Background
 

50 aastat Euroopa Parlamenti - areng, pädevused, poliitikad, presidendid ja valimised

Institutsioonid - 07-03-2008 - 16:50
Jaga
Sotsiaalvõrgustikud
Lemmikud
 

Euroopa Parlament tähistab oma 50. aastapäeva 12. märtsil 2008. aastal, kui Strasbourgi täiskogul pöörduvad parlamendi poole kõnega parlamendi president Hans-Gert Pöttering ning nõukogu eesistuja ja komisjoni president. Käesolev dokument annab ülevaate institutsioonist, mis esialgu kandis nime Euroopa Assamblee ning kus oli 142 ametisse nimetatud saadikut, kes kasutasid vaid nelja ametlikku keelt, ja mis nüüd on otsestel valimistel valitud Euroopa Parlament, mille liikmed kõnelevad 23 keeles.

Euroopa Parlamentaarse Assamblee avaistung toimus Strasbourgis 19. märtsil 1958. aastal ja toona oli parlamendil vaid nõuandev roll.
 
2008. aastal on Euroopa Parlamendil laialdane otsustusõigus õigusloome ja eelarve osas, ning kontrolli- ja järelevalveõigus Euroopa Komisjoni üle. Tegelikult on Euroopa Parlament maailmas ainukordne - pole ühtegi teist otsestel valimistel valitud rahvusülest parlamenti, millel oleks sama laialdased volitused.
 
Kui Lissaboni leping ratifitseeritakse, hakkab Euroopa Parlamendis pärast 2009. aasta juunis toimuvaid valimisi olema 751 saadikut ning parlamendi pädevused suurenevad veelgi.
 
Käesolevas dokumendis tuuakse välja viimase 50 aasta jooksul Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud olulisemad õigusaktid, parlamendi pädevuste suurenemise kronoloogia, varasemate Euroopa valimiste ja parlamendi presidendi valimiste kuupäevad, ning lisaks sellele muutused saadikute arvus ning parlamendis kasutatavate keelte arvus. Samuti leiate dokumendist Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaatide nimekirja.
 
Viide: 20080226BKG22350

Euroopa Parlament tegevuses - olulisemad sündmused ja õigusloome alates kaasotsustusõiguse saamisest

Lehekülje algusesseJärgnev
 
Käesolev ametiaeg:
 
Tarbijakrediidi direktiiv
 
16. jaanuar 2008
Täiskogu kiitis heaks tarbijakrediidi direktiivi, millega luuakse tingimused tõelise siseturu tekkimiseks tarbijakrediidi valdkonnas ning tagatakse samas tarbijakaitse kõrge tase. Direktiiv näeb ette tarbijakrediidilepingute ühtlustamise teatavate põhielementide osas, nt lepingueelne teave, lepinguline teave, taganemisõigus, ennetähtaegne tagastamine ja kulukuse aastamäär.
Equitable Life raport
 
19. juuni 2007
Euroopa Parlament avaldas toetus Equitable Life Assurance Society kriisi uurimiskomisjoni lõppraportile, milles leiti, et Ühendkuningriigi valitsus peaks kindlustusseltsi kriisi ohvrite abistamiseks nägema ette hüvitussüsteemi. Saadikud leidsid samuti, et Euroopa Liidu seadusandlust selles vallas tuleb parandada, et ennetada sarnaseid kriise ning tagada Euroopa pensioni- ning kindlustusturu elujõulisus.
Rändlustasude määrus
 
23. mai 2007
Parlament kiitis heaks raporti, kus pandi paika maksimaalsed rändlustasud üldkasutatavates mobiilivõrkudes. Tänu parlamendi ja nõukogu kompromissile jõustus määrus juba juuni lõpus. Määruse kohaselt on esimesel aastal maksimaalne jaehind väljuvatele kõnedele 49 eurosenti ja sisenevatele kõnedele 24 eurosenti minutis (km-ta) ning kõnede hinda vähendatakse kahe järgmise aasta jooksul veelgi.
LKA raport
 
