Juhataja. - Järgmine päevakorrapunkt on arutelu kuue resolutsiooni ettepaneku teemal, mis käsitlevad Guantánamot ja lähiajal tehtavat otsust surmanuhtluse kohta(1).

  Charles Tannock, esitaja. – Austatud juhataja! Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon on seisukohal, et surmanuhtlus on iga parlamendiliikme isikliku südametunnistuse küsimus, ja kuigi me tunnustame Euroopa Liidu ühtset seisukohta, mis on hukkamise vastu asjaoludest olenemata, tuleb tõdeda, et miljonid Euroopa kodanikud, meie valijad, pooldavad endiselt surmanuhtlust.

Lisaks viidatakse selles resolutsioonis surmanuhtlusele, mis võidakse määrata maailma ühele ohtlikumale terroristile, kelle jaoks oli tuhandete süütute inimeste tapmise kavandamine tühiasi. Seda resolutsiooni lugedes mõtlesin ma tõepoolest oma valimisringkonna elanikele, kelle Al Qaedast indu saanud terroristid Londonis kuus aastat tagasi armutult õhku lasid. Võitlus ülemaailmse islamiterrorismiga on asümmeetriline sõda, millel on ootamatud tulemused ja enneolematud tagajärjed, ning selle kõige käsitlemiseks on vaja uut rahvusvahelist kohtupraktikat.

Guantánamo lahe vangilaager on selle traagilise olukorra peegeldus. See peegeldab ka tõsiasja, et Ameerika Ühendriigid kannavad ebaproportsionaalselt suurt osa üleilmse terrorismivastase sõja koormast. Et Ameerika Ühendriigid on demokraatlik riik, millel on meiega ühised väärtused, peaksid nende asutused kõiki selliseid kohtuasju muidugi menetlema õiglaselt ning koos kõigi õiglase kohtumõistmise õiguslike tagatistega ja ideaaljuhul tsiviilkohtutes.

  Ana Gomes , esitaja. – Lugupeetud juhataja! Euroopa on surmanuhtluse vastu. See tuleks kaotada ning Euroopa Liit, eelkõige kõrge esindaja ja Poola kui järgmine eesistujariik, ning kõik liikmesriigid peavad kindlalt nõudma, et Ameerika Ühendriigid välistaksid surmanuhtluse võimaluse sõjaväelise komisjoni esimesel kohtuprotsessil Guantánamo kinnipeetava üle. Saudi Araabia kodaniku Abd al-Rahim al-Nashiri juhtumist peab saama pretsedent.

Talle surmanuhtluse määramine rikuks Ameerika Ühendriikide kui inimõiguste järgija mainet ega aitaks kaasa võitlusele terrorismiga. President Obama on lubanud lõpetada president Bushi häbiväärse pärandi, mis seisneb rahvusvahelise õiguse eiramises riigi julgeoleku nimel. President Obama ei ole veel täitnud oma lubadust Guantánamo sulgeda. See on valdkond, kus Euroopa Liidu liikmesriikidel tulnuks ja oleks olnud võimalik teda rohkem aidata. Ent ka Kongress peaks teda abistama ja avaldama survet, et sõjaväeliste komisjonide süsteemi taastamise otsus tühistataks, sest see süsteem ei taga õiglast kohtumõistmist. Samuti tuleb tühistada otsus selliste kinnipeetavate piiramatu kinnipidamise kohta, kelle vastu ei ole esitatud mingeid süüdistusi.

Euroopa Liit peab seda seisukohta väga selgelt väljendama: esitage neile süüdistus või laske nad vabaks. Abd al-Rahim al-Nashiri on olnud Ameerika Ühendriikides kinni peetud üheksa aastat ja ta väidab, et teda on salaja hoitud Poolas LKA salajases kinnipidamiskeskuses. Euroopa Liidu järgmisel eesistujariigil Poolal on seega eriline kohustus tagada õiglane kohtupidamine sellele mehele, keda on piinatud ja ebaseaduslikult kinni peetud ning keda nüüd ootab ebaõiglane kohtumõistmine sõjaväelise komisjoni ees. On aeg need asjad korda ajada – nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Filip Kaczmarek (PPE). – (PL) Lugupeetud juhataja, ma tahaksin küsida järgmist. Kust pärineb kolleeg Gomese teave Poola salajaste kinnipidamiskeskuste kohta? Seda küsimust alles uuritakse Poolas ja seni pole mingeid tõendeid, mis osutaksid, et sellised vanglad olid olemas. Võib-olla neid oli, kuid selle kohta pole tõendeid. Nii et mind huvitab selle teabe allikas.

  Ana Gomes , esitaja. – Austatud juhataja! Euroopa Parlament viis läbi nn üleviimiste programmi uurimise ning külastas Poolat ja veel kaht riiki, sealhulgas Rumeeniat, kus väideti olevat salavanglaid. Me teame nüüd, et midagi leiti Leedus ja selles riigis on algatatud parlamentaarne uurimine.

Me ei oota Poolalt kui tulevaselt eesistujariigilt midagi vähemat kui korralikku uurimist, millega seataks tõde nende tõsiste süüdistuste kohta jalule.

  Marie-Christine Vergiat, esitaja. – (FR) Lugupeetud juhataja! Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon tegi otsuse mitte siduda end selle resolutsiooniga Guantánamo kohta. Me ei tauni resolutsiooni sisu, vaid pigem peame seda üsna mannetuks. Minul isiklikult on kahju sellest, kuidas me resolutsiooni koostamisel tegutsesime.

Me olime oma sõnastuses üliettevaatlikud, taunides inimõiguste rikkumisi riigis, mis väidab end olevat maailma suurim demokraatlik riik, ent kus määratakse jätkuvalt surmanuhtlusi ja mille puhul Guantánamo näitab maailmale, kuidas terrorismivastase võitluse nimel rikutakse inimõigusi ja rahvusvahelist õigust.

