Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2;

1.  kutsub 2007. aasta kevadel kogunevat Euroopa Ülemkogu üles võtma julgeid meetmeid vastuseks ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2. veebruari aruande tulemustele ning nõuab tungivalt selgete suuniste kehtestamist, mis seaks võitluse kliimamuutusega ELi poliitika strateegiliseks eesmärgiks, sealhulgas piisavat ja sihipärast rahastamist;

2.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles võtma rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise tugevdamiseks julgeid meetmeid ning looma ÜRO egiidi all tegutsevat eraldiseisvat rahvusvahelist organisatsiooni, mis toetaks ja jälgiks keskkonnaalaste otsuste rakendamist kogu maailmas;

Kliimamuutus – Energia – Transport

3.  nõuab tungivalt, et 2007. aasta kevadel kogunev Euroopa Ülemkogu nõustuks kiirkorras järgmiste punktidega:

a)  rakendama kiirelt meetmeid, mis hoiaksid keskmist temperatuuritõusu maailmas allpool +2°C taset võrreldes industrialiseerimiseelse perioodiga ning kiirendama oluliselt rahvusvahelisi läbirääkimisi 2012. aasta järgse perioodi üle nii, et kokkuleppe – mis oleks kooskõlas 2°C eesmärgiga – saavutatakse 2008. aasta lõpuks; nõustuma kasvuhoonegaasiheitmete vähendamisega tööstusriikides 2020. aastaks 30% võrra, võrreldes Kyoto protokollis sätestatud võrdlusalustega;

b)  määrama ELi kasvuhoonegaasiheitmete vähendamise eesmärgiks vähemalt 30% 2020. aastaks ja 80% 2050. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega, mis on kooskõlas 2°C eesmärgiga;

c)  pidama kõige olulisemaks energiasäästu küsimust, sest sellekohased meetmed võivad anda kõige otsustavama panuse jätkusuutlikkusse; saavutama 2020. aastaks vähemalt 20%-line primaarenergiasääst, et muuta EL selleks ajaks kõige tõhusama energiakasutusega majandusruumiks; esitama 2007. aasta juuniks ambitsioonikad riiklikud energiatõhususe tegevuskavad ja neid otsekohe rakendama; paluma komisjoni, et viimane täiendaks nimetatud kavasid konkreetsete ja siduvate meetmetega, mis aitaksid ELil saavutada 20%-list energiasäästu;

d)  käsitlema oma energiat ja kliimat käsitlevas strateegias transpordisektorit, mis sõltub 96% ulatuses naftast ja põhjustab 30% ELi heitmetest; kehtestama vastavalt Kyoto protokolli raames võetud ELi eesmärkidele ELi transpordisektorile 2020. aastaks 30%-line kasvuhoonegaasiheitmete vähendamise eesmärk; vähendama aastas 1% võrra kliimat suurel määral koormavate transpordiliikide (st autod, maanteeveosõidukid ja lennukid) kasutamist kliimasõbralikuma transpordi kasuks, nagu raudtee- ja säästev siseveetransport; rakendada meetmeid transpordi vältimiseks ja transpordiliikide energiatõhususe suurendamiseks, eelkõige kehtestades ELi uutele autodele 2012. aastaks keskmiseks siduvaks heitkoguste määraks 120 g CO2/km, mida autotööstus lubas ise 1998. aastal vabatahtlikult saavutada – lubadus, mida ei suudetud täita – ning millega kaasneks tootjatevaheline heitkoguste kvootidega kauplemine; suurendama edaspidi tõhusust vähemalt 10 g CO2/km iga kahe aasta kohta, võtma kütusehindade puhul arvesse sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid kulusid, kaotama ebaõiglased toetused ja maksudest vabastamine, eriti lennundussektoris, ning kehtestama petrooleumi maks, et saavutada kõikide transpordiliikide jaoks võrdsed tingimused;

