Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on suuliselt vastatav küsimus, mille esitasid komisjonile siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni nimel Erminia Mazzoni ja Malcolm Harbour ning mis käsitleb eksitavaid ärikatalooge (Ο­000087/2011 – Β7­0315/2011).

  Simon Busuttil , esitaja asendaja. – Austatud juhataja, kaks ja pool aastat tagasi esitasin ma täiskogule raporti eksitavate ärikataloogide kohta. Euroopa Parlamendi sõnum oli ühemõtteline: eksitavate ärikataloogidega seotud pettused on tõsine probleem, kümned tuhanded väikeettevõtted, vabatahtlike organisatsioonid ja isegi heategevusorganisatsioonid langevad nende pettuste ohvriks ning me vajame kooskõlastatud meetmeid, et neile pettustele igaveseks lõpp teha.

Kaks ja pool aastat hiljem arutab täiskogu paraku jälle sedasama teemat, sest eksitavate ärikataloogide probleemi lahendamiseks pole meetmeid võetud. See ei ole vastuvõetav.

Lubage mul kolleegidele meenutada, milles asi on. Põhimõtteliselt on tegemist sellega, et eksitav ärikataloog saadab ankeedi, mis näib olevat lihtsalt palve, et inimesed ajakohastaksid oma isikuandmeid või oma ettevõtte andmeid. Vastu peaksid nad väidetavalt saama tasuta kande ärikataloogis. Esmapilgul ei paista selle ankeedi täitmisega kaasnevat mingeid kulusid ega makseid. Kuid pärast ankeedi esitamist saavad ohvrid kirja, milles neilt nõutakse tuhat eurot aastas kolme järjestikuse aasta jooksul. Kui nad ei maksa, kasutavad eksitavad ärikataloogid abinõusid, mis sisuliselt tähendavad türanniseerimist: ahistavaid telefonikõnesid, kohtusseandmise ähvardusi ja inkassofirmade tegevust.

Kõige murettekitavam on, et seda ebaseaduslikku taktikat kasutatakse paljudes liikmesriikides lausa ametiasutuste nina all, ning need on niisugusest tegevusest täiesti teadlikud, kuid pole selle lõpetamiseks midagi ette võtnud. European City Guide, Construct Data, TEMDI, EU Business Services, World Business Directory, Expo Guide ja DAD tegutsevad endiselt takistamatult. Komisjon on juba märkinud, et selline eksitav tegevus on vastuolus ELi õigusega, kuid ta ei ole võtnud piisavalt meetmeid, et seda lõpetada. Sellepärast me siin täna olemegi.

  Eija-Riitta Korhola , esitaja asendaja. – Austatud juhataja! Eksitavate kataloogiettevõtete peale esitatud kaebuste hulk näitab, et tegemist on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks tõsise probleemiga. Ärikatalooge kirjastavad petturitest äriühingud tekitavad väikeettevõtetele rahalist kahju ja ahistavad neid. Ajavahemikul 2003. aastast 2008. aasta keskpaigani dokumenteeriti ligi 14 000 kaebust ja järelepärimist. Uutelt ohvritelt saadakse sadu kaebekirju siiani.

Sedalaadi tegevuse avastamisega seotud raskused kahjustavad siseturu toimimist. Eksitav tegevus on eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi ning ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaselt ebaseaduslik.

Tõhusad õiguskaitsevahendid aga puuduvad ja õigusaktide jõustamine on puudulik. Asjaomaste õigusaktide eest vastutav siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon tõstatas hiljuti selle küsimuse Hollandi ametiasutustega, juhtides nende tähelepanu ühe Hollandis asutatud ärikatalooge kirjastava äriühingu pettustele.

Hollandi ametiasutuste vastus näitab selgelt, et enamasti läheb liikmesriikidele korda see, mis toimub nende endi territooriumil. Ma leian, et kõnealuse probleemi piiriülesust arvestades on pettuste lõpetamiseks hädavajalik suurem liikmesriikidevaheline koostöö õigusaktide jõustamise vallas.

Komisjon võiks õigusaktide piiriülese jõustamise valdkonnas liikmesriikidega tehtavas koostöös ise aktiivsem olla ning kasutada olemasolevaid ELi tasandi võrgustikke liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamiseks. Kõigis liikmesriikides tuleb selliste pettuste tõkestamiseks panna suuremat rõhku tulemuslikele ja hoiatavatele sanktsioonidele, mis peataksid kõnealuste kataloogiettevõtete tegevuse ja võimaldaksid nende juhte karistada.

Tuleks ette näha ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamisala laiendamine, et hõlmata kõiki ettevõtjate ja tarbijate suhetesse kuuluvaid kaubandustavasid ning kaitsta sellega nii tarbijaid kui ka konkurente. Sel moel hõlmataks ja reguleeritaks suurem osa ebaausaid ettevõtjatevahelisi kaubandustavasid jaemüügisektoris või lausa kõik sellised kaubandustavad samade eeskirjadega, mida kohaldatakse ettevõtjate ja tarbijate vaheliste ebaausate kaubandustavade suhtes, sest üldiselt kattuvad need kaubandustavad omavahel.