Inimesi on peaaegu kümme aastat kinni peetud selles Kuuba territooriumi osas, et vältida Ameerika Ühendriikide õigusruumi, kusjuures mõningate kinnipeetavate vastu puuduvad tõendid. Neid inimesi peetakse kinni meelevaldselt. Mis veelgi hullem, mõnda neist on piinatud, sealhulgas Euroopa pinnal: Rumeenias, Leedus ja Poolas. Sellest ei tohi aga rääkida. Me peame kogu maailmale loenguid inimõiguste kohta, kuid ei suuda neid tagada omaenda territooriumil.

Me ei tohi sellest rääkida isegi täna, selles resolutsioonis! Mul on sellest siiralt kahju ja minu arvates ei edenda me sel moel inimõiguste järgimist maailmas.

Jah, on oluline vältida surmaotsuse määramist Abd al-Rahim al-Nashirile ja paljudele teistele, kuid me oleksime võinud teravamalt hukka mõista Ameerika Ühendriikide positsiooni selles küsimuses ning samas avaldada kahetsust vähemalt selle pärast, et president Obama on suhtumist muutnud, eriti seoses sõjatribunalidega.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Cristian Dan Preda, esitaja. – (RO) Austatud juhataja, mul on küsimus kolleeg Vergiat’le ja mul on kahju, et ma ei saanud sama küsimust esitada ka kolleeg Gomesele. Kas kolleeg Vergiat arvab, et need Rumeenia vastu esitatud süüdistused, mis on analoogsed kolleeg Gomese süüdistustega Poola vastu, aitavad al-Nashirit? Mil moel aitab kõnealustele süüdistustele viitamine meil teha kindlaks vahendid, millega saaksime surmanuhtlust ära hoida? Või ei räägigi meie resolutsioon surmanuhtlusest, vaid hoopis neist süüdistustest?

  Marie-Christine Vergiat, esitaja. – (FR) Kolleeg Preda, me viibisime koos teiega samal istungil, kuid meil ei ole päris ühesugune arusaam neist neljapäeva pärastlõunastest istungitest. Mina olen vastu topeltstandardite kohaldamisele inimõiguste suhtes. Mõne riigi puhul pingutame üle ja teeme üldistavaid avaldusi, kuid teiste puhul võtame üsna meelevaldselt arvesse ainult konkreetseid olukordi. Istung, mis korraldati selle resolutsiooni ettevalmistamiseks, oli sellest seisukohast farss, ja seetõttu ma lahkusin sellelt.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Charles Tannock (ECR). - Austatud juhataja, tahaksin esitada kolleeg Vergiat’le küsimuse. Kas on tõsi, et tema viha on tegelikult sihitud Ameerika Ühendriikide vastu seoses terrorismivastase sõjaga, mitte surmanuhtluse vastu? Ma pole kunagi kuulnud tema fraktsiooni taunimas inimeste hukkamist sellistes riikides nagu Kuuba või isegi Hiinas, kus see on paraku tavapärane.

  Marie-Christine Vergiat, esitaja. – (FR) Härra Tannock, lugege minu avaldusi Kuuba kohta. Ma ütlesin, et mõistan hukka inimõiguste rikkumise kõikjal maailmas, nii Kuubal kui ka teistes riikides.

Teilt ei vaja ma sel teemal loenguid. Mina ei asu kristlasi kaitstes moslemite vastu. Ma kaitsen kõiki selle planeedi inimesi, et nad saaksid elada vabalt ja võrdselt – nad kõik!

  Cristian Dan Preda, esitaja. – (RO) Lugupeetud juhataja, tahaksin teha ettepaneku, et keskenduksime konkreetselt al-Nashiri juhtumile. On võimalik, et sõjaväelises komisjonis toimuval kohtuprotsessil Abd al-Rahim al-Nashiri üle määratakse surmanuhtlus. Meenutaksin teile, nagu ka kolleeg Tannock seda tegi, et al-Nashirit on süüdistatud väga raskete kuritegude toimepanemises, sealhulgas osalemises rünnakutes Ameerika Ühendriikide lennukikandja ja naftatankeri MV Limburg vastu. Tulenevalt oma põhimõttelisest vastuseisust surmanuhtlusele peaksime taotlema, et Ameerika Ühendriikide ametivõimud ei määraks talle surmanuhtlust.

Teisalt tahaksin öelda, et Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon on pidanud ja peab tugevat Atlandi-ülest suhet väga tähtsaks, sest see põhineb veendumusel ühiste väärtushinnangute olemasolu kohta ja inimõiguste austamisel. Meid kõiki siin saalis ühendab kategooriline vastuseis terrorismile ja toetus terrorirünnakute ohvritele. Sellegipoolest on minu arvates kahetsusväärne, kui samasse patta pannakse demokraatlikud riigid nagu Ameerika Ühendriigid ja diktatuurid, mida kolleeg Vergiat otseselt või kaudselt kaitseb.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Ana Gomes , esitaja. – Austatud juhataja, ma tahaksin kolleeg Predalt küsida, mida tal on öelda selle kohta, et täna hommikul kuulsid paljud kolleegid, mina nende hulgas, Euroopa Parlamendis, kuidas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Thomas Hammarberg ütles vastuseks selleteemalisele küsimusele selgelt, et ta on tõepoolest saanud kinnitusi tõsiste kahtluste kohta seoses salajaste kinnipidamiskeskustega Poolas, Leedus ja Rumeenias ning et ta ootab uurimise jätku.

Lubage mul öelda, et mul ei ole Ameerika Ühendriikide vastu mingit viha. Ma tunnen Ameerika Ühendriikide vastu üksnes imetlust, kui see riik kaitseb õigusriiki ja inimõigusi ning eristub terroristidest, kelle eesmärk on tõepoolest õigusriiki kahjustada ning demokraatiat ja inimõigusi rikkuda.

