Suulised selgitused hääletuse kohta

Soovitus teisele lugemisele: Saïd El Khadraoui (A7-0171/2011)

  Guido Milana (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Soovin väljendada oma üldist heameelt Saïd El Khadraoui raporti vastuvõtmise üle.

Minu arvates on see raport edusamm tarbija- ja keskkonnakaitse jaoks, kaasa arvatud individuaalsete liikmesriikide positsioonide seisukohalt, kes kaebavad vahetevahel viivituste pärast. Üldiselt arvan, et selle meetme vastuvõtmisega näitas Euroopa, et on kaugel ees paljudest liikmesriikidest, mis peavad seda olukorda loomulikult kiiremas korras parandama.

Tulen riigist, mille valitsus väga visalt oma huvi selle direktiivi vastu väljendas. Seepärast loodan, et parlamendi otsus on tulemusrikas ning mõjub stiimulina, et suhtumist ning tähelepanu selle teema puhul lähiajal oluliselt parandada.

  Cristiana Muscardini (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Kahtlemata on saastaja-maksab-põhimõte äärmiselt tähtis Euroopa tööstusliku arengu tõttu keerulisemaks muutunud keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Ühe konkreetse kategooria ründamine ei ole aga alati õige. Peame kaitsma ka põhimõtet, et maksta ei saa ainult maanteevedajad, vaid maksma peavad ka need, kes ei pühenda Euroopas piisavalt energiat alternatiivse transpordisüsteemi toetamisele.

Euroopas on ikka veel liiga vähe programme transpordisektori ümberkorraldamiseks nii, et selles kasutatakse väiksema keskkonnamõjuga ökoloogilisemaid lahendusi ning samuti valitseb nappus vahenditest sektori tõhususe ja keskkonnasäästlikkuse parandamiseks. Selle pärast peame taas meenutama, et me ei saa vähendada liiklusmahtusid, sest kontrastiks sellele on vaja suurendada reisijate- ja kaubaveo osakaalu. Seepärast ei saa olla maanteevedajad ainsad, kes maksavad teiste põhjustatud keskkonnaprobleemide pärast.

  Ville Itälä (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Raportööri, transpordi- ja turismikomisjoni ning loomulikult ka parlamenti ennast tuleb selle suurepärase õigusakti eest tänada. See valmis tänu kompromissidele ja laiaulatuslikule toetusele. Minu arvates on väga tähtis, et kliimamuutustest ja säästvast arengust rääkides kaasatakse ka raskeveokite liiklus. Nii saame näidata avalikkusele, et meile valmistab tõepoolest muret asjaolu, et raskeveokite liikluse heitgaasid tekitavad probleeme, eelkõige just tipptunnil ja ummikutega teedel.

Üks asi, millega ma kompromissi nimel nõustusin, on see, et raskeveokite liiklusest saadavat raha saab kulutada raudtee- või laevatranspordile. See võib olla mõnel juhul võimalik, aga ma loodan, et kui neid otsuseid riiklikul tasandil rakendatakse, siis mõistetakse, et selle eest maksab raskeveokite liiklus. Neid rahalisi vahendeid saaks kasutada teede täiustamiseks, parandamiseks ja ehitamiseks ning sellest oleks kasu raskeveokite liiklusele.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE). – Austatud juhataja! Mis rasketesse kaubaveokitesse puutub, siis Iirimaa jaoks on see väga keeruline teema. Oleme Euroopa ääremaa ja meid eraldab kaks mereteed Mandri-Euroopast, kus kehtivad kõik need lisakulud teede kasutamise ja saaste eest. Nagu ma Iirimaa eksportijate ühingu hinnangust aru saan, lisaks see Iirimaa kaubaveo jaoks iga sõidu puhul 150 eurot või iga edasi-tagasi sõidu puhul 300 eurot. Iirimaa sõltub väga sellisest kaubaveost ja ekspordist. See vähendab meie konkurentsivõimet.

Arvan, et komisjon ja nõukogu peavad seda küsimust veel arutama ja arvestama selle juures ka ääremaadega. Mandri-Euroopa liikmesriikide jaoks ei ole see nii suur probleem, aga Iirimaa ja teiste ääremaade jaoks on see igal juhul väga keeruline probleem.

  Janusz Władysław Zemke (S&D). – (PL) Austatud juhataja! Tahan selgitada, et täna parlamendis vastu võetud soovitused ei ole Poola olusid silmas pidades eriti lihtsad. Need soovitused suurendavad transpordikulusid ja vanemaid sõidukeid kasutavad maanteevedajad on seetõttu loomulikult halvemas olukorras. Tervitamist väärib asjaolu, et täiendavaid vahendeid eraldatakse investeeringuteks säästvasse transporti, ning ennekõike see, et luuakse võimalus ehitada kiirrongiliine ja veetranspordi teid. Tahan aga korrata seda, mida ütlesid eelmised sõnavõtjad, et nendel soovitustel on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Minu riigis toovad need väga paljudele maanteevedajatele kaasa hulga probleeme.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Tahan teha kaks märkust nn Eurovignette’i kohta. Ühest küljest oleksin tahtnud näha selgemat sõnastust selle kohta, et selle raames kogutud rahalisi vahendeid kasutatakse tõepoolest teede ehitamiseks.

Teiseks tahan öelda, et ma oletan, et liikmesriigid austavad sätet, mille kohaselt riigid saavad otsustada mitte kohaldada direktiivi raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest üle 3,5- ja alla 12-tonniste kaubasõidukite puhul. Üle 3,5 ja alla 12 tonni kaaluvaid sõidukeid kasutavad paljud keskmise suurusega ettevõtjad. Suuremale osale nendest ettevõtjatest ei oleks suuremad kulud jätkusuutlikud. Meie maapiirkondades on sellistel ettevõtjatel tihtipeale keskne tähtsus tööhõive- ja ettevõtlusvõimaluste jaoks.

  Jim Higgins (PPE). – Austatud juhataja! Eurovignette’i käsitlev vettepanek tehti heade kavatsustega. Sellel on palju kiiduväärt aspekte. Sõidukite süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine on kiiduväärt. Raskete kaubaveokite ummikute vähendamine on kiiduväärt. Maksudest 15% kulutamine infrastruktuurile on väga kiiduväärt.

Oleksin tahtnud seda konkreetset meedet toetada, aga pidin selle vastu hääletama, sest nagu mu kolleeg Pat the Cope Gallagher ennist ütles, sõltub Iiri majandus väga palju ekspordist. Kui Eurovignette’i meetmed vastu võetakse, oleks nendel laastavad tagajärjed meie riigile. Igasugused lisamaksud, mida Iiri maanteevedajad maksma peaksid, avaldaksid väga negatiivset mõju meie ekspordile. Arvan, et mind toetavad hispaanlased, portugallased ja samuti itaallased. Me oleme ääreriigid. Sõltume täielikult rahvusvahelistest turgudest. Kõrge diislikütuse hind on maanteevedajad meeleheitele ajanud. Kahjuks pidin selle meetme vastu hääletama.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Tänane hääletus on oluline edusamm, et järgida saastaja-maksab-põhimõtet, sealhulgas ka maanteetranspordi sektoris, mis vastutab olulisel määral õhu- ja mürasaaste eest. Selles sektoris tegutsevate organisatsioonide kriitikast hoolimata olen arvamusel, et nõukogu seisukoht on hetkel parim võimalik kompromiss, kuid ma siiski loodan, et edaspidi saab seda paremaks muuta.

Hääletasin poolt. Tahan siiski lisada, et peame leidma paremaid võimalusi nende tulude kasutamiseks ning tegema liikmesriikide jaoks kohustuslikuks nende vahendite investeerimise, et täiendada üleeuroopalisi transpordivõrke (TEN-T) ja infrastruktuuri saastamise vähendamiseks. Ainult nii saame kunagi tulevikus öelda, et tänasel otsusel olid positiivsed tulemused.

Raport: Jo Leinen (A7-0330/2011)

  Antonello Antinoro (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Tänu Amsterdami lepingule on keskkonna- ja jätkusuutlikkuse poliitika muutunud palju tähtsamaks ning tähelepanu keskpunkti on kerkinud majandus- ja keskkonnapoliitika integreerimine ning keskkonnaga seotud kaalutlustega arvestamine ka teistes valdkondades.

Tähtsaimad sektorid on kliimamuutused, säästev transport, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, tervishoid ja keskkond, loodusvarade kasutamine ja jäätmete käitlemine ning samuti säästva arengu rahvusvaheline mõõde. Nõukogu kutsus oma 2006. aasta juunis tehtud järeldustes liitu ja selle liikmesriike üles laiendama rahvamajanduse arvepidamist nii, et see hõlmaks säästva arengu põhiaspekte. Sellest lähtuvalt peab rahvamajanduse arvepidamise juurde kuuluma ka integreeritud majanduslik ja keskkondlik arvepidamine, mille andmed on täiesti sidusad.

Hääletasin selle määruse ettepaneku poolt, sest see loob uued kasutusvõimalused rahvamajanduse arvepidamise andmete, keskkonnastatistika ja muude statistiliste valdkondade jaoks.

  Horst Schnellhardt (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Head kolleegid! Hääletasin Jo Leineni raporti poolt, sest ma olen veendunud, et neid andmeid eri riikides kogudes saame nende riikide olukorra kohta palju rohkem teada. Otsustasin aga uuesti sõna võtta, sest arutelu käigus ütles mitu panustajat, et peaksime käsitlema ainult seda arvepidamist ja ignoreerima SKP-d täielikult.

Soovitan teil seda mitte teha. See on väga ohtlik sündmuste areng. Sisemajanduse koguprodukt on majandusliku arengu ja heaolu näitaja. Kui tahame lõpetada selle mõõtmise või kui tahame kasutada oma mõõtmistes ainult sotsiaalseid ja keskkondlikke kriteeriume, siis lõppeb see katastroofiga. See tähendab, et kõik see saab olla ainult täienduseks SKP näitajatele. SKP peab olema meie analüüside keskpunktis, nagu lepiti kokku Anna Rosbachi raportis. Arvan, et see peab ka antud juhul kehtima. Tahan seda veel kord rõhutada.

Raport: Carlos Coelho (A7-0185/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – Austatud juhataja! Vabandust, aga kas te võiksite palun öelda, millise teema juures me oleme? Ma ei kuulnud.

(Juhataja: „Coelho raport”)

Acquis’ sätete kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias? Tänan teid!

(DA) Austatud juhataja! Tänasel hääletusel parlamendis võtsime vastu otsuse, millega tunnustame, et Rumeenia ja Bulgaaria on valmis osalemiseks Schengeni koostöös. Ma ei kahtle selles, et puhtalt tehnilised aspektid on paigas ja et liikmeks saamise nimel on tehtud ära tohutu palju tööd. On aga mitu põhjust, miks peaksime pöörama palju tähelepanu sellele, et Euroopa kodanikud on mures kasvava korruptsiooni pärast paljudes liikmesriikides ja piiriülese kuritegevuse kasvava taseme pärast. Seepärast oleksime pidanud enne Schengeni ala laiendamist kasutama seda olukorda selleks, et tugevdada politsei koostööd ja võitlust korruptsiooni vastu. Küsimus ei seisne nende kahe riigi kritiseerimises, vaid selles, et enne Schengeni ala laiendamist võiks kasutada seda võimalust ning nõuda korralikke vastuseid muret tundvatele kodanikele, kes näevad, kuidas kuritegevus Euroopas järjest suureneb.

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengen acquis’ vastu, kui nad 2007. aastal Euroopa Liiduga ühinesid, kuid acquis’ meetmete osalise kohaldamise tõttu teostavad mõlemad riigid ikka veel piirikontrolle. Ekspertrühmade hoolikad hindamised ja visiidid on näidanud, et kuigi mõlemad riigid on näidanud üles suurt pühendumust ning teinud nähtavaid edusamme acquis’ rakendamise suunas, esineb ikka veel puudusi näiteks varustuse, piirikontrollide jõudluse ja väljaõppe valdkonnas.

Oleme valmis kinnitama, et toetame nende täielikku ühinemist kokkuleppega, kuid oleme siiski arvamusel, et kõne all olevad riigid peavad teavitama meid kuue kuu jooksul kirjalikult sellest, et nad on rakendanud lisameetmeid nende puuduste kõrvaldamiseks. Me ei saa mitte mingil juhul ignoreerida asjaolu, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi liidu piiripoliitika jaoks ning sellega tuleb arvestada.

  Dimitar Stoyanov (NI). – (BG) Austatud juhataja! Carlos Coelho väga hästi koostatud raporti kõige tähtsam osa oli selle lõpus. Seal oli selgelt mainitud, millist ohtu kujutab endast sisserändelaine Türgist ning Türgi kaudu ka Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, mis võib Euroopa üle ujutada.

Veel veerand sajandit tagasi kaitses Euroopat selliste sisserändelainete eest kaks asja: raudne eesriie ja Põhja-Aafrika totalitaarsed režiimid. Mõlemad totalitaarsed režiimid hoidsid oma kodanikke allasurutuna ning palju suurema tõenäosusega lubasid nad inimesi oma riiki, kui oma riigi kodanikel riigist lahkuda. Aga need takistused on nüüd kadunud.

Seepärast hääletasin raporti poolt. Mul on hea meel, et Carlos Coelho mainis, kui tähtis on asjaolu, et Türgi avaldab suurt sisserändesurvet Bulgaariale ja Kreekale. Tahan siiski rõhutada, et sellest ei piisa, kui need avaldused jäävad ainult sõnadeks paberil. On vaja vahendeid ja programme, et kaitsta liitu selle sisserändelaine eest.

  Hannu Takkula (ALDE). – (FI) Austatud juhataja! Loomulikult on väga tähtis, et Euroopa Liidus saaks rakendada samu põhimõtteid kõikidele liidu liikmesriikidele. Selles suhtes on Schengeni kokkulepe edusamm sellise tihedama koostöö, see tähendab vabama liikumise suunas, kuid loomulikult ei tohi me unustada, et vabam liikumine on seotud ka teatud vastutustundega. Nüüd peame lootma, et kui Rumeenia ja Bulgaaria ühinevad Schengeni alaga, siis käsitletakse reaalselt ka neid probleeme, mis on nende piiridel esinenud, ja et sinna suunatakse piisavaid vahendeid, et tagada sellise ebaseadusliku rände ja muude nähtuste ennetamine.

Loomulikult on olukord põhimõtteliselt selline, et Euroopa Liidus ei saa olla kaheastmelist süsteemi: kõikidele peavad kehtima samad eeskirjad. Nii saame tagada ka selle, et nendes riikides on inimestele antud samad võimalused, mis igal pool mujal. Vahendeid on vaja, sest me teame, millised probleemid ja ohud seal esinevad.

  Roger Helmer (ECR). – Austatud juhataja! Nagu teate, jäävad Briti konservatiivid tavaliselt erapooletuks, kui kõne all on euroala või Schengeni alaga seotud küsimused, sest me ei kuulu kumbagi ning selle pärast võiks öelda, et see ei ole meie asi. Praegusel juhul on see aga meie asi, sest me teame, et Bulgaarias ja Rumeenias on suured probleemid kuritegevuse ja korruptsiooniga, ning ma ei usu, et nende piirikontrollid on nii head kui teistes Schengeni alaga liitunud riikides.

See tähendab, et nendest riikidest saab kanal, mille kaudu ebaseaduslikud sisserändajad Euroopa Liitu pääsevad ning Schengeni alal on neil siis vaba voli tulla ka Calais’e, mis suurendaks kindlasti ebaseaduslikku sisserännet Ühendkuningriiki. Sel põhjusel hääletasin raporti vastu.

Raport: Jean-Pierre Audy (A7-0160/2011)

  Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõte on eriti tähtis.

Minu jaoks on neli ülitähtsat põhjust, mille pärast ma raporti poolt hääletasin. Esiteks rahastamismenetluste oluline lihtsustamine ja kiirendamine. Teiseks VKEde osalemine, mis on oluline majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks. Kolmandaks innovatsioon konkurentsivõimelise tootmissektori jaoks, mis suudaks turu katsumustest üle saada. Neljandaks riskijagamisrahastu, mis on seni andnud väga häid tulemusi.

Viimaks tahan tuua esile, et teadmiste, hariduse ja teadusuuringute kolmnurga tugevdamine, millest sõltub ühtekuuluvuspoliitika tulevik, on Euroopas võimalik ainult püsivalt teadusuuringutele pühendudes.

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Parlamendis valitseb laiaulatuslik üksmeel selles, et meie teadusuuringute programm vajab reformimist. Sellegipoolest pean väljendama oma kahetsust selle üle, et komisjon oli oma vahekokkuvõttes nii ebamäärane ja vähenõudlik. Seda oleks tegelikult võimalik palju paremaks teha ning palju rohkem saaks nüüd kohe ära teha. Komisjon võiks lühendada avalduste esitamise tähtaegu, otsida rahalisi vahendeid näidisobjektide rajamiseks ja kasutada rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid selle asemel, et enda omi leiutada. Kõik see loob mõttetut bürokraatiat, mis tööstused eemale peletab. Selle tõttu ei suuda Euroopa ideedest arveteni jõuda. See tähendab, et tulevikus peame vähendama kaootilist programmide segadikku ja bürokraatiat ning keskenduma kõige suurematele probleemidele, nagu kliimamuutused, energia ja toit. Kokkuvõttes peame kasutama oma teadusuuringuid töökohtade loomiseks. Parlament näitas täna, et on valmis seda tegema. Nüüd peab komisjon suunda näitama.

  Mario Pirillo (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Teadusuuringud ja innovatsioon mängivad keskset rolli Euroopa Liidu arengus ja konkurentsivõimes ning need on väga tähtsad Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks. Seitsmes raamprogramm on põhivahend teadusuuringute rahastamiseks Euroopas, nagu näitab ka raport, mille üle täna hääletati. Liigne bürokraatia põhjustab aga ikka veel väga palju probleeme väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks.

Oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis kutsus parlament komisjoni üles võtma seitsmenda raamprogrammi praeguses halduses kasutusele menetluslikke, haldus- ja finantsalaseid lihtsustamismeetmeid, kuid seni ei ole neid meetmeid veel kasutusele võetud. Kutsun komisjoni üles tunnustama parlamendi tähelepanekuid ning tuvastama lahendusi, et anda VKEdele parem juurdepääs seitsmendale ja kaheksandale teadusuuringute raamprogrammile.

  Ville Itälä (PPE). – (FI) Austatud juhataja! Ka mina hääletasin hea meelega selle raporti poolt ja soovin tänada ka oma kolleegi Jean-Pierre Audyt hea töö eest. Tahan tuua esile kaks punkti. Rahastamine on äärmiselt tähtis ja see võiks olla isegi natukene põhjalikum, sest siin öeldakse, et see tase on usutav ja vajalik. Peame suurendama rahastamist, et saavutada Euroopa äärmiselt vajalik majanduskasv.

Mõne aja eest kuulasin ise ühte Soome uurimisrühma, mida selle programmi kaudu rahastatakse. Nad tegelevad rakkude uurimisega ning on oma tööga väga suure läbimurde saavutamise lähedal, mis võimaldaks neil töötada välja isegi vähiravimeid. Neil ei ole aga mingit teavet selle kohta, kas neid ka edasi rahastatakse. Nad on täiesti nõutud. Minu arvates tuleks seda rahastamist jätkata ning see peab olema piisav.

Teine probleem, mille kohta me selget tagasisidet saame, on see, et väga palju tööaega kulub bürokraatlike küsimuste lahendamisele. Seda on vaja vähendada, et saaks korralikult prioriteete seada.

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Mul on hea meel, et tänane aruteluteema on seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõte. Paljud dokumendis mainitud punktid vastavad tõele, eriti punktid, mis käsitlevad noorteadlasi ja tööstuse aktiivsemat osalemist raamprogrammi alla kuuluvates projektides. Dokumendis väljendatakse muret teatavate liikmesriikide suhteliselt madala osalemise taseme pärast. Soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et sellel on objektiivsed põhjused. Hetkel kehtivad rahastamisskeemid on teatud mõttes palju soodsamad vanade Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks. See kajastub ka arvudes. Rahalised vahendid, mida saaks mõne uue liikmesriigi projektiosaline, on poole väikesemad nendest rahalistest vahenditest, mida saaks mõne vana liikmesriigi projektiosaline. Selle olukorra tõttu tekib ühenduses lõhe ja uutel liikmesriikidel puudub juurdepääs nendele vahenditele, mis on minu arvates lihtsalt vale. Seepärast on minu arvates vaja rahastamisskeemid üle vaadata ning pürgida selle poole, et kaheksanda raamprogrammi puhul ei oleks enam ebavõrdsust või diskrimineerimist, et saaksime asuda edukalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise kallale.

  Alajos Mészáros (PPE). – (HU) Austatud juhataja! Praegune seitsmes raamprogramm tagab, et Euroopa Liit saab tõsta oma teaduspoliitika piisavalt kõrgele tasemele. Programmi eelarve perioodiks 2007–2013 ületab 54 miljardit eurot ning seepärast võib öelda, et see on üks tähtsamaid teadusuuringute toetamise programme maailmas. Peame koostama vahekokkuvõtte, mis tugineb konkreetsetele andmetele, et tagada, et seitsmes raamprogramm täidab jätkuvalt Euroopa vajadusi. Minu arvates on lihtsustamisprotsess kõige tähtsam asi, mida vahekokkuvõtte juures rõhutada. Ka kogemused on näidanud, et meie teadlaste jaoks oli kõige suurem probleem haldusmenetluste komplekssus ja keerukus. Teine tähtis asi on VKEde programmis osalemise lihtsustamine. Kahjuks on selles punktis vaja teha veel täiendavaid pingutusi, kuigi koostööprogrammide puhul on tehtud mõned parandused. Meil oli väga hea meel riskijagamisrahastu kasutuselevõtmise üle. Seda tuleks suurendada ja sellega jätkata kuni seitsmenda raamprogrammi lõpuni ning sellega tuleks jätkata ka järgmistes programmides. Nendel põhjustel hääletasin raporti poolt.

  Jacek Olgierd Kurski (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Hääletasin Jean-Pierre Audy raporti vastu. Ma ei saa kiita heaks dokumenti, mis takistab projekti INDECT elluviimist. Ma ei ole nõus avaldusega, et projekt, mida viib ellu tuntud Krakówi AGH Teadus- ja Tehnikaülikool, rikub põhiõiguste hartat. Projekti teadustöö eesmärk on saavutada eesmärgid, mis on sätestatud resolutsioonides, mis käsitlevad võitlust pedofiilia vastu, relvade müügi vastu Internetis ning võitlust uimastikaubanduse ja inimkaubanduse vastu, mis on probleemid, mida oleme siin istungisaalis palju kordi käsitlenud. See on uuenduslik projekt, mis täidab suurepäraselt lüngad ELi liikmesriikide julgeolekusüsteemides, eelkõige just Internetti silmas pidades. See mõjutab inimesi, kes rikuvad seadust, ja just nende jaoks ongi selle projekti eesmärgid kõige kardetavamad. Lisaks loob projekt hea aluse integreeritud julgeolekuvõrgustiku rajamiseks, mis tagaks kaitse küberrünnakute eest. Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja Hiina on sellised lahendused juba kasutusele võtnud ning oleme aastaid kärsitult oodanud, et need ka ELi tasandil kasutusele võetakse. Seepärast ei mõista ma, miks kogu projekti rahastamine lõpetatakse, eriti veel selle pärast, et see on ainus projekt, mis on Jean-Pierre Audy raportis nii esile toodud.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Hääletasin raporti poolt, kuid mulle valmistab siiski muret embrüo rakkude uurimise rahastamine avaliku sektori vahenditega. Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamusel on embrüo rakud inimembrüo osad ning seega saab neist alguse elu. Kuna need rakud kujutavad esimest etappi neist arenevas inimelus, tuleb need seaduslikult määratleda embrüotena, mille patenteerimine peab olema välistatud. Selle avalduse alusel peab Euroopa Komisjon võtma viivitamatult arvesse Euroopa Kohtu otsuseid ja järeldusi ning kohandama nendest lähtuvalt oma poliitikameetmeid teadustegevuse ja teaduse rahastamiseks.

Resolutsiooni ettepanek (B7-0344/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Täna hääletasime viimase teksti üle paljudest vabakaubanduslepingutest. Õnneks on parlament üldiselt veel vabakaubanduse poolt ning see kehtib ka Kanadaga sõlmitava lepingu puhul. Kuid ikka ja jälle kerkib esile nõudmine sektoripõhiste analüüside järele. ELi ja Kanada vabakaubanduslepingu mõjuhinnang näitab, et see annab mõlemale poolele selged eelised. Sektoripõhiste analüüsidega üritatakse lihtsalt otsida põhjuseid ei ütlemiseks, sest tegelikult on alati võitjaid ja kaotajaid. Meie ülesanne on teha seda, mis on enamiku jaoks parim. Vabakaubandus on kõige parem tarbijatele, sest see suurendab valikut ja langetab hindu. See on ka kõige parem ettevõtjatele, sest see suurendab nende turgu, suurendab majanduskasvu ja loob töökohti. Vabakaubandus on rahvusvaheline töö jagunemine, mis tagab, et teeme kõik seda, mida kõige paremini oskame, ning lubame samal ajal kõigil teistel teha seda, mida nemad kõige paremini oskavad.

  Peter Jahr (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Loomulikult on mul hea meel iga kaubanduslepingu üle kahe riigi või ettevõtja vahel, sest kui maailmakaubandust õigesti hallata, siis aitab see parandada elatustaset ja toetada arengut.

Teisest küljest olen ma alati mures, et suure arvu kahepoolsete lepingute tõttu kaotame ülevaate ja meil on lõpuks suur lepingute segadik, mille tõttu on raske saavutada tõelist kokkulepet Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.

Minu jaoks on kahepoolsed lepingud alati teisejärguline lahendus. Parim lahendus oleks jätkata kaubandusläbirääkimisi Maailma Kaubandusorganisatsiooni kontekstis ja sõlmida sellised lepingud, mida maailmakaubandus ootab ja mida maailmamajandus hädasti vajab.

Raport: Wolf Klinz (A7-0081/2011)

  Claudio Morganti (EFD). – (IT) Austatud juhataja! Head kolleegid! On vaieldamatu, et reitinguagentuurid on nüüdseks saanud endale tohutu ja kontrollimatu võimu. Nende esialgne ülesanne oli anda väärtuslikku teavet investoritele, kuid aja jooksul on nad muutunud rahvusvaheliste finantsturgude ülimateks ja kontrollimatuteks vahekohtunikeks.

Minu arvates on vastuvõetamatu, et ettevõtjad ja isegi liikmesriigid sõltuvad hinnangutest, mida annavad kolm suurt Ameerika ettevõtet, mille reitingud ei ole alati olnud õiged ning mis on vahetevahel viinud hämmastavate eksimusteni, nagu Lehman Brothersi juhtum.

Seepärast on suurem kontroll kindlasti teretulnud ja loodan, et uus Euroopa järelevalveasutus suudab töötada optimaalse võimsusega ning et sellel on reaalsed volitused sekkumiseks ja vajaduse korral isegi trahvide määramiseks. Samuti olen arvamusel, et on hea idee võtta kasutusele tsiviilvastutuse põhimõte juhtumite korral, kus on ilmselgelt tegemist ränga hooletusega. Selles sektoris on vaja suuremat konkurentsi ja peame selle ajaloolise oligopoli laiali lammutama ning tooma sisse uued sõltumatud ja võimaluse korral Euroopa organisatsioonid, mis oleksid kursis meie kontinendi majandusliku konteksti ja reaalsete oludega, sest need on täiesti erinevad sellest, kuidas Ameerika Ühendriigid asjadele lähenevad.

Kõigil nendel põhjustel hääletasin kõne all oleva raporti poolt.

