamisel ühishuvide ja vastastikuse mõistmise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Raport kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta on mitmes mõttes tihedalt seotud uuendusmeelset liitu käsitleva raportiga. Soovin eeskätt juhtida tähelepanu kodanike hariduse tähtsustamisele, mis hõlmab muu hulgas selle teema paremat mõistmist ning intellektuaalomandi õigust puudutavate tööde kaitsmise austamist. Peame veendunult toetama ja arendama sageli vaeslapse ossa jäetud hariduse ning ka koolituse valdkonda nii ELis kui ka liikmesriikides. Mul on teatavaid kõhklusi kultuuritööde nimetamisel kaupadeks ja teenusteks, mida praegu tehakse. Niisugune teguviis on eksitav ja seda võidakse pidada majandusliku uusliberalismi ilminguks kultuurisektoris. Näiteks kirjandusteos või ka kunsti- või muusikateos on eeskätt kunstniku ande loomulik väljendus ja ühiskondlik reaktsioon. Kunstiteoste pidamine pelgalt kaupadeks ja teenusteks ei ole mitte ainult alandav, vaid lausa ebanormaalne.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. (RO) ELi välistegevus ei hõlma praegu kahjuks sidusat ja kooskõlastatud kultuuristrateegiat. Hästi on teada see, et oma huve saame teenida kõige paremini ühel häälel kõneldes. Meie ühine välispoliitika peab põhinema kultuuridiplomaatial, sest Euroopa asendit rahvusvahelisel areenil saab tugevdada kultuuri kui majandus-, arengu- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa abil. Me teeme meie maailmajao filmide, muusika ja kirjanduse levitamise kaudu paremini mõistetavaks. Peale selle annab ELi mitmekesine kultuurimaastik meile võimaluse olla kõige ligitõmbavam turismi sihtkoht maailmas. Mul on hea meel raportis esitatud konkreetsete soovituste kohta kodanikuühiskonna, kunstnike, haridustöötajate, üliõpilaste ja ettevõtjate kaasamiseks kultuurialaste välissuhete sisu kujundamisse. Samal ajal on meil ilmtingimata vaja võtta arvesse seda suurt potentsiaali, mida pakuvad uued tehnoloogiavahendid, mis on nii teabe allikaks kui ka sõnavabaduse edendamise kanaliks. Arvan, et Euroopa Parlamendil oleks kasulik lisada kultuuriteema maailma teiste riikide parlamentidega peetavate arutelude teemade hulka, et aidata välja kujundada Euroopa välistegevuse üldist tava.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa on vabaduse, vastutuse ja demokraatlike väärtuste ühendus. Kultuur, identiteet, väärtused ja ELi asend rahvusvahelisel areenil on üksteisest läbi põimunud. Euroopa huve esindatakse siis, kui kultuuriaspektidega tegeletakse strateegiliselt – koostöö ja partnerluse kaudu kultuuriprogrammide raames, ning kui kultuuriaspektid on majandus-, välis- ja julgeoleku- ning arengupoliitika koostisosa. Kirjanduse, filmide, muusika ja kultuuripärandi levik aitab suurendada vastastikust mõistmist ja luua inimestevahelisi sidemeid. Need mitmesugused kultuurinähtused väljendavad Euroopa identiteeti kogu selle mitmekesisuses ning Euroopa väärtusi. Euroopa välisteenistuse kujundamisel on oluline uurida rolli, mis kultuuril on ja peaks olema ELi välistegevuses, ning seda rolli kinnistada. Kultuuri kaasamisega on võimalik suurendada vastastikust mõistmist, rahumeelset koostööd ja stabiilsust ning majanduslikku kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Kuna üleilmastumine on vaieldamatult soodustanud suhete tihenemist, tuleb meil võidelda kultuuride ühtlustumise vastu. Kultuur on avatuse ja demokraatia edendaja ning tasakaalustab mis tahes natsionalistlikke reaktsioone, rassistlikke ilminguid ja tõrjutust, mida tekitavad majandus- ja finants- ning kliima- ja toidukriis. Kultuur võimaldab vastastikkuse austuse vaimus üksteist rikastada. Ta on ammendamatu taastuvenergia allikas. Enamasti kultuurilooming kirjeldab või väljendab arusaama, pühendumist ning seisukohta, mis võib olla nii asjakohane kui ka -kohatu. Ta väljendab õiguste kasutamist, kaasa arvatud õigust mõista hukka. Meil on väga vaja kunstnikke, nende kriitilist maailmavaadet, nende kui meie ühiskonna harijate rolli. Nad näevad ette tulevikku ja ennustavad ühiskonna arengusuundi, sest mõistavad asju kiiremini ja sügavamalt kui poliitikud. Peame tegema tööd selle nimel, et luua pluralistlik maailm, milles ei piirata inimeste loomevõimet ning mis tekitab uuendusi ja mitmekesisust. Peame vaatama läbi üleilmse valitsemise süsteemi. Meil tuleb luua uus üleilmsete mõõtmete poliitiline ruum, arvestades sealjuures kultuurilise mitmekesisuse poliitilist mõõdet.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa kultuuririkkus on väärtuslik vara, mida tuleb säilitada. Kuuleme sageli, et kultuurilist mitmekesisust on vaja suurendada. Seni oleme keskendunud liiga palju kultuurilise mitmekesisuse suurendamisele muslimitest sisserändajate kaudu, tagamata sealjuures, et islamiriigid tunnustaksid omakorda meie kultuuri. Kui Euroopa kultuurilist mõõdet tahetakse rohkem ja ulatuslikumalt kaasata, et ta oleks majandus-, välis-, julgeoleku- ja arengupoliitika lahutamatu osa, mida raportis välja on pakutud, siis selle saavutamine sõltub selle teostamise vormist.