e)  kehtestama taastuvate energiaallikate osas siduvad valdkondade eesmärgid (elektrienergia, kütmine ja jahutamine, transport), et tõsta taastuvate energiaallikate osakaalu primaarenergias 2020. aastaks 25%-ni ning saavutada nõukogu ja komisjoni tasandil kokkuleppe kava osas, mille kohaselt tuleks taastuvate energiaallikate osas saavutada 2040. aastaks 50% eesmärk; nõustuma, et ehkki biokütused võivad olla olulised meie sõltuvuse vähendamiseks fossiilsetest kütustest, ei tohi neid toota toiduainete tootmise arvelt ja nad ei tohi soodustada kliimamuutust, ülemaailmset metsade raadamist, bioloogilise mitmekesisuse hävimist ega inimõiguste rikkumist;

f)  looma energiasektoris tõeliselt võrdsed tingimused, mis annaksid uutele osalistele võimaluse turule siseneda ning soodustaksid uue tehnoloogia ja detsentraliseeritud energiatootmise kasutuselevõtmist; algatama kõikides liikmesriikides energiatootmise ja -jaotuse omandisuhete täielikku eristamist, suurendama riiklike reguleerivate asutuste volitusi ning looma ELi reguleeriva organi, mis keskenduks eranditult piiriüleste probleemide lahendamisele;

g)  nõustuma, et tuumaenergia ei lahenda ülemaailmset kliimaprobleemi, sellel on tõsiseid puudusi (nt suurõnnetused, jäätmekäitlus, levimise ja terrorismioht, mõju tervisele ja keskkonnale) ning seda toetab väga väike arv ELi kodanikke; võtma vastu õigusakte, mis sunniksid kõnealust valdkonda võtma arvesse oma väliskulusid, arvestades eriti energiatootmisega kaasnevat vastutust;

Majandusareng, tööhõive, sotsiaalne kaasamine ja innovatsioon

4.  tuletab meelde, et majanduskasv ei ole eesmärk omaette ning SKT/RKT näitajaid ei saa käsitleda kui heaolu hindamiseks sobivaid võrdlusnäitajaid; tuletab meelde, et majanduskasv peaks aitama kaasa meie põlvkonna ja tulevaste põlvkondade elukvaliteedi parandamisele; nõuab seetõttu tungivalt sobivate võrdlusnäitajate vastuvõtmist ning kutsub nõukogu, liikmesriike ja komisjoni üles hindama poliitilisi meetmeid ja riiklikke kavasid ka selliste näitajate alusel nagu süsinikdioksiidi heitkogused, majanduse energiakasutusintensiivsus, vaesumisohtu peegeldav näitaja ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine;

5.  usub, et Euroopa Liit peaks piiratud ressursside ja hapra ökosüsteemiga maailmas püüdma muutuda kõige ressursi- ja energiatõhusamaks majanduspiirkonnaks maailmas; tuletab meelde Sterni aruandes toodud järeldusi, mis rõhutasid antud valdkonnas tegevusetusest või hilinenud tegevusest tingitud kulusid, ning rõhutab energiatõhusa tehnoloogia ja taastuvate energialiikide tohutut majanduslikku potentsiaali maailmaturul, mida Euroopa saab kõige paremini kasutada;

6.  tuletab selle taustal meelde 2006. aasta augustis komisjoni poolt (keskkonna peadirektoraat) läbi viidud uurimust, milles toodi välja ökoloogiliste majandusharude oluline roll Euroopa majanduses, sealhulgas tööhõive ja ekspordi jaoks, kuna nimetatud tööstusharu hinnanguline kogukäive ELi 25s liikmesriigis kokku on 227 miljardit eurot (2,2% SKTst) ning otsese ja kaudse tööhõive määr on 42 000 täistööajaga töökohta;

7.  usub, et ühtne turg koos nelja vabadusega vajab tugevat sotsiaalset mõõdet; juhib tähelepanu puudustele Lissaboni agendas kehtestatud sotsiaalvaldkonna ja tööhõive eesmärkides, mis käsitlevad võitlust vaesusega ja töötust; nõuab kinnitust selle kohta, et võitlus sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega on taaskord Lissaboni strateegia keskmes ja selles osas võetakse meetmeid; kutsub komisjoni üles kaaluma viise, kuidas võimaldada kõikidele piisav sissetulek, et võidelda selle abil vaesusega ja suurendada sotsiaalset kaasatust;