Samuti on oluline aidata ettevõtjatel endil pettustega võidelda, parandades teabe kättesaadavust, suurendades teadlikkust ja tõhustades hüvitamismehhanisme. Tahaksin volinikult küsida: mis on peamised takistused riigiasutuste suuremal kaasamisel piiriülesesse koostöösse ja milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta võitluses petturitest kataloogiettevõtete vastu?

  Günther Oettinger , komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Komisjon jagab Euroopa Parlamendi muret ja kahtlusi ning on parlamendi kriitilise analüüsiga nõus. Ärikataloogide eksitav tegevus põhjustab probleeme väga paljudele äriühingutele. Me tellisime kolm aastat tagasi uuringu ja saime tuhandeid kaebusi. Võib eeldada, et see on vaid jäämäe tipp, mis tähendab, et nende ettevõtjate arv, kes tunnevad, et neid on eksitatud, võib olla mitu korda suurem.

Õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik Reding kogub praegu andmeid, et määrata kindlaks probleemi ulatus. Ma tahan rõhutada tõsiasja, et kõnealune tegevus on eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitleva direktiivi 2006/114/EÜ ning eri liikmesriikide pettustevastaste õigusaktide sätetega juba keelatud. Kuid mõningaid selliseid pettusi pannakse toime üle riigipiiride ja neid kasutatakse eri äriühingute vahelistes äritehingutes ning praeguses olukorras on nende pettuste toimepanijaid keeruline vastutusele võtta.

Probleemiga tegelemiseks ja selle lahendamiseks kavatseb volinik Reding aasta lõpuks anda välja teatise, milles tehakse ülevaade eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi rakendamise praegusest seisust ning selle direktiivi muutmise võimalustest. Samuti antakse teatises hinnang olukorrale. Viviane Reding kaalub direktiivi sisu tõhustamist ja analüüsib eksitavatest tavadest tehtavaid järeldusi. Veel keskendub ta sellele, kuidas saaks parandada riigiasutuste koostööd süüdlaste vastutuselevõtmiseks piiriülestes juhtumites.

Lisaks kavatseb volinik Reding teha ettepaneku suurendada kodanike ja äriühingute teadlikkust eksitavate ärikataloogide kasvavast probleemist ning rõhutada vajadust viia selles vallas ellu tõhusamat teavitustegevust. Kõik liikmesriigid on 2006. aasta direktiivi rakendanud. Komisjon on siiski palunud liikmesriikidel teavitada meid direktiivi rakendamisest ja võetud meetmetest ning esitada aruanne valitseva olukorra kohta niipea kui võimalik, kuid enne kavandatava teatise väljaandmist. Seda protsessi toetas mai lõpus komisjoni korraldatud konverents, millel osalesid riikide ametiasutused, huvirühmad ja sõltumatud eksperdid. Konverentsil keskenduti ärikataloogidega seotud pettustele, eelkõige aga piiriülesele tegevusele.

Arutelu käigus sai selgeks, et vaja on tõhusamat ja järjepidevamat koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel. Sellest räägitakse ka aasta lõpul avaldatavas volinik Redingi teatises. Võin teile kinnitada, et meie näeme seda küsimust sama pakilisena kui teiegi. Seetõttu tahame järgmised sammud teha nii kiiresti kui võimalik. Vormiküsimustega seotud põhjustel tuleb meil aga tagada asjaomaste ettevõtjate sobiv kaasatus ja sellepärast on meil vaja aega. Tuginedes konsultatsioonide tulemustele ja olles kõiki argumente uurinud, kavatseb komisjon võtta täiendavaid parandusmeetmeid, et eksitavat ja ebaseaduslikku piiriülest tegevust takistada. Tänan teid tugeva toetuse eest selles küsimuses.

  Georgios Papanikolaou , fraktsiooni PPE nimel. – (EL) Aitäh, juhataja! Lugupeetud volinik, sellele, mida te ütlesite, ei saa keegi vastu vaielda. Ma räägiksin ühe oma kaasmaalase murest: ta kurtis mulle samasugust ebaõnne, mis sai talle osaks eksitava reklaami tõttu, ja andis mulle kõik asjaomased dokumendid. Eksitavalt tegutseva äriühingu saadetud kirja ülaosas on öeldud, et teabe avaldamine on tasuta. Nähes, et ta peab sisestama teatud andmed, tegi mu kaasmaalane seda ja saatis kirja ära. Kirja lõpus oli tibatillukeselt märgitud, et ta peab maksma aastas tuhat eurot, täpselt nagu kolleeg Busuttil enne ütles. Mõni aeg hiljem hakkas selle äriühingu väidetav õigusosakond saatma kirju – need on mul siin olemas –, milles nõuti, et mu kaasmaalane maksaks 3529,38 eurot. See summa sisaldavat viivist ja äriühingu õigusabikulusid.

