Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Amnesty Internationali 7. detsembri 2006. aasta aruannet Eesti kohta, milles kritiseeritakse asjaolu, et venekeelsel vähemusel, kes moodustab ühe kolmandiku Eesti elanikkonnast, on piiratud vähemusõigused;

–  võttes arvesse rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee 19. oktoobri 2006. aasta lõppjäreldusi Eesti kohta, milles on toodud rida soovitusi vähemuste hulka kuuluvate isikute diskrimineerimise likvideerimise kohta;

–  võttes arvesse diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 113 lõiget 2,

A.  arvestades, et Eesti valitsus on otsustanud teisaldada Eesti pealinna südamest sõjaväekalmistule nõukogude mälestusmärgi, mis on seal seisnud aastakümneid ning millega mälestatakse neid, kes kaotasid elu natsistliku režiimi kukutamisel;

B.  arvestades, et see otsus võeti vastu Tallinna elanikega nõuetekohaselt konsulteerimata, eirates olulisi osi linna elanikkonnast;

C.  arvestades, et Eesti võimud ei lubanud mälestusmärgi teisaldamise vastaseid rahumeelseid meeleavaldusi ning aitasid sellega kaasa protesti suurenemisele;

D.  arvestades, et Eesti politsei kasutas meeleavaldajate suhtes ebaproportsionaalset jõudu ning vahistas mälestusmärgi teisaldamise vastase organisatsiooni juhid, mis tekitas Eesti linnade tänavatel uut vägivalda ja pingeid; arvestades, et on tulnud teateid vahistatud inimeste väärkohtlemise kohta;

E.  arvestades, et Tallinna sündmuste järgselt on tõkestatud Eesti saatkonna normaalne toimimine Moskvas ning saatkonda piiranud meeleavaldajad on füüsiliselt rünnanud mitmeid selle diplomaate, sealhulgas saadikut, ning teiste ELi liikmesriikide diplomaate; arvestades, et Vene poliitikud on reageerinud ebaproportsionaalsete sõnaliste rünnakute ja majandusähvardustega;

F.  arvestades, et need sündmused on põhjustanud Eesti ja Venemaa vahelistes suhetes sügava kriisi, millel on tõsised tagajärjed ELi–Venemaa suhetele,

1.  mõistab hukka Teise maailmasõja mälestusmärgi teisaldamise Eesti valitsuse poolt; asub seisukohale, et see Eesti valitsuse tegu peegeldab kahetsusväärset tundlikkuse puudumist natsismi kuritegude tõsiduse suhtes ning vastuvõetamatut austuse puudumist kõigi fašismi vastu võidelnute suhtes;

2.  väljendab muret, et Eesti valitsus näitas samal ajal üles ükskõiksust kuritegude suhtes, mida panid toime natside Eesti kaastöötajad, eriti nende osalemise suhtes juudi rahva vastu toimepandud kuritegudes, ning pärast Eesti iseseisvumist Eestis taasilmunud neofašistlike organisatsioonide iga-aastaste meeleavalduste suhtes; nõuab kindlalt, et tuleb lahendada tuhandete Balti riikides elavate inimeste kodakondsuse puudumise probleem;

3.  mõistab hukka Eesti politsei ebaproportsionaalse jõu kasutamise rahumeelsete meeleavaldajate vastu, rõhutades samas, et märatsemist ja vandalismi ei saa õigustada; on mures mälestusmärgi teisaldamise vastu olnud inimeste vahistamise pärast; nõuab Tallinnas toimunud vägivallasündmuste kiiret, igakülgset ja sõltumatut uurimist;

4.  on ärevuses, et venekeelse vähemuse jätkuv diskrimineerimine ja tõrjumine Eestis ja teistes Balti riikides ning dialoogi puudumine on viinud sügava usaldamatuse ja ohtlike pingeteni enamusrahva ja venekeelse vähemuse vahel; nõuab kindlalt, et venekeelsetele vähemustele Balti riikides tuleb anda Euroopa Liidus üldtunnustatud vähemusõigused; kutsub Eesti valitsust üles järgima rassilise diskrimineerimise kõrvaldamise komitee 19. oktoobri 2006. aasta lõppjäreldusi, et seda vastuvõetamatut olukorda muuta;

5.  nõuab konstruktiivset ja igakülgset arutelu möödunud sajandil Balti regioonis toimunud sündmuste üle kõigi asjassepuutuvate poolte osalusel, et ületada Balti ühiskondades esinevad ning Balti riikide ja Venemaa vahelised lõhed;

6.  taunib sügavalt Venemaa reageeringuid, eriti diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist tulenevate kohustuste rikkumist; kutsub Venemaad üles tagama välisdiplomaatide kaitset ja välissaatkondade normaalset toimimist; kutsub kõiki asjassepuutuvaid pooli andma oma panust Eesti ja Venemaa vaheliste pingete maandamisse ning suhete normaliseerimisse;

7.  rõhutab ELi liikmesriikide ja Venemaa vaheliste heanaaberlike ja vastastikku kasulike suhete tähtsust; märgib, et ELi–Venemaa suhted on kriitilises seisus ning kutsub seetõttu kõiki partnereid üles konstruktiivsetele ja tulemustele keskendunud lähenemisviisidele;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Venemaa valitsusele ja parlamendile.