Raport: Angelika Niebler (A7-0159/2011)

  Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (PPE). – (LT) Austatud juhataja! Mul on hea meel täna vastu võetud dokumendi üle, mis käsitleb sõltumatute mõjuhinnangute sõltumatuse tagamist. Mõjuhinnangud on õigusloome protsessi alus. Minu arvates peab mõjuhinnangute täielikust sõltumatusest saama üldpõhimõte, mis kehtib igat liiki mõjuhinnangute ja eelkõige keskkonnamõju hinnangute suhtes. Selle põhimõtte kohaldamise tagamine tuleks sätestada ka keskkonnamõju hindamise direktiiviga, mis lähitulevikus suure tõenäosusega läbi vaadatakse. Mul on hea meel, et keskkonnakomisjoni ettepanekud, mille kohta ma muudatusettepanekuid tegin, käsitlevad keskkonnamõju hindamist, mis on tõesti äärmiselt oluline. Euroopa Komisjon peaks osalema ka aktiivsemalt Euroopa Liidu ja liikmesriikide huvide kaitsmises sellistel juhtudel, kui kolmandate riikide projektidel võib olla mõju Euroopa Liidule või ühele või enamale liikmesriigile. Minu arvates on see dokument samm meie kõigi turvalisuse tagamise poole.

Raport: Richard Falbr (A7-0172/2011)

  Jens Rohde (ALDE). – (DA) Austatud juhataja! Tahan väga sellest teemast rääkida, sest minu arvates on mõnevõrra absurdne, et me siin ettevõtete sotsiaalse vastutuse jaoks sätteid kehtestame. See on ju väga hea, et oleme arvatavasti kõik nõus sellega, et peaksime sõlmima vabakaubanduslepinguid ja looma partnerlusi ainult selliste riikidega, mis austavad inimõigusi. See on tegelikult kirjas ka aluslepingus. Arvan, et mõned poliitikud on siiski unustanud, mida ettevõtete sotsiaalne vastutus tähendab. See tähendab just nimelt ettevõtete sotsiaalset vastutust, seda, mida ettevõtted ise omaette teevad lisaks kõigele sellele, mida nad õigusaktidest kinnipidamise nimel teevad. Seda kasutatakse ettevõtluses konkurentsiparameetrina, mis ajendab ettevõtteid ennast seda ettevõtluse aspekti täiustama. Kui me selle ära võtame ja selle poliitiliseks õigusaktiks muudame, siis kaotame selle konkurentsiparameetri täiesti ära ning see on minu arvates lihtsalt poliitiline rumalus.

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Sotsiaalpoliitika välismõõtme juurde kuuluvad kõik Euroopa Liidu meetmed ja algatused, mille eesmärk on edendada töö- ja sotsiaalseid standardeid riikides, mis ei ole ELi liikmesriigid. Vaatamata sellele, et Lissaboni lepingus ja Euroopa 2020. aasta strateegias on antud sotsiaalpoliitikale enneolematult suur tähtsus, on konkurentsivõime ja majandustegurid ikka veel palju tähtsamad sotsiaalsetest küsimustest.

Siiski on saamas järjest selgemaks, et me ei tohi keskenduda jätkuvalt ainult turgudele ning peame selle asemel võtma palju terviklikuma lähenemisviisi inimeste huvisid silmas pidades, see tähendab kaitsma inimeste huvisid, töötajate õigusi ja õigust tööle. Euroopa Liit peab võtma oma pikaajaliseks eesmärgiks selle, et tagada meestele ja naistele võimalused väärika ja tootliku töö leidmiseks, mille tingimused on vabad, võrdsed, ohutud ja väärikad. Seepärast on edaspidi vaja, et parlament ning rahvusvahelised ja Euroopa ametiühingud teevad koostööd ning lisavad oma positiivsed ja kiireloomulised soovitused algatusele, mille üle siin täna hääletati.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Toetan raportit, sest Euroopa ettevõtted on rahvusvahelise kaubanduse jaoks eriti tähtsad. Peame tegutsema alati ja isegi kolmandates riikides Euroopa väärtustest ning rahvusvahelistest sotsiaalsetest ja tööstandarditest lähtudes.

Ettevõtete sotsiaalne vastutus on kasulik vabatahtliku tegevusena ainult siis, kui tarbijatele antakse usaldusväärset ja täpset teavet ettevõtete tegevuse, toodete päritolu ning nende toodete tootmis- ja müügitingimuste kohta. Sertifikaadid, kaubamärgid ja standardid on tähtsad tarbijatele ning imago ja maine on vahetult seotud ettevõtte edukusega. Suhtlusmeedia ajastul on väga raske varjata tarbijate eest teavet ettevõtte tegutsemistavade kohta välisriikides.

Vastutustundlik ettevõtlus on alati konkurentsivõime ja eduka ettevõtluse aluseks. Ka Euroopa Liit peab hakkama teerajajaks sotsiaalsete standardite edendamise alal. Ma arvan, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine peaks kuuluma kõikide ELi poliitikameetmete ja kaubanduslepingute juurde.

  Anna Záborská (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Sotsiaalse vastutuse toetamine ja edendamine välissuhetes võib olla huvitav ettevõtmine. Mulle valmistab muret, et me ei lähe oma meetmetega piisavalt kaugele. Sotsiaalne vastutus peab olema suunatud kõige vaesematele, ühiskonna äärealale jäävatele inimestele, kellel ei ole kvalifikatsiooni ja kes kõige rohkem manipuleerimise all kannatavad. Lühidalt, see peab olema suunatud nendele, kes jäävad tööturust kõige kaugemale.

Prantsuse õppimist ja koostööd käsitlev programm, mille algatasid organisatsioon ATD Quart Monde ja Prantsuse valitsus, on hea näide sellest, kuidas tugev ettevõte hoiab alal ehtsat sotsiaalset vastutust partnerluses kõige ebasoodsamas olukorras olevate töötajatega. Nii saaks liit anda sellele poliitikameetmele tõelist lisandväärtust.

Raport: Gay Mitchell (A7-0187/2011)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! 2011. aasta pakub strateegilise võimaluse, et võtta õppust neljast aastast, mille jooksul on olnud jõus määrus, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend. Määruse jõustumisest peale on saanud selgeks, et põhiprobleem on see, kuidas mõista või aktsepteerida arengukoostöö spetsiifilist rolli Euroopa Liidu välistegevuse kontekstis.

Seepärast on vaja mõista asjaolu, et peale humanitaarabi on arengukoostöö ainuke välistegevuse poliitikavaldkond, mis ei ole mõeldud ELi huvide teenimiseks, vaid selleks, et kaitsta maailmas kõige rohkem kõrvale jäetud ja haavatavamate inimeste huve.

Tänase hääletusega rõhutame, et on vaja eraldi arengukoostöö vahendit, mis oleks loodud konkreetselt ja ainult arengumaade jaoks ning täidaks just nimelt neid eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208. Kokkuvõtteks, austatud juhataja, tahan öelda, et nõuame delegeeritud õigusaktide menetluse kasutamist eelkõige selliste otsuste vastuvõtmise puhul, mis käsitlevad üldeesmärke, prioriteetseid valdkondi ja oodatavaid tulemusi ning samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud tingimuste täitmiseks ette nähtud rahaliste vahendite jaotamist.

Raport: Diana Wallis (A7-0164/2011)

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Vaatamata sellele, et Euroopa Parlament on korduvalt tunnustanud seda, millised eelised annaks siseturule lepinguõiguse raamistiku parandamine, on uue vabatahtliku vahendiga lepinguõiguse süsteemi kasutuselevõtmisel esinenud mitu suuremat probleemi nii sisu kui ka menetlusega. Ennekõike peegeldavad esitatud ettepanekud komisjoni seisukohta, mida ei toeta aga avaliku arutelu sisu. Me ei tea, millised on individuaalsete liikmesriikide või tarbijate ja ettevõtjate esindajate seisukohad. Puudulik selgus mõnes esitatud dokumendis, mis võetakse kohtuotsuste aluseks, võib anda alust eri õiguslikele interpretatsioonidele.

Viimaks avaldaks vabatahtliku vahendi kasutuselevõtmine ränka majanduslikku mõju ettevõtjatele ja tarbijatele. Vajaliku väljaõppe, tüüplepingute muutmise ja võimalike kohtumenetlustega võivad kaasneda väga suured kulud. Minu arvates ei ole arukas sundida majanduslikult raskel ajal ettevõtjatele peale täiendavaid finantskohustusi. Nendel põhjustel hääletasin raporti tagasilükkamise poolt.

Raport: Nadja Hirsch (A7-0082/2011)

  Clemente Mastella (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Võimalus ja võime õppida ja töötada rahvusvahelises keskkonnas on tänapäeva globaliseerunud maailmas eduka tööelu eelduseks. Kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas tuleb viia Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil konkreetsete meetmete abil ellu Euroopa aruka, jätkusuutliku ning kaasava kasvu strateegias nimetatud põhitegurid. Hinnangud viitavad sellele, et nõudmine oskuste järele suureneb jätkuvalt. Tööstuslikud ja tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa suurema vajaduse kõrge ning keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu järele, kuid seda madala kvalifikatsiooniga töötajate arvelt.

See tähendab, et eriti noorte inimest puhul tuleb kiiresti tegutseda, sest pidevalt kasvav noorte tööpuudus on üks suuremaid probleeme, mille Euroopa lahendama peab. Nende eesmärkide saavutamiseks on meie arvates tähtis, et kutseharidust ja -koolitust käsitletakse jätkuvalt pikaajalise ühise poliitilise prioriteedina, mille saavutamine on võimalik ainult kõikide ELi institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike sidusrühmade osaluse ja vastutusega.

  Paul Murphy (GUE/NGL). – Austatud juhataja! Hääletasin Nadja Hirschi raporti vastu, sest selles ei käsitleta haridust üldsegi mitte vahendina, mille abil inimesed saavad oma teadmisi ja oskusi parandada, vaid kõigest vahendina suurettevõtete kasumi suurendamiseks.

Olen täielikult sellise lähenemisviisi vastu. Raportis väidetakse, et ELi 2020. aasta eesmärkide elluviimine aitab tagada tööhõive ja parema elatustaseme. See on lihtsalt vale. ELi 2020. aasta strateegia ei taga ei töökohti ega paremat elatustaset. See pakub ainult rohkem neoliberaalseid poliitikameetmeid ning vähendab veelgi enam palku ja töötingimusi.

Raportis nõutakse häbiväärselt, et tööandjad peaksid saama lõpetada praktikalepingu, kui peaks ilmnema, et praktikant töökoha jaoks ei sobi. See tähendaks jõhkrat ärakasutamist. Ma ei ole nõus üleskutsega erakõrgkoolide kaasamise kohta kutseoskuste arendamisse ning nõuan selle asemel mõttekate väljaõppevõimaluste loomist suurte avaliku sektori investeeringute kaudu.

  Mitro Repo (S&D). – (FI) Austatud juhataja! Toetasin raportit, sest noorte tööpuudus on probleem terve Euroopa ning kogu meie ühiskonna jaoks. See on ka Vahemere lõunapiirkonna riikides toimuvate rahutuste põhjus. Põhjapoolsete riikide jõukates ühiskondades väljendub noorte tööpuudus näiteks tõrjutuse ja kasvava uimastite tarbimisega noorukite seas.

Noorte jaoks on tähtis liikuvus ja töökohtade vahetamine. Noorte tööpuudus on suur, kui noored inimesed ei leia kusagil tööd, sest neil puudub selleks vajalik haridus või töökogemus ning selle tõttu ei ole nad ka heas positsioonis tööturul konkureerides. Seepärast peame keskenduma kaugeleulatuva kvaliteetse hariduse andmisele ning pöörama lisaks tähelepanu ka soolisele perspektiivile, et kõrvaldada noorte tööpuuduse algpõhjused. Samuti ei tohi me unustada täiendõppe rolli, sest just see edendab elukestvat õpet ning valmistab inimesi ette tööturu muutusteks.

  Silvia Costa (S&D). – (IT) Austatud juhataja! On ülitähtis, et parlament kasutab seda resolutsiooni jõulise sõnumi saatmiseks liikmesriikidele ja nooremale põlvkonnale, et paluda neilt rohkem pühendumust Euroopa koostööle haridus-, kutseõppe- ja kõrghariduse valdkonnas, et tugevdada Euroopa 2020. aasta strateegiat. Me teame, et noorte tööpuudusel on rängad tagajärjed vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse seisukohast ning samad tagajärjed on ka sellel pikaks veninud ebakindluse perioodil, mis mõjutab 40% Euroopa noortest.

Tugevat toetust on vaja kombinatsioonile hariduspoliitikast ja uuest stiimulitel põhinevast hoolekandesüsteemist ettevõtjatele, kes pakuvad täiskohaga tööd noortele ja naistele. Väga oluline on tagada, et omandatavad oskused oleksid kooskõlas pädevustega, mida on vaja säästva ja intelligentse arengu ning samuti kodakondsusega seotud eesmärkide saavutamiseks. Samuti on tähtsad poliitikameetmed ülemineku lihtsustamiseks haridussüsteemist tööle ning kutsekvalifikatsioonide, tiitlite ja akadeemiliste ainepunktide tunnustamise kiirendamiseks.

Liikmesriigid, nagu ka minu riik, mis kärbivad kriisi ajal vahendeid hariduse ja teadusuuringute jaoks, peavad teadma, et nad teevad sellega kahju noortele ja Euroopa tulevikule.

  Siiri Oviir (ALDE). – Tänan Teid mulle sõna andmast. Olin raporti ettevalmistamisega komisjonis seotud, ja tõesti – tööpuudus Euroopas on jätkuvalt suur, noorte tööpuudus aga keskmiselt kaks korda kõrgem. On liikmesriike, kus see on veel kõrgem – nagu minu koduriigis –, kus see on isegi üle kolme korra kõrgem. Toetan raportis toodud algatusi praktiliste sammude kohta olukorra paremusele pööramiseks. Meil ei ole mõttekas koolitada suurel hulgal üldise kõrgharidusega inimesi, kes seejärel tööturul rakendust ei leia. Enam tuleb panustada just kutseharidusele ja ümberõppele.

Täiesti vastuvõetamatu on aga nõukogu tegevus hariduse valdkonna eelarvekärbete osas. Nende tegevus on ka vastuolus juba vastu võetud Euroopa 2020. aasta strateegia täitmisega. Nii et ühed sõnad, aga teised teod. Hääletasin raporti vastuvõtmise poolt. Aitäh.

  Seán Kelly (PPE). – (GA) Austatud juhataja! Ka mina hääletasin selle raporti poolt, eriti seepärast, et hinnanguliselt luuakse alates praegusest kuni 2020. aastani kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste jaoks 15 miljonit töökohta. Samal ajal näitavad hinnangud, et ilma kvalifikatsioonita või madala kvalifikatsiooniga inimeste jaoks jääb 12 miljonit töökohta vähemaks. Seda olukorda silmas pidades on vaja midagi ette võtta ning on selge, et vajadus hariduse ja koolituse järele on suur. 21% Euroopa noortest on töötud ning seepärast on väga tähtis, et nad saavad jääda haridussüsteemi nii kauaks kuni nad on omandanud vajalikud kutsekvalifikatsioonid, samuti tuleb tagada koostöö kõrgkoolide ja ettevõtjate vahel piisavate kutsekvalifikatsioonide tagamiseks. Lisaks on tähtis tagada kutsekvalifikatsioonide sõltumatu hindamine. Kui kõik see saab tagatud, suudame selle probleemi tulevikus lahendada.

Raport: Salvador Garriga Polledo (A7-0193/2011)

  Francesco De Angelis (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Salvador Garriga Polledo raport on väga tähtis töö, mis võimaldab meil panna paika uue finantsraamistiku konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa jaoks.

Meil on vaja eelarvet, mis on loodud praeguseid probleeme silmas pidades ning mis saab anda tugeva ja uuendusliku vastuse praegustele vajadustele. Eelarve prioriteet peab olema VKEde teadus- ja arendustegevuse toetamine majanduskasvu ning tööhõive stimuleerimiseks. Samal ajal on eelarve teine eesmärk ühise põllumajanduspoliitika reform, et edendada ja toetada Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet.

Erilist tähelepanu tuleks aga pöörata ühtekuuluvuspoliitika tulevikule, sest minu arvates on see väga tähtis vahend, mis annab rahalist toetust investeeringute tegemiseks, mis edendavad majanduskasvu ja eelkõige uute töökohtade loomist. Sellest teemast rääkides tahaksin tuua veel kord esile ühe punkti, mis on minu arvates väga tähtis: uue vahekategooria loomine piirkondade jaoks. Loomulikult olen ma seisukohal, et selle uue kategooria loomiseks ei saa suunata ümber rahalisi vahendeid olemasolevatest kategooriatest, mis on olulised meie majanduse tasakaalustatud, kooskõlastatud ja jätkusuutliku kasvu toetamiseks.

  Ville Itälä (PPE). – (FI) Austatud juhataja! See väga tähtis raport võeti vastu ja ma tahaksin öelda paar sõna selle kohta. Esiteks Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanek nr 18, milles on öeldud, et ühise põllumajanduspoliitika puhul on võimalik teha väga konkreetseid kärpeid, lähtudes praegustest reformidest. Kuigi see on väga kavalalt sõnastatud, annab see meile väga selge pildi sellest, mida fraktsioon ALDE tegelikult põllumajanduspoliitikast arvab. Ilmne ja põhiline eeldus on siin see, et kui üldse kuskil kärpeid teha, siis peaks seda tegema põllumajanduspoliitikas.

Teine tähtis punkt, mille puhul ma oma fraktsioonist erinevalt hääletasin, on muudatusettepanek nr 37d, milles juhitakse tähelepanu asjaolule, et kui Euroopa Parlamendil oleks ainult üks asukoht, oleks võimalik palju raha kokku hoida. Selle üle ei olegi mõtet vaielda, et sellega hoiaks raha kokku. See, kuidas me hääletame, ei muuda midagi, sest me teame, et sellega hoiaks raha kokku. Loodan, et inimesed siin saavad lõpuks aru, et rahvale aitab juba sellest, et raha hoitakse küll kokku neid puudutavates valdkondades, aga mitte meid puudutavates valdkondades. Seda ei ole võimalik inimestele selgitata ja selle üle hääletamine ei muuda midagi paremaks. Raha hoitakse kokku ja meie peame seda tegema.

  Salvatore Caronna (S&D). – (IT) Austatud juhataja! Hääletasin liidu tulevasi finantsperspektiive käsitleva Salvador Garriga Polledo raporti poolt, sest ühe suurima kriisi ajal nn Euroopa vaimu jaoks olen ma veendunud, et peame nõudma ja igal juhul jääma kindlaks oma usule sellesse, et liit vajab usaldusväärseid vahendeid ning see algab piisava rahastamisega.

Seepärast on taotlus järgmise eelarve suurendamise kohta 5% õiglane ja vajalik. Võimalik, et sellest ei piisa, aga seda on vaja selleks, et anda vastus meie ees olevatele suurtele küsimustele. Neid vahendeid on vaja reaalsete probleemide lahendamiseks, nagu ühtekuuluvuse suurendamine piirkondade vahel, teadusuuringute ja innovatsiooni võimekuse suurendamine ning parema võimekuse tagamine majanduskasvu ja töökohtade loomiseks. Ilma piisavate vahenditeta ei ole võimalik ühtegi nendest probleemidest korralikult lahendada, alustades piirkondade vahekategooria loomisest ühtekuuluvuspoliitika jaoks, mis on mõttekas ainult siis, kui see ei ohusta teisi olemasolevaid kategooriaid.

Sel põhjusel hääletasin raporti poolt ning loodan, et komisjon ja nõukogu lähtuvad raportis tehtud soovitustest.

  Adam Bielan (ECR). – (PL) Austatud juhataja! Majanduskriis, demograafilised probleemid ja kasvav tööpuudus avaldavad suurt mõju liikmesriikide eelarvepiirangutele. Seepärast peab pikemas perspektiivis plaanide tegemiseks võimalusi pakkuv Euroopa eelarve olema vahend, mis edendab individuaalsete riikide majanduskasvu. Euroopa 2020. aasta strateegia, mis stimuleerib töökohtade loomist ning edendab sotsiaalset integratsiooni, omab minu arvates keskset rolli riikide kriisist väljumises. Selles kontekstis on eriti tähtis, et eelarve kohaldamisalasse kuuluksid ka VKEd. Olen seepärast nõus ettepanekuga, et tuleb tagada parem toetus kõikidele programmidele ja vahenditele, mis neid ettevõtjaid toetavad, kaasa arvatud programmidele, mis on seotud konkurentsivõime, innovatsiooni ja struktuurifondide kasutamisega.

Konkurentsivõime säilitamine, majanduskasvu suurendamine ning võitlus tööpuudusega saavad ELi jaoks kõige suuremateks katsumusteks. Seepärast rõhutan, et kiireimas korras on vaja toetada majanduskasvu investeeringutega teadmistepõhistes majandussektorites. Hariduse, teadusuuringute ja tööhõive sideme tugevdamine edendab integratsiooni, liikuvust ja spetsialiseerumist.

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Austatud juhataja! Tahan väljendada oma heameelt ning selgitada, miks ma hääletasin Salvador Garriga Polledo raporti poolt, mis suudab kuidagi seada olulised ja tõhusad eesmärgid, mis aitavad kaasa ühtekuuluvuspoliitika tugevdamisele.

Mul on aga üks kahtlus, mille väljendamiseks hääletasime muudatusettepaneku poolt, millega kaotati sõnastus, mis käsitles ühtekuuluvuspoliitikas vahekategooria loomist nendes Euroopa piirkondades, kus SKP jääb 75% ja 90% vahele ELi SKPst. See valmistab meile tõesti muret. Mitte selle pärast, et me ei arva, et keskendumist ühtekuuluvuspoliitikale tuleb laiemas ulatuses suurendada, vaid selle pärast, et meie arvates on ilma täiendavate vahenditeta oht, et selline suurem keskendumine kaotab või vähendab vahendeid 1. eesmärgi ehk nn lähenemiseesmärgi all nimetatud valdkondade jaoks, mis vajavad Euroopa Liidult täpselt sama palju tähelepanu ja toetust. Kokkuvõtteks tahan öelda, et ma olen raportiga rahul ning olen rahul ka tehtud tööga, kuid mulle valmistab veidi muret see, kuidas oleme pööranud tähelepanu poliitikale, mis oleks kinnitanud nn järkjärgulist kõrvaldamist, nagu oleme harjunud nägema.

  Miroslav Mikolášik (PPE). – (SK) Austatud juhataja! Uue mitmeaastase finantsraamistiku sisu peab näitama selget visiooni liidu ja selle kodanike tulevikust. Meie praegused majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid ei tohi kajastuda ainult muljetavaldavates kõnedes, vaid ennekõike peavad need kajastuma just konkreetsetes eelarvepeatükkides.

Olenemata sellest, kas suhtume ELi ning selle piirkondade praegustesse probleemidesse ja eesmärkidesse piirkondlikust või ülemaailmsest vaatenurgast, on kõige pakilisemad probleemid jätkuvalt energiapuudus, majanduskasvu aeglustumine ja töötus. Seepärast peame ikka veel käsitlema Euroopa energiainfrastruktuuri arendamist ja uuendamist prioriteetsete valdkondadena, mis vajavad oluliselt rohkem rahastamist. Minu arvates ei ole tagasipöördumine kivisöe kasutamise juurde praeguses keskkondlikus kontekstis õige lahendus tuleviku või täies ulatuses väljaarendatud üleeuroopalise transpordivõrgustiku loomise jaoks. Nende kahe valdkonna toimimine on eeltingimus kogu ELi konkurentsivõime arendamise ning siseturu toimimise jaoks ja seepärast väärivad need eelarve koostamisel erilist tähelepanu.

  Seán Kelly (PPE). – Esiteks on mul heameel asjaolu üle, et raportis pühendutakse ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamise praeguse taseme säilitamisse järgmises perspektiivis. Ka meie fraktsioonis tekitas vahekategooria loomise teema palju vaidlusi ning otsustasime selle teema üle vabalt hääletada. See ei mõjuta meie kolleege Iirimaal või meid ennast üldse, sest vaatamata sellele, et oleme Rahvusvahelise Valuutafondi liige – ja et meie riik on laostunud –, on meie SKP oluliselt üle Euroopa keskmise. Seega ei mõjuta vahekategooria loomine või selle loomata jätmine meid üldse.

Arvame aga, et edaspidi on vaja ühtekuuluvuspoliitika põhjalikult läbi vaadata, sest järjest rohkem piirkondi ületab 75 % SKP künnise ning seepärast muutub see poliitikameede ülearuseks või see reformitakse ning seda me ootamegi.

Kirjalikud selgitused hääletuse kohta

Raport: Carlos Coelho (A7-0185/2011)

  Alexander Alvaro (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt kindlaks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.

See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Arvestades sellega, et mõlemad riigid said positiivse hinnangu Schengeni acquis’ nõuete täitmise kohta, hääletan selle raporti poolt. Kuigi nii Rumeenia kui ka Bulgaaria on hetkel valmis oma piire avama – olgugi et Bulgaaria ja Kreeka piir on veel väga tundlik –, peab Bulgaaria võtma täiendavaid meetmeid. Samuti on vaja võtta kasutusele Bulgaaria, Kreeka ja Türgi jaoks ühine kolmepoolne lähenemisviis.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete kohaldamist Bulgaarias ja Rumeenias. Olen nõus raportööri seisukohaga, et kuigi teatavad küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni alaga on väga tähtis nende riikide jaoks ning samuti nende majanduskasvu ja investeeringute arengu jaoks, kuid see on tähtis ka kogu Euroopa Liidu jaoks, sest see suurendab liikmesriikidevahelist ühtekuuluvust ja solidaarsust.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemist käsitleva raporti poolt. See on teine kord, kui Bulgaaria ja Rumeenia taotlust Schengeni ala sätete rakendamise kohta on läbi vaadatud, esimene hindamine toimus 2010. aastal. Peame meeles pidama, et Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ja viisade väljaandmine) vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Nüüd peavad aga kõik liikmesriigid jõudma kokkuleppele oma tõhusa osalemise kohta selles piirkonnas ilma sisepiirideta. Euroopa Parlamendiga on igatahes nõu peetud.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Schengeni koostöö algas 1985. aasta 14. juunil sõlmitud Schengeni kokkuleppega, mis andis võimaluse kaotada püsiv piirikontroll kokkuleppe allkirjastanud riikide sisepiiridel ning luua ühine ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda. Praeguseks on vaba liikumine tagatud territooriumil, millel on välismerepiiri 42 673 km ja maapiiri 7721 km ning mis hõlmab 25 riiki ja 400 miljonit kodanikku. Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros kohaldavad praegu Schengeni acquis’d ainult osaliselt ja seetõttu teostatakse nende kolme ELi liikmesriigi piiril endiselt kontrolli. Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal. Hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes tegid Euroopa Parlament ja nõukogu järelduse, et kuigi teatavad küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Toetan ettepanekut, et Bulgaaria ja Rumeenia peavad kuue kuu jooksul kirjalikult teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu järelmeetmetest, mida nad kavatsevad võtta hindamisaruannetes sisalduvate ja järelaruannetes mainitud veel rakendamata soovituste suhtes.

  Regina Bastos (PPE), kirjalikult. – (PT) Sellest ajast peale, kui Schengeni kokkulepe 1985. aastal sõlmiti, on selle liikmete arv kasvanud viiest asutajariigist 25ni, millest 22 riiki on Euroopa Liidu liikmesriigid. Schengeni kokkuleppega oli võimalik kaotada piirikontrollid kokkuleppe allkirjastanud riikide sisepiiridel ning luua ühine välispiir, kus toimuvad piirikontrollid Schengeni alasse sisenemisel. Bulgaaria ja Rumeenia võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad Euroopa Liiduga ühinesid.

Hindamiste tulemusi ja järelevalvega seotud visiite arvesse võttes tegi raportöör Carlos Coelho järelduse, et riigid täidavad Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks vajalikud tingimused: kontrollid nii maismaa-, mere- kui ka õhupiiril, politseikoostöö, viisad, ühenduse loomine Schengeni infosüsteemiga (SIS) ning andmekaitse. Need riigid peaksid saama Schengeni ala täisliikmeks. See on tähtis edusamm nende riikide jaoks ning samuti Euroopa kodakondsuse tugevdamise jaoks. Seepärast hääletan raporti poolt ning kiidan raportööri.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle algatuse poolt, sest Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ELiga ühinesid. Asjaomaste ekspertide hinnangu alusel ning vaatamata sellele, et on veel lahendamata probleeme, on mõlemad riigid näidanud, et nad on valmis kohaldama Schengeni acquis’ sätteid ning seega võivad nad Schengeni ala täisliikmeks saada.

