Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid resolutsioone Lähis-Ida kohta, eriti 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lähis-Idas ja 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gaza sektoris;

–  võttes arvesse 23. aprillil ja 24. mail 2007. aastal toimunud välissuhete nõukogu kohtumiste järeldusi;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 18. juuni 2007. aasta kohtumise järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta;

–  võttes arvesse neliku 30. mail ja 27. juunil 2007. aastal tehtud avaldusi;

–  võttes arvesse 25. juunil 2007. aastal Sharm el-Sheikhis toimunud tippkohtumist;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et neil päevil täitub Läänekaldal ja Gaza sektoris Iisraeli okupatsiooniga lõppenud sõja neljakümnes aastapäev;

B.  arvestades, et Palestiina rahvusliku ühtsuse valitsus, mis moodustati Meka kokkulepe tulemusena 8. veebruaril 2007. aastal, saadeti president Abbasi poolt laiali pärast Hamasi relvastatud rühmitiste vägivaldset võimuhaaramist Gaza sektoris; arvestades, et samal ajal kuulutas president Abbas välja erakorralise seisukorra ja määras Palestiina aladele ametisse erakorralise valitsuse eesotsas peaminister Fayyadiga;

C.  arvestades, et Palestiina rahvusliku ühtsuse valitsus lähtus oma tegevuses programmist, milles nõuti Palestiina riigi rajamist 1967. aasta piiridega, relvarahu kindlustamist ja laiendamist ning PVO varem sõlmitud kokkulepete austamist;

D.  arvestades, et majandusliku ja sotsiaalse olukorra halvenemine Palestiina okupeeritud aladel on tingitud peamiselt kaupade ja inimeste liikumisele kehtestatud piirangutest, mis on toonud kaasa sügava humanitaarkriisi Gaza sektoris ja praktikas viinud Gaza sektori eraldatuseni, ning Palestiina omavalitsuse finantskriisist, mille on põhjustanud asjaolu, et Iisrael on ebaseaduslikult keeldunud üle kandmast Palestiina omavalitsuse kinnipeetud maksu- ja tollitulusid;

E.  arvestades, et neliku otsus peatada otseabi andmine Palestiina omavalitsusele on viinud kriisi süvenemiseni, hoolimata ajutisest rahvusvahelisest mehhanismist (TIM), mis loodi selleks, et tagada Palestiina elanikkonnale oluliste avalike sotsiaalteenuste jätkuv osutamine, ning Euroopa vahendite suurenemisest;

F.  arvestades, et Iisraeli valitsus on otsustanud taastada täielikult finantssidemed uue valitsusega ja alustada uuesti igakuist maksutulude ülekandmist ning vabastada palestiinlastelt 2006. aasta algusest alates kinnipeetud raha;

G.  arvestades, et Palestiina alade okupeerimise ja jaotamise pikendamine takistab Palestiina riigi loomist ning õõnestab igasugust väljavaadet rahule selles piirkonnas; arvestades, et üha pakilisemaks on muutunud usaldusväärse rahuprotsessi jätkamine, mis saaks anda Palestiina rahvale iseseisva, demokraatliku ja elujõulise, Iisraeliga kõrvuti eksisteeriva riigi perspektiivi ning muuta Lähis-Ida piirkonda rahulikumaks ja stabiilsemaks;

H.  arvestades, et Euroopa Parlamendi Palestiina seadusandliku nõukoguga suhtlemise delegatsioon oli visiidil Gaza sektoris ja Läänekaldal 30. aprillist kuni 3. maini 2007;

I.  arvestades, et 20. mail puhkes Nahr al-Bared põgenikelaagris Põhja-Liibanonis ning hiljem Ein al-Hilweh põgenikelaagris võitlus Al-Qaeda võrgustikuga ühenduses olevate infiltreerunud radikaalsete rühmitiste ja Liibanoni armee vahel, põhjustades rohkem kui 100 inimese surma;

J.  arvestades, et erakorraline olukord tõstab taas kord esile Palestiina põgenike olukorra Liibanonis;

K.  arvestades, et viimastel nädalatel ja kuudel on Liibanonis toimunud rida pommirünnakuid; arvestades, et Liibanoni parlamendiliige Walid Eido ja ÜRO rahuvalvejõududes teeninud kuus sõdurit on tapetud pommirünnakutes; arvestades, et kõnealuste rünnakute eesmärk oli destabiliseerida riiki, mis on endiselt sügavas institutsioonilises kriisis ning poliitilises ummikseisus;

L.  arvestades, et 30. mail võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni nr 1757, mille VII peatükiga luuakse segakoosseisuline kohus, milles osalevad Liibanon ja rahvusvaheline delegatsioon, et mõista kohut Liibanoni peaministri Rafiq al-Hariri tapmises 2005. aastal ning sellele järgnenud reas poliitilistes tapmistes kahtlustatavate isikute üle;

M.  arvestades, et otsus luua kõnealune kohus oli vastuseks Liibanoni valitsuse palvele ning ÜRO Julgeolekunõukogu 2005. aasta otsusele luua sõltumatu uurimiskomisjon Hariri tapmise uurimiseks pärast seda, kui selgus, et Liibanonis toimunud uurimine oli osutunud väga puudulikuks,

1.  palub ELil võtta kiireloomulisi meetmeid, et tagada erakorralise ja humanitaarabi andmine Gaza elanikkonnale, mida saab osaliselt anda 2007. aasta septembrini pikendatud ajutise rahvusvahelise mehhanismi (TIM) kaudu, ja garanteerida takistamatu juurdepääs kõnealusele abile Gaza sektoris; palub nõukogul sellega seoses jätkata ELi piirihaldamise abimissiooni Rafah’ piiriületuskohas; palub nõukogul sarnaselt teha kõik endast olenev, et vältida Gaza sektori eraldatust ning nõuda tungivalt Palestiina ametivõimudelt Gaza elanikkonna julgeoleku ning majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamist;

