Tagasi Europarli portaali

Choisissez la langue de votre document :

  • bg - български
  • es - español
  • cs - čeština
  • da - dansk
  • de - Deutsch
  • et - eesti keel (valitud)
  • el - ελληνικά
  • en - English
  • fr - français
  • ga - Gaeilge
  • hr - hrvatski
  • it - italiano
  • lv - latviešu valoda
  • lt - lietuvių kalba
  • hu - magyar
  • mt - Malti
  • nl - Nederlands
  • pl - polski
  • pt - português
  • ro - română
  • sk - slovenčina
  • sl - slovenščina
  • fi - suomi
  • sv - svenska
Eesti vaatenurk - Background
 

TÄHTSAMAD TEEMAD 2004-2006 - Ülevaade Euroopa Parlamendi tööst koosseisu ametiaja esimesel poolel

Institutsioonid - Eesti - 12-01-2007 - 12:12
Jaga
Sotsiaalvõrgustikud
Lemmikud
 

Jaanuaris 2007 on parlamendi kuues koosseis ametis olnud pool oma ametiajast. Täiskogu istungil Strasbourgis valivad saadikud uue Euroopa Parlamendi Presidendi ning asepresidendid ülejäänud kaheks ja pooleks aastaks. Käesoleva koosseisu ametiaja poole peale jõudmine on sobiv hetk, et teha ülevaade käsitletud seadusandlusest.

2004. aastal sai Euroopa Parlament täiesti uue näo. Pärast ajaloolist laienemist 1. mail leidsid juunis kõigis 25 liikmesriigis aset Euroopa Parlamendi valimised. Selle tulemusel suurenes Euroopa Parlamendi saadikute arv 626lt 732ni. Töökeelte arv suurenes 11lt 20ni. Alates 1. jaanuarist 2007 on liidul 27 liikmesriiki. Seoses Bulgaaria ja Rumeenia saadikute saabumisega on parlamendiliikmeid kuni 2009. aastani ajutisel 785, et siis väheneda 736ni. Ka ametlike keelte arv suureneb - bulgaaria, iiri ja rumeenia keele lisandumisega on neid kokku 23. Sellega suureneb võimalike keelekombinatsioonide arv tõlkimisel 506ni.
 
Käesolevast dokumendist leiate valitud palu, mis kajastavad Euroopa Parlamendi igapäevast tööd oma seadusandlike, järelevalve ning eelarve-pädevuste täitmisel nii Strasbourgi kui Brüsseli täiskogu istungitel. Tähelepanu all on olulised hetked alates uue Euroopa Komisjoni ametisse nimetamisest kuni teenustedirektiivi ning REACH-paketi lõpphääletusteni.
 
Kõik osaistungjärkude ajal avaldatud pressiteated leiate siit:
 
Lisainformatsiooni ning põhjalikku teavet võtmeteemade kohta leiate inglise keeles siit :
 
Viide: 20061221BKG01704

EELARVE

Lehekülje algusesseJärgnev
 
Parlament kiidab pikaajalise eelarve heaks
(17.05.2006)
 
Euroopa Parlament andis heakskiidu Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvele. Parlament soovis ELi poliitikate rahastamiseks esialgselt 975 miljardit eurot, ent leppis lõpuks 864,4 miljardi euro suuruse finantsperspektiiviga. Saadikud tervitasid 4 miljardi euro lisamist eelarvele, ent jäid oma esialgse seisukoha juurde, et parlamendi eelmise aasta juuni ettepanek oleks olnud poliitikate rahastamiseks sobivam. Lisaks rõhutati, et 2009. aasta eelarve läbivaatamise käigus tuleb kõrvaldada teatud puudused, millest mõned on seotud rahastamisega. Heakskiitmise järel allkirjastasid dokumendi EP, komisjoni ning nõukogu esindajad.
 
Lehekülje algusesseJärgnev

ENERGEETIKA

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Saadikud nõuavad energiasäästlikkuse edendamist ja energiaallikate mitmekesistamist
(04.10.2005)
 
Euroopa Parlamendi liikmed soovivad edendada energiasäästlikkust ja taastuvenergia kasutamist ning mitmekesistada energiaallikaid, kuna toornafta hind tõuseb pidevalt ning mõjutab negatiivselt nii ettevõtluse konkurentsivõimet kui ka elanikkonna üldist majanduslikku käekäiku. Parlamendiliikmed soovivad õigusloomega mitte seotud resolutsioonis, et 2020. aastaks oleks Euroopa Liit energiatõhusaim ja fossiilkütustest kõige vähem sõltuv majanduskeskkond maailmas. 
 