14. veebruar 2007
Parlament nõuab, et Euroopa Liidu Nõukogu uuriks Euroopa riikide seotust Luure Keskagentuuri ebaseaduslike tegevustega. Raportis kritiseeritakse mõnede liikmesriikide passiivsust LKA tegevuste osas ning nõukogu madalat valmisolekut koostööks. Raporti poolt hääletas 382, vastu 256 ja erapooletuks jäi 74 saadikut.
REACH
 
13. detsember 2006
Parlament kiitis heaks kemikaalide registreerimist, hindamist ning autoriseerimist reguleeriva REACH paketi. Nõukoguga saavutatud kompromissi kohaselt tuleb registreerida kõik ained, mida toodetakse või imporditakse üle ühe tonni aastas. Kõige ohtlikumad ained tuleb asendada ohutumate ainetega ning tootjad peavad esitama vastavad asenduskavad. Kui alternatiive ei ole, peavad tootjad esitama teadusuuringute- ja arenduskavad võimalike alternatiivide leidmiseks.
Teenuste direktiiv
 
15. november 2006
Parlament võttis vastu teenuste direktiivi. Sellega avatakse tee teenuste pakkujate asutamisvabadusele ning teenuste osutamise vabadusele kogu Euroopa Liidus. Samal ajal tagatakse töötajate sotsiaalõigused, sest neid reguleerivad ka edaspidi siseriiklikud õigusaktid. Nõukogu ühisseisukoht arvestas valdavalt parlamendi esimese lugemise muudatustega, mistõttu parlament kiitis eelnõu teisel lugemisel minimaalsete muudatustega heaks.
Sadamateenuste direktiiv lükati teist korda tagasi
 
17. jaanuar 2006
Euroopa Parlament lükkas teist korda tagasi Euroopa Komisjoni ettepaneku sadamateenuste liberaliseerimise osas. Paljud saadikud leidsid, et selle asemel on vaja seadusandlust läbipaistvuse ning õiglase konkurentsi saavutamiseks sadamate vahel. Samuti ei olnud mitmed saadikud rahul sellega, et komisjon ei arvestatud parlamendi soovidega omakäitluse ning lootsiteenuste osas. Komisjoni ettepaneku tagasilükkamise poolt hääletas 532 ja vastu 120 saadikut, erapooletuid oli 25.
Lennuettevõtjate must nimekiri
 
16. november 2005
Euroopa Parlament toetab ühtse ühenduse musta nimekirja loomist lennuettevõtjatest, kes ei täida ohutusnõudeid. Lennufirmad, mis nõudmisi ei täida, saavad lennukeelu kogu ELis. Raport võeti vastu 577 poolt- ja 16 vastuhäälega, 31 saadikut jäi erapooletuks
Tarkvara direktiiv lükati tagasi
 
6. juuli 2005
Euroopa Parlament lükkas teisel lugemisel tagasi arvutil põhinevate leiutiste patentsuse direktiivi. Vastavalt kaasotsustusmenetluse reeglitele tähendab tagasilükkamine seda, et õigusloomeline menetlus lõpeb ja direktiivi ei tule. Nüüd nihkub tähelepanu patendi direktiivile, mida hetkel arutatakse nõukogus, ja mis mitmete saadikute arvates on õige vahend tarkvara patentsuse probleemi lahendamiseks. Kui ühispositsioon oleks heaks kiidetud, oleks arvutil põhinevaid leiutisi kaitsva patendiga saanud kaitsta ka tarkvara ennast.
 
 
 
1999-2004
 
Mereohutuse parandamise ajutine komisjon
 
21. aprill 2004
Peale tankeriga Prestige juhtunud õnnetust otsustas parlament luua ajutise komisjoni. Lõppraportis soovisid saadikud Euroopa mereohutuse ala loomist, kus oleks keelatud standarditele mittevastavad alused, samuti nõuti ühise tegevuse protokolli loomist õnnetuste jaoks, vastutussüsteemi juurutamist ning meresõitjate töö- ja elutingimuste parandamist.
Sadamateenuste direktiiv lükati tagasi
 
20. november 2003
Saadikud lükkasid lepitusmenetluse raames 209 poolt-, 229 vastu- ja 16 erapooletu häälega tagasi sadamateenuste liberaliseerimise direktiivi. Sadamateenuste direktiiv lükati teist korda tagasi 18. jaanuaril 2006. 
Loomkatsete keelustamine ehk kosmeetikadirektiiv
 