Austatud volinik, õigusraamistik on muidugi olemas. Kuid me ei tea, kas neid direktiive kohaldatakse ja kas need on liikmesriikides õigesti üle võetud. Stockholmi programm ütleb, et me peame selliseid küsimusi käsitlema vahetult. Me seisame oma kaaskodanike kõrval, me näeme lähedalt nende igapäevamuresid. Meie kaaskodanikud peavad mõistma, et me ei asu kusagil kaugel ega tegele ainult suurte Euroopa küsimustega. Me oleme koos nendega nende igapäevaelus. Meil on vaja see probleem kohe lahendada.

  Monika Flašíková Beňová, fraktsiooni S&D nimel. – (SK) Lugupeetud juhataja, ennekõike tuleb tõdeda, et kõnealused äriühingud ei tegele üksnes eksitamisega, vaid ka pettusega.

Ettevõtlus on mõttekas nii kaua, kuni see annab oma panuse ühiskonda kui tervikusse. Kui aga hakatakse tegelema pseudoettevõtlusega, et meelitada teisi, ausaid ettevõtjaid kataloogi üksnes iseenda rikastumise nimel, ja seda tehes kasutatakse riukaid, siis on tegemist otseselt pettusega, kinnitagu sellised äriühingud kui tahes innukalt, et nad ei tee midagi ebaseaduslikku. Me ei tohi unustada ka asjaolu, et eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi järgi on need kataloogiettevõtete tavad ilmselgelt õigusvastased.

Sellegipoolest ei ole vaja uut õigusakti kehtestada. Pigem peaksime keskenduma sellele, et olemasolevaid õigusakte rakendataks võimalikult kiiresti ja tulemuslikult. Probleem on selles, et kõnealused äriühingud võtavad sageli sihikule teistes ELi liikmesriikides tegutsevad ettevõtted ja neil ettevõtetel – kes on sageli väikesed pereettevõtted – ei ole õiguskaitse rakendamiseks kas teadmisi või suutlikkust või siis leiavad nad, et enda kaitsmine nõuab palju raha ja jõupingutusi. Mul on veel vaid üks lisaküsimus: kas komisjoni arvates oleks võimalik korraldada avalik kampaania, et need konkreetsed äriühingud esile tuua ja kutsuda ausaid ettevõtjaid end nendega mitte siduma?

  Marian Harkin , fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja, ma ütleksin volinikule, et olen viimastel aastatel kohanud paljusid Iirimaa kodanikke, kes on langenud eksitavate ärikatalooge kirjastavate äriühingute ohvriks.

Näiteks kohtusin ma ühe kooli sekretäriga, kes maksis üle kahe tuhande euro, sest kool ei saanud selle summa maksmist endale lubada ja sekretär tundis end vastutavana, kuna tema oli ankeedi allkirjastanud. Ta tundis end ka väga rumalana. Tema arvates ei saanud keegi olla nii tobe, et teha seda, mida tema oli teinud, teadmata muidugi, et selliseid asju juhtub inimestega pidevalt.

Ma kohtasin üht vanemat prouat, kelle abikaasa on taksojuht. Ta sai ankeedi, milles oli mõningaid vigu. Ta arvas vaid, et parandab vead ära, saatis ankeedi tagasi ja sai seejärel kahe aasta jooksul ähvardavaid kirju. Teda terroriseeriti nende kirjadega niivõrd, et ta ei julgenud saabunud kirju enam lahtigi teha. Ma ei saanud talle öelda, et ärgu maksku seda raha. Ma sain öelda vaid seda, et mina tema asemel ei maksaks. See oli parim soovitus, mille ma sain talle anda.

On palju teisigi näiteid. Ma tean, et te olete neist kuulnud. Kodanikud eeldavad tõepoolest, et Euroopa õigusaktid kaitsevad neid, ja nad ei saa aru, miks Euroopa õigusaktid neid selles valdkonnas ei kaitse. Siin valitseb segadus. Nagu ma märkisin, ütlen kodanikele, et minu arvates on nad kaitstud, kuid ma ei saa seda garanteerida. Minu meelest juhtus näiteks ühe säärase äriühinguga nii, et ta mõisteti Hispaania ühes piirkonnas süüdi, ent seepeale kolis ta lihtsalt teise piirkonda ja jätkas oma tegevust.

Üks küsimus, mis kodanikele muret teeb, on see, et nad ei tea, kuidas teiste riikide õigussüsteemid toimivad. Nad võivad arvata, et oma kodumaal on nad kaitstud, ent nad ei tea, mis juhtub teises liikmesriigis. Samuti teeb neile muret võimalus, et sellised äriühingud kolivad EList välja.

Seetõttu on meeldiv kuulda, et komisjon jagab meie muret, püüab suurendada koostööd liikmesriikide vahel, uurib taas piiriüleseid juhtumeid ning üritab kodanikke ja äriühinguid teavitada.