 
Energiatõhusus - olemasolevaid õigusakte tuleb paremini jõustada
(01.06.2006)
 
Plenaaristungil võeti vastu õigusloomega mitte seotud raport, milles saadikud leiavad, et olemasolevaid energiaõigusakte tuleb paremini rakendada ning et komisjon peaks tulevases energiatõhususe tegevuskavas tegema ettepanekuid uute meetmete kohta. Saadikud rõhutavad, et energiatõhusus on parim vastus probleemidele, mis on seotud energiakindluse, kõrgete energiahindade ning keskkonnaga.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

HARIDUS JA KULTUUR

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
ELi kultuuriprogrammid 2007-2013
(24.10.2006)
 
Parlament võttis vastu neli raportit, mis puudutavad ELi erinevaid kultuuriprogramme aastateks 2007-2013. Raportites käsitletakse Euroopa audiovisuaalse sektori toetamist ning programme "Kultuur 2007", "Aktiivsed noored" ja "Kodanikud Euroopale". Tänu programmide vastu võtmisele saab neid hakata rakendama plaanipäraselt 01. jaanuaril 2007.
 
 
Elukestva õppe tegevusprogramm sai heakskiidu
(25.10.2006)
 
Parlament võttis vastu raporti, millega kiideti nõukogu ühisseisukoht elukestva õppe tegevusprogrammi osas muudatusteta heaks. Tegevusprogramm ühendab erinevaid haridusprogramme: Comenius, Erasmus, Leonardo da Vinci, Grundtvig ja Jean Monnet programme. Tegevusprogrammi mahuks on 6,2 miljardit eurot. Sellega rakendub tegevusprogramm plaanipäraselt 1. jaanuaril 2007.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

INIMÕIGUSED

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Sahharovi auhind
 
Igal aastal annab Euroopa Parlament Sahharovi mõttevabaduse auhinna silmapaistvatele üksikisikutele või organisatsioonidele, kes võitlevad rõhumise, sallimatuse ja ebaõigluse vastu. Auhind on üks viis, kuidas parlamendiliikmed toetavad inimõiguste ja demokraatia arengut kogu maailmas. Käesoleva koosseisu ajal on Sahharovi auhind antud järgmiselt: 2004. aastal Žanna Litvinale/Valgevene ajakirjanike liidule; 2005. aastal Daamidele Valges, Piirideta Ajakirjanikele ja Hauwa Ibrahimile; 2006. aastal Aleksandr Milinkevitšile.
 
Auhind on nimetatud Andrei Sahharovi (1921-1989) järgi, kes oli üks Nõukogude Liidu juhtivaid teadlasi vesinikpommi loomisel ning kellest hiljem sai suur tuumarelvastuse arendamise võidujooksu kriitik. 1970. aastal asutas ta inimõiguste komisjoni. Tema tegevus ei jäänud märkamatuks – kuigi Nõukogude Liidus ta vangistati, omistati talle läänes 1975. aastal Nobeli rahupreemia.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

INSTITUTSIOONID

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus
(23.06.2005)
 
Euroopa Parlament kiitis heaks resolutsiooni Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse kohta. Tekst toetas nõukogu poolt välja pakutud kompromissi ning tänu sellele võeti dokument vastu Luksemburgi eesistumise ajal. Kokkulepe hakkab kehtima 2009. aastast ning selle kohaselt on kõigi parlamendiliikmete kuupalgaks 38,5% (7000 eurot) Euroopa Kohtu kohtuniku põhisissetulekust. Uue süsteemi kohaselt makstakse saadikutele palka Euroopa Liidu eelarvest ning palka maksustatakse ühenduse maksuga. Kokkuleppes nähakse ette ka üleminekuperiood, mille jooksul liikmesriikidel on õigus oma riigist valitud saadikute puhul põhimäärust mitte rakendada (kaks parlamendi ametiaega ehk 10 aastat alates jõustumisest).
 
 
Euroopa Parlament kinnitas hr Barroso komisjoni koosseisu
(18.11.2004)
 
Euroopa Parlament võttis 449 poolt-, 149 vastu- ja 82 erapooletu häälega vastu otsuse, millega kinnitas Euroopa Komisjoni ametisse perioodiks 22. november 2004 kuni 31. oktoober 2009.
 
Parlament kinnitab või jätab kinnitamata komisjoni koosseisu antud häälte enamusega. Üksikuid volinikukandidaate ei ole saadikutel õigust tagasi lükata ning hääletus on nimeline.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSED

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Parlament loob ajutise komisjoni LKA oletatavate lendude uurimiseks
(17.01.2006)
 
Kas Luure Keskagentuuri (LKA) vanglad Euroopas on olemas? Kas LKA on kasutanud Euroopa lennujaamu terrorismis kahtlustatavate transportimiseks kohtadesse, kus neid võib ähvardada piinamine? Nendele küsimustele peab parlamendi otsuse kohaselt vastust otsima ajutine komisjon, kuhu kuulub 46 saadikut kõikidest fraktsioonidest. Ajutine komisjon uurib ka seda, kas Euroopa valitsused olid oletatavatest toimingutest teadlikud ning kas nendesse olid kaasatud ka liidu või kandidaatriikide kodanikud.
 