Kindlasti ei ole põhjust vaielda vastu kirjanduse, filmide, muusika jms vastastikkusele tutvustamisele, kuid ootusi islamiriikide suhtes ei tasuks lasta siiski liiga suureks paisuda, kui arvestada kas või koraanist tulenevat muusikakeeldu. Kõige olulisem on pidada silmas kristlikku päritolu ning tähtsustada välis- ja arengupoliitikas kristlaste kaitsmist teistes riikides, sest lõppude lõpuks on nemad enim tagakiusatud vähemus kogu maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Selles ei ole kahtlustki, et kultuuridiplomaatia paneb aluse usaldusele ning ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahelistele kestvatele sidemetele, ja kindel on ka see, et Euroopa kultuurisektori suhteline eelis on tugev ning seega on see väärtuslik vahend tema välispoliitika jaoks. Uued tehnoloogiavahendid annavad uusi võimalusi tutvustada Euroopa kultuuripärandit laiemalt ja tugevdada rahvustevahelisi sidemeid. Kuna internet on üleilmne kohtumispaik, peaks EL töötama välja konkreetsed meetmed Euroopa kultuuri edendamiseks. Europeana veebileht oleks samm selles suunas, kuid kahjuks ei ole selle kõiki võimalusi veel ära kasutatud. Samuti ei tohiks jätta tähelepanuta kultuuri osatähtsust Euroopa riikide majanduses. See moodustab praegu hinnanguliselt 2,6% Euroopa sisemajanduse koguproduktist. Ilmselgelt ei ole rikka ajaloo, traditsioonide ja kultuuriga riikidel, nagu näiteks Kreeka, oma kultuuripärandi ja väärtuste edendamisel midagi kaotada.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Selles raportis käsitletakse ELi välisteenistuse kultuurilist mõõdet. Nõustun raportööriga, et me vajame kultuurilise mõõtme jaoks ühist strateegiat. Küsimus ei ole mitte investeeringute suurendamises, vaid parandamises. Kultuuri edendamine tähendab demokraatia edendamist. Välja pakutud kooskõlastamine aitab tagada vahendite tõhusama kasutamise, eriti ajal, mil kärbitakse eelarvet ja tehakse seda just kultuurisektoris. Olemasolev riiklike kultuuriinstituutide Euroopa võrgustik peaks olema sektori jaoks tähtis partner. Selle võrgustiku liikmetel on märkimisväärsed kogemused mitte ainult kõnealuses sektoris töötamisel, vaid ka kultuuritegevuse korraldamisel valitsustest teatavas kauguses, mis on selle sektori jaoks hädavajalik. Peale kooskõlastamise on kultuuridiplomaatia ka liikmesriikide tasandil. On aga palju kolmandaid riike, kes soovivad suhelda konkreetselt ELiga, mitte liikmesriikidega eraldi. Seetõttu saab praegust killustumist, mis takistab ressursside ja kultuurisektori eelarve täielikku ja tõhusat kasutamist, vältida vaid ühise strateegiaga. Nendel põhjustel hääletasin selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Kultuur mängib ELis, mille eesmärk on olla piirkond, mis on „ühinenud mitmekesisuses”, väga tähtsat rolli. Eelkõige tuleb rõhutada selle vaieldamatut lõimivat omadust, mis võimaldab luu ühiseid valdkondi, s.o punkte, milles eri kultuurivaadetega inimesed on võrdselt esindatud. See ei ole juhus, et raporti seletuskiri algab András Simonyi huvitava tsitaadiga: „Rock and roll oli kultuurilises mõttes otsustav tegur kommunistlike ühiskondade lõdvendamisel ning nende vabale maailmale lähendamisel.” Teiseks tuleb toonitada vaieldamatut majanduslikku mõju, mida võib avaldada innukas soov levitada Euroopa kultuuri. Tegemist on seega Euroopa väärtuste levitamise ja kaitsmisega rahvusvahelisel tasandil ning kesksete asjaolude – nagu õigus sõnavabadusele internetis – tagamisega kõikvõimalikel tasanditel. Just sellepärast annangi poolthääle.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Annan Marietje Schaake raportile poolthääle, sest tahan rõhutada vajadust tõelise Euroopa kultuuridiplomaatia kasutusele võtmise järele, et edendada meie väärtusi väljaspool ELi. Kultuuri pidamine välispoliitika strateegiliseks elemendiks annaks samas Euroopale võimaluse kaotada puudujäägid teatavate riikide suhtes. Just Hiina investeerib palju kultuuridiplomaatiasse, et parandada oma kuvandit ja meelitada ligi turiste. Euroopa peab tegema sedasama, kui tahab jätkuvalt täita rahvusvahelisel areenil tähtsat osa. Raportis pakutakse selle saavutamiseks välja mitu võimalust: määrata igasse kolmandas riigis tegutsevasse ELi esindusse üks kontaktisik, kes kooskõlastaks näiteks ELi ja asjaomase kolmanda riigi vahelisi kultuurisuhteid ja suhtlemist, või ettepanek, et Euroopa välisteenistuse organisatsiooniskeemi kavand sisaldaks ka otseselt kultuuriaspektidega seotud ametikohta ja et loodaks koordineerimisüksus. Samuti näib olevat asjakohane kaasata kolmandaid riike rohkem ELi kultuuriprogrammidesse, nagu ka liikuvus-, noorte-, haridus- ja koolitusprogrammidesse, ning nimetatud programmid peaksid olema nendest riikidest pärit noortele hõlpsamini kättesaadavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Raportis kujutati alguses ELi välissuhete valdkonda peaaegu täielikult uue meedia valguses. See kujutlus on raportis ka praegu alles, nagu ka mõte, et EL peaks oma kultuuri eksportima. Roheliste fraktsioon nõudis aga selle asemel kultuurikoostöö edendamist. Mõned kultuuri- ja hariduskomisjoni vastu võetud soovitused ei loo tegelikult midagi uut, näiteks ettepanek luua veebileht, millel teavitatakse ELi kultuuriprogrammidest ja välissuhetest ning kus on kalender ELi sündmuste kohta kogu maailmas ja teave kontaktidest kodanikuühiskonnaga. Mõned punktid, nagu lõige 44, milles toetatakse riiklikke jõupingutusi kultuuriobjektide kaitsmiseks ja säilitamiseks ning kultuuriobjektide ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlemiseks, ei anna sellele teemale midagi juurde. Võib öelda, et kokkuvõttes ei õnnestunud raportiga seda küsimust lahendada ning esitatakse vaid tühiseid ettepanekuid lisaks olemasolevatele võimalustele kaasata kultuur nii ELi kui ka ELi ja kolmandate riikide vahelisse tegevusse. See on järjekordne katse kasutada kultuuri täielikult rahu edendamise vahendina.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Inimestevaheline kultuuripärandi jagamine on oluline nii ELi, Euroopa identiteeti tugevdamise kui ka ELi ja kolmandate riikide vaheliste suhete seisukohast. Sellepärast toetangi välistegevuse sellesuunalist edendamist. Kultuuriressursid on sageli hajutatud arvukate projektide vahel. Nende vahendite tõhusat kasutamist pidurdab ka poliitiline killustatus. Sellepärast on Euroopa välisteenistusel vaja viivitamatult võtta kasutusele sidus ja ühtne kultuuridiplomaatiat käsitlev strateegia ning määrata kolmandatesse riikidesse ELi eriesindaja.

Lõpetuseks, usun, et peaksime rohkem rõhutama uute tehnoloogiavahendite kasutamise tähtsust, sest see laiendab kultuurisisule juurdepääsu võimalusi. EL peab selles valdkonnas täitma eestvedaja rolli ning töötama välja konkreetsed meetmed interneti kaitseks tsensuuri eest, mis on iseloomulik repressiivse korraga riikidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (PPE), kirjalikult. (FR) Silmapaistev Ameerika professor Joseph Nye võttis 1990. aastal oma raamatus „Bound to Lead” kasutusele termini pehme võim. Mida see tähendab? Pehme võim kujutab endast rahvusvahelise osaleja võimet mõjutada teisi sunnivabade vahenditega, näiteks kultuuridünaamikaga. Miks on pärast kahtekümmet viit aastat USA jätkuvalt nii võimas suurriik nagu me teda teame olevat? Sellepärast, et peale oma sõjaliste vahendite õnnestub tal eksportida ka oma kultuuri ja selle ideid ning muuta need ligitõmbavaks. Euroopa peab tegema sedasama: kaitsma rahvusvahelisel areenil oma kultuurimudelit ja väärtusi. Tänu kõnealusele raportile saab EL ülevaate sellest, millist mõju võib Euroopa avaldada, kui tal õnnestub lisada diplomaatiasse kultuuriline mõõde. Sellepärast toetan raporti soovitusi. Kui tahame viia ellu tõeliselt ühist diplomaatiat ja tõelist Euroopa kaitsepoliitikat, on pehme võim ja kultuuridiplomaatia ühed vähesed mõjuvahendid, mis meil kasutada on.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D), kirjalikult. – (PL) Toetasin ELi välisteenistuse kultuurilist mõõdet käsitlevat raportit. Tahan eelkõige rõhutada vajadust korraldada kultuurilisi elemente sisaldavate programmide läbivaatamine ning koostada roheline raamat ja komisjoni teatis, milles nähakse ette konkreetsed meetmed kultuuri rollile ELi välistegevuses. Praegu toimub liikmesriikide kultuurikoostöö kolmandate riikidega kahepoolselt. Puuduvad ühised ja kooskõlastatud põhimõtted ja tegevus, mistõttu ei ole võimalik kasutada Euroopa kultuuriressursse ja tema loomevõimet tõhusalt. Ühine strateegia võib edendada Euroopa kultuuriressursside arendamist, ühiskondlike suhete tihenemist ja süvenemist, heade tavade vahetamist ning ELi kultuurilise asendi paranemist rahvusvahelisel areenil. Toetan kindlalt kultuurilise mõõtme kaasamist Euroopa välisteenistuse organisatsiooniskeemi kavandisse. Samuti on oluline võimaldada Euroopa välisteenistuse töötajatele asjakohast koolitust kultuuri- ja digitaalvaldkonnas. Kultuur on tähtis tegur inimõiguste eest võitlemises ja demokraatia toetamises.