Volinik, te ütlesite, et asi on pakiline, kuid see on olnud pakiline juba väga-väga kaua. Kodanikud näevad paljusid valdkondi, kus ELi õigusaktid nende elu mõjutavad, ja seetõttu ei saa nad aru, miks nad ei ole kaitstud petistest äriühingute eest. Lugupeetud volinik, ma paluksin teid mõista, et sõna „pakiline” tähendab „nüüd”.

  Struan Stevenson , fraktsiooni ECR nimel. – Austatud juhataja! Ma olen täiesti nõus sellega, mida kolleeg Harkin äsja rääkis. Minu valimisringkonnas Šotimaal satuvad selle kriminaalse tegevuse õnge eakad inimesed ja ettevõtjad, kes pakuvad hommikusöögiga kodumajutust või peavad iseteeninduslikke puhkemajasid. Nad sisestavad kataloogi oma aadressi ja saavad siis tuhandeeurose arve. Eakad on kohkunud, kui nad saavad ähvardavaid kirju kõnealuste äriühingute väidetavatelt õigusesindajatelt.

Tegemist on piiriülese kuritegevusega. Need äriühingud annavad oma nimed ja aadressid. Me peame nad üles leidma, sulgema ja vastutusele võtma ning kaitsma Euroopa Liidu kodanikke. Kui mõni minu valimisringkonna inimene minuga ühendust võtab, soovitan ma tal lihtsalt sellele äriühingule tagasi kirjutada ja paluda edaspidised kirjad mulle saata. Rohkem need äriühingud endast märku ei anna. Kuid need inimesed tuleb ka vangi panna.

  Keith Taylor , fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Austatud juhataja! Seda resolutsiooni on hädasti vaja. Kuigi 2006. aasta direktiiv on meil olemas, on selge, et see ei toimi nii hästi, kui peaks. Need äriühingud, millest me kuulsime, eksisteerivad ainult selleks, et tüssata pahaaimamatuid ja mõnikord ülekoormatud organisatsioone. Eriti ülekohtuseks pean ma seda, kui kahju tehakse avaliku sektori ettevõtetele, mille eelarve on sageli piiratud.

Kasutades türanniseerimis- ja väljapressimistaktikat, lehvitavad nad pahaaimamatute ees lubadusi, kuid minu arvates tuleb aru saada, et kui mingi pakkumine tundub olevat liiga hea, et olla tõsi, siis ilmselt nii ongi. Need äriühingud on kui röövellikud haid ja nad tuleks peatada.

Meie fraktsioon on kindlasti selle resolutsiooniga rahul; see on väga õigeaegne ja me toetame seda, sest selles kutsutakse komisjoni üles nõudma, et liikmesriigid jõustaksid direktiivi nõuetekohaselt.

  Derek Roland Clark , fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja, mina tean kõige paremini äriühingut European City Guide. Vaatamata katsetele tema tegevus lõpetada nuhtlus jätkub. 2008. aasta mais jõustus Ühendkuningriigis eksitavat turundustegevust käsitlev eeskiri. Sellega keelati kasutada igasugustel dokumentidel väikest kirja teenuse tõelise hinna varjamiseks. Nüüd saab konkurentsiamet Ühendkuningriigi äriühingute vastu meetmeid võtta. On aga üks tõsine puudus.

Konkurentsiametil pole pädevust lahendada mujalt, sealhulgas teistest liikmesriikidest pärinevate petuskeemide juhtumeid. Seega probleem jätkub ja mulle laekub edaspidigi kaebusi. Ma tahan teada, et kui need äriühingud võivad kehva politseitöö tõttu mujal tegutseda, siis miks minu riigi valitsus ei saa tõkestada pettusi, mis pärinevad Mandri-Euroopast? Vastus sellele küsimusele peitub kasutus Euroopa Liidus, mis on riigipiirid lammutanud. Inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine annab täiusliku kattevarju inimkaubitsejatele, terroristidele ja ähvardavatele, traumeerivatele petuskeemidele, mille eesmärk on koorida ettevaatamatuid.

  Philippe Boulland (PPE). – (FR) Austatud juhataja, volinik, kallid kolleegid! Me saame eksitavate ärikataloogidega (mis eeldatakse olevat tasuta) seotud olukorra arvudes kokku võtta. Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile on saadetud 400 petitsiooni. Kannatanud ja maksma sunnitud on 50 000 väikeettevõtet, ühingut või organisatsiooni. Soovimatute lepingute eest tuleb kolme aasta jooksul maksta keskmiselt 1000 eurot, nagu kolleeg Busuttil juba mainis.

Need arvud peegeldavad vaid osaliselt kõnealuste petuskeemide ohvrite kannatusi. Need inimesed on juba ettevõtlust alustades riske võtnud ning peavad kiiresti toime tulema äritegevusega seotud probleemidega, majanduskriisiga ja ebakindlusega tuleviku ees. Me peame vältima nende sattumist selliste pettuste ohvriks, sest neil pole rahalisi ega inimressursse, et neile vastu seista.