 
Kohalik piiriliiklus liikmesriikide maismaa-välispiiridel
(11.05.2005)
 
Parlamendis võeti esimesel lugemisel vastu Mihael BREJCi (EPP-ED, SI) raport, mille eesmärgiks on lihtsustada piirialadel elavate inimeste piiriületamist näiteks majanduslikel ning isiklikel põhjustel. Komisjoni ettepanek puudutab liikmesriikide ning kolmandate riikide vahelistel maismaapiiridel aset leidva kohaliku piiriliikluse eeskirju - piiriliikluseks vajalike lubade väljaandmise kriteeriumeid ja tingimusi. Hetkel on see reguleeritud kahepoolsete lepingutega, ELil ühiseid reegleid ei ole.
 
 
LKA mõnel juhul otseselt vastutav ebaseaduslike tegevuste eest Euroopas, ütleb parlament
(06.07.2006)
 
LKA oli mõnel juhul otseselt vastutav "terrorismis kahtlustatavate isikute ebaseadusliku vahistamise, tagasisaatmise, röövimise ja kinnipidamise eest" Euroopas, öeldakse Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud vaheraportis. Vaheraportis rõhutatakse ka, et "selline tegevus ei vasta olemasoleva rahvusvahelise õiguse põhimõtetele ning on vastuolus inimõigusi käsitleva õiguse aluspõhimõtetega". Parlamendiliikmed leiavad, et erakorralised üleandmised tuleb rahvusvahelises õiguses "selgelt keelustada". Raport kritiseerib ka mõningate liikmesriikide seotust nimetatud tegudega või neist osavõttu. Saadikud toetasid vastutava ajutise komisjoni töö jätkamist veel kuue kuu jooksul.
 
 
ELi ühine sisserändepoliitika
(28.09.2006)
 
Parlament märgib vastu võetud õigusloomega mitte seotud resolutsioonis, et nõukogu peaks kiiremas korras määratlema ühise sisserändepoliitika ja võtma vastu tagasipöördumise direktiivi. Parlament leiab samuti, et tuleb tagada, et liikmesriigid jagaksid sisserändega seotud vastutust ning finantskoormust võrdselt. Saadikud ütlevad ka, et ebaseaduslikele sisserändajatele seadusliku staatuse andmine ei ole pikas perspektiivis lahendus.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

KESKKOND

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Suplusvee kvaliteet paraneb
(18.01.2006)
 
Soovite ujuda? Hiljemalt 2013. aastast saavad tarbijad enne ujuma minemist kontrollida ELi supluskohtade ohutust Internetis. Seda tänu seadusandlusele, mille Euroopa Parlament suure häälteenamusega heaks kiitis. Vastav teave pannakse üles ka supluskohtadesse. Läbirääkimised nõukoguga kestsid kolm aastat ning lõppesid standardite karmistamisega, parandamaks suplusvee kvaliteeti terves ELis.
 
 
Vähem fluoritud gaase Kyoto eesmärkide täitmiseks
(06.04.2006)
 
Parlament kiitis lepitusmenetluse raames heaks kaks õigusakti, mille eesmärgiks on vähendada fluoritud gaaside kasutamist ning keelustada kõige kahjulikumate fluoritud gaaside kasutamine hoopis. Fluoritud gaase kasutatakse kliimaseadmetes, külmikutes, tulekustutites ning isegi spordijalatsites, ent nüüdseks on selgunud, et need põhjustavad kliimasoojenemist. Nende kasutamise piiramise abil loodetakse liikmesriikidel aidata saavutada Kyoto kokkuleppe eesmärke.
 
 
Patareid ja akud tuleb edaspidi looduse kaitsmiseks tagasi koguda
(04.07.2006)
 
Pärast kaks aastat kestnud läbirääkimisi kiitsid saadikud heaks direktiivi, mille kohaselt kõik liikmesriigid peavad 2008. aastaks looma kantavate patareide ja akude tagasikogumissüsteemid. Igal aastal tuuakse ELis turule umbes 800 000 tonni mootorsõidukite akusid, 190 000 tonni tööstuslikke patareisid ja 160 000 tonni kantavaid patareisid. Kokkuleppe kohaselt tuleb 2012. aastaks tagasi koguda 25% turustatud patareidest ja 2016. aastaks 45%. Praegu on selline süsteem olemas vaid kuues riigis. Tagasi kogutud patareid tuleb ümber töötada. Samuti kehtestatakse ranged piirmäärad patareide kaadmiumi- ning elavhõbedasisaldusele, sest need ained on keskkonnaohtlikud.
 