27. veebruar 2003
Saadikud kiitsid heaks direktiivi, millega alates 2004. aastast keelustatakse loomkatsed valmis kosmeetikatoodete testimiseks. Lisaks tahavad saadikud järk-järgult keelustada loomkatsed kosmeetiliste koostisosade testimisel ning loomade peal katsetatud toodete ja koostisainete müügi ELis.
Taastuvenergia
 
27. september 2001
Taastuvate energiaallikate direktiivi kohaselt peab 2010. aastal 12% EL-15 energiavajadusest olema kaetud taastuvate energiaallikatega. Pärast liidu laienemist 2004. aastal seati eesmärgiks 21%. Nimetatud meetmed on samuti vajalikud Kyoto protokolli täitmiseks.
 
 
1994-1999
 
Parlament sunnib Euroopa Komisjoni tagasi astuma
 
14. jaanuar 1999
Parlament kiitis 319 poolt-, 157 vastu- ja 54 erapooletu häälega heaks resolutsiooni sõltumatute ekspertide komisjoni loomise kohta. 15. märtsil esitas ekspertide komisjon oma lõppraporti, mille järeldustes avaldatakse Euroopa Komisjonile umbusaldust. Päev hiljem astus Jacques Santeri komisjon tagasi.
Tööstusdisainilahendi ja kasuliku mudeli õiguslik kaitse
 
13. oktoober 1998
Parlament kiitis heaks direktiivi, mis tagab tööstusdisainilahendite ning kasulike mudelite kaitse kogu ELis. Direktiivi eesmärgiks on eemaldada tõkked toodete vaba liikumise teelt ELis ja tagada moonutusteta konkurents.
Telekommunikatsiooni-turg
 
06. oktoober 1997
Erinevate õigusaktide vastuvõtmisega avati telekommunikatsioonide turg terves liidus. Saadikute survel pannakse liikmesriikidele kohustus tagada kõigile kasutajatele mõistliku hinna eest ligipääs kvaliteetsele põhiteenusele (universaalteenuse kohustus).
Hullulehmatõve (BSE) ajutine uurimiskomisjon
 
19. veebruar 1997
Parlament võttis vastu 1996. aastal loodud ajutise komisjoni lõppraporti, milles tehakse 79 soovitust hullulehmatõvega võitlemiseks.
 
 
Lehekülje algusesseJärgnev

Euroopa Parlamendi pädevuste suurenemine

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
 
19. märts 1958
Euroopa Parlamentaarse Assamblee avaistung Strasbourgis - assamblee on nõuandev pädevus.
Nõuandev pädevus
30. märts 1962
Parlamentaarne assamblee otsustab nimetada end ümber Euroopa Parlamendiks (EP).
 
22. aprill 1970
 
Luxembourgis sõlmitakse leping, millega muudetakse teatud eelarvesätteid, asendatakse liikmesriikide sissemaksed omavahenditega ning antakse Euroopa Parlamendile suurem eelarvepädevus.
 
Eelarvepädevus
15. oktoober 1973
Nõukogu võtab vastu meetmed, mis suurendavad parlamendi rolli kaubanduslepingute sõlmimisel ning parandavad parlamendiga konsulteerimise menetlust.
 
Nõukogu/EP
09.-10. detsember 1974
Pariisi tippkohtumisel otsustatakse valida Euroopa Parlament otsestel ja üldistel valimistel.
Otsevalimised
04. märts 1975
 
Allkirjastatakse ühisdeklaratsioon lepitusmenetluse kasutusele võtmise kohta seoses Euroopa Parlamendile suurema eelarvepädevuse andmisega.
Lepitusmenetlus
 
22. juuli 1975
 
Brüsselis allkirjastatakse leping, millega muudetakse aluslepingute finantssätteid. Sellega tugevdatakse assamblee eelarvepädevust (EP saab õiguse lükata tagasi eelarve ning kinnitada komisjoni eelarve täitmiste aruannet); leping jõustub 01.06.1977.
 