Sellealane koostöö aitaks luua dialoogi eri kultuuridega ühiskondade vahel. Toetan ka nn Euroopa kaubamärki ning selle arendamine ja edendamine niisugustes valdkondades nagu talendid, turism ja üldiste väärtuste propageerimine peaks põhinema ELi liikmesriikide tihedamal koostööl.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel, et raport, mis käsitleb ELi välistegevuse kultuurilist mõõdet ja milles kinnitatakse, et kultuur peab olema Euroopa diplomaatia keskmes, vastu võeti. Eurooplastel on palju ühiseid ja mitmekesiseid väärtusi, nagu inimõiguste, demokraatia ning õigusriigi põhimõtte austamine, ning neid tuleks laiendada rahvusvahelisele areenile. Euroopa kaubamärki peavad kandma tõelised saadikud. Mul on hea meel ka uute ettepanekute üle, mis muu hulgas käsitlevad Euroopa välisteenistuses kultuuriüksuse loomist ning igale liikmesriigile kultuuriatašee määramist. Riiklike algatuste kooskõlastamine on vahend, mis võimaldab kultuurilise Euroopa tekkimist. Uute infotehnoloogiavahendite arendamine tagab kultuuri parima kättesaadavuse. Minu arvates peab EL kasutama seda võimalust, et kehtestada oma ainulaadset kultuuri ja edendada loovust. Annan poolthääle sellele raportile, milles ei peeta meie kultuuri enam minevikupärandiks, vaid tulevase Euroopa diplomaatia liikumapanevaks jõuks.

 
  
  

Raport: Marie-Thérèse Sanchez-Schmid (A7-0143/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletan selle raporti poolt, sest minu arvates tuleks luua liidu tasandil hoob kultuuri- ja loomemajanduse ergutamiseks. Seetõttu peab kultuuri- ja loomesektor kasutusele võtma uuenduslikud majandusmudelid ning uute, seaduslike veebipõhiste teenuste osutamise. Tuleb luua tõeline veebipõhiste teenuste ja infosisu ühtne turg, võtta konkreetseid meetmeid kultuuri- ja loomemajanduse kui uuendustegevuse ja struktuuriliste muutuste katalüsaatori rolli suurendamiseks, tuua kokku asjaomased isikud piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil ning luua uusi tooteid ja teenuseid, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja loovad töökohti. Kultuurisektoril on Euroopas oluline roll ning see meelitab ligi kodanikke, ettevõtteid ja investeeringuid ning toob seeläbi esile Euroopa kui dünaamilise ja stimuleeriva elu- ja tööpaiga. Energiline ja kasvav kultuurisektor on Euroopa kui teadmistel põhineva loova majanduse eduks ilmselgelt oluline. Kultuurisektor meelitab ligi ka kvalifitseeritud ja loomingulisi inimesi. Praegu on kultuuri- ja loomemajandusel oluline roll ka mitmete muude sektorite majanduslike ja sotsiaalsete uuenduste edendajana.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt. Kultuuri- ja loomemajandus peaks olema uues Euroopa poliitilises tegevuskavas kesksel kohal, võttes arvesse sektori majanduslikke vajadusi ja meetmeid digitaalajastu uuendustega kohanemiseks. Nõustun, et selle sektori potentsiaali suurendamiseks tuleb edukalt rakendada Euroopa digitaalarengu tegevuskava, et Euroopa kultuuri- ja loomemajandus saaks kõigist kaugeleulatuva ja kiire lairibaühenduse ning uue traadita tehnoloogia loodavatest võimalustest täit kasu ja suudaks nendega edukalt kohaneda. Väga oluline on laiendada Euroopa digitaalset raamatukogu ja arendada seda Euroopa kultuuripärandi ja loome edendamise keskusena ning kaitsta ja toetada selle kultuuripärandit.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE) , kirjalikult. (FR) Kultuuri- ja loomemajandus on Euroopa kodanike jaoks oluline selle majandusliku ja kultuurilise olemuse tõttu. Seda seepärast, et see majandusharu, nagu ka osalemine kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamisel ning Euroopa kultuuripärandi ülesehitamisel, aitab töökohtade, majanduskasvu ja rikkuse loomise kaudu kaasa majandusarengule. Selle hääletuse kaudu seome ennast selgelt kultuurisektori suurema tunnustamisega ning rõhutame, et selle potentsiaal on endiselt suur, sest see tuleb alati toime õiguslike või majanduslike takistustega. Seetõttu pakume selle potentsiaali suurendamiseks välja konkreetsed lahendused, näiteks üleeuroopaline litsentsimissüsteem ning krediidi- ja väikerahastamise võimaluste parandamine. Samuti täheldame märkimisväärseid edusamme, mida internet meie ühiskonnale kaasa toob, isegi kui see esitab selliseid uusi nõudmisi nagu kõigile juurdepääsu tagamine ja kultuurisektori majandusmudel. Niisiis kutsus Euroopa Parlament selgelt üles toetama rohkem kultuurivaldkonnas tegutsejaid, olles teadlik sellest, kui olulist rolli mängib kultuur Euroopa ühiskonna jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Oluline on rakendada kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali. Me peame analüüsima kultuuri- ja loomemajandust ning selle tegevuse mõju Euroopa majandusele, märkides, määratledes ja kirjeldades mõlemat haru, et tuua välja nende eripära, mõista paremini nende eesmärke ja raskusi ning rakendada tõhusamaid meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD) , kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt, mille eesmärk on tunnustada ja suurendada kultuuri- ja loomemajanduse majanduslikku ning sotsiaalset tähtsust. ELi tähelepanu juhtimine sellele sektorile ja selle potentsiaali struktureerimine ühtse strateegia abil, sealhulgas rahaliste vahendite abil, vastab vähemalt kahele prioriteedile, mida Lega Nord (Põhja Liiga) on alati toetanud. Esiteks kohaliku kultuuripärandi – mis võib olla nii keeleline, muusika-, arhitektuuri- kui ka kunstipärand kõige laiemas mõistes – edendamine ja taaselustamine, et tagada avar intellektuaalne silmaring ning isikupära kultuurilise sõnumi üldistamise või pigem selle alatähtsustamise ja alavääristamise ajastul. Teiseks võimaldaks institutsioonide pühendumine kultuuri- ja loomemajandusele andekatel noortel suunata asjakohaselt oma oskusi ja ambitsioone, pakkudes neile stardiplatvormi, mõne oma ala asjatundja nõu, millega kaasneksid uued töövõimalused, samas päästes neid oma ande raiskamisest kultuuri seisukohalt jäikades või lihtsalt selleks otstarbeks sobimatutes valdkondades. Seetõttu toetan kõnealust raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE) , kirjalikult. (RO) Kultuurisektoril on Euroopas oluline roll ning see on tavainimeste, ettevõtete ja investeeringute ligitõmbeallikas ning toob seeläbi esile Euroopa kui dünaamilise ja stimuleeriva elu- ja tööpaiga. Energiline ja kasvav kultuurisektor on Euroopa kui teadmistel põhineva ja loova majanduse eduks ilmselgelt vajalik. Kultuurisektor meelitab ligi ka kvalifitseeritud ja loomingulisi inimesi. Praegu on kultuuri- ja loomemajandusel oluline roll ka mitme teise sektori majanduslike ja sotsiaalsete uuenduste edendajana. On riike, kes juba kasutavad ulatuslikult kultuuri- ja loomemajanduse mitmekülgseid ressursse. Ent Euroopa Liit peab alles välja töötama strateegia, kuidas liidu kultuuriliste väärtuste põhjal areneda võimsaks loovaks majanduseks ja ühtseks ühiskonnaks. Euroopa Komisjoni roheline raamat algatab õigel ajal arutelu kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamiseks ning tunnustab ametlikult kõnealuse sektori tähtsust. Euroopa Liidus on kultuuri- ja loomemajandus 1990. aastatest alates hüppeliselt kasvanud, arvestades loodud töökohti ja panust SKPsse.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Marie-Thérèse Sanchez-Schmidi raporti poolt, mis sisaldab ettepanekuid kultuuri- ja loomemajanduse arengu soodustamiseks. Raportis palutakse luua Euroopa kunstniku staatus, et tagada kunstnikele rahuldavad töötingimused, ning võtta vastu asjakohased maksusüsteemide, tööõiguse, sotsiaalkindlustusõiguste ja autoriõiguste alased meetmed, et parandada kunstnike liikuvust kogu ELis. Samuti olen ühel meelel raportööriga, et on vaja säilitada teatud ametite eripära ja oskusteabe edasiandmise traditsioon, eriti kultuuri-, loome- ja käsitöösektoris, ning tagada teadmiste edasiandmise mehhanismid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. (PT) Tunnen heameelt huvi üle, mida on üles näidatud kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali vastu. Ma usun, et selle areng võib avaldada nii head majanduslikku (uute töökohtade loomise ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurendamise näol) kui ka sotsiaalset mõju (rahva sotsiaalse ja kultuurilise lõimimise näol). Seetõttu rõõmustan loomemajandusele kavandatava toetuse üle, sest minu arvates on see õige tee Euroopa kestva ja jätkusuutliku majanduskasvu suunas, arvestades praegust olukorda maailmas. Esmatähtsad peavad olema uuendustegevus, struktuuriline ühtekuuluvus ning uute toodete ja teenuste loomine, mida arvestatakse Euroopa mis tahes poliitikavaldkonna väljatöötamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Tunnen heameelt Sanchez-Schmidi koostatud kultuuri- ja loomemajanduse arengut käsitleva raporti vastuvõtmise üle. Oluline on näidata lakkamatut toetust sektorile, kus on peaaegu 14 miljonit töökohta ja mida iseloomustab pidev kasv isegi kriisi ajal, sest selle panus majandusse ja kultuuri on nii suur. Euroopa kunstniku staatuse loomine, vähendatud käibemaksumäära kehtestamine kultuurikaupadele ja seaduslike digitaalsisu pakkumiste levitamine on asjakohased ja vajalikud meetmed selleks, et tagada Euroopa Liidus viljeldava kultuuri rahvusvaheline mõju.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Viimase kahe aastakümne jooksul on kultuuri- ja loomemajandus hüppeliselt kasvanud, arvestades loodud töökohti ja osakaalu liikmesriikide sisemajanduse koguproduktis (SKP). Sel põhjusel ja praeguse väga soodsa aja tõttu on oluline kasutada ja suurendada selle sektori võimalusi. Seetõttu tuleb sellele sektorile uuenduslike majandusmudelite pakkumiseks kasutada digitaalajastu võimalusi, luua liidu tasandil tõukehoob ning ergutada kultuurisektorit.