  Cristian Dan Preda, esitaja. – (RO) Lubage mul kasutada võimalust öelda, et mul on väga kahju, et kogu selle arutelu jooksul pole te uskunud Rumeenia valitsuse seisukohta. Pean teile meenutama, et Rumeenia kuulub Euroopa Liitu, ja minu arvates peaksime vähemalt oma partnereid usaldama. Tegelikult tahaksin teile meelde tuletada, et Rumeenia valitsus on nende rahvusvaheliste uurimiste käigus alati esitanud kõik nõutud andmed. Kõikidele uurijatele võimaldati juurdepääs Otopeni, Bukaresti ja Constanţa lennujaamadele ning ka Torrejóni satelliidikeskuse baasile. Kõik toimus alati koostööõhkkonnas ja nimetatud asjaolusid ei saa kuidagi usaldusväärselt tõendada. Ma ei mõista tõesti, miks te ei usu selles vaidluses kunagi partnerriigi võime. Proua Gomes, Rumeenia on Euroopa Liidu liige ja teda ei tohiks segi ajada riikidega, millest me siin Euroopa Parlamendis igal neljapäeval räägime.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Marie-Christine Vergiat, esitaja. – (FR) Märgin, et kolleeg Preda kaldub arutatavast teemast kõrvale, et Rumeeniat aidata, kuid mitte seda ei tahtnud ma öelda.

Pean kahetsusväärseks, et ta loobib minu pihta solvanguid. Vabandust, härra Preda, kuid ma ei ole siin saalis ega kunagi oma elus kaitsnud ühtki diktatuuri ükskõik millises maailma paigas. Ma olen alati tauninud inimõiguste rikkumisi, kus neid ka toime ei pandaks.

Seetõttu palun, et ta võtaks minu kohta öeldud sõnad tagasi, ja tänan teda juba ette.

  Cristian Dan Preda, esitaja. – (RO) Lugupeetud juhataja, ma sain aru, et esitati küsimus, kuid minuni see ei jõudnud. Ma tahan öelda, et minu arvates on ikkagi vale panna ühte patta demokraatlikud riigid, nagu Ameerika Ühendriigid või Euroopa Liidu liikmesriigid, ning riigid ja ühiskonnad, kus võimu teostatakse autoritaarselt ja totalitaarselt ning kus tavakodanikud võimu liigse kuritarvitamise tõttu kannatavad. Seda ma tahtsingi öelda. Kui kolleeg Vergiat peab seda enda suhtes solvavaks, siis on mul väga kahju.

  Renate Weber , esitaja. – Austatud juhataja, ma ei tea, kas meil õnnestub seda resolutsiooni hääletada, kuid me teeme seda pärast arutelu lõppu. Leian, et see teema on hea näide sellest, mida tähendab kindlaksjäämine oma põhimõtetele ja väärtushinnangutele, sest Euroopa Parlament on korduvalt sõna võtnud surmanuhtluse vastu olenemata sellest, kus seda määratakse. Ka on Euroopa Parlament rääkinud, mida tähendab nõuetekohane õigusemõistmine. Need kaks peamist inimõigustega seotud küsimust on al-Nashiri juhtumi puhul kaalul.

Nõuetekohase õigusemõistmise korral on sõjaväelised komisjonid välistatud. Me oleme seda süsteemi juba varem kritiseerinud, sest see on igas mõttes vastuolus õiglase kohtupidamise rahvusvaheliste standarditega. Pealegi võidakse antud juhul määrata Saudi Araabia kodanikule sõjaväelises komisjonis surmanuhtlus, kuigi 2009. aastal esitas kohtuväliste hukkamiste küsimusega tegelev ÜRO eriraportöör konkreetse palve, et Ameerika Ühendriigid ei kohaldaks surmanuhtlust sõjaväeliste komisjonide kaudu.

Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsioon on endiselt igati pühendunud terrorismivastasele võitlusele, kuid seejuures ei tohi teha mingeid järeleandmisi inimõiguste ja põhivabaduste valdkonnas.

  Barbara Lochbihler, esitaja. – (DE) Austatud juhataja, lugupeetud volinik! Ameerika Ühendriikide praegune valitsus pooldas alguses selgelt Guantánamo vangilaagri sulgemist.

Kahjuks ei suutnud Ameerika Ühendriikide valitsus oma teatele vastavalt tegutseda. See hõlmas Guantánamos loodud sõjaväeliste komisjonide laialisaatmist, sest need ei vasta ühelegi õiglase kohtumenetluse normile. See muudab lähiajal surmanuhtluse kohta tehtava otsuse ja hukkamisohu veelgi dramaatilisemaks. Seetõttu kutsutakse meie resolutsioonis ELi institutsioone ja liikmesriike tungivalt üles tegema kõik mis võimalik, et vältida al-Nashiri hukkamist.

Me nõuame veel kord, et Ameerika Ühendriigid kehtestaksid surmanuhtluse kohaldamisele moratooriumi ja ühineksid üleilmse liikumisega, mille raames on 96 riiki teinud pöördumatu otsuse surmanuhtlus kaotada. Nende riikide arv, kus surmanuhtlus on säilinud ja kus seda veel kasutatakse, on langenud 58ni. See areng teeb rõõmu.