Eelarvepädevus
20. september 1976
 
Brüsselis võetakse vastu otsus assamblee valimise kohta otsestel ning üldistel valimistel.
EP otsevalimise otsus
14. veebruar 1984
Euroopa Parlament võtab vastu nn Spinelli raporti Euroopa Liidu asutamise kohta. Raporti poolt hääletas 237, vastu 31 ja erapooletuks jäi 43 saadikut.
Spinelli raport võetakse vastu
29.-30. juuni 1987
Euroopa Ülemkogu Brüsselis - esmakordselt pöördub ülemkogu poole enne kohtumise avamist EP president.
Osalemine ülemkogul
01. juuli 1987
 
Jõustub ühtne Euroopa akt. Assamblee saab ametlikult nimeks "Euroopa Parlament". Juurutatakse koostöömenetlus ning nõusolekumenetlus (EP nõusolekut on vaja välislepingute ning laienemise heaks kiitmiseks).
ÜEA - koostöö ja nõusolek
07. veebruar 1992
 
Maastrichtis allkirjastatakse Euroopa Liidu leping, mis toob sisse kaasotsustusmenetluse. Komisjon vajab nüüd parlamendi heakskiitu, samuti nimetab parlament ametisse Euroopa ombudsmani. Leping jõustub 1. novembril 1993.
Maastrichti leping - kaasotsustus-menetlus
18. jaanuar 1995
Täiskogul hääletavad saadikud Jacques Santeri Euroopa Komisjoni presidendiks nimetamise poolt (417 poolt- ja 104 vastuhäält).
Komisjoni ametisse nimetamine
02. oktoober 1997
 
Amsterdami lepingu allkirjastamine: lihtsustatakse kaasotsustusmenetlust ning laiendatakse selle kasutamist. Parlament saab õiguse anda heakskiit komisjoni presidendile. Leping jõustub 1. mail 1999.
Amsterdami leping; Euroopa Komisjoni presidendi heaks kiitmine
26. veebruar 2001
 
Nice'i lepingu allkirjastamine, kaasotsustusmenetluse kasutamine laieneb veelgi. Leping jõustub 1. veebruaril 2003.
Nice'i leping
25. märts 2007
Berliinis allkirjastatakse Rooma lepingute 50. aastapäeva puhul deklaratsioon.
Berliini deklaratsioon
August - oktoober 2007
Valitsustevaheline konverents (VVK), kus parlamenti esindab kolm saadikut. 
VVK
12. detsember 2007
Põhiõiguste harta kuulutatakse välja pidulikul istungil Strasbourgis.
Põhiõiguste harta
13. detsember 2007
Lissabonis allkirjastatakse leping, mis laiendab kaasotsustusmenetluse kasutamist - seda saab nüüd kasutada 85 valdkonnas. Parlament saab õiguse nimetada Euroopa Ülemkogu ettepaneku alusel ametisse Euroopa Komisjoni president (arvestada tuleb Euroopa valimiste tulemustega).
Lissaboni leping - komisjoni presidendi ametisse nimetamine
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

Valimised ning parlamendiliikmete ja ametlike keelte arv

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
01. jaanuar 1958
Rooma lepingud jõustuvad. Assambleel on 142 liiget.
142 saadikut
4 keelt
16. jaanuar 1973
Esimene Euroopa Parlamendi laienemisjärgne istung 198 saadikuga, seoses Suurbritannia, Iirimaa ja Taani ühinemisega Euroopa Liiduga.
Esimene laienemine
198 saadikut
6 keelt
12.-13. juuli 1976
Euroopa Ülemkogu Brüsselis otsustab, et EP valitakse otsestel ja üldistel valimistel. Saadikuid saab olema 410.
410 saadikut
 