 
Keelustati kuue ftalaadi kasutamine mänguasjades
(05.07.2005)
 
Euroopa Parlament keelustas kuue ftalaadi kasutamise mänguasjades ja lapsehooldusvahendites. Ftalaate kasutatakse polüvinüülkloriidi (PVC) pehmendamiseks. Kõnealuste ftalaatide kasutamine oli alates 1999. aastast ajutiselt keelustatud alla kolme aastastele lastele mõeldud mänguasjades ja lapsehooldusvahendites, kuna neil on kantserogeenne, mutageenne ja reproduktiivset funktsiooni kahjustav toime. Nüüdsest on kolme ftalaadi - DEHP, DBP ja BBP - kasutamine mänguasjades ja lapsehooldusvahendites keelatud kui ftalaatide sisaldus on üle 0,1 massiprotsendi. Veel kolme ftalaadi - DINP, DIDP ja DNOP - kasutamine on keelustatud mänguasjades ja lapsehooldusvahendites, mille laps võiks endale suhu panna, isegi kui need esemed ei ole selleks mõeldud. Keeld ei ole enam seotud mingi konkreetse vanusegrupiga.
 
 
Välisõhu kvaliteedi parandamine säästab inimelusid
(26.09.2006)
 
Parlamendis esimese lugemise läbinud direktiiviga (st menetlus ei ole lõppenud) soovivad parlamendiliikmed kehtestada õhu kvaliteedile kõrgemad nõudmised. Samas toetavad nad ka suuremat paindlikkust, andmaks liikmesriikidele vajaduse korral lisaaega õhu kvaliteedi parandamiseks. Erilist muret tunnevad saadikud tahkete peenosakeste PM2,5 pärast, sest need mõjuvad inimeste tervisele eriti halvasti. Hinnanguliselt põhjustab õhusaaste ELis igal aastal 360 tuhande inimese enneaegse surma ning lühendab keskmist eluiga keskmiselt kaheksa kuud inimese kohta.
 
 
Põhjavee kaitse reostuse ja seisundi halvenemise eest
(12.12.2006)
 
Parlament kiitis heaks põhjavee direktiivi. Parlament ja nõukogu jõudsid põhjavee direktiivi osas kokkuleppele lepitusmenetluse raames. Direktiivi eesmärgiks on kaitsta põhjavett reostuse ning seisundi halvenemise eest. Direktiiviga sätestatakse lubatud läviväärtused pestitsiididele ning ühtsed mõõtemeetodid kõikidele võimalikele saasteallikatele.
 
 
REACH kiideti suure häälteenamusega heaks
(13.12.2006)
 
Parlament kiitis heaks kemikaalide registreerimist, hindamist ning autoriseerimist reguleeriva REACH paketi. Nõukoguga saavutatud kompromissi kohaselt tuleb registreerida kõik ained, mida toodetakse või imporditakse üle ühe tonni aastas. Kõige ohtlikumad ained tuleb asendada ohutumate ainetega ning tootjad peavad esitama vastavad asenduskavad. Kui alternatiive ei ole, peavad tootjad esitama teadusuuringute- ja arenduskavad võimalike alternatiivide leidmiseks.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

LAIENEMINE JA EUROOPA TULEVIK

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Türgi väljavaated ELi liikmelisuseks - "jah...aga"
(15.12.2004)
 
Euroopa Liit peaks Türgiga liitumisläbirääkimisi alustama "liigse viivituseta". Kaks päeva enne Euroopa Ülemkogu otsust võtsid Euroopa Parlamendi saadikud vastu resolutsiooni, milles öeldakse, et Türgi on teinud muljetavaldavaid edusamme poliitiliste kriteeriumite täitmisel ning et sellest piisab liitumisläbirääkimiste avamiseks. Resolutsiooni poolt hääletas 407, vastu 262 ja erapooletuks jäi 29 saadikut.
 
 
Põhiseadusele selge "jah"
(12.01.2005)
 
Euroopa Parlament toetas suure häälteenamusega Euroopa põhiseaduse lepingut ning selle ratifitseerimist. Vastu võetud raport on kaheosaline: esimene osa on parlamentaarne resolutsioon, mis on kirjutatud võimalikult arusaadavas keeles ning kus püütakse Euroopa kodanikele selgitada, mis on põhiseaduse eelised olemasolevate lepingutega võrreldes. Teine osa on selgituste osa, kus tehakse põhjalik analüüs põhiseadusest tulenevate muutuste kohta. Raportis kasutati nimelt mõistet "põhiseadus" ametliku mõiste "põhiseaduse leping" asemel.
 
 
Parlament toetab Bulgaaria ja Rumeenia liitumist
(13.04.2005)
 
Parlament toetas Bulgaaria ja Rumeenia liitumist. Rumeenia liitumise osas hääletas 497 saadikut poolt, 93 vastu ja 71 jäi erapooletuks. Bulgaaria puhul hääletas poolt 522, vastu 70 ja erapooletuks jäi 69 saadikut. Veel kõige viimasel hetkel nõudis parlament nõukogult oma eelarvepädevuste taastamist Bulgaariale ning Rumeeniale kuni 2009. aastani eraldatavate summade osas (need on kirjas liitumislepingus).
 