Al-Nashirit hoiti vangis Poolas, LKA salavanglas, kus teda kõvasti piinati. Meie, eurooplased, peame lõpuks võtma tõsiselt oma ühist vastutust inimõiguste selliste ränkade rikkumiste eest. Mahavaikimine ja eiramine ning vastutavate isikute sisuline puutumatus ei või jätkuda. Tänane arutelu näitab ka seda, et pealiskaudselt Ameerika-vastasusest või Euroopa-vastasusest rääkimine ei ole asjakohane. Selle asemel peame käsitlema fakte, sealhulgas allikaid, millele viitas kolleeg Gomes. Lisaks esitas piinamise küsimustega tegelev ÜRO eriraportöör eelmisel parlamendikomisjoni koosolekul kasuliku dokumendi, mis tõendab, et LKA asutas Poolas sedalaadi vanglaid.

  Bernd Posselt, fraktsiooni PPE nimel. – (DE) Austatud juhataja! Ameerika Ühendriigid ei ole maailma suurim demokraatlik riik, nagu üks kõneleja ütles. Ta on suuruselt kolmas. Lisaks leian, et Ameerika Ühendriikidele ei avaldaks muljet, kui maailma suuruselt teine demokraatia pärast Indiat – Euroopa Liit – selle tähtsa teema arutamisel sisevaidluste tõttu laguneks.

Kõnealune teema on liigagi tõsine, ja siin öeldi õigesti, et meie partnerlus Ameerika Ühendriikidega põhineb inimõigustel. Me võitleme rahvusvahelise õiguse toetuseks. Guantánamo on tsoon, kus riigisisene ja rahvusvaheline õigus ei kehti. See on vastuolus rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Me võitleme sõjaväelise kohtualluvuse vastu ja õigusriigi põhimõtete eest, millega sõjaväeline kohtualluvus ei ole kooskõlas. Me võitleme õiguse eest elada ja surmanuhtlus ei ole sellega kooskõlas. Me võitleme inimõiguste eest ja neid inimõigusi rikutakse Guantánamos. Seetõttu peame olulisele liitlasele, nagu seda on Ameerika Ühendriigid, selgeks tegema, et me ei ole valmis sellega leppima. See on olnud Euroopa Parlamendi seisukoht algusest peale ja seda jagavad kõik fraktsioonid. See on olnud ka Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni seisukoht. Guantánamo tuleb sulgeda. Isegi terroristidel on inimõigused, kuid loomulikult tuleb neile määrata põhjendatud karistus, pidades silmas ohvrite huve. Kuid seda tuleb teha nõuetekohases kohtumenetluses.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Charles Tannock (ECR). - Austatud juhataja, ma pean Bernd Posseltist väga lugu. Maailma suurim demokraatlik riik on loomulikult India. Ma ei ole kunagi varem kuulnud Euroopa Liitu riigiks nimetatavat. Kas ta võib kinnitada, et see on nüüd tema fraktsiooni seisukoht: et Euroopa Liit on riik, nagu seda on suured demokraatlikud riigid India, Brasiilia ja Ameerika Ühendriigid?

  Bernd Posselt (PPE). – (DE) Austatud juhataja, ma järgin Winston Churchilli eeskuju, kes ütles: „Me peame looma teatavat laadi Euroopa Ühendriigid.”

  Justas Vincas Paleckis , fraktsiooni S&D nimel. – Lugupeetud juhataja! Surmanuhtluse püsimine Ameerika Ühendriikides ja olukord Guantánamos vähendavad Ameerika Ühendriikide legitiimsust meie partnerina inimõiguste edendamisel. Ma hindan väga president Obama varasemaid üleskutseid Guantánamo sulgemiseks, kuid Ameerika Ühendriikide valitsus peab veel otsustavalt tegutsema, et neile üleskutsetele vastata, ehk võtma meetmeid kinnipeetavatega tegelemise süsteemi muutmiseks, arvestades eriti al-Nashiri juhtumit.

Inimestele Euroopas ja mujal maailmas on võimatu selgitada, miks kohaldatakse Ameerika Ühendriikides endiselt surmanuhtlust, kui Ukrainas, Venemaal, Aserbaidžaanis ja kõikjal mujal Euroopas peale Valgevene on see kaotatud. Usun, et kaugel pole aeg, kui me saame Ameerikast selles küsimuses häid uudiseid.

  Marietje Schaake, fraktsiooni ALDE nimel. – Austatud juhataja! Keegi ei vaidle vastu, et terrorismi tuleb tõkestada ning et terrorismis kahtlustatavate üle tuleb õiglases menetluses kohut mõista ja nad tuleb vastutusele võtta, kuid terrorismivastases sõjas on meil oht tuua ohvriks needsamad vabadused ja väärtused, mida me väidame end kaitsvat terroristliku hävitamise eest. Kui me lubame põhiõiguste ja aluspõhimõtete kahjustamist, oleme lasknud terroristidel võita. Kui me tegutseme ebaõiglaselt, oleme vähem usaldusväärsed ja isegi nõrgad.

Kinnitus terrorismivastase sõja lõpetamise kohta oli president Obama üks esimesi põhjapanevaid otsuseid. Kuid Guantánamo lahe vangilaagri sulgematajätmine on pettumus ja meie siin Euroopas peame samuti peeglisse vaatama. Me ei soovi võtta vastu järelejäänud kinnipeetavaid, ning me peame välja selgitama osalemise üleviimistes ja kohtuvälises tegevuses, sealhulgas piinamises Euroopa pinnal. Jah, me peame täitma rangeimaid standardeid ja avama need Euroopa Liidu lähiajaloo süngeimad leheküljed. See tähendab, et meil peab olema võimalik asjasse segatud riikidest avatult rääkida. See näib olevat endiselt keeruline isegi Euroopa Parlamendis.

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid peavad tegema koostööd – mitte inimõiguste rikkumisel, vaid meie maailma kõige pakilisemate ohtudega tegelemisel. Üldiselt on meil ühesugused põhiväärtused, kuid erimeelsused suhtumises surmanuhtlusesse, mille täielik ärakeelamine Euroopas teeb mind uhkeks, muudab meie ühise hääle maailmas vähem kõlavaks ja vähem usutavaks. Olgem vabas maailmas eeskujuks ja tehkem end tuntuks inimõiguste tingimusteta järgimise poolest, ükskõik, kas meil on tegemist sõprade või vaenlastega.

