Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga – edasine tegevuskäik aastaks 2020 ja järgnevateks aastateks”;

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC), UNFCCC Kyoto protokolli ja selle rakendusmenetlusi;

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 17. aprilli 2007. aasta arutelu kliimamuutuse mõju kohta rahule ja julgeolekule;

–  võttes arvesse eelseisvat Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 13. konverentsi (COP 13) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste 3. konverentsi (COP/MOP 3), mis peetakse Indoneesias Balil 3.–14. detsembrini 2007;

–  võttes arvesse oma eelnevaid kliimamuutusega seotud resolutsioone, eelkõige 16. novembri 2005. aasta resolutsiooni „Globaalse kliimamuutuse vastase lahingu võitmine”(1), 18. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni Montreali konverentsi tulemuste kohta (COP 11–COP/MOP 1)(2), 4. juuli 2006. aasta resolutsiooni “Lennunduse mõju vähendamine kliimamuutustele”(3) ja 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni kliimamuutuse kohta(4);

–  võttes arvesse kliimamuutuste ajutise komisjoni nimel vastavalt kodukorra artiklile 108 esitatud suuliselt vastatavaid küsimusi B6-0379/2007 ja B6-0380/2007 ning nõukogu ja komisjoni avaldusi;

–  võttes arvesse 8.–9. märtsil 2007 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel eesistujariigi tehtud järeldusi;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.  arvestades, et kliimamuutus on 21. sajandil meie ühiskondade jaoks üks peamine probleem, millel on olulised negatiivsed ülemaailmsed keskkonna-, majanduslikud, sotsiaalsed ja geopoliitilised mõjud ning mis võivad ohustada ka rahvusvahelist rahu ja julgeolekut;

B.  arvestades, et selle kahjulikud tagajärjed jaotuvad ebaühtlaselt ning lisaks sellele, et ta on keskkonnakatastroof, toob kliimamuutus esile ka inimõiguste ja ülemaailmse õigluse probleemid;

C.  arvestades, et vaestele ei saa keelata inimväärse elu elamist;

D.  arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 4. hindamisaruandes kinnitatakse, et kliimamuutuse üha kiireneva tempo põhjuseks on inimtegevus ja sel on juba tõsised ülemaailmsed mõjud;

E.  arvestades, et maailma paljud piirkonnad kannatavad juba praegu maailma keskmise temperatuuri tõusu mõjude käes, ning arvestades, et hiljutiste teaduslike tõendite põhjal võib oletada, et ELis kokku lepitud pikaajaline eesmärk hoida soojenemine alla 2 Celsiuse kraadi (võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega) ei pruugi olla piisav, et vältida kliimamuutuse olulisi negatiivseid mõjusid;

F.  arvestades, et teatud elanikkonnarühmad kannatavad juba kliimamuutuse negatiivse mõju tõttu, näiteks Tuvalus, Bangladeshis ja Aafrika Saheli piirkonnas;

G.  arvestades, et valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 4. hindamisaruandes väidetakse, et maailma keskmine temperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud 0,74 Celsiuse kraadi ning juba õhku paisatud kasvuhoonegaaside tõttu jätkab tõusu umbes 0,7 kraadi võrra; ning hinnanguliselt tõuseb maailma keskmine temperatuur sel sajandil 1,8 ja 4 Celsiuse kraadi olenevalt ühiskonna arengust;

H.  arvestades, et vastavalt Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) viimastele satelliidiandmetele saavutas suvine jää sulamine põhjapoolusel sellise ulatuse, et laevadel oli esimest korda võimalik sõita Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani läbi Loodeväila, ning arvestades, et see on veel üks märk kiire kliimamuutuse kohta Arktikas;

I.  arvestades, et kliimamuutus on pikaajaline probleem ning et ainult lühiajalistest meetmetest ei piisa, et saavutada kliimale positiivset mõju;

J.  arvestades, et tööstusriigid kannavad peamist vastutust kasvuhoonegaaside heitkoguste atmosfääri kogunemise eest; arvestades, et kõige tugevamini mõjutab ebastabiilsem kliima vaeseimaid riike ja elanikkondi;

