Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2016(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

A7-0159/2011

Arutelud :

PV 06/06/2011 - 22
CRE 06/06/2011 - 22

Hääletused :

PV 08/06/2011 - 6.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0259

Arutelud
Kolmapäev, 8. juuni 2011 - Strasbourg EÜT väljaanne

7. Selgitused hääletuse kohta
Sõnavõttude video
PV
  

Suulised selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Soovitus teisele lugemisele: Saïd El Khadraoui (A7-0171/2011)

 
  
MPphoto
 

  Guido Milana (S&D).(IT) Austatud juhataja! Soovin väljendada oma üldist heameelt Saïd El Khadraoui raporti vastuvõtmise üle.

Minu arvates on see raport edusamm tarbija- ja keskkonnakaitse jaoks, kaasa arvatud individuaalsete liikmesriikide positsioonide seisukohalt, kes kaebavad vahetevahel viivituste pärast. Üldiselt arvan, et selle meetme vastuvõtmisega näitas Euroopa, et on kaugel ees paljudest liikmesriikidest, mis peavad seda olukorda loomulikult kiiremas korras parandama.

Tulen riigist, mille valitsus väga visalt oma huvi selle direktiivi vastu väljendas. Seepärast loodan, et parlamendi otsus on tulemusrikas ning mõjub stiimulina, et suhtumist ning tähelepanu selle teema puhul lähiajal oluliselt parandada.

 
  
MPphoto
 

  Cristiana Muscardini (PPE).(IT) Austatud juhataja! Kahtlemata on saastaja-maksab-põhimõte äärmiselt tähtis Euroopa tööstusliku arengu tõttu keerulisemaks muutunud keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Ühe konkreetse kategooria ründamine ei ole aga alati õige. Peame kaitsma ka põhimõtet, et maksta ei saa ainult maanteevedajad, vaid maksma peavad ka need, kes ei pühenda Euroopas piisavalt energiat alternatiivse transpordisüsteemi toetamisele.

Euroopas on ikka veel liiga vähe programme transpordisektori ümberkorraldamiseks nii, et selles kasutatakse väiksema keskkonnamõjuga ökoloogilisemaid lahendusi ning samuti valitseb nappus vahenditest sektori tõhususe ja keskkonnasäästlikkuse parandamiseks. Selle pärast peame taas meenutama, et me ei saa vähendada liiklusmahtusid, sest kontrastiks sellele on vaja suurendada reisijate- ja kaubaveo osakaalu. Seepärast ei saa olla maanteevedajad ainsad, kes maksavad teiste põhjustatud keskkonnaprobleemide pärast.

 
  
MPphoto
 

  Ville Itälä (PPE).(FI) Austatud juhataja! Raportööri, transpordi- ja turismikomisjoni ning loomulikult ka parlamenti ennast tuleb selle suurepärase õigusakti eest tänada. See valmis tänu kompromissidele ja laiaulatuslikule toetusele. Minu arvates on väga tähtis, et kliimamuutustest ja säästvast arengust rääkides kaasatakse ka raskeveokite liiklus. Nii saame näidata avalikkusele, et meile valmistab tõepoolest muret asjaolu, et raskeveokite liikluse heitgaasid tekitavad probleeme, eelkõige just tipptunnil ja ummikutega teedel.

Üks asi, millega ma kompromissi nimel nõustusin, on see, et raskeveokite liiklusest saadavat raha saab kulutada raudtee- või laevatranspordile. See võib olla mõnel juhul võimalik, aga ma loodan, et kui neid otsuseid riiklikul tasandil rakendatakse, siis mõistetakse, et selle eest maksab raskeveokite liiklus. Neid rahalisi vahendeid saaks kasutada teede täiustamiseks, parandamiseks ja ehitamiseks ning sellest oleks kasu raskeveokite liiklusele.

 
  
MPphoto
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Mis rasketesse kaubaveokitesse puutub, siis Iirimaa jaoks on see väga keeruline teema. Oleme Euroopa ääremaa ja meid eraldab kaks mereteed Mandri-Euroopast, kus kehtivad kõik need lisakulud teede kasutamise ja saaste eest. Nagu ma Iirimaa eksportijate ühingu hinnangust aru saan, lisaks see Iirimaa kaubaveo jaoks iga sõidu puhul 150 eurot või iga edasi-tagasi sõidu puhul 300 eurot. Iirimaa sõltub väga sellisest kaubaveost ja ekspordist. See vähendab meie konkurentsivõimet.

Arvan, et komisjon ja nõukogu peavad seda küsimust veel arutama ja arvestama selle juures ka ääremaadega. Mandri-Euroopa liikmesriikide jaoks ei ole see nii suur probleem, aga Iirimaa ja teiste ääremaade jaoks on see igal juhul väga keeruline probleem.

 
  
MPphoto
 

  Janusz Władysław Zemke (S&D).(PL) Austatud juhataja! Tahan selgitada, et täna parlamendis vastu võetud soovitused ei ole Poola olusid silmas pidades eriti lihtsad. Need soovitused suurendavad transpordikulusid ja vanemaid sõidukeid kasutavad maanteevedajad on seetõttu loomulikult halvemas olukorras. Tervitamist väärib asjaolu, et täiendavaid vahendeid eraldatakse investeeringuteks säästvasse transporti, ning ennekõike see, et luuakse võimalus ehitada kiirrongiliine ja veetranspordi teid. Tahan aga korrata seda, mida ütlesid eelmised sõnavõtjad, et nendel soovitustel on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Minu riigis toovad need väga paljudele maanteevedajatele kaasa hulga probleeme.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Tahan teha kaks märkust nn Eurovignette’i kohta. Ühest küljest oleksin tahtnud näha selgemat sõnastust selle kohta, et selle raames kogutud rahalisi vahendeid kasutatakse tõepoolest teede ehitamiseks.

Teiseks tahan öelda, et ma oletan, et liikmesriigid austavad sätet, mille kohaselt riigid saavad otsustada mitte kohaldada direktiivi raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest üle 3,5- ja alla 12-tonniste kaubasõidukite puhul. Üle 3,5 ja alla 12 tonni kaaluvaid sõidukeid kasutavad paljud keskmise suurusega ettevõtjad. Suuremale osale nendest ettevõtjatest ei oleks suuremad kulud jätkusuutlikud. Meie maapiirkondades on sellistel ettevõtjatel tihtipeale keskne tähtsus tööhõive- ja ettevõtlusvõimaluste jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Eurovignette’i käsitlev vettepanek tehti heade kavatsustega. Sellel on palju kiiduväärt aspekte. Sõidukite süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine on kiiduväärt. Raskete kaubaveokite ummikute vähendamine on kiiduväärt. Maksudest 15% kulutamine infrastruktuurile on väga kiiduväärt.

Oleksin tahtnud seda konkreetset meedet toetada, aga pidin selle vastu hääletama, sest nagu mu kolleeg Pat the Cope Gallagher ennist ütles, sõltub Iiri majandus väga palju ekspordist. Kui Eurovignette’i meetmed vastu võetakse, oleks nendel laastavad tagajärjed meie riigile. Igasugused lisamaksud, mida Iiri maanteevedajad maksma peaksid, avaldaksid väga negatiivset mõju meie ekspordile. Arvan, et mind toetavad hispaanlased, portugallased ja samuti itaallased. Me oleme ääreriigid. Sõltume täielikult rahvusvahelistest turgudest. Kõrge diislikütuse hind on maanteevedajad meeleheitele ajanud. Kahjuks pidin selle meetme vastu hääletama.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Tänane hääletus on oluline edusamm, et järgida saastaja-maksab-põhimõtet, sealhulgas ka maanteetranspordi sektoris, mis vastutab olulisel määral õhu- ja mürasaaste eest. Selles sektoris tegutsevate organisatsioonide kriitikast hoolimata olen arvamusel, et nõukogu seisukoht on hetkel parim võimalik kompromiss, kuid ma siiski loodan, et edaspidi saab seda paremaks muuta.

Hääletasin poolt. Tahan siiski lisada, et peame leidma paremaid võimalusi nende tulude kasutamiseks ning tegema liikmesriikide jaoks kohustuslikuks nende vahendite investeerimise, et täiendada üleeuroopalisi transpordivõrke (TEN-T) ja infrastruktuuri saastamise vähendamiseks. Ainult nii saame kunagi tulevikus öelda, et tänasel otsusel olid positiivsed tulemused.

 
  
  

Raport: Jo Leinen (A7-0330/2011)

 
  
MPphoto
 

  Antonello Antinoro (PPE).(IT) Austatud juhataja! Tänu Amsterdami lepingule on keskkonna- ja jätkusuutlikkuse poliitika muutunud palju tähtsamaks ning tähelepanu keskpunkti on kerkinud majandus- ja keskkonnapoliitika integreerimine ning keskkonnaga seotud kaalutlustega arvestamine ka teistes valdkondades.

Tähtsaimad sektorid on kliimamuutused, säästev transport, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, tervishoid ja keskkond, loodusvarade kasutamine ja jäätmete käitlemine ning samuti säästva arengu rahvusvaheline mõõde. Nõukogu kutsus oma 2006. aasta juunis tehtud järeldustes liitu ja selle liikmesriike üles laiendama rahvamajanduse arvepidamist nii, et see hõlmaks säästva arengu põhiaspekte. Sellest lähtuvalt peab rahvamajanduse arvepidamise juurde kuuluma ka integreeritud majanduslik ja keskkondlik arvepidamine, mille andmed on täiesti sidusad.

Hääletasin selle määruse ettepaneku poolt, sest see loob uued kasutusvõimalused rahvamajanduse arvepidamise andmete, keskkonnastatistika ja muude statistiliste valdkondade jaoks.

 
  
MPphoto
 

  Horst Schnellhardt (PPE).(DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin Jo Leineni raporti poolt, sest ma olen veendunud, et neid andmeid eri riikides kogudes saame nende riikide olukorra kohta palju rohkem teada. Otsustasin aga uuesti sõna võtta, sest arutelu käigus ütles mitu panustajat, et peaksime käsitlema ainult seda arvepidamist ja ignoreerima SKP-d täielikult.

Soovitan teil seda mitte teha. See on väga ohtlik sündmuste areng. Sisemajanduse koguprodukt on majandusliku arengu ja heaolu näitaja. Kui tahame lõpetada selle mõõtmise või kui tahame kasutada oma mõõtmistes ainult sotsiaalseid ja keskkondlikke kriteeriume, siis lõppeb see katastroofiga. See tähendab, et kõik see saab olla ainult täienduseks SKP näitajatele. SKP peab olema meie analüüside keskpunktis, nagu lepiti kokku Anna Rosbachi raportis. Arvan, et see peab ka antud juhul kehtima. Tahan seda veel kord rõhutada.

 
  
  

Raport: Carlos Coelho (A7-0185/2011)

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE). – Austatud juhataja! Vabandust, aga kas te võiksite palun öelda, millise teema juures me oleme? Ma ei kuulnud.

(Juhataja: „Coelho raport”)

Acquis’ sätete kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias? Tänan teid!

(DA) Austatud juhataja! Tänasel hääletusel parlamendis võtsime vastu otsuse, millega tunnustame, et Rumeenia ja Bulgaaria on valmis osalemiseks Schengeni koostöös. Ma ei kahtle selles, et puhtalt tehnilised aspektid on paigas ja et liikmeks saamise nimel on tehtud ära tohutu palju tööd. On aga mitu põhjust, miks peaksime pöörama palju tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikud on mures kasvava korruptsiooni pärast paljudes liikmesriikides ja piiriülese kuritegevuse kasvava taseme pärast. Seepärast oleksime pidanud enne Schengeni ala laiendamist kasutama seda olukorda selleks, et tugevdada politsei koostööd ja võitlust korruptsiooni vastu. Küsimus ei seisne nende kahe riigi kritiseerimises, vaid selles, et enne Schengeni ala laiendamist võiks kasutada seda võimalust ning nõuda korralikke vastuseid muret tundvatele kodanikele, kes näevad, kuidas kuritegevus Euroopas järjest suureneb.

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengen acquis’ vastu, kui nad 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinesid, kuid acquis’ meetmete osalise kohaldamise tõttu teostavad mõlemad riigid ikka veel piirikontrolle. Ekspertrühmade hoolikad hindamised ja visiidid on näidanud, et kuigi mõlemad riigid on näidanud üles suurt pühendumust ning teinud nähtavaid edusamme acquis’ rakendamise suunas, esineb ikka veel puudusi näiteks varustuse, piirikontrollide jõudluse ja väljaõppe valdkonnas.

Oleme valmis kinnitama, et toetame nende täielikku ühinemist kokkuleppega, kuid oleme siiski arvamusel, et kõne all olevad riigid peavad teavitama meid kuue kuu jooksul kirjalikult sellest, et nad on rakendanud lisameetmeid nende puuduste kõrvaldamiseks. Me ei saa mitte mingil juhul ignoreerida asjaolu, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi liidu piiripoliitika jaoks ning sellega tuleb arvestada.

 
  
MPphoto
 

  Dimitar Stoyanov (NI).(BG) Austatud juhataja! Carlos Coelho väga hästi koostatud raporti kõige tähtsam osa oli selle lõpus. Seal oli selgelt mainitud, millist ohtu kujutab endast sisserändelaine Türgist ning Türgi kaudu ka Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, mis võib Euroopa üle ujutada.

Veel veerand sajandit tagasi kaitses Euroopat selliste sisserändelainete eest kaks asja: raudne eesriie ja Põhja-Aafrika totalitaarsed režiimid. Mõlemad totalitaarsed režiimid hoidsid oma kodanikke allasurutuna ning palju suurema tõenäosusega lubasid nad inimesi oma riiki, kui oma riigi kodanikel riigist lahkuda. Aga need takistused on nüüd kadunud.

Seepärast hääletasin raporti poolt. Mul on hea meel, et Carlos Coelho mainis, kui tähtis on asjaolu, et Türgi avaldab suurt sisserändesurvet Bulgaariale ja Kreekale. Tahan siiski rõhutada, et sellest ei piisa, kui need avaldused jäävad ainult sõnadeks paberil. On vaja vahendeid ja programme, et kaitsta liitu selle sisserändelaine eest.

 
  
MPphoto
 

  Hannu Takkula (ALDE).(FI) Austatud juhataja! Loomulikult on väga tähtis, et Euroopa Liidus saaks rakendada samu põhimõtteid kõikidele liidu liikmesriikidele. Selles suhtes on Schengeni kokkulepe edusamm sellise tihedama koostöö, see tähendab vabama liikumise suunas, kuid loomulikult ei tohi me unustada, et vabam liikumine on seotud ka teatud vastutustundega. Nüüd peame lootma, et kui Rumeenia ja Bulgaaria ühinevad Schengeni alaga, siis käsitletakse reaalselt ka neid probleeme, mis on nende piiridel esinenud, ja et sinna suunatakse piisavaid vahendeid, et tagada sellise ebaseadusliku rände ja muude nähtuste ennetamine.

Loomulikult on olukord põhimõtteliselt selline, et Euroopa Liidus ei saa olla kaheastmelist süsteemi: kõikidele peavad kehtima samad eeskirjad. Nii saame tagada ka selle, et nendes riikides on inimestele antud samad võimalused, mis igal pool mujal. Vahendeid on vaja, sest me teame, millised probleemid ja ohud seal esinevad.

 
  
MPphoto
 

  Roger Helmer (ECR). – Austatud juhataja! Nagu teate, jäävad Briti konservatiivid tavaliselt erapooletuks, kui kõne all on euroala või Schengeni alaga seotud küsimused, sest me ei kuulu kumbagi ning selle pärast võiks öelda, et see ei ole meie asi. Praegusel juhul on see aga meie asi, sest me teame, et Bulgaarias ja Rumeenias on suured probleemid kuritegevuse ja korruptsiooniga, ning ma ei usu, et nende piirikontrollid on nii head kui teistes Schengeni alaga liitunud riikides.

See tähendab, et nendest riikidest saab kanal, mille kaudu ebaseaduslikud sisserändajad Euroopa Liitu pääsevad ning Schengeni alal on neil siis vaba voli tulla ka Calais’e, mis suurendaks kindlasti ebaseaduslikku sisserännet Ühendkuningriiki. Sel põhjusel hääletasin raporti vastu.

 
  
  

Raport: Jean-Pierre Audy (A7-0160/2011)

 
  
MPphoto
 

  Francesco De Angelis (S&D).(IT) Austatud juhataja! Seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõte on eriti tähtis.

Minu jaoks on neli ülitähtsat põhjust, mille pärast ma raporti poolt hääletasin. Esiteks rahastamismenetluste oluline lihtsustamine ja kiirendamine. Teiseks VKEde osalemine, mis on oluline majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks. Kolmandaks innovatsioon konkurentsivõimelise tootmissektori jaoks, mis suudaks turu katsumustest üle saada. Neljandaks riskijagamisrahastu, mis on seni andnud väga häid tulemusi.

Viimaks tahan tuua esile, et teadmiste, hariduse ja teadusuuringute kolmnurga tugevdamine, millest sõltub ühtekuuluvuspoliitika tulevik, on Euroopas võimalik ainult püsivalt teadusuuringutele pühendudes.

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Parlamendis valitseb laiaulatuslik üksmeel selles, et meie teadusuuringute programm vajab reformimist. Sellegipoolest pean väljendama oma kahetsust selle üle, et komisjon oli oma vahekokkuvõttes nii ebamäärane ja vähenõudlik. Seda oleks tegelikult võimalik palju paremaks teha ning palju rohkem saaks nüüd kohe ära teha. Komisjon võiks lühendada avalduste esitamise tähtaegu, otsida rahalisi vahendeid näidisobjektide rajamiseks ja kasutada rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid selle asemel, et enda omi leiutada. Kõik see loob mõttetut bürokraatiat, mis tööstused eemale peletab. Selle tõttu ei suuda Euroopa ideedest arveteni jõuda. See tähendab, et tulevikus peame vähendama kaootilist programmide segadikku ja bürokraatiat ning keskenduma kõige suurematele probleemidele, nagu kliimamuutused, energia ja toit. Kokkuvõttes peame kasutama oma teadusuuringuid töökohtade loomiseks. Parlament näitas täna, et on valmis seda tegema. Nüüd peab komisjon suunda näitama.

 
  
MPphoto
 

  Mario Pirillo (S&D).(IT) Austatud juhataja! Teadusuuringud ja innovatsioon mängivad keskset rolli Euroopa Liidu arengus ja konkurentsivõimes ning need on väga tähtsad Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks. Seitsmes raamprogramm on põhivahend teadusuuringute rahastamiseks Euroopas, nagu näitab ka raport, mille üle täna hääletati. Liigne bürokraatia põhjustab aga ikka veel väga palju probleeme väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks.

Oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis kutsus parlament komisjoni üles võtma seitsmenda raamprogrammi praeguses halduses kasutusele menetluslikke, haldus- ja finantsalaseid lihtsustamismeetmeid, kuid seni ei ole neid meetmeid veel kasutusele võetud. Kutsun komisjoni üles tunnustama parlamendi tähelepanekuid ning tuvastama lahendusi, et anda VKEdele parem juurdepääs seitsmendale ja kaheksandale teadusuuringute raamprogrammile.

 
  
MPphoto
 

  Ville Itälä (PPE).(FI) Austatud juhataja! Ka mina hääletasin hea meelega selle raporti poolt ja soovin tänada ka oma kolleegi Jean-Pierre Audyt hea töö eest. Tahan tuua esile kaks punkti. Rahastamine on äärmiselt tähtis ja see võiks olla isegi natukene põhjalikum, sest siin öeldakse, et see tase on usutav ja vajalik. Peame suurendama rahastamist, et saavutada Euroopa äärmiselt vajalik majanduskasv.

Mõne aja eest kuulasin ise ühte Soome uurimisrühma, mida selle programmi kaudu rahastatakse. Nad tegelevad rakkude uurimisega ning on oma tööga väga suure läbimurde saavutamise lähedal, mis võimaldaks neil töötada välja isegi vähiravimeid. Neil ei ole aga mingit teavet selle kohta, kas neid ka edasi rahastatakse. Nad on täiesti nõutud. Minu arvates tuleks seda rahastamist jätkata ning see peab olema piisav.

Teine probleem, mille kohta me selget tagasisidet saame, on see, et väga palju tööaega kulub bürokraatlike küsimuste lahendamisele. Seda on vaja vähendada, et saaks korralikult prioriteete seada.

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et tänane aruteluteema on seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõte. Paljud dokumendis mainitud punktid vastavad tõele, eriti punktid, mis käsitlevad noorteadlasi ja tööstuse aktiivsemat osalemist raamprogrammi alla kuuluvates projektides. Dokumendis väljendatakse muret teatavate liikmesriikide suhteliselt madala osalemise taseme pärast. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et sellel on objektiivsed põhjused. Hetkel kehtivad rahastamisskeemid on teatud mõttes palju soodsamad vanade Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks. See kajastub ka arvudes. Rahalised vahendid, mida saaks mõne uue liikmesriigi projektiosaline, on poole väikesemad nendest rahalistest vahenditest, mida saaks mõne vana liikmesriigi projektiosaline. Selle olukorra tõttu tekib ühenduses lõhe ja uutel liikmesriikidel puudub juurdepääs nendele vahenditele, mis on minu arvates lihtsalt vale. Seepärast on minu arvates vaja rahastamisskeemid üle vaadata ning pürgida selle poole, et kaheksanda raamprogrammi puhul ei oleks enam ebavõrdsust või diskrimineerimist, et saaksime asuda edukalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise kallale.

 
  
MPphoto
 

  Alajos Mészáros (PPE).(HU) Austatud juhataja! Praegune seitsmes raamprogramm tagab, et Euroopa Liit saab tõsta oma teaduspoliitika piisavalt kõrgele tasemele. Programmi eelarve perioodiks 2007–2013 ületab 54 miljardit eurot ning seepärast võib öelda, et see on üks tähtsamaid teadusuuringute toetamise programme maailmas. Peame koostama vahekokkuvõtte, mis tugineb konkreetsetele andmetele, et tagada, et seitsmes raamprogramm täidab jätkuvalt Euroopa vajadusi. Minu arvates on lihtsustamisprotsess kõige tähtsam asi, mida vahekokkuvõtte juures rõhutada. Ka kogemused on näidanud, et meie teadlaste jaoks oli kõige suurem probleem haldusmenetluste komplekssus ja keerukus. Teine tähtis asi on VKEde programmis osalemise lihtsustamine. Kahjuks on selles punktis vaja teha veel täiendavaid pingutusi, kuigi koostööprogrammide puhul on tehtud mõned parandused. Meil oli väga hea meel riskijagamisrahastu kasutuselevõtmise üle. Seda tuleks suurendada ja sellega jätkata kuni seitsmenda raamprogrammi lõpuni ning sellega tuleks jätkata ka järgmistes programmides. Nendel põhjustel hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). (PL) Austatud juhataja! Hääletasin Jean-Pierre Audy raporti vastu. Ma ei saa kiita heaks dokumenti, mis takistab projekti INDECT elluviimist. Ma ei ole nõus avaldusega, et projekt, mida viib ellu tuntud Krakówi AGH Teadus- ja Tehnikaülikool, rikub põhiõiguste hartat. Projekti teadustöö eesmärk on saavutada eesmärgid, mis on sätestatud resolutsioonides, mis käsitlevad võitlust pedofiilia vastu, relvade müügi vastu Internetis ning võitlust uimastikaubanduse ja inimkaubanduse vastu, mis on probleemid, mida oleme siin istungisaalis palju kordi käsitlenud. See on uuenduslik projekt, mis täidab suurepäraselt lüngad ELi liikmesriikide julgeolekusüsteemides, eelkõige just Internetti silmas pidades. See mõjutab inimesi, kes rikuvad seadust, ja just nende jaoks ongi selle projekti eesmärgid kõige kardetavamad. Lisaks loob projekt hea aluse integreeritud julgeolekuvõrgustiku rajamiseks, mis tagaks kaitse küberrünnakute eest. Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja Hiina on sellised lahendused juba kasutusele võtnud ning oleme aastaid kärsitult oodanud, et need ka ELi tasandil kasutusele võetakse. Seepärast ei mõista ma, miks kogu projekti rahastamine lõpetatakse, eriti veel selle pärast, et see on ainus projekt, mis on Jean-Pierre Audy raportis nii esile toodud.

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). (SK) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, kuid mulle valmistab siiski muret embrüo rakkude uurimise rahastamine avaliku sektori vahenditega. Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamusel on embrüo rakud inimembrüo osad ning seega saab neist alguse elu. Kuna need rakud kujutavad esimest etappi neist arenevas inimelus, tuleb need seaduslikult määratleda embrüotena, mille patenteerimine peab olema välistatud. Selle avalduse alusel peab Euroopa Komisjon võtma viivitamatult arvesse Euroopa Kohtu otsuseid ja järeldusi ning kohandama nendest lähtuvalt oma poliitikameetmeid teadustegevuse ja teaduse rahastamiseks.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0344/2011)

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Täna hääletasime viimase teksti üle paljudest vabakaubanduslepingutest. Õnneks on parlament üldiselt veel vabakaubanduse poolt ning see kehtib ka Kanadaga sõlmitava lepingu puhul. Kuid ikka ja jälle kerkib esile nõudmine sektoripõhiste analüüside järele. ELi ja Kanada vabakaubanduslepingu mõjuhinnang näitab, et see annab mõlemale poolele selged eelised. Sektoripõhiste analüüsidega üritatakse lihtsalt otsida põhjuseid ei ütlemiseks, sest tegelikult on alati võitjaid ja kaotajaid. Meie ülesanne on teha seda, mis on enamiku jaoks parim. Vabakaubandus on kõige parem tarbijatele, sest see suurendab valikut ja langetab hindu. See on ka kõige parem ettevõtjatele, sest see suurendab nende turgu, suurendab majanduskasvu ja loob töökohti. Vabakaubandus on rahvusvaheline töö jagunemine, mis tagab, et teeme kõik seda, mida kõige paremini oskame, ning lubame samal ajal kõigil teistel teha seda, mida nemad kõige paremini oskavad.

 
  
MPphoto
 

  Peter Jahr (PPE).(DE) Austatud juhataja! Loomulikult on mul hea meel iga kaubanduslepingu üle kahe riigi või ettevõtja vahel, sest kui maailmakaubandust õigesti hallata, siis aitab see parandada elatustaset ja toetada arengut.

Teisest küljest olen ma alati mures, et suure arvu kahepoolsete lepingute tõttu kaotame ülevaate ja meil on lõpuks suur lepingute segadik, mille tõttu on raske saavutada tõelist kokkulepet Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.

Minu jaoks on kahepoolsed lepingud alati teisejärguline lahendus. Parim lahendus oleks jätkata kaubandusläbirääkimisi Maailma Kaubandusorganisatsiooni kontekstis ja sõlmida sellised lepingud, mida maailmakaubandus ootab ja mida maailmamajandus hädasti vajab.

 
  
  

Raport: Wolf Klinz (A7-0081/2011)

 
  
MPphoto
 

  Claudio Morganti (EFD).(IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! On vaieldamatu, et reitinguagentuurid on nüüdseks saanud endale tohutu ja kontrollimatu võimu. Nende esialgne ülesanne oli anda väärtuslikku teavet investoritele, kuid aja jooksul on nad muutunud rahvusvaheliste finantsturgude ülimateks ja kontrollimatuteks vahekohtunikeks.

Minu arvates on vastuvõetamatu, et ettevõtjad ja isegi liikmesriigid sõltuvad hinnangutest, mida annavad kolm suurt Ameerika ettevõtet, mille reitingud ei ole alati olnud õiged ning mis on vahetevahel viinud hämmastavate eksimusteni, nagu Lehman Brothersi juhtum.

Seepärast on suurem kontroll kindlasti teretulnud ja loodan, et uus Euroopa järelevalveasutus suudab töötada optimaalse võimsusega ning et sellel on reaalsed volitused sekkumiseks ja vajaduse korral isegi trahvide määramiseks. Samuti olen arvamusel, et on hea idee võtta kasutusele tsiviilvastutuse põhimõte juhtumite korral, kus on ilmselgelt tegemist ränga hooletusega. Selles sektoris on vaja suuremat konkurentsi ja peame selle ajaloolise oligopoli laiali lammutama ning tooma sisse uued sõltumatud ja võimaluse korral Euroopa organisatsioonid, mis oleksid kursis meie kontinendi majandusliku konteksti ja reaalsete oludega, sest need on täiesti erinevad sellest, kuidas Ameerika Ühendriigid asjadele lähenevad.

Kõigil nendel põhjustel hääletasin kõne all oleva raporti poolt.

 
  
  

Raport: Angelika Niebler (A7-0159/2011)

 
  
MPphoto
 

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE).(LT) Austatud juhataja! Mul on hea meel täna vastu võetud dokumendi üle, mis käsitleb sõltumatute mõjuhinnangute sõltumatuse tagamist. Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi alus. Minu arvates peab mõjuhinnangute täielikust sõltumatusest saama üldpõhimõte, mis kehtib igat liiki mõjuhinnangute ja eelkõige keskkonnamõju hinnangute suhtes. Selle põhimõtte kohaldamise tagamine tuleks sätestada ka keskkonnamõju hindamise direktiiviga, mis lähitulevikus suure tõenäosusega läbi vaadatakse. Mul on hea meel, et keskkonnakomisjoni ettepanekud, mille kohta ma muudatusettepanekuid tegin, käsitlevad keskkonnamõju hindamist, mis on tõesti äärmiselt oluline. Euroopa Komisjon peaks osalema ka aktiivsemalt Euroopa Liidu ja liikmesriikide huvide kaitsmises sellistel juhtudel, kui kolmandate riikide projektidel võib olla mõju Euroopa Liidule või ühele või enamale liikmesriigile. Minu arvates on see dokument samm meie kõigi turvalisuse tagamise poole.

 
  
  

Raport: Richard Falbr (A7-0172/2011)

 
  
MPphoto
 

  Jens Rohde (ALDE).(DA) Austatud juhataja! Tahan väga sellest teemast rääkida, sest minu arvates on mõnevõrra absurdne, et me siin ettevõtete sotsiaalse vastutuse jaoks sätteid kehtestame. See on ju väga hea, et oleme arvatavasti kõik nõus sellega, et peaksime sõlmima vabakaubanduslepinguid ja looma partnerlusi ainult selliste riikidega, mis austavad inimõigusi. See on tegelikult kirjas ka aluslepingus. Arvan, et mõned poliitikud on siiski unustanud, mida ettevõtete sotsiaalne vastutus tähendab. See tähendab just nimelt ettevõtete sotsiaalset vastutust, seda, mida ettevõtted ise omaette teevad lisaks kõigele sellele, mida nad õigusaktidest kinnipidamise nimel teevad. Seda kasutatakse ettevõtluses konkurentsiparameetrina, mis ajendab ettevõtteid ennast seda ettevõtluse aspekti täiustama. Kui me selle ära võtame ja selle poliitiliseks õigusaktiks muudame, siis kaotame selle konkurentsiparameetri täiesti ära ning see on minu arvates lihtsalt poliitiline rumalus.

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Sotsiaalpoliitika välismõõtme juurde kuuluvad kõik Euroopa Liidu meetmed ja algatused, mille eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid standardeid riikides, mis ei ole ELi liikmesriigid. Vaatamata sellele, et Lissaboni lepingus ja Euroopa 2020. aasta strateegias on antud sotsiaalpoliitikale enneolematult suur tähtsus, on konkurentsivõime ja majandustegurid ikka veel palju tähtsamad sotsiaalsetest küsimustest.

Siiski on saamas järjest selgemaks, et me ei tohi keskenduda jätkuvalt ainult turgudele ning peame selle asemel võtma palju terviklikuma lähenemisviisi inimeste huvisid silmas pidades, see tähendab kaitsma inimeste huvisid, töötajate õigusi ja õigust tööle. Euroopa Liit peab võtma oma pikaajaliseks eesmärgiks selle, et tagada meestele ja naistele võimalused väärika ja tootliku töö leidmiseks, mille tingimused on vabad, võrdsed, ohutud ja väärikad. Seepärast on edaspidi vaja, et parlament ning rahvusvahelised ja Euroopa ametiühingud teevad koostööd ning lisavad oma positiivsed ja kiireloomulised soovitused algatusele, mille üle siin täna hääletati.

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D).(FI) Austatud juhataja! Toetan raportit, sest Euroopa ettevõtted on rahvusvahelise kaubanduse jaoks eriti tähtsad. Peame tegutsema alati ja isegi kolmandates riikides Euroopa väärtustest ning rahvusvahelistest sotsiaalsetest ja tööstandarditest lähtudes.

Ettevõtete sotsiaalne vastutus on kasulik vabatahtliku tegevusena ainult siis, kui tarbijatele antakse usaldusväärset ja täpset teavet ettevõtete tegevuse, toodete päritolu ning nende toodete tootmis- ja müügitingimuste kohta. Sertifikaadid, kaubamärgid ja standardid on tähtsad tarbijatele ning imago ja maine on vahetult seotud ettevõtte edukusega. Suhtlusmeedia ajastul on väga raske varjata tarbijate eest teavet ettevõtte tegutsemistavade kohta välisriikides.

Vastutustundlik ettevõtlus on alati konkurentsivõime ja eduka ettevõtluse aluseks. Ka Euroopa Liit peab hakkama teerajajaks sotsiaalsete standardite edendamise alal. Ma arvan, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine peaks kuuluma kõikide ELi poliitikameetmete ja kaubanduslepingute juurde.

 
  
MPphoto
 

  Anna Záborská (PPE). (SK) Austatud juhataja! Sotsiaalse vastutuse toetamine ja edendamine välissuhetes võib olla huvitav ettevõtmine. Mulle valmistab muret, et me ei lähe oma meetmetega piisavalt kaugele. Sotsiaalne vastutus peab olema suunatud kõige vaesematele, ühiskonna äärealale jäävatele inimestele, kellel ei ole kvalifikatsiooni ja kes kõige rohkem manipuleerimise all kannatavad. Lühidalt, see peab olema suunatud nendele, kes jäävad tööturust kõige kaugemale.

Prantsuse õppimist ja koostööd käsitlev programm, mille algatasid organisatsioon ATD Quart Monde ja Prantsuse valitsus, on hea näide sellest, kuidas tugev ettevõte hoiab alal ehtsat sotsiaalset vastutust partnerluses kõige ebasoodsamas olukorras olevate töötajatega. Nii saaks liit anda sellele poliitikameetmele tõelist lisandväärtust.

 
  
  

Raport: Gay Mitchell (A7-0187/2011)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! 2011. aasta pakub strateegilise võimaluse, et võtta õppust neljast aastast, mille jooksul on olnud jõus määrus, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Määruse jõustumisest peale on saanud selgeks, et põhiprobleem on see, kuidas mõista või aktsepteerida arengukoostöö spetsiifilist rolli Euroopa Liidu välistegevuse kontekstis.

Seepärast on vaja mõista asjaolu, et peale humanitaarabi on arengukoostöö ainuke välistegevuse poliitikavaldkond, mis ei ole mõeldud ELi huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavamate inimeste huve.

Tänase hääletusega rõhutame, et on vaja eraldi arengukoostöö vahendit, mis oleks loodud konkreetselt ja ainult arengumaade jaoks ning täidaks just nimelt neid eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208. Kokkuvõtteks, austatud juhataja, tahan öelda, et nõuame delegeeritud õigusaktide menetluse kasutamist eelkõige selliste otsuste vastuvõtmise puhul, mis käsitlevad üldeesmärke, prioriteetseid valdkondi ja oodatavaid tulemusi ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud tingimuste täitmiseks ette nähtud rahaliste vahendite jaotamist.

 
  
  

Raport: Diana Wallis (A7-0164/2011)

 
  
MPphoto
 

  Adam Bielan (ECR).(PL) Austatud juhataja! Vaatamata sellele, et Euroopa Parlament on korduvalt tunnustanud seda, millised eelised annaks siseturule lepinguõiguse raamistiku parandamine, on uue vabatahtliku vahendiga lepinguõiguse süsteemi kasutuselevõtmisel esinenud mitu suuremat probleemi nii sisu kui ka menetlusega. Ennekõike peegeldavad esitatud ettepanekud komisjoni seisukohta, mida ei toeta aga avaliku arutelu sisu. Me ei tea, millised on individuaalsete liikmesriikide või tarbijate ja ettevõtjate esindajate seisukohad. Puudulik selgus mõnes esitatud dokumendis, mis võetakse kohtuotsuste aluseks, võib anda alust eri õiguslikele interpretatsioonidele.

Viimaks avaldaks vabatahtliku vahendi kasutuselevõtmine ränka majanduslikku mõju ettevõtjatele ja tarbijatele. Vajaliku väljaõppe, tüüplepingute muutmise ja võimalike kohtumenetlustega võivad kaasneda väga suured kulud. Minu arvates ei ole arukas sundida majanduslikult raskel ajal ettevõtjatele peale täiendavaid finantskohustusi. Nendel põhjustel hääletasin raporti tagasilükkamise poolt.

 
  
  

Raport: Nadja Hirsch (A7-0082/2011)

 
  
MPphoto
 

  Clemente Mastella (PPE).(IT) Austatud juhataja! Võimalus ja võime õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas on tänapäeva globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas tuleb viia Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil konkreetsete meetmete abil ellu Euroopa aruka, jätkusuutliku ning kaasava kasvu strateegias nimetatud põhitegurid. Hinnangud viitavad sellele, et nõudmine oskuste järele suureneb jätkuvalt. Tööstuslikud ja tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa suurema vajaduse kõrge ning keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu järele, kuid seda madala kvalifikatsiooniga töötajate arvelt.

See tähendab, et eriti noorte inimest puhul tuleb kiiresti tegutseda, sest pidevalt kasvav noorte tööpuudus on üks suuremaid probleeme, mille Euroopa lahendama peab. Nende eesmärkide saavutamiseks on meie arvates tähtis, et kutseharidust ja -koolitust käsitletakse jätkuvalt pikaajalise ühise poliitilise prioriteedina, mille saavutamine on võimalik ainult kõikide ELi institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike sidusrühmade osaluse ja vastutusega.

 
  
MPphoto
 

  Paul Murphy (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Hääletasin Nadja Hirschi raporti vastu, sest selles ei käsitleta haridust üldsegi mitte vahendina, mille abil inimesed saavad oma teadmisi ja oskusi parandada, vaid kõigest vahendina suurettevõtete kasumi suurendamiseks.

Olen täielikult sellise lähenemisviisi vastu. Raportis väidetakse, et ELi 2020. aasta eesmärkide elluviimine aitab tagada tööhõive ja parema elatustaseme. See on lihtsalt vale. ELi 2020. aasta strateegia ei taga ei töökohti ega paremat elatustaset. See pakub ainult rohkem neoliberaalseid poliitikameetmeid ning vähendab veelgi enam palku ja töötingimusi.

Raportis nõutakse häbiväärselt, et tööandjad peaksid saama lõpetada praktikalepingu, kui peaks ilmnema, et praktikant töökoha jaoks ei sobi. See tähendaks jõhkrat ärakasutamist. Ma ei ole nõus üleskutsega erakõrgkoolide kaasamise kohta kutseoskuste arendamisse ning nõuan selle asemel mõttekate väljaõppevõimaluste loomist suurte avaliku sektori investeeringute kaudu.

 
  
MPphoto
 

  Mitro Repo (S&D).(FI) Austatud juhataja! Toetasin raportit, sest noorte tööpuudus on probleem terve Euroopa ning kogu meie ühiskonna jaoks. See on ka Vahemere lõunapiirkonna riikides toimuvate rahutuste põhjus. Põhjapoolsete riikide jõukates ühiskondades väljendub noorte tööpuudus näiteks tõrjutuse ja kasvava uimastite tarbimisega noorukite seas.

Noorte jaoks on tähtis liikuvus ja töökohtade vahetamine. Noorte tööpuudus on suur, kui noored inimesed ei leia kusagil tööd, sest neil puudub selleks vajalik haridus või töökogemus ning selle tõttu ei ole nad ka heas positsioonis tööturul konkureerides. Seepärast peame keskenduma kaugeleulatuva kvaliteetse hariduse andmisele ning pöörama lisaks tähelepanu ka soolisele perspektiivile, et kõrvaldada noorte tööpuuduse algpõhjused. Samuti ei tohi me unustada täiendõppe rolli, sest just see edendab elukestvat õpet ning valmistab inimesi ette tööturu muutusteks.

 
  
MPphoto
 

  Silvia Costa (S&D).(IT) Austatud juhataja! On ülitähtis, et parlament kasutab seda resolutsiooni jõulise sõnumi saatmiseks liikmesriikidele ja nooremale põlvkonnale, et paluda neilt rohkem pühendumust Euroopa koostööle haridus-, kutseõppe- ja kõrghariduse valdkonnas, et tugevdada Euroopa 2020. aasta strateegiat. Me teame, et noorte tööpuudusel on rängad tagajärjed vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse seisukohast ning samad tagajärjed on ka sellel pikaks veninud ebakindluse perioodil, mis mõjutab 40% Euroopa noortest.

Tugevat toetust on vaja kombinatsioonile hariduspoliitikast ja uuest stiimulitel põhinevast hoolekandesüsteemist ettevõtjatele, kes pakuvad täiskohaga tööd noortele ja naistele. Väga oluline on tagada, et omandatavad oskused oleksid kooskõlas pädevustega, mida on vaja säästva ja intelligentse arengu ning samuti kodakondsusega seotud eesmärkide saavutamiseks. Samuti on tähtsad poliitikameetmed ülemineku lihtsustamiseks haridussüsteemist tööle ning kutsekvalifikatsioonide, tiitlite ja akadeemiliste ainepunktide tunnustamise kiirendamiseks.

Liikmesriigid, nagu ka minu riik, mis kärbivad kriisi ajal vahendeid hariduse ja teadusuuringute jaoks, peavad teadma, et nad teevad sellega kahju noortele ja Euroopa tulevikule.

 
  
MPphoto
 

  Siiri Oviir (ALDE). – Tänan Teid mulle sõna andmast. Olin raporti ettevalmistamisega komisjonis seotud, ja tõesti – tööpuudus Euroopas on jätkuvalt suur, noorte tööpuudus aga keskmiselt kaks korda kõrgem. On liikmesriike, kus see on veel kõrgem – nagu minu koduriigis –, kus see on isegi üle kolme korra kõrgem. Toetan raportis toodud algatusi praktiliste sammude kohta olukorra paremusele pööramiseks. Meil ei ole mõttekas koolitada suurel hulgal üldise kõrgharidusega inimesi, kes seejärel tööturul rakendust ei leia. Enam tuleb panustada just kutseharidusele ja ümberõppele.

Täiesti vastuvõetamatu on aga nõukogu tegevus hariduse valdkonna eelarvekärbete osas. Nende tegevus on ka vastuolus juba vastu võetud Euroopa 2020. aasta strateegia täitmisega. Nii et ühed sõnad, aga teised teod. Hääletasin raporti vastuvõtmise poolt. Aitäh.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE).(GA) Austatud juhataja! Ka mina hääletasin selle raporti poolt, eriti seepärast, et hinnanguliselt luuakse alates praegusest kuni 2020. aastani kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste jaoks 15 miljonit töökohta. Samal ajal näitavad hinnangud, et ilma kvalifikatsioonita või madala kvalifikatsiooniga inimeste jaoks jääb 12 miljonit töökohta vähemaks. Seda olukorda silmas pidades on vaja midagi ette võtta ning on selge, et vajadus hariduse ja koolituse järele on suur. 21% Euroopa noortest on töötud ning seepärast on väga tähtis, et nad saavad jääda haridussüsteemi nii kauaks kuni nad on omandanud vajalikud kutsekvalifikatsioonid, samuti tuleb tagada koostöö kõrgkoolide ja ettevõtjate vahel piisavate kutsekvalifikatsioonide tagamiseks. Lisaks on tähtis tagada kutsekvalifikatsioonide sõltumatu hindamine. Kui kõik see saab tagatud, suudame selle probleemi tulevikus lahendada.

 
  
  

Raport: Salvador Garriga Polledo (A7-0193/2011)

 
  
MPphoto
 

  Francesco De Angelis (S&D).(IT) Austatud juhataja! Salvador Garriga Polledo raport on väga tähtis töö, mis võimaldab meil panna paika uue finantsraamistiku konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa jaoks.

Meil on vaja eelarvet, mis on loodud praeguseid probleeme silmas pidades ning mis saab anda tugeva ja uuendusliku vastuse praegustele vajadustele. Eelarve prioriteet peab olema VKEde teadus- ja arendustegevuse toetamine majanduskasvu ning tööhõive stimuleerimiseks. Samal ajal on eelarve teine eesmärk ühise põllumajanduspoliitika reform, et edendada ja toetada Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet.

Erilist tähelepanu tuleks aga pöörata ühtekuuluvuspoliitika tulevikule, sest minu arvates on see väga tähtis vahend, mis annab rahalist toetust investeeringute tegemiseks, mis edendavad majanduskasvu ja eelkõige uute töökohtade loomist. Sellest teemast rääkides tahaksin tuua veel kord esile ühe punkti, mis on minu arvates väga tähtis: uue vahekategooria loomine piirkondade jaoks. Loomulikult olen ma seisukohal, et selle uue kategooria loomiseks ei saa suunata ümber rahalisi vahendeid olemasolevatest kategooriatest, mis on olulised meie majanduse tasakaalustatud, kooskõlastatud ja jätkusuutliku kasvu toetamiseks.

 
  
MPphoto
 

  Ville Itälä (PPE).(FI) Austatud juhataja! See väga tähtis raport võeti vastu ja ma tahaksin öelda paar sõna selle kohta. Esiteks Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanek nr 18, milles on öeldud, et ühise põllumajanduspoliitika puhul on võimalik teha väga konkreetseid kärpeid, lähtudes praegustest reformidest. Kuigi see on väga kavalalt sõnastatud, annab see meile väga selge pildi sellest, mida fraktsioon ALDE tegelikult põllumajanduspoliitikast arvab. Ilmne ja põhiline eeldus on siin see, et kui üldse kuskil kärpeid teha, siis peaks seda tegema põllumajanduspoliitikas.

Teine tähtis punkt, mille puhul ma oma fraktsioonist erinevalt hääletasin, on muudatusettepanek nr 37d, milles juhitakse tähelepanu asjaolule, et kui Euroopa Parlamendil oleks ainult üks asukoht, oleks võimalik palju raha kokku hoida. Selle üle ei olegi mõtet vaielda, et sellega hoiaks raha kokku. See, kuidas me hääletame, ei muuda midagi, sest me teame, et sellega hoiaks raha kokku. Loodan, et inimesed siin saavad lõpuks aru, et rahvale aitab juba sellest, et raha hoitakse küll kokku neid puudutavates valdkondades, aga mitte meid puudutavates valdkondades. Seda ei ole võimalik inimestele selgitata ja selle üle hääletamine ei muuda midagi paremaks. Raha hoitakse kokku ja meie peame seda tegema.

 
  
MPphoto
 

  Salvatore Caronna (S&D).(IT) Austatud juhataja! Hääletasin liidu tulevasi finantsperspektiive käsitleva Salvador Garriga Polledo raporti poolt, sest ühe suurima kriisi ajal nn Euroopa vaimu jaoks olen ma veendunud, et peame nõudma ja igal juhul jääma kindlaks oma usule sellesse, et liit vajab usaldusväärseid vahendeid ning see algab piisava rahastamisega.

Seepärast on taotlus järgmise eelarve suurendamise kohta 5% õiglane ja vajalik. Võimalik, et sellest ei piisa, aga seda on vaja selleks, et anda vastus meie ees olevatele suurtele küsimustele. Neid vahendeid on vaja reaalsete probleemide lahendamiseks, nagu ühtekuuluvuse suurendamine piirkondade vahel, teadusuuringute ja innovatsiooni võimekuse suurendamine ning parema võimekuse tagamine majanduskasvu ja töökohtade loomiseks. Ilma piisavate vahenditeta ei ole võimalik ühtegi nendest probleemidest korralikult lahendada, alustades piirkondade vahekategooria loomisest ühtekuuluvuspoliitika jaoks, mis on mõttekas ainult siis, kui see ei ohusta teisi olemasolevaid kategooriaid.

Sel põhjusel hääletasin raporti poolt ning loodan, et komisjon ja nõukogu lähtuvad raportis tehtud soovitustest.

 
  
MPphoto
 

  Adam Bielan (ECR). (PL) Austatud juhataja! Majanduskriis, demograafilised probleemid ja kasvav tööpuudus avaldavad suurt mõju liikmesriikide eelarvepiirangutele. Seepärast peab pikemas perspektiivis plaanide tegemiseks võimalusi pakkuv Euroopa eelarve olema vahend, mis edendab individuaalsete riikide majanduskasvu. Euroopa 2020. aasta strateegia, mis stimuleerib töökohtade loomist ning edendab sotsiaalset integratsiooni, omab minu arvates keskset rolli riikide kriisist väljumises. Selles kontekstis on eriti tähtis, et eelarve kohaldamisalasse kuuluksid ka VKEd. Olen seepärast nõus ettepanekuga, et tuleb tagada parem toetus kõikidele programmidele ja vahenditele, mis neid ettevõtjaid toetavad, kaasa arvatud programmidele, mis on seotud konkurentsivõime, innovatsiooni ja struktuurifondide kasutamisega.

Konkurentsivõime säilitamine, majanduskasvu suurendamine ning võitlus tööpuudusega saavad ELi jaoks kõige suuremateks katsumusteks. Seepärast rõhutan, et kiireimas korras on vaja toetada majanduskasvu investeeringutega teadmistepõhistes majandussektorites. Hariduse, teadusuuringute ja tööhõive sideme tugevdamine edendab integratsiooni, liikuvust ja spetsialiseerumist.

 
  
MPphoto
 

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE).(IT) Austatud juhataja! Tahan väljendada oma heameelt ning selgitada, miks ma hääletasin Salvador Garriga Polledo raporti poolt, mis suudab kuidagi seada olulised ja tõhusad eesmärgid, mis aitavad kaasa ühtekuuluvuspoliitika tugevdamisele.

Mul on aga üks kahtlus, mille väljendamiseks hääletasime muudatusettepaneku poolt, millega kaotati sõnastus, mis käsitles ühtekuuluvuspoliitikas vahekategooria loomist nendes Euroopa piirkondades, kus SKP jääb 75% ja 90% vahele ELi SKPst. See valmistab meile tõesti muret. Mitte selle pärast, et me ei arva, et keskendumist ühtekuuluvuspoliitikale tuleb laiemas ulatuses suurendada, vaid selle pärast, et meie arvates on ilma täiendavate vahenditeta oht, et selline suurem keskendumine kaotab või vähendab vahendeid 1. eesmärgi ehk nn lähenemiseesmärgi all nimetatud valdkondade jaoks, mis vajavad Euroopa Liidult täpselt sama palju tähelepanu ja toetust. Kokkuvõtteks tahan öelda, et ma olen raportiga rahul ning olen rahul ka tehtud tööga, kuid mulle valmistab veidi muret see, kuidas oleme pööranud tähelepanu poliitikale, mis oleks kinnitanud nn järkjärgulist kõrvaldamist, nagu oleme harjunud nägema.

 
  
MPphoto
 

  Miroslav Mikolášik (PPE). (SK) Austatud juhataja! Uue mitmeaastase finantsraamistiku sisu peab näitama selget visiooni liidu ja selle kodanike tulevikust. Meie praegused majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid ei tohi kajastuda ainult muljetavaldavates kõnedes, vaid ennekõike peavad need kajastuma just konkreetsetes eelarvepeatükkides.

Olenemata sellest, kas suhtume ELi ning selle piirkondade praegustesse probleemidesse ja eesmärkidesse piirkondlikust või ülemaailmsest vaatenurgast, on kõige pakilisemad probleemid jätkuvalt energiapuudus, majanduskasvu aeglustumine ja töötus. Seepärast peame ikka veel käsitlema Euroopa energiainfrastruktuuri arendamist ja uuendamist prioriteetsete valdkondadena, mis vajavad oluliselt rohkem rahastamist. Minu arvates ei ole tagasipöördumine kivisöe kasutamise juurde praeguses keskkondlikus kontekstis õige lahendus tuleviku või täies ulatuses väljaarendatud üleeuroopalise transpordivõrgustiku loomise jaoks. Nende kahe valdkonna toimimine on eeltingimus kogu ELi konkurentsivõime arendamise ning siseturu toimimise jaoks ja seepärast väärivad need eelarve koostamisel erilist tähelepanu.

 
  
MPphoto
 

  Seán Kelly (PPE). – Esiteks on mul heameel asjaolu üle, et raportis pühendutakse ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamise praeguse taseme säilitamisse järgmises perspektiivis. Ka meie fraktsioonis tekitas vahekategooria loomise teema palju vaidlusi ning otsustasime selle teema üle vabalt hääletada. See ei mõjuta meie kolleege Iirimaal või meid ennast üldse, sest vaatamata sellele, et oleme Rahvusvahelise Valuutafondi liige – ja et meie riik on laostunud –, on meie SKP oluliselt üle Euroopa keskmise. Seega ei mõjuta vahekategooria loomine või selle loomata jätmine meid üldse.

Arvame aga, et edaspidi on vaja ühtekuuluvuspoliitika põhjalikult läbi vaadata, sest järjest rohkem piirkondi ületab 75 % SKP künnise ning seepärast muutub see poliitikameede ülearuseks või see reformitakse ning seda me ootamegi.

 
  
  

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

 
  
  

Raport: Carlos Coelho (A7-0185/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Alvaro (ALDE), kirjalikult. (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt kindlaks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.