  Slavi Binev (NI), kirjalikult. – (BG) See on väga tähtis raport nii minu kodumaa Bulgaaria jaoks kui ka kogu Euroopa Liidu jaoks. Olen kindel, et meie pingutused saavad peagi tasutud. Meie piirid on juba mõnda aega olnud valmis Euroopa piiride kaitsmiseks. Otsust, mida nii väga oodati, ei ole aga ikka veel tehtud. Minu arvates on selle taga olevad motiivid täiesti poliitilised. Raport viitab ka piirikontrollidele meie piiril Türgiga, mis vastavad Schengeni nõuetele ning tõestavad meie valmisolekut. Loodan siiralt, et järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel hääletatakse selle raporti poolt, sest mida kiiremini me selle teema puhul edusamme teeme, seda rohkem saame kõik sellest kasu – nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sotsiaalselt.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Schengeni meetmete täieliku rakendamise vastu Rumeenias ja Bulgaarias. Nende kahe liikmesriigi julgeoleku valdkonnas tehtud edusammudele antud üldiselt heale hinnangule vaatamata tunnistatakse ka raportis, et mõlema riigi piiride turvalisuse eest vastutavate organite puhul tuvastati mitu tehnilist ja haldusega seotud puudust, eriti nende organite puhul, mille ülesanne on mere- ja maapiiride kontrollimine ning järelevalve. Teiseks tunnustatakse raportis, et kui mõlemad riigid Schengeni alaga ühineksid, looks nende geograafiline lähedus Türgi piirile kaks uut teed ebaseaduslikele sisserändajatele, kes liiguvad praegu ainult Kreeka kaudu, mis on hetkel ainuke Schengeni ala riik Balkani poolsaarel.

Seega suurendaks Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemine oluliselt ELi kagupiirkonda jääva Ahilleuse kanna suurust ning kolmekordistaks survet, mida hetkel sellele piirkonnale avaldatakse. See tähendab, et see resolutsiooni projekt on otseses vastuolus kodanike vajadusega kaitse järele – mis on olnud alati Lega Nordi programmis kesksel kohal – ja ma ei saa seda toetada.

  Sebastian Valentin Bodu (PPE), kirjalikult. – (RO) See kas Rumeenia ja Bulgaaria võetakse Schengeni alasse vastu, on nüüd puhtalt poliitiline otsus. Euroopa Parlamendis vastu võetud raportis, mis toetab Rumeenia ühinemist Schengeni alaga, kinnitatakse, et liidu ekspertide arvamused on õiged – Rumeenia on teinud ära suure töö, kindlustanud oma piirid ja täitnud kõik vajalikud tingimused. Parlamendi arvamus Brüsselis on kõigest konsultatiivne ja nagu minevikus, nii on ka nüüd see otsus nõukogu poliitikute teha. Kaksikmoraali järgimine ja rääkimine kohustuslikest kriteeriumidest, mida käsitletakse siis, kui need on täidetud vaid nn tehniliste kriteeriumidena, ei ole üldsegi iseloomulik demokraatliku ja õiglase liidu jaoks, nagu me seda tunneme. Seepärast võin ainult loota, et liikmesriikide poliitikud lõpetavad ekspertide ja Euroopa õigusloojate arvamuste ignoreerimise. Sõnade taha peitumine ja probleemi otseselt lahendamata jätmine ei saa olla enam võimalik, kui Schengeni alaga ühinemine ei ole kunagi olnud poliitiline probleem, vaid kõigest tehniline. Sõltumatute ekspertide ja suure häälteenamusega Rumeenia Schengeni alaga integreerimise poolt hääletanud parlamendi hinnangud peavad kujutama endast Euroopa Ülemkogu jaoks tähtsat tegurit ning sellest lähtuvalt tuleks menetluse takistamine lõpetada.

  Philippe Boulland (PPE), kirjalikult. – (FR) Schengeni ala ja eelkõige vaba liikumine on osa ühenduse õigustikust, mis on meie kodanike jaoks ülitähtis. President Barroso tuletas meile meelde, et vaba liikumine on Euroopa jaoks sama nagu vundament hoone jaoks. Vaba liikumine on üks liidu suurimatest saavutustest. Mul on väga hea meel, et parlament kiitis heaks Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise Schengeni alaga. Piiride turvalisuse tagamise nimel on tehtud suuri pingutusi. Nende neljanda põlvkonna järelevalvesüsteemid on palju arenenumad meie teise põlvkonna mudelitest. Sellegipoolest on aga piirangud töötajate vabale liikumisele. Esiteks õiguslikud ja haldusega seotud takistused, mis mõjutavad kodanike elu kõiki aspekte. Teiseks sotsiaalne dumping, sest vaatamata sellele, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 45 tagab töötajate võrdse kohtlemise, tõestas petitsioonikomisjon oma tööga, et reaalsed olud on hoopis teistsugused. Kolmandaks sotsiaalkaitse, mis on riikides erinev ega stimuleeri seetõttu liikuvust. Teen seepärast ettepaneku liidu minimaalse sotsiaalkaitse põhitaseme loomiseks. Olgugi et sotsiaalkaitse kuulub liikmesriikide pädevuse alla, on ilmselge, et ühtlustatuse puudumine teeb kahju siseturule.

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin selle vastu, et Schengeni acquis’ kohaldamisala laiendatakse ka Bulgaariale ja Rumeeniale, sest minu arvates ei ole nad lihtsalt teinud midagi selleks, et tagada turvaline ja tõhus ühinemine viisavaba alaga. Nendes riikides on ikka veel laialt levinud korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus ning need on ka kanalid ebaseadusliku sisserände jaoks. Piiride avamise korral hakkaksid vohama inimkaubandus seksuaalsetel eesmärkidel, lasteprostitutsioon, lastega kauplemine ja organiseeritud kuritegelikud rühmitused ning nendes liikmesriikides ei ole tehtud pisiavalt palju nende kuriteovormide vähendamiseks.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Neid kahte liikmesriiki tuleb tehtud töö eest tänada. Mõlemad riigid on täitnud tingimused Schengeni acquis’ sätete täielikuks kohaldamiseks. Sellegipoolest rõhutatakse raportis, et selles piirkonnas on üks liidu haavatavamaid välispiire ebaseadusliku sisserände poolest. Bulgaaria peab rakendama Schengeni alaga ühinedes üleminekumeetmeid. Mõlemad riigid peavad tegema täielikku koostööd, et mitte ohustada süsteemi, mille aluseks on liikmesriikidevaheline usaldus. Toetan raportööri seisukohta.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Bulgaaria ja Rumeenia on täitnud Schengeni alaga ühinemise nõuded ning seepärast toetan ala laiendamist ka nendele riikidele. Sellegipoolest on minu arvates need täiendavad meetmed ja lahendused esile toodud puudustele väga tähtsad, seda mitte ainult Bulgaarias täheldatud ebaseadusliku sisserände probleemi tõttu, mis tuleneb riigi geograafilisest asukohast piirialal. Inimeste, kaupade, teenuste ja töötajate nõuetekohane vaba liikumine sõltub välispiiridel võetavate poliitikameetmete tugevusest ja ühtlustatusest, sest see on ainus viis sotsiaalse rahu ning majandusliku stabiilsuse tagamiseks liidus.

  Françoise Castex (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin raporti poolt. Mõned liikmesriigid, sealhulgas ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Holland, tahavad mängureegleid muuta. Ei ole arukas lisada muid kriteeriume, näiteks korruptsiooni- ja kuritegevusevastast võitlust käsitlevate poliitikameetmete hindamine. Need probleemid on kahtlemata tähtsad, aga selle ettepaneku motiivid on puhtalt poliitilised. Uute kriteeriumide lisamine looks liikmesriikide jaoks kaheastmelise süsteemi.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt seepärast, et selliste sammude astumine on tähtis Euroopa solidaarsuse kinnitamiseks ajal, mil see tõsiselt proovile pannakse.

  Jürgen Creutzmann (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt läbitungimatuks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.

See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Tänane hääletus Euroopa Parlamendis näitas, et Rumeenia on Schengeni acquis’ sätete kohaldamiseks valmis. Raportööri Carlos Coelho arvates on Rumeenia ametivõimud kõrvaldanud edukalt kõik minevikus tuvastatud puudused. Rumeenia suudab tagada korraliku kaitse nii õhu-, mere- kui ka maapiiril. Seepärast on minu arvates kahetsusväärne, et ikka veel kaheldakse meie valmiduses kohaldada Schengeni acquis’ sätteid ning et mõned liikmesriigid kaitsevad jätkuvalt oma nn riiklikku julgeolekut sellega, et seavad õigustamata takistusi ühe liikmesriigi teele, mis väärib õiglast ja mittediskrimineerivat kohtlemist. Euroopa Parlament rääkis täna ühel häälel õiglusest. Kui kaua kavatseb nõukogu meie seisukohta veel eirata?

  Rachida Dati (PPE), kirjalikult. – (FR) Hindamised ja ekspertrühmade korduskülastused on näidanud, et Bulgaaria ja Rumeenia on valmis saama Schengeni ala täisliikmeks. Sel põhjusel hääletasin oma kolleegi Carlos Coelho koostatud raporti poolt.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Raportöör, kes on kõne all olevat piirkonda mitme parlamendi istungjärgu vältel jälginud, on veendunud, et kuigi on veel lahendamata probleeme, mis nõuavad pidevat kontrollimist, ei takista need Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Schengeni alaga. Võttes arvesse tema kogemusi selles valdkonnas, saan enda arvates julgelt toetada tema hinnangut ja nõudmisi välispiiride julgeoleku kohta. Otsus avada piirid nendele liikmesriikidele suurendab vaba liikumist ning palju praktilisemal tasemel suurendab see bulgaarlaste ja rumeenlaste ühtekuuluvustunnet liiduga, millesse nad täisliikmetena kuuluvad.

Loodan, et selle sündmuse sümboolsus kandub üle ka sujuvamasse kaubavahetusse nende riikidega ning aitab samuti kaasa sisserände ja julgeolekuga seotud probleemide rohkem integreeritud käsitlemisele. Raportöör hoiatab õigusega, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka kujutavad endast ebaseadusliku rändega seisukohalt väga tundlikku piirkonda. Olen temaga nõus, kui ta rõhutab, et Bulgaaria peab võtma lisameetmeid, kaasa arvatud eraldi kava koostamine, mis hõlmab meetmeid, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse. Samuti on vaja lähenemisviisi, mis võimaldaks reageerida Kreeka, Türgi ja Bulgaaria sisserännusurve võimalikule järsule suurenemisele.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport, mille koostas meie kolleeg Carlos Coelho, käsitleb nõukogu otsust Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias. Schengeni kokkulepe sõlmiti 1985. aasta 14. juunil. Kokkulepe andis võimaluse kaotada piirikontroll kokkuleppe allkirjastanud riikide sisepiiridel ning sellega loodi ühine ala, kus inimesed ja kaubad saavad Euroopa Liidus vabalt liikuda. Ma hääletan poolt, arvestades sellega, et Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal; et dokumentide kohaselt on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tehniliselt ELiga ühinemiseks valmis; et kõik ühinemist käsitlevad kriteeriumid täideti 2011. aasta märtsis ja et viivitused uue Schengeni mehhanismi hindamissüsteemi vastuvõtmisel, mille eesmärk on lahendada olemasolevad probleemid – mille puhul ma kardan, et kindlusetus suureneb –, ei ole takistuseks nende riikide ühinemisele ELiga. Viimaks soovin tänada raportööri raporti koostamise nimel tehtud suurepärase töö eest, mis oli võimalik hoolimata sellest, et nõukogu seadis teele mitmesuguseid takistusi, et piirata juurdepääsu teatud vajalikele dokumentidele.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Nõukogu peab kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb pärast Euroopa Parlamendiga nõu pidamist otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel.

Praegusel juhul on raportiga võetud seisukoht, et Rumeenia ja Bulgaaria täidavad kõik tingimused piirikontrolli kaotamiseks. Otsuse nende 2007. aastal ELiga ühinenud riikide vastuvõtmise kohta Schengeni alasse peavad tegema ühehäälselt kõikide juba Schengeni alasse kuuluvate riikide valitsused nõukogus. Raportöör mainib ka seda, et on vaja võtta täiendavaid meetmeid Bulgaaria, Kreeka ja Türgi piiril, mis on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi. Ka hindamiskomisjon kutsub Bulgaariat üles võtma lisameetmeid, kartes rändevoogusid Türgist.

Meie erapooletuks jäämise põhjuseks on kogu nendele riikidele avaldatava surve kontekst ning selle surve eesmärgid. Lisaks sellele oleme veendunud, et kaalutlused, millega määratleme oma seisukoha laienemise ja uute riikide ELi vastuvõtmise kohta, kehtivad täpselt samamoodi ka Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise puhul nendes või muudes riikides.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raportöör on seisukohal, et Rumeenia ja Bulgaaria täidavad kõik tingimused piirikontrollide kaotamiseks, kuid tahab, et Euroopa Parlamenti teavitataks lisameetmete võtmisest Bulgaaria, Kreeka ja Türgi piiril, mis on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi.

ELi ministrite nõukogu peab kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb pärast Euroopa Parlamendiga nõu pidamist otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel.

Hindamiskomisjon kutsus Bulgaariat üles võtma lisameetmeid, kartes peamiselt rändevoogusid Türgist, kaasa arvarud eraldi kava koostamine, mis hõlmab meetmeid, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse.

Otsuse nende 2007. aastal ELiga ühinenud kahe riigi vastuvõtmise kohta Schengeni alasse peavad tegema ühehäälselt kõikide juba Schengeni alasse kuuluvate riikide valitsused nõukogus. Seda teemat tuleks käsitleda justiits- ja siseküsimuste nõukogus 9. ja 10. juunil.

Võttes arvesse meie seisukohta nende kahe riigi ühinemise kohta, otsustasime jätkuvalt erapooletuks jääda ning seda hoiakut toetab ka asjaolu, et nendele riikidele avaldatakse jätkuvalt survet.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ELiga ühinesid. Enne seda, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel, peab nõukogu hindamismenetlusega kindlaks tegema, kas uued liikmesriigid täidavad Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks vajalikud tingimused, milleks on andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ja viisade väljaandmine. Selleks et oleks võimalik selgelt kaaluda kõiki neid punkte, mis on vajalikud Euroopa Parlamendi arvamuse kujundamiseks selle kohta, kas need kaks riiki on valmis Schengeni alaga ühinema, on vajalik täielik juurdepääs ekspertide hindamisaruannetele, milles käsitletakse nende kahe riigi ettevalmistuste edenemist. Minu arvates on Rumeenia ja Bulgaaria igatahes tõendanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted. Samal ajal ei tohi me aga olukorda alahinnata ning peame mõtlema sellele, kuidas säilitada kontrolli olukorra üle pärast seda, kui need riigid on saanud Schengeni ala täisliikmeks.

  Bruno Gollnisch (NI), kirjalikult. – (FR) Mul ei ole midagi meie naabrite vastu Bulgaarias ja Rumeenias. Mul on aga mõned kaebused Schengeni sätete kohta. See kohutav kokkulepe valmis saladuskatte all ning kinnitati ühel augustikuu päeval 1980ndatel. See on toonud meile ainult halba. Sisepiiride kaotamine ei tähenda Euroopa kodanikele vaba liikumist. See hoopis suurendab kindlusetuse tunnet ning tekitab ELis kontrollimatuid rahvastiku- ja rändetrende nii päritolumaades kui ka sihtmaades. See annab ka suurepärased võimalused ebaseaduslikele sisserändajatele, kes teavad, et olenemata sellest, kust kaudu nad Euroopasse tulevad, saavad nad asuda elama igal pool, kus nad ise tahavad. Eriti rängalt kannatab selle tõttu Prantsusmaa. Nii romade kui ka Lampedusa saarega seotud probleemid, mida siin täiskogul tihti esile tuuakse, on heaks tõenduseks sellele probleemile. Ma ei taha, et Schengeni kokkulepe kehtiks minu riigis, ning ma ei soovi seda ka teistele riikidele. Liikmesriikidele peab jääma täielik kontroll oma piiride üle ning vajaduse korral peavad nad tegema koostööd nn välispiiri tugevdamiseks.

  Nathalie Griesbeck (ALDE), kirjalikult. – (FR) Toetasin täielikult selle raporti vastuvõtmist, mis kiidab heaks Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise Schengeni alaga. Mõlemad riigid on teinud kõvasti tööd piirikontrollide tugevdamiseks ning olnud sellega edukad, mida kinnitavad ka nõukogu Schengeni hindamise töörühma korraldatud hindamiste ja külastuste käigus tehtud positiivsed järeldused. Mõlemad riigid on täitnud kõik Euroopa Liidu sätestatud tehnilised kriteeriumid. Seepärast toetan täielikult nende täielikku ühinemist Schengeni alaga. Liikmesriigid ei saa lisada uusi tingimusi, nagu korruptsiooni- ja kuritegevuse vastast võitlust käsitlevate poliitikameetmete hindamine, või muuta poole pealt reegleid. Sel nädalal tähistatakse Schengeni kokkuleppe 26. aastapäeva. See on üks ELi suurimaid saavutusi ja seda on vaja kaitsta ning samuti on vaja kaitsta vaba liikumist, mis on Euroopa Liidu kodanike põhiõigus.

  Sylvie Guillaume (S&D), kirjalikult. – (FR) Ma pooldan Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist Schengeni alaga. Mõlema riigi vastavust Schengeni acquis’ga hinnati üksikasjalikult ja objektiivselt. Mõlemad riigid on täitnud kõik tingimused. Seega ei ole arukas lisada muid tingimusi, näiteks korruptsiooni- ja kuritegevusevastast võitlust käsitlevate poliitikameetmete hindamine. Need probleemid on kahtlemata tähtsad, aga selle ettepaneku motiivid on puhtalt poliitilised. Uute kriteeriumide lisamine looks liikmesriikide jaoks kaheastmelise süsteemi. Selline visioon kaheastmelisest Euroopast, kus uutele ja vanadele liikmesriikidele kehtivad erinevad eeskirjad, on lihtsalt vastuvõetamatu.

  Nadja Hirsch (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt läbitungimatuks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.

See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Ühinemisakti artikli kohaselt peab nõukogu hindamismenetlusega kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ning viisade väljaandmine) rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel. Ma ei toetanud seda dokumenti, sest hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes tegi asjaomane parlamendikomisjon järelduse, et teatavad lahendamata küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja tulevikus ka järelkontrolli. Tuleb arvesse võtta, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond kujutab endast ebaseadusliku rände poolest ühte kõige tundlikumat piirkonda ELi välispiiril. Seepärast on oluline, et Bulgaaria võtaks teatavad lisameetmed, nimelt eraldi kava koostamine, milles oleksid ette nähtud toimingud, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse, samuti Kreeka, Türgi ja Bulgaaria ühist hoiakut, mis võimaldaks reageerida rändevoogude võimalikule järsule suurenemisele. Arvan, et asjaomased liikmesriigid peavad kuue kuu jooksul pärast otsuse jõustumist teavitama kirjalikult Euroopa Parlamenti ja nõukogu niisuguste lisameetmete rakendamisest ning ilmnenud puudustest.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Tegelikult võtsid Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni acquis’ vastu juba 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Vastavalt ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 peab nõukogu kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel. Hinnangud näitavad, et praeguseks on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tõendanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et rahuldavalt täita kõik Schengeni acquis’ sätted. Seepärast toetan raportööri taotlust. Samas ei tohi me unustada, et kõne all olev piirkond kujutab endast ebaseadusliku rände poolest ühte kõige tundlikumat piirkonda ELi välispiiril. See tähendab, et on vaja võtta lisameetmeid, sest nagu teame, nõuab sisepiiridel kontrolli kaotamine liikmesriikidelt suurt vastastikust usaldust ning samuti tõhusat kontrolli välispiiridel, sest Schengeni ala julgeolek sõltub sellest, kui rangelt ja tõhusalt korraldab iga liikmesriik kontrolli oma välispiiril.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Täna hääletas Euroopa Parlament Carlos Coelho raporti üle, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete kohaldamist Bulgaarias ja Rumeenias. Tasub märkida, et ettevalmistuste tegemise lõpetamine Schengeni alaga ühinemiseks nendes riikides kattub aruteluga ELi rändepoliitika üle ning mõnede Schengeni ala riikide vastuseisuga Schengeni ala laienemisele. Samuti tasub rõhutada fakti, et Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud peaaegu kõik neile kehtestatud nõuded, eeskätt maa-, õhu- ja merepiiri kontrollimine, viisade väljaandmine, politseikoostöö ja andmekaitse. Samuti ei tohi unustada, et need ELi piiririigid võitlevad ebaseaduslike sisserändajate sissevoolu probleemiga. Nii Sofia kui ka Bukarest soovivad saada Schengeni ala liikmeks ja mõlemas riigis praeguseks tehtud ettevalmistustele anti kõrge hinnang ning seepärast hääletasin raporti vastuvõtmise poolt.

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – (RO) Loomulikult hääletasin selle poolt, et Bulgaaria ja Rumeenia saaksid Schengeni alaga ühineda. Nagi kõik Rumeenia ja Euroopa kodanikud, nii tahan ka mina, et kohtusüsteemi reform minu riigis jätkuks, et vähendatakse korruptsioonitaset ja pettusi, et kohtuasju käsitletaks õiglaselt ja kiiremini ning et süüdlased saaksid karmi karistuse. Me ühinesime Euroopa Liiduga seepärast, et tahtsime võtta omaks liidu sise-eeskirjad. Minu arvates on täiesti mõistetav, et tahame nendest eeskirjadest kinni pidada ja täita lubadusi, mida ühinemisel andsime. Tänan liitu ja liikmesriike, kes aitavad meil viia ellu kohtusüsteemi reformid ning rakendada korruptsioonivastaseid meetmeid, sest seda tahavad ka Rumeenia kodanikud!

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle raporti poolt lähtuvalt ekspertide hinnangutest, mis näitavad, et praeguseks on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted.

  Kyriakos Mavronikolas (S&D), kirjalikult. – (EL) Bulgaaria ja Rumeenia täidavad ekspertide rühmade hindamisaruannete kohaselt kõik nõuded, et saada Schengeni ala täisliikmeks. Sellegipoolest tuleb Euroopa Parlamenti teavitada lisameetmetest, mida võetakse Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkonnas, et reageerida rändevoogude võimalikule järsule suurenemisele.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Bulgaaria ja Rumeenia on teinud kõik, mida on nõudnud nn Euroopa kindlus selleks, et nende riikide kodanikud saaksid liikuda vabalt Schengeni alal. Raport nõuab veelgi enamat. Raport nõuab ühist lähenemisviisi koos Kreekaga, et reageerida rändele araabia maadest. See nõudmine vastuvõetamatu. Ma jään erapooletuks, et mitte hääletada vaba liikumise vastu liidus.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Bulgaaria ja Rumeenia puhul hinnati kõikide Schengeni acquis’ sätete nõuetekohast rakendamist: maa-, mere- ja õhupiiri kontrollimine, politseikoostöö, viisade väljaandmine, ühenduse loomine Schengeni infosüsteemiga ning andmekaitse. See on eeltingimuseks, et ELi ministrite nõukogu saaks teha otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga. Hindamiste positiivseid tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes võib teha järelduse, et kuigi mõned küsimused nõuavad pidevat aruandlust ja edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Samas ei tohi aga unustada, et Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond kujutab endast ebaseadusliku rändega seoses ühte kõige tundlikumat piirkonda ELi välispiiril. Vaja on tugevdada seni võetud meetmeid ning teha ettevalmistusi sisserännusurve võimalikuks järsuks suurenemiseks. Bulgaaria peab võtma lisameetmeid, kaasa arvatud eraldi kava koostamine, mis hõlmab meetmeid, mida rakendatakse isikute sisenemisel Schengeni alasse.

  Louis Michel (ALDE), kirjalikult. – (FR) Vaba liikumise õigus on üks tähtsamaid ja nähtavamaid põhiõigusi, mis on antud liidu kodanikele. Schengeni alal saab nüüd liikuda vabalt ilma piirikontrollita. See on suur muutus võrreldes ajaga, kui Euroopas olid tavaliseks nähtuseks piiripunktid, kus tehti püsivaid piirikontrolle, mis olid aeg-ajalt isegi üleliia ranged, rääkimata sellest, et Ida-Euroopa kodanikud ei pääsenud raudse eesriide tagant ilma oma elu ohtu seadmata.

Hetkel kuulub Schengeni alasse 25 riiki. Ka Rumeenia ja Bulgaaria peaksid varsti sellesse ringi kuuluma – ma vähemalt loodan seda. Need kaks riiki võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad Euroopa Liiduga ühinesid. Hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade külastusi arvesse võttes toetan täielikult nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamist, olgugi et teatavad küsimused on veel lahendamata ja nõuavad edaspidi järelkontrolli. Tahan siiski lisada, et oleks väga kahju, kui vahepeal kehtestatakse uued tingimused, mis ei olnud taotluse esitamise ja hindamiste ajal veel teada.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Paistab, et Rumeenia ja Bulgaaria on tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted. Carlos Coelho koostatud raportis Schengeni ala laienemise kohta on palju lahendamata küsimusi. Hindamisaruannete järeldusi ja hindamiskomisjoni korduskülastuste tulemusi arvesse võttes tegin järelduse, et on eri valdkondi, mis vajavad pidevat järelevalvet. Seni veel vastu võtmata raport valmis Bulgaaria välispiiri küsimusi hindava hindamiskomisjoni korduskülastuste tulemusel. Seepärast on selge, et Bulgaaria, Rumeenia ja Kreeka kolmnurk on ebaseadusliku rände tõttu üks tundlikumaid piirkondi ning seetõttu peab Bulgaaria võtma lisameetmeid sisserändesurvele reageerimiseks. Ma arvan, et see raport tuleks vastu võtta. Hääletasin poolt.

  Rareş-Lucian Niculescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Rumeenias ja Bulgaarias ning toetan realistlikku ja ausat suhtumist, mida näitasid üles kõik kaasparlamendiliikmed, kes samuti selle raporti poolt hääletasid.

Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud kõik Schengeni alaga ühinemise tehnilised tingimused ning see peab olema ka ainus tegur, millest otsuse tegemisel lähtutakse. Rumeenia ja Bulgaaria on tõestanud, et nad suudavad võtta vastu vajalikke riiklikke õigusakte ning oma piirid kindlustada. Lisaks sellele on need riigid teinud suuri edusamme võitluses korruptsiooni vastu, mida on tihti ebaõiglaselt ja liialdatult seostatud Schengeni alaga ühinemise teemaga.

  Wojciech Michał Olejniczak (S&D), kirjalikult. – (PL) Täna võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni kõikide Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Need riigid, mis ühinesid Euroopa Liiduga 2007. aastal, võtsid vastu ainult mõned Schengeni alaga seotud sätted ning on neid sellest ajast peale selles piiratud ulatuses kohaldanud. Selle olukorra tulemus on see, et nende riikide piiridel tehakse ikka veel piirikontrolle.