  Heidi Hautala, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – Lugupeetud juhataja! Tahaksin tänada kõiki neid kolleege, kes tuletasid mulle meelde, et inimõigustele mõeldes tuleb tingimata suhtuda kõikidesse inimõiguste rikkumistesse ühtemoodi, ükskõik kus neid toime pannakse. See põhimõte kehtib olenemata sellest, kas rikkumisi pannakse toime Euroopa Liidus või sellest väljaspool. Minu arvates on kätte jõudnud aeg, et Euroopa Parlament uuriks uuesti Euroopa Liidu liikmesriikide võimalikku osalemist üleviimistes ja salajaste kinnipidamiskeskustega seonduvas.

Arvan, et keegi ei tohiks tõde karta ja kindlasti võiks Euroopa Parlament selleteemalise uue raportiga tuua sellesse küsimusse veidi selgust ning kõrvaldada ka põhjendamatud väited ja kahtlused.

Nagu täna hommikul juba mainiti, selgitas Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Thomas Hammarberg, keda ma väga imetlen, et see lugu ei ole lõppenud, see on veel pooleli, ja et ta soovib väga, et Euroopa Parlament teeks Euroopa Nõukoguga selles olulises küsimuses koostööd.

  Paul Murphy, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – Lugupeetud juhataja! Imperialistlike jõudude silmakirjalikkus ja topeltstandardid inimõiguste küsimuses on Guantánamo lahe vangilaagri traataia taga eriti ilmsed. WikiLeaksi failid on nüüd andnud veelgi selgema pildi neist jõhkraimatest inimõiguste rikkumistest, mis seal on aset leidnud – uppumist imiteeriva piinamisviisi laialdasest kasutamisest ja muudest julmadest piinamisvormidest, mille eesmärk oli pressida välja ülestunnistusi ja andmeid –, ning need on ka paljastanud, et sadade Guantánamos hoitud inimeste vastu puudusid tegelikud tõendid.

Ometi pole Barack Obama mitte üksnes murdnud oma lubadust see õudne vangla sulgeda, vaid on nüüd heaks kiitnud ka kinnipeetavate üle sõjaväelise kohtupidamise taastamise. See jube koht tuleb kohe kinni panna, kõikidele kinnipeetavatele tuleb tagada õigus õiglasele kohtumõistmisele tsiviilkohtus, kõik LKA salavanglad Euroopas tuleb sulgeda, Iirimaa Shannoni lennuvälja kasutamine LKA militaar- ja üleviimislendudeks tuleb lõpetada ning barbaarne surmanuhtlus kaotada.

(Sõnavõtja nõustus vastama sinise kaardi küsimusele kodukorra artikli 149 lõike 8 alusel.)

  Cristian Dan Preda (PPE). – (RO) Austatud juhataja, tahaksin kolleeg Murphylt küsida, kas ta võiks väga lühidalt kirjeldada ka seda, kuidas piinatakse poliitvange Kuubal.

  Paul Murphy (GUE/NGL). - Lugupeetud juhataja! Nagu proua Vergiat, ei poolda minagi piinamist. Ma ei poolda inimõiguste rikkumisi mitte kusagil. Ma arvan, et me räägime praegu Guantánamo lahest. Ma arvan, et me räägime salavanglatest. Ma arvan, et me räägime inimõiguste jõhkratest rikkumistest, ja minu arvates paneb neid toime maailma suurim imperialistlik jõud – Ameerika Ühendriigid – ning praegu tuleks need rikkumised hukka mõista.

  William (The Earl of) Dartmouth, fraktsiooni EFD nimel. – Austatud juhataja! Guantánamo küsimus on tähtis, kuid vaadakem sellele õigest vaatevinklist. Alates Guantánamo avamisest on seal kinni peetud kokku 775 inimest. Kui te siin saalis ringi vaatate, siis näete, et siin jagub ruumi kõigile 775 inimesele, keda Guantánamos kunagi on hoitud.

Muidugi on üksikisiku vabadus ja nõuetekohane kohtumõistmine Euroopa Parlamendi jaoks õigustatult väga olulised, kuid me peaksime tunnistama, et mõned neist kinnipeetavatest tekitavad tõesti probleeme. Näiteks oli seal üks Briti kodanik, kes oli relvastatud ja kandis Talibani musta turbanit, kui ta Afganistanis lahinguväljal vahistati. Vahistamisel teatas ta, et viibib Afganistanis selleks, et osaleda arvutikursusel.

Euroopa Parlamendi mure Guantánamos toimuva kohtumenetluse täieliku aususe pärast on muljetavaldav. Mina väidan aga, et üksikisiku vabadus oleks seaduse alusel maailmas paremini tagatud, kui Euroopa Parlament tunneks rohkem huvi Euroopa vahistamismääruse toimimise vastu. Euroopa vahistamismäärus läheb juba olemuslikult üle ja mööda õiguslikust kaitsest meelevaldse vahistamise eest ja see võidakse Euroopas väljastada 500 miljoni inimese kohta, samas kui Guantánamos on praegu ainult 171 kinnipeetavat.

  Sergio Paolo Francesco Silvestris (PPE). – (IT) Lugupeetud juhataja! Viis päeva tagasi tuli uudis, et 11. septembril kaksiktornide vastu toime pandud rünnakute viiele eeldatavale autorile on teist korda esitatud ametlik süüdistus ja et seda tehes avas Obama administratsioon ametlikult tee nende inimeste üle kohtumõistmiseks Guantánamo baasi vangla sõjaväelises komisjonis.