See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Arvestades sellega, et mõlemad riigid said positiivse hinnangu Schengeni acquis’ nõuete täitmise kohta, hääletan selle raporti poolt. Kuigi nii Rumeenia kui ka Bulgaaria on hetkel valmis oma piire avama – olgugi et Bulgaaria ja Kreeka piir on veel väga tundlik –, peab Bulgaaria võtma täiendavaid meetmeid. Samuti on vaja võtta kasutusele Bulgaaria, Kreeka ja Türgi jaoks ühine kolmepoolne lähenemisviis.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete kohaldamist Bulgaarias ja Rumeenias. Olen nõus raportööri seisukohaga, et kuigi teatavad küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni alaga on väga tähtis nende riikide jaoks ning samuti nende majanduskasvu ja investeeringute arengu jaoks, kuid see on tähtis ka kogu Euroopa Liidu jaoks, sest see suurendab liikmesriikidevahelist ühtekuuluvust ja solidaarsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemist käsitleva raporti poolt. See on teine kord, kui Bulgaaria ja Rumeenia taotlust Schengeni ala sätete rakendamise kohta on läbi vaadatud, esimene hindamine toimus 2010. aastal. Peame meeles pidama, et Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ja viisade väljaandmine) vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Nüüd peavad aga kõik liikmesriigid jõudma kokkuleppele oma tõhusa osalemise kohta selles piirkonnas ilma sisepiirideta. Euroopa Parlamendiga on igatahes nõu peetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Schengeni koostöö algas 1985. aasta 14. juunil sõlmitud Schengeni kokkuleppega, mis andis võimaluse kaotada püsiv piirikontroll kokkuleppe allkirjastanud riikide sisepiiridel ning luua ühine ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda. Praeguseks on vaba liikumine tagatud territooriumil, millel on välismerepiiri 42 673 km ja maapiiri 7721 km ning mis hõlmab 25 riiki ja 400 miljonit kodanikku. Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros kohaldavad praegu Schengeni acquis’d ainult osaliselt ja seetõttu teostatakse nende kolme ELi liikmesriigi piiril endiselt kontrolli. Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal. Hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes tegid Euroopa Parlament ja nõukogu järelduse, et kuigi teatavad küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Toetan ettepanekut, et Bulgaaria ja Rumeenia peavad kuue kuu jooksul kirjalikult teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu järelmeetmetest, mida nad kavatsevad võtta hindamisaruannetes sisalduvate ja järelaruannetes mainitud veel rakendamata soovituste suhtes.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Sellest ajast peale, kui Schengeni kokkulepe 1985. aastal sõlmiti, on selle liikmete arv kasvanud viiest asutajariigist 25ni, millest 22 riiki on Euroopa Liidu liikmesriigid. Schengeni kokkuleppega oli võimalik kaotada piirikontrollid kokkuleppe allkirjastanud riikide sisepiiridel ning luua ühine välispiir, kus toimuvad piirikontrollid Schengeni alasse sisenemisel. Bulgaaria ja Rumeenia võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad Euroopa Liiduga ühinesid.

Hindamiste tulemusi ja järelevalvega seotud visiite arvesse võttes tegi raportöör Carlos Coelho järelduse, et riigid täidavad Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks vajalikud tingimused: kontrollid nii maismaa-, mere- kui ka õhupiiril, politseikoostöö, viisad, ühenduse loomine Schengeni infosüsteemiga (SIS) ning andmekaitse. Need riigid peaksid saama Schengeni ala täisliikmeks. See on tähtis edusamm nende riikide jaoks ning samuti Euroopa kodakondsuse tugevdamise jaoks. Seepärast hääletan raporti poolt ning kiidan raportööri.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Hääletasin selle algatuse poolt, sest Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ELiga ühinesid. Asjaomaste ekspertide hinnangu alusel ning vaatamata sellele, et on veel lahendamata probleeme, on mõlemad riigid näidanud, et nad on valmis kohaldama Schengeni acquis’ sätteid ning seega võivad nad Schengeni ala täisliikmeks saada.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. (BG) See on väga tähtis raport nii minu kodumaa Bulgaaria jaoks kui ka kogu Euroopa Liidu jaoks. Olen kindel, et meie pingutused saavad peagi tasutud. Meie piirid on juba mõnda aega olnud valmis Euroopa piiride kaitsmiseks. Otsust, mida nii väga oodati, ei ole aga ikka veel tehtud. Minu arvates on selle taga olevad motiivid täiesti poliitilised. Raport viitab ka piirikontrollidele meie piiril Türgiga, mis vastavad Schengeni nõuetele ning tõestavad meie valmisolekut. Loodan siiralt, et järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel hääletatakse selle raporti poolt, sest mida kiiremini me selle teema puhul edusamme teeme, seda rohkem saame kõik sellest kasu – nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sotsiaalselt.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasin Schengeni meetmete täieliku rakendamise vastu Rumeenias ja Bulgaarias. Nende kahe liikmesriigi julgeoleku valdkonnas tehtud edusammudele antud üldiselt heale hinnangule vaatamata tunnistatakse ka raportis, et mõlema riigi piiride turvalisuse eest vastutavate organite puhul tuvastati mitu tehnilist ja haldusega seotud puudust, eriti nende organite puhul, mille ülesanne on mere- ja maapiiride kontrollimine ning järelevalve. Teiseks tunnustatakse raportis, et kui mõlemad riigid Schengeni alaga ühineksid, looks nende geograafiline lähedus Türgi piirile kaks uut teed ebaseaduslikele sisserändajatele, kes liiguvad praegu ainult Kreeka kaudu, mis on hetkel ainuke Schengeni ala riik Balkani poolsaarel.

Seega suurendaks Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemine oluliselt ELi kagupiirkonda jääva Ahilleuse kanna suurust ning kolmekordistaks survet, mida hetkel sellele piirkonnale avaldatakse. See tähendab, et see resolutsiooni projekt on otseses vastuolus kodanike vajadusega kaitse järele – mis on olnud alati Lega Nordi programmis kesksel kohal – ja ma ei saa seda toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult.(RO) See kas Rumeenia ja Bulgaaria võetakse Schengeni alasse vastu, on nüüd puhtalt poliitiline otsus. Euroopa Parlamendis vastu võetud raportis, mis toetab Rumeenia ühinemist Schengeni alaga, kinnitatakse, et liidu ekspertide arvamused on õiged – Rumeenia on teinud ära suure töö, kindlustanud oma piirid ja täitnud kõik vajalikud tingimused. Parlamendi arvamus Brüsselis on kõigest konsultatiivne ja nagu minevikus, nii on ka nüüd see otsus nõukogu poliitikute teha. Kaksikmoraali järgimine ja rääkimine kohustuslikest kriteeriumidest, mida käsitletakse siis, kui need on täidetud vaid nn tehniliste kriteeriumidena, ei ole üldsegi iseloomulik demokraatliku ja õiglase liidu jaoks, nagu me seda tunneme. Seepärast võin ainult loota, et liikmesriikide poliitikud lõpetavad ekspertide ja Euroopa õigusloojate arvamuste ignoreerimise. Sõnade taha peitumine ja probleemi otseselt lahendamata jätmine ei saa olla enam võimalik, kui Schengeni alaga ühinemine ei ole kunagi olnud poliitiline probleem, vaid kõigest tehniline. Sõltumatute ekspertide ja suure häälteenamusega Rumeenia Schengeni alaga integreerimise poolt hääletanud parlamendi hinnangud peavad kujutama endast Euroopa Ülemkogu jaoks tähtsat tegurit ning sellest lähtuvalt tuleks menetluse takistamine lõpetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Philippe Boulland (PPE), kirjalikult. (FR) Schengeni ala ja eelkõige vaba liikumine on osa ühenduse õigustikust, mis on meie kodanike jaoks ülitähtis. President Barroso tuletas meile meelde, et vaba liikumine on Euroopa jaoks sama nagu vundament hoone jaoks. Vaba liikumine on üks liidu suurimatest saavutustest. Mul on väga hea meel, et parlament kiitis heaks Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise Schengeni alaga. Piiride turvalisuse tagamise nimel on tehtud suuri pingutusi. Nende neljanda põlvkonna järelevalvesüsteemid on palju arenenumad meie teise põlvkonna mudelitest. Sellegipoolest on aga piirangud töötajate vabale liikumisele. Esiteks õiguslikud ja haldusega seotud takistused, mis mõjutavad kodanike elu kõiki aspekte. Teiseks sotsiaalne dumping, sest vaatamata sellele, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 45 tagab töötajate võrdse kohtlemise, tõestas petitsioonikomisjon oma tööga, et reaalsed olud on hoopis teistsugused. Kolmandaks sotsiaalkaitse, mis on riikides erinev ega stimuleeri seetõttu liikuvust. Teen seepärast ettepaneku liidu minimaalse sotsiaalkaitse põhitaseme loomiseks. Olgugi et sotsiaalkaitse kuulub liikmesriikide pädevuse alla, on ilmselge, et ühtlustatuse puudumine teeb kahju siseturule.

 
  
MPphoto
 
 

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin selle vastu, et Schengeni acquis’ kohaldamisala laiendatakse ka Bulgaariale ja Rumeeniale, sest minu arvates ei ole nad lihtsalt teinud midagi selleks, et tagada turvaline ja tõhus ühinemine viisavaba alaga. Nendes riikides on ikka veel laialt levinud korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus ning need on ka kanalid ebaseadusliku sisserände jaoks. Piiride avamise korral hakkaksid vohama inimkaubandus seksuaalsetel eesmärkidel, lasteprostitutsioon, lastega kauplemine ja organiseeritud kuritegelikud rühmitused ning nendes liikmesriikides ei ole tehtud pisiavalt palju nende kuriteovormide vähendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Neid kahte liikmesriiki tuleb tehtud töö eest tänada. Mõlemad riigid on täitnud tingimused Schengeni acquis’ sätete täielikuks kohaldamiseks. Sellegipoolest rõhutatakse raportis, et selles piirkonnas on üks liidu haavatavamaid välispiire ebaseadusliku sisserände poolest. Bulgaaria peab rakendama Schengeni alaga ühinedes üleminekumeetmeid. Mõlemad riigid peavad tegema täielikku koostööd, et mitte ohustada süsteemi, mille aluseks on liikmesriikidevaheline usaldus. Toetan raportööri seisukohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Bulgaaria ja Rumeenia on täitnud Schengeni alaga ühinemise nõuded ning seepärast toetan ala laiendamist ka nendele riikidele. Sellegipoolest on minu arvates need täiendavad meetmed ja lahendused esile toodud puudustele väga tähtsad, seda mitte ainult Bulgaarias täheldatud ebaseadusliku sisserände probleemi tõttu, mis tuleneb riigi geograafilisest asukohast piirialal. Inimeste, kaupade, teenuste ja töötajate nõuetekohane vaba liikumine sõltub välispiiridel võetavate poliitikameetmete tugevusest ja ühtlustatusest, sest see on ainus viis sotsiaalse rahu ning majandusliku stabiilsuse tagamiseks liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin raporti poolt. Mõned liikmesriigid, sealhulgas ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland, tahavad mängureegleid muuta. Ei ole arukas lisada muid kriteeriume, näiteks korruptsiooni- ja kuritegevusevastast võitlust käsitlevate poliitikameetmete hindamine. Need probleemid on kahtlemata tähtsad, aga selle ettepaneku motiivid on puhtalt poliitilised. Uute kriteeriumide lisamine looks liikmesriikide jaoks kaheastmelise süsteemi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt seepärast, et selliste sammude astumine on tähtis Euroopa solidaarsuse kinnitamiseks ajal, mil see tõsiselt proovile pannakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Jürgen Creutzmann (ALDE), kirjalikult. (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt läbitungimatuks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.

See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Tänane hääletus Euroopa Parlamendis näitas, et Rumeenia on Schengeni acquis’ sätete kohaldamiseks valmis. Raportööri Carlos Coelho arvates on Rumeenia ametivõimud kõrvaldanud edukalt kõik minevikus tuvastatud puudused. Rumeenia suudab tagada korraliku kaitse nii õhu-, mere- kui ka maapiiril. Seepärast on minu arvates kahetsusväärne, et ikka veel kaheldakse meie valmiduses kohaldada Schengeni acquis’ sätteid ning et mõned liikmesriigid kaitsevad jätkuvalt oma nn riiklikku julgeolekut sellega, et seavad õigustamata takistusi ühe liikmesriigi teele, mis väärib õiglast ja mittediskrimineerivat kohtlemist. Euroopa Parlament rääkis täna ühel häälel õiglusest. Kui kaua kavatseb nõukogu meie seisukohta veel eirata?

 
  
MPphoto
 
 

  Rachida Dati (PPE), kirjalikult. (FR) Hindamised ja ekspertrühmade korduskülastused on näidanud, et Bulgaaria ja Rumeenia on valmis saama Schengeni ala täisliikmeks. Sel põhjusel hääletasin oma kolleegi Carlos Coelho koostatud raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportöör, kes on kõne all olevat piirkonda mitme parlamendi istungjärgu vältel jälginud, on veendunud, et kuigi on veel lahendamata probleeme, mis nõuavad pidevat kontrollimist, ei takista need Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Schengeni alaga. Võttes arvesse tema kogemusi selles valdkonnas, saan enda arvates julgelt toetada tema hinnangut ja nõudmisi välispiiride julgeoleku kohta. Otsus avada piirid nendele liikmesriikidele suurendab vaba liikumist ning palju praktilisemal tasemel suurendab see bulgaarlaste ja rumeenlaste ühtekuuluvustunnet liiduga, millesse nad täisliikmetena kuuluvad.

Loodan, et selle sündmuse sümboolsus kandub üle ka sujuvamasse kaubavahetusse nende riikidega ning aitab samuti kaasa sisserände ja julgeolekuga seotud probleemide rohkem integreeritud käsitlemisele. Raportöör hoiatab õigusega, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka kujutavad endast ebaseadusliku rändega seisukohalt väga tundlikku piirkonda. Olen temaga nõus, kui ta rõhutab, et Bulgaaria peab võtma lisameetmeid, kaasa arvatud eraldi kava koostamine, mis hõlmab meetmeid, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse. Samuti on vaja lähenemisviisi, mis võimaldaks reageerida Kreeka, Türgi ja Bulgaaria sisserännusurve võimalikule järsule suurenemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport, mille koostas meie kolleeg Carlos Coelho, käsitleb nõukogu otsust Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias. Schengeni kokkulepe sõlmiti 1985. aasta 14. juunil. Kokkulepe andis võimaluse kaotada piirikontroll kokkuleppe allkirjastanud riikide sisepiiridel ning sellega loodi ühine ala, kus inimesed ja kaubad saavad Euroopa Liidus vabalt liikuda. Ma hääletan poolt, arvestades sellega, et Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal; et dokumentide kohaselt on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tehniliselt ELiga ühinemiseks valmis; et kõik ühinemist käsitlevad kriteeriumid täideti 2011. aasta märtsis ja et viivitused uue Schengeni mehhanismi hindamissüsteemi vastuvõtmisel, mille eesmärk on lahendada olemasolevad probleemid – mille puhul ma kardan, et kindlusetus suureneb –, ei ole takistuseks nende riikide ühinemisele ELiga. Viimaks soovin tänada raportööri raporti koostamise nimel tehtud suurepärase töö eest, mis oli võimalik hoolimata sellest, et nõukogu seadis teele mitmesuguseid takistusi, et piirata juurdepääsu teatud vajalikele dokumentidele.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Nõukogu peab kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb pärast Euroopa Parlamendiga nõu pidamist otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel.

Praegusel juhul on raportiga võetud seisukoht, et Rumeenia ja Bulgaaria täidavad kõik tingimused piirikontrolli kaotamiseks. Otsuse nende 2007. aastal ELiga ühinenud riikide vastuvõtmise kohta Schengeni alasse peavad tegema ühehäälselt kõikide juba Schengeni alasse kuuluvate riikide valitsused nõukogus. Raportöör mainib ka seda, et on vaja võtta täiendavaid meetmeid Bulgaaria, Kreeka ja Türgi piiril, mis on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi. Ka hindamiskomisjon kutsub Bulgaariat üles võtma lisameetmeid, kartes rändevoogusid Türgist.

Meie erapooletuks jäämise põhjuseks on kogu nendele riikidele avaldatava surve kontekst ning selle surve eesmärgid. Lisaks sellele oleme veendunud, et kaalutlused, millega määratleme oma seisukoha laienemise ja uute riikide ELi vastuvõtmise kohta, kehtivad täpselt samamoodi ka Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise puhul nendes või muudes riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportöör on seisukohal, et Rumeenia ja Bulgaaria täidavad kõik tingimused piirikontrollide kaotamiseks, kuid tahab, et Euroopa Parlamenti teavitataks lisameetmete võtmisest Bulgaaria, Kreeka ja Türgi piiril, mis on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi.

ELi ministrite nõukogu peab kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb pärast Euroopa Parlamendiga nõu pidamist otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel.

Hindamiskomisjon kutsus Bulgaariat üles võtma lisameetmeid, kartes peamiselt rändevoogusid Türgist, kaasa arvarud eraldi kava koostamine, mis hõlmab meetmeid, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse.

Otsuse nende 2007. aastal ELiga ühinenud kahe riigi vastuvõtmise kohta Schengeni alasse peavad tegema ühehäälselt kõikide juba Schengeni alasse kuuluvate riikide valitsused nõukogus. Seda teemat tuleks käsitleda justiits- ja siseküsimuste nõukogus 9. ja 10. juunil.

Võttes arvesse meie seisukohta nende kahe riigi ühinemise kohta, otsustasime jätkuvalt erapooletuks jääda ning seda hoiakut toetab ka asjaolu, et nendele riikidele avaldatakse jätkuvalt survet.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ELiga ühinesid. Enne seda, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel, peab nõukogu hindamismenetlusega kindlaks tegema, kas uued liikmesriigid täidavad Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks vajalikud tingimused, milleks on andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ja viisade väljaandmine. Selleks et oleks võimalik selgelt kaaluda kõiki neid punkte, mis on vajalikud Euroopa Parlamendi arvamuse kujundamiseks selle kohta, kas need kaks riiki on valmis Schengeni alaga ühinema, on vajalik täielik juurdepääs ekspertide hindamisaruannetele, milles käsitletakse nende kahe riigi ettevalmistuste edenemist. Minu arvates on Rumeenia ja Bulgaaria igatahes tõendanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted. Samal ajal ei tohi me aga olukorda alahinnata ning peame mõtlema sellele, kuidas säilitada kontrolli olukorra üle pärast seda, kui need riigid on saanud Schengeni ala täisliikmeks.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Mul ei ole midagi meie naabrite vastu Bulgaarias ja Rumeenias. Mul on aga mõned kaebused Schengeni sätete kohta. See kohutav kokkulepe valmis saladuskatte all ning kinnitati ühel augustikuu päeval 1980ndatel. See on toonud meile ainult halba. Sisepiiride kaotamine ei tähenda Euroopa kodanikele vaba liikumist. See hoopis suurendab kindlusetuse tunnet ning tekitab ELis kontrollimatuid rahvastiku- ja rändetrende nii päritolumaades kui ka sihtmaades. See annab ka suurepärased võimalused ebaseaduslikele sisserändajatele, kes teavad, et olenemata sellest, kust kaudu nad Euroopasse tulevad, saavad nad asuda elama igal pool, kus nad ise tahavad. Eriti rängalt kannatab selle tõttu Prantsusmaa. Nii romade kui ka Lampedusa saarega seotud probleemid, mida siin täiskogul tihti esile tuuakse, on heaks tõenduseks sellele probleemile. Ma ei taha, et Schengeni kokkulepe kehtiks minu riigis, ning ma ei soovi seda ka teistele riikidele. Liikmesriikidele peab jääma täielik kontroll oma piiride üle ning vajaduse korral peavad nad tegema koostööd nn välispiiri tugevdamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Toetasin täielikult selle raporti vastuvõtmist, mis kiidab heaks Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise Schengeni alaga. Mõlemad riigid on teinud kõvasti tööd piirikontrollide tugevdamiseks ning olnud sellega edukad, mida kinnitavad ka nõukogu Schengeni hindamise töörühma korraldatud hindamiste ja külastuste käigus tehtud positiivsed järeldused. Mõlemad riigid on täitnud kõik Euroopa Liidu sätestatud tehnilised kriteeriumid. Seepärast toetan täielikult nende täielikku ühinemist Schengeni alaga. Liikmesriigid ei saa lisada uusi tingimusi, nagu korruptsiooni- ja kuritegevuse vastast võitlust käsitlevate poliitikameetmete hindamine, või muuta poole pealt reegleid. Sel nädalal tähistatakse Schengeni kokkuleppe 26. aastapäeva. See on üks ELi suurimaid saavutusi ja seda on vaja kaitsta ning samuti on vaja kaitsta vaba liikumist, mis on Euroopa Liidu kodanike põhiõigus.

 
  
MPphoto
 
 

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. (FR) Ma pooldan Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Schengeni alaga. Mõlema riigi vastavust Schengeni acquis’ga hinnati üksikasjalikult ja objektiivselt. Mõlemad riigid on täitnud kõik tingimused. Seega ei ole arukas lisada muid tingimusi, näiteks korruptsiooni- ja kuritegevusevastast võitlust käsitlevate poliitikameetmete hindamine. Need probleemid on kahtlemata tähtsad, aga selle ettepaneku motiivid on puhtalt poliitilised. Uute kriteeriumide lisamine looks liikmesriikide jaoks kaheastmelise süsteemi. Selline visioon kaheastmelisest Euroopast, kus uutele ja vanadele liikmesriikidele kehtivad erinevad eeskirjad, on lihtsalt vastuvõetamatu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nadja Hirsch (ALDE), kirjalikult. (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt läbitungimatuks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.

See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Ühinemisakti artikli kohaselt peab nõukogu hindamismenetlusega kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ning viisade väljaandmine) rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel. Ma ei toetanud seda dokumenti, sest hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes tegi asjaomane parlamendikomisjon järelduse, et teatavad lahendamata küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja tulevikus ka järelkontrolli. Tuleb arvesse võtta, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond kujutab endast ebaseadusliku rände poolest ühte kõige tundlikumat piirkonda ELi välispiiril. Seepärast on oluline, et Bulgaaria võtaks teatavad lisameetmed, nimelt eraldi kava koostamine, milles oleksid ette nähtud toimingud, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse, samuti Kreeka, Türgi ja Bulgaaria ühist hoiakut, mis võimaldaks reageerida rändevoogude võimalikule järsule suurenemisele. Arvan, et asjaomased liikmesriigid peavad kuue kuu jooksul pärast otsuse jõustumist teavitama kirjalikult Euroopa Parlamenti ja nõukogu niisuguste lisameetmete rakendamisest ning ilmnenud puudustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (FR) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Tegelikult võtsid Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni acquis’ vastu juba 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Vastavalt ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 peab nõukogu kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel. Hinnangud näitavad, et praeguseks on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tõendanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et rahuldavalt täita kõik Schengeni acquis’ sätted. Seepärast toetan raportööri taotlust. Samas ei tohi me unustada, et kõne all olev piirkond kujutab endast ebaseadusliku rände poolest ühte kõige tundlikumat piirkonda ELi välispiiril. See tähendab, et on vaja võtta lisameetmeid, sest nagu teame, nõuab sisepiiridel kontrolli kaotamine liikmesriikidelt suurt vastastikust usaldust ning samuti tõhusat kontrolli välispiiridel, sest Schengeni ala julgeolek sõltub sellest, kui rangelt ja tõhusalt korraldab iga liikmesriik kontrolli oma välispiiril.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult.(PL) Täna hääletas Euroopa Parlament Carlos Coelho raporti üle, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete kohaldamist Bulgaarias ja Rumeenias. Tasub märkida, et ettevalmistuste tegemise lõpetamine Schengeni alaga ühinemiseks nendes riikides kattub aruteluga ELi rändepoliitika üle ning mõnede Schengeni ala riikide vastuseisuga Schengeni ala laienemisele. Samuti tasub rõhutada fakti, et Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud peaaegu kõik neile kehtestatud nõuded, eeskätt maa-, õhu- ja merepiiri kontrollimine, viisade väljaandmine, politseikoostöö ja andmekaitse. Samuti ei tohi unustada, et need ELi piiririigid võitlevad ebaseaduslike sisserändajate sissevoolu probleemiga. Nii Sofia kui ka Bukarest soovivad saada Schengeni ala liikmeks ja mõlemas riigis praeguseks tehtud ettevalmistustele anti kõrge hinnang ning seepärast hääletasin raporti vastuvõtmise poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. (RO) Loomulikult hääletasin selle poolt, et Bulgaaria ja Rumeenia saaksid Schengeni alaga ühineda. Nagi kõik Rumeenia ja Euroopa kodanikud, nii tahan ka mina, et kohtusüsteemi reform minu riigis jätkuks, et vähendatakse korruptsioonitaset ja pettusi, et kohtuasju käsitletaks õiglaselt ja kiiremini ning et süüdlased saaksid karmi karistuse. Me ühinesime Euroopa Liiduga seepärast, et tahtsime võtta omaks liidu sise-eeskirjad. Minu arvates on täiesti mõistetav, et tahame nendest eeskirjadest kinni pidada ja täita lubadusi, mida ühinemisel andsime. Tänan liitu ja liikmesriike, kes aitavad meil viia ellu kohtusüsteemi reformid ning rakendada korruptsioonivastaseid meetmeid, sest seda tahavad ka Rumeenia kodanikud!

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt lähtuvalt ekspertide hinnangutest, mis näitavad, et praeguseks on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted.

 
  
MPphoto
 
 

  Kyriakos Mavronikolas (S&D), kirjalikult. (EL) Bulgaaria ja Rumeenia täidavad ekspertide rühmade hindamisaruannete kohaselt kõik nõuded, et saada Schengeni ala täisliikmeks. Sellegipoolest tuleb Euroopa Parlamenti teavitada lisameetmetest, mida võetakse Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkonnas, et reageerida rändevoogude võimalikule järsule suurenemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. (FR) Bulgaaria ja Rumeenia on teinud kõik, mida on nõudnud nn Euroopa kindlus selleks, et nende riikide kodanikud saaksid liikuda vabalt Schengeni alal. Raport nõuab veelgi enamat. Raport nõuab ühist lähenemisviisi koos Kreekaga, et reageerida rändele araabia maadest. See nõudmine vastuvõetamatu. Ma jään erapooletuks, et mitte hääletada vaba liikumise vastu liidus.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Bulgaaria ja Rumeenia puhul hinnati kõikide Schengeni acquis’ sätete nõuetekohast rakendamist: maa-, mere- ja õhupiiri kontrollimine, politseikoostöö, viisade väljaandmine, ühenduse loomine Schengeni infosüsteemiga ning andmekaitse. See on eeltingimuseks, et ELi ministrite nõukogu saaks teha otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga. Hindamiste positiivseid tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes võib teha järelduse, et kuigi mõned küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Samas ei tohi aga unustada, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond kujutab endast ebaseadusliku rändega seoses ühte kõige tundlikumat piirkonda ELi välispiiril. Vaja on tugevdada seni võetud meetmeid ning teha ettevalmistusi sisserännusurve võimalikuks järsuks suurenemiseks. Bulgaaria peab võtma lisameetmeid, kaasa arvatud eraldi kava koostamine, mis hõlmab meetmeid, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Vaba liikumise õigus on üks tähtsamaid ja nähtavamaid põhiõigusi, mis on antud liidu kodanikele. Schengeni alal saab nüüd liikuda vabalt ilma piirikontrollita. See on suur muutus võrreldes ajaga, kui Euroopas olid tavaliseks nähtuseks piiripunktid, kus tehti püsivaid piirikontrolle, mis olid aeg-ajalt isegi üleliia ranged, rääkimata sellest, et Ida-Euroopa kodanikud ei pääsenud raudse eesriide tagant ilma oma elu ohtu seadmata.

Hetkel kuulub Schengeni alasse 25 riiki. Ka Rumeenia ja Bulgaaria peaksid varsti sellesse ringi kuuluma – ma vähemalt loodan seda. Need kaks riiki võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad Euroopa Liiduga ühinesid. Hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade külastusi arvesse võttes toetan täielikult nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamist, olgugi et teatavad küsimused on veel lahendamata ja nõuavad edaspidi järelkontrolli. Tahan siiski lisada, et oleks väga kahju, kui vahepeal kehtestatakse uued tingimused, mis ei olnud taotluse esitamise ja hindamiste ajal veel teada.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Paistab, et Rumeenia ja Bulgaaria on tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted. Carlos Coelho koostatud raportis Schengeni ala laienemise kohta on palju lahendamata küsimusi. Hindamisaruannete järeldusi ja hindamiskomisjoni korduskülastuste tulemusi arvesse võttes tegin järelduse, et on eri valdkondi, mis vajavad pidevat järelevalvet. Seni veel vastu võtmata raport valmis Bulgaaria välispiiri küsimusi hindava hindamiskomisjoni korduskülastuste tulemusel. Seepärast on selge, et Bulgaaria, Rumeenia ja Kreeka kolmnurk on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi ning seetõttu peab Bulgaaria võtma lisameetmeid sisserändesurvele reageerimiseks. Ma arvan, et see raport tuleks vastu võtta. Hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. (RO) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Rumeenias ja Bulgaarias ning toetan realistlikku ja ausat suhtumist, mida näitasid üles kõik kaasparlamendiliikmed, kes samuti selle raporti poolt hääletasid.

Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud kõik Schengeni alaga ühinemise tehnilised tingimused ning see peab olema ka ainus tegur, millest otsuse tegemisel lähtutakse. Rumeenia ja Bulgaaria on tõestanud, et nad suudavad võtta vastu vajalikke riiklikke õigusakte ning oma piirid kindlustada. Lisaks sellele on need riigid teinud suuri edusamme võitluses korruptsiooni vastu, mida on tihti ebaõiglaselt ja liialdatult seostatud Schengeni alaga ühinemise teemaga.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. (PL) Täna võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni kõikide Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Need riigid, mis ühinesid Euroopa Liiduga 2007. aastal, võtsid vastu ainult mõned Schengeni alaga seotud sätted ning on neid sellest ajast peale selles piiratud ulatuses kohaldanud. Selle olukorra tulemus on see, et nende riikide piiridel tehakse ikka veel piirikontrolle.

Kui need riigid ELiga ühinesid, ei olnud nad valmis kõiki Schengeni acquis’ sätteid vastu võtma ning seepärast pidid nad oma piirikontrolli käsitlevad poliitikameetmed reformima ja nende kohaldamisala laiendama. Lisaks sellele kujutab Bulgaaria, Türgi ja Kreeka vaheline piir endast ebaseadusliku rände poolest ühte kõige tundlikumat välispiiri ELis, mis on väga suur probleem. ELiga ühinemisest alates on Bulgaaria ja Rumeenia võtnud palju meetmeid, mille eesmärk on nende riikide piiride nõuetekohane ettevalmistamine ja kaitse. Terve selle perioodi jooksul tegi Schengeni hindamise töörühm pidevaid järelevaatusi ja kontrolle, mis on praeguseks näidanud, et mõlemad riigid on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt Schengeni acquis’ sätted.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Piirikontrolli kaotamine sisepiiridel on väga tähtis nii terve Euroopa Liidu kui ka individuaalsete liikmesriikide jaoks. Selleks et Schengeni ala tõhusalt toimiks ja et oleks võimalik saavutada seatud eesmärgid, on vaja tagada, et piirikontrollide kaotamisel ei oleks negatiivseid tagajärgi, seda eeskätt ebaseaduslikku rännet silmas pidades. Iga riik, mis tahab Schengeni alaga ühineda, peab täitma eranditult kõik Schengeni acquis’ sätted, mis käsitlevad andmekaitset, Schengeni infosüsteemi, maa-, mere- ja õhupiiri kontrollimist, politseikoostööd ja viisade väljastamist. Lisaks sellele on väga tähtis tagada, et igas liikmesriigis toimiks range ja tõhus välispiiri kontrollimine. Ma usun, et Rumeenia ja Bulgaaria saavad peagi täisliikmeks ning suudavad kohaldada kõiki Schengeni acquis’ sätteid. Hetkel tuleb pöörata erilist tähelepanu Bulgaariale, sest see riik asub koos Kreeka ja Türgiga ELi välispiiril. See on kõige tundlikum ja hapram piirkond liidus. Kui Bulgaaria ja Rumeenia saavad Schengeni ala täisliikmeks, peavad nad olema valmis reageerima rändevoogude järsule suurenemisele, rakendama meetmeid nõuetekohaseks ja tõhusaks võitlemiseks ebaseadusliku rändega ning tagama nõuetekohaselt toimivate välispiiri kontrollimise mehhanismide olemasolu.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alasse vastuvõtmise poolt. Pärast hoolikaid vaatlusi tunnustas asjaomane ELi komisjon, et need riigid on täitnud kõik Schengeni ala liikmeks saamise tingimused: nad tagavad riigi maa-, mere- ja õhupiiri piisava kaitse ning nad on võtnud kasutusele Schengeni infosüsteemi teabe vahetamiseks ja taganud andmekaitse. Minu fraktsiooni arvates oleks nüüd uute liikmesuse tingimuste kehtestamine vale, sest see tähendaks, et nende riikide puhul kehtib kaksikmoraal. Kahtlemata on Rumeenias ja Bulgaarias endiselt esinevad probleemid, nagu organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon, rängad süüdistused nende riikide valitsuse vastu, mis peaksid nende nähtuste vastu tõhusamalt võitlema. Olen arvamusel, et Schengeni uste sulgemine Rumeenia ja Bulgaaria ees ei tohiks olla karistuseks ausatele kodanikele, kes kannataksid kõige enam, kui nad kaotaksid nüüd võimaluse vabaks reisimiseks Euroopas.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa kodanike Euroopa Liidus vaba liikumise kontekstis arvan, et Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni acquis’ga on suurepärane edusamm ning seepärast hääletasin asjaomaste sätete kohaldamise poolt. Samuti olen veendunud, et kuigi mõlemad riigid on näinud palju vaeva selle nimel, et tagada oma kodanikele vaba liikumine Euroopas, peavad nad igal juhul jätkama oma piirikontrollide ja eeskirjade kooskõlastamist Euroopa standarditega, pidades silmas Ida-Euroopa piiride tundlikku iseloomu Balkani piirkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. (EL) Andsin täna poolthääle Euroopa Parlamendi arvamusele Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias. See on tasakaalustatud lähenemisviis, sest arvamuses tunnustatakse edusamme, mida mõlemad riigid on teinud, et täita rahuldavalt Schengeni alaga ühinemiseks vajalikud tingimused (maa-, mere- ja õhupiiri kontrollimine, viisade väljaandmine, politseikoostöö, valmisolek ühenduse loomiseks Schengeni infosüsteemiga ja andmekaitse). Samal ajal nõutakse ka korrapäraselt arenguaruannete esitamist puuduste kohta, mida ei ole veel kõrvaldatud. Sellega andis parlament oma nõusoleku nende kahe riigi ühinemisele Schengeni alaga ning sellele, et anda võrdsed õigused nende riikide kodanikele, kes ei ole saanud varem vabalt liikuda. Loodame, et Euroopa Parlamendi sõnumist lähtudes saavutatakse ka nõukogus üksmeel, et siis lõplik otsus vastu võtta.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Soovin kiita enda kolleegi Carlos Coelhot suurepärase töö eest, mida ta tegi, et koostada raport nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete täielikku kohaldamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias! Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Raporti kohaselt hinnati kohapeal selle acquis’ kohaldamiseks vajalike tingimuste täitmist, nagu andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, poliitiline koostöö ning viisade väljaandmine. Samuti kinnitati kohapeal, et on tehtud edusamme meetmete kohaldamiseks, mille eesmärk on kontrolli kaotamine liikmesriikide sisepiiridel. Raportöör ja variraportöörid, kes on seda protsessi jälginud, tegid järelduse, et kuigi teatavad lahendamata küsimused nõuavad pidevat aruandlust ning edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Nendel põhjustel toetan otsust avada piirid nendele liikmesriikidele. Hääletan selle raporti poolt ning tervitan Bulgaariat ja Rumeeniat Schengeni alas!

 
  
MPphoto
 
 

  Vincent Peillon (S&D), kirjalikult. (FR) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile, mis teeb ettepaneku Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise kohta. See on Euroopa integratsiooniprotsessi üks suurimaid saavutusi. Ühinemiseks peab uus riik täitma Schengeni kokkuleppe ranged tingimused. Bulgaaria ja Rumeenia puhul tegi Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste komisjon sarnaselt Euroopa Komisjonile hindamistest lähtudes järelduse, et need kaks riiki täidavad kõik sätestatud tingimused. See tähendab, et ei ole enam mingit põhjust, miks nad ei saaks selle vaba liikumise alaga ühineda. Minu arvates oleks vastuvõetamatu, kui teatud riigid oleksid valedel ettekäänetel ning riigisiseste poliitiliste kaalutuste tõttu jätkuvalt selle vastu. Ühenduse õigustikku ei saa käsitleda à la carte süsteemina, milles liikmesriigid saavad vastavalt vajadusele sätteid vastu võtta või nende kohaldamist edasi lükata. Seepärast kutsun nõukogu pühalikult üles tunnustama Bulgaaria ja Rumeenia edusamme ning lubama neid Schengen alasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. (RO) Hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes on selge, et Rumeenia on nüüd võimeline Schengeni acquis’d täiel määral rakendama. Lahendatud on kõik tähelepanu või läbivaatamist nõudnud punktid (riskihindamise parandamine, hoonete turvaelementide ajakohastamine, viisataotluste esitamise ja menetlemise protsessi täiustamine jne) ning mõnes osas võib riiki nüüd pidada heade tavade näiteks.

Hindamisaruannete kohaselt on Rumeenia üldiselt tõestanud oma piisavat ettevalmistust, mis võimaldab tal rahuldavalt kohaldada nii Schengeni acquis’ Schengeni infosüsteemiga (SIS) mitteseotud kui ka SISiga seotud sätteid. Täidetud on eeltingimused, mis lubavad nõukogul teha ühinemisakti artikli 4 lõikes 2 viidatud otsuse kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel – nii õhu-, maismaa- kui ka merepiiril. See tähendab, et sisepiiridel kontrolli kaotamine nõuab liikmesriikidelt suurt vastastikust usaldust välispiiridel tehtava kontrolli tõhususe vastu, kuna Schengeni ala julgeolek sõltub nimelt sellest, kui rangelt ja tõhusalt korraldab iga liikmesriik kontrolli oma välispiiril.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest Schengeni kokkuleppe kõikide sätete kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias tähendab kindlasti seda, et nendes riikides lõpetatakse piirikontrollid. Ajal mil mõned riigid julgevad teha ettepanekuid sisepiiridel kontrollide taaskehtestamise kohta, on veelgi olulisem näidata, et me toetame selle Euroopa Liidu parima saavutuse laiendamist. Kõikide Schengeni acquis’ sätete kohaldamine nendes liikmesriikides on Euroopa jaoks ka võrdsuse ja mittediskrimineerimise küsimus, sest nende riikide välistamine saadaks väga negatiivse sõnumi nende riikide kodanikele, kes tahavad väga selle vaba liikumise alaga ühineda. Nendel põhjustel on selle etapi laiaulatuslik toetamine väga tähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. (IT) Balkani piirkond on ebaseadusliku rände poolest üks tundlikumaid piirkondi ELi välispiiril. See nähtus omab suurt tähtsust ning sellel on tagajärjed paljude ELi kodanike argielule, sest see suurendab veelgi ebakindlust, mida nad tunnevad. Enne seda, kui saab rääkida võimalikust Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemisest, on vaja koostada eraldi üksikasjalikud kavad rändesurve ohjeldamiseks. Samuti on vaja lisaks piirikontrollide parandamisele välispiiridel võidelda samaaegselt ka korruptsiooniga kohalikes riigiasutustes. Hääletasin selle meetme vastu nimetatud põhjustel ja ka selleks, et kaitsta meie kodanikke paremini ebaseadusliku sisserände eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Schengeni acquis’ vastuvõtmine tähendab muu hulgas ka vastavuse tagamist eri hindamismenetlustega: kandidaatriigid peavad täitma palju tingimusi, et nad saaksid ühineda vaba liikumise alaga, kuhu kuulub hetkel 25 riiki ja 400 miljonit eurooplast. See raport annab hinnangu olukorrale Bulgaarias ja Rumeenias, tuues esile asjaolu, et Bulgaaria järgib eri valdkondades parimaid tavasid, ning rõhutades ka Rumeenia pingutusi tuvastatud puuduste kõrvaldamise nimel. Kokkuvõtteks on nende kahe liikmesriigi tegevuse hinnang üldiselt positiivne, kuid soovin siiski rõhutada, et on mõningaid probleeme, mis nõuavad lahendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt läbitungimatuks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.

See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Me toetame Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, juhul kui täidetakse kõik ekspertide hinnangul vajalikud eeltingimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Vastavalt Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni acquis’ ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 peab enne kontrolli kaotamist nende liikmesriikide sisepiiridel kindlaks tegema, et Schengeni eeskirjade nõuded on täidetud. Nii Rumeenia kui ka Bulgaaria on tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted ning seepärast peaksid need kaks liikmesriiki saama Schengeni ala täisliikmeks. Soovin aga rõhutada, kui tähtis on sisejulgeoleku tagamiseks range kontrolli kehtestamine nende riikide välispiiridel. Bulgaaria paikneb ebaseadusliku rände poolest tundlikus piirkonnas ning seepärast peaks riik võtma lisameetmeid, et reageerida rännusurve võimalikule suurenemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. (IT) Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond on ebaseadusliku rände poolest üks tundlikumaid piirkondi Euroopa Liidu välispiiril. Ma ei ole nõus raportööri Carlos Coelhoga, et Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemine ei ole lühemas perspektiivis võimalik, sest on veel puudusi mitmes valdkonnas, nagu varustus, piirikontrolli korraldus, töötajate koolitus ning kohustus edastada andmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. (EL) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ELiga ühinesid. Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga integreerimine on vastuvõetav tingimusel, et nad täidavad teatud tehnilised nõuded, mis toodi välja asjaomase menetluse käigus. Raportöör rõhutab õigusega, et Bulgaaria peab Schengeni kokkuleppega ühinemise järel koostama eraldi kava võitlemiseks ebaseadusliku sisserändega. Koostööd on vaja ka maapiiri haldamise teema puhul. 2010. aastal vahistati 47 000 Kreeka-Türgi piiri ületanud sisserännanut, kes suundusid Kreeka ja Türgi vahelist piiri tähistava Evrose jõe Kreeka poolele. See arv moodustas 90% vahistatud sisserännanutest kogu Euroopas sel aastal. Sellest lähtuvalt toetan raportööri ettepanekut, et pärast Bulgaaria Schengeni alaga ühinemist on vaja koostada eraldi kava, mis sisaldab vajalikke meetmeid ning Kreeka, Türgi ja Bulgaaria ühist hoiakut, et riik suudaks reageerida rändevoogude järsule suurenemisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult.(DA) Hääletasin selle vastu, et teha Bulgaariast ja Rumeeniast praeguse seisuga Schengeni koostöö täisliikmed. Probleem, mis on seotud sellega, et Bulgaaria annaks oma sõjaväepolitseile juurdepääsu Schengeni andmetele, näitab, et on probleeme Schengeni nende osadega, kus need riigid juba osalevad. Samuti on probleeme korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Europol rõhutab, et Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni koostöö täisliikmeks saamine annab Balkani piirkonna ning endise Nõukogude Liidu kuritegelikele rühmitustele parema juurdepääsu ELile. Kuni need probleemid saavad lahendatud, võimendab Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemine piiriülest korruptsiooni ja kuritegevust ning samal ajal annab see teatud jõududele kauaoodatud võimaluse, et nõuda rohkem järelevalvet ja õigusriigi põhimõtete kahjustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult.(PL) Ajal mil järjest rohkem inimesi räägib usaldusekriisist Euroopa Liidus, tuleks vaadata asjaolu, et enamik Euroopa Parlamendi liikmetest toetab kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust, kinnitusena sellest, et eurointegratsiooni idee on ikka veel asjakohane. Asjaolu, et Bulgaaria ja Rumeenia paiknevad ELi välispiiril, ei tohi olla takistuseks nende ühinemisele Schengeni alaga. Schengeni alaga ühinemise tingimused sätestati selleks, et tagada võimalikult kõrge julgeoleku tase. Eksperdid on kinnitanud, et kohaldatakse asjaomaseid tehnilisi standardeid. Need riigid on täitnud neile esitatud nõuded sellisel määral, et on võimalik kaotada nende jaoks piirikontrollid ülejäänud ELi liikmesriikides. Tasub aga rõhutada, et nagu minu riigi puhul, nii ei tähenda Schengeni alaga ühinemine ka Rumeenia ja Bulgaaria jaoks, et nad ei pea enam töötama edasi selle koostöövahendi täieliku kohaldamise nimel. Mõlemad riigid peavad tegema veel palju tööd, et sätestada head töötavad.

Poola on hea näide sellest, et uued liikmesriigid suudavad täita tõhusalt Schengeni nõuded. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvates on meil võimalik viia ellu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana tuntud poliitilise projekti järgmine etapp tingimusel, et Euroopa institutsioonid tagavad nõuetekohase järelevalve. Euroopa Parlament peab mängima selles protsessis põhirolli ning teda tuleb hoida kursis Bulgaaria ja Rumeenia olukorraga.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, millega tehakse ettepanek Schengeni infosüsteemiga (SIS) seotud Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Samuti on mul hea meel selle üle, et raport sisaldab andmekaitset käsitlevaid kaitsemeetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. (FR) Täna võttis parlament vastu Carlos Coelho raporti Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. See raport lähtub nõukogu Schengeni hindamise töörühma egiidi all tehtud hindamiste tulemustest.

Hindamiste käigus ei leitud Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemisele mitte mingeid takistusi. Piiride avamine on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi. Seepärast on mul hea meel, et parlament hääletas nende kahe riigi Schengeni alaga ühinemise poolt. Nüüd peab nõukogu olema realistlik ning näitama solidaarsust sellega, et annab ühehäälselt ka omapoolse heakskiidu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Schengeni ala loodi 1985. aastal ning hetkel hõlmab selle territoorium 42 673 km välismerepiiri ja 7721 km maapiiri ning sellel alal elab 400 miljonit eurooplast. Schengeni kokkulepe hõlmab praegu 25 liikmesriiki ning kaotades piirikontrolli riikide sisepiiridel ja luues ühise piiri, loob see ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda. Selle kokkuleppe täielikuks elluviimiseks loodi Schengeni infosüsteem (SIS) ning sätestati ühised eeskirjad, mis käsitlevad muu hulgas kontrolle terve välispiiri ulatuses, ühist viisapoliitikat ning õigusalast koostööd. See raport käsitleb Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni acquis’ga ühinemist ning hindamiskomisjoni korduskülastustest ja lõpparuandest lähtudes tehakse raportis järeldus, et mõlemad riigid on valmis saama täisliikmeks. On aga veel mõned küsimused, mis nõuavad lahendamist, eelkõige on vaja luua kava, et reageerida rännusurve võimalikule suurenemisele. Seepärast olen nõus raportööriga, et need liikmesriigid peavad pärast ühinemisotsuse jõustumist kuue kuu jooksul teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu selliste lisameetmete rakendamisest ning edusammudest ilmnenud puuduste kõrvaldamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexandra Thein (ALDE), kirjalikult. (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt kindlaks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis. See probleem on aga ka nendel liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

 
  
MPphoto
 
 

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Kui Rumeenia ja Bulgaaria 2007. aastal ELiga ühinesid, võtsid nad vastu Schengeni acquis’. Ühinemisakti artikli 4 lõike 2 kohaselt peab nõukogu hindamismenetlusega kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ning viisade väljaandmine) rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel. Ekspertide koostatud hindamisaruannete kohaselt on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt Schengeni acquis’ sätted. Seepärast kutsume nõukogu üles kiitma heaks Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Schengeni alaga. Liit peab kohaldama samu kriteeriume kõikide liikmesriikide puhul, kaasa arvatud Schengeni alaga ühinemise puhul. Kohtusüsteemi koostöö- ja kontrollimehhanism ei kuulu Schengeni alaga ühinemise tingimuste hulka ning sellele ei saa viidata Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise kontekstis. Kuna Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud kõik tehnilised tingimused Schengeni alaga ühinemiseks, kutsume Rumeenia, Bulgaaria ja Euroopa kodanike nimel nõukogu üles kiitma heaks Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemist.

 
  
MPphoto
 
 

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult.(PL) Bulgaaria ja Rumeenia peavad saama ühineda Schengeni alaga, sest mõlemad riigid on selleks valmis ja teatavate liikmesriikide vastuväited on alusetud.

 
  
MPphoto
 
 

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. (EL) Andsin poolthääle raportile Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise kohta, sest mõlemad riigid on täitnud vajalikud tehnilised tingimused. Sellegipoolest peab Bulgaaria koostöös Kreeka ja Türgiga võtma lisameetmeid, et reageerida ebaseadusliku sisserände probleemile.

 
  
MPphoto
 
 

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Bulgaaria sõbrana, kuigi kriitilise suhtumisega sõbrana, tahan teha kõik, mis minu võimuses, et toetada selle riigi arengut, kuid mitte omaenda riigi heaolu arvel. Seepärast jäin hääletusel erapooletuks. Kui Bulgaaria 2007. aasta 1. jaanuaril ELiga ühines, oli riigis ikka veel puudusi õigussüsteemi reformi ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Bulgaaria ametivõimud võtsid endale kohustuse olukorda radikaalselt parandada. EL lõi koostöö- ja kontrollimehhanismi, et aidata Bulgaariat ning kontrollida riigi edusamme kuuest võrdlusalusest lähtudes. Edusamme on tehtud pettumust valmistavalt aeglaselt. Oma viimases aruandes nende teemade kohta (veebruar 2011) nentis komisjon, et Bulgaaria peab tegema veel täiendavaid parandusi kohtu-, politsei- ja muude uurimisasutuste struktuuri, halduse ning koostöö vallas. Sellegipoolest otsustasid 27 valitsust nõukogus – ja see ole eriti üllatav –, et Bulgaaria on täitnud kõik Schengeni alaga ühinemise tingimused, olgugi et see süsteem on ise hetkel küsitava väärtusega. Loomulikult ei kuulu Ühendkuningriik jätkuvalt Schengeni alasse.

 
  
MPphoto
 
 

  Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult. (RO) Mul on hea meel, et hääletusel Euroopa Parlamendis andis üle 80% poolthääle raportile Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. See hääletus saadab tugeva poliitilise märguande. Euroopa Parlamendi arvates on Rumeenia ja Bulgaaria valmis Schengeni alaga ühinemiseks.

Erakonna UDMR (Rumeenia Ungarlaste Demokraatlik Liit) arvates peavad Rumeenia ja Bulgaaria saama 2011. aastal konkreetse väljavaate selle vaba liikumise alaga ühinemiseks. Ma ei arva, et mängureegleid tohib mängu ajal muuta ja otsustades Schengeni alaga ühinemise üle tuleb võtta arvesse Schengeni kokkuleppe raames saavutatut ning mitte lähtuda poliitilistest hinnangutest. Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemise pärast tekkinud olukord näitab, kui nõrk on solidaarsus ELis.

Asjaolu, et on liikmesriike, kes on valmis loobuma vabast liikumisest kui ühest eurointegratsiooni põhivabadusest, on väga murettekitav. Samal on see ka vale reaktsioon pingetele, mille põhjuseks on majanduskriis ning selle sotsiaalsed tagajärjed. UDMR usub, et me vajame tugevat Euroopat, mille saavutamiseks on vaja suuremat solidaarsust ning loobuda kindlalt sisemisest protektsionismist ja populismist.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. (IT) Vaatamata sellele, et mul on mõned kahtlused selle Euroopa 2020. aasta strateegia raamesse kuuluva teksti liiga laia ulatuse pärast, on resolutsiooni eesmärgid minu arvates igati teretulnud. Seepärast hääletasin ma Carlos Coelho raporti poolt, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete kohaldamiseks vajalike tingimuste kontrollimist, mis on eeltingimus kontrollide kaotamiseks Bulgaaria ja Rumeenia sisepiiril.