Kui need riigid ELiga ühinesid, ei olnud nad valmis kõiki Schengeni acquis’ sätteid vastu võtma ning seepärast pidid nad oma piirikontrolli käsitlevad poliitikameetmed reformima ja nende kohaldamisala laiendama. Lisaks sellele kujutab Bulgaaria, Türgi ja Kreeka vaheline piir endast ebaseadusliku rände poolest ühte kõige tundlikumat välispiiri ELis, mis on väga suur probleem. ELiga ühinemisest alates on Bulgaaria ja Rumeenia võtnud palju meetmeid, mille eesmärk on nende riikide piiride nõuetekohane ettevalmistamine ja kaitse. Terve selle perioodi jooksul tegi Schengeni hindamise töörühm pidevaid järelevaatusi ja kontrolle, mis on praeguseks näidanud, et mõlemad riigid on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt Schengeni acquis’ sätted.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Piirikontrolli kaotamine sisepiiridel on väga tähtis nii terve Euroopa Liidu kui ka individuaalsete liikmesriikide jaoks. Selleks et Schengeni ala tõhusalt toimiks ja et oleks võimalik saavutada seatud eesmärgid, on vaja tagada, et piirikontrollide kaotamisel ei oleks negatiivseid tagajärgi, seda eeskätt ebaseaduslikku rännet silmas pidades. Iga riik, mis tahab Schengeni alaga ühineda, peab täitma eranditult kõik Schengeni acquis’ sätted, mis käsitlevad andmekaitset, Schengeni infosüsteemi, maa-, mere- ja õhupiiri kontrollimist, politseikoostööd ja viisade väljastamist. Lisaks sellele on väga tähtis tagada, et igas liikmesriigis toimiks range ja tõhus välispiiri kontrollimine. Ma usun, et Rumeenia ja Bulgaaria saavad peagi täisliikmeks ning suudavad kohaldada kõiki Schengeni acquis’ sätteid. Hetkel tuleb pöörata erilist tähelepanu Bulgaariale, sest see riik asub koos Kreeka ja Türgiga ELi välispiiril. See on kõige tundlikum ja hapram piirkond liidus. Kui Bulgaaria ja Rumeenia saavad Schengeni ala täisliikmeks, peavad nad olema valmis reageerima rändevoogude järsule suurenemisele, rakendama meetmeid nõuetekohaseks ja tõhusaks võitlemiseks ebaseadusliku rändega ning tagama nõuetekohaselt toimivate välispiiri kontrollimise mehhanismide olemasolu.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alasse vastuvõtmise poolt. Pärast hoolikaid vaatlusi tunnustas asjaomane ELi komisjon, et need riigid on täitnud kõik Schengeni ala liikmeks saamise tingimused: nad tagavad riigi maa-, mere- ja õhupiiri piisava kaitse ning nad on võtnud kasutusele Schengeni infosüsteemi teabe vahetamiseks ja taganud andmekaitse. Minu fraktsiooni arvates oleks nüüd uute liikmesuse tingimuste kehtestamine vale, sest see tähendaks, et nende riikide puhul kehtib kaksikmoraal. Kahtlemata on Rumeenias ja Bulgaarias endiselt esinevad probleemid, nagu organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon, rängad süüdistused nende riikide valitsuse vastu, mis peaksid nende nähtuste vastu tõhusamalt võitlema. Olen arvamusel, et Schengeni uste sulgemine Rumeenia ja Bulgaaria ees ei tohiks olla karistuseks ausatele kodanikele, kes kannataksid kõige enam, kui nad kaotaksid nüüd võimaluse vabaks reisimiseks Euroopas.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa kodanike Euroopa Liidus vaba liikumise kontekstis arvan, et Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Schengeni acquis’ga on suurepärane edusamm ning seepärast hääletasin asjaomaste sätete kohaldamise poolt. Samuti olen veendunud, et kuigi mõlemad riigid on näinud palju vaeva selle nimel, et tagada oma kodanikele vaba liikumine Euroopas, peavad nad igal juhul jätkama oma piirikontrollide ja eeskirjade kooskõlastamist Euroopa standarditega, pidades silmas Ida-Euroopa piiride tundlikku iseloomu Balkani piirkonnas.

  Georgios Papanikolaou (PPE) , kirjalikult. – (EL) Andsin täna poolthääle Euroopa Parlamendi arvamusele Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias. See on tasakaalustatud lähenemisviis, sest arvamuses tunnustatakse edusamme, mida mõlemad riigid on teinud, et täita rahuldavalt Schengeni alaga ühinemiseks vajalikud tingimused (maa-, mere- ja õhupiiri kontrollimine, viisade väljaandmine, politseikoostöö, valmisolek ühenduse loomiseks Schengeni infosüsteemiga ja andmekaitse). Samal ajal nõutakse ka korrapäraselt arenguaruannete esitamist puuduste kohta, mida ei ole veel kõrvaldatud. Sellega andis parlament oma nõusoleku nende kahe riigi ühinemisele Schengeni alaga ning sellele, et anda võrdsed õigused nende riikide kodanikele, kes ei ole saanud varem vabalt liikuda. Loodame, et Euroopa Parlamendi sõnumist lähtudes saavutatakse ka nõukogus üksmeel, et siis lõplik otsus vastu võtta.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Soovin kiita enda kolleegi Carlos Coelhot suurepärase töö eest, mida ta tegi, et koostada raport nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete täielikku kohaldamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias! Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ühinesid Euroopa Liiduga. Raporti kohaselt hinnati kohapeal selle acquis’ kohaldamiseks vajalike tingimuste täitmist, nagu andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, poliitiline koostöö ning viisade väljaandmine. Samuti kinnitati kohapeal, et on tehtud edusamme meetmete kohaldamiseks, mille eesmärk on kontrolli kaotamine liikmesriikide sisepiiridel. Raportöör ja variraportöörid, kes on seda protsessi jälginud, tegid järelduse, et kuigi teatavad lahendamata küsimused nõuavad pidevat aruandlust ning edaspidi ka järelkontrolli, ei ole need takistuseks nende kahe liikmesriigi Schengeni ala täisliikmeks saamisele. Nendel põhjustel toetan otsust avada piirid nendele liikmesriikidele. Hääletan selle raporti poolt ning tervitan Bulgaariat ja Rumeeniat Schengeni alas!

  Vincent Peillon (S&D), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle Carlos Coelho raportile, mis teeb ettepaneku Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise kohta. See on Euroopa integratsiooniprotsessi üks suurimaid saavutusi. Ühinemiseks peab uus riik täitma Schengeni kokkuleppe ranged tingimused. Bulgaaria ja Rumeenia puhul tegi Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste komisjon sarnaselt Euroopa Komisjonile hindamistest lähtudes järelduse, et need kaks riiki täidavad kõik sätestatud tingimused. See tähendab, et ei ole enam mingit põhjust, miks nad ei saaks selle vaba liikumise alaga ühineda. Minu arvates oleks vastuvõetamatu, kui teatud riigid oleksid valedel ettekäänetel ning riigisiseste poliitiliste kaalutuste tõttu jätkuvalt selle vastu. Ühenduse õigustikku ei saa käsitleda à la carte süsteemina, milles liikmesriigid saavad vastavalt vajadusele sätteid vastu võtta või nende kohaldamist edasi lükata. Seepärast kutsun nõukogu pühalikult üles tunnustama Bulgaaria ja Rumeenia edusamme ning lubama neid Schengen alasse.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – (RO) Hindamiste tulemusi ja ekspertrühmade vajaduse korral tehtud korduskülastusi arvesse võttes on selge, et Rumeenia on nüüd võimeline Schengeni acquis’d täiel määral rakendama. Lahendatud on kõik tähelepanu või läbivaatamist nõudnud punktid (riskihindamise parandamine, hoonete turvaelementide ajakohastamine, viisataotluste esitamise ja menetlemise protsessi täiustamine jne) ning mõnes osas võib riiki nüüd pidada heade tavade näiteks.

Hindamisaruannete kohaselt on Rumeenia üldiselt tõestanud oma piisavat ettevalmistust, mis võimaldab tal rahuldavalt kohaldada nii Schengeni acquis’ Schengeni infosüsteemiga (SIS) mitteseotud kui ka SISiga seotud sätteid. Täidetud on eeltingimused, mis lubavad nõukogul teha ühinemisakti artikli 4 lõikes 2 viidatud otsuse kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel – nii õhu-, maismaa- kui ka merepiiril. See tähendab, et sisepiiridel kontrolli kaotamine nõuab liikmesriikidelt suurt vastastikust usaldust välispiiridel tehtava kontrolli tõhususe vastu, kuna Schengeni ala julgeolek sõltub nimelt sellest, kui rangelt ja tõhusalt korraldab iga liikmesriik kontrolli oma välispiiril.

  Miguel Portas (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest Schengeni kokkuleppe kõikide sätete kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias tähendab kindlasti seda, et nendes riikides lõpetatakse piirikontrollid. Ajal mil mõned riigid julgevad teha ettepanekuid sisepiiridel kontrollide taaskehtestamise kohta, on veelgi olulisem näidata, et me toetame selle Euroopa Liidu parima saavutuse laiendamist. Kõikide Schengeni acquis’ sätete kohaldamine nendes liikmesriikides on Euroopa jaoks ka võrdsuse ja mittediskrimineerimise küsimus, sest nende riikide välistamine saadaks väga negatiivse sõnumi nende riikide kodanikele, kes tahavad väga selle vaba liikumise alaga ühineda. Nendel põhjustel on selle etapi laiaulatuslik toetamine väga tähtis.

  Fiorello Provera (EFD), kirjalikult. – (IT) Balkani piirkond on ebaseadusliku rände poolest üks tundlikumaid piirkondi ELi välispiiril. See nähtus omab suurt tähtsust ning sellel on tagajärjed paljude ELi kodanike argielule, sest see suurendab veelgi ebakindlust, mida nad tunnevad. Enne seda, kui saab rääkida võimalikust Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemisest, on vaja koostada eraldi üksikasjalikud kavad rändesurve ohjeldamiseks. Samuti on vaja lisaks piirikontrollide parandamisele välispiiridel võidelda samaaegselt ka korruptsiooniga kohalikes riigiasutustes. Hääletasin selle meetme vastu nimetatud põhjustel ja ka selleks, et kaitsta meie kodanikke paremini ebaseadusliku sisserände eest.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Schengeni acquis’ vastuvõtmine tähendab muu hulgas ka vastavuse tagamist eri hindamismenetlustega: kandidaatriigid peavad täitma palju tingimusi, et nad saaksid ühineda vaba liikumise alaga, kuhu kuulub hetkel 25 riiki ja 400 miljonit eurooplast. See raport annab hinnangu olukorrale Bulgaarias ja Rumeenias, tuues esile asjaolu, et Bulgaaria järgib eri valdkondades parimaid tavasid, ning rõhutades ka Rumeenia pingutusi tuvastatud puuduste kõrvaldamise nimel. Kokkuvõtteks on nende kahe liikmesriigi tegevuse hinnang üldiselt positiivne, kuid soovin siiski rõhutada, et on mõningaid probleeme, mis nõuavad lahendamist.

  Britta Reimers (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt läbitungimatuks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis.

See tähendab, et see probleem on ka liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Me toetame Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, juhul kui täidetakse kõik ekspertide hinnangul vajalikud eeltingimused.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Vastavalt Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni acquis’ ühinemisakti artikli 4 lõikele 2 peab enne kontrolli kaotamist nende liikmesriikide sisepiiridel kindlaks tegema, et Schengeni eeskirjade nõuded on täidetud. Nii Rumeenia kui ka Bulgaaria on tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt kõik Schengeni acquis’ sätted ning seepärast peaksid need kaks liikmesriiki saama Schengeni ala täisliikmeks. Soovin aga rõhutada, kui tähtis on sisejulgeoleku tagamiseks range kontrolli kehtestamine nende riikide välispiiridel. Bulgaaria paikneb ebaseadusliku rände poolest tundlikus piirkonnas ning seepärast peaks riik võtma lisameetmeid, et reageerida rännusurve võimalikule suurenemisele.

  Oreste Rossi (EFD), kirjalikult. – (IT) Bulgaaria, Türgi ja Kreeka piirkond on ebaseadusliku rände poolest üks tundlikumaid piirkondi Euroopa Liidu välispiiril. Ma ei ole nõus raportööri Carlos Coelhoga, et Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemine ei ole lühemas perspektiivis võimalik, sest on veel puudusi mitmes valdkonnas, nagu varustus, piirikontrolli korraldus, töötajate koolitus ning kohustus edastada andmeid.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Rumeenia ja Bulgaaria võtsid Schengeni acquis’ vastu 2007. aastal, kui nad ELiga ühinesid. Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga integreerimine on vastuvõetav tingimusel, et nad täidavad teatud tehnilised nõuded, mis toodi välja asjaomase menetluse käigus. Raportöör rõhutab õigusega, et Bulgaaria peab Schengeni kokkuleppega ühinemise järel koostama eraldi kava võitlemiseks ebaseadusliku sisserändega. Koostööd on vaja ka maapiiri haldamise teema puhul. 2010. aastal vahistati 47 000 Kreeka-Türgi piiri ületanud sisserännanut, kes suundusid Kreeka ja Türgi vahelist piiri tähistava Evrose jõe Kreeka poolele. See arv moodustas 90% vahistatud sisserännanutest kogu Euroopas sel aastal. Sellest lähtuvalt toetan raportööri ettepanekut, et pärast Bulgaaria Schengeni alaga ühinemist on vaja koostada eraldi kava, mis sisaldab vajalikke meetmeid ning Kreeka, Türgi ja Bulgaaria ühist hoiakut, et riik suudaks reageerida rändevoogude järsule suurenemisele.

  Søren Bo Søndergaard (GUE/NGL), kirjalikult. – (DA) Hääletasin selle vastu, et teha Bulgaariast ja Rumeeniast praeguse seisuga Schengeni koostöö täisliikmed. Probleem, mis on seotud sellega, et Bulgaaria annaks oma sõjaväepolitseile juurdepääsu Schengeni andmetele, näitab, et on probleeme Schengeni nende osadega, kus need riigid juba osalevad. Samuti on probleeme korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. Europol rõhutab, et Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni koostöö täisliikmeks saamine annab Balkani piirkonna ning endise Nõukogude Liidu kuritegelikele rühmitustele parema juurdepääsu ELile. Kuni need probleemid saavad lahendatud, võimendab Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemine piiriülest korruptsiooni ja kuritegevust ning samal ajal annab see teatud jõududele kauaoodatud võimaluse, et nõuda rohkem järelevalvet ja õigusriigi põhimõtete kahjustamist.

  Bogusław Sonik (PPE), kirjalikult. – (PL) Ajal mil järjest rohkem inimesi räägib usaldusekriisist Euroopa Liidus, tuleks vaadata asjaolu, et enamik Euroopa Parlamendi liikmetest toetab kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust, kinnitusena sellest, et eurointegratsiooni idee on ikka veel asjakohane. Asjaolu, et Bulgaaria ja Rumeenia paiknevad ELi välispiiril, ei tohi olla takistuseks nende ühinemisele Schengeni alaga. Schengeni alaga ühinemise tingimused sätestati selleks, et tagada võimalikult kõrge julgeoleku tase. Eksperdid on kinnitanud, et kohaldatakse asjaomaseid tehnilisi standardeid. Need riigid on täitnud neile esitatud nõuded sellisel määral, et on võimalik kaotada nende jaoks piirikontrollid ülejäänud ELi liikmesriikides. Tasub aga rõhutada, et nagu minu riigi puhul, nii ei tähenda Schengeni alaga ühinemine ka Rumeenia ja Bulgaaria jaoks, et nad ei pea enam töötama edasi selle koostöövahendi täieliku kohaldamise nimel. Mõlemad riigid peavad tegema veel palju tööd, et sätestada head töötavad.

Poola on hea näide sellest, et uued liikmesriigid suudavad täita tõhusalt Schengeni nõuded. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvates on meil võimalik viia ellu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana tuntud poliitilise projekti järgmine etapp tingimusel, et Euroopa institutsioonid tagavad nõuetekohase järelevalve. Euroopa Parlament peab mängima selles protsessis põhirolli ning teda tuleb hoida kursis Bulgaaria ja Rumeenia olukorraga.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan raportit, millega tehakse ettepanek Schengeni infosüsteemiga (SIS) seotud Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. Samuti on mul hea meel selle üle, et raport sisaldab andmekaitset käsitlevaid kaitsemeetmeid.

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Täna võttis parlament vastu Carlos Coelho raporti Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. See raport lähtub nõukogu Schengeni hindamise töörühma egiidi all tehtud hindamiste tulemustest.

Hindamiste käigus ei leitud Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemisele mitte mingeid takistusi. Piiride avamine on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi. Seepärast on mul hea meel, et parlament hääletas nende kahe riigi Schengeni alaga ühinemise poolt. Nüüd peab nõukogu olema realistlik ning näitama solidaarsust sellega, et annab ühehäälselt ka omapoolse heakskiidu.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Schengeni ala loodi 1985. aastal ning hetkel hõlmab selle territoorium 42 673 km välismerepiiri ja 7721 km maapiiri ning sellel alal elab 400 miljonit eurooplast. Schengeni kokkulepe hõlmab praegu 25 liikmesriiki ning kaotades piirikontrolli riikide sisepiiridel ja luues ühise piiri, loob see ala, kus inimesed saavad vabalt liikuda. Selle kokkuleppe täielikuks elluviimiseks loodi Schengeni infosüsteem (SIS) ning sätestati ühised eeskirjad, mis käsitlevad muu hulgas kontrolle terve välispiiri ulatuses, ühist viisapoliitikat ning õigusalast koostööd. See raport käsitleb Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni acquis’ga ühinemist ning hindamiskomisjoni korduskülastustest ja lõpparuandest lähtudes tehakse raportis järeldus, et mõlemad riigid on valmis saama täisliikmeks. On aga veel mõned küsimused, mis nõuavad lahendamist, eelkõige on vaja luua kava, et reageerida rännusurve võimalikule suurenemisele. Seepärast olen nõus raportööriga, et need liikmesriigid peavad pärast ühinemisotsuse jõustumist kuue kuu jooksul teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu selliste lisameetmete rakendamisest ning edusammudest ilmnenud puuduste kõrvaldamisel.

  Alexandra Thein (ALDE), kirjalikult. – (DE) Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon Euroopa Parlamendis eeldab, et Rumeenia ja Bulgaaria ühinemine Schengeni alaga täiendab veelgi enam vaba liikumist ELis. Nüüd mil mõlemad liikmesriigid on saanud positiivse hinnangu kõikides Schengeni mehhanismi hindamise valdkondades, ei tohiks enam olla ühtegi takistust, mis nende ühinemist edasi lükkaks. Ei saa salata, et piiride tehniline kindlustamine ei tee neid automaatselt kindlaks seni, kuni on veel probleeme korruptsioonivastase võitlusega kohtu- ja politseisüsteemis. See probleem on aga ka nendel liikmesriikidel, mis juba on Schengeni alaga ühinenud. Seepärast on Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei delegatsioon arvamusel, et sellistele kriteeriumidele nagu korruptsioonivastane võitlus tuleb Schengeni mehhanismi hindamisel rohkem tähelepanu pöörata ning kõiki rikkumisi tuleb rängalt karistada.

  Silvia-Adriana Ţicău (S&D), kirjalikult. – (RO) Kui Rumeenia ja Bulgaaria 2007. aastal ELiga ühinesid, võtsid nad vastu Schengeni acquis’. Ühinemisakti artikli 4 lõike 2 kohaselt peab nõukogu hindamismenetlusega kindlaks tegema, et vajalikud tingimused Schengeni acquis’ kõikide osade (andmekaitse, Schengeni infosüsteem, õhu-, maa- ja merepiirid, politseikoostöö ning viisade väljaandmine) rakendamiseks on uutes liikmesriikides täidetud enne, kui nõukogu teeb otsuse kontrolli kaotamise kohta nende liikmesriikide sisepiiridel. Ekspertide koostatud hindamisaruannete kohaselt on nii Rumeenia kui ka Bulgaaria tõestanud, et nad on teinud piisavalt ettevalmistusi, et täita rahuldavalt Schengeni acquis’ sätted. Seepärast kutsume nõukogu üles kiitma heaks Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Schengeni alaga. Liit peab kohaldama samu kriteeriume kõikide liikmesriikide puhul, kaasa arvatud Schengeni alaga ühinemise puhul. Kohtusüsteemi koostöö- ja kontrollimehhanism ei kuulu Schengeni alaga ühinemise tingimuste hulka ning sellele ei saa viidata Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise kontekstis. Kuna Rumeenia ja Bulgaaria on täitnud kõik tehnilised tingimused Schengeni alaga ühinemiseks, kutsume Rumeenia, Bulgaaria ja Euroopa kodanike nimel nõukogu üles kiitma heaks Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemist.

  Rafał Trzaskowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Bulgaaria ja Rumeenia peavad saama ühineda Schengeni alaga, sest mõlemad riigid on selleks valmis ja teatavate liikmesriikide vastuväited on alusetud.

  Niki Tzavela (EFD), kirjalikult. – (EL) Andsin poolthääle raportile Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise kohta, sest mõlemad riigid on täitnud vajalikud tehnilised tingimused. Sellegipoolest peab Bulgaaria koostöös Kreeka ja Türgiga võtma lisameetmeid, et reageerida ebaseadusliku sisserände probleemile.

  Geoffrey Van Orden (ECR), kirjalikult. – Bulgaaria sõbrana, kuigi kriitilise suhtumisega sõbrana, tahan teha kõik, mis minu võimuses, et toetada selle riigi arengut, kuid mitte omaenda riigi heaolu arvel. Seepärast jäin hääletusel erapooletuks. Kui Bulgaaria 2007. aasta 1. jaanuaril ELiga ühines, oli riigis ikka veel puudusi õigussüsteemi reformi ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Bulgaaria ametivõimud võtsid endale kohustuse olukorda radikaalselt parandada. EL lõi koostöö- ja kontrollimehhanismi, et aidata Bulgaariat ning kontrollida riigi edusamme kuuest võrdlusalusest lähtudes. Edusamme on tehtud pettumust valmistavalt aeglaselt. Oma viimases aruandes nende teemade kohta (veebruar 2011) nentis komisjon, et Bulgaaria peab tegema veel täiendavaid parandusi kohtu-, politsei- ja muude uurimisasutuste struktuuri, halduse ning koostöö vallas. Sellegipoolest otsustasid 27 valitsust nõukogus – ja see ole eriti üllatav –, et Bulgaaria on täitnud kõik Schengeni alaga ühinemise tingimused, olgugi et see süsteem on ise hetkel küsitava väärtusega. Loomulikult ei kuulu Ühendkuningriik jätkuvalt Schengeni alasse.

  Iuliu Winkler (PPE), kirjalikult. – (RO) Mul on hea meel, et hääletusel Euroopa Parlamendis andis üle 80% poolthääle raportile Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias. See hääletus saadab tugeva poliitilise märguande. Euroopa Parlamendi arvates on Rumeenia ja Bulgaaria valmis Schengeni alaga ühinemiseks.

Erakonna UDMR (Rumeenia Ungarlaste Demokraatlik Liit) arvates peavad Rumeenia ja Bulgaaria saama 2011. aastal konkreetse väljavaate selle vaba liikumise alaga ühinemiseks. Ma ei arva, et mängureegleid tohib mängu ajal muuta ja otsustades Schengeni alaga ühinemise üle tuleb võtta arvesse Schengeni kokkuleppe raames saavutatut ning mitte lähtuda poliitilistest hinnangutest. Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemise pärast tekkinud olukord näitab, kui nõrk on solidaarsus ELis.

Asjaolu, et on liikmesriike, kes on valmis loobuma vabast liikumisest kui ühest eurointegratsiooni põhivabadusest, on väga murettekitav. Samal on see ka vale reaktsioon pingetele, mille põhjuseks on majanduskriis ning selle sotsiaalsed tagajärjed. UDMR usub, et me vajame tugevat Euroopat, mille saavutamiseks on vaja suuremat solidaarsust ning loobuda kindlalt sisemisest protektsionismist ja populismist.

  Iva Zanicchi (PPE), kirjalikult. – (IT) Vaatamata sellele, et mul on mõned kahtlused selle Euroopa 2020. aasta strateegia raamesse kuuluva teksti liiga laia ulatuse pärast, on resolutsiooni eesmärgid minu arvates igati teretulnud. Seepärast hääletasin ma Carlos Coelho raporti poolt, mis käsitleb Schengeni acquis’ sätete kohaldamiseks vajalike tingimuste kontrollimist, mis on eeltingimus kontrollide kaotamiseks Bulgaaria ja Rumeenia sisepiiril.

Raport: Alexander Graf Lambsdorff (A7-0189/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) See raport võetakse vastu vaatamata vaidlustele Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni Euroopa Parlamendis töörühmas muudatusettepaneku üle, mis tõstatab tuumaküsimuse ning Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni muudatusettepanekule, mis kaotab täiendavate ÜRO Julgeolekunõukogu alaliste liikmete küsimuse. Rahvusvahelist korda on vaja põhjalikult muuta, et EL saaks lahendada oma probleeme paremini ühiste ülemaailmsete meetmetega. Soovin samuti juhtida tähelepanu asjaolule, et aluslepingu artikli 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust ning eeskätt ÜRO rolli.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – Hääletasin selle resolutsiooni poolt nii ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu tähtsuse pärast kui ka seepärast, et on äärmiselt oluline, et EL intensiivistaks koostööd ja kooskõlastamist selles ning ka kõigis teistes ÜRO organites. Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohaselt peavad liikmesriigid kooskõlastama oma tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides ja need liikmesriigid, kes on ühtlasi ka ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed, peavad oma tegevust kooskõlastama ning kaitsma oma funktsioonide täitmisel liidu seisukohti ja huve. Seni ei ole koostöö ÜRO Peaassamblees olnud eriti eeskujulik. Seda ei ole olnud ka koostöö ÜRO Julgeolekunõukogus. Teame kõik väga hästi, et ÜRO Julgeolekunõukogusse kuuluvad liikmesriigid (Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa) ei suutnud oma tegevust kooskõlastada ega võtta ühist seisukohta sõjalise sekkumise kohta Liibüas, eriti mis puudutab hääletust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1973 üle. Seepärast kutsun ELi liikmesriike üles pürgima ühise seisukoha võtmise poole rahvusvahelise rahu ja julgeoleku seisukohalt tähtsate küsimuste puhul, eriti piirkondades, kus juba valitseb laiaulatuslik üksmeel rahvusvahelisel tasandil.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Liit seisab kiiresti muutuvas maailmas vastamisi paljude probleemidega, mis nõuavad kooskõlastatud rahvusvahelist reaktsiooni. Kõik need suured muutused nõuavad, et Euroopa Liit panustaks koos teiste partneritega aktiivselt sellesse, et leida tõhusaid lahendusi nii Euroopa kodanikke kui ka kogu ülejäänud inimkonda vaevavatele probleemidele. Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhipartner, kes toetab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pingutusi tema tegevuste elluviimiseks. Euroopa Liit peab osalema aktiivselt niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel. Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust, mille keskmes on tugev ÜRO, sest see on hädavajalik, et lahendada ülemaailmseid probleeme.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Oleme hetkel tunnistajaks põhjalikele muutustele rahvusvahelises korras ja Euroopa Liit ei saa olla enam ainult pealtvaataja rollis. Arvan, et Euroopa Liit peab vaatama seda kui lähtepunkti ja võtma tõesti aktiivse rolli suhetes nii praeguste kui ka tärkavate suurjõududega ning saama lõplikult lahti oma halvast mainest kääbusena rahvusvahelise poliitika valdkonnas. Samuti olen nõus Alexander Graf Lambsdorffi ettepanekus väljendatud vajadusega, et liikmesriigid peavad avaldama läbirääkimistel survet ÜRO Julgeolekunõukogu reformimiseks, et Euroopa Liit saaks selle alaliseks liikmeks. Tugevdades Euroopa Liidu rolli Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, tagame, et EL võtab enda kanda juhirolli nii piirkondlike kui ka ülemaailmsete küsimuste lahendamise alal. Vastasel juhul peame leppima ka edaspidi sellega, et liikmesriikide huvid ei ole rahvusvahelisel tasandil kooskõlastatud.

  Pino Arlacchi (S&D), kirjalikult. – Toetasin tugevalt selle raporti põhiideed. Raport nõuab ELile täiustatud rolli ÜRO süsteemis, võttes arvesse Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud institutsioonilisi muudatusi. Tänane hääletus järgneb ELi suurele võidule ÜROs: vastu sai võetud kord, mis annab ELi delegatsioonile ÜRO Peaassamblees õiguse esitada kutseid ning õiguse anda vastuseid ja esitada suulisi ettepanekuid ning muudatusettepanekuid.