Kuigi minu nördimus ja hukkamõist igasuguste terrorirünnakute ja fundamentalistliku terrorismi pärast on absoluutne, leian, et me peame nõudma surmanuhtlusest loobumist kõigil juhtudel ja asjaoludel. Ma ütlen seda seetõttu, et me oleme vastu põhiliste inimõiguste igasugusele rikkumisele olenemata sellest, millal ja kus see rikkumine toimub.

Tegelikult olemegi juba hukka mõistnud selle, et inimõigusi rikkudes ei lubatud Guillermo Fariñasel tulla siia Strasbourgi Sahharovi auhinda vastu võtma. Ma räägin härra Fariñasest, kellele Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsiooni liikmed ei soovinud Sahharovi auhinda anda, öeldes, et tema ülesseadmist kasutati poliitilistel eesmärkidel.

  Jacky Hénin (GUE/NGL) . – (FR) Austatud juhataja, meil on siin parim näide sellest, kuidas Euroopa Liit inimõiguste küsimust enda huvides manipuleerib! Me keeldume Ameerika Ühendriike selgelt hukka mõistmast kuritegeliku suhtumise eest, mida see riik ilmutab Guantánamos. Me keeldume tunnistamast Euroopa Liidu liikmesriikide vastutust inimeste vangistamise ja piinamise võimaldamise eest LKA salavanglates.

Me keeldume rääkimast alaealistest, keda Ameerika Ühendriigid Guantánamos hoiavad ja piinavad, kuigi UNICEF on nad tunnistanud vahistatud lapssõduriteks, ent ometi ei kõhkle me taunimast kohutavaid diktatuure ja hääletame teiste riikide suhtes kohaldatavate sanktsioonide poolt. Kui on tegemist meie enda ja Ameerika Ühendriikidega, tunduvad inimõigused olevat väiksem probleem.

Meie nõuame, et inimõigused kuuluksid kõigile inimestele. Samuti nõuame, et meie suhtumine lähtuks üksnes soovist teenida inimesi, ja sellega seoses tahame, et Ameerika Ühendriikide ja kaasosaluses süüdi olevate Euroopa Liidu liikmesriikide üle mõistetaks kohut inimõiguste rikkumiste eest. Rahvusvahelist õigust tuleb alati järgida ning piinamine ja tapmised terrorismivastase sõja nimel tuleb lõpetada.

Lõpetuseks väärib kordamist, et Guantánamo baas tuleb sulgeda ja Kuuba peab tagasi saama kontrolli kogu oma territooriumi üle.

  Eduard Kukan (PPE). - Lugupeetud juhataja! Nii nagu õigusel elada on inimõiguste seas väga eriline koht, pole surmanuhtlusel kohta demokraatlikus ühiskonnas. Praegu on Euroopa – Valgevene kurb erand välja arvatud – maailma ainus piirkond, kus surmanuhtlus on kaotatud. Tahaksin rõhutada, et Euroopa Liit on jätkuvalt pühendunud surmanuhtluse kaotamisele kõikjal maailmas.

Pole kahtlust, et Atlandi-ülesed suhted, nagu ka meie vastastikune koostöö terrorismivastases võitluses, on Euroopa Liidu jaoks hindamatu väärtusega. Sellegipoolest tahaksin kasutada võimalust, et toetada Ameerika Ühendriikide ametivõimudele esitatavat üleskutset mitte kohaldada Abd al-Rahim al-Nashiri suhtes surmanuhtlust.

Lõpetuseks tahaksin ühineda kõigi kolleegidega, kes kutsuvad surmanuhtluse säilitanud riike üles järgima Euroopa eeskuju, kuulutama surmanuhtluse õigusvastaseks ja muutma selle kaotamise üldtunnustatud väärtuseks. Kõik hukkamised, toimugu need kus tahes, on taunimisväärsed.

  Corina Creţu (S&D). - Austatud juhataja! Olen nõus kolleegidega, kes ütlevad, et kui me esitame ühe riigi vastu nii tõsise süüdistuse, peame olema kindlad, et meil on olemas kõik vajalikud andmed. Ma ei arva, et asi on topeltstandardites, asi on aususes ja professionaalses informeerituses.

Mis puudutab käsitletavat teemat, siis Ameerika Ühendriigid vastutavad kinnipeetavate õiguste eest ja kannavad moraalset kohustust surmanuhtlus kaotada. Kuna Atlandi-ülesed suhted põhinevad ennekõike ühistel väärtustel, loodan, et Ameerika Ühendriikide ametivõimud on vastuvõtlikumad Euroopa Liidu soovile kaotada surmanuhtlus kogu maailmas.

(RO) Lähen nüüd teise teema juurde ja tahaksin vastata kolleeg Predale. Meie seisukoht, mis toetab surmanuhtluse kaotamist, ei tähenda seda, et me alahindame strateegilist partnerlust, mis meil on kujunenud Ameerika Ühendriikidega ning mida me soovime nii Euroopa Liidu kui ka oma liikmesriikide jaoks. Suhted Ameerika Ühendriikidega ei ole olulised ainult Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni jaoks, vaid ka Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni jaoks, ning on seda ka edaspidi.

  Raül Romeva i Rueda (Verts/ALE). - Lugupeetud juhataja! Tahaksin rõhutada Abd al-Nashiri juhtumit. Ta ei ole sümboolse tähendusega mitte üksnes Guantánamo ja surmanuhtluse tõttu, vaid ka sellepärast, et tema on üks kahest nimeliselt teada antud isikust, keda on hoitud Euroopas asuvas salavanglas. Talle ja ka Abu Zubaydahile on Poolas toimunud kohtuliku uurimise käigus omistatud ohvri staatus ning talle anti mõningast konkreetset lootust, et vastutuse kohaldamise protsess liigub Euroopas edasi.