8.  rõhutab, et üldhuviteenused on säästva arengu mudeli põhielement; rõhutab vajadust üldhuviteenuseid käsitleva erinevaid valdkondi hõlmava õigusakti järele, et säilitada riigiasutuste võimalus neid teenuseid välja töötada, rahastada ja organiseerida, ilma et see piiraks subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamist; rõhutab vajadust viia läbi üldhuviteenuste osutamise kvaliteeti käsitlevate kehtivate valdkonnaspetsiifiliste õigusaktide mõju põhjalik hindamine;

9.  suhtub kriitiliselt tõsiasja, et piirangud, mille kehtestamist liikmesriigid jätkavad töötajate vabale liikumisele, on vastuolus Lissaboni strateegias esitatud töötajate liikuvuse eesmärgiga ning loovad sellise Euroopa Liidu, kus võrdsed õigused ei ole tagatud kõikidele Euroopa kodanikele; tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv täiendavate pensioniõiguste kaasaskantavuse kohta, kuna see on tõeline samm töötajate liikuvuse soodustamise poole; suhtub väga kriitiliselt nõukogu kavatsusse jätta direktiivi reguleerimisalast välja selle tuum, st kaasaskantavus, ning kutsub kevadel kogunevat Euroopa Ülemkogu üles esitama ummikseisust pääsemiseks selgeid suuniseid;

10.  rõhutab järelevalve tähtsust teenuste direktiivi rakendamise üle ning vajadust hinnata põhjalikult ja kiiresti nimetatud direktiivi mõju tööhõive-, keskkonna- ja tarbijakaitsenormidele kõikides liikmeriikides ning pakkuda välja, kui see on õigustatud, täiendavaid ühtlustamismeetmeid seoses teenuste osutamisega siseturul;

11.  nõuab, et Lissaboni strateegias pöörataks suuremat tähelepanu soolisele aspektile ja „majanduspoliitilistele üldsuunistele” ning „tööhõivesuunistele”; kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles kasutama veelgi rangemaid meetmeid selliste ELi õigusaktide rakendamiseks, mille eesmärk on vähendada palgaerinevust ja kaotada meeste ja naiste eraldamine tööturul;

12.  arvab, et ränne on paratamatu, kuid rõhutab, et seadusliku rände poliitika tuleb välja töötada nii, et see tagaks ümberasujate majandusliku, sotsiaalse ja õigusliku integratsiooni; nõuab meetmete võtmist seoses "ajude äravooluga " Euroopas; juhib tähelepanu tõsiasjale, et kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamisele keskenduv sisserändepoliitika võib põhjustada ajude äravoolu lähteriikides ning sellega tegelemiseks tuleb võtta sobivad meetmed;

13.  usub, et kui liikmesriikide ja Euroopa tasandil ei kehtestata sobivat makromajanduslikku raamistikku, ei ole võimalik lahendada majanduse ja tööhõivega seotud probleeme ega saada edukalt hakkama ei demograafiliste ega ka keskkonnaalaste väljakutsetega; rõhutab maksukorralduse otsustavat rolli majandusliku ja sotsiaalse infrastruktuuri (sh avalike teenuste) rahastamisel; kutsub seetõttu kevadel kogunevat Euroopa Ülemkogu üles tegema ettepanekuid järgmiste aspektide kohta:

a)  ühise pingutusena maksukoormuse nihutamine tööjõult keskkonna seisundi halvendamisele ja ressursside kasutamisele, et stiimulid oleksid õigesti jaotatud ja et alaline tööhõive oleks atraktiivsem;

b)  keskpikas perspektiivis ettevõtte tulumaksu miinimummäära kehtestamine, et vältida maksukonkurentsi liikmesriikide vahel ning maksudest kõrvalehoidmist suurettevõtete poolt, kes pääsevad tihti õiglase osa maksmisest ja kalduvad riike üksteise vastu ära kasutama (selliste valdkondade keskkonnamaksud nagu transport tuleb keskpikas perspektiivis ELi tasandil ühtlustada);