Võimalikud on mitu ettepanekut: esiteks peame tegema lõpu neile petuskeemidele, mis nõrgestavad meie majandust. Selleks, lugupeetud volinik, oleks soovitav kiirendada eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi läbivaatamist, pidades silmas asjaolu, et pettused on reklaamitegevuses muutumas ulatuslikumaks ja keerukamaks.

Seejärel peaksime koostama selliste äriühingute avaliku musta nimekirja, tuues nad esile ja mõistes nad hukka. Pettuste tõkestamise eest vastutavate riigiasutuste ja kannatanud ettevõtjate abiga saaksime hoiatamiseks ja ennetamiseks lihtsa ja tõhusa vahendi. Lisaks peame selles süsteemis osalejaid karmilt karistama. Sanktsioonid ja trahvid on nende petuskeemide abil teenitud summadest sageli väiksemad. Me peaksime julgustama liikmesriike olema selles valdkonnas rangemad.

  Evelyne Gebhardt (S&D). – (DE) Austatud juhataja ja volinik! Komisjon jagab Euroopa Parlamendi muret. See on väga tore, aga me oleme juba aastaid oodanud, et komisjon võtaks meetmeid ning teeks selles valdkonnas reaalseid edusamme. Meie ees on kolleeg Busuttili raport. Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal rõhutas siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon korduvalt, et me peame inimeste aitamiseks lõpuks midagi ette võtma. Probleem on selles, et inimesed ootavad seda abi siiani.

Paljudel kannatanud väikestel vabatahtlike organisatsioonidel ei ole raha ega kuraasi, et end kaitsta. Alles eelmisel nädalal sain ma järjekordse kirja, milles küsiti: „Kuidas ma end kaitsen? Mul pole advokaadi jaoks raha, seega ei saa ma kohtusse pöörduda.” Leian, et me peame lõpuks ometi andma Euroopa kodanikele tõhusa vahendi sellest probleemist lahtisaamiseks.

  Catherine Stihler (S&D). - Austatud juhataja! Kahtlased skeemid, mis on olemuslikult petturlikud ja millega õiguspärasuse kattevarju all – kasutades nimes sageli sõna „Euroopa” – jahitakse väikeettevõtteid, tuleb kuulutada ebaseaduslikuks. Need skeemid ei põhjusta kahju ainult väikeettevõtetele, keda ähvardatakse, ahistatakse ja sunnitakse maksma teenuse eest, mis nende arvates pidi olema tasuta, vaid need kahjustavad ka Euroopa Liitu, kui me ei võta abistamiseks otsustavaid meetmeid.

Euroopa Komisjoni mantra on ju „Kõigepealt mõtle väikestele”. Ometi – nagu paljud kolleegid on öelnud – olen ma seda teemat üleval hoidnud juba palju-palju aastaid ja seni pole midagi konkreetset tehtud. Miks see nii on? Meile räägitakse uuringutest, andmete kogumisest ja sidusrühmade kohtumistest. Vajame sõnade asemel tegusid, ja kui me ütleme, et ootame ainult selle aasta lõpuni või veel mõne aasta, siis on meie tegutsemine ebapiisav ja hilinenud. Me peame tegutsema kohe.

Niisiis, arvestades nende petuskeemide olemust ning üleeuroopalist ja piiriülest laadi, küsin, kas komisjon kaalub võimalust näha ette mingil kujul tasuta õigusabi, et aidata VKEdel petuskeemidele vastu seista. Sedalaadi pettused jätkuvad, kui komisjon ei võta karme meetmeid.

  Phil Prendergast (S&D). - Austatud juhataja! Euroopa Parlament on saanud sadu petitsioone kõikjal ELis tegutsevatelt väikeettevõtetelt, kes väidavad, et on langenud kõnealuste skeemide ohvriks. Nende ennekuulmatute tasude maksmine võib viia süütud äriühingud tõsistesse rahalistesse raskustesse ja ohvrid on sageli liiga väikesed, et lubada endale kulusid, mis kaasnevad kohtumenetluse algatamisega kataloogiettevõtete vastu.

Sageli otsitakse ohvreid teistest liikmesriikidest. See tekitab ohvrite jaoks õiguslikku ebakindlust, sest tihtipeale ei tea nad, milline on selliste lepingute õiguslik staatus teises riigis. Kataloogiettevõtted mängivad sellele ebakindlusele.

Kuigi komisjon on selgelt öelnud, et eksitava ja võrdleva reklaami direktiiv keelab nende kataloogiettevõtete eksitavad tavad, peab ta uurima ka selle direktiivi ülevõtmist liikmesriikides ja selgitama välja, kas kodanikud on eri Euroopa riikides võrdselt kaitstud. Asjaolu, et liikmesriigid on selle direktiivi üle võtnud, ei tähenda tingimata, et meetmed on kõikehõlmavad ja üksteisega kooskõlas.

  Sylvana Rapti (S&D). – (EL) Austatud juhataja, ebaausad kaubandustavad on nagu vesi. Niipea kui leidub pragu, voolab vesi sinna. Praegu on need leidnud kaks pragu. Esimene on 2006. aasta direktiiv, mida on juba mainitud, ja teine on määrus, mis käsitleb liikmesriikidevahelist koostööd.