Seetõttu tahaksin õnnitleda raportööri ja toetada tema nõuet komisjoni edasipüüdlikuma rohelise raamatu järele, mille tulemusena tekiks tõeline siseturg, mis võimaldaks luua töökohti ja tagada suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. (PT) Selles Sanchez-Schmidi koostatud raportis käsitletakse seda, kuidas Euroopa Liit saab kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendada. See on Euroopa Komisjoni rohelise raamatu vallandatud mõttevahetus ajal, mil digitaalajastu tungib meie ellu ja üleilmastumine on muutumas kultuuri- ja loomemajanduse jaoks katsumuseks. Kui EL suudab luua liidu tasandil hoova, mis ergutab neid ettevõtteid uuendustegevuse ja ajakohastamise toetamise kaudu, oleme võimelised edendama tööhõivet ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning, nagu raportöör ütles, muutma Euroopa Liidu „kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas”. Seetõttu hääletasin selle raporti poolt, sest ma usun loomemajanduse potentsiaali ja selle paljutõotavasse tulevikku. Et rahvusvahelised partnerid ei jõuaks neist ette, on siiski vaja pühenduda kiiresti ja kindlalt uuele tehnoloogiale – eelkõige infotehnoloogiale – ning arengu- ja innovatsiooniteguritele. Samuti peaks EL toetama ja soodustama kunstiloomet ning kultuuritöötajate liikuvust, et see muutuks üha levinumaks ja üleilmsemaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. (LT) Hääletasin selle dokumendi poolt, sest kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali kasutamiseks on oluline muu hulgas arendada kvaliteetset kunsti- ja kultuuriharidust, territoriaalsemaks muutmist, kohalikul tasandil partnerlust, loomingut ja loomingulisust, oskusteadmiste jagamist, rahastamist, avaliku ja erasektori partnerlust ning heade tavade vahetamist. Kultuuri- ja loomemajanduses tuleb tekitada konkurents, unustamata samal ajal iga haru eripära ja asjaolu, et nad vajavad eri toetusvorme. Euroopa Liit peab võtma meetmeid loomesektori toetamiseks. On väga soovitav, et roheline raamat avaldaks lühi- ja pikaajalist mõju konkreetsete meetmete kaudu Euroopa tasandil, näiteks maksunduse valdkonnas, mida tuleks kohandada veebipõhistele kultuuritoodetele ja -teenustele vastavaks, või Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi rahastamisvõimalusi kättesaadavaks muutes. Selleks et kultuuri- ja loomemajandus saaks toimida edasiviiva jõuna, tuleb luua rahastamisvahendid, mida toetavad põhjalikud eriteadmised kultuurisektori omapärast ning kohandatud maksusüsteem. Liikmesriigid peavad kindlalt pühenduma oma kultuuripärandi kaitsmisele ja toetamisele. Pidades silmas kultuuri- ja loomemajanduse üha kasvavat tähtsust ning selle Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks strateegilise tähtsusega sektori tugevdamist, peaks komisjon koostama valge raamatu, mis kasutaks kultuuri- ja loomepotentsiaali.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE) , kirjalikult. (IT) Hääletasin selle raporti poolt, sest pean oluliseks, et komisjon jätkab oma jõupingutusi, et tagada kultuuri- ja loomemajanduse parem määratlemine nende suurema tunnustamise kaudu ühiskonnas. Ma näen kultuuri- ja loomemajanduse suurt potentsiaali, eriti kui arvestame võimalikku ja vajalikku koostööd ülikoolide, uurimiskeskuste ja kunstikoolidega, kellega saame luua ühiste koolitusprogrammide ja elukestva õppe võrgustiku. Head kolleegid, on vajalik ja oluline levitada tava ja oskusteavet ning tõhustada õppimist kultuuri- ja loomesektorile suunatud kutsekoolitusprogrammide kaudu. Minu arvates peame tagama interdistsiplinaarsed õppeprogrammid ning nõudma koostööd ja partnerlust koolide, õpilaste ning kultuuri- ja loomesektori kutsealade esindajate kõrval ka iga suurusega ettevõtete, era- ja avaliku sektori ning käsitööliste ja finantseerimisasutuste vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Morten Løkkegaard (ALDE), kirjalikult.(DA) Kultuuri- ja loomemajandus aitab kaasa ELi majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Need moodustavad osa 2020. aasta eesmärkide saavutamise kavast ning seetõttu on oluline, et me loome sellele sektorile head tingimused – eriti valdkonnas, mida tahaksin esile tuua, nimelt autoriõiguses.