 
  
  

Raport: Alexander Graf Lambsdorff (A7-0189/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) See raport võetakse vastu vaatamata vaidlustele Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis töörühmas muudatusettepaneku üle, mis tõstatab tuumaküsimuse ning Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni muudatusettepanekule, mis kaotab täiendavate ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete küsimuse. Rahvusvahelist korda on vaja põhjalikult muuta, et EL saaks lahendada oma probleeme paremini ühiste ülemaailmsete meetmetega. Soovin samuti juhtida tähelepanu asjaolule, et aluslepingu artikli 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust ning eeskätt ÜRO rolli.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt nii ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu tähtsuse pärast kui ka seepärast, et on äärmiselt oluline, et EL intensiivistaks koostööd ja kooskõlastamist selles ning ka kõigis teistes ÜRO organites. Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt peavad liikmesriigid kooskõlastama oma tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides ja need liikmesriigid, kes on ühtlasi ka ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed, peavad oma tegevust kooskõlastama ning kaitsma oma funktsioonide täitmisel liidu seisukohti ja huve. Seni ei ole koostöö ÜRO Peaassamblees olnud eriti eeskujulik. Seda ei ole olnud ka koostöö ÜRO Julgeolekunõukogus. Teame kõik väga hästi, et ÜRO Julgeolekunõukogusse kuuluvad liikmesriigid (Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa) ei suutnud oma tegevust kooskõlastada ega võtta ühist seisukohta sõjalise sekkumise kohta Liibüas, eriti mis puudutab hääletust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 üle. Seepärast kutsun ELi liikmesriike üles pürgima ühise seisukoha võtmise poole rahvusvahelise rahu ja julgeoleku seisukohalt tähtsate küsimuste puhul, eriti piirkondades, kus juba valitseb laiaulatuslik üksmeel rahvusvahelisel tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Liit seisab kiiresti muutuvas maailmas vastamisi paljude probleemidega, mis nõuavad kooskõlastatud rahvusvahelist reaktsiooni. Kõik need suured muutused nõuavad, et Euroopa Liit panustaks koos teiste partneritega aktiivselt sellesse, et leida tõhusaid lahendusi nii Euroopa kodanikke kui ka kogu ülejäänud inimkonda vaevavatele probleemidele. Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhipartner, kes toetab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pingutusi tema tegevuste elluviimiseks. Euroopa Liit peab osalema aktiivselt niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel. Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust, mille keskmes on tugev ÜRO, sest see on hädavajalik, et lahendada ülemaailmseid probleeme.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Oleme hetkel tunnistajaks põhjalikele muutustele rahvusvahelises korras ja Euroopa Liit ei saa olla enam ainult pealtvaataja rollis. Arvan, et Euroopa Liit peab vaatama seda kui lähtepunkti ja võtma tõesti aktiivse rolli suhetes nii praeguste kui ka tärkavate suurjõududega ning saama lõplikult lahti oma halvast mainest kääbusena rahvusvahelise poliitika valdkonnas. Samuti olen nõus Alexander Graf Lambsdorffi ettepanekus väljendatud vajadusega, et liikmesriigid peavad avaldama läbirääkimistel survet ÜRO Julgeolekunõukogu reformimiseks, et Euroopa Liit saaks selle alaliseks liikmeks. Tugevdades Euroopa Liidu rolli Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, tagame, et EL võtab enda kanda juhirolli nii piirkondlike kui ka ülemaailmsete küsimuste lahendamise alal. Vastasel juhul peame leppima ka edaspidi sellega, et liikmesriikide huvid ei ole rahvusvahelisel tasandil kooskõlastatud.

 
  
MPphoto
 
 

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Toetasin tugevalt selle raporti põhiideed. Raport nõuab ELile täiustatud rolli ÜRO süsteemis, võttes arvesse Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud institutsioonilisi muudatusi. Tänane hääletus järgneb ELi suurele võidule ÜROs: vastu sai võetud kord, mis annab ELi delegatsioonile ÜRO Peaassamblees õiguse esitada kutseid ning õiguse anda vastuseid ja esitada suulisi ettepanekuid ning muudatusettepanekuid.

See areng peegeldab selget reaalsust, et EL ja selle liikmesriigid teevad suurima rahalise panuse ÜRO süsteemi. ELi sissemaksed moodustavad ÜRO tavaeelarvest 38%, tagades üle kahe viiendiku ÜRO rahuvalveoperatsioonide ning peaaegu poole ÜRO fondide ja programmide rahastamisest. Lisaks on EL kõikidest oma piirangutest hoolimata suur ülemaailmne osaleja, kelle osakaalu tuleb igal tasandil õigesti tunnustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Alexander Graf Lambsdorffi raportit, sest minu arvates peame edendama suuremat kooskõlastatust liikmesriikide seisukohtade vahel ning parandama oma võimet pidada läbirääkimisi teiste piirkondlike rühmadega. Seega seisneb küsimus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tõhususe ja läbipaistvuse suurendamises ning selle rahaliste vahendite haldamise tugevdamises. Olen kindel, et keskpikas perspektiivis saab vajalikuks ÜRO Julgeolekunõukogu töömetoodika ja koosseisu reformimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Maailma korralduses toimuvad suured muutused, mis sunnivad ELi aktiivsemalt suhtlema praeguste ja tärkavate suurjõududega, samuti muude kahe- ja mitmepoolsete partneritega, et edendada tõhusate lahenduste leidmist probleemidele, mis mõjutavad nii Euroopa kodanikke kui ka kogu maailma. Euroopa Liidu lepingu artikli nr 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust, mille keskmes on tugev ÜRO, mis on hädavajalik, et lahendada ülemaailmseid probleeme, nagu kliimamuutus ja keskkonnaseisundi halvenemine, inimõiguste universaalsus ja jagamatus, vaesuse vähendamine ning kõiki inimesi hõlmav areng, demograafiliste ja rändemuutuste tagajärjed ning rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus. Olen nõus seisukohaga, et EL peaks aktiivselt osalema niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva maailmakorra tagamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult.(RO) Hääletasin Alexander Graf Lambsdorffi koostatud raporti poolt, sest minu arvates loob EL praegu enda jaoks uut identiteeti ülemaailmsel tasandil. Tuletan teile meelde, et need kaks rahvusvahelist organisatsiooni on teinud pikka aega koostööd ning EL on osalenud ka paljudes ÜRO algatatud projektides. Siinkohal tuleb mainida ka Euroopa juhtide antud lubadusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kohta. Maailmas vaesuse kaotamine on nüüd üks liidu välispoliitika prioriteetidest. Toetan algatusi, mille eesmärk on tugevdada koostööd kriisipiirkondade stabiliseerimise alal ning koostada uued ohutusstandardid tuumajaamade jaoks. Jaapanis toimunud sündmused näitavad, et selline partnerlus on vajalik. Vahemere piirkonnas toimunud sotsiaalseid muutusi silmas pidades olen arvamusel, et ELi ja ÜRO kooskõlastatud meetmed tagaksid seal rahumeelse ülemineku demokraatiale. Sel puhul toetan suhete parandamist piirkondlike organisatsioonidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Toetan ettepanekut Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule järgmiseks ÜRO Peaassamblee istungjärguks. Ettepanekuga rõhutatakse, et nii Euroopa Liit kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on mõlemad pühendunud demokraatia, inimõiguste ja rahu edendamisele rahvusvahelise üldsuse seas. Ettepanekus on öeldud, et ÜRO Julgeolekunõukogu edasine laienemine nii, et sellesse kuuluks ka EL, on väga tähtis eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Ettepanekuga lükatakse tagasi Saksamaa taotlus saada potentsiaalse ELi alalise koha hoidjaks Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ning juhindutakse selle asemel Itaalia ettepanekust, et iga liikmesriik peab saama võimaluse hoida kohta rotatsiooni korras, et austada kõikide liikmesriikide võrdse väärikuse põhimõtet.

Saksamaa taotlust nähti katsena sundida peale Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Saksa bloki poliitilist võimu nii ELis kui ka väljaspool liitu. Itaalia seisukoha vastuvõtmine ettepanekus kinnitab, et julgeolekunõukogu potentsiaalne laienemine tagab ka Itaaliale võimaluse, et teha ennast kuuldavaks tähtsaid rahvusvahelisi küsimusi arutades ka väljaspool ELi. Seepärast hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – On tähtis, et Euroopa kinnitaks nüüd uuesti endale võetud kohustusi ja koostöövalmidust selliste rahvusvaheliste liikumistega nagu ÜRO. Tähelepanu, mida Euroopa Parlament ÜRO-le pöörab, on kõige tähtsam.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Meie ajastu sündmused näitavad selgelt, et liikmesriigid ja Euroopa Liit peavad tegutsema mitmesugustes olukordades ja eri juhtudel kooskõlastatult. See kooskõlastamine on väga tähtis ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO). Ma ütleksin isegi, et on väga tähtis, et selles paljut hõlmavas ja otsustavas rahvusvahelises organisatsioonis oleks tagatud Euroopa huvide ja väärtuste kaitsmine.

Hoolimata tulevastest muudatustest selles osas, kuidas liitu ÜROs ja eelkõige selle julgeolekunõukogus esindatakse – ja arutelu selle teema üle ei ole kaugeltki veel lõppenud –, on järjest rohkem vaja kooskõlastada ka Euroopa riikide pingutusi, et edendada koos liidu esindajatega välisriikides ühiseid meetmeid sekkumiseks ning mõju avaldamiseks. Korrapärased nõupidamised liikmesriikide ja ELi saadikute vahel on oluline samm sellel teel. Samal ajal peab liit aitama kaasa ÜRO töö tõhusamaks ja läbipaistvamaks muutmisele ning selle rahaliste vahendite halduse parandamisele. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni parlamentaarse assamblee asutamine ÜRO süsteemi raames on huvitav ettepanek, mida tasub edasi uurida ja arutada.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Alexander Graf Lambsdorffi raport käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi soovituseks nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee 66. istungjärguks. Eelseisev ÜRO Peaassamblee istungjärk on eriti tähtis, kui pidada silmas praeguse rahvusvahelise korra muutumist ülemaailmsel tasandil maailma eri piirkondades toimuvate konfliktide ning aastakümneid või isegi sajandeid rõhutud olnud rahvaste iseotsustamisõiguse väljendumise tõttu. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 21 ja 41 lähtudes peab Euroopa Parlament igal juhul kasutama võimalusi, mida see istungjärk pakub, et edendada oma seisukohta eri teemade kohta, nagu muu hulgas ELi roll ÜRO süsteemis; EL ja ülemaailmne juhtimine; rahu, julgeolek ja õigus; areng; inimõigused ja kliimamuutused. Seepärast olen nõus ülal nimetatud raportööri ettepanekute ning sellega, et on vaja toetada arutelu parlamentide ja piirkondlike assambleede rolli üle ÜRO süsteemis ning samuti arutelu parlamentaarse assamblee asutamise üle.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raport propageerib seda, et Euroopa Liit peab saama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks. Viimasel ajal on seda ideed palju propageeritud ning seda toetavad ka Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud muudatused, millega ELile anti muu hulgas juriidilise isiku staatus. Need on muudatusettepanekud, mille seaduspärasuse üle oleme alati protestinud. Seda nõudmist – mis õõnestab selle riikidest, kuid kindlasti mitte riikidevahelistest organisatsioonidest koosneva organisatsiooni vaimu – ei esitata selleks, et ÜRO tööd demokraatlikumaks muuta või et luua uus õiglasem ja rahumeelsem maailmakord.

Seda tõestab ELi liit Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ja Ameerika Ühendriikidega, et alustada sõdasid ja panna toime agressiooniakte sellistes riikides nagu Liibüa. EL on seadnud ohtu sellised ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtted nagu mittesekkumine riikide siseasjadesse, riikide iseseisvuse ja sõltumatuse austamine ning riikide arenguõiguse tunnustamine. Iseseisvuse annab rahvas ja rahvas ei ole andnud seda ELile, mis on muutumas üha rohkem ühiskonna- ja demokraatiavastaseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) See raport esitab taas vastuvõetamatu nõudmise, et Euroopa Liit tuleb teha Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks, võttes selle nõudmise aluseks demokraatiavastase Lissaboni lepingu ja sellega ELile antud juriidilise isiku staatuse. Euroopa Parlamendi enamus ei tee seda selleks, et muuta kumbagi ÜRO organi tööd demokraatlikumaks või et luua uuem ja õiglasem maailmakord.

Kuidas saab EL, mis partnerluses Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ja Ameerika Ühendriikidega edendab Liibüas sõjategevust ning rikub seal rahvusvahelist õigust ja ÜRO hartat, aidata kaasa ÜRO demokraatlikumaks muutmisele või inimkonna rahule ja arengule? Kuidas saab EL aidata kaasa mittesekkumisele riikide siseasjadesse, austada nende iseseisvust ja sõltumatust, ning nende õiguse arengule – õigused, mis on sätestatud ÜRO hartas ja rahvusvahelises õiguses –, kui EL sunnib koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) Portugali töötajatele ja rahvale peale enneolematu rünnakuprogrammi ning anastab nende vahendeid? Ei saagi!

Iseseisvuse annab rahvas ja rahvas ei ole andnud seda ELile, mis on muutumas üha rohkem ühiskonna- ja demokraatiavastaseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Euroopa Liit peab aktiivselt osalema ÜRO kujundamisel, et see suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel. On vaja edendada mitmepoolsust ELi peamise strateegilise eesmärgina ning suurendada ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust ÜROs. Rahvusvahelises korralduses toimuvad muutused sunnivad ELi pöörama aktiivsemalt tähelepanu praegustele ja tärkavatele suurjõududele ning muudele kahe- ja mitmepoolsetele partneritele, et toetada tõhusate lahenduste leidmist probleemidele, mis mõjutavad nii ELi kodanikke kui kogu maailma.

 
  
MPphoto
 
 

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult.(IT) Arutlemisel olev dokument paneb paika Euroopa Liidu prioriteedid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee istungjärguks. Tähtsaim teema, mida on nüüd juba mõnda aega arutatud, on arutelu Julgeolekunõukogu reformi üle. Ettepanek anda Euroopa Liidule alaline koht, mida liikmesriigid rotatsiooni korras täidavad, on hea idee. Seepärast toetan raportit.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Toetasin dokumenti, sest see edendab tõhusat mitmepoolsust ELi üldise strateegilise eesmärgina ning ELi kui ülemaailmse toimija ühtsuse ja nähtavuse suurendamist ÜROs, kooskõlastades muu hulgas paremini ELi sisekonsultatsioone ÜRO teemadel ning edendades suuremat haaret laiemas teemaderingis. Samuti edendab raport ELi strateegiliste partnerite kaasahaaramist ÜRO süsteemis ja strateegilistele partnerlustele mitmepoolse mõõtme andmist, kaasates ELi kahepoolsete ning mitmepoolsete tippkohtumiste päevakordadesse ülemaailmsed teemad. Samuti peaks EL aitama kaasa ÜRO tõhususe ja läbipaistvuse arendamisele ning ÜRO rahaliste vahendite haldamise tõhustamisele.

Lisaks käsitleb raport tähtsaid teemasid, nagu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja rahvusvahelise kriminaalõigussüsteemi rolli tugevdamine, aruandekohustuse edendamine ning karistamatusele lõpu tegemine; samuti käsitleb see kriisiennetuse struktuuride ja nende tõhususe tugevdamist ÜRO Arenguprogrammi raames eesmärgiga muuta see organisatsioon ülemaailmaks juhiks kriisiennetuse ning kriisist taastumise valdkonnas. Raport rõhutab ka ELi ja ÜRO tiheda koostöö vajalikkust tsiviil- ja sõjalise iseloomuga kriiside ohjamisel ning eriti humanitaarabioperatsioonidel. Viimaseks rõhutab raport vajadust Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) põhjaliku reformi järele, et teha lõpp selle kaheotstarbelisusele – kontrollida tuumaenergia tarbimist samal ajal seda ise soodustades. Samuti on vaja vähendada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vastutust tuumaenergia tööstuse juhendamisel ja tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga kooskõlastuse kontrollimisel. On veel muid tähtsaid punkte, millega ma nõus olen ja mida ma toetan.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult.(FR) Nagu alati, esitab Euroopa Parlament enne eelseisvat Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärku oma soovitused nõukogule, mis esindab liikmesriike, kes on selle organisatsiooni ainsad täisliikmed. Sel aastal saab liit aga kasutada oma uusi suuremaid vaatlejaõigusi, millega liidul on istungjärkudel erakorraline sõnavõtuõigus. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see on kooskõlas liidu rahvusvahelise tasandi uute eesmärkidega. Lissaboni leping annab ELile uued õigused, kinnitab liidu rahvusvahelise rolli ning paneb paika uued vahendid. Sellest õigusaktist lähtudes peab liit kasutama seda uut eesmärki tõhusa mitmepoolsuse edendamiseks, võttes seejuures aluseks kõik oma tugevaimad väärtused. Samuti kutsub see üles tugevdama ülemaailmset juhtimist ajal, mil ülemaailmsed probleemid nõuavad ülemaailmseid lahendusi. Viimaks toob tekst esile ka põhiteemad, mille edendamist liit traditsiooniliselt toetama peab, nagu areng, inimõigused ja kliimamuutuste probleem.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult.(IT) Praeguses rahvusvahelises korralduses toimuvad suured muutused, mis sunnivad Euroopa Liitu suhtlema aktiivsemalt praeguste ja tärkavate suurjõududega, et osaleda aktiivselt niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel. See on tähtis lähtepunkt, et lahendada sellised probleemid nagu kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, inimõiguste universaalsus ja jagamatus, vaesuse vähendamine ning kõiki inimesi hõlmav areng, demograafiliste ja rändealaste muutuste tagajärjed ning rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus.

Tänu Lissaboni lepingule on meil nüüd ELi esindamiseks välissuhetes uued alalised struktuurid. See võimaldab liidul võtta rahvusvahelise rolli vastavalt tema väljapaistvale majandusstaatusele ning täita ülemaailmse osaleja rolli, kes on suuteline jagama ülemaailmse julgeoleku alast vastutust. Meie ülesanne on määrata kindlaks meie strateegilised huvid ja eesmärgid, et nendest lähtuvalt tegutseda. Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja ja ÜRO oluline partner nii kriiside kui ka kriisijärgsete olukordade lahendamise valdkonnas. Seepärast on meil kohustus edendada tõhusat mitmepoolsust ELi üldise strateegilise eesmärgina ning suurendada ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult.(PT) EL ei tohi unustada, et täidab kõikides valdkondades rolli juhtiva ülemaailmse osalejana. See tähendab, et liit peab suurendama oma rolli kõikides mitmepoolsetes organisatsioonides ning ennekõike Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO), kus liit peab pärast Euroopa välisteenistuse loomist täitma üha aktiivsemat rolli. Arvestades, et ülemaailmsed partnerlussidemed on olulised ühiselt kindlaksmääratud ülemaailmsete eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et EL on maailma suurim arenguabi andja ja ÜRO oluline partner kõigis selle kolmes töövaldkonnas, kaasa arvatud kriisid ja kriisijärgsed olukorrad, ning et liikmesriikide panus moodustab 38% ÜRO korralisest eelarvest, oleme arvamusel, et ELi ning ÜRO tugev ja tasakaalustatud partnerlus on ÜRO tööks ülitähtis ning kujundab määravalt ELi rolli ülemaailmse toimijana.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Nagu kombeks, koostas väliskomisjon parlamendi soovitused nõukogule eelseisvaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee istungjärguks. Nagu ma aru saan, on Euroopa Parlamendi prioriteedid järgmised: tagada ELile täiustatud rolli ÜRO süsteemis, võttes arvesse Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud institutsioonilisi muudatusi; luua suunised korrapäraste konsultatsioonide jaoks liikmesriikide suursaadikute vahel, et vältida ELi seisukohtade kokkusobimatust, nagu juhtus hiljutiste sündmuste puhul Liibüas; eraldada ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksusele (UN Women) asjakohane eelarve; tugevdada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli; toetada ÜRO poliitikaosakonna vahendamise tugiüksust ja andes selles olulise rolli Euroopa välisteenistusele; parandada ÜRO rahukindlustamiskomisjoni ja ELi rahutagamise partnerluse suhteid; saavutada rahvusvahelises kliimamuutuse valdkonnas tugevam ELi juhiroll. Kõik nimetatud probleemid on ajakohased ning ma hääletasin nende poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle ettepaneku poolt, sest see annab põhjaliku ülevaate praegustest ülemaailmsetest probleemidest nii ELi kui ka ÜRO jaoks ning viitab ELi ees olevatele probleemidele ja võimalustele. Samuti käsitleb see konkreetseid ja kaugeleulatuvaid ettepanekuid ELi jaoks eri valdkondades rahvusvahelisel tasandil, nagu suhtlemine ELi strateegiliste partneritega ÜRO süsteemis; Euroopa välisteenistuse keskse rolli tagamine; rahu, julgeoleku ja õigluse edendamine ning kliimamuutustevastane võitlus. Olen veendunud, et need on hetkel ülemaailmsel tasandil kõige kriitilisemad probleemid ning EL peab võtma osa nende lahendamisest ja mängima selles olulist rolli. Seepärast toetan seda ettepanekut ning soovitan nõukogul selle raporti üle põhjalikult järele mõelda.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult.(PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ma olen nõus soovitustega nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee 66. istungjärgu kohta. Olen nõus, et ÜRO rolli on vaja tugevdada. Nagu raportöör mainib, on Euroopa Liidul ÜRO organites liiga vähe mõjuvõimu, kui võtta arvesse suuri panuseid, mis EL ja tema liikmesriigid teevad. Nõukogu peab oma seisukohti ÜROs tugevamini esindama ning tagama samal ajal ka parema kooskõlastatuse liidu eesmärkide saavutamiseks ÜROs ning soodustama ka suuremat sidusust liikmesriikide seisukohtade vahel. Olen nõus raportööri üleskutsega komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Euroopa Ülemkogu eesistujale, et nad seaksid suuremate vaatlejaõiguste saamise ELi jaoks strateegiliseks prioriteediks ning tagaksid ELi parem nähtavuse ÜROs, tihendades sellel eesmärgil konsultatsioone ÜRO liikmesriikidest kolmandate riikide valitsustega.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Teeme nõukogule ettepaneku, et ta edendaks tõhusat mitmepoolsust liidu üldise strateegilise eesmärgina ning suurendaks ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust ÜROs, kooskõlastades muu hulgas paremini ELi sisekonsultatsioone ÜRO teemadel ning edendades suuremat haaret laiemas teemaderingis. Komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tuleb volitada koostama suuniseid korrapäraste konsultatsioonide jaoks liikmesriikide suursaadikute ja ELi suursaadikute vahel, eriti nende suursaadikute vahel, kes töötavad mitmepoolsel tasandil sellistes kohtades nagu Genf ja New York, et EL võiks edukalt tegutseda oma ÜRO tegevuskava raames ning täita ÜRO liikmete ootused liidu tegutsemisvõime suhtes. Samuti on vaja toetada suuremat ühtsust nii ÜRO süsteemis kui ka ELi liikmesriikide, liikmekandidaatide ja võimalike tulevaste liikmekandidaatide seisukohtade vahel, et suurendada võimalikult palju Lissaboni lepingu potentsiaali ELi mõju tugevdamiseks eri tegevuskanalite (nii ELi kui ka liikmesriikide) koordineeritud ja strateegilise kasutamise kaudu. Samuti on vaja tõhustada ka liidu suutlikkust pidada õigel ajal läbirääkimisi teiste piirkondlike rühmadega ning anda ELi esindajatele nõuetekohased volitused tulemuslike läbirääkimiste pidamiseks liikmesriikide nimel.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärku silmas pidades toetan seisukohta, et parlament peab kutsuma nõukogu üles võtma juhirolli aastatuhande arengueesmärkide edendamise alal. On vaja alustada arutelu teemal, kuidas pärast 2015. aastat hoida ja jätkata rahvusvahelise kogukonna kindlat orienteeritust säästvale arengule ning vaesuse kaotamisele. Väga tähtsad prioriteedid on ka riigiloome, hea demokraatliku valitsemistava ning konfliktide ennetamise toetamine ja vajalike meetmete võtmine korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumise ja kapitali väljavoolu vastu võitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. (EL) Hääletasin Alexander Graf Lambsdorffi raporti poolt, sest minu arvates nõuavad probleemid, millega EL kiiresti muutuvas maailmas vastamisi seisab, kooskõlastatud reaktsiooni rahvusvahelisel tasandil. Lissaboni leping andis ELile enda esindamiseks välissuhetes ning koostööks ÜROga ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega rohkem ning paremaid võimalusi, mis on soovitav ja isegi vajalik kriisiohje otstarbeks, rahu säilitamiseks ja loomiseks ning reageerimiseks rahvusvahelistele probleemidele, nagu hiljutised sündmused Jaapanis.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult.(FR) Seda raportit käsitleva arengukomisjoni arvamuse koostajana on mul hea meel, et Euroopa Parlamendi täiskogu selle täna vastu võttis. Ülitähtis on rõhutada vajadust ühtlustada eri Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organite jõupingutusi, et edendada paremini arendustöö jõudlust. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni osutatav arenguabi peab olema suunatud konkreetselt aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, pidades eeskätt silmas vähimarenenud riike.

 
  
  

Raport: Jean-Pierre Audy (A7-0160/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt esiteks selle pärast, et see kritiseerib komisjoni, kes viivitas teatise avaldamisega 2011. aasta 9. veebruarini, kuigi tal oli kohustus seda teha hiljemalt 2010. aastal, ning nagu raportöör, nii avaldan ka mina kahetsust komisjoni teatise nõrkuse üle. Samuti on mul kahju, et VKEde jaoks ei olnud häid tulemusi. Sellegipoolest tunnustan seda, et ühised tehnoloogiaalgatused aitavad suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, ehkki olemasolevad õiguslikud ja haldustõkked on vaja kiiremas korras kõrvaldada.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, mis käsitleb Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamist. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega saadab Euroopa Parlament Euroopa Komisjonile selge sõnumi teadusuuringute raamprogrammi edasise rakendamise kohta. Üks tähtsamaid ettepanekuid, mida ma samuti toetan, on haldusalaste lihtsustamismeetmete kasutuselevõtmine selle programmi raames rakendatud projektide jaoks. Üks ilmnenud takistusi ongi just haldusprotseduuride keerukus ja raskepärasus, mis sunnivad teadlasi otsustama Euroopa rahastamisvahendite asemel hoopis riiklike vahendite kasuks ja muudavad Euroopa teadustegevuse mõttes ebapopulaarseks. Samuti on oluline, et teadus- ja arengupoliitika muudetaks territoriaalseks, et ühtlustada teadustegevuse jagunemist kõikide ülikoolide vahel. Sageli just linnapiirkondades leiduvat pädevust oleks võimalik edendada digitaalseid suhteid tugevdades, näiteks koos pidevate videokonverentsidega ja piirkondlike uurimiskeskuste ja tippkeskuste aruka vastastikuse sidumise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit. Teadustegevus on majandusliku tugevuse muundamine teadmisteks. Samas on uuendustegevus aga vastupidine protsess, mille käigus muudetakse teadmised majanduslikuks tugevuseks. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad looma vahendid, et astuda ühiselt vastu peamistele ühiskondlikele, majanduslikele, keskkondlikele, demograafilistele ja eetilistele probleemidele, millega Euroopa riigid silmitsi seisavad, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, toiduga varustatus, säästev areng ning suured keskkonnaprobleemid.

Parem suhe akadeemiliste, teadus- ja tööstusringkondade vahel on hädavajalik, et võimaldada teadustegevuse tulemuste tõhusamat muundamist toodeteks ning teenusteks, mis soodustavad majanduskasvu ja toovad kasu ühiskonnale tervikuna. Liikmesriigid peavad suurendama ka oma jõupingutusi teabe edastamiseks uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kohta, nagu arukad teadusteabe teenused, teavitades teadustegevuse tulevastest probleemidest ja levitades teadustöö tulemusi. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. (IT) Hoolimata mitmesugustest takistustest, nagu majanduskriis, suutmatus jõuda samale tasemele Ameerika Ühendriikidega ning suurenev konkurents kiire majanduskasvuga riikidest, on seitsmes raamprogramm tõestanud, et see on suuteline pakkuma Euroopa teadus- ja arendustegevusele lisandväärtust. Seitsmes raamprogramm annab Euroopa Liidule võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Jean-Pierre Audy raportit vaadates olen nõus vahehindamise käigus välja toodud eesmärkidega, eriti haldusalaste lihtsustamismeetmete kasutuselevõtmine, VKEde osalemine programmi „Koostöö” raames ning riskijagamisrahastu ümberkorraldamine ja tugevdamine. Alates 2014. aastast kehtiva tulevase finantsperspektiivi üle peetavaid läbirääkimisi silmas pidades aitavad need meetmed muuta teadustegevuse üleeuroopaliseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Minu kolleegi Jean-Pierre Audy koostatud raport Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kohta näitab, et VKEde ja tööstuse osalemise määr on üldiselt väga väike, et naisteadlaste arv on väike ja et teatavad liikmesriigid on alaesindatud. Minu arvates on vaja tagada tõhus teadusuuringute kooskõlastatus ELi, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel. Seetõttu hääletasingi selle suurepärase raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult.(GA) Seitsmes raamprogramm, mille eelarve on kokku 54,6 miljardit eurot, on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning see programm kuulub kahtlemata ELi teaduspoliitika keskmesse. Programm on vaja läbi vaadata ning seda tuleb kohandada maailmas toimuvaid muutusi ning ennekõike just finantskriisi ja eri eelarveolusid silmas pidades. Hetkel saavad Iiri asutused teadusuuringute jaoks ette nähtud ELi rahalistest vahenditest ligikaudu miljon eurot nädalas ja Iiri VKEdele jäävad teised võimalused. VKEd loovad 70% töökohtadest euroalal ja VKEde sektor on Euroopa majanduse keskmes.

See nõuab läbipaistvuse suurendamist ja halduskoormuse vähendamist, et VKEd oleksid huvitatud tulevikus programmides osalemisest ning et tagada liidu tõhusus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. Toetuse saamiseni kestvaid perioode on vaja lühendada ning Euroopa koostööd ja kooskõlastatust on vaja täiendada, et lahendada killustatuse probleem, mis programmile praegu kahju teeb.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) 23. ja 24. märtsil 2000 seadis Euroopa Ülemkogu oma Lissaboni kohtumisel Euroopa Liidu jaoks kaugeleulatuva strateegilise eesmärgi: saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse põhirolli. Seitsmes raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 ligikaudu 54 miljardit eurot, on muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Programmi eesmärk on võimaldada ELil reageerida suurtele ühiskondlikele probleemidele, mis puudutavad kõiki liikmesriike ja millele nad üksi ei suuda vastata, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, energia, vee ja toiduga varustatus, säästev areng, kliimamuutused jne, ning omandada rohkem teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda uuenduslikemaks ja suurendada oma konkurentsivõimet. See raport käsitleb Euroopa Parlamendi tehtud vahehindamist, mille eesmärk oli tagada, et seitsmes raamprogramm vastab endiselt Euroopa poliitika vajadustele. Olen nõus, et programmi suurima võimaliku tõhususe tagamiseks on vaja lihtsustada keerulisi ja koormavaid haldusmenetlusi, et luua edukalt Euroopa teadusruum.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult.(FR) ELi seitsmes raamprogramm on tähtis programm Euroopa lisandväärtuse suurendamiseks teadusuuringute, arengu ja innovatsiooni valdkonnas ajal, mil Euroopa jääb maha Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees. Seepärast toob raport esile ühe vähetuntud programmi tähtsuse ning nõuab samal ajal muudatusi, et muuta lihtsamaks liiga koormavad haldus- ja finantseeskirjad ning teha ühtlasi ka midagi madalate edunäitajate suhtes, mille tõttu see programm on ikka veel liiga kättesaamatu VKEdele ajal, mil nad etendavad olulist rolli teadustegevuse tulemuste muundamisel toodeteks ja teenusteks. Samuti on vaja tagada parem koostöö ja kooskõlastamine eri sidusrühmade vahel ajal, mil teadusuuringute rahastamine jaguneb ikka veel riiklike ja Euroopa allikate vahel. Need on mõned algatused, mis aitaksid saavutada eesmärki eraldada 2020. aastaks 3% SKPst teadus- ja arendustegevusele, mille saavutamisele me ikka veel lähedal ei ole, eriti Prantsusmaad silmas pidades, mis eraldab teadus- ja arendustegevusele ikka veel ainult 2% SKPst.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) 2000. aasta märtsis seadis nõukogu kaugeleulatuva eesmärgi saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse keskset rolli. Arvan, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine pakub võimaluse teadmiste, hariduse ning teadusuuringute seose kinnistamiseks. Aastatega on seitsmes raamprogramm muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Raamprogramm pakub ELi jaoks võimalust viia oma teaduspoliitika vastavusse majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades Euroopa teadusruumi.

Minu arvates on kaks põhiaspekti, millele vahehindamine peaks eelkõige keskenduma: lahendada haldusprotseduuride keerukuse ja raskepärasusega seotud probleemid, mis sunnivad teadlasi otsustama Euroopa rahastamisvahendite asemel hoopis riiklike vahendite kasuks. Vaatamata viimastel aastatel tehtud edusammudele on vaja suurendada veelgi enam VKEde osalemist raamprogrammis, et anda neile võimalus arendada oma oskusi, millega nad saaksid suurendada enda konkurentsivõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. (ES) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Euroopa 2020. aasta programmis etendavad teadustöö ja innovatsioon keskset rolli kriisist väljumiseks aruka, säästva ning kaasava majanduskasvu abil. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja suurendada seitsmenda raamprogrammi rahastamist alates 2013. aastast. Liikmesriigid peavad võtma kohustuse jätkata programmidega, sest on vaja suuremat koostööd tehnoloogiaplatvormide, ülikoolide ja tööstussektori vahel ning samuti on vaja lihtsustada veelgi enam menetlusi, et kaotada tõkked, mis takistavad VKEde juurdepääsu teadus- ja arendustegevusega seotud programmidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult.(IT) Jean-Pierre Audy raport Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta sisaldab kahtlemata mõnd meeldivat aspekti. Raport käsitleb näiteks asjaolu, et programmi edunäitajad VKEde jaoks on üldiselt nõrgad ning selles on ka üleskutse toetuse saamiseni kestvate perioodide lühendamise kohta. Sellele vaatamata jäin hääletusel erapooletuks, sest see omaalgatuslik raport sisaldas ühte punkti, mis oli minu arvates eriti nõrk ning mille pärast ma ei saanud raporti poolt hääletada. Ma ei poolda nimelt Jean-Pierre Audy üleskutset suurendada Euroopa Teadusnõukogu rahastamist ning muuta Euroopa Teadusnõukogu otsustusõigusega sõltumatuks juriidiliseks isikuks, mis on otseselt vastutav oma teadusalase strateegia ja haldusjuhtimise eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates on Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine eriti tähtis selleks, et selgitada, kas programmi rakendamine on kooskõlas seatud eesmärkidega. See programm on üks kõige olulisemaid teadustegevust toetavaid programme maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Lisaks sellele on Euroopa Liit viimasel ajal vastu võetud arvukates dokumentides, mis käsitlevad liidu arengueesmärke ja suuniseid järgmiseks aastakümneks, rõhutanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tähtsust ELi majanduse tugevdamiseks ning selle konkurentsivõime säilitamiseks maailmas. Lisaks üldiselt positiivse hinnangu andmisele juhib raport komisjoni tähelepanu ka paljudele programmi rakendamisega seotud aspektidele ning teeb konkreetsed ettepanekud nende täiustamiseks. Raportis tehakse näiteks ettepanek suurendada programmi rahastamist, kuid samal ajal ka ettepanek, et on vaja tuvastada ühised teadustöö valdkonnad nende hulgast, mis on kõige paljutõotavamad selliste konkreetsete rakenduste tasandil, mis võimaldavad eetilisest küljest kõige laialdasemat jagamist eesmärgiga saada programmi rakendamisest konkreetseid tulemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Vaatamata sellele, et Euroopa jääb endiselt maha USAst ning on kaotamas ka oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees, näitavad seitsmenda raamprogrammi tulemused, et see teadus- ja arendustegevusele suunatud Euroopa programm annab lisandväärtust. Kahjuks ei ole aga ikka veel meetodit, millega hinnata, kui palju on seitsmenda raamprogrammi rahastatud projektid edendanud teaduslikult põhjendatud teadmisi. Samuti on vaja viidata suurele tasakaalustamatusele vanadest ja uutest liikmesriikidest pärit projektiosaliste vahel. Sarnaselt on ka VKEde osalemise tase suhteliselt madal. Üks võimalus olukorra parandamiseks on haldus- ja finantseeskirjade lihtsustamine.

Samuti on tähtis rõhutada ühiste tehnoloogiaalgatuste tähtsust Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks. Rõhutamist vajavad ka õiguslikud ja haldustõkked, nagu juriidilise isiku staatus, finantseeskirjad ning teatavatel juhtudel ka intellektuaalomand, mis võivad paljude oluliste teadustöö tegijate ning VKEde jaoks osalemisel takistuseks osutuda. Tuleb muuta olukorda, kus teadustöö rahastamine Euroopas on väga killustatud ja kus rahastamine toimub mitmest liikmesriikide ja ELi allikast, mis kohaldavad eri prioriteete, hindamiskriteeriume, määratlusi ning menetlusi, põhjustades tarbetut kattumist, segadust ja vigu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse, et Euroopat tabanud finantskriisi tõttu on majandusolukord jätkuvalt tundlik, mainib raportöör oma vahehindamises tähtsaid punkte, mida on vaja parandada, et kasutada olemasolevaid avaliku sektori rahalisi vahendeid võimalikult tõhusalt. Olen nõus sellega, et raportöör rõhutab kahte teemat, mis on Euroopa tulevase teadustöö jaoks äärmiselt tähtsad: Euroopa Komisjoni ja muude osaliste vaheliste maksete lihtsustamine ning VKEde ja tööstuse osaluse suurendamine suuremate sotsiaalsete probleemide lahendamise valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. (IT) Asjaolu, et nii hääletusel parlamendikomisjonis kui ka tänasel hääletusel selle tähtsa raporti üle saavutati üksmeel, näitab taas, et parlament teab, kuidas võtta selget ning otsustavat hoiakut kodanike ja ettevõtjate jaoks tähtsate teemade suhtes. Minu arvates toob see raport hästi esile seitsmenda raamprogrammi kriitilised küljed. Samuti esitatakse raportis põhjendatud ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada, et ülejäänud rahaliste vahendite eraldamise puhul aitavad need tõepoolest kaasa Euroopa turu konkurentsivõime ja kvaliteedi suurendamisele. Minu arvates on haldusmenetluste lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine endiselt kõige tähtsamad eesmärgid, kui tahame tõepoolest anda ettevõtjatele ning eeskätt just VKEdele parema juurdepääsu rahalistele vahenditele. Peame kasutama neid rahalisi vahendeid selleks, et parandada meie suutlikkust integreeritud tööks, täiustades avaliku ja erasektori partnerlussuhteid, stimuleerides piirkondadevahelisi klastreid ning tagades hea kooskõlastatuse ühtekuuluvusfondide ja teadustööd ning innovatsiooni toetavate fondide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Rachida Dati (PPE), kirjalikult. (FR) See raport juhib tähelepanu teguritele, mis on väga tähtsad selleks, et täita Euroopa tulevase teadustöö nõudmised, seda eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia raames võetud eesmärkide saavutamise kontekstis. Liigse halduskoormuse vähendamine on hädavajalik, et innustada VKEde suuremat osalemist seitsmendas raamprogrammis. Samuti on äärmiselt tähtis, et ELi programmid toetaksid igal võimalusel teadustegevuse ja innovatsiooni eeliseid nii hariduse kui ka töökohtade loomise edendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament korraldas perioodiks 2007–2013 ette nähtud teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise. See pakub võimalust tuletada Euroopa Komisjonile meelde, kui tähtis on teha teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerides õiged valikud Euroopa tuleviku jaoks. Perioodiks 2011–2013 on raamprogrammis nähtud ette 28,5 miljardit eurot. See raha tuleb kiiremas korras eraldada VKEde ja tööstuse algatatud projektidele, pöörates erilist tähelepanu projektidele energiavarustuse, säästva arengu ning kliimamuutustevastase võitluse valdkonnas. Peame tagama parema teadustöö infrastruktuuri jagunemise kogu Euroopa Liidu ulatuses, lähtudes samal ajal tipptaseme põhimõttest, mis võimaldab Euroopal meelitada ligi maailma tippteadlasi.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) 2010. aastaks ei olnud EL saavutanud Lissaboni strateegia eesmärki eraldada 3% ELi SKPst teadus- ja arendustegevusele. See eesmärk vaadati uuesti läbi Euroopa 2020. aasta strateegia raames, kuid nüüd peab EL leidma vahendid selle eesmärgi saavutamiseks, et säilitada oma majanduse konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil.

Mul on väga hea meel seitsmendat raamprogrammi vahehindamist käsitleva Jean-Pierre Audy raporti vastuvõtmise üle, kui võtta arvesse hiljutist majanduskriisi, mis avaldas eriti ränka mõju VKEde võimele investeerida teadus- ja arendustegevusse. Menetlusi on vaja lihtsustada ja läbipaistvamaks muuta, et vähendada bürokraatiat ning lihtsustada ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa 2020. aasta strateegia avaldamisega sai selgeks, et kui Euroopa tahab taastada majanduskasvu ja konkurentsivõime, tuleb pühenduda täies ulatuses teadus- ja arendustegevusele. Seepärast peab arvestama Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi iga hindamise puhul Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ning strateegia elluviimisega. Olen veendunud, et tänu teadus- ja arendustegevusele suudab Euroopa leida tõhusad ning mõjusad lahendused energiaprobleemile, kliimamuutustega seotud katsumustele ning parandada Euroopa konkurentsi- ja tootmisvõimet, tuues kaasa uue ning seekord palju jätkusuutlikuma kasvutsükli.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See Jean-Pierre Audy raport käsitleb Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamist. 23. ja 24. märtsil 2000 seadis Euroopa Ülemkogu oma Lissaboni kohtumisel Euroopa Liidu jaoks eesmärgi: saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. Seda kaugeleulatuvat eesmärki ei olnud võimalik saavutada. Loodan, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid saavutatakse, eeskätt ELi võetud kohustus investeerida 2020. aastaks 3% SKPst teadus- ja arendustegevusse. Euroopa 2020. aasta strateegia ei saa oodata ära järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, see peab algama otsekohe. Seepärast ongi see hindamine niivõrd tähtis, sest 50% seitsmenda raamprogrammi rahalistest vahenditest on veel kulutamata. Olen seetõttu nõus raportööri soovitustega, et on vaja lihtsustada rahastamisele juurdepääsu andvaid mehhanisme, teha menetlused lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning toetada VKEde tegevust. Samuti on vaja investeerida juhtivatesse valdkondadesse, nagu tervishoid, energia ja tuumaohutus, et reageerida uutele katsumustele innovatsiooni- ning teadustöö valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raport esitab mitu tähtsat punkti Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise jaoks. Samuti teeb raport väga asjakohaseid tähelepanekuid, nagu see, et suure osa ELi teadustööst teevad ikka veel ära peamiselt noored teadlased ja tehnikud, kelle töökohad ei ole kindlad. Hea näide sellest on Portugal.

Meie arvates on vaja toetada riiklikku uurimistööd ning teha selle tulemused lihtsal viisil ilma bürokraatiata kättesaadavaks, toetades selleks tootmistegevust ja ettevõtlust ning eelkõige VKEsid, kvalifikatsiooni nõudvate ja õigustega töökohtade loomist ning sotsiaalset ja säästvat arengut. Vaja on pühenduda sellistele valdkondadele nagu muu hulgas energiatõhusus, uued energiaallikad, tõhus ressursside kasutus, ringlussevõtt ja uued tootmisprotsessid.

Peame igal juhul väljendama ka oma muret teatud Euroopa teadusruumi aluseks olevate põhimõtete üle. Meie arvates peaks selle aluseks olema koostöö ja vastastikune kasu, et vähendada praegust ebavõrdsust riiklike teadustöö süsteemide vahel ning pöörata ümber võimalikud trendid teadus- ja inimressursside arenenumatesse riikidesse kontsentreerumise suunas, nagu esineb ka nn tippkeskuste puhul.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult.(PT) Raport esitab mitu tähtsat aspekti teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise jaoks. Eriti tähtis on tagada, et 40% teadlastest oleksid naised, sest hetkel on see arv vaid 25,5%. Samuti on vaja tunnustada, et Euroopa jääb endiselt maha Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees. Samuti avaldatakse raportis kahetsust, et suurem osa ELis tehtavast teadustööst toimub endiselt ebakindlates töötingimustes.

Meile valmistavad muret mõned aspektid, nagu Euroopa teadusruumi aluspõhimõtted, sest need peaksid keskenduma koostööle ehtsate teadus- ja koostöövõrkude vahel, et pöörata ümber võimalikud trendid teadus- ja inimressursside arenenumatesse riikidesse kontsentreerumise suunas ning vähendada praegust ebavõrdsust riiklike teadustöö süsteemide vahel.

Innovatsioon mikroettevõtetes ja VKEdes vajab riikliku teadustöö toetust ning selle tulemused tuleb teha saadavaks lihtsal viisil ilma bürokraatiata. Need tulemused võivad kuuluda näiteks sellistesse valdkondadesse nagu energiatõhusus, uued energiaallikad, uued tootmisprotsessid, ringlussevõtt ning ressursside parem kasutus, õigustega töökohtade loomine või hoopis humanitaar- ja sotsiaalsesse valdkonda sotsiaalse arengu edendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Raport annab hinnangu selle kohta, kas ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm võimaldaks tugevdada nn kuldset kolmnurka (teadmised, haridus ja teadusuuringud), mis on Euroopa jaoks keskse tähtsusega. Muu hulgas väljendatakse raportis heameelt programmis osalemise taseme ja pädevuse üle projektide valimisel, kuid samas on kahetsusväärne, et programmi edunäitajad on üldiselt nõrgad. Ülitähtis on hallata selle programmi raames õigesti riiklikke vahendeid ning olen veendunud, et kõik muudatused või ümberkorraldused tuleb viia ellu nii, et nende puhul austataks stabiilsust, üldist ühtekuuluvust ja õiguskindlust, mis on osalejate vastastikuse usalduse aluseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Selle raporti põhiteema on see, et Euroopa Liit peab tegema kõik, mis tema võimuses, et säilitada liidrikoht teadusuuringute, innovatsiooni ja teadustöö sektoris. Kui meil ei ole täna vajalikku alust teadusuuringuteks, siis ei suuda me tulevikus innovatsiooni alal tipptaset saavutada. ELis on töökohtade loomiseks ja edendamiseks ning ELi konkurentsivõime suurendamiseks vaja häid teadusuuringute vahendeid, pidades eriti silmas seda, et areneva tööstusega riigid muutuvad järjest tugevamaks. Vaja on arendada koostööd avaliku ja erasektori vahel ning VKEsid on vaja julgustada osalema suuremal määral selles programmis. Seda peavad tegema kõrgemad ametiasutused. 4. veebruaril toimunud kohtumisel kinnitasid ELi ja liikmesriikide juhid, et nad on pühendunud juhtalgatuse „Innovatiivne liit” elluviimisele. Nüüd peavad nad aga need sõnad tegudeks muutma. Teadustöö ja innovatsioon aitavad meil pääseda praegusest majanduslikust paigalseisust.

 
  
MPphoto
 
 

  Brice Hortefeux (PPE), kirjalikult. (FR) Teadus- ja arendustegevus on tähtsad meie majanduse ajakohastamise ning meie konkurentsivõime tugevdamise jaoks. Seitsmes teadus- ja arendustegevuse raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 54 miljardit eurot, on maailma suurim teadustegevust toetav programm.

Asjaolu, et see raport nii suure häälteenamusega vastu võeti, näitab, et parlament on nii selle programmi kui ka sellele järgnevate programmide edukusest väga huvitatud. Veel on vaja palju pingutusi, et tagada avaliku sektori vahendite arukas haldamine ning vältida rahaliste vahendite liigset jagunemist projektide vahel, mis ei ole eriti tõhusad või mis ei vasta meie vajadustele.

Euroopa teadusuuringute tuleviku jaoks on oluline lihtsustada programmide rakendamist, lihtsustada juurdepääsu rahastamisele, edendada VKEde osalemist, kuid ennekõike on vaja kohandada meie prioriteedid vastavalt ühiskonna suurematele probleemidele, nagu rahvastiku vananemine, kliimamuutused jne.

Olen veendunud, et Euroopa Liit hakkab mängima põhirolli suurte teadusprogrammide arendamises ja suudab anda Euroopa teadusruumi tugevdamisega tõelist lisandväärtust. Seepärast otsustasin seda raportit täielikult toetada.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see nõuab, et seitsmenda raamprogrammi kasutamisel tuleb võtta arvesse majanduskriisi erinevaid tagajärgi iga liikmesriigi jaoks programmi viimastel aastatel (2011–2013), arvestades veel kavandada jäänud märkimisväärseid summasid (28,8 miljardit eurot kolme aasta jooksul), Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ning Euroopa teadusruumi ja juhtalgatuse „Innovatiivne liit” ettevalmistamist. Resolutsioon nõuab eriti seitsmenda raamprogrammi eesmärkide kooskõlastamist ELi ressursitõhususe, toormaterjalide ja digitaalse tegevuskava strateegiatega. Ülejäävaid summasid ei tohiks teadustöö eelarvest kõrvale juhtida ega kasutada teiste programmide või vahendite rahastamiseks, mis ei kuulu teadus- ja innovatsioonisektorisse või seitsmenda raamprogrammi eesmärkidesse ja kohaldamisalasse. Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse rahastamist tuleb edendada, stimuleerida ning kindlustada, suurendades alates 2013. aastast märgatavalt asjaomaseks tegevuseks ettenähtud kulusid. Kõnealune rahastamise suurendamine, ideaaljuhul eelarve suurendamise teel, peab edendama jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsi tipptasemel soorituse abil. Kõnealuse rahaliste vahendite suurendamisega peab kaasnema rohkem tulemustele orienteeritud, sooritusele suunatud lähenemisviis koos rahastamismenetluste radikaalse lihtsustamisega. Olen arvamusel, et on vaja toetada täiendavat koostööd ELi erinevate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammide vahel. Leian, et tulevase programmi järjepidevus – kui see kord käivitatakse – on oluline kõigi osalejate jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult.(PL) Euroopa kiirelt vananev ühiskond vajab uuenduslikke lahendusi väga mitmekesistes valdkondades, mis võimaldavad Euroopal toimida tõhusalt ka vaatamata vähenevale tööjõule. Sarnased katsumused kaasnevad ka kliimamuutuste, ootamatu tooraine puuduse ning bioloogiliste ohtudega, nagu hiljutised juhtumid, mis olid seotud bakteritega E. coli köögiviljades. Et sellistele ebatavalistele olukordadele lahendusi leida, on vaja investeerida teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse. Kuigi oleme seda teemat palju arutanud, ei ole Euroopas võetud meetmed kahjuks olnud eriti tõhusad vaatamata sellele, millises ohus on meie kontinent ja meie majandus. Viimane ei ole sõltumatu ja kõigele lisaks peab see konkureerima ka Hiina, India ja Brasiilia erakorraliselt kiirestiarenevate majandustega. Rahaline abi ja teadusliku arendustegevusega seotud õiguslike menetluste lihtsustamine peaksid olema ELi prioriteedid. Seisak tähendaks taandarengut.

 
  
MPphoto
 
 

  Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. (LV) Toetan raportit Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta, sest minu arvates peegeldab see reaalselt seniseid saavutusi ning samuti olemasolevaid probleeme. Euroopa Liidul on potentsiaali saada ülemaailmseks liidriks innovatsiooni ja avastuste alal. See annaks uut hoogu meie majanduskasvule ning tõstaks ühtlasi ka meie kodanike elatustaset. Suudame selle eesmärgi saavutada meetmekogumiga, millest kõige olulisem on bürokraatlike tõkete vähendamine. Et saada selliseks innovatsioonikeskuseks, peame tooma ohvriks bürokraatia, mis takistab rahaliste vahendite jõudmist teadlaste ja ettevõtjateni. Selle vana ja jäiga bürokraatliku süsteemi kammitsates, mis takistavad uute dünaamiliste ettevõtete arendamist, ei suuda Euroopa Liit saavutada oma eesmärki eraldada 2020. aastaks 3% SKPst teadusuuringutele ja innovatsioonile. Euroopa Liit peab ajaga kaasas käima ja vabanema bürokraatia ahelatest. Sellise lähenemisviisi rakendamisega tuleb alustada kõigepealt teadusprogrammi puhul, mis rahastab uusi leiutisi, aitab viia ellu uusi ideid ja loob uusi töökohti.

 
  
MPphoto
 
 

  Paweł Robert Kowal (ECR), kirjalikult.(PL) Selle raporti lõige 27 sisaldab teavet, mis on vastuolus tõega. Väite, et INDECT jälgib pidevalt veebisaite ja üksikuid arvutisüsteeme, on vale, ning seda kinnitas ka projekti INDECT eetiline kontroll, mis tehti 15. märtsil 2011 Brüsselis ning milles osalesid spetsialistid Austriast, Prantsusmaalt, Hollandist, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist. Projekti INDECT eetilise kontrolli tulemus oli positiivne ning selle käigus ei tuvastatud projekti eetiliste aspektide puhul ühtegi rikkumist. Euroopa Komisjon on projekti INDECT juba algusest peale pidevalt jälginud. Seni ei ole komisjon tuvastanud ühtegi rikkumist. Lisaks ei sobi see teema selle raporti konteksti ning konkreetselt on viidatud just projektile INDECT ilma, et oleks mainitud ühtegi teist sarnast projekti, mida Euroopa Liit rahastab.