Lugupeetud volinik, kuna teil on Euroopa Parlamendi kõigi fraktsioonide toetus, s.t kogu parlamendi toetus, peaksite tegutsema kiiresti, sest aeg on raha. Nagu kolleegid juba ütlesid, on möödunud vähemalt kolm aastat – kolm aastat, mille jooksul need inimesed, need petised, nagu mitmed kolleegid on neid õigustatult nimetanud (ja ma olen selle arvamusega nõus), on petnud oma kolleege ning eksitanud väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis on Euroopa majanduse alustala. Te peate tegutsema ja tegema seda kiiresti.

  Marc Tarabella (S&D). – (FR) Austatud juhataja, volinik, lugupeetud kolleegid! On tõepoolest oluline teada, kas eksitava ja võrdleva reklaami direktiiv on liikmesriikides nõuetekohaselt üle võetud ja kas seda kohaldatakse nõuetekohaselt. Samal ajal tuleb meil kiiresti ja põhjalikult käsitleda ka teisi sellele probleemile omaseid põhiaspekte, mis võivad olla seotud ka piiriüleste pettuste muude vormidega.

Esiteks peavad komisjon, liikmesriigid ja nende organisatsioonid tarbijaid ulatuslikult teavitama. On vastuvõetamatu, et üha enam kodanikke langeb pettuste ohvriks.

Teiseks peaks ohvritel olema võimalus esitada oma õiguste kaitseks ühishagi. Me oleme neid hagisid üle 20 aasta oodanud.

Kolmandaks võiks praegune arutelu vaidluste lahendamise alternatiivsete võimaluste reformi teemal hõlmata ka sätteid, mis käsitlevad kõnealuseid pettusi.

Lugupeetud volinik, me ootame, et te võtaksite selles vallas kiireid ja konkreetseid meetmeid.

  Seán Kelly (PPE). - Austatud juhataja, olukord on täpselt selline, nagu kolleegid on kirjeldanud. Ma tean seda, sest minu valimisringkonnas, eriti Corkis, on äriühing nimega European City Guide pettusega kõikjalt kliente hankinud. Vaatamata sellele, et nagu mina asjast aru saan, käskis Kataloonia kõrgema astme kohus 2001. aastal tal tegevuse lõpetada ning Belgia kohtud ja Ühendkuningriigi konkurentsiamet leidsid ta olevat süüdi eksitavas tegevuses, tegutseb European City Guide siiani. See ei ole vastuvõetav.

On väga tähtis, et me teeksime kaht asja: esiteks peame püüdma suurendada ettevõtjate teadlikkust kõikjal Euroopas, et nad oleksid valvsad ega langeks eksitavate äriühingute võrku, ning teiseks peame kehtestama õigusaktid, mis tagavad, et kui selliste äriühingute peale kaevatakse kohtusse, siis nad kas lõpetavad tegutsemise või pannakse trellide taha. Nii lihtne see ongi.

  Zuzana Roithová (PPE). – (CS) Austatud juhataja! Euroopa Parlament on saanud üle 400 petitsiooni ja ma ise olen saanud palju kaebusi ettevõtjatelt, mittetulundusühingutelt, koolidelt, heategevusorganisatsioonidelt ja isegi valitsusasutustelt, kes on langenud ärikatalooge kirjastavate äriühingute pettuse ohvriks. Nad võtavad suuri rahalisi kohustusi, uskudes, et ajakohastavad enda kohta käivat teavet. Petturitest kataloogiettevõtete tegevust korraldatakse teadlikult piiriüleselt või kolmandatest riikidest. Me vajame selget üleeuroopalist lahendust, kuid Euroopa Komisjon, kellele kuulub seadusandliku algatuse õigus, pole aastaid midagi teinud, vaatamata kõigile Euroopa Parlamendi pingutustele.

Variraportöörina olen ma Euroopa Parlamendi raportis pakkunud mitu lahendust. Kõik, mida komisjonil tegelikult teha tuleb, on esitada ettepanek nende keelatud eksitavate reklaamitavade musta nimekirja koostamiseks asjaomase direktiivi alusel. Me vajame kiiresti tugevat Euroopa õiguslikku lahendust.

Kutsun komisjoni tungivalt üles rakendama kiirendatud seadusandlikku menetlust. Komisjoni laiduväärse minnalaskmise tõttu kõnealuses asjas on paljud ausad kodanikud kaotanud hulga raha. Minu arvates oleks õigustatud ka uurimine Europoli poolt.

  Olga Sehnalová (S&D). – (CS) Austatud juhataja! Mõne niinimetatud ärikatalooge kirjastava äriühingu ebaausad tavad on endiselt tõsine probleem. Nende tegevus tugineb alati ennekõike õigusaktidest möödahiilimisele ja õigusaktide väga puudulikule jõustamisele. Paljusid organisatsioone takistab kohtumenetlust algatamast selle kulukus. Peale kõige muu on kohtute ja muude järelevalveasutuste formalistliku suhtumise tõttu tehtud palju absurdseid kohtuotsuseid.