See areng peegeldab selget reaalsust, et EL ja selle liikmesriigid teevad suurima rahalise panuse ÜRO süsteemi. ELi sissemaksed moodustavad ÜRO tavaeelarvest 38%, tagades üle kahe viiendiku ÜRO rahuvalveoperatsioonide ning peaaegu poole ÜRO fondide ja programmide rahastamisest. Lisaks on EL kõikidest oma piirangutest hoolimata suur ülemaailmne osaleja, kelle osakaalu tuleb igal tasandil õigesti tunnustada.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Toetasin Alexander Graf Lambsdorffi raportit, sest minu arvates peame edendama suuremat kooskõlastatust liikmesriikide seisukohtade vahel ning parandama oma võimet pidada läbirääkimisi teiste piirkondlike rühmadega. Seega seisneb küsimus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tõhususe ja läbipaistvuse suurendamises ning selle rahaliste vahendite haldamise tugevdamises. Olen kindel, et keskpikas perspektiivis saab vajalikuks ÜRO Julgeolekunõukogu töömetoodika ja koosseisu reformimine.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Maailma korralduses toimuvad suured muutused, mis sunnivad ELi aktiivsemalt suhtlema praeguste ja tärkavate suurjõududega, samuti muude kahe- ja mitmepoolsete partneritega, et edendada tõhusate lahenduste leidmist probleemidele, mis mõjutavad nii Euroopa kodanikke kui ka kogu maailma. Euroopa Liidu lepingu artikli nr 21 kohaselt on EL ametlikult kohustunud toetama tõhusat mitmepoolsust, mille keskmes on tugev ÜRO, mis on hädavajalik, et lahendada ülemaailmseid probleeme, nagu kliimamuutus ja keskkonnaseisundi halvenemine, inimõiguste universaalsus ja jagamatus, vaesuse vähendamine ning kõiki inimesi hõlmav areng, demograafiliste ja rändemuutuste tagajärjed ning rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus. Olen nõus seisukohaga, et EL peaks aktiivselt osalema niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva maailmakorra tagamisel.

  Elena Băsescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Hääletasin Alexander Graf Lambsdorffi koostatud raporti poolt, sest minu arvates loob EL praegu enda jaoks uut identiteeti ülemaailmsel tasandil. Tuletan teile meelde, et need kaks rahvusvahelist organisatsiooni on teinud pikka aega koostööd ning EL on osalenud ka paljudes ÜRO algatatud projektides. Siinkohal tuleb mainida ka Euroopa juhtide antud lubadusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamise kohta. Maailmas vaesuse kaotamine on nüüd üks liidu välispoliitika prioriteetidest. Toetan algatusi, mille eesmärk on tugevdada koostööd kriisipiirkondade stabiliseerimise alal ning koostada uued ohutusstandardid tuumajaamade jaoks. Jaapanis toimunud sündmused näitavad, et selline partnerlus on vajalik. Vahemere piirkonnas toimunud sotsiaalseid muutusi silmas pidades olen arvamusel, et ELi ja ÜRO kooskõlastatud meetmed tagaksid seal rahumeelse ülemineku demokraatiale. Sel puhul toetan suhete parandamist piirkondlike organisatsioonidega.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Toetan ettepanekut Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule järgmiseks ÜRO Peaassamblee istungjärguks. Ettepanekuga rõhutatakse, et nii Euroopa Liit kui ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on mõlemad pühendunud demokraatia, inimõiguste ja rahu edendamisele rahvusvahelise üldsuse seas. Ettepanekus on öeldud, et ÜRO Julgeolekunõukogu edasine laienemine nii, et sellesse kuuluks ka EL, on väga tähtis eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Ettepanekuga lükatakse tagasi Saksamaa taotlus saada potentsiaalse ELi alalise koha hoidjaks Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ning juhindutakse selle asemel Itaalia ettepanekust, et iga liikmesriik peab saama võimaluse hoida kohta rotatsiooni korras, et austada kõikide liikmesriikide võrdse väärikuse põhimõtet.

Saksamaa taotlust nähti katsena sundida peale Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Saksa bloki poliitilist võimu nii ELis kui ka väljaspool liitu. Itaalia seisukoha vastuvõtmine ettepanekus kinnitab, et julgeolekunõukogu potentsiaalne laienemine tagab ka Itaaliale võimaluse, et teha ennast kuuldavaks tähtsaid rahvusvahelisi küsimusi arutades ka väljaspool ELi. Seepärast hääletasin poolt.

  Nessa Childers (S&D), kirjalikult. – On tähtis, et Euroopa kinnitaks nüüd uuesti endale võetud kohustusi ja koostöövalmidust selliste rahvusvaheliste liikumistega nagu ÜRO. Tähelepanu, mida Euroopa Parlament ÜRO-le pöörab, on kõige tähtsam.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Meie ajastu sündmused näitavad selgelt, et liikmesriigid ja Euroopa Liit peavad tegutsema mitmesugustes olukordades ja eri juhtudel kooskõlastatult. See kooskõlastamine on väga tähtis ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO). Ma ütleksin isegi, et on väga tähtis, et selles paljut hõlmavas ja otsustavas rahvusvahelises organisatsioonis oleks tagatud Euroopa huvide ja väärtuste kaitsmine.

Hoolimata tulevastest muudatustest selles osas, kuidas liitu ÜROs ja eelkõige selle julgeolekunõukogus esindatakse – ja arutelu selle teema üle ei ole kaugeltki veel lõppenud –, on järjest rohkem vaja kooskõlastada ka Euroopa riikide pingutusi, et edendada koos liidu esindajatega välisriikides ühiseid meetmeid sekkumiseks ning mõju avaldamiseks. Korrapärased nõupidamised liikmesriikide ja ELi saadikute vahel on oluline samm sellel teel. Samal ajal peab liit aitama kaasa ÜRO töö tõhusamaks ja läbipaistvamaks muutmisele ning selle rahaliste vahendite halduse parandamisele. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni parlamentaarse assamblee asutamine ÜRO süsteemi raames on huvitav ettepanek, mida tasub edasi uurida ja arutada.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) Alexander Graf Lambsdorffi raport käsitleb ettepanekut Euroopa Parlamendi soovituseks nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee 66. istungjärguks. Eelseisev ÜRO Peaassamblee istungjärk on eriti tähtis, kui pidada silmas praeguse rahvusvahelise korra muutumist ülemaailmsel tasandil maailma eri piirkondades toimuvate konfliktide ning aastakümneid või isegi sajandeid rõhutud olnud rahvaste iseotsustamisõiguse väljendumise tõttu. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 21 ja 41 lähtudes peab Euroopa Parlament igal juhul kasutama võimalusi, mida see istungjärk pakub, et edendada oma seisukohta eri teemade kohta, nagu muu hulgas ELi roll ÜRO süsteemis; EL ja ülemaailmne juhtimine; rahu, julgeolek ja õigus; areng; inimõigused ja kliimamuutused. Seepärast olen nõus ülal nimetatud raportööri ettepanekute ning sellega, et on vaja toetada arutelu parlamentide ja piirkondlike assambleede rolli üle ÜRO süsteemis ning samuti arutelu parlamentaarse assamblee asutamise üle.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport propageerib seda, et Euroopa Liit peab saama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks. Viimasel ajal on seda ideed palju propageeritud ning seda toetavad ka Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud muudatused, millega ELile anti muu hulgas juriidilise isiku staatus. Need on muudatusettepanekud, mille seaduspärasuse üle oleme alati protestinud. Seda nõudmist – mis õõnestab selle riikidest, kuid kindlasti mitte riikidevahelistest organisatsioonidest koosneva organisatsiooni vaimu – ei esitata selleks, et ÜRO tööd demokraatlikumaks muuta või et luua uus õiglasem ja rahumeelsem maailmakord.

Seda tõestab ELi liit Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ja Ameerika Ühendriikidega, et alustada sõdasid ja panna toime agressiooniakte sellistes riikides nagu Liibüa. EL on seadnud ohtu sellised ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtted nagu mittesekkumine riikide siseasjadesse, riikide iseseisvuse ja sõltumatuse austamine ning riikide arenguõiguse tunnustamine. Iseseisvuse annab rahvas ja rahvas ei ole andnud seda ELile, mis on muutumas üha rohkem ühiskonna- ja demokraatiavastaseks.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) See raport esitab taas vastuvõetamatu nõudmise, et Euroopa Liit tuleb teha Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks, võttes selle nõudmise aluseks demokraatiavastase Lissaboni lepingu ja sellega ELile antud juriidilise isiku staatuse. Euroopa Parlamendi enamus ei tee seda selleks, et muuta kumbagi ÜRO organi tööd demokraatlikumaks või et luua uuem ja õiglasem maailmakord.

Kuidas saab EL, mis partnerluses Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ja Ameerika Ühendriikidega edendab Liibüas sõjategevust ning rikub seal rahvusvahelist õigust ja ÜRO hartat, aidata kaasa ÜRO demokraatlikumaks muutmisele või inimkonna rahule ja arengule? Kuidas saab EL aidata kaasa mittesekkumisele riikide siseasjadesse, austada nende iseseisvust ja sõltumatust, ning nende õiguse arengule – õigused, mis on sätestatud ÜRO hartas ja rahvusvahelises õiguses –, kui EL sunnib koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) Portugali töötajatele ja rahvale peale enneolematu rünnakuprogrammi ning anastab nende vahendeid? Ei saagi!

Iseseisvuse annab rahvas ja rahvas ei ole andnud seda ELile, mis on muutumas üha rohkem ühiskonna- ja demokraatiavastaseks.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Euroopa Liit peab aktiivselt osalema ÜRO kujundamisel, et see suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel. On vaja edendada mitmepoolsust ELi peamise strateegilise eesmärgina ning suurendada ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust ÜROs. Rahvusvahelises korralduses toimuvad muutused sunnivad ELi pöörama aktiivsemalt tähelepanu praegustele ja tärkavatele suurjõududele ning muudele kahe- ja mitmepoolsetele partneritele, et toetada tõhusate lahenduste leidmist probleemidele, mis mõjutavad nii ELi kodanikke kui kogu maailma.

  Lorenzo Fontana (EFD), kirjalikult. – (IT) Arutlemisel olev dokument paneb paika Euroopa Liidu prioriteedid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee istungjärguks. Tähtsaim teema, mida on nüüd juba mõnda aega arutatud, on arutelu Julgeolekunõukogu reformi üle. Ettepanek anda Euroopa Liidule alaline koht, mida liikmesriigid rotatsiooni korras täidavad, on hea idee. Seepärast toetan raportit.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Toetasin dokumenti, sest see edendab tõhusat mitmepoolsust ELi üldise strateegilise eesmärgina ning ELi kui ülemaailmse toimija ühtsuse ja nähtavuse suurendamist ÜROs, kooskõlastades muu hulgas paremini ELi sisekonsultatsioone ÜRO teemadel ning edendades suuremat haaret laiemas teemaderingis. Samuti edendab raport ELi strateegiliste partnerite kaasahaaramist ÜRO süsteemis ja strateegilistele partnerlustele mitmepoolse mõõtme andmist, kaasates ELi kahepoolsete ning mitmepoolsete tippkohtumiste päevakordadesse ülemaailmsed teemad. Samuti peaks EL aitama kaasa ÜRO tõhususe ja läbipaistvuse arendamisele ning ÜRO rahaliste vahendite haldamise tõhustamisele.

Lisaks käsitleb raport tähtsaid teemasid, nagu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja rahvusvahelise kriminaalõigussüsteemi rolli tugevdamine, aruandekohustuse edendamine ning karistamatusele lõpu tegemine; samuti käsitleb see kriisiennetuse struktuuride ja nende tõhususe tugevdamist ÜRO Arenguprogrammi raames eesmärgiga muuta see organisatsioon ülemaailmaks juhiks kriisiennetuse ning kriisist taastumise valdkonnas. Raport rõhutab ka ELi ja ÜRO tiheda koostöö vajalikkust tsiviil- ja sõjalise iseloomuga kriiside ohjamisel ning eriti humanitaarabioperatsioonidel. Viimaseks rõhutab raport vajadust Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) põhjaliku reformi järele, et teha lõpp selle kaheotstarbelisusele – kontrollida tuumaenergia tarbimist samal ajal seda ise soodustades. Samuti on vaja vähendada Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vastutust tuumaenergia tööstuse juhendamisel ja tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga kooskõlastuse kontrollimisel. On veel muid tähtsaid punkte, millega ma nõus olen ja mida ma toetan.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Nagu alati, esitab Euroopa Parlament enne eelseisvat Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärku oma soovitused nõukogule, mis esindab liikmesriike, kes on selle organisatsiooni ainsad täisliikmed. Sel aastal saab liit aga kasutada oma uusi suuremaid vaatlejaõigusi, millega liidul on istungjärkudel erakorraline sõnavõtuõigus. Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see on kooskõlas liidu rahvusvahelise tasandi uute eesmärkidega. Lissaboni leping annab ELile uued õigused, kinnitab liidu rahvusvahelise rolli ning paneb paika uued vahendid. Sellest õigusaktist lähtudes peab liit kasutama seda uut eesmärki tõhusa mitmepoolsuse edendamiseks, võttes seejuures aluseks kõik oma tugevaimad väärtused. Samuti kutsub see üles tugevdama ülemaailmset juhtimist ajal, mil ülemaailmsed probleemid nõuavad ülemaailmseid lahendusi. Viimaks toob tekst esile ka põhiteemad, mille edendamist liit traditsiooniliselt toetama peab, nagu areng, inimõigused ja kliimamuutuste probleem.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Praeguses rahvusvahelises korralduses toimuvad suured muutused, mis sunnivad Euroopa Liitu suhtlema aktiivsemalt praeguste ja tärkavate suurjõududega, et osaleda aktiivselt niisuguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kujundamisel, mis suudaks tõhusalt tegutseda ülemaailmsete lahenduste leidmisel ning rahu, julgeoleku, demokraatia ja õigusriigil põhineva rahvusvahelise korra tagamisel. See on tähtis lähtepunkt, et lahendada sellised probleemid nagu kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine, inimõiguste universaalsus ja jagamatus, vaesuse vähendamine ning kõiki inimesi hõlmav areng, demograafiliste ja rändealaste muutuste tagajärjed ning rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus.

Tänu Lissaboni lepingule on meil nüüd ELi esindamiseks välissuhetes uued alalised struktuurid. See võimaldab liidul võtta rahvusvahelise rolli vastavalt tema väljapaistvale majandusstaatusele ning täita ülemaailmse osaleja rolli, kes on suuteline jagama ülemaailmse julgeoleku alast vastutust. Meie ülesanne on määrata kindlaks meie strateegilised huvid ja eesmärgid, et nendest lähtuvalt tegutseda. Euroopa Liit on maailma suurim arenguabi andja ja ÜRO oluline partner nii kriiside kui ka kriisijärgsete olukordade lahendamise valdkonnas. Seepärast on meil kohustus edendada tõhusat mitmepoolsust ELi üldise strateegilise eesmärgina ning suurendada ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) EL ei tohi unustada, et täidab kõikides valdkondades rolli juhtiva ülemaailmse osalejana. See tähendab, et liit peab suurendama oma rolli kõikides mitmepoolsetes organisatsioonides ning ennekõike Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO), kus liit peab pärast Euroopa välisteenistuse loomist täitma üha aktiivsemat rolli. Arvestades, et ülemaailmsed partnerlussidemed on olulised ühiselt kindlaksmääratud ülemaailmsete eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et EL on maailma suurim arenguabi andja ja ÜRO oluline partner kõigis selle kolmes töövaldkonnas, kaasa arvatud kriisid ja kriisijärgsed olukorrad, ning et liikmesriikide panus moodustab 38% ÜRO korralisest eelarvest, oleme arvamusel, et ELi ning ÜRO tugev ja tasakaalustatud partnerlus on ÜRO tööks ülitähtis ning kujundab määravalt ELi rolli ülemaailmse toimijana.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – Nagu kombeks, koostas väliskomisjon parlamendi soovitused nõukogule eelseisvaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee istungjärguks. Nagu ma aru saan, on Euroopa Parlamendi prioriteedid järgmised: tagada ELile täiustatud rolli ÜRO süsteemis, võttes arvesse Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud institutsioonilisi muudatusi; luua suunised korrapäraste konsultatsioonide jaoks liikmesriikide suursaadikute vahel, et vältida ELi seisukohtade kokkusobimatust, nagu juhtus hiljutiste sündmuste puhul Liibüas; eraldada ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksusele (UN Women) asjakohane eelarve; tugevdada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli; toetada ÜRO poliitikaosakonna vahendamise tugiüksust ja andes selles olulise rolli Euroopa välisteenistusele; parandada ÜRO rahukindlustamiskomisjoni ja ELi rahutagamise partnerluse suhteid; saavutada rahvusvahelises kliimamuutuse valdkonnas tugevam ELi juhiroll. Kõik nimetatud probleemid on ajakohased ning ma hääletasin nende poolt.

  Justas Vincas Paleckis (S&D), kirjalikult. – Hääletasin selle ettepaneku poolt, sest see annab põhjaliku ülevaate praegustest ülemaailmsetest probleemidest nii ELi kui ka ÜRO jaoks ning viitab ELi ees olevatele probleemidele ja võimalustele. Samuti käsitleb see konkreetseid ja kaugeleulatuvaid ettepanekuid ELi jaoks eri valdkondades rahvusvahelisel tasandil, nagu suhtlemine ELi strateegiliste partneritega ÜRO süsteemis; Euroopa välisteenistuse keskse rolli tagamine; rahu, julgeoleku ja õigluse edendamine ning kliimamuutustevastane võitlus. Olen veendunud, et need on hetkel ülemaailmsel tasandil kõige kriitilisemad probleemid ning EL peab võtma osa nende lahendamisest ja mängima selles olulist rolli. Seepärast toetan seda ettepanekut ning soovitan nõukogul selle raporti üle põhjalikult järele mõelda.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Hääletasin selle raporti poolt, sest ma olen nõus soovitustega nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee 66. istungjärgu kohta. Olen nõus, et ÜRO rolli on vaja tugevdada. Nagu raportöör mainib, on Euroopa Liidul ÜRO organites liiga vähe mõjuvõimu, kui võtta arvesse suuri panuseid, mis EL ja tema liikmesriigid teevad. Nõukogu peab oma seisukohti ÜROs tugevamini esindama ning tagama samal ajal ka parema kooskõlastatuse liidu eesmärkide saavutamiseks ÜROs ning soodustama ka suuremat sidusust liikmesriikide seisukohtade vahel. Olen nõus raportööri üleskutsega komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Euroopa Ülemkogu eesistujale, et nad seaksid suuremate vaatlejaõiguste saamise ELi jaoks strateegiliseks prioriteediks ning tagaksid ELi parem nähtavuse ÜROs, tihendades sellel eesmärgil konsultatsioone ÜRO liikmesriikidest kolmandate riikide valitsustega.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Teeme nõukogule ettepaneku, et ta edendaks tõhusat mitmepoolsust liidu üldise strateegilise eesmärgina ning suurendaks ELi kui ülemaailmse toimija ühtsust ja nähtavust ÜROs, kooskõlastades muu hulgas paremini ELi sisekonsultatsioone ÜRO teemadel ning edendades suuremat haaret laiemas teemaderingis. Komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tuleb volitada koostama suuniseid korrapäraste konsultatsioonide jaoks liikmesriikide suursaadikute ja ELi suursaadikute vahel, eriti nende suursaadikute vahel, kes töötavad mitmepoolsel tasandil sellistes kohtades nagu Genf ja New York, et EL võiks edukalt tegutseda oma ÜRO tegevuskava raames ning täita ÜRO liikmete ootused liidu tegutsemisvõime suhtes. Samuti on vaja toetada suuremat ühtsust nii ÜRO süsteemis kui ka ELi liikmesriikide, liikmekandidaatide ja võimalike tulevaste liikmekandidaatide seisukohtade vahel, et suurendada võimalikult palju Lissaboni lepingu potentsiaali ELi mõju tugevdamiseks eri tegevuskanalite (nii ELi kui ka liikmesriikide) koordineeritud ja strateegilise kasutamise kaudu. Samuti on vaja tõhustada ka liidu suutlikkust pidada õigel ajal läbirääkimisi teiste piirkondlike rühmadega ning anda ELi esindajatele nõuetekohased volitused tulemuslike läbirääkimiste pidamiseks liikmesriikide nimel.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 66. istungjärku silmas pidades toetan seisukohta, et parlament peab kutsuma nõukogu üles võtma juhirolli aastatuhande arengueesmärkide edendamise alal. On vaja alustada arutelu teemal, kuidas pärast 2015. aastat hoida ja jätkata rahvusvahelise kogukonna kindlat orienteeritust säästvale arengule ning vaesuse kaotamisele. Väga tähtsad prioriteedid on ka riigiloome, hea demokraatliku valitsemistava ning konfliktide ennetamise toetamine ja vajalike meetmete võtmine korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumise ja kapitali väljavoolu vastu võitlemiseks.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Alexander Graf Lambsdorffi raporti poolt, sest minu arvates nõuavad probleemid, millega EL kiiresti muutuvas maailmas vastamisi seisab, kooskõlastatud reaktsiooni rahvusvahelisel tasandil. Lissaboni leping andis ELile enda esindamiseks välissuhetes ning koostööks ÜROga ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega rohkem ning paremaid võimalusi, mis on soovitav ja isegi vajalik kriisiohje otstarbeks, rahu säilitamiseks ja loomiseks ning reageerimiseks rahvusvahelistele probleemidele, nagu hiljutised sündmused Jaapanis.

  Michèle Striffler (PPE), kirjalikult. – (FR) Seda raportit käsitleva arengukomisjoni arvamuse koostajana on mul hea meel, et Euroopa Parlamendi täiskogu selle täna vastu võttis. Ülitähtis on rõhutada vajadust ühtlustada eri Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organite jõupingutusi, et edendada paremini arendustöö jõudlust. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni osutatav arenguabi peab olema suunatud konkreetselt aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, pidades eeskätt silmas vähimarenenud riike.

Raport: Jean-Pierre Audy (A7-0160/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle raporti poolt esiteks selle pärast, et see kritiseerib komisjoni, kes viivitas teatise avaldamisega 2011. aasta 9. veebruarini, kuigi tal oli kohustus seda teha hiljemalt 2010. aastal, ning nagu raportöör, nii avaldan ka mina kahetsust komisjoni teatise nõrkuse üle. Samuti on mul kahju, et VKEde jaoks ei olnud häid tulemusi. Sellegipoolest tunnustan seda, et ühised tehnoloogiaalgatused aitavad suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, ehkki olemasolevad õiguslikud ja haldustõkked on vaja kiiremas korras kõrvaldada.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle tähtsa resolutsiooni poolt, mis käsitleb Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamist. Selle resolutsiooni vastuvõtmisega saadab Euroopa Parlament Euroopa Komisjonile selge sõnumi teadusuuringute raamprogrammi edasise rakendamise kohta. Üks tähtsamaid ettepanekuid, mida ma samuti toetan, on haldusalaste lihtsustamismeetmete kasutuselevõtmine selle programmi raames rakendatud projektide jaoks. Üks ilmnenud takistusi ongi just haldusprotseduuride keerukus ja raskepärasus, mis sunnivad teadlasi otsustama Euroopa rahastamisvahendite asemel hoopis riiklike vahendite kasuks ja muudavad Euroopa teadustegevuse mõttes ebapopulaarseks. Samuti on oluline, et teadus- ja arengupoliitika muudetaks territoriaalseks, et ühtlustada teadustegevuse jagunemist kõikide ülikoolide vahel. Sageli just linnapiirkondades leiduvat pädevust oleks võimalik edendada digitaalseid suhteid tugevdades, näiteks koos pidevate videokonverentsidega ja piirkondlike uurimiskeskuste ja tippkeskuste aruka vastastikuse sidumise kaudu.

  Elena Oana Antonescu (PPE), kirjalikult. – (RO) Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit. Teadustegevus on majandusliku tugevuse muundamine teadmisteks. Samas on uuendustegevus aga vastupidine protsess, mille käigus muudetakse teadmised majanduslikuks tugevuseks. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad looma vahendid, et astuda ühiselt vastu peamistele ühiskondlikele, majanduslikele, keskkondlikele, demograafilistele ja eetilistele probleemidele, millega Euroopa riigid silmitsi seisavad, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, toiduga varustatus, säästev areng ning suured keskkonnaprobleemid.

Parem suhe akadeemiliste, teadus- ja tööstusringkondade vahel on hädavajalik, et võimaldada teadustegevuse tulemuste tõhusamat muundamist toodeteks ning teenusteks, mis soodustavad majanduskasvu ja toovad kasu ühiskonnale tervikuna. Liikmesriigid peavad suurendama ka oma jõupingutusi teabe edastamiseks uute tehnoloogiate kasutuselevõtu kohta, nagu arukad teadusteabe teenused, teavitades teadustegevuse tulevastest probleemidest ja levitades teadustöö tulemusi. Seetõttu hääletasingi selle raporti poolt.

  Alfredo Antoniozzi (PPE), kirjalikult. – (IT) Hoolimata mitmesugustest takistustest, nagu majanduskriis, suutmatus jõuda samale tasemele Ameerika Ühendriikidega ning suurenev konkurents kiire majanduskasvuga riikidest, on seitsmes raamprogramm tõestanud, et see on suuteline pakkuma Euroopa teadus- ja arendustegevusele lisandväärtust. Seitsmes raamprogramm annab Euroopa Liidule võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Jean-Pierre Audy raportit vaadates olen nõus vahehindamise käigus välja toodud eesmärkidega, eriti haldusalaste lihtsustamismeetmete kasutuselevõtmine, VKEde osalemine programmi „Koostöö” raames ning riskijagamisrahastu ümberkorraldamine ja tugevdamine. Alates 2014. aastast kehtiva tulevase finantsperspektiivi üle peetavaid läbirääkimisi silmas pidades aitavad need meetmed muuta teadustegevuse üleeuroopaliseks.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Minu kolleegi Jean-Pierre Audy koostatud raport Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi kohta näitab, et VKEde ja tööstuse osalemise määr on üldiselt väga väike, et naisteadlaste arv on väike ja et teatavad liikmesriigid on alaesindatud. Minu arvates on vaja tagada tõhus teadusuuringute kooskõlastatus ELi, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel. Seetõttu hääletasingi selle suurepärase raporti poolt.

  Liam Aylward (ALDE), kirjalikult. – (GA) Seitsmes raamprogramm, mille eelarve on kokku 54,6 miljardit eurot, on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning see programm kuulub kahtlemata ELi teaduspoliitika keskmesse. Programm on vaja läbi vaadata ning seda tuleb kohandada maailmas toimuvaid muutusi ning ennekõike just finantskriisi ja eri eelarveolusid silmas pidades. Hetkel saavad Iiri asutused teadusuuringute jaoks ette nähtud ELi rahalistest vahenditest ligikaudu miljon eurot nädalas ja Iiri VKEdele jäävad teised võimalused. VKEd loovad 70% töökohtadest euroalal ja VKEde sektor on Euroopa majanduse keskmes.

See nõuab läbipaistvuse suurendamist ja halduskoormuse vähendamist, et VKEd oleksid huvitatud tulevikus programmides osalemisest ning et tagada liidu tõhusus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas. Toetuse saamiseni kestvaid perioode on vaja lühendada ning Euroopa koostööd ja kooskõlastatust on vaja täiendada, et lahendada killustatuse probleem, mis programmile praegu kahju teeb.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) 23. ja 24. märtsil 2000 seadis Euroopa Ülemkogu oma Lissaboni kohtumisel Euroopa Liidu jaoks kaugeleulatuva strateegilise eesmärgi: saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse põhirolli. Seitsmes raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 ligikaudu 54 miljardit eurot, on muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Programmi eesmärk on võimaldada ELil reageerida suurtele ühiskondlikele probleemidele, mis puudutavad kõiki liikmesriike ja millele nad üksi ei suuda vastata, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, energia, vee ja toiduga varustatus, säästev areng, kliimamuutused jne, ning omandada rohkem teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda uuenduslikemaks ja suurendada oma konkurentsivõimet. See raport käsitleb Euroopa Parlamendi tehtud vahehindamist, mille eesmärk oli tagada, et seitsmes raamprogramm vastab endiselt Euroopa poliitika vajadustele. Olen nõus, et programmi suurima võimaliku tõhususe tagamiseks on vaja lihtsustada keerulisi ja koormavaid haldusmenetlusi, et luua edukalt Euroopa teadusruum.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) ELi seitsmes raamprogramm on tähtis programm Euroopa lisandväärtuse suurendamiseks teadusuuringute, arengu ja innovatsiooni valdkonnas ajal, mil Euroopa jääb maha Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees. Seepärast toob raport esile ühe vähetuntud programmi tähtsuse ning nõuab samal ajal muudatusi, et muuta lihtsamaks liiga koormavad haldus- ja finantseeskirjad ning teha ühtlasi ka midagi madalate edunäitajate suhtes, mille tõttu see programm on ikka veel liiga kättesaamatu VKEdele ajal, mil nad etendavad olulist rolli teadustegevuse tulemuste muundamisel toodeteks ja teenusteks. Samuti on vaja tagada parem koostöö ja kooskõlastamine eri sidusrühmade vahel ajal, mil teadusuuringute rahastamine jaguneb ikka veel riiklike ja Euroopa allikate vahel. Need on mõned algatused, mis aitaksid saavutada eesmärki eraldada 2020. aastaks 3% SKPst teadus- ja arendustegevusele, mille saavutamisele me ikka veel lähedal ei ole, eriti Prantsusmaad silmas pidades, mis eraldab teadus- ja arendustegevusele ikka veel ainult 2% SKPst.