Krakówi AGH Teadus- ja Tehnikaülikooli rakendatud projekti INDECT (intelligentne teabesüsteem, mis toetab kodanike turvalisuse huvides linnakeskkonnas jälgimist, otsimist ja avastamist) põhieesmärk on teadusuuringud eesmärgiga töötada välja tehnoloogia, mille otstarve on suurendada kodanike turvalisust linnakeskkonnas. INDECT-süsteemi eesmärk on tuvastada järelevalve kaudu ohtusid, kaasa arvatud ohtusid pornograafia, relvakaubanduse, uimastitega kauplemise ning organikaubanduse alal, kuid selle eesmärk on ka andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitse.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit. Seni võetud meetmed teadmiste edendamiseks väga erinevates valdkondades näitavad, et järjest rohkem on vaja liikuda innovatsiooni levitamise ja meie igapäevases elus rakendamise suunas. Just nimelt selle vahendi otsene mõju meie igapäevasele elule ajendas mind Jean-Pierre Audy raporti poolt hääletama ja ma loodan, et tulevased innovatsiooni käsitlevad poliitikameetmed kasutavad võimalikult suurel määral ära kogu teadus- ja arendustegevuse väärtusahela sünergia. Eelkõige teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele suunatud seitsmes raamprogramm on hetkel ainus viis juhtalgatuses „Innovatiivne liit” seatud eesmärkide saavutamiseks ning Euroopa teadmistepõhiseks ühiskonnaks ümberkujundamise kiirendamiseks. Innovatsiooni tulevikule mõtlemine tähendab töökohtade loomist, teadmuskapitali kasutamist ja selle muundamist tavadeks, mis on rakendatavad meie igapäevases elus. Samuti tähendab see inimressursside potentsiaali arendamist. Kõik need tegurid tuleb kaasata järgmisesse raamprogrammi.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult.(FR) Alates 2007. aastast on EL kulutanud igal aastal üle kuue miljardi euro Euroopas teadus- ja arendustegevusele. Tulevatel aastakümnetel saab sellest ELi jaoks suur probleem. Euroopa on maas Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas ka edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees. See tähendab, et Euroopa peab tooma kiiremas korras innovatsiooni tagasi oma sotsiaalmudeli eesrinda. Jean-Pierre Audy raport on võtnud õppust teadusuuringute raamprogrammi esimesest osast. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks teeb raport ettepaneku keskendada liidu kõige kiireloomulisemate probleemidega tegelemisele seitsmenda raamprogrammi peatükis „Koostöö” määratletud sektorites: tervishoid, toiduained ning biotehnoloogia, info- ja sidetehnoloogia, nanoteadused ja nanotehnoloogia, energeetika, energiatehnoloogia strateegiline kava ning biogaasi kasutamine, keskkond, säästev transport, sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, kosmos ja julgeolek. Hääletasin selle raporti poolt, sest lisaks olukorra hindamisele seab see liidule ka kaugeleulatuvad eesmärgid, mis vastavad Euroopa kodanike ootustele.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Seitsmes raamprogramm annab ELile võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Seitsmes raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 ligikaudu 54 miljardit eurot, on muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Kindlaks on määratud neli põhieesmärki, millele vastab neli spetsiifilist programmi, mis peavad struktureerima Euroopa teadustegevuse jõupingutusi: programm „Koostöö”, programm „Ideed”, programm „Inimesed” ja programm „Võimekus”. Programmi eesmärk on võimaldada ELil reageerida suurtele ühiskondlikele probleemidele, mis puudutavad kõiki liikmesriike ja millele nad üksi ei suuda vastata, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, energia, vee ja toiduga varustatus, säästev areng, kliimamuutused jne, ning omandada rohkem teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda uuenduslikemaks ja suurendada oma konkurentsivõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm on aastate jooksul muutunud üheks maailma kõige ulatuslikumaks vahendiks teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit. Pärast ebaõnnestunud nn Lissaboni strateegiat, mille eesmärk oli muuta EL 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, otsustasime uurida, kas 7. raamprogrammi läbivaatamine oleks võimalus kuldse kolmnurga (teadmised, haridus ja teadusuuringud) tugevdamiseks. Oleme arvamusel, et seitsmes raamprogramm annab ELile võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Lisaks sellele on vaja teadus- ja arengupoliitika muuta territoriaalseks ning liit peab võtma vastu põhjaliku Euroopa teaduskava kaitsetehnoloogia valdkonnas eesmärgiga tugevdada kaitsesektori tööstus- ja tehnoloogilist baasi ning parandada ühtlasi ka riiklike sõjaliste kulutuste tõhusust. Viimaks oleme nõus eelarvekomisjoniga, et kõikide raamprogrammide kavandamine ja rakendamine peab põhinema lihtsuse, stabiilsuse, õiguskindluse, järjepidevuse, tipptaseme ja usalduse põhimõtetel ning tugevdama samas ka Euroopa teadusasutuste ja tööstussektori sidemeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm on Euroopa Komisjoni kõige ulatuslikum rahastamisvahend teadustegevuse toetamiseks ja edendamiseks. Raamprogrammi eelarve on 50 miljardit eurot perioodiks 2007–2013. See raport sisaldab ettepanekuid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi tuleviku kohta. Raamprogramm tuleb siduda Euroopa 2020. aasta strateegiaga, kuid samuti juhtalgatusega „Innovatiivne liit” ning selle põhieesmärkideks peavad olema sellised valdkonnad nagu kliimamuutused, energiapoliitika, konkurentsivõime ja elanikkonna vananemine. Kui saavutame need eesmärgid, siis ei kahtle ma selles, et suudame panna nii alguse uuele majanduskasvu tsüklile.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – ELi seitsmenda raamprogrammi eesmärk on luua eelnevate programmide saavutustele tuginedes ühine Euroopa teadusruum ning viia ellu täiendavaid teadusuuringuid Euroopa arengu sotsiaal-majanduslike tegurite tugevdamiseks. Teadusuuringud on üks Euroopa majandusarengu strateegia alustest, tagades vajaliku pädevuse, sotsiaalvaldkonna arengu ja keskkonnakaitse. Seepärast hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. (DE) Seitsmes raamprogramm ei käsitle ainult teadusuuringuid üldiselt, see hõlmab ka ühte konkreetset teadusuuringute valdkonda, mis peaks olema pärast Fukushima katastroofi meie jaoks veel eriti tähtis. Kõne all on Euratomi programmi rahastamine. Mis kasu on tootlikest reaktoritest, kui need tohutu veemassi all või maavärinate tõttu kokku varisevad? Mis kasu on kõige tootlikumastki tuumajaamast, kui piisab vaid pisikesest veast, et muuta mitte ainult jaama lähim ümbrus, vaid suured maa-alad aastakümneteks elamiskõlbmatuks? Oluline on pöörata rohkem tähelepanu tuumaohutusele ning jätkata alternatiivsete energiaallikate arendamist. Nüüd kui Euratomi teadusuuringute programmi kavatsetakse peagi pikendada perioodiks 2012–2013, tuleks võtta Fukushima katastroofi kui võimalust asjade üle järele mõtlemiseks. Peame pöörama rohkem tähelepanu kiirguskaitsele ja lõppladustamisele. See on elu ja surma küsimus ning me ei tohi jääda püsima samade prioriteetide juurde, ehk siis tuumaenergia kasutuse laiendamise juurde, vaid peame keskenduma hoopis selle ohutusele. Praegust teadusuuringute programmi see loomulikult ei mõjuta. Võtsin seda oma hääle andmisel arvesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Olen aastate jooksul võidelnud parlamendis paljudel juhtudel tuumaohutuse eest ELis. Sellist riskantset energiatootmise tehnoloogiat, millel on väga ohtlikud kõrvalsaadused ning millel on suurte tuumakatastroofi korral laastavad tagajärjed nii inimestele kui ka keskkonnale, ei tohi kliimakaitse ettekäändel lihtsalt ilustada. Kahjuks kuulub seitsmenda raamprogrammi alla ka tuumaenergia teadusuuringute rahastamine. Lisaks nõuab raport ka rangemaid määrusi ELi programmi INDECT jaoks. Raport nõuab, et komisjon teeks viivitamatult kättesaadavaks kõik projektiga INDECT seotud dokumendid ja määratleks selge ja range mandaadi INDECTi teadustöö eesmärgi, rakendamise ning lõppkasutajate kohta. See on esialgne hea saavutus, milles suhtutakse vähemalt algelisel tasandil ELi kodanike õigustesse tõsiselt. Võttes arvesse kõiki neid probleeme, otsustasin jääda erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Jean-Pierre Audy raporti poolt, sest seitsmendat raamprogrammi on vaja põhjalikult muuta, et see oleks kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega ja aitaks kaasa nende saavutamisele. Vahehindamise negatiivsed tulemused näitavad, et programmi prioriteete on vaja muuta. Seepärast olen nõus, et programmi põhieesmärgid on vaja ümber sõnastada, ning rõhutan, et on vaja tõhusamat teaduspoliitikat, mis vähendab bürokraatiat ja tagab VKEde suurema osalemise ning samuti innovatsiooni ja rahastamise integreerimise. Loodame, et tänu nendele muudatustele saavutavad seitsmenda raamprogrammi teisel poolel rahastatud projektid edu.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) See raport Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta lähtub eesmärgist lepitada omavahel avalikud huvid ja teadusuuringud. Lissaboni strateegia seadis Euroopa Liidu jaoks kaugeleulatuva eesmärgi muuta liit 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse põhirolli. See eesmärk jäi saavutamata mitmel põhjusel. Tulevikus antakse hinnang aastakümnele 2000–2010, mis lõppes väga ränga majanduskriisiga. Nüüd on oluline analüüsida tehtud tööd ja tunnustada tulevast tööd ning sel teemal jagan raportööri ambitsioonikust. Seitsmenda raamprogramm annab ELile võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Seitsmes raamprogramm on üks kõige suuremaid teadustegevust toetavaid programme maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Konkreetsed olemasolevad programmid, nagu programm „Koostöö”, programm „Ideed”, programm „Inimesed” ja programm „Võimekus”, saavad ja peavadki aitama omandada teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda uuenduslikemaks ning suurendada oma konkurentsivõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Seitsmendat raamprogrammi on vaja muuta, et viia see rohkem kooskõlla Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega. Selleks et Euroopa teaduspoliitika oleks konkurentsivõimelisem ja kooskõlas ELi majanduslike ning sotsiaalsete eesmärkidega, tuleb kohandada seitsmes raamprogramm selle nelja põhieesmärgiga: teadusuuringute raamprogrammi lihtsustamine ning haldusmenetluste vähendamine; VKEde osalemise määra suurendamine; innovatsiooni mõõtme tugevnemine ning riskijagamisrahastu tugevdamine.

Lisaks peame keskenduma olulisele koostööle akadeemilise ringkonna, riiklike uurimisinstituutide ja tööstussektori vahel. Peame panema suuremat rõhku avaliku ja tööstussektori vahelist teaduskoostööd käsitlevatele ettepanekutele, lihtsustama koostööd VKEde, kõrgkoolide ja riiklike uurimisinstituutide võrgustike vahel. Samuti peab seitsmenda raamprogrammi projektide valiku põhikriteeriumide juurde kuuluma edaspidi ka mõju hindamine, mis käsitleb projekti mõju turule, tehnoloogiasiirdele ja teadustegevuse tulemuste kaubanduslikule kasutusele. Hääletasin seitsmenda raamprogrammi läbivaatamise poolt nimetatud põhjustel ning ka selleks, et EL saaks olla teadusuuringute valkdonnas konkurentsivõimelisem, ilma et oleks vaja oodata kaheksandat raamprogrammi.

 
  
MPphoto
 
 

  Vincent Peillon (S&D), kirjalikult. (FR) Hääletasin teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamist käsitleva Jean-Pierre Audy raporti poolt. Selle tekstiga kinnitab Euroopa Parlament oma toetust sellele programmile, mis on äärmiselt tähtis Euroopa teadusuuringute arengu jaoks ning meie ettevõtete konkurentsivõime suurendamise jaoks. Tekst kaitseb alalise eelarve loomist, mis on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks. Seejärel teeb raport konkreetsed ettepanekud eesmärgiga lahendada programmi juures esinevad puudused. Raport juhib õigusega tähelepanu sellele, et on vaja lihtsustada rahastamismenetlusi ja optimeerida olemasolevaid vahendeid, et lihtsustada VKEde juurdepääsu nendele vahenditele. Viimaks tuletab raport meile meelde, et Euroopa Komisjon peab tagama, et innovatsiooni edendamine ei ohustaks alusuuringute alal tehtavaid edusamme.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Raporti eesmärk on uurida, kas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi läbivaatamine oleks võimalus kuldse kolmnurga (teadmised, haridus ja teadusuuringud) tugevdamiseks, mis on eurooplaste saatuse võti. Mul on hea meel osalemise taseme ja pädevuse üle projektide valimisel, kuid samas on kahetsusväärne, et programmi edunäitajad on üldiselt nõrgad ega soodusta taotluste esitamist, eelkõige VKEde jaoks. Toetan peatükis „Inimesed” esitatud Marie Curie meetmeid, mis on teadlastele nende karjääris väga väärtuslikud, ning tunnistan, et ühised tehnoloogiaalgatused suurendavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

 
  
MPphoto
 
 

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Võttes arvesse majanduskriise, millega EL vastamisi seisab, on äärmiselt tähtis, et tuvastaksime need tegevusvaldkonnad, mis aitavad meil neid katsumusi ületada. Teadusuuringud ja innovatsioon on keskse tähtsusega aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, mistõttu on investeeringud teadus- ja arendustegevusse parim võimalik vastus. Võttes arvesse pärast seitsmendat raamprogrammi vastuvõtmist toimunud mitut poliitilist ja majanduslikku muutust, on vaja seitsmendat raamprogrammi muuta, et viia see kooskõlla uue reaalsusega. Kui arvestada teadmistepõhiste tööstusharude tähtsusega Euroopa jaoks ning meie eduka teadus- ja arendustegevuse sektoriga, ei saa me lihtsalt viivitada tegutsemisega kuni kaheksanda raamprogrammini. Lissaboni strateegia, mille eesmärk oli saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, võis küll ebaõnnestuda, aga see ei tähenda, et sellest tuleks täielikult loobuda. Peame seitsmenda raamprogrammi muutmisega edasi selle eesmärgi saavutamise poole liikuma. Selle käigus peaksime lahendama ka ühe seitsmenda raamprogrammi suure puuduse, milleks on emade ja laste tervist käsitlevate teadusuuringute rahastamine. Aastas sünnib enneaegselt ligikaudu 400 000 imikut, kuid sellegipoolest ei rahastata teadusuuringuid selles valdkonnas. Enneaegne sünd on imikute surma peamine põhjus ja enneaegselt sündinud lapsed haigestuvad palju suurema tõenäosusega eluaegsetesse kroonilistesse haigustesse.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on vaja läbi vaadata, pidades silmas Euroopa Liidu praegust olukorda, kuid mõeldes ühtlasi ka tulevikule. Raportöör rõhutab õigusega, et Euroopa Ülemkogu 2000. aastaks seatud kaugeleulatuv eesmärk saada 2010. aastaks maailma kõige suuremaks teadmistepõhiseks majandusjõuks jäi saavutamata. Hoolimata sellest, et seda eesmärki ei saavutatud õigeks ajaks, jääb see endiselt meie ühise tegevuse peaeesmärgiks. See tähendab, et raamprogrammi hindamine mängiks selle eesmärgi saavutamisel tähtsat rolli, otsides lahendusi esile kerkinud Euroopa majanduskasvu piiravatele takistustele, seda eelkõige bürokraatia vähendamisega, et lihtsustada juurdepääsu teadustegevust toetavatele programmidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Raport võeti juba tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis ühehäälselt vastu. Selles võetakse arvesse eksperdirühma soovitusi ning tuvastatakse, millises ulatuses on võimalik ELi mitmesuguseid uurimisvahendeid edaspidi täiustada. Näiteks parem juurdepääs teadustegevuse tulemustele ja nende parem levitamine, rohkem keskendumist sotsiaalmajandusteaduse valdkonnale, rohkem koostööd teadustegevuses, pingutused teadlaste liikuvuse suurendamiseks, rohkem meetmeid uuenduslike VKEde jaoks, parem kooskõlastamine liikmesriikidega. Raport ei käsitle projektide ITER või Galileo investeeringute küsimust. Negatiivse külje pealt pöörab raport vahetevahel liiga palju tähelepanu teadusuuringute ja innovatsiooni majanduslikule rollile ning konkurentsivõimele, aga mitte sellele, mida teadusuuringud ning innovatsioon kogu ühiskonnale anda saaksid.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult.(IT) Teadusuuringud mängivad tähtsat rolli teadmistepõhises maailmas ja globaliseerunud majanduses toetavad need kindlasti majanduskasvu ja tööhõivet Euroopa Liidus. Seitsmes raamprogramm pakub Euroopa Liidule head võimalust oma teaduspoliitika arendamiseks ning samuti Euroopa teadusruumi tugevdamiseks. Selle programmi abil tahab Euroopa rahuldada tööstuse ning üldiselt ka Euroopa poliitikameetmete nõudmisi teadusuuringute ja teadmiste valdkonnas.

Tänase raporti vastuvõtmisega toob parlament esile tulemused, mis see teadusprogramm on oma esimese nelja aasta jooksul saavutanud. Tulevikus veel paremate ja suuremate tulevuste saavutamiseks peame aga lihtsustama haldusmenetlusi, suurendama VKEde osalemist, toetama innovatsiooni ja võtma kasutusele riskijagamisrahastu. Samuti kutsub raport ELi ja liikmesriike üles võtma vastu põhjaliku teaduskava Euroopa kaitsetehnoloogia valdkonna tugevdamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult.(EL) Hääletasin Jean-Pierre Audy raporti poolt, sest minu arvates etendavad investeeringud teadusuuringute ja innovatsioonisektorisse keskset rolli konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks ELis. Minu arvates on teadusuuringute ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine perioodil 2007–2013 eriti kasulik, et teha kasulikke järeldusi praeguse olukorra hindamise alusel. Mul on väga hea meel raportööri ettepaneku üle rahastamismenetluste lihtsustamise, sooritusele suunatud lähenemisviisi ning tipptaseme ja Euroopa lisandväärtuse põhimõtete kasutuselevõtmise kohta ELi kulutustes. Teadusuuringute valdkond suudab anda liidule maksimaalset lisandväärtust. Riigieelarveid on kärbitud ning seepärast on vaja võtta kasutusele rahastamine erasektori vahenditest, et rahastada tulevast kaheksandat teadusuuringute raamprogrammi. Selle pärast kiidan heaks raportööri ettepaneku tööstuskontsernide ja VKEde osalemise suurendamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi kasutuselevõtmisest on möödas neli aastat. Maailmamajanduse muutuva olukorra kontekstis ning ajal, mil Euroopa pürgib targu majanduskriisist väljasaamise poole, on saamas üha selgemaks, et see programm loodi põhjendatud ja tähtsate probleemide lahendamiseks. Suurte majandusjõudude, nagu Hiina, India ja Brasiilia, ülemaailmne konkurents sunnib meid võtma erakorralisi meetmeid, et saada tehnoloogiline eelis, mis aitaks rakendada tõhusalt Euroopa Liidu strateegilisi eesmärke. Õiged investeeringud teadusuuringutesse ja arendustegevusse toetavad pikemas perspektiivis teadmistepõhise ühiskonna väljakujunemist, mis on üks tähtsamaid majandusjõu komponente. Raport käsitleb suurimat probleemi, milleks on ebapiisav koostöö ja teabevahetus liikmesriikide vahel, mille tagajärjeks on individuaalsete projektide kattumine. Veel üks murettekitav probleem on liikmesriikide ebavõrdne osalemine, mis suurendab veelgi enam tasakaalustamatust väga tähtsas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas. See on täielikult vastuolus seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Majanduskriisi tõttu ei ole paljudel liikmesriikidel enam nii palju võimalusi programmi toetamiseks ja ELi ülesanne ongi tuvastada täpselt need liikmesriigid, mis vajavad abi ja siis seda abi neile anda. Programmi rakendatakse veel kaks aastat ja eelarvekohustuste tase ei ole veel ületanud 50% perioodiks 2007–2013 eraldatud 54 miljardist eurost, mistõttu peaks olema pädevate ametiasutuste kaasamine lihtsam, et kasutada olevad rahalised vahendid võimalikult asjakohaselt ära kasutada.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan tööd, mida raportöör selle raporti koostamise käigus tegi. Nagu tema, nii tunnen ka mina kahetsust, et komisjoni teatis lubatust palju hiljem avaldati. Seitsmes raamprogramm on andnud suurepäraseid tulemusi ning mind julgustab töö, mida raportöör on teinud nn kuldse kolmnurga tugevdamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm on Euroopa Komisjoni kõige ulatuslikum rahastamisvahend teadustegevuse toetamiseks ja edendamiseks ning selle eelarve on perioodiks 2007–2013 50 miljardit eurot. Raportis rõhutatakse, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogramm tuleb siduda Euroopa 2020. aasta strateegiaga ning samuti juhtalgatusega „Innovatiivne liit” ning kuni programmiperioodi lõpuni peavad selle põhieesmärkideks olema sellised valdkonnad nagu kliimamuutused, energiapoliitika, konkurentsivõime ja elanikkonna vananemine.

Hääletan selle raporti poolt, sest ma mõistan, et ainult teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni käsitlevate Euroopa poliitikameetmete toetamisega on võimalik suurendada Euroopa konkurentsivõimet ning võtta liidriroll ülemaailmsel tasandil. Minu arvates on tähtis ka see, et seitsmes raamprogramm peab aitama kaasa Euroopa teadusruumi loomisele lähtuvalt Euroopa Liidu lepingu XIX jaotise artikli 179 lõikest 1.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Teadusuuringud ja innovatsioon on tähtsad jätkusuutliku ning kaasava majanduskasvu tagamiseks Leedus. Maailmapanga andmete kohaselt on Leedul suurt potentsiaali, et saada dünaamiliseks teadmistepõhise majandusega riigiks. Kuid sama uurimus ütleb ka seda, et teadus- ja arendustegevuse sektoris on minu riigil probleeme juhtimise, struktuuri ja reguleerimise valdkonnas. Tõelise arengu tagamiseks on vaja need probleemid lahendada. See on probleem ka Euroopa jaoks. Ebapiisavate erainvesteeringute ja innovatsioonisõbralike tingimuste puudumise tõttu on kulutused teadus- ja arendustegevusele Euroopas võrreldes muude ülemaailmsete suurjõududega madalad. Olen nõus raportööriga, et liidus on vaja paremat teadusprojektide kooskõlastamist ja rahastamist. Lisaks vajavad Kesk- ja Ida-Euroopa teadusasutused ja teadustöö infrastruktuur ajakohastamist ning laiendamist.

See edendab Euroopa konkurentsivõimet ning aitab ühtlasi saada üle suurtest erinevustest vanade ja uute liikmesriikide infrastruktuuride vahel. Samuti olen arvamusel, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tulemused tuleb teha Euroopa üldsusele kättesaadavamaks. Ühe Euroopa Komisjoni uurimuse andmetel tunneb ainult 10% eurooplastest, et nad on kursus teaduse hiljutise arenguga ning 65% eurooplastest tunneb, et valitsused peavad suurendama oma pingutusi noorte inimeste huvi suurendamiseks teadustöö vastu. Meie peaksime sama tegema.

 
  
  

Resolutsiooni ettepanek (B7-0344/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle resolutsiooni poolt, sest minu arvates on vaja ulatuslikku majanduslepingut, mis tugevdaks veelgi juba niigi tihedaid kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid. Olen aga arvamusel, et see leping peab olema tasakaalustatud ja edendama õiglast kaubandust. Hoolimata tugevast üksmeelest, mis valitseb põhjaliku lepingu sõlmimise suhtes, olen seisukohal, et see ei tohi mõjutada avalikke teenuseid või ELi õigust võtta vastu õigusakte, nagu kütusekvaliteedi direktiiv. Samuti peab leping sisaldama kaugeleulatuvaid säästva arengu eesmärke, millel on õiguslikult siduvad sotsiaalsed ja keskkonnastandardid.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhted käsitleva resolutsiooni poolt. Kanada kuulub ELi kauaaegseimate ja lähimate partnerite hulka ning on esimene tööstusriik, kellega EL 1976. aastal allkirjastas kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingu. ELi ja Kanada majandussuhted ei ole aga veel oma täit potentsiaali saavutanud ning minu arvates võib ELi ja Kanada vabakaubandusleping nende suhete arendamisele ja toimimisele oluliselt kaasa aidata, suurendades kaubandus- ja investeeringuvoogusid, kaotades samal ajal tollitariifide ülemmäärad ja põhjendamatud mittetariifsed tõkked ning toetades tihedamat koostööd eelkõige reguleerimise, töötajate liikuvuse ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise valdkonnas. Mul on hea meel, et Kanadaga sõlmitav leping läheb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustustest kaugemale ning on täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele, eeldusel et läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse tasakaalustatud, põhjalik ja kvaliteetne leping, mis sisaldab märksa enamat kui tollitariifide vähendamine, ning et hakatakse rakendama ka muid vahendeid. Näiteks tuleb kaubandusvaidluste korral kasutatavate õiguskaitsevahendite puhul kohaldada vastastikkuse põhimõtet. Samuti on vaja parandada intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas kaubamärkide, patentide ja geograafiliste tähiste kaitset.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletades ELi ja Kanada praeguseid kaubandussuhted käsitleva resolutsiooni poolt, tahan rõhutada, kui tähtis on rahvusvaheline kaubandus (kaasa arvatud Kanadaga) meie majanduse arendamise jaoks Resolutsioonis on öeldud, et vaatamata sellele, et Euroopa peab käsitlema rahvusvahelist kaubandussüsteemi ehk siis Doha arenguvooru läbirääkimisi jätkuvalt prioriteetsena, saavad käimasolevad läbirääkimised Kanadaga seda rahvusvahelist lähenemisviisi kahepoolse lähenemisviisina täiendada, mis on samavõrd tähtis. Seega õnnestub meil arutledes ja läbirääkimisi pidades leida lahendusi probleemidele, mis on seotud kaubandusega ja teatud põhimõtete austamisega, nagu keskkonda käsitlevad põhimõtted. Avalike teenustega tegeleva töörühma aseesimehena valmistab mulle muret selle sektori jaoks valitud lähenemisviis. Võttes kasutusele negatiivse loetelu põhimõtte, millega jäetakse teatud avalikud teenused liberaliseerimisprotsessist välja, aga mitte positiivse loetelu põhimõtte, millega liberaliseerimisprotsessist jäetakse välja kõik avalikud teenused peale nende, mis on loetelus olemas, võime avalikke teenuseid lõpuks hoopis nõrgendada. Sellega kutsub see resolutsioon Euroopa Komisjoni üles sellisest lähenemisviisist loobuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Kanada kuulub ELi kauaaegseimate ja lähimate partnerite hulka ning on esimene tööstusriik, kellega EL 1976. aastal allkirjastas kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingu. Aastate jooksul on allkirjastatud mitu kahepoolset lepingut, mille eesmärk on hõlbustada tihedamaid kaubandussuhteid. EL on hetkel Kanada jaoks tähtsuselt teine kaubanduspartner ning EL on Kanada jaoks suuruselt teine välismaiste otseinvesteeringute allikas. Olen nõus, et ELi ja Kanada majandussuhted ei ole veel oma täit potentsiaali saavutanud. Kavandatav vabakaubandusleping edendaks oluliselt ELi ja Kanada majanduspartnerlust ning oleks nii ELi kui ka Kanada investorite ja ettevõtjate jaoks selge märk majanduskasvu soodustamisest.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Käimas on läbirääkimised Euroopa Liidu ja Kanada kaubanduslepingu sõlmimise üle ning Euroopa Parlament väljendab äsja vastu võetud resolutsiooniga oma muret Euroopa Komisjoni valitud lähenemisviisi pärast seoses avalike teenustega. Jääb mulje, et Euroopa Komisjon, mis vastutab selle lepingu sõlmimise eest, tahab kaasata põhimõtteliselt kõik teenused. Kui komisjon lähtuks läbirääkimistel teenuste negatiivse loetelu põhimõttest, kus loetelus olevad teenused jäetakse vabakaubanduslepingutest välja, ning sõlmiks lepingu, siis oleks see vastuolus senise lähenemisviisiga. Avalikud teenused ei ole võrreldavad muude teenustega, sest nende eesmärk on tagada sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus ning kaitsta kõige haavatavamaid elanikke. Nendel teenustel on ka omadusi, mis on ainuomased nende üldeesmärkidele. See tähendab, et kasutusele on vaja võtta lähenemisviis, mis kaitseb neid teenuseid eelkõige rahvusvahelise konkurentsi eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) ELi suhted Kanadaga on olnud juba pikemat aega mõlema poole jaoks kasulikud, need toovad vastastikust majanduslikku kasu ja koostöö on väga hea. Vaatamata sellele, et Kanada on arenenud riik, kus sotsiaalsete õiguste taseme ja kõrgete keskkonnastandardite kohta saaks esitada väga vähe küsimusi, pani komisjon – isegi enne parlamenti – koos vastavate Kanada ametiasutustega läbirääkimiste jaoks paika aluse, mis käsitleb üksikasjalikult paljusid küsimusi, mida on vaja muuta, et need oleksid meie jaoks vastuvõetavad.

Hääletan selle resolutsiooni poolt, mis on seotud ühe Euroopa kaubanduspoliitika peatükiga, mida tuleks võtta eeskujuks läbirääkimistel teiste riikidega, nagu India, Hiina ja Pakistan, kes ei garanteeri kindlasti ausat konkurentsi, rääkimata sotsiaalõiguste austamisest ja keskkonnastandardite järgimisest, nagu teeb Kanada. Kui me alustame läbirääkimisi nende riikidega, siis ei tohi me unustada, kui ranged ja nõudlikud olime niivõrd valgustatud riigiga nagu Kanada, ning peame võtma oma huvide kaitseks samasuguse otsese ja avatud hoiaku.

 
  
MPphoto
 
 

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhete vastu, sest minu arvates ohustaks igasugused kahepoolsed investeerimislepingud Ühendkuningriigi ja Kanada vahelisi läbirääkimisi. Kuigi ma ei näe mingit põhjust, miks EL ja Kanada ei võiks vabalt kaubelda, on varasemad õigusaktid näidanud, et ELi eesmärk on pigem omastamine, mitte paralleelsete püsivate kaubandussuhete loomine Ühendkuningriigi ja kolmandate riikide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. (FR) Andsin poolthääle ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitlevale resolutsioonile, mille eesmärk on ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimine. Kanada on Euroopa Liidu lähedane kaubanduspartner ja üle kümne aasta jooksul on Kanada investeeringud Euroopas peaaegu kahekordistunud, tõustes 2009. aastal 119,5 miljoni euroni. Seetõttu on vaja panna paika täiustatud õigusraamistik, et tagada positiivne mõju majanduskasvule. Toon esile põllumajandustoodete turujuurdepääsu küsimuse. Kanada ja ELi päritolueeskirjad on erinevad ning komisjon peab tagama, et läbirääkimistel võetaks nõuetekohaselt arvesse Euroopa põllumajanduse huvisid ja prioriteete. Erilisi pingutusi nõuab rahuldava lahenduse leidmine päritolueeskirjade probleemile, et Kanada toodetega ei hakkaks tulema Euroopasse ka Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe riikide tooteid.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames loodud eeskirjadel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on jätkuvalt kõige kohasem raamistik õiglase ja ausa kaubanduse reguleerimiseks ning edendamiseks. Võttes aga arvesse ELi ja Kanada ajaloolisi ja väga edukaid majandussuhteid, toetan lepingut, mis ületab WTO raamistikus võetud kohustused ning täiendab mitmepoolseid eeskirju, et saavutada maksimaalne koostööpotentsiaal nende kahe riigi kaubandussuhetes.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooni poolt, sest see rõhutab, et tulevastesse Euroopa Liidu ja Kanada majandus- ja kaubanduslepingutesse tuleb kaasata ka sotsiaalsed ning keskkonnaküsimused. Mis keskkonnakaitsesse puutub, siis minu arvates on tähtis, et Euroopa Liit keelduks õliliivade kaevandamisest saadud nafta impordist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) ELi ja Kanada kaubanduslepingut käsitlevate jätkuvate läbirääkimiste raames peab komisjon lähtuma Euroopa Parlamenti nõudmistest. Vabakaubanduslepingu juures on tähtis kaks asja. Esiteks on vaja tagada sotsiaalvaldkonna ja keskkonnakaitse õigusaktide vastastikune austamine. Teiseks on vaja võtta vastu järjepidev ja kaitsev lähenemisviis üldhuviteenustele. Euroopa keskkonna- ja tervishoiustandardeid ei tohi langetada ainult selleks, et meie partnerit rahuldada. Euroopa Komisjon peab mõtlema sellele, mis tagajärjed on tema otsusel kaasata automaatselt ja vaikimisi kõik teenused. Kuigi selle meetodi puhul on võimalik iga juhtumit eraldi hinnates ning iga liikmesriigi taotlusel jätta välja teatud avalikud teenused negatiivse loetelu põhimõtet kasutades, on selle puhul siiski potentsiaalsete väljajätmiste oht. Parlament ei soovi, et see uus läbirääkimiste mudel looks õigusliku pretsedendi. Seni on komisjon pidanud läbirääkimisi vabakaubanduslepingute üle positiivse loetelu põhimõttest lähtudes, milles on loetletud ükshaaval kõik teenused, millele leping kehtib. See meetod, mida kasutatakse tavaliselt rahvusvahelises kaubanduses, kaitseb paremini teatud tundlikke ELi sektoreid ning peaks seega olema ainus meetod, mida komisjon kasutab.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kanadal ja ELil on ühised väärtused, mis teevad meist nii kaubanduspartnerid kui ka loomulikud liitlased ülemaailmses geostrateegilises olukorras. On fakt, et mõlemal pool Atlandi ookeani on tsivilisatsioonid, mis saaksid suurt kasu oma rahvastevaheliste sidemete tugevdamisest. Ei ole mõtet rääkida pikemalt Kanada ja Euroopa ajaloolistest sidemetest ja Kanada kodanike panusest Euroopa kontinendi vabastamisse mõlema Euroopat laastanud maailmasõja ajal.

Vaatamata olemasolevatele tõketele, mis takistavad kaubanduse liberaliseerimist, ja liidu reservatsioonidele Kanada praeguste tavade suhtes, loodan, et võimalikult kiiresti õnnestub luua vajalik alus mõlema poole jaoks kasuliku kaubanduspartnerluse loomiseks. Kanada ja Euroopa Liidu ulatuslikust majandus- ja kaubanduslepingust võib saada kõige põhjalikum ning kaugeleulatuvam leping, mille oleme seni sõlminud. Ma loodan, et nii see lähebki.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See resolutsiooni ettepanek käsitleb ELi ja Kanada kaubandussuhteid, mille üle peaksid läbirääkimised lõppema 2011. aasta lõpus. ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika eesmärk on tagada majanduskasv, mis on jätkusuutlik ning loob jõukust ja töökohti. Tuletagem meelde, et kaubandussuhete sõlmimine meie strateegiliste partneritega annab 2020. aastaks 1% lisandväärtust ELi SKP-le, mis oli 2010. aastal 120 miljardit eurot, ja toob sellega kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. Selle eesmärgi saavutamiseks ning ilma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) rolli kahtluse alla seadmata on väga tähtis liberaliseerida kaubandus, lõpetades kõik pooleliolevad läbirääkimised Doha arengukava raames, mille hulka kuuluvad ka ELi ja Kanada kaubandussuhted. Kuigi on veel lahendamata küsimusi, nagu õliliivade kaevandamise negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja mõned hülgetooted, hääletasin resolutsiooni poolt, sest riigihangete probleem on praktiliselt lahendatud, kuid ka selle pärast, et leping on kasulik liikmesriikidele ja et läbirääkimiste lõpetamist mitte enam edasi lükata.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Esimene punkt preambulis näitab selle raporti põhivisiooni. See ütleb, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames loodud eeskirjadel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on jätkuvalt kõige kohasem raamistik õiglase ja ausa kaubanduse reguleerimiseks ning edendamiseks. Järgmisena edendab see Doha arenguvooru edukat kokkuvõtmist.

Seda visiooni arendatakse edasi järgnevates punktides selles resolutsioonis, millega me loomulikult ei nõustu. Me ei nõustu sellega, nagu sellega ei nõustu ka miljonid töötajad, põllumajandustootjad, VKEd ja paljud teised inimesed maailmas, kes on juba aastaid näidanud süüdistavalt näpuga Maailma Kaubandusorganisatsioonile, selle eesmärgile dereguleerida kaubandus ning huvidele, mille eest see võitleb, nagu rahvusvahelised kontsernid, suurettevõtted ja finantsasutused, mis teenivad miljoneid sellega, et ohvervadad miljoneid töökohti ning töö- ja sotsiaalõigusi, hävitavad väikese ja keskmise suurusega tootjaid ning laastavad keskkonda.

Nagu paljud teised kaubanduslepingud, nii hõlmab ka ELi ja Kanada vabakaubandusleping teenuseid, mistõttu tuntakse õigustatult, kuid vastuoluliselt muret negatiivsete loetelude või muude asjade pärast, mis ei kaota ohtu, mida leping avalikele teenustele avaldab. Vastuhääletamiseks on piisavalt põhjuseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Euroopa Liit arendab jätkuvalt oma kaubanduspoliitikat, mille tagajärjed mõjutavad liikmesriike sügavalt, kuid erinevalt.

Lepingud, milles see poliitika konkreetselt väljendub, tuginevad põhimõtteliselt vabakaubandusele, mille eesmärke ja mõju nendega kaasnev retoorika väga hästi väljendab, rääkides nn aktiivsetest huvidest, nagu käiks jutt sõjapidamisest.

Üldiselt on tegemist lepingutega, millel ei ole suuremat demokraatlikku õigusjärgsust, sest need sõlmitakse peaaegu eranditult suure saladuskatte all ning avalikkuse selja taga, et varjata nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning et vältida informeeritud arutelusid ja selgitamist.

Arvestades, et läbirääkimised on väidetavalt üpris kauges faasis ja need kavatsetakse 2011. aasta jooksul lõpetada, vajab selle mõju sektoritele ja riikidele veel lõplikku arutlust.

Selle lepingu sisu ei ole aga midagi uut: turgude avamine ja teenuste liberaliseerimine, kaasa arvatud avalike teenuste järjest rohkem kaubanduslikuks muutmine, mis sõltuvad siis rahvusvaheliste suurettevõtete tahtest ning tekitavad probleeme inimestele.

Me kõik teame selle tagajärgi: turgusid valitsevad vaid vähesed, nõrgemad tootmissüsteemid hävitatakse ja üha rohkem leitakse ettekäändeid õiguste ning elamis- ja töötingimuste ründamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) EL alustas 2009. aastal Kanadaga läbirääkimisi ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks. See potentsiaalne leping hõlmab väga paljusid teemasid: kaupade ja teenuste müük, intellektuaalomandi õigused, riigihanked, koostöö reguleerimise valdkonnas, investeeringud, ajutine ränne, konkurentsipoliitika ning tööhõive ja keskkonnastandardid. Minu arvates on igati õige, et kummagi poole jaoks on esmatähtsad pingutused kokkuleppele jõudmiseks mitmes põhipunktis, nagu riigihangete, investeeringute ja avalike teenuste küsimused.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Mul oli selle dokumendi üle väga hea meel, sest ELi ja Kanada vastastikused suhted kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas on väga tihedad. Käimasolevatel läbirääkimistel ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks on seatud sihiks sõlmida väga edumeelne leping, mis ületab oma põhjalikkuselt kõik seni ELi või Kanada sõlmitud kaubandus- ja majanduslepingud ning mis tugevdaks veelgi juba niigi tihedaid kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid. Mul on hea meel, et Kanadaga sõlmitav leping läheb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustustest kaugemale ning on täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele, eeldusel et läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse tasakaalustatud põhjalik ja kvaliteetne leping. Minu arvates on põllumajanduspeatükid nendel läbirääkimistel mõlema poole jaoks oluline teema. Olen mures võimalike oluliste möönduste pärast geneetiliselt muundatud organismide, piima ja päritolumärgistuse küsimustes. Põllumajandusprioriteete ja -huve on vaja täiel määral arvesse võtta. Leping peab olema kasulik ELi ja Kanada tarbijatele ning ka mõlema poole põllumajandussektorile. Samuti on vaja tasakaalustatud üldtulemuse raames tagada tihedam ja sealjuures õiglane konkurents ELi ja Kanada põllumajandustoodete tarnijate vahel. Mul on hea meel mõlema poole esialgse kindla soovi pärast mitte säilitada, kehtestada ega taaskehtestada müüdavatele kaupadele põllumajandustoodete eksporditoetusi, mis oleks ambitsioonikate ja õiglaste läbirääkimiste seisukohalt positiivne samm. Samuti toetan kokkulepet teha koostööd WTO põllumajandusläbirääkimistel.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. (DE) Euroopa Liidu ja Kanada vahel on palju aastaid olnud head kindlad kaubandussuhted. Majanduskoostöö potentsiaal ei ole aga veel kaugeltki mitte ammendatud ning mul on hea meel ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste pärast. Sellele vaatamata tuleb käsitleda Maailma Kaubandusorganisatsioonis peetavaid läbirääkimisi prioriteetselt võrreldes kahepoolsete läbirääkimistega. See resolutsioon käsitleb mitut tähtsat teemat. Toetan ennekõike Euroopa Parlamendi väljendatud muret võimalike negatiivsete tagajärgede pärast Euroopa põllumajandusele. Vastastikuse põhimõte peab säilima, et tagada mõlema poole jaoks kindel ja jätkusuutlik leping. Selles kontekstis tahaksin viidata ennekõike vaidlusele veiseliha päritolu märgistamise üle, mis tuleb lahendada, ning tollitariifidega seotud ja tehnilistele takistustele, nagu ELi toodete pikalevenivad heakskiitmismenetlused. On selge, et ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu eesmärk peab olema aus konkurents.

 
  
MPphoto
 
 

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult.(PL) Arvestades asjaoluga, et Euroopa Liit on Kanada jaoks tähtsuselt teine kaubanduspartner ning et Kanada on ELi jaoks oluline partner välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas, hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Soovin samal ajal rõhutada, et Poola on Kanada suurim kaubanduspartner Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seast ja juba üle kümne aasta on meie kahepoolne kaubandusbilansi ülejääk aastast aastasse kasvanud. Tänane hääletus on tähtis samm edasi, mis on hea märk tuleviku jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel, et võeti vastu minu esitatud muudatusettepanek, milles parlament võtab teadmiseks hiljutise õigusliku arengu hülgetoodete keelustamisel ELi poolt, eelkõige Kanada taotluse WTO-le ametliku vaidluste lahendamise kogu loomiseks, ning avaldab lootust, et Kanada võtab WTO-le esitatud nõude tagasi enne, kui Euroopa Parlament peab ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ratifitseerima, sest see nõue ei ole kooskõlas positiivsete kaubandussuhetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu ja Kanada kaubandussuhted võivad minna Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetud kohustustest kaugemale tingimusel, et nende aluseks on tasakaalustatud leping, garantii korraliku mõlemapoolse juurdepääsu andmise kohta mõlema poole turgudele ning kaubamärkide, patentide ja geograafiliste tähiste parem kaitse. Meie arvates on vaja uusi investeeringuid, et tagada keskkonnakaitse ja head töötingimused. Kuna põllumajandussektor on väga tähtis, kutsume komisjoni üles sõlmima lepingu, mis on kasulik nii tootjate kui ka tarbijate jaoks ning mis tagab ausa konkurentsi Euroopa Liidu ja Kanada põllumajandustootjate vahel. Viimaks oleme arvamusel, et nõukogu peab enne edasiste rahvusvaheliste kaubanduslepingute sõlmimist saama selleks parlamendilt nõusoleku ning et parlamenti tuleb teavitada kõikidel menetluse etappidel, et tagada suurem demokraatlik kontroll. See on ainus võimalus Euroopa Liidu ja Kanada kaubanduse ning investeeringute suurendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuid ühtlasi hääletasin muudatusettepaneku nr 10 vastu, mis toetab hülgetoodete impordi keelustamist ELi poolt. See keeld ei ole õigustatud teaduslikult ega ka õiguslikult. 2007. aasta lõpus Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teadusliku seisukoha alusel tehtud järeldused tuginevad andmetele, mis käsitlevad loomade tapmist tapamajades, ning neid ei saa kasutada usaldusväärselt hülgepüügi puhul. Ka õiguslik alus on kaheldav, nagu näitab 2009. aasta 1. aprillil esitatud Euroopa Parlamendi õiguslik hinnang, mille kohaselt on peaaegu võimatu õigustada keeldu, tuginedes ainuüksi loomade heaolule, sest aluslepingus puudub õiguslik alus, mis käsitleks loomade heaolu. Liigi kaitsmise küsimus ei ole kaalul, sest Gröönimaal on hülgepopulatsioon viimase 25 aasta jooksul lausa kolmekordistunud. Viimaks oleks keeld, mille kohta komisjon kinnitab, et see ei avaldaks mõju inuitide traditsioonilisele jahipidamisele, ebarealistlik. Selles kontekstis on täiesti õigustatud taotlus, mille Kanada esitas Maailma Kaubandusorganisatsioonile erimeelsuste lahendamise mehhanismi loomiseks seoses Euroopa keeluga.

 
  
MPphoto
 
 

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. – ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooniga andis parlament selgelt mõista, et kavatseb kaitsta järeleandmatult oma õigusakte hülgetoodete keelustamise kohta ELi turul. ELi kodanikud nõuavad, et võtaksime meetmeid, et hoida selle julma kaubanduslik jahi tulemusel saadud tooteid EList eemal. Kanadal ei ole mingit õigust õõnestada Euroopa kodanike demokraatlikku tahet sellega, et ta esitab meie ilmselgelt mittediskrimineeriva hülgetoodete keeldu käitleva seaduse kohta taotluse Maailma Kaubandusorganisatsioonile. ELi ja Kanada kaubandussuhteid saab tihendada ainult Euroopa avalikkuse soovide ning Euroopa seaduste austamisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Euroopa Komisjon viib peatselt lõpule läbirääkimised Kanadaga enneolematu ulatusega vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta. Läbirääkimised on kestnud juba 2004. aastast alates. Euroopa kodanikega ei ole selle aja jooksul aga kordagi nõu peetud või neid isegi teavitatud. Raportis toetatakse seda kahjulikku lepingut, mille sisu on saanud avalikuks ainult tänu infoleketele. See on vastuvõtmatu! Hääletan selle raporti vastu ning mõistan hukka selle lepingu, mis annab Euroopa kodanikele teisejärgulise rolli, nagu Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe puhulgi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa ja Kanada ajaloolised suhted on pikaajalised ning isegi EList endast vanemad. Lisaks sellele on meil ühised väärtused ja põhimõtted, mis teevad meist loomulikud liitlased ülemaailmses geostrateegilises olukorras. Kaubandussuhete alal on tehtud suuri edusamme, kuid ulatuslikku lepingut seni veel sõlmitud ei ole. Arvan, et peame tegema jätkuvalt kõik selleks, et sõlmida leping, mis on kõigi jaoks vastuvõetav, sest see on ülitähtis mõlema poole majandusliku arengu jaoks.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – See potentsiaalne leping hõlmab väga paljusid teemasid: kaupade ja teenuste müük, intellektuaalomandi õigused, riigihanked, koostöö reguleerimise valdkonnas, investeeringud, ajutine ränne (IV režiim), konkurentsipoliitika ning tööhõive ja keskkonnastandardid. Mõlemad pooled peavad jõudma veel kokkuleppele mitmes tähtsas läbirääkimispeatükis, nagu muu hulgas juurdepääs riigihangetele, investeeringud ja avalikud teenused. Läbirääkimistel tõusis esile veel kaks teemat, mis on Euroopa Parlamendi jaoks äärmiselt tundlikud. Esimene neist käsitleb Kanada õliliivade küsimust ja ELi kütusekvaliteedi direktiivi. Kütusekvaliteedi direktiivi üle on keskkonnakomisjonis palju vaieldud. Seni on Kanada valitsus olnud seisukohal, et see direktiiv on diskrimineeriv Kanada naftaimpordi ja muude riikide naftaimpordi suhtes. Minu arvates on aeg selle lepingu jaoks veel liiga vara. Teine teema on ELi keeld hülgetoodetele – see on väga tähtis. See leping võib tugevdada juba praegugi tugevaid kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid ELi ning Kanada vahel, aga see peab olema vastastikuselt kasulik ning seepärast olen jäänud seni erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Progressiivne leping edendab ning kiirendab aktiivseid kaubandus- ja investeerimissuhteid ELi ja Kanada vahel. Kaubandussuhete liberaliseerimine toob vastastikust kasu meie ettevõtlussektoritele ning loob soodsamad investeerimistingimused. Selleks et sõlmida ulatuslik ja kvaliteetne leping, mis läheb WTO kohustustest kaugemale, ei tohi kumbki pool esitada tingimusi, mis on vastuolus nende sisepoliitika või institutsioonilise korraga. Lisaks tuleb kaubandusvaidluste korral kohaldada vastastikkuse põhimõtet, intellektuaalomandi õiguste kaitset on vaja parandada ning saavutada vastastikune juurdepääs teenuste ja riigihangete turgudele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata põllumajandussektorile ja tarbijatele. Peame jääma kindlaks oma seisukohale geneetiliselt muundatud organismide, piima ja päritolumärgistuse kohta. Peame tagama õiglase ja suurema konkurentsi põllumajandustoodete tarnijate vahel. Olen arvamusel, et komisjon peaks alustama Kanadaga investeeringute üle peetavaid läbirääkimisi alles siis, kui Euroopa Parlament on esitanud oma seisukoha ELi tulevase investeerimispoliitika kohta. Peame kaitsma poolte kõige tundlikumaid sektoreid, jättes need investeerimislepingute kohaldamisalast välja. Komisjon peab võtma kindla hoiaku hülgetoodete keelu suhtes ning Kanada peab võtma tagasi oma Maailma Kaubandusorganisatsioonile esitatud nõudmise ametliku vaidluste lahendamise kogu loomise kohta. Selline nõudmine ei ole kooskõlas positiivsete kaubandussuhete põhimõttega.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. (PT) Toetan Euroopa Parlamendi resolutsiooni ELi ja Kanada kaubandussuhete kohta. ELi ja Kanada vahel on loomulik partnerlussuhe, mille aluseks on meie kultuuride sarnasus ja pikk ühine ajalugu. Seepärast on täiesti loomulik, et nii ELi kui ka Kanada erasektor on avaldanud tugevat toetust kaugeleulatuvate eesmärkidega ulatuslikule majanduslepingule ning erasektor usub, et ELi ja Kanada tihedama majanduspartnerluse edendamine oleks nii ELi kui ka Kanada investorite ja ettevõtjate jaoks ning rahvusvahelisel tasandil selge märk majanduskasvu soodustamisest. Seepärast on mul hea meel, et Kanadaga sõlmitav leping läheb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustustest kaugemale ning on täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele eeldusel, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse tasakaalustatud, põhjalik ja kvaliteetne leping, mis tugineb vastastikuse põhimõttel ja sisaldab märksa enamat kui tollitariifide vähendamine. Soovin aga hoiatada, et turgude avamise majanduslikku mõju on vaja väga põhjalikult kaaluda, eriti neid liikmesriike silmas pidades, mille majandus on haavatavam.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Hetkel tundub, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandussüsteem on parim viis riikidevaheliste kaubandussuhete võrdlusraamistiku loomiseks. See süsteem ei takista aga riike või rahvusvahelisi organisatsioone laiendamast oma majandussuhteid nendest üldistest määrustest kaugemale. Seepärast paistavad ELi ja Kanada eriti tihedad majandussuhted olevat igati õigustatud. Nagu raport rõhutab, on EL Kanada jaoks tähtsuselt teine kaubanduspartner. Kanada on esimene tööstusriik, kellega EL 1976. aastal allkirjastas kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingu ning Kanada on ELi jaoks suuruselt neljas välismaiste otseinvesteeringute allikas. Kõne all olev leping looks kahe piirkonna vahel tugevad suhted, mis tagaks senisest suurema majanduskoostöö taseme ning tugevdaks veelgi enam sidemeid nende kahe piirkonna vahel, mida seob juba väga põhjalikult ühine kultuuriline lähenemisviis.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Läbirääkimised ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks Kanadaga on kaugele edasi jõudnud ning need on võimalik juba sel sügisel lõpetada. See ulatuslik majandus- ja kaubandusleping on seni kõige põhjalikum vabakaubandusleping, mille üle EL on pidanud 2006. aasta globaalse Euroopa kaubandusstrateegia raames läbirääkimisi. Leping hõlmab kaugeleulatuvaid peatükke, nagu teenused, hanked, investeeringute kaitse, intellektuaalomand ja koostöö reguleerimise valdkonnas.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult.(PL) ELi ja Kanada majandussuhted on väga tähtsad mõlema poole vahelise dialoogi arengu jaoks. USA järel on EL Kanada jaoks suurim kaubanduspartner ning Kanada on ELi jaoks suuruselt 11. kaubanduspartner. Käimasolevatel läbirääkimistel ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks on seatud sihiks sõlmida väga kaugeleulatuv leping, mis ületab oma ambitsioonikuselt kõik seni ELi või Kanada sõlmitud kaubandus- ja majanduslepingud. Kahepoolsed kaubandus- ja investeerimissuhted on juba praegu väga tugevad ning leping tugevdaks neid veelgi enam. ELi ja Kanada ekspertide koostatud ühisraporti kohaselt annaks ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimine tänu kaubanduse liberaliseerimisele ning tollitariifide kaotamisele otsest majanduslikku kasu. Sellegipoolest on lepinguga veel teatavaid probleeme, mis võivad avaldada negatiivset mõju ELi põllumajandussektorile.

Minu arvates on vaja teha rohkem tööd ELis ja Kanadas kehtivate sanitaar- ja fütosanitaarstandardite erinevustega. Lisaks sellele on vaja teha rohkem tööd selle nimel, et tagada Kanada keskkonnastandardite vastavus ELis kehtivate keskkonnastandarditega. Sellega seoses on minu arvates vaja teha ülalnimetatud standardite üksikasjalik analüüs ja hindamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel selle resolutsiooni üle, mis toob esile ELi ja Kanada kaubanduslepingut käsitlevatel läbirääkimistel tehtud edusammud. Kanada on ELi jaoks tähtis potentsiaalne kaubanduspartner ning mõlemad pooled saavad sellest lepingust kasu. Siiski on murettekitavaid teemasid, millega komisjon arvestama peab. Õliliivade kaevandamise keskkonnamõju ja asbesti kaevandamise tagajärjed töötajate tervisele on vaid kaks teemat, mida tuleb põhjalikult vaadelda. Toetan üleskutset Kanadale, et ta peab võtma tagasi Maailma Kaubandusorganisatsioonile esitatud taotluse ELi hülgetoodete keelu kohta, ning mul on hea meel, et parlament võttis vastu muudatusettepanekud, mis selle seisukoha esile tõid. Ka komisjon peab võtma kindla seisukoha selle keelu toetamiseks. Samuti tuleb järgida intellektuaalomandi õigusi, kasutades kaubamärke ja patente. Usun, et need probleemid saavad lahendatud ja et komisjon võtab neid arvesse ning lõpuks sõlmitakse tõhus kaubandusleping.