Nagu mitmel pool raportis on öeldud, peaksime loomulikult tagama, et kunstnikud saaksid oma töö eest õiglast tasu. Samas on ülimalt oluline, et me tagame tarbijatele suure hulga sidusteenuste kättesaadavuse. Parim viis selleks on luua head tingimused seaduslikele, töökindlatele alternatiividele. Praegu on toodud juba mitu head näidet ning need tuleks muuta nähtavamaks. Tõhusate alternatiivide loomine on parim piraatlusega võitlemise viis. Samal ajal on oluline, et komisjon tuleks lagedale autoriõigust käsitleva põhjaliku ettepanekuga – seda ootame me pikisilmi.

Raportis juhime tähelepanu ka sellele, et lähtuda tuleks üleeuroopalisest käsitlusviisist. Pole mõtet töötada 27 erineva süsteemiga selles olulises valdkonnas. Seetõttu arvan, et komisjon peaks lähtuma tervikust ning vaatlema litsentsimise, eratarbeks kopeerimise tasude ja piraatluse vahelisi seoseid. Loodetavasti aitab see raport sellega algust teha ning ma ootan pikisilmi komisjoni põhjalikku ettepanekut.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates algatab komisjoni roheline raamat õigel ajal arutelu kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamiseks ning tunnustab ametlikult kõnealuse sektori majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust. Euroopa Liidus on kultuuri- ja loomemajandus 1990. aastatest alates hüppeliselt kasvanud, arvestades loodud töökohti ja panust SKPsse.

 
  
MPphoto
 
 

  Iosif Matula (PPE), kirjalikult. (RO) Just meie ühine kultuuripärand eristab Euroopat teistest maailma piirkondadest. Ajal, mil seisame silmitsi suurte majanduslike probleemidega, on oluline mõelda sellele, kuidas kasutada kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali, seda enam, et sellisesse tegevusse on kaasatud suur hulk inimesi. Ärgem unustagem seda, et loomesektor aitab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu kõrval märkimisväärselt kaasa ka majanduslikule ja sotsiaalsele uuendustegevusele. Ent selle sektori puhul tekib mitu selgitamist vajavat küsimust. Üks oluline aspekt on kultuuriteoste digiteerimine ning ka vajadus luua veebipõhise infosisu ja teenuste ühtne turg, mis loob lisatöökohti. Samas kontekstis räägime ka autoriõiguse probleemi lahendamisest, kultuuri- ja loomemajanduse rahastamisest, kunstnike liikuvusest või kultuuriteoste avaldamisest. Üks asjakohane näide on kinematograafia, kus Euroopa filmid, sealhulgas mitu Rumeenia teost, on võitnud kuulsatel festivalidel mainekaid auhindu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE) , kirjalikult. (PT) Vajame liidu tasandil hooba kultuuri- ja loomemajanduse ergutamiseks. Seetõttu peab kultuuri- ja loomesektor kasutusele võtma uuenduslikud majandusmudelid ning uute, seaduslike veebipõhiste teenuste osutamise. Tuleb luua tõeline veebipõhiste teenuste ja infosisu ühtne turg, võtta konkreetseid meetmeid kultuuri- ja loomemajanduse kui uuendustegevuse ja struktuuriliste muutuste katalüsaatori rolli suurendamiseks, tuua kokku asjaomased isikud piirkondlikul, riigi ja Euroopa tasandil ning luua uusi tooteid ja teenuseid, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja loovad töökohti. Kultuuri- ja loomemajandust arendades aitame kaasa jätkusuutlikule majandusarengule ja töökohtade loomisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) ELi arvukaid ebaõnnestumisi silmas pidades on kaheldav, kas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on Euroopa identiteedi loomiseks piisavad. Sama vähe soodustab Euroopa identiteeti ELi demokraatia puudujääk ja ühepoolne arusaam demokraatiast Brüsseli ladviku hulgas, kes lihtsalt laseb rahval hääletada seni, kuni saadakse „õige” tulemus. Otsedemokraatia puhul võiks Euroopa Liit õppida palju Šveitsilt, kes toetab demokraatlikke otsuseid isegi siis, kui ülejäänud poliitiliselt korrektne integreerunud maailm teda teravalt kritiseerib. On küsitav, kas – sest seda öeldakse raportis nii ilmekalt – „energiline ja kasvav kultuurisektor” kujutab endast majanduslike ja sotsiaalsete uuenduste olulist edendajat. Pigem võime märgata suundumust, kus ränne ja rändajad on üha enam kultuuritoetuste keskmes, samal ajal kui kohalik kultuur ja traditsioonid on tagaplaanile jäetud.

Ometi ei tohi palju arutatud lõimimise teema väljenduda selles, et loobume moslemi sisserändajatega kohanemise nimel oma lasteaedades ja koolides jõuludest, lihavõtetest, Püha Nikolai päevast ja sarnastest traditsioonidest – seda tehes läheks meie kultuuriline identiteet kaduma. Me peame hakkama uuesti pöörama rohkem tähelepanu oma tavade, traditsioonide ja moraalsete väärtuste hoidmisele ning sellele, et teised austaksid neid. Kuna selle raportiga ei suudeta ühtegi suundumust vastupidiseks muuta, otsustasin jääda erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE), kirjalikult. (EL) Kultuuri- ja loomemajandusel on kahetine roll: nende majanduslik roll seisneb tööhõivele, majanduskasvule ja jõukuse loomisele kaasaaitamises, kuid eelkõige on neil kultuuriline roll, mis seisneb kodanike sotsiaalse ja kultuurilise arengu soodustamises. Ent oma täieliku potentsiaali kasutamiseks peavad need vastama kahele põhitingimusele. Esiteks peame soodustama kultuuriliste tegurite liikuvust ja atraktiivsust, näiteks kunstnike, kultuuritegelaste ja teoste liikuvus, ning teiseks peame tagama, et kultuurisektoris võetakse kasutusele konkreetne rahastamise ja majandusliku toetuse poliitika, näiteks juurdepääs rahalistele vahenditele Euroopa Investeerimispanga kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) See raport kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta põhineb Euroopa Komisjoni samateemalisel rohelisel raamatul ja ma hääletasin selle poolt, sest see tunnustab ametikult selle sektori majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust. Euroopa Liidus on kultuuri- ja loomemajandus 1990. aastatest alates hüppeliselt kasvanud, arvestades loodud töökohti ja osakaalu sisemajanduse koguproduktis (SKP). Sünergia kooskõlastamine ja võimendamine selles kasvavas sektoris võib olla ELi majandusarengu jaoks määrav. Kultuuri- ja loomemajandusel on suur potentsiaal olla üks ELi majanduskasvu mootoritest.