  Sergio Berlato (PPE), kirjalikult. – (IT) 2000. aasta märtsis seadis nõukogu kaugeleulatuva eesmärgi saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse keskset rolli. Arvan, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine pakub võimaluse teadmiste, hariduse ning teadusuuringute seose kinnistamiseks. Aastatega on seitsmes raamprogramm muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Raamprogramm pakub ELi jaoks võimalust viia oma teaduspoliitika vastavusse majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades Euroopa teadusruumi.

Minu arvates on kaks põhiaspekti, millele vahehindamine peaks eelkõige keskenduma: lahendada haldusprotseduuride keerukuse ja raskepärasusega seotud probleemid, mis sunnivad teadlasi otsustama Euroopa rahastamisvahendite asemel hoopis riiklike vahendite kasuks. Vaatamata viimastel aastatel tehtud edusammudele on vaja suurendada veelgi enam VKEde osalemist raamprogrammis, et anda neile võimalus arendada oma oskusi, millega nad saaksid suurendada enda konkurentsivõimet.

  Izaskun Bilbao Barandica (ALDE), kirjalikult. – (ES) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest Euroopa 2020. aasta programmis etendavad teadustöö ja innovatsioon keskset rolli kriisist väljumiseks aruka, säästva ning kaasava majanduskasvu abil. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja suurendada seitsmenda raamprogrammi rahastamist alates 2013. aastast. Liikmesriigid peavad võtma kohustuse jätkata programmidega, sest on vaja suuremat koostööd tehnoloogiaplatvormide, ülikoolide ja tööstussektori vahel ning samuti on vaja lihtsustada veelgi enam menetlusi, et kaotada tõkked, mis takistavad VKEde juurdepääsu teadus- ja arendustegevusega seotud programmidele.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) Jean-Pierre Audy raport Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta sisaldab kahtlemata mõnd meeldivat aspekti. Raport käsitleb näiteks asjaolu, et programmi edunäitajad VKEde jaoks on üldiselt nõrgad ning selles on ka üleskutse toetuse saamiseni kestvate perioodide lühendamise kohta. Sellele vaatamata jäin hääletusel erapooletuks, sest see omaalgatuslik raport sisaldas ühte punkti, mis oli minu arvates eriti nõrk ning mille pärast ma ei saanud raporti poolt hääletada. Ma ei poolda nimelt Jean-Pierre Audy üleskutset suurendada Euroopa Teadusnõukogu rahastamist ning muuta Euroopa Teadusnõukogu otsustusõigusega sõltumatuks juriidiliseks isikuks, mis on otseselt vastutav oma teadusalase strateegia ja haldusjuhtimise eest.

  Vilija Blinkevičiūtė (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle raporti poolt, sest minu arvates on Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine eriti tähtis selleks, et selgitada, kas programmi rakendamine on kooskõlas seatud eesmärkidega. See programm on üks kõige olulisemaid teadustegevust toetavaid programme maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Lisaks sellele on Euroopa Liit viimasel ajal vastu võetud arvukates dokumentides, mis käsitlevad liidu arengueesmärke ja suuniseid järgmiseks aastakümneks, rõhutanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tähtsust ELi majanduse tugevdamiseks ning selle konkurentsivõime säilitamiseks maailmas. Lisaks üldiselt positiivse hinnangu andmisele juhib raport komisjoni tähelepanu ka paljudele programmi rakendamisega seotud aspektidele ning teeb konkreetsed ettepanekud nende täiustamiseks. Raportis tehakse näiteks ettepanek suurendada programmi rahastamist, kuid samal ajal ka ettepanek, et on vaja tuvastada ühised teadustöö valdkonnad nende hulgast, mis on kõige paljutõotavamad selliste konkreetsete rakenduste tasandil, mis võimaldavad eetilisest küljest kõige laialdasemat jagamist eesmärgiga saada programmi rakendamisest konkreetseid tulemusi.

  Jan Březina (PPE), kirjalikult. – (CS) Vaatamata sellele, et Euroopa jääb endiselt maha USAst ning on kaotamas ka oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees, näitavad seitsmenda raamprogrammi tulemused, et see teadus- ja arendustegevusele suunatud Euroopa programm annab lisandväärtust. Kahjuks ei ole aga ikka veel meetodit, millega hinnata, kui palju on seitsmenda raamprogrammi rahastatud projektid edendanud teaduslikult põhjendatud teadmisi. Samuti on vaja viidata suurele tasakaalustamatusele vanadest ja uutest liikmesriikidest pärit projektiosaliste vahel. Sarnaselt on ka VKEde osalemise tase suhteliselt madal. Üks võimalus olukorra parandamiseks on haldus- ja finantseeskirjade lihtsustamine.

Samuti on tähtis rõhutada ühiste tehnoloogiaalgatuste tähtsust Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks. Rõhutamist vajavad ka õiguslikud ja haldustõkked, nagu juriidilise isiku staatus, finantseeskirjad ning teatavatel juhtudel ka intellektuaalomand, mis võivad paljude oluliste teadustöö tegijate ning VKEde jaoks osalemisel takistuseks osutuda. Tuleb muuta olukorda, kus teadustöö rahastamine Euroopas on väga killustatud ja kus rahastamine toimub mitmest liikmesriikide ja ELi allikast, mis kohaldavad eri prioriteete, hindamiskriteeriume, määratlusi ning menetlusi, põhjustades tarbetut kattumist, segadust ja vigu.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Võttes arvesse, et Euroopat tabanud finantskriisi tõttu on majandusolukord jätkuvalt tundlik, mainib raportöör oma vahehindamises tähtsaid punkte, mida on vaja parandada, et kasutada olemasolevaid avaliku sektori rahalisi vahendeid võimalikult tõhusalt. Olen nõus sellega, et raportöör rõhutab kahte teemat, mis on Euroopa tulevase teadustöö jaoks äärmiselt tähtsad: Euroopa Komisjoni ja muude osaliste vaheliste maksete lihtsustamine ning VKEde ja tööstuse osaluse suurendamine suuremate sotsiaalsete probleemide lahendamise valdkonnas.

  Lara Comi (PPE), kirjalikult. – (IT) Asjaolu, et nii hääletusel parlamendikomisjonis kui ka tänasel hääletusel selle tähtsa raporti üle saavutati üksmeel, näitab taas, et parlament teab, kuidas võtta selget ning otsustavat hoiakut kodanike ja ettevõtjate jaoks tähtsate teemade suhtes. Minu arvates toob see raport hästi esile seitsmenda raamprogrammi kriitilised küljed. Samuti esitatakse raportis põhjendatud ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada, et ülejäänud rahaliste vahendite eraldamise puhul aitavad need tõepoolest kaasa Euroopa turu konkurentsivõime ja kvaliteedi suurendamisele. Minu arvates on haldusmenetluste lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine endiselt kõige tähtsamad eesmärgid, kui tahame tõepoolest anda ettevõtjatele ning eeskätt just VKEdele parema juurdepääsu rahalistele vahenditele. Peame kasutama neid rahalisi vahendeid selleks, et parandada meie suutlikkust integreeritud tööks, täiustades avaliku ja erasektori partnerlussuhteid, stimuleerides piirkondadevahelisi klastreid ning tagades hea kooskõlastatuse ühtekuuluvusfondide ja teadustööd ning innovatsiooni toetavate fondide vahel.

  Rachida Dati (PPE), kirjalikult. – (FR) See raport juhib tähelepanu teguritele, mis on väga tähtsad selleks, et täita Euroopa tulevase teadustöö nõudmised, seda eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia raames võetud eesmärkide saavutamise kontekstis. Liigse halduskoormuse vähendamine on hädavajalik, et innustada VKEde suuremat osalemist seitsmendas raamprogrammis. Samuti on äärmiselt tähtis, et ELi programmid toetaksid igal võimalusel teadustegevuse ja innovatsiooni eeliseid nii hariduse kui ka töökohtade loomise edendamiseks.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) Euroopa Parlament korraldas perioodiks 2007–2013 ette nähtud teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise. See pakub võimalust tuletada Euroopa Komisjonile meelde, kui tähtis on teha teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerides õiged valikud Euroopa tuleviku jaoks. Perioodiks 2011–2013 on raamprogrammis nähtud ette 28,5 miljardit eurot. See raha tuleb kiiremas korras eraldada VKEde ja tööstuse algatatud projektidele, pöörates erilist tähelepanu projektidele energiavarustuse, säästva arengu ning kliimamuutustevastase võitluse valdkonnas. Peame tagama parema teadustöö infrastruktuuri jagunemise kogu Euroopa Liidu ulatuses, lähtudes samal ajal tipptaseme põhimõttest, mis võimaldab Euroopal meelitada ligi maailma tippteadlasi.

  Christine De Veyrac (PPE), kirjalikult. – (FR) 2010. aastaks ei olnud EL saavutanud Lissaboni strateegia eesmärki eraldada 3% ELi SKPst teadus- ja arendustegevusele. See eesmärk vaadati uuesti läbi Euroopa 2020. aasta strateegia raames, kuid nüüd peab EL leidma vahendid selle eesmärgi saavutamiseks, et säilitada oma majanduse konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil.

Mul on väga hea meel seitsmendat raamprogrammi vahehindamist käsitleva Jean-Pierre Audy raporti vastuvõtmise üle, kui võtta arvesse hiljutist majanduskriisi, mis avaldas eriti ränka mõju VKEde võimele investeerida teadus- ja arendustegevusse. Menetlusi on vaja lihtsustada ja läbipaistvamaks muuta, et vähendada bürokraatiat ning lihtsustada ettevõtjate juurdepääsu rahalistele vahenditele.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa 2020. aasta strateegia avaldamisega sai selgeks, et kui Euroopa tahab taastada majanduskasvu ja konkurentsivõime, tuleb pühenduda täies ulatuses teadus- ja arendustegevusele. Seepärast peab arvestama Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi iga hindamise puhul Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide ning strateegia elluviimisega. Olen veendunud, et tänu teadus- ja arendustegevusele suudab Euroopa leida tõhusad ning mõjusad lahendused energiaprobleemile, kliimamuutustega seotud katsumustele ning parandada Euroopa konkurentsi- ja tootmisvõimet, tuues kaasa uue ning seekord palju jätkusuutlikuma kasvutsükli.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See Jean-Pierre Audy raport käsitleb Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamist. 23. ja 24. märtsil 2000 seadis Euroopa Ülemkogu oma Lissaboni kohtumisel Euroopa Liidu jaoks eesmärgi: saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks. Seda kaugeleulatuvat eesmärki ei olnud võimalik saavutada. Loodan, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid saavutatakse, eeskätt ELi võetud kohustus investeerida 2020. aastaks 3% SKPst teadus- ja arendustegevusse. Euroopa 2020. aasta strateegia ei saa oodata ära järgmist mitmeaastast finantsraamistikku, see peab algama otsekohe. Seepärast ongi see hindamine niivõrd tähtis, sest 50% seitsmenda raamprogrammi rahalistest vahenditest on veel kulutamata. Olen seetõttu nõus raportööri soovitustega, et on vaja lihtsustada rahastamisele juurdepääsu andvaid mehhanisme, teha menetlused lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning toetada VKEde tegevust. Samuti on vaja investeerida juhtivatesse valdkondadesse, nagu tervishoid, energia ja tuumaohutus, et reageerida uutele katsumustele innovatsiooni- ning teadustöö valdkonnas.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport esitab mitu tähtsat punkti Euroopa Liidu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise jaoks. Samuti teeb raport väga asjakohaseid tähelepanekuid, nagu see, et suure osa ELi teadustööst teevad ikka veel ära peamiselt noored teadlased ja tehnikud, kelle töökohad ei ole kindlad. Hea näide sellest on Portugal.

Meie arvates on vaja toetada riiklikku uurimistööd ning teha selle tulemused lihtsal viisil ilma bürokraatiata kättesaadavaks, toetades selleks tootmistegevust ja ettevõtlust ning eelkõige VKEsid, kvalifikatsiooni nõudvate ja õigustega töökohtade loomist ning sotsiaalset ja säästvat arengut. Vaja on pühenduda sellistele valdkondadele nagu muu hulgas energiatõhusus, uued energiaallikad, tõhus ressursside kasutus, ringlussevõtt ja uued tootmisprotsessid.

Peame igal juhul väljendama ka oma muret teatud Euroopa teadusruumi aluseks olevate põhimõtete üle. Meie arvates peaks selle aluseks olema koostöö ja vastastikune kasu, et vähendada praegust ebavõrdsust riiklike teadustöö süsteemide vahel ning pöörata ümber võimalikud trendid teadus- ja inimressursside arenenumatesse riikidesse kontsentreerumise suunas, nagu esineb ka nn tippkeskuste puhul.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Raport esitab mitu tähtsat aspekti teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise jaoks. Eriti tähtis on tagada, et 40% teadlastest oleksid naised, sest hetkel on see arv vaid 25,5%. Samuti on vaja tunnustada, et Euroopa jääb endiselt maha Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas oma edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees. Samuti avaldatakse raportis kahetsust, et suurem osa ELis tehtavast teadustööst toimub endiselt ebakindlates töötingimustes.

Meile valmistavad muret mõned aspektid, nagu Euroopa teadusruumi aluspõhimõtted, sest need peaksid keskenduma koostööle ehtsate teadus- ja koostöövõrkude vahel, et pöörata ümber võimalikud trendid teadus- ja inimressursside arenenumatesse riikidesse kontsentreerumise suunas ning vähendada praegust ebavõrdsust riiklike teadustöö süsteemide vahel.

Innovatsioon mikroettevõtetes ja VKEdes vajab riikliku teadustöö toetust ning selle tulemused tuleb teha saadavaks lihtsal viisil ilma bürokraatiata. Need tulemused võivad kuuluda näiteks sellistesse valdkondadesse nagu energiatõhusus, uued energiaallikad, uued tootmisprotsessid, ringlussevõtt ning ressursside parem kasutus, õigustega töökohtade loomine või hoopis humanitaar- ja sotsiaalsesse valdkonda sotsiaalse arengu edendamiseks.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) Raport annab hinnangu selle kohta, kas ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm võimaldaks tugevdada nn kuldset kolmnurka (teadmised, haridus ja teadusuuringud), mis on Euroopa jaoks keskse tähtsusega. Muu hulgas väljendatakse raportis heameelt programmis osalemise taseme ja pädevuse üle projektide valimisel, kuid samas on kahetsusväärne, et programmi edunäitajad on üldiselt nõrgad. Ülitähtis on hallata selle programmi raames õigesti riiklikke vahendeid ning olen veendunud, et kõik muudatused või ümberkorraldused tuleb viia ellu nii, et nende puhul austataks stabiilsust, üldist ühtekuuluvust ja õiguskindlust, mis on osalejate vastastikuse usalduse aluseks.

  Pat the Cope Gallagher (ALDE), kirjalikult. – (GA) Selle raporti põhiteema on see, et Euroopa Liit peab tegema kõik, mis tema võimuses, et säilitada liidrikoht teadusuuringute, innovatsiooni ja teadustöö sektoris. Kui meil ei ole täna vajalikku alust teadusuuringuteks, siis ei suuda me tulevikus innovatsiooni alal tipptaset saavutada. ELis on töökohtade loomiseks ja edendamiseks ning ELi konkurentsivõime suurendamiseks vaja häid teadusuuringute vahendeid, pidades eriti silmas seda, et areneva tööstusega riigid muutuvad järjest tugevamaks. Vaja on arendada koostööd avaliku ja erasektori vahel ning VKEsid on vaja julgustada osalema suuremal määral selles programmis. Seda peavad tegema kõrgemad ametiasutused. 4. veebruaril toimunud kohtumisel kinnitasid ELi ja liikmesriikide juhid, et nad on pühendunud juhtalgatuse „Innovatiivne liit” elluviimisele. Nüüd peavad nad aga need sõnad tegudeks muutma. Teadustöö ja innovatsioon aitavad meil pääseda praegusest majanduslikust paigalseisust.

  Brice Hortefeux (PPE), kirjalikult. – (FR) Teadus- ja arendustegevus on tähtsad meie majanduse ajakohastamise ning meie konkurentsivõime tugevdamise jaoks. Seitsmes teadus- ja arendustegevuse raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 54 miljardit eurot, on maailma suurim teadustegevust toetav programm.

Asjaolu, et see raport nii suure häälteenamusega vastu võeti, näitab, et parlament on nii selle programmi kui ka sellele järgnevate programmide edukusest väga huvitatud. Veel on vaja palju pingutusi, et tagada avaliku sektori vahendite arukas haldamine ning vältida rahaliste vahendite liigset jagunemist projektide vahel, mis ei ole eriti tõhusad või mis ei vasta meie vajadustele.

Euroopa teadusuuringute tuleviku jaoks on oluline lihtsustada programmide rakendamist, lihtsustada juurdepääsu rahastamisele, edendada VKEde osalemist, kuid ennekõike on vaja kohandada meie prioriteedid vastavalt ühiskonna suurematele probleemidele, nagu rahvastiku vananemine, kliimamuutused jne.

Olen veendunud, et Euroopa Liit hakkab mängima põhirolli suurte teadusprogrammide arendamises ja suudab anda Euroopa teadusruumi tugevdamisega tõelist lisandväärtust. Seepärast otsustasin seda raportit täielikult toetada.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, sest see nõuab, et seitsmenda raamprogrammi kasutamisel tuleb võtta arvesse majanduskriisi erinevaid tagajärgi iga liikmesriigi jaoks programmi viimastel aastatel (2011–2013), arvestades veel kavandada jäänud märkimisväärseid summasid (28,8 miljardit eurot kolme aasta jooksul), Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ning Euroopa teadusruumi ja juhtalgatuse „Innovatiivne liit” ettevalmistamist. Resolutsioon nõuab eriti seitsmenda raamprogrammi eesmärkide kooskõlastamist ELi ressursitõhususe, toormaterjalide ja digitaalse tegevuskava strateegiatega. Ülejäävaid summasid ei tohiks teadustöö eelarvest kõrvale juhtida ega kasutada teiste programmide või vahendite rahastamiseks, mis ei kuulu teadus- ja innovatsioonisektorisse või seitsmenda raamprogrammi eesmärkidesse ja kohaldamisalasse. Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse rahastamist tuleb edendada, stimuleerida ning kindlustada, suurendades alates 2013. aastast märgatavalt asjaomaseks tegevuseks ettenähtud kulusid. Kõnealune rahastamise suurendamine, ideaaljuhul eelarve suurendamise teel, peab edendama jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsi tipptasemel soorituse abil. Kõnealuse rahaliste vahendite suurendamisega peab kaasnema rohkem tulemustele orienteeritud, sooritusele suunatud lähenemisviis koos rahastamismenetluste radikaalse lihtsustamisega. Olen arvamusel, et on vaja toetada täiendavat koostööd ELi erinevate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammide vahel. Leian, et tulevase programmi järjepidevus – kui see kord käivitatakse – on oluline kõigi osalejate jaoks.

  Jarosław Kalinowski (PPE), kirjalikult. – (PL) Euroopa kiirelt vananev ühiskond vajab uuenduslikke lahendusi väga mitmekesistes valdkondades, mis võimaldavad Euroopal toimida tõhusalt ka vaatamata vähenevale tööjõule. Sarnased katsumused kaasnevad ka kliimamuutuste, ootamatu tooraine puuduse ning bioloogiliste ohtudega, nagu hiljutised juhtumid, mis olid seotud bakteritega E. coli köögiviljades. Et sellistele ebatavalistele olukordadele lahendusi leida, on vaja investeerida teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse. Kuigi oleme seda teemat palju arutanud, ei ole Euroopas võetud meetmed kahjuks olnud eriti tõhusad vaatamata sellele, millises ohus on meie kontinent ja meie majandus. Viimane ei ole sõltumatu ja kõigele lisaks peab see konkureerima ka Hiina, India ja Brasiilia erakorraliselt kiirestiarenevate majandustega. Rahaline abi ja teadusliku arendustegevusega seotud õiguslike menetluste lihtsustamine peaksid olema ELi prioriteedid. Seisak tähendaks taandarengut.

  Krišjānis Kariņš (PPE), kirjalikult. – (LV) Toetan raportit Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta, sest minu arvates peegeldab see reaalselt seniseid saavutusi ning samuti olemasolevaid probleeme. Euroopa Liidul on potentsiaali saada ülemaailmseks liidriks innovatsiooni ja avastuste alal. See annaks uut hoogu meie majanduskasvule ning tõstaks ühtlasi ka meie kodanike elatustaset. Suudame selle eesmärgi saavutada meetmekogumiga, millest kõige olulisem on bürokraatlike tõkete vähendamine. Et saada selliseks innovatsioonikeskuseks, peame tooma ohvriks bürokraatia, mis takistab rahaliste vahendite jõudmist teadlaste ja ettevõtjateni. Selle vana ja jäiga bürokraatliku süsteemi kammitsates, mis takistavad uute dünaamiliste ettevõtete arendamist, ei suuda Euroopa Liit saavutada oma eesmärki eraldada 2020. aastaks 3% SKPst teadusuuringutele ja innovatsioonile. Euroopa Liit peab ajaga kaasas käima ja vabanema bürokraatia ahelatest. Sellise lähenemisviisi rakendamisega tuleb alustada kõigepealt teadusprogrammi puhul, mis rahastab uusi leiutisi, aitab viia ellu uusi ideid ja loob uusi töökohti.

  Paweł Robert Kowal (ECR), kirjalikult. – (PL) Selle raporti lõige 27 sisaldab teavet, mis on vastuolus tõega. Väite, et INDECT jälgib pidevalt veebisaite ja üksikuid arvutisüsteeme, on vale, ning seda kinnitas ka projekti INDECT eetiline kontroll, mis tehti 15. märtsil 2011 Brüsselis ning milles osalesid spetsialistid Austriast, Prantsusmaalt, Hollandist, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist. Projekti INDECT eetilise kontrolli tulemus oli positiivne ning selle käigus ei tuvastatud projekti eetiliste aspektide puhul ühtegi rikkumist. Euroopa Komisjon on projekti INDECT juba algusest peale pidevalt jälginud. Seni ei ole komisjon tuvastanud ühtegi rikkumist. Lisaks ei sobi see teema selle raporti konteksti ning konkreetselt on viidatud just projektile INDECT ilma, et oleks mainitud ühtegi teist sarnast projekti, mida Euroopa Liit rahastab.

Krakówi AGH Teadus- ja Tehnikaülikooli rakendatud projekti INDECT (intelligentne teabesüsteem, mis toetab kodanike turvalisuse huvides linnakeskkonnas jälgimist, otsimist ja avastamist) põhieesmärk on teadusuuringud eesmärgiga töötada välja tehnoloogia, mille otstarve on suurendada kodanike turvalisust linnakeskkonnas. INDECT-süsteemi eesmärk on tuvastada järelevalve kaudu ohtusid, kaasa arvatud ohtusid pornograafia, relvakaubanduse, uimastitega kauplemise ning organikaubanduse alal, kuid selle eesmärk on ka andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitse.

  Giovanni La Via (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on maailma kõige ulatuslikum vahend teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit. Seni võetud meetmed teadmiste edendamiseks väga erinevates valdkondades näitavad, et järjest rohkem on vaja liikuda innovatsiooni levitamise ja meie igapäevases elus rakendamise suunas. Just nimelt selle vahendi otsene mõju meie igapäevasele elule ajendas mind Jean-Pierre Audy raporti poolt hääletama ja ma loodan, et tulevased innovatsiooni käsitlevad poliitikameetmed kasutavad võimalikult suurel määral ära kogu teadus- ja arendustegevuse väärtusahela sünergia. Eelkõige teadusuuringutele ja tehnoloogiaarendusele suunatud seitsmes raamprogramm on hetkel ainus viis juhtalgatuses „Innovatiivne liit” seatud eesmärkide saavutamiseks ning Euroopa teadmistepõhiseks ühiskonnaks ümberkujundamise kiirendamiseks. Innovatsiooni tulevikule mõtlemine tähendab töökohtade loomist, teadmuskapitali kasutamist ja selle muundamist tavadeks, mis on rakendatavad meie igapäevases elus. Samuti tähendab see inimressursside potentsiaali arendamist. Kõik need tegurid tuleb kaasata järgmisesse raamprogrammi.

  Agnès Le Brun (PPE), kirjalikult. – (FR) Alates 2007. aastast on EL kulutanud igal aastal üle kuue miljardi euro Euroopas teadus- ja arendustegevusele. Tulevatel aastakümnetel saab sellest ELi jaoks suur probleem. Euroopa on maas Ameerika Ühendriikidest ning on kaotamas ka edumaad, mis tal oli tärkava majandusega riikide ees. See tähendab, et Euroopa peab tooma kiiremas korras innovatsiooni tagasi oma sotsiaalmudeli eesrinda. Jean-Pierre Audy raport on võtnud õppust teadusuuringute raamprogrammi esimesest osast. Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks teeb raport ettepaneku keskendada liidu kõige kiireloomulisemate probleemidega tegelemisele seitsmenda raamprogrammi peatükis „Koostöö” määratletud sektorites: tervishoid, toiduained ning biotehnoloogia, info- ja sidetehnoloogia, nanoteadused ja nanotehnoloogia, energeetika, energiatehnoloogia strateegiline kava ning biogaasi kasutamine, keskkond, säästev transport, sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused, kosmos ja julgeolek. Hääletasin selle raporti poolt, sest lisaks olukorra hindamisele seab see liidule ka kaugeleulatuvad eesmärgid, mis vastavad Euroopa kodanike ootustele.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Seitsmes raamprogramm annab ELile võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Seitsmes raamprogramm, mille eelarve on perioodiks 2007–2013 ligikaudu 54 miljardit eurot, on muutunud üheks kõige olulisemaks teadustegevust toetavaks programmiks maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Kindlaks on määratud neli põhieesmärki, millele vastab neli spetsiifilist programmi, mis peavad struktureerima Euroopa teadustegevuse jõupingutusi: programm „Koostöö”, programm „Ideed”, programm „Inimesed” ja programm „Võimekus”. Programmi eesmärk on võimaldada ELil reageerida suurtele ühiskondlikele probleemidele, mis puudutavad kõiki liikmesriike ja millele nad üksi ei suuda vastata, nagu rahvastiku vananemine, tervishoid, energia, vee ja toiduga varustatus, säästev areng, kliimamuutused jne, ning omandada rohkem teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda uuenduslikemaks ja suurendada oma konkurentsivõimet.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm on aastate jooksul muutunud üheks maailma kõige ulatuslikumaks vahendiks teadustegevuse toetamiseks ning kujutab endast Euroopa Liidu teaduspoliitika peamist töövahendit. Pärast ebaõnnestunud nn Lissaboni strateegiat, mille eesmärk oli muuta EL 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, otsustasime uurida, kas 7. raamprogrammi läbivaatamine oleks võimalus kuldse kolmnurga (teadmised, haridus ja teadusuuringud) tugevdamiseks. Oleme arvamusel, et seitsmes raamprogramm annab ELile võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Lisaks sellele on vaja teadus- ja arengupoliitika muuta territoriaalseks ning liit peab võtma vastu põhjaliku Euroopa teaduskava kaitsetehnoloogia valdkonnas eesmärgiga tugevdada kaitsesektori tööstus- ja tehnoloogilist baasi ning parandada ühtlasi ka riiklike sõjaliste kulutuste tõhusust. Viimaks oleme nõus eelarvekomisjoniga, et kõikide raamprogrammide kavandamine ja rakendamine peab põhinema lihtsuse, stabiilsuse, õiguskindluse, järjepidevuse, tipptaseme ja usalduse põhimõtetel ning tugevdama samas ka Euroopa teadusasutuste ja tööstussektori sidemeid.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm on Euroopa Komisjoni kõige ulatuslikum rahastamisvahend teadustegevuse toetamiseks ja edendamiseks. Raamprogrammi eelarve on 50 miljardit eurot perioodiks 2007–2013. See raport sisaldab ettepanekuid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi tuleviku kohta. Raamprogramm tuleb siduda Euroopa 2020. aasta strateegiaga, kuid samuti juhtalgatusega „Innovatiivne liit” ning selle põhieesmärkideks peavad olema sellised valdkonnad nagu kliimamuutused, energiapoliitika, konkurentsivõime ja elanikkonna vananemine. Kui saavutame need eesmärgid, siis ei kahtle ma selles, et suudame panna nii alguse uuele majanduskasvu tsüklile.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – ELi seitsmenda raamprogrammi eesmärk on luua eelnevate programmide saavutustele tuginedes ühine Euroopa teadusruum ning viia ellu täiendavaid teadusuuringuid Euroopa arengu sotsiaal-majanduslike tegurite tugevdamiseks. Teadusuuringud on üks Euroopa majandusarengu strateegia alustest, tagades vajaliku pädevuse, sotsiaalvaldkonna arengu ja keskkonnakaitse. Seepärast hääletasin poolt.