 
  
  

Raport: Wolf Klinz (A7-0081/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle algatusraporti poolt, sest selles tegeletakse reitingute valdkonda puudutava lõppematu vaidluse praeguste probleemidega: nimelt konkurentsi puudumine, oligopolidele tüüpilised struktuurid ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumine, eriti mis puudutab riigi võlakohustuste hindamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin reitinguagentuuride tulevikuväljavaateid käsitleva resolutsiooni poolt. Reitinguagentuuride tegevusel on mitu kasulikku eesmärki: need koondavad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta ülemaailmses keskkonnas. Reitingud võimaldavad emitentidele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule, vähendavad teabega seotud kulusid ning laiendavad võimalike investorite ringi, andes seeläbi turgudele likviidsuse ja aidates määrata hinnataset. Äsjane finantskriis tõi välja selle valdkonna kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Nõustun raportööri seisukohaga, et krediidireiting ei ole pelgalt arvamus ja reitinguagentuurid peaksid vastutama enda antud reitingute eest. Seetõttu tuleks suurendada nende tsiviilvastutust, et tekitada tõsiseltvõetav oht.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. − (FR) Hääletasin Wolf Klinzi reitinguagentuure käsitleva raporti poolt. Reitinguagentuurid on kasulikud: nad pakuvad teavet krediiditoodete kvaliteedi kohta, mis võimaldab võlgnikele ja investoritele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule ning lõpptulemusena aitavad määrata hinnataset. Kriis on näidanud praeguse süsteemi loodud ohtusid: eelkõige konkurentsi puudumist ning agentuuride vastutuse ja läbipaistvuse puudumist. See on algatusraport, mis kutsub Euroopa Komisjoni üles selgelt määratlema praeguse raamistiku puuduseid ja koostama mõju-uuringut, mis kirjeldaks eri võimalusi süsteemi parandamiseks, sealhulgas vajaduse korral uusi õigusakte. Soovitan komisjonil meie palvele võimalikult kiiresti vastata.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle tähtsa dokumendi poolt. Reitinguagentuurid ei hinda ainult börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid ettevõtteid ja nende tooteid, vaid ka riike. Tingimused, mille korral on riigil võimalik rahvusvahelistel turgudel laenata, sõltuvad saadud reitingust. Finantsraskused ja negatiivne reiting panevad riigi teatud mõttes võlaspiraali, sest langev reiting suurendab laenukulusid veelgi ja muudab riigi finantsolukorra veel hullemaks. Kõik turuosalised ja nende järelevalveasutused peavad teadma reitingute andmiseks kasutatud kriteeriume ning peavad saama neid ise kontrollida. Komisjonil ja G20 riikidel palutakse panna alus uuele ülemaailmsele hindamiskavale, mis vähendaks eksimuste tõenäosust, reguleeriks reitingutega seotud äriühingute tegevust ja vähendaks finantshindamisega seotud riski. Toetan ja olen mitmel korral korranud ettepanekut, et Euroopa peab kiiresti looma oma reitinguagentuuri, mis pakuks objektiivseid ja sõltumatuid hinnanguid. Toetan raportis tehtud üleskutset luua meie enda sõltumatu reitinguagentuur, mille nimeks saaks esialgu vastavalt ettepanekutele Euroopa Reitingute Sihtasutus.

Kõigi ELi liikmesriikide võimalused rahvusvahelisel turul õigetel tingimustel laenata, nagu ka kogu ülemaailmse finantssüsteemi stabiilsus ja kriisi ennetamise tõhusus, sõltuvad sellest, kui edukalt suudame finantshindamist reformida.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Reitinguagentuurid hindavad riike, asutusi ja äriühinguid, määrates riskiastmeid selle kohta, kui võimelised nad on kokkulepitud kuupäevaks oma võlgu tagasi maksma. Määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta võeti vastu esimese reaktsioonina finantskriisile. Selles määruses käsitleti kõige kiireloomulisemaid küsimusi, allutades reitinguagentuurid järelevalvele ning reguleerimisele. See ei lahendanud aga kõiki probleeme.

Finantskriis on tõepoolest näidanud, et nende agentuuride tegevuse juures on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest ja vastutuse puudumine. See raport, mille poolt ma hääletasin, kutsub Euroopa Komisjoni üles määratlema puudused ja koostama võimalike alternatiivide, sealhulgas uute seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangu. Samuti kutsub see Euroopa Komisjoni üles hindama täiesti sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise kulusid ja kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) Toetasin seda raportit, sest leian, et reitinguagentuuride loomine suurendab konkurentsi selles sektoris, mis on kvaliteedi tõstmise, teabega seotud kulude vähendamise ja viimasena, kuid mitte vähem olulisena, ka asjakohaste agentuuride vastutuse suurendamise eeltingimus. Samuti aitab see vähendada regulatiivset sõltuvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasin Wolf Klinzi reitinguagentuure käsitleva raporti projekti poolt, sest ma leian, et toimetatud tekst sisaldab palju positiivseid punkte ja häid ideid. Eelkõige nõustun püüdlusega parandada nende agentuuride läbipaistvust, ausust, vastutust, sõltumatust ja usaldatavust. Samuti toetan Wolf Klinzi ideed luua Euroopa Reitingute Sihtasutus, mis oleks riikidest ja asutustest sõltumatu, ning jagan tema seisukohta, et praegune oligopoolne olukord selles sektoris on probleem.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. (CS) Äsjane finantskriis on juhtinud reitinguagentuuride valdkonnas tähelepanu kolmele põhiprobleemile: majandusliku konkurentsi puudumine, õigusraamistiku liigne sõltuvus välistest reitingutest ja tõsiasi, et reitinguagentuurid ei vastuta oma reitingute eest. Ma ei ole kindel, kas raportööri ettepanek luua Euroopa reitinguagentuur oleks mõistlik lahendus. Puudub tagatis selle kohta, et Euroopa reitinguagentuur suudaks kujundada endale hea maine ja reitinguagentuuride seas tõeliselt kaasa rääkida, et see oleks tõsiseltvõetav või et see suudaks veenda turgu oma täielikus sõltumatuses kõigist avaliku sektori asutustest, olgu selleks liikmesriigid, Euroopa Komisjon või mõni muu avalik-õiguslik üksus.

Raportööri ettepanek luua Euroopa reitinguagentuuride võrgustik tundub mulle mõistlikum, sest riikides tegutsevate reitinguagentuuride koostöö olemasolevate inim- ja finantsressursside kasutamisel peaks sektoris soodustama konkurentsi, hõlmates ulatusliku valiku tegevused ja eri turud, võimaldades saavutada sama taseme, mis suurtel ülemaailmselt tegutsevatel reitinguagentuuridel.

 
  
MPphoto
 
 

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin reitinguagentuuride ELi tasandi ühtlustamise võimaliku vastuvõtmise vastu, sest standardid võivad liikmesriigiti erineda ja peavadki erinema. Ilma ühe ühtse valuutata ja pidades silmas turgude volatiilsust, seda eriti hätta sattunud euroala majandusriikides, tuleb Ühendkuningriigil silmitsi seista võimalusega uppuda ühtlustatud krediidireitingute sohu, mis peaksid võtma arvesse kõiki majanduslikke tingimusi kogu liidus, mistõttu võiksid ELi ühtsete krediidireitingute toetatud ohtlikud ettevõtmised ohustada Ühendkuningriigi ettevõtlust ja tööstust. Krediidireitinguid puudutavate tingimuste ja piirangute määramine peaks jääma sõltumatule majandusele sõltumatutes liikmesriikides.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Arvestades, millised võivad olla riigi võlakohustuse krediidireitingute tagajärjed turule, eelarvetasakaalule ja inimeste üldisele heaolule, on hädavajalik, et reitingud tugineksid usaldusväärsetele andmetele. Selleks et säilitada selliste reitingute tõesus ja ausus, on vaja suurendada nendeni viivate otsuste läbipaistvust ning agentuuride vastutust. Seetõttu toetan ja kiidan tänast ettepanekut panna paika prioriteedid reitinguagentuuride tegevuse reguleerimiseks, mida pean selle valdkonna probleemide lahendamisel ülitähtsaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Euroopas tuleb tegeleda reitinguagentuuridega seotud olukorraga. Neil kasumile orienteeritud eraorganisatsioonidel on kaugelt liiga palju võimu suveräänsete valitsuste üle ja ma toetan täielikult plaane selle anomaaliaga Euroopa tasandil tegeleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Hääletasin reitinguagentuure käsitleva raporti vastu. On poliitiliselt vastuvõetamatu ja majanduslikult ohtlik, kui neile agentuuridele, mis mängisid praeguses kriisis niivõrd negatiivset rolli, jääks ELi enda antud õigus hinnata mitte ainult äriühinguid, vaid ka liikmesriikide majandust. Euroopa Parlament peaks olema kindlameelsem ja radikaalsem oma reitinguagentuuride tegevust puudutavates otsustes, eriti arvestades kahju, mida agentuurid on Euroopa majandusele ja Euroopa kodanikele põhjustanud. Raport on aga iseloomutu. Selles esitatud määrused on argpükslikud ja reitinguagentuure ümbritsev läbipaistmatus püsib põhimõtteliselt muutumatuna. Ka kõige parema ettekujutuse juures ei ole omakasu püüdlevate eraettevõtete reitingute probleem lahendatud, olgu need siis Ameerika ettevõtted praegu või Euroopa ettevõtted tulevikus, mis juba iseenesest soodustab spekulatsioonimaffiat. Raport peaks välja pakkuma avaliku sektori demokraatlikult juhitud agentuuri, millel ei ole mitte mingeid erahuvisid ja mis saab mängida konkreetset rolli liikmesriikide ning nende kodanike vahelise solidaarsuse raamistikus.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin raporti poolt, sest selles kirjeldatakse selgelt ja objektiivselt reitinguagentuure puudutavat olukorda. Ka mina usun, et reitinguagentuurid mängivad finantsturge käsitleva infovoo selgitamisel ja lihtsustamisel vajalikku ning äärmiselt kasulikku rolli nii võla emitentide maksevõime ja usaldusväärsuse kui ka üksikute finantsinstrumentide puhul. Kuid nagu Wolf Klinz õigesti märgib, on selle ärimudeli puhul risk, et tähelepanu juhitakse investorite kaitselt võla emitentide kaitsele, kui just ei võeta sobivaid parandusmeetmeid. Ma ei leia, et konkurentsi saaks parandada, kuna agentuuride suur arv võib õõnestada reitingute usaldusväärsust. Leian aga, et suurem vastutus võiks tähendada suuremat objektiivsust ja põhjalikumat tööd, mis ei kaitseks ainult väheste tegemisi, vaid aitaks vähendada teabepuudust, mis omakorda kaitseb turgude funktsioneerimist ja üldist huvi.

 
  
MPphoto
 
 

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. (RO) Hääletasin reitinguagentuure käsitleva resolutsiooni poolt, sest usun, et on vaja uut Euroopa reitinguagentuuri, mis tooks kaasa alternatiivse tegevusmeetodi ja suurema konkurentsi selles valdkonnas. Finantskriis on meile näidanud, et me ei saa jätkuvalt leppida oligopoolse struktuuri ning praeguste reitinguagentuuride läbipaistvuse ja vastutuse puudumisega.

 
  
MPphoto
 
 

  Rachida Dati (PPE), kirjalikult. − (FR) Hääletasin Wolf Klinzi raporti poolt. Selles sisalduvad mõned huvitavad ettepanekud reitinguagentuuride vajaliku raamistiku saavutamise kohta. Praegune euroala olukord tuletab meile peaaegu iga päev meelde, milline on nende agentuuride otsuste mõju ja kuidas sõltub ülemaailmne finantsturgude reguleerimissüsteem nendest agentuuridest. Eriti toetan ma Euroopa Komisjonile esitatud palvet hinnata sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise teostatavust. See on konkreetne ettepanek, mis aitaks meil leevendada ülemaailmse finantsturgude reguleerimissüsteemi liigset sõltuvust teatavatest avaliku sektori välistest krediidireitingutest.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan seda reitinguagentuuride tulevikku käsitlevat raportit. Äsjane finantskriis tõi välja, et selle ettevõtlusharuga on seotud suured probleemid, nagu liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Tõepoolest oli reitinguagentuuridel finantskriisi kujunemises märkimisväärne roll, kuna nad andsid struktureeritud finantsinstrumentidele ekslikke reitinguid. Enne seadusandlikku ettepanekut, mida komisjon sügiseks koostab, tegeleb see raport nende probleemidega, kutsudes üles: hindama, kas ja kuidas liikmesriigid krediidireitinguid regulatiivsetel eesmärkidel kasutavad, et vähendada rahanduse reguleerimissüsteemi üldjuhul ülemäärast sõltuvust krediidireitingutest; tegema üksikasjalik mõjuhinnang ja teostatavuse uuring täiesti sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse kulude, kasu ja võimaliku juhtimisstruktuuri kohta; hindama tõeliselt sõltumatu Euroopa Reitinguagentuuri loomist; looma Euroopa reitinguindeksi, mis hõlmab kõiki turul saadaolevaid registreeritud reitinguagentuuride reitinguid.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Reitinguagentuurid langetavad üksteise järel kriisist kõige enam mõjutatud Euroopa riikide krediidireitinguid või omistavad neile n-ö negatiivse väljavaate. Räägin siinkohal Portugalist, Iirimaast, Kreekast ja Hispaaniast. Kuigi need agentuurid võib-olla ei põhjustanud ülemaailmset finantskriisi, on nende selline tegevus kriisi sellegipoolest süvendanud. Tegelikult soodustavad nad spekulatsiooni, pannes ohtu nende riikide elanikele pandud niigi ülirangete majanduse elavdamise kavade eduvõimalused. Seetõttu tuleb kiiresti luua Euroopa reitinguagentuur, millel oleks sõltumatu asutuse õiguslik staatus. Tuleb teha lõpp reitinguagentuuride olemuslikule huvide konfliktile, kuna praegu saavad nad samal ajal anda reitinguid ja tegutseda konsultantidena. Käsikäes selle muutusega peaks komisjon hindama vajadust suurendada teabe avalikustamist finantsinstrumentide valdkonna kõigi toodete kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Alates majandus- ja finantskriisi algusest ei ole räägitud muust kui reitinguagentuuridest. Mida aga arvata nende praegusest põhirollist? Euroopa Parlament on seda probleemi käsitlenud. Kuigi reitinguagentuuride tegevusel on palju kasulikke eesmärke (näiteks koondavad nad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta, mis on meie ülemaailmses keskkonnas eriti suureks abiks), on õigusraamistiku areng muutnud need „teabevahendajad” de facto „reguleerivateks litsentsiaarideks” – seda viga ei tohi me teha!

Finantskriis tõi välja, et selles valdkonnas on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest reguleerivas raamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Reitinguagentuuride roll on praeguse turumajanduse jaoks kahtlemata oluline. Need agentuurid alustasid teabevahendajatena, hõlbustades võla emitentide ja investorite juurdepääsu turule, võimaldades vähendada teabega seotud kulusid ning tagades seeläbi suurema likviidsuse ja läbipaistvuse. Nagu aga ka paljudes teistes selle sektori valdkondades, tõi kriis välja kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Ülemaailmse finantsturu reguleerimiseks tuleb nende agentuuride roll kiiresti üle vaadata ja leida tõhus lahendus nende konkurentsi puudumisele. Samuti on äärmiselt tähtis hinnata selle ärimudeli huvide konflikte.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Reitinguagentuurid annavad reitinguid kolmele turusektorile – avalik sektor, äriühingud ja struktureeritud finantsinstrumendid – ning mängisid olulist rolli finantskriisi kujunemisel, kuna nad andsid struktureeritud finantsinstrumentidele ekslikke reitinguid, nii et neid reitinguid oli kriisi ajal vaja alandada keskmiselt kolm kuni neli pügalat. Esimene reaktsioon finantskriisile oli määrus (EÜ) nr 1060/2009, milles juba käsitletakse kõige kiireloomulisemaid küsimusi, allutades reitinguagentuurid järelevalvele ning reguleerimisele. Loodan siiski, et tulevikus on kohustuslik suurem läbipaistvus reitinguagentuuride tegevuses. Kindluse puudumine nimetatud sektori määruste puhul seab ohtu ELi finantsturgude nõuetekohase toimimise, mispärast on vajalik, et enne määruse (EÜ) nr 1060/2009 uute muudatusettepanekute esitamist teeks komisjon nõuetekohaselt kindlaks uue raamistiku puudused ning koostaks nende puuduste kõrvaldamise eri võimaluste, sealhulgas uute õigusakti ettepanekute mõjuhinnangu. Krediidireitingute valdkonnal on mitu probleemi, millest kõige olulisemad on konkurentsi puudumine, oligopolidele tüüpilised struktuurid ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumine.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Viimase paari aasta olukord on täielikult näidanud, kui vähe saab reitinguagentuure usaldada. Sellegipoolest on neil jätkuvalt vaba voli ning nende tegevus on äärmiselt kahjustav, seda eriti nõrgema majandusega riikide jaoks. Kuna reitinguagentuurid on finantssüsteemist sõltuvad üksused ja neil on oma antud reitingute vastu väga suur huvi, teenivad nad eelkõige kasu krediidi ebaproportsionaalsest stimuleerimisest ja kapitalistlikust finantsspekulatsioonist. Need agentuurid, mis ei tähenda tegelikku tootmisaktiivsuse tõusu ega vasta sellele, on selge näide majanduse keskendumisest finantstegevusele ning need moodustavad neoliberalismi arengustrateegia tuuma, püüeldes alati selliste tulutasemeteni, mida tegelik tootmine üldtuntud väheneva kasumi tendentsi tõttu tagada ei saa.

Olgugi et raportis on veidi kritiseeritud seda, kuidas need agentuurid töötavad, on tõsi see, et raportis ei jõuta probleemi tuumani ega pakuta välja finantssektori avalikku kontrolli, et mitte ohustada suurte äriühingute ja finantsasutuste huve. See on põhiküsimus. Seetõttu kutsume üles finantssektorit tõhusalt reguleerima ja lõpetama järjest liberaalsemad kapitali liikumised maksuparadiisidesse, tuletisinstrumentidesse ning reitinguagentuuridesse ja nende tegevusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Me teame – kuna seda on viimased paar aastat selgelt näidanud – et reitinguagentuurid ei ole usaldusväärsed, kuid nende tegevus on sellegipoolest jätkuvalt väga kahjustav, eriti nõrgema majandusega riikide jaoks, ning need teenivad eelkõige kasu krediidi ebaproportsionaalsest stimuleerimisest ja kapitalistlikust finantsspekulatsioonist.

Need agentuurid on eelkõige majanduse finantstegevusele keskendumise tulemus – mis ei tähenda tegelikku tootmisaktiivsuse tõusu ega vasta sellele – ning nad moodustavad neoliberalismi arengustrateegia tuuma, püüeldes alati selliste kasumitasemeteni, mida tegelik tootmine tagada ei saa.

Olgugi et raportis on veidi kritiseeritud seda, kuidas need agentuurid töötavad, on tõsi see, et raportis ei jõuta probleemi tuumani ega pakuta välja finantssektori avalikku kontrolli, et mitte ohustada suurte äriühingute ja finantsasutuste huve.

Seetõttu kutsume üles finantssektorit tõhusalt reguleerima ja lõpetama järjest liberaalsemad kapitali liikumised maksuparadiisidesse, tuletisinstrumentidesse ning reitinguagentuuridesse ja nende tegevusse. Vajame teistsugust fiskaalpoliitikat, mis aitaks kaasa majanduskasvule, sotsiaalsele õiglusele ja tasakaalustatud avaliku sektori raamatupidamisele, nii et see lõpetaks maksuparadiisides kättesaadavad maksusoodustused, juurutaks börsil saadud tulu maksustamise ning kehtestaks lisamaksu suurte äriühingute ja finantsasutuste kasumile.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) See raport juhib tähelepanu krediidireitingute sektori äärmiselt olulistele probleemidele, sealhulgas konkurentsi puudumisele, oligopolidele tüüpilistele struktuuridele ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumisele, eriti riigi võlakohustuse hindamisel. Minu arvates on seetõttu äärmiselt oluline võtta samme Euroopa Reitinguagentuuri loomise nimel, mis võiks töötada uue krediidireitingute andmise mudeli suunas ja luua tingimused tõelise konkurentsivõime arendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Oleks hea, kui reitinguagentuurid vastutaksid tulevikus enda tegevuse eest rohkem. On tõsi, et need agentuurid andsid kõrgeima võimaliku reitingu paljudele keerukatele finantsinstrumentidele ehk, nagu hiljem selgus, toksilistele instrumentidele. Raportis soovitatakse turuosaliste suhtes teha rohkem ja paremat riskianalüüsi, nii et neil ei tuleks liigselt reitinguagentuuridele toetuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Mõnikord reguleerimiseesmärkidel kohustuslikuks tehtud krediidireitingute peaaegu kogu turgu kontrollivad kolm suurt Ameerika Ühendriikide agentuuri. Selle valdkonna avamine konkurentsile või Euroopa avaliku agentuuri loomine ei muuda süsteemi loomupärasemaks.

Praegu on olukord hullumeelsem kui kunagi varem. Keegi ei tea, milline turg või milline agentuur teise reaktsioone suunab; kas ühe riigi madal reiting põhjustab paanikat riigi võlakohustuse üle või on see küüniline spekulatsioon, mis madala reitinguni viib; kas hea reiting mõjutab teatavate varade hoidmist või kas neid varasid hinnatakse kõrgelt seetõttu, et need on head ja neid tahetakse hoida. Suurem järelevalve agentuuride tegevuse üle leevendab olukorda vaid minimaalselt ja selle mõju ei ole ilmselgelt piisavalt suur. Hoolimata agentuuridele nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides osaks saanud korduvast kriitikast ei ole nende maine tegelikult kannatanud. Pole kahtlust, et mõju oleks sellel, kui nad oleksid õiguslikult ja isegi rahaliselt vastutavad oma vigade ja vastutustundetute hinnangute tagajärgede eest. Samas ei saa midagi lahendada süsteemi põhjalikult muutmata, selle asemel et seda elushoidmise nimel lappida üritada.

 
  
MPphoto
 
 

  Roberto Gualtieri (S&D), kirjalikult. – (IT) Kiites heaks Wolf Klinzi raporti, mille eesmärk on reitinguagentuuride tõhus reguleerimine, võtab parlament järjekordse sammu finantsturgude suurema läbipaistvuse suunas. On tähtis lahendada praegused sektorit iseloomustavad probleemid: konkurentsi puudumine, regulatsiooni liigne sõltuvus reitingutest ja hinnete vähene usaldusväärsus.

Siinkohal on märkimisväärne parlamendi palve, et komisjon hindaks sõltumatu Euroopa agentuuri loomist, mis vastutaks ka riigi võlakohustuste reitingute eest. Kuna reitinguagentuuride vastutustundetu käitumine on sageli olnud eelkõige Euroopa maksumaksjaid kahjustavate spekulatsioonide algpõhjus, on äärmiselt oluline käimasoleva ja sügisel lõpule jõudva reformiprotsessi raames vaadata üle nende roll riigi võlakohustuste reitingute andmisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Mul oli selle dokumendi üle hea meel, sest krediidireitingute valdkonnal on palju probleeme, millest kõige suuremad on oligopolidele tüüpilised struktuurid ning konkurentsi, vastutuse ja läbipaistvuse puudumine. Domineerivate reitinguagentuuride probleem on eelkõige maksemudel, samas kui õigusraamistiku põhiprobleem on liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest. Nagu teate, hindavad reitinguagentuurid kolme sektorit – avalikku sektorit, äriühinguid ja struktureeritud finantsinstrumente. Olukorras, kus turuosalised töötavad välja sisemise krediidiriski hinnangu oma regulatiivsete kapitalinõuete kohta, on olemuslik huvide konflikt. Näen vajadust järelevalveasutuste kohustuste, suutlikkuse, volituste ja rahaliste vahendite suurendamise järele sisemudelite asjakohasuse jälgimiseks, hindamiseks ja järelevalveks ning usaldatavusnormatiivide täitmise meetmete kehtestamiseks. Usun, et krediidireitingute eesmärk peab olema turu parem teavitamine selliselt, et anda investoritele järjekindlaid hinnanguid riikide ja sektorite krediidiriskide kohta, ning pean tähtsaks võimaldada kasutajatel reitinguagentuure paremini kontrollida. Selles suhtes tuleb rõhutada nende tegevuse suurema läbipaistvuse põhirolli. Usun kindlalt, et peame toetama uute reitinguagentuuride loomist, vältides igasugust konkurentsi moonutamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. (IT) Täna hääletusel olnud resolutsioon pakub välja hulga meetmeid, et vähendada praegust sõltuvust väga vähestest reitinguallikatest. Lisaks konkurentsi suurendamisele hõlmavad need meetmed sisemiste krediidihinnangute suuremat ja mõistlikku kasutust, seda eriti suurte finantsasutuste poolt, mis on võimelised oma riskihinnanguid tegema. Kindlasti läksid meie arvamused sel teemal esimestes faasides pisut lahku, kuid oma lõppseisukohtades olime üldiselt üksmeelel. Üksmeel saavutati ka läbipaistvuse küsimuses, kuna ma toetan ideed kohustada kõiki registreeritud reitinguagentuure teostama iga-aastase ülevaate, milles hinnatakse eelnevalt antud krediidireitingute õigsust, misjärel tuleks teave edastada järelevalveasutusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Olle Ludvigsson (S&D), kirjalikult. – (SV) Meie, Rootsi sotsiaaldemokraadid, toetasime täna komisjonile tehtud üleskutset hinnata üksikasjalikumalt Euroopa Reitingute Sihtasutuse või avaliku Euroopa reitinguagentuuri loomise tingimusi. Näeme, et poliitiliselt loodud reitinguasutus võiks olla viis, kuidas survestada suuri eraagentuure. Samal ajal näeme ka võimalikke probleeme. Seetõttu oleks kasulik saada üksikasjaliku uurimise abil parem ettekujutus nii sellise asutuse plussidest kui ka miinustest. Paremad teadmised on edasise selleteemalise arutelu eelduseks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Äsjane finantskriis tõi välja, et krediidireitingute valdkonnas on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Raportis pakutakse välja viise kõigi nende probleemide lahendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Äsjane finantskriis tõi välja kolm peamist reitinguagentuuridega seotud probleemi: konkurentsi puudumine reitinguagentuuride väikese arvu tõttu ülemaailmsetel kapitaliturgudel, nagu ka suutmatuse tõttu võistelda, seda eelkõige regulatiivsete standardite osas; liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus standardite, seaduste ja määruste loomisel (näiteks nende järjest sagedasem kasutus kapitalinõuete määramisel), nagu ka keskpanga sõltuvus välistest krediidireitingutest; ning viimasena reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest, mille lahendamiseks tehakse raportis ka ettepanek toetada Euroopa reitinguagentuuride võrgustiku loomist. Sel puhul nõustume, et investorite jaoks on tähtis teabe suurem levik ning et turuosalistel tuleks lubada investeerida tuletisinstrumentidesse ainult siis, kuid nad suudavad tõestada, et mõistavad ja suudavad hinnata tootega kaasnevat krediidiriski. Lõpetuseks toetame täiesti sõltumatu avaliku sektori välise Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise ideed.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Selles silmakirjalikus tekstis väidetakse, et reitinguagentuuride põhiprobleem on see, et need takistavad konkurentsi. Lahendusena pankade liigsele sõltuvusele nendest agentuuridest pakutakse raportis välja, et pangad hindaksid oma riske ise. Pangad peavad vastutama ranguse mõõtmise eest! Kui nad ei suuda seda teha, palutakse neil rakendada ebasoodsaimat reitingut, mis pakuks neile suurimat kaitset. Probleem ei ole pankade huvide kaitse, vaid üldiste huvide kaitse. Taas kord on inimesed ELi prioriteetide nimekirjas viimased.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Reitinguagentuuridel on mitu kasulikku eesmärki: nad koondavad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta, võimaldades emitentidele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule, vähendades teabega seotud kulusid ning laiendades võimalike investorite ringi, andes seeläbi turgudele likviidsuse. Äsjane finantskriis tõi aga välja, et selles valdkonnas on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Peame pöörama tähelepanu võimalikele võetavatele meetmetele. Võimalikele võetavatele meetmetele peaksid eelnema vajalikud mõjuhinnangud ja kontroll ning neid ei tohiks võtta järele mõtlemata, sest see takistaks edasiliikumist ja suurendaks sisenemistõkkeid ja tooks kaasa konservatiivsemate reitingute ohu koos vastava mõjuga reaalmajandusele ning laenuandmisele. Peame vaatama seda valdkonda globaalsest perspektiivist, sest see on tõeliselt ülemaailme valdkond, mis tugineb ülemaailmsele kapitaliturule. Seetõttu peame püsima kursis Ameerika Ühendriikide arenguga.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Selles algatusraportis kirjeldatakse praeguseid krediidireitingute valdkonna põhiprobleeme, mille hulgas on tähtsaimad konkurentsi puudumine, oligopolidele tüüpilised struktuurid ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumine, eriti riigi võlakohustuse hindamisel. Pean seda väga ajakohaseks. On tähtis, et annaksime oma parima, et mitte korrata Kreekas kujunenud olukorda. Hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Reitinguagentuurid peaksid andma teavet krediidikvaliteedi kohta. Praeguseks on need agentuurid saanud oma tegevusega ebaausa maine. Näiteks sai suure kriitika osaliseks nende hilinenud reaktsioon 1930. aastate finantskriisile. Reitinguagentuuride eksperdid ei suutnud isegi märgata, et USA kinnisvaraturu mädanenud finantsstruktuurid kujutavad endast ohtu. Ka siis, kui kerkima hakkas riigivõlg, reageerisid nad alles siis, kui investorid hakkasid väljendama oma muret, tegutsedes siis nii järsult, et üksikute riikide finantsprobleemid süvenesid. Süsteemis tervikuna on midagi väga viltu, kui Kreeka ebakorrapärasused ja Goldman-Sachsi vahetustehingud võla varjamiseks olid turul teada juba palju aastaid; kui Ateenas oli tavapärane, et eelarveandmed vaadati üle iga kord, kui uus valitsus võimule tuli; ning riigile anti sellegipoolest hea krediidireiting, mis kutsus finants- ja majanduskriisi lahvatades esile äkilise terava reaktsiooni, põhjustades pankrotte, karistades riike, kelle pangad pakkusid tagatist halbadele laenudele, kui samal ajal panustati palju raha riikide pankrotti minekule. See ettepanek saab olla vaid esimene samm õiges suunas, mistõttu hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Usun, et üldiselt on reitinguagentuuride tegevus väga kahtlane. Seda mitte ainult seetõttu, et nad ei tee õigel ajal kindlaks riske, nagu oli USA kinnisvaraturu puhul, vaid ka seetõttu, et kriisi tekkimisel võivad nad muuta halva olukorra veelgi halvemaks. Me ei saa lubada, et eraomanduses USA reitinguagentuurid otsustavad oma suva järgi Euroopa riikide krediidivõime üle. See raport on samm reitinguagentuuride rangema kontrolli suunas, mistõttu hääletasin ka raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Tunnen heameelt selle reitinguagentuuride tulevikuväljavaateid käsitleva resolutsiooni üle. Krediidireitingute valdkonnal on sageli probleeme oligopolidele tüüpiliste struktuuride ning konkurentsi, vastutuse ja läbipaistvuse puudumisega. Sellest tulenevalt peaks komisjon hindama täiesti uue sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise võimalust, millel oleks õigus öelda sõna sekka otsustes riigi võlakohustuste reitingute ja reitinguagentuuride kohta. Uue Euroopa Reitingute Sihtasutuse juhtkond, töötajad ja valitsemisstruktuur oleksid täielikult iseseisvad ning sõltumatud. Toetan ettepanekut määrata reitinguagentuuridele kogu ELis ühtsetel alustel tsiviilvastutus ränga hooletuse või eksimuse korral. Lisaks on vaja suurendada järelevalveasutuste kohustusi, suutlikkust, volitusi ja rahalisi vahendeid sisemudelite asjakohasuse jälgimiseks, hindamiseks ja järelevalveks, usaldatavusnormatiivide täitmise meetmete kehtestamiseks ning uuringute ja kontrollide tegemiseks. Väga tähtis on tagada reitinguagentuuridele võrdsed võimalused, ergutades konkurentsi, läbipaistvust, turgude avatust ja stabiilsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Reitinguagentuuride tehtud töö on tähtis, sest see tagab usaldusväärsuse ja stabiilsuse. Seega peame panema paika reeglid ja standardid nende reitingute ja erapooletuse kohta. Hääletasin Wolf Klinzi raporti poolt, sest ma leian, et on väga oluline, et Euroopa Liidul oleksid piisavad reeglid, et tulla toime reitingute mõjuga üldisele finants- ja majandussüsteemile. Vaatamata selles valdkonnas esinevale õiguslikule vaakumile ja nende agentuuride võimalusele mõjutada liikmesriikide majandust – isegi niivõrd, et tõukavad neid kriisi – tundub see raport tõepoolest olevat esimene samm reitinguagentuuride uute reeglite suunas, võttes arvesse, et komisjon võttis hiljuti vastu uue määruse reitinguagentuuride kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin parlamendi reitinguagentuure käsitleva resolutsiooni poolt, sest olen nõus, et on väga oluline vähendada ebaõiglast konkurentsi, mille on põhjustanud reitinguagentuuride tava hinnata turuosalisi, samal ajal neilt tellimusi saades. Usun, et komisjon peaks krediidiriski mõõtmiseks hoolikalt hindama alternatiivsete instrumentide võimalikku kasutust. On äärmiselt oluline, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kasutaks oma volitusi tõhusalt ning tal oleks õigus teostada etteteatamata uurimisi ja kohapealseid kontrolle. Samuti on äärmiselt oluline, et oma järelevalvevolituste kasutamisel annaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve isikutele, kelle suhtes kohaldatakse menetlust, võimaluse esitada oma seisukohti, et nende kaitseõigus oleks tagatud. Samuti nõustun üleskutsega, et komisjon teeks üksikasjaliku mõjuhinnangu täiesti sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse – mis oleks asjatundlik kõigis kolmes reitinguvaldkonnas – kulude, kasu ja võimaliku juhtimisstruktuuri kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Kuigi raportil on positiivseid külgi, ei suudetud selles teha ettepanekut luua avalik sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutus. Vastupidi: kuna viis, kuidas see on kirja pandud, on mitmetähenduslik, jätab see võimaluse rahastada riiklikest vahenditest uut eraagentuuri. Samuti ei suudeta raportis käsitleda riigi võlakohustuste lahutamist agentuuride reitingutest, mis on põhimeede, mis tuleks selles valdkonnas eurovastase spekulatsiooni vastu võitlemiseks võtta. Lõpetuseks oleks raportis pidanud paluma, et komisjon hindaks võimalust, et kõik struktureeritud finantstooted peaksid kõigepealt saama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve heakskiidu. Nendel põhjustel hääletan raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. (IT) Selle meetme abil saame lõpuks väljendada oma soovi parandada reitinguagentuuride tööd, suurendades nende läbipaistvust, ausust, vastutust, sõltumatust ja usaldusväärsust. Tunnustades agentuuride rolli teabe andjatena ja turu likviidsuse stimuleerijatena, on praeguseks küllalt selge, et finantsettevõtjad on nende hinnanguid liigselt usaldanud ja et agentuuride tegevusel on olnud osa finantskriisi kujunemises. Liiga palju sõltutakse välistest reitinguagentuuridest ja sektoris valitseb oligopoolne seisund. Seetõttu pooldan sõltumatu Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomist, mis vastutaks avaliku sektori, äriühingute ja struktureeritud finantsinstrumentide reitingute eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Äsjane finantskriis näitas, et reitinguagentuure on vaja reguleerida. Äsjased sündmused on tõepoolest andnud võimaluse teha kindlaks nende tegevuse vead ja uuesti üle vaadata nende staatus nende analüüsi subjektide ehk äriühingute, avaliku sektori ja struktureeritud finantsinstrumentide sertifitseerijana. Nii on saanud selgeks, et nad mängivad olulist rolli, vähendades investorite vahel täheldatud teabe asümmeetrilisust. Teisest küljest aga on märgitud, et liiga palju usaldatakse reitinguagentuuride antud reitinguid, millel oli kindlasti märkimisväärne osa finantskriisi süvendamises. Seetõttu on kiiresti vaja uut reguleerivat mudelit, mis vähendaks sõltuvust reitinguagentuuride reitingutest. Lahendus hõlmab selliseid meetmeid nagu Euroopa Keskpanga sõltuvuse piiramine väliste agentuuride esitatud andmetest, reguleerivate ja järelevalveasutuste volituste tugevdamine, arutelu algatamine Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomise üle, investoritele kättesaadava teabe ulatuse suurendamine – seega reitinguagentuuride võimu vähendamine – ning näiteks tsiviilvastutuse mehhanismide tugevdamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Sooviksin kiita Wolf Klinzi suurepärase töö eest! Kutsun reitinguagentuure heitma rohkem valgust sellele, kuidas nad riikide reitinguid määravad, ning palun sektoril selgitada ka oma meetodeid ja seda, miks nende reitingud erinevad tähtsamate rahvusvaheliste finantsasutuste prognoosidest. Teine vastuoluline küsimus on struktuur, mida kasutada Euroopa tasandil vastukaaluks kolmele suurimale reitinguagentuurile, millel tundub olevat meie turule ebaproportsionaalselt suur mõju. Seetõttu kutsun komisjoni üles hindama hoolikalt võimalust luua täiesti sõltumatu reitingute sihtasutus, millele tuleks anda maksimaalselt viit aastat kattev stardifond.

Viimaseks on väga tähtis uurida viise, kuidas määrata reitinguagentuuridele tsiviilvastutus enda reitingute eest. Seetõttu paluksin komisjonil teha kindlaks viisid, kuidas saaks võtta reitinguagentuurid vastutusele liikmesriikide tsiviilõiguse alusel.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt.

Reitinguagentuuride tegevusel on palju kasulikke eesmärke.

Nad koondavad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta ülemaailmses keskkonnas, kus emitentide ja investorite vahel liigub asümmeetrilist teavet, see omakorda võimaldab emitentidele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule, vähendab teabega seotud kulusid ning laiendab võimalike investorite ringi, andes seeläbi turgudele likviidsuse ja aidates määrata hinnataset. Samas on õigusraamistiku areng muutnud need „teabevahendajad” de facto „reguleerivateks litsentsiaarideks”. Äsjane finantskriis tõi välja, et selles valdkonnas on kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Täna vastu võetud resolutsiooni põhieesmärk on kaotada sõltuvus välistest krediidireitingutest kogu süsteemis, nii palju ja nii kiiresti kui võimalik. Väliste reitingute roll määravate kriteeriumitena on eriti märkimisväärne, kui reiting langetatakse investeerimisjärgust allapoole investeerimisjärku. Hästitoimival konkurentsiturul piisab agentuuri reputatsioonist, et tagada selle reitingute kvaliteet. Kuna reitinguagentuurid tegutsevad aga praegu oligopoolses seisundis, saavad nad kasu olemuselt garanteeritud turust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. (EL) Hääletasin Wolf Klinzi raporti poolt, sest leian, et selles esitatud meetmed krediidireitinguteenuste valdkonnas esinevate probleemide lahendamiseks on samm õiges suunas. Neil teenustel on meeletu mõju ja nende tegevusel võivad olla nende hinnatavatele riikidele ja organisatsioonidele katastroofilised tagajärjed, nagu me äsjase finantskriisi ajal väga selgelt nägime. Nende teenuste jaoks tuleb paika panna selged toimimise eeskirjad, nende hindamisprotseduurid peavad olema avalikud ja nad peavad võtma vastutuse. Riigid ja igasugused teenused ja organisatsioonid, mida nad hindavad, ei tohi jääda nende otsuste meelevalda. Kolm peamist reitinguagentuuri hindavad 95% majandustegevusest; seega räägime monopolist koos kõigi sellega kaasnevate negatiivsete mõjudega. Kutsume üles suurendama läbipaistvust, piirama ebaseaduslikku tegevust, võtma vastutust, laskma neid agentuure hinnata sõltumatutel asutustel, et tagada nende erapooletus ja range reeglitest kinnipidamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Antolín Sánchez Presedo (S&D), kirjalikult. (ES) Toetan Wolf Klinzi raportit, et kiirendada reitinguagentuuride reformimise protsessi. Kui esimese seadusandliku algatusega allutati agentuurid reguleerimisele ja järelevalvele ning teises selgitati Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvevolitusi, siis selle resolutsiooniga püütakse vähendada regulatsiooni sõltuvust välistest reitingutest, struktureerida valdkonda konkurentsiraamistikus ja parandada selle ärimudeleid vastavalt finantsstabiilsuse nõukogu kriteeriumitele.

Lõplik tekst sisaldab minu muudatusettepanekuid. Nende muudatusettepanekutega soovisin tugevdada järelevalveasutuste suutlikkust, edendada võrdseid võimalusi üle maailma, suurendada konkurentsi nn reitingukaubanduse vältimise abil ja luua teabe levitamiseks standardprotseduurid. Riigi võlakohustuse teemal toetasin seda, et reitinguagentuurid peaksid oma töös vältima protsüklilisust ja võtma arvesse tähtsamate rahvusvaheliste finantsasutuste prognoose. Samuti kutsusin komisjoni üles tegema ettepanekuid maksemudelite reformimiseks ja eksimuste korral vastutusele võtmiseks.

Lõpetuseks on mul väga hea meel selle üle, et raportis kaalutakse sõltumatu Euroopa reitinguagentuuri loomist ja Euroopa sihtasutuse võimalust.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, milles tunnistatakse, et reitinguagentuuridel on puudu vastutusest, konkurentsist ja läbipaistvusest, eriti mis puudutab riigi võlakohustuste reitinguid. ELi ja maailma tasandil tuleb teha rohkem, et tagada, et hoolimatud tavad ei ohustaks ELi finantsturvalisust.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Reitinguagentuurid on teabevahendajad, mis soodustavad turu likviidsust ja läbipaistvust, vähendades teabe asümmeetrilisust kapitaliturgudel ja hõlbustades juurdepääsu ülemaailmsele turule, vähendades teabega seotud kulusid ning kasutades võlausaldajate ja investorite potentsiaali.

Nendel agentuuridel on aga teatavaid probleeme, eelkõige nende konkurentsi puudumise, oligopolidele tüüpiliste struktuuride, nende liigse usaldamise ning läbipaistvuse ja vastutuse puudumisega. Praegusel ajal muutuvad sellised probleemid tähtsamaks, sealhulgas ka seoses liikmesriikidega, sest oma majanduslike ja finantsraskuste tõttu näevad nad, kuidas paljude riiklike asutuste reitingud ebajärjekindlalt ja tsükliliselt kõiguvad.

Kuna reitinguagentuuride tähtsust ei saa eitada, oleks hea nende rolli tulevikus piirata. Seetõttu hääletasin parlamendi esitatud ettepaneku poolt kutsuda komisjoni üles tegema mõjuhinnangut ning kulude, tulu ja juhtimisstruktuuri analüüsi Euroopa Reitingute Sihtasutuse kohta, mis oleks asjatundlik eri reitinguvaldkondades: avalik sektor, äriühingud ja finantsinstrumendid.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Vastavalt sellele raportile hakkab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sellest suvest rangemalt jälgima reitinguagentuure, mis osutub kindlasti tähtsaks vahendiks, et tagada, et senine laissez-faire suhtumine laenamisse finantskriisi silmas pidades jätkuda ei saaks. Reitinguagentuurid said tasu finantsasutustelt nende toodetele reitingute andmise eest ja sellele järgnevast samade toodete müügist. Sellest konfliktist tulenevalt kippusid agentuurid andma kõrgeid reitinguid keerukatele finantsinstrumentidele, mis viis neid tooteid ostnud investorite ülima rahuloluni. Samuti andsid agentuurid äriühingutele nõu selle kohta, kuidas esitada nende kõrgema riskiga tooteid madala riskiga toodetena, ning see eksitav tava tähendas seda, et need tooted osutusid toksilisemaks, kui nende reitingust võiks järeldada, mis tõi kaasa suuri kaotusi investoritele, sealhulgas pensionisaajatele kogu Walesis.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Finants- ja majanduskriis on heitnud kriitilist valgust reitinguagentuuridele ja eelkõige nende aktiivsele rollile kriisi jätkumises; seejuures peetakse põhiprobleemideks konkurentsi puudumist, liigset sõltuvust välistest reitingutest ja vastutuse puudumist selles valdkonnas. Seetõttu soovitab raportöör uurida ideed luua tõeliselt sõltumatu Euroopa reitinguagentuur, toonitades, et uus Euroopa Reitingute Sihtasutus peab olema isemajandav. Reitingute kaugeleulatuvate tagajärgede tõttu on vältimatu, et valdkonna tegevusse tuleb intensiivselt sekkuda. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. (IT) Viimaste aastate finantskriis tõi välja valdkonna kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Hääletasin Wolf Klinzi raporti poolt, sest ma leian, et täiesti iseseisva avaliku sektori välise Euroopa Reitingute Sihtasutuse loomine on mõistlik ja atraktiivne idee.

 
  
  

Raport: Richard Falbr (A7-0172/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest ma usun, et on väga tähtis, et me võitleksime suutmatusega vastata rahvusvahelisele sotsiaalõigusele nii Euroopas kui ka väljaspool seda; see on omamoodi sotsiaalne ning keskkonnadumping, mis kahjustab Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid. Tuleb loota, et see raport suudab tugevdada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni õigusaktides sisalduvate tööparameetrite tihedat tuuma.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin sotsiaalpoliitika välismõõdet, töö- ja sotsiaalsete normide edendamist ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva resolutsiooni poolt. Tuleb rõhutada, et välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. See hõlmab meeste ja naiste võimalusi inimväärse ja produktiivse töö saamiseks vabaduse, võrdsuse, turvalisuse ja väärikuse tingimustes. Rahvusvahelised töönormid peaksid eelkõige tagama inimeste arengu. Inimesed ei ole tarbekaup, mille hinda saab kaubelda. Töö on osa meie igapäevaelust ja see on inimese väärikuse, heaolu ja arengu seisukohast väga oluline. ELil on hea maine rahvusvahelise dialoogi ja sotsiaalsete küsimuste vallas. ELi peetakse selles valdkonnas mõistvaks ja usaldusväärseks partneriks. Seda asjaolu tuleks kasutada ELi edasipüüdlikumate eesmärkide saavutamiseks. Üks neist on arendada välja ELi sidus, integreeritud ja asjatundlik lähenemisviis sotsiaalpoliitika välismõõtmele. Põhiroll on seejuures Euroopa Parlamendi sisesel koordineerimisel, aga ka Euroopa Komisjoniga ja vast loodud välisteenistusega kooskõlastamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine on kõikide liikmesriikide kohustus, mis tuleneb ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist.

Seetõttu peab kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide suhtumises selgelt väljenduma Euroopa sotsiaalse mudeli põhimõte, kui kaalul on sotsiaalsed küsimused ja liikmesriikide koostöö. Sooviksin rõhutada, et Euroopa sotsiaalne mudel pakub majandusliku edukuse oluliste edendajatena võrdseid võimalusi hariduses, kutseõppes ja tööturul, samuti võrdset juurdepääsu sotsiaalteenustele.

Seetõttu innustan liikmesriike toetama ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamist.

Hääletasin selle resolutsiooni ettepaneku poolt, kuna see toetab iga inimese väärikust, heaolu ja arengut kui väärtusi, mis peaksid olema majandusarengu põhieesmärgid.

 
  
MPphoto
 
 

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Sotsiaalpoliitika välismõõdet käsitlev raport on seotud ühe ELi sotsiaalpoliitika prioriteediga. Selles kutsutakse üles tugevdama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidesse koondatud tööõiguse põhinorme, sealhulgas ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamist. Hääletasin selle raporti poolt, sest selles kutsutakse üles muutma ka juhtimistavasid maailma ja ELi tasandil, et töötajate õigusi ja töötingimusi paremini rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin meie kaasparlamendiliikme Richard Falbri raportit, sest usun, et liit peaks kolmandates riikides edendama kõrgeimaid töö- ja sotsiaalseid norme, et säilitada oma usaldusväärsus rahvusvahelises kaubanduses ning sõlmida tugevad sidemed peamiste kaubandusparteritega. Raportöör soovitab tasakaalustatud suhteid valitsusväliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et hõlbustada konventsioonide ratifitseerimist. Et olla positsioonil, millelt liiduga läbirääkimisi pidada, peavad kolmandad riigid vastama rahvusvaheliselt kehtestatud töönormidele.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni selle valdkonna viimastel andmetel on 115 miljonit last seotud ohtliku tööga – ühe lapstööjõu kasutamise halvima vormiga –, mis ohustab lapse elu ja tervist. Lähenemas on 12. juuni, rahvusvaheline lapstööjõu kasutamise vastane päev, ning hääletasin selle tähtsa ja ajakohase raporti poolt, mis kutsub vabakaubanduslepingu sidusrühmadel, kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni deklaratsiooniga aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl, pühenduda sunni- ja kohustusliku töö kõigi vormide ning lapstööjõu kasutamise kaotamisele.

Lapstööjõu kasutamist ja inimõiguste organiseeritud rikkumist ei tohi ignoreerida, kui jutuks on kaubanduslepingud, ning EL peab võtma kindla seisukoha, edendades kaubandusläbirääkimistel sotsiaalpoliitikat ning töö- ja sotsiaalseid norme.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. EL on seadnud endale eesmärgiks mitte ainult ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas eeskujuks saamise, vaid ka selle edendamise oma välispoliitikas. Põhiliste rahvusvaheliste sotsiaalsete normide rikkumine on omamoodi sotsiaalne ja keskkonnadumping, mis kahjustab Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid. Nõustun, et on vajalik tugevdada pädevate rahvusvaheliste institutsioonide (eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, Maailma Kaubandusorganisatsiooni, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni) rolli ja teha nendega koostööd, et töötada välja, võtta kasutusele ja edendada rahvusvahelisi sotsiaalseid põhinorme.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Meie globaliseerinud maailm, milles riigid on üksteisega seotud majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja poliitiliste suhete kaudu, on reaalsus, mida ei saa eitada. Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kaubandussuhetes püsivad suured erinevused sotsiaalkaitse süsteemide ja töötingimuste vallas. Euroopa Liit kui kaubanduspartner ja oluline läbirääkija maailma tasandil peaks aitama edendada kõrgemaid töö- ja sotsiaalseid norme kolmandates riikides. Seetõttu hääletasin selle raporti poolt, mis rõhutab väga tähtsat rolli, mida EL saab mängida inimõiguste, eriti õiguse puhul inimväärsele töökohale.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Just vastu võetud sotsiaalpoliitika välismõõdet ja sotsiaalsete normide edendamist käsitlevas raportis tehakse ettepanek luua ühtse sõnastusega sotsiaalklausel, mida saaks lisada kõigisse kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse. See algatus on tegelikult samm õiges suunas. Võttes arvesse tõsiasja, et vabakaubanduslepingud sisaldavad reeglina ikka veel vähe viiteid sotsiaalsetele normidele, pakutakse raportis välja hulk võimalusi, sealhulgas sotsiaalklausel ja vastavus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidele – hoolimata sellest, kas kõik liikmesriigid on need juba ratifitseerinud – ning koostöö suurendamine kolmandate riikide ja liikmesriikide vahel. Raporti teine huvitav aspekt on ettevõtete sotsiaalse vastutuse kontseptsiooni arendamine, sest kuigi praegu on tegu kasuliku kontseptsiooniga, põhineb see siiani vabatahtlikul osalusel ning seega on veel arenguruumi. Nagu ka kontseptsiooni laiendamine paljudesse valdkondadesse ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse mõõtme lisamine meie kaubanduspoliitikasse – miks mitte seda ükskord siduvaks muuta? Lisaks poliitilise sõnumi saatmisele oleks see tõeline samm edasi meie sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamise suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. (IT) Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi algatusi edendada töö- ja sotsiaalseid norme kolmandates riikides. Töönormide kehtestamisega toetab Euroopa Liit kodanike võimalust saada tööd vabaduse, võrdsuse, turvalisuse ja väärikuse tingimustes. Arvestades praegust maailmamajanduse globaliseerumist, on rahvusvahelised töönormid vundament, millele tuleks riigi sotsiaalne ja majanduslik areng rajada. Hiinal, Indial ja teistel tärkava turumajandusega riikidel on välisinvesteeringutes järjest tähtsam osa. See nähtus on siiski seotud riskiga, et need riigid ja eelkõige nende ettevõtted ekspordivad Euroopa Liidu töönormidest madalamaid töönorme. Seetõttu usun, et Euroopa Liit peaks olema ettevaatlik riikide suhtes, kes soovivad meiega kaubanduslepinguid sõlmida.

Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad on sotsiaalsete normide tegelikku ellu ülekandmisel esirinnas. Olen seisukohal, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse selge ja ühemõtteline määratlemine on väga oluline, et hoiduda praegustest erinevatest tõlgendustest ja kehtestada viisid nende kohustuste täitmise kontrollimiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Otsustasin anda poolthääle Richard Falbri raportile, mis ühest küljest hõlmab ettevõtete sotsiaalse vastutuse strateegilist tähtsust ettevõtete kasvu soodustava motiveeriva vahendina ja teisest küljest toonitab, et seda küsimust saab lahendada vaid vabatahtlikkuse alusel. Samuti nõustun täielikult Richard Falbri kriitikaga Euroopa Liidu silmakirjaliku käitumise kohta: samal ajal sotsiaalseid õigusi toetava sotsiaalmudeli edendamisega sõlmitakse kaubanduslepinguid riikidega, mis ei austa töötajaid ega paku neile kaitset.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest jätkuvalt esineb juhtumeid, kus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone ja kokkuleppeid ei rakendata nõuetekohaselt või rakendatakse vaid osaliselt ning rikutakse ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtteid. Rahvusvahelised töönormid peaksid eelkõige tagama töötajate õigused, sest töö on osa meie igapäevaelust ning see on inimese väärikuse, heaolu ja arengu seisukohast väga oluline. Nagu ka sotsiaalsed standardid, peaks ettevõtete sotsiaalne vastutus panustama jätkusuutlikku kasvu, kuid äriühingud ei tohiks vältida dialoogi töötajatega ja nad peavad austama ning edendama inimväärseid töösuhteid, ergutama töövõtja osalemist konsultatsiooni, teabe ja kollektiivläbirääkimiste kaudu, arendama töötajate kutseoskusi ja elukestvat õpet, vastama tööohutusnormidele, edendama meeste ja naiste võrdsust; looma sotsiaalpartneritele sobiva keskkonna tööturul toimunud muutuste ennetamiseks ja nendega toimetulemiseks, sealhulgas ümberstruktureerimise kaudu, parandama töökvaliteeti, integreerima ja kaitsma haavatavaid töötajate rühmi, nagu noored, eakad, puuetega inimesed ja sisserändajad. Seetõttu peaks Euroopa Liit jätkama sanktsioonide ja stiimulite kasutamist kahepoolsete ja piirkondlike lepingute raames, et tagada ELi lepingute sotsiaalsätete rakendamine. Lisaks on väga oluline, et valitsused ise ei taganeks oma vastutusest hoida alles Euroopa sotsiaalset mudelit, sest siis tekiks oht, et tööõigus ja sotsiaalkindlustussüsteemid ning -teenused erastatakse.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Kuigi nii Lissaboni strateegia kui ka ELi 2020. aasta strateegiaga sotsiaalpoliitikale omistatav rõhuasetus on suurem kui iial varem, on konkurentsivõime ja majanduslike tegurite küsimused jätkuvalt sotsiaalsetest küsimustest tähtsamad. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ning kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele.

Selleks et EL saaks pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega, peavad nad järgima kõiki varem nimetatud nõudeid. See on kohustuslik tingimus läbirääkimistel kolmandate riikidega. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib seetõttu jätkuda üksnes pärast nende puuduste kõrvaldamist.

ELil on hea maine rahvusvahelise dialoogi ja sotsiaalsete küsimuste vallas. ELi peetakse selles valdkonnas mõistvaks ja usaldusväärseks partneriks. Seda asjaolu tuleks kasutada ELi edasipüüdlikumate eesmärkide saavutamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Zuzana Brzobohatá (S&D), kirjalikult. – (CS) Raportis keskendutakse teemale, mis on tänapäeva maailmas äärmiselt oluline. See on töötajate õiguste küsimus. Niinimetatud sotsiaalne dumping tähendab töötajate jaoks suurt ohtu, sest see rikub nende õigusi väga olulisel määral. Rahvusvahelistel äriühingutel on tähtis roll sotsiaalsete normide rakendamisel. Seetõttu on väga oluline ettevõtete sotsiaalse vastutuse selge ja ühemõtteline määratlemine, et piirata erinevate tõlgenduste arvu ja kehtestada ettevõtete sotsiaalsele vastutusele miinimumnõuded ning nende täitmise järelevalve viis. Paljud ettevõtted tulevad piirkondadesse vaid ajutise finantseelise, enamasti odava tööjõu pärast. Reeglina ei soovi ettevõtted luua piirkonnas pikaajalisi sidemeid ning seega osaleda piirkonna ühises sotsiaalses vastutuses. Raportis kutsutakse üles tugevdama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidesse koondatud põhilisi töönorme, sealhulgas ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist töökohal ning laste tööjõu kasutamise kaotamist. See nõuab muudatusi ülemaailmses haldussüsteemis ning ELis eesmärgiga kaitsta paremini töötajate õigusi ja töötingimusi. Raportööridel on õnnestunud esitatud raportis kaitsta selget sotsiaalset mõõdet, mistõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin sotsiaalpoliitika välismõõtme rakendamise, töö- ja sotsiaalsete normide edendamise ning Euroopa ettevõtete sotsiaalse vastutuse vastu. Seda seetõttu, et minu arvates peaks EL hoiduma sotsiaalsete prerogatiivide kehtestamisest kolmandatele riikidele, ükskõik kui õiged või kasulikud neid arvatakse olevat. Kuigi ma nõustun, et on tähtis toetada inimlike meetodite kasutamist tööjõu suhtes, on ELi sotsiaalpoliitika juba teinud maatasa hulga Ühendkuningriigi asutusi ja seda ei tohiks laiendada. Sotsiaalpoliitika valdkonnas on vajalik teatav paindlikkus ja vabadus, sest kõigile sobiv poliitika kujundamine võib liikmesriigi tasandil rakendades edasiliikumist takistada. Sel põhjusel ei tohiks EL sotsiaalpoliitika valdkonnas pädevust üldse taotleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides, mis tagab, et praeguses globaliseerinud kontekstis saavad kõik maailmamajanduse kasvust kasu. Seetõttu toetan sotsiaalsetel väärtustel ja inimväärikusel põhinevaid tingimusi, mille täitmist kolmandatelt riikidelt ELiga läbirääkimiste pidamiseks nõutakse. Just seda tüüpi liidu kaudu saame kasutada edukalt välispoliitikat, et parandada olukorda maailmas.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Rahvusvahelisel Tööorganisatsioonil on keskne roll rahvusvahelises süsteemis, sest see aitab kaasa töönormide valdkonnas üksmeele saavutamisele. Märkimisväärset osa sellest tähtsast õigustikust tunnustavad kõik ELi liikmesriigid. Tööõiguses püsivad aga erinevused arenenud ja arenguriikide vahel. Minu arvates on kindlasti vajalik, et EL viiks oma normid kooskõlla kolmandate riikide omadega, eriti põhiliste kaubanduspartnerite omadega, et säilitada elementaarne võrdsuse tase rahvusvahelises kaubanduses. Raportis jagatakse seda seisukohta ning pakutakse välja strateegiaid, et sundida neid riike austama töövaldkonnas samu põhimõtteid kui EL. Õiglaste normide kehtestamine töötingimuste vallas on äärmiselt tähtis kestlikuks ja jätkusuutlikuks arenguks ning aitab kaasa ka aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Seetõttu usun, et raport on küllaltki kasulik rahvusvahelise kaubanduse süsteemi arengule, mis tugineb riigiti/majandusblokiti väga suurel määral erisugustele töösuhetele. Väidaksin, et selle töötingimuste eest vastutamise poliitika edendamine näitab, et Euroopa on tähelepanelik ja põhjalik ning tõepoolest kaitseb universaalseid väärtusi, millesse ta usub.

 
  
MPphoto
 
 

  Luigi Ciriaco De Mita (PPE), kirjalikult. – (IT) Üks Euroopa Liidu põhieesmärke on siduda inimeste ja ühiskonna areng majandusliku arenguga. Kui need kaks tegurit on tasakaalus, tähendab see, et ühest küljest saavad inimesed teha oma tööd, mille eest nad saavad piisavat töötasu ja mis vastab inimväärikusele ja professionaalsele kvaliteedile, ning teisest küljest saavad ettevõtjad arendada oma ettevõtteid, järgides turupõhimõtteid, ehkki see on mõjutatud inimkeskkonnast, milles see toimub. See perspektiiv – mida mõned kutsuvad ka sotsiaalseks turumajanduseks – on tegelikult uus paradigma, mis ulatub kaugemale heaolumajandusest ja keskendub selle asemel uuesti inimesele. Selline paradigmanihe nõuab kindlasti pidevat toetust sotsiaalpoliitikalt, sealhulgas asjakohaste normide ja sellega seotud ettevõtete vastutuse toetamist. See lähenemine ja visioon ei saa ega tohi omada mõju pelgalt ELi sees, vaid seda tuleb rakendada ka igal võimalusel välistegevusele, eriti lepingute üle läbirääkimiste pidamise ajal. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni normide austamine, Euroopa sotsiaalhartas kehtestatud põhimõtted ja sotsiaaldialoog on vaid mõned valdkonnad, mida neil juhtudel saab arutada. Usun, et meie vastuvõetud raport pakub neile eesmärkidele tugevat toetust.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Praegune põhiliste rahvusvaheliste sotsiaalsete normide rikkumine ELis ja väljaspool on omamoodi sotsiaalne ja keskkonnadumping, mis kahjustab nii Euroopa ettevõtjaid kui ka ELi ning kolmandate riikide töötajaid ja kodanikke. Praegust tööstuse ja teenuste globaliseerumist arvesse võttes on rahvusvahelised töönormid selle tagamise aluseks, et kõik saavad maailmamajanduse kasvust kasu. Raportis nõutakse muutust ülemaailmses juhtimises ja ELis, et rakendada paremini töötajate õigusi ja töötingimusi, ning kutsutakse üles tugevdama tööõiguse põhireegleid, mis on koondatud kaheksas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õigust, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamist ning lapstööjõu kasutamise keelustamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Sotsiaalpoliitika välismõõtme eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid norme kolmandates riikides ning võidelda sotsiaalse dumpingu vastu, mis on tihti tingitud globaliseerumisest või rahvusvahelisest kaubandusest. Liit ei saa enam taluda dumpingut heaolu, tervishoiu ja keskkonna arvelt ilma sellele reageerimata, sest see on põhjus, miks nii suur osa tootmisest viiakse Euroopast välja. Komisjon ei tohi naeruväärselt madalatesse tööjõukuludesse ja põlastusväärsetesse töötingimustesse enam suhtuda kui loomulikesse konkurentsieelistesse. Nõuan, et komisjon selles küsimuses oma tõekspidamisi muudaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Falbri raporti poolt, sest kuna Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rolli hiljuti kitsendati, leian, et meil on vaja meeles pidada maailma töötajate sotsiaalsete õiguste austamise tähtsust. Euroopa Liit peaks mängima maailma tasandil juhtrolli ja sundima teisi riike austama rahvusvahelisi tööõiguse norme ning seega piirama pöörast tuhinat sotsiaalse dumpingu suunas. Kõigile Euroopa osalistele, olgu nendeks siis rahvusvahelisi kokkuleppeid sõlmivad valitsused või oma tegevust kolmandatesse riikidesse laiendavad Euroopa äriühingud, on oluline olla selle poliitika rakendamise juures.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Sotsiaalpoliitika välismõõtme eesmärk on edendada põhilisi sotsiaalnorme kolmandates riikides, et saavutada ÜRO seatud aastatuhande arengueesmärgid ja tagada, et töötajaid kaitstakse tänu vastavusele rahvusvahelistele tööõiguse normidele. EL ei ole kaugeltki mahajääja ning peaks seetõttu suutma kasu lõigata oma usaldusväärsusest ja heast mainest selles valdkonnas, et luua sotsiaalseid ühendusi oma peamiste kaubanduspartneritega ning edendada neid Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja Rahvusvahelises Tööorganisatsioonis. Enne kui laseme neil kolmandatel riikidel istuda ELiga sama läbirääkimistelaua taha, peame nõudma, et nad järgiksid samu rahvusvahelise tööõiguse põhinorme.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Euroopa poliitika välismõõde ei piirdu kokkulepete sõlmimise või välisriikidele antava abiga. See hõlmab enamat. Eelkõige tähendab see Euroopa väärtuste viimist kolmandatesse riikidesse ning seda mitte ainult demokratiseerimise ja suurema põhiõiguste austamise osas, vaid edendades ka aktiivset keskkonnakaitsepoliitikat, naiste ja laste õigusi ning tööõiguse norme, mis austavad inimväärikust ja võimaldavad isiklikku arengut. Sama võib öelda ettevõtete sotsiaalse vastutuse normide edendamise kohta kolmandates riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Richard Falbri raportis käsitletakse sotsiaalpoliitika välismõõdet, töö- ja sotsiaalsete normide edendamist ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust. Euroopa Liit on olnud töötajate sotsiaalsete õiguste kaitse kants ja sotsiaalsete õiguste austamine on vältimatu tingimus läbirääkimistel kolmandate riikidega. Hoolimata kaheksast Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonist ei ole vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni enda andmetele üle 50% töötajate, eelkõige sisserändajate, naiste ja laste sotsiaalsed õigused tagatud. On ELi huvides edendada kõigis liikmesriikides inimväärikust ja sotsiaalsete õiguste kaitset ning luua selle jaoks mehhanism, mis võimaldaks teha kindlaks need, kes ei paku oma töötajatele selliseid õigusi, ning neid selle eest karistada. Toetan seda raportit ja hääletan selle poolt. Toonitades väärtuste tähtsust järjest enam majandusele allutatud globaliseeruvas maailmas, toetatakse raportis inimväärikust, ei aktsepteerita inimeste ärakasutamist, edendatakse heaolu ja isiklikku integreeritud arengut ning kutsutakse ELi üles vastama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni normidele.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tegu on järjekordse õigustatud murede ja kriitika väljendusega, mis aga kahjuks ei jõua probleemide tuumani ja jääb just sel põhjusel lõppkokkuvõttes suuresti tähtsusetuks.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2010. aasta aruandes sotsiaalkaitse kohta maailmas märgitakse, et üle 50%-l kõigist töötajatest puudub sotsiaalkaitse. Sellises kontekstis rakendab Euroopa Liit kaubanduspoliitikat, mis põhineb lugematute kahepoolsete ja piirkondlike lepingute läbirääkimiste ning sõlmimiste kaudu saavutatava vabakaubanduse innukal toetamisel. Rääkimata ettevõtete sotsiaalse vastutuse innustamisest, mida tegelikkuses ei ole, kaitsevad need lepingud vaid suurte äriühingute ja finantsasutuste kasumit ega pööra piisavat tähelepanu tööõigustele, kollektiivläbirääkimiste tähtsusele ja töötajate ühinemisvabadusele, tööhõivega seotud diskrimineerimise tõhusale kõrvaldamisele, sunniviisilise töö kaotamisele, ebakindlale ja viletsalt tasustatud tööle ega lapstööjõu kasutamisele.

See on vaid üks näide aspektist, mida oleks võinud ja oleks tulnud raportis palju enam käsitleda. Oli tähtis panna Euroopa Komisjon vastutama ja nõuda, et see tagaks järjepidevuse poliitikas ja tegevustes ning pakuks välja tõhusaid meetmeid sotsiaalsete ja töönormide edendamiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportil on positiivseid külgi: selles mõistakse hukka rahvusvaheliste ettevõtete pidev töötajate õiguste ja inimväärse töö eiramine ning tunnistatakse vajadust integreerida sotsiaalpoliitikat, sealhulgas ka niinimetatud ettevõtete sotsiaalset vastutust, horisontaalselt kogu Euroopa Liidu välispoliitikas.

Positiivseid külgi varjutab aga suutmatus nõuda alternatiivse poliitika rakendamist, mis sunniks äriühinguid tõhusalt oma ettevõtete sotsiaalset vastutust realiseerima.

Seetõttu on meil kahju, et ettepanek eemaldada punkt 31 – „rõhutab tungivalt, et ELi tasandil ei tuleks vastu võtta direktiivi ettevõtete sotsiaalse vastutuse reguleerimise ning selle põhimõtte järgimise kohta” – jäeti kõrvale.

Parlament peaks tegema enamat kui paluma ja innustama komisjoni seisukohta võtma: nõudma õigusraamistiku loomist ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta koos miinimumnormidega, mis edendavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sätestatud põhiliste tööõiguse normide austamist rahvusvahelistes ettevõtetes ja Euroopa Liidus endas, ning lisama inimväärse töö ja sotsiaalklauslid nii kõikidesse kahepoolsetesse kaubanduslepingutesse, mille üle Euroopa Liit läbirääkimisi peab, kui ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni endasse. Kõigi nende põhjuste tõttu hääletasime raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. (SK) Sotsiaalpoliitika välismõõde on üks Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis prioriteete. See on äärmiselt vajalik selleks, et tugevdada töönorme, nagu ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimised, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamine, diskrimineerimise kaotamine tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamine. Rahvusvaheliste töönormide eesmärk ja siht peaks seega olema suunata majandusareng eelkõige inimese elu ja väärikuse parandamisele ning mitte ainult töötajate tingimuste ja õiguste määramisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Globaliseerumine tähendab tegelikult ainult seda, et ebaausas konkurentsis pannakse vastamisi kõikide riikide töötajad. Olgu see siis seoses ümberasumise, tööotsijate sisserände või kurikuulsa teenustekaubanduse üldlepingu nn 4. teenuste osutamise viisiga. Probleem seisneb selles, et Euroopa Liit teeb sel teemal küll ilusaid sõnu, aga neid kunagi ellu ei vii. Millal oleme väljakannatamatu ärakasutamise olukorra avastamise järel võtnud praktilisi ja konkreetseid meetmeid? Millal on sellised olukorrad takistanud kaubanduslepingute sõlmimist selle riigiga? Mitte kunagi! Sest samal ajal, kui te püüate näida mures võõrtöötajate pärast, jäetakse Euroopa töötajad pildilt välja. Nagu raportöör – kes sellega nõustub – välja toob, ei tohiks vastavalt rahvusvahelistele institutsioonidele tööõiguse reegleid kaubanduse kaitsemeetmetena kasutada. Millised põhimõtted, millised väärtused, millised kaalutlused võiksid sellisel juhul üldse kunagi turu absoluutset võimu kõigutada? Räägite palju ettevõtete sotsiaalsest vastutusest; ettevõtted aga mängivad lõppkokkuvõttes vaid teie paika pandud reeglite järgi. Millal saabub see aeg, kui siin tegeletakse ELi poliitiliste otsustajate väga suure sotsiaalse vastutuse teemaga?

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Grèze (Verts/ALE), kirjalikult. – (FR) Mul on väga hea meel, et arengukomisjoni arvamus, mille raportöör ma olin, on sellesse raportisse lisatud. Praegu toimub 100. rahvusvaheline töökonverents ja me kõik teame, et praegused reeglid ei ole tõhusad.

Ülemaailmse kriisi kontekstis on väga oluline, et EL saadaks tugeva sõnumi ning kutsuks üles alustama uut sotsiaalse õigluse ajastut. Richard Falbri raportis sisaldunud ettepanekud võimaldaksid meil võtta selles suunas reaalseid samme. Me võime ainult hukka mõista sotsiaalsete õiguste rakendamisel esineva kaksikmoraali poliitika. Vajame rakendamismehhanisme (koos stiimulite ja karistustega), nii et sotsiaalseid norme tegelikult järgitaks. Kõigisse ELi kaubanduslepingutesse tuleks lisada sotsiaalklausel, mis oleks õiguslikult siduv. Samuti lubage mul hukka mõista tõsiasi, et raporti lõikes 31 rõhutatakse, et ELi tasandil ei tuleks vastu võtta direktiivi ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtte järgimise kohta. Ma rõhutan vajadust liikuda suurema sotsiaalse õigluse poole ning tagada, et töötajate õiguseid austataks kogu maailmas, eriti meie asjaajamistes arenguriikidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. (FR) Praegu nii Euroopas kui ka mujal maailmas raevutsev majandus- ja finantskriis on läbi põimunud ränga sotsiaalkriisiga. Selles keerulises kontekstis on Euroopa Liidul ja selle ettevõtetel oluline sotsiaalne vastutus nende suhetes kolmandate riikidega. Sel põhjusel pidin väga vajalikuks oma hääle kaudu rõhutada, et Euroopa Liit peab nende riikidega lepingute sõlmimisel tagama, et sotsiaalsed normid ja töötajate õigused oleksid kaitstud. Väärtuste kaudu, mida Euroopa Liit kannab, peab see tagama, et selle tööõiguse norme edendataks ja levitataks kogu maailmas. Euroopal on kohustus olla eeskujuks. See on ka põhjus, miks hääletasin ettevõtete sotsiaalset vastutust rõhutavate sätete poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Toetasin seda dokumenti, sest sajandivahetusel muutis EL oma sotsiaalpoliitika välismõõtme strateegiat, kasutades range lähenemisviisi asemel paindlikku lähenemisviisi, st keskendudes sotsiaalsete normide kaubanduslepingutega sidumise asemel pigem rahvusvahelisele koostööle ja dialoogile. EL kasutab sotsiaalpoliitika elluviimiseks kolmandates riikides erisuguseid vahendeid. Vahendid jagunevad rangeteks, soovituslikeks ja rahalisteks. Nende vahendite kasutamine on tõendiks selle kohta, et ELil on kaubanduspartnerite suhete osas ootused. Siiski on komistuskiviks nende vahendite rakendamine ja nende kasutamine partnerriikides. Seetõttu on ELi jaoks oluline keskenduda põhjalikumalt nende vahendite, eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonide ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtete rakendamisele ja kasutamisele. Tihti on takistavaks asjaoluks riigi õiguskord; siiski on oma osa ka nõrgal poliitilisel tahtel ja sisemisel majanduslikul surutisel. Töötajate teadmatus oma õigustest on teine oluline tegur.

 
  
MPphoto
 
 

  Cătălin Sorin Ivan (S&D), kirjalikult. – Vastavalt raportile on ELi puhul tegu majanduse dünaamilisuse ja sotsiaalse mudeli ainulaadse kombinatsiooniga. See pakub võrdseid võimalusi hariduses, kutseõppes ja tööturul ning võrdset juurdepääsu sotsiaalteenustele. Raportis rõhutatakse, et vajalik on rakendada inimväärse töö selliseid kavasid, mis kajastavad riikide vajadusi ning prioriteete tööhõive ja sotsiaalpoliitika alal ning tuginevad tööandjate, töötajate ja valitsuste kokkuleppele. See aspekt on praeguses kontekstis väga oluline. Need on paljud neist põhjustest, mille pärast ma seda raportit toetan.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. (PL) Kõige olulisemad on inimesed ning seetõttu ongi väga tähtis edendada töö- ja sotsiaalseid norme. Hea näide sellest on maapiirkondades elavad inimesed ning eriti naised ja noored. Enamik talude omanikke on mehed. Leian, et naisi tuleks toetada, et tagada selle ebavõrdsuse kaotamine. Minu arvates on samuti tähtis toetada noori talunikke, kes võtavad üle oma vanemate talu. Rääkides noortest inimestest, tuleks parandada hariduse kvaliteeti maapiirkondades ning noortele tuleks tagada juurdepääs ka maaeluga mitteseotud õppimis- ja isikliku arengu võimalustele. Teine põhiküsimus on ettevõtete sotsiaalne vastutus.

See tähendab, et ettevõtted tegelevad päevast päeva ühiskonna- ja keskkonnakaitsega, ning seda nende omal algatusel ja sõltumatult igasugusest õiguslikust reguleerimisest. Kasum ei ole enam ettevõtete ainus eesmärk. Üha enam iseloomustab ettevõtteid järjest suurem teadlikkus sotsiaal- ja keskkonnakaitse küsimustest.

 
  
MPphoto
 
 

  Martin Kastler (PPE), kirjalikult. – (DE) Hääletasin raporti poolt, sest usun, et ettevõtetel on sotsiaalne vastutus – seda nii nende töötajate ja klientide suhtes kui ka keskkonna ja ühiskonna suhtes laiemas plaanis. Saksa keele sõnaraamatusse on lisatud uus termin: ettevõtete sotsiaalne vastutus. See on vabatahtlik ja peaks selleks ka jääma. Meie globaliseerunud turgudel tähendab ettevõtete sotsiaalne vastutus palju enamat kui annetust kohalikule jalgpalliklubile. Ettevõtted, mis tegutsevad ülemaailmselt vastutustundlikul viisil, aitavad kujundada välis- ja arengupoliitikat.

Nad on Euroopa saadikud maailmas, lehvitades Euroopa sotsiaalsete normide lippu üle kogu maailma. Peaksime ettevõtete sotsiaalset vastutust toetama, mitte reguleerima. Nii peaks Euroopa roll olema vahendaja, mitte reguleerija oma. Kui Euroopa Komisjonil on kavas hakata asjaga korralikult tegelema ja võtta ettevõtete sotsiaalse vastutuse teema uuesti käsile, tuleb rakendada järgmist põhimõtet: me ei vaja liigset reguleerimist. Seda seisukohta oleme selle raportiga rõhutanud.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult. (PL) Usun, et Richard Falbr on koostanud hea raporti, ning sooviksin põhjendada, miks otsustasin hääletada selle vastuvõtmise poolt. Kõrgete töönormide, sotsiaalsete normide ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine kujutab endast sotsiaalpoliitika välismõõtme jaoks väga suurt proovikivi. Üks probleeme, mida raportöör välja toob, on hõivepoliitika eest vastutavate haldusasutuste ebatõhusus. Käimasolev ja tõhus koostöö kolmandate riikidega, sealhulgas nii Euroopa Liidu kui terviku kui ka üksikute liikmesriikide poolt, võib olla heade tavade allikas, mis paneb aluse asjakohasele haldussuutlikkusele. Usun, et koostöö piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning ettevõtetega on samuti tulemuslik. Suurepärane näide positiivseid tulemusi toonud partnerlusest, toetusest ja kogemuste vahetusest on viimaste aastate jooksul toimunud koostöö Poola piirkondade ning idapartnerluse riikide vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika välismõõdet käsitleva resolutsiooni poolt. Kogu maailmas peetakse Euroopa Liitu atraktiivseks ja hinnatud partneriks ning seda suuresti tänu selle ainulaadsele viisile kombineerida majanduse dünaamilisust sotsiaalse mudeliga. Viimast peaks EL edendama oma suhetes teiste riikidega ning see peaks hõlmama pidevaid meetmeid kahe mõõtme, välise ja sisese vahel. Praeguse tekstiga rõhutatakse vajadust edendada eelkõige ettevõtete sotsiaalset vastutust. Viimane nõuab, et kaubandusettevõtted võtaksid arvesse sotsiaalset ja keskkondlikku mõõdet. Resolutsioonis rõhutatakse, et see edendamine ei tohiks olla siduv, vaid pigem vabatahtlikkusel põhinev sidusrühmade suhete tulemus. Lõpetuseks on resolutsiooni eesmärk lisada rahvusvahelistesse läbirääkimistesse ka töötajate õigused, mille kaitsmise eest seisab Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, ning samuti edendada maailmamajanduse juhtimist, mis võtaks neid parameetreid arvesse.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on selle raporti üle hea meel. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ning kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele. Lisaks asjaomastele konventsioonidele ilmneb ka globaliseerumise sotsiaalse mõõtme maailmakomisjoni aruandest, et kitsas suunitlus turgudele tuleb asendada laiema huviga inimeste vastu, st keskenduda tuleb töötajate õiguste ja tööõiguse põhimõtete kaitsmisele. Selleks et EL saaks pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega, peavad nad austama kõike varem nimetatut. Kui seda tingimust ei täideta, on läbirääkimised kolmandate riikidega võimatud. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda ühestki töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib seetõttu jätkuda üksnes pärast nende puuduste kõrvaldamist. Töönormide sätestamisega toetab EL meeste ja naiste võimalusi inimväärse ja produktiivse töö saamiseks vabaduse, võrdsuse, turvalisuse ja väärikuse tingimustes. Praegust globaliseerumist arvesse võttes on rahvusvahelised töönormid selle tagamise aluseks, et kõik saavad maailmamajanduse kasvust kasu.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Richard Falbri raporti eesmärk ja suurem osa sisust on minu arvates väga positiivne. Ka mina pean keskendumist tööhõivele ja inimväärsele tööle säästva arengu eeltingimuseks ning seda mitte ainult ELi riikides. Nagu raportöör, pean ka mina kahetsusväärseks, et puudub ühtse sõnastusega sotsiaalklausel, mida saaks lisaks kahepoolsetele kaubanduslepingutele kasutada ka inimväärsete töötingimuste loomiseks töötajate jaoks. Mõne Euroopa riigi sotsiaalsed mudelid võiksid olla ka heaks eeskujuks arenguriikidele. Samuti jagan ma arvamust ühise võitluse kohta laste tööjõu kasutamise kaotamisel.

Eelmainitust hoolimata jäin hääletusel erapooletuks, sest on võimatu rakendada sotsiaalseid nõudmisi kahepoolsetes kaubanduslepingutes, kui inimõiguste austamine ei ole selgelt määratletud. Seda kriteeriumit ei tohi kasutada lepingute sõlmimise vastuargumendina.

 
  
MPphoto
 
 

  Barbara Matera (PPE), kirjalikult. (IT) „Uute asjade ihaldamine, mis, olles kord lõkkele löönud, juba pikemat aega rahvaid rahutuks teeb, tõi enesega lõpuks kaasa muudatustejanu kandumise poliitikast viimasega tihedalt seotud majandusvalda”. Need sõnad pärinevad armastatud paavstilt Johannes Paulus II, kes oma entsüklikas pealkirjaga „Centesimus Annus” kordas oma eelkäija Leo XIII entsüklikas „Rerum Novarum” käsitletud teemasid. Tema eesmärk oli heita pilk ja anda oma panus sotsiaalsesse küsimusse, mida – nii täna kui ka 1991. aastal – saab lahendada vaid viidates kristlikule doktriinile ning seega tunnustades inimese ja töölise inimväärikust ilma mingi vahetegemiseta.

Hääletasin Richard Falbri raporti poolt, sest see keskendub just nimelt inimõiguste kaitse tähtsusele ning tõsiasjale, et Euroopa sotsiaalne mudel on oluline lähtepunkt, sealhulgas liidu välissuhete valdkonnas. Selle eesmärgi nimel peab rakendama sotsiaalset vastutust ning Euroopa Liidul – tegutsedes parlamendi kaudu – tuleb taastada ja tugevdada neid põhimõtteid kõigis oma tegevustes, eelkõige oma asjaajamistes kolmandate riikidega, mille kodanikele ei ole tagatud põhiõigusi. Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni aseesimehena olen kohustatud toonitama, kui tähtis on see, et teeksime kõik koostööd ka väljaspool ELi, et kaotada sooline diskrimineerimine ja soospetsiifiline vägivald, et sel viisil taastada naiste sotsiaalne väärikus ja taaselustada nende aktiivne panus nii kohalikku kui ka riigiülesesse majandusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Majanduse globaliseerumine ja Euroopa äriühingute ümberpaigutumine on kaasa toonud mure sotsiaalpoliitika välismõõtmega. See hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ning kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele. Selleks et kolmandad riigid saaksid pidada läbirääkimisi ELiga, peavad nad austama kõiki varem nimetatud põhimõtteid. Kui seda tingimust ei täideta, on läbirääkimised kolmandate riikidega võimatud. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda ühestki töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib jätkuda üksnes pärast nende takistuste kõrvaldamist. On väga tähtis kasutada rahvusvahelisi töönorme, et tagada, et majanduslik areng keskenduks endiselt ja kindlalt inimese elu ja väärikuse parandamisele ning mitte töötajate tingimuste ja õiguste määramisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Sotsiaalpoliitika välismõõde on minu ja minu fraktsiooni jaoks prioriteet. Hiljuti võtsime vastu resolutsiooni kodustöötajate tulevase konventsiooni kohta, mis võetakse vastu 2011. aasta juunis. Raportis kutsutakse üldisemalt üles tugevdama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidesse koondatud tööõiguse põhinorme, sealhulgas ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamist, diskrimineerimise kaotamist tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamist. Fraktsioon S&D nõuab muutust ülemaailmses juhtimises ja ELis, et paremini rakendada töötajate õigusi ja töötingimusi. Praegu ELis ja sellest väljaspool toimuv põhiliste rahvusvaheliste sotsiaalsete normide rikkumine on omamoodi sotsiaalne ja keskkonnadumping, mis kahjustab Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid. Hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Toetan raportis esitatud põhimõtteid. Siiski sooviksin välja tuua, et need on kõrgelennulised eesmärgid, mille tegelik saavutamine on raske, kui mitte võimatu. Me oleme juba sõlminud lugematul hulgal kaubanduslepinguid, mis ei esita mitte mingeid tingimusi sotsiaalsete normide järgimisele. Kuni püsib see ilmselge lahknevus, on selle raporti tõhusus ja põhjendatus kahtlemata piiratud. Raportis kutsutakse liikmesriike üles rakendama tööõiguse põhinorme ettevõtetele nende enda riikides. Kas see ei peaks laienema ka ettevõtetele väljaspool Euroopat? Samuti tundub mulle, et kuigi väidetavalt võideldakse raportis globaliseerumise negatiivsete mõjudega, ei saa lõppkokkuvõttes seda siin arutluse all olnud meetmete abil saavutada. Seetõttu jäin hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Selles raportis on Euroopa Liit püstitanud endale väga kaugeleulatuvad sihid, mis tuginevad hästi välja töötatud põhimõtetele. Liikmesriike kutsutakse üles rakendama tööõiguse põhinorme ettevõtetele nende oma riikides. Kahjuks tundub, et praegu ei laiene see üleskutse ettevõtetele väljaspool Euroopat. Kuigi ma pooldan raporti aluseks olevad põhimõtteid, ei usu ma, et selle järeldused on täiesti õiged, ning seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Sotsiaalvaldkonda hõlmav Euroopa Liidu välispoliitika, mis on suunatud riikidele, mis ELiga ühineda ei soovi, peaks eelkõige olema sidus, pragmaatiline ja ühine. Nii sise- kui ka välispoliitika sotsiaalvaldkonnas tuleks edendada töönorme ning ka sotsiaalseid norme, mis kuuluvad ELi kõige tähtsamate eesmärkide hulka.

Seoses eelmainituga peaksid kõik kolmandate riikidega lepinguid sõlmivad liikmesriigid tagama, et partnerite positsioon vastab Euroopa sotsiaalsele mudelile. Peaksime nõudma, et riigid, kes ELiga ühineda ei soovi, austaksid ühinemisvabadust ja võtaksid samme, et hoida ära diskrimineerimist soo või vanuse alusel. Laste tööjõu kasutamise kaotamine ja kodanike õigus parandada oma kutsekvalifikatsiooni on kaks väga olulist teemat. Rääkides arengukoostööst, on Euroopa Liidul piisavalt vahendeid, et luua kutsehariduse ja -koolituse vallas piisavaid struktuure. On äärmiselt tähtis, et Euroopa Komisjon püüaks partnerluslepingute läbirääkimistel parandada asjaomase riigi praegust olukorda ja tegelikke elutingimusi. Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Parlament uued pädevusvaldkonnad ja peaks tegema aktiivset koostööd Euroopa ja rahvusvaheliste ametiühingutega, et parandada sotsiaalset olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. (EL) Hääletasin sotsiaalpoliitika välismõõdet, töö- ja sotsiaalsete normide edendamist ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva raporti poolt. Meie eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid norme ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust väljaspool ELi. See on õigustatud eesmärk; siiski on mul teatavad kahtlused, kas oleme võimelised seda eesmärki saavutama. Ühised sotsiaalnormid, millele me viitame, on ohus, ja selgeks saab see, et ELis endas püütakse edendada erinevaid sotsiaalseid ja töönorme. Normid, mis kehtivad minu riigis Kreekas, kus tööpuuduse määr 25-aastaste hulgas on 36,1%, ja Hispaanias, kus see määr on 43%, on väga erinevad normidest, mis kehtivad tugevates Euroopa majandusriikides. Raportis tuletatakse meile meelde, et kui EL soovib asuda maailmas sotsiaalpoliitika valdkonnas juhtpositsioonile, peab see kaitsma oma liikmesriikides rakendatava sotsiaalpoliitika sidusust.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin sotsiaalpoliitika välismõõdet, töö- ja sotsiaalsete normide edendamist ning Euroopa ettevõtete sotsiaalset vastutust käsitleva raporti poolt. Kuigi Lissaboni strateegiaga ja ELi 2020. aasta strateegiaga sotsiaalpoliitikale omistatud rõhuasetus on suurem kui iial varem, on konkurentsivõime ja majanduslike tegurite küsimused jätkuvalt sotsiaalsetest küsimustest tähtsamad. On väga tähtis kaitsta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni koondatud tööõiguse põhinorme, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele. Tuleb keskenduda töötajate õiguste ja tööõiguse põhimõtete kaitsmisele. Selleks et kolmandad riigid saaksid pidada läbirääkimisi ELiga, peavad nad austama kõiki varem nimetatud põhimõtteid. See peaks olema tingimus läbirääkimistel kolmandate riikidega. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda ühestki töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib jätkuda üksnes pärast nende takistuste kõrvaldamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika välismõõtme eesmärk on edendada sotsiaalseid norme kolmandates riikides, kuid konkurentsivõime ja majanduslike tegurite küsimused on jätkuvalt sotsiaalsetest küsimustest tähtsamad. Praeguseks on kõik ELi liikmesriigid ratifitseerinud kaheksa Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni. Need peaksid viima kõigi liikmesriikide ühiste rahvusvaheliste reeglite aluspõhimõtete loomiseni.

Üldiselt peame jätkuvalt keskenduma inimestele, mis on võimalik, kaitstes töötajate õigusi ja õigust tööle. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon mängib rahvusvahelises plaanis väga suurt rolli, koostades ja edendades norme ning kandes neid üle tegelikku ellu. Ka ettevõtted peavad aitama kaasa säästlikule arengule, et edendada töötajate häid tingimusi, kuid arenenud ja arenguriikide erinevus seisneb jätkuvalt nende sotsiaalkaitsesüsteemides. Eelmainitu valguses hääletan arutelu all oleva ettepaneku poolt; seda ka lootuses, et ELi liikmesriikides ja kolmandates riikides edendatakse rohkem töö- ja sotsiaalseid norme ning kaitstakse põhilisi rahvusvahelisi töönorme.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele.

Seega peab pöörama suuremat tähelepanu töötajate õiguste kaitsele ja tööõigusele. Märkimisväärselt tuleb parandada naiste õiguslikku ja ühiskondlikku positsiooni, et ennetada diskrimineerimist ja realiseerida naiste võimalik panus majanduse ja ühiskonna arengusse. Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama vaesuse vastu võitlemise peamise põhimõttena õigust mittediskrimineerimisele, mis tähendab õigust tööle ja võrdsele kohtlemisele hoolimata soost, etnilisest päritolust, vanusest ja puudest.

Kutsun komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd partnerriikidega, et pöörata suuremat tähelepanu laste tööjõu kasutamise vastu võitlemisele, et selle asemel luua inimväärseid töökohti täiskasvanutele ja võimaldada lastel saada vajalik haridus. Ametiühingutesse ühinemise vabadust ja kollektiivläbirääkimiste pidamise õigust tuleb rakendada eranditeta, et parandada ja kaitsta inimväärseid töötingimusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – ELi ja kolmandate riikide läbirääkimiste kaudu töönormide edendamine on kasulik nii liikmesriikidele kui ka kolmandatele riikidele. Edendades kõrgemaid ohutusnorme ja paremat töötasu, aitab EL parandada töötajate elukvaliteeti. Rõhutades parema töötasu vajalikkust, tagab EL ka selle, et kolmandates riikides on turgu ELi ekspordile. Kui lubame Euroopasse importida riikidel, kes ei taga õiglast töötasu, surume lõppkokkuvõttes Euroopa ettevõtted hinnataseme tõttu turult välja. ELi ettevõtetel on keerulisem võistelda kolmandate riikidega, kes ei järgi samu ohutusnorme ja kes saavad töötajatele maksta palju madalamat töötasu. Oluline on siiski teada ohtusid, mis kaasnevad nn leebe seaduse lähenemisviisiga töönormidele. Lisaks tõsiasjale, et sellised reeglid ei ole siduvad ja nende rikkumisele ei järgne sanktsioonid, võib see kaasa tuua traditsiooniliste järelevalvesüsteemide vähendamise ja mitteformaalsete kontrolliprotseduuride eelistamise. Seetõttu peab EL olema tähelepanelik ja tagama, et norme järgitakse, ning vastasel korral võtma meetmeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Järjest enam globaliseerunud maailmas on hädavajalik, et EL kasutaks oma rahvusvahelist mõju, et tagada, et töötajate õigused on kaitstud viisil, mis austab inimeste väärikust. Selles kontekstis kerkib esile hulk küsimusi, näiteks milline on asjakohane vahend ELi mõju avaldamiseks. Lisaks ei tohiks unustada, kui palju võimu võib ELil olla, kui räägime suhetest riigiga, mis kas tahab liiduga ühineda või saab kasu ELi abiprogrammidest. Lõpetuseks, kontekstis, kus märkimisväärne osa majandusest sõltub rahvusvahelistest ettevõtetest, peavad ka organisatsioonid võtma sotsiaalse vastutuse.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Sotsiaalpoliitika välismõõde hõlmab ELi tegevust ja algatusi, mille eesmärk on töö- ja sotsiaalsete normide edendamine kolmandates riikides. Kuigi Lissaboni strateegiaga pandi ja ELi 2020. aasta strateegiaga pannakse sotsiaalpoliitikale rohkem rõhku kui iial varem, on konkurentsivõime ja majanduslike tegurite küsimused jätkuvalt sotsiaalsetest küsimustest tähtsamad. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kaheksasse konventsiooni on koondatud tööõiguse põhinormid, mis keskenduvad ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimistele, sunniviisilise ning kohustusliku töö kaotamisele, diskrimineerimise kaotamisele tööhõive- ja ametiküsimustes ning laste tööjõu kasutamise kaotamisele. Lisaks asjaomastele konventsioonidele ilmneb ka globaliseerumise sotsiaalse mõõtme maailmakomisjoni aruandest, et kitsas suunitlus turgudele tuleb asendada laiema huviga inimeste vastu, st keskenduda tuleb töötajate õiguste ja tööõiguse põhimõtete kaitsmisele. Selleks et EL saaks pidada läbirääkimisi kolmandate riikidega, peavad nad austama kõiki varem nimetatud teemasid. Kui seda tingimust ei täideta, on läbirääkimised kolmandate riikidega võimatud. Kaubanduspoliitika ei saa vaadata mööda ühestki töötajate õiguste rikkumisest ning ühiskonna areng võib seetõttu jätkuda üksnes pärast nende puuduste kõrvaldamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Ettevõte saab end pidada sotsiaalselt vastutavaks, kui seob end tugeva mudeliga, mis suudab arvesse võtta mitte ainult majandustulemusi, vaid ka selle tegevuse sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Tänapäeval ei küsi me ainult seda, kuidas saavutavad ettevõtted oma majandustulemused, vaid ka seda, keda nad tööle võtavad ja kuidas oma töötajatesse suhtuvad. Vastutustundlik ettevõte võtab aktiivselt ja teadlikult osa sotsiaalsest reaalsusest, milles see tegutseb, ning muudab oma jõukuse põhiallikaks suhted kõigi oma tegevusse kaasatud pooltega. Täna vastu võetud raporti kaudu soovib Euroopa Liit võtta maailma sotsiaalpoliitikas juhtrolli, edendades oma eesmärke maailma tasandil ning seeläbi rõhutades Lissaboni lepinguga parlamendile antud rolli tähtsust.

 
  
MPphoto
 
 

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Olen selle algatusraporti poolt, sest sellega edendatakse ettevõtete sotsiaalset vastutust kui vabatahtlikku ettevõtete kasvu soodustavat motiveerivat vahendit. Euroopa ettevõtted on Euroopa Liidu majanduse mootor ning seetõttu peab Euroopa tugevamalt pühenduma ELi ettevõtete kaitsele, sest viimastel tuleb sageli konkureerida hoolimatute partneritega. Lisaks pooldan sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete loomist, mille põhimõtted on töötajate sotsiaalkaitse, tarbijakaitse ja läbipaistvuse põhimõtete järgimine.

 
  
MPphoto
 
 

  Tokia Saïfi (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest selles rõhutatakse keskset rolli, mida Euroopa Liit soovib mängida ja peaks seoses kolmandate riikide, eriti ELi kaubanduspartneritega mängima. Põhiliste rahvusvaheliste sotsiaalsete normide rikkumine on omamoodi sotsiaalne ja keskkonnadumping, mis kahjustab Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid. See on üks teema, mida soovisin rõhutada rahvusvahelise kaubanduse komisjoni selleteemalises arvamuses, mille raportöör ma olin.

Kuid EL ei saa kõike üksi teha: see peab tegema koostööd asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega (ILO, WTO, OECD) eelkõige võitluses vabatsoonidega, sest need on vastuolus igasuguse sotsiaalõigusega.

Lisaks, kuna Euroopas on ettevõtete sotsiaalne vastutus praegu heas seisus, on Euroopa ettevõtetel, nende tütarettevõtetel ja alltöövõtjatel oma suure osakaalu tõttu rahvusvahelises kaubavahetuses keskne roll töö- ja sotsiaalnormide edendamisel ning levitamisel kogu maailmas. Komisjon peab soodustama nende tegevust selles vallas, eriti tehes kindlaks ja soodustades parimaid tavasid.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. (EL) Hääletasin Richard Falbri raporti poolt, sest leian, et Euroopas tuleks rohkem edendada ettevõtete sotsiaalset vastutust, et otseselt vastata vajadusele kaitsta ühised väärtusi ning suurendada eurooplaste solidaarsust ja ühtekuuluvust. Ettevõtete sotsiaalne vastutus peab olema Euroopa sotsiaalse mudeli põhiaspekt, et suurendada innovatsiooni ja konkurentsivõimet ning aidata kaasa tööalasele konkurentsivõimele ja töökohtade loomisele ajal, mil töötuse määrad kasvavad märkimisväärselt ning noored eurooplased – meie jätkusuutlik jõud – otsivad alternatiive väljaspool Euroopat.

 
  
MPphoto
 
 

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. (DA) Andsin oma poolthääle Falbri raportile, mille eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid norme ELi läbirääkimistel kolmandate riikidega. Raportis võetakse aluseks hulk Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone ja tehakse nende põhjal näiteks ettepanek, et EL peaks kaitsma töötajate õigusi ja tööõiguse põhimõtteid, kui EL sõlmib kaubanduslepinguid kolmandate riikidega. Muu hulgas tehakse raportis ettepanek panna õigusraamistiku abil paika ettevõtete sotsiaalse vastutuse miinimumnõuded, see termin paremini määratleda ning nende nõuete täitmist paremini kontrollida. Samas ei kiideta raportis heaks 4. teenuste osutamise viisi protsessi kasutamist kaubanduslepingutes, mille järgi võiksid rahvusvahelised ettevõtted tuua sisse oma tööjõudu, hiilides seega mööda vastuvõtjariigi sotsiaal- ja töötingimustest. Rääkimata sellest, et see paneb sissetoodud tööjõu halvemasse olukorda kui vastuvõtjariigi oma, suurendab see ka sotsiaalset dumpingut. Praegu on ELil volitused sõlmida kolmandate riikidega kaubanduslepinguid kõigi ELi liikmesriikide nimel. Ma olen selle vastu. Kuni see olukord aga jätkub, on samuti vajalik paika panna nõuded, mis täpsustaksid, mida sellised kaubanduslepingud võivad endas sisaldada.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetasin seda raportit, mis eelneb komisjoni teatisele ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta. Ka on mul hea meel minu kolleegi Richard Howitti töö üle parlamendikomisjoni menetluses selle nimel, et koostada raport, mis edendab ettevõtete sotsiaalse vastutuse positiivset mõju Euroopa tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. (EL) Euroopa on globaliseerunud protseduurides põhimängija ja kannab olulist osa vastutusest tulemuste eest, mis panustavad arengu elujõulistesse vormidesse. Euroopa Liit on sotsiaalpoliitika edendamisel maailmas esirinnas ja kutsub arenguriike üles WTO lepingutest kinni pidama. Ka Falbri raportis mainitakse, kui tähtis on ettevõtete sotsiaalne vastutus ja see, et ELi ettevõtted sellest kinni peavad, arvestades, et nende võetud sotsiaalne vastutus aitab otsustavalt kaasa sotsiaalse jõukuse ja keskkonnakaitse edendamisele ning vaesuse kaotamisele riikides, milles nad tegutsevad. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – ELi 2020. aasta strateegia näitab, et sotsiaalpoliitika on Euroopa prioriteet. Selle valdkonna arendamiseks tuleb aga teha enamat, mistõttu toetasin seda raportit. Raportis kutsutakse üles kaotama sunniviisiline töö ja keelustama laste tööjõu kasutamine ning rõhutatakse vajadust keskenduda enam töötajate õiguste kaitsele. Kolmandad riigid peavad järgima neid peamisi põhimõtteid, et EL saaks nendega koostööd teha ja kaubanduslepinguid sõlmida. Samuti peavad liikmesriigid tegema koostööd partnerriikidega, et tagada haavatavate rühmade kaitse ja võidelda mitte ainult soolise diskrimineerimise vastu, vaid ka diskrimineerimise vastu etnilise päritolu, usu, vanuse või puude alusel. Loodan, et komisjon teeb konkreetseid ettepanekuid, mis parandaksid töö- ja sotsiaalseid norme ning edendaksid välispoliitikas ettevõtete sotsiaalset vastutust.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Raportöör kurdab, et sotsiaalpoliitika keskmes ei ole ikka veel inimesed ja inimfaktor on konkurentsifaktori suhtes ikka veel teisejärguline. Nagu raportis selgitatakse, on ELil kogu maailmas hea maine tänu majanduse dünaamilisuse ja sotsiaalse mudeli ideaalsele ühendamisele, mis toob endaga kaasa ka teatava vastutuse. ELil ei tohiks enam lubada kaksikmoraali järgimist, mistõttu olen raportööriga täielikult nõus.

 
  
  

Raport: Nadja Hirsch (A7-0082/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt, sest kutseharidus ja -koolitus peaksid olema ligipääsetavad, kättesaadavad ja taskukohased inimeste elu kõikides etappides sõltumata nende staatusest tööturul või sissetulekust.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Andsin oma poolthääle resolutsioonile Euroopa koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist. Võimalus ja võime õppida ning töötada rahvusvahelises keskkonnas on globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Aina rohkem vajatakse töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ning rahvusvahelise kogemusega. Eriti noorte inimeste puhul tuleb kiiresti tegutseda: noorte tööpuudus on üks Euroopa teravamaid probleeme. Liikmesriigid peavad kasutama suunatud poliitilisi strateegiaid, et võidelda vaesusega, võttes seejuures arvesse riiklikke eripärasid ning vajadusi. Nõustun resolutsioonis sisalduva sättega, et Euroopa 2020. aasta strateegia raames seatud eesmärkidele, milleks on langetada koolist väljalangenute määr alla 10% ning võimaldada 40% noortest omandada kõrgharidus, tuleb läheneda konkreetsete loovate ning tõhusate meetmetega. Arvestades demograafilise muutuse raames suurenevat nõudlust kutsekoolituse järele ning elukestvas õppes osalemise vajalikkust, tuleb töötajatele võimaldada vahend, millega nad saavad ise määrata ning planeerida oma koolitusvajadust. Lisaks sellele tuleb elukestva õppe programmi ning programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” olemasolevate vahenditega luua laiendatud, lihtsustatud ning lihtsamalt ligipääsetavad rahastamisvõimalused, et eri eluetappides inimestel ning ka teatavatel inimrühmadel oleks juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele. Peame tagama, et Euroopa tööjõud saab võimaluse kohaneda majanduse nõudmistega.

 
  
MPphoto
 
 

  Charalampos Angourakis (GUE/NGL), kirjalikult. – (EL) Selles põlastusväärses raportis kajastub ELi strateegiline eesmärk võita teisi imperialistlikke keskusi võistluses monopolide nimel, soodustades hariduse lülitamist reaktsioonilise ELi 2020. aasta strateegia mõõdetavatesse eesmärkidesse, mis tuleb n-ö üle kanda riiklikesse eesmärkidesse. Selle ülemaailmse kava raamistikus pööratakse erilist tähelepanu tehnika- ja kutseharidusele, millele antakse roll vastata võimalikult odava, tööturgu ja konkurentsivõimet vääriva otsustusõiguseta tööjõu vajadustele. Seetõttu peavad haridus ja täiendkoolituskursused vastama turu nii praegustele kui ka tulevastele vajadustele. Tugevdama peab alistumist kapitalistliku ettevõtmise valikutele ja kavadele, samas kui lihtsustada tuleb tööalast konkurentsivõimet ja tööturule sisenemist praktikavõimaluste kaudu, mobiilsust majandussektorites ja niinimetatud ligipääsetavust hariduse ja koolituse tasemete vahel. Retoorika „võrdsete võimaluste” ja „vaba valiku” ning noorte inimeste vajaduste rahuldamise kohta varjab endas kohandumist kapitalistliku majanduse vajadustele, mis tähendab klassivahede poliitikat hariduses, mis on kohandatud „memorandumite” ja ELi 2020. aasta strateegia keskaegsetele töötavadele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Majanduskriis pööras Euroopa Liidu tööturu täiesti pea peale. Pole ühtki suurt ettevõtlusvaldkonda, mis oleks jäänud puutumata selle kriisi kahjustavatest tagajärgedest, ning mõjud ulatuvad kodaniku tasandile töökohtade ebakindluse, tööpuuduse ja kehvade tingimuste või uue töö leidmise võimaluste kujul. Kutseharidus ja -koolitus kujutavad endast selles kontekstis uut võimalust, uut viisi võimaldada Euroopa kodanikel normaalsesse ellu tagasi pöörduda. Mind teeb murelikuks noorte tööpuuduse kõrge määr. Usun, et tänu õigele haridusele ja pidevale koolitusele suudavad paljud Euroopa noored leida endale hästitasustatud töö, mis vastab nende kutsekoolitusele või ümberõppele. Kiidan raportööri selle dokumendi eest! Kokkuvõtteks ütleksin nagu Nadja Hirsch, et kui me tahame, et need soovid täituksid, peavad kutseharidus ja -koolitus olema selgelt tulemustele orienteeritud. 2020. aastaks peab olema üks eesmärk: igal noorel inimesel peab olema töökoht.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Nadja Hirschi raportis sisalduvad andmed on murettekitavad: noorte tööpuuduse määr on nüüd 21%, mis on võrreldes ELi üldise tööpuuduse tasemega kahekordne. Ettepanekus on kasulikke ideid ja seda peaks kindlasti pidama positiivseks, kuid olen siiski veendunud, et peame pakkuma piisavaid finantsvahendeid, et tegeleda nõuetekohaselt probleemidega, mille on sõnastanud Kopenhaageni protsess ja ELi 2020. aasta strateegia, seda näiteks struktuurifondide ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kaudu. Kahjuks pean ütlema, et meil ei ole üht kokkuvõtlikku ja kõikehõlmavat lähenemisviisi, mida jagaksid kõik liikmesriigid. Ma ei kujuta ette, kuidas suudame ilma koordineeritud algatuseta, mis tooks kokku kutsekoolituse sektorid, kutsekvalifikatsioonid, elukestva õppe ja praktikavõimalused tööturul, tagada, et saavutame ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid pealkirjaga „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin oma poolthääle Nadja Hirschi raportile, mille eesmärk on võrreldavus haridussüsteemide raames ja nende vahel. Olen veendunud, et haridus peaks olema paremini kohandatud tööturu vajadustele ja soodustama loovust, innovatsiooni ja ettevõtlust. Seetõttu püütakse selles raportis hõlbustada õpetajate ja õpilaste liikuvust ning lihtsustada välismaal omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korda, mis on esmatähtis.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Võimalus ja võime õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas on globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Aina rohkem vajatakse töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ning rahvusvahelise kogemusega. Euroopa 2020. aasta strateegias on aruka kasvu (teadmiste, uuenduste ja hariduse ning digitaalühiskonna edendamine), jätkusuutliku kasvu (tõhusa ressursikasutusega tootmine, mis toimub samal ajal meie konkurentsivõimelisuse suurendamisega) ning kaasava kasvu (tööhõivemäära suurendamine, kutseoskuste andmine ning vaesusega võitlemine) põhitegurid. Kutsehariduse ja -koolituse eesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ning liikmesriikide tasandil võtta konkreetseid meetmeid. Tegutseda tuleb kohe, eriti seal, kus probleemiks on noorte tööpuudus. Probleem pole ainult selles, et noorte tööpuudus on kõrgem kui täiskasvanutel, vaid neil on sagedamini ka ajutised töökohad, kus on madalamad palgad ning halvem sotsiaalne kindlustatus. Nõustun, et ELi 2020. aasta juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” igakülgseks elluviimiseks peaksid ELi institutsioonid käivitama pragmaatilisema, terviklikuma ja ulatuslikuma algatuse, mida toetavad kõik liikmesriigid ja milles tuleks keskenduda kutsehariduse, kutsekvalifikatsioonide, elukestva õppe ja praktikavõimaluste tööturuga ühendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) ELis valitseb praegu raske majandus-, finants- ja sotsiaalkriis. Kriisi tagajärjed on olnud kõige tuntavamad tööhõive valdkonnas. Praegu on Euroopa Liidus 22,82 miljonit töötut. Alla 25-aastased noored on jätkuvalt kõige suurema löögi all – tööpuuduse määr selles vanuserühmas on 21,3%. Ühest küljest on hinnatud, et 2020. aastaks luuakse peaaegu 15,6 miljonit uut töökohta kõrge kvalifikatsiooniga inimestele, kuid teisest küljest kaob 12 miljonit puuduva või madala kvalifikatsiooniga inimestele sobivat töökohta. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk on olla valmis selliseks töömaailma uueks arenguks.

Selles raportis rõhutatakse vajadust arendada Euroopa tasandil koostööd kutsehariduse ja -koolituse vallas, et suurendada läbipaistvust ja lihtsustada võrreldavust eri haridussüsteemide vahel. Samuti rõhutatakse raportis ELi õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise tähtsust, et hõlbustada õpetajate ja õpilaste liikuvust ning lihtsustada välismaal omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korda. Seetõttu hääletasin raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. (FR) Kuna noorte tööpuuduse määr Euroopa Liidus on praegu 21% ja minu riigis ligi 25%, on sellest saanud Euroopa jaoks oluline probleem, kuna noori tööst ilma jäänud eurooplasi ähvardab sotsiaalne tõrjutus ja vaesus. ELil on nendes küsimustes vaid piiratud vastutus. Siiski tundub, et isegi kui see ei suuda pakkuda lahendusi, suudab see pakkuda huvitavat mõtlemisainet: mulle paistab ilmselge, et koolitus ja haridus peaksid olema praeguste ja tulevaste poliitiliste prioriteetide keskmes. Raportis kutsutakse liikmesriike üles vahetama häid tavasid seoses nende kutseharidussüsteemi ja töökogemusega ühendatud koolitussüsteemidega, mida tuleks laiendada paljudes liikmesriikides, eriti Prantsusmaal. Need soovitused liiguvad õiges suunas, et parandada tööturuga seoses haridust ja koolitust ning vähendada tööpuudust ja sotsiaalset tõrjutust, kuid nendest ei piisa, kui liikmesriigid ja komisjon ei tee piisavaid jõupingutusi ajal, mil noorte tööpuudusest on saamas peamine poliitiline probleem paljudes liikmesriikides, sealhulgas minu kodumaal Prantsusmaal.

 
  
MPphoto
 
 

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. (IT) Tänapäeva globaliseerunud maailmas on võimalus ja võime õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas Euroopa kodanike eduka tööelu eelduseks. Vaatamata majanduskriisi rängale mõjule Euroopa tööturule, suurendavad tööstuslikud ja tehnoloogilised muutused vajadust kõrge ning keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu järele. Rääkides kutseharidusest ja -koolitusest, tuleb Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu põhitegurid üle kanda konkreetsetesse meetmetesse Euroopa Liidu tasandil. Nende eesmärkide saavutamise eelduseks on, et kutseharidus ja -koolitus on jätkuvalt oluline pikaajaline poliitiline ja ühine prioriteet, mida on võimalik realiseerida vaid kõigi sidusrühmade, ELi institutsioonide ning kohalikul ja piirkondliku tasandil seotud osapoolte osalusel ja pühendumisel.

Siinkohal sooviksin rõhutada, et tegutseda tuleb kiiresti, eriti arvestades noorte olukorda: noorte tööpuuduse määra kasv on tegelikult üks teravamaid probleeme Euroopas. Euroopa 2020. aasta strateegia raames seatud eesmärkidele, milleks on langetada koolist väljalangenute määr alla 10% ning tagada, et 40% noortest saavad kõrghariduse, tuleb läheneda konkreetsete ja tõhusate meetmetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Adam Bielan (ECR), kirjalikult. (PL) Piirideta Euroopas on haridus kodanike tööelu kavandamisel fundamentaalse tähtsusega, seda eriti rahvusvahelisel tasandil. Noortel peaks olema võimalik kasutada teadmiste ja kogemuste saamise võimalusi, mille on andnud nende riigi liikmelisus Euroopa Liidus. Aina suurenev nõudlus liikuvate, laiapõhjalise hariduse saanud töötajate järele on veel üks selle elustiili poolt kõnelev tegur. Eelnevalt mainitut silmas pidades on noorte tööpuudus jätkuvalt murettekitav. Selle ohtliku nähtuse vastu võitlemisele suunatud projektide rakendamine on kiireloomuline küsimus. Iga investeering haridusse aitab tagada noortele parema tuleviku. Euroopa fondide kasutamine konkreetsete programmide käivitamiseks kutsehariduse ja arenguvaldkonnas on seega eriti oluline. Seetõttu nõustun vajadusega arendada elukestvat õpet toetavaid vahendeid või teiste sõnadega pidevat kvalifikatsiooni tõstmist. Loovad ja tõhusad haridusprogrammid peaksid võimaldama saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia ühe läbiva eesmärgi, nimelt selle, et vähemalt 40% inimestest omandab kõrghariduse.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Mina ei plaani toetada Nadja Hirschi algatusraportit, kuid mitte niivõrd selle põhimõtete tõttu, mis on kiiduväärsed, kuna rõhutavad tööturu ja formaalse koolituse maailma lähendamise tähtsust, vaid seetõttu, et taas kord jääb puudu praktilisest proaktiivsest kavast, mis läheks kaugemale pelkadest kaalutlustest ja pakuks konkreetseid lahendusi, et lahendada sotsiaalne hädaolukord, mida ei saa lahendada retoorika abil.

 
  
MPphoto
 
 

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt, sest olen nõus, et demograafiliste muutuste ja pikaealisuse taustal muutub tööelu mitmekülgsemaks ning ümberõpe ja osalemine elukestvas õppes on juba praegu hädavajalikuks muutunud. Sellest tulenevalt pööratakse raportis tähelepanu nii kutsealusõppe kui ka jätkuva kutsehariduse ja -koolituse moderniseerimise vajadusele, tehakse ettepanek anda põhikooli lõpus kutsesobivushinnang ja rõhutatakse vajadust õpetajate algõppe järele. Samuti rõhutatakse, et oluline on edendada kohalikul ja piirkondlikul tasandil tõhusat koostööd koolide, koolitusasutuste, teaduskeskuste ja ettevõtjate vahel, et ületada haridussüsteemide sissepoole suunatud olemus ning teadmiste, oskuste ja tööturu vajaduste mittevastavuse probleem. Nõustun, et koolituse ja hariduse moderniseerimiseks peame tugevdama sidet võimalike tööandjate ja koolide vahel ning seega oleks tööturu poolte kaasamine õppekavade koostamisse järgmine samm Euroopa suurema tööhõive suunas.

 
  
MPphoto
 
 

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. (RO) Vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale ei ole aruka kasvu põhitegurid vaid teadmiste, uuenduste, hariduse ja digitaalühiskonna edendamine, vaid ka jätkusuutlik ja kaasav areng. Nende saavutamine sõltub sellisel juhul kutseharidusest ja -koolitusest, mille jaoks peavad kõik liikmesriigid vastu võtma samad normid. Vaatamata majanduskriisi rängale mõjule Euroopa tööturule võib arvata, et tööhõivemäär suureneb Euroopas järgmise kümne aasta jooksul vähemalt sammhaaval. Hinnangud viitavad sellele, et nõudmine oskuste järele suureneb jätkuvalt. Tööstuslikud ja tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa suurema vajaduse kõrge ning keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu järele, seda siiski madala kvalifikatsiooniga töötajate arvelt.

Järjest suuremat rõhku pannakse selgetele tulemustele orienteeritud õpimeetoditele. Mõnes liikmesriigis on kutseharidussüsteemi juba reformitud. Seoses kutseharidus- ja koolitussüsteemide võrreldavusega liikmesriikides tuleb rohkem tähelepanu pöörata tõkete kaotamisele, läbipaistvuse suurendamisele ning võrreldavuse tõstmisele eri süsteemide raames ja vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin raporti poolt, sest nagu selles selgelt märgitakse, on noored tõeline tulevikuressurss. Seetõttu on meil kohustus tagada, et neil kõigil on juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele. Viimastel aastatel Euroopat ja ülejäänud maailma tabanud majanduskriis on kõige rohkem mõjutanud noori. Tööpuudus on selles vanuserühmas järsult tõusnud ning need, kellel õnnestub töö leida, peavad leppima tähtajaliste lepingute ja väikese palgaga.

Peame töötama tõhusalt ja kiiresti, et anda tagasi veidigi väärikust neile noortele inimestele, kes soovivad töötada ja ennekõike saada osaks maailmast, milles neid tõenäoliselt avasüli vastu ei võeta. Need eesmärgid sisalduvad ka Euroopa 2020. aasta strateegias, milles pannakse paika kohustus keskenduda arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale kasvule. Üldiselt on Nadja Hirschi raport hea lähtepunkt selleks, millest peab saama üks parlamendi ja kogu Euroopa Liidu prioriteetne poliitika.

 
  
MPphoto
 
 

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin vastu meetmele Euroopa koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist, sest pelgan iga organisatsiooni, mis tekitab lahkarvamusi, omades ligipääsu ja mõju mõtlemisele. Kuna piisavalt suur osa ELi elanikkonnast peab end euroskeptikuteks, ei ole kohane, et haridust ja koolitust juhitaks Brüsselist. Sellist tegevust võib pidada propagandaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Cristian Silviu Buşoi (ALDE), kirjalikult. – (RO) Kutsehariduse ja -koolituse meetmed on väga olulised, et muuta Euroopa majandus teadmuspõhiseks majanduseks vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele. Seetõttu toetan täielikult selles raportis tehtud ettepanekuid, mis toonitavad kutseharidusse ja -koolitusse investeerimise tähtsust Euroopa majanduse tulevase konkurentsivõime jaoks. Oma eesmärkide saavutamiseks vajame tõhusaid meetmeid, mis täiendaksid üksteist riiklikul ja Euroopa tasandil. Noorte tööpuuduse määr on ELis murettekitavalt kasvanud. Raportiga saadetakse selge sõnum: kutseharidus ja -koolitus on noorte töötuse vastu võitlemisel olulise tähtsusega. Vajame selgeid strateegiaid, et hõlbustada noorte kaasamist tööturule, mis soodustaks korrelatsiooni haridusprogrammide ja tööturu nõudmiste vahel, nii et viimane saaks lõpetajad tööle rakendada.

Nõutav lähenemisviis peab rõhutama konkreetseid oskusi, et hõlbustada osalemist tööturul. Lisaks, tulenevalt pidevatest tehnoloogilistest muutustest, on tööandjatel üha suuremad ootused töötajate kvalifikatsiooni suhtes. Seetõttu on kestval koolitusel tähtis roll kutsekvalifikatsioonide pidevas kohandamises majanduse nõudmistele. See võib aidata inimestel pääseda sellest, et nad mingil hetkel nende karjääri jooksul tööturult välja tõrjutaks.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Chountis (GUE/NGL), kirjalikult. (EL) Raport tervikuna on kantud filosoofiast, mis ühendab kutsehariduse ja -koolituse turu ning ettevõtete vajadustega ELi 2020. aasta strateegia raames, kusjuures see strateegia õõnestab veelgi ühiskondlikku struktuuri ja töötajate õigusi. Kuigi raportis leidub positiivseid viiteid „töö inimlikustamise” üldpõhimõtetele ja loovuse soodustamisele ning vajadusele luua reaalseid üleminekuvõimalusi mitteametlikult õppelt ametlikule õppele, on need tühjad sõnad, mis pelgalt kaunistavad raportit, millega lõppkokkuvõttes edendatakse neoliberalismi igas hariduse ja koolituse protseduuris ning etapis, seda isegi kõige kõrgemal tasandil.

Näiteks kutsutakse selles liikmesriike üles toetama doktori- ja järeldoktoriõppe kavasid, mis on konkurentsivõime aluseks ja hõlbustavad „töötajate liikuvust”, mis on tuntud ka töökoha ebakindluse nime all. Lõpuks on üks raporti kõige suuremaid puudusi see, et selles kutsutakse liikmesriike üles tagama liikmesriikidevahelist tunnistuste ja diplomite tunnustamist, mis sunnib neid tunnustama eri Kreeka või välismaiste kolledžite diplomeid n-ö võrdsetena riikliku ülikooli kraadiga. Seetõttu hääletasin raporti vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Tööpuuduse tasemelt on paljude liikmesriikide olukord praegu traagiline, seda eriti noorte inimeste puhul, kelle praegune tööpuuduse tase on kaks korda kõrgem kui üldine tööpuuduse tase ELis. Seetõttu on see üks teravamaid probleeme Euroopas. On äärmiselt oluline, et selle probleemi vastu võitlemiseks võtaksid liikmesriigid kasutusele poliitilisi strateegiaid, mis tugineksid Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärkidele vähendada koolist väljalangejate arvu alla 10% aastakäigu kohta ja võimaldada 40% noortel omandada kõrgharidus. Probleemiga tuleb tegeleda konkreetsete, loovate ja tõhusate meetmete abil.

Kahjuks leian, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid ei ole otseselt kooskõlas tegelike eelarvepiirangutega, kuna peamiste ELi programmide rahastamist haridusvaldkonnas on suurel määral vähendatud. Tunnen heameelt komisjoni vastu võetud meetmete üle, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu, läbipaistvust ja võrreldavust, et parandada tunnustamisprotsessi haridussüsteemide raames ja vahel. Samuti on oluline, et liikmesriigid asuksid oma süsteeme reformima ja kohandaksid kutseharidust ja -koolitust tööturu tõeliste vajadustele.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Püüdes edendada Euroopa koostööd, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegiat, soovin kinnitada oma täielikku toetust kolmele selles raportis välja toodud teemale. Esiteks toetan tugevalt vajadust parandada dialoogi tööturu ja haridussüsteemi vahel, suurendades ettevõtete pakutavate praktikavõimaluste arvu, et võimaldada õpilastel võtta aktiivselt osa ettevõtlusmaailmast ning tugevdada kutsekoolituse valdkonnas sidemeid ettevõtete ja haridusasutuste vahel. Samuti leian, et on hea mõte haridussüsteeme rahvusvahelisel tasandil rohkem integreerida, esiteks selleks, et tagada, et inimeste kvalifikatsioone täielikult tunnustatakse, ning teiseks, et edendada piiriüleseid liikuvusprojekte. Lõpuks nõustun täielikult parlamendi ettepanekuga, et komisjon kohandaks Euroopa Sotsiaalfondi, Erasmuse programmi ja elukestva õppe programmi nii, et vahendeid saaks eraldada konkreetsetele haridus- ja koolitusprojektidele ning noorte tööpuuduse ja soolise diskrimineerimisega võitlemise projektidele ning innustaks rohkem naisi nendes projektides osalema.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Raporti eesmärk on tugevdada koostöömeetmeid liikmesriikide vahel, soodustades kvaliteetsemat kutseharidust ja -koolitust, mida vastastikku tunnustatakse, mis vastab paremini tööturu vajadustele ning on kõigile paremini kättesaadav. Samuti tuletatakse raportis meile meelde, et vaja on strateegiat hariduse tuleviku jaoks ning eelkõige juhtnööride jaoks kõigi kutsevajaduste kohta, mis Euroopas lähemas tulevikus tekivad. Eriti toonitatakse raportis vajadust tugevdada sidemeid Euroopa haridus- ja koolitussüsteemi raames ning vajadust süsteemi järele, milles läbipaistvus ning vastastikune oskuste ja võimete tunnustamine on tegelikkus. Mulle tundub ilmselge, et järjest enam ühendatud Euroopas, kus liikuvus aina kasvab, on kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine äärmiselt oluline. Kuid nagu raportis välja tuuakse, nõuab see liidu õigusaktide ülevõtmist nendes valdkondades. Võttes arvesse Euroopas kujunenud olukorda, muutuvad haridus ja koolitus eduka tuleviku aluseks ja vahendiks. Nagu raportis märgitakse, on liikuvuse, ettevõtluse, loovuse ja uuenduste edendamise järele objektiivne vajadus ning EL peaks seda soodustama. Nõustun raportiga ja hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Proinsias De Rossa (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, mis kutsub liikmesriike üles tagama, et eri eluetappides inimestel oleks juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele, mis on kohandatud nende vajadustele ning hõlbustab ja parandab nende osalemist tööturul ja ühiskonnas üldiselt. Kutseharidus ja -koolitus peaksid olema ligipääsetavad, kättesaadavad ja taskukohased inimeste elu kõikides etappides sõltumata nende staatusest tööturul või sissetulekust. Eelkõige parema sotsiaalse integratsiooni ja suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks innustatakse raportis liikmesriike looma konkreetsetele inimrühmadele, näiteks töötutele noortele, rahvusvähemustele, haavatavatele naistele ja puuetega inimestele, suunatud koolitusvõimalusi. Samuti märgitakse raportis, et rahastamisvõimalusi tuleks laiendada, lihtsustada ja teha paremini kättesaadavaks, kasutades praegu Euroopa Sotsiaalfondi, kogu elukestva õppe programmi ning programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” raames antavat rahastust.

 
  
MPphoto
 
 

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Võitlus noorte tööpuuduse vastu on üks kõige teravamaid probleeme Euroopas. Seetõttu peavad liikmesriigid võtma kiiresti kasutusele suunatud strateegiad, mis võtaksid arvesse riiklikke eripärasid ja vajadusi. Õpimeetodid peaksid olema paindlikumad ja kättesaadavad kogu elu jooksul. Peaksime kõigile laiendama välismaal kogemuste omandamise võimalusi. Ka praktikat tuleks paremini tunnustada. Kutseharidus ja -koolitus peaks olema pikaajaline poliitiline ja ühine prioriteet, et võimaldada Euroopa töötajatel kohanduda muutuva majanduse nõuetega.

 
  
MPphoto
 
 

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. (FR) Ajal kui noorte tööpuudus Euroopas on kaks korda suurem tööealise elanikkonna omast, annavad Hirschi raportis tehtud ettepanekud kasuliku panuse 27 liikmesriigi valitsuse poliitikasse võitluses tööpuudusega.

Seistes silmitsi probleemidega, nagu elanikkonna vananemine ja meie majanduse globaliseerumine, peame soodustama elukestvate õppeprogrammide arendamist, eelkõige vahetades häid tavasid liikmesriikide vahel, ning parandama noorte eurooplaste algkoolitust, soodustades ülikoolide, teaduskeskuste ja ettevõtete partnerlussidemeid.

 
  
MPphoto
 
 

  Anne Delvaux (PPE), kirjalikult. – (FR) Vastavalt tööalase konkurentsivõime ja nõutavate diplomite prognoosidele luuakse ELis eeldatavalt 15,6 miljonit uut töökohta ülikoolilõpetajatele ja 3,7 miljonit uut töökohta neile, kellel on keskharidus (allikas: Cedefop). Teisest küljest kaob 12 miljonit madalamat kvalifikatsiooni eeldavat töökohta.

Seistes silmitsi selle vältimatu katastroofiga, pidi 2020. aasta strateegia eesmärgiks saama kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsemaks muutmine. Raportis kutsutakse üles võtma tulemustele orienteeritud lähenemisviisi seoses praktikakohtadega, parandama formaalse ja mitteformaalse praktika tunnustamist ning looma abikeskusi ja -kavasid praktikantidele, kellel on kõige enam raskusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Kriisijärgses Euroopas, mis taastub ja kasvab, on kutseharidus ja -koolitus elulise tähtsusega. On äärmiselt oluline anda noortele eurooplastele vahendid, et nad suudaksid olla globaliseerunud maailmas konkurentsivõimelised ning siseneda tööturule, kasutades oma teadmisi ja oskusi. Me ei tohi unustada, et noorte tööpuudus on väga suur kogu Euroopas. Peaksime aga meeles pidama, et rohkem koolitust ei pruugi tähendada rohkemaid võimalusi tööturul. ELis on järjest sagedasemad juhtumid, kus noored ülikoolilõpetajad, kes on saanud täiendkoolitust ja läbinud ülikoolijärgse õppe, on sellegipoolest ilma töö ja töö leidmise lootuseta. Koolitus peab vastama turu vajadustele ja valmistama ette noori töötajaid. Minu arvates on see paradigmanihe äärmiselt tähtis, et peatada tööpuuduse kasv nooremate inimeste hulgas ning tagada neile paremate võimalustega tulevik.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Selles Nadja Hirschi raportis käsitletakse Euroopa koostöö küsimust kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegiat. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid – arukas, jätkusuutlik ja kaasav kasv – tuleb viivitamatult arvesse võtta. Kuigi praegune majanduslik ja finantsolukord ei paista soodne, peame olema suutelised muutma vähemsoodsad olukorrad võimalusteks. Järjest enam globaliseerunud maailmas ei saa me piirduda oma territooriumiga, vaid peame soodustama liikuvust, paindlikkust ja rahvusvahelist kogemust. On tähtis, et algkoolitus oleks kvaliteetne ning et noortel oleks soovi korral võimalik minna tööle teistesse riikidesse. Hääletasin raporti poolt, sest nõustun selles tehtud ettepanekutega. Nende hulgast sooviksin välja tuua vajaduse uue ja mitmekesisema elukestva õppe järele, mis on väga oluline kvaliteetsemaks tööks, seda eriti töökohtade kontekstis, ning vajaduse pöörata erilist tähelepanu noortele, naistele ja puuetega inimestele, nagu on paika pandud Euroopa 2020. aasta strateegias.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Tegu on järjekordse Euroopa Komisjoni standardretoorika tüütu kordamisega elukestva õppe ja ELi tasandil liikuvuse edendamise teemadel, mida peetakse töötajate tööalase konkurentsivõime ja kohanemisvõime parandamise tagatiseks. Kutsekoolitust nähakse siin kui „ettevõtluse” edendamise viisi ning võimalust vastata vajadusele „luua keskkonda, kus ettevõtjad saaksid edu saavutada, areneda ja kasvada”, lisades, et „samas vajavad ettevõtted kasvuks madalamat maksukoormust ja prognoositavust, mis võimaldaks neil teha plaane ja investeeringuid”. Samuti usutakse raportis, et kutsekoolitus ja elukestev õpe peaksid rohkem vastama „tööturu vajadustele” ning võimaldama „töö saamist ja tööturusisest liikuvust”.

Järsku saab selgeks raporti ideoloogiline raamistik: selle moodustab esiteks seisukoht, et hõiveprobleem on üksikisiku probleem ja mitte tingimata sotsiaalne probleem, mille peab lahendama üksikisik ja mitte ühiskond, suurendades selleks oma „tööalast konkurentsivõimet” või hakates „ettevõtjaks”, teiseks kasumit soodustav maksusüsteem, mis seega rakendub vaid töötajatele ja tarbijatele, ning kolmandaks koolitus ja haridus, mis on jäetud täiesti kapitali meelevalda. Olukorra põhjuste süvitsi uurimiseni ega lahenduste otsimiseni ei jõuta.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportis korratakse Euroopa Komisjoni standardretoorikat elukestva õppe ja ELi tasandil liikuvuse edendamise kohta, mida peetakse parimaks garantiiks tööpuuduse vastu, ning seda, et töötajad peavad parandama oma „tööalast konkurentsivõimet” ja „kohanemisvõimet”, et korrastada hariduse ja koolituse pakkumist.

Ent põhiliselt toonitatakse raportis kutsekoolituse rolli ettevõtluse edendajana ning vajadust „luua keskkonda, kus ettevõtjad saaksid edu saavutada, areneda ja kasvada”, lisades, et „samas vajavad ettevõtted kasvuks madalamat maksukoormust ja prognoositavust, mis võimaldaks neil teha plaane ja investeeringuid”. Samuti usutakse raportis, et kutsekoolitus ja elukestev õpe peaksid rohkem vastama „tööturu vajadustele” ning võimaldama „töö saamist ja tööturusisest liikuvust”. Teiste sõnadega jäetakse raportis haridus ja koolitus täielikult Euroopa kapitalismi meelevalda.

Samuti ei suudeta raportis mainida sotsiaalseid põhjuseid, mille tagajärjeks on varane koolist väljalangemine, puudulik juurdepääs kõrghariduse võimalustele ja noorte tööpuudus, justkui selleks, et varjata suurte ettevõtete ja finantsasutuste soodustatud neoliberaalse poliitika vastutust.

Seetõttu ei pea me seda raportit vastuvõetavaks. Selles ei analüüsita süvitsi põhjuseid ega püüta leida lahendusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Usun kindlalt, et kutseharidus ja -koolitus peaksid olema juurdepääsetavad ja kättesaadavad kogu elu vältel sõltumata inimese staatusest tööturul või sissetulekust. Juurdepääs kutseharidusele peaks vastama üksikisiku konkreetsetele vajadusele ja tegema seega töökoha leidmise lihtsamaks. ELi liikmesriikides tuleb luua töövõimalusi konkreetsetele inimrühmadele, nagu noored töötud, etnilised vähemused, haavatavad naised, puuetega inimesed ja teised, et saavutada parem sotsiaalne integratsioon ning parem sotsiaalne ühtekuuluvus. Viimasena on sama oluline, et laiendatud, lihtsustatud ja kättesaadavamad rahastamisvõimalused aitaksid kahtlemata kaasa ülalmainitud eesmärkide edukale rakendamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Elisabetta Gardini (PPE), kirjalikult. – (IT) Selle raportiga lisame veel ühe punkti noorsoopoliitika Euroopa strateegiasse. Järjest suurema konkurentsiga tööturul on õige toetada õpingute rahvusvahelisemaks muutumist koos noorte töötajate paindlikkusega tööl. Euroopa noortele tuleb anda võimalus konkureerida oma eakaaslastega igast maailma nurgast. Andmed noorte tööpuuduse kohta ei saa meid külmaks jätta. Peaksime toetama seda raportit, milles rõhutatakse Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke: võidelda noorte tööpuuduse vastu, rakendades tõhusaid ja tulemuslikke meetmeid, näiteks langetada koolist väljalangenute määra alla 10% ning tagada, et vähemalt 40% noortest omandavad kõrghariduse. See ei tohiks olla aga viimane pingutus, vaid alles algus: tuleviku prioriteetide hulgas peaks olema sidemete loomine ülikoolide ja ettevõtete vahel ning riiklikest või erasektori vahenditest rahastatava kohustusliku praktika / töökohapõhise õppe taastamine. Meil ei ole palju aega raisata ning peame tegutsema kohe. Vastasel juhul jätame tulevastele põlvkondadele väga raske koorma.

 
  
MPphoto
 
 

  Brice Hortefeux (PPE) , kirjalikult. – (FR) Toetan selle raporti vastuvõtmist, sest see toob kutsehariduse ja -koolituse küsimused tagasi Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide tähelepanu keskmesse. Eelarve kokkuhoiu tingimustes, mis on Euroopa tööturule raske löögi andnud ülemaailmse kriisi otsene tagajärg, peame silmas pidama enda majanduskasvu ja tööhõive strateegiaid ning seda eriti seoses noortega, kaotamata silmist riiklikke erinevusi ja vajadusi.

Noored on tööpuuduse esimesed ohvrid ja neid ohustab väga koolist väljalangemine. Seetõttu on kindlasti vaja ajakohastada õppekavasid ja koolitust, et need vastaksid paremini meie ettevõtete vajadustele. Neid jõupingutusi tuleks teha ka elukestva õppe valdkonnas ja liikuvuse edendamisel. Nende eesmärkide saavutamine on võimalik ainult siis, kui jõud ühendavad kõik sidusrühmad (Euroopa institutsioonid, liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud osalised).

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Mul oli selle dokumendi üle hea meel, sest Euroopas tuleb võtta viivitamatuid meetmeid, eriti noorte nimel: noorte tööpuuduse kasv on üks Euroopa teravamaid probleeme. Probleem pole ainult selles, et noorte tööpuudus on kõrgem kui täiskasvanutel, vaid neil on sagedamini ka ebakindlad ajutised töökohad, kus on madalamad palgad ning halvem sotsiaalne kindlustatus. Liikmesriigid peavad kasutama suunatud poliitilisi strateegiaid, et võidelda vaesusega, võttes seejuures arvesse riiklikke eripärasid ning vajadusi. Euroopa 2020. aasta strateegia raames seatud eesmärkidele, milleks on langetada koolist väljalangenute määr alla 10% ning tagada, et 40% noortest saavad kõrghariduse, tuleb läheneda konkreetsete loovate ja tõhusate meetmetega. Kutseharidust ja -koolitust tuleb jätkuvalt pidada pikaajaliseks poliitiliseks ja ühiseks prioriteediks, mida on võimalik tegelikkuseks teha vaid kõigi sidusrühmade osalusel ja pühendumisel: lisaks ELi institutsioonidele ja liikmesriikidele peavad selle realiseerumiseks oma mõju kasutama ka kohaliku ning piirkondliku tasandi osalised. Peame tagama, et Euroopa tööjõud saab võimaluse kohaneda majanduse nõudmistega. Poliitikakujundajad peavad võimaldama inimestel oma oskusi parandada ja laiendada. Ametioskuste parandamine ei tohi piirduda eesmärgiga aidata inimene paremale töökohale, vaid see peab andma neile võimaluse kujundada tuleviku töökohti ning sel viisil aidata aktiivselt kaasa uuendusliku majanduse arengule.

 
  
MPphoto
 
 

  Lívia Járóka (PPE), kirjalikult. – Sooviksin avaldada toetust raportile, mis juhib tähelepanu kutsekoolituse süsteemi laiendamise vajadusele ELis, kuna võrdne juurdepääs kvaliteetsele elukestvale õppele tähendab paremaid võimalusi tööturul ning annab seega panuse ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmisesse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noorte tööpuuduse ennetamisele, mille jaoks tuleb panna koolituspakkumine paremini tööturu nõudmistele vastama, koostada keskpikki riiklikke ja piirkondlikke prognoose oodatava tööjõunõudluse kohta ning võimaldada riiklikel haridussüsteemidel tõhusamalt tagada, et omandatakse oskusi, mida tööturul aktiivselt vajatakse. Cedefopi andmetel on oodata 12 miljoni töökoha kadumist, mis sobiksid madala kvalifikatsiooniga või kvalifitseerimata töötajatele, mis ennustab suuremat vaesusriski kõige haavatavamatele. Tihti ei õnnestu ka kooli lõpetanutel tööturule siseneda ja nii on tõenäolisem, et nad võtavad vastu juhutöid või töötavad varimajanduses. Sellest tulenevalt ei saa nad oma elu alustada ning muutuvad tihti perele talumatuks koormaks, mis tekitab mitterahuldava hariduse ja töötuse nõiaringi.

 
  
MPphoto
 
 

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. (PL) Resolutsiooni ettepanekus juhitakse erilist tähelepanu noorte haridusele ja rõhutatakse praktika tähtsust. Selleks et olla kindel, et kooli, ülikooli või kutsekoolitust lõpetavatel inimestel ei ole probleeme oma erialal töö leidmisega, tuleb kindlasti tagada juurdepääs sobivale haridusele ja asjakohastele kursustele. Tuleb rõhutada, et need peaksid olema heade töötingimuste ja korraliku töötasuga ametikohad.

Vastavalt prognoosidele ei muuda majandusprobleemid asjaolu, et ELis tööhõive tase tõuseb, ning need ei tohiks kaasa tuua seda, et vähendatakse ELi kutsehariduse ja -koolituse valdkonna põhiprogrammide, näiteks elukestva õppe programmi rahastamist. Tegelikult tuleks rahastamist hoopis suurendada, nii et kõigil oleks sõltumata vanusest, soost või asukohast juurdepääs samadele kutsehariduse ja karjäärivõimalusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult. (PL) Kutsehariduse ja -koolituse valdkonna Euroopa koostööd käsitleva Hirschi raporti variraportöörina sooviksin selgitada, miks hääletasin selle raporti vastuvõtmise poolt. Praeguses olukorras, kus ühest küljest vananev ühiskond ja teisest küljest murettekitavalt kõrge noorte tööpuuduse määr tähendavad, et Euroopa seisab silmitsi ülisuurte probleemidega, on kutseharidusel ja -koolitusel väga põhjapanev roll. Püüdes kindlustada toetust kutseharidusele ja -koolitusele tulevikus, peaksime selleks samal ajal omistama suurt tähtsust koolituse tulemuslikkuse järelevalvele ning lähenemisviisile, mille keskmes on kõrgem tööhõive tase ja suurema sotsiaalse integratsiooni eesmärgi täitmine.

Usun, et kutseharidus ja -koolitus peab olema tihedalt seotud tööturuga, mida iseloomustab pidev kohanemine majanduslike, demograafiliste ja sotsiaalsete muutustega. Minu arvates on väga oluline tagada, et Euroopa Sotsiaalfondi hallataks paindlikumalt ning et see fond täiendaks teisi Euroopa tööhõivevahendeid ja riiklikke meetmeid. Lõpetuseks sooviksin kiita raportööri eduka ja põhjaliku raporti eest ning teda suurepärase koostöö eest tänada!

 
  
MPphoto
 
 

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. (FR) ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid hõlmavad eelkõige püüdu vähendada koolist väljalangejate arvu alla 10% ja võimaldada vähemalt 40% noortel omandada kvalifikatsioon. Need eesmärgid järgivad Euroopa eesmärki, mis pandi esmakordselt paika Lissaboni strateegias: muuta Euroopa Liit maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandussüsteemiks. Just sel põhjusel on eriti oluline Kopenhaageni protsess, mis on alates 2002. aastast rajanud vundamenti liikmesriikide suuremale poliitilisele koostööle kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest selles seatakse kaugeleulatuvad eesmärgid parandada Euroopa haridus- ja koolitusprogramme.

 
  
MPphoto
 
 

  Constance Le Grip (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Nadja Hirschi raporti poolt. Selleks et tulla toime 21. sajandi majanduslike katsumustega ning eelkõige meie kaubanduspartnerite üha suurema konkurentsiga, peavad Euroopa kutsehariduse ja -koolituse süsteemid olema tõhusamad, atraktiivsemad ja reaktiivsemad, et valmistada meie kaaskodanikke paremini ette töökohtadeks, mida on vaja täita.

Seetõttu peame nägema vaeva selle nimel, et kohandada neid süsteeme töömaailma vajadustele. Samuti leian, et vaja on hõlbustada juurdepääsu kvaliteetsele töökogemusele Euroopas ning seepärast säilitada ja tugevdada olemasolevaid programme, mille eesmärk on suurendada praktikantide liikuvust.

Programmi „Erasmus praktikantidele” tõeline käivitamine oli minu 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kampaania lubadus: see puudutab nii noori kui ka mitte nii noori, kellel peaks töömaailma sisenemisel ja töökogemuse saamisel olema võimalus Euroopas reisida ja saada otsekontakti meie siseturu majandusreaalsusega.

Lõpetuseks peaksime ka lihtsustama ja parandama kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi Euroopas, et elavdada siseturgu ja anda meie kaaskodanikele võimalus paremaks kutsealaseks liikuvuseks.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin raporti poolt. Euroopa 2020. aasta strateegias on aruka kasvu (teadmiste, uuenduste ja hariduse ning digitaalühiskonna edendamine), jätkusuutliku kasvu (tõhusa ressursikasutusega tootmine, mis toimub samal ajal meie konkurentsivõimelisuse suurendamisega) ning kaasava kasvu (tööhõivemäära suurendamine, kutseoskuste andmine ning vaesusega võitlemine) põhitegurid. Kutsehariduse ja -koolituse eesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ning liikmesriikide tasandil võtta konkreetseid meetmeid, et strateegiale elu sisse puhuda.

 
  
MPphoto
 
 

  Jiří Maštálka (GUE/NGL), kirjalikult. (CS) Haridus on kahtlemata keeruline ja pikaajaline protsess, mille kvaliteet ning eeskätt tulemused mõjutavad noorte inimeste karjääri tulevikus. Seda ei tohiks unustada. Selles kontekstis sooviksin öelda, et uue tänapäevase tehnoloogia arengust ning kõrgematest kvaliteedi- ja ohutusnõuetest tulenevalt suureneb paljudes valdkondades ja paljudel tegevusaladel nõudlus kutsepädevuse järele, mistõttu tuleks noori koolitada eesmärgipärasemalt. Räägin aga kvaliteetsest haridusest, mis tugineb tänapäevaste õppeelementide kontseptsioonile; haridusest, mis on muudetud konkreetsel viisil atraktiivseks ja mis näitab vajadust asjaomase haridusvaldkonna järele, pidades silmas kvalifikatsiooni tõstmise teisi võimalusi. Haridusprotsessi tulemuseks peaksid olema kutsealaselt koolitatud noored, kellel on selge ettekujutus kasvuvõimalustest ning – mis kõige tähtsam – kes kasutavad omandatud teadmisi, pädevust ja suutlikkust tegevuses, milles neid on koolitatud ning milles nad on saanud kvalifikatsiooni; tegevusvaldkonnas, milles nad on omandanud vilumuse ning näidanud, et see valdkond neile sobib.

 
  
MPphoto
 
 

  Mario Mauro (PPE), kirjalikult. – (IT) Raportis, mis käsitleb Euroopa koostööd kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist, suudetakse rahuldavalt määratleda eesmärgid, mille me endale mõni aeg tagasi selles samas strateegias seadsime. Jätkuv dialoog kutsehariduse ja -koolituse maailma ning tööturu vahel on hetkel olulisem kui kunagi varem. Põhikatsumus on just nimelt tagada, et tööturg vastaks järjest püsivamalt uute töötajate nõudmistele.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa 2020. aasta strateegia nõuetekohane rakendamine on väga tähtis, et Euroopa suudaks taastada püsiva ja jätkusuutliku majanduskasvu. Noored on Euroopa 2020. aasta strateegia edu väga tähtis element. Teame aga hästi, et praegu kannatavad just nemad kriisi tõttu kõige enam ning seda ka äärmiselt kõrgele ulatuva tööpuuduse määra tõttu: tööpuuduse määr noorte hulgas on kaks korda suurem kui üldine tööpuudus. Strateegia edu saavutamiseks peame tegema märgatavaid investeeringuid kutsehariduse ja -koolituse valdkonda.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Globaliseerunud maailmas on kvaliteetne haridus ja kutsekoolitus põhivahendid, mis peaksid igal noorel tööturule sisenemisel olema. Maailmamajandus vajab oskusi, paindlikkust, kättesaadavust ja keelteoskust. Nende nõuetega silmitsi seistes on meie kui poliitikute kohustus panna paika strateegiad, mis tagavad järgmist: • konkreetsele tulemusele keskendatud õpe; • ettevõtlusõpe; • üleminekuvõimalused kvalifitseerimata inimestele, kes soovivad tööd leida, eeskätt kohandatud hariduse abil; • välismaal omandatud kvalifikatsioonide tunnustamise protseduuride lihtsustamine, et innustada töötajaid liikuvusele; • Euroopa raamistiku loomine, mis pakub kvaliteetseid tööpraktikavõimalusi kogu ELis; • elukestev õpe, et võimaldada töötajatel kohaneda turutingimuste ja ettevõtete vajadustega; • loovuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia soodustamine; • naiste tööhõive toetamine, aidates ühendada töö- ja pereelu.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. Kutseharidus ja -koolitus peaksid olema ligipääsetavad, kättesaadavad ja taskukohased inimeste elu kõikides etappides sõltumata nende staatusest tööturul või sissetulekust. Tuleb luua koolitusvõimalusi konkreetsetele inimrühmadele, nagu noored töötud, etnilised vähemused, haavatavad naised, puuetega inimesed jne, et saavutada parem sotsiaalne integratsioon ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Rahastamisvõimalusi tuleks laiendada, lihtsustada ja teha paremini kättesaadavaks, kasutades praegu Euroopa Sotsiaalfondi ja elukestva õppe programmi raames antavat rahastust. Minu arvates on see algatus väga oluline ja ajakohane. Hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Töömaailmas on toimunud mõned suured muutused. Kui varem tagas hea haridus hea töökoha, siis tänapäeval ei kaitse ülikoolidiplom ega kraad tööpuuduse eest, seda eriti noorte hulgas. Eelkõige on järjest keerulisem oma karjääri alustada. Teisest küljest kaebavad ettevõtted pidevalt spetsialistide puuduse üle, kasutades seda väidet ettekäändena odava tööjõu kasutamiseks. Nõutav täielik paindlikkus ja liikuvus ning võileivahind, mida surutakse tööturule peale uute töömudelite, nagu „Mac-jobs” (ee Mac-töö), kujul, muudavad pere loomise ning mõistliku töö ja eraelu tasakaalu paljude inimese jaoks võimatuks. Euroopa 2020. aasta strateegia raames oleks mõistlik toetada hariduse ja koolituse vastastikust tunnustamist. Strateegia edu sõltub aga sellest, kas võetakse samme, et leida lahendusi nendele probleemsetele arengusuundadele. Sellest aspektist tuleb toetada raportis tehtud üleskutset võtta kiireid meetmeid noorte tööpuuduse vastu, kuigi puudu jääb konkreetsusest. Seetõttu jäin hääletusel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Euroopa tööturgu ootavad ees suured muutused. Noorem põlvkond on silmitsi probleemiga, et hea haridus üksi hea töö leidmist ei taga. Mis veelgi hullem, see ei kaitse enam isegi tööpuuduse eest. Teisest küljest kaebavad suured ettevõtted pidevalt spetsialistide puuduse üle, kasutades seda väidet tihti sobiva ettekäändena, et töötajatele vähe palka maksta. See muudab pere loomise või mõistliku töö ja eraelu tasakaalu saavutamise võimatuks. Vastastikune hariduse ja koolituse tunnustamine on esimene samm õiges suunas. Raportis tehtud üleskutse võtta noorte tööpuuduse vähendamiseks meetmeid on samuti õige. Kuid pelgalt üleskutsena jääb see liiga üldsõnaliseks. Seetõttu jäin hääletamisel erapooletuks.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin resolutsiooni poolt, sest Euroopa Liidu tasandi koostöö kutsehariduse valdkonnas on väga oluline tegur Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks ja noorte tööpuuduse taseme langetamiseks. Nõustun ettepanekuga, et kutsehariduse ja koolitussüsteemi kujundamisel peaks iga liikmesriik pöörama erilist tähelepanu madala kvalifikatsiooniga töötajatele, rändajatele, puuetega inimestele ja teistele sotsiaalselt haavatavatele rühmadele. Koolitusprogrammid peaksid olema suunatud nende vajadustele ja võimekuse tasemele. Lisaks peame edendama tihedamat koostööd liikmesriikide eri haridussüsteemide vahel, et tagada noorte inimeste integratsioon ning soodustada elukestvat õpet ja ametlikku/mitteametlikku koolitust. Leian, et selleks, et tagada kutsekoolituse vastavus tööturu vajadustele, on kasulik lisada teave tööturu muutuste kohta riiklikesse haridusstrateegiatesse ja -programmidesse.

Siinkohal peaks suurt rolli mängima komisjon, andes teavet oskuste ja üksikute piirkondade vajaduste ning muutuste kohta ELi tööturul. Lisaks on väga oluline luua soodne ettevõtluskeskkond ettevõtetele, kes teevad koostööd kutsekoolitusprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel.

 
  
MPphoto
 
 

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin kutsehariduse ja -koolituse Euroopa koostööd käsitleva raporti poolt, sest sellel teemal on oluline koht Euroopa 2020. aasta strateegias, mille eesmärk on tagada majandusareng. Koostöö kutsehariduse ja -koolituse parandamiseks tähendab seda, et langetatakse noorte tööpuuduse määra, varustatakse töötajad kognitiivsete vahenditega ning pakutakse suuremaid ja lihtsustatud rahastamisvõimalusi. Praegune sotsiaal-majanduslik kontekst nõuab võimet töötada rahvusvahelises keskkonnas ning seetõttu tuleb meil suurendada õppimisvõimalusi, arvestades samal ajal ka ettevõtete rolli, mis vajavad järjest enam praktikakogemusega oskustööjõudu, keda nad saavad kohe ja tõhusalt tööle rakendada.

 
  
MPphoto
 
 

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. (EL) Selle algatusraporti, millesse selle koostanud pädev komitee on koondanud suurel hulgal kultuuri- ja hariduskomisjoni ettepanekuid, eemärk on ärgitada ELi ja liikmesriike saavutama ELi 2020. aasta strateegiat, seda eriti tööhõive- ja koolitussektoris. Tähelepanu pööratakse konkreetsetele probleemidele, nagu tööturu nõudlus järjest kõrgema kvalifikatsiooni järele, mis ohustab madala kvalifikatsiooniga töökohti; üha kasvav noorte tööpuudus, mis on teatavates ELi liikmesriikides, sealhulgas Kreekas, üle 30%; ning liikmesriikide suutmatus võtta piisavaid meetmeid, et saavutada ELi 2020. aasta strateegias seatud eesmärke (näiteks vähendada koolist väljalangenute osa alla 10% ja suurendada ülikooliharidusega noorte osakaalu 40%le). Lisaks väheste oskuste või madala haridustasemega kodanike sotsiaalkaitsele peame kiiresti investeerima uutesse oskustesse, eriti neisse, mida nõutakse majanduskasvu seisukohast strateegiliste sektorite töökohtadel. See on Kreeka puhul põhiteema.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa koostöö kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas on väga tähtis, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist. Võimalus õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas on globaliseerunud maailmas eduka tööelu tähtis eeldus. Aina rohkem vajatakse töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ning rahvusvahelise kogemusega. Nõustun raportööri väitega, et Euroopa 2020. aasta strateegiale tuleb elu sisse puhuda. See protsess peaks algama kohe ning ELi tasandil ja liikmesriikides tuleb kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas võtta praktilisi meetmeid. Kõik need tegurid on põhjus, miks hääletan selle raporti poolt. Meil on tõepoolest kohustus asetada Euroopa töötajad positsioonile, millelt nad suudavad kohaneda majanduse nõudmistega. Poliitikakujundajatena peame võimaldama inimestel oma oskusi arendada ja laiendada. Isiklike oskuste parandamine ei tohi piirduda eesmärgiga aidata inimene paremale töökohale, vaid peab andma ka võimaluse kujundada tuleviku töökohti ning sel viisil aidata aktiivselt kaasa uuendusliku majanduse arengule.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Üha globaliseeruvas maailmas on tähtis, et noortel inimestel oleks võimalik laiendada oma haridust ja koolitust liikuvuse kaudu. Tööturg nõuab aina enam töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ja rahvusvahelise kogemusega. Majanduskriisist hoolimata hinnatakse, et järgmise kümne aasta jooksul on oodata Euroopa tööturu stabiilset kasvu. Seetõttu on EL rakendanud Euroopa 2020. aasta strateegiat, mille eesmärk on juhtida rohkem tähelepanu kutseharidusele ja -koolitusele.

Järjest rohkem tuleb teha jõupingutusi, et kaotada takistusi, suurendada läbipaistvust ning lihtsustada võrreldavust haridussüsteemide raames ja vahel. Haridussektor peaks pöörama suuremat tähelepanu tööturu vajadustele, kutsuma üles looma õpitulemuste hindamise meetodit ja parandama oma normide kvaliteeti, et muutuda professionaalsemaks. Lõpetuseks tuleks soodustada loovust, innovatsiooni ja ettevõtlust, nii et Euroopa noored ja töötajad saaksid laiendada oma teadmisi ning nii majanduse vajadustega kohaneda. Selleks et saavutada need eesmärgid ning tagada, et kutseharidus ja -koolitus on pikas perspektiivis jätkuvalt kõigi poliitiline prioriteet, hääletasin selle ettepaneku poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Euroopa 2020. aasta strateegias on loetletud aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu põhipunktid (tööhõivemäära tõstmine, koolitus ja vaesuse kaotamine). Kutsehariduse ja -koolituse eesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ning liikmesriikide tasandil võtta praktilisi meetmeid, et strateegia tegelikkuseks teha. Euroopa töötajad peavad olema võimelised majanduse nõuetega kohanema. Poliitikakujundajad peavad võimaldama inimestel oma oskusi täiendada ja laiendada.

Kutsun liikmesriike üles jälgima koolist tööellu siirdumise hõlbustamiseks võetavaid meetmeid, käivitades integreeritud kutsenõustamise ja nõuandeprogramme, luua koolitajatele paremad koolitusvõimalused ning rajada alus arendavale õppepartnerlusele, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas peavad liikmesriigid võtma arvesse madala kvalifikatsiooniga töötajate, sisserändajatest õppijate, etniliste vähemuste esindajate, naiste, töötute ning puuetega inimeste individuaalseid vajadusi. Kutsun liikmesriike üles toetama uuenduslikke tegevusi ning doktori- ja järeldoktoriõppe kavasid, mis on konkurentsivõime ja jätkusuutliku majanduskasvu aluseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Üks praeguse majanduskliima kõige teravamaid probleeme on noorte tööpuudus. Probleem ei ole ainult selles, et noorte tööpuudus on kõrgem kui ülejäänud elanikkonna hulgas, vaid noored töötavad sagedamini ka ebakindlatel ajutistel töökohtadel, kus on madalamad palgad ning nõrgem õiguskaitse. On väga tähtis, et me selle probleemiga tegeleme. Tervitatav on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefopi) prognoos, et 2020. aastaks lisandub 80 miljonit uut töökohta. Tuleb märkida, et toimub nihe tööstusliku ja tehnoloogilise arengu suunas ning sellele vastav nihe madala kvalifikatsiooniga tööjõust eemale. Need uued töökohad nõuavad keskmise ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid. Kiiresti tuleb võtta meetmeid, et tagada, et nende ametikohtade täitmiseks on saadaval piisavalt kvalifitseeritud töötajad. Seda silmas pidades peame tagama, et õppes keskendutakse tulemustele. Peame andma noortele juurdepääsu elukestvale õppele ja praktikaelementidega kursustele, et võimaldada neil nendel töökohtadel tööle asuda ning oma karjääri jooksul kasvada ja areneda. Usun, et need muudatused kutsehariduses tulevad kasuks kõigi liikmesriikide majandusele.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Ühest küljest suureneb Euroopas noore tööpuudus ning noorte tavapäraste töökohtade ebakindlus ja ajutine iseloom. Teisest küljest on samuti selge see, et ettevõtted tunnevad puudust kvalifitseeritud spetsialistidest, kelle koolitus vastaks tööülesannetele, mida neilt oodatakse. Seetõttu on tähtis püüda tööjõu pakkumine vastavusse viia nõudlusega, kasutades selleks selliseid meetmeid nagu kutsekoolituse individuaalne nõustamine, rahastuse kättesaadavaks tegemine kutsehariduse toetamiseks ja nimetatud koolitust pakkuvate asutuste vaheline konkurents. Lõpuks on eesmärk see, et inimestel oleks võimalik saada parem töökoht, kuid nagu ka seletuskirjas öeldakse, saada ka võimalus kujundada tuleviku töökohti.

 
  
MPphoto
 
 

  Crescenzio Rivellini (PPE), kirjalikult. (IT) Täna oli Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogul hääletusel raport Euroopa koostöö kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist. Vaatamata majanduskriisi rängale mõjule Euroopa tööturule võib arvata, et tööhõivemäär suureneb Euroopas järgmise kümne aasta jooksul vähemalt sammhaaval. Kutseharidusest ja -koolituse valdkonnas tuleb Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu põhitegurid kanda üle konkreetsetesse meetmetesse Euroopa Liidu tasandil ning liikmesriikides. Kui soovime saavutada Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatud eesmärke, tuleb kutseharidust ja -koolitust jätkuvalt pidada Euroopa Liidu institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike sidusrühmade prioriteediks. Nadja Hirschi raportisse on koondatud komisjoni meetmed, mille eesmärk on tõkete kaotamine, läbipaistvuse suurendamine ning võrreldavuse hõlbustamine, et võimaldada tunnustamist haridussüsteemide raames ja vahel, sealjuures rõhutatakse, et tähtis on tagada, et haridus vastaks täpsemalt tööturu vajadustele, aidates suurendada loovust ja uuendusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Robert Rochefort (ALDE), kirjalikult. – (FR) EL ja liikmesriigid peaksid suurendama oma jõupingutusi, et soodustada noorte tööhõivet ning vähendada nende tööpuudust, eelkõige parandades koolitussüsteemide vastavust tööturu vajadustele. Arvestades Euroopas 2020. aastaks kaduvat 12 miljonit madala kvalifikatsiooniga töökohta ja vajadust pikema tööea järele, et säilitada meie sotsiaalset mudelit demograafilistest muudatustest hoolimata, on samuti väga oluline suurendada samal ajal jõupingutusi töötajate elukestva õppe parandamiseks nende karjääri jooksul. Siinkohal kõlab huvitavalt Nadja Hirschi raportis välja pakutud mõte luua soodustusmehhanismid tööandjatele, et nad julgustaksid oma töötajaid koolitusprogrammides osalema. Et võidelda madala kvalifikatsiooniga inimeste tööpuudusega ning edendada vanemaealiste kodanike tööhõivet, on kindlasti vaja soodustada ka riiklike kvalifikatsioonide tunnustamist liikmesriikide vahel ning soodustada sertifitseerimist mitteametliku tööpraktika käigus omandatud oskuste hindamise kaudu.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Võimalus ja võime õppida ning töötada rahvusvahelises keskkonnas on globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Aina rohkem vajatakse töötajaid, kes on liikuvad, paindlikud ning rahvusvahelise kogemusega. Euroopa 2020. aasta strateegias on aruka kasvu (teadmiste, uuenduste ja hariduse ning digitaalühiskonna edendamine), jätkusuutliku kasvu (tõhusa ressursikasutusega tootmine, mis toimub samal ajal meie konkurentsivõimelisuse suurendamisega) ning kaasava kasvu (tööhõivemäära suurendamine, kutseoskuste andmine ning vaesusega võitlemine) põhitegurid. Kutsehariduse ja -koolituse eesmärkide saavutamiseks tuleb liidu ning liikmesriikide tasandil võtta konkreetseid meetmeid, et strateegiale elu sisse puhuda. Vaatamata majanduskriisi rängale mõjule Euroopa tööturule võib arvata, et tööhõivemäär suureneb Euroopas järgmise kümne aasta jooksul vähemalt sammhaaval. Cedefopi päevakohane prognoos Euroopas pakutavate ja nõutavate oskuste kohta näitab, et 2020. aastaks hinnatakse uute töökohtade arvuks 80 miljonit.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Võimalus ja võime õppida ning töötada rahvusvahelises keskkonnas on üha enam globaliseerunud maailmas eduka tööelu eeldus. Ettevõtjad nõuavad üha enam, et haridus- ja koolituspakkumised oleksid otseselt seotud praktiliste nõudmistega ning suunatud lahenduste leidmisele. Tähtis on see, et kutseharidusasutuse või koolituse lõpetanud tooks oma värskelt omandatud võimed ja oskused töökeskkonda kaasa.

Täna vastu võetud resolutsioon on esimene samm selles suunas, et tagada, et Euroopa tööjõud saab võimaluse kohaneda majanduse nõudmistega. Inimestel peavad olema võimalused oma oskusi täiendada ja laiendada. Ametioskuste parandamine ei tohi piirduda eesmärgiga aidata inimene paremale töökohale, vaid see peab andma neile võimaluse kujundada tuleviku töökohti ning sel viisil aidata aktiivselt kaasa uuendusliku majanduse arengule.

 
  
MPphoto
 
 

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. (PL) Haridus, kutsekoolitus ja ka elukestva õppe universaalne idee on Euroopa integratsiooni tuleviku põhielemendid, integratsiooni teele tuleb aga järjest uusi katsumusi, mis on seotud toetusega Euroopa 2020. aasta strateegiale. Peame seisma silmitsi tõsiasjaga, et tööpuuduse tase noorte hulgas kasvab murettekitava kiirusega. Kutsehariduse ja -koolitusega seotud probleemid muutuvad meie jaoks prioriteediks. Inimesed, kes on oma kutsealase karjääri alguses, võivad avastada, et tööpuudus mõjutab negatiivselt nende edasist tegutsemist tööturul. Kutseharidus ja -koolitus võimaldavad tööturul vabalt liikuda vastavalt muutuvatele majandusoludele ning konkreetse majandussektori nõudmistele. Tasub rõhutada olemasolevate piiriüleste haridusprogrammide, näiteks Leonardo Da Vinci programmi kasulikkust ja tulu. Need programmid väärivad meie toetust. Need võimaldavad üksikisikutel omandada liikuvale tööjõule iseloomulikke omadusi.

Liikuvus kaotab probleemid, mis tulenevad üksikute tööturgude loomulikust mitmekesisusest ja annab noortele töötajatele ligipääsu hiiglaslikule Euroopa tööturule, mis pakub uusi katsumusi ning võimalusi kasutada saadud kogemusi. Liikmesriigid on silmitsi ülesandega hõlbustada järelevalvet ja toetust seoses koolide, koolitusasutuste, teaduskeskuste ning ettevõtete vahelise koostöö ja teabevahetuse loomisega. Noored töötajad toovad ELi tööturule uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, Kuid leian, et elukestva õppe programmi ja programmi „Inimesed” kärbete maht on vastuvõetamatult suur.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. (FR) Võitlus noorte tööpuuduse vastu peab olema kõigi Euroopa valitsuste prioriteet. Peame pakkuma Euroopa noortele täielikku, atraktiivset ja konkurentsivõimelist koolitust ning haridust, mis võimaldaks neil hõlpsamini tööd leida. Eelkõige usun, et kutseharidus ja elukestev õpe peaks seega paremini vastama tööturu vajadustele. Lisaks tuleks kõrgharidust kombineerida kutsekoolitusega, andes näiteks eelise koolituse ja töö ühendamisele. Seetõttu hääletasin Hirschi raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. (PT) Noorte tööpuuduse määr Euroopas on 21% ja see puudutab praegu rohkem kui 5,5 miljonit noort eurooplast, keda ohustab sotsiaalne tõrjutus, sest neil puuduvad võimalused ning nad on sunnitud vastu võtma ebakindlaid töökohti. Koolitus ja haridus on põhiprobleemid, millega Euroopa Liidul praegu tegeleda tuleb, ning neid käsitletakse ka Euroopa 2020. aasta strateegias. 2020. aastaks on seatud eesmärgid vähendada koolist väljalangejate arvu alla 10% ja võimaldada 40% noortest saada kõrgharidus. Need on küllalt kaugeleulatuvad sihid, kuid neid on vaja, et saavutada majanduskasv ja muuta liikmesriigid konkurentsivõimelisemaks, seega luues töökohti.

Hääletasin raporti poolt, sest ma leian, et on väga tähtis, et meil oleks pikaajaline ELi tasandi strateegia, mis võimaldaks tegeleda ka struktuurse tööpuuduse ja noorte tööpuuduse probleemiga. Selleks pean oluliseks, et jätkataks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamist, kuna nemad loovad 50% töökohtadest, ning investeeritaks pidevasse elukestvasse õppesse. Lõpetuseks sooviksin mainida vajadust tunnustada kutsekvalifikatsioone ning seeläbi hõlbustada spetsialistide ja õpilaste suuremat liikuvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. (EL) Võitlus noorte tööpuudusega on üks suurimaid probleeme, millega ELil tegeleda tuleb. Selleks et seda lahendada, peame investeerima rohkem noorte haridusse ja koolitusse, nii et neil oleksid vahendid, mille abil saada tulevikus hakkama katsumustega tööturul, mille nõudmised üha suurenevad. Samuti tuuakse raportis küllalt õigesti välja, et Euroopa Sotsiaalfond võiks rohkem panustada rahalistes raskustes olevate inimeste haridusse. Nagu ma ka ise olen mitmel korral välja toonud, on eriti oluline ettepanek hõlbustada tööjõu liikuvust siseturu raamistikus. Selles sektoris on vajalik Euroopa koostöö ühtse poliitika loomiseks. Kõigi nende põhjuste tõttu hääletasin selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. (LT) Mittevastavus noorte kvalifikatsioonide ja tööturu vajaduste vahel on üks põhjustest, miks on Leedus noorte tööpuudus nii kohutavalt kõrge (34%). 2010. aastal ei olnud 52% Leedu tööbörsil registreeritud noortest töötutest (50 000) läbinud mitte mingit kutsekoolitust. Minu riigi noorte suutmatus leida sobivat tööd on kaasa toonud tohutu noorte väljarände laine: viimastel aastatel on 50% Leedust väljarändajatest olnud vanuses 20–34. Suureneb vajadus liikuva ja paindliku tööjõu järele ning seetõttu peame aitama Euroopa tööjõul kohaneda majanduse vajadustega, andes neile võimaluse parandada oma oskusi ja täiendada teadmisi. On tähtis, et kutsekoolitus oleks kättesaadav kõigile inimestele. Mul on hea meel, et raportöör seda mõistab. Euroopa Sotsiaalfond võiks olla hindamatu, aidates pakkuda koolitust Leedu ühiskonna hüljatud rühmadele. Ka on tulnud aeg, et EL kasutaks tõhusaid ja loovaid meetmeid, et rakendada Euroopa 2020. aasta strateegias seatud eesmärke, näiteks langetada koolist väljalangenute määra alla 10% ning tagada, et vähemalt 40% noortest omandavad kõrghariduse.

 
  
MPphoto
 
 

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Ühtmoodi nii noortel kui ka vanadel peaks olema juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele. Näiteks nii elukestva õppe programm kui ka programm „Inimesed” pakuvad hindamatuid võimalusi neile, kes soovivad õppida uusi oskusi ja leida uusi töökohti. Praegune tööpuuduse tase eelkõige noorte hulgas paneb muretsema ja tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et tagada, et noortel inimestel oleks võimalik saada elutähtsaid oskusi ning kvalifikatsioone. Ma usun kindlalt, et Euroopa Sotsiaalfondil on suur roll inimeste koolitamisel ja harimisel. On tähtis, et need, kelle sissetulekud on väiksemad, saavad rahalist tuge, mis aitab neil koolitustel osaleda, mis omakorda annab neile rohkem võimalusi täielikult tööturul osaleda.

 
  
MPphoto
 
 

  Angelika Werthmann (NI), kirjalikult. – (DE) Euroopa 2020. aasta strateegia peaks tagama aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu. Õppimise puhul on äärmisel tähtis ka tulemustele suunatud lähenemisviis. Elukestev õpe on meie kodanike jaoks kahtlemata prioriteet, mistõttu peab juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele olema meie jaoks prioriteet.

 
  
  

Raport: Gay Mitchell (A7-0187/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. − (PT) Hääletan selle raporti poolt. Selles hinnatakse arengukoostöö rahastamisvahendit, kuid märgin, et tähtis on ka mehhanism, mis peaks sellele sel aastal järgnema. Nõustun raportööri kriitikaga, et parlamendi järelevalvetöö ei saanud liikmesriikide esindajatelt ega arengukoostöö rahastamisvahendi komiteelt mingit vastukaja.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin selle määruse (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend: kogemused ja tulevikuväljavaated, poolt. 2011. aasta on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Arvesse tuleb võtta mitut sellist olulist aspekti nagu edasine lihtsustamine ja uued probleemid, näiteks kliimamuutus, ning ka ELi sisepoliitika asjakohast rolli välismõõtmes. Nõustun resolutsiooni sättega, et tulevane ELi arenguabi andmise rahastamisvahend peab olema rahaliselt piisavalt kindlustatud. EL on seadnud endale ühise eesmärgi kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Euroopa abi praegust taset märkimisväärselt suurendada. Uue arengukoostöö rahastamisvahendi väljatöötamisel peaksid kõige olulisemad põhimõtted olema kooskõlastamine ja tööjaotus. Euroopa strateegiadokumentide mõttega tuleb tegeleda ühena prioriteetidest ja sellesse protsessi tuleb aktiivselt kaasata Euroopa Parlament. 2013. aasta järgse arengukoostöö rahastamisvahendi puhul peab parlamendil olema võimalus kaitsta ELi arengupoliitika eristatust, kontrollides strateegilisi programme käsitlevaid otsuseid võrdsetel alustel nõukoguga.

 
  
MPphoto
 
 

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. (RO) Arengukoostöö rahastamisvahend on üks Euroopa Liidu äärmiselt altruistlikke projekte, mille eesmärk on pakkuda arenguriikidele abi ilma mingite tingimuste või varjatud huvideta. Igasuguse utilitaristliku külje puudumine ELi osaluses peab sundima selle institutsioone neid vahendeid palju paremini suunama ning keskenduma vaesuse kaotamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Pean rõhutama, et kõigi sel eesmärgil eraldatud rahaliste vahendite puhul on vaja suuremat läbipaistvust ning – mis veelgi tähtsam – hinnata rohkem arengukoostöö rahastamisvahendi mõju nende riikide elanikkonnale. Seda seetõttu, et neid vahendeid peab toetama arenguriikides rakendatav tõhus sotsiaalpoliitika. Need vahendid peavad keskmises ja pikas perspektiivis olema n-ö õng, millega asjaomased riigid õpivad kala püüdma ja suudavad saada isemajandavaks.

Me ei tohi unustada, et 2010 oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise Euroopa aasta. Just seetõttu peab arengukoostöö rahastamisvahend jätkama seda võitlust ka arenguriikides, aidates märkimisväärselt kaasa võimalikult paljudele inimestele inimväärika elu tagamisele.

 
  
MPphoto
 
 

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Selle arengukoostöö rahastamisvahendi loomist käsitleva raporti eesmärk on kujundada varajases etapis välja parlamendi seisukoht selle teema kohta. See seisukoht peaks tuginema meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemustele.

Hindasin kõrgelt meetodit, mida raportöör kasutas ELi arengukoostöö tulemuste ja viiside hindamiseks. Raportöör väidab selgelt, et hoolimata komisjoniga peetud dialoogi tõhususest, ei muutnud komisjon ise oma käitumist arenguküsimuste puhul, nagu parlament oli soovitanud. Komisjoni poolt arengukoostöö rahastamisvahendi korralduskomiteele esitatud rakendusmeetmete eelnõud kajastasid vaid juhuti parlamendi seisukohta.

Osaliselt on see mõistetav. Raportööri põhipartner oli välissuhete peadirektoraat, mille põhivolitus on ELi huvide edendamine mujal maailmas. Arengukoostöö on aga see välistegevuse poliitikavaldkond (peale humanitaarabi), mis ei ole mõeldud ELi huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavama elanikkonna huve. Kuna raportis väljendatud seisukoht peegeldab täielikult seda ülemaailmset püüdlust, oli mul hea meel raporti poolt hääletada.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Gay Mitchelli raportit, sest usun, et peame arenguriikide parlamente rohkem kaasama neid riike puudutavate strateegiadokumentide, näiteks vaesuse kaotamise strateegia, koostamisse. Lisaks peab Euroopa arenguabi olema piisavalt rahastatud. Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile, mis tähendab Euroopa abi praeguse taseme suurendamist.

 
  
MPphoto
 
 

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. (GA) Aastatuhande arengueesmärkide tähtpäev saabub esimese arengukoostöö rahastamisvahendi perioodi jooksul. Seetõttu tuleb suurendada käimasolevat koostööd kohalike omavalitsustega ning arendada nende rolli vaesuse ja nälja kaotamisel, veevarustuse ja raviteenuste parandamisel ning kohaliku majandusarengu edendamisel. Rahastamisvahendite ja laiaulatusliku arengukoostöö poliitika loomisel tuleb tegeleda toiduga kindlustatuse, põllumajandussektori ja sööda tootmise probleemide ning elukalliduse kriisiga. Mul on hea meel selle üle, mida selle teema kohta raportis on öeldud. Nõustun, et komisjon peaks tegema põhjaliku analüüsi üldise eelarvetoetuse kohta, mis sisaldaks üksikasjalikku teavet konkreetsetele sektoritele, konkreetsetele projektidele ja kohalikele omavalitsustele antava toetuse kohta. Sellest teabest oleks kasu tulevikus, kui tehakse jõupingutusi vahendite ja rahastuse tõhusamaks eraldamiseks, ja aitaks seega teha kindlaks probleeme jaotussüsteemis. Selle tulemuseks oleks järjekindlam poliitika.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Arengukoostöö rahastamisvahendi raames tehtava koostöö põhieesmärk on kaotada vaesus partnerriikides ning püüda sealhulgas saavutada aastatuhande arengueesmärgid. Nende eesmärkide saavutamiseks vajab EL eraldi arengukoostöö rahastamisvahendit. Komisjon on teada andnud, et esitab oma seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem selle aasta jooksul ja vaatab läbi väliste rahastamisvahendite üldstruktuuri, kui arutab uut mitmeaastast finantsraamistikku. Hääletasin selle dokumendi poolt, kuna selles esitatakse parlamendi positsioon ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi puhul. Nõustun, et tulevane ELi arenguabi andmise rahastamisvahend peab olema rahaliselt piisavalt kindlustatud, võttes arvesse ELi endale selles valdkonnas seatud eesmärki kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (IT) Hääletasin vastu Euroopa Parlamendi resolutsiooni ettepanekule, mis käsitleb arenguriikide, -alade ja -piirkondadega tehtava arengukoostöö rahastamisvahendi loomist, kuna ettepanekus on väljendatud ebaseadusliku sisserände ohjeldamise soovi. Nimelt väidetakse selles, et rände arengufonde ei tohiks kasutada piirihalduse tugevdamiseks ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks. See seisukoht ei vasta meie poliitilisele lähenemisviisile, milles piirihalduse tugevdamine ja ebaseadusliku sisserännu vastu võitlemine on prioriteedid, ning seetõttu leiame, et sellesse valdkonda tuleks suunata lisavahendeid. Seetõttu otsustasin hääletada ettepaneku vastu.

 
  
MPphoto
 
 

  Vito Bonsignore (PPE), kirjalikult. (IT) Arengukoostöö küsimus on üks minu töö aluspõhimõtteid. Usun, et Gay Mitchelli suurepärases raportis suudetakse edukalt välja tuua valdkonnad, milles Euroopa võiks paremaid tulemusi saavutada ja peaks seda tegema. Arengukoostöö rahastamisvahendi kogemused on olnud põhjapanevad, et mõista, kuidas Euroopa Liit peaks toimima uue mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis. Kui soovime muuta rahastamisvahendeid tõhusaks, peame paika panema rahastamise, mis on sõltumatu teistest meetmetest, arvutama ümber kvoote ja hindama, kuidas vahendeid rakendatakse. Hindamine peab tuginema naabruspoliitikale, mis võtab arvesse vaesemate riikide eri vajadusi ja mitte enam ainult Euroopa huve. Usun kindlalt, et ELi arengupoliitika peab olema nii parlamendi kui ka nõukogu töö tulemus ning et selles küsimuses tuleks rakendada ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290. Neid põhimõtteid on selles raportis selgelt väljendatud ning seetõttu hääletasin ma selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Philippe Boulland (PPE), kirjalikult. (FR) Mul on hea meel Gay Mitchelli raporti vastuvõtmise üle, sest selle eesmärk on kujundada parlamendi seisukoht uue rahastamisvahendi kohta, mille siht on reguleerida Euroopa Liidu arengukoostööd, tuginedes arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kogemustele.

Sel teemal sooviksin välja tuua, et arenguriikides, -territooriumitel ja -piirkondades on vaesuse tase jätkuvalt kõrge ning peame suurendama rahastamist, mis on suunatud vaesuse põhjuste kaotamisele ja eeskätt alatoitumisele, terviseprobleemidele, haridusele ja joogivee kättesaadavusele, selle asemel et liikuda sisserände reguleerimise süsteemide poole, mis kuuluvad muude rahastamiskavade alla.

Arenguabi peab võimaldama asjaomasel elanikkonnal jääda elama oma geograafilisse piirkonda.

Sisserände piiramine peab toimuma muu rahastamisvahendi kaudu ja sellega peab kaasnema FRONTEXi vahendite suurendamine.

See oli põhjus, miks hääletasin selle raporti poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Alustuseks sooviksin avaldada toetust Euroopa Liidu jõupingutustele vaesuse kaotamisel arenguriikides. Rahvusvaheline koostöö, mille eesmärk on edendada nende riikide isemajandamist ja iseseisvust, on õige tee sotsiaalse ja poliitilise rahu saavutamise suunas rahvusvahelisel tasandil, mis ei mõjuta oluliselt mitte ainult abisaavat elanikkonda, vaid toob kaasa ka Euroopa sisserändeprobleemide lahenemise. Seetõttu toetan Euroopa rahastamise suurendamist selles valdkonnas ning üksnes sellele suunatud rahastamisvahendi loomist.

 
  
MPphoto
 
 

  Carlos Coelho (PPE), kirjalikult. (PT) Uue 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku arutelu kontekstis on eriti oluline uuesti määratleda ja tugevdada seisukohta, mille parlament on võtnud ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, võttes arvesse perioodil 2007–2013 rakendatava arengukoostöö rahastamisvahendi kogemusi. Alustuseks pean oluliseks, et selle uue vahendi prioriteet on jätkuvalt aastatuhande arengueesmärkide saavutamine. Selle eesmärgi – eriti vaesuse kaotamise – saavutamiseks on väga oluline, et kõigile tulevastele vahenditele tagatakse realistlik ja piisav rahastus. Komisjon peaks tagama, et ELi abi vastab rahvusvahelisel tasandil seatud arengueesmärkidele ja sihtidele. Samuti sooviksin korrata, et tähtis on see, kui põhjalikult rakendatakse abikõlblikkuskriteeriume riikidele, kes sellest tulevasest rahastamisvahendist kasu saavad. Sooviksin rõhutada, et uus arengukoostöö rahastamisvahend peaks looma aluse sihipärase ja paindlikuma abi andmiseks ebakindlates olukordades. Usun, et see peaks aitama tagada häda-, taastus- ja arenguabi nõuetekohase sidususe. Lõpetuseks sooviksin õnnitleda Gay Mitchelli esitatud raporti eest! Toetan selles sisalduvaid ettepanekuid.

 
  
MPphoto
 
 

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Viimastel kümnenditel on eri riiklikud ja eraorganisatsioonid käivitanud arenguriikides suurel arvul abiprogramme. Nagu raportist nähtub, tingivad senised vähesed edusammud, puudulik koostöö ühiste eesmärkide saavutamisel (Maailma Terviseorganisatsioon) ja juhiste puudumine selle kohta, kuidas neid eesmärke tuleks saavutada, ka minu arvates vajaduse luua uus arengukoostöö rahastamisvahend. See vahend tuleb aga kavandada arukalt ning see peab olema selline, mis parandab praegust olukorda, toomata kaasa edasist ressursside raiskamist. Selleks et projekt oleks tõeliselt tõhus, peab meetmeid võtma kahel rindel. Esiteks, arvestades, et esmane eesmärk on vaesuse kaotamine, tuleb selle saavutamiseks eraldada täiesti uusi vahendeid: raha ei tohi võtta ära juba käimasolevatelt projektidelt. Teiseks usun, et Euroopa Liit peab end rohkem sellele projektile pühendama. Uue arengukoostöö rahastamisvahendi kavandamisel peaksid kõige olulisemateks põhimõteteks olema kooskõlastamine ja ülesannete jaotus.

 
  
MPphoto
 
 

  Mário David (PPE), kirjalikult. – (PT) Selle raporti eesmärk on kujundada parlamendi esialgne seisukoht ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, tuginedes eelmisele määrusele. Usun, et parlamendi osalus selle dokumendi ümberkujundamise varases etapis annab sellele palju juurde, mistõttu toetan seda algatust. Usun, et väärtused, mis Euroopa Parlamendi tegevust iseloomustavad, olgu nendeks näiteks demokraatia edendamine ja inimõiguste kaitse, võivad anda positiivse panuse kompaktsema, tõhusama ja põhjalikuma vahendi loomiseks. Minu arvates on viis, kuidas raportis seda küsimust analüüsitakse, küllalt huvitav: selles pakutakse välja uusi lähenemisviise, mille üle nüüd lähikuudel arutleda tuleb, eriti seoses vajadusega osutada arenguriikidele diferentseeritumat abi, jagades riigid rühmadesse. Samuti nähtub sellest vajadus usaldusväärse ja järjepideva tagasivaatava analüüsi järele selles valdkonnas, kuna tehakse ettepanek võtta arenguabile lähenemisviis, mis tugineb suuremale diferentseeritusele, kodanikuühiskonna kaasamisele ning rangetele abikõlblikkuskriteeriumitele.

 
  
MPphoto
 
 

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. (PT) Nüüd kui arengukoostöö rahastamisvahendi loomisest on möödas neli aastat, on aeg hinnata, kuidas see on toiminud, et parandada tulevasi rahastamisvahendeid selles valdkonnas.

Praegu on ilmselge, et parlament peab jätkama selle rahastamisvahendi ja tulevaste rahastamisvahendite demokraatlikku kontrolli; veelgi selgem on see, kuidas muutub arenguriikide riiklikele parlamentidele tähtsamaks osaleda strateegiliste liidult saadud abiga seotud riiklike dokumentide koostamises.

Loodan, et abi mahud ei vähene, vaid pigem suurenevad, kui vähegi võimalik, ning et uuritakse viise, kuidas see kõige enam puudust kannatavaid elanikke kõige tõhusamalt aitaks. Kogu selles protsessis ei ole võimalik liigselt rõhutada arenguriikide kodanikuühiskonna elutähtsat rolli. Oludele kõigis arenguriikides ei tohiks läheneda ühtmoodi, vaid pigem diferentseeritumal viisil, pidades silmas, et traditsiooniline rahaline abi võib olla paljudel juhtudel vähemtähtis, näiteks niinimetatud tärkava turumajandusega riikides.

 
  
MPphoto
 
 

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See Gay Mitchelli koostatud raport käsitleb määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend: kogemused ja tulevikuväljavaated. Määrus (EÜ) nr 1905/2006 on olnud jõus neli aastat ja on saabunud aeg seda analüüsida ning õppida kõigist võimalikest vigadest ja/või puudujääkidest, mis võivad esineda, kuna komisjon kavatseb esitada oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne suve. Toetan raportööri ettepanekuid – näiteks aastatuhande arengueesmärkide saavutamine, vaesuse kaotamine, 20% vahendite suunamine tervisekaitsesse ja algharidusse, eriline tähelepanu kliimaküsimustele, uus lähenemisviis abile arenguriikides, mis nõuab inimõiguste austamist, ning tõhusam ja tulemuslikum väheste ressursside kasutamine –, mistõttu hääletasin selle poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportis hinnatakse arengukoostöö rahastamisvahendit neli aastat pärast seda, kui jõustus sellele aluse pannud määrus. Tehtud hindamine on oluline eri aspektidest. Arengukoostöö rahastamisvahendit ja ELi arengukoostööpoliitikat analüüsitakse asjakohaselt ja kriitiliselt, mida me peame õiglaseks ja vajalikuks.

Raportis tuuakse välja, et arengupoliitika eesmärk ei tohiks olla kaitsta ELi, vaid maailmas kõige haavatavama elanikkonna huve; juhitakse tähelepanu liigsele keskendumisele erasektori investeeringutele ning erasektorile kehtestatud piirangutele; toonitatakse vajadust hoiduda rahastuse kõrvalejuhtimisest juba isegi alarahastatud sektoritest, tuues näiteks kohalike omavalitsuste toetuse; kritiseeritakse kõiki katseid vähendada arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi rahastamist; ning rõhutatakse taas kord, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ei ole tehtud piisavaid edusamme ning tuleb suurendada ametlikku arenguabi.

Siiski usume, et raportis oleks võinud ja tulnud minna kõigis nendes punktides kaugemale, eriti kaitsta tugevamalt kooskõla arengukoostööpoliitika valdkonnas sõnastatud eesmärkide ja ELi eri sektoriaalpoliitikate vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. (PT) Raportis hinnatakse arengukoostöö rahastamisvahendit neli aastat pärast seda, kui jõustus sellele aluse pannud määrus.

Tehtud hindamine on oluline eri aspektidest. Arengukoostöö rahastamisvahendit ja ELi arengukoostööpoliitikat analüüsitakse asjakohaselt ja kriitiliselt, mida me peame õiglaseks ja vajalikuks.

Näiteks öeldakse raportis, et arengupoliitika eesmärk ei tohiks olla kaitsta ELi huve, vaid pigem maailma kõige haavatavama elanikkonna huve. Selles juhitakse tähelepanu liigsele keskendumisele erasektori investeeringutele ning avalikule sektorile kehtestatud piirangutele; toonitatakse vajadust hoiduda rahastuse kõrvalejuhtimisest juba isegi alarahastatud sektoritest, tuues näiteks kohalike omavalitsuste toetuse. Samuti kritiseeritakse selles kõiki katseid vähendada arengukoostöö rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi rahastamist ning rõhutatakse taas kord, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ei ole tehtud piisavaid edusamme ning tuleb suurendada ametlikku arenguabi.

Siiski usume, et raportis oleks võinud ja tulnud minna kõigis nendes punktides kaugemale, eriti kaitsta tugevamalt kooskõla arengukoostööpoliitika valdkonnas sõnastatud eesmärkide ja ELi eri sektoriaalpoliitikate vahel.

 
  
MPphoto
 
 

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Raportis hinnatakse arengukoostöö rahastamisvahendi tulemuslikkust seoses aruteluga mitmeaastase finantsraamistiku üle. Tundub, et asjakohane oleks läbi vaadata väliste rahastamisvahendite üldstruktuur. Arvesse tuleb võtta mitut olulist aspekti, sealhulgas võimalikku edasist lihtsustamist, kohanemist uute katsumustega, nagu kliimamuutus, ning ka ELi sisepoliitika asjakohast rolli välismõõtmes. Minu arvates on samuti tähtis, et kehtestataks menetlused ja struktuurid, mis kaitseksid arengut kui autonoomset poliitikavaldkonda sellele ainuomaste eesmärkidega.

 
  
MPphoto
 
 

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. (GA) Toetan Gay Mitchelli raportit. Selle raporti eesmärk on kujundada välja Euroopa Parlamendi seisukoht arengukoostöö tulevase rahastamise kohta enne 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku avaldamist. Tulevikus peab piisav rahastus ELi arengukoostöö jaoks alati kättesaadav olema.

 
  
MPphoto
 
 

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. (FR) Arenguabi poliitika ei ole ei altruistlik kohustus ega endiste koloniaalriikide vahend oma südametunnistuse leevendamiseks, kui tegu on olnud koloniseerimisega. See on üks välispoliitika iseseisvaid harusid; kuid sellel peaks olema ka tähtis osa rändevoogude ümberpööramise strateegias, mis võimaldaks inimestel jääda oma päritoluriiki või sinna tagasi pöörduda ning elada seal inimväärset ja järjest jõukamat elu. Kuna need kaks valdkonda kuuluvad riikide suveräänsuse alla, ei ole enamik Mitchelli raportis välja pakutud institutsionaalseid ja finantsnõudeid vastuvõetavad.

 
  
MPphoto
 
 

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. (LT) Toetasin seda raportit, sest 2011. aasta on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Selle raporti eesmärk on kujundada juba varajases etapis välja parlamendi seisukoht ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemusi. Nõustusin, et eri arenguriike tuleb käsitleda diferentseeritult ning traditsiooniline rahaline abi võib muutuda tärkava turumajandusega riikides vähem asjakohaseks. Usun, et tärkava turumajandusega riikidele antav abi peaks jätkusuutliku majanduskasvu edendamise kõrval keskenduma samal ajal endiselt partnerriigi eelarvepoliitika tõhustamisele ning riigisisese tulu mobiliseerimise edendamisele, mis peaks aitama vähendada vaesust ja abist sõltumist. Peame hoiduma eelarvetoetuse kasutamisest riikides, kus ei ole tagatud avalike kulutuste läbipaistvus. Eelarvetoetusega peavad alati kaasnema meetmed abi saava riigi parlamentaarse järelevalve teostamise ja auditisuutlikkuse tõstmiseks ning läbipaistvuse ja avalikkuse teabele juurdepääsu suurendamiseks ning järelevalvesse eelarvetoetuse üle tuleb kaasata kodanikuühiskond.

 
  
MPphoto
 
 

  Jan Kozłowski (PPE), kirjalikult. (PL) Usun, et Mitchelli raport, mis on tõeliselt hea raport, käsitleb paljusid tähtsaid küsimusi, mistõttu otsustasin selle poolt hääletada. Usun, et arengu rahastamisvahendite tulevast vormi silmas pidades on kõige tähtsam meeles pidada, et arengukoostöö läbiv eesmärk peaks olema vähendada järk-järgult sõltuvust abist ning aidata asjaomasel riigil lõpuks saavutada täielik iseseisvus. Sel puhul peaksid rahastamisvahendid olema kujundatud nii, et see tagaks arenguriikides pikaajalise majanduskasvu.

Selle eesmärgi saavutamine on tihedalt seotud sellega, kui ennustatav arenguabi on, kuna ainult sellise abi põhjal ning samal ajal mobiliseerides riigisisest tulu suudavad partnerriigid välja töötada piisava ja tõhusa arengustrateegia. Minu arvates on teine ülioluline küsimus Euroopa Parlamendi järelevalve ja mõju suurendamine Euroopa Arengufondi suhtes. Usun, et demokraatliku järelevalve puudumine selle fondi suhtes kahjustab arengupoliitika läbipaistvust.

 
  
MPphoto
 
 

  Krzysztof Lisek (PPE), kirjalikult. (PL) Hääletasin selle raporti vastuvõtmise poolt. Arengukoostöö rahastamine nõuab hästi läbimõeldud määrusi ning raportis pakutakse välja süntees selle kohta, millised peaksid olema meie prioriteedid nende määruste vastuvõtmisel. Eesmärk, mida Euroopa Liit soovib selle vahendi loomisega saavutada, on tagada arenguriikidele ELi eritoetus. Võttes arvesse meie praegust võitlust finantskriisiga toimetuleku nimel, muutuvad järjest selgemaks vaesemate riikide probleemid. Arengukoostöö rahastamisvahendi eesmärk on aidata vaesemaid partnerriike kaubanduse ja piirkondliku integratsiooni, looduskeskkonna ning loodusvarade kasutamise, infrastruktuuri-, vee- ja energia-, maaelu arengu, põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse, inimarengu- ning sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas. Lisaks soovime toetada valitsussüsteemide arengut, demokraatiat, inimõigusi ning ka majanduslikke ja institutsionaalseid reforme ning hoida ära konflikte ja riigi nõrgenemist.

Kõik ülalnimetatud eesmärgid on äärmiselt tähtsad, et tugevdada julgeolekut vaesemates piirkondades. On kiiduväärne aidata teistel riikidel üles ehitada stabiilset demokraatlikku ühiskonda õigusriikides, kus austatakse inimõigusi ja tagatud on sõnavabadus, millel on tugev kohtusüsteem, territoriaalkaitse ja relvajõud. Loodan, et meil õnnestub seda rakendada laiemalt, kasutades rahalisi vahendeid veelgi tõhusamalt.

 
  
MPphoto
 
 

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Tulevane ELi arenguabi andmise rahastamisvahend peab olema rahaliselt piisavalt kindlustatud. EL on seadnud endale ühise eesmärgi kulutada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Euroopa abi praegust taset märkimisväärselt suurendada. Arvestades komisjoni abi lisandväärtust ning komisjoni uut rolli liidu ja liikmesriikide arengupoliitika kooskõlastamisel (ELi toimimise lepingu artikkel 210), peaks ELi eelarve kaudu eraldatava ametliku arenguabi osa püsima vähemalt stabiilsena. Uue arengukoostöö rahastamisvahendi iga-aastane maht peaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul ilmutama märkimisväärset reaalset kasvu.

 
  
MPphoto
 
 

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Nüüd kui arengukoostöö rahastamisvahend on olnud paigas neli aastat, on aeg hinnata, kuidas seda kasutatud on. See on ainus viis, kuidas suudame seda parandada nii, et see tulevikus tulemuslikum oleks. On tähtis, et parlamendil oleks midagi öelda selle ja tulevaste rahastamisvahendite kontrolli kohta. Sõltumata meie praegusest majanduskriisist on tähtis säilitada neid arenguriikide abistamise vahendeid, nii et need oleksid lähitulevikus võimelised suurendama oma jõukust, milles sisaldub niinimetatud tärkava turumajandusega riikide elanike elutingimuste paranemine.

 
  
MPphoto
 
 

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. (FR) Tulevasel arengukoostöö rahastamisvahendil peavad aastatuhande arengueesmärkide tähtaja lõpuks olema kasutada piisavad vahendid. Doonorriigid peaksid kinni pidama oma lubadusest eraldada 2015. aastaks 0,7% oma kogurahvatulust ametlikule arenguabile. Nagu ma olen juba öelnud, ei õigusta mitte miski abi vähendamist. Ametliku arenguabi maht on praegu üle 120 miljardi USA dollari. Me saame teha rohkem ja paremini. Kuid teha rohkem ja paremini tähendab enamat kui vaid rahastamise suurendamist. Euroopa Arengufondi kaasamine eelarvesse oleks märkimisväärne edasiminek, kuni see ei too kaasa kogu ELi tasandi rahastamise mahu vähendamist. Samuti toetan suuremat üld- või valdkondlikku eelarveabi ning väiksemat projektide arvu, kui makromajanduslikud ja juhtimiskriteeriumid seda vähegi lubavad. Esiteks võimaldaks see mobiliseerida finantsvahendeid kiiresti, et riiki ümber ehitada või stabiliseerida. Teiseks on see ainus abi viis, mille puhul saame olla kindlad, et see optimaalsel viisil kasutust leiab. Lõpetuseks usun, et peame tagama, et see abi oleks tulemuslikum.

 
  
MPphoto
 
 

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Põhimõtted, mille alusel annab EL abi arenguriikidele, mis ei kuulu Cotonou lepingu ega Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi alla, on väga tähtsad. Selle rahastamisvahendi raames on võimalik anda finantsabi AKV (Aafrika, Kariibi ja Vaikse ookeani) riikidele suhkrutootmise ümberstruktureerimiseks ning ette on nähtud finantsabi viie programmi jaoks: toiduga kindlustatus; keskkond ja loodusvarade, sh energia säästev areng; ränne ja varjupaiga pakkumine; investeerimine inimressurssidesse; kohalike omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide roll arenguprotsessides. Hääletasin poolt.

 
  
MPphoto
 
 

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Niinimetatud arenguriikide jõukuse toetamine on vajalik meede, eriti selleks, et ennetada sisserändajate voogu Euroopasse. Hetkel ohjeldatakse seda eri programmide kaudu. Selle raporti eesmärk on aga suurendada finantsabi. See on miski, mida ma toetada ei saa. Pidades silmas praeguseid finantsprobleeme ELi sees, ei saa me praegusel hetkel seda abi pakkuda. Lisaks peaks see, kuidas arenguabi kasutatakse, olema liikmesriikide, mitte ELi otsustada.

 
  
MPphoto
 
 

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. (DE) Idee ulatada arenguriikidele abikäsi ja (lisaks) pakkuda neile ka finantsabi on vägagi tervitatav. Humanitaarpõhimõtted ja soov tagada ülemaailmne tasakaal moodustavad selleks loogilise aluse. Euroopa Liit juba pakub oma abi eri programmide raames. Selle raportiga kavatsetakse aga luua veelgi vahendeid, laiendades seega arenguabi. Vastavalt subsidiaarsuspõhimõttele peaksid arenguabi maksed kuuluma siiski üksikute riikide pädevusse.

 
  
MPphoto
 
 

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. (LT) Arengukoostöö on ainuke välispoliitilise tegevuse valdkond, mis kaitseb kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavamate ühiskonnarühmade huvisid. Komisjon peab tegema kõik, et tagada, et eraldataks asjakohast ja piisavat abi, et tõhusalt arendada kodumaist erasektorit ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid madala sissetulekuga riikides. Erilist tähelepanu tuleb pöörata rändele. On tähtis tagada, et ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks eraldatud raha kasutatakse nii, nagu seda algselt oli mõeldud. Samuti tuleks tähelepanu juhtida asjaolule, et luues uut rahastamisvahendit vaid arenguriikidele, peab tegema põhjaliku analüüsi üldiste eesmärkide, prioriteetsete valdkondade ja oodatavate tulemuste ning vahendite eraldamise kohta.

 
  
MPphoto
 
 

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) 2011. aasta on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Komisjon on teada andnud, et esitab oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne suvist pausi ning seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem selle aasta jooksul. Selle raporti – mille poolt ma hääletan – eesmärk on kujundada juba varajases etapis välja parlamendi seisukoht ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi nelja-aastase rakendamisperioodi kontrollist saadud kogemusi. Sooviksin rõhutada vajadust edendada järgmisi laiaulatuslikke valdkondi: piisav rahastus kättesaadavate vahendite ulatuses; keskendumine vaesuse kaotamisele ja ametliku arenguabi kriteeriumitele; geograafilised ja temaatilised programmid; ELi abiprogrammide menetlused, sealhulgas parem kooskõlastamine ja tööjaotus; demokraatialõhe ületamine, kusjuures parlamenti kutsutakse üles otsustusprotsessis osalema.

 
  
MPphoto
 
 

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. (IT) Määrus (EÜ) nr 1905/2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend, on nüüdseks olnud jõus neli aastat. Peatselt esitab komisjon oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta ning seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem selle aasta jooksul. Selle raporti eesmärk on kujundada juba varajases etapis välja parlamendi seisukoht uue rahastamisvahendi kohta.

Selles raportis esitletakse saadud kogemusi, keskendudes eelkõige Euroopa Parlamendi demokraatlikust arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemustele. Osa raportist on pühendatud tulevikuväljavaadetele ning lõpetuseks vaadeldakse selles geograafilisi ja temaatilisi programme ning nõutakse eelarvetoetuse puhul rangeid abikõlblikkuse kriteeriume, rõhutatakse kodanikuühiskonna tähtsat rolli arengus ja delegeeritud õigusaktide menetluse rakendamist ELi toimimise lepingu artikli 290 tingimustele vastavate otsuste puhul. Hääletasin selle ettepaneku poolt, et Euroopa Parlamendil oleks võimalik kontrollida strateegilisi programme käsitlevaid otsuseid võrdsetel alustel nõukoguga.

 
  
MPphoto
 
 

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. (PT) Kuna on möödunud neli aastat määruse (EÜ) nr 1905/2006 jõustumisest ja komisjon on teada andnud, et esitab oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta, on vaja lühidalt analüüsida selle aja jooksul saadud tulemusi ja tulevasi arenguvõimalusi.

Kõige tähtsam, mida tuleb rõhutada, on see, et „arengukoostöö on see välistegevuse poliitikavaldkond […], mis ei ole mõeldud ELi huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavama elanikkonna huve”. Seetõttu peaks parlament võtma suurema rolli. Seda mitte ainult eri viiside tõttu, kuidas see lisab demokraatlikku õiguspärasust, vaid ka seetõttu, mida see suudab majanduslikus ja protseduurilises mõttes pakkuda. Samuti tuleks rõhutada, et eesmärk peaks olema vaesuse kaotamine, viidates põhiliste sotsiaalteenuste kontseptsioonile, et püüda leevendada kõige enam puudustkannatava elanikkonna äärmiselt haavatavat olukorda.

 
  
MPphoto
 
 

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. 2011. aasta on strateegiline aeg, mil õppida neljast aastast, mil on rakendatud määrust (EÜ) nr 1905/2006, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Komisjon on teada andnud, et esitab oma ettepanekud 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta enne suvist pausi ning seadusandlikud ettepanekud välismeetmete rahastamisvahendite kohta hiljem selle aasta jooksul. Selle raporti eesmärk on kujundada juba varajases etapis välja parlamendi seisukoht ELi arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. (IT) Täna vastu võetud raporti eesmärk on kujundada välja parlamendi seisukoht Euroopa Liidu arengukoostöö uue rahastamisvahendi kohta, kasutades meie arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamise kontrollist saadud kogemusi. Erinevalt parlamendist ei paistnud liikmesriigid keskenduvat komisjoni ettepanekute vastavuse kontrollimisele arengukoostöö rahastamisvahendit käsitlevate õigusnormidega.

Seetõttu tuleb selgitada, et arengukoostöö on ainus ELi välistegevuse poliitikavaldkond, mis ei ole mõeldud Euroopa Liidu huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ning haavatavama elanikkonna huve, soodustades vaesuse leevendamist, jätkusuutlikku inim-, sotsiaalset ja majanduslikku arengut, ühesõnaga kõigi õigust inimväärsele elule.

Parlament mõistab selgelt selliste tegevuste tähtsust ning seetõttu taotleb sellise vahendi loomist, mis võimaldaks Euroopa Liidul rahastada selliseid tegevusi muudest allikatest peale arengukoostöö rahastamisvahendi.

 
  
MPphoto
 
 

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. (EL) Hääletasin Gay Mitchelli raporti poolt, sest selles pannakse paika tähtis ja õige suund arengukoostöö tulevaseks vastuvõtmiseks ning toimimiseks, võttes õppust selle arengukoostöö vahendi senise kasutamise kogemustest. ELi arengukoostöö vahendid on tõeline vaesuse vastu võitlemise ning arenguriikide demokratiseerimist ja arengut soodustav mehhanism. Lissaboni lepingu alusel on ELil suurenenud rahvusvahelise esindatuse volitused ning seda kutsutakse üles tegelema selliste probleemidega nagu kliimamuutus, võitlema vaesuse vastu ja viima õigusriigi põhimõtteid ning demokraatlikke väärtusi arenguriikidesse. Nõustun raportööriga, et tuleb suurendada kogu ELi arengupoliitika demokraatlikku vastutust ja aktiivset rolli, mis peab parlamendil arenguabi vahendite eraldamise heakskiitmisel olema vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 290.

 
  
MPphoto
 
 

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan seda raportit, mille keskmes on vahendi tulemuslikkus, kontroll ja arenguraha parema tulevase kasutamise edendamine.

 
  
MPphoto
 
 

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. (FR) Hääletasin Mitchelli raporti poolt, sest peame võtma õppust viimase nelja aasta kogemustest määruse (EÜ) nr 1905/2006 kasutamisel, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend. Seetõttu peavad selle arenguabi eesmärgid ja ulatus olema väga selgelt määratletud.

Ränne on üks valdkond, milles peame muutma prioriteediks arengut soodustavate tegevuspõhimõtete sidususe. Seega tuleks arenguabist rahastada projekte, mille eesmärk on kaotada rände algpõhjused (võitlus vaesuse vastu), kuid neid vahendeid ei tohiks kasutada piirikontrolli parandamiseks ega ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks.

 
  
MPphoto
 
 

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. (IT) Hääletasin Gay Mitchelli esitatud teksti poolt. Võttes arvesse arengukoostöö rahastamisvahendi rakendamisest saadud kogemusi enne uue 2013. aastale järgneva vahendi kasutuselevõttu, leian, et parlamendil peaks olema võimalus kaitsta ELi arengupoliitika eristatust, kontrollides strateegilisi programme käsitlevaid otsuseid võrdsetel alustel nõukoguga. Eelkõige tuleb vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud tingimustele delegeeritud õigusaktide menetluse korras vastu võtta otsuseid, mis käsitlevad üldeesmärke, prioriteetseid valdkondi ja rahaliste vahendite jaotamist.

 
  
  

Raport: Angelika Niebler (A7-0159/2011)

 
  
MPphoto
 
 

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. (PT) Hääletan raporti poolt, kuna kompromisstekstis tehti Euroopa Parlamendi Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid. Nende hulgas on olulisi punkte, nagu üldsuunised, täiustamise potentsiaal komisjoni tasandil ja täiustamise potentsiaal parlamendi tasandil.

 
  
MPphoto
 
 

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. (LT) Hääletasin mõjuhinnangute sõltumatuse tagamist käsitleva raporti poolt. Nõustun raportööriga, et mõjuhinnangud on õigusloome protsessi põhivahend, mida Euroopa seadusandjatel tulevikus rohkem kasutada tuleks. Mõjuhinnangud näitavad seadusandjatele nende poliitikavalikute võimalikke tagajärgi ja aitavad neil otsuse teha. Seega võivad mõjuhinnangud oluliselt soodustada õigusloome paranemist. Need ei saa aga mingil moel asendada poliitilist arutelu ega seadusandjate demokraatlikku ning õiguspärast otsustamisprotsessi. Tuleks juhtida tähelepanu asjaolule, et mõjuhinnangud soodustavad ainult poliitilise otsuse konkreetse sisu koostamist. Oluline on, et mõjuhinnangud oleksid täielikult sõltumatud ja läbipaistvad, ning lisaks tuleks võtta arvesse tagajärgi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate seisukohast. Parlamendil on juba volitused väljastada oma mõjuhinnanguid ja kontrollida põhjalikult komisjoni mõjuhinnanguid. Seni aga on seda menetlust kohaldatud harva. Nõustun resolutsioonis esitatud seisukohaga, et Euroopa Parlament peaks kasutama rohkem endale selles vallas antud volitusi.

 
  
MPphoto
 
 

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. (FR) Olen veendunud, et mõjuhinnangud aitaksid poliitiliste otsuste ettevalmistajaid. Just selle pärast toetasingi Angelika Niebleri raportit, milles käsitletakse vajalikke mõjuhinnangute muutusi, iseäranis sõltumatu mehhanismi kasutuselevõttu. Mõjuhinnangute komisjoni liikmed alluksid Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selle tulemusena ei täidaks nad enam Euroopa Komisjoni presidendi juhiseid.

 
  
MPphoto
 
 

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. (LT) Hääletasin raporti poolt. Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi põhivahend. Nad näitavad seadusandjatele nende poliitikavalikute võimalikke tagajärgi ja aitavad neil otsust teha ning seadusandjatel tuleks neid tulevikus rohkem kasutada. Mõjuhinnangud võivad oluliselt õigusloome paranemist soodustada. Nõustun, et on vaja kaasata väliseksperte kõikidest poliitikavaldkondadest ja lisaks ka mõjuhindamisprotsessist puudutatud sidusrühmi, et tagada sõltumatus ning objektiivsus.

 
  
MPphoto
 
 

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. (PT) Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi oluline vahend. Rangus nõuab konkreetsete faktide kogumist poliitiliste otsuste tegemiseks ja tagatist, et konkreetse probleemi lahendamisel tutvutakse kõikide asjaomaste strateegiliste valikutega. Mõju-uuringuid tuleks kohaldada kõikidele seadusandlikele ettepanekutele, neil peaks olema selge metoodika ning neid peaks teostatama täiesti sõltumatult ja läbipaistvalt. Mõjuhinnangutes tuleks hinnata ka olemasoleva olukorra säilitamise valikut ning lisaks ka konkreetseid tagajärgi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seisukohast.

Selles vallas toimunud paranemisele vaatamata saaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi mõjuhinnanguid veelgi parandada. Raportis, mille poolt hääletasin, nõutakse tihedamat kaasatust parlamendi komisjonidesse ja üksikasjalikku selgitust, kui komisjon hoidub mõjuhinnangut väljastamast. Lõpuks kutsutakse selles parlamendikomisjone üles mõjuhinnanguid rohkem kasutama, et parandada parlamendi õigusloome kvaliteeti.

 
  
MPphoto
 
 

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. (LT) Hääletasin sõltumatute mõjuhinnangute tagamist käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Esiteks rõhutatakse ettepanekus vajadust pidada mõjuhinnangute puhul silmas uue määruse mõju väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning vähendada neil lasuvat regulatiivset koormat. Rõhuasetus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele oli ülioluline tõuge sellele, et otsustasin hääletada poolt. Teiseks tõstetakse ettepanekus esile veel üht väga olulist tegurit, nimelt liikmesriikide majanduse eripära. Nende huvide kaitsmiseks tuleks komisjonil pidada nõu üksikute liikmesriikidega ja eri riigisiseste hindamisasutuste ametnike ning esindajatega, et kindlustada, et konkreetseid üksikud vajadusi ei allutata ühenduse huvidele. Lõpuks nõutakse ettepanekus suuremat läbipaistvust ja tõhusust Euroopa Liidu haldusprotsessides, soovitades komisjonil tungivalt parlamendile oma tööst aru anda. Eelpool kirjeldatud punkte arvestades tundsin kohustust hääletada poolt.