Eelnevalt nõutas parlament endale õiguse nõuda liitumise edasi lükkamist aasta võrra juhul kui kumbki kandidaatriikidest ei lahenda liitumist takistavaid probleeme õigeks ajaks. See oli parlamendi jaoks väga oluline, sest nimetatud riigid peavad liituma 20 kuu pärast.
 
 
Euroopa tuleviku järelemõtlemis- ja analüüsiperioodi järgmised sammud
(14.06.2006)
 
Euroopa Parlamendi saadikud soovivad, et Euroopa tuleviku järelemõtlemisperioodist jõutaks analüüsiperioodi ning et hiljemalt 2007. aasta teisel poolel esitaks Ülemkogu konkreetsed ettepanekud selle kohta, kuidas põhiseaduse lepinguga jätkatakse. Saadikud toetavad üldist kompromisslahendust ning soovivad eraldi dialoogi Prantsusmaa ja Hollandiga, et arutada nende riikide võimalusi ratifitseerimisel. Saadikud usuvad, et põhiseaduse kokkulepet on vaja vähemalt 2009. aasta Euroopa valimisteks.
 
 
Türgi peab reformiprotsessi hoogustama
(27.09.2006)
 
Parlamendis vastu võetud raportis avaldatakse kahetsust Türgi reformiprotsessi aeglustumise pärast viimase aasta jooksul ning viidatakse probleemidele sõna- ja usuvabadusega ning naiste ja vähemuste õigustega. Samuti tuuakse välja, et Küprose küsimus on ikka veel lahendamata ning rõhutatakse, et ehkki Armeenia genotsiidi tunnistamine ei ole ametlik liitumistingimus, peab ELi pürgiv riik oma minevikku tunnistama. Siiski tervitati teatud edu piinamiste ja korruptsiooni vastases võitluses.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

NAISTE ÕIGUSED/VÕRDSED VÕIMALUSED

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
"Vägivallavastane võitlus (Daphne)" (2007-2013)
(05.09.2006)
 
Parlament kiitis heaks Lissy GRÖNERi (PSE, DE) raporti, milles soovitakse, et laste-, noorte- ja naistevastase vägivalla vastu võitlemise programmi Daphne III rahastamist suurendataks ligi 8 miljoni euro võrra. Komisjon esitas eelmisel aastal ettepaneku programmiks "Vägivallavastane võitlus (Daphne), uimastiennetus ja teavitustegevus”, ent tegi sellest pärast parlamendi korduvaid palveid kaks eraldi programmi.
 
 
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi asukohaks saab Vilnius
(13.12.2006)
 
Parlament astus veel ühe sammu edasi naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamise teel. Teisel lugemisel võeti vastu nõukogu ja komisjoniga saavutatud kompromissettepanek, tänu millele saab loodav Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut alustada tööd 2007. aastal.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

RAHVATERVIS JA TOIDUOHUTUS

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Rangemad meetmed linnugripi vastu võitlemiseks
(01.12.2005)
 
Euroopa Parlament nõuab, et linnugripi tõrjeks võetaks kasutusele karmimad meetmed. Varajase hoiatuse süsteeme on vaja tõhustada nii, et ametkondi teavitataks koheselt igast viiruse puhkemisest, isegi kui tegemist on madala patogeensusega viirustega, kuna need võivad muteeruda suure patogeensusega viirusteks. Samuti rõhutatakse kulutõhusate linnuvaktsiinide väljatöötamise vajalikkust ning koordineeritud valmisolekukavade nõuet juhuks, kui peaks aset leidma inimeste nakatumine viirusega.
 
 
Toiduohutus: karmimad reeglid toitumis- ja tervisealaste väidete ning lisaainete kasutamisel
(16.05.2006)
 
Saadikud kiitsid heaks rangemad reeglid toiduainetele, mis väidetavalt on soodsa toitainelise koostisega või tervislikud. Parlamendiliikmed soovivad, et selliste väidete sisu nagu "kalorivaene", "lahja", "kiudainerikas" ja "langetab kolesteroolitaset" oleks selgelt defineeritud. Eesmärgiga parandada tarbijakaitset ning edendada kaupade vaba liikumist ELis soovib parlament samuti, et ühtlustataks riiklikud reeglid, mis reguleerivad vitamiinide ning mineraalainete toidule lisamist.
 