  Andreas Mölzer (NI), kirjalikult. – (DE) Seitsmes raamprogramm ei käsitle ainult teadusuuringuid üldiselt, see hõlmab ka ühte konkreetset teadusuuringute valdkonda, mis peaks olema pärast Fukushima katastroofi meie jaoks veel eriti tähtis. Kõne all on Euratomi programmi rahastamine. Mis kasu on tootlikest reaktoritest, kui need tohutu veemassi all või maavärinate tõttu kokku varisevad? Mis kasu on kõige tootlikumastki tuumajaamast, kui piisab vaid pisikesest veast, et muuta mitte ainult jaama lähim ümbrus, vaid suured maa-alad aastakümneteks elamiskõlbmatuks? Oluline on pöörata rohkem tähelepanu tuumaohutusele ning jätkata alternatiivsete energiaallikate arendamist. Nüüd kui Euratomi teadusuuringute programmi kavatsetakse peagi pikendada perioodiks 2012–2013, tuleks võtta Fukushima katastroofi kui võimalust asjade üle järele mõtlemiseks. Peame pöörama rohkem tähelepanu kiirguskaitsele ja lõppladustamisele. See on elu ja surma küsimus ning me ei tohi jääda püsima samade prioriteetide juurde, ehk siis tuumaenergia kasutuse laiendamise juurde, vaid peame keskenduma hoopis selle ohutusele. Praegust teadusuuringute programmi see loomulikult ei mõjuta. Võtsin seda oma hääle andmisel arvesse.

  Franz Obermayr (NI), kirjalikult. – (DE) Olen aastate jooksul võidelnud parlamendis paljudel juhtudel tuumaohutuse eest ELis. Sellist riskantset energiatootmise tehnoloogiat, millel on väga ohtlikud kõrvalsaadused ning millel on suurte tuumakatastroofi korral laastavad tagajärjed nii inimestele kui ka keskkonnale, ei tohi kliimakaitse ettekäändel lihtsalt ilustada. Kahjuks kuulub seitsmenda raamprogrammi alla ka tuumaenergia teadusuuringute rahastamine. Lisaks nõuab raport ka rangemaid määrusi ELi programmi INDECT jaoks. Raport nõuab, et komisjon teeks viivitamatult kättesaadavaks kõik projektiga INDECT seotud dokumendid ja määratleks selge ja range mandaadi INDECTi teadustöö eesmärgi, rakendamise ning lõppkasutajate kohta. See on esialgne hea saavutus, milles suhtutakse vähemalt algelisel tasandil ELi kodanike õigustesse tõsiselt. Võttes arvesse kõiki neid probleeme, otsustasin jääda erapooletuks.

  Alfredo Pallone (PPE), kirjalikult. – (IT) Hääletasin Jean-Pierre Audy raporti poolt, sest seitsmendat raamprogrammi on vaja põhjalikult muuta, et see oleks kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega ja aitaks kaasa nende saavutamisele. Vahehindamise negatiivsed tulemused näitavad, et programmi prioriteete on vaja muuta. Seepärast olen nõus, et programmi põhieesmärgid on vaja ümber sõnastada, ning rõhutan, et on vaja tõhusamat teaduspoliitikat, mis vähendab bürokraatiat ja tagab VKEde suurema osalemise ning samuti innovatsiooni ja rahastamise integreerimise. Loodame, et tänu nendele muudatustele saavutavad seitsmenda raamprogrammi teisel poolel rahastatud projektid edu.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) See raport Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamise kohta lähtub eesmärgist lepitada omavahel avalikud huvid ja teadusuuringud. Lissaboni strateegia seadis Euroopa Liidu jaoks kaugeleulatuva eesmärgi muuta liit 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas. Selles strateegias tunnustati teadustegevuse põhirolli. See eesmärk jäi saavutamata mitmel põhjusel. Tulevikus antakse hinnang aastakümnele 2000–2010, mis lõppes väga ränga majanduskriisiga. Nüüd on oluline analüüsida tehtud tööd ja tunnustada tulevast tööd ning sel teemal jagan raportööri ambitsioonikust. Seitsmenda raamprogramm annab ELile võimaluse viia oma teaduspoliitika vastavusse oma majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkidega, tugevdades eelkõige Euroopa teadusruumi. Seitsmes raamprogramm on üks kõige suuremaid teadustegevust toetavaid programme maailmas ning on ELi teaduspoliitika peamine töövahend. Konkreetsed olemasolevad programmid, nagu programm „Koostöö”, programm „Ideed”, programm „Inimesed” ja programm „Võimekus”, saavad ja peavadki aitama omandada teadmisi, mis võimaldavad meie ettevõtetel muutuda uuenduslikemaks ning suurendada oma konkurentsivõimet.

  Aldo Patriciello (PPE), kirjalikult. – (IT) Seitsmendat raamprogrammi on vaja muuta, et viia see rohkem kooskõlla Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega. Selleks et Euroopa teaduspoliitika oleks konkurentsivõimelisem ja kooskõlas ELi majanduslike ning sotsiaalsete eesmärkidega, tuleb kohandada seitsmes raamprogramm selle nelja põhieesmärgiga: teadusuuringute raamprogrammi lihtsustamine ning haldusmenetluste vähendamine; VKEde osalemise määra suurendamine; innovatsiooni mõõtme tugevnemine ning riskijagamisrahastu tugevdamine.

Lisaks peame keskenduma olulisele koostööle akadeemilise ringkonna, riiklike uurimisinstituutide ja tööstussektori vahel. Peame panema suuremat rõhku avaliku ja tööstussektori vahelist teaduskoostööd käsitlevatele ettepanekutele, lihtsustama koostööd VKEde, kõrgkoolide ja riiklike uurimisinstituutide võrgustike vahel. Samuti peab seitsmenda raamprogrammi projektide valiku põhikriteeriumide juurde kuuluma edaspidi ka mõju hindamine, mis käsitleb projekti mõju turule, tehnoloogiasiirdele ja teadustegevuse tulemuste kaubanduslikule kasutusele. Hääletasin seitsmenda raamprogrammi läbivaatamise poolt nimetatud põhjustel ning ka selleks, et EL saaks olla teadusuuringute valkdonnas konkurentsivõimelisem, ilma et oleks vaja oodata kaheksandat raamprogrammi.

  Vincent Peillon (S&D), kirjalikult. – (FR) Hääletasin teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamist käsitleva Jean-Pierre Audy raporti poolt. Selle tekstiga kinnitab Euroopa Parlament oma toetust sellele programmile, mis on äärmiselt tähtis Euroopa teadusuuringute arengu jaoks ning meie ettevõtete konkurentsivõime suurendamise jaoks. Tekst kaitseb alalise eelarve loomist, mis on vajalik programmi eesmärkide saavutamiseks. Seejärel teeb raport konkreetsed ettepanekud eesmärgiga lahendada programmi juures esinevad puudused. Raport juhib õigusega tähelepanu sellele, et on vaja lihtsustada rahastamismenetlusi ja optimeerida olemasolevaid vahendeid, et lihtsustada VKEde juurdepääsu nendele vahenditele. Viimaks tuletab raport meile meelde, et Euroopa Komisjon peab tagama, et innovatsiooni edendamine ei ohustaks alusuuringute alal tehtavaid edusamme.

  Rovana Plumb (S&D), kirjalikult. – Raporti eesmärk on uurida, kas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi läbivaatamine oleks võimalus kuldse kolmnurga (teadmised, haridus ja teadusuuringud) tugevdamiseks, mis on eurooplaste saatuse võti. Mul on hea meel osalemise taseme ja pädevuse üle projektide valimisel, kuid samas on kahetsusväärne, et programmi edunäitajad on üldiselt nõrgad ega soodusta taotluste esitamist, eelkõige VKEde jaoks. Toetan peatükis „Inimesed” esitatud Marie Curie meetmeid, mis on teadlastele nende karjääris väga väärtuslikud, ning tunnistan, et ühised tehnoloogiaalgatused suurendavad Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

  Phil Prendergast (S&D), kirjalikult. – Võttes arvesse majanduskriise, millega EL vastamisi seisab, on äärmiselt tähtis, et tuvastaksime need tegevusvaldkonnad, mis aitavad meil neid katsumusi ületada. Teadusuuringud ja innovatsioon on keskse tähtsusega aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, mistõttu on investeeringud teadus- ja arendustegevusse parim võimalik vastus. Võttes arvesse pärast seitsmendat raamprogrammi vastuvõtmist toimunud mitut poliitilist ja majanduslikku muutust, on vaja seitsmendat raamprogrammi muuta, et viia see kooskõlla uue reaalsusega. Kui arvestada teadmistepõhiste tööstusharude tähtsusega Euroopa jaoks ning meie eduka teadus- ja arendustegevuse sektoriga, ei saa me lihtsalt viivitada tegutsemisega kuni kaheksanda raamprogrammini. Lissaboni strateegia, mille eesmärk oli saada 2010. aastaks maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, võis küll ebaõnnestuda, aga see ei tähenda, et sellest tuleks täielikult loobuda. Peame seitsmenda raamprogrammi muutmisega edasi selle eesmärgi saavutamise poole liikuma. Selle käigus peaksime lahendama ka ühe seitsmenda raamprogrammi suure puuduse, milleks on emade ja laste tervist käsitlevate teadusuuringute rahastamine. Aastas sünnib enneaegselt ligikaudu 400 000 imikut, kuid sellegipoolest ei rahastata teadusuuringuid selles valdkonnas. Enneaegne sünd on imikute surma peamine põhjus ja enneaegselt sündinud lapsed haigestuvad palju suurema tõenäosusega eluaegsetesse kroonilistesse haigustesse.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm on vaja läbi vaadata, pidades silmas Euroopa Liidu praegust olukorda, kuid mõeldes ühtlasi ka tulevikule. Raportöör rõhutab õigusega, et Euroopa Ülemkogu 2000. aastaks seatud kaugeleulatuv eesmärk saada 2010. aastaks maailma kõige suuremaks teadmistepõhiseks majandusjõuks jäi saavutamata. Hoolimata sellest, et seda eesmärki ei saavutatud õigeks ajaks, jääb see endiselt meie ühise tegevuse peaeesmärgiks. See tähendab, et raamprogrammi hindamine mängiks selle eesmärgi saavutamisel tähtsat rolli, otsides lahendusi esile kerkinud Euroopa majanduskasvu piiravatele takistustele, seda eelkõige bürokraatia vähendamisega, et lihtsustada juurdepääsu teadustegevust toetavatele programmidele.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Raport võeti juba tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis ühehäälselt vastu. Selles võetakse arvesse eksperdirühma soovitusi ning tuvastatakse, millises ulatuses on võimalik ELi mitmesuguseid uurimisvahendeid edaspidi täiustada. Näiteks parem juurdepääs teadustegevuse tulemustele ja nende parem levitamine, rohkem keskendumist sotsiaalmajandusteaduse valdkonnale, rohkem koostööd teadustegevuses, pingutused teadlaste liikuvuse suurendamiseks, rohkem meetmeid uuenduslike VKEde jaoks, parem kooskõlastamine liikmesriikidega. Raport ei käsitle projektide ITER või Galileo investeeringute küsimust. Negatiivse külje pealt pöörab raport vahetevahel liiga palju tähelepanu teadusuuringute ja innovatsiooni majanduslikule rollile ning konkurentsivõimele, aga mitte sellele, mida teadusuuringud ning innovatsioon kogu ühiskonnale anda saaksid.

  Licia Ronzulli (PPE), kirjalikult. – (IT) Teadusuuringud mängivad tähtsat rolli teadmistepõhises maailmas ja globaliseerunud majanduses toetavad need kindlasti majanduskasvu ja tööhõivet Euroopa Liidus. Seitsmes raamprogramm pakub Euroopa Liidule head võimalust oma teaduspoliitika arendamiseks ning samuti Euroopa teadusruumi tugevdamiseks. Selle programmi abil tahab Euroopa rahuldada tööstuse ning üldiselt ka Euroopa poliitikameetmete nõudmisi teadusuuringute ja teadmiste valdkonnas.

Tänase raporti vastuvõtmisega toob parlament esile tulemused, mis see teadusprogramm on oma esimese nelja aasta jooksul saavutanud. Tulevikus veel paremate ja suuremate tulevuste saavutamiseks peame aga lihtsustama haldusmenetlusi, suurendama VKEde osalemist, toetama innovatsiooni ja võtma kasutusele riskijagamisrahastu. Samuti kutsub raport ELi ja liikmesriike üles võtma vastu põhjaliku teaduskava Euroopa kaitsetehnoloogia valdkonna tugevdamiseks.

  Nikolaos Salavrakos (EFD), kirjalikult. – (EL) Hääletasin Jean-Pierre Audy raporti poolt, sest minu arvates etendavad investeeringud teadusuuringute ja innovatsioonisektorisse keskset rolli konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks ELis. Minu arvates on teadusuuringute ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi vahehindamine perioodil 2007–2013 eriti kasulik, et teha kasulikke järeldusi praeguse olukorra hindamise alusel. Mul on väga hea meel raportööri ettepaneku üle rahastamismenetluste lihtsustamise, sooritusele suunatud lähenemisviisi ning tipptaseme ja Euroopa lisandväärtuse põhimõtete kasutuselevõtmise kohta ELi kulutustes. Teadusuuringute valdkond suudab anda liidule maksimaalset lisandväärtust. Riigieelarveid on kärbitud ning seepärast on vaja võtta kasutusele rahastamine erasektori vahenditest, et rahastada tulevast kaheksandat teadusuuringute raamprogrammi. Selle pärast kiidan heaks raportööri ettepaneku tööstuskontsernide ja VKEde osalemise suurendamise kohta.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi kasutuselevõtmisest on möödas neli aastat. Maailmamajanduse muutuva olukorra kontekstis ning ajal, mil Euroopa pürgib targu majanduskriisist väljasaamise poole, on saamas üha selgemaks, et see programm loodi põhjendatud ja tähtsate probleemide lahendamiseks. Suurte majandusjõudude, nagu Hiina, India ja Brasiilia, ülemaailmne konkurents sunnib meid võtma erakorralisi meetmeid, et saada tehnoloogiline eelis, mis aitaks rakendada tõhusalt Euroopa Liidu strateegilisi eesmärke. Õiged investeeringud teadusuuringutesse ja arendustegevusse toetavad pikemas perspektiivis teadmistepõhise ühiskonna väljakujunemist, mis on üks tähtsamaid majandusjõu komponente. Raport käsitleb suurimat probleemi, milleks on ebapiisav koostöö ja teabevahetus liikmesriikide vahel, mille tagajärjeks on individuaalsete projektide kattumine. Veel üks murettekitav probleem on liikmesriikide ebavõrdne osalemine, mis suurendab veelgi enam tasakaalustamatust väga tähtsas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas. See on täielikult vastuolus seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega.

Majanduskriisi tõttu ei ole paljudel liikmesriikidel enam nii palju võimalusi programmi toetamiseks ja ELi ülesanne ongi tuvastada täpselt need liikmesriigid, mis vajavad abi ja siis seda abi neile anda. Programmi rakendatakse veel kaks aastat ja eelarvekohustuste tase ei ole veel ületanud 50% perioodiks 2007–2013 eraldatud 54 miljardist eurost, mistõttu peaks olema pädevate ametiasutuste kaasamine lihtsam, et kasutada olevad rahalised vahendid võimalikult asjakohaselt ära kasutada.

  Catherine Stihler (S&D), kirjalikult. – Toetan tööd, mida raportöör selle raporti koostamise käigus tegi. Nagu tema, nii tunnen ka mina kahetsust, et komisjoni teatis lubatust palju hiljem avaldati. Seitsmes raamprogramm on andnud suurepäraseid tulemusi ning mind julgustab töö, mida raportöör on teinud nn kuldse kolmnurga tugevdamiseks.

  Nuno Teixeira (PPE), kirjalikult. – (PT) Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm on Euroopa Komisjoni kõige ulatuslikum rahastamisvahend teadustegevuse toetamiseks ja edendamiseks ning selle eelarve on perioodiks 2007–2013 50 miljardit eurot. Raportis rõhutatakse, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogramm tuleb siduda Euroopa 2020. aasta strateegiaga ning samuti juhtalgatusega „Innovatiivne liit” ning kuni programmiperioodi lõpuni peavad selle põhieesmärkideks olema sellised valdkonnad nagu kliimamuutused, energiapoliitika, konkurentsivõime ja elanikkonna vananemine.

Hääletan selle raporti poolt, sest ma mõistan, et ainult teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni käsitlevate Euroopa poliitikameetmete toetamisega on võimalik suurendada Euroopa konkurentsivõimet ning võtta liidriroll ülemaailmsel tasandil. Minu arvates on tähtis ka see, et seitsmes raamprogramm peab aitama kaasa Euroopa teadusruumi loomisele lähtuvalt Euroopa Liidu lepingu XIX jaotise artikli 179 lõikest 1.

  Viktor Uspaskich (ALDE), kirjalikult. – (LT) Teadusuuringud ja innovatsioon on tähtsad jätkusuutliku ning kaasava majanduskasvu tagamiseks Leedus. Maailmapanga andmete kohaselt on Leedul suurt potentsiaali, et saada dünaamiliseks teadmistepõhise majandusega riigiks. Kuid sama uurimus ütleb ka seda, et teadus- ja arendustegevuse sektoris on minu riigil probleeme juhtimise, struktuuri ja reguleerimise valdkonnas. Tõelise arengu tagamiseks on vaja need probleemid lahendada. See on probleem ka Euroopa jaoks. Ebapiisavate erainvesteeringute ja innovatsioonisõbralike tingimuste puudumise tõttu on kulutused teadus- ja arendustegevusele Euroopas võrreldes muude ülemaailmsete suurjõududega madalad. Olen nõus raportööriga, et liidus on vaja paremat teadusprojektide kooskõlastamist ja rahastamist. Lisaks vajavad Kesk- ja Ida-Euroopa teadusasutused ja teadustöö infrastruktuur ajakohastamist ning laiendamist.

See edendab Euroopa konkurentsivõimet ning aitab ühtlasi saada üle suurtest erinevustest vanade ja uute liikmesriikide infrastruktuuride vahel. Samuti olen arvamusel, et teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse tulemused tuleb teha Euroopa üldsusele kättesaadavamaks. Ühe Euroopa Komisjoni uurimuse andmetel tunneb ainult 10% eurooplastest, et nad on kursus teaduse hiljutise arenguga ning 65% eurooplastest tunneb, et valitsused peavad suurendama oma pingutusi noorte inimeste huvi suurendamiseks teadustöö vastu. Meie peaksime sama tegema.

Resolutsiooni ettepanek (B7-0344/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle resolutsiooni poolt, sest minu arvates on vaja ulatuslikku majanduslepingut, mis tugevdaks veelgi juba niigi tihedaid kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid. Olen aga arvamusel, et see leping peab olema tasakaalustatud ja edendama õiglast kaubandust. Hoolimata tugevast üksmeelest, mis valitseb põhjaliku lepingu sõlmimise suhtes, olen seisukohal, et see ei tohi mõjutada avalikke teenuseid või ELi õigust võtta vastu õigusakte, nagu kütusekvaliteedi direktiiv. Samuti peab leping sisaldama kaugeleulatuvaid säästva arengu eesmärke, millel on õiguslikult siduvad sotsiaalsed ja keskkonnastandardid.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhted käsitleva resolutsiooni poolt. Kanada kuulub ELi kauaaegseimate ja lähimate partnerite hulka ning on esimene tööstusriik, kellega EL 1976. aastal allkirjastas kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingu. ELi ja Kanada majandussuhted ei ole aga veel oma täit potentsiaali saavutanud ning minu arvates võib ELi ja Kanada vabakaubandusleping nende suhete arendamisele ja toimimisele oluliselt kaasa aidata, suurendades kaubandus- ja investeeringuvoogusid, kaotades samal ajal tollitariifide ülemmäärad ja põhjendamatud mittetariifsed tõkked ning toetades tihedamat koostööd eelkõige reguleerimise, töötajate liikuvuse ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise valdkonnas. Mul on hea meel, et Kanadaga sõlmitav leping läheb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustustest kaugemale ning on täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele, eeldusel et läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse tasakaalustatud, põhjalik ja kvaliteetne leping, mis sisaldab märksa enamat kui tollitariifide vähendamine, ning et hakatakse rakendama ka muid vahendeid. Näiteks tuleb kaubandusvaidluste korral kasutatavate õiguskaitsevahendite puhul kohaldada vastastikkuse põhimõtet. Samuti on vaja parandada intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas kaubamärkide, patentide ja geograafiliste tähiste kaitset.

  Sophie Auconie (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletades ELi ja Kanada praeguseid kaubandussuhted käsitleva resolutsiooni poolt, tahan rõhutada, kui tähtis on rahvusvaheline kaubandus (kaasa arvatud Kanadaga) meie majanduse arendamise jaoks Resolutsioonis on öeldud, et vaatamata sellele, et Euroopa peab käsitlema rahvusvahelist kaubandussüsteemi ehk siis Doha arenguvooru läbirääkimisi jätkuvalt prioriteetsena, saavad käimasolevad läbirääkimised Kanadaga seda rahvusvahelist lähenemisviisi kahepoolse lähenemisviisina täiendada, mis on samavõrd tähtis. Seega õnnestub meil arutledes ja läbirääkimisi pidades leida lahendusi probleemidele, mis on seotud kaubandusega ja teatud põhimõtete austamisega, nagu keskkonda käsitlevad põhimõtted. Avalike teenustega tegeleva töörühma aseesimehena valmistab mulle muret selle sektori jaoks valitud lähenemisviis. Võttes kasutusele negatiivse loetelu põhimõtte, millega jäetakse teatud avalikud teenused liberaliseerimisprotsessist välja, aga mitte positiivse loetelu põhimõtte, millega liberaliseerimisprotsessist jäetakse välja kõik avalikud teenused peale nende, mis on loetelus olemas, võime avalikke teenuseid lõpuks hoopis nõrgendada. Sellega kutsub see resolutsioon Euroopa Komisjoni üles sellisest lähenemisviisist loobuma.

  Zigmantas Balčytis (S&D), kirjalikult. – (LT) Hääletasin selle resolutsiooni poolt. Kanada kuulub ELi kauaaegseimate ja lähimate partnerite hulka ning on esimene tööstusriik, kellega EL 1976. aastal allkirjastas kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingu. Aastate jooksul on allkirjastatud mitu kahepoolset lepingut, mille eesmärk on hõlbustada tihedamaid kaubandussuhteid. EL on hetkel Kanada jaoks tähtsuselt teine kaubanduspartner ning EL on Kanada jaoks suuruselt teine välismaiste otseinvesteeringute allikas. Olen nõus, et ELi ja Kanada majandussuhted ei ole veel oma täit potentsiaali saavutanud. Kavandatav vabakaubandusleping edendaks oluliselt ELi ja Kanada majanduspartnerlust ning oleks nii ELi kui ka Kanada investorite ja ettevõtjate jaoks selge märk majanduskasvu soodustamisest.

  Jean-Luc Bennahmias (ALDE), kirjalikult. – (FR) Käimas on läbirääkimised Euroopa Liidu ja Kanada kaubanduslepingu sõlmimise üle ning Euroopa Parlament väljendab äsja vastu võetud resolutsiooniga oma muret Euroopa Komisjoni valitud lähenemisviisi pärast seoses avalike teenustega. Jääb mulje, et Euroopa Komisjon, mis vastutab selle lepingu sõlmimise eest, tahab kaasata põhimõtteliselt kõik teenused. Kui komisjon lähtuks läbirääkimistel teenuste negatiivse loetelu põhimõttest, kus loetelus olevad teenused jäetakse vabakaubanduslepingutest välja, ning sõlmiks lepingu, siis oleks see vastuolus senise lähenemisviisiga. Avalikud teenused ei ole võrreldavad muude teenustega, sest nende eesmärk on tagada sotsiaalne ja piirkondlik ühtekuuluvus ning kaitsta kõige haavatavamaid elanikke. Nendel teenustel on ka omadusi, mis on ainuomased nende üldeesmärkidele. See tähendab, et kasutusele on vaja võtta lähenemisviis, mis kaitseb neid teenuseid eelkõige rahvusvahelise konkurentsi eest.

  Mara Bizzotto (EFD), kirjalikult. – (IT) ELi suhted Kanadaga on olnud juba pikemat aega mõlema poole jaoks kasulikud, need toovad vastastikust majanduslikku kasu ja koostöö on väga hea. Vaatamata sellele, et Kanada on arenenud riik, kus sotsiaalsete õiguste taseme ja kõrgete keskkonnastandardite kohta saaks esitada väga vähe küsimusi, pani komisjon – isegi enne parlamenti – koos vastavate Kanada ametiasutustega läbirääkimiste jaoks paika aluse, mis käsitleb üksikasjalikult paljusid küsimusi, mida on vaja muuta, et need oleksid meie jaoks vastuvõetavad.

Hääletan selle resolutsiooni poolt, mis on seotud ühe Euroopa kaubanduspoliitika peatükiga, mida tuleks võtta eeskujuks läbirääkimistel teiste riikidega, nagu India, Hiina ja Pakistan, kes ei garanteeri kindlasti ausat konkurentsi, rääkimata sotsiaalõiguste austamisest ja keskkonnastandardite järgimisest, nagu teeb Kanada. Kui me alustame läbirääkimisi nende riikidega, siis ei tohi me unustada, kui ranged ja nõudlikud olime niivõrd valgustatud riigiga nagu Kanada, ning peame võtma oma huvide kaitseks samasuguse otsese ja avatud hoiaku.

  John Bufton (EFD), kirjalikult. – Hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhete vastu, sest minu arvates ohustaks igasugused kahepoolsed investeerimislepingud Ühendkuningriigi ja Kanada vahelisi läbirääkimisi. Kuigi ma ei näe mingit põhjust, miks EL ja Kanada ei võiks vabalt kaubelda, on varasemad õigusaktid näidanud, et ELi eesmärk on pigem omastamine, mitte paralleelsete püsivate kaubandussuhete loomine Ühendkuningriigi ja kolmandate riikide vahel.