2.  palub Iisraeli valitsusel järgida ja täita oma kohustusi Palestiina tsiviilelanikkonna ees ning kaotada isikute ja kaupade liikumist takistavad piirangud vastavalt liikumise ja juurdepääsu lepingule;

3.  palub Hamasil lõpetada viivitamatult massimõrvad ning kõik füüsilise ja vaimse ahistamise vormid ning tagada vahet tegemata Gaza elanikkonna põhiõigused ja turvalisuse, pöörates erilist tähelepanu naiste õigustele; nõuab tungivalt, et Hamas tagaks Gaza sektorist lahkuda soovivatele isikutele vaba juurdepääsu Gaza piiridele;

4.  palub kõigil osapooltel lõpetada Palestiina sisese vägivalla ning aidata kaasa korra ja julgeoleku taastamisele, mis peaks põhinema poliitiliste vastaste austamisel;

5.  tunnistab, et on äärmiselt tähtis toetada Araabia Liiga nõudmist taastada Palestiina rahvuslik ühtsus ja Palestiina alade ühtsus; toetab sellega seoses kõiki lepitusprotsessi käivitamiseks tehtavaid jõupingutusi;

6.  rõhutab, et ELi poliitika keelduda otseabi taastamisest ning rahvusliku ühtsuse valitsuse tunnustamisest, mis oli Palestiina rahva õiguspärane valik, on aidanud kaasa valitsuse lagunemisele ja praegusele dramaatilisele olukorrale; palub nõukogul seetõttu õppida minevikus tehtud vigadest ning jätkata läbirääkimisi, et tulla välja praegusest poliitilisest ja institutsioonilisest ummikseisust;

7.  on veendunud, et üha pakilisem on usaldusväärse rahuprotsessi jätkamine, mis saaks anda Palestiina rahvale iseseisva, demokraatliku ja elujõulise, Iisraeliga kõrvuti eksisteeriva riigi perspektiivi; palub seetõttu komisjonil algatada sine die rahvusvahelise konverentsi korraldamise Lähis-Ida teemal ulatusliku piirkondliku rahulepingu saavutamiseks, mis põhineb ÜRO resolutsioonidel ning eelkõige kavandatud Araabia rahualgatusel, mida Iisrael peaks tõsiselt kaaluma;

8.  nõuab tungivalt, et Iisraeli valitsus lõpetaks asunduste laiendamise ning kaotaks asundused Läänekaldalt ja Ida-Jeruusalemmast täielikus kooskõlas ÜRO resolutsioonidega, ning osaleks Iisraeli kinnipidamiskeskustes viibivate Palestiina vangide nn järkjärgulise vabastamise plaanis; on seisukohal, et kõnealuse plaani alusel tuleks kõigepealt vabastada vangistuses viibivad alaealised; nõuab veelkord Palestiina seadusandliku nõukogu liikmete ja ministrite viivitamatut vabastamist; nõuab tungivalt, et Iisraeli valitsus vabastaks viivitamatult Marwan Barghouti selge signaalina kooseksisteerimisest ja dialoogist Palestiina liidritega;

9.  tervitab BBC ajakirjaniku Alan Johnstoni vabastamist ning nõuab Palestiina radikaalsetelt rühmitistelt kapral Shaliti viivitamatut vabastamist;

10.  toetab president Abbasi nõudmist saata ÜRO rahuvalvejõud Läänekaldale, Gaza sektorisse ning Iisraeli ja Gaza vahelisele piirialale, et kaitsta tsiviilelanikkonda üldise poliitilise strateegia raamistikus, mille eesmärk on rahuprotsessi viivitamatu taaskäivitamine ja läbirääkimised lõpliku staatuse üle;

11.  väljendab sügavat muret Ühendkuningriigi endise peaministri Tony Blairi määramise üle neliku esindajaks ning rõhutab, et piirkond vajab vahendajat, keda kõik pooled aktsepteeriksid;

12.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama kõik vajalikud vahendid, et võimaldada Liibanoni jaoks loodud rahvusvahelisel kohtul tõhusalt toimida ning täita temale antud volitusi;

13.  nõuab tungivalt, et kõik Liibanoni osapooled toetaksid kõnealuse kohtu tegevust ning et Süüria teeks kohtuga täiel määral koostööd;

14.  palub kõigil Liibanoni osapooltel ja rühmitistel hoiduda tegudest, mis võivad täiendavalt ohustada riigi stabiilsust ning mis praegu endiselt takistavad habraste Liibanoni institutsioonide toimimist; nõuab selles suhtes rahvusliku ühtsuse dialoogi taaskäivitamist, et siluda erinevusi ning ennetada võimuvaakumit seoses käesoleva aasta sügiseks kavandatud presidendivalimistega;

15.  nõuab tungivalt, et Liibanoni valitsus teeks kõik endast oleneva, et lõpetada Palestiina põgenike igasugune diskrimineerimine ning hõlbustada nende integratsiooni Liibanoni ühiskonda, kui nad seda soovivad; nõuab sellega seoses tungivalt, et nõukogu ja komisjon annaksid tegevuskava raames vajalikku abi; rõhutab, et erakorraline olukord tõstab veelkord esile vajaduse leida Palestiina põgenike jaoks õiglane ja terviklik lahendus;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜVJP kõrgele esindajale, neliku esindajale, Palestiina omavalitsuse presidendile, Palestiina seadusandliku nõukogu kõigile liikmetele, Iisraeli parlamendile Knessetile ja Iisraeli valitsusele ning Araabia Liiga peasekretärile.