K.  arvestades, et 25 enim saastavat riiki toodab 83% maailma kasvuhoonegaaside heitmetest ning heitkogused inimese kohta arenenud riikides on mitu korda suuremad kui arenguriikides;

L.  arvestades, et tegevusetusest põhjustatud majandus-, sotsiaalseid ja tervisekulusid hinnati Stern Reviews vastavat 5–20 protsendile maailma SKTst aastas; arvestades, et UNFCCC ja Euroopa Komisjoni hinnangul vähendaks mõistlik kliimapoliitika maailma SKT kasvu aastas vaid murdosa võrra eeldatud kasvust, kõigest 0,12%–0,19%, võtmata arvesse keskkonnale ja tervisele tõusvaid kõrvaltulusid ja parendatud energiavarustuse kindlust;

M.  arvestades, et nii IPCC kui ka Sterni aruannetes kinnitatakse, et arenguriigid on kliimamuutusest eriti ohustatud, sest nad on selle suhtes rohkem avatud ja vastuvõtlikud; arvestades, et inimtegevusest põhjustatud kliimamuutusel on kahjulikud tagajärjed põllumajandusele ja hüdrosüsteemidele, kalandusele, tervisele ja majanduslikule infrastruktuurile, ning arvestades, et selline mõju teravdab vaesust ja kujutab tõsist ohtu aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

N.  arvestades, et Maailmapanga hinnangul on vaja aastas 10–40 miljardit USA dollarit, et muuta areng arenguriikides kliimamuutusest sõltumatuks, ning arvestades, et sissemaksete hulka sihtotstarbelistesse kohanemisfondidesse prognoositakse ulatuvat ainult 150–300 miljoni USA dollarini.

O.  arvestades, et tuleb kavandada siduvad heitkoguste vähendamise sihtarvud, nähes ette vajalikud stiimulid kiirete investeeringute tegemise eest energiat ja ressursse säästvatesse, taastuvenergiaga seotud ja väheseid heitkoguseid tekitavatesse tehnoloogiatesse;

P.  arvestades, et on hädavajalik sõlmida heitkoguste vähendamise pikaajalisi eesmärke käsitlev ulatuslik rahvusvaheline kokkulepe, et tagada investeerimiskindlus väikesel hulgal kasvuhoonegaase tekitavatesse tehnoloogiatesse ja energiasäästu ning vältida investeeringuid nende eesmärkidega kokkusobimatusse energiainfrastruktuuri,

1.  nõuab tungivalt, et Euroopa Liit kinnitaks Bali kliimakonverentsil ja edaspidi oma juhtivat rolli ja püüaks saavutada konkreetset koostööd ning lepiks selle kohtumise ajaks kokku kõik vajalikud läbirääkimisvolitused, et luua realistlik raamistik 2012. aasta järgseks rahvusvaheliseks kliimakokkuleppeks, mis on kooskõlas kliimamuutuse mõju vähendamisega alla 2 Celsiuse kraadi võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega; on seisukohal, et Euroopa Liit saab kinnitada oma juhtivat rolli, saates Balile mitmed riigipead, mis samal ajal annaks teada, et kliimamuutus on mitmetahuline probleem ning et selle üle ei peaks arutama ainult keskkonnaministrid;

2.  on seisukohal, et tulevases režiimis tuleks edasi arendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli põhimõtteid ja mehhanisme, võttes arvesse ühiseid, kuid diferentseeritud kohustusi; arvab, et Bali mandaat peaks põhinema järgmistel elementidel:

   –   siduvad sihtarvud kõigile tööstusriikidele;

   –   mõjusad stiimulid, sealhulgas vajaduse korral turupõhised vahendid, et vältida raadamist ja maakasutusest tingitud heitkoguseid, kaasa arvatud säästvate põllumajandustavade edendamine;

3.  rõhutab, et ressursside säästva kasutuse ja heitkoguste vähendamise sihtarvud peavad rajanema pikaajalisel eesmärgil; on arvamusel, et praegustele teadmistele tuginedes on ülioluline, et ülemaailmsed heitkogused saavutaksid tipu 10 järgmise aasta jooksul, et CO2 ekvivalendi kontsentratsioon atmosfääris oleks jätkuvalt alla 450 miljondiku mahuosa ning et kasvuhoonegaaside heitkogused langeksid sellisele tasemele, mis jääks püsima tänu looduslike neeldajate absorbeerimisvõimele;