c)  strateegilise innovatsioonipoliitika rakendamine, millega energiatõhusus, energiasääst ning taastuvate energialiikide ja materjalide kasutamine integreeritakse süstemaatiliselt kõikidesse poliitikavaldkondadesse, muu hulgas suurendades eelarvevahendeid taastuvate energiaallikatega seotud teadusuuringutele, eelkõige seitsmenda raamprogrammi vahekokkuvõtte tegemise ajal, ning koondades riiklike toetuste andmine eriti keskkonnasõbralikuks tunnistatud meetmetele ja tehnoloogiale; nõuab, et riigihanked oleksid silmapaistev vahend energiatõhusate hoonete, toodete ja teenuste edendamisel;

Rahvusvaheline kaubandus ja WTO poliitika

14.  arvab, et õiglased mitmepoolsed kaubandus- ja konkurentsieeskirjad, mis tuginevad ILO põhiliste töönormide edendamisele, rahvusvaheliste keskkonnaalaste kokkulepete järgimisele kogu maailmas ning sidususele ÜRO arengupoliitika eesmärkidega, peavad olema ELi turulepääsu ja rahvusvahelise konkurentsivõime strateegia keskmes; kutsub komisjoni üles võtma tööstusriikide ja kiiresti areneva majandusega riikide suhtes sobivaid kaubandusalaseid meetmeid, sealhulgas piirimaksu täpsustamist, kui need riigid ei kavatse kanda oma õiglast osa kohustusest võidelda ülemaailmse kliima soojenemisega;

15.  väljendab muret seoses mitmepoolse kaubandussüsteemi praeguse kriisiga; kutsub komisjoni üles kavandama ettepanekut WTO reformi kohta, mille eesmärk oleks suurendada mitmepoolse kaubandussüsteemi legitiimsust ja demokraatlikku vastutust; kutsub komisjoni ja nõukogu üles mitte kahjustama mitmepoolseid suhteid kahepoolsete ja piirkondlikke vabakaubanduslepingute sõlmimisega;

16.  väljendab muret seoses sellega, et ELi sisene Lissaboni konkurentsivõime strateegia on de facto allutatud ELi välise konkurentsivõime eesmärkidele, mis on esitatud komisjoni teatises "Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas"; hoiatab sellise ELi konkurentsivõimepoliitika eest, mis on suunatud üksnes ELis asuvate riikidevaheliste ettevõtete ülemaailmsete tehingute teostamise vajadusele ning mis kahjustab Euroopa töötajate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate sotsiaalseid huvisid, kuna viimased vajavad ülemaailmsele konkurentsile ettevaaltikku lähenemist; hoiatab kavandatava rahvusvahelise regulatiivkoostöö eest, mis annab riikidevahelistele ettevõtetele ja kolmandatele riikidele õiguse sekkuda mittetariifseid kaubandustõkkeid käsitlevatesse ELi õigusaktidesse, mis hõlmavad WTO määratluse kohaselt ka olulist osa sotsiaalsetest, keskkonnaalastest ja tarbija õigustest ning tulevasest õigusloomest;

Lissaboni strateegia juhtimine ja parem õiguslik reguleerimine

17.  nõuab suurema läbipaistvuse ja Lissaboni strateegia eesmärkide parema mõistmise huvides riiklike reformikavade ühise süsteemi väljatöötamist ning ühiste näitajate kehtestamist, mis võimaldaksid toestada järelevalvet poliitikavaldkondade keskkonnaalase mõju (nt kliima) ja sotsiaalse mõju (nt mõju kodanike tervisele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele) üle; usub, et riikide parlamente tuleks täielikult kaasata riiklike reformikavade hindamisse ning Euroopa Parlamenti komisjonipoolsesse hindamisprotsessi ja metoodikasse;

18.  tuletab sellega seoses meelde, et "parem õiguslik reguleerimine" ei tohi kahjustada tarbijakaitset, ka ei tohi ekslikult arvata, et see tähendab "vähem reguleerimist”, vaid see tähendab tulevaste õigusaktide suuremat tõhusust ja mõjusust ning varasema poliitika mõju asjakohast hindamist;

19.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.