  Alain Cadec (PPE), kirjalikult. – (FR) Andsin poolthääle ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitlevale resolutsioonile, mille eesmärk on ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimine. Kanada on Euroopa Liidu lähedane kaubanduspartner ja üle kümne aasta jooksul on Kanada investeeringud Euroopas peaaegu kahekordistunud, tõustes 2009. aastal 119,5 miljoni euroni. Seetõttu on vaja panna paika täiustatud õigusraamistik, et tagada positiivne mõju majanduskasvule. Toon esile põllumajandustoodete turujuurdepääsu küsimuse. Kanada ja ELi päritolueeskirjad on erinevad ning komisjon peab tagama, et läbirääkimistel võetaks nõuetekohaselt arvesse Euroopa põllumajanduse huvisid ja prioriteete. Erilisi pingutusi nõuab rahuldava lahenduse leidmine päritolueeskirjade probleemile, et Kanada toodetega ei hakkaks tulema Euroopasse ka Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe riikide tooteid.

  Maria Da Graça Carvalho (PPE), kirjalikult. – (PT) Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames loodud eeskirjadel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on jätkuvalt kõige kohasem raamistik õiglase ja ausa kaubanduse reguleerimiseks ning edendamiseks. Võttes aga arvesse ELi ja Kanada ajaloolisi ja väga edukaid majandussuhteid, toetan lepingut, mis ületab WTO raamistikus võetud kohustused ning täiendab mitmepoolseid eeskirju, et saavutada maksimaalne koostööpotentsiaal nende kahe riigi kaubandussuhetes.

  George Sabin Cutaş (S&D), kirjalikult. – (RO) Hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooni poolt, sest see rõhutab, et tulevastesse Euroopa Liidu ja Kanada majandus- ja kaubanduslepingutesse tuleb kaasata ka sotsiaalsed ning keskkonnaküsimused. Mis keskkonnakaitsesse puutub, siis minu arvates on tähtis, et Euroopa Liit keelduks õliliivade kaevandamisest saadud nafta impordist.

  Marielle De Sarnez (ALDE), kirjalikult. – (FR) ELi ja Kanada kaubanduslepingut käsitlevate jätkuvate läbirääkimiste raames peab komisjon lähtuma Euroopa Parlamenti nõudmistest. Vabakaubanduslepingu juures on tähtis kaks asja. Esiteks on vaja tagada sotsiaalvaldkonna ja keskkonnakaitse õigusaktide vastastikune austamine. Teiseks on vaja võtta vastu järjepidev ja kaitsev lähenemisviis üldhuviteenustele. Euroopa keskkonna- ja tervishoiustandardeid ei tohi langetada ainult selleks, et meie partnerit rahuldada. Euroopa Komisjon peab mõtlema sellele, mis tagajärjed on tema otsusel kaasata automaatselt ja vaikimisi kõik teenused. Kuigi selle meetodi puhul on võimalik iga juhtumit eraldi hinnates ning iga liikmesriigi taotlusel jätta välja teatud avalikud teenused negatiivse loetelu põhimõtet kasutades, on selle puhul siiski potentsiaalsete väljajätmiste oht. Parlament ei soovi, et see uus läbirääkimiste mudel looks õigusliku pretsedendi. Seni on komisjon pidanud läbirääkimisi vabakaubanduslepingute üle positiivse loetelu põhimõttest lähtudes, milles on loetletud ükshaaval kõik teenused, millele leping kehtib. See meetod, mida kasutatakse tavaliselt rahvusvahelises kaubanduses, kaitseb paremini teatud tundlikke ELi sektoreid ning peaks seega olema ainus meetod, mida komisjon kasutab.

  Diogo Feio (PPE), kirjalikult. – (PT) Kanadal ja ELil on ühised väärtused, mis teevad meist nii kaubanduspartnerid kui ka loomulikud liitlased ülemaailmses geostrateegilises olukorras. On fakt, et mõlemal pool Atlandi ookeani on tsivilisatsioonid, mis saaksid suurt kasu oma rahvastevaheliste sidemete tugevdamisest. Ei ole mõtet rääkida pikemalt Kanada ja Euroopa ajaloolistest sidemetest ja Kanada kodanike panusest Euroopa kontinendi vabastamisse mõlema Euroopat laastanud maailmasõja ajal.

Vaatamata olemasolevatele tõketele, mis takistavad kaubanduse liberaliseerimist, ja liidu reservatsioonidele Kanada praeguste tavade suhtes, loodan, et võimalikult kiiresti õnnestub luua vajalik alus mõlema poole jaoks kasuliku kaubanduspartnerluse loomiseks. Kanada ja Euroopa Liidu ulatuslikust majandus- ja kaubanduslepingust võib saada kõige põhjalikum ning kaugeleulatuvam leping, mille oleme seni sõlminud. Ma loodan, et nii see lähebki.

  José Manuel Fernandes (PPE), kirjalikult. – (PT) See resolutsiooni ettepanek käsitleb ELi ja Kanada kaubandussuhteid, mille üle peaksid läbirääkimised lõppema 2011. aasta lõpus. ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika eesmärk on tagada majanduskasv, mis on jätkusuutlik ning loob jõukust ja töökohti. Tuletagem meelde, et kaubandussuhete sõlmimine meie strateegiliste partneritega annab 2020. aastaks 1% lisandväärtust ELi SKP-le, mis oli 2010. aastal 120 miljardit eurot, ja toob sellega kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele. Selle eesmärgi saavutamiseks ning ilma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) rolli kahtluse alla seadmata on väga tähtis liberaliseerida kaubandus, lõpetades kõik pooleliolevad läbirääkimised Doha arengukava raames, mille hulka kuuluvad ka ELi ja Kanada kaubandussuhted. Kuigi on veel lahendamata küsimusi, nagu õliliivade kaevandamise negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja mõned hülgetooted, hääletasin resolutsiooni poolt, sest riigihangete probleem on praktiliselt lahendatud, kuid ka selle pärast, et leping on kasulik liikmesriikidele ja et läbirääkimiste lõpetamist mitte enam edasi lükata.

  João Ferreira (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Esimene punkt preambulis näitab selle raporti põhivisiooni. See ütleb, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames loodud eeskirjadel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on jätkuvalt kõige kohasem raamistik õiglase ja ausa kaubanduse reguleerimiseks ning edendamiseks. Järgmisena edendab see Doha arenguvooru edukat kokkuvõtmist.

Seda visiooni arendatakse edasi järgnevates punktides selles resolutsioonis, millega me loomulikult ei nõustu. Me ei nõustu sellega, nagu sellega ei nõustu ka miljonid töötajad, põllumajandustootjad, VKEd ja paljud teised inimesed maailmas, kes on juba aastaid näidanud süüdistavalt näpuga Maailma Kaubandusorganisatsioonile, selle eesmärgile dereguleerida kaubandus ning huvidele, mille eest see võitleb, nagu rahvusvahelised kontsernid, suurettevõtted ja finantsasutused, mis teenivad miljoneid sellega, et ohvervadad miljoneid töökohti ning töö- ja sotsiaalõigusi, hävitavad väikese ja keskmise suurusega tootjaid ning laastavad keskkonda.

Nagu paljud teised kaubanduslepingud, nii hõlmab ka ELi ja Kanada vabakaubandusleping teenuseid, mistõttu tuntakse õigustatult, kuid vastuoluliselt muret negatiivsete loetelude või muude asjade pärast, mis ei kaota ohtu, mida leping avalikele teenustele avaldab. Vastuhääletamiseks on piisavalt põhjuseid.

  Ilda Figueiredo (GUE/NGL), kirjalikult. – (PT) Euroopa Liit arendab jätkuvalt oma kaubanduspoliitikat, mille tagajärjed mõjutavad liikmesriike sügavalt, kuid erinevalt.

Lepingud, milles see poliitika konkreetselt väljendub, tuginevad põhimõtteliselt vabakaubandusele, mille eesmärke ja mõju nendega kaasnev retoorika väga hästi väljendab, rääkides nn aktiivsetest huvidest, nagu käiks jutt sõjapidamisest.

Üldiselt on tegemist lepingutega, millel ei ole suuremat demokraatlikku õigusjärgsust, sest need sõlmitakse peaaegu eranditult suure saladuskatte all ning avalikkuse selja taga, et varjata nende majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning et vältida informeeritud arutelusid ja selgitamist.

Arvestades, et läbirääkimised on väidetavalt üpris kauges faasis ja need kavatsetakse 2011. aasta jooksul lõpetada, vajab selle mõju sektoritele ja riikidele veel lõplikku arutlust.

Selle lepingu sisu ei ole aga midagi uut: turgude avamine ja teenuste liberaliseerimine, kaasa arvatud avalike teenuste järjest rohkem kaubanduslikuks muutmine, mis sõltuvad siis rahvusvaheliste suurettevõtete tahtest ning tekitavad probleeme inimestele.

Me kõik teame selle tagajärgi: turgusid valitsevad vaid vähesed, nõrgemad tootmissüsteemid hävitatakse ja üha rohkem leitakse ettekäändeid õiguste ning elamis- ja töötingimuste ründamiseks.

  Monika Flašíková Beňová (S&D), kirjalikult. – (SK) EL alustas 2009. aastal Kanadaga läbirääkimisi ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks. See potentsiaalne leping hõlmab väga paljusid teemasid: kaupade ja teenuste müük, intellektuaalomandi õigused, riigihanked, koostöö reguleerimise valdkonnas, investeeringud, ajutine ränne, konkurentsipoliitika ning tööhõive ja keskkonnastandardid. Minu arvates on igati õige, et kummagi poole jaoks on esmatähtsad pingutused kokkuleppele jõudmiseks mitmes põhipunktis, nagu riigihangete, investeeringute ja avalike teenuste küsimused.

  Juozas Imbrasas (EFD), kirjalikult. – (LT) Mul oli selle dokumendi üle väga hea meel, sest ELi ja Kanada vastastikused suhted kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas on väga tihedad. Käimasolevatel läbirääkimistel ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks on seatud sihiks sõlmida väga edumeelne leping, mis ületab oma põhjalikkuselt kõik seni ELi või Kanada sõlmitud kaubandus- ja majanduslepingud ning mis tugevdaks veelgi juba niigi tihedaid kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid. Mul on hea meel, et Kanadaga sõlmitav leping läheb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustustest kaugemale ning on täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele, eeldusel et läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse tasakaalustatud põhjalik ja kvaliteetne leping. Minu arvates on põllumajanduspeatükid nendel läbirääkimistel mõlema poole jaoks oluline teema. Olen mures võimalike oluliste möönduste pärast geneetiliselt muundatud organismide, piima ja päritolumärgistuse küsimustes. Põllumajandusprioriteete ja -huve on vaja täiel määral arvesse võtta. Leping peab olema kasulik ELi ja Kanada tarbijatele ning ka mõlema poole põllumajandussektorile. Samuti on vaja tasakaalustatud üldtulemuse raames tagada tihedam ja sealjuures õiglane konkurents ELi ja Kanada põllumajandustoodete tarnijate vahel. Mul on hea meel mõlema poole esialgse kindla soovi pärast mitte säilitada, kehtestada ega taaskehtestada müüdavatele kaupadele põllumajandustoodete eksporditoetusi, mis oleks ambitsioonikate ja õiglaste läbirääkimiste seisukohalt positiivne samm. Samuti toetan kokkulepet teha koostööd WTO põllumajandusläbirääkimistel.

  Elisabeth Köstinger (PPE), kirjalikult. − (DE) Euroopa Liidu ja Kanada vahel on palju aastaid olnud head kindlad kaubandussuhted. Majanduskoostöö potentsiaal ei ole aga veel kaugeltki mitte ammendatud ning mul on hea meel ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste pärast. Sellele vaatamata tuleb käsitleda Maailma Kaubandusorganisatsioonis peetavaid läbirääkimisi prioriteetselt võrreldes kahepoolsete läbirääkimistega. See resolutsioon käsitleb mitut tähtsat teemat. Toetan ennekõike Euroopa Parlamendi väljendatud muret võimalike negatiivsete tagajärgede pärast Euroopa põllumajandusele. Vastastikuse põhimõte peab säilima, et tagada mõlema poole jaoks kindel ja jätkusuutlik leping. Selles kontekstis tahaksin viidata ennekõike vaidlusele veiseliha päritolu märgistamise üle, mis tuleb lahendada, ning tollitariifidega seotud ja tehnilistele takistustele, nagu ELi toodete pikalevenivad heakskiitmismenetlused. On selge, et ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu eesmärk peab olema aus konkurents.

  Elżbieta Katarzyna Łukacijewska (PPE), kirjalikult. – (PL) Arvestades asjaoluga, et Euroopa Liit on Kanada jaoks tähtsuselt teine kaubanduspartner ning et Kanada on ELi jaoks oluline partner välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas, hääletasin ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooni ettepaneku poolt. Soovin samal ajal rõhutada, et Poola on Kanada suurim kaubanduspartner Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seast ja juba üle kümne aasta on meie kahepoolne kaubandusbilansi ülejääk aastast aastasse kasvanud. Tänane hääletus on tähtis samm edasi, mis on hea märk tuleviku jaoks.

  David Martin (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel, et võeti vastu minu esitatud muudatusettepanek, milles parlament võtab teadmiseks hiljutise õigusliku arengu hülgetoodete keelustamisel ELi poolt, eelkõige Kanada taotluse WTO-le ametliku vaidluste lahendamise kogu loomiseks, ning avaldab lootust, et Kanada võtab WTO-le esitatud nõude tagasi enne, kui Euroopa Parlament peab ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ratifitseerima, sest see nõue ei ole kooskõlas positiivsete kaubandussuhetega.

  Clemente Mastella (PPE), kirjalikult. – (IT) Euroopa Liidu ja Kanada kaubandussuhted võivad minna Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames võetud kohustustest kaugemale tingimusel, et nende aluseks on tasakaalustatud leping, garantii korraliku mõlemapoolse juurdepääsu andmise kohta mõlema poole turgudele ning kaubamärkide, patentide ja geograafiliste tähiste parem kaitse. Meie arvates on vaja uusi investeeringuid, et tagada keskkonnakaitse ja head töötingimused. Kuna põllumajandussektor on väga tähtis, kutsume komisjoni üles sõlmima lepingu, mis on kasulik nii tootjate kui ka tarbijate jaoks ning mis tagab ausa konkurentsi Euroopa Liidu ja Kanada põllumajandustootjate vahel. Viimaks oleme arvamusel, et nõukogu peab enne edasiste rahvusvaheliste kaubanduslepingute sõlmimist saama selleks parlamendilt nõusoleku ning et parlamenti tuleb teavitada kõikidel menetluse etappidel, et tagada suurem demokraatlik kontroll. See on ainus võimalus Euroopa Liidu ja Kanada kaubanduse ning investeeringute suurendamiseks.

  Véronique Mathieu (PPE), kirjalikult. – (FR) Hääletasin selle resolutsiooni poolt, kuid ühtlasi hääletasin muudatusettepaneku nr 10 vastu, mis toetab hülgetoodete impordi keelustamist ELi poolt. See keeld ei ole õigustatud teaduslikult ega ka õiguslikult. 2007. aasta lõpus Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teadusliku seisukoha alusel tehtud järeldused tuginevad andmetele, mis käsitlevad loomade tapmist tapamajades, ning neid ei saa kasutada usaldusväärselt hülgepüügi puhul. Ka õiguslik alus on kaheldav, nagu näitab 2009. aasta 1. aprillil esitatud Euroopa Parlamendi õiguslik hinnang, mille kohaselt on peaaegu võimatu õigustada keeldu, tuginedes ainuüksi loomade heaolule, sest aluslepingus puudub õiguslik alus, mis käsitleks loomade heaolu. Liigi kaitsmise küsimus ei ole kaalul, sest Gröönimaal on hülgepopulatsioon viimase 25 aasta jooksul lausa kolmekordistunud. Viimaks oleks keeld, mille kohta komisjon kinnitab, et see ei avaldaks mõju inuitide traditsioonilisele jahipidamisele, ebarealistlik. Selles kontekstis on täiesti õigustatud taotlus, mille Kanada esitas Maailma Kaubandusorganisatsioonile erimeelsuste lahendamise mehhanismi loomiseks seoses Euroopa keeluga.

  Arlene McCarthy (S&D), kirjalikult. – ELi ja Kanada kaubandussuhteid käsitleva resolutsiooniga andis parlament selgelt mõista, et kavatseb kaitsta järeleandmatult oma õigusakte hülgetoodete keelustamise kohta ELi turul. ELi kodanikud nõuavad, et võtaksime meetmeid, et hoida selle julma kaubanduslik jahi tulemusel saadud tooteid EList eemal. Kanadal ei ole mingit õigust õõnestada Euroopa kodanike demokraatlikku tahet sellega, et ta esitab meie ilmselgelt mittediskrimineeriva hülgetoodete keeldu käitleva seaduse kohta taotluse Maailma Kaubandusorganisatsioonile. ELi ja Kanada kaubandussuhteid saab tihendada ainult Euroopa avalikkuse soovide ning Euroopa seaduste austamisega.

  Jean-Luc Mélenchon (GUE/NGL), kirjalikult. – (FR) Euroopa Komisjon viib peatselt lõpule läbirääkimised Kanadaga enneolematu ulatusega vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta. Läbirääkimised on kestnud juba 2004. aastast alates. Euroopa kodanikega ei ole selle aja jooksul aga kordagi nõu peetud või neid isegi teavitatud. Raportis toetatakse seda kahjulikku lepingut, mille sisu on saanud avalikuks ainult tänu infoleketele. See on vastuvõtmatu! Hääletan selle raporti vastu ning mõistan hukka selle lepingu, mis annab Euroopa kodanikele teisejärgulise rolli, nagu Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe puhulgi.

  Nuno Melo (PPE), kirjalikult. – (PT) Euroopa ja Kanada ajaloolised suhted on pikaajalised ning isegi EList endast vanemad. Lisaks sellele on meil ühised väärtused ja põhimõtted, mis teevad meist loomulikud liitlased ülemaailmses geostrateegilises olukorras. Kaubandussuhete alal on tehtud suuri edusamme, kuid ulatuslikku lepingut seni veel sõlmitud ei ole. Arvan, et peame tegema jätkuvalt kõik selleks, et sõlmida leping, mis on kõigi jaoks vastuvõetav, sest see on ülitähtis mõlema poole majandusliku arengu jaoks.

  Alexander Mirsky (S&D), kirjalikult. – See potentsiaalne leping hõlmab väga paljusid teemasid: kaupade ja teenuste müük, intellektuaalomandi õigused, riigihanked, koostöö reguleerimise valdkonnas, investeeringud, ajutine ränne (IV režiim), konkurentsipoliitika ning tööhõive ja keskkonnastandardid. Mõlemad pooled peavad jõudma veel kokkuleppele mitmes tähtsas läbirääkimispeatükis, nagu muu hulgas juurdepääs riigihangetele, investeeringud ja avalikud teenused. Läbirääkimistel tõusis esile veel kaks teemat, mis on Euroopa Parlamendi jaoks äärmiselt tundlikud. Esimene neist käsitleb Kanada õliliivade küsimust ja ELi kütusekvaliteedi direktiivi. Kütusekvaliteedi direktiivi üle on keskkonnakomisjonis palju vaieldud. Seni on Kanada valitsus olnud seisukohal, et see direktiiv on diskrimineeriv Kanada naftaimpordi ja muude riikide naftaimpordi suhtes. Minu arvates on aeg selle lepingu jaoks veel liiga vara. Teine teema on ELi keeld hülgetoodetele – see on väga tähtis. See leping võib tugevdada juba praegugi tugevaid kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid ELi ning Kanada vahel, aga see peab olema vastastikuselt kasulik ning seepärast olen jäänud seni erapooletuks.

  Rolandas Paksas (EFD), kirjalikult. – (LT) Progressiivne leping edendab ning kiirendab aktiivseid kaubandus- ja investeerimissuhteid ELi ja Kanada vahel. Kaubandussuhete liberaliseerimine toob vastastikust kasu meie ettevõtlussektoritele ning loob soodsamad investeerimistingimused. Selleks et sõlmida ulatuslik ja kvaliteetne leping, mis läheb WTO kohustustest kaugemale, ei tohi kumbki pool esitada tingimusi, mis on vastuolus nende sisepoliitika või institutsioonilise korraga. Lisaks tuleb kaubandusvaidluste korral kohaldada vastastikkuse põhimõtet, intellektuaalomandi õiguste kaitset on vaja parandada ning saavutada vastastikune juurdepääs teenuste ja riigihangete turgudele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata põllumajandussektorile ja tarbijatele. Peame jääma kindlaks oma seisukohale geneetiliselt muundatud organismide, piima ja päritolumärgistuse kohta. Peame tagama õiglase ja suurema konkurentsi põllumajandustoodete tarnijate vahel. Olen arvamusel, et komisjon peaks alustama Kanadaga investeeringute üle peetavaid läbirääkimisi alles siis, kui Euroopa Parlament on esitanud oma seisukoha ELi tulevase investeerimispoliitika kohta. Peame kaitsma poolte kõige tundlikumaid sektoreid, jättes need investeerimislepingute kohaldamisalast välja. Komisjon peab võtma kindla hoiaku hülgetoodete keelu suhtes ning Kanada peab võtma tagasi oma Maailma Kaubandusorganisatsioonile esitatud nõudmise ametliku vaidluste lahendamise kogu loomise kohta. Selline nõudmine ei ole kooskõlas positiivsete kaubandussuhete põhimõttega.

  Maria do Céu Patrão Neves (PPE), kirjalikult. – (PT) Toetan Euroopa Parlamendi resolutsiooni ELi ja Kanada kaubandussuhete kohta. ELi ja Kanada vahel on loomulik partnerlussuhe, mille aluseks on meie kultuuride sarnasus ja pikk ühine ajalugu. Seepärast on täiesti loomulik, et nii ELi kui ka Kanada erasektor on avaldanud tugevat toetust kaugeleulatuvate eesmärkidega ulatuslikule majanduslepingule ning erasektor usub, et ELi ja Kanada tihedama majanduspartnerluse edendamine oleks nii ELi kui ka Kanada investorite ja ettevõtjate jaoks ning rahvusvahelisel tasandil selge märk majanduskasvu soodustamisest. Seepärast on mul hea meel, et Kanadaga sõlmitav leping läheb Maailma Kaubandusorganisatsiooni kohustustest kaugemale ning on täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele eeldusel, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse tasakaalustatud, põhjalik ja kvaliteetne leping, mis tugineb vastastikuse põhimõttel ja sisaldab märksa enamat kui tollitariifide vähendamine. Soovin aga hoiatada, et turgude avamise majanduslikku mõju on vaja väga põhjalikult kaaluda, eriti neid liikmesriike silmas pidades, mille majandus on haavatavam.

  Paulo Rangel (PPE), kirjalikult. – (PT) Hetkel tundub, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubandussüsteem on parim viis riikidevaheliste kaubandussuhete võrdlusraamistiku loomiseks. See süsteem ei takista aga riike või rahvusvahelisi organisatsioone laiendamast oma majandussuhteid nendest üldistest määrustest kaugemale. Seepärast paistavad ELi ja Kanada eriti tihedad majandussuhted olevat igati õigustatud. Nagu raport rõhutab, on EL Kanada jaoks tähtsuselt teine kaubanduspartner. Kanada on esimene tööstusriik, kellega EL 1976. aastal allkirjastas kaubandus- ja majanduskoostöö raamlepingu ning Kanada on ELi jaoks suuruselt neljas välismaiste otseinvesteeringute allikas. Kõne all olev leping looks kahe piirkonna vahel tugevad suhted, mis tagaks senisest suurema majanduskoostöö taseme ning tugevdaks veelgi enam sidemeid nende kahe piirkonna vahel, mida seob juba väga põhjalikult ühine kultuuriline lähenemisviis.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE), kirjalikult. – Olen poolt. Läbirääkimised ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks Kanadaga on kaugele edasi jõudnud ning need on võimalik juba sel sügisel lõpetada. See ulatuslik majandus- ja kaubandusleping on seni kõige põhjalikum vabakaubandusleping, mille üle EL on pidanud 2006. aasta globaalse Euroopa kaubandusstrateegia raames läbirääkimisi. Leping hõlmab kaugeleulatuvaid peatükke, nagu teenused, hanked, investeeringute kaitse, intellektuaalomand ja koostöö reguleerimise valdkonnas.

  Czesław Adam Siekierski (PPE), kirjalikult. – (PL) ELi ja Kanada majandussuhted on väga tähtsad mõlema poole vahelise dialoogi arengu jaoks. USA järel on EL Kanada jaoks suurim kaubanduspartner ning Kanada on ELi jaoks suuruselt 11. kaubanduspartner. Käimasolevatel läbirääkimistel ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimiseks on seatud sihiks sõlmida väga kaugeleulatuv leping, mis ületab oma ambitsioonikuselt kõik seni ELi või Kanada sõlmitud kaubandus- ja majanduslepingud. Kahepoolsed kaubandus- ja investeerimissuhted on juba praegu väga tugevad ning leping tugevdaks neid veelgi enam. ELi ja Kanada ekspertide koostatud ühisraporti kohaselt annaks ulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu sõlmimine tänu kaubanduse liberaliseerimisele ning tollitariifide kaotamisele otsest majanduslikku kasu. Sellegipoolest on lepinguga veel teatavaid probleeme, mis võivad avaldada negatiivset mõju ELi põllumajandussektorile.

Minu arvates on vaja teha rohkem tööd ELis ja Kanadas kehtivate sanitaar- ja fütosanitaarstandardite erinevustega. Lisaks sellele on vaja teha rohkem tööd selle nimel, et tagada Kanada keskkonnastandardite vastavus ELis kehtivate keskkonnastandarditega. Sellega seoses on minu arvates vaja teha ülalnimetatud standardite üksikasjalik analüüs ja hindamine.

  Derek Vaughan (S&D), kirjalikult. – Mul on hea meel selle resolutsiooni üle, mis toob esile ELi ja Kanada kaubanduslepingut käsitlevatel läbirääkimistel tehtud edusammud. Kanada on ELi jaoks tähtis potentsiaalne kaubanduspartner ning mõlemad pooled saavad sellest lepingust kasu. Siiski on murettekitavaid teemasid, millega komisjon arvestama peab. Õliliivade kaevandamise keskkonnamõju ja asbesti kaevandamise tagajärjed töötajate tervisele on vaid kaks teemat, mida tuleb põhjalikult vaadelda. Toetan üleskutset Kanadale, et ta peab võtma tagasi Maailma Kaubandusorganisatsioonile esitatud taotluse ELi hülgetoodete keelu kohta, ning mul on hea meel, et parlament võttis vastu muudatusettepanekud, mis selle seisukoha esile tõid. Ka komisjon peab võtma kindla seisukoha selle keelu toetamiseks. Samuti tuleb järgida intellektuaalomandi õigusi, kasutades kaubamärke ja patente. Usun, et need probleemid saavad lahendatud ja et komisjon võtab neid arvesse ning lõpuks sõlmitakse tõhus kaubandusleping.

Raport: Wolf Klinz (A7-0081/2011)

  Luís Paulo Alves (S&D), kirjalikult. – (PT) Hääletan selle algatusraporti poolt, sest selles tegeletakse reitingute valdkonda puudutava lõppematu vaidluse praeguste probleemidega: nimelt konkurentsi puudumine, oligopolidele tüüpilised struktuurid ning vastutuse ja läbipaistvuse puudumine, eriti mis puudutab riigi võlakohustuste hindamist.

  Laima Liucija Andrikienė (PPE), kirjalikult. – (LT) Hääletasin reitinguagentuuride tulevikuväljavaateid käsitleva resolutsiooni poolt. Reitinguagentuuride tegevusel on mitu kasulikku eesmärki: need koondavad teavet emitentide krediidikvaliteedi kohta ülemaailmses keskkonnas. Reitingud võimaldavad emitentidele juurdepääsu ülemaailmsele ja riigisisesele turule, vähendavad teabega seotud kulusid ning laiendavad võimalike investorite ringi, andes seeläbi turgudele likviidsuse ja aidates määrata hinnataset. Äsjane finantskriis tõi välja selle valdkonna kolm põhiprobleemi: konkurentsi puudumine, liigne sõltuvus välistest krediidireitingutest õigusraamistikus ja reitinguagentuuride vastutuse puudumine nende antud reitingute eest. Nõustun raportööri seisukohaga, et krediidireiting ei ole pelgalt arvamus ja reitinguagentuurid peaksid vastutama enda antud reitingute eest. Seetõttu tuleks suurendada nende tsiviilvastutust, et tekitada tõsiseltvõetav oht.