4.  kutsub üles tõsiselt arvesse võtma teadusringkondade hoiatust, et maailma soojenemise piiramist 2 Celsiuse kraadiga, mis on juba iseenesest raske ülesanne, ei hakataks pidama ohutusstandardiks, sest sellega kaasnevad ikkagi äärmiselt tõsised mõjud ja tagajärjed;

5.  tuletab meelde, et tööstusriigid, sealhulgas need, kes veel ei ole Kyoto protokolli ratifitseerinud, peavad kliimamuutusega maailma tasandil võitlemisel täitma juhtivat rolli ning kohustuma vähendama heitkoguseid vähemalt 30% võrra aastaks 2020 ning 60–80% võrra aastaks 2050 (võrreldes aastaga 1990); usub, et tulevases režiimis tuleks ette näha pikaajalise eesmärgi saavutamine kuni aastani 2050 ja vaheeesmärgid iga viie aasta tagant, milleks kehtestatakse kohustuslikud sihtarvud, mida vaadatakse läbi uusimate teaduslike teadmiste põhjal;

6.  tervitab sellega seoses 8.–9. märtsil 2007. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul vastu võetud ELi sihtarvu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks 30% võrra 2020. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega, tingimusel et muud arenenud riigid võtavad endale samasugused kohustused ning majanduslikult rohkem arenenud arengumaad annavad panuse, mis on vastavuses nende kohustuste ja suutlikkusega, ning tunnustab ELi võetud kohustust – olenemata sellest, kas sõlmitakse ülemaailmne kokkulepe pärast 2012. aastat algava perioodi kohta – vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra 1990. aasta tasemega võrreldes;

7.  rõhutab, et märkimisväärset CO2 heitkoguste vähenemist saab saavutada ainult rahvusvaheliselt, kaasates tööstusriikide peamised heitkoguste tekitajad ning tagades hiljuti tööstusriikideks saanud riikide osalemise;

8.  on arvamusel, et kiiresti areneva majandusega riigid peaksid aktsepteerima piiranguid oma heitkogustele vastavalt oma arenguastmele, heitkogustele inimese kohta, heitkoguste vähendamise võimalustele ning tehnilisele ja finantssuutlikkusele;

9.  on arvamusel, et EL ja teised tööstusriigid peaksid abistama arengumaid säästvate ja tõhusate tehnoloogiate kasutuses kaasrahastamisega, sealhulgas ametliku arenguabi kaudu, ning suutlikkuse tõstmise meetmetega, et majanduslikult kõige enam arenenud riigid nende hulgas saaksid alustada heitkoguste või süsinikuintensiivsuse vähendamist niipea, kui nende areng seda lubab, kuid hiljemalt 2020. aastal;

10.  rõhutab mõistliku keskkonnapoliitika põhimõtete austamise ja järgimise tähtsust kõikides kolmandatele riikidele suunatud ELi arenguabiprojektides;

11.  on arvamusel, et vajalik on ka julgustada lahenduste leidmist, mis võimaldavad saavutada kasvuhoonegaaside 30%lise vähendamise eesmärgi aastaks 2020;

12.  tunneb muret troopiliste metsade kiire raadamise pärast, mis põhjustab umbes 20% maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest, ning negatiivse mõju pärast maailma looduslike neeldajate absorbeerimisvõimele ja bioloogilisele mitmekesisusele ning vaeste riikide elanikkonna elatisele, ning kutsub seetõttu üles selliste stiimulite intensiivsemale arvestamisele arenguabi andmisel Euroopa ja muu maailma poolt;

13.  on arvamusel, et on ülioluline luua strateegiline partnerlus riikidega, keda troopiliste metsade raadamine kõige enam puudutab; usub kindlalt, et tulemuslikkusel rajanevad stiimulid raadamise ärahoidmise eest peavad kuuluma tulevasse kliimarežiimi;