Seetõttu on minu arvates väga tähtis, et lõplik resolutsioon sisaldaks selget nõudmist uurida täielikult ja tulemuslikult Euroopa Liidu liikmesriikide kaasosalust ning nende üleviimis- ja salajase kinnipidamise programme. Amnesty International leidis aga, et see teema tuleks siduda LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni aruandega ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni käsitlusega, mille viimane on nõustunud esitama uues algatusraportis. Euroopa Parlamendi töö vastutuse kohaldamise rindel on hädavajalik, et need teemad püsiksid Euroopa Liidus päevakorras.

  João Ferreira (GUE/NGL). – (PT) Austatud juhataja! Meil on siin tegemist järjekordse kahetsusväärse näitega topeltstandarditest, mida võib Euroopa Parlamendis nii sageli täheldada. Praeguses arutelus on kõne all inimõiguste rikkumine Ameerika Ühendriikide ametivõimude poolt, meelevaldsed ja ebaseaduslikud kinnipidamised, õiglase kohtumõistmise õigusest ilmajätmine, piinamine ja surmanuhtlus.

Mõned neist rikkumistest pandi toime Euroopa Liidu liikmesriikide kaasosalusel, mis on tõestatud ja mis seisnes nende liikmesriikide territooriumi andmises LKA käsutusse. Kahetsusväärselt aga ei leia me resolutsiooni ühisettepanekust ühtki hukkamõistvat sõna Ameerika Ühendriikide ametivõimude ega kõnealuses tegevuses nende kaasosalisteks olnud Euroopa riikide aadressil. Neist sõnadest ei tule kunagi puudu, kui tegemist on mõne muu riigi hukkamõistmisega! Antud juhul on nõudmised pehmenenud üleskutseteks ning eelistatud lähtepunktiks on resolutsiooni esimeses lõikes sisalduv kinnitus, et tihedad Atlandi-ülesed suhted põhinevad jagatud väärtustel ja austusel inimõiguste vastu. Te näete, mida see austamine endast kujutab. See kõik on kahetsusväärne, ent ka väga paljastav.

Austatud juhataja, lubage mul lõpetuseks öelda, et Guantánamo baasi sulgemise taotlemise asemel olnuks asjakohasem nõuda Kuuba suveräänsuse taastamist oma territooriumi selles osas, mille Ameerika Ühendriigid on õigusvastaselt okupeerinud.

  Eija-Riitta Korhola (PPE). - (FI) Lugupeetud juhataja! Ühes asjas oleme kindlasti kõik ühel meelel: Euroopa Liit peab jätkama tihedat koostööd, et rahvusvaheline terrorism välja juurida. Samas peame aga selgemalt välja ütlema, et terrorismivastast sõda ei või pidada inimõiguste ega teiste põhiväärtuste arvelt.

Euroopa Liit on pikka aega olnud piinamise ja surmanuhtluse vastu ning see kehtib ka al-Nashiri puhul. Tuleb meeles pidada kaht olulist põhimõtet: tingimusteta „ei” surmanuhtlusele ning asjaolu, et sõda terrorismi vastu peab olema ka sõda terrorismi põhjuste vastu. Nagu teate, on meie Atlandi-üleste suhete aluseks väärtused, mida me oleme jaganud juba pikka aega, näiteks universaalsed inimõigused ja õigus õiglasele kohtumõistmisele. Seetõttu peavad Ameerika Ühendriigid oma sõjaväelisi kohtuid uurima, Guantánamo sulgema ja piinamise kõikidel asjaoludel välistama.

  Filip Kaczmarek (PPE). – (PL) Austatud juhataja, paljud kolleegid on rääkinud tõenditest, mis viitavad kinnipidamiskeskuste olemasolule Poolas ja Rumeenias, ning tõenditest piinamise kasutamise kohta. Tahaksin teha tungiva üleskutse, et need tõendid antaks üle Poola prokuratuurile, sest Poolas on käimas selle küsimuse uurimine. Prokuratuur on sõltumatu – ka valitsusest – ja uurimist jälgib Helsingi Inimõiguste Fond. Uurimises osalevad Guantánamo kahe vangi advokaadid, nii et kui mingid tõendid on olemas, tuleks need uurimiseks anda Poola prokuratuuri käsutusse. Euroopa Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal oli meil parlamendikomisjon, mis selle teemaga tegeles. Üks selle komisjoni liikmetest ütleb nüüd Poolas, et on olemas tõend – Poola eelmise sotsialistist peaministri allkirjastatud dokument, mis käsitleb kinnipidamiskeskuse küsimust. Kui temalt küsiti, kas ta on seda dokumenti näinud, ütles ta, et on sellest kuulnud, ent näinud ei ole. Loodan niisiis, et inimesed, kellel on tõendusmaterjale ja dokumente, annavad need üle, mitte üksnes ei räägi neist.

  Sari Essayah (PPE). - (FI) Austatud juhataja! Tuleb tõdeda, et see arutelu ja meievaheline poliitiline nägelus ei ole ilmselt parimal võimalikul viisil teeninud selle resolutsiooni eesmärki ega näidanud, et me soovime siin, Euroopa Parlamendis, ja üldisemalt kogu Euroopa Liidus üksmeelselt kaitsta iga inimese õigust erapooletule kohtumõistmisele ja et me oleme surmanuhtluse vastu.

Me oleme kategooriliselt surmanuhtluse vastu sõltumata sellest, millistes kuritegudes süüdistatav võib süüdi olla. Nagu mitmes eelnevas sõnavõtus selgelt välja öeldi, on süüdistused al-Nashiri vastu väga tõsised. Teda süüdistatakse terroriaktides, milles sai surma kümneid inimesi. Seega tahame oma resolutsiooniga öelda, et me tõepoolest ei aktsepteeri tema tegusid. Me ei toeta terrorismi, kuid tahame kaitsta põhimõtet, et igal isikul on õigus erapooletule kohtumõistmisele, ja me pooldame surmanuhtluse kaotamist.