 
Parlament toetab lastele mõeldud ravimite väljatöötamist
(01.06.2006)
 
Pärast tänast hääletust peaks farmaatsiatööstusel olema kergem välja töötada lastele mõeldud ravimeid ja sellega peaks lõppema olukord, kus enamus lapsi võtab täiskasvanutele mõeldud ravimitest lihtsalt väiksema annuse, mis aga ei pruugi sobida nende ainevahetusega ning võib isegi olla kahjulik. Need ravimitootjad, kes töötavad lastele mõeldud ravimite jaoks välja tõhusad ning ohutud katsed, saavad kuuekuulise patendipikenduse. Lisaks võivad lastele mõeldud ravimeid turustada ainult rangeid standardeid täitvad ettevõtted.
 
 
Mammograafiline sõeluuring võiks ELis igal aastal päästa üle 30 000 naise elu
(25.10.2006)
 
Parlament nõuab vastu võetud õigusloomega mitte seotud resolutsioonis, et kõik liikmesriigid võtaksid kasutusele kogu riiki hõlmava mammograafilise sõeluuringu - seni teeb seda vaid 11 liikmesriiki. Samuti peaks paranema liikmesriikide teabepoliitika seoses sõeluuringu tähtsusega, et suurendada naiste hulgas uuringu aktsepteeritavust ja osalejate arvu. Rinnavähki haigestub Euroopa Liidus igal aastal 275 000 naist ning rinnavähki sureb 88 000 naist, olles sellega kõige sagedasem surmapõhjus 35–59aastaste naiste hulgas.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

SOTSIAAL- JA TÖÖHÕIVEKÜSIMUSED

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Erandid tööaja direktiivi rakendamisel peavad lõppema ning valvesoleku aeg tuleb lugeda tööajaks
(11.05.2005)
 
Saadikud leiavad, et individuaalne lõplik otsus mitte pidada kinni tööaja direktiivi artiklist 6, mis sätestab maksimaalselt 48-tunnise töönädala, tekitab probleeme ja põhjustab kuritarvitusi. Seetõttu tuleks selles sättes sisalduva loobumisvõimaluse kohaldamine nende arvates lõpetada kolm aastat pärast direktiivi jõustumist. Samuti soovivad nad, et valvekorra aeg loetaks tööajaks.
 
 
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomine
(13.12.2006)
 
Parlament võttis vastu Globaliseerumisega Kohanemise Fondi raporti, tänu millele hakkab komisjoni poolt ette pandud fond tööle plaanipäraselt 1. jaanuaril 2007. Fondi aastamaht on kuni 500 miljonit eurot ning selle vahenditest aidatakse tööturule naasta neid töötajaid, kes on koondatud seoses maailma kaubanduses toimunud struktuurimuutustega.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

TEGEVUSPROGRAMMID

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Struktuurifondide kinnitatud maht on 308 miljardit eurot
(04.07.2006)
 
Parlament kiitis heaks viis struktuurifonde puudutavat raportit, millega saadikud andsid oma heakskiidu struktuurifondide eelarvele aastateks 2007-2013. Eelarve suurus on 308 miljardit eurot ehk 35,7% liidu üldeelarvest. Samas pannakse raportites paika struktuurifondide ning Ühtekuuluvusfondi eesmärgid, liikmesriikide ning piirkondade abikõlbulikkuse kriteeriumid, olemasolevad rahalised vahendid ning nende jaotamise alused laienenud ELis.
 
 
Teadusuuringute seitsmes raamprogramm kiideti heaks
(30.11.2006)
 
Parlament võttis teisel lugemisel vastu teadusuuringute seitsmendat raamprogrammi (2007-2013) puudutava raporti. Tänu sellele rakendub raamprogramm plaanipäraselt 1. jaanuaril 2007. Raamprogramm kestab seitse aastat ning tema kogumaht on 54 miljardit eurot. Võrreldes eelmise raamprogrammiga suureneb rahastamine aasta kohta keskmiselt 40%. Tegemist on Euroopa Liidu suuruselt kolmanda rahastamisvahendiga pärast ühist põllumajanduspoliitikat ning tõukefonde.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

SISETURG

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Arvutil põhinevate leiutiste patentsuse direktiivi ei tule
(06.07.2005)
 
Euroopa Parlament lükkas teisel lugemisel tagasi arvutil põhinevate leiutiste patentsuse direktiivi. Vastavalt kaasotsustusmenetluse reeglitele tähendab tagasilükkamine seda, et õigusloomeline menetlus lõpeb ja direktiivi ei tule. Nüüd nihkub tähelepanu patendi direktiivile, mida hetkel arutatakse nõukogus, ja mis mitmete saadikute arvates on õige vahend tarkvara patentsuse probleemi lahendamiseks. Kui ühispositsioon oleks heaks kiidetud, oleks arvutil põhinevaid leiutisi kaitsva patendiga saanud kaitsta ka tarkvara ennast.
 