07.-10. juuni 1979
Esimesed otsesed ja üldised EP valimised - üheksa liikmesriiki, valimisaktiivsus 63%.
Esimesed Euroopa Parlamendi valimised
17.-20. juuli 1979
Avaistung Strasbourgis. Simone Veil (Prantsusmaa) valitakse teises voorus absoluutse häälteenamusega presidendiks.
Euroopa Parlamendi presidendi valimine
01. jaanuar 1981
Kreeka ühinemine - 434 saadikut
Teine laienemine
434 saadikut
7 keelt
14. ja 17. juuni 1984
Teised otsesed EP valimised - 10 liikmesriiki, valimisaktiivsus 61%.
Teised valimised
01. jaanuar 1986
Hispaania ja Portugali ühinemine Euroopa Liiduga - 518 saadikut.
Kolmas laienemine
518 saadikut
9 keelt
15.-18. juuni 1989
Kolmandad EP valimised - 12 liikmesriiki, valimisaktiivsus 58,5%.
Kolmandad valimised
09.-12. juuni 1994
Neljandad EP valimised - 12 liikmesriiki, valimisaktiivsus 56,8% 
Neljandad valimised
19.-28. juuli 1994
Asutav koosolek - saadikute arvu muutmine seoses Saksamaa ühinemisega, 567 kohta.
Saksamaa ühinemine
567 saadikut
01. jaanuar 1995
Austria, Soome ja Rootsi ühinemine Euroopa Liiduga. Saadikute arv tõuseb 626ni.
Neljas laienemine
626 saadikut
11 keelt
10.-13. juuni 1999
Viiendad EP valimised - 15 liikmesriiki, valimisaktiivsus 49,8%.
Viiendad valimised
01. mai 2004
 
Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinevad Euroopa liiduga (üle 100 miljoni kodaniku). Euroopa Parlamendil on 732 saadikut.
Viies laienemine
732 saadikut
20 keelt
10.-13. juuni 2004
Kuuendad EP valimised - 25 liikmesriiki, valimisaktiivsus 45,6%.
Kuuendad valimised
01. jaanuar 2007
 
Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Euroopa Liiduga. EP-l on 785 saadikut kuni 2009. aasta Euroopa valimisteni. EL rahvastiku arv tõuseb 492,8 miljonini. Koos bulgaaria, iiri ja rumeenia keeltega on ELi ametlike keelte arv 23.
Kuues laienemine
785 saadikut
23 keelt
Juuni 2009
Euroopa valimised, enne mida on põhieesmärgiks Lissaboni lepingu ratifitseerimine liikmesriikide poolt. Euroopa Parlamendis hakkab olema 751 saadikut.
Euroopa valimised
 
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

Peamised Euroopa Parlamenti puudutavad muudatused aluslepingutes

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
 
Saadikute valimine
Seadusandlik ja eelarvepädevus
Täitevvõimu ametisse nimetamine ja järelvalve
ESTÜ leping
(1950)
Valikuvõimalus: otsevalimised või saadikud valib rahvusparlament
 
Õigus Ülemametit ametist vabastada
Rooma leping
(1957)
Eraldi säte otsevalimiste kohta (rakendatakse 1979. aastal)
Õigus anda nõu ning esitada oma arvamus nõukogule
 
Eelarvelepingud (1970 ja 1975)
 
Õigus lükata eelarve tagasi, muuta kulutuste mahtu ning anda kinnitus eelarve täitmise aruandele
 
Ühtne Euroopa akt (1986)
 
"Koostöömenetlus" näeb ette teise lugemise võimaluse ning "nõusolekumenetlus" laienemiste ning teatud välislepingute heaks kiitmise õiguse
 
Maastrichti leping (1992)
 
"Kaasotsustusmenetlus" hõlmab 15 valdkonda. Õigus paluda komisjonilt õigusloomelise ettepaneku esitamist
Õigus kiita heaks komisjon tervikuna. Ombudsmani ametisse nimetamine, EKP president peab parlamendikomisjonile aru andma
Amsterdami leping (1997)
 
Kaasotsustusmenetluse lihtsustamine ning selle kasutusala laiendamine 32 valdkonnani
Õigus anda heakskiit Euroopa Komisjoni presidendile
Nice'i leping (2000)
 
Kaasotsustusmenetlus 37 valdkonna puhul
 
Lissaboni leping
(2007)
 
Kaasotsustusmenetluse kasutamine 85 valdkonnas ning see saab "tavaliseks" menetluseks.
EP valib ülemkogu ettepanekul (kes peab arvestama Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi) komisjoni presidendi
Infoallikas: Euroopa Liidu institutsioonid, teine väljaanne, Oxford, Oxford University Press, toim. John Peterson and Michael Shackleton, lk. 106
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