 
  
MPphoto
 
 

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Kultuuri- ja loomemajandus ei ole üksnes jõukuse ja tööhõive allikas, vaid see aitab kaasa ka Euroopa sotsiaalse ja kultuurilise struktuuri arengule. Loovad ametid on osa meie pärandist ning neid teadmisi tuleb edasi anda. Me peaksime edendama interdistsiplinaarset haridust ja võimaldama rohkem vahetusi selle sektori kõrgkoolide vahel. Komisjon peab tagama info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas õiguskindluse, et kaitsta tarbijaid ja uuendusmeelseid loovisikuid. Samuti peaks ta aitama kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel töötada välja koostöövõrgustikud kultuuriturismi valdkonnas. Iirimaal, eriti Lõuna-Iirimaal, on rikkalik kultuuri- ja loomelugu. Me peame aitama tagada nende kultuuri- ja loometegevusega seotud ametite edendamist ning nende kättesaadavaks tegemist laiemale publikule.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Kultuuri- ja loomemajandus panustab mitut moodi. Esiteks seisneb selle tõeline väärtus kultuurimallide taasloomises ja selles, et see aitab luua ühist Euroopa identiteeti. Teisest küljest on siiski tegemist majandustegevusega, mis võimaldab luua töökohti ja ringlevaid tooteid: teisisõnu on see ka jõukuse allikas majanduslikus mõttes. Siiski tuleb stimuleerida sellist tegevust, tunnistades näiteks õigust kasutada neid tooteid ka majanduslikult, kaitstes samal ajal täielikult loovisikute staatust. Pealegi on tegemist kohustusega, mis võimaldab kinnitada – ja eristada – lisandväärtust, mida EL suudab pakkuda. Seepärast hääletasin ma selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Kultuuri- ja loomemajandus annab tööd 5 miljonile inimesele ja selle osakaal ELi SKPst on 2,6%. Samuti on see majandusharu üks peamine Euroopa majanduskasvu soodustaja, kuna selles luuakse uusi töökohti ja ergutatakse uuendustegevust.

See sektor pakub ka lisandväärtust sotsiaalse ühtekuuluvuse tegurina ja sellel on Euroopa Liidus kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamisel mängida oluline osa. Seetõttu on nii majanduslikust kui ka sotsiaalsest seisukohast selle sektori toetamine väga vajalik. Seetõttu hääletan selle raporti poolt. Sel viisil tahaksin julgustada nii liikmesriike kui ka Euroopa Komisjoni edendama kõigile vanuserühmadele suunatud kunsti- ja kultuuriharidust, alates algharidusest kuni kõrg- või kutsehariduseni, ning arendama kultuuritöötajate ettevõtlusoskusi, sealhulgas elukestva õppe kaudu. Samuti on vaja selle sektori laienemise võimaldamiseks parandada selle töötajate juurdepääsu rahastamisvahenditele: luua väikerahastamise süsteem, arendada metseenlust ning avaliku ja erasektori partnerlusi, kaaluda uute, uuenduslike rahastamisvahendite kasutuselevõttu ning koolitada pangandussektori spetsialiste selle sektori eripära suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. Komisjoni roheline raamat algatab õigel ajal arutelu kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamiseks ning tunnustab ametlikult kõnealuse sektori majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust. Euroopa Liidus on kultuuri- ja loomemajandus 1990. aastatest alates hüppeliselt kasvanud, arvestades loodud töökohti ja panust SKPsse.

Üleilmastumine ja digitaalajastu saabumine pakuvad kõnealuse sektori arenguks uusi olulisi võimalusi ning võivad parandada sektori seni suuresti kasutamata väljavaateid majanduskasvu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks. Selleks et kultuuri- ja loomemajandus suurendaks kultuurilise mitmekesisuse elujõudu, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, majanduskasvu ja töökohtade loomist, on vaja strateegilisi investeeringuid. Seetõttu tuleks luua asjakohased rahalised vahendid, millega toetataks kultuuri- ja loomemajanduse arengut kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ja liikuda loova majanduse suunas ning avaldada selle käigus katalüüsivat mõju mitmesugustele majandus- ja sotsiaalvaldkondadele.

Mida suurem on Euroopa audiovisuaalsete teoste kättesaadavus, seda suuremat mõju avaldab Euroopale iseloomulik infosisu kultuurilisele mitmekesisusele. Lisaks aitab loomesektor märkimisväärselt kaasa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengule ning omab olulist rolli kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE) , kirjalikult. (IT) Ma hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates peaks kultuuri- ja loomemajandus andma liidule lisandväärtust. Soodsatel töötingimustel ja maksusüsteemil põhinev Euroopa kunstnike staatus edendaks Euroopat dünaamilise ja stimuleeriva elu- ja tööpaigana, muutes selle kvalifitseeritud ja loomingulistele inimestele atraktiivseks. Peale selle aitab teadmistepõhine majandus kaitsta Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja viia meid sotsiaalse ühtekuuluvuse ja tööhõive suunas. Sellega seoses peame selle potentsiaali võimalikult heaks rakendamiseks lihtsustama nii loomealaste teadmiste edasikandumist uutele põlvkondadele kui ka kunstnike liikuvust kogu Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD) , kirjalikult. (IT) Kultuuri- ja loomemajanduse sektor koosneb suure majandusliku potentsiaaliga ettevõtetest, sest see aitab kaasa tööhõivele, majanduskasvule ja jõukusele ning viib ellu kodanike sotsiaalset ja kultuurilist lõimimist. Euroopa Liidu juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses” kohaselt on kultuuri sisendina kasutava sektori olemasolu vajalik, sest see edendab kultuuridevahelist dialoogi ning kindlustab seeläbi Euroopa mitmekesisuse. Selle sektori edendamine loob uusi olulisi võimalusi piirkonna arenguks, kohalikul tasandil partnerluseks ja võimalikuks partnerluseks era- ja avaliku sektoriga.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE) , kirjalikult. (PT) Euroopa Komisjoni kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamist käsitleva rohelise raamatu eesmärk on aidata kaasa Euroopa Liidu majanduskasvule ja töökohtade loomisele liikmesriikides.

Täna vastu võetud raportis soovitab Euroopa Parlament tõelist üleeuroopalist strateegiat selles sektoris, luues uusi eksperimenteerimis-, innovatsiooni- ja ettevõtlusvaldkondi, toetades liikuvust, edendades juurdepääsu rahalistele vahenditele ja uutele finantsinstrumentidele ning suurendades piirkondlikes ja kohalikes kollektiivides osalust.