14.  on arvamusel, et sellised stiimulid peaksid vastama riigi võrdlusalusele (milles on arvesse võetud varaseid meetmeid) ning nendega peaksid kaasnema ökoloogilised kriteeriumid, jätkusuutlikkuse normid ja hea valitsemistava tagamine; on jätkuvalt arvamusel, et neeldajatega absorbeeritud süsinikdioksiidi hüvitussüsteemi ajutine iseloom tähendab seda, et riigid peavad vastutama nende püsimise eest, kui neid kasutatakse siduvate sihtarvude saavutamiseks;

15.  on arvamusel, et ÜRO peamised bioloogilise mitmekesisuse, kõrbestumise ja kliimamuutuse poliitikad ning nendega seotud rahvusvahelised osapoolte konverentsid vajavad tulemuslikku kooskõlastamist, et saavutada ühised eesmärgid; rõhutab seetõttu vajadust vältida igasuguseid vastuolusid kavandatud leevendus- ja kohanemismeetmete rakendamisel, et tagada nendevaheline kooskõlastamine ja tõhusus;

16.  on arvamusel, et biokütuste rahvusvaheline raamkokkulepe ja sertifitseerimissüsteem on vajalikud, et hoida ära negatiivseid tagajärgi keskkonnale ja liiga suuri CO2 heitkoguseid, mis on näiteks tingitud metsade raadamisest ja turbarabade põletamisest; peab sellega seoses vajalikuks teise põlvkonna biokütuseid puudutavat teadustööd, nende arendamist ja edendamist;

17.  rõhutab tööstusriikide moraalset kohustust pakkuda suuremat rahalist ja suutlikkuse tõstmiseks vajalikku tuge ohtude vähendamiseks ja kliimamuutusega kohanemiseks madala sissetulekuga haavatavates riikides prognoositaval ja ühtsel viisil; nõuab eelkõige ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames olemasolevate rahaliste vahendite tugevdamist, näiteks kohanemisfond, vähimarenenud riikide fond, kliimamuutuste erifond ja Ülemaailmse Keskkonnafondi strateegiline prioriteet kohanemisel;

18.  kinnitab taas oma toetust puhta arengu mehhanismide jätkuvale kasutamisele kui vahendile, mille abil arendada kliimasõbralikke tehnoloogiaid; rõhutab, et tingimused puhta arengu mehhanismi jätkamiseks ja edasiarendamiseks pärast 2012. aastat tuleb luua niipea kui võimalik; rõhutab vajadust parandada tõhusust rangemate jätkusuutlikkuse kriteeriumide, parandatud juhtimistava ja lihtsustatud haldusmenetluste abil, ning võimalikku liikumist valdkondliku puhta arengu mehhanismi suunas; rõhutab siiski, et korvamismehhanismina on see vaid ajutine lahendus ning eesmärk peab jääma samaks: kehtestada ülemaailmne saastekvootide ülemmäär, mis põhineb õiglasel ja proportsionaalsel kvootide eraldamisel; toetab Kyoto protokolli raames kokku lepitud põhimõtet, mille kohaselt riigisisest vähendamist tuleb täiendada paindlike mehhanismide kasutamisega;

19.  kutsub komisjoni üles, selleks et täiustada puhta arengu mehhanismi, Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamisel algatama uut suunda metsastamise ja metsa uuendamise projektide ning jätkusuutlike metsamajandusprojektide eest antavate heitkoguste lubatud ühikute hindamisel;

20.  kordab oma nõudmist lisada lennunduse ja meretranspordi heitkogused rahvusvahelistesse kasvuhoonegaaside vähendamise kohustustesse 2012. aastale järgnevaks ajavahemikuks ning nõuab uusi jõupingutusi petrooleumimaksude kasutuselevõtmiseks ELi ja maailma tasandil;

21.  on mures, et järjest suuremat osa maailma ressurssidest kasutatakse karjakasvatuseks; tuletab meelde ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 2006. aasta novembri aruannet „Livestock's Long Shadow”, mille järgi lihatööstus ja karjakasvatus annavad hinnanguliselt 18% kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest; rõhutab, et rahvusvaheline kliimakokkulepe ajavahemikuks pärast 2012. aastat peaks sisaldama ka jätkusuutliku karjakasvatuse raamistikku;