Kõige enam tuginevad need petturid aga vastutavate asutuste puudulikele õigusalastele teadmistele, paljudel juhtudel kahjuks tahte ja julguse puudumisele ning ka teatavale käegalöömisele. Nende formalistlik tõlgendus õigusaktidest võimaldab asjadesse mitte sekkuda, vältida juhtumite uurimist ja oma käed neist puhtaks pesta. Järelikult kaitstakse paradoksaalsel kombel petturite, mitte ohvrite huve.

Komisjonilt küsitakse õigustatult, kuidas liikmesriikides selliseid juhtumeid käsitletakse. Kuidas on liikmesriigid kohaldanud eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi? Riik peab pelgalt formaalse rolli asemel etendama aktiivset rolli, vastasel juhul jääb see probleem tõesti kontrollimatuks ja petetud ohvrite petitsioonid aina kuhjuvad. Ometi ei ole me selles küsimuses võimetud.

  Andreas Schwab (PPE). – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon toetab kindlalt ettepanekut vabastada väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted nuhtlusest, mille põhjuseks on ärikataloogid, mis väidetavalt pakuvad neile ettevõtjatele teenust, ehkki lõppkokkuvõttes ei ole sellel mingeid reaalseid tagajärgi peale arvete. Volinik Oettinger, te ütlesite õigesti, et direktiiv 2006/114/EÜ annab selleks õigusliku aluse, kuid ilmselgelt ei ole seda direktiivi mõnes liikmesriigis edukalt rakendatud. Seetõttu loodan, et komisjon asub võitlema probleemi tuumaga ja käsitleb küsimust süsteemselt, et lahendada see võimalikult kiiresti neis liikmesriikides, kus olukord on eriti halb. Teenuse piiriülesuse tõttu võib probleem muidugi kanduda neist liikmesriikidest ka naaberriikidesse.

Ühetaoline lähenemisviis antud juhul ei toimiks, sest on selge, et probleemi juured on teatud liikmesriikides.

  Elena Băsescu (PPE). – (RO) Austatud juhataja! Ärikataloogid on üks enimkasutatud allikaid, kust saab teavet konkreetses majandussektoris pakutava kohta. Tänu oma mõjukusele on neil Euroopa tarbijate seas hea maine. Seetõttu tekitavad eksitavad ärikataloogid inimestele, kes neid kasutavad, kahju. Sellist tegevust on võimalik lõpetada, kui rakendada nõuetekohaselt eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi. Kahjuks ei ole kõik liikmesriigid seda oma õigusaktidesse üle võtnud. See tähendab, et ohvritele ei saa neile põhjustatud kahju hüvitada. Direktiivi muutmine annaks kõnealuse tegevuse tõkestamiseks vajalikud vahendid. Euroopa Liidu õigusaktide täiendamine erisätetega piiraks ka eksitavate ärikataloogide teket. Leian, et selle tegevuse ohvritel peab olema võimalus pöörduda otse kohtusse.

  Gerald Häfner (Verts/ALE). – (DE) Austatud juhataja ja volinik, lugupeetud kolleegid! Mulle näib, et tegemist on tõepoolest Euroopa probleemiga. Kõik teavad neist juhtumitest ja me kuuleme lugusid eri riikidest. Minu töölaual on terve virn selliseid juhtumeid ja ma tunnistan, et mina oleks neist enamiku puhul lõksu langenud. Küsimus on selles – ja me oleme sellest korduvalt rääkinud –, et meil on direktiiv 2006/114/EÜ, me arutasime seda küsimust 2008. aastal petitsioonikomisjonis ja oleme pidanud arutelusid siin täiskogus, kuid probleem ei ole kuhugi kadunud, vaid pigem kasvab.

Volinik Oettinger, ma kuulsin, mida te arutelu alguses ütlesite, ja mulle jäi mulje, et te olete seda probleemi mõistnud. Ehk tekib uuel volinikul uus võimalus selles valdkonnas meetmeid võtta. Ma palun, et te suhtuksite sellesse probleemi tõsiselt. See võib tunduda väikese probleemina, kuid sellel on suur majanduslik mõju ning see mõjutab eelkõige väikesi, keskmise suurusega ja pereettevõtteid, kes on meie riikide majanduse ja ühiskonna alustala. Kui meil ei õnnestu sellele probleemile kõigis liikmesriikides lõppu teha ning direktiivi ühetaoliselt ja tulemuslikult kogu Euroopas rakendada, siis tekitatakse tulevikus veelgi suuremat kahju.

  Günther Oettinger , komisjoni liige. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud parlamendiliikmed! Ma olen tänulik olukorra laiaulatusliku ja kokkulangeva kirjelduse eest, mille andsid pühendunud parlamendiliikmed, kes täna siin kohal on. Ma teavitan sellest volinik Redingit ning julgustan teda koostama põhjalikku teatist, mis hõlmab ELi ja liikmesriikide kehtiva õiguse tugevaid ja nõrku külgi, ja direktiivi selle alusel läbi vaatama.