 
Parlament kiitis teenuste direktiivi heaks
(15.11.2006)
 
Parlament võttis täna vastu teenuste direktiivi. Sellega avatakse tee teenuste pakkujate asutamisvabadusele ning teenuste osutamise vabadusele kogu Euroopa Liidus. Samal ajal tagatakse töötajate sotsiaalõigused, sest neid reguleerivad ka edaspidi siseriiklikud õigusaktid. Nõukogu ühisseisukoht arvestas valdavalt parlamendi esimese lugemise muudatustega, mistõttu parlament kiitis eelnõu teisel lugemisel minimaalsete muudatustega heaks. Liikmesriikidel on direktiivi üle võtmiseks aega kolm aastat.
 
 
Uued reeglid telereklaamidele ning tooteasetusele
(13.12.2006)
 
Parlament kiitis esimesel lugemisel heaks audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi, millega ajakohastatakse 1997. aastast pärinevat "piirideta televisiooni" direktiivi. Parlament toetab reklaampauside lubamist filmides ning teatud teistes telesaadetes iga 30 minuti järel. Samuti lubatakse teatud juhtudel kasutada tooteasetust. Sellega soovitakse tagada õiglased konkurentsitingimused era- ja avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele ning sõltumatutele produtsentidele, ning laiendada reegleid ka uuele meediale.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

TRANSPORT

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Saadikud kiitsid heaks ELi ohtlike lennuettevõtjate musta nimekirja loomise
(16.11.2005)
 
Euroopa Parlament toetab ühtse ühenduse musta nimekirja loomist lennuettevõtjatest, kes ei täida ohutusnõudeid. Lennufirmad, mis nõudmisi ei täida, saavad lennukeelu kogu ELis. Reisijate õigused suurenevad, sest neid tuleb edaspidi teavitada lendu teenindava lennuettevõtja andmetest. Kui lennuettevõtja lisatakse musta nimekirja peale pileti ostmist või tellimist, on reisijal edaspidi õigus saada hüvitist.
 
 
Puudega isikute õigused lennureisil paremini kaitstud
(16.12.2005)
 
Parlament kiitis täna heaks eelnõu, mis suurendab (liikumis)puudega inimeste õiguseid lennureisidel. Neid ei tohi enam keelduda teenindamast põhjusel, et neil on puue. Samuti peavad lennujaamad neile lisatasuta tagama vajaliku abi lennujaamades näiteks pardaleminekul, lennule registreerimisel ning ümberistumisel.
 
 
Sadamateenuste liberaliseerimise ettepanek lükati tagasi
(18.01.2006)
 
Euroopa Parlament lükkas täna teist korda tagasi Euroopa Komisjoni ettepaneku sadamateenuste liberaliseerimise osas. Paljud saadikud leidsid, et selle asemel on vaja seadusandlust läbipaistvuse ning õiglase konkurentsi saavutamiseks sadamate vahel. Samuti ei olnud mitmed saadikud rahul sellega, et komisjon ei arvestatud parlamendi soovidega omakäitluse ning lootsiteenuste osas.
 
 
Vähem sõidutunde peaks parandama liiklusohutust
(02.02.2006)
 
Autojuhi väsimusega seotud liiklusõnnetuste arv peaks vähenema, sest Euroopa Parlament kiitis heaks õigusaktid, mis sätestavad, et alates 1. maist 2006 peavad kõik uued veoautod ning bussid olema varustatud digitaalse sõidumeerikuga. Viimane annab hea ülevaate juhi sõidutundidest ning sõiduki kasutamisest. Õigusaktide eesmärgiks on liiklusohutuse parandamine. Esmakordselt sisaldavad need ka määruse tõsiste rikkumiste loetelu.
 
 
Tsiviillennundusohutuse valdkonna ühiseeskirjad
(15.06.2006)
 
Täiskogul võeti vastu raport, mille eesmärgiks on ajakohastada peale 11. septembrit 2001 vastu võetud Euroopa tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirju. Määruse eelnõu paneb paika ühised reeglid näiteks ohutuskontrollide, läbiotsimiste, keelatud esemete ning julgestustöötajate osas.
 
 
Uued reeglid tsiviillennunduses
(05.07.2006)
 
Parlament kiitis heaks raporti, mis käsitleb ühtlustatud tehnilisi reegleid tsiviillennunduses. Määruse uued sätted puudutavad muuhulgas töö- ja lennuaja piiranguid ja puhkeaega, mõõteriistu ja seadmeid, side- ja navigatsiooniseadmeid, lennukite hooldust ning ohtlike kaupade vedu lennutranspordiga.
 