22.  teeb ettepaneku läbi vaadata, kui suurel määral oleks võimalik lõpetada prügimägede tegevus, millest üle maailma eraldub aastas õhku kuni 60 miljonit tonni metaani, ning kasutada neid energia tootmiseks, et vähendada kasvuhooneefekti ja ohtu inimestele;

23.  tunnistab võimalusi, mida loob kliimamuutuse vastu võitlemine, sundides tagant tehnoloogia arengut ja jätkusuutlikumate ühiskondade loomist; arvestades, et süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist majanduses käsitlev poliitika pakub olulisi ärivõimalusi paljudes tehnoloogiavaldkondades, nagu energiatõhusus, taastuvad energiaallikad, tehnoloogia jagamine, süsiniku sidumine ja ladustamine jne; kutsub liikmesriike üles tegema edasisi pingutusi, et stimuleerida selliseid investeeringuid ja teha maksusoodustusi puhaste tehnoloogiate alase teadustöö edendamiseks;

24.  on seisukohal, et puhaste tehnoloogiate turuleviimist raskendavad sellised takistused nagu fossiilkütuste toetused, imporditollimaksud ja teadmusbaasi puudumine; nõuab resoluutseid jõupingutusi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli raames, et kaotada säärased takistused ja kehtestada positiivsed stiimulid investeeringute eest säästvatesse tehnoloogiatesse ning ettevõtlust stimuleerivate mudelite suuremasse kasutusse, eelkõige erakordselt tugevasse ja ulatuslikku partnerlusse tööstusriikide ja kiiresti arenevate riikide vahel;

25.  jääb arvamuse juurde, et globaalsete heitkoguste vähendamine ei tohi tuua kaasa teisi ohte, nagu tuumarelva levik või terrorism; usub seepärast, et tuumaenergia peaks jääma väljapoole puhta arengu mehhanismi ja ühisrakendust või muid mehhanisme, mille eesmärk on anda heitkoguste vähendamise eest arengumaades hüvitust;

26.  tunnistab, et intellektuaalomandi õiguste litsentsitasud puhaste tehnoloogiate valdkonnas võivad olla takistuseks sellise tehnoloogia siirdele arengumaadesse; rõhutab, et kokkulepe ajavahemikuks pärast 2012. aastat peab sisaldama intellektuaalomandi õiguste alast partnerlussuhete raamistikku tööstusriikide ja arenguriikide vahel, sätestama alternatiivsed hüvitusmehhanismid intellektuaalomandi õiguste valdajatele, et tagada üheaegne omandiõiguste austamine ning tehnoloogiasiirde edendamine;

27.  tunnistab, et kliimamuutusega soetud erinevatest riiklikest kohustustest tingitud hinnaerinevused võivad tekitada konkurentsimoonutusi, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele; kutsub komisjoni üles selle küsimusega tõsiselt tegelema, nimelt vahendite arendamise kaudu, mis tagavad suurema sidususe keskkonnaeesmärkide ja WTO eeskirjade vahel; tunnistab, et siduvad rahvusvahelised võrdlusalused ja kohustused kõigis konkurentsitundlikes sektorites oleksid eelistatavamad kui võimalike kohandusmeetmete võtmine, selleks et korvata kaubanduspartnerite erinevaid konkurentsitingimusi;

28.  toetab tõhusa ülemaailmse süsiniku saastekvootidega kauplemise süsteemi puudumisel valdkondlike eesmärkide seadmist energiamahuka tööstuse jaoks riikides, kellel ei ole siduvaid heitkoguste vähendamise kohustusi, lisaks tööstusriikide siduvate heitkoguste sihtarvudele ja tehnoloogiasiirde kohustusele; on arvamusel, et sellised sihtarvud ja/või võrdlusalused on eriti olulised maailma mastaabis konkureerivate energiamahukate sektorite jaoks (teras, paber ja tsement);

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa Komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile palvega levitada seda kõikidele lepinguosalistele ja vaatlejatele, kes ei ole ELi liikmed.

(1)    Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0433. (2)    Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0019 (3)    Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0296 (4)    Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0038