On selge, et liikmesriigid on 2006. aasta direktiivi rakendanud. Seega ei ole tegemist eelkõige liikmesriikide õiguse kohandamise probleemiga. Esiteks jäetakse piiriüleste probleemide korral õigusaktid paljudel juhtudel isegi kohaldamata, sest eri liikmesriikide ametiasutuste koostöö jätab soovida. Seega selliseid juhtumeid ei uuritagi. Teiseks ei kohaldata sageli kriminaalvastutust. Kriminaalõigus kuulub liikmesriikide pädevusse, see puudutab nii sanktsioonide määramist kui ka nende juhtumite ametlikku uurimist ametiasutuste, prokuröride või kohtute poolt.

Kolmandaks: nüüd jõuan ma asja tuumani. 2006. aasta direktiiv hõlmab ainult ebaausaid äritavasid ettevõtjate ja tarbijate vahel, mitte eri ettevõtjate vahel. See tähendab, et direktiiv kaitseb peamiselt eraisikuid kõnealuste petturitest äriühingute eest. See ei kaitse kodanikke, kes on ettevõtjad, füüsilisest isikust ettevõtjad, jaemüüjad, kaupmehed ja käsitöömeistrid, ega väikeste või keskmise suurusega ettevõtete omanikke sedalaadi pettuste eest. Kuid just sellele – direktiivi kohaldamisala laiendamisele äriühingutevaheliste tehingute suhtes – oli enamik liikmesriike toonases õigusloomeprotsessis vastu. See tähendab, et me piirdusime selle direktiivi puhul täiesti teadlikult Euroopa õigusaktiga, mis käsitleb tehinguid kodanike ja petturitest äriühingute vahel, mitte väikeettevõtete ja petturitest äriühingute vahel. Tollal ei soovitud Euroopa õigusakti teemal, mille üle te nüüd praktiliste kogemuste põhjal täiesti õigustatult kurdate.

See direktiiv oli pretensioonikas Euroopa projekt ning tollal tegi komisjonile muret, et kogu ettepanekut saboteeritakse ja direktiivi ei võeta üldse vastu, kui komisjon püüab laiendada selle kohaldamisala väljapoole kelmide ja kodanike vahelisi suhteid. Arvestades neid konkreetseid näiteid, mida te siin mainisite, ja komisjoni avastatud kuritarvitusjuhtumeid, on ehk direktiivi kohaldamisala võimalik mujale peale petturitest äriühingute ja kodanike vaheliste suhete laiendada järgmiseks aastaks kavandatud läbivaatamise käigus. Me hakkame sellega kohe tegelema.

Lõpetuseks ütlen, et on liikmesriike, kus on kehtestatud rahuldavad materiaal- ja kriminaalõigusnormid, mis hõlmavad kelmide ja kodanike suhteid, ning kus sedalaadi juhtumeid menetletakse. Heade näidetena võib nimetada Austriat, Belgiat ja Prantsusmaad. Kuid on ka liikmesriike – te mainisite mõnda neist –, kus riigi õigusaktid on ebapiisavad. Peame ootama ja vaatama, kas need liikmesriigid on aasta pärast valmis nõukogus hääletama üldise, kogu Euroopa Liitu hõlmava standarditud õigusakti poolt, et kaitsta kodanikke, kes on ühtlasi ettevõtjad.

  Juhataja. – Petitsioonikomisjon on mulle kodukorra artikli 115 lõike 5 alusel esitanud resolutsiooni ettepaneku⁽¹⁾.

Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub täna kell 12.00.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Ildikó Gáll-Pelcz (PPE) , kirjalikult. – (HU) See probleem on reaalne, kahjuks väga levinud ja seda võib täheldada peaaegu kogu Euroopa Liidus. Ohvrid sõlmivad heauskselt lepingu reklaamimiseks ärikataloogis ja neile on antud mõista, et see on tasuta. Seejärel nõutakse neilt mitmesugustel alustel makset, neid ahistatakse pidevalt, nad satuvad psühholoogilise surve alla ja maksmata jätjaid ähvardatakse koguni kohtumenetlusega. Et vältida edasist eksitavat reklaami, on hädavajalik kontrollida, kas Euroopa Liidu vastavat õigusakti rakendatakse liikmesriikides tulemuslikult, ja vajaduse korral tuleks praeguse probleemi lahendamiseks teha ettepanek muuta liidu asjaomast õigusakti. Kõige tähtsam on nüüd hädasolevatele ettevõtetele näidata, et me mitte ainult ei mõista nende rasket olukorda, vaid ka toetame neid igati. Samal ajal tuleb kindlasti paluda, et eksitavad ärikatalooge kirjastavad äriühingud lõpetaksid oma tahtlikult eksitava äritegevuse, sest see on vastuolus liidu konkurentsipoliitika mõttega.