 
Euroopa Liidu juhiload alates 2013. aastast
(13.12.2006)
 
Alates 2013. aastast peavad kõik uued väljastatavad juhiload, samuti kõik juhiload, mis kadumise, varguse jne tõttu asendatakse, vastama uuele ELi juhiloa mudelile. Uued juhiload on krediitkaardi formaadis plastikust kaardid, mille liikmesriigid võivad varustada mikrokiibiga. Juhilubadele kehtestatakse ka maksimaalne kehtivusaeg. Kõik kasutusel olevad juhiload peavad uues formaadis olema hiljemalt 26 aastat pärast direktiivi jõustumist.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

VÄLISSUHTED

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
Palestiina valimiste tulemused ning olukord Lähis-Idas
(02.02.2006)
 
Palestiinas 25. jaanuaril 2006 aset leidnud valimiste järel vastu võetud resolutsioonis taaskinnitab Euroopa Parlament kohustust jääda Palestiina omavalitsuse suurimaks abiandjaks ning jätkata Palestiina majandusliku arengu toetamist. Saadikud soovivad töötada rahu saavutamise suunas ning teha koostööd iga valitsusega, kes on valmis töötama rahumeelsete vahenditega. Nad rõhutavad, et Palestiina demokraatlik protsess sõltub uue valitsuse valmidusest loobuda vägivallast ning tunnustada Iisraeli riiki.
 
 
Kinnipeetavate olukord Guantanamos
(13.06.2006)
 
Täiskogul vastu võetud resolutsioonis nõutakse Guantanamo kinnipidamisasutuse sulgemist, vangide kohtlemist vastavalt rahvusvahelisele humanitaarõigusele ning piinamise ja väärkohtlemisega seotud süüdistuste viivitamatut uurimist. Saadikud märgivad, et USA armee on küll püüdnud parandada kinnipidamistingimusi, ent et see ei lahenda tegelikku probleemi, milleks on õigusriigi põhimõtete, rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste normide rikkumine.
 
 
ELi ja Albaania leping
(06.09.2006)
 
Parlament kiitis 06. septembril heaks Toomas Hendrik ILVESe (PSE, EE) raporti, milles toetatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimist. Raportis märgitakse siiski, et Albaanial on veel palju probleeme näiteks valimiste demokraatlikkuse, seaduste rakendamise, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ning inim- ja narkokaubandusega.
 
 
Läänemere piirkond vajab rohkem tähelepanu
(16.11.2006)
 
Parlament võttis vastu raporti, milles saadikud paluvad Euroopa Komisjonil esitada ettepanek Läänemere piirkonna strateegia kohta ning leiavad, et Läänemere piirkond peaks saama Põhjamõõtme poliitika üheks eelispiirkonnaks. Parlamendiliikmed tahavad Läänemere piirkonna strateegia abil muuta selle piirkonna üheks maailma atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, ning parandada piirkonna ökoloogilist seisundit. Samuti taotlevad nad strateegia jaoks eraldi eelarverea loomist.
 
 
Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine
(13.12.2006)
 
Parlament avaldab vastu võetud ühisresolutsioonis sügavat muret inimõiguste olukorra pärast Venemaal ning kutsub Venemaad üles lubama kohalikel ja rahvusvahelistel inimõigusorganisatsioonidel ja teistel VVOdel vabalt tegutseda ning kaitsma inimõiguste kaitsjate isiklikku julgeolekut. Resolutsioonis rõhutatakse ka Eesti-Vene ja Läti-Vene piirilepingute prioriteetsust liidu jaoks. Lisaks kutsutakse Venemaad üles piirijärjekordade probleemi lahendamisele ning energiaharta allkirjastamisele.
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

PILK TULEVIKKU

Lehekülje algusesseEelnev
 
Parlamendi ametiaja teine pool algas Bulgaaria ja Rumeenia liitumisega. Sellega sai Euroopa Parlament 53 saadikut juurde. Samuti on 2007. aastast juures kolm ametlikku keelt - bulgaaria, iiri ning rumeenia keel. Selle tulemusel suureneb võimalike keelekombinatsioonide arv 506ni.
 
Ametiaja teisel poolel tegeleb parlament mitmete oluliste küsimustega, millest võiks välja tuua järgmised:
 
  • ELi põhiseaduse lepingu ja otsuste tegemise protsessi reform;
  • kliimamuutuse ja energiajulgeoleku teemad;
  • kevadel korraldab parlament avaliku kuulamise rändlustasude teemal ning tegeleb vastava seadusandlusega;
  • aasta alguses tegeleb parlament ERIKA seadusandluse uuendamisega mereohutuse küsimuses;
  • arutlusele tuleb raudtee kolmas pakett, millega tahetakse suurendada konkurentsi ELi reisijateveoturul ja parandada reisijate õiguseid;
  • LKA lende uuriv ajutine komisjon avaldab veebruaris oma lõpliku aruande;
  • teisele lugemisele tuleb meediadirektiiv;
  • jätkuvalt on aktuaalsed rändeküsimused ning arutatakse ühiseid norme ebaseaduslike sisserändajate tagasipöördumisel;
  • partnerluslepingu sõlmimine Venemaaga. 
 
Lehekülje algusesseEelnev