  Günther Oettinger , komisjoni liige. – (DE) Lugupeetud juhataja, austatud parlamendiliikmed! Euroopa Liit teeb terrorismivastases sõjas tihedat koostööd Ameerika Ühendriikidega. Sellegipoolest peame terrorismivastase võitluse käigus väga tähtsaks inimõiguste kaitsmist. Eelmise aasta juunis koostasid Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ühise terrorismivastase võitluse deklaratsiooni, milles on öeldud, et sõda terrorismiga peab toimuma kooskõlas põhiväärtuste ja õigusriigi põhimõttega. Kokkuleppes on märgitud, et igasugune kohtumõistmine terrorismis kahtlustatavate üle peab toimuma nõuetekohases õigusraamistikus, mis tagab asjakohaste menetlusnormide järgimise ja õiglase kohtumõistmise, mis on üldsuse jaoks võimalikult avatud ja tõhus.

Euroopa Liit on aastaid nõudnud Guantánamo lahe vangilaagri sulgemist. Meie arvates ei ole pikk vangistus ilma kohtumenetluseta kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Seetõttu oli Euroopa Liit rahul, kui president Obama enam kui kaks aastat tagasi teatas vangilaagri sulgemisest ühe aasta jooksul ja tegi vastavad korraldused. Me oleme Ameerika Ühendriikidega kokku leppinud ühises raamistikus, mis on aluseks mõningate endiste kinnipeetavate vabastamisele ja Euroopa Liidu liikmesriikidesse vastuvõtmisele. Me oleme endiselt valmis tegema Ameerika Ühendriikidega tihedat koostööd vangilaagri sulgemisega seotud edasiste meetmete vallas.

Vaatamata presidendi käesoleva aasta märtsis välja antud dekreedile, milles ta ametlikult lubas mõne vangi pikemat kinnipidamist Guantánamos, loodab – või tegelikult eeldab – Euroopa Liit, et Ameerika Ühendriikide valitsus jätkab selle teema arutamist Kongressis ja tegutseb vangilaagri võimalikult kiire sulgemise nimel.

Euroopa Liit ja liikmesriigid on otsustavalt vastu surmanuhtluse kohaldamisele, olenemata asjaoludest. Me rõhutame seda seisukohta oma suhetes kõigi maailma riikidega. Lähtudes Euroopa Liidu suunistest surmanuhtluse kohta, avaldame Ameerika Ühendriikidele tugevat survet surmanuhtluse kaotamiseks riiklikul ja osariikide tasandil ning nõuame üksikjuhtudel armuandmist. Seega teevad meile muret vangid, keda võib oodata ees surmanuhtlus.

Eeldame, et Ameerika Ühendriikide ametivõimud ei ole veel otsustanud, kas kohus võib Muhammed al-Nashiri ja viis inimest, keda süüdistatakse kümme aastat tagasi toime pandud terrorirünnakutes osalemises, surma mõista. Võin teile kinnitada, et Euroopa Liit jälgib menetlust tähelepanelikult ning väljendab Ameerika Ühendriikide ametivõimudele sobival viisil järjepidevalt oma muret seoses surmanuhtluse ja õiglase kohtumõistmisega.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Peatselt algab hääletamine.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 149)

  Monica Luisa Macovei (PPE), kirjalikult. – (RO) Saudi Araabia kodaniku Abd al-Rahim al-Nashiri vahistasid 2002. aastal Ameerika Ühendriigid ja ta viidi 2006. aastal üle Guantánamo baasi, süüdistatuna sõjakuritegudes ja terrorismis. Ameerika Ühendriikide peaprokurör nõudis surmanuhtlust. Ameerika Ühendriikide ametivõimud otsustavad 30. juuniks 2011, kas toetada selle karistuse määramist sõjaväelises komisjonis, kes peab langetama kohtuotsuse. Terrorism tuleb hukka mõista ja eranditult kõiki sellistes kuritegudes süüdi olevaid isikuid karistada. Kuid kõikidel süüdistatavatel peab olema õigus õiglasele kohtumõistmisele. Riigis, mis kaitseb inimõiguste keskmes olevat inimväärikust, ei ole kohta surmanuhtlusele. Ma olen ühel meelel nendega, kes nõuavad, et komisjon ja nõukogu kutsuksid Ameerika Ühendriikide ametivõime üles surmanuhtlust kaotama ja tagama sellele Saudi Araabia kodanikule õiglase kohtumõistmise.

  Kristiina Ojuland (ALDE), kirjalikult. – Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium ja selle allasutused on Guantánamo lahe vangilaagri puhul otseselt eiranud rahvusvahelist õigust, eelkõige Genfi konventsioone. On vastuvõetamatu, et Ameerika Ühendriigid, mida peetakse inimõiguste ja demokraatia majakaks, on tegelnud selles laagris kinnipeetavate isikute väärkohtlemise ja piinamisega. Euroopa Liit peab nõudma, et Ameerika Ühendriigid sulgeksid selle vangilaagri kohe ning viiksid läbi seal väidetavalt toime pandud inimõiguste rikkumiste sõltumatu ja erapooletu uurimise. Ükski demokraatlik riik ei tohiks kohaldada surmanuhtlust. Seetõttu kutsume Ameerika Ühendriikide ametivõime üles mitte määrama Abd al-Rahim al-Nashirile ega ühelegi teisele isikule surmanuhtlust. Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid veenma Ameerika Ühendriike kehtestama surmanuhtlusele moratooriumi. Euroopa Liidu usaldusväärsuse huvides peame nii põhimõttelistes küsimustes iga hinna eest vältima topeltstandardeid.