Euroopa Parlamendi presidendid (1958-tänaseni)

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
1. Euroopa Parlamendi presidendid enne otseseid valimisi (1958-1979)
 
  1. Robert Schuman, president märts 1958 – märts 1960
  1. Hans Furler, president märts 1960 – märts 1962
  1. Gaetano Martino, president märts 1962 – märts 1964
  1. Jean Duvieusart, president märts 1964 – märts 1965
  1. Victor Leemans, president märts 1965 – märts
  1. Alain Poher, president märts 1966 – märts 1969
  1. Mario Scelba, president märts 1969 – märts 1971
  1. Walter Behrendt, president märts 1971 – märts 1973
  1. Cornelis Berkhouwer, president märts 1973 – märts 1975
  1. Georges Spénale, president märts 1975 – märts 1977
  1. Emilio Colombo, president märts 1977 – märts 1979
 
2. Euroopa Parlamendi presidendid otsestest valimistest alates (1979-tänaseni)
 
  1. Simone Veil, valitud presidendiks juulis 1979
  1. Pieter Dankert, valitud presidendiks jaanuaris 1982
  1. Pierre Pflimlin, valitud presidendiks juulis 1984
  1. Lord Henry Plumb, valitud presidendiks jaanuaris 1987
  1. Enrique Barón-Crespo, valitud presidendiks juulis 1989
  1. Egon A. Klepsch, valitud presidendiks jaanuaris 1992
  1. Klaus Hänsch, valitud presidendiks juulis 1994
  1. José María Gil-Robles Gil-Delgado, valitud presidendiks jaanuaris 1997
  1. Nicole Fontaine, valitud presidendiks juulis 1999
  1. Pat Cox, valitud presidendiks jaanuaris 2002
  1. Josep Borrell Fontelles, valitud presidendiks juulis 2004
  1. Hans-Gert Pöttering, valitud presidendiks jaanuaris 2007
 
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

SAHHAROVI MÕTTEVABABADUSE AUHINNA laureaadid 1988-2007

Lehekülje algusesseJärgnevEelnev
 
2007 Salih Mahmoud Osman
2006 Aleksandr Milinkevitš
2005 "Daamid valges", Hauwa Ibrahim ja "Piirideta ajakirjanikud"
2004 Žanna Litvina, Valgevene Ajakirjanike Liidu esimees
2003 ÜRO Peasekretär, Kofi Annan, ja kõik ÜRO töötajad
2002 Oswaldo José Payá Sardiñas
2001 Izzat Ghazzawi,Nurit Peled-Elhanan ja Dom Zacarias Kamwenho
2000 ¡Basta Ya!
1999 José Alejandro „Xanana” Gusmão
1998 Ibrahim Rugova
1997 Salima Ghezali
1996 Wei Jingsheng
1995 Leyla Zana
1994 Taslima Nasreen
1993 Oslobodjenje
1992 Las Madres de la Plaza de Mayo
1991 Adem Demaçi
1990 Aung San Suu Kyi
1989 Alexander Dubček
1988 Nelson Rolihlahla Mandela ja Anatoli Martšenko (postuumselt)
 
Lehekülje algusesseJärgnevEelnev

EP 50. aastapäeva audiovisuaalsed materjalid FTP serveril

Lehekülje algusesseEelnev
 
Euroopa Parlamendi 50. aastapäeva puhul kokku pandud video- ja audiomaterjalid ning 50 fotod leiate allpool asuva viida alt.
 
Illustreerivad kaadrid olulisematest sündmustest parlamendis: kronoloogilises järjekorras alates esimesest koosolekust 1958. aasta märtsis kuni tänapäevani. Ajalooline videomaterjal sisaldab ka materjali iga valitud Euroopa Parlamendi presidendi kohta, alates Robert Schumanist kuni Hans-Gert Pötteringini.
 
Audiomaterjalid: välja on valitud 15 võtmetähtsusega kõnet.
 
Fototeenistus on välja valinud 50 fotot, illustreerimaks Euroopa Parlamendi tööd ja tegemisi viimase 50 aasta jooksul.
 
Lehekülje algusesseEelnev