Raportöör teeb ettepaneku luua programmide Erasmus ja Erasmus noortele ettevõtjatele raames katseprojektid ning kujundada välja üleeuroopaline platvorm, et edendada kogemuste vahetamist. Samuti kuuluvad piirkondliku ja kohaliku käsitöösektori jaoks oluliste algatuste hulka heade tavade vahetamise võrgustiku väljatöötamine piirkondlike ja kohalike kollektiivide jaoks ning rahastamisalase konsultatsiooniteenuse kasutuselevõtt, et pakkuda sektori väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele paremat teavet kultuuri- ja loomekaupade ning -teenuste tootmise ja levitamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult.(PL) Hääletasime täna Euroopa Parlamendis loomemajanduse potentsiaali käsitleva raporti üle. Sellest raportist nähtub selgelt, et loomemajandus annab tööd 5 miljonile inimesele ELis ja see moodustab ELi SKPst peaaegu 3%. Põhimõtteliselt mõjutab loomemajandus iga ELi majandussektorit, juurutades innovatsiooni igal pool, kus vähegi võimalik – ilma innovatsioonita oleks raske rääkida ELi konkurentsivõime paranemisest rahvusvahelisel areenil, mida me kõik nii väga soovime.

 
  
MPphoto
 
 

  Marie-Christine Vergiat (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Ma hääletasin selle raporti vastu, mis juhib kultuurikaupu turu ja konkurentsi põhimõtte suunas.

Kultuurimajandust ja seega selle toodetavaid kultuurikaupu ei saa samastada mis tahes muu ettevõtlusvormiga põhjusel, et see majandusharu on jõukuse tootja ja potentsiaalne töökohtade looja.

Kultuurimajandust tuleb esiteks ja eelkõige jätkuvalt tunnustada võimalikult suure arvu inimeste emantsipeerumise vahendina ning teadmiste ja oskusteabe vahetamise abivahendina.

Seetõttu on hädavajalik kinnitada veel kord kultuuri ainulaadsuse põhimõtet kõikides valdkondades, et kaunid sõnad loomemajandusest kui edasiviivast jõust, kunstniku staatuse tunnustamisest või soovist leida tasakaal digitaalteoste levitamise ja loovisikute õiglase tasu vahel ei jääks asjatuteks soovideks tekkiva kultuurikõrbe ees.

 
  
MPphoto
 
 

  Dominique Vlasto (PPE), kirjalikult. (FR) Nüüdsest alates teadmistepõhisele majandusele keskenduva ELi arengumudeli väljatöötamine muudab kultuurivaldkonna strateegiliselt tähtsaks sektoriks. Ma tunnen heameelt selle raporti vastuvõtmise üle, sest selles pakutakse välja viisid, kuidas Euroopa kultuuripärandit paremini kasutada. Minu arvates peab loomemajanduse potentsiaali rakendamisega eelkõige kaasnema Euroopa autoriõiguse haldamise süsteemi ümberkorraldamine, et loomemajandus saaks ühtsest turust rohkem kasu. Litsentside väljastamise kord, nagu raportis rõhutatakse, on liiga keeruline, ning raportis nõutakse ühtse kontrollpunkti loomist õiguste hankimiseks. Samuti on minu arvates vaja ergutada loometegevust ning võtta kasutusele uuenduslikele toodetele, näiteks digitaalsele kultuurisisule mõeldud eri maksusüsteem. Ei ole õige, et nende toodete suhtes kohaldatakse käibemaksu täies ulatuses, samal ajal kui muud kultuuritooted saavad kasu maksusoodustustest. Oma poolthääle andmisega tahtsin kutsuda komisjoni ja nõukogu üles reageerima Euroopa Parlamendi nõudmisele konkreetsete meetmete järele, mis võimaldavad meil saada selle sektori kasvupotentsiaalist täit kasu. Üksnes kõikehõlmava ja ühise käsitlusviisiga suudetakse säilitada Euroopa kultuuri ainulaadsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Sanchez-Schmidi raporti poolt, mis käsitleb Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali, mida pole veel täielikult rakendatud. See sektor on ELi varandus, osalt seetõttu, et selle hüppeline kasv viimase 25 aasta jooksul on loonud kümneid tuhandeid töökohti. Seetõttu on vaja luua Euroopa strateegia selle sektori jaoks, kus sel on võimalik väljendada oma potentsiaali ja saada tunnustust oma kahetise rolli eest kultuurikandja ja meelelahutajana ning ettevõtete ja töökohtade loojana.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek B7-0281/2011

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Ma hääletan selle resolutsiooni ettepaneku poolt ja olen nagu raportöörgi veendunud, et Euroopa kultuuripealinna tiitli omistamine linnale, kus 20. sajandi jooksul nii traagilisi sündmusi on toimunud, oleks oluline samm Euroopa endistest jagamistest tingitud lõhede ületamisel ja Euroopa „uue” näo näitamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Mina toetasin seda resolutsiooni. Euroopa kultuuripealinnade projekt aitab toetada Euroopa kultuuride rikkust ja mitmekesisust ja nende ühiseid jooni ning edendada Euroopa elanike suuremat vastastikust mõistmist. Kuigi otsust Euroopa kultuuripealinna kohta aastateks 2007–2019 kohaldatakse üksnes ELi liikmesriikide suhtes, nõustun resolutsioonis tehtud üleskutsega anda Euroopa 2014. aasta kultuuripealinna tiitel erandkorras Sarajevole. Ma usun, et Euroopa kultuuripealinna tiitli omistamine linnale, kus 20. sajandi jooksul nii traagilisi sündmusi on toimunud, oleks oluline samm Euroopa endistest jagamistest tingitud lõhede ületamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Need, kes jälgisid õudusega sündmusi, mille käigus tapeti Bosnia sõjas märtriks langenud linna Sarajevo elanikud ja kahjustati selle hooneid, ei saa jätta rõõmustamata linna nimetamise üle Euroopa 2014. aasta kultuuripealinnaks.

Juhtunut unustamata loodan, et see sündmus võimaldab tekitada eurooplastes muid, meeldivamaid mälestusi Sarajevost ning et eelkõige aitab see kaasa riigi enda eri rahvusrühmade lähendamisele. Ma loodan, et Sarajevo kultuuripealinna programm tähistab elu ja inimeste ellujäämis- ja taastamisvõimet ning et see näitab meile kõigile, mil määral suudab inimvaim luua ja edasi anda head ja ilusat, isegi pärast kõige rängemate kannatuste kogemist.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE) , kirjalikult. (PT) Selles resolutsioonis käsitletakse Bosnia ja Hertsegoviina taotlust kaaluda oma pealinna Sarajevo nimetamist Euroopa 2014. aasta kultuuripealinnaks. ELi Euroopa kultuuripealinnade algatus loodi selleks, et rõhutada Euroopa kultuuride rikkust ja mitmekesisust ning nende ühiseid jooni, et sellest osa saada ning et edendada Euroopa elanike vastastikust mõistmist. Aastatel 1992–1996 langes Sarajevo – märtrilinn, kus algas 1914. aastal Esimene maailmasõda – sissepiiramise ajal hävitustöö ohvriks. Praegu on kogu maailmas tuntud sellised kuvandid nagu Sarajevo tšellomängija, kes uitab musta riietatuna sõjapurustuste keskel tänavatel, püüdes leevendada nende piinatud inimeste kannatusi, kellel ei ole võimalik linnast lahkuda. Kannatustest hoolimata säilitab linn oma kultuurilise vaimsuse. Ma pean heaks ja õiglaseks seda, et Sarajevost saab Euroopa kultuuripealinn.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD) , kirjalikult. (LT) Ma hääletasin selle dokumendi poolt, sest ühenduse meede „Euroopa kultuuripealinn” on kehtestatud selleks, et rõhutada Euroopa kultuuride rikkust ja mitmekesisust ja nende ühiseid jooni ning edendada Euroopa elanike suuremat vastastikust mõistmist. Lisaks märgitakse, et Sarajevol on Euroopa ajaloos ja kultuuriruumis oluline koht ning et linn tähistab 2014. aastal mitut olulist aastapäeva ning et Sarajevo linnavalitsus ja kohalikud kultuuri alal tegutsejad on teinud selle tiitli pälvimise nimel laiaulatuslikke ettevalmistusi. Seetõttu usun, et nõukogu peaks andma Euroopa 2014. aasta kultuuripealinna tiitli erandkorras Sarajevole. Euroopa kultuuripealinna tiitli omistamine linnale, kus on 20. sajandi jooksul nii traagilisi sündmusi toimunud, oleks oluline samm Euroopa endistest jagamistest tingitud lõhede ületamisel ning Euroopa „uue” näo näitamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Ma hääletasin selle resolutsiooni poolt, milles kutsutakse nõukogu üles omistama Euroopa kultuuripealinna tiitel 2014. aastal erandkorras Sarajevole. Ma usun, et Euroopa kultuuripealinna tiitli omistamine linnale, kus on 20. sajandi jooksul nii traagilisi sündmusi toimunud, oleks oluline samm Euroopa endistest jagamistest tingitud lõhede ületamisel ning Euroopa „uue” näo näitamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE) , kirjalikult.(FR) Sarajevo oli suurepärane linn, kus olid omale kodu leidnud kolm rahvast, kolm kultuuri ja kolm religiooni. Linna piiramine ja neli aastat (1992–1996) kestnud etnilis-usuline sõda paiskasid täiesti segi selle usuliselt islamiseerunud ja keeleliselt bosniakiseeritud pealinna. Nüüd on meie ülesandeks kogukondadevaheliste sildade taastamine. Kultuur võib sellele kaasa aidata. Muuseas aitas kultuur neil neli aastat kestnud sõjas püsima jääda. Kultuur on avatuse kandja ja demokraatia mootor, astudes iga rahvusliku reageeringu, rassistliku kiusatuse ja tõrjutuse vastu. See võib aidata neil nüüd uuesti avastada Euroopa kultuuriderohkust. See kultuurimosaiigile sarnanev linn oli ja sellest võib taas saada Euroopa elav võrdkuju. Me peame töötama selle nimel, et luua pluralistlik maailm, mis hoiab tervena oma loomevõime ja mis suudab tekitada uudsust ja mitmekesisust.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE) , kirjalikult. (PT) Ma annan oma poolthääle, et väljendada toetust Euroopa Parlamendi üleskutsele nõukogule nimetada Euroopa 2014. aasta kultuuripealinnaks Sarajevo. Tegelikult nõustun resolutsioonis öelduga selle kohta, kuidas Euroopa kultuuripealinna tiitli omistamine linnale, kus on 20. sajandi jooksul nii traagilisi sündmusi toimunud, oleks oluline samm Euroopa endistest jagamistest tingitud lõhede ületamisel ning uue Euroopa edendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Kuigi otsus, millega kehtestatakse ühenduse meede „Euroopa kultuuripealinn aastatel 2007–2019”, hõlmab hetkel üksnes ELi liikmesriike, vastab tõele, et juba mitmel korral on antud kolmandate riikide linnadele võimalus pälvida Euroopa kultuuripealinna tiitel. Seega ja arvestades seda, et Sarajevol on Euroopa ajaloos ja kultuuriruumis oluline koht, usun, et Sarajevole Euroopa 2014. aasta kultuuripealinna tiitli omistamine oleks õigustatud kas või selle sümboolse väärtuse pärast.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. (FR) Sarajevol – tõelist sallivuse eeskuju kehastaval mitut kultuuri viljeleval linnal – on Euroopa ajaloos ja kultuuriruumis vaieldamatult oluline koht. Sarajevos pandi toime atentaat, mis vallandas Esimese maailmasõja 1914. aastal. Samuti toimus selles linnas aastatel 1992–1996, Bosnia ja Hertsegoviina konflikti ajal, pikim piiramine, milles üks pealinn tänapäeva sõjapidamise ajaloos on pidanud vastu pidama. Kuna see linn, kes soovib keerata selja minevikule ja ootab innukalt oma tulevikku Euroopas, tähistab 2014. aastal mitut olulist aastapäeva, siis loodan, et Sarajevo nimetatakse selleks aastaks Euroopa kultuuripealinnaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Selle resolutsiooniga Euroopa Parlament 1) kutsub nõukogu üles omistama Euroopa kultuuripealinna tiitli 2014. aastal erandkorras Sarajevole ja 2) kinnitab oma veendumust, et Euroopa kultuuripealinna tiitli omistamine linnale, kus on 20. sajandi jooksul nii traagilisi sündmusi toimunud, oleks oluline samm Euroopa endistest jagamistest tingitud lõhede ületamisel ning Euroopa „uue” näo näitamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Joanna Senyszyn (S&D) , kirjalikult.(PL) Kultuuri- ja hariduskomisjoni Sarajevo delegatsiooni liikmena toetan linna kandideerimist Euroopa 2014. aasta kultuuripealinnaks. Sarajevo väärib võimalust näidata oma tohutut potentsiaali. See on ülimalt mitmekultuuriline linn. Sarajevot ümbritsev õhustik on mitmekultuuriline ja ka euroopalik. Tegemist on ainsa linnaga maailmas, kus ühe ruutkilomeetri suurusel alal võite näha viiele usundile kuuluvaid hooneid: seal on mošeed, rooma-katoliku katedraal, õigeusu kirik, sünagoog ja protestantlik kirik.

Samas iseloomustab bosnialasi suur sõbralikkus ja külalislahkus. Lugesin hiljuti ühe Sarajevo õpilasvahetusprogrammis osalenud Poola õpilase meenutusi – ta ei kohanud ühtegi vahetusprogrammi raames seal viibivat välisõpilast, kellele Sarajevo ei meeldinud. Samuti on Sarajevo alates sõja lõpust 1995. aastal uuesti üles ehitatud, peamiselt Euroopa Liidu rahalise abi toel. Sarajevo ootab väga innukalt oma tulevikku Euroopas. Ta soovib näidata oma tohutut potentsiaali ja reklaamida ennast eurooplastele. Kahtlemata väärib see linn võimalust ja me peaksime teda selles toetama.

 
  
MPphoto
 
 

  Artur Zasada (PPE) , kirjalikult.(PL) Sarajevol on Euroopa ajaloolises teadvuses väga oluline koht. Ma toetan Euroopa 2014. aasta kultuuripealinna tiitli andmist erandkorras kõnealusele linnale. Samuti aitab algatus, mis on üle 25 aasta võimaldanud edendada Euroopa kultuuride rikkust ja mitmekesisust, taastada linna turismisektorit ja majanduslikku baasi. Sarajevo oli tunnistajaks olulistele ajaloolistele sündmustele ning sai 1990. aastate sõjategevuse tulemusena tõsiselt kannatada. Samuti oli linn Esimese maailmasõja vallandanud mõrva toimumispaigaks. Selle sündmuse 100. aastapäev langeb kokku aastaga, millest me räägime, 2014. aastaga. Euroopa kultuuripealinna tiitli andmine linnale praegu aitaks kaasa nii linna kultuurilisele uuestisünnile ja linna kuvandi parandamisele teistes riikides kui ka Euroopa ajaloo ja identiteedi oluliste aspektide mälestamisele.

 
  
MPphoto
 

  Juhataja. – Sellega on selgitused hääletuse kohta lõppenud.

 
Viimane päevakajastamine: 12. september 